This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02017R0373-20231005
Commission Implementing Regulation (EU) 2017/373 of 1 March 2017 laying down common requirements for providers of air traffic management/air navigation services and other air traffic management network functions and their oversight, repealing Regulation (EC) No 482/2008, Implementing Regulations (EU) No 1034/2011, (EU) No 1035/2011 and (EU) 2016/1377 and amending Regulation (EU) No 677/2011 (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/373, 1. märts 2017, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/373, 1. märts 2017, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
See konsolideeritud tekst ei pruugi sisaldada järgmisi muudatusi:
Muutmisakt | Muudatuse liik | Alajaotis | Jõustumise kuupäev |
---|---|---|---|
32023R0203 | Muudetud | lisa II osa ATM/ANS.AR punkt ATM/ANS.AR.C.010 punkt (d) | 22/02/2026 |
32023R0203 | Muudetud | lisa II osa ATM/ANS.AR punkt ATM/ANS.AR.B.005 punkt (c) | 22/02/2026 |
32023R0203 | Muudetud | lisa III osa ATM/ANS.OR punkt ATM/ANS.OR.B.005A | 22/02/2026 |
32023R0203 | Muudetud | lisa II osa ATM/ANS.AR punkt ATM/ANS.AR.A.025A | 22/02/2026 |
32023R0203 | Muudetud | lisa II osa ATM/ANS.AR punkt ATM/ANS.AR.B.001 punkt (c) | 22/02/2026 |
32023R0203 | Muudetud | lisa II osa ATM/ANS.AR punkt ATM/ANS.AR.B.005 pealkiri | 22/02/2026 |
32023R0203 | Muudetud | lisa III osa ATM/ANS.OR punkt ATM/ANS.OR.D.010 | 22/02/2026 |
32023R0203 | Muudetud | lisa II osa ATM/ANS.AR punkt ATM/ANS.AR.A.020 punkt (c) | 22/02/2026 |
32023R0203 | Muudetud | lisa II osa ATM/ANS.AR punkt ATM/ANS.AR.C.025A | 22/02/2026 |
32024R1111 | Muudetud | lisa IV punkt ATS.TR.305 punkt (a) punkt 7a | 01/05/2025 |
32024R0403 | Muudetud | lisa IV osa B punkt ATS.TR.270 punkt (a) punkt 3 | 01/05/2025 |
32024R0403 | Muudetud | lisa IV osa B punkt ATS.TR.270 punkt (a) lause | 01/05/2025 |
32024R0403 | Muudetud | lisa I punkt 93 | 01/05/2025 |
32024R0403 | Muudetud | lisa VI osa B punkt AIS.TR.330 punkt (f) | 01/05/2025 |
02017R0373 — ET — 05.10.2023 — 008.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/373, 1. märts 2017, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 062 8.3.2017, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 104 |
1 |
3.4.2020 |
||
Muudetud: KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1177, 7. august 2020, |
L 259 |
12 |
10.8.2020 |
|
L 139 |
184 |
23.4.2021 |
||
L 289 |
12 |
12.8.2021 |
||
L 209 |
1 |
10.8.2022 |
||
L 311 |
58 |
2.12.2022 |
||
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1771, 12. september 2023, |
L 228 |
49 |
15.9.2023 |
Parandatud:
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/373,
1. märts 2017,
millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatud ühisnõuded hõlmavad järgmist:
nõuded lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste (edaspidi „ATM/ANS-teenused“) osutamise kohta üldises lennuliikluses, eelkõige nõuded kõnealuseid teenuseid osutavate ja funktsioone täitvate juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta;
nõuded selliste pädevate asutuste ja nende nimel tegutsevate kvalifitseeritud üksuste kohta, kes täidavad punktis a osutatud teenuseosutajate sertifitseerimise ja järelevalvega ning asjakohaste nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid;
õhuruumistruktuuride kavandamise eeskirjad ja protseduurid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse lisaks I lisas esitatud mõistetele järgmisi mõisteid:
määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 3 esitatud mõisted, välja arvatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 15 esitatud mõiste „sertifikaat“ määratlus;
„ATM/ANS-teenuste osutaja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes osutab määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 5 määratletud ATM/ANS-teenuseid kas eraldi või üldise lennuliikluse jaoks koostatud komplektina;
„võrgustiku haldaja“ – organ, kes täidab määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklis 6 osutatud funktsioonide täitmiseks vajalikke ülesandeid;
„üleeuroopaline teenus“ – enamiku või kõigi liikmesriikide kasutajate jaoks kavandatud ja loodud tegevus, mis võib ulatuda ka kaugemale selle territooriumi õhuruumist, kus aluslepingut kohaldatakse;
„andmeteenuste osutaja“ – organisatsioon, kes võib olla:
1. tüüpi andmeteenuste osutaja – teenuseosutaja, kes töötleb õhusõidukite kasutatavaid aeronavigatsiooniandmeid ning pakub juurdepääsu aeronavigatsioonialasele andmebaasile, mis kontrollitud tingimustes vastab andmekvaliteedi nõuetele ja mille ühilduvust asjakohaste pardarakenduste või -seadmetega ei ole kindlaks määratud;
2. tüüpi andmeteenuste osutaja – teenuseosutaja, kes töötleb aeronavigatsiooniandmeid ja pakub juurdepääsu aeronavigatsioonialasele andmebaasile sertifitseeritud õhusõidukirakenduste või -seadmetega, mis vastavad andmekvaliteedi nõuetele ja mille ühilduvus asjakohaste rakenduste või seadmetega on kindlaks määratud;
„õhuruumistruktuuride kavandamine“ – protseduur, millega tagatakse õhuruumistruktuuride nõuetekohane kavandamine, järelevalve ja valideerimine enne nende andmist õhusõidukite kasutusse;
„õhukokkupõrke vältimise süsteem (ACAS)“ – õhusõiduki sekundaarradari (SSR) transpondri signaale kasutav süsteem, mis töötab sõltumatult maapealsetest seadmetest ja mille ülesanne on teatada piloodile võimalikust kokkupõrke ohust teise õhusõidukiga, millel on SSR-transponder;
„aeronavigatsiooniandmeid ja -teavet koostav üksus“ – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, mis vastutab aeronavigatsiooniteabe toodete ja teenuste allikana kasutatavate aeronavigatsiooniandmete ja -teabe koostamise eest. Nende üksuste hulka ei kuulu käesoleva määruse artikli 2 punktis 2 osutatud ATM/ANS-teenuste osutajad ega määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 punkti 1 alapunktis e määratletud lennuväljad;
„režiimi S päringusaatja ehk interrogaator“ – süsteem, mis koosneb antennist ja elektroonikast ning toetab selektiivpäringute (Mode Select, Mode S) kaudu suhtlemist konkreetse õhusõidukiga;
„nõuetele vastav režiimi S päringusaatja“ – režiimi S päringusaatja, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
päringusaatja lähtub vähemalt osaliselt režiimi S tunnusega õhusõiduki tuvastamiseks tehtavatest päringutest ja vastustest neile;
päringusaatja lukustab tuvastatud režiimi S tunnusega õhusõiduki vastuseks režiimi S kõigile päringutele kas püsivalt või vahetevahel kas oma katteala kogu ulatuses või osas sellest või
päringusaatja kasutab klastersüsteemi sideprotokolle andmevahetusrakendusteks;
„režiimi S käitaja“ – isik, organisatsioon või ettevõte, kes käitab või on valmis käitama režiimi S päringusaatjat, sealhulgas
seireteenuste osutajad;
režiimi S päringusaatja tootjad;
lennuväljade käitajad;
teadusasutused;
mis tahes muu režiimi S päringusaatja käitamise õigust omav üksus;
„kahjulik raadiohäire“ – häire, mis takistab toimivusnõuete täitmist;
„päringusaatjate koodide paigutuse plaan“ – kõige uuem heakskiidetud päringusaatjate koodide paigutuse täiskogum.
Artikkel 3
ATM/ANS-teenuste osutamine ja õhuruumistruktuuride kavandamine
Liikmesriigid peavad tagama järgmise:
aeronavigatsiooniandmeid ja -teavet koostavad üksused vastavad nõuetele, mis on sätestatud:
III lisa punktis ATM/ANS.OR.A.085, v.a selle alapunktid c ja d ning alapunkti f alapunkt 1 ja alapunkt i,
III lisa punktis ATM/ANS.OR.A.090;
aeronavigatsiooniandmeid ja -teavet koostavad, töötlevad ja edastavad nõuetekohase väljaõppe saanud pädevad ja selleks volitatud töötajad.
Kui aeronavigatsiooniandmeid ja -teavet kavatsetakse kasutada IFR-lendude või erivisuaallendude jaoks, kohaldatakse esimese alapunkti alapunktides a ja b osutatud nõudeid kõikide selliseid andmeid ja sellist teavet koostavate üksuste suhtes.
Artikkel 3a
Lennuliiklusteenuste osutamise vajaduse kindlaksmääramine
Liikmesriigid määravad kindlaks lennuliiklusteenuste osutamise vajaduse järgmiste tegurite alusel:
asjaomase lennuliikluse liigid;
lennuliiklustihedus;
ilmastikutingimused;
muud asjakohased tegurid, mis on seotud IV lisa punktis ATS.TR.100 esitatud lennuliiklusteenuste eesmärkide saavutamisega.
Artikkel 3b
Väeüksuste ja lennuliiklusteenuste osutajate tegevuse koordineerimine
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2150/2005 artikli 6 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid järgmised eriprotseduurid:
lennuliiklusteenuste osutajaid teavitatakse juhtudest, kui väeüksus märkab, et õhusõiduk, mis on või võib olla tsiviilõhusõiduk, läheneb piirkonnale või on sisenenud piirkonda, kus lendu sekkumine võib olla vajalik;
tihedas koostöös väeüksusega identifitseerib lennuteenuste osutaja õhusõiduki ja tagab sellele vajaliku navigatsiooniabi, et vältida lendu sekkumist.
Artikkel 3c
Tsiviillennundust ohustada võiva lennutegevuse koordineerimine
Artikkel 3d
VHF-avariisagedus
Artikkel 3e
Režiimi S päringusaatja koodide paigutus
Juhul kui liikmesriigi vastutusalas oleva režiimi S päringusaatja ja kolmanda riigi vastutusalas oleva režiimi S päringusaatja puhul tekib ülekate, peab asjaomane liikmesriik:
tagama, et kolmas riik on teadlik päringusaatjate koodide paigutuse ja kasutamisega seotud ohutusnõuetest;
võtma vajalikke meetmeid päringusaatjate koodide kasutamise konkreetse kolmanda riigiga kooskõlastamiseks.
Artikkel 3f
Ühtse Euroopa taeva õhuruumi kasutamine
Liikmesriigid tagavad, et kõigi määratud häälsageduseralduste puhul minnakse üle kanalisammule 8,33 kHz. Nõudeid üleminekule ei kohaldata:
järgmiste määratud sageduste suhtes, mis jäävad kanalisammu 25 kHz piiresse:
avariisagedus (121,5 MHz);
otsingu- ja päästeoperatsioonide jaoks ette nähtud lisasagedus (123,1 MHz);
ühtse Euroopa taeva õhuruumis kasutamiseks määratud VHF-digiühenduse (VDL) sagedused;
õhusõiduki side adresseerimis- ja ettekandesüsteemi (ACARS) sagedused (131,525 MHz, 131,725 MHz ja 131,825 MHz);
selliste määratud sageduste suhtes, mille puhul kanalisammu 25 kHz juures käitatakse nihkuvat kandjat.
Liikmesriigid kehtestavad ja vajaduse korral avaldavad riiklikes lennundusteabe kogumikes menetlused selliste õhusõidukite käitamiseks, millel puudub järgmine varustus:
sekundaarradari režiimi S transpondrid;
kanalisammu 8,33 kHz võimelised raadiod.
Artikkel 4
Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise eest vastutav pädev asutus
Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse andmevahetusteenuste osutajaid ja võrgustiku haldajat üleeuroopaliste teenuseosutajatena, kelle jaoks pädevaks asutuseks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 22a punktile c on amet.
Kui mõne asjaomase teenuseosutaja jaoks on pädevaks asutuseks amet, peavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused koordineerima oma tegevust ametiga, et tagada II lisa punkti ATM/ANS.AR.A.005 alapunkti b alapunktide 1–3 nõuete täitmine järgmistel juhtudel:
teenuseosutajad osutavad teenuseid sellistes funktsionaalsetes õhuruumiosades, mis kuuluvad mitme liikmesriigi vastutusalasse, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 3; või
teenuseosutajad osutavad piiriüleseid aeronavigatsiooniteenuseid, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 5.
Artikkel 5
Artiklis 4 osutatud pädeva asutuse volitused
Pädeval asutusel peavad käesoleva määruse kohaste sertifitseerimis-, järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmiseks olema järgmised volitused:
nõuda nende järelevalve all olevatelt teenuseosutajatelt kogu vajaliku teabe esitamist;
nõuda kõnealuste teenuseosutajate kõikidelt esindajatelt, juhilt või töötajatelt suulisi selgitusi teenuseosutaja järelevalvega seotud faktide, dokumentide, esemete, protseduuride või muude teemade koha;
siseneda kõnealuste teenuseosutajate ruumidesse ja territooriumile, kaasa arvatud käitamiskohad, ning transpordivahenditesse;
uurida ja kopeerida kõiki kõnealuste teenuseosutajate käsutuses olevaid või neile kättesaadavaid dokumente, kandeid või andmeid ning teha nendest väljavõtteid, olenemata sellest, missugusele andmekandjale teave on salvestatud;
korraldada kõnealustele teenuseosutajatele auditeid, hindamisi, uurimisi ja inspekteerimisi.
Lõigetes 1 ja 2 sätestatud volitusi kasutades tagab pädev asutus, et tema töötajatele ja kõikidele kõnealustes toimingutes osalevatele ekspertidele (kui see on asjakohane) oleksid antud vajalikud õigused.
Artikkel 6
Teenuseosutajad
Teenuseosutajale antakse välja sertifikaat ja õigus kasutada selle sertifikaadi kohaldamisalasse kuuluvaid privileege, tingimusel et ta nüüd ja edaspidi vastab lisaks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 osutatud nõuetele ka järgmistele nõuetele:
kõik teenuseosutajad peavad vastama III lisa (osa „ATM/ANS.OR“) A- ja B-alajaos ning XIII lisas (osa „PERS“) sätestatud nõuetele;
muude teenuste kui lennuliiklusteenuste osutajad peavad lisaks punktis a sätestatud nõuetele vastama III lisa (osa „ATM/ANS.OR“) C-alajaos sätestatud nõuetele;
aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajad ja võrgustiku haldaja peavad lisaks punktis a sätestatud nõuetele vastama III lisa (osa „ATM/ANS.OR“) D-alajaos sätestatud nõuetele;
lennuliiklusteenuste osutajad peavad lisaks punktides a ja c sätestatud nõuetele vastama IV lisas (osa „ATS“) ja määruses (EL) nr 923/2012 sätestatud nõuetele;
meteoroloogiateenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b ja c sätestatud nõuetele vastama V lisas (osa „MET“) sätestatud nõuetele;
aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b, c sätestatud nõuetele vastama VI lisas (osa „AIS“) sätestatud nõuetele;
andmevahetusteenuste osutajad peavad lisaks punktides a ja b sätestatud nõuetele vastama VII lisas (osa „DAT“) sätestatud nõuetele;
side-, navigatsiooni või seireteenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b ja c sätestatud nõuetele vastama VIII lisas (osa „CNS“) sätestatud nõuetele;
lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b ja c sätestatud nõuetele vastama IX lisas (osa „ATFM“) sätestatud nõuetele;
õhuruumi korraldamise teenuste osutajad peavad lisaks punktides a ja b sätestatud nõuetele vastama X lisas (osa „ASM“) sätestatud nõuetele;
lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutajad peavad lisaks punktides a ja b sätestatud nõuetele vastama XI lisas (osa „FPD“) sätestatud nõuetele;
võrgustiku haldaja peab lisaks punktides a, b ja c sätestatud nõuetele vastama XII lisas (osa „NM“) sätestatud nõuetele.
Artikkel 7
Lennuinfoteenuse osutaja deklaratsioon
Kui liikmesriik annab lennuinfoteenuste osutajale loa esitada deklaratsioon selle kohta, et ta suudab täita määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõike 3 kohaste teenustega seotud kohustusi ja et tal on selleks vahendid, peab see teenuseosutaja lisaks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 sätestatud nõuetele vastama käesoleva määruse III lisa punktis ATM/ANS.OR.A.015 sätestatud nõuetele.
Artikkel 8
Kehtivad sertifikaadid
Artikkel 9
Kehtetuks tunnistamine ja muutmine
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 2. jaanuarist 2020.
Kuid:
artikli 9 lõiget 2 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast;
artikli 4 lõikeid 1, 2, 5, 6 ja 8 ning artiklit 5 kohaldatakse ameti suhtes alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast;
artiklit 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 andmevahetusteenuste osutajate suhtes; kui teenuseosutaja taotleb artikli 6 kohaselt sertifikaati ja saab selle, kohaldatakse artiklit 6 tema suhtes alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
SISUKORD |
|
I LISA – |
II–XIII LISAS KASUTATUD MÕISTETE SELETUSED (osa „SELETUSED“) |
II LISA – |
NÕUDED PÄDEVATELE ASUTUSTELE – TEENUSTE OSUTAMISE JÄRELEVALVE JA MUUD LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONID (osa „ATM/ANS.AR“) |
A ALAJAGU – |
ÜLDNÕUDED (ATM/ANS.AR.A) |
B ALAJAGU – |
JUHTIMINE (ATM/ANS.AR.B) |
C ALAJAGU – |
JÄRELEVALVE, SERTIFITSEERIMINE JA JÕUSTAMINE (ATM/ANS.AR.C) |
1. liide – |
TEENUSEOSUTAJA SERTIFIKAAT |
III LISA – |
ÜHTSED NÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE (osa „ATM/ANS.OR“) |
A ALAJAGU – |
ÜLDNÕUDED (ATM/ANS.OR.A) |
B ALAJAGU – |
JUHTIMINE (ATM/ANS.OR.B) |
C ALAJAGU – |
ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE, KES EI OSUTA LENNULIIKLUSTEENUSEID (ATM/ANS.OR.C) |
D ALAJAGU – |
ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEENUSE JA LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE NING VÕRGUSTIKU HALDAJATELE (ATM/ANS.OR.D) |
1. liide – |
AERONAVIGATSIOONILISTE ANDMETE KATALOOG |
IV LISA – |
ERINÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (osa „ATS“) |
A ALAJAGU – |
TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.OR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU – |
TEENUSTE OHUTUS |
3. JAGU – |
INIMTEGURIGA SEOTUD NÕUDED LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE |
4. JAGU – |
NÕUDED SIDELE |
5. JAGU – |
NÕUDED TEABELE |
B ALAJAGU – |
TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.TR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU – |
LENNUJUHTIMISTEENUS |
3. JAGU – |
LENNUINFOTEENUS |
4. JAGU – |
HÄIRETEENUS |
1. liide |
Üksiku õhusõiduki identifitseerimine, kasutades punkti ATS.OR.446 alapunktis b nõutud allasaadetud õhusõidukitunnuse funktsiooni |
2. liide |
Punkti ATS.TR.230 alapunktis c nõutud automaatseks kooskõlastamiseks rakendatavad protsessid |
V LISA – |
ERINÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE (osa „MET“) |
A ALAJAGU – |
TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU – |
ERINÕUDED |
1. peatükk – |
Nõuded lennumeteoroloogiajaamadele |
2. peatükk – |
Nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele |
3. peatükk – |
Nõuded meteoroloogiateenistustele |
4. peatükk – |
Nõuded vulkaanituha teabekeskustele (VAAC) |
5. peatükk – |
Nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC) |
6. peatükk – |
Nõuded ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele (WAFC) |
B ALAJAGU – |
TEHNILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE (MET.TR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU – |
ERINÕUDED |
1. peatükk – |
Tehnilised nõuded lennumeteoroloogiajaamadele |
2. peatükk – |
Tehnilised nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele |
3. peatükk – |
Tehnilised nõuded meteoroloogiateenistustele |
4. peatükk – |
Tehnilised nõuded vulkaanituha teabekeskustele (VAAC) |
5. peatükk – |
Tehnilised nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC) |
6. peatükk – |
Tehnilised nõuded ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele (WAFC) |
1. liide – |
METAR-teadete vorm |
2. liide – |
Kaardi kujul esitatavates piirkondlike prognooside ülemaailmse süsteemi (WAFS) prognoosides kasutatavad fikseeritud piirkonnad |
3. liide – |
TAF-teadete vorm |
4. liide – |
Tuulenihke hoiatuste vorm |
5A liide – |
SIGMET- ja AIRMET-teadete vorm |
5B liide – |
Õhust edastatavate eriettekannete vorm (üleslüli) |
6. liide – |
Vulkaanituhka käsitlevate teadete vorm |
7. liide – |
Troopilisi tsükloneid käsitlevate teadete vorm |
8. liide – |
Vulkaanituhka käsitlevates teadetes, troopilisi tsükloneid käsitlevates teadetes, SIGMET- ja AIRMET-teadetes, hoiatustes lennuvälja kohta ja tuulenihke hoiatustes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid |
VI LISA – |
ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (osa „AIS“) |
A-ALAJAGU – |
ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.OR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU – |
ANDMETE KVALITEEDI JUHTIMINE |
3. JAGU – |
AERONAVIGATSIOONITEABE TOOTED |
1. peatükk – |
Aeronavigatsiooniteave standarditud esitusvormis |
2. peatükk – |
Digitaalsed andmekogumid |
4. JAGU – |
LEVITAMISTEENUSED JA LENNUEELSE TEABE TEENUSED |
5. JAGU – |
AERONAVIGATSIOONITEABE TOODETE AJAKOHASTUSED |
6. JAGU – |
NÕUDED TÖÖTAJATELE |
B-ALAJAGU – |
TEHNILISED NÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.TR) |
2. JAGU – |
ANDMETE KVALITEEDI JUHTIMINE |
3. JAGU – |
AERONAVIGATSIOONITEABE TOOTED |
1. peatükk – |
Aeronavigatsiooniteave standarditud esitusvormis |
2. peatükk – |
Digitaalsed andmekogumid |
4. JAGU – |
LEVITAMISTEENUSED JA LENNUEELSE TEABE TEENUSED |
5. JAGU – |
AERONAVIGATSIOONITEABE TOODETE AJAKOHASTUSED |
1. liide – |
LENNUNDUSTEABE KOGUMIKU (AIP) SISU |
2. liide – |
NOTAM-VORM |
3. liide – |
SNOWTAM-VORM |
4. liide – |
ASHTAM-VORM |
VII LISA – |
ERINÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (osa „DAT“) |
A-ALAJAGU – |
ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.OR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU – |
ERINÕUDED |
B ALAJAGU – |
TEHNILISED NÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.TR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
VIII LISA – |
ERINÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (osa „CNS“) |
A-ALAJAGU – |
ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.OR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
B ALAJAGU – |
TEHNILISED NÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.TR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU — |
SEIRETEENUSTE OSUTAJATE KOHTA KEHTIVAD TEHNILISED NÕUDED |
IX LISA – |
ERINÕUDED LENNULIIKLUSVOO JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE (osa „ATFM“) |
TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE (ATFM.TR) |
|
X LISA – |
ERINÕUDED ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSTE OSUTAJATELE (osa „ASM“) |
TEHNILISED NÕUDED ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSE OSUTAJATELE (ASM.TR) |
|
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
XI LISA – |
ERINÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (osa „FPD“) |
A ALAJAGU – |
ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (FPD.OR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
B ALAJAGU – |
TEHNILISED NÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (FPD.TR) |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
1. liide – |
NÕUDED ÕHURUUMI STRUKTUURIDELE JA NENDES SISALDUVATELE LENNUPROTSEDUURIDELE |
XII LISA – |
ERINÕUDED VÕRGUSTIKU HALDAJALE (osa „NM“) |
TEHNILISED NÕUDED VÕRGUSTIKU HALDAJALE (NM.TR) |
|
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU — |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONIDE (VÕRGUFUNKTSIOONID) TÄITMISE TEHNILISED NÕUDED |
XIII LISA – |
NÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE SEOSES PERSONALI KOOLITAMISE JA PÄDEVUSE HINDAMISEGA (osa „PERS“) |
A ALAJAGU — |
LENNULIIKLUSE INSENER-TEHNILINE PERSONAL |
1. JAGU – |
ÜLDNÕUDED |
2. JAGU – |
KOOLITUSNÕUDED |
3. JAGU – |
PÄDEVUSE HINDAMISE NÕUDED |
4. JAGU – |
KOOLITAJAD JA HINDAJAD |
1. liide – |
Baaskoolitus. Ühine |
2. liide – |
Baaskoolitus. Suunitlus |
3. liide – |
Kvalifikatsioonikoolitus. Ühine |
4. liide – |
Kvalifikatsioonikoolitus. Suunitlus |
II–XIII LISAS KASUTATUD MÕISTETE SELETUSED
(Osa „MÕISTED“)
II–XIII lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC)“ – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise vahendeid; |
2) |
„lennutööd“ – õhusõiduki käitamine, mille käigus õhusõidukit kasutatakse eriteenusteks, nagu näiteks põllumajanduse, ehituse, fotograafia, uuringute, vaatluse ja patrulli, otsingu- ja päästetööde või õhureklaami vallas; |
3) |
„lennuvälja klimatoloogiline iseloomustus“ – statistilistel andmetel põhinev lühike kokkuvõte lennuväljal esinevate kindlaksmääratud meteoroloogiliste elementide kohta; |
4) |
„lennuvälja klimatoloogilised andmed“ – statistiliste andmete tabel lennuväljal täheldatud ühe või enama meteoroloogilise elemendi esinemise kohta; |
5) |
„lennuvälja kõrgustasand“ – maandumisala kõrgeima punkti kõrgus; |
6) |
„lennuvälja lennuinfoteenus (AFIS)“ – lennuinfoteenus lennuväljaliikluses osalejatele, mida pakub spetsiaalne lennuliiklusteenuste osutaja; |
7) |
„lennuvälja meteoroloogiatalitus“ – lennuväljale meteoroloogiateenuseid osutav talitus; |
8) |
„hoiatus lennuvälja kohta“ – lennuvälja meteoroloogiatalituse poolt antud informatsioon maapinnal asuvaid õhusõidukeid, k.a pargitud õhusõidukeid ning lennujaama rajatisi ja teenuseid, kahjustada võivate ilmaolude esinemise või oodatava esinemise kohta; |
9) |
„aeronavigatsioonilised andmed“ – aeronavigatsiooniliste faktide, mõistete või juhiste esitamine kindlaksmääratud kujul, nii et need sobivad teabeedastuseks, tõlgendamiseks või töötlemiseks; |
10) |
„aeronavigatsiooniline andmebaas“ – elektroonilises süsteemis salvestatud aeronavigatsiooniliste andmete struktureeritud kogum, mis kehtib kindlaksmääratud aja jooksul ja mida on võimalik uuendada; |
11) |
„aeronavigatsiooniline fikseeritud teenindus (AFS)“ – kindlaksmääratud püsipunktide vahel osutatav telekommunikatsiooniteenus, mille eesmärk on tagada lennuohutus ning lennuteenuste korrapärane, tõhus ja säästlik toimimine; |
12) |
„aeronavigatsiooniline fikseeritud elektersidevõrk (AFTN)“ – ülemaailmne fikseeritud aeronavigatsioonilise side süsteem, mis moodustab aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse osa ja on ette nähtud teadete edastamiseks ja/või digitaalseks andmevahetuseks sarnaste või ühilduvate sidekarakteristikutega aeronavigatsiooniliste fikseeritud jaamade vahel; |
13) |
„aeronavigatsiooniteave“ – aeronavigatsiooniliste andmete kogumise, analüüsimise ja vormindamise tulemusel saadav teave; |
14) |
„lennuvälja kaardistamise andmed“ – andmed, mida kogutakse lennujaama kaardistamise eesmärgil; |
15) |
„lennuvälja kaardistamise andmebaas (AMDB)“ – lennuvälja kaardistamise andmete kogu, mis on organiseeritud ja korraldatud struktuurse andmekogumina; |
16) |
„lennumeteoroloogiajaam“ – lennuliikluse jaoks vaatluste tegemiseks ja meteoroloogiliste ettekannete koostamiseks loodud jaam; |
17) |
„ettekanne õhust“ – lendavalt õhusõidukilt edastatud ettekanne, mis vastab asukoha ning operatiiv- ja/või meteoroloogiaandmete ettekandmise nõuetele; |
18) |
„õhusõiduk“ – seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul; |
19) |
„AIRMET-teade“ – meteoroloogiateenistuse väljastatud teave marsruudil esinevate või prognoositavate kindlaksmääratud ilmastikunähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust väikestel kõrgustel, ja nende nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis, mis ei sisaldu vastava lennuinfopiirkonna või alampiirkonna prognoosis lendude jaoks väikestel kõrgustel; |
20) |
„lennuliikluse insener-tehniline personal (ATSEP)“ – töötajad, kes on volitatud ja pädevad töötama funktsionaalse süsteemi seadmetega, neid hooldama, kasutuselt kõrvaldama ja uuesti kasutusele võtma; |
21) |
„lennuliiklusteenindusüksus“ – üldnimetus, mis võib tähistada lennujuhtimisüksust, lennuinfokeskust, lennuvälja lennuinfoüksust või lennuliiklusteeninduse bürood; |
22) |
„varulennuväli“ – lennuväli, kuhu õhusõiduk võib lennata, kui lennu jätkamine või sihtlennuväljal maandumine osutub võimatuks või ebasoovitavaks, kus osutatakse vajalikke teenuseid ja on olemas vajalikud seadmed ning mis vastab õhusõiduki suutlikkusnõuetele ja on kavandataval kasutamisajal töökorras; |
23) |
„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMOC)“ – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud; |
24) |
„kõrgus merepinnast“ – tasandi, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa keskmisest merepinnast (MSL); |
25) |
„piirkondlik juhtimiskeskus (ACC-üksus)“ – üksus, mis on loodud lennujuhtimisteenuse osutamiseks tema vastutusalasse kuuluvates lennujuhtimispiirkondades; |
26) |
„piirkonnaprognoos lendude jaoks väikestel kõrgustel“ – lennuinfopiirkonna või selle alampiirkonna ilmanähtuste prognoos, mis on väljastatud lennutasandist 100 madalamal asuva kihi kohta (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal asuva kihi, või vajaduse korral sellest kõrgemal asuva kihi kohta); |
27) |
„piirkondlik navigatsioon (RNAV)“ – navigatsioonimeetod, mis võimaldab lendamist mis tahes soovitud lennutrajektooril sellises piirkonnas, mis jääb maa peal või kosmoses asuvate navigatsiooni tugijaamade kaetud alasse või õhusõiduki oma navigatsioonivahendite võimalustega tagatud piiridesse või on nende kahe võimalusega üheaegselt kaetud; |
28) |
„argument“ – väide, mis põhineb tõenditel; |
29) |
„ASHTAM-teade“ – NOTAM-teadete eriseeria, millega antakse kindlaksmääratud vormingus edasi lennuliikluse seisukohast olulisi teateid vulkaani aktiivsuse muutustest, vulkaanipurske ja/või vulkaanituhapilve kohta; |
30) |
„lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonid“ – võrgustiku haldaja funktsioonid kooskõlas määrusega (EL) nr 677/2011; |
30a) |
„ATM/ANS-seadmed“ – määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 6 määratletud ATM/ANS-koostisosad ja kõnealuse määruse artikli 3 punktis 7 määratletud ATM/ANS-süsteemid, välja arvatud õhusõiduki pardal asuvad koostisosad, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 748/2012 ( 2 ); |
31) |
„audit“ – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks eesmärgiga kindlaks määrata nõuetele vastavuse ulatus; |
32) |
„autoriteetne allikas“ –
a)
riigiasutus või
b)
riigiasutuse poolt ametlikult tunnustatud organisatsioon riigi poolt kehtestatud andmekvaliteedi nõuetele (DQR) vastavate andmete loomiseks ja/või avaldamiseks; |
33) |
„automaatne vaatlussüsteem“ – vaatlussüsteem, mis mõõdab kõiki nõutud elemente, tuletab ja edastab nende kohta andmeid ilma inimese sekkumiseta; |
34a) |
„piir“ – horisontaalne või vertikaalne tasand, mis piiritleb õhuruumi, milles ATC-üksus pakub lennuliiklusteenust; |
34) |
„lennundusettevõtja“ – üksus, isik või organisatsioon, kes ei ole käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv teenuseosutaja, keda mõjutab teenuseosutaja osutatav teenus või kes mõjutab teenuseosutaja osutatavat teenust; |
35) |
„vaheaeg“ – ajavahemik tööajal, mil lennujuht on taastumise eesmärgil tööst vabastatud; |
36) |
„sertifitseeritud õhusõidukirakendus“ – tarkvararakendus, mille amet on määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 kohaselt õhusõiduki osana heaks kiitnud; |
37) |
„lennutegevust mõjutav pilv“ – pilv, mille alumine piir on madalamal kui 5 000 jalga või madalamal kui suurim minimaalne sektorikõrgus merepinnast, olenevalt sellest, kumb on suurem, või mis tahes kõrgusel asuv rünksajupilv või võimsa vertikaalarenguga rünkpilv; |
38) |
„äriline lennutransport“ – õhusõiduki mistahes käitamine seoses reisijate, lasti või posti õhusõidukiga transportimisega tasu eest; |
38a) |
„tavaline marsruut“ – ATS-marsruut, mis on koostatud maapealseid navigatsiooniabivahendeid kasutades; |
39) |
„lennujuhtimispiirkond“ – maapinna kohal olevast kindlaksmääratud tasandist kõrgemal asuv kontrollitav õhuruum; |
39a) |
„koordineerimisandmed“ – käitamisega tegelevatele töötajatele huvi pakkuvad andmed seoses lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessiga ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koordineerimise protsessiga; |
39b) |
„koordineerimispunkt“ (edaspidi „COP“) – punkt ATC-üksuste kasutataval piiril või selle juures, millele viidatakse koordineerimisprotsessis; |
40) |
„kriitilise intsidendi stress“ – sündmuse või intsidendi tagajärjel isikul ilmnevad ebatavalised ja/või ekstreemsed emotsionaalsed, füüsilised ja/või käitumuslikud reaktsioonid; |
40a) |
„andmevahetusteenus“ – kogum selliseid lennuliikluse korraldamises omavahel seotud toiminguid, mida toetab õhk-maa-andmeside, millel on selgelt määratletud talitluslik eesmärk ning mis algavad ja lõpevad asjaomasel talitlusjuhtumil; |
41) |
„andmekvaliteet“ – usaldusväärsuse aste või tase, et esitatud andmed vastavad täpsuse, resolutsiooni ja terviklikkuse (või samaväärselt tagatud tase), jälgitavuse, õigeaegsuse, täielikkuse ja vormingu poolest andmekasutaja nõuetele; |
42) |
„andmekvaliteedi nõuded (DQR)“ – andmeid iseloomustavate omaduste spetsifikatsioon (st täpsus, resolutsioon ja terviklikkus (või võrreldav usaldusväärsuse tase), jälgitavus, õigeaegsus, täielikkus ja vorming), et tagada andmete sobivus sihtotstarbeliseks kasutamiseks; |
43) |
„sihtlennuvälja varulennuväli“ – varulennuväli, kuhu õhusõiduk saab maanduda, kui maandumine sihtlennuväljal osutub võimatuks või ebasoovitavaks; |
44) |
„tööülesanne“ – mis tahes ülesanne, mida lennujuht täidab lennujuhtimisteenuse osutaja korraldusel; |
45) |
„tööaeg“ – ajavahemik, mis algab siis, kui lennujuht peab lennujuhtimisteenuse osutaja juurde ilmuma või olema kättesaadav tööülesannete täitmiseks või tööülesandeid täitma asuma, ja lõpeb lennujuhi tööülesannete täitmise lõppemisega; |
46) |
„kõrgustasand“ – maapinna või sellel oleva objekti punkti või tasandi vertikaalne kõrgus keskmisest merepinnast; |
46a) |
„nõuetele vastav režiimi S päringusaatja kood“ – mis tahes II-kood ja SI-kood, välja arvatud:
a)
II-kood 0;
b)
sõjaväeüksustele, sealhulgas riikidevahelistele organisatsioonidele ning eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile haldamiseks ja määramiseks eraldatud päringusaatja(te) kood(id); |
47) |
„varulennuväli marsruudil“ – varulennuväli, kus õhusõiduk võib maanduda, kui tekib vajadus marsruudilt kõrvale pöörata; |
47a) |
„hinnangulised andmed“ – koordineerimispunkt, lennuki arvestuslik koordineerimispunktis viibimise aeg ja oodatav lennukõrgus koordineerimispunktis; |
48) |
„väsimus“ – vähesest unest või pikaajalisest ärkvelolekust, ööpäevase rütmi häiretest või suurest (vaimsest või füüsilisest või nii vaimsest kui ka füüsilisest) koormusest tingitud füsioloogiline seisund, mille korral inimese vaimsed või füüsilised võimed on nõrgenenud, ja mis võib mõjutada inimese tähelepanuvõimet ja suutlikkust täita oma tööülesandeid ohutult; |
49) |
„lennudokumendid“ – dokumendid, sh kaardid või vormid, mis sisaldavad meteoroloogiateavet lennu kohta; |
50) |
„lennuinfokeskus (FIC)“ – üksus, mille ülesanne on osutada lennuinfo- ja häireteenust; |
51) |
„lennuinfopiirkond (FIR)“ – piiritletud õhuruum, milles osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid; |
52) |
„lennutasand (FL)“ – atmosfääri samarõhu tasand, mis on määratletud õhurõhu 1 013,2 hektopaskali suhtes ja mis erineb muudest samalaadsetest tasanditest õhurõhkude kindlaksmääratud vahe võrra; |
53) |
„katselend“ – lend uue projekti (õhusõiduk, jõuseadmed, osad ja seadmed) arendamisfaasis; lend tootmisliinilt tuleva õhusõiduki vastavuse tõestamiseks sertifitseerimise alusele või tüübiprojektile; lend, mille eesmärk on uute projektikontseptsioonide katsetamine ja mis nõuab ebatavalisi manöövreid või profiile, mille puhul võib osutuda võimalikuks juba heakskiidetud õhusõiduki käituspiiridest väljumine, või ühe eespool nimetatud lennu eesmärgil tehtud õppelend; |
54) |
„ilmaprognoos“ – teade oodatavate meteoroloogiliste tingimuste kohta teatud ajaks või ajaperioodiks kindlaksmääratud piirkonnas või õhuruumi osas; |
55) |
„stardiprognoos“ – lennuvälja meteoroloogiatalituse koostatud ilmaprognoos kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis sisaldab teavet lennuradade kompleksil eeldatavalt esinevate järgmiste tingimuste kohta: maapinnatuule suund ja kiirus ning selle mis tahes muutused, temperatuur, rõhk (QNH) ja muud kohalikul tasandil kokkulepitud parameetrid; |
56) |
„funktsionaalne süsteem“ – kombinatsioon protseduuridest, inimressurssidest ja seadmetest, sealhulgas riist- ja tarkvara, mis on ühendatud lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuse ja muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide täitmiseks; |
57) |
„üldlennundus“ – tsiviilõhusõidukite mis tahes käitamine, välja arvatud lennutööd või äriline lennutransport; |
58) |
„digitaalandmed võrgustiku sõlmpunktides“ – arvuti töödeldud meteoroloogilised andmed kaardil korrapäraste vahedega asuvate punktide kogumiku kohta nende ülekandmiseks meteoroloogiateenistuse arvutist teise arvutisse automatiseeritud kasutuseks sobiva koodi vormis; |
59) |
„juhendmaterjal (GM)“ – ameti välja töötatud mittesiduv materjal, mis aitab näitlikustada nõude või spetsifikatsiooni tähendust ning mida kasutatakse abivahendina määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) tõlgendamisel; |
60) |
„ülemaailmse võrgustiku prognoosid“ – meteoroloogiliste elementide eeldatavate väärtuste prognoosid ülemaailmses koordinaatvõrgus vertikaalselt ja horisontaalselt määratletud resolutsiooniga; |
61) |
„oht“ – mis tahes olukord, juhtum või asjaolu, mis võib avaldada kahjulikku mõju; |
62) |
„suhteline kõrgus“ – tasapinna, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa teatavast võrdlustasandist; |
62a) |
„kasutuselevõtu järjestus“ – päringusaatjate koodide kasutuselevõtu ajaline järjestus, millest režiimi S käitajad peavad päringusaatjate koodide ajutiste konfliktide vältimiseks kinni pidama; |
63) |
„lennukõrgus“ – õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha üldnimetus, mis võib tähendada suhtelist kõrgust, kõrgust merepinnast või lennutasandit; |
64) |
„kohalik regulaarne ettekanne“ – ilmateade, mis koostatakse kindlate ajavahemike järel ja mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti; |
65) |
„kohalik spetsiaalne ettekanne“ – ilmateade, mis koostatakse lähtudes eriilmavaatluste kriteeriumidest ja mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti; |
66) |
„meteoroloogiline bülletään“ – asjakohast pealkirja kandev meteoroloogiateavet sisaldav tekst; |
67) |
„meteoroloogiateave“ – ilmateade, analüüs, prognoos ja mis tahes muu avaldus seoses olemasolevate või oodatavate ilmastikutingimustega; |
68) |
„meteoroloogiline vaatlus“ – ühe või mitme meteoroloogilise elemendi mõõtmine ja/või hindamine; |
69) |
„ilmateade“ – teade kindlaksmääratud ajal ja kohas vaadeldud ilmastikutingimuste kohta; |
70) |
„meteoroloogiline satelliit“ – Maa tehiskaaslane, mis viib läbi meteoroloogilisi vaatlusi ning edastab vaatluste tulemused maale; |
71) |
„meteoroloogiateenistus“ – (MWO) – teenistus, kes jälgib kindlaksmääratud vastutusalas lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi ning annab üksikasjalikku teavet marsruudil esinevate või oodatavate ilmastiku- ja muude atmosfäärinähtuste kohta, mis võivad õhusõiduki käitamise ohutusele mõju avaldada; |
72) |
„minimaalne sektorikõrgus merepinnast (MSA)“ – alumine kasutatav kõrgus merepinnast, mis tagab vähemalt 300-meetrise (1 000 jalga) kõrgusvaru kõikide objektide kohal ringi sektoris, mille raadius on 46 kilomeetrit (25 NM) ja mille keskpunktis on oluline punkt, lennuvälja viitepunkt (ARP) või kopteriväljaku viitepunkt (HRP); |
73) |
„NOTAM-teade“ – sidevahendite kaudu levitatav teade, mis sisaldab teavet aeronavigatsiooniseadme paigaldamise, teenuse või protseduuri sisseseadmise, ohu kindlakstegemise, nende olukorra või neis tehtud muudatuse kohta, millest õigel ajal teadasaamine on lennutegevusega seotud töötajate jaoks oluline; |
73a) |
„teavitatud üksus“ – ATC-üksus, mis on saanud teavituse; |
74) |
„takistus“ paigalseisev – (püsiv või ka ajutine) või liikuv objekt või selle osad, mis:
a)
asub/asuvad alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks maal või
b)
ulatub/ulatuvad lendavate õhusõidukite ohutuse tagamiseks vajalikust kindlaksmääratud pinnast kõrgemale või
c)
asub/asuvad väljaspool eespool kindlaksmääratud alasid, kuid kujutab/kujutavad ohtu lennuliiklusele; |
75) |
„OPMET-teave“ – operatiivne meteoroloogiateave lennutegevuse planeerimiseks ettevalmistavalt või lennu käigus; |
76) |
„OPMET andmebaas“ – andmebaas, kus salvestatakse ja on kättesaadav rahvusvaheline operatiivne meteoroloogiateave lennunduses kasutamiseks; |
77) |
„purskele eelnev vulkaaniline aktiivsus“ – ebatavaline ja/või kasvav vulkaaniline aktiivsus, mis võib ennustada peatset vulkaanipurset; |
78) |
„domineeriv nähtavus“ – nähtavuse suurim väärtus, mis saavutatakse nähtavuse definitsiooni kohaselt vähemalt poole horisondiringi ulatuses või vähemalt poole lennuvälja pindala ulatuses. Need alad võivad sisaldada ka üksteisega piirnevaid või omavahel piirjoont mitteomavaid sektoreid; |
79) |
„psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine“ – ühe või mitme psühhoaktiivse aine tarbimine inimese poolt viisil, mis:
a)
kujutab kasutajale otsest ohtu või ohustab teiste elu, tervist või heaolu ja/või
b)
põhjustab või suurendab tööalast, sotsiaalset, vaimset või kehalist probleemi või häiret; |
80) |
„prognoosikaart“ – kindlaksmääratud meteoroloogilise elemendi või elementide prognoos kindlaksmääratud kellaaja või perioodi kohta ja kindlaksmääratud maapinna või õhuruumi osa kohta, kujutatuna graafiliselt kaardil; |
81) |
„psühhoaktiivne aine“ – alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas; |
81a) |
„vastuvõttev üksus“ – lennuliikluse juhtimisüksus, mis andmed vastu võtab; |
82) |
„päästekoordinatsioonikeskus (RCC)“ – üksus, mis vastutab otsimis- ja päästeteenuse tõhusa korralduse edendamise ning otsingu- ja päästeoperatsioonide koordineerimise eest ühes otsingu- ja päästepiirkonnas; |
83) |
„puhkeaeg“ – pidev katkestusteta kindlaksmääratud ajavahemik pärast ja/või enne tööülesannete täitmist, mille jooksul lennujuht on vaba kõikidest tööülesannetest; |
84) |
„graafikujärgne töökorraldus“ – õigusaktide nõuetest ning töökorralduse vajadustest lähtuv lennujuhtide töö- ja puhkeaja struktuur; |
85) |
„risk“ – ohutegurite põhjustatud kahjuliku mõju üldise tõenäosuse või esinemissageduse ja selle mõju tõsiduse kombinatsioon; |
86) |
„rada“ – maalennuväljal kindlaks määratud ristkülikukujuline ala, mis on ette nähtud õhusõidukite maandumiseks ja startimiseks; |
87) |
„nähtavus rajal (RVR)“ – kaugus, milleni lennuraja telgjoonel asuva õhusõiduki piloot näeb raja märgistust või raja ääre- või teljetulesid; |
88) |
„ohutusettekirjutus“ – pädeva asutuse välja antud või kinnitatud dokument, millega määratakse kindlaks meetmed, mida rakendada funktsionaalses süsteemis ohutuse taastamiseks, või millega seatakse piirangud selle kasutamiseks, kui tõendid näitavad, et vastasel juhul võib lennundusohutuse olukord halveneda;
1)
või
2)
millega volitatakse võtma meetmeid ATM/ANS-seadmete osas, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1768 ( 3 ) artikli 6 kohaselt välja antud vastavusdeklaratsiooni, et kõrvaldada tuvastatud ohtlik ja/või ebaturvaline seisukord ning taastada kõnealuse ATM/ANS-seadme toimivus ja koostalitlusvõime, kui tõendid näitavad, et vastasel juhul võib selle konkreetse seadme ohutuse, turvalisuse, toimivuse või koostalitlusvõime tase langeda; |
89) |
„ohutusjuhtimissüsteem (SMS)“ – süstemaatiline ohutusjuhtimine, sh vajalikud organisatsioonilised struktuurid, vastutusvaldkonnad, põhimõtted ja protseduurid; |
90) |
„otsingu- ja päästeüksus“ – üldnimetus, mis võib olenevalt olukorrast tähendada päästekoordinatsioonikeskust, pääste allkeskust või häireposti; |
▼M1 —————
92) |
„poolautomaatne vaatlussüsteem“ – vaatlussüsteem, mis võimaldab täiendada mõõdetud elemente, kusjuures asjakohaste aruannete väljastamiseks on vajalik inimese osalemine; |
93) |
„SIGMET“ – meteoroloogiateenistuse teave marsruudil esinevate või prognoositavate ilmaga seotud ja muude atmosfäärinähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust, ning kõnealuste nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis; |
▼M1 —————
95) |
„eriettekanne õhust“ – õhusõiduki pardalt edastatud, lennu ajal tehtud vaatluste kriteeriumidele vastav ilmateade; |
96) |
„stress“ – inimese reaktsioon võimalikule stressitekitavale asjaolule (stressorile). Stressitekitava asjaolu tajumine negatiivse (distress), neutraalse või positiivsena (eustress) põhineb isiku hinnangul stressoriga toimetuleku võimaluste kohta; |
97) |
„süsteemi- ja seadmepädevuskoolitus“ – koolitus, mille eesmärk on anda teadmisi ja oskusi asjakohaste süsteemide ja seadmete kasutamiseks ning erialase pädevuse tõstmine; |
98) |
„kohandatud andmed“ – õhusõiduki käitaja või andmeteenuste (DAT) osutaja poolt kõnealuse õhusõiduki käitaja nimel esitatavad aeronavigatsioonilised andmed, mis edastatakse kõnealuse õhusõiduki käitajale tema tegevuses kasutamiseks; |
99) |
„stardi-varulennuväli“ – varulennuväli, kuhu õhusõiduk saaks maanduda vahetult pärast starti tekkinud vajaduse korral, juhul kui lähtelennuvälja ei saa selleks kasutada; |
100) |
„lennuvälja prognoos (TAF)“ – kokkuvõtlik avaldus prognoositavatest lennujaama ilmastikutingimustest kindlaksmääratud ajavahemikus; |
101) |
„maastik“ – maapind, sh sellised looduslikud objektid nagu mäed, künkad, mäeahelikud, orud, veekogud, püsijää ja -lumi, v.a takistused; |
102) |
„lävi“ – maandumiseks kõlbliku rajaosa algus; |
103) |
„puuteala“ – lävele järgnev raja osa, kus maanduvad lennukid peaksid esmakordselt puudutama rajapinda; |
104) |
„troopiline tsüklon“ – üldnimetus troopiliste või lähistroopiliste vete kohal tekkiva korrapärase konvektsiooni ja tuule tsüklonilise liikumisega mittefrontaalse tsükloni kohta; |
105) |
„troopiliste tsüklonite teabekeskus (TCAC)“ – meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on anda nõustavat teavet meteoroloogiateenistustele, ülemaailmsetele piirkondlikele ilmaprognooside keskustele ning rahvusvahelistele OPMET-i andmebaasidele troopiliste tsüklonite asukoha, prognoositava liikumissuuna ja -kiiruse, keskme õhurõhu ja maksimaalse pinnatuule kohta; |
106) |
„nähtavus“ – lennunduses üks järgmisest, olenevalt sellest, kumb on suurem:
a)
suurim kaugus, kust on nähtav ja äratuntav maapinna lähedal heledal taustal asuv sobivas suuruses must objekt;
b)
suurim kaugus, kust vaateväljas asuvat valgusallikat tugevusega umbes 1 000 kandelat on võimalik valgustamata taustal näha ja identifitseerida; |
107) |
„vulkaanituha teabekeskus (VAAC)“ – meteoroloogiline keskus, mis nõustab meteoroloogiateenistusi, piirkondlikke juhtimiskeskusi, lennuinfokeskusi, ülemaailmseid piirkondlikke ilmaprognooside keskusi ja rahvusvahelisi OPMET-andmebaase teabega, mis käsitleb atmosfääri sattunud vulkaanituha horisontaalset ja vertikaalset ulatust ning prognoositavat liikumissuunda; |
107a) |
„töökoht“ – mööbel ja tehnilised seadmed, millega lennuliiklusteenistuse töötajad teevad oma tööd; |
107b) |
„hoiatus“ – teade, mis esitatakse töökohal, kui automaatne koordineerimisprotsess on katkenud; |
108) |
„ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC)“ – meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse (AFS) internetipõhiste teenuste osana koostada ja edastada riikidele digitaalses vormis olulisi ilmaprognoose (SIGWX) ja prognoose ülemiste õhukihtide kohta; |
109) |
„piirkondlike prognooside ülemaailmne süsteem (WAFS)“ – ülemaailmne süsteem, mille raames ülemaailmsed piirkondlike ilmaprognooside keskused teevad aeronavigatsioonilisi meteoroloogilisi prognoose ühtses standardses vormingus; |
110) |
„lähilennujuhtimisüksus“ – üksus, mille ülesandeks on lennuväljaliikluse juhtimine; |
111) |
„lennuväljaliiklus“ – kogu liiklus lennuvälja manööverdusalal ja kõik lennuvälja läheduses lendavad õhusõidukid. Lennuvälja läheduses lendavate õhusõidukitena käsitatakse muu hulgas (kuid mitte ainult) õhusõidukeid, mis sisenevad lennuväljaringi või väljuvad sealt; |
112) |
„lennuväljaring“ – lennuvälja läheduses lendavatele õhusõidukitele kehtestatud kujundiline lennuteekond; |
113) |
„aeronavigatsiooniline fikseeritud jaam“ – jaam aeronavigatsioonilises fikseeritud teeninduses; |
114) |
„maapealne navigatsioonituli“ – aeronavigatsioonilise abivahendina paigaldatud tuli, välja arvatud õhusõiduki tuli; |
115) |
„aeronavigatsiooniteabe ringkiri (AIC)“ – teade, mis sisaldab lennuohutuse, navigatsiooni või tehnika alast administratiivset või seadusandlikku informatsiooni, mis oma sisult ei täida NOTAM-ile esitatud nõudeid ja ei kuulu avaldamisele lennundusteabe kogumikus; |
116) |
„aeronavigatsiooniteabe haldamine (AIM)“ – aeronavigatsiooniteabe dünaamiline integreeritud haldamine tänu kontrollitud kvaliteediga aeronavigatsiooniliste andmete edastamisele ja vahetamisele koostöös kõigi osalistega; |
117) |
„aeronavigatsiooniteabe toode“ – aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave, mis on esitatud digitaalsete andmekogumitena või standarditud esitusvormis paberil või elektroonilisel kandjal. Aeronavigatsiooniteabe tooted on muu hulgas järgmised:
—
lennundusteabe kogumik, sealhulgas muudatused ja täiendused;
—
aeronavigatsiooniteabe ringkiri;
—
lennunduskaardid;
—
NOTAM;
—
digitaalsed andmekogumid;
|
118) |
„lennundusteabe kogumik (AIP)“ – riigi poolt või volitusel avaldatud väljaanne, mis sisaldab lennunduse seisukohalt olulist aeronavigatsioonialast püsiteavet; |
119) |
„lennundusteabe kogumiku muudatus“ – lennundusteabe kogumikus sisalduva teabe püsimuudatus; |
120) |
„lennundusteabe kogumiku täiendus“ – lennundusteabe kogumikus sisalduva teabe ajutine muudatus, mis esitatakse spetsiaalsetel lehekülgedel; |
121) |
„aeronavigatsiooniteabe reguleerimine ja kontroll (AIRAC)“ – ühistel kehtivuskuupäevadel põhinev sellistest asjaoludest eelteavitamiseks mõeldud süsteem, mis tingivad vajaduse tegevustavasid märkimisväärselt muuta; |
122) |
„aeronavigatsiooniline mobiilteenindus“ – raadioside õhusõiduki ja lennuliiklussidejaama vahel või õhusõidukite omavaheline side, milles võivad osaleda ka päästevahendi raadiojaamad; aeronavigatsiooniline mobiilteenindus võib hõlmata ka avariisagedusel edastatavat sidet päästeparvedelt või avariimajakatelt; |
123) |
„lennuliiklussidejaam“ – maapealne jaam aeronavigatsioonilises mobiilteeninduses. Teatavatel juhtudel võib lennuliiklussidejaam asuda laeval või meres asuval platvormil; |
124) |
„aeronavigatsiooni-telekommunikatsioonijaam“ – mis tahes aeronavigatsioonilisel eesmärgil telekommunikatsiooniteenuseid osutav jaam; |
125) |
„lennuinfoteenusega lennuväli“ – lennuväli, millega seotud õhuruumis osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust; |
126) |
„lennuinfoteenuse üksus“ – lennuinfo- ja häireteenuse osutamiseks loodud üksus; |
127) |
„õhusõidukitunnus“ – tähtede või numbrite rühm või nende kombinatsioon, mis on identne õhusõiduki kutsungiga või millest tuletatakse õhusõiduki kutsung, mida kasutatakse õhk-maa-õhk-raadiosides ja õhusõidukitunnusena lennuliiklusteeninduse maapealses sides; |
128) |
„õhk-maa-õhk-side“ – kahesuunaline raadioside õhusõiduki ja maapealsete sidesüsteemide vahel; |
129) |
„lennuliikluse nõustamisteenused“ – kindlaksmääratud mõõtmetega õhuruumis või ettenähtud marsruudil (nõustatav õhuruum) osutatav teenus, et tagada hajutus instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) plaani kohaselt käitatavate õhusõidukite vahel otstarbekas ulatuses; |
130) |
„lennujuhtimisüksuse luba“ ehk „ATC-luba“ – õhusõidukile antav luba liikumiseks lennujuhtimisüksuse määratud tingimustel; |
131) |
„lennujuhtimisüksuse juhised“ ehk „ATC-juhised“ – lennujuhtimisüksuse poolt piloodile antavad juhised konkreetse toimingu sooritamiseks; |
132) |
„lennujuhtimisüksus“ ehk „ATC-üksus“ – piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse üldnimetus; |
133) |
„ALERFA“ – häireseisundit tähistav koodsõna; |
134) |
„häireteenus“ – teenus, mille eesmärk on teatada asjaomastele organisatsioonidele otsingu- ja päästeabi vajavatest õhusõidukitest ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone; |
135) |
„häireseisund“ – olukord, mida iseloomustab teadmine, et õhusõiduki või selle pardal olevate inimeste ohutus ei ole tagatud; |
136) |
„lähenemislennu juhtimise üksus“ – üksus, mille ülesanne on juhtida saabuvaid ja väljuvaid kontrollitavaid lende ühel või mitmel lennuväljal; |
137) |
„piirkondliku navigatsiooni marsruut“ – piirkondlikku navigatsiooni kasutada suutvatele õhusõidukitele loodud ATS-marsruut; |
138) |
„koondamine“ – protsess, millega koondatakse mitmest allikast pärinevad andmed andmebaasiks ja luuakse alus edasiseks töötlemiseks; |
139) |
„ATS-marsruut“ – lennuliiklusteenuste osutamisel liiklusvoo suunamiseks ette nähtud marsruut; |
140) |
„lennujuhtimise seireteenus (ATS-seireteenus)“ – otseselt ATS-seiresüsteemi vahenditega pakutav teenus; |
141) |
„lennujuhtimise seiresüsteem (ATS-seiresüsteem)“ – üldmõiste, mis tähendab lennujuhtimises õhusõidukite asukoha määramiseks kasutatavat süsteemi, milles teave saadakse üldsaatega automaatse sõltuva seire süsteemist (ADS-B), primaarradarilt (PSR), sekundaarradarilt (SSR), või mis tahes võrreldavat maapealset süsteemi, mis võimaldab tuvastada õhusõidukit; |
142) |
„üldsaatega automaatne sõltuv seire (ADS-B)“ – meetod, millega õhusõidukid, lennuvälja sõidukid ja teised objektid saavad andmesidekanali kaudu üldsaate režiimis automaatselt edastada või vastu võtta või edastada ja vastu võtta selliseid andmeid nagu tunnus, asukoht ja vastavalt vajadusele täiendavat teavet; |
143) |
„automaatse sõltuva seire leping (ADS-C)“ – vahend, mille abil vahetatakse andmesidekanali kaudu ADS-C lepingu tingimusi maapealse süsteemi ja õhusõiduki vahel ning millega määratakse kindlaks, missugused ADS-C kokkulepped aktiveeritakse ja missuguseid andmeid need sisaldavad; |
144) |
„lennuvälja automaatinfoteenindus (ATIS)“ – kehtiva rutiinse informatsiooni andmine saabuvatele ja väljuvatele õhusõidukitele automaatsaate abil ööpäev läbi või teatavas ajavahemikus; |
145) |
„lennuvälja andmekanaliga automaatinfoteenindus (D-ATIS)“ – ATISe edastamine andmesidekanali kaudu; |
146) |
„lennuvälja kõneteatega automaatinfoteenindus (Voice-ATIS)“ – ATISe edastamine pidevate ja korduvate kõnesaadetega; |
147) |
„üldsaade“ – aeronavigatsiooniga seotud sellise teabe edastamine, mis ei ole määratud mingile kindlale raadiojaamale või kindlatele -jaamadele; |
148) |
„pilvede kõrgus“ – 6 000 meetrist (20 000 jalast) allpool asetseva alumise, enam kui poolt taevast katva pilvekihi alapiiri püstvahemaa maa- või veepinnast; |
149) |
„loa piir“ – punkt, milleni kehtib õhusõidukile antud lennujuhtimisüksuse luba; |
150) |
„pilvede alumise piiri kõrgus“ – madalaima vaadeldava või prognoositava pilveosa alumise piiri kõrgus lennuvälja või käitamiskoha või ettenähtud lennupiirkonna läheduses, mida mõõdetakse üldjuhul lennuvälja kõrgustasandist või avamerelendude puhul keskmisest merepinnast; |
151) |
„täielikkus“ – usaldatavuse aste seoses sellega, et esitatakse kõik ettenähtud kasutuse toetamiseks vajalikud andmed; |
152) |
„usaldatavustase“ – tõenäosus, et parameetri tõene väärtus jääb selle väärtuse hinnangu lähedasse kindlasse vahemikku; |
153) |
„konverentsside“ – sidevahendid, mille abil saab sidet pidada korraga kolme või enama asukoha vahel; |
154) |
„lähiala“ – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maapinnast kuni määratud piirkõrguseni; |
155) |
„kontrollitav lennuväli“ – lennuväli, kus osutatakse lennuväljaliiklusele lennujuhtimisteenust; |
156) |
„kontrollitav õhuruum“ – piiritletud õhuruum, kus lennujuhtimisteenust osutatakse vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile; |
157) |
„kontrollitav lend“ – lennujuhtimisüksuse loal toimuv lend; |
158) |
„lennujuhi ja piloodi vaheline andmeside (CPDLC)“ – lennujuhi ja piloodi vaheline automatiseeritud infovahetus- ja juhtimissüsteem; |
159) |
„kriitiline ala“ – maapealseid instrumentaalse täppislähenemise seadmeid ümbritsev kindlaksmääratud suurusega ala, millel olevad sõidukid või õhusõidukid põhjustavad juhtsignaalide lubamatuid häireid; |
160) |
„reisilennukõrgus“ – lennukõrgus, millel toimub suurem osa lennust; |
161) |
„tsükkelkoodkontroll (CRC)“ – matemaatiline algoritm, mida kohaldatakse andmete digitaalse avaldise suhtes ja millega tagatakse teatav usaldusväärsuse tase, et andmed ei ole kaduma läinud ega muutunud; |
162) |
„ohuala“ – piiritletud õhuruum, milles võib teatavates ajavahemikes aset leida õhusõidukite liiklemist ohustav tegevus; |
163) |
„andmete täpsus“ – hinnangulise või mõõdetud väärtuse ja tegeliku väärtuse vastavuse aste; |
164) |
„andmekogumispind“ – kindlaksmääratud pind, mis on ette nähtud andmete kogumiseks takistuste või maastiku kohta; |
165) |
„andmete terviklikkus“ – kindluse aste, et aeronavigatsioonilised andmed ja nende arvuline väärtus ei ole pärast andmete loomist või lubatud muudatuste tegemist kaduma läinud ega muutunud; |
166) |
„andmeelement“ – täieliku andmekogumi üksik atribuut, millele on omistatud selle hetkeolekut määratlev väärtus; |
167) |
„andmeside“ – sidepidamisvorm teadete vahetamiseks andmesidekanali kaudu; |
168) |
„andmesidekanal-VOLMET (D-VOLMET)“ – lennuvälja regulaarse meteoroloogilise ettekande (METAR), lennuvälja meteoroloogilise eriettekande (SPECI), TAF-, SIGMET-teadete, SIGMET-teadetega hõlmamata, õhust tehtavate eriettekannete, ja kättesaadavatel juhtudel AIRMET-teadete edastamine andmesidekanali kaudu; |
169) |
„andmete loomine“ – uute andmeelementide ja nendega seonduvate väärtuste loomine ning olemasolevate andmeelementide väärtuste muutmine või kustutamine; |
170) |
„andmetoote kirjeldus“ – üksikasjalik kirjeldus andmestikust või andmekogumite komplektist koos lisateabega, mis võimaldab seda luua ning teisele isikule tarnida ja teisel isikul kasutada; |
171) |
„andmekogum“ – selgelt piiritletav andmete kogum; |
172) |
„alusandmed“ – suurus või suuruste kogum, mida kasutatakse viite või alusena muude suuruste arvutamisel; |
173) |
„DETRESFA“ – hädaseisundit tähistav koodsõna; |
174) |
„hädaseisund“ – olukord, mida iseloomustab põhjendatud veendumus, et õhusõidukit ja selles viibivaid isikuid ähvardab tõsine ja vahetu oht või et need vajavad kohest abi; |
175) |
„muu lennujuhtimisüksuse luba“ – luba, mille on õhusõidukile andnud lennujuhtimisüksus, mis ei ole parajasti seda õhusõidukit juhtiv üksus; |
176) |
„oluline liiklus“ – kontrollitav liiklus, mille suhtes lennujuhtimisteenusega kohaldatakse hajutatust, aga mida teatud kontrollitava lennuga seoses ei hajutata muu kontrollitava liikluse suhtes asjakohase hajutusmiinimumini; |
177) |
„oluline kohalik liiklus“ – manööverdusalal või selle lähedal olevad mis tahes õhusõidukid, sõidukid või töötajad või stardi- ja stardijärgse tõusu alal või lõpplähenemise alal esinev liiklus, mis võib asjaomasele õhusõidukile ohtlik olla; |
178) |
„arvestuslik saabumisaeg“ tähendab: –
a)
IFR-lendude puhul aega, mil õhusõiduk saabub vastavalt arvestusele navigatsiooniseadmetega kindlaks määratud punkti kohale, kust on kavandatud alustada instrumentaallähenemist, või kui lennuväljal puuduvad navigatsiooniseadmed, siis aega, millal õhusõiduk saabub lennuvälja kohale;
b)
visuaallennureeglite kohaste lendude (VFR-lendude) puhul aega, mil õhusõiduk saabub vastavalt arvestusele lennuvälja kohale; |
179) |
„funktsioon“ – tegeliku maailma nähtuste abstraktsioon; |
180) |
„funktsiooni omadus“ – funktsiooni karakteristik, millel on nimi, andmeliik ja sellega seotud väärtuste domeen; |
181) |
„funktsiooni liik“ – ühiste atribuutidega tegeliku maailma nähtuste klass, mis moodustab funktsioonikataloogis klassifikatsiooni baastasandi; |
182) |
„lõpplähenemine“ – instrumentaallähenemisprotseduuri osa, mis: –
a)
algab määratud tähiselt või punktist või kui sellist tähist või punkti ei ole kindlaks määratud, siis järgmisest kohast:
i)
viimase protseduurpöörde, põhipöörde või racetrack-protseduuri sisselennupöörde lõpust, kui see on kindlaks määratud;
ii)
kui on saavutatud viimane lähenemisprotseduuris määratud lennusuund;
b)
ja lõpeb punktis, kust alustatakse maandumist või katkestatud lähenemist; |
183) |
„lennuinfotsoon“ – määratletud mõõtmetega õhuruum, milles osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust ja häireteenust lennuväljaliikluses osalejatele; |
184) |
„lennuprotseduuride kavandamise teenused“ – aeronavigatsiooni ohutuseks, korrapärasuseks ja tõhususeks vajalike lennuprotseduuride kavandamise, dokumenteerimise, valideerimise, säilitamise ja korrapärase läbivaatamise teenused; |
185) |
„lennuprotseduuride kavandaja“ – kvalifitseeritud isik, kes kavandab, dokumenteerib, valideerib ja säilitab andmeid lennuprotseduuride kohta ning vaatab neid korrapäraselt läbi; |
186) |
„lennuprotseduur“ – eelmääratletud lennumanöövrid, mis on pilootidele ette nähtud järgimiseks ning mis avaldatakse kas elektrooniliselt, prindituna või digitaalselt või mõlemal viisil. Lennuprotseduuri järgitakse kas vastavalt instrumentaallennureeglitele (IFR) või visuaallennureeglitele (VFR); |
187) |
„lennuplaan“ – õhusõiduki kavandatava lennu või lennu osa kohta lennuliiklusteenindusüksusele esitatav asjakohane teave; |
188) |
„nähtavus lennul“ – lennusuunaline nähtavus õhusõiduki kabiinist lennu ajal; |
189) |
„vorming“ – andmeüksuste, dokumentide ja failide struktuur, mis on korraldatud nii, et see vastaks standarditele, spetsifikaatidele või andmete kvaliteedi nõuetele; |
190) |
„geoid“ – Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku katkematult läbi mandrite kulgeva keskmise häirimata merepinna (MSL) tasemega; |
191) |
„geoidi hälve“ – geoidi vahemaa ülalpool (positiivne) või allpool (negatiivne) matemaatilist referentsellipsoidi; |
192) |
„glissaad“ – lõpplähenemisel õhusõiduki vertikaalsuunalise juhtimise jaoks määratud laskumisprofiil; |
193) |
„nähtavus maal“ – volitatud vaatleja või automaatsüsteemi teatatud nähtavus lennuväljal; |
194) |
„kurss“ – õhusõiduki pikitelje suund, mida väljendatakse üldjuhul kraadides põhjasuunast arvates (geograafiline, magnet-, kompassi- või tingkurss); |
195) |
„kopteriväljak“ – lennuväli või kindlaksmääratud ala, mis on osaliselt või täielikult ette nähtud helikopterite saabumiseks, väljumiseks ja maal liikumiseks; |
196) |
„terviklikkuse taseme liigitus“ – aeronavigatsiooniliste andmetega seotud liigitus, mille aluseks on rikutud andmete kasutamisest tulenev võimalik risk ning millega määratakse kindlaks rutiinsed, olulised ja kriitilised andmed; |
197) |
„rahvusvaheline NOTAM-büroo“ – büroo, mille liikmesriik on määranud rahvusvaheliste NOTAM-teadete vahetamiseks; |
198) |
„ootetähis“ – geograafiline asukoht, mis on ootetsooni protseduuri viitepunkt; |
199) |
„ootetsooni protseduur“ – eelnevalt kavandatud manööver, millega hoitakse õhusõiduki järgnevat luba oodates teatavas õhuruumis; |
200) |
„identimine“ – olukord, mis tekib teatud õhusõiduki asukoha kuvamisel kuvaril ja see asukoht on positiivselt tuvastatud; |
201) |
„instrumentaallennureeglid“ – reeglid, millega võimaldatakse sobivate, marsruudi jaoks asjakohaste navigeerimisseadmetega varustatud õhusõidukil lennata vastavalt lennutegevuse suhtes kohaldatavatele nõuetele; |
202) |
„INCERFA“ – määramatuse seisundit tähistav koodsõna; |
203) |
„instrumentaallähenemistoiming“ – lähenemine ja maandumine instrumentaallähenemisprotseduuril põhinevate navigatsiooniteabemõõteriistade abil. Instrumentaallähenemistoimingu rakendamiseks on kaks meetodit:
a)
kahemõõtmeline (2D) instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet üksnes horisontaalsuuna kohta;
b)
kolmemõõtmeline (3D) instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta; |
204) |
„instrumentaallähenemise protseduur (IAP)“ – sari eelnevalt kindlaks määratud, mõõteriistade abil sooritatavaid manöövreid, millega tagatakse teatav ohutu kõrgus takistuste kohal ja mis algavad alglähenemistähiselt või vajaduse korral määratud saabumismarsruudi algusest ning jätkuvad kohani, kust on võimalik alustada maandumist, ning seejärel, kui maandumist ei sooritata, kohani, kus on täidetud takistustest ülelennu nõuded marsruudil või ootamisel. Instrumentaallähenemise protseduurid liigitatakse järgmiselt:
a)
„mitte-täppislähenemisprotseduur (NPA-protseduur)“ – instrumentaallähenemise protseduur, mis on ette nähtud A-tüüpi 2D-instrumentaallähenemistoiminguteks;
b)
„vertikaalinformatsiooniga lähenemisprotseduur (APV-protseduur)“ – suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) instrumentaallähenemisprotseduur, mis on ette nähtud A-tüüpi 3D-instrumentaallähenemistoiminguteks.
c)
„täppislähenemise protseduur (PA-protseduur)“ – navigatsioonisüsteemidel (ILS, MLS, GLS ja SBAS Cat I) põhinev instrumentaallähenemisprotseduur, mis on ette nähtud A- või B-tüüpi 3D-instrumentaallähenemistoiminguteks;] |
205) |
„instrumentaallennuilm (IMC)“ – ilmastikutingimused, mille puhul nähtavust, vahemaad pilveni või pilvede kõrgust iseloomustav suurus on väiksem kui visuaallennuilma jaoks kindlaks määratud vastav miinimumsuurus; |
206) |
„lennud halva nähtavusega (LVO)“ – lähenemis- või starditoimingud rajal, kus nähtavus on alla 550 m või otsusekõrgus on alla 200 jala; |
206a) |
„protseduurid halva nähtavusega“ – lennuväljal kasutatavad protseduurid, mille eesmärk on tagada ohutus halva nähtavusega lennu korral; |
207) |
„manööverdusala“ – õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ette nähtud lennuvälja osa, välja arvatud perroonid; |
208) |
„metaandmed“ – andmed andmete kohta; |
209) |
„liiklusala“ – õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ette nähtud lennuvälja osa, mis koosneb manööverdusalast ja perroonist; |
210) |
„navigatsiooniseadmed“ – õhusõidukiväline seade või süsteem, mille genereeritavaid elektromagnetilisi signaale kasutavad õhusõiduki navigeerimissüsteemid asukoha kindlaksmääramiseks või lennutrajektoori juhisteks; |
211) |
„sekundaarradari (SSR) režiim“ – SSR-radari päringurežiimile omistatud kokkuleppeline tunnus. ICAO Chicago konventsiooni 10. lisas on kindlaks määratud neli režiimi: režiimid A, C, S ja vaherežiim (intermode); |
212) |
„peaaegu paralleelsed rajad“ – rajad, mis ei lõiku ja mille raja telgjoone pikenduste vaheline lähenemis-/lahknemisnurk on 15 kraadi või väiksem; |
212a) |
„vähendatud käitamismiinimumidega lennud“ – lennud, mille puhul kasutatakse konkreetset õhusõidukit või maapealseid seadmeid või õhusõidukite ja maapealsete seadmete kombinatsiooni, et võimaldada järgmist:
a)
konkreetse lennuliigi puhul saab kohaldada lennuvälja standardsetest käitamismiinimumidest madalamaid käitamismiinimume;
b)
nähtavusnõudeid on võimalik täita või leevendada;
c)
vajatakse vähem maapealseid rajatisi; |
213) |
„õhusõiduki kapten“ – õhusõiduki käitaja või üldlennunduse korral õhusõiduki omaniku määratud piloot, kellel on vastav pädevusmärkega kehtiv lennundusluba ja kes vastutab lennu ohutuse eest; |
214) |
„asukoht“ – geograafilises kontekstis matemaatilisele referentsellipsoidile viitavate koordinaatide (laiuse ja pikkuse) kogum, millega määratakse kindlaks maapinnal asuva punkti asukoht; |
215) |
„asukohatähis“ – kuvaril kas sümbolitena või muus vormis kui sümbolitena või mõlemal viisil esitatud visuaalne tähis õhusõiduki, lennuväljasõiduki või muu objekti asukoha kohta; |
216) |
„rõhkkõrgus“ – atmosfäärirõhk väljendatuna kõrgusena merepinnast, mis vastab asjaomasele õhurõhule standardatmosfääris; |
217) |
„primaarradar“ – radarisüsteem, milles kasutatakse peegeldunud raadiosignaale; |
218) |
„prinditud side“ – side, mille puhul jääb kõigist sideringis edastatavatest sõnumitest igas sideringi terminalis automaatselt alles alaline prinditud dokument; |
219) |
„keeluala“ – piiritletud õhuruum riigi maa-alade või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on keelatud; |
220) |
„raadionavigatsiooniteenus“ – teenus, mis hõlmab juhtimisteavet või asukohaandmeid õhusõidukite tõhusaks ja ohutuks juhtimiseks ühe või mitme raadionavigatsioonivahendi abil; |
221) |
„raadiotelefonside“ – raadioside vorm, mis on eelkõige mõeldud teabe vahetamiseks kõne kujul; |
222) |
„nõutava sidevõimekuse spetsifikatsioon“ ehk „RCP spetsifikatsioon“ – lennuliiklusteeninduse osutamise, seonduvate maapealsete seadmete, õhusõiduki suutlikkuse ja suutlikkusel põhineva side toetamiseks vajalike toimingute suhtes kohaldatavate nõuete kogum; |
223) |
„nõutava seirevõimekuse spetsifikatsioon“ ehk „RSP spetsifikatsioon“ – lennuliiklusteeninduse osutamise, seonduvate maapealsete seadmete, õhusõiduki suutlikkuse ja suutlikkusel põhineva seire toetamiseks vajalike toimingute suhtes kohaldatavate nõuete kogum; |
224) |
„resolutsioon“ – andmete puhul ühikute või numbrite arv, milles väljendatakse ja kasutatakse mõõdetud või arvutatud väärtust; |
225) |
„piiranguala“ – piiritletud õhuruum liikmesriigi maa-alade või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on piiratud eritingimustega; |
226) |
„marsruudietapp“ – ilma vahemaandumiseta lennatav marsruut või marsruudi osa; |
227) |
„kasutusel olev lennurada“ – lennurada või lennurajad, mida lennuliiklusteeninduse üksus peab lennuväljale eeldatavasti maanduvale või lennuväljalt eeldatavasti startivale õhusõidukiliigile konkreetsel ajal kasutamiseks sobivaimaks. Saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite puhul võidakse kasutatavaks lennurajaks määrata eraldi lennurajad või mitu lennurada; |
228) |
„sekundaarradar“ – radarisüsteem, milles radarijaama edastatud raadiosignaal algatab raadiosignaali edastamise teisest jaamast; |
229) |
„sekundaarseireradar (SSR)“ – radarisüsteem, mis kasutab maapealseid saatjaid/vastuvõtjaid ja õhusõidukite transpondreid; |
230) |
„tundlik ala“ – kriitilisest alast väljapoole jääv ala, millel parkivad või liikuvad õhusõidukid või muud sõidukid mõjutavad juhtsignaale sellisel määral, et õhusõidukil tekivad signaali kasutamisel lubamatud häired; |
231) |
„SNOWTAM“ – standardvormingus antav NOTAM-teate eriseeria, milles esitatavas pinnakatte seisukorra aruandes teavitatakse liikumisalal esinevast lumest, jääst, lobjakast, härmatisest või seisvast veest või lume, jää, lobjaka või härmatisega seotud veest põhjustatud ohtlike tingimuste olemasolust või lakkamisest; |
232) |
„oluline punkt“ – kindlaksmääratud geograafiline asukoht, mida kasutatakse ATS-marsruudi või õhusõiduki lennutrajektoori kindlaksmääramiseks või muudel navigatsiooni ja ATSiga seotud eesmärkidel; |
233) |
„kuvar“ – elektrooniline kuvar, millel kujutatakse õhusõiduki asukohta ja liikumist ning vajaduse korral muud teavet; |
234) |
„standardne instrumentaalsaabumine (STAR)“ – ettenähtud instrumentaallennureeglite (IFR) kohane ettenähtud saabumismarsruut, mis ühendab olulist punkti (tavaliselt ATS-marsruudil) punktiga, kust saab sooritada avaldatud instrumentaallähenemisprotseduuri; |
235) |
„standardne instrumentaalväljumine (SID)“ – instrumentaallennureeglite (IFR) kohane ettenähtud väljumismarsruut, mis ühendab lennuvälja või selle kindlat rada täpsustatud olulise punktiga (tavaliselt ettenähtud ATS-marsruudil), kust algab marsruutlend; |
236) |
„erivisuaallend“ – visuaallennureeglite järgi toimuv lend (VFR-lend), mis toimub lähialas lennujuhi loal visuaallennuilmast (VMC) halvema ilma korral; |
237) |
„ruleerimine“ – õhusõidukite liikumine lennuväljal oma jõuseadmete abil, välja arvatud start ja maandumine; |
238) |
„ruleerimistee“ – õhusõidukite ruleerimiseks eraldatud liikumistee maalennuväljal, mis on ette nähtud lennuvälja eri osade ühendamiseks; |
239) |
„lähenemisala (TMA)“ – ühe või mitme suure lennuvälja läheduses, tavaliselt ATS-marsruutide liitumiskohas kehtestatud lennujuhtimispiirkond; |
240) |
„õigeaegsus“ – andmete usaldatavusaste, mis on seotud nende kavandatud kasutuse ajal kehtivusega; |
241) |
„jälgitavus“ – andmete puhul tase, milleni süsteem või andmetoode võimaldab jälgida sellesse tootesse tehtud salvestatud muudatusi ning tänu millele saab lõppkasutaja jälgida auditi kontrolljälge andmed loonud isikuni; |
242) |
„teekonnajoon“ – õhusõiduki lennutrajektoori projektsioon maapinnale, mille suunda väljendatakse tavaliselt kraadides meridiaani põhjasuunast arvates (geograafilise, magnet- või tingsuunana); |
243) |
„liiklusinfo“ – lennuliiklusteeninduse üksuse antud teave, mille eesmärk on juhtida piloodi tähelepanu teistele teadaolevatele või märgatud õhusõidukitele, mis asuvad tema õhusõiduki või tema valitud marsruudi lähenduses, ning abistada pilooti kokkupõrke vältimisel; |
244) |
„juhtimise üleandmise punkt“ – kindlaksmääratud punkt õhusõiduki lennutrajektooril, kus vastutus õhusõiduki lennujuhtimise eest läheb ühelt lennujuhtimisüksuselt või üksuse osalt teisele; |
245) |
„üleandev üksus“ – lennujuhtimisüksus, kes annab vastutuse õhusõidukile lennuliikluse juhtimisteenuse osutamise eest üle lennumarsruudi järgmisele lennujuhtimisüksusele või lennujuhile; |
246) |
„üleminekukõrgus“ – kõrgus merepinnast, millel või millest allpool toimub õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha kindlaksmääramine kõrgusena keskmisest merepinnast; |
247) |
„üleminekukiht“ – üleminekukõrguse ja üleminekutasandi vaheline õhuruum; |
248) |
„üleminekutasand“ – alumine kasutatav lennutasand üleminekukõrgusest kõrgemal; |
249) |
„valideerimine“ – protsess, millega tagatakse, et andmed vastavad kindlaksmääratud rakenduse või kavandatud kasutuse nõuetele; |
250) |
„andmete kontrollimine“ – aeronavigatsiooniliste andmete protsessi väljundi hindamine, et tagada nõuetekohasus ja kooskõla sisendite ning protsessis kasutatud kohaldatavate andmenõuete, eeskirjade ja tavadega; |
251) |
„määramatusseisund“ – olukord, mida iseloomustab teadmatus õhusõiduki või selle pardal olevate inimeste ohutuse suhtes; |
252) |
„mehitamata vabalennuõhupall“ – õhust kergem jõuseadmeta ja mehitamata vabalt lendav õhusõiduk; |
253) |
„radarkursside andmine“ – kursside kaudu õhusõidukile navigeerimisjuhendite andmine, mis põhineb ATS-seiresüsteemi kasutamisel; |
254) |
„visuaallennureeglitele vastav lend“ ehk „VFR-lend“ – visuaallennu reeglite järgi toimuv lend; |
255) |
„visuaallähenemine“ – IFR-lennul oleva õhusõiduki sooritatav lähenemine, mille käigus ei kohaldata instrumentaallähenemise protseduuri mõnda osa või seda protseduuri tervikuna ning lähenemine lõpetatakse maapinnal olevate visuaalsete orientiiride järgi; |
256) |
„visuaallennuilm (VMC)“ – ilmastikutingimused, mille puhul nähtavust, vahemaad pilveni või pilvede kõrgust iseloomustav suurus on sama suur või suurem kui visuaallennuilma jaoks kindlaks määratud vastav miinimumsuurus; |
257) |
„VOLMET“ – õhus olevale õhusõidukile edastatav meteoroloogiateave; |
258) |
„VOLMET-üldsaade“ – vajaduse korral kehtivate METAR-, SPECI-, TAF- ja SIGMET-teadete edastamine pidevate ja korduvate kõnesaadetega; |
259) |
„teekonnapunkt“ – kindlaksmääratud geograafiline asukoht, mida kasutatakse piirkondlikku navigatsiooni kasutava õhusõiduki piirkondliku navigatsiooni marsruudi või lennutrajektoori määratlemisel. Teekonnapunkt määratletakse järgmiselt:
a)
möödalennatav teekonnapunkt – teekonnapunkt, mis nõuab pöörde ette nägemist, et võimaldada küljelt liitumist järgmise marsruudi- või protseduurisegmendiga, või
b)
ülelennatav teekonnapunkt – teekonnapunkt, milles alustatakse pööret, et ühineda marsruudi või protseduuri järgmise segmendiga; |
260) |
„U-space’i õhuruum“ – UASi geograafiline piirkond, mille on kindlaks määranud liikmesriigid ja kus UASide käitamine on lubatud üksnes U-space’i teenuste toel; |
261) |
„U-space’i teenus“ – digitaalteenustele ja funktsioonide automatiseerimisele tuginev teenus, mille eesmärk on toetada paljude UASide ohutut, turvalist ja tõhusat juurdepääsu U-space’i õhuruumile; |
262) |
„ühine teabeteenus“ – teenus, mis seisneb staatiliste ja dünaamiliste andmete levitamises, et võimaldada mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamiseks U-space’i teenuste osutamist; |
263) |
„õhuruumi dünaamiline ümberkujundamine“ – U-space’i õhuruumi ajutine muutmine, et võtta arvesse lühiajalisi muutusi nõudluses mehitatud õhusõidukite liikluse järele, kohandades asjaomase U-space’i õhuruumi geograafilisi piire; |
264) |
„vulkaanivaatluskeskus“ – pädeva asutuse poolt valitud teenuseosutaja, kes jälgib vulkaani või vulkaanide grupi aktiivsust ning teeb vaatlustulemused teatavaks kokkulepitud nimekirjas olevatele lennundusvaldkonna teenusetarbijatele; |
265) |
„geograafia märgistuskeel (GML)“ – avatud georuumilise konsortsiumi (Open Geospatial Consortium, OGC) kodeerimisstandard; |
266) |
„kosmoseilmastiku keskus (SWXC)“ – keskus, mis on ette nähtud seireks ja nõustava teabe andmiseks selliste kosmoseilmastiku nähtuste kohta, mis eeldatavasti mõjutavad kõrgsageduslikku raadiosidet, satelliitsidet, GNSSil põhinevaid navigatsiooni- ja seiresüsteeme ja/või millest võib tuleneda kiirgusoht õhusõidukis viibijatele. |
II LISA
NÕUDED PÄDEVATELE ASUTUSTELE – TEENUSTE OSUTAMISE JÄRELEVALVE JA MUUD LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONID
(Osa „ATM/ANS.AR“)
A-ALAJAGU – ÜLDNÕUDED
ATM/ANS.AR.A.001 Kohaldamisala
Käesolevas lisas on sätestatud haldus- ja juhtimissüsteemide nõuded pädevatele asutustele, kes vastutavad sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise eest seoses III–XIII lisas sätestatud nõuete kohaldamisega teenuseosutajate poolt kooskõlas artikliga 6.
ATM/ANS.AR.A.005 Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesanded
Pädev asutus peab täitma sertifitseerimise, järelevalve ja teenuseosutajate suhtes kohaldatavate nõuete tagamisega seotud ülesandeid, jälgima, et pakutav teenus oleks ohutu, ning kontrollima, et kohaldatavad nõuded on täidetud.
Pädevad asutused peavad kindlaks määrama sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud kohustused ning täitma neid viisil, millega on tagatud järgmine:
käesoleva määruse sätete rakendamiseks on olemas konkreetsed vastutusalad;
pädevad asutused on teadlikud ohutusjärelevalve mehhanismist ja selle tulemustest,
pädevate asutuste vahel toimib asjakohane teabevahetus.
Asjaomased pädevad asutused peavad korrapäraselt läbi vaatama kokkuleppe, milles käsitletakse järelevalve teostamist teenuseosutajate üle, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 3 osutatud funktsionaalsetes õhuruumiosades (FAB), mis hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi vastutusalasse kuuluvat õhuruumiosa, ja piiriüleste aeronavigatsiooniteenuste osutamise korral määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 5 kohase kokkuleppe järelvalve tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta, ning asjaomaste lepingute praktilise rakendamise, eriti nende järelevalve alla kuuluvate teenuseosutajate poolt saavutatud tulemused ohutusnõuete täitmisel.
Pädev asutus sõlmib teiste pädevate asutustega koordineerimiskokkulepped, mille kohaselt koordineeritakse teiste pädevate asutuste järelevalve all olevate teenuseosutajate funktsionaalsete süsteemide muudatustest teatamist. Koordineerimiskokkulepetega tagatakse asjaomaste teatatud muudatuste tulemuslik valik ja läbivaatamine kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.025.
ATM/ANS.AR.A.010 Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise dokumendid
Pädev asutus tagab oma töötajatele kõikide nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike õigusaktide, standardite, eeskirjade, tehniliste väljaannete ja seonduvate dokumentide kättesaadavuse.
ATM/ANS.AR.A.015 Nõuete täitmise meetodid
Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mida saab kasutada käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Kui nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid (AMC) järgitakse, loetakse käesoleva määruse kohased nõuded täidetuks.
Käesoleva määruse nõuete täitmiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid (AltMOC).
Pädev asutus kehtestab süsteemi nii tema enda kui ka tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite järjekindlaks hindamiseks, et nende rakendamisel oleks tagatud käesoleva määruse nõuete täitmine.
Pädev asutus hindab kõiki teenuseosutaja esitatud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.020, analüüsides esitatud dokumente, ning vajaduse korral viib läbi teenuseosutaja kontrolli.
Kui pädev asutus teeb kindlaks, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid on piisavad selleks, et tagada käesoleva määruse kohaste nõuete täitmine, siis ta teatab ilma põhjendamatu viivituseta:
taotlejale, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid võib rakendada, ja teeb vajaduse korral asjakohased muudatused taotleja sertifikaadis;
ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite sisust, lisades kõigi asjaomaste dokumentide koopiad,
teistele liikmesriikidele asjaomastest nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest, mis sobivaks tunnistati.
Kui pädev asutus ise kasutab nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid käesoleva määruse kohaste nõuete täitmiseks, siis ta:
teeb need kättesaadavaks kõikidele tema järelevalve all olevatele teenuseosutajatele,
teatab neist viivitamata ametile.
Pädev asutus esitab ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite täieliku kirjelduse, sealhulgas kõik vajalikud muudatused protseduurides ning hinnangu, mis kinnitab käesoleva määruse kohaste nõuete täitmist.
ATM/ANS.AR.A.020 Ametile teatamine
Pädev asutus teatab ametile ilma põhjendamatu viivituseta mis tahes olulisest probleemist seoses määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktide või määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004 ja (EÜ) nr 551/2004 selliste asjakohaste sätete rakendamisega, mida kohaldatakse teenuseosutajate suhtes.
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ( 4 ) ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab pädev asutus võimalikult kiiresti edastama ametile ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis talle on teatavaks saanud talle esitatud juhtumiaruannetest. mis talletatakse riiklikus andmebaasis vastavalt määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõikele 6.
ATM/ANS.AR.A.025 Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile
Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks.
Amet rakendab süsteemi pädevatelt asutustelt saadud mis tahes olulise ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks, ning annab liikmesriikidele ja komisjonile (vastavalt vajadusele) põhjendamatu viivituseta edasi mis tahes teabe, sealhulgas soovitusi või rakendatavaid parandusmeetmeid käsitleva teabe, mis on asjaosalistele vajalik selleks, et õigeaegselt reageerida teenuseosutajatega seotud ohutusprobleemile.
Alapunktides a ja b osutatud teabe saamise korral võtab pädev asutus asjakohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks, sealhulgas annab välja punkti ATM/ANS.AR.A.030 kohased ohutusettekirjutused.
Kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.060 tuleb alapunktis c osutatud meetmete rakendamisest viivitamata teatada teenuseosutajatele, kes peavad neid täitma. Pädev asutus teatab meetmetest ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse korral teistele asjaomastele pädevatele asutustele.
ATM/ANS.AR.A.030 Ohutusettekirjutused
Pädev asutus annab välja ohutusettekirjutuse, kui on tuvastatud mõni järgmisest:
ohuolukord, mille likvideerimiseks on vaja võtta viivitamata meetmeid;
ohtlikkus, ebaturvalisus, mittetoimivus või koostalitlusvõimetus seadmete puhul, mille osas on välja antud delegeeritud määruse (EL) 2023/1768 artikli 6 kohane vastavusdeklaratsioon, ning olukord on tõenäoliselt samasugune või kujuneb selliseks muude ATM/ANS-seadmete puhul.
Ohutusettekirjutus edastatakse asjaomastele ATM/ANS-teenuste osutajatele ja see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
ohuolukorra kirjeldus;
ohustatud funktsionaalse süsteemi kindlaksmääramine;
vajalikud meetmed ja nende põhjendus;
vajalike meetmete rakendamise tähtaeg;
ettekirjutuse jõustumise kuupäev.
Pädev asutus saadab ohutusettekirjutuse koopia ametile ning teistele asjassepuutuvatele pädevatele asutustele ühe kuu jooksul pärast selle väljaandmist.
Pädev asutus kontrollib kas ohutust või ATM/ANS-seadmeid käsitlevate ettekirjutuste täitmist ATM/ANS-teenuste osutajate poolt.
B-ALAJAGU – JUHTIMINE (ATM/ANS.AR.B)
ATM/ANS.AR.B.001 Juhtimissüsteem
Pädev asutus kehtestab ja haldab juhtimissüsteemi, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:
organisatsiooni kirjeldavad dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid ning vahendid ja meetodid määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide täitmise sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete täitmiseks. Protseduurid peavad olema ajakohased ja neid peab kasutama pädevas asutuses peamiste alusdokumentidena kõikide seonduvate ülesannete täitmisel;
piisav arv töötajaid (sealhulgas inspektorid) käesoleva määruse kohaste ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Kõnealused töötajad peavad olema neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud ning jätkuva pädevuse tagamiseks vajalike teadmiste ja kogemustega, läbinud algkoolituse, tööalase täiendkoolituse ja korduvkoolituse. Selleks et tagada kõikide asjaomaste ülesannete nõuetekohane täitmine, tuleb vajalike töökohtade täitmise planeerimiseks kehtestada süsteem;
nõuetekohased töövahendid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;
menetlus, mille käigus jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjakohastele nõuetele ning protseduuride sobivust, sealhulgas siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra kehtestamist. Nõuetele vastavuse jälgimine peab hõlmama ka süsteemiauditi tulemusi käsitleva tagasiside andmist pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine;
isik või isikutering, kes vastutavad nõuetele vastavuse jälgimisega seotud ülesannete täitmise eest otse pädeva asutuse juhtkonna ees.
Pädev asutus määrab juhtimissüsteemi iga tegevusvaldkonna jaoks ühe või mitu isikut, kes vastutavad üldiselt asjasse puutuvate ülesannete juhtimise eest.
Pädev asutus kehtestab protseduurid, et osaleda koos teiste asjaomaste pädevate asutustega kas oma liikmesriigis või teistes liikmesriikides kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises, mis hõlmavad järgmist teavet:
liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud ATM/ANS-teenuste osutajate järelevalve raames avastatud asjakohased puudused ja võetud järelmeetmed ning
teave, mis tuleneb punktiga ATM/ANS.OR.A.065 nõutud kohustuslikust ja vabatahtlikust lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamisest.
Ametile tehakse kättesaadavaks koopia juhtimissüsteemiga seotud protseduuride ja neis tehtud muudatuste kohta, mida amet kasutab standardimise eesmärgil.
ATM/ANS.AR.B.005 Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele
Pädev asutus võib anda kvalifitseeritud üksustele oma käesoleva määruse kohaseid teenuseosutajate sertifitseerimise või järelevalvega seotud ülesandeid, v.a sertifikaatide väljaandmine. Kõnealuste ülesannete andmisel tagab pädev asutus järgmise:
ta on kasutusele võtnud süsteemi, millega antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EÜ) nr 216/2008 V lisa nõuetele või mitte. Süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse ning
ta on sõlminud kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heakskiidetud dokumenteeritud kokkuleppe, milles on selgelt sätestatud järgmine:
täidetavad ülesanded;
esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja dokumendid;
ülesannete täitmise tehnilised tingimused;
täidetavate ülesannetega seotud vastutus;
ülesannete täitmise käigus saadud andmete kaitse.
Pädev asutus tagab, et punkti ATM/ANS.AR.B.001 alapunkti a alapunktiga 4 ette nähtud siseauditimenetlus ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmab kõiki kvalifitseeritud üksuse poolt tema nimel täidetavaid ülesandeid.
ATM/ANS.AR.B.010 Juhtimissüsteemi muudatused
Pädev asutus peab kehtestama süsteemi, mille abil saab kindlaks teha muudatused, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaseid ülesandeid ja kohustusi. Kõnealune süsteem võimaldab tal vajaduse korral võtta meetmeid, et tagada juhtimissüsteemi sobivus ja tulemuslikkus.
Pädev asutus on kohustatud uuendama oma juhtimissüsteemi nii, et see kajastaks õigeaegselt kõiki määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muudatusi ja tagaks tema juhtimissüsteemi tõhusa rakendamise.
Pädev asutus on kohustatud teatama ametile olulistest muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaseid ülesandeid ja kohustusi.
ATM/ANS.AR.B.015 Andmete säilitamine
Pädev asutus võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmistele andmetele juurde pääseda, neid nõuetekohaselt säilitada ja usaldusväärselt jälgida:
juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja kord;
töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused vastavalt punkti ATM/ANS.AR.B.001 alapunkti a alapunktile 2;
ülesannete jaotus, mis hõlmab punktis ATM/ANS.AR.B.005 nõutavaid elemente, ning määratud ülesannete üksikasjad;
sertifitseerimis- ja/või deklareerimismenetlused;
lennuliiklusteeninduse üksuste ja meteoroloogiateenuste osutajate tähised (vajaduse korral);
liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud teenuseosutajate sertifitseerimine ja järelevalve vastavalt kõnealuste asutuste vahelisele kokkuleppele;
teenuseosutajate esitatud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamine ja nendest ametile teatamine ning hinnangu andmine pädeva asutuse enda kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsetele meetoditele;
käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete täitmine teenuseosutajate poolt peale sertifikaadi väljaandmist või, kui see on asjakohane, deklaratsiooni esitamine, sealhulgas kõikide auditite aruanded, mis kajastavad puudusi, parandusmeetmeid ja tegevuse lõpetamise kuupäeva ning tähelepanekuid ja muid ohutusega seotud dokumente;
võetud sunnimeetmed;
ohutusega seotud teave, ohutusettekirjutused ja järelmeetmed,
paindlikkussätete kasutamine vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 14.
