This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02022R2473-20231213
Commission Regulation (EU) 2022/2473 of 14 December 2022 declaring certain categories of aid to undertakings active in the production, processing and marketing of fishery and aquaculture products compatible with the internal market in application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union
Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) 2022/2473, 14. detsember 2022, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks
Komisjoni määrus (EL) 2022/2473, 14. detsember 2022, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks
02022R2473 — ET — 13.12.2023 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/2473, 14. detsember 2022, (ELT L 327 21.12.2022, lk 82) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 167 |
1 |
30.6.2023 |
||
L |
1 |
23.11.2023 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/2473,
14. detsember 2022,
millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse abi suhtes, mida antakse
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd”),
artikli 54 ja 55 kohastele omavalitsusüksustele ning
artikli 29 kohaste kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualuste jaoks.
Käesolevat määrust kohaldatakse ka sellise abi suhtes, mida antakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevatele ettevõtjatele järgmistel eesmärkidel ja sõltumata abi saava ettevõtja suurusest:
loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks;
loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks;
kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks ning
innovatsiooniks kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas.
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
abi, mille summa määratakse kindlaks turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;
abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
abi, mille tingimus on omamaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;
sihtotstarbeline üksikabi käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ettevõtjale;
abi, mida antakse järgmiseks tegevuseks või järgmisteks kulutusteks:
millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust;
selliste seadmete soetamine, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala;
kalalaevade ehitamine, soetamine või import, kui artiklis 20 ei ole sätestatud teisiti;
kalalaevade kolmandatesse riikidesse üleandmine või ümberregistreerimine, muu hulgas luues ühisettevõtteid kolmandate riikide partneritega;
püügitegevuse ajutine peatamine või püsiv lõpetamine;
uurimuslik kalapüük;
ettevõtte omandiõiguse üleandmine, kui artiklis 20 ei ole sätestatud teisiti;
otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;
uute sadamate või uute oksjonihoonete ehitamine;
turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on kõrvaldada turult pakkumise vähendamiseks ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooteid, et vältida hinnalangust või saavutada hinnatõus;
investeeringud kalalaevadesse, et täita abitaotluse esitamise ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu kohustustest tulenevaid nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames;
investeeringud kalalaevadesse, mis on abitaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva;
kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine;
abi ettevõtjatele, kes:
on olnud seotud sellise kalalaeva käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 punktis 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kooskõlas nimetatud määruse artikliga 33 kindlaks määratud kui koostööd mittetegevad kolmandad riigid, või
on toime pannud ükskõik millise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ ( 3 ) artiklites 3 ja 4 nimetatud keskkonnaalastest õigusrikkumistest, kui toetustaotlus on esitatud käesoleva määruse artiklite 32–39 alusel.
Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevatele ettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud abi puhul, mida antakse:
kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalevatele või neist kasu saavatele ettevõtjatele,
loomataudide ennetamise, tõrje ja likvideerimisega seotud kulude hüvitamiseks,
abikavade alusel, mida rakendatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks, või
järgmistel juhtudel, kui ettevõtjast sai kõnealuse sündmuse põhjustatud kahju tõttu raskustes olev ettevõtja:
loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks või
kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks.
Käesolevat määrust ei kohaldata selliste abikavade suhtes, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks tulenevalt komisjoni varasemast otsusest, millega abi tunnistati ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, välja arvatud:
abikavad, mille alusel korvatakse loodusõnnetuste või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju, või
abikavad, mille alusel hüvitatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalevate VKEde kulud ja antakse abi ettevõtjatele, kes osalevad kogukonna juhitud kohalikus arengus või saavad sellest kasu, kooskõlas artiklitega 54 ja 55.
Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabimeetmete suhtes, kui meetme enda, selle tingimuste või rahastamisviisiga kaasneks paratamatult liidu õiguse rikkumine, eelkõige järgneva puhul:
abi, mille andmise tingimus on abi saava ettevõtja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või tema tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis. Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal;
abi, mille andmise tingimus on abi saava ettevõtja kohustus kasutada omamaiseid tooteid või teenuseid, või
abi, millega piiratakse abi saava ettevõtja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teistes liikmesriikides;
elupaikade direktiiv, linnudirektiiv, laevade põhjustatud reostuse direktiiv ja jäätmekäitlust käsitlevad sätted.
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
artiklites 20, 21, 24, 26–30, 33, 43, 46, 48, 50 ja 52 osutatud riigiabikavad, mis vastavad artikli 12 tingimustele, kuue kuu jooksul pärast nende jõustumist. Komisjon võib siiski otsustada, et käesolevat määrust kohaldatakse abikava suhtes kauem kui kuus kuud pärast selle jõustumist, kui ta on hinnanud asjakohast hindamiskava, mille liikmesriik on komisjonile esitanud. Hindamiskavade esitamisel esitavad liikmesriigid ka kogu teabe, mida komisjon vajab hindamiskavade hindamiseks ja otsuse tegemiseks;
punktis a osutatud abikavade võimalikud muudatused, välja arvatud sellised muudatused, mis ei mõjuta abikava kokkusobivust siseturuga käesoleva määruse kohaselt või ei mõjuta märkimisväärselt heakskiidetud hindamiskava sisu.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„sihtotstarbeline üksikabi” – abi, mida ei anta abikava alusel;
„loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused” – ebasoodsad ilmastikutingimused, nagu külm, torm, rahe, jää, tugev või pikaajaline vihm või ränk põud, mis vähendavad enam kui 30 % võrra keskmist toodangut, mis arvutatakse, tuginedes ühele järgmistest meetoditest:
kolme eelnenud aasta põhjal;
eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmisena, jättes arvestamata kõige suurema ja kõige väiksema näitaja;
„abi” – meede, mis vastab kõikidele ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;
„abi osakaal” – abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina rahastamiskõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;
„abikava” – mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ning mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses;
„bioturvalisus” – korralduslikud ja füüsilised meetmed, mille eesmärk on vähendada riski seoses: a) taudi sissetoomisega loomapopulatsiooni, selle arenguga populatsiooni sees ja levimisega sealt välja või b) taudi sissetoomisega ettevõttesse, tsooni, bioturvarühmikusse, veovahendisse või muusse rajatisse, hoonesse või kohta, selle arenemisega seal ja levimisega sealt välja;
„tõrje- ja likvideerimismeetmed” – meetmed seoses loomataudidega, mille puhangut pädev asutus on ametlikult tunnistanud, või seoses taimekahjustajate või invasiivsete võõrliikidega, mille esinemist pädev asutus on ametlikult tunnistanud;
„abi andmise kuupäev” – kuupäev, mil abi saaval ettevõtjal tekib kohaldatava siseriikliku õiguse alusel seaduslik õigus abi saada;
„rüüstamine” – võrku püütud või tiikides hoitava kala langemine kaitsealuste loomade, näiteks hüljeste, silesaarmaste ja merelindude saagiks;
„hindamiskava” – dokument, milles käsitletakse üht või mitut abikava ja mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente: hinnatavad eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatud hindamismeetod, andmekogumisnõuded, hindamise kavandatud ajakava, sealhulgas vahearuannete ja lõpliku hindamisaruande esitamise kuupäev, hindamist tegeva sõltumatu asutuse kirjeldus või valikukriteeriumid ning hindamise üldsusele kättesaadavaks tegemise kord;
„maksumeetme kava järglaskava” – maksusoodustuste vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuste vormis kava muudetud versiooni ja millega asendatakse eelnev kava;
„kalur” – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb töönduspüügiga;
„kalapüügi- ja vesiviljelustooted” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 ( 4 ) I lisas loetletud tooted;
„kalandus- ja vesiviljelussektor” – majandussektor, mis hõlmab kõiki kalandus- või vesiviljelustoodete tootmist, töötlemist ja turustamist;
„püügivõimsus” – laeva tonnaaž brutotonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1130 ( 5 ) artiklites 4 ja 5;
„kalasadam” – mere või siseveekogu juures asuv maismaa- ja veeala, mida liikmesriik on ametlikult tunnustanud ning mis hõlmab taristut ja seadmeid, mis võimaldavad eelkõige kalalaevade vastuvõtmist, nende laadimist ja saagi lossimist, nimetatud saagi ladustamist, vastuvõtmist ja tarnimist ning kalurite pardaleminekut ja pardalt lahkumist;
„brutotoetusekvivalent” – abi summa, kui see oleks antud abi saavale ettevõtjale toetuse vormis, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;
„üksikabi” – sihtotstarbeline üksikabi ja abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;
„sisevetekalandus” – kommertseesmärgiga püügitegevus sisevetel laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud vahenditega;
„invasiivsed võõrliigid” – liidu jaoks probleemsed looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid ja liikmesriigi jaoks probleemsed looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 ( 6 ) artikli 3 punkti 3 ja artikli 3 punkti 4 määratlusele;
„loodusõnnetused” – maavärinad, laviinid, maalihked, üleujutused, tornaadod, orkaanid, vulkaanipursked ja looduslikult alguse saanud metsa- või maastikupõlengud;
„äärepoolseimad piirkonnad” – ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud piirkonnad;
„kaitsealune loom” – liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt kaitse all olev loom, v.a kalad;
„tagasimakstav ettemakse” – projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;
„VKEd” ehk „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” – ettevõtjad, kes vastavad I lisas sätestatud kriteeriumidele;
„väikesemahuline rannapüük” – püügitegevus, mida teostavad a) mere- ja sisevetekalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 ( 7 ) artikli 2 punktis 1 määratletud veetavaid püüniseid või b) kaldakalurid, sealhulgas karpide kogujad;
„tööde alustamine” – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või varustust või muu kohustus, mis muudab investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute tegemist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke;
„subsideeritud teenused” – abi vorm, mille puhul abi antakse lõplikule abi saavale ettevõtjale kaudselt ja mitterahaliselt ning seda makstakse kõnealuse teenuse osutajale või tegevuse teostajale;
„raskustes olev ettevõtja” – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ( 8 ) artikli 2 punktis 18 sätestatud kriteeriumidele;
Artikkel 3
Teavitamiskünnis
Artikkel 4
Teatamiskohustusest vabastamise tingimused
Artikkel 5
Abi läbipaistvus
Läbipaistvaks loetakse järgmisi abi liike:
toetustena, intressitoetustena ja subsideeritud teenustena antav abi;
laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;
garantiidena antav abi:
kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud safe-harbour preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises, või
kui enne meetme rakendamist on brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodika heaks kiidetud, lähtudes komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes või võimalikust seda asendavast teatisest, kui metoodikast on teatatud komisjonile vastavalt sel ajal kohaldatavale riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele ning kui heakskiidetud metoodika käsitleb sõnaselgelt asjaomast garantii liiki ja selle aluseks oleva tehingu liiki käesoleva määruse kohaldamise kontekstis;
maksusoodustuste vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;
tagasimakstavate ettemaksete vormis antav abi, kui tagasimakstava ettemakse nominaalne kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavat künnist või kui enne meetme rakendamist on tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud.
Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata läbipaistvana järgmisi abi liike:
kapitalisüstidena antav abi;
riskifinantseerimismeetmetena antav abi.
