02018R1727 — ET — 01.06.2022 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
Muudetud:
▼B
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1727,
14. november 2018,
Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK
I PEATÜKK
EUROJUSTI ASUTAMINE, EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Artikkel 1
Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti asutamine
1.
Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust).
2.
Käesoleva määrusega asutatud Eurojust asendab otsusega 2002/187/JSK moodustatud Eurojusti ja on selle õigusjärglane.
3.
Eurojust on juriidiline isik.
Artikkel 2
Ülesanded
1.
Eurojust toetab ja tõhustab liikmesriikide asutuste, Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi läbi viidud uurimistoimingute ja esitatud teabe põhjal liikmesriikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, millega tegelemiseks on Eurojust artikli 3 lõigete 1 ja 3 kohaselt pädev, kui need kuriteod mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või eeldavad ühistel alustel süüdistuse esitamist.
2.
Oma ülesannete täitmisel Eurojust
a)
võtab arvesse liikmesriikide pädevatelt asutustelt saabunud taotlusi, teavet, mille on esitanud aluslepingute raames vastu võetud sätete alusel selleks pädevuse saanud liidu institutsioonid, organid ja asutused ning teavet, mida Eurojust on ise kogunud;
b)
aitab kaasa õigusalase koostöö taotluste või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel tehtud taotluste või otsuste täitmisele.
3.
Eurojust täidab oma ülesandeid liikmesriikide pädevate asutuste esitatud taotluste alusel, omal algatusel või Euroopa Prokuratuuri poolt Euroopa Prokuratuuri pädevuse piires esitatud taotluste alusel.
Artikkel 3
Eurojusti pädevus
1.
Eurojusti pädevuses on I lisas loetletud rasked kuriteoliigid. Samas alates kuupäevast, mil Euroopa Prokuratuur asub täitma oma uurimis- ja süüdistuse esitamise ülesandeid vastavalt määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõikele 2, ei teosta Eurojust enam oma pädevust seoses kuritegudega, mille suhtes teostab oma pädevust Euroopa Prokuratuur, välja arvatud juhtudel, mis hõlmavad liikmesriike, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös, ning nende liikmesriikide või Euroopa Prokuratuuri taotluse alusel.
2.
Eurojust teostab oma pädevust liidu finantshuve mõjutavate kuritegude suhtes juhtumite puhul, millega on seotud Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid, kuid mille suhtes Euroopa Prokuratuur ei ole pädev või otsustab oma pädevust mitte teostada.
Eurojusti pädevuse teostamise hõlbustamiseks käesoleva lõike alusel, konsulteerivad Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja asjaomased liikmesriigid omavahel ning teevad üksteisega koostööd. Käesoleva lõike kohaselt tema pädevuse teostamise praktilised üksikasjad reguleeritakse artikli 47 lõikes 3 osutatud koostöökorras.
3.
Muud liiki kuritegude puhul kui I lisas loetletud kuriteod võib Eurojust kooskõlas oma ülesannetega abistada liikmesriigi pädeva asutuse taotluse alusel ka uurimisel ja süüdistuse esitamisel.
4.
Eurojusti pädevus hõlmab I lisas sätestatud kuritegudega seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised süüteoliigid:
a)
kuriteod, mis on toime pandud, et soetada vahendeid I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanemiseks;
b)
kuriteod, mis on toime pandud, et hõlbustada I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanemist või neid toime panna;
c)
kuriteod, mis on toime pandud, et tagada I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanijate karistamatus.
5.
Eurojust võib liikmesriigi pädeva asutuse taotluse alusel abistada ka sellises uurimises ja sellise süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja kolmanda riigiga, kui on sõlmitud koostööleping või -kokkulepe vastavalt artiklile 52, või erijuhtudel, kui abistamisest ollakse eriliselt huvitatud.
6.
Eurojust võib liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotluse alusel abistada ka sellises uurimises ja sellise süüdistuse esitamisel, mis on seotud üksnes selle liikmesriigiga, kuid millel on tagajärjed liidu tasandil. Enne komisjoni taotluse alusel tegutsemist peab Eurojust konsulteerima asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega. Nimetatud pädev asutus võib vaidlustada Eurojusti taotluse täitmise Eurojusti määratud tähtaja jooksul, põhjendades igal juhul oma seisukohta.
Właściwy organ może w terminie określonym przez Eurojust sprzeciwić się wykonaniu wniosku przez Eurojust, uzasadniając w każdym przypadku swoje stanowisko.
Artikkel 4
Eurojusti operatiivülesanded
1.
Eurojust
a)
teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi talle teatavaks saanud uurimistest ja süüdistuste esitamistest, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada ka neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;
b)
abistab liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja süüdistuse esitamiseks parima võimaliku koordineerimise tagamise teel;
c)
aitab parandada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside põhjal;
d)
teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga kriminaalasjades, sealhulgas kasutades Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku dokumentide andmebaasi ning osaledes selle täiustamises;
e)
teeb tihedat koostööd Euroopa Prokuratuuriga valdkondades, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusega;
f)
pakub liikmesriikidele piiriüleste operatsioonide ja uurimiste käigus operatiiv-, tehnilist ja rahalist tuge, sealhulgas ühistele uurimisrühmadele;
g)
toetab Europoli ja teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste välja arendatud liidu eriteadmiste keskusi ja vajaduse korral osaleb nende tegevuses;
h)
teeb koostööd liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning samuti võrgustikega, mis on loodud ELi toimimise lepingu V jaotisega reguleeritud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;
i)
toetab liikmesriikide meetmeid I lisas loetletud raskete kuriteoliikide vastu võitlemiseks;
▼M1
j)
toetab liikmesriikide meetmeid genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude vastu võitlemiseks, sealhulgas säilitades, analüüsides ja hoiustades tõendeid kõnealuste kuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta, ning võimaldades selliste tõendite vahetamist või tehes need muul viisil otse kättesaadavaks riikide pädevatele asutustele ja rahvusvahelistele õigusasutustele, eelkõige Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule.
▼B
2.
Oma ülesannete täitmisel võib Eurojust, esitades selleks põhjendused, paluda asjaomaste liikmesriikide pädevatel asutustel
a)
alustada uurimist või esitada süüdistus konkreetsete asjaolude suhtes;
b)
nõustuda, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise alustamiseks või süüdistuse esitamiseks;
c)
koordineerida tegevust asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;
d)
luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;
e)
esitada teave, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;
f)
teostada uurimise eritoiminguid;
g)
võtta muid meetmeid, mis on uurimise ja süüdistuse esitamise seisukohalt põhjendatud.
3.
Eurojust võib ka
a)
koostada Europolile arvamusi, mis põhinevad Europoli koostatud analüüsil;
b)
pakkuda logistilist tuge, sealhulgas tõlget, suulist tõlget ja tuge koordineerimiskoosolekute korraldamisel.
4.
Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda kokku leppida, kes neist peaks enda peale võtma uurimise või süüdistuse esitamise pärast taotluse esitamist lõike 2 punkti a või b alusel, esitab Eurojust selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Eurojust saadab arvamuse viivitamata asjaomastele liikmesriikidele.
5.
Eurojust esitab pädeva asutuse taotlusel või omal algatusel kirjaliku arvamuse korduvate keeldumiste või raskuste kohta seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende kohta otsuste tegemisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel esitatud taotluste täitmise ja otsuste tegemisega, kui neid küsimusi ei ole võimalik lahendada riigi pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriikide liikmete kaasabil. Eurojust saadab arvamuse viivitamata asjaomastele liikmesriikidele.
6.
Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vastavad lõike 2 kohastele Eurojusti taotlustele ja lõike 4 või 5 kohastele kirjalikele arvamustele põhjendamatu viivituseta. Liikmesriikide pädevad asutused võivad keelduda selliste taotluse rahuldamisest või kirjaliku arvamuse järgimisest, kui see kahjustaks riigi olulisi julgeolekuhuve või ohustaks käimasoleva uurimise edukust või üksikisiku turvalisust.
Artikkel 5
Operatiivülesannete ja muude ülesannete täitmine
1.
Eurojust tegutseb ühe või enama asjaomase liikmesriigi liikme kaudu, võttes meetmeid, millele on viidatud artikli 4 lõikes 1 või 2. Kolleegium keskendub operatiivküsimustele ja operatiivküsimustega otseselt seotud muudele küsimustele, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist. Kolleegium tegeleb haldusküsimustega üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik tema operatiivülesannete täitmise tagamiseks.
2.
Eurojust tegutseb kolleegiumina,
a)
võttes meetmeid, millele on osutatud artikli 4 lõikes 1 või 2,
i)
kui seda taotleb üks või mitu liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud;
ii)
kui juhtum hõlmab uurimist või süüdistuse esitamist, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole sellega otseselt seotud;
b)
võttes meetmeid, millele on osutatud artikli 4 lõikes 3, 4 või 5;
c)
kui on tegemist üldiste küsimusega, mis on seotud Eurojusti operatiivsete eesmärkide saavutamisega;
d)
võttes vastu Eurojusti aastaeelarve, mispuhul tehakse otsus tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega;
e)
võttes vastu artiklis 15 osutatud Eurojusti programmdokumendi või iga-aastase aruande Eurojusti tegevuse kohta, mispuhul tehakse otsus tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega;
f)
valides või vabastades ametist presidendi ja asepresidendid vastavalt artiklile 11;
g)
nimetades ametisse haldusdirektori või asjakohasel juhul pikendades tema ametiaega või kõrvaldades ta ametist vastavalt artiklile 17;
h)
võttes vastu töökorra vastavalt artikli 47 lõikele 3 ja artiklile 52;
i)
võttes vastu oma liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja ohjamise reeglid, sealhulgas nende huvide deklaratsiooni kohta;
j)
võttes vastu aruandeid, poliitikadokumente, liikmesriigi ametiasutustele esitatavaid suuniseid ja Eurojusti operatiivtegevusest tulenevaid arvamusi, kui need dokumendid on strateegilist laadi;
k)
nimetades ametisse sidekohtunikke kooskõlas artikliga 53;
l)
võttes vastu otsuseid, mille vastuvõtmine ei ole käesolevas määruses sõnaselgelt juhatuse ülesandeks tehtud ja mis ei kuulu haldusdirektori vastutusalasse kooskõlas artikliga 18;
m)
kui see on ette nähtud käesoleva määruse muude sätetega.
3.
Oma ülesannete täitmisel näitab Eurojust ära, kas ta tegutseb ühe või mitme liikmesriigi liikme kaudu või kolleegiumina.
4.
Kolleegium võib vastavalt Eurojusti operatiivvajadustele määrata haldusdirektorile ja juhatusele lisaks artiklites 16 ja 18 sätestatud ülesannetele ka täiendavaid haldusülesandeid.
Kui see on eriliste asjaolude tõttu vajalik, võib kolleegium otsustada haldusdirektorile delegeeritud ja viimase poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ja kasutada neid ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele muule töötajale peale haldusdirektori.
5.
Kolleegium võtab vastu Eurojusti töökorra oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda kahekolmandikulise häälteenamusega, võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega. Nõukogu kiidab Eurojusti töökorra heaks rakendusaktidega.
II PEATÜKK
EUROJUSTI STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS
I JAGU
Struktuur
Artikkel 6
Eurojusti struktuur
Eurojusti moodustavad
II JAGU
Liikmesriikide liikmed
Artikkel 7
Liikmesriikide liikmete staatus
1.
Iga liikmesriik lähetab vastavalt oma õigussüsteemile Eurojusti ühe liikmesriigi liikme. Selle liikmesriigi liikme alaline töökoht on Eurojusti asukohas.
2.
Iga liikmesriigi liiget abistab üks asetäitja ja üks assistent. Üldiselt on asetäitja ja assistendi alaline töökoht on Eurojusti asukohas. Iga liikmesriik võib otsustada, et asetäitja või assistendi või mõlema alaline töökoht on selles liikmesriigis. Kui liikmesriik teeb sellise otsuse, teavitab ta sellest kolleegiumi. Kui seda on tarvis Eurojusti operatiivvajaduste tõttu, võib kolleegium paluda liikmesriigil määrata asetäitja või assistendi või mõlema kindlaksmääratud ajavahemikuks tööle Eurojusti asukohta. Liikmesriik täidab kolleegiumi sellise palve põhjendamatu viivituseta.
3.
Vajaduse korral ja kokkuleppel kolleegiumiga võivad liikmesriigi liiget abistada lisaasetäitjad või -assistendid ning nende alaline töökoht võib olla Eurojustis. Liikmesriik teavitab liikmesriikide liikmete, asetäitjate ja assistentide määramisest Eurojusti ja komisjoni.
4.
Liikmesriikide liikmetel ja nende asetäitjatel on kas prokuröri, kohtuniku või riigisisese õiguse kohaselt prokuröri või kohtunikuga võrdväärse pädevusega õigusasutuse esindaja staatus. Liikmesriigid annavad neile oma ülesannete täitmiseks vähemalt käesolevas määruses osutatud volitused.
5.
Liikmesriikide liikmete ja nende asetäitjate ametiaeg on viis aastat, mida saab üks kord pikendada. Juhul kui asetäitjal ei ole võimalik liikmesriigi liikme nimel tegutseda või liikmesriigi liiget asendada, jääb liikmesriigi liige pärast ametiaja lõppu oma liikmesriigi nõusolekul ametisse ametiaja pikendamiseni või tema väljavahetamiseni.