Pädev asutus peab haldama nimekirja kõikide teenuseosutajatele välja antud sertifikaatide ning neilt saadud deklaratsioonide kohta.
Kõiki andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat peale sertifikaadi kehtivuse lõppu või peale deklaratsiooni tagasivõtmist, vastavalt kohaldatavale andmekaitseseadusele.
C-ALAJAGU – JÄRELEVALVE, SERTIFITSEERIMINE JA JÕUSTAMINE (ATM/ANS.AR.C)
ATM/ANS.AR.C.001 Ohutusnõuete täitmise jälgimine
Pädevad asutused peavad pidevalt jälgima ja hindama ohutusnõuete täitmist nende järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt.
Pädevad asutused kasutavad ohutusnõuete täitmise jälgimise tulemusi eelkõige oma riskipõhises järelevalves.
ATM/ANS.AR.C.005 Teenuseosutajate sertifitseerimine, deklaratsioonid ja nõuetele vastavuse kontrollimine
Pädev asutus peab punkti ATM/ANS.AR.B.001 alapunkti a alapunkti 1 raames kehtestama menetluse, et kontrollida järgmist:
III–XIII lisas sätestatud nõuete ja kõikide enne sertifikaadi väljaandmist sertifikaadile lisatud tingimuste täitmine teenuseosutaja poolt. Sertifikaat antakse välja kooskõlas käesoleva lisa 1. liitega;
määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 8 kohaselt välja antud määramisaktis sätestatud kõikide ohutusalaste kohustuste täitmine;
jätkuv nõuete täitmine tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt;
ATM/ANS-seadmete vastavusdeklaratsioonis märgitud ohutus-, turvalisus- ja koostalitluseesmärkide, kohaldatavate nõuete ja muude tingimuste rakendamine; ATM/ANS-seadmete sertifikaatides ja/või deklaratsioonides märgitud tehniliste ja toimivuspiirangute ning tingimuste rakendamine; ohutusmeetmete, sh ATM/ANS-seadmeid käsitlevate ettekirjutuste rakendamine, mille pädev asutus on volitanud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2023/1768 I lisa punktile ATM/ANS.EQMT.AR.A.030;
ohutusettekirjutuste, parandusmeetmete ja sunnimeetmete rakendamine.
Alapunktis a a osutatud menetlus peab:
põhinema dokumenteeritud korral;
tuginema dokumentidel, mille eesmärk on varustada töötajad juhenditega nende sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;
andma asjaomasele organisatsioonile teavet sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise tulemuste kohta;
põhinema pädeva asutuse poolt läbi viidud audititel, ülevaatustel ja inspekteerimistel;
andma pädevale asutusele sertifitseeritud teenuseosutajate kohta tõendusmaterjali, mida on vaja, et võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 7 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklites 10, 25 ja 68 osutatud meetmeid, kui nõudeid ei täideta;
andma pädevale asutusele deklaratsioone esitavate teenuseosutajate kohta tõendusmaterjali, mille alusel saab vajaduse korral rakendada parandusmeetmeid, mis võivad hõlmata ka nõuete täitmise tagamisega seotud toiminguid, mida vajaduse korral kohaldatakse siseriiklike õigusaktide alusel.
ATM/ANS.AR.C.010 Järelevalve
Pädev asutus või tema nimel tegutsevad kvalifitseeritud üksused viivad auditeid läbi kooskõlas artikliga 5.
alapunktis a osutatud auditid:
annavad pädevatele asutustele tõendusmaterjali kohaldatavate nõuete ja rakenduskorra täitmise kohta;
on sõltumatud teenuseosutaja mis tahes sisekontrollist;
hõlmavad kogu rakenduskorda või selle elemente, ning menetlusi või teenuseid;
teevad kindlaks, kas:
rakenduskord vastab kohaldatavatele nõuetele;
võetavad meetmed on kooskõlas rakenduskorra ja kohaldatavate nõuetega,
võetud meetmete tulemused vastavad rakenduskorra oodatud tulemustele.
Pädev asutus jälgib tema käsutuses olevale tõendusmaterjalile toetudes käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete pidevat täitmist tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt.
ATM/ANS.AR.C.015 Järelevalveprogramm
Pädev asutus koostab ja ajakohastab igal aastal järelevalveprogrammi, võttes arvesse teenuseosutajate erisusi, nende tegevuse keerukust, eelnevate sertifitseerimiste ja/või järelevalvetegevuste tulemusi, ning võtab aluseks kaasnevatele riskidele antud hinnangu. Järelevalveprogramm peab sisaldama auditeid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
need hõlmavad kõiki ohutusega seotud valdkondi, keskendudes valdkondadele, kus on tekkinud probleeme;
need hõlmavad kõiki asjaomase pädeva asutuse järelevalve all olevaid teenuseosutajaid;
need hõlmavad teenuseosutaja poolt rakendatavaid vahendeid töötajate pädevuse tagamiseks;
nendega tagatakse, et auditite korraldamisel võetakse arvesse teenuseosutaja tegevuse ja tema osutatud teenustega kaasnevaid riske ning
nendega tagatakse, et asjaomase pädeva asutuse järelevalve all olevate teenuseosutajate järelevalve planeerimise tsükkel ei oleks pikem kui 24 kuud.
Järelevalve planeerimise tsüklit võib lühendada, kui teenuseosutaja ohutustase on tõendite kohaselt halvenenud.
Pädeva asutuse sertifitseeritud teenuseosutaja puhul võib järelevalvetsükli pikkuseks planeerida kuni 36 kuud, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelmise 24 kuu jooksul:
teenuseosutaja on teinud tõhusat tööd lennundusohutusega seotud ohtude kindlakstegemisel ja kaasnevate riskide juhtimisel;
teenuseosutaja on pidevalt täitnud muudatuste juhtimise nõudeid kooskõlas punktidega ATM/ANS.OR.A.040 ja ATM/ANS.OR.A.045;
ei ole avastatud esimese astme puudusi;
kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud või pikendatud aja jooksul vastavalt punktile ATM/ANS.AR.C.050.
Kui teenuseosutaja on lisaks eelnevale kehtestanud tõhusa pidevalt toimiva süsteemi, et anda pädevale asutusele aru teenuseosutaja poolt ohutusnõuete ja õigusaktide täitmise kohta, ning see süsteem on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, võib järelevalvetsükli pikkuseks planeerida kuni 48 kuud;
nendega tagatakse parandusmeetmete rakendamise kontroll;
auditite puhul tuleb konsulteerida asjaomaste teenuseosutajatega ja selle kohta hiljem teavet anda
vajaduse korral tuleb märkida erinevates kohtades kavandatavate inspekteerimiste sagedus.
Pädev asutus võib vajaduse korral otsustada muuta eelnevalt kavandatud auditite eesmärke ja ulatust; sellega võivad kaasneda dokumentide täiendavad läbivaatamised ja täiendavad auditid.
Pädev asutus otsustab, milliseid kokkuleppeid, elemente, teenuseid, funktsioone, asukohti ja toiminguid tuleb ettenähtudajavahemiku jooksul auditeerida.
Auditi käigus punkti ATM/ANS.AR.C.050 kohaselt tehtud tähelepanekud ja puudused tuleb dokumenteerida. Kõik tähelepanekud ja puudused tuleb tõendada ja identifitseerida vastavalt kohaldatavatele nõuetele ja rakenduskorrale, mille suhtes audit tehti.
Tuleb koostada auditiaruanne, mis muu hulgas hõlmab puuduste ja tähelepanekute üksikasju, ning edastada see asjaomasele teenuseosutajale.
ATM/ANS.AR.C.020 Sertifikaatide väljaandmine
Punkti ATM/ANS.AR.C.005 alapunktis a sätestatud menetluse kohaselt peab pädev asutus pärast sertifikaadi taotluse saamist kontrollima, kas teenuseosutaja täidab käesoleva määruse kohaseid nõudeid.
Pädev asutus võib enne sertifikaadi väljaandmist nõuda mis tahes auditite, inspekteerimiste või hindamiste läbiviimist, kui ta peab seda vajalikuks.
Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Toimingud, mille tegemiseks teenuseosutajale õigused antakse, täpsustatakse sertifikaadi juurde kuuluvates teenuste osutamise tingimustes.
Sertifikaati ei anta välja juhul, kui esimese astme puudus on jäänud kõrvaldamata. Erandkorras, kui tegemist on puudus(t)ega, mis ei ole esimese astme puudus(ed), peab teenuseosutaja seda (neid) hindama ja vastavalt vajadusele leevendama, ning pädev asutus peab enne sertifikaadi väljaandmist heaks kiitma parandusmeetmete kava puudus(t)e kõrvaldamiseks.
ATM/ANS.AR.C.025 Muudatused
Pärast punkti ATM/ANS.OR.A.045 kohase muudatusi käsitleva teate saamist toimib pädev asutus kooskõlas punktidega ATM/ANS.AR.C.030, ATM/ANS.AR.C.035 ja ATM/ANS.AR.C.040.
Pärast seda, kui pädev asutus on saanud punkti ATM/ANS.OR.A.040 alapunkti a alapunkti 2 kohase muudatusi käsitleva teate, mille puhul on nõutav eelnev heakskiitmine, peab ta tegema järgmist:
kontrollima, kas teenuseosutaja tegevus vastab kohaldatavatele nõuetele, enne kui ta annab heakskiidu muudatuse tegemiseks,
võtma viivitamata asjakohased meetmed, ilma et see mõjutaks mis tahes täiendavaid sunnimeetmeid, kui teenuseosutaja rakendab eelnevat heakskiitu vajavad muudatused ilma, et ta oleks saanud pädevalt asutuselt alapunktis 1 osutatud heakskiitu.
Selleks et võimaldada teenuseosutajal rakendada vajaduse korral muudatusi oma juhtimis- ja/või ohutusjuhtimissüsteemis ilma punkti ATM/ANS.OR.A.040 alapunkti b kohase heakskiidu saamiseta, peab pädev asutus heaks kiitma protseduuri, millega määratakse kindlaks selliste muudatuste ulatus ja kirjeldatakse, kuidas kõnealustest muudatustest tuleb teada anda ning neid juhtida. Pädev asutus hindab teates esitatud teavet pideva järelevalvemenetluse käigus, et kontrollida, kas ellu viidud tegevused vastavad heakskiidetud menetlustele ja kohaldatavatele nõuetele. Mittevastavuse korral teeb pädev asutus järgmist:
teavitab teenuseosutajat mittevastavusest ja nõuab täiendavate muudatuste tegemist;
esimese ja teise astme puuduste korral toimib kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.050.
ATM/ANS.AR.C.030 Funktsionaalse süsteemi muudatuste juhtimise protseduuri heakskiitmine
Pädev asutus vaatab üle järgmise:
funktsionaalse süsteemi muudatuste juhtimise protseduurid või mis tahes asjaomaste protseduuride olulised muudatused, mille teenuseosutaja on esitanud kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.B.010 alapunktiga b;
mis tahes kõrvalekalde alapunktis 1 nimetatud menetlustest konkreetse muudatuse puhul, kui teenuseosutaja taotleb seda kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.B.010 alapunkti c alapunktiga 1.
Pädev asutus peab heaks kiitma alapunktis a viidatud menetlused, muudatused ja kõrvalekalded, kui ta on kindlaks teinud, et need on vajalikud ja sobivad selleks, et teenuseosutaja vastaks (vajaduse korral) punktide ATM/ANS.OR.A.045, ATM/ANS.OR.C.005, ATS.OR.205 ja ATS.OR.210 nõuetele.
ATM/ANS.AR.C.035 Funktsionaalse süsteemi teatatud muudatuse läbivaatamist käsitlev otsus
Kui pädev asutus on saanud punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunkti 1 kohase teate või punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti b kohase muudetud teabe, võtab ta vastu otsuse, kas muudatus tuleb läbi vaadata või mitte. Pädev asutus peab teenuseosutajalt nõudma mis tahes täiendavat teavet, mis on kõnealuse otsuse vastuvõtmiseks vajalik.
Pädev asutus teeb läbivaatamise vajaduse kindlaks konkreetsete, kehtivate ja dokumenteeritud kriteeriumide alusel, mis tagavad vähemalt selle, et teatatud muudatus vaadatakse läbi juhul, kui esineb suur tõenäosus, et argumendid on keerulised või teenuseosutajale vähetuntud ja et muudatusel võivad olla tõsised tagajärjed.
Kui pädev asutus kasutab läbivaatamisevajaduse üle otsustamisel lisaks alapunktis b osutatud kriteeriumidele ka teistel riskidel põhinevaid kriteeriume, peavad need kriteeriumid olema konkreetsed, kehtivad ja dokumenteeritud.
Pädev asutus teavitab teenuseosutajat oma otsusest vaadata funktsionaalse süsteemi teatatud muudatus läbi ning esitab teenuseosutaja nõudmise korral talle asjakohase põhjenduse.
ATM/ANS.AR.C.040 Funktsionaalse süsteemi teatatud muudatuse läbivaatamine
Kui pädev asutus vaatab läbi teatatud muudatuse argumendid, siis ta:
hindab esitatud argumentide vastavust punkti ATM/ANS.OR.C.005 alapunkti a alapunktile 2 või punkti ATS.OR.205 alapunkti a alapunktile 2,
koordineerib vajaduse korral oma tegevust teiste pädevate asutustega;
Pädev asutus kas:
kiidab heaks alapunkti a alapunktis 1 osutatud argumendid (vajaduse korral koos tingimustega), kui nende vastavus on tõendatud, ja teatab sellest teenuseosutajale, või
lükkab alapunkti a alapunktis 1 osutatud argumendid tagasi ning teatab sellest teenuseosutajale, esitades ka põhjenduse.
ATM/ANS.AR.C.045 Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonid
Kui pädev asutus saab lennuinfoteenuseid osutada kavatsevalt lennuinfoteenuste osutajalt deklaratsiooni, kontrollib ta, kas deklaratsioon sisaldab kogu teavet, mida nõutakse punktis ATM/ANS.OR.A.015, ja saadab kõnealusele teenuseosutajale teate deklaratsiooni kättesaamise kohta.
Kui deklaratsioon ei sisalda nõutavat teavet või sisaldab kohaldatavate nõuetega mittevastavusele viitavat teavet, teatab pädev asutus asjaomasele lennuinfoteenuse osutajale nõuetele mittevastavusest ning nõuab täiendavat teavet. Vajaduse korral viib pädev asutus läbi lennuinfoteenuste osutaja auditi. Kui mittevastavus leiab kinnitust, võtab pädev asutus punkti ATM/ANS.AR.C.050 kohased meetmed.
Pädev asutus peab pidama lennuinfoteenuste osutajate poolt talle kooskõlas käesoleva määrusega esitatud deklaratsioonide registrit.
ATM/ANS.AR.C.050 Puudused, parandus- ja sunnimeetmed
Pädeval asutusel peab olema süsteem, mille abil analüüsida puuduste mõju ohutusele ja otsustada sunnimeetmete üle, lähtudes ohutusriskist, mida teenuseosutaja nõuetele mittevastavus endast kujutab.
Kui täiendavaid riske ohutusele ei ole või need on väga väikesed ja viivitamata rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, võib pädev asutus teenuste osutamise pakkumise vastu võtta, et tagada teenuse järjepidevus, kui samas võetakse parandusmeetmed.
Pädev asutus väljastab teate esimese astme puuduse kohta, kui avastatakse tõsine mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktide ning määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004 ja (EÜ) nr 551/2004 ning nende rakenduseeskirjade alusel kohaldatavatele nõuetele, ATM/ANS-teenuste osutaja protseduuridele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele, määramisaktile (kui see on asjakohane) või deklaratsiooni sisule, ja mis kujutab endast märkimisväärset ohtu lennuohutusele või tekitab muul viisil kahtlusi teenuseosutaja suutlikkuses tegevust jätkata.
Esimese astme puudused hõlmavad muu hulgas järgmist:
käitamisprotseduuride kehtestamine ja/või teenuse osutamine viisil, mis põhjustab märkimisväärset ohtu lennuohutusele;
teenuseosutaja sertifikaadi saamine või selle kehtivuse pikendamine võltsdokumentide esitamise teel;
teenuseosutaja sertifikaadi kuritahtlik või seadusevastane kasutamine;
vastutava juhi puudumine.
Pädev asutus väljastab teate teise astme puuduse kohta, kui avastatakse mõni muu mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktide ning määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004 ja (EÜ) nr 551/2004 ning nende rakenduseeskirjade alusel kohaldatavatele nõuetele, ATM/ANS-teenuste osutaja protseduuridele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele või deklaratsiooni sisule.
Kui puudus avastatakse kas järelevalve käigus või muul viisil, peab pädev asutus, ilma et see mõjutaks muid täiendavaid toiminguid, mis on ette nähtud määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud aktide ja rakendusaktidega ning määrustega (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004 ja (EÜ) nr 551/2004 ning nende rakenduseeskirjadega, teatama puudustest teenuseosutajale kirjalikult ning nõudma parandusmeetmete võtmist avastatud puudus(t)e kõrvaldamiseks.
Esimese astme puuduste korral peab pädev asutus viivitamata võtma asjakohaseid meetmeid ning võib vajaduse korral sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kas osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, tagades samal ajal teenuse jätkumise ilma ohutust ohustamata; võrgustiku haldaja puhul peab pädev asutus teavitama komisjoni. Rakendatavad meetmed peavad olema kooskõlas puuduse ulatusega ning need kehtivad seni, kuni ATM/ANS-teenuse osutaja on parandusmeetmed edukalt rakendanud.
Teise astme puuduse korral teeb pädev asutus järgmist:
annab teenuseosutajale parandusmeetmete rakendamiseks tähtaja, mis lisatakse puuduse iseärasusi arvestavasse tegevuskavasse;
hindab teenuseosutaja kavandatavaid parandusmeetmeid ja nende rakendamise korda ning kinnitab need, kui kõnealused meetmed on hinnangu kohaselt piisavad mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks.
Kui teenuseosutaja ei esita teise astme puuduste korral parandusmeetmete kava, mis on pädeva asutuse arvates kõnealust puudust silmas pidades asjakohane, või kui teenuseosutaja ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtajaks, võib puuduse ümber hinnata esimese astme puuduseks ning kohaldada alapunktis 1 loetletud meetmeid.
Kui pädev asutus avastab, et ATM/ANS-teenuste osutaja ei ole ATM/ANS-seadmete oma funktsionaalsesse süsteemi integreerimisel taganud vastavust punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunktile g, võtab ta, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada käitamise ohutus ja järjepidevus, kõik vajalikud meetmed, et piirata asjaomaste ATM/ANS-seadmete kohaldamisala või keelata nende kasutamine tema järelevalve all olevate ATM/ANS-teenuste osutajate poolt.
Juhtumite korral, mis ei vaja nimetamist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus väljastada tähelepanekuid.
1. liide
TEENUSEOSUTAJA SERTIFIKAAT
EUROOPA LIIT
PÄDEV ASUTUS
TEENUSEOSUTAJA SERTIFIKAAT
[SERTIFIKAADI NUMBER / VÄLJASTAMISE NUMBER]
Vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2017/373 ning allpool sätestatud tingimustel kinnitab [pädev asutus] käesolevaga, et
[TEENUSEOSUTAJA NIMI]
[TEENUSEOSUTAJA AADRESS]
on teenuseosutaja, kellele on antud õigused, mis on loetletud lisatud teenuste osutamise tingimustes.
TINGIMUSED:
Käesolev sertifikaat on välja antud teenuste osutamiseks ja funktsioonide täitmiseks tingimustel ja ulatuses, mis on loetletud lisatud teenuste osutamise tingimustes.
Käesolev sertifikaat kehtib seni, kuni sertifitseeritud teenuseosutaja täidab rakendusmääruse (EL) 2017/373 ja teiste kohaldatavate määruste nõudeid ning vajaduse korral teenuseosutaja dokumenteeritud menetlusi.
Kui eespool nimetatud tingimused on täidetud, on käesolev sertifikaat kehtiv, välja arvatud juhul kui sertifikaadist on loobutud, see on peatatud, kehtetuks tunnistatud või sellele on kehtestatud piirangud.
Väljaandmise kuupäev:
Allkiri:
[pädev asutus]
EASA vorm 157, versioon 1 – lk 1/4
TEENUSEOSUTAJA
SERTIFIKAAT
TEENUSTE OSUTAMISE TINGIMUSED
Teenuseosutaja sertifikaadi lisa:
[SERTIFIKAADI NUMBER / VÄLJASTAMISE NUMBER]
[TEENUSEOSUTAJA NIMI]
on saanud õiguse osutada järgmisi teenuseid/täita järgmisi funktsioone:
(Vajaduse korral kustutage rida)
Teenused/funktsioonid |
Teenuse/funktsiooni liik |
Teenuse/funktsiooni ulatus |
Piirangud (*1) |
Lennuliiklusteenused (ATS) (*4) |
Lennujuhtimine (ATC) |
Piirkondlik lennujuhtimine |
|
Lähenemislennujuhtimine |
|
||
Lähilennujuhtimine |
|
||
Lennuinfoteenus (FIS) |
Lennuvälja lennuinfoteenus (AFIS) |
|
|
Marsruudi lennuinfoteenus (En-route FIS) |
|
||
Nõustamisteenused |
ei kohaldata. |
|
|
Lennuliiklusvoogude juhtimine (ATFM) |
Lennuliiklusvoogude juhtimine |
Kohalike lennuliiklusvoogude juhtimine |
|
Õhuruumi korraldamine (ASM) |
Õhuruumi korraldamine |
Kohaliku õhuruumi korraldamise (taktikaline/ASM tase 3) teenus |
|
Tingimused (*2) |
|
||
|
|||
Teenused/funktsioonid |
Teenuse/funktsiooni liik |
Teenuse/funktsiooni ulatus |
Piirangud (*1) |
Lennujuhtimine (ATC) |
Piirkondlik lennujuhtimine |
|
|
Lähenemislennujuhtimine |
|
||
Lähilennujuhtimine |
|
||
Lennuinfoteenus (FIS) |
Lennuvälja lennuinfoteenus (AFIS) |
|
|
Marsruudi lennuinfoteenus (En-route FIS) |
|
||
Nõustamisteenused |
ei kohaldata. |
|
|
Tingimused (*2) |
|
||
|
|||
Teenused/funktsioonid |
Teenuse/funktsiooni liik |
Teenuse/funktsiooni ulatus |
Piirangud (*1) |
Side-, navigatsiooni ja/või seireteenused (CNS) |
Side (C) |
Aeronavigatsiooniline mobiilteenindus (õhk-maa-side) |
|
Aeronavigatsiooniline fikseeritud teenindus (maa-maa-side) |
|
||
Aeronavigatsiooniline mobiilne satelliitteenindus (AMSS) |
|
||
Navigatsioon (N) |
NDP signaali andmine õhus |
|
|
VOR signaali andmine õhus |
|
||
DME signaali andmine õhus |
|
||
ILS signaali andmine õhus |
|
||
MLS signaali andmine õhus |
|
||
GNSS signaali andmine õhus |
|
||
Seire (S) |
Primaarse seire andmete edastamine (PS) |
|
|
Sekundaarse seire andmete edastamine (SS) |
|
||
Automaatse sõltumatu seire (ADS) andmete edastamine |
|
||
Tingimused (*2) |
|
||
|
|||
Teenused/funktsioonid |
Teenuse/funktsiooni liik |
Teenuse/funktsiooni ulatus |
Piirangud (*1) |
Aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS) |
Aeronavigatsiooniteabe tooted (sealhulgas jaotamisteenused) |
Lennundusteabe kogumik (AIP) |
|
Aeronavigatsiooniteabe ringkiri (AIC) |
|
||
NOTAM |
|
||
AIP andmestik |
|
||
Takistusandmete kogumid |
|
||
Lennuvälja kaardistamise andmekogumid |
|
||
Instrumentaallennu protseduuride andmekogumid |
|
||
Lennueelse teabe teenused |
ei kohaldata |
|
|
Tingimused (*2) |
|
||
Teenused/funktsioonid |
Teenuse/funktsiooni liik |
Teenuse/funktsiooni ulatus |
Piirangud (*1) |
Andmeteenused (DAT) |
1. tüüp |
1. tüüpi andmeteenuste osutamine – lubatud on järgmistes formaatides aeronavigatsiooniliste andmebaaside pakkumine: [geneeriliste andmeformaatide loetelu] 1. tüüpi andmeteenuste osutamine – aeronavigatsiooniliste andmebaaside pakkumine otse lõpptarbijatele/õhusõidukikäitajatele ei ole lubatud. |
|
2. tüüp |
2. tüüpi andmeteenuste osutamine – aeronavigatsiooniliste andmebaaside pakkumine otse lõpptarbijatele/õhusõidukikäitajatele on lubatud järgmiste pardarakenduste või -seadmete jaoks, mille ühilduvus on tõendatud: [Tootja] sertifitseeritud rakendus/seade mudel [XXX], osa nr [YYY] |
|
|
Tingimused (*2) |
|
||
|
|||
Teenused/funktsioonid |
Teenuse/funktsiooni liik |
Teenuse/funktsiooni ulatus |
Piirangud (*1) |
Meteoroloogiateenused (MET) |
Ilmavaatlusjaam |
Meteoroloogiateenistused |
|
Lennuvälja meteoroloogiatalitused |
|
||
Lennumeteoroloogiajaamad |
|
||
Vulkaanituha teabekeskus (VAAC) |
|
||
Ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC) |
|
||
Troopiliste tsüklonite teabekeskus (TCAC) |
|
||
Tingimused (*2) |
|
||
|
|||
Teenused/funktsioonid |
Teenuse/funktsiooni liik |
Teenuse/funktsiooni ulatus |
Piirangud (*1) |
Lennuprotseduuride kavandamine |
Lennuprotseduuride kavandamine, dokumenteerimine ja valideerimine (*5) |
ei kohaldata |
|
|
|
|
|
|
|
||
Tingimused (*2) |
|
||
Teenused/funktsioonid |
Teenuse/funktsiooni liik |
Teenuse/funktsiooni ulatus |
Piirangud (*1) |
Lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonid |
Elektroonilise andmevahetuse number (ERN) |
ei kohaldata. |
|
Piiratud ressursid |
Raadiosagedus |
|
|
Transpondri kood |
|
||
Lennuliiklusvoogude juhtimine |
Tsentraalne lennuliiklusvoogude juhtimine |
|
|
Tingimused (*2) |
|
||
(*1)
Nagu pädev asutus ette näeb.
(*2)
Vajaduse korral.
(*3)
Kui pädev asutus peab vajalikuks täiendavate nõuete kehtestamist.
(*4)
Lennuliiklusteenus hõlmab ka häireteenust. |
Väljaandmise kuupäev
Allkiri: [pädev asutus]
Liikmesriigi/EASA nimel
EASA vorm 157, versioon 1 – lk 4/4
III LISA
ÜHTSED NÕUDED ATM/ANS-TEENUSTE OSUTAJATELE
(Osa „ATM/ANS.OR“)
A-ALAJAGU – ÜLDNÕUDED (ATM/ANS.OR.A)
ATM/ANS.OR.A.001 Kohaldamisala
Käesolevas lisas on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 6 teenuseosutajate suhtes.
ATM/ANS.OR.A.005 Teenuseosutaja sertifikaadi taotlemine
Teenuseosutaja sertifikaadi või olemasoleva sertifikaadi muudatuse taotlemine toimub pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil, võttes arvesse käesoleva määruse alusel kohaldatavaid nõudeid.
Kooskõlas artikliga 6 peab sertifikaati taotlev teenuseosutaja täitma käesoleva määruse nõudeid, mis on järgmised:
määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b punktis 1 osutatud nõuded;
käesolevas lisas sätestatud üldised nõuded,
IV–XIII lisas sätestatud erinõuded, kui need on kohaldatavad teenuste suhtes, mida teenuseosutaja osutab või kavatseb osutama hakata.
ATM/ANS.OR.A.010 Piirangutega sertifikaadi taotlemine
Vaatamata alapunktile b võib lennuliiklusteenuste osutaja taotleda sertifikaati, mille alusel teenuseosutamine on piiratud selle liikmesriigi õhuruumiga, kus asub tema peamine tegevuskoht või registrisse kantud asukoht, kui see on olemas, juhul kui ta osutab või kavatseb hakata osutama teenuseid vaid ühes või mitmes alljärgnevas kategoorias:
lennutööd;
üldlennundus;
äriline lennutransport, mis toimub üksnes õhusõidukitega, mille suurim stardimass on kuni 10 tonni või milles on kuni 20 istekohta;
äriline lennutransport, mille veomaht on kuni 10 000 lendu aastas, olenemata maksimaalsest stardimassist ja istekohtade arvust; käesolevas sättes tähendab „veomaht“ konkreetsele aastale eelnenud kolmel aastal tehtud startide ja maandumiste keskmist arvu.
Lisaks võivad piiratud sertifikaati taotleda ka järgmised aeronavigatsiooniteenuse osutajad:
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes ei osuta lennuliiklusteenuseid, kelle aastane brutokäive on kuni 1 000 000 eurot teenuste puhul, mida ta osutab või kavatseb osutama hakata,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes osutab lennuvälja lennuinfoteenust, kasutades mis tahes lennuväljal korrapäraselt kuni üht töökohta.
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes taotleb alapunkti a või alapunkti b alapunkti 1 kohast piiratud sertifikaati, peab täitma vähemalt järgmistes punktides ja lisades sätestatud nõudeid, kui pädev asutus ei ole ette näinud täiendavaid nõudeid:
punkt ATM/ANS.OR.B.001 (tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus);
punkt ATM/ANS.OR.B.005 (juhtimissüsteem);
punkt ATM/ANS.OR.B.020 (nõuded töötajatele);
punkt ATM/ANS.OR.A.075 (teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus) ning
IV, V, VI ja VIII lisas sätestatud nõuded, kui need on kohaldatavad teenuste suhtes, mida teenuseosutaja osutab või kavatseb osutama hakata kooskõlas artikliga 6.
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes taotleb piiratud sertifikaati kooskõlas alapunkti b alapunktiga 2, peab täitma vähemalt alapunkti c alapunktides 1–4 ning IV lisas sätestatud erinõudeid, kui pädev asutus ei ole kindlaks määranud täiendavaid nõudeid.
Piiratud sertifikaadi taotleja esitab pädevale asutusele taotluse pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil.
ATM/ANS.OR.A.015 Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonid
Kooskõlas artikliga 7 võib lennuinfoteenuste osutaja esitada deklaratsiooni oma suutlikkuse ja vahendite kohta teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmiseks juhul, kui ta täidab lisaks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 osutatud nõuetele ka järgmisi nõudeid:
lennuinfoteenuse osutaja osutab või kavatseb oma teenuseid osutama hakata korrapärastelt kuni ühe töökohaga
asjaomased teenused on ajutise iseloomuga ning neid osutatakse pädeva asutusega kokkulepitud aja jooksul, et ohutus oleks proportsionaalselt tagatud.
Lennuinfoteenuste osutaja, kes esitab deklaratsiooni oma toimingute kohta, peab:
esitama pädevale asutusele enne toimingute alustamist kogu asjakohase teabe pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil;
esitama kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.020 pädevale asutusele kohaldatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loetelu;
jätkuvalt täitma kohaldatavaid nõudeid ja tagama deklaratsioonis esitatud teabe õigsuse;
teatama pädevale asutusele deklaratsiooni või kasutatavate nõuete täitmise meetodite mis tahes muudatustest, esitades muudetud deklaratsiooni;
osutama teenuseid vastavalt oma lennutegevuskäsiraamatule ja täitma kõiki selles sisalduvaid asjakohaseid sätteid.
Enne teenuste osutamise lõpetamist teatab oma tegevuse kohta deklaratsiooni esitanud lennuinfoteenuste osutaja pädevale asutusele sellest pädeva asutuse poolt kindlaks määratud tähtajaks.
Oma tegevuse kohta deklaratsiooni esitav lennuinfoteenuste osutaja peab täitma järgmistes punktides sätestatud nõudeid:
punkt ATM/ANS.OR.A.001 (kohaldamisala);
punkt ATM/ANS.OR.A.020 (nõuete täitmise meetodid);
punkt ATM/ANS.OR.A.035 (nõuetele vastavuse tõendamine);
punkt ATM/ANS.OR.A.040 (muudatused – üldnõuded);
punkt ATM/ANS.OR.A.045 (funktsionaalse süsteemi muudatused);
punkt ATM/ANS.OR.A.050 (hõlbustamine ja koostöö);
punkt ATM/ANS.OR.A.055 (puudused ja parandusmeetmed);
punkt ATM/ANS.OR.A.060 (viivitamata reageerimine ohutusprobleemile);
punkt ATM/ANS.OR.A.065 (vahejuhtumitest teatamine);
punkt ATM/ANS.OR.B.001 (tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus);
punkt ATM/ANS.OR.B.005 (juhtimissüsteem);
punkt ATM/ANS.OR.B.020 (nõuded töötajatele);
punkt ATM/ANS.OR.B.035 (lennutegevuskäsiraamatud);
punkt ATM/ANS.OR.D.020 (vastutus- ja kindlustuskaitse) ning
IV lisas sätestatud nõuded.
Oma toiminguid deklareeriv lennuinfoteenuse osutaja võib alustada toimingutega alles peale pädevalt asutuselt deklaratsiooni kättesaamise kohta kinnituse saamist.
ATM/ANS.OR.A.020 Nõuete täitmise meetodid;
Käesoleva määruse nõuete täitmiseks võib teenuseosutaja kasutada ameti poolt vastu võetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite alternatiivseid meetodeid (AltMOC).
Kui teenuseosutaja soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, esitab ta enne selle rakendamist pädevale asutusele asjaomase alternatiivse meetodi täieliku kirjelduse. Kirjeldus peab sisaldama käsiraamatute ja protseduuride mis tahes vajalikke muudatusi ning käesoleva määruse nõuete täitmist tõendavat hinnangut.
Teenuseosutaja võib kõnealuseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada alles pärast pädeva asutuse poolt antud heakskiitu ning punkti ATM/ANS.AR.A.015 alapunkti d kohase teate saamist.
ATM/ANS.OR.A.025 Sertifikaadi jätkuv kehtivus
Teenuseosutaja sertifikaat kehtib järgmistel tingimustel:
teenuseosutaja tegevus on jätkuvalt kooskõlas käesoleva määruse kohaldatavate nõuetega, sealhulgas nendega, milles käsitletakse pädevale asutusele antud volituste teostamise ja sellega seotud koostöö hõlbustamist, ning puuduste menetlemise nõuetega, mis on kindlaks määratud vastavalt punktides ATM/ANS.OR.A.050 ja ATM/ANS.OR.A.055;
sertifikaadist ei ole loobutud, seda ei ole peatatud või kehtetuks tunnistatud.
Kui sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või sellest loobutakse, tuleb sertifikaat viivitamata pädevale asutusele tagastada.
ATM/ANS.OR.A.030 Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonide jätkuv kehtivus
Lennuinfoteenuste osutaja poolt kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.015 tehtud deklaratsioon kehtib järgmistel tingimustel:
lennuinfoteenuseid osutatakse jätkuvalt kooskõlas käesoleva määruse kohaldatavate nõuetega, sealhulgas nendega, milles käsitletakse pädevale asutusele antud volituste teostamist ja sellega seotud koostööd, ning puuduste menetlemise nõuetega, mis on sätestatud vastavalt punktides ATM/ANS.OR.A.050 ja ATM/ANS.OR.A.055;
kõnealuste teenuste osutaja ei ole deklaratsiooni tagasi võtnud ning pädev asutus ei ole seda registrist kustutanud.
ATM/ANS.OR.A.035 Nõuetele vastavuse tõendamine
Pädeva asutuse taotluse korral esitab teenuseosutaja kõik asjakohased tõendid, et näidata vastavust käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele.
ATM/ANS.OR.A.040 – Muudatused – üldnõuded
Teatamine ja juhtimine:
funktsionaalse süsteemi muudatus või funktsionaalset süsteemi mõjutav muudatus viiakse läbi kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.045;
teenuseosutamise, teenuseosutaja juhtimissüsteemi ja/või ohutusjuhtimissüsteemiga seotud muudatused, mis ei mõjuta funktsionaalset süsteemi, viiakse läbi kooskõlas alapunktiga b.
Mis tahes alapunkti a alapunktis 2 osutatud muudatuse korral tuleb see enne rakendamist heaks kiita, välja arvatud juhul, kui asjaomasest muudatusest on juba teatatud ja seda juhitakse kooskõlas pädeva asutuse poolt heaks kiidetud protseduuriga, nagu on sätestatud punkti ATM/ANS.AR.C.025 alapunktis c.
ATM/ANS.OR.A.045 Funktsionaalse süsteemi muudatused
Teenuseosutaja, kes kavatseb oma funktsionaalset süsteemi muuta, peab tegema järgmist:
teatama muudatusest pädevale asutusele;
esitama pädeva asutuse nõudmisel mis tahes täiendavat teavet, mis võimaldab pädeval asutusel otsustada, kas muudatuse argumendid on vaja üle vaadata või mitte;
teavitama teisi teenuseosutajaid ja võimaluse korral lennundusettevõtjaid, keda kavandatav muudatus mõjutab.
Pärast muudatusest teatamist peab teenuseosutaja teavitama pädevat asutust, kui alapunkti a alapunktide 1 ja 2 kohaselt esitatud teavet on oluliselt muudetud, ning asjaomaseid teenuseosutajaid ja lennundusettevõtjaid, kui alapunkti a alapunkti 3 kohaselt esitatud teavet on oluliselt muudetud.
Teenuseosutaja kohaldab teenuste osutamisel ainult neid muudatusi, mille puhul punktis ATM/ANS.OR.B.010 osutatud protseduuride kohased toimingud on lõpule viidud.
Kui muudatus tuleb pädeva asutuse poolt kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.035 läbi vaadata, kohaldab teenuseosutaja teenuse osutamisel ainult neid muudatusi, mille argumendid pädev asutus on heaks kiitnud.
Kui muudatus mõjutab teisi alapunkti a alapunktis 3 kindlaksmääratud teenuseosutajaid ja/või lennundusettevõtjaid, siis määrab teenuseosutaja pärast teiste asjaomaste teenuseosutajatega kooskõlastamist kindlaks järgmise:
asjaomaste teenuseosutajate omavahelise sõltuvuse ja võimaluse korral ka vastastikuse sõltuvuse teiste asjaomaste lennundusettevõtjatega
eeldused ja riskide maandamise meetmed, mis on seotud rohkem kui ühe teenuseosutaja või lennundusettevõtjaga.
Asjaomased teenuseosutajad, keda mõjutavad alapunkti e alapunktis 2 osutatud eeldused ja riskide maandamise meetmed, kasutavad muudatust käsitlevates argumentides vaid omavahel, ja võimaluse korral ka lennundusettevõtjatega kokkulepitud ja kooskõlastatud eeldusi ning riskide maandamise meetmeid.
Enne ATM/ANS-seadmete funktsionaalsesse süsteemi integreerimist tagab ATM/ANS-teenuste osutaja, et:
amet sertifitseerib uued või muudetud ATM/ANS-seadmed vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2023/1768 ja et need on tootnud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1769 ( 5 ) kohaselt sertifitseeritud projekteerimis- või tootjaorganisatsioon; või
sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon on deklareerinud uued või muudetud ATM/ANS-seadmed vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2023/1768 ja et need on tootnud rakendusmääruse (EL) 2023/1769 kohaselt sertifitseeritud projekteerimis- või tootjaorganisatsioon; või
uutele või muudetud ATM/ANS-seadmetele on väljastatud vastavusdeklaratsioon vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2023/1768 artikli 6 lõikele 1; või
kui ATM/ANS-seadmete suhtes ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) 2023/1768 kohast vastavushindamist, on kontrollitud, et konkreetsed ATM/ANS-seadmed vastavad kohaldatavatele spetsifikatsioonidele ja kvalifikatsioonidele.
ATM/ANS-teenuste osutaja tagab, et on kontrollitud ATM/ANS-seadmete vastavust tootja spetsifikatsioonidele, sealhulgas on kontrollitud paigaldust ja tehtud kohapealne/-sed katse(d).
Enne ATM/ANS-seadmete kasutusevõttu tagab ATM/ANS-teenuste osutaja, et neid ATM/ANS-seadmeid sisaldav muudetud funktsionaalne süsteem vastab kõigile kohaldatavatele nõuetele, ning teeb kindlaks kõik kõrvalekalded ja piirangud.
ATM/ANS-seadmete kasutusevõtul tagab ATM/ANS-teenuste osutaja, et seadmed või muudetud seadmed võetakse kasutusele vastavalt kasutustingimustele ja kohaldatavatele piirangutele ning need vastavad kõigile kohaldatavatele nõuetele.
ATM/ANS.OR.A.050 Hõlbustamine ja koostöö
Teenuseosutaja peab hõlbustama pädeval asutusel või tema nimel tegutseval kvalifitseeritud üksusel inspekteerimiste ja auditite läbiviimist ning ta teeb vajaduse korral koostööd artiklis 5 osutatud pädevate asutuste volituste tõhusa ja tulemusliku kasutamise huvides.
ATM/ANS.OR.A.055 Puudused ja parandusmeetmed
Pärast pädevalt asutuselt puuduste kohta teate saamist peab teenuseosutaja tegema järgmist:
selgitama välja nõuetele mittevastavuse algpõhjuse;
koostama sellise parandusmeetmete kava, mille pädev asutus heaks kiidab,
tõendama pädevale asutusele, et parandusmeetmed on rakendatud ja saavutama pädeva asutuse heakskiidu teenuseosutaja väljapakutud ja pädeva asutuse heakskiidetud ajavahemiku jooksul, kooskõlas punkti ATM/ANS.AR.C.050 alapunktiga e.
ATM/ANS.OR.A.060 Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile
Teenuseosutaja peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid, sealhulgas ohutusettekirjutusi, mille pädev asutus on talle kooskõlas punkti ATM/ANS.AR.A.025 alapunktiga c kohustuseks teinud.
Kui väljastatakse ohutusettekirjutus, et parandada tingimus, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2023/1768 artikli 6 kohaselt väljastatud vastavusdeklaratsioonis, teeb ATM/ANS-teenuste osutaja järgmist (välja arvatud juhul, kui pädev asutus on kiireloomuliste meetmete võtmise vajaduse korral määranud teisiti):
esitab ettepaneku asjakohaste parandusmeetmete kohta ja esitab selle ettepaneku üksikasjad pädevale asutusele heakskiitmiseks;
pädeva asutuse heakskiidu saamise järel täidab seda.
ATM/ANS.OR.A.065 Vahejuhtumitest teatamine
ATM/ANS-teenuste osutaja kehtestab oma juhtimissüsteemi osana vahejuhtumitest teatamise, sealhulgas kohustusliku ja vabatahtliku teatamise süsteemi, ning haldab seda. Liikmesriigis asutatud ATM/ANS-teenuste osutajad tagavad, et süsteem vastab määruse (EL) nr 376/2014 ja määruse (EL) 2018/1139 nõuetele ning nende määruste alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele.
ATM/ANS-teenuste osutaja peab teatama pädevale asutusele ja mis tahes muule organisatsioonile, kui seda nõuab liikmesriik, kus ATM/ANS-teenuste osutaja oma teenuseid osutab, igast ohutusega seotud sündmusest või tingimusest, mis ohustab, või kui seda ei parandata või sellega ei tegeleta, siis võib ohustada õhusõidukit, selles viibijaid või mis tahes muid isikuid, ning eelkõige igast lennuõnnetusest või tõsisest intsidendist.
Ilma et see mõjutaks alapunkti b kohaldamist, peab ATM/ANS-teenuste osutaja teatama pädevale asutusele ning ATM/ANS-süsteemide ja selle koostisosade projekteerimise ja/või hooldamise eest vastutavale organisatsioonile (kui see ei ole ATM/ANS-teenuste osutaja) kõigist riketest, tehnilistest defektidest, lubatud tehniliste piiride ületamisest, vahejuhtumitest või muudest eeskirjadevastastest asjaoludest, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada teenuste ohutut osutamist, kuid mis ei põhjustanud lennuõnnetust või tõsist intsidenti.
Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peavad aruanded:
olema saadetud võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui ATM/ANS-teenuste osutaja on saanud teada sündmusest või tingimusest, mille kohta teade saadetakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad;
olema koostatud pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil;
sisaldama kogu asjakohast teavet ATM/ANS-teenuste osutajale teadaoleva tingimuse kohta.
Selliste ATM/ANS-teenuste osutajate puhul, kes ei ole asutatud liikmesriigis, peavad esmased kohustuslikud aruanded:
tagama nõuetekohaselt teataja ja aruandes nimetatud isikute identiteedi konfidentsiaalsuse;
olema saadetud võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui ATM/ANS-teenuste osutaja on sündmusest teada saanud, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad;
olema koostatud pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil;
sisaldama kogu asjakohast teavet ATM/ANS-teenuste osutajale teadaoleva tingimuse kohta.
Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, koostatakse vajaduse korral järelmeetmete aruanne, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste vahejuhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud; need järelmeetmete aruanded peavad vastama järgmistele nõuetele:
need saadetakse asjaomastele üksustele, kellele esitati esialgne aruanne kooskõlas alapunktidega b ja c ning
need koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.
ATM/ANS.OR.A.070 Hädaolukorra lahendamise plaanid
Teenuseosutajal peavad olema hädaolukorra lahendamise plaanid kõigi tema pakutavate teenuste kohta niisuguste juhtumite puhuks, mille tulemusel tema tegevus võib oluliselt halveneda või katkeda.
ATM/ANS.OR.A.075 Teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus
Teenuseosutaja peab osutama oma teenuseid avatud ja läbipaistval viisil. Ta avalikustab oma teenuse osutamise tingimused ja neis tehtavad muudatused, ning seab sisse oma teenuse kasutajatega regulaarse konsulteerimise protsessi või kui see on vajalik konkreetsete muudatuste puhul teenuse osutamises, individuaalse või kollektiivse konsulteerimise protsessi.
Teenuseosutaja ei tohi diskrimineerida oma teenuse kasutajat või kasutajate gruppi rahvuse või muude tunnusjoonte alusel viisil, mis on vastuolus liidu õigusaktidega.
ATM/ANS.OR.A.080 Aeronavigatsiooniliste andmete esitamine
Teenuseosutaja tagab, et tema teenustega seotud aeronavigatsioonilised andmed esitatakse aegsasti aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajale.
Kui teenuseosutaja teenustega seotud aeronavigatsioonilised andmed on avaldatud, teeb teenuseosutaja järgmist:
seirab andmeid;
teavitab aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajat mis tahes muudatustest, et tagada andmete õigsus ja täielikkus;
teavitab aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajat, kui andmed ei ole õiged või asjakohased.
ATM/ANS.OR.A.085 Aeronavigatsiooniliste andmete kvaliteedijuhtimine
Andmete loomisel, töötlemisel või aeronavigatsiooniteabe osutajale edastamisel teeb teenuseosutaja järgmist:
tagab, et 1. liites osutatud aeronavigatsioonilised andmed vastavad aeronavigatsiooniliste andmete kataloogis kehtestatud nõuetele;
tagab, et täidetud on järgmised andmete kvaliteedi nõuded:
aeronavigatsiooniliste andmete täpsus vastab aeronavigatsiooniliste andmete kataloogis määratud täpsusele;
säilitatakse aeronavigatsiooniliste andmete terviklikkus;
aeronavigatsiooniliste andmete kataloogis määratud terviklikkuse liigituse alusel kehtestatakse protseduurid järgmistel eesmärkidel:
tavapäraste andmete puhul välditakse nende rikkumist kogu andmetöötluse jooksul;
oluliste andmete puhul ei esine rikkumist kogu protsessi üheski etapis ja vajaduse korral lisatakse täiendavaid protsesse, et maandada võimalikke riske süsteemi üldises ülesehituses ja veelgi enam tagada sellel tasandil andmete terviklikkus;
kriitiliste andmete puhul ei esine rikkumist kogu protsessi üheski etapis ja lisatakse täiendavad terviklikkuse tagamise protsessid, et täielikult maandada süsteemi üldise ülesehituse põhjaliku analüüsiga tuvastatud vigade kui andmete terviklikkuse võimalike riskide mõju;
aeronavigatsiooniliste andmete resolutsioon vastab andmete tegelikule täpsusele;
tagatud on aeronavigatsiooniliste andmete jälgitavus;
tagatud on aeronavigatsiooniliste andmete õigeaegsus, sealhulgas vastavus andmete mis tahes kehtivusaja piirangutele;
tagatud on aeronavigatsiooniliste andmete täielikkus;
esitatud andmed vastavad kindlaksmääratud vormingunõuetele;
andmete päritoluga seoses sõlmib andmeid loova poolega ametliku erikokkuleppe, mis sisaldab juhiseid andmete loomise, muutmise või kustutamise kohta ja mis hõlmab vähemalt järgmist:
loodavate, muudetavate või kustutatavate aeronavigatsiooniliste andmete ühetähenduslik kirjeldus;
üksus, kellele aeronavigatsioonilised andmed esitatakse;
kuupäev ja kellaaeg, mil aeronavigatsioonilised andmed esitatakse;
andmete loomise aruande kasutatav vorming;
edastatavate aeronavigatsiooniliste andmete vorming;
nõue määrata kindlaks andmete kasutamise mis tahes piirangud;
tagab andmete valideerimise ja kontrollimise tehnikate kasutamise, et kindlustada aeronavigatsiooniliste andmete vastavus seonduvatele andmete kvaliteedi nõuetele, ja lisaks
tagatakse kontrollimisega, et aeronavigatsioonilised andmed võetakse vastu nii, et need ei ole rikutud ning et neid ei rikuta aeronavigatsiooniliste andmete töötlemise kogu protsessi üheski etapis;
tuleb käsitsi sisestatud aeronavigatsioonilisi andmeid ja aeronavigatsiooniteavet võimalike vigade tuvastamiseks sõltumatult kontrollida;
kui aeronavigatsioonilisi andmeid kasutatakse uute aeronavigatsiooniliste andmete tuletamiseks või arvutamiseks, kontrollitakse ja valideeritakse algandmeid, välja arvatud juhul, kui andmed pärinevad usaldusväärsest allikast;
edastab aeronavigatsioonilised andmed elektrooniliselt;
sõlmib ametliku kokkuleppe
kõigi neile andmeid edastavate pooltega;
teiste teenuseosutajatega või lennuvälja käitajatega, kui nendega vahetatakse aeronavigatsioonilisi andmeid ja aeronavigatsiooniteavet;
tagab, et punkti AIS.TR.505 alapunktis a loetletud teave esitatakse aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajale aegsasti;
kogub ja edastab metaandmeid, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
aeronavigatsiooniliste andmete loomisel, edastamisel või käsitsemisel mis tahes toiminguid teostavate organisatsioonide või üksuste andmed;
teostatud toiming;
toimingu teostamise kuupäev ja kellaaeg;
tagab, et tööriistad ja tarkvara, mida kasutatakse aeronavigatsiooniliste andmete töötlemise toetamiseks või automatiseerimiseks, täidavad oma funktsioone, nii et aeronavigatsiooniliste andmete kvaliteeti ei kahjustata;
tagab aeronavigatsiooniliste andmete edastamisel või talletamisel või mõlemal juhul andmevigade avastamise digitaalsete tehnikate kasutamise, et toetada kohaldatavat andmete terviklikkuse taset;
tagab aeronavigatsiooniliste andmete edastamisel sobiva autentimisprotsessi kasutamise, nii et teabe vastuvõtjatel oleks võimalik kindlaks teha, et andmed on edastanud volitatud isik;
tagab, et andmete loomisel ja pärast andmete edastamist tuvastatud vigadega tegeletakse ning need parandatakse või lahendatakse ja et esmajärjekorras käsitletakse kriitilistes ja olulistes aeronavigatsiooniliste andmetes esinevaid vigu.
ATM/ANS.OR.A.090 Aeronavigatsiooni ühised võrdlussüsteemid
Teenuseosutajad kasutavad aeronavigatsiooniga seoses:
horisontaalse võrdlussüsteemina rahvusvaheliste geodeetiliste koordinaatide süsteemi – 1984. aasta (WGS 84) käsiraamatut;
vertikaalse võrdlussüsteemina keskmist merepinda (MSL);
ajaliste võrdlussüsteemidena Gregoriuse kalendrit ja koordineeritud maailmaaega (UTC).
B-ALAJAGU – JUHTIMINE (ATM/ANS.OR.B)
ATM/ANS.OR.B.001 Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus
Teenuseosutaja peab tagama, et ta suudab pakkuda oma teenuseid ohutul, tõhusal, järjepideval ja säästval viisil vastavalt asjaomase õhuruumi üldise nõudluse prognoositavale tasemele. Sel eesmärgil säilitab ta sobiva tehnilise ning operatiivse suutlikkuse ja oskusteabe taseme.
ATM/ANS.OR.B.005 Juhtimissüsteem
Teenuseosutaja peab sisse seadma ja haldama juhtimissüsteemi, mis sisaldab järgmist:
selgelt kindlaksmääratud vastutuspiirid ja vastutavad isikuid kogu organisatsiooni raames, sealhulgas vastutava juhi otsene vastutus;
teenuseosutaja üldine lähenemisviis ning tema osutatavate teenuste ohutuse, kvaliteedi ja turvalisuse suhtes kohaldatavad põhimõtted, mis kokku moodustavad poliitikasuuna, mille allkirjastab vastutav juht;
vahendid, mis võimaldavad kontrollida teenuseosutaja organisatsiooni toimimist juhtimissüsteemi tulemusnäitajate ja tulemuseesmärkide seisukohalt;
menetlus, mille eesmärk on kindlaks teha teenuseosutaja organisatsioonis ja teda ümbritsevas keskkonnas toimunud muudatused, mis võivad mõjutada olemasolevaid menetlusi, protseduure ja teenuseid, ning vajaduse korral muuta juhtimissüsteemi ja/või funktsionaalset süsteemi, et seda asjaomaste muudatustega kohandada;
menetlus juhtimissüsteemi läbivaatamiseks, juhtimissüsteemi ebakvaliteetse toimimise põhjuste ja mõju väljaselgitamiseks, kõnealuste põhjuste kõrvaldamiseks või nende mõju leevendamiseks;
menetlus, millega tagatakse, et teenuseosutaja töötajad on koolitatud ja pädevad täitma oma ülesandeid ohutul, tõhusal, järjepideval ning säästval viisil. Sellega seoses peab teenuseosutaja kehtestama töötajate värbamise ja koolituse põhimõtted;
ametlik suhtlemiskord, millega tagatakse, et kõik teenuseosutaja töötajad on teadlikud juhtimissüsteemist, mis võimaldab kriitilist teavet edastada ning selgitada, miks võetakse konkreetseid meetmeid ja rakendatakse või muudetakse protseduure;
protsess, millega tagatakse, et selliste ATM/ANS-seadmete projektid või nende muudatused, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2023/1768 artiklit 6, vastaksid kohaldatavatele spetsifikatsioonidele, sealhulgas oleks nende puhul sõltumatult kontrollitud nõuetele vastavuse tõendamist, mille alusel ATM/ANS-teenuste osutaja väljastab vastavusdeklaratsiooni ja sellega seotud vastavusdokumendid.
Teenuseosutaja peab dokumenteerima kõik juhtimissüsteemi peamised menetlused, sealhulgas menetluse, millega tehakse töötajatele teatavaks nende kohustused, ning menetluse kõnealuste protsesside muutmiseks.
Teenuseosutaja peab sisse seadma funktsiooni, et kontrollida organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele ning protseduuride asjakohasust. Vastavuse kontrollimine hõlmab ka süsteemi, millega antakse vastutavale juhile puuduste kohta tagasisidet, et vajaduse korral tagada tõhusate parandusmeetmete võtmine;
Teenuseosutaja peab kontrollima funktsionaalse süsteemi toimimist, ja kui tehakse kindlaks, et süsteem toimib oodatust halvemini, välja selgitama selle põhjused ning need kõrvaldama või, olles kindlaks teinud ootustele mittevastava toimimise mõju, seda mõju leevendama.
Juhtimissüsteem peab olema proportsionaalne teenuseosutaja suurusega ning tema toimingute keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega seotud ohte ja kaasnevaid riske.
Teenuseosutaja peab oma juhtimissüsteemi raames looma ametlikud sidemed teiste asjakohaste teenuseosutajate ning lennundusettevõtjatega, et:
tagada tema tegevusega kaasnevate lennundusohutusalaste ohtude kindlakstegemine ja hindamine ning kaasnevate riskide asjakohane juhtimine ja leevendamine,
tagada teenuste osutamine kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.
Kui teenuseosutajal on ka lennuvälja käitaja sertifikaat, peab ta tagama, et juhtimissüsteem hõlmab sertifikaadis nimetatud kõiki toiminguid.
ATM/ANS.OR.B.010 Muudatuste juhtimise kord
Teenuseosutaja juhib, hindab ja vajaduse korral leevendab oma funktsionaalse süsteemi muudatuste mõjusid kooskõlas punktidega ATM/ANS.OR.A.045, ATM/ANS.OR.C.005, ATS.OR.205 ja ATS.OR.210.
Alapunktis a osutatud protseduuride või mis tahes asjaomaste protseduuride oluliste muudatuste suhtes tuleb kohaldada järgmist:
teenuseosutaja peab need esitama heakskiitmiseks pädevale asutusele;
neid ei tohi enne pädevalt asutuselt heakskiidu saamist rakendada.
Kui alapunktis b osutatud heakskiidetud protseduurid ei ole konkreetse muudatuse jaoks sobivad, peab teenuseosutaja tegema järgmist:
esitama pädevale asutusele taotluse heakskiidetud protseduuridest erandkorras kõrvalekaldumiseks;
esitama pädevale asutusele kõrvalekaldumisega seotud üksikasjad ning põhjenduse selle vajalikkuse kohta;
mitte kasutama kõrvalekalduvat protseduuri enne, kui see on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud.
ATM/ANS.OR.B.015 Allhanked
Allhanked on kõik teenuseosutaja sertifitseerimistingimustes märgitud tegevusvaldkonda kuuluvad toimingud, mida teostab mõni teine asjaomaseks tegevuseks sertifitseeritud või sertifikaadi puudumise korral teenuseosutaja järelevalve all tegutsev organisatsioon. Teenuseosutaja peab tagama, et kui ta sõlmib allhankelepingu või ostab mis tahes osa oma toimingutest väljastpoolt sisse, on kõnealune tegevus, süsteem või selle koostisosa kooskõlas kohaldatavate nõuetega.
Kui teenuseosutaja sõlmib oma tegevuse mis tahes osa teostamiseks lepingu organisatsiooniga, kes ei ole ise käesoleva määruse kohaselt asjaomase tegevuse teostamiseks sertifitseeritud, peab ta tagama, et lepingupartner töötab tema järelevalve all. Teenuseosutaja peab tagama pädeva asutuse juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et pädev asutus saaks kontrollida käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete jätkuvat järgimist.
ATM/ANS.OR.B.020 Nõuded töötajatele
Teenuseosutaja määrab vastutava juhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide toimingute rahastamine ja teostamine toimuks kooskõlas kohaldatavate nõuetega. Vastutav juht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest.
Teenuseosutaja määrab kindlaks ametisse nimetatud töötajate volitused, ülesanded ja vastutuse, eelkõige juhtivate töötajate puhul, kes vastustavad ohutuse, kvaliteedi, turvalisuse, rahastamise ja tööjõuga seotud funktsioonide eest.
ATM/ANS.OR.B.025 Nõuded vahenditele
Teenuseosutaja tagab, et kõikide ülesannete ja toimingute teostamiseks kooskõlas kohaldatavate nõuetega on piisaval hulgal sobivaid vahendeid.
ATM/ANS.OR.B.030 Andmete säilitamine
Teenuseosutaja võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab vastavalt vajadusele talletada ja usaldusväärselt jälgida tema kõiki toiminguid ning mis hõlmab eelkõige kõiki punktis ATM/ANS.OR.B.005 märgitud elemente.
Alapunktis a osutatud andmete vorming ja säilitamisperiood peab olema märgitud teenuseosutaja juhtimissüsteemi protseduurides.
Andmeid säilitatakse viisil, mis tagab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest.
ATM/ANS.OR.B.035 Tegevusjuhendid
Teenuseosutaja koostab tema poolt pakutavate teenuste kohta operatiivtöötajatele kasutamiseks ja juhindumiseks ettenähtud tegevusjuhendid ja ajakohastab neid.
Teenuseosutaja tagab, et:
tegevusjuhendid sisaldavad juhendeid ja teavet, mis on operatiivtöötajatele vajalikud nende ülesannete täitmiseks;
tegevusjuhendite vajalikud osad on asjaomastele töötajatele kättesaadavad;
operatiivtöötajatele on teatatud nende ülesandeid käsitlevatesse tegevusjuhenditesse tehtud muudatustest viisil, mis võimaldab muudatusi rakendada alates nende kehtima hakkamise hetkest.
C-ALAJAGU – ORGANISATSIOONI ERINÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE, KES EI OSUTA LENNULIIKLUSTEENUSEID (ATM/ANS.OR.C)
ATM/ANS.OR.C.001 Kohaldamisala
Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse lisaks A- ja B-alajaos sätestatud nõuetele nende teenuseosutajate suhtes, kes ei osuta lennuliiklusteenuseid.
ATM/ANS.OR.C.005 Hinnangu andmine ohutuse tagamisele ja funktsionaalse süsteemi muudatustele
Mis tahes muudatuse puhul, millest on kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunktiga 1 teatatud, peab teenuseosutaja, kes ei ole lennuliiklusteenuste osutaja, tegema järgmist:
tagama, et hinnang ohutuse tagamise kohta on antud kogu muudatuse ulatuses, sealhulgas:
seadmete, protseduuride ja inimestega seotud elementide kohta;
liideste ning muudetud elementide ja ülejäänud funktsionaalse süsteemi koostoimimise kohta;
liideste ning selliste muudetud elementide ja asjaolude koostoimimise kohta, mille raames see peab tööle hakkama;
muudatuse arengu kohta selle defineerimisest kuni elluviimiseni, sealhulgas teenuseks ülemineku kohta;
kavakohaselt halvenenud töörežiimide kohta;
kinnitama piisava kindlusega ning terviklike, dokumenteeritud ja kehtivate argumentide abil, et teenus hakkab toimima ja jääb püsivalt toimima nii, nagu on ette nähtud konkreetses olukorras.
Teenuseosutaja, kes ei ole lennuliiklusteenuste osutaja, peab tagama, et alapunktis a nimetatud hinnangu andmine ohutuse tagamisele hõlmaks ka järgmist:
kontrollimist, et:
hinnang vastab muudatusele kogu ulatuses, nagu on ette nähtud alapunkti a alapunktis 1;
teenus toimib vaid nii, nagu on ette nähtud kindlaksmääratud olukorras;
teenus toimib kooskõlas kõikide nõuetega, mida käesolevas määruses kohaldatakse asjaomase teenuse suhtes seoses funktsionaalse süsteemi muudatustega, ega ole nendega vastuolus, ning
seirekriteeriumide täpsustamist, mis on vajalikud selle tõendamiseks, et muudetud funktsionaalse süsteemi raames osutatav teenus jääb toimima nii, nagu on ette nähtud konkreetses olukorras.
D-ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEENUSE JA LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE NING VÕRGUSTIKU HALDAJATELE (ATM/ANS.OR.D)
ATM/ANS.OR.D.001 Kohaldamisala
Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse lisaks A-, B- ja C-alajaos sätestatud nõuetele aeronavigatsiooniteenuste (ANS-teenuste) ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste (ATFM-teenuste) osutajate ning võrgustiku haldaja suhtes.
ATM/ANS.OR.D.005 Äri-, aasta- ja tulemusplaanid
(a) Äriplaan
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad peavad koostama äriplaani vähemalt viieks aastaks. Kõnealune äriplaan peab vastama järgmistele tingimustele:
selles esitatakse aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajate peamised sihid ja eesmärgid ning strateegia nende saavutamiseks, mis on kooskõlas aeronavigatsiooniteenuste või lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutaja mõne pikemaajalise üldise tegevuskava ja taristu või muu tehnoloogiasuuna arendamist käsitlevate liidu õigusaktide asjakohaste nõuetega.
see sisaldab ohutust, suutlikkust, keskkonda ja kulutõhusust käsitlevaid tulemuseesmärke, mida tuleb kohaldada vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 ( 6 ).
Alapunkti 1 alapunktides i ja ii loetletud teave peab olema ühtlustatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud tulemusplaaniga, ning ohutusandmed peavad olema kooskõlas riikliku lennuohutusprogrammiga, millele osutatakse Chicago konventsiooni 19. lisa standardis 3.1.1 (juuli 2013, 1. väljaanne).
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad edastavad suurte investeerimisprojektide kohta ohutuse ja ettevõtlusega seotud põhjendused, lisades vajaduse korral teabe eeldatava mõju kohta alapunkti 1 alapunktis ii osutatud asjaomastele tulemuseesmärkidele, ja määravad kindlaks SESARi (ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi) rakendamisega seotud õigusaktide nõuetest tulenevad investeeringud.
(b) Aastaplaan
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad koostavad aastaplaani järgmise aasta kohta, milles täpsustatakse äriplaani punkte ja kirjeldatakse võrreldes eelmise aastaga plaani tehtavaid muudatusi.
Aastaplaan peab hõlmama järgmisi tegureid, mida kohaldatakse seoses teenuste taseme ja kvaliteediga, näiteks eeldatava suutlikkus-, ohutus-, keskkonna- ja kulutõhusustasemega:
teave uue taristu rakendamise või muude arengusuundade kohta, ning selgitus, kuidas need aitavad kaasa aeronavigatsiooniteenuste või lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutaja tulemuslikkuse suurendamisele, sealhulgas teenuste taseme ja kvaliteedi paranemisele;
tulemusnäitajad, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud tulemuslikkuse kavaga, mille abil on võimalik teenuste taset ja kvaliteeti põhjendatult hinnata;
teave meetmete kohta, mille eesmärk on leevendada aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajate poolt kindlaksmääratud ohutusalaseid riske, sealhulgas teave ohutuse jälgimisel kasutatavate ohutusnäitajate kohta ning vajaduse korral leevendusmeetmete eeldatav maksumus;
aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajate prognoositav lühiajaline finantsseisund ning mis tahes muudatused äriplaanis või äriplaani mõjutavad asjaolud.
(c) Plaanide tulemuslikkuse osa
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad võimaldavad komisjonil nõudmise korral tutvuda nende äriplaanide ja aastaplaanide tulemuslikkust käsitleva osaga pädeva asutuse poolt siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustel.
ATM/ANS.OR.D.010 Julgestusalane juhtimine
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja peavad juhtimissüsteemi lahutamatu osana kehtestamavastavalt punktile ATM/ANS.OR.B.005 julgestusalase juhtimissüsteemi, et tagada:
oma ruumide ja töötajate julgeolek, et vältida teenuste osutamisele suunatud õigusvastaseid tegusid,
teenuseosutajale edastatud, tema poolt kogutud või muul viisil kasutatavate operatiivandmete turvalisus, tehes need kättesaadavaks üksnes volitatud isikutele.
Julgestusalase juhtimise süsteemis määratakse kindlaks järgmine:
menetlused, mis on seotud riski hindamise ja leevendamisega, julgeoleku jälgimise ja parandamisega, julgeoleku ümberhindamise ja kogemuste levitamisega;
vahendid, mis on kavandatud julgestusega seotud puuduste avastamiseks ja töötajate teavitamiseks asjakohastest hoiatustest;
vahendid julgestusega seotud puuduste kontrollimiseks ning parandusmeetmete ja leevendusprotseduuride kindlaksmääramiseks, et ära hoida puuduste taastekkimine.
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja korraldavad oma töötajate julgestuskontrolli ning vajaduse korral teevad koostööd asjaomaste tsiviil- ja militaarasutustega oma ruumide, töötajate ja andmete kaitsmiseks.
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja võtavad vajalikud meetmed oma süsteemide, nende koostisosade ja andmete kaitsmiseks ning selleks, et vältida võrgu salajasuse kahjustamist infoturbe ja küberjulgeolekuga seotud ohtude poolt, millega võib kaasneda ebaseaduslik sekkumine nende tegevusse teenuse osutamisel.
ATM/ANS.OR.D.015 Finantsseis – majanduslik ja finantssuutlikkus
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad peavad olema suutelised täitma oma finantskohustusi, näiteks katma tegevuse püsi- ja muutuvkulusid ning kapitali investeerimiskulusid. Nad peavad kasutama asjakohast raamatupidamissüsteemi. Nad tõendavad oma suutlikkust punkti ATM/ANS.OR.D.005 alapunktis b osutatud aastaplaani ning bilansi ja kontode abil, vastavalt sellele, kuidas näeb ette nende põhikiri, ning regulaarsete sõltumatute auditite läbimisega.
ATM/ANS.OR.D.020 Vastutus- ja kindlustuskaitse
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja peavad kehtestama korra, mille alusel kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega tagatakse nende ülesannete täitmisest tulenev vastutus.
Vastutuse katmiseks kasutatav meetod on vastavuses võimaliku kahjuga, võttes arvesse asjaomaste teenuseosutajate ning võrgustiku haldaja õiguslikku seisundit ning olemasolevat ärikindlustuse taset.
Sellised aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldajad, kes kasutavad teise teenuseosutaja teenuseid, peavad tagama, et lepingutes, mille nad sel eesmärgil sõlmivad, on täpsustatud ka vastutuse jagamine nende vahel.
ATM/ANS.OR.D.025 Nõuded aruannete kohta
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajad esitavad pädevale asutusele oma tegevuse kohta aastaaruande.
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajate aastaaruanne peab, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 kohaldamist, hõlmama nende finantstulemusi ning tegevusaruannet, samuti muid olulisi toiminguid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas.
Võrgustiku haldaja esitab oma aastaaruande komisjonile ja ametile. Kõnealuses aruandeks käsitletakse tema tegevuse tulemusi ning kõiki märkimisväärseid meetmeid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas.
Alapunktides a ja c osutatud aastaaruanded peavad sisaldama vähemalt järgmist:
hinnang osutatud teenuste tulemuslikkusele;
aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajate puhul nende tulemuslikkuse võrdlus püstitatud tulemuseesmärkidega, millele osutatakse punkti ATM/ANS.OR.D.005 alapunktis a, võrreldes tegelikke tulemusi aastaplaanis püstitatud tulemustega aastaplaani tulemusnäitajate alusel;
võrgustiku haldaja puhul tema tulemuslikkuse võrdlus võrgustiku strateegilises kavas kehtestatud tulemuseesmärkidega, võrreldes tegelikke tulemusi võrgustiku operatiivkavas esitatud tulemustega võrgustiku operatiivkavas kehtestatud tulemusnäitajate alusel;
selgitus erinevuste kohta asjaomaste sihtide ja eesmärkide vahel ning kavade ja tegelike tulemuste vaheliste lahknevuste kõrvaldamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramine määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 viidatud võrdlusperioodil;
tegevuse ja taristuga seotud arengusuunad;
majandustulemused, kui need ei ole eraldi avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõikele 1;
teave teenuste kasutajatega toimuva regulaarse ametliku konsultatsioonimenetluse kohta,
teave personalipoliitika kohta.
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja võimaldavad komisjonil ja ametil taotluse korral tutvuda nende aastaaruannetega. Nad teevad asjaomased aruanded ka üldsusele kättesaadavaks pädeva asutuse poolt ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kohaselt kehtestatud tingimustel.
1. liide
AERONAVIGATSIOONILISTE ANDMETE KATALOOG
Sissejuhatus
Aeronavigatsiooniliste andmete kataloog sisaldab materjali selliste andmetega seotud teemade, omaduste ja alamomaduste kohta ning on korraldatud järgmiselt:
lennuvälja andmed;
õhuruumi andmed;
ATS-marsruudi ja muude marsruutide andmed;
instrumentaallennu protseduuride andmed;
raadionavigatsioonivahendite/-süsteemide andmed;
takistuste andmed;
geograafilise asukoha andmed.
Aeronavigatsiooniliste andmete kataloogi tabelid koosnevad järgmistest veergudest:
teema, mille kohta saab andmeid koguda;
omadus: tuvastatav karakteristik, mida saab täpsemalt määratleda alamomadustega;
sama mis 2;
liigid: andmed liigitatakse eri liikidesse;
kirjeldus: andmeüksuse kirjeldus;
märkused: sisaldavad andmete esitamise kohta lisateavet või -tingimusi;
täpsus: aeronavigatsiooniliste andmete nõuded põhinevad 95 % usaldatavustasemel;
terviklikkuse liigitus;
päritolu liik: andmed määratletakse kui mõõdetud, arvutatud või teatatud andmed;
avaldamise resolutsioon;
kaardi resolutsioon.
Märkus alapunkti b alapunktide 2 ja 3 kohta: kataloogielemendi liigitamisel teema, omaduse või alamomadusena ei kehtestata kindlat andmemudelit.
Märkus alapunkti b alapunkti 7 kohta: kahesuguse otstarbega tähiste ja punktide kohta, nt ootepunkti ja katkestatud lähenemise punkti kohta kehtib suurema täpsuse nõue. Takistusi käsitlevate ja maastikuandmete täpsuse nõuded põhinevad 90 % usaldatavustasemel.
Märkus alapunkti b alapunkti 10 kohta: geograafilise asukoha andmete (laius ja pikkus) avaldamise resolutsioonid kehtivad kraadides, minutites, sekundites vormindatud koordinaatide kohta. Kui kasutatakse teistsugust vormingut (näiteks kümnendkohtadega kraadid digitaalsetes andmekogumites) või kui asukoht on märgatavalt põhja-/lõunapoolsem, peab avaldamise resolutsioon vastama täpsusnõuetele.