Artikkel 6
Ergutav mõju
Abi käsitatakse ergutavat mõju omavana, kui abi saav ettevõtja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö algust. Abitaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
ettevõtja nimi ja suurus;
projekti või tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;
projekti või tegevuse asukoht;
rahastamiskõlblike kulude loetelu ning
projekti/tegevuse jaoks vajaliku abi liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse vms) ja riiklikest vahenditest taotletav summa.
Suurettevõtjatele antavat sihtotstarbelist üksikabi käsitatakse ergutavat mõju omavana, kui lisaks lõikes 2 sätestatud tingimuse täitmises veendumisele on liikmesriik enne asjaomase üksikabi andmist kontrollinud, et abisaaja koostatud dokumentatsioon kinnitab, et abi toob kaasa ühe või mitu järgmistest tulemustest:
abi tulemusel suureneb oluliselt projekti või tegevuse ulatus;
abi tulemusel suureneb oluliselt projekti või tegevusega seoses abi saava ettevõtja poolt kulutatav kogusumma;
projekti või tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt;
investeeringuteks ettenähtud sihtotstarbelise üksikabi puudumisel ei viidaks projekti või tegevust asjaomases piirkonnas sellisel kujul ellu või see ei oleks asjaomases piirkonnas abi saava ettevõtja jaoks piisavalt kasumlik.
Maksusoodustuste vormis meetmetel loetakse olevat ergutav mõju, kui on täidetud järgmised tingimused:
meetmega nähakse ette õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega, ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada, ning
meede on vastu võetud ja jõustunud enne abi saava projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Seda nõuet ei kohaldata maksumeetmete kavade järglaskavade puhul, tingimusel et tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuse vormis kavadega.
Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ei nõuta järgmist liiki abi puhul ergutava mõju olemasolu või käsitatakse neid ergutavat mõju omavatena:
abi loomataudide ennetamise, tõrje ja likvideerimisega seotud kulude hüvitamiseks, kui on täidetud artiklis 42 sätestatud tingimused;
abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks, kui on täidetud artiklis 49 sätestatud tingimused;
abi loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks, kui on täidetud artiklis 51 sätestatud tingimused;
abi kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks, kui on täidetud artiklis 53 sätestatud tingimused;
abi selliste maksuvabastuste või -vähenduste vormis, mille liikmesriigid on kehtestanud vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punktile f ja artikli 15 lõikele 3, kui on täidetud käesoleva määruse artiklis 56 sätestatud tingimused.
abi VKEdele, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides või saavad neist kasu, kui on täidetud artiklites 54 ja 55 sätestatud asjakohased tingimused;
abi artikli 45 lõike 1 punkti b alapunktis vii osutatud turustusmeetmeteks, kui on täidetud artiklis 45 sätestatus asjaomased tingimused;
abi teadlaste ja kalurite partnerluseks, kui on täidetud artiklis 17 esitatud asjaomased tingimused;
abi inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamiseks, kui on täidetud artiklis 18 esitatud asjaomased tingimused.
Artikkel 7
Abi osakaal ja rahastamiskõlblikud kulud
Artikkel 8
Kumuleerimine
Käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastatud abi võib kumuleerida ühega järgmistest:
mis tahes muu abi, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate rahastamiskõlblike kuludega;
mis tahes muu abi, mis on seotud samade osaliselt või täielikult kattuvate rahastamiskõlblike kuludega, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.
Artikkel 9
Avaldamine ja teavitamine
Asjaomane liikmesriik tagab, et komisjoni läbipaistvusmoodulis või riikliku või piirkondliku tasandi ülevaatlikul riigiabi veebisaidil avaldatakse järgmine teave:
artiklis 11 osutatud kokkuvõtlik teave II lisas sätestatud standardvormis või link sellele teabele;
iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele tekstile;
teave iga 10 000 eurot ületava üksikabi andmise kohta.
Punktides a, b ja c osutatud teave avaldatakse kooskõlas III lisaga.
Maksusoodustuse vormis kavade puhul loetakse lõike 1 punktis c sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriigid avaldavad nõutava teabe üksikabi summade kohta järgmistes vahemikes (miljonites eurodes):
0,01–0,2;
0,2–0,4;
0,4–0,6;
0,6–0,8;
0,8–1.
Komisjon avaldab oma veebisaidil järgmise teabe:
lingid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigiabi veebisaitidele;
artikli 11 lõikes 2 osutatud kokkuvõtlik teave.
II PEATÜKK
Menetlusnõuded
Artikkel 10
Grupierandi tühistamine
Kui liikmesriik annab abi, mis on väidetavalt käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastatud, kuid selle I, II ja III peatükis sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib komisjon pärast seda, kui ta on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse oma seisukohad teatavaks teha, võtta vastu otsuse, milles sätestatakse, et kõigist või mõningatest asjaomase liikmesriigi poolt edaspidi vastu võetavatest abimeetmetest, mis muidu vastaksid käesoleva määruse nõuetele, tuleb komisjonile vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 teatada. Meetmed, millest tuleb teatada, võivad piirduda meetmetega, millega antakse teatavat liiki abi teatavatele abisaajatele, või asjaomase liikmesriigi teatavate ametiasutuste poolt vastu võetud meetmetega.
Artikkel 11
Aruandlus
Artikkel 12
Hindamine
Abikavade puhul, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast hindamisnõuet, esitavad liikmesriigid komisjonile hindamiskava projekti järgmiselt:
20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest, kui abikava eelarve ületab 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kava kogukestuse jooksul;
30 tööpäeva jooksul pärast olulist muudatust, mille tulemusena abikava eelarvet suurendatakse, nii et see ületab 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kava kogukestuse jooksul;
30 tööpäeva jooksul pärast mis tahes aasta kohta 150 miljonit eurot ületavate abikava kulutuste kajastamist ametlikes raamatupidamisaruannetes.
Artikkel 13
Järelevalve
Liikmesriigid säilitavad üksikasjalikud andmed koos teabe ja tõendavate dokumentidega, mis on vajalikud selleks, et tõendada kõikide käesolevas määruses sätestatud tingimuste täitmist. Selliseid dokumente säilitatakse 10 aastat alates sihtotstarbelise üksikabi andmise kuupäevast või abikava kohaselt viimase abi andmise kuupäevast. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul kogu teabe ja tõendavad dokumendid, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks.
III PEATÜKK
Erinevate abiliikide suhtes kohaldatavad erisätted
Artikkel 14
Üldtingimused
Käesoleva jao kohane abi peab vastama kõigile järgmistele üldtingimustele:
kui abi antakse liidu kalalaeva jaoks, ei tohi seda laeva väljapoole liitu üle anda ega väljaspool liitu ümber registreerida vähemalt viie aasta jooksul pärast toetatava tegevuse jaoks lõppmakse tegemist. Kui laev antakse üle või registreeritakse ümber kõnealuse ajavahemiku jooksul, nõuab liikmesriik tegevuse jaoks alusetult makstud summad tagasi summas, mis on proportsionaalne ajavahemikuga, mille jooksul käesoleva punkti esimeses lauses sätestatud tingimus ei olnud täidetud;
tegevuskulud ei ole rahastamiskõlblikud, kui käesolevas jaos ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti.
Artikkel 15
Abi kalanduse innovatsiooniks
Rahastamiskõlblikud kulud võivad olla järgmised:
otsesed personalikulud, mis on seotud teadlaste, tehnikute ja muude tugitöötajatega, sel määral, kui nad tegelevad konkreetse projektiga;
vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse tegevuse jaoks; kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata tegevuse jaoks kogu nende kasutusea vältel, loetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad tegevuse kestusele ja on arvutatud üldtunnustatud arvestustava kohaselt;
hoonete ja maaga seotud kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse tegevuse jaoks, ning järgmistel tingimustel:
hoonete puhul loetakse rahastamiskõlblikuks üksnes amortisatsioonikulusid, mis vastavad tegevuse kestusele ja on arvutatud üldtunnustatud arvestustava kohaselt;
maa puhul on rahastamiskõlblikud äritingimustel võõrandamise kulud või tegelikult kantud kapitalikulud;
reaalturutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes tegevuse jaoks kasutatavate nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud või
täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mida kantakse otseselt tegevusest tulenevalt.
Artikkel 16
Abi nõustamisteenuste kasutamiseks
Nõustamisteenuste kasutamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi parandab ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet ning edendab kestlikku kalapüüki,
abi peab olema objektiivselt määratletud tingimuste alusel kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna toetusõiguslikele ettevõtjatele ning
nõustamisteenust osutatakse ühes järgmistest vormidest:
teostatavusuuringud ja nõustamisteenused, mille raames hinnatakse, kui elujõulised on määruse (EL) 2021/1139 II jaotise II peatüki alusel potentsiaalselt rahastamiskõlblikud meetmed;
erialane nõustamine keskkonnasäästlikkuse alal, keskendudes püügitegevuse tõttu mere-, maismaa-, ranniku- ja mageveeökosüsteemidele avalduva negatiivse mõju piiramisele ja võimaluse korral sellise mõju kaotamisele;
erialane nõustamine äri- ja turustamisstrateegiate alal.
Artikkel 17
Abi teadlaste ja kalurite partnerluseks
Teadlaste ja kalurite partnerluseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on edendada teadmussiiret teadlaste ja kalurite vahel;
abiga toetatakse järgmist:
võrgustike, partnerluslepingute või ühenduste loomine ühe või mitme sõltumatu teadusasutuse ja kalurite või ühe või mitme kaluriorganisatsiooni vahel, milles võivad osaleda tehnikaasutused;
tegevus, mida viiakse ellu punktis i osutatud võrgustike, partnerluslepingute või ühenduste raames. See tegevus võib hõlmata andmete kogumist ja haldamist, uuringuid, katseprojekte, teadmiste ja uurimistulemuste levitamist, seminare ja parimaid tavasid.
Abiga võidakse hüvitada ainult järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid, mida on kantud otse toetatavast projektist tulenevalt:
otsesed palgakulud;
osalustasud;
sõidukulud;
trükiste kulud;
sisseostetud andmekogumisteenused, uuringud, katseprojektid;
näituseruumide ja -bokside rent ning nende ülespaneku ja mahavõtmisega seotud kulud;
teaduslikult põhjendatud teadmiste ja faktilise teabe levitamise kulud.
Artikkel 18
Abi inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamiseks
Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et asjaomase abiga toetatakse järgmist:
kutsealane koolitus, elukestev õpe, ühisprojektid, majandus-, tehnika-, õigus- või teadusalaste teadmiste ja uuenduslike tavade levitamine ning uute kutseoskuste omandamine, eelkõige mereökosüsteemide säästva majandamise, hügieeni, tervishoiu, ohutuse, merendussektori tegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse alal;
võrgustikutöö ning kogemuste ja parimate tavade vahetamine sidusrühmade vahel, sealhulgas organisatsioonide vahel, kes edendavad meeste ja naiste võrdseid võimalusi, naiste rolli kalapüügikogukondades ning väikesemahulise rannapüügiga või jalgsi kalapüügiga tegelevaid alaesindatud rühmi, või
sotsiaaldialoog liidu, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, millesse kaasatakse kalureid, sotsiaalpartnereid ja muid asjaomaseid sidusrühmi.
