This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02019R0631-20240101
Regulation (EU) 2019/631 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 setting CO2 emission performance standards for new passenger cars and for new light commercial vehicles, and repealing Regulations (EC) No 443/2009 and (EU) No 510/2011 (recast) (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/631, 17. aprill 2019, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/631, 17. aprill 2019, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02019R0631 — ET — 01.01.2024 — 009.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/631, 17. aprill 2019, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (uuesti sõnastatud) (ELT L 111 25.4.2019, lk 13) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/22, 31. oktoober 2019, |
L 8 |
2 |
14.1.2020 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1590, 19. august 2020, |
L 360 |
8 |
30.10.2020 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2173, 16. oktoober 2020, |
L 433 |
1 |
22.12.2020 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1961, 5. august 2021, |
L 400 |
14 |
12.11.2021 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/851, 19. aprill 2023, |
L 110 |
5 |
25.4.2023 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1634, 5. juuni 2023, |
L 203 |
1 |
16.8.2023 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2502, 7. september 2023, |
L |
1 |
13.11.2023 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/631,
17. aprill 2019,
millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese ja eesmärgid
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtivad ELi sõidukipargi suhtes järgmised sihttasemed:
ELi uute sõiduautode pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %;
ELi uute väikeste tarbesõidukite pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %.
Alates 1. jaanuarist 2030 kehtivad järgmised ELi sõidukipargi heite sihttasemed:
ELi uute sõiduautode sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.2 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud ►M5 55 % ◄ ;
ELi uute väikeste tarbesõidukite sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.2 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud ►M5 50 % ◄ .
Alates 1. jaanuarist 2035 kehtivad ELi sõidukipargi suhtes järgmised sihttasemed:
ELi uute sõiduautode pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 100 %;
ELi uute väikeste tarbesõidukite pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 100 %.
▼M5 —————
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste mootorsõidukite suhtes:
►M5 määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i ◄ lisas määratletud M1-kategooria mootorsõidukid („sõiduautod“), mis registreeritakse liidus esmakordselt ja mida ei ole varem registreeritud väljaspool liitu („uued sõiduautod“);
määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i määratletud N1-kategooria sõidukid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse („väikesed tarbesõidukid“) ning mis registreeritakse liidus esmakordselt ja mida ei ole varem väljaspool liitu registreeritud („uued väikesed tarbesõidukid“); N-kategooria heiteta mootorsõidukid tuletatud massiga vastavalt üle 2 610 kg või üle 2 840 kg loetakse alates 1. jaanuarist 2025 käesoleva määruse kohaldamisel ning ilma määruse (EL) 2018/858 ja määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamist piiramata väikesteks tarbesõidukiteks, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, kui nende tuletatud mass ületab maksimummäära üksnes energiasalvestussüsteemi massi tõttu.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruses (EL) 2018/858 sätestatud mõisteid. Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:
|
a) |
„keskmine CO2-eriheide“ – tootja puhul kõigi tootja toodetud uute sõiduautode või uute väikeste tarbesõidukite CO2-eriheite keskmine; |
▼M5 —————
|
h) |
„CO2-eriheide“ – sõiduauto või väikese tarbesõiduki CO2-heide, mida mõõdetakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmäärustele ning mis kantakse sõiduki vastavustunnistusele kui CO2-heitkogus (kombineeritult). Selliste sõiduautode või väikeste tarbesõidukite puhul, mille tüüp ei ole määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt kinnitatud, tähendab CO2-eriheide sellist määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt mõõdetud CO2-eriheidet, mida mõõdetakse kuni 31. detsembrini 2020 määruses (EÜ) nr 692/2008 sätestatud mõõtmismenetluse ning alates 1. jaanuarist 2021 määruses (EL) 2017/1151 sätestatud mõõtmismenetluse kohaselt või komisjoni kehtestatud selliste sõidukite CO2-eriheite määramise menetluste kohaselt; |
▼M5 —————
|
j) |
„eriheite sihttase“ – tootja puhul aasta sihttase, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisale või, kui tootja suhtes kohaldatakse artiklis 10 sätestatud erandit, kõnealuse erandi kohaselt kindlaksmääratud eriheite sihttase; |
|
k) |
„ELi sõidukipargi heite sihttase“ – kõigi uute sõiduautode või kõigi uute väikeste tarbesõidukite CO2-eriheidete keskmine, mis tuleb teataval ajavahemikul saavutada; |
|
l) |
„katsemass“ või „TM“ – sõiduauto või väikese tarbesõiduki katsemass, nagu see on märgitud vastavustunnistusel ja määratletud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punktis 3.2.25; |
|
m) |
„heiteta või vähese heitega sõiduk“ – sõiduauto või väike tarbesõiduk, mille summutist tuleva, määruse (EL) 2017/1151 kohaselt määratud CO2-heite kogus on 0–50 g/km. |
▼M5 —————
Käesoleva määruse kohaldamisel on „seotud tootjate rühm“ tootja ja temaga seotud ettevõtjad. Tootjaga seotud ettevõtjad on:
ettevõtjad, kelle puhul tootjal on otseselt või kaudselt:
õigus kasutada üle poole häältest või
õigus nimetada ametisse rohkem kui pooled nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmed või
õigus juhtida ettevõtja tegevust;
ettevõtjad, kellel otseselt või kaudselt on tootja suhtes punktis a osutatud õigused või volitused;
ettevõtjad, kelle suhtes punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a osutatud õigused või volitused;
ettevõtjad, kelle suhtes tootjal koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a osutatud õigused või volitused;
ettevõtjad, kelle puhul punktis a osutatud õigused või volitused kuuluvad ühiselt tootjale või ühele või mitmele punktides a–d osutatud temaga seotud ettevõtjale ja ühele või mitmele kolmandale isikule.
Artikkel 4
Eriheite sihttasemed
Tootja tagab, et tema keskmine CO2-eriheide ei ületa järgmisi eriheite sihttasemeid:
kalendriaastal 2020 eriheite sihttaset, mis on kindlaks määratud vastavalt I lisa A osa punktidele 1 ja 2 sõiduautode jaoks ning vastavalt I lisa B osa punktidele 1 ja 2 väikeste tarbesõidukite jaoks, või kui tootja suhtes on tehtud artikli 10 kohane erand, vastavalt erandile;
ühelgi kalendriaastal ajavahemikus 2021–2024 eriheite sihttaset, mis on kindlaks määratud vastavalt I lisa A või B osa punktidele 3 ja 4, nagu on asjakohane, või, kui tootja suhtes on tehtud artikli 10 kohane erand, vastavalt erandile ja I lisa A või B osa punktile 5;
ei ületa alates 2025. aastast mitte ühelgi kalendriaastal I lisa A või B osa punkti 6.3 kohaseid eriheite sihttasemeid, või, kui tootja suhtes on tehtud artikli 10 kohane erand, vastavalt erandile.
Kui I lisa A või B osa punkti 6.3 kohaselt kindlaks tehtud eriheite sihttase on negatiivne, loetakse punkti c esimese lõigu kohaldamisel eriheite sihttasemeks 0 g/km.
Tootja keskmise CO2-eriheite määramisel võetakse arvesse tootja uute, kõnealusel aastal registreeritud sõiduautode osakaalu järgmiselt:
Artikkel 5
Erisoodustused
Keskmise CO2-eriheite arvutamisel loetakse iga uus sõiduauto, mille CO2-eriheide on alla 50 g CO2/km:
vastavalt registreerimise aastale ajavahemikul 2020–2022 ja võttes arvesse iga tootja CO2-eriheite ülempiiri 7,5 g/km kõnealusel ajavahemikul, mis arvutatakse kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1153 artikliga 5.
Artikkel 6
Heiteühenduse moodustamine
Heiteühenduse moodustamise lepingu võib sõlmida üheks või mitmeks kalendriaastaks, tingimusel et lepingu kogukestus ei ületa viit kalendriaastat ja et lepingu peab sõlmima hiljemalt 31. detsembriks esimesel sellisel kalendriaastal, mil heitkogused ühendatakse. Tootjad, kes soovivad moodustada heiteühenduse, esitavad komisjonile järgmise teabe:
heiteühenduses osalevad tootjad;
heiteühenduse juhatajaks määratud tootja, kes on heiteühenduse kontaktisik ja kes vastutab heiteühenduse suhtes artikli 8 kohaselt kohaldatava ülemäärase heite maksu maksmise eest;
tõendid selle kohta, et heiteühenduse juhataja on suuteline täitma punktis b nimetatud kohustusi;
heiteühendusega hõlmatud M1- või N1-kategooria sõidukitena registreeritud sõidukite kategooria.