1. Lennuvälja andmed
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Lennuväli/ kopteriväljak |
|
|
|
Maapinnal või vees asuv kindlaksmääratud ala (sealhulgas mis tahes hooned, rajatised ja seadmed), mis on täielikult või osaliselt ette nähtud õhusõiduki saabumiseks, väljumiseks või pinnal liikumiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
|
Lennuvälja/kopteriväljaku tähis |
|
|
|
|
|
|
|
|
ICAO asukohatähis |
Tekst |
Lennuvälja/kopteriväljaku neljatäheline ICAO asukohatähis, nagu on esitatud loendis ICAO Doc 7910 „Location Indicators“ |
Olemasolu korral |
|
|
|
|
|
|
|
IATA tähis |
Tekst |
Asukohale tuleb määrata tähis vastavalt IATA eeskirjadele (resolutsioon 767) |
Olemasolu korral |
|
|
|
|
|
|
|
Muu |
Tekst |
Kohalikult määratud lennuväljatähis, kui see erineb ICAO asukohatähisest |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Pädeva asutuse määratud esmane ametlik nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Teenindatav linn |
|
Tekst |
Selle linna täisnimi (vaba tekst), mida lennuväli/ kopteriväljak teenindab |
|
|
|
|
|
|
|
Lubatud liikluse liik |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahvusvaheline/riigisisene |
Koodiloend |
Viide, kas lennuväljal/kopteriväljakul on lubatud rahvusvahelised ja/või riigisisesed lennud |
|
|
|
|
|
|
|
|
Instrumentaallennureeglid (IFR)/Visuaallennureeglid (VFR) |
Koodiloend |
Viide, kas lennuväljal/kopteriväljakul on lubatud IFR- ja/või VFR-lennud |
|
|
|
|
|
|
|
|
Plaanipärane/plaaniväline |
Koodiloend |
Viide, kas lennuväljal/kopteriväljakul on lubatud plaanilised ja/või plaanivälised lennud |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tsiviil-/sõja- |
Koodiloend |
Viide, kas lennuväljal/kopteriväljakul on lubatud tsiviil-kommertslennud ja/või üldlennundus ja/või sõjalised lennud |
|
|
|
|
|
|
|
|
Piiratud kasutus |
Tekst |
Viide, kui lennuväli/kopteriväljak ei ole üldsusele avatud (kasutamiseks üksnes omanikele) |
|
|
|
|
|
|
|
Kopteriväljaku liik |
|
Tekst |
Kopteriväljaku liik (maapealne, tõstetud pinnal, laevatekil või kopteritekil) |
|
|
|
|
|
|
|
Kontrolli liik |
|
Tekst |
Viide, kas lennuväli/kopteriväljak on tsiviilkontrolli, sõjaväelise kontrolli või ühise kontrolli all |
|
|
|
|
|
|
|
Sertifitseeritud |
|
Tekst |
Viide, kas lennuväli/kopteriväljak on / ei ole ICAO eeskirjade või määruse (EL) nr 139/2014 kohaselt sertifitseeritud |
|
|
|
|
|
|
|
Sertifitseerimise kuupäev |
|
Kuupäev |
Kuupäev, mil pädev asutus väljastas lennuväljale sertifikaadi |
|
|
|
|
|
|
|
Sertifikaadi kehtivusaja lõppkuupäev |
|
Kuupäev |
Kuupäev, mil lennuvälja sertifikaat kaotab kehtivuse |
|
|
|
|
|
|
|
Lennuvälja kõrgustasand |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Maandumiskoha kõrgeima punkti püstvahemaa keskmisest merepinnast (MSL) |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m või 1 jalg |
|
|
Geoidi hälve |
Kõrgus |
Geoidi hälve lennuvälja/kopteriväljaku kõrgustasandil |
Vajaduse korral |
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m või 1 jalg |
|
Standardtemperatuur |
|
Väärtus |
Lennuvälja aasta kuumima kuu päevaste maksimumtemperatuuride keskmine; see temperatuur tuleb aastate peale keskmistada. |
|
|
|
|
|
|
|
Keskmine madal temperatuur |
|
Väärtus |
Lennuvälja kõrgustasandi aasta külmima kuu keskmine madalaim temperatuur viimase viie aasta andmete kohta |
|
5 kraadi |
|
|
|
|
|
Magnetdeklinatsioon |
|
|
Geograafilise ja magnetilise põhjapooluse nurga vaheline erinevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nurk |
Nurk |
Magnetdeklinatsiooni nurga väärtus |
|
1 kraad |
Oluline |
Mõõdetud |
1 kraad |
1 kraad |
|
|
Kuupäev |
Kuupäev |
Kuupäev, mil magnetdeklinatsioonil oli vastav väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aastane muutus |
Väärtus |
Magnetdeklinatsiooni muutuse aastane määr |
|
|
|
|
|
|
|
Viitepunkt |
|
|
Lennuvälja määratud geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Lennuvälja viitepunkti geograafiline asukoht |
|
30 m |
Korraline |
Mõõdetud/arvutatud |
1 sekund |
1 sekund |
|
|
Koht |
Tekst |
Viitepunkti asukoht lennuväljal |
|
|
|
|
|
|
|
|
Suund |
Tekst |
Lennuvälja viitepunkti suund selle linna keskusest, mida lennuväli teenindab |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahemaa |
Vahemaa |
Lennuvälja viitepunkti vahemaa selle linna keskusest, mida lennuväli teenindab |
|
|
|
|
|
|
Maandumissuuna viit |
|
|
|
Seade, millega osutatakse visuaalselt suund, mis on sel ajal määratud maandumiseks ja startimiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Tekst |
Maandumissuuna viida asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Valgustus |
|
Tekst |
Maandumissuuna viida valgustus |
Olemasolu korral |
|
|
|
|
|
Varutoiteallikas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omadus |
|
Tekst |
Varutoiteallika kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Ümberlülitusaeg |
|
Väärtus |
Varutoiteallikale ümberlülitumise aeg |
|
|
|
|
|
|
Anemomeeter |
|
|
|
Tuule kiiruse mõõtmiseks kasutatav seade |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Tekst |
Anemomeetri asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Valgustus |
|
Tekst |
Anemomeetri valgustus |
Olemasolu korral |
|
|
|
|
|
Lennuvälja valgusmajakas (ABN) / signaal-valgusmajakas (IBN) |
|
|
|
Lennuvälja valgusmajakas / signaal-valgusmajakas, mida kasutatakse lennuvälja asukoha kindlakstegemiseks õhust |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Tekst |
Lennuvälja valgusmajaka / signaal-valgusmajaka asukoht |
Olemasolu korral |
|
|
|
|
|
|
Omadus |
|
Tekst |
Lennuvälja valgusmajaka / signaal-valgusmajaka kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Töötunnid |
|
Ajakava |
Lennuvälja valgusmajaka / signaal-valgusmajaka töötunnid |
|
|
|
|
|
|
Tuulekott |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Tekst |
Tuulekoti asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Valgustus |
|
Tekst |
Tuulekoti valgustus |
|
|
|
|
|
|
Rajanähtavuse (RVR) vaatluskoht |
|
|
|
Koht, kust vaadeldakse nähtavust rajal (RVR) |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Rajanähtavuse (RVR) vaatluskohtade geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Sagedusala |
|
|
|
Maapealse liikluse ala kindlaksmääratud osa, kus lennujuhtimisüksuse või lennujuhi jaoks on nõutav kindel sagedus |
|
|
|
|
|
|
|
Jaam |
|
Tekst |
Teenust osutava jaama nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Sagedus |
|
Väärtus |
Teenust osutava jaama sagedus |
|
|
|
|
|
|
|
Piir |
|
Hulknurk |
Sagedusala piir |
|
|
|
|
|
|
Kuumkoht |
|
|
|
Koht lennuvälja liiklusalal, kus on varem toimunud või kus on oht, et võib toimuda kokkupõrkeid või lennuraja hõivamisi ning kus piloodid/sõidukijuhid peavad olema tähelepanelikumad |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Kriitilise punkti tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Märkus |
|
Tekst |
Lisateave kriitilise punkti kohta |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Kriitilise punkti geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Lennurada |
|
|
|
Piiritletud ristkülikukujuline osa maalennuväljast, mis on kohandatud õhusõidukite maandumiseks ja stardiks. |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Lennuraja täielik tekstiline tähis, mida kasutatakse raja kordumatuks tuvastamiseks lennuväljal/kopteriväljakul (nt 09/27, 02R/20L, RWY 1) |
|
|
|
|
|
|
|
Nimipikkus |
|
Vahemaa |
Lennuraja deklareeritud pikiulatus käitamis- (toimivus-) arvutusteks |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
Nimilaius |
|
Vahemaa |
Lennuraja deklareeritud põikiulatus käitamis- (toimivus-) arvutusteks |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Lennuraja elemendi, lennuraja nihutatud ala ja ristmiku geomeetria |
|
|
|
|
|
|
|
Telgjoone punktid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Lennuraja telgjoone geograafiline asukoht lennuraja kummaski otsas, pidurdusalal (SWY) ja iga starditrajektoori alguses ning ka lennuraja ja pidurdusala kalde iga märkimisväärse muutumise kohal |
4. lisa punkti 3.8.4.2 määratlus |
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
|
|
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Vastava telgjoone punkti kõrgustasand. Mittetäppislähenemiste puhul mõõdetakse piki lennurada asuvaid mis tahes kõrgeid ja madalaid vahepunkte poolemeetrise või jalase täpsusega |
|
0,25 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
|
|
|
|
Geoidi hälve |
Kõrgus |
Geoidi hälve vastavas telgjoone punktis |
|
|
|
|
|
|
|
Lennuraja väljumisjoon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Väljumise juhtjoon |
Joon |
Lennuraja väljumisjoone geograafiline asukoht |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
|
Värv |
Tekst |
Lennuraja väljumisjoone värv |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laad |
Tekst |
Lennuraja väljumisjoone laad |
|
|
|
|
|
|
|
|
Suund |
Koodiloend |
Lennuraja väljumisjoone suund (ühe- või kahesuunaline) |
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Lennuraja väljumisjoone pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Tugevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Katte klassifikatsiooninumber (PCN) |
Tekst |
PCN |
|
|
|
|
|
|
|
|
Katte liik |
Tekst |
Katte liik õhusõiduki klassifitseerimisnumbri kohta – katte klassifikatsiooninumbri (ACN-PCN) määramine |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aluspinnase kategooria |
Tekst |
Raja aluspinnase tugevuskategooria |
|
|
|
|
|
|
|
|
Lubatav rõhk |
Tekst |
Suurima lubatava rehvirõhu kategooria või suurima lubatava rehvirõhu väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Hindamismeetod |
Tekst |
Kasutatud hindamismeetod |
|
|
|
|
|
|
|
Ohutusriba |
|
|
Kindlaksmääratud ala, mis hõlmab lennurada ja pidurdusala, kui seda on võimaldatud: et vähendada õhusõiduki kahjustamise riski lennurajalt väljasõitmisel ning kaitsta stardi või maandumise ajal lennurajast üle lendavat õhusõidukit |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Lennuraja ohutusriba pikisuunaline ulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
Vahemaa |
Lennuraja ohutusriba põikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
Tekst |
Lennuraja ohutusriba pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Külgohutusala |
|
|
Katte serva kõrval asuv ala, mis on ette valmistatud nii, et see kujutab endast katte ja kõrval asuva pinnase vahelist üleminekuala |
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Hulknurk |
Lennuraja külgohutusalade geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
Tekst |
Lennuraja külgohutusala pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
Vahemaa |
Lennuraja külgohutusala laius |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
Lööklainet summutav ala |
|
|
Spetsiaalselt ettevalmistatud ala lennuraja lõpus, millega vähendatakse lennukite poolt stardi alguses tekitatava tugeva tuulejõu erosiooniefekti |
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Hulknurk |
Lööklainesummutuse geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Takistustevaba tsoon |
|
Tekst |
Takistustevaba tsooni olemasolu I kategooria täppislähenemisrajal |
Kui on olemas |
|
|
|
|
|
|
Raja märgistus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
Tekst |
Raja märgistuse liik |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Raja märgistuse kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Hulknurk |
Raja märgistuse geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Raja telgjoone tuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Lennuraja telgjoone tulede pikisuunaline ulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahekaugus |
Vahemaa |
Raja telgjoone tulede vahekaugus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Värv |
Tekst |
Raja telgjoone tulede värvus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Intensiivsus |
Tekst |
Raja telgjoone tulede intensiivsus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Raja telgjoone iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Raja ääretuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Raja ääretulede pikisuunaline ulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahekaugus |
Vahemaa |
Raja ääretulede vahekaugus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Värv |
Tekst |
Raja ääretulede värvus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Intensiivsus |
Tekst |
Raja ääretulede intensiivsus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Raja iga üksiku ääretule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnuskood |
|
|
Tunnuskoodi eesmärk on pakkuda lihtsat meetodit lennuväljade karakteristikuid puudutavate numbriliste spetsifikatsioonide omavaheliseks seostamiseks, et võimaldada lennukitel, millele lennuväli on ette nähtud, kasutada erinevaid lennuväljarajatisi. |
|
|
|
|
|
|
|
|
Number |
Koodiloend |
Raja arvestuslikul pikkusel põhinev number |
|
|
|
|
|
|
|
|
Täht |
Koodiloend |
Lennuki tiivaulatusel ja põhiteliku välimiste rataste vahemaal põhinev täht |
|
|
|
|
|
|
|
Piirang |
|
Tekst |
Raja kohta kehtestatud piirangute kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
Raja suund |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Maandumis- ja stardisuundade täielik tekstiline tähis – näited: 27, 35L, 01R |
|
|
|
|
|
|
|
Tegelik peiling |
|
Peiling |
Lennuraja tegelik peiling |
|
1/100 kraadi |
Korraline |
Mõõdetud |
1/100 kraadi |
1 kraad |
|
Liik |
|
Tekst |
Raja tüüp: täppis- (Cat I, II, III) / mitte-täppis- / mitteinstrumentaal- |
|
|
|
|
|
|
|
Lävi |
|
|
Maandumiseks kasutatava raja osa alguspunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Lennuraja läve geograafiline asukoht |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Raja läve kõrgustasand |
|
Vt märkus 1 |
||||
|
|
Geoidi hälve |
Kõrgus |
1984. aasta (WGS 84) käsiraamatu kohane geoidi hälve lennuraja läve asukohas |
|
Vt märkus 2 |
||||
|
|
Liik |
Tekst |
Viide, kas lävi on nihutatud või mitte; nihutatud lävi ei asu lennuraja otsas |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nihkumine |
Vahemaa |
Nihutatud läve kaugus |
Nihutatud läve korral |
1 m |
Korraline |
Mõõdetud |
|
|
|
Raja lõpp |
|
|
Raja lõpp (lennutrajektoorile reastumise punkt) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Raja lõpu asukoht väljumissuunal |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Raja lõpu asukoha kõrgustasand |
|
Vt raja telgjoone punktid |
|
|
|
|
|
Raja lõpp lähtesuunal (DER) |
|
|
Stardiks sobivaks deklareeritud ala lõpp (st raja lõpp või kui on olemas takistustevaba riba, siis takistustevaba riba lõpp) |
Väljumisprotseduuri algus |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
DERi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
DERi kõrgustasand on raja lõpu või takistustevaba riba kõrgustasand, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. |
|
|
|
|
|
|
|
Puuteala |
|
|
Lävele järgnev raja osa, kus toimub maanduvate lennukite esimene kontakt rajaga |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Täppislähenemisraja puuteala kõrgeim kõrgustasand |
Täppislähenemisrada |
0,25 m või 0,25 jalga |
|
|
|
|
|
|
Tõus |
Väärtus |
Lennuraja puuteala kalle |
|
|
|
|
|
|
|
Tõus |
|
Väärtus |
Lennuraja kalle |
|
|
|
|
|
|
|
Maandumine ja lennurajast eemal ootamine (LAHSO) |
|
|
LAHSO |
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Rada |
LAHSO geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaitstud element |
Tekst |
Kaitstava lennuraja või ruleerimistee (TWY) nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Nihutatud ala |
|
|
Lennuraja osa lennuraja alguse ja nihutatud läve vahel |
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Hulknurk |
Nihutatud ala geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Katte klassifikatsiooninumber (PCN) |
Tekst |
Nihutatud ala PCN |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
Tekst |
Nihutatud ala pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
|
Piirang õhusõidukitele |
Tekst |
Kasutuspiirang konkreetsele õhusõidukiliigile |
|
|
|
|
|
|
|
Pidurdusala (SWY) |
|
|
Kindlaksmääratud ristkülikukujuline ala olemasoleva hoovõtudistantsi lõpus, mis on ette valmistatud ja sobiv õhusõiduki peatamiseks ebaõnnestunud stardi korral |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Pidurdusala pikisuunaline ulatus |
Olemasolu korral |
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
|
Laius |
Vahemaa |
Pidurdusala laius |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
|
Geomeetria |
Hulknurk |
Pidurdusala geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tõus |
Väärtus |
Pidurdusala kalle |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
Tekst |
Pidurdusala pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Takistustevaba riba |
|
|
Asjaomase asutuse kontrolli all olev kindlaksmääratud ristkülikukujuline maa- või veeala, mis on välja valitud või ette valmistatud selleks, et lennuk saaks selle kohal sooritada starditõusu osa kuni ettenähtud kõrguseni |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Takistustevaba riba pikisuunaline ulatus |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
Laius |
Vahemaa |
Takistustevaba riba põikiulatus |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
Maapinna profiil |
|
Takistustevaba riba vertikaalprofiil (ehk kalle) |
Olemasolu korral |
|
|
|
|
|
|
Rajalõpu ohutusala (RESA) |
|
|
Raja pikendatud telgjoone suhtes sümmeetriline lennuriba lõpus olev ala, mille esmaseks ülesandeks on vähendada õhusõiduki võimalikke kahjustusi vajakmaandumise või rajalt väljasõidu korral. |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
RESA pikisuunaline ulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
Vahemaa |
RESA põikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikisuunaline kalle |
Väärtus |
RESA pikisuunaline kalle |
|
|
|
|
|
|
|
|
Ristsuunaline kalle |
Väärtus |
RESA ristsuunaline kalle |
|
|
|
|
|
|
|
Deklareeritud vahemaad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Olemasolev hoovõtuvahemaa (TORA) |
Vahemaa |
Raja pikkus, mis on kasutamiseks kinnitatud ning mis sobib lennuki startimisel maapealseks hoovõtuks |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
|
Olemasolev stardivahemaa (TODA) |
Vahemaa |
Olemasolev hoovõtuvahemaa koos takistustevaba riba pikkusega, kui see on olemas |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
|
Olemasolev kiirendus-pidurdusvahemaa (ASDA) |
Vahemaa |
Olemasolev hoovõtuvahemaa koos pidurdusala pikkusega, kui see on olemas |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
|
Olemasolev maandumisvahemaa (LDA) |
Vahemaa |
Maanduva lennuki läbijooksuks olemasoleva ja sobiva raja pikkus |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
|
Märkused |
Tekst |
Märkused lennuraja sisenemis- või stardipunkti kohta, kui deklareeritud on alternatiivsed vähendatud vahemaad |
|
|
|
|
|
|
|
Lennuraja lõpu tuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Värv |
Tekst |
Lennuraja lõpu tulede värv |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Lennuraja lõpu iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Pidurdusala tuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Pidurdusala tulede pikisuunaline ulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Värv |
Tekst |
Pidurdusala tulede värvus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Pidurdusala iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Lähenemistulede süsteem |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
Tekst |
Lähenemistulede süsteemi liigitus, kasutades kriteeriumina määrust (EL) nr 139/2014 ja EASA dokumente CS-ADR-DSN, eelkõige dokumente CS ADR-DSN.M.625 ja CS ADR-DSN.M.626 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Lähenemistulede süsteemi pikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Intensiivsus |
Tekst |
Kood, mis märgib lähenemistulede süsteemi suhtelist intensiivsust |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Lähenemistulede süsteemi iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Raja lävetuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Värv |
Tekst |
Raja lävetulede värvus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Külgjoonetulede värvus |
Tekst |
Raja läve- ja külgjoonetulede värvus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Raja läve- ja külgjoonetulede iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Puuteala tuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Lennuraja puuteala tulede pikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Raja puuteala iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Visuaallähenemise glissaadi indikaatorsüsteem |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Minimaalne silmade kõrgus läve kohal (MEHT) |
Kõrgus |
MEHT |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Visuaallähenemise glissaadi indikaatorsüsteemi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nurk |
Nurk |
Nominaallähenemise glissaadinurk (-nurgad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
Tekst |
Visuaallähenemise indikaatorsüsteem (PAPI, A-PAPI jne) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nihke nurk |
Nurk |
Kui süsteemi telg ei ole lennuraja telgjoonega paralleelne, siis nihke nurk ja suund, nt vasak või parem |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nihke suund |
Tekst |
Kui süsteemi telg ei ole lennuraja telgjoonega paralleelne, siis nihke nurk ja suund, nt vasak või parem |
|
|
|
|
|
|
|
Pidurdusseadmed |
|
Rada |
Pidurdusseadme trossi geograafiline asukoht lennurajal |
|
|
|
|
|
|
|
Püüdursüsteem |
|
|
Suure energianeelduvusega materjal, mis asub lennuraja või pidurdusala lõpus ja mis on mõeldud lennuki raskuse all purunema, kui materjal avaldab õhusõiduki telikule aeglustavat mõju |
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Hulknurk |
Püüdursüsteemi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tagasilöök |
Vahemaa |
Püüdursüsteemi tagasilöök |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Püüdursüsteemi pikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
Vahemaa |
Püüdursüsteemi põikiulatus |
|
|
|
|
|
|
Radar-kõrgusmõõturi ala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
|
Vahemaa |
Radar-kõrgusmõõturi pikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
|
Vahemaa |
Radar-kõrgusmõõturi põikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Radar-kõrgusmõõturi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 |
Mitte-täppislähenemisradade läve kõrgustasand |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
|
Täppislähenemisradade läve kõrgustasand |
|
0,25 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
0,1 m või 0,1 jalga |
0,5 m või 1 jalg |
|
|
|
Märkus 2 |
1984. aasta (WGS 84) käsiraamatu kohane geoidi hälve mitte-täppislähenemisprotseduuride puhul |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
|
1984. aasta (WGS 84) käsiraamatu kohane geoidi hälve täppislähenemisprotseduuride puhul |
|
0,25 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
0,1 m või 0,1 jalga |
0,5 m või 1 jalg |
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res |
Lõpplähenemis- ja stardiala (FATO) |
|
|
|
Kindlaksmääratud ala, mille kohal toimub lähenemismanöövri viimane etapp enne ripplendu või maandumist ning kust alustatakse stardimanöövrit; kui lõpplähenemis- ja stardiala kasutatakse 1. suutlikkusklassi kopterite puhul, hõlmab kindlaksmääratud ala ka olemasolevat katkestatud stardi ala. |
|
|
|
|
|
|
|
Lävepunkt |
|
|
Maandumiseks kasutatava lõpplähenemis- ja stardiala osa alguspunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Lõpplähenemis- ja stardiala lävepunkti geograafiline asukoht |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Lõpplähenemis- ja stardiala läve kõrgustasand |
|
Vt märkus 1 |
||||
|
|
Geoidi hälve |
Kõrgus |
1984. aasta (WGS 84) käsiraamatu kohane geoidi hälve lõpplähenemis- ja stardiala läve asukohas |
|
Vt märkus 2 |
||||
|
DER |
|
|
Stardiks sobivaks deklareeritud ala lõpp (st lennuraja lõpp või kui on olemas takistustevaba riba, siis takistustevaba riba lõpp või lõpplähenemis- ja stardiala lõpp) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
DERi geograafiline asukoht |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
See, kumb on lennuraja/lõpplähenemis- ja stardiala alguse ja lõpu kõrgustasanditest kõrgem |
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
Tekst |
Lõpplähenemis- ja stardiala liik |
|
|
|
|
|
|
|
Nimetus |
|
Tekst |
Maandumis- ja stardiala täielik tekstiline tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
|
Vahemaa |
Lõpplähenemis- ja stardiala pikiulatus |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
Laius |
|
Vahemaa |
Lõpplähenemis- ja stardiala põikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Lõpplähenemis- ja stardiala elemendi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Kalle |
|
Väärtus |
Lõpplähenemis- ja stardiala kalle |
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Lõpplähenemis- ja stardiala pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Tegelik peiling |
|
Peiling |
Lõpplähenemis- ja stardiala tegelik peiling |
|
1/100 kraadi |
Korraline |
Mõõdetud |
1/100 kraadi |
|
|
Deklareeritud vahemaad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Olemasolev stardivahemaa (TODAH) |
Vahemaa |
Lõpplähenemis- ja stardiala pikkus koos kopteri takistusvaba ala pikkusega, kui see on olemas |
Ja asjakohasel juhul deklareeritud alternatiivsed vähendatud vahemaad |
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
Stardi katkestamiseks olemasolev distants (RTODAH) |
Vahemaa |
Deklareeritud lõpplähenemis- ja stardiala pikkus, mis on olemas ja sobib 1. suutlikkusklassi kopteritele katkestatud stardi lõpuleviimiseks |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
Olemasolev maandumisvahemaa (LDAH) |
Vahemaa |
Lõpplähenemis- ja stardiala pikkus koos mis tahes teatatud täiendava alaga, mis on olemas ja sobib helikopteritele maandumismanöövri lõpuleviimiseks kindlaksmääratud kõrgusest |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
Märkused |
Tekst |
Märkused lennuraja sisenemis- või stardipunkti kohta, kui deklareeritud on alternatiivsed vähendatud vahemaad |
|
|
|
|
|
|
|
Lõpplähenemis- ja stardiala märgistus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Lõpplähenemis- ja stardiala märgistuste kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Lähenemistulede süsteem |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
Tekst |
Lähenemistulede süsteemi liigitus, kasutades kriteeriumina määrust (EL) nr 139/2014 ja EASA dokumente CS-ADR-DSN, täpsemalt dokumente CS ADR-DSN.M.625 ja CS ADR-DSN.M.626 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
Lähenemistulede süsteemi pikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Intensiivsus |
Tekst |
Kood, mis märgib lähenemistulede süsteemi suhtelist intensiivsust |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Lähenemistulede süsteemi iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Piirkonna tuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Piirkonna tulede kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Piirkonna tulede iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Maandumiskoha tuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Maandumiskoha tulede kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Maandumiskoha tulede iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Kopterite maandumis- ja tõusuala (TLOF) |
|
|
|
Ala, kus kopter saab maanduda ja tõusta |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Maandumis- ja tõusuala täielik tekstiline tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Keskpunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Maandumis- ja tõusuala lävepunkti geograafiline asukoht |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Maandumis- ja tõusuala läve kõrgustasand |
|
Vt märkus 1 |
||||
|
|
Geoidi hälve |
Kõrgus |
1984. aasta (WGS 84) käsiraamatu kohane geoidi hälve maandumis- ja tõusuala keskpunkti asukohas |
|
Vt märkus 2 |
||||
|
Pikkus |
|
Vahemaa |
Maandumis- ja tõusuala pikiulatus |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
Laius |
|
Vahemaa |
Maandumis- ja tõusuala põikiulatus |
|
1 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m |
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Maandumis- ja tõusuala elemendi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Tõus |
|
Väärtus |
Maandumis- ja tõusuala kalle |
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Maandumis- ja tõusuala pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Kandevõime |
|
Väärtus |
Maandumis- ja tõusuala kandevõime |
|
|
|
|
1 tonn |
|
|
Visuaallähenemise glissaadi indikaatorsüsteemi liik |
|
Tekst |
Visuaallähenemise glissaadi indikaatorsüsteemi liik |
|
|
|
|
|
|
|
Märgistus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Maandumis- ja tõusuala märgistuste kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
Ohutusala |
|
|
|
Kopteriväljaku lõpplähenemis- ja stardiala ümbritsev kindlaksmääratud ala, mis on vaba muudest kui aeronavigatsiooniks vajalikest takistustest ja mille eesmärk on vähendada riski, et kopterid kalduvad juhuslikult lõpplähenemis- ja stardialast kõrvale |
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
|
Vahemaa |
Ohutusala pikisuunaline ulatus |
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
|
Vahemaa |
Ohutusala põikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Ohutusala pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
Kopterite takistusvaba ala |
|
|
|
Maa- või veepinnal määratud ala, mis on valitud ja/või ette valmistatud kui sobiv ala, mille kohal saab 1. suutlikkusklassi kopter kiirendada ja saavutada teatava kõrguse |
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
|
Vahemaa |
Kopterite takistusvaba ala pikiulatus |
|
|
|
|
|
|
|
Maapinna profiil |
|
Väärtus |
Kopterite takistusvaba ala vertikaalprofiil (ehk kalle) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 |
Lõpplähenemis- ja stardiala lävi kopteriväljakutel, millele on või ei ole kehtestatud punktlähenemine (PinS-lähenemine) |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
|
|
Kasutamiseks ette nähtud kopteriväljakute lõpplähenemis- ja stardiala lävi |
|
0,25 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg (mittetäppislähenemine) 0,1 m või 0,1 jalga (täppislähenemine) |
|
|
|
|
Märkus 2 |
1984. aasta (WGS 84) käsiraamatu kohane geoidi hälve lõpplähenemis- ja stardiala lävel ning maandumis- ja tõusuala geomeetrilises keskmes kopteriväljakutel, mille puhul on või ei ole tegemist punktlähenemisega |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
|
|
1984. aasta (WGS 84) käsiraamatu kohane geoidi hälve lõpplähenemis- ja stardiala lävel ning maandumis- ja tõusuala geomeetrilises keskmes kopteriväljakutel, mis on kasutamiseks ette nähtud |
|
0,25 m |
Kriitilise tähtsusega |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg (mittetäppislähenemine); 0,1 m või 0,1 jalga (täppislähenemine) |
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Perroon |
|
|
|
Maalennuvälja kindlaksmääratud ala, mis on ette nähtud õhusõiduki reisijate, posti või lasti peale- ja mahalaadimiseks ning õhusõidukite tankimiseks, parkimiseks või hoolduseks |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Täielik tekstiline nimi või tähis, mida kasutatakse lennuvälja/kopteriväljaku perrooni tuvastamiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Perrooni elemendi geograafiline asukoht |
|
1 m |
Korraline |
Mõõdetud |
1/10 sek |
1 sekund |
|
Liik |
|
Tekst |
Perrooni peamise kasutuse liigitus |
|
|
|
|
|
|
|
Piirang õhusõidukitele |
|
Tekst |
Kasutuspiirang (-keeld) kindlale õhusõidukiliigile |
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Perrooni pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Tugevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Katte klassifikatsiooninumber (PCN) |
Tekst |
Perrooni PCN |
|
|
|
|
|
|
|
|
Katte liik |
Tekst |
ACN-PCNi määramine |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aluspinnase kategooria |
Tekst |
Perrooni aluspinnase tugevuskategooria |
|
|
|
|
|
|
|
|
Lubatav rõhk |
Tekst |
Suurima lubatava rehvirõhu kategooria või suurima lubatava rehvirõhu väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Hindamismeetod |
Tekst |
Perrooni tugevuse kindlaksmääramisel kasutatud hindamismeetod |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgustasand |
|
Kõrgustasand |
Perrooni kõrgustasand |
|
|
|
|
|
|
Ruleerimistee (TWY) |
|
|
|
Õhusõidukite ruleerimiseks eraldatud liikumistee maalennuväljal, mis on ette nähtud lennuvälja eri osade ühendamiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Ruleerimistee täielik tekstiline tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
|
Vahemaa |
Ruleerimistee põikiulatus |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Ruleerimistee elemendi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Sild |
|
Tekst |
Silla liik (puudub, üleminekusild, tunnel) |
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Ruleerimistee pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Tugevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Katte klassifikatsiooninumber (PCN) |
Tekst |
Ruleerimistee PCN |
|
|
|
|
|
|
|
|
Katte liik |
Tekst |
ACN-PCNi määramine |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aluspinnase kategooria |
Tekst |
Ruleerimistee aluspinnase tugevuskategooria |
|
|
|
|
|
|
|
|
Lubatav rõhk |
Tekst |
Suurima lubatava rehvirõhu kategooria või suurima lubatava rehvirõhu väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Hindamismeetod |
Tekst |
Ruleerimistee tugevuse kindlaksmääramisel kasutatud hindamismeetod |
|
|
|
|
|
|
|
Piirangud õhusõidukitele |
|
Tekst |
Kasutuspiirang (-keeld) kindlale õhusõidukiliigile |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnuskoodi täht |
|
Koodiloend |
Lennuki tiivaulatusel ja põhiteliku välimiste rataste vahemaal põhinev täht |
|
|
|
|
|
|
|
Tiivaotste lahtivoltimise koht |
|
Punkt/Hulknurk |
Kokkuvolditavate tiivaotstega lennukeid vastu võtvate lennuväljade puhul koht, kus tiivaotsad lahti volditakse |
|
|
|
|
|
|
|
Telgjoone punktid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Ruleerimistee telgjoone punktide geograafilised koordinaadid |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1/100 sek |
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Ruleerimistee telgjoone punktide kõrgustasand |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
|
|
|
Külgohutusala |
|
|
Katte serva kõrval asuv ala, mis on ette valmistatud nii, et see kujutab endast katte ja kõrval asuva pinnase vahelist üleminekut |
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Hulknurk |
Ruleerimistee külgohutusala geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
Tekst |
Ruleerimistee külgohutusala pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
Vahemaa |
Ruleerimistee külgohutusala laius |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
|
|
Juhtjooned |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Rada |
Juhtjoonte geograafiline asukoht |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1/100 sek |
|
|
Värv |
Tekst |
Ruleerimistee juhtjoonte värvus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laad |
Tekst |
Ruleerimistee juhtjoonte laad |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tiivaulatus |
Väärtus |
Tiivaulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksimumkiirus |
Väärtus |
Maksimumkiirus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Suund |
Tekst |
Suund |
|
|
|
|
|
|
|
Vaheootekoha märgistusjoon |
|
Joon |
Vaheootekoha märgistusjoon |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
Ruleerimistee märgistus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Ruleerimistee märgistuse kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Ruleerimistee ääretuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Ruleerimistee ääretulede kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Ruleerimistee iga üksiku ääretule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Ruleerimistee telgjoone tuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Ruleerimistee telgjoone tulede kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Ruleerimistee telgjoone iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Stopptuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Stopptulede kirjeldus |
Olemasolu korral |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Joon |
Stopptulede asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Lennuraja hoiatustuled |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Lennuraja hoiatustulede kirjeldus |
Olemasolu korral |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Stopptule asukoht |
Konfiguratsioon A |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Joon |
Stopptule asukoht |
Konfiguratsioon B |
|
|
|
|
|
|
Lennuraja ootekoht |
|
|
Lennuraja, takistuste piirangupinna või instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS)/mikrolainemaandumissüsteemi (MLS) kriitilise/tundliku ala kaitsmiseks ette nähtud koht, kus ruleerivad õhusõidukid ja muud sõidukid on kohustatud peatuma ja ootama, välja arvatud juhul, kui lähilennujuhtimisüksus on andnud muud korraldused |
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Rada |
Lennuraja ootekoha geograafiline asukoht |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
|
Kaitstud lennurada |
Tekst |
Kaitstud lennuraja tähis |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kat stopp |
Koodiloend |
Lennuraja kategooria (CAT) (0, I, II, III) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tekst „Lennurada ees“ |
Tekst |
Märgistusel olev tegelik tekst; nt „RWY AHEAD“ või „RUNWAY AHEAD“ |
|
|
|
|
|
|
|
Vaheootekoht |
Geomeetria |
Rada |
Vaheootekoha geograafiline asukoht – liikluse juhtimiseks ette nähtud koht, kus ruleerivad õhusõidukid ja muud sõidukid on kohustatud peatuma ja ootama luba edasi liikuda, kuni lähilennujuhtimisüksus neid nii juhendab |
|
|
|
|
|
|
Kopteri ruleerimistee |
|
|
|
Kopteri ruleerimistee on ette nähtud ratastelikuga kopterite maapealseks liikumiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Kopteri ruleerimistee täielik tekstiline tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Telgjoone punktid |
|
Punktid |
Kopteri ruleerimistee telgjoone punktide geograafiline asukoht |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud/arvutatud |
|
|
|
Kõrgustasand |
|
Kõrgustasand |
Kopteri ruleerimistee kõrgustasand |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
|
|
|
Laius |
|
Vahemaa |
Kopteri ruleerimistee põikiulatus |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Kopteri ruleerimistee pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Ristmiku märgistusjoon |
|
Joon |
Kopteri ruleerimisteede ristmiku märgistusjoon |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1 sekund |
|
Valgustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Kopteri ruleerimistee valgustuse kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Kopteri ruleerimistee iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Märgistus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Kopteri ruleerimistee märgistuse kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
Õhuruleerimistee |
|
|
|
Kopterite õhus ruleerimiseks määratud trajektoori projektsioon maapinnal |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
|
Õhuruleerimistee täielik tekstiline tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Telgjoone punktid |
|
Punktid |
Õhuruleerimistee telgjoone punktide geograafiline asukoht |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud/arvutatud |
|
|
|
Kõrgustasand |
|
Kõrgustasand |
Õhuruleerimistee kõrgustasand |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
|
|
|
Laius |
|
Vahemaa |
Õhuruleerimistee põikiulatus |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Õhuruleerimistee pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Valgustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Õhuruleerimistee valgustuse kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Õhuruleerimistee iga üksiku tule geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Märgistus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjeldus |
Tekst |
Õhuruleerimistee märgistuse kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
Kopterite siirdemarsruudid |
|
|
|
Kindlaksmääratud trajektoor kopterite liikumiseks kopteriväljaku ühest osast teise; ruleerimistrajektoor hõlmab kopteri (õhu-)ruleerimisteed, mille telgjooneks on ruleerimistrajektoor. |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Kopterite siirdemarsruudi tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Rada |
Kopterite siirdemarsruudi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
|
Vahemaa |
Kopterite siirdemarsruudi põikiulatus |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
|
|
INS-kontrollimispunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
INS-kontrollimispunkti geograafiline asukoht |
Võimaluse korral |
0,5 m |
Korraline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1/100 sek |
VHF ringsuunaline (VOR) kontrollimispunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
VORi kontrollimispunkti geograafiline asukoht |
Võimaluse korral |
|
|
|
|
|
|
Sagedus |
|
Väärtus |
VORi kontrollimispunkti sagedus |
|
|
|
|
|
|
Kõrgusmõõturi kontrollimispunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Kõrgusmõõturi kontrollimispunktide geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgustasand |
|
Kõrgustasand |
Kõrgusmõõturi kontrollimispunktide kõrgustasand |
|
|
|
|
|
|
Õhusõiduki seisuplats |
|
|
|
Kindlaksmääratud ala perroonil, mida kasutatakse õhusõiduki parkimiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Õhusõiduki seisuplatsi nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Õhusõiduki seisuplatsid |
Asukoht |
Punkt |
Õhusõiduki seisuplatsi geograafiline asukoht |
|
0,5 m |
Korraline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
1/100 sek |
|
|
Õhusõiduki tüübid |
Koodiloend |
Õhusõiduki tüübid |
|
|
|
|
|
|
|
Tuvastustähis |
|
Tekst |
Õhusõiduki seisuplatsi tuvastustähise kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Visuaalne dokkimise/parkimise juhtsüsteem |
|
Tekst |
Õhusõiduki seisuplatsi visuaalse dokkimise/parkimise juhtimissüsteemi kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Parkimisplats |
|
Hulknurk |
Parkimisplatsi geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Maabumissild |
|
Koodiloend |
Õhusõiduki seisuplatsil olemasolev maabumissild |
|
|
|
|
|
|
|
Kütus |
|
Koodiloend |
Õhusõiduki seisuplatsil kättesaadav kütus |
|
|
|
|
|
|
|
Maavool |
|
Koodiloend |
Õhusõiduki seisuplatsil kättesaadav maavool |
|
|
|
|
|
|
|
Pukseerimine |
|
Koodiloend |
Õhusõiduki seisuplatsil kättesaadav pukseerimine |
|
|
|
|
|
|
|
Terminal |
|
Tekst |
Terminalihoone viide |
|
|
|
|
|
|
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Õhusõiduki seisuplatsi pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Piirang õhusõidukitele |
|
Tekst |
Kasutuspiirang (-keeld) kindlale õhusõidukiliigile |
|
|
|
|
|
|
|
Katte klassifikatsiooninumber (PCN) |
|
Tekst |
Õhusõiduki seisuplatsi PCN |
|
|
|
|
|
|
|
Seisuplatsi juhtjoon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
Rada |
Seisuplatsi juhtjoone geograafiline asukoht |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
|
|
|
Kõrgustasand |
Kõrgustasand |
Parkimise juhtjoone punktide kõrgustasand |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
|
|
|
|
Suund |
Tekst |
Seisuplatsi juhtjoone suund |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tiivaulatus |
Väärtus |
Tiivaulatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Värv |
Koodiloend |
Seisuplatsi juhtjoone värvus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laad |
Koodiloend |
Seisuplatsi juhtjoone laad |
|
|
|
|
|
|
Kopteri seisuplats |
|
|
|
Kopteri parkimiseks ettenähtud õhusõiduki seisuplats, kus maapealne ruleerimine lõpetatakse või kus kopter maandub ja stardib õhus ruleerimiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Kopteri seisuplatsi nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Kopteri seisuplatsi / INS-kontrollimispunktide geograafiline asukoht |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 sek |
|
Jäätõrjeala |
|
|
|
Koht, kus lennuki pinnalt eemaldatakse härmatis, jää või lumi (jääeemaldus) ja/või kus lennuki puhastatud välispinda töödeldakse härmatise ja jää tekkimise ning lume või lumelobjaka kogunemise ärahoidmiseks teatud ajaks (jäätumisvastane töötlemine) |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Jäätõrjeala tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Jäätõrjeala geograafiline asukoht |
|
1 m |
Korraline |
Mõõdetud |
1/10 sek |
1 sekund |
|
Pinnatüüp |
|
Tekst |
Jäätõrjeala pinnatüüp |
|
|
|
|
|
|
|
Id. alus |
|
Tekst |
Aluseks oleva lennuraja, parkimisplatsi või perroonielemendi nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Piirang õhusõidukitele |
|
Tekst |
Kasutuspiirang (-keeld) kindlale õhusõidukiliigile |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Sidevahend |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenuse tähis |
|
Tekst |
Osutatud teenuse tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Raadiokutsung |
|
Tekst |
Sidevahendi raadiokutsung |
|
|
|
|
|
|
|
Kanal |
|
Tekst |
Sidevahendi kanal/sagedus |
|
|
|
|
|
|
|
Sisselogimisaadress |
|
Tekst |
Vahendi sisselogimisaadress |
Vastavalt vajadusele |
|
|
|
|
|
|
Töötunnid |
|
Ajakava |
Üksust teenindava jaama tööaeg |
|
|
|
|
|
|
2. Õhuruumiandmestik
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Lennuliiklusteeninduse õhuruum |
|
|
|
Piiritletud, tähtedega tähistatud õhuruumid, milles on lubatud teatavat liiki lennud ja mille suhtes on kindlaks määratud lennuliiklusteeninduse vormid ja käitamisreeglid |
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
Tekst |
Lennuliiklusteeninduse õhuruumi liik vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 (SERA) 4. liitele |
|
|
|
|
|
|
|
Nimetus |
|
Tekst |
Vastutava asutuse poolt õhuruumile antud tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Horisontaalpiirid |
|
Hulknurk |
Pind, millega määratletakse õhuruumi horisontaalpiirid |
|
Vt märkus 1 |
||||
|
Vertikaalpiirid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülemine piir |
Kõrgus merepinnast |
Õhuruumi ülemine piir |
|
|
|
|
|
|
|
|
Alumine piir |
Kõrgus merepinnast |
Õhuruumi alumine piir |
|
50 m |
Korraline |
Arvutatud |
50 m või 100 jalga |
50 m või 100 jalga |
|
Õhuruumi klass |
|
Koodiloend |
Õhuruumi liigitus, millega määratakse kindlaks käitamiseeskirjad, lennunõuded ja osutatavad teenused. |
|
|
|
|
|
|
|
Üleminekukõrgus |
|
Kõrgus merepinnast |
Kõrgus merepinnast, millel või millest allpool toimub õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha kindlaksmääramine kõrgusena keskmisest merepinnast |
|
|
|
|
|
|
|
Kehtivustunnid |
|
Ajakava |
Õhuruumi kasutamise aeg |
|
|
|
|
|
|
|
Lennuliiklusteeninduse üksus |
|
|
Teenuseid osutav üksus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
Tekst |
Teenust osutava üksuse nimi |
|
|
|
|
|
|
|
|
Raadiokutsung |
Tekst |
Üksust teenindava lennuliiklussidejaama raadiokutsung |
|
|
|
|
|
|
|
|
Keel |
Koodiloend |
Teave kasutatava(te) keel(t)e kohta, täpsustades kasutamise ala ja tingimusi ning vajaduse korral ka seda, millal ja kus seda kasutatakse |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kehtivus |
Tekst |
Teave selle kasutamise ala ja tingimuste kohta |
|
|
|
|
|
|
|
|
Töötunnid |
Ajakava |
Üksust teenindava jaama tööaeg |
|
|
|
|
|
|
|
Sagedus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Väärtus |
Väärtus |
Lennuliiklusteeninduse õhuruumis kasutatavad sagedused |
|
|
|
|
|
|
|
|
Otstarve |
Tekst |
Viited sageduse eriotstarvetele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 |
FIR, UIR |
|
2 km |
Korraline |
Deklareeritud |
1 min |
Nagu märgitud |
|
|
|
|
TMA, CTA |
|
100 m |
Oluline |
Arvutatud |
1 sekund |
Nagu märgitud |
|
|
|
|
Lähiala (CTR) |
|
100 m |
Oluline |
Arvutatud |
1 sekund |
Nagu märgitud |
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Eritegevuseks ette nähtud õhuruum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
Koodiloend |
Eritegevuseks ette nähtud õhuruumi liik (vt märkus 1) |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Õhuruumi kordumatuks tuvastamiseks antud tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Nimi, mille liikmesriigi määratud asutus on andnud õhuruumile |
|
|
|
|
|
|
|
Horisontaalpiirid |
|
Hulknurk |
Pind, millega määratletakse õhuruumi horisontaalpiirid |
|
Vt märkus 2 ainult alade P, R ja D kohta |
||||
|
Vertikaalpiirid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülemine piir |
Kõrgus merepinnast |
Õhuruumi ülemine piir |
|
|
|
|
|
|
|
|
Alumine piir |
Kõrgus merepinnast |
Õhuruumi alumine piir |
|
|
|
|
|
|
|
Piirang |
|
Tekst |
Piirangu liik või ohu iseloom |
|
|
|
|
|
|
|
Aktiveerimine |
|
Tekst |
Teave teadete aktiveerimise süsteemi ja viiside kohta koos tsiviillende puudutava ja õhukaitse tuvastusvööndi (ADIZ) protseduuride kohta käiva teabega |
|
|
|
|
|
|
|
Tegevuse aeg |
|
Ajakava |
Ajavahemik, mil eritegevus toimub |
|
|
|
|
|
|
|
Sekkumise risk |
|
Tekst |
Sekkumise risk õhuruumi loata sisenemise korral |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 liik |
Keeluala |
Märkus 2 |
100 m |
Oluline |
Arvutatud |
1 sekund |
Nagu märgitud |
|
|
|
|
Piiranguala |
|
2 km |
Korraline |
Deklareeritud |
1 min |
Nagu märgitud |
|
|
|
|
Ohuala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sõjaliste õppuste ala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sõjalise väljaõppe ala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õhukaitse tuvastusvöönd (ADIZ) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Muu reguleeritud õhuruum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
Tekst |
Õhuruumi liik (vähendatud kõrgushajutusmiinimum (RVSM), avariimajakas (ELT) jne) |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Õhuruumi kordumatuks tuvastamiseks antud tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Nimi, mille liikmesriigi määratud asutus on andnud õhuruumile |
|
|
|
|
|
|
|
Horisontaalpiirid |
|
Hulknurk |
Pind, millega määratletakse õhuruumi horisontaalpiirid |
|
|
|
|
|
|
|
Vertikaalpiirid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülemine piir |
Kõrgus merepinnast |
Õhuruumi ülemine piir |
|
|
|
|
|
|
|
|
Alumine piir |
Kõrgus merepinnast |
Õhuruumi alumine piir |
|
|
|
|
|
|
|
Piirang |
|
Tekst |
Piirangu tüüp, olemasolu korral |
|
|
|
|
|
|
|
Aktiveerimine |
|
Tekst |
Teave teadete aktiveerimise süsteemi ja viiside kohta koos tsiviillende puudutava ja ADIZ-protseduuride kohta käiva teabega |
|
|
|
|
|
|
|
Tegevuse aeg |
|
Ajakava |
Ajavahemik, mil eritegevus toimub |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Sektorile antud tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Horisontaalpiirid |
|
Hulknurk |
Pind, millega määratletakse lennujuhtimissektori jaoks horisontaalkuju |
|
|
|
|
|
|
|
Vertikaalpiirid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülemine piir |
Kõrgus merepinnast |
Sektori ülemine piir |
|
|
|
|
|
|
|
|
Alammäär |
Kõrgus merepinnast |
Sektori alumine piir |
|
|
|
|
|
|
3. ATS- ja muude marsruutide andmestik
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
ATS-marsruut |
|
|
|
Lennuliiklusteenuste osutamisel liiklusvoo suunamiseks ette nähtud marsruut |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
ATS-marsruutide tähised vastavalt käesoleva määruse XI lisale (osa „FPD“) |
|
|
|
|
|
|
|
Tähise eesliide |
|
Tekst |
Marsruudi tähise eesliide, nagu märkuses 1 määratletud |
|
|
|
|
|
|
Muu marsruut |
|
|
|
Liiklusvoo suunamiseks ette nähtud marsruut, kui lennuliiklusteenuseid ei osutata |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Marsruudi tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
Tekst |
Marsruudi liik (nt mittekontrollitavad VFR-marsruudid) |
|
|
|
|
|
|
|
Lennureeglid |
|
Koodiloend |
Teave marsruudil kehtivate lennureeglite kohta (IFR/VFR) |
|
|
|
|
|
|
Marsruudisegment |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Alates punktist |
|
|
Viide marsruudisegmendi esimesele punktile |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
Tekst |
Olulise punkti koodtähised või koodnimed |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aruandlus |
Koodiloend |
Viide, kas ATS-/MET-aruandluse nõue on „kohustuslik“ või „nõudmise korral“ |
|
|
|
|
|
|
|
Kuni punktini |
|
|
Viide marsruudisegmendi teisele punktile |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
Tekst |
Olulise punkti koodtähised või koodnimed |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aruandlus |
Koodiloend |
Viide, kas ATS-/MET-aruandluse nõue on „kohustuslik“ või „nõudmise korral“ |
|
|
|
|
|
|
|
Teekonnajoon |
|
Peiling |
Teekonnajoon, marsruudisegmendi VORi radiaal või magnetpeiling |
|
1/10 kraadi (lähenemis-väljumisala) |
Korraline (lähenemis-väljumisala) |
Arvutatud (lähenemis-väljumisala) |
1 kraad (lähenemis-väljumisala) |
1 kraad (lähenemis-väljumisala) |
|
Ümberlülituspunkt |
|
Punkt |
Punkt, kus VHF-ringsuunaliste raadiomajakatega määratletud ATS-marsruudi osal lendavatelt õhusõidukitelt oodatakse navigatsioonilist ümberorienteerumist tagapoolt asuvalt raadiomajakalt eespool asuvale raadiomajakale |
VORi radiaali korral |
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
|
Vahemaa |
Geodeetiline vahemaa „Alates punktist“ ja „Kuni punktini“ |
|
Vt märkus 2 |
||||
|
Ülemine piir |
|
Kõrgus merepinnast |
Marsruudisegmendi ülemine piir |
|
|
|
|
|
|
|
Alumine piir |
|
Kõrgus merepinnast |
Marsruudisegmendi alumine piir |
|
|
|
|
|
|
|
Minimaalne marsruudikõrgus (MEA) |
|
Kõrgus merepinnast |
Marsruudisegmendi minimaalne kõrgus merepinnast, mis tagab kasutatavate navigeerimisvahendite ja lennujuhtimisteenuse (ATS) side nõuetekohase vastuvõtu, on kooskõlas õhuruumi struktuuriga ja tagab nõuetekohase kõrgusevaru takistuste kohal |
|
50 m |
Korraline |
Arvutatud |
50 m või 100 jalga |
50 m või 100 jalga |
|
Minimaalne lubatud kõrgus takistuste kohal (MOCA) |
|
Kõrgus merepinnast |
Piiritletud segmendi minimaalne kõrgus, mis võimaldab ohutut kõrgust takistuste kohal |
|
50 m |
Korraline |
Arvutatud |
50 m või 100 jalga |
50 m või 100 jalga |
|
Minimaalne lennukõrgus |
|
Kõrgus merepinnast |
Minimaalne lennukõrgus |
|
50 m |
Korraline |
Arvutatud |
50 m või 100 jalga |
50 m või 100 jalga |
|
Horisontaalpiirid |
|
Vahemaa |
Marsruudi horisontaalpiirid |
|
|
|
|
|
|
|
Piirkonna minimaalne kõrgus merepinnast (AMA) |
|
Kõrgus merepinnast |
Minimaalne kõrgus instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes, mis võimaldab kindlaksmääratud, tavajuhul paralleelide ja meridiaanide abil määratud alal minimaalset ohutut kõrgust takistuste kohal |
|
|
|
|
|
|
|
Minimaalne radarkursside andmise kõrgus (MVA) |
|
Kõrgus merepinnast |
MVA |
|
|
|
|
|
|
|
Piirangud |
|
Tekst |
Viide piirkonna kiiruse- ja tasandi-/kõrgusepiirangute kohta, kui need on kehtestatud |
|
|
|
|
|
|
|
Reisilennutasandi suund |
|
|
Viide reisilennutasandi suunale (paaris, paaritu, puudub (NIL)) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Edasi |
Koodiloend |
Viide reisilennutasandi suunale (paaris, paaritu, puudub (NIL)) alates marsruudisegmendi esimesest punktist kuni teise punktini |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tagasi |
Koodiloend |
Viide reisilennutasandi suunale (paaris, paaritu, puudub (NIL)) alates marsruudisegmendi teisest punktist kuni esimese punktini |
|
|
|
|
|
|
|
Kasutusvõimalus |
|
Tekst |
Teave marsruudi kasutusvõimaluse kohta |
|
|
|
|
|
|
|
Õhuruumi klass |
|
Tekst |
Õhuruumi liigitus, millega määratakse kindlaks käitamiseeskirjad, lennunõuded ja osutatavad teenused. |
|
|
|
|
|
|
|
Suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) nõuded |
|
|
PBN-nõuetel põhinev piirkondlik navigatsioon ATS-marsruudil lendava õhusõiduki puhul instrumentaallähenemise protseduuri korral või kindlaksmääratud õhuruumis |
Ainult PBN |
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsiooninõuded |
Tekst |
Kindla segmendi või segmentide kohta kehtiva(te) navigatsiooninõude (-nõuete) tähis; navigatsiooninõudeid on kahte liiki: a) nõutava navigatsioonitäpsuse (RNP) nõuded: piirkondlikul navigatsioonil põhinevad nõuded, mis hõlmavad navigatsioonitäpsuse jälgimist ja asjaomase häiresüsteemi kasutamist ning mida tähistatakse eesliitega RNP, nt RNP 4, RNP APCH. b) piirkondlikul navigatsioonil (RNAV) põhinevad nõuded: piirkondlikul navigatsioonil põhinevad nõuded, mis ei hõlma navigatsioonitäpsuse jälgimist ja asjaomase häiresüsteemi kasutamist ning mida tähistatakse eesliitega RNAV, nt RNAV 5, RNAV 1. |
|
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsioonisuutlikkuse nõuded |
Tekst |
Navigatsioonitäpsuse nõuded iga PBN- (RNAV- või RNP-) marsruudisegmendi puhul |
|
|
|
|
|
|
|
|
Andurite suhtes kohaldatavad nõuded |
Tekst |
Viide andurite suhtes kohaldatavatele nõuetele, sealhulgas mis tahes navigatsiooninõuete piirangud |
|
|
|
|
|
|
|
Juhtimisüksus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
Tekst |
Teenust osutava üksuse nimi |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kanal |
Tekst |
Juhtimisüksuse käitatav kanal / sagedus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisselogimisaadress |
Tekst |
Teatav kood, mida lennuliiklusteeninduse üksus kasutab andmesidesse sisselogimiseks |
Kui see on asjakohane |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 |
U = ülemine |
Märkus 2 |
1/10 km |
Korraline |
Arvutatud |
1/10 km või 1/10 nm |
1 km või 1 nm |
|
|
|
|
H = kopter |
|
1/100 km |
Oluline |
Arvutatud |
1/100 km või 1/100 nm |
1 km või 1 nm |
|
|
|
|
S = ülehelikiirusega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
T = tacan |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Teekonnapunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Olulisele punktile antud nimed, koodtähised või koodnimed |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Teekonnapunkti geograafiline asukoht |
|
100 m |
Oluline |
Mõõdetud/arvutatud |
1 sekund |
1 sekund |
|
Grupp |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsiooniseadmed (naviseadmed) |
Tekst |
VOR-/DME-signaali tuvastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
Peiling |
Peiling |
VOR-/DME-signaali peilimine, kui teekonnapunkt ei ole sellega ühendatud |
|
Vt allpool märkus 1 |
||||
|
|
Vahemaa |
Vahemaa |
Kaugus VOR-/DME-signaalist, kui teekonnapunkt ei ole sellega ühendatud |
|
Vt allpool märkus 2 |
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 |
1/10 kraadi |
Korraline |
Arvutatud |
1/10 kraadi |
1/10 kraadi |
|
|
|
|
|
|
1/100 kraadi |
Oluline |
Arvutatud |
1/100 kraadi |
1/10 kraadi |
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvutatud |
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 2 |
1/10 km |
Korraline |
Arvutatud |
1/10 km või 1/10 nm |
2/10 km (1/10 nm) |
|
|
|
|
|
|
1/100 km |
Oluline |
Arvutatud |
1/100 km või 1/100 nm |
2/10 km (1/10 nm) |
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Ootetsoon marsruudil |
|
|
|
Eelmääratletud manööver, millega hoitakse õhusõidukit kindlaksmääratud õhuruumis, kuni õhusõiduk ootab edasist luba |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Ootetsooni protseduuri tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Ootetsooni protseduuri tähise tunnus |
|
100 m |
Oluline |
Mõõdetud/arvutatud |
1 sekund |
1 sekund |
|
Teekonnapunkt |
|
Punkt |
Ootetsooni teekonnapunkti geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Sisselennusuund |
|
Peiling |
Ootetsooni protseduuri sisselennusuund |
|
|
|
|
|
|
|
Pöörde suund |
|
Tekst |
Pöördeprotseduuri suund |
|
|
|
|
|
|
|
Kiirus |
|
Väärtus |
Suurim mõõteriistakiirus |
|
|
|
|
|
|
|
Tasand |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Minimaalne ootamistasand |
Kõrgus merepinnast |
Ootetsooni protseduuri minimaalne ootamistasand |
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksimaalne ootamistasand |
Kõrgus merepinnast |
Ootetsooni protseduuri maksimaalne ootamistasand |
|
|
|
|
|
|
|
Väljalennu aeg/vahemaa |
|
Väärtus |
Ootetsooni protseduuri aja/vahemaa väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
Juhtimisüksus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
Tekst |
Juhtimisüksuse tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sagedus |
Väärtus |
Juhtimisüksuse operatiivsagedus / käitatav kanal |
|
|
|
|
|
|
|
Ootetsooniga ühinemise eriprotseduur |
|
Tekst |
Spetsiaalse VOR-/DME-ühinemisprotseduuri tekstiline kirjeldus |
Kui VOR/DME ootetsooniga ühinemise puhul on kehtestatud väljalennu osa lõpus olevale teisesele tähisele viiv radiaal |
|
|
|
|
|
4. Instrumentaallennu protseduuride andmestik
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Protseduur |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpplähenemissegmendi (FAS) juhendid |
Koodiloend |
Selle raadionavigatsioonivahendi liiki kirjeldav nimi, millega antakse lõpplähenemisel navigatsiooniteavet horisontaalsuuna kohta, nt ILS, VOR, RNAV jne. |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Lennurada |
Tekst |
Lennuraja maandumis- ja stardisuuna tähis, nt 27, 35L, 01R |
|
|
|
|
|
|
|
|
Ringlähenemine |
Koodiloend |
Viide, kas protseduur on/ei ole ringlähenemine |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Mitmekordne kood |
Tekst |
Ühetähelist liidet, mis algab raadionavigatsioonivahendi liigile järgneva tähega „z“, kasutatakse juhul, kui ühe ja sama lennuraja kahte või enamat protseduuri ei saa üksnes raadionavigatsioonivahendi liigi põhjal eristada, nt VOR y RWY 20 või VOR z RWY 20. |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsioonisüsteemi (NS) piirang |
Tekst |
Andurispetsiifiline teave kasutuspiirangu korral |
Ainult PBN |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
Tekst |
Instrumentaallennu protseduuri nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis tavakeeles |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põhitähis |
Tekst |
Põhitähis on selle olulise punkti nimi või koodnimed, kus lõpeb standardne väljumismarsruut. |
SID, STAR |
|
|
|
|
|
|
|
Kehtivuse näitaja |
Tekst |
Kehtivuse näitaja on number 1 kuni 9 |
SID, STAR |
|
|
|
|
|
|
|
Marsruudi tähis |
Tekst |
Marsruudi tähis on üks tähestikutäht. Ei kasutata tähti „I“ ja „O“ |
SID, STAR |
|
|
|
|
|
|
|
Visuaalne viide |
Tekst |
Viide, kas VFR-lendu sooritavale õhusõidukile on määratud marsruut |
Ainult VFR |
|
|
|
|
|
|
Koodtähis |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Oluline punkt |
Tekst |
Olulise punkti koodtähis või koodnimed |
SID, STAR |
|
|
|
|
|
|
|
Kehtivuse näitaja |
Tekst |
Protseduuri kehtivuse tähis |
SID, STAR |
|
|
|
|
|
|
|
Marsruudi tähis |
Tekst |
Protseduuri marsruudi tähis |
SID, STAR |
|
|
|
|
|
|
Protseduuri liik |
|
Koodiloend |
Protseduuri liigi tähis (väljumine, saabumine, lähenemine, muu) |
|
|
|
|
|
|
|
PBN või tavaline |
|
Koodiloend |
Viide, kas protseduur on PBN või tavaline |
Ainult IFR |
|
|
|
|
|
|
Täpsuse liik |
|
Tekst |
Instrumentaallähenemise protseduuri liik; instrumentaallähenemise protseduurid liigitatakse järgmiselt: a) mittetäppislähenemisprotseduur (NPA-protseduur): instrumentaallähenemise protseduur, kus õhusõiduk saab navigatsiooniteabe ainult horisontaalsuuna suhtes, aga mitte vertikaalsuuna suhtes. b) lähenemisprotseduur glissaadiinfoga (APV-protseduur): instrumentaallähenemise protseduur, kus õhusõiduk saab navigatsiooniteabe nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna suhtes, kuid mis ei vasta täppislähenemise ja -maandumise nõuetele. c) täppislähenemise protseduur (PA-protseduur): instrumentaallähenemise protseduur, kus õhusõiduk saab täppislähenemise nõuetele vastava navigatsiooniteabe nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna suhtes vastavalt asjaomase lennukategooria suhtes kehtestatud miinimumnõuetele. |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukikategooria |
|
Koodiloend |
Viide, millistele õhusõidukikategooriatele protseduur on mõeldud |
|
|
|
|
|
|
|
Magnetdeklinatsioon |
|
Väärtus |
Protseduuri kavandamisel arvestatav magnetdeklinatsioon |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus merepinnast või maapinnast takistuste kohal (OCA/H) |
|
|
OCA/H |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukikategooria |
Koodiloend |
Õhusõidukikategooria |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Lähenemise tüüp |
Koodiloend |
Lähenemise tüüp (nt otselähenemine, Cat I, Cat II lähenemine, LLZ, ringlähenemine) või konkreetne navigatsioonivahend (nt astmelise laskumise tähised) või teatavad navigatsiooninõuded |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus merepinnast |
Kõrgus merepinnast |
Väikseim kõrgus merepinnast, mille abil tagatakse vastavus asjakohasele kõrgusele takistuste kohal |
Lähenemine (APCH) |
|
Oluline |
|
|
|
|
|
Kõrgus maapinnast |
Kõrgus maapinnast |
Väikseim kõrgus asjaomase lennuraja läve kõrgustasandi või asjakohasel juhul lennuvälja kõrgustasandi kohal, mille abil tagatakse vastavus asjakohasele kõrgusele takistuste kohal |
Lähenemine (APCH) |
|
Oluline |
|
|
|
|
Otsusekõrgus merepinnast või maapinnast takistuste kohal (DA/H) |
|
|
DA/H |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukikategooria |
Koodiloend |
Õhusõidukikategooria |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Lähenemise tüüp |
Koodiloend |
Lähenemise tüüp (nt otselähenemine, ringlähenemine) või teatav navigatsioonivahend (nt astmelise laskumise tähised) või teatavad navigatsiooninõuded |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus merepinnast |
Kõrgus merepinnast |
3D-instrumentaallähenemistoimingu puhul kindlaksmääratud kõrgus merepinnast, millel alustatakse katkestatud lähenemist, kui lähenemise jätkamiseks nõutavad visuaalsed orientiirid ei ole nähtavad. |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus maapinnast |
Kõrgus maapinnast |
3D-instrumentaallähenemistoimingu puhul kindlaksmääratud kõrgus maapinnast, millel alustatakse katkestatud lähenemist, kui lähenemise jätkamiseks nõutavad visuaalsed orientiirid ei ole nähtavad. |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
Minimaalne laskumiskõrgus mere-/maapinna suhtes (MDA/H) |
|
|
MDA/H |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukikategooria |
Koodiloend |
Õhusõidukikategooria |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Lähenemise tüüp |
Koodiloend |
Lähenemise tüüp (nt otselähenemine, ringlähenemine) või teatav navigatsioonivahend (nt astmelise laskumise tähised) või teatavad navigatsiooninõuded |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus merepinnast |
Kõrgus merepinnast |
2D-instrumentaallähenemistoimingu või ringlähenemistoimingu puhul kindlaksmääratud kõrgus merepinnast, allpool mida ei alustata laskumist ilma nõutavate visuaalsete orientiirideta |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus maapinnast |
Kõrgus maapinnast |
2D-instrumentaallähenemistoimingu või ringlähenemistoimingu puhul kindlaksmääratud kõrgus maapinnast, allpool mida ei alustata laskumist ilma nõutavate visuaalsete orientiirideta |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
Minimaalne sektorikõrgus merepinnast (MSA) |
|
|
Alumine kasutatav kõrgus merepinnast, mis tagab vähemalt 300 meetrise (1 000 jalga) kõrgusvaru kõikide objektide kohal ringi sektoris, mille raadius on 46 kilomeetrit (25 NM) ja mille keskpunktis on raadionavigatsiooniseade |
Ainult IFR |
|
|
|
|
|
|
|
Sektori algusnurk |
Nurk |
Sektori algusnurk |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sektori lõpunurk |
Nurk |
Sektori lõpunurk |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tähise põhjal |
Tekst |
MSA keskpunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus merepinnast |
Kõrgus merepinnast |
Iga sektori minimaalne kõrgus merepinnast |
|
|
|
|
|
|
|
|
Piirangud |
Tekst |
MSA: alumine kasutatav kõrgus merepinnast, mis tagab vähemalt 300 meetrise (1 000 jalga) kõrgusvaru kõikide objektide kohal ringi sektoris, mille raadius on 46 kilomeetrit (25 NM) ja mille keskpunktis on raadionavigatsiooniseade. |
|
|
|
|
|
|
|
|
Raadius |
Väärtus |
Iga sektori raadius |
|
|
|
|
|
|
|
Lähenemisala minimaalne laskumiskõrgus (TAA) |
|
|
Väikseim kõrgus merepinnast, mis tagab minimaalse kõrgusvaru 300 m (1 000 jalga) kõigi objektide kohal, mis paiknevad ringjoonekaarel, mida määratleb 46 km (25 meremiili) raadius ja alglähenemise kontrollpunktis (IAF) asuv keskpunkt, või mida piiravad juhul, kui vahelähenemise kontrollpunktis (IF) IAFi ei ole, vahelähenemise kontrollpunkti ja kaare lõppu IFga ühendavad sirgjooned; lähenemisprotseduuriga seotud kombineeritud TAAde puhul arvestatakse 360kraadilise alaga IFi ümber. |
Ainult APCH või PBN |
|
|
|
|
|
|
|
Viitepunkt |
Tekst |
TAA viitepunkt (IAF või IF) |
|
|
|
|
|
|
|
|
IAF |
Tekst |
TAA IAFi viitepunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
IF |
Tekst |
TAA IFi viitepunkt |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahemaa IAFini |
Vahemaa |
TAA ala piiri vahemaa IAFist |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus merepinnast |
Kõrgus merepinnast |
Lähenemisala minimaalse laskumiskõrguse väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sektori algusnurk |
Nurk |
Sektori algusnurk (TAA viitepunkti peiling) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sektori lõpunurk |
Nurk |
Sektori lõpunurk (TAA viitepunkti peiling) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Astmeliselt laskuv kaar |
Vahemaa |
Sisemise ala raadius väiksemal kõrgusel |
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsiooninõuete nimi |
|
Tekst |
Kogum õhusõiduki ja meeskonna suhtes kehtivaid nõudeid, mis on vajalikud PBN-toimingute toetamiseks kindlaksmääratud õhuruumis; navigatsiooninõudeid on kahte liiki. a) RNP-nõuded: piirkondlikul navigatsioonil põhinevad nõuded, mis hõlmavad navigatsioonitäpsuse jälgimist ja asjaomase häiresüsteemi kasutamist ning mida tähistatakse eesliitega RNP, nt RNP 4, RNP APCH. b) RNAV-nõuded: piirkondlikul navigatsioonil põhinevad nõuded, mis ei hõlma navigatsioonitäpsuse jälgimist ja asjaomase häiresüsteemi kasutamist ning mida tähistatakse eesliitega RNAV, nt RNAV 5, RNAV 1; |
Ainult PBN |
|
|
|
|
|
|
Käitamismiinimumid |
|
Tekst |
Lennuväljade käitamismiinimumid: lennuvälja kasutuspiirangud järgmistel juhtudel: a) start, väljendatuna RVRi ja/või nähtavusena, ning vajaduse korral ilmastikutingimustena; b) maandumine täppislähenemisel ja maandumistoimingud, väljendatuna nähtavuse ja/või RVRi ja DA/H kujul, olenevalt sellest, mis on toimingu kategooria puhul asjakohane; c) maandumine lähenemisel ja vertikaalinformatsiooniga maandumise toimingud, väljendatuna nähtavuse ja/või RVRi ja DA/H kujul; ning d) maandumine mittetäppislähenemisel ja maandumistoimingud, väljendatuna nähtavuse ja/või RVR kujul, minimaalse laskumiskõrgusena mere-/maapinna suhtes (MDA/H) ning vajaduse korral ilmastikutingimustena |
APCH, DEP |
|
|
|
|
|
|
Temperatuur |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Madalaim temperatuur |
Väärtus |
Minimaalne võrdlustemperatuur |
Ainult APCH või PBN |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgeim temperatuur |
Väärtus |
Maksimaalne võrdlustemperatuur |
Ainult APCH või PBN |
|
|
|
|
|
|
Kaugjuhitav altimeetriline allikas |
|
Tekst |
Altimeetrilisele allikale viitav hoiatav märkus |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
Prots viite kp |
|
Tekst |
Lennuvälja või maandumislävi |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
PBN-nõuded |
|
|
PBN-protseduuriga seotud erinõuded |
PBN |
|
|
|
|
|
|
|
|
Koodiloend |
Navigatsiooninõuete tunnus (RNAV 5, RNP 0.3, jne) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsiooninõuded |
Tekst |
Navigatsiooniandurite piirangud (nõutavad on globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (GNSS)) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Talitlusnõuded |
Tekst |
Mis tahes nõutavad funktsioonid, mis on navigatsiooninõuetes esitatud valikutena ehk mis ei sisaldu põhilises navigatsiooninõudes (nõutav on raadiosagedus (RF)) |
|
|
|
|
|
|
Protseduuriosa |
|
|
|
|
SID, STAR, APCH |
|
|
|
|
|
|
Algus |
|
Tekst |
Segmendi alguspunkti tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Lõpp |
|
Tekst |
Segmendi lõpp-punkti tunnus või lõpu kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähise funktsioon |
|
Koodiloend |
Viide, kas lõpptähis on möödalennatav punkt (teekonnapunkt, mis nõuab ennetavat pööret, et võimaldada küljelt liitumist järgmise marsruudi- või protseduurisegmendiga) või ülelennatav punkt (teekonnapunkt, milles alustatakse pööret, et ühineda marsruudi või protseduuri järgmise segmendiga) |
PBN |
|
|
|
|
|
|
Lõpptähise roll |
|
Koodiloend |
Viide lõpptähise rollile katkestatud lähenemise punktina (MAPt), IFina, IAFina, lõpplähenemistähisena (FAF), katkestatud lähenemise ootetähisena (MAHF) jne. |
|
|
|
|
|
|
|
Protseduuri kõrgus merepinnast/kõrgus maapinnast |
|
Kõrgus merepinnast/kõrgus maapinnast |
Kindlaksmääratud kõrgus merepinnast/maapinnast, millel lennatakse üle minimaalse kõrguse merepinnast/maapinnast ja mis määratakse kindlaks stabiilse laskumise võimaldamiseks ettenähtud laskumisgradiendi/-nurgaga vahe-/lõpplähenemissegmendis |
Üksnes SIDi, STARi, APCHi teatud segmendid |
|
Oluline |
|
|
|
|
Minimaalne lubatud kõrgus takistuste kohal (MOCA) |
|
Kõrgus merepinnast |
Piiritletud segmendi minimaalne kõrgus, mis võimaldab ohutut kõrgust takistuste kohal |
SID, STAR, APCH |
|
|
|
|
|
|
Vahemaa |
|
Vahemaa |
Geodeetiline vahemaa iga järjestikuse kindlaksmääratud olulise punkti vahelise lähima kilomeetri- või meremiilikümnendikuni |
|
1/100 km |
Oluline |
Arvutatud |
1/100 km või 1/100 nm |
1 km või 1 nm |
|
Tegelik peiling |
|
Peiling |
Tegelik teekonnajoon iga järjestikuse olulise punkti vahelise lähima kraadikümnendikuni |
SID, STAR, APCH |
1/10 kraadi |
Korraline |
Arvutatud |
1/10 kraadi |
|
|
Magnetpeiling |
|
Peiling |
Magnetiline teekonnajoon iga järjestikuse olulise punkti vahelise lähima kraadikümnendikuni |
SID, STAR, APCH |
1/10 kraadi |
Korraline |
Arvutatud |
1 kraad |
1 kraad |
|
Kalle |
|
Väärtus |
|
APCH, DEP |
|
|
|
|
|
|
Kiirus |
|
Väärtus |
Kiirusepiirang olulises punktis, väljendatuna asjakohasel juhul 10sõlmelistes ühikutes |
|
|
|
|
|
|
|
Kontrollitav takistus |
|
|
|
APCH, DEP |
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
Tekst |
Viide, kas takistus on valgustatud/valgustamata, takistuse liik (kirik/tuuleturbiin jne) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
Kontrollitava takistuse koordinaadid |
|
Vt 6. jagu „Takistuste andmed“. |
|
|
|
|
|
|
Kõrgustasand: |
Kõrgustasand |
Kontrollitava takistuse tipu kõrgustasand |
|
Vt 6. jagu „Takistuste andmed“ |
|
|
|
|
Lõpplähenemise segment |
|
|
|
Instrumentaallähenemise protseduuri segment, kus sooritatakse maandumiseks joondumine ja laskumine |
SBAS APCH, GBAS APCH |
|
|
|
|
|
|
Toimingu tüüp |
|
Tekst |
Number, mis osutab lõpplähenemise segmendi liigile (nt „0“ on kood, mis tähistab otselähenemise protseduuri, sealhulgas offset-protseduure) |
|
|
|
|
|
|
|
Lähenemistäpsuse määraja |
|
Tekst |
Number, mis tähistab lähenemise tüüpi („0“ tähistab lähenemisprotseduuri vertikaalse juhendamisvõimekusega kursimajaka abil ning „1“ viitab I kategooria lähenemisprotseduurile) |
|
|
|
|
|
|
|
SBASi (satelliidipõhine tugisüsteem) teenuse osutaja |
|
Tekst |
Teatava satelliidipõhise tugisüsteemi teenuseosutaja tunnus |
Ainult SBAS |
|
|
|
|
|
|
Satelliitnavigatsiooni eelprogrammeeritud lähenemis- ja/või maandumisprotseduur (RPDS) |
|
Tekst |
Numbriline tunnus, mis on raadiolevi piirkonna sageduse puhul kordumatu ja mida kasutatakse lõpplähenemise andmeploki valimiseks |
Ainult GBAS |
|
|
|
|
|
|
Lähenemis- ja/või maandumisprotseduuri tunnus (RPI) |
|
Tekst |
Neljatäheline tunnus, mida kasutatakse õige lähenemisprotseduuri valiku kinnitamiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Maandumisläve punkt (LTP) või fiktiivne lävepunkt (FTP) |
|
|
LTP/FTP |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
LTP/FTP laius ja pikkus |
|
0,3 m (1 jalg) |
Kriitilise tähtsusega |
|
0,0005“ (0,01“) |
|
|
|
Ellipsoidaalne kõrgus |
Kõrgustasand |
LTP/FTP kõrgus 1984. aasta (WGS 84) käsiraamatu kohase ellipsoidi kohal |
|
0,25 m |
Kriitilise tähtsusega |
|
0,1 m |
|
|
|
Ortomeetriline kõrgus |
Kõrgustasand |
LTP/FTP kõrgus geoidi suhtes ja esitatuna kui MSL-kõrgustasand |
|
|
|
|
|
|
|
Lennuteekonna joondamise punkt (FPAP) |
|
|
FPAP |
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
Punkt |
FPAP laius ja pikkus |
|
0,3 m (1 jalg) |
Kriitilise tähtsusega |
|
0,0005“ (0,01“) |
|
|
|
Ortomeetriline kõrgus |
Kõrgustasand |
FPAP kõrgus geoidi suhtes ja esitatuna kui MSL-kõrgustasand |
|
|
|
|
|
|
|
Lähenemise rajaläve ületamise kõrgus (TCH) |
|
Kõrgus maapinnast |
Lennutrajektoori nurga kindlaksmääratud ületamiskõrgus LTP (või FTP) kohal |
|
0,5 m |
Kriitilise tähtsusega |
Arvutatud |
0,05 m |
|
|
Glissaadinurk (GPA) |
|
Väärtus |
Lähenemistrajektoori (glissaadi) nurk horisontaaltasandi suhtes, määratletud LTP/FTP juures vastavalt 1984. aasta (WGS 84) käsiraamatule |
|
0,01°m |
Ei kohaldata |
|
0,01°m |
|
|
Trassi laius lävel |
|
Väärtus |
Horisontaaltrassi poollaius LTP/FTP juures; sellega määratakse kindlaks horisontaalne nihe, mille juures vastuvõtja saavutab skaala lõppväärtuse |
|
Ei kohaldata |
Kriitilise tähtsusega |
|
0,25 m |
|
|
Deltapikkuse nihe |
|
Vahemaa |
Vahemaa lennuraja lõpust FPAPini; sellega määratakse kindlaks koht, kus horisontaalne tundlikkus muutub katkestatud lähenemise tundlikkuseks |
|
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
8 m |
|
|
Horisontaalne hoiatuspiir (HAL) |
|
Väärtus |
HAL |
Ainult SBAS |
|
|
|
|
|
|
Vertikaalne hoiatuspiir (VAL) |
|
Väärtus |
VAL |
Ainult SBAS |
|
|
|
|
|
|
FASi andmeplokk |
|
Tekst |
Kahendstring, mis kirjeldab asjakohase tarkvaravahendiga genereeritud FASi andmeplokki; FASi andmeplokk on kogum parameetreid, millega määratakse kindlaks ühtne täppislähenemise protseduur või APV ning määratletakse sellega seotud lähenemine. |
|
|
|
|
|
|
|
CRC jääk |
|
Tekst |
8tähemärgiline kuueteistkümnendkujul esitus, arvutatud järelejäänud bittidest, mida kasutatakse FASi andmeploki terviklikkuse kindlakstegemiseks selle edastamise ja talletamise ajal. |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Protseduuritähis |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Olulisele punktile antud nimed, koodtähised või koodnimed |
|
|
|
|
|
|
|
ATC aruandekohustus |
|
Tekst |
Viide, kas ATS-/MET-aruandluse nõue on „kohustuslik“, „nõudmise korral“ või „puudub“ |
|
|
|
|
|
|
|
VFRi ettekandepunkt |
|
Tekst |
Silla või kiriku nimi |
VFR |
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Tähise geograafiline asukoht |
|
Vt märkus 1 |
||||
|
Liik |
|
Tekst |
Viide tähise liigile, näiteks navigatsioonivahend, lõikumine, teekonnapunkt |
|
|
|
|
|
|
|
Grupid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsiooniseadmed |
Tekst |
VOR-/DME-signaali tuvastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
Peiling |
Peiling |
VOR-/DME-signaali peilimine, kui teekonnapunkt ei ole sellega ühendatud |
|
Vt märkus 2 |
||||
|
|
Vahemaa |
Vahemaa |
Vahemaa VOR-/DME-signaalist, kui teekonnapunkt ei ole sellega ühendatud |
|
1/100 km |
Oluline |
Arvutatud |
1/100 km või 1/100 nm |
2/10 km (1/10 nm) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 |
100 m |
Oluline |
Mõõdetud/arvutatud |
1 sekund |
1 sekund |
|
|
|
|
|
|
3 m |
Oluline |
Mõõdetud/arvutatud |
1/10 sek |
1 sekund |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 2 |
1/10 kraadi |
Korraline |
Arvutatud |
1/10 kraadi |
1/10 kraadi |
|
|
|
|
|
|
1/10 kraadi |
Oluline |
Arvutatud |
1/10 kraadi |
1/10 kraadi |
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Ootamisprotseduur |
|
|
|
Eelmääratletud manööver, millega hoitakse õhusõidukit kindlaksmääratud õhuruumis, kuni õhusõiduk ootab edasist luba |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Ootetsooni protseduuri tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Punkt |
Geograafiline asukoht, mis on ootetsooni protseduuri viitepunkt |
|
Sama kui protseduuritähis |
|
|
|
|
|
Saabumiskurss |
|
Kurss |
Tegelik saabumiskurss |
|
|
|
|
1/10 kraadi |
|
|
Väljumiskurss |
|
Kurss |
Tegelik väljumiskurss |
|
|
|
|
1/10 kraadi |
|
|
Marsruudilõik |
|
Vahemaa |
Väljuva lennu marsruudilõik |
|
|
|
|
1/10 km või 1/10 nm |
|
|
Marsruudilõigu läbimise aeg |
|
Väärtus |
Väljuva lennu marsruudilõigu läbimise aeg |
|
|
|
|
|
|
|
Piirav radiaal |
|
Nurk |
VOR/DME piirav radiaal, mis on ootamise aluseks |
|
|
|
|
|
|
|
Pöörde suund |
|
Väärtus |
Pöördeprotseduuri suund |
|
|
|
|
|
|
|
Minimaalne kõrgus |
|
Kõrgus merepinnast |
Minimaalne ootamistasand lähima kõrgema väärtuseni (50 m või 100 jalga)/lennutasandini |
|
50 m |
Korraline |
Arvutatud |
50 m või 100 jalga/lennutasand |
|
|
Suurim kõrgus |
|
Kõrgus merepinnast |
Maksimaalne ootamistasand lähima kõrgema väärtuseni (50 m või 100 jalga)/lennutasandini |
|
|
|
|
50 m või 100 jalga/lennutasand |
|
|
Kiirus |
|
Väärtus |
Maksimaalne indikaatorkiirus |
|
|
|
|
10 sõlme |
|
|
Magnetdeklinatsioon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nurk |
Nurk |
Protseduuri raadionavigatsioonivahendi magnetdeklinatsioon |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kuupäev |
Kuupäev |
Kuupäev, mil magnetdeklinatsioonil oli vastav väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
Navigatsiooninõuete nimi |
|
Tekst |
Navigatsiooninõuete nimi – kogum õhusõiduki ja meeskonna suhtes kehtivaid nõudeid, mis on vajalikud navigatsioonirakenduse toetamiseks kindlaksmääratud õhuruumi kasutamise kontseptsiooni raames |
RNAV/RNP |
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Kopteriprotseduuride eripärad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kopteriprotseduuri nimi (RNAV 263) |
|
Tekst |
Kopteriprotseduuri tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Kopteriväljaku ületamise kõrgus (HCH) |
|
Kõrgus maapinnast |
Kopteriväljaku ületamise kõrgus |
|
|
Oluline |
|
1 m või 1 jalg |
1 m või 1 jalg |
|
Algne väljumistähis (IDF) |
|
Punkt |
Algne väljumistähis |
DEP |
|
|
|
|
|
|
Katkestatud lähenemise punkt (MAPt) |
|
Punktid |
MAPt |
Lähenemine (APCH) |
|
|
|
|
|
|
Otseselt nähtav lennusegment |
|
|
PinS APP puhul: see osa lennust, mis seostab PinSi otseselt maandumiskohaga; PinS DEP puhul: see osa lennust, mis seostab maandumiskoha otseselt IDFiga |
|
|
|
|
|
|
|
|
Teekonnajoon |
Joon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahemaa |
Vahemaa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Peiling |
Nurk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ületamiskõrgus |
Kõrgus maapinnast |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nähtav manööverdusssegment (VS) |
|
|
Järgmisteks manöövriteks kaitstud PinS VS: a) PinS APCH puhul: visuaalne manööver MAPt-st ümber kopteriplatsi või maandumiskoha, et maanduda muust suunast kui otse MAPt-st, ning b) PinS DEP puhul: start muus suunas kui otse IDFi suunas, millele järgneb visuaalne manööver, et ühineda IDFi juures instrumentaalsegmendiga |
APCH DEP |
|
|
|
|
|
|
|
Telgjoon |
Nurk |
Tõusulennu telgjoon |
DEP |
|
|
|
|
|
|
|
Manööverdusala |
Hulknurk |
Ala, kus lendur eeldatavasti manööverdab visuaalselt |
APCH DEP |
|
|
|
|
|
|
|
Manööverdusala ei ole |
Hulknurk |
Ala, kus manööverdamine on keelatud |
APCH DEP |
|
|
|
|
|
|
|
Sisenemise teekonnajooned |
Joon |
Järgmisteks manöövriteks kaitstud PinS VS: a) PinS APCH puhul: visuaalne manööver MAPt-st ümber kopteriplatsi või maandumiskoha, et maanduda muust suunast kui otse MAPt-st, ning b) PinS DEP puhul: start muus suunas kui otse IDFi suunas, millele järgneb visuaalne manööver, et ühineda IDFi juures instrumentaalsegmendiga |
APCH DEP |
|
|
|
|
|
|
HAS |
|
|
Kõrgus maapinna skeemi suhtes |
APCH |
|
|
|
|
|
|
|
Raadius |
Vahemaa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgus maapinnast |
Kõrgus maapinnast |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tekst „Jätka visuaalselt“ |
|
Tekst |
Tekst, millega viidatakse, et protseduuril on juhend „Jätka visuaalselt“ |
|
|
|
|
|
|
|
Tekst „Jätka VFRiga“ |
|
Tekst |
Tekst, millega viidatakse, et protseduuril on juhend „Jätka VFRiga“ |
|
|
|
|
|
|
|
Visuaalse lennusegmendi laskumisnurk (VSDA) |
|
Väärtus |
VSDA |
|
|
|
|
|
|
|
Sisenemise teekonnajooned |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikkus |
Vahemaa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laius |
Vahemaa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Peiling |
Nurk |
|
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
AITF |
|
|
|
Märkused kaartidel (aeronavigatsiooniteave tekstvormingus) |
|
|
|
|
|
|
|
Instrumentaal- ja visuaallähenemise glissaadi indikaatorsüsteemide vaheliselt joondamata |
|
Tekst |
|
|
|
|
|
|
|
|
Katkestatud lähenemise kirjeldus |
|
Tekst |
Katkestatud lähenemise protseduuri kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
SID-/STAR-marsruudi kirjeldus |
|
Tekst |
SID- või STAR-protseduuri tekstiline kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Katkestatud lähenemise tõusunurk |
|
Väärtus |
Lähenemisprotseduuri katkestatud lähenemise tõusunurga väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
CAT H märkus |
|
Tekst |
|
|
|
|
|
|
|
|
CAT D suur |
|
Tekst |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõutav on luba (AR) |
|
Tekst |
Nõutav navigatsioonitäpsus – autoriseerimine vajalik |
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühikud |
|
Tekst |
|
|
|
|
|
|
|
|
GNSS järgmise asemel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sidehäire |
|
Tekst |
Sidehäire kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Nõutav on seire/radar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus lähedalasuva takistuse kohta SID puhul |
|
Tekst |
Viide iga korra kohta, kui esineb lähedalasuvaid takistusi, mida ei võetud avaldatud gradiendi kindlaksmääramisel protseduuri koostamisel arvesse |
|
|
|
|
|
|
|
Nihke joondamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PDG üle 3 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5. Raadionavigatsioonivahendite/-süsteemide andmed
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Raadionavigatsioonivahend |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
Tekst |
Raadionavigatsioonivahendi liik |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnus |
|
Tekst |
Raadionavigatsioonivahendi kordumatuks tuvastamiseks määratud kood |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Raadionavigatsioonivahendile määratud tekstiline nimi |
|
|
|
|
|
|
|
ILS-rajatiste klassifikatsioon |
|
Koodiloend |
Klassifikatsioon, mis põhineb ILSi töövõimel ja toimimisel |
ILS |
|
|
|
|
|
|
GBAS-rajatiste klassifikatsioon |
|
Koodiloend |
Klassifikatsioon, mis põhineb GBASi maapealse allsüsteemi töövõimel ja toimimisel |
GBAS |
|
|
|
|
|
|
GBASi lähenemisrajatiste nimetused |
|
Koodiloend |
Klassifikatsioon, mis põhineb GBASi teenuse mahul ja toimivusnõuetel iga toetatava lähenemise puhul |
GBAS |
|
|
|
|
|
|
Tegevuspiirkond |
|
Tekst |
Viide, kas raadionavigatsioonivahendiga teenindatakse marsruuti (E), lennuvälja (A) või mõlemat (AE) |
|
|
|
|
|
|
|
Teenindatav lennuväli/kopteriväljak |
|
Tekst |
Teenindatavate lennuväljade/kopteriväljakute ICAO asukohatähis või nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Teenindatav lennurada |
|
Tekst |
Teenindatava lennuraja tähis |
|
|
|
|
|
|
|
Käitav üksus |
|
Tekst |
Rajatist käitava üksuse nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Toetatavate toimingute liik |
|
Koodiloend |
Viide ILSi/MLSi, baas-GNSSi, satelliidipõhise tugisüsteemi (SBAS) ja maapealse tugisüsteemi (GBAS) puhul toetatud toimingutele |
|
|
|
|
|
|
|
Kollokatsioon |
|
Tekst |
Teave, et raadionavigatsioonivahend on ühitatud teise raadionavigatsioonivahendiga |
|
|
|
|
|
|
|
Töötunnid |
|
Ajakava |
Raadionavigatsioonivahendi töötunnid |
|
|
|
|
|
|
|
Magnetdeklinatsioon |
|
|
Tegeliku põhjapooluse ja magnetilise põhjapooluse nurga vaheline erinevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nurk |
Nurk |
Raadionavigatsioonivahendi magnetdeklinatsioon |
ILS/NDB |
Vt allpool märkus 1 |
||||
|
|
Kuupäev |
Kuupäev |
Kuupäev, mil magnetdeklinatsioonil oli vastav väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
Jaama deklinatsioon |
|
Nurk |
Nullkraadise radiaali ja tegeliku põhjapooluse vaheline raadionavigatsioonivahendi variatsiooninurk, mis määratakse kindlaks jaama kalibreerimise ajal |
VOR/ILS/MLS |
|
|
|
|
|
|
Nullpeilingu suund |
|
Tekst |
Jaama antud „nullpeilingu“ suund, nt magnetiline põhjapoolus, tegelik põhjapoolus jne |
VOR |
|
|
|
|
|
|
Sagedus |
|
Väärtus |
Raadionavigatsioonivahendi sagedus või häälestussagedus |
|
|
|
|
|
|
|
Kanal |
|
Tekst |
Raadionavigatsioonivahendi kanali number |
DME või GBAS |
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Raadionavigatsioonivahendi geograafiline asukoht |
|
Vt allpool märkus 2 |
||||
|
Kõrgustasand |
|
Kõrgustasand |
DME saateantenni kõrgustasand või GBASi viitepunkti kõrgustasand |
DME või GBAS |
Vt allpool märkus 3 |
||||
|
Ellipsoidaalne kõrgus |
|
Kõrgus maapinnast |
GBASi viitepunkti ellipsoidaalne kõrgus |
GBAS |
|
|
|
|
|
|
Kursimajaka joondus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Peiling |
Peiling |
Kursimajaka kurss |
ILSi kursimajakas |
1/100 kraadi |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 kraadi (kui on tegelik) |
1 kraad |
|
|
Liik |
Tekst |
Kursimajaka joonduse liik, tegelik või magnetiline |
ILSi kursimajakas |
|
|
|
|
|
|
Nullasimuutjoondus |
|
Peiling |
MLSi nullasimuutjoondus |
MLS |
1/100 kraadi |
Oluline |
Mõõdetud |
1/100 kraadi (kui on tegelik) |
1 kraad |
|
Nurk |
|
Nurk |
ILSi glissaadinurk või MLSi seadme normaalne glissaadinurk |
ILS GP/MLS |
|
|
|
|
|
|
RDH |
|
Väärtus |
ILSi tugipunkti kõrgus raja läve suhtes (ILS RDH) |
ILS GP |
0,5 m |
Kriitilise tähtsusega |
Arvutatud |
|
|
|
Kursimajaka antenni kaugus lennuraja lõpu suhtes |
|
Vahemaa |
ILSi kursimajakas, lennuraja/lõpplähenemis- ja stardiala lõpu vahemaa |
ILSi kursimajakas |
3 m |
Korraline |
Arvutatud |
1 m või 1 jalg |
Nagu märgitud |
|
ILSi glissaadiantenn, vahemaa läve (TRSH) suhtes |
|
Vahemaa |
ILSi glissaadiantenn, vahemaa lävest piki telgjoont |
ILS GP |
3 m |
Korraline |
Arvutatud |
1 m või 1 jalg |
Nagu märgitud |
|
ILSi markermajakas, vahemaa läve (TRSH) suhtes |
|
Vahemaa |
ILSi markermajakas, vahemaa lävest |
ILS |
3 m |
Oluline |
Arvutatud |
1 m või 1 jalg |
2/10 km (1/10 nm) |
|
ILSi DME antenn, vahemaa läve (TRSH) suhtes |
|
Vahemaa |
ILSi DME antenn, läve vahemaa piki telgjoont |
ILS |
3 m |
Oluline |
Arvutatud |
1 m või 1 jalg |
Nagu märgitud |
|
MLSi asimuutantenn, vahemaa lennuraja lõpu suhtes |
|
Vahemaa |
MLSi asimuutantenn, lennuraja/lõpplähenemis- ja stardiala lõpu vahemaa |
MLS |
3 m |
Korraline |
Arvutatud |
1 m või 1 jalg |
Nagu märgitud |
|
MLSi glissaadi antenn, vahemaa läve (TRSH) suhtes |
|
Vahemaa |
MLSi glissaadi antenn, läve vahemaa piki telgjoont |
MLS |
3 m |
Korraline |
Arvutatud |
1 m või 1 jalg |
Nagu märgitud |
|
MLSi DME antenn, vahemaa läve (TRHS) suhtes |
|
Vahemaa |
MLSi DME/P antenn, läve vahemaa piki telgjoont |
MLS |
3 m |
Oluline |
Arvutatud |
1 m või 1 jalg |
Nagu märgitud |
|
Signaali polarisatsioon |
|
Koodiloend |
GBASi signaali polarisatsioon (GBAS/H või GBAS/E) |
GBAS |
|
|
|
|
|
|
Määratud tegevuspiirkond (DOC) |
|
Tekst |
Määratud katteala või standardne teenindusala (SSV) vahemikuna või teenindusala raadiusena raadionavigatsioonivahendi / maapealse tugisüsteemi viitepunktist, kõrgusest ja sektoritest (vajaduse korral) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 |
|
ILSi kursimajakas |
1 kraad |
Oluline |
Mõõdetud |
1 kraad |
|
|
|
|
|
|
Ringsuunaline raadiomajakas (NDB) |
1 kraad |
Korraline |
Mõõdetud |
1 kraad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mõõdetud |
|
|
|
|
|
Märkus 2 |
|
Lennuvälja raadionavigatsioonivahend |
3 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/10 sek |
Nagu märgitud |
|
|
|
|
|
GBASi viitepunkt |
1 m |
|
Mõõdetud |
|
|
|
|
|
|
|
Lend marsruudil |
100 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 sekund |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mõõdetud |
|
|
|
|
|
Märkus 3 |
|
DME |
30 m (100 jalga) |
Oluline |
Mõõdetud |
30 m (100 jalga) |
30 m (100 jalga) |
|
|
|
|
|
DME/P |
3 m |
Oluline |
Mõõdetud |
3 m (10 jalga) |
|
|
|
|
|
|
GBASi viitepunkt |
0,25 m |
Oluline |
|
1 m või 1 jalg |
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
GNSS |
|
|
|
Ülemaailmne asukoha ja aja kindlaksmääramise süsteem, mis hõlmab ühte või mitut satelliidikonstellatsiooni, õhusõidukite vastuvõtjaid ja süsteemi tervikluse seiramist, mida vajaduse korral täiendatakse ettenähtud toimingu nõutava navigatsioonitäpsuse toetamiseks |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
GNSSi elemendi nimi (GPS, GBAS, GLONASS, EGNOS, MSAS, WAAS jne) |
|
|
|
|
|
|
|
Sagedus |
|
Väärtus |
GNSSi sagedus |
Vastavalt vajadusele |
|
|
|
|
|
|
Teeninduspiirkond |
|
Hulknurk |
GNSSi teenindusala geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Katteala |
|
Hulknurk |
GNSSi katteala geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Käitav ametiasutus |
|
Tekst |
Rajatist käitava ametiasutuse nimi |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Maapealsed navigatsioonituled |
|
|
|
Maapealsed tuled ja muud valgusmajakad, mis tähistavad geograafilisi asukohti, mis liikmesriik on olulisena välja valinud |
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
Tekst |
Majaka liik |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Majaka kordumatuks tuvastamiseks määratud kood |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Linna nimi või majaka muu tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Intensiivsus |
|
Väärtus |
Majaka valguse intensiivsus |
|
|
|
|
1000 cd |
|
|
Omadus |
|
Tekst |
Teave majaka omaduste kohta |
|
|
|
|
|
|
|
Töötunnid |
|
Ajakava |
Majaka töötunnid |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Majaka geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Valgustatud navigatsioonimärgid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Majaka geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Nähtavuse ulatus |
|
Vahemaa |
Majaka nähtavuse ulatus |
|
|
|
|
|
|
|
Omadus |
|
Tekst |
Teave majaka omaduste kohta |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Erinavigatsioonisüsteem |
|
|
|
Erinavigatsioonisüsteemidega (DECCA, LORAN jne) seotud jaamad |
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
Tekst |
Kättesaadava teenuse liik (põhisignaal, alamsignaal, värv) |
|
|
|
|
|
|
|
Tähis |
|
Tekst |
Erinavigatsioonisüsteemi kordumatuks tuvastamiseks määratud kood |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Erinavigatsioonisüsteemile määratud tekstiline nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Sagedus |
|
Väärtus |
Erinavigatsioonisüsteemi sagedus (vastavalt vajadusele kanali number, impulsi põhisagedus, kordumise sagedus) |
|
|
|
|
|
|
|
Töötunnid |
|
Ajakava |
Erinavigatsioonisüsteemi töötunnid |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Erinavigatsioonisüsteemi geograafiline asukoht |
|
100 m |
Oluline |
Mõõdetud arvutatud |
|
|
|
Käitav üksus |
|
Tekst |
Rajatist käitava üksuse nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Rajatise katvus |
|
Tekst |
Erinavigatsioonisüsteemi rajatise katvuse kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
6. Takistuste andmed
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Takistus |
|
|
|
Kõik fikseeritud (nii ajutised kui ka alalised) ja liikuvad takistused või nende osad |
|
|
|
|
|
|
|
Takistuse tunnus |
|
Tekst |
Takistuse kordumatu tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Käitaja/omanik |
|
Tekst |
Takistuse käitaja või omaniku nimi ja kontaktandmed |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetrilise kuju tüüp |
|
Koodiloend |
Viide, kas takistus on punkt, joon või hulknurk |
|
|
|
|
|
|
|
Horisontaalne asend |
|
Punkt või joon või hulknurk |
Takistuse horisontaalne asend |
|
Vt allpool märkus 1 |
||||
|
Horisontaalne ulatus |
|
Vahemaa |
Takistuse horisontaalne ulatus |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgustasand |
|
Kõrgustasand |
Takistuse kõrgeima punkti kõrgustasand |
|
Vt allpool märkus 2 |
||||
|
Kõrgus maapinnast |
|
Kõrgus maapinnast |
Takistuse kõrgus maapinnast |
|
|||||
|
Liik |
|
Tekst |
Takistuse liik |
|
|
|
|
|
|
|
Kuupäeva ja kellaaja tempel |
|
Kuupäev |
Kuupäev ja kellaaeg, mil takistus loodi |
|
|
|
|
|
|
|
Toimingud |
|
Tekst |
Liikuvate takistuste funktsioonitoimingud |
|
|
|
|
|
|
|
Kehtivus |
|
Tekst |
Ajutist liiki takistuste kehtivus |
|
|
|
|
|
|
|
Valgustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liik |
Tekst |
Valgusti liik |
|
|
|
|
|
|
|
|
Värv |
Tekst |
Takistuse valgustuse värv |
|
|
|
|
|
|
|
Märgistus |
|
Tekst |
Takistuse märgistuse liik |
|
|
|
|
|
|
|
Materjal |
|
Tekst |
Takistuse peamine pinnamaterjal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus 1 |
Takistused alal 1 |
|
50 m |
Korraline |
Mõõdetud |
1 sekund |
Nagu märgitud |
|
|
|
|
Takistused alal 2 (sealhulgas 2a, 2b, 2c, 2d, starditrajektoori saavutamise ala ning takistuse piirangupinnad) |
5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/10 sek |
1/10 sek |
|
|
|
|
|
Takistused alal 3 |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1/10 sek |
1/10 sek |
|
|
|
|
Takistused alal 4 |
|
2,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
|
|
|
|
|
Märkus 2 |
Takistused alal 1 |
|
30 m |
Korraline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
3 m (10 jalga) |
|
|
|
|
Takistused alal 2 (sealhulgas 2a, 2b, 2c, 2d, starditrajektoori saavutamise ala ning takistuse piirangupinnad) |
3 m |
Oluline |
Mõõdetud |
1 m või 1 jalg |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
|
|
Takistused alal 3 |
|
0,5 m |
Oluline |
Mõõdetud |
0,1 m või 0,1 jalga või 0,01 m |
1 m või 1 jalg |
|
|
|
|
Takistused alal 4 |
|
1 m |
Oluline |
Mõõdetud |
0,1 m |
|
7. Geograafilised andmed
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Hooned |
|
|
|
Hooned (käitamise seisukohast olulised) ja muud väljaulatuvad/silmatorkavad (lennuvälja) objektid |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Hoone nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Hoone geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Kompaktse hoonestusega alad |
|
|
|
Linnu ja külasid hõlmavad alad |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Kompaktse hoonestusega ala nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Punkt/hulknurk |
Kompaktse hoonestusega ala geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Raudteed |
|
|
|
Kõik raudteed on maamärgi väärtusega |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Raudtee nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Rada |
Raudtee geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Kiir- ja maanteed |
|
|
|
Kõik kiir- ja maanteed on maamärgi väärtusega |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Kiir- ja maanteede nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Rada |
Kiir- ja maanteede geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Maamärgid |
|
|
|
Looduslikud ja kultuurilised maamärgid, nagu sillad, silmatorkavad ülekandeliinid, alalised köisraudteepaigaldised, tuuleturbiinid, kaevandusstruktuurid, kindlused, varemed, tammid, torujuhtmed, kivid, järsakud, kaljud, liivaluited, eraldatud tuletornid ja tulelaevad, kui neid peetakse visuaalse aeronavigatsiooni puhul olulisteks |
|
|
|
|
|
|
|
Omadus |
|
Tekst |
Maamärgi kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Rada |
Raudtee geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Poliitilised piirid |
|
|
|
Rahvusvahelised poliitilised piirid |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Rada |
Rahvusvaheliste poliitiliste piiride geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Hüdrograafia |
|
|
|
Kõik veeobjektid, sh rannajooned, järved, jõed ja vooluvesi (sh need, mis ei ole aastaringse iseloomuga), soolajärved, liustikud ja jääkatted |
|
|
|
|
|
|
|
Nimi |
|
Tekst |
Veeobjekti nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Joon/hulknurk |
Veeobjekti geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Metsaalad |
|
|
|
Metsaalad |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Metsaala geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Teema |
Omadus |
Alamomadus |
Liik |
Kirjeldus |
Märkus |
Täpsus |
Terviklikkus |
Päritolu liik |
Avald. res. |
Kaardi res. |
Teenindusteed |
|
|
|
Teenindussõidukite kasutatav osa lennuväljast |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Teenindusteede geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Orientiiri alus |
|
Tekst |
Mõjutatud orientiiri liigi tunnus |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnuse alus |
|
Tekst |
Aluseks oleva lennuraja, parkimisplatsi ala või perrooni nimi |
|
|
|
|
|
|
Ehitusala |
|
|
|
Ehitusjärgus olev osa lennuväljast |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Ehitusala geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukite liikumiseks sobimatu ala |
|
|
|
Õhusõidukite liikumiseks sobimatud alad |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Hulknurk |
Kujutatud liikumisala, mis on õhusõidukitele alaliselt sobimatu ja on sellisena selgelt tähistatud |
|
|
|
|
|
|
Vaatlus- ja kontrollpunkt |
|
|
|
Kindlustatud vaatlus- ja kontrollpunkt |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnusnumber |
|
Tekst |
Spetsiaalne kordumatu tunnus, mille andmeteenuse osutaja on funktsiooni eksemplarile alaliselt määranud |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
Vaatlus- ja kontrollpunkti geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
|
Kõrgustasand |
|
Kõrgustasand |
Vaatlus- ja kontrollpunkti kõrgustasand |
|
|
|
|
|
|
Lennuvälja maapealse marsruutvõrgu (ASRN) sõlm |
|
|
|
Haripunkt ASRNi esitaval graafikul |
|
|
|
|
|
|
|
Võrgu tunnus |
|
Tekst |
Loogiline nimi, mis koosneb ASRNi funktsiooniga seotud ühe või mitme funktsiooni nimede piiratud loendist |
|
|
|
|
|
|
|
Läve tunnus |
|
Tekst |
Funktsiooni eksemplari üksuse nimi |
|
|
|
|
|
|
|
Tunnusnumber |
|
Tekst |
Spetsiaalne kordumatu tunnus, mille andmeteenuse osutaja on funktsiooni eksemplarile alaliselt määranud |
|
|
|
|
|
|
|
Term viide |
|
Tekst |
Funktsiooni eksemplariga seotud terminalihoone |
|
|
|
|
|
|
|
Sõlme liik |
|
Tekst |
Sõlme liik |
|
|
|
|
|
|
|
Kat stopp |
|
Tekst |
Ootamiskoha piiratud nähtavusega toimingu kategooria |
|
|
|
|
|
|
|
Asukoht |
|
Punkt |
ASRNi sõlme geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
ASRNi serv |
|
|
|
ASRNi esitaval graafikul olev sõlmedevaheline ühendus |
|
|
|
|
|
|
|
Võrgu tunnus |
|
Tekst |
Loogiline nimi, mis koosneb ASRNi funktsiooniga seotud ühe või mitme funktsiooni nimede piiratud loendist |
|
|
|
|
|
|
|
Suund |
|
Tekst |
Vastava funktsioonieksemplari ühe- või kahesuunalisus |
|
|
|
|
|
|
|
Sõlme 1 viide |
|
Tekst |
Serva geomeetria alguspunktile vastava ASRN-sõlme tunnusnumber |
|
|
|
|
|
|
|
Sõlme 2 viide |
|
Tekst |
Serva geomeetria lõpp-punktile vastava ASRN-sõlme tunnusnumber |
|
|
|
|
|
|
|
Serva liik |
|
Tekst |
Serva liik |
|
|
|
|
|
|
|
Serv, tuletis |
|
Tekst |
Serva geomeetria tuletusmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
Geomeetria |
|
Rada |
ASRN-serva geograafiline asukoht |
|
|
|
|
|
|
Veerus 4 „Liik“ osutatud andmeliigid
Liik |
Kirjeldus |
Andmed |
Punkt |
Matemaatilisele referentsellipsoidile viitavate koordinaatide (laiuse ja pikkuse) kogum, millega määratakse kindlaks maapinnal asuva punkti asukoht |
Laiuskraad Pikkuskraad Horisontaalne võrdlussüsteem Mõõtühikud Saavutatud horisontaalne täpsus |
Joon |
Sirgjoonelist objekti määratlevate punktide jada |
Punktide jada |
Hulknurk |
Hulknurga piiri moodustavate punktide jada; esimene ja viimane punkt on üks ja sama |
Suletud punktijada |
Kõrgus maapinnast |
Tasandi, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa teatud võrdlustasandist |
Arvväärtus Vertikaalne võrdlussüsteem Mõõtühikud Saavutatud vertikaalne täpsus |
Kõrgus merepinnast |
Tasandi, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa keskmisest merepinnast (MSL) |
Arvväärtus Vertikaalne võrdlussüsteem Mõõtühikud Saavutatud vertikaalne täpsus |
Kõrgustasand |
Maapinnal asuva või maapinnale kinnitatud tasandi või punkti püstvahemaa keskmisest merepinnast (MSL) |
Arvväärtus Vertikaalne võrdlussüsteem Mõõtühikud Saavutatud vertikaalne täpsus |
Vahemaa |
►C6 Lineaarväärtus ◄ |
Arvväärtus Mõõtühikud Saavutatud täpsus |
Nurk/peiling |
Nurkväärtus |
Arvväärtus Mõõtühikud Saavutatud täpsus |
Väärtus |
Mis tahes mõõdetud, deklareeritud või tuletatud väärtus, mida ei ole eespool loetletud |
Arvväärtus Mõõtühikud Saavutatud täpsus |
Kuupäev |
Kindlale päevale või kuule viitav kalendrikuupäev |
Tekst |
Ajakava |
Korduv ajaperiood, mis koosneb ühest või mitmest ajavahemikust või tsükliliselt esinevatest erikuupäevadest (nt pühad) |
Tekst |
Koodiloend |
Eelmääratletud tekstistringide või väärtuste kogum |
Tekst |
Tekst |
Vabatekst |
Piiranguteta tähemärgistring |
IV LISA
LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAMISE ERINÕUDED
(Osa „ATS“)
A-ALAJAGU – TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.OR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
ATS.OR.100 Omand
Lennuliiklusteenuse osutaja teatab pädevatele asutustele:
oma õigusliku seisundi, omandistruktuuri ja mis tahes kokkulepped, millel on oluline mõju tema varade juhtimisele;
kõik seosed organisatsioonidega, mis ei osuta aeronavigatsiooniteenuseid, sealhulgas äritegevus, milles teenuseosutaja osaleb otse või sidusettevõtjate kaudu vähemalt 1 % ulatuses tema eeldatavatest tuludest; lisaks peab ta teatama kõikidest muudatusest igas aktsiapakis, mis moodustab 10 % või enam kogu tema aktsiapakist.
Lennuliiklusteenuste osutaja võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti, mis võiks kahjustada teenuste osutamist objektiivsel ja erapooletul viisil.
ATS.OR.105 Teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus
Lisaks III lisa punktile ATM/ANS.OR.A.075 ei tohi lennuliiklusteenuste osutaja osaleda toimingutes, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine, ega toimingutes, millega vastavalt kohaldatavale liidu õigusele kaasneks valitseva seisundi kuritarvitamine.
ATS.OR.110 Lennuvälja käitajate ja lennuliiklusteenuse osutajate tegevuse koordineerimine
Lennuliiklusteenuse osutaja sõlmib kokkulepped selle lennuvälja käitajaga, millel ta osutab lennuliiklusteenuseid, et tagada tegevuse ja osutatavate teenuste asjakohane kooskõlastatus ning asjaomaste andmete ja asjaomase teabe vahetus.
ATS.OR.115 Sõjaväeüksuste ja lennuliiklusteenuse osutajate tegevuse koordineerimine
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2150/2005 artikli 6 kohaldamist, tagab lennuliiklusteenuse osutaja, et vastavalt kohalikele kokkulepitud protseduuridele annavad tema lennuliiklusteeninduse üksused asjaomastele sõjaväeüksustele kas korrapäraselt või nõudmisel asjakohase lennuplaani ja muud tsiviilõhusõidukeid puudutavad andmed, et võimaldada nende tuvastamist.
ATS.OR.120 Meteoroloogiateenuste ja lennuliiklusteenuste osutajate tegevuse koordineerimine
Tagamaks et õhusõidukid saavad sõidukite käitamisel ajakohaseimat meteoroloogiateavet, sõlmib lennuliiklusteenuse osutaja kokkulepped seotud meteoroloogiateenuste osutajaga järgmise kohta:
anda vastavalt võimalikele kokkulepetele lisaks näidikute kasutamisele teada muudest meteoroloogilistest elementidest, kui lennuliiklusteeninduse töötajad on neid täheldanud või õhusõidukid on nendest teatanud;
anda võimalikult kiiresti teada võimalikest tegevust mõjutavatest olulistest ilmastikunähtustest, mida ei ole lisatud lennuvälja meteoroloogilisse ettekandesse, mida aga lennuliiklusteeninduse töötajad on täheldanud või millest õhusõidukid on teatanud;
edastada võimalikult kiiresti asjakohast purske-eelset vulkaanilist tegevust ja vulkaanipurskeid ning vulkaanilisi tuhapilvi puudutavat teavet. Lisaks edastavad piirkondade lennujuhtimiskeskused ja lennuinfokeskused teabe seonduvatele ilmavaatlusjaamadele ja vulkaanituha teabekeskustele (VAAC).
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab piirkondade lennujuhtimiskeskuste, lennuinfokeskuste ja seonduvate ilmavaatlusjaamade vahelise tiheda kooskõlastatuse, et NOTAM- ja SIGMET-teadetes sisalduv vulkaanituhka puudutav teave oleks järjepidev.
ATS.OR.125 Aeronavigatsiooniteabe teenistuste ja lennuliiklusteenuste osutajate tegevuse koordineerimine
Lennuliiklusteenuste osutaja annab asjaomasele aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajale lennundusteavet, mida avaldatakse vastavalt vajadusele, et võimaldada selliste lennuliiklusteenuste kasutamist.
Tagamaks, et aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajad saavad teavet, mis võimaldaks neil anda ajakohast lennueelset teavet ning täita lennuaegse teabe vajadusi, sõlmivad lennuliiklusteenuste osutaja ja aeronavigatsiooniteabe teenuste osutaja kokkuleppe edastada vastutavale aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajale minimaalse viivitusega:
teavet lennuväljal valitsevate tingimuste kohta;
teavet nende vastutusalasse kuuluvate seonduvate rajatiste, teenuste ja raadionavigatsioonivahendite tegevusseisundi kohta;
teavet lennuliiklusteeninduse töötajate täheldatud või õhusõiduki teatatud vulkaanilise tegevuse esinemise kohta;
mis tahes muud käitamise seisukohalt olulist teavet.
Enne enda vastutusalasse kuuluvates aeronavigatsioonisüsteemides muudatuste tegemist teeb lennuliiklusteenuste osutaja järgmist:
tagab tiheda kooskõlastatuse asjaomas(t)e aeronavigatsiooniteabe teenuste osutaja(te)ga;
võtab nõuetekohaselt arvesse aega, mida aeronavigatsiooniteabe teenuste osutaja vajab asjaomase materjali avaldamisel selle ettevalmistamiseks, koostamiseks ja väljaandmiseks;
annab asjaomasele aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajale aegsasti teavet.
Lennuliiklusteenuste osutaja järgib aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajale algteabe või -andmete või mõlema esitamisel – olenevalt AIRAC-tsüklist – lisaks 14-päevasele postitamisajale eelnevalt kindlaks määratud, rahvusvaheliselt kokku lepitud aeronavigatsiooniteabe reguleerimise ja kontrolli süsteemi (AIRAC-süsteem) avaldamise kuupäevi.
ATS.OR.127 Lennuliiklusteenuste osutajate tegevuse koordineerimine U-space’i õhuruumis
Lennuliiklusteenuste osutajad:
edastavad U-space’i õhuruumis, mis on osa kontrollitavast õhuruumist, mille jaoks nad on määratud oma teenuseid osutama, mittediskrimineerival viisil sellist mehitatud õhusõidukeid käsitlevat asjakohast liiklusteavet, mida nõutakse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/664 ( 7 ) osutatud ühiste teabeteenuste raames;
kehtestavad asjaomaste lennuliiklusteenindusüksuste, U-space’i teenusteosutajate ja vajaduse korral ühtse ühise teabeteenuse osutajate vahelise koordineerimise korra ja sidevahendid, mis võimaldavad kõnealuseid andmeid esitada.
ATS.OR.130 Aeg lennuliiklusteeninduse üksuste puhul
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuliiklusteeninduse üksus on varustatud tunde, minuteid ja sekundeid näitavate kelladega, mis on selgelt nähtavad asjaomase üksuse mis tahes tööasendist.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuliiklusteeninduse üksuse kelli ja muid ajasalvestusseadmeid kontrollitakse vastavalt vajadusele, et tagada õige aeg, koordineeritud maailmaaeg pluss või miinus 30 sekundit. Kui lennuliiklusteenindus kasutab andmesidet, kontrollitakse kelli ja muid ajasalvestusseadmeid vastavalt vajadusele, et tagada õige aeg, koordineeritud maailmaeg täpsusega 1 sekund.
Õige aeg hangitakse etalonaja raadiosaatjalt või kui see ei ole võimalik, siis teiselt üksuselt, kes on õige aja saanud selliselt jaamalt.
ATS.OR.135 Eriolukordades tegutsemise kord
Vastavalt III lisa punkti ATM/ANS.OR.A.070 nõuetele töötab lennuliiklusteenuste osutaja tihedas koostöös lennuliiklusteenuste osutajaga, kes vastutab teenuste osutamise eest õhuruumi piirnevates osades, ja asjakohasel juhul asjaomaste õhuruumi kasutajatega välja eriolukorras tegutsemise kavad.
ATS.OR.140 Süsteemide ja seadmete tõrked ning korrapäratu toimimine
Lennuliiklusteenuste osutaja kehtestab lennuliiklusteeninduse üksustele asjakohase korra viivitamatuks teatamiseks side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemi või muude ohutuse seisukohast oluliste süsteemide või seadmete mis tahes tõrkest või korrapäratust toimimisest, mis võib kahjustada lennutoimingute ohutust või tulemuslikkust või lennuliiklusteenuste osutamist või mõlemat.
ATS.OR.145 Lennujuhtimisteenuse osutamine
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et teave õhusõiduki liikumise kohta koos sellele õhusõidukile väljastatud lennujuhtimisüksuse loa andmetega esitatakse nii, et see kujutab endast valmis analüüsi; sellisel moel säilitatakse lennuliikluse sujuv voog ja õhusõidukite piisav hajutus.
ATS.OR.150 Juhtimisvastutuse üleandmine ja teadete edastamine
Lennuliiklusteenuste osutaja kehtestab kohaldatavad koostööprotsessid lennujuhtimisvastutuse üleandmiseks, sealhulgas teadete edastamise ja juhtimise üleandmise punktid, ja teeb seda asjakohasel juhul kirjalike kokkulepetena ja tegevuskäsiraamatutena.
2. JAGU – TEENUSTE OHUTUS
ATS.OR.200 Ohutusjuhtimissüsteem
Lennuliiklusteenuste osutaja peab kehtestama ohutusjuhtimissüsteemi (SMS), mis võib olla punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi lahutamatu osa ja mis peab sisaldama järgmist:
Ohutuspoliitika ja -eesmärgid:
juhtkonna pühendumine ja vastutus ohutuse tagamise eest, mis kajastub ohutuspoliitikas;
vastutusvaldkonnad ohutusjuhtimissüsteemi rakendamisel ja säilitamisel, ning õigus vastu võtta ohutusalaseid otsuseid;
tõhusa ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise ja korrashoiu eest vastutava ohutusjuhi ametisse määramine;
hädaolukorras reageerimise kavade kooskõlastamine teiste teenuseosutajatega ning lennundusettevõtjatega, kellega lennuliiklusteenuste osutaja on teenuse osutamise kaudu seotud,
ohutusjuhtimissüsteemi dokumendid, mis kirjeldavad ohutusjuhtimissüsteemi elemente, sellega seonduvaid menetlusi ja tulemusi.
Ohutusriskide juhtimine:
menetlus teenusega seotud ohtude kindlaksmääramiseks, mis peab põhinema reaktiivsetel, proaktiivsetel ning ennetavatel ohutusteabe kogumise meetoditel;
menetlus, mis tagab kindlakstehtud ohtudega seotud ohutusriskide analüüsi, hindamise ja kontrollimise,
menetlus, millega tagatakse, et tema õhusõidukitega seotud lennuõnnetuste risk on viidud miinimumini niivõrd, kuivõrd see on mõistlikult teostatav.
Ohutuse tagamine:
ohutusnõuete täitmise kontroll ja mõõtmine tähendab, et organisatsiooni ohutusnõuete täitmist tuleb kontrollida ning ohutusriskide kontrollimise tõhusus tuleb valideerida;
menetlus selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis võivad mõjutada teenuste ohutuse riskitaset, ning kõnealustest muudatusest ohutusele tulenevate riskide kindlaksmääramine ja juhtimine;
menetlus ohutusjuhtimissüsteemi tõhususe kontrollimiseks ja hindamiseks, et tagada ohutusjuhtimissüsteemi pidev üldine täiustamine.
Ohutuse edendamine:
koolitusprogramm, millega tagatakse, et töötajad on koolitatud ning pädevad täitma oma ülesandeid ohutusjuhtimissüsteemis;
ohutusalase teabe edastamine, millega tagatakse, et töötajad on teadlikud ohutusjuhtimissüsteemi rakendamisest.