Artikkel 19
Abi, mille eesmärk on toetada sissetulekute mitmekesistamist ja uusi tululiike
Sissetulekute mitmekesistamise ja uute tululiikide toetuseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on toetada investeeringuid, mis aitavad kaasa kalurite sissetulekute mitmekesistamisele täiendavate tegevusalade arendamise kaudu, sealhulgas investeeringud laeva, kalapüügiturism, restoranid, kalandusega seotud keskkonnateenused ja kalandusalane haridustegevus;
abiga toetatakse kalureid, kes:
esitavad äriplaani oma uue tegevusala arendamiseks ja
omavad piisavaid kutseoskusi või omandavad need oskused tegevuse kaudu, mida võib rahastada artikli 18 lõike 1 punkti a alusel.
Artikkel 20
Abi esimese kalalaeva soetamiseks
Esimese kalalaeva soetamiseks või esmakordseks osalise omandiõiguse soetamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi aitab tugevdada majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikku püügitegevust ning abi saav ettevõtja on esitanud kontrollitava teabe ja äriplaani, mis seda tõendab, ning
abiga toetatakse esimese kalalaeva soetamist füüsilise isiku poolt, kes on abitaotluse esitamise kuupäeval kuni 40-aastane ja kes on töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kvalifikatsiooni.
Abi antakse ainult sellise kalalaeva soetamiseks, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:
laev kuulub laevastikusegmenti, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle segmendi jaoks määratud püügivõimalustega;
laev on varustatud kalapüügiks vajalike seadmetega;
laeva kogupikkus on kuni 24 meetrit;
laev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt abitaotluse esitamise aastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul väikesemahulise rannapüügi laeva puhul ja vähemalt viie kalendriaasta jooksul muud liiki laeva puhul ning
laev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud maksimaalselt abitaotluse esitamise aastale eelneva 30 kalendriaasta jooksul.
Artikkel 21
Abi kalurite tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks
Kalurite tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi antakse üksnes laeva või individuaalvarustusse tehtavateks investeeringuteks ning nende tulemusena ületatakse liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid nõudeid ning
abiga ei toetata kalalaeva kogumahutavuse suurendamist.
Tegevuse puhul, mille eesmärk on parandada kalurite ohutust, võib toetada järgmise varustuse ostmist ja vajaduse korral paigaldamist:
päästeparved;
päästeparvede hüdrostaadid;
isiklikud asukohamajakad, näiteks õnnetuskoha määramise raadiopoi, mis võidakse integreerida kalurite päästevestidesse ja tööriietesse;
isiklikud ujuvpäästevahendid, eelkõige vee- ja kaitseülikonnad, päästerõngad ja päästevestid;
signaalraketid;
liiniheiteseadmed;
üle parda kukkunute väljatõstmise seadmed;
tuletõrjevahendid, näiteks tulekustutid, tuletõkketekid, tulekahju- ja suitsuandurid, hingamisaparaadid;
tuletõkkeuksed;
kütusemahuti sulgeklapid;
gaasiandurid ja -häiresüsteemid;
pilsipumbad ja -häiresüsteemid;
raadio- ja satelliitsideseadmed;
veekindlad luugid ja uksed;
masinate, näiteks vintsi või võrgupooli ohutuspiirded;
laevatrepid ja juurdepääsuredelid;
helgiheitjad, tekivalgustid ja avariivalgustid;
ohutuse tagamiseks kasutatav vabastusmehhanism juhuks, kui kalapüügivahend jääb veealuse takistuse külge kinni;
turvakaamerad ja -monitorid;
laevatekil ohutuse suurendamiseks vajalikud seadmed ja varustus.
Sellise tegevuse või varustuse hankimise puhul, mille eesmärk on parandada kalurite tervishoiutingimusi, võib toetada järgmisi meetmeid:
esmaabikomplektide ostmine ja paigaldamine;
ravimite ja kiireloomulise ravi jaoks vajaliku varustuse ostmine;
telemeditsiini teenuste korraldamine, sealhulgas elektroonilised tehnoloogialahendused, seadmed ja meditsiinilised pildindusvahendid laevadelt tehtavate kaugkonsultatsioonide jaoks;
tervise parandamise juhendite ja käsiraamatute hankimine;
teavituskampaaniad tervise parandamiseks.
Sellise tegevuse või varustuse hankimise puhul, mille eesmärk on parandada kalurite hügieenitingimusi, võib toetada järgmise varustuse ostmist ja vajaduse korral paigaldamist:
sanitaarsõlmed, näiteks tualetid ja pesuruumid;
köögivarustus ja seadmed toiduainete säilitamiseks;
joogivee puhastamise seadmed;
ventilatsiooni-, puhastus- või desinfitseerimisseadmed või -süsteemid piisavate sanitaartingimuste tagamiseks pardal;
pardal hügieenitingimuste parandamist käsitlevad juhendid ja käsiraamatud, sealhulgas tarkvaravahendid.
Sellise tegevuse või varustuse hankimise puhul, mille eesmärk on parandada töötingimusi kalalaevadel, võib toetada järgmise varustuse ostmist ja vajaduse korral paigaldamist:
tekireelingud;
kaitseteki konstruktsioonid ja kajutite ajakohastamine kaitse pakkumiseks loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste eest;
kajutite ohutuse parandamise ja meeskonna ühisruumide korraldamisega seotud varustus;
varustus suurte raskuste käsitsi tõstmise vajaduse vähendamiseks, välja arvatud sellised otseselt püügitegevusega seotud masinad nagu vintsid;
libisemisvastane värv ja libisemisvastased kummimatid;
müra-, soojus- või külmaisolatsioon ning ventilatsiooni parandamise seadmed;
tööriietus ja ohutusvahendid, näiteks veekindlad ohutussaapad, silmade ja hingamisteede kaitsevahendid, kaitsekindad ja kiivrid ning kukkumisvastased kaitsevahendid;
hädaolukordades ja ohutuse tagamiseks kasutatavad hoiatusmärgid;
riskianalüüs ja -hindamine, mille abil määratakse kindlaks ohud kaluritele nii sadamas kui ka laevasõidu ajal, et võtta meetmeid kõnealuste ohtude ärahoidmiseks või vähendamiseks;
pardal töötingimuste parandamist käsitlevad juhendid ja käsiraamatud;
ühissõidukid transpordiks karbipiirkondadest esmamüügikohtadesse;
transpordivahendita kaluritele mõeldud maismaarajatised, mis parandavad töötingimusi, näiteks riietusruumid, pesu- ja muud sanitaarruumid, eelkõige sellised, mis soodustavad naiste sisenemist tööturule.
Artikkel 22
Abi kindlustusmaksete ja ühisfondidesse tehtavate sissemaksete jaoks
Kindlustusmaksete tasumise ja ühisfondidesse tehtavate sissemaksete jaoks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on aidata tasuda kindlustusmakseid või sissemakseid ühisfondidesse, millest makstakse kaluritele rahalist hüvitist kaitsealuste loomade käitumisest, rahvatervisekriisidest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest või keskkonnajuhtumitest tingitud majandusliku kahju eest või püügitegevuse käigus toimunud mereõnnetuste korral kalurite või kalalaevade päästmise kulude eest;
ühisfondidest käesoleva artikli kohaselt makstava rahalise hüvitise kombineerimine muude liidu või riiklike vahendite või kindlustusskeemidega ei põhjusta kantud majanduslikku kahju ületavat ülemäärast hüvitamist;
kindlustusandja ei nõua ega määra edaspidise toodangu liiki ega kogust ning abi ei piirdu konkreetse kindlustusseltsi või -grupi pakutava kindlustusega ning
liikmesriigi pädev asutus on ühisfondi vastavalt siseriiklikule õigusele akrediteerinud.
Käesoleva artikli kohaldamisel:
on lõike 1 punktis a osutatud rahvatervisekriisid, loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused, keskkonnajuhtumid või mereõnnetused need, mille toimumist liikmesriigi pädev asutus on ametlikult tunnistanud;
tähendab mõiste „ühisfond” liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeemi, millega liitunud kalurid saavad end kindlustada, nii et neile hüvitatakse lõike 1 punktis a loetletud sündmustest põhjustatud majanduslik kahju. Ühisfondil on läbipaistev sisse- ja väljamaksete poliitika ning selged eeskirjad võimalike tekkinud võlgade eest vastutuse omistamiseks.
Abi ülemmäär ei tohi ületada:
ühisfondist kaluritele rahalise hüvitisena makstavate summade puhul 50 %;
ühisfondi loomise halduskulude puhul 100 %;
kindlustusmaksete puhul 70 %;
50 % fondi algkapitalist.
Artikkel 23
Abi kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks
Kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on toetada selliste süsteemide kavandamist, arendamist, seiret, hindamist ja haldamist, mille kaudu liikmesriigid jagavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohaselt kalapüügivõimalusi, et kohandada püügitegevust kalapüügivõimalustega, ning
abi antakse juriidilistele või füüsilistele isikutele või liikmesriigi tunnustatud kaluriorganisatsioonidele, sealhulgas tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, kes osalevad kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide ühises haldamises.
Abiga võidakse katta ainult järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid:
otsesed palgakulud;
materiaalse või immateriaalse vara ostmine või liisimine vara turuväärtuseni;
trükiste kulud või
kujundus- ja arendusteenused või selle valdkonna uuringud.
Artikkel 24
Abi, mille eesmärk on piirata kalapüügi mõju keskkonnale ja kohandada kalapüüki liikide kaitsega
Abiga toetatakse järgmist:
investeeringud varustusse, millega parandatakse kalapüügivahendite suuruse- või liigipõhist selektiivsust;
investeeringud laeva või varustusse, millega lõpetatakse tagasiheide, vältides või vähendades töönduslike kalavarude soovimatut püüki, või millega tagatakse soovimatu püügi lossimine kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15;
investeeringud varustusse, millega vähendatakse kalapüügi füüsilist ja bioloogilist mõju ökosüsteemile või merepõhjale ning võimaluse korral kaotatakse see mõju, või
investeeringud varustusse, millega kaitstakse püügivahendeid ja saaki imetajate ja lindude eest, kes on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 12 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ( 13 ) alusel kaitstud, tingimusel et ei vähendata püügivahendite selektiivsust ning et võetakse kõik asjakohased meetmed röövliikide füüsilise kahjustamise vältimiseks.
Abi antakse:
liidu selliste kalalaevade omanikele, mis on registreeritud aktiivsete laevadena ja mis on abitaotluse esitamise kuupäevale eelneval kahel kalendriaastal merel püügil käinud vähemalt 60 päeva jooksul;
kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval abitaotluse esitamise kuupäevale eelneval kahel kalendriaastal vähemalt 60 päeva;
liikmesriigi poolt tunnustatud kaluriorganisatsioonidele.
Artikkel 25
Abi mere bioloogiliste ressursside kaitsega seotud innovatsiooniks
Mere bioloogiliste ressursside kaitsega seotud innovatsiooniks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on aidata kaasa tagasiheite ja kaaspüügi järkjärgulisele lõpetamisele, hõlbustada üleminekut mere bioloogiliste ressursside kasutamisele kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 ning vähendada kalapüügi mõju merekeskkonnale ja kaitsealustele loomadele;
abiga toetatakse tegevust, mille eesmärk on arendada või kasutusele võtta uusi tehnilisi või korraldusalaseid teadmisi, sealhulgas täiustatud püügitehnikaid ja selektiivsemaid püügivahendeid, et vähendada püügitegevuse mõju keskkonnale, või mille eesmärk on saavutada mere bioloogiliste ressursside säästvam kasutamine ja kooseksisteerimine kaitsealuste loomadega;
toetatavat tegevust viib ellu liikmesriigi tunnustatud teadus- või tehnikaasutus, kes valideerib sellise tegevuse tulemused, või tehakse seda temaga koostöös ning
liikmesriik avalikustab toetatava tegevuse tulemused piisavas ulatuses.
