This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02019L0878-20201228
Directive (EU) 2019/878 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2019 amending Directive 2013/36/EU as regards exempted entities, financial holding companies, mixed financial holding companies, remuneration, supervisory measures and powers and capital conservation measures (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02019L0878 — ET — 28.12.2020 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (ELT L 150 7.6.2019, lk 253) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/338, 16. veebruar 2021, |
L 68 |
14 |
26.2.2021 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/878,
20. mai 2019,
millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Direktiivi 2013/36/EL muutmine
Direktiivi 2013/36/EL muudetakse järgmiselt.
Artikli 2 lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:
Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:
investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimused niivõrd, kuivõrd see on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( *1 );
keskpangad;
postižiiroasutused;
Taanis „Eksport Kredit Fonden“, „Eksport Kredit Fonden A/S“, „Danmarks Skibskredit A/S“ ja „KommuneKredit“;
Saksamaal „Kreditanstalt für Wiederaufbau“, „'Landwirtschaftliche Rentenbank“, „Bremer Aufbau-Bank GmbH“, „Hamburgische Investitions- und Förderbank“, „Investitionsbank Berlin“, „Investitionsbank des Landes Brandenburg“, „Investitionsbank Schleswig-Holstein“, „Investitions- und Förderbank Niedersachsen – NBank“, „Investitions- und Strukturbank Rheinland-Pfalz“, „Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank“, „LfA Förderbank Bayern“, „NRW.BANK“, „Saarländische Investitionskreditbank AG“, „Sächsische Aufbaubank – Förderbank“, „Thüringer Aufbaubank“, ettevõtjad, keda seaduse „Wohnungsgemeinnützigkeitsgesetz“ alusel käsitatakse osana riiklikust elamumajanduspoliitikast ja kelle peamine tegevusvaldkond ei ole pangandustegevus, ning ettevõtjad, keda kõnealuse seaduse alusel käsitatakse mittetulunduslike elamumajanduse ettevõtjatena;
Eestis „hoiu-laenuühistud“, mis on hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt tunnustatavad ühistud;
Iirimaal Strategic Banking Corporation of Ireland, krediidikassad ja vastastikuse abistamise ühingud;
Kreekas „Ταμείο Παρακαταθηκών και Δανείων“ (Tamio Parakatathikon kai Danion);
Hispaanias „Instituto de Crédito Oficial“;
Prantsusmaal „Caisse des dépôts et consignations“;
Horvaatias „kreditne unije“ ja „Hrvatska banka za obnovu i razvitak“;
Itaalias „Cassa depositi e prestiti“;
Lätis „krājaizdevu sabiedrības“, ettevõtjad, keda „krājaizdevu sabiedrību likums“ seaduse alusel käsitatakse ühistutena, kes osutavad finantsteenuseid üksnes oma liikmetele;
Leedus „kredito unijos“, välja arvatud „centrinės kredito unijos“;
Ungaris „MFB Magyar Fejlesztési Bank Zártkörűen Működő Részvénytársaság“ ja „Magyar Export-Import Bank Zártkörűen Működő Részvénytársaság“;
Maltal „The Malta Development Bank“;
Madalmaades „Netherlandse Investeringsbank voor Ontwikkelingslanden NV“, „NV Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij“, „NV Limburgs Instituut voor Ontwikkeling en Financiering“, „Ontwikkelingsmaatschappij Oost-Nederland NV“ ja „kredietunies“;
Austrias ettevõtjad, keda käsitatakse üldistes huvides tegutsevate elamumajandusettevõtjatena, ja „Österreichische Kontrollbank AG“;
Poolas „Spółdzielcze Kasy Oszczędnościowo – Kredytowe“ ja „Bank Gospodarstwa Krajowego“;
Portugalis 1. jaanuaril 1986 olemas olnud „Caixas Económicas“, välja arvatud need, mis on asutatud osaühingutena, ja „Caixa Económica Montepio Geral“;
Sloveenias „SID-Slovenska izvozna in razvojna banka, d.d. Ljubljana“;
Soomes „Teollisen yhteistyön rahasto Oy/Fonden för industriellt samarbete AB“ ja „Finnvera Oyj/Finnvera Abp“;
Rootsis „Svenska Skeppshypotekskassan“;
Ühendkuningriigis „National Savings and Investments (NS&I)“, „CDC Group plc“, „Agricultural Mortgage Corporation Ltd“, „Crown Agents for overseas governments and administrations“, krediidikassad ja munitsipaalpangad.
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:
„60) |
„kriisilahendusasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *2 ) artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus; |
61) |
„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 133 määratletud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja; |
62) |
„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 134 määratletud kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja; |
63) |
„konsolideerimisgrupp“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 138 määratletud konsolideerimisgrupp; |
64) |
„kolmanda riigi konsolideerimisgrupp“ – konsolideerimisgrupp, mille emaettevõtja asub kolmandas riigis.“ |
65) |
„sooneutraalne tasustamispoliitika“ – tasustamispoliitika, mille aluseks on mees- ja naistöötajatele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine. |
lisatakse järgmine lõige:
Selleks et tagada käesolevas direktiivis või määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete või järelevalvevolituste kohaldamine konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva direktiiviga või nimetatud määrusega, hõlmavad terminid „ ►C1 finantsinstitutsioon ◄ “, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C1 finantsinstitutsioon ◄ “, „ELis emaettevõtjana tegutsev ►C1 finantsinstitutsioon ◄ “ ja „emaettevõtja“ ka järgmist:
finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kellele on antud heakskiit kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 21a;
määratud ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ , keda kontrollib ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui asjaomase emaettevõtja suhtes ei ole kohaldatav käesoleva direktiivi artikli 21a lõike 4 kohane heakskiitmine, ning
finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad või käesoleva direktiivi artikli 21a lõike 6 punkti d kohaselt määratud ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ .“
Artikli 4 lõige 8 asendatakse järgmisega:
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
lõikes 2 asendatakse punktid a ja b järgmisega:
teave, mis krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevale asutusele, sealhulgas artikliga 10 ette nähtud tegevuskava, organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimiskord;
artikli 14 kohaselt olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete, või selliste aktsionäride ja liikmete puudumisel, kahekümne kõige suurema osalusega aktsionäri või liikme suhtes kohaldatavad nõuded, ning“;
lisatakse järgmine lõige:
Artiklisse 9 lisatakse järgmised lõiked:
Artikkel 10 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 10
Tegevuskava, organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimise korraldus
Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:
Artikli 18 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) ei täida enam määruse (EL) nr 575/2013 III, IV või VI osas, välja arvatud artiklites 92a ja 92b, sätestatud või käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a või artikli 105 alusel kehtestatud usaldatavusnõudeid või kui on põhjust arvata, et ta ei suuda täita kohustusi võlausaldajate ees, eelkõige ei suuda tagada talle hoiustajate poolt usaldatud varade turvalisust;“.
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 21a
Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmine
Lõike 1 kohaldamisel esitavad selles lõikes osutatud finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ ja liikmesriigi, kus see ettevõtja on asutatud, pädevale asutusele, kui see asutus ei ole sama asutus, kes teostab konsolideeritud järelevalvet, järgmise teabe:
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, nimetades selgelt oma tütarettevõtjad ja vajaduse korral emaettevõtjad ja iga konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse asukoha ja tegevuse liigi;
teave vähemalt kahe finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat sisuliselt juhtiva isiku nimetamise kohta ja artiklis 121 sätestatud juhtide sobivust käsitlevatele nõuetele vastamise kohta;
teave artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele vastamise kohta seoses aktsionäride ja liikmetega, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on krediidiasutus;
konsolideerimisgrupi sisestruktuur ja ülesannete jaotus;
muu teave, mis võib olla vajalik käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud hindamise läbiviimiseks.
Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmine toimub samaaegselt artiklis 22 osutatud hindamisega, koordineerib selle artikli kohaldamise seisukohast pädev asutus vajaduse korral tegevuse ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusega ◄ ja selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, kui see ei ole sama asutus. ►C1 Sellisel juhul peatatakse artikli 22 lõike 2 teises lõigus osutatud hindamisperiood vähemalt 20 tööpäevaks, kuni käesolevas artiklis sätestatud menetlus on lõpule viidud. ◄
Käesoleva artikli kohaselt võib finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale anda heakskiidu üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
konsolideerimisgrupisisene sisekord ja ülesannete jaotus on piisavad käesoleva direktiivi ja määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete täitmiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel ning eelkõige toimivad need:
kõigi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate tegevuse koordineerimiseks, muu hulgas vajaduse korral tänu nõuetekohasele ülesannete jaotusele tütarettevõtjate vahel;
konsolideerimisgrupisiseste konfliktide ärahoidmiseks või haldamiseks ja
emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjast segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgruppi hõlmavate meetmete elluviimiseks kogu konsolideerimisgrupis;
selle konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, mille osaks finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on, ei takista ega piira muul viisil tõhusa järelevalve teostamist tütarettevõtjast ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtjast ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ üle seoses individuaalsete, konsolideeritud või vajaduse korral allkonsolideeritud kohustustega, mis on nendele kehtestatud. Selle kriteeriumi hindamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja positsioon mitmetasandilises konsolideerimisgrupis;
aktsiate omamise struktuur ja
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja roll konsolideerimisgrupis;
artiklis 14 sätestatud kriteeriumid ja artiklis 121 sätestatud nõuded on täidetud.
Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja käesoleva artikli kohane heakskiitmine ei ole nõutav, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
finantsvaldusettevõtja peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates või peamine tegevus on segafinantsvaldusettevõtja korral osaluse hoidmine tütarettevõtjates seoses ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ või finantseerimisasutustega;
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis kooskõlas kriisilahenduse strateegiaga, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus vastavalt direktiivile 2014/59/EL;
tütarettevõtjast krediidiasutus on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks;
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tegele konsolideerimisgruppi või selle ►C1 finantsinstitutsioonist ◄ või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavate juhtimisalaste, tegevusalaste ja finantsotsuste tegemisega;
konsolideerimisgrupi tõhusa konsolideeritud alusel teostatava järelevalve puhul ei esine takistusi.
Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes ei ole käesoleva lõike kohaselt kohaldatav heakskiitmise nõue, ei jää konsolideerimisgrupi konsolideerimisraamistikust välja, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013.
Esimeses lõigus osutatud järelevalvemeetmed võivad hõlmata järgmist:
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omatava tütarettevõtjast ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ aktsiate või osadega seotud hääleõiguse kasutamise peatamine;
finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või juhtorgani liikmetele või juhtidele artiklite 65–72 kohaselt tehtav ettekirjutus või määratav karistus;
finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale korralduse või suunise andmine ►C1 finantsinstitutsioonist ◄ tütarettevõtjas omatava osaluse aktsionäridele või osanikele üleandmiseks;
muu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ määramine konsolideerimisgrupis ajutiselt vastutavaks käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete täitmise tagamise eest konsolideeritud alusel;
aktsionäridele või osanikele väljamaksete või intressimaksete tegemise piiramine või keelamine;
nõudmise esitamine finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale loobuda osalusest ►C1 finantsinstitutsioonis ◄ või teises finantssektori ettevõtjas või vähendada osalust sellises üksuses;
nõudmise esitamine finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale esitada kava nõuete taas täitmise viivitamatuks saavutamiseks.
See ühine otsus tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja seda tuleb põhjendada. ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab ühise otsuse finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale.
Kui kokkulepet ei saavutata, jätab ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ või selle liikmesriigi pädev asutus, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, otsuse tegemata ja edastab asja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19 Euroopa Pangandusjärelevalvele. ►C1 Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumisest. ◄ Asjaomased pädevad asutused võtavad vastu ühise otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast kahe kuu möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.
Heakskiidu andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse igal juhul kuue kuu jooksul taotluse saamisest. Keeldumisega võivad vajaduse korral kaasneda lõikes 6 osutatud meetmed.
Artikkel 21b
ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja
Pädev asutus võib lõikes 1 osutatud ►C1 finantsinstitutsioonil ◄ lubada omada kahte ELis vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, kui ta teeb kindlaks, et üheainsa ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamine:
oleks vastuolus tegevuste eraldatuse kohustusliku nõudega, mis on kehtestatud selle kolmanda riigi õigusnormidega või järelevalvet tegeva asutuse poolt, kus asub kolmanda riigi konsolideerimisgrupi põhiemaettevõtja peakontor, või
muudaks kriisilahenduskõlblikkuse vähem tõhusaks kui kahe ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja puhul lähtuvalt hinnangust, mille on andnud ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja pädev kriisilahendusasutus.
Kui ükski käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ►C1 finantsinstitutsioon ◄ ei ole krediidiasutus või kui seoses investeerimistegevusega tuleb teise ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja asutada, et täita kohustuslik nõue, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, võib erandina käesoleva lõike esimesest lõigust vastavalt kas ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja või teine ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja olla direktiivi 2014/65/EL artikli 5 lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL.
Käesoleva artikli kohaldamisel on kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuvate varade koguväärtus järgmiste varade summa:
käesoleva direktiivi, direktiivi 2014/65/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ( *4 ) kohaselt liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga filiaali vara koguväärtus.
Pädevad asutused esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele järgmise teabe iga nende jurisdiktsioonis tegutseva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kohta:
kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate järelevalve alla kuuluvate ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ nimed ja vara koguväärtus;
käesoleva direktiivi, direktiivi 2014/65/EL või määruse (EL) nr 600/2014 kohaselt selles liikmesriigis tegevusloa saanud filiaalide nimed ja vara koguväärtus ning tegevusalad, milleks nad on loa saanud;
selles liikmesriigis loodud iga ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja nimi ja liik, nagu on osutatud lõikes 3, ning selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi nimi, millesse ta kuulub.
Pädevad asutused tagavad, et iga nende jurisdiktsiooni kuuluv kolmanda riigi konsolideerimisgrupi ►C1 finantsinstitutsioon ◄ vastab ühele järgmistest tingimustest:
tal on ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja;
ta on ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja;
ta on ainus selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuv ►C1 finantsinstitutsioon ◄ või
ta kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, mille varade koguväärtus liidus on väiksem kui 40 miljardit eurot.
Komisjon vaatab 30. detsembriks 2026 pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist käesolevas artiklis ►C1 finantsinstitutsioonidele ◄ kehtestatud nõuded läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:
kas käesolevas artiklis sätestatud nõuded toimivad, on vajalikud ja proportsionaalsed ja kas muud meetmed oleksid sobivamad;
kas käesolevas artiklis ►C1 finantsinstitutsioonidele ◄ kehtestatud nõudeid tuleks muuta, et kajastada parimaid rahvusvahelisi tavasid.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab hiljemalt 28. juuniks 2021 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande kolmandate riikide filiaalide kohtlemise kohta liikmesriikide asjakohaste õigusaktide alusel. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:
kas ja millises ulatuses erinevad liikmesriigiti nende õigusaktide kohased kolmandate riikide filiaalide üle teostatava järelevalve tavad;
kas kolmandate riikide filiaalide erinev kohtlemine võib põhjustada õiguslikku arbitraaži;
kas kolmandate riikide filiaale käsitlevat liikmesriikide korda oleks vaja rohkem ühtlustada ja kas see oleks asjakohane, eelkõige seoses oluliste kolmandate riikide filiaalidega.
Komisjon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve soovituste alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, kui see on asjakohane.
Artikli 23 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) kavandatava omandamise tulemusel krediidiasutuse majandustegevust juhtima asuva juhtorgani iga liikme maine, teadmised, oskused ja kogemused, nagu on sätestatud artikli 91 lõikes 1;“.
Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:
lisatakse järgmine lõige:
Liikmesriigid nõuavad kolmandas riigis peakontorit omavate krediidiasutuste filiaalidelt, et nad esitaksid vähemalt üks kord aastas pädevatele asutustele järgmise teabe:
kogu nende vara, mis vastab selles liikmesriigis tegevusloa saanud filiaali tegevusele;
teave filiaalile kättesaadava likviidse vara kohta, eriti sellise likviidse vara kättesaadavuse kohta, mis on liikmesriikide vääringutes;
filiaali käsutuses olevad omavahendid;
filiaali hoiustajate jaoks kehtiv hoiuste tagamise kord;
riskijuhtimise kord;
juhtimise korraldus, kaasa arvatud filiaali tegevuses võtmekohtadel olevad isikud;
filiaali hõlmavad finantsseisundi taastamise kavad ja
kogu muu teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et võimaldada põhjalikult jälgida filiaali tegevust.“;
lõige 2 asendatakse järgmisega:
Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet järgmisest:
kõik filiaalide tegevusload, mis on antud kolmandas riigis peakontorit omavatele krediidiasutustele ja kõik nende tegevuslubade edasised muudatused;
kolmandas riigis paiknevate peakontoritega krediidiasutuste tegevusloa saanud filiaalide varade ja kohustuste kogu vara korrapäraste aruannete alusel;
selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi nimi, millesse tegevusloa saanud filiaal kuulub.
Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi filiaalide loetelu, märkides ära liikmesriigid, kus neil on tegevusluba.“;
lisatakse järgmine lõige:
Euroopa Pangandusjärelevalve hõlbustab käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel pädevate asutuste vahelist koostööd, kaasa arvatud selleks, et kontrollida, kas artikli 21b lõikes 4 osutatud piirmäär on saavutatud.“
Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:
punkt g asendatakse järgmisega:
„g) asutused, kes vastutavad järelevalve eest selle üle, kuidas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( *5 ) artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 osutatud kohustatud isikud täidavad kõnealuse direktiivi nõudeid, ja rahapesu andmebürood;
lisatakse järgmine punkt:
„h) pangandusgrupi struktuurilist eraldatust käsitlevate õigusnormide kohaldamise eest vastutavad pädevad asutused või organid.“;
Artikli 57 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 58a
Teabe edastamine rahvusvahelistele organisatsioonidele
Olenemata artikli 53 lõikest 1 ja artiklist 54 võivad pädevad asutused käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 esitatud tingimuste täitmise korral edastada teatavat teavet järgmistele üksustele või jagada nendega teatavat teavet:
Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank finantssektori hindamisprogrammi tarbeks läbi viidavate hindamiste jaoks;
Rahvusvaheliste Arvelduste Pank kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks;
finantsstabiilsuse nõukogu tema järelevalvefunktsiooni täitmiseks.
Pädevad asutused võivad konfidentsiaalset teavet jagada üksnes asjaomase organisatsiooni sõnaselge taotluse alusel, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:
taotlus on nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse taotleva organisatsiooni poolt kooskõlas tema põhikirjajärgsete volitustega täidetavaid konkreetseid ülesandeid;
taotlus on taotletava teabe olemuse, ulatuse ja vormingu ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne;
taotletav teave on rangelt vajalik taotleva organisatsiooni konkreetsete ülesannete täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgsete ülesannete jaoks;
teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega;
teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed artikli 53 lõikes 1 osutatud nõuetega.
Artikli 63 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad nõuda esimeses lõigus osutatud isiku asendamist, kui see isik rikub oma kohustusi, mis tulenevad esimesest lõigust.“
Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:
lõige 1 asendatakse järgmisega:
lisatakse järgmine lõige:
Artikli 66 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„e) heakskiidu taotlemata jätmine, rikkudes artiklit 21a, või kõnealuse artikli muu nõude rikkumine.“
Artikli 67 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„q) emaettevõtjana tegutsev ►C1 finantsinstitutsioon ◄ , emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja ei võta meetmeid, mis võivad olla nõutavad, et tagada kooskõla määruse (EL) nr 575/2013 III, IV, VI või VII osas sätestatud või käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a või artikli 105 kohaselt kehtestatud usaldatavusnõuetega konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel.“
Artikkel 74 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 74
Sisejuhtimine ning maksevõime taastamise kavad ja kriisilahenduskavad
Esimeses lõigus osutatud tasustamispoliitika ja -tavad peavad olema sooneutraalsed.
Euroopa Pangandusjärelevalve annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ sooneutraalse tasustamispoliitika kohta.
Kahe aasta jooksul pärast teises lõigus nimetatud suuniste avaldamist koostab Euroopa Pangandusjärelevalve pädevate asutuste kogutud teabe põhjal aruande sooneutraalse tasustamispoliitika kohaldamise kohta ►C1 finantsinstitutsioonides ◄ .“
Artikli 75 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Artikkel 84 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 84
Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised, et täpsustada kriteeriume järgmiste jaoks:
►C1 finantsinstitutsiooni ◄ sisesüsteemis lõikes 1 osutatud riskide hindamine;
►C1 finantsinstitutsioonide ◄ poolt lõikes 1 osutatud riskide väljaselgitamine, juhtimine ja maandamine;
►C1 finantsinstitutsioonide ◄ poolt lõikes 2 osutatud riskide hindamine ja jälgimine;
selle kindlaksmääramine, millised lõike 1 kohaldamise eesmärgil ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ poolt rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, nagu on osutatud lõikes 3.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused suunised hiljemalt 28. juuniks 2020.“
Artikli 85 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Artikli 88 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid tagavad, et andmed juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele antud laenude kohta on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavad.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „seotud isik“:
juhtorgani liikme abikaasat või registreeritud partnerit vastavalt liikmesriigi õigusele, lapsi ja vanemaid;
äriüksust, milles juhtorgani liikmel või tema punktis a osutatud lähedasel pereliikmel on oluline osalus suuruses 10 % või rohkem kõnealuse ettevõtte kapitalist või hääleõigustest, või milles sellistel isikutel on oluline mõju või milles sellised isikud töötavad juhtival kohal või on juhtorgani liikmed.“
Artiklisse 89 lisatakse järgmine lõige:
Komisjon esitab 30. juuniks 2021 Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustusjärelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega peetud konsultatsioonide põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesolevas lõikes osutatud hinnangu kohta ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.“
Artiklit 91 muudetakse järgmiselt:
lõige 1 asendatakse järgmisega:
Kui juhtorgani liikmed ei täida käesoleva lõike nõudeid, on pädevatel asutustel õigus sellised liikmed juhtorganist kõrvaldada. Eelkõige kontrollivad pädevad asutused, kas käesolevas lõikes sätestatud nõuded on endiselt täidetud, kui neil on piisavalt alust kahtlustada, et kõnealuses ►C1 finantsinstitutsioonis ◄ on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või vastav katse või on selleks olemas suurenenud risk.“;
lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:
lõikesse 12 lisatakse järgmine punkt:
„f) lõike 1 teises lõigus osutatud volituste sidus kohaldamine.“
Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:
lõige 1 jäetakse välja;
lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid tagavad, et kogu töötasu, sealhulgas palka ja vabatahtlikke pensionimakseid hõlmava poliitika kehtestamisel töötajate eri kategooriatele, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili, ja selle poliitika kohaldamisel järgivad ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi nõudeid viisil, mis vastab nende suurusele, sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele.“;
lisatakse järgmine lõige:
Lõike 2 kohaldamise eesmärgil kuuluvad töötajate kategooriatesse, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili, vähemalt:
kõik juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmed;
töötajad, kellel on juhtimisvastutus seoses ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ kontrollifunktsioonidega või oluliste äriüksustega;
töötajad, kes said eelmisel majandusaastal suurt töötasu, kui täidetud on järgmised tingimused:
töötaja töötasu on 500 000 eurot või rohkem ning see on võrdne punktis a osutatud finantsinstitutsiooni juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete keskmise töötasuga või sellest suurem;
töötaja töötab olulises äriüksuses ja tema kutsealane tegevus mõjutab märkimisväärselt asjaomase äriüksuse riskiprofiili.“
Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:
lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
punkti l alapunkt i asendatakse järgmisega:
punkt m asendatakse järgmisega:
„m) oluline osa, ja igal juhul vähemalt 40 % töö muutuvtasu komponendist, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on vähemalt neli kuni viis aastat ja viidud nõuetekohaselt kooskõlla äriühingu laadi ja riskidega ning kõnealuse töötaja tegevusega. Oma suuruse, sisemise korralduse ning oma tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse tõttu oluliste ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete puhul peaks edasilükkamise periood olema vähemalt viis aastat.
Edasilükkamiskriteeriumide alusel väljamakstavaid töötasusid ei saada enne kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid. Juhul kui töö muutuvtasu komponent on eriti suur, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast. Edasilükkamise pikkus kehtestatakse vastavalt majandustsüklile, äri olemusele, selle riskidele ning kõnealuse töötaja tegevusele;“
lõige 2 asendatakse järgmisega:
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. märtsiks 2014.