Tootjad võivad moodustada heiteühenduse tingimusel, et nende lepingud on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 ning et nad võimaldavad igal tootjal, kes soovib saada heiteühenduse liikmeks, selles osaleda avatud, selgel ja mittediskrimineerival viisil ja majanduslikult mõistlikel tingimustel. Ilma et see piiraks liidu konkurentsieeskirjade üldist kohaldamist selliste heiteühenduste suhtes, peavad kõik heiteühenduse liikmed välistama mis tahes andme- ja teabevahetuse heiteühenduse raames, välja arvatud järgmine teave:
keskmine CO2-eriheide;
CO2-eriheite sihttase;
registreeritud sõidukite koguarv.
Artikkel 7
Keskmise heite seire ja sellekohane aruandlus
Komisjon peab liikmesriikide poolt käesoleva artikli kohaselt edastatud andmete keskregistrit ning arvutab iga aasta 30. juuniks iga tootja kohta
esialgse keskmise CO2-eriheite eelmisel kalendriaastal;
esialgse eriheite sihttaseme eelmisel kalendriaastal;
esialgse vahe tootja eelmise kalendriaasta keskmise CO2-eriheite ja kõnealuse aasta eriheite sihttaseme vahel.
Komisjon teavitab iga tootjat oma esialgsetest arvutustest nimetatud tootja kohta. Teade sisaldab andmeid uute registreeritud sõiduautode ja uute registreeritud väikeste tarbesõidukite kohta liikmesriikide kaupa ja nende CO2-eriheite kohta.
Register on avalik.
Komisjon vaatab tootjatelt saadud teated läbi ning hiljemalt 31. oktoobriks kas kinnitab lõike 4 kohaste esialgsete arvutuste tulemused või muudab neid.
Nimetatud pädevad asutused peavad tagama, et komisjonile esitatakse täpsed ja täielikud andmed, ning määravad kontaktpunkti, mis on kättesaadav ja vastab kiiresti komisjoni päringutele edastatud andmete puudulikkuse ja vigade kohta.
Komisjon võtab selliseid kõrvalekaldeid arvesse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel.
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud normid sellistest kõrvalekalletest teatamise menetluste kohta ning nende arvesse võtmise kohta keskmise CO2-eriheite arvutamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
▼M5 —————
Artikkel 7a
Olelusringi jooksul tekkiv CO2 heide
Artikkel 8
Ülemäärase heite maks
Lõikes 1 sätestatud ülemäärase heite maksu summa arvutatakse järgmise valemiga:
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
— |
„ülemäärane heide“ – kolme kümnendkohani ümardatud vahe (g/km), mille võrra tootja keskmine CO2-eriheide, mille puhul on arvestatud artikli 11 kohaselt kinnitatud innovatiivsete tehnoloogialahendustega saavutatud CO2-heite vähenemist, ületab tootja eriheite sihttaset kalendriaastal või kalendriaasta osal, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud kohustust, kui kõnealune vahe on positiivne, ning |
|
— |
„uute registreeritud sõidukite arv“ – asjaomase tootja valmistatud ja kõnealuses ajavahemikus registreeritud uute sõiduautode või uute väikeste tarbesõidukite arv eraldi arvestatult vastavalt artikli 4 lõikes 3 sätestatud järkjärgulise suurendamise kriteeriumidele. |
Artikkel 9
Tootjate tulemuste avaldamine
Komisjon avaldab iga aasta 31. oktoobriks rakendusaktis nimekirja, milles on esitatud järgmised andmed:
iga tootja kohta tema eriheite sihttase eelmisel kalendriaastal;
iga tootja kohta tema keskmine CO2-eriheide eelmisel kalendriaastal;
tootja eelmise kalendriaasta keskmise CO2-eriheite ja kõnealuse aasta eriheite sihttaseme vahe;
kõigi liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite keskmine CO2-eriheide;
kuni 31. detsembrini 2020 kõigi liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite keskmine töökorras sõiduki mass;
kõigi liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimekiri, mis avaldatakse 31. oktoobriks 2022, sisaldab muu hulgas järgmist:
ELi sõidukipargi heite 2025. ja 2030. aasta sihttasemed, millele on osutatud vastavalt artikli 1 lõigetes 4 ja 5 ning mille komisjon on arvutanud I lisa A ja B osa punktide 6.1.1 ja 6.1.2 kohaselt;
näitajate a2021, a2025 ja a2030 väärtused, mille komisjon on arvutanud I lisa A ja B osa punkti 6.2 kohaselt.
Artikkel 10
Teatavate tootjate suhtes tehtavad erandid
I lisa kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme osas erandi tegemise taotluse võib esitada tootja, kelle valmistatud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud vähem kui 10 000 või kelle valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta ja kes:
ei kuulu seotud tootjate rühma või
kuulub sellisesse seotud tootjate rühma, kelle poolt kokku valmistatud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud vähem kui 10 000 või kelle poolt kokku valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta, või
kuulub seotud tootjate rühma, kuid tal on oma tootmisüksused ja projekteerimiskeskus.
►M5 Lõike 1 alusel taotletud erandi võib teha eriheite sihttasemest, mida kohaldatakse 2035. kalendriaasta lõpuni. ◄ Taotlus esitatakse komisjonile koos järgmiste andmetega:
tootja nimi ja kontaktisik;
tõendid selle kohta, et tootja vastab lõike 1 kohase erandi tegemise tingimustele;
üksikasjalik teave tootja valmistatavate sõiduautode või väikeste tarbesõidukite kohta, sealhulgas kõnealuste sõiduautode või väikeste tarbesõidukite katsemass ja CO2-eriheide, ning
eriheite sihttase, mis on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2-eriheidet ja võttes arvesse toodetava sõiduauto või väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.
Taotlus esitatakse hiljemalt erandi kohaldamise esimese aasta 31. oktoobriks.
Tootja võib sellise taotluse esitada enda või enda ja endaga seotud ettevõtjate kohta. Taotlus esitatakse komisjonile koos järgmiste andmetega:
kogu lõike 2 punktides a ja c osutatud teave ja kui see on kohane, teave seotud ettevõtjate kohta;
I lisa A osa punktidele 1–4 osutavate taotluste korral sihttase, milleks on 45 % vähem heidet võrreldes 2007. aasta keskmise CO2-eriheitega, või kui mitu seotud ettevõtjat esitavad ühe avalduse, 45 % vähem heidet võrreldes nende ettevõtjate 2007. aasta keskmiste CO2-eriheidete keskmise väärtusega;
käesoleva määruse I lisa A osa punktile 6.3 osutavate taotluste korral kalendriaastatel 2025–2028 kohaldatav sihttase, milleks on määruse (EL) 2017/1151 kohaselt mõõdetud CO2-heite käesoleva lõike punkti b kohaselt arvutatud sihttase vähendatuna vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 punktile a.
Kui andmed tootja keskmise CO2-eriheite kohta 2007. aastal puuduvad, määrab komisjon samaväärse vähendamise sihttaseme, mis põhineb parimal kättesaadaval CO2-heite vähendamise tehnoloogial, mida kasutatakse massilt võrreldavates sõiduautodes ja milles võetakse arvesse toodetud autotüübi turu eripära. Taotleja kasutab nimetatud sihttaset teise lõigu punkti b kohaldamisel.
Komisjon teeb tootja suhtes erandi, kui on tõendatud, et käesolevas lõikes osutatud erandi tegemise kriteeriumid on täidetud.
Samuti on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa A osa, et sätestada käesoleva artikli lõike 4 teise lõigu punktis c osutatud erandi sihttasemete arvutamise valemeid.
Artikkel 11
Ökoinnovatsioon
Neid tehnoloogialahendusi võetakse arvesse üksnes juhul, kui nende hindamise metoodikaga saab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi.
Nende tehnoloogialahenduste kogupanus tootja keskmise CO2 eriheite vähendamisse võib olla kuni:
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et korrigeerida tehnoloogia arengut arvestades käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud ülempiiri väärtusi allapoole alates 2025. aastast, tagades samal ajal, et nimetatud ülempiir oleks proportsioonis tootjate keskmise CO2 eriheitega.