Rahastamiskõlblikud kulud võivad olla ainult järgmised:
otsesed personalikulud, mis on seotud teadlaste, tehnikute ja muude tugitöötajatega, sel määral, kui nad tegelevad konkreetse projektiga;
vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, loetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja on arvutatud üldtunnustatud arvestustava kohaselt;
hoonete ja maaga seotud kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks, ning järgmistel tingimustel:
hoonete puhul loetakse rahastamiskõlblikuks üksnes amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja on arvutatud üldtunnustatud arvestustava kohaselt;
maa puhul on rahastamiskõlblikud äritingimustel võõrandamise kulud või tegelikult kantud kapitalikulud;
reaalturutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatavate nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud või
täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mida kantakse otseselt projektist tulenevalt.
Artikkel 26
Abi merekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning seoses hüvitamise korraga säästva püügitegevuse raamistikus
Käesoleva artikli kohaselt antava abiga toetatakse järgmist tegevust:
kalurite poolt merest jäätmete kogumine, näiteks kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi passiivne kogumine; toetust võib anda ainult järgmistele meetmetele:
kaotatud kalapüügivahendite eemaldamine merest, eelkõige selleks, et tõkestada varipüüki;
prügi kogumiseks ja pardal ladustamiseks kasutatava varustuse ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;
osalevate kalurite jaoks jäätmekogumiskavade, sealhulgas rahaliste stiimulite loomine;
kalasadamas prügi ladustamiseks ja ringlussevõtuks kasutatava varustuse ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;
teabevahetus, teavitamine ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, et innustada kalureid ja teisi sidusrühmi osalema kaotatud püügivahendite merest eemaldamise projektides, või
sadamaoperaatorite ja kalurite koolitus;
mereloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine; toetust võib anda ainult järgmistele meetmetele:
merekeskkonna traalimise eest kaitsmiseks kasutatavate vahendite ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;
kahjustunud mereökosüsteemide taastamiseks kasutatavate vahendite ostmine ja vajaduse korral paigaldamine või
kulud, mis on seotud ettevalmistava tööga, näiteks uuringute, teadusuuringute või hindamistega.
Tehisrahuna kasutatava uputatava laeva soetamine ei ole rahastamiskõlblik;
mere bioloogiliste ressursside paremale majandamisele või kaitsmisele kaasaaitamine järgmise varustuse paigaldamise või järgmiste meetmete ja projektide elluviimise abil:
ümarkonksud;
akustilised hoiatusseadmed;
kilpkonnade tõkkevahendid;
linnutõrjeliinid;
muud tõestatult tõhusad kaitsealuste loomade juhupüügi ärahoidmist võimaldavad vahendid või seadmed;
kalurite koolitamine mere bioloogiliste ressursside parema majandamise või kaitse alal;
projektid, mille puhul keskendutakse kalade, lindude ja muude organismide jaoks olulistele rannikuelupaikadele;
projektid, mille puhul keskendutakse sellistele kalade paljunemise seisukohast olulistele aladele nagu rannikuäärsed märgalad, või
olemasolevate kalapüügivahendite asendamisel väikese mõjuga püügivahenditega lõkspüüniste, sikutipüügi ja käsiõngega püügiga seotud kulud;
osalemine muudes meetmetes, mille eesmärk on säilitada ja parandada elurikkust ja ökosüsteemiteenuseid, näiteks konkreetsete mere- ja rannikuelupaikade taastamine jätkusuutlike kalavarude toetamiseks, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine; rahastamiskõlblikud on järgmiste meetmetega seotud kulud:
kavad uudsete seiremeetodite, eriti järgmiste lahenduste katsetamiseks:
rahalised stiimulid okeanograafiliste andmete, näiteks temperatuuri, soolsust, planktonit, veeõitsengut või hägusust käsitlevate andmete seireks ja registreerimiseks kasutatavate automaatsete salvestusseadmete paigaldamiseks laeva pardale;
füüsilise ja keemilise reostuse vähendamise meetmed;
muid elurikkust negatiivselt mõjutavaid füüsilise surve liike, sealhulgas inimtekkelist veealust müra vähendavad meetmed;
positiivsed kaitsemeetmed taimestiku ja loomastiku kaitseks ja säilitamiseks, sealhulgas pärismaiste liikide taasasustamine või nende arvukuse suurendamine, ning rohelist taristut käsitlevas komisjoni teatises ( 14 ) osutatud rohelise taristu põhimõtete rakendamine või
invasiivsete võõrliikide sissetungi ärahoidmise, nende tõrjumise ja kõrvaldamise meetmed.
Artikkel 27
Abi energiatõhususe parandamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks
Käesoleva artikli kohaselt antav abi võib hõlmata ainult järgmisi meetmeid:
laeva või varustusse tehtavad investeeringud, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada kalalaevade energiatõhusust. Samuti on rahastamiskõlblikud püügivahenditesse tehtavad investeeringud, kui need ei vähenda püügivahendite selektiivsust;
energiatõhususe auditid ja kavad või
uuringud, mille käigus hinnatakse alternatiivsete jõuallikate ja laevakere konstruktsiooni panust kalalaevade energiatõhususse.
Rahastamiskõlblikud kulud on asjaomasest tegevusest tulenevalt kantud otsesed lisakulud. Lõike 2 punkti a kohaldamisel rahastamiskõlblikud kulud, mis on seotud järgmisega:
meetmete puhul, mille eesmärk on parandada laevakere hüdrodünaamikat, võivad need hõlmata ainult järgmist:
meetmete puhul, mille eesmärk on täiustada laeva jõuallikat, võivad need hõlmata ainult järgmiste artiklite ostuga ja vajaduse korral paigaldamisega seotud kulude katmist:
kalapüügivahenditesse ja -varustusse tehtavad investeeringud võivad hõlmata ainult järgmiste meetmetega seotud kulusid:
investeeringute puhul, mille eesmärk on elektri- või soojusenergia tarbimise vähendamine, võivad need hõlmata ainult järgmist:
Laevakere baashooldusega seotud kulud ei ole lõike 2 punkti a alusel abikõlblikud.
Artikkel 28
Abi, mille eesmärk on suurem lisandväärtus, parem tootekvaliteet ning soovimatu püügi kasutamine
Suurema lisandväärtuse ja parema tootekvaliteedi ning soovimatu püügi kasutamise eesmärgil antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on saavutada püütud kala suurem lisandväärtus või parem kvaliteet;
abi hõlmab ainult järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid:
investeeringud, mis võimaldavad anda kalapüügitoodetele lisandväärtust, eelkõige võimaldades kaluritel oma saaki töödelda, turustada ja otse müüa, või
laeva tehtavad innovaatilised investeeringud, mis parandavad kalapüügitoodete kvaliteeti.
Artikkel 29
Abi kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualuste jaoks
Kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualuste jaoks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on parandada lossitud toodete kvaliteeti, kontrolli ja jälgitavust, suurendada energiatõhusust, aidata kaasa keskkonnakaitsele ning parandada ohutust ja töötingimusi;
abi hõlmab järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid, millega:
parandatakse kalasadamate, oksjonihoonete, lossimiskohtade ja varjualuste taristut, sealhulgas tagatakse sobivad vastuvõturajatised merest kogutud kaotatud püügivahendite ja mereprügi jaoks;
hõlbustatakse kogu saagi lossimise kohustuse täitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 8 lõike 2 punktiga b või suurendatakse vähe kasutust leidvate saagiosade väärtust või
parandatakse varjualuste ehitamise või ajakohastamise kaudu kalurite ohutust.
Artikkel 30
Abi sisevetekalanduse ning siseveeloomastiku ja -taimestiku jaoks
Sisevetekalanduse ning siseveeloomastiku ja -taimestiku jaoks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et abil eesmärk on:
vähendada sisevetekalanduse keskkonnamõju;
suurendada energiatõhusust;
tõsta lossitud kala väärtust või kvaliteeti või
parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi ning inimkapitali ja koolitust.
Käesoleva artikli kohaselt antava abiga võidakse katta ainult järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid:
investeeringud inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaalse dialoogi edendamisse, millele on osutatud artiklis 18 ja vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele;
investeeringud laeva või individuaalvarustusse, millele on osutatud artiklis 21 ja vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele;
investeeringud varustusse, millele on osutatud artiklis 24 ja vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele;
investeeringud energiatõhususe parandamisse ja kliimamuutuste mõju leevendamisse, millele on osutatud artiklis 27 ja vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele;
investeeringud kalasaagi lisandväärtuse suurendamisse või kvaliteedi parandamisse, millele on osutatud artiklis 28 ja vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele;
investeeringud kalasadamatesse, varjualustesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 29 ja vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele, või
investeeringud loomade (v.a kalad), sealhulgas invasiivsete liikide põhjustatava kahju tõttu kiiresti kuluvatesse võrkudesse või muudesse kalapüügivahenditesse ja nendega seotud varustusse.
Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:
käsitatakse artiklites 21, 24, 27 ja 28 sisalduvaid viiteid kalalaevadele viidetena üksnes sisevetes tegutsevatele laevadele;
käsitatakse artiklis 24 sisalduvaid viiteid merekeskkonnale viidetena keskkonnale, milles sisevetekalalaev tegutseb;
artiklites 21, 24 ja 27 sätestatud tingimusi, mida kohaldatakse konkreetselt merekalalaevade suhtes, ei laiendata sisevetekalandusele.
Veeloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja arendamiseks võib abiga toetada ainult järgmist:
püügitegevusest mõjutatud NATURA 2000 alade majandamine, taastamine ja seire ning siseveekogude taastamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ, ( 15 ) sealhulgas kudemiskohtade ja rändliikide rändeteede taastamine, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 26 lõike 2 punkti d kohaldamist ning vajaduse korral siseveekalurite osalusel;
veeloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, ajakohastamine või paigaldamine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine, seire ja hindamine.
Artikkel 31
Üldtingimused
Käesoleva jao kohaselt antav abi peab vastama järgmistele üldtingimustele:
kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, antakse abi ainult vesiviljelusettevõtjatele;
kui tegevus seisneb investeerimises seadmetesse või taristusse, et tagada vastavus tulevastele liidu õigusest tulenevatele keskkonna-, inim- või loomatervise-, hügieeni- või loomade heaolu nõuetele, võib toetust anda selle kuupäevani, mil need nõuded muutuvad ettevõtjate jaoks kohustuslikuks;
seda ei anta geneetiliselt muundatud organismide kasvatamiseks;
seda ei anta vesiviljelusele merekaitsealadel, kui liikmesriigi pädev asutus on keskkonnamõju hindamise põhjal kindlaks teinud, et tegevusel oleks märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt leevendada.
