►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/373,

1. märts 2017,

millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 062 8.3.2017, lk 1)

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/469, 14. veebruar 2020,

  L 104

1

3.4.2020

 M2

Muudetud: KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1177, 7. august 2020,

  L 259

12

10.8.2020

►M3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1338, 11. august 2021,

  L 289

12

12.8.2021

►M4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/938, 26. juuli 2022,

  L 209

1

10.8.2022

 C1

Parandus, ELT L 015, 20.1.2020, lk  8 (2017/373)

►C2

Parandus, ELT L 106, 6.4.2020, lk  14 (2020/469)

►C3

Parandus, ELT L 378, 12.11.2020, lk  27 (2020/469)

►C4

Parandus, ELT L 024, 3.2.2022, lk  140 (2017/373)

►C5

Parandus, ELT L 024, 3.2.2022, lk  141 (2021/1338)

►C6

Parandus, ELT L 108, 7.4.2022, lk  69 (2020/469)

SISUKORD

I LISA –

II–XIII LISAS KASUTATUD MÕISTETE SELETUSED (osa „SELETUSED“)

II LISA –

NÕUDED PÄDEVATELE ASUTUSTELE – TEENUSTE OSUTAMISE JÄRELEVALVE JA MUUD LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONID (osa „ATM/ANS.AR“)

A ALAJAGU –

ÜLDNÕUDED (ATM/ANS.AR.A)

B ALAJAGU –

JUHTIMINE (ATM/ANS.AR.B)

C ALAJAGU –

JÄRELEVALVE, SERTIFITSEERIMINE JA JÕUSTAMINE (ATM/ANS.AR.C)

1. liide –

TEENUSEOSUTAJA SERTIFIKAAT

III LISA –

ÜHTSED NÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE (osa „ATM/ANS.OR“)

A ALAJAGU –

ÜLDNÕUDED (ATM/ANS.OR.A)

B ALAJAGU –

JUHTIMINE (ATM/ANS.OR.B)

C ALAJAGU –

ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE, KES EI OSUTA LENNULIIKLUSTEENUSEID (ATM/ANS.OR.C)

D ALAJAGU –

ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEENUSE JA LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE NING VÕRGUSTIKU HALDAJATELE (ATM/ANS.OR.D)

1. liide –

AERONAVIGATSIOONILISTE ANDMETE KATALOOG

IV LISA –

ERINÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (osa „ATS“)

A ALAJAGU –

TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.OR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

2. JAGU –

TEENUSTE OHUTUS

3. JAGU –

INIMTEGURIGA SEOTUD NÕUDED LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE

4. JAGU –

NÕUDED SIDELE

5. JAGU –

NÕUDED TEABELE

B ALAJAGU –

TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.TR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

2. JAGU –

LENNUJUHTIMISTEENUS

3. JAGU –

LENNUINFOTEENUS

4. JAGU –

HÄIRETEENUS

V LISA –

ERINÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE (osa „MET“)

A ALAJAGU –

TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

2. JAGU –

ERINÕUDED

1. peatükk –

Nõuded lennumeteoroloogiajaamadele

2. peatükk –

Nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele

3. peatükk –

Nõuded meteoroloogiateenistustele

4. peatükk –

Nõuded vulkaanituha teabekeskustele (VAAC)

5. peatükk –

Nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC)

6. peatükk –

Nõuded ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele (WAFC)

B ALAJAGU –

TEHNILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE (MET.TR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

2. JAGU –

ERINÕUDED

1. peatükk –

Tehnilised nõuded lennumeteoroloogiajaamadele

2. peatükk –

Tehnilised nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele

3. peatükk –

Tehnilised nõuded meteoroloogiateenistustele

4. peatükk –

Tehnilised nõuded vulkaanituha teabekeskustele (VAAC)

5. peatükk –

Tehnilised nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC)

6. peatükk –

Tehnilised nõuded ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele (WAFC)

1. liide –

METAR-teadete vorm

2. liide –

Kaardi kujul esitatavates piirkondlike prognooside ülemaailmse süsteemi (WAFS) prognoosides kasutatavad fikseeritud piirkonnad

3. liide –

TAF-teadete vorm

4. liide –

Tuulenihke hoiatuste vorm

5A liide –

SIGMET- ja AIRMET-teadete vorm

5B liide –

Õhust edastatavate eriettekannete vorm (üleslüli)

6. liide –

Vulkaanituhka käsitlevate teadete vorm

7. liide –

Troopilisi tsükloneid käsitlevate teadete vorm

8. liide –

Vulkaanituhka käsitlevates teadetes, troopilisi tsükloneid käsitlevates teadetes, SIGMET- ja AIRMET-teadetes, hoiatustes lennuvälja kohta ja tuulenihke hoiatustes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid

VI LISA –

ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (osa „AIS“)

A-ALAJAGU –

ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.OR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

2. JAGU –

ANDMETE KVALITEEDI JUHTIMINE

3. JAGU –

AERONAVIGATSIOONITEABE TOOTED

1. peatükk –

Aeronavigatsiooniteave standarditud esitusvormis

2. peatükk –

Digitaalsed andmekogumid

4. JAGU –

LEVITAMISTEENUSED JA LENNUEELSE TEABE TEENUSED

5. JAGU –

AERONAVIGATSIOONITEABE TOODETE AJAKOHASTUSED

6. JAGU –

NÕUDED TÖÖTAJATELE

B-ALAJAGU –

TEHNILISED NÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.TR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

2. JAGU –

ANDMETE KVALITEEDI JUHTIMINE

3. JAGU –

AERONAVIGATSIOONITEABE TOOTED

1. peatükk –

Aeronavigatsiooniteave standarditud esitusvormis

2. peatükk –

Digitaalsed andmekogumid

4. JAGU –

LEVITAMISTEENUSED JA LENNUEELSE TEABE TEENUSED

5. JAGU –

AERONAVIGATSIOONITEABE TOODETE AJAKOHASTUSED

1. liide –

LENNUNDUSTEABE KOGUMIKU (AIP) SISU

2. liide –

NOTAM-VORM

3. liide –

SNOWTAM-VORM

4. liide –

ASHTAM-VORM

VII LISA –

ERINÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (osa „DAT“)

A-ALAJAGU –

ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.OR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

2. JAGU –

ERINÕUDED

B ALAJAGU –

TEHNILISED NÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.TR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

VIII LISA –

ERINÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (osa „CNS“)

A-ALAJAGU –

ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.OR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

B ALAJAGU –

TEHNILISED NÕUDED SIDE-, NAVIGATSIOONI- VÕI SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.TR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

IX LISA –

ERINÕUDED LENNULIIKLUSVOO JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE (osa „ATFM“)

TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE (ATFM.TR)

X LISA –

ERINÕUDED ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSTE OSUTAJATELE (osa „ASM“)

TEHNILISED NÕUDED ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSE OSUTAJATELE (ASM.TR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

XI LISA –

ERINÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (osa „FPD“)

A ALAJAGU –

ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (FPD.OR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

B ALAJAGU –

TEHNILISED NÕUDED LENNUPROTSEDUURIDE KAVANDAMISE TEENUSTE OSUTAJATELE (FPD.TR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

1. liide –

NÕUDED ÕHURUUMI STRUKTUURIDELE JA NENDES SISALDUVATELE LENNUPROTSEDUURIDELE

XII LISA –

ERINÕUDED VÕRGUSTIKU HALDAJALE (osa „NM“)

TEHNILISED NÕUDED VÕRGUSTIKU HALDAJALE (NM.TR)

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

XIII LISA –

NÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE SEOSES PERSONALI KOOLITAMISE JA PÄDEVUSE HINDAMISEGA (osa „PERS“)

