This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02020H0912-20210621
Council Recommendation (EU) 2020/912 of 30 June 2020 on the temporary restriction on non-essential travel into the EU and the possible lifting of such restriction
Consolidated text: Nõukogu soovitus (EL) 2020/912, 30. juuni 2020, Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta
Nõukogu soovitus (EL) 2020/912, 30. juuni 2020, Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta
02020H0912 — ET — 21.06.2021 — 007.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/912, 30. juuni 2020, (ELT L 208I 1.7.2020, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 230 |
26 |
17.7.2020 |
||
|
L 248 |
26 |
31.7.2020 |
||
|
L 261 |
83 |
11.8.2020 |
||
|
L 354 |
19 |
26.10.2020 |
||
|
L 431 |
75 |
21.12.2020 |
||
|
L 33 |
1 |
29.1.2021 |
||
|
L 41 |
1 |
4.2.2021 |
||
|
L 165I |
66 |
11.5.2021 |
||
|
L 182 |
1 |
21.5.2021 |
||
|
L 198 |
1 |
4.6.2021 |
||
|
L 221 |
12 |
21.6.2021 |
||
NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/912,
30. juuni 2020,
Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta
1. Liikmesriigid peaksid koordineeritud viisil kaotama järk-järgult Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu alates 18. juunist 2021 I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul.
Selleks et määrata kindlaks kolmandad riigid, kelle puhul tuleks praegune Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise piirang kaotada, tuleks arvesse võtta vastava kolmanda riigi epidemioloogilist olukorda ja käesolevas soovituses esitatud täiendavaid kriteeriume.
2. ►M7 Seoses epidemioloogilise olukorraga tuleks kohaldada järgmisi kriteeriumeid:
Selleks et kolmanda riigi saaks kanda I lisasse, peab see täitma järgmisi künniseid: 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv ei ole suurem kui ►M9 75 ◄ , testimise suhtarv on üle 300 ja positiivsete testimistulemuste määr ei ületa 4 %. Lisaks võib arvesse võtta riigi üldist reageerimist COVID-19 puhangule, eelkõige kättesaadavat teavet selliste aspektide kohta nagu järelevalve, kontaktsete isikute jälgimine, leviku tõkestamine, ravi ja aruandlus, kättesaadava teabe ja andmeallikate usaldusväärsus ning vajaduse korral rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) suutlikkusnäitajate keskmine punktisumma. ◄
Testimise suhtarvu, positiivsete testitulemuste määra ning probleemseid ja jälgimist vajavaid viirusevariante käsitlevad andmed peaks esitama ECDC, tuginedes talle kättesaadavaks tehtud teabele. Selliseid andmeid võiks täiendada ELi delegatsioonide, WHO ja muude haigustõrjekeskuste esitatud andmetega, kui need on kättesaadavad, tuginedes samuti 11. juuni 2020. aasta teatisele lisatud kontrollnimekirjale.
Lisaks punkti 2 esimeses lõigus osutatud teabele peaks ECDC avaldama kaardi, mis kajastab olukorda seoses probleemsete ja jälgimist vajavate viirusevariantidega kolmandates riikides, ning seda kaarti korrapäraselt ajakohastama.
3. Selle üle otsustamisel, kas kolmanda riigi kodaniku suhtes kohaldada Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutist piirangut, peaks määrav tegur olema elukoht sellises kolmandas riigis, mille puhul mittehädavajaliku reisimise piirangud on kaotatud (ja mitte kodakondsus).
4. Nõukogu peaks pärast komisjoni ning asjakohaste ELi ametite ja talitustega tihedat konsulteerimist ning tuginedes lõikes 2 osutatud metoodikal, kriteeriumidel ja teabel põhinevale üldisele hinnangule vaatama I lisas osutatud kolmandate riikide loetelu iga kahe nädala järel läbi ja vajaduse korral seda ajakohastama.
I lisas juba loetletud konkreetse kolmanda riigi suhtes võib reisipiirangu tervenisti või osaliselt kaotada või taaskehtestada vastavalt muutustele mõnes eespool kehtestatud tingimuses ning nendest tulenevatele muutustele epidemioloogilise olukorra hinnangus.
Kui epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti ja eelkõige kui tuvastatakse probleemsete viirusetüvede suur esinemissagedus, võib kiiresti taaskehtestada mittehädavajaliku reisimise piirangud I lisas juba loetletud kolmandatesse riikidesse.
Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu kaotamisel I lisas loetletud kolmandate riikide puhul peaksid liikmesriigid võtma üksikjuhtumipõhiselt arvesse EL+ ala suhtes kohaldatavat vastastikkust.
5. Liikmesriigid peaksid tungivalt soovitama vältida mittehädavajalikku reisimist EL+ alalt muudesse kui I lisas loetletud riikidesse.
