Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02020R2093-20240101

Consolidated text: Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093, 17. detsember 2020, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/2024-01-01

02020R2093 — ET — 01.01.2024 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2020/2093,

17. detsember 2020,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

(ELT L 433I 22.12.2020, lk 11)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2022/2496,  15. detsember 2022,

  L 325

11

20.12.2022

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2024/765,  29. veebruar 2024,

  L 765

1

29.2.2024



▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2020/2093,

17. detsember 2020,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027



1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mitmeaastane finantsraamistik

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (edaspidi „finantsraamistik“).

Artikkel 2

Vastavus finantsraamistiku ülemmääradele

1.  
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi "institutsioonid") järgivad iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel iga-aastaste kulude ülemmäärasid, mis on sätestatud I lisas (edaspidi „finantsraamistiku ülemmäärad“).

I lisas esitatud rubriigi 3 vaheülemmäär ei mõjuta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kahe samba vahelist paindlikkust. ÜPP esimese samba suhtes pärast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja otsetoetuste vahelisi ümberpaigutamisi kohaldatav kohandatud ülemmäär sätestatakse asjakohases õigusaktis ning finantsraamistikku kohandatakse vastavalt sellele käesoleva määruse artikli 4 kohase tehnilise kohandamise raames.

▼M2

2.  
Kui on vaja kasutada artiklites 8, 9, 10, 10a, 10b ja 12 ette nähtud erivahendite vahendeid, võib kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomastest ülemmääradest suurematena.

▼B

Kui on vaja kasutada artiklis 11 sätestatud ühtse varuinstrumendi vahendeid, kantakse kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse finantsraamistiku konkreetse aasta asjaomastest ülemmääradest suurematena.

3.  
Juhul kui on vaja kasutada tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

▼M1

Juhul kui on vaja kasutada tagatisi Ukrainale 2023. ja 2024. aastal kättesaadava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

▼M2

Kui on vaja kasutada tagatisi Ukrainale antava finantsabi puhul, mis on 2024.–2027. aastal laenudena kättesaadav kogusummas kuni 33 000 miljonit eurot jooksevhindades, nagu on täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/792, ( 1 ) ning heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

▼B

Artikkel 3

Omavahendite ülemmäära järgimine

1.  
Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ning artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab omavahendite ülemmäära, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud EL toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).
2.  
Vajaduse korral finantsraamistikus ülemmäärasid vähendatakse, et tagada omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära järgimine.

2. PEATÜKK

FINANTSRAAMISTIKU KOHANDUSED

Artikkel 4

Tehnilised kohandused

1.  

Komisjon teeb igal aastal enne aasta n+1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

a) 

hindab ülemmäärad ja kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute üldsummad ümber aasta n+1 hindades;

b) 

arvutab omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära piiresse jääva kättesaadava varu;

c) 

arvutab artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud ühtse varuinstrumendi alusel kättesaadava kulukohustuste assigneeringute summa ja artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud maksimaalse kogusumma;

d) 

arvutab artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ühtse varuinstrumendi kohase maksekohustuste assigneeringute ülemmäära kohandamise ja artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud maksimaalse kogusumma;

(e) 

arvutab artikli 5 lõikes 1 osutatud konkreetsete programmide jaoks täiendavad eraldised ning artikli 5 lõikes 2 osutatud iga-aastase kohanduse tulemuse;

▼M2

f) 

arvutab NGEU rahastamisvahendi jaoks kättesaadava summa kooskõlas artikli 10a lõike 3 punktiga a;

g) 

arvutab artikli 12 lõike 1 teise lõigu alusel paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavaks tehtavad summad.

▼B

2.  
Lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused tehakse 2 % suurusele aastadeflaatorile tuginedes.
3.  
Komisjon edastab lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4.  
Ilma et see piiraks artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tehta asjaomase aasta suhtes kas kõnealuse aasta jooksul või järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

Artikkel 5

Programmispetsiifiline kohandus

1.  