A ALAJAGU —

LENNULIIKLUSE INSENER-TEHNILINE PERSONAL

1. JAGU –

ÜLDNÕUDED

2. JAGU –

KOOLITUSNÕUDED

3. JAGU –

PÄDEVUSE HINDAMISE NÕUDED

4. JAGU –

KOOLITAJAD JA HINDAJAD

1. liide –

Baaskoolitus. Ühine

2. liide –

Baaskoolitus. Suunitlus

3. liide –

Kvalifikatsioonikoolitus. Ühine

4. liide –

Kvalifikatsioonikoolitus. Suunitlus

1)

„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC)“ – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise vahendeid;

2)

„lennutööd“ – õhusõiduki käitamine, mille käigus õhusõidukit kasutatakse eriteenusteks, nagu näiteks põllumajanduse, ehituse, fotograafia, uuringute, vaatluse ja patrulli, otsingu- ja päästetööde või õhureklaami vallas;

3)

„lennuvälja klimatoloogiline iseloomustus“ – statistilistel andmetel põhinev lühike kokkuvõte lennuväljal esinevate kindlaksmääratud meteoroloogiliste elementide kohta;

4)

„lennuvälja klimatoloogilised andmed“ – statistiliste andmete tabel lennuväljal täheldatud ühe või enama meteoroloogilise elemendi esinemise kohta;

5)

„lennuvälja kõrgustasand“ – maandumisala kõrgeima punkti kõrgus;

6)

„lennuvälja lennuinfoteenus (AFIS)“ – lennuinfoteenus lennuväljaliikluses osalejatele, mida pakub spetsiaalne lennuliiklusteenuste osutaja;

7)

„lennuvälja meteoroloogiatalitus“ – lennuväljale meteoroloogiateenuseid osutav talitus;

8)

„hoiatus lennuvälja kohta“ – lennuvälja meteoroloogiatalituse poolt antud informatsioon maapinnal asuvaid õhusõidukeid, k.a pargitud õhusõidukeid ning lennujaama rajatisi ja teenuseid, kahjustada võivate ilmaolude esinemise või oodatava esinemise kohta;

9)

„aeronavigatsioonilised andmed“ – aeronavigatsiooniliste faktide, mõistete või juhiste esitamine kindlaksmääratud kujul, nii et need sobivad teabeedastuseks, tõlgendamiseks või töötlemiseks;

10)

„aeronavigatsiooniline andmebaas“ – elektroonilises süsteemis salvestatud aeronavigatsiooniliste andmete struktureeritud kogum, mis kehtib kindlaksmääratud aja jooksul ja mida on võimalik uuendada;

11)

„aeronavigatsiooniline fikseeritud teenindus (AFS)“ – kindlaksmääratud püsipunktide vahel osutatav telekommunikatsiooniteenus, mille eesmärk on tagada lennuohutus ning lennuteenuste korrapärane, tõhus ja säästlik toimimine;

12)

„aeronavigatsiooniline fikseeritud elektersidevõrk (AFTN)“ – ülemaailmne fikseeritud aeronavigatsioonilise side süsteem, mis moodustab aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse osa ja on ette nähtud teadete edastamiseks ja/või digitaalseks andmevahetuseks sarnaste või ühilduvate sidekarakteristikutega aeronavigatsiooniliste fikseeritud jaamade vahel;

13)

„aeronavigatsiooniteave“ – aeronavigatsiooniliste andmete kogumise, analüüsimise ja vormindamise tulemusel saadav teave;

14)

„lennuvälja kaardistamise andmed“ – andmed, mida kogutakse lennujaama kaardistamise eesmärgil;

15)

„lennuvälja kaardistamise andmebaas (AMDB)“ – lennuvälja kaardistamise andmete kogu, mis on organiseeritud ja korraldatud struktuurse andmekogumina;

16)

„lennumeteoroloogiajaam“ – lennuliikluse jaoks vaatluste tegemiseks ja meteoroloogiliste ettekannete koostamiseks loodud jaam;

17)

„ettekanne õhust“ – lendavalt õhusõidukilt edastatud ettekanne, mis vastab asukoha ning operatiiv- ja/või meteoroloogiaandmete ettekandmise nõuetele;

18)

„õhusõiduk“ – seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

19)

„AIRMET-teade“ – meteoroloogiateenistuse väljastatud teave marsruudil esinevate või prognoositavate kindlaksmääratud ilmastikunähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust väikestel kõrgustel, ja nende nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis, mis ei sisaldu vastava lennuinfopiirkonna või alampiirkonna prognoosis lendude jaoks väikestel kõrgustel;

20)

„lennuliikluse insener-tehniline personal (ATSEP)“ – töötajad, kes on volitatud ja pädevad töötama funktsionaalse süsteemi seadmetega, neid hooldama, kasutuselt kõrvaldama ja uuesti kasutusele võtma;

21)

„lennuliiklusteenindusüksus“ – üldnimetus, mis võib tähistada lennujuhtimisüksust, lennuinfokeskust, lennuvälja lennuinfoüksust või lennuliiklusteeninduse bürood;

22)

„varulennuväli“ – lennuväli, kuhu õhusõiduk võib lennata, kui lennu jätkamine või sihtlennuväljal maandumine osutub võimatuks või ebasoovitavaks, kus osutatakse vajalikke teenuseid ja on olemas vajalikud seadmed ning mis vastab õhusõiduki suutlikkusnõuetele ja on kavandataval kasutamisajal töökorras;

23)

„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMOC)“ – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;

24)

„kõrgus merepinnast“ – tasandi, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa keskmisest merepinnast (MSL);

25)

„piirkondlik juhtimiskeskus (ACC-üksus)“ – üksus, mis on loodud lennujuhtimisteenuse osutamiseks tema vastutusalasse kuuluvates lennujuhtimispiirkondades;

26)

„piirkonnaprognoos lendude jaoks väikestel kõrgustel“ – lennuinfopiirkonna või selle alampiirkonna ilmanähtuste prognoos, mis on väljastatud lennutasandist 100 madalamal asuva kihi kohta (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal asuva kihi, või vajaduse korral sellest kõrgemal asuva kihi kohta);

27)

„piirkondlik navigatsioon (RNAV)“ – navigatsioonimeetod, mis võimaldab lendamist mis tahes soovitud lennutrajektooril sellises piirkonnas, mis jääb maa peal või kosmoses asuvate navigatsiooni tugijaamade kaetud alasse või õhusõiduki oma navigatsioonivahendite võimalustega tagatud piiridesse või on nende kahe võimalusega üheaegselt kaetud;

28)

„argument“ – väide, mis põhineb tõenditel;

29)

„ASHTAM-teade“ – NOTAM-teadete eriseeria, millega antakse kindlaksmääratud vormingus edasi lennuliikluse seisukohast olulisi teateid vulkaani aktiivsuse muutustest, vulkaanipurske ja/või vulkaanituhapilve kohta;

30)

„lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonid“ – võrgustiku haldaja funktsioonid kooskõlas määrusega (EL) nr 677/2011;

31)

„audit“ – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks eesmärgiga kindlaks määrata nõuetele vastavuse ulatus;

32)

„autoriteetne allikas“ –

33)

„automaatne vaatlussüsteem“ – vaatlussüsteem, mis mõõdab kõiki nõutud elemente, tuletab ja edastab nende kohta andmeid ilma inimese sekkumiseta;

34)

„lennundusettevõtja“ – üksus, isik või organisatsioon, kes ei ole käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv teenuseosutaja, keda mõjutab teenuseosutaja osutatav teenus või kes mõjutab teenuseosutaja osutatavat teenust;

35)

„vaheaeg“ – ajavahemik tööajal, mil lennujuht on taastumise eesmärgil tööst vabastatud;

36)

„sertifitseeritud õhusõidukirakendus“ – tarkvararakendus, mille amet on määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 kohaselt õhusõiduki osana heaks kiitnud;

37)

„lennutegevust mõjutav pilv“ – pilv, mille alumine piir on madalamal kui 5 000 jalga või madalamal kui suurim minimaalne sektorikõrgus merepinnast, olenevalt sellest, kumb on suurem, või mis tahes kõrgusel asuv rünksajupilv või võimsa vertikaalarenguga rünkpilv;

