EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02017R2402-20210409
Regulation (EU) 2017/2402 of the European Parliament and of the Council of 12 December 2017 laying down a general framework for securitisation and creating a specific framework for simple, transparent and standardised securitisation, and amending Directives 2009/65/EC, 2009/138/EC and 2011/61/EU and Regulations (EC) No 1060/2009 and (EU) No 648/2012
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012
02017R2402 — ET — 09.04.2021 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, (ELT L 347 28.12.2017, lk 35) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/557, 31. märts 2021, |
L 116 |
1 |
6.4.2021 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2402,
12. detsember 2017,
millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„väärtpaberistamine“ – tehing või skeem, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumiga seonduv krediidirisk kantakse üle erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ja millel on kõik järgmised tunnused:
a)
tehingu või skeemi raames tehtavad maksed sõltuvad riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumi tulemusnäitajatest;
b)
kahjude jaotuse tehingu või skeemi kehtivusaja jooksul määrab see, kuidas väärtpaberistamise seeriad on allutatud;
c)
tehing või skeem ei loo riskipositsioone, millel on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8 loetletud tunnused; |
|
2) |
„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja“ – äriühing, usaldusfond või muu üksus, mis ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor ja mis on loodud ühe või mitme väärtpaberistamise läbiviimise eesmärgil ja mille tegevus on piiratud selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ja mille struktuuri eesmärk on eraldada väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kohustused väärtpaberistamise tehingu algataja kohustustest; |
|
3) |
„väärtpaberistamise tehingu algataja“ – üksus, mis
a)
oli ise või endaga seotud üksuste kaudu otseselt või kaudselt seotud algse lepinguga, millega tekkisid võlgniku või potentsiaalse võlgniku kohustused või potentsiaalsed kohustused, millest väärtpaberistatavad riskipositsioonid tulenevad, või
b)
enda arvel ostab kolmanda isiku suhtes olevad riskipositsioonid ja seejärel väärtpaberistab need; |
|
4) |
„edasiväärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mille puhul vähemalt üks aluspositsioon on väärtpaberistamise positsioon; |
|
5) |
„sponsor“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, sõltumata sellest, kas ta asub liidus või mitte, või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ning kes
a)
koostab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või muu väärtpaberistamise, mille alusel ostetakse kolmandatelt isikutelt riskipositsioone, ja haldab seda või
b)
koostab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või muu väärtpaberistamise, mille alusel ostetakse kolmandatelt isikutelt riskipositsioone, ja delegeerib selle väärtpaberistamisega seonduva igapäevase aktiivse portfellivalitsemise selleks kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ, 2011/61/EL või 2014/65/EL tegevusloa saanud üksusele; |
|
6) |
„väärtpaberistamise seeria“ – lepingust tulenev krediidiriski segment, mis on seotud teatava riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumiga, mille puhul kaasneb ühes segmendis positsiooniga suurem või väiksem krediidikahju risk kui sama suure positsiooniga teises segmendis, arvestamata krediidiriski kaitset, mida kolmandad isikud annavad vahetult kõnealuses segmendis või muudes segmentides positsioone hoidvatele isikutele; |
|
7) |
„varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm“ – väärtpaberistamiste programm, mille raames emiteeritavateks väärtpaberiteks on valdavalt varaga tagatud kommertsväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta; |
|
8) |
„varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing“ – varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames toimuv väärtpaberistamine; |
|
9) |
„traditsiooniline väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mille käigus toimub majandusliku huvi ülekandmine väärtpaberistatavates riskipositsioonides, mis saavutatakse kas väärtpaberistatud riskipositsioonide omandiõiguse ülemineku teel väärtpaberistamise tehingu algatajalt väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kaudse osaluse meetodil, kui emiteeritud väärtpaberitest ei tulene väärtpaberistamise tehingu algataja jaoks maksekohustusi; |
|
10) |
„sünteetiline väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mille käigus saavutatakse riski ülekandmine krediidituletisinstrumente või garantiisid kasutades ning väärtpaberistatavad riskipositsioonid jäävad väärtpaberistamise tehingu algataja riskipositsioonideks; |
|
11) |
„investor“ – väärtpaberistamise positsiooni omav füüsiline või juriidiline isik; |
|
12) |
„institutsionaalne investor“ – investor, kes on üks järgmistest:
a)
kindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 1 tähenduses;
b)
edasikindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 4 tähenduses;
c)
tööandjapensioni kogumisasutus, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 ( 1 ) kohaldamisalasse vastavalt selle artiklile 2, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 5 otsustanud kõnealust direktiivi kõnealuse asutuse suhtes tervikuna või osaliselt mitte kohaldada, või investeeringute valitseja või tegevusloa saanud üksus, mille tööandjapensioni kogumisasutus on nimetanud vastavalt direktiivi (EL) 2016/2341 artiklile 32;
d)
alternatiivse investeerimisfondi (AIFi) valitseja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses, kes valitseb ja/või turustab liidus alternatiivseid investeerimisfonde;
e)
vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofondi) fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses;
f)
siseselt valitsetav eurofond, mis on äriühinguna asutatud fond, mis on saanud tegevusloa kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ ning mis ei ole määranud kõnealuse direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat;
g)
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 kõnealuse määruse tähenduses määratletud krediidiasutus või kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühing; |
|
13) |
„ ►C1 nõudehaldaja ◄ “ – üksus, kes igapäevaselt haldab ostetud nõuete või aluseks olevate krediidiriski positsioonide kogumit; |
|
14) |
„likviidsuse tagamise tehing“ – väärtpaberistamise positsioon, mis tuleneb lepingulisest kokkuleppest pakkuda rahastamist, kindlustamaks rahavoogude õigeaegne laekumine investoritele; |
|
15) |
„uuenev nõue“ – nõue, mille puhul laenuvõtja laenujäägil lubatakse kokkulepitud limiidi piires kõikuda olenevalt tema otsustest laenu võtta ja seda tagasi maksta; |
|
16) |
„uuenev väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mille puhul uueneb väärtpaberistamise struktuur ise nõuete lisamisega nõuete kogumisse või nende sealt kõrvaldamisega, sõltumata sellest, kas nõuded uuenevad või mitte; |
|
17) |
„ennetähtaegse amortiseerimise klausel“ – uuenevate nõuete või uueneva väärtpaberistamise puhul kasutatav lepingutingimus, millega nõutakse, et teatavate kindlaksmääratud sündmuste saabumisel tuleb investorite väärtpaberistamise positsioonid lunastada enne nende positsioonide esialgselt kokkulepitud lõpptähtaega; |
|
18) |
„esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria“ – asjaomase väärtpaberistamise kõige madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria, mis väärtpaberistatud riskipositsioonidele tekkiva kahju korral on esimene väärtpaberistamise seeria, mis kahju kannab, pakkudes seeläbi kaitset teise järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriale ja teisest kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate olemasolu korral ka neile; |
|
19) |
„väärtpaberistamise positsioon“ – väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon; |
|
20) |
„algne laenuandja“ – üksus, kes ise või temaga seotud üksuste kaudu sõlmis otseselt või kaudselt algse lepingu, millega tekkisid võlgniku või potentsiaalse võlgniku kohustused või potentsiaalsed kohustused, millest väärtpaberistatavad riskipositsioonid tulenevad; |
|
21) |
„täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm“ – varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm, mida selle sponsor otseselt ja täielikult toetab, pakkudes väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale või eriotstarbelistele ettevõtjatele likviidsuse tagamise tehingut või tehinguid, mis katab või katavad vähemalt kõike järgmist:
a)
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi kõik likviidsus- ja krediidiriskid;
b)
väärtpaberistatavate riskipositsioonide olulisemad lahjendusriskid;
c)
kõik muud varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu ja programmi tasandi kulud, kui need on vajalikud, et tagada varaga tagatud kommertsväärtpaberi alusel investorile mis tahes summa täielik maksmine; |
|
22) |
„täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing“ – varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing, mis on tehingu või varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil toetatud likviidsuse tagamise tehinguga, mis katab vähemalt kõike järgmist:
a)
varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu kõik likviidsus- ja krediidiriskid;
b)
varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingus väärtpaberistatavate riskipositsioonide olulisemad lahjendusriskid;
c)
kõik muud varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu ja programmi tasandi kulud, kui need on vajalikud, et tagada varaga tagatud kommertsväärtpaberi alusel investorile mis tahes summa täielik maksmine; |
|
23) |
„väärtpaberistamise register“ – juriidiline isik, kes keskselt kogub ja säilitab väärtpaberistamiste andmeid. Käesoleva määruse artikli 10 kohaldamisel käsitatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 61, 64, 65, 66, 73, 78, 79 ja 80 esinevaid viiteid kauplemisteabehoidlale viidetena väärtpaberistamise registrile; |
|
24) |
„viivisnõue“ – riskipositsioon, mis vastab mõnele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 sätestatud tingimusele; |
|
25) |
„viivisnõuete väärtpaberistamine“ – väärtpaberistamine, mis on tagatud selliste viivisnõuete kogumiga, mille nimiväärtus moodustab väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal ja igal ajal pärast seda, kui varasid aluseks olevasse kogumisse selle täiendamiseks, restruktureerimiseks või muul asjakohasel põhjusel lisatakse või sealt eemaldatakse, kogumi nimiväärtusest vähemalt 90 %; |
|
26) |
„krediidiriskikaitse leping“ – väärtpaberistamise tehingu algataja ja investori vaheline kokkulepe kanda väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidirisk krediidituletisinstrumentide või garantiide kaudu väärtpaberistamise tehingu algatajalt investorile üle, millega väärtpaberistamise tehingu algataja võtab kohustuse maksta investorile summa, mida nimetatakse krediidiriskikaitse preemiaks, ja investor võtab kohustuse tasuda väärtpaberistamise tehingu algatajale summa, mida nimetatakse krediidiriskikaitse makseks, juhul, kui toimub mõni lepingus kindlaks määratud krediidisündmus; |
|
27) |
„krediidiriskikaitse preemia“ – summa, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on krediidiriskikaitse lepingu alusel kohustunud investorile maksma investori poolt lubatud krediidiriskikaitse eest; |
|
28) |
„krediidiriskikaitse makse“ – summa, mille investor on krediidiriskikaitse lepingu alusel kohustunud väärtpaberistamise tehingu algatajale maksma juhul, kui on toimunud krediidiriskikaitse lepingus kindlaks määratud krediidisündmus; |
|
29) |
„sünteetiline ületulu“ – summa, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on sünteetilise väärtpaberistamise dokumentide kohaselt lepingus kindlaks määranud, et katta enne tehingu lõpptähtpäeva tekkida võiv väärtpaberistatud riskipositsioonide kahjum; |
|
30) |
„kestlikkustegurid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 ( 2 ) artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid; |
|
31) |
„tagastamatu ostuallahindlus“ – alusvarakogumis sisalduvate riskipositsioonide jäägi ja selle hinna vahe, millega väärtpaberistamise tehingu algataja müüb need riskipositsioonid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, kui seda vahet ei hüvitata väärtpaberistamise tehingu algatajale ega algsele laenuandjale. |
Artikkel 3
Väärtpaberistamiste müümine jaeklientidele
Väärtpaberistamise positsiooni müüja ei tohi positsiooni müüa direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaekliendile, kui ei ole täidetud kõik järgmised tingimused:
väärtpaberistamise positsiooni müüja on teinud sobivustesti vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 2;
väärtpaberistamise positsiooni müüja on punktis a osutatud sobivustesti põhjal veendunud, et väärtpaberistamise positsioon sobib asjaomasele jaekliendile;
väärtpaberistamise positsiooni müüja esitab jaekliendile sobivustesti tulemuse kohta viivitamata aruande.
Artikkel 4
Väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele esitatavad nõuded
Väärtpaberistamise eriotstarbelisi ettevõtjaid ei asutata kolmandas riigis, mille suhtes kehtib mõni järgmistest tingimustest:
kolmas riik on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 3 ) artikliga 9 kantud selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu, kelle rahapesuvastases ja terrorismi rahastamise vastases korras esineb strateegilisi puudusi;
kolmas riik on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse;
kolmas riik ei ole allkirjastanud liikmesriigiga lepingut, millega tagataks, et kolmas riik järgib täielikult Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu artiklis 26 või OECD maksustamisalase teabe vahetamise näidislepingus sätestatud standardeid ning tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh mitmepoolsed maksustamisalased lepingud.
Väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja puhul, mis on pärast 9. aprilli 2021 asutatud II lisas nimetatud jurisdiktsioonis seetõttu, et ta kasutab kahjulikku maksurežiimi, peab investor teavitama oma investeeringutest kõnealuse väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud väärtpaberitesse selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus investor on maksuresident.
2. PEATÜKK
KÕIGI VÄÄRTPABERISTAMISTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED
Artikkel 5
Institutsionaalsetele investoritele esitatavad hoolsuskohustuse nõuded
Enne väärtpaberistamise positsiooni võtmist teeb institutsionaalne investor, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, kindlaks, et
juhul kui liidus asutatud väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja ei ole krediidiasutus või investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses, annab väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja kõik laenud, mis moodustavad aluspositsioone, kõnealuste laenude heakskiitmiseks, muutmiseks, pikendamiseks ja finantseerimiseks ettenähtud kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide ning selgelt kehtestatud protsesside alusel ning väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on olemas tõhusad süsteemid nende kriteeriumide ja protsesside rakendamiseks kooskõlas käesoleva määruse artikli 9 lõikega 1;
juhul kui väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja on asutatud kolmandas riigis, annab väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja kõik laenud, millest aluspositsioonid tulenevad, kõnealuste laenude heakskiitmiseks, muutmiseks, pikendamiseks ja finantseerimiseks ettenähtud kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide ning selgelt kehtestatud protsesside alusel ning väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on olemas tõhusad süsteemid nende kriteeriumide ja protsesside rakendamiseks, selleks et tagada, et laenuandmine põhineb võlgniku krediidivõimelisuse põhjalikul hindamisel;
juhul kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja on asutatud liidus, säilitab ta pidevalt olulise majandusliku netohuvi artikli 6 kohaselt, ning riski säilitamine avaldatakse institutsionaalsele investorile kooskõlas artikliga 7;
juhul kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja on asutatud kolmandas riigis, säilitab ta pidevalt olulise majandusliku netohuvi, mis ei tohi kunagi olla väiksem kui 5 % ja mis määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 6, ning et ta avaldab riski säilitamise asjaolu institutsionaalsetele investoritele;
väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja on vajaduse korral teinud kättesaadavaks artikliga 7 nõutud teabe vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud sagedusele ja korrale;
viivisnõuete puhul on riskipositsioonide valimisel ja hinnakujunduses kohaldatud usaldusväärseid standardeid.