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste või innovatiivsete tehnoloogiapakettide heakskiitmise menetlust käsitlevad üksikasjalikud sätted. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need üksikasjalikud sätted põhinevad järgmistel innovatiivse tehnoloogialahenduse kriteeriumidel:
tarnija või tootja peab vastutama innovatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemise eest;
innovatiivsed tehnoloogialahendused peavad CO2-heidet tõendatult vähendama;
innovatiivsed tehnoloogialahendused ei või kuuluda CO2 mõõtmise standardsesse katsetsüklisse;
innovatiivsed tehnoloogialahendused:
ei või kuuluda selliste kohustuslike sätete hulka, mis tulenevad artikli 1 lõikes 3 nimetatud täiendavatest meetmetest, millega saavutatakse CO2-heite vähenemine 10 g/km võrra, ega
ei saa olla kohustuslikud muude liidu õigusaktide alusel.
Alates 1. jaanuarist 2025 ei kohaldata esimese lõigu punkti d alapunktis i osutatud kriteeriumi kliimaseadmete tõhustamise suhtes.
Artikkel 12
Tegelik CO2-heide ning kütusekulu ja energiatarbimine
Lisaks kogub komisjon regulaarselt andmeid sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tegeliku CO2-heite ning kütusekulu ja energiatarbimise kohta, kasutades kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitusid ja alustades 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukitega.
Komisjon tagab, et üldsust teavitatakse sellest, kuidas esindatavus tegelikes kasutustingimustes muutub aja jooksul.
Lõikes 1 osutatud eesmärgil tagab komisjon, et alates 1. jaanuarist 2021 tehakse komisjonile regulaarselt kättesaadavaks vastavalt olukorrale kas tootjatelt või riigi ametiasutustelt saadud või otse sõidukitelt edastatud järgmised andmed sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tegeliku CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise kohta:
valmistajatehase tähis;
tarbitud kütuse ja/või elektrienergia kogus;
kogu läbitud vahemaa;
välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul tarbitud kütuse ja elektrienergia kogus ja eri sõidurežiimides sõidetud vahemaa;
muud lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmise võimaldamiseks vajalikud näitajad.
Komisjon töötleb esimese lõigu kohaselt saadud andmeid, et luua lõike 1 kohaldamiseks anonümiseeritud ja koondatud andmekogud, sealhulgas iga tootja kohta. Valmistajatehase tähiseid kasutatakse üksnes kõnealuseks andmete töötlemiseks ja neid ei säilitata kauem kui sel eesmärgil vajalik.
Komisjon jälgib esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest ja annab sellest kord aastas aru alates 2021. aastast ja esitab kohe, kui piisavalt andmeid on saanud kättesaadavaks, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2026 aruande, milles esitatakse metoodika tootja keskmise CO2 eriheite korrigeerimise mehhanismi jaoks alates 2030. aastast, kasutades selleks rakendusmääruse (EL) 2021/392 kohaselt kogutud tegelikke andmeid, ning hinnatakse kõnealuse mehhanismi teostatavust.
Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud kõnealuse mehhanismi loomiseks.
Artikkel 13
Kasutusel olevate sõidukite CO2-heite kontrollimine
Tüübikinnitusasutused peavad muu hulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete andmeid kasutades kontrollima ka selliste pardal olevate või näidissõidukitega seotud meetodite olemasolu, millega sõiduki tulemusi tüübikinnitusmenetluse saamiseks tehtavate katsete ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse.
Komisjonil on õigus võtta enne käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist kooskõlas artikliga 17 vastu käesolevat määrust täiendav delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse juhtpõhimõtted ja kriteeriumid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud korra kindlaksmääramiseks.
Artikkel 14
M0 ja TM0 väärtuste kohandamine
I lisa A ja B osas esitatud M0 ja TM0 väärtusi kohandatakse järgmiselt:
hiljemalt 31. oktoobriks 2020 kohandatakse I lisa A osa punktis 4 esitatud M0 väärtust vastavalt kõikide aastatel 2017, 2018 ja 2019 registreeritud uute sõiduautode keskmisele töökorras sõiduki massile. Seda uut M0-väärtust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2024;
hiljemalt 31. oktoobriks 2022 kohandatakse I lisa B osa punktis 4 esitatud M0 väärtust vastavalt kõikide aastatel 2019, 2020 ja 2021 registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmisele töökorras sõiduki massile. Seda uut M0- väärtust kohaldatakse 2024. aastal;
hiljemalt 31. oktoobril 2022 määratakse kindlaks 2025. aasta soovituslik TM0 väärtus nii kõikide 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode kui ka uute väikeste tarbesõidukite keskmise katsemassina;
hiljemalt 31. oktoobril 2024 ning seejärel igal teisel aastal kohandatakse I lisa A ja B osa punktis 6.2 esitatud TM0 väärtust vastavalt kõikide eelmisel kahel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite vastavale keskmisele katsemassile (alustades aastatega 2022 ja 2023). Uut TM0-väärtust kohaldatakse alates kohandamiskuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.
Artikkel 14a
Eduaruanne
Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse, sealhulgas:
heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edenemist, pöörates eelkõige tähelepanu väikeste tarbesõidukite segmendile, samuti liidu, liikmesriikide ja kohaliku tasandi meetmeid, millega hõlbustatakse liikmesriikide üleminekut heiteta kergsõidukitele;
edusamme heiteta ja vähese heitega sõidukite energiatõhususe parandamisel ja taskukohasemaks tegemisel;
mõju tarbijatele, eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga leibkondadele, sealhulgas seoses elektrihindadega;
kasutatud sõidukite turu analüüsi;
võimalikku panust, mida annavad CO2 heite vähenemisse lisameetmed, mille eesmärk on vähendada kergsõidukipargi keskmist vanust ja seega heitkoguseid, näiteks meetmeid, millega toetatakse vanemate sõidukite järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist sotsiaalselt õiglasel ja keskkonnahoidlikul viisil;
mõju tööhõivele autotööstuses, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ning töötajate ümber- ja täiendusõppe toetamiseks võetud meetmete tulemuslikkust;
olemasolevate rahastamismeetmete tulemuslikkust ning vajadust võtta lisameetmeid, sealhulgas piisavaid rahastamismeetmeid liidu, liikmesriikide ja kohalikul tasandil, et tagada õiglane üleminek ja leevendada negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju, eelkõige piirkondades ja kogukondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab;
sotsiaaldialoogi edenemist ning aspekte, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele;
edusamme avaliku ja erasektori laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtul, sealhulgas edusamme, mida on tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu alternatiivkütuste taristu määrusega, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL ja uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL ( 3 );
innovatiivsete tehnoloogialahenduste ja säästvate alternatiivkütuste, sealhulgas sünteetiliste kütuste võimalikku panust kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisse;
turule lastud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite olelusringi jooksul tekkivat CO2 heidet, mille kohta on esitatud andmed kooskõlas artikliga 7a;
mõju, mida käesolev määrus avaldab sellele, kuidas liikmesriigid suudavad täita määruse (EL) 2018/842 ja uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ ( 4 ) kohaseid sihttasemeid.
Artikkel 15
Läbivaatamine ja aruandlus
Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek muuta käesolevat määrust.
▼M5 —————
Kui see on asjakohane, lisatakse läbivaatamisele seadusandlik ettepanek.