38)

„äriline lennutransport“ – õhusõiduki mistahes käitamine seoses reisijate, lasti või posti õhusõidukiga transportimisega tasu eest;

38a)

„tavaline marsruut“ – ATS-marsruut, mis on koostatud maapealseid navigatsiooniabivahendeid kasutades;

39)

„lennujuhtimispiirkond“ – maapinna kohal olevast kindlaksmääratud tasandist kõrgemal asuv kontrollitav õhuruum;

40)

„kriitilise intsidendi stress“ – sündmuse või intsidendi tagajärjel isikul ilmnevad ebatavalised ja/või ekstreemsed emotsionaalsed, füüsilised ja/või käitumuslikud reaktsioonid;

41)

„andmekvaliteet“ – usaldusväärsuse aste või tase, et esitatud andmed vastavad täpsuse, resolutsiooni ja terviklikkuse (või samaväärselt tagatud tase), jälgitavuse, õigeaegsuse, täielikkuse ja vormingu poolest andmekasutaja nõuetele;

42)

„andmekvaliteedi nõuded (DQR)“ – andmeid iseloomustavate omaduste spetsifikatsioon (st täpsus, resolutsioon ja terviklikkus (või võrreldav usaldusväärsuse tase), jälgitavus, õigeaegsus, täielikkus ja vorming), et tagada andmete sobivus sihtotstarbeliseks kasutamiseks;

43)

„sihtlennuvälja varulennuväli“ – varulennuväli, kuhu õhusõiduk saab maanduda, kui maandumine sihtlennuväljal osutub võimatuks või ebasoovitavaks;

44)

„tööülesanne“ – mis tahes ülesanne, mida lennujuht täidab lennujuhtimisteenuse osutaja korraldusel;

45)

„tööaeg“ – ajavahemik, mis algab siis, kui lennujuht peab lennujuhtimisteenuse osutaja juurde ilmuma või olema kättesaadav tööülesannete täitmiseks või tööülesandeid täitma asuma, ja lõpeb lennujuhi tööülesannete täitmise lõppemisega;

46)

„kõrgustasand“ – maapinna või sellel oleva objekti punkti või tasandi vertikaalne kõrgus keskmisest merepinnast;

47)

„varulennuväli marsruudil“ – varulennuväli, kus õhusõiduk võib maanduda, kui tekib vajadus marsruudilt kõrvale pöörata;

48)

„väsimus“ – vähesest unest või pikaajalisest ärkvelolekust, ööpäevase rütmi häiretest või suurest (vaimsest või füüsilisest või nii vaimsest kui ka füüsilisest) koormusest tingitud füsioloogiline seisund, mille korral inimese vaimsed või füüsilised võimed on nõrgenenud, ja mis võib mõjutada inimese tähelepanuvõimet ja suutlikkust täita oma tööülesandeid ohutult;

49)

„lennudokumendid“ – dokumendid, sh kaardid või vormid, mis sisaldavad meteoroloogiateavet lennu kohta;

50)

„lennuinfokeskus (FIC)“ – üksus, mille ülesanne on osutada lennuinfo- ja häireteenust;

51)

„lennuinfopiirkond (FIR)“ – piiritletud õhuruum, milles osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid;

52)

„lennutasand (FL)“ – atmosfääri samarõhu tasand, mis on määratletud õhurõhu 1 013,2 hektopaskali suhtes ja mis erineb muudest samalaadsetest tasanditest õhurõhkude kindlaksmääratud vahe võrra;

53)

„katselend“ – lend uue projekti (õhusõiduk, jõuseadmed, osad ja seadmed) arendamisfaasis; lend tootmisliinilt tuleva õhusõiduki vastavuse tõestamiseks sertifitseerimise alusele või tüübiprojektile; lend, mille eesmärk on uute projektikontseptsioonide katsetamine ja mis nõuab ebatavalisi manöövreid või profiile, mille puhul võib osutuda võimalikuks juba heakskiidetud õhusõiduki käituspiiridest väljumine, või ühe eespool nimetatud lennu eesmärgil tehtud õppelend;

54)

„ilmaprognoos“ – teade oodatavate meteoroloogiliste tingimuste kohta teatud ajaks või ajaperioodiks kindlaksmääratud piirkonnas või õhuruumi osas;

55)

„stardiprognoos“ – lennuvälja meteoroloogiatalituse koostatud ilmaprognoos kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis sisaldab teavet lennuradade kompleksil eeldatavalt esinevate järgmiste tingimuste kohta: maapinnatuule suund ja kiirus ning selle mis tahes muutused, temperatuur, rõhk (QNH) ja muud kohalikul tasandil kokkulepitud parameetrid;

56)

„funktsionaalne süsteem“ – kombinatsioon protseduuridest, inimressurssidest ja seadmetest, sealhulgas riist- ja tarkvara, mis on ühendatud lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuse ja muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide täitmiseks;

57)

„üldlennundus“ – tsiviilõhusõidukite mis tahes käitamine, välja arvatud lennutööd või äriline lennutransport;

58)

„digitaalandmed võrgustiku sõlmpunktides“ – arvuti töödeldud meteoroloogilised andmed kaardil korrapäraste vahedega asuvate punktide kogumiku kohta nende ülekandmiseks meteoroloogiateenistuse arvutist teise arvutisse automatiseeritud kasutuseks sobiva koodi vormis;

59)

„juhendmaterjal (GM)“ – ameti välja töötatud mittesiduv materjal, mis aitab näitlikustada nõude või spetsifikatsiooni tähendust ning mida kasutatakse abivahendina määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) tõlgendamisel;

60)

„ülemaailmse võrgustiku prognoosid“ – meteoroloogiliste elementide eeldatavate väärtuste prognoosid ülemaailmses koordinaatvõrgus vertikaalselt ja horisontaalselt määratletud resolutsiooniga;

61)

„oht“ – mis tahes olukord, juhtum või asjaolu, mis võib avaldada kahjulikku mõju;

62)

„suhteline kõrgus“ – tasapinna, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa teatavast võrdlustasandist;

63)

„lennukõrgus“ – õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha üldnimetus, mis võib tähendada suhtelist kõrgust, kõrgust merepinnast või lennutasandit;

64)

„kohalik regulaarne ettekanne“ – ilmateade, mis koostatakse kindlate ajavahemike järel ja mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;

65)

„kohalik spetsiaalne ettekanne“ – ilmateade, mis koostatakse lähtudes eriilmavaatluste kriteeriumidest ja mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;

66)

„meteoroloogiline bülletään“ – asjakohast pealkirja kandev meteoroloogiateavet sisaldav tekst;

67)

„meteoroloogiateave“ – ilmateade, analüüs, prognoos ja mis tahes muu avaldus seoses olemasolevate või oodatavate ilmastikutingimustega;

68)

„meteoroloogiline vaatlus“ – ühe või mitme meteoroloogilise elemendi mõõtmine ja/või hindamine;

69)

„ilmateade“ – teade kindlaksmääratud ajal ja kohas vaadeldud ilmastikutingimuste kohta;

70)

„meteoroloogiline satelliit“ – Maa tehiskaaslane, mis viib läbi meteoroloogilisi vaatlusi ning edastab vaatluste tulemused maale;

71)

„meteoroloogiateenistus“ – (MWO) – teenistus, kes jälgib kindlaksmääratud vastutusalas lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi ning annab üksikasjalikku teavet marsruudil esinevate või oodatavate ilmastiku- ja muude atmosfäärinähtuste kohta, mis võivad õhusõiduki käitamise ohutusele mõju avaldada;

72)

„minimaalne sektorikõrgus merepinnast (MSA)“ – alumine kasutatav kõrgus merepinnast, mis tagab vähemalt 300-meetrise (1 000 jalga) kõrgusvaru kõikide objektide kohal ringi sektoris, mille raadius on 46 kilomeetrit (25 NM) ja mille keskpunktis on oluline punkt, lennuvälja viitepunkt (ARP) või kopteriväljaku viitepunkt (HRP);