Liidu institutsioonide poolt nõukogu määruste (EÜ) nr 1/2003 ( 2 ) ja (EÜ) nr 139/2004 ( 3 ) alusel määratud trahvidest saadava tuluga võrdne summa, mis on kantud aasta n-1 eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 107, pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ( 4 ) artikli 141 lõikes 1 osutatud aasta n-1 summa mahaarvamist, on kättesaadav täiendava eraldisena järgmise puhul:

a) 

aasta n+1 kulukohustuste assigneeringud II lisas loetletud programmidele kooskõlas protsendimääradega, mis on nende programmide jaoks sätestatud II lisa tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“, alates 2022. aastast kuni 2027. aastani, ning

b) 

aasta n+1 maksete assigneeringud alates 2022. aastast kuni 2027. aastani.

▼M2

Ajavahemikul 2022–2027 on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma vastavalt 10 155  miljonit eurot (2018. aasta hindades). Ajavahemikul 2022–2026 eraldatakse igal aastal kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldistena vastavalt vähemalt 1 500 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ning see ei ületa 2 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades).

▼B

Programmidele ajavahemikuks 2022–2027 ette nähtud kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma on esitatud II lisa tabeli veerus „Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma“.

2.  
Aasta n+1 asjaomaste rubriikide kulukohustuste assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele, kooskõlas protsendimääradega, mis on nende rubriikide jaoks sätestatud II lisas esitatud tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“. Aasta n+1 maksete assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse automaatselt ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele.

Artikkel 6

Kohandused tulenevalt meetmetest, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korraga

1.  
Juhul kui vastavalt asjakohastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada liidu vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmine selliste meetmete kontekstis, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, või meetmetega, mis on võetud liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korra kohta käiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel, kantakse peatatud kulukohustustele vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.
2.  
Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3.  
Aastal n peatatud kulukohustusi ei või liidu üldeelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2.

Artikkel 7

Kohandus tulenevalt uutest reeglitest või jagatud eelarve täitmise kohastest programmidest

1.  
Kui pärast 1. jaanuari 2021 võetakse vastu uued reeglid või jagatud eelarve täitmise kohased programmid struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi jaoks, kantakse 2021. aastal kasutamata jäänud eraldistele vastavad summad võrdsete osadena aastapõhiselt üle aastatesse 2022–2025 ning finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.
2.  
Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. PEATÜKK

ERIVAHENDID

1. JAGU

Temaatilised erivahendid

▼M2

Artikkel 8

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

1.  
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/691, ( 5 )ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 30 miljonit eurot (2018. aasta hindades).
2.  
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Artikkel 9

Solidaarsus- ja hädaabireserv

1.  

Solidaarsus- ja hädaabireserv koosneb kahest vahendist, mida võib kasutada vastavalt järgneva rahastamiseks:

a) 

abi andmine, et reageerida suurtest looduskatastroofidest tulenevatele hädaolukordadele, mis on hõlmatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga, mille eesmärgid ja kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 ( 6 ) (edaspidi „Euroopa solidaarsusreserv“), ning

b) 

kiire reageerimine konkreetsetele hädaabivajadustele liidus või kolmandates riikides selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige hädaolukordadele reageerimiseks ja tugioperatsioonideks pärast punktiga a hõlmamata loodukatastroofe, inimtegevusest tingitud katastroofe, humanitaarkriise ulatuslike ohtude korral rahva-, looma- või taimetervisele ning liidu välispiiridel rändevoogudest tekkiva erakorralise surve korral, kui olukord seda nõuab (edaspidi „hädaabireserv“).

2.  
Euroopa solidaarsusreserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 016  miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste katmiseks jääma kasutada vähemalt veerand Euroopa solidaarsusreservi iga-aastasest summast.

Erandjuhtudel ning juhul, kui allesjäänud rahalistest vahenditest ei piisa nende summade katmiseks, mida peetakse vajalikuks abi andmiseks lõike 1 punktis a osutatud katastroofi toimumise aastal, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks järgmiseks aastaks kättesaadavatest iga-aastastest summadest, millele on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, maksimaalselt kuni 400 miljoni euro (2018. aasta hindades) ulatuses.