ATS.OR.205 Ohutuse hindamine ning funktsionaalse süsteemi muudatuste tagamine
Mis tahes muudatuse puhul, millest on kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunktiga 1 teatatud, peab lennuliiklusteenuse osutaja:
tagama, et hinnang ohutusele on antud kogu muudatuse ulatuses, sealhulgas:
seadmete, protseduuride ja inimestega seotud elementide kohta;
liideste ning muudetud elementide ja ülejäänud funktsionaalse süsteemi koostoimimise kohta;
liideste ning selliste muudetud elementide ja asjaolude koostoimimise kohta, mille raames see peab tööle hakkama;
muudatuse arengu kohta defineerimisest kuni elluviimiseni, sealhulgas teenuseks ülemineku kohta;
funktsionaalse süsteemi kavakohaselt halvenenud toimimise kohta ning
kinnitama piisava kindlusega ning terviklike, dokumenteeritud ja paikapidavate argumentide abil, et punkti ATS.OR.210 rakendamise kaudu kindlaks tehtud ohutuskriteeriumid on kehtivad, täidetud ja jäävad täidetuks.
Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et alapunktis a osutatud ohutuse hindamine hõlmaks ka järgmist:
ohutegurite kindlakstegemine;
muudatuse puhul rakendatavate ohutuskriteeriumide kindlaksmääramine ja põhjendamine kooskõlas punktiga ATS.OR.210;
muudatuse mõjude riskianalüüs;
muudatusega seotud riskide hindamine ja vajaduse korral nende leevendamine nii, et kohaldatavad ohutuskriteeriumid oleks täidetud;
kontrollimine, et:
hinnang on antud kogu muudatuse ulatuses, nagu on ette nähtud alapunkti a alapunktis 1;
muudatus vastab ohutuskriteeriumitele
kontrollikriteeriumide täpsustamine, mis on vajalikud selle tõendamiseks, et muudetud funktsionaalse süsteemi raames osutatav teenus vastab jätkuvalt ohutuskriteeriumidele.
ATS.OR.210. Ohutuskriteeriumid
Lennuliiklusteenuste osutaja määrab kindlaks funktsionaalse süsteemi muudatuse vastuvõetavuse ohutuse seisukohast, analüüsides selleks muudatuse kasutuselevõtuga seotud riske, vajaduse korral toimingute ja sidusrühmade kategooriate kaupa.
Muudatuse vastuvõetavust ohutuse seisukohast hinnatakse konkreetsete ja kontrollitavate ohutuskriteeriumide abil, kusjuures iga kriteerium väljendatakse selge kvantitatiivse ohutusriskitasemena või muu ohutusriskiga seonduva mõõtarvuna.
Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et ohutuskriteeriumid vastaksid järgmistele nõuetele:
need on konkreetse muudatuse puhul õigustatud, võttes arvesse, mis liiki muudatusega on tegemist;
kui need on täidetud, lubavad eeldada, et peale muutust on funktsionaalne süsteem sama ohutu, kui enne muudatust, või lennuliiklusteenuste osutaja peab esitama argumendid, mis õigustavad järgmist
mis tahes ajutist ohutuse vähenemist kompenseerib ohutustaseme suurenemine tulevikus või
ohutustaseme püsival vähenemisel on muud kasulikud tagajärjed
kõike arvesse võttes tagatakse, et muudatus ei põhjusta teenuse ohutuse suhtes vastuvõetamatuid riske,
toetavad ohutuse täiustamist, kui see on mõistlikult teostatav.
ATS.OR.215 Lennujuhtide lube ja tervisetõendeid käsitlevad nõuded
Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et lennujuhid omavad nõuetekohaseid lube ja kehtivaid meditsiinitõendeid vastavalt määrusele (EL) 2015/340.
3. JAGU – INIMTEGURIGA SEOTUD NÕUDED LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE
ATS.OR.300 Kohaldamisala
Käesolevas jaos on kehtestatud inimvõimeid käsitlevad nõuded lennujuhtimisteenuse osutajatele, et:
ära hoida ja leevendada riski, et lennujuhtimisteenust osutavad lennujuhid, kes kuritarvitavad psühhoaktiivseid aineid;
ära hoida ja leevendada stressi negatiivset mõju lennujuhtidele, tagamaks lennuliikluse ohutust;
ära hoida ja leevendada väsimuse negatiivset mõju lennujuhtidele, tagamaks lennuliikluse ohutust.
ATS.OR.305 Lennujuhtimisteenuse osutaja kohustused seoses psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamisega lennujuhtide poolt
Lennujuhtimisteenuse osutaja töötab välja ning rakendab põhimõtted ja asjakohased protseduurid selle tagamiseks, et psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine ei mõjuta lennujuhtimisteenuste osutamist.
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ ( 8 ) ning üksikisikute testimist käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusaktide sätete kohaldamist, peab lennujuhtimisteenuse osutaja välja töötama ja rakendama objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva protseduuri lennujuhtide poolt psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise juhtumite avastamiseks. Kõnealuses menetluses tuleb arvesse võtta määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.A.015 sätteid.
Alapunktis b nimetatud menetluse peab pädev asutus heaks kiitma.
ATS.OR.310 Stress
Vastavalt punktile ATS.OR.200 peab lennujuhtimisteenuse osutaja tegema järgmist:
välja töötama ja kasutusele võtma põhimõtted lennujuhtide stressi juhtimiseks, sealhulgas tuleb rakendada kriitiliste intsidentidega seotud stressi juhtimiseprogrammi;
lennujuhtidele tuleb korraldada koolitused ja teavitusprogrammid stressi, sealhulgas kriitilise intsidendi stressi vältimise kohta, lisaks inimteguritega seotud koolitusele, mis viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa D-alajao 3. ja 4. jaotisega.
ATS.OR.315 Väsimus
Vastavalt punktile ATS.OR.200 peab lennujuhtimisteenuse osutaja tegema järgmist:
välja töötama ja kasutusele võtma põhimõtted lennujuhtide väsimuse juhtimiseks;
korraldama lennujuhtidele teabeprogramme väsimuse vältimise kohta lisaks inimteguritega seotud koolitusele, mis viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa D-alajao 3. ja 4. jaotisega.
S.OR.320 Lennujuhtide graafikujärgne töökorraldus
Lennujuhtimisteenuse osutaja töötab välja ja rakendab graafikujärgse töökorralduse ning jälgib seda, et vältida lennujuhtide tööväsimusest tulenevaid riske ja tagada ohutusnõuete kohane töö- ja puhkeaja vaheldumine. Lennujuhtimisteenuse osutaja määrab graafikujärgses töökorralduses täpselt kindlaks järgmised elemendid:
maksimaalne järjestikuste tööpäevade arv, mil tööülesandeid täidetakse;
maksimaalne tööaja tundide arv;
maksimaalne ilma vaheaegadeta lennujuhtimisteenuse osutamise aeg;
tööaja ja vaheaegade suhe lennujuhtimisteenuse osutamisel;
minimaalne puhkeaeg;
maksimaalne järjestikuste tööaegade arv, mis ulatuvad ööaega, sõltuvalt asjaomase lennujuhtimisüksuse töötamise kellaaegadest;
minimaalne puhkeaeg pärast tööaega, mis ulatub ööaega,
minimaalne puhkeaegade arv ühes graafikutsüklis.
Lennujuhtimisteenuse osutaja peab graafikujärgse töökorralduse väljatöötamise ja rakendamise ajal nõu pidama nende lennujuhtidega, kes hakkavad selle alusel töötama, või vajaduse korral nende esindajatega, et kindlaks teha ja leevendada väsimusega seotud riske, mille tekkepõhjuseks võib olla graafikujärgne töökorraldus ise.
4. JAGU – SIDELE ESITATAVAD NÕUDED
ATS.OR.400 Liikuva lennuside teenistus (õhk-maa-õhk-side) – üldine
Lennuliiklusteenuste osutaja kasutab lennuliiklusteenuse osutamise eesmärgil õhk-maa-õhk-side puhul hääl- või andmesidet või mõlemat.
Kui õhk-maa-õhk-häälside põhineb 8,33 kHz kanalisammul, tagab lennuliiklusteenuste osutaja järgmise:
kõigil õhk-maa-õhk-häälside seadmetel on 8,33 kHz kanalisammu võimalus ning võimalus seadistada 25 kHz kanalisammuga kanalitele;
kõigil määratud häälsageduseraldustel on 8,33 kHz kanalisammu võimalus;
8,33 kHz kanalisammu võimalusega raadioga varustatud õhusõidukite ja ilma selliste seadmeteta õhusõidukite suhtes kohaldatavad protseduurid, mida kohaldatakse lennuliiklusteeninduse üksuste vahel edasitoimetatavate õhusõidukite suhtes, on kindlaks määratud kõnealuste ATS-üksuste vahelistes koostöölepingutes;
õhusõidukeid, mis ei ole varustatud 8,33 kHz kanalisammu võimalusega raadioga, on võimalik teenindada tingimusel, et neid saab ohutult teenindada lennuliikluse korraldamise süsteemi läbilaskevõime piires UHF-l või 25 kHz sageduseraldusel; ning
igal aastal edastab ta selle kindlaks määranud liikmesriigile oma plaanid selliste riiklike õhusõidukite teenindamiseks, mis ei ole varustatud 8,33 kHz kanalisammu võimalusega raadioga, võttes arvesse liikmesriikide poolt nende riiklikes lennundusteabe kogumikes avaldatud protseduuridega seotud läbilaskepiiranguid.
Kui lennuliiklusteenuse osutamisel kasutatakse piloodi ja lennujuhi vahelist kahepoolset hääl- või andmesidet, varustab lennuliiklusteenuste osutaja kõik sellised õhk-maa-õhk-side kanalid salvestusvahenditega.
Kui lennuinfoteenuse, sealhulgas lennuvälja lennuinfoteenuse (AFIS) osutamisel kasutatakse otsest kahepoolset õhk-maa-õhk-hääl- või andmesidet, varustab lennuliiklusteenuste osutaja kõik sellised õhk-maa-õhk-side kanalid salvestusvahenditega, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on ette näinud teisiti.
ATS.OR.405 VHF-avariisageduse kasutamine ja selle kättesaadavus
Nagu on sätestatud artiklis 3d, kasutatakse VHF-avariisagedust (121,5 MHz) tegelikes hädaolukordades, sealhulgas mis tahes järgmisel juhul:
et pakkuda vaba kanalit avarii- või hädaolukorras õhusõiduki ja maapealse jaama vahel, kui tavalisi kanaleid kasutavad teised õhusõidukid;
et hädaolukorra tekkimisel pakkuda õhusõiduki ja lennuväljade vahel VHF-teadete kanalit, mida rahvusvaheliste lennuteenuste puhul tavaliselt ei kasutata;
et pakkuda tavalist VHF-teadete kanalit kas tsiviil- või sõjalise õhusõiduki ning selle õhusõiduki teeninduse ja maapealsete teeninduste vahel, kes osalevad ühistes otsimis- ja päästeoperatsioonides, enne kui vajaduse korral lülitutakse asjakohasele sagedusele;
et pakkuda õhk-maa-õhk-sidet õhusõidukiga, kui õhusõiduki varustuse rikke tõttu ei saa tavalisi kanaleid kasutada;
et pakkuda kanalit avariimajakate tööks ja sidepidamiseks päästevahendi ning otsimis- ja päästeoperatsioonides osaleva õhusõiduki vahel;
et juhul, kui tsiviilõhusõiduki lendu sekkutakse tunnistamise eesmärgil, pakkuda ühist VHF-kanalit tsiviilõhusõiduki ja tunnistava õhusõiduki vaheliseks või tunnistamist juhtivate üksuste vaheliseks ning tsiviil- või tunnistava õhusõiduki ja lennuliiklusteeninduse üksuste vaheliseks sidepidamiseks.
Lennuliiklusteenuste osutaja võimaldab sagedust 121,5 MHz:
kõigis piirkondlikes juhtimiskeskustes ja lennuinfokeskustes;
lennuvälja lähilennujuhtimisüksustes ja lähenemislennu juhtimise üksustes ning rahvusvahelistel varulennuväljadel;
pädeva asutuse määratud mis tahes täiendavas asukohas, kus selle sageduse võimaldamist peetakse vajalikuks, et tagada hädaolukorra kutsungite kohene vastuvõtt või täita alapunktis a osutatud eesmärke.
ATS.OR.410 Liikuva lennuside teenistus (õhk-maa-õhk-side) – lennuinfoteenus
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab teostatavas ulatuses ja pädeva asutuse heakskiidetud viisil, et õhk-maa-õhk-side vahendid võimaldavad kahepoolse side pidamist lennuinfokeskuse ja lennuinfopiirkonnas lendava asjakohaselt varustatud õhusõiduki vahel.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et õhk-maa-õhk-side vahendid võimaldavad otsest, kiiret, pidevat ja häireteta kahepoolse side pidamist lennuvälja lennuinfoteenistuse üksuse ja punkti ATS.TR.110 alapunkti a alapunktis 3 osutatud piirkonnas lendava asjakohaselt varustatud õhusõiduki vahel.
ATS.OR.415 Liikuva lennuside teenistus (õhk-maa-õhk-side) – piirkondlik lennujuhtimisteenus
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab järgmise:
õhk-maa-õhk-side vahendid võimaldavad kahepoolse häälside pidamist piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava üksuse ja lennujuhtimispiirkonnas või -piirkondades lendava asjakohaselt varustatud õhusõiduki vahel ning
õhk-maa-õhk-side vahendid võimaldavad kahepoolse andmeside pidamist piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava üksuse ja asjakohaselt varustatud õhusõiduki vahel, mis lendab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1770 ( 9 ) punktis AUR.COM.2001 osutatud õhuruumis, et kasutada kõnealuse rakendusmääruse punkti AUR.COM.2005 alapunkti 1 alapunktis a osutatud andmesideteenuseid.
ATS.OR.420 Liikuva lennuside teenistus (õhk-maa-õhk-side) – lähenemislennu juhtimise teenus
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et õhk-maa-õhk-side vahendid võimaldavad otsest, kiiret, pidevat ja häireteta kahepoolse side pidamist lähenemislennu juhtimise teenust osutava üksuse ja selle üksuse kontrolli all oleva asjakohaselt varustatud õhusõiduki vahel.
Kui lähenemislennu juhtimise teenust osutav üksus toimib eraldi üksusena, peetakse õhk-maa-õhk-sidet üksnes tema kasutusse antud sidekanalite kaudu.
ATS.OR.425 Liikuva lennuside teenistus (õhk-maa-õhk-side) – lähilennujuhtimisteenus
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et õhk-maa-õhk-side vahendid võimaldavad otsest, kiiret, pidevat ja häireteta kahepoolse side pidamist lähilennujuhtimisüksuse ja asjakohaselt varustatud õhusõiduki vahel, mis tegutseb asjaomasest lennuväljast kuni 45 km (25 NM) kaugusel.
Kui see on tingimustest tulenevalt vajalik, võimaldab lennuliiklusteenuste osutaja manööverdusalal toimuva liikluse juhtimiseks eraldi sidekanali.
ATS.OR.430 Aeronavigatsiooniline fikseeritud teenindus (maa-maa-side) – üldine
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuliiklusteenuse osutamise eesmärgil kasutatakse maapealse side puhul otseliini või andmesidet või mõlemat.
Kui side on lennujuhtimise kooskõlastamise eesmärgil automatiseeritud, tagab lennuliiklusteenuste osutaja, et:
rakendatakse asjakohaseid vahendeid, millega automaatselt võetakse vastu, säilitatakse, töödeldakse, eraldatakse ja esitatakse ning edastatakse asjakohast lennuinformatsiooni;
sellise automaatse kooskõlastamise tõrgetest või kõrvalekalletest teatatakse selgelt lennujuhile või -juhtidele, kes vastutab/vastutavad lendude kooskõlastamise eest üleandvas üksuses;
süsteemi infovahetusega seotud hoiatused esitatakse asjaomastele töökohtadele;
lennujuhtidele pakutakse informatsiooni asjaomase süsteemi infovahetusprotsesside kohta;
lennujuhtidele antakse vahendid vahetatava lennuinformatsiooni muutmiseks.
ATS.OR.435 Aeronavigatsiooniline fikseeritud teenindus (maapealne side) – side lennuinfopiirkonnas
Lennuliiklusteeninduse üksuste vaheline side
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuinfokeskusel on vahendid side pidamiseks järgmiste üksustega, kes osutavad teenust tema vastutusalas:
piirkondlik juhtimiskeskus;
lähenemislennu juhtimise üksused;
lähilennujuhtimisüksused;
lennuinfoteenistuse üksused.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et piirkondlikul juhtimiskeskusel on lisaks ühendusele lennuinfokeskusega, nagu kirjeldatud alapunktis 1, ka vahendid side pidamiseks järgmiste üksustega, kes osutavad teenust tema vastutusalas:
lähenemislennu juhtimise üksused;
lähilennujuhtimisüksused;
lennuinfoteenistuse üksused;
lennuliiklusteeninduse büroo, kui see on eraldi loodud.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähenemislennu juhtimise üksusel on lisaks ühendusele lennuinfokeskuse ja piirkondliku juhtimiskeskusega, nagu kirjeldatud alapunktides 1 ja 2, ka vahendid side pidamiseks järgmiste üksustega:
seonduv lähilennujuhtimisüksus või -üksused;
asjaomane lennuinfoteenistuse üksus või üksused;
seonduv lennuliiklusteeninduse büroo või bürood, kui see/need on eraldi loodud.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähilennujuhtimisüksusel või lennuinfoteenistuse üksusel on lisaks ühendusele lennuinfokeskuse, piirkondliku juhtimiskeskuse ja lähenemislennu juhtimise üksusega, nagu kirjeldatud alapunktides 1, 2 ja 3, ka vahendid side pidamiseks seonduva lennuliiklusteeninduse bürooga, kui see on eraldi loodud.
Lennuliiklusteeninduse üksuste ja muude üksuste vaheline side
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuinfokeskusel ja piirkondlikul juhtimiskeskusel on vahendid side pidamiseks järgmiste üksustega, kes osutavad teenust nende vastavas vastutusalas:
asjaomased sõjaväeüksused;
keskust teenindav meteoroloogiateenuste osutaja või osutajad;
keskust teenindav aeronavigatsiooni-telekommunikatsioonijaam;
asjakohased õhusõidukite käitajate bürood;
päästekoordinatsioonikeskus või sellise keskuse puudumise korral muu asjakohane päästeteenistus;
keskust teenindav rahvusvaheline NOTAM-büroo.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähenemislennu juhtimise üksusel, lähilennujuhtimisüksusel ja lennuinfoteenistuse üksusel on vahendid side pidamiseks järgmiste üksustega, kes osutavad teenust nende vastavas vastutusalas:
asjaomased sõjaväeüksused;
pääste- ja hädaabiteenistused (sealhulgas kiirabi, tuletõrje jne);
asjaomast üksust teenindav meteoroloogiateenuste osutaja;
asjaomast üksust teenindav aeronavigatsiooni-telekommunikatsioonijaam;
perrooniteenuseid osutav üksus, kui see on eraldi loodud.
Alapunkti b alapunkti 1 alapunkti i ja alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i kohaselt nõutavad sidevahendid hõlmavad võimalust pidada kiiret ja usaldusväärset sidet asjaomase lennuliiklusteeninduse üksuse ja sekkumistoimingute eest vastutava sõjaväeüksuse või vastutavate üksuste vahel selle lennuliiklusteeninduse üksuse vastutusalas, et täita rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 11. jaotises sätestatud kohustusi.
Sidevahendite kirjeldus
Alapunkti a, punkti b alapunkti 1 alapunkti i, alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i, alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii ja alapunkti b alapunkti 2 alapunkti iii kohaselt nõutavad sidevahendid võimaldavad järgmist:
sidepidamine kas üksnes otsese kõneside kaudu või kombinatsioonis andmesidega, kusjuures lennujuhtimise üleandmise eesmärgil radari või ADS-B abil luuakse side viivitamata ja muudel eesmärkidel luuakse side tavajuhul 15 sekundi jooksul;
teatiste trükkimine, kui nõutav on kirjalik dokument; sellise side puhul on sõnumiedastusaeg kuni 5 minutit.
Kõigil alapunkti c alapunktiga 1 hõlmamata juhtudel võimaldavad sidevahendid järgmist:
sidepidamist kas üksnes otsese kõneside kaudu või kombinatsioonis andmesidega, kusjuures side luuakse tavajuhul 15 sekundi jooksul;
teatiste trükkimist, kui nõutav on kirjalik dokument; sellise side sõnumiedastusaeg on kuni 5 minutit.
Kõigil juhtudel, kui nõutav on andmete automaatne edastamine lennuliiklusteeninduse arvutitesse või arvutitest või mõlemas suunas, võimaldatakse selleks automaatse salvestamise vahendid.
Alapunkti b alapunkti 2 punktide i, ii ja iii kohaselt nõutavad sidevahendid võimaldavad muu hulgas konverentsside jaoks loodud otsest kõnesidet, kusjuures side luuakse tavajuhul 15 sekundi jooksul.
Kõik lennuliiklusteeninduse üksuste vahelist ning lennuliiklusteeninduse üksuste ja alapunkti b alapunktis 1 ning alapunkti b alapunktis 2 kirjeldatud üksuste vahelist otsest kõnesidet või andmesidet võimaldavad sidevahendid on varustatud automaatse salvestamise võimalusega.
ATS.OR.440 Aeronavigatsiooniline fikseeritud teenindus (maapealne side) – lennuinfopiirkondade vaheline side
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuinfokeskustel ja piirkondlikel juhtimiskeskustel on vahendid side pidamiseks kõigi piirnevate lennuinfokeskuste ja piirkondlike juhtimiskeskustega. Need sidevahendid võimaldavad igal juhul edastada sõnumeid alaliseks salvestamiseks sobivas vormingus ning võtta sõnumeid vastu kooskõlas ICAO piirkondlikes lennunduslepingutes ettenähtud edastusaegadega.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et omavahel piirnevaid lennujuhtimispiirkondi teenindavate piirkondlike juhtimiskeskuste vahelised sidepidamisvahendid võimaldavad lisaks ka otsest kõnesidet ja vajaduse korral andmesidet ning automaatset salvestamist, kusjuures lennujuhtimise üleandmise eesmärgil ATS-seireteenuse abil luuakse side viivitamata ning muudel eesmärkidel luuakse side tavajuhul 15 sekundi jooksul.
Kui asjaomaste riikide vahelise lepinguga seda nõutakse, et kaotada vajadus või vähendada vajadust määratud trajektoorist kõrvalekaldumisel sekkuda, tagab lennuliiklusteenuste osutaja, et piirnevate lennuinfokeskuste ja muude kui alapunktis b nimetatud piirkondlike juhtimiskeskuste vahelised sidevahendid:
võimaldavad vaid otsest kõnesidet või kõnesidet koos andmesidega;
võimaldavad side loomist tavajuhul 15 sekundi jooksul;
on varustatud salvestamisvõimalusega.
Asjaomane lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et piirnevate lennuliiklusteeninduse üksustega ollakse eriasjaolude ilmnemisel igal juhul ühenduses.
Kui kohalikest tingimustest tulenevalt on õhusõidukile enne väljumist vaja anda luba siseneda kontrollitavasse õhuruumi, tagab asjaomane lennuliiklusteenuste osutaja või tagavad asjaomased lennuliiklusteenuste osutajad, et lennuliiklusteeninduse üksused, kes annavad õhusõidukile loa, on ühenduses piirnevat kontrollitavat õhuruumi teenindava lennujuhtimisüksusega.
Sidevahendid, millega toetatakse ühenduse loomist vastavalt alapunktidele d ja e, võimaldavad muu hulgas kas üksnes otsest kõnesidet või kõnesidet koos andmesidega ja automaatset salvestamist, kusjuures lennujuhtimise üleandmise eesmärgil ATS-seireteenuse abil luuakse side viivitamata ja muudel eesmärkidel luuakse side tavajuhul 15 sekundi jooksul.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab sobivad automaatse salvestuse vahendid kõigiks juhtudeks, kui nõutav on lennuliiklusteeninduse üksuste arvutite vaheline automaatne andmevahetus.
ATS.OR.445 Side lennuväljade manööverdusaladel olevate õhusõidukitest erinevate muude sõidukite kontrollimiseks või juhtimiseks
Välja arvatud juhul, kui piisavaks peetakse visuaalmärguannete süsteemi abil peetavat sidet, tagab lennuliiklusteenuste osutaja ühele järgmisele teenistusele kahepoolsed raadiotelefonside seadmed:
lähilennujuhtimisteenuse osutajatele sõidukite juhtimiseks manööverdusalal;
lennuinfoteenistusele sõidukite juhtimiseks manööverdusalal, kui seda teenust osutatakse vastavalt punkti ATS.TR.305 alapunktile f.
Vajadus eraldi sidekanalite järele manööverdusalal olevate sõidukite kontrollimiseks või juhtimiseks selgitatakse välja ohutushinnangu alusel.
Kõigi alapunktis b osutatud sidevahendite puhul tagatakse automaatse salvestamise võimalus.
ATS.OR.446 Seireandmed
Lennuliiklusteenuste osutajad ei tohi kasutada kolmanda riigi vastutusalas käitatavate režiimi S päringusaatjate edastatavaid andmeid, kui päringusaatja koodi paigutus ei ole kooskõlastatud.
Lennuliiklusteenuste osutajad tagavad, et rakendatakse vajalikku suutlikkust, et lennujuhtidel oleks võimalik identifitseerida individuaalsed õhusõidukid, kasutades 1. liites kirjeldatud allasaadetud õhusõidukitunnuse funktsiooni.
Lennuliiklusteenuse osutajad tagavad õhusõidukite sujuva käitamise nii oma vastutusalasse kuuluvas õhuruumis kui ka sellega külgnevate õhuruumide piiril, kohaldades asjakohaseid õhusõidukite hajutamise miinimumnõudeid.
ATS.OR.450 Seireandmete automaatne salvestamine
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et primaar- või sekundaarradarilt või muudelt lennuliiklusteenuste osutamisel abistavatelt süsteemidelt (nt ADS-B, ADS-C) saadud seireandmed salvestatakse automaatselt, et neid saaks kasutada õnnetuste ja intsidentide uurimisel, otsingu- ja päästetoimingutel, lennuliiklusteenuste osutamisel ning seiresüsteemide hindamisel ja koolitustel.
ATS.OR.455 Salvestatud teabe ja andmete säilitamine
Lennuliiklusteenuste osutaja säilitab vähemalt 30 päeva järgmist:
punkti ATS.OR.400 alapunktide b ja c kohased sidekanalite salvestised;
punkti ATS.OR.435 alapunkti c punkti 3 ja 5 kohased andmete ja side salvestised;
punkti ATS.OR.440 kohased automaatsalvestised;
punkti ATS.OR.445 kohased side salvestised;
punkti ATS.OR.450 kohased andmete salvestised;
lennu kulgu ja koordineerimist puudutavad paberstripid ning elektroonilised andmed.
Kui alapunktis a osutatud salvestised ja logid on seotud õnnetuste ja intsidentide uurimisega, säilitatakse neid pikema aja jooksul, kuni on selge, et need ei ole enam vajalikud.
ATS.OR.460 Taustside ja helikeskkonna salvestamine
Kui pädev asutus ei ole teisiti ette näinud, varustatakse lennuliiklusteeninduse üksused vahenditega, mis salvestavad vastavalt kas lennujuhi või lennuinfoteenuse töötaja või lennuvälja lennuinfoteenistuse töötaja tööjaama taustsidet ja helikeskkonda ning mis on võimelised säilitama vähemalt viimase 24 töötunni jooksul salvestatud teavet.
Neid salvestisi kasutatakse üksnes teatamiskohustusega õnnetuste ja intsidentide uurimisel.
5. JAGU – TEABELE ESITATAVAD NÕUDED
ATS.OR.500 Meteoroloogiateave – üldine
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et asjaomastele lennuliiklusteeninduse üksustele tagatakse ajakohane teave olemasolevate ja ennustatavate ilmastikutingimuste kohta, mis on vajalikud nende vastavate ülesannete täitmiseks.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et asjaomastele lennuliiklusteeninduse üksustele antakse kättesaadavat üksikasjalikku teavet lennuvälja läheduses ning eelkõige stardijärgse tõusu alas ja lähenemisalas esinevate selliste ilmastikunähtuste asukoha, vertikaalse ulatuse, suuna ja liikuvuse kohta, mis võivad olla lennutegevusele ohtlikud.
Alapunktide a ja b teavet antakse sellises vormingus, mis nõuab lennuliiklusteeninduse töötajatelt kõige vähem tõlgendamist, ning asjaomaste lennuliiklusteeninduse üksuste nõuetele vastava sagedusega.
ATS.OR.505 Lennuinfokeskustele ja piirkondlikele juhtimiskeskustele antav meteoroloogiateave
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuinfokeskustele ja piirkondlikele juhtimiskeskustele antakse V lisa punkti MET.OR.245 alapunktis f sätestatud meteoroloogiateavet ning erilist tähelepanu pööratakse ilmastikunähtuse halvenemisele või eeldatavale halvenemisele, niipea kui seda on võimalik kindlaks teha. Need aruanded ja ennustused hõlmavad lennuinfopiirkonda või lennujuhtimispiirkonda ja muid selliseid alasid, mida pädev asutus on ette näinud.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuinfokeskustele ja piirkondlikele juhtimiskeskustele edastatakse sobivate ajavahemike järel ajakohased õhurõhuandmed kõrgusmõõturite seadistamiseks asjaomase lennuinfokeskuse või piirkondliku juhtimiskeskuse määratud asukohtades.
ATS.OR.510 Lähenemislennujuhtimise teenust osutavatele üksustele antav meteoroloogiateave
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähenemislennujuhtimise teenust osutavatele üksustele antakse nendega seotud õhuruumi ja lennuväljade kohta meteoroloogiateavet, nagu on sätestatud V lisa punkti MET.OR.242 alapunktis b.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et kui kasutatakse mitut anemomeetrit, on nendega seotud näidikud selgelt märgistatud, nii et iga anemomeetriga jälgitav lennurada ja lennuraja lõik on tuvastatav.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähenemislennujuhtimise teenust osutavatele üksustele edastatakse ajakohased õhurõhuandmed kõrgusmõõturite seadistamiseks asjaomase lähenemislennujuhtimise teenust osutava üksuse määratud asukohtades.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lõpplähenemisel, maandumisel ja stardil lähenemislennujuhtimise teenust osutavad üksused on varustatud maapinnatuule näidiku või näidikutega. Näidik või näidikud seostatakse sama vaatluskoha või -kohtadega ja see saab või need saavad sisendi samalt andurilt või samadelt anduritelt kui lähilennujuhtimisüksuse või lennuvälja lennuinfoteenistuse üksuse või mõlema vastav näidik või vastavad näidikud ning lennumeteoroloogiajaama näidik, kui selline jaam on olemas.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuväljal, kus rajanähtavuse väärtust hinnatakse instrumentide abil, on lõpplähenemisel, maandumisel ja stardil lähenemislennujuhtimise teenust osutavad üksused varustatud näidiku või näidikutega, mis võimaldavad lugeda rajanähtavuse hetkeväärtusi. Näidik või näidikud seostatakse sama vaatluskoha või -kohtadega ja see saab või need saavad sisendi samalt andurilt või samadelt anduritelt kui lähilennujuhtimisüksuse või lennuvälja lennuinfoteenistuse üksuse või mõlema vastav näidik või vastavad näidikud ning lennumeteoroloogiajaama näidik, kui selline jaam on olemas.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuväljal, kus pilvede kõrgust hinnatakse instrumentide abil, on lõpplähenemisel, maandumisel ja stardil lähenemislennujuhtimise teenust osutavad üksused varustatud näidiku või näidikutega, mis võimaldavad lugeda pilvekõrguse jooksvaid väärtusi. Näidikud seostatakse sama vaatluskoha või -kohtadega ja see saab või need saavad sisendi samalt andurilt või samadelt anduritelt kui lähilennujuhtimisüksuse või lennuvälja lennuinfoteenistuse üksuse või mõlema vastav näidik või vastavad näidikud, ning lennumeteoroloogiajaamast, kui see jaam on olemas.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lõpplähenemisel, maandumisel ja stardil antakse lähenemislennujuhtimise teenust osutavatele üksustele kättesaadavat teavet tuulenihke kohta, mis võib õhusõidukit lähenemis- või starditrajektooril või ringlähenemisel ebasoodsalt mõjutada.
ATS.OR.515 Lähilennujuhtimisüksustele ja lennuvälja lennuinfoteenistuse üksustele antav meteoroloogiateave
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähilennujuhtimisüksustele ja kui pädev asutus ei ole ette näinud teisiti, siis lennuvälja lennuinfoteenistuse üksustele antakse lennuvälja kohta neid puudutavat meteoroloogiateavet, nagu on sätestatud V lisa punkti MET.OR.242 alapunktis a.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähilennujuhtimisüksustele ja lennuvälja lennuinfoteenistuse üksustele edastatakse asjaomase lennuvälja kõrgusmõõturite seadistamiseks ajakohased rõhuandmed.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähilennujuhtimisüksused ja lennuvälja lennuinfoteenistuse üksused on varustatud maapinnatuule näidiku või näidikutega. Näidik või näidikud seostatakse sama vaatluskoha või -kohtadega ja see saab või need saavad sisendi samalt andurilt või samadelt anduritelt kui lennumeteoroloogiajaama näidik või näidikud, kui selline jaam on olemas. Kui kasutatakse mitut sensorit, on nendega seotud näidikud selgelt märgistatud, nii et iga sensoriga jälgitav lennurada ja lennuraja lõik on tuvastatav.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et nende lennuväljade lähilennujuhtimisüksused ja lennuvälja lennuinfoteenistuse üksused, kus rajanähtavuse väärtusi mõõdetakse instrumentide abil, on varustatud näidiku või näidikutega, mis võimaldavad lugeda rajanähtavuse hetkeväärtusi. Näidik või näidikud seostatakse sama vaatluskoha või -kohtadega ja see saab või need saavad sisendi samalt andurilt või samadelt anduritelt kui lennumeteoroloogiajaama näidik või näidikud, kui selline jaam on olemas.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et nende lennuväljade lähilennujuhtimisüksused ja lennuvälja lennuinfoteenistuse üksused, kus pilvede kõrguse väärtust hinnatakse instrumentide abil, on varustatud näidiku või näidikutega, mis võimaldavad lugeda pilvekõrguse jooksvaid väärtusi. Näidikud seostatakse sama vaatluskoha või -kohtadega ja see saab või need saavad sisendi samalt andurilt või samadelt anduritelt kui lähilennujuhtimisüksuse ja lennuvälja lennuinfoteenistuse üksuste vastav näidik või vastavad näidikud, ning lennumeteoroloogiajaamast, kui selline jaam on olemas.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähilennujuhtimisüksusele ja lennuvälja lennuinfoteenistuse üksustele antakse kättesaadavat teavet tuulenihke kohta, mis võib ebasoodsalt mõjutada lähenemis- või starditrajektooril või ringlähenemisel olevat õhusõidukit või maandumisjärgsel läbijooksul või hoovõtul olevat õhusõidukit.
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähilennujuhtimisüksusele ja lennuvälja lennuinfoteenistuse üksustele ja/või muudele asjakohastele üksustele edastatakse hoiatused lennuvälja kohta vastavalt V lisa punkti MET.OR.215 alapunktile b.
ATS.OR.520 Teave lennuväljal valitsevate tingimuste ja seonduvate rajatiste käitusoleku kohta
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lähilennujuhtimisüksusele, lennuvälja lennuinfoteenistuse üksustele ja lähenemislennujuhtimise teenust osutavatele üksustele edastatakse pidevalt teavet liiklusalal valitsevate käitamise seisukohast oluliste tingimuste, sealhulgas ajutiste ohtude olemasolu kohta, ning nende puhul asjakohase lennuvälja või asjakohaste lennuväljade mis tahes seonduvate rajatiste käitusoleku kohta, millest lennuvälja käitaja on teatanud.
ATS.OR.525 Teave navigatsiooniteenuste oleku kohta
Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et lennuliiklusteeninduse üksustele edastatakse pidevalt ajakohast teavet nende vastutusalas olevate stardi-, väljumis-, lähenemis- ja maandumisprotseduuride seisukohast oluliste raadionavigatsiooniteenuste ja visuaalsete vahendite ning maapealse liikluse seisukohast oluliste raadionavigatsiooniteenuste ja visuaalsete vahendite käitusoleku kohta.
Lennuliiklusteenuste osutaja kehtestab asjakohase korra vastavalt III lisa punkti ATM/ANS.OR.B.005 alapunktile f, et tagada käesoleva punkti alapunktis a osutatud teabe edastamine seoses GNSS-teenustega.
ATS.OR.530 Teabe esitamine pidurdamise efektiivsuse kohta
Kui lennuliiklusteenuse osutaja saab häälside teel eriettekande õhust pidurdamise efektiivsuse kohta, mis ei vasta teatatule, teatab ta sellest viivitamata asjaomase lennuvälja käitajale.
B-ALAJAGU – TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.TR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
ATS.TR.100 Lennuliiklusteenuste (ATS) eesmärgid
Lennuliiklusteenustel on järgmised eesmärgid:
vältida õhusõidukite kokkupõrkeid;
vältida õhusõidukite omavahelisi ja takistustega kokkupõrkeid manööverdusalal;
kiirendada lennuliiklust ja tagada liikluse korrapärane kulgemine;
pakkuda nõuandeid ja teavet lendude ohutuse ja tõhususe tagamiseks;
teavitada asjaomaseid organisatsioone otsingu- ja päästeabi vajavatest õhusõidukitest ning vastavalt vajadusele abistada neid organisatsioone.
ATS.TR.105 Lennuliiklusteenuste jaotus
Lennuliiklusteenused hõlmavad järgmiselt määratletud teenuseid:
lennuliikluse juhtimine punkti ATS.TR.100 alapunktide a, b ja c eesmärkide saavutamiseks ja see teenus on jagatud kolmeks osaks järgmiselt:
piirkondlik lennujuhtimine: lennujuhtimisteenuste osutamine kontrollitavate lendude puhul, välja arvatud käesoleva punkti alapunktides 2 ja 3 kirjeldatud lendude osad, punkti ATS.TR.100 alapunktides a ja c osutatud eesmärkide saavutamiseks;
lähenemislennujuhtimine: lennujuhtimisteenuste osutamine kontrollitavate lendude saabumise või väljumisega seotud osade puhul, punkti ATS.TR.100 alapunktides a ja c osutatud eesmärkide saavutamiseks; ning
lähilennujuhtimine: lennujuhtimisteenuste osutamine lennuväljaliikluse puhul, välja arvatud käesoleva punkti alapunktis 2 kirjeldatud lendude osad, punkti ATS.TR.100 alapunktides a, b ja c osutatud eesmärkide saavutamiseks;
lennuinfoteenistus või lennuliikluse nõustamisteenused või mõlemad, punkti ATS.TR.100 alapunktis d osutatud eesmärkide saavutamiseks;
häireteenus, punkti ATS.TR.100 alapunktis e osutatud eesmärkide saavutamiseks.
ATS.TR.110 Lennuliiklusteenuseid osutavate üksuste loomine
Lennuliiklusteenuseid osutavad järgmiselt loodud üksused:
luuakse lennuinfokeskused, et osutada lennuinfopiirkondades lennuinfoteenust ja häireteenust, välja arvatud juhul, kui vastutus selliste teenuste osutamise eest lennuinfopiirkonnas on määratud lennujuhtimisüksusele, kellel on selle ülesande täitmiseks asjakohased vahendid;
luuakse lennujuhtimisüksused, et osutada lennujuhtimispiirkondades, lähialadel ja kontrollitavatel lennuväljadel lennujuhtimisteenust, lennuinfoteenust ja häireteenust;
lennuvälja lennuinfoteenistus, et osutada lennuinfoteenusega lennuväljadel ja selliste lennuväljadega seotud õhuruumis lennuinfoteenust ja häireteenust.
Luuakse lennuliiklusteeninduse büroo või bürood, mille ülesanne on vastu võtta lennuliiklusteenindusega seotud teave ning lennu eel esitatavad lennuplaanid, või sõlmitakse muud kokkulepped.
ATS.TR.115 Lennuliiklusteeninduse üksuste tunnused
Lennuliiklusteeninduse üksused nimetatakse ühetähenduslikult järgmiselt:
piirkondlik juhtimiskeskus või lennuinfokeskus tuvastatakse tavajuhul lähedalasuva linna või geograafilise tunnuse või ala nime järgi;
lähilennujuhtimisüksus või lähenemislennu juhtimise üksus tuvastatakse tavajuhul selle lennuvälja nime järgi, millel see teenuseid osutab, või lähedalasuva linna või geograafilise tunnuse või ala nime järgi;
lennuvälja lennuinfoteenistuse üksus tuvastatakse tavajuhul selle lennuvälja nime järgi, millel see teenuseid osutab, või lähedalasuva linna või geograafilise tunnuse või ala nime järgi.
Lennuliiklusteenuseid osutavate üksuste ja teenuste nime täiendatakse asjakohasel juhul järgmiste liidetega:
piirkondlik juhtimiskeskus – CONTROL;
lähenemislennujuhtimine – APPROACH;
lendude saabumine radarijaama kontrolli all – ARRIVAL;
lendude väljumine radarijaama kontrolli all – DEPARTURE;
lennujuhtimisüksus (üldiselt) ATS-seireteenuste osutamisel – RADAR;
lähilennujuhtimisüksus – TOWER;
maapinnal toimuva liikluse juhtimine – GROUND;
lubade andmine – DELIVERY;
lennuinfokeskus – INFORMATION;
lennuvälja lennuinfoteenistuse üksus – INFORMATION.
ATS.TR.120 Lennuliiklusteeninduse üksuste vahel peetava side keel
Lennuliiklusteeninduse üksuste vahel peetakse sidet inglise keeles, välja arvatud juhul, kui sellist sidet peetakse vastastikku kokkulepitud keeles.
ATS.TR.125 Õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha esitamine
Lendude käitamisel kindlaksmääratud üleminekukõrgusega piirkonnas väljendatakse õhusõiduki vertikaalsuunalist asukohta (välja arvatud alapunktis b sätestatud juhtudel) kõrgusena merepinnast üleminekukõrgusel või sellest allpool ning lennutasanditena üleminekukõrgusel või sellest kõrgemal. Üleminekukihi läbimisel väljendatakse õhusõiduki vertikaalsuunalist asukohta tõusu ajal lennutasanditena ja laskumise ajal kõrgusena merepinnast.
Kui õhusõiduk, millele on antud maandumisluba, või kui õhusõiduk, mida on lennuinfoteenindusega lennuväljal teavitatud, et lennurada on maandumiseks vaba, lõpetab lähenemisprotseduuri lennuvälja kõrgustasandi õhurõhu (QFE) seade abil, väljendatakse selle õhusõiduki vertikaalsuunalist asukohta lennuvälja kõrgustasandina selle lennuetapi jooksul, kus QFE kasutamine on lubatud, välja arvatud juhul, kui seda väljendatakse kõrgusena raja läve kohal:
instrumentaalrajal, kui lävi on 2 m (7 jalga) või rohkem lennuvälja kõrgustasandist allpool;
täppislähenemise radadel.
ATS.TR.130 Üleminekutasandi kindlaksmääramine
Asjakohane lennuliiklusteeninduse üksus määrab QNH (õhurõhk teisendatuna merepinnale ehk kõrgusmõõturi rõhuskaala seade, näitamaks lennuvälja kõrgust merepinnast) aruannete ja vajaduse korral keskmise merepinna prognoositava rõhu alusel asjakohaseks ajavahemikuks kindlaks üleminekutasandi, mida kasutatakse kindlaksmääratud üleminekutasandiga piirkondades.
Üleminekutasand asub ülalpool üleminekukõrgust, nii et kui ühel ja samal ajal lendab üks õhusõiduk üleminekukõrgusel ja teine üleminekutasandil, on nendevaheline kõrgushajutus vähemalt nominaalne 300 m (1 000 jalga).
ATS.TR.135 IFR-lendude minimaalne reisilennukõrgus
Lennujuhtimisüksused ei määra reisilennukõrgusi madalamal tasemel kui liikmesriikide kehtestatud minimaalsed lennukõrgused, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on seda konkreetselt lubanud.
Lennujuhtimisüksused:
määravad nende vastutusel oleva kogu lennujuhtimispiirkonna või selle osade kohta kindlaks madalaima kasutatava lennutasandi või -tasandid;
määravad lennutasandid sellisel tasandil või sellistel tasanditel või sellest/nendest kõrgemal;
edastavad madalaima(d) kasutatava(d) lennutasandi(d) taotluse korral lenduritele.
ATS.TR.140 Kõrgusmõõturi seadete edastamine
Asjaomastele lennuliiklusteeninduse üksustele on igal ajal kättesaadav lendavale õhusõidukile taotluse korral edastatav sellise madalaima lennutasandi kindlaksmääramiseks vajalik teave, millega tagatakse piisav nõuetekohane takistustevaba kõrgus marsruutidel või marsruudisegmentidel, mille puhul see teave on nõutav.
Lennuinfokeskustele ja piirkondlikele juhtimiskeskustele on kättesaadav õhusõidukile taotluse korral edastatav teave QNH-aruannete asjakohase arvu või ennustatava õhurõhu kohta nende vastutusel olevates ja piirnevates lennuinfopiirkondades ning lennujuhtimispiirkondades.
Lennumeeskonda tuleb teavitada üleminekutasandist aegsasti enne seda, kui õhusõiduk laskumise käigus selleni jõuab.
Välja arvatud juhul, kui on teada, et õhusõiduk on asjaomase teabe edastatava andmeside käigus juba kätte saanud, lisatakse QNH-kõrgusemõõturi näit:
esimesele üleminekukõrgusest allapoole laskumise loale;
lähenemislubadele või lennuväljaringi sisenemise lubadele;
väljuvate õhusõidukite ruleerimislubadele.
Punkti ATS.TR.125 alapunktis b kirjeldatud kõrgusmõõturi rõhuskaala seade edastatakse õhusõidukile taotluse alusel või korraliselt, kooskõlas kohalike eeskirjadega.
Asjaomased lennuliiklusteeninduse üksused ümardavad õhusõidukile antud kõrgusmõõturi näidud allapoole lähima täishektopaskalini.
ATS.TR.145 Visuaallennureeglite kohaste toimingute peatamine lennuväljal ja selle läheduses
Lennuväljal ja selle läheduses võidakse peatada mõned või kõik visuaallennureeglite kohased toimingud, kui seda nõuab järgmine üksus, isik või asutus:
lähenemislennu juhtimise üksus või asjakohane piirkondlik juhtimiskeskus;
lähilennujuhtimisüksus;
pädev asutus.
Kui mõned või kõik visuaallennureeglite järgi toimuvad toimingud lennuväljal ja selle läheduses peatatakse, järgib lähilennujuhtimisüksus järgmisi protseduure:
peatab kõik visuaallennureeglite järgi toimuvad väljumised;
kutsub tagasi kõik visuaallennureeglite (VFR) järgi toimuvad kohalikud lennud või hangib load visuaallennureeglite järgi toimuvatele eritoimingutele;
teavitab võetud meetmest vastavalt kas lähenemislennu juhtimise üksust või piirkondlikku juhtimiskeskust;
teavitab kõiki käitajaid või nende määratud esindajaid sellise meetme võtmise põhjustest, kui see on vajalik või kui seda taotletakse.
ATS.TR.150 Maapealsed navigatsioonituled
Lennuliiklusteenuste osutaja kehtestab maapealsete navigatsioonitulede käitamise protseduurid, olenemata sellest, kas need asuvad lennuväljal või selle läheduses või mitte.
ATS.TR.155 ATS-seireteenused
Lennuliiklusteenuste osutaja võib lennuliiklusteenuste osutamisel kasutada ATS-seiresüsteeme. Sellisel juhul täpsustab lennuliiklusteenuste osutaja ülesanded, mille puhul ATS-seireteavet kasutatakse.
ATS-seireteenuste osutamisel teeb lennuliiklusteenuste osutaja järgmist:
tagab, et kasutatud ATS-seiresüsteemi või -süsteemide abil esitatakse pidevalt ajakohastatavat seireteavet, sealhulgas asukohatähiste kohta;
lennuliikluse juhtimisteenuse osutamisel:
määrab kindlaks nende õhusõidukite arvu, millele osutatakse ühel ja samal ajal ATS-seireteenuseid ja mida saab valitsevatel tingimustel ohutult teha;
annab lennujuhtidele igal ajal täielikku ja ajakohast teavet järgmise kohta:
vastutuspiirkonnas kehtestatud minimaalsed lennukõrgused;
punktide ATS.TR.130 ja ATS.TR.135 kohaselt kindlaks määratud madalaim kasutatav lennutasand või madalaimad kasutatavad lennutasandid;
taktikalisel radarkursside andmisel ja otsemarsruutide määramisel põhinevate protseduuride suhtes kohaldatavad kehtestatud minimaalsed kõrgused, sealhulgas vajalik temperatuurikorrektsioon või meetod madalate temperatuuride mõju korrigeerimiseks miinimumkõrgustel.
Lennuliiklusteenuste osutaja kehtestab vastavalt ülesannetele, mille puhul kasutatakse lennuliiklusteenuste osutamisel ATS-seireteavet, protseduurid järgmisteks toiminguteks:
õhusõiduki tunnuse kindlaksmääramine;
õhusõidukile asukohateabe andmine;
õhusõidukile radarkursi andmine;
õhusõidukile navigatsiooniabi andmine;
vajaduse korral teabe andmine halva ilma kohta;
õhusõiduki jälgimise üleandmine;
ATS-seiresüsteemi või -süsteemide tõrge;
SSR-transpondri tõrge vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 13. jaotise sätetele;
ATS-seirel põhinevad ohutusega seotud häired ja hoiatused, kui neid rakendatakse;
ATS-seireteenuse katkestamine või lõpetamine.
Enne õhusõidukile ATS-seireteenuse osutamist tuleb selle tunnus kindlaks määrata ja pilooti teavitada. Seejärel peab tunnus kehtima kuni ATS-seireteenuse lõpetamiseni. Kui tunnuse kehtivus pärast seda lõpeb, teavitatakse vastavalt pilooti ja vajaduse korral antakse asjakohased juhised.
Kui selgub, et identifitseeritud kontrollitav lend ja tundmatu õhusõiduk liiguvad trajektooridel, mis osutavad võimalikule kokkupõrkeohule, tuleb kontrollitava õhusõiduki pilooti:
teavitada tundmatust õhusõidukist, ja kui õhusõiduki piloot seda palub või kui olukord lennujuhi arvates seda nõuab, antakse piloodile soovitus, missuguseid meetmeid kokkupõrke vältimiseks võtta tuleb, ning
teavitada kokkupõrkeohu möödumisest.
Lennujuhile kuvatavat rõhkkõrguspõhist lennutasemeteavet peavad vähemalt ühel korral kontrollima kõik sobivate seadmetega varustatud lennuliiklusteeninduse üksused esmakontakti loomisel asjaomase õhusõidukiga, või kui see ei ole võimalik, siis esimesel võimalusel pärast esmakontakti, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on sätestanud teisiti.
Selleks et kindlaks teha, kas õhusõiduk võttis ühe allpool loetletud meetmetest, kasutatakse üksnes kontrollitud rõhkkõrguspõhist lennutasanditeavet:
tasandi säilitamine;
tasandilt lahkumine;
tasandi läbimine tõusmisel või laskumisel;
tasandi saavutamine.
ATS.TR.160 Katselendudega seotud lennuliiklusteenuste osutamine
Pädev asutus võib lisaks B alajaos sisalduvatele tingimustele ja protseduuridele määratleda täiendavad või alternatiivsed tingimused ja protseduurid, mida kohaldavad katselendudega seotud lennuliiklusteenuseid osutavad lennuliiklusteeninduse üksused.
2. JAGU – LENNUJUHTIMISTEENUSED
ATS.TR.200 Kohaldamine
Lennujuhtimisteenust osutatakse
kõikidele IFR-lendudele õhuruumiklassides A, B, C, D ja E;
kõikidele VFR-lendudele õhuruumiklassides B, C ja D;
kõikidele eri-VFR-lendudele;
kogu lennuväljaliiklusele kontrollitavatel lennuväljadel.
ATS.TR.205 Lennujuhtimisteenuste osutamine
Eri üksused osutavad punkti ATS.TR.105 alapunktis a kirjeldatud lennujuhtimisteenuse osi järgmiselt:
piirkondliku lennujuhtimise teenus kummagi järgmise üksuse abil:
piirkondlik juhtimiskeskus;
üksus, mis osutab lähenemislennu juhtimise teenust lähialas või sellises peamiselt lähenemislennujuhtimise teenuse osutamiseks määratud piiratud ulatusega lennujuhtimispiirkonnas, kus ei ole loodud piirkondlikku juhtimiskeskust;
lähenemislennu juhtimise teenus kummagi järgmise üksuse abil:
lähenemislennu juhtimise üksus, kui on vajalik või soovitatav luua eraldi üksus;
lähilennujuhtimisüksus või piirkondlik juhtimiskeskus, kui lähenemislennu juhtimise teenuse ülesanded ja lähilennujuhtimisteenuse või piirkondliku lennujuhtimise teenuse ülesanded on vajalik või soovitatav ühendada, nii et nende eest vastutaks üks üksus;
lähilennujuhtimise teenus: lähilennujuhtimisüksuse abil.
ATS.TR.210 Lennujuhtimisteenuse osutamine
Lennujuhtimisteenuse osutamiseks peab lennujuhtimisüksus
olema teadlik kõikide õhusõidukite plaanitud liikumisest, kõrvalekaldumistest ja kõikide õhusõidukite tegelikust liikumisest;
tegema saadud teabe põhjal kindlaks teadaolevate õhusõidukite asukohad üksteise suhtes;
andma õhusõidukitele lube, juhiseid või vajalikku teavet või neid kõiki, et vältida tema kontrolli all olevate õhusõidukite kokkupõrkeid ja kiirendada lennuliiklust, tagades samas liikluse korrapärase kulgemise;
vajaduse korral kooskõlastama load teiste lennujuhtimisüksustega:
kui õhusõiduk võiks vastasel juhul segada nimetatud üksuste kontrolli all olevat lennuliiklust;
enne juhtimise üleandmist teisele lennujuhtimisüksusele.
Lennujuhtimisüksuste välja antavad load peavad tagama hajutatuse:
kõikide lendude vahel õhuruumiklassides A ja B;
IFR-lendude vahel õhuruumiklassides C, D ja E;
IFR-lendude ja VFR-lendude vahel õhuruumiklassis C;
IFR-lendude ja eri-VFR-lendude vahel;
eri-VFR-lendude vahel, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on teisiti sätestanud.
Kui õhusõiduki piloot seda nõuab ja teise õhusõiduki piloot selle heaks kiidab ning kui pädev asutus seda esimese lõigu punktis 2 loetletud juhtudel õhuruumiklassides D ja E ette näeb, võib lennul lubada teatavas lennuetapis kõrgusel alla 3 050 m (10 000 jalga) tõusmise või laskumise käigus, päevasel ajal ja visuaallennuilma tingimustes säilitada omahajutuse.
Välja arvatud paralleelsete või peaaegu paralleelsete lennuradade käitamise korral, nagu on osutatud punktis ATS.TR.255, või kui lennuväljade läheduses on võimalik hajutusmiinimumi vähendada, peab lennujuhtimisüksus saavutama hajutatuse, kasutades selleks vähemalt ühte järgmisest:
kõrgushajutus, mille saavutamiseks määratakse erinevad lennukõrgused rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 3. liites esitatud reisilennukõrguste tabelist; kehtestatud kõrguste ja marsruutide vastavus ei kehti aga juhul, kui see on asjakohases lennundusteabe kogumikus (AIP) või lennujuhtimisüksuse loaga teisiti sätestatud. Kõrgushajutusmiinimumi nimiväärtus on 300 m (1 000 jalga) kuni lennutasandini FL 410 (kaasa arvatud) ning 600 m (2 000 jalga) sellest tasandist kõrgemal. Kõrgushajutuse kindlaksmääramiseks ei kasutata geomeetrilise kõrguse teavet;
horisontaalhajutus, mis on saavutatud vähemalt ühe abil järgmisest:
pikihajutus, mis tähendab ajaliselt või distantsiliselt väljendatud intervalli säilitamist samadel, lõikuvatel või vastassuunas kattuvatel teekonnajoontel;
külghajutus, mis tähendab õhusõidukite hoidmist eri marsruutidel või erinevates geograafilistes piirkondades.
Kui lennujuhile saab teatavaks, et seda liiki hajutatust või minimaalset kasutatavat kahe õhusõiduki hajutatust ei saa säilitada, kehtestab lennujuht enne seda aega, kui kehtivat hajutusmiinimumi rikutaks, muud liiki hajutatuse või muu miinimumi.
ATS.TR.215 Hajutusmiinimumide valimine ja nendest teavitamine punkti ATS.TR.210 alapunkti c kohaldamisel
Teatava õhuruumiosa hajutusmiinimumi valib lennuliiklusteenuse osutaja, kes vastutab lennuliiklusteenuste osutamise eest, ning selle kinnitab asjaomane pädev asutus.
Õhuruumist sellega piirnevasse õhuruumi suunduva liikluse ja selliste marsruutide puhul, mis on õhuruumide ühisele piirile lähemal kui selles olukorras kehtiv hajutusmiinimum, peavad piirnevates õhuruumides lennuliiklusteenuseid osutavad lennuliiklusteenuste osutajad hajutusmiinimumi valimisel omavahel konsulteerima.
Hajutusmiinimumist ja selle kohaldamisala üksikasjadest tuleb teavitada:
asjaomaseid lennuliiklusteeninduse üksusi;
piloote ja õhusõidukite käitajaid lennundusteabe kogumike kaudu, kui hajutus oleneb õhusõidukites kasutusel olevatest navigatsioonivahenditest või navigatsioonimeetoditest.
ATS.TR.220 Keerisjälje hajutuse kohaldamine
Lennujuhtimisüksused kohaldavad lennu lähenemis- ja väljumisetapis õhusõiduki suhtes keerisjälje hajutusmiinimumi mis tahes järgmise tingimuse korral:
õhusõiduk lendab samal kõrgusel otse teise õhusõiduki taga või vähem kui 300 m (1 000 jalga) sellest allpool;
mõlemad õhusõidukid kasutavad sama rada või paralleelseid radu, mis on teineteisele lähemal kui 760 m (2 500 jalga);
õhusõiduki trajektoor lõikub pärast teise õhusõiduki möödumist teise õhusõiduki trajektooriga samal kõrgusel või vähem kui 300 m (1 000 jalga) sellest allpool.
Lõiget a ei kohaldata saabuvate visuaallennul lähenevate VFR-lendude ja saabuvate IFR-lendude suhtes, kui õhusõiduk on teatanud, et eelmine õhusõiduk on nähtaval, ja teda on juhendatud järgima ja säilitama oma hajutust selle õhusõiduki suhtes. Nendel juhtudel annab lennujuhtimisüksus keerisjälje hoiatuse.
ATS.TR.225 Lennujuhtimise vastutus
Juhitav lend toimub mis tahes ajal ainult ühe lennujuhtimisüksuse juhtimisel.
Vastutus kõigi teatavas õhuruumiosas lendavate õhusõidukite juhtimise eest pannakse ühele lennujuhtimisüksusele. Õhusõiduki või õhusõidukirühma juhtimise võib aga delegeerida teistele lennujuhtimisüksustele tingimusel, et tagatud on kõigi asjaomaste lennujuhtimisüksuste vaheline kooskõlastatus.
ATS.TR.230 Vastutuse üleandmine juhtimise eest
Üleandmise koht või aeg
Vastutus õhusõiduki juhtimise eest antakse ühelt lennujuhtimisüksuselt teisele üle järgmiselt.
Piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava kahe üksuse vahel
Vastutus õhusõiduki juhtimise eest antakse lennujuhtimispiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutavalt üksuselt üle piirnevas lennujuhtimispiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutavale üksusele lennujuhtimispiirkondade ühise piiri ületamisel, vastavalt õhusõidukit juhtiva piirkondliku juhtimiskeskuse hinnangule, või kahe üksuse vahel kokku lepitud teises kohas või teisel ajal.
Piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava üksuse ja lähenemislennu juhtimise teenust osutava üksuse vahel või kahe lähenemislennu juhtimise teenust osutava üksuse vahel
Vastutus õhusõiduki juhtimise eest antakse ühelt üksuselt teisele – ja vastupidi – üle nende kahe üksuse vahel kokku lepitud kohas või ajal.
Lähenemislennu juhtimise teenust osutava üksuse ja lähilennujuhtimisüksuse vahel
saabuv õhusõiduk – vastutus saabuva õhusõiduki lennujuhtimise eest antakse üle vastavalt kas kirjalikes kokkulepetes või tegevuskäsiraamatutes ettenähtule lähenemislennujuhtimisteenust osutavalt üksuselt lähilennujuhtimisteenust osutavale üksusele, kui õhusõiduk on ühes järgmises olukorras:
on lennuvälja läheduses ning
eeldatakse, et lähenemine ja maandumine sooritatakse silmsides maaga, või
on saavutanud katkematud visuaallennuilma tingimused;
asub ettenähtud punktis või tasandil;
on maandunud.
Väljuv õhusõiduk – vastutus väljuva õhusõiduki juhtimise eest antakse vastavalt kas kirjalikes kokkulepetes või tegevuskäsiraamatutes ettenähtule lähilennujuhtimisüksuselt üle lähenemislennu juhtimise teenust osutavale üksusele:
kui lennuvälja läheduses valitseb visuaallennuilm:
enne seda, kui õhusõiduk lahkub lennuvälja lähedusest, või
enne seda, kui õhusõiduk siseneb instrumentaallennuilma (IMC) tingimustesse, või
ettenähtud punktis või tasandil;
kui lennuväljal valitseb instrumentaallennuilm:
vahetult pärast õhusõiduki õhkutõusu või
ettenähtud punktis või tasandil.
Juhtimissektorite või samas lennujuhtimisüksuses olevate asukohtade vahel
Vastutus õhusõiduki juhtimise eest antakse ühelt juhtimissektorilt või asukohalt teisele samas lennujuhtimisüksuses olevale juhtimissektorile või asukohale üle lennuliiklusteenuste üksuse juhistes määratletud punktis, tasandil või ajal.
Üleandmise kooskõlastamine
Vastutust õhusõiduki juhtimise eest ei anta ühelt lennujuhtimisüksuselt üle teisele ilma vastuvõtva juhtimisüksuse nõusolekuta, mis hangitakse vastavalt punktidele 2, 3, 4 ja 5.
Üleandev juhtimisüksus edastab vastuvõtvale juhtimisüksusele kehtiva lennuplaani asjakohased osad ja taotletava üleandmisega seotud mis tahes lennujuhtimisteabe.
Kui juhtimine tuleb üle anda ATS-seiresüsteemide abil, hõlmab üleandmisega seotud lennujuhtimisteave teavet asukoha kohta ning taotluse korral ka õhusõiduki lennuteekonna ja kiiruse kohta, nagu vahetult enne üleandmist on ATS-seiresüsteemide abil mõõdetud.
Kui juhtimine tuleb üle anda ADS-C-andmete abil, hõlmab üleandmisega seotud lennujuhtimisteave neljamõõtmelist asukohta ja vajaduse korral muud teavet.
Vastuvõttev üksus:
teavitab oma võimest võtta õhusõiduki juhtimine üle üleandva juhtimisüksuse määratletud tingimustel, välja arvatud juhul, kui kahe asjaomase üksuse vahelise varasema lepingu kohaselt mõistetakse teavitamatajätmist kui nõustumist määratletud tingimustega, või teavitab mis tahes vajadusest neid muuta;
täpsustab lennu järgmise osa mis tahes muu teabe või loa, mille olemasolu ta õhusõidukilt üleandmise ajal nõuab.
Kui kahe asjaomase juhtimisüksuse vahelises lepingus ei ole teisiti ette nähtud, ei teavita vastuvõttev juhtimisüksus üleandvat juhtimisüksust, kui ta on loonud asjaomase õhusõidukiga kahesuunalise hääl- või andmeside või mõlemad ning võtnud selle enda juhtimise alla.
Lennuliiklusteeninduse üksuste või sektorite või mõlema vahelise koostöö puhul kasutatakse standardväljendeid. Tavakeelt kasutatakse ainult juhul, kui kavandatud teadet ei ole võimalik standardväljendite abil edastada.
Kontrolli üleandmise koordineerimist üksuste vahel, kes osutavad ICAO EUR-piirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust, või kui nii on kokku lepitud teiste lennujuhtimisüksustega või nende vahel, toetatakse 2. liites määratletud automaatsete protsessidega.
ATS.TR.235 Lennujuhtimisüksuse (ATC) load
Lennujuhtimisüksuse load põhinevad üksnes lennujuhtimisteenuse osutamise nõuetel.
Lube antakse välja vaid lennuliikluse kiirendamiseks ja hajutamiseks ning need põhinevad teadaolevatel liiklusoludel, mis mõjutavad õhusõidukite käitamise ohutust. Need liiklustingimused ei hõlma üksnes õhus ja kontrollitaval manööverdusalal paiknevaid õhusõidukeid, vaid ka kõiki liikuvaid sõidukeid või muid takistusi, mis ei ole kasutatavale manööverdusalale püsivalt paigaldatud.
Lennujuhtimisüksused annavad välja ATC-lube, mida on vaja kokkupõrgete vältimiseks, lennuliiklusvoo kiirendamiseks ja selle korrapärase kulgemise tagamiseks.
ATC-load antakse välja sellise arvestusega, et õhusõidukil oleks pärast loa kättesaamist piisavalt aega selle järgi tegutseda.
Kui õhusõiduki kapten teavitab lennujuhtimisüksust, et ATC-luba ei vasta nõuetele, annab lennujuhtimisüksus võimaluse korral välja muudetud loa.
Radarkursside andmisel või selliste otsemarsruutide määramisel, mis ei sisaldu lennuplaanis ja mis viivad IFR-lennu väljapoole avaldatud ATS-marsruuti, annab ATS-järelevalveteenust osutav lennujuhtimisüksus load, nii et igal ajal on olemas ettenähtud vahemaa takistuste kohal, kuni õhusõiduk jõuab punkti, kus lendur ühineb uuesti lennuplaani marsruudiga või ühineb avaldatud ATS-marsruudiga või instrumentaallähenemise protseduuriga.
Lubade sisu
Lennujuhtimisüksuse luba sisaldab järgmist:
õhusõiduki tunnus lennuplaani kohaselt;
loa piir;
lennumarsruut:
vajaduse korral lisatakse igale loale lennumarsruudi üksikasjalik kirjeldus;
uue loa andmisel ei kasutata väljendit „luban kavandatud lennumarsruudi kaudu“;
kogu marsruudi või selle osa lennutasand(id) ja vajaduse korral lennutasandi muudatused;
muud vajalikud juhised või muu teave, näiteks lennuliiklusvoo juhtimise kohase väljalennuaja, lähenemis- või väljalennumanöövrite, side ja lennujuhtimisüksuse loa aegumise aja kohta.
Alapunkti b elementide esitamise hõlbustamiseks hindab lennuliiklusteenuste osutaja vajadust kehtestada standardsed väljumis- ja saabumismarsruudid ning seonduvad protseduurid, et hõlbustada
ohutut, korrapärast ja kiiret lennuliiklust;
marsruudi ja protseduuri kirjeldamist ATC-lubades.
Lennujuhtimisüksuse load helikiiruslähedasele lennule
Ülehelikiirusega lennu helikiiruslähedase kiirendusetapi kohta antav ATC-luba peab kehtima vähemalt kiirendusetapi lõpuni.
ATC-luba õhusõiduki kiiruse aeglustamise ja laskumise kohta üleminekul ülehelikiirusega lennult allahelikiirusega lennule peab võimaluse korral tagama pideva laskumise vähemalt helikiiruslähedasel lennuetapil.
Loa muutmine marsruudi või lennutasandi osas
Sellise loa väljaandmisel, mis hõlmab marsruudi või lennutasandi muutmise taotlust, tuleb muudatust üksikasjalikult iseloomustada.
Kui liiklustingimuste tõttu ei ole võimalik muutmistaotlusele luba anda, kasutatakse väljendit „POLE VÕIMALIK“ („UNABLE“). Kui asjaolud seda nõuavad, pakutakse alternatiivset marsruuti või tasandit.
Tingimuslikud load
Tingimuslikke väljendeid nagu „maanduva õhusõiduki taga“ või „väljuva õhusõiduki taga“ ei kasutata aktiivset rada või radu mõjutava liikumise kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane õhusõiduk või asjaomased sõidukid on asjakohase lennujuhi ja piloodi vaateväljas. Väljaantud loas märgitud tingimuse põhjuseks olev õhusõiduk või sõiduk lastakse teise asjaomase õhusõiduki eest esimesena läbi. Tingimuslik luba antakse välja järgnevalt kirjeldatud korras ja see peab sisaldama järgmist teavet:
kutsung;
tingimus;
luba;
lühidalt korratud tingimus.
Lubade ja lennuohutuse seisukohalt olulise teabe tagasilugemine
Lennujuht kuulab rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.8015 alapunkti e alapunktides 1 ja 2 osutatud ATC-lubade ja juhiste lennuohutuse seisukohalt oluliste osade tagasilugemist, veendumaks, et lennumeeskond on loast või juhisest või mõlemast õigesti aru saanud, ning peab tagasilugemisel ilmnenud vead viivitamata parandama.
CPDLC-sõnumite häälega tagasilugemist ei nõuta, kui lennuliiklusteenuse osutaja seda ei nõua.
Lubade kooskõlastamine
Lennujuhtimisüksused kooskõlastavad ATC-loa omavahel, et see hõlmaks õhusõiduki kogu marsruuti või selle kindlaksmääratud osa järgmiselt.
Õhusõidukile antakse kogu marsruuti hõlmav luba kuni esimese lennuväljani, kus kavatsetakse maanduda, kummalgi järgmisel juhul:
kui enne väljalendu on olnud võimalik luba kooskõlastada kõikide lennujuhtimisüksustega, kes eri etappides õhusõiduki juhtimise eest vastutavad;
kui on piisavalt kindel, et lennujuhtimisüksused, kes eri etappidel õhusõiduki juhtimise eest vastutavad, kooskõlastavad eelnevalt oma tegevuse.
Kui alapunktis 1 nimetatud kooskõlastust ei saadud või selle saamist ei eeldata, antakse õhusõidukile luba vaid kuni piisava kooskõlastatusega punktini; enne sellesse punkti jõudmist või sellises punktis saab õhusõiduk edasise loa või vajaduse korral ootamisjuhised.
Lennuliiklusteeninduse üksuse korraldusel peab õhusõiduk võtma ühendust teise lennujuhtimisüksusega, et saada selle üksuse luba enne juhtimise üleandmise punkti jõudmist.
Õhusõiduk peab muu lennujuhtimisüksuse loa taotlemise ajal hoidma vajalikku kahepoolset raadiosidet teda parajasti juhtiva lennujuhtimisüksusega.
Muu lennujuhtimisüksuse loana välja antud loa puhul peab piloodile olema selgesti arusaadav, et tegemist on muu lennujuhtimisüksuse välja antud loaga.
Vastava kooskõlastuse puudumise korral ei tohi muu lennujuhtimisüksuse load mõjutada õhusõiduki algset lennuprofiili üheski teises õhuruumis peale selle, milles lennujuhtimist korraldab muu lennujuhtimisüksuse loa andnud lennujuhtimisüksus.
Kui õhusõiduk kavatseb lahkuda ühes lennujuhtimispiirkonnas paiknevalt lennuväljalt ja siseneda teise lennujuhtimispiirkonda 30 minuti või muu kindla ajavahemiku jooksul, milles asjaomaste piirkondade lennujuhtimiskeskused kokku on leppinud, tuleb enne väljumisloa andmist saada kooskõlastus järgmise piirkonna lennujuhtimiskeskuselt.
Kui õhusõiduk kavatseb lahkuda lennujuhtimispiirkonnast, et lennata väljaspool kontrollitavat õhuruumi ja siseneda seejärel samasse või teise lennujuhtimispiirkonda, võib anda loa väljumispunktist kuni esimese lennuväljani, kus on plaanitud maanduda. Selline luba ja loa muudatused kehtivad ainult kontrollitavas õhuruumis toimuvate lennuetappide kohta.
ATS.TR.237 U-space’i õhuruumi dünaamiline ümberkujundamine
Lennujuhtimisüksused:
kehtestavad ajutised piirangud kindlaks määratud U-space’i õhuruumis asuvale alale, kus UASide käitamine on lubatud, et võtta arvesse lühiajalisi muutusi nõudluses mehitatud lennuliikluse järele, kohandades U-space’i õhuruumi külg- ja vertikaalpiire;
tagavad, et asjaomastele U-space’i teenuseosutajatele ja vajaduse korral ühtse ühise teabeteenuse osutajatele edastatakse õigeaegselt ja tõhusalt teave kindlaks määratud U-space’i õhuruumi aktiveerimise, deaktiveerimise ja seal kohaldatavate ajutiste piirangute kohta.
ATS.TR.240 Isikute ja sõidukite kontrollimine kontrollitavatel lennuväljadel
Inimeste ja sõidukite, sh pukseeritavate õhusõidukite liiklemist lennuvälja manööverdusalal peab juhtima vastavalt vajadusele lähilennujuhtimisüksus, et tagada nii inimeste ja sõidukite kui ka maanduvate, ruleerivate ja startivate õhusõidukite ohutus.
Piiratud nähtavuse protseduuride korral kohaldatakse järgmist:
lennuvälja manööverdusalal tohib tegutseda vaid hädavajalik hulk inimesi ja sõidukeid ning erilist tähelepanu tuleb pöörata nõudele kaitsta raadionavigatsioonivahendite tundlikku/tundlikke ja kriitilist/kriitilisi ala/alasid;
kui alapunkti c sätetest ei tulene teisiti, määrab sõidukite ja ruleerivate õhusõidukite minimaalse hajutuse lennuliiklusteenuse osutaja ning selle kinnitab pädev asutus, võttes arvesse olemasolevaid seadmeid;
kui ühel ja samal lennurajal kasutatakse pikaajaliselt korraga ILS või MLS II või III kategooria täppislähenemist, tuleb rangemate piirangutega ILSi ja MLSi tundlikke ja kriitilisi alasid kaitsta.
Hädaolukorras sõidukile appi suunduvatele päästesõidukitele tuleb anda eesõigus kogu muu maapinnal toimuva liikluse suhtes.
Vastavalt alapunkti c sätetele peavad manööverdusalal liikuvad sõidukid täitma järgmisi nõudeid:
sõidukid ja õhusõidukeid pukseerivad sõidukid peavad andma teed maanduvatele, startivatele ja ruleerivatele õhusõidukitele;
sõidukid peavad teed andma muudele õhusõidukit pukseerivatele sõidukitele;
sõidukid peavad teed andma muudele sõidukitele kooskõlas lennuliiklusteeninduse üksuse juhistega;
olenemata alapunktide 1, 2 ja 3 sätetest peavad õhusõidukeid pukseerivad sõidukid täitma lähilennujuhtimisüksuse juhiseid.
ATS.TR.245 Maapinnal toimuva liikluse seireseadmete kasutamine lennuväljadel
Kui visuaalne vaatlus ei hõlma kogu manööverdusala või osa sellest või visuaalse vaatluse täiendamiseks, kui seda peetakse vajalikuks, kasutab lennuliiklusteeninduse üksus maapealse liikluse juhtimise ja kontrolli kõrgtehnoloogilisi süsteeme (A-SMGCS) või muid sobivaid seireseadmeid, et:
seirata õhusõidukite ja sõidukite liikumist manööverdusalal;
anda pilootidele ja sõidukijuhtidele vajaduse korral suunateavet;
anda nõu ja abi õhusõidukite ja sõidukite ohutuks ja tõhusaks liiklemiseks manööverdusalal.
ATS.TR.250 Oluline liiklusteave ja oluline kohalik liiklusteave
Kui kontrollitavad asjaomased lennud kujutavad endast üksteise suhtes olulist liiklust, antakse neile olulist liiklusteavet.
Lennujuht edastab talle teadaoleva olulise liiklusteabe viivitamata asjaomastele väljuvatele ja saabuvatele õhusõidukitele.
ATS.TR.255 Paralleelsete või peaaegu paralleelsete lennuradade kasutamine
Kui paralleelsetel või peaaegu paralleelsetel lennuradadel sooritatakse sõltumatuid või sõltuvaid instrumentaallähenemis- või väljumistoiminguid, kehtestab lennuliiklusteenuse osutaja protseduurid, mille on heaks kiitnud pädev asutus.
ATS.TR.260 Kasutatava lennuraja valimine
Lähilennujuhtimisüksus valib stardiks ja maandumiseks kasutatava lennuraja, võttes arvesse pinnatuule kiirust ja suunda ning muid asjakohaseid kohalikke tegureid, nagu näiteks:
lennuraja konfiguratsioon;
ilmastikutingimused;
instrumentaallähenemise protseduurid;
olemasolevad lähenemise ja maandumise abivahendid;
lennuväljaringid ja lennuliikluse tingimused;
lennuraja või lennuradade pikkus;
muud kohalikes juhistes osutatud tegurid.
ATS.TR.265 Maapinnal toimuva lennuväljaliikluse juhtimine piiratud nähtavuse korral
Kui on nõutav, et manööverdusalal toimuks liiklus sellise nähtavuse korral, mis takistab lähilennujuhtimisüksusel õhusõidukeid omavahel ning õhusõidukeid ja sõidukeid visuaalselt hajutada, kehtib järgmine:
ruleerimisteede ristmikus ei ole ruleerimisteel oleval õhusõidukil või sõidukil lubatud olla teisele ruleerimisteele lähemal kui vaheootekohtadega määratletud ootekohtade piir, stoppjoon või ruleerimistee ristmiku märgistus vastavalt kohaldatavatele lennuvälja tehniliste lahenduste nõuetele;
lennuliiklusteenuse osutaja on ruleerimisteede pikihajutuse iga konkreetse lennuvälja jaoks kindlaks määranud ning pädev asutus on selle heaks kiitnud, võttes arvesse kättesaadavate maapealse liikluse seire ja kontrolli abivahendite omadusi, lennuvälja plaani keerukust ning lennuvälja kasutavate õhusõidukite omadusi.
Piiratud nähtavuse korral toimuva stardi ja lennu jätkamise suhtes kohaldatavad protseduurid kehtestatakse vastavalt punktile ATS.OR.110 ja need kiidab heaks pädev asutus.
ATS.TR.270 Eri-VFR-lendude lubamine
ATC-üksus võib anda loa eri-VFR-lendude käitamiseks lähialas. Välja arvatud juhul, kui pädev asutus annab kopterile loa sellistel erijuhtudel (kuid mitte ainult) nagu politseioperatsioonid, lennud arstiabi osutamiseks, otsingu- ja päästelennud ning tuletõrjelennud, tuleb täita järgmised lisatingimused:
selliseid eri-VFR-lende võib sooritada ainult päeval, kui pädev asutus ei ole andnud luba öiseks lennuks;
piloodi puhul:
lend toimub väljaspool pilvi ja maapind on nähtav;
nähtavus lennul on vähemalt 1 500 m või kopterite puhul vähemalt 800 m;
indikaatorkiirus (IAS) on kuni 140 sõlme, et oleks võimalik piisavalt hästi jälgida muud liiklust ja võimalikke takistusi kokkupõrgete vältimiseks.
Lennujuhtimisüksus ei anna õhusõidukile eri-VFR-lennu luba startimiseks või maandumiseks lähialas asuval lennuväljal ega sisenemiseks lennuväljaliikluse tsooni või liitumiseks sellise lennuvälja lennuringiga, kui lennuvälja ilmastikutingimused on allpool järgmisi miinimumväärtusi:
nähtavus maal on alla 1 500 m või kopterite puhul alla 800 m;
pilvede kõrgus on alla 180 m (600 jalga).
Lennujuhtimisüksus käsitleb sellise loa taotlusi igaüht eraldi.
3. JAGU – LENNUINFOTEENUS
ATS.TR.300 Kohaldamine
Lennuinfoteenust osutavad asjakohased lennuliiklusteeninduse üksused kõigile õhusõidukitele, mida see info tõenäoliselt mõjutab ja mis on kummaski järgmises olukorras:
kellele osutatakse lennujuhtimisteenust;
kes on muul viisil asjakohastele lennuliiklusteeninduse üksustele teada.
Kui lennuliiklusteeninduse üksused pakuvad nii lennuinfoteenust kui ka lennujuhtimisteenust, tuleb eelistada lennujuhtimisteenuse osutamist lennuinfoteenuse osutamisele, kui lennujuhtimisteenuse osutamine seda nõuab.
Lennuinfoteenuse osutaja kehtestab järgmised korraldused:
lennu kulgemise teabe registreerimine ja edastamine;
lennuinfoteenuse osutamise kooskõlastamine ja selle eest vastutuse üleandmine.
ATS.TR.305 Lennuinfoteenuse kohaldamisala
Lennuinfoteenus hõlmab järgmise asjakohase teabe edastamist:
SIGMET- ja AIRMET-teave;
purske-eelset vulkaanilist tegevust, vulkaanipurskeid ja vulkaanilisi tuhapilvi käsitlev teave;
teave radioaktiivsete materjalide või toksiliste kemikaalide atmosfääri sattumise kohta;
teave raadionavigatsiooniteenuste kättesaadavuse muutumise kohta;
teave, mis käsitleb lennuväljade ja nendega seotud rajatiste seisukorra muutusi, muu hulgas teave lennuväljade liiklusalade olukorra kohta juhul, kui seal on lumi, jää või olulise paksusega veekiht;
teave mehitamata vabalennuõhupallide kohta;
teave õhusõiduki ebanormaalse konfiguratsiooni ja seisundi kohta;
ning muu teave, mis tõenäoliselt mõjutab ohutust.
Lendudele osutatav lennuinfoteenus hõlmab lisaks alapunktis a esitatud teabele ka järgmise teabe edastamist:
teatatud ilmastikutingimused või ilmaprognoos lähte-, siht- ja varulennuväljal;
õhuruumiklassides C, D, E, F ja G käitatavate õhusõidukite kokkupõrkeohud;
kui lend toimub vee kohal, siis võimaluse piires ja piloodi nõudmisel kõik olemasolevad andmed piirkonnas asuvate veesõidukite kohta, nagu nende raadiokutsungid, asukoht, tegelik marsruut, kiirused jne;
teistelt lennuliiklusteeninduse üksustelt saadud ja õhusõidukile vahendatavad sõnumid, sealhulgas load.
Lendudele osutatav lennuinfoteenus hõlmab lisaks alapunktis a ja b esitatud teabele ka teabe edastamist järgmise kohta:
kokkupõrkeoht õhusõidukite ning manööverdusalal tegutsevate sõidukite ja inimestega;
kasutusel olev lennurada.
Lennuliiklusteeninduse üksused edastavad õhusõidukite pardalt tehtud erakorralised ja eriettekanded võimalikult kiiresti:
muudele asjaomastele õhusõidukitele;
asjaomasele ilmavaatlusjaamale vastavalt määruse (EL) nr 923/2012 5. liitele;
muudele asjaomastele lennuliiklusteeninduse üksustele.
Õhusõidukitele suunatud andmesidet korratakse kindla sagedusega ning kindla ajavahemiku jooksul, mille kehtestab asjaomane lennuliiklusteeninduse üksus.
VFR-lendudele osutatavad lennuinfoteenused hõlmavad lisaks alapunktis a esitatud teabele ka sellise olemasoleva teabe edastamist, mis käsitleb lennumarsruudil toimuvat liiklust ja lennumarsruudi ilmastikuolusid, mis tõenäoliselt ei võimalda visuaallennureeglite järgi lennata.
Kui pädev asutus seda ette näeb, korraldab lennuvälja lennuinfoteenistuse üksus sõidukite ja inimeste liikumist manööverdusalal vastavalt punkti ATS.TR.240 sätete kogumile või alamkogumile.
ATS.TR.310 Lennuvälja kõneteatega automaatinfoteeninduse (Voice-ATIS) saated
Lennuvälja kõneteatega automaatinfoteeninduse (Voice-ATIS) saateid edastatakse lennuväljadel, kus on nõutav vähendada lennuliiklusteenuse VHF-õhk-maa-õhk-sidekanalite koormust. Kui neid edastatakse, peaksid need hõlmama vähemalt ühte järgmisest:
üks saabuvat õhusõidukit teenindav üldsaade;
üks väljuvat õhusõidukit teenindav üldsaade;
üks nii saabuvat kui ka väljuvat õhusõidukit teenindav üldsaade;
kaks vastavalt saabuvat ja väljuvat õhusõidukit teenindavat üldsaadet lennuväljadel, kus nii saabuvat kui ka väljuvat õhusõidukit teenindav üldsaade oleks liiga pikk.
Voice-ATIS-saadete jaoks kasutatakse võimaluse korral eraldi VHF-sagedust. Kui eraldi sagedus ei ole kättesaadav, võidakse ülekanne teha häälkanali või lennuvälja kõige asjakohasema navigatsioonivahendi või asjakohasemate navigatsioonivahendite, eelistatavalt VORi abil, tingimusel et ulatus ja loetavus on piisavad ning et navigatsioonivahendi tunnus järgneb saatele nii, et saadet ei kustutata.
Voice-ATIS-saateid ei edastata ILSi häälkanalite abil.
Voice-ATISe kasutamisel on saade pidev ja korduv.
Kui sõnumit ei ole koostanud see lennuliiklusteeninduse üksus või need üksused, kes tegeleb/tegelevad õhusõidukitele lähenemist, maandumist ja starti puudutava teabe andmisega, tehakse edastatavas saates sisalduv teave viivitamata sellele üksusele või nendele üksustele teatavaks.
Rahvusvahelisi lennuteenuseid teenindavatel määratud lennuväljadel edastatakse Voice-ATIS-saateid vähemalt inglise keeles.
ATS.TR.315 Lennuvälja andmekanaliga automaatinfoteenindus (D-ATIS)
Kui Voice-ATISe kättesaadavust täiendatakse D-ATISega, on teave nii sisu kui ka vormi poolest Voice-ATIS-saatega samane. Kui hõlmatud on reaalajas meteoroloogiateave, aga andmed jäävad V lisa punkti MET.TR.200 alapunktides e ja f kehtestatud oluliste muudatuste kriteeriumide parameetrite ulatusse, käsitatakse sisu sama tunnuse säilitamise mõttes samasena.
Kui Voice-ATISe kättesaadavust täiendatakse D-ATISega ja ATIS vajab ajakohastamist, ajakohastatakse Voice-ATISt ja D-ATISt korraga.
ATS.TR.320 Lennuvälja automaatinfoteenindus (hääl- ja/või andmeside)
Kui osutatakse Voice-ATISe või D-ATISe teenust või mõlemat:
on edastatav teave seotud ühe lennuväljaga;
ajakohastatakse edastatavat teavet viivitamata, kui ilmneb oluline muutus;
ATIS-teate koostamine ja levitamine on lennuliiklusteenuste osutaja vastutusel;
üksikud ATIS-teated tuvastatakse tunnuse järgi, milleks on tähestiku täht vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punktile SERA.14020. Järjestikustele ATIS-teadetele määratud tunnused on tähestikulises järjekorras;
õhusõiduk peab pärast lähenemislennu juhtimise teenust osutava lennuliiklusteeninduse üksuse, lähilennujuhtimisüksuse või lennuvälja AFIS-üksusega side loomist kinnitama teabe vastuvõtmist;
asjakohane lennuliiklusteeninduse üksus peab alapunkti 5 sõnumile vastates või saabuvate õhusõidukite puhul muul pädeva asutuse kehtestatud ajal teatama õhusõidukile õhurõhu näidu;
meteoroloogiateave võetakse kohalikust regulaarsest ettekandest või kohalikust eriettekandest.
Kui kiirelt muutuva ilma tõttu ei ole soovitatav lisada ATISele alapunkti a alapunkti 7 kohast meteoroloogiateavet, osutatakse ATIS-teates, et asjaomane meteoroloogiateave antakse esmasel kontaktil vastava lennuliiklusteeninduse üksusega.
ATIS-teavet, mille vastuvõtmist asjaomane õhusõiduk on kinnitanud, ei pea lisama õhusõidukile edastatavale andmesidele, välja arvatud kõrgusmõõturi näit, mis tuleb edastada vastavalt alapunktile a.
Kui õhusõiduk kinnitab aegunud ATISe vastuvõtmist, võtab lennuliiklusteeninduse üksus viivitamata ühe järgmistest meetmetest:
edastab õhusõidukile kõik ajakohastamist vajavad andmed;
juhendab õhusõidukit, et see hangiks ajakohase ATIS-teabe.
ATS.TR.325 VOLMET-üldsaated ja D-VOLMET-üldsaated
Kui pädev asutus seda ette näeb, edastatakse HF või VHF VOLMET-üldsaateid või osutatakse D-VOLMET-teenust või kõiki neid raadiotelefonside standardväljendite abil.
4. JAGU – HÄIRETEENUS
ATS.TR.400 Kohaldamine
Lennuliiklusteeninduse üksused pakuvad häireteenust järgmistele õhusõidukitele:
kõik õhusõidukid, millele osutatakse lennujuhtimisteenust;
võimaluse korral kõik muud õhusõidukid, mille meeskond on esitanud oma lennuplaani või mis on muul viisil lennuliiklusteenindusele teada;
õhusõidukid, mille juhtimisse on kindlasti või arvatavasti ebaseaduslikult sekkutud.
Lennuinfokeskused või piirkondlikud juhtimiskeskused toimivad keskustena, mis koguvad teavet asjaomases lennuinfopiirkonnas või lennujuhtimispiirkonnas lendava õhusõiduki hädaolukorra kohta ning edastavad selle teabe vastavale päästekoordinatsioonikeskusele.
Kui õhusõiduk satub hädaolukorda ajal, kui see on lähilennujuhtimisüksuse või lähenemislennu juhtimise üksuse juhtimisel või ühenduses AFIS-üksusega, teavitab see üksus viivitamata vastutavat lennuinfokeskust või piirkondlikku juhtimiskeskust, mis omakorda teavitab päästekoordinatsioonikeskust; aga piirkondliku juhtimiskeskuse, lennuinfokeskuse või päästekoordinatsioonikeskuse teavitamine ei ole nõutav, kui see oleks hädaolukorra iseloomu arvestades liigne.
Sellegipoolest hoiatab vastutav lähilennujuhtimisüksus või lähenemislennu juhtimise üksus või asjaomane AFIS-üksus vastavalt kohalikele juhistele kõiki asjakohaseid kohalikke pääste- ja hädaabiorganisatsioone, mis võivad anda nõutavat vahetut abi, kui tekib üks järgmistest olukordadest:
lennuväljal või selle läheduses on õhusõidukiga juhtunud õnnetus;
on saadud teavet, et lennuvälja lähilennujuhtimisüksuse vastutusalas viibiva või sinna jõudva õhusõiduki ohutust võidakse kahjustada või seda on kahjustatud;
lennumeeskond on seda taotlenud;
kui seda peetakse muul põhjusel vajalikuks või soovitavaks või kui olukorra pakilisus seda nõuab.
ATS.TR.405 Päästekoordinatsioonikeskuse teavitamine
Ilma et see piiraks mis tahes muid asjaolusid, mille tõttu võib selline teavitamine osutuda soovitatavaks, teavitavad lennuliiklusteeninduse üksused, välja arvatud punkti ATS.TR.420 alapunktis a ettenähtud juhtudel, päästekoordinatsioonikeskusi viivitamata, kui õhusõiduk arvatakse järgmise alusel olevat hädaolukorras:
määramatuse seisund, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
õhusõidukilt ei ole saadud teateid 30 minuti jooksul pärast seda, kui teate oleks pidanud saama, või pärast seda, kui tehti esimene tulemusetu katse luua selle õhusõidukiga side, olenevalt sellest, kumb on varasem;
õhusõiduk ei saabu 30 minuti jooksul alates lennuliiklusteeninduse üksusele teatatud või selle üksuse arvestatud hinnangulisest saabumisajast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
Määramatuse seisund ei kehti siis, kui õhusõiduki ja selles viibivate isikute ohutuse suhtes ei ole kahtlusi.
Häireseisund, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
pärast määramatuse seisundit ei ole edaspidiste katsetega luua õhusõidukiga side või päringutega teistele asjaomastele allikatele õnnestunud saada õhusõiduki kohta teavet;
õhusõidukile on antud maandumisluba ja see ei ole maandunud 5 minuti jooksul alates hinnangulisest maandumisajast ning õhusõidukiga ei ole õnnestunud uuesti sidet luua;
AFIS-lennuväljadel pädeva asutuse ettenähtud asjaolude korral;
on saadud teavet, mis osutab sellele, et õhusõiduki käitamine on häiritud, aga mitte sellises ulatuses, et tõenäoline on hädaomaandumine;
õhusõiduki juhtimisse on kindlasti või arvatavasti ebaseaduslikult sekkutud.
Alapunktid i–iv ei kehti, kui on tõendeid, mis lükkavad ümber õhusõiduki ja selles viibivate isikute ohutusega seotud kahtlused.
Hädaseisund, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
pärast häireseisundit osutavad järjekordsed katsed luua õhusõidukiga side või veel ulatuslikumad tulemusetud päringud, et tõenäoliselt on õhusõiduk sattunud hädaolukorda;
arvatakse, et õhusõidukil on kütus lõppenud või sellest ei piisa, et õhusõiduk saaks ohutult maanduda;
on saadud teavet, mis osutab sellele, et õhusõiduki käitamine on häiritud sellises ulatuses, et tõenäoline on hädamaandumine;
on saadud teavet või on põhjendatult kindel, et õhusõiduk peab tegema või on teinud hädamaandumise.
Hädaseisund ei kehti, kui on põhjendatult kindel, et õhusõidukit ja selles viibivaid isikuid ei ähvarda tõsine ja vahetu oht ning need ei vaja kohest abi.
Teade sisaldab järgmist kättesaadavat teavet allpool esitatud loetelust:
INCERFA, ALERFA või DETRESFA, vastavalt hädaolukorrale;
kutsuv asutus ja isik;
hädaolukorra iseloom;
lennuplaanist saadav oluline teave;
üksus, kes lõi viimati side, selle aeg ja kasutatud vahendid;
viimane asukohateade ja selle kindlaksmääramise viis;
õhusõiduki värv ja eraldusmärgid;
veoseks olevad ohtlikud kaubad;
lennuliiklusteeninduse büroo võetud mis tahes meetmed;
muud asjakohased märkused.
Kui selleks on piisavalt aega ja kui on põhjendatult kindel, et see seisund tekib, hangib lennuliiklusteeninduse üksus enne hädaseisundi väljakuulutamist alapunktis b osutatud teabeosa, mis ei ole päästekoordinatsioonikeskuse teavitamise ajal kättesaadav.
Lisaks alapunktis a osutatud teavitamisele annavad lennuliiklusteeninduse üksused päästekoordinatsioonikeskusele viivitamata kas
mis tahes kasulikku lisateavet, eelkõige hädaolukorra kujunemise kohta edasistes etappides, või
teavet, et hädaolukorda enam ei ole.
ATS.TR.410 Sidevahendite kasutamine
Lennuliiklusteeninduse üksused kasutavad vajaduse korral kõiki kättesaadavaid sidevahendeid, et proovida luua ja säilitada side hädaolukorras oleva õhusõidukiga ning küsida õhusõiduki kohta uudiseid.
ATS.TR.415 Hädaolukorras oleva õhusõiduki positsioneerimine
Kui arvamuse kohaselt esineb hädaseisund, paigutab/paigutavad sellest teadlik(ud) lennuliiklusteeninduse üksus(ed) asjaomase õhusõiduki lennu kaardile või muule asjakohasele vahendile, et määrata kindlaks õhusõiduki tulevane tõenäoline asukoht ning selle suurim lennuulatus alates selle viimasest teadaolevast asukohast.
ATS.TR.420 Käitaja teavitamine
Kui piirkondlik juhtimiskeskus või lennuinfokeskus otsustab, et õhusõiduk on määramatus- või häireseisundis, soovitab ta, kui see on teostatav, kõigepealt õhusõiduki käitajal päästekoordinatsioonikeskust teavitada.
Kui see on teostatav, edastab piirkondlik juhtimiskeskus või lennuinfokeskus päästekoordinatsioonikeskusele antud kogu teabe viivitamata õhusõiduki käitajale.
ATS.TR.425 Teave õhusõidukitele, mis asuvad hädaseisundis oleva õhusõiduki läheduses
Kui lennuliiklusteeninduse üksus on tuvastanud mõne hädaolukorras õhusõiduki, tuleb selle õhusõiduki läheduses asuvaid teisi õhusõidukeid selle hädaolukorra olemusest võimalikult kiiresti teavitada, välja arvatud alapunktis b sätestatud juhul.
Kui lennuliiklusteeninduse üksus teab või usub, et õhusõiduki juhtimisse on ebaseaduslikult sekkutud, ei tohi lennuliiklusteenuste õhk-maa-õhk-sides hädaolukorra laadi nimetada, välja arvatud juhul, kui seda on juba tehtud asjaomase õhusõidukiga peetud sides ja kui on kindel, et hädaolukorra laadi nimetamine ei muuda olukorda tõsisemaks.
1. liide
Üksiku õhusõiduki identifitseerimine, kasutades punkti ATS.OR.446 alapunktis b nõutud allasaadetud õhusõidukitunnuse funktsiooni
Üksiku õhusõiduki identifitseerimiseks kasutatakse allasaadetud õhusõidukitunnuse funktsiooni järgmiselt.
Kui üksiku õhusõiduki identifitseerimiseks kasutatakse allasaadetud õhusõidukitunnuse funktsiooni, teatab lennuliiklusteenuste osutaja võrgustiku haldajale õhuruumiosad.
Märguande SSR-kood A1000 määratakse õhusõidukile juhul, kui üksiku õhusõiduki identifitseerimiseks kasutatakse allasaadetud õhusõidukitunnuse funktsiooni.
Välja arvatud juhul, kui on täidetud üks punktis d sätestatud tingimustest, määratakse märguande SSR-kood A1000 väljuvale õhusõidukile või õhusõidukile, mille puhul on punkti g kohaselt nõutav koodi muutmine, kui on täidetud järgmised tingimused:
allasaadetud õhusõidukitunnus vastab asjaomase õhusõiduki kohta vastavale lennuplaanis tehtud märkele;
võrgustiku haldaja on teatanud, et konkreetsele õhusõidukile võib määrata märguande SSR-koodi A1000.
Märguande SSR-koodi A1000 ei anta alapunktis c osutatud õhusõidukile juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
aeronavigatsiooniteenuse osutaja on seoses maapealse seireseadme või -süsteemi planeerimata seisakuga rakendanud eriolukorra meetmeid, millega nähakse ette kindlate SSR-tunnuskoodide määramine;
sõjaväe erakorraliste eriolukorrameetmete tõttu peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja määrama kindlad SSR-tunnuskoodid;
õhusõiduk, millele on võimalik määrata alapunkti c kohaselt kehtestatud märguande SSR-kood A1000, lahkub alapunktis a osutatud õhuruumiosast või suunatakse sealt muul põhjusel välja.
Õhusõidukitele, millele ei määrata alapunkti c kohaselt kehtestatud märguande SSR-koodi A1000, määratakse SSR-tunnuskood, mis on kooskõlas liikmesriikide heaks kiidetud ja kolmandate riikidega kooskõlastatud koodiloeteluga.
Pärast õhusõidukile SSR-tunnuskoodi määramist kontrollitakse esimesel võimalusel, kas piloodi sisestatud SSR-tunnuskood ühtib lennule määratud tunnuskoodiga.
Naaberriikide lennuliiklusteenuste osutajate poolt üle antud õhusõidukitele määratud SSR-tunnuskoode kontrollitakse automaatselt, et selgitada välja, kas kõnealuse tunnuskoodi kasutamine on vastavuses liikmesriikide heaks kiidetud ning kolmandate riikidega kooskõlastatud koodiloeteluga.
Selliste naaberriikide aeronavigatsiooniteenuse osutajatega, kes identifitseerivad individuaalseid õhusõidukeid kindlate SSR-tunnuskoodide kaudu, lepitakse kokku ametlik kord, mis hõlmab vähemalt järgmist:
kohustus anda naaberriigi aeronavigatsiooniteenuse osutajatele üle õhusõidukid, mille kontrollitud kindel SSR-tunnuskood on määratud vastavalt liikmesriikide heaks kiidetud ning kolmandate riikidega kooskõlastatud koodiloetelule;
kohustus teavitada vastuvõtvaid lennuliiklusteenindusüksusi kõikidest õhusõiduki pardal asuvate seiresüsteemi komponentide töös tuvastatud kõrvalekalletest.
lennuliiklusteenuste osutajad tagavad, et liikmesriikide heaks kiidetud ning kolmandate riikidega kooskõlastatud koodiloetelu kohaselt üksiku õhusõiduki identifitseerimiseks kindlate SSR-tunnuskoodide määramine vastab järgmisele:
SSR-tunnuskoodid määratakse õhusõidukile automaatselt, järgides liikmesriikide heaks kiidetud ja kolmandate riikidega kooskõlastatud koodiloetelu;
naaberriikide aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolt üle antud õhusõidukitele määratud SSR-tunnuskoode kontrollitakse automaatselt, et selgitada välja, kas kõnealuse tunnuskoodi kasutamine on vastavuses liikmesriikide heaks kiidetud ning kolmandate riikidega kooskõlastatud koodiloeteluga;
SSR-tunnuskoodid liigitatakse eri kategooriatesse, et tunnuskoode oleks võimalik diferentseeritult määrata;
alapunktis 3 osutatud eri kategooria SSR-tunnuskoodid määratakse vastavalt lendude suunale;
sama SSR-tunnuskoodi võib samaaegselt määrata mitmele lennule, kui neid käitatakse koodikonfliktivabades suundades;
määratud SSR-koodide tahtmatu dubleerimise korral teavitatakse vastutavaid töötlejaid automaatselt.
2. liide
Punkti ATS.TR.230 alapunktis c nõutud automaatseks kooskõlastamiseks rakendatavad protsessid
Kohustuslikud protsessid, mida rakendatakse üksuste vahel, kes osutavad piirkondlikku lennujuhtimisteenust, või kui nii on kokku lepitud teiste lennujuhtimisüksustega või nende vahel, on järgmised.
Teavitamine
Teavitamisprotsessi lennuinformatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
SSRi režiim ja kood, kui need on olemas;
lähtelennuväli;
hinnangulised andmed;
sihtlennuväli;
õhusõiduki number ja tüüp;
lennu tüüp;
seadmete suutlikkus ja seisund.
Informatsioon seadmete suutlikkuse ja seisundi kohta peab sisaldama vähendatud vertikaalse eraldatuse miinimumi (RVSM) ja vähemalt 8,33 kHz kanalisammu võimalust. Koostöölepingutele tuginedes võib lisada ka muid punkte.
Teavitusprotsess viiakse läbi vähemalt üks kord iga aktsepteeritud lennu kohta, mis on planeeritud piire ületama, kui lend ei ole seotud stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessiga.
Lendude piiriületamise teavitamisega seotud aktsepteerimise kriteeriumid peavad vastama koostöölepingutele.
Kui teavitusprotsessi ei saa läbi viia kahepoolselt kokkulepitud ajal enne esmast koordineerimist, tuleb see lisada esmasesse koordineerimisprotsessi.
Teavitamine peab eelnema esmasele koordineerimisele.
Teavitamist tuleb korrata iga kord, kui enne esmast koordineerimist tehakse muudatusi ükskõik millistes järgmistes andmetes:
koordineerimispunkt (COP);
oodatav SSRi kood juhtimise üleandmise punktis;
sihtlennuväli;
õhusõiduki tüüp;
seadmete suutlikkus ja seisund.
Kui tehakse kindlaks lahknevus edastatud andmete ja vastuvõtva süsteemi vastavate andmete vahel või kui selline informatsioon, mis nõuab korrektiivide tegemist järgneva esmase koordineerimise andmete vastuvõtmisel, pole kättesaadav, tuleb sellise vastuolu lahendamiseks teavitada asjaomast lennujuhi töökohta.
Ajakriteeriumid teavitamise alustamiseks:
teavitamist tuleb alustada parameetris märgitud minutite arvu võrra enne arvestuslikku aega koordineerimispunktis;
teavitamise parameeter (parameetrid) peavad sisalduma ACTi ja asjaomaste üksuste vahelistes koostöölepingutes;
teavitamise parameeter (parameetrid) võib (võivad) olla kindlaks määratud eraldi iga koordineerimispunkti jaoks.
Esmane koordineerimine
Lennu puhul, mille jaoks kehtib esmane koordineerimine, on kokkulepitud lennu üleandmise tingimused tegevuses siduvad mõlema lennujuhtimisüksuse jaoks, kui koordineerimist ei tühistata ega vaadata üle.
Esmase koordineerimise protsessi lennuinformatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
SSRi režiim ja kood;
lähtelennuväli;
hinnangulised andmed;
sihtlennuväli;
õhusõiduki number ja tüüp;
lennu tüüp;
seadmete suutlikkus ja seisund.
Informatsioon seadmete suutlikkuse ja seisundi kohta peab sisaldama RVSMi ja vähemalt 8,33 kHz kanalisammu võimalust. Koostöölepingutes kahepoolselt kokku leppides võib lisada ka muid punkte.
Esmase koordineerimise protsess viiakse läbi kõigi aktsepteeritud lendude jaoks, mille puhul planeeritakse piiride ületamist.
Lendude piiriületamise esmase koordineerimisega seotud aktsepteerimise kriteeriumid peavad vastama koostöölepingutele.
Kui seda pole juba manuaalselt alustatud, algab esmase koordineerimise protsess automaatselt vastavalt koostöölepingutele kas:
kahepoolselt kokkulepitud parameetris märgitud ajal enne arvestuslikku aega koordineerimispunktis või;
ajal, mil lend on koordineerimispunktist kahepoolselt kokkulepitud kaugusel.
Lennu esmase koordineerimise protsess viiakse läbi ainult üks kord, kui koordineerimisprotsessi tühistamist ei ole alustatud.
Pärast koordineerimisprotsessi tühistamist saab esmast koordineerimise protsessi uuesti alustada sama üksus.
Esmase koordineerimise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele; seejärel peetakse lendu koordineerituks.
Kui esmase koordineerimise protsessi lõpetamise kinnitamine teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus lennu koordineerimise eest vastutava üleandva üksuse lennujuhi töökohal.
Informatsioon esmase koordineerimise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Koordineerimise ülevaatamine
Koordineerimisprotsessi ülevaatamine tagab seostumise eelnevalt koordineeritud lennuga.
Lennu puhul, mille jaoks kehtib koordineerimise ülevaatamine, on kokkulepitud lennu üleandmise tingimused tegevuses siduvad mõlema lennujuhtimisüksuse jaoks, kui koordineerimist ei tühistata või tingimusi uuesti üle ei vaadata.
Koordineerimisandmete ülevaatamise protsess annab järgmise lennuinformatsiooni, kui see on muutunud:
SSRi režiim ja kood;
arvestuslik aeg ja lennukõrgus;
seadmete suutlikkus ja seisund.
Kui kahepoolselt on kokku lepitud, annab koordineerimise andmete ülevaatamine järgmise informatsiooni, kui see on muutunud:
koordineerimispunkt;
marsruut.
Koordineerimisprotsessi võib üle vaadata üks kord või mitu korda üksuses, millega lend on käesoleval hetkel koordineeritud.
Koordineerimisprotsess vaadatakse üle, kui:
arvestuslik aeg koordineerimispunktis erineb eelnevalt ettenähtust rohkem kui kahepoolselt kokkulepitud väärtuse võrra;
üleandmise kõrgus(ed), SSRi kood või seadmete suutlikkus ja seisund erineb/erinevad eelnevalt ettenähtu(te)st.
Kahepoolse kokkuleppe korral vaadatakse koordineerimisprotsess üle, kui on muutused järgmises:
koordineerimispunkt;
marsruut.
Koordineerimisprotsessi ülevaatamise lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.
Kui koordineerimisprotsessi ülevaatamise lõpetamise kinnitamine teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus lennu koordineerimise eest vastutava üleandva üksuse lennujuhi töökohal.
Koordineerimisprotsess vaadatakse üle kohe pärast asjaomaste andmete sisestamist või uuendamist.
Koordineerimisprotsessi ülevaatamist pidurdatakse pärast seda, kui lend on kahepoolselt kokkulepitud aja/vahemaa kaugusel juhtimise üleandmise punktist vastavalt koostöölepingutele.
Informatsioon koordineerimise ülevaatamise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Kui koordineerimisprotsessi ülevaatamise lõpuleviimist ei õnnestu kinnitada kohaldatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt, alustab üleandev üksus verbaalset koordineerimist.
Koordineerimisprotsessi tühistamine
Koordineerimisprotsessi tühistamine tagab seostumise eelmise tühistatud teavitamis- või koordineerimisprotsessiga.
Koordineerimisprotsess tühistatakse koordineeritud lennu üksuses, kui:
üksus ei ole enam järgmine üksus koordineerimise järjestuses;
lennuplaan on tühistatud väljasaatvas üksuses ja koordineerimine pole enam asjakohane;
informatsioon lennuga seotud koordineerimise tühistamise kohta saadakse eelmiselt üksuselt.
Koordineerimisprotsessi võib tühistada lennu teavitatud üksuses, kui:
üksus ei ole enam järgmine üksus koordineerimise järjestuses;
lennuplaan on tühistatud väljasaatvas üksuses ja koordineerimine pole enam asjakohane;
informatsioon lennuga seotud koordineerimise tühistamise kohta saadakse eelmiselt üksuselt;
lend hilineb marsruudil ning parandatud arvestust ei ole võimalik automaatselt kindlaks määrata.
Koordineerimisprotsessi tühistamise lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.
Kui koordineerimisprotsessi tühistamise lõpetamise kinnitamine teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus lennu koordineerimise eest vastutava üleandva üksuse lennujuhi töökohal.
Informatsioon koordineerimisprotsessi tühistamise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastaval teavitatud üksuse lennujuhi töökohal või selles üksuses, millega koordineerimine tühistatakse.
Juhul kui koordineerimisprotsessi tühistamise lõpuleviimist või ei õnnestu kinnitada kohaldatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt, alustab üleandev üksus verbaalset koordineerimist.
Põhilised lennuandmed
Põhiliste lennuandmete töötluse informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
SSRi režiim ja kood.
Põhiliste lennuandmete töötluse poolt pakutava lisainformatsiooni suhtes tuleb kahepoolselt kokku leppida.
Põhilisi lennuandmeid töödeldakse automaatselt iga aktsepteeritud lennu jaoks.
Aktsepteerimise kriteeriumid põhiliste lennuandmete jaoks peavad vastama koostöölepingutele.
Põhiliste lennuandmete töötluse lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse varustavale üksusele.
Kui põhiliste lennuandmete töötluse lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus varustava üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Põhiliste lennuandmete muutus
Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine tagab seostamise lennuga, mille puhul enne töödeldi põhilisi lennuandmeid.
Igasuguse lisainformatsiooni suhtes, mida pakub põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine, ja selle esitamise kriteeriumide suhtes tuleb kahepoolselt kokku leppida.
Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine toimub ainult sellise lennu puhul, mida on eelnevalt teavitatud põhiliste lennuandmete töötlemisest.
Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine käivitatakse automaatselt vastavalt kahepoolselt kokkulepitud kriteeriumidele.
Põhiliste lennuandmete muutuse töötluse lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse varustavale üksusele.
Kui põhiliste lennuandmete muutuse töötluse lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus varustava üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Informatsioon põhiliste lennuandmete muutuse kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Kui asjaomased üksused on kokku leppinud stardieelses teavitamises, peavad sageduse muutmise või sideprotsesside manuaalse ülevõtmise protsessid olema järgmised.
Stardieelne teavitamine ja koordineerimine
Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
SSRi režiim ja kood, kui need on saadaval;
lähtelennuväli;
arvestuslik stardiaeg või hinnangulised andmed vastavalt kahepoolsele kokkuleppele;
sihtlennuväli;
õhusõiduki number ja tüüp.
Informatsioon seoses stardieelse teavitamise ja koordineerimise protsessiga lähenemisala (TMA) juhtimisüksusest või ACCst peab sisaldama järgmist teavet:
lennu tüüp;
seadmete suutlikkus ja seisund.
Informatsioon seadmete suutlikkuse ja seisundi kohta peab sisaldama RVSMi ja vähemalt 8,33 kHz kanalisammu võimalust.
Informatsioon seadmete suutlikkuse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte, nagu koostöölepingutes kahepoolselt on kokku lepitud.
Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsess viiakse läbi üks kord või mitu korda iga aktsepteeritud lennu jaoks, mis on planeeritud piiri ületama, kui lennuaeg stardist kuni koordineerimispunktini ei võimalda piisavat aega esmase koordineerimise või teavitamise protsesside läbiviimiseks.
Aktsepteerimiskriteeriumid piire ületavate lendude stardieelse teavitamise ja koordineerimise jaoks peavad vastama koostöölepingutele.
Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsess toimub uuesti iga kord, kui enne starti tehakse ükskõik millistesse eelmisesse stardieelsesse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi andmetesse muudatusi.
Stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.
Kui stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi lõpetamise kinnitamine teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus lennust teavitamise ja selle koordineerimise eest vastutava üleandva üksuse lennujuhi töökohal.
Informatsioon stardieelse teavitamise ja koordineerimise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Sageduse muutmine
Informatsioon sageduse muutmise protsessi kohta peab sisaldama õhusõiduki tunnust ja võimaluse korral järgmisi andmeid:
vabastamise märge;
lubatud lennukõrgus;
määratud kurss/trajektoor või otselennuluba;
määratud kiirus;
määratud tõusu- või laskumiskiirus.
Kahepoolse kokkuleppe korral peavad sageduse muutmise andmed sisaldama järgmist:
olemasolev kurss;
määratud sagedus.
Sageduse muutmise protsessi algatab üleandev lennujuht manuaalselt.
Sageduse muutmise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale lennujuhtimisüksusele.
Kui sageduse muutmise lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus üleandva lennujuhtimisüksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Informatsioon sageduse muutmise kohta tuleb viivitamata teha kättesaadavaks vastuvõtvale lennujuhile.
Manuaalsed sideprotsessid
Informatsioon manuaalsete sideprotsesside kohta peab sisaldama minimaalselt õhusõiduki tunnust.
Manuaalseid sideprotsesse alustab vastuvõttev üksus pärast side loomist.
Manuaalse sideprotsessi lõpetamine, kaasa arvatud üleandva üksuse kinnitus, edastatakse vastuvõtvale lennujuhtimisüksusele.
Kui manuaalse sideprotsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus vastuvõtva lennujuhtimisüksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Informatsioon manuaalsete sideprotsesside kohta tuleb esitada kohe üleandva üksuse lennujuhile.
Ülelennu kavatsusest teavitamine
Informatsioon seoses ülelennu kavatsusest teavitamisega peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
SSRi režiim ja kood;
õhusõiduki number ja tüüp;
vastutava sektori tunnus;
ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.
Ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi käivitab lennujuht manuaalselt või automaatselt, nagu kirjeldatud koostöölepingutes.
Ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud teavitatud üksuse kinnitus, edastatakse teavitavale üksusele.
Kui ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus teavitavas üksuses.
Informatsioon ülelennu kavatsusest teavitamise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Ülelennuloa taotlemine
Ülelennuloa taotlemiseks peab informatsioon sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
SSRi režiim ja kood;
õhusõiduki number ja tüüp;
vastutava sektori tunnus;
ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.
Kui nii on kahepoolselt kokku lepitud, peab ülelennuloa taotluses sisalduma seadmete suutlikkus ja seisund.
Informatsioon seadmete suutlikkuse ja seisundi kohta peab sisaldama vähemalt RVSMi suutlikkust ning võib sisaldada muid kahepoolselt kokku lepitud elemente.
Ülelennuloa taotlemist alustatakse lennujuhi äranägemisel vastavalt koostöölepingutes kindlaksmääratud tingimustele.
Ülelennuloa taotlemise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud taotluse saava üksuse kinnitus, edastatakse taotlevale üksusele.
Kui ülelennuloa taotlemise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus taotleva üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Informatsioon ülelennuloa taotlemise kohta tuleb teha kättesaadavaks taotluse saava üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Ülelennuloa taotlemisele vastatakse ühega järgmistest:
väljapakutud marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasjade heakskiitmine;
vastuettepanek, mis sisaldab erinevaid marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasju, nagu on kindlaks määratud allolevas jaos 6;
väljapakutud marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasjade tagasilükkamine.
Kui opereerimise vastust ei saada kahepoolselt kokku lepitud vahemiku jooksul, antakse hoiatus taotleva üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Vastuettepanek ülelennu kohta
Ülelennu vastuettepaneku protsess tagab seostumise eelnevalt koordineeritud lennuga.
Informatsioon seoses ülelennu vastuettepanekuga peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.
Vastuettepanek peab sisaldama väljapakutud uut lennukõrgust ja/või marsruuti.
Ülelennu vastuettepaneku protsessi lõpetamine, kaasa arvatud algse taotleva üksuse kinnitus, edastatakse vastuettepaneku teinud üksusele.
Kui ülelennuloa vastuettepaneku protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus vastuettepaneku esitava üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Informatsioon ülelennu vastuettepaneku kohta tuleb teha kättesaadavaks algse taotluse esitanud üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Ülelennu vastuettepaneku informatsiooni eduka töötlemise kinnitusele algse taotluse esitanud üksuses järgneb opereerimise vastus algse taotluse esitanud üksuselt.
Opereerimise vastus ülelennu vastuettepanekule on kas nõustumine või tagasilükkamine.
Kui opereerimise vastust ei saada kahepoolselt kokku lepitud vahemiku jooksul, antakse hoiatus vastuettepaneku esitava üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Ülelennu tühistamine
Ülelennu tühistamise protsess tagab seostumise eelmise tühistatava teavitamise või koordineerimise protsessiga.
Ülelennu tühistamise protsessi käivitab üksus, mis vastutab lennu eest, ühel järgmistest põhjustest:
eelnevalt põhiliste lennuandmete töötlemise protsessi poolt teavitatud lend ei sisene teavitatud üksuse õhuruumi või ei paku teavitatud üksusele enam huvi;
ülelendu ei sooritata ülelennu kavatsusest teavituses esitatud marsruudil;
ülelendu ei sooritata vastavalt arutluse all olevatele tingimustele või vastavalt tingimustele, milles kokku lepiti pärast õhuruumi läbimise kohta peetud dialoogi.
Ülelennu tühistamise protsess käivitatakse automaatselt või manuaalselt lennujuhi poolt vastavalt koostöölepingutele.
Ülelennu tühistamise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud teavitatud/taotluse saanud üksuse kinnitus, edastatakse tühistavale üksusele.
Kui ülelennuloa tühistamise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus tühistava üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Informatsioon ülelennu tühistamise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud/taotluse saanud üksuse vastaval lennujuhi töökohal.
Piirkondlikke lennujuhtimisteenuseid osutavate üksuste vahel, kes peavad käitama rakendusmääruse (EL) 2023/1770 punkti AUR.COM.2005 alapunkti 1 alapunktis a osutatud andmevahetusteenuseid või kui nii on kokku lepitud teiste lennujuhtimisüksustega või nende vahel, toetatakse automatiseerimisega järgmisi protsesse.
Sisselogimisteabe edastamine
Sisselogimisteabe edastamise protsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
lähtelennuväli;
sihtlennuväli;
sisselogimise liik;
sisselogimise parameetrid.
Sisselogimisteabe edastamise protsess toimub iga andmesidesse sisselogitud lennu kohta, mis on planeeritud piire ületama.
Sisselogimisteabe edastamise protsess käivitatakse vastavalt koostöölepingutele kõige varasemal määratletud ajahetkel või võimalikult kiiresti pärast seda:
ajal, mis on märgitud parameetris minutitega enne arvestuslikku aega koordineerimispunktis;
ajal, mil lend on koordineerimispunktist kahepoolselt kokkulepitud kaugusel.
Aktsepteerimiskriteeriumid sisselogimisteabe edastamise jaoks peavad vastama koostöölepingutele.
Edastatud sisselogimisteave lisatakse vastuvõtvas üksuses vastavale lennuinformatsioonile.
Lennu sisselogimise staatus võib vastuvõtvas üksuses olla kuvatud vastaval lennujuhi töökohal.
Sisselogimisteabe edastamise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.
Kui sisselogimisteabe edastamise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, algatatakse õhusõidukiga õhk-maa-andmevahetuse kontakti taotlus.
Järgmise asutuse teavitamine
Järgmise asutuse teavitamise protsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
õhusõiduki tunnus;
lähtelennuväli;
sihtlennuväli.
Järgmise asutuse teavitamise protsess toimub iga aktsepteeritud lennu kohta, mis on planeeritud piire ületama.
Järgmise asutuse teavitamise protsess käivitatakse pärast seda, kui õhusõiduki pardal olev süsteem on kinnitanud järgmise andmeid käsitleva asutuse taotluse õhusõiduki suhtes.
Pärast järgmise asutuse teavitamise informatsiooni edukat töötlemist algatab vastuvõttev üksus lennujuhi ja piloodi vahelise andmeside (CPDLC) taotluse õhusõidukiga.
Kui järgmise asutuse teavitamise informatsiooni ei ole vastu võetud kahepoolselt kokkulepitud parameetris märgitud ajal, kohaldab vastuvõttev üksus õhusõidukiga andmeside algatamisel kohalikku korda.
Järgmise asutuse teavitamise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.
Kui järgmise asutuse teavitamise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, kohaldab üleandev üksus kohalikku korda.
V LISA
ERINÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE
(osa „MET“)
A-ALAJAGU – TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
MET.OR.100 Meteoroloogilised andmed ja meteoroloogiateave
Meteoroloogiateenuste osutaja varustab meteoroloogiateabega käitajaid, lennumeeskonna liikmeid, lennuliiklusteenindusüksusi, otsingu- ja päästeüksusi, lennuvälja käitajaid, lennuõnnetusi ja intsidente uurivaid asutusi ning teisi teenuseosutajaid ja lennundusega seotud üksusi, kes vajavad meteoroloogiateavet oma ülesannete täitmiseks, nagu pädev asutus on kindlaks määranud.
Meteoroloogiateenuste osutaja määrab kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika, samuti tagab ta kõnealuse teabe õigeaegse edastamise ning vajaliku ajakohastamise.
MET.OR.105 Meteoroloogiateabe säilitamine
Meteoroloogiateenuste osutaja säilitab väljastatud meteoroloogiateavet vähemalt 30 päeva alates teabe väljastamise kuupäevast.
Kõnealune meteoroloogiateave tehakse nõudmise korral kättesaadavaks seoses järelpärimiste või uurimistega, kusjuures sel juhul säilitatakse teavet seni, kuni järelepärimine või uurimine on lõpetatud.
MET.OR.110 Nõuded meteoroloogiateabe vahetamiseks
Meteoroloogiateenuste osutaja peab tagama süsteemide ja menetluste olemasolu, samuti juurdepääsu asjakohastele sidevahenditele, mis võimaldaks tal:
vahetada operatiivset meteoroloogiateavet teiste meteoroloogiateenuste osutajatega;
varustada kasutajaid nõutava meteoroloogiateabega õigeaegselt.
MET.OR.115 Meteoroloogiline bülletään
Meteoroloogiateenuste osutaja, kes vastutab asjaomase piirkonna eest, tagab piirkonna kasutajate varustamise meteoroloogiliste bülletäänidega.
MET.OR.120 Ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele (WAFCd) lahknevustest teatamine
Meteoroloogiateenuste osutaja, kes kasutab WAFSi SIGWX-ilmaprognoose, teavitab asjaomast ülemaailmset piirkondlike ilmaprognooside keskust (WAFC) viivitamata, kui on tuvastatud märkimisväärseid lahknevusi WAFSi oluliste ilmanähtuste (SIGWX) prognoosidest või on nendest teatatud ja kui need lahknevused hõlmavad järgmist:
jäätumine, turbulents ja varjatud, sagedased, peidetud või pagijoonelised rünkpilved ning liiva- või tolmutormid;
vulkaanipursked või radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumine määral, mis mõjutab õhusõidukite käitamist.
2. JAGU – ERINÕUDED
1. peatükk – Nõuded lennumeteoroloogiajaamadele
MET.OR.200 Ilmateated ja muu teave
Lennumeteoroloogiajaam annab välja:
kindlate ajavahemike järel kohaliku regulaarse ettekande, mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;
kohaliku eriettekande, mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;
lennuväljadel, mis teenindavad regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti, pooletunniste ajavahemike järel METAR-ettekandeid, mis on ette nähtud levitamiseks väljaspool lennujaama, kus vaatlused tehti.
Olenemata alapunkti a alapunktist 3 võib lennumeteoroloogiajaam selliste lennuväljadele jaoks, mis ei teeninda regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti, tunniste ajavahemike järel välja anda METAR-teateid ja SPECI-teateid, mis on ette nähtud levitamiseks väljaspool lennuvälja, kus vaatlused tehti, nagu on kindlaks määranud pädev asutus;
Lennumeteoroloogiajaam teatab lennuliiklusteeninduse üksustele ja lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele muudatustest lennuraja nähtavuse hindamiseks kasutatavate automaatseadmete korrasolekus.
Lennumeteoroloogiajaam annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja meteoroloogiateenistusele teavet purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse, vulkaanipursete ja vulkaanituhapilvede kohta.
Lennumeteoroloogiajaam koostab nimekirja kriteeriumidest, mille alusel koostatakse kohalikke eriettekandeid kooskõlastatult asjaomaste lennuliiklusteenindusüksustega, käitajatega ning teiste asjaosalistega.
MET.OR.205 Ettekanded meteoroloogiliste elementide kohta
Lennumeteoroloogiajaam teeb ettekandeid järgmise kohta:
pinnatuule suund ja kiirus;
nähtavus;
nähtavus rajal (vajaduse korral);
ilm lennuväljal ja selle ümbruskonnas;
pilved;
õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur;
õhurõhk;
täiendav teave (vajaduse korral).
Kui pädev asutus on vastava loa andnud, võib regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti mitte teenindava lennuvälja lennumeteoroloogiajaam teha ettekandeid ainult selliste meteoroloogiliste elementide kohta, mis on asjakohased kõnealusel lennuväljal toimuvate lendude jaoks. Kõnealune teave avaldatakse lennundusteabe kogumikus.
MET.OR.210 Meteoroloogiliste elementide mõõtmine
Lennumeteoroloogiajaam vaatleb ja/või mõõdab järgmist:
pinnatuule suund ja kiirus;
nähtavus;
nähtavus rajal (vajaduse korral);
ilm lennuväljal ja selle ümbruskonnas;
pilved;
õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur;
õhurõhk;
ning annab vajaduse korral täiendavat teavet.
Kui pädev asutus on vastava loa andnud, võib regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti mitte teenindava lennuvälja lennumeteoroloogiajaam vaadelda ja/või mõõta ainult neid meteoroloogilisi elemente, mis on asjakohased kõnealusel lennuväljal toimuvate lendude jaoks. Kõnealune teave avaldatakse lennundusteabe kogumikus.
2. peatükk – Nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele
MET.OR.215 Ilmaprognoosid ja muu teave
Lennuvälja meteoroloogiatalitus:
koostab ja/või hangib ilmaprognoose ja muud pädeva asutuse poolt kindlaks määratud asjakohast meteoroloogiateavet, mis on vajalik selleks, et täita asjaomase meteoroloogiatalituse teenindatavate lendudega seotud asjakohaseid funktsioone;
edastab ilmaprognoose ja/või hoiatusi kohalike ilmastikutingimuste kohta lennuväljadel, mis on tema vastutusalas;
vaatab ilmaprognoose ja hoiatusi pidevalt läbi ning väljastab vajaduse korral viivitamata muudatused ning tühistab kõik sama tüüpi sama koha kohta ja sama kehtivusajaga varem väljastatud ilmaprognoosid või selle osad;
edastab lennumeeskonna liikmetele ja/või teistele lennutegevusega seotud töötajatele kokkuvõtliku teabe ja lennudokumendid ning nõustab neid;
edastab klimatoloogilist teavet;
annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja meteoroloogiateenistusele teavet purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse, vulkaanipurske ja vulkaanilise tuhapilve kohta;
annab vajaduse korral meteoroloogiateavet otsingu- ja päästeüksustele ning peab otsingu- ja päästeüksus(t)ega ühendust kogu päästeoperatsiooni ajal;
annab vajaduse korral meteoroloogiateavet asjaomastele aeronavigatsiooniteabe teenistustele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks;
koostab ja/või hangib ilmaprognoose ning muud meteoroloogiateavet, mis on vajalik ATS-üksuste ülesannete täitmiseks kooskõlas punktiga MET.OR.242
annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja meteoroloogiateenistusele teavet radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta;
MET.OR.220 Lennuvälja ilmaprognoosid
Lennuvälja meteoroloogiatalitus väljastab lennuvälja ilmaprognoose TAF-teadetena kindlaksmääratud ajal.
TAF-teate väljastamisel tagab lennuvälja meteoroloogiatalitus, et lennuväljal ei kehtiks ühel ja samal ajal rohkem kui üks TAF-prognoos.
MET.OR.225 Ilmaprognoosid maandumiseks
Lennuvälja meteoroloogiatalitus koostab maandumiseks ilmaprognoosid, nagu pädev asutus on kindlaks määranud.
Kõnealune maandumisprognoos antakse välja TREND-prognoosi vormis.
TREND-prognoosi kehtivusaeg on kaks tundi alates ettekande väljastamisest, mis moodustab osa maandumisprognoosist.
MET.OR.230 Ilmaprognoosid stardiks
Lennuvälja meteoroloogiatalitus:
koostab stardiks ilmaprognoosid, nagu pädeva asutus on kindlaks määranud;
esitab käitajatele ja lennumeeskonna liikmetele (nõudmise korral) kolm tundi enne arvatavat väljumisaega ilmaprognoosi stardiks.
MET.OR.235 Hoiatused lennuvälja kohta ning tuulenihke hoiatused ja häired
Lennuvälja meteoroloogiatalitus:
annab teavet lennuvälja hoiatuste kohta:
koostab vastavalt asjaomaste lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajatega sõlmitud kohalikele kokkulepetele tuulenihke hoiatusi selliste lennuväljade jaoks, kus üks faktor on tuulenihe;
annab lennuväljadel, kus tuulenihe tehakse kindlaks automaatsete, maapealsete, tuulenihke kaugseireks või avastamiseks mõeldud seadmetega, häiret kõnealuste seadmete abil kindlaks tehtud tuulenihke kohta;
tühistab hoiatused, kui asjaomaseid tingimusi lennuväljal enam ei esine ja/või nende esinemist ei ole enam oodata.
MET.OR.240 Teave käitajale või lennumeeskonnale
Lennuvälja meteoroloogiatalitus varustab käitajaid ja lennumeeskonna liikmeid uusima kättesaadava teabega:
prognoosid, mis pärinevad piirkondlike prognooside ülemaailmsest süsteemist (WAFS), punkti MET.OR.275 alapunkti a alapunktides 1 ja 2 loetletud elementide kohta;
METAR-teated või SPECI-teated, sealhulgas TREND-, TAF- või parandatud TAF-prognoosid lähtelennuvälja ja sihtlennuvälja kohta ning stardi-, marsruudi- ja sihtlennuvälja varulennuväljade kohta;
lennuvälja ilmaprognoosid stardiks;
kogu marsruuti hõlmav SIGMET-teave ja eriettekanded õhust;
kogu marsruuti hõlmav nõustav teave vulkaanilise tuha, troopiliste tsüklonite ja kosmoseilmastiku kohta;
piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel, mis on koostatud koos AIRMET-teabe väljaandmisega, ning kogu marsruuti hõlmav AIRMET-teave;
lennuvälja hoiatused kohaliku lennuvälja kohta;
meteoroloogilise satelliidi edastatud kujutised;
maapealsete ilmaradarite teave.
MET.OR.242 Lennuliiklusteenindusüksustele edastatav teave
Lennuvälja meteoroloogiatalitus edastab temaga seotud lähilennujuhtimisüksusele ja AFIS-üksusele vajaduse korral järgmise teabe:
kohalik regulaarne ettekanne, kohalik eriettekanne, METAR, SPECI, TAF ja TREND ning nende muudatused;
SIGMET, AIRMET, tuulenihke hoiatused ja häired ning hoiatused lennuvälja kohta;
mis tahes muu meteoroloogiateave, mille suhtes on kohalikul tasandil kokku lepitud, näiteks pinnatuult käsitlevad prognoosid võimalike rajamuudatuste kindlaksmääramiseks;
vulkaanituhapilve kohta saadud teave, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud, vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomase lähilennujuhtimisüksuse või AFIS-üksuse vahel sõlmitud kokkuleppele;
purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja/või vulkaanipurske kohta saadud teave, vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomase lähilennujuhtimisüksuse või AFIS-üksuse vahel sõlmitud kokkuleppele.
Lennuvälja meteoroloogiatalitus edastab temaga seotud lähenemisjuhtimisüksusele järgmise teabe:
kohalik regulaarne ettekanne, kohalik eriettekanne, METAR, SPECI, TAF ja TREND ning nende muudatused;
SIGMET, AIRMET, tuulenihke hoiatused ja häired, asjakohased õhust tehtavad eriettekanded ning hoiatused lennuvälja kohta;
mis tahes muu meteoroloogiateave, mille suhtes on kohalikul tasandil kokku lepitud;
vulkaanituhapilve kohta saadud teave, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud, vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomase lähenemisjuhtimisüksuse vahel sõlmitud kokkuleppele;
purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja/või vulkaanipurske kohta saadud teave, vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomase lähenemisjuhtimisüksuse vahel sõlmitud kokkuleppele.
3. peatükk – Nõuded meteoroloogiateenistustele
MET.OR.245 Meteoroloogiline jälgimine ja muu teave
Meteoroloogiateenistus peab oma vastutusalas:
pidevalt jälgima lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi;
koordineerima oma tegevust NOTAM- ja/või ASHTAM-teadete väljastamise eest vastutavate organisatsioonidega, et SIGMET- ja NOTAM- ja/või ASHTAM-teadetes sisalduv meteoroloogiateave vulkaanituha kohta oleks järjepidev;
koordineerima oma tegevust valitud vulkaanivaatluskeskustega selle tagamiseks, et teave vulkaanilise aktiivsuse kohta saabuks operatiivselt ja õigeaegselt;
varustama temaga seotud vulkaanituha teabekeskust purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse, vulkaanipurske ja vulkaanituhapilve kohta saadud teabega, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud;
varustama oma aeronavigatsiooniteabe teenistusi teabega, mis on saadud radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta tema jälgitavas piirkonnas või selle lähipiirkondades, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud;
varustama oma piirkondlikku juhtimiskeskust ja lennuinfokeskust (ACC/FIC) vajaduse korral järgmise teabega:
METAR-teave ja SPECI-teave, sealhulgas jooksvad andmed lennuväljade ja teiste paikade õhurõhu kohta, TAF- ja TREND-prognoosid ning nende muudatused;
prognoosid ülemistes õhukihtides valitseva tuule ja temperatuuride, marsruudile jäävate oluliste ilmastikunähtuste ja nende osas tehtud muudatuste kohta, SIGMET- ja AIRMET-teave ning asjakohased eriettekanded õhust;
mis tahes muu piirkondliku juhtimiskeskuse ja lennuinfokeskuse (ACC/FIC) poolt nõutav meteoroloogiateave, mida vajavad õhus olevad õhusõidukid;
vulkaanituhapilve kohta saadud teave, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud, vastavalt kokkuleppele meteoroloogiateenistuse ning piirkondliku juhtimiskeskuse ja lennuinfokeskuse (ACC/FIC) vahel;
radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta saadud teave vastavalt kokkuleppele meteoroloogiateenistuse ning piirkondliku juhtimiskeskuse ja lennuinfokeskuse (ACC/FIC) vahel;
troopiliste tsüklonite teabekeskuse (TCAC) väljastatud nõustav teave troopiliste tsüklonite kohta tema vastutusalas;
vulkaanituha teabekeskuse väljastatud nõustav teave vulkaanituha kohta tema vastutusalas;
purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja/või vulkaanipurske kohta saadud teave vastavalt meteoroloogiateenistuse ning piirkondliku juhtimiskeskuse ja lennuinfokeskuse (ACC/FIC) vahel sõlmitud kokkuleppele;
kui kättesaadav on teave atmosfääri sattunud mürkkemikaalide kohta, mis võivad mõjutada lennuliiklusteeninduse üksuste vastutusalasse kuuluvat lendudeks kasutatavat õhuruumi, andma asjaomastele üksustele seda teavet vastavalt kohalikele kokkulepetele.
MET.OR.250 SIGMET
Meteoroloogiateenistus:
annab välja SIGMET-teateid;
tagab SIGMET-teate tühistamise, kui asjaomaseid nähtusi SIGMET-teatega hõlmatud piirkonnas enam ei esine või nende esinemist ei ole enam oodata;
tagab, et SIGMET-teate kehtivusaeg ei ole pikem kui neli tundi, ning erijuhtudel, kui SIGMET-teade käsitleb vulkaanilisi tuhapilvi ja troopilisi tsükloneid, pikendatakse kehtivusaega kuni kuue tunnini;
tagab, et SIGMET-teateid ei antaks välja varem kui neli tundi enne nende kehtivusaja algust. Erijuhtudel, vulkaanilisi tuhapilvi ja troopilisi tsükloneid käsitlevate SIGMET-teadete puhul antakse SIGMET-teade välja võimalikult kiiresti, kuid mitte varem kui 12 tundi enne teate kehtivusaja algust, ja neid uuendatakse vähemalt iga 6 tunni järel.
MET.OR.255 AIRMET
Meteoroloogiateenistus:
annab välja AIRMET-teateid, kui pädev asutus on kindlaks määranud, et liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral ka sellest kõrgemal) annab põhjust väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks AIRMET-teatete väljaandmiseks koos piirkonnaprognoosidega;
tühistab AIRMET-teate, kui asjaomaseid nähtusi piirkonnas enam ei esine või nende esinemist ei ole enam oodata;
tagab, et AIRMET-teate kehtivusaeg ei ole pikem kui neli tundi.
MET.OR.260 Piirkonnaprognoosid väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks
Meteoroloogiateenistus peab tagama, et:
juhul kui AIRMET-teated väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks antakse välja koos piirkonnaprognoosidega vastavalt punkti MET.OR.255 punktile a, antakse piirkonnaprognoosid väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks välja iga kuue tunni järel kuuetunnise kehtivusajaga ning edastatakse asjaomastele meteoroloogiateenistustele hiljemalt üks tund enne nende kehtivusaja algust;
juhul kui pädev asutus on kindlaks määranud, et liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral ka sellest kõrgemal) annab põhjust väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks piirkonnaprognooside regulaarseks väljaandmiseks ilma AIRMET-teadeteta, määrab pädev asutus kindlaks väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks piirkonnaprognooside väljaandmise sageduse, vormi, ettenähtud kehtivusaja ning nende muutmise kriteeriumid.
4. peatükk – Nõuded vulkaanituha teabekeskusele (VAAC)
MET.OR.265 Vulkaanituha teabekeskuse kohustused
Vulkaanituha teabekeskus peab oma vastutusalas:
kui vulkaan on pursanud või eeldatavasti hakkab purskama või kui on teatatud vulkaanilisest tuhast, andma välja nõustavat teavet vulkaanilise tuhapilve ulatuse ning prognoositava liikumissuuna kohta:
Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksusele;
meteoroloogiateenistustele, kes teenindavad lennuinfopiirkondi tema vastutusalas, mida selline teave võib mõjutada;
käitajatele, piirkondlikele juhtimiskeskustele ja lennuinfokeskustele, kes teenindavad lennuinfopiirkondi tema vastutusalas, mida selline teave võib mõjutada;
ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele, rahvusvahelistele OPMETi andmebaasidele, rahvusvahelistele NOTAM-büroodele ja keskustele, kes on piirkondliku aeronavigatsioonilepingu alusel määratud käitama aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse internetipõhiseid teenuseid;
teisi vulkaanituha teabekeskusi, kelle vastutusala selline teave võib mõjutada.
koordineerima oma tegevust valitud vulkaanivaatluskeskustega selle tagamiseks, et teave vulkaanilise aktiivsuse kohta saabuks operatiivselt ja õigeaegselt;
andma alapunktis a osutatud nõustavat meteoroloogiateavet vähemalt iga kuue tunni järel kuni ajani, mil vulkaaniline tuhapilv ei ole enam satelliidiandmete alusel eristatav ja asjaomasest piirkonnast ei ole enam saabunud meteoroloogilise vaatluse andmeid vulkaanilise tuha kohta ega ka järgmiste vulkaanipursete kohta, ning
pidama ööpäevaringselt valvet.
5. peatükk – Nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskusele (TCAC)
MET.OR.270 Troopiliste tsüklonite teabekeskuse kohustused
Troopiliste tsüklonite teabekeskus (TCAC) peab välja andma:
nõustavat teavet tsükloni keskme paiknemise, intensiivsuse muutuste kohta vaatluse ajal, liikumise suuna ja kiiruse, keskme rõhu ja maksimaalse pinnatuule kohta keskme ümbruses:
tema vastutusalas asuvatele meteoroloogiateenistustele;
teistele troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC), kelle vastutusala selline teave võib mõjutada;
ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele, rahvusvahelistele OPMET-i andmebaasidele ja keskustele, kes vastutavad aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse internetipõhiste teenuste käitamise eest;
uuendatud nõustavat teavet meteoroloogiateenistustele iga troopilise tsükloni kohta (vajaduse korral) ja vähemalt iga kuue tunni järel.
6. peatükk – Nõuded ülemaailmsele piirkondlike ilmaprognooside keskusele (WAFC)
MET.OR.275 Ülemaailmse piirkondlike ilmaprognooside keskuse kohustused
ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus peab välja andma:
ülemaailmse võrgustiku prognoosid järgmise kohta:
ülemiste õhukihtide tuul;
temperatuur ja niiskus kõrgemates õhukihtides;
lennutasandite geopotentsiaalne kõrgus merepinnast;
tropopausi lennutasand ja temperatuur;
tugevaima tuule suund, kiirus ja lennutasand;
rünksajupilved;
jäätumine;
turbulents;
ülemaailmsete oluliste ilmanähtuste (SIGWX) prognoosid, sealhulgas vulkaaniline aktiivsus ning radioaktiivsete materjalide sattumine keskkonda.
Ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC) tagab, et ülemaailmsete piirkondlike ilmaprognooside süsteemi tooted edastatakse digitaalsel kujul, kasutades binaarse andmeside tehnikat.
B-ALAJAGU – TEHNILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE (MET.TR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
MET.TR.115 Meteoroloogilised bülletäänid
Meteoroloogilisi bülletäänide levitamisel tuleb kasutada esitatavale teabele vastavaid kindlaksmääratud andmetüüpe ja koodivorme.
Operatiivset meteoroloogiateavet sisaldavaid meteoroloogilisi bülletääne levitatakse sidesüsteemide kaudu, mis vastavad edastatavale teabele ja kasutajatele, kelle jaoks see on ette nähtud.
2. JAGU – ERINÕUDED
1. peatükk – Tehnilised nõuded lennumeteoroloogiajaamadele
MET.TR.200 Meteoroloogilised ettekanded ja muu teave
Kohalik regulaarne ja eriettekanne ning METAR- ja SPECI-teade peavad sisaldama järgmisi elemente allpool esitatud järjestuses:
ettekande tüüp;
asukohatähis;
vaatluse aeg;
automaatse või puuduva ettekande märge (vajaduse korral);
pinnatuule suund ja kiirus;
nähtavus;
nähtavus lennurajal, kui ettekande kriteeriumid on täidetud;
ilm;
pilvede hulk, pilvede tüüp ainult rünksajupilvede ja võimsa vertikaalarenguga rünkpilvede kohta ning pilvede alumise piiri kõrgus või (kui see on mõõdetud) vertikaalne nähtavus;
õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur;
QNH, ja vajaduse korral QFE kohalikes regulaarsetes ettekannetes ja kohalikes spetsiaalsetes ettekannetes;
vajaduse korral täiendav teave.
Kohalikus regulaarses ettekandes ja kohalikus eriettekandes:
kui pinnatuult vaadeldakse enam kui ühes kohas lennurajal, tuleb ära märkida kohad, kus asjaomased väärtused esinesid;
kui kasutuses on rohkem kui üks lennurada ning asjaomaste lennuradade pinnatuult vaadeldakse, tuleb ära märkida tuule väärtused igal lennurajal ning lennurajad, kus kõnealused väärtused esinevad;
kui kooskõlas punkti MET.TR.205 alapunkti a alapunkti 3 alapunkti ii alapunktiga B teatatakse keskmise tuulesuuna muutustest, märgitakse ära kaks äärmist tuulesuunda, mille vahemikus pinnatuul on muutunud;
kui kooskõlas punkti MET.TR.205 alapunkti a alapunkti 3 alapunktiga iii teatatakse tuule keskmise kiiruse muutustest (puhangutest), märgitakse maksimaalne ja minimaalne saavutatud tuulekiirus.
METAR-teave ja SPECI-teave
METAR-teave ja SPECI-teave antakse välja vastavalt 1. liites esitatud vormile.
METAR-kood tuleb edastada mitte hiljem kui viis minutit pärast vaatluse toimumist.
Teave nähtavuse, lennuraja nähtavuse, ilma ja pilvede hulga, pilvede tüübi ning pilvede alumise piiri kõrguse kohta asendatakse kõikides meteoroloogilistes ettekannetes lühendiga „CAVOK“, kui vaatluse ajal esinevad üheaegselt järgmised tingimused:
nähtavus on vähemalt 10 km ja madalaimat nähtavust ei ole teatatud;
lennutegevust mõjutavad pilved puuduvad;
lennuliiklust mõjutavad ilmaolud puuduvad.
Kriteeriumide loetelu, mille alusel tuleb välja anda kohalik eriettekanne, peab sisaldama järgmist:
väärtused, mis on võimalikult lähedal lennuvälja kasutavate käitajate käitamismiinimumidele;
väärtused, mis on kooskõlas teiste kohalike lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajate suhtes kohaldatavate nõuetega;
õhutemperatuuri tõus 2 °C või enam viimases kohalikus ettekandes märgitud temperatuurist, või alternatiivne läveväärtus, vastavalt meteoroloogiateenuste osutajate, asjaomaste lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajate vahel sõlmitud kokkuleppele;
kättesaadav täiendav teave olulist mõju avaldavate ilmastikutingimuste kohta lähenemisalas ja stardijärgse tõusu alas;
kui kohaldatakse müra vähendamise protseduure ning pinnatuule keskmine kiirus on muutunud 5 kt võrra või enam eelmises kohalikus ettekandes märgitust, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 15 kt või enam;
kui keskmine pinnatuule suund on muutunud 60° või enam võrreldes eelmises ettekandes märgituga, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 10 kt või enam;
kui keskmine pinnatuule kiirus on muutunud 10 kt võrra või enam võrreldes eelmises kohalikus ettekandes märgituga;
kui erinevus keskmisest pinnatuule kiirusest (puhangud) on muutunud 10 kt võrra või enam eelmises kohalikus ettekandes märgitust, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 15 kt või enam;
kui üks järgmistest ilmanähtustest algab, lõpeb või selle intensiivsus muutub:
allajahtunud sademed;
mõõdukad või tugevad sademed, sh hoogsademed; ning
äike koos sademetega;
kui üks järgmistest ilmanähtustest algab või lõpeb:
allajahtunud udu;
äike ilma sademeteta;
pilvede hulk madalamal kui 1 500 jalga (450 m) muutub järgmiselt:
hajutatud pilvisusest (SCT) või veelgi vähesemast pilvisusest kuni olulise pilvisuseni (BKN) või täispilvisuseni (OVC); või
olulisest pilvisusest (BKN) või täispilvisusest (OVC) kuni hajutatud pilvisuseni (SCT) või veelgi vähesema pilvisuseni.
Kui meteoroloogiateenuste osutaja ja pädev asutus sõlmivad asjakohase kokkuleppe, antakse kohalikke eriettekandeid ja asjakohastel juhtudel SPECI-teateid välja alati, kui toimuvad järgmised muutused:
tuul muutub sedavõrd, et see mõjutab lennutegevust. Meteoroloogiateenuste osutaja kehtestab läveväärtused kooskõlastatult asjakohase lennuliiklusteenindusüksuse ning asjaomaste käitajatega, võttes arvesse tuule muutusi, mis:
nõuavad muudatuste tegemist kasutataval lennurajal (lennuradadel);
viitavad asjaolule, et lennuraja taganttuule ja küljetuule väärtused on muutunud ning väljunud seejuures tüüpilistele lennuväljal käitatavatele õhusõidukitele käitamispiirangutena kehtestatud väärtuste piiridest;
kui nähtavus paraneb niivõrd, et see ulatub üheni järgmistest väärtustest või ületab selle, või kui nähtavus halveneb niivõrd, et see langeb üheni järgmistest väärtustest või sellest allapoole:
800, 1 500 või 3 000 m;
5 000 m, juhul kui märkimisväärselt suur hulk lende toimub visuaallennureeglite kohaselt;
kui nähtavus rajal paraneb ja suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle, või kui nähtavus rajal halveneb ja väheneb ühe või mitme järgmise näitajani või sellest allapoole: 50, 175, 300, 550 või 800 m;
kui üks järgmistest ilmanähtustest algab, lõpeb või selle intensiivsus muutub:
tolmutorm;
liivatorm
lehtrikujuline pilv (tornaado või vesipüks);
kui üks järgmistest ilmanähtustest algab või lõpeb:
tolmu, liiva või lume pinnatuisk;
tolmu, liiva või lume madaltuisk;
pagi;
pilvede (BKN või OVC) alumise kihi alampiir tõuseb kõrgemale ja ulatub üheni järgmistest väärtustest või ületab selle/need, või kui pilvede (BKN või OVC) alumine piir muutub madalamaks ja langeb üheni järgmistest väärtustest või sellest/nendest allapoole:
100, 200, 500 või 1 000 jalga;
1 500 jalga, juhul kui märkimisväärselt suur hulk lende toimub visuaallennureeglite kohaselt;
kui taevas on varjatud ning vertikaalne nähtavus paraneb ja suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle/need, või kui vertikaalne nähtavus halveneb ja langeb ühe või mitme järgmise näitajani, või sellest/nendest allapoole: 100, 200, 500 või 1 000 jalga;
esinevad mis tahes muud tingimused, mis põhinevad kohaliku lennuvälja käitamismiinimumidel, vastavalt meteoroloogiateenuste osutajate ja käitajate vahel sõlmitud kokkuleppele.
MET.TR.205 Meteoroloogilistest elementidest teatamine
(a) Pinnatuule suund ja kiirus
Kohalikus regulaarses ja eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes esitatakse pinnatuule suund ja kiirus vastavalt tegeliku 10kraadise ja 1 kt sammuga.
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse lähima skaalatasemeni.
Kohalikus regulaarses ja eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes:
tuule kiiruse juurde märgitakse asjakohane mõõtühik;
kui tuule keskmine suund muutub viimase 10 minuti jooksul vähemalt 60°, teatatakse sellest, kasutades üht järgmistest variantidest:
kui muutus kokku on vähemalt 60° ja vähem kui 180° ning tuule kiirus on vähemalt 3 kt esitatakse teates kaks kõige äärmist suunda, mille vahel pinnatuul on muutunud;
kui muutus kokku on vähemalt 60° ja vähem kui 180° ning tuule kiirus on väiksem kui 3 kt, teatatakse, et tuule suund on muutlik, ja keskmist tuulesuunda ei märgita;
kui muutus kokku on vähemalt 180°, teatatakse, et tuule suund on muutlik, ja keskmist tuulesuunda ei märgita;
tuule maksimaalse kiiruse muutumisest (puhangutest) teatatakse juhul, kui need ületavad viimase 10 minuti jooksul tuule keskmist kiirust järgmiselt:
kohalikus regulaarses ettekandes ja kohalikus eriettekandes 5 kt võrra või enam juhul, kui kohaldatakse müra vähendamise protseduure;
muudel juhtudel vähemalt 10 kt võrra;
tuulevaikus märgitakse juhul, kui teatatud tuulekiirus on väiksem kui 1 kt;
kui teatatud tuulekiirus on vähemalt 100 kt, märgitakse, et tuule kiirus on suurem kui 99 kt;
suurim leitud tuulekiiruse väärtus esitatakse juhul, kui tuule kiiruse muutustest võrreldes keskmise tuulekiirusega (puhangutest) teatatakse vastavalt punkti MET.TR.205 alapunktile a;
kui 10-minutilise ajavahemiku jooksul esineb tuule suunas ja/või kiiruses selge katkestus, teatatakse ainult nendest muutustest võrreldes keskmise tuulesuuna ja keskmise tuulekiirusega, mis toimuvad pärast katkestust.
(b) Nähtavus
Kohalikus regulaarses ettekandes ja eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes esitatakse nähtavus 50 m sammuga juhul, kui nähtavus on alla 800 m; 100 m sammuga juhul, kui nähtavus on vähemalt 800 m, aga mitte rohkem kui 5 km; kilomeetrise sammuga juhul, kui nähtavus on vähemalt 5 km, aga mitte rohkem kui 10 km; nähtavuse väärtuseks märgitakse 10 km juhul, kui nähtavus on vähemalt 10 km, välja arvatud juhul, kui esinevad lühendi CAVOK kasutamist võimaldavad tingimused.
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni.
Kohalikus regulaarses ja kohalikus eriettekandes esitatakse nähtavus piki lennurada(sid) koos nähtavuse märkimiseks kasutatud mõõtühikutega.
(c) Nähtavus rajal (RVR)
Kohalikus regulaarses ettekandes ja eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes esitatakse RVR:
ajavahemike jooksul, mil nähtavus või nähtavus lennurajal on alla 1 500 m;
25 m sammuga juhul, kui nähtavus on alla 400 m; 50 m sammuga juhul, kui nähtavus on 400–800 m ja 100 m sammuga juhul, kui nähtavus on üle 800 m.
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni.
Kohalikus regulaarses ettekandes ja eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes:
kui RVR ületab suurimat kasutatava süsteemiga kindlakstehtavat väärtust, esitatakse see kohalikus regulaarses ettekandes ja kohalikus eriettekandes lühendiga ABV ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes lühendiga P, mille järele märgitakse suurim süsteemiga kindlaks tehtav väärtus;
kui RVR jääb allapoole väikseimat kasutatava süsteemiga kindlakstehtavat väärtust, esitatakse see kohalikus regulaarses ettekandes ja kohalikus eriettekandes lühendiga BLW ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes lühendiga M, mille järele märgitakse väikseim süsteemiga kindlakstehtav väärtus.
►M1 Kohalikus regulaarses ja kohalikus eriettekandes: ◄
märgitakse kasutatud mõõtühikud;
esitatakse RVR ilma viiteta mõõtmiskohale juhul, kui seda mõõdetakse lennurajal ainult ühes kohas, näiteks puutealas;
esitatakse kõigepealt puutealale vastav RVR-i väärtus, seejärel raja keskkohale ja lõpule vastavad väärtused koos viitega nende väärtuste mõõtmiskohale juhul, kui RVR-i mõõdetakse lennurajal rohkem kui ühes kohas,
kui kasutatakse rohkem kui üht lennurada, esitatakse kõigi lennuradade olemasolevad RVR-i väärtused koos viitega lennurajale, mille kohta need käivad.
(d) Hetke ilmanähtused
Kohalikus regulaarses ja kohalikus eriettekandes esitatakse vaadeldud hetke ilmastikunähtuste tüüp ja omadused ning vajaduse korral täpsustus nende intensiivsuse kohta.
METAR-teadetes ja SPECI-teadetes esitatakse vaadeldud hetke ilmanähtuste tüüp ja omadused ning vajaduse korral täpsustus, mis käsitleb nende intensiivsust või kaugust lennuväljast.
Kohalikus regulaarses ettekandes ja kohalikus eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes esitatakse hetke ilmanähtuste kohta vastavalt vajadusele järgmised omadused koos vastavate lühendite ja asjakohaste kriteeriumidega:
äike (TS)
Kasutatakse koos sademetega esinevast äikesest teatamiseks. Kui vaatlushetkele eelnenud 10 minuti jooksul kostis äikesemürinat või oli näha välgulööke, aga sademeid lennuväljal ei täheldatud, kasutatakse lühendit TS ilma täpsustuseta;
allajahtunud (FZ)
Allajahtunud veepiisad või sademed; kasutatakse 1. liites osutatud hetke ilmanähtuste esinemise korral.
Kohalikus regulaarses ettekandes ja eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes:
kasutatakse vastavalt vajadusele ühte kuni kolme lühendit hetke ilmanähtuste kohta, millele lisaks täpsustatakse vajaduse korral nende omadusi, intensiivsust või kaugust lennuväljast, et esitada täielik kirjeldus lennutegevuse jaoks oluliste hetke ilmaolude kohta;
kõigepealt esitatakse teave intensiivsuse või kauguse kohta, millele järgneb ilmanähtuste omaduste ja tüübi kirjeldus;
kahe erineva ilmanähtuste tüübi esinemise korral esitatakse neid käsitlev teave kahes eraldi rühmas, mille puhul intensiivsuse või kauguse näitaja kehtib sama näitaja järel nimetatud ilmanähtuse kohta. Teave vaatluse ajal esinevate eri tüüpi sademete kohta esitatakse siiski ühes rühmas, kus esimesel kohal on valdav sademetüüp, millele eelneb ainult üks intensiivsust täpsustav näitaja, mis kehtib kõigi sademete intensiivsuse kohta kokku.
(e) Pilved
Kohalikus regulaarses ettekandes ja kohalikus eriettekandes ning METAR-teates ja SPECI-teates esitatakse pilvede alumise piiri kõrgus kuni kõrguseni 10 000 jalga sammuga 100 jalga ja kõrgusel üle 10 000 jala sammuga 1 000 jalga.
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni.
►M1 Kohalikus regulaarses ja kohalikus eriettekandes: ◄
märgitakse pilvede alumise piiri kõrguse ja vertikaalse nähtavuse jaoks kasutatud mõõtühikud
kui kasutatakse rohkem kui ühte lennurada ja pilvede alumise piiri kõrgust mõõdetakse nende lennuradade instrumentidega, esitatakse kõigi lennuradade teadaolevad pilvede alumise piiri kõrgused koos viitega lennurajale, mille kohta need käivad.
(f) Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur
Kohalikus regulaarses ettekandes ja kohalikus eriettekandes ning METAR-teates ja SPECI-teates esitatakse õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur täiskraadides Celsiuse järgi.
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse lähima täiskraadini Celsiuse järgi. Väärtuse esimesel kümnendkohal olev 0,5° ümardatakse ülespoole järgmise täiskraadini Celsiuse järgi.
Kohalikus regulaarses ettekandes ja kohalikus eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes eristatakse alla 0 °C jäävat temperatuuri.
(g) Õhurõhk
Kohalikus regulaarses ettekandes ja eriettekandes ning METAR-teadetes ja SPECI-teadetes esitatav merepinnale teisendatud õhurõhk (QNH) ja õhurõhk lennuvälja kõrgustasandil (QFE) arvutatakse hektopaskalites kümnendiku täpsusega ja esitatakse täishektopaskalites nelja numbriga.
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima täishektopaskalini.
►M1 Kohalikus regulaarses ja kohalikus eriettekandes: ◄
märgitakse QNH;
märgitakse korrapäraselt QFE juhul, kui kasutajad seda nõuavad või kui meteoroloogiateenuste osutaja, ATS-üksus ja asjaomased käitajad on kohalikul tasandil nii kokku leppinud;
märgitakse QNH ja QFE väärtuste näitamiseks kasutatud mõõtühikud
kui QFE väärtusi nõutakse rohkem kui ühe lennuraja kohta, esitatakse nõutavad QFE väärtused kõigi lennuradade kohta koos viitega lennurajale, mille kohta need käivad.
METAR-teates ja SPECI-teates märgitakse ainult QNH väärtused.
MET.TR.210 Meteoroloogiliste elementide mõõtmine
Automaatse või poolautomaatse meteoroloogilise vaatlussüsteemiga vaadeldakse ja/või mõõdetakse kindlaksmääratud täpsusega ning edastatakse teavet järgmiste meteoroloogiliste elementide kohta.
(a) Pinnatuule suund ja kiirus
Mõõdetakse pinnatuule keskmist suunda ja keskmist kiirust, samuti tuule suuna ja kiiruse olulisi muutusi (puhanguid) ning saadud andmed esitatakse vastavalt tegelikes kraadides (tegelik) ja sõlmedes.
(1) Koha valik
Pinnatuule suuna ja kiiruse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.
(2) Teabeesitus
Iga anduri näite vahendavad pinnatuule näidikud peavad asuma lennumeteoroloogiajaamas. Lennumeteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millisel lennurajal ja millises rajalõigus iga andur asub.
(3) Keskmise leidmine
Pinnatuule mõõtmise korral on keskmistamisperiood:
kaks minutit kohaliku regulaarse ja kohaliku eriettekande ning lennuliiklusteenindusüksuse tuulenäidikute jaoks;
10 minutit METAR-teadete ja SPECI-teadete jaoks, välja arvatud juhul, kui 10-minutilise ajavahemiku jooksul esineb tuule suunas ja/või kiiruses selge katkestus; keskväärtuste leidmiseks kasutatakse vaid pärast katkestust kogutud andmeid; seega vähendatakse vastavalt ajavahemikku.
(b) Nähtavus
(1) |
Nähtavust mõõdetakse või vaadeldakse ja saadud andmed esitatakse meetrites või kilomeetrites. |
(2) |
Koha valik Nähtavuse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised. |
(3) |
Teabeesitus Kui nähtavuse mõõtmiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, peavad iga anduri näite vahendavad nähtavuse näidikud asuma lennumeteoroloogiajaamas. Lennumeteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha iga anduriga mõõdetavat ala. |
(4) |
Keskmise leidmine METAR-teadete korral on keskmistamisperiood 10 minutit, välja arvatud juhul, kui vaatlushetkele vahetult eelnenud 10-minutilisel perioodil esines nähtavuses selge katkestus; sellisel juhul kasutatakse keskväärtuste leidmiseks vaid pärast katkestust esinenud väärtusi. |
(c) Nähtavus lennurajal (RVR)
(1) Nähtavus lennurajal (RVR) esitatakse meetrites.
(2) Koha valik
RVR-i hindamiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.
(3) Instrumendisüsteemid
II ja III kategooria instrumentaallähenemiseks ja maandumisoperatsioonideks ette nähtud lennuradadel ning pädeva asutuse nõudmisel ka I kategooria instrumentaallähenemiseks ja maandumisoperatsioonideks ette nähtud lennuradadel kasutatakse RVR-i hindamiseks nähtavusmõõtjatel või edasihajumise mõõtjatel põhinevaid instrumendisüsteeme.
(4) Teabeesitus
Kui RVR-i määramiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, peab lennumeteoroloogiajaamas asuma üks näidik või vajaduse korral rohkem näidikuid. Lennumeteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millisel lennurajal ja millises rajalõigus iga andur asub.
(5) Keskmise leidmine
Kui RVR-i hindamiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, tuleb nende väljundit uuendada vähemalt iga 60 sekundi järel, et oleks võimalik saada hetkel kehtivaid tüüpilisi väärtusi.
RVR-i väärtuste keskmistamisperiood on:
üks minut kohaliku regulaarse ettekandes ja kohaliku eriettekande ning lennuliiklusteenindusüksuse RVR-näidikute jaoks;
10 minutit METAR-teate ja SPECI-teate jaoks, välja arvatud juhul, kui vaatlushetkele vahetult eelnenud 10-minutilisel perioodil esines RVR-väärtustes selge katkestus; sellisel juhul kasutatakse keskväärtuste leidmiseks ainult pärast katkestust esinenud väärtusi.
(d) Hetke ilmanähtused
(1) |
Teated esitatakse vähemalt järgmiste hetke ilmanähtuste kohta: vihm, uduvihm, lumesadu ja allajahtunud sademed, sh nende intensiivsus, põuavine, uduvine, udu, allajahtunud udu ja äike, sh läheduses asuv äike. |
(2) |
Koha valik Lennuväljal ja selle läheduses valitseva hetkeilma mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised. |
(e) Pilved
(1) |
Lennutegevust mõjutavate pilvede kirjeldamiseks vaadeldakse pilvede hulka, tüüpi ja nende alumise piiri kõrgust ning esitatakse vajaduse korral selle kohta andmed. ►C4 Varjatud taeva korral vaadeldakse pilvede hulga, tüübi ja nende alumise piiri kõrguse asemel vertikaalset nähtavust ning selle mõõtmise korral esitatakse vastavad andmed. ◄ Pilvede alumise piiri kõrguse ja vertikaalse nähtavuse andmed esitatakse jalgades. |
(2) |
Koha valik Pilvede hulga ja nende alumise piiri kõrguse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised. |
(3) |
Teabeesitus Kui pilvede alumise piiri kõrguse mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peab vähemalt üks näidik asuma lennumeteoroloogiajaamas. Lennumeteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha iga anduriga mõõdetavat ala. |
(4) |
Võrdlustase
(i)
Pilvede alumise piiri kõrguse andmed esitatakse lennuvälja kõrgustasandi suhtes.
(ii)
Kui kasutatava täppislähenemisraja läve kõrgus on 50 jalga (15 m) või rohkem lennuvälja kõrgustasandist allpool, rakendatakse kohalikke meetmeid tagamaks, et õhusõidukitele edastatav pilvede alumise piiri kõrgus oleks arvestatud läve kõrgustasandi suhtes.
(iii)
Kui andmed saadakse avamerel asuvast rajatisest, esitatakse pilvede alumise piiri kõrgus keskmise merepinna suhtes. |
(f) Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur
Õhutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri mõõdetakse, näidatakse ja edastatakse kraadides Celsiuse järgi.
Kui õhutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peavad näidikud asuma lennumeteoroloogiajaamas. Lennumeteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite.
(g) Õhurõhk
(1) |
Õhurõhku mõõdetakse ning QNH ja QFE väärtused arvutatakse ja esitatakse hektopaskalites. |
(2) |
Teabeesitus
(i)
Kui õhurõhu, QNH ja punkti MET.TR.205 alapunkti g alapunkti 3 alapunktis ii osutatud asjaoludel nõutava QFE mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peavad baromeetriga seotud näidikud asuma lennumeteoroloogiajaamas ning vastavad näidikud peavad asuma ka neid vajavates lennuliiklusteenindusüksustes.
(ii)
Kui QFE väärtusi mõõdetakse rohkem kui ühel lennurajal, peavad näidud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millise lennuraja QFE väärtust kuvatakse. |
(3) |
Võrdlustase QFE arvutamiseks kasutatakse võrdlustaset. |
2. peatükk – Tehnilised nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele
MET.TR.215 Ilmaprognoosid ja muu teave
Käitajatele ja lennumeeskonna liikmetele esitatav meteoroloogiateave peab:
katma lennu kestust, kõrgust ja geograafilist vahemaad;
olema seotud asjakohaste fikseeritud aegade või ajavahemikega;
sisaldama sihtlennuvälja ning ka sihtlennuvälja ja käitaja määratud varulennuväljade vahel esinevaid prognoositavaid meteoroloogilisi tingimusi;
olema ajakohane.
Päästekoordinatsioonikeskustele esitatav meteoroloogiateave peab hõlmama meteoroloogilisi tingimusi, mis valitsesid kadunud õhusõiduki viimases teadaolevas asukohas ja õhusõiduki kavandatud marsruudil, pöörates erilist tähelepanu elementidele, mida korrapäraselt ei edastata.
Aeronavigatsiooniteabe teenistustele esitatav meteoroloogiateave peab sisaldama:
teavet meteoroloogiateenuse kohta, mille andmed kavatsetakse avaldada asjaomas(t)es lennundusteabe kogumikus/kogumikes;
NOTAM- või ASHTAM-teate koostamiseks vajalikku teavet
aeronavigatsiooniteabe ringkirjade koostamiseks vajalikku teavet.
Lennudokumentides sisalduv meteoroloogiateave esitatakse järgmiselt:
tuuli kujutatakse kaartidel sulgedega noolte ja varjutatud lippudega piisavalt tihedal koordinaatvõrgustikul;
temperatuure näidatakse arvudega piisavalt tihedal koordinaatvõrgustikul;
ülemaailmselt piirkondlike ilmaprognooside keskuselt saadud andmekogumitest valitud tuule- ja temperatuuriandmeid kujutatakse piisavalt tihedal laius- või pikkuskoordinaatide võrgustikul;
tuuli kujutavatel nooltel on suurem prioriteet kui temperatuuridel ja kaarditaustal;
marsruudil valitsevatele ilmastikutingimustele osutavad kõrgusemärgid esitatakse nii, nagu asjaomases olukorras vajalikuks peetakse, kasutades näiteks lennutasemeid, rõhku, kõrgust merepinnast või maapinnast, kusjuures kõik viited lennuvälja meteoroloogilistele tingimustele esitatakse lennuvälja kõrgustasandi suhtes arvestatud kõrguse kohta.
Lennudokumendid sisaldavad järgmist:
kõrgemate õhukihtide tuule ja temperatuuri prognoosid;
SIGWX-kaardile kantavad nähtused;
lähte- ja sihtlennuväljade, samuti stardikohas, marsruudil ja sihtkohas asuvate varulennuväljade METAR- või SPECI-teade (kui see on välja antud);
lähte- ja sihtlennuväljade, samuti stardikohas, marsruudil ja sihtkohas asuvate varulennuväljade TAF-prognoos või parandatud TAF-prognoos
SIGMET-teade ja AIRMET-teade (kui see on välja antud) ning kogu marsruuti hõlmavad asjakohased eriettekanded õhust;
kogu marsruuti hõlmav nõustav teave vulkaanilise tuha, troopiliste tsüklonite ja kosmoseilmastiku kohta.
Lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomaste käitajate kokkuleppel on lennudokumentides lubatud piirduda üksnes operatiivselt vajaliku teabega juhul, kui lennu kestus pärast lühikest peatust või tagasilennuks valmistumist ei ületa kahte tundi, kuid lennudokumentatsioon peab igal juhul sisaldama vähemalt punktides 3, 4, 5 ja 6 osutatud meteoroloogiateavet.
Digitaalse ilmaprognoosi põhjal koostatud kaardid 2. liitele vastavate fikseeritud piirkondade kohta tehakse kättesaadavaks käitajate nõudmisel.
Kui punkti MET.OR.275 alapunkti a alapunktis 1 osutatud kõrgemate õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosid esitatakse kaardi kujul, peavad need olema fikseeritud ajaga prognoosikaardid lennutasandite kohta vastavalt punkti MET.TR.275 alapunkti b alapunktis 3 esitatud kirjeldustele. Kui punkti MET.OR.275 alapunkti a alapunktis 2 osutatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosid esitatakse kaardi kujul, peavad need olema fikseeritud ajaga prognoosikaardid lennutasandiga piirduva õhukihi kohta vastavalt punkti MET.TR.275 alapunktis c ja punkti MET.TR.275 alapunktis d esitatud kirjeldusele.
Lennutasandist 100 kõrgemal asuvate õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri ning SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosid tuleb esitada kohe, kui need on saadaval, aga mitte hiljem kui kolm tundi enne väljumist.
Lennuklimatoloogiline teave koostatakse lennuvälja klimatoloogiliste andmete ja lennuvälja klimatoloogiliste iseloomustuste kujul.
MET.TR.220 Lennuvälja prognoosid
Lennuvälja prognoosid ja nende parandused antakse välja TAF-teadetena ja need sisaldavad allpool esitatud järjestuses järgmisi andmeid:
prognoosi tüübi tunnus;
asukohatähis;
prognoosi väljastamise aeg;
puuduva prognoosi identifitseerimistunnus, kui on kohaldatav;
prognoosi kehtivuse kuupäev ja aeg;
tühistatud prognoosi identifitseerimistunnus, kui on kohaldatav;
pinnatuul;
nähtavus;
ilm;
pilved;
ühe või enama eelneva elemendi prognoositavad olulised muutused teate kehtivusajal.
TAF-teade antakse välja vastavalt 3. liites esitatud vormile.
Regulaarse TAF-teate kehtivusaeg on 9, 24 või 30 tundi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on ette näinud teisiti, võttes arvesse selliste lennuväljade lennuliiklusnõudeid, mida käitatakse alla 9 tunni.
TAF-teade esitatakse edastamiseks kõige varem üks tund enne selle kehtivusaja algust.
TAF-teade peab sisaldama teavet järgmiste meteoroloogiliste elementide kohta.
(1) Pinnatuul
Pinnatuule prognoosis esitatakse eeldatav valdav tuulesuund.
Kui pinnatuule eeldatava muutlikkuse tõttu ei ole võimalik selle valdavat suunda prognoosida, märgitakse, et prognoositav tuulesuund on muutlik, kasutades lühendit VRB.
Kui prognoositav tuulekiirus on väiksem kui 1 kt, märgitakse tuulekiiruse prognoosiks tuulevaikus.
Kui prognoositud maksimaalne tuulekiirus ületab prognoositud keskmist tuulekiirust vähemalt 10 kt võrra, märgitakse prognoositud maksimaalne tuulekiirus.
Kui prognoositud tuulekiirus on vähemalt 100 kt, märgitakse, et tuule kiirus on suurem kui 99 kt.
(2) Nähtavus
Kui prognoositav nähtavus on väiksem kui 800 m, esitatakse see 50 m sammuga; kui prognoositav nähtavus on 800 m ja 5 km vahel, kasutatakse 100 m sammu; kui prognoositav nähtavus on 5 km ja 10 km vahel, kasutatakse ühe kilomeetri pikkust sammu; kui prognoositav nähtavus on 10 km või rohkem, märgitakse nähtavuskauguseks 10 km, välja arvatud juhul, kui prognoosi kohaselt esinevad lühendi CAVOK kasutamist võimaldavad tingimused. Prognoositakse domineerivat nähtavust.
Kui nähtavus on prognoosi kohaselt eri suundades erinev ja domineerivat nähtavust ei ole võimalik prognoosida, esitatakse kõige väiksem prognoositav nähtavus.
(3) Ilmanähtused
Kui võib ette näha järgmiste ilmanähtuste esinemist lennuväljal, prognoositakse ühte kuni kolme järgmistest ilmanähtustest või nende kombinatsioone koos nende omaduste ja vajaduse korral intensiivsusega:
allajahtunud sademed;
allajahtunud udu;
mõõdukad või tugevad sademed (sh sademehood);
tolmu, liiva või lume pinnatuisk;
tolmu, liiva või lume madaltuisk;
tolmutorm;
liivatorm
äike (sademetega või ilma);
pagi;
lehtrikujulised pilved (tornaado või vesipüks);
muud ilmanähtused vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse, ATS-üksuste ja asjaomaste käitajate kokkuleppele.
Kõnealuste nähtuste prognoositava lõppemise tähistamiseks kasutatakse lühendit NSW.
(4) Pilved
Pilvede hulga prognoosis kasutatakse vastavalt vajadusele lühendeid FEW, SCT, BKN või OVC. ►C4 Kui võib eeldada, et taevas jääb või muutub varjatuks, pilvkatet ei saa prognoosida ja lennuväljal on olemas teave vertikaalse nähtavuse kohta, esitatakse vertikaalse nähtavuse prognoos lühendiga VV, millele järgneb vertikaalse nähtavuse prognoositav väärtus. ◄
Kui prognoositakse mitme pilvekihi või -massi esinemist, esitatakse nende hulk ja alumise piiri kõrgus järgmises järjekorras:
kõige alumine kiht või mass, olenemata hulgast, lühendiga FEW, SCT, BKN või OVC vastavalt vajadusele;
järgmine kiht või mass, mille katvus on suurem kui 2/8, lühendiga SCT, BKN või OVC vastavalt vajadusele;
altpoolt loendades järgmine kiht või mass, mille katvus on suurem kui 4/8, lühendiga BKN või OVC vastavalt vajadusele
rünksajupilved ja/või võimsa vertikaalarenguga rünkpilved, kui nende esinemist prognoositakse ja prognoosi ei ole esitatud alapunktide A–C all.
Pilveteave esitatakse ainult lennutegevust mõjutavate pilvede kohta; kui lennutegevust mõjutavate pilvede esinemist ei ole ette näha ja lühendit CAVOK ei saa kasutada, kasutatakse lühendit NSC.
Muutuserühmade kasutamine
Muutuserühmade TAF-koodi lisamiseks või TAF-koodi muutmiseks kasutatavad kriteeriumid põhinevad mõnel järgmisel ilmanähtusel või nende kombinatsioonil, mille algust või intensiivsuse muutust prognoositakse:
allajahtunud udu;
allajahtunud sademed;
mõõdukad või tugevad sademed (sh sademehood);
äike;
tolmutorm;
liivatorm.
Kui tekib vajadus muuta mõnda alapunktis a loetletud elementi, kasutatakse muutuse indikaatorit BECMG või TEMPO, mille järele lisatakse muutuse toimumise eeldatav ajavahemik. Ajavahemikku näidatakse vahemiku alguse ja lõpu ajaga UTC järgi täistundides. Muutuse indikaatori järel esitatakse ainult need elemendid, mille puhul on ette näha olulist muutust. Pilvedega seotud oluliste muutuste korral märgitakse siiski kõik pilverühmad, kaasa arvatud need kihid või massid, mis eeldatavasti ei muutu.
Muutuse indikaatorit BECMG ja sellega seotud ajavahemikke kasutatakse selliste muutuste korral, milles ettenähtavad meteoroloogilised tingimused saavutavad ühtlase või ebaühtlase kiirusega teatud kindla piirväärtuse või ületavad seda täpsustamata ajahetkel teatava ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku pikkus ei tohi ületada nelja tundi.
Muutuse indikaatorit TEMPO ja sellega seotud ajavahemikke kasutatakse meteoroloogiliste tingimuste ettenähtava sagedase või harva ajutise kõikumise korral, milles saavutatakse teatud kindel piirväärtus või ületatakse seda, mille kestus on iga kord lühem kui üks tund ja mille summaarne kestus ei ületa poolt ajavahemikust, mille jooksul kõikumised eeldatavasti aset leiavad. Kui ajutise kõikumise prognoositav kestus on üks tund või rohkem, kasutatakse vastavalt alapunktile 3 muutuserühma BECMG või jagatakse kehtivusaeg osadeks vastavalt alapunktile 5.
Kui prognoosi kohaselt toimub ühes valdavate ilmatingimuste kogumis oluline muutus nii, et see asendub enam-vähem täielikult teistsuguse tingimuste kogumiga, jagatakse kehtivusaeg iseseisvateks ajavahemikeks, kasutades lühendit FM, millele järgneb vahetult kuuekohaline ajamäärang, mis näitab muutuse eeldatavat aega päevades, tundides ja minutites UTC järgi. Jagamise tulemusena tekkinud ajavahemik, mis märgitakse lühendi FM järel, on iseseisev, ning lühendi järel esitatud tingimused asendavad kõiki lühendi ees esitatud prognoositud tingimusi.
Prognoositud elemendi või elementide alternatiivse väärtuse esinemise tõenäosus märgitakse juhul, kui:
kindlal prognoosiga hõlmatud ajavahemikul on alternatiivsete meteoroloogiliste tingimuste tekkimise tõenäosus 30 või 40 % või
kindlal prognoosiga hõlmatud ajavahemikul on meteoroloogiliste tingimuste ajutise kõikumise tõenäosus 30 või 40 %.
Seda näidatakse TAF-teates lühendiga PROB, millele järgneb tõenäosuse protsent täiskümnetes ning alapunktis 1 osutatud juhul ajavahemik, mille jooksul vastav tõenäosus eeldatavasti esineb, ja alapunktis 2 osutatud juhul muutuse indikaator TEMPO ja sellega seotud ajamäärang.
MET.TR.225 Maandumisprognoosid
TREND-prognoosid esitatakse vastavalt 1. liitele.
TREND-prognoosi ühikud ja skaalad on samad, mida kasutatakse selle juurde kuuluvas teates.
TREND-prognoosis näidatakse ühe või enama järgmise elemendi olulisi muutusi: pinnatuul, nähtavus, ilmanähtused ja pilved. Esitatakse ainult need elemendid, mille puhul on ette näha olulist muutust. Pilvedega seotud oluliste muutuste korral märgitakse siiski kõik pilverühmad, kaasa arvatud need kihid või massid, mis eeldatavasti ei muutu. Nähtavuse olulise muutuse korral märgitakse ka nähtavuse vähenemist põhjustav nähtus. Kui muutusi ei ole ette näha, märgitakse seda lühendiga NOSIG.
(1) Pinnatuul
TREND-prognoosis näidatakse järgimisi pinnatuule muutusi:
keskmise tuulesuuna muutus vähemalt 60° võrra, kui keskmine tuulekiirus enne ja/või pärast muutust on vähemalt 10 kt;
keskmise tuulekiiruse muutus vähemalt 10 kt võrra;
lennutegevust mõjutavad tuulenäitajate muutused.
(2) Nähtavus
Kui nähtavus muutub eeldatavasti paremaks ja saavutab ühe või mitu järgmistest väärtustest või ületab selle/need, või kui nähtavus muutub eeldatavasti halvemaks ja langeb ühest või mitmest järgmistest väärtusest allapoole: 150, 350, 600, 800, 1 500 või 3 000 m, näidatakse muutust TREND-prognoosis.
Kui oluline arv lendudest toimub visuaallennureeglite kohaselt, näidatakse prognoosis lisaks ka väärtuse 5 000 m saavutamist või selle ületamist.
METAR-teatele ja SPECI-teatele lisatud TREND-prognoosides esitatakse prognoositud valdava nähtavuse väärtus.
(3) Ilmanähtused
TREND-prognoosis märgitakse järgmiste ilmanähtuste või nende kombinatsioonide eeldatava alguse, lõppemise või intensiivsuse muutumise aeg:
allajahtunud sademed;
mõõdukad või tugevad sademed, sh hoogsademed;
äike koos sademetega;
tolmutorm;
liivatorm
muud ilmanähtused vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse, lennuliiklusteenindusüksuste ja asjaomaste käitajate kokkuleppele.
TREND-prognoosis märgitakse järgmiste ilmanähtuste või nende kombinatsioonide eeldatava alguse või lõppemise aeg:
allajahtunud udu;
tolmu, liiva või lume pinnatuisk;
tolmu, liiva või lume madaltuisk;
äike (ilma sademeteta);
pagi;
lehtrikujulised pilved (tornaado või vesipüks).
Alapunktide i või ii kohaselt teates käsitletavate nähtuste koguarv ei või olla suurem kui kolm.
Ilmanähtuste prognoositava lõppemise tähistamiseks kasutatakse lühendit NSW.
(4) Pilved
Kui prognoositakse, et pilvekihi (BKN või OVC) alumise piiri kõrgus suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle/need, või langeb ühest või mitmest järgmisest näitajast allapoole: 100, 200, 500, 1 000 ja 1 500 jalga (30, 60, 150, 300 ja 450 m), näidatakse muutust TREND-prognoosis.
Kui pilvekihi alumise piiri kõrgus on alla 1 500 jala (450 m) või langeb eeldatavasti sellest allapoole, või tõuseb kõrgemale, märgitakse TREND-prognoosis ka pilvede hulga suurenemine tasemelt FEW või SCT tasemele BKN või OVC, või selle vähenemine tasemelt BKN või OVC tasemele FEW või SCT.
Kui lennutegevust mõjutavate pilvede esinemist ei ole ette näha ja lühendit CAVOK ei saa kasutada, kasutatakse lühendit NSC.
(5) Vertikaalne nähtavus
Kui võib eeldada, et taevas jääb või muutub varjatuks, lennuväljal tehakse vertikaalse nähtavuse vaatlusi ning prognoosi kohaselt vertikaalne nähtavus paraneb ja saavutab ühe või mitut järgmist väärtust või ületab selle/need, või vertikaalne nähtavus halveneb ja langeb ühest või mitmest järgmisest väärtusest allapoole: 100, 200, 500 või 1 000 jalga (30, 60, 150 või 300 m), näidatakse muutust TREND-prognoosis.
(6) Lisakriteeriumid
Lennuvälja meteoroloogiatalitus ja kasutajad võivad kokku leppida kasutatavates lisakriteeriumides, mis põhinevad kohaliku lennuvälja käitamismiinimumidel.
(7) Muutuserühmade kasutamine
Eeldatava muutuse korral alustatakse TREND-prognoosi muutuse indikaatoriga BECMG või TEMPO.
Muutuse indikaatorit BECMG kasutatakse selliste muutuste korral, milles meteoroloogilised tingimused saavutavad ühtlase või ebaühtlase kiirusega teatud kindla piirväärtuse või ületavad selle. Muutuse toimumise prognoositud ajavahemiku või aja märkimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lühendit FM, TL või AT koos järgneva ajamääranguga tundides ja minutites.
Muutuse indikaatorit TEMPO kasutatakse meteoroloogiliste tingimuste prognoositava ajutise kõikumise korral, milles saavutatakse teatud kindel väärtus või ületatakse seda ja mille kestus on iga kord lühem kui üks tund ja mille summaarne kestus ei ületa poolt ajavahemikust, mille jooksul kõikumised eeldatavasti aset leiavad. Ajutiste kõikumiste prognoositud ajavahemiku või aja märkimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lühendit FM ja/või TL koos järgneva ajamääranguga tundides ja minutites.
(8) Tõenäosusindikaatori kasutamine
TREND-prognoosides ei kasutata indikaatorit PROB.
MET.TR.230 Stardiprognoosid
Stardiprognoosis käsitletakse kindlaksmääratud ajavahemikku ja see sisaldab teavet lennurajakompleksi kohal eeldatavalt valitsevate tingimuste kohta, sh pinnatuule suund, kiirus ja muutused, temperatuur, rõhk ja muud elemendid vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ja käitajate vahelisele kokkuleppele.
Stardiprognoosides kajastatavate elementide järjekord ning kasutatavad terminid, ühikud ja skaalad on samad, mida kasutatakse sama lennuvälja käsitlevates teadetes.
MET.TR.235 Hoiatused lennuvälja kohta ning tuulenihke hoiatused ja häired
Tuulenihke hoiatusi väljastatakse vastavalt 4. liites esitatud vormile.
4. liites esitatud vormis osutatud järjekorranumber peab vastama lennuvälja kohta välja antud tuulenihke hoiatuste arvule alates sama päeva kellaajast 00.01 UTC järgi.
Tuulenihke häiretes esitatakse lühidalt uusim teave vaadeldud tuulenihke olemasolu kohta, kui vastutuule/taganttuule muutus on vähemalt 15 kt ning see võib avaldada lähenemistrajektoori lõpuosas või starditrajektoori algusosas olevale õhusõidukile ja maandumise järel või stardi eel lennurajal ruleerivale õhusõidukile kahjulikku mõju.
Vajaduse korral tuleb tuulenihke häired esitada kindlate lennuraja lõikude ja lähenemis- või starditrajektooril esinevate teepikkuste kohta vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ning asjaomaste ATS-üksuste ja käitajate sõlmitud kokkuleppele.
3. peatükk – Tehnilised nõuded meteoroloogiateenistustele
MET.TR.250 SIGMET
SIGMET-teade antakse välja vastavalt 5. liites esitatud vormile.
Kasutatakse kolme liiki SIGMET-teateid:
SIGMET-teade marsruudil esinevate ilmastikunähtuste kohta, välja arvatud vulkaanituhk ja troopilised tsüklonid;
SIGMET-teade vulkaanituha kohta;
SIGMET-teade troopiliste tsüklonite kohta.
SIGMET-teate järjekorranumber koosneb kolmest märgist, millest üks on täht ja kaks numbrid.
SIGMET-teates käsitletakse ainult ühte 5. liites loetletud nähtust, kasutades sellele vastavat lühendit, millele troopiliste tsüklonite korral järgneb pinnatuule kiirus alates läviväärtusest 34 kt.
Äikest või troopilist tsüklonit käsitlevas SIGMET-teates ei osutata sellega seotud turbulentsile ega jäätumisele.
▼M4 —————
MET.TR.255 AIRMET
AIRMET-teade antakse välja vastavalt 5. liites esitatud vormile.
5. liites esitatud vormis osutatud järjekorranumber vastab lennuinfopiirkonna kohta välja antud AIRMET-teadete arvule alates sama päeva kellaajast 00.01 UTC järgi.
AIRMET-teates käsitletakse ainult ühte 5. liites loetletud nähtust, kasutades vastavaid lühendeid ja järgmisi läviväärtusi juhul, kui see nähtus esineb lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal või vajaduse korral ka juhul, kui asjaomane nähtus esineb sellest kõrgemal):
ulatuslik pinnatuule kiirus üle 30 kt koos asjakohase suuna ja asjakohaste ühikutega;
suured alad, kus nähtavuskaugus on langenud alla 5 000 m; märgitakse ka nähtavuse vähenemist põhjustav ilmanähtus;
suured olulise pilvisusega või täispilvised alad, kus pilvede alumise piiri kõrgus maapinnast on alla 1 000 jala.
Äikest või rünksajupilvi käsitlevates AIRMET-teadetes ei osutata sellega seotud turbulentsile ega jäätumisele.
▼M4 —————
MET.TR.260 Piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel
Kui väikestel kõrgustel toimuvate lendude piirkonnaprognoosid esitatakse kaardi kujul, väljastatakse ülemiste õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosid punktide kohta, mille vahekaugus ei ületa 300 NM, ja vähemalt järgmiste kõrguste kohta: 2 000 , 5 000 ja 10 000 jalga (600, 1 500 ja 3 000 m) ning mägises piirkonnas 15 000 jalga (4 500 m). Ülemiste õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosides kõrguse 2 000 jalga (600 m) kohta võidakse arvesse võtta kohalikke orograafilisi tingimusi, kui pädev asutus peab seda vajalikuks.
Kui väikestel kõrgustel toimuvate lendude piirkonnaprognoosid esitatakse kaardi kujul, väljastatakse väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks koostatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoos kuni lennutasandini 100 (või mägises piirkonnas kuni lennutasandini 150, või vajaduse korral sellest kõrgema lennutasandini). Väikeste kõrguste kohta koostatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosides käsitletakse:
järgmisi nähtusi, mille korral tuleb väljastada SIGMET-teade: tugev jäätumine, tugev turbulents ja varjatud, sagedased, peidetud kihis või pagijoonelised rünksajupilved ja äikesetormid, liiva- või tolmutormid, vulkaanipursked või radioaktiivsed materjalid atmosfääris, mis eeldatavasti mõjutavad lendamist väikestel kõrgustel.
järgmisi väikestel kõrgustel toimuvate lendude piirkonnaprognoosides esitatavaid elemente: pinnatuul, nähtavus maapinnal, olulised ilmanähtused, mägede varjutatus, pilved, jäätumine, turbulents, mäelaine ja 0-kraadise isotermi kõrgus.
Kui pädev asutus on kindlaks määranud, et liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral ka sellest kõrgemal) annab põhjust välja anda AIRMET-teateid koos piirkonnaprognoosidega väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks, tuleb välja anda piirkonnaprognoosid, mis hõlmavad maapinna ja lennutasandi 100 vahele (või mägises piirkonnas maapinna ja lennutasandi 150 vahele, või vajaduse korral ka maapinna ja lennutasandist 150 kõrgemal asuva lennutasandi vahele) jäävat õhukihti ning sisaldavad teavet väikestel kõrgustel toimuvate lendude marsruudil esinevate ohtlike ilmanähtuste kohta.
4. peatükk – Tehnilised nõuded vulkaanituha teabekeskusele (VAAC)
MET.TR.265 Vulkaanituha teabekeskuse kohustused
Nõustavat teavet vulkaanituha kohta esitatakse vastavalt 6. liites esitatud vormile. Lühendite puudumise korral kasutatakse võimalikult lühikest ingliskeelset tavakeeleteksti.
5. peatükk – Tehnilised nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC)
MET.TR.270 Troopiliste tsüklonite teabekeskuse kohustused
Troopiliste tsüklonitega seotud nõustav teave troopilise tsükloni kohta esitatakse vastavalt 7. liites esitatud vormile juhul, kui teates käsitletava ajavahemiku jooksul esinev prognoositav pinnatuule viimase 10 minuti keskmine maksimumväärtus on 34 kt või suurem.
6. peatükk – Tehnilised nõuded ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele (WAFC)
MET.TR.275 Ülemaailmse piirkondlike ilmaprognooside keskuse (WAFC) kohustused
WAFC-d kasutavad võrgustikupunktiväärtustena esitatud töödeldud meteoroloogilisi andmeid ülemaailmse võrgustiku prognooside ja oluliste ilmanähtuste prognooside pakkumiseks.
WAFC-d kasutavad ülemaailmset prognoosivõrgustikku
järgmiste prognooside koostamiseks:
ülemiste õhukihtide tuul;
ülemiste õhukihtide temperatuur;
niiskus;
tugevaima tuule suund, kiirus ja lennutasand;
tropopausi lennutasand ja temperatuur;
rünksajupilvede alad;
jäätumine
turbulents;
lennutasandite geopotentsiaalne kõrgus
neli korda päevas ning need prognoosid peavad kehtima fikseeritud aegadel 6, 9, 12, 15, 18, 21, 24, 27, 30, 33 ja 36 tundi pärast prognooside aluseks olevate sünoptiliste andmete hankimise aega (00.00, 06.00, 12.00 ja 18.00 UTC järgi);
alapunktis 1 osutatud prognooside väljaandmiseks ja nende levitamise lõpuleviimiseks niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid mitte hiljem kui viis tundi pärast standardset vaatlusaega;
võrgustiku sõlmpunktide prognooside koostamiseks korrapärases koordinaatvõrgustikus, mis sisaldab järgmisi andmeid:
tuul lennutasanditel 50 (850 hPa), 80 (750 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 210 (450 hPa), 240 (400 hPa), 270 (350 hPa), 300 (300 hPa), 320 (275 hPa), 340 (250 hPa), 360 (225 hPa), 390 (200 hPa), 410 (175 hPa), 450 (150 hPa), 480 (125 hPa) ja 530 (100 hPa) horisontaalse resolutsiooniga 1,25 laius- ja pikkuskraadi;
temperatuur lennutasanditel 50 (850 hPa), 80 (750 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 210 (450 hPa), 240 (400 hPa), 270 (350 hPa), 300 (300 hPa), 320 (275 hPa), 340 (250 hPa), 360 (225 hPa), 390 (200 hPa), 410 (175 hPa), 450 (150 hPa) 480 (125 hPa) ja 530 (100 hPa), horisontaalse resolutsiooniga 1,25 laius- ja pikkuskraadi;
õhuniiskus lennutasanditel 50 (850 hPa), 80 (750 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa) ja 180 (500 hPa) horisontaalse resolutsiooniga 1,25 laius- ja pikkuskraadi;
geopotentsiaalne kõrgus lennutasanditel 50 (850 hPa), 80 (750 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 210 (450 hPa), 240 (400 hPa), 270 (350 hPa), 300 (300 hPa), 320 (275 hPa), 340 (250 hPa), 360 (225 hPa), 390 (200 hPa), 410 (175 hPa), 450 (150 hPa), 480 (125 hPa) ja 530 (100 hPa) horisontaalse resolutsiooniga 1,25 laius- ja pikkuskraadi;
maksimaalse tuule suund, kiirus ja lennutasand horisontaalse resolutsiooniga 1,25 laius- ja pikkuskraadi;
tropopausi lennutasand ja temperatuur horisontaalse resolutsiooniga 1,25 laius- ja pikkuskraadi;
jäätumine õhukihtides, mille kese on lennutasanditel 60 (800 hPa), 100 (700 hPa) 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 240 (400 hPa) ja 300 (300 hPa) horisontaalse resolutsiooniga 0,25 laius- ja pikkuskraadi;
turbulents õhukihtides, mille kese on lennutasanditel 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 240 (400 hPa), 270 (350 hPa), 300 (300 hPa), 340 (250 hPa), 390 (200 hPa) ja 450 (150 hPa) horisontaalse resolutsiooniga 0,25 laius- ja pikkuskraadi;
rünksajupilvede ulatus horisontaaltasapinnal ning nende alumise ja ülemise piiri lennutasandid horisontaalse resolutsiooniga 0,25 laius- ja pikkuskraadi;
Marsruudil asuvate oluliste ilmanähtuste rahvusvaheliste prognooside koostamiseks teevad WAFC-d järgmist:
koostavad neli korda päevas SIGWX-prognoosid, mis peavad kehtima fikseeritud ajal 24 tundi pärast prognooside aluseks olevate sünoptiliste andmete hankimise aega (00.00, 06.00, 12.00 ja 18.00 UTC järgi). Iga prognoosi levitamine viiakse lõpule niipea, kui see on tehniliselt teostatav, kuid mitte hiljem kui seitse tundi pärast tavatoimingutega seotud standardset vaatlusaega ja mitte hiljem kui üheksa tundi pärast varutoimingutega seotud standardset vaatlusaega;
väljastavad SIGWX-prognoosid suurtel kõrgustel toimuvate lendude SIGWX-prognoosidena, mis hõlmavad lennutasandeid 250 kuni 630;
käsitlevad SIGWX-prognoosides järgmisi nähtusi:
troopiline tsüklon, kui prognoositav pinnatuule 10 minuti keskmine maksimumväärtus on 34 kt või suurem;
tugevad pagijooned;
mõõdukas või tugev turbulents (pilves või selges taevas);
mõõdukas või tugev jäätumine;
ulatuslik liivatorm/tolmutorm;
äikesega ja alapunktides i–v nimetatud nähtustega seotud rünksajupilved;
mittekonvektiivsed pilvealad, mis on seotud mõõduka või tugeva pilvesisese turbulentsi ja/või mõõduka või tugeva jäätumisega;
tropopausi lennutasand;
jugavoolud;
järgmine teave lendamist mõjutavaid tuhapilvi tekitavate vulkaanipursete asukoha kohta: vulkaanipurske sümbol vulkaani asukohas ja kaardi eraldi tekstikastis vulkaanipurske sümbol, vulkaani nimi, kui see on teada, ja purske laius- ja pikkuskraad. Lisaks peab SIGWX-kaartide legend sisaldama järgmist teksti: „CHECK SIGMET, ADVISORIES FOR TC AND VA, AND ASHTAM AND NOTAM FOR VA“;
järgmine teave lendamist mõjutavate radioaktiivsete materjalide atmosfääri pääsemise asukoha kohta: atmosfääri radioaktiivsete materjalide sümbol nende atmosfääri pääsemise kohas ja kaardi eraldi tekstikastis atmosfääri radioaktiivsete materjalide sümbol, väljapääsemiskoha laius- ja pikkuskraad ja radioaktiivse materjali allikakoha nimi, kui see on teada. Lisaks peab radioaktiivse materjali atmosfääri pääsemist näitavate SIGWX-kaartide legend sisaldama järgmist teksti: „CHECK SIGMET AND NOTAM FOR RDOACT CLD“.
SIGWX-prognooside suhtes kohaldatakse järgmisi kriteeriume:
alapunkti 3 alapunktides i–vi osutatud teave esitatakse üksnes juhul, kui eeldatakse vastava nähtuse esinemist SIGWX-prognoosis käsitletud kõige alumise ja kõige ülemise tasandi vahel;
lühendit CB kasutatakse üksnes seoses rünksajupilvede tegeliku või prognoositava esinemisega:
alal, mille maksimaalne ruumiline ulatus hõlmab vähemalt 50 % vaadeldavast alast,
joonel, kus üksikpilvede vahed on väga väikesed või puuduvad või
pilvekihtides või sombus peidetud kujul;
lühendit CB tõlgendatakse nii, et see hõlmab kõiki ilmanähtusi, mis tavaliselt seostuvad rünksajupilvedega, st äike, mõõdukas või tugev jäätumine, mõõdukas või tugev turbulents ja rahe;
kui vulkaanipurske või atmosfääris oleva radioaktiivse materjali tõttu tuleb SIGWX-prognoosile lisada vulkaanilise aktiivsuse või radioaktiivsuse sümbol, tuleb vastavat sümbolit SIGWX-prognoosis kasutada tuhasamba või radioaktiivse materjali teadaolevast või eeldatavast kõrgusest olenemata;
alapunkti 3 alapunktides i, x, ja xi nimetatud asjaolude samaaegse või osaliselt kattuva esinemise korral on kõige kõrgema prioriteediga alapunkt x, millele järgnevad alapunktid xi ja i. Kõige kõrgema prioriteediga asjaolu väljendav sümbol paigutatakse kaardil sündmuse toimumiskohta ning muude sündmuste puhul kasutatakse noolt, mis ühendab vastavat sümbolit või tekstikasti ja sündmuse toimumiskohta.
Lennutasandite 100 kuni 450 puhul esitatakse keskmisel kõrgusel toimuvate lendude SIGWX-prognoosid piiratud geograafiliste piirkondade kohta.
1. liide
METAR-teadete ja SPECI-teadete vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik; |
C |
= |
kasutamine tingimuslik, sõltub meteoroloogilistest tingimustest või vaatlusmeetodist; |
O |
= |
kasutamine vabatahtlik. |
Märkus 1. METAR- ja SPECI-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud käesoleva vormi all olevas eraldi tabelis.
Märkus 2. Lühendite selgitusi saab vaadata ICAO dokumendist nr 8400 „Procedures for Air Navigation Services — Abbreviations and Codes (PANS-ABC)“.
Märkus 3. Veeru „Viide“ ridade numbrid on lisatud üksnes selguse ja viitamise lihtsustamise huvides ning need ei kuulu METAR- ja SPECI-süsteemi.
Viide |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
|||||
1 |
Teate tüübi identifitseerimistunnus (M) |
Teate tüüp (M) |
METAR, METAR COR, SPECI või SPECI COR |
|||||
2 |
Asukohatähis (M) |
ICAO asukohatähis (M) |
nnnn |
|||||
3 |
Vaatluse aeg (M) |
Vaatluse päev ja tegelik aeg UTC järgi (M) |
nnnnnnZ |
|||||
4 |
Automaatse või puuduva teate identifitseerimistunnus (C) |
Automaatse või puuduva teate tunnus (C) |
AUTO või NIL |
|||||
5 |
METAR-TEATE LÕPP TEATE PUUDUMISE KORRAL. |
|||||||
6 |
Pinnatuul (M) |
Tuule suund (M) |
nnn või/// (1) |
VRB |
||||
|
|
Tuule kiirus (M) |
[P]nn[n] või// (1) |
|||||
|
|
[P]nn[n] Kiiruse olulised muutused (C) |
G[P]nn[n] |
|||||
|
|
Mõõtühikud (M) |
KT |
|||||
|
|
Olulised suunamuutused (C) |
nnnVnnn |
— |
||||
7 |
Nähtavus (M) |
Valdav või minimaalne nähtavus (M) |
nnnn või//// (1) |
C A V O K |
||||
|
|
Minimaalne nähtavus ja minimaalse nähtavuse suund (C) |
nnnn[N] või nnnn[NE] või nnnn[E] või nnnn[SE] või nnnn[S] või nnnn[SW] või nnnn[W] või nnnn[NW] |
|||||
8 |
Nähtavus lennurajal (C) (2) |
Elemendi nimetus (M) |
R |
|||||
Lennurada (M) |
nn[L]/või nn[C]/või nn[R]/ |
|||||||
Nähtavus lennurajal (M) |
[P või M]nnnn või//// (1) |
|||||||
Nähtavus lennurajal, minevikutrend (C) |
U, D või N |
|||||||
9 |
Hetke ilm (C) |
Hetke ilmnähtuse intensiivsus või kaugus (C) |
– või + |
— |
VC |
|||
Hetke ilmanähtuse omadused ja tüüp (M) |
DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või FZDZ või FZRA või FZUP (4) või FC (3) või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või SHUP (4) või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN või TSUP (4) või UP (4) |
FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või TS või BCFG või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG või // (1) |
FG või PO või FC või DS või SS või TS või SH või BLSN või BLSA või BLDU või VA |
|||||
10 |
Pilved (M) |
Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (M) |
FEWnnn või SCTnnn või BKNnnn või OVCnnn või FEW/// (1) või SCT/// (1) või BKN/// (1) või OVC/// (1) või ///nnn (1) või ////// (1) |
VVnnn või VV/// (1) |
NSC või NCD (4) |
|||
|
Pilvede tüüp (C) |
CB või |
— |
|||||
11 |
Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur (M) |
Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur (M) |
||||||
12 |
Rõhu väärtused (M) |
Elemendi nimetus (M) |
Q |
|||||
QNH (M) |
nnnn või//// (1) |
|||||||
13 |
Lisateave (C) |
Hiljuti esinenud ilmanähtused (C) |
RERASN või REFZDZ või REFZRA või REDZ või RE[SH]RA või RE[SH]SN või RESG või RESHGR või RESHGS või REBLSN või RESS või REDS või RETSRA või RETSSN või RETSGR või RETSGS või RETS või REFC või REVA või REPL või REUP (4) või REFZUP (4) või RETSUP (4) või RESHUP (4) või RE// (1) |
|||||
Tuulenihe (C) |
WS Rnn[L] või WS Rnn[C] või WS Rnn[R] või WS ALL RWY |
|||||||
Merepinna temperatuur ja mere seisund või oluline lainekõrgus (C) |
W[M]nn/Sn või W///Sn (1) või W[M]nn/S/ (1) või W[M]nn/Hn[n][n] või W///Hn[n][n] (1) või W[M]nn/H/// (1) |
|||||||
14 |
TREND-prognoos (O) |
Muutuse indikaator (M) |
NOSIG |
BECMG või TEMPO |
||||
Muutuse periood (C) |
FMnnnn ja/või TLnnnn või ATnnnn |
|||||||
Tuul (C) |
nnn[P]nn[G[P]nn]KT |
|||||||
Valdav nähtavus (C) |
nnnn |
C A V O K |
||||||
Ilmanähtuse intensiivsus (C) |
– või + |
— |
N S W |
|||||
Ilmanähtuse omadused ja tüüp (C) |
DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või FZDZ või FZRA või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN |
FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või FC või TS või BCFG või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG |
||||||
Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (C) |
FEWnnn või SCTnnn või BKNnnn või OVCnnn |
VVnnn või VV/// |
N S C |
|||||
Pilvede tüüp (C) |
CB või TCU |
— |
||||||
(1)
Kui meteoroloogiline element ajutiselt puudub või selle väärtus loetakse ajutiselt valeks, asendatakse see tekstisõnumi lühendi iga numbri kohta kaldkriipsuga („/“) ja märgitakse puuduvaks, et tagada usaldusväärne tõlkimine teistesse koodi vormidesse.
(2)
Kasutatakse juhul, kui nähtavus või nähtavus lennurajal on < 1 500 m; kuni nelja lennuraja kohta.
(3)
Märget „tugev“ kasutatakse tornaado või vesipüksi kohta; märget „mõõdukas“ (ilma täpsustuseta) kasutatakse maapinnani mitteküündivate lehtrikujuliste pilvede kohta.
(4)
Ainult automaatsete teadete puhul.
(5)
Automaatsete teadete puhul võib vajaduse korral asjaomase pilvetüübi asendada kaldkriipsudega („///“), sõltuvalt automaatse vaatlussüsteemi suutlikkusest. Lisaks võib kaldkriipsudega asendada teatatud CB või TCU kihi pilvede hulga ja/või pilvede kõrguse. |
METAR-teadetes ja SPECI-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid |
||||
Viide |
Elemendid |
Vahemik |
Resolutsioon |
|
1 |
Lennurada: |
(ühikuta) |
01–36 |
1 |
2 |
Tuule suund: |
°tegelik |
000–360 |
10 |
3 |
Tuule kiirus: |
KT |
00–99 P99 |
1 Ei kohaldata (100 või rohkem) |
4 |
Nähtavus: |
M |
0000–0750 |
50 |
|
|
M |
0800–4 900 |
100 |
|
|
M |
5 000 –9 000 |
1 000 |
|
|
M |
10 000 või rohkem |
0 (fikseeritud väärtus: 9 999 ) |
5 |
Nähtavus lennurajal: |
M |
0000–0375 |
25 |
|
|
M |
0400–0750 |
50 |
|
|
M |
0800–2 000 |
100 |
6 |
Vertikaalne nähtavus: |
100 FT |
000–020 |
1 |
7 |
Pilved: alumise piiri kõrgus: |
100 FT |
000–099 100–200 |
1 10 |
8 |
Õhutemperatuur: kastepunkti temperatuur: |
°C |
–80 – +60 |
1 |
9 |
QNH: |
hPa |
0850 – 1 100 |
1 |
10 |
Merepinna temperatuur |
°C |
-10 – +40 |
1 |
11 |
Mere seisund: |
(ühikuta) |
0–9 |
1 |
12 |
Oluline lainekõrgus: |
M |
0–999 |
0,1 |
2. liide
Kaardi kujul esitatavates piirkondlike prognooside ülemaailmse süsteemi (WAFS) prognoosides kasutatavad fikseeritud piirkonnad
Mercatori projektsioon
Polaarne stereograafiline projektsioon (põhjapoolkera)
Polaarne stereograafiline projektsioon (lõunapoolkera)
3. liide
TAF-teate vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik; |
C |
= |
kasutamine tingimuslik, sõltub meteoroloogilistest tingimustest või vaatlusmeetodist; |
O |
= |
kasutamine vabatahtlik. |
Märkus 1. TAF-teates kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud käesoleva vormi all olevas eraldi tabelis.
Märkus 2. Lühendite selgitusi saab vaadata ICAO dokumendist nr 8400 „Procedures for Air Navigation Services — Abbreviations and Codes (PANS-ABC)“.
Märkus 3. Veeru „Viide“ ridade numbrid on lisatud üksnes selguse ja viitamise lihtsustamise huvides ning need ei kuulu TAF-süsteemi.
Viide |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
|||
1 |
Prognoosi tüübi identifitseerimistunnus (M) |
Prognoosi tüüp (M) |
TAF või TAF AMD või TAF COR |
|||
2 |
Asukohatähis (M) |
ICAO asukohatähis (M) |
nnnn |
|||
3 |
Prognoosi väljaandmise aeg (M) |
Prognoosi päev ja tegelik aeg UTC järgi (M) |
nnnnnnZ |
|||
4 |
Puuduva prognoosi identifitseerimistunnus (C) |
Puuduva prognoosi tunnus (C) |
NIL |
|||
5 |
TAF-TEATE LÕPP PROGNOOSI PUUDUMISE KORRAL. |
|||||
6 |
Prognoosi kehtivuse päevad ja ajavahemik (M) |
Prognoosi kehtivuse päevad ja ajavahemik UTC järgi (M) |
nnnn/nnnn |
|||
7 |
Tühistatud prognoosi identifitseerimistunnus (C) |
Tühistatud prognoosi tunnus (C) |
CNL |
|||
8 |
TAF-TEATE LÕPP PROGNOOSI TÜHISTAMISE KORRAL. |
|||||
9 |
Pinnatuul (M) |
Tuule suund (M) |
nnn või VRB |
|||
Tuule kiirus (M) |
[P]nn[n] |
|||||
[P]nn[n] Kiiruse olulised muutused (C) |
G[P]nn[n] |
|||||
Mõõtühikud (M) |
KT |
|||||
10 |
Nähtavus (M) |
Valdav nähtavus (M) |
nnnn |
C A V O K |
||
11 |
Ilm (C) |
Ilmanähtuste intensiivsus (C) (1) |
– või + |
— |
||
Ilmanähtuste omadused ja tüüp (C) |
DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või FZDZ või FZRA või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN |
FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või FC või TS või BCFG või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG |
||||
12 |
Pilved (M) (2) |
Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (M) |
FEWnnn või SCTnnn või BKNnnn või OVCnnn |
VVnnn või VV/// |
N S C |
|
Pilvede tüüp (C) |
CB või TCU |
— |
||||
13 |
Temperatuur (O) (3) |
Elemendi nimetus (M) |
TX |
|||
Maksimumtemperatuur (M) |
[M]nn/ |
|||||
Maksimumtemperatuuri esinemise päev ja kellaaeg (M) |
nnnnZ |
|||||
Elemendi nimetus (M) |
TN |
|||||
Miinimumtemperatuur (M) |
[M]nn/ |
|||||
Miinimumtemperatuuri esinemise päev ja kellaaeg (M) |
nnnnZ |
|||||
14 |
Ühe või mitme eespool nimetatud elemendi eeldatavad olulised muutused teate kehtivusajal (C) |
Muutuse või tõenäosuse tunnus (M) |
PROB30 [TEMPO] või PROB40 [TEMPO] või BECMG või TEMPO või FM |
|||
Esinemise või muutuse periood (M) |
nnnn/nnnn või nnnnnn |
|||||
Tuul (C) |
nnn[P]nn[G[P]nn]KT või VRBnnKT |
|||||
Valdav nähtavus (C) |
nnnn |
C A V O K |
||||
Ilmanähtuse intensiivsus (C) |
– või + |
— |
N S W |
|||
Ilmanähtuse omadused ja tüüp (C) |
DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või FZDZ või FZRA või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN |
FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või FC või TS või BCFG või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG |
||||
15 |
|
Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (C) |
FEWnnn või SCTnnn või BKNnnn või OVCnnn |
VVnnn või VV/// |
N S C |
|
Pilvede tüüp (C) |
CB või TCU |
— |
||||
(1)
Märgitakse, kui on kohaldatav. Mõõduka intensiivsuse korral täpsustust ei lisata.
(2)
Kuni neli pilvekihti.
(3)
Kirje koosneb kuni neljast temperatuurist (kaks maksimumtemperatuuri ja kaks miinimumtemperatuuri). |
TAF-teates kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid |
|||||
Viide |
Elemendid |
Vahemik |
Resolutsioon |
||
1 |
Tuule suund: |
° tegelik |
000–-360 |
10 |
|
2 |
Tuule kiirus: |
KT |
00–99 |
1 |
|
3 |
Nähtavus: |
M |
0000–0750 |
50 |
|
|
|
M |
0800–4 900 |
100 |
|
|
|
M |
5 000 –9 000 |
1 000 |
|
|
|
M |
10 000 või rohkem |
0 (fikseeritud väärtus: 9 999 ) |
|
4 |
Vertikaalne nähtavus: |
100 FT |
000-–020 |
1 |
|
5 |
Pilved: alumise piiri kõrgus: |
100 FT |
000–099 100–200 |
1 10 |
|
6 |
Õhutemperatuur (maksimum ja miinimum) |
°C |
–80 – +60 |
1 |
4. liide
Tuulenihke hoiatuste vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik; |
C |
= |
kasutamine tingimuslik juhul, kui on kohaldatav. |
Märkus 1. Tuulenihke hoiatustes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 8. liites.
Märkus 2. Lühendite selgitusi saab vaadata ICAO dokumendist nr 8400 „Procedures for Air Navigation Services — Abbreviations and Codes (PANS-ABC)“.
Märkus 3. Veeru „Viide“ ridade numbrid on lisatud üksnes selguse ja viitamise lihtsustamise huvides ning need ei kuulu tuulenihke hoiatuse hulka.
Viide |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
1 |
Lennuvälja asukohatunnus (M) |
Lennuvälja asukohatähis |
nnnn |
2 |
Teate tüübi identifitseerimistunnus (M) |
Teate tüüp ja järjekorranumber |
WS WRNG [n]n |
3 |
Koostamisaeg ja kehtivusperiood (M) |
Väljaandmise päev ja kellaaeg ning vajaduse korral kehtivusperiood UTC järgi |
nnnnnn [VALID TL nnnnnn] või [VALID nnnnnn/nnnnnn] |
4 |
TUULENIHKE HOIATUSE TÜHISTAMISE VAJADUSE KORRAL vt VORMI LÕPUS OLEVAD ÜKSIKASJAD. |
||
5 |
Nähtus (M) |
Nähtuse ja selle asukoha identifitseerimistunnused |
[MOD] või [SEV] WS IN APCH või [MOD] või [SEV] WS [APCH] RWYnnn või [MOD] või [SEV] WS IN CLIMB-OUT või [MOD] või [SEV] WS CLIMB-OUT RWYnnn või MBST IN APCH või MBST [APCH] RWYnnn või MBST IN CLIMB-OUT või MBST CLIMB-OUT RWYnnn |
6 |
Vaadeldud, teatatud või prognoositud nähtus (M) |
Märge selle kohta, kas nähtust on vaadeldud või sellest on teatatud ja eeldatakse selle jätkumist või on seda prognoositud |
REP AT nnnn nnnnnnnn või OBS [AT nnnn] või FCST |
7 |
Nähtuse üksikasjad (C) |
Tuulenihke hoiatuse esitamise põhjustanud nähtuse kirjeldus |
SFC WIND: nnn/nnKT nnnFT – WIND: nnn/nnKT või nnKT LOSS nnNM (või nnKM) FNA RWYnn või nnKT GAIN nnNM (või nnKM) FNA RWYnn |
|
VÕI |
|
|
8 |
Tuulenihke hoiatuse tühistamine |
Tuulenihke hoiatuse tühistamine koos viitega selle identifitseerimistunnusele |
CNL WS WRNG [n]n nnnnnn/nnnnnn |
▼M1 —————
5. liide
SIGMET-ja AIRMET-teadete vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik; |
C |
= |
kasutamine tingimuslik juhul, kui on kohaldatav; ning |
Märkus 1. SIGMET-/AIRMET-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 8. liites.
Märkus 2. Teatesse ei märgita äikese, rünksajupilvede või troopiliste tsüklonitega seotud tugevat või mõõdukat jäätumist (SEV ICE, MOD ICE) ega tugevat või mõõdukat turbulentsi (SEV TURB, MOD TURB).
Märkus 3. Veeru „Viide“ ridade numbrid on lisatud üksnes selguse ja viitamise lihtsustamise huvides ning need ei kuulu SIGMET- või AIRMET-süsteemi.
Viide |
Element |
Sisu üksikasjad |
SIGMET-teate vorm |
AIRMET-teate vorm |
1 |
FIR/CTA asukohatähis (M) |
SIGMET-/AIRMET-teates käsitletavat lennuinfopiirkonda (FIR) või lennujuhtimispiirkonda (CTA) teenindava lennuliiklusteeninduse üksuse ICAO asukohatähis |
nnnn |
|
2 |
Identifitseerimistunnus (M) |
SIGMET- või AIRMET-teate tunnus ja järjekorranumber |
SIGMET nnn |
AIRMET [n][n]n |
3 |
Kehtivusaeg (M) |
Ajamäärangud, mis näitavad teate kehtivusperioodi UTC järgi |
VALID nnnnnn/nnnnnn |
|
4 |
MWO asukohatähis (M) |
SIGMET- või AIRMET-teate koostanud meteoroloogiateenistuse (MWO) asukohatähis koos eralduskriipsuga |
nnnn– |
|
5 |
Uus rida |
|||
6 |
FIR/CTA nimi (M) |
Selle FIR/CTA asukohatähis ja nimi, mille kohta SIGMET-/AIRMET-teade antakse |
nnnn nnnnnnnnnn FIR või UIR või FIR/UIR või nnnn nnnnnnnnnn CTA |
nnnn nnnnnnnnnn FIR[/n] |
7 |
SIGMET-TEATE või AIRMET-TEATE TÜHISTAMISE KORRAL vt VORMI LÕPUS OLEVAD ÜKSIKASJAD. |
|||
8 |
Olekuindikaator (C) (1) |
Katse või ülesande indikaator |
TEST või EXER |
TEST või EXER |
9 |
Uus rida |
|||
10 |
Nähtus (M) |
SIGMET-/AIRMET-teate väljaandmise põhjuseks oleva nähtuse kirjeldus |
OBSC TS[GR] EMBD TS[GR] FRQ TS[GR] SQL TS[GR] TC nnnnnnnnnn PSN Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] CB või TC NN (2) PSN Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] CB SEV TURB SEV ICE SEV ICE (FZRA) SEV MTW HVY DS HVY SS [VA ERUPTION] [MT nnnnnnnnnn] [PSN Nnn[nn] või Snn[nn] Ennn[nn] või Wnnn[nn]] VA CLD RDOACT CLD |
SFC WIND nnn/nn[n]KT SFC VIS [n][n]nnM (nn) ISOL TS[GR] OCNL TS[GR] MT OBSC BKN CLD BKN CLD [n]nnn/[ABV][n]nnnnFT või BKN CLD SFC/[ABV][n]nnnnFT või OVC CLD [n]nnn/[ABV][n]nnnnFT või OVC CLD SFC/[ABV][n]nnnnFT ISOL CB OCNL CB FRQ CB ISOL TCU OCNL TCU FRQ TCU MOD TURB MOD ICE MOD MTW |
11 |
Märge selle kohta, kas nähtust on vaadeldud ja eeldatakse selle jätkumist või on seda prognoositud |
OBS [AT nnnnZ] või FCST [AT nnnnZ] |
||
12 |
Asukoht (pikkus ja laius (kraadides ja minutites)) |
Nnn[nn] Wnnn[nn] või Nnn[nn] Ennn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Snn[nn] Ennn[nn] või N OF Nnn[nn] või S OF Nnn[nn] või N OF Snn[nn] või S OF Snn[nn] või [JA] W OF Wnnn[nn] või E OF Wnnn[nn] või W OF Ennn[nn] või E OF Ennn[nn] või N OF Nnn[nn] või N OF Snn[nn] AND S OF Nnn[nn] või S OF Snn[nn] või W OF Wnnn[nn] või W OF Ennn[nn] AND E OF Wnnn[nn] või E OF Ennn[nn] või N OF LINE või NE OF LINE või E OF LINE või SE OF LINE või S OF LINE või SW OF LINE või W OF LINE või NW OF LINE Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] [– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] [– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] [AND N OF LINE või NE OF LINE või E OF LINE või SE OF LINE või S OF LINE või SW OF LINE või W OF LINE või NW OF LINE Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] [– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] [– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]] või WI Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – [Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] (6) või ENTIRE UIR või ENTIRE FIR või ENTIRE FIR/UIR või ENTIRE CTA või WI nnnKM (või nnnNM) OF TC CENTRE (7) või WI nnKM (või nnNM) OF Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] (8) |
||
13 |
Tasand (C) |
Lennutasand või kõrgus |
[SFC/]FLnnn või [SFC/][n]nnnnFT (või [SFC/]nnnnM) FLnnn/nnn või TOP FLnnn või [TOP] ABV FLnnn või (või [TOP] ABV [n]nnnnFT) [[n]nnnn/][n]nnnnFT) või [n]nnnnFT/]FLnnn või TOP [ABV või BLW] FLnnn (7) |
|
14 |
Liikumine või eeldatav liikumine (suund ja kiirus), mille märkimiseks kasutatakse ühte 16 ilmakaaretähisest, või paigalseis |
MOV N [nnKMH] või MOV NNE [nnKMH] või MOV NE [nnKMH] või MOV ENE [nnKMH] või MOV E [nnKMH] või MOV ESE [nnKMH] või MOV SE [nnKMH] või MOV SSE [nnKMH] või MOV S [nnKMH] või MOV SSW [nnKMH] või MOV SW [nnKMH] või MOV WSW [nnKMH] või MOV W [nnKMH] või MOV WNW [nnKMH] või MOV NW [nnKMH] või MOV NNW [nnKMH] (või MOV N [nnKT] või MOV NNE [nnKT] või MOV NE [nnKT] või MOV ENE [nnKT] või MOV E [nnKT] või MOV ESE [nnKT] või MOV SE [nnKT] või MOV SSE [nnKT] või MOV S [nnKT] või MOV SSW [nnKT] või MOV SW [nnKT] või MOV WSW [nnKT] või MOV W [nnKT] või MOV WNW [nnKT] või MOV NW [nnKT] või MOV NNW [nnKT]) või STNR |
||
15 |
Intensiivsuse muutused (C) (3) |
Eeldatavad intensiivsuse muutused |
INTSF või WKN või NC |
|
16 |
Viide nähtuse prognoosiga hõlmatud ajavahemiku kohta |
FCST AT nnnnZ |
— |
|
17 |
TC prognoositud asukoht (C) (7) |
TC keskuse prognoositud asukoht |
TC CENTRE PSN Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] või TC CENTRE PSN Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] (11) |
— |
18 |
Nähtuse prognoositav asukoht SIGMET-teate kehtivusaja lõpul (12) |
Nnn[nn] Wnnn[nn] või Nnn[nn] Ennn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Snn[nn] Ennn[nn] või N OF Nnn[nn] või S OF Nnn[nn] või N OF Snn[nn] või S OF Snn[nn] [JA] W OF Wnnn[nn] või E OF Wnnn[nn] või W OF Ennn[nn] või E OF Ennn[nn] või N OF Nnn[nn] või N OF Snn[nn] AND S OF Nnn[nn] või S OF Snn[nn] või W OF Wnnn[nn] või W OF Ennn[nn] AND E OF Wnnn[nn] või E OF Ennn[nn] või N OF LINE või NE OF LINE või E OF LINE või SE OF LINE või S OF LINE või SW OF LINE või W OF LINE või NW OF LINE Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] [– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] [AND N OF LINE või NE OF LINE või E OF LINE või SE OF LINE või S OF LINE või SW OF LINE või W OF LINE või NW OF LINE Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] [– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]] või WI Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] (6) või ENTIRE FIR või ENTIRE UIR või ENTIRE FIR/UIR või ENTIRE CTA või NO VA EXP (13) või WI nnKM (või nnNM) OF Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] (8) või WI nnnKM (nnnNM) OF TC CENTRE (7) |
— |
|
19 |
Elementide kordamine (C) (14) |
Vulkaanituhapilve või troopilist tsüklonit käsitlevas SIGMET-teates esinevate elementide kordamine |
[AND] (14) |
— |
20 |
Uus rida korduvate elementide puhul |
|||
|
VÕI |
|||
21 |
SIGMET-/AIRMET-teate tühistamine (C) |
Märge SIGMET/AIRMET-teate tühistamise kohta koos viitega selle identifitseerimistunnusele |
CNL SIGMET nnn nnnnnn/nnnnnn või CNL SIGMET nnn nnnnnn/nnnnnn [VA MOV TO nnnn FIR] (13) |
CNL AIRMET [n][n]n nnnnnn/nnnnnn |
(1)
Kasutatakse üksnes juhul, kui SIGMET/AIRMET-teade antakse välja katse või ülesande teostamise märkimiseks. Kui lisatakse sõna „TEST“ või lühend „EXER“, võib teade sisaldada teavet, mida ei tohiks kasutada operatiivselt, või mis lõpeb kohe pärast sõna „TEST“.
(2)
Kasutatakse nimeta troopiliste tsüklonite puhul.
(3)
Kui vulkaanituhapilv katab lennuinfopiirkonnas (FIR) rohkem kui ühe piirkonna, võib neid elemente vajaduse korral korrata. Igale asukohale ja prognoositud asukohale eelneb vaadeldud või prognoosiga hõlmatud ajavahemik.
(4)
Kui troopilise tsükloniga seotud rünksajupilved katavad rohkem kui ühte lennuinfopiirkonda, võib neid elemente vajaduse korral korrata. Igale asukohale ja prognoositud asukohale peab eelnema vaadeldud või prognoosiga hõlmatud ajavahemik.
(5)
Radioaktiivse pilve SIGMET-teate puhul kasutatakse ainult ulatust tähistavat lühendit (WI) elementide „asukoht“ ja „prognoositud asukoht“ puhul.
(6)
Koordinaatide arv peab olema võimalikult väike ja ei tohiks üldjuhul olla suurem kui seitse.
(7)
Kasutatakse ainult troopiliste tsüklonite SIGMET-teate puhul.
(8)
Kasutatakse ainult radioaktiivse pilve SIGMET-teate puhul. Kohaldatakse raadiust keskmest kuni 30 km (või 16 meremiili) ja vertikaalsuunas maapinnast (SFC) kuni lennuinfopiirkonna/ülemise lennuinfopiirkonna (FIR/UIR) või lennujuhtimispiirkonna (CTA) ülemise piirini.
(9)
Elemente „prognoosiga hõlmatud ajavahemik“ ja „prognoositud asukoht“ ei kasutata koos elementidega „liikumine või eeldatav liikumine“.
(10)
Radioaktiivse pilve SIGMET-teate puhul kasutatakse ainult paigalseisu tähistavat lühendit (STNR) elementide „liikumine või eeldatav liikumine“ puhul.
(11)
Mõistet „CB“ tuleb kasutada, kui võetakse arvesse rünksajupilve prognoositud asukohta.
(12)
Troopiliste tsüklonitega seotud rünksajupilvede prognoositud asukoht on seotud troopilise tsükloni keskme prognoosiga hõlmatud ajavahemiku, mitte SIGMET-teate kehtivusaja lõppemisega.
(13)
Kasutatakse ainult vulkaanituhka käsitleva SIGMET-teate korral.
(14)
Kasutada troopilise tsükloniga seotud rohkem kui ühe vulkaanilise tuhapilve või rünksajupilve puhul, mis mõjutavad samaaegselt asjaomast lennuinfopiirkonda. |
▼M4 —————
6. liide
Vulkaanituhka käsitlevate teadete vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik; |
O |
= |
kasutamine vabatahtlik; |
C |
= |
kasutamine tingimuslik, kasutatakse alati, kui on kohaldatav. |
Märkus 1. Vulkaanituhka käsitlevates nõustavates teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 8. liites.
Märkus 2. Lühendite selgitusi saab vaadata ICAO dokumendist nr 8400 „Procedures for Air Navigation Services — Abbreviations and Codes (PANS-ABC)“.
Märkus 3. Kooloni („:“) kasutamine iga elemendi tähise järel on kohustuslik.
Märkus 4. Veeru „Viide“ ridade numbrid on lisatud üksnes selguse ja viitamise lihtsustamise huvides ning need ei kuulu vulkaanituhka käsitleva nõustava teate hulka.
Viide |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
|
1 |
Teate tüübi identifitseerimistunnus (M) |
Teate tüüp |
VA ADVISORY |
|
2 |
Uus rida |
|||
3 |
Olekuindikaator (C) (1) |
Katse või ülesande indikaator |
STATUS: |
TEST või EXER |
4 |
Uus rida |
|||
5 |
Koostamise aeg (M) |
Aasta, kuu, päev, kellaaeg UTC järgi |
DTG: |
nnnnnnnn/nnnnZ |
6 |
Uus rida |
|||
7 |
Vulkaanituha teabekeskuse (VAAC) nimi (M) |
Vulkaanituha teabekeskuse (VAAC) nimi |
VAAC: |
nnnnnnnnnnnn |
8 |
Uus rida |
|||
9 |
Vulkaani nimi (M) |
Vulkaani nimi ning rahvusvahelise vulkanoloogia ja geokeemia assotsiatsiooni (IAVCEI) number |
VOLCANO: |
nnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn [nnnnnn] või UNKNOWN või UNNAMED |
10 |
Uus rida |
|||
11 |
Vulkaani asukoht (M) |
Vulkaani asukoht kraadides ja minutites |
PSN: |
Nnnnn või Snnnn Wnnnnn või Ennnnn või UNKNOWN |
12 |
Uus rida |
|||
13 |
Riik või piirkond (M) |
Riik või piirkond juhul, kui teates ei märgita riiki, mille kohal tuhk esineb |
AREA: |
nnnnnnnnnnnnnnnn või UNKNOWN |
14 |
Uus rida |
|||
15 |
Tipu kõrgus (M) |
Tipu kõrgus, m (või ft) |
SUMMIT ELEV: |
nnnnM (või nnnnnFT) või SFC või UNKNOWN |
16 |
Uus rida |
|||
17 |
Nõustava teate number (M) |
Nõustava teate number: täielik aastaarv ja teate number (eraldi numeratsioon iga vulkaani jaoks) |
ADVISORY NR: |
nnnn/nnnn |
18 |
Uus rida |
|||
19 |
Teabeallikas (M) |
Teabeallika nimetus vabatekstina |
INFO SOURCE: |
kuni 32 märki sisaldav vabatekst |
20 |
Uus rida |
|||
21 |
Värvikood (O) |
Lennunduses kasutatav värvikood |
AVIATION COLOUR CODE: |
RED või ORANGE või YELLOW või GREEN või UNKNOWN või NOT GIVEN või NIL |
22 |
Uus rida |
|||
23 |
Vulkaanipurske üksikasjad (M) (2) |
Vulkaanipurske üksikasjad (sh purske/pursete kuupäev/kellaaeg) |
ERUPTION DETAILS: |
kuni 64 märki sisaldav vabatekst või UNKNOWN |
24 |
Uus rida |
|||
25 |
Vulkaanituhapilvede vaatlemise (või hindamise) aeg (M) |
Vulkaanituhapilvede vaatlemise (või hindamise) päev ja kellaaeg (UTC järgi) |
OBS (või EST) VA DTG: |
nn/nnnnZ |
26 |
Uus rida |
|||
27 |
Vaadeldud või hinnatud vulkaanituhapilved (M) |
Vaadeldud või hinnatud vulkaanituhapilve horisontaalne ulatus (kraadides ja minutites) ja vertikaalne ulatus vaatluse ajal või vaadeldud või hinnatud vulkaanituhapilve ülemine piir, kui alumine piir ei ole teada. Vaadeldud või hinnatud vulkaanituhapilvede liikumine |
OBS VA CLD või EST VA CLD: |
TOP FLnnn või SFC/FLnnn või FLnnn/nnn [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn][– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] MOV N nnKMH (või KT) või MOV NE nnKMH (või KT) või MOV E nnKMH (või KT) või MOV SE nnKMH (või KT) või MOV S nnKMH (või KT) või MOV SW nnKMH (või KT) või MOV W nnKMH (või KT) või MOV NW nnKMH (või KT) või VA NOT IDENTIFIABLE FM SATELLITE DATA WIND FLnnn/nnn nnn/nn[n]KT (3) või WIND FLnnn/nnn VRBnnKT või WIND SFC/FLnnn nnn/nn[n]KT või WIND SFC/FLnnn VRBnnKT |
28 |
Uus rida |
|||
29 |
Vulkaanituhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht (+ 6 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (6 tundi pärast punktis 12 osutatud vulkaanituhapilve vaatlemise (või hindamise) aega). Iga vulkaanituhapilve massi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel |
FCST VA CLD +6 HR: |
nn/nnnnZ SFC või FLnnn/[FL]nnn [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)]Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn][– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] (4), (5) või NO VA EXP või NOT AVBL või NOT PROVIDED |
30 |
Uus rida |
|||
31 |
Vulkaanituhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht (+ 12 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (12 tundi pärast punktis 12 osutatud vulkaanituhapilve vaatlemise (või hindamise) aega). Iga vulkaanituhapilve massi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel |
FCST VA CLD +12 HR: |
nn/nnnnZ SFC või FLnnn/[FL]nnn [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn][– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] (4), (5) või NO VA EXP või NOT AVBL või NOT PROVIDED |
32 |
Uus rida |
|||
33 |
Vulkaanituhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht (+ 18 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (18 tundi pärast punktis 12 osutatud vulkaanituhapilve vaatlemise (või hindamise) aega). Iga vulkaanituhapilve massi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel |
FCST VA CLD +18 HR: |
nn/nnnnZ SFC või FLnnn/[FL]nnn [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn][– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] (4), (5) või NO VA EXP või NOT AVBL või NOT PROVIDED |
34 |
Uus rida |
|||
35 |
Märkused (M) (2) |
Märkused, vastavalt vajadusele |
RMK: |
kuni 256 märki sisaldav vabatekst või NIL |
36 |
Uus rida |
|||
37 |
Järgmine nõustav teave (M) |
Aasta, kuu, päev ja kellaaeg UTC järgi |
NXT ADVISORY: |
nnnnnnnn/nnnnZ või NO LATER THAN nnnnnnnn/nnnnZ või NO FURTHER ADVISORIES või WILL BE ISSUED BY nnnnnnnn/nnnnZ |
(1)
Kasutatakse üksnes juhul, kui teade antakse välja katse või ülesande teostamise märkimiseks. Kui lisatakse sõna „TEST“ või lühend „EXER“, võib teade sisaldada teavet, mida ei tohiks kasutada operatiivselt, või mis lõpeb kohe pärast sõna „TEST“.
(2)
Mõistet „resuspendeeritud“ kasutatakse tuule poolt üles tõstetud vulkaanilise tuha kogumite puhul.
(3)
Kui teatatud on vulkaanituhapilvest (nt AIREP), aga seda ei ole satelliidiandmetes näha.
(4)
Mercatori projektsioonis kaardile kantud kahe punkti vaheline sirge joon või konstantse nurga all kulgevate pikkusjoontega lõikuva kahe punkti vaheline sirge joon.
(5)
Kuni neli valitud pilvekihti. |
7. liide
Troopilisi tsükloneid käsitlevate teadete vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik; |
C |
= |
kasutamine tingimuslik, kasutatakse alati, kui on kohaldatav; |
O |
= |
kasutamine vabatahtlik; |
= |
= |
kahekordne joon näitab, et selle järel olev tekst tuleb paigutada järgmisele reale. |
Märkus 1. Troopilisi tsükloneid käsitlevates nõustavates teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 8. liites.
Märkus 2. Lühendite selgitusi saab vaadata ICAO dokumendist nr 8400 „Procedures for Air Navigation Services — Abbreviations and Codes (PANS-ABC)“.
Märkus 3. Kooloni („:“) kasutamine iga elemendi tähise järel on kohustuslik.
Märkus 4. Veeru „Viide“ ridade numbrid on lisatud üksnes selguse ja viitamise lihtsustamise huvides ning need ei kuulu troopilisi tsükloneid käsitleva nõustava teate hulka.
Viide |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
|
1 |
Teate tüübi identifitseerimistunnus (M) |
Teate tüüp |
TC ADVISORY |
|
2 |
Uus rida |
|||
3 |
Olekuindikaator (C) (1) |
Katse või ülesande indikaator |
STATUS: |
TEST või EXER |
4 |
Uus rida |
|||
5 |
Koostamise aeg (M) |
Väljaandmise aasta, kuu, päev ja kellaaeg UTC järgi |
DTG: |
nnnnnnnn/nnnnZ |
6 |
Uus rida |
|||
7 |
TCAC nimetus (M) |
TCAC nimetus (asukohatunnus või täielik nimetus) |
TCAC: |
nnnn või nnnnnnnnnn |
8 |
Uus rida |
|||
9 |
Troopilise tsükloni nimi (M) |
Troopilise tsükloni nimi või nimetu troopilise tsükloni korral lühend NN |
TC: |
nnnnnnnnnnnn või NN |
10 |
Uus rida |
|||
11 |
Nõustava teate number (M) |
Nõustav teade: täielik aastaarv ja teate number (eraldi numeratsioon iga troopilise tsükloni jaoks) |
ADVISORY NR: |
nnnn/[n][n][n]n |
12 |
Uus rida |
|||
13 |
Keskme vaadeldud asukoht (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) ning troopilise tsükloni keskme asukoht (kraadides ja minutites) |
OBS PSN: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
14 |
Uus rida |
|||
15 |
Vaadeldud rünksajupilv (O) (2) |
Rünksajupilve asukoht (osutatud laius- ja pikkuskraadidele (kraadides ja minutites)) ning vertikaalne ulatus (lennutasand) |
CB: |
WI nnnKM (või nnnNM) OF TC CENTRE või WI (3) Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – [Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] TOP [ABV või BLW] FLnnn NIL |
16 |
Uus rida |
|||
17 |
Liikumise suund ja kiirus (M) |
Liikumise suund, mis esitatakse 16 ilmakaaretähisega, ja kiirus, mis esitatakse km/h (või sõlmedes) või paigalseisev (< 2 km/h (1 kt)) |
MOV: |
N nnKMH (või KT) või NNE nnKMH (või KT) või NE nnKMH (või KT) või ENE nnKMH (või KT) või E nnKMH (või KT) või ESE nnKMH (või KT) või SE nnKMH (või KT) või SSE nnKMH (või KT) või S nnKMH (või KT) või SSW nnKMH (või KT) või SW nnKMH (või KT) või WSW nnKMH (või KT) või W nnKMH (või KT) või WNW nnKMH (või KT) või NW nnKMH (või KT) või NNW nnKMH (või KT) või STNR |
18 |
Uus rida |
|||
19 |
Intensiivsuse muutused (M) |
Pinnatuule maksimaalse kiiruse muutumine vaatluse ajavahemikul |
INTST CHANGE: |
INTSF või WKN või NC |
20 |
Uus rida |
|||
21 |
Rõhk keskmes (M) |
Rõhk keskmes (hPa) |
C: |
nnnHPA |
22 |
Uus rida |
|||
23 |
Maksimaalne pinnatuul (M) |
Maksimaalne pinnatuul keskme lähedal (10 minuti keskmine pinnatuul, (kt)) |
MAX WIND: |
nn[n]KT |
24 |
Uus rida |
|||
25 |
Keskme prognoositud asukoht (+ 6 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (6 tundi pärast punktis 5 esitatud teate koostamise aega DTG); Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites) |
FCST PSN +6 HR: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
26 |
Uus rida |
|||
27 |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+ 6 HR) (M) |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (6 tundi pärast punktis 5 esitatud teate koostamise aega DTG) |
FCST MAX WIND +6 HR: |
nn[n]KT |
28 |
Uus rida |
|||
29 |
Keskme prognoositud asukoht (+ 12 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (12 tundi pärast punktis 5 esitatud teate koostamise aega DTG) Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites) |
FCST PSN +12 HR: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
30 |
Uus rida |
|||
31 |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+ 12 HR) (M) |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (12 tundi pärast punktis 5 esitatud teate koostamise aega DTG) |
FCST MAX WIND +12 HR: |
nn[n]KT |
32 |
Uus rida |
|||
33 |
Keskme prognoositud asukoht (+ 18 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (18 tundi pärast punktis 5 esitatud teate koostamise aega DTG) Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites) |
FCST PSN +18 HR: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
34 |
Uus rida |
|||
35 |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+ 18 HR) (M) |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (18 tundi pärast punktis 5 esitatud teate koostamise aega DTG) |
FCST MAX WIND +18 HR: |
nn[n]KT |
36 |
Uus rida |
|||
37 |
Keskme prognoositud asukoht (+ 24 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (24 tundi pärast punktis 5 esitatud teate koostamise aega DTG) Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites) |
FCST PSN +24 HR: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
38 |
Uus rida |
|||
39 |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+ 24 HR) (M) |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (24 tundi pärast punktis 5 esitatud teate koostamise aega DTG) |
FCST MAX WIND +24 HR: |
nn[n]KT |
40 |
Uus rida |
|||
41 |
Märkused (M) |
Märkused, vastavalt vajadusele |
RMK: |
kuni 256 märki sisaldav vabatekst või NIL |
42 |
Uus rida |
|||
43 |
Järgmise nõustava teate eeldatav väljaandmisaeg (M) |
Järgmise nõustava teate eeldatava väljaandmise aasta, kuu, päev ja kellaaeg (UTC järgi) |
NXT MSG: |
[BFR] nnnnnnnn/nnnnZ või NO MSG EXP |
(1)
Kasutatakse üksnes juhul, kui teade antakse välja katse või ülesande teostamise märkimiseks. Kui lisatakse sõna „TEST“ või lühend „EXER“, võib teade sisaldada teavet, mida ei tohiks kasutada operatiivselt, või mis lõpeb kohe pärast sõna „TEST“.
(2)
Kui troopilise tsükloniga seotud rünksajupilved katavad rohkem kui ühte vastutusala piirkonda, võib neid elemente vajaduse korral korrata.
(3)
Koordinaatide arv peaks olema võimalikult väike ja ei tohiks üldjuhul olla suurem kui seitse. |
8. liide
Vulkaanituhka käsitlevates teadetes, troopilisi tsükloneid käsitlevates teadetes, SIGMET- ja AIRMET-teadetes, hoiatustes lennuvälja kohta ja tuulenihke hoiatustes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid
Märkus. Veeru „Viide“ ridade numbrid on lisatud üksnes selguse ja viitamise lihtsustamise huvides ning need ei kuulu vormi hulka.
Viide |
Elemendid |
Vahemik |
Resolutsioon |
|
1 |
Tipu kõrgus: |
FT |
000–27 000 |
1 |
|
|
M |
000–8 100 |
1 |
2 |
Nõustava teate number: |
vulkaanituhk (indeks) (1) |
000–2 000 |
1 |
|
|
troopilised tsüklonid (indeks) (1) |
00–99 |
1 |
3 |
Maksimaalne pinnatuul: |
KT |
00–99 |
1 |
4 |
Rõhk keskmes: |
hPa |
850–1 050 |
1 |
5 |
Pinnatuule kiirus: |
KT |
30–99 |
1 |
6 |
Nähtavus maapinnal: |
M |
0000–0750 |
50 |
|
|
M |
0800–5 000 |
100 |
7 |
Pilved: alumise piiri kõrgus: |
FT |
000–1 000 |
100 |
8 |
Pilved: ülemise piiri kõrgus: |
FT |
000–9 900 |
100 |
|
|
FT |
10 000 –60 000 |
1 000 |
9 |
Laiused: |
° (kraadid) |
00–90 |
1 |
|
|
(minutid) |
00–60 |
1 |
10 |
Pikkused: |
° (kraadid) |
000–180 |
1 |
|
|
(minutid) |
00–60 |
1 |
11 |
Lennutasandid: |
|
000–650 |
10 |
12 |
Liikumine: |
KMH |
0–300 |
10 |
|
|
KT |
0–150 |
5 |
(1)
Ühikuta. |
VI LISA
ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE
(Osa „AIS“)
A ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.OR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
AIS.OR.100 Aeronavigatsiooniteabe haldamine
Aeronavigatsiooniteabe teenuste (AIS) osutaja loob teabehalduse ressursid ja protsessid, mis on asjakohased kontrollitud kvaliteediga aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe õigeaegseks kogumiseks, töötlemiseks, talletamiseks, lõimimiseks, vahetamiseks ja edastamiseks ATM-süsteemis.
AIS.OR.105 Aeronavigatsiooniteabe teenuste (AIS) osutajate kohustused
AIS-teenuste osutaja tagab aeronavigatsiooni ohutuseks, korrapärasuseks ja tõhususeks vajalike aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe esitamise.
AIS-teenuste osutaja hangib, sordib või kogub, redigeerib, vormindab, avaldab, talletab ja levitab aeronavigatsioonilisi andmeid ja aeronavigatsiooniteavet liikmesriigi kogu territooriumi kohta ning ka nende avamerealade kohta, mille puhul liikmesriik vastutab lennuliiklusteenuste osutamise eest.
AIS-teenuste osutaja tagab, et aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave on kättesaadav järgmistele isikutele:
lennutegevuses osalevad töötajad, sealhulgas lennumeeskonnad ning lennutegevuse planeerimise ja lennusimulaatoritega seotud töötajad;
lennuinfoteenuse eest vastutavad lennuliiklusteenuste osutajad ning
lennueelse teabeteenuse osutamise eest vastutavad teenistused.
AIS-teenuste osutaja osutab oma vastutusalas 24 tunniseid NOTAM-teadete loomise ja edastamise ning lennueelse teabe teenuseid, mis on vajalikud seoses tema vastutusalas asuvalt lennuväljalt/kopteriväljakult algavate marsruudietappidega.
AIS-teenuste osutaja teeb temalt taotletud aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteabe teistele AIS-teenuste osutajatele kättesaadavaks.
AIS-teenuste osutaja tagab, et kehtestatud on protseduurid andmete ja teabe vigadest tulenevate lennunduse ohutusriskide hindamiseks ja leevendamiseks.
AIS-teenuste osutaja märgib selgelt, et liikmesriigile ja liikmesriigi nimel esitatud aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave esitatakse selle liikmesriigi volitusel, olenemata nende esitamisvormingust.
2. JAGU – ANDMETE KVALITEEDI HALDAMINE
AIS.OR.200 Üldist
AIS-teenuste osutaja tagab, et
aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave esitatakse vastavalt aeronavigatsiooniliste andmete kataloogis ettenähtud nõuetele, millele on osutatud III lisa 1. liites (osa ATM/ANS.OR);
säilitatakse andmete kvaliteet ning
digitaalsete aeronavigatsiooniliste andmete töötlemise ja vahetamise võimaldamiseks kasutatakse automatiseerimist.
AIS.OR.205 Ametlikud kokkulepped
AIS-teenuste osutaja tagab, et ametlikud kokkulepped sõlmitakse:
kõigi neile andmeid edastavate pooltega, ning
teiste AIS-teenuste osutajatega, kui nendega vahetatakse aeronavigatsioonilisi andmeid ja aeronavigatsiooniteavet.
AIS.OR.210 Aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe vahetamine
AIS-teenuste osutaja tagab, et
aeronavigatsiooniliste andmete vorming põhineb rahvusvaheliselt toimival aeronavigatsiooniteabe vahetuse mudelil, ning
aeronavigatsioonilisi andmeid vahetatakse elektrooniliselt.
AIS.OR.215 Tööriistad ja tarkvara
AIS-teenuste osutaja tagab, et aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe protsesside toetamiseks või automatiseerimiseks kasutatavad tööriistad ja tarkvara täidavad oma funktsioone nii, et see ei kahjusta aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteeti.
AIS.OR.220 Valideerimine ja kontrollimine
AIS-teenuste osutaja tagab, et kasutatakse kontrolli- ja valideerimistehnikaid, nii et aeronavigatsiooniandmed vastavad punktis AIS.TR.200 sätestatud andmekvaliteedi nõuetele.
AIS.OR.225 Metaandmed
AIS-teenuste osutaja kogub ja säilitab metaandmeid.
AIS.OR.230 Andmevigade tuvastamine ja autentimine
AIS-teenuste osutaja tagab, et
aeronavigatsiooniandmete edastamisel ja/või talletamisel kasutatakse andmevigade avastamise digitaalseid tehnikaid, et toetada kohaldatavat andmete terviklikkuse taset, mis on sätestatud punkti AIS.TR.200 alapunktis c, ning
aeronavigatsiooniandmete edastamisel kasutatakse sobivat autentimisprotsessi, nii et saajatel on võimalik kinnitada, et andmed või teabe on üle kandnud volitatud allikas.
AIS.OR.235 Vigadest teatamine, vigade mõõtmine ja parandusmeetmed
AIS-teenuste osutaja tagab, et kehtestatakse vigadest teatamise, vigade mõõtmise ja parandusmeetmete mehhanismid ning et neid säilitatakse.
AIS.OR.240 Andmete puudused
AIS-teenuste osutaja selgitab aeronavigatsiooniteabe toodetes, välja arvatud NOTAM-teadetes, välja aeronavigatsiooniandmed ja aeronavigatsiooniteabe, mis ei vasta andmekvaliteedi nõuetele.
AIS.OR.250 Kooskõlanõuded
Kui aeronavigatsioonilised andmed või aeronavigatsiooniteave esitatakse rohkem kui ühe liikmesriigi AIPs, kehtestavad nende AIPde eest vastutavad aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajad süsteemid, mis tagavad mitmekordse teabe kooskõla.
3. JAGU – AERONAVIGATSIOONITEABE TOOTED
AIS.OR.300 Üldist — aeronavigatsiooniteabe tooted
Kui AIS-teenuste osutaja esitab aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabe mitmes vormingus, tagab ta, et nende andme- ja teabevormingute vahelise kooskõla kindlustamiseks rakendatakse teatud protsesse.
1. peatükk – Aeronavigatsiooniteave standarditud esitusvormis
AIS.OR.305 Lennundusteabe kogumik (AIP)
AIS-teenuste osutaja annab välja lennundusteabe kogumiku (AIP).
AIS.OR.310 Lennundusteabe kogumiku muudatused
AIS-teenuste osutaja:
annab lennundusteabe kogumikus tehtavad alalised muudatused välja kui lennundusteabe kogumiku muudatused, ning
tagab, et lennundusteabe kogumikku muudetakse või antakse uuesti välja korrapäraste ajavahemike järel, et tagada teabe täielikkus ja ajakohasus.
AIS.OR.315 Lennundusteabe kogumiku lisad
AIS-teenuste osutaja:
annab lennundusteabe kogumiku lisadena välja pikaajalised – kolm kuud või kauem kestvad – ajutised muudatused ning lühiajalise teabe, mis sisaldab palju teksti ja/või graafikat;
esitab korrapäraselt kehtivate lennundusteabe kogumiku lisade kontrollnimekirja, ning
kui lennundusteabe kogumiku lisas esineb viga või kui lennundusteabe kogumiku lisa kehtivusaeg muutub, avaldab asendusena uue lennundusteabe kogumiku lisa.
AIS.OR.320 Aeronavigatsiooniteabe ringkiri (AIC)
AIS-teenuste osutaja annab aeronavigatsiooniteabe ringkirjana välja:
õigusaktide, määruste, protseduuride või vahendite oluliste muudatuste pikaajalise prognoosi;
üksnes selgitava või nõuandva iseloomuga teabe, mis mõjutab lennuohutust;
selgitava või nõuandva iseloomuga teabe või teate, mis puudutab tehnilisi, seadusandlikke või üksnes haldusküsimusi.
AIS-teenuste osutaja vaatab kehtiva aeronavigatsiooniteabe ringkirja paikapidavuse üle vähemalt kord aastas.
AIS.OR.325 Lennukaardid
AIS-teenuste osutaja tagab, et kui saadaval on järgmised lennukaardid,
moodustavad need osa lennundusteabe kogumikust või antakse need lennundusteabe kogumiku saajatele eraldi:
lennuväljatakistuste kaart – tüüp A;
lennuvälja/kopteriväljaku kaart;
lennuvälja maapealse liikumise kaart;
õhusõidukite parkimise/dokkimise kaart;
täppislähenemise maastikukaart;
lennujuhtimise seire miinimumkõrguste kaart;
piirkonnakaart;
standardse saabumise kaart – instrumentaal- (STAR);
standardse väljumise kaart – instrumentaal- (SID);
instrumentaallähenemise protseduurid;
visuaallähenemise kaart, ning
marsruudikaart, ning
esitatakse aeronavigatsiooniteabe toodete osana:
lennuväljatakistuste kaart – tüüp B;
maailma aeronavigatsiooniline kaart 1:1 000 000;
maailma aeronavigatsiooniline kaart 1:500 000;
õhunavigatsiooni kaart – väikesemastaabiline, ning
diagrammkaart.
AIS.OR.330 NOTAM
AIS-teenuste osutaja:
annab viivitamata välja NOTAM-teate, kui levitatav teave on ajutist laadi ja lühiajaline või kui lühiajalise etteteatamisega tehakse käitamise seisukohast olulisi püsivaid muudatusi või pikaajalisi ajutisi muudatusi, välja arvatud juhul, kui teksti ja graafikat on palju, ning
annab NOTAM-teatena välja teabe mis tahes aeronavigatsiooniseadme paigaldamise, teenuse või protseduuri sisseseadmise, ohu kindlakstegemise, nende olukorra või neis tehtud muudatuse kohta, millest õigel ajal teadasaamine on lennutegevusega seotud töötajate jaoks oluline.
Punkti AIS.OR.200 täitmine ei takista lennuohutuse tagamiseks vajaliku aeronavigatsiooniteabe kohest levitamist.
2. peatükk – Digitaalsed andmekogumid
AIS.OR.335 Üldist – Digitaalsed andmekogumid
Kui kättesaadavad on digitaalsed andmekogumid, tagab AIS-teenuste osutaja, et need on ühes järgmistest vormidest:
AIP andmestik;
maapinna kõrgusmudeli andmestik;
takistuste andmekogumid;
lennuvälja kaardistamise andmekogumid ning
instrumentaallennu protseduuri andmekogumid.
Kui kättesaadavad on maastikuandmed, esitatakse need maapinna kõrgusmudeli andmekogumite vormis.
Korrapäraselt esitatakse kehtivate andmekogumite kontrollnimekiri.
AIS.OR.340 Metaandmete nõuded
Iga andmestik sisaldab vähemalt minimaalset metaandmestikku, mis antakse järgmisele kasutajale.
AIS.OR.345 Lennundusteabe kogumiku andmestik
AIS-teenuste osutaja tagab, et kui saadaval on lennundusteabe kogumiku andmestik, sisaldab see püsiva iseloomuga aeronavigatsiooniteabe, sealhulgas alalise teabe ja pikaajaliste ajutiste muudatuste digitaalset esitust.
AIS.OR.350 Maapinna kõrgusmudeli ja takistuste andmed – Üldnõuded
AIS-teenuste osutaja tagab, et kui maapinna kõrgusmudeli ja takistuste andmed on kättesaadavad, esitatakse need vastavalt punktile AIS.TR.350.
AIS.OR.355 Maapinna kõrgusmudeli andmekogumid
AIS-teenuste osutaja tagab, et kui saadaval on maapinna kõrgusmudeli andmed, esitatakse need:
piirkonna 1 puhul vastavalt punktis AIS.TR.350 ettenähtule, ning
lennuväljade puhul nii, et need hõlmaksid:
piirkonda 2a või selle osi vastavalt punkti AIS.TR.350 alapunkti b alapunktis 1 ettenähtule;
piirkondi 2b, 2c ja 2d või nende osi vastavalt punkti AIS.TR.350 alapunkti b alapunktides 2, 3 ja 4 ettenähtule, maapinna puhul:
10 km raadiuses alates lennuvälja viitepunktist (ARP), ning
kui maapind ulatub horisontaaltasandil 120 m üle lennuraja madalaima kõrgustasandi, siis üle 10 km alates lennuvälja viitepunktist;
starditrajektoori piirkonda või selle osi;
piirkonda, mida piirab lennuvälja takistuste piirangupindade horisontaalne ulatus, või selle osi;
piirkonda 3 või selle osi vastavalt punkti AIS.TR.350 alapunktis c ettenähtule, kui maapind ulatub 0,5 m üle horisontaaltasapinna, mis läbib lennuvälja liiklusala lähimat punkti, ning
piirkonda 4 või selle osi vastavalt punkti AIS.TR.350 alapunktis d ettenähtule kõigi lennuradade puhul, millel on kehtestatud II või III kategooria täppislähenemistoimingud ja kus käitajad nõuavad üksikasjalikku kõrgusalast teavet, mis võimaldab neil hinnata reljeefi mõju otsusekõrguse kindlaksmääramisel radar-kõrgusmõõturite abil.
AIS.OR.360 Takistuste andmekogumid
AIS-teenuste osutaja tagab, et kui takistuste andmed on kättesaadavad, esitatakse need:
piirkonna 1 takistuste kohta, mille kõrgus maapinnast on 100 m või üle selle;
lennuväljade puhul piirkonna 2 takistuste kohta, mida peetakse lennuliiklusele ohtlikuks, ning
lennuväljade kohta, et need hõlmaksid:
piirkonda 2a või selle osi nende takistuste puhul, mis ulatuvad üle asjaomase takistusandmete kogumise pinna;
starditrajektoori piirkonnas või selle osades asuvaid takistusi, mis ulatuvad üle maapinnatasandi, millel on 1,2 % kalle ja starditrajektoori piirkonnaga ühine lähtekoht;
lennuvälja takistuste piirangupindade või nende osade läbistamist;
piirkondi 2b, 2c ja 2d nende takistuste puhul, mis läbistavad asjaomaste takistusandmete kogumise pindu;
piirkonda 3 või selle osi takistuste puhul, mis läbistavad asjaomaste takistusandmete kogumise pinda, ning
piirkonda 4 või selle osi kõigi lennuradade puhul, millele on kehtestatud II või III kategooria täppislähenemistoimingud.
AIS.OR.365 Lennuvälja kaardistamise andmekogumid
AIS-teenuste osutaja tagab, et kui lennuvälja kaardistamise andmekogumid on kättesaadavad, esitatakse need vastavalt punktile AIS.TR.365.
AIS.OR.370 Instrumentaallennu protseduuride andmekogumid
AIS-teenuste osutaja tagab, et kui instrumentaallennu protseduuride andmekogumid on kättesaadavad, esitatakse need vastavalt punktile AIS.TR.370.
4. JAGU – LEVITAMISTEENUSED JA LENNUEELSE TEABE TEENUSED
AIS.OR.400 Levitamisteenused
AIS-teenuste osutaja:
levitab kättesaadavaid aeronavigatsiooniteabe tooteid kasutajatele, kes neid soovivad;
teeb kõige kiiremal viisil kättesaadavaks lennundusteabe kogumiku, lennundusteabe kogumiku muudatused, lennundusteabe kogumiku lisad, NOTAM-teated ja aeronavigatsiooniteabe ringkirja;
tagab, et võimaluse korral levitatakse NOTAM-teateid aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse kaudu;
tagab, et NOTAM-teadete vahetus toimub üksnes asjaomaste rahvusvaheliste NOTAM-büroode ja hargmaiste NOTAM-teadete töötlemise üksuste vahel kokku lepitud viisil, ning
käitusnõuete täitmiseks korraldab vajaduse korral telekommunikatsiooniseadmete kaudu levitatud NOTAM-teadete väljaandmise ja vastuvõtmise.
AIS.OR.405 Lennueelse teabe teenused
AIS-teenuste osutaja tagab, et
mis tahes lennuvälja/kopteriväljaku puhul tehakse lennuväljalt/kopteriväljakult algavate marsruudietappidega seotud aeronavigatsiooniteave kättesaadavaks lennutegevuses osalevatele töötajatele, sealhulgas lennumeeskondadele ning lennueelse teabe eest vastutavatele töötajatele, ning
lennueelseks planeerimiseks antud aeronavigatsiooniteave sisaldab aeronavigatsiooniteabe toodete elementidest pärinevat käitamise seisukohast olulist teavet.
5. JAGU – AERONAVIGATSIOONITEABE TOODETE AJAKOHASTUSED
AIS.OR.500 Üldist – Aeronavigatsiooniteabe toodete ajakohastused
AIS-teenuste osutaja tagab, et aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabe ajakohasena hoidmiseks muudetakse neid või antakse need uuesti välja.
AIS.OR.505 Aeronavigatsiooniteabe reguleerimise ja kontrolli süsteem (AIRAC)
AIS-teenuste osutaja tagab, et punkti AIS.TR.505 alapunktis a loetletud asjaolusid puudutavat teavet levitatakse AIRAC-süsteemis.
AIS-teenuste osutaja tagab, et
AIRAC-süsteemis esitatud teavet ei muudeta enam vähemalt 28 päeva pärast AIRACi jõustumiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui teatatud asjaolu on ajutise iseloomuga ega püsiks kogu ajavahemiku jooksul;
AIRAC-süsteemis esitatud teavet levitatakse/teave tehakse kättesaadavaks nii, et see jõuaks saajateni vähemalt 28 päeva enne AIRACi jõustumiskuupäeva, ning
käitamise seisukohast oluliste eelplaneeritud muudatuste puhul, mis nõuavad kartograafilisi töid ja/või navigatsiooniandmebaaside ajakohastamist, ei kasutata muid rakenduskuupäevi kui AIRACi jõustumiskuupäev.
AIS.OR.510 NOTAM
AIS-teenuste osutaja:
tagab, et NOTAM-teated esitatakse vastavalt punktile AIS.TR.510; ning
kui AIRAC-protseduuride kohaselt avaldatakse lennundusteabe kogumiku muudatus või lennundusteabe kogumiku lisa, „käivitatakse“ NOTAM-teade vastavalt punkti AIS.TR.510 alapunktile f.
AIS.OR.515 Andmestiku ajakohastused
AIS-teenuste osutaja:
muudab või annab andmekogumeid korrapäraste ajavahemike järel uuesti välja, nagu on nende ajakohasena hoidmiseks vajalik, ning
annab välja alalised muudatused ja ajutised pikaajalised – kolm kuud või kauem kestvad – muudatused, mis tehakse kättesaadavaks digitaalsete andmetena andmestiku ja/või andmete alamkogumi vormis, mis sisaldab üksnes erinevusi eelmisest väljaantud täielikust andmekogumist.
6. JAGU – NÕUDED TÖÖTAJATELE
AIS.OR.600 Üldnõuded
Lisaks III lisa punkti ATM/ANS.OR.B.005 alapunkti a alapunktile 6 tagab AIS-teenuste osutaja, et aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabe esitamise eest vastutavad töötajad:
on teadlikud järgmisest ja kohaldavad seda:
aeronavigatsiooniteabe toodete ja teenuste kohta kehtivad nõuded, nagu on sätestatud 2.–5. jaos;
ajakohastamistsüklid, mis kehtivad lennundusteabe kogumiku muudatuste ja lennundusteabe kogumiku lisade väljaandmise kohta valdkondades, mille jaoks nad esitavad aeronavigatsiooniandmeid ja aeronavigatsiooniteavet;
on asjakohaselt koolitatud, pädevad ja volitatud tegema tööd, mida neilt nõutakse.
B ALAJAGU – TEHNILISED LISANÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.TR)
2. JAGU – ANDMETE KVALITEEDI JUHTIMINE
AIS.TR.200 Üldist
Aeronavigatsiooniandmete täpsus vastab aeronavigatsiooniandmete kataloogis („andmekataloog“) määratud täpsusele, mis on esitatud III lisa 1. liites (osa ATM/ANS.OR).
Aeronavigatsiooniliste andmete resolutsioon vastab andmete tegelikule täpsusele.
Säilitatakse aeronavigatsiooniliste andmete terviklikkus. Aeronavigatsiooniliste andmete kataloogis määratud terviklikkuse liigituse alusel kehtestatakse protseduurid järgmistel eesmärkidel:
tavapäraste andmete puhul välditakse nende rikkumist kogu andmetöötluse jooksul;
oluliste andmete puhul ei esine rikkumist kogu protsessi üheski etapis ja vajaduse korral lisatakse täiendavaid protsesse, et maandada võimalikke riske süsteemi üldises ülesehituses ja veelgi enam tagada sellel tasandil andmete terviklikkus;
kriitiliste andmete puhul ei esine rikkumist kogu protsessi üheski etapis ja lisatakse täiendavad terviklikkuse tagamise protsessid, et täielikult maandada süsteemi üldise ülesehituse põhjaliku analüüsiga tuvastatud vigade kui andmete terviklikkuse võimalike riskide mõju.
Tagatud on aeronavigatsiooniliste andmete jälgitavus.
Tagatud on aeronavigatsiooniliste andmete õigeaegsus, sealhulgas vastavus andmete mis tahes kehtivusaja piirangutele.
Tagatud on aeronavigatsiooniliste andmete täielikkus.
Edastatavate andmete vorming on asjakohane, et tagada andmete tõlgendamine nende kasutuseesmärgiga kooskõlas oleval viisil.
AIS.TR.210 Aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe vahetamine
Kui arvata välja maastikuandmed, on aeronavigatsiooniandmete vahetusvorming selline, mis
võimaldab andmevahetust nii üksikobjektide kui ka objektikogumite puhul;
võimaldab alaliste muutuste tulemusena vahetada alusteavet;
on struktureeritud kooskõlas aeronavigatsiooniandmete kataloogi objektide ja atribuutidega ning dokumenteeritud vahetusvormingu ja aeronavigatsiooniandmete kataloogi vahelise kaardistamise abil.
AIS.TR.220 Kontrollimine
Kontrollimisega tagatakse, et:
aeronavigatsiooniandmed võetakse vastu rikkumatuna;
aeronavigatsiooniandmete töötlemisel ei rikuta andmeid.
Käsitsi sisestatud aeronavigatsioonilisi andmeid ja aeronavigatsiooniteavet tuleb võimalike vigade tuvastamiseks sõltumatult kontrollida;
AIS.TR.225 Metaandmed
Kogutavad metaandmed hõlmavad vähemalt järgmist:
aeronavigatsiooniliste andmete loomisel, edastamisel või käsitsemisel mis tahes toiminguid teostavate organisatsioonide või üksuste andmed;
teostatud toiming;
toimingu teostamise kuupäev ja kellaaeg.
AIS.TR.235 Vigadest teatamine, vigade mõõtmine ja parandusmeetmed
Vigadest teatamise, vigade mõõtmise ja parandusmeetmete süsteemidega tagatakse, et
andmete loomisel, koostamisel, säilitamisel, käitlemisel ja töötlemisel tuvastatud või kasutajate pärast avaldamist teatatud probleemid registreeritakse;
AIS-teenuste osutaja analüüsib kõiki aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabega seoses teatatud probleeme ning võtab vajalikke parandusmeetmeid;
esmajärjekorras parandatakse kõik kriitilistes ja olulistes aeronavigatsiooniandmetes tuvastatud vead, ebakõlad ja kõrvalekalded;
mõjutatud kasutajaid hoiatatakse vigade eest tõhusaimal viisil, võttes arvesse aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabe terviklikkuse taset;
võimaldatakse anda tagasisidet vigade kohta ja innustatakse seda.
AIS.TR.240 Andmete puudused
Andmetele, mis ei vasta andmekvaliteedi nõuetele, lisatakse kommentaar või osutatakse sõnaselgelt nende kvaliteediväärtusele.
3. JAGU – AERONAVIGATSIOONITEABE TOOTED
AIS.TR.300 Üldist – Aeronavigatsiooniteabe tooted
Levitamiseks mõeldud aeronavigatsiooniteabe toodete tavakeeles väljendatud osad sisaldavad ingliskeelset teksti, välja arvatud nendes toodetes, mis on ette nähtud levitamiseks üksnes liikmesriigis.
Kohanimed kirjutatakse vastavalt kohalikule kasutusele ning vajaduse korral translitereeritakse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ladina põhitähestikku.
Kui asjakohased on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lühendid, kasutatakse aeronavigatsiooniteabe toodetes neid.
1. peatükk – Aeronavigatsiooniteave standarditud esitusvormis
AIS.TR.305 Lennundusteabe kogumik (AIP)
Lennundusteabe kogumik, lennundusteabe kogumiku muudatused või lennundusteabe kogumiku lisad esitatakse elektroonilise lennundusteabe kogumikuna (eAIP). Elektroonilist lennundusteabe kogumikku saab kuvada arvutiekraanil ja printida paberile. Lisaks saab lennundusteabe kogumikku, lennundusteabe kogumiku muudatusi või lennundusteabe kogumiku lisasid esitada ka paberil.
Lennundusteabe kogumik sisaldab järgmist:
lennundusteabe kogumikuga hõlmatud aeronavigatsiooniseadmete, teenuste või protseduuride eest vastutava pädeva asutuse deklaratsioon;
üldtingimused, mille puhul on teenused või vahendid kasutamiseks saadaval;
liikmesriikide eeskirjade ja tavade ning seonduvate ICAO standardite ja soovituslike tavade (SARP) ning protseduuride vaheliste oluliste erinevuste nimekiri;
valik, mille liikmesriik on igal olulisel juhul teinud, kui ICAO standardites ja soovituslikes tavades (SARP) ning protseduurides on ette nähtud alternatiivne tegutsemisvõimalus.
Lennundusteabe kogumik sisaldab 1. liites loetletud rubriikidega seotud ja nende rubriikide kaupa korraldatud teavet.
Selgelt osutatakse väljaandev liikmesriik ja AIS-teenuste osutaja.
Kui lennundusteabe kogumiku annab ühiselt välja kaks liikmesriiki, märgitakse need selgelt ära.
Iga lennundusteabe kogumik on eraldiseisev ning sellel on sisukord.
Lennundusteabe kogumik koosneb kolmest osast (GEN, ENR ja AD), jaotistest ja alajaotistest, välja arvatud juhul, kui lennundusteabe kogumik või lennundusteabe kogumiku köide on mõeldud hõlbustama lennuaegset kasutamist, millisel juhul võib täpse vormingu ja korra jätta liikmesriigi otsustada, tingimusel et sellel on asjakohane sisukord.
Igale lennundusteabe kogumikule märgitakse kuupäev.
Kuupäev, mis sisaldab päeva, kuud (nime järgi) ja aastat, on teabe avaldamise kuupäev ja/või jõustumiskuupäev (AIRAC).
Tegevusperioodide, kättesaadavuse või toimingu kirjeldamisel täpsustatakse vastavad päevad ja kellaajad.
Iga lennundusteabe kogumik antakse välja prinditud köitena ning lennundusteabe kogumiku iga eraldi lehena välja antud vorm tähistatakse nii, et selgelt oleks näidatud:
lennundusteabe kogumiku tunnus;
hõlmatud territoorium ja vajaduse korral selle alajaotused;
väljaandva liikmesriigi tunnus ja koostav organisatsioon (ametiasutus), ning
leheküljenumbrid/kaartide pealkirjad.
Lennundusteabe kogumiku trükitud väljaande mis tahes muudatused tehakse asenduslehtede abil.
AIS.TR.310 Lennundusteabe kogumiku muudatused
Käitamise seisukohast olulised punkti AIS.OR.505 kohased lennundusteabe kogumiku muudatused antakse välja AIRAC-süsteemis ning need peavad olema sellistena selgesti eristatavad.
Igale lennundusteabe kogumiku muudatusele antakse seerianumber ning seerianumbrid on järjestikused.
Kui lennundusteabe kogumiku muudatus antakse välja, hõlmab see viiteid muudatuses sisalduvate NOTAM-teadete seerianumbritele.
Lennundusteabe kogumiku muudatuste suhtes kohaldatavad kõige äsjasemad ajakohastustsüklid tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Vahepealseid muudatusi/kommentaare tehakse minimaalselt; muudatuste tegemise tavameetod on uuesti väljaandmine või asenduslehtede kasutamine.
Lennundusteabe kogumiku iga muudatus:
sisaldab kontrollnimekirja lennundusteabe kogumiku iga vahelehe kehtivuskuupäevade ja numbritega, ning
hõlmab mis tahes käsilolevate vahepealsete muudatuste lühikokkuvõtet.
Uus või läbivaadatud teave eristatakse veerisele lisatava sellekohase kommentaari abil.
Lennundusteabe kogumiku muudatuse iga leht, ka esileht, sisaldab avaldamiskuupäeva ja asjakohasel juhul jõustumiskuupäeva.
Lennundusteabe kogumiku muudatuste vahelised korrapärased ajavahemikud osutatakse lennundusteabe kogumiku 1. osas – Üldist (GEN).
AIS.TR.315 Lennundusteabe kogumiku lisad
Trükitud kujul väljaantud lennundusteabe kogumiku lisa esitatakse eristatavate lehtedena.
Lennundusteabe kogumiku lisade suhtes kohaldatavad kõige äsjasemad ajakohastustsüklid tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Igale lennundusteabe kogumiku lisale antakse seerianumber; seerianumbrid on järjestikused ning põhinevad kalendriaastal.
Kui lennundusteabe kogumiku lisa antakse välja NOTAM-teate asendusena, hõlmab see viidet NOTAM-teate seeriale ja numbrile.
Kehtivate lennundusteabe kogumiku lisade kontrollnimekiri antakse välja vähemalt ühekuiste vahedega, NOTAM-teadete kontrollnimekirja osana, ja ka sellise jaotusega nagu lennundusteabe kogumiku lisadel.
Igal lennundusteabe kogumiku lisalehel on avaldamiskuupäev. Igal AIRAC-süsteemi lennundusteabe kogumiku lisalehel on nii avaldamis- kui ka jõustumiskuupäev.
AIS.TR.320 Aeronavigatsiooniteabe ringkiri (AIC)
Aeronavigatsiooniteabe ringkiri esitatakse elektroonilise dokumendina.
Aeronavigatsiooniteabe ringkiri esitatakse siis, kui on soovitatav avaldada:
prognoose aeronavigatsiooniprotseduuride, -teenuste ja -vahendite oluliste muudatuste kohta;
prognoose uute navigatsioonisüsteemide rakendamise kohta;
õhusõiduki õnnetuse/intsidendi uurimisest tuletatud märkimisväärset teavet, mis mõjutab lennuohutust;
teavet eeskirjade kohta, mis seonduvad tsiviillennunduse kaitsmisega tsiviillennundusjulgestust ohustava ebaseadusliku sekkumise eest;
nõuandeid spetsiaalselt pilootidele huvi pakkuvatel terviseteemadel;
hoiatusi pilootidele füüsiliste ohtude vältimise kohta;
teavet teatavate ilmastikunähtuste mõju kohta õhusõiduki käitamisele;
teavet õhusõiduki käsitsemist mõjutavate uute ohtude kohta;
teavet eeskirjade kohta, mis seonduvad piiratud kasutusega kauba õhuveoga;
viiteid riiklike ja ELi õigusaktide nõuetele ja nendes tehtud muudatustele;
teavet õhusõiduki meeskonna lubade saamise korra kohta;
teavet lennujuhtimisteenust osutavate töötajate koolituste kohta;
teavet riiklike ja ELi õigusaktide nõuete rakendamise või sellest vabastamise kohta;
nõuandeid teatavat liiki seadmete kasutamise ja hoolduse kohta;
aeronavigatsiooniliste kaartide uute või läbivaadatud versioonide tegelikku või kavandatavat saadavust;
teavet sideseadmete veo kohta;
müra vähendamisega seotud selgitavat teavet;
valitud lennukõlblikkusdirektiive;
teavet NOTAM-teadete seeriate või levitamise muudatuste kohta, lennundusteabe kogumiku uute versioonide kohta või selle sisu, kohaldamisala või vormingu oluliste muudatuste kohta;
eelteavet lumeplaani kohta, ning
muud samalaadset teavet.
Aeronavigatsiooniteabe ringkirjas ei esitata teavet, mis on ette nähtud avaldamiseks lennundusteabe kogumikus või NOTAM-teadetes.
Lennundusteabe kogumiku punkti AD 1.2.2 kohaselt välja antud lumeplaani täiendatakse hooajalise teabega, mis antakse aeronavigatsiooniteabe ringkirjana välja aegsasti enne talve algust – vähemalt kuu aega enne talvetingimuste tavapärast saabumist.
Kui aeronavigatsiooniteabe ringkirja koostanud liikmesriik otsustab seda levitada väljaspool enda territooriumi, levitatakse seda samamoodi kui lennundusteabe kogumikku.
Igale aeronavigatsiooniteabe ringkirjale antakse seerianumber; seerianumbrid on järjestikused ning põhinevad kalendriaastal.
Kui aeronavigatsiooniteabe ringkiri antakse välja enam kui ühe seeriana, märgistatakse iga seeria eraldi tähega.
Vähemalt kord aastas antakse välja kehtivate aeronavigatsiooniteabe ringkirjade kontrollnimekiri, millel on sama jaotus nagu aeronavigatsiooniteabe ringkirjal.
Väljaspool liikmesriiki levitatav aeronavigatsiooniteabe ringkirjade kontrollnimekiri lisatakse NOTAM-teadete kontrollnimekirja.
AIS.TR.330 NOTAM
NOTAM-teade antakse välja juhul, kui on vaja edastada järgmist teavet:
lennuväljade või kopteriväljakute või lennuradade rajamine, sulgemine või nende käitamise märkimisväärne muutmine;
aeronavigatsiooniteenuste loomine, lõpetamine või nende toimimise märkimisväärne muutmine;
raadionavigatsiooni ja õhk-maa-õhk-side teenuste loomine, lõpetamine või nende toimimissuutlikkuse märkimisväärne muutmine;
kui saadaval ei ole varu- ja teiseseid süsteeme, millel on otsene mõju käitamisele;
visuaalsete vahendite loomine või neist loobumine või nende toimimise märkimisväärne muutmine;
lennuvälja valgustussüsteemide oluliste komponentide katkestused või nende töö taastamine;
aeronavigatsiooniteenuste protseduuride loomine, lõpetamine või nende märkimisväärne muutmine;
manööverdusalal suurte defektide või takistuste esinemine või parandamine;
muudatused ja piirangud kütuse, õli ja hapniku kättesaadavuses;
olulised muudatused kättesaadavates otsingu- ja päästevahendites (SAR) ja teenustes;
aeronavigatsiooni takistusi tähistavate ohu-valgusmajakate kasutuselevõtmine, nendest loobumine või nende töö taastamine;
asjaomas(t)es liikmesriigis/liikmesriikides kehtivate eeskirjade muudatused, mis nõuavad käitamise seisukohast viivitamatuid meetmeid;
käitamist käsitlevad direktiivid, mis vajavad viivitamatuid meetmeid või nende muutmist;
aeronavigatsiooni mõjutavate ohtude olemasolu;
kavandatavad laserkiirgused, laserekraanid ja prožektorid, kui need tõenäoliselt häirivad pilootide öist nägemist;
stardi-/tõusupinnal, katkestatud lähenemise aladel või lähenemisaladel või lennuraja ohutusribal olevate aeronavigatsiooni takistuste püstitamine või eemaldamine või muutmine;
keelu-, piirangu- või ohualade oleku kehtestamine või lõpetamine, seejuures vastavalt ka aktiveerimine või deaktiveerimine, või selle muutmine;
selliste marsruutide või marsruudiosade kehtestamine või lõpetamine, kus esineb tunnistamise võimalus ja kus on nõutav säilitada pidev kuulamisvalve ülikõrgsageduslikul (VHF) avariisagedusel 121,500 MHz;
asukohatähiste määramine, tühistamine või muutmine;
lennuvälja/kopteriväljaku pääste- ja tuletõrjekategooria muudatused;
liiklusalal olevast lumest, lobjakast, jääst, radioaktiivsest materjalist, mürkkemikaalidest, vulkaanituha sadestumisest või veest põhjustatud ohutingimuste esinemine, eemaldamine või märkimisväärne muutumine;
epideemiate puhkemine, mille tõttu on vaja muuta kaitsepookimisi ja karantiinimeetmeid puudutavaid teatavaks tehtud nõudeid;
kosmilise päikesekiirguse prognoosid, kui need on olemas;
käitamise seisukohast olulised muutused vulkaanilises tegevuses, vulkaanipursete asukoht, kuupäev ja kellaaeg ja/või vulkaanituhapilve horisontaalne ja vertikaalne ulatus, sealhulgas liikumissuund ning lennutasandid ja marsruudid või marsruudiosad, mis võivad olla mõjutatud;
radioaktiivsete materjalide või mürkkemikaalide sattumine atmosfääri pärast tuuma- või keemiaõnnetust, intsidendi kuupäev ja kellaaeg, lennutasandid ja marsruudid või marsruudiosad, mis võivad olla mõjutatud, ning liikumissuund;
humanitaarabimissioonide tegevuse korraldamine koos aeronavigatsiooni mõjutavate protseduuridega ja/või piirangutega;
lühiajaliste hädaolukorra lahendamise meetmete rakendamine lennuliiklusteenuste ja seonduvate tugiteenuste katkemisel või osalisel katkemisel;
konkreetselt satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide terviklikkuse kadu;
lennurada ei ole võimalik kasutada märgistustööde tõttu või kui nendeks töödeks kasutatavaid seadmeid on võimalik eemaldada, lennuraja kasutatavaks tegemiseks vajalik ajaline viivitus.“
NOTAM-teadet ei anta välja mis tahes järgmise teabe edastamiseks:
perroonide ja ruleerimisteede korralised hooldustööd, mis ei mõjuta õhusõidukite ohutut liikumist;
sellised ajutised takistused lennuväljade/kopteriväljakute lähedal, mis ei mõjuta õhusõidukite ohutut käitamist;
lennuvälja/kopteriväljaku valgustusseadmete osaline rike, kui selline rike ei mõjuta otseselt õhusõidukite käitamist;
õhk-maa-õhk-side osaline ajutine häire, kui sobivad alternatiivsed sagedused on olemas ja toimivad;
perrooni märguandeteenuste puudumine, liikluse sulgemised, piirangud ja kontrollimine;
asukoha, sihtkoha või muude juhendmärkide kasutuskõlbmatus lennuvälja liiklusalal;
langevarjuhüpped mittekontrollitavas õhuruumis, kus kehtivad visuaallennureeglid (VFR), või kontrollitavas õhuruumis määratud kohtades või ohu- või piirangualadel;
maapealsete üksuste teostatav koolitustegevus;
kui saadaval ei ole varu- ja teiseseid süsteeme, kui need ei mõjuta käitamist;
lennuväljaseadmete või üldteenuste piirangud, mis ei mõjuta käitamist;
riiklikud eeskirjad, mis ei mõjuta üldlennundust;
teadaanded või hoiatused võimalike/tõenäoliste piirangute kohta, mis ei mõjuta käitamist;
üldised meeldetuletused juba avaldatud teabe kohta;
vahendite kättesaadavus maapealsetele üksustele ilma teabeta käitamismõju kohta õhuruumile ja vahendite kasutajatele;
teave laserkiirguse kohta, mis ei mõjuta käitamist, ja ilutulestike kohta allpool minimaalseid lennukõrgusi;
liiklusala osade sulgemine kohalikul tasandil kokkulepitud plaanitud töö tõttu, mis kestab alla ühe tunni;
lennuvälja(de)/kopteriväljaku(te) käitamise sulgemine, muudatused või kättesaamatus lennuvälja(de)/kopteriväljaku(te) töötundide välisel ajal, ning
muu sarnane käitamisega mitteseotud ajutist laadi teave.
NOTAM-teade sisaldab teavet 2. liite NOTAM-teate vormil osutatud korra kohaselt, välja arvatud punkti AIS.TR.330 alapunktis f ja punkti AIS.TR.330 alapunktis g ettenähtud juhtudel.
NOTAM-teate tekst koosneb ICAO NOTAM-teadete koodideks määratud tähistajatest/ühtsetest lühendväljenditest, mida täiendatakse ICAO lühendite, näitajate, tunnuste, tähiste, kutsungite, sageduste, arvude ja tavakeelega.
Kõik NOTAM-teated esitatakse inglise keeles. Kui see on omamaistele kasutajatele vajalik, võidakse NOTAM-teade esitada lisaks ka riigikeeles.
Lund, lobjakat, jääd, härmatist, seisvat vett või lume, lobjaka, jää või härmatisega seotud vett puudutavat teavet levitatakse SNOWTAM-teadetena ning need sisaldavad teavet 3a liite SNOWTAM-teate vormil osutatud korras.
Kui käitamise seisukohast olulisi muutusi vulkaanilises tegevuses, vulkaanipurskeid ja/või vulkaanituhapilve puudutavat teavet edastatakse ASHTAM-teate kujul, sisaldab see teavet 4. liite ASHTAM-teate vormil osutatud korras.
Kui NOTAM-teates esineb vigu, antakse vigu sisaldava NOTAM-teate asemel välja uue numbriga NOTAM-teade või tühistatakse vigu sisaldav NOTAM-teade ning väljastatakse uus NOTAM-teade.
Kui välja antakse eelmist NOTAM-teadet tühistav või asendav NOTAM-teade:
märgitakse ära eelmise NOTAM-teate seeria ja number/aasta;
mõlema NOTAM-teate seeria, asukohatähis ja teema on üks ja sama.
NOTAM-teatega tühistatakse või asendatakse ainult üks NOTAM-teade.
Igas NOTAM-teates käsitletakse vaid üht teemat ja üht teema tingimust.
Iga NOTAM-teade on võimalikult lühike ja see koostatakse nii, et selle tähendus oleks arusaadav vajaduseta viidata muule dokumendile.
NOTAM-teates, mis sisaldab alalist või ajutist pikaajalist teavet, esitatakse ka asjakohased viited lennundusteabe kogumikule või lennundusteabe kogumiku lisale.
NOTAM-teate tekstis olevad asukohatähised on samad kui ICAO dokumendis 7910 „Location Indicators“ sisalduvad tähised. Nende tähiste lühivormi ei kasutata. Kui asukohale ei ole määratud ICAO asukohatähist, sisestatakse selle kohanimi tavakeeles.
Igale NOTAM-teatele määratakse seeria, mida tähistatakse tähe ja neljakohalise numbriga, millele järgneb kaldkriips ja kahekohaline number, mis tähistab aastat. Neljakohaline number on järjestikune ja põhineb kalendriaastal.
Kõik NOTAM-teated jaotatakse seeriatesse teema, liikluse või asukoha või nende kombinatsiooni alusel, vastavalt lõppkasutaja vajadustele. Rahvusvahelist lennuliiklust võimaldavad lennuväljade NOTAM-teated antakse välja rahvusvahelises NOTAM-teadete seerias.
Kui NOTAM-teade antakse välja nii inglise kui ka riigikeeles, korraldatakse NOTAM-teadete seeriad nii, et riigikeelne seeria on sisu ja numeratsiooni poolest ingliskeelse seeriaga samaväärne.
Iga NOTAM-teadete seeria sisu ja geograafiline katvus osutatakse üksikasjalikult lennundusteabe kogumiku punktis GEN 3.
Korrapäraselt esitatakse kehtivate NOTAM-teadete kontrollnimekiri.
Iga seeria kohta antakse välja üks NOTAM-teadete kontrollnimekiri.
Samuti viidatakse NOTAM-kontrollnimekirjas uusimatele lennundusteabe kogumiku muudatustele, andmekogumitele ja vähemalt levitatud aeronavigatsiooniteabe ringkirjale.
NOTAM-kontrollnimekirjal on sama jaotus kui tegelikul sõnumiseerial, millele see viitab, ja see eristatakse selgelt kontrollnimekirjana.
Seeriate määramist seiratakse ja vajaduse korral võetakse asjakohaseid meetmeid, tagamaks et ükski seeria ei jõuaks enne kalendriaasta lõppu NOTAM-teadete suurima võimaliku numbrini.
2. peatükk – Digitaalsed andmekogumid
AIS.TR.335 Üldist – Digitaalsed andmekogumid
Viiteraamistikuna kasutatakse geograafilise teabe standardit.
Iga kättesaadava andmestiku kirjeldus esitatakse andmenõuete vormis.
Kasutajatele tehakse kättesaadavaks olemasolevate andmekogumite kontrollnimekiri, sealhulgas nende kehtivus- ja avaldamiskuupäevad, et tagada ajakohaste andmete kasutamine.
Andmekogumite kontrollnimekiri tehakse kättesaadavaks sama levitamismehhanismi kaudu kui andmekogumid.
AIS.TR.340 Metaandmete nõuded
Iga andmestiku minimaalsed metaandmed hõlmavad järgmist:
andmestiku esitanud organisatsioonide või üksuste nimi;
kuupäev ja kellaaeg, mil andmestik esitatakse;
andmestiku kehtivus; ning
mis tahes piirangud andmestiku kasutamisel.
AIS.TR.345 AIP andmestik
Lennundusteabe kogumiku andmestik sisaldab teavet järgmiste teemade kohta, sealhulgas vajaduse korral ka osutatud omaduste kohta.
Andmesubjektid |
Vähemalt seotud omadused |
Lennuliiklusteeninduse õhuruum |
Liik, nimi, horisontaalsed piirid, vertikaalsed piirid, õhuruumi klass |
Eritegevuseks ette nähtud õhuruum |
Liik, nimi, horisontaalsed piirid, vertikaalsed piirid, piirang, aktiveerimine |
Marsruut |
Tunnuse liide, lennureeglid, tähis |
Marsruudisegment |
Navigatsiooninõuded, alguspunkt, lõpp-punkt, trajektoor, kaugus, ülemine piir, alumine piir, minimaalne marsruudikõrgus (MEA), minimaalne lubatud kõrgus takistuste kohal (MOCA), reisilennutasandi suund, reisilennutasandi vastassuund, nõutav navigatsioonitäpsus |
Teekonnapunkt – marsruudil |
Aruandluse nõue, tunnus, asukoht, lennugrupp |
Lennuväli/kopteriväljak |
Asukohatähis, nimi, Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) tunnus, teenindatav linn, sertifitseerimise kuupäev, vajaduse korral sertifikaadi kehtivusaja lõppkuupäev, kontrolli liik, lennuvälja kõrgustasand, viitetemperatuur, magnetdeklinatsioon, lennuvälja viitepunkt |
Lennurada |
Tähistus, nimipikkus, nimilaius, pinnatüüp, tugevus |
Lennuraja suund |
Tähistus, tegelik peiling, lävi, olemasolev hoovõtuvahemaa (TORA), olemasolev stardivahemaa (TODA), olemasolev kiirendus-pidurdusvahemaa (ASDA), olemasolev maandumisvahemaa (LDA), kasutatav katkestatud stardi ala (kopterite puhul) |
Lõpplähenemis- ja stardiala (FATO) |
Tähistus, pikkus, laius, lävepunkt |
Kopterite maandumis- ja tõusuala (TLOF) |
Tähistus, keskpunkt, pikkus, laius, pinnatüüp |
Raadionavigatsioonivahend |
Tüübitunnus, nimi, teenindatav lennuväli, töötunnid, magnetdeklinatsioon, sagedus/kanal, asukoht, kõrgustasand, magnetpeiling, tegelik peiling, nullpeilingu suund |
Kui punktis a loetletud teemade konkreetse esinemise puhul ei ole omadust määratletud, lisatakse lennundusteabe kogumiku andmete alamkogumile sõnaselge viide: „ei kohaldata“.
AIS.TR.350 Maastiku- ja takistuste andmed – Üldnõuded
Maastiku- ja takistuste andmetega hõlmatavad alad täpsustatakse järgmiselt:
ala 1: kogu liikmesriigi territoorium;
ala 2: lennuvälja läheduses, järgmiste alajaotustega:
ala 2a: lennurada ümbritsev ristkülikukujuline ala, mis koosneb lennuraja ohutusribast ja takistustevabast ribast, kui see on olemas;
ala 2b: ala, mis ulatub välja ala 2a lõpuosa väljumise suunas, pikkusega 10 km ja laienemisega mõlemale poole 15 %;
ala 2c: ala, mis ulatub väljapoole ala 2a ja 2b, kusjuures vahemaa ala 2a piirist ei ületa 10 km; ning
ala 2d: ala väljaspool alasid 2a, 2b ja 2c, kusjuures vahemaa lennuvälja viitepunktist või olemasoleva lähenemisala (TMA) piirist on kuni 45 km, olenevalt sellest, kumb on lähemal;
ala 3: lennuvälja liiklusala piirav ala, mis ulatub lennuraja servast alates horisontaalselt 90 m kaugusele lennuraja telgjoonest ja 50 m kaugusele lennuvälja liiklusala kõigi muude osade äärest; ning
ala 4: ala, mis ulatub 900 m kaugusele lennuraja läve ees ja 60 m kaugusele kummalgi pool lennuraja pikendatud telgjoont saabumise suunas, kui tegemist on II või III kategooria täppislähenemisrajaga.
AIS.TR.355 Maapinna kõrgusmudeli andmekogumid
Kui maapinna kõrgusmudeli andmekogumid esitatakse vastavalt punktile AIS.OR.355:
maapinna kõrgusmudeli andmekogumid sisaldavad maastikupinna digitaalset esitust pidevate kõrgustasandiväärtustena kõigis määratletud võrgu lõikumiskohtades, viitega ühistele alusandmetele;
võrgustik esitatakse nurkkoordinaadistikus või lineaarsel kujul ja on korrapärase või ebakorrapärase kujuga;
maapinna kõrgusmudeli andmekogumid hõlmavad maapinna ruumilisi (asukoht ja kõrgustasand), temaatilisi ja ajalisi aspekte ning sisaldavad looduslikke objekte, välja arvatud takistused;
esitatakse ainult üks objektitüüp, st maastik;
maastikuandmete kogumis registreeritakse järgmised maastikuobjektide omadused:
kaetav ala;
andmete looja tunnus;
andmeallika tunnus;
omandamismeetod;
võrgu samm;
horisontaalne võrdlussüsteem;
horisontaalne resolutsioon;
horisontaalne täpsus;
horisontaalne usaldatavustase;
horisontaalne asend;
kõrgustasand;
kõrgustasandi viide;
vertikaalne võrdlussüsteem;
vertikaalne resolutsioon;
vertikaalne täpsus;
vertikaalne usaldatavustase;
registreeritud pind;
terviklikkus;
kuupäeva ja kellaaja tempel; ning
kasutatav mõõtühik;
lennuvälja viitepunktist 10 km raadiusega hõlmatud alal vastavad maastikuandmed ala 2 arvulistele nõuetele;
10 km ja lähenemisala piiri vahelisel alal või 45 km raadiuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, vastavad andmed maastiku kohta, mis ulatub lennuraja madalaimast kõrgustasandist 120 m kõrgusel asuvasse horisontaaltasandisse, ala 2 arvulistele nõuetele;
10 km ja lähenemisala piiri vahelisel alal või 45 km raadiuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, vastavad andmed maastiku kohta, mis ei ulatu lennuraja madalaimast kõrgustasandist 120 m kõrgusel asuvasse horisontaaltasandisse, ala 1 arvulistele nõuetele; ning
nendes ala 2 osades, kus lennutegevus on väga kõrge maastikuprofiili või muude kohalike piirangute ja/või eeskirjade tõttu keelatud, vastavad maastikuandmed ala 1 arvulistele nõuetele.
