1 Käesolevas standardis kehtestatakse üldotstarbeliste finantsaruannete esitamise alused, et tagada võrreldavus nii üksuse varasemate perioodide finantsaruannetega kui ka teiste üksuste finantsaruannetega. Standard kehtestab finantsaruannete esitamise üldnõuded, juhised nende struktuuri kohta ning miinimumnõuded nende sisu kohta.

2   Üksus rakendab käesolevat standardit üldotstarbeliste finantsaruannete koostamisel ja esitamisel kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS).

3 Teised rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid kehtestavad konkreetsete tehingute ja muude sündmuste kajastamise, mõõtmise ja avalikustamise nõuded.

4 Käesolevat standardit ei rakendata kooskõlas standardiga IAS 34 Vahefinantsaruandlus koostatud lühendatud vahefinantsaruannete struktuuri ja sisu suhtes. Selliste finantsaruannete suhtes rakendatakse siiski paragrahve 15–35. Käesolev standard on võrdselt rakendatav kõigi üksuste suhtes, kaasa arvatud nende suhtes, mis esitavad konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, ja nende suhtes, mis esitavad konsolideerimata finantsaruanded kooskõlas IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded.

5 Käesolevas standardis kasutatakse kasumit taotlevatele üksustele, kaasa arvatud avaliku sektori äriüksustele, sobivaid mõisteid. Juhul kui erasektori või avaliku sektori mittetulundusüksused rakendavad käesolevat standardit, võib neil osutuda vajalikuks muuta nimetusi, mida kasutatakse finantsaruannete teatud kirjete või finantsaruannete endi puhul.

6 Sarnaselt võib üksustel, kellel ei ole vastavalt IAS 32-le Finantsinstrumendid: esitamine omakapitali (nt teatud avatud investeerimisfondid), ja üksustel, kelle aktsiakapital ei liigitu omakapitaliks (nt teatud kooperatiivid), osutuda vajalikuks kohandada finantsaruannetes liikmete või osanike osaluste esitamist.

7   Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses.

8 Ehkki käesolevas standardis kasutatakse mõisteid „muu koondkasum“, „kasum ja kahjum“ ja „koondkasum“, võib üksus kasutada muid mõisteid kogusummade kirjeldamiseks, tingimusel, et nende tähendus on selge. Näiteks võib üksus kasutada mõistet „netotulu“ kasumi või kahjumi kirjeldamiseks.

8A Järgmisi IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine kirjeldatud mõisteid kasutatakse selles standardis IAS 32-s määratletud tähenduses:

9 Finantsaruanded on üksuste finantsseisundi ja -tulemuste struktureeritud esitus. Finantsaruannete eesmärk on anda üksuse finantsseisundi ja -tulemuste ning rahavoogude kohta teavet, mida lai ring finantsaruannete kasutajaid saaks kasutada oma majandusotsuste tegemisel. Finantsaruanded näitavad ka juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Selleks annavad finantsaruanded teavet üksuse

10  Finantsaruannete tervikkomplekt hõlmab järgmist:

10A   Üksus võib esitada ühe kasumi- ja muu koondkasumi aruande, milles kasum või kahjum ja muu koondkasum on esitatud eri osades. Kõnealused osad esitatakse koos, kusjuures esimesena esitatakse kasumit või kahjumit kajastav osa ning seejärel esitatakse muud koondkasumit kajastav osa. Üksus võib esitada kasumit või kahjumit kajastava osa eraldi kasumiaruandes. Sel juhul eelneb eraldiseisev kasumiaruanne vahetult koondkasumit kajastavale aruandele, mis algab kas kasumi või kahjumiga.

11   Üksus esitab finantsaruannete tervikkomplektis kõik oma finantsaruanded võrdse tähtsusega.

12 [Välja jäetud]

13 Paljud üksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka juhtkonna koostatud finantsülevaate, mis kirjeldab ja selgitab üksuse finantstulemuste ja -seisundi kujunemist ning teda ees ootavaid peamisi ebakindlusi. Selline aruanne võib sisaldada ülevaadet:

14 Paljud üksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka selliseid raporteid ja aruandeid, nagu näiteks keskkonna- ja lisandväärtuse aruanded, ja seda eelkõige sellistes tööstusharudes, kus keskkonnategurid on olulised ja kus töötajaid loetakse tähtsaks kasutajarühmaks. Finantsaruannetest eraldi esitatavad raportid ja aruanded ei kuulu IFRSide rakendusalasse.

15  Finantsaruanded kajastavad õiglaselt üksuse finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavoogusid. Õiglane esitus nõuab tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõjude esitamist kooskõlas Finantsaruandluse kontseptuaalses raamistikus (kontseptuaalne raamistik) sätestatud varade, kohustiste, tulude ja kulude mõistete ja kajastamise kriteeriumidega. Eeldatakse, et IFRSide asjakohane rakendamine koos vajaduse korral lisateabe avalikustamisega annab tulemuseks õiglaselt esitatud finantsaruanded.

16   Üksus, mille finantsaruanded vastavad IFRSidele, avalikustab selle vastavuse selgesõnaliselt ja tingimusteta lisades. Üksus ei kirjelda finantsaruandeid kui IFRSidele vastavatena, välja arvatud juhul, kui need finantsaruanded järgivad kõiki IFRSide nõudeid.

17 Asjakohaste IFRSide rakendamisega on üksusel võimalik peaaegu kõikides olukordades saavutada õiglane esitus. Õiglane esitus eeldab ka, et üksus:

18   Üksus ei saa ebasobivate arvestusmeetodite kasutamist heastada kasutatavate arvestusmeetodite avalikustamise, lisade ega selgitava materjaliga.

19  Sellistel äärmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond jõuab järeldusele, et mõne IFRSi nõude järgimine võib olla nii eksitav, et see oleks vastuolus kontseptuaalses raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kaldub üksus kõrvale sellest nõudest paragrahvis 20 märgitud viisil juhul, kui vastav regulatiivne raamistik seda nõuab või sellist kõrvalekaldumist ei keela.

20   Juhul kui üksus kaldub kõrvale mõne IFRSi nõudest vastavalt paragrahvile 19, avalikustab ta:

21   Kui üksus on eelneval perioodil mõne IFRSi nõudest kõrvale kaldunud ja see kõrvalekalle mõjutab ka käesoleva perioodi finantsaruannetes kajastatud summasid, avalikustab üksus teabe, mis on nõutud paragrahvi 20 punktides c ja d.

22 Paragrahvi 21 tuleb rakendada näiteks juhul, kui üksus kaldus eelneval perioodil kõrvale mõne IFRSi nõudest varade või kohustiste mõõtmisel ja see kõrvalekalle mõjutab aruandeperioodi finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste muutuste mõõtmist.

23  Sellistel äärmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond jõuab järeldusele, et mõne IFRSi nõude järgimine võib olla nii eksitav, et see põhjustaks vastuolu kontseptuaalses raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kuid vastav regulatiivne raamistik keelab nõudest kõrvale kalduda, vähendab üksus selliseid tajutavaid eksitavaid vastavusaspekte maksimaalselt, avalikustades:

24 Paragrahvide 19–23 tähenduses oleks teave vastuolus finantsaruannete eesmärgiga, kui see ei esita tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi usaldusväärselt, mida selle teabega kas soovitakse esitada või mida sellelt põhjendatult oodatakse, ja järelikult mõjutab see tõenäoliselt finantsaruannete kasutajate poolt tehtavaid majandusotsuseid. Hinnates, kas mõne IFRSi teatav nõue on nii eksitav, et selle tulemusena oleks finantsaruanded vastuolus kontseptuaalses raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kaalub juhtkond järgmist:

25   Finantsaruandeid koostades hindab juhtkond üksuse suutlikkust tegevust jätkata. Üksus koostab finantsaruanded tegevuse jätkuvuse alusel, välja arvatud juhul, kui juhtkond kas plaanib üksust likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub muu realistlik alternatiiv ja ta on sunnitud seda tegema. Juhul kui juhtkond on oma hinnangu andmisel teadlik sellistest olulistest ebakindlust põhjustatavatest sündmustest või tingimustest, mis võivad anda põhjust kahtlemiseks üksuse võimes tegevust jätkata, avalikustab üksus need asjaolud. Juhul kui üksus ei koosta finantsaruandeid tegevuse jätkuvuse alusel, avalikustatakse see asjaolu koos finantsaruannete koostamise alusega ja põhjusega, miks üksust ei käsitleta jätkuvalt tegutsevana.

26 Tegevuse jätkuvuse eelduse põhjendatuse hindamisel arvestab juhtkond kogu kättesaadavat teavet tuleviku kohta, mis peab hõlmama vähemalt kahteteist kuud alates aruandeperioodi lõpust, kuid ei ole piiratud sellega. Hindamise põhjalikkus sõltub iga juhtumi asjaoludest. Kui üksuse tegevus on olnud tulutoov ja tal on olnud raskusteta juurdepääs rahalistele vahenditele, võib üksus detailse analüüsita jõuda järeldusele, et tegevuse jätkuvuse eeldus on asjakohane. Teistel juhtudel võib juhtkonnal olla vaja kaaluda suurt hulka erinevaid tegureid olemasoleva ja prognoositava tasuvuse kohta, võlgade tagasimaksegraafikute ja võimalike alternatiivsete finantseerimisallikate kohta, enne kui on võimalik veenduda, et tegevuse jätkuvuse eeldus on asjakohane.

27   Üksus koostab oma finantsaruanded, välja arvatud rahavoogusid käsitlev teave, tekkepõhisest arvestusest lähtudes.

28 Tekkepõhise arvestuse kasutamisel kajastab üksus varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kulude objekte (finantsaruannete elemendid) juhul, kui need vastavad kõnealuste elementide kontseptuaalses raamistikus esitatud määratlustele ja kajastamiskriteeriumidele.

29   Üksus esitab iga olulise sarnaste objektide liigi eraldi. Üksus esitab erineva olemuse või otstarbega objektid eraldi, välja arvatud juhul, kui need on ebaolulised.

30 Finantsaruanded valmivad suure hulga tehingute või muude sündmuste töötlemise tulemusel, mille käigus need tehingud või sündmused koondatakse liikidesse vastavalt nende olemusele või otstarbele. Sellise koondamise ja liigitamise protsessi lõppastmeks on summeeritud ja liigitatud andmed, mis moodustavad kirjed finantsaruannetes. Kui kirje ei ole eraldi oluline, summeeritakse see teiste kirjetega kas neis aruannetes või lisades. Kirje, mis ei ole piisavalt oluline nendes aruannetes eraldi esitamiseks, võib kvalifitseeruda eraldi esitamisele lisades.

30A Käesolevat või muud IFRSi rakendades otsustab üksus, võttes arvesse kõiki olulisi fakte ja asjaolusid, kuidas koondada teavet finantsaruannetes, mis hõlmavad lisasid. Üksus ei vähenda oma finantsaruannete arusaadavust, jättes olulise teabe väheolulise teabe varju või koondades olulised kirjed, millel on erinev olemus või otstarve.

31 Mõnes IFRSis määratletakse teave, mis tuleb hõlmata finantsaruannetes, mis sisaldavad lisasid. Üksus ei pea konkreetselt avalikustama IFRSis nõutud teavet, kui avalikustamisel saadav teave ei ole oluline. Sama kehtib ka juhul, kui IFRS sisaldab loetelu erinõudeid või kirjeldab neid miinimumnõuetena. Samuti kaalub üksus täiendavat avalikustamist juhul, kui vastavus IFRSis esitatud erinõuetele ei ole piisav, et võimaldada finantsaruannete kasutajatel mõista konkreetsete tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõju üksuse finantsseisundile ja -tulemustele.

32   Üksus ei saldeeri varasid ja kohustisi või tulusid ja kulusid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud või nõutud mõnes IFRSis.

33 Üksus esitab eraldi nii varad ja kohustised kui ka tulu ja kulud. Saldeerimine kasumi- või muu koondkasumi aruannetes või finantsseisundi aruannetes, välja arvatud juhul, kui saldeerimine peegeldab tehingu või muu sündmuse sisu, kahandab finantsaruannete kasutajate võimet mõista aset leidnud tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi ning hinnata üksuse tulevasi rahavoogusid. Varade mõõtmist vähendatuna allahindluse võrra – näiteks iganenud varude allahindluse või ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse võrra – ei käsitata saldeerimisena.

34 IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu kohaselt tuleb üksusel mõõta kliendilepingutest saadavat müügitulu summas, mis vastab tasule, mida üksusel on tema hinnangul õigus lubatud kaupade või teenuste eest saada. Näiteks kajastab kajastatud müügitulu suurus kõiki kaubanduslikke allahindlusi ja mahust tulenevaid hinnaalandeid, mida üksus võimaldab. Üksus teeb oma tavapärase tegevuse käigus ka selliseid tehinguid, mis ei loo otseselt tulu, vaid on põhitegevuse seisukohast juhuslikud. Üksus esitab selliste tehingute tulemused samast tehingust tulenevate tulude ja kulude saldeerimise teel juhul, kui selline esitus kajastab tehingu või muu sündmuse sisu. Näiteks:

35 Lisaks esitab üksus sarnaste tehingute liigist tuleneva kasumi ja kahjumi saldeerituna, näiteks valuutakursi muutuste kasumid ja kahjumid või kauplemise eesmärgil hoitavatest finantsinstrumentidest saadud kasumid ja kahjumid. Kuid üksus esitab sellised kasumid ja kahjumid eraldi juhul, kui nad on olulised.

36   Üksus esitab vähemalt üks kord aastas finantsaruannete tervikkomplekti (kaasa arvatud võrdlusandmed). Juhul, kui üksus muudab oma aruandeperioodi lõppu ja esitab raamatupidamise aastaaruande ühest aastast pikema või lühema aruandeperioodi kohta, avalikustab üksus lisaks finantsaruannetega hõlmatud perioodile ka:

37 Tavaliselt koostab üksus finantsaruanded järjepidevalt üheaastase perioodi kohta. Siiski koostavad mõned üksused praktilistel põhjustel aruande näiteks 52-nädalase perioodi kohta. Käesolev standard ei välista seda tava.

38   Üksus esitab kõikide jooksva perioodi finantsaruannetes kajastatud summade kohta eelmise perioodi võrdlusandmed, välja arvatud juhul, kui IFRSides on lubatud või nõutud teisiti. Üksus esitab võrdlusandmed seletava või kirjeldava teabe kohta, kui see on vajalik jooksva perioodi finantsaruannete mõistmiseks.

38A   Üksus esitab vähemalt kaks finantsseisundi aruannet, kaks kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, kaks eraldiseisvat kasumiaruannet (kui esitatakse), kaks rahavoogude aruannet ja kaks omakapitali muutuste aruannet ning nende lisad.

38B Mõnikord on eelmis(t)e perioodi(de) finantsaruannetes esitatud seletav teave jätkuvalt asjakohane ka jooksval perioodil. Näiteks avalikustab üksus jooksval perioodil üksikasjad õigusvaidluse kohta, mille tulemus oli eelmise perioodi lõpus ebakindel ega ole endiselt selgunud. Finantsaruannete kasutajal võib olla kasulik teada, et see ebakindlust tekitav asjaolu oli olemas juba eelmise perioodi lõpus ja milliseid abinõusid on selle lahendamiseks käesoleval perioodil rakendatud.

38C Üksus võib esitada muid võrdlusandmeid peale IFRSides nõutud minimaalsete võrdlevate finantsaruannete, tingimusel et need andmed on koostatud kooskõlas IFRSidega. Sellised võrdlusandmed võivad sisaldada ühte või mitut paragrahvis 10 osutatud aruannet, kuid ei pea sisaldama finantsaruannete tervikkomplekti. Üksus esitab sellisel juhul kõnealuste täiendavate aruannete kohta asjakohased lisad.

38D Üksus võib näiteks esitada kolmanda kasumi- ja muu koondkasumi aruande (esitades andmed jooksva perioodi, eelmise perioodi ja ühe täiendava võrdlusperioodi kohta). Üksus ei pea siiski esitama kolmandat finantsseisundi aruannet, kolmandat rahavoogude aruannet ja kolmandat omakapitali muutuste aruannet (st täiendavat võrdlevat raamatupidamisaruannet). Üksus peab kõnealuse täiendava kasumi- ja muu koondkasumi aruandega seotud võrdlusandmed esitama finantsaruannete lisades.

39–40 [Välja jäetud]

40A   Üksus esitab lisaks paragrahvis 38A nõutud minimaalsetele võrdlevatele finantsaruannetele kolmanda finantsseisundi aruande eelmise perioodi alguse seisuga, kui:

40B Paragrahvis 40A kirjeldatud olukorras esitab üksus kolm finantsseisundi aruannet:

40C Kui üksus peab kooskõlas paragrahviga 40A esitama täiendava finantsseisundi aruande, peab ta avalikustama paragrahvides 41–44 ja IAS 8-s nõutud teabe. Ta ei pea siiski esitama eelmise perioodi alguse finantsseisundi algaruande lisasid.

40D Kõnealune finantsseisundi algaruanne esitatakse eelmise perioodi alguse seisuga sõltumata sellest, kas üksuse finantsaruanded sisaldavad eelmiste perioodide võrdlusandmeid (nagu on lubatud paragrahvis 38C).

41   Juhul kui üksus muudab finantsaruannete kirjete esitusviisi või liigitust, liigitab ta võrdlussummad ümber, välja arvatud juhul, kui ümberliigitamine ei ole otstarbekas. Võrdlussummade ümberliigitamisel avalikustab üksus (sh eelmise perioodi alguse seisuga):

42   Juhul kui võrdlusandmete ümberliigitamine on võimatu, avalikustab üksus:

43 Perioodidevahelise teabe võrreldavuse parandamine aitab finantsaruannete kasutajatel teha majandusotsuseid, eriti võimaldades hinnata finantsteabe trende prognooside tegemise eesmärgil. Mõnikord on käesoleva perioodiga võrreldavuse saavutamiseks eelneva perioodi võrdlusandmete ümberliigitamine praktiliselt võimatu. Näiteks võib juhtuda, et üksus ei ole eelmis(t)el perioodi(de)l kogunud andmeid selliselt, mis lubaks ümberliigitamist ja teabe taasloomine ei pruugi olla võimalik.

44 IAS 8 käsitleb arvestusmeetodi muutuste või vigade parandamisega seotud võrdlusandmete korrigeerimist.

45   Üksus säilitab objektide esitamise ja liigitamise põhimõtted finantsaruannetes muutumatutena ühest perioodist teise, välja arvatud juhul, kui:

46 Näiteks võib oluline omandamine või müük või finantsaruannete esitusviisi läbivaatamine viidata asjaolule, et finantsaruanded tuleks esitada senisest erineval viisil. Üksus muudab oma finantsaruannete esitusviisi ainult juhul, kui parandatud esitusviis annab usaldusväärset ja finantsaruannete kasutajatele asjakohasemat teavet ja uuendatud struktuuri kasutatakse tõenäoliselt ka tulevikus, nii et võrreldavuse põhimõtet ei rikuta. Selliste muudatuste tegemisel esitusviisis peab üksus oma võrdlusandmed vastavalt paragrahvidele 41 ja 42 ümber liigitama.

47 Käesoleva standardiga nõutakse teatud teabe avalikustamist finantsseisundi aruandes, kasumi- või muu koondkasumi aruannetes või omakapitali muutuste aruandes ning teiste kirjete avalikustamist kas kõnealustes aruannetes või lisades. IAS 7 Rahavoogude aruanne sätestab nõuded, kuidas esitada rahavoogude teavet.

48 Käesolevas standardis kasutatakse mõnikord mõistet „avalikustatav teave“ laias tähenduses, hõlmates finantsaruannetes kajastatud objekte. Teised IFRSid nõuavad samuti teabe avalikustamist. Selline avalikustamine võidakse teha finantsaruannetes, kui käesolevas standardis või mõnes muus IFRSis ei ole sätestatud teisiti.

49   Üksus identifitseerib selgelt finantsaruanded ja eraldab need muust samas avaldatud dokumendis sisalduvast teabest.

50 IFRSid kehtivad ainult finantsaruannetele ja mitte tingimata muule aastaaruandes, regulatiivses dokumendis või muus dokumendis esitatud teabele. Seetõttu on oluline, et finantsaruannete kasutajad suudaksid eristada IFRSide kohaselt koostatud teavet muust teabest, mis võib finantsaruannete kasutajatele kasulik olla, kuid mida standardites ei käsitleta.

51   Üksus identifitseerib selgelt iga finantsaruande ja nende lisad. Lisaks toob üksus selgelt välja järgmise teabe ja kordab seda, kui see on vajalik esitatud teabe õigeks mõistmiseks:

52 Üksus vastab paragrahvi 51 nõuetele, kui ta esitab lehekülgede, aruannete, lisade, veergude ja muu sellise asjakohased pealkirjad. Sellise teabe parima esitusviisi kindlaksmääramine tugineb hinnangul. Näiteks juhul, kui üksus esitab finantsaruanded elektroonilisel kujul, ei kasutata alati eraldi lehekülgi; üksus esitab eespool nimetatud andmed, et kindlustada finantsaruannetes sisalduva teabe õige mõistmise.

53 Üksus muudab tihti oma finantsaruanded paremini mõistetavaks, kui ta esitab teabe tuhandetes või miljonites esitusvaluuta ühikutes. Selline esitusviis on aktsepteeritav seni, kuni üksus avalikustab täpsusastme ega jäta olulist teavet aruandest välja.

54   Finantsseisundi aruanne sisaldab kirjeid, mis väljendavad järgmisi summasid:

55   Üksus esitab täiendavad kirjed (sealhulgas eristades paragrahvis 54 loetletud kirjed), alapealkirjad ja vahesummad finantsseisundi aruandes, kui see on oluline üksuse finantsseisundi mõistmiseks.

55A Kui üksus esitab vahesummad vastavalt paragrahvile 55, siis need vahesummad:

56   Kui üksus esitab oma finantsseisundi aruandes käibe- ja põhivarad ning lühi- ja pikaajalised kohustised eraldi, ei liigita ta edasilükkunud tulumaksu vara (kohustisi) käibevaraks (lühiajalisteks kohustisteks).

57 Käesoleva standardiga ei kirjutata üksusele ette kirjete esitamise järjekorda ega formaati. Paragrahvis 54 üksnes loetletakse kirjeid, mille olemus või otstarve on piisavalt erinevad, et õigustada finantsseisundi aruandes eraldi esitamist. Lisaks:

58 Üksus otsustab täiendavate kirjete eraldi esitamise vajalikkuse üle järgmisi asjaolusid hinnates:

59 Erinevate mõõtmisaluste kasutamine vara erinevate liikide puhul viitab asjaolule, et nende olemus või otstarve on erinev ja seega esitab üksus need eraldi kirjetena. Näiteks materiaalsete põhivarade erinevaid liike võib vastavalt IAS 16-le kajastada soetusmaksumuses või ümberhinnatud maksumuses.

60   Üksus esitab käibevarad ja põhivarad ning lühi- ja pikaajalised kohustised vastavalt paragrahvidele 66–76B oma finantsseisundi aruandes eraldi liikidena, välja arvatud juhul, kui likviidsusel põhinev esitusviis annab usaldusväärset ja asjakohasemat teavet. Sellisel juhul esitab üksus kõik varad ja kohustised nende likviidsuse järjekorras.

61   Olenemata sellest, kumba esitusmeetodit on kasutatud, avalikustab üksus hiljem kui kaheteist kuu möödumisel eeldatavalt laekuvad või tasutavad summad iga sellise vara ja kohustise kirje kohta, mis sisaldab summasid, mis eeldatavalt laekuvad või tasutakse:

62 Kui üksus tarnib kaupu või pakub teenuseid selgelt määratletava äritsükli jooksul, siis käibe- ja põhivarade ning pika- ja lühiajaliste kohustiste eraldamine finantsseisundi aruandes annab kasulikku teavet, eristades käibekapitalina ringleva netovara üksuse pikaajalise kasutusega objektidest. Samuti võimaldab see esile tuua varad, mis jooksva äritsükli jooksul eeldatavalt realiseeritakse, ning kohustised, mis tuleb sama perioodi vältel arveldada.

63 Mõnede üksuste puhul, nagu näiteks finantsasutused, annab varade esitamine kasvavas või kahanevas likviidsusjärjekorras teavet, mis on usaldusvääne ja asjakohasem kui esitamine lühi- ja pikaajalisuse alusel, kuna üksus ei paku kaupu või teenuseid selgelt määratletava äritsükli jooksul.

64 Paragrahvi 60 rakendamisel on üksusel lubatud esitada osad oma varad ja kohustised lühi- ja pikaajalise liigitatuse alusel ning teised likviidsusjärjekorras, kui selline esitus annab usaldusväärset ja asjakohasemat teavet. Vajadus segaesituseks võib tekkida juhul, kui üksusel on erinevaid tegevusvaldkondi.

65 Teave varade ja kohustiste eeldatavate realiseerimiskuupäevade kohta on kasulik üksuse likviidsuse ja maksevõime hindamisel. IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustamine nõuab finantsvarade ja finantskohustiste maksetähtaegade avalikustamist. Finantsvarad hõlmavad nõudeid ostjate vastu ja muid nõudeid ning finantskohustised võlgnevusi tarnijatele ja muid võlgnevusi. Teave mitterahaliste varade, nagu näiteks varude realiseerimise eeldatava tähtaja ja selliste kohustiste, nagu näiteks eraldiste tasumise eeldatava tähtaja kohta on samuti kasulik, olenemata sellest, kas varad ja kohustised on liigitatud lühi- ja pikaajalisteks või mitte. Näiteks avalikustab üksus varude summa, mis eeldatavalt realiseeritakse hiljem kui kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi.