73)

„NOTAM-teade“ – sidevahendite kaudu levitatav teade, mis sisaldab teavet aeronavigatsiooniseadme paigaldamise, teenuse või protseduuri sisseseadmise, ohu kindlakstegemise, nende olukorra või neis tehtud muudatuse kohta, millest õigel ajal teadasaamine on lennutegevusega seotud töötajate jaoks oluline;

74)

„takistus“ paigalseisev –

(püsiv või ka ajutine) või liikuv objekt või selle osad, mis:

75)

„OPMET-teave“ – operatiivne meteoroloogiateave lennutegevuse planeerimiseks ettevalmistavalt või lennu käigus;

76)

„OPMET andmebaas“ – andmebaas, kus salvestatakse ja on kättesaadav rahvusvaheline operatiivne meteoroloogiateave lennunduses kasutamiseks;

77)

„purskele eelnev vulkaaniline aktiivsus“ – ebatavaline ja/või kasvav vulkaaniline aktiivsus, mis võib ennustada peatset vulkaanipurset;

78)

„domineeriv nähtavus“ – nähtavuse suurim väärtus, mis saavutatakse nähtavuse definitsiooni kohaselt vähemalt poole horisondiringi ulatuses või vähemalt poole lennuvälja pindala ulatuses. Need alad võivad sisaldada ka üksteisega piirnevaid või omavahel piirjoont mitteomavaid sektoreid;

79)

„psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine“ –

ühe või mitme psühhoaktiivse aine tarbimine inimese poolt viisil, mis:

80)

„prognoosikaart“ – kindlaksmääratud meteoroloogilise elemendi või elementide prognoos kindlaksmääratud kellaaja või perioodi kohta ja kindlaksmääratud maapinna või õhuruumi osa kohta, kujutatuna graafiliselt kaardil;

81)

„psühhoaktiivne aine“ – alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;

82)

„päästekoordinatsioonikeskus (RCC)“ – üksus, mis vastutab otsimis- ja päästeteenuse tõhusa korralduse edendamise ning otsingu- ja päästeoperatsioonide koordineerimise eest ühes otsingu- ja päästepiirkonnas;

83)

„puhkeaeg“ – pidev katkestusteta kindlaksmääratud ajavahemik pärast ja/või enne tööülesannete täitmist, mille jooksul lennujuht on vaba kõikidest tööülesannetest;

84)

„graafikujärgne töökorraldus“ – õigusaktide nõuetest ning töökorralduse vajadustest lähtuv lennujuhtide töö- ja puhkeaja struktuur;

85)

„risk“ – ohutegurite põhjustatud kahjuliku mõju üldise tõenäosuse või esinemissageduse ja selle mõju tõsiduse kombinatsioon;

86)

„rada“ – maalennuväljal kindlaks määratud ristkülikukujuline ala, mis on ette nähtud õhusõidukite maandumiseks ja startimiseks;

87)

„nähtavus rajal (RVR)“ – kaugus, milleni lennuraja telgjoonel asuva õhusõiduki piloot näeb raja märgistust või raja ääre- või teljetulesid;

88)

„ohutusettekirjutus“ – pädeva asutuse välja antud või kinnitatud dokument, millega määratakse kindlaks meetmed, mida rakendada funktsionaalses süsteemis ohutuse taastamiseks või millega seatakse piirangud selle kasutamiseks, kui tõendid näitavad, et lennundusohutus võib vastasel juhul väheneda;

89)

„ohutusjuhtimissüsteem (SMS)“ – süstemaatiline ohutusjuhtimine, sh vajalikud organisatsioonilised struktuurid, vastutusvaldkonnad, põhimõtted ja protseduurid;

90)

„otsingu- ja päästeüksus“ – üldnimetus, mis võib olenevalt olukorrast tähendada päästekoordinatsioonikeskust, pääste allkeskust või häireposti;

92)

„poolautomaatne vaatlussüsteem“ – vaatlussüsteem, mis võimaldab täiendada mõõdetud elemente, kusjuures asjakohaste aruannete väljastamiseks on vajalik inimese osalemine;

93)

„SIGMET“ – meteoroloogiateenistuse teave marsruudil esinevate või prognoositavate ilmaga seotud ja muude atmosfäärinähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust, ning kõnealuste nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis;

95)

„eriettekanne õhust“ – õhusõiduki pardalt edastatud, lennu ajal tehtud vaatluste kriteeriumidele vastav ilmateade;

96)

„stress“ – inimese reaktsioon võimalikule stressitekitavale asjaolule (stressorile). Stressitekitava asjaolu tajumine negatiivse (distress), neutraalse või positiivsena (eustress) põhineb isiku hinnangul stressoriga toimetuleku võimaluste kohta;

97)

„süsteemi- ja seadmepädevuskoolitus“ – koolitus, mille eesmärk on anda teadmisi ja oskusi asjakohaste süsteemide ja seadmete kasutamiseks ning erialase pädevuse tõstmine;

98)

„kohandatud andmed“ – õhusõiduki käitaja või andmeteenuste (DAT) osutaja poolt kõnealuse õhusõiduki käitaja nimel esitatavad aeronavigatsioonilised andmed, mis edastatakse kõnealuse õhusõiduki käitajale tema tegevuses kasutamiseks;

99)

„stardi-varulennuväli“ – varulennuväli, kuhu õhusõiduk saaks maanduda vahetult pärast starti tekkinud vajaduse korral, juhul kui lähtelennuvälja ei saa selleks kasutada;

100)

„lennuvälja prognoos (TAF)“ – kokkuvõtlik avaldus prognoositavatest lennujaama ilmastikutingimustest kindlaksmääratud ajavahemikus;

101)

„maastik“ – maapind, sh sellised looduslikud objektid nagu mäed, künkad, mäeahelikud, orud, veekogud, püsijää ja -lumi, v.a takistused;

102)

„lävi“ – maandumiseks kõlbliku rajaosa algus;

103)

„puuteala“ – lävele järgnev raja osa, kus maanduvad lennukid peaksid esmakordselt puudutama rajapinda;

104)

„troopiline tsüklon“ – üldnimetus troopiliste või lähistroopiliste vete kohal tekkiva korrapärase konvektsiooni ja tuule tsüklonilise liikumisega mittefrontaalse tsükloni kohta;

105)

„troopiliste tsüklonite teabekeskus (TCAC)“ – meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on anda nõustavat teavet meteoroloogiateenistustele, ülemaailmsetele piirkondlikele ilmaprognooside keskustele ning rahvusvahelistele OPMET-i andmebaasidele troopiliste tsüklonite asukoha, prognoositava liikumissuuna ja -kiiruse, keskme õhurõhu ja maksimaalse pinnatuule kohta;

106)

„nähtavus“ –

lennunduses üks järgmisest, olenevalt sellest, kumb on suurem:

107)

„vulkaanituha teabekeskus (VAAC)“ – meteoroloogiline keskus, mis nõustab meteoroloogiateenistusi, piirkondlikke juhtimiskeskusi, lennuinfokeskusi, ülemaailmseid piirkondlikke ilmaprognooside keskusi ja rahvusvahelisi OPMET-andmebaase teabega, mis käsitleb atmosfääri sattunud vulkaanituha horisontaalset ja vertikaalset ulatust ning prognoositavat liikumissuunda;

108)

„ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC)“ – meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse (AFS) internetipõhiste teenuste osana koostada ja edastada riikidele digitaalses vormis olulisi ilmaprognoose (SIGWX) ja prognoose ülemiste õhukihtide kohta;

109)

„piirkondlike prognooside ülemaailmne süsteem (WAFS)“ – ülemaailmne süsteem, mille raames ülemaailmsed piirkondlike ilmaprognooside keskused teevad aeronavigatsioonilisi meteoroloogilisi prognoose ühtses standardses vormingus;