Enne väärtpaberistamise positsiooni võtmist korraldab institutsionaalne investor, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, hoolsuskohustuse hindamise, mille alusel ta saab hinnata seonduvaid riske. Selle hindamise käigus võetakse arvesse vähemalt kõiki järgmisi elemente:
iga väärtpaberistamise positsiooni ja aluspositsioonide riskitunnused;
väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajaid, sealhulgas lepingutest tulenev maksehierarhia ning sellega seotud käivitavad tegurid, krediidikvaliteedi parandamine, likviidsuse parandamine, turuväärtust mõjutavad tegurid ja tehingupõhised makseviivituse määratlused;
artikli 27 kohaselt standardväärtpaberistamisena teatatud väärtpaberistamise puhul asjaomase väärtpaberistamise vastavus nõuetele, mis on sätestatud artiklites 19–22 või artiklites 23–26 ja artiklis 27. Institutsionaalsed investorid võivad asjakohasel määral tugineda artikli 27 lõike 1 kohasele standardväärtpaberistamise teatele ning väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja avaldatud teabele standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kohta, tuginemata üksnes või mehaaniliselt kõnealusele teatele või teabele.
Täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi puhul võtavad kõnealuse programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberitesse investeerivad institutsionaalsed investorid arvesse varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tunnusjooni ja täielikku likviidsustoetust, ilma et see piiraks samas esimese lõigu punktide a ja b kohaldamist.
Väärtpaberistamise positsiooni hoidev institutsionaalne investor, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, on kohustatud tegema vähemalt järgmist:
kehtestama asjakohased kirjalikud protseduurid, mis on proportsionaalsed seoses väärtpaberistamise positsiooni riskiprofiiliga ja kui see omab tähtsust, institutsionaalse investori kauplemisportfelliga ja kauplemisega mitteseotud tegevusega, et jälgida pidevalt lõigete 1 ja 3 järgimist ning väärtpaberistamise positsiooni ja aluspositsioonide tulemusnäitajaid.
Kui see on vajalik väärtpaberistamise ja aluspositsioonide puhul, hõlmavad kõnealused kirjalikud protseduurid järgmiste aspektide jälgimist: riskipositsiooni liik, selliste laenude osakaal protsentides, mille tasumise tähtpäeva on ületatud rohkem kui 30, 60 ja 90 päeva, makseviivituse määrad, ennetähtaegse tasumise määrad, sissenõutud tagatistega laenud, sissenõudmismäärad, tagasiostmine, laenu muutmine, maksepuhkused, tagatiste liik ja kasutusaste, aluspositsioonide krediidikvaliteedi astme või muu krediidivõimelisuse näitaja sagedusjaotus, majandussektoripõhine ja geograafiline jaotus, laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvude sagedusjaotus vahemikes, mis aitavad teha sobiva tundlikkusanalüüsi. Kui aluspositsioonid on ise väärtpaberistamise positsioonid, mis on lubatud artikli 8 kohaselt, jälgivad institutsionaalsed investorid ka kõnealuste väärtpaberistamise positsioonide aluspositsioone;
tegema muu väärtpaberistamise kui täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi puhul regulaarselt aluspositsioone toetavate rahavoogude ja tagatiste väärtuse stressiteste või kui rahavoogude ja tagatiste väärtuse kohta ei ole piisavalt andmeid, siis kahjueeldustega seotud stressiteste, võttes arvesse väärtpaberistamise positsiooni riski olemust, ulatust ja keerukust;
tegema täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi puhul regulaarselt sponsori maksevõime ja likviidsuse stressiteste;
tagama oma juhtorganile sisearuannete esitamise, selleks et juhtorgan oleks teadlik väärtpaberistamise positsioonist tulenevatest olulistest riskidest ning et need riskid oleksid asjakohaselt juhitud;
on võimeline oma pädevale asutusele taotluse korral tõendama, et tal on väärtpaberistamise positsiooni ja selle aluspositsioonide kohta igakülgsed ja põhjalikud teadmised ning et ta on rakendanud väärtpaberistamise positsioonide riskijuhtimise kirjalikke põhimõtteid ja protseduure ning lõigete 1 ja 2 kohaste kontrollide ja hoolsuskohustuse kohta käiva teabe ning mis tahes muu asjakohase teabe dokumenteerimise kirjalikke põhimõtteid ja protseduure, ning
on täielikult toetatud, varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi riskipositsioonide puhul võimeline oma pädevale asutusele taotluse korral tõendama, et tal on igakülgsed ja põhjalikud teadmised sponsori krediidikvaliteedist ning likviidsuse tagamise tehingu tingimustest.
Artikkel 6
Riski säilitamine
Käesoleva artikli kohaldamisel ei peeta üksust väärtpaberistamise tehingu algatajaks, kui see üksus on loodud või tegutseb üksnes riskipositsioonide väärtpaberistamise eesmärgil.
Olulise majandusliku netohuvi mõõtmisel võtab netohuvi säilitaja arvesse kõiki tasusid, mida võidakse kasutada tegeliku olulise majandusliku netohuvi vähendamiseks.
Viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise korral võib käesolevas lõikes sätestatud nõuet täita ka nõudehaldaja, tingimusel et ta suudab tõendada, et tal on väärtpaberistatud positsioonidega samalaadsete riskipositsioonide haldamise alal asjatundlikkus ning tal on riskipositsioonide haldamise kohta olemas hästi dokumenteeritud ja asjakohased põhimõtted, protseduurid ja riskijuhtimise kontrollimeetmed.
Vähemalt 5 % olulise majandusliku netohuvi säilitamisena lõike 1 tähenduses kvalifitseerub ainult järgmine:
säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest;
uueneva väärtpaberistamise või uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses iga väärtpaberistatud riskipositsiooni nimiväärtusest;
säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis moodustavad vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised väärtpaberistamata riskipositsioonid oleksid vastasel korral väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100;
säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria, ning kui see ei moodusta 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, siis vajaduse korral ka muud väärtpaberistamise seeriad, mis on sama või suurema riskiga kui investoritele üle kantud või müüdud seeriad ja mille tähtpäev ei saabu varem kui investoritele üle kantud või müüdud seeriatel, nii et kokku säilitatakse vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, või
säilitatakse esimese järjekoha kahju riskipositsioon tasemel vähemalt 5 % igast väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud riskipositsioonist.
Viivisnõude netoväärtus arvutatakse, lahutades riskipositsiooni nimiväärtusest või, kui see on kohaldatav, siis jääkväärtusest väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal üksiku väärtpaberistatud riskipositsiooni tasandil väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal kokku lepitud tagastamatu ostuallahindlus või, kui see on kohaldatav, siis aluspositsioonide kogumi tasandil väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal kokku lepitud tagastamatu ostuallahindluse vastav osa. Peale selle võib väärtpaberistatud viivisnõuete netoväärtuse kindlaksmääramisel võtta mittetagastatava ostuallahindluse puhul arvesse väärtpaberistamise tehingu algataja poolt järgnevaks müügiks emiteeritud viivisnõuete väärtpaberistamise seeriate nimiväärtuse ja selle hinna vahet, millega need väärtpaberistamise seeriad müüakse esmalt sõltumatutele kolmandatele isikutele.
Esimest lõiku kohaldatakse üksnes juhul, kui krediidiasutused, investeerimisühingud või finantseerimisasutused, mis on need väärtpaberistatud riskipositsioonid loonud, täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 5 ) artiklis 79 sätestatud nõudeid ja annavad käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud nõuete täitmiseks vajalikku teavet õigeaegselt väärtpaberistamise tehingu algatajale või sponsorile ning liidus emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või liidus asutatud finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale.
Lõiget 1 ei kohaldata, kui väärtpaberistatud riskipositsioonid on nõuded järgmiste üksuste vastu või nõuded, millele järgmised üksused on andnud täieulatusliku, tingimusteta ja tagasivõtmatu garantii:
keskvalitsused või keskpangad;
liikmesriikide piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või avaliku sektori asutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 tähenduses;
krediidiasutused ja investeerimisühingud, millele on määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki alusel määratud riskikaal 50 % või vähem;
liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 ( 6 ) artikli 2 punkti 3 tähenduses või
määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 117 loetletud mitmepoolsed arengupangad.
Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010, ( 7 ) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt riski säilitamise nõuet, eelkõige selle järgmiseid aspekte:
lõike 3 alusel riski säilitamise kord, sealhulgas nõude täitmine riski säilitamise sünteetilise või tingimusliku vormi kaudu;
lõikes 1 osutatud säilitamise taseme mõõtmine;
säilitatud huvi riskimaanduse ja müügi keeld;
lõike 4 kohaselt konsolideeritud alusel säilitamise tingimused;
selgel, läbipaistval ja kättesaadaval indeksil põhinevatele tehingutele lõike 6 alusel antava vabastuse tingimused;
viivisnõuete väärtpaberistamiste puhul lõigete 3 ja 3a alusel riski säilitamise kord;
netohuvi säilitajale makstud tasude mõju tegelikule olulisele majanduslikule netohuvile lõike 1 tähenduses.
Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. oktoobriks 2021.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 7
Väärtpaberistamise tehingu algatajatele, sponsoritele ja väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele kehtivad läbipaistvusnõuded
Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja teevad väärtpaberistamise positsioonide omajatele, artiklis 29 osutatud pädevatele asutustele ja taotluse korral potentsiaalsetele investoritele käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
teave aluspositsioonide kohta kord kvartalis või varaga tagatud kommertsväärtpaberite puhul teave nende aluseks olevate nõuete või krediidinõuete kohta kord kuus;
kõik alusdokumendid, mis on tehingu mõistmiseks esmatähtsad, sealhulgas, kuid mitte ainult, järgmised dokumendid, kui see on asjassepuutuv:
lõplik pakkumisdokument või prospekt koos tehingu lõpuleviimise dokumentidega, välja arvatud õiguslikud hinnangud;
traditsioonilise väärtpaberistamise puhul vara müügileping, loovutamis-, asendamis- või ülekandmisleping ja mis tahes asjakohane usalduse kinnitus;
tuletisinstrumendid ja tagatislepingud ning samuti kõik asjakohased dokumendid tagatuskorra kohta, kui väärtpaberistatavad riskipositsioonid jäävad väärtpaberistamise tehingu algataja riskipositsioonideks;
nõuete haldamise, nõuete haldamise back-up-i, haldus- ja rahavoogude juhtimise lepingud;
usaldusleping, tagamisleping, esindusleping, kontopangaleping, garanteeritud investeerimisleping, sätestatud tingimused või ühisusaldusfondi üldtingimused või üldmõistete leping või õigusjõu poolest samaväärsed juriidilised dokumendid;
mis tahes asjakohased lepingud võlausaldajate vahel, tuletisinstrumentide dokumendid, allutatud laenu lepingud, stardilaenulepingud ja likviidsusvahendi lepingud;
Need alusdokumendid hõlmavad väärtpaberistamise maksehierarhia üksikasjalikku kirjeldust;
kui ei ole koostatud prospekti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/71/EÜ, ( 8 ) siis väärtpaberistamise tehingu kokkuvõte või väärtpaberistamise peamiste tunnuste ülevaade, sealhulgas, kui see on kohaldatav,
tehingu struktuuri üksikasjad, sealhulgas struktuuriskeemid, mis annavad ülevaate tehingust, rahavoogudest ja omandistruktuurist;
üksikasjad, mis puudutavad riskipositsiooni tunnuseid, rahavooge, kahjukaskaadi põhimõtet, krediidikvaliteedi parandamise ja likviidsustoetuse näitajaid;
üksikasjad väärtpaberistamise positsiooni omajate hääleõiguste kohta ning nende seisund võrreldes teiste tagatud nõudega võlausaldajatega, ning
loetelu kõikidest punkti b kohaselt esitatud dokumentides osutatud käivitavatest teguritest ja sündmustest, mis võivad väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajaid oluliselt mõjutada;
standardväärtpaberistamise puhul artiklis 27 osutatud standardväärtpaberistamise teade;
aruanded, mis esitatakse investoritele kord kvartalis või varaga tagatud kommertsväärtpaberite puhul kord kuus ning mis sisaldavad järgmist:
kõik olulised andmed aluspositsioonide krediidikvaliteedi ja tulemusnäitajate kohta;
väärtpaberistamise puhul teave käivitavate sündmuste kohta, mis tingivad muutuse maksehierarhias või vastaspoole asendamise, ning väärtpaberistamise puhul, mis ei ole varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing, andmed rahavoogude kohta, mida toodavad aluspositsioonid ja väärtpaberistamise kohustised;
teave artikli 6 kohaselt säilitatud riski kohta, sealhulgas teave selle kohta, millist artikli 6 lõikes 3 sätestatud korda on kohaldatud;
väärtpaberistamisse puutuv mis tahes siseteave, mille väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja peab avalikustama kooskõlas siseteabe alusel kauplemist ja turuga manipuleerimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 ( 9 ) artikliga 17;
kui punkti f ei kohaldata, siis iga oluline sündmus, nagu
punkti b kohaselt kättesaadavaks tehtud dokumentides sätestatud kohustuste oluline rikkumine, kaasa arvatud iga sellise rikkumise suhtes ette nähtud õiguskaitsevahend, erand või tagantjärele antud nõusolek;
struktuursete näitajate muutus, mis võib väärtpaberistamise tulemusnäitajaid oluliselt mõjutada;
väärtpaberistamise või aluspositsioonide riskitunnuste muutus, mis võib väärtpaberistamise tulemusnäitajaid oluliselt mõjutada;
kui standardväärtpaberistamise puhul ei vasta väärtpaberistamine enam standardväärtpaberistamise nõuetele või kui pädevad asutused on võtnud parandus- või haldusmeetmeid;
iga oluline muudatus tehingu dokumentides.
Esimese lõigu punktides b, c ja d kirjeldatud teave tehakse kättesaadavaks enne hinnakujundust.
Esimese lõigu punktides a ja e kirjeldatud teave tehakse samal ajal kättesaadavaks kord kvartalis hiljemalt üks kuu pärast intressimakse tasumise tähtpäeva või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute puhul hiljemalt üks kuu pärast aruandega hõlmatud ajavahemiku lõppu.
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite puhul tehakse esimese lõigu punktis a, punkti c alapunktis ii ja punkti e alapunktis i kirjeldatud teave koondatud kujul kättesaadavaks väärtpaberistamise positsiooni omajatele ja taotluse korral potentsiaalsetele investoritele. Laenuandmed tehakse kättesaadavaks sponsorile ja taotluse korral pädevatele asutustele.
Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, tehakse esimese lõigu punktides f ja g kirjeldatud teave kättesaadavaks viivitamata.
Käesolevas lõikes sätestatud kohustuste täitmisel peavad väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja järgima liikmesriikide ja liidu õigust, mis käsitleb teabe konfidentsiaalsuse kaitset ja isikuandmete töötlemist, et hoida ära asjaomaste õigusnormide võimalikku rikkumist, ning järgima mis tahes konfidentsiaalsuskohustusi seoses klienti, algset laenuandjat või võlgnikku puudutava teabega, välja arvatud juhul, kui selline konfidentsiaalne teave on muudetud anonüümseks või on koondteave.
Eelkõige seoses esimese lõigu punktis b osutatud teabega võivad väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja esitada asjaomase dokumentatsiooni kokkuvõtte.
Artiklis 29 osutatud pädevatel asutustel peab olema võimalik nõuda sellist konfidentsiaalset teavet oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Esimese lõigu kohaselt määratud üksus teeb väärtpaberistamise tehingut puudutava teabe kättesaadavaks väärtpaberistamise registri kaudu.
Teises ja neljandas lõigus osutatud kohustused ei kehti väärtpaberistamiste puhul, mille kohta ei pea kooskõlas direktiiviga 2003/71/EÜ koostama prospekti.
Juhul kui artikli 10 kohaselt ei ole väärtpaberistamise registrit registreeritud, teeb käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid täitma määratud üksus selle teabe kättesaadavaks veebisaidi kaudu,
mis hõlmab hästi toimivat andmekvaliteedi kontrolli süsteemi;
mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid juhtimisstandardeid ning tagatakse piisava organisatsioonistruktuuri haldamine ja toimimine, mis tagab veebisaidi järjepideva ja tõrgeteta toimimise;
mille suhtes kohaldatakse sobivaid süsteeme, kontrolle ja menetlusi, mille abil tehakse kindlaks kõik asjakohased tegevusriskiallikad;
mis hõlmab süsteeme, mis tagavad saadud teabe kaitse ja tervikluse ning teabe viivitamatu salvestamise, ning
mis võimaldab säilitada teavet vähemalt viis aastat pärast väärtpaberistamise lõpptähtaega.
Teabe edastamise eest vastutav üksus ning väärtpaberistamise register, kus teave kättesaadavaks tehakse, märgitakse väärtpaberistamise dokumentidesse.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 8
Edasiväärtpaberistamise keeld
Erandina ei kohaldata esimest lõiku:
enne 1. jaanuari 2019 emiteeritud väärtpaberite väärtpaberistamisele ning
lõikes 3 määratletud õiguspärastel eesmärkidel kasutatavale väärtpaberistamisele, mille väärtpaberid emiteeriti 1. jaanuaril 2019 või pärast seda.
Kui selline üksus, kelle üle järelevalvet teostatakse, on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 määratletud krediidiasutus või investeerimisühing, konsulteerib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädev asutus kriisilahendusasutusega ja mis tahes muu selle üksuse puhul asjakohase asutusega, enne kui ta annab loa väärtpaberistamise positsioonide lisamiseks väärtpaberistamise aluspositsioonide hulka. Selline konsulteerimine ei kesta kauem kui 60 päeva alates kuupäevast, mil pädev asutus teavitas kriisilahendusasutust ja mis tahes muud selle üksuse puhul asjakohast asutust konsulteerimisvajadusest.
Kui konsulteerimise tulemusena tehakse otsus, millega lubatakse väärtpaberistamise aluspositsioonidena kasutada väärtpaberistamise positsioone, teavitab pädev asutus sellest Väärtpaberiturujärelevalvet.
Käesoleva artikli kohaldamisel on õiguspärased eesmärgid järgmised:
krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantseerimisasutuse likvideerimismenetluse hõlbustamine;
krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantseerimisasutuse elujõulisuse tagamine tegevuse jätkuvuse korral, et vältida selle likvideerimist, või
investorite huvide säilitamine, kui aluspositsiooniks on viivisnõuded.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 9
Laenuandmise kriteeriumid
Erandina esimesest lõigust kohaldatakse selliste aluspositsioonide jaoks, mis on sel ajal, mil väärtpaberistamise tehingu algataja need kolmandalt isikult ostab, viivisnõuded, riskipositsioonide valimisel ja hinnakujundusel usaldusväärseid standardeid.
Lõiget 3 ei kohaldata, kui:
algne leping, millega tekkisid võlgniku või potentsiaalse võlgniku kohustused või potentsiaalsed kohustused, jõustus enne direktiivi 2014/17/EL jõustumist ning
väärtpaberistamise tehingu algataja, kes enda arvel ostab kolmanda isiku suhtes olevad riskipositsioonid ja seejärel väärtpaberistab need, vastab tingimustele, millele väärtpaberistamise tehingu algataja pidi vastama delegeeritud määruse (EL) nr 625/2014 artikli 21 lõike 2 kohaselt enne 1. jaanuari 2019.
3. PEATÜKK
VÄÄRTPABERISTAMISE REGISTRI REGISTREERIMISE TINGIMUSED JA KORD
Artikkel 10
Väärtpaberistamise registri registreerimine
Väärtpaberistamise register esitab Väärtpaberiturujärelevalvele ühe järgmistest:
registreerimistaotlus;
taotlus registreerimise laiendamiseks käesoleva määruse artikli 7 kohaldamise eesmärgil, kui asjaomane kauplemisteabehoidla on juba registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotise 1. peatükile või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 ( 10 ) III peatükile.
Kui taotlus ei ole täielik, määrab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks väärtpaberistamise register peab esitama täiendava teabe.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest väärtpaberistamise registrit.
Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks üksikasjad kõige alljärgneva kohta:
käesoleva artikli lõikes 2 osutatud menetlused, mida väärtpaberistamise registrid peavad kohaldama, et kontrollida neile artikli 7 lõike 1 alusel kättesaadavaks tehtud teabe täielikkust ja kooskõlalisust;
lõike 5 punktis a osutatud registreerimistaotlus;
lõike 5 punktis b osutatud registreerimise laiendamise lihtsustatud taotlus.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab Väärtpaberiturujärelevalve rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse mõlema järgmise taotluse vorm:
lõike 5 punktis a osutatud registreerimistaotlus;
lõike 5 punktis b osutatud registreerimise laiendamise taotlus.
Esimese lõigu punkti b puhul koostab Väärtpaberiturujärelevalve lihtsustatud vormi, et vältida kattuvaid menetlusi.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 11
Pädevate asutuste teavitamine ja nendega konsulteerimine enne registreerimist või registreerimise laiendamist
Artikkel 12
Taotluse läbivaatamine
Artikkel 13
Teavitamine registreerimise või registreerimise laiendamise kohta tehtud Väärtpaberiturujärelevalve otsustest
Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 11 lõikes 1 osutatud pädevat asutust oma otsusest.
Artikkel 14
Väärtpaberiturujärelevalve pädevus
Artikkel 15
Registreerimise kehtetuks tunnistamine
Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 73 kohaldamist, tunnistab Väärtpaberiturujärelevalve väärtpaberistamise registri registreerimise kehtetuks, kui väärtpaberistamise register
loobub sõnaselgelt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;
on registreerimisel esitanud valeandmeid või kui registreerimine on toimunud muul ebaseaduslikul moel või
ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti.
Artikkel 16
Järelevalvetasud
Need tasud peavad olema proportsionaalsed asjaomase väärtpaberistamise registri käibega ja katma täielikult Väärtpaberiturujärelevalve kulutused, mis on vajalikud väärtpaberistamise registrite registreerimiseks ja järelevalveks ning kõigi kulude hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 1. Niivõrd kui käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1 viidatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 74, käsitatakse viiteid nimetatud määruse artikli 72 lõikele 3 viidetena käesoleva artikli lõikele 2.
Kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotise 1. peatüki või määruse (EL) 2015/2365 III peatüki kohaselt, kohandatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tasusid üksnes selleks, et kajastada täiendavaid vajalikke kulutusi ja kulusid, mis on seotud väärtpaberistamise registrite käesoleva määruse kohase registreerimise ja järelevalvega.
Artikkel 17
Väärtpaberistamise registris hoitavate andmete kättesaadavus
Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist, kogub ja säilitab väärtpaberistamise register väärtpaberistamiste üksikasju. Väärtpaberistamise register annab kõigile järgmistele üksustele otsese, viivitamatu ja tasuta juurdepääsu, et nad saaksid täita oma vastavaid ülesandeid, volitusi ja kohustusi:
Väärtpaberiturujärelevalve;
Pangandusjärelevalve;
EIOPA;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asjaomased liikmed, sealhulgas Euroopa Keskpank (EKP) oma ülesannete täitmisel ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2013;
asjaomased asutused, kelle vastavad järelevalveülesanded ja -volitused hõlmavad tehinguid, turge, turuosalisi ja varasid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 11 ) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014 ( 12 ) loodud ühtne kriisilahendusnõukogu;
artiklis 29 osutatud asutused;
investorid ja potentsiaalsed investorid.
Lõikes 1 osutatud üksuste vajadusi arvesse võttes töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, täpsustades järgmist:
lõikes 1 osutatud väärtpaberistamiste üksikasjad, mille väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja esitab artikli 7 lõike 1 kohaste kohustuste täitmiseks;
tegevusstandardid, mida on vaja, et võimaldada õigeaegselt, struktureeritult ja terviklikult
väärtpaberistamise registritel koguda andmeid ning
koondada ja võrrelda väärtpaberistamise registrite andmeid;
sellise teabe üksikasjad, millele lõikes 1 osutatud üksustel peab olema juurdepääs, võttes arvesse nende volitusi ja konkreetseid vajadusi;
tingimused, mille täitmisel lõikes 1 osutatud üksused saavad vahetu ja viivitamatu juurdepääsu väärtpaberistamise registrites hoitavatele andmetele.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2019.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
4. PEATÜKK
LIHTNE, LÄBIPAISTEV JA STANDARDITUD VÄÄRTPABERISTAMINE
Artikkel 18
Nimetuse „lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine“ kasutamine
Väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad võivad kasutada oma väärtpaberistamise suhtes nimetust „standardväärtpaberistamine“ või „lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine“ või muud nimetust, mis otseselt või kaudselt viitab nendele mõistetele, üksnes juhul, kui
väärtpaberistamine vastab kõikidele käesoleva peatüki 1., 2. või 2a jao nõuetele ja Väärtpaberiturujärelevalvet on artikli 27 lõike 1 kohaselt teavitatud ning
väärtpaberistamine on kantud artikli 27 lõikes 5 osutatud loetellu.
Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ja väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja, kes osalevad standardväärtpaberistamiseks peetavas väärtpaberistamises, peavad olema asutatud liidus.
1. JAGU
Lihtsa, läbipaistva ja standarditud traditsioonilise mitte-ABCP-väärtpaberistamise nõuded
Artikkel 19
Lihtne, läbipaistev ja standarditud traditsiooniline mitte-ABCP- väärtpaberistamine
Artikkel 20
Lihtsusega seotud nõuded
Lõike 1 kohaldamisel loetakse rangeteks tagastamissäteteks järgmised sätted:
sätted, mille kohaselt müüja likvideerija saab aluspositsioonide müügi tühistada ainuüksi põhjusel, et müük toimus teataval ajal enne müüja maksejõuetuks kuulutamist;
sätted, mille kohaselt väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja saab punktis a osutatud tühistamist ära hoida ainult juhul, kui ta suudab tõendada, et ta ei olnud müüja maksejõuetusest müügi ajal teadlik.
Kui aluspositsioonide ülekandmine toimub loovutamise teel ja see viiakse lõpule hiljem kui tehingu sulgemise ajal, peavad sellise lõpuleviimise käivitavad sündmused hõlmama vähemalt järgmist:
müüja krediidikvaliteedi oluline halvenemine;
müüja maksejõuetus ning
müüjapoolne lepinguliste kohustuste rikkumine ilma seda heastamata, sealhulgas müüja makseviivitus.
Aluspositsioonid näevad ette kindlapiirilised perioodilised maksevood (mille osamaksete summad võivad erineda) seoses rendi-, põhisumma- või intressimaksetega või muu õigusega saada neid makseid toetavatelt varadelt tulu. Aluspositsioonid võivad samuti anda tulu finantseeritud või liisitud vara müügist.
Aluspositsioonid ei tohi sisaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid kui äriühingute võlakirjad, mida ei noteerita kauplemiskohas.
Väärtpaberistamiste korral, mille aluspositsioonideks on eluasemelaenud, ei või laenude kogum sisaldada ühtegi laenu, mille turustamisel ja väljastamisel on tuginetud eeldusele, et laenu taotlejale või, kui see on kohaldatav, vahendajatele on teatatud, et esitatud teave võib olla laenuandja poolt kontrollimata.
Laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamine peab vastama direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele või direktiivi 2014/17/EL artikli 18 lõigetes 1–4, lõike 5 punktis a ja lõikes 6 sätestatud nõuetele või, kui see on asjakohane, kolmandate riikide samaväärsetele nõuetele.
Väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal peab olema asjatundlikkus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal.
Aluspositsioonid kantakse väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale pärast väljavalimist põhjendamatu viivituseta üle ning nende hulka ei tohi nende valimise ajal kuuluda makseviivituses olevaid riskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses ega riskipositsioone halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, kes väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt
on kuulutatud maksejõuetuks või kelle võlausaldajatele on kohus andnud lõpliku ja edasikaebamisele mittekuuluva täitmisele pööramise õiguse või õiguse saada olulisi hüvitisi kahjude eest makse tegemata jätmise tulemusel kolme aasta jooksul enne väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva või kelle suhtes on toimunud seoses viivisnõuetega võla restruktureerimise protsess kolme aasta jooksul enne aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmist või loovutamist, välja arvatud juhul, kui
restruktureeritud aluspositsiooni puhul ei ole tekkinud uusi võlgnevusi alates restruktureerimise kuupäevast, mis peab olema toimunud vähemalt üks aasta enne aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise või loovutamise kuupäeva ning
väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt vastavalt artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktile a ja punkti e alapunktile i antud teabes tuuakse sõnaselgelt välja restruktureeritud aluspositsioonide osakaal, restruktureerimise aeg ja üksikasjad ning nende tulemusnäitajad alates restruktureerimise kuupäevast;
oli väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal, juhul kui see on asjakohane, kantud avalikku halva krediidiajalooga isikute krediidiregistrisse või, juhul kui sellist avalikku krediidiregistrit ei eksisteeri, muusse krediidiregistrisse, mis on väärtpaberistamise tehingu algatajale või algsele laenuandjale kättesaadav, või
on saanud krediidikvaliteedi hinnangu või krediidikvaliteedi astme, mis näitab, et lepingus kokkulepitud maksete tegemata jätmise risk on oluliselt suurem kui väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavate võrreldavate, väärtpaberistamata riskipositsioonide puhul.