Artikkel 32
Abi vesiviljeluse innovatsiooniks
Vesiviljeluse innovatsiooniks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abiga stimuleeritakse innovatsiooni vesiviljeluses;
abil on järgmised eesmärgid:
arendada vesiviljelusettevõtetes tehnilisi, teaduslikke või korraldusalaseid teadmisi, mis eelkõige vähendavad mõju keskkonnale, vähendavad sõltuvust kalajahust ja -õlist, soodustavad ressursside säästvat kasutamist vesiviljeluses, parandavad loomade heaolu või hõlbustavad uute säästvate tootmismeetodite kasutuselevõttu;
arendada välja või lasta turule uusi turuväljavaadetega vesiviljelusliike, uusi või oluliselt täiustatud tooteid, uusi või täiustatud protsesse, uusi või täiustatud juhtimis- ja korraldussüsteeme;
uurida uuenduslike toodete või protsesside tehnilist või majanduslikku teostatavust.
Rahastamiskõlblikud kulud võivad olla järgmised:
otsesed personalikulud, mis on seotud teadlaste, tehnikute ja muude tugitöötajatega, sel määral, kui nad tegelevad konkreetse projektiga;
vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;
hoonetega seotud kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks, ning järgmistel tingimustel:
hoonete puhul loetakse rahastamiskõlblikuks üksnes amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja on arvutatud üldtunnustatud arvestustava kohaselt;
maa puhul on rahastamiskõlblikud äritingimustel võõrandamise kulud või tegelikult kantud kapitalikulud;
reaalturutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatavate nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud või
täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mida kantakse otseselt projektist tulenevalt.
Punkti b kohaldamisel loetakse juhul, kui nimetatud vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, loetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja on arvutatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt.
Artikkel 33
Abi investeeringuteks, mille eesmärk on vesiviljeluse tootlikkuse suurendamine või positiivne keskkonnamõju
Vesiviljeluses tootlikkuse suurendamise või positiivse keskkonnamõju eesmärgil tehtavateks investeeringuteks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et abiga toetatakse järgmist:
tulusad investeeringud vesiviljelusse;
vesiviljelustoodangu ja kasvatatavate liikide mitmekesistamine;
vesiviljelusüksuste ajakohastamine, sealhulgas vesiviljelustöötajate töö- ja ohutustingimuste parandamine;
loomatervise ja loomade heaoluga seotud täiustused ja ajakohastamine, sealhulgas sellise varustuse ostmine, mille eesmärk on kaitsta kasvandusi röövliikide eest;
investeeringud keskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamisse või positiivse mõju suurendamisse ning ressursitõhususe suurendamisse;
investeeringud vesiviljelustoodete kvaliteedi või lisandväärtuse tõstmisse;
olemasolevate vesiviljelustiikide või -laguunide taastamine muda eemaldamise teel või investeeringud, mille eesmärk on ennetada muda ladestumist;
vesiviljelusettevõtete sissetulekute mitmekesistamine täiendavate tegevusalade arendamise kaudu;
investeeringud, mille tulemusena vähendatakse oluliselt vesiviljelusettevõtete mõju vee kasutamisele ja kvaliteedile, eelkõige kasutatava vee või kasutatavate kemikaalide, antibiootikumide ja muude ravimite koguse vähendamise või väljundvee kvaliteedi parandamise kaudu, sealhulgas multitroopsete vesiviljelussüsteemide rajamise kaudu;
selliste suletud vesiviljelussüsteemide edendamine, mille puhul vesiviljelustooteid kasvatatakse vee taaskasutusega suletud süsteemis, kus vee tarbimine on minimaalne, või
investeeringud energiatõhususe suurendamisse ja vesiviljelusettevõtete taastuvatele energiaallikatele ülemineku edendamisse.
Artikkel 34
Abi vesiviljelusettevõtetele juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuste kasutamiseks
Vesiviljelusettevõtetele juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuste kasutamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abiga parandatakse vesiviljelusettevõtete üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet;
abiga vähendatakse vesiviljelusettevõtete negatiivset keskkonnamõju ning
abiga toetatakse põllumajandusettevõtete tehnilise, teadusliku, õigus-, keskkonna- või majandusalase nõustamise teenuse ostmist.
Punkti c kohaldamisel antakse abi ainult vesiviljelussektori VKEdele või vesiviljelusorganisatsioonidele, sealhulgas vesiviljeluse tootjaorganisatsioonidele ja vesiviljeluse tootjaorganisatsioonide ühendustele.
Lõike 1 punktis c osutatud nõustamisteenused hõlmavad järgmist:
vesiviljelusettevõtete juhtimisvajadused, et võimaldada tagada kooskõla liidu ja siseriikliku keskkonnaõigusega ning mereruumi planeerimise nõuetega;
direktiivis 2011/92/EL ja direktiivis 92/43/EMÜ osutatud keskkonnamõju hindamine;
vesiviljelusettevõtete juhtimisvajadused, et võimaldada tagada kooskõla liidu ja siseriikliku õigusega veeloomade tervise ja heaolu või rahvatervise valdkonnas;
liidu ja siseriiklikel õigusaktidel põhinevad standardid;
turustus- ja äristrateegiad või
teostatavusuuringud ja nõustamisteenused, mille raames hinnatakse, kui elujõulised on määruse (EL) 2021/1139 II jaotise III peatüki alusel potentsiaalselt rahastamiskõlblikud meetmed.
Artikkel 35
Abi inimkapitali ja võrgustikutöö edendamiseks vesiviljelussektoris
Vesiviljelussektoris inimkapitali ja võrgustikutöö edendamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et abiga toetatakse järgmist:
kutsealane koolitus, elukestev õpe, teaduslike ja tehniliste teadmiste ning uuenduslike tavade levitamine, uute kutseoskuste omandamine vesiviljeluses ja vesiviljeluse keskkonnamõju vähendamine;
töötingimuste parandamine ja tööohutuse edendamine ning
võrgustikutöö ning kogemuste ja parimate tavade vahetamine vesiviljelusettevõtete või nende kutseorganisatsioonide ja muude sidusrühmade seas, sealhulgas teadus- ja tehnikaasutustega ning organisatsioonidega, kes edendavad meeste ja naiste võrdseid võimalusi.
Abiga võidakse hüvitada ainult järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid, mida on kantud otse toetatavast projektist tulenevalt:
otsesed palgakulud;
osalustasud;
sõidukulud;
trükiste kulud;
sisseostetud andmekogumisteenused, uuringud, katseprojektid;
näituseruumide ja -bokside rent ning nende ülespaneku ja mahavõtmisega seotud kulud või
teaduslikult põhjendatud teadmiste ja faktilise teabe levitamise kulud.
Artikkel 36
Abi vesiviljelusalade potentsiaali suurendamiseks
Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abiga aidatakse kaasa vesiviljelusalade ja -taristu arendamisele ning vähendatakse tegevuse negatiivset keskkonnamõju;
abiga toetatakse järgmist:
vesiviljeluse arendamiseks kõige sobivamate alade kindlakstegemine ja kaardistamine, võttes vajaduse korral arvesse mereruumi planeerimise protsesse, ning selliste alade kindakstegemine ja kaardistamine, kus vesiviljelustegevus peaks olema välistatud, et säiliks nende alade roll ökosüsteemi toimimises;
vesiviljelusalade potentsiaali suurendamiseks ning vesiviljeluse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks vajalike abirajatiste ja -taristute täiustamine ja arendamine, sealhulgas maakorraldusse, energiavarustusse või veemajandusse tehtavad investeeringud;
pädevate asutuste poolt direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 või direktiivi 92/43/EMÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt võetavad ja rakendatavad meetmed, mille eesmärk on vältida tõsist kahju vesiviljelusele, või
Punkti b alapunkti iv kohaldamisel antakse abi ainult selleks, et korvata selliste karpe puudutavate tegevuskavade vastuvõtmist, mille eesmärk on kaitsmine, taastamine ja majandamine, sealhulgas karpide tootjate toetamine karpide looduslike elupaikade ja valgalade hooldamisel.
Rahastamiskõlblikud kulud võivad olla järgmised kulud, mida on kantud otse projektist tulenevalt:
materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud;
otsesed palgakulud või
väliskonsultantide osutatud konsultatsiooniteenuste, lepinguliste teadusuuringute ja tugiteenuste kulud.
Artikkel 37
Abi, mille eesmärk on soodustada uute säästva vesiviljelusega tegelevate ettevõtete loomist
Abi, mida antakse selleks, et soodustada uute säästva vesiviljelusega tegelevate ettevõtete loomist, ja mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abiga edendatakse ettevõtlust vesiviljeluses ning
abiga toetatakse säästvate vesiviljelusettevõtete loomist uute ettevõtjate poolt.
Abi antakse kõnealuses sektoris tegevust alustavatele vesiviljelusettevõtjatele tingimusel, et nad:
omavad piisavalt kutseoskusi ja -pädevusi;
loovad esimest korda mikro- või väikese vesiviljelusettevõtte ja on selle juhiks ning
esitavad äriplaani oma vesiviljelustegevuse arendamiseks.
Rahastamiskõlblikud kulud võivad olla järgmised kulud, mida on kantud otse projektist tulenevalt:
palgakulud;
täiendavad üldkulud ja muud kulud, sealhulgas kulud materjalile ja tarvetele;
varustuse kulud või
materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud.
Artikkel 38
Abi üleminekuks keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele
Keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele üleminekuks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abiga edendatakse mahepõllumajandusliku või energiatõhusa vesiviljeluse arengut;
abiga toetatakse üht järgmistest:
osalemine liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 ( 21 ).
Abi antakse hüvitisena ettevõtte mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku ajal või keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemis osalemise ettevalmistamise ajal, kuid maksimaalselt kolme aasta jooksul. Liikmesriigid võtavad hüvitise arvutamisel aluseks ühe järgmisest:
lõike 1 punkti b alapunkti i kohaselt rahastamiskõlbliku tegevuse puhul – tavapäraselt tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku ajal saamata jäänud tulu või tekkinud lisakulud;
lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt rahastamiskõlbliku tegevuse puhul – lisakulud, mis tulenevad keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemis osalemise taotlemisest ja osalemiseks ettevalmistuste tegemisest.
Artikkel 39
Abi keskkonnateenustele
Vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtjatele keskkonnateenustega seoses antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi soodustab keskkonnateenuseid pakkuva vesiviljelussektori arengut ning
abiga toetatakse üht järgmistest meetmetest:
vesiviljeluse meetodid, mis vastavad konkreetsetele keskkonnavajadustele ja mille suhtes kohaldatakse konkreetseid majandamisnõudeid, mis tulenevad NATURA 2000 alade määramisest direktiivide 92/43/EMÜ ning 2009/147/EÜ kohaselt;
kulud, mis on otseselt seotud osalemisega veeloomade ex situ kaitses ja reproduktsioonis riiklike asutuste väljatöötatud või nende järelevalve all olevate kaitseprogrammide ja elurikkuse taastamise programmide raames;
vesiviljelustegevus, mis hõlmab keskkonna ja elurikkuse kaitset ja parandamist ning vesiviljelustsoonide maastiku ja traditsiooniliste elementide hooldust.
Artikkel 40
Abi rahvatervishoiu meetmeteks
Lõikes 1 osutatud abi võib anda üksnes juhul, kui klassifitseeritud tootmis- või ülekandeala sulgemine vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/627 ( 22 ) artiklile 62 on tingitud toksiini tootva planktoni vohamisest või biotoksiine sisaldava planktoni esinemisest määral, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 ( 23 ) III lisa VII jao V peatükis kehtestatud piirmäära, ning tingimusel, et:
saastatus kestab üle nelja järjestikuse kuu või
kogumise peatamisest tulenev kahju moodustab üle 25 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, mis arvutatakse kogumise peatamisele eelnenud kolme kalendriaasta keskmisena.