66   Üksus liigitab vara käibevaraks, kui:

67 Käesolevas standardis kasutatav mõiste „põhivara“ hõlmab pikaajalisi materiaalseid, immateriaalseid ja finantsvarasid. Standard ei keela alternatiivsete nimetuste kasutamist, kui nende tähendus on selge.

68 Üksuse äritsükkel on aeg, mis kulub protsessis kasutatavate varade omandamisest kuni nende realiseerimiseni raha või raha ekvivalentide vastu. Kui üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks 12 kuud. Käibevarad hõlmavad varasid (nagu näiteks varud ja nõuded ostjate vastu), mida müüakse, tarbitakse või realiseeritakse tavapärase äritsükli jooksul ka juhul, kui neid eeldatavalt ei realiseerita 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi. Käibevarad hõlmavad samuti varasid, mida hoitakse peamiselt kauplemiseesmärgil (näiteks teatavad finantsvarad, mis vastavad IFRS 9-s esitatud kauplemiseesmärgil hoidmise määratlusele), ja pikaajalise finantsvara lühiajalist osa.

69   Üksus liigitab kohustise lühiajaliseks siis, kui:

70 Mõned lühiajalised kohustised, nagu võlad tarnijatele, töötajate palgakulude ja muude tegevuskuludega seotud viitvõlad, on osa üksuse tavapärase äritsükli jooksul kasutatavast käibekapitalist. Üksus liigitab sellised jooksva äritegevusega seotud objektid lühiajalisteks kohustisteks isegi siis, kui nende tasumise tähtaeg on hiljem kui kaksteist kuud pärast aruandeperioodi. Samasugune tavapärane äritsükkel kehtib nii üksuse varade kui ka kohustiste liigitamise puhul. Kui üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud.

71 Muid lühiajalisi kohustisi ei tasuta jooksva äritsükli käigus, vaid need tuleb tasuda kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi või neid hoitakse peamiselt kauplemiseesmärgil. Sellised kohustised on näiteks teatavad finantskohustised, mis liigitatakse IFRS 9 kohaselt kauplemiseesmärgil hoitavateks, arvelduslaenud ja pikaajaliste finantskohustiste lühiajaline osa, dividendivõlad, tulumaksuvõlg ja muud jooksva äritegevusega mitteseotud võlgnevused. Pikaajaliseks finantseerimiseks kasutatavad finantskohustised (st need, mis ei kuulu üksuse tavapärases äritsüklis kasutatava käibekapitali hulka) ja mida ei tule tasuda kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi, on paragrahvide 72A–75 kohaselt pikaajalised kohustised.

72 Üksus liigitab oma finantskohustised lühiajalisteks, kui need tuleb tasuda kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, isegi sellisel juhul, kui:

72A Üksuse õigus kohustise arveldamine edasi lükata vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi peab olema põhjendatud ja see peab olema olemas aruandeperioodi lõpus, nagu nähtub paragrahvidest 72B–75.

72B Üksuse õiguse laenulepingust tuleneva kohustise arveldamine edasi lükata vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi eeldus võib olla, et üksus täidab kõnealuses laenulepingus sätestatud tingimused (edaspidi „eritingimused“). Paragrahvi 69 punkti d kohaldamisel sellised eritingimused:

73 Kui üksusel on aruandeperioodi lõpus õigus olemasoleva laenulepingu alusel kohustust pikendada vähemalt kaheteistkümneks kuuks pärast aruandeperioodi, liigitatakse kohustus pikaajaliseks ka siis, kui see muidu tuleks tasuda lühema perioodi jooksul. Kui üksusel sellist õigust ei ole, ei arvesta ta võimalust kohustust refinantseerida ja liigitab kohustuse lühiajaliseks.

74 Kui üksus rikub aruandeperioodi lõpus või enne seda pikaajalise laenu lepingus sätestatud eritingimust, mille tõttu muutub kohustis nõudmisel väljamaksmisele kuuluvaks, liigitab üksus kohustise lühiajaliseks ka siis, kui laenuandja on pärast aruandeperioodi lõppu ja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist nõustunud rikkumise tõttu laenu mitte välja nõudma. Üksus liigitab kohustise lühiajaliseks, kuna aruandeperioodi lõpus ei ole üksusel õigust seda arveldust edasi lükata vähemalt kaksteist kuud alates nimetatud kuupäevast.

75 Samas liigitab üksus kohustise lühiajaliseks, kui laenuandja on aruandeperioodi lõpuks nõustunud andma ajapikendust, mis kehtib vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi lõppu ning mille jooksul üksus saab lepingurikkumist kõrvaldada ja mille jooksul laenuandja ei saa nõuda kohest tagasimaksmist.

75A Kohustise liigitamist ei mõjuta tõenäosus, et üksus kasutab õigust kohustise tasumist edasi lükata vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi. Kui kohustis vastab paragrahvi 69 kohastele pikaajaliseks liigitamise tingimustele, liigitatakse see pikaajaliseks, isegi kui juhtkonna kavatsuse või eelduse kohaselt peaks üksus kohustise arveldama kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi või kui üksus arveldab kohustise aruandeperioodi lõpu ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva vahelisel perioodil. Mõlemal juhul võib üksusel olla vaja avalikustada teave arveldamise aja kohta, et tema finantsaruannete kasutajatel oleks võimalik mõista kohustise mõju üksuse finantsseisundile (vt paragrahvi 17 punkt c ja paragrahvi 76 punkt d).

76 Kui aruandeperioodi lõpu ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva vahelisel perioodil toimuvad järgmised sündmused, siis need kuuluvad mittekorrigeerivate sündmustena avalikustamisele vastavalt IAS 10-le „Sündmused pärast aruandeperioodi“:

76ZA   Paragrahvide 69–75 kohaldamisel võib üksus liigitada laenulepingutest tulenevad kohustised pikaajalisteks, kui üksuse õiguse lükata nende kohustiste arveldamine edasi eeldus on, et üksus täidab eritingimused kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi (vt paragrahvi 72B punkt b). Sellistes olukordades avalikustab üksus lisades teabe, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel mõista riski, et kohustised võivad kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi muutuda tagasimakstavaks, sealhulgas järgmise teabe:

76A   Kohustise liigitamisel lühi- või pikaajaliseks tähendab arveldamine vastaspoolele tehtavat ülekannet, mille tulemuseks on kohustise kustutamine. Üle võidakse kanda:

76B   Kohustise tingimused, millest tulenevalt võidakse vastaspoole otsuse korral kohustis arveldada üksuse omakapitaliinstrumentide ülekandmise teel, ei mõjuta kohustise liigitamist lühi- või pikaajaliseks juhul, kui IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine rakendamisel liigitab üksus selle kapitaliinstrumendiks, kajastades seda kohustisest eraldi liitfinantsinstrumendi omakapitali komponendina.

77   Üksus avalikustab kas finantsseisundi aruandes või selle lisades esitatud kirjete täiendavaid alajaotusi, mis on liigitatud sobival viisil üksuse tegevusest lähtudes.

78 Alajaotuste detailsus sõltub IFRSide nõuetest ja vastavate summade suurusest, olemusest ja otstarbest. Üksus kasutab paragrahvis 58 sätestatud tegureid ka alajaotuse määramisel. Avalikustamine erineb iga objekti puhul, näiteks:

79   Üksus avalikustab kas finantsseisundi aruandes või omakapitali muutuste aruandes või lisades järgmised andmed:

80   Üksus, millel puudub aktsiakapital, näiteks täis- või usaldusühing, avalikustab paragrahvi 79 punktis a nõutavaga võrdväärse teabe, mis näitab igas omakapitali liigis aruandeperioodil toimunud muutusi ja iga omakapitali liigiga seotud õigusi, eeliseid ja piiranguid.

80A   Kui üksus on liigitanud

81A   Kasumi- ja muu koondkasumi aruandes (koondkasumiaruandes) esitatakse lisaks kasumit või kahjumit ja muud koondkasumit kajastavatele osadele järgmised kirjed:

81B   Üksus esitab lisaks kasumit või kahjumit ja muud koondkasumit kajastavatele osadele perioodi kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi jaotusena järgmised objektid:

81  [Välja jäetud]

82   Kasumit või kahjumit kajastav osa või kasumiaruanne sisaldab lisaks muude IFRSidega nõutud kirjetele järgmisi kirjeid perioodi asjaomaste summade kohta:

82A   Muu koondkasumi osas esitatakse järgmised kirjed perioodi vastavate summade kohta:

83-84  [Välja jäetud]

85   Üksus esitab täiendavad kirjed (sealhulgas eristades paragrahvis 82 loetletud kirjed), alapealkirjad ja vahesummad kasumi ning muu koondkasumi aruandes/aruannetes, kui see on oluline üksuse finantstulemuste mõistmiseks.

85A Kui üksus esitab vahesummad vastavalt paragrahvile 85, siis need vahesummad:

85B Üksus esitab kirjed kasumi- ja muu koondkasumi aruandes/aruannetes, mis on vastavuses kõikide paragrahvi 85 kohaselt esitatud vahesummadega juhul, kui IFRSiga nõutakse vahe- või kogusummade esitamist sellis(t)es aruandes/aruannetes.

86 Kuna üksuse mitmesuguste tegevusalade, tehingute ja muude sündmuste mõjud erinevad sageduse, kasumi- või kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse poolest, aitab finantstulemuse elementide avalikustamine mõista saavutatud finantstulemust ja prognoosida järgmiste perioodide tulemusi. Üksus lisab kasumi- ja muu koondkasumi aruandesse/aruannetesse täiendavad kirjed ning ta muudab kirjete nimetusi või järjekorda, kui seda on vaja finantstulemuse elementide selgitamiseks. Üksus arvestab selliseid asjaolusid nagu erinevate tulu- ja kuluelementide olulisus, olemus ja otstarve. Näiteks võib finantsasutus muuta nimetusi, et anda olulist teavet finantsasutuse tegevuse jaoks. Üksus ei saldeeri tulu- ja kuluobjekte, välja arvatud juhul, kui paragrahvi 32 kriteeriumid on täidetud.

87   Üksus ei esita kasumi- ja muu koondkasumi aruandes/aruannetes ega lisades tulu- ja kuluobjekte erakorralise tulu või kuluna.

88   Üksus kajastab kõiki tulu- ja kulu objekte aruandeperioodi kasumis või kahjumis, välja arvatud juhul, kui seda ei nõuta või lubata teisiti mõnes IFRSis.

89 Mõnes IFRSis on määratletud olukorrad, mil üksus kajastab teatud objekte mujal kui käesoleva perioodi kasumis või kahjumis. IAS 8 käsitleb kahte sellist olukorda: vigade korrigeerimine ja arvestusmeetodite muutuste mõju. Teistes IFRSides nõutakse või lubatakse kontseptuaalse raamistiku tulu või kulu mõistele vastava muu koondkasumi väljajätmist kasumist või kahjumist (vt paragrahv 7).

90   Üksus avalikustab kas kasumi- ja muu koondkasumi aruandes või selle lisades muu koondkasumi iga objektiga, sealhulgas ümberliigitamiskannetega, seotud tulumaksu summa.

91 Üksus võib esitada muu koondkasumi objektid kas:

92   Üksus avalikustab muu koondkasumi komponente puudutavad ümberliigitamiskanded.

93 Teistes IFRSides määratletakse, kas ja millal eelnevalt muus koondkasumis kajastatud summad liigitatakse ümber kasumisse või kahjumisse. Sellistele ümberliigitustele osutatakse käesolevas standardis kui ümberliigitamiskannetele. Ümberliigitamiskandeid kajastatakse muu koondkasumi vastava komponendi korrigeerimisena perioodil, mil toimub ümberliigitamine kasumisse või kahjumisse. Käesoleval perioodil või varasematel perioodidel võidi neid summasid kajastada realiseerimata kasumitena muus koondkasumis. Need realiseerimata kasumid tuleb muust koondkasumist maha arvata perioodil, mil realiseerimata kasumid liigitakse ümber kasumisse või kahjumisse, et vältida nende kahekordset kajastamist koondkasumis.

94 Üksus võib esitada ümberliigitamiskanded kas kasumi- ja muu koondkasumi aruandes (aruannetes) või selle (nende) lisades. Lisades ümberliigitamiskandeid esitav üksus esitab muu koondkasumi objektid pärast nendega seotud ümberliigitamiskandeid.

95 Ümberliigitamiskanded tekivad näiteks välismaise äriüksuse realiseerimisel (vt IAS 21) ja juhul, kui mõni maandatud riskiga prognoositav rahavoog mõjutab kasumit või kahjumit (rahavoogude riskimaandamise kohta vt IFRS 9 paragrahvi 6.5.11 punkt d).

96 Ümberliigitamiskanded ei teki ümberhindluse reservi muutusest, mida kajastatakse vastavalt IAS 16-le või IAS 38-le, või kindlaksmääratud hüvitistega plaanide ümberhindamistest, mida kajastatakse vastavalt IAS 19-le. Neid komponente kajastatakse muus koondkasumis ja neid ei liigitata järgmistel perioodidel kasumisse või kahjumisse. Ümberhindluse reservi muutusi võib järgmistel perioodidel kanda üle jaotamata kasumisse vara kasutamisel või kajastamise lõpetamisel (vt IAS 16 ja IAS 38). Vastavalt IFRS 9-le ei teki ümberliigitamiskandeid juhul, kui rahavoogude riskimaandamise või optsiooni ajaväärtuse (või forvardlepingu forvardelemendi või finantsinstrumendi valuutabaasi hinnavahe) arvestuse tulemuseks on summad, mis eemaldatakse vastavalt kas rahavoogude riskimaandamisreservist või omakapitali eraldi komponendist ning lisatakse otse vara või kohustise soetusmaksumusele või muule bilansilisele jääkmaksumusele. Nimetatud summad kantakse otse varasse või kohustistesse.

97   Kui tulu- või kuluobjektid on olulised, avalikustab üksus eraldi nende olemuse ja summa.

98 Tulu- ja kuluobjektide eraldi avalikustamist põhjustada võivad asjaolud on:

99   Üksus esitab kasumis või kahjumis kajastatud kulude analüüsi, mis põhineb kas kulude olemusel või nende otstarbel üksuse tegevuses, olenevalt kumb neist annab usaldusväärset ja asjakohasemat teavet.

100 Üksustel soovitatakse esitada paragrahvis 99 ettenähtud analüüs kasumi- ja muu koondkasumi aruandes (aruannetes).

101 Kulud jagatakse alaliikidesse, et tuua esile finantstulemuse elemendid, mis võivad erineda sageduse, kasumi- või kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse poolest. See analüüs esitatakse ühel kahest võimalikust viisist.

102 Esimene analüüsiviis on olemuspõhine kululiigitusmeetod. Üksus liidab kasumis või kahjumis kajastatavad kulud vastavalt nende olemusele (näiteks amortisatsioon, materjalide ost, transpordikulu, hüvitised töötajatele ja reklaamikulu), jagamata neid ümber vastavalt nende otstarbele üksuse tegevuses. Seda meetodit võib olla lihtne rakendada, sest kulude jaotamine otstarbe põhjal ei ole vajalik. Näide olemuspõhisest kululiigitusmeetodist:

103 Teine analüüsiviis on „kulude otstarbe“ või „müüdud toodete maksumuse“ meetod ja selles liigitatakse kulud nende otstarbe järgi müüdud toodete maksumusega seotud kuludeks või näiteks turustus- või halduskuludeks. Selle meetodi kohaselt avalikustab üksus vähemalt oma müüdud toodete maksumusega seotud kulud teistest kuludest eraldi. See meetod võib kasutajatele anda asjakohasemat teavet kui olemuspõhine kululiigitusmeetod, kuid kulude jaotamine otstarbe järgi võib olla meelevaldne ja suurel määral hinnanguline. Näide otstarbepõhisest kululiigitusest:

104   Otstarbepõhist kululiigitusmeetodit kasutav üksus avalikustab lisateabe kulude olemuse kohta, sealhulgas amortisatsioonikulu ja töötajate hüvitiste kulud.

105 Valik otstarbepõhise ja olemuspõhise kululiigitusmeetodi vahel sõltub ajaloolistest ja tootmisharuga seotud teguritest ning üksuse olemusest. Mõlemad meetodid toovad esile need kulud, mis võivad otseselt või kaudselt muutuda seoses üksuse müügi- või tootmistasemega. Kuna mõlemal meetodil on erinevate üksuse liikide puhul omad eelised, nõutakse käesoleva standardiga, et juhtkond valib asjakohase ja usaldusväärsema esitusviisi. Otstarbepõhist kululiigitust kasutades tuleb siiski avalikustada lisateavet kulude olemuse kohta, sest see on kasulik tulevaste rahavoogude prognoosimiseks. Paragrahvis 104 on „töötajate hüvitised“ sama tähendusega kui IAS 19-s.

106   Üksus esitab omakapitali muutuste aruande vastavalt paragrahvi 10 nõuetele. Omakapitali muutuste aruanne sisaldab järgmist teavet:

106A   Iga omakapitali komponendi kohta esitab üksus kas omakapitali muutuste aruandes või lisades analüüsi muu koondkasumi kohta kirjete kaupa (vt paragrahvi 106 punkti d alapunkt ii).

107   Üksus esitab kas omakapitali muutuste aruandes või lisades dividendide summa, mis on kajastatud perioodi jooksul omanikele tehtud väljamaksetena, ja sellega seotud dividendide summa aktsia kohta.

108 Paragrahvi 106 kohaselt sisaldavad omakapitali komponendid näiteks igat liiki sissemakstud omakapitali, igat liiki muu koondkasumi akumuleerunud jääki ja jaotamata kasumit.

109 Muutused üksuse omakapitalis aruandeperioodi alguse ja lõpu vahel peegeldavad netovarade suurenemist või vähenemist aruandeperioodi jooksul. Välja arvatud muutused, mis tulenevad tehingutest oma omanikuõigusi rakendavate omanikega (nagu näiteks omakapitali sissemaksed, üksuse omakapitaliinstrumentide tagasiostmine ja dividendid) ja selliste tehingutega otseselt seotud kulutustest, peegeldab omakapitali kogumuutus üksuse selle perioodi tegevusest tulenevaid tulusid ja kulusid.

110 IAS 8-ga nõutakse tagasiulatuvaid arvestusmeetodite muutuste mõjuga seotud korrigeerimisi määral, mil see on teostatav, välja arvatud juhul, kui mõne teise IFRSi üleminekusätetes nõutakse teisiti. Samuti nõutakse IAS 8-s, et korrigeerimised vigade parandamiseks tehtaks tagasiulatuvalt määral, mil see on teostatav. Tagasiulatuvad muudatused ja tagasiulatuvad korrigeerimised ei ole omakapitali muutused, vaid jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimised, välja arvatud juhul, kui mõnes rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis nõutakse mõne muu omakapitali komponendi tagasiulatuvat korrigeerimist. Paragrahvi 106 punktis b nõutakse omakapitali muutuste aruandes iga omakapitali komponendi osas tehtud kogukorrigeerimise avalikustamist, kajastades eraldi arvestusmeetodite muutustest ja vigade korrigeerimisest tulenevad summad. Need korrigeerimised avalikustatakse iga eelnenud perioodi kohta ja perioodi alguse seisuga.

111 Rahavoogude teave annab finantsaruannete kasutajatele aluse, mille põhjal hinnata üksuse võimet genereerida raha ja raha ekvivalente ja selle üksuse vajadust neid rahavooge kasutada. IAS 7-s sätestatakse rahavoogude teabe esitusviisi ja avalikustamise nõuded.

112   Lisades:

113   Üksus esitab lisad võimalikult süstemaatiliselt. Süstemaatilise viisi kindlaksmääramisel lähtub üksus eesmärgist, et finantsaruanded oleksid arusaadavad ja võrreldavad. Üksus kasutab ristviiteid finantsseisundi aruannete ja kasumi- ning muu koondkasumi aruande/aruannete iga kirje ning omakapitali muutuste ja rahavoogude aruannetes lisades esitatud seotud teabe kohta.

114 Lisade süstemaatilise järjestamise või rühmitamise näited hõlmavad järgmist:

115 [Välja jäetud]

116 Üksus võib esitada lisad, mis annavad teavet finantsaruannete koostamise aluste ja konkreetsete arvestusmeetodite kohta finantsaruannete eraldi osana.

117   Üksus avalikustab arvestusmeetodit käsitleva olulise teabe (vt paragrahv 7). Arvestusmeetodit käsitlev teave on oluline, kui üksuse finantsaruannetes sisalduva muu teabega koos vaadates võib põhjendatult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mille tegemisel üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad lähtuvad kõnealustest finantsaruannetest.

117A Ebaoluliste tehingute ja muude sündmuste või tingimustega seotud arvestusmeetodit käsitlev teave on ebaoluline ja seda ei ole vaja avalikustada. Arvestusmeetodit käsitlev teave võib siiski olla oluline seotud tehingute, muude sündmuste või tingimuste laadi tõttu, isegi kui summad on ebaolulised. Siiski ei ole kogu oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestusmeetodit käsitlev teave iseenesest oluline.

117B Arvestusmeetodit käsitlev teave on eeldatavasti oluline, kui üksuse finantsaruannete kasutajatel oleks seda vaja, et mõista finantsaruannete muud olulist teavet. Näiteks peab üksus arvestusmeetodit käsitlevat teavet tõenäoliselt oluliseks oma finantsaruannete jaoks, kui see teave on seotud oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega ja:

117C Arvestusmeetodit käsitlev teave, mis keskendub sellele, kuidas üksus on rakendanud IFRSide nõudeid oma olukorra suhtes, annab selle üksuse kohta teavet, mis on finantsaruannete kasutajatele kasulikum kui standardne teave või teave, mis üksnes dubleerib IFRSide nõudeid või võtab need kokku.

117D Kui üksus avalikustab arvestusmeetodit käsitleva ebaolulise teabe, ei tohi see varjata arvestusmeetodit käsitlevat olulist teavet.

117E Üksuse järeldus, et arvestusmeetodit käsitlev teave on ebaoluline, ei mõjuta muudes IFRSides sätestatud asjaomaseid avalikustamisnõudeid.

118 [Välja jäetud]

119 [Välja jäetud]

120 [Välja jäetud]

121 [Välja jäetud]

122   Üksus avalikustab koos arvestusmeetodit käsitleva olulise teabega või muude lisadega otsused (v.a hinnanguid sisaldavad otsused) (vt paragrahv 125), mis juhtkond on teinud üksuse arvestusmeetodite rakendamisel ning mis avaldavad kõige suuremat mõju finantsaruannetes kajastatud summadele.

123 Üksuse arvestusmeetodite rakendamisel teeb juhtkond lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele mitmesuguseid otsuseid, mis võivad olulisel määral mõjutada tema poolt finantsaruannetes kajastatavaid summasid. Näiteks teeb juhtkond otsuseid, et määrata kindlaks:

124 Osa kooskõlas paragrahviga 122 avalikustatavast teabest on nõutud muude standarditega. Näiteks IFRS 12-s Muudes üksustes olevate osaluste avalikustamine nõutakse üksuselt nende otsuste avalikustamist, mida ta on teinud, et määrata kindlaks, kas ta kontrollib teist üksust. IAS 40-s Kinnisvarainvesteeringud nõutakse, et avalikustataks üksuses välja töötatud kriteeriumid, mille alusel tehakse vahet kinnisvarainvesteeringute ja omaniku poolt kasutatava kinnisvara või tavapärase majandustegevuse käigus müügiks hoitava kinnisvara vahel.

125   Üksus avalikustab lisades teabe selliste tulevikku puudutavate eelduste ja muude peamiste hindamisebakindluse allikate kohta aruandeperioodi lõpus, millega kaasnev oluline risk võib põhjustada olulisi varade ja kohustiste bilansiliste jääkmaksumuste korrigeerimisi järgmisel majandusaastal. Nende varade ja kohustistega seoses sisaldavad lisad andmeid järgmise kohta:

126 Mõnede varade ja kohustiste bilansiliste jääkmaksumuste määramine nõuab hinnanguid ebakindlate tulevikusündmuste mõjude kohta nendele varadele ja kohustistele aruandeperioodi lõpus. Näiteks hiljutiste jälgitavate turuhindade puudumisel on vajalikud tulevikku suunatud hinnangud, et mõõta materiaalsete põhivarade liikide kaetavat väärtust, tehnoloogilise iganemise mõju varudele, käimasoleva kohtuasja tulemustega seotud eraldisi ja selliseid pikaajalisi töötajate hüvitisi nagu pensionikohustused. Need hinnangud hõlmavad eeldusi selliste andmete kohta nagu rahavoogude või kasutatud diskontomäärade riskikorrigeerimised, tulevased muutused palkades ja tulevased muutused teisi kulutusi mõjutavates hindades.

127 Peamised eeldused ja muud peamised hindamisebakindluse allikad, mis avalikustatakse vastavalt paragrahvile 125, on seotud hinnangutega, mis nõuavad juhtkonnalt kõige keerulisemaid, subjektiivsemaid või komplekssemaid otsuseid. Ebakindlate olukordade võimalikku tulevast lahendust mõjutavate tegurite ja eelduste arvu kasvuga kaasneb otsuste muutumine subjektiivsemaks ja keerulisemaks, mistõttu harilikult suureneb ka varade ja kohustiste bilansiliste jääkmaksumuste oluliste korrigeerimiste võimalus.