3.  
Hädaabireserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 508 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.
4.  
Euroopa solidaarsusreservi ja hädaabireservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

▼B

Artikkel 10

Brexitiga kohanemise reserv

1.  
Brexitiga kohanemise reservist antakse abi selleks, et leevendada ettenägematuid ja negatiivseid tagajärgi liikmesriikides ja sektorites, mis on kõige rängemalt mõjutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest lahkumisest, vastavalt asjakohases vahendis ettenähtule ja seal sätestatud tingimustele.

▼M2

2.  
Brexitiga kohanemise reserv ei ületa iga-aastast summat, milleks on 4 491  miljonit eurot (2018. aasta hindades).

▼B

3.  
Brexitiga kohanemise reservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

▼M2

Artikkel 10a

NGEU rahastamisvahend

1.  

Alates 2025. aastast võib NGEU rahastamisvahendit asjaomasel aastal kasutada kapitaliturgudelt laenatud vahenditega seotud intressi- ja kupongimaksete kulude osaliseks rahastamiseks kooskõlas nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 ( 7 ) artikli 5 lõikega 2. NGEU rahastamisvahendit võib kasutada üksnes juhul, kui kõnealused kulud ületavad asjaomasel aastal järgmisi summasid (2018. aasta hindades):

— 
2025 – 2 332 miljonit eurot;
— 
2026 – 3 196 miljonit eurot;
— 
2027 – 4 168 miljonit eurot.
2.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames NGEU rahastamisvahendi kasutusele võtta üksnes pärast seda, kui nad on otsinud muid rahastamisvõimalusi, et katta oluline osa summadest, mis ületavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summasid, kooskõlas kohaldatavate valdkondlike normide ja muude juriidiliste kohustustega, võttes samal ajal arvesse prioriteete, konservatiivse eelarvestamise põhimõtet ning usaldusväärset finantsjuhtimist.

NGEU rahastamisvahendi assigneeringud tehakse kättesaadavaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suurematena.

3.  

NGEU rahastamisvahend hõlmab järgmist:

a) 

summa, mis vastab alates 2021. aastast kumulatiivselt vabastatud kulukohustuste assigneeringutele (välja arvatud sihtotstarbeline välistulu), mida ei ole varasematel aastatel selle rahastamisvahendi raames kasutusele võetud, välja arvatud vabastatud kulukohustuste summad, mis on uuesti kättesaadavaks tehtud vastavalt finantsmääruse artiklile 15 ja assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemist käsitlevatele erinormidele, nagu on osutatud asjaomastes alusaktides. See summa võetakse kasutusele esimesena;

b) 

üksnes juhul, kui käesoleva lõike punktis a osutatud summast ei piisa, täiendav summa, mis on vajalik lõikes 1 osutatud kulude täielikuks rahastamiseks asjaomasel aastal.

Igal aastal arvutab komisjon osana artiklis 4 osutatud tehnilisest kohandamisest käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alusel saadaoleva summa, võttes arvesse eelmistel aastatel sel eesmärgil arvestatud summasid.

Artikkel 10b

Ukraina reserv

1.  
Ukraina reservi võib kasutusele võtta üksnes kulude rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/792 alusel.
2.  
Ajavahemikul 2024–2027 ei ületa Ukraina reserv 17 000 miljonit eurot jooksevhindades.
3.  
Ühel aastal Ukraina reservist kasutusele võetav summa ei ületa 5 000 miljonit eurot jooksevhindades. Ilma et see mõjutaks lõikes 2 sätestatud kogusummat, võib asjaomasel aastal kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast kasutada järgmistel aastatel kuni 2027. aastani.
4.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad Ukraina reservi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

▼B

2. JAGU

Mittetemaatilised erivahendid

Artikkel 11

Ühtne varuinstrument

1.  

Ühtne varuinstrument koosneb järgmisest:

a) 

alates 2022. aastast finantsraamistiku aasta n-1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varudele vastavad summad, mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastateks 2022–2027 kindlaks määratud kulukohustuste assigneeringute ülemmääradele;

b) 

alates 2022. aastast summad, mis on võrdsed sooritatud maksete ja finantsraamistiku aasta n–1 maksete ülemmäära vahega, et korrigeerida aastate 2022–2027 maksete ülemmäära ülespoole, ning

c) 

lisasummad, mis võidakse teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus konkreetseks aastaks kindlaks määratud kulukohustuste või maksete assigneeringute või asjakohasel juhul nende mõlema ülemmääradele, tingimusel et kulukohustuste assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult finantsraamistiku jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate ühe või mitme rubriigi varuga ning maksete assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult tulevaste eelarveaastate jaoks kindlaks määratud maksete ülemmäära kohase varuga.