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võivad liikmesriigid kehtestada alla kolme aasta tegutsenud ettevõtete puhul kahju arvestamise erinormid.
Artikkel 41
Abi loomade tervise ja heaoluga seotud meetmeteks
Vesiviljelusettevõtetes loomade tervise ja heaoluga seotud meetmeteks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on edendada loomade tervist ja heaolu vesiviljelusettevõtetes, muu hulgas ennetamise ja bioturvalisuse seisukohast, ning
abiga võidakse katta ainult järgmisi meetmeid:
vesiviljeluse bioturvalisusega või loomatervise ja loomade heaoluga seotud üldiste ja liigispetsiifiliste parimate tavade või käitumisjuhendite väljatöötamine;
algatused, mille eesmärk on vähendada vesiviljeluse sõltuvust veterinaarravimitest;
veterinaaria- või ravimialased uuringud ning teabe ja parimate tavade levitamine ja vahetamine vesiviljeluses esinevate loomataudide kohta, et edendada veterinaarravimite asjakohast kasutamist;
liikmesriigi tunnustatud tervisekaitseühenduste moodustamine ja tegutsemine vesiviljelussektoris või
hüvitise maksmine molluskikasvatajatele nende tegevuse ajutise peatamise korral erandliku massilise suremuse tõttu, kui aastane suremus ületab 20 % või kui tegevuse peatamisest tulenev kahju moodustab üle 30 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, mis arvutatakse tegevuse peatamisele eelnenud kolme kalendriaasta keskmisena.
Punkti b kohaldamisel võivad liikmesriigid kehtestada alla kolme aasta tegutsenud ettevõtete puhul kahju arvestamise erinormid.
Punkti b alapunktis iii osutatud abi ei hõlma veterinaarravimite ostmist.
Liikmesriik teatab punkti b alapunkti iii alusel rahastatud uuringute tulemustest ja avalikustab need piisavas ulatuses.
Artikkel 42
Abi taudide ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks
Vesiviljelusettevõtetes taudide ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et abiga toetatakse järgmiste taudide ennetamist, tõrjet ja likvideerimist:
vesiviljeluses esinevad taudid, mis on loetletud määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõikes 1 või mis on kantud Maailma Loomatervise Organisatsiooni veeloomade tervise koodeksi loomataudide loetellu, sealhulgas tõrjekavas sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud tegevuskulud;
esilekerkivad taudid, mis vastavad määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele;
veeloomade zoonoosid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/690 ( 24 ) III lisa punktis 2, või
taudid, mis ei kuulu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõik 1 punktis d osutatud loetellu kantud taudide hulka ning mis vastavad kõnealuse määruse artiklis 226 sätestatud kriteeriumidele.
Abiga võidakse katta ainult järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid, mille eesmärk on ennetamine, tõrje ja likvideerimine:
tervisekontrollid, analüüsid, testid ja muud sõeluuringud;
bioturvameetmete parandamine;
vaktsiinide, ravimite ja loomade raviks vajalike ainete ostmine, säilitamine, manustamine või jaotamine;
loomade hukkamine, praakimine ja hävitamine;
loomsete saaduste ja nendega seotud toodete hävitamine;
ettevõtte ja seadmete puhastamine, desinfektsioon või desinsektsioon või
loomade, loomsete saaduste ja nendega seotud toodete hukkamise, praakimise või hävitamise tõttu kantud kahju.
Artikkel 43
Abi loomataudidest tingitud kahju ennetamise ja vähendamise eesmärgil tehtavateks investeeringuteks
Abiga võidakse katta ainult konkreetsete ennetusmeetmetega seotud otseseid rahastamiskõlblikke kulusid. Need kulud võivad hõlmata ainult järgmisi kulusid:
kinnisasja ehitamine, soetamine – sealhulgas liisimine – või parendamine või
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni.
Artikkel 44
Abi vesiviljeluse varude kindlustamiseks
Vesiviljeluse varude kindlustamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abi eesmärk on kaitsta vesiviljelustootjate sissetulekut ning
abiga toetatakse vesiviljeluse varude kindlustust, mis katab vähemalt ühe järgmise asjaolu tõttu kantud majandusliku kahju:
loodusõnnetus;
ebasoodsad ilmastikutingimused;
ootamatu muutus vee kvaliteedis või kvantiteedis, mille eest ettevõtja ei ole vastutav;
vesiviljelusega seotud haigused, tootmisrajatiste rike või hävimine, mille eest ettevõtja ei ole vastutav;
rahvatervisekriisid;
toodangu kadu, mis on tingitud kaitsealuste loomade või röövloomade rünnakutest;
kindlustuse jaoks ei ole nõutav ega ära määratud edaspidise toodangu liik ega kogus ning abi ei piirdu konkreetse kindlustusseltsi või -grupi pakutava kindlustusega.
Artikkel 45
Abi turustamismeetmeteks
Turustamismeetmeteks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
abiga edendatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise meetmeid ning
abi eesmärk on:
luua määruse (EL) nr 1379/2013 II peatüki II jao kohaselt tunnustatavaid tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide liite või tootmisharudevahelisi organisatsioone;
leida uusi turge ning parandada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turulelaskmise tingimusi, sealhulgas järgmiste toodete puhul:
edendada kvaliteeti ja lisandväärtust, hõlbustades järgmist:
suurendada tootmise ja turgude läbipaistvust ning teha turu-uuringuid ja liidu impordisõltuvust käsitlevaid uuringuid;
aidata kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavusele ning vajaduse korral määruses (EL) nr 1379/2013 osutatud liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ökomärgise väljatöötamisele;
koostada VKEde jaoks tüüplepinguid, mis on kooskõlas liidu õigusega;
korraldada piirkondlikke, riiklikke või rahvusvahelisi teavitus- ja tutvustuskampaaniaid, et suurendada üldsuse teadlikkust säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest.
Abiga võidakse katta ainult järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid:
otsesed palgakulud;
osalustasud;
sõidukulud;
trükiste kulud;
sisseostetud uuringud;
näituseruumide ja -bokside rent ning nende ülespaneku ja mahavõtmisega seotud kulud või
kulud teaduslikult põhjendatud teadmiste ja faktilise teabe levitamisele geneeriliste kalandustoodete, nende toiteväärtuse ja nende soovitusliku kasutamise kohta.
Artikkel 46
Abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et abiga toetatakse investeeringuid kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse ning abi eesmärk on toetada meetmeid, mis:
aitavad säästa energiat või vähendada mõju keskkonnale, sealhulgas jäätmete töötlemine;
parandavad ohutus-, hügieeni-, tervishoiu- ja töötingimusi;
toetavad inimtoiduks kõlbmatu töönduskala töötlemist;
on seotud põhiliste töötlemistoimingutega kaasnevate kõrvalsaaduste töötlemisega;
on seotud mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete töötlemisega vastavalt määruse (EL) 2018/848 artiklitele 7 ja 8;
viivad uute või täiustatud toodete, uute või täiustatud protsesside või uute või täiustatud juhtimis- ja korraldussüsteemide väljatöötamiseni;
vastavad artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud taudide ennetamise, tõrje ja likvideerimise kuludega seotud tingimustele või
vastavad artiklis 43 osutatud kahju ennetamise ja vähendamise meetmetega seotud tingimustele.
Artikkel 47
Abi kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks, kasutamiseks ja töötlemiseks
Abi võib hõlmata ainult järgmisi meetmed:
andmete kogumine, haldamine ja kasutamine teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks;
riiklikud, riikidevahelised ja piirkondlikud mitmeaastased proovivõtuprogrammid, tingimusel et neis käsitletakse ühise kalanduspoliitikaga hõlmatud varusid;
tööndus- ja harrastuspüügi mereseire, sealhulgas selliste mereorganismide nagu mereimetajate ja lindude kaaspüügi seire;
teadusuuringud merel või
andmete kogumise ja haldamise süsteemide täiustamine ning prooviuuringute elluviimine eesmärgiga muuta olemasolevad andmete kogumise ja haldamise süsteemid tõhusamaks.
Abiga võidakse hüvitada ainult järgmisi rahastamiskõlblikke kulusid, mida on kantud otse toetatavatest meetmetest tulenevalt:
otsesed palgakulud;
osalustasud;
sõidukulud;
trükiste kulud;
investeeringud andmekogumis- ja haldussüsteemidesse;
sisseostetud andmekogumisteenused.
Artikkel 48
Abi loodusõnnetustest tingitud kahju ennetamiseks ja vähendamiseks
Abiga võidakse katta ainult konkreetsete ennetusmeetmetega seotud otseseid rahastamiskõlblikke kulusid. Need kulud võivad hõlmata ainult järgmist:
kinnisasja ehitamine, soetamine – sealhulgas liisimine – või parendamine;
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni.
Artikkel 49
Abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks
Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
liikmesriigi pädev asutus on ametlikult tunnistanud kõnealuse sündmuse loodusõnnetuseks ning
loodusõnnetuse ja ettevõtja kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.
Rahastamiskõlblikud kulud võivad seisneda loodusõnnetuse otsesel tagajärjel kantud kahjus, mille suurust hindab pädev avaliku sektori asutus, abi andva asutuse tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja. Kahju võib hõlmata järgmist:
materiaalne kahju sellisele varale nagu hooned, seadmed, masinad, varud ja tootmisvahendid või
kalapüügi- või vesiviljelustoodangu või vastavate tootmisvahendite täieliku või osalise hävimise tõttu saamata jäänud tulu kuni kuue kuu jooksul alates õnnetuse toimumisest.
Saamata jäänud tulu arvutamiskäik on järgmine:
loodusõnnetuse aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete koguse ning samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis tuleb lahutada
loodusõnnetusele eelnenud kolmeaastase perioodi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete keskmise aastakoguse või loodusõnnetusele eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmise aastakoguse (mille arvutamisel on jäetud välja kõige suurem ja kõige väiksem näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.
Artikkel 50
Abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju ennetamiseks ja vähendamiseks
Abiga võidakse katta ainult konkreetsete ennetusmeetmetega seotud otseseid rahastamiskõlblikke kulusid. Kulud võivad hõlmata kulusid ühele järgmistest:
kinnisasja ehitamine, soetamine – sealhulgas liisimine – või parendamine;
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni.
Artikkel 51
Abi loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks
Abi vastab järgmistele tingimustele:
liikmesriigi pädev asutus on ametlikult tunnistanud kõnealuse olukorra loodusõnnetusega võrreldavateks ebasoodsateks ilmastikutingimusteks ning
loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste ja ettevõtja kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.
Rahastamiskõlblikud kulud võivad olla kulud, mis tulenevad loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste otsesel tagajärjel kantud kahjust, mille suurust hindab avaliku sektori asutus, abi andva asutuse tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja. Kahju võib hõlmata järgmist:
materiaalne kahju sellisele varale nagu hooned, seadmed, masinad, varud ja tootmisvahendid või
kalapüügi- või vesiviljelustoodangu või vastavate tootmisvahendite täieliku või osalise hävimise tõttu saamata jäänud tulu kuni kuue kuu jooksul alates loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisest.
Saamata jäänud tulu arvutamiskäik on järgmine:
loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete koguse ning samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis tuleb lahutada
loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelnenud kolmeaastase perioodi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete keskmise aastakoguse või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmise aastakoguse (mille arvutamisel on jäetud välja kõige suurem ja kõige väiksem näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.
Artikkel 52
Abi kaitsealustest loomadest tingitud kahju ennetamiseks ja vähendamiseks
Kaitsealuste loomade käitumisest tingitud kahju ennetamise ja vähendamise eesmärgil tehtavateks investeeringuteks kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
investeeringu peamine eesmärk on ennetada või vähendada kaitsealuste loomade käitumisest tingitud kahju;
kalanduse valdkonnas on investeeringu eesmärk ennetada ja vähendada rüüstamist või ennetada ja vähendada kahju kalapüügivahenditele ja nendega seotud varustusele, mis on tingitud kaitsealuste loomade käitumisest.
Abiga võidakse katta ainult konkreetsete ennetusmeetmetega seotud otseseid rahastamiskõlblikke kulusid. Need kulud võivad hõlmata üht järgmistest kuludest:
kinnisasja ehitamine, soetamine – sealhulgas liisimine – või parendamine;
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni.
Artikkel 53
Abi kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks
Kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
kantud kahju ja kaitsealuste loomade käitumise vahel on otsene põhjuslik seos;
rahastamiskõlblikud kulud on kulud, mis tulenevad kahju põhjustanud sündmuse otsesel tagajärjel kantud kahjust, mille suurust hindab avaliku sektori asutus, abi andva asutuse tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja, ning
kalanduse puhul piirdub abi looma poolt saagile tekitatud kahjuga.
Korvatav kahju võib hõlmata järgmist:
kahju vesiviljelusloomadele: rahastamiskõlblike kulude alus on kaitsealuste loomade poolt kahjustatud või tapetud loomade turuväärtus;
kaitsealuste loomade tekitatud kahju saagile kalandussektoris või
materiaalne kahju järgmistele varadele: seadmed, masinad, kinnisvara.
Artikkel 54
Abi kogukonna juhitud kohaliku arengu projektideks
Kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide puhul on rahastamiskõlblikud järgmised kulud:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ( 27 ) artiklis 33 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajaliku ettevalmistava toetuse, suutlikkuse suurendamise, koolituse ja võrgustikutöö kulud;
heakskiidetud tegevuse elluviimine;
rühma koostöötegevuse ettevalmistamine ja elluviimine;
jooksvad kulud, mis on seotud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamise juhtimisega, või
kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamine, et hõlbustada sidusrühmade vahelist teabevahetust, edendada strateegiat ja projekte ning toetada võimalikke abisaajaid tegevuse väljatöötamisel ja taotluste ettevalmistamisel.
Lõikes 1 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalevate omavalitsusüksuste kulud võivad käesoleva artikli alusel olla abikõlblikud ainult tingimusel, et need on tehtud ühes järgmistest valdkondades:
teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon;
keskkond;
tööhõive ja koolitus;
kultuuripärandi säilitamine ja muinsuskaitse;
mere ja magevee bioloogiliste ressursside kaitse;
I lisas nimetamata toidusektori toodete edendamine;
sport.
Artikkel 55
Piiratud abisummad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektideks
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalevate omavalitsusüksuste kulud võivad käesoleva artikli alusel olla abikõlblikud ainult tingimusel, et need on tehtud ühes järgmistest valdkondades:
teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon;
keskkond;
tööhõive ja koolitus;
kultuuripärandi säilitamine ja muinsuskaitse;
mere ja magevee bioloogiliste ressursside kaitse;
I lisas nimetamata toidusektori toodete edendamine;
sport.
Artikkel 56
Direktiivi 2003/96/EÜ kohased maksuvabastused ja -vähendused
IV PEATÜKK
Ülemineku- ja lõppsätted
Artikkel 57
Määruse (EL) nr 1388/2014 jätkuv kohaldamine
Komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 ( 28 ) artiklis 47 on sätestatud, et nimetatud määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022. Määruse (EL) nr 1388/2014 kehtivusaja lõppedes asendatakse see käesoleva määrusega.
Artikkel 58
Üleminekusätted
Artikkel 59
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2023.
Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2029.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)
1. Ettevõtja
Ettevõtjana käsitatakse majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust olenemata selle õiguslikust vormist. See mõiste hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.
2. Töötajate arv ja rahalised künnised, mille järgi määratakse kindlaks ettevõtja kategooria
2.1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd”) kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.
2.2. VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtjad, kes annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.
2.3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, kes annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.
3. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate liigid
3.1. Autonoomne ettevõtja on iga ettevõtja, kes ei ole partnerettevõtja punkti 3.2 tähenduses ega sidusettevõtja punkti 3.3 tähenduses.
3.2. Partnerettevõtjad on kõik ettevõtjad, kes ei ole sidusettevõtjad punkti 3.3 tähenduses ning kelle vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme punktis 3.3 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.
Ettevõtjat võib pidada autonoomseks ning partnerettevõtjaid mitteomavaks ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõtjaga lõike 3 tähenduses seotud:
riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtjad, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad (äriinglid), kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtjatesse, tingimusel et äriinglite koguinvesteering samasse ettevõtjasse on väiksem kui 1 250 000 eurot;
ülikoolid või mittetulunduslikud teaduskeskused;
institutsionaalsed investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;
autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja mille territooriumil on alla 5 000 elaniku.
3.3. Sidusettevõtjad on ettevõtjad, kellel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:
ettevõtja omab teises ettevõtjas enamikku aktsionäride või osanike hääleõigustest;
ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või tema asutamislepingule või põhikirjale;
ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtja aktsionäride või osanike hääleõigustest.
Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui punkti 3.2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtja juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi aktsionäri või osanikuna.
Ettevõtjaid, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja kaudu või mõne punktis 3.2 nimetatud investori kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjatena.
Ettevõtjaid, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.
Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.
3.4. Välja arvatud punkti 3.2 teises lõigus sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtjat käsitada VKEna, kui vähemalt 25 % tema kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.
3.5. Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja või sidusettevõtjana, esitades andmed punktis 2 sätestatud künniste kohta. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ta vähemalt 25 % ulatuses ühele ettevõtjale või omavahel seotud ettevõtjatele ühiselt. Sellised deklaratsioonid ei piira siseriiklike või liidu eeskirjadega ette nähtud kontrollide ja uurimiste kohaldamist.
4. Töötajate arvu ja rahaliste summade kindlaksmääramiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood
4.1. Töötajate arvu ja rahaliste summade kindlaksmääramiseks kasutatakse viimase heakskiidetud arvestusperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse raamatupidamiskontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.
4.2. Kui ettevõtja leiab raamatupidamiskontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole punktis 2 sätestatud töötajate arvu künnist või rahalist künnist, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtja staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui neid künniseid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.
4.3. Äsja asutatud ettevõtjate puhul, kelle raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.
5. Töötajate arv
Töötajate arv on aasta tööühikute arv, s.t kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomase ettevõtja ettevõttes või tema heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute tööd, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute tööd, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate tööd võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:
koosseisulised töötajad;
ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;
omanikust juhid;
ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtja ettevõttest rahalist kasu.
Töötajate hulka ei arvata praktikante ja üliõpilasi, kes on praktika- või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.
6. Ettevõtja andmete kindlakstegemine
6.1. Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.
6.2. Partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks tema raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või olemasolu korral asjaomase ettevõtja konsolideeritud aruannete põhjal või nende konsolideeritud aruannete põhjal, mis seda ettevõtjat konsolideerimise tõttu käsitlevad.
Esimeses lõigus osutatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, kes asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära.
Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtja andmetest, kes on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud, kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.
6.3. Punkti 6.2 kohaldamisel:
andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate kohta saadakse nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest, sh olemasolu korral konsolideeritud aruannetest ja andmetest. Nendele liidetakse 100 % partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui neid andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud;
andmed asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate kohta saadakse nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest, sh olemasolu korral konsolideeritud aruannetest ja andmetest. Nendele liidetakse proportsionaalselt andmed asjaomase sidusettevõtja võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad tootmisahelas temast vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne punkti 6.2 teises lõigus osutatud protsendimääraga.
6.4. Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid asjaomase ettevõtja töötajate kohta, arvutatakse töötajate arv ettevõtja partnerettevõtjate andmete proportsionaalse liitmise teel, lisades andmed asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate kohta.
II LISA
Teave riigiabi kohta, mille suhtes käesoleva määruse tingimuste alusel teatamiskohustust ei kohaldata
I OSA
esitatakse komisjoni elektroonilise teavitussüsteemi kaudu, nagu on sätestatud artiklis 11
Abi viitenumber |
(täidab komisjon) |
|||||
Liikmesriik |
|
|||||
Liikmesriigi viitenumber |
|
|||||
Piirkond |
Piirkonna (piirkondade) nimi (NUTS (1)) ……………………… |
Äärepoolseimad piirkonnad Kreeka kaugemad saared Horvaatia saared Dugi Otok, Vis, Mljet ja Lastovo Muu |
||||
Abi andev asutus |
Nimi |
|
||||
Postiaadress |
|
|||||
Veebiaadress |
|
|||||
Abimeetme nimetus |
|
|||||
Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele) |
|
|||||
Veebilink abimeetme terviktekstile |
|
|||||
Meetme liik |
Abikava |
|
||||
Sihtotstarbeline üksikabi |
Abisaaja nimi ja rühm, (2) kuhu ta kuulub |
|
||||
|
||||||
Olemasoleva abikava või sihtotstarbelise üksikabi muudatus |
|
Komisjoni määratud abinumber |
||||
Pikendamine |
|
|||||
Muutmine |
|
|||||
Kestus (3) |
Abikava |
pp/kk/aaaa kuni pp/kk/aaaa |
||||
Abi andmise kuupäev |
Sihtotstarbeline üksikabi |
pp/kk/aaaa |
||||
Asjaomane majandussektor (-sektorid) |
Kõik rahastamiskõlblikud majandussektorid |
|
||||
Piiratud teatavate sektoritega: Täpsustada NACE grupi tasandil (4) |
|
|||||
Abisaaja liik |
VKE |
|
||||
Suurettevõtja |
|
|||||
Eelarve |
Abikava raames planeeritud eelarve aastane kogusumma (5) |
Omavääring ………………….. (summad täisarvuna) |
||||
Ettevõtjale antava sihtotstarbelise üksikabi kogusumma (6) |
Omavääring ………………….. (summad täisarvuna) |
|||||
Garantiide puhul (7) |
Omavääring ………………….. (summad täisarvuna) |
|||||
Abivahend |
Toetus/intressitoetus |
|||||
Subsideeritud teenused |
||||||
Laen / tagasimakstavad ettemaksed |
||||||
Garantii (vajaduse korral viitega komisjoni otsusele (8) |
||||||
Maksusoodustus või -vabastus |
||||||
|
||||||
Muu (palun täpsustada) Märkida, millisesse üldkategooriasse sobib abi oma mõjust/funktsioonist tulenevalt kõige paremini: toetus subsideeritud teenusedlaen garantii maksusoodustus |
||||||
ELi fondi(de)st kaasrahastamise korral |
ELi fondi(de) nimi (nimed): |
Rahastuse summa (ELi fondi kaupa): |
Omavääring (summad täisarvuna) |
|||
|
|
|
||||
(1)
NUTS – ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus. Tavaliselt märgitakse 2. tasandi piirkond.