110)

„lähilennujuhtimisüksus“ – üksus, mille ülesandeks on lennuväljaliikluse juhtimine;

111)

„lennuväljaliiklus“ – kogu liiklus lennuvälja manööverdusalal ja kõik lennuvälja läheduses lendavad õhusõidukid. Lennuvälja läheduses lendavate õhusõidukitena käsitatakse muu hulgas (kuid mitte ainult) õhusõidukeid, mis sisenevad lennuväljaringi või väljuvad sealt;

112)

„lennuväljaring“ – lennuvälja läheduses lendavatele õhusõidukitele kehtestatud kujundiline lennuteekond;

113)

„aeronavigatsiooniline fikseeritud jaam“ – jaam aeronavigatsioonilises fikseeritud teeninduses;

114)

„maapealne navigatsioonituli“ – aeronavigatsioonilise abivahendina paigaldatud tuli, välja arvatud õhusõiduki tuli;

115)

„aeronavigatsiooniteabe ringkiri (AIC)“ – teade, mis sisaldab lennuohutuse, navigatsiooni või tehnika alast administratiivset või seadusandlikku informatsiooni, mis oma sisult ei täida NOTAM-ile esitatud nõudeid ja ei kuulu avaldamisele lennundusteabe kogumikus;

116)

„aeronavigatsiooniteabe haldamine (AIM)“ – aeronavigatsiooniteabe dünaamiline integreeritud haldamine tänu kontrollitud kvaliteediga aeronavigatsiooniliste andmete edastamisele ja vahetamisele koostöös kõigi osalistega;

117)

„aeronavigatsiooniteabe toode“ –

aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave, mis on esitatud digitaalsete andmekogumitena või standarditud esitusvormis paberil või elektroonilisel kandjal. Aeronavigatsiooniteabe tooted on muu hulgas järgmised:

118)

„lennundusteabe kogumik (AIP)“ – riigi poolt või volitusel avaldatud väljaanne, mis sisaldab lennunduse seisukohalt olulist aeronavigatsioonialast püsiteavet;

119)

„lennundusteabe kogumiku muudatus“ – lennundusteabe kogumikus sisalduva teabe püsimuudatus;

120)

„lennundusteabe kogumiku täiendus“ – lennundusteabe kogumikus sisalduva teabe ajutine muudatus, mis esitatakse spetsiaalsetel lehekülgedel;

121)

„aeronavigatsiooniteabe reguleerimine ja kontroll (AIRAC)“ – ühistel kehtivuskuupäevadel põhinev sellistest asjaoludest eelteavitamiseks mõeldud süsteem, mis tingivad vajaduse tegevustavasid märkimisväärselt muuta;

122)

„aeronavigatsiooniline mobiilteenindus“ – raadioside õhusõiduki ja lennuliiklussidejaama vahel või õhusõidukite omavaheline side, milles võivad osaleda ka päästevahendi raadiojaamad; aeronavigatsiooniline mobiilteenindus võib hõlmata ka avariisagedusel edastatavat sidet päästeparvedelt või avariimajakatelt;

123)

„lennuliiklussidejaam“ – maapealne jaam aeronavigatsioonilises mobiilteeninduses. Teatavatel juhtudel võib lennuliiklussidejaam asuda laeval või meres asuval platvormil;

124)

„aeronavigatsiooni-telekommunikatsioonijaam“ – mis tahes aeronavigatsioonilisel eesmärgil telekommunikatsiooniteenuseid osutav jaam;

125)

„lennuinfoteenusega lennuväli“ – lennuväli, millega seotud õhuruumis osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust;

126)

„lennuinfoteenuse üksus“ – lennuinfo- ja häireteenuse osutamiseks loodud üksus;

127)

„õhusõidukitunnus“ – tähtede või numbrite rühm või nende kombinatsioon, mis on identne õhusõiduki kutsungiga või millest tuletatakse õhusõiduki kutsung, mida kasutatakse õhk-maa-õhk-raadiosides ja õhusõidukitunnusena lennuliiklusteeninduse maapealses sides;

128)

„õhk-maa-õhk-side“ – kahesuunaline raadioside õhusõiduki ja maapealsete sidesüsteemide vahel;

129)

„lennuliikluse nõustamisteenused“ – kindlaksmääratud mõõtmetega õhuruumis või ettenähtud marsruudil (nõustatav õhuruum) osutatav teenus, et tagada hajutus instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) plaani kohaselt käitatavate õhusõidukite vahel otstarbekas ulatuses;

130)

„lennujuhtimisüksuse luba“ ehk „ATC-luba“ – õhusõidukile antav luba liikumiseks lennujuhtimisüksuse määratud tingimustel;

131)

„lennujuhtimisüksuse juhised“ ehk „ATC-juhised“ – lennujuhtimisüksuse poolt piloodile antavad juhised konkreetse toimingu sooritamiseks;

132)

„lennujuhtimisüksus“ ehk „ATC-üksus“ – piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse üldnimetus;

133)

„ALERFA“ – häireseisundit tähistav koodsõna;

134)

„häireteenus“ – teenus, mille eesmärk on teatada asjaomastele organisatsioonidele otsingu- ja päästeabi vajavatest õhusõidukitest ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone;

135)

„häireseisund“ – olukord, mida iseloomustab teadmine, et õhusõiduki või selle pardal olevate inimeste ohutus ei ole tagatud;

136)

„lähenemislennu juhtimise üksus“ – üksus, mille ülesanne on juhtida saabuvaid ja väljuvaid kontrollitavaid lende ühel või mitmel lennuväljal;

137)

„piirkondliku navigatsiooni marsruut“ – piirkondlikku navigatsiooni kasutada suutvatele õhusõidukitele loodud ATS-marsruut;

138)

„koondamine“ – protsess, millega koondatakse mitmest allikast pärinevad andmed andmebaasiks ja luuakse alus edasiseks töötlemiseks;

139)

„ATS-marsruut“ – lennuliiklusteenuste osutamisel liiklusvoo suunamiseks ette nähtud marsruut;

140)

„lennujuhtimise seireteenus (ATS-seireteenus)“ – otseselt ATS-seiresüsteemi vahenditega pakutav teenus;

141)

„lennujuhtimise seiresüsteem (ATS-seiresüsteem)“ – üldmõiste, mis tähendab lennujuhtimises õhusõidukite asukoha määramiseks kasutatavat süsteemi, milles teave saadakse üldsaatega automaatse sõltuva seire süsteemist (ADS-B), primaarradarilt (PSR), sekundaarradarilt (SSR), või mis tahes võrreldavat maapealset süsteemi, mis võimaldab tuvastada õhusõidukit;

142)

„üldsaatega automaatne sõltuv seire (ADS-B)“ – meetod, millega õhusõidukid, lennuvälja sõidukid ja teised objektid saavad andmesidekanali kaudu üldsaate režiimis automaatselt edastada või vastu võtta või edastada ja vastu võtta selliseid andmeid nagu tunnus, asukoht ja vastavalt vajadusele täiendavat teavet;

143)

„automaatse sõltuva seire leping (ADS-C)“ – vahend, mille abil vahetatakse andmesidekanali kaudu ADS-C lepingu tingimusi maapealse süsteemi ja õhusõiduki vahel ning millega määratakse kindlaks, missugused ADS-C kokkulepped aktiveeritakse ja missuguseid andmeid need sisaldavad;

144)

„lennuvälja automaatinfoteenindus (ATIS)“ – kehtiva rutiinse informatsiooni andmine saabuvatele ja väljuvatele õhusõidukitele automaatsaate abil ööpäev läbi või teatavas ajavahemikus;

145)

„lennuvälja andmekanaliga automaatinfoteenindus (D-ATIS)“ – ATISe edastamine andmesidekanali kaudu;

146)