Tagasimakseid selliste väärtpaberistamise positsioonide omajatele, mille aluspositsioonid on tagatud varadega, mille väärtus on tagatud või täielikult kaetud aluspositsioone tagavate varade müüja tagasiostukohustusega või muu kolmanda isiku poolt, ei tohi lugeda sõltuvaks neid aluspositsioone tagavate varade müügist.
Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 21
Standardsusega seotud nõuded
Kui on kätte toimetatud täitmisele pööramise teade või kiirendatud menetluse teade
ei tohi ükski rahasumma jääda väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast üle kandmata, v.a see, mis on vajalik väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja toimimiseks või investoritele korrapäraste tagasimaksete tegemiseks kooskõlas väärtpaberistamise lepingutingimustega, v.a erandjuhtudel, mis nõuavad summa ülekandmata jätmist, et kasutada seda investorite parimates huvides kulutusteks, millega hoitakse ära aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemine;
lähevad aluspositsioonidest laekuvad põhisumma maksed väärtpaberistamise positsioonide järjestikuse amortiseerimise kaudu üle investoritele vastavalt väärtpaberistamise positsiooni nõudeõiguse järgule;
ei tohi väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmine toimuda nende ümberpööratud nõudeõiguse järjekorras ning
ei tohi ühegi sättega olla ette nähtud aluspositsioonide automaatset likvideerimist turuväärtuse alusel.
Kui väärtpaberistamise puhul on tegemist uueneva väärtpaberistamisega, peavad tehingu dokumentide hulka kuuluma asjakohased ennetähtaegse amortiseerimise klauslid või tegurid, mis käivitavad uueneva perioodi lõppemise, sealhulgas vähemalt järgmine:
aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemine eelnevalt kindlaks määratud künniseni või allapoole seda;
leiab aset väärtpaberistamise tehingu algataja või ►C1 nõudehaldaja ◄ maksejõuetusega seotud sündmus;
väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja hoitavate aluspositsioonide väärtus langeb allapoole eelnevalt kindlaks määratud künnist (ennetähtaegne amortiseerimine) ning
ei suudeta tekitada piisaval hulgal uusi aluspositsioone, mis vastaksid eelnevalt kindlaks määratud krediidikvaliteedile (sündmus, mis käivitab uueneva perioodi lõppemise).
Tehingu dokumentides peavad olema selgelt märgitud
lepingulised kohustused, ülesanded ja vastutus, mis lasuvad ►C1 nõudehaldajal ◄ ja võimalikul usaldusisikul ning muudel kõrvalteenuste osutajatel;
protsessid ja vastutus, mis on vajalikud tagamaks, et nõuete haldaja makseviivitus või maksejõuetus ei too kaasa nõuete haldamise lõppemist, näiteks lepinguklausel, mis võimaldab sellistel juhtudel nõuete haldaja asendamist, ning
sätted selle kohta, et tuletistehingu vastaspooled, likviidsuse pakkujad ja kontopank asendatakse nende makseviivituse, maksejõuetuse ja muude kindlaksmääratud sündmuste korral, kui see on asjakohane.
Artikkel 22
Läbipaistvusega seotud nõuded
Erandina esimesest lõigust võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad alates 1. juunist 2021 otsustada avaldada kättesaadava teabe aluspositsioonidest rahastatavate varade põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele.
Kui see on asjakohane, kajastab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu regulatiivseid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud kooskõlas Euroopa järelevalveasutustele määruses (EL) 2019/2088 antud volitustega, eelkõige nagu on sätestatud selle artiklis 2a ning artikli 4 lõigetes 6 ja 7, või põhineb neil.
Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
2. JAGU
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise nõuded
Artikkel 23
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine
Käesoleva jao kohaldamise eesmärgil tähendab müüja väärtpaberistamise tehingu algatajat või algset laenuandjat.
Artikkel 24
Tehingu tasandi nõuded
Lõike 1 kohaldamisel loetakse rangeteks tagastamissäteteks järgmised sätted:
sätted, mille kohaselt müüja likvideerija saab aluspositsioonide müügi tühistada ainuüksi põhjusel, et müük toimus teataval ajal enne müüja maksejõuetuks kuulutamist;
sätted, mille kohaselt väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja saab punktis a osutatud tühistamist ära hoida ainult juhul, kui ta suudab tõestada, et ta ei olnud müüja maksejõuetusest müügi ajal teadlik.
Kui aluspositsioonide ülekandmine toimub loovutamise teel ja see viiakse lõpule hiljem kui tehingu sulgemise ajal, peavad sellist lõpuleviimist käivitavad sündmused hõlmama vähemalt järgmist:
müüja krediidikvaliteedi oluline halvenemine;
müüja maksejõuetus ning
müüjapoolne lepinguliste kohustuste rikkumine ilma seda heastamata, sealhulgas müüja makseviivitus.
Aluspositsioonid kantakse väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale pärast väljavalimist põhjendamatu viivituseta üle ning nende hulka ei tohi valimise hetkel kuuluda makseviivituses olevaid riskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses ega riskipositsioone halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, kes väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt
on kuulutatud maksejõuetuks või kelle võlausaldajatele on kohus andnud lõpliku ja edasikaebamisele mittekuuluva täitmisele pööramise õiguse või õiguse saada olulisi hüvitisi kahjude eest makse tegemata jätmise tulemusel kolme aasta jooksul enne väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva või kelle suhtes on toimunud seoses viivisnõuetega võla restruktureerimise protsess kolme aasta jooksul enne aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmist või loovutamist, välja arvatud juhul, kui
restruktureeritud aluspositsiooniga ei ole kaasnenud uusi võlgnevusi alates restruktureerimise kuupäevast, mis peab olema toimunud vähemalt üks aasta enne aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise või loovutamise kuupäeva, ning
väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori ja väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt vastavalt artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktile a ja punkti e alapunktile i antud teabes tuuakse sõnaselgelt välja restruktureeritud aluspositsioonide osakaal, restruktureerimise aeg ja üksikasjad ning nende tulemusnäitajad alates restruktureerimise kuupäevast;
oli väärtpaberistamise tehingu algatamise ajal, juhul kui see oli asjakohane, kantud avalikku halva krediidiajalooga isikute krediidiregistrisse või, juhul kui sellist avalikku krediidiregistrit ei eksisteeri, muusse krediidiregistrisse, mis on väärtpaberistamise tehingu algatajale või algsele laenuandjale kättesaadav, või
on saanud krediidikvaliteedi hinnangu või krediidikvaliteedi astme, mis näitab, et lepingus kokkulepitud maksete tegemata jätmise risk on oluliselt suurem kui väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavate võrreldavate, väärtpaberistamisele mittekuuluvate riskipositsioonide puhul.
Tagasimakseid väärtpaberistamise positsiooni omajatele, mille aluspositsioonid on tagatud varadega, mille väärtus on tagatud või täielikult kaetud aluspositsioone tagavate varade müüja tagasiostukohustusega või muu kolmanda isiku poolt, ei tohi lugeda sõltuvaks neid aluspositsioone tagavate varade müügist.
Aluspositsioonide kogumi järelejäänud kaalutud keskmine tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta ja mitte ühegi aluspositsiooni järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui kolm aastat.
Erandina teisest lõigust ei tohi autolaenude, autoliisingute ja seadmete liisimise tehingute kogumite puhul järelejäänud kaalutud keskmine tähtaeg olla pikem kui kolm ja pool aastat ja mitte ühegi aluspositsiooni puhul ei tohi järelejäänud tähtaeg olla pikem kui kuus aastat.
Aluspositsioonid ei tohi sisaldada laene, mis on tagatud elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga, ega täielikult tagatud eluasemelaene, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 esimese lõigu punktis e. Aluspositsioonid peavad sisaldama lepinguliselt siduvaid ja täitmisele pööratavaid kohustusi, mis annavad võlgniku suhtes täieliku regressiõiguse ning näevad ette kindlapiirilised perioodilised maksevood seoses rendi-, põhisumma- või intressimaksetega või on seotud muu õigusega saada neid makseid tagavatelt varadelt tulu. Aluspositsioonid võivad samuti anda tulu finantseeritud või liisitud vara müügist. Aluspositsioonid ei tohi sisaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid kui äriühingute võlakirjad, mis ei ole kauplemiskohas noteeritud.
Müüja makseviivituse või kiirendatud menetluse korral
ei tohi ükski rahasumma jääda väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast üle kandmata, v.a see, mis on vajalik väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja toimimiseks või investoritele korrapäraste tagasimaksete tegemiseks kooskõlas väärtpaberistamise lepingutingimustega, v.a erandjuhtudel, mis nõuavad summa ülekandmata jätmist, et kasutada seda investorite parimates huvides kulutusteks, millega hoitakse ära aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemine;
lähevad aluspositsioonidest laekuvad põhisumma maksed väärtpaberistamise positsioonide järjestikuse tasumise kaudu üle väärtpaberistamise positsioone hoidvatele investoritele vastavalt väärtpaberistamise positsioonide nõudeõiguse järgule, ning
ei tohi ühegi sättega olla ette nähtud aluspositsioonide automaatset likvideerimist turuväärtuse alusel.
Kui varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu puhul on tegemist uueneva väärtpaberistamisega, tuleb tehingu dokumentides märkida sündmused, mis käivitavad uueneva perioodi lõppemise, sealhulgas vähemalt järgmine:
aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemine eelnevalt kindlaks määratud künniseni või allapoole seda ning
leiab aset müüja või ►C1 nõudehaldaja ◄ maksejõuetusega seotud sündmus.
Tehingu dokumentides peavad olema selgelt märgitud
lepingulised kohustused, ülesanded ja vastutus, mis lasuvad sponsoril, ►C1 nõudehaldajal ◄ ja võimalikul usaldusisikul ning muudel kõrvalteenuste osutajatel;
protsessid ja ülesanded, mida on vaja tagamaks, et nõuete haldaja makseviivitus või maksejõuetus ei too kaasa nõuete haldamise lõppemist;
sätted selle kohta, et tuletistehingu vastaspooled ja kontopank asendatakse nende makseviivituse, maksejõuetuse ja muude kindlaksmääratud sündmuste korral, kui see on asjakohane; ning
kuidas sponsor täidab artikli 25 lõike 3 nõudeid.
Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 25
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi sponsor
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõue loetakse täidetuks, kui pädev asutus on direktiivi 2013/36/EL artikli 97 lõikes 3 osutatud läbivaatamise ja hindamise alusel otsustanud, et korrad, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida kõnealune krediidiasutus on rakendanud, ja selle omavahendid ning selle likviidsus tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise.
Sponsor vastutab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil käesoleva määruse artikli 7 täitmise eest ja potentsiaalsetele investoritele nende taotluse korral enne hinnakujundust järgmise teabe kättesaadavaks tegemise eest:
artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a nõutud koondteave ning
artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktides b–e nõutud teave vähemalt kavandina või esialgsel kujul.
Artikkel 26
Programmi tasandi nõuded
Kõige rohkem 5 % varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute aluseks olevate ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi poolt rahastatavate riskipositsioonide koondsummast võib olla ajutiselt vastuolus artikli 24 lõigetega 9, 10 ja 11, ilma et see mõjutaks varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi standardväärtpaberistamise staatust.
Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamise eesmärgil tehakse aluspositsioonide valimi suhtes regulaarselt nõuetele vastavuse väliskontrolli, mida teostab asjakohane sõltumatu isik.
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmiga seotud dokumentides tuleb selgelt täpsustada
võimaliku usaldusisiku kohustused ja investorite ees usaldusülesandeid täitvate võimalike muude üksuste kohustused;
lepingulised kohustused, ülesanded ja vastutus, mis lasuvad sponsoril, kellel peab olema asjatundlikkus laenude väljastamise alal, võimalikul usaldusisikul ja muudel kõrvalteenuste osutajatel;
protsessid ja ülesanded, mida on vaja tagamaks, et nõuete haldaja makseviivitus või maksejõuetus ei too kaasa nõuete haldamise lõppemist;
sätted tuletistehingu vastaspoolte ja kontopanga asendamise kohta varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil nende makseviivituse, maksejõuetuse ja muude kindlaksmääratud sündmuste korral, kui likviidsusvahendid ei kata selliseid sündmusi;
asjaolu, et kindlaksmääratud sündmuste, sponsori makseviivituse või maksejõuetuse korral on ette nähtud heastamismeetmed, et saavutada vastavalt vajadusele kas rahastamiskohustuse tagatus või likviidsuse tagamise tehingu pakkuja asendamine; ning
asjaolu, et likviidsusvahendid võetakse kasutusele ja tähtaeguvad väärtpaberid lunastatakse, juhul kui sponsor ei uuenda likviidsuse tagamise tehingu rahastamiskohustust enne selle aegumist.
2a JAGU
Lihtsa, läbipaistva ja standarditud bilansilise väärtpaberistamise nõuded
Artikkel 26a
Lihtne, läbipaistev ja standarditud bilansiline väärtpaberistamine
Artikkel 26b
Lihtsusega seotud nõuded
Väärtpaberistamise tehingu algataja, kes ostab enda arvel kolmanda isiku riskipositsioone ja väärtpaberistab neid, kohaldab nende riskipositsioonide suhtes selliseid krediidi-, sissenõudmise, võla ümberkujundamise ja haldamise põhimõtteid, mis ei ole leebemad kui need, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab võrreldavate ostmata riskipositsioonide suhtes.
Käesoleva lõike kohaldamisel on konsolideerimisgrupp üks järgmistest:
sellistest juriidilistest isikutest koosnev grupp, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile;
direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis c määratletud konsolideerimisgrupp.
Väärtpaberistamise tehingu algataja esitab kinnitused ja tagatised selle kohta, et täidetud on järgmised nõuded:
väärtpaberistamise tehingu algatajal või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluval üksusel on täielik ja kehtiv aluspositsioonide omandiõigus ja seonduvad lisaõigused;
kui väärtpaberistamise tehingu algataja on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandja, jääb aluspositsioonide krediidirisk väärtpaberistamise tehingu algataja või selle üksuse bilanssi, mille üle tehakse järelevalvet konsolideeritud alusel;
iga aluspositsioon vastab sobivuskriteeriumidele ja kõigile krediidiriskikaitse makse tegemise tingimustele, välja arvatud artiklis 26e lõikes 1 osutatud krediidisündmuse toimumine, sellel kuupäeval, mil aluspositsioon lisatakse väärtpaberistamise portfelli kooskõlas väärtpaberistamisdokumentide hulka kuuluva krediidiriskikaitse lepinguga;
väärtpaberistamise tehingu algataja parima teadmise kohaselt on iga aluspositsiooni kohta sõlmitud lepingus sätestatud, et võlgnikul on juriidiline, kehtiv ja siduv kohustus lepingus kindlaks määratud rahasummad tasuda, millele saab pöörata sissenõude;
aluspositsioonid vastavad laenude väljastamise kriteeriumidele, mis ei ole leebemad kui standardsed laenude väljastamise kriteeriumid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab samalaadsete väärtpaberistamata riskipositsioonide suhtes;
väärtpaberistamise tehingu algataja parima teadmise kohaselt ei ole ükski võlgnik selle kuupäeva seisuga, mil aluspositsioon väärtpaberistamise portfelli lisatakse, ühtki aluspositsiooniga seotud kohustust oluliselt rikkunud ega jätnud kohustuse täitmata;
väärtpaberistamise tehingu algataja parima teadmise kohaselt ei sisalda tehingu dokumendid aluspositsioonide üksikasjade kohta valeinfot;
tehingu sulgemise või aluspositsiooni väärtpaberistamise portfelli lisamise ajal ei ole võlgniku ja algse laenuandja vahelist lepingut asjaomase aluspositsiooni kohta muudetud viisil, mis oleks aluspositsiooni täidetavust või sissenõudmist mõjutanud.
Käesoleva lõike kohaldamisel ei käsitata portfelli aktiivse valitsemisena selliste riskipositsioonide asendamist, mis on vastuolus kinnituste või tagatistega, ja vahendite täiendamise perioodi hõlmavate väärtpaberistamiste puhul selliste riskipositsioonide lisamist, mis vastavad kindlaks määratud täiendamistingimustele.
Pärast tehingu sulgemise kuupäeva lisatud riskipositsioonid vastavad sobivuskriteeriumidele, mis ei ole leebemad kui need, mida kohaldati aluspositsioonide algsel valimisel.
Aluspositsiooni võib tehingust kõrvaldada, kui
aluspositsioon on täielikult tagasi makstud või muul viisil lunastatud;
aluspositsioon on väärtpaberistamise tehingu algataja tavapärase äritegevuse käigus likvideeritud, kui likvideerimine ei kujuta endast määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 250 osutatud kaudset toetust;
aluspositsiooni muudetakse muul kui krediidist tuleneval põhjusel, nagu võla refinantseerimine või restruktureerimine, ning muudatus tehakse asjaomase aluspositsiooni tavapärase haldamise käigus, või
aluspositsioon ei vastanud tehingusse kaasamise ajal sobivuskriteeriumidele.
Esimeses lõigus osutatud aluspositsioonid sisaldavad lepinguliselt siduvaid ja täidetavaid kohustusi, mis annavad võlgnike ja vajaduse korral garantiiandjate suhtes täieliku regressiõiguse.
Esimeses lõigus osutatud aluspositsioonidega kaasnevad kindlapiirilised perioodilised maksevood, mille osamaksete summad võivad erineda, seoses rendi-, põhisumma- või intressimaksetega või muu õigusega saada neid makseid toetavatelt varadelt tulu. Aluspositsioonid võivad tulu anda ka finantseeritud või liisitud vara müügist.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aluspositsioonid ei sisaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid kui äriühingute võlakirjad, mis ei ole kauplemiskohas noteeritud.
Selliste väärtpaberistamiste korral, mille aluspositsioonid on eluasemelaenud, ei sisalda laenukogum laene, mille turustamisel ja väljastamisel on tuginetud eeldusele, et laenu taotlejale, või kui see on kohaldatav, siis vahendajatele, on teada antud, et laenuandja ei pruugi esitatud teavet kontrollida.
Laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamine vastab direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele või direktiivi 2014/17/EL artikli 18 lõigetes 1–4, artikli 18 lõike 5 punktis a ja artikli 18 lõikes 6 sätestatud nõuetele, või kui see on kohaldatav, kolmandate riikide samaväärsetele nõuetele.
Väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on asjatundlikkus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal.
Aluspositsioonide hulka ei kuulu valimise hetkel makseviivituses olevad riskipositsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses ega riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, kes väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt
on kolme aasta jooksul enne algatamise kuupäeva kuulutatud maksejõuetuks või kelle võlausaldajatele on kohus andnud lõpliku ja edasikaebamisele mittekuuluva nõudeõiguse või õiguse saada makse tegemata jätmise tulemusel tekkinud kahju eest hüvitist või kelle suhtes on kolme aasta jooksul enne aluspositsioonide valimist toimunud seoses viivisnõuetega võla restruktureerimise protsess, välja arvatud juhul, kui
restruktureeritud aluspositsiooniga ei ole kaasnenud uusi võlgnevusi alates kuupäevast, mil toimus restruktureerimine, mis peab olema toimunud vähemalt üks aasta enne aluspositsioonide valimise kuupäeva, ning
algataja poolt vastavalt artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktile a ja punkti e alapunktile i esitatud teabes on sõnaselgelt esitatud restruktureeritud aluspositsioonide osakaal, restruktureerimise aeg ja üksikasjad ning nende tulemusnäitajad alates restruktureerimise kuupäevast;
oli aluspositsiooni algatamise ajal, kui see on kohaldatav, kantud avalikku halva krediidiajalooga isikute krediidiregistrisse, või kui sellist avalikku krediidiregistrit ei eksisteerinud, muusse krediidiregistrisse, mis on algatajale või algsele laenuandjale kättesaadav, või
on saanud krediidikvaliteedi hinnangu või krediidikvaliteedi astme, mis näitab, et lepingus kokkulepitud maksete tegemata jätmise risk on palju suurem kui algataja hoitavate võrreldavate väärtpaberistamata riskipositsioonide puhul.
Võlgnikud on aluspositsioonide lisamise ajaks teinud vähemalt ühe makse, välja arvatud järgmisel juhul:
tegemist on uueneva väärtpaberistamisega, mis on tagatud ühes osas tasutavate riskipositsioonidega või mille lõpptähtaeg on lühem kui üks aasta, sealhulgas vaba tagasimaksega krediidiga seonduvad igakuised piiranguteta maksed, või
riskipositsioon kujutab endast sellise riskipositsiooni refinantseerimist, mis on juba tehinguga hõlmatud.
Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. oktoobriks 2021.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 26c
Standardsusega seotud nõuded
Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat, on väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt investoritele tehtavate intressimaksetega seotud kohustuste summa igal maksekuupäeval võrdne tuluga, mida väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja saab väärtpaberistamise tehingu algatajalt ja tagatiskokkulepetest, või sellest väiksem.
Aluspositsioonide kogum ei sisalda tuletisinstrumente, välja arvatud juhul, kui eesmärk on aluspositsioonide intressimäära- või valuutariski maandamine. Tuletisinstrumentide emissioon tagatakse ja need dokumenteeritakse üldiste rahvusvahelise rahanduse standardite kohaselt.
Kõik tehinguga seoses tehtavad viiteintressimääraga seotud maksed põhinevad emmal-kummal järgmistest:
üldkasutatavatel turu intressimääradel või üldkasutatavatel sektoripõhistel määradel, mis kajastavad vahendite kulusid, mitte aga keerukatel valemitel ega tuletisinstrumentidel;
tulul, mis tuleneb tagatisest, millega investori kohustused on krediidiriskikaitse lepinguga tagatud.
Kõik aluspositsioonidega seoses tasumisele kuuluvad viiteintressimääraga seotud maksed põhinevad üldkasutatavatel turu intressimääradel või üldkasutatavatel sektoripõhistel määradel, mis kajastavad vahendite kulusid, mitte aga keerukatel valemitel ega tuletisinstrumentidel.
Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat ja täitmise teade või krediidiriskikaitse lepingu lõpetamise teade on kätte toimetatud, ei jää ükski rahasumma väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast üle kandmata, välja arvatud see, mis on vajalik väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja toimimiseks, selliste makseviivituses aluspositsioonide eest kaitsemaksete tegemiseks, mis olid lõpetamise ajal veel ümberkujundamisel, ja investoritele korrapäraste tagasimaksete tegemiseks kooskõlas väärtpaberistamise lepingu tingimustega.
Et teha igal maksekuupäeval kindlaks väärtpaberistamise seeriate tagasimaksmata summa, kohaldatakse kõigi väärtpaberistamise seeriate suhtes järjestikust amortiseerimist, alustades kõige kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast.
Erandina teisest lõigust nähakse tehingutes, mille puhul kohaldatakse mittejärjestikust maksehierarhiat, ette aluspositsioonide tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid, mis tingivad maksehierarhia ümberpööramise nii, et amortiseerimisel hakatakse makseid tegema vastavalt nõudeõiguse järgule. Tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid hõlmavad vähemalt järgmist:
kas makseviivituses olevate riskipositsioonide kumulatiivse summa suurenemine või kumulatiivse kahju suurenemine üle teatava protsendi alusportfelli tagasimaksmata summast;
üks möödunud perioodiga seotud käivitav lisategur ja
üks eesseisva perioodiga seotud käivitav tegur.
Pangandusjärelevalve töötab tulemusnäitajatega seotud käivitavate tegurite täpsustamise ja vajaduse korral kalibreerimise kohta välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu.
Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 30. juuniks 2021.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes neljandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Väärtpaberistamise seeriate amortiseerudes tagastatakse investoritele tagatise summa, mis on võrdne nende seeriate amortisatsiooni summaga, eeldusel et investorid on nende seeriate kohta tagatise esitanud.
Kui seoses aluspositsioonidega on toimunud artiklis 26e osutatud krediidisündmus ja võla ümberkujundamine ei ole nende puhul lõpule viidud, peab järelejäänud krediidiriskikaitse summa olema igal maksekuupäeval vähemalt võrdne nende aluspositsioonide tagasimaksmata nimiväärtusega, millest on maha arvatud kõigi nende aluspositsioonidega seoses tehtud vahepealsete maksete summa.
Kui väärtpaberistamise puhul on tegemist uueneva väärtpaberistamisega, peavad tehingu dokumentides sisalduma asjakohased ennetähtaegse amortiseerimise klauslid või käivitavad tegurid, mis tingivad uueneva väärtpaberistamise perioodi lõppemise, sealhulgas vähemalt järgmine:
aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemine eelnevalt kindlaks määratud künniseni või sellest allapoole;
kahju suurenemine üle eelnevalt kindlaks määratud künnise;
suutmatus luua kindlaks määratud ajavahemikul piisaval hulgal uusi aluspositsioone, mis vastaksid eelnevalt kindlaks määratud krediidikvaliteedile.
Tehingu dokumentides peavad olema selgelt märgitud
lepingulised kohustused, ülesanded ja vastutus, mis lasuvad nõudehaldajal ja usaldusisikul ning muudel kõrvalteenuste osutajatel, nagu on asjakohane, ning artikli 26e lõikes 4 osutatud kontrolli tegeval kolmandal isikul;
sätted, mis tagavad nõudehaldaja, usaldusisiku, muude kõrvalteenuste osutajate või artikli 26e lõikes 4 osutatud kontrolli tegeva kolmanda isiku asendamise, kui üks nimetatud teenuseosutajatest on makseviivituses või maksejõuetu ning kui teenuseosutaja ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, nii et kõnealuste teenuste osutamine ei lõpe;
nõuete haldamise protseduurid, mida rakendatakse aluspositsioonide suhtes tehingu sulgemise kuupäeval ja pärast seda, ning asjaolud, mille korral võib selliseid protseduure muuta;
nõuete haldamise standardid, mida nõudehaldaja on kohustatud aluspositsioonide haldamise käigus järgima kogu väärtpaberistamise kestuse jooksul.
Nõudehaldaja kohaldab aluspositsioonide haldamise protseduure, mis on vähemalt sama ranged kui protseduurid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab samalaadsete väärtpaberistamata riskipositsioonide suhtes.
Artikkel 26d
Läbipaistvusega seotud nõuded
Erandina esimesest lõigust võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad alates 1. juunist 2021 otsustada avaldada kättesaadava teabe aluspositsioonidest rahastatavate varade põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele.
Kui see on asjakohane, kajastab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu regulatiivseid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud kooskõlas Euroopa järelevalveasutustele määruses (EL) 2019/2088 antud volitustega, eelkõige nagu on sätestatud selle artiklis 2a ning artikli 4 lõigetes 6 ja 7, või põhinevad neil.
Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 26e
Krediidiriskikaitse lepingu, kontrolli tegeva kolmanda isiku ja sünteetilise ületuluga seotud nõuded
Krediidiriskikaitse leping katab vähemalt järgmised krediidisündmused:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 215 lõike 1 punktis a osutatud krediidisündmused, kui riski ülekandmiseks kasutatakse garantiisid;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 216 lõike 1 punktis a osutatud krediidisündmused, kui riski ülekandmiseks kasutatakse krediidituletisinstrumente.
Kõik krediidisündmused dokumenteeritakse.
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47b tähenduses võla restruktureerimise meetmed, mida kohaldatakse aluspositsioonide suhtes, ei välista sobivate krediidisündmuste käivitumist.
Vahepealne krediidiriskikaitse makse tehakse hiljemalt kuue kuu möödumisel lõikes 1 osutatud krediidisündmuse toimumisest, kui kahjumliku võla ümberkujundamist ei ole asjaomase aluspositsiooni puhul kõnealuse kuuekuulise perioodi lõpuks lõpule viidud. Vahepealne krediidiriskikaitse makse peab katma vähemalt järgmistest summadest suurema:
oodatava kahju summa, mis võrdub väärtuse langusega, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on kandnud vahepealse makse tegemise ajal kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga oma finantsaruannetesse, eeldusel et krediidiriskikaitse lepingut ei ole olemas ja see ei kata kahjumit;
kui see on asjakohane, oodatava kahju summa, mis on määratud kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile.
Kui tehakse vahepealne krediidiriskikaitse makse, tehakse ka esimeses lõigus osutatud lõplik krediidiriskikaitse makse, millega kohandatakse kahju vahepealset arveldamist vastavalt tegelikule realiseerunud kahjumile.
Vahepealse ja lõpliku krediidiriskikaitse makse arvutamise meetod määratakse kindlaks krediidiriskikaitse lepingus.
Krediidiriskikaitse makse on proportsionaalne krediidiriskikaitse lepinguga hõlmatud vastava aluspositsiooni tagasimaksmata nimiväärtusega.
Väärtpaberistamise tehingu algataja õigusele saada krediidiriskikaitse makse saab pöörata sissenõude. Krediidiriskikaitse lepingu kohaselt investorite makstavad summad on krediidiriskikaitse lepingus selgelt kindlaks määratud ja piiratud. Nende summade arvutamine peab olema võimalik igal ajal. Krediidiriskikaitse lepingus määratakse selgelt kindlaks asjaolud, mille korral investorid on kohustatud makseid tegema. Seda, kas sellised asjaolud on tekkinud, hindab lõikes 4 osutatud kontrolli tegev kolmas isik.
Krediidiriskikaitse makse summa arvutatakse selle üksiku aluspositsiooni tasandil, mille puhul on toimunud krediidisündmus.
Kui krediidiriskikaitse leping lõpetatakse, jätkub võla ümberkujundamine seoses enne lõpetamist toimunud võimalike lahendamata krediidisündmustega samal viisil, nagu on kirjeldatud esimeses lõigus.
Krediidiriskikaitse lepingu alusel makstavad krediidiriskikaitse preemiad on struktureeritud nii, et need sõltuvad nõuetekohaselt teenindatavate nõuete tagasimaksmata nimiväärtusest maksmise ajal ja kajastavad kaitstud väärtpaberistamise seeria riski. Selleks ei määrata krediidiriskikaitse lepingus garanteeritud preemiaid, preemiate ettemakseid, hinnaalandusmehhanisme ega muid mehhanisme, mis võivad ära hoida või vähendada kahju tegelikku jaotamist investoritele või mille abil tagastada väärtpaberistamise tehingu algatajatele osa makstud preemiatest pärast tehingu lõpptähtaega.
Erandina käesoleva lõike kolmandast lõigust on preemiate ettemaksed lubatud tingimusel, et järgitakse riigiabireegleid, kui garantiiskeem on liikmesriigi õiguses konkreetselt ette nähtud ja sellele on andnud edasigarantii mõni üksus, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 214 lõike 2 punktides a–d.
Tehingu dokumentides kirjeldatakse, kuidas arvutatakse krediidiriskikaitse preemiad ja võimalikud võlakirjakupongid iga maksekuupäeva puhul kogus väärtpaberistamise tehingu kestuse jooksul.
Investorite õigusele saada krediidiriskikaitse preemiaid saab pöörata sissenõude.
Väärtpaberistamise tehingu algataja nimetab enne tehingu sulgemise kuupäeva kontrolli tegeva kolmanda isiku. Kontrolli tegev kolmas isik kontrollib iga aluspositsiooni puhul, millega seoses on esitatud krediidisündmuse teade, vähemalt järgmist:
kas krediidisündmuse teates osutatud krediidisündmus on krediidiriskikaitse lepingu tingimustes osutatud krediidisündmus;
kas aluspositsioon oli asjaomase krediidisündmuse toimumise ajal alusportfellis;
kas aluspositsioon vastas alusportfelli lisamise ajal sobivuskriteeriumidele;
kui aluspositsioon lisati väärtpaberistamisele täiendamise tulemusel, kas täiendamine vastas täiendamistingimustele;
kas lõpliku kahjumi summa vastab väärtpaberistamise tehingu algataja kasumiaruandes kajastatud kahjumile;
kas viimase krediidiriskikaitse makse tasumise ajal on aluspositsioonidega seotud kahjud investorite vahel õigesti jagatud.
Kontrolli tegev kolmas isik peab olema väärtpaberistamise tehingu algatajast ja investoritest ning asjakohasel juhul väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast sõltumatu ning ta on andnud tehingu sulgemise kuupäevaks nõusoleku sellele, et ta on määratud kontrolli tegevaks kolmandaks isikuks.
Kontrolli tegev kolmas isik võib kontrolli teha valimi alusel, mitte iga üksiku aluspositsiooni alusel, mille jaoks krediidiriskikaitse makset nõutakse. Kui investorid ei ole valimipõhise kontrolliga rahul, võivad nad taotleda, et kontrollitaks mõne konkreetse aluspositsiooni sobivust.
Väärtpaberistamise tehingu algataja lisab tehingu dokumentidesse kohustuse edastada kontrolli tegevale kolmandale isikule kogu teave, mida on vaja esimeses lõigus sätestatud nõuete kontrollimiseks.
Väärtpaberistamise tehingu algataja ei tohi tehingut lõpetada enne selle graafikujärgset lõpptähtaega muul põhjusel kui järgmised sündmused:
investori maksejõuetus;
investor jätab tasumata krediidiriskikaitse lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad või rikub tehingu dokumentides kindlaks määratud olulisi kohustusi;
asjakohased regulatiivsed sündmused, sealhulgas:
asjakohased muutused liidu või riigisisestes õigusaktides, pädevate asutuste tehtud asjakohased muudatused selliste õigusaktide ametlikult avaldatud tõlgendustes, kui see on asjakohane, või sellised asjakohased muudatused tehingu maksu- või raamatupidamislikus käsitluses, millel on tehingu majanduslikule tasuvusele oluline negatiivne mõju, mida võrreldakse iga juhtumi puhul sellega, mida oodati tehingu tegemise ajal ja mida ei saanud sel ajal mõistlikult eeldada;
pädeva asutuse otsus selle kohta, et väärtpaberistamise tehingu algatajal või väärtpaberistamise tehingu algataja sidusettevõtjal ei ole või ei ole enam luba võtta väärtpaberistamise puhul arvesse krediidiriski olulise osa ülekandmist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 245 lõikega 2 või 3;
optsiooni kasutamine tehingu lõpetamiseks teataval kindlal ajahetkel (edaspidi „ajaline ostuoptsioon“), kui tehingu sulgemise kuupäevast arvestatav ajavahemik on võrdne algse alusportfelli kaalutud keskmise tähtajaga tehingu sulgemise kuupäeval või sellest pikem;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 1 määratletud lõpetava ostuoptsiooni kasutamine;
investor ei kvalifitseeru kaudse krediidiriskikaitse korral vastavalt lõikes 8 sätestatud nõuetele enam aktsepteeritavaks krediidiriskikaitse andjaks.
Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas asjaomane tehing hõlmab üht punktides d ja e osutatud optsiooni ja kuidas sellised optsioonid on struktureeritud.
Punkti d kohaldamisel ei ole ajaline ostuoptsioon struktureeritud eesmärgiga vältida kahju jaotamist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite omatavatele positsioonidele ega muul viisil struktureeritud krediidikvaliteedi parandamise võimaldamiseks.
Ajalise ostuoptsiooni kasutamise korral teavitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad pädevaid asutusi, kuidas teises ja kolmandas lõigus osutatud nõuded on täidetud, sealhulgas põhjendavad ajalise ostuoptsiooni kasutamist ja esitavad selge aruande, millest nähtub, et alusvara kvaliteedi halvenemine ei ole ostuoptsiooni kasutamise põhjus.
Otsese krediidiriskikaitse korral tagastatakse krediidiriskikaitse lepingu lõpetamisel tagatis investoritele väärtpaberistamise seeriate nõudeõiguse järgu järjekorras, kohaldades väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatava maksejõuetusseaduse sätteid.
Väärtpaberistamise tehingu algataja võib näha ette sünteetilise ületulu, mida pakutakse investoritele krediidikvaliteedi parandamiseks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
sünteetilise ületulu summa, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohustub kasutama krediidikvaliteedi parandamiseks igal makseperioodil, on täpsustatud tehingu dokumentides ja väljendatud kindla protsendina portfelli tagasimaksmata summast asjaomase makseperioodi alguses (fikseeritud sünteetiline ületulu);
sünteetiline ületulu, mida ei kasutata selleks, et katta igal makseperioodil realiseerunud krediidikahjum, tagastatakse väärtpaberistamise tehingu algatajale;
kui väärtpaberistamise tehingu algatajad kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 143 osutatud sisereitingute meetodit, ei ole ette nähtud kogusumma aasta kohta suurem kui kõigi aluspositsioonide asjaomase aasta oodatava kahju summa, mis on arvutatud vastavalt nimetatud määruse artiklile 158;
kui väärtpaberistamise tehingu algatajad kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 143 osutatud sisereitingute meetodit, määratakse alusportfelli ühe aasta oodatava kahju arvutamine selgelt kindlaks tehingu dokumentides;
tehingu dokumentides täpsustatakse käesolevas lõikes sätestatud tingimusi.
Krediidiriskikaitse leping sõlmitakse järgmises vormis:
määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud nõuetele vastava garantiina, millega krediidirisk kantakse üle mõnele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 214 lõike 2 punktides a–d loetletud üksusele, tingimusel et investorite suhtes olevate riskipositsioonide puhul saab nimetatud määruse III osa II jaotise 2. peatüki alusel kasutada 0 % riskikaalu;
määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud nõuetele vastava garantiina, millel on mõne käesoleva lõike punktis a osutatud üksuse edasigarantii, või
käesoleva lõike punktides a ja b osutamata muu krediidiriskikaitse selliste garantiidena, krediidituletisinstrumentide või krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade kujul, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 249 sätestatud nõuetele, tingimusel et investorite kohustused on tagatud tagatisega, mis vastab käesoleva artikli lõigetes 9 ja 10 sätestatud nõuetele.
Lõike 8 punktis c osutatud muu krediidiriskikaitse vastab järgmistele nõuetele:
väärtpaberistamise tehingu algataja õigusele kasutada tagatist investorite krediidiriskikaitse maksetega seotud kohustuste täitmiseks saab pöörata sissenõude ja sellele õigusele sissenõude pööramine tagatakse asjakohaste tagatiskokkulepetega;
kui väärtpaberistamine lõpeb või väärtpaberistamise seeriad amortiseeruvad, saab investorite õigusele tagastada tagatised, mida ei ole kasutatud krediidiriskikaitse maksete tegemiseks, pöörata sissenõude;
kui tagatis on investeeritud väärtpaberitesse, on tehingu dokumentides nähtud selliste väärtpaberite jaoks ette sobivuskriteeriumid ja hoidmise kord.
Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas väärtpaberistamise tehingu algataja krediidirisk jääb ka investorite krediidiriskiks.
Väärtpaberistamise tehingu algataja küsib pädeva õigusnõustaja arvamust, et saada kinnitus krediidiriskikaitsele sissenõude pööramise kohta kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides.
Kui käesoleva artikli lõike 8 punkti c kohaselt pakutakse muud krediidiriskikaitset, saavad väärtpaberistamise tehingu algataja ja investor kasutada kvaliteetset tagatist, mis on üks järgmistest:
tagatis määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükis osutatud 0 % riskiga kaalutud võlaväärtpaberite kujul, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
võlaväärtpaberite maksimaalne järelejäänud tähtaeg on kolm kuud, mis ei ole pikem kui järelejäänud aeg järgmise maksekuupäevani;
võlaväärtpaberid saab lunastada sellise rahasumma vastu, mis võrdub kaitstud väärtpaberistamise seeria tagasimaksmata summaga;
võlaväärtpabereid hoiab väärtpaberistamise tehingu algatajast ja investoritest sõltumatu depositoorium;
tagatis rahana, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või üle selle kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 136 sätestatud krediidikvaliteedi astmete määramisega.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja tingimusel, et investor annab pärast hoolsuskohustuse täitmist vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 lõplikus tehingudokumendis sõnaselge nõusoleku, hinnates sealhulgas iga asjakohast vastaspoole krediidiriski positsiooni, võib ainult väärtpaberistamise tehingu algataja kasutada kvaliteetse tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2 kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 136 sätestatud krediidikvaliteedi astmete määramisega.
Artikli 29 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast Pangandusjärelevalvega konsulteerimist lubada kasutada tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab krediidikvaliteedi astmele 3, tingimusel et võimalik on dokumenteerida tururaskused, finantsinstitutsiooni liikmesriigile määratud krediidikvaliteedi astmega seotud objektiivsed takistused või liikmesriigis esinevad märkimisväärsed võimalikud kontsentratsiooniprobleemid, mis tulenevad käesoleva lõike teises lõigus osutatud krediidikvaliteedi astme 2 miinimumnõude kohaldamisest.
Kui kolmandast isikust krediidiasutus või väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja ei vasta enam minimaalsele krediidikvaliteedi astmele, kantakse tagatis üheksa kuu jooksul üle kolmandast isikust krediidiasutusele, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või kõrgem, või investeeritakse väärtpaberitesse, mis vastavad esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumidele.
Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 218 käsitatakse käesolevas lõikes sätestatud nõudeid täidetuna selliste investeeringute puhul, mis on tehtud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud väärtpaberistamise tehingu algataja.
Käesolevas artiklis sätestatud tagatise andmise tavade kohaldamist jälgib Pangandusjärelevalve, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriskile ja muudele investorite majanduslikele ja finantsriskidele, mis sellistest tagatise andmise tavadest tulenevad.
Pangandusjärelevalve esitab oma järelduste kohta komisjonile aruande 10. aprilliks 2023.
Hiljemalt 10. oktoobriks 2023 esitab komisjon Pangandusjärelevalve aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriski liigse suurenemise riskile finantssüsteemis, lisades kohasel juhul käesoleva artikli muutmiseks seadusandliku ettepaneku.
3. JAGU
Standardväärtpaberistamise teade
Artikkel 27
Standardväärtpaberistamise teatega seotud nõuded
Standardväärtpaberistamise teade sisaldab väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori selgitust selle kohta, kuidas artiklites 20–22, artiklites 24–26 või artiklites 26b–26e sätestatud standardväärtpaberistamise kriteeriumid on täidetud.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab standardväärtpaberistamise teate lõike 5 alusel oma ametlikul veebisaidil. Väärtpaberistamise tehingu algatajad ja sponsorid teavitavad oma pädevaid asutusi standardväärtpaberistamise teatest ja nimetavad endi hulgast ühe üksuse, kellest saab investorite ja pädevate asutuste jaoks esmane kontaktpunkt.
►M1 Kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja kasutab artikli 28 kohaselt loa saanud kolmanda isiku teenust, et hinnata, kas väärtpaberistamine vastab artiklite 19–22, artiklite 23–26 või artiklite 26a–26e nõuetele, peab standardväärtpaberistamise teade sisaldama märget, et loa saanud kolmas isik on standardväärtpaberistamise kriteeriumide täitmist kinnitanud. ◄ Teade peab sisaldama loa saanud kolmanda isiku nime, asukohta ja sellele tegevusloa andnud pädeva asutuse nime.
Kui väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja ei ole liidus asutatud krediidiasutus või investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses, tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohasele teatele lisada järgmine:
väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja kinnitus selle kohta, et ta annab laene laenude heakskiitmiseks, muutmiseks, pikendamiseks ja finantseerimiseks ette nähtud kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide ning selgelt kindlaks määratud protsesside alusel ning et väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on olemas tõhusad süsteemid nende protsesside rakendamiseks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 9, ning
väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja avaldus selle kohta, kas punktis a osutatud laenuandmise suhtes teostatakse järelevalvet.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. oktoobriks 2021.
Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. oktoobriks 2021.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 28
Standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrollimine kolmanda isiku poolt
►M1 Pädev asutus annab artikli 27 lõikes 2 osutatud kolmandale isikule loa hinnata, kas väärtpaberistamised vastavad artiklites 19–22, artiklites 23–26 või artiklites 26a–26e sätestatud standardväärtpaberistamise kriteeriumidele. ◄ Pädev asutus annab loa juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kolmas isik nõuab üksnes mittediskrimineerivaid ja kulupõhiseid tasusid nendelt väärtpaberistamistes osalevatelt väärtpaberistamise tehingu algatajatelt, sponsoritelt või väärtpaberistamise eriotstarbelistelt ettevõtjatelt, keda kolmas isik hindab, eristamata tasusid olenevalt hindamise tulemustest või nendega korrelatsioonis;
kolmas isik ei ole direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud reguleeritud üksus ega määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuur ning kolmanda isiku muude tegevuste teostamine ei tohi piirata tema hindamise sõltumatust või usaldusväärsust;
kolmas isik ei tohi pakkuda kolmanda isiku hinnatavasse väärtpaberistamisse kaasatud väärtpaberistamise tehingu algatajale, sponsorile või väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üheski vormis nõustamis-, auditi- või võrdväärseid teenuseid;
kolmanda isiku juhtorgani liikmetel on kutsekvalifikatsioon, teadmised ja kogemused, mis võimaldavad täita kolmanda isiku ülesannet, ning neil on hea maine ja nad on usaldusväärsed;
kolmanda isiku juhtorgani moodustavad vähemalt ühe kolmandiku ulatuses sõltumatud direktorid, keda peab olema vähemalt kaks;
kolmas isik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kontrolli ei mõjuta ükski olemasolev ega võimalik huvide konflikt ega ärisuhe, mille üheks osapooleks on kolmas isik, tema aktsionärid või liikmed, juhid, töötajad või mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid tal on võimalik kasutada või kontrollida. Sel eesmärgil loob ja säilitab kolmas isik tõhusa sisekontrolli struktuuri, millega juhitakse põhimõtete ja protseduuride rakendamist eesmärgiga tuvastada ja ennetada võimalikke huvide konflikte, ning tagab selle struktuuri toimimise ja dokumenteerib seda. Kindlakstehtud võimalikud või olemasolevad huvide konfliktid lahendatakse või neid leevendatakse ja need tehakse viivitamata avalikuks. Kolmas isik loob ja säilitab asjakohased protseduurid ja protsessid standardväärtpaberistamise nõuete täitmise hindamise sõltumatuse tagamiseks ning tagab nende toimimise ja dokumenteerib neid. Kolmas isik jälgib perioodiliselt nende põhimõtete ja protseduuride toimimist ning vaatab need läbi, et hinnata nende mõjusust ja seda, kas neid on vaja ajakohastada, ning
kolmas isik suudab tõendada, et tal on asjakohased operatsioonide kaitsemeetmed ja sisemised protsessid, mis võimaldavad tal hinnata standardväärtpaberistamise nõuete täitmist.
Pädev asutus tühistab loa, kui ta leiab, et kolmas isik ei vasta sisuliselt esimese lõigu tingimustele.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
5. PEATÜKK
JÄRELEVALVE
Artikkel 29
Pädevate asutuste määramine
Käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud kohustuste täitmise järelevalvet teostavad järgmised pädevad asutused vastavalt volitustele, mis on neile antud asjakohaste õigusaktidega:
kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul pädev asutus, mis on määratud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 10 kohaselt;
alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul vastutav pädev asutus, mis on määratud direktiivi 2011/61/EL artikli 44 kohaselt;
eurofondide ja nende fondivalitsejate puhul pädev asutus, mis on määratud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 97 kohaselt;
tööandjapensioni kogumisasutuste puhul pädev asutus, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ ( 13 ) artikli 6 punkti g kohaselt;
krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul pädev asutus, mis on määratud direktiivi 2013/36/EL artikli 4 kohaselt, sealhulgas EKP, mis puudutab talle määruse (EL) nr 1024/2013 alusel antud eriülesandeid.
Artikkel 30
Pädevate asutuste volitused
Esimeses lõigus osutatud läbivaatamine hõlmab:
artikli 6 lõike 1 kohase olulise majandusliku netohuvi õige mõõtmise ja jätkuva säilitamise protsesse ja mehhanisme ning artikli 7 kohaselt kogu kättesaadavaks tehtava teabe kogumist ja õigeaegset avaldamist;
riskipositsioonide puhul, mis ei ole osa viivisnõuete väärtpaberistamisest:
krediidi andmise kriteeriumid, mida kohaldatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete suhtes kooskõlas artikliga 9;
artikli 9 lõike 1 teises lõigus osutatud viivisnõueteks olevate aluspositsioonide valiku ja hinnakujunduse usaldusväärsed standardid;
standardväärtpaberistamise puhul, mis ei ole väärtpaberistamine varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames, protsesse ja mehhanisme, millega tagatakse artikli 20 lõigete 7–12, artikli 21 lõike 7 ja artikli 22 täitmine; ning
standardväärtpaberistamise puhul, mis on väärtpaberistamine varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames, protsesse ja mehhanisme, millega tagatakse varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute puhul vastavus artiklile 24 ning varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide puhul vastavus artikli 26 lõigetele 7 ja 8;
viivisnõuete väärtpaberistamise puhul protsesse ja mehhanisme, millega tagatakse vastavus artikli 9 lõikele 1, et vältida artikli 9 lõike 1 teises lõigus sätestatud erandi kuritarvitamist, ning
bilansilise standardväärtpaberistamise puhul protsesse ja mehhanisme, millega tagatakse artiklite 26b–26e täitmine.
Pädev asutus jälgib väärtpaberistamise valdkonna usaldatavusnõuete täitmise järelevalve raames vajaduse korral konkreetset mõju, mida väärtpaberistamise turul osalemine avaldab algse laenuandja, väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või investorina tegutseva finantsasutuse stabiilsusele, võttes arvesse järgmist, ilma et see piiraks selle sektori rangemat reguleerimist:
kapitalipuhvrite suurus;
likviidsuspuhvrite suurus ning
investorite likviidsusrisk, mille põhjuseks on rahastamistegevuse ja investeeringute lõpptähtaegade mittevastavus.
Juhul kui pädev asutus selgitab välja olulise riski finantsasutuse finantsstabiilsusele või finantssüsteemile tervikuna, peab ta olenemata oma artikli 36 kohastest kohustustest võtma meetmeid nende riskide leevendamiseks, teatama oma leidudest asutusele, kellele on määruse (EL) nr 575/2013 alusel antud pädevus makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentide eest, ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.
Artikkel 31
Väärtpaberistamise turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve
Esimeses lõigus osutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruandes võetakse arvesse sünteetilise väärtpaberistamise eripära, nimelt sellele tüüpilist vastavalt vajadusele kavandatud ja individuaalset iseloomu finantsturgudel, ning analüüsitakse, kas bilansilise standardväärtpaberistamise käsitlemine aitab finantssüsteemis riski üleüldiselt vähendada ja reaalmajandust paremini rahastada.
Oma aruande koostamisel kasutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmesuguseid asjakohaseid andmeallikaid, näiteks:
pädevate asutuste poolt kooskõlas artikli 7 lõikega 1 kogutud andmeid;
pädevate asutuste poolt kooskõlas artikli 30 lõikega 2 tehtud läbivaatamiste tulemusi ja
artikli 10 kohaselt väärtpaberistamise registrites hoitavaid andmeid.
Kolme kuu jooksul alates soovituse edastamise kuupäevast teatab soovituse adressaat kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 17 Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule soovituse alusel võetud meetmetest ning esitab meetmete võtmata jätmise korral igakülgse põhjenduse.
Artikkel 32
Halduskaristused ja parandusmeetmed
Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust sätestada ja määrata artikli 34 kohaselt kriminaalkaristusi, näevad liikmesriigid ette õigusnormid, millega kehtestatakse asjakohased halduskaristused hooletuse tõttu või tahtlikult toime pandud rikkumiste eest ja parandusmeetmed, mida kohaldatakse vähemalt olukordades, kus
väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja on jätnud täitmata artiklis 6 sätestatud nõuded;
väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja on jätnud täitmata artiklis 7 sätestatud nõuded;
väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja on jätnud täitmata artiklis 9 sätestatud kriteeriumid;
väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja on jätnud täitmata artiklis 18 sätestatud nõuded;
väärtpaberistamine on tähistatud standardväärtpaberistamisena ja selle väärtpaberistamise algataja, sponsor või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja on jätnud artiklites 19–22, artiklites 23–26 või artiklites 26a–26e sätestatud nõuded täitmata;
väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor esitab artikli 27 lõike 1 kohase teavituse eksitavalt;
väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor on jätnud täitmata artikli 27 lõikes 4 sätestatud nõuded või
artikli 28 kohaselt loa saanud kolmas isik on jätnud teavitamata olulistest muudatustest vastavalt artikli 28 lõikele 1 esitatud teabes või mis tahes muudest muudatustest, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need mõjutavad pädeva asutuse hindamist.
Liikmesriigid tagavad ka, et halduskaristusi ja/või parandusmeetmeid rakendatakse tõhusalt.
Kõnealused karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid annavad pädevatele asutustele õiguse kohaldada lõikes 1 osutatud rikkumiste korral vähemalt järgmisi karistusi ja meetmeid:
avalik teadaanne, milles on nimetatud asjaomane füüsiline või juriidiline isik ning rikkumise laad vastavalt artiklile 37;
korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;
väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja juhtorgani liikmele või muule rikkumise eest vastutavale füüsilisele isikule kehtestatud ajutine keeld täita sellistes ettevõtetes juhtimisülesandeid;
käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis e või f osutatud rikkumise korral väärtpaberistamise tehingu algatajale ja sponsorile kehtestatud ajutine keeld teatada artikli 27 lõike 1 alusel, et väärtpaberistamine vastab artiklite 19–22, artiklite 23–26 või artiklite 26a–26e nõuetele;
füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus 17. jaanuari 2018. aasta seisuga;
juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus 17. jaanuari 2018. aasta seisuga või maksimaalne rahaline halduskaristus kuni 10 % juriidilise isiku kogu aastasest netokäibest vastavalt uusimale kättesaadavale juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele; kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL, ( 15 ) siis on asjakohaseks aastaseks kogukäibeks asjakohaste raamatupidamisõigusnormide kohaselt aastane netokäive või vastav tululiik uusima kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan;
maksimaalne rahaline halduskaristus, mis on vähemalt kaks korda nii suur kui rikkumisest saadud kasu, kui selle kasu suurust on võimalik kindlaks teha, isegi kui see ületab punktides e ja f sätestatud maksimumsummasid;
käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud rikkumise korral artiklis 28 osutatud loa ajutine peatamine, millega anti kolmandale isikule luba hinnata väärtpaberistamise vastavust artiklitele 19–22, artiklitele 23–26 või artiklitele 26a–26e.
Artikkel 33
Halduskaristuste ja parandusmeetmete määramise volituste kasutamine
Olenevalt asjaoludest kasutavad pädevad asutused oma volitusi artiklis 32 osutatud halduskaristuste ja parandusmeetmete määramisel kooskõlas oma riigi õigusraamistikuga
vahetult;
koostöös teiste asutustega;
omal vastutusel, delegeerides küsimuse teistele asutustele;
suunates küsimuse pädevatele kohtuasutustele.
Kui pädevad asutused määravad kindlaks artikli 32 alusel määratava halduskaristuse või parandusmeetme liiki ja taset, võtavad nad seejuures arvesse, mil määral on rikkumine tahtlik või tuleneb hooletusest, ja kõiki muid asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:
rikkumise olulisus, raskus ja kestus;
rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju suurus, niivõrd kui seda on võimalik kindlaks teha;
rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju, niivõrd kui seda on võimalik kindlaks teha;
see, millises ulatuses teeb vastutav füüsiline või juriidiline isik pädeva asutusega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või välditud kahju loovutamine,
vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.
Artikkel 34
Kriminaalkaristused
Artikkel 35
Teatamiskohustus
Liikmesriigid teatavad komisjonile, Väärtpaberiturujärelevalvele, Pangandusjärelevalvele ja EIOPA-le oma õigus- ja haldusnormidest, millega käesolevat peatükki rakendatakse, sealhulgas asjaomastest kriminaalõigusnormidest, hiljemalt 18. jaanuariks 2019. Liikmesriigid teatavad komisjonile, Väärtpaberiturujärelevalvele, Pangandusjärelevalvele ja EIOPA-le kõikidest nende õigusnormide hilisematest muudatustest ilma põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 36
Pädevate asutuste ja Euroopa järelevalveasutuste koostöö
Juhul kui asjaomased pädevad asutused ei suuda esimeses lõigus osutatud lepitusperioodi jooksul kokkuleppele jõuda, teeb Väärtpaberiturujärelevalve määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõikes 3 osutatud otsuse ühe kuu jooksul. Käesolevas artiklis osutatud menetluse ajal peetakse Väärtpaberiturujärelevalve poolt käesoleva määruse artikli 27 alusel hallatavas loetelus olevat väärtpaberistamist jätkuvalt standardväärtpaberistamiseks käesoleva määruse 4. peatüki kohaselt ja see jäetakse kõnealusesse loetellu.
Kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku, et rikkumine on seotud heauskse mittevastavusega artiklile 18, võivad nad otsustada anda väärtpaberistamise tehingu algatajale, sponsorile või väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale tuvastatud rikkumise heastamiseks kuni kolm kuud, mida arvestatakse alates päevast, mil pädev asutus väärtpaberistamise tehingu algatajale, sponsorile või väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale rikkumisest teatas. Sel ajavahemikul peetakse Väärtpaberiturujärelevalve poolt artikli 27 alusel hallatavas loetelus olevat väärtpaberistamist jätkuvalt standardväärtpaberistamiseks 4. peatüki kohaselt ja see jäetakse kõnealusesse loetellu.
Kui üks või mitu asjaga seotud pädevat asutust on arvamusel, et rikkumist ei ole kolmandas lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt heastatud, kohaldatakse esimest lõiku.