►M7 6. ◄ Kui ajutiste reisipiirangute kohaldamist kolmanda riigi suhtes jätkatakse, tuleks reisipiirangust vabastada järgmised isikute kategooriad, sõltumata reisi eesmärgist:
liidu kodanikud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt nende kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel liidu kodanikega samaväärne vaba liikumise õigus, ja nende pereliikmed ( 1 );
kolmandate riikide kodanikud, kes on pikaajalised elanikud pikaajaliste elanike direktiivi ( 2 ) tähenduses, ja isikud, kes on saanud elamisõiguse muude ELi direktiivide või riigisisese õiguse alusel või kellel on riigi välja antud pikaajaline viisa, ja nende pereliikmed.
Peale selle peaks olema lubatud hädavajalik reisimine erikategooria reisijatele, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, nagu on osutatud II lisas.
▼M7 —————
Kui epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti ja eelkõige kui tuvastatakse probleemsete viirusetüvede suur esinemissagedus, võivad liikmesriigid ajutiselt kehtestada piirangud II lisas loetletud reisijate kategooriatele. Mõjuvatel põhjustel reisimine peaks siiski jääma võimalikuks.
▼M9 —————
Nõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel II lisas osutatud olulist ülesannet täitvate või hädavajalikku reisi sooritavate reisijate konkreetsete kategooriate loetelu läbi vaadata, võttes arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi ning eespool osutatud metoodikal, kriteeriumidel ja teabel põhinevat üldist hinnangut epidemioloogilise olukorra arengule.
6a. Ilma et see piiraks punkti 6 alapunktide a ja b kohaldamist, peaksid liikmesriigid, kui nad aktsepteerivad vaktsineerimistõendeid, et loobuda COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud reisipiirangutest, põhimõtteliselt tühistama ajutise piirangu ELi mittehädavajaliku reisimise suhtes nende kolmandatest riikidest pärit reisijate puhul, kes on hiljemalt 14 päeva enne EL+ alale sisenemist saanud viimase soovitatava doosi määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt ELis lubatud COVID-19 vaktsiini.
Liikmesriigid võiksid kaotada ELi mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu ka nende reisijate puhul, kes on hiljemalt 14 päeva enne EL+ alale sisenemist saanud viimase soovitatava doosi COVID-19 vaktsiini, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa.
Selleks peaks reisijatel, kes soovivad siseneda liikmesriiki mittehädavajaliku reisimise eesmärgil, olema kehtiv tõend COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta. Liikmesriigid võivad aktsepteerida kolmandate riikide vaktsineerimistõendeid, mis sisaldavad vähemalt selliseid miinimumandmeid nagu isiku identifitseerimisandmed, vaktsiini tüüp ja vaktsiini manustamise kuupäev, kooskõlas siseriikliku õigusega, võttes arvesse vajadust kontrollida tõendi autentsust, kehtivust ja terviklust ning kõikide oluliste andmete olemasolu.
Kui liikmesriigid otsustavad kaotada piirangud reisijatele, kellel on kehtiv tõend COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta, peaksid nad igal üksikjuhul eraldi võtma arvesse EL+ ala suhtes kohaldatavat vastastikkust.
►M7 7. ◄ ►M9 Ilma et see piiraks punkti 6a kohaldamist ◄ ►M7 Liikmesriigid peaksid nõudma, et hädavajalikul või mittehädavajalikul põhjusel, eesmärgil või vajadusel reisivate isikute (välja arvatud transpordi- ja piirialatöötajad) polümeraasi ahelreaktsioonil põhineva ja mitte varem kui 72 tundi enne reisi alustamist tehtud COVID-19 testi tulemus oleks negatiivne ja et sellised isikud esitaksid ametiasutuste poolt kehtestatud vormis asjakohase kinnituse kõnealuse testi tulemuse kohta.
Kui enne reisi algust ei ole võimalik testi teha, peaks punkti 6 alapunktides a ja b osutatud isikutel olema võimalus teha test pärast sihtkohta jõudmist, vastavalt riiklikule korrale. See ei piira kohustust alluda pärast sihtkohta jõudmist täiendavatele meetmetele, sealhulgas karantiinile.