„lennuvälja kõneteatega automaatinfoteenindus (Voice-ATIS)“ – ATISe edastamine pidevate ja korduvate kõnesaadetega;

147)

„üldsaade“ – aeronavigatsiooniga seotud sellise teabe edastamine, mis ei ole määratud mingile kindlale raadiojaamale või kindlatele -jaamadele;

148)

„pilvede kõrgus“ – 6 000 meetrist (20 000 jalast) allpool asetseva alumise, enam kui poolt taevast katva pilvekihi alapiiri püstvahemaa maa- või veepinnast;

149)

„loa piir“ – punkt, milleni kehtib õhusõidukile antud lennujuhtimisüksuse luba;

150)

„pilvede alumise piiri kõrgus“ – madalaima vaadeldava või prognoositava pilveosa alumise piiri kõrgus lennuvälja või käitamiskoha või ettenähtud lennupiirkonna läheduses, mida mõõdetakse üldjuhul lennuvälja kõrgustasandist või avamerelendude puhul keskmisest merepinnast;

151)

„täielikkus“ – usaldatavuse aste seoses sellega, et esitatakse kõik ettenähtud kasutuse toetamiseks vajalikud andmed;

152)

„usaldatavustase“ – tõenäosus, et parameetri tõene väärtus jääb selle väärtuse hinnangu lähedasse kindlasse vahemikku;

153)

„konverentsside“ – sidevahendid, mille abil saab sidet pidada korraga kolme või enama asukoha vahel;

154)

„lähiala“ – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maapinnast kuni määratud piirkõrguseni;

155)

„kontrollitav lennuväli“ – lennuväli, kus osutatakse lennuväljaliiklusele lennujuhtimisteenust;

156)

„kontrollitav õhuruum“ – piiritletud õhuruum, kus lennujuhtimisteenust osutatakse vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile;

157)

„kontrollitav lend“ – lennujuhtimisüksuse loal toimuv lend;

158)

„lennujuhi ja piloodi vaheline andmeside (CPDLC)“ – lennujuhi ja piloodi vaheline automatiseeritud infovahetus- ja juhtimissüsteem;

159)

„kriitiline ala“ – maapealseid instrumentaalse täppislähenemise seadmeid ümbritsev kindlaksmääratud suurusega ala, millel olevad sõidukid või õhusõidukid põhjustavad juhtsignaalide lubamatuid häireid;

160)

„reisilennukõrgus“ – lennukõrgus, millel toimub suurem osa lennust;

161)

„tsükkelkoodkontroll (CRC)“ – matemaatiline algoritm, mida kohaldatakse andmete digitaalse avaldise suhtes ja millega tagatakse teatav usaldusväärsuse tase, et andmed ei ole kaduma läinud ega muutunud;

162)

„ohuala“ – piiritletud õhuruum, milles võib teatavates ajavahemikes aset leida õhusõidukite liiklemist ohustav tegevus;

163)

„andmete täpsus“ – hinnangulise või mõõdetud väärtuse ja tegeliku väärtuse vastavuse aste;

164)

„andmekogumispind“ – kindlaksmääratud pind, mis on ette nähtud andmete kogumiseks takistuste või maastiku kohta;

165)

„andmete terviklikkus“ – kindluse aste, et aeronavigatsioonilised andmed ja nende arvuline väärtus ei ole pärast andmete loomist või lubatud muudatuste tegemist kaduma läinud ega muutunud;

166)

„andmeelement“ – täieliku andmekogumi üksik atribuut, millele on omistatud selle hetkeolekut määratlev väärtus;

167)

„andmeside“ – sidepidamisvorm teadete vahetamiseks andmesidekanali kaudu;

168)

„andmesidekanal-VOLMET (D-VOLMET)“ – lennuvälja regulaarse meteoroloogilise ettekande (METAR), lennuvälja meteoroloogilise eriettekande (SPECI), TAF-, SIGMET-teadete, SIGMET-teadetega hõlmamata, õhust tehtavate eriettekannete, ja kättesaadavatel juhtudel AIRMET-teadete edastamine andmesidekanali kaudu;

169)

„andmete loomine“ – uute andmeelementide ja nendega seonduvate väärtuste loomine ning olemasolevate andmeelementide väärtuste muutmine või kustutamine;

170)

„andmetoote kirjeldus“ – üksikasjalik kirjeldus andmestikust või andmekogumite komplektist koos lisateabega, mis võimaldab seda luua ning teisele isikule tarnida ja teisel isikul kasutada;

171)

„andmekogum“ – selgelt piiritletav andmete kogum;

172)

„alusandmed“ – suurus või suuruste kogum, mida kasutatakse viite või alusena muude suuruste arvutamisel;

173)

„DETRESFA“ – hädaseisundit tähistav koodsõna;

174)

„hädaseisund“ – olukord, mida iseloomustab põhjendatud veendumus, et õhusõidukit ja selles viibivaid isikuid ähvardab tõsine ja vahetu oht või et need vajavad kohest abi;

175)

„muu lennujuhtimisüksuse luba“ – luba, mille on õhusõidukile andnud lennujuhtimisüksus, mis ei ole parajasti seda õhusõidukit juhtiv üksus;

176)

„oluline liiklus“ – kontrollitav liiklus, mille suhtes lennujuhtimisteenusega kohaldatakse hajutatust, aga mida teatud kontrollitava lennuga seoses ei hajutata muu kontrollitava liikluse suhtes asjakohase hajutusmiinimumini;

177)

„oluline kohalik liiklus“ – manööverdusalal või selle lähedal olevad mis tahes õhusõidukid, sõidukid või töötajad või stardi- ja stardijärgse tõusu alal või lõpplähenemise alal esinev liiklus, mis võib asjaomasele õhusõidukile ohtlik olla;

178)

„arvestuslik saabumisaeg“ tähendab: –

179)

„funktsioon“ – tegeliku maailma nähtuste abstraktsioon;

180)

„funktsiooni omadus“ – funktsiooni karakteristik, millel on nimi, andmeliik ja sellega seotud väärtuste domeen;

181)

„funktsiooni liik“ – ühiste atribuutidega tegeliku maailma nähtuste klass, mis moodustab funktsioonikataloogis klassifikatsiooni baastasandi;

182)

„lõpplähenemine“ – instrumentaallähenemisprotseduuri osa, mis: –

183)

„lennuinfotsoon“ – määratletud mõõtmetega õhuruum, milles osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust ja häireteenust lennuväljaliikluses osalejatele;

184)

„lennuprotseduuride kavandamise teenused“ – aeronavigatsiooni ohutuseks, korrapärasuseks ja tõhususeks vajalike lennuprotseduuride kavandamise, dokumenteerimise, valideerimise, säilitamise ja korrapärase läbivaatamise teenused;

185)

„lennuprotseduuride kavandaja“ – kvalifitseeritud isik, kes kavandab, dokumenteerib, valideerib ja säilitab andmeid lennuprotseduuride kohta ning vaatab neid korrapäraselt läbi;

186)

„lennuprotseduur“ – eelmääratletud lennumanöövrid, mis on pilootidele ette nähtud järgimiseks ning mis avaldatakse kas elektrooniliselt, prindituna või digitaalselt või mõlemal viisil. Lennuprotseduuri järgitakse kas vastavalt instrumentaallennureeglitele (IFR) või visuaallennureeglitele (VFR);

187)

„lennuplaan“ – õhusõiduki kavandatava lennu või lennu osa kohta lennuliiklusteenindusüksusele esitatav asjakohane teave;

188)

„nähtavus lennul“ – lennusuunaline nähtavus õhusõiduki kabiinist lennu ajal;

189)

„vorming“ – andmeüksuste, dokumentide ja failide struktuur, mis on korraldatud nii, et see vastaks standarditele, spetsifikaatidele või andmete kvaliteedi nõuetele;

190)

„geoid“ – Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku katkematult läbi mandrite kulgeva keskmise häirimata merepinna (MSL) tasemega;