Maastikuandmete kogumise pinnad – ala 1 ja ala 2
AIS.TR.360 Takistuste andmekogum
Kui takistuste andmekogumid esitatakse vastavalt punktile AIS.OR.360:
takistuste andmeüksused on objektid, mis esitatakse andmekogumites punktide, joonte või hulknurkadena;
esitatakse kõik määratletud takistuste liigid ja neist igaüht kirjeldatakse vastavalt järgmisele omaduste loendile:
kaetav ala;
andmete looja tunnus;
andmeallika tunnus;
takistuse tunnus;
horisontaalne täpsus;
horisontaalne usaldatavustase;
horisontaalne asend;
horisontaalne resolutsioon;
horisontaalne ulatus;
horisontaalne võrdlussüsteem;
kõrgustasand;
vertikaalne täpsus;
vertikaalne usaldatavustase;
vertikaalne resolutsioon;
vertikaalne võrdlussüsteem;
takistuse liik;
geomeetrilise kuju tüüp;
terviklikkus;
kuupäeva ja kellaaja tempel;
kasutatav mõõtühik;
valgustus; ning
märgistus;
alade 2 ja 3 takistuste andmeid kogutakse vastavalt järgmistele takistuste andmete kogumise pindadele:
ala 2a takistuste andmete kogumise pind on 3 m kõrgusel lähima lennuraja kõrgustasandist, mõõdetuna piki lennuraja telgjoont, ja takistustevaba alaga (kui see on olemas) seotud osades lähima lennuraja lõpu kõrgustasandil;
ala 2b takistuste andmete kogumise pind on 1,2 % kaldega ning see laieneb ala 2a lõpuosast lennuraja lõpu kõrgustasandil väljumise suunas, pikkusega 10 km ja laienemisega 15 % mõlemale poole; vähem kui 3 m üle maapinna ulatuvate takistuste kohta ei ole vaja andmeid koguda;
ala 2c takistuste andmete kogumise pind on 1,2 % kaldega ning see ulatub väljapoole alasid 2a ja 2b mitte üle 10 km ala 2a piirist; ala 2c esialgne kõrgustasand on ala 2a selle punkti kõrgustasand, kust see algab; vähem kui 15 m üle maapinna ulatuvate takistuste kohta ei ole vaja andmeid koguda;
ala 2d takistuste andmete kogumise pinna kõrgus on 100 m üle maapinna; ning
ala 3 takistuste andmete kogumise pinna kõrgus ulatub 0,5 m üle horisontaaltasapinna, mis läbib lennuvälja liiklusalal olevat lähimat punkti;
nendes ala 2 osades, kus lennutegevus on väga kõrge maastikuprofiili või muude kohalike piirangute ja/või eeskirjade tõttu keelatud, kogutakse takistuste andmeid ja registreeritakse need vastavalt ala 1 arvulistele nõuetele;
takistuste andmenõuete kohaselt, mida toetavad andmekogumis sisalduvad iga lennuvälja geograafilised koordinaadid, kirjeldatakse järgmisi alasid:
alad 2a, 2b, 2c ja 2d;
starditrajektoori piirkond, ning
takistuste piirangupinnad;
takistuste andmekogumid sisaldavad takistuste vertikaalse ja horisontaalse ulatuse digitaalset esitust; ning
maapinna kõrgusmudeli andmekogumid ei sisalda takistuste andmeid.
Takistuste andmete kogumise pinnad – ala 1 ja ala 2
AIS.TR.365 Lennuvälja kaardistamise andmekogumid
Lennuvälja kaardistamise andmekogumid sisaldavad lennuvälja objektide digitaalset esitust.
Viiteraamistikuna kasutatakse geograafilise teabe ISO standardeid.
Lennuvälja kaardistamise andmetooteid kirjeldatakse vastavalt asjaomasele andmenõuete standardile.
Lennuvälja kaardistamise andmekogumite sisu ja ülesehitus määratakse kindlaks rakendusskeeme ja funktsioonikataloogi silmas pidades.
AIS.TR.370 Instrumentaallennu protseduuride andmekogumid
Instrumentaallennu protseduuride andmekogumid sisaldavad instrumentaallennu protseduuride digitaalset esitust.
Instrumentaallennu protseduuride andmekogumid sisaldavad andmeid järgmiste küsimuste, sealhulgas kõigi nende omaduste kohta:
protseduur;
protseduuriosa;
lõpplähenemise segment;
protseduuritähis;
ootamisprotseduur;
kopteriprotseduuride eripärad.
4. JAGU – LEVITAMISTEENUSED JA LENNUEELSE TEABE TEENUSED
AIS.TR.400 Levitamisteenused
Võimaluse korral kasutatakse NOTAM-teadete puhul eelnevalt määratletud levitamissüsteemi aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse kaudu.
Muude kui rahvusvaheliselt levitatavate NOTAM-teadete seeriaid antakse taotluse korral.
NOTAM-teated koostatakse vastavalt ICAO 10. lisa II köites osutatud ICAO sideprotseduuridele.
Iga NOTAM-teade edastatakse ühe elektroonilise teatena.
ASHTAM-teadete vahetamine üle liikmesriigi piiri ja NOTAM-teated, mida liikmesriigid kasutavad teabe levitamiseks vulkaanilise tegevuse kohta, hõlmavad vulkaanituha teabekeskusi ja ülemaailmseid piirkondlike ilmaprognooside keskusi ning neis arvestatakse kaugtoimingute nõuetega.
AIS.TR.405 Lennueelse teabe teenused
Selleks et teha aeronavigatsiooniandmed ja aeronavigatsiooniteave lennutegevuses osalevatele töötajatele, sealhulgas lennumeeskonnale, kättesaadavaks selle teabega tutvumise, lennu planeerimise ja lennuinfoteenuse osutamise eesmärgil, kasutatakse lennueelse teabe automaatseid süsteeme.
Lennueelse teabe teenuse vahendite kasutajaliidesega tagatakse lihtne juhendatud juurdepääs kogu asjaomasele teabele/kõigile asjaomastele andmetele.
Lennueelse teabe automaatse süsteemi iseseisva tutvumise vahenditega antakse vajaduse korral juurdepääs aeronavigatsiooniteabe teenusele, mida saab kasutada telefoni teel või muu sobiva telekommunikatsioonivahendi abil.
Lennueelse teabe automaatsed süsteemid, mis on mõeldud aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabe andmiseks, et võimaldada teabega tutvumist, lennu planeerimist ja lennuinfoteenuse osutamist, toimivad järgmiselt:
nende puhul ajakohastatakse süsteemi andmebaasi pidevalt ja õigeaegselt ning seiratakse talletatud aeronavigatsiooniandmete kehtivust ja kvaliteeti;
antakse lennutegevuses osalevatele töötajatele, sealhulgas lennumeeskonnale, asjaomastele aeronavigatsiooniga seotud töötajatele ja teistele aeronavigatsiooniga seotud kasutajatele sobivate telekommunikatsioonivahendite abil juurdepääs süsteemile;
tagatakse juurdepääsetava(te) aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabe andmine paberil, kui seda taotletakse;
neis kasutatakse vastavalt kas tavakeelel ja ICAO dokumendis 7910 kehtestatud ICAO asukohatähistel põhinevaid juurdepääsu- ja päringuprotseduure või menüüga juhitavat kasutajaliidest või muud asjakohast mehhanismi;
nendega antakse kasutaja teabenõudele õigeaegne vastus.
Vaikimisi tehakse kõik NOTAM-teated tutvumiseks kättesaadavaks ning sisu vähendamine jääb kasutaja otsustada.
5. JAGU – AERONAVIGATSIOONITEABE TOODETE AJAKOHASTUSED
AIS.TR.500 Üldist – Aeronavigatsiooniteabe toodete ajakohastused
Mitmes aeronavigatsiooniteabe tootes esinevate andmeüksuste järjepidevuse tagamiseks kohaldatakse lennundusteabe kogumiku muudatuste, lennundusteabe kogumiku lisade, lennundusteabe kogumiku andmestiku ning instrumentaallennu protseduuri andmekogumite suhtes AIRAC-tsükliga sama ajakohastust.
AIS.TR.505 AIRAC
AIRAC-süsteemi kaudu levitatakse teavet järgmiste asjaolude kohta:
järgmise kohta kehtivad horisontaalsed ja vertikaalsed piirangud, eeskirjad ja protseduurid:
lennuinfopiirkonnad (FIR);
lennujuhtimispiirkonnad (CTA);
lähialad;
nõustatavad piirkonnad;
ATS-marsruudid;
püsiva ohu, keelu- ja piirangualad (sealhulgas liik ja aktiivsusperioodid, kui need on teada) ning õhukaitse tuvastusvööndid (ADIZ);
piirkonnad või marsruudid või nende osad, kus esineb püsivalt võimalus, et sekkutakse tunnistamise eesmärgil;
kohustusliku raadioside ala ja/või kohustusliku transpondri ala;
asukohad, sagedused, kutsungid, tunnused, raadionavigatsioonivahendite ning side- ja seirevahendite teadaolevad ebakorrapärasused ja hooldusperioodid;
ootamis- ja lähenemisprotseduurid, saabumis-ja väljumisprotseduurid, müra vähendamise protseduurid ja mis tahes muud asjaomased ATS-protseduurid;
üleminekutasandid, üleminekukõrgused ja minimaalsed sektorikõrgused;
meteoroloogiavahendid (sealhulgas üldsaated) ja -protseduurid;
lennurajad ja pidurdusalad;
ruleerimisteed ja perroonid;
lennuvälja maapealse käitamise protseduurid (sealhulgas piiratud nähtavuse protseduurid);
lähenemistuled ja lennuraja valgustus; ning
lennuväljade käitamismiinimumid, kui liikmesriik on need avaldanud.
Kui kavandatakse suuremaid muudatusi ning kui eelteavitamine on soovitatav ja teostatav, sõlmitakse erikokkulepped.
Kui AIRAC-süsteemi kohaseks kuupäevaks ei ole teavet esitatud, edastatakse NOTAM-süsteemi või muude sobivate vahendite kaudu NIL-teade vähemalt üks tsükkel enne asjaomase AIRACi jõustumiskuupäeva.
AIS.TR.510 NOTAM
NOTAM-teade avaldatakse piisava ajavaruga, et mõjutatud isikud saaksid võtta mis tahes nõutavaid meetmeid, välja arvatud mittetoimivuse, vulkaanilise tegevuse, radioaktiivse materjali ja mürkkemikaalide heite ja muude sündmuste puhul, mida ei saa ette näha.
Aeronavigatsiooniseadmete, vahendite või sideteenuste mittetoimivusest teatavas NOTAM-teates antakse hinnang mittetoimivusperioodi kohta või aja kohta, mil teenuse toimimine on eeldatavalt taastatud.
Kolme kuu jooksul alates alalise NOTAM-teate väljaandmisest lisatakse NOTAM-teates sisalduv teave sellest mõjutatud aeronavigatsiooniteabe toodetesse.
Kolme kuu jooksul alates ajutise pikaajalise NOTAM-teate väljaandmisest lisatakse NOTAM-teates sisalduv teave lennundusteabe kogumiku lisasse.
Kui NOTAM-teate hinnanguline kehtivuse lõppkuupäev ületab ootamatult kolmekuise ajavahemiku, antakse välja asendav NOTAM-teade, välja arvatud juhul, kui tingimus kestab eeldatavalt veel üle kolme kuu; sel juhul antakse välja lennundusteabe kogumiku lisa.
„Käivitavas“ NOTAM-teates kirjeldatakse lühidalt muudatuse või lisa sisu, jõustumiskuupäeva ja -kellaaega ning osutatakse viitenumber.
Selline NOTAM-teade jõustub samal jõustumiskuupäeval ja -kellaajal kui lennundusteabe kogumiku muudatus või lisa.
Lennundusteabe kogumiku muudatuse puhul kehtib käivitav NOTAM-teade 14 päeva.
Kui lennundusteabe kogumiku muudatus kehtib alla 14 päeva, kehtib käivitav NOTAM-teade lennundusteabe kogumiku kogu kehtivusaja jooksul.
Kui lennundusteabe kogumiku muudatus kehtib 14 päeva või kauem, kehtib selline NOTAM-teade vähemalt 14 päeva.
AIS.TR.515 Andmestiku ajakohastused
Lennundusteabe kogumiku andmestiku ja instrumentaallennu protseduuri andmekogumite ajakohastamisvahemik määratakse kindlaks andmetoote nõuetes.
AIRAC-tsükli kohaselt eelnevalt kättesaadavaks tehtud andmekogumeid ajakohastatakse avaldamis- ja jõustumiskuupäeva vahel ilmnenud AIRACi väliste muudatustega.
1. liide
LENNUNDUSTEABE KOGUMIKU (AIP) SISU
1. OSA – ÜLDIST (GEN)
Kui lennundusteabe kogumik antakse välja ühe köitena, esitatakse lennundusteabe kogumiku muudatuste register, lennundusteabe kogumiku lisade register, lennundusteabe kogumiku lehekülgede kontrollnimekiri ja jooksvate vahepealsete muudatuste loend üksnes 1. osas – GEN ning 2. ja 3. osas lisatakse igale sellele alajaotisele kommentaar „ei kohaldata“.
Kui lennundusteabe kogumik koostatakse ja tehakse kättesaadavaks enam kui ühe köitena, millest igaühel on eraldi muudatuste ja lisade rakendus, lisatakse igale köitele eraldi eessõna, lennundusteabe kogumiku muudatuste register, lennundusteabe kogumiku lisade register, lennundusteabe kogumiku lehekülgede kontrollnimekiri ja jooksvate vahepealsete muudatuste loend.
GEN 0.1 Eessõna
Lennundusteabe kogumiku lühikirjeldus, sealhulgas:
avaldava organisatsiooni nimi;
kohaldatavad ICAO dokumendid;
avaldamisvahend (st trüki-, interneti- või muu elektrooniline meedia);
lennundusteabe kogumiku ülesehitus ja kehtestatud korrapärase muutmise ajavahemik;
autoriõiguse põhimõtted, kui neid kohaldatakse;
talitus, kellega lennundusteabe kogumikus märgatud vigade või puuduste puhul ühendust võtta.
GEN 0.2 Lennundusteabe kogumiku muudatuste register
Lennundusteabe kogumiku muudatuste ja AIRACi lennundusteabe kogumiku muudatuste register (mis avaldatakse vastavalt AIRAC-süsteemile) sisaldab järgmist:
muudatuse number;
avaldamiskuupäev;
sisestamiskuupäev (AIRACi lennundusteabe kogumiku muudatuste puhul jõustumiskuupäev);
muudatuse sisestanud töötaja nimetähed.
GEN 0.3 Lennundusteabe kogumiku lisade register
Lennundusteabe kogumiku lisade register sisaldab järgmist:
lisa number;
lisa teema;
lennundusteabe kogumiku mõjutatud jaotis(ed);
kehtivusaeg;
tühistamiste register.
GEN 0.4 Lennundusteabe kogumiku lehekülgede kontrollnimekiri
Lennundusteabe kogumiku lehekülgede kontrollnimekiri sisaldab järgmist:
lehekülje number/kaardi pealkiri;
aeronavigatsiooniteabe avaldamis- või jõustumiskuupäev (päev, kuu nimi ja aasta).
GEN 0.5 Lennundusteabe kogumiku vahepealsete muudatuste loend
Lennundusteabe kogumiku jooksvate vahepealsete muudatuste loend sisaldab järgmist:
lennundusteabe kogumiku mõjutatud leheküljed;
muudatuse tekst; ning
lennundusteabe kogumiku muudatuse number, millega vahepealne muudatus sisse viidi.
GEN 0.6 1. osa sisukord
Jagude ja alajagude loend 1. osas – Üldist (GEN).
GEN 1. RIIKLIKUD EESKIRJAD JA NÕUDED
GEN 1.1 Määratud asutused
Rahvusvahelise lennunduse korraldamisega (tsiviillennundus, meteoroloogia, toll, sisseränne, tervishoid, marsruudi- ja lennuvälja-/kopteriväljakutasud, taimekarantiinid ja õhusõidukitega toimunud õnnetuste uurimine) seotud määratud asutuste aadressid, mis sisaldavad iga asutuse kohta järgmist:
määratud asutus;
asutuse nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber:
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse (AFS) aadress; ning
veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav.
GEN 1.2 Õhusõiduki sisenemine, transiit ja väljumine
Eeskirjad ja nõuded, mis puudutavad etteteatamist rahvusvahelist lendu sooritava õhusõiduki sisenemisest, transiidist ja väljumisest ning vastavate lubade taotlemist.
GEN 1.3 Reisijate ja meeskonna sisenemine, transiit ja väljumine
Eeskirjad (sealhulgas tolli-, sisserände- ja karantiinieeskirjad ning etteteatamise ja lubade taotlemise nõuded), mis puudutavad muude kui sisserändajatest reisijate ja meeskonna sisenemist, transiiti ja väljumist.
GEN 1.4 Lasti sisenemine, transiit ja väljumine
Eeskirjad (sealhulgas tollieeskirjad, etteteatamise ja lubade taotlemise nõuded), mis puudutavad lasti sisenemist, transiiti ja väljumist.
GEN 1.5 Õhusõiduki mõõteriistad, seadmed ja lennudokumendid
Õhusõiduki mõõteriistade, seadmete ja lennudokumentide lühikirjeldus, mis hõlmab järgmist:
õhusõiduki pardal olevad mõõteriistad, seadmed (sealhulgas õhusõiduki side-, navigatsiooni- ja seireseadmed) ning lennudokumendid, sealhulgas mis tahes erinõue lisaks määruse nr 965/2012 IV lisa (CAT-osa) D alajaos osutatud sätetele; ning
määruse nr 965/2012 (CAT-osa) IV lisa punktis CAT.IDE.A.280 ja VI lisa (NCC-osa) punktis NCC.IDE.A.215 osutatud avariimajakas (ELT), signaalseadmed ning päästevahendid määratud maa-alade kohal toimuvate lendude puhul, kui piirkondlikel lennundusalastel koosolekutel on nii otsustatud.
GEN 1.6 Riiklike eeskirjade ja rahvusvaheliste lepingute/konventsioonide kokkuvõte
Lennundust mõjutavate riiklike eeskirjade pealkirjad ja viited ning asjakohasel juhul kokkuvõtted koos liikmesriigi ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute/konventsioonide loendiga.
GEN 1.7 Erinevused ICAO standarditest ning soovituslikest tavadest ja protseduuridest
Loend olulistest erinevustest liikmesriigi eeskirjade ja tavade ning seonduvate ICAO sätete vahel, sealhulgas:
mõjutatud säte (lisa ja väljaande number, lõik); ning
erinevus täistekstis.
Selles alajaos loetletakse kõik olulised erinevused. Kõik lisad loetletakse numbrite järjekorras, isegi kui ei ole erinevusi ICAO lisaga, millisel juhul lisatakse märge NIL. Riiklikest erinevustest või piirkondlike täiendavate protseduuride (SUPP) kohaldamata jätmise määrast teatatakse viivitamata pärast täiendavaid protseduure käsitleva lisa avaldamist.
GEN 2. TABELID JA KOODID
GEN 2.1 Mõõtmissüsteem, õhusõidukite märgistused, pühad
GEN 2.1.1 Mõõtühikud
Kasutatud mõõtühikute kirjeldus koos mõõtühikute tabeliga.
GEN 2.1.2 Aegandmete süsteem
Kasutatava aegandmete süsteemi kirjeldus (kalendri- ja ajasüsteem) koos viitega, kas kasutatakse suve- ja talveaega ning kuidas aegandmete süsteemi kogu lennundusteabe kogumikus esitatakse.
GEN 2.1.3 Horisontaalne viitesüsteem
Kasutatava horisontaalse (geodeetilise) viitesüsteemi lühikirjeldus, sealhulgas:
viitesüsteemi nimi/tähistus;
projektsiooni tunnused ja parameetrid;
kasutatava ellipsoidi tunnused;
kasutatavate algandmete tunnused;
kohaldamisala(d); ning
vajaduse korral tärni selgitus, kui tärniga on tähistatud koordinaadid, mis ei vasta ICAO 11. ja 14. lisa täpsusenõuetele.
GEN 2.1.4 Vertikaalne viitesüsteem
Kasutatava vertikaalse viitesüsteemi lühikirjeldus, sealhulgas:
viitesüsteemi nimi/tähistus;
kasutatava geoidimudeli kirjeldus, sealhulgas parameetrid, mis on vajalikud kõrguse teisendamiseks kasutatava mudeli ja EGM-96 vahel;
vajaduse korral tärni selgitus, kui tärniga on tähistatud kõrgustasandid/geoidi hälbed, mis ei vasta ICAO 14. lisa täpsusenõuetele.
GEN 2.1.5 Õhusõiduki riikkondsus ja registreerimismärgid
Viide õhusõiduki riikkondsusele ja liikmesriigis kasutusele võetud registreerimismärgid.
GEN 2.1.6 Riigipühad
Riigipühade loend koos viitega mõjutatud teenustele.
GEN 2.2 Aeronavigatsiooniteabe väljaannetes kasutatud lühendid
Tähestiku järjekorras esitatud lühendite ja nende vastavate tähistajate loend, mida liikmesriik oma lennundusteabe kogumikus ning aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabe levitamisel kasutab, koos asjakohaste kommentaaridega riigisiseste lühendite kohta, mis erinevad ICAO dokumendis 8400 „Procedures for Air Navigation Services – ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC)“ sisalduvatest lühenditest.
GEN 2.3 Kaardisümbolid
Kaardi sümbolite loend, korraldatuna vastavalt kaardiseeriatele, kus sümboleid on kasutatud.
GEN 2.4 Asukohatähised
Tähestikuline loend ICAO asukohatähistest, mis on määratud aeronavigatsiooniliste fikseeritud jaamade asukohtadele ning mida kasutatakse kodeerimiseks ja dekodeerimiseks. Asukohtadele, mis ei ole seotud aeronavigatsioonilise fikseeritud jaamaga (AFS), lisatakse kommentaar.
GEN 2.5 Raadionavigatsioonivahendite loend
Raadionavigatsioonivahendite tähestikuline loend, mis sisaldab järgmist:
tunnus;
jaama nimi;
vahendi/abivahendi liik;
viide, kas raadionavigatsioonivahendiga teenindatakse marsruuti (E), lennuvälja (A) või mõlemat (AE).
GEN 2.6 Mõõtühikute teisendamine
Teisendustabelid või teise võimalusena teisendusvalemid järgmise vahel:
meremiilid ja kilomeetrid ning vastupidi;
jalad ja meetrid ning vastupidi;
kaare kümnendminutid ja kaaresekundid ning vastupidi;
vajaduse korral muud teisendused.
GEN 2.7 Päikesetõus/päikeseloojang
Teave päikesetõusu ja päikeseloojangu aja kohta, mis hõlmab esitatud aegade kindlaks määramisel kasutatud kriteeriumide lühikirjeldust ja kas lihtsaid valemeid või tabelit, mille abil saab arvutada aegu tema territooriumi/vastutuspiirkonna mis tahes asukoha kohta, või nende asukohtade tähestikuline loendit, mille kohta on tabelis osutatud ajad, viitega seonduvale tabeli leheküljele ning valitud jaamade/asukohtade päikesetõusu/päikeseloojangu tabelitele, sealhulgas:
jaama nimi;
ICAO asukohatähis;
geograafilised koordinaadid kraadides ja minutites;
kuupäev(ad), mille kohta ajad on antud;
hommikuse päevavalguse algusaeg;
päikesetõusu aeg;
päikeseloojangu aeg; ning
õhtuse päevavalguse lõpuaeg.
GEN 3. TEENUSED
GEN 3.1 Aeronavigatsiooniteabe teenused
GEN 3.1.1 Vastutav talitus
Osutatavate aeronavigatsiooniteabe teenuste (AIS) ja nende olulisemate komponentide kirjeldus, sealhulgas:
teenuse/üksuse nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav;
deklaratsioon sätete kohta, millel teenus põhineb, ja viide lennundusteabe kogumiku kohale, kus erinevused on nende olemasolu korral loetletud.
GEN 3.1.2 Vastutusala
Aeronavigatsiooniteabe teenistuse vastutusala.
GEN 3.1.3 Aeronavigatsiooniväljaanded
Aeronavigatsiooniteabe toodete elementide kirjeldus, sealhulgas:
lennundusteabe kogumik ja seonduv muudatuste rakendus;
lennundusteabe kogumiku lisad;
aeronavigatsiooniteabe ringkiri;
NOTAM-teated ja lennueelse teabe bülletäänid (PIB);
kontrollnimekirjad ja kehtivate NOTAM-teadete loetelud;
kuidas neid saab hankida.
Kui avaldamishindade teatavakstegemiseks kasutatakse aeronavigatsiooniteabe ringkirja, osutatakse sellele lennundusteabe kogumiku selles jaos.
GEN 3.1.4 AIRAC-süsteem
Olemasoleva AIRAC-süsteemi lühikirjeldus koos praeguste ja lähituleviku AIRAC-kuupäevadega.
GEN 3.1.5 Lennueelse teabe teenus lennuväljadel/kopteriväljakutel
Nende lennuväljade/kopteriväljakute loend, kus regulaarselt on kättesaadav lennueelne teave, sealhulgas märgitakse ära järgmine asjaomane teave:
kasutatavate aeronavigatsiooniteabe toodete elemendid;
kasutatavad maa- ja merekaardid;
selliste andmete üldine katvusala.
GEN 3.1.6 Digitaalsed andmekogumid
Kättesaadavate andmekogumite kirjeldus, sealhulgas:
andmestiku pealkiri;
lühikirjeldus;
sellesse kuuluvad andmesubjektid;
geograafiline ulatus;
asjakohasel juhul selle kasutusega seotud piirangud.
Kontaktandmed, kuidas andmekogumeid saab hankida, sealhulgas:
vastutava isiku, talituse või organisatsiooni nimi;
vastutava isiku, talituse või organisatsiooni posti- ja e-posti aadress;
vastutava isiku, talituse või organisatsiooni faksi number;
vastutava isiku, talituse või organisatsiooni telefoninumber;
töötunnid (ajavahemik, millal saab ühendust võtta, sealhulgas ajavöönd);
teave, kuidas saab isiku, talituse või organisatsiooniga interneti kaudu ühendust võtta; ning
vajaduse korral lisateave, kuidas ja millal isiku, talituse või organisatsiooniga ühendust võtta.
GEN 3.2 Lennunduskaardid
GEN 3.2.1 Vastutav(ad) talitus(ed)
Lennunduskaartide koostamise eest vastutava(te) talitus(t)e kirjeldus, sealhulgas:
talituse nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav; ning
deklaratsioon sätete kohta, millel teenus põhineb, ja viide lennundusteabe kogumiku kohale, kus erinevused ICAOst on nende olemasolu korral loetletud.
GEN 3.2.2 Kaartide korrashoid
Lühikirjeldus, kuidas lennunduskaarte läbi vaadatakse ja muudetakse.
GEN 3.2.3 Ostukokkulepped
Üksikasjad, kuidas kaarte saab hankida, sealhulgas:
teenuse-/müügiagentuur(id);
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav.
GEN 3.2.4 Kättesaadavad lennunduskaardiseeriad
Kättesaadavate lennunduskaardiseeriate loend, millele järgneb iga seeria üldine kirjeldus ja viide ettenähtud kasutusele.
GEN 3.2.5 Kättesaadavate lennunduskaardiseeriate loend
Kättesaadavate lennunduskaardiseeriate loend, sealhulgas:
seeria nimi;
seeria ulatus;
seeria iga kaardi või iga lehe nimi ja/või number;
lehe hind;
uusima versiooni kuupäev.
GEN 3.2.6 Maailma aeronavigatsioonilise kaardi (WAC) indeks – ICAO 1:1 000 000
Indekskaart, millega esitatakse liikmesriigi koostatud WAC 1:1 000 000 katvus ja lehe paigutus. Kui WAC 1:1 000 000 asemel koostatakse aeronavigatsiooniline kaart – ICAO 1:500 000, kasutatakse aeronavigatsioonilise kaardi – ICAO 1:500 000 katvuse ja lehe paigutuse esitamiseks indekskaarte.
GEN 3.2.7 Topograafilised kaardid
Üksikasjad, kuidas topograafilisi kaarte saab hankida, sealhulgas:
talitus(t)e/agentuuri(de) nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav.
GEN 3.2.8 Lennundusteabe kogumikus mittesisalduvate kaartide parandused
Lennundusteabe kogumikus mittesisalduvate kaartide paranduste loend või viide, kus seda teavet saab hankida.
GEN 3.3 Lennuliiklusteenused (ATS)
GEN 3.3.1 Vastutav talitus
Lennuliiklusteenuse ja selle olulisemate komponentide kirjeldus, sealhulgas:
talituse nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on saadaval;
deklaratsioon sätete kohta, millel teenus põhineb, ja viide lennundusteabe kogumiku kohale, kus erinevused ICAOst on nende olemasolu korral loetletud;
märge selle kohta, kui teenus ei ole kättesaadav ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas.
GEN 3.3.2 Vastutusala
Selle vastutusala lühikirjeldus, mille jaoks lennuliiklusteenust osutatakse.
GEN 3.3.3 Teenuste liigid
Osutatavate lennuliiklusteenuste põhiliikide lühikirjeldus.
GEN 3.3.4 Käitaja ja lennuliiklusteeninduse vaheline koostöö
Käitaja ja lennuliiklusteeninduse vahelist koostööd mõjutavad üldtingimused.
GEN 3.3.5 Minimaalne lennukõrgus
Minimaalsete lennukõrguste kindlaksmääramisel kasutatavad kriteeriumid.
GEN 3.3.6 Lennuliiklusteeninduse üksuste aadresside loend
Lennuliiklusteeninduse üksuste ja nende aadresside tähestikuline loend, sealhulgas:
üksuse nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav.
GEN 3.4 Side- ja navigatsiooniteenused
GEN 3.4.1 Vastutav talitus
Side- ja navigatsioonivahendite eest vastutava talituse kirjeldus, sealhulgas:
talituse nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav;
deklaratsioon sätete kohta, millel teenus põhineb, ja viide lennundusteabe kogumiku kohale, kus erinevused ICAOst on nende olemasolu korral loetletud;
märge selle kohta, kui teenus ei ole kättesaadav ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas.
GEN 3.4.2 Vastutusala
Selle vastutusala lühikirjeldus, mille jaoks telekommunikatsiooniteenust osutatakse.
GEN 3.4.3 Teenuste liigid
Osutatavate teenuste põhiliikide ja vahendite lühikirjeldus, sealhulgas:
raadionavigatsiooniteenused;
hääl- ja/või andmesideteenused;
leviedastusteenused;
kasutatav(ad) keel(ed); ning
viide, kust saab hankida üksikasjalikku teavet.
GEN 3.4.4 Nõuded ja tingimused
Nende nõuete ja tingimuste lühikirjeldus, mille puhul on sideteenus kättesaadav.
GEN 3.4.5 Mitmesugust
Mis tahes lisateave (nt valitud raadiosaatejaamad, telekommunikatsiooniskeem).
GEN 3.5 Meteoroloogiateenused
GEN 3.5.1 Vastutav talitus
Meteoroloogiateabe esitamise eest vastutava meteoroloogiatalituse lühikirjeldus, sealhulgas:
talituse nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on saadaval;
deklaratsioon sätete kohta, millel teenus põhineb, ja viide lennundusteabe kogumiku kohale, kus erinevused on nende olemasolu korral loetletud;
märge selle kohta, kui teenus ei ole kättesaadav ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas.
GEN 3.5.2 Vastutusala
Selle ala ja/või lennumarsruutide lühikirjeldus, millele meteoroloogiateenust osutatakse.
GEN 3.5.3 Meteoroloogilised vaatlused ja ilmateated
Rahvusvahelisele lennundusele edastatavate meteoroloogiliste vaatluste ja ilmateadete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
jaama nimi ja ICAO asukohatähis;
vaatluste liik ja sagedus, sealhulgas viide automaatsetele vaatlusvahenditele;
ilmateadete liigid ja TREND-prognoosi kättesaadavus;
vaatlussüsteemi konkreetne liik ning pinnatuule, nähtavuse, rajanähtavuse, pilvede alumise piiri, temperatuuri ja asjakohasel juhul tuulenihke vaatlemiseks kasutatavate vaatluskohtade arv (nt anemomeeter lennuradade ristmikus, puuteala kõrval olev nähtavusmõõtur);
töötunnid;
viide kättesaadavatele lennuvälja klimatoloogilistele andmetele.
GEN 3.5.4 Teenuste liigid
Osutatavate teenuste põhiliikide kirjeldus, sealhulgas tutvustamise, konsulteerimise, meteoroloogiateabe esitamise, käitajatele ja lennumeeskonna liikmetele kättesaadavate lennudokumentide ning meteoroloogiateabe edastamiseks kasutatavate meetodite ja vahendite üksikasjad.
GEN 3.5.5 Käitajatelt nõutav teatamine
Minimaalne etteteatamisaeg, mida meteoroloogiateenuse osutaja nõuab käitajatelt seoses tutvustamise, konsulteerimise ja lennudokumentidega ning muu meteoroloogiateabega, mida nad taotlevad või muudavad.
GEN 3.5.6 Õhusõidukite ettekanded
Vajaduse korral meteoroloogiateenuse osutaja nõuded õhusõidukite ettekannete koostamiseks ja edastamiseks.
GEN 3.5.7 VOLMET-teenus
VOLMET- ja/või D-VOLMET-teenuse kirjeldus, sealhulgas:
jaama nimi;
raadioside kutsung või tunnus ja lühend;
saate puhul kasutatav sagedus või kasutatavad sagedused;
üldsaadete periood;
töötunnid;
nende lennuväljade/kopteriväljakute loend, mille puhul on ettekanded ja/või prognoosid hõlmatud; ning
hõlmatud ettekanded, prognoosid ja SIGMET-teave ning märkused.
GEN 3.5.8 SIGMET- ja AIRMET-teenus
Nendes lennuinfopiirkondades või lennujuhtimispiirkondades toimuv meteoroloogiline jälgimine, milles osutatakse lennuliiklusteenuseid, sealhulgas meteoroloogiateenistuste loend koos järgmisega:
meteoroloogiateenistuse nimi, ICAO asukohatähis;
töötunnid;
teenindatav(ad) lennuinfopiirkon(na)d või lennujuhtimispiirkon(na)d;
SIGMET-teabe kehtivusaeg;
SIGMET-teabe suhtes kohaldatavad eriprotseduurid (nt vulkaanituha ja troopiliste tsüklonite puhul);
AIRMET-teabe suhtes kohaldatavad eriprotseduurid (vastavalt asjaomastele piirkondlikele lennunduslepingutele);
lennuliiklusteeninduse üksus(ed), kellele antakse SIGMET- ja AIRMET-teavet;
lisateave, näiteks mis tahes teenusepiirangud jne.
GEN 3.5.9 Muud automaatsed meteoroloogiateenused
Kättesaadavate automaatsete meteoroloogiateabe esitamise teenuste (nt automaatne lennueelse teabe teenus, millele pääseb juurde telefoni ja/või arvutimodemi abil) kirjeldus, sealhulgas:
talituse nimi;
kättesaadav teave;
hõlmatud alad, marsruudid ja lennuväljad;
telefoni- ja faksi number/numbrid, e-posti aadress ja veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav.
GEN 3.6 Otsingu- ja päästetööd (SAR)
GEN 3.6.1 Vastutav(ad) talitus(ed)
Otsingu- ja päästetööde (SAR) eest vastutava(te) talitus(t)e lühikirjeldus, sealhulgas:
teenuse/üksuse nimi;
postiaadress;
telefoninumber;
faksinumber;
e-posti aadress;
aeronavigatsioonilise fikseeritud jaama aadress;
veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav; ning
deklaratsioon sätete kohta, millel teenus põhineb, ja viide lennundusteabe kogumiku kohale, kus erinevused ICAOst on nende olemasolu korral loetletud.
GEN 3.6.2 Vastutusala
Selle vastutusala lühikirjeldus, milles otsingu- ja päästeteenuseid osutatakse.
GEN 3.6.3 Teenuste liigid
Osutatava teenuse ja pakutavate vahendite lühikirjeldus ja asjakohasel juhul geograafiline iseloomustus, sealhulgas viited, kus õhust teostatavate otsingu- ja päästetegevustega kaetus oleneb õhusõidukite märkimisväärsest kasutusest.
GEN 3.6.4 Otsingu- ja päästealased lepingud
Kehtivate otsingu- ja päästealaste lepingute lühikirjeldus, sealhulgas sätted, millega võimaldatakse kadunud või kahjustatud õhusõidukiga seoses teise liikmesriigi õhusõidukite sisenemist ja lahkumist otsingu- ja päästetegevuseks või remondi- ja vara päästmisega seoses kas üksnes lennu käigus etteteatamisega või pärast lennuplaani teatavakstegemist.
GEN 3.6.5 Kättesaadavuse tingimused
Otsingu- ja päästetegevuse sätete lühikirjeldus, k.a üldtingimused, mille puhul on teenus ja vahendid rahvusvaheliseks kasutuseks kättesaadavad, sealhulgas viide, kas otsingu- ja päästetegevuseks olemasolevad vahendid on kohandatud otsingu- ja päästetehnikatele ja -funktsioonidele või kasutatakse neid spetsiaalselt muudel eesmärkidel, aga need on koolituste ja varustuse abil kohandatud otsingu- ja pääste-eesmärkideks või on need üksnes aeg-ajalt kättesaadavad ning erilisi koolitusi ega ettevalmistusi otsingu- ja päästetöödeks ei ole tehtud.
GEN 3.6.6 Kasutatavad protseduurid ja signaalid
Päästeõhusõiduki kasutatavate protseduuride ja signaalide lühikirjeldus ning tabel, milles esitatakse eluga pääsenute kasutatavad signaalid.
GEN 4. LENNUVÄLJADE/KOPTERIVÄLJAKUTE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSTE (ANS) TASUD
Kui käesolevas peatükis ei ole tegelikke tasusid esitatud, võib viidata, kust saab nende kohta üksikasjalikku teavet.
GEN 4.1 Lennuväljade/kopteriväljakute tasud
Nende tasuliikide lühikirjeldus, mida võidakse kohaldada rahvusvaheliseks kasutuseks kättesaadavate lennuväljade/kopteriväljakute suhtes, sealhulgas järgmistel juhtudel:
õhusõiduki maandumine;
õhusõiduki parkimine, angaaris hoidmine ja pikaajaline hoiustamine;
reisijateveoteenus;
turvalisus;
müraga seotud punktid;
muu (toll, tervishoid, sisseränne jne);
vabastused/vähendused; ning
makseviisid.
GEN 4.2 Aeronavigatsiooniteenuste tasud
Nende tasude lühikirjeldus, mida võidakse kohaldada rahvusvaheliseks kasutuseks osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes, sealhulgas järgmine:
lähenemislennujuhtimine;
ANS-marsruut;
aeronavigatsiooniteenuste kulubaas ja vabastused/vähendused;
makseviisid.
2. OSA – LEND MARSRUUDIL (ENR)
Kui lennundusteabe kogumik koostatakse ja tehakse kättesaadavaks enam kui ühe köitena, millest igaühel on eraldi muudatuste ja lisade rakendus, lisatakse igale köitele eraldi eessõna, lennundusteabe kogumiku muudatuste register, lennundusteabe kogumiku lisade register, lennundusteabe kogumiku lehekülgede kontrollnimekiri ja jooksvate vahepealsete muudatuste loend. Kui lennundusteabe kogumik antakse välja ühe köitena, lisatakse igale selle alajaotisele kommentaar „ei kohaldata“.
ENR 0.6 2. osa sisukord
Jagude ja alajagude loend 2. osas – Lend marsruudil (En-route).
ENR 1. ÜLDEESKIRJAD JA TINGIMUSED
ENR 1.1 Üldeeskirjad
Üldeeskirjad avaldatakse vastavalt nende kohaldamisele liikmesriigis.
ENR 1.2 Visuallennureeglid
Visuaallennureeglid avaldatakse vastavalt nende kohaldamisele liikmesriigis.
ENR 1.3 Instrumentaallennureeglid
Instrumentaallennureeglid avaldatakse vastavalt nende kohaldamisele liikmesriigis.
ENR 1.3.1 Kõigi IFR-lendude kohta kehtivad reeglid
ENR 1.3.2 Kontrollitavas õhuruumis toimuvate IFR-lendude kohta kehtivad reeglid
ENR 1.3.3 Väljaspool kontrollitavat õhuruumi toimuvate IFR-lendude kohta kehtivad reeglid
ENR 1.3.4 Vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi (FRA) üldprotseduurid
Vabalt valitavate marsruutidega õhuruumiga seotud protseduurid, sealhulgas kohaldatud FRA asjaomaste punktide selgitus ja määratlused. Piiriülese FRA rakendamise puhul osutatakse punktis ENR 1.3 seonduvad lennuinfopiirkonnad (FIR)/ülemised lennuinfopiirkonnad (UIR) või lennujuhtimispiirkonnad (CTA)/ülemised lennujuhtimispiirkonnad (UTA).
ENR 1.4 Lennuliiklusteeninduse õhuruumi klassifikatsioon ja kirjeldus
ENR 1.4.1 Lennuliiklusteeninduse õhuruumi klassifikatsioon
Lennuliiklusteeninduse õhuruumiklasside kirjeldus rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 4. liite lennuliiklusteeninduse õhuruumi klassifikatsiooni tabeli vormis koos asjakohaste kommentaaridega nende klasside äramärkimiseks, mida liikmesriik ei kasuta.
ENR 1.4.2 Lennuliiklusteeninduse õhuruumi kirjeldus
Asjakohasel juhul muude lennuliiklusteeninduse õhuruumide kirjeldused, sealhulgas üldised tekstkirjeldused.
ENR 1.5 Ootamis-, lähenemis- ja väljumisprotseduurid
ENR 1.5.1 Üldist
See nõue puudutab deklaratsiooni kriteeriumide kohta, mille alusel kehtestatakse ootamis-, lähenemis- ja väljumisprotseduurid.
ENR 1.5.2 Saabuvad lennud
Esitatakse saabuvate lendude protseduurid (tavapärane või piirkondlik navigatsioon või mõlemad), mis on sama liiki õhuruumi või õhuruumis lendamisel ühised. Kui lähenemisalas kehtivad teistsugused protseduurid, antakse sellest teada koos viitega, kust saab vaadata konkreetseid protseduure.
ENR 1.5.3 Väljuvad lennud
Esitatakse väljuvate lendude protseduurid (tavapärane või piirkondlik navigatsioon või mõlemad), mis on mis tahes lennuväljalt/kopteriväljakult väljuvatel lendudel ühised.
ENR 1.5.4 Muu asjakohane teave ja asjakohased protseduurid
Lisateabe, nt sisenemisprotseduuride, lõpplähenemiseks joondumise, ootetsooni protseduuride ja trajektooride lühikirjeldus.
ENR 1.6 ATS-seireteenused ja -protseduurid
ENR 1.6.1 Primaarradar
Primaarradari teenuste ja protseduuride kirjeldus, sealhulgas:
lisateenused;
radarjuhtimisteenuse kohaldamine;
sidehäirete protseduurid seoses radari ning õhk-maa-õhk-sidega;
hääl- ning lennujuhi ja piloodi vahelise andmeside (CPDLC) kaudu asukohast teatamise nõuded; ning
radariga hõlmatud ala graafiline esitus.
ENR 1.6.2 Sekundaarseireradar (SSR)
Sekundaarseireradari (SSR) käitamisprotseduuride kirjeldus, sealhulgas:
hädaolukorra protseduurid;
õhk-maa-õhk-side häired ja ebaseadusliku sekkumise tõkestamise protseduurid;
SSR-koodi määramise süsteem;
CPDLC kaudu asukohast teatamise nõuded; ning
SSRiga hõlmatud ala graafiline esitus.
ENR 1.6.3 Üldsaatega automaatne sõltuv seire (ADS-B)
Üldsaatega automaatse sõltuva seire (ADS-B) käitamisprotseduuride kirjeldus, sealhulgas:
hädaolukorra protseduurid;
õhk-maa-õhk-side häired ja ebaseadusliku sekkumise tõkestamise protseduurid;
õhusõiduki identimise nõuded;
CPDLC kaudu asukohast teatamise nõuded; ning
ADS-B-ga hõlmatud ala graafiline esitus.
ENR 1.6.4 Muu asjakohane teave ja asjakohased protseduurid
Lisateabe ja -protseduuride, nt radarihäirete protseduuride ja transpondrihäirete protseduuride lühikirjeldus.
ENR 1.7 Kõrgusmõõturi seadete protseduurid
Avaldatakse kõrgusmõõturi seadete protseduuride deklaratsioon, mis sisaldab järgmist:
lühitutvustus koos deklaratsiooniga ICAO dokumentide kohta, millel protseduurid põhinevad, koos erinevustega ICAO sätetest, kui neid erinevusi esineb;
peamised kõrgusmõõturi seadete protseduurid;
kõrgusmõõturi seadete piirkonna/piirkondade kirjeldus;
käitajate (sealhulgas pilootide) suhtes kohaldatavad protseduurid; ning
reisilennukõrguste tabel.
ENR 1.8 ICAO piirkondlikud lisaprotseduurid
Esitatakse piirkondlikud lisaprotseduurid (SUPP), mis mõjutavad kogu vastutusala.
ENR 1.9 Lennuliiklusvoogude juhtimine (ATFM) ja õhuruumi korraldamine
ATFM-süsteemi ja õhuruumi korraldamise lühikirjeldus, sealhulgas:
ATFMi ülesehitus, teeninduspiirkond, osutatav teenus, üksus(t)e asukoht ja töötunnid;
voosõnumite liigid ja vormingute kirjeldused; ning
väljuvate lendude suhtes kohaldatavad protseduurid, mis sisaldavad järgmist:
talitus, mis vastutab teabe andmise eest kohaldatavate ATFM-meetmete kohta;
nõuded lennuplaanile; ning
teenindusaegade jaotused.
teave õhuruumi korraldamise kohta lennuinfopiirkonnas/-piirkondades, üksikasjad tsiviil-/sõjalise õhuruumi jaotuse ja korraldamise kooskõlastamise kohta, korraldatava õhuruumi ülesehituse kohta (jaotus ja jaotuse muudatused) ning üldised käitamisprotseduurid.
ENR 1.10 Lennu planeerimine
Osutatakse lennu planeerimise etapiga seotud mis tahes piirangu-, kitsendus- või nõustavale teabele, mis võib kasutajal aidata esitada kavandatavat lennutegevust, sealhulgas:
lennuplaani esitamise protseduurid;
korduvlennuplaanide süsteem; ning
esitatud lennuplaani muudatused.
ENR 1.11 Lennuplaaniteadete aadressid
Lisatakse tabeli vormis viide lennuplaanidele määratud aadressidele ning selles märgitakse ära järgmine:
lennu kategooria (IFR, VFR või mõlemad);
marsruut (lennuinfopiirkonda või -piirkonnas ja/või lähenemisalasse/-alas); ning
sõnumi aadress.
ENR 1.12 Tsiviilõhusõiduki lendu tunnistamise eesmärgil sekkumine
Esitatakse kasutatavate sekkumisprotseduuride ja visuaalmärguannete täielik deklaratsioon koos selge viitega, kas kohaldatakse ICAO sätteid, ja kui mitte, et esineb erinevusi.
ENR 1.13 Ebaseaduslik sekkumine
Esitatakse asjakohased protseduurid, mida kohaldatakse ebaseadusliku sekkumise korral.
ENR 1.14 Lennuintsidendid
Lennuintsidentidest teatamise süsteemi kirjeldus, sealhulgas:
lennuintsidentide määratlus;
„lennuintsidentidest teatamise vormi“ (Air Traffic Incident Reporting Form) kasutamine;
teatamisprotseduurid (seahulgas lennuaegsed protseduurid); ning
teatamise eesmärk ja vormi käsitlemine.
ENR 2. LENNULIIKLUSTEENINDUSE ÕHURUUM
ENR 2.1 LENNUINFOPIIRKOND, ÜLEMINE LENNUINFOPIIRKOND, LÄHENEMISALA ja LENNUJUHTIMISPIIRKOND
Lennuinfopiirkondade (FIR), ülemiste lennuinfopiirkondade (UIR), ja lennujuhtimispiirkondade (CTA) (sh sellised lennujuhtimispiirkonnad nagu lähenemisalad (TMA)) üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
FIRi/UIRi nimi, horisontaalsete piiride geograafilised koordinaadid kraadides ja minutites ning CTA horisontaalsete ja vertikaalsete piiride geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites ning õhuruumi klass;
teenust osutava üksuse nimi;
üksust teenindava lennuliiklussidejaama raadiokutsung ja kasutatav(ad) keel(ed), asjakohasel juhul täpsustus ala ja tingimuste kohta, millal ja kus kasutada;
sagedused ja asjakohasel juhul SATVOICE-number, mida täiendavad viited eriotstarvetele; ning
märkused.
Sellesse alajaotisesse lisatakse sõjaväelennubaase ümbritsevad lähialad, mida lennundusteabe kogumikus ei ole mujal kirjeldatud. Kui rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 nõudeid lennuplaanide, kahesuunalise side ja asukohateadete kohta kohaldatakse kõigi lendude suhtes, et kaotada vajadus sekkumise järele või vähendada seda ja/või kui esineb sekkumise võimalus ning nõutav on säilitada pidev kuulamisvalve VHF-avariisagedusel 121,500 MHz, lisatakse asjaomas(t)e ala(de) või selle/nende osa(de) kohta sellekohane deklaratsioon.
Nende kindlaksmääratud alade kirjeldus, mille puhul on nõutav avariimajaka (ELT) olemasolu õhusõidukil ja kus õhusõiduk peab säilitama pideva kuulamisvalve VHF-avariisagedusel 121,500 MHz, välja arvatud sel ajal, kui asjaomane õhusõiduk peab sidet muul VHF-sagedusel või kui õhusõiduki varustusest või meeskonna koosseisust tingituna ei ole võimalik olla kuulamisvalves korraga kahel VHF-sagedusel.
ENR 2.2 Muu reguleeritud õhuruum
Kohustusliku raadioside alade (RMZ) ja kohustusliku transpondri alade (TMZ) üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
RMZi/TMZi horisontaalsete piiride nimi ning geograafilised koordinaadid kraadides ja minutites;
vertikaalsed piirid lennutasanditena või jalgades;
tegevuse aeg; ning
märkused.
Kui on kehtestatud muud liiki reguleeritud õhuruum, siis selle üksikasjalik kirjeldus ja õhuruumi klassifikatsioon.
ENR 3. ATS-MARSRUUDID
ENR 3.1 Tavalised marsruudid
Tavaliste marsruutide üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
marsruudi tähis, teatava(te) segmendi/segmentide suhtes kohaldatava nõutava sidevõimekuse (RCP), nõutava seirevõimekuse (RSP) tähistus, nimed, koodtähised või koodnimed ning kõigi marsruuti määratlevate oluliste punktide, sealhulgas „kohustuslike“ või „nõudmisel“ ettekandepunktide geograafilised koordinaadid kraadides ja minutites ja sekundites;
trajektoorid või VOR-radiaalid lähima kraadini, geodeetiline kaugus lähima kilomeetrikümnendikuni või meremiilikümnendikuni iga järjestikuse määratud olulise punkti vahel ja VOR-radiaalide korral ümberlülituspunktide vahel;
ülemised ja alumised piirid või minimaalsed marsruudikõrgused, lähima suurima väärtuseni 50 m või 100 jalga, ja õhuruumi klassifikatsioon;
horisontaalsed piirid ja minimaalsed lubatud kõrgused takistuste kohal;
reisilennutasandi suund;
märkused, sealhulgas viide juhtimisüksusele, selle käitatavale kanalile ja asjakohasel juhul sisselogimisaadressile, SATVOICE-numbrile ja mis tahes navigatsiooni-, nõutava sidevõimekuse ja seirevõimekuse piirangutele.
ENR 3.2 Piirkondliku navigatsiooni marsruudid
PBN- (RNAV- ja RNP-) marsruutide üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
marsruudi tähis, teatava(te) segmendi/segmentide suhtes kohaldatava nõutava sidevõimekuse (RCP), navigatsiooninõude (-nõuete) ja/või nõutava seirevõimekuse (RSP) tähistus, nimed, koodtähised või koodnimed ning kõigi marsruuti määratlevate oluliste punktide, sealhulgas „kohustuslike“ või „nõudmisel“ ettekandepunktide geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites;
piirkondliku navigatsiooni marsruuti kindlaks määravate teekonnapunktidega seoses vajaduse korral ka lisaks:
viite-VORi/DME jaama tunnus;
peiling lähima kraadini ja kaugus lähima kilomeetrikümnendikuni või lähima meremiilikümnendikuni viite-VORist/DMEst, kui sellega ei ole ühendatud teekonnapunkti;
DME saateantenni kõrgustasand lähima 30 meetrini (100 jalani);
viiteline magnetpeiling lähima kraadini, kindlaksmääratud lõpp-punktide vaheline geodeetiline kaugus lähima kilomeetrikümnendikuni või meremiilikümnendikuni ning iga järjestikuse määratud olulise punkti vaheline kaugus;
ülemised ja alumised piirid ning õhuruumi klassifikatsioon;
reisilennutasandi suund;
navigatsioonitäpsuse nõuded iga PBN- (RNAV- või RNP-) marsruudisegmendi puhul;
märkused, sealhulgas viide juhtimisüksusele, selle käitatavale kanalile ja asjakohasel juhul sisselogimisaadressile, SATVOICE-numbrile ja mis tahes navigatsiooni-, nõutava sidevõimekuse ja seirevõimekuse piirangutele.
ENR 3.3 Muud marsruudid
Nõutav on kirjeldada muid teatava(te)l ala(de)l kohustuslikke spetsiaalselt määratud marsruute.
Vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi (FRA) kui sellise teatava õhuruumi kirjeldus, kus kasutajad saavad vabalt planeerida otsemarsruute määratud sisenemispunkti ja määratud väljumispunkti vahel, sealhulgas teave otsemarsruudi kohta, otsemarsruutide teekonnapunktide kasutuspiirangud ning viide lennuplaanis (punkt 15). Kirjeldatakse ATC-lubade andmise eeltingimusi.
ENR 3.4 Ootetsoon marsruudil
Nõutav on kirjeldada marsruudil ootamise protseduure, sealhulgas:
ootamise tunnus (kui see on olemas) ja ootetähis (navigatsioonivahend) või teekonnapunkt koos geograafiliste koordinaatidega kraadides, minutites ja sekundites;
sisselennusuund;
protseduurpöörde suund;
suurim mõõteriistakiirus;
minimaalne ja maksimaalne ootamistasand;
väljalennu aeg/kaugus;
juhtimisüksuse tunnus ja käitatav sagedus.
ENR 4. RAADIONAVIGATSIOONIVAHENDITE/-SÜSTEEMIDE ANDMED
ENR 4.1 Raadionavigatsioonivahendid – lend marsruudil
Marsruudil lendudele ettenähtud raadionavigatsiooni teenuseid osutavate jaamade tähestikuline loend jaamanimede kaupa, sealhulgas:
jaama nimi ja magnetdeklinatsioon lähima kraadini ning VORi puhul jaama deklinatsioon lähima kraadini, mida kasutatakse vahendi tehniliseks vastavusseviimiseks;
identifitseerimine;
iga elemendi sagedus/kanal;
töötunnid;
saateantenni asukoha geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites;
DME saateantenni kõrgustasand lähima 30 meetrini (100 jalani); ning
märkused.
Kui vahendit käitav asutus on muu kui määratud asutus, osutatakse käitava asutuse nimi märkuste lahtris. Vahendi katvus näidatakse ära märkuste lahtris.
ENR 4.2 Erinavigatsioonisüsteemid
Erinavigatsioonisüsteemidega seotud jaamade kirjeldus, sealhulgas:
jaama või ahela nimi;
kättesaadava teenuse liik (põhisignaal, alamsignaal, värv);
sagedus (kanali number, impulsi põhisagedus, asjakohasel juhul kordumise sagedus);
töötunnid;
saatejaama asukoha geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites; ning
märkused.
Kui vahendit käitav asutus on muu kui määratud asutus, osutatakse käitava asutuse nimi märkuste lahtris. Vahendi katvus näidatakse ära märkuste lahtris.
ENR 4.3 Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)
Marsruudil lendudele ettenähtud navigatsiooniteenust osutava globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) elementide tähestikuline loend elemendinimede kaupa ja kirjeldus, sealhulgas:
GNSSi elemendi nimi (GPS, GBAS, GLONASS, EGNOS, MSAS, WAAS jne);
asjakohasel juhul sagedus(ed);
nominaalse teenindusala ja katvusala geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites; ning
märkused.
Kui vahendit käitav asutus on muu kui määratud asutus, osutatakse käitava asutuse nimi märkuste lahtris.
ENR 4.4 Oluliste punktide nimekoodi tähised
Olulistele punktidele asukohtades, mille puhul ei ole määratud raadionavigatsioonivahendite asukoht, antud nimekoodi tähiste (viietäheline hääldatav nimekood) tähestikuline loend, sealhulgas:
nimekoodi tähis;
asukohtade geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites;
viide ATS- või muudele asukohtadele, kus punkt asub; ning
märkused, sealhulgas vajaduse korral asukohtade täiendavad määratlused.
ENR 4.5 Maapealsed navigatsioonituled – lend marsruudil
Maapealsed tuled ja muud valgusmajakad, mis tähistavad geograafilisi asukohti, mis liikmesriik on olulisena välja valinud, sealhulgas:
linna nimi või majaka muu tunnus;
majaka liik ja valguse intensiivsus tuhandetes kandelates;
signaali omadused;
töötunnid; ning
märkused.
ENR 5. NAVIGATSIOONIHOIATUSED
ENR 5.1 Keelu-, piirangu- ja ohualad
Keelu-, piirangu- ja ohualade kirjeldus, mida vajaduse korral täiendatakse graafilise esitusega, koos teabega nende kehtestamise ja aktiveerimise kohta, sealhulgas:
tunnus, nimi ja horisontaalsete piiride geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites, kui need asuvad lennujuhtimispiirkonnas/lähialas, ning kraadides ja minutites, kui need asuvad väljaspool lennujuhtimispiirkonda/-tsooni;
ülemised ja alumised piirid; ning
märkused, sealhulgas tegevuse aeg.
Märkuste lahtris märgitakse ära piirangu liik või ohu iseloom ja sekkumise risk loata sisenemise korral.
ENR 5.2 Sõjaliste õppuste ja treeningute alad ning õhukaitse tuvastusvöönd (ADIZ)
Sõjaliste treeningute jaoks kehtestatud alade ja korrapäraste ajavahemike järel toimuvate õppuste ning kehtestatud õhukaitse tuvastusvööndi (ADIZ) kirjeldus, mida vajaduse korral täiendatakse graafilise esitusega, sealhulgas:
horisontaalsete piiride geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites, kui need asuvad lennujuhtimispiirkonnas/lähialas, ning kraadides ja minutites, kui need asuvad väljaspool lennujuhtimispiirkonda/-tsooni;
ülemised ja alumised piirid ning teadete aktiveerimise süsteem ja viisid koos tsiviillende ja kohaldatavaid ADIZ-protseduure puudutava teabega; ning
märkused, sealhulgas tegevuse aeg ning sekkumise risk ADIZisse loata sisenemise korral.
ENR 5.3 Muu ohtliku iseloomuga tegevus ja muud võimalikud ohud
ENR 5.3.1 Muu ohtliku iseloomuga tegevus
Sellise tegevuse kirjeldus (vajaduse korral täiendatakse kaartidega), mis kujutab endast konkreetset või ilmset ohtu õhusõiduki käitamisele ja mis võib lennutegevust mõjutada, sealhulgas:
ala keskme geograafilised koordinaadid kraadides ja minutites ning mõju ulatus;
vertikaalpiirid;
nõustamismeetmed;
teabe andmise eest vastutav asutus; ning
märkused, sealhulgas tegevuse aeg.
ENR 5.3.2 Muud võimalikud ohud
Muude selliste võimalike ohtude kirjeldus (vajaduse korral täiendatakse kaartidega), mis võivad lennutegevust mõjutada (nt aktiivsed vulkaanid, tuumajaamad jne), sealhulgas:
võimaliku ohu asukoha geograafilised koordinaadid kraadides ja minutites;
vertikaalpiirid;
nõustamismeetmed;
teabe andmise eest vastutav asutus; ning
märkused.
ENR 5.4 Aeronavigatsiooni takistused
Alal 1 (kogu liikmesriigi territoorium) aeronavigatsiooni mõjutavate takistuste loend, sealhulgas:
takistuse tunnus või tähis;
takistuse liik;
takistuse asukoht, mis esitatakse geograafiliste koordinaatidena kraadides, minutites ja sekundites;
takistuse kõrgustasand ja kõrgus maapinnast kuni lähima meetri või jalani;
takistuse valgustuse liik ja värv (kui see on olemas); ning
vajaduse korral viide, et takistuste loend on saadaval elektrooniliselt, ning viide punktile GEN 3.1.6.
ENR 5.5 Lennusport ja huvitegevus
Intensiivse lennuspordi ja huvitegevuse lühikirjeldus (vajaduse korral täiendatakse graafilise esitusega) koos tingimustega, mille puhul nendega tegeletakse, sealhulgas:
horisontaalsete piiride tähistus ja geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites, kui need asuvad lennujuhtimispiirkonnas/lähialas, ning kraadides ja minutites, kui need asuvad väljaspool lennujuhtimispiirkonda/-tsooni;
vertikaalpiirid;
käitaja/kasutaja telefoninumber; ning
märkused, sealhulgas tegevuse aeg.
ENR 5.6 Lindude ränne ja tundliku loomastikuga alad
Lindude rändega seotud liikumiste kirjeldus (täiendatakse kaartidega, kui see on teostatav), sealhulgas rändemarsruudid ja alalised pesaalad ning tundliku loomastikuga alad.
ENR 6. MARSRUUDIKAARDID
Sellesse jaosse lisatakse ICAO marsruudikaart ja indekskaardid.
3. OSA – LENNUVÄLJAD (AD)
Kui lennundusteabe kogumik koostatakse ja tehakse kättesaadavaks enam kui ühe köitena, millest igaühel on eraldi muudatuste ja lisade rakendus, lisatakse igale köitele eraldi eessõna, lennundusteabe kogumiku muudatuste register, lennundusteabe kogumiku lisade register, lennundusteabe kogumiku lehekülgede kontrollnimekiri ja jooksvate vahepealsete muudatuste loend. Kui lennundusteabe kogumik antakse välja ühe köitena, lisatakse igale sellele alajaole kommentaar „ei kohaldata“.
AD 0.6 Osa 3 sisukord
Jagude ja alajagude loend 3. osas – Lennuväljad (AD) (Aerodromes (AD)).
AD 1. LENNUVÄLJAD/KOPTERIVÄLJAKUD – SISSEJUHATUS
AD 1.1 Lennuvälja/kopteriväljaku kättesaadavus ja kasutustingimused
AD 1.1.1 Üldtingimused
Lennuväljade ja kopteriväljakute eest vastutava pädeva asutuse lühikirjeldus, sealhulgas:
üldtingimused, mille puhul on lennuväljad/kopteriväljakud ja vahendid kasutamiseks kättesaadavad; ning
deklaratsioon sätete kohta, millel teenused põhinevad, ja viide lennundusteabe kogumiku kohale, kus erinevused ICAOst on nende olemasolu korral loetletud.
AD 1.1.2 Sõjaväe lennubaaside kasutamine
Sõjaväe lennubaaside kasutamist käsitlevad eeskirjad ja protseduurid, kui need on olemas.
AD 1.1.3 Piiratud nähtavuse protseduurid (LVP-d)
Üldtingimused, mille puhul kohaldatakse halva nähtavusega lendude suhtes lennuväljadel LVP-sid, kui need on olemas.
AD 1.1.4 Lennuväljade käitamismiinimumid
Liikmesriigi kohaldatavate lennuvälja käitamismiinimumide üksikasjad
AD 1.1.5 Muu teave
Vajaduse korral muu samalaadne teave.
AD 1.2 Pääste- ja tuletõrjeteenistus (RFFS), raja olukorra hindamine ja aruandlus ning lumeplaan
AD 1.2.1 Pääste- ja tuletõrjeteenistus
Avalikuks kasutuseks kättesaadavatel lennuväljadel/kopteriväljakutel pääste- ja tuletõrjeteenistuse loomist reguleerivate eeskirjade lühikirjeldus koos viitega liikmesriigi kehtestatud pääste- ja tuletõrjeteenistuse kategooriatele.
AD 1.2.2 Raja olukorra hindamine ja aruandlus ning lumeplaan
Raja olukorra hindamise ja aruandluse kirjeldus ning kokkuvõtlik lumeplaan selliste avalikuks kasutuseks kättesaadavate lennuväljade/kopteriväljakute jaoks, kus tavajuhul võib sadada lund:
raja olukorra aruandluse ja talvise hoolduse korraldus;
liiklusalade seire;
raja olukorra hindamiseks kasutatavad meetodid; eritöötlusega talveraja kasutamine;
liiklusalade kasutatavuse säilitamiseks võetud meetmed;
teatamissüsteem ja -vahendid;
lennuraja sulgemise juhtumid;
teabe levitamine raja olukorra kohta.
AD 1.3 Lennuväljade ja kopteriplatside indeks
Liikmesriikides asuvate lennuväljade/kopteriplatside loend koos graafilise esitusega, sealhulgas:
lennuvälja/kopteriplatsi nimi ja ICAO asukohatähis;
selle liikluse liik, millel on lubatud lennuvälja/kopteriplatsi kasutada (rahvusvaheline/riigisisene, IFR/VFR, regulaarne/mitteregulaarne, üldlennundus, kaitselennundus ja muu);
viide lennundusteabe kogumiku 3. osa alajaole, kus on esitatud lennuvälja/kopteriplatsi üksikasjad.
AD 1.4 Lennuväljade/kopteriplatside rühmitamine
Nende kriteeriumide lühikirjeldus, mida liikmesriigid kohaldavad lennuväljade/kopteriplatside rühmitamiseks teabe koostamise/levitamise/esitamise eesmärgil.
AD 1.5 Lennuväljade sertifitseerimise olek
Liikmesriigis asuvate lennuväljade loend, milles on näidatud sertifitseerimise olek, sealhulgas:
lennuvälja nimi ja ICAO asukohatähis;
sertifikaadi kuupäev ja vajaduse korral kehtivusaeg;
märkused (olemasolu korral).
AD 2. LENNUVÄLJAD
Märkus.— **** asendatakse asjakohase ICAO asukohatähisega. |
**** AD 2.1 Lennuvälja asukohatähis ja nimi
Märgitakse ära lennuväljale määratud ICAO asukohatähis ja lennuvälja nimi. ICAO asukohatähis on jaotise AD 2 kõigi alajaotiste suhtes kohaldatava viitamissüsteemi lahutamatu osa.
**** AD 2.2 Lennuvälja geograafilised ja haldusandmed
Avaldatakse lennuvälja geograafilised ja haldusandmed, sealhulgas:
lennuvälja viitepunkt (geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites) ja selle asukoht;
lennuvälja viitepunkti suund ja kaugus selle linna keskusest, mida lennuväli teenindab;
lennuvälja kõrgustasand lähima meetri või jalani ning viitetemperatuur;
asjakohasel juhul geoidi hälve lennuvälja kõrgustasandil lähima meetri või jalani;
magnethälve lähima kraadini, teabe kuupäev ja aastane muutus;
lennuvälja käitaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid, e-posti aadress, AFS-aadress ja veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav;
lennuvälja lubatud kasutuse liigid (IFR/VFR); ning
märkused.
**** AD 2.3 Töötunnid
Lennuvälja teenuste töötundide üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
lennuvälja käitaja;
toll ja sisseränne;
tervishoid ja kanalisatsioon;
AIS-teabe büroo;
lennuliiklusteeninduse (ATS) büroo (ARO);
MET-teabe büroo;
ATS;
tankimine;
käitlemine;
turvalisus;
jäätõrje; ning
märkused.
**** AD 2.4 Maapealne teenindus ja selle vahendid
Lennuväljal kättesaadava maapealse teeninduse ja vahendite üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
lasti käitlemise vahendid;
kütuse- ja õliliigid;
tankimisseadmed ja -võimekus;
jäätõrjeala;
külastava õhusõiduki angaarikoht;
külastava õhusõiduki remondivahendid;
märkused.
**** AD 2.5 Reisijatele ettenähtud rajatised
Lennuväljal kättesaadavate reisijatele ettenähtud rajatiste lühikirjeldus koos viitega muudele teabeallikatele, näiteks veebisaidile, sealhulgas:
hotell(id) lennuväljal või selle läheduses;
restoran(id) lennuväljal või selle läheduses;
transpordivõimalused;
meditsiinipunktid;
pank ja postkontor lennuväljal või selle läheduses;
reisibürood;
märkused.
**** AD 2.6 Pääste- ja tuletõrjeteenistus
Lennuväljal olemasoleva pääste- ja tuletõrjeteenistuse ning varustuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
lennuvälja tuletõrjekategooria;
päästevarustus;
rikkis õhusõiduki eemaldamise võimekus; ning
märkused.
**** AD 2.7 Raja olukorra hindamine ja aruandlus ning lumeplaan
Raja olukorra hindamist ja aruandlust käsitlev teave
Lennuvälja liiklusalade puhastamiseks ettenähtud vahendite ja kehtestatud tegevusprioriteetide üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
puhastusvahendite liik/liigid;
puhastusprioriteedid;
materjali kasutamine liiklusala pinna töötlemiseks;
eritöötlusega talverajad;
märkused.
**** AD 2.8 Perroonide, ruleerimisteede ja kontrollimispunktide kohtade/asukohtade andmed
Perroonide, ruleerimisteede ja määratud kontrollimispunktide kohtade/asukohtade füüsiliste omadustega seotud üksikasjad, sealhulgas:
perroonide tähistus, pind ja kandevõime;
ruleerimisteede tähistus, laius, pind ja kandevõime;
kõrgusmõõturi kontrollimispunktide asukoht ja kõrgustasand lähima meetri või jalani;
VOR-kontrollimispunktide asukoht;
INS-kontrollimispunktide asukoht kraadides, minutites, sekundites ja sajandiksekundites;
märkused.
Kui kontrollimispunktide kohad/asukohad on esitatud lennuvälja kaardil, tehakse sellesse alajaosse vastav märkus.
**** AD 2.9 Maapealse liikluse juhtimine ning kontrollisüsteemid ja märgistused
Maapealse liikluse juhtimise ning kontrollisüsteemide ja lennuraja ning ruleerimisteede märgistuste lühikirjeldus, sealhulgas:
õhusõidukite seisuplatsi tuvastusmärkide, ruleerimisteede juhtjoonte ning visuaalse dokkimise/parkimise juhtimissüsteemi kasutamine õhusõidukite seisuplatsidel;
lennuraja ja ruleerimisteede märgistused ja tuled;
stopptuled (kui need on olemas);
märkused.
**** AD 2.10 Lennuvälja takistused
Takistuste üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
takistused alal 2:
takistuse tunnus või tähis;
takistuse liik;
takistuse asukoht, mis esitatakse geograafiliste koordinaatidena kraadides, minutites, sekundites ja kümnendiksekundites;
takistuse kõrgustasand ja kõrgus maapinnast kuni lähima meetri või jalani;
takistuse märgistus ning selle valgustuse liik ja värv (kui on olemas);
vajaduse korral viide, et takistuste loend on saadaval elektrooniliselt, ning viide punktile GEN 3.1.6, ning
vajaduse korral märge „NIL“;
lennuvälja ala 2 andmestiku puudumisele osutatakse sõnaselgelt ja järgmise kohta esitatakse takistuste andmed:
takistused, mis ulatuvad läbi takistuste piirangupindade;
takistused, mis ulatuvad läbi starditrajektoori piirkonna takistuste tuvastamise pinna; ning
muud takistused, mida hinnatakse lennundusele ohtlikuks;
viide, et ala 3 kohta ei ole teavet antud või kui on, siis:
takistuse tunnus või tähis;
takistuse liik;
takistuse asukoht, mis esitatakse geograafiliste koordinaatidena kraadides, minutites, sekundites ja kümnendiksekundites;
takistuse kõrgustasand ja kõrgus maapinnast kuni lähima meetrikümnendikuni või jalakümnendikuni;
takistuse märgistus ning valgustuse liik ja värv (kui see on olemas);
vajaduse korral viide, et takistuste loend on saadaval elektrooniliselt, ning viide punktile GEN 3.1.6, ning
vajaduse korral märge „NIL“.
**** AD 2.11 Esitatav meteoroloogiateave
Lennuväljal pakutava meteoroloogiateabe üksikasjalik kirjeldus ja viide, milline meteoroloogiatalitus vastutab loetletud teenuse eest, sealhulgas:
seonduva meteoroloogiatalituse nimi;
töötunnid ja asjakohasel juhul väljaspool neid töötunde vastutava meteoroloogiatalituse tunnus;
lennuväljaprognooside (TAF) koostamise eest vastutav talitus ning nende prognooside kehtivusperioodid ja väljaandmise vahemikud;
TREND-prognooside kättesaadavus lennuväljal ja nende väljaandmise vahemik;
teave tutvustamis- ja/või konsulteerimisviiside kohta;
esitatud lennudokumentide liigid ja lennudokumentides kasutatud keel(ed);
kaardid ja muu kuvatav või tutvustamiseks või konsulteerimiseks kättesaadav teave;
ilmatingimustest teavitamiseks kättesaadavad lisaseadmed, näiteks ilmaradar ja satelliidikujutiste vastuvõtja;
lennuliiklusteeninduse üksus(ed), kellele antakse meteoroloogiateavet; 10)lisateave, näiteks mis tahes teenusepiirangud.
**** AD 2.12 Lennuraja füüsilised omadused
Lennuraja füüsiliste omaduste üksikasjalik kirjeldus iga lennuraja kohta, sealhulgas:
nimetus;
tegelikud peilingud sajandikkraadini;
lennuradade mõõtmed lähima meetri või jalani;
kandevõime (katte klassifikatsiooninumber (PCN) ja seonduvad andmed) ning kõigi lennuradade ja seonduvate pidurdusalade pind;
iga läve ja lennuraja lõpu geograafilised koordinaadid kraadides, minutites, sekundites ja sajandiksekundites ning asjakohasel juhul geoidi hälve järgmistel juhtudel:
kõrgustasand:
iga lennuraja ja seonduvate pidurdusalade kalle;
pidurdusala (kui see on olemas) mõõtmed lähima meetri või jalani;
takistustevaba ala (kui see on olemas) mõõtmed lähima meetri või jalani;
lennuraja ohutusribade mõõtmed;
rajalõpu ohutusalade mõõtmed;
püüdursüsteemi (kui see on olemas) asukoht (kummas lennuraja otsas) ja kirjeldus;
takistustevaba tsooni olemasolu; ning
märkused.
**** AD 2.13 Deklareeritud kaugused
Iga lennuraja iga suuna deklareeritud kauguste üksikasjalik kirjeldus lähima meetri või jalani, sealhulgas:
lennuraja tähis;
olemasolev hoovõtuvahemaa;
kasutatav stardivahemaa ja vajaduse korral alternatiivsed vähendatud kaugused;
olemasolev kiirendus-pidurdusvahemaa (ASDA);
olemasolev maandumisvahemaa (LDAH); ning
märkused lennuraja sisenemis- või stardipunkti kohta, kui deklareeritud on alternatiivsed vähendatud kaugused.
Kui lennuraja suunda ei saa stardiks või maandumiseks või kummakski kasutada, sest see on käitamisega seotud põhjustel keelatud, deklareeritakse see ja sisestatakse lühend „NU“.
**** AD 2.14 Lähenemistuled ja lennuraja valgustus
Lähenemistulede ja lennuraja valgustuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
lennuraja tähis;
lähenemistulede süsteemi liik, pikkus ja intensiivsus;
raja lävetuled, värv ja külgjooned;
visuaallähenemise glissaadi indikaatorsüsteemi liik;
lennuraja puuteala tulede pikkus;
lennuraja telgjoone tulede pikkus, samm, värv ja intensiivsus;
lennuraja ääretulede pikkus, samm, värv ja intensiivsus;
lennuraja lõputulede ja külgjoonte värv;
pidurdusala tulede pikkus ja värv; ning
märkused.
**** AD 2.15 Muu valgustus, varutoiteallikad
Muu valgustuse ja varutoiteallikate kirjeldus, sealhulgas:
lennuvälja valgusmajaka/signaal-valgusmajaka (kui see on olemas) asukoht, omadused ja töötunnid;
anemomeetri/maandumissuuna viida asukoht ja valgustus (kui see on olemas);
ruleerimistee ääre- ja telgjoonetuled;
varutoiteallikale ümberlülitumise aeg; ning
märkused.
**** AD 2.16 Kopterite maandumisala
Lennuväljal olemasoleva kopterite maandumisala üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
geograafilised koordinaadid kraadides, minutites, sekundites ja sajandiksekundites ning asjakohasel juhul kopterite maandumis- ja tõusuala (TLOF) geomeetrilise keskpunkti või iga lõpplähenemis- ja stardiala (FATO) läve geoidi hälve:
TLOF- ja/või FATO-ala kõrgustasand:
TLOF- ja FATO-ala mõõtmed lähima meetri või jalani, pinnatüüp, kandevõime ja märgistus;
FATO tegelikud peilingud sajandikkraadini;
kasutatavad deklareeritud distantsid lähima meetri või jalani;
lähenemis- ja FATO valgustus, ning
märkused.
**** AD 2.17 Lennuliiklusteenuste õhuruum
Lennuväljal korraldatud ATS-õhuruumi üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
õhuruumi tunnus ja horisontaalsete piiride geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites;
vertikaalpiirid;
õhuruumi klassifikatsioon;
teenust osutava ATS-üksuse kutsung ja keel(ed);
üleminekukõrgus;
kehtivustunnid, ning
märkused.
**** AD 2.18 Lennuliiklusteenuste sidevahendid
Lennuväljal olemasolevate ATS-õhuruumi sidevahendite üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
teenuse tähis;
kutsung;
kanal(id);
SATVOICE-number/-numbrid, kui need on olemas;
asjakohasel juhul sisselogimisaadress;
töötunnid, ning
märkused.
**** AD 2.19 Raadionavigatsiooni- ja maandumisseadmed
Instrumentaallähenemisega ja lennuvälja lähenemisala protseduuridega seotud raadionavigatsiooni- ja maandumisseadmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
seadmete liik;
magnetdeklinatsioon lähima kraadini, kui see on asjakohane;
instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS)/mikrolainemaandumissüsteemi (MLS)/satelliitnavigatsioonil põhineva maandumissüsteemi (GLS), satelliitnavigatsiooni (GNSS) põhisüsteemi ja satelliidipõhise tugisüsteemi (SBAS) puhul toetatavate toimingute liik;
instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS) klassifikatsioon;
maapealse tugisüsteemi (GBAS) rajatiste klassifikatsioon ja lähenemisrajatis(t)e nimetus(ed);
VHF-ringsuunalise raadiomajaka (VOR)/ instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS)/mikrolainemaandumissüsteemi (MLS) puhul ka VHF-ringsuunalise raadiomajaka (VOR) deklinatsioon lähima kraadini, mida kasutatakse seadme tehniliseks vastavusseviimiseks;
vajaduse korral tunnus;
sagedus(ed), kanali number (numbrid), teenuseosutaja ning vajaduse korral lähenemis- ja/või maandumisprotseduuri tunnus(ed) (RPI);
vajaduse korral töötunnid;
vajaduse korral saateantenni asukoha geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja kümnendsekundites;
DME saateantenni kõrgustasand lähima 30 meetrini (100 jalani) ja kauguse mõõtmise täppisseadme (DME/P) kõrgustasand lähima 3 meetrini (10 jalani), GBASi viitepunkti kõrgustasand lähima meetri või jalani ja punkti ellipsoidaalne kõrgus lähima meetri või jalani; satelliidipõhise tugisüsteemi (SBAS) puhul maandumisläve punkti (LTP) või fiktiivse lävepunkti (FTP) ellipsoidaalne kõrgus lähima meetri või jalani;
teenindusala raadius maapealse tugisüsteemi (GBAS) viitepunktist lähima kilomeetri või meremiilini;
märkused.
Kui samu seadmeid kasutatakse nii marsruudil lendamisel kui ka lennuväljal, esitatakse kirjeldus ka jaotises ENR 4. Kui maapealne tugisüsteem (GBAS) teenindab rohkem kui üht lennuvälja, esitatakse seadme kirjeldus iga lennuvälja juures. Kui vahendit käitav asutus on muu kui määratud asutus, märgitakse käitava asutuse nimi märkuste lahtris. Vahendi katvus märgitakse märkuste lahtris.
**** AD 2.20 Lennuvälju käsitlevad kohalikud eeskirjad
Lennuvälja kasutamise suhtes kohaldatavad eeskirjad, sealhulgas see, kas lubatud on treeninglennud, raadiota ja ülikergõhusõidukid ning sarnased õhusõidukid, ning maapinnal manööverdamise ja parkimise, aga mitte lennuprotseduuride suhtes kohaldatavad eeskirjad.
**** AD 2.21 Müra vähendamise protseduurid
Lennuväljal kehtestatud müra vähendamise protseduuride üksikasjalik kirjeldus.
**** AD 2.22 Lennuprotseduurid
Lennuvälja õhuruumikorralduse põhjal kehtestatud tingimuste ja lennuprotseduuride, sealhulgas radar- ja/või ADS-B-protseduuride üksikasjalik kirjeldus. Kui lennuväljal on kehtestatud piiratud nähtavuse protseduurid, siis nende üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
piiratud nähtavuse protseduuride puhul kasutamiseks lubatud lennurada/-rajad ja seonduvad seadmed, sealhulgas vähendatud käitamismiinimumidega lendudeks nähtavusega alla 550 m, kui see on asjakohane;
kindlaksmääratud ilmastikutingimused, mille puhul piiratud nähtavuse protseduure alustatakse ja kasutatakse ning need lõpetatakse;
piiratud nähtavuse protseduuride puhul kasutatava maapealse märgistuse/valgustuse kirjeldus;
märkused.
**** AD 2.23 Lisateave
Lisateave lennuvälja kohta, näiteks viide lindude koondumisele lennuväljal koos viitega märkimisväärsele igapäevasele liikumisele puhke- ja toitumisalade vahel, kuivõrd see on teostatav.
Spetsiaalne lisateave kaugjuhtimisel toimiva lennuliiklusteenistuse (ATS) kohta:
viide, et lennuväljal osutatakse kaugjuhitavaid lennuliiklusteenuseid;
signaallambi asukoht nt fraasiga „signaallamp asub [geograafilisel tähisel]“ ning ka selge viide signaallambi asukohale iga asjaomase lennuvälja kaardil;
mis tahes spetsiaalsete sidevahendite kirjeldus, mida peetakse mitme käitamisrežiimi puhul vajalikuks, nagu nt lennuväljade nimed/ATS-üksuse kutsung pilootide ja lennujuhtide/lennuvälja lennuinfobüroode (AFISO) vaheliste kõigi edastamiste puhul (st mitte ainult esimesel kontakti puhul);
mis tahes asjakohaste meetmete kirjeldus, mida õhuruumi kasutajad vajavad pärast häda-/eriolukorda ja ATS-teenuse osutaja poolsete võimalike hädaolukorra lahendamise meetmete võtmist lennukatkestuste korral, kui see on asjakohane (punktis AD 2.22 „Lennuprotseduurid“); ning
teenuse kättesaadavuse vastastikuste sõltuvuste kirjeldus või kui seda peetakse kohaldatavaks, siis viide lennuväljadele, mis ei sobi lennuväljalt ümbersuunamiseks (kui lennuvälja teenindab sama lennujuhtimiskeskus, ei planeeri õhuruumi kasutajad seda lennuvälja alternatiivina).
**** AD 2.24 Lennuväljaga seotud lennunduskaardid
Lennuväljaga seotud lennunduskaardid lisatakse allpool esitatud järjestuses:
lennuvälja/kopteriväljaku kaart – ICAO;
õhusõidukite parkimise/dokkimise kaart – ICAO;
lennuvälja maapealse liikluse kaart – ICAO;
lennuväljatakistuste kaart – ICAO tüüp A (iga lennuraja kohta);
lennuvälja maastiku ja takistuste kaart – ICAO (elektrooniline);
täppislähenemise maastikukaart – ICAO (II ja III kategooria täppislähenemisrajad);
piirkonnakaart – ICAO (väljumis- ja siirdemarsruudid);
standardse instrumentaalväljumise kaart – ICAO;
piirkonnakaart – ICAO (saabumis- ja siirdemarsruudid);
standardse instrumentaalsaabumise kaart – ICAO;
lennujuhtimise seire miinimumkõrguste kaart – ICAO;
instrumentaallähenemise kaart – ICAO (iga lennuraja ja protseduuri liigi kohta);
visuaallähenemise kaart – ICAO, ning
lindude koondumised lennuväljal või selle läheduses.
Kui mõnda lennunduskaarti ei ole koostatud, esitatakse jaos GEN 3.2 „Lennunduskaardid“ sellekohane deklaratsioon.
**** AD 2.25 Lõikumine visuaalse segmendi pinnaga (VSS)
Lõikumine visuaalse segmendi pinnaga (VSS), sealhulgas sellest mõjutatud protseduurid ja protseduurimiinimumid.
AD 3. KOPTERIVÄLJAKUD
Kui lennuväljal on olemas kopteriväljak, loetletakse sellega seonduv teave üksnes punktis **** AD 2.16.
Märkus.— **** asendatakse asjakohase ICAO asukohatähisega. |
**** AD 3.1 Kopteriväljaku asukohatähis ja nimi
Lennundusteabe kogumikus esitatakse kopteriväljakule määratud ICAO asukohatähis ja kopteriväljaku nimi. ICAO asukohatähis on jaotise AD 3 kõigi alajaotiste suhtes kohaldatava viitamissüsteemi lahutamatu osa.
**** AD 3.2 Kopteriväljaku geograafilised ja haldusandmed
Nõue on esitada kopteriväljaku geograafilised ja haldusandmed, sealhulgas:
kopteriväljaku viitepunkt (geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites) ja selle asukoht;
kopteriväljaku viitepunkti suund ja kaugus selle linna keskusest, mida lennuväli teenindab;
kopteriväljaku kõrgustasand lähima meetri või jalani ning viitetemperatuur;
asjakohasel juhul geoidi hälve kopteriväljaku kõrgustasandil lähima meetri või jalani;
magnethälve lähima kraadini, teabe kuupäev ja aastane muutus;
kopteriväljaku käitaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid, e-posti aadress, AFS-aadress ja veebisaidi aadress, kui see on kättesaadav;
kopteriväljaku lubatud kasutuse liigid (IFR/VFR), ning
märkused.
**** AD 3.3 Töötunnid
Kopteriväljaku teenuste töötundide üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
kopteriväljaku käitaja;
toll ja sisseränne;
tervishoid ja kanalisatsioon;
AIS-teabe büroo;
lennuliiklusteeninduse (ATS) büroo (ARO);
MET-teabe büroo;
ATS;
tankimine;
käitlemine;
turvalisus;
jäätõrje, ning
märkused.
**** AD 3.4 Maapealne teenindus ja vahendid
Kopteriväljakul kättesaadava maapealse teeninduse ja vahendite üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
lasti käitlemise vahendid;
kütuse- ja õliliigid;
tankimisseadmed ja -võimekus;
jäätõrjeala;
külastava kopteri angaarikoht;
külastava kopteri remondivahendid, ning
märkused.
**** AD 3.5 Reisijate teenindamiseks ettenähtud rajatised
Kopteriväljakul kättesaadavate reisijatele ettenähtud rajatiste lühikirjeldus koos viitega muudele teabeallikatele, näiteks veebisaidile, sealhulgas:
hotell(id) kopteriväljakul või selle läheduses;
restoran(id) kopteriväljakul või selle läheduses;
transpordivõimalused;
meditsiinipunktid;
pank ja postkontor kopteriväljakul või selle läheduses;
reisibürood, ning
märkused.
**** AD 3.6 Pääste- ja tuletõrjeteenistus
Pääste- ja tuletõrjeteenistuse ning kopteriväljakul kättesaadava varustuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
kopteriväljaku tuletõrjekategooria;
päästevarustus;
rikkis kopteri eemaldamise võimekus, ning
märkused.
**** AD 3.7 Hooajaline kättesaadavus – puhastamine
Kopteriväljaku liiklusalade puhastamiseks ettenähtud vahendite ja kehtestatud tegevusprioriteetide üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
puhastusvahendite liik/liigid;
puhastusprioriteedid, ning
märkused.
**** AD 3.8 Perroonid, ruleerimisteed ja kontrollimispunktide kohtade/asukohtade andmed
Perroonide, ruleerimisteede ja määratud kontrollimispunktide kohtade/asukohtade füüsiliste omadustega seotud üksikasjad, sealhulgas:
perroonide, kopteri seisuplatside tähistus, pind ja kandevõime;
kopterite ruleerimisteede tähistus, laius ja pinnatüüp;
kopterite õhuruleerimistee ja siirdemarsruudi laius ja tähistus;
kõrgusmõõturi kontrollimispunktide asukoht ja kõrgustasand lähima meetri või jalani;
VOR-kontrollimispunktide asukoht;
INS-kontrollimispunktide asukoht kraadides, minutites, sekundites ja sajandiksekundites, ning
märkused.
Kui kontrollimispunktide kohad/asukohad on esitatud kopteriväljaku kaardil, tehakse sellesse alajaotisesse vastav märkus.
**** AD 3.9 Märgistused ja märgised
Lõpplähenemis- ja stardiala ning ruleerimisteede märgistuste ja märgiste lühikirjeldus, sealhulgas:
lõpplähenemis- ja stardimärgistused;
ruleerimisteede märgistused, õhuruleerimisteede märgistused ja siirdemarsruutide märgistused; ning
märkused.
**** AD 3.10 Kopteriväljaku takistused
Takistuste üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
takistuse tunnus või tähis;
takistuse liik;
takistuse asukoht, mis esitatakse geograafiliste koordinaatidena kraadides, minutites, sekundites ja kümnendiksekundites;
takistuse kõrgustasand ja kõrgus maapinnast kuni lähima meetri või jalani;
takistuse märgistus ning valgustuse liik ja värv (kui see on olemas);
vajaduse korral viide, et takistuste loend on kättesaadav elektrooniliselt, ning viide punktile GEN 3.1.6, ning
vajaduse korral märge „NIL“.
**** AD 3.11 Esitatav meteoroloogiateave
Üksikasjalik teave kopteriväljakul esitatavate meteoroloogiaandmete kohta ja viide, milline meteoroloogiatalitus vastutab loetletud teenuse eest, sealhulgas:
seonduva meteoroloogiatalituse nimi;
töötunnid ja asjakohasel juhul väljaspool neid töötunde vastutava meteoroloogiatalituse tunnus;
lennuväljaprognooside (TAF) koostamise eest vastutav talitus ning nende prognooside kehtivusperioodid;
TREND-prognooside kättesaadavus kopteriväljakul ja nende väljaandmise vahemik;
teave tutvustamis- ja/või konsulteerimisviiside kohta;
esitatud lennudokumentide liik ja lennudokumentides kasutatud keel(ed);
kaardid ja muu kuvatav või tutvustamiseks või konsulteerimisseks kättesaadav teave;
ilmatingimustest teavitamiseks kättesaadavad lisaseadmed, näiteks ilmaradar ja satelliidikujutiste vastuvõtja;
lennuliiklusteeninduse üksus(ed), kellele antakse meteoroloogiateavet; ning
lisateave, näiteks mis tahes teenusepiirangud jne.
**** AD 3.12 Kopteriväljaku andmed
Kopteriväljaku mõõtmete üksikasjalik kirjeldus ja seonduv teave, sealhulgas:
kopteriväljaku liik – maapealne, tõstetud pinnal või kopteritekil;
maandumis- ja tõusuala (TLOF) mõõtmed lähima meetri või jalani;
lõpplähenemis- ja stardiala (FATO) tegelikud peilingud sajandikkraadini;
FATO mõõtmed lähima meetrini või jalani ja pinnatüüp;
TLOFi pinnas ja kandevõime tonnides (1 000 kg);
geograafilised koordinaadid kraadides, minutites, sekundites ja sajandiksekundites ning asjakohasel juhul TLOFi geomeetrilise keskpunkti või iga FATO läve geoidi hälve:
TLOFi ja/või FATO kalle ja kõrgustasand:
ohutusala mõõtmed;
kopterite takistustevaba ala mõõtmed lähima meetrini või jalani;
takistustevaba ala olemasolu, ning
märkused.
**** AD 3.13 Deklareeritud kaugused
Kui see on kopteriväljaku puhul asjakohane, siis deklareeritud kauguste üksikasjalik kirjeldus lähima meetri või jalani, sealhulgas:
olemasolev stardivahemaa ja vajaduse korral alternatiivsed vähendatud kaugused;
stardi katkestamiseks kasutatav distants;
kasutatav maandumisvahemaa, ning
märkused lennuraja sisenemis- või stardipunkti kohta, kui deklareeritud on alternatiivsed vähendatud kaugused.
**** AD 3.14 Lähenemistuled ja FATO valgustus
Lähenemistulede ja FATO valgustuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
lähenemistulede süsteemi liik, pikkus ja intensiivsus;
visuaallähenemise glissaadi indikaatorsüsteemi liik;
FATO-ala tulede omadused ja asukoht;
maandumispunkti tulede omadused ja asukoht;
TLOFi valgustussüsteemi omadused ja asukoht, ning
märkused.
**** AD 3.15 Muu valgustus, varutoiteallikad
Muu valgustuse ja varutoiteallikate kirjeldus, sealhulgas:
kopteriväljaku valgusmajaka asukoht, omadused ja töötunnid;
tuulekoti (WDI) asukoht ja valgustus;
ruleerimistee ääre- ja telgjoonetuled;
varutoiteallikas ja ümberlülitumise aeg, ning
märkused.
**** AD 3.16 Lennuliiklusteenuste õhuruum
Kopteriväljakul korraldatud ATS-õhuruumi üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
õhuruumi tähis ja horisontaalsete piiride geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja sekundites;
vertikaalpiirid;
õhuruumi klassifikatsioon;
teenust osutava ATS-üksuse kutsung ja keel(ed);
üleminekukõrgus;
kehtivustunnid, ning
märkused.
**** AD 3.17 Lennuliiklusteenuste sidevahendid
Kopteriväljakul olemasolevate ATS-õhuruumi sidevahendite üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
teenuse tähis;
kutsung;
sagedus(ed);
töötunnid, ning
märkused.
**** AD 3.18 Raadionavigatsiooni- ja maandumisseadmed
Instrumentaallähenemisega ja kopteriväljaku lähenemisala protseduuridega seotud raadionavigatsiooni- ja maandumisseadmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
seadmete liik;
magnetdeklinatsioon lähima kraadini, kui see on asjakohane;
instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS)/mikrolainemaandumissüsteemi (MLS)/satelliitnavigatsioonil põhineva maandumissüsteemi (GLS), satelliitnavigatsiooni (GNSS) põhisüsteemi ja satelliidipõhise tugisüsteemi (SBAS) puhul toetatavate toimingute liik;
instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS) klassifikatsioon;
maapealse tugisüsteemi (GBAS) rajatiste klassifikatsioon ja lähenemisrajatis(t)e nimetus(ed);
VHF-ringsuunalise raadiomajaka (VOR)/ instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS)/mikrolainemaandumissüsteemi (MLS) puhul ka VHF-ringsuunalise raadiomajaka (VOR) deklinatsioon lähima kraadini, mida kasutatakse seadme tehniliseks vastavusse viimiseks;
vajaduse korral tunnus;
sagedus(ed), kanali number (numbrid), teenuseosutaja ning vajaduse korral lähenemis- ja/või maandumisprotseduuri tunnus(ed) (RPI);
vajaduse korral töötunnid;
vajaduse korral saateantenni asukoha geograafilised koordinaadid kraadides, minutites ja kümnendsekundites;
kaugusmõõdusüsteemi (DME) saateantenni kõrgustasand lähima 30 meetrini (100 jalani) ja kaugusmõõdusüsteemi täppisseadme (DME/P) kõrgustasand lähima 3 meetrini (10 jalani), maapealse tugisüsteemi (GBAS) viitepunkti kõrgustasand lähima meetri või jalani ja punkti ellipsoidaalne kõrgus lähima meetri või jalani; satelliidipõhise tugisüsteemi (SBAS) puhul maandumisläve punkti (LTP) või fiktiivse lävepunkti (FTP) ellipsoidaalne kõrgus lähima meetri või jalani;
teenindusala raadius maapealse tugisüsteemi (GBAS) viitepunktist lähima kilomeetri või meremiilini;
märkused.
Kui samu seadmeid kasutatakse nii marsruudil lendamisel kui ka kopteriväljakul, esitatakse kirjeldus ka jaotises ENR 4. Kui GBAS teenindab rohkem kui ühte kopteriväljakut, esitatakse seadme kirjeldus iga kopteriväljaku juures. Kui vahendit käitav asutus on muu kui määratud asutus, märgitakse käitava asutuse nimi märkuste lahtris. Vahendi katvus märgitakse märkuste lahtris.
**** AD 3.19 Kopteriväljakuid käsitlevad kohalikud eeskirjad
Kopteriväljaku kasutamise suhtes kohaldatavad eeskirjad, sealhulgas see, kas lubatud on treeninglennud, raadiota ja ülikergõhusõidukid ning sarnased õhusõidukid, ning maapinnal manööverdamise ja parkimise, aga mitte lennuprotseduuride suhtes kohaldatavad eeskirjad.
**** AD 3.20 Müra vähendamise protseduurid
Kopteriväljakul kehtestatud müra vähendamise protseduuride üksikasjalik kirjeldus.
**** AD 3.21 Lennuprotseduurid
Kopteriväljakul ette nähtud õhuruumikorralduse põhjal kehtestatud tingimuste ja lennuprotseduuride, sealhulgas radar- ja/või ADS-B-protseduuride üksikasjalik kirjeldus. Kui kopteriväljakul on kehtestatud piiratud nähtavuse protseduurid, siis nende üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:
piiratud nähtavuse protseduuride puhul kasutada lubatud maandumis- ja tõusuala(d) (TLOF) ning seonduvad seadmed;
kindlaksmääratud ilmastikutingimused, mille puhul piiratud nähtavuse protseduure alustatakse ja kasutatakse ning need lõpetatakse;
piiratud nähtavuse protseduuride puhul kasutatava maapealse märgistuse/valgustuse kirjeldus, ning
märkused.
**** AD 3.22 Lisateave
Lisateave kopteriväljaku kohta, näiteks viide lindude koondumisele kopteriväljakul koos viitega märkimisväärsele igapäevasele liikumisele puhke- ja toitumisalade vahel, kuivõrd see on teostatav.
**** AD 3.23 Kopteriväljakuga seotud lennunduskaardid
Kopteriväljakuga seotud lennunduskaardid lisatakse allpool esitatud järjestuses:
lennuvälja/kopteriväljaku kaart – ICAO;
piirkonnakaart – ICAO (väljumis- ja siirdemarsruudid);
standardse instrumentaalväljumise kaart – ICAO;
piirkonnakaart – ICAO (saabumis- ja siirdemarsruudid);
standardse instrumentaalsaabumise kaart – ICAO;
lennujuhtimise seire miinimumkõrguste kaart – ICAO;
instrumentaallähenemise kaart – ICAO (iga protseduuri liigi kohta);
visuaallähenemise kaart – ICAO, ning
lindude koondumised kopteriväljakul või selle läheduses.