Esimese lõigu punkti c alusel võib summad võtta kasutusele üksnes siis, kui nimetatud lõigu punktide a ja b alusel kättesaadavatest summadest ei piisa ja igal juhul viimase abinõuna, et reageerida ettenägematutele asjaoludele.

Esimese lõigu punkti c kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade kogusummat. Selle punkti kohaselt tasaarvestatud summasid ei võeta seega enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis.

2.  

Lõike 1 esimese lõigu punktide a ja c alusel ühtse varuinstrumendi kasutamisel ei tohi ületada ühelgi konkreetsel aastal kokku:

a) 

0,04 % liidu kogurahvatulust kulukohustuste assigneeringute puhul, arvutatuna artiklis 4 osutatud finantsraamistiku iga-aastase tehnilise kohandamise käigus;

b) 

0,03 % liidu kogurahvatulust maksete assigneeringute puhul, arvutatuna artiklis 4 osutatud finantsraamistiku iga-aastase tehnilise kohandamise käigus.

Ühtse varuinstrumendi kasutamisel igal konkreetsel aastal peetakse kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmääradest.

3.  

Lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud iga-aastased kohandused võrrelduna aastate 2025–2027 algsete maksete ülemmääradega ei tohi ületada järgmisi maksimumsummasid (2018. aasta hindades):

— 
2025 – 8 000  miljonit eurot;
— 
2026 – 13 000  miljonit eurot;
— 
2027 – 15 000  miljonit eurot.

Artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud summad ületavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud maksimumsummasid.

Iga ülespoole korrigeerimine tasaarvestatakse täielikult aasta n–1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega.

▼M2

3a.  
Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud iga-aastase kohandamise maksimumsummat 2026. aastaks, millele on lisatud artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud summa, korrigeeritakse summaga, mis on võrdne 2025. aastaks ette nähtud maksimumsumma kasutamata osaga.

▼B

4.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud summad kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames, et võimaldada kulude rahastamist, mida ei saa rahastada finantsraamistikus konkreetseks aastaks kättesaadavate asjakohaste ülemmäärade piires.

Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ülespoole korrigeerimise viib läbi komisjon alates 2022. aastast osana artiklis 4 osutatud tehnilisest kohandamisest.

▼M2

Artikkel 12

Paindlikkusinstrument

1.  
Paindlikkusinstrumenti võib kasutada selleks, et rahastada konkreetsel eelarveaastal kulukohustuste assigneeringutena ja vastavate maksete assigneeringutena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär aastatel 2021–2023 on 915 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär aastatel 2024–2027 on 1 346  miljonit eurot (2018. aasta hindades).

Igal aastal suurendatakse paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavat iga-aastast summat sellise summa võrra, mis vastab Euroopa solidaarsusreservi ja hädaabireservi jaoks kättesaadavate iga-aastaste summade artikli 9 kohaselt eelneval aastal tühistatud osale.

2.  
Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n+2. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+2, tühistatakse.

▼B

4. PEATÜKK

FINANTSRAAMISTIKU MUUTMINE

Artikkel 13

Finantsraamistiku muutmine

1.  
Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 ja artiklite 14–17 kohaldamist, võib ettenägematute asjaolude korral finantsraamistikku muuta, pidades kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäärast.
2.  
Üldjuhul tuleb kõik lõike 1 kohased ettepanekud finantsraamistiku muutmiseks esitada ja vastu võtta enne asjaomase aasta või esimese asjaomase aasta eelarvemenetluse algust.
3.  
Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist.
4.  
Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära suurendamine mõne muu rubriigi ülemmäära vähendamise abil.
5.  
Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel.

Artikkel 14

Rakendamisega seotud muutmine

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon asjakohasel juhul ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

Artikkel 15

Muutmine aluslepingute läbivaatamise korral

Kui aluslepingute läbivaatamine mõjutab eelarvet, muudetakse finantsraamistikku vastavalt.