Artikkel 16
Komiteemenetlus
Artikkel 17
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 18
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 19
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
A OSA
SÕIDUAUTODE ERIHEITE SIHTTASEMED
|
1. |
Iga uue sõiduauto CO2-eriheide kalendriaastal 2020 käesolevas punktis ja punktis 2 esitatud arvutuste tähenduses arvutatakse järgmise valemiga: CO2-eriheide = 95 + a · (M – M0), kus:
|
|
2. |
Tootja eriheite sihttase 2020. aastal arvutatakse kõigi kõnealusel kalendriaastal registreeritud selle tootja poolt toodetud uute sõiduautode punkti 1 kohaselt arvutatud CO2-eriheidete keskmisena. |
|
3. |
Tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
|
3a. |
Kui tootja WLTPCO2 või NEDCCO2 on null, on tema eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal punktis 3 määratletud NEDC2020sihttase. |
|
3b. |
Kui tootja laseb sõiduautod liidu turule esimest korda ajavahemiku 2021–2024 mis tahes kalendriaastal, on tema eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal kõigi tootjate jaoks punkti 3 kohaselt kindlaks määratud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud nende tootjate puhul 2020. aastal liidus registreeritud uute sõiduautode arvuga. |
|
3c. |
Kui tootja laseb sõiduautod liidu turule esimest korda ajavahemiku 2021–2024 mis tahes kalendriaastal, kuid see tootja loodi sellise kahe või enama tootja ühinemise teel, kellest vähemalt üks on tootnud 2020. aastal liidus registreeritud uusi sõiduautosid, on punktist 3b olenemata selle uue tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal üks järgmistest:
a)
kui 2020. aastal liidus registreeritud uusi sõiduautosid on tootnud kaks või enam ühinevat tootjat, on eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal nende tootjate jaoks punkti 3 kohaselt kindlaks määratud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud nende tootjate puhul 2020. aastal liidus registreeritud uute sõiduautode arvuga;
b)
kui 2020. aastal liidus registreeritud uusi sõiduautosid on tootnud ainult üks ühinevatest tootjatest, siis on selleks kõnealuse tootja jaoks punkti 3 kohaselt kindlaks määratud 2021. aasta eriheite sihttaseme võrdlusväärtus. |
|
3d. |
Artikli 6 kohaselt moodustatud heiteühenduse puhul määratakse WLTP-põhise eriheite sihttaseme võrdlusväärtus kindlaks kõnealuse heiteühenduse kui terviku kohta arvutatud väärtuste WLTPCO2, NEDCCO2 ja NEDC2020sihttase põhjal. 2021.–2024. aastal loodud heiteühenduse või 2020. aastal olemas olnud heiteühenduse koosseisu muutumise korral arvutatakse WLTP-põhise eriheite sihttaseme võrdlusväärtus uue heiteühenduse kui terviku väärtuste WLTPCO2, NEDCCO2 ja NEDC2020sihttase põhjal. |
|
4. |
Tootja eriheite sihttase aastateks 2021–2024 arvutatakse järgmiselt: Eriheite sihttase = WLTPsihttaseme võrdlusväärtus + a [(Mø-M0) – (Mø2020 – M0,2020)] kus:
|
|
5. |
Artikli 10 lõigete 3 ja 4 kohaste erandite sihttasemed
a)
Tootja puhul, kellele on kooskõlas artikli 10 lõikega 3 tehtud erand seoses tema 2021. aasta NEDC-põhise eriheite sihttasemega või kooskõlas artikli 10 lõikega 4 erand seoses tema eriheite sihttasemega ajavahemiku 2021–2024 mis tahes kalendriaastal, arvutatakse WLTP-põhine erandi sihttase nendeks aastateks järgmiselt:
kus:
b)
Kui tootjale on kooskõlas artikli 10 lõikega 4 tehtud erand seoses tema eriheite sihttasemega ajavahemiku 2021–2024 mis tahes kalendriaastal, kuid ta ei ole tootnud liidus enne 2021. aastat registreeritud uusi sõiduautosid, arvutatakse olenemata alapunktist a erandi sihttase mis tahes nimetatud kalendriaasta kohta vastavalt punktis a esitatud valemile, kus kohaldatakse järgmisi mõisteid:
c)
Tootja puhul, kellele on mõneks kalendriaastaks aastatest 2025–2028 tehtud erand vastavalt artikli 10 lõikele 4, arvutatakse vastav eriheite sihttase (erandi sihttase2025–2028) järgmiselt: erandi sihttase2025–2028 = Sellise tootja puhul, kes ei tootnud liidus 2020. aastal registreeritud uusi sõiduautosid või kelle puhul on punktis 3 määratletud WLTPCO2 või NEDCCO2 null, arvutatakse eriheite sihttase (erandi sihttase2025–2028) järgmiselt: erandi sihttase2025–2028 = kus:
|
· 
·sihttase
· sihttase|
6. |
Alates 1. jaanuarist 2025 arvutatakse ELi sõidukipargi heite sihttasemed ja tootja eriheite sihttasemed järgmiselt. 6.0. ELi sõidukipargi heite sihttase2021 ELi sõidukipargi heite sihttase2021 on iga tootja jaoks, kelle suhtes kohaldatakse eriheite sihttaset punkti 4 kohaselt, kindlaks määratud võrdlusväärtuste2021 keskmine, mida on kaalutud uute 2021. aastal registreeritud sõiduautode arvuga. Võrdlusväärtus2021 määratakse iga tootja jaoks järgmiselt:
kus
6.1. ►M5 ELi sõidukipargi heite sihttase alates 2025. aastast ◄ 6.1.1. ELi sõidukipargi heite sihttase ajavahemikuks 2025–2029: ELi sõidukipargi heite sihttase2025 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021 · (1 – vähendustegur2025), kus
6.1.2. ►M5 ELi sõidukipargi heite sihttase ajavahemikuks 2030–2034: ◄ ELi sõidukipargi heite sihttase2030 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021 · (1 – vähendustegur2030), kus
6.1.3. ELi sõidukipargi heite sihttase alates 2035. aastast ELi sõidukipargi heite sihttase2035 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021(1 – vähendustegur2035), kus
6.2. ►M5 Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ◄ 6.2.1. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029: eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2025 + a2025 · (TM-TM0), kus
kus
▼M5 ————— 6.3. Eriheite sihttasemed alates 2025. aastast: 6.3.1. Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2025–2029: eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus ZLEVi tegur, kus
kus
6.3.2. Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2030–2034: eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + a2030 · (TM – TM0), kus
kus
6.3.3. Eriheite sihttasemed alates 2035. aastast: eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2035 + a2035 · (TM – TM0), kus
kus
|
B OSA
VÄIKESTE TARBESÕIDUKITE ERIHEITE SIHTTASEMED
|
1. |
Iga uue väikese tarbesõiduki CO2-eriheide 2020. kalendriaastal käesolevas punktis ja punktis 2 esitatud arvutuste tähenduses arvutatakse järgmise valemiga: CO2-eriheide = 147 + a · (M – M0), kus:
|
|
2. |
Tootja eriheite sihttase 2020. aastal arvutatakse kõigi kõnealusel kalendriaastal registreeritud selle tootja toodetud uute väikeste tarbesõidukite punkti 1 kohaselt arvutatud CO2-eriheite keskmisena. |
|
3. |
Tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
|
3a. |
Kui tootja WLTPCO2 või NEDCCO2 on null, on tema eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal punktis 3 määratletud NEDC2020sihttase. |
|
3b. |
Kui tootja laseb väikesed tarbesõidukid liidu turule esimest korda ajavahemiku 2021–2024 mis tahes kalendriaastal, on tema eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal kõigi tootjate jaoks punkti 3 kohaselt kindlaks määratud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud nende tootjate puhul 2020. aastal liidus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arvuga. |
|
3c. |
Kui tootja laseb väikesed tarbesõidukid liidu turule esimest korda ajavahemiku 2021–2024 mis tahes kalendriaastal, kuid see tootja loodi sellise kahe või enama tootja ühinemise teel, kellest vähemalt üks on tootnud 2020. aastal liidus registreeritud uusi väikeseid tarbesõidukeid, on punktist 3b olenemata selle uue tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal üks järgmistest:
a)
kui 2020. aastal liidus registreeritud uusi väikeseid tarbesõidukeid on tootnud kaks või enam ühinevat tootjat, on eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal nende tootjate jaoks punkti 3 kohaselt kindlaks määratud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud nende tootjate puhul 2020. aastal liidus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arvuga;
b)