128 Paragrahvi 125 kohaselt avalikustatav teave ei ole nõutav selliste varade ja kohustiste puhul, millel on suur risk, et nende bilansilised jääkmaksumused võivad järgmisel majandusaastal oluliselt muutuda, kui neid mõõdetakse aruandeperioodi lõpus õiglases väärtuses, mis põhineb identse vara või kohustise noteeritud hinnal aktiivsel turul. Sellised õiglased väärtused võivad järgmisel majandusaastal oluliselt muutuda, kuid neid muutusi ei põhjusta kasutatud eeldused või muud hindamisega seotud ebakindluse allikad aruandeperioodi lõpus.

129 Üksus esitab paragrahvis 125 nimetatud avalikustatava teabe viisil, mis aitab finantsaruannete kasutajatel mõista juhtkonna poolt tehtud otsuseid tuleviku kohta ja muude hindamisebakindluse allikate kohta. Antud teabe olemus ja ulatus varieerub vastavalt eelduste ja muude asjaolude olemusele. Näited üksuse avalikustatavast teabest on:

130 Käesolevas standardis ei nõuta, et üksus avalikustaks teavet eelarve kohta või prognoose paragrahvis 125 nimetatud teabe avalikustamisel.

131 Mõnikord ei ole võimalik avalikustada eelduste või muu hindamisebakindluse allikate võimalike mõjude ulatust aruandeperioodi lõpus. Sellistel juhtudel avalikustab üksus asjaolu, et olemasolevate teadmiste kohaselt on põhjendatult võimalik, et järgmisel majandusaastal võib eeldatust erinevate tulemuste puhul osutuda vajalikuks korrigeerida oluliselt vastava vara või kohustise bilansilist jääkmaksumust. Igal juhul avalikustab üksus mingi eelduse poolt mõjutatud konkreetse vara või kohustise (või varade ja kohustiste liikide) bilansilise jääkmaksumuse ja olemuse.

132 Paragrahvis 122 nimetatud avalikustatav teave teatud juhtkonnaotsuste kohta, mida juhtkond tegi üksuse arvestusmeetodite rakendamisel, ei ole seotud paragrahvis 125 nõutud avalikustatava teabega peamiste hindamisebakindluste allikate kohta.

133 Muude IFRSidega nõutakse teatavate eelduste avalikustamist, mida muul juhul nõutakse kooskõlas paragrahviga 125. Näiteks nõutakse IAS 37-s teatud tingimustel eraldiste liike mõjutavate tulevaste sündmustega seotud peamiste eelduste avalikustamist. IFRS 13-ga Õiglase väärtuse mõõtmine nõutakse selliste oluliste eelduste avalikustamist (k.a hindamistehnika(d) ja sisendid), mida üksus kasutab õiglases väärtuses kajastatavate varade ja kohustiste õiglaste väärtuste mõõtmisel.

134   Üksus avalikustab teabe, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata üksuse kapitali haldamise eesmärke, põhimõtteid ja protsesse.

135 Et vastata paragrahvile 134, avalikustab üksus järgmise teabe:

136 Üksus võib hallata kapitali mitmel erineval viisil ja temalt võidakse nõuda vastavust mitmetele erinevatele kapitalinõuetele. Näiteks võivad segakontserni kuuluda üksused, mis tegelevad kindlustus- ja pangandustegevusega ning need üksused võivad tegutseda eri jurisdiktsioonides. Kui ühine kapitalinõuete ja kapitali halduse viiside avalikustamine ei anna kasulikku teavet või moonutab finantsaruande kasutaja arusaama üksuse kapitaliallikatest, avalikustab üksus eraldi teabe iga üksuse suhtes kohaldatava kapitalinõude kohta.

136A   Üksus avalikustab omakapitaliinstrumendiks liigitatud (tagasi)müüdavate finantsinstrumentide kohta (kui seda ei ole mujal avalikustatud):

137   Üksus avalikustab lisades:

138   Üksus avalikustab järgmise teabe, kui seda ei ole avalikustatud mujal finantsaruannetega koos avaldatud teabes:

139 Üksus rakendab käesolevat standardit 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab käesolevat standardit varasemale perioodile, avalikustab ta selle asjaolu.

139A IAS 27-ga (muudetud 2008) muudeti paragrahvi 106. Üksus rakendab seda muudatust 1. juulil 2009 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Kui üksus rakendab IAS 27 (muudetud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse seda muudatust ka selle varasema perioodi suhtes. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt.

139B 2008. aasta veebruaris välja antud dokumendiga (Tagasi)müüdavad finantsinstrumendid ja likvideerimisel tekkivad kohustused (IAS 32 ja IAS 1 muudatused) muudeti paragrahvi 138 ja lisati paragrahvid 8A, 80A ja 136A. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab samal ajal muudatusi IAS 32, IAS 39, IFRS 7 ja IFRIC 2-ga Liikmete osad ühistulistes üksustes ja sarnased instrumendid seotud muudatusi.

139C 2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahve 68 ja 71. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

139D [Välja jäetud]

139E [Välja jäetud]

139F  IFRSide edasiarendustega (välja antud mais 2010) muudeti paragrahve 106 ja 107 ning lisati paragrahv 106A. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2011 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud.

139G [Välja jäetud]

139H IFRS 10-ga ja IFRS 12-ga, välja antud 2011. aasta mais, muudeti paragrahve 4, 119, 123 ja 124. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 12.

139I IFRS 13-ga, välja antud mais 2011, muudeti paragrahve 128 ja 133. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 13.

139J Dokumendiga Muu koondkasumi objektide esitamine (IAS 1 muudatused), välja antud juunis 2011, muudeti paragrahve 7, 10, 82, 85–87, 90, 91, 94, 100 ja 115, lisati paragrahvid 10A, 81A, 81B ja 82A ning jäeti välja paragrahvid 12, 81, 83 ja 84. Üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2012 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

139K IAS 19-ga Hüvitised töötajatele (muudetud juunis 2011) muudeti paragrahvides 7 ja 96 sätestatud mõistet „muu koondkasum“. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IAS 19 (muudetud juunis 2011).

139L Dokumendiga Iga-aastased edasiarendused – 2009.–2011. aasta tsükkel (välja antud mais 2012) muudeti paragrahve 10, 38 ja 41, jäeti välja paragrahvid 39–40 ning lisati paragrahvid 38A–38D ja 40A–40D. Üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

139M [Välja jäetud]

139N IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu (välja antud mais 2014) muudeti paragrahvi 34. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

139O IFRS 9-ga, välja antud juulis 2014, muudeti paragrahve 7, 68, 71, 82, 93, 95, 96, 106 ja 123 ning jäeti välja paragrahvid 139E, 139G ja 139M. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 9.

139P Dokumendiga Avalikustamise algatus (IAS 1 muudatused), välja antud detsembris 2014, muudeti paragrahve 10, 31, 54–55, 82A, 85, 113–114, 117, 119 ja 122, lisati paragrahvid 30A, 55A ja 85A–85B ning jäeti välja paragrahvid 115 ja 120. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Seoses käesolevate muudatustega ei nõuta üksustelt IAS 8 paragrahvides 28–30 nõutud teabe avalikustamist.

139Q IFRS 16-ga Rendiarvestus (välja antud jaanuaris 2016) muudeti paragrahvi 123. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 16.

139R IFRS 17-ga (välja antud mais 2017) muudeti paragrahve 7, 54 ja 82. IFRS 17 muudatustega (välja antud juunis 2020) muudeti täiendavalt paragrahvi 54. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 17.

139S Dokumendiga Muudatused IFRSides kontseptuaalsele raamistikule viitamisel, välja antud 2018, muudeti paragrahve 7, 15, 19–20, 23–24, 28 ja 89. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2020 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud, kui üksus rakendab samal ajal ka kõiki muid dokumendiga Muudatused IFRSides kontseptuaalsele raamistikule viitamisel tehtud muudatusi. Üksus rakendab IAS 1 muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Ent kui üksus otsustab, et tagasiulatuv rakendamine oleks ebapraktiline või põhjustaks ebamõistlikke kulusid või pingutusi, rakendab ta IAS 1 muudatusi, viidates IAS 8 paragrahvidele 23–28, 50–53 ja 54F.

139T Dokumendiga Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused) (välja antud oktoobris 2018) muudeti IAS 1 paragrahvi 7 ja IAS 8 paragrahvi 5 ning jäeti välja IAS 8 paragrahv 6. Üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2020 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

139U Dokumendiga Kohustiste liigitamine lühiajalisteks või pikaajalisteks (välja antud jaanuaris 2020) muudeti paragrahve 69, 73, 74 ja 76 ning lisati paragrahvid 72A, 75A, 76A ja 76B. Üksus rakendab neid muudatusi kooskõlas IAS 8-ga tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes pärast dokumendi Eritingimustega pikaajalised kohustised (vt paragrahv 139 W) väljaandmist, rakendab ta selle perioodi suhtes ka dokumenti Eritingimustega pikaajalised kohustised. Kui üksus rakendab dokumenti Kohustiste liigitamine lühiajalisteks või pikaajalisteks varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

139V Dokumendiga Arvestusmeetodite avalikustamine (välja antud veebruaris 2021) muudeti paragrahve 7, 10, 114, 117 ja 122, lisati paragrahvid 117A–117E ning jäeti välja paragrahvid 118, 119 ja 121. Samuti muudeti IFRSi rakendusjuhendit nr 2 Olulisuse üle otsustamine. Üksus rakendab IAS 1 muudatusi 1. jaanuaril 2023 või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

139W Dokumendiga Eritingimustega pikaajalised kohustised (välja antud oktoobris 2022) muudeti paragrahve 60, 71, 72A, 74 ja 139U ning lisati paragrahvid 72B ja 76ZA. Üksus rakendab:

140 Käesoleva standardiga asendatakse IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003. aastal ja muudetud 2005. aastal).

1 Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada varude arvestuslik käsitlus. Varude arvestuse põhiküsimus on soetusmaksumuse suurus, milles vara kajastada ja edasi kanda kuni temaga seotud tulude kajastamiseni. Käesolevas standardis antakse juhiseid soetusmaksumuse määramise ning selle edasise kuluna kajastamise kohta, kaasa arvatud võimalikud allahindlused netorealiseerimisväärtuseni. Standardis antakse ka juhiseid soetusmaksumuse arvestusvalemite kohta, mida kasutatakse varude soetusmaksumuse määramiseks.

2   Käesolevat standardit rakendatakse kõikide varude suhtes, välja arvatud:

3   Käesolevat standardit ei rakendata varude mõõtmisel, mida omavad:

4 Paragrahvi 3 punktis a nimetatud varusid mõõdetakse teatud tootmisetappides netorealiseerimisväärtuses. See toimub näiteks juhul, kui põllumajanduskultuurid on koristatud või mineraalid kaevandatud ning nende müük on kindlustatud forvardlepingu või riikliku garantiiga, või kui eksisteerib aktiivne turg ning müügi ebaõnnestumise oht ei ole märkimisväärne. Selliste varude suhtes ei kehti üksnes käesoleva standardi mõõtmisnõuded.

5 Maaklerid-kauplejad on need, kes ostavad või müüvad kaupa teiste nimel või omal käel. Paragrahvi 3 punktis b nimetatud varud on peamiselt omandatud müügi eesmärgil lähitulevikus ja kasumi saamiseks hinnamuutuste või maaklerite-kauplejate juurdehindluse määra arvelt. Kui neid varusid mõõdetakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, ei kehti nende suhtes üksnes käesoleva standardi mõõtmisnõuded.

6  Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses.

7 Netorealiseerimisväärtus viitab netosummale, mida üksus loodab saada varude müügist tavapärase äritegevuse käigus. Õiglane väärtus kajastab hinda, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vaheline tavapärane tehing samade varude müügiks põhiturul (või soodsaimal turul). Esimene on üksuse põhine väärtus, teine ei ole. Varude netorealiseerimisväärtus ei pruugi võrduda õiglase väärtusega, millest on maha arvatud müügikulutused.

8 Varud hõlmavad ostetud ja edasimüügiks hoitavaid kaupu, kaasa arvatud näiteks jaemüüja ostetud ja edasimüügi eesmärgil hoitav kaup või edasimüügi eesmärgil hoitav maa ja muu kinnisvara. Samuti kuuluvad varude hulka üksuse poolt toodetud valmistoodang või tootmises olev lõpetamata toodang ning ka materjalid ja tarvikud, mis ootavad kasutamist tootmisprotsessis. Kliendilepingute täitmisega kaasnevad kulud, mis ei tekita varusid (või mõne muu standardi rakendusalasse kuuluvaid varasid) arvestatakse vastavalt standardile IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu.

9   Varusid mõõdetakse kas soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

10   Varude soetusmaksumus sisaldab kõiki ostu-, töötlemis- ja muid kulutusi, ilma milleta varud ei oleks olemasolevas asukohas ega tööseisundis.

11 Varude ostukulutuste hulka kuuluvad ostuhind, imporditollimaksud ja muud maksud (välja arvatud need, mida maksuhaldur üksusele hiljem tagastab) ning transpordi-, käitlemis- ja muud valmistoodangu, materjalide ja teenuste omandamisega otseselt seotud kulutused. Kaubanduslikud allahindlused, hinnaalandid ja muu selline arvatakse ostukulutuste määramisel maha.

12 Varude töötlemiskulutuste hulka kuuluvad toodanguühikutega otseselt seotud kulud, näiteks otsesed tööjõukulud. Need sisaldavad ka materjali valmistoodanguks muutmisel tekkivaid süstemaatiliselt toodetele jaotatavaid tootmise püsivaid ja muutuvaid üldkulusid. Tootmise püsivad üldkulud on need toodangu kaudsed kulud, mis olenemata toodangu mahust jäävad suhteliselt muutumatuks, näiteks tehase hoonete tootmisprotsessis kasutatavate seadmete ja kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulum ja hooldus ning tehase juhtimis- ja halduskulud. Tootmise muutuvad üldkulud on need kaudsed toodangu kulud, mis muutuvad otseselt või peaaegu otseselt koos muutustega toodangu mahus, näiteks kaudsed materjalikulud ja kaudsed tööjõukulud.

13 Tootmise püsivate üldkulude jaotamine töötlemiskulutustele põhineb tootmisseadmete normaalvõimsusel. Normaalvõimsus on teatud ajaperioodide või aastaaegade jooksul normaalsetes tingimustes keskmine eeldatavalt toodetav toodang, arvestades plaanilisest hooldusest tekkivat võimsuskadu. Tegelikku tootmisvõimsuse taset võib kasutada juhul, kui see on ligilähedane normaalvõimsusele. Igale toodanguühikule jaotatud püsivate üldkulude maht ei suurene madala tootmistaseme või tootmisseisakute tõttu. Jaotamata üldkulusid kajastatakse kuludena nende tekkimise perioodil. Ebatavaliselt suure tootmismahuga perioodidel vähendatakse igale toodanguühikule jaotatud püsivate üldkulude mahtu nii, et varusid ei mõõdeta soetusmaksumusest kõrgemas maksumuses. Tootmise muutuvad üldkulud jaotatakse igale toodanguühikule tootmisseadmete tegeliku kasutamise alusel.

14 Tootmisprotsessis võidakse toota samaaegselt mitut toodet. See toimub näiteks, kui ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitu toodet, või juhul, kui väljundiks on põhi- ja kõrvaltoode. Kui iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi ei ole võimalik täpselt eristada, jaotatakse need toodetele põhjendatud ja järjepideval alusel. Jaotamine võib näiteks põhineda iga toote suhtelisel müügiväärtusel kas tootmisprotsessi etapis, mil tooted muutuvad üksteisest eristatavaks, või tootmise lõppjärgus. Enamik kõrvaltooteid on oma olemuselt ebaolulised. Sellisel juhul mõõdetakse neid enamasti netorealiseerimisväärtuses ning see maksumus lahutatakse põhitoote soetusmaksumusest. Selle tulemusena ei erine põhitoote bilansiline jääkmaksumus oluliselt tema soetusmaksumusest.

15 Muid kulutusi kajastatakse varude soetusmaksumuse koosseisus ainult sel määral, mil neid tehakse varude olemasolevasse asukohta ja tööseisundisse viimisel. Näiteks võib olla kohane lisada varude soetusmaksumusele mittetootmislikud üldkulud või spetsiifilistele klientidele mõeldud toodete kujundamisega seotud kulutused.

16 Kulutused, mida ei arvata varude soetusmaksumuse hulka ning mida kajastatakse nende tekkeperioodi kuludena, on näiteks:

17 IAS 23-s Laenukasutuse kulutused määratletakse need piiratud asjaolud, mil varude soetusmaksumusse arvatakse ka laenukasutuse kulutused.

18 Üksus võib osta varusid tavapärasest pikemate maksetähtaegadega. Kui kokkulepe sisaldab sisuliselt finantseerimise komponenti, kajastatakse seda komponenti, näiteks tavapärase maksetingimustega ostuhinna ja makstud summa vahet, finantseerimisperioodi jooksul intressikuluna.

19 [Välja jäetud]

20 Kooskõlas IAS 41-ga Põllumajandus mõõdetakse üksuse bioloogilistest varadest saadud põllumajandustoodangu varusid nende esmasel kajastamisel õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused saagikoristuse hetkel. Seda loetakse käesoleva standardi mõistes varude soetusmaksumuseks antud kuupäeval.

21 Varude soetusmaksumuse mõõtmise meetodeid, nagu normkulutuse meetod või jaehinna meetod, võib kasutada praktilistel kaalutlustel, kui tulemused on ligilähedased soetusmaksumusele. Normkulutuste puhul võetakse arvesse materjali ja tarvikute, tööjõu, efektiivsuse ja tootmisvõimsuse kasutamise normtasemeid. Neid vaadatakse regulaarselt üle ning vajaduse korral korrigeeritakse vastavalt tegelikele tingimustele.

22 Jaehinna meetodit kasutatakse sageli jaekaubanduses, et mõõta varusid, mis sisaldavad suurt arvu kiiresti muutuvaid sarnaste marginaalidega objekte, mille suhtes on ebaotstarbekas kasutada teisi soetusmaksumuse mõõtmise meetodeid. Varude soetusmaksumus määratakse, vähendades varude müügiväärtust vastava brutorentaablusmäära protsendi võrra. Kasutatav protsent võtab arvesse varud, mis on hinnatud nende esialgsest müügihinnast madalamaks. Tihti rakendatakse iga jaemüügi osakonna suhtes keskmist protsenti.

23   Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad ning konkreetsete projektide raames toodetud ja eraldatud, lähtutakse kaupade ja teenuste soetusmaksumuse kindlaksmääramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest.

24 Iga varuobjekti soetusmaksumuse kindlaksmääramisel lähtutakse konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest. See on asjakohane käsitlus mingi kindla projektiga seotud objektide puhul, olenemata sellest, kas need on ostetud või toodetud. Samas kui objektide hulk on suur ning objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, on iga objekti soetusmaksumuse kindlaksmääramine otstarbetu. Sellisel juhul võib kasutada varudesse alles jäävate objektide valikumeetodit, et leida eelnevalt kindlaksmääratud mõju kasumile või kahjumile.

25  Varude soetusmaksumus, välja arvatud paragrahvis 23 kirjeldatud varude puhul, määratakse kindlaks, kasutades lihtjärjekorra (FIFO) või kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvestusvalemit. Üksus kasutab kõigi samalaadsete ja üksuses sama kasutusega varude suhtes sama soetusmaksumuse arvestuse valemit. Erinevat laadi ja kasutusega varude suhtes võivad erinevad soetusmaksumuse arvestuse valemid olla põhjendatud.

26 Näiteks üksuse ühes ärisegmendis kasutatud varudel võib olla teises ärisegmendis kasutatud sama tüüpi varudest erinev kasutus. Samas ei ole varude geograafilise asukoha (või vastavate maksureeglite) erinevus iseenesest piisav, et õigustada erinevate soetusmaksumuse arvestuse valemite kasutamist.

27 FIFO valemi rakendamisel eeldatakse, et esimeses järjekorras ostetud või toodetud varuobjektid müüakse esimesena, mistõttu perioodi lõpus jäävad varudesse need objektid, mis on ostetud või toodetud viimasena. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvestusvalemi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks sarnaste objektide perioodi alguse soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud või toodetud objektide soetusmaksumuse kaalutud keskmist. Keskmist võib arvutada perioodipõhiselt või iga täiendava partii saabumise järel, sõltuvalt üksuse tingimustest.

28 Varude soetusmaksumus hinnatakse alla juhul, kui varud on kahjustatud, täielikult või osaliselt kasutuskõlbmatud või kui nende müügihind on langenud. Varude soetusmaksumus hinnatakse alla ka siis, kui toote eeldatavad kulud vara valmistamiseks või eeldatavad müügikulud on suurenenud. Varude soetusmaksumuselt netorealiseerimisväärtuseni allahindamise praktika on kooskõlas seisukohaga, et varasid ei tohiks kajastada suuremas väärtuses, kui on nende hinnanguline müügi- või kasutusväärtus.

29 Üldjuhul hinnatakse varud alla netorealiseerimisväärtuseni üksikobjektide kaupa. Siiski võib teatavatel asjaoludel osutuda otstarbekaks rühmitada sarnaseid või omavahel seotud objekte. Selline olukord võib esineda ühe ja sama tootegrupiga seotud varude objektide puhul, millel on sarnane otstarve või lõppkasutus, mida toodetakse ja turustatakse samas geograafilises piirkonnas ning mida ei ole otstarbekas hinnata eraldi teistest sama tootegrupi objektidest. Ei ole asjakohane hinnata varusid alla nende liigituse alusel, nagu näiteks valmistoodang või kõik teatava tegevussegmendi varud.

30 Netorealiseerimisväärtuse hinnangud põhinevad kõige usaldusväärsematel tõenditel, mis on kättesaadavad hinnangute tegemise ajal varude eeldatava realiseerimisväärtuse kohta. Nendes hinnangutes võetakse arvesse pärast perioodi lõppu aset leidnud sündmustega otseselt seotud hinna või kulude kõikumisi sel määral, mil need sündmused kinnitavad perioodi lõpus ilmnenud olukorda.

31 Netorealiseerimisväärtuse määramisel võetakse arvesse ka varude hoidmise eesmärki. Näiteks põhineb siduvate müügi- või teeninduslepingute täitmiseks hoitavate varude netorealiseerimisväärtus lepinguhinnal. Kui müügilepingud ei kata hoitavate varude kogust, põhineb ülejäägi netorealiseerimisväärtus üldistel müügihindadel. Eraldised võivad tuleneda laoseisu ületavatest siduvatest müügi- või ostulepingutest. Selliseid eraldisi käsitletakse IAS 37-s Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad.

32 Varude tootmiseks hoitavaid materjale ja tarvikuid ei hinnata alla juhul, kui neist valmistatavad valmistooted suudetakse eeldatavasti müüa soetusmaksumuses või sellest kõrgemas väärtuses. Kui aga materjalide hinnalangus viitab sellele, et valmistoodangu soetusmaksumus ületab netorealiseerimisväärtuse, hinnatakse materjalid alla nende netorealiseerimisväärtuseni. Sellisel juhul võib materjalide asendusmaksumus olla nende netorealiseerimisväärtuse parimaks olemasolevaks mõõtmisaluseks.

33 Igal järgneval perioodil hinnatakse netorealiseerimisväärtust uuesti. Kui asjaolud, mis eelnevalt põhjustasid varude soetusmaksumuse allahindamise, ei eksisteeri enam või kui esineb selgeid tõendeid netorealiseerimisväärtuse suurenemise kohta muutunud majandustingimuste tõttu, tühistatakse allahindlus (s.o tühistamine on piiratud esialgse allahindluse summaga), nii et uus bilansiline jääkmaksumus on kas soetusmaksumus või korrigeeritud netorealiseerimisväärtus, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Selline olukord leiab aset näiteks siis, kui varuobjekt, mida müügihinna languse tõttu kajastatakse netorealiseerimisväärtuses, on järgneval perioodil endiselt alles ning selle müügihind on vahepeal tõusnud.

34   Varude müümisel kajastatakse nende bilansilist jääkmaksumust kuluna samal perioodil, mil kajastatakse nendega seotud tulu. Varude allahindlusi netorealiseerimisväärtusele ning kõiki varude kadusid kajastatakse kuluna sel perioodil, mil leiab aset allahindlus või kadu. Varude netorealiseerimisväärtuse suurenemisest tulenevad tühistatud allahindluse summad kajastatakse varude kulu summa vähendamisena perioodil, mil tühistamise toimub.

35 Mõned varud võib jaotada teistele varakontodele, näiteks varud, mida kasutatakse omatoodetud materiaalsete põhivarade koostisosadena. Sellisel viisil muu vara hulka arvestatud varud kajastatakse kuluna antud vara kasuliku tööea jooksul.

36   Finantsaruannetes avalikustatakse:

37 Teave varude eri liikide bilansilise jääkmaksumuse ning nende varade muutuste ulatuse kohta on finantsaruande kasutajatele kasulik. Varud liigitatakse tavaliselt kaupadeks, tootmistarvikuteks, materjalideks, lõpetamata toodanguks ja valmistoodanguks.

38 Varud, mis on perioodi jooksul kajastatud kuluna, millele sageli viidatakse kui müüdud toodangu kulule, koosnevad nüüdseks müüdud varuobjektide soetusmaksumusse eelnevalt lülitatud kulutustest ning jaotamata tootmise üldkuludest ja ebaharilikult suurtest varude tootmiskuludest. Üksuse eripärad võivad tingida ka muude summade hõlmamist, nagu näiteks turustamiskulud.