Selleks et teha kindlaks töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili, nagu on osutatud artikli 92 lõikes 3, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:
juhtimisvastutus ja kontrollifunktsioonid;
oluline äriüksus ja märkimisväärne mõju asjaomase äriüksuse riskiprofiilile ning
muud töötajate kategooriad, kellele ei ole artikli 92 lõikes 3 sõnaselgelt osutatud ja kelle ametialane tegevus mõjutab ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili nimetatud lõikes osutatud töötajate kategooriate tegevusega võrreldaval määral.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;
lisatakse järgmised lõiked:
Erandina lõikest 1 ei kohaldata kõnealuse lõike punktides l ja m ning punkti o teises lõigus sätestatud nõudeid järgmiste suhtes:
►C1 finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 määratletud suur ►C1 finantsinstitutsioon ◄ ning mille varade väärtus on keskmisel ja individuaalsel alusel kooskõlas käesoleva direktiiviga ja määrusega (EL) nr 575/2013 jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul vähem kui 5 miljardit eurot;
töötaja, kelle aastane muutuvtasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle töötaja aastasest kogutöötasust.
Erandina lõike 3 punktist a võib liikmesriik selles osutatud ülempiiri vähendada või suurendada, tingimusel et:
►C1 finantsinstitutsioon ◄ , kelle puhul liikmesriik käesolevat sätet kasutab, ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 määratletud suur ►C1 finantsinstitutsioon ◄ ning et ülempiiri suurendamise korral:
vastab ►C1 finantsinstitutsioon ◄ määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 145 alapunktides c, d ja e sätestatud kriteeriumidele ning
ülempiir ei ületa 15 miljardit eurot;
on asjakohane ülempiiri kooskõlas käesoleva lõikega muuta, võttes arvesse ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, selle sisemist korraldust või asjakohasel juhul selle konsolideerimisgrupi tunnuseid, kuhu ta kuulub.
Artiklit 97 muudetakse järgmiselt:
lõike 1 punkt b jäetakse välja;
lõikes 4 lisatakse järgmine lõik:
„Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tegemisel kohaldavad pädevad asutused proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas artikli 143 lõike 1 punkti c kohaselt avaldatud kriteeriumidega.“;
lisatakse järgmine lõige:
Kui pädevad asutused kasutavad käesoleva lõike alusel selliseid kohandatud metoodikaid, teatavad nad sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib järelevalvetavasid ja annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada, kuidas sarnaseid riskiprofiile käesoleva lõike kohaldamisel hinnatakse, ning et tagada sarnastele ►C1 finantsinstitutsioonidele ◄ kohandatud metoodikate sidus ja proportsionaalne kohaldamine kogu liidus.“;
lisatakse järgmine lõige:
Artiklit 98 muudetakse järgmiselt:
lõike 1 punkt j jäetakse välja;
lõige 5 asendatakse järgmisega:
Järelevalvevolitusi teostatakse vähemalt järgmistel juhtudel:
kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite majanduslik väärtus, nagu on osutatud artikli 84 lõikes 1, langeb rohkem kui 15 % tema esimese taseme omavahenditest, tingituna intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis;
kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ netointressitulu, nagu on osutatud artikli 84 lõikes 1, väheneb märkimisväärselt tingituna intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis.
Olenemata teisest lõigust ei ole pädevatel asutustel kohustust järelevalvevolitusi teostada, kui nad käesolevas lõikes osutatud läbivaatamise ja hindamise alusel leiavad, et ►C1 finantsinstitutsioon ◄ juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski piisavalt ega ole kõnealusele riskile ülemäära avatud.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab mõiste „järelevalvevolitused“ artikli 104 lõikes 1 osutatud volitusi või volitusi täpsustada muid modelleerimise ja parameetrite eeldusi kui need, mille on kindlaks määranud Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt käesoleva artikli lõike 5a punktile b ning mida ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ peavad võtma arvesse oma omavahendite majandusliku väärtuse arvutamisel artikli 84 lõike 1 alusel.“;
lisatakse järgmine lõige:
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 5 kohaldamisel järgmist:
lõike 5 teise lõigu punktis a osutatud kuus järelevalvealast šokistsenaariumi ja lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud kaks järelevalvealast šokistsenaariumi, mida kohaldatakse iga valuuta intressimäärade suhtes;
rahvusvaheliselt kokku lepitud usaldatavusstandardeid silmas pidades, ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused (välja arvatud käitumuslikud eeldused), mida ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ võtavad arvesse lõike 5 teise lõigu punktis a osutatud omavahendite majandusliku väärtuse arvutamisel ning mis piirduvad alljärgnevaga:
►C1 finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali käsitlus;
►C1 finantsinstitutsiooni ◄ varadest, kohustustest ja bilansivälistest kirjetest tulenevate intressimääratundlike rahavoogude arvestamine, koosseis ja diskonteerimine, sealhulgas kaubanduslike marginaalide ja muude riskimarginaalikomponentide käsitlus;
dünaamiliste või staatiliste bilansimudelite kasutamine ning sellest tulenev amortiseeritud ja tähtajale lähenevate riskipositsioonide käsitlus;
rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid silmas pidades ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused (välja arvatud käitumuslikud eeldused), mida ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ peavad võtma arvesse lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud netointressitulu arvutustes ning mis piirduvad alljärgnevaga:
►C1 finantsinstitutsiooni ◄ varadest, kohustustest ja bilansivälistest kirjetest tulenevate intressimääratundlike rahavoogude arvestamine ja koosseis, sealhulgas kaubanduslike marginaalide ja muude riskimarginaalikomponentide käsitlus;
dünaamiliste või staatiliste bilansimudelite kasutamine ning sellest tulenev amortiseeritud ja tähtajale lähenevate riskipositsioonide käsitlus;
periood, mille jooksul tulevast netointressitulu mõõdetakse;
millal on tegemist lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud „märkimisväärse vähenemisega“.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;
lisatakse järgmine lõige:
Esimese lõigu kohaldamisel hõlmab Euroopa Pangandusjärelevalve hindamine vähemalt järgmist:
keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste riskide ja üleminekuriskide ühtse määratluse väljatöötamine; viimati nimetatud koosnevad riskidest, mis on seotud vara väärtuse vähenemisega regulatiivsete muudatuste tõttu;
selliste asjakohaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide väljatöötamine, mille abil hinnata keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ finantsstabiilsusele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis; need kriteeriumid hõlmavad stressitestimise protsesse ja stsenaariumide analüüse, et hinnata keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju erineva raskusastmega stsenaariumide korral;
►C1 finantsinstitutsioonide ◄ poolt keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tuvastamiseks, hindamiseks ja ohjamiseks rakendatavad korrad, protsessid, mehhanismid ja strateegiad;
analüüsimeetodid ja -vahendid, et hinnata keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ laenu- ja finantsvahendustegevusele.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab tuvastatud asjaolude kohta komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 28. juuniks 2021.
Selle aruande tulemuste põhjal võib Euroopa Pangandusjärelevalve asjakohasel juhul anda kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide ühetaolise lisamise kohta pädevate asutuste teostatavasse järelevalvealasesse läbivaatamis- ja hindamisprotsessi.“
Artikli 99 lõike 2 punkt b jäetakse välja.
Artikkel 103 jäetakse välja.
Artiklit 104 muudetakse järgmiselt:
lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
Käesoleva direktiivi artikli 97, artikli 98 lõigete 4 ja 5, artikli 101 lõike 4 ja artikli 102 ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused:
õigus nõuda käesoleva direktiivi artiklis 104a sätestatud tingimustel ►C1 finantsinstitutsioonilt ◄ täiendavaid omavahendeid lisaks määruses (EL) nr 575/2013 nõutule;
õigus nõuda kooskõlas artiklitega 73 ja 74 rakendatud korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;
õigus nõuda, et ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ esitaksid kava käesolevast direktiivist ja määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevatele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamiseks ja kehtestaksid tähtaja selle rakendamiseks ning teeksid kavasse parandused seoses kava ulatuse ja tähtajaga;
õigus nõuda, et ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldaksid konkreetset eraldiste moodustamise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;
õigus nõuda ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist, sealhulgas edasiantud tegevuses;
õigus nõuda, et ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;
õigus nõuda, et ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;
õigus kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus omavahendite, likviidsuse ja finantsvõimenduse kohta;
õigus kohaldada konkreetseid likviidsusnõudeid, sealhulgas õigus piirata varade ja kohustuste lõpptähtaegade lahknevust;
õigus nõuda täiendavat avalikustamist.
Artiklite 97–102 kohaldamisel loetakse igasugust lisateavet, mida võidakse ►C1 finantsinstitutsioonidelt ◄ nõuda, dubleerivaks, kui sama või sisuliselt sama teavet on pädevale asutusele mõnel muul viisil juba esitatud või mida võidakse pädevale asutusele esitada.
Pädev asutus ei nõua ►C1 finantsinstitutsioonilt ◄ aruandluses lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varasemalt saanud erinevas vormingus või erineva täpsusega ning kui sellisest erinevast vormingust või täpsusest hoolimata saab pädev asutus tuletada teabe, millel on samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus kui teabel, mille oleks saanud tuletada muul viisil aruandluses esitatud lisateabe põhjal.“;
lõige 3 jäetakse välja.
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 104a
Täiendavate omavahendite nõue
Pädevad asutused kohaldavad artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõuet siis, kui nad on artiklite 97 ja 101 kohaste läbivaatamistega tuvastanud, et konkreetne ►C1 finantsinstitutsioon ◄ on ühes järgmistest olukordadest:
►C1 finantsinstitutsioon ◄ on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud, nagu on määratletud käesoleva artikli lõikes 2, määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( *7 ) 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega;
►C1 finantsinstitutsioon ◄ ei vasta käesoleva direktiivi artiklites 73 ja 74 või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 sätestatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad tagamaks, et kõnealuseid nõudeid saab mõistliku aja jooksul täita;
artikli 98 lõikes 4 osutatud kohandusi ei loeta piisavaks, et võimaldada ►C1 finantsinstitutsioonil ◄ normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
artikli 101 lõike 4 kohasel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisavad omavahendite nõuded;
►C1 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat taset, et täita kooskõlas artikli 104b lõikega 3 antud suunis;
►C1 finantsinstitutsiooni ◄ muu konkreetne olukord, mis pädeva asutuse arvates põhjustab olulisi järelevalveprobleeme.
Pädevad asutused kohaldavad artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõudeid ainult selleks, et katta ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ riskid, mis tulenevad nende tegevusest, sealhulgas riskid, mis kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiilile.
Esimese lõigu kohaldamisel hindavad pädevad asutused konkreetse ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili arvesse võttes riske, millele asjaomane ►C1 finantsinstitutsioon ◄ on avatud, sealhulgas:
►C1 finantsinstitutsioonipõhiseid ◄ riske või selliste riskide elemente, mis on määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud;
►C1 finantsinstitutsioonipõhiseid ◄ riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
Niivõrd, kuivõrd riskide või riskielementide suhtes kohaldatakse üleminekukorda või käesolevas direktiivis või määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud ajutiselt kohaldatavaid varasemalt kehtinud nõudeid, ei peeta neid riskideks või selliste riskide elementideks, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
Esimese lõigu kohaldamisel katab piisavaks peetav kapital kõik riskid või riskide elemendid, mis on käesoleva lõike teises lõigus sätestatud hindamise kohaselt tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega.
Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski võib lugeda oluliseks vähemalt artikli 98 lõikes 5 osutatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused jõuavad läbivaatamise ja hindamise käigus järeldusele, et ►C1 finantsinstitutsioon ◄ juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski asjakohaselt ega ole kõnealusele riskile ülemäära avatud.
Kui nõutakse täiendavaid omavahendeid, et käsitleda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, määravad pädevad asutused kindlaks käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt nõutava täiendavate omavahendite taseme, milleks on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning määruse (EL) nr 575/2013 III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.
Finantsinstitutsioon täidab artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele:
vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega;
vähemalt kolm neljandikku punktis a osutatud esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid.
Finantsinstitutsioon täidab artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude esimese taseme omavahenditega.
Erandina esimesest ja teisest lõigust võivad pädevad asutused nõuda, et finantsinstitutsioon täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik ja võttes arvesse asjaomase finantsinstitutsiooni konkreetset olukorda.
Pädevate asutuste poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud, käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded;
kombineeritud puhvri nõue;
käesoleva direktiivi artikli 104b lõikes 3 osutatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse risk.
Pädevate asutuste poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski käsitlemiseks kehtestatud, käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a osutatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue;
käesoleva direktiivi artikli 104b lõikes 3 osutatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb ülemäärase finantsvõimenduse riske.
Artikkel 104b
Täiendavate omavahendite suunis
Sellise läbivaatamise alusel määravad pädevad asutused iga ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ puhul kindlaks omavahendite üldise taseme, mida nad peavad piisavaks.
Täiendavate omavahendite alane suunis käsitleb omavahendeid, mis ületavad vastavalt kas määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osaga, määruse (EL) 2017/2402 2. peatükiga, käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktiga a ja artikli 128 punktiga 6 või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 1a nõutud omavahendite asjakohast summat, mida on vaja pädevate asutuste poolt vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 piisavaks peetava omavahendite üldise taseme saavutamiseks.
Muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 esitatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded;
pädevate asutuste poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud, käesoleva direktiivi artiklis 104a osutatud nõue ja kombineeritud puhvri nõue.
Ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks käesoleva kooskõlas artikli lõikega 3 esitatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet, ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks pädevate asutuste poolt kehtestatud, käesoleva direktiivi artiklis 104a sätestatud nõuet ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a osutatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet.
Artikkel 104c
Koostöö kriisilahendusasutustega
Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid kriisilahendusasutusi ►C1 finantsinstitutsioonidele ◄ artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõudest ning artikli 104b lõike 3 kohasest täiendavate omavahendite alasest suunisest ►C1 finantsinstitutsioonidele ◄ .
Artikli 105 punkt d jäetakse välja.
Artikli 108 lõige 3 jäetakse välja.
Artiklit 109 muudetakse järgmiselt:
lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
lisatakse järgmised lõiked:
Artiklites 92, 94 ja 95 sätestatud tasustamisnõudeid ei kohaldata konsolideeritud alusel ühegi järgmise suhtes:
liidus asutatud tütarettevõtjad, kui nende suhtes kohaldatakse konkreetseid tasustamisnõudeid kooskõlas liidu muude õigusaktidega;
kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjad, kui nende suhtes kohaldataks konkreetseid tasustamisnõudeid kooskõlas liidu muude õigusaktidega, kui nad oleksid asutatud liidus.
Et hoida ära artiklite 92, 94 ja 95 sätetest kõrvalehoidmist, tagavad liikmesriigid erandina käesoleva artikli lõikest 4 artiklites 92, 94 ja 95 sätestatud nõuete kohaldamise nende tütarettevõtjate töötajate suhtes, kelle suhtes ei kohaldata käesolevat direktiivi individuaalselt, kui:
tütarettevõtja on kas varahaldusettevõtja või direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2, 3, 4, 6 ja 7 loetletud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja ning
need töötajad on volitatud täitma ametialaseid ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ riskiprofiilile või äritegevusele.
Artikkel 111 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 111
►C1 Konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ määramine
Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ning ükski selle tütarettevõtja ei ole krediidiasutus, teostab konsolideeritud järelevalvet see pädev asutus, kes teostab selle liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu üle järelevalvet individuaalselt.
Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ning vähemalt üks selle tütarettevõtjatest on krediidiasutus, teostab konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse pädev asutus või, mitme krediidiasutuse korral, suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus.
Kui kahel või rohkemal liidus tegevusloa saanud ►C1 finantsinstitutsioonil ◄ on sama emaettevõtja, kes on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet:
krediidiasutuse pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis on ainult üks krediidiasutus;
suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis on mitu krediidiasutust, või
suurima kogubilansi mahuga investeerimisühingu pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis ei ole ühtegi krediidiasutust.
Erandina lõike 3 punktist c, kui pädev asutus teostab järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe investeerimisühingu üle, on ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ see pädev asutus, kes teostab järelevalvet individuaalselt ühe või mitme investeerimisühingu üle, kelle kogubilanss kokku on konsolideerimisgrupis kõige suurem.
Artikkel 113 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 113
Ühisotsused ►C1 finantsinstitutsioonipõhiste ◄ usaldatavusnõuete kohta
►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja ELis emaettevõtjana tegutseva ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühise otsuseni järgmise suhtes:
artiklite 73 ja 97 kohaldamine, et teha kindlaks ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ konsolideerimisgrupi konsolideeritud omavahendite adekvaatsus seoses selle finantsseisundi ja riskiprofiiliga ning omavahendite nõutav tase artikli 104 lõike 1 punkti a kohaldamisel nii ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ konsolideerimisgrupi iga üksuse suhtes kui ka konsolideeritud alusel;
meetmed, millega käsitletakse olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt artiklile 86 ning seoses vajadusega ►C1 finantsinstitutsioonipõhiste ◄ likviidsusnõuete järele vastavalt artiklile 105;
iga täiendavate omavahendite alane suunis, nagu on osutatud artikli 104b lõikes 3.
Lõikes 1 osutatud ühisele otsusele jõutakse järgmiselt:
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühises otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ka tütarettevõtjate riskihindamist, mille asjaomased pädevad asutused on teostanud artiklite 73, 97, 104a ja 104b kohaselt.
Lõike 1 punktides a ja b osutatud ühiseid otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse dokumentides, mille ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab ELis emaettevõtjana tegutsevale ►C1 finantsinstitutsioonile ◄ . Lahkarvamuse korral konsulteerib ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ mõne teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel Euroopa Pangandusjärelevalvega. ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ võib konsulteerida Euroopa Pangandusjärelevalvega omal algatusel.
ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad asjaomased pädevad asutused teevad otsuse käesoleva direktiivi artiklite 73, 86 ja 97 ning artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta individuaalsel või allkonsolideeritud alusel pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ esitatud seisukohti ja reservatsioone. Kui mõni asjaomane pädev asutus on enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist pöördunud kõnealuses küsimuses Euroopa Pangandusjärelevalve poole vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, lükkavad pädevad asutused oma otsuse tegemise edasi ja ootavad ära otsuse, mille Euroopa Pangandusjärelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt, ning teevad seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemikke käsitatakse lepitusperioodidena kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumisest. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.
Otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse eraldi dokumendis ning nendes võetakse arvesse riskihindamist ning muude pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul. ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele asutustele ja ELis emaettevõtjana tegutsevale ►C1 finantsinstitutsioonile ◄ .
Kui konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalvega, kaaluvad kõik pädevad asutused tema nõuannet ning põhjendavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tehtud otsust ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude korral juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev asutus esitab ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse ajakohastada otsust artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta. Sellistel erandlikel asjaoludel võib ajakohastamise küsimuse lahendada ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ ja taotluse esitanud pädeva asutuse vahel kahepoolselt.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab selle rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“
Artiklisse 115 lisatakse järgmine lõige:
Artiklit 116 muudetakse järgmiselt:
lisatakse järgmine lõige:
lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:
„Selle liikmesriigi pädev asutus, kus on asutatud kooskõlas artikliga 21a heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, võib osaleda asjaomase järelevalvekolleegiumi tegevuses.“
Artiklisse 117 lisatakse järgmised lõiked:
Euroopa Pangandusjärelevalve võib aidata pädevaid asutusi erimeelsuste korral seoses järelevalve koordineerimisega käesoleva artikli alusel omal algatusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.
Artikli 119 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Artikli 120 lõige 2 asendatakse järgmisega:
Artikli 125 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Kui käesoleva direktiivi artikli 111 alusel on asutus, kes teostab konsolideeritud järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, muu kui kooskõlas direktiivi 2002/87/EÜ artikliga 10 kindlaks määratud koordinaator, teevad ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja koordinaator koostööd käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel konsolideeritud alusel. Tõhusa koostöö hõlbustamiseks ja sisseseadmiseks näevad ►C1 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja koordinaator ette kirjaliku kooskõlastus- ja koostöökorra.“
Artikli 128 esimese lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:
„ ►C1 Finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse käesoleva artikli esimese lõigu punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuete, käesoleva direktiivi artikli 104a kohaselt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete ja käesoleva direktiivi artikli 104b lõike 3 alusel muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks esitatud suunise täitmiseks.
►C1 Finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse mõne oma kombineeritud puhvri nõude elemendi täitmiseks, et täita kombineeritud puhvri nõude muid kohaldatavaid elemente.
►C1 Finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse käesoleva artikli esimese lõigu punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 92b ning direktiivi 2014/59/EL artiklites 45c ja 45d sätestatud nõuete riskipõhiseid komponente.“
Artiklid 129 ja 130 asendatakse järgmistega:
„Artikkel 129
Nõue säilitada kapitali säilitamise puhver
Otsus esimeses lõigus osutatud erandi kohaldamise kohta peab olema igakülgselt põhjendatud, sisaldama selgitust, miks erand ei ohusta liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust, ning sisaldama nõuetest vabastatavate väikeste ja keskmise suurusega investeerimisühingute täpset määratlust.
Liikmesriigid, kes otsustavad esimeses lõigus osutatud erandit kohaldada, teatavad sellest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teated viivitamata komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning asjaomaste liikmesriikide pädevatele ja määratud asutustele.
Artikkel 130
Nõue säilitada ►C1 finantsinstitutsioonipõhine ◄ vastutsükliline kapitalipuhver
Otsus esimeses lõigus osutatud erandi kohaldamise kohta peab olema igakülgselt põhjendatud, sisaldama selgitust, miks erand ei ohusta liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust, ning sisaldama nõuetest vabastatavate väikeste ja keskmise suurusega investeerimisühingute täpset määratlust.
Liikmesriigid, kes otsustavad esimeses lõigus osutatud erandit kohaldada, teatavad sellest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teated viivitamata komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning asjaomaste liikmesriikide pädevatele ja määratud asutustele.
Artiklit 131 muudetakse järgmiselt:
lõige 1 asendatakse järgmisega:
Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on üks järgmistest:
konsolideerimisgrupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev ►C1 finantsinstitutsioon ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; või
Muu süsteemselt oluline ettevõtja võib olla kas ►C1 finantsinstitutsioon ◄ või konsolideerimisgrupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev ►C1 finantsinstitutsioon ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C1 finantsinstitutsioon ◄ , liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja.“;
lisatakse järgmine lõige:
Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate täiendav kindlaksmääramise metoodika põhineb järgmistel kategooriatel:
käesoleva artikli lõike 2 punktides a–d osutatud kategooriad;
konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevus osalevates liikmesriikides, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( *9 ) artiklis 4.
Igale kategooriale antakse võrdne kaal ning see koosneb mõõdetavatest näitajatest. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud kategooriate puhul kasutatakse samu näitajaid kui lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud vastavad näitajad.
Täiendava kindlaksmääramise metoodikaga saadakse täiendav üldine punktisumma lõikes 1 osutatud iga hinnatud üksuse kohta ning selle põhjal võivad pädevad või määratud asutused võtta ühe lõike 10 punktis c osutatud meetmetest.
lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist hiljemalt 1. jaanuariks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suunised kriteeriumide kohta, mille alusel määrata kindlaks käesoleva lõike kohaldamise tingimused seoses muude süsteemselt oluliste ettevõtjate hindamisega. Suunistes võetakse arvesse riigisiseste süsteemselt oluliste ettevõtjate rahvusvahelist raamistikku ning liidus ja liikmesriigis kehtivaid eripärasid.
Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist esitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonile 31. detsembriks 2020 aruande muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade ülesehituse ja kalibreerimise asjakohase metoodika kohta.“;
lõige 5 asendatakse järgmisega:
lisatakse järgmine lõige:
Kuue nädala jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teate saamist esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu komisjonile arvamuse selle kohta, kas muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit peetakse asjakohaseks. Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti esitada komisjonile arvamuse puhvri kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 34 lõikega 1.
Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt lõikes 7 osutatud teate esitamist komisjonile võtab komisjon, võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangut ning juhul, kui ta leiab, et muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvril ei ole ebaproportsionaalselt negatiivset mõju teiste liikmesriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või liidu finantssüsteemile kui tervikule ja see ei kujuta endast ega tekita takistust siseturu nõuetekohasele toimimisele, vastu õigusakti, millega antakse pädevale asutusele või määratud asutusele luba kavandatud meede vastu võtta.“;
lõike 7 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
lõige 8 asendatakse järgmisega:
Ilma et see piiraks artikli 133 ja käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, siis juhul, kui muu süsteemselt oluline ettevõtja on sellise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja või muu süsteemselt olulise ettevõtja tütarettevõtja, mis on ►C1 finantsinstitutsioon ◄ või konsolideerimisgrupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev ►C1 finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes kohaldatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit konsolideeritud alusel, ei ületa kõnealuse muu süsteemselt olulise ettevõtja suhtes individuaalselt või allkonsolideeritud alusel kohaldatav puhver järgmistest väärtustest väiksemat:
konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri kõrgema määra ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist 1 % summa; ning
3 % määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist või määr, mida komisjon on lubanud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldada kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5a.“;
lõiked 9 ja 10 asendatakse järgmisega:
Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 9 kohaldamist ning kasutades lõikes 9 osutatud alakategooriaid ja neid piiritlevaid punktisummasid, võib pädev asutus või määratud asutus usaldusväärse järelevalvealase otsuse tegemisel:
paigutada globaalse süsteemselt olulise ettevõtja madalamast alakategooriast ümber kõrgemasse alakategooriasse;
paigutada lõikes 1 osutatud üksuse, mille lõikes 2 osutatud üldine punktisumma on madalaima alakategooria alampiiri tähistavast punktisummast madalam, kõnealusesse madalaimasse alakategooriasse või kõrgemasse alakategooriasse, määrates selle kindlaks kui globaalse süsteemselt olulise ettevõtja;
võttes arvesse ühtset kriisilahenduskorda, paigutada globaalse süsteemselt olulise ettevõtja lõikes 2a osutatud täiendava üldise punktisumma alusel kõrgemast alakategooriast ümber madalamasse alakategooriasse.“;
lõige 11 jäetakse välja;
lõige 12 asendatakse järgmisega:
Pädev asutus või määratud asutus vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaks määramise ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja paigutamise vastavasse alakategooriasse ning teavitab tulemustest asjaomast süsteemselt olulist ettevõtjat ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kes edastab need tulemused viivitamata komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele. Pädev asutus või määratud asutus avalikustab kindlaksmääratud süsteemselt oluliste ettevõtjate ajakohastatud loetelu ning alakategooria, millesse iga kindlaksmääratud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on paigutatud.“;
lõige 13 jäetakse välja;
lõiked 14 ja 15 asendatakse järgmisega:
Kui artikli 133 lõike 10, 11 või 12 kohaldamiseks arvutatud süsteemse riski puhvri määra ning sama ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määra või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määra summa on suurem kui 5 %, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 5a sätestatud menetlust.“;
lõiked 16 ja 17 jäetakse välja;
lõige 18 asendatakse järgmisega:
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“
Artikkel 132 jäetakse välja.
Artiklid 133 ja 134 asendatakse järgmistega:
„Artikkel 133
Nõue säilitada süsteemse riski puhver
►C1 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad süsteemse riski puhvri järgmiselt:
kus
BSR = süsteemse riski puhver
rT = ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ koguriskipositsiooni suhtes kohaldatava puhvri määr;
ET = ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3;
i = indeks, mis tähistab lõikes 5 osutatud riskipositsioonide alamrühma;
ri = riskipositsioonide alamrühma i riskipositsiooni summa suhtes kohaldatava puhvri määr ning
Ei = ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooni summa riskipositsioonide alamrühma i puhul, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3.
Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmise suhtes:
kõik riskipositsioonid liikmesriigis, kes kõnealuse puhvri kehtestab;
järgmised valdkondlikud riskipositsioonid, mis on võetud liikmesriigis, kes kõnealuse puhvri kehtestab:
kõik jaenõuded füüsiliste isikute vastu, mis on tagatud elamukinnisvaraga;
kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga;
kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, välja arvatud need, millele on osutatud alapunktis ii;
kõik nõuded füüsiliste isikute vastu, välja arvatud need, millele on osutatud alapunktis i;
kõik need riskipositsioonid muudes liikmesriikides, mille suhtes kohaldatakse lõikeid 12 ja 15;
käesoleva lõike punktis b osutatud valdkondlikud riskipositsioonid, mis asuvad muudes liikmesriikides, ainult selleks, et võimaldada muu liikmesriigi kehtestatud puhvri määra tunnustamist kooskõlas artikliga 134;
riskipositsioonid kolmandates riikides;
kõigi punktis b määratletud positsioonide alamrühmad.
Pädev asutus või määratud asutus järgib süsteemse riski puhvri säilitamise nõudmisel järgmist:
süsteemse riski puhvril ei ole ebaproportsionaalselt negatiivset mõju teiste liikmesriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või liidu finantssüsteemile kui tervikule ja see ei kujuta endast ega tekita takistust siseturu nõuetekohasele toimimisele;
pädev asutus või määratud asutus vaatab süsteemse riski puhvri vähemalt iga kahe aasta tagant läbi;
süsteemse riski puhvrit ei kasutata artiklitega 130 ja 131 hõlmatud riskide käsitlemiseks.
Kui ►C1 finantsinstitutsioon ◄ , mille suhtes on kohaldatav üks või mitu süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises liikmesriigis, teavitab pädev asutus või määratud asutus samuti kõnealuse liikmesriigi asutusi.
Kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse riskipositsioonide suhtes kolmandates riikides, teavitab vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab need teated viivitamata asjaomaste kolmandate riikide järelevalveasutustele.
Teadetes sätestatakse üksikasjalikult:
makrotasandi või süsteemseid usaldatavusnõuetega seotud riske liikmesriigis;
põhjuseid, miks makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide või süsteemsete riskide ulatus ohustab liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust, põhjendades süsteemse riski puhvri määra;
põhjendust, miks süsteemse riski puhvrit peetakse riskide maandamise seisukohast tõenäoliselt tõhusaks ja proportsionaalseks;
hinnangut süsteemse riski puhvri poolt siseturule avaldatavate tõenäoliste positiivsete või negatiivsete mõjude kohta liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal;
süsteemse riski puhvri määra või määrasid, mille vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus kavatseb kehtestada, ja riskipositsioone, mille suhtes sellist määra või selliseid määrasid kohaldatakse, ning ►C1 finantsinstitutsioone ◄ , kelle suhtes neid määrasid kohaldatakse;
kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, siis põhjendust, miks asutuse arvates ei dubleeri süsteemse riski puhver artiklis 131 sätestatud muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri toimimist.
Kui süsteemse riski puhvri määra kehtestamise otsuse tulemusel varasemalt kehtestatud puhvri määr või määrad vähenevad või jäävad samaks, järgib vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus ainult käesolevat lõiget.
Käesoleva lõike kohaldamisel ei arvestata teise liikmesriigi poolt kooskõlas artikliga 134 kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist 3 %-lise ülempiiri hulka.
Kui komisjoni arvamus on negatiivne, järgib kõnealuse süsteemse riski puhvri kehtestanud liikmesriigi vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus nimetatud arvamust või põhjendab, miks ta seda ei tee.
Kui ►C1 finantsinstitutsioon ◄ , mille suhtes on kohaldatav üks või mitu süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises liikmesriigis, taotleb pädev asutus või määratud asutus lõike 9 kohaselt esitatud teates komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust.
Komisjon ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad kumbki oma soovituse kuue nädala jooksul pärast teate saamist.
Kui tütarettevõtja ja emaettevõtja asutused ei jõua asjaomase ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kohaldatava süsteemse riski puhvri määra või määrade suhtes kokkuleppele ning kui nii komisjon kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud negatiivse soovituse, võib vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve poole ja taotleda selle abi kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Otsus kõnealuste riskipositsioonide suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise kohta peatatakse, kuni Euroopa Pangandusjärelevalve on teinud otsuse.
Kuue nädala jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 9 osutatud teate saamist esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu komisjonile arvamuse selle kohta, kas süsteemse riski puhvrit peetakse asjakohaseks. Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti esitada komisjonile arvamuse kõnealuse süsteemse riski puhvri kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 34 lõikega 1.
Kolme kuu jooksul pärast lõikes 9 osutatud teate saamist võtab komisjon, võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangut ning juhul kui ta leiab, et süsteemse riski puhvri määral või määradel ei ole ebaproportsionaalselt negatiivset mõju teiste liikmesriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või liidu finantssüsteemile kui tervikule ning see ei kujuta endast ega tekita takistust siseturu nõuetekohasele toimimisele, vastu õigusakti, millega antakse vastavalt kas pädevale asutusele või määratud asutusele luba kavandatud meede vastu võtta.
Iga vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus teavitab ühe või mitme süsteemse riski puhvri määra kehtestamisest või taaskehtestamisest asjaomasel veebisaidil. Avaldatakse vähemalt järgmine teave:
süsteemse riski puhvri määr või määrad;
►C1 finantsinstitutsioonid ◄ , mille suhtes süsteemse riski puhvrit kohaldatakse;
riskipositsioonid, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kohaldatakse;
süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus;
kuupäev, millest alates peavad ►C1 finantsinstitutsioonid ◄ hakkama kehtestatud või taaskehtestatud süsteemse riski puhvrit kohaldama; ning
riikide nimed, milles võetud riskipositsioone tunnustatakse süsteemse riski puhvris.
Kui selle teabe avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust, jäetakse esimese lõigu punktis d nõutav teave avaldamata.
Kui väljamaksete piirangute kohaldamine ei too asjaomase süsteemse riski seisukohast kaasa ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite piisavat suurenemist, võivad pädevad asutused võtta lisameetmeid kooskõlas artikliga 64.
Artikkel 134
Süsteemse riski puhvri määra tunnustamine
Artiklit 136 muudetakse järgmiselt:
lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
lõige 7 asendatakse järgmisega:
Iga määratud asutus avaldab kord kvartalis oma veebisaidil vähemalt järgmise teabe:
kohaldatav vastutsüklilise puhvri määr;
laenude suhe SKPsse ja selle kõrvalekaldumine pikaajalisest suundumusest;
puhvri alusnäitaja, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2;
puhvri määra põhjendus;
kui punktis e osutatud kuupäev on varasem kui 12 kuud alates käesoleva lõike kohasest avaldamisest, esitatakse viide erandlikele asjaoludele, mis põhjendavad lühemat kohaldamistähtaega;
kui puhvri määra vähendatakse, esitatakse orienteeruv ajavahemik, mille jooksul puhvri määra eeldatavalt ei suurendata, koos selle ajavahemiku põhjendusega.
Määratud asutused võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kooskõlastada kõnealuse avaldamise ajastust.
Määratud asutused teatavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastutsüklilise puhvri määra igast muutusest ning esitavad esimese lõigu punktides a–g osutatud nõutava teabe. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldab oma veebisaidil kõik teavitatud vastutsüklilise puhvri määrad ja seonduva teabe.“
Artikli 141 lõiked 1–6 asendatakse järgmisega:
Esimese lõigu kohaldamisel ei tohi ►C1 finantsinstitutsioon ◄ enne asjaomaste väljamaksete maksimumsumma arvutamist teha ühtki järgmistest toimingutest:
teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid;
võtta kohustust maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus maksta võeti ajal, mil finantsinstitutsioon ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet, või
teha väljamakseid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.
Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab järgmist:
vahekasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvestatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingutest,
millele liidetakse
majandusaasta kasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvestatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingutest,
millest lahutatakse
maksusummad, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud kasumeid välja ei makstaks.
Tegur määratakse kindlaks järgmiselt:
tegur on 0, kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuet ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsendina nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (see tähendab madalaimasse) kvartiili;
tegur on 0,2, kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuet ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsendina nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;
tegur on 0,4, kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsendina nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;
tegur on 0,6, kui finantsinstitutsiooni säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuet ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsendina nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (see tähendab kõrgeimasse) kvartiili.
Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:
kus:
Qnon asjaomase kvartiili ordinaalarv.“
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 141a
Kombineeritud puhvri nõude täitmata jätmine
►C1 Finantsinstitutsioon ◄ loetakse artikli 141 kohaldamisel kombineeritud puhvri nõuet mittetäitnuks, kui tema omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki nõudeid, mis on sätestatud:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a, ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b, ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c, ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet.
Artikkel 141b
Väljamaksete piirangud finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata jätmise korral
Esimese lõigu kohaldamisel ei tohi ►C1 finantsinstitutsioon ◄ enne asjaomaste väljamaksete maksimumsumma arvutamist teha ühtki järgmistest toimingutest:
teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid;
võtta kohustust maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus maksta võeti ajal, mil finantsinstitutsioon ei täitnud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, või
teha väljamakseid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.
Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab järgmist:
vahekasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvestatakse maha mis tahes kasumi väljamaksed või mis tahes maksed, mis on seotud käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingutega,
millele liidetakse
majandusaasta kasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvestatakse maha mis tahes kasumi väljamaksed või mis tahes maksed, mis on seotud käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingutega,
millest lahutatakse
maksusummad, mis kuuluksid tasumisele, kui säilitataks käesoleva lõike punktides a ja b osutatud elemendid.
Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt:
tegur on 0, kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme omavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaseid nõudeid, kui käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 429 lõike 4 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad finantsvõimenduse määra puhvri nõude esimesse (see tähendab madalaimasse) kvartiili;
tegur on 0,2, kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme omavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaseid nõudeid, kui käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 429 lõike 4 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad finantsvõimenduse määra puhvri nõude teise kvartiili;
tegur on 0,4, kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme omavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaseid nõudeid, kui käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 429 lõike 4 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad finantsvõimenduse määra puhvri nõude kolmandasse kvartiili;
tegur on 0,6, kui ►C1 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme omavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaseid nõudeid, kui käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 429 lõike 4 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad finantsvõimenduse määra puhvri nõude neljandasse (see tähendab kõrgeimasse) kvartiili.
Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse finantsvõimenduse määra puhvri nõude puhul järgmiselt:
kus
Qnon asjaomase kvartiili ordinaalarv.
Artikkel 141c
Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata jätmine
►C1 Finantsinstitutsioon ◄ loetakse käesoleva direktiivi artikli 141b kohaldamisel finantsvõimenduse määra puhvri nõuet mittetäitnuks, kui tal ei ole esimese taseme omavahendeid summas, mida on vaja, et samal ajal täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a sätestatud nõuet ning kõnealuse määruse artikli 92 lõike 1 punktis d ja käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud nõuet, kui käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski.“
Artikli 142 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Artikli 143 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) üldkriteeriumid ja meetodid, mida nad artiklis 97 osutatud läbivaatamisel ja hindamisel kasutavad, sealhulgas kriteeriumid artikli 97 lõikes 4 osutatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks;“.
Artikkel 146 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 146
Rakendusaktid
Artikli 147 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt kehtestatakse rakendusmeetmed, millega muudetakse artikliga 12 ja IV jaotisega ette nähtud algkapitali suurust vastavalt suundumustele majandus- ja rahandusvaldkonnas, rakendusaktiga.“
Artikli 159 järele lisatakse järgmine peatükk:
„1a. PEATÜKK
Finantsvaldusettevõtjaid ja segafinantsvaldusettevõtjaid käsitlevad üleminekusätted
Artikkel 159a
Finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate heakskiitmist käsitlevad üleminekusätted
Emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad ja emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad, kes on juba asutatud 27. juunil 2019, taotlevad heakskiitmist artikli 21a alusel 28. juuniks 2021. Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei taotle heakskiitmist 28. juuniks 2021, võetakse asjakohaseid meetmeid artikli 21a lõike 6 alusel.
Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodil on pädevatel asutustel kõik vajalikud järelevalvevolitused, mis on neile antud käesoleva direktiiviga seoses konsolideeritud järelevalve teostamisega finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate üle, kelle suhtes kohaldatakse artikli 21a kohast heakskiitmist.“
Artiklisse 161 lisatakse järgmine lõige:
Artikkel 2
Ülevõtmine
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 28. detsembriks 2020 meetmed, mis on vajalikud
käesoleva direktiivi sätete järgimiseks, kuivõrd need puudutavad krediidiasutusi;
käesoleva direktiivi artikli 1 lõigete 1 ja 9 järgimiseks direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõigete 5 ja 6 ning artikli 21b osas, kuivõrd need puudutavad finantsinstitutsioone.
Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 29. detsembrist 2020. Sätteid, mida on vaja, et täita käesoleva direktiivi artikli 1 punktis 21 ja punkti 29 alapunktides a, b ja c sätestatud 2013/36/EL direktiivi artikli 84 ja artikli 98 lõigete 5 ja 5a muudatusi, kohaldatakse siiski alates 28. juunist 2021 ning sätteid, mida on vaja, et täita käesoleva direktiivi artikli 1 punktides 52 ja 53 sätestatud direktiivi 2013/36/EL artiklite 141b ja 141c ning artikli 142 lõike 1 muudatusi, alates 1. jaanuarist 2022.
Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi investeerimisühinguid käsitlevate sätete järgimiseks vajalikud meetmed vastu ja avaldavad need ning hakkavad neid kohaldama hiljemalt 26. juunil 2021, välja arvatud esimese lõigu punktis b osutatud meetmed.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).“
( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse ►C1 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).“;
( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).“
( *5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“;
( *6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“
( *7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).“
( *8 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).“
( *9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus teatavate finantsinstitutsioonide kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).“;