kui 2020. aastal liidus registreeritud uusi väikeseid tarbesõidukeid on tootnud ainult üks ühinevatest tootjatest, siis on selleks kõnealuse tootja jaoks punkti 3 kohaselt kindlaks määratud 2021. aasta eriheite sihttaseme võrdlusväärtus. |
|
3d. |
Artikli 6 kohaselt moodustatud heiteühenduse puhul määratakse WLTP-põhise eriheite sihttaseme võrdlusväärtus kindlaks kõnealuse heiteühenduse kui terviku kohta arvutatud väärtuste WLTPCO2, NEDCCO2 ja NEDC2020sihttase põhjal. 2021.–2024. aastal loodud heiteühenduse või 2020. aastal olemas olnud heiteühenduse koosseisu muutumise korral arvutatakse WLTP-põhise eriheite sihttaseme võrdlusväärtus uue heiteühenduse kui terviku väärtuste WLTPCO2, NEDCCO2 ja NEDC2020sihttase põhjal. |
|
4. |
Tootja eriheite sihttase aastateks 2021–2024 arvutatakse järgmiselt: Eriheite sihttase = WLTPsihttaseme võrdlusväärtus + a [(Mø – M0) – (Mø2020 – M0,2020)] kus:
|
|
5. |
Tootja puhul, kellele on tehtud erand seoses 2021. aasta NEDC-põhise eriheite sihttasemega, arvutatakse WLTP-põhine erandi sihttase järgmiselt:
kus:
|
|
6. |
Alates 1. jaanuarist 2025 arvutatakse ELi sõidukipargi heite sihttasemed ja tootja eriheite sihttase järgmiselt. 6.0. ELi sõidukipargi heite sihttase2021 ELi sõidukipargi heite sihttase2021 on iga tootja jaoks, kelle suhtes kohaldatakse eriheite sihttaset punkti 4 kohaselt, kindlaks määratud võrdlusväärtuste2021 keskmine, mida on kaalutud uute 2021. aastal registreeritud väikeste tarbesõidukite arvuga. Võrdlusväärtus2021 määratakse iga tootja jaoks järgmiselt:
kus
6.1. ►M5 ELi sõidukipargi heite sihttasemed alates 2025. aastast ◄ 6.1.1. ELi sõidukipargi heite sihttase ajavahemikuks 2025–2029: ELi sõidukipargi heite sihttase2025 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021 · (1 – vähendustegur2025), kus
6.1.2. ►M5 ELi sõidukipargi heite sihttasemed ajavahemikuks 2030–2034: ◄ ELi sõidukipargi heite sihttase2030 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021 · (1 – vähendustegur2030), kus
6.1.3. ELi sõidukipargi heite sihttasemed alates 2035. aastast ELi sõidukipargi heite sihttase2035 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021(1 – vähendustegur2035), kus
6.2. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2025. aastast 6.2.1. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029: eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2025 + α · (TM – TM0), kus
kus
6.2.2. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2030–2034: eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + α · (TM – TM0), kus
kus
6.2.3. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2035. aastast: eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2035 + α · (TM – TM0), kus
kus
6.3. Eriheite sihttase alates 2025. aastast 6.3.1. Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2025–2029: eriheite sihttase = (eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2025)) · ZLEVi tegur, kus
kus
6.3.2. Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2030–2034: eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2030), kus
6.3.3. Eriheite sihttasemed alates 2035. aastast: riheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2035), kus
|
II LISA
UUTE SÕIDUAUTODE HEITE SEIRE JA SELLEKOHANE ARUANDLUS
A OSA
Andmete kogumine uute sõiduautode kohta ja CO2-heiteseire andmete kindlaksmääramine
▼M3 —————
|
1a. |
►M6 Liikmesriigid registreerivad iga kalendriaasta kohta oma territooriumil M1-kategooria sõidukina registreeritud iga uue sõiduauto kohta järgmised üksikasjalikud andmed ja edastavad need komisjonile vastavalt artikli 7 lõikele 2, kasutades B osa 2.a jaos esitatud vormi: ◄
1)
tootja;
2)
tüübikinnitusnumber ja selle laiendused;
3)
tüüp, variant ja versioon;
4)
mark ja kaubanimi;
5)
sõiduki interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood;
5a)
Sõidutakistuse tüüpkonna või sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna tunnuskood;
6)
sõiduki tehasetähis;
7)
tüübikinnituse saanud sõiduki kategooria;
8)
registreeritud sõiduki kategooria;
9)
esmase registreerimise kuupäev;
9a)
Tüübikinnituse puhul kasutatud sätetele vastav tunnus;
10)
CO2-eriheide;
11)
kütusekulu;
12)
töökorras sõiduki mass;
13)
katsemass;
14)
kütuseliik ja kütuse kasutusviis;
15)
elektrienergiakulu;
16)
sõiduulatus ühe laadimisega;
17)
ökoinnovatsioonilahendus(t)e kood(id);
18)
ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2-heite vähenemine; ▼M6 —————
20)
mootori töömaht;
21)
maksimaalne kasulik võimsus. ▼M6 ————— |
|
2. |
Punktis 1a osutatud üksikasjalikud andmed võetakse asjaomase sõiduauto vastavustunnistuselt, kui käesoleva lisa B osa 2.a jaos ei ole märgitud teisiti. |
|
2a. |
Bensiinil ja veeldatud naftagaasil (LPG) või bensiinil ja surumaagaasil (CNG) töötavate kahekütuseliste sõidukite puhul, mille vastavustunnistusele on märgitud mõlema kütuseliigi CO2-eriheite väärtused, teatavad liikmesriigid väärtuse vastavalt kas LPG või CNG kohta. Bensiini ja etanoolkütust (E85) kasutavate segakütuseliste sõidukite puhul esitavad liikmesriigid CO2-eriheite väärtuse bensiini kohta. |
|
3. |
Liikmesriigid määravad iga kalendriaasta kohta kindlaks järgmise:
a)
EÜ tüübikinnitusega uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv;
b)
üksiksõiduki kinnitusega uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv;
c)
väikeseeria sõiduki, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnitust, uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv. |
B OSA
Andmete edastamise vorm
Liikmesriigid esitavad iga aasta kohta A osa punktides 1 ja 3 kirjeldatud teabe järgmisel vormil:
1. JAGU
KOONDSEIREANDMED
|
Liikmesriik (1) |
|
|
Aasta |
|
|
EÜ tüübikinnitusega uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv |
|
|
Üksiksõiduki kinnitusega uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv |
|
|
Väikeseeria sõiduki uute sõiduautode, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnitust, uute registreerimiste koguarv |
|
|
(1)
Standardile ISO 3166 vastav kahekohaline liikmesriigi kood, välja arvatud Kreeka ja Ühendkuningriigi puhul, mille tähised on vastavalt „EL“ ja „UK“. |
|
▼M3 —————
2.a JAGU
Üksikasjalikud seireandmed iga sõiduki kohta
|
►M6 Viide A osa punktile 1a ◄ |
Üksikasjalikud andmed iga registreeritud sõiduki kohta |
Andmeallikad Vastavustunnistus (komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 (*1) VIII lisa), kui ei ole märgitud teisiti |
|
|
1) |
Tootja ärinimi (ELi standardi järgi(1)) |
Komisjoni määratud nimi |
|
|
Tootja ärinimi(2) |
0.5 või kui tootja nimesid on rohkem kui üks, siis kirjes 0.5.1 märgitud nimi |
||
|
2) |
Tüübikinnitusnumber ja selle laiendused |
0.11 |
|
|
3) |
Tüüp |
0.2 |
|
|
Variant |
|||
|
Versioon |
|||
|
4) |
Mark ja kaubanimi |
0.1 ja 0.2.1 |
|
|
5) |
Sõiduki interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood |
0.2.3.1 |
|
|
5a) |
Sõidutakistuse tüüpkonna või sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna tunnuskood |
0.2.3.4 0.2.3.5 |
|
|
6) |
Sõiduki tehasetähis |
0.10 |
|
|
7) |
Tüübikinnituse saanud sõiduki kategooria |
0.4 |
|
|
8) |
Registreeritud sõiduki kategooria |
Registreerimistunnistus |
|
|
9) |
Esmase registreerimise kuupäev |
Registreerimistunnistus |
|
|
9a) |
Tüübikinnituse puhul kasutatud sätetele vastav tunnus |
47 |
|
|
10) |
CO2-eriheide (g/km) |
49.4 kombineeritud või asjakohasel juhul kaalutud, kombineeritud |
|
|
11) |
Kütusekulu (l/100 km või m3/100 km või kg/100 km) |
49.4 kombineeritud või asjakohasel juhul kaalutud, kombineeritud |
|
|
12) |
Töökorras sõiduki mass (kg) |
13 |
|
|
13) |
Katsemass (kg) |
47.1.1 |
|
|
14) |
Kütuseliik |
26 |
|
|
Kütuse kasutusviis |
26.1 23 (akutoitega elektrisõidukite puhul) 23.1 (välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul) |
||
|
15) |
Elektrienergiakulu (Wh/km) |
Täiselektrisõiduk: 49.5.1 Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk: 49.5.2 |
|
|
16) |
Sõiduulatus ühe laadimisega (km) |