39 Mõned üksused kasutavad teistsugust koondkasumi aruande vormi, avalikustades aruandeperioodi jooksul kuluna kajastatud varude soetusmaksumuse asemel muid summasid. Käesoleva vormi kohaselt esitab üksus kulude analüüsi, kasutades kulude sisul põhinevat liigitust. Sellisel juhul avalikustab üksus kuluna kajastatult tooraine ja tarvikute, tööjõukulude ja muude kulude maksumuse koos perioodil toimunud varude netomuutustega.

40 Üksus rakendab käesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui üksus rakendab käesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava aruandeaasta suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

40A [Välja jäetud]

40B [Välja jäetud]

40C IFRS 13-ga (välja antud mais 2011) muudeti õiglase väärtuse mõistet paragrahvis 6 ja muudeti paragrahvi 7. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 13.

40D [Välja jäetud]

40E IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu (välja antud mais 2014) muudeti paragrahve 2, 8, 29 ja 37 ning jäeti välja paragrahv 19. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 15.

40F IFRS 9-ga (välja antud juulis 2014) muudeti paragrahvi 2 ning jäeti välja paragrahvid 40A, 40B ja 40D. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 9.

40G IFRS 16-ga Rendiarvestus (välja antud jaanuaris 2016) muudeti paragrahvi 12. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 16.

41 Käesoleva standardiga asendatakse IAS 2 Varud (parandatud 1993).

42 Käesoleva standardiga asendatakse SIC 1 Järjepidevus – erinevad varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid.

1   Üksus koostab käesoleva standardi nõuetele vastava rahavoogude aruande ja esitab selle finantsaruannete lahutamatu osana iga perioodi kohta, mille kohta finantsaruanded esitatakse.

2 Käesoleva standardiga asendatakse IAS 7 Finantsseisundi muutuste aruanne (kinnitatud juulis 1977).

3 Üksuse finantsaruannete kasutajad on huvitatud sellest, kuidas üksus teenib raha ja raha ekvivalente ning neid kasutab. Selline huvi ei sõltu üksuse tegevuse laadist ega asjaolust, et raha võib, näiteks finantsasutuse puhul, käsitleda üksuse tootena. Üksused vajavad raha põhimõtteliselt samadel eesmärkidel, olenemata tulutoovate põhitegevusalade erinevustest. Raha vajatakse tegutsemiseks, kohustuste täitmiseks ning investoritele üksusesse tehtud investeeringutelt teenitud tulu väljamaksmiseks. Sellest tulenevalt kohustab käesolev standard kõiki üksusi esitama rahavoogude aruannet.

4 Kui rahavoogude aruannet kasutatakse koos ülejäänud finantsaruannetega, annab see teavet, mis võimaldab kasutajatel hinnata muutusi üksuse netovaras, kapitalistruktuuris (sh likviidsust ja maksevõimet) ning võimet mõjutada rahavoogude summasid ja ajastust, et kohaneda muutuvate tingimuste ja võimalustega. Rahavooge käsitlev teave on kasulik üksuse raha ja raha ekvivalentide teenimise hindamiseks ning see võimaldab kasutajatel töötada välja eri üksuste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse hindamise ja võrdlemise mudelid. Samuti parandab see eri üksuste põhitegevuse tulemuste võrreldavust, kuna sellega kõrvaldatakse ühesugustele tehingutele ja sündmustele rakendatavate erinevate arvestuslike käsitluste kasutamise mõju.

5 Rahavoogusid käsitlevat ajaloolist teavet kasutatakse tihti tulevaste rahavoogude summa, ajastuse ja usaldatavuse näitajana. Samuti on see kasulik tulevaste rahavoogude varasemate prognooside paikapidavuse kontrollimisel ning kasumlikkuse, netorahavoogude ja hinnamuutuste mõju omavahelise suhte analüüsimisel.

6  Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses.

7 Raha ekvivalente hoitakse lühiajaliste rahaliste kohustuste täitmiseks, mitte investeerimise või muul eesmärgil. Investeeringut saab käsitleda raha ekvivalendina, kui seda on lihtne muuta teadaoleva suurusega rahasummaks ja selle väärtuse muutumise risk on väike. Seetõttu saab investeeringut tavaliselt käsitleda raha ekvivalendina ainult juhul, kui sellel on lühiajaline lõpptähtaeg, näiteks kuni kolm kuud alates omandamise kuupäevast. Omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringuid ei käsitleta raha ekvivalentidena, v.a juhul, kui need on oma olemuselt raha ekvivalendid, näiteks eelisaktsiad, mis on omandatud pisut enne lunastustähtpäeva ja millel on kindlaksmääratud lunastustähtaeg.

8 Pangalaene käsitletakse tavaliselt finantseerimistegevusena. Mõnes riigis moodustavad nõudmisel tagasimakstavad arvelduslaenud üksuse rahavoogude juhtimise lahutamatu osa. Sellistel juhtudel käsitletakse arvelduslaene raha ja raha ekvivalentide komponendina. Selliseid panganduskorraldusi iseloomustab pangakonto saldo sage kõikumine positiivse ja negatiivse jäägi vahel.

9 Rahavood ei hõlma raha või raha ekvivalentide komponentide vahelisi liikumisi, kuna kõnealused komponendid on pigem üksuse rahavoogude juhtimise kui põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuse osa. Rahavoogude juhtimine hõlmab kasutamata raha investeerimist raha ekvivalentidesse.

10   Rahavoogude aruanne kajastab aruandeperioodi rahavoogusid, liigitades need põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

11 Üksus esitab põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood oma äritegevusele kõige asjakohasemal viisil. Tegevuspõhine liigitamine annab teavet, mis võimaldab kasutajatel hinnata kõnealuste tegevuste mõju üksuse finantsseisundile ning selle raha ja raha ekvivalentide summale. Seda teavet võib kasutada ka kõnealuste tegevuste omavaheliste suhete hindamisel.

12 Mõni tehing võib hõlmata ka rahavoogusid, mida liigitatakse erinevalt. Näiteks kui laenu tagasimakse summa sisaldab nii intressi kui ka laenu põhiosa, võib intressi liigitada põhitegevuse alla ja laenu põhiosa kajastatakse finantseerimistegevuse all.

13 Põhitegevusest tulenevate rahavoogude summa näitab, kas üksus on oma äritegevuses teeninud piisavalt raha, et maksta tagasi laene, säilitada üksuse tegevusvõime, maksta dividende ja teha uusi investeeringuid, kasutamata üksuseväliseid finantseerimisallikaid. Põhitegevuse ajalooliste rahavoogude teatud komponente käsitlev teave on koos muu teabega kasulik ka põhitegevusest tulenevate tulevaste rahavoogude prognoosimisel.

14 Põhitegevuse rahavood tulenevad eelkõige üksuse peamistest tulutoovatest tegevustest. Seetõttu on need üldjuhul rahavood tehingutest ja muudest sündmustest, mis mõjutavad puhaskasumit või -kahjumit. Põhitegevuse rahavood on näiteks:

15 Üksus võib omada väärtpabereid ja laene kauplemiseesmärgil, mis sel juhul sarnanevad spetsiaalselt edasimüügiks omandatud varudega. Seetõttu liigitatakse kaubeldavate väärtpaberite ostu ja müügiga seotud rahavood põhitegevuse alla. Samuti liigitatakse põhitegevuse alla finantsasutuste tehtud ettemaksed ja antud laenud, sest need on seotud kõnealuste üksuste peamise tulutoova tegevusega.

16 Investeerimistegevuse rahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, kuna need rahavood näitavad, kui suuri kulutusi on tehtud tulevaste tulude teenimiseks ja rahavoogude tekitamiseks kavandatud ressurssidele. Ainult sellised kulutused, mis kajastatakse varana finantsseisundi aruandes, vastavad investeerimistegevuseks liigitamise tingimustele. Investeerimistegevuse rahavood on näiteks:

17 Finantseerimistegevuse rahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, sest see võimaldab prognoosida üksuse rahastajate nõudeid tulevastele rahavoogudele. Rahavood finantseerimistegevusest on näiteks:

18   Üksus kasutab põhitegevuse rahavoogude kajastamisel kas:

19 Üksustel soovitatakse põhitegevuse rahavoogusid kajastada otsemeetodil. Otsemeetodi rakendamine annab teavet, mis on kasulik tulevaste rahavoogude hindamisel ning mis ei ole kättesaadav kaudmeetodi rakendamisel. Otsemeetodi korral on võimalik saada teavet rahaliste brutolaekumiste ja -väljamaksete põhiliikide kohta kas:

20 Kaudmeetodi kohaselt määratakse põhitegevuse netorahavoog kindlaks, korrigeerides kasumit või kahjumit järgmiste mõjude suhtes:

21   Üksus kajastab investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud rahaliste brutolaekumiste ja -väljamaksete põhiliike eraldi, v.a paragrahvides 22 ja 24 kirjeldatud juhtudel, mil rahavoogusid kajastatakse netosummana.

22   Netosummana võib kajastada järgmisi põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid:

23 Paragrahvi 22 punktis a osutatud rahalaekumised ja -maksed on näiteks:

23A Paragrahvi 22 punktis b osutatud rahalaekumised ja -maksed on näiteks need, mis on seotud

24   Netosummana võib kajastada rahavoogusid, mis on seotud finantsasutuse kõigi järgmiste tegevustega:

25   Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevaid rahavooge kajastatakse üksuse arvestusvaluutas, rakendades välisvaluuta summa suhtes maksepäeval arvestus- ja välisvaluuta vahel kehtinud valuutakurssi.

26   Välismaiste tütarettevõtete rahavood arvestatakse ümber vastavalt maksepäeval arvestus- ja välisvaluuta vahel kehtinud valuutakursile.

27 Välisvaluutapõhiseid rahavoogusid kajastatakse kooskõlas IAS 21-ga Valuutakursside muutuste mõjud. See lubab kasutada tegelikule valuutakursile ligilähedast kurssi. Näiteks võib välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel või välismaise tütarettevõtte rahavoogude ümberarvestamisel kasutada aruandeperioodi kaalutud keskmist vahetuskurssi. Samas ei luba IAS 21 välismaise tütarettevõtte rahavoogude ümberarvestamisel kasutada aruandeperioodi lõpus kehtivat vahetuskurssi.

28 Välisvaluuta kursimuutustest tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid ei ole rahavood. Siiski kajastatakse rahavoogude aruandes kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale või maksmisele kuuluvale rahale ja raha ekvivalentidele, et kooskõlastada raha ja raha ekvivalente aruandeperioodi alguses ja lõpus. Kõnealune summa kajastatakse põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest eraldi ning see sisaldab (võimalikke) erinevusi, mis oleksid tekkinud juhul, kui nende rahavoogude ümberarvestamisel oleks kasutatud aruandeperioodi lõpul kehtinud valuutakursse.

29  [Välja jäetud]

30 [Välja jäetud]

31   Laekunud ja väljamakstud intressidest ja dividendidest tulenevad rahavood avalikustatakse eraldi. Iga kirje liigitatakse järjepidevalt perioodist perioodi põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuse alla.

32 Aruandeperioodi jooksul makstud intresside kogusumma avalikustatakse rahavoogude aruandes, olenemata sellest, kas see summa on näidatud kasumis või kahjumis kuluna või kapitaliseeritud vastavalt standardile IAS 23 Laenukasutuse kulutused.

33 Finantsasutuste puhul liigitatakse makstud intressid ning laekunud intressid ja dividendid tavaliselt põhitegevuse rahavoogudeks. Muude üksuste puhul puudub nende rahavoogude liigitamise suhtes üksmeel. Makstud intressid ning laekunud intressid ja dividendid võib liigitada põhitegevuse rahavoogudeks, kuna need mõjutavad kasumit või kahjumit. Teise võimalusena võib makstud intresse ning laekunud intresse ja dividende liigitada vastavalt finantseerimis- ning investeerimistegevuse rahavoogudeks, kuna need on finantsvahendite saamisega seotud kulutused või investeeringutelt laekunud tulud.

34 Väljamakstud dividende võib liigitada finantseerimistegevuse rahavooks, kuna need on finantsvahendite saamisega seotud kulutus. Samuti võib makstud dividende liigitada põhitegevuse rahavoogude alla, et aidata kasutajatel hinnata üksuse võimet maksta dividende põhitegevusest teenitud rahast.

35   Tulumaksuga seotud rahavood avalikustatakse eraldi ning liigitatakse põhitegevuse rahavoogudeks, v.a juhul, kui need on konkreetselt seotud finantseerimis- või investeerimistegevusega.

36 Tulumaks tekib tehingutelt, millest tulenevad rahavoogude aruandes põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuseks liigitatud rahavood. Kuigi tulumaksukulu võib teatud juhtudel seostada investeerimis- või finantseerimistegevusega, on sellekohaseid tulumaksu rahavoogusid tihti võimatu kindlaks teha ning need võivad tekkida vastava tehinguga seotud rahavoogudest erineval perioodil. Seepärast liigitatakse tasutud tulumaks tavaliselt põhitegevuse rahavoogudeks. Juhul kui tulumaksuga seotud rahavooge on otstarbekas seostada ühe kindla tehinguga, millest tulenevad rahavood liigitatakse investeerimis- või finantseerimistegevuseks, liigitatakse ka tulumaksuga seotud rahavood vastavalt vajadusele investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kui tulumaksu rahavood jaotatakse rohkem kui ühele tegevusliigile, avalikustatakse tasutud maksude kogusumma.

37 Investor esitab rahavoogude aruandes sidus-, ühis- või tütarettevõtjasse tehtud kapitaliosaluse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud investeeringu arvestamisel üksnes enda ja investeerimisobjekti vahelised rahavood, näiteks dividendid ja ettemaksed.

38 Üksus, kes kajastab oma osalust sidus- või ühisettevõtjas kapitaliosaluse meetodil, kajastab oma rahavoogude aruandes rahavooge, mis tulenevad tema sidus- või ühisettevõtjasse tehtud investeeringutest, ning tema ja sidus- või ühisettevõtja vahelisi väljamakseid ja muid makseid või laekumisi.

39   Tütarettevõtjates ja muudes ärides kontrolli saavutamise või selle kaotamisega seotud rahavoogude kogusummad esitatakse eraldi ning liigitatakse investeerimistegevuseks.

40   Üksus avalikustab perioodi jooksul toimunud tütarettevõtja ja muude äride üle kontrolli saavutamise või selle kaotamise kohta summeeritult järgmise teabe:

40A Investeerimisüksus (nagu määratletud IFRS 10-s Konsolideeritud finantsaruanded) ei pea rakendama paragrahvi 40 punkti c või d investeeringule tütarettevõtjas, mida tuleb mõõta kasumiaruandes õiglases väärtuses.

41 Tütarettevõtjates ja muudes ärides kontrolli saavutamise või kaotamisega seotud rahavoogude eraldi esitamine ühe kirjena, koos eraldi teabe avalikustamisega omandatud või müüdud varade ja kohustiste summa kohta aitab eristada neid rahavoogusid muudest põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest. Kontrolli kaotamisega seotud rahavoogusid ei arvata maha kontrolli saavutamisega seotud rahavoogudest.

42 Rahavoogude aruandes esitatakse rahas makstud või laekunud tasu kogusumma tütarettevõtjate ja muude äride üle saavutatud või kaotatud kontrolli eest, millest on maha arvatud raha ja raha ekvivalendid, mis on omandatud või võõrandatud selliste tehingute, sündmuste või asjaolude muutuse osana.

42A Rahavoogusid, mis tekivad tütarettevõtja osalustes toimunud muutustest, mille tulemusena kontroll ei kao, liigitatakse finantseerimistegevuse rahavoogudeks, välja arvatud juhul, kui tütarettevõtja omanik on investeerimisüksus (nagu määratletud IFRS 10-s) ja tütarettevõtjat tuleb mõõta kasumiaruandes õiglases väärtuses.

42B Muutusi tütarettevõtja osalustes, mille tulemusena kontroll ei kao, näiteks hilisem emaettevõtja poolne tütarettevõtja omakapitaliinstrumentide ost või müük, arvestatakse omakapitalitehingutena (vt IFRS 10), välja arvatud juhul, kui tütarettevõtja omanik on investeerimisüksus ja tütarettevõtet tuleb mõõta kasumiaruandes õiglases väärtuses. Seega liigitatakse sellest tulenevaid rahavoogusid sarnaselt teistele omanikega sooritatud tehingutele, mida on kirjeldatud paragrahvis 17.

43   Rahavoogude aruandest jäetakse välja need investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tehingud, mis ei nõua raha ega raha ekvivalentide kasutamist. Kõnealused tehingud avalikustatakse finantsaruannete muudes osades nii, et on esitatud kogu asjakohane teave kõnealuste investeerimis- ja finantseerimistehingute kohta.

44 Paljud investeerimis- ja finantseerimistegevused ei mõjuta otseselt jooksvaid rahavoogusid, ehkki need mõjutavad üksuse kapitali ja varade struktuuri. Mitterahaliste tehingute väljajätmine rahavoogude aruandest on kooskõlas rahavoogude aruande eesmärgiga, kuna aruandeperioodil ei kaasne nendega rahavoogusid. Mitterahalised tehingud on näiteks:

44A   Üksus avalikustab teabe, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel hinnata finantseerimistegevusest tulenevate kohustiste muutusi, sealhulgas nii rahavoogudest tulenevaid muutusi kui ka mitterahalisi muutusi.

44B Üksus avalikustab paragrahvi 44A nõude täitmiseks vajalikul määral järgmised finantseerimistegevusest tulenevate kohustiste muutused:

44C Finantseerimistegevusest tulenevad kohustised on kohustised, mille puhul liigitati rahavood või liigitatakse tulevased rahavood rahavoogude aruandes finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Paragrahvi 44A kohast avalikustamisnõuet kohaldatakse ka finantsvarade (nt varad, millega maandatakse finantseerimistegevusest tulenevate kohustistega seotud riski) muutuste suhtes, kui kõnealustest finantsvarade rahavoogusid kajastati või tulevasi rahavoogusid kajastatakse finantseerimistegevuse rahavoogudena.

44D Üks viis, kuidas paragrahvi 44A kohast avalikustamisnõuet täita, oleks esitada finantsseisundi aruandes finantseerimistegevusest tulenevate kohustiste alg- ja lõppsaldo võrdlus, sealhulgas paragrahvis 44B sätestatud muutused. Sellise võrdluse avalikustamisel esitab üksus piisavalt teavet, et finantsaruannete kasutajad saaksid võrdluses esitatud kirjeid seostada finantsseisundi aruande ja rahavoogude aruandega.

44E Kui üksus avalikustab paragrahvi 44A kohase teabe koos muude varade ja kohustiste muutusi käsitleva teabega, avalikustab ta finantseerimistegevusest tulenevate kohustiste muutused kõnealuste muude varade ja kohustiste muutustest eraldi.

44F   Üksus avalikustab teabe rahastamiskokkulepete kohta oma tarnijatega (nagu on kirjeldatud paragrahvis 44G), mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel hinnata nende kokkulepete mõju üksuse kohustistele ja rahavoogudele ning üksuse avatusele likviidsusriskile.

44G Rahastamiskokkuleppele tarnijatega on iseloomulik üks või mitu rahastajat, kes pakuvad summade tasumist, mida üksus võlgneb oma tarnijatele, ja üksus nõustub maksma vastavalt kokkuleppe tingimustele samal kuupäeval või hilisemal kuupäeval, kui makstakse tarnijatele. Need kokkulepped pakuvad üksusele pikendatud maksetingimusi või üksuse tarnijatele ennetähtaegse makse tingimusi võrreldes asjaomase arve maksetähtpäevaga. Rahastamiskokkuleppeid tarnijatega nimetatakse sageli tarneahela rahastamiseks, võlgnevuste rahastamiseks või pöördfaktooringu kokkulepeteks. Kokkulepped, millega üksnes parandatakse üksuse krediidikvaliteedi (näiteks finantsgarantiid, sealhulgas garantiidena kasutatavad akreditiivid), või mis on vahendid, mida üksus kasutab võlgnetavate summade (näiteks krediitkaardid) arveldamiseks otse tarnijaga, ei ole rahastamiskokkulepped tarnijatega.

44H Paragrahvis 44F sätestatud eesmärkide saavutamiseks avalikustab üksus oma rahastamiskokkulepete kohta tarnijatega kokkuvõtlikult järgmise:

45   Üksus avalikustab raha ja raha ekvivalentide komponendid ning esitab rahavoogude aruandes kajastatud summade ja samaväärsete finantsseisundi aruandes kajastatud kirjete vahelise võrdluse.

46 Arvestades maailmas kasutatavate erinevate rahavoogude juhtimistavade ja panganduskorralduste mitmekesisust ning et järgida IAS 1 Finantsaruannete esitamine nõudeid, avalikustab üksus raha ja raha ekvivalentide koosseisu määramise metoodika.

47 Raha ja raha ekvivalentide komponentide määramise metoodika iga muutuse, näiteks varem üksuse investeerimisportfelli koosseisus käsitletud finantsinstrumentide liigitamise muutuse mõju kajastatakse vastavalt IAS 8-le Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead.

48   Üksus avalikustab koos juhtkonna kommentaaridega üksuse valduses olevad olulised raha- ja raha ekvivalentide summad, mis ei ole mõeldud kontserni poolt kasutamiseks.

49 Esineb mitmeid olukordi, kus kontsern ei saa kasutada üksuse valduses olevat raha ja raha ekvivalente. Näitena võib tuua olukorra, kus raha ja raha ekvivalendid kuuluvad tütarettevõtjale, mis tegutseb riigis, kus kohaldatakse valuutavahetuse või muid juriidilisi piiranguid, mistõttu emaettevõtjal ega teistel tütarettevõtjatel ei ole võimalik kõnealuseid summasid üldotstarbel kasutada.

50 Täiendav teave võib olla kasutajate jaoks vajalik, aidates mõista üksuse finantsseisundit ja likviidsust. Sellise teabe avalikustamine koos juhtkonna kommentaariga on soovitatav ja see võib sisaldada järgmist:

51 Toimimisvõimsust suurendavate rahavoogude avalikustamine eraldi toimimisvõimsuse säilitamiseks vajalikest rahavoogudest aitab kasutajatel otsustada, kas üksus investeerib piisavalt oma toimimisvõimsuse säilitamisse. Üksus, mis ei tee piisavalt investeeringuid oma toimimisvõimsuse säilitamiseks, võib lühiajalise likviidsuse ja omanikele tehtavate väljamaksete nimel ohustada tulevast kasumlikkust.

52 Rahavoogude avalikustamine segmentide lõikes aitab kasutajatel paremini mõista üksuse kui terviku ja selle koosseisu kuuluvate osade rahavoogude vahelisi suhteid ning raha kasutusvõimalusi ja rahavoogude varieeruvust segmentide lõikes.

53 Käesolevat standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1994 või hiljem algavaid aruandeperioode.

54 IAS 27-ga (parandatud 2008) muudeti paragrahve 39–42 ning lisati paragrahvid 42A ja 42B. Üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Kui üksus rakendab IAS 27 (muudetud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. Muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt.

55  IFRSide edasiarendustega (välja antud mais 2008) muudeti paragrahvi 14. Üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab IAS 16 paragrahvi 68A.

56  IFRSide edasiarendustega (välja antud aprillis 2009) muudeti paragrahvi 16. Üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2010 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

57 IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühisettevõtmised (välja antud mais 2011) muudeti paragrahve 37, 38 ja 42B ja jäeti välja paragrahvi 50 punkt b. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

58 Dokumendiga Investeerimisüksused (IFRS 10, IFRS 12 ja IAS 27 muudatused), välja antud 2012. aasta oktoobris, muudeti paragrahve 42A ja 42B ning lisati paragrahv 40A. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2014 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Dokumendi Investeerimisüksused varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varem, rakendab ta samal ajal ka kõik dokumendis Investeerimisüksused esitatud muudatused.

59 IFRS 16-ga Rendiarvestus (välja antud jaanuaris 2016) muudeti paragrahve 17 ja 44. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 16.

60 Dokumendiga Avalikustamise algatus (IAS 7 muudatused), välja antud 2016. aasta jaanuaris, lisati paragrahvid 44A–44E. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2017 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi esimest korda, ei pea ta esitama võrdlusandmeid eelmiste perioodide kohta.

61 IFRS 17-ga Kindlustuslepingud (välja antud mais 2017) muudeti paragrahvi 14. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 17.

62 Dokumendiga Rahastamiskokkulepped tarnijatega (välja antud mais 2023) lisati paragrahvid 44F–44H. Üksus rakendab kõnealuseid muudatusi 1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

63 Dokumendi Rahastamiskokkulepped tarnijatega rakendamisel ei pea üksust avalikustama järgmist:

1 Käesoleva standardi eesmärk on kirjeldada arvestusmeetodite valimise ja muutmise kriteeriume koos arvestusmeetodite muutuste, arvestushinnangute muutuste ning vigade korrigeerimise arvestusliku käsitluse ja avalikustamisega. Käesolev standard on mõeldud üksuse finantsaruannete asjakohasuse ja usaldusväärsuse ning nende finantsaruannete nii aja jooksul kui koos teiste üksuste finantsaruannetega võrreldavuse suurendamiseks.

2 Arvestusmeetodite avalikustamise nõudeid, välja arvatud arvestusmeetodite muutusi käsitlevad avalikustamise nõuded, on kirjeldatud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine.