Artikkel 16

Muutmine liidu laienemise korral

Kui liiduga ühineb uus riik või mitu uut riiki, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisest tulenevaid kulusid.

Artikkel 17

Muutmine Küprose taasühendamise korral

Kui Küpros taasühendatakse, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse Küprose küsimuse terviklikku lahendust ja taasühendamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vajadusi.

5. PEATÜKK

SUUREMAHULISTE PROJEKTIDE RAHASTAMISE TOETAMINE

Artikkel 18

Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

1.  
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet kohaldamisalasse kuuluvate suuremahuliste projektide jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 maksimaalselt 13 202  miljonit eurot (2018. aasta hindades).
2.  
Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektile eraldatakse liidu üldeelarvest aastateks 2021–2027 maksimaalselt 5 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades).

6. PEATÜKK

EELARVEMENETLUSE KÄIGUS TEHTAV INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 19

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

1.  
Institutsioonid võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks meetmeid.
2.  
Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad menetluse kõikides etappides asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähenemist.
3.  
Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma töö ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on liidu üldeelarve lõplik vastuvõtmine.
4.  
Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigel ajal teisi institutsioone kohtumiste korrast.

Artikkel 20

Eelarve ühtsus

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

7. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Üleminek järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule

Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M2



I LISA

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK



 

 

 

 

 

 

(miljonites eurodes –2018. aasta hindades)

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku 2021–2027

1.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

19 712

20 211

19 678

19 178

18 173

18 120

17 565

132 637

2.  Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

5 996

62 642

63 525

65 079

65 184

56 675

58 680

377 781

2a.  Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

1 666

56 673

57 005

57 436

57 772

48 302

48 937

327 791

2b.  Vastupanuvõime ja väärtused

4 330

5 969

6 520

7 643

7 412

8 373

9 743

49 990

3.  Loodusvarad ja keskkond,

53 562

52 626

51 893

51 013

49 914

48 734

47 960

355 702

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

38 040

37 544

36 857

36 054

35 283

34 602

33 886

252 266

4.  Ränne ja piirihaldus

1 687

3 104

3 454

3 569

4 083

4 145

4 701

24 743

5.  Julgeolek ja kaitse

1 598

1 750

1 762

2 112

2 277

2 398

2 576

14 473

6.  Naabrus ja maailm

15 309

15 522

14 789

14 500

14 192

13 326

13 447

101 085

7.  Euroopa avalik haldus,

10 021

10 215

10 342

10 454

10 554

10 673

10 843

73 102

millest: institutsioonide halduskulud

7 742

7 878

7 945

7 997

8 025

8 077

8 188

55 852

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

107 885

166 070

165 443

165 905

164 377

154 071

155 772

1 079 523

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

154 065

153 850

152 682

151 436

151 175

151 175

151 175

1 065 558



II LISA

PROGRAMMISPETSIIFILINE KOHANDUS – PROGRAMMIDE LOETELU, JAOTAMISPÕHIMÕTTED JA KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE TÄIENDAVATE ERALDISTE KOGUSUMMA



 

 

 

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

 

Jaotamispõhimõte

Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma

 

2022-2024

2025-2027

 

1.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

36,36 %

41,79 %

4 000

Programm „Euroopa horisont“

27,27 %

31,34 %

3 000

InvestEU fond

9,09 %

10,45 %

1 000

2b.  Vastupanuvõime ja väärtused

54,55 %

47,76 %

5 155

Programm „EL tervise heaks“

26,37 %

15,37 %

2 055

Programm „Erasmus+“

15,46 %

17,77 %

1 700

Programm „Loov Euroopa“

5,45 %

6,26 %

600

Õiguste ja väärtuste programm

7,27 %

8,36 %

800

4.  Ränne ja piirihaldus

9,09 %

10,45 %

1 000

Integreeritud piirihalduse fond

9,09 %

10,45 %

1 000

KOKKU

100,00 %

100,00 %

10 155


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, 2024/792, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/792/oj).

( 2 ) Nõukogu 16. detsembril 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

( 3 ) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

( 4 )  ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48).

( 6 ) Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

( 7 ) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

Top