Täiselektrisõiduk: 49.5.1 Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk: 49.5.2 |
|
|
17) |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)e kood(id) |
49.3.1 |
|
|
18) |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud heite vähenemine (g CO2/km) |
49.3.2.2 |
|
|
▼M6 ————— |
|||
|
Juhttelje rööbe (telg 1) (mm)(3) |
30 |
||
|
Teise telje rööbe (telg 2) (mm)(3) |
30 |
||
|
20) |
Mootori töömaht (cm3) |
25 |
|
|
21) |
Maksimaalne kasulik võimsus (kW) |
27.1 ja 27.3 |
|
|
▼M6 ————— |
|||
|
(*1)
Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020). Märkused. (1) Komisjoni poolt CIRCABCis avaldatud loetelu. (2) Väikeseeria sõiduki riikliku tüübikinnituse (NSS) ja üksiksõiduki kinnituse (IVA) puhul esitatakse tootja ärinimi veerus „Tootja ärinimi“ ning veerus „Tootja ärinimi (ELi standardi järgi)“ esitatakse vastavalt tüübikinnituse liigile kas „AA-NSS“ või „AA-IVA“. (3) Kui sõiduki teljed on eri laiusega, tuleb teatada suurim teljelaius. ▼M6 ————— |
|||
III LISA
UUTE VÄIKESTE TARBESÕIDUKITE HEITE SEIRE JA SELLEKOHANE ARUANDLUS
A. Andmete kogumine uute väikeste tarbesõidukite kohta ja CO2-heite seire andmete kindlaksmääramine
1. Üksikasjalikud andmed
▼M3 —————
1.1a. Liikmesriikide aruandlus N1-kategooria sõidukina registreeritud sõidukite kohta
Liikmesriigid registreerivad iga kalendriaasta kohta oma territooriumil N1-kategooria sõidukina registreeritud iga uue komplektse või komplekteeritud väikese tarbesõiduki kohta järgmised üksikasjalikud andmed ja edastavad need komisjonile vastavalt artikli 7 lõikele 2, kasutades C osa 2.a jaos esitatud vormi:
|
1) |
tootja (komplekteeritud sõiduki puhul baassõiduki tootja); |
|
2) |
tüübikinnitusnumber ja selle laiendused; |
|
3) |
tüüp, variant ja versioon; |
|
4) |
mark ja võimaluse korral kaubanimi; |
|
5) |
sõiduki interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood; |
|
5a) |
Sõidutakistuse tüüpkonna või sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna tunnuskood; |
|
6) |
sõiduki tehasetähis; |
|
7) |
tüübikinnituse saanud sõiduki kategooria; |
|
7a) |
Komplektne või komplekteeritud sõiduk; |
|
8) |
registreeritud sõiduki kategooria; |
|
9) |
esmase registreerimise kuupäev; |
|
9a) |
Tüübikinnituse puhul kasutatud sätetele vastav tunnus; |
|
10) |
CO2-eriheide; |
|
11) |
kütusekulu; |
|
12) |
Töökorras komplektse või komplekteeritud sõiduki mass; |
|
12a) |
Komplekteeritud sõiduki puhul töökorras baassõiduki mass; |
|
13) |
katsemass; |
|
14) |
kütuseliik ja kütuse kasutusviis; |
|
15) |
elektrienergiakulu; |
|
16) |
sõiduulatus ühe laadimisega; |
|
17) |
ökoinnovatsioonilahendus(t)e kood(id); |
|
18) |
ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud CO2-heite vähenemine; |
▼M6 —————
|
20) |
mootori töömaht; |
|
21) |
maksimaalne kasulik võimsus; |
|
22) |
suurim tehniliselt lubatud täismass. |
▼M6 —————
|
1.2. |
N1-kategooria sõidukina registreeritud komplekteeritud sõidukid ▼M6 ————— ▼M3 ————— ▼M6 ————— 1.2.2. Tootjate aruandlus Iga uue komplekteeritud sõiduki kohta, millest liikmesriigid on punkti 1.1a kohaselt teatanud, esitab baassõiduki tootja komisjonile käesoleva punkti alapunktides a ja b kindlaks määratud andmed iga baassõiduki kohta, millel on sama valmistajatehase tähis kui komplekteeritud sõidukil. Andmed tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast seda, kui tootjale on teatatud esialgsed andmed vastavalt artikli 7 lõike 4 teisele lõigule.
a)
kui komplekteeritud sõiduk põhineb mittekomplektsel baassõidukil:
i)
valmistajatehase tähis;
ii)
►M6 sõiduki interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.2.6 kohaselt; ◄
iii)
punkti 1.2.4 kohased CO2 heite seireandmed; ▼M6 —————
vi)
seiremass, mis määratakse I lisa B osa punkti 4.1 kohaselt;
vii)
mittekomplektse töökorras baassõiduki mass. ▼M6 —————
b)
1.2.3. CO2 keskmise eriheite ja eriheite sihttaseme arvutamine Komisjon kasutab baassõiduki tootja poolt punkti 1.2.2 kohaselt esitatud andmeid, et arvutada keskmine CO2 eriheide ja eriheite sihttase selle kalendriaasta kohta, mil asjaomane komplekteeritud sõiduk registreeriti, välja arvatud juhul, kui on täidetud punktis 1.2.5 osutatud tingimused, sest sel juhul kasutatakse komplekteeritud sõiduki andmeid. Kui baassõiduki tootja ei esita punktis 1.2.2 osutatud andmeid, kasutatakse asjaomase komplekteeritud sõiduki kohta liikmesriikidelt punkti 1.1a kohaselt saadud CO2 eriheite ja töökorras sõiduki massi väärtust, et kindlaks määrata, kas sõiduk kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse, ning arvutada asjaomase baassõiduki tootja kohta keskmine CO2 eriheide ja eriheite sihttase. 1.2.4. CO2 heite seireväärtuse arvutamine mittekomplektsete baassõidukite puhul Tootja arvutab alates kalendriaastast 2020 iga mittekomplektse baassõiduki CO2 heite seireväärtused ÜRO eeskirja nr 154 lisa B7 punktides 3.2.3.2 või 3.2.4 osutatud interpolatsioonimeetodi kohaselt, kasutades sama meetodit, mida rakendati baassõiduki EÜ tüübikinnitusel seoses baassõiduki heitega, ja samu tähistusi, mis on kindlaks määratud kõnealustes punktides, välja arvatud järgmised erandid:
a)
Üksiksõiduki mass ÜRO eeskirja nr 154 lisa B7 punktis 3.2.3.2.2.1 või 3.2.4.1.1.1 osutatud mass TMind asendatakse baassõiduki vaikemassiga DMbase. Kui DMbase on väiksem kui interpolatsioonitüüpkonna väikseima näitajaga sõiduki katsemass (TML), asendatakse TMind suurusega TML. Kui DMbase on suurem kui interpolatsioonitüüpkonna suurima näitajaga sõiduki mass (TMH), asendatakse TMind suurusega TMH. DMbase arvutatakse valemiga: DMbase = MRObase × B0 + 25 kg + 0,28 × (TPMLM – MRObase × B0 – 25 kg), kus:
b)
Üksiksõiduki veeretakistus ÜRO eeskirja nr 154 lisa B7 punkti 3.2.3.2.2.2 või 3.2.4.1.1.2 kohaldamisel kasutatakse baassõiduki veeretakistust.
c)
Üksiksõiduki aerodünaamiline mõju Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda kuuluva mittekomplektse baassõiduki puhul kasutab tootja ÜRO eeskirja nr 154 lisa B7 punktis 3.2.4.1.1.3 osutatud suuruse Af,ind väärtuse kindlaksmääramiseks ühte järgmistest võimalustest:
i)
sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda esindava sõiduki lauppind (m2);
ii)
interpolatsioonitüüpkonna suurima ja väikseima näitajaga sõiduki lauppindade keskmine (m2);
iii)
kui interpolatsioonimeetodit ei kasutata, siis interpolatsioonitüüpkonna suurima näitajaga sõiduki lauppind (m2). Mittekomplektse baassõiduki puhul, mis ei kuulu sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda, võetakse ÜRO eeskirja nr 154 lisa B7 punktis 3.2.3.2.2.4 osutatud suuruse f2,ind väärtuseks üks järgmistest:
i)
kõnealuses punktis osutatud suuruste f2,L ja f2,H keskmine;
ii)
kõnealuses punktis osutatud suurus f2,H. 1.2.5. CO2 heite seireväärtuse esindavus Komisjon hindab igal aastal baassõiduki tootja poolt teatatud CO2 heite seireväärtuste keskmise esindavust võrreldes vastaval kalendriaastal registreeritud asjaomaste komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite keskmisega. Komisjon teatab baassõiduki tootjale, kui need väärtused lahknevad. Kui kahel järjestikusel kalendriaastal kummalgi aastal ilmneb lahknevus 4 % või üle selle, kasutab komisjon baassõiduki tootja või heiteühenduse järgmise kalendriaasta keskmise CO2 eriheite arvutamiseks komplekteeritud sõidukite CO2 eriheidete keskmist kõnealusel aastal. |
|
2. |
Punktis 1.1a osutatud üksikasjalikud andmed võetakse asjaomase väikese tarbesõiduki vastavustunnistuselt, kui C osa 2.a jaos ei ole märgitud teisiti. |
|
2a. |
Bensiinil ja veeldatud naftagaasil (LPG) või bensiinil ja surumaagaasil (CNG) töötavate kahekütuseliste sõidukite puhul, mille vastavustunnistusele on märgitud mõlema kütuseliigi CO2-eriheite väärtused, teatavad liikmesriigid väärtuse vastavalt kas LPG või CNG kohta. |
Bensiini ja etanoolkütust (E85) kasutavate segakütuseliste sõidukite puhul esitavad liikmesriigid CO2-eriheite väärtuse bensiini kohta.