191)

„geoidi hälve“ – geoidi vahemaa ülalpool (positiivne) või allpool (negatiivne) matemaatilist referentsellipsoidi;

192)

„glissaad“ – lõpplähenemisel õhusõiduki vertikaalsuunalise juhtimise jaoks määratud laskumisprofiil;

193)

„nähtavus maal“ – volitatud vaatleja või automaatsüsteemi teatatud nähtavus lennuväljal;

194)

„kurss“ – õhusõiduki pikitelje suund, mida väljendatakse üldjuhul kraadides põhjasuunast arvates (geograafiline, magnet-, kompassi- või tingkurss);

195)

„kopteriväljak“ – lennuväli või kindlaksmääratud ala, mis on osaliselt või täielikult ette nähtud helikopterite saabumiseks, väljumiseks ja maal liikumiseks;

196)

„terviklikkuse taseme liigitus“ – aeronavigatsiooniliste andmetega seotud liigitus, mille aluseks on rikutud andmete kasutamisest tulenev võimalik risk ning millega määratakse kindlaks rutiinsed, olulised ja kriitilised andmed;

197)

„rahvusvaheline NOTAM-büroo“ – büroo, mille liikmesriik on määranud rahvusvaheliste NOTAM-teadete vahetamiseks;

198)

„ootetähis“ – geograafiline asukoht, mis on ootetsooni protseduuri viitepunkt;

199)

„ootetsooni protseduur“ – eelnevalt kavandatud manööver, millega hoitakse õhusõiduki järgnevat luba oodates teatavas õhuruumis;

200)

„identimine“ – olukord, mis tekib teatud õhusõiduki asukoha kuvamisel kuvaril ja see asukoht on positiivselt tuvastatud;

201)

„instrumentaallennureeglid“ – reeglid, millega võimaldatakse sobivate, marsruudi jaoks asjakohaste navigeerimisseadmetega varustatud õhusõidukil lennata vastavalt lennutegevuse suhtes kohaldatavatele nõuetele;

202)

„INCERFA“ – määramatuse seisundit tähistav koodsõna;

203)

„instrumentaallähenemistoiming“ –

lähenemine ja maandumine instrumentaallähenemisprotseduuril põhinevate navigatsiooniteabemõõteriistade abil. Instrumentaallähenemistoimingu rakendamiseks on kaks meetodit:

204)

„instrumentaallähenemise protseduur (IAP)“ –

sari eelnevalt kindlaks määratud, mõõteriistade abil sooritatavaid manöövreid, millega tagatakse teatav ohutu kõrgus takistuste kohal ja mis algavad alglähenemistähiselt või vajaduse korral määratud saabumismarsruudi algusest ning jätkuvad kohani, kust on võimalik alustada maandumist, ning seejärel, kui maandumist ei sooritata, kohani, kus on täidetud takistustest ülelennu nõuded marsruudil või ootamisel. Instrumentaallähenemise protseduurid liigitatakse järgmiselt:

205)

„instrumentaallennuilm (IMC)“ – ilmastikutingimused, mille puhul nähtavust, vahemaad pilveni või pilvede kõrgust iseloomustav suurus on väiksem kui visuaallennuilma jaoks kindlaks määratud vastav miinimumsuurus;

206)

„lennud halva nähtavusega (LVO)“ – lähenemis- või starditoimingud rajal, kus nähtavus on alla 550 m või otsusekõrgus on alla 200 jala;

206a)

„protseduurid halva nähtavusega“ – lennuväljal kasutatavad protseduurid, mille eesmärk on tagada ohutus halva nähtavusega lennu korral;

207)

„manööverdusala“ – õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ette nähtud lennuvälja osa, välja arvatud perroonid;

208)

„metaandmed“ – andmed andmete kohta;

209)

„liiklusala“ – õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ette nähtud lennuvälja osa, mis koosneb manööverdusalast ja perroonist;

210)

„navigatsiooniseadmed“ – õhusõidukiväline seade või süsteem, mille genereeritavaid elektromagnetilisi signaale kasutavad õhusõiduki navigeerimissüsteemid asukoha kindlaksmääramiseks või lennutrajektoori juhisteks;

211)

„sekundaarradari (SSR) režiim“ – SSR-radari päringurežiimile omistatud kokkuleppeline tunnus. ICAO Chicago konventsiooni 10. lisas on kindlaks määratud neli režiimi: režiimid A, C, S ja vaherežiim (intermode);

212)

„peaaegu paralleelsed rajad“ – rajad, mis ei lõiku ja mille raja telgjoone pikenduste vaheline lähenemis-/lahknemisnurk on 15 kraadi või väiksem;

212a)

„vähendatud käitamismiinimumidega lennud“ –

lennud, mille puhul kasutatakse konkreetset õhusõidukit või maapealseid seadmeid või õhusõidukite ja maapealsete seadmete kombinatsiooni, et võimaldada järgmist:

213)

„õhusõiduki kapten“ – õhusõiduki käitaja või üldlennunduse korral õhusõiduki omaniku määratud piloot, kellel on vastav pädevusmärkega kehtiv lennundusluba ja kes vastutab lennu ohutuse eest;

214)

„asukoht“ – geograafilises kontekstis matemaatilisele referentsellipsoidile viitavate koordinaatide (laiuse ja pikkuse) kogum, millega määratakse kindlaks maapinnal asuva punkti asukoht;

215)

„asukohatähis“ – kuvaril kas sümbolitena või muus vormis kui sümbolitena või mõlemal viisil esitatud visuaalne tähis õhusõiduki, lennuväljasõiduki või muu objekti asukoha kohta;

216)

„rõhkkõrgus“ – atmosfäärirõhk väljendatuna kõrgusena merepinnast, mis vastab asjaomasele õhurõhule standardatmosfääris;

217)

„primaarradar“ – radarisüsteem, milles kasutatakse peegeldunud raadiosignaale;

218)

„prinditud side“ – side, mille puhul jääb kõigist sideringis edastatavatest sõnumitest igas sideringi terminalis automaatselt alles alaline prinditud dokument;

219)

„keeluala“ – piiritletud õhuruum riigi maa-alade või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on keelatud;

220)

„raadionavigatsiooniteenus“ – teenus, mis hõlmab juhtimisteavet või asukohaandmeid õhusõidukite tõhusaks ja ohutuks juhtimiseks ühe või mitme raadionavigatsioonivahendi abil;

221)

„raadiotelefonside“ – raadioside vorm, mis on eelkõige mõeldud teabe vahetamiseks kõne kujul;

222)

„nõutava sidevõimekuse spetsifikatsioon“ ehk „RCP spetsifikatsioon“ – lennuliiklusteeninduse osutamise, seonduvate maapealsete seadmete, õhusõiduki suutlikkuse ja suutlikkusel põhineva side toetamiseks vajalike toimingute suhtes kohaldatavate nõuete kogum;

223)

„nõutava seirevõimekuse spetsifikatsioon“ ehk „RSP spetsifikatsioon“ – lennuliiklusteeninduse osutamise, seonduvate maapealsete seadmete, õhusõiduki suutlikkuse ja suutlikkusel põhineva seire toetamiseks vajalike toimingute suhtes kohaldatavate nõuete kogum;

224)

„resolutsioon“ – andmete puhul ühikute või numbrite arv, milles väljendatakse ja kasutatakse mõõdetud või arvutatud väärtust;

225)

„piiranguala“ – piiritletud õhuruum liikmesriigi maa-alade või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on piiratud eritingimustega;

226)

„marsruudietapp“ – ilma vahemaandumiseta lennatav marsruut või marsruudi osa;

227)

„kasutusel olev lennurada“ – lennurada või lennurajad, mida lennuliiklusteeninduse üksus peab lennuväljale eeldatavasti maanduvale või lennuväljalt eeldatavasti startivale õhusõidukiliigile konkreetsel ajal kasutamiseks sobivaimaks. Saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite puhul võidakse kasutatavaks lennurajaks määrata eraldi lennurajad või mitu lennurada;