6.
Liikmesriigid määravad liikmesriigi liikmed ja nende asetäitjad kriminaalõiguse valdkonnas omandatud asjaomaste praktiliste kogemuste põhjal, mille kõrge tase on tõendatud.
7.
Asetäitjal on õigus tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada. Ka assistent võib tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada, kui tal on lõikes 4 osutatud staatus.
8.
Eurojusti ja liikmesriikide vaheline operatiivteabe vahetamine toimub liikmesriikide liikmete kaudu.
9.
Liikmesriigi liikme, tema asetäitja ja assistendi töötasud ja hüvitised maksab nende liikmesriik, ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist.
10.
Kui liikmesriigi liige, tema asetäitja ja assistent tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, loetakse kõnealuse tegevusega seotud asjaomased kulud operatiivkuludeks.
Artikkel 8
Liikmesriikide liikmete volitused
1.
Liikmesriigi liikmel on õigus
a)
hõlbustada või aidata muul viisil kaasa vastastikuse õigusabi taotluste ja vastastikuse tunnustamise taotluste väljaandmisele ja täitmisele;
b)
võtta otse ühendust ja vahetada teavet liikmesriigi pädeva asutusega või muu pädeva liidu organi või asutusega, sealhulgas Euroopa Prokuratuuriga;
c)
võtta otse ühendust ja vahetada teavet pädeva rahvusvahelise asutusega kooskõlas oma liikmesriigi rahvusvaheliste kohustustega;
d)
osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas nende moodustamises.
2.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid anda liikmesriigi liikmetele lisavolitused kooskõlas oma riigisisese õigusega. Need liikmesriigid teavitavad komisjoni ja kolleegiumi nimetatud volitustest.
3.
Kokkuleppel riigi pädeva asutusega võivad liikmesriigi liikmed kooskõlas oma riigisisese õigusega
a)
anda välja või täita vastastikuse õigusabi või vastastikuse tunnustamise taotlusi;
b)
anda korraldusi või esitada taotlusi uurimismeetmete võtmiseks ning teostada uurimistoiminguid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/41/EL (
1
).
4.
Kiireloomulistel juhtudel kui riigi pädevat asutust ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks teha ega õigeaegselt tema poole pöörduda, on liikmesriigi liige pädev võtma lõikes 3 osutatud meetmeid vastavalt riigisisesele õigusele, kui ta teavitab riigi pädevat asutust nii kiiresti kui võimalik.
5.
Liikmesriigi liige võib esitada ettepaneku riigi pädevale asutusele, kes võtab lõigetes 3 ja 4 osutatud meetmeid, kui lõigetes 3 ja 4 osutatud volituste kasutamine selle liikmesriigi liikme poolt oleks vastuolus
a)
liikmesriigi põhiseaduslike normidega
või
b)
asjaomase liikmesriigi kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtetega seoses
i)
pädevuse jaotusega politsei, prokuröride ja kohtunike vahel,
ii)
funktsionaalse tööjaotusega prokuratuuride vahel
või
iii)
asjaomase liikmesriigi föderaalse struktuuriga.
6.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 5 osutatud juhtudel käsitleb asjaomase liikmesriigi pädev asutus liikmesriigi liikme esitatud ettepanekut põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 9
Juurdepääs riiklikele registritele
Kooskõlas oma liikmesriigi õigusega on liikmesriigi liikmel juurdepääs teabele või vähemalt võimalus saada teavet, mida hoitakse tema liikmesriigi järgmist liiki registrites:
b)
vahistatud isikute register;
e)
muud liikmesriigi riigisasutuste registrid, kus hoitakse nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
III JAGU
Kolleegium
Artikkel 10
Kolleegiumi koosseis
1.
Kolleegiumi moodustavad
a)
kõik liikmesriikide liikmed ja
b)
üks komisjoni esindaja, kui kolleegium täidab operatiivülesandeid.
Lõike 1 punktis b nimetatud komisjoni esindaja peaks olema sama isik kui artikli 16 lõike 4 kohane komisjoni esindaja juhatuses.
2.
Haldusdirektor osaleb kolleegiumi juhtimisalastel koosolekutel hääleõiguseta.
3.
Kolleegium võib oma koosolekul vaatlejana osalema kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib talle huvi pakkuda.
4.
Kolleegiumi liikmeid võivad vastavalt Eurojusti töökorra sätetele abistada nõunikud või eksperdid.
Artikkel 11
Eurojusti president ja asepresident
1.
Kolleegium valib liikmesriikide liikmete seast oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega presidendi ja kaks asepresidenti. Kui pärast teist valimisvooru ei ole jõutud kahekolmandikulise häälteenamuseni, valitakse asepresidendid kolleegiumi liikmete lihthäälteenamusega, presidendi valimiseks on aga endiselt vajalik kahekolmandikuline häälteenamus.
2.
President täitab oma ülesandeid kolleegiumi nimel. President
b)
kutsub kokku ja korraldab kolleegiumi ja juhatuse koosolekuid ning teavitab kolleegiumi sellele huvi pakkuvatest küsimustest;
c)
juhib kolleegiumi tööd ja teostab järelevalvet Eurojusti igapäevase juhtimise üle haldusdirektori poolt;
d)
täidab muid Eurojusti töökorras sätestatud ülesandeid.
3.
Asepresidendid täidavad lõikes 1a sätestatud ülesandeid, mille president on neile delegeerinud. Nad asendavad presidenti, kui tal ei ole võimalik oma kohustusi täita. Presidenti ja asepresidente abistab nende konkreetsete tööülesannete täitmisel Eurojusti halduspersonal.
4.
Presidendi ja asepresidentide ametiaeg on neli aastat. Neid võib ühe korra tagasi valida.
5.
Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks või asepresidendiks, pikendatakse tema ametiaega tagamaks, et ta saab täita oma ametiülesandeid presidendi või asepresidendina.
6.
Kui president või asepresident ei vasta enam tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele, võib kolleegium ta ametist vabastada ühe kolmandiku liikmete ettepaneku alusel. Otsus võetakse vastu kolleegiumi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, välja arvatud asjaomane president või asepresident.
7.
Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks, võib asjaomane liikmesriik lähetada uue nõuetekohase kvalifikatsiooniga isiku, et suurendada oma liikmesriigi liikme presidendi volituste ajaks oma riikliku büroo koosseisu.
Kui liikmesriik otsustab lähetada eespool nimetatud isiku, on tal õigus taotleda hüvitist vastavalt artiklile 12.
Artikkel 12
Presidendi ametikohale valimise hüvitamismehhanism
1.
12. detsembriks 2019 määrab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktidega kindlaks artikli 11 lõike 7 kohase hüvitamismehhanismi, mis tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, kelle liige valitakse presidendiks.
2.
Hüvitist antakse igale liikmesriigile,
a)
kelle liige on valitud presidendiks,
b)
kes taotleb kolleegiumilt hüvitist ja esitab põhjenduse vajaduse kohta suurendada riikliku büroo koosseisu suurenenud töökoormuse tõttu.
3.
Makstav hüvitis moodustab 50 % lähetatud isikule liikmesriigis makstavast töötasust. Elamiskulud ja muud seotud kulud hüvitatakse välismaale lähetatud liidu ametnikele või muudele teenistujatele makstavate hüvitistega võrreldaval alusel.
4.
Kõnealust hüvitamismehhanismi rahastatakse Eurojusti eelarvest.
Artikkel 13
Kolleegiumi koosolekud
1.
Kolleegiumi koosoleku kutsub kokku president.
2.
Kolleegium peab kuus vähemalt ühe koosoleku. Lisaks sellele tuleb ta kokku presidendi algatusel, komisjoni taotluse korral kolleegiumi haldusülesannete arutamiseks või kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik tema liikmetest.
3.
Eurojust saadab Euroopa Prokuratuurile kolleegiumi koosolekute päevakorrad, kui arutatakse küsimusi, mis on Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmiseks olulised. Eurojust kutsub Euroopa Prokuratuuri sellistel koosolekutel ilma hääleõiguseta osalema. Kui Euroopa Prokuratuur kutsutakse kolleegiumi koosolekule, annab Eurojust talle päevakorraga seotud asjakohased dokumendid.
Artikkel 14
Kolleegiumi hääletamisreeglid
1.
Kolleegium võtab otsused vastu oma liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti ja kui konsensusele ei jõuta.
2.
Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumisel on asetäitja volitatud kasutama hääleõigust vastavalt artikli 7 lõikes 7 sätestatud tingimustele. Asetäitja puudumise korral on ka assistent volitatud kasutama hääleõigust vastavalt artikli 7 lõikes 7 sätestatud tingimustele.
Artikkel 15
Aastane ja mitmeaastane programm
1.
Iga aasta 30. novembriks võtab kolleegium komisjoni arvamust arvesse võttes vastu haldusdirektori koostatud projektil põhinevat aastast ja mitmeaastast programmi sisaldava programmdokumendi. Kolleegium edastab programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Prokuratuurile. Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse programmdokumenti vastavalt sellele.
2.
Aasta tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja eeldatavaid tulemusi, sealhulgas tulemuslikkuse näitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust ning iga tegevuse jaoks määratud finants- ja inimressursside näitajaid kooskõlas tegevusel põhineva eelarve ja juhtimise põhimõtetega. Aasta tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt, millised ülesanded on eelmise majandusaastaga võrreldes lisatud, muudetud või kustutatud.
3.
Kolleegium muudab vastuvõetud aasta tööprogrammi, kui Eurojustile antakse uus tööülesanne. Aasta tööprogrammi iga oluline muudatus võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne aasta tööprogramm. Kolleegium võib delegeerida haldusdirektorile volituse teha aasta tööprogrammis mitteolulisi muudatusi.
4.
Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, artiklis 52 osutatud strateegia koostööks kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selleks on vajadus ja eriti artiklis 69 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.
IV JAGU
Juhatus
Artikkel 16
Juhatuse tegevus
1.
Juhatus abistab kolleegiumi. Juhatus vastutab haldusotsuste tegemise eest, et tagada Eurojusti nõuetekohane toimimine. Juhatus kontrollib haldusdirektori tehtavat vajalikku eeltööd muudes haldusküsimustes, mille kolleegium peab vastu võtma. Ta ei osale artiklites 4 ja 5 osutatud Eurojusti operatiivülesannete täitmises.
2.
Juhatus võib oma ülesandeid täites kolleegiumiga konsulteerida.
3.
Lisaks sellele juhatus
a)
vaatab läbi Eurojusti artiklis 15 osutatud programmdokumendi, mis tugineb haldusdirektori koostatud kavandile, ja edastab selle kolleegiumile vastuvõtmiseks;
b)
võtab vastu Eurojusti pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmetega seotud kulusid ja tulusid ja võttes aluseks haldusdirektori koostatud projekti;
c)
võtab vastu asjakohased rakendamisnormid, millega jõustatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad (edaspidi „personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused (edaspidi „teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (
2
) tehes seda kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;
d)
tagab sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektori ja OLAFi koostatud järelduste ja soovituste asjakohase järgimise;
e)
võtab vastu kõik otsused Eurojusti sisemiste haldusstruktuuride loomise ja kui seda on vaja, muutmise kohta;
f)
ilma, et see piiraks haldusdirektori artiklis 18 sätestatud kohustusi, abistab ja nõustab haldusdirektorit kolleegiumi otsuste elluviimisel eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalvet;
g)
täidab kõiki täiendavaid haldusülesandeid, mille kolleegium on talle vastavalt artikli 5 lõikele 4 määranud;
h)
võtab vastu Eurojusti suhtes kooskõlas artikliga 64 kohaldatavad finantseeskirjad;
i)
võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused haldusdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse volituste delegeerimise peatada; haldusdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida;
j)
vaatab läbi Eurojusti aastaeelarve projekti kolleegiumis vastuvõtmiseks;
k)
vaatab läbi Eurojusti tegevust käsitleva iga-aastase aruande projekti ja edastab selle kolleegiumile vastuvõtmiseks;
l)
nimetab ametisse peaarvepidaja ja andmekaitseametniku, kes on oma ametikohustuste täitmisel funktsionaalselt sõltumatud.
4.
Juhatuse koosseisu kuuluvad Eurojusti president ja asepresidendid, üks komisjoni esindaja ning veel kaks kolleegiumi liiget, kes on Eurojusti töökorra kohaselt ametisse nimetatud kaheaastase rotatsioonisüsteemi alusel. Haldusdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.
5.
Eurojusti president on juhatuse esimees. Juhatus teeb otsused liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav hääl Eurojusti presidendil.
6.
Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb, kui lõpeb tema ametiaeg liikmesriigi liikme, presidendi või asepresidendina.
7.
Juhatus tuleb kokku vähemalt üks kord kuus. Lisaks sellele tuleb ta kokku esimehe algatusel või komisjoni või vähemalt kahe muu liikme taotluse korral.
8.
Eurojust saadab Euroopa Prokuratuurile juhatuse koosolekute päevakorrad ning konsulteerib Euroopa Prokuratuuriga nendel koosolekutel osalemise vajaduse üle. Eurojust palub Euroopa Prokuratuuril osaleda hääleõiguseta koosolekutel, kus arutatakse küsimusi, mis on Euroopa Prokuratuuri tegevuse jaoks olulised.
Kui Euroopa Prokuratuur kutsutakse juhatuse koosolekule, annab Eurojust talle päevakorraga seotud asjakohased dokumendid.