|
3. |
Liikmesriigid määravad iga kalendriaasta kohta kindlaks järgmise:
a)
EÜ tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv;
b)
mitmeastmelise tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv (võimaluse korral);
c)
üksiksõiduki kinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv;
d)
väikeseeria sõiduki riikliku tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv. |
▼M6 —————
C. Andmete edastamise vormid
Liikmesriigid esitavad iga aasta kohta A osa punktides 1 ja 3 kirjeldatud teabe järgmisel vormil:
1. jagu
Koondseireandmed
|
Liikmesriik (1) |
|
|
Aasta |
|
|
EÜ tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv |
|
|
Üksiksõiduki kinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv |
|
|
Väikeseeria sõiduki, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnitust, uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv |
|
|
Mitmeastmelise tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv (kui on teada) |
|
|
(1)
Standardile ISO 3166 vastav kahekohaline liikmesriigi kood, välja arvatud Kreeka ja Ühendkuningriigi puhul, mille tähised on vastavalt „EL“ ja „UK“. |
|
▼M3 —————
2.a jagu
Üksikasjalikud seireandmed iga sõiduki kohta
|
►M6 Viide A osa punktile 1.1a ◄ |
Üksikasjalikud andmed iga registreeritud sõiduki kohta |
Andmeallikad Vastavustunnistus (rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa), kui ei ole märgitud teisiti |
|
|
1) |
Tootja ärinimi (ELi standardi järgi) (1) |
Komisjoni määratud nimi |
|
|
Tootja ärinimi (2) |
0.5 või mitmeastmelise tüübikinnitusega sõiduki puhul 0.5.1 (baassõiduki tootja nimi) |
||
|
2) |
Tüübikinnitusnumber ja selle laiendused |
0.11 |
|
|
3) |
Tüüp |
0.2 |
|
|
Variant |
|||
|
Versioon |
|||
|
4) |
Mark ja kaubanimi |
0.1 ja 0.2.1 |
|
|
5) |
Sõiduki interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood |
0.2.3.1 |
|
|
5a) |
Sõidutakistuse tüüpkonna või sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna tunnuskood |
0.2.3.4 0.2.3.5 |
|
|
6) |
Sõiduki tehasetähis |
0.10 |
|
|
7) |
Tüübikinnituse saanud sõiduki kategooria |
0.4 |
|
|
7a) |
Komplektne või komplekteeritud sõiduk |
0.4 |
|
|
8) |
Registreeritud sõiduki kategooria |
Registreerimistunnistus |
|
|
9) |
Esmase registreerimise kuupäev |
Registreerimistunnistus |
|
|
9a) |
Tüübikinnituse puhul kasutatud sätetele vastav tunnus |
47 |
|
|
10) |
CO2-eriheide (g/km) |
49.4 kombineeritud või asjakohasel juhul kaalutud, kombineeritud |
|
|
11) |
Kütusekulu (l/100 km või m3/100 km või kg/100 km) |
49.4 kombineeritud või asjakohasel juhul kaalutud, kombineeritud |
|
|
12) |
Töökorras komplektse või komplekteeritud sõiduki mass |
13 |
|
|
12a) |
Komplekteeritud sõiduki puhul töökorras baassõiduki mass |
14 |
|
|
13) |
Katsemass (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) (kg) |
47.1.1 |
|
|
14) |
Kütuseliik |
26 |
|
|
Kütuse kasutusviis |
26.1 23 (akutoitega elektrisõidukite puhul) 23.1 (välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul) |
||
|
15) |
Elektrienergiakulu (Wh/km) |
Täiselektrisõiduk: 49.5.1 Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk: 49.5.2 |
|
|
16) |
Sõiduulatus ühe laadimisega (km) |
Täiselektrisõiduk: 49.5.1 Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk: 49.5.2 |
|
|
17) |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)e kood(id) |
49.3.1 |
|
|
18) |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)est tingitud heite vähenemine (g CO2/km) |
49.3.2.2 |
|
|
▼M6 ————— |
|||
|
20) |
Mootori töömaht (cm3) |
25 |
|
|
21) |
Maksimaalne kasulik võimsus (kW) |
27.1 ja 27.3 |
|
|
22) |
Suurim tehniliselt lubatud täismass (TPMLM) |
16.1 |
|
|
▼M6 ————— |
|||
|
Märkused. (1) Komisjoni poolt CIRCABCis avaldatud loetelu. (2) Väikeseeria sõiduki riikliku tüübikinnituse (NSS) ja üksiksõiduki kinnituse (IVA) puhul esitatakse tootja ärinimi veerus „Tootja ärinimi“ ning veerus „Tootja ärinimi (ELi standardi järgi)“ esitatakse vastavalt tüübikinnituse liigile kas „AA-NSS“ või „AA-IVA“. (3) Kui sõiduki teljed on eri laiusega, tuleb teatada suurim teljelaius. ▼M6 ————— |
|||
IV LISA
KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUSED KOOS MUUDATUSTEGA
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009 |
(ELT L 140, 5.6.2009, lk 1) |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 397/2013 |
(ELT L 120, 1.5.2013, lk 4) |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 333/2014 |
(ELT L 103, 5.4.2014, lk 15) |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/6 |
(ELT L 3, 7.1.2015, lk 1) |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1502 |
(ELT L 221, 26.8.2017, lk 4) |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/649 |
(ELT L 108, 27.4.2018, lk 14) |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 510/2011 |
(ELT L 145, 31.5.2011, lk 1) |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 205/2012 |
(ELT L 72, 10.3.2012, lk 2) |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 253/2014 |
(ELT L 84, 20.3.2014, lk 38) |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 404/2014 |
(ELT L 121, 24.4.2014, lk 1) |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/748 |
(ELT L 113, 29.4.2017, lk 9) |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1499 |
(ELT L 219, 25.8.2017, lk 1) |
V LISA
VASTAVUSTABEL
|
Määrus (EÜ) nr 443/2009 |
Määrus (EL) nr 510/2011 |
Käesolev määrus |
|
Artikli 1 esimene lõik |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
|
Artikli 1 teine lõik |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 1 lõige 2 |
|
Artikli 1 kolmas lõik |
— |
Artikli 1 lõige 3 |
|
— |
— |
Artikli 1 lõige 4 |
|
— |
— |
Artikli 1 lõige 5 |
|
— |
— |
Artikli 1 lõige 6 |
|
— |
— |
Artikli 1 lõige 7 |
|
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 2 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 2 |
|
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 2 lõige 3 |
|
Artikli 2 lõige 4 |
Artikli 2 lõige 4 |
Artikli 2 lõige 4 |
|
Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa |
|
Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b |
Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b |
Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b |
|
— |
Artikli 3 lõike 1 punktid c, d ja e |
Artikli 3 lõike 1 punktid c, d ja e |
|
Artikli 3 lõike 1 punktid c ja d |
Artikli 3 lõike 1 punktid f ja g |
Artikli 3 lõike 1 punktid f ja g |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt f |
Artikli 3 lõike 1 punkt h |
Artikli 3 lõike 1 punkt h |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt e |
Artikli 3 lõike 1 punkt j |
Artikli 3 lõike 1 punkt i |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt g |
Artikli 3 lõike 1 punkt i |
Artikli 3 lõike 1 punkt j |
|
— |
— |
Artikli 3 lõike 1 punktid k, l ja m |
|
— |
Artikli 3 lõike 1 punkt k |
Artikli 3 lõike 1 punkt n |
|
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
|
Artikli 4 esimene lõik |
Artikli 4 esimene lõik |
Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa ja punktid a ning b |
|
— |
— |
Artikli 4 lõike 1 punkt c |
|
— |
Artikli 4 teine lõik |
Artikli 4 lõige 2 |
|
Artikli 4 teine lõik |
Artikli 4 kolmas lõik |
Artikli 4 lõige 3 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
— |
|
Artikkel 5a |
— |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
— |
|
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 6 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõike 2 punktid a, b ja c |
Artikli 7 lõike 2 punktid a, b ja c |
Artikli 6 lõike 2 punktid a, b ja c |
|
— |
— |
Artikli 6 lõike 2 punkt d |
|
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 3 |
|
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 6 lõige 4 |
|
Artikli 7 lõige 5 |
Artikli 7 lõige 5 |
Artikli 6 lõige 5 |
|
Artikli 7 lõige 6 |
Artikli 7 lõige 6 |
Artikli 6 lõige 6 |
|
Artikli 7 lõige 7 |
Artikli 7 lõige 7 |
Artikli 6 lõige 7 |
|
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
|
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 7 lõige 2 |
|
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 7 lõige 3 |
|
Artikli 8 lõike 4 esimene ja teine lõik |
Artikli 8 lõike 4 esimene ja teine lõik |
Artikli 7 lõike 4 esimene ja teine lõik |
|
Artikli 8 lõike 4 kolmas lõik |
Artikli 8 lõike 4 esimene lõik |
Artikli 7 lõike 4 kolmas lõik |
|
Artikli 8 lõike 5 esimene lõik |
Artikli 8 lõige 5 |
Artikli 7 lõike 5 esimene lõik |
|
Artikli 8 lõike 5 teine lõik |
Artikli 8 lõige 6 |
Artikli 7 lõike 5 teine lõik |
|
Artikli 8 lõige 6 |
Artikli 8 lõige 7 |
— |
|
Artikli 8 lõige 7 |
Artikli 8 lõige 8 |
Artikli 7 lõike 6 esimene lõik |
|
— |
— |
Artikli 7 lõike 6 teine lõik |
|
Artikli 8 lõige 8 |
— |
— |
|
Artikli 8 lõike 9 esimene lõik |
Artikli 8 lõike 9 esimene lõik |
Artikli 7 lõige 7 |
|
Artikli 8 lõike 9 teine lõik |
Artikli 8 lõike 9 teine lõik |
Artikli 7 lõige 8 |
|
— |
— |
Artikli 7 lõige 9 |
|
— |
— |
Artikli 7 lõige 10 |
|
— |
Artikli 8 lõige 10 |
Artikli 7 lõige 11 |
|
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
|
Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa |
Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa |
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu esimene osa |
|
Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt a |
Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt a |
— |
|
Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b |
Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b |
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu teine osa |
|
Artikli 9 lõike 2 teine lõik |
Artikli 9 lõike 2 teine lõik |
Artikli 8 lõike 2 teine lõik |
|
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 3 |
|
Artikli 9 lõige 4 |
Artikli 9 lõige 4 |
Artikli 8 lõige 4 |
|
Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa |
|
Artikli 10 lõike 1 punktid a–e |
Artikli 10 lõike 1 punktid a–e |
Artikli 9 lõike 1 punktid a–e |
|
— |
— |
Artikli 9 lõike 1 punkt f |
|
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 2 |
|
— |
— |
Artikli 9 lõige 3 |
|
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 1 |
|
Artikli 11 lõige 2 |
Artikli 11 lõige 2 |
Artikli 10 lõige 2 |
|
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 10 lõike 3 esimene lõik |
|
— |
— |
Artikli 10 lõike 3 teine lõik |
|
Artikli 11 lõike 4 esimene lõik |
— |
Artikli 10 lõike 4 esimene lõik |
|
Artikli 11 lõike 4 teise lõigu sissejuhatav osa |
— |
Artikli 10 lõike 4 teise lõigu sissejuhatav osa |
|
Artikli 11 lõike 4 teise lõigu punkt a |
— |
Artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkt a |
|
Artikli 11 lõike 4 teise lõigu punkt b |
— |
— |
|
Artikli 11 lõike 4 teise lõigu punkt c |
— |
Artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkt b |
|
— |
— |
Artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkt c |
|
Artikli 11 lõike 4 kolmas ja neljas lõik |
— |
Artikli 10 lõike 4 kolmas ja neljas lõik |
|
Artikli 11 lõige 5 |
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 10 lõige 5 |
|
Artikli 11 lõige 6 |
Artikli 11 lõige 5 |
Artikli 10 lõige 6 |
|
Artikli 11 lõige 7 |
Artikli 11 lõige 6 |
Artikli 10 lõige 7 |
|
Artikli 11 lõige 8 |
Artikli 11 lõige 7 |
Artikli 10 lõige 8 |
|
Artikli 11 lõige 9 |
Artikli 11 lõige 8 |
Artikli 10 lõige 9 |
|
Artikli 12 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 12 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 11 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 12 lõike 1 teine lõik |
— |
Artikli 11 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik |
Artikli 12 lõike 1 teine lõik |
Artikli 11 lõike 1 kolmas lõik |
|
— |
— |
Artikli 11 lõike 1 neljas lõik |
|
Artikli 12 lõige 2 |
Artikli 12 lõige 2 |
Artikli 11 lõike 2 sissejuhatav osa, punktid a, b ja c ning punkti d esimene osa |
|
— |
— |
Artikli 11 lõike 2 punkti d viimane osa |
|
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 11 lõige 3 |
|
Artikli 12 lõige 4 |
Artikli 12 lõige 4 |
Artikli 11 lõige 4 |
|
— |
— |
Artikkel 12 |
|
— |
— |
Artikkel 13 |
|
— |
— |
Artikli 12 lõige 4 |
|
Artikli 13 lõige 1 |
— |
— |
|
— |
Artikli 13 lõige 1 |
— |
|
— |
— |
Artikli 14 pealkiri |
|
— |
— |
Artikli 14 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |
|
Artikli 13 lõike 2 esimene ja teine lõik |
— |
Artikli 14 lõike 1 punkt a |
|
— |
Artikli 13 lõige 5 |
Artikli 14 lõike 1 punkt b |
|
|
|
Artikli 14 lõike 1 punktid c ja d |
|
Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik |
Artikli 13 lõige 5 |
Artikli 14 lõige 2 |
|
— |
— |
Artikli 15 lõige 1 |
|
— |
— |
Artikli 15 lõige 2 |
|
— |
— |
Artikli 15 lõige 3 |
|
— |
Artikli 13 lõige 2 |
— |
|
— |
— |
Artikli 15 lõike 4 esimene osa |
|
Artikli 13 lõige 3 |
Artikli 13 lõike 6 esimene lõik |
Artikli 15 lõike 4 teine osa |
|
— |
Artikli 13 lõige 4 |
— |
|
Artikli 13 lõige 4 |
Artikli 13 lõike 6 teine lõik |
— |
|
Artikli 13 lõige 5 |
— |
— |
|
Artikli 13 lõige 6 |
Artikli 13 lõige 3 |
— |
|
— |
— |
Artikli 15 lõige 5 |
|
— |
— |
Artikli 15 lõige 6 |
|
Artikli 13 lõike 7 esimene lõik |
Artikli 13 lõike 6 kolmas lõik |
Artikli 15 lõige 7 |
|
Artikli 13 lõike 7 teine lõik |
Artikli 13 lõike 6 neljas lõik |
Artikli 15 lõige 8 |
|
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 16 lõige 1 |
|
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 16 lõige 2 |
|
Artikli 14 lõige 3 |
Artikli 14 lõige 2a |
Artikli 16 lõige 3 |
|
Artikli 14a lõige 1 |
Artikli 15 lõige 3 |
Artikli 17 lõige 1 |
|
Artikli 14a lõige 2 |
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 17 lõige 2 |
|
Artikli 14a lõige 3 |
Artikkel 16 |
Artikli 17 lõige 3 |
|
Artikli 14a lõige 4 |
Artikli 15 lõige 2 |
Artikli 17 lõige 4 |
|
Artikli 14a lõige 5 |
Artikkel 17 |
Artikli 17 lõige 5 |
|
Artikkel 15 |
— |
— |
|
— |
— |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 16 |
Artikkel 18 |
Artikkel 19 |
|
I lisa |
— |
I lisa A osa punktid 1–5 |
|
— |
— |
I lisa A osa punkt 6 |
|
— |
I lisa |
I lisa B osa punktid 1–5 |
|
— |
— |
I lisa B osa punkt 6 |
|
II lisa A osa |
— |
II lisa A osa |
|
II lisa B osa |
— |
— |
|
II lisa C osa |
— |
II lisa B osa |
|
— |
II lisa |
III lisa |
|
— |
— |
IV lisa |
|
— |
— |
V lisa |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
( 2 ) Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/392, milles käsitletakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite andmete seiret ja esitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631 ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 1014/2010, (EL) nr 293/2012, (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 (ELT L 77, 5.3.2021, lk 8).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
( 6 ) Heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute sõiduautode pargis 2017. aastal arvutatakse 2017. aastal registreeritud uute heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarvu ja samal aastal registreeritud uute sõiduautode koguarvu jagatisena.