Tihedas koostöös Pangandusjärelevalve ja EIOPAga esitab Väärtpaberiturujärelevalve need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 18. jaanuariks 2019.
Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 37
Halduskaristuste avaldamine
Kui pädev asutus on iga üksikjuhtumit eraldi hinnates jõudnud järeldusele, et juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku identiteedi ja isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui pädev asutus leiab, et nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist, või kui avaldamine põhjustaks niivõrd, kuivõrd seda on võimalik kindlaks teha, asjaomasele isikule ebaproportsionaalset kahju, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kas:
lükkavad halduskaristuse määramise otsuse avaldamise edasi, kuni vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad olemast;
avaldavad halduskarisuse määramise otsuse anonüümselt, kooskõlas siseriikliku õigusega, või
jätavad halduskaristuse määramise otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada
et finantsturgude stabiilsust ei seataks ohtu või
sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähem oluliseks peetava meetme puhul.
6. PEATÜKK
MUUDATUSED
Artikkel 38
Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine
Direktiivi 2009/65/EÜ artikkel 50a asendatakse järgmisega:
„Artikkel 50a
Kui eurofondide valitsejatel või siseselt valitsetavatel eurofondidel tekib väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 ( *1 ) sätestatud nõuetele, tegutsevad nad asjaomase eurofondi investorite parimates huvides ja võtavad vajaduse korral parandusmeetmeid.
Artikkel 39
Direktiivi 2009/138/EÜ muutmine
Direktiivi 2009/138/EÜ muudetakse järgmiselt.
Artikli 135 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
Komisjonil on õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.
Artikli 308b lõige 11 jäetakse välja.
Artikkel 40
Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muutmine
Määrust (EÜ) nr 1060/2009 muudetakse järgmiselt.
Põhjendustes 22 ja 41, artiklis 8c ja I lisa D jao II osa punktis 1 asendatakse sõnad „struktureeritud finantsinstrument“ sõnadega „väärtpaberistamise instrument“.
Põhjendustes 34 ja 40, artikli 8 lõikes 4, artiklis 8c, artikli 10 lõikes 3 ja artikli 39 lõikes 4, I lisa A jao punkti 2 viiendas lõigus, I lisa B jao punktis 5, I lisa D jao II osa punktis 2 ja pealkirjas, III lisa I osa punktides 8, 24 ja 45 ning III lisa III osa punktis 8 asendatakse sõnad „struktureeritud finantsinstrumendid“ sõnadega „väärtpaberistamise instrumendid“.
Artikli 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Käesoleva määrusega kehtestatakse ka liidus asutatud emitentide ja seotud kolmandate isikute kohustused seoses väärtpaberistamise instrumentidega.“
Artikli 3 lõike 1 punkt l asendatakse järgmisega:
„väärtpaberistamise instrument“ – finantsinstrument või muu vara, mis tekib määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artikli 2 punktis 1 osutatud väärtpaberistamise tehingu või skeemi tulemusena;“.
Artikkel 8b jäetakse välja.
Artikli 4 lõike 3 punktist b, artikli 5 lõike 6 teise lõigu punktist b ja artiklist 25a jäetakse välja viide artiklile 8b.
Artikkel 41
Direktiivi 2011/61/EL muutmine
Direktiivi 2011/61/EL artikkel 17 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 17
Kui AIFide valitsejatel tekib väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 ( *3 ) sätestatud nõuetele, tegutsevad nad asjaomase AIFi investorite parimates huvides ja võtavad vajaduse korral parandusmeetmeid.
Artikkel 42
Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine
Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.
Artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:
„pandikiri“ – võlakiri, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele;
„pandikirja üksus“ – pandikirja emitent või pandikirja tagatiste kogum.“
Artiklile 4 lisatakse järgmised lõiked:
Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus seoses pandikirjaga või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses väärtpaberistamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( *4 ) tähenduses, tingimusel et:
väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja puhul emiteerib viimane üksnes väärtpaberistamisi, mis vastavad määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artikli 18 ja artiklite 19–22 või artiklite 23–26 nõuetele;
börsivälist tuletislepingut kasutatakse üksnes intressimäärade või valuutade mittevastavuste maandamiseks pandikirja või väärtpaberistamise puhul ning
pandikirjade või väärtpaberistamise kord maandab piisaval määral vastaspoole krediidiriski seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses pandikirja või väärtpaberistamisega.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikli 11 lõige 15 asendatakse järgmisega:
Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötavad Euroopa järelevalveasutused välja ühised regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:
riskijuhtimise protsess, sh tagatise tase ja liik ning eraldamiskord, mida on vaja lõike 3 täitmiseks;
menetlused, mida vastaspooled ja asjaomased pädevad asutused peavad järgima, kui nad kohaldavad lõigetes 6–10 nimetatud erandeid;
lõigetes 5–10 osutatud kohaldatavad kriteeriumid, sealhulgas eelkõige selle kohta, mida tuleks pidada praktiliseks ja õiguslikuks takistuseks omavahendite kohesele ülekandmisele ja võlgnevuste tagasimaksmisele vastaspoolte vahel.
Tagatise tase ja liik, mis on nõutavad seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus seoses pandikirjaga või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses sellise väärtpaberistamisega käesoleva määruse tähenduses, mis vastab käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 tingimustele ja määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artiklis 18 ja artiklites 19–22 või 23–26 sätestatud nõuetele, määratakse kindlaks, võttes arvesse takistusi, millega puututakse kokku tagatiste vahetamisel seoses olemasolevate tagatiskokkulepetega pandikirja või väärtpaberistamise raames.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Sõltuvalt vastaspoole õiguslikust vormist antakse komisjonile õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“
Artikkel 43
Üleminekusätted
Enne 1. jaanuari 2019 emiteeritud väärtpaberite väärtpaberistamist, mis ei ole varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu või varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmiga seotud väärtpaberistamise positsioonid, loetakse standardväärtpaberistamiseks, eeldusel et
nad vastasid nimetatud väärtpaberite emiteerimise ajal artikli 20 lõigetes 1–5, 7–9 ja 11–13 ning artikli 21 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele; ning
nad vastavad artikli 27 lõikes 1 sätestatud teatamise ajal artikli 20 lõigetes 6 ja 10, artikli 21 lõigetes 2 ja 4–10 ning artikli 22 lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele.
Lõike 3 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:
artikli 22 lõikes 2 tõlgendatakse „enne/…/emiteerimist“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
artikli 22 lõikes 3 tõlgendatakse „enne väärtpaberistamise hinnakujundust“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
artikli 22 lõikes 5:
teises lauses tõlgendatakse „enne hinnakujundust“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
„enne hinnakujundust/…/vähemalt kavandina või esialgsel kujul“ tõlgendatakse kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
neljandas lauses sätestatud nõudeid ei kohaldata;
viiteid kooskõlale artikliga 7 tõlgendatakse selliselt, nagu kohaldataks selle väärtpaberistamise suhtes artiklit 7, võtmata arvesse artikli 43 lõiget 1.
Artikkel 43a
Üleminekusätted bilansilise standardväärtpaberistamise jaoks
Väärtpaberistamisi, mille algsed väärtpaberistamise positsioonid loodi enne 9. aprilli 2021, käsitatakse standardväärtpaberistamisena, kui
need vastasid algsete väärtpaberistamise positsioonide loomise ajal artikli 26b lõigetes 1–5, 7–9, 11 ja 12, artikli 26c lõigetes 1 ja 3 ning artikli 26e lõikes 1, lõike 2 esimeses lõigus, lõike 3 kolmandas ja neljandas lõigus ning lõigetes 6–9 sätestatud nõuetele ja
need vastavad artikli 27 lõikes 1 sätestatud teatamise ajal artikli 26b lõigetes 6 ja 10, artikli 26c lõigetes 2 ja 4–10, artikli 26d lõigetes 1–5 ja artikli 26e lõike 2 teises kuni seitsmendas lõigus, lõike 3 esimeses, teises ja viiendas lõigus ning lõigetes 4–5 sätestatud nõuetele.
Käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:
artikli 26d lõikes 2 tõlgendatakse väljendit „enne tehingu sulgemist“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
artikli 26d lõikes 3 tõlgendatakse väljendit „enne väärtpaberistamise hinnakujundust“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
artikli 26d lõike 5
teises lauses tõlgendatakse väljendit „enne hinnakujundust“ kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
kolmandas lauses tõlgendatakse väljendit „enne hinnakujundust /…/ vähemalt kavandina või esialgsel kujul“ tõlgendatakse kui „enne artikli 27 lõike 1 kohast teavitamist“;
neljandas lauses sätestatud nõuet ei kohaldata;
viiteid kooskõlale artikliga 7 tõlgendatakse selliselt, nagu kohaldataks selle väärtpaberistamise suhtes artiklit 7, võtmata arvesse artikli 43 lõiget 1.
Artikkel 44
Aruanded
Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee avaldab hiljemalt 1. jaanuaril 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande, mis käsitleb järgmist:
artiklites 18–27 sätestatud standardväärtpaberistamise nõuete rakendamine;
hinnang pädevate asutuste võetud meetmete, oluliste riskide ja võimalike uute haavatavuste ning selliste meetmete kohta, mida turuosalised on võtnud väärtpaberistamise dokumentatsiooni täiendavaks standardimiseks;
artiklis 5 sätestatud hoolsuskohustuse nõuete ja artiklis 7 sätestatud läbipaistvusnõuete täitmine ning liidu väärtpaberistamisturu läbipaistvuse tase, sealhulgas küsimus, kas artiklis 7 sätestatud läbipaistvusnõuded võimaldavad pädevatel asutustel saada oma vastavate volituste täitmiseks turust piisava ülevaate;
artiklis 6 sätestatud nõuded, sealhulgas nende täitmine turuosaliste poolt ja artikli 6 lõike 3 kohane riski säilitamise kord;
väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate geograafiline asukoht.
Komisjon hindab iga kolme aasta tagant punktis e osutatud teabe alusel asukohavaliku põhjuseid, sealhulgas sõltuvalt teabe olemasolust ja kättesaadavusest seda, millises ulatuses mängib selles küsimuses keskset rolli soodsa maksu- ja järelevalvekorra olemasolu.
▼M1 —————
Artikkel 45a
Kestliku väärtpaberistamise normide väljatöötamine
Pangandusjärelevalve avaldab 1. novembriks 2021 tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga aruande kestliku väärtpaberistamise erinormide väljatöötamise kohta, et lisada käesolevasse määrusesse kestlikkusega seotud läbipaistvusnõuded. Aruandes hinnatakse igakülgselt eelkõige järgmist:
proportsionaalsete avalikustamis- ja hoolsuskohustuse nõuete rakendamine seoses aluspositsioonidest rahastatavate varade võimaliku positiivse ja negatiivse mõjuga kestlikkusteguritele;
kestlikkustegureid puudutava teabe sisu, metoodika ja esitamine seoses positiivse ja negatiivse mõjuga keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele;
kuidas sätestada kestliku väärtpaberistamise erinormid, mis kajastaksid määruse (EL) 2019/2088 artiklitega 8 ja 9 hõlmatud finantstooteid või põhineksid neil ning milles võetaks vajaduse korral arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852 ( 16 );
kestliku väärtpaberistamise normide võimalik mõju finantsstabiilsusele, liidu väärtpaberistamisturu mahu ja pankade laenuandmisvõime suurendamisele.
Artikkel 46
Läbivaatamine
Hiljemalt 1. jaanuariks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Kõnealuses aruandes arvestatakse eelkõige artiklis 44 osutatud aruannete järeldusi ja hinnatakse järgmist:
käesoleva määruse, sealhulgas standardväärtpaberistamise tähistuse kasutuselevõtu mõju liidu väärtpaberistamise turu toimimisele, väärtpaberistamise panus reaalmajandusse, eeskätt mis puudutab VKEde juurdepääsu krediidile ja investeeringuid, ning finantseerimisasutuste seotus ja finantssektori stabiilsus;
erinevused artikli 6 lõikes 3 osutatud korra kasutamises, tuginedes artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkti e alapunkti iii kohaselt esitatud teabele. Juhul kui tulemused näitavad artikli 6 lõike 3 punktides a, b, c ja e osutatud korra kasutamisest põhjustatud usaldatavusriskide suurenemist, kaalutakse sobivaid korrigeerivaid meetmeid;
kas alates käesoleva määruse kohaldamise algusest on artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud tehingute arv ebaproportsionaalselt kasvanud ning kas turuosalised on struktureerinud tehinguid selliselt, et hoida kõrvale artiklis 7 sätestatud kohustusest teha teave väärtpaberistamise registrite kaudu kättesaadavaks;
kas on vaja laiendada artikli 7 kohaseid avalikustamise nõudeid, et need hõlmaksid artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud tehinguid ja investori positsioone;
kas standardväärtpaberistamise valdkonnas võiks kehtestada samaväärse korra kolmandate riikide väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate jaoks, võttes arvesse väärtpaberistamise valdkonnas toimunud rahvusvahelisi arenguid, eelkõige lihtsa, läbipaistva ja võrreldava väärtpaberistamise alaseid algatusi;
artikli 22 lõikes 4 ja artikli 26d lõikes 4 sätestatud nõuete rakendamine ning kas neid võib laiendada väärtpaberistamisele, mille aluspositsioonid ei ole eluasemelaenud või autolaenud või -liisingud, eesmärgiga integreerida keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisega seotud teabe avaldamine;
artiklites 27 ja 28 sätestatud kolmanda isiku tehtava kontrolli korra asjakohasus ning see, kas artiklis 28 sätestatud kolmandatele isikutele loa andmise kord soodustab piisavat konkurentsi kolmandate isikute vahel ja kas finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb järelevalveraamistikku teha muudatusi; ning
kas on vaja täiendada käesolevas määruses sätestatud väärtpaberistamise norme, luues selliste pankade süsteemi, millel on piiratud tegevusluba ja mis täidavad väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate ülesandeid ja millel on ainuõigus osta väärtpaberistamise tehingu algatajatelt riskipositsioone ning müüa investoritele ostetud riskipositsioonidega tagatud nõudeid; ning
võimalused täiendavate standardimis- ja avalikustamisnõuete kehtestamiseks, pidades silmas muutuvaid turutavasid, eelkõige vorme kasutades, nii traditsioonilise kui ka sünteetilise väärtpaberistamise puhul, sealhulgas kokkuleppeliste börsiväliste väärtpaberistamiste korral, mille puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1129 ( 17 ) ei ole vaja koostada prospekti.
Artikkel 47
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 48
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).“
( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).“
( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).“
( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).“
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).