V JAGU
Haldusdirektor
Artikkel 17
Haldusdirektori staatus
1.
Haldusdirektor võetakse tööle Eurojusti ajutise töötajana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.
2.
Haldusdirektori nimetab ametisse kolleegium juhatuse esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust kooskõlas Eurojusti töökorraga. Haldusdirektoriga töölepingu sõlmimisel esindab Eurojusti president.
3.
Haldusdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpus viib juhatus läbi hindamise, milles arvestatakse hinnangut haldusdirektori tegevusele.
4.
Kolleegium, tegutsedes vastavalt juhatuse ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib pikendada haldusdirektori ametiaega ühel korral mitte rohkem kui neljaks aastaks.
5.
Haldusdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi kogu ametiaja lõppemisel osaleda uutel sama ametikoha täitmiseks korraldatavatel valimistel.
6.
Haldusdirektor on aruandekohustuslik kolleegiumi ees.
7.
Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega juhatuse ettepanekul.
Artikkel 18
Haldusdirektori kohustused
1.
Halduslikel eesmärkidel juhib Eurojusti haldusdirektor.
2.
Ilma et see mõjutaks kolleegiumi või juhatuse volitusi, on haldusdirektor oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ja ei küsi ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki muult organilt.
3.
Haldusdirektor on Eurojusti seaduslik esindaja.
4.
Haldusdirektor vastutab Eurojustile määratud haldusülesannete täitmise eest, eelkõige
a)
Eurojusti igapäevase juhtimise ja personalijuhtimise eest;
b)
kolleegiumi ja juhatuse vastu võetud otsuste rakendamise eest;
c)
artiklis 15 osutatud programmdokumendi eelnõu koostamise ning selle juhatusele läbivaatamiseks esitamise eest;
d)
artiklis 15 osutatud programmdokumendi rakendamise ning juhatusele ja kolleegiumile selle täitmise kohta aru andmise eest;
e)
iga-aastase aruande koostamise eest Eurojusti tegevuse kohta ning selle esitamise eest juhatusele läbivaatamiseks ja kolleegiumile vastuvõtmiseks;
f)
sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektori ja OLAFi koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava koostamise eest ning kaks korda aastas kolleegiumile, juhatusele, komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmise eest;
g)
Eurojusti pettusevastase strateegia koostamise ja juhatusele vastuvõtmiseks esitamise eest;
h)
Eurojusti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti koostamise eest;
i)
Eurojusti tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamise ning eelarve täitmise eest;
j)
Eurojusti töötajate suhtes niisuguste volituste teostamise eest, mis on ametisse nimetavale asutusele antud ametnike personalieeskirjadega ja muude teenistujatega teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);
k)
vajaliku haldustoe pakkumise eest, et lihtsustada Eurojusti operatiivtegevust;
l)
presidendi ja asepresidentide toetamise tagamise eest nende ülesannete täitmisel;
m)
Eurojusti aastaeelarve ettepaneku projekti koostamise eest, mille juhatus peaks läbi vaatama enne selle vastuvõtmist kolleegiumis.
III PEATÜKK
OPERATIIVKÜSIMUSED
Artikkel 19
Erakorraline koordinatsioonimehhanism
1.
Selleks et täita oma ülesandeid kiireloomulistel juhtudel, moodustab Eurojust erakorralise koordinatsioonimehhanismi, mis on igal ajal võimeline vastu võtma ja töötlema Eurojustile esitatud taotlusi. Erakorralise koordinatsioonimehhanismiga saab ühendust võtta ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel.
2.
Erakorralisse koordinatsioonimehhanismi kuulub igast liikmesriigist üks erakorralise koordinatsioonimehhanismi esindaja, kes võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja, assistent, kellel on õigus liikmesriigi liiget asendada, või liikmesriigi lähetatud ekspert. Erakorralise koordinatsioonimehhanismi esindaja peab olema valmis tegutsema ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel.
3.
Erakorralise koordinatsioonimehhanismi esindajad tegutsevad seoses taotluse täitmisega oma liikmesriigis tõhusalt ja viivitamata.
Artikkel 20
Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem
1.
Iga liikmesriik määrab Eurojusti ühe või mitu riigisisest kontaktisikut.
2.
Kõikidel liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt nimetatud riigisisestel kontaktisikutel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused.
3.
Iga liikmesriik asutab Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse koordineerimine:
a)
Eurojusti riigisisesed kontaktisikud;
b)
riigisisesed kontaktisikud küsimustes, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusega;
c)
Eurojusti riigisisene kontaktisik terrorismiküsimustes;
d)
Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riigisisene kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust;
e)
ühtsete uurimisrühmade võrgustiku riigisisesed liikmed või kontaktasutused ning otsustega 2002/494/JSK, 2007/845/JSK ja 2008/852/JSK loodud võrgustike riigisisesed liikmed või kontaktasutused;
f)
vajaduse korral muu asjakohane õigusasutus.
4.
Lõigetes 1 ja 3 osutatud isikud säilitavad neile liikmesriigi õigusega omistatud ametikoha ja staatuse, ilma et see avaldaks olulist mõju nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisele.
5.
Eurojusti riigisisesed kontaktisikud vastutavad Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest. Kui ametisse on nimetatud mitu Eurojusti riigisisest kontaktisikut, vastutab üks neist Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest.
6.
Liikmesriikide liikmeid teavitatakse kõigist nende Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi koosolekutest, kus arutatakse juhtumitega seotud küsimusi. Liikmesriikide liikmed võivad vajaduse korral sellistest koosolekutest osa võtta.
7.
Iga Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist asjaomases liikmesriigis, eelkõige
a)
tagades, et artiklis 23 osutatud kohtuasjade haldamise süsteem saab asjaomase liikmesriigiga seotud teavet tõhusal ja usaldusväärsel viisil;
b)
aidates kindlaks teha, kas taotlust peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil;
c)
aidates liikmesriigi liikmel teha kindlaks asjaomased asutused õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmiseks, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel esitatud taotluste ja otsuste täitmiseks;
d)
hoides tihedaid sidemeid Europoli riikliku üksusega, teiste Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutustega ja muude asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega.
8.
Lõikes 7 osutatud eesmärkide täitmiseks tuleb lõikes 1 ja lõike 3 punktides a, b ja c nimetatud isikud ning võib lõike 3 punktides d ja e nimetatud isikud või asutused ühendada kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt käesolevale artiklile ning artiklitele 23, 24, 25 ja 34. Sellist ühendust kohtuasjade haldamise süsteemiga rahastatakse liidu üldeelarvest.
9.
Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi loomine ja riigisiseste kontaktisikute määramine ei välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja tema liikmesriigi pädevate asutuste vahel.
Artikkel 21
Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel
1.
Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad Eurojustiga kogu teabe, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 2 ja 4 ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega. See hõlmab vähemalt käesoleva artikli lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud teavet.
2.
Teabe edastamist Eurojustile käsitatakse asjaomase juhtumi puhul Eurojusti abitaotlusena üksnes juhul, kui pädev asutus on nii ette näinud.
3.
Liikmesriikide liikmed vahetavad omavahel või oma liikmesriigi pädevate asutustega eelnevalt luba küsimata teavet, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Eelkõige teavitavad liikmesriikide pädevad asutused viivitamata oma liikmesriigi liikmeid juhtumist, mis neid puudutab.
4.
Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja kõnealuste rühmade töö tulemustest.
5.
Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast juhtumist, mis hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki, millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotlused ja otsused, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:
a)
asjaomane süütegu on taotlevas liikmesriigis või otsuse teinud liikmesriigis karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis või kuus aastat, mille otsustab asjaomane liikmesriik ja mis on esitatud järgnevas loetelus:
ii)
seksuaalne kuritarvitamine või seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas lapsporno ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;
iii)
ebaseaduslik uimastikaubandus;
iv)
ebaseaduslik kauplemine tulirelvade, nende osade või komponentide või laskemoona või lõhkeainetega;
vi)
liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;
vii)
raha või maksevahendi võltsimine;
b)
on faktilisi tõendeid, et kuritegelikud organisatsioonid on juhtumiga seotud;
c)
on tõendeid, et juhtumil võib olla tõsine piiriülene mõõde või sellel võivad olla tagajärjed liidu tasandil või see võib mõjutada liikmesriike, kes ei ole juhtumiga vahetult seotud.
6.
Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget
a)
juhtumitest, kus on tekkinud või võib tekkida kohtualluvuse konflikt;
b)
kontrollialustest saadetistest, mis on seotud vähemalt kolme riigiga, millest vähemalt kaks on liikmesriigid;
c)
õigusalase koostöö taotluste või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotluste ja tehtud otsuste täitmisel ilmnenud korduvatest raskustest ja keeldumistest.
7.
Liikmesriikide pädevad asutused ei ole konkreetse juhtumi puhul kohustatud teavet andma, kui see kahjustaks riigi olulisi julgeolekuhuve või ohustaks üksikisiku turvalisust.
8.
Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes või kokkulepetes sätestatud tingimusi, sealhulgas kolmandate riikide sätestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes.
9.
Käesolev artikkel ei mõjuta teisi kohustusi seoses teabe edastamisega Eurojustile, sealhulgas seoses nõukogu otsusega 2005/671/JSK (
3
).
10.
Käesolevas artiklis käsitletud teavet edastatakse korrastatult Eurojusti määratud viisil. Liikmesriigi pädev asutus ei ole kohustatud esitama kõnealust teavet, kui selline teave on Eurojustile juba edastatud käesoleva määruse muude sätete kohaselt.
Artikkel 22
Teave, mida Eurojust edastab liikmesriikide pädevatele asutustele
1.
Eurojust edastab põhjendamatu viivituseta liikmesriikide pädevatele asutustele teavet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjade haldamise süsteemis juba säilitatavate kohtuasjadega. Kõnealune teave võib sisaldada isikuandmeid.
2.
Kui liikmesriigi pädev asutus taotleb, et Eurojust esitaks teabe teatud aja jooksul, edastab Eurojust teabe nimetatud aja jooksul.
Artikkel 23
Kohtuasjade haldamise süsteem, register ja ajutised tööfailid
1.
Eurojust loob kohtuasjade haldamise süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ning registrist, mis sisaldab isikuandmeid, millele on osutatud II lisas, ja andmeid, mis ei ole isikuandmed.
2.
Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärk on
a)
toetada Eurojusti abil läbi viidavate uurimiste ja esitatavate süüdistuste juhtimist ja koordineerimist, eelkõige teabe võrdlemise ja sidumise teel;
b)
hõlbustada juurdepääsu käimasoleva uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud teabele;
c)
hõlbustada selle kontrollimist, et Eurojusti poolt isikuandmete töötlemine oleks õiguspärane ja vastaks kohaldatavatele andmekaitsenormidele.
3.
Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada nõukogu otsuse 2008/976/JSK (
4
) artiklis 9 osutatud turvatud sidevõrguga.
4.
Register sisaldab viiteid Eurojusti raames töödeldavatele ajutistele tööfailidele ning ei või sisaldada muid isikuandmeid, kui neid, millele on osutatud II lisa punkti 1 alapunktides a–i, k ja m ning punktis 2.
5.
Oma tööülesannete täitmisel võib liikmesriigi liige töödelda üksikute juhtumite andmeid, millega nad töötavad ajutises tööfailis. Liikmesriigi liige tagab andmekaitseametnikule juurdepääsu ajutisele tööfailile. Asjaomane liikmesriigi liige teavitab andmekaitseametnikku iga isikuandmeid sisaldava uue ajutise tööfaili loomisest.
6.
Operatiivsete isikuandmete töötlemiseks ei tohi Eurojust luua muid automatiseeritud andmefaile kui kohtuasjade haldamise süsteem. Liikmesriigi liige tohib siiski ajutiselt säilitada ja analüüsida isikuandmeid, et teha kindlaks, kas need andmed on Eurojusti ülesannete raames olulised ja kas neid saab lisada kohtuasjade haldamise süsteemi. Kõnealuseid andmeid võib säilitada kuni kolm kuud.
Artikkel 24
Ajutiste tööfailide ja registri toimimine
1.
Asjaomane liikmesriigi liige loob ajutise tööfaili iga kohtuasja puhul, mille kohta talle teavet edastatakse, niivõrd kui see edastamine on kooskõlas käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktidega. Liikmesriigi liige vastutab enda loodud ajutise tööfaili haldamise eest.
2.
Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige otsustab iga üksikjuhtumi põhjal, kas piirata juurdepääsu ajutisele tööfailile või anda sellele failile või selle osadele juurdepääs teistele liikmesriikide liikmetele või Eurojusti volitatud töötajatele või muudele Eurojusti nimel töötavatele isikutele, kes on saanud haldusdirektorilt vajaliku volituse.
3.
Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige otsustab, millised selle ajutise tööfailiga seotud andmed tuleb lisada artikli 23 lõike 4 kohasesse registrisse.
Artikkel 25
Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile liikmesriigi tasandil
1.
Artikli 20 lõikes 3 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, on juurdepääs üksnes
a)
registrile, kui liikmesriigi liige, kes on otsustanud andmed registrisse lisada, ei ole juurdepääsu sõnaselgelt keelanud;
b)
ajutistele tööfailidele, mille on loonud nende liikmesriigi liige;
c)
ajutistele tööfailidele, mille on loonud teiste liikmesriikide liikmed ja millele nende liikmesriigi liikmel on juurdepääs, kui ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige ei ole juurdepääsu sõnaselgelt keelanud.