3  Käesolevat standardit rakendatakse arvestusmeetodite valimisel ja rakendamisel ning arvestusmeetodite muutuste, arvestushinnangute muutuste ja eelneva perioodi vigade korrigeerimise arvestamisel.

4 Eelneva perioodi vigade korrigeerimisest ja tagasiulatuvalt rakendatud arvestusmeetodite muutustest tulenevaid maksumõjusid arvestatakse ja need avalikustatakse kooskõlas IAS 12-ga Tulumaks.

5   Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses.

6 [Välja jäetud]

7   Kui mingit IFRSi rakendatakse konkreetselt mingi tehingu, sündmuse või olukorra suhtes, siis määratakse selle objekti arvestusmeetod või -meetodid kindlaks käesolevat IFRSi rakendades.

8 IFRSides sätestatakse arvestusmeetodid, mille kohta IASB on jõudnud järeldusele, et nende rakendamise tulemuseks on finantsaruanded, mis sisaldavad asjakohast ja usaldusväärset teavet tehingute, muude sündmuste ja olukordade kohta, mille suhtes neid rakendatakse. Neid meetodeid ei ole vaja rakendada juhul, kui nende rakendamise mõju on ebaoluline. Samas ei ole kohane tekitada või jätta korrigeerimata ebaolulisi erinevusi IFRSidest, et saavutada teatavat üksuse finantsseisundi, finantstulemuse või rahavoogude esitust.

9 IFRSidega on kaasas juhised, et aidata üksustel rakendada nende nõudeid. Kõikides sellistes juhistes märgitakse, kas see on IFRSide lahutamatu osa. IFRSide lahutamatuks osaks olev juhis on kohustuslik. Juhis, mis ei ole IFRSide lahutamatu osa, ei sisalda nõudeid finantsaruannetele.

10  Kui puudub IFRS, mida konkreetselt rakendatakse mingile tehingule, muule sündmusele või olukorrale, kasutab juhtkond oma hinnangut, et töötada välja arvestusmeetod ja rakendada seda, mille tulemusena saadakse teave, mis on:

11   Paragrahvis 10 kirjeldatud hinnangu andmisel lähtub juhtkond järgmiste allikate rakendatavusest tähtsuse kahanemise järjekorras ja võtab seda arvesse:

12  Paragrahvis 10 kirjeldatud hinnangu andmisel võib juhtkond võtta arvesse ka muude raamatupidamisstandardite väljatöötamisega tegelevate organisatsioonide kõige uuemaid seisukohti, kui nad lähtuvad standardite väljatöötamisel sarnasest kontseptuaalset raamistikust, ja muud raamatupidamisalast kirjandust ja üldtunnustatud tööstusharu praktikat sel määral, mil need ei ole vastuolus allikatega paragrahvis 11.

13   Üksus valib ja rakendab oma arvestusmeetodeid järjepidevalt samalaadsetele tehingutele, muudele sündmustele ja olukordadele, välja arvatud siis, kui mõne IFRSiga konkreetselt nõutakse või lubatakse objektide liigitamist, millele võivad sobida teistsugused meetodid. Kui mõne IFRSiga nõutakse või lubatakse sellist liigitamist, valitakse sobiv arvestusmeetod ja rakendatakse seda järjepidevalt igale vastavale objekti liigile.

14   Üksus muudab arvestusmeetodit ainult juhul, kui:

15 Finantsaruannete kasutajad peavad olema suutelised võrdlema üksuse finantsaruandeid aja jooksul, et teha kindlaks suundi selle finantsseisundis, finantstulemuses ja rahavoogudes. Seega, samu arvestusmeetodeid rakendatakse iga perioodi jooksul ja perioodist perioodi, välja arvatud juhul, kui muutus arvestusmeetodis vastab ühele paragrahvis 14 nimetatud kriteeriumidest.

16   Järgmised ei ole muutused arvestusmeetodites:

17  Varade ümberhindluse meetodi esmakordne rakendamine kooskõlas IAS 16-ga Materiaalsed põhivarad või IAS 38-ga Immateriaalsed varad on muutus arvestusmeetodis, mida tuleb käsitleda kui ümberhindlust kooskõlas IAS 16-ga või IAS 38-ga, mitte kooskõlas käesoleva standardiga.

18 Paragrahve 19–31 ei rakendata arvestusmeetodi muutuste suhtes, mida on kirjeldatud paragrahvis 17.

19   Võttes arvesse paragrahvist 23 tulenevaid piiranguid:

20 Käesoleva standardi mõistes ei loeta standardi või tõlgenduse ennetähtaegset rakendamist arvestusmeetodi vabatahtlikuks muutuseks.

21 Kui puudub IFRS, mida konkreetselt rakendatakse mingi tehingu, muu sündmuse või olukorra suhtes, võib juhtkond kooskõlas paragrahviga 12 rakendada mõne teise standardeid välja andva organisatsiooni kõige uuemale seisukohale tuginevat arvestusmeetodit, kui see lähtub raamatupidamisstandardite koostamisel sarnasest kontseptuaalsest raamistikust. Kui sellise seisukoha muutmise järel otsustab üksus muuta arvestusmeetodit, kajastatakse ja avalikustatakse selline muutus kui vabatahtlik arvestusmeetodi muutus.

22   Võttes arvesse paragrahvist 23 tulenevaid piiranguid, kui arvestusmeetodi muutust rakendatakse tagasiulatuvalt kooskõlas paragrahvi 19 punktidega a või b, korrigeerib üksus varaseima avaldatud perioodi kõigi mõjutatud omakapitali komponentide algsaldosid ja teisi kõigi eelnevate perioodide kohta esitatud võrdlusandmeid nii, nagu oleks uut arvestusmeetodit kogu aeg rakendatud.

23  Kui tagasiulatuvat rakendamist nõutakse paragrahvi 19 punktide a ja b alusel, rakendatakse arvestusmeetodi muutust tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui on teostamatu määrata kindlaks perioodispetsiifilisi mõjusid või muutuse kumulatiivset mõju.

24  Kui on praktiliselt võimatu määrata kindlaks arvestusmeetodi muutuse perioodispetsiifilisi mõjusid ühe või enama esitatud eelneva perioodi võrdlusandmete suhtes, rakendab üksus uut arvestusmeetodit varade ja kohustiste bilansilistele jääkmaksumustele alates varaseima perioodi algusest, mil tagasiulatuv rakendamine on võimalik (milleks võib olla käesolev periood), ja korrigeerib vastava perioodi kõigi muutusest mõjutatud omakapitali komponentide algsaldosid.

25   Kui käesoleva perioodi alguses on teostamatu määrata kindlaks uue arvestusmeetodi rakendamise kumulatiivset mõju kõikidele eelnevatele perioodidele, et korrigeerida üksuse võrdlusandmeid, rakendatakse uut arvestusmeetodit edasiulatuvalt alates varaseimast teostatavast kuupäevast.

26 Kui üksus rakendab uut arvestusmeetodit tagasiulatuvalt, rakendab ta uut arvestusmeetodit eelnevate perioodide võrdlusandmetele nii kaugele ajas tagasi, kui see on teostatav. Tagasiulatuv rakendamine eelnevale perioodile ei ole teostatav, välja arvatud juhul, kui on teostamatu määrata kindlaks muutuse kumulatiivset mõju summadele nii selle perioodi alg- kui ka finantsseisundi lõpparuandes. Finantsaruannetes esitatud perioodidele eelnevate perioodidega seotud korrigeerimise summa kajastatakse varaseima esitatud eelneva perioodi kõigi mõjutatud omakapitali komponentide algsaldode korrigeerimisena. Tavaliselt kajastatakse korrigeerimine jaotamata kasumis. Samas võib korrigeerimine olla seotud muu omakapitali komponendiga (näiteks, et olla kooskõlas mõne IFRSi või tõlgendusega). Igasugune muu teave eelnevate perioodide kohta, nagu mitme aasta finantsandmete kokkuvõtted, korrigeeritakse samuti nii kaugele ajas tagasi, kui see on teostatav.

27 Kui üksuse jaoks on teostamatu rakendada uut arvestusmeetodit tagasiulatuvalt, kuna ta ei suuda määrata kindlaks meetodi rakendamise kumulatiivset mõju kõigile eelnevaile perioodidele, siis rakendab üksus kooskõlas paragrahviga 25 uut meetodit edasiulatuvalt alates varaseima teostatava perioodi algusest. Seega ei võta ta arvesse enne seda kuupäeva tekkinud varade, kohustiste ja omakapitali kumulatiivse korrigeerimise osa. Arvestusmeetodi muutmine on lubatud isegi siis, kui on teostamatu rakendada meetodit edasiulatuvalt eelnevate perioodide suhtes. Paragrahvid 50–53 annavad juhiseid, millal on teostamatu rakendada uut arvestusmeetodit ühele või enamale eelnevale perioodile.

28   Kui standardi või tõlgenduse esmakordne rakendamine mõjutab või mõjutaks käesolevat perioodi või mõnda eelnevat perioodi, kuigi korrigeerimise summa määramine on teostamatu või võib mõjutada tulevasi perioode, avalikustab üksus:

29  Kui vabatahtlik muutus arvestusmeetodis mõjutab või mõjutaks käesolevat perioodi või mõnda eelnevat perioodi, kuigi korrigeerimise summa kindlaksmääramine on teostamatu, või võib mõjutada tulevasi perioode, avalikustab üksus:

30   Kui üksus ei ole rakendanud uut standardit või tõlgendust, mis on välja antud, aga ei ole veel jõustunud, avalikustab üksus:

31 Kooskõlas paragrahviga 30 kaalub üksus järgmise teabe avalikustamist:

32 Arvestusmeetodi kohaselt võib olla vaja finantsaruannete objekte mõõta viisil, mille puhul võib mõõtmisel esineda ebakindlust, st arvestusmeetodiga võidakse nõuda selliste objektide mõõtmist rahalistes summades, mida ei ole võimalik otseselt jälgida ja mida tuleb selle asemel hinnata. Sellisel juhul koostab üksus arvestushinnangu, et saavutada arvestusmeetodis seatud eesmärk. Arvestushinnangute koostamine hõlmab värskeimatel kättesaadavatel ja usaldusväärsetel andmetel põhinevate otsuste või eelduste kasutamist. Arvestushinnangud on näiteks järgmised:

32A Üksus kasutab arvestushinnangu koostamiseks mõõtmismeetodeid ja sisendeid. Mõõtmismeetodid hõlmavad prognoosimistehnikaid (näiteks tehnikad, mida kasutatakse eeldatava krediidikahju allahindluse mõõtmiseks IFRS 9 kohaselt) ja hindamistehnikaid (näiteks tehnikad, mida kasutatakse vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks IFRS 13 kohaselt).

32B Mõnikord viitab IFRSides mõiste „hinnang“ sellisele hinnangule, mis ei ole käesolevas standardis määratletud arvestushinnang. Näiteks viitab see mõnikord sisendile, mida kasutatakse arvestushinnangute koostamisel.

33 Mõistlike hinnangute kasutamine on finantsaruannete koostamise oluline osa ja ei vähenda nende usaldusväärsust.

34 Üksusel võib olla vaja muuta arvestushinnangut, kui muutuvad asjaolud, millel arvestushinnang põhines, või uue teabe, uute arengusuundade või kogemuse põhjal. Oma olemuselt ei ole arvestushinnangu muutus seotud eelnevate perioodidega ja see ei ole vea parandamine.

34A Sisendis või mõõtmismeetodis toimunud muutuse mõju arvestushinnangule on muutus arvestushinnangus, välja arvatud juhul, kui see tuleneb eelneva perioodi vigade korrigeerimisest.

35 Muutus rakendatud hindamisalustes on muutus arvestusmeetodis ja mitte muutus arvestushinnangus. Kui on keeruline eristada muutust arvestusmeetodis muutusest arvestushinnangus, käsitletakse muutust kui muutust arvestushinnangus.

36   Muutuse mõju arvestushinnangus, välja arvatud muutus, mille suhtes rakendatakse paragrahvi 37, kajastatakse edasiulatuvalt kasumiaruandes:

37   Sel määral, mil muutus arvestushinnangus põhjustab muutust varades ja kohustistes või on seotud mingi omakapitali kirjega, korrigeeritakse vastava vara, kohustise või omakapitali kirje bilansilist jääkmaksumust muutuse perioodil.

38 Edasiulatuv arvestushinnangu muutuse mõju kajastamine tähendab, et muutust rakendatakse tehingutele, muudele sündmustele ja olukordadele alates selle muutuse kuupäevast. Muutus arvestushinnangus võib mõjutada ainult käesoleva perioodi kasumit või kahjumit või nii käesoleva perioodi kui ka tulevaste perioodide kasumit või kahjumit. Näiteks eeldatava krediidikahju allahindluse muutus mõjutab ainult käesoleva perioodi kasumit või kahjumit ja seetõttu kajastatakse seda käesoleval perioodil. Samas mõjutab muutus amortiseeritavate varade kasulikus tööeas või neist saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis amortisatsioonikulu käesoleval perioodil ja kõigil tulevastel perioodidel vara järelejäänud kasuliku eluea vältel. Mõlemal juhul kajastatakse käesoleva perioodiga seotud muutuse mõju tuluna või kuluna käesoleval perioodil. Võimalikku mõju tulevastele perioodidele kajastatakse tuluna või kuluna nendel tulevastel perioodidel.

39   Üksus avalikustab arvestushinnangu muutuse olemuse ja summa, mis mõjutab käesolevat perioodi või mis eeldatavasti avaldab mõju tulevastele perioodidele; eeldatavat mõju tulevastele perioodidele ei ole vaja avalikustada, kui selle hindamine on teostamatu.

40 Kui eeldatava mõju summat tulevastele perioodidele ei ole avalikustatud, kuna selle hindamine on teostamatu, avalikustab üksus selle asjaolu.

41 Vead võivad tekkida seoses finantsaruannete komponentide kajastamise, mõõtmise, esitamise või avalikustamisega. Finantsaruanded ei ole vastavuses IFRSidega, kui nad sisaldavad kas olulisi vigu või ebaolulisi vigu, mis on tehtud tahtlikult, et saavutada üksuse finantsseisundi, finantstulemuse või rahavoogude teatud esitusviisi. Võimalikud käesoleva perioodi vead, mis avastatakse sellel perioodil, korrigeeritakse enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist. Samas ei avastata mõnikord olulisi vigu enne järgnevat perioodi ja sellised eelnevate perioodide vead korrigeeritakse järgneva perioodi finantsaruannete võrdlusandmetes (vt paragrahvid 42–47).

42   Võttes arvesse paragrahvist 43 tulenevaid piiranguid, korrigeerib üksus olulised eelnevate perioodide vead tagasiulatuvalt esimestes finantsaruannetes, mis kinnitatakse pärast vigade avastamist:

43  Eelneva perioodi viga korrigeeritakse tagasiulatuvalt, välja arvatud määral, mil on teostamatu kindlaks määrata kas vea perioodispetsiifilisi mõjusid või kumulatiivset mõju.

44  Kui on võimatu kindlaks määrata vea perioodispetsiifilisi mõjusid ühe või enama esitatud eelneva perioodi võrdlusandmetele, korrigeerib üksus varaseima perioodi varade, kohustiste ja omakapitali algsaldosid, mille suhtes tagasiulatuv korrigeerimine on teostatav (milleks võib olla käesolev periood).

45   Kui käesoleva perioodi alguse seisuga on võimatu määrata kindlaks vea kumulatiivset mõju kõigile eelnevatele perioodidele, korrigeerib üksus võrdlusandmeid, et parandada viga edasiulatuvalt alates varaseimast teostatavast kuupäevast.

46 Eelneva perioodi vea korrigeerimist ei kajastata selle perioodi kasumis või kahjumis, mil viga avastatakse. Igasugust muud eelnevate perioodide kohta esitatud teavet, kaasa arvatud mitme aasta finantsandmete kokkuvõtted, korrigeeritakse nii kaugele ajas tagasi, kui see on teostatav.

47 Kui on võimatu määrata kindlaks vea summat kõikide eelnevate perioodide suhtes (näiteks viga arvestusmeetodi rakendamisel), siis korrigeerib üksus kooskõlas paragrahviga 45 võrdlusandmeid edasiulatuvalt alates varaseimast teostatavast kuupäevast. Seega ei eralda ta enne seda kuupäeva tekkinud varade, kohustiste ja omakapitali kumulatiivse korrigeerimise osa. Paragrahvides 50–53 antakse juhiseid, millal on teostamatu korrigeerida viga ühe või enama eelneva perioodi suhtes.

48 Vigade korrigeerimist eristatakse arvestushinnangute muutustest. Arvestushinnangud on oma olemuselt ligikaudsed väärtused, mida võib olla vaja muuta täiendava teabe teatavaks saamisel. Näiteks tulu või kulu kajastamine seoses ebakindla sündmuse tulemuse selgumisega ei ole vea korrigeerimine.

49   Rakendades paragrahvi 42, avalikustab majandusüksus järgmise:

50 Mõningates olukordades on võimatu korrigeerida ühe või enama eelneva perioodi võrdlusandmeid, et saavutada võrreldavus käesoleva perioodiga. Näiteks võib olla ei kogutud eelneva(te)l perioodi(de)l andmeid viisil, mis lubaks kas uue arvestusmeetodi tagasiulatuvat rakendamist (kaasa arvatud paragrahvides 51–53 nimetatud eelnevatel perioodidel edasiulatuva rakendamise eesmärgil) või tagasiulatuvat korrigeerimist, et parandada eelneva perioodi viga, ja sellise teabe taasloomine võib olla teostamatu.

51 Arvestusmeetodi rakendamisel finantsaruande osadele, mis on kajastatud või avalikustatud seoses tehingutega, muude sündmustega või olukordadega, on sageli vaja kasutada hinnanguid. Hinnangutele on omane subjektiivsus ja hinnanguid võib anda pärast aruandeperioodi lõppu. Hinnangute andmine on potentsiaalselt keerulisem, kui seda tehakse arvestusmeetodi tagasiulatuva rakendamise või eelneva perioodi vea tagasiulatuva korrigeerimise kontekstis, kuna mõjutatud tehingust, muust sündmusest või olukorrast võib olla möödunud pikem ajavahemik. Samas jääb eelnevate perioodide suhtes tehtud hinnangute eesmärk samaks, nagu käesoleval perioodil tehtud hinnangutel, nimelt et hinnang peegeldaks asjaolusid, mis eksisteerisid tehingu, muu sündmuse või olukorra toimumise ajal.

52 Seega nõuab uue arvestusmeetodi tagasiulatuv rakendamine või eelneva perioodi vea tagasiulatuv korrigeerimine sellise teabe eristamist muust teabest, mis

53 Eelnevale perioodile uue arvestusmeetodi rakendamisel või summade korrigeerimisel ei tohi kasutada tagantjärele tarkust, kas oletuste tegemisel selle kohta, millised oleksid olnud eelneval perioodil juhtkonna kavatsused, või eelneval perioodil kajastatud, mõõdetud või avalikustatud summade hindamisel. Näiteks juhul, kui üksus korrigeerib eelneva perioodi vea, arvestades välja töötajate akumuleeritud haiguspuhkuse kohustuse kooskõlas IAS 19-ga Hüvitised töötajatele, ei võta ta arvesse teavet ebatavaliselt ränga gripihooaja kohta järgneval perioodil, mis saab kättesaadavaks pärast seda, kui finantsaruanded olid selleks eelnevaks perioodiks avaldamiseks heaks kiidetud. Asjaolu, et eelnevate perioodide kohta esitatud võrdlusandmete muutmisel osutub sageli vajalikuks oluliste hinnangute kasutamine, ei takista võrdlusandmete usaldusväärset kohandamist või korrigeerimist.

54 Üksus rakendab käesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui üksus rakendab käesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava aruandeaasta suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

54A [Välja jäetud]

54B [Välja jäetud]

54C IFRS 13-ga Õiglase väärtuse mõõtmine (välja antud mais 2011) muudeti paragrahvi 52. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 13.

54D [Välja jäetud]

54E IFRS 9-ga Finantsinstrumendid (välja antud juulis 2014) muudeti paragrahvi 53 ning jäeti välja paragrahvid 54A, 54B ja 54D. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 9.

54F Dokumendiga Muudatused IFRSides kontseptuaalsele raamistikule viitamisel (välja antud 2018) muudeti paragrahvi 6 ja paragrahvi 11 punkti b. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2020 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud, kui üksus rakendab samal ajal ka kõiki muid dokumendiga Muudatused IFRSides kontseptuaalsele raamistikule viitamisel tehtud muudatusi. Üksus rakendab paragrahvi 6 ja paragrahvi 11 punkti b muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas käesoleva standardiga. Ent kui üksus otsustab, et tagasiulatuv rakendamine oleks ebapraktiline või põhjustaks ebamõistlikke kulusid või pingutusi, rakendab ta paragrahvi 6 ja paragrahvi 11 punkti b muudatusi, viidates käesoleva standardi paragrahvidele 23–28. Kui dokumendi Muudatused IFRSides kontseptuaalsele raamistikule viitamisel kohase muudatuse tagasiulatuv rakendamine põhjustaks ebamõistlikke kulusid või pingutusi, käsitab üksus käesoleva standardi paragrahvide 23–28 rakendamisel (v.a paragrahvi 27 viimase lause puhul) kõiki „ebapraktilisusele“ viitamisi kui viitamist „liigseid kulusid või pingutusi põhjustavale“ ja kõiki „teostatavusele“ viitamisi kui viitamist „ilma liigsete kulude või pingutusteta võimalikule“.

54G Kui üksus IFRS 14 Reguleeritud hinnatingimustes müügitulu kajastamine ei rakenda, lähtub üksus reguleeritud müügitulu saldode suhtes paragrahvi 11 punkti b rakendamisel ka edaspidi viitamisel ja rakendatavuse kaalumisel mitte kontseptuaalses raamistikus, vaid finantsaruannete koostamise ja esitamise raamistikus ( 5 ) esitatud mõistetest, kajastamise kriteeriumidest ja mõõtmise põhimõtetest. Reguleeritud müügitulu saldo on sellise kulu- (või tulu-) saldo, mida ei kajastataks muude asjaomaste IFRSide alusel vara või kohustisena, kuid mida tariifi reguleeriv organ võtab või eeldatavalt võtab arvesse tariifide kindlaksmääramisel, mida saab klientidelt nõuda. Tariifi reguleeriv organ on organ, kellele on põhikirja või õigusaktidega antud õigus kehtestada tariif või tariifid, mis on üksusele siduvad. Tariifi reguleeriv organ võib olla kolmandast isikust organ või üksusega seotud isik, sealhulgas üksuse nõukogu, kui põhikirja või õigusaktidega on ette nähtud, et kõnealune organ peab nii kehtestama tariifid klientide huvides kui ka tagama üksuse üldise rahalise elujõulisuse.

54H Dokumendiga Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused) (välja antud oktoobris 2018) muudeti IAS 1 paragrahvi 7 ja IAS 8 paragrahvi 5 ning jäeti välja IAS 8 paragrahv 6. Üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2020 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

54I Dokumendiga Arvestushinnangute mõiste (välja antud veebruaris 2021) muudeti paragrahve 5, 32, 34, 38 ja 48 ning lisati paragrahvid 32A, 32B ja 34A. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2023 või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Üksus rakendab neid muudatusi arvestushinnangute ja -meetodite muutuste suhtes, mis toimuvad selle esimese aastase aruandeperioodi alguses või pärast seda, mil ta muudatusi rakendab.

55 Käesoleva standardiga asendatakse IAS 8 Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites (parandatud 1993).

56 Käesoleva standardiga asendatakse järgmised tõlgendused:

1 Käesoleva standardi eesmärk on määrata:

2   Käesolevat standardit rakendatakse aruandeperioodijärgsete sündmuste arvestamise ja avalikustamise suhtes.

3   Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses.

4 Finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise protsess varieerub sõltuvalt juhtimisstruktuurist, seadusel põhinevatest nõuetest ning finantsaruannete koostamisel ja lõplikul vormistamisel järgitavatest protseduuridest.

5 Mõnel juhul nõutakse üksuselt finantsaruannete esitamist omanikele kinnitamiseks pärast finantsaruannete avaldamist. Sellistel puhkudel loetakse finantsaruanded avaldamiseks heakskiidetuks avaldamise kuupäeval, mitte kuupäeval, mil omanikud finantsaruanded kinnitavad.

6 Mõningatel puhkudel nõutakse üksuse juhtkonnalt finantsaruannete esitamist nõukogule (mille koosseisu kuuluvad üksnes mittetäidesaatvad direktorid) kinnitamiseks. Sellistel puhkudel kiidetakse finantsaruanded avaldamiseks heaks siis, kui juhtkond kiidab need nõukogule avaldamiseks heaks.

7 Aruandeperioodijärgsete sündmuste hulka kuuluvad kõik kuni finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäevani toimunud sündmused, isegi kui need sündmused toimuvad pärast seda, kui kasum või muu valikuline finantsteave on avalikult teada antud.

8   Üksus korrigeerib oma finantsaruannetes kajastatud summasid, et arvesse võtta aruandeperioodijärgseid korrigeerivaid sündmusi.

9 Järgmised sündmused on selliste aruandeperioodijärgsete korrigeerivate sündmuste näited, mis nõuavad üksuselt finantsaruannetes kajastatud summade korrigeerimist või varem kajastamata objektide kajastamist:

10  Üksus ei tohi korrigeerida oma finantsaruannetes kajastatud summasid, et arvesse võtta aruandeperioodijärgseid mittekorrigeerivaid sündmusi.