Kui mõnda lennunduskaarti ei ole koostatud, esitatakse jaotises GEN 3.2 „Lennunduskaardid“ sellekohane deklaratsioon.
2. liide
NOTAM-TEATE VORM
NOTAM-TEATE VORMI TÄITMISE JUHENDID
1. Üldist
Edastatakse täpsustirida (punkt Q) ja kõik tunnused (punktid A kuni ja kaasa arvatud G), millest igaühele järgneb kinnisulg, nagu vormil näidatud, välja arvatud juhul, kui konkreetse tunnuse kohta puudub kanne.
2. NOTAM-teadete nummerdamine
Igale NOTAM-teatele määratakse tähe ja neljakohalise numbriga tähistatud seeria, millele järgneb kaldkriips ja kahekohaline number, mis tähistab aastat (nt A0023/03). Iga seeria algab 1. jaanuaril numbriga 0001.
3. Täpsustid (punkt Q)
Punkt Q on jaotatud kaheksaks väljaks, igaüks on eraldatud kaldkriipsuga. Kanne tehakse igale väljale. Väljade täitmise näited on esitatud käsiraamatus Aeronautical Information Services Manual (ICAO dokument nr 8126). Välja määratlus on järgmine:
FIR
Kui teabe subjekt asub geograafiliselt ühes FIRis, on ICAO asukohatähis asjaomase FIRi asukohatähis. Kui lennuväli on selle kohal asuvas teise liikmesriigi FIRis, sisaldab punkti Q esimene väli selle kohal asuva FIRi koodi (nt Q) LFRR/…A) EGJJ);
või
kui teabe subjekt asub geograafiliselt enam kui ühes FIRis, koosneb FIRi väli NOTAM-teate loonud liikmesriigi ICAO riikkondsuse tähtedest, millele järgneb „XX“. Kohal asuva UIRi asukohatähist ei kasutata. Seejärel loetletakse asjaomaste FIRide ICAO asukohatähised punktis A või liikmesriigi tunnus või selle delegeeritud üksuse tunnus, kes vastutab navigatsiooniteenuse osutamise eest mitmes liikmesriigis.
Kui liikmesriik annab välja NOTAM-teate, mis mõjutab liikmesriikide rühma FIRe, lisatakse väljaandva liikmesriigi ICAO asukohatähis ning lisaks märgitakse „XX“. Seejärel loetletakse asjaomaste FIRide asukohatähised punktis A või liikmesriigi tunnus või selle delegeeritud üksuse tunnus, kes vastutab navigatsiooniteenuse osutamise eest mitmes liikmesriigis.
NOTAM-TEATE KOOD
Kõik NOTAM-teate koodi rühmad koosnevad viiest tähest, millest esimene on alati „Q“. Teiste ja kolmandate tähtedega tuvastatakse subjekt ning neljanda ja viienda tähega tähistatakse teatatava subjekti olekut või seisundit. Lühendite selgitusi saab vaadata ICAO dokumendist nr 8400 „Procedures for Air Navigation Services — Abbreviations and Codes (PANS-ABC)“. Teise ja kolmanda ning neljanda ja viienda tähe kombinatsioone vaadake vastavalt kas ICAO dokumendi nr 8126 jaotisest „NOTAM Selection Criteria“ või sisestage üks järgmine kombinatsioon:
kui subjekti ei ole NOTAM-teadete koodides (ICAO dokument nr 8400) või NOTAM-teadete valikukriteeriumides (ICAO dokument nr 8126) loetletud, sisestage teise ja kolmanda tähena „XX“ (nt QXXAK); kui subjekt on „XX“, kasutage „XX“ ka seisundi kohta (nt QXXXX);
kui subjekti seisundit ei ole NOTAM-teadete koodides (ICAO dokument nr 8400) või NOTAM-teadete valikukriteeriumides (ICAO dokument nr 8126) loetletud, sisestage neljanda ja viienda tähena „XX“ (nt QFAXX);
kui väljastatakse käitamise seisukohast olulist teavet sisaldav NOTAM-teade ja kui seda kasutatakse AIRACi lennundusteabe kogumiku muudatustest või lisadest teadaandmiseks, sisestage NOTAM-teate koodi neljanda ja viienda tähena „TT“;
kui väljastatakse NOTAM-teade, mis sisaldab kehtivate NOTAM-teadete kontrollnimekirja, sisestage teise, kolmanda, neljanda ja viienda tähena „KKKK“; ning
NOTAM-teate tühistamiseks kasutatakse NOTAM-teate koodi järgmist neljandat ja viiendat tähte:
AK |
= |
JÄTKUB TAVAKÄITAMINE |
AL |
= |
KÄITATAV (VÕI TAASKÄITATAV) VASTAVALT VAREM AVALDATUD PIIRANGUTELE/TINGIMUSTELE |
AO |
= |
TEGEVUSPÕHINE |
CC |
= |
LÕPETATUD |
CN |
= |
TÜHISTATUD |
HV |
= |
TÖÖ LÕPETATUD |
XX |
= |
TAVAKEEL |
Kui kombinatsiooni Q - - AO = „Toimiv“ kasutatakse NOTAM-teate tühistamise ja uutest seadmetest või teenustest teavitavate NOTAM-teadete puhul, kasutage järgmist neljandat ja viiendat tähte Q - - CS = Paigaldatud.
Kombinatsiooni Q - - CN = TÜHISTATUD kasutatakse planeeritud tegevuse, nt navigatsioonihoiatuste tühistamiseks; Kombinatsiooni Q - - HV = TÖÖ LÕPETATUD kasutatakse poolelioleva töö tühistamiseks.
LIIKLUS
I) |
= |
IFR |
V |
= |
VFR |
K |
= |
NOTAM on kontrollnimekiri |
NOTAM-teate teemast ja sisust olenevalt võib täpsustiväli LIIKLUS sisaldada kombineeritud täpsusteid.
EESMÄRK
N |
= |
valitud NOTAM-teade, millele lennumeeskond peab kohe tähelepanu pöörama |
B |
= |
käitamise seisukohast oluline NOTAM-teade, mis on valitud PIBi sisestamiseks |
O |
= |
lennutegevust puudutav NOTAM-teade |
M |
= |
mitmesugused NOTAM-teated; mida ei tutvustata, aga mis on taotluse korral kättesaadav |
K |
= |
NOTAM on kontrollnimekiri |
NOTAM-teate teemast ja sisust olenevalt võib täpsustiväli EESMÄRK sisaldada kombineeritud täpsusteid BO või NBO.
ULATUS
A |
= |
Lennuväli |
E |
= |
Lend marsruudil |
W |
= |
Nav hoiatus |
K |
= |
NOTAM on kontrollnimekiri |
NOTAM-teate teemast ja sisust olenevalt võib täpsustiväli ULATUS sisaldada kombineeritud täpsusteid.
ALUMINE/ÜLEMINE
ALUMISED ja ÜLEMISED piirid esitatakse üksnes lennutasandite (FL) kohta ning nendega väljendatakse mõjuala tegelikke vertikaalseid piire, lisamata puhvertsoone. Navigatsioonihoiatuste ja õhuruumi piirangute korral peavad sisestatud väärtused vastama punktides F ja G esitatutele.
Kui subjekt ei sisalda konkreetset kõrguseteavet, sisestage ALUMISE kohta vaikeväärtusena „000“ ja ÜLEMISE kohta „999“.
KOORDINAADID, RAADIUS
Laius ja pikkus üheminutilise täpsusega ning kolmekohaline kauguse väärtus, millega tähistatakse mõjuala raadius meremiilides (nt 4700N01140E043). Koordinaatidega esitatakse selle ringi ligikaudne keskpaik, mille raadius hõlmab kogu mõjuala, ja kui NOTAM-teade mõjutab kogu FIRi/UIRi või enam kui ühte FIRi/UIRi, sisestage raadiuse vaikeväärtus „999“.
4. Punkt A
Sisestage ICAO dokumendi nr 7910 kohane lennuvälja või FIRi ICAO asukohatähis, kus teatatav vahend, õhuruum või tingimus asub/esineb. Vajaduse korral võib sisestada enam kui ühe FIRi/UIRi. Kui ICAO asukohatähis ei ole kättesaadav, kasutage ICAO dokumendi nr 7910 osas 2 antud ICAO riikkondsuse tähte pluss „XX“, millele punktis E järgneb tavakeeles nimi.
Kui teave puudutab GNSSi, sisestage GNSSi elemendile määratud asjakohane ICAO asukohatähis või kõigile GNSSi elementidele (välja arvatud GBAS) määratud ühine asukohatähis.
GNSSi puhul võib asukohatähist kasutada GNSSi elemendi katkestuse tuvastamisel, näiteks KNMH GPS-satelliidi katkestuse puhul.
5. Punkt B
Kuupäeva-kellaaja rühmana kasutage kümnekohalist rühma, kus esitage aasta, kuu, päev ning tunnid ja minutid UTC järgi. See kanne on kuupäev ja kellaaeg, mil NOTAMN jõustub. NOTAMR- ja NOTAMC-teadete puhul on kuupäeva-kellaaja rühm NOTAM-teate loomise tegelik kuupäev ja kellaaeg. Päeva algus märgitakse kombinatsiooniga „0000“.
6. Punkt C
Kui NOTAMC välja arvata, siis kasutatakse kuupäeva-kellaaja rühma (kümnekohaline rühm, kus esitatakse aasta, kuu, päev ning tunnid ja minutid UTC järgi), et osutada, millise ajavahemiku jooksul teavet kasutatakse, välja arvatud juhul, kui teave on alalise iseloomuga, mispuhul sisestatakse selle asemel „PERM“. Päeva lõpp märgitakse kombinatsiooniga „2359“, kombinatsiooni „2400“ ei kasutata. Kui teave ajastuse kohta on ebakindel, osutatakse kuupäeva-kellaaja rühma abil ligikaudne kestus, millele järgneb lühend „EST“. Lühendit „EST“ sisaldav mis tahes NOTAM-teade tühistatakse või asendatakse enne punktis C osutatud kuupäeva ja kellaaega.
7. Punkt D
Kui teatatav oht või teatavate vahendite käitusolek või seisund on vastavalt punktides B ja C osutatud kuupäevade-kellaaegade vahelisele spetsiaalsele kellaaegade ja kuupäevade graafikule aktiivne, sisestage see teave punkti D. Kui punkt D ületab 200 tähemärki, kaalutakse sellise teabe esitamist järgnevas eraldi NOTAM-teates.
8. Punkt E
Kasutage dekodeeritud NOTAM-teate koodi, mida vajaduse korral täiendatakse ICAO lühendite, näitajate, tunnuste, tähistajate, kutsungite, sageduste, arvude ja tavakeelega. Kui NOTAM-teade valitakse rahvusvaheliseks levitamiseks, lisatakse tavakeeles väljendatud osadesse ingliskeelne tekst. See kanne on selge ja kokkuvõtlik, et see sobiks PIBi kandeks. NOTAMC-teate puhul lisatakse täpsete usaldusväärsuse kontrollide võimaldamiseks subjektiviide ja olekusõnum.
9. Punktid F ja G
Tavajuhul kohaldatakse neid punkte navigatsioonihoiatuste või õhuruumi piirangute suhtes ning need on tavaliselt PIBi kande osa. Sisestage tegevuse või piirangute kohta nii alumised kui ka ülemised kõrguspiirid ja osutage selgelt ainult ühed algandmed ja üks mõõtühik. Lühendeid „GND“ või „SFC“ kasutatakse punktis F vastavalt maapinna (ground) ja pinna (surface) tähistamiseks. Lühendit „UNL“ kasutatakse punktis G „piiramatu“ (unlimited) tähistamiseks.
3. liide
SNOWTAM-Teate vorm
SNOWTAM-TEATE VORMI TÄITMISE JUHENDID
1. Üldteave
Enam kui ühe lennuraja kohta teatamisel korrake punkte B kuni H (lennuki suutlikkuse arvutuste jaotis).
Punktidele osutamiseks kasutatavaid tähti kasutatakse üksnes viitamiseks ja neid ei lisata teadetesse. Tähed M (kohustuslik, mandatory), C (tingimuslik, conditional) ja O (valikuline, optional) tähistavad teabe kasutust ja liiki ning need lisatakse nii, nagu allpool selgitatud.
Kasutatakse meetermõõdustiku ühikuid ning mõõtühikuid ei teatata.
SNOWTAM-teate pikim kehtivusaeg on 8 tundi. Kui saadakse uus teade raja olukorra kohta, antakse välja uus SNOWTAM-teade.
SNOWTAM-teade tühistab eelmise SNOWTAM-teate.
SNOWTAM-teadete hõlpsamaks töötlemiseks arvutiandmebaasides lisatakse lühendatud pealkiri „TTAAiiii CCCC MMYYGGgg (BBB)“. Nende sümbolite selgitus on järgmine:
TT |
= |
andmete tunnus, SNOWTAMi puhul = SW; |
AA |
= |
liikmesriikide geograafiline tunnus, nt LF = PRANTSUSMAA; |
iiii |
= |
SNOWTAMi seerianumber neljakohalises rühmas; |
CCCC |
= |
selle lennuvälja neljatäheline asukohatähis, millele SNOWTAM viitab; |
MMYYGGgg |
= |
vaatluse/mõõtmise kuupäev/kellaaeg, kusjuures: |
MM |
= |
kuu, nt jaanuar = 01, detsember = 12; |
YY |
= |
kuu päev; |
GGgg |
= |
aeg tundides (GG) ja minutites (gg) UTC järgi; |
(BBB) |
= |
valikuline rühm: |
paranduse jaoks, kui varem levitatud sama seerianumbriga SNOWTAM-teates on viga = COR. Kasutage sulgusid (BBB), et viidata selle rühma valikulisusele. Kui teatatakse rohkem kui ühe lennuraja kohta ja korduva punktiga B osutatakse eraldi vaatluste/hinnangute kuupäevad/kellaajad, lisatakse lühendatud pealkirjale hiliseima vaatluse/hinnangu kuupäev/kellaaeg (MMYYGGgg).
SNOWTAM-teate vormi tekst SNOWTAM ja SNOWTAM-teate seerianumber neljakohalises rühmas eraldatakse tühikuga, nt SNOWTAM 0124.
SNOWTAM-teate loetavuse huvides lisatakse SNOWTAM-teate seerianumbri, punkti A ja lennuki suutlikkuse arvutuste jaotise järele reavahe.
Kui teatatakse rohkem kui ühe lennuraja kohta, korratakse teavet lennuki suutlikkuse arvutuste jaotises alates iga lennuraja hindamise kuupäevast ja kellaajast enne olukorrateadlikkuse jaotise teavet.
Kohustuslik teave on:
LENNUVÄLJA ASUKOHATÄHIS;
HINNANGU KUUPÄEV JA KELLAAEG;
VÄIKSEM LENNURADA TÄHISTAV NUMBER;
RAJA OLUKORRA KOOD IGAL RAJAKOLMANDIKUL; ning
IGA RAJAKOLMANDIKU OLUKORRA KIRJELDUS (kui raja olukorra koodiks (RWYCC) teatatakse 0–6)
2. Lennuki suutlikkuse arvutuste jaotis
Punkt A – |
Lennuvälja asukohatähis (neljatäheline asukohatähis). |
Punkt B – |
Hinnangu kuupäev ja kellaaeg (kaheksamärgiline kuupäeva/kellaaja rühm, milles esitatakse vaatluse aeg kuu, päeva, tunni ja minutitena UTC järgi). |
Punkt C – |
Väiksem lennurada tähistav number (nn[L] või nn[C] või nn[R]). Iga lennuraja kohta sisestatakse ainult üks lennuraja tähis ja alati väiksem number. |
Punkt D – |
Raja olukorra kood igal lennurajakolmandikul. Iga lennurajakolmandiku kohta sisestatakse ainult üks number (0, 1, 2, 3, 4, 5 või 6), mis eraldatakse kaldkriipsuga (n/n/n). |
Punkt E – |
Iga lennurajakolmandiku kaetuse protsent. Kui see on olemas, sisestage iga lennurajakolmandiku kohta 25, 50, 75 või 100, mis eraldatakse kaldkriipsuga ([n]nn/[n]nn/[n]nn). See teave esitatakse vaid siis, kui iga rajakolmandiku olukorra kirjelduseks (punkt G) on teatatud muu kui „KUIV“. Kui teated raja olukorra kohta puuduvad, tähistatakse seda asjakohas(t)e lennurajakolmandiku/-kolmandike kohta lühendi „NR“ sisestamisega. |
Punkt F – |
Lahtise saasteaine sügavus igal lennurajakolmandikul. Kui see on olemas, sisestage iga lennurajakolmandiku kohta millimeetrites, mis eraldatakse kaldkriipsuga (nn/nn/nn või nnn/nnn/nnn). See teave esitatakse üksnes järgmiste saasteaineliikide kohta:
—
seisev vesi, teatatavad väärtused 04, siis hinnanguline väärtus. Olulised muutused 3 mm;
—
lobjakas, teatatavad väärtused 03, siis hinnanguline väärtus. Olulised muutused 3 mm;
—
märg lumi, teatatavad väärtused 03, siis hinnanguline väärtus. Olulised muutused 5 mm; ning
—
kuiv lumi, teatatavad väärtused 03, siis hinnanguline väärtus. Olulised muutused 20 mm.
Kui teated raja olukorra kohta puuduvad, tähistatakse seda asjakohas(t)e lennurajakolmandiku/-kolmandike kohta lühendi „NR“ sisestamisega. |
Punkt G – |
Iga lennurajakolmandiku olukorra kirjeldus. Sisestatakse iga lennurajakolmandiku mis tahes järgmise olukorra kirjeldus, mis eraldatakse kaldkriipsuga. COMPACTED SNOW (KOKKUSURUTUD LUMI) DRY SNOW (KUIV LUMI) DRY SNOW ON TOP OF COMPACTED SNOW (KUIV LUMI KOKKUSURUTUD LUME PEAL) DRY SNOW ON TOP OF ICE (KUIV LUMI JÄÄ PEAL) FROST (HÄRMATIS) ICE (JÄÄ) SLIPPERY WET (MÄRG JA LIBE) SLUSH (LOBJAKAS) SPECIALLY PREPARED WINTER RUNWAY (ERITÖÖTLUSEGA TALVERADA) STANDING WATER (SEISEV VESI) WATER ON TOP OF COMPACTED SNOW (VESI KOKKUSURUTUD LUME PEAL) WET (MÄRG) WET ICE (MÄRG JÄÄ) WET SNOW (MÄRG LUMI) WET SNOW ON TOP OF COMPACTED SNOW (MÄRG LUMI KOKKUSURUTUD LUME PEAL) WET SNOW ON TOP OF ICE (MÄRG LUMI JÄÄ PEAL) DRY (KUIV) (teatatakse ainult siis, kui saasteainet ei ole) Kui teated raja olukorra kohta puuduvad, tähistatakse seda asjakohas(t)e lennurajakolmandiku/-kolmandike kohta lühendi „NR“ sisestamisega. |
Punkt H – |
Lennuraja laius, mille kohta lennuraja olukorra koodid kehtivad. Sisestatakse laius meetrites, kui see on avaldatud lennuraja laiusest väiksem. |
3. Olukorrateadlikkuse jaotis
Olukorrateadlikkuse jaotise elemendid lõpevad punktiga.
Olukorrateadlikkuse jaotise elemendid, mille kohta teavet ei ole või mille avaldamise tingimused ei ole täidetud, jäetakse täielikult välja.
Punkt I – |
Lennuraja vähendatud pikkus. Sisestatakse kehtiv lennuraja tähis ja kasutatav pikkus meetrites (nt RWY nn [L] või nn [C] või nn [R] REDUCED TO [n]nnn). Kui avaldatud on uute deklareeritud kauguste kogumiga NOTAM, on see teave tingimuslik. |
Punkt J – |
Lumetuisk lennurajal. Kui teatatakse lumetuisust, sisestatakse tühikuga „DRIFTING SNOW“ (RWY nn või RWY nn[L] või nn[C] või nn[R] DRIFTING SNOW). |
Punkt K – |
Lahtine liiv lennurajal. Kui teatatakse lennurajal olevast lahtisest liivast, sisestatakse väiksema lennuraja tähise järele tühikuga „LOOSE SAND“ (RWY nn või RWY nn[L] või nn[C] või nn[R] LOOSE SAND). |
Punkt L – |
Keemiline töötlus lennurajal. Kui teatatakse lennuraja keemilisest töötlemisest, sisestatakse väiksema lennuraja tähise järele tühikuga „CHEMICALLY TREATED“ (RWY nn või RWY nn[L] või nn[C] või nn[R] CHEMICALLY TREATED). |
Punkt M – |
Lumevallid lennurajal. Kui teatatakse lumevallide esinemisest lennurajal, sisestatakse väiksema lennuraja tunnuse järele tühikuga „SNOWBANK“ ning tühiku järele, kas vasakul „L“ või paremal „R“ või mõlemal pool „LR“, millele järgneb kaugus telgjoonest meetrites, tühikuga eraldatuna „FM CL“ (RWY nn või RWY nn[L] või nn[C] või nn[R] SNOWBANK Lnn või Rnn või LRnn FM CL). |
Punkt N – |
Lumevallid ruleerimisteel. Kui teatatakse lumevallide esinemisest ruleerimistee(de)l, sisestatakse ruleerimistee(de) tähis(ed) tühikuga „SNOWBANKS“ (TWY [nn]n või TWYS [nn]n/[nn]n/[nn]n... või ALL TWYS SNOWBANKS). |
Punkt O – |
Lumevallid lennuraja kõrval. Kui teatatakse lumevallidest, mis ulatuvad läbi lennuvälja lumeplaani kõrgusprofiili, sisestatakse väiksema lennuraja tähis ja „ADJ SNOWBANKS“ (RWY nn või RWY nn[L] või nn[C] või nn[R] „ADJ SNOWBANKS“). |
Punkt P – |
Ruleerimisteede olukord. Kui teatatakse, et perroon on libe või selle seisukord on halb, sisestatakse perrooni tunnuse järele tühikuga „POOR“(TWY [n või nn] POOR või TWYS [n või nn]/[n või nn]/[n või nn] POOR... või ALL TWYS POOR). |
Punkt R – |
Perroonide olukord. Kui teatatakse, et perroon on libe või selle seisukord on halb, sisestatakse perrooni tunnuse järele tühikuga „POOR“(APRON [nnnn] POOR või APRONS [nnnn]/[nnnn]/[nnnn] POOR või ALL APRONS POOR). |
Punkt S – |
(NR) Ei ole teatatud. |
Punkt T – |
Tavakeeles märkused. |
4. liide
ASHTAM-TEATE VORM
ASHTAM-TEATE VORMI TÄITMISE JUHENDID
1. Üldist
ASHTAM-teatega antakse teavet vulkaanilise tegevuse oleku kohta, kui selle tegevuse muutus on või eeldatavalt on käitamise seisukohast oluline. Seda teavet antakse allpool punktis 3.5 esitatud vulkaani hoiatustaseme värvikoodi abil.
Kui vulkaanipurske tõttu tekib käitamise seisukohast oluline tuhapilv, antakse ASHTAM-teatega teavet tuhapilve asukoha, ulatuse ja liikumise ning mõjutatud lennumarsruutide ja lennutasandite kohta.
Vulkaanipurskest teavitava ASHTAM-teate väljaandmisel vastavalt allpool esitatud jaotisele 3 ei viivitata, kuni saadaval on kogu teave A kuni K, vaid see antakse välja kohe pärast seda, kui on saadud teade, et toimus või eeldatavalt toimub vulkaanipurse või et vulkaani aktiivsuses on toimunud või eeldatavalt toimub käitamise seisukohalt oluline muutus või teatatud on tuhapilvest. Eeldatava purske puhul ja kui sel ajal ei ole tõendeid tuhapilvest, täidetakse punktid A kuni E ning punktide F kuni I juurde märgitakse „ei ole kohaldatav“. Samamoodi, kui teatatakse tuhapilvest, nt õhust edastatava eriettekandega, aga selle päritoluvulkaan pole teada, antakse ASHTAM-teade kõigepealt välja nii, et punktid A kuni E on märgitud kui „teadmata“, punktid F kuni K on õhust edastatava eriettekande põhjal vastavalt vajadusele täidetud ning oodatakse lisateabe saamist. Kui punktide A kuni K teatud väljade kohta ei ole muude asjaolude korral teavet saadaval, märkige „NIL“.
ASHTAM-teate pikim kehtivusaeg on ööpäev. Kui hoiatusetase muutub, antakse välja uus ASHTAM-teade.
2. Lühendatud pealkiri
ASHTAM-teadete hõlpsamaks töötlemiseks arvutiandmebaasides lisatakse tavapärase pealdise „Aeronavigatsiooniline fikseeritud telekommunikatsioonivõrk (AFTN)“ järele lühendatud pealkiri „TT AAiiii CCCC MMYYGGgg (BBB)“. Nende sümbolite selgitus on järgmine:
TT |
= |
andmete tunnus, ASHTAMi puhul = VA; |
AA |
= |
riikide geograafiline tunnus, nt NZ = New Zealand; |
iiii |
= |
ASHTAMi seerianumber neljakohalises rühmas; |
CCCC |
= |
asjaomase lennuinfopiirkonna neljatäheline asukohatähis; |
MMYYGGgg |
= |
ettekande kuupäev/kellaaeg, kusjuures: |
MM |
= |
kuu, nt jaanuar = 01, detsember = 12; |
YY |
= |
kuu päev; |
GGgg |
= |
aeg tundides (GG) ja minutites (gg) UTC järgi; |
(BBB) |
= |
valikuline rühm paranduse jaoks, kui varem levitatud sama seerianumbriga ASHTAM-teates on viga = COR. |
Kasutage sulgusid (BBB), et viidata selle rühma valikulisusele.
3. ASHTAM-teate sisu
Punkt A – Mõjutatud lennuinfopiirkond, lühendatud pealkirjas antud asukohatähise tavakeeles vaste, selles näites: „Auckland Oceanic FIR“.
Punkt B – Esimese purske kuupäev ja kellaaeg (UTC).
Punkt C – Vulkaani nimi ja vulkaani number vastavalt ICAO dokumendi nr 9691 Manual on Volcanic Ash, Radioactive Material and Toxic Chemical Clouds liitele H ning vulkaanide ja peamiste aeronavigatsiooniliste objektide maailmakaardile (World Map of Volcanoes and Principal Aeronautical Features).
Punkt D – Vulkaani laius-/pikkuskoordinaadid täiskraadides või täisradiaalina ning vulkaani kaugus navigatsioonivahendist vastavalt ICAO dokumendi nr 9691 Manual on Volcanic Ash, Radioactive Material and Toxic Chemical Clouds liitele H ning vulkaanide ja peamiste aeronavigatsiooniliste objektide maailmakaardile (World Map of Volcanoes and Principal Aeronautical Features).
Punkt E – Vulkaani aktiivsust tähistava hoiatustaseme värvikood, sealhulgas hoiatuse värvikoodi mis tahes varasem tase järgmisel viisil:
häire puhul kasutatava värvikoodi tase |
Vulkaani aktiivsuse olek |
ROHELINE HOIATUS |
Vulkaan on tavalises, mittepurskavas seisundis. Või pärast kõrgema hoiatustaseme langetamist: vulkaaniline aktiivsus on arvatavasti lakanud ja vulkaan naasnud tavalisse, mittepurskavasse seisundisse. |
KOLLANE HOIATUS |
Vulkaan ilmutab teadaolevast tausttasemest suurema aktiivsuse märke. Või pärast kõrgema hoiatustaseme langetamist: vulkaaniline aktiivsus on märkimisväärselt vähenenud, aga jätkatakse selle hoolikat seiramist võimaliku taasaktiveerumise suhtes. |
ORANŽ HOIATUS |
Vulkaan ilmutab suurenenud aktiivsust suurema pursketõenäosusega. Või Tulemas on vulkaanipurse, millega ei kaasne või kaasneb vähe tuhka [võimaluse korral täpsustage tuhapilve kõrgus]. |
RED HOIATUS |
Prognooside järgi toimub lähiajal purse, millega tõenäoliselt kaasneb märkimisväärse tuhapilve paiskumine atmosfääri. Või Tulemas on purse, millega kaasneb märkimisväärse tuhapilve paiskumine atmosfääri [võimaluse korral täpsustage tuhapilve kõrgus]. |
Asjaomase riigi vastutav vulkanoloogiaamet edastab vulkaani aktiivsuse olekut tähistava hoiatustaseme värvikoodi ja varasema aktiivsuseoleku mis tahes muutused piirkondlikule juhtimiskeskusele, nt „RED ALERT FOLLOWING YELLOW’ OR ‘GREEN ALERT FOLLOWING ORANGE“. |
Punkt F – Kui teatatakse käitamise seisukohast olulisest vulkaanituhapilvest, osutatakse laius-/pikkuskoordinaatide (täiskraadides) abil tuhapilve horisontaalne ulatus ning alumine/ülemine piir ja kõrgus merepinnast tuhandetes meetrites (jalgades) ja/või radiaal ning kaugus päritoluvulkaanist. Esialgu võib teabe aluseks olla ainult õhust edastatav eriettekanne, aga edasine teave võib vastutavalt meteoroloogiateenistuselt ja/või vulkaanituha teabekeskuselt saadud teabe põhjal olla üksikasjalikum.
Punkt G – Vastutavalt meteoroloogiateenistuselt ja/või vulkaanituha teabekeskuselt saadud teabe põhjal osutatakse tuhapilve liikumise prognoositav suund teatud tasanditel.
Punkt H – Osutatakse lennumarsruutidele või lennumarsruutide osadele ja lennutasanditele, mis on mõjutatud või mis eeldatavalt saavad mõjutatud.
Punkt I – Osutatakse õhuruumi ja/või lennumarsruutide või lennumarsruutide osade sulgemisele ja kasutatavatele alternatiivsetele marsruutidele.
Punkt J – Teabe allikas, nt „eriettekanne õhust“ või „vulkanoloogiaamet“ jne. Teabe allikas märgitakse igal juhul, olenemata sellest, kas purse toimus või tuhapilvest teatati või mitte.
Punkt K – Lisaks eespool osutatule sisestatakse käitamise seisukohast oluline mis tahes teave tavakeeles.;
VII LISA
ERINÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE
(Osa „DAT“)
A-ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.OR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
DAT.OR.100 Aeronavigatsioonilised andmed ja teave
Andmeteenuste osutaja võtab vastu, koondab, tõlgib, valib, vormindab, edastab ja/või integreerib aeronavigatsioonilisi andmeid ja teavet, mille on avaldanud autoriteetne allikas kasutamiseks sertifitseeritud õhusõidukirakenduste või -seadmete aeronavigatsioonilistes andmebaasides.
Erijuhtudel, kui aeronavigatsioonilised andmed ei ole avaldatud lennundusteabe kogumikus (AIP) ega autoriteetses allikas või ei vasta kohaldatavatele andmekvaliteedinõuetele, võivad kõnealused aeronavigatsioonilised andmed pärineda andmeesitajalt endalt ja/või teistelt andmeteenuste osutajatelt. Sellises olukorras valideerib aeronavigatsioonilised andmed see andmeteenuste osutaja, kes need koostas.
Klientide nõudmisel võib andmeteenuste osutaja töödelda õhusõiduki käitaja esitatud või teistelt andmeteenuste osutajatelt pärinevaid kohandatud andmeid nii, et kõnealune käitaja saaks neid kasutada. Kõnealuste andmete ja nende edasise uuendamise eest vastutab jätkuvalt õhusõiduki käitaja.
DAT.OR.105 Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus
Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.001 sätestatud nõuete täitmisele teeb andmeteenuste osutaja järgmist:
võtab vastu, koondab, tõlgib, valib, vormindab, edastab ja/või integreerib aeronavigatsioonilisi andmeid ja teavet, mille on avaldanud aeronavigatsiooniliste andmete esitaja(d) sertifitseeritud õhusõidukirakenduste või -seadmete aeronavigatsioonilistes andmebaasides vastavalt kohaldatavatele nõuetele. 2. tüüpi andmeteenuste osutaja tagab, et andmekvaliteedinõuded on kooskõlas sertifitseeritud õhusõidukirakenduse või -seadme kasutusotstarbega ning rakendab sel eesmärgil sobivat tegevuskorda suhetes konkreetse seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omaniku või selle konkreetse konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga;
annab välja nõuetele vastavuse deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et tema koostatud aeronavigatsioonilised andmebaasid on kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate valdkonnastandarditega
abistab seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omanikku jätkuva lennukõlblikkuse tagamise toimingutes, mis on seotud koostatud aeronavigatsiooniliste andmebaasidega.
Andmebaaside avaldamiseks määrab vastutav juht sõltumatult punkti DAT.TR100 alapunktis b osutatud tõendajad ja nende kohustused, et tõendada nõuetele vastavuse deklaratsioonis andmete vastavust andmekvaliteedinõuetele ja menetluste järgimist. Lõplik vastutus andmebaaside avaldamist käsitlevate tõendajate allkirjastatud deklaratsioonide eest lasub andmeteenuste osutaja vastutaval juhil.
DAT.OR.110 Juhtimissüsteem
Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.005 sätestatud nõuete täitmisele võtab andmeteenuste osutaja kasutusele andmeesitustüübile sobiva juhtimissüsteemi, mis sisaldab järgmiste toimingute kontrolli protseduure:
dokumentide väljaandmine, heakskiitmine või muutmine;
andmekvaliteedinõuete muutmine;
kontrollimine, kas sissetulevad andmed on loodud vastavalt kohaldatavatele standarditele;
kasutatavate andmete õigeaegne uuendamine;
identifitseerimine ja jälgitavus;
andmete vastuvõtmise, koondamise, tõlkimise, valimise, vormindamise, edastamise ja/või üldisesse andmebaasi või konkreetse õhusõidukirakenduse või -seadmega ühilduvasse andmebaasi lisamise menetlused;
andmete kontrollimise ja valideerimise meetodid;
tööriistade registreerimine, kaasa arvatud konfiguratsioonihaldus ja kõlblikkuse kontroll vastavalt vajadusele;
vigade/puuduste kõrvaldamine;
2. tüüpi andmeteenuste osutamisel tegevuse koordineerimine aeronavigatsiooniliste andmete esitaja(te)ga ja/või andmeteenuste osutaja(te)ga ning seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omaniku või selle konkreetse konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga;
nõuetele vastavuse deklaratsiooni väljaandmine
andmebaaside kontrollitud edastamine kasutajatele.
DAT.OR.115 Arvestuse pidamine
Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.030 esitatud nõuete täitmisele peab andmeteenuste osutaja oma arvestussüsteemis arvestust punktis DAT.OR.110 loetletud elementide üle.
2. JAGU – ERINÕUDED
DAT.OR.200 Teatamiskohustused
Andmeteenuste osutaja peab tegema järgmist:
teatab kliendile ja vajaduse korral seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omanikule kõigist juhtudest, kus andmeteenuste osutaja on avaldanud aeronavigatsioonilise andmebaasi, milles on hiljem leitud puudusi ja/või vigu, mistõttu see ei vasta andmete suhtes kohaldatavatele nõuetele;
teatab pädevale asutusele alapunkti 1 kohaselt leitud puudustest ja/või vigadest, mis võivad põhjustada ohtliku olukorra. Sellised teated edastatakse pädevale asutusele sobivas vormis ja sobival meetodil;
kui sertifitseeritud andmeteenuste osutaja varustab andmetega teist andmeteenuste osutajat, teatab ta sellele teisele organisatsioonile kõigist juhtudest, kus ta on avaldanud sellele organisatsioonile aeronavigatsioonilisi andmebaase, milles on hiljem leitud vigu,
teatab aeronavigatsiooniliste andmete esitajale andmeallikas avastatud vigastest, vastukäivatest või puuduvatest andmetest.
Andmeteenuste osutaja võtab ohutuse huvides kasutusele sisemise teatamissüsteemi, et võimaldada teadete kogumist ja hindamist negatiivsete suundumuste kindlakstegemiseks või puuduste kõrvaldamiseks ning välja selgitada teatamisele kuuluvaid sündmusi ja toiminguid.
Kõnealuse sisemise teatamissüsteemi võib ühendada punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohaselt nõutava juhtimissüsteemiga.
B-ALAJAGU – TEHNILISED NÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.TR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
DAT.TR.100 Töömeetodid ja -kord
Andmeteenuste osutaja peab tegema järgmist:
seoses kõigi vajalike aeronavigatsiooniliste andmetega:
kehtestama teiste andmeteenuste osutajatega ja 2. tüüpi andmeteenuste osutaja puhul seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omaniku või selle konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga kokku lepitud andmekvaliteedinõuded, et teha kindlaks andmekvaliteedinõuete ühilduvus andmete kasutusotstarbega;
kasutab autoriteetsetest allikatest saadud andmeid ja vajaduse korral muid aeronavigatsioonilisi andmeid, mida on kontrollinud ja valideerinud andmeteenuste osutaja ise ja/või teine (teised) andmeteenuste osutaja(d);
kehtestab töökorra andmete nõuetekohase töötlemise tagamiseks
kehtestab ja rakendab menetlused, millega tagatakse, et õhusõiduki käitaja või teise andmeteenuste osutaja esitatud või küsitud kohandatud andmed edastatakse ainult andmete taotlejale, ning
tagab seoses tõendajatega, kes allkirjastavad punkti DAT.OR.105 alapunkti b kohaselt välja antavaid nõuetele vastavuse deklaratsioone, et:
tõendajate teadmised, taust (sealhulgas muud ülesanded organisatsioonis) ja kogemused on asjakohased neile pandud kohustuste täitmiseks;
säilitatakse dokumendid kõigi tõendajate kohta, sealhulgas nende volituste ulatust näitavad dokumendid;
tõendajatele antakse tõendid nende volituste ulatuse kohta.
DAT.TR.105 Nõutavad kontaktid
Andmeteenuste osutaja tagab, et tal on vajalikud ametlikud kontaktid
aeronavigatsiooniliste andmete allika(te)ga ja/või teiste andmeteenuste osutajatega;
2. tüüpi andmete esitamise korral seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omanikuga või selle konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga;
õhusõidukite käitajatega vastavalt vajadusele.
VIII LISA
ERINÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE
(Osa „CNS“)
A-ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.OR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
CNS.OR.100 Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus
Side-, navigatsiooni- või seireteenuste osutaja tagab oma teenuste kättesaadavuse, järjepidevuse, täpsuse ja terviklikkuse.
Side-, navigatsiooni- või seireteenuste osutaja määrab kindlaks pakutavate teenuste kvaliteeditaseme ning tõendab, et tema seadmeid korrapäraselt hooldatakse ja vajaduse korral kalibreeritakse.
B-ALAJAGU – TEHNILISED NÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.TR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
CNS.TR.100 Side-, navigatsiooni- või seireteenuste osutajate töömeetodid ja -kord
Side-, navigatsiooni- või seireteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad Chicago konventsiooni 10. lisas (lennunduse telekommunikatsiooni kohta) esitatud standardite järgmistele versioonidele niivõrd, kuivõrd need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate side-, navigatsiooni- või seireteenuste puhul:
I köide raadionavigatsioonivahendite kohta (6. trükk, juuli 2006, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud));
II köide sideprotseduuride, sh aeronavigatsiooniteenuste protseduuride (PANS) kohta (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud));
III köide sidesüsteemide kohta (2. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud));
IV köide seireradarite ja kokkupõrke vältimise süsteemide kohta (4. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud))
V köide aeronavigatsioonialase raadiosagedusspektri kasutamise kohta (3. trükk, juuli 2013, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)).
2. JAGU — SEIRETEENUSTE OSUTAJATE KOHTA KEHTIVAD TEHNILISED NÕUDED
CNS.TR.205 Režiimi S päringusaatjate koodide paigutus ja kasutamine
Seireteenuste osutaja käitab nõuetele vastavat režiimi S päringusaatjat, kasutades nõuetele vastavat päringusaatja koodi (IC-kood), ainult juhul, kui ta on selleks asjaomaselt liikmesriigilt saanud päringusaatja koodide paigutuse.
Seireteenuste osutaja, kes kavatseb käitada või käitab nõuetele vastavat režiimi S päringusaatjat, mille jaoks ei ole päringusaatja koodi paigutust saadud, esitab asjaomasele liikmesriigile päringusaatja koodi taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente:
asjaomase liikmesriigi poolt avaldusele antud kordumatu viitenumber;
režiimi S päringusaatja koodide paigutuse kooskõlastamise eest vastutava liikmesriigi esindaja täielikud kontaktandmed;
režiimi S päringusaatja koodi paigutusega seotud küsimustega tegeleva Režiimi S käitaja kontaktisiku üksikasjalikud kontaktandmed;
režiimi S päringusaatja nimi;
režiimi S päringusaatja kasutus (operatsiooniline või testkasutus);
režiimi S päringusaatja asukoht;
režiimi S päringusaatja esimese režiimi S andmeedastuse kavandatud kuupäev;
soovitav režiimi S katteala (tööraadius);
spetsiifilised operatsioonilised nõudmised;
SI-koodi kasutamise valmidus;
II/SI-koodide käitamise valmidus;
katteala kaardi kasutamise valmidus.
Järelevalveteenuste osutaja järgib saadud päringusaatja koodide paigutuse põhielemente, sealhulgas vähemalt järgmisi elemente:
asjaomase liikmesriigi poolt avaldusele antud vastav viitenumber;
päringusaatja koodide paigutusteenuse unikaalne paigutusviide;
vajaduse korral asendatud paigutusviited;
paigutatud päringusaatja kood;
seire või lukustuskatvuse piirangud sektoripõhise tööraadiuse või S-režiimi katteala kaardi põhjal;
rakendusperiood, mille jooksul tuleb määratud kood nimetatud S-režiimi päringusaatja poolt kasutusele võtta;
rakendusjärjestus, millest tuleb kinni pidada;
valikuliselt ja muude alternatiividega seoses: klastritega seotud nõuded;
vajaduse korral spetsiifilised operatsioonilised piirangud.
Seireteenuste osutaja teatab asjaomasele liikmesriigile vähemalt iga kuue kuu tagant kõigist muudatustest nõuetele vastavate režiimi S päringusaatjate paigalduskavades või operatsioonilises töös seoses punktis c nimetatud päringusaatja koodi paigutuse põhinõuetega.
Seireteenuste osutaja tagab, et iga tema režiimi S päringusaatja kasutab vaid talle paigutatud päringusaatja koodi.
IX LISA
ERINÕUDED LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE
(osa „ATFM“)
TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE (ATFM.TR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
ATFM.TR.100 Lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutajate töömeetodid ja -kord
Lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad komisjoni määrustes (EL) nr 255/2010 ( 10 ) ja (EL) 2019/123 sätestatud nõuetele.
X LISA
ERINÕUDED ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSE OSUTAJATELE
(Osa „ASM“)
TEHNILISED NÕUDED ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSE OSUTAJATELE (ASM.TR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
ASM.TR.100 Õhuruumi korraldusteenuse osutajate töömeetodid ja -kord
Õhuruumi korraldusteenuse osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad komisjoni määrustes (EÜ) nr 2150/2005 ( 11 ) ja (EL) 2019/123 sätestatud nõuetele.
XI LISA
ERINÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (osa „FPD“)
(Osa „FPD“)
A ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (FPD.OR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
FPD.OR.100 Lennuprotseduuride kavandamine
Lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja kavandab, dokumenteerib ja valideerib lennuprotseduuri(d) vajaduse korral pädeva asutuse loal enne protseduuri(de) kasutuselevõtmist ja kasutamist.
Sellega seoses vastavad lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja kasutatav(ad) aeronavigatsiooniandmed ja aeronavigatsiooniteave III lisa (osa ATM/ANS.OR) 1. liites esitatud täpsus-, resolutsiooni- ja terviklikkusnõuetele.
Kui lennuprotseduuride kavandamise aeronavigatsiooniandmed ei pärine usaldusväärsest allikast või ei vasta kohaldatavatele andmekvaliteedi nõuetele (DQR), võib lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja hankida need aeronavigatsiooniandmed muudest allikatest. Sellises olukorras valideerib aeronavigatsiooniandmed see lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja, kes neid kavatseb kasutada.
FPD.OR.105 Juhtimissüsteem
Lisaks III lisa punktile ATM/ANS.OR.B.005 loob ja säilitab lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja juhtimissüsteemi, mis hõlmab kontrolliprotseduure järgmise jaoks:
andmete hankimine;
lennuprotseduuride kavandamine vastavalt punktis FPD.TR.100 sätestatud kriteeriumidele;
lennuprotseduuride kavandamise dokumendid;
konsulteerimine sidusrühmadega;
lennuprotseduuri maapealne valideerimine ja asjakohasel juhul lennuaegne valideerimine;
tööriistade registreerimine, kaasa arvatud konfiguratsioonihaldus ja kõlblikkuse kontroll vastavalt vajadusele; ning
lennuprotseduuri(de) säilitamine ja vajaduse korral korrapärane läbivaatamine.
FPD.OR.110 Andmete säilitamine
Lisaks III lisa punktile ATM/ANS.OR.B.030 kaasab lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja oma andmete säilitamise süsteemi käesoleva lisa punktis FPD.OR.105 osutatud elemendid.
FPD.OR.115 Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus
Lisaks III lisa punkti ATM/ANS.OR.B.005 alapunkti a alapunktile 6 tagab lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja, et tema lennuprotseduuride kavandajad:
on läbinud koolituskursuse, millega omandatakse lennuprotseduuride kavandamise pädevus;
on teoreetiliste teadmiste rakendamiseks sobivate kogemustega; ning
läbivad jätkukoolitusi.
Kui vajalikuks peetakse lennuaegse valideerimise teostamist, tagab lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja, et seda teeb pädev piloot.
Lisaks III lisa punktile ATM/ANS.OR.B.030 säilitab lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja andmed kõigi koolituste kohta ning ka lennuprotseduure kavandavate töötajate teostatud mis tahes kavandamistegevuse kohta ja teeb need andmed taotluse korral kättesaadavaks:
asjaomastele lennuprotseduuride kavandajatele; ning
kokkuleppel lennuprotseduuride kavandajatega uuele tööandjale, kui lennuprotseduuride kavandaja värvatakse uude üksusesse.
FPD.OR.120 Nõutavad kontaktid
Aeronavigatsiooniandmete ja aeronavigatsiooniteabe hankimisel vastavalt punktile FPD.OR.100 tagab lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja, et tal on vajalikud ametlikud kontaktid
aeronavigatsiooniliste andmete allikatega;
teiste teenuseosutajatega;
lennuvälja käitajatega ning
õhusõidukite käitajatega.
Lennuprotseduuride kavandamise taotluste selge määratlemise ja nende taotluste läbivaatamise tagamiseks loob lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja järgmise kavandatud kasutajaga vajalikud ametlikud kontaktid.
B ALAJAGU – TEHNILISED NÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (FPD.TR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
FPD.TR.100 Nõuded lennuprotseduuride kavandamisele
Lennuprotseduurid kavandab lennuprotseduuride kavandamise teenuste osutaja kooskõlas 1. liites esitatud nõuetega ja pädeva asutuse kindlaks määratud kavandamisnõuetega, et tagada õhusõiduki ohutu käitamine. Kui see on nõutav, võimaldatakse kavandamiskriteeriumidega kehtestada lennuprotseduuride asjakohane kõrgus takistuste kohal.
FPD.TR.105 Koordinaadid ja aeronavigatsiooniandmed
Lisaks III lisa punktile ATM/ANS.OR.A.090 määratakse kindlaks laiuse ja pikkuse koordinaadid ning tehakse need aeronavigatsiooniteabe teenuste osutaja(te)le (AIS-teenuste osutaja(d)) teatavaks vastavalt rahvusvaheliste geodeetiliste koordinaatide süsteemi – 1984 (WGS 84) geodeetilistele alusandmetele või samaväärsetele andmetele.
Välitöö täpsuse kord ning sellest tuletatud määramised ja arvutused peaksid olema sellised, et nende tulemusena saadud lennuetappide operatiivandmed on III lisa (osa ATM/ANS.OR) 1. liite asjakohase viiteraamistiku maksimumhälvete piires.
1. liide
NÕUDED ÕHURUUMI STRUKTUURIDELE JA NENDES SISALDUVATELE LENNUPROTSEDUURIDELE
I JAGU
Lennuinfopiirkondade, lennujuhtimispiirkondade, lähialade ja lennuinfotsoonide spetsifikatsioonid
LENNUINFOPIIRKONNAD
Lennuinfopiirkonnad, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 23,
katavad kogu lennumarsruudi struktuuri, mida need piirkonnad teenindavad; ning
hõlmavad oma horisontaalsetes piirides kogu õhuruumi, välja arvatud juhul, kui neid piirab ülemine lennuinfopiirkond.
Liikmesriigid säilitavad oma vastutuse ICAO ees lennuinfopiirkondade geograafilistes piirides, mille ICAO on käesoleva määruse jõustumiskuupäeval nende hoolde usaldanud.
LENNUJUHTIMISPIIRKONNAD
Lennujuhtimispiirkonnad piirestatakse nii, et need hõlmaksid piisavalt õhuruumi instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvate nende lendude lennutrajektooride või nende osade mahutamiseks, mille puhul osutatakse lennujuhtimisteenuse (ATC) kohaldatavaid osi, võttes arvesse selles piirkonnas tavajuhul kasutatavate navigatsiooniseadmete suutlikkust.
Kui pädev asutus ei ole kindlaks määranud teisiti, kehtestatakse lennujuhtimispiirkonna alumine piir, mille kõrgus maa- või veepinnast on vähemalt 200 m (700 jalga).
Lennujuhtimispiirkonna ülemine piir kehtestatakse siis, kui:
ülalpool sellist ülemist piiri ei osutata lennujuhtimisteenust; või
lennujuhtimispiirkond asub allpool ülemist lennujuhtimispiirkonda, millisel juhul kattub ülemine piir ülemise lennujuhtimispiirkonna alumise piiriga.
LÄHIALAD
Lähiala horisontaalsed piirid hõlmavad vähemalt neid õhuruumi osi, mis ei kuulu kontrollitavatesse piirkondadesse, ja see õhuruum sisaldab instrumentaallennuilmaga (IMC) kasutatavatele lennuväljadele saabuvate ja neilt lahkuvate IFR-lendude trajektoore.
Kui lähiala asub lennujuhtimispiirkonna horisontaalsetes piirides, ulatub lähiala maapinnalt ülespoole vähemalt lennujuhtimispiirkonna alumise piirini.
LENNUINFOTSOONID
Lennuinfotsooni horisontaalsed piirid hõlmavad vähemalt neid õhuruumi osi, mis ei kuulu ei lennujuhtimispiirkonda ega lähialasse, ning see õhuruum sisaldab lennuväljadele saabuvate ja neilt lahkuvate IFR- ja/või VFR-lendude trajektoore.
Kui lennuinfotsoon asub lähiala horisontaalsetes piirides, ulatub lennujuhtimistsoon maapinnalt ülespoole vähemalt lähiala alumise piirini.
II JAGU
Nende ATS-marsruutide tähistamine, mis ei ole standardsed väljumis- ja saabumismarsruudid
Kui kehtestatud on ATS-marsruudid, nähakse piki iga ATS-marsruuti ette kaitstud õhuruum ja ohutu vahe külgnevate ATS-marsruutidega.
ATS-marsruudid tähistatakse tunnuste abil.
Nende ATS-marsruutide tähistamisel, mis ei ole standardsed väljumis- ja saabumismarsruudid, kasutatav tunnustesüsteem:
võimaldab mis tahes ATS-marsruudi tähistada lihtsal ja kordumatul viisil;
väldib kattuvusi;
on kasutatav nii maapealsete kui õhus kasutatavate automaatsüsteemidega;
võimaldab tegevuses kasutamisel äärmist lühidust; ning
pakub piisavaid laiendusvõimalusi, et vastata mis tahes tulevastele nõudmistele ilma vajaduseta põhjalike muudatuste järele.
ATS-marsruutide põhitunnused määratakse vastavalt järgmistele põhimõtetele:
põhimarsruudile määratakse kogu ulatuses üks ja sama põhitunnus, olenemata läbitavatest lähenemisaladest, riikidest või piirkondadest;
kui kahel või enamal põhimarsruudil on ühine segment, määratakse kõnealusele segmendile iga asjaomase marsruudi tunnus, välja arvatud juhul, kui see tekitaks raskusi lennujuhtimisteenuste (ATS) osutamisel; sel juhul määratakse ühisel kokkuleppel ainult üks tunnus; ning
ühele marsruudile määratud põhitunnust ei määrata ühelegi teisele marsruudile.
III JAGU
Standardsete lahkumis- ja saabumismarsruutide ning seonduvate protseduuride tähistamine
Standardsete väljumis- ja saabumismarsruutide ning seonduvate protseduuride tähistamisel tagatakse, et:
tunnuste süsteem võimaldab tähistada iga marsruudi lihtsal ja kordumatul viisil;
iga marsruut tähistatakse tavakeeles tunnusega ja vastava kodeeritud tunnusega; ning
häälsides on tunnused standardse väljumis- või standardse saabumismarsruudiga seoses kergesti äratuntavad ja need ei põhjusta hääldamisraskusi pilootidele ega ATS-töötajatele.
Standardsetele väljumis- ja saabumismarsruutidele ja seonduvatele protseduuridele tunnuste koostamisel kasutatakse:
tähist tavakeeles;
põhitähist;
kehtivuse näitaja on number 1 kuni 9;
marsruudi tähis on üks tähestikutäht; ei kasutata tähti „I“ ja „O“, ning
instrumentaalse või visuaalse standardse väljumis- või standardse saabumismarsruudi kodeeritud tunnus.
Tunnuste määramine
Igale marsruudile määratakse eraldi tunnus.
Kahe või enama sellise marsruudi eristamiseks, millel on ühine oluline punkt (ja millele seetõttu on määratud üks ja sama põhitunnus), määratakse igale marsruudile eraldi marsruuditunnus, nagu kirjeldatud alapunkti b alapunktis 4.
Kehtivuse näitajate määramine
Kehtiva marsruudi tuvastamiseks määratakse igale marsruudile kehtivuse näitaja.
Esimene määratav kehtivuse näitaja on number 1.
Kui marsruuti muudetakse, määratakse uus kehtivuse näitaja, mis seisneb suuremas numbris. Numbrile 9 järgneb number 1.
IV JAGU
Oluliste punktide kehtestamine ja tähistamine
Olulised punktid kehtestatakse eesmärgiga määratleda ATS-marsruut või lennuprotseduur ja/või seoses ATS-nõuetega lendava õhusõiduki liikumise kohta esitatavale teabele.
Olulised punktid tuvastatakse tunnuste abil.
V JAGU
Minimaalsed lennukõrgused
Iga ATS-marsruudi ja lennujuhtimispiirkonna kohta määratakse kindlaks minimaalsed lennukõrgused ja need esitatakse avaldamiseks. Need minimaalsed lennukõrgused kujutavad asjaomastes piirkondades endast minimaalset lubatud kõrgust takistuste kohal.
VI JAGU
Keelu-, piirangu- ja ohualade tähistamine ja kirjeldamine
Kui kehtestatakse keelualad, piirangualad või ohualad, antakse neile esialgsel kehtestamisel tunnus ning avaldamiseks edastatakse täielikud üksikasjad.
XII LISA
ERINÕUDED VÕRGUSTIKU HALDAJALE
(Osa „NM“)
TEHNILISED NÕUDED VÕRGUSTIKU HALDAJALE (NM.TR)
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
NM.TR.100 Võrgustiku haldaja töömeetodid ja -kord
Võrgustiku haldaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad määrustes (EL) nr 255/2010 ja (EL) 2019/123 sätestatud nõuetele.
2. JAGU — LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONIDE (VÕRGUFUNKTSIOONID) TÄITMISE TEHNILISED NÕUDED
NM.TR.105 Režiimi S päringusaatjate koodide määramine ja kasutamine
Võrgustiku haldaja kehtestab menetluse, millega tagatakse, et päringusaatjate koodide paigutuse süsteem:
kontrollib päringusaatjate koodidega seotud avalduste vastavust kohaldatavatele vormi- ja andmenõuetele;
kontrollib päringusaatjate koodide avalduste terviklikkust, õigsust ja õigeaegsust;
hiljemalt kuus kuud alates avalduse esitamise kuupäevast:
viib läbi päringusaatjate koodide paigutuse plaani ajakohastamise simulatsiooni menetluses olevate avalduste põhjal;
koostab päringusaatjate koodide paigutuse plaani ajakohastamise ettepaneku heakskiitmiseks nende liikmesriikide poolt, keda see mõjutab;
tagab, et päringusaatjate koodide paigutuse plaani ajakohastamise ettepanek vastab võimalikult suures ulatuses päringusaatjate koodide määramisega seotud avalduste tegevusnõuetele, mis on punkti CNS.TR.205 alapunktis b loetletud põhinõuetena 7, 8 ja 9;
ajakohastab päringusaatjate koodide paigutuse plaani ning edastab selle liikmesriikidele vahetult pärast heakskiitmist, ilma et see piiraks sõjaväe käitatavate režiimi S päringusaatjate kohta teabe edastamise riiklikke protseduure.
Võrgustiku haldaja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et sõjaväeüksused, kes käitavad nõuetele vastavaid režiimi S päringusaatjaid mis tahes muudel päringusaatja koodidel kui II-kood 0 ja muudel sõjaväeliseks tegevuseks eraldatud koodidel, vastavad režiimi S päringusaatja koodide paigutuse ja kasutuse nõuetele.
Võrgustiku haldaja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et sõjaväeüksused, kes käitavad režiimi S päringusaatjaid II-koodi 0 ning teiste sõjaväeliseks tegevuseks eraldatud koodidega, jälgivad oma päringusaatjate koodide ainukasutust nõuetelevastava mis tahes päringusaatja koodi (IC-koodi) kooskõlastamata kasutamise vältimiseks.
Võrgustiku haldaja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et päringusaatjate koodide määramisel ja kasutamisel sõjaväeliseks tegevuseks ei ole kahjulikku mõju üldise lennuliikluse turvalisusele.
NM.TR.110 Üksiku õhusõiduki identifitseerimiseks sobivate lendude registreerimine õhusõidukitunnuse funktsiooni abil
Võrgustiku haldaja hindab lennu õigust märguande SSR-koodi A1000 määramisele, tuginedes käesoleva määruse punkti ATS.OR.446 alapunktis b osutatud ja 1. liite kohaselt deklareeritud õhuruumiosale ning rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.4013 kohaselt esitatud lennuplaanidele.
Võrgustiku haldaja teavitab kõiki asjaomaseid lennuliiklusteeninduse üksusi lendudest, millel on õigus kasutada märguande SSR-koodi A1000.
XIII LISA
NÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE SEOSES PERSONALI KOOLITAMISE JA PÄDEVUSE HINDAMISEGA
(Osa „PERS“)
A-ALAJAGU – LENNULIIKLUSE INSENER-TEHNILINE PERSONAL
1. JAGU – ÜLDNÕUDED
ATSEP.OR.100 Kohaldamisala
Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida teenuseosutaja peab täitma seoses lennuliikluse insener-tehnilise personali (ATSEP) koolitamise ja pädevuse hindamisega.
Kui teenuseosutaja taotleb piiratud sertifikaati vastavalt punkti ATM/ANS.OR.A.010 alapunktidele a ja b ja/või deklareerib oma tegevust vastavalt punktile ATM/ANS.OR.A.015, võib tema suhtes kohaldatavad miinimumnõuded seoses lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitamise ja pädevuse hindamisega kindlaks määrata pädev asutus. Kõnealused miinimumnõuded peavad põhinema kvalifikatsioonil, töökogemusel ja värsketel kogemustel seoses kindlate seadmete või seadmetüüpide hooldamise ja samaväärse ohutustaseme tagamisega.
ATSEP.OR.105 Koolitamise ja pädevuse hindamise kava
Vastavalt punkti ATM/ANS.OR.B.005 alapunkti a alapunktile 6 peab lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja koostama koolitamise ja pädevuse hindamise kava, mis hõlmab lennuliikluse insener-tehnilise personali tööülesandeid ja kohustusi.
Kui lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutab lepingu alusel töötav organisatsioon, tagab teenuseosutaja, et asjaomane lennuliikluse insener-tehniline personal on läbinud on käesoleva alajao nõuetele vastava koolituse ja omandanud asjakohase pädevuse.
ATSEP.OR.110 Arvestuse pidamine
Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.030 esitatud nõuete täitmisele peab lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja säilitama dokumendid kõikide koolituste ja pädevusehindamiste kohta, mille lennuliikluse insener-tehniline personal läbib, ning tegema need dokumendid kättesaadavaks:
asjaomasele lennuliikluse insener-tehnilisele personalile nende nõudmise korral;
uuele tööandjale tema nõudmise korral ning lennuliikluse insener-tehnilise personali nõusolekul, kui lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutab uus üksus.
ATSEP.OR.115 Keeleoskus
Teenuseosutaja tagab, et lennuliikluse insener-tehniline personal valdab oma töökohustuste täitmiseks vajalikke keeli.
2. JAGU – KOOLITUSNÕUDED
ATSEP.OR.200 Koolitus – Üldnõuded
Teenuseosutaja tagab, et lennuliikluse insener-tehniline personal
on edukalt läbinud:
punktis ATSEP.OR.205 osutatud baaskoolituse;
punktis ATSEP.OR.210 osutatud kvalifikatsioonikoolituse;
punktis ATSEP.OR.215 osutatud süsteemi-/seadmepädevuskoolituse;
on läbinud jätkukoolituse vastavalt punktile ATSEP.OR.220.
ATSEP.OR.205 Baaskoolitus
Lennuliikluse insener-tehnilise personali baaskoolitus hõlmab
1. liites (Baaskoolitus. Ühine) loetletud ainevaldkondi, teemasid ja alateemasid
2. liites (Baaskoolitus. Suunitlus) loetletud ainevaldkondi, kui see on nende tegevuse jaoks oluline.
Teenuseosutaja võib kindlaks määrata lennuliikluse insener-tehnilise personali kandidaatidele esitatavad sobivad haridusnõuded ning võib seega vajaduse korral kohandada punktis a osutatud ainevaldkondade, teemade ja alateemade arvu ja/või taset.
ATSEP.OR.210 Kvalifikatsioonikoolitus
Lennuliikluse insener-tehnilise personali kvalifikatsioonikoolitus hõlmab järgmist:
3. liites (Kvalifikatsioonikoolitus. Ühine) loetletud ainevaldkonnad, teemad ja alateemad;
vähemalt ühte 4. liites (Kvalifikatsioonikoolitus. Suunitlus) esitatud kvalifikatsioonisuunitlust, kui see on nende tegevuse jaoks oluline.
ATSEP.OR.215 Süsteemi- ja seadmepädevuskoolitus
Lennuliikluse insener-tehnilise personali süsteemi- ja seadmepädevuskoolitus peab olema seotud täidetavate töökohustustega ning sisaldama üht või mitut järgmistest:
teooriakursused;
praktikakursused;
koolitus töökohal.
Süsteemi- ja seadmepädevuskoolitusega tagatakse, et lennuliikluse insener-tehnilise personali kandidaat omandab teadmised ja oskused, mis on seotud järgmisega:
süsteemi ja seadmete kasutamisvõimalused;
lennuliikluse insener-tehnilise personali tegevuse tegelik ja potentsiaalne mõju süsteemile ja seadmetele;
süsteemi ja seadmete mõju tegevuskeskkonnale.
ATSEP.OR.220 Jätkukoolitus
Lennuliikluse insener-tehnilise personali jätkukoolitus hõlmab täienduskoolitust, seadmete/süsteemide täiendusi ja modifikatsioone käsitlevat koolitust ja/või hädaolukorra koolitust.
3. JAGU – PÄDEVUSE HINDAMISE NÕUDED
ATSEP.OR.300 Pädevuse hindamine – Üldnõuded
Teenuseosutaja tagab, et:
lennuliikluse insener-tehniline personal on tunnistatud pädevaks enne töökohustusi täitma asumist
lennuliikluse insener-tehnilise personali suhtes rakendatakse pidevat pädevuse hindamist vastavalt punktile ATSEP.OR.305.
ATSEP.OR.305 Alg- ja jätkuva pädevuse hindamine
Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja
kehtestab, võtab kasutusele ja dokumenteerib menetlused järgmiste toimingute jaoks:
lennuliikluse insener-tehnilise personali alg- ja jätkuva pädevuse hindamine;
lennuliikluse insener-tehnilise personali pädevuse puuduste või vähenemisega tegelemine, sh vaidlustamismenetlus,
hindamisel ebapädevaks tunnistatud töötajate juhendamise tagamine
määratleb järgmised kriteeriumid, mille suhtes hinnatakse alg- ja jätkuvat pädevust:
tehnilised oskused;
käitumisoskused;
teadmised.
4. JAGU – KOOLITAJAD JA HINDAJAD
ATSEP.OR.400 Lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitajad
Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja tagab, et
lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitajatel on koolituse valdkonnas piisavad kogemused;
töökohal koolitajad on edukalt läbinud töökohal koolitamise kursuse ning neil on oskused, mis võimaldavad sekkuda juhul, kui koolituse ajal võib tekkida ohtlik olukord.
ATSEP.OR.405 Tehniliste oskuste hindajad
Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja tagab, et tehniliste oskuste hindajad on edukalt läbinud hindajate kursuse ja neil on punkti ATSEP.OR.305 alapunktis b nimetatud kriteeriumide hindamiseks piisavad kogemused.
1. liide
Baaskoolitus. Ühine
1. ainevaldkond: SISSEJUHATAV KOOLITUS
TEEMA 1 BASIND – Sissejuhatav koolitus
Alateema 1.1 – Ülevaade koolitusest ja hindamisest
Alateema 1.2 – Riiklik organisatsioon
Alateema 1.3 – Töökoht
Alateema 1.4 – Lennuliikluse insener-tehnilise personali roll
Alateema 1.5 – Üleeuroopaline/ülemaailmne mõõde
Alateema 1.6 – Rahvusvahelised standardid ja soovituslikud tavad
Alateema 1.7 – Andmeturve
Alateema 1.8 – Kvaliteedijuhtimine
Alateema 1.9 – Ohutusjuhtimissüsteem
Alateema 1.10 – Tervishoid ja ohutus
2. ainevaldkond: LENNULIIKLUSE TUTVUSTUS
TEEMA 1 BASATF – Lennuliikluse Tutvustus
Alateema 1.1 – Lennuliikluse korraldamine
Alateema 1.2 – Lennujuhtimine
Alateema 1.3 – Maapealsed ohutusvõrgud
Alateema 1.4 – Lennujuhtimise ja jälgimise abivahendid
Alateema 1.5 – Tutvumine
2. liide
Baaskoolitus. Suunitlus
3. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSED
4. ainevaldkond: METEOROLOOGIA
5. ainevaldkond: SIDE
6. ainevaldkond: NAVIGATSIOON
7. ainevaldkond: SEIRE
8. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUS
9. ainevaldkond: SÜSTEEMIDE JÄLGIMINE JA KONTROLLIMINE
10. ainevaldkond: HOOLDUSTÖÖD
3. liide
Kvalifikatsioonikoolitus. Ühine
1. ainevaldkond: OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusjuhtimine
Alateema 1.1 – Poliitikasuunad ja põhimõtted
Alateema 1.2 – Riski mõiste ja riskihindamise põhimõtted
Alateema 1.3 – Ohutuse hindamise protsess
Alateema 1.4 – Aeronavigatsioonisüsteemide riskiklassifikatsioon
Alateema 1.5 – Ohutuseeskiri
2. ainevaldkond: TERVISHOID JA OHUTUS
TEEMA 1 – Ohuteadlikkus ja õiguslikud normid
Alateema 1.1 – Ohuteadlikkus
Alateema 1.2 – Eeskirjad ja protseduurid
Alateema 1.3 – Ohtlike ainete käitlemine
3. ainevaldkond: INIMTEGURID
TEEMA 1 – SIssejuhatus inimteguritesse
Alateema 1.1 – Sissejuhatus
TEEMA 2 – Praktilised teadmised ja oskused
Alateema 2.1 – Lennuliikluse insener-tehnilise personali teadmised, oskused ja pädevus
TEEMA 3 – Psühholoogilised tegurid
Alateema 3.1 – Taju
TEEMA 4 – Meditsiinilised tegurid
Alateema 4.1 – Väsimus
Alateema 4.2 – Kehaline vorm
Alateema 4.3 – Töökeskkond
TEEMA 5 – Organisatsioonilised ja sotsiaalsed tegurid
Alateema 5.1 – Inimeste põhivajadused töökohal
Alateema 5.2 – Meeskonnatöö korraldamine
Alateema 5.3 – Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas
TEEMA 6 – Teabevahetus
Alateema 6.1 – Kirjalik teade
Alateema 6.2 – Suuline ja mittesuuline teabevahetus
TEEMA 7 – Stress
Alateema 7.1 – Stress
Alateema 7.2 – Stressi juhtimine
TEEMA 8 – Inimlik eksimus
Alateema 8.1 – Inimlik eksimus
4. liide
Kvalifikatsioonikoolitus. Suunitlus
1. KÕNESIDE
1. ainevaldkond: KÕNETEENUSED
TEEMA 1 – Õhk-maa
Alateema 1.1 – Saatmine/vastuvõtt
Alateema 1.2 – Raadioantennide süsteemid
Alateema 1.3 – Kõnelüliti
Alateema 1.4 – Kontrolleri tööasend
Alateema 1.5 – Raadioliidesed
TEEMA 2 – COMVCE – Maa-maa
Alateema 2.1 – Liidesed
Alateema 2.2 – Protokollid
Alateema 2.3 – Lüliti
Alateema 2.4 – Sideahel
Alateema 2.5 – Kontrolleri tööasend
2. ainevaldkond: EDASTUSTEE
TEEMA 1 – Liinid
Alateema 1.1 – Liiniteooria
Alateema 1.2 – Digitaalne saatmine
Alateema 1.3 – Liinide tüübid
TEEMA 2 – Eriühendused
Alateema 2.1 – Mikrolaineühendus
Alateema 2.2 – Satelliit
3. ainevaldkond: SALVESTID
TEEMA 1 – Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 – Eeskirjad
Alateema 1.2 – Põhimõtted
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
2. SIDE – ANDMED
1. ainevaldkond: ANDMED
TEEMA 1 – Sissejuhatus võrkudesse
Alateema 1.1 – Tüübid
Alateema 1.2 – Võrgud
Alateema 1.3 – Välisvõrgu teenused
Alateema 1.4 – Mõõtmisvahendid
Alateema 1.5 – Vigade leidmine
TEEMA 2 – Protokollid
Alateema 2.1 – Alusteooria
Alateema 2.2 – Üldprotokollid
Alateema 2.3 – Eriprotokollid
TEEMA 3 – Riiklikud võrgud
Alateema 3.1 – Riiklikud võrgud
TEEMA 4 – Euroopa võrgud
Alateema 4.1 – Võrgutehnoloogiad
TEEMA 5 – Ülemaailmsed võrgud
Alateema 5.1 – Võrgud ja standardid
Alateema 5.2 – Kirjeldus
Alateema 5.3 – Rahvusvaheline arhitektuur
Alateema 5.4 – Õhk-maa-alamvõrgud
Alateema 5.5 – Maa-maa-alamvõrgud
Alateema 5.6 – Õhusõidukite pardal olevad võrgud
Alateema 5.7 – Õhk-maa-rakendused
2. ainevaldkond: EDASTUSTEE
TEEMA 1 – Liinid
Alateema 1.1 – Liiniteooria
Alateema 1.2 – Digitaalne saatmine
Alateema 1.3 – Liinide tüübid
TEEMA 2 – Eriühendused
Alateema 2.1 – Mikrolaineühendus
Alateema 2.2 – Satelliit
3. ainevaldkond: SALVESTID
TEEMA 1 – Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 – Eeskirjad
Alateema 1.2 – Põhimõtted
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
3. NAVIGATSIOON – RINGSUUNALINE RAADIOMAJAKAS (NDB)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 – Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – Operatiivsed nõuded
Alateema 1.2 – Suutlikkusel põhinev navigatsioon
Alateema 1.3 – Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste
Alateema 1.4 – NOTAM
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID – NDB
TEEMA 1 – NDB/lokaator
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
Alateema 1.2 – Maapealse jaama arhitektuur
Alateema 1.3 – Saatja alamsüsteem
Alateema 1.4 – Antenni alamsüsteem
Alateema 1.5 – Jälgimise ja kontrolli alamsüsteemid
Alateema 1.6 – Pardaseadmed
Alateema 1.7 – Süsteemi kontrollimine ja hooldamine
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 – GNSS
Alateema 1.1 – Ülevaade
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 – Pardasüsteemid
Alateema 1.1 – Pardasüsteemid
TEEMA 2 – Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 – Inertsiaalnavigatsioon
TEEMA 3 – Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 – Püstsuunaline navigatsioon
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
4. NAVIGATSIOON – PEILIMINE (DF)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 – Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – Operatiivsed nõuded
Alateema 1.2 – Suutlikkusel põhinev navigatsioon
Alateema 1.3 – Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste
Alateema 1.4 – NOTAM
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID – DF
TEEMA 1 – DF
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
Alateema 1.2 – VDF/DDF-seadmete arhitektuur
Alateema 1.3 – Vastuvõtja alamsüsteem
Alateema 1.4 – Antenni alamsüsteem
Alateema 1.5 – Jälgimise ja kontrolli alamsüsteemid
Alateema 1.6 – Süsteemi kontrollimine ja hooldamine
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 – GNSS
Alateema 1.1 – Ülevaade
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 – Pardasüsteemid
Alateema 1.1 – Pardasüsteemid
TEEMA 2 – Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 – Inertsiaalnavigatsioon
TEEMA 3 – Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 – Püstsuunaline navigatsioon
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
5. NAVIGATSIOON – VHF-RINGSUUNALINE RAADIOMAJAKAS (VOR)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 – Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – Operatiivsed nõuded
Alateema 1.2 – Suutlikkusel põhinev navigatsioon
Alateema 1.3 – Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste
Alateema 1.4 – NOTAM
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID – VOR
TEEMA 1 – VOR
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
Alateema 1.2 – CVOR-i ja/või DVOR-i alused
Alateema 1.3 – Maapealse jaama arhitektuur
Alateema 1.4 – Saatja alamsüsteem
Alateema 1.5 – Antenni alamsüsteem
Alateema 1.6 – Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem
Alateema 1.7 – Pardaseadmed
Alateema 1.8 – Süsteemi kontrollimine ja hooldamine
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 – GNSS
Alateema 1.1 – Ülevaade
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 – Pardasüsteemid
Alateema 1.1 – Pardasüsteemid
TEEMA 2 – Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 – Inertsiaalnavigatsioon
TEEMA 3 – Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 – Püstsuunaline navigatsioon
5. ainevaldkond: – FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
6. NAVIGATSIOON – KAUGUSE MÕÕTMISE SEADE (DME)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1– Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – Operatiivsed nõuded
Alateema 1.2 – Suutlikkusel põhinev navigatsioon
Alateema 1.3 – Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste
Alateema 1.4 – NOTAM
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID – DME
TEEMA 1 – DME
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
Alateema 1.2 – DME alused
Alateema 1.3 – Maapealse jaama arhitektuur
Alateema 1.4 – Vastuvõtja alamsüsteem
Alateema 1.5 – Signaali töötlemine
Alateema 1.6 – Saatja alamsüsteem
Alateema 1.7 – Antenni alamsüsteem
Alateema 1.8 – Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem
Alateema 1.9 – Pardaseadmed
Alateema 1.10 – Süsteemi kontrollimine ja hooldamine
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 – GNSS
Alateema 1.1 – Ülevaade
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 – Pardasüsteemid
Alateema 1.1 – Pardasüsteemid
TEEMA 2 – Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 – Inertsiaalnavigatsioon
TEEMA 3 – Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 – Püstsuunaline navigatsioon
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
7. NAVIGATSIOON – INSTRUMENTAALMAANDUMISSÜSTEEM (ILS)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 – Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – Operatiivsed nõuded
Alateema 1.2 – Suutlikkusel põhinev navigatsioon
Alateema 1.3 – Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste
Alateema 1.4 – NOTAM
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID – ILS
TEEMA 1 – ILS
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
Alateema 1.2 – ILS-i alused
Alateema 1.3 – 2F-süsteemid
Alateema 1.4 – Maapealse jaama arhitektuur
Alateema 1.5 – Saatja alamsüsteem
Alateema 1.6 – Antenni alamsüsteem
Alateema 1.7 – Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem
Alateema 1.8 – Pardaseadmed
Alateema 1.9 – Süsteemi kontrollimine ja hooldamine
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 – GNSS
Alateema 1.1 – Ülevaade
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 – Pardasüsteemid
Alateema 1.1 – Pardasüsteemid
TEEMA 2 – Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 – Inertsiaalnavigatsioon
TEEMA 3 – Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 – Püstsuunaline navigatsioon
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
8. NAVIGATSIOON – MIKROLAINE MAANDUMISSÜSTEEM (MLS)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 – Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – Operatiivsed nõuded
Alateema 1.2 – Suutlikkusel põhinev navigatsioon
Alateema 1.3 – Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste
Alateema 1.4 – NOTAM
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID – MLS
TEEMA 1 – MLS
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
Alateema 1.2 – MLS-i alused
Alateema 1.3 – Maapealse jaama arhitektuur
Alateema 1.4 – Saatja alamsüsteem
Alateema 1.5 – Antenni alamsüsteem
Alateema 1.6 – Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem
Alateema 1.7 – Pardaseadmed
Alateema 1.8 – Süsteemi kontrollimine ja hooldamine
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 – GNSS
Alateema 1.1 – Ülevaade
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 – Pardasüsteemid
Alateema 1.1 – Pardasüsteemid
TEEMA 2 – Autonoomne navigatsioon
Alateema 2.1 – Inertsiaalnavigatsioon
TEEMA 3 – Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 – Püstsuunaline navigatsioon
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
9. SEIRE – PRIMAARNE SEIRERADAR
1. ainevaldkond: PRIMAARNE SEIRERADAR
TEEMA 1 – Lennujuhtimise seire
Alateema 1.1 – Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
Alateema 1.2 – Antenn (PSR)
Alateema 1.3 – Saatjad
Alateema 1.4 – Primaarõhusõidukite omadused
Alateema 1.5 – Vastuvõtjad
Alateema 1.6 – Signaali töötlemine ja diagrammi loomine
Alateema 1.7 – Diagrammide ühendamine
Alateema 1.8 – Primaarradari omadused
TEEMA 2 – SURPSR – Maapealse liikluse seireradar
Alateema 2.1 – Maapealse liikluse seireradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
Alateema 2.2 – Radari andur
TEEMA 3 – SURPSR – Katsed ja mõõtmine
Alateema 3.1 – Katsed ja mõõtmine
2. ainevaldkond: KASUTAJALIIDES (HMI)
TEEMA 1 – SURPSR – HMI
Alateema 1.1 – Lennujuhi HMI
Alateema 1.2 – Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI
Alateema 1.3 – Piloodi HMI
Alateema 1.4 – Näidikud
3. ainevaldkond: SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)
TEEMA 1 – SDT
Alateema 1.1 – Tehnoloogia ja protokollid
Alateema 1.2 – Kontrollimeetodid
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – SURPSR – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – SURPSR – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
5. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 – Süsteemi osad
Alateema 1.1 – Seireandmete töötlemise süsteemid
10. SEIRE – SEKUNDAARSEIRERADAR
1. ainevaldkond: SEKUNDAARSEIRERADAR (SSR)
TEEMA 1 – SSR ja monopulss SSR
Alateema 1.1 – Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
Alateema 1.2 – Antenn (SSR)
Alateema 1.3 – Päringusaatja
Alateema 1.4 – Transponder
Alateema 1.5 – Vastuvõtjad
Alateema 1.6 – Signaali töötlemine ja diagrammi loomine
Alateema 1.7 – Diagrammide ühendamine
Alateema 1.8 – Katsed ja mõõtmine
TEEMA 2 – S-režiim
Alateema 2.1 – S-režiimi tutvustus
Alateema 2.2 – S-režiimi süsteem
TEEMA 3 – Multilateratsioon
Alateema 3.1 – Kasutatav MLAT
Alateema 3.2 – MLAT-i põhimõtted
TEEMA 4 – SURSSR – Keskkond
Alateema 4.1 – Sekundaarradari keskkond
2. ainevaldkond: KASUTAJALIIDES (HMI)
TEEMA 1 – HMI
Alateema 1.1 – Lennujuhi HMI
Alateema 1.2 – Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI
Alateema 1.3 – Piloodi HMI
Alateema 1.4 – Näidikud
3. ainevaldkond: SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)
TEEMA 1 – SDT
Alateema 1.1 – Tehnoloogia ja protokollid
Alateema 1.2 – Kontrollimeetodid
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
5. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 – Süsteemi osad
Alateema 1.1 – Seireandmete töötlemise süsteemid
11. SEIRE – AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE
1. ainevaldkond: AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE (ADS)
TEEMA 1 – ADS-i ülevaade
Alateema 1.1 – ADS-i mõiste
TEEMA 2 – SURADS – ADS-B
Alateema 2.1 – ADS-B tutvustus
Alateema 2.2 – ADS-B tehnoloogiad
Alateema 2.3 – VDL-i režiim 4 (STDMA)
Alateema 2.4 – S-režiimi laiendatud skvitter
Alateema 2.5 – UAT
Alateema 2.6 – ASTERIX
TEEMA 3 – ADS-C
Alateema 3.1 – ADS-C tutvustus
Alateema 3.2 – ADS-C meetodid
2. ainevaldkond: KASUTAJALIIDES (HMI)
TEEMA 1 – HMI
Alateema 1.1 – Lennujuhi HMI
Alateema 1.2 – Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI
Alateema 1.3 – Piloodi HMI
Alateema 1.4 – Näidikud
3. ainevaldkond: SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)
TEEMA 1 – SDT
Alateema 1.1 – Tehnoloogia ja protokollid
Alateema 1.2 – Kontrollimeetodid
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 – Ohutusalane hoiak
TEEMA 2 – SURADS – funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 – Funktsionaalne ohutus
5. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 – Süsteemi osad
Alateema 1.1 – Seireandmete töötlemise süsteemid
12. ANDMED – ANDMETÖÖTLUS
1. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 1.1 – Funktsionaalne ohutus
Alateema 1.2 – Tarkvara terviklikkus ja turvalisus
TEEMA 2 – Ohutusalane hoiak
Alateema 2.1 – Ohutusalane hoiak
2. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 – Kasutajate nõuded
Alateema 1.1 – Nõuded kontrollerile
Alateema 1.2 – Trajektoorid, prognoosid ja arvutused
Alateema 1.3 – Maapealsed ohutusvõrgud
Alateema 1.4 – Otsustustugi
TEEMA 2 – Süsteemi osade andmed
Alateema 2.1 – Lennuandmete töötlemise süsteemid
Alateema 2.2 – Lennuandmete töötlemise süsteemid
Alateema 2.3 – Seireandmete töötlemise süsteemid
3. ainevaldkond: ANDMEPROTSESS
TEEMA 1 – Tarkvaraprotsess
Alateema 1.1 – Vahevara
Alateema 1.2 – Operatsioonisüsteemid
Alateema 1.3 – Konfiguratsiooni kontroll
Alateema 1.4 – Tarkvara arendamise protsess
TEEMA 2 – Riistvaraplatvorm
Alateema 2.1 – Seadmete täiendamine
Alateema 2.2 – COTS
Alateema 2.3 – Vastastikune sõltuvus
Alateema 2.4 – Hooldatavus
Teema 3 – Katsetamine
Alateema 3.1 – Katsetamine
4. ainevaldkond: ANDMED
TEEMA 1 – Andmete olulised omadused
Alateema 1.1 – Andmete tähtsus
Alateema 1.2 – Andmete konfiguratsiooni kontroll
Alateema 1.3 – Andmestandardid
TEEMA 2 – Lennuliikluse korraldamise andmed – üksikasjalik struktuur
Alateema 2.1 – Süsteemi ala
Alateema 2.2 – Karakteristikupunktid
Alateema 2.3 – Õhusõidukite suutlikkus
Alateema 2.4 – Ekraanihaldur
Alateema 2.5 – Automaatse koordineerimise teated
Alateema 2.6 – Konfiguratsiooni kontrolli andmed
Alateema 2.7 – Füüsilise konfiguratsiooni andmed
Alateema 2.8 – Olulised meteoroloogilised andmed
Alateema 2.9 – Hoiatus- ja veateated lennuliikluse insener-tehnilisele personalile
Alateema 2.10 – Hoiatus- ja veateated lennujuhile
5. ainevaldkond: SIDEANDMED
TEEMA 1 – Sissejuhatus võrkudesse
Alateema 1.1 – Tüübid
Alateema 1.2 – Võrgud
Alateema 1.3 – Välisvõrgu teenused
Alateema 1.4 – Mõõtmisvahendid
Alateema 1.5 – Vigade leidmine
TEEMA 2 – Protokollid
Alateema 2.1 – Alusteooria
Alateema 2.2 – Üldprotokollid
Alateema 2.3 – Eriprotokollid
TEEMA 3 – DATDP – riiklikud võrgud
Alateema 3.1 – Riiklikud võrgud
6. ainevaldkond: SEIRE – PRIMAARNE
TEEMA 1 – Lennujuhtimise seire
Alateema 1.1 – Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
7. ainevaldkond: SEIRE – SEKUNDAARNE
TEEMA 1 – SSR JA MSSR
Alateema 1.1 – Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
Teema 2 – S-režiim
Alateema 2.1 – S-režiimi tutvustus
TEEMA 3 – Multilateratsioon
Alateema 3.1 – MLATi põhimõtted
8. ainevaldkond: SEIRE – HMI
TEEMA 1 – HMI
Alateema 1.1 – Lennujuhi HMI
9. ainevaldkond: SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)
TEEMA 1 – Seireandmete edastamine
Alateema 1.1 – Tehnoloogia ja protokollid
13. SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL – SIDE
1. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR
TEEMA 1 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
Alateema 1.1 – SMCCOM – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
TEEMA 2 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm
Alateema 2.1 – Poliitikasuund
TEEMA 3 – Lennuliikluse korraldamise kontekst
Alateema 3.1 – Lennuliikluse korraldamise kontekst
TEEMA 4 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad
Alateema 4.1 – Haldus
2. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE
TEEMA 1 – Mõju tegevusele
Alateema 1.1 – Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine
TEEMA 2 – SMCCOM – kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus
Alateema 2.1 – Kasutaja töökoht
Alateema 2.2 – Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht
3. ainevaldkond: TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID
TEEMA 1 – Nõuded
Alateema 1.1 – SMS
Alateema 1.2 – QMS
Alateema 1.3 – SMS-i kasutamine töökeskkonnas
TEEMA 2 – Hoolduslepingud väliste osapooltega
Alateema 2.1 – Lepingute põhimõtted
TEEMA 3 – Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess
Alateema 3.1 – Rollid ja vastutusalad
TEEMA 4 – Hooldusjuhtimissüsteemid
Alateema 4.1 – Teatamine
4. ainevaldkond: TEHNOLOOGIA
TEEMA 1 – Tehnoloogiad ja põhimõtted
Alateema 1.1 – Üldteave
Alateema 1.2 – Side
Alateema 1.3 – Rajatised
5. ainevaldkond: KÕNESIDE
TEEMA 1 – Õhk-maa
Alateema 1.1 – Kontrolleri tööasend
TEEMA 2 – Maa-õhk-maa
Alateema 2.1 – Liidesed
Alateema 2.2 – Lüliti
Alateema 2.3 – Kontrolleri tööasend
6. ainevaldkond: SIDE – ANDMED
TEEMA 1 – Euroopa võrgud
Alateema 1.1 – Võrgutehnoloogiad
TEEMA 2 – Ülemaailmsed võrgud
Alateema 2.1 – Võrgud ja standardid
Alateema 2.2 – Kirjeldus
Alateema 2.3 – Rahvusvaheline arhitektuur
Alateema 2.4 – Õhk-maa-alamvõrgud
Alateema 2.5 – Maa-maa-alamvõrgud
Alateema 2.6 – Õhk-maa-rakendused
7. ainevaldkond: SIDE – SALVESTID
TEEMA 1 – Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 – Eeskirjad
Alateema 1.2 – Põhimõtted
8. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – PBN
TEEMA 1 – Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – NOTAM
14. SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL – NAVIGATSIOON
1. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR
TEEMA 1 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
Alateema 1.1 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
TEEMA 2 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm
Alateema 2.1 – Poliitikasuund
TEEMA 3 – Lennuliikluse korraldamise kontekst
Alateema 3.1 – Lennuliikluse korraldamise kontekst
TEEMA 4 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad
Alateema 4.1 – Haldus
2. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE
TEEMA 1 – Mõju tegevusele
Alateema 1.1 – SMCNAV – Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine
TEEMA 2 – Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus
Alateema 2.1 – Kasutaja töökoht
Alateema 2.2 – Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht
3. ainevaldkond: TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID
TEEMA 1 – SMCNAV – nõuded
Alateema 1.1 – SMS
Alateema 1.2 – QMS
Alateema 1.3 – SMS-i kasutamine töökeskkonnas
TEEMA 2 – Hoolduslepingud väliste osapooltega
Alateema 2.1 – Lepingute põhimõtted
TEEMA 3 – Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess
Alateema 3.1 – Rollid ja vastutusalad
TEEMA 4 – SMCNAV – hooldusjuhtimissüsteemid
Alateema 4.1 – Teatamine
4. ainevaldkond: TEHNOLOOGIA
TEEMA 1 – SMCNAV – Tehnoloogiad ja põhimõtted
Alateema 1.1 – Üldteave
Alateema 1.2 – Side
Alateema 1.3 – Rajatised
5. ainevaldkond: SIDE – ANDMED
TEEMA 1 – SMCNAV – Euroopa võrgud
Alateema 1.1 – Võrgutehnoloogiad
TEEMA 2 – Ülemaailmsed võrgud
Alateema 2.1 – Võrgud ja standardid
Alateema 2.2 – Kirjeldus
Alateema 2.3 – Rahvusvaheline arhitektuur
Alateema 2.4 – Õhk-maa-alamvõrgud
Alateema 2.5 – Maa-maa-alamvõrgud
Alateema 2.6 – Õhk-maa-rakendused
6. ainevaldkond: SIDE – SALVESTID
TEEMA 1 – Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 – Eeskirjad
Alateema 1.2 – Põhimõtted
7. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – PBN
TEEMA 1 – Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – NOTAM
8. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – MAAPEALSED SÜSTEEMID – NDB
TEEMA 1 – NDB/lokaator
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
9. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – MAAPEALSED SÜSTEEMID – DFI
TEEMA 1 – SMCNAV – DF
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
10. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – MAAPEALSED SÜSTEEMID – VOR
TEEMA 1 – VOR
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
11. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – MAAPEALSED SÜSTEEMID – DME
TEEMA 1 – DME
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
12. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – MAAPEALSED SÜSTEEMID – ILS
TEEMA 1 – ILS
Alateema 1.1 – Süsteemi kasutamine
15. SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL – SEIRE
1. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR
TEEMA 1 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
Alateema 1.1 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
TEEMA 2 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm
Alateema 2.1 – Poliitikasuund
TEEMA 3 – Lennuliikluse korraldamise kontekst
Alateema 3.1 – Lennuliikluse korraldamise kontekst
TEEMA 4 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad
Alateema 4.1 – Haldus
2. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE
TEEMA 1 – Mõju tegevusele
Alateema 1.1 – SMCSUR – Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine
TEEMA 2 – Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus
Alateema 2.1 – Kasutaja töökoht
Alateema 2.2 – Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht
3. ainevaldkond: TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID
TEEMA 1 – Nõuded
Alateema 1.1 – SMS
Alateema 1.2 – QMS
Alateema 1.3 – SMS-i kasutamine töökeskkonnas
TEEMA 2 – Hoolduslepingud väliste osapooltega
Alateema 2.1 – Lepingute põhimõtted
TEEMA 3 – Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess
Alateema 3.1 – Rollid ja vastutusalad
TEEMA 4 – Hooldusjuhtimissüsteemid
Alateema 4.1 – Teatamine
4. ainevaldkond: TEHNOLOOGIA
TEEMA 1 – Tehnoloogiad ja põhimõtted
Alateema 1.1 – Üldteave
Alateema 1.2 – Side
Alateema 1.3 – Rajatised
5. ainevaldkond: SIDE – ANDMED
TEEMA 1 – Euroopa võrgud
Alateema 1.1 – Võrgutehnoloogiad
TEEMA 2 – Ülemaailmsed võrgud
Alateema 2.1 – Võrgud ja standardid
Alateema 2.2 – Kirjeldus
Alateema 2.3 – Rahvusvaheline arhitektuur
Alateema 2.4 – Õhk-maa-alamvõrgud
Alateema 2.5 – Maa-maa-alamvõrgud
Alateema 2.6 – Õhk-maa-rakendused
6. ainevaldkond: SIDE – SALVESTID
TEEMA 1 – Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 – Eeskirjad
Alateema 1.2 – Põhimõtted
7. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – PBN
TEEMA 1 – Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – NOTAM
8. ainevaldkond: SEIRE – PRIMAARNE
TEEMA 1 – Lennujuhtimise seire
Alateema 1.1 – Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
9. ainevaldkond: SEIRE – SEKUNDAARNE
TEEMA 1 – SSR JA MSSR
Alateema 1.1 – Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
TEEMA 2 – S-režiim
Alateema 2.1 – S-režiimi tutvustus
TEEMA 3 – Multilateratsioon
Alateema 3.1 – MLAT-i põhimõtted
10. ainevaldkond: SEIRE – HMI
TEEMA 1 – HMI
Alateema 1.1 – Lennujuhi HMI
11. ainevaldkond: SEIRE – ANDMETE EDASTAMINE
TEEMA 1 – Seireandmete edastamine
Alateema 1.1 – Tehnoloogia ja protokollid
16. SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL – ANDMED
1. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR
TEEMA 1 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
Alateema 1.1 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
TEEMA 2 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm
Alateema 2.1 – Poliitikasuund
TEEMA 3 – Lennuliikluse korraldamise kontekst
Alateema 3.1 – Lennuliikluse korraldamise kontekst
TEEMA 4 – Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad
Alateema 4.1 – Haldus
2. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE
TEEMA 1 – Mõju tegevusele
Alateema 1.1 – Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine
TEEMA 2 – Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus
Alateema 2.1 – Kasutaja töökoht
Alateema 2.2 – Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht
3. ainevaldkond: TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID
TEEMA 1 – SMCDAT – nõuded
Alateema 1.1 – SMS
Alateema 1.2 – QMS
Alateema 1.3 – SMS-i kasutamine töökeskkonnas
TEEMA 2 – Hoolduslepingud väliste osapooltega
Alateema 2.1 – Lepingute põhimõtted
TEEMA 3 – Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess
Alateema 3.1 – Rollid ja vastutusalad
TEEMA 4 – Hooldusjuhtimissüsteemid
Alateema 4.1 – Teatamine
4. ainevaldkond: TEHNOLOOGIA
TEEMA 1 – Tehnoloogiad ja põhimõtted
Alateema 1.1 – Üldteave
Alateema 1.2 – Side
Alateema 1.3 – Rajatised
5. ainevaldkond: SIDE – ANDMED
TEEMA 1 – Euroopa võrgud
Alateema 1.1 – Võrgutehnoloogiad
TEEMA 2 – Ülemaailmsed võrgud
Alateema 2.1 – Võrgud ja standardid
Alateema 2.2 – Kirjeldus
Alateema 2.3 – Rahvusvaheline arhitektuur
Alateema 2.4 – Õhk-maa-alamvõrgud
Alateema 2.5 – Maa-maa-alamvõrgud
Alateema 2.6 – Õhk-maa-rakendused
6. ainevaldkond: SIDE – SALVESTID
TEEMA 1 – Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 – Eeskirjad
Alateema 1.2 – Põhimõtted
7. ainevaldkond: NAVIGATSIOON – PBN
TEEMA 1 – SMCDAT – navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 – NOTAM
8. ainevaldkond: SEIRE – PRIMAARNE
TEEMA 1 – Lennujuhtimise seire
Alateema 1.1 – Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
9. ainevaldkond: SEIRE – SEKUNDAARNE
TEEMA 1 – SSR JA MSSR
Alateema 1.1 – Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks
TEEMA 2 – S-režiim
Alateema 2.1 – S-režiimi tutvustus
TEEMA 3 – Multilateratsioon
Alateema 3.1 – MLAT-i põhimõtted
10. ainevaldkond: SEIRE – HMI
TEEMA 1 – HMI
Alateema 1.1 – Lennujuhi HMI
11. ainevaldkond: SEIRE – ANDMETE EDASTAMINE
TEEMA 1 – Seireandmete edastamine
Alateema 1.1 – Tehnoloogia ja protokollid
12. ainevaldkond: SEIRE – ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 – Kasutajate nõuded
Alateema 1.1 – Nõuded kontrollerile
Alateema 1.2 – Trajektoorid, prognoosid ja arvutused
Alateema 1.3 – Maapealsed ohutusvõrgud
Alateema 1.4 – Otsustustugi
13. ainevaldkond: SEIRE – ANDMEPROTSESS
TEEMA 1 – Riistvaraplatvorm
Alateema 1.1 – Seadmete täiendamine
Alateema 1.2 – COTS
Alateema 1.3 – Vastastikune sõltuvus
14. ainevaldkond: SEIRE – ANDMED
TEEMA 1 – Andmete olulised omadused
Alateema 1.1 – Andmete tähtsus
Alateema 1.2 – Andmete konfiguratsiooni kontroll
Alateema 1.2 – Andmestandardid
( 1 ) Komisjoni 24. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/123, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 677/2011 (ELT L 28, 31.1.2019, lk 1).
( 2 ) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).
( 3 ) Komisjoni 14. juuli 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/1768, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ja lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuste koostisosade sertifitseerimise ja deklareerimise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 228, 15.9.2023, lk 1)
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).
( 5 ) Komisjoni 12. septembri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1769, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise ning aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ja koostisosade projekteerimises või tootmises osalevate organisatsioonide tunnustamise tehnilised nõuded ja haldusmenetlused ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2023/203 (ELT L 228, 15.9.2023, lk 19)
( 6 ) Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 390/2013, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava (ELT L 128, 9.5.2013, lk 1).
( 7 ) Komisjoni 22. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/664 U-space’i õigusraamistiku kohta (EL L 139, 23.4.2021, lk161).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
( 9 ) Komisjoni 12. septembri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1770, millega kehtestatakse sätted ühtse Euroopa taeva õhuruumi kasutamiseks vajalike õhusõidukiseadmete kohta ja ühtse Euroopa taeva õhuruumi kasutamisega seotud käitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 29/2009 ning rakendusmäärused (EL) nr 1206/2011, (EL) nr 1207/2011 ja (EL) nr 1079/2012 (ELT L 228, 15.9.2023, lk 39)
( 10 ) Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (ELT L 80, 26.3.2010, lk 10).
( 11 ) Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20).