2.
Liikmesriigi liige otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, millises ulatuses pääsevad tema liikmesriigis ajutistele tööfailidele ligi artikli 20 lõikes 3 osutatud isikud, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga.
3.
Iga liikmesriik otsustab pärast konsulteerimist oma liikmesriigi liikmega, millises ulatuses pääsevad asjaomases liikmesriigis registrile ligi artikli 20 lõikes 3 osutatud isikud, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga. Liikmesriik teavitab Eurojusti ja komisjoni oma otsusest seoses käesoleva lõike rakendamisega. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
4.
Isikud, kellele on antud juurdepääsuõigus vastavalt lõikele 2, omavad juurdepääsu registrile vähemalt ulatuses, mis on vajalik juurdepääsuks ajutistele tööfailidele, millele neil on õigus juurde pääseda.
IV PEATÜKK
TEABE TÖÖTLEMINE
Artikkel 26
Isikuandmete töötlemine Eurojustis
1.
Eurojustis toimuva operatiivsete isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ning määruse (EL) 2018/1725 artiklit 3 ja IX peatükki. Eurojustis toimuva halduslikku laadi isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse ka määrust (EL) 2018/1725, välja arvatud selle määruse IX peatükki.
2.
Käesolevas määruses tähendavad „kohaldatavad andmekaitsenormid“ selles määruses ja määruses (EL) 2018/1725 sätestatud andmekaitsesätteid.
3.
Käesolevas määruses sätestatud operatiivsete isikuandmete töötlemist käsitlevaid andmekaitsenorme käsitletakse määruse (EL) 2018/1725 artiklis 3 ja IX peatükis sätestatud üldeeskirjade konkreetsete andmekaitsenormidena.
4.
Eurojust määrab halduslikku laadi isikuandmete säilitamise tähtajad kindlaks oma töökorra andmekaitsesätetes.
Artikkel 27
Operatiivsete isikuandmete töötlemine
1.
Niivõrd, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Eurojust oma pädevuse raames ja oma operatiivülesannete teostamiseks kooskõlas käesoleva määrusega töödelda automaatselt või korrastatud automatiseerimata kataloogides üksnes II lisa punktis 1 loetletud operatiivseid isikuandmeid isikute kohta, kes asjaomaste liikmesriikide õiguse alusel on isikud, kelle puhul on tõsine alus arvata, et nad on toime pannud või panevad toime Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo või kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.
2.
Eurojust võib isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õiguse alusel käsitatakse ohvrina või kuriteoga seotud muu isikuna, näiteks isikud, keda üht või mitut liiki kuriteo ja artiklis 3 osutatud kuriteoga seotud kriminaaluurimises või süüdistuse esitamisel võidakse kutsuda tunnistusi andma, isikute puhul, kes saavad anda teavet kuriteo kohta, või lõikes 1 osutatud isikute kontaktisikute ja kaasosaliste puhul töödelda üksnes II lisa punktis 2 loetletud operatiivseid isikuandmeid. Selliseid operatiivseid isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, tema pädevuse piires ja tema operatiivülesannete täitmiseks.
3.
Eurojust võib erandjuhul piiratud aja jooksul, mis ei ületa selle juhtumi lõpetamiseks vajalikku aega, millega seoses andmeid töödeldakse, töödelda peale II lisas osutatud isikuandmete muid süüteo asjaoludega seotud operatiivseid isikuandmeid, kui sellised andmed on otseselt asjassepuutuvad ja seotud käimasoleva uurimisega, mida Eurojust koordineerib või aitab koordineerida ning kui nende töötlemine on lõikes 1 sätestatud eesmärkidel vajalik. Artiklis 36 osutatud andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamata kui selliseid operatiivseid isikuandmeid töödeldakse ning teda teavitatakse konkreetsetest asjaoludest, mis põhjendavad kõnealuste operatiivsete isikuandmete töötlemise vajalikkust. Kui kõnealused muud andmed osutavad tunnistajale või ohvrile käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, võtavad asjaomased liikmesriikide liikmed otsuse nende töötlemise kohta vastu ühiselt.
4.
Eurojust võib töödelda operatiivsete isikuandmete eriliike kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 76. Selliseid andmeid ei tohi töödelda käesoleva määruse artikli 23 lõikes 4 osutatud registris. Kui kõnealused muud andmed osutavad tunnistajale või ohvrile käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, võtavad otsuse nende töötlemise kohta vastu asjaomased liikmesriikide liikmed.
Artikkel 28
Töötlemine Eurojusti või volitatud töötleja volituse alusel
Volitatud töötleja ja Eurojusti või volitatud töötleja volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele, tohivad selliseid andmeid töödelda ainult Eurojusti vastavate juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui nad on selleks kohustatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel.
Artikkel 29
Operatiivsete isikuandmete säilitamise tähtajad
1.
Eurojustis töödeldud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse Eurojustis ainult nii kaua, kui on vaja selle ülesannete täitmiseks. Eelkõige (ning piiramata käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist) ei tohi artiklis 27 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitada kauem kui lähima kohaldatava kuupäevani järgmiste kuupäevade hulgas:
a)
kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub süüdistuse esitamine kõikides uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikides;
b)
kuupäev, mil Eurojusti teavitatakse sellest, et isik mõisteti õigeks ning kohtuotsus on lõplikult jõustunud; sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik Eurojusti sellest viivitamata;
c)
kolm aastat pärast kuupäeva, mil kohtuotsus viimases uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus;
d)
kuupäev, mil Eurojust ja asjaomased liikmesriigid üheskoos otsustasid või kokku leppisid, et Eurojustil ei ole enam vaja uurimist ja süüdistuse esitamisi koordineerida, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 21 lõikele 5 või 6 on kohustus edastada sellist teavet Eurojustile;
e)
kolme aasta möödumisel kuupäevast, kui operatiivsed isikuandmed edastati kooskõlas artikli 21 lõikega 5 või 6.
2.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud säilitamise tähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse pidevalt Eurojusti asjakohase automatiseeritud töötlemissüsteemiga ning seda eelkõige alates hetkest, mil Eurojust juhtumi menetlemise lõpetab. Andmete säilitamise vajadus vaadatakse samuti läbi iga kolme aasta tagant pärast andmete sisestamist; sellise läbivaatamise tulemused hõlmavad juhtumit tervikuna. Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.
3.
Enne mõne lõikes 1 osutatud säilitamise tähtaja möödumist vaatab Eurojust läbi operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise vajaduse, niivõrd kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Ta võib erandina otsustada neid andmeid säilitada kuni järgmise läbivaatamiseni. Andmete edasist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused salvestada. Kui läbivaatamise ajal ei tehta operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise otsust, kustutakse need andmed automaatselt.
4.
Kui kooskõlas lõikega 3 on operatiivseid isikuandmeid säilitatud kauem kui lõikes 1 osutatud säilitamistähtajad, vaatab Euroopa Andmekaitseinspektor kõnealuste andmete säilitamise vajaduse samuti läbi iga kolme aasta tagant.
5.
Pärast seda, kui tööfaili viimase automatiseeritud andmedokumendi säilitamise tähtaeg on läbi, hävitatakse kõik failis olevad dokumendid, välja arvatud dokumentide originaalid, mille Eurojust on saanud liikmesriigi ametiasutustelt ja mis tuleb tagastada nende esitajale.
6.
Kui Eurojust on koordineerinud uurimist või süüdistuste esitamist, teavitavad asjaomased liikmesriikide liikmed üksteist, kui nad saavad teavet selle kohta, et juhtumi menetlemine on lõpetatud või et kõik juhtumiga seotud kohtuotsused on jõustunud.
7.
Lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui
a)
see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve; sellistel juhtudel kasutatakse operatiivseid isikuandmeid üksnes andmesubjekti sõnaselgel ja kirjalikul nõusolekul;
b)
andmesubjekt seab kahtluse alla operatiivsete isikuandmete õigsuse; sellisel juhul lõiget 5 ei kohaldata ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või asjakohasel juhul Eurojustil kontrollida kõnealuste andmete õigsust;
c)
operatiivseid isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks;
d)
andmesubjekt on vastu operatiivsete isikuandmete kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist või
e)
operatiivseid isikuandmeid vajatakse jätkuvalt avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil või statistilisel eesmärgil.
Artikkel 30
Operatiivsete isikuandmete töötlemise turvalisus
Eurojust ja liikmesriigid määravad kindlaks mehhanismid määruse (EL) 2018/1725 artiklis 91 osutatud turbemeetmete tagamiseks kogu infosüsteemi piires.
Artikkel 31
Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda
1.
Iga andmesubjekt, kes soovib kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklis 80 osutatud õigust tutvuda temaga seotud operatiivsete isikuandmetega, mida Eurojust on töödelnud, võib esitada sellekohase taotluse Eurojustile või andmesubjekti valitud liikmesriigi järelevalveasutusele. See asutus edastab taotluse Eurojustile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.
2.
Eurojust vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast seda, kui Eurojust on taotluse kätte saanud.
3.
Eurojust konsulteerib asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega selle üle, milline otsus tuleks taotluse kohta teha. Andmetele juurdepääsu otsuse teeb Eurojust tihedas koostöös liikmesriikidega, kes on andmete edastamisega otseselt seotud. Kui liikmesriik ei ole Eurojusti ettepandud otsusega nõus, teavitab ta Eurojusti oma vastuseisu põhjustest. Eurojust võtab selliseid vastuväiteid arvesse. Asjaomased liikmesriikide liikmed teavitavad seejärel pädevaid asutusi Eurojusti otsuse sisust.
4.
Asjaomased liikmesriikide liikmed tegelevad taotlusega ja teevad Eurojusti nimel otsuse. Kui asjaomased liikmesriikide liikmed ei jõua kokkuleppele, suunavad nad küsimuse kolleegiumile, kes teeb otsuse taotluse kohta kahekolmandikulise häälteenamusega.
Artikkel 32
Andmetega tutvumise õiguse piirangud
Määruse (EL) 2018/1725 artiklis 81 osutatud juhtudel teavitab Eurojust andmesubjekti pärast asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega konsulteerimist kooskõlas käesoleva määruse artikli 31 lõikega 3.
Artikkel 33
Töötlemise piiramise õigus
Piiramata käesoleva määruse artikli 29 lõikes 7 sätestatud erandeid, kui operatiivsete isikuandmete töötlemist on määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõike 3 alusel piiratud, võib selliseid operatiivseid isikuandmeid töödelda üksnes andmesubjekti või sellises menetluses, milles poolena osaleb Eurojust, poolena osaleva muu füüsilise või juriidilise isiku õiguste kaitsmiseks või määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõikes 3 sätestatud eesmärgil.
Artikkel 34
Volitatud juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele Eurojustis
Ainult liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel ja assistentidel ning liikmesriikide lähetatud volitatud ekspertidel, artikli 20 lõikes 3 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, ja Eurojusti volitatud töötajatel on Eurojusti ülesannete täitmise eesmärgil juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele, mida Eurojust töötleb artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud piirides.
Artikkel 35
Töötlemistoimingute kategooriate dokumenteerimine
1.
Eurojust dokumenteerib kõik tema vastutusel toimuvate töötlemistoimingute kategooriad. See dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet:
a)
Eurojusti kontaktandmed ning andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;
c)
andmesubjektide kategooriate ja operatiivsete isikuandmete liikide kirjeldus;
d)
vastuvõtjate kategooriad, kellele operatiivseid isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, sealhulgas kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;
e)
asjakohasel juhul teave operatiivsete isikuandmete edastamise kohta kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, sealhulgas andmed kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tuvastamiseks;
f)
võimaluse korral eri andmeliikide kustutamiseks ette nähtud tähtajad;
g)
võimaluse korral määruse (EL) 2018/1725 artiklis 91 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus.
2.
Lõikes 1 osutatud dokumentatsioon on kirjalik, sealhulgas elektroonilisel kujul.
3.
Eurojust teeb kõnealuse dokumentatsiooni Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks vastava taotluse alusel.
Artikkel 36
Andmekaitseametniku määramine
1.
Juhatus määrab andmekaitseametniku. Andmekaitseametnik on spetsiaalselt sel eesmärgil ametisse nimetatud Eurojusti töötaja. Andmekaitseametnik on oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ega või vastu võtta mingeid juhiseid.
2.
Andmekaitseametniku valimisel lähtutakse tema ametialasest pädevusest ja eelkõige tema eksperditeadmistest andmekaitseõiguse ja -tavade kohta ning suutlikkusest täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid, eelkõige artiklis 38 osutatud ülesandeid.
3.
Andmekaitseametnikuks valimine ei tohi kaasa tuua huvide konflikti isiku andmekaitseametnikuna tegutsemise ning tema teiste võimalike ametikohustuste vahel, eelkõige käesoleva määruse sätete kohaldamisel.
4.
Andmekaitseametnik nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja ta võidakse uuesti ametisse nimetada ühe korra kokku kuni kaheksaks aastaks. Juhatus võib andmekaitseametniku ametist vabastada üksnes Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul, kui andmekaitseametnik ei vasta enam oma ametikohustuste täitmiseks vajalikele tingimustele.
5.
Eurojust avaldab andmekaitseametniku kontaktandmed ja edastab need Euroopa Andmekaitseinspektorile.
Artikkel 37
Andmekaitseametniku ametiseisund
1.
Eurojust tagab andmekaitseametniku nõuetekohase ja õigeaegse kaasamise kõikidesse isikuandmete kaitsega seotud küsimustesse.
2.
Eurojust toetab andmekaitseametnikku artiklis 38 osutatud ülesannete täitmisel, andes talle kõnealuste ülesannete täitmiseks ja eksperditeadmiste taseme hoidmiseks vajalikud vahendid ja töötajad ning juurdepääsu isikuandmetele ja isikuandmete töötlemise toimingutele.
3.
Eurojust tagab, et andmekaitseametnik ei saa kõnealuste ülesannete täitmiseks mingeid juhiseid. Juhatus ei saa andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmise eest ametist vabastada ega karistada. Andmekaitseametnik annab seoses operatiivsete isikuandmetega vahetult aru kolleegiumile ja seoses halduslikku laadi isikuandmetega juhatusele.
4.
Andmesubjektid võivad pöörduda andmekaitseametniku poole kõigis küsimustes, mis on seotud nende isikuandmete töötlemise ning nende käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2018/1725 tulenevate õiguste kasutamisega.
5.
Juhatus võtab vastu andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja volitusi ning tema sõltumatuse tagatisi.
6.
Andmekaitseametnik ja tema töötajad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega kooskõlas artikliga 72.
7.
Vastutav töötleja, volitatud töötleja, asjaomane personalikomitee ja iga üksikisik võib andmekaitseametnikuga väljaspool ametlikke kanaleid konsulteerida kõikides käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimustes. Keegi ei tohi kannatada seepärast, et ta juhtis andmekaitseametniku tähelepanu käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1725 sätete väidetavale rikkumisele.
8.
Pärast ametisse määramist registreerib Eurojust andmekaitseametniku Euroopa Andmekaitseinspektori juures.
Artikkel 38
Andmekaitseametniku ülesanded
1.
Andmekaitseametnikul on isikuandmete töötlemisega seoses eelkõige järgmised ülesanded:
a)
tagada sõltumatul viisil Eurojusti tegevuse vastavus käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 andmekaitsesätetele ning Eurojusti töökorra asjakohastele andmekaitsesätetele; see hõlmab käesoleva määruse, määruse (EL) 2018/1725, muude liidu või liikmesriikide andmekaitsealaste õigusnormide ja Eurojusti isikuandmete kaitse põhimõtete järgimise jälgimist (sealhulgas vastutusvaldkondade jaotamine, isikuandmete töötlemise toimingutes osalevate töötajate teadlikkuse suurendamine ja koolitamine ning seonduv auditeerimine);
b)
teavitada ja nõustada Eurojusti ning isikuandmeid töötlevaid töötajaid seoses nende kohustustega, mis tulenevad käesolevast määrusest, määrusest (EL) 2018/1725 ja muudest liidu või liikmesriikide andmekaitsealastest õigusnormidest;
c)
anda taotluse korral nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgida selle läbiviimist vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 89;
d)
tagada, et isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerimine toimub Eurojusti töökorras sätestatu kohaselt;
e)
teha koostööd Eurojusti töötajatega, kes vastutavad andmetöötlust käsitlevate menetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;
f)
teha koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga;
g)
tagada, et andmesubjekte teavitatakse nende käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2018/1725 tulenevatest õigustest;
h)
tegutseda Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktpunktina töötlemise küsimustes, sealhulgas määruse (EL) 2018/1725 artiklis 90 osutatud eelneva konsulteerimise puhul, ning kui see on kohane, anda nõu ka muudes küsimustes;
i)
anda taotluse korral nõu määruse (EL) 2018/1725 artiklite 92 ja 93 kohase isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise vajalikkuse kohta;
j)
koostada iga-aastane aruanne ja edastada see juhatusele, kolleegiumile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.
2.
Seoses halduslikku laadi isikuandmetega täidab andmekaitseametnik määruses (EL) 2018/1725 ette nähtud ülesandeid.
3.
Andmekaitseametnikul ja andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmisel abistavatel Eurojusti töötajatel on juurdepääs Eurojustis töödeldavatele isikuandmetele ja Eurojusti ruumidele, niivõrd kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik.
4.
Kui andmekaitseametnik leiab, et määruse (EL) 2018/1725 sätteid, mis käsitlevad halduslikku laadi isikuandmete töötlemist, või käesoleva määruse sätteid või määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 ja IX peatüki sätteid, mis käsitlevad operatiivsete isikuandmete töötlemist, ei ole järgitud, teavitab ta sellest juhatust ja palub tal mittevastavuse kindlaksmääratud aja jooksul kõrvaldada. Kui juhatus ei kõrvalda nõuetele mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul, saadab andmekaitseametnik asja arutamiseks Euroopa Andmekaitseinspektorile.
Artikkel 39
Asjaomaste asutuste teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest
1.
Isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab Eurojust sellest rikkumisest põhjendamatu viivituseta asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi.
2.
Lõikes 1 osutatud teavitamisel tuleb esitada vähemalt järgmine teave:
a)
kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning asjaomaste andmekirjete liigid ja arv;
b)
kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;
c)
kirjeldada Eurojusti kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks ja
d)
soovitada asjakohasel juhul meetmeid, mis võimaldavad leevendada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju.
Artikkel 40
Euroopa Andmekaitseinspektori poolne järelevalve
1.
Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist operatiivsete isikuandmete töötlemisel Eurojustis, samuti nõustada Eurojusti ja andmesubjekte kõikides operatiivsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. Sel eesmärgil täidab Euroopa Andmekaitseinspektor käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud ülesandeid, kasutab talle käesoleva artikli lõikega 3 antud volitusi ning teeb vastavalt artiklile 42 koostööd liikmesriikide järelevalveasutustega.
2.
Euroopa Andmekaitseinspektor täidab käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 alusel järgmisi ülesandeid:
a)
kuulab ära ja uurib kaebusi ning teeb tulemuse andmesubjektile mõistliku aja jooksul teatavaks;
b)
teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb nende tulemused andmesubjektile mõistliku aja jooksul teatavaks;
c)
jälgib ja tagab, et kohaldataks käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist operatiivsete isikuandmete töötlemise puhul Eurojusti poolt;
d)
nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Eurojusti kõikides operatiivsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui Eurojust koostab oma sise-eeskirja põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta operatiivsete isikuandmete töötlemisel.
3.
Käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 alusel, võttes arvesse liikmesriikides uurimisele ja süüdistuse esitamisele avalduvat mõju, võib Euroopa Andmekaitseinspektor
a)
nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;
b)
edastada operatiivsete isikuandmete töötlemist reguleerivate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Eurojustile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;
c)
konsulteerida Eurojustiga, kui taotlused kasutada teatavaid õigusi seoses operatiivsete isikuandmetega on tagasi lükatud, rikkudes käesoleva määruse artiklit 31, 32 või 33 või määruse (EL) 2018/1725 artikleid 77–82 või artiklit 84;
e)
anda Eurojustile korraldus parandada või kustutada operatiivsed isikuandmed, mida Eurojust on töödelnud operatiivsete isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid rikkudes, või piirata selliste andmete töötlemist ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele sellised andmed on avaldatud, tingimusel et see ei takista artiklis 2 sätestatud Eurojusti ülesannete täitmist;
f)
edastada asi arutamiseks Euroopa Liidu Kohtule (Euroopa Kohus) ELi toimimise lepingus sätestatud tingimustel;
g)
sekkuda Euroopa Kohtule esitatud asjade arutamisse.
4.
Euroopa Andmekaitseinspektoril on juurdepääs Eurojustis töödeldavatele operatiivsetele isikuandmetele ja Eurojusti ruumidele, niivõrd kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.
5.
Euroopa Andmekaitseinspektor koostab Eurojusti üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. Kõnealune aruanne moodustab osa Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruandest, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklis 60. Liikmesriikide järelevalveasutustel palutakse esitada oma tähelepanekud kõnealuse aruande kohta enne, kui see lisatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklis 60 osutatud Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruandele. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab liikmesriikide järelevalveasutuste tehtud tähelepanekuid täiel määral arvesse ning osutab neile igal juhul oma aastaaruandes.
6.
Eurojust teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kui viimane seda taotleb.
Artikkel 41
Euroopa Andmekaitseinspektori kohustus hoida ametisaladust
1.
Euroopa Andmekaitseinspektor ja tema töötajad on kohustatud nii ametiajal kui ka pärast ametist lahkumist hoidma ametisaladust igasuguse konfidentsiaalse teabe suhtes, mis neile ametikohustuste täitmisel on teatavaks saanud.
2.
Euroopa Andmekaitseinspektor võtab oma järelevalvevolituste täitmisel täiel määral arvesse kohtuliku uurimise ja kriminaalmenetluse saladust kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega.
Artikkel 42
Euroopa Andmekaitseinspektori ja liikmesriikide järelevalveasutuste koostöö
1.
Euroopa Andmekaitseinspektor teeb liikmesriikide järelevalveasutustega tihedat koostööd riigi osalust vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või liikmesriigi järelevalveasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või võimaliku ebaseadusliku andmete edastamise Eurojusti teabeedastuskanalite kaudu, või seoses ühe või mitme liikmesriigi järelevalveasutuse poolt käesoleva määruse rakendamise ja tõlgendamise kohta tõstatatud küsimustega.
2.
Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 62.
3.
Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab liikmesriikide järelevalveasutusi täiel määral kõigist neid otseselt mõjutavatest või muul viisil neile olulistest küsimustest. Ühe või mitme liikmesriigi järelevalveasutuse taotluse alusel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor neid spetsiifilistest küsimustest.
4.
Juhtudel, mis on seotud ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmetega, sealhulgas artikli 43 lõikes 3 osutatud juhtudel, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutustega. Euroopa Andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmise üle enne, kui need liikmesriikide järelevalveasutused on Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitanud oma seisukohast Euroopa Andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul. See tähtaeg on vähemalt üks kuu ja mitte pikem kui kolm kuud. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutuste arvamust täiel määral arvesse. Juhul kui Euroopa Andmekaitseinspektor kavatseb nende seisukohta mitte järgida, teavitab ta neid sellest, esitab põhjenduse ning edastab küsimuse Euroopa Andmekaitsenõukogule.
Juhtudel, mida Euroopa Andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor viivitamata asjaomaseid liikmesriikide järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet.
5.
Liikmesriikide järelevalveasutused teavitavad Euroopa Andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad võtavad käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt operatiivsete isikuandmete edastamise, nendest väljavõtete tegemise või nende muu edastamise suhtes.
Artikkel 43
Euroopa Andmekaitseinspektorile operatiivsete isikuandmetega seotud kaebuse esitamise õigus
1.
Igal andmesubjektil on õigus esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebus, kui ta leiab, et temaga seotud operatiivsete isikuandmete töötlemine Eurojusti poolt ei ole kooskõlas käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1725 sätetega.
2.
Kui kaebus on seotud käesoleva määruse artiklites 31, 32 või 33 või määruse (EL) 2018/1725 artiklites 80, 81 või 82 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor liikmesriikide järelevalveasutustega või andmed esitanud liikmesriigi pädeva kohtu või otseselt asjasse puutuva liikmesriigiga. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab oma niisuguse otsuse tegemisel, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest keeldumist, arvesse liikmesriigi järelevalveasutuse või pädeva kohtu arvamust.
3.
Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Eurojustile esitatud andmete töötlemisega, tagavad Euroopa Andmekaitseinspektor ja andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutus, tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, et vajalik andmete töötlemise seaduslikkuse kontroll on nõuetekohaselt tehtud.
4.
Kui kaebus on seotud niisuguste andmete töötlemisega, mille on Eurojustile esitanud liidu organid või asutused, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Eurojust on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest, tagab Euroopa Andmekaitseinspektor, et Eurojust on nõuetekohaselt teinud vajaliku andmete töötlemise seaduslikkuse kontrolli.
5.
Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest, sealhulgas artikli 44 kohasest õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusest.
Artikkel 44
Õigus kasutada kohtulikku kontrolli Euroopa Andmekaitseinspektori üle
Kaebused Euroopa Andmekaitseinspektori otsuste kohta, mis käsitlevad operatiivseid isikuandmeid, esitatakse Euroopa Kohtule.
Artikkel 45
Andmekaitsega seotud vastutus
1.
Eurojust töötleb operatiivseid isikuandmeid selliselt, et on võimalik kindlaks teha, milline asutus andmed esitas või kust andmed saadi.
2.
Vastutus operatiivsete isikuandmete õigsuse eest lasub
a)
Eurojustil seoses liikmesriigi ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste esitatud operatiivsete isikuandmetega juhul, kui esitatud andmeid on Eurojustis toimunud töötlemise käigus muudetud;
b)
liikmesriigil või liidu institutsioonil, organil või asutusel, kes andmed Eurojustile esitas, juhul kui esitatud andmeid ei ole Eurojustis toimunud andmetöötluse käigus muudetud;
c)
Eurojustil seoses operatiivsete isikuandmetega, mille on esitanud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Eurojust on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest.
3.
Vastutus määruse (EL) 2018/1725 nõuetele vastavuse eest halduslikku laadi isikuandemete puhul ning käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 ja IX peatüki nõuetele vastavuse eest operatiivsete isikuandmete puhul lasub Eurojustil.
