This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 12006M034
Treaty on European Union (consolidated version)#Title VI - Provisions on police and judicial cooperation in criminal matters#Article 34
Euroopa Liidu Leping (konsolideeritud versioon)
VI jaotis - Sätted politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades
Artikkel 34
Euroopa Liidu Leping (konsolideeritud versioon)
VI jaotis - Sätted politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades
Artikkel 34
ELT C 321E, 29.12.2006, p. 26–27
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
In force
Euroopa Liidu Leping (konsolideeritud versioon) - VI jaotis - Sätted politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades - Artikkel 34
Euroopa Liidu Teataja C 321 E , 29/12/2006 Lk 0026 - 0027
Euroopa Liidu Teataja C 325 , 24/12/2002 Lk 0024 - Koondversioon
Euroopa Liidu Teataja C 340 , 10/11/1997 Lk 0164 - Koondversioon
Euroopa Liidu Teataja C 191 , 29/07/1992 Lk 0062
Artikkel 34 [3] 1. Käesolevas jaotises nimetatud valdkondades teavitavad liikmesriigid üksteist ja konsulteerivad nõukogus oma meetmete kooskõlastamiseks. Selleks seavad nad sisse koostöö asjaomaste valitsusasutuste vahel. 2. Nõukogu võtab meetmeid ja edendab koostööd, mis aitab kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, kasutades selleks asjakohast vormi ja menetlusi, nagu on sätestatud käesolevas jaotises. Selleks võib nõukogu liikmesriigi või komisjoni algatusel ühehäälselt: a) võtta vastu ühiseid seisukohti liidu lähenemisviisi määratlemiseks asjaomases küsimuses; b) võtta vastu raamotsuseid liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks. Raamotsused on saavutatavat tulemust silmas pidades liikmesriikidele siduvad, kuid jätavad riigi asutustele vabaduse valida vorm ja meetodid. Neil ei ole vahetut õigusmõju; c) võtta vastu muid käesoleva jaotise eesmärkidega kooskõlas olevaid otsuseid, välja arvatud otsused liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks. Need otsused on siduvad, kuid neil ei ole vahetut õigusmõju; nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid, mis on vajalikud nende otsuste rakendamiseks liidu tasandil; d) kehtestada konventsioone, mida ta soovitab liikmesriikidel vastu võtta kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega. Liikmesriigid algatavad kohaldatava menetluse nõukogu seatud tähtaja jooksul. Kui konventsioonides ei ole ette nähtud teisiti, siis jõustuvad need vastvõtnud liikmesriikides, kui vähemalt pooled liikmesriikidest on need vastu võtnud. Konventsiooni rakendusmeetmed võetakse nõukogus lepinguosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. 3. Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu. 4. Menetlusküsimuste puhul teeb nõukogu otsuse oma liikmete häälteenamusega. [3] Artiklit on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Vt käesoleva väljaande lõpus olevat liidet. --------------------------------------------------