11 Aruandeperioodijärgne mittekorrigeeriv sündmus on näiteks investeeringute õiglase väärtuse langemine aruandeperioodi lõpu ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal. Õiglase väärtuse langemine ei ole tavaliselt seotud investeeringute seisundiga aruandeperioodi lõpus, vaid kajastab hiljem tekkinud asjaolusid. Sellepärast ei korrigeeri üksus oma finantsaruannetes kajastatud investeeringute summasid. Samamoodi ei ajakohasta üksus aruandeperioodi seisuga avalikustatud summasid investeeringute kohta, siiski peab ta paragrahvi 21 kohaselt avalikustama täiendavat teavet.

12  Kui üksus kuulutab välja dividendid omakapitaliinstrumentide omanikele (nagu on määratletud IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine) pärast aruandeperioodi, ei tohi üksus kajastada neid dividende kohustisena aruandeperioodi lõpus.

13 Kui dividendid kuulutatakse välja pärast aruandeperioodi, kuid enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist, ei kajastata dividende kohustisena aruandeperioodi lõpus, sest sel ajal ei eksisteeri ühtegi kohustust. Sellised dividendid avalikustatakse lisades kooskõlas IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine.

14   Üksus ei tohi koostada oma finantsaruandeid tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt, kui juhtkond otsustab pärast aruandeperioodi lõppu, kas üksus likvideerida või lõpetada kauplemine või äritegevus, või et ei ole ühtegi muud realistlikku alternatiivi peale eelnimetatute.

15 Äritegevuse tulemuste ja finantsseisundi halvenemine pärast aruandeperioodi lõppu võib viidata vajadusele kaaluda, kas tegevuse jätkuvuse eeldus on endiselt asjakohane. Kui tegevuse jätkuvuse eeldus ei ole enam asjakohane, siis loetakse selle asjaolu mõju niivõrd oluliseks, et käesoleva standardiga nõutakse põhimõttelist muudatust majandusarvestuse alustes, mitte lihtsalt seniste aluste raames kajastatud summade korrigeerimist.

16 IAS 1-s täpsustatakse teabe avalikustamise nõudeid, kui:

17   Üksus avalikustab finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva ja isiku(d), kes on selle heakskiidu andnud. Kui üksuse omanikel või teistel isikutel on õigus finantsaruandeid muuta pärast nende avaldamist, avalikustab üksus selle asjaolu.

18 Kasutajatel on oluline teada, millal finantsaruanded avaldamiseks heaks kiideti, kuna finantsaruanded ei peegelda pärast seda kuupäeva toimunud sündmusi.

19  Kui üksus saab pärast aruandeperioodi lõppu teavet asjaolude kohta, mis eksisteerisid aruandeperioodi lõpus, siis ajakohastab üksus nende asjaolude kohta avalikustatud teabe uue teabe valguses.

20 Mõnedel puhkudel peab üksus ajakohastama oma finantsaruannetes avalikustatud teabe, et arvesse võtta pärast aruandeperioodi lõppu saadud teavet, isegi kui see teave ei mõjuta finantsaruannetes kajastatud summasid. Avalikustatud teave tuleb ajakohastada näiteks juhul, kui pärast aruandeperioodi lõppu saadakse tõendeid aruandeperioodi lõpus eksisteerinud tingimusliku kohustise kohta. Lisaks selle kaalumisele, kas finantsseisundi aruandes tuleks kajastada eraldis või selle summat muuta kooskõlas IAS 37-ga, ajakohastab üksus nende tõendite valguses ka tingimuslike kohustiste kohta avalikustatud teavet.

21   Kui aruandeperioodijärgsed mittekorrigeerivad sündmused on olulised, siis võib mõistlikult eeldada, et nende avalikustamata jätmine võib mõjutada otsuseid, mille tegemisel üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad lähtuvad kõnealustest finantsaruannetest, milles on esitatud finantsteave konkreetse aruandva üksuse kohta. Seepärast avalikustab üksus järgmise teabe aruandeperioodijärgsete mittekorrigeerivate sündmuste iga olulise kategooria kohta:

22 Allpool on näited aruandeperioodijärgsetest mittekorrigeerivatest sündmustest, mis üldiselt tuleks avalikustada:

23 Üksus rakendab käesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui üksus rakendab käesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava aruandeaasta suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

23A IFRS 13-ga Õiglase väärtuse mõõtmine (välja antud mais 2011) muudeti paragrahvi 11. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 13.

23B IFRS 9-ga Finantsinstrumendid (välja antud juulis 2014) muudeti paragrahvi 9. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 9.

23C Dokumendiga Olulisuse mõiste (IAS 1 ja IAS 8 muudatused) (välja antud oktoobris 2018) muudeti paragrahvi 21. Üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2020 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IAS 1 paragrahvis 7 ning IAS 8 paragrahvides 5 ja 6 olulisuse mõistes tehtud muudatusi.

24 Käesoleva standardiga asendatakse IAS 10 Sündmused pärast aruandeperioodi (parandatud 1999).

1   Käesolevat standardit rakendatakse tulumaksu arvestamisel.

2 Käesolevas standardis käsitatakse tulumaksuna kõiki kasumi kasutamisel põhinevaid kohalikke ja välismaised makse. Tulumaks hõlmab ka selliseid makse, nagu näiteks kinnipeetavad maksud, mida tütar- või sidusettevõte või ühisettevõtmine tasuvad aruandvale üksusele jaotatavatelt dividendidelt.

3 [Välja jäetud]

4 Käesolevas standardis ei käsitata valitsusepoolse sihtfinantseerimise (vt IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine) ega investeeringu maksusoodustuste arvestusmeetodeid. Sellegipoolest käsitletakse käesolevas standardis sellistest sihtfinantseerimistest ja investeeringu maksusoodustustest tuleneda võivate ajutiste erinevuste arvestust.

4A Käesolevat standardit kohaldatakse tulumaksu suhtes, mis tuleneb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud teise samba näidiseeskirjade rakendamiseks kehtestatud või teada antud maksuõigusest, sealhulgas maksuõigusest, millega rakendatakse kõnealustes eeskirjades kirjeldatud tingimustele vastavaid riigisiseseid minimaalseid lisamakse. Sellist maksuseadust ja sellest tulenevat tulumaksu nimetatakse edaspidi „teise samba õigusaktideks“ ja „teise samba tulumaksuks“. Erandina käesoleva standardi nõuetest ei kajasta ega avalikusta üksus teavet teise samba tulumaksuga seotud edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste kohta.

5  Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses.

6 Tulumaksu kulu (tulumaksu tulu) koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksu kulust (tasumisele kuuluvast tulumaksu tulust) ja edasi lükkunud tulumaksu kulust (edasi lükkunud tulumaksu tulust).

7 Vara maksustamisbaas on summa, mis arvatakse maksustamisel maha kõikidest üksusele vara bilansilise jääkmaksumuse katmisega kaasnevatest maksustamisele kuuluvatest majanduslikest kasudest. Kui majanduslikud kasud ei ole maksustatavad, siis on vara maksustamisbaas võrdne selle bilansilise jääkmaksumusega.

8 Kohustise maksustamisbaas on selle bilansiline jääkmaksumus miinus kõik selle kohustise suhtes tulevastel perioodidel maksustamise eesmärgil maha arvatavad summad. Ettemaksena saadud müügitulust tuleneva kohustise maksustamisbaas on selle bilansiline jääkmaksumus, millest on maha arvatud kõik tulevastel perioodidel mittemaksustatava müügitulu summad.

9 Mõnedel objektidel on maksustamisbaas, kuid finantsseisundi aruandes neid varade või kohustistena ei kajastata. Näiteks kajastatakse uurimisväljaminekud nende tekkimise perioodi arvestusliku kasumi arvutamisel kuludena, kuid maksustatava kasumi (maksukahjumi) arvutamisel võib need alles hilisemal perioodil maha arvata. Uurimisväljaminekute maksustamisbaasi (ehk summa, mida maksuhaldusasutus lubab tulevastel perioodidel maha arvata) ja bilansilise jääkmaksumuse (null) vahe on mahaarvatav ajutine erinevus, millest tuleneb edasilükkunud tulumaksu vara.

10 Kui vara või kohustise maksustamisbaas ei ole kohe selge, tasub arvesse võtta käesoleva standardi põhiprintsiipi: üksus kajastab, välja arvatud mõnel üksikul erandjuhul, edasilükkunud tulumaksu kohustist (vara), kui vara või kohustise bilansilise jääkmaksumuse katmine või arveldamine suurendab (vähendab) tulevast tulumaksu võrreldes sellega, mis see oleks juhul, kui bilansilise jääkmaksumuse katmise või arveldamisega maksukohustusi ei kaasneks. Paragrahvile 51A järgnev näide C iseloomustab olukordi, mil tasub kõnealust põhiprintsiipi arvesse võtta, näiteks kui vara või kohustise maksustamisbaas sõltub eeldatavast katmise või arveldamise viisist.

11 Konsolideeritud finantsaruannetes määratakse ajutine erinevus kindlaks konsolideeritud finantsaruannetes toodud varade ja kohustiste bilansiliste jääkmaksumuste ja nende maksustamisbaasi võrdlemise teel. Maksustamisbaas määratakse konsolideeritud tuludeklaratsioonist tulenevalt nendes riikides, kus kõnealune deklaratsioon esitatakse. Mujal määratakse maksustamisbaas iga kontserni üksuse tuludeklaratsioonist tulenevalt eraldi.

12   Käesoleva perioodi ja eelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu maksmata osa kajastatakse kohustisena. Kui käesoleva perioodi ja eelnevate perioodide eest juba tasutud tulumaks ületab nende perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu, kajastatakse ülejääk varana.

13   Maksukahjumiga seotud kasu, mille abil saab tagasiulatuvalt katta eelneva perioodi eest tasumisele kuulunud tulumaksu, kajastatakse varana.

14 Kui eelneva perioodi eest tasumisele kuuluv tulumaks kaetakse maksukahjumiga, kajastab üksus kasu selle perioodi varana, millal maksukahjum tekkis, kuna on tõenäoline, et kasu laekub üksusele ning seda on võimalik usaldusväärselt mõõta.

15   Edasilükkunud tulumaksu kohustisi kajastatakse kõigi maksustatavate ajutiste erinevuste kohta, välja arvatud juhtudel, mil edasilükkunud tulumaksu kohustis tekib:

16 Vara kajastamisel on eelduseks, et vara bilansiline jääkmaksumus kaetakse selle eest üksusele tulevastel perioodidel laekuva majandusliku kasuga. Kui vara bilansiline jääkmaksumus ületab selle maksustamisbaasi, ületab maksustatava majandusliku kasu summa selle summa, mida võib maksustamise eesmärgil maha arvata. Selline erinevus on maksustatav ajutine erinevus ning kohustus maksta tulevastel perioodidel sellest tulenevat tulumaksu on edasilükkunud tulumaksu kohustis. Vara bilansilise jääkmaksumuse katmisel maksustatav ajutine erinevus tühistub ja üksusel tekib maksustatav kasum. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et üksuse majanduslik kasu väheneb maksude maksmise näol. Seetõttu nõutakse käesoleva standardiga kõikide edasilükkunud tulumaksu kohustiste kajastamist, välja arvatud teatavatel paragrahvides 15 ja 39 kirjeldatud juhtudel.

17 Mõned ajutised erinevused tekivad näiteks juhul, kui tulu või kulu kajastub ühe perioodi arvestuslikus kasumis, kuid teise perioodi maksustatavas kasumis. Selliseid ajutisi erinevusi kirjeldatakse tihti ajastuse erinevustena. Allpool on toodud selliste ajutiste erinevuste näited, mis on maksustatavad ajutised erinevused ja millest seetõttu tulenevad edasi lükkunud tulumaksu kohustised:

18 Ajutised erinevused tekivad ka siis, kui:

19 Peale piiratud erandite, kajastatakse äriühenduses omandatud eristatavad varad ja ülevõetud kohustised nende omandamise kuupäeva õiglastes väärtustes. Ajutised erinevused tekivad, kui äriühendus ei mõjuta omandatud eristatavate varade ja võetud kohustiste maksustamisbaasi või kui mõju on teistsugune. Näiteks kui vara bilansilist jääkmaksumust suurendatakse selle õiglase väärtuseni, kuid vara maksustamisbaas jääb soetusmaksumuse tasemele eelneva omaniku jaoks, tekib maksustatav ajutine erinevus, mille tulemuseks on edasilükkunud tulumaksu kohustis. Tekkinud edasilükkunud tulumaksu kohustis mõjutab firmaväärtust (vt paragrahv 66).

20 IFRSidega lubatakse või nõutakse, et teatud varasid kajastatakse õiglases väärtuses või neid hinnatakse ümber (vt näiteks IAS 16 Materiaalsed põhivarad, IAS 38 Immateriaalsed varad, IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud, IFRS 9 Finantsinstrumendid ja IFRS 16 Rendiarvestus). Mõnes riigis mõjutab vara ümberhindamine või muu õiglasele väärtusele ümberarvestamine käesoleva perioodi maksustatavat kasumit (maksukahjumit). Sellest tulenevalt korrigeeritakse vara maksustamisbaasi ja ajutisi erinevusi ei teki. Mõnes riigis ei mõjuta vara ümberhindamine või korrigeerimine perioodi maksustatavat kasumit ja järelikult vara maksustamisbaasi ei korrigeerita. Sellegipoolest on bilansilise jääkmaksumuse katmise tulemuseks tulevikus üksuse maksustatava majandusliku kasu suurenemine ja maksustamise eesmärgil maha arvatav summa erineb kõnealuse majandusliku kasu summast. Erinevus ümberhinnatud vara bilansilise jääkmaksumuse ja maksustamisbaasi vahel on ajutine erinevus ja tekitab edasi lükkunud tulumaksu kohustise või vara. See on nii isegi juhul, kui:

21 Äriühendusest tekkivat firmaväärtust mõõdetakse summas, mille võrra allpool toodud punkt a ületab punkti b:

21A Edaspidist edasilükkunud tulumaksu kohustise vähenemist, mida ei kajastata, kuna see on tekkinud firmaväärtuse esmasest kajastamisest, vaadeldakse samuti kui firmaväärtuse esmasest kajastamisest tekkinut ja seega ei kajastata paragrahvi 15 punkti a kohaselt. Näiteks kui üksus kajastab äriühendusest firmaväärtuse maksumusega 100 RÜ-d, mille maksustamisbaas on null, siis paragrahvi 15 punktiga a keelatakse üksusel kajastada sellest tekkivat edasilükkunud tulumaksu kohustist. Kui üksus hiljem kajastab selle firmaväärtusega seoses kahjumi (vara) väärtuse langusest summas 20 RÜ-d, siis firmaväärtusega seotud maksustatava ajutise erinevuse summa väheneb 100 RÜ-lt 80 RÜ-le, mis põhjustab ka kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustise väärtuse vähenemise. Seda kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustise väärtuse vähenemist vaadeldakse samuti kui firmaväärtuse esmase kajastamisega seonduvat ja seega on seda keelatud kajastada paragrahvi 15 punkti a kohaselt.

21B Siiski kajastatakse edasilükkunud tulumaksu kohustised firmaväärtusega seotud maksustatavatelt ajutistelt erinevustelt ulatuses, milles nad ei ole tekkinud firmaväärtuse esmasest kajastamisest. Näiteks kui üksus kajastab äriühenduses firmaväärtuse summas 100 RÜ-d, mis on alates omandamise aastast maksustamise eesmärgil mahaarvatav määraga 20 protsenti aastas, siis on firmaväärtuse maksustamisbaas esmasel kajastamisel 100 RÜ-d ja omandamise aasta lõpus 80 RÜ-d. Kui omandamise aasta lõpuks jääb firmaväärtuse jääkmaksumus 100 RÜ-d muutumatuks, siis tekib selle aasta lõpuks ajutine maksustatav erinevus 20 RÜ-d. Kuna see ajutine maksustamise erinevus ei seostu firmaväärtuse esmase kajastamisega, siis kajastatakse sellelt edasilükkunud tulumaksu kohustis.

22 Ajutine erinevus võib tekkida vara või kohustise esmasel kajastamisel, näiteks kui osa või kogu vara soetusmaksumus ei ole maksustamise eesmärgil mahaarvatav. Sellise ajutise erinevuse arvestusmeetod sõltub vara või kohustise esmase kajastamiseni viinud tehingu olemusest:

22A Tehing, mis ei ole äriühendus, võib viia vara ja kohustise esmase kajastamiseni ning tehingu toimumise ajal ei mõjuta see ei arvestuslikku ega maksustatavat kasumit. Näiteks rendiperioodi alguskuupäeval kajastab rentnik rendikohustist ja vastavat summat tavaliselt osana kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumusest. Olenevalt kohaldatavast maksuõigusest võivad sellises tehingus vara ja kohustise esmasel kajastamisel tekkida võrdsed maksustatavad ja mahaarvatavad ajutised erinevused. Selliste ajutiste erinevuste suhtes ei kohaldata paragrahvides 15 ja 24 sätestatud erandit ning üksus kajastab kõik nendest tulenevad edasilükkunud tulumaksu kohustised ja varad.

23 Kooskõlas IAS 32-ga Finantsinstrumendid: esitamine liigitab liitfinantsinstrumendi (näiteks vahetusvõlakirja) emitent instrumendi kohustise komponendi kohustisena ja omakapitali komponendi omakapitalina. Mõnes riigis on kohustise komponendi maksustamisbaas esmasel kajastamisel võrdne kohustise ja omakapitali komponendi summaga. Tulemuseks olev maksustatav ajutine erinevus tekib omakapitali ja kohustise komponentide eraldi esmasest kajastamisest. Seetõttu ei rakendata ka paragrahvi 15 punktis b sätestatud erandit. Järelikult kajastab üksus sellest tuleneva edasilükkunud tulumaksu kohustise. Vastavalt paragrahvile 61A kajastatakse edasilükkunud tulumaks otse omakapitalikomponendi bilansilises jääkmaksumuses. Vastavalt paragrahvile 58 kajastatakse järgnevad edasilükkunud tulumaksu kohustise muutused kasumis või kahjumis edasilükkunud tulumaksu kuluna (tuluna).

24   Edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse kõikide mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul ulatuses, mis vastab tulevikus tõenäoliselt teenitavale maksustatavale kasumile, mille suhtes saab seda mahaarvatavat ajutist erinevust kasutada, välja arvatud juhul, kui edasilükkunud tulumaksu vara tekib vara või kohustise esmasest kajastamisest tehingus, mis:

25 Kohustise kajastamisele on omane, et kohustise bilansiline jääkmaksumus arveldatakse tulevastel perioodidel ning see toimub üksuse majanduslikku kasu väljendavate ressursside väljamaksmise teel. Üksuse ressursside vähenemise korral võivad need kõik või osa nendest olla maksustatava kasumi kindlaksmääramisel mahaarvatavad kohustise kajastamise perioodist hilisemal perioodil. Sel juhul on kohustise bilansilise jääkmaksumuse ja maksustamisbaasi vahel ajutine erinevus. Seega tekib tulevastel perioodidel kaetava tulumaksu suhtes ka edasilükkunud tulumaksu vara, kui kõnealune osa kohustisest on lubatud maksustatava kasumi kindlaksmääramisel maha arvata. Samuti, kui vara bilansiline jääkmaksumus on tema maksustamisbaasist väiksem, tekib tulevastel perioodidel kaetava tulumaksuga seotud edasi lükkunud tulumaksu vara.

26 Mahaarvatavad ajutised erinevused, millest tulenevad edasilükkunud tulumaksu varad, on näiteks järgmised:

27 Mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumine tekitab mahaarvamisi tulevaste perioodide maksustatavate kasumite kindlaksmääramisel. Samas saab üksus majanduslikku kasu tulumaksu vähenemise kaudu ainult siis, kui üksus teenib piisavalt maksustatavat kasumit, mille suhtes saab mahaarvamisi saldeerida. Seetõttu kajastab üksus edasilükkunud tulumaksu vara ainult juhul, kui on tõenäoline, et tal saab olema maksustatavat kasumit, mille suhtes mahaarvatavat ajutist erinevust rakendatakse.

27A Kui üksus hindab, kas tal saab olema maksustatavat kasumit, mille suhtes saab rakendada mahaarvatavat ajutist erinevust, võtab ta arvesse seda, kas maksuõigusega on piiratud sellise maksustatava kasumi allikad, mille suhtes ta võib teha mahaarvamisi seoses kõnealuste mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumisega. Kui maksuõigusega ei ole selliseid piiranguid kehtestatud, hindab üksus mahaarvatavat ajutist erinevust koos kõigi tema muude mahaarvatavate ajutiste erinevustega. Kui maksuõigusega on kahjumi kasutamine teatavat liiki tulust mahaarvamiseks siiski piiratud, hinnatakse mahaarvatavat ajutist erinevust üksnes koos muude vastavat liiki mahaarvatavate ajutiste erinevustega.

28 Tõenäosus, et maksustatavat kasumit saab mahaarvatavate ajutiste erinevuste suhtes rakendada, eksisteerib juhul, kui on olemas piisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi, mis on seotud sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava üksusega ning mis eeldatavasti tühistuvad:

29 Kui sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava üksusega seotud ajutised erinevused ei ole piisavad, kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara sellises ulatuses, et:

29A Tõenäolise tulevase maksustatava kasumi hinnang võib hõlmata üksuse mõnede varade realiseerumist üle nende bilansilise jääkmaksumuse, kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et on tõenäoline, et üksus suudab seda saavutada. Näiteks juhul, kui vara mõõdetakse õiglases väärtuses, kaalub üksus, kas on piisavalt tõendeid, mille alusel järeldada, et on tõenäoline, et üksus realiseerib vara üle selle bilansilise jääkmaksumuse. See võib olla nii näiteks juhul, kui üksus kavatseb hoida fikseeritud intressiga võlainstrumenti ja saada lepingujärgseid rahavoogusid.

30 Maksuplaneerimisvõimalused on üksuse toimingud konkreetse perioodi maksustatava tulu tekitamiseks või suurendamiseks enne maksukahjumi või maksukrediidi edasikandmise võimaluse lõppemist. Näiteks mõnes riigis saab maksustatavat tulu tekitada või suurendada järgmiselt:

31 Kui üksus on hiljuti kahjumit kandnud, juhindub ta paragrahvidest 35 ja 36.

32 [Välja jäetud]

32A Kui äriühenduses tekkiva firmaväärtuse bilansiline jääkmaksumus on väiksem kui selle maksustamisbaas, tuleneb sellest edasilükkunud tulumaksu vara. Firmaväärtuse esmasest kajastamisest tulenev edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse äriühenduse arvestamise käigus ulatuses, mil on tõenäoline, et maksustatav kasum on saadaval, mille suhtes saaks kasutada mahaarvatavat ajutist erinevust.

33 Edasilükkunud tulumaksu vara tekib vara esmasel kajastamisel näiteks juhul, kui varaga seotud mittemaksustatav valitsusepoolne sihtfinantseerimine arvatakse kõnealuse vara bilansilisest jääkmaksumusest maha, kuid maksustamisel seda vara amortiseeritavast osast (s.o maksustamisbaasist) maha ei arvata; kõnealuse vara bilansiline jääkmaksumus on väiksem kui selle maksustamisbaas ja sellest tuleneb mahaarvatav ajutine erinevus. Valitsusepoolset sihtfinantseerimist võib käsitada ka edasilükkunud tuluna ning sellisel juhul on mahaarvatavaks ajutiseks erinevuseks edasilükkunud tulu ja selle maksustamisbaasi nullväärtuse vahe. Olenemata sellest, kumba esitusviisi üksus kasutab, ei kajasta ta tulemuseks olevat edasilükkunud tulumaksu vara paragrahvis 22 esitatud põhjustel.

34   Kasutamata maksukahjumite ja kasutamata maksukrediitide edasikandmise korral kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite kasutada.

35 Kasutamata maksukahjumite ja maksukrediitide edasikandmisest tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara kajastamise kriteeriumid on samad, mis mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tekkinud edasilükkunud tulumaksu varade kajastamisel. Siiski viitab kasutamata maksukahjumite olemasolu suhteliselt veenvalt sellele, et tulevikus ei pruugi maksustatavat kasumit olla. Seega, kui üksus on hiljuti kandnud kahjumit, kajastab ta kasutamata maksukahjumitest või maksukrediitidest tuleneva edasilükkunud tulumaksu vara ainult niivõrd, kuivõrd üksusel on piisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi või on muid veenvaid tõendeid selle kohta, et tulevikus tekib üksusel piisavalt maksustatavat kasumit, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid või maksukrediite rakendada. Sel juhul nähakse paragrahviga 82 ette edasilükkunud tulumaksu vara suuruse ja selle kajastamist toetava tõendusmaterjali avalikustamine.

36 Üksus hindab sellise maksustatava kasumi tekkimise tõenäosust, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid või kasutamata maksukrediite kasutada, järgmiste kriteeriumide alusel:

37 Üksus hindab iga aruandeperioodi lõpus finantsseisundi aruandes kajastamata edasilükkunud tulumaksu varad ümber. Üksus kajastab eelnevalt kajastamata edasilükkunud tulumaksu vara finantsseisundi aruandes ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevane maksustatav kasum võimaldab katta edasilükkunud tulumaksu vara. Näiteks võib kauplemistingimuste paranemine muuta tõenäolisemaks üksuse võime teenida tulevikus piisavalt maksustatavat kasumit, et edasilükkunud tulumaksu vara vastaks paragrahvis 24 või 34 esitatud kajastamiskriteeriumidele. Teise näitena võib tuua asjaolu, kui üksus hindab edasilükkunud tulumaksu vara ümber äriühenduse kuupäeval või pärast seda (vt paragrahvid 67 ja 68).