Vastutus operatiivsete isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest lasub
a)
kui Eurojustile on operatiivsed isikuandmed esitanud liikmesriik, siis asjaomasel liikmesriigil;
b)
Eurojustil, kui ta on esitanud asjaomaseid operatiivseid isikuandmeid liikmesriikidele, liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele.
4.
Eurojust vastutab kõigi tema töödeldavate andmete eest vastavalt käesoleva määruse muudele sätetele.
Artikkel 46
Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest
1.
Eurojust vastutab omavolilise või ebaõige andmetöötlusega üksikisikutele tekitatud kahju eest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 340.
2.
Eurojusti vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vastutuse alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa Kohus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 268.
3.
Iga liikmesriik vastutab oma õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis on tekkinud Eurojustile esitatud teabe omavolilise või ebaõige töötlemise tulemusena asjaomase liikmesriigi poolt.
V PEATÜKK
SUHTED PARTNERITEGA
I JAGU
Ühissätted
Artikkel 47
Ühissätted
1.
Niivõrd, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib Eurojust luua ning säilitada koostöösuhteid liidu institutsioonide, organite ja asutustega kooskõlas nende ajaomaste eesmärkidega ning kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artiklis 52 osutatud koostööstrateegiaga.
2.
Niivõrd, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks ja ei ole vastuolus ühegi artikli 21 lõikes 8 ja artiklis 76 nimetatud piiranguga, võib Eurojust vahetada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksustega otse mis tahes teavet, välja arvatud isikuandmeid.
3.
Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil võib Eurojust kehtestada koostöökorra lõikes 1 osutatud üksustega. Kõnealuse koostöökorra alusel ei võimaldata isikuandmete vahetamist ning see ei ole liidu ega selle liikmesriikide jaoks siduv.
4.
Eurojust võib kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega võtta vastu ja töödelda lõikes 1 osutatud üksuste edastatud isikuandmeid, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks.
5.
Eurojust edastab isikuandmeid liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele üksnes juhul, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning on kooskõlas artiklitega 55 ja 56. Kui edastatavad andmed on saadud mõnelt liikmesriigilt, peab Eurojust saama kõnealuse liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse nõusoleku, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on andnud selliseks andmete edasisaatmiseks eelneva loa kas üld- või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.
6.
Kui liikmesriigid on saanud operatiivseid isikuandmeid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, võivad nad neid andmeid kolmandatele isikutele edasi saata ainult juhul, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:
a)
Eurojust on saanud eelnevalt nõusoleku teabe esitanud liikmesriigilt;
b)
Eurojust on pärast asjaomase juhtumi asjaolude kaalumist andnud sõnaselge nõusoleku ainult erijuhuks;
c)
edasisaatmine ei ole vastuolus andmete esialgse edastamise eesmärgiga.
II JAGU
Suhted partneritega liidu piires
Artikkel 48
Koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja muude liidu võrgustikega, mis on seotud õigusalase koostööga kriminaalasjades
1.
Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades säilitavad omavahelised erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi liikme, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste, mis on liikmesriigi liikmega samas liikmesriigis, ning Eurojusti liikmesriigi kontaktisikute ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks võetakse järgmisi meetmeid:
a)
liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul nad peavad asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik;
b)
Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadi töötajad kuuluvad Eurojusti töötajate hulka; sekretariaat toimib eraldiseisva üksusena; sekretariaat võib kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmiseks, sealhulgas võrgustiku üldkoosolekute kulude katmiseks;
c)
Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi;
d)
Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik võivad kasutada Eurojusti riiklikku koordineerimissüsteemi artikli 20 lõike 7 punkti b kohaselt selle kindlaks määramiseks, kas taotlust peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil.
2.
Ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaadi ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustiku sekretariaadi töötajad kuuluvad Eurojusti töötajate hulka. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise. Käesolevat lõiget kohaldatakse iga niisuguse asjaomase võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis osaleb kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ja mida Eurojust peab toetama sekretariaaditeenuste osutamisega. Eurojust võib toetada kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös osalevaid asjaomaseid Euroopa võrgustikke ja asutusi, sealhulgas, kui see on kohane, Eurojusti ruumides tegutseva sekretariaadi kaudu.
3.
Otsusega 2008/852/JSK loodud võrgustik võib taotleda Eurojustilt sekretariaaditeenuse osutamist. Kui selline taotlus on esitatud, kohaldatakse lõiget 2.
Artikkel 49
Suhted Europoliga
1.
Ilma et see piiraks andmeid esitanud liikmesriigi, liidu organi või asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud piiranguid, võtab Eurojust kõik vajalikud meetmed, et võimaldada Europolile tema volituste piires kaudne juurdepääs Eurojusti käsutuses olevale teabele, tuginedes päringutabamuse või selle puudumise tuvastamisel põhinevale süsteemile. Päringutabamuse korral algatab Eurojust menetluse, mille käigus võib päringutabamuse tekitanud teavet jagada vastavalt teabe Eurojustile esitanud liikmesriigi, liidu organi või asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni otsusele.
2.
Lõike 1 kohane teabeotsing on lubatud üksnes juhul, kui otsingu eesmärk on kindlaks määrata, kas Europoli käsutuses olev teave vastab Eurojustis töödeldavale teabele.
3.
Eurojust lubab lõike 1 kohast teabeotsingut üksnes pärast seda, kui Europol on teda teavitanud oma töötajatest, kellel on volitused selliste otsingute tegemiseks.
4.
Kui Eurojust või liikmesriik tuvastab juurdlusega seotud teabe töötlemise ajal vajaduse koordineerimise, koostöö või toetuse järele vastavalt Europoli volitustele, teavitab Eurojust Europoli asjaomastest juhtumitest ja algatab teabevahetuse menetluse vastavalt teabe esitanud liikmesriigi otsusele. Sellisel juhul konsulteerib Eurojust Europoliga.
5.
Eurojust seab sisse tiheda koostöö Europoliga ja säilitab seda mõlema ameti ülesannete ja eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses, võttes arvesse vajadust vältida tegevuste kattumist.
Selleks kohtuvad Europoli tegevdirektor ja Eurojusti president korrapäraselt, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi.
6.
Europol võtab arvesse kõiki liikmesriigi, liidu organi või asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt seatud üldiseid või konkreetseid piiranguid seoses nende poolt esitatud teabele juurdepääsu või selle kasutamisega.
Artikkel 50
Suhted Euroopa Prokuratuuriga
1.
Eurojust loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga tihedad sidemed, mis põhinevad vastastikusel koostööl nende vastavate volituste ja pädevuste piires ning nendevaheliste korralduslike, haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud käesolevas artiklis. Eurojusti president ja Euroopa peaprokurör kohtuvad korrapäraselt kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ja ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks. Kohtumised toimuvad Eurojusti presidendi või Euroopa peaprokuröri taotluse alusel.
2.
Eurojust menetleb Euroopa Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning kui see on kohane, käsitleb asjaomaseid taotlusi nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö valdkonnas pädevalt liikmesriigi ametiasutuselt.
3.
Kui see on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sisse seatud koostöö toetamiseks vajalik, kasutab Eurjojust vastavalt artiklile 20 loodud Eurojusti riiklikke koordineerimissüsteeme, samuti suhteid, mida ta on loonud kolmandate riikidega, sealhulgas sidekohtunikega.
4.
Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate operatiivküsimuste puhul teavitab Eurojust Euroopa Prokuratuuri oma piiriüleste kriminaalasjadega seotud tegevusest ja kaasab ta asjakohasel juhul niisugusesse tegevusse, tehes seda muu hulgas järgmisega:
a)
jagades oma juhtumite kohta teavet, sealhulgas isikuandmeid, kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega;
b)
taotledes Euroopa Prokuratuuri toetust.
5.
Eurojustil on Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemis olevale teabele kaudne juurdepääs päringutabamuse või selle puudumise tuvastamisel põhineva süsteemi alusel. Iga kord, kui avastatakse kokkulangevus Euroopa Prokuratuuri poolt kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatud teabe ja Eurojusti valduses oleva teabe vahel, teavitatakse sellest viivitamata Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri ning Eurojustile kõnealused andmed esitanud liikmesriiki. Eurojust võtab asjakohaseid meetmeid, et võimaldada Euroopa Prokuratuurile päringutabamuse või selle puudumise tuvastamisel põhineva süsteemi alusel kaudne juurdepääs oma kohtuasjade haldamise süsteemis olevale teabele.
6.
Euroopa Prokuratuur võib tugineda Eurojusti haldustoele ja -vahenditele. Sel eesmärgil võib Eurojust osutada Euroopa Prokuratuurile ühist huvi pakkuvaid teenuseid. Üksikasju reguleeritakse kokkuleppega.
Artikkel 51
Suhted muude liidu organite ja asutustega
1.
Eurojust loob ja säilitab koostöösuhteid Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga.
2.
OLAF panustab oma volituste piires Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide kaitsmisega vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013.
3.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet toetab Eurojusti tegevust, muu hulgas edastades oma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 (
5
) artikli 8 lõike 1 punkti m kohaste volituste ja ülesannete raames töödeldud asjakohast teavet. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt sellega seotud sikuandmete töötlemist reguleeritakse määrusega (EL) 2018/1725.
4.
Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja OLAFi vahel ning ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitatakse liikmesriikide pädevate asutustena ainult määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 tähenduses. Teabevahetus OLAFi ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira kohustust esitada teistele pädevatele asutustele nimetatud määruste alusel teavet.
III JAGU
Rahvusvaheline koostöö
Artikkel 52
Suhted kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
1.
Eurojust võib sisse seada ja säilitada koostöösuhteid kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Selleks koostab Eurojust iga nelja aasta tagant komisjoniga konsulteerides koostööstrateegia, milles tuvastatakse kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle puhul on operatiivne vajadus koostöö järele.
2.
Eurojust võib kehtestada koostöökorra artikli 47 lõikes 1 nimetatud üksustega.
3.
Eurojust võib kokkuleppel asjaomaste pädevate asutustega määrata kolmandates riikides koostöö hõlbustamiseks kontaktpunktid kooskõlas Eurojusti operatiivvajadustega.
Artikkel 53
Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud
1.
Juhul kui Eurojust osutab kolmandatele riikidele käesoleva määruse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutustega on olemas artikli 47 lõikes 3 osutatud koostöökord.
2.
Sidekohtunike ülesanded hõlmavad mis tahes tegevusi, mis on kavandatud kriminaalasjades tehtava igat laadi õigusalase koostöö soodustamiseks ja kiirendamiseks, eriti asjaomase kolmanda riigi pädevate asutustega otsesidemete loomise teel. Kooskõlas artikliga 56 võib sidekohtunik oma ülesannete täitmisel vahetada asjaomase kolmanda riigi pädevate asutustega operatiivseid isikuandmeid.
3.
Lõikes 1 osutatud sidekohtunikul peab olema Eurojustiga töötamise kogemus ning piisavad teadmised õigusalasest koostööst ja Eurojusti toimimisest. Eurojusti nimel sidekohtuniku lähetamise eeltingimuseks on kohtuniku ning tema päritoluliikmesriigi eelnev nõusolek.
4.
Juhul kui Eurojusti poolt lähetatud sidekohtunik valitakse liikmesriikide liikmete, asetäitjate või assistentide seast,
a)
asendab asjaomane liikmesriik ta uue liikmesriigi liikme, asetäitja või assistendiga;
b)
lõpeb talle artikli 8 alusel antud õigus kasutada volitusi.
5.
Ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 110 kohaldamist, koostab kolleegium sidekohtunike lähetamise tingimused, mis hõlmavad ka töötasu suurust. Kolleegium võtab selle jaoks komisjoniga konsulteerides vastu vajaliku rakendamiskorra.
6.
Eurojusti poolt lähetatud sidekohtunike tegevuse üle teeb järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor. Sidekohtunikud annavad aru Eurojusti kolleegiumile, kes teavitab aastaaruandes ja sobival viisil Euroopa Parlamenti ja nõukogu sidekohtunike tegevusest. Sidekohtunikud teavitavad liikmesriikide liikmeid ja liikmesriikide pädevaid asutusi kõikidest kohtuasjadest, mis on seotud nende liikmesriigiga.
7.
Liikmesriikide pädevad asutused ja lõikes 1 osutatud sidekohtunikud võivad omavahel otse suhelda. Sellisel juhul teavitab sidekohtunik asjaomast liikmesriigi liiget sellisest suhtlusest.
8.
Lõikes 1 osutatud sidekohtunikud on ühendatud kohtuasjade haldamise süsteemiga.
Artikkel 54
Kolmandatele riikidele esitatud ja kolmandatelt riikidelt saadud õigusalase koostöö taotlused
1.
Eurojust võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga koordineerida kolmanda riigi õigusalase koostöö taotluse täitmist, kui selliseid taotlusi tuleb sama uurimise raames täita vähemalt kahes liikmesriigis. Selliseid taotlusi võib Eurojustile esitada liikmesriigi pädev asutus.
2.
Kiireloomulistel juhtudel ning kooskõlas artikliga 19 võib erakorraline koordinatsiooniüksus vastu võtta ja edastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi, mille on esitanud Eurojustiga koostöölepingu või koostöökorra sõlminud kolmas riik.
3.
Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 5 kohaldamist ning juhul, kui asjaomane liikmesriik esitab õigusalase koostöö taotlused, mis on seotud sama uurimisega ning mida tuleb täita kolmandas riigis, hõlbustab Eurojust õigusalast koostööd asjaomase kolmanda riigiga.
IV JAGU
Isikuandmete edastamine
Artikkel 55
Operatiivsete isikuandmete edastamine liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele
1.
Võttes arvesse käesoleva määruse kohaseid täiendavaid piiranguid, eriti selle artikli 21 lõiget 8, artikli 47 lõiget 5 ja artiklit 76, edastab Eurojust operatiivseid isikuandmeid teisele liidu institutsioonile, organile või asutusele üksnes siis, kui andmed on vajalikud selle teise liidu institutsiooni, organi või asutuse pädevusse kuuluvate ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.
2.
Kui operatiivseid isikuandmeid edastatakse teise liidu institutsiooni, organi või asutuse taotluse alusel, kannavad edastamise õiguspärasuse eest vastutust nii vastutav töötleja kui ka vastuvõtja.
Eurojust peab kontrollima teise liidu institutsiooni, organi või asutuse pädevust ja andma operatiivsete isikuandmete edastamise vajalikkuse kohta esialgse hinnangu. Kui vajalikkuse osas tekib kahtlusi, taotleb Eurojust vastuvõtjalt täiendavat teavet.
Teine liidu institutsioon, organ või asutus tagab, et operatiivsete isikuandmete edastamise vajalikkust on võimalik hiljem kontrollida.
3.
Teine liidu institutsioon, organ või asutus töötleb operatiivseid isikuandmeid üksnes sel eesmärgil, milleks need edastati.
Artikkel 56
Operatiivsete isikuandmete kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise üldpõhimõtted
1.
Eurojust võib edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid andmekaitse norme ja käesoleva määruse muid sätteid, ja üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)
andmete edastamine on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks;
b)
kolmanda riigi ametiasutus või rahvusvaheline organisatsioon, kellele operatiivseid isikuandmeid edastatakse, on pädev õiguskaitse ja kriminaalasjade küsimustes;
c)
kui kooskõlas käesoleva artikliga edastatavad operatiivsed isikuandmed on Eurojustile edastanud või kättesaadavaks teinud liikmesriik, peab Eurojust saama edastamiseks selle liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse eelneva loa kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik on andnud selliseks edastamiseks kas üldise või konkreetsetel tingimustel kohaldatava loa;
d)
kui kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon saadab andmed edasi muule kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, peab asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon küsima Eurojustilt selliseks edasisaatmiseks eelnevat luba.
Eurojust annab punkti d kohase loa üksnes andmed algselt esitanud liikmesriigi eelnevalt antud nõusolekul ja pärast seda, kui ta on võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kuriteo raskust, operatiivsete isikuandmete algse edastamise eesmärki ja operatiivsete isikuandmete kaitse taset selles kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kellele operatiivsed isikuandmed edasi saadetakse.
2.
Eurojust võib lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile operatiivseid isikuandmeid, kui kohaldub üks järgmistest asjaoludest:
a)
komisjon on artikli 57 kohaselt otsustanud, et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kaitse piisava taseme, või sellise kaitse piisavuse otsuse puudumise korral on asjakohasel juhul kehtestatud või on olemas piisavad kaitsemeetmed vastavalt artikli 58 lõikele 1, või nii sellise kaitse piisavuse otsuse kui ka selliste piisavate kaitsemeetmete puudumise korral kohaldatakse artikli 59 lõikes 1 konkreetsete olukordade puhuks ette nähtud erandit;
b)
enne 12. detsembrit 2019 on sõlmitud operatiivsete isikuandmete vahetamist lubav koostöökokkulepe Eurojusti ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt otsuse 2002/187/JSK artiklile 26a, või
c)
liit ja kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on sõlminud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase rahvusvahelise lepingu, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmeid seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega.
3.
Artikli 47 lõikes 3 osutatud koostöökorda võib kasutada selleks, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lepingute või kaitse piisavuse otsuste rakendamise üksikasjad.
4.
Eurojust võib kiireloomulistel juhtudel edastada operatiivseid isikuandmeid ilma lõike 1 punkti c kohase liikmesriigi eelneva loata. Eurojust teeb seda üksnes juhul, kui operatiivsete isikuandmete edastamine on vajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava või liikmesriigi olulisi huve kahjustava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks ning kui eelnevat luba ei ole võimalik õigeaegselt saada. Eelneva loa andmise eest vastutavat asutust teavitatakse viivitamata.
5.
Liikmesriigil ning liidu institutsioonil, organil või asutusel on keelatud Eurojustilt saadud operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edasi saata. Erandjuhul võib selline edasisaatmine toimuda, kui Eurojust on selleks loa andnud pärast seda, kui ta on võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kuriteo raskust, operatiivsete isikuandmete algse edastamise eesmärki ja isikuandmete kaitse taset selles kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kellele operatiivsed isikuandmed edasi saadetakse.
6.
Artikleid 57, 58 ja 59 kohaldatakse eesmärgiga tagada, et käesoleva määruse ja liidu õigusega ette nähtud füüsiliste isikute kaitse taset ei kahjustata.
Artikkel 57
Edastamine kaitse piisavuse otsuse alusel
Eurojust võib edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui komisjon on vastavalt direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 36 teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või asjaomase kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme.
Artikkel 58
Edastamine asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamisel
1.
Kaitse piisavuse otsuse puudumise korral võib Eurojust edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile järgmistel juhtudel:
a)
operatiivsete isikuandmete kaitseks võetavad asjakohased kaitsemeetmed on sätestatud õiguslikult siduvas aktis või
b)
Eurojust on hinnanud kõiki operatiivsete isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid ning leidnud, et kehtestatud on kõik operatiivsete isikuandmete kaitse seisukohast asjakohased kaitsemeetmed.
2.
Eurojust teatab Euroopa Andmekaitseinspektorile lõike 1 punkti b kohaste edastamiste liigid.
3.
Kui edastamine põhineb lõike 1 punktil b, siis selline edastamine dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile. Dokumentatsioon peab sisaldama edastamise kuupäeva ja kellaaega ning vastuvõtva pädeva asutuse andmeid, edastamise põhjendust ja edastatud operatiivseid isikuandmeid.
Artikkel 59
Erandid eriolukordade puhuks
1.
Kaitse piisavuse otsuse või artikli 58 kohaste asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral võib Eurojust edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes tingimusel, et edastamine on vajalik
a)
andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks,
b)
andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks,
c)
liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks või
d)
konkreetsetes kriminaalasjades Eurojusti ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui Eurojust otsustab, et asjaomase andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles edastamisega seotud avaliku huvi.
2.
Kui edastamine põhineb lõikel 1, siis selline edastamine dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile. Dokumentatsioon peab sisaldama edastamise kuupäeva ja kellaaega, ning vastuvõtva pädeva asutuse andmeid, edastamise põhjendust ja edastatud operatiivseid isikuandmeid.
VI PEATÜKK
FINANTSSÄTTED
Artikkel 60
Eelarve
1.
Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Eurojusti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Eurojusti eelarves.
2.
Eurojusti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
3.
Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Eurojusti tulud järgmisest:
a)
liidu osamaks, mis on kantud liidu üldeelarvesse;
b)
mis tahes vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt;
c)
tasud väljaannete ja kõikide Eurojusti osutatavate teenuste eest;
d)
sihtotstarbelised toetused.
4.
Eurojusti kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid, sealhulgas ühiste uurimisrühmade rahastamist.
Artikkel 61
Eelarve koostamine
1.
Igal aastal koostab haldusdirektor Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle juhatusele. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku ja muid artiklis 48 osutatud liidu võrgustikke, mis on seotud õigusalase koostööga kriminaalasjades, teavitatakse nende tegevusega seotud eelarve osadest õigeaegselt enne eelarvestuse komisjonile edastamist.
2.
Kõnealuse projekti põhjal vaatab juhatus läbi Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis edastatakse kolleegiumile vastuvõtmiseks.
3.
Eurojusti tulude ja kulude esialgne eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab Eurojust komisjonile sama aasta 31. märtsiks.
4.
Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos liidu üldeelarve projektiga.
5.
Eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.
6.
Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti toetuseks kasutatavad liidu assigneeringud.
7.
Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Eurojusti ametikohtade loetelu. Kolleegium võtab vastu Eurojusti eelarve. Eurojusti eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral teeb kolleegium Eurojusti eelarves vajalikud kohandused.
8.
Kõikide kinnisvaraprojektide suhtes, millel on tõenäoliselt oluline mõju Eurojusti eelarvele, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (
6
) artiklit 88.
Artikkel 62
Eelarve täitmine
Haldusdirektor tegutseb Eurojusti eelarvevahendite käsutajana ning täidab Eurojusti eelarvet omal vastutusel eelarvega lubatud piirides.
Artikkel 63
Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine
1.
Eurojusti peaarvepidaja esitab eelarveaasta (aasta n) esialgse raamatupidamisaruande komisjoni pearaamatupidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta (aasta n+1) 1. märtsil.
2.
Eurojust saadab hiljemalt 31. märtsil aastal n+1 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aasta n eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.
3.
Komisjoni peaarvepidaja edastab komisjoni raamatupidamisaruannetega aasta n konsolideeritud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande hiljemalt 31. märtsil aastal n+1 kontrollikojale.
4.
Kontrollikoda koostab kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 lõikega 1 hiljemalt 1. juunil aastal n + 1 oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta.
5.
Kui kontrollikoda on määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta esitanud, koostab haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.
6.
Juhatus esitab arvamuse Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.
7.
Haldusdirektor saadab aasta n lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega hiljemalt 1. juulil aastal n+1 Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
8.
Eurojusti aasta n lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 15. novembril aastal n+1.
9.
Haldusdirektor saadab kontrollikojale hiljemalt 30. septembril aastal n+1 vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka juhatusele ja komisjonile.
10.
Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab haldusdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.
11.
Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n+2 heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.
12.
Eurojusti eelarve täitmisele annab heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel ELi toimimise lepingu artiklis 319 ning määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklites 260, 261 ja 262 sätestatud menetluse alusel ning kontrollikoja auditiaruandele tuginedes.
Juhul kui Euroopa Parlament keeldub heakskiidu andmisest hiljemalt 15. mail aastal n+2, palutakse haldusdirektoril selgitada oma seisukohta kolleegiumile, kes teeb oma lõpliku otsuse sõltuvalt asjaoludest.
Artikkel 64
Finantseeskirjad
1.
Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurojusti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013. Need finantseeskirjad ei tohi lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on spetsiifiliselt vajalik Eurojusti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Seoses ühiste uurimisrühmade tegevuse rahalise toetamisega kehtestavad Eurojust ja Europol ühiselt normid ja tingimused toetusetaotluste menetlemiseks.
2.
Eurojust võib anda toetusi, mis on seotud artikli 4 lõikes 1 sätestatud Eurojusti ülesannete täitmisega. Artikli 4 lõike 1 punktis f osutatud ülesannete täitmiseks antavaid toetusi võib anda liikmesriikidele ilma toetustaotluse esitamise kutseta.
VII PEATÜKK
TÖÖTAJAID KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 65
Üldsätted
1.
Eurojusti töötajate suhtes kohaldatakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.
2.
Eurojusti töötajad võetakse tööle vastavalt liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavatele normidele ja reeglitele, võttes arvesse kõiki ametnike personalieeskirjade artiklis 27 osutatud kriteeriume, sealhulgas töötajate geograafilist jaotust.
Artikkel 66
Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad
1.
Lisaks oma töötajatele võib Eurojust kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole.
2.
Kolleegium võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Eurojusti lähetamise ja muude töötajate kasutamise kohta, eelkõige võimalike huvide konfliktide ennetamiseks.
3.
Eurojust võtab asjakohaseid haldusmeetmeid huvide konfliktide ennetamiseks, sealhulgas seoses töölt lahkumise järgse huvide konfliktiga, tehes seda muu hulgas koolituse ja ennetusstrateegiate abil.
VIII PEATÜKK
HINDAMINE JA ARUANDLUS
Artikkel 67
Liidu institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide kaasamine
1.
Eurojust edastab oma aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele, kes võivad esitada tähelepanekuid ja järeldusi.
2.
Valituks osutumise korral esineb äsja valitud Eurojusti president Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ees avaldusega ning vastab selle liikmete küsimustele. Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seoses võetud konkreetsetele meetmetele.
3.
Eurojusti president osaleb kord aastas Eurojusti tegevusele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt ühise hinnangu andmises parlamentidevahelise komisjonide kohtumise raames, et arutada Eurojusti praegust tegevust ning tutvustada selle aastaaruannet või Eurojusti muid põhidokumente.
Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele.
4.
Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja konsulteerimiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele asjaomaste liikmesriikide ametlikes keeltes nende teavitamiseks
a)
Eurojusti koostatud või tellitud uuringute ja strateegiliste projektide tulemused;
b)
artiklis 15 osutatud programmdokumendid;
c)
kolmandate isikutega kokku lepitud koostöökorra.
Artikkel 68
Arvamused kavandatavate seadusandlike aktide kohta
Komisjon ja liikmesriigid võivad ELi toimimise lepingu artikli 76 punkti b kohaseid õigusi kasutades taotleda Eurojusti arvamust kõigi ELi toimimise lepingu artiklis 76 osutatud ettepandud seadusandlike aktide kohta.
Artikkel 69
Hindamine ja läbivaatamine
1.
Hiljemalt 13. detsembriks 2024 ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon hinnangu käesoleva määruse rakendamise ja mõju ning Eurojusti ja tema töökorralduse tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Hindamise raames kuulatakse ära kolleegium. Hinnangu eesmärk võib olla eelkõige selgitada välja võimalik vajadus muuta Eurojusti volitusi ja sellise muudatuse finantsmõju.
2.
Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele, nõukogule ja kolleegiumile. Hindamise järeldused avalikustatakse.
IX PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 70
Privileegid ja immuniteedid
Eurojusti ja tema töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).
Artikkel 71
Kasutatavad keeled
1.
Eurojusti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 (
7
).
2.
Eurojusti-sisese keelte kasutamise korra otsustab kolleegium oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
3.
Eurojusti tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus, mis on loodud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2965/94, (
8
) kui just ei tule leida muud lahendust juhul, kui tõlkekeskuse teenuseid ei ole võimalik kasutada.
Artikkel 72
Konfidentsiaalsus
1.
Artiklis 7 osutatud liikmesriikide liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad, riigisisesed kontaktisikud, liikmesriikide lähetatud eksperdid, sidekohtunikud, andmekaitseametnik ja Euroopa Andmekaitseinspektori töötajad kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
2.
Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kõigi isikute ja organite suhtes, kes Eurojustiga töötavad.
3.
Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast ametist või töölt lahkumist ja pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute ametiaja lõppemist.
4.
Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud või vahetanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba seaduslikult avalikustatud või üldsusele kättesaadav.
Artikkel 73
Riiklike menetluste konfidentsiaalsuse tingimused
1.
Eurojusti kaudu toimuva teabe saamise või vahetamise korral võib teabe esitanud liikmesriigi ametiasutus oma riigisisesele õigusele vastavalt kehtestada vastuvõtvale ametiasutusele tingimusi kõnealuse teabe kasutamiseks riiklikes menetlustes, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 3 kohaldamist.
2.
Lõikes 1 osutatud teavet vastu võtva liikmesriigi ametiasutuse jaoks on need tingimused siduvad.
Artikkel 74
Läbipaistvus
1.
Eurojusti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (
9
).
2.
Juhatus valmistab kuue kuu jooksul pärast oma esimese koosoleku kuupäeva ette määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad kolleegiumile vastuvõtmiseks.
3.
Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud Eurojusti otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse vastavalt Euroopa Ombudsmanile või Euroopa Kohtule.
4.
Eurojust avaldab oma veebisaidil juhatuse liikmete loetelu ja juhatuse koosolekute tulemuste kokkuvõtted. Selliste kokkuvõtete avaldamisest loobutakse või avaldamist piiratakse kas ajutiselt või alaliselt, kui selline avaldamine võib ohustada Eurojusti ülesannete täitmist, võttes arvesse Eurojusti vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust ning operatiivset olemust.
Artikkel 75
OLAF ja kontrollikoda
1.
Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, ühineb Eurojust kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (
10
). Eurojust võtab vastu kõikide liikmesriikide liikmete, nende asetäitjate ja assistentide, kõikide liikmesriikide lähetatud ekspertide ja kõikide Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas sätestatud vormi.
2.
Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud Eurojustilt liidu vahendeid.
3.
OLAF võib vastavalt määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (
11
) kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Eurojusti rahastatud kuludega on olnud liidu finantshuve kahjustavaid rikkumisi.
4.
Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldab töökord kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning Eurojusti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse kontrollikoda ja OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja juurdlusi.
5.
Eurojusti töötajad, haldusdirektor ning kolleegiumi ja juhatuse liikmed annavad OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile viivitamata ning seejuures oma vastutust kahtluse alla seadmata teada igasugusest kahtlusest, mis on seotud nende vastavate volituste raames toimuva reeglitele mittevastava või ebaseadusliku tegevusega, millest nad on saanud teada oma ülesannete täitmisel.
Artikkel 76
Tundliku salastamata teabe ja salastatud teabe kaitset käsitlev eeskiri
1.
Eurojust kehtestab sise-eeskirja, mis käsitleb teabe käitlemist ja konfidentsiaalsust ning salastamata tundliku teabe kaitsmist, sealhulgas sellise teabe loomist ja töötlemist Eurojustis.
2.
Eurojust kehtestab sise-eeskirja ELi salastatud teabe kaitsmise kohta, mis on kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL, (
12
) et tagada sellise teabe samaväärne kaitse.
Artikkel 77
Haldusuurimine
Euroopa Ombudsman uurib Eurojusti haldustegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.
Artikkel 78
Muu vastutus kui vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest
1.
Eurojusti lepinguline vastutus on reguleeritud kõnealuse lepingu suhtes kohaldatava õigusega.
2.
Eurojusti sõlmitud lepingutes sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub otsuste tegemine Euroopa Kohtu pädevusse.
3.
Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Eurojust kooskõlas liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtetega ning sõltumata artikli 46 kohasest võimalikust vastutusest kogu kahju, mida on põhjustanud Eurojust või selle töötajad oma kohustuste täitmisel.
4.
Lõiget 3 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme, tema asetäitja või assistendi viga oma kohustuste täitmisel. Kui ta aga tegutseb talle artikli 8 kohaselt antud volituste alusel, hüvitab tema liikmesriik Eurojustile summad, mida Eurojust on kõnealuse kahju hüvitamiseks maksnud.
5.
Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.
6.
Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (
13
) alusel.
7.
Eurojusti töötajate isiklik vastutus Eurojusti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.
Artikkel 79
Peakorterileping ja tegutsemistingimused
1.
Eurojusti asukoht on Madalmaades Haagis.
2.
Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Eurojustile Madalmaades antavaid ruume ja Madalmaade pakutavaid vahendeid ning Madalmaades haldusdirektori, kolleegiumi liikmete, Eurojusti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erireegleid, sätestatakse Eurojusti ja Madalmaade vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast kolleegiumi heakskiidu saamist.
Artikkel 80
Üleminekukord
1.
Käesoleva määrusega asutatud Eurojust on otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti üldine õigusjärglane kõikide viimase sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara suhtes.
2.
Otsuse 2002/187/JSK alusel asutatud Eurojusti liikmesriikide liikmed, kes on nimetatud otsuse alusel igast liikmesriigist lähetatud, täidavad Eurojusti liikmesriikide liikmete ülesandeid käesoleva määruse II jao II peatüki alusel. Pärast käesoleva määruse jõustumist võib nende ametiaega käesoleva määruse artikli 7 lõike 5 alusel ühe korra pikendada, sõltumata varasemast pikendamisest.
3.
Käesoleva määruse jõustumise ajal otsuse 2002/187/JSK alusel asutatud Eurojusti presidendi ja asepresidentidena tegutsevad isikud täidavad Eurojusti presidendi ja asepresidentide ülesandeid käesoleva määruse artikli 11 alusel kuni nende ametiaja lõppemiseni kooskõlas nimetatud otsusega. Pärast käesoleva määruse jõustumist võib neid käesoleva määruse artikli 11 lõike 4 alusel ühe korra tagasi valida, sõltumata varasemast tagasivalimisest.
4.
Otsuse 2002/187/JSK artikli 29 alusel viimati ametisse määratud haldusdirektor täidab haldusdirektori ülesandeid käesoleva määruse artikli 17 alusel kuni nimetatud otsuse kohaselt kindlaks määratud ametiaja lõppemiseni. Kõnealuse haldusdirektori ametiaega võib pärast käesoleva määruse jõustumist ühe korra pikendada.
5.
Käesolev määrus ei mõjuta otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti sõlmitud lepingute kehtivust. Eelkõige on jätkuvalt õiguslikult kehtivad kõik Eurojusti sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis on jõustunud enne 12. detsembrit 2019.
6.
Otsuse 2002/187/JSK artikli 35 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub kooskõlas selle artiklis 36 kehtestatud eeskirjadega.
7.
Käesolev määrus ei mõjuta otsuse 2002/187/JSK kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud töölepinguid. Nimetatud otsuse artikli 17 kohaselt viimasena ametisse määratud andmekaitseametnik võtab üle käesoleva määruse artiklis 36 sätestatud andmekaitseametniku rolli.
▼M1
8.
Erandina artikli 23 lõikest 6 võib Eurojust luua väljaspool artiklis 23 osutatud kohtuasjade haldamise süsteemi asuva automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahendi, et töödelda operatiivseid isikuandmeid artikli 4 lõike 1 punktis j osutatud operatiivülesande täitmiseks (edaspidi „automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahend“).
Automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahend peab vastama küberturvalisuse rangeimatele nõuetele.
Olenemata määruse (EL) 2018/1725 artiklist 90, peab Eurojust enne automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahendi käitamist konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Euroopa Andmekaitseinspektor esitab arvamuse kahe kuu jooksul pärast andmekaitseametnikult teate saamist.
Kolmandas lõigus osutatud andmekaitseametniku teade peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
a)
kavandatavate töötlemistoimingute üldine kirjeldus;
b)
andmesubjektide õigusi ja vabadusi ohustavate riskide hinnang;
c)
punktis b osutatud riskide kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed;
d)
tagatised, turbemeetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja käesoleva määruse järgimise tõendamiseks, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste puudutatud isikute õigusi ja õigustatud huve.
Käesolevas määruses ja määruses (EL) 2018/1725 kehtestatud andmekaitsesätteid kohaldatakse andmete töötlemise suhtes automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahendis, kui need ei ole otseselt seotud kohtuasjade haldamise süsteemi tehnilise ülesehitusega. Automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahendis hoiustatavatele andmetele juurdepääsu õigused ja tähtajad peavad olema kooskõlas reeglitega, mida kohaldatakse juurdepääsuks ajutistele tööfailidele, mille toetamiseks andmeid hoiustatakse, ning vastavate tähtaegadega, eelkõige käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud tähtaegadega.
Käesolevas lõikes sätestatud erandit kohaldatakse seni, kuni kohtuasjade haldamise süsteem, mis koosneb ajutistest tööfailidest ja registrist, kasutusel on.
▼B
Artikkel 81
Asendamine ja kehtetuks tunnistamine
1.
Käesolevaga asendatakse otsus 2002/187/JSK alates 12. detsembrist 2019 nende liikmesriikide suhtes, kelle jaoks käesolev määrus on siduv.
Seetõttu tunnistatakse otsus 2002/187/JSK alates 12. detsembrist 2019 kehtetuks.
2.
Liikmesriikide suhtes, kelle jaoks käesolev määrus on siduv, käsitatakse viiteid lõikes 1 osutatud otsusele viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 82
Jõustumine ja kohaldamine
1.
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2.
Seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
I LISA
Vastavalt artikli 3 lõikele 1 Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu:
—
organiseeritud kuritegevus,
—
ebaseaduslik uimastikaubandus,
—
tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus,
—
immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine,
—
mootorsõidukitega seotud kuritegevus,
—
tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine,
—
ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,
—
inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,
—
rööv ja vargus raskendavatel asjaoludel,
—
ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemed ja kunstiteosed,
—
liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod,
—
siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine,
—
väljapressimine ja raha väljapressimine,
—
toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,
—
haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,
—
raha ja maksevahendi võltsimine,
—
ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega,
—
ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega,
—
ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega,
—
keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus,
—
ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,
—
seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil,
—
genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod.
II LISA
ARTIKLIS 27 OSUTATUD ISIKUANDMETE LIIGID
1.
a)
Perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;
e)
asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;
f)
sotsiaalkindlustusnumber või liikmesriigis isikute tuvastamiseks kasutatavad muud liiki ametlikud numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena registreerimise numbrid;
g)
teave juriidiliste isikute kohta, kui see sisaldab teavet, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtavate üksikisikutega, kelle suhtes toimub kohtulik uurimine või kellele on esitatud süüdistus;
h)
pangakontode või muude finantseerimisasutuste kontode üksikasjad;
i)
väidetavate süütegude kirjeldus ja olemus, nende toimepanemise kuupäev, süütegude liik ja uurimise kulg;
j)
asjaolud, mis viitavad juhtumi rahvusvahelisele ulatusele;
k)
üksikasjad, mis on seotud isiku väidetava kuulumisega kuritegelikku organisatsiooni;
l)
telefoninumbrid, e-posti aadressid, andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud muud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks;
m)
sõidukite registreerimisandmed;
▼M1
n)
DNA mittekodeeritavast osast saadud DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed ning videod ja helisalvestised artikli 4 lõike 1 punktis j osutatud kuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta.
▼B
2.
a)
Perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;
e)
asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;
▼M1
f)
süütegude, millega asjaomane isik on seotud, kirjeldus ja olemus, nende toimepaneku kuupäev ja koht, süütegude liik, uurimise kulg ning artikli 4 lõike 1 punktis j osutatud kuritegude ja nendega seotud kuritegude puhul teave kuriteo kohta, sealhulgas helisalvestised, videod, satelliidifotod ja fotod;
▼B
g)
sotsiaalkindlustusnumber või liikmesriikides isikute tuvastamiseks kasutatavad muud liiki ametlikud numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena registreerimise numbrid;
h)
pangakontode ja muude finantseerimisasutuste kontode üksikasjad;
i)
telefoninumbrid, e-posti aadressid, andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud muud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks;
j)
sõidukite registreerimisandmed.