Lisaks sellele võivad liikmesriigid nõuda kuni 14 päeva pikkust eneseisolatsiooni, karantiini ja kontaktsete isikute jälgimist, samuti vajaduse korral täiendavaid COVID-19 teste samal perioodil, tingimusel et nad kehtestavad samad nõuded nende endi kodanikele, kes saabuvad samast kolmandast riigist. Nendele reisijatele, kes saabuvad kolmandast riigist, kus on leitud probleemne viirusetüvi, peaksid liikmesriigid kehtestama nimetatud nõuded, ennekõike saabumisjärgse karantiini ja täiendavad testid saabumisel või pärast seda. ◄
7a. Kui epidemioloogiline olukord kolmandas riigis või piirkonnas halveneb kiiresti ning eelkõige juhul, kui on leitud probleemne või jälgimist vajav variant, peaksid liikmesriigid erandkorras viivitamata kehtestama ajutise piirangu nende kolmandate riikide kodanike ELi reisimisele, kelle elukoht on kõnealune kolmas riik. Seda reisipiirangut ei tuleks kohaldada punkti 6 alapunktides a ja b osutatud isikute suhtes ning II lisa punktis i ja punktides iv–ix loetletud reisijate suhtes. Neid reisijaid tuleks siiski nõuetekohaselt ja korrapäraselt testida, sealhulgas enne reisi väljumist, nagu on ette nähtud punktis 7, ning nad peaksid jääma eneseisolatsiooni/karantiini isegi juhul, kui nad on saanud hiljemalt 14 päeva enne EL+ alale sisenemist viimase soovitatava doosi COVID-19 vaktsiini, mis on heaks kiidetud ELis vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, või mõnda COVID-19 vaktsiini, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa.
Kui üks liikmesriik kohaldab selliseid piiranguid, peaksid nõukogu struktuuride raames kohtuvad liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga olukorra koordineeritult kiiresti uuesti läbi vaatama. Sellised piirangud tuleks läbi vaadata vähemalt iga kahe nädala tagant, võttes arvesse epidemioloogilise olukorra muutust.
7b. Selliste reiside puhul, mis on seotud olulise ülesande või vajadusega, nagu on sätestatud II lisas:
See ei piira võimalike liikmesriigi poolt kehtestatud üldiste rahvatervisenõuete (nagu füüsilise distantsi hoidmine ja maskikandmise nõue) kohaldamist.
8. Liikmesriigid peaksid töötama välja reisija asukoha vormi ning nõudma, et ELi sisenevad isikud peavad esitama reisija asukoha vormi kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega. Liikmesriikidele võimalikuks kasutamiseks on väljatöötamisel ühine Euroopa reisija asukoha vorm. Võimaluse korral tuleks andmetöötluse lihtsustamiseks ja kontaktsete isikute jälgimise kiirendamiseks kasutada reisija asukoha andmete puhul digitaalset võimalust, tagades samal ajal võrdse juurdepääsu kõigile kolmandate riikide kodanikele.
►M7 9. ◄ Liikmesriik ei tohiks otsustada kaotada teatava kolmanda riigi suhtes kehtestatud Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise piirangut enne piirangu kaotamise koordineerimist kooskõlas käesoleva soovitusega.
►M7 10. ◄ Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani (Püha Tool) elanikke tuleks käesoleva soovituse kohaldamisel käsitada ELi elanikena.
►M7 11. ◄ Käesolevat soovitust peaksid rakendama kõik liikmesriigid kõikidel välispiiridel.
I LISA
Kolmandad riigid, erihalduspiirkonnad ning muud üksused ja territoriaalvalitsused, kelle elanike suhtes ei tuleks välispiiridel kohaldada Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutist piirangut:
I. RIIGID
ALBAANIA
AUSTRAALIA
IISRAEL
JAAPAN
LIIBANON
UUS-MEREMAA
PÕHJA-MAKEDOONIA VABARIIK
RWANDA
SERBIA
SINGAPUR
LÕUNA-KOREA
TAI
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
HIINA ( 3 )
II. HIINA RAHVAVABARIIGI ERIHALDUSPIIRKONNAD
III. ÜKSUSED JA TERRITORIAALVALITSUSED, MIDA VÄHEMALT ÜKS LIIKMESRIIK EI OLE RIIGINA TUNNUSTANUD
II LISA
Erikategooria reisijad, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik:
tervishoiutöötajad, tervishoiuvaldkonna teadlased ja eakate hoolekande töötajad;
piirialatöötajad;
põllumajandussektori hooajatöötajad;
transporditöötajad;
diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide kutsutud töötajad, kelle füüsiline kohalolu on nende organisatsioonide hea toimimise jaoks vajalik, sõjaväelased ning humanitaarabi- ja elanikkonnakaitse töötajad oma tööülesannete täitmisel;
transiitreisijad;
reisijad, kes reisivad mõjuvatel perekondlikel põhjustel;
meremehed;
rahvusvahelist kaitset vajavad isikud või muudel humanitaarpõhjustel reisivad isikud;
kolmanda riigi kodanikud, kes reisivad õppimise eesmärgil;
kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajad, kui nende töötamine on majanduslikust seisukohast vajalik ning tööd ei saa edasi lükata või teha välismaal.
( 1 ) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ) artiklites 2 ja 3 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
( 2 ) Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44).
( 3 ) Oleneb vastastikkuse kinnitamisest.