38 Ajutised erinevused tekivad siis, kui tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute ja ühisettevõtmistes osalemise bilansiline jääkmaksumus (täpsemalt emaettevõtte või investori osa tütarettevõtte, filiaali, sidusettevõtte või investeerimisobjekti netovarades, k.a firmaväärtuse bilansiline jääkmaksumus) muutub selle investeeringu või kaasosa maksustamisbaasist (tihti on selleks soetusmaksumus) erinevaks. Sellised erinevused võivad tekkida erinevates olukordades, näiteks:

39   Üksus kajastab edasilükkunud tulumaksu kohustist kõikide tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ning ühisettevõtmistes olevate osalustega seotud maksustatavate ajutiste erinevuste puhul, välja arvatud erinevused, mille puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

40 Kuna üksus kontrollib oma tütarettevõtte dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist (sealhulgas ajutised erinevused nii jaotamata kasumi kui ka valuutakursivahede osas). Peale selle on neil juhtudel tihti ebapraktiline ajutise erinevuse tühistumisel tekkiva tulumaksu summa välja arvestada. Seega, kui emaettevõte on otsustanud selliseid kasumeid lähemas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksu kohustist. Samamoodi arvestatakse ka filiaalidesse tehtud investeeringuid.

41 Üksuse mitterahalisi varasid ja kohustisi mõõdetakse tema arvestusvaluutas (vt IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud). Kui üksuse maksustatav kasum või maksukahjum (ning seega ka mitterahaliste varade või kohustiste maksustamisbaas) määratakse kindlaks erinevas valuutas, tekivad valuutakursi muutustest ajutised erinevused, mis põhjustavad edasilükkunud tulumaksu kohustise või (kooskõlas paragrahviga 24) vara kajastamise. Tulemuseks olev edasilükkunud tulumaks kas debiteeritakse või krediteeritakse (vt paragrahv 58) kasumis või kahjumis.

42 Sidusettevõtte investor selle üksuse üle tavaliselt kontrolli ei oma ega saa selle dividendipoliitikat määrata. Seega, kui puudub kokkulepe, millega nähakse ette, et lähitulevikus sidusettevõte kasumit ei jaota, kajastab investor oma sidusettevõttesse tehtud investeeringuga seotud maksustatavatest ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu kohustise. Mõnel juhul ei pruugi investoril olla võimalik sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumuse katmisel makstava tulumaksu suurust määratleda, kuid on võimalik määratleda selle miinimumsumma. Sellistel juhtudel on edasilükkunud tulumaksu kohustiseks kõnealune miinimumsumma.

43 Ühisettevõtmise osapoolte vaheline kokkulepe käsitleb tavaliselt kasumi jaotamist ja määrab kindlaks, kas selliste otsuste vastuvõtmiseks on vajalik kõigi osapoolte või osapoolte rühma nõusolek. Kui ühisettevõtja või ühisoperaator suudab kontrollida talle ühisettevõtmises kuuluva kasumi jaotamise ajastamist ja on tõenäoline, et talle kuuluvat osa kasumist lähitulevikus ei jaotata, ei kajastata edasilükkunud tulumaksu kohustist.

44   Üksus kajastab edasilükkunud tulumaksu vara kõikide tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ning ühisettevõtmistes osalemisega seotud mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul üksnes ulatuses, mille osas on tõenäoline, et:

45 Üksus lähtub oma otsuses, kas kajastada tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ning osalemisega ühisettevõtmistes seotud mahaarvatavate ajutiste erinevuste edasilükkunud tulumaksu vara või mitte, paragrahvides 28–31 esitatud juhistest.

46  Käesoleva perioodi ja eelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu kohustisi (varasid) mõõdetakse summas, mis tõenäoliselt tasutakse maksuhaldusasutusele (saadakse maksuhaldusasutuselt tagasi), lähtudes aruandeperioodi lõpus kehtinud (või olulises osas kehtima hakanud) maksumääradest (ja maksuseadustest).

47  Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi mõõdetakse maksumääradega, mida eeldatavasti rakendatakse kõnealuse vara realiseerimise või kohustise arveldamise perioodil, lähtudes aruandeperioodi lõpus kehtinud (või olulises osas kehtima hakanud) maksumääradest (ja maksuseadustest).

48 Tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi ning edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi mõõdetakse tavaliselt kehtivate maksumäärade (ja maksuseaduste) alusel. Sellegipoolest on mõnedes riikides valitsuse poolt maksumäärade (ja maksuseaduste) väljakuulutamisel sisuliselt jõustav toime, kuigi asjakohane seadus võidakse vastu võtta mitu kuud pärast väljakuulutamist. Sellistel juhtudel mõõdetakse tulumaksuvarasid ja -kohustisi väljakuulutatud maksumäära (ja maksuseaduste) alusel.

49 Kui maksustatava tulu erinevate tasemete suhtes rakendatakse erinevaid maksumäärasid, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi ajutiste erinevuste eeldatavate tühistumisperioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) suhtes eeldatavasti rakendatava keskmise maksumääraga.

50 [Välja jäetud]

51   Edasilükkunud tulumaksu kohustiste ja varade mõõtmine peegeldab üksuse varade ja kohustiste bilansilise jääkmaksumuse eeldatava katmise või arveldamise viisiga kaasnevaid maksukohustusi aruandeperioodi lõpus.

51A Mõnes riigis võib see, mil viisilüksus katab (arveldab) vara (kohustise) bilansilise jääkmaksumuse, mõjutada kas üht või mõlemat järgmist asjaolu:

51B Kui edasilükkunud tulumaksu kohustis või edasilükkunud tulumaksu vara tuleneb mitteamortiseeritavast varast, mis on mõõdetud, kasutades ISA 16 kohast ümberhindluse mudelit, siis edasilükkunud tulumaksu kohustise või edasilükkunud tulumaksu vara mõõtmine kajastab maksu, mis kaasneb mitteamortiseeritava vara bilansilise jääkmaksumuse katmisega müümise teel, sõltumata selle vara bilansilise jääkmaksumuse mõõtmise alusest. Järelikult, kui maksuseaduses on kindlaks määratud vara müügist tuleneva maksustatava summa suhtes rakendatav tulumaksumäär, mis erineb vara kasutamisest tuleneva maksustatava summa suhtes rakendatavast tulumaksumäärast, rakendatakse mitteamortiseeritava varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustiste või vara mõõtmisel esimesena nimetatud maksumäära.

51C Kui edasilükkunud tulumaksu kohustis või vara tuleneb kinnisvarainvesteeringust, mis on mõõdetud, kasutades IAS 40-s esitatud õiglase väärtuse mudelit, siis on vaidlustatav eeldus, et kinnisvarainvesteeringu bilansiline jääkmaksumus kaetakse müügi kaudu. Seega, kui eeldust ei vaidlustata, siis edasilükkunud tulumaksu kohustise või edasilükkunud tulumaksu vara mõõtmine kajastab maksu, mis tekib, kui kinnisvarainvesteeringu bilansiline jääkmaksumus kaetakse täielikult müügi kaudu. See eeldus vaidlustatakse juhul, kui kinnisvarainvesteering on amortiseeritav ning seda hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on mitte müügi kaudu, vaid pigem aja jooksul tarbida ära sisuliselt kogu kinnisvarainvesteeringust tulenev majanduslik kasu. Kui eeldus vaidlustatakse, järgitakse paragrahvides 51 ja 51A esitatud nõudeid.

51D Paragrahvis 51C sätestatud vaidlustatavat eeldust kohaldatakse ka siis, kui edasilükkunud tulumaksu kohustis või edasilükkunud tulumaksu vara tuleneb kinnisvarainvesteeringu mõõtmisest äriühenduses, kui üksus kasutab selle kinnisvarainvesteeringu edaspidisel mõõtmisel õiglase väärtuse mudelit.

51E Paragrahvid 51B–51D ei muuda nõudeid kohaldada edasilükkunud tulumaksu varade kajastamisel ja mõõtmisel käesoleva standardi paragrahvides 24–33 (mahaarvatavad ajutised erinevused) ja paragrahvides 34–36 (kasutamata maksukahjumid ja kasutamata maksukrediidid) sätestatud põhimõtteid.

52 [viidud teise kohta ja muudetud nummerdusega 51A]

52A Mõnes riigis on maksumäärad kõrgemad või madalamad, kui perioodi puhaskasum või jaotamata kasum makstakse osaliselt või täielikult üksuse omanikele välja dividendidena. Teistes riikides võib tulumaksu tagasi saada või see võib maksmisele kuuluda juhul, kui perioodi puhaskasum või jaotamata kasum makstakse osaliselt või täielikult üksuse omanikele välja dividendidena. Sellistel juhtudel on tasumisele kuuluva tulumaksu varade ja kohustiste ning edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste maksumääraks jaotamata kasumile rakenduv maksumäär.

52B [Välja jäetud]

53   Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi ei diskonteerita.

54 Edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste usaldusväärne diskonteerimine nõuab kõigi ajutiste erinevuste tühistumise ajastamise üksikasjalikku ajakava. Paljudel juhtudel ei ole sellist ajakava võimalik koostada või see on väga keeruline. Seepärast ei ole asjakohane nõuda edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist. Diskonteerimise võimaldamine, kuid selleks mitte kohustamine tooks kaasa edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste võrreldamatuse üksuste vahel. Seetõttu ei nõuta ega lubata käesoleva standardiga edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist.

55 Ajutised erinevused määratakse kindlaks vara või kohustise bilansilise jääkmaksumuse alusel. See kehtib isegi juhul, kui bilansiline jääkmaksumus on ise määratud kindlaks diskonteeritud alusel, näiteks pensionihüvitiste kohustuste puhul (vt IAS 19 Hüvitised töötajatele).

56  Edasilükkunud tulumaksu vara bilansiline jääkmaksumus vaadatakse igal aruandeperioodi lõpus üle. Üksus vähendab edasi lükkunud tulumaksu vara bilansilist jääkmaksumust sellises ulatuses, mille puhul ei ole enam tõenäoline, et tekib piisavalt maksustatavat kasumit, mis võimaldab kogu edasilükkunud tulumaksu varast või selle osast saadavat kasu kasutada. Kõik sellised vähendamised tühistatakse sellises ulatuses, mille puhul on piisava maksustatava kasumi tekkimise tõenäosus taastunud.

57 Tehingust või muust sündmusest tuleneva tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu mõjude arvestamine toimub kooskõlas kõnealuse tehingu või sündmuse endaga. See põhimõte on esitatud paragrahvides 58–68C.

57A Üksus kajastab dividendide mõju tulumaksule, nagu on määratud kindlaks IFRS 9-s, kui ta kajastab dividendide maksmisega seotud kohustist. Dividendide mõju tulumaksule on otsesemalt seotud pigem varasemate tehingute või sündmustega, mis genereerisid jaotatavat kasumit, kui omanikele jaotamisega. Seepärast peab üksus kajastama dividendide mõju tulumaksule kasumiaruandes, muus koondkasumis või omakapitalis, lähtudes sellest, kus üksus algselt need varasemad tehingud või sündmused kajastas.

58   Tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks kajastatakse tulu või kuluna ja see sisaldub perioodi kasumis või kahjumis, välja arvatud määral, mil tulumaks tekib seoses:

59 Enamik edasilükkunud tulumaksu kohustisi ja varasid tekib juhul, kui tulu või kulu kajastub ühe perioodi arvestuslikus kasumis, aga teise perioodi maksustatavas kasumis (maksukahjumis). Sellest tulenev edasilükkunud tulumaks kajastatakse kasumiaruandes. Näiteks:

60 Edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste bilansiline jääkmaksumus võib muutuda isegi juhul, kui vastavad ajutised erinevused ei muutu. See võib tuleneda näiteks järgmistest asjaoludest:

61  [Välja jäetud]

61A   Maksmisele kuuluvat ja edasilükkunud tulumaksu kajastatakse kasumi- või kahjumiväliselt, kui maksustatavaid objekte kajastatakse samal või muul perioodil kasumi- või kahjumiväliselt. Seega, maksmisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks, mis on seotud objektidega, mida kajastatakse samal või muul perioodil:

62 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega nõutakse või lubatakse teatud objekte kajastada muus koondkasumis. Sellised objektid on näiteks:

62A Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega nõutakse või lubatakse krediteerida või debiteerida teatud objekte otse omakapitalis. Sellised objektid on näiteks:

63 Erandjuhtudel võib olla keeruline määratleda kasumi- või kahjumiväliselt kajastatud objekte (kas muus koondkasumis või otse omakapitalis) puudutava tasumisele kuuluva või edasilükkunud tulumaksu summat. See võib näiteks esineda siis, kui:

64 IAS 16-s ei täpsustata, kas üksus peaks igal aastal investeeringute ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse üle kandma summa, mis on võrdne ümberhinnatud vara kulumi või amortisatsiooni ja vara soetusmaksumusel põhineva kulumi või amortisatsiooni vahega. Kui üksus sellise ülekande teeb, on ülekantud summa sellega seotud edasilükkunud tulumaksuga saldeeritud. Samasuguseid põhimõtteid rakendatakse ka ülekande suhtes materiaalse põhivara objekti müümise korral.

65 Kui vara hinnatakse ümber maksustamise eesmärgil ja see ümberhindamine on seotud varasema perioodi või eeldatavasti tulevasel perioodil tehtava arvestusliku ümberhindamisega, kajastatakse nii vara ümberhindamise kui ka maksustamisbaasi korrigeerimise maksumõju muus koondkasumis sellel perioodil, kui see tekkis. Kui ümberhindamine maksustamise eesmärgil ei ole seotud eelneva perioodi või eeldatavasti tulevasel perioodil tehtava arvestusliku ümberhindamisega, kajastatakse maksustamisbaasi korrigeerimise mõjud kasumis või kahjumis.

65A Dividendide maksmisel omanikele võib üksus olla kohustatud maksma osa dividendidest omanike nimel maksuhaldusasutusele. Paljudes riikides nimetatakse seda summat kinnipeetavaks tulumaksuks. Selline maksuhaldusasutusele makstud või makstav summa debiteeritakse omakapitalis kui osa dividendidest.

66 Nagu on selgitatud paragrahvis 19 ja paragrahvi 26 punktis c, võivad äriühendustes tekkida ajutised erinevused. Kooskõlas IFRS 3-ga kajastab üksus kõik tekkinud edasilükkunud tulumaksu varad (ulatuses, milles nad vastavad paragrahvi 24 kajastamiskriteeriumidele) või edasilükkunud tulumaksu kohustised eristatavate varade ja kohustistena omandamise kuupäeval. Järelikult need edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised mõjutavad firmaväärtuse summat või soodusostu tulu, mida üksus kajastab. Kuid paragrahvi 15 punkti a kohaselt ei kajasta üksus siiski firmaväärtuse esmasest kajastamisest tekkivaid edasilükkunud tulumaksu kohustisi.

67 Äriühenduse tulemusena võib omandajale enne omandamist kuulunud edasilükkunud tulumaksu vara realiseerimise tõenäosus muutuda. Omandaja võib pidada tõenäoliseks, et ta saab realiseerida oma enda edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei olnud enne äriühendust kajastatud. Näiteks võib omandaja saada kasutada oma kasutamata tulumaksu kahjumitest tulenevat kasu omandatava tulevase maksustatava kasumi vastu. Alternatiivselt, äriühendusest tulenevalt ei pruugi enam olla tõenäoline, et tulevane maksustatav kasum võimaldab edasilükkunud tulumaksu vara realiseerida. Sellistel juhtudel kajastab omandaja edasilükkunud tulumaksu vara äriühenduse perioodil, kuid ei lisa seda äriühenduse arvestusse. Seetõttu ei võta omandaja seda arvesse, mõõtes firmaväärtust või soodusostu tulu, mida ta kajastab äriühenduses.

68 Kui potentsiaalne tulu omandatava edasikantavate tulumaksu kahjumite kasutamisest või teistest edasilükkunud tulumaksu varadest ei pruugi vastata äriühenduse esmase arvestamise ajal eraldiseisvana kajastamise kriteeriumidele, võivad need realiseeruda hiljem.

68A Mõnes maksujurisdiktsioonis saab üksus tulumaksu maha arvata (st summa, mis on maksustatavat kasumit vähendav) selles osas, mis puudutab üksuse aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude omakapitaliinstrumentidega makstud tasu. Selline maksu mahaarvamise summa võib erineda sellega seonduvast kumulatiivsest tasude kulust ja võib tekkida hilisemal arvestusperioodil. Näiteks mõningates riikides võib küll üksus kajastada töötajatele võimaldatud aktsiaoptsioonide vastu saadud teenuste tarbimist kuludes IFRS 2 Aktsiapõhine makse põhimõtetest lähtuvalt, kuid mitte saada tulumaksu maha arvata enne aktsiaoptsioonide kasutamist ning maksu mahaarvamine põhineb sellisel juhul üksuse aktsia hinnal optsioonide kasutamise kuupäeva seisuga.

68B Seoses käesoleva standardi paragrahvis 9 ja paragrahvi 26 punktis b vaadeldud uurimisväljaminekutega loetakse teatud ajahetkeks töötaja poolt osutatud teenuste maksubaasi (summa, mida maksuamet lubab tulevastel perioodidel vähendada) ja finantsseisundi nullaruandelise jääkmaksumuse erinevust mahaarvatavaks ajutiseks erinevuseks, mis väljendub edasilükkunud tulumaksu varana. Kui maksuhaldusasutuse poolt tulevikus lubatavate mahaarvamiste summa ei ole perioodi lõpu seisuga teada, leitakse perioodi lõpus teada olnud teabe alusel hinnanguline summa. Näiteks kui maksuhaldusasutuse poolt tulevikus mahaarvatav summa sõltub üksuse aktsiahinnast tuleviku kuupäeva seisuga, siis mahaarvatav ajutine erinevus põhineb üksuse aktsia hinnal perioodi lõpu kuupäeva seisuga.

68C Nagu paragrahvis 68A märgitud, võib mahaarvatav maksusumma (või arvestuslik tulevane maksu mahaarvamine, mida mõõdetakse vastavalt paragrahvile 68B) erineda sellega seonduvast kumulatiivsest tasude kulust. Standardi paragrahviga 58 on nõutud, et tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks tuleb kajastada tulu või kuluna perioodi kasumis või kahjumis, välja arvatud ulatuses, milles tulumaks tekib a) tehingust või sündmusest, mis on kajastatud samal või erineval perioodil väljaspool kasumit või kahjumit, või b) äriühendusest (muu kui sellise tütarettevõtte omandamine investeerimisüksuse poolt, mida tuleb mõõta kasumiaruandes õiglases väärtuses). Kui tulumaksu mahaarvamise summa (või hinnanguline tulevane tulumaksu mahaarvamise summa) ületab sellega seonduvat kumulatiivsete tasude kulu summat, siis see viitab, et tulumaksu mahaarvamine seondub mitte ainult tasude kuluga, vaid ka omakapitali objektidega. Sellises olukorras tuleks seonduva tasumisele kuuluva või edasilükkunud tulumaksu ülejääk kajastada otse omakapitalis.

69 [Välja jäetud]

70 [Välja jäetud]

71   Üksus saldeerib tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustised ainult järgmistel juhtudel:

72 Kuigi tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi kajastatakse ning mõõdetakse eraldi, saldeeritakse need finantsseisundi aruandes samasuguste kriteeriumide järgi, nagu on finantsinstrumentide kohta kehtestatud IAS 32-s. Tavaliselt on üksusel juriidilist jõudu omav õigus saldeerida tasumisele kuuluva tulumaksu vara ja kohustist, kui need on seotud sama maksuhaldusasutuse poolt hallatava tulumaksuga ja maksuhaldusasutus lubab üksusel saada või teha ühe netomakse.

73 Konsolideeritud finantsaruannetes saldeeritakse ühe kontserni üksuse tagastamisele kuuluva tulumaksu vara kontserni teise üksuse tasumisele kuuluva tulumaksu kohustisega ainult juhul, kui nendel üksustel on juriidilist jõudu omav õigus teha või saada üks netomakse ning kõnealused üksused kavatsevad sellise netomakse teha või selle saada või samaaegselt katta vara ja arveldada kohustise.

74   Üksus saldeerib edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised ainult järgmistel juhtudel:

75 Vältimaks kõikide ajutiste erinevuste tühistumise ajastamise üksikasjaliku ajakava koostamise vajadust, nähakse käesoleva standardiga ette, et üksus saldeerib sama maksustatava üksuse edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustise ainult juhul, kui need on seotud sama maksuhaldusasutuse poolt hallatava tulumaksuga ja kui üksusel on juriidilist jõudu omav õigus edasi lükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi saldeerida.

76 Harvadel juhtudel võib üksusel olla mõne perioodi osas juriidilist jõudu omav õigus saldeerida ja ka kavatsus arveldada netosummana, kuid teiste perioodide suhtes mitte. Sellistel harvadel juhtudel võib osutuda vajalikuks koostada üksikasjalik ajakava, et usaldusväärselt kindlaks teha, kas ühe maksustatava üksuse edasilükkunud tulumaksu kohustis tõstab sama perioodi tulumaksu, milles teise maksustatava üksuse edasi lükkunud tulumaksu vara teise maksustatava üksuse makse vähendab.

77   Tavapärase tegevuse kasumi või kahjumiga seotud maksukulu (-tulu) esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes (aruannetes) kasumi või kahjumi osana.

77A  [Välja jäetud]

78 IAS 21-ga on ette nähtud teatavate valuutakursi vahede kajastamine tulu või kuluna, kuid ei täpsustata, kus need vahed tuleks koondkasumi aruandes esitada. Seega, kui edasi lükkunud välismaiste tulumaksu kohustiste või varade valuutakursi vahed kajastatakse koondkasumi aruandes, võib need vahed liigitada edasi lükkunud tulumaksu kuluks (tuluks), kui sellist esitusviisi peetakse finantsaruannete kasutajatele kõige kasulikumaks.

79   Tulumaksu kulu (tulu) põhilised komponendid avalikustatakse eraldi.

80 Tulumaksu kulu (tulu) komponendid võivad olla järgmised:

81   Järgmised asjaolud avalikustatakse samuti eraldi:

82   Üksus avalikustab edasilükkunud tulumaksu vara suuruse ja selle finantsseisundi aruandes kajastamist toetava tõendusmaterjali olemuse, kui:

82A   Paragrahvis 52A kirjeldatud asjaolude korral avalikustab üksus omanikele tehtavate dividendiväljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumõjude olemuse. Lisaks avalikustab üksus ka potentsiaalsed kaasnevad tulumaksukohustuste summad, mida on võimalik kindlaks määrata, ja selle, kas eksisteerib potentsiaalseid tulumaksukohustusi, mida ei ole võimalik kindlaks määrata.

83 [Välja jäetud]

84 Paragrahvi 81 punktis c toodud avalikustamise nõue võimaldab finantsaruannete kasutajatel aru saada, kas tulumaksu kulu (tulu) ja arvestusliku kasumi vaheline suhe on ebaharilik, ning mõista kõnealust suhet tulevikus mõjutavaid olulisi tegureid. Tulumaksu kulu (tulu) ja arvestusliku kasumi vahelist suhet võivad mõjutada sellised asjaolud nagu mittemaksustatav müügitulu, maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmääramisel mahaarvamisele mittekuuluvad kulud, maksukahjumite mõju ja välismaiste maksumäärade mõju.

85 Tulumaksu kulu (tulu) ja arvestusliku kasumi vahelist suhet seletades kasutab üksus rakendatavat maksumäära, mis annab finantsaruannete kasutajatele kõige asjakohasemat teavet. Sageli osutub kõige asjakohasemaks maksumääraks üksuse asukohariigi maksumäär, mis summeerib siseriiklikud maksumäärad ja kõik kohalikud maksumäärad, mis arvutatakse sisuliselt samalt maksustatava kasumi (maksukahjumi) tasemelt. Kuid üksuse puhul, mis tegutseb mitmes eri riigis, võib olla asjakohasem summeerida eri riikide kohalike maksumäärade alusel koostatud individuaalsed võrdlused. Järgmine näide iseloomustab seda, kuidas rakendatava maksumäära valimine mõjutab arvulise võrdluse esitamist.

86 Keskmine tegelik maksumäär on tulumaksu kulu (tulu) jagatud arvestusliku kasumiga.

87 Tihti ei ole praktiline arvutada tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutest ja ühisettevõtmistes osalemisest tulenevaid finantsseisundi aruandes kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustisi (vt paragrahv 39). Seetõttu nõutakse käesoleva standardiga, et üksus avalikustab aluseks olevate ajutiste erinevuste kogusumma, kuid ei nõuta edasilükkunud tulumaksu kohustiste avalikustamist. Sellegipoolest soovitatakse üksustel võimaluse korral avalikustada finantsseisundi aruandes kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustiste summad, kuna finantsaruannete kasutajatele võib see teave osutuda vajalikuks.

87A Paragrahvis 82A nõutakse, et üksus avalikustab omanikele tehtavate dividendiväljamaksetega kaasneva potentsiaalse tulumaksu mõju laadi. Üksus avalikustab tulumaksusüsteemide olulised iseärasused ja tegurid, mis mõjutavad dividendiväljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumõjude summasid.