(2)
Aluslepingu konkurentsieeskirjade ja käesoleva määruse kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamise viisist. Euroopa Kohus on otsustanud, et sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitada ühe ettevõtjana.
(3)
Ajavahemik, mille kestel abi andev ametiasutus saab võtta kohustuse abi andmiseks.
(4)
NACE Rev. 2 – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator. Tavaliselt märgitakse sektor grupi tasandil.
(5)
Abikava puhul: märkida abikava raames planeeritud eelarve aastane kogusumma või prognoositud saamata jääv aastane maksutulu kõigi abikava raamesse kuuluvate abivahendite puhul.
(6)
Sihtotstarbelise üksikabi andmise korral: märkida abi kogusumma / saamata jääva maksutulu kogusumma.
(7)
Garantiide puhul märkida tagatavate laenude (maksimaalne) summa.
(8)
Vajaduse korral esitatav viide komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodika, kooskõlas artikli 5 lõike 2 punktiga c. |
II OSA
esitatakse komisjoni elektroonilise teavitussüsteemi kaudu, nagu on sätestatud artiklis 11
Märkida kalandussektori grupierandi määruse säte, mille alusel abimeedet rakendatakse.
Abi kalanduse innovatsiooniks (artikkel 15) |
||||
Abi nõustamisteenuste kasutamiseks (artikkel 16) |
||||
Abi teadlaste ja kalurite partnerluseks (artikkel 17) |
||||
Abi inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamiseks (artikkel 18) |
||||
Abi, mille eesmärk on toetada sissetulekute mitmekesistamist ja uusi tululiike (artikkel 19) |
||||
Abi esimese kalalaeva soetamiseks (artikkel 20) |
||||
Abi kalurite tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks (artikkel 21) |
||||
Abi kindlustusmaksete ja ühisfondidesse tehtavate sissemaksete jaoks (artikkel 22) |
||||
Abi kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks (artikkel 23) |
||||
Abi, mille eesmärk on piirata kalapüügi mõju keskkonnale ja kohandada kalapüüki liikide kaitsega (artikkel 24) |
||||
Abi mere bioloogiliste ressursside kaitsega seotud innovatsiooniks (artikkel 25) |
||||
Abi merekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning seoses hüvitamise korraga säästva püügitegevuse raamistikus (artikkel 26) |
||||
Abi energiatõhususe parandamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks (artikkel 27) |
||||
Abi, mille eesmärk on suurem lisandväärtus, parem tootekvaliteet ning soovimatu püügi kasutamine (artikkel 28) |
||||
Abi kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualuste jaoks (artikkel 29) |
||||
Abi sisevetekalanduse ning siseveeloomastiku ja -taimestiku jaoks (artikkel 30) |
||||
Abi vesiviljeluse innovatsiooniks (artikkel 32) |
||||
Abi investeeringuteks, mille eesmärk on vesiviljeluse tootlikkuse suurendamine või positiivne keskkonnamõju (artikkel 33) |
||||
Abi vesiviljelusettevõtetele juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuste kasutamiseks (artikkel 34) |
||||
Abi inimkapitali ja võrgustikutöö edendamiseks vesiviljelussektoris (artikkel 35) |
||||
Abi vesiviljelusalade potentsiaali suurendamiseks (artikkel 36) |
||||
Abi, mille eesmärk on soodustada uute säästva vesiviljelusega tegelevate ettevõtete loomist (artikkel 37) |
||||
Abi üleminekuks keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele (artikkel 38) |
||||
Abi keskkonnateenustele (artikkel 39) |
||||
Abi rahvatervishoiu meetmeteks (artikkel 40) |
||||
Abi loomade tervise ja heaoluga seotud meetmeteks (artikkel 41) |
||||
Abi taudide ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks (artikkel 42) |
||||
Abi loomataudidest tingitud kahju ennetamise ja vähendamise eesmärgil tehtavateks investeeringuteks (artikkel 43) |
||||
Abi vesiviljeluse varude kindlustamiseks (artikkel 44) |
||||
Abi turustamismeetmeteks (artikkel 45) |
||||
Abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks (artikkel 46) |
||||
Abi kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks, kasutamiseks ja töötlemiseks (artikkel 47) |
||||
Abi loodusõnnetustest tingitud kahju ennetamiseks ja vähendamiseks (artikkel 48) |
||||
Abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks (artikkel 49) |
Loodusõnnetuse liik: |
maavärin laviin maalihe üleujutus tornaado orkaan vulkaanipurse metsa- või maastikupõleng muu Täpsustage: …. |
||
Loodusõnnetuse toimumise kuupäev |
pp/kk/aaaa kuni pp/kk/aaaa |
|||
Abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju ennetamiseks ja vähendamiseks (artikkel 50) |
||||
Abi loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks (artikkel 51) |
Sündmuse liik: |
härmatis torm rahe rajuvihm või pidev vihm ränk põud muu Täpsustage: ……. |
||
Sündmuse kuupäev: |
pp/kk/aaaa kuni pp/kk/aaaa |
|||
Abi kaitsealustest loomadest tingitud kahju ennetamiseks ja vähendamiseks (artikkel 52) |
||||
Abi kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks (artikkel 53) |
||||
Abi kogukonna juhitud kohaliku arengu projektideks (artikkel 54) |
||||
Piiratud abisummad kogukonna juhitud kohalik arengu projektideks (artikkel 55) |
||||
Direktiivi 2003/96/EÜ kohased maksuvabastused ja -vähendused (artikkel 56) |
||||
Põhjendused |
Märkida, miks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) abi taotlemise asemel kehtestatud riigiabi kava või antud sihtotstarbelist üksikabi: meede ei ole riikliku rakenduskavaga hõlmatud; vahendite eraldamisel riikliku rakenduskava raames on kehtestatud prioriteedid; ei rahastata enam EMKVFi raames muu (palun täpsustada): …….…….…….……. |
III LISA
Sätted artikli 9 lõikes 1 osutatud teabe avaldamise kohta
Liikmesriigid loovad ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, kus tuleb avaldada artikli 9 lõikes 1 osutatud teave viisil, mis tagab teabele lihtsa juurdepääsu.
Teave peab olema kättesaadav tabeli kujul vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus. Veebisaidile peavad ilma piiranguteta juurde pääsema kõik huvitatud isikud. Veebisaidile juurdepääsuks ei tohi nõuda kasutaja eelnevat registreerimist.
Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud üksikabi andmise kohta esitatakse järgmine teave:
abi tunnusnumber ( 29 );
abisaaja tunnusnumber ( 30 );
ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja) abi andmise kuupäeval;
abisaaja asukohapiirkond NUTS II tasandil ( 31 ) ja kui see on asjakohane, äärepoolseimad piirkonnad või Egeuse mere väikesaared;
tegevusvaldkond NACE grupi tasandil ( 32 );
abivahend väljendatuna täisarvuna omavääringus ( 33 );
abi andmise kuupäev;
abi eesmärk ( 36 );
abi andev asutus.
IV LISA
Abi konkreetsed ülemmäärad
Rida |
Tegevuse erikategooria |
Abi ülemmäär |
|
|
|
1 |
Järgmised tegevuse liigid, mis aitavad kaasa määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse täitmisele: — tegevus, millega parandatakse kalapüügivahendite suuruse- või liigipõhist selektiivsust; — tegevus, millega parandatakse kalasadamate, oksjonihoonete, lossimiskohtade ja varjualuste taristut, et hõlbustada soovimatu püügi lossimist ja ladustamist; — tegevus, millega hõlbustatakse töönduslike kalavarude soovimatu püügi turustamist kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 8 lõike 2 punktiga b. |
100 % 75 % 75 % |
2 |
Tegevus, mille eesmärk on parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi kalalaevadel |
75 % |
3 |
Tegevus, mida viiakse ellu äärepoolseimates piirkondades |
85 % |
4 |
Tegevus, mida viiakse ellu Kreeka saartel, mis on siseriikliku õiguse kohaselt liigitatud äärepoolseteks piirkondadeks, ning Horvaatia saartel Dugi Otok, Vis, Mljet ja Lastovo |
85 % |
5 |
Väikesemahulise rannapüügiga seotud tegevus |
100 % |
6 |
Tegevus, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: i) see on ühistes huvides; ii) tegemist on kollektiivse abisaajaga; iii) sellel on uuenduslikud omadused või üldsusele antakse juurdepääs selle tulemustele. |
100 % |
7 |
Tegevus, mida viivad ellu tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud või tootmisharudevahelised organisatsioonid |
75 % |
8 |
Tegevus, millega toetatakse säästvat vesiviljelust |
60 % |
9 |
Tegevus, millega toetatakse uuenduslikke tooteid, protsesse või seadmeid kalanduse, vesiviljeluse või töötlemise valdkonnas vastavalt artiklitele 15, 25, 28, 30, 32, 33 ja 36 |
75 % |
10 |
Tegevus, mida viivad ellu kaluriorganisatsioonid või muud kollektiivsed abisaajad |
60 % |
11 |
Rahastamisvahendid |
100 % |
( 1 ) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
( 2 ) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1130 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 1–7).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).
( 7 ) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).
( 8 ) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
( 10 ) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
( 11 ) Komisjoni talituste töödokument riigiabi hindamise ühise metoodika kohta (28.5.2014, SWD(2014) 179 final).
( 12 ) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
( 14 ) Komisjoni teatis „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine”, COM(2013) 249 final, 6.5.2013.
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
( 18 ) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).
( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).
( 20 ) Komisjoni 15. juuli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1165, millega lubatakse mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada teatavaid tooteid ja aineid ning koostatakse nende loetelud (ELT L 253, 16.7.2021, lk 13).
( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).
( 22 ) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).
( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm”) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 1).
( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
( 26 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
( 27 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
( 28 ) Komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37).
( 29 ) Annab komisjon elektrooniliselt käesoleva määruse artikli 11 kohaselt.
( 30 ) Võttes arvesse õigustatud huvi läbipaistvuse vastu seoses avalikkuse teavitamisega ja olles kaalunud ühelt poolt vajadust läbipaistvuse järele ja teisalt isikuandmete kaitse eeskirjade kohaseid õigusi, on komisjoni järeldus, et abisaaja nime avaldamine juhul, kui abisaaja on füüsiline isik või füüsiliste isikute nime kandev juriidiline isik, on õigustatud (vt kohtuasi C–92/09: Volker und Markus Schecke, Eifert, punkt 53), võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 49 lõike 1 punkti g. Läbipaistvusreeglite eesmärk on tagada eeskirjade parem täitmine, suurem aruandekohustus, vastastikune hindamine ja lõppkokkuvõttes avaliku sektori kulutuste suurem tulemuslikkus. See eesmärk on ülimuslik avaliku sektori toetust saavate füüsiliste isikute andmete kaitsega seotud õiguste suhtes.
( 31 ) NUTS – ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus. Tavaliselt on märgitud 2. tasandi piirkond.
( 32 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
( 33 ) Brutotoetusekvivalent.
( 34 ) Kui abi antakse mitme abivahendi kaudu, tuleb esitada abisumma iga vahendi kohta eraldi.
( 35 ) Kui abi antakse muu abivahendi kaudu, tuleb see täpsustada.
( 36 ) Kui abil on mitu eesmärki, tuleb esitada abisumma iga eesmärgi kohta eraldi.