228)

„sekundaarradar“ – radarisüsteem, milles radarijaama edastatud raadiosignaal algatab raadiosignaali edastamise teisest jaamast;

229)

„sekundaarseireradar (SSR)“ – radarisüsteem, mis kasutab maapealseid saatjaid/vastuvõtjaid ja õhusõidukite transpondreid;

230)

„tundlik ala“ – kriitilisest alast väljapoole jääv ala, millel parkivad või liikuvad õhusõidukid või muud sõidukid mõjutavad juhtsignaale sellisel määral, et õhusõidukil tekivad signaali kasutamisel lubamatud häired;

231)

„SNOWTAM“ – standardvormingus antav NOTAM-teate eriseeria, milles esitatavas pinnakatte seisukorra aruandes teavitatakse liikumisalal esinevast lumest, jääst, lobjakast, härmatisest või seisvast veest või lume, jää, lobjaka või härmatisega seotud veest põhjustatud ohtlike tingimuste olemasolust või lakkamisest;

232)

„oluline punkt“ – kindlaksmääratud geograafiline asukoht, mida kasutatakse ATS-marsruudi või õhusõiduki lennutrajektoori kindlaksmääramiseks või muudel navigatsiooni ja ATSiga seotud eesmärkidel;

233)

„kuvar“ – elektrooniline kuvar, millel kujutatakse õhusõiduki asukohta ja liikumist ning vajaduse korral muud teavet;

234)

„standardne instrumentaalsaabumine (STAR)“ – ettenähtud instrumentaallennureeglite (IFR) kohane ettenähtud saabumismarsruut, mis ühendab olulist punkti (tavaliselt ATS-marsruudil) punktiga, kust saab sooritada avaldatud instrumentaallähenemisprotseduuri;

235)

„standardne instrumentaalväljumine (SID)“ – instrumentaallennureeglite (IFR) kohane ettenähtud väljumismarsruut, mis ühendab lennuvälja või selle kindlat rada täpsustatud olulise punktiga (tavaliselt ettenähtud ATS-marsruudil), kust algab marsruutlend;

236)

„erivisuaallend“ – visuaallennureeglite järgi toimuv lend (VFR-lend), mis toimub lähialas lennujuhi loal visuaallennuilmast (VMC) halvema ilma korral;

237)

„ruleerimine“ – õhusõidukite liikumine lennuväljal oma jõuseadmete abil, välja arvatud start ja maandumine;

238)

„ruleerimistee“ – õhusõidukite ruleerimiseks eraldatud liikumistee maalennuväljal, mis on ette nähtud lennuvälja eri osade ühendamiseks;

239)

„lähenemisala (TMA)“ – ühe või mitme suure lennuvälja läheduses, tavaliselt ATS-marsruutide liitumiskohas kehtestatud lennujuhtimispiirkond;

240)

„õigeaegsus“ – andmete usaldatavusaste, mis on seotud nende kavandatud kasutuse ajal kehtivusega;

241)

„jälgitavus“ – andmete puhul tase, milleni süsteem või andmetoode võimaldab jälgida sellesse tootesse tehtud salvestatud muudatusi ning tänu millele saab lõppkasutaja jälgida auditi kontrolljälge andmed loonud isikuni;

242)

„teekonnajoon“ – õhusõiduki lennutrajektoori projektsioon maapinnale, mille suunda väljendatakse tavaliselt kraadides meridiaani põhjasuunast arvates (geograafilise, magnet- või tingsuunana);

243)

„liiklusinfo“ – lennuliiklusteeninduse üksuse antud teave, mille eesmärk on juhtida piloodi tähelepanu teistele teadaolevatele või märgatud õhusõidukitele, mis asuvad tema õhusõiduki või tema valitud marsruudi lähenduses, ning abistada pilooti kokkupõrke vältimisel;

244)

„juhtimise üleandmise punkt“ – kindlaksmääratud punkt õhusõiduki lennutrajektooril, kus vastutus õhusõiduki lennujuhtimise eest läheb ühelt lennujuhtimisüksuselt või üksuse osalt teisele;

245)

„üleandev üksus“ – lennujuhtimisüksus, kes annab vastutuse õhusõidukile lennuliikluse juhtimisteenuse osutamise eest üle lennumarsruudi järgmisele lennujuhtimisüksusele või lennujuhile;

246)

„üleminekukõrgus“ – kõrgus merepinnast, millel või millest allpool toimub õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha kindlaksmääramine kõrgusena keskmisest merepinnast;

247)

„üleminekukiht“ – üleminekukõrguse ja üleminekutasandi vaheline õhuruum;

248)

„üleminekutasand“ – alumine kasutatav lennutasand üleminekukõrgusest kõrgemal;

249)

„valideerimine“ – protsess, millega tagatakse, et andmed vastavad kindlaksmääratud rakenduse või kavandatud kasutuse nõuetele;

250)

„andmete kontrollimine“ – aeronavigatsiooniliste andmete protsessi väljundi hindamine, et tagada nõuetekohasus ja kooskõla sisendite ning protsessis kasutatud kohaldatavate andmenõuete, eeskirjade ja tavadega;

251)

„määramatusseisund“ – olukord, mida iseloomustab teadmatus õhusõiduki või selle pardal olevate inimeste ohutuse suhtes;

252)

„mehitamata vabalennuõhupall“ – õhust kergem jõuseadmeta ja mehitamata vabalt lendav õhusõiduk;

253)

„radarkursside andmine“ – kursside kaudu õhusõidukile navigeerimisjuhendite andmine, mis põhineb ATS-seiresüsteemi kasutamisel;

254)

„visuaallennureeglitele vastav lend“ ehk „VFR-lend“ – visuaallennu reeglite järgi toimuv lend;

255)

„visuaallähenemine“ – IFR-lennul oleva õhusõiduki sooritatav lähenemine, mille käigus ei kohaldata instrumentaallähenemise protseduuri mõnda osa või seda protseduuri tervikuna ning lähenemine lõpetatakse maapinnal olevate visuaalsete orientiiride järgi;

256)

„visuaallennuilm (VMC)“ – ilmastikutingimused, mille puhul nähtavust, vahemaad pilveni või pilvede kõrgust iseloomustav suurus on sama suur või suurem kui visuaallennuilma jaoks kindlaks määratud vastav miinimumsuurus;

257)

„VOLMET“ – õhus olevale õhusõidukile edastatav meteoroloogiateave;

258)

„VOLMET-üldsaade“ – vajaduse korral kehtivate METAR-, SPECI-, TAF- ja SIGMET-teadete edastamine pidevate ja korduvate kõnesaadetega;

259)

„teekonnapunkt“ –

kindlaksmääratud geograafiline asukoht, mida kasutatakse piirkondlikku navigatsiooni kasutava õhusõiduki piirkondliku navigatsiooni marsruudi või lennutrajektoori määratlemisel. Teekonnapunkt määratletakse järgmiselt:

264)

„vulkaanivaatluskeskus“ – pädeva asutuse poolt valitud teenuseosutaja, kes jälgib vulkaani või vulkaanide grupi aktiivsust ning teeb vaatlustulemused teatavaks kokkulepitud nimekirjas olevatele lennundusvaldkonna teenusetarbijatele;

265)

„geograafia märgistuskeel (GML)“ – avatud georuumilise konsortsiumi (Open Geospatial Consortium, OGC) kodeerimisstandard;

266)

„kosmoseilmastiku keskus (SWXC)“ – keskus, mis on ette nähtud seireks ja nõustava teabe andmiseks selliste kosmoseilmastiku nähtuste kohta, mis eeldatavasti mõjutavad kõrgsageduslikku raadiosidet, satelliitsidet, GNSSil põhinevaid navigatsiooni- ja seiresüsteeme ja/või millest võib tuleneda kiirgusoht õhusõidukis viibijatele.