87B Mõnikord ei ole võimalik omanikele tehtavate dividendiväljamaksetega kaasnevat potentsiaalset tulumaksu summat ning mõju arvutada. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui üksusel on palju välismaiseid tütarettevõtteid. Kuid isegi sel juhul võib kogusumma mõnede osade määramine olla lihtne. Näiteks võivad kontserni emaettevõte ja mõned tütarettevõtted olla maksnud jaotamata kasumitelt tulumaksu kõrgema maksumääraga ja võivad teada konsolideeritud jaotamata kasumist omanikele tehtavate tulevaste dividendiväljamaksete puhul tagastatava summa suurust. Sel juhul avalikustatakse tagastatava summa suurus. Kui üksusel on veel teisi kaasnevaid potentsiaalseid tulumaksukohustusi, mida ei ole võimalik määratleda, siis avalikustab ta selle asjaolu. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes (kui need on olemas) seostuvad kaasnevad potentsiaalsed tulumaksukohustused emaettevõtte jaotamata kasumiga.

87C Üksuselt, mis on kohustatud avalikustama paragrahvis 82A kehtestatud teabe, võidakse nõuda ka tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute ja ühisettevõtmistes osalemisega seotud teabe avalikustamist. Sel juhul võtab üksus seda arvesse paragrahvi 82A kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramisel. Näiteks võidakse üksuselt nõuda selliste tütarettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud ajutiste erinevuste kogusumma avalikustamist, mille kohta edasilükkunud tulumaksu kohustisi ei ole kajastatud (vt paragrahvi 81 punkt f). Kui kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustiste summade arvutamine ei ole võimalik (vt paragrahv 87), ei pruugi olla võimalik arvutada ka kõnealuste tütarettevõtetega seotud dividendiväljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumõjude summasid.

88 Üksus avalikustab kõik tulumaksuga seotud tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kooskõlas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad. Tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad võivad tekkida näiteks maksuhaldusasutusega pooleli olevatest vaidlustest. Kui maksumäärade või -seaduste muudatused jõustuvad või kuulutatakse välja pärast aruandeperioodi lõppu, avalikustab üksus ka nende muudatuste kõik olulised mõjud tasumisele kuuluva ja edasi lükkunud tulumaksu varadele ja kohustistele (vt IAS 10 Sündmused pärast aruandeperioodi).

88A Üksus avalikustab asjaolu, et ta on rakendanud erandit teise samba tulumaksuga seotud edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi käsitleva teabe kajastamisele ja avalikustamisele (vt paragrahv 4A).

88B Üksus avalikustab eraldi oma tasumisele kuuluva tulumaksu kulu (tulu), mis on seotud teise samba tulumaksuga.

88C Perioodidel, mil teise samba õigusaktid on vastu võetud või millest on teada antud, kuid mis ei ole veel jõustunud, avalikustab üksus teadaoleva või mõistlikult hinnatava teabe, mis aitab finantsaruannete kasutajatel mõista üksuse riskipositsiooni seoses teise samba tulumaksuga, mis tuleneb kõnealustest õigusaktidest.

88D Paragrahvis 88C sätestatud avalikustamiseesmärgi täitmiseks avalikustab üksus kvalitatiivse ja kvantitatiivse teabe oma teise samba tulumaksuga seotud riskipositsiooni kohta aruandeperioodi lõpus. See teave ei pea kajastama kõiki teise samba õigusaktide erinõudeid ja selle võib esitada ligilähedase vahemikuna. Sel määral, mil teave ei ole teada või mõistlikult hinnatav, avalikustab üksus selle asemel sellekohase aruande ja teabe üksuse edusammude kohta oma riskipositsiooni hindamisel.

89 Käesolevat standardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1998 või hiljem algavaid perioode, välja arvatud paragrahvis 91 sätestatu suhtes. Kui üksus rakendab käesolevat standardit finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad enne 1. jaanuari 1998 algavaid perioode, avalikustab üksus, et 1979. aastal heakskiidetud IAS 12 Tulumaksu arvestus asemel on kasutatud käesolevat standardit.

90 Käesoleva standardiga asendatakse 1979. aastal kinnitatud IAS 12 Tulumaksu arvestus.

91 Paragrahvid 52A, 52B, 65A, paragrahvi 81 punkt i, paragrahvid 82A, 87A, 87B, 87C ning paragrahvide 3 ja 50 väljajätmine jõustuvad aruandeaasta finantsaruannete suhtes ( 8 ), mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või hiljem algavaid perioode. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui varasem kasutuselevõtmine mõjutab finantsaruandeid, siis avalikustab üksus selle asjaolu.

92 IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahve 23, 52, 58, 60, 62, 63, 65, 68C, 77 ja 81, jäeti välja paragrahv 61 ja lisati paragrahvid 61A, 62A ja 77A. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Kui üksus rakendab standardit IAS 1 (parandatud 2007) varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

93 Paragrahvi 68 rakendatakse edasiulatuvalt alates IFRS 3 (parandatud 2008) jõustumiskuupäevast äriühendustes omandatud edasilükkunud tulumaksu varade kajastamisel.

94 Seetõttu üksused ei korrigeeri eelnevate äriühenduste arvestust, kui tulumaksu kasud ei vastanud eraldiseisvana kajastamise kriteeriumidele omandamise kuupäeval ja kajastatakse pärast omandamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui kasusid kajastatakse mõõtmise perioodil ja need tulenevad uuest teabest omandamise kuupäeval eksisteerinud faktide ja asjaolude kohta. Kõik muud kajastatud edasilükkunud tulumaksu kasud kajastatakse kasumiaruandes (või mujal kui kasumiaruandes, kui seda nõutakse käesoleva standardiga).

95 IAS 3-ga (parandatud 2008) muudeti paragrahve 21 ja 67 ja lisati paragrahvid 32A ja paragrahvi 81 punktid j ja k. Üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Kui üksus rakendab IFRS 3 (parandatud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes.

96 [Välja jäetud]

97 [Välja jäetud]

98 Dokumendiga Edasilükkunud tulumaks: alusvara katmine (välja antud detsembris 2010) nummerdati paragrahv 52 ümber paragrahviks 51A, muudeti paragrahvi 10 ja paragrahvile 51A järgnevaid näiteid, samuti lisati paragrahvid 51B ja 51C koos järgneva näitega ja paragrahvid 51D, 51E ja 99. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2012 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

98A IFRS 11-ga Ühisettevõtmised (välja antud mais 2011) muudeti paragrahve 2 ja 15, paragrahvi 18 punkti e, paragrahve 24, 38, 39, 43–45, paragrahvi 81 punkti f ning paragrahve 87 ja 87C. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 11.

98B Dokumendiga Muu koondkasumi objektide esitamine (IAS 1 muudatused) (välja antud juunis 2011) muudeti paragrahvi 77 ja jäeti välja paragrahv 77A. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IAS 1 (muudetud juunis 2011).

98C Dokumendiga Investeerimisüksused (IFRS 10, IFRS 12 ja IAS 27 muudatused), välja antud 2012. aasta oktoobris, muudeti paragrahve 58 ja 68C. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2014 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Dokumendi Investeerimisüksused varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varem, rakendab ta samal ajal ka kõik dokumendis Investeerimisüksused esitatud muudatused.

98D [Välja jäetud]

98E IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu (välja antud mais 2014) muudeti paragrahvi 59. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

98F IFRS 9-ga, välja antud juulis 2014, muudeti paragrahvi 20 ning jäeti välja paragrahvid 96, 97 ja 98D. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 9.

98G IFRS 16-ga (välja antud jaanuaris 2016) muudeti paragrahvi 20. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 16.

98H Dokumendiga Realiseerimata kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine (IAS 12 muudatused), mis anti välja 2016. jaanuaris, muudeti paragrahvi 29 ning lisati paragrahvid 27A ja 29A ning paragrahvi 26 illustreeriv näide. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2017 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. Üksus rakendab kõnealuseid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas standardiga IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Muudatuse algsel kohaldamisel võib varaseima võrreldava perioodi omakapitali algsaldo muutust kajastada jaotamata kasumi (või vajaduse korral omakapitali muu komponendi) algsaldos, ilma et oleks vaja jaotada muutust jaotamata kasumi algsaldo ja muude omakapitali komponentide vahel. Kui üksus kõnealust vabastust kohaldab, avalikustab ta selle asjaolu.

98I Dokumendiga IFRSide iga-aastased edasiarendused – 2015.–2017. aasta tsükkel (välja antud detsembris 2017) lisati paragrahv 57A ja jäeti välja paragrahv 52B. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2019 või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varem, avalikustab ta selle asjaolu. Kui üksus hakkab neid muudatusi rakendama, rakendab ta neid dividendide poolt tulumaksule avaldatava mõju suhtes, mida kajastatakse varaseima võrdlusperioodi alguses või hiljem.

98J Dokumendiga Edasilükkunud tulumaks, mis on seotud ühest tehingust tulenevate varade ja kohustistega (välja antud mais 2021) muudeti paragrahve 15, 22 ja 24 ning lisati paragrahv 22A. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2023 või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes vastavalt paragrahvidele 98K–98L. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

98K Üksus rakendab dokumenti Edasilükkunud tulumaks, mis on seotud ühest tehingust tulenevate varade ja kohustistega selliste tehingute suhtes, mis toimuvad varaseima esitatud võrdlusperioodi alguses või hiljem.

98L Dokumenti Edasilükkunud tulumaks, mis on seotud ühest tehingust tulenevate varade ja kohustistega rakendav üksus peab varaseima esitatud võrdlusperioodi alguses samuti

98M Dokumendiga „Rahvusvaheline maksureform – teise samba näidiseeskirjad“ (välja antud mais 2023) lisati paragrahvid 4A ja 88A–88D. Üksus

99 SICi tõlgendus nr 21 Tulumaks – ümberhinnatud mitteamortiseeritavate varade katmine asendatakse muudatustega, mis tehti 2010. aasta detsembris välja antud dokumendiga Edasilükkunud tulumaks: alusvara katmine.

1 Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada materiaalsete põhivarade arvestuslik käsitlus, nii et finantsaruannete kasutajatel oleks võimalik saada teavet üksuse poolt materiaalsetesse põhivaradesse tehtud investeeringu ning sellise investeeringu muutuste kohta. Materiaalsete põhivarade arvestusliku käsitluse põhiküsimusteks on varade esmane kajastamine, nende bilansiliste jääkmaksumuste määramine ja nendega seotud kulumi ning (vara) väärtuse langusest tulenevate kahjumite kajastamine.

2   Käesolevat standardit rakendatakse materiaalsete põhivarade arvestamisel, välja arvatud juhul, kui mõne teise standardiga nõutakse või lubatakse sellest erineva arvestusliku käsitluse kasutamist.

3 Käesolevat standardit ei rakendata järgmise suhtes:

4 [Välja jäetud]

5 Üksus, mis kasutab IAS 40-le Kinnisvarainvesteeringud vastavat soetusmaksumuse mudelit, rakendab käesolevas standardis kirjeldatud soetusmaksumuse mudelit oma kinnisvarainvesteeringute suhtes.

6   Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses.

7   Materiaalse põhivara objekti soetusmaksumust kajastatakse esmalt varana siis ja ainult siis, kui:

8 Sellised objektid nagu varuosad, paigaldamata seadmed ja hooldusseadmed kajastatakse kooskõlas käesoleva IFRSiga juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara määratlusele. Muul juhul liigitatakse sellised objektid varudeks.

9 Käesolev standard ei näe ette kajastamisel kasutatavat mõõtühikut, st seda, mis moodustab materiaalse põhivara objekti. Seega tuleb kajastamiskriteeriumide rakendamist hinnata vastavalt üksusespetsiifilistele tingimustele. Individuaalselt ebaoluliste objektide (näiteks vormid, tööriistad ja stantsid) puhul võib olla otstarbekas need ühendada ja rakendada vastavaid kriteeriume objektide kogusumma suhtes.

10 Üksus hindab kõiki materiaalsete põhivarade omandamiseks tehtud tekkepõhiseid kulutusi käesoleva kajastamispõhimõtte kohaselt. Nimetatud kulutused hõlmavad materiaalse põhivara objekti esmase omandamise või valmistamisega seotud kulutusi ning kulutusi, mis on seotud selle täiendamise, osalise asendamise või hooldusega. Materiaalse põhivara objekti kulutused võivad sisaldada kulutusi seoses sellise vara rentimisega, mida kasutatakse materiaalse põhivara objekti valmistamiseks, täiendamiseks, osaliseks asendamiseks või hooldamiseks, näiteks kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulum.

11 Materiaalse põhivara objekte võib omandada turvalisuse või keskkonnakaitsega seotud eesmärkidel. Kuigi selliste materiaalsete põhivarade omandamine üksuse tulevast majanduslikku kasu muult olemasolevalt materiaalse põhivara objektilt otseselt ei suurenda, võib see olla vajalik teistelt varadelt tulevase majandusliku kasu saamiseks. Selliseid materiaalse põhivara objekte kajastatakse varadena, kuna need võimaldavad üksusel tulevikus saada nendega seotud varadelt sellist majanduslikku kasu, mis oleks suurem kui kasu juhul, kui neid objekte ei oleks omandatud. Näiteks võib keemiatootja rakendada uusi kemikaalide töötlemise protsesse, et täita ohtlike kemikaalide tootmisel ja ladustamisel keskkonnanõudeid; sellega seotud tehase uuendustööd kajastatakse varana, kuna nendeta ei saa üksus kemikaale toota ja müüa. Siiski, sellise vara ja sellega seotud varade bilansilist jääkmaksumust kontrollitakse väärtuse languse hindamiseks kooskõlas IAS 36-ga Varade väärtuse langus.

12 Paragrahvis 7 toodud kajastamispõhimõtte kohaselt ei kapitaliseeri üksus materiaalse põhivara objekti bilansilises jääkmaksumuses selle igapäevase hooldusega seotud kulusid. Selle asemel kajastatakse nimetatud kulutusi tekkepõhiselt kasumiaruandes. Igapäevase hooldusega seotud kulud hõlmavad peamiselt kulusid tööjõule ja tarbekaupadele ning võivad sisaldada ka varuosadega seotud kulusid. Selliseid väljaminekuid kirjeldatakse sageli kui materiaalse põhivara objekti „remondi ja hooldusega“ seotud kulusid.

13 Mõne materiaalse põhivara objekti osasid tuleb korrapäraste ajavahemike järel asendada. Näiteks tuleb sulatusahjule panna uus vooder pärast teatavat töötundide arvu või uuendada lennuki sisustust (näiteks välja vahetada istmed ja salong) mitu korda lennukikere eluea jooksul. Materiaalse põhivara objekte võib omandada ka harvemini toimuva asendamise eesmärgil, nagu näiteks hoone siseseinte asendamiseks või lõplikuks asendamiseks. Paragrahvis 7 toodud kajastamispõhimõtte kohaselt kajastab üksus materiaalse põhivara objekti bilansilises jääkmaksumuses selle objekti osa asendamisega seotud tekkepõhiseid kulutusi juhul, kui see on kooskõlas kajastamiskriteeriumitega (vt paragrahvid 67–72).

14 Materiaalse põhivara objekti (näiteks lennuki) jätkuv kasutamine võib hõlmata regulaarseid põhjalikke ülevaatusi vigade avastamiseks, olenemata sellest, kas objekti osad on asendatud või mitte. Iga põhjaliku läbivaatuse sooritamisel lisatakse selle teostamisega seotud kulutus materiaalse põhivara objekti bilansilisele jääkmaksumusele sarnaselt asendamisega tingimusel, et see vastab kajastamiskriteeriumidele. Iga eelneva ülevaatusega seotud kulutuste jääkmaksumuse (füüsilistest osadest eraldiseisvana) kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse. Seda tehakse sõltumata sellest, kas eelneva ülevaatuse kulutus määrati kindlaks objekti omandamise või ehitamise käigus. Vajaduse korral võib sarnase tulevase ülevaatuse hinnangulist kulutust kasutada olemasoleva ülevaatuse komponendi kulu määramiseks objekti soetamisel või ehitamisel.

15   Materiaalse põhivara objekt, mis vastab varana kajastamise nõuetele, kajastatakse selle soetusmaksumuses.

16 Materiaalse põhivara objekti soetusmaksumus sisaldab:

17 Otsesed kulutused on näiteks:

18 Üksus rakendab IAS 2 Varud demonteerimise, teisaldamise ja asukoha taastamise kohustustega seotud kulutuste suhtes, mis tekivad teatud perioodi jooksul seoses objekti kasutamisega varude tootmiseks. IAS 2-st ja IAS 16-st tulenevad kohustustega seotud kulud kajastatakse ning mõõdetakse kooskõlas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad.

19 Materiaalse põhivara objektiga mitteseotud kulutused on näiteks:

20 Kulutuste kapitaliseerimine materiaalse põhivara objekti bilansilises jääkmaksumuses lõpetatakse siis, kui objekt on juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja tööseisundisse viidud. Seega ei kajastata kasutamise või ümberpaigutamisega seotud kulutusi selle objekti bilansilises jääkmaksumuses. Näiteks ei kajastata materiaalse põhivara objekti bilansilises jääkmaksumuses järgmisi kulutusi:

20A Objekte võib toota sel ajal, mil materiaalse põhivara objekt viiakse asukohta ja seisundisse, mis on vajalik selle tööks juhtkonna poolt kavandatud viisil (nt vara nõuetekohase toimimise testimisel toodetud näidised). Üksus kajastab selliste objektide müügist saadud tulu ja nende objektide soetusmaksumust kasumiaruandes kooskõlas kohaldatavate standarditega. Üksus mõõdab nende objektide soetusmaksumust IAS 2 mõõtmisnõudeid rakendades.

21 Materiaalse põhivara objekti ehitamise või arendamisega seoses esineb mõningaid tegevusi, mis ei ole vajalikud selle viimiseks juhtkonna ette nähtud asukohta ja tööseisundisse. Sellised ettenägematud tegevused võivad aset leida ehitamis- või arendustegevuse jooksul või enne seda. Näiteks võib teenida tulu ehitusplatsi kasutamisest autoparklana kuni ehituse alguseni. Kuna ettenägematud tegevused ei ole vajalikud, et viia objekt juhtkonna ette nähtud asukohta ja tööseisundisse, kajastatakse selliste ettenägematute tegevustega seotud tulud ja vastavad kulud kasumiaruandes vastavas tulu- või kulurühmas.

22 Omavalmistatud vara maksumus määratakse kindlaks samade põhimõtete alusel, mida kasutatakse ka omandatud vara puhul. Kui üksus toodab oma tavapärase äritegevuse käigus niisuguseid varasid müügi eesmärgil, ühtib sellise vara maksumus tavaliselt mõne teise vara müügiks valmistamise maksumusega (vt IAS 2). Seega elimineeritakse nimetatud maksumuse leidmiseks kõik sisemised kasumid. Samuti ei lülitata vara maksumusse omavalmistatud vara tootmiseks kasutatud materjali, tööjõu ja muude ressursside ebaharilikult suuri kadusid. IAS-is 23 Laenukasutuse kulutused sätestatakse kriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et intressikulusid võiks kajastada omavalmistatud materiaalse põhivara objekti bilansilise jääkmaksumuse komponendina.

22A Tootvaid taimi arvestatakse samamoodi, nagu omavalmistatud materiaalse põhivara objekte, enne kui nad on viidud juhtkonna ette nähtud asukohta ja tööseisundisse. Seetõttu tuleks käesolevas standardis olevaid viiteid „valmistamisele“ mõista sellisena, et need hõlmavad tegevusi, mis on vajalikud tootvate taimede kasvatamiseks enne seda, kui nad on viidud juhtkonna ette nähtud asukohta ja tööseisundisse.

23 Materiaalse põhivara objekti soetusmaksumus on võrdne maksumusega rahas arvele võtmise kuupäeval. Kui tasumine lükkub tavalisest tasumisajast kaugemale, kajastatakse kassapõhise maksumuse ja kogumakse vahe võlgnevusperioodi jooksul intressikuluna, välja arvatud juhul, kui taolised intressid kapitaliseeritakse vastavalt standardile IAS 23.

24 Üht või enamat materiaalse põhivara objekti võib omandada, vahetades need mitterahalise vara või varade vastu või nii rahaliste kui mitterahaliste varade kombinatsiooni vastu. Järgnev arutelu käsitleb vaid mitterahalise vara vahetamist teise vastu, kuid see on kehtiv kõikide eelnevas lauses kirjeldatud vahetuste kohta. Sellise materiaalse põhivara objekti soetusmaksumust mõõdetakse õiglases väärtuses, välja arvatud juhul, kui a) vahetustehingul puudub majanduslik sisu või kui b) nii saadud kui loovutatud vara õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta. Omandatud objekti mõõdetakse sellisel viisil isegi juhul, kui üksus ei saa loovutatud vara kajastamist kohe lõpetada. Kui omandatud vara ei mõõdeta õiglases väärtuses, on selle soetusmaksumus võrdne loovutatud vara bilansilise jääkmaksumusega.

25 Üksus määrab kindlaks, kas vahetustehingul on majanduslik sisu, hinnates seda, mil määral tema tulevased rahavood peaksid tehingu tulemusel eeldatavasti muutuma. Vahetustehingul on majanduslik sisu, kui:

26 Vara õiglane väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kui a) mõistlike õiglaste väärtuste vahemikus esinevad erinevused ei ole selle vara puhul suured või b) erinevate võimalike hinnangute täitumise tõenäosust saab mõistlikult hinnata ja kasutada õiglase väärtuse mõõtmisel. Kui üksus saab saadud või loovutatud vara õiglast väärtust usaldusväärselt mõõta, kasutatakse saadud vara soetusmaksumuse mõõtmiseks loovutatud vara õiglast väärtust, välja arvatud juhul, kui saadud vara õiglane väärtus on selgemini määratav.

27 [Välja jäetud]

28 Materiaalse põhivara objekti bilansilist jääkmaksumust võib vähendada sihtfinantseerimise summa võrra kooskõlas IAS 20-ga Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestus ja valitsusepoolse abi avalikustamine.

29   Üksus valib arvestusmeetodiks paragrahvis 30 toodud soetusmaksumuse mudeli või paragrahvis 31 märgitud ümberhindluse mudeli ning rakendab valitud meetodit iga materiaalse põhivara liigi suhtes tervikuna.

29A Mõned üksused haldavad kas üksusesisest või -välist investeerimisfondi, mis pakub investoritele hüvitisi, mille määravad kindlaks fondi osakud. Samamoodi väljastavad mõned üksused otsese kasumiosalusega kindlustuslepingute gruppe ja omavad alusvara. Mõned sellised fondid või alusvara objektid sisaldavad omaniku poolt kasutatavat kinnisvara. Üksus rakendab IAS 16 omaniku enda kasutatava kinnisvara suhtes, mis sisaldub sellises fondis või on alusvara osa. Hoolimata paragrahvist 29 võib üksus otsustada mõõta sellist kinnisvara, kasutades õiglase väärtuse mudelit kooskõlas IAS 40-ga. Selle valiku kohaldamisel hõlmavad kindlustuslepingud võimaliku kasumiosalusega investeerimislepinguid. (Vt IFRS 17 Kindlustuslepingud käesolevas paragrahvis kasutatud mõistete kohta, mis on määratletud selles standardis.)

29B Üksus käsitab omaniku poolt kasutatavat kinnisvara, mille mõõtmiseks kasutatakse paragrahvi 29A rakendades kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse mudelit, eraldiseisva kinnisvaraliigina.

30   Materiaalse põhivara objekti kajastatakse pärast esmast kajastamist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja (vara) väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid.

31   Materiaalse põhivara objekt, mille õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta, kajastatakse pärast esmast kajastamist ümberhinnatud väärtuses, mis on võrdne selle õiglase väärtusega ümberhindluse kuupäeval, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja hilisemad (vara) väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid. Ümberhindlusi tuleb teha piisavalt korrapäraselt, et bilansiline jääkmaksumus ei erineks oluliselt sellest bilansilisest jääkmaksumusest, mis määratakse õiglase väärtuses alusel aruandeperioodi lõpus.

32 [Välja jäetud]

33 [Välja jäetud]

34 Ümberhindluste sagedus sõltub ümberhinnatavate materiaalse põhivara objektide õiglase väärtuse muutustest. Kui ümberhinnatud vara õiglane väärtus erineb oluliselt selle bilansilisest jääkmaksumusest, on vajalik täiendav ümberhindlus. Mõnede materiaalse põhivara objektide õiglased väärtused võivad muutuda oluliselt ja järjepidevalt, mis tingib nende iga-aastase ümberhindluse. Sellised sagedased ümberhindlused ei ole vajalikud materiaalse põhivara objektide puhul, mille õiglase väärtuse muutused on ebaolulised. Selle asemel võib objekti ümberhindamine olla vajalik vaid iga kolme või viie aasta tagant.

35 Kui materiaalse põhivara objekt hinnatakse ümber, siis korrigeeritakse selle vara bilansilist jääkmaksumust vastavalt ümberhinnatud summale. Ümberhindamise kuupäeval käsitletakse seda vara ühel järgmistest viisidest:

36   Materiaalse põhivara objekti väärtuse korrigeerimise korral hinnatakse tervikuna ümber ka materiaalse põhivara liik, kuhu see vara kuulub.

37 Materiaalse põhivara liik on üksuse tegevuses kasutatavate laadilt ja kasutuselt sarnaste varade rühm. Selliste liikide näited on: