Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02016R0072-20161101

Consolidated text: Nõukogu määrus (EL) 2016/72, 22. jaanuar 2016 , millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/72/2016-11-01

See konsolideeritud tekst ei pruugi sisaldada järgmisi muudatusi:

Muutmisakt Muudatuse liik Alajaotis Jõustumise kuupäev
32016R2075 Muudetud lisa IIB TABL I Tekst 29/11/2016
32016R2285 Muudetud lisa IA Tekst 01/01/2017

02016R0072 — ET — 01.11.2016 — 001.002

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/72,

22. jaanuar 2016,

millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104

(ELT L 022 28.1.2016, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/458,  30. märts 2016,

  L 80

1

31.3.2016

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/891,  6. juuni 2016,

  L 151

1

8.6.2016

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1252,  28. juuli 2016,

  L 205

2

30.7.2016

►M4

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1903,  28. oktoober 2016,

  L 295

1

29.10.2016

►M5

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2285,  12. detsember 2016,

  L 344

32

17.12.2016



▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/72,

22. jaanuar 2016,

millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104



I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  
Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu kalalaevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.
2.  

Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a) 

2016. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2017. aasta püügi piirnormid;

b) 

püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017, välja arvatud juhul, kui artiklites 9, 31 ja 32 ning IIE lisas on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad;

c) 

teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016;

d) 

teatavate kalavarude püügi võimalused aastatel 2016 ja 2017 IATTC konventsiooni alas, mis on täpsustatud artiklis 28.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a) 

liidu kalalaevad;

b) 

liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuspüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kolmanda riigi laev” –kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)

„harrastuspüük” –mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi ja sportlikul eesmärgil;

c)

„rahvusvahelised veed” –veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

d)

„lubatud kogupüük” (TAC):

i) 

püügil, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus – igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus;

ii) 

igasugusel muul kalapüügil – igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus;

e)

„kvoot” –liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)

„analüütiline hindamine” –asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)

„võrgusilma suurus” –kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 ( 1 );

h)

„liidu laevastikuregister” –kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3 komisjoni poolt loodud register;

i)

„püügipäevik” –määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Kalapüügi piirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) 

„ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad” – määruse (EÜ) nr 218/2009 ( 2 ) III lisas määratletud geograafilised alad;

b) 

„Skagerrak” – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c) 

„Kattegat” – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d) 

„ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

— 
53° 30′ N 15° 00′ W,
— 
53°30′ N 11° 00′ W,
— 
51° 30′ N 11° 00′ W,
— 
51° 30′ N 13° 00′ W,
— 
51° 00′ N 13° 00′ W,
— 
51° 00′ N 15° 00′ W,
— 
53° 30′ N 15° 00′ W;
e) 

„ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 26” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

— 
43° 00′ N 8° 00′ W,
— 
43° 00′ N 10° 00′ W,
— 
42° 00′ N 10° 00′ W,
— 
42° 00′ N 8° 00′ W;
f) 

„ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 27” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

— 
42° 00′ N 8° 00′ W,
— 
42° 00′ N 10° 00′ W,
— 
38° 30′ N 10° 00′ W,
— 
38° 30′ N 9° 00′ W,
— 
40° 00′ N 9° 00′ W,
— 
40° 00′ N 8° 00′ W;
g) 

„Cádizi laht” – ICESi IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′ 48″ W ida poole;

h) 

CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 ( 3 ) II lisas määratletud geograafilised alad;

i) 

NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 ( 4 ) III lisas määratletud geograafilised alad;

j) 

„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis ( 5 ) määratletud geograafiline ala;

k) 

„ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala” – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis ( 6 ) määratletud geograafiline ala;

l) 

„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala” – määruse (EÜ) nr 601/2004 ( 7 ) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

m) 

„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjon) konventsiooni ala” – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis („Antigua konventsioon”) ( 8 ) määratletud geograafiline ala;

n) 

„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala” – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus ( 9 ) määratletud geograafiline ala;

o) 

„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – avamerepiirkond 10° põhjalaiusest lõuna pool, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, ( 10 ) ning Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

p) 

„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala” – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis ( 11 ) määratletud geograafiline ala;

q) 

„Beringi mere avameri” – Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

r) 

„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond” – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

— 
150° läänepikkust,
— 
130° läänepikkust,
— 
4° lõunalaiust,
— 
50° lõunalaiust.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.  
Liidu kalalaevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.
2.  
Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 ( 12 ) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.  
Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.
2.  

Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi järgmiselt:

a) 

see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b) 

selle tulemusena:

i) 

analüütilise hinnangu olemasolu korral kasutatakse varusid alates aastast 2016 ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel;

ii) 

kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, kasutatakse varusid vastavalt ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamisele.

3.  

Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2016 järgmise teabe:

a) 

vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b) 

asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c) 

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.  

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul kui:

a) 

selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b) 

see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.  
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud mittesihtliigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on määratletud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a) 

IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, hariliku merikeele ja atlandi merilesta varude majandamisel Kattegatis, Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes;

b) 

IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c) 

IIC lisa kohaldatakse hariliku merikeele varude majandamisel ICESi VIIe rajoonis.

Artikkel 9

Süvamere kalapüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud

1.  
Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002, ( 13 ) millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue, artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.
2.  
Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püütakse üle 100 kg muid süvamereliike kui põhjaatlandi hõbekala.

Liikmesriigid tagavad, et 2016. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-päevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike.

Artikkel 10

Huntahvena püügi meetmed

1.  
Liidu kalalaevadel on keelatud püüda huntahvenat ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIIa ja VIIg rajooni vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu kalalaevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.
2.  

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2016 on liidu kalalaevadel keelatud püüda huntahvenat ning järgmistes piirkondades püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida:

a) 

ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoon;

b) 

veed, mis asuvad 12 meremiili kaugusel lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse esimeses lõigus osutatud piirkondade suhtes järgmisi meetmeid:

a) 

põhjatraale ja nootasid ( 14 ) kasutavad liidu kalalaevad võivad hoida pardal huntahvena saaki, mis ei ületa 1 % pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust;

b) 

liidu kalalaevad, mis kasutavad õngekonkse ja -nööre ning vainakkevõrke ( 15 ), võivad püüda huntahvenat jaanuaris 2016 ja 1. aprillist kuni 30. juunini 2016 ning kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida, kui püütud kogus ei ületa 1 300 kilogrammi kuus laeva kohta.

3.  

Alates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016 on liidu kalalaevadel, mis kasutavad õngekonkse ja -nööre ning vainakkevõrke, keelatud huntahvenat püüda üle 1 300 kilogrammi kuus laeva kohta, ning liidu kalalaevadel, mis kasutavad muid püügivahendeid, keelatud huntahvenat püüda üle 1 000 kilogrammi kuus laeva kohta järgmistes piirkondades:

a) 

ICESi IVb, IVc, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoon;

b) 

veed, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis.

Samuti on liidu kalalaevadel kõnealusel ajavahemikul keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida esimeses lõigus sätestatud kogustest suuremaid huntahvena koguseid, mis on püütud nimetatud piirkondadest.

4.  
Lõigetes 2 ja 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühest kuust teise ega ühelt laevalt teisele. Liikmesriigid teatavad komisjonile püütud huntahvena saagi püügivahendi liigi kaupa hiljemalt 20 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

Liidu laevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.

5.  
Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2016 on ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoonis huntahvena harrastuspüügi puhul, sealhulgas kaldalt püügi käigus, lubatud üksnes juhupüük ja vabastamine. Sellele perioodil on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida.
6.  

Harrastuspüügi, sealhulgas kaldalt püügi käigus tohib üks kalamees jätta endale kuni ühe huntahvena päevas järgmistel ajavahemikel ja järgmistes piirkondades:

a) 

alates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016 ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoon;

b) 

alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016 ICESi VIIj ja VIIk rajoon.

Artikkel 11

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1.  

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a) 

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohaseid kalapüügivõimaluste vahetamisi;

b) 

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamisi;

c) 

määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohaseid kalapüügivõimaluste ümberjaotamisi;

d) 

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohaseid lubatud lisakoguste lossimisi;

e) 

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f) 

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi;

g) 

käesoleva määruse artikli 21 kohaseid kvootide ülekandmisi ega vahetamisi;

h) 

käesoleva määruse artikli 15 kohast täiendavat kvootide eraldamist.

2.  
Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiipi või analüütilist lubatud kogupüüki, on seoses määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmisega kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.
3.  
Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.
4.  
Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 12

Püügikeeluaeg

1.  
Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2016 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railised, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:



Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

52° 27′ N

12° 19′ W

2

52° 40′ N

12° 30′ W

3

52° 47′ N

12° 39,600′ W

4

52° 47′ N

12° 56′ W

5

52° 13,5′ N

13° 53,830′ W

6

51° 22′ N

14° 24′ W

7

51° 22′ N

14° 03′ W

8

52° 10′ N

13° 25′ W

9

52° 32′ N

13° 07,500′ W

10

52° 43′ N

12° 55′ W

11

52° 43′ N

12° 43′ W

12

52° 38,800′ N

12° 37′ W

13

52° 27′ N

12° 23′ W

14

52° 27′ N

12° 19′ W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.  
ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2016.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmandate riikide selliste laevade suhtes, kellel on lubatud püüda tobiat ICESi IV alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 13

Keelud

1.  

Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a) 

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

b) 

mõrtsukhai (Carcharodon carcharías) kõigis vetes;

c) 

hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

d) 

portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

e) 

hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes;

f) 

šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

g) 

luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

h) 

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

i) 

suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

j) 

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

k) 

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

l) 

harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

m) 

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes;

n) 

hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

o) 

järgmised merisarvikute liigid kõikides vetes:

i) 

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii) 

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii) 

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv) 

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v) 

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi) 

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii) 

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii) 

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix) 

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

p) 

järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõikides vetes:

i) 

salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

ii) 

väike saagrai (Pristis clavata);

iii) 

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv) 

harilik saagrai (Pristis pristis);

v) 

roheline saagrai (Pristis zijsron);

q) 

ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

r) 

norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

s) 

musterrai (Raja undulata) ICESi VI ja X alapiirkonna liidu vetes;

t) 

valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

u) 

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

v) 

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.  
Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 14

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

II PEATÜKK

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele

Artikkel 15

Täiendav püügiosa

1.  
Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvatele laevadele, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes, täiendava püügiosa teatavate kalavarude püügiks. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.
2.  
Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirnormi protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

Artikkel 16

Täiendava püügiosa andmise tingimused

1.  

Artiklis 15 osutatud täiendav püügiosa peab vastama järgmistele tingimustele:

a) 

liikmesriigid peavad tagama kõikide püügireiside üksikasjaliku ja täpse dokumenteerimise ning piisava suutlikkuse ja vahendid, kasutades näiteks vaatlejaid, videovalvet ja teisi vahendeid. Seda tehes järgivad liikmesriigid tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

b) 

täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale üksikule laevale antud täiendav püügiosa ei tohi ületadajärgmisi piirnorme:

i) 

75 % asjaomase liikmesriigi hinnangul vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev;

ii) 

30 % laevale enne katsetustes osalemist eraldatud individuaalsest püügiosast;

c) 

kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva püütud saaki, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 ( 16 ) XII lisa kohaseid lossitavaid alammõõtu kalu, arvestatakse maha laevale antud individuaalsest püügiosast, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 15 alusel antud mis tahes täiendavast püügiosast;

d) 

kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse täiendavalt antud püügiosa täielikult ära kasutanud, peab ta lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas;

e) 

nende kalavarude puhul, mille suhtes võib kohaldada käesolevat artiklit, võivad liikmesriigid lubada individuaalse püügiosa või selle mis tahes osa täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes mitteosalevatelt laevadelt üle kanda kõnealustes katsetustes osalevatele laevadele, tingimusel et on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

2.  

Olenemata lõike 1 punkti b alapunktist i võib liikmesriik erandkorras anda oma lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

a) 

kalavaru tagasiheite määr on asjaomase laevaliigi puhul hinnanguliselt alla 10 %;

b) 

sellist liiki laevade kaasamine on oluline lõike 1 punkti a kohaselt kasutatud vahendite seirevõime hindamiseks;

c) 

kõikide nimetatud katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa ei ületa 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

3.  

Enne artiklis 15 osutatud täiendava püügiosa andmist esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a) 

tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b) 

nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c) 

nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d) 

iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide;

e) 

katsetustes osalevate laevade poolt 2015. aastal püütud saagi kogus sellest kalavarust, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

Artikkel 17

Isikuandmete töötlemine

Niivõrd, kui käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

Artikkel 18

Täiendava püügiosa tühistamine

Kui liikmesriik avastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalev laev ei täida artiklis 16 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab sellel laeval 2016. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

Artikkel 19

Tagasiheite hindamise teaduslik järelevalve

Komisjon võib nõuda igalt liikmesriigilt, kes kasutab käesoleva peatüki sätteid, et ta esitaks teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et kontrollida artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine, ja teavitab sellest komisjoni.

III PEATÜKK

Kalapüügiload püügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 20

Kalapüügiload

1.  
Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.
2.  
Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

IV PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 21

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.  
Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.
2.  
Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.
3.  
Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.
4.  
Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

▼M3

5.  
Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2017, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.

▼B

1. jagu

ICCATI konventsiooni ala

Artikkel 22

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.  
Nende liidu söödalaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.
2.  
Nende liidu rannalähedase väikesemahulise püügi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.
3.  
Nende liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.
4.  
Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.
5.  
Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.
6.  
Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 23

Harrastuspüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuspüügiks.

Artikkel 24

Haid

1.  
Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2.  
Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.
3.  
Perekonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluva vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alas toimuva püügi korral.
4.  
Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
5.  
Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. jagu

CCAMLRI konventsiooni ala

Artikkel 25

Keelud ja püügipiirangud

1.  
V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.
2.  
Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 26

Uurimuslik kalapüük

1.  
Ainult CCAMLRi liikmeks olev liikmesriik võib 2016. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2016.
2.  
FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.
3.  
Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 27

Tavalise hiilgevähi püük 2016/2017. püügihooajal

1.  
Kui liikmesriik kavatseb püüda 2016/2017. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta hiljemalt 1. maiks 2016 komisjoni oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades teatamiseks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teatised CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2016.
2.  
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.
3.  
Liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teatab oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.
4.  

Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a) 

täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b) 

põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.  
Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. jagu

IOTC konventsiooni ala

Artikkel 28

IOTC konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.  
IOTC konventsiooni alas troopikatuuni püüdvate liidu kalalaevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.
2.  
IOTC konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.
3.  
Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühe või teise püügiga tegelevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomaste kalavarude püügikoormust.
4.  
Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikule püügivõimsuse kavandatava ülekandmise korral on asjaomased laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei või kanda nende laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.
5.  
Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 29

Triivivad peibutuspüügivahendid

Seinnoodalaev ei või korraga kasutada rohkem kui 550 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

Artikkel 30

Haid

1.  
Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2.  
Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.
3.  
Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi nende isendeid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 31

Pelaagiline kalapüük

1.  
Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2016. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavuse taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.
2.  
Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.
3.  
IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta, et edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 32

Põhjalähedane kalapüük

1.  
Liikmesriigid piiravad 2016. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või püügikoormust SPRFMO konventsiooni alas, piirdudes konventsiooni ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.
2.  
Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole selle püügikoormust SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

5. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 33

Seinnoodapüük

1.  

Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

a) 

29. juulist kuni 28. septembrini 2016 või 18. novembrist 2016 kuni 18. jaanuarini 2017 järgmiste piiridega määratud alal:

— 
Vaikse ookeani Ameerika rannik,
— 
150° läänepikkust,
— 
40° põhjalaiust,
— 
40° lõunalaiust;
b) 

29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2016 järgmiste piiridega määratud alal:

— 
96° läänepikkust,
— 
110° läänepikkust,
— 
4° põhjalaiust,
— 
3° lõunalaiust.
2.  
Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2016. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratletud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.
3.  
IATTC konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.
4.  

Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) 

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b) 

reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 34

Pikkuim-hallhai püügi keeld

1.  
IATTC konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.
2.  
Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Laeva käitajad peavad nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma.
3.  

Laeva käitajad peavad:

a) 

registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b) 

edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelneva aasta jooksul kogutud teabe komisjonile selle aasta 31. jaanuariks, mil käesolev määrus jõustub.

Artikkel 35

Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alas on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (sealhulgas hiid-sarvikrai ja merisarvikud) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad liidu kalalaevad viivitamata nad võimaluse korral elusana ja vigastamata vette tagasi laskma.

6. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 36

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

— 
tont-musthai (Apristurus manis),
— 
sile tumehai (Etmopterus bigelowi),
— 
lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),
— 
suur tumehai (Etmopterus princeps),
— 
ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),
— 
railased (Rajidae),
— 
harilik samethai (Scymnodon squamulosus),
— 
Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,
— 
harilik ogahai (Squalus acanthias).

7. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 37

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.  
Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügipäevade arv ei ületa 403 päeva.
2.  
Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alas 20° lõunalaiusest lõuna pool.
3.  
Liikmesriigid tagavad, et 2016. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 38

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.  

WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2016 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2016 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel

a) 

ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b) 

ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2.  
Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.
3.  

Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) 

reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b) 

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c) 

külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 39

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 40

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.  

WCPFC konventsiooni alas on keelatud järgmiste liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine:

a) 

siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis),

b) 

pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.  
Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 41

IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.  
Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punktis r määratletud IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.
2.  
Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 33 lõike 1 punktis a, lõigetes 2–4 ja artiklis 34 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punktis r määratletud IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

8. jagu

Beringi meri

Artikkel 42

Kalapüügikeeld Beringi mere avamere piirkonnas

Beringi mere avamere piirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 43

Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 44

Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on esitatud VIII lisas.

Artikkel 45

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 44 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 46

Keelud

1.  

Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a) 

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

b) 

järgmised saagraide liigid liidu vetes:

— 
salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);
— 
väike saagrai (Pristis clavata);
— 
väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);
— 
harilik saagrai (Pristis pristis);
— 
roheline saagrai (Pristis zijsron);
c) 

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

d) 

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

e) 

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

f) 

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

g) 

šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

h) 

harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

i) 

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes;

j) 

hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes;

k) 

järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

i) 

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii) 

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii) 

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv) 

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v) 

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi) 

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii) 

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii) 

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix) 

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

l) 

ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

m) 

norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

n) 

musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

o) 

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

p) 

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.  
Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

2015. AASTA KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 47

Määruse (EL) 2015/104 muutmine

Määruse (EL) 2015/104 IA lisa tabel railiste lubatud kogupüügi kohta VIId püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmise tabeliga:



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

(SRX/07D.)

Belgia

79 (1) (2) (3)

 

 

Prantsusmaa

663 (1) (2) (3)

 

 

Madalmaad

4 (1) (2) (3)

 

 

Ühendkuningriik

132 (1) (2) (3)

 

 

Liit

878 (1) (2) (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

878 (3)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) ja musterrai (Raja undulata) (RJU/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(2)   

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(3)   

Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:



Liik:

Musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

(RJU/07D.)

Belgia

1

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

2

 

 

Liit

11

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

11

 
Ennetuslik TAC

Eritingimus:

sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼M3

Artikkel 48a

Üleminekusäte

Artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 5, artikli 12 lõiget 2 ning artikleid 13, 24, 25, 30, 34, 35, 36, 40, 42 ja 46 kohaldatakse jätkuvalt mutatis mutandis 2017. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2017. aastaks.

▼B

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2016.

Artiklite 25, 26 ja 27 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes nimetatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



LISADE NIMEKIRI



I LISA:

Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA:

Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA:

Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

IC LISA:

Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala

ID LISA:

Pika rändega liigid – kõik püügipiirkonnad

IE LISA:

Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala

IF LISA:

Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala

IG LISA:

Siniuim-tuun – kõik piirkonnad

IH LISA:

WCPFC konventsiooni ala

IJ LISA:

SPRFMO konventsiooni ala

IIA LISA:

Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, atlandi merilesta ja merikeelevarude majandamisega ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes

IIB LISA:

Kalalaevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

IIC LISA:

Laevade püügikoormus seoses merikeelevarude majandamisega La Manche'i lääneosas ICESi VIIe rajoonis

IID LISA:

Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas

III LISA:

Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu kalalaevade püügilubade maksimaalne arv

IV LISA:

ICCATi konventsiooni ala

V LISA:

CCAMLRi konventsiooni ala

VI LISA:

IOTC konventsiooni ala

VII LISA:

WCPFC konventsiooni ala

VIII LISA:

Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud



I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsed nimetused määravad kindlaks liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:



Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Amblyraja radiata

RJR

Tähtrai

Ammodytes spp.

SAN

Tobiad

Argentina silus

ARU

Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp.

ALF

Limapead

Brosme brosme

USK

Meriluts

Caproidae

BOR

Hirvkalalased

Centrophorus squamosus

GUQ

Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis

CYO

Portugali süvahai

Chaceon spp.

GER

Süvamere punakrabi

Chaenocephalus aceratus

SSI

Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari

ANI

Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus

LIC

Kerguéleni jääkala

Chionoecetes spp.

PCR

Arktikakrabi

Clupea harengus

HER

Heeringas

Coryphaenoides rupestris

RNG

Kalju-tömppeakala

Dalatias licha

SCK

Šokolaadhai

Deania calcea

DCA

Pikkkoon-hai

Dicentrarchus labrax

BSS

Huntahven

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

RJB

Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid

Dissostichus eleginoides

TOP

Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni

TOA

Antarktika kihvkala

Dissostichus spp.

TOT

Kihvkalad

Engraulis encrasicolus

ANE

Anšoovis

Etmopterus princeps

ETR

Suur tumehai

Etmopterus pusillus

ETP

Ronkjas tumehai

Euphausia superba

KRI

Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua

COD

Tursk

Galeorhinus galeus

GAG

Supi-nugishai

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Pikklest

Gobionotothen gibberifrons

NOG

Roheline rüntnototeenia

Hippoglossoides platessoides

PLA

Harilik karelest

Hippoglossus hippoglossus

HAL

Harilik hiidlest

Hoplostethus atlanticus

ORY

Oranž karekala

Illex illecebrosus

SQI

Lühiuimkalmaar

Lamna nasus

POR

Harilik heeringahai

Lepidonotothen squamifrons

NOS

Hall nototeenia

Lepidorhombus spp.

LEZ

Megrimid

Leucoraja naevus

RJN

Kägurai

Limanda ferruginea

YEL

Ruske soomuslest

Limanda limanda

DAB

Harilik soomuslest

Lophiidae

ANF

Merikuratlased

Macrourus spp.

GRV

Pikksabad

Makaira nigricans

BUM

Sinine marliin

Mallotus villosus

CAP

Moiva

Manta birostris

RMB

Hiid-sarvikrai

Martialia hyadesi

SQS

Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Kilttursk

Merlangius merlangus

WHG

Merlang

Merluccius merluccius

HKE

Euroopa merluus

Micromesistius poutassou

WHB

Põhjaputassuu

Microstomus kitt

LEM

Väikesuulest

Molva dypterygia

BLI

Sinine molva

Molva molva

LIN

Harilik molva

Nephrops norvegicus

NEP

Norra salehomaar

Notothenia rossii

NOR

Marmornototeenia

Pandalus borealis

PRA

Harilik süvameregarneel

Paralomis spp.

PAI

Krabid

Penaeus spp.

PEN

Viburhännakud

Platichthys flesus

FLE

Lest

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Pleuronectiformes

FLX

Lestalised

Pollachius pollachius

POL

Pollak

Pollachius virens

POK

Põhjaatlandi süsikas

Psetta maxima

TUR

Harilik kammeljas

Pseudochaenichthys georgianus

SGI

Tume ebajääkala

Pseudopentaceros spp.

EDW

Kultkala

Raja alba

RJA

Valgerai

Raja brachyura

RJH

Valgetäpp-rai

Raja circularis

RJI

Ümar helerai

Raja clavata

RJC

Ogarai

Raja fullonica

RJF

Šagräänrai

Raja (Dipturus) nidarosiensis

JAD

Norra rai

Raja microocellata

RJE

Peentäpp-rai

Raja montagui

RJM

Täpiline rai

Raja undulata

RJU

Musterrai

Rajiformes

SRX

Railised

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

Süvalest

Scomber scombrus

MAC

Harilik makrell

Scophthalmus rhombus

BLL

Sile kammeljas

Sebastes spp.

RED

Meriahvenad

Solea solea

SOL

Harilik merikeel

Solea spp.

SOO

Merikeeled

Sprattus sprattus

SPR

Kilu

▼M3

Squalus acanthias

DGS

Picked dogfish

▼B

Tetrapturus albidus

WHM

Valge odanina

Thunnus maccoyii

SBF

Siniuim-tuun

Thunnus obesus

BET

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

BFT

Harilik tuun

Trachurus murphyi

CJM

Tšiili stauriid

Trachurus spp.

JAX

Stauriidid

Trisopterus esmarkii

NOP

Tursik

Urophycis tenuis

HKW

Valge ameerikaluts

Xiphias gladius

SWO

Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks:



Limapead

ALF

Beryx spp.

Harilik karelest

PLA

Hippoglossoides platessoides

Anšoovis

ANE

Engraulis encrasicolus

Merikuratlased

ANF

Lophiidae

Antarktika kihvkala

TOA

Dissostichus mawsoni

Harilik hiidlest

HAL

Hippoglossus hippoglossus

Suursilm-tuun

BET

Thunnus obesus

Pikkkoon-hai

DCA

Deania calcea

Krokodilljääkala

SSI

Chaenocephalus aceratus

Valgetäpp-rai

RJH

Raja brachyura

Sinine molva

BLI

Molva dypterygia

Sinine marliin

BUM

Makaira nigricans

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

Harilik tuun

BFT

Thunnus thynnus

Hirvkalalased

BOR

Caproidae

Sile kammeljas

BLL

Scophthalmus rhombus

Moiva

CAP

Mallotus villosus

Tursk

COD

Gadus morhua

Harilik soomuslest

DAB

Limanda limanda

Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid

RJB

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

Harilik merikeel

SOL

Solea solea

Krabid

PAI

Paralomis spp.

Kägurai

RJN

Leucoraja naevus

Süvamere punakrabi

GER

Chaceon spp.

Lest

FLE

Platichthys flesus

Lestalised

FLX

Pleuronectiformes

Hiid-sarvikrai

RMB

Manta birostris

Suur tumehai

ETR

Etmopterus princeps

Põhjaatlandi hõbekala

ARU

Argentina silus

Süvalest

GHL

Reinhardtius hippoglossoides

Pikksabad

GRV

Macrourus spp.

Hall nototeenia

NOS

Lepidonotothen squamifrons

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

Euroopa merluus

HKE

Merluccius merluccius

Heeringas

HER

Clupea harengus

Stauriidid

JAX

Trachurus spp.

Roheline rüntnototeenia

NOG

Gobionotothen gibberifrons

Tšiili stauriid

CJM

Trachurus murphyi

Šokolaadhai

SCK

Dalatias licha

Tavaline hiilgevähk

KRI

Euphausia superba

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

Väikesuulest

LEM

Microstomus kitt

Harilik molva

LIN

Molva molva

Harilik makrell

MAC

Scomber scombrus

Haugjääkala

ANI

Champsocephalus gunnari

Marmornototeenia

NOR

Notothenia rossii

Megrimid

LEZ

Lepidorhombus spp.

Harilik süvameregarneel

PRA

Pandalus borealis

Norra salehomaar

NEP

Nephrops norvegicus

Tursik

NOP

Trisopterus esmarkii

Norra rai

JAD

Raja (Dipturus) nidarosiensis

Oranž karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

Patagoonia kihvkala

TOP

Dissostichus eleginoides

Kultkala

EDW

Pseudopentaceros spp.

Viburhännakud

PEN

Penaeus spp.

Atlandi merilest

PLE

Pleuronectes platessa

Pollak

POL

Pollachius pollachius

Harilik heeringahai

POR

Lamna nasus

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

Meriahvenad

RED

Sebastes spp.

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphaenoides rupestris

Põhjaatlandi süsikas

POK

Pollachius virens

Tobiad

SAN

Ammodytes spp.

Ümar helerai

RJI

Raja circularis

Huntahven

BSS

Dicentrarchus labrax

Šagräänrai

RJF

Raja fullonica

Lühiuimkalmaar

SQI

Illex illecebrosus

Railised

SRX

Rajiformes

Peentäpp-rai

RJE

Raja microocellata

Ronkjas tumehai

ETP

Etmopterus pusillus

Arktikakrabi

PCR

Chionoecetes spp.

Merikeeled

SOO

Solea spp.

Tume ebajääkala

SGI

Pseudochaenichthys georgianus

Siniuim-tuun

SBF

Thunnus maccoyii

Täpiline rai

RJM

Raja montagui

Kilu

SPR

Sprattus sprattus

▼M3

Picked dogfish

DGS

Squalus acanthias

▼B

Kalmaar

SQS

Martialia hyadesi

Tähtrai

RJR

Amblyraja radiata

Mõõkkala

SWO

Xiphias gladius

Ogarai

RJC

Raja clavata

Kihvkalad

TOT

Dissostichus spp.

Supi-nugishai

GAG

Galeorhinus galeus

Harilik kammeljas

TUR

Psetta maxima

Meriluts

USK

Brosme brosme

Musterrai

RJU

Raja undulata

Kerguéleni jääkala

LIC

Channichthys rhinoceratus

Valge ameerikaluts

HKW

Urophycis tenuis

Valge odanina

WHM

Tetrapturus albidus

Valgerai

RJA

Raja alba

Merlang

WHG

Merlangius merlangus

Pikklest

WIT

Glyptocephalus cynoglossus

Ruske soomuslest

YEL

Limanda ferruginea



IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED



Liik:

Tobiad

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(SAN/04-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

▼M2



Liik:

Tobias

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (1)

Taani

74 273  (2)

 

 

Ühendkuningriik

1 799  (2)

 

 

Saksamaa

126 (2)

 

 

Rootsi

3 021  (2)

 

 

Liit

79 219

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

79 219

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4
(1)   

Välja arvatud kuue meremiili ulatuses Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2)   

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest tobiate kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:



Püügipiirkond:

 

1

2

3

4

5

6

7

 

(SAN/234_1)

(SAN/234_2)

(SAN/234_3)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7)

Taani

12 263

4 717

51 428

5 659

0

206

0

Ühendkuningriik

268

103

1 299

124

0

5

0

Saksamaa

19

7

91

9

0

0

0

Rootsi

450

173

2 182

208

0

8

0

Liit

13 000

5 000

55 000

6 000

0

219

0

Kokku

13 000

5 000

55 000

6 000

0

219

0

▼B



Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

24

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Madalmaad

19

 

 

Ühendkuningriik

39

 

 

Liit

90

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

90

 
Analüütiline TAC



Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

III ja IV püügipiirkonna liidu veed

(ARU/34-C)

Taani

911

 

 

Saksamaa

9

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Iirimaa

7

 

 

Madalmaad

43

 

 

Rootsi

35

 

 

Ühendkuningriik

16

 

 

Liit

1 028

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 028

 
Analüütiline TAC



Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

329

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Iirimaa

305

 

 

Madalmaad

3 434

 

 

Ühendkuningriik

241

 

 

Liit

4 316

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 316

 
Analüütiline TAC



Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/1214EI)

Saksamaa

6 (1)

 

 

Prantsusmaa

6 (1)

 

 

Ühendkuningriik

6 (1)

 

 

Muud

3 (1)

 

 

Liit

21 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

21

 
Analüütiline TAC
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

(USK/3A/BCD)

Taani

15

 

 

Rootsi

7

 

 

Saksamaa

7

 

 

Liit

29

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

29

 
Analüütiline TAC



Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu veed

(USK/04-C.)

Taani

64

 

 

Saksamaa

19

 

 

Prantsusmaa

44

 

 

Rootsi

6

 

 

Ühendkuningriik

96

 

 

Muud

6 (1)

 

 

Liit

235

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

235

 
Analüütiline TAC
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/567EI.)

Saksamaa

13

 

 

Hispaania

46

 

 

Prantsusmaa

548

 

 

Iirimaa

53

 

 

Ühendkuningriik

264

 

 

Muud

13 (1)

 

 

Liit

937

 

 

Norra

2 923  (2) (3) (4) (5)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 860

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(2)   

Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).

(3)   

Eritingimus. Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib ületada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-): 3 000

(4)   

Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.



Harilik molva (LIN/*5B67-)

6 500

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(5)   

Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000



Liik:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

0

 

 

Taani

165

 

 

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

4

 

 

Liit

170

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond:

VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

10 463

 

 

Iirimaa

29 464

 

 

Ühendkuningriik

2 710

 

 

Liit

42 637

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

42 637

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IIIa

(HER/03A.)

Taani

21 178  (2)

 

 

Saksamaa

339 (2)

 

 

Rootsi

22 154  (2)

 

 

Liit

43 671  (2)

 

 

Norra

6 813

 

 

Fääri saared

600 (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

51 084

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(2)   

Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(3)   

Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).



Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N

(HER/4AB.)

Taani

91 628

 

 

Saksamaa

55 471

 

 

Prantsusmaa

24 669

 

 

Madalmaad

63 556

 

 

Rootsi

5 273

 

 

Ühendkuningriik

70 348

 

 

Liit

310 945

 

 

Norra

150 290  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

518 242

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(2)   

Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud. 50 000

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) (1)

Liit

50 000

(1)   

Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa kogused.



Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-N.)

Rootsi

1 184  (1)

 

 

Liit

1 184

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

518 242

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.



Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IIIa

(HER/03A-BC)

Taani

5 692

 

 

Saksamaa

51

 

 

Rootsi

916

 

 

Liit

6 659

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

6 659

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.



Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed

(HER/2A47DX)

Belgia

65

 

 

Taani

12 601

 

 

Saksamaa

65

 

 

Prantsusmaa

65

 

 

Madalmaad

65

 

 

Rootsi

62

 

 

Ühendkuningriik

239

 

 

Liit

13 162

 

 

Fääri saared

220

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

13 382

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.



Liik:

Heeringas (1)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

IVc ja VIId (2)

(HER/4CXB7D)

Belgia

9 567  (3)

 

 

Taani

1 359  (3)

 

 

Saksamaa

823 (3)

 

 

Prantsusmaa

14 224  (3)

 

 

Madalmaad

25 488  (3)

 

 

Ühendkuningriik

5 546  (3)

 

 

Liit

57 007

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

518 242

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(2)   

Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(3)   

Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).

▼M3



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (1)

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

466 (2)

 

 

Prantsusmaa

88 (2)

 

 

Iirimaa

630 (2)

 

 

Madalmaad

466 (2)

 

 

Ühendkuningriik

2 520  (2)

 

 

Liit

4 170  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 170

 
Analüütiline TAC
(1)   

Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.

(2)   

Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57° 30′ N, välja arvatud kuue meremiili laiune vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VIaS (1), VIIb, VIIc

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

1 482

 

 

Madalmaad

148

 

 

Liit

1 630

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 630

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07° 00′ W.

▼B



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond, Clyde (1)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse hiljem (2)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse hiljem (3)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

— Mull of Kintyre (55°17,9′N, 05°47,8′W);

— punkt konkreetses asukohas (55°04′N, 05°23′W) ja

— Corsewall Point (55°00,5′N, 05°09,4′W).

(2)   

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)   

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VIIa (1)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

1 191

 

 

Ühendkuningriik

3 384

 

 

Liit

4 575

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 575

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

— põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

— lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

— läänes Iirimaa rannik,

— idas Ühendkuningriigi rannik.



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VIIe ja VIIf

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

465

 

 

Ühendkuningriik

465

 

 

Liit

930

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

930

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

VIIg (1), VIIh (1), VIIj (1) ja VIIk (1)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

172

 

 

Prantsusmaa

953

 

 

Iirimaa

13 345

 

 

Madalmaad

953

 

 

Ühendkuningriik

19

 

 

Liit

15 442

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

15 442

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

— põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

— lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

— läänes Iirimaa rannik,

— idas Ühendkuningriigi rannik.

▼M2



Liik:

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

VIII

(ANE/08.)

Hispaania

29 700

 

 

Prantsusmaa

3 300

 

 

Liit

33 000

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

33 000 .

 
Analüütiline TAC

▼M5



Liik:

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

7 174

 

 

Portugal

7 826

 

 

Liit

15 000

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

15 000

 
Ennetuslik TAC

▼B



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Skagerrak

(COD/03AN.)

Belgia

12 (1)

 

 

Taani

3 846  (1)

 

 

Saksamaa

96 (1)

 

 

Madalmaad

24 (1)

 

 

Rootsi

673 (1)

 

 

Liit

4 651

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 807

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

228 (1)

 

 

Saksamaa

5 (1)

 

 

Rootsi

137 (1)

 

 

Liit

370 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

370 (1)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

994 (1)

 

 

Taani

5 713  (1)

 

 

Saksamaa

3 622  (1)

 

 

Prantsusmaa

1 228  (1)

 

 

Madalmaad

3 228  (1)

 

 

Rootsi

38 (1)

 

 

Ühendkuningriik

13 107  (1)

 

 

Liit

27 930

 

 

Norra

5 721  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

33 651

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(2)   

Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)

Liit

24 276



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(COD/04-N.)

Rootsi

382 (1)

 

 

Liit

382

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12° 00′ W, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(COD/5W6-14)

Belgia

0

 

 

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

12

 

 

Iirimaa

16

 

 

Ühendkuningriik

45

 

 

Liit

74

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

74

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00′ W

(COD/5BE6A)

Belgia

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Iirimaa

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 
Analüütiline TAC
(1)   

Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIIa

(COD/07A.)

Belgia

2

 

 

Prantsusmaa

5

 

 

Iirimaa

97

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

42

 

 

Liit

146

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

146

 
Analüütiline TAC



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(COD/7XAD34)

Belgia

193

 

 

Prantsusmaa

3 166

 

 

Iirimaa

864

 

 

Madalmaad

1

 

 

Ühendkuningriik

341

 

 

Liit

4 565

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 565

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

VIId

(COD/07D.)

Belgia

84

 

 

Prantsusmaa

1 647

 

 

Madalmaad

49

 

 

Ühendkuningriik

181

 

 

Liit

1 961

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 961

 
Analüütiline TAC



Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

8

 

 

Taani

7

 

 

Saksamaa

7

 

 

Prantsusmaa

43

 

 

Madalmaad

34

 

 

Ühendkuningriik

2 540

 

 

Liit

2 639

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 639

 
Analüütiline TAC



Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; VI püügipiirkond; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

592

 

 

Prantsusmaa

2 312

 

 

Iirimaa

675

 

 

Ühendkuningriik

1 635

 

 

Liit

5 214

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

5 214

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

VII

(LEZ/07.)

Belgia

493 (1)

 

 

Hispaania

5 476  (2)

 

 

Prantsusmaa

6 647  (2)

 

 

Iirimaa

3 021  (1)

 

 

Ühendkuningriik

2 617  (1)

 

 

Liit

18 254

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

18 254

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

5 % sellest kvoodist võib kasutada VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeele sihtpüügil.

(2)   

5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).



Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

997

 

 

Prantsusmaa

805

 

 

Liit

1 802

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 802

 
Analüütiline TAC



Liik:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

1 258

 

 

Prantsusmaa

63

 

 

Portugal

42

 

 

Liit

1 363

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 363

 
Analüütiline TAC



Liik:

Harilik soomuslest ja lest

Limanda limanda ja Platichthys flesus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul;

(FLE/2AC4-C) lesta puhul

Belgia

503

 

 

Taani

1 888

 

 

Saksamaa

2 832

 

 

Prantsusmaa

196

 

 

Madalmaad

11 421

 

 

Rootsi

6

 

 

Ühendkuningriik

1 588

 

 

Liit

18 434

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

18 434

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(ANF/2AC4-C)

Belgia

398 (1)

 

 

Taani

878 (1)

 

 

Saksamaa

429 (1)

 

 

Prantsusmaa

82 (1)

 

 

Madalmaad

301 (1)

 

 

Rootsi

10 (1)

 

 

Ühendkuningriik

9 169  (1)

 

 

Liit

11 267  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

11 267

 
Analüütiline TAC
(1)   

Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).



Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(ANF/04-N.)

Belgia

45

 

 

Taani

1 152

 

 

Saksamaa

18

 

 

Madalmaad

16

 

 

Ühendkuningriik

269

 

 

Liit

1 500

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

229

 

 

Saksamaa

262

 

 

Hispaania

245

 

 

Prantsusmaa

2 818

 

 

Iirimaa

638

 

 

Madalmaad

221

 

 

Ühendkuningriik

1 962

 

 

Liit

6 375

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

6 375

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

VII

(ANF/07.)

Belgia

3 097  (1)

 

 

Saksamaa

345 (1)

 

 

Hispaania

1 231  (1)

 

 

Prantsusmaa

19 875  (1)

 

 

Iirimaa

2 540  (1)

 

 

Madalmaad

401 (1)

 

 

Ühendkuningriik

6 027  (1)

 

 

Liit

33 516  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

33 516  (1)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).



Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 368

 

 

Prantsusmaa

7 612

 

 

Liit

8 980

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

8 980

 
Analüütiline TAC



Liik:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

2 141

 

 

Prantsusmaa

2

 

 

Portugal

426

 

 

Liit

2 569

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 569

 
Analüütiline TAC



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed

(HAD/3A/BCD)

Belgia

19

 

 

Taani

3 163

 

 

Saksamaa

201

 

 

Madalmaad

4

 

 

Rootsi

374

 

 

Liit

3 761

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 926

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

354

 

 

Taani

2 434

 

 

Saksamaa

1 549

 

 

Prantsusmaa

2 699

 

 

Madalmaad

266

 

 

Rootsi

245

 

 

Ühendkuningriik

40 141

 

 

Liit

47 688

 

 

Norra

14 245

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

61 933

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)

Liit

35 473



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HAD/04-N.)

Rootsi

707 (1)

 

 

Liit

707

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/6B1214)

Belgia

7

 

 

Saksamaa

24

 

 

Prantsusmaa

332

 

 

Iirimaa

353

 

 

Ühendkuningriik

2 509

 

 

Liit

3 225

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 225

 
Analüütiline TAC



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

11

 

 

Saksamaa

13

 

 

Prantsusmaa

549

 

 

Iirimaa

1 008

 

 

Ühendkuningriik

4 881

 

 

Liit

6 462

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

6 462

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

81

 

 

Prantsusmaa

4 838

 

 

Iirimaa

1 613

 

 

Ühendkuningriik

726

 

 

Liit

7 258

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

7 258

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

VIIa

(HAD/07A.)

Belgia

26

 

 

Prantsusmaa

120

 

 

Iirimaa

716

 

 

Ühendkuningriik

792

 

 

Liit

1 654

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 654

 
Analüütiline TAC



Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

IIIa

(WHG/03A.)

Taani

929

 

 

Madalmaad

3

 

 

Rootsi

99

 

 

Liit

1 031

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 050

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

270

 

 

Taani

1 167

 

 

Saksamaa

304

 

 

Prantsusmaa

1 754

 

 

Madalmaad

675

 

 

Rootsi

2

 

 

Ühendkuningriik

8 438

 

 

Liit

12 610

 

 

Norra

1 068  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

13 678

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)

Liit

8 543



Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

26

 

 

Iirimaa

64

 

 

Ühendkuningriik

122

 

 

Liit

213

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

213

 
Analüütiline TAC



Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

VIIa

(WHG/07A.)

Belgia

0

 

 

Prantsusmaa

3

 

 

Iirimaa

46

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

31

 

 

Liit

80

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

80

 
Analüütiline TAC



Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

(WHG/7X7A-C)

Belgia

222

 

 

Prantsusmaa

13 668

 

 

Iirimaa

6 333

 

 

Madalmaad

111

 

 

Ühendkuningriik

2 444

 

 

Liit

22 778

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

22 778

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

VIII

(WHG/08.)

Hispaania

1 016

 

 

Prantsusmaa

1 524

 

 

Liit

2 540

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 540

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(WHG/04-N.) merlangi puhul;

(POL/04-N.) pollaki puhul

Rootsi

190 (1)

 

 

Liit

190

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.



Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

(HKE/3A/BCD)

Taani

2 762  (2)

 

 

Rootsi

235 (2)

 

 

Liit

2 997

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 997  (1)

 
Analüütiline TAC
(1)   

Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 108 784

(2)   

Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.



Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

50 (1)

 

 

Taani

2 018  (1)

 

 

Saksamaa

232 (1)

 

 

Prantsusmaa

447 (1)

 

 

Madalmaad

116 (1)

 

 

Ühendkuningriik

629 (1)

 

 

Liit

3 492  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 492  (2)

 
Analüütiline TAC
(1)   

IIIa rajoonis võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).

(2)   

Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 108 784



Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;

XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

569 (1)

 

 

Hispaania

18 248

 

 

Prantsusmaa

28 178  (1)

 

 

Iirimaa

3 415

 

 

Madalmaad

367 (1)

 

 

Ühendkuningriik

11 125  (1)

 

 

Liit

61 902

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

61 902  (2)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(2)   

Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 108 784

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)

Belgia

74

Hispaania

2 943

Prantsusmaa

2 943

Iirimaa

368

Madalmaad

37

Ühendkuningriik

1 656

Liit

8 022



Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/8ABDE.)

Belgia

18 (1)

 

 

Hispaania

12 429

 

 

Prantsusmaa

27 910

 

 

Madalmaad

36 (1)

 

 

Liit

40 393

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

40 393  (2)

 
Analüütiline TAC
(1)   

Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(2)   

Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 108 784

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)

Belgia

4

Hispaania

3 600

Prantsusmaa

6 480

Madalmaad

11

Liit

10 095



Liik:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

6 830

 

 

Prantsusmaa

656

 

 

Portugal

3 118

 

 

Liit

10 674

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

10 674

 
Analüütiline TAC



Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

II ja IV püügipiirkonna Norra veed

(WHB/24-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC

▼M1



Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(WHB/1X14)

Taani

31 704  (3)

 

 

Saksamaa

12 327  (3)

 

 

Hispaania

26 878  (2) (3)

 

 

Prantsusmaa

22 063  (3)

 

 

Iirimaa

24 550  (3)

 

 

Madalmaad

38 659  (3)

 

 

Portugal

2 497  (2) (3)

 

 

Rootsi

7 842  (3)

 

 

Ühendkuningriik

41 137  (3)

 

 

Liit

207 657  (1) (3)

 

 

Norra

75 000

 

 

Fääri saared

9 000

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC
(1)   

Eritingimus: liidu kvootidest võib I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV (WHB/*NZJM1) ja VIIIc, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas järgmise koguse: 149 506 .

(2)   

Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(3)   

Eritingimus: liidu kasutatava 21 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 9,2 %.

▼B



Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

23 931

 

 

Portugal

5 983

 

 

Liit

29 914  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC
(1)   

Eritingimus: liidu kvootidest võib I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV (WHB/*NZJM1) ja VIIIc, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas järgmises koguse: 149 506



Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56° 30′ N ja VII püügipiirkond lääne pool 12°W

(WHB/24A567)

Norra

149 506  (1) (2)

 

 

Fääri saared

21 500  (3) (4)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC
(1)   

Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormidest maha.

(2)   

Eritingimus: IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/* 04A-C): 37 377


Kõnealune püügilimiit IVa püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: 25 %

(3)   

Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormidest maha.

(4)   

Eritingimus: võib püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/* 04A-C): 5 375



Liik:

Väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul;

(WIT/2AC4-C) pikklesta puhul

Belgia

346

 

 

Taani

953

 

 

Saksamaa

122

 

 

Prantsusmaa

261

 

 

Madalmaad

794

 

 

Rootsi

11

 

 

Ühendkuningriik

3 904

 

 

Liit

6 391

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

6 391

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/5B67-)

Saksamaa

50

 

 

Eesti

8

 

 

Hispaania

157

 

 

Prantsusmaa

3 586

 

 

Iirimaa

14

 

 

Leedu

3

 

 

Poola

2

 

 

Ühendkuningriik

912

 

 

Muud

14 (1)

 

 

Liit

4 746

 

 

Norra

150 (2)

 

 

Fääri saared

150 (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

5 046

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(2)   

Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (NLI/*24X7C).

(3)   

Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda VIa püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56° 30′ N ja VIb püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.



Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

1 (1)

 

 

Hispaania

426 (1)

 

 

Prantsusmaa

10 (1)

 

 

Leedu

4 (1)

 

 

Ühendkuningriik

4 (1)

 

 

Muud

1 (1)

 

 

Liit

446 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

446 (1)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/24-)

Taani

4

 

 

Saksamaa

4

 

 

Iirimaa

4

 

 

Prantsusmaa

23

 

 

Ühendkuningriik

14

 

 

Muud

4 (1)

 

 

Liit

53

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

53

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/03-)

Taani

3

 

 

Saksamaa

2

 

 

Rootsi

3

 

 

Liit

8

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

8

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/1/2.)

Taani

8

 

 

Saksamaa

8

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Ühendkuningriik

8

 

 

Muud

4 (1)

 

 

Liit

36

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

36

 
Analüütiline TAC
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed

(LIN/3A/BCD)

Belgia

6 (1)

 

 

Taani

50

 

 

Saksamaa

6 (1)

 

 

Rootsi

19

 

 

Ühendkuningriik

6 (1)

 

 

Liit

87

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

87

 
Analüütiline TAC
(1)   

Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes.



Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu veed

(LIN/04-C.)

Belgia

19

 

 

Taani

291

 

 

Saksamaa

180

 

 

Prantsusmaa

162

 

 

Madalmaad

6

 

 

Rootsi

12

 

 

Ühendkuningriik

2 242

 

 

Liit

2 912

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 912

 
Analüütiline TAC



Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/05EI.)

Belgia

9

 

 

Taani

6

 

 

Saksamaa

6

 

 

Prantsusmaa

6

 

 

Ühendkuningriik

6

 

 

Liit

33

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

33

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14.)

Belgia

39

 

 

Taani

7

 

 

Saksamaa

140

 

 

Hispaania

2 837

 

 

Prantsusmaa

3 025

 

 

Iirimaa

758

 

 

Portugal

7

 

 

Ühendkuningriik

3 484

 

 

Liit

10 297

 

 

Norra

6 500  (1) (2) (3)

 

 

Fääri saared

200 (4) (5)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

16 997

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib ületada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.): 3 000

(2)   

Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised:



Harilik molva (LIN/*5B67-)

6 500

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(3)   

Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000

(4)   

Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (LIN/*6BAN.).

(5)   

Eritingimus: selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib ületada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 75

▼M1



Liik:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

9

 

 

Taani

1 164

 

 

Saksamaa

33

 

 

Prantsusmaa

13

 

 

Madalmaad

2

 

 

Ühendkuningriik

104

 

 

Liit

1 325

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

▼B



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

(NEP/3A/BCD)

Taani

8 085

 

 

Saksamaa

23

 

 

Rootsi

2 893

 

 

Liit

11 001

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

11 001

 
Analüütiline TAC



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

717

 

 

Taani

717

 

 

Saksamaa

11

 

 

Prantsusmaa

21

 

 

Madalmaad

369

 

 

Ühendkuningriik

11 865

 

 

Liit

13 700

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

13 700

 
Analüütiline TAC



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(NEP/04-N.)

Taani

947

 

 

Saksamaa

0

 

 

Ühendkuningriik

53

 

 

Euroopa Liit

1 000

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

33

 

 

Prantsusmaa

134

 

 

Iirimaa

223

 

 

Ühendkuningriik

16 134

 

 

Liit

16 524

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

16 524

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VII

(NEP/07.)

Hispaania

1 401

 

 

Prantsusmaa

5 678

 

 

Iirimaa

8 610

 

 

Ühendkuningriik

7 659

 

 

Euroopa Liit

23 348

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

23 348

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):

Hispaania

558

Prantsusmaa

349

Iirimaa

671

Ühendkuningriik

272

Liit

1 850



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

234

 

 

Prantsusmaa

3 665

 

 

Liit

3 899

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 899

 
Analüütiline TAC



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VIIIc

(NEP/08C.)

Hispaania

46

 

 

Prantsusmaa

2

 

 

Liit

48

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

48

 
Analüütiline TAC



Liik:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

80 (1)

 

 

Portugal

240 (1)

 

 

Liit

320 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

320

 
Analüütiline TAC
(1)   

Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi IXa rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

▼M3



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

IIIa

(PRA/03 A.)

Taani

3 813

 

 

Rootsi

2 054

 

 

Liit

5 867

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

10 987

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

▼B



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(PRA/2AC4-C)

Taani

1 818

 

 

Madalmaad

17

 

 

Rootsi

73

 

 

Ühendkuningriik

538

 

 

Liit

2 446

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 446

 
Analüütiline TAC

▼M3



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(PRA/04-N.)

Taani

357

 

 

Rootsi

155 (1)

 

 

Liit

512

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

▼B



Liik:

Viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond:

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem (1) (2)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (1) (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse hiljem (1) (3)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(2)   

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)   

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Skagerrak

(PLE/03AN.)

Belgia

70

 

 

Taani

9 161

 

 

Saksamaa

47

 

 

Madalmaad

1 762

 

 

Rootsi

491

 

 

Liit

11 531

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

11 766

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Kattegat

(PLE/03AS.)

Taani

2 089

 

 

Saksamaa

23

 

 

Rootsi

235

 

 

Liit

2 347

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 347

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

7 538

 

 

Taani

24 499

 

 

Saksamaa

7 067

 

 

Prantsusmaa

1 414

 

 

Madalmaad

47 112

 

 

Ühendkuningriik

34 864

 

 

Liit

122 494

 

 

Norra

9 220

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

131 714

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

IV püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)

Liit

50 264



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

9

 

 

Iirimaa

261

 

 

Ühendkuningriik

388

 

 

Liit

658

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

658

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIIa

(PLE/07A.)

Belgia

28

 

 

Prantsusmaa

12

 

 

Iirimaa

768

 

 

Madalmaad

9

 

 

Ühendkuningriik

281

 

 

Liit

1 098

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 098

 
Analüütiline TAC



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIIb ja VIIc

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

11

 

 

Iirimaa

63

 

 

Euroopa Liit

74

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

74

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIId ja VIIe

(PLE/7DE.)

Belgia

2 037

 

 

Prantsusmaa

6 788

 

 

Ühendkuningriik

3 621

 

 

Liit

12 446

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

12 446

 
Analüütiline TAC



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIIf ja VIIg

(PLE/7FG.)

Belgia

59

 

 

Prantsusmaa

106

 

 

Iirimaa

200

 

 

Ühendkuningriik

55

 

 

Liit

420

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

420

 
Analüütiline TAC



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIIh, VIIj ja VIIk

(PLE/7HJK.)

Belgia

8

 

 

Prantsusmaa

17

 

 

Iirimaa

59

 

 

Madalmaad

34

 

 

Ühendkuningriik

17

 

 

Liit

135

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

135

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

66

 

 

Prantsusmaa

263

 

 

Portugal

66

 

 

Liit

395

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

395

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

6

 

 

Prantsusmaa

190

 

 

Iirimaa

56

 

 

Ühendkuningriik

145

 

 

Liit

397

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

397

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

VII

(POL/07.)

Belgia

420 (1)

 

 

Hispaania

25 (1)

 

 

Prantsusmaa

9 667  (1)

 

 

Iirimaa

1 030  (1)

 

 

Ühendkuningriik

2 353  (1)

 

 

Liit

13 495  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

13 495

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).



Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(POL/8ABDE.)

Hispaania

252

 

 

Prantsusmaa

1 230

 

 

Liit

1 482

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 482

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

VIIIc

(POL/08C.)

Hispaania

208

 

 

Prantsusmaa

23

 

 

Liit

231

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

231

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POL/9/3411)

Hispaania

273 (1)

 

 

Portugal

9 (1)

 

 

Liit

282 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

282

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).



Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

(POK/2A34.)

Belgia

23

 

 

Taani

2 703

 

 

Saksamaa

6 825

 

 

Prantsusmaa

16 062

 

 

Madalmaad

68

 

 

Rootsi

371

 

 

Ühendkuningriik

5 232

 

 

Liit

31 284

 

 

Norra

34 412  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

65 696

 
Analüütiline TAC
(1)   

Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha TACi Norra osast.



Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(POK/56-14)

Saksamaa

236

 

 

Prantsusmaa

2 341

 

 

Iirimaa

384

 

 

Ühendkuningriik

2 987

 

 

Liit

5 948

 

 

Norra

500 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

6 448

 
Analüütiline TAC
(1)   

Võib püüda põhja pool 56°30′ N (POK/*5614N).



Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(POK/04-N.)

Rootsi

880 (1)

 

 

Euroopa Liit

880

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.



Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POK/7/3411)

Belgia

6

 

 

Prantsusmaa

1 245

 

 

Iirimaa

1 491

 

 

Ühendkuningriik

434

 

 

Liit

3 176

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 176

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

Harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul;

(BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul

Belgia

329

 

 

Taani

703

 

 

Saksamaa

180

 

 

Prantsusmaa

85

 

 

Madalmaad

2 493

 

 

Rootsi

5

 

 

Ühendkuningriik

693

 

 

Liit

4 488

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 488

 
Ennetuslik TAC

▼M1



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

221 (1) (2) (3)

 

 

Taani

9 (1) (2) (3)

 

 

Saksamaa

11 (1) (2) (3)

 

 

Prantsusmaa

35 (1) (2) (3)

 

 

Madalmaad

188 (1) (2) (3)

 

 

Ühendkuningriik

849 (1) (2) (3)

 

 

Liit

1 313  (1) (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 313  (3)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist IV püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.), kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(2)   

Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Käesolevat tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes. Käesolevat sätet ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(3)   

Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul IIa püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

▼B



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkonna liidu veed

(SRX/03A-C.)

Taani

37 (1)

 

 

Rootsi

10 (1)

 

 

Liit

47 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

47

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

▼M1



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

725 (1) (2) (3) (4)

 

 

Eesti

4 (1) (2) (3) (4)

 

 

Prantsusmaa

3 255  (1) (2) (3) (4)

 

 

Saksamaa

10 (1) (2) (3) (4)

 

 

Iirimaa

1 048  (1) (2) (3) (4)

 

 

Leedu

17 (1) (2) (3) (4)

 

 

Madalmaad

3 (1) (2) (3) (4)

 

 

Portugal

18 (1) (2) (3) (4)

 

 

Hispaania

876 (1) (2) (3) (4)

 

 

Ühendkuningriik

2 076  (1) (2) (3) (4)

 

 

Liit

8 032  (1) (2) (3) (4)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

8 032  (3) (4)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(2)   

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Käesolevat eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(3)   

Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu vetes. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:



Liik:

Peentäpp-rai

Raja microocellata

Püügipiirkond:

VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu veed

(RJE/7FG.)

Belgia

17

 

 

Eesti

0

 

 

Prantsusmaa

76

 

 

Saksamaa

0

 

 

Iirimaa

25

 

 

Leedu

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Portugal

0

 

 

Hispaania

21

 

 

Ühendkuningriik

49

 

 

Liit

188

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

188

 
Ennetuslik TAC

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). Käesolev eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.
(4)   

Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei püüta sihtliigina käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIIe püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel et selle eluskaal ei ole üle 40 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/67AKXD). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:



Liik:

Musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

VIIe püügipiirkonna liidu veed

(RJU/67AKXD)

Belgia

9

 

 

Eesti

0

 

 

Prantsusmaa

41

 

 

Saksamaa

0

 

 

Iirimaa

13

 

 

Leedu

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Portugal

0

 

 

Hispaania

11

 

 

Ühendkuningriik

26

 

 

Liit

100

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

100

 
Ennetuslik TAC

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). Käesolev eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

(SRX/07D.)

Belgia

87 (1) (2) (3)

 

 

Prantsusmaa

729 (1) (2) (3)

 

 

Madalmaad

5 (1) (2) (3)

 

 

Ühendkuningriik

145 (1) (2) (3)

 

 

Liit

966 (1) (2) (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

966 (3)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(2)   

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Käesolevat eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(3)   

Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei püüta sihtliigina käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel et selle eluskaal ei ole üle 40 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:



Liik:

Musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

(RJU/07D.)

Belgia

1

 

 

Prantsusmaa

9

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

2

 

 

Liit

12

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

12

 
Ennetuslik TAC

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). Käesolev eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

▼B



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

(SRX/89-C.)

Belgia

7 (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

1 298  (1) (2)

 

 

Portugal

1 051  (1) (2)

 

 

Hispaania

1 057  (1) (2)

 

 

Ühendkuningriik

7 (1) (2)

 

 

Liit

3 420  (1) (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 420  (2)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(2)   

Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei püüta sihtliigina käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIII ja IX alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta alapiirkonnas VIII ja 40 kg püügireisi kohta alapiirkonnas IX. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Eelmised sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.



Liik:

Musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

VIII püügipiirkonna liidu veed

(RJU/8-C.)

Belgia

0

 

 

Prantsusmaa

9

 

 

Portugal

8

 

 

Hispaania

8

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

25

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

25

 
Ennetuslik TAC


Liik:

Musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

IX püügipiirkonna liidu veed

(RJU/9-C.)

Belgia

0

 

 

Prantsusmaa

16

 

 

Portugal

12

 

 

Hispaania

12

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

40

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

40

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed; Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(GHL/2A-C46)

Taani

16

 

 

Saksamaa

28

 

 

Eesti

16

 

 

Hispaania

16

 

 

Prantsusmaa

259

 

 

Iirimaa

16

 

 

Leedu

16

 

 

Poola

16

 

 

Ühendkuningriik

1 017

 

 

Liit

1 400

 

 

Norra

1 100  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 500

 
Analüütiline TAC
(1)   

Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).



Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

(MAC/2A34.)

Belgia

566 (2) (4)

 

 

Taani

19 461  (2) (4)

 

 

Saksamaa

590 (2) (4)

 

 

Prantsusmaa

1 781  (2) (4)

 

 

Madalmaad

1 793  (2) (4)

 

 

Rootsi

5 389  (1) (2) (4)

 

 

Ühendkuningriik

1 661  (2) (4)

 

 

Liit

31 241  (1) (2) (4)

 

 

Norra

185 639  (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC
(1)   

Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62°N (MAC/*04N-). 338


Käesoleva eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

(2)   

Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(3)   

Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: 53 826


Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.): 3 000

(4)   

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka neis kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)

Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)

Belgia

76

91

Taani

2 624

3 131

Saksamaa

80

95

Prantsusmaa

240

286

Madalmaad

242

288

Rootsi

726

854

Ühendkuningriik

224

267

Liit

4 212

5 012

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:



 

IIIa

IIIa ja IVbc

IVb

IVc

VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2016. ja 1. september – 31. detsember 2016.

(MAC/*03A.)

(MAC/*3A4BC)

(MAC/*04B.)

(MAC/*04C.)

(MAC/*2A6.)

Taani

0

4 130

0

0

11 677

Prantsusmaa

0

490

0

0

0

Madalmaad

0

490

0

0

0

Rootsi

0

0

390

10

3 031

Ühendkuningriik

0

490

0

0

0

Norra

3 000

0

0

0

0



Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

22 751

 

 

Hispaania

24

 

 

Eesti

189

 

 

Prantsusmaa

15 169

 

 

Iirimaa

75 837

 

 

Läti

140

 

 

Leedu

140

 

 

Madalmaad

33 178

 

 

Poola

1 602

 

 

Ühendkuningriik

208 557

 

 

Liit

357 587

 

 

Norra

16 024  (1) (2)

 

 

Fääri saared

32 446  (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC
(1)   

Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30′ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(2)   

Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630): 37 128

(3)   

See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka IIa ja IVa (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2016. ja 1. september – 31. detsember 2016.

IIa püügipiirkonna Norra veed

Fääri saarte veed

(MAC/*4A-EN)

(MAC/*2AN-)

(MAC/*FRO2)

Saksamaa

13 731

1 851

1 813

Prantsusmaa

9 154

1 233

1 208

Iirimaa

45 770

6 170

6 042

Madalmaad

20 024

2 698

2 643

Ühendkuningriik

125 873

16 971

16 616

Liit

214 552

28 923

28 322



Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

33 723  (1)

 

 

Prantsusmaa

224 (1)

 

 

Portugal

6 971  (1)

 

 

Liit

40 918

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC
(1)   

Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



 

VIIIb (MAC/*08B.)

Hispaania

2 832

Prantsusmaa

19

Portugal

585



Liik:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

(MAC/2A4A-N)

Taani

14 043  (1)

 

 

Liit

14 043  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC
(1)   

IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

(SOL/3A/BCD)

Taani

328

 

 

Saksamaa

19 (1)

 

 

Madalmaad

32 (1)

 

 

Rootsi

12

 

 

Liit

391

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

391

 
Analüütiline TAC
(1)   

Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes.



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SOL/24-C.)

Belgia

1 104

 

 

Taani

505

 

 

Saksamaa

883

 

 

Prantsusmaa

221

 

 

Madalmaad

9 971

 

 

Ühendkuningriik

568

 

 

Liit

13 252

 

 

Norra

10 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

13 262

 
Analüütiline TAC
(1)   

Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

46

 

 

Ühendkuningriik

11

 

 

Liit

57

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

57

 
Ennetuslik TAC

▼M3



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIa

(SOL/07 A.)

Belgia

10 (1)

 

 

Prantsusmaa

0 (1)

 

 

Iirimaa

17 (1)

 

 

Madalmaad

3 (1)

 

 

Ühendkuningriik

10 (1)

 

 

Liit

40 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

40 (1) (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(2)   

Lisaks sellele TACile võivad liikmesriigid, kellel on kvoot hariliku merikeele püüdmiseks VIIa püügipiirkonnas, ühisel kokkuleppel otsustada eraldada kokku 7 tonni ühele või mitmele laevale, kes tegelevad STECFi poolt hinnatud teadusliku kalapüügiga, et parandada teaduslikku teavet selle kalavaru kohta (SOL/*07 A.). Asjaomased liikmesriigid peavad enne lossimise lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d).

▼B



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIb ja VIIc

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

6

 

 

Iirimaa

36

 

 

Liit

42

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

42

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIId

(SOL/07D.)

Belgia

877

 

 

Prantsusmaa

1 754

 

 

Ühendkuningriik

627

 

 

Liit

3 258

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 258

 
Analüütiline TAC



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIe

(SOL/07E.)

Belgia

35

 

 

Prantsusmaa

369

 

 

Ühendkuningriik

575

 

 

Liit

979

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

979

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIf ja VIIg

(SOL/7FG.)

Belgia

487

 

 

Prantsusmaa

49

 

 

Iirimaa

24

 

 

Ühendkuningriik

219

 

 

Liit

779

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

779

 
Analüütiline TAC



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIh, VIIj ja VIIk

(SOL/7HJK.)

Belgia

32

 

 

Prantsusmaa

64

 

 

Iirimaa

171

 

 

Madalmaad

51

 

 

Ühendkuningriik

64

 

 

Liit

382

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

382

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.



Liik:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

VIIIa ja VIIIb

(SOL/8AB.)

Belgia

42

 

 

Hispaania

8

 

 

Prantsusmaa

3 135

 

 

Madalmaad

235

 

 

Liit

3 420

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

3 420

 
Analüütiline TAC



Liik:

Merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond:

VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(SOO/8CDE34)

Hispaania

403

 

 

Portugal

669

 

 

Liit

1 072

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 072

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

IIIa

(SPR/03A.)

Taani

22 300  (1)

 

 

Saksamaa

47 (1)

 

 

Rootsi

8 437  (1)

 

 

Liit

30 784

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

33 280

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

▼M3



Liik:

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

2 524  (1)

 

 

Taani

199 746  (1)

 

 

Saksamaa

2 524  (1)

 

 

Prantsusmaa

2 524  (1)

 

 

Madalmaad

2 524  (1)

 

 

Rootsi

1 330  (1) (2)

 

 

Ühendkuningriik

8 328  (1)

 

 

Liit

219 500

 

 

Norra

20 000

 

 

Fääri saared

5 500  (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

245 000

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(2)   

Kaasa arvatud tobiad.

(3)   

Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

▼B



Liik:

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

VIId ja VIIe

(SPR/7DE.)

Belgia

26

 

 

Taani

1 674

 

 

Saksamaa

26

 

 

Prantsusmaa

361

 

 

Madalmaad

361

 

 

Ühendkuningriik

2 702

 

 

Liit

5 150

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

5 150

 
Ennetuslik TAC

▼M3



Liik:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkonna liidu veed

(DGS/03 A-C.)

Taani

0 (1)

 

 

Rootsi

0 (1)

 

 

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.



Liik:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(DGS/2AC4-C)

Belgia

0 (1)

 

 

Taani

0 (1)

 

 

Saksamaa

0 (1)

 

 

Prantsusmaa

0 (1)

 

 

Madalmaad

0 (1)

 

 

Rootsi

0 (1)

 

 

Ühendkuningriik

0 (1)

 

 

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.



Liik:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

0 (1) (2)

 

 

Saksamaa

0 (1) (2)

 

 

Hispaania

0 (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

0 (1) (2)

 

 

Iirimaa

0 (1) (2)

 

 

Madalmaad

0 (1) (2)

 

 

Portugal

0 (1) (2)

 

 

Ühendkuningriik

0 (1) (2)

 

 

Liit

0 (1) (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1) (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
(1)   

Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 46 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(2)   

Erandina võib STECFi poolt positiivselt hinnatud kaaspüügi vältimise programmis osalev laev lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Kaaspüügi vältimise programmis osalevad liikmesriigid tagavad, et käesoleva erandi alusel lossitud hariliku ogahai üldkogused ei ületa allpool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peavad nad komisjonile edastama osalevate laevade nimekirja. Liikmesriigid vahetavad teavet kaaspüügi vältimise piirkondade kohta.



Liik:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(DGS/*15X14)

Belgia

20

 

 

Saksamaa

4

 

 

Hispaania

10

 

 

Prantsusmaa

83

 

 

Iirimaa

53

 

 

Madalmaad

0

 

 

Portugal

0

 

 

Ühendkuningriik

100

 

 

Liit

270

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

270

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

▼B



Liik:

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed

(JAX/4BC7D)

Belgia

13 (3)

 

 

Taani

5 519  (3)

 

 

Saksamaa

487 (1) (3)

 

 

Hispaania

102 (3)

 

 

Prantsusmaa

458 (1) (3)

 

 

Iirimaa

347 (3)

 

 

Madalmaad

3 323  (1) (3)

 

 

Portugal

12 (3)

 

 

Rootsi

75 (3)

 

 

Ühendkuningriik

1 314  (1) (3)

 

 

Liit

11 650

 

 

Norra

3 550  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

15 200

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(2)   

Võib püüda IVa püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte VIId püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).

(3)   

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

▼M1



Liik:

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/2A-14)

Taani

10 629  (1) (3)

 

 

Saksamaa

8 294  (1) (2) (3)

 

 

Hispaania

11 312  (3) (5)

 

 

Prantsusmaa

4 269  (1) (2) (3) (5)

 

 

Iirimaa

27 621  (1) (3)

 

 

Madalmaad

33 276  (1) (2) (3)

 

 

Portugal

1 090  (3) (5)

 

 

Rootsi

675 (1) (3)

 

 

Ühendkuningriik

10 002  (1) (2) (3)

 

 

Liit

107 168

 

 

Fääri saared

1 700  (4)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

108 868

 
Analüütiline TAC
(1)   

Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2016 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(2)   

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(3)   

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(4)   

Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond.

(5)   

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C2). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).

▼B



Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

VIIIc

(JAX/08C.)

Hispaania

15 441  (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

268 (2)

 

 

Portugal

1 526  (1) (2)

 

 

Liit

17 235

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

17 235

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
(1)   

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX püügipiirkonnas (JAX/*09).

(2)   

Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98(1) artikli 19 lõikest 3 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.



Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

IX

(JAX/09.)

Hispaania

17 744  (1) (2)

 

 

Portugal

50 839  (1) (2)

 

 

Liit

68 583

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

68 583

 
Analüütiline TAC
(1)   

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C).

(2)   

Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98(1) artikli 19 lõikest 3 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.



Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

X püügipiirkond; CECAFi liidu veed (1)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem (2) (4)

 

 

Euroopa Liit

Kehtestatakse hiljem (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse hiljem (3)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Assoori saarte ümbruse veed.

(2)   

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)   

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(4)   

Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98(1) artikli 19 lõikest 3 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.



Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (1)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem (2) (4)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse hiljem (3)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Madeira ümbruse veed.

(2)   

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)   

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(4)   

Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98(1) artikli 19 lõikest 3 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.



Liik:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (1)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem (2)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse hiljem (3)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Kanaari saarte ümbruse veed.

(2)   

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)   

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

▼M4



Liik:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarkii

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(NOP/2A3A4.)

Aasta

2016

2017

 

 

Taani

128 880  (1) (3)

99 907  (1) (6)

 

 

Saksamaa

25 (1) (2) (3)

19 (1) (2) (6)

 

 

Madalmaad

95 (1) (2) (3)

74 (1) (2) (6)

 

 

Liit

129 000  (1) (3)

100 000  (1) (6)

 

 

Norra

15 000  (4)

 

 

 

Fääri saared

6 000  (5)

 

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
(1)   

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(2)   

Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.

(3)   

Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist31. oktoobrini 2016.

(4)   

Kasutatakse sorteerimisvõret.

(5)   

Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesolevast kvoodist maha.

(6)   

Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2016 kuni 31. oktoobrini 2017.

▼B



Liik:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(NOP/04-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

800 (1) (2)

 

 

Liit

800

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

(2)   

Eritingimus: stauriidi (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmist kogust: 400



Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu veed

(OTH/5B67-C)

Liit

Ei kohaldata

 

 

Norra

140 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Püütakse ainult õngejadaga.

▼M1



Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

46

 

 

Taani

4 250

 

 

Saksamaa

479

 

 

Prantsusmaa

197

 

 

Madalmaad

340

 

 

Rootsi

Ei kohaldata (1)

 

 

Ühendkuningriik

3 188

 

 

Liit

8 500  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.

(2)   

Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

▼B



Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

IIa, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonna liidu veed

(OTH/2A46AN)

Liit

Ei kohaldata

 

 

Norra

4 750  (1) (2)

 

 

Fääri saared

150 (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(2)   

Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(3)   

Püütakse IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (OTH/*46AN).



IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED



Liik:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu, Fääri, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

7 (1)

 

 

Taani

7 069  (1)

 

 

Saksamaa

1 238  (1)

 

 

Hispaania

23 (1)

 

 

Prantsusmaa

305 (1)

 

 

Iirimaa

1 830  (1)

 

 

Madalmaad

2 529  (1)

 

 

Poola

358 (1)

 

 

Portugal

23 (1)

 

 

Soome

109 (1)

 

 

Rootsi

2 619  (1)

 

 

Ühendkuningriik

4 519  (1)

 

 

Liit

20 629  (1)

 

 

Fääri saared

6 000  (2) (3)

 

 

Norra

18 566  (2) (4)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

316 876

 
Analüütiline TAC
(1)   

Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(2)   

Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.

(3)   

Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormidest maha.

(4)   

Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN) 18 566

II, Vb põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)



Belgia

2

Taani

2 055

Saksamaa

360

Hispaania

7

Prantsusmaa

89

Iirimaa

532

Madalmaad

736

Poola

104

Portugal

7

Soome

32

Rootsi

762

Ühendkuningriik

1 314

▼M1



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 405

 

 

Kreeka

298

 

 

Hispaania

2 682

 

 

Iirimaa

298

 

 

Prantsusmaa

2 207

 

 

Portugal

2 682

 

 

Ühendkuningriik

9 328

 

 

Liit

19 900

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

▼B



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N1GL14)

Saksamaa

1 718  (1)

 

 

Ühendkuningriik

382 (1)

 

 

Liit

2 100  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Käesolevatele kvootidele kehtivad järgmised tingimused, v.a kaaspüügile:

1.  Püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2016.

2.  Püüda võib ainult vähemalt kahes järgmisest neljast piirkonnast:



Aruandluskoodid

Geograafilised piirid

COD/GRL1

Joonest 63° 45′ N põhja pool, joonest 67°00′ N lõuna pool ja joonest 35° 15′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL2

Joonte 62° 30′ N ja 63° 45′ N vaheline ja joonest 44° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonest 63° 45′ N põhja pool ja joonte 44° 00′ W ning 35° 15′ W vaheline Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL3

Joonest 59° 00′ N lõuna pool ja joonest 42° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonte 59° 00′ N ja 62° 30′ N vaheline ja joonest 44° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL4

Joonte 60° 45′ N ja 59° 00′ N vaheline ning joonest 44° 00′ W lääne pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonest 59° 00′ N lõuna pool ja joonest 42° 00′ W lääne pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

▼M1



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

I ja IIb

(COD/1/2B.)

Saksamaa

6 593  (3)

 

 

Hispaania

13 192  (3)

 

 

Prantsusmaa

3 122  (3)

 

 

Poola

2 728  (3)

 

 

Portugal

2 643  (3)

 

 

Ühendkuningriik

4 403  (3)

 

 

Muud liikmesriigid

495 (1) (3)

 

 

Liit

33 176  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(2)   

Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(3)   

Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

▼B



Liik:

Tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(COD/05B-F.) tursa puhul; (HAD/05B-F.) kilttursa puhul

Saksamaa

19

 

 

Prantsusmaa

114

 

 

Ühendkuningriik

817

 

 

Euroopa Liit

950

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Liit

100 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(2)   

Kokku eraldatakse Norrale allpool esitatud kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. 90



Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Liit

100 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(2)   

Kokku eraldatakse Norrale allpool esitatud kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. 90



Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

IIb

(CAP/02B.)

Liit

0

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0

 
Analüütiline TAC



Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Taani

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Rootsi

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Kõik liikmesriigid

0 (1)

 

 

Liit

0 (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.

(2)   

Püügiperiood 20. juunist kuni järgmise aasta 30. aprillini.

▼M1



Liik:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

267

 

 

Prantsusmaa

160

 

 

Ühendkuningriik

820

 

 

Liit

1 247

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

▼B



Liik:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

Fääri saarte veed

(WHB/2A4AXF)

Taani

1 100

 

 

Saksamaa

75

 

 

Prantsusmaa

120

 

 

Madalmaad

105

 

 

Ühendkuningriik

1 100

 

 

Liit

2 500  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.



Liik:

Harilik molva ja sinine molva

Molva molva ja Molva dypterygia

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(LIN/05B-F.) hariliku molva puhul;

(BLI/05B-F.) sinise molva puhul

Saksamaa

615

 

 

Prantsusmaa

1 365

 

 

Ühendkuningriik

120

 

 

Liit

2 100  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha kuni järgmise normi ulatuses (OTH/*05B-F): 500



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(PRA/514GRN)

Taani

687

 

 

Prantsusmaa

687

 

 

Liit

1 375

 

 

Norra

2 000

 

 

Fääri saared

1 300

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(PRA/N1GRN.)

Taani

1 300

 

 

Prantsusmaa

1 300

 

 

Liit

2 600

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

2 040

 

 

Prantsusmaa

328

 

 

Ühendkuningriik

182

 

 

Liit

2 550

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

0

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Analüütiline TAC



Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(POK/05B-F.)

Belgia

60

 

 

Saksamaa

372

 

 

Prantsusmaa

1 812

 

 

Madalmaad

60

 

 

Ühendkuningriik

696

 

 

Liit

3 000

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

25 (1)

 

 

Ühendkuningriik

25 (1)

 

 

Liit

50 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Liit

2 000  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GHL/N1GRN.)

Saksamaa

1 925  (1)

 

 

Liit

1 925  (1)

 

 

Norra

575 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Tohib püüda lõuna pool 68° N.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GHL/514GRN)

Saksamaa

4 289

 

 

Ühendkuningriik

226

 

 

Liit

4 515  (1)

 

 

Norra

575

 

 

Fääri saared

110

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Püütakse korraga kuni kuue laevaga.



Liik:

Meriahvenad (madalvee pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214S)

Eesti

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Hispaania

0

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Iirimaa

0

 

 

Läti

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Poola

0

 

 

Portugal

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Meriahvenad (süvamere pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214D)

Eesti

39 (1) (2)

 

 

Saksamaa

802 (1) (2)

 

 

Hispaania

141 (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

75 (1) (2)

 

 

Iirimaa

0 (1) (2)

 

 

Läti

14 (1) (2)

 

 

Madalmaad

0 (1) (2)

 

 

Poola

72 (1) (2)

 

 

Portugal

168 (1) (2)

 

 

Ühendkuningriik

2 (1) (2)

 

 

Liit

1 313  (1) (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1) (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:



Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45′N

28°30′W

2

62°50′N

25°45′W

3

61°55′N

26°45′W

4

61°00′N

26°30′W

5

59°00′N

30°00′W

6

59°00′N

34°00′W

7

61°30′N

34°00′W

8

62°50′N

36°00′W

9

64°45′N

28°30′W
(2)   

Tohib püüda ainult 10. maist1. juulini 2016.



Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(RED/1N2AB.)

Saksamaa

766

 

 

Hispaania

95

 

 

Prantsusmaa

84

 

 

Portugal

405

 

 

Ühendkuningriik

150

 

 

Liit

1 500

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Kehtestatakse hiljem (1) (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

8 000  (3)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(2)   

Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(3)   

Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke.



Liik:

Meriahvenad (pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14P)

Saksamaa

1 038  (1) (2) (3)

 

 

Prantsusmaa

5 (1) (2) (3)

 

 

Ühendkuningriik

7 (1) (2) (3)

 

 

Liit

1 050  (1) (2) (3)

 

 

Norra

800 (1) (2)

 

 

Fääri saared

50 (1) (2) (4)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

10. maist kuni 1. juulini 2016 võib püüda ainult süvamere pelaagilist meriahvenat pelaagilise traalnoodaga.

(2)   

Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvena kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:



Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45′N

28°30′W

2

62°50′N

25°45′W

3

61°55′N

26°45′W

4

61°00′N

26°30′W

5

59°00′N

30°00′W

6

59°00′N

34°00′W

7

61°30′N

34°00′W

8

62°50′N

36°00′W

9

64°45′N

28°30′W
(3)   

Eritingimus: seda kvooti võib püüda ka eespool osutatud meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(4)   

Võib püüda ainult V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).



Liik:

Meriahvenad (põhjalähedased)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14D)

Saksamaa

1 679  (1)

 

 

Prantsusmaa

9 (1)

 

 

Ühendkuningriik

12 (1)

 

 

Liit

1 700  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool



Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

59°15′N

54°26′W

2

59°15′N

44°00′W

3

59°30′N

42°45′W

4

60°00′N

42°00′W

5

62°00′N

40°30′W

6

62°00′N

40°00′W

7

62°40′N

40°15′W

8

63°09′N

39°40′W

9

63°30′N

37°15′W

10

64°20′N

35°00′W

11

65°15′N

32°30′W

12

65°15′N

29°50′W



Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

Va püügipiirkonna Islandi veed

(RED/05A-IS)

Belgia

0 (1) (2)

 

 

Saksamaa

0 (1) (2)

 

 

Prantsusmaa

0 (1) (2)

 

 

Ühendkuningriik

0 (1) (2)

 

 

Liit

0 (1) (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(2)   

Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2016.



Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(RED/05B-F.)

Belgia

4

 

 

Saksamaa

460

 

 

Prantsusmaa

31

 

 

Ühendkuningriik

5

 

 

Liit

500

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

117 (1)

 

 

Prantsusmaa

47 (1)

 

 

Ühendkuningriik

186 (1)

 

 

Liit

350 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



Liik:

Muud liigid (1)

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

322

 

 

Prantsusmaa

289

 

 

Ühendkuningriik

189

 

 

Liit

800

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.



Liik:

Lestalised

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

18

 

 

Prantsusmaa

14

 

 

Ühendkuningriik

68

 

 

Liit

100

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

▼M1



Liik:

Muud liigid (kaaspüük) (1)

Püügipiirkond:

Gröönimaa veed

(B-C/GRL)

Liit

1 126

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ja pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).

▼B



IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

155

 

 

Saksamaa

649

 

 

Läti

155

 

 

Leedu

155

 

 

Poola

528

 

 

Hispaania

1 993

 

 

Prantsusmaa

278

 

 

Portugal

2 734

 

 

Ühendkuningriik

1 298

 

 

Liit

7 945

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

13 931

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3L

(WIT/N3L.)

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

Eesti

96

 

 

Läti

96

 

 

Leedu

96

 

 

Liit

288

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

2 172

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128 (1)

 

 

Läti

128 (1)

 

 

Leedu

128 (1)

 

 

Poola

227 (1)

 

 

Liit

Ei kohaldata (1) (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

34 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016.

(2)   

Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Allpool kindlaks määratud kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. 29 467



Liik:

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

17 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3L (1) (2)

(PRA/N3L.)

Eesti

0 (3)

 

 

Läti

0 (3)

 

 

Leedu

0 (3)

 

 

Poola

0 (3)

 

 

Hispaania

0 (3)

 

 

Portugal

0 (3)

 

 

Liit

0 (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (3)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:



Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20′ 0

46° 40′ 0

2

47° 20′ 0

46° 30′ 0

3

46° 00′ 0

46° 30′ 0

4

46° 00′ 0

46° 40′ 0
(2)   

Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ida poole jäävas piirkonnas:



Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

46° 00′ 0

47° 49′ 0

2

46° 25′ 0

47° 27′ 0

3

46 °42′ 0

47° 25′ 0

4

46° 48′ 0

47° 25′ 50

5

47° 16′ 50

47° 43′ 50
(3)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3M (1)

(PRA/*N3M.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (2) (3)

 
Analüütiline TAC
(1)   

Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:



Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20′ 0

46° 40′ 0

2

47° 20′ 0

46° 30′ 0

3

46° 00′ 0

46° 30′ 0

4

46° 00′ 0

46° 40′ 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist31. detsembrini 2016 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:



Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 55′ 0

45° 00′ 0

2

47° 30′ 0

44° 15′ 0

3

46° 55′ 0

44° 15′ 0

4

46° 35′ 0

44° 30′ 0

5

46° 35′ 0

45° 40′ 0

6

47° 30′ 0

45° 40′ 0

7

47° 55′ 0

45° 00′ 0
(2)   

Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.



Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügipäevade maksimaalne arv

Taani

0

0

Eesti

0

0

Hispaania

0

0

Läti

0

0

Leedu

0

0

Poola

0

0

Portugal

0

0
(3)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

Eesti

297

 

 

Saksamaa

303

 

 

Läti

42

 

 

Leedu

21

 

 

Hispaania

4 067

 

 

Portugal

1 700

 

 

Liit

6 430

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

10 966

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Railased

Rajidae

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(SKA/N3LNO.)

Eesti

283

 

 

Leedu

62

 

 

Hispaania

3 403

 

 

Portugal

660

 

 

Liit

4 408

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

7 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

514

 

 

Saksamaa

354

 

 

Läti

514

 

 

Leedu

514

 

 

Liit

1 896

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

10 400

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(RED/N3M.)

Eesti

1 571  (1)

 

 

Saksamaa

513 (1)

 

 

Läti

1 571  (1)

 

 

Leedu

1 571  (1)

 

 

Hispaania

233 (1)

 

 

Portugal

2 354  (1)

 

 

Liit

7 813  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

7 000  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Selle kvoodi alla kuuluval püügil tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2016 püüda rohkem kui poolaastaks ette nähtud järgmiselt: 3 500



Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3O

(RED/N3O.)

Hispaania

1 771

 

 

Portugal

5 229

 

 

Liit

7 000

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

20 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

0 (1)

 

 

Leedu

0 (1)

 

 

Liit

0 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.



Liik:

Valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(HKW/N3NO.)

Hispaania

255

 

 

Portugal

333

 

 

Liit

588 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:



Hispaania

509

Portugal

667

Liit

1 176



ID LISA

PIKA RÄNDEGA LIIGID – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames nagu ICCAT.



Liik:

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Küpros

98,00 (4)

 

 

Kreeka

182,15

 

 

Hispaania

3 534,43  (2) (4)

 

 

Prantsusmaa

3 487,57  (2) (3) (4)

 

 

Horvaatia

551,23 (6)

 

 

Itaalia

2 752,56  (4) (5)

 

 

Malta

225,83 (4)

 

 

Portugal

332,36

 

 

Muud liikmesriigid

39,41 (1)

 

 

Liit

11 203,54  (2) (3) (4) (5)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

18 911

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:



Hispaania

540,42

Prantsusmaa

251,00

Liit

791,43
(3)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:



Prantsusmaa

100,00

Liit

100,00
(4)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:



Hispaania

70,69

Prantsusmaa

69,75

Itaalia

55,06

Küpros

4,52

Malta

6,65

Liit

206,66
(5)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:



Itaalia

55,06

Liit

55,06
(6)   

Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:



Horvaatia

496,10

Liit

496,10



Liik:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(SWO/AN05N)

Hispaania

6 393,02  (2)

 

 

Portugal

1 161,95  (2)

 

 

Muud liikmesriigid

130,74 (1) (2)

 

 

Liit

7 685,70

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

13 700

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(2)   

Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).



Liik:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(SWO/AS05N)

Hispaania

5 112,05  (1)

 

 

Portugal

489,01 (1)

 

 

Liit

5 601,06

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

15 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).



Liik:

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(ALB/AN05N)

Iirimaa

2 584,64  (2)

 

 

Hispaania

14 917,37  (2)

 

 

Prantsusmaa

4 511,52  (2)

 

 

Ühendkuningriik

349,24 (2)

 

 

Portugal

2 178,93  (2)

 

 

Liit

24 541,70  (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

28 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253

[1]  Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(2)   

Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:



Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50

Hispaania

730

Prantsusmaa

151

Ühendkuningriik

12

Portugal

310



Liik:

Lõunapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(ALB/AS05N)

Hispaania

905,86

 

 

Prantsusmaa

297,70

 

 

Portugal

633,94

 

 

Liit

1 837,50

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

24 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BET/ATLANT)

Hispaania

13 396,57

 

 

Prantsusmaa

5 877,89

 

 

Portugal

4 514,54

 

 

Liit

23 789

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

65 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Sinine marliin

Makaira nigricans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

Hispaania

0

 

 

Prantsusmaa

358,05

 

 

Portugal

49,55

 

 

Liit

407,60

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 985

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

Hispaania

2,46

 

 

Portugal

21,45

 

 

Liit

23,91

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

355

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016, kui ei ole sätestatud teisiti.



Liik:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

3 461

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

482

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

— joon algab punktis, kus idapikkus 72° 15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53° 25′,

— seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°,

— seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52° 40′ ja idapikkusega 76°,

— seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°,

— seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74° 30′ ning

— seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.



Liik:

Krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SSI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 200  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Kerguéleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 663  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 750  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 16. aprillist kuni 31. augustini 2016 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43° 30′ W – 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483A)

0

Majandamispiirkond B: 43° 30′ W kuni 40° W – 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483B)

825

Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33° 30′ W – 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483C)

1 925



Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

Lubatud kogupüük (TAC)

47 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55° 30′ lõunalaiust ja 57° 20′ lõunalaiust ning 25° 30′ läänepikkust ja 29° 30′ läänepikkust.



Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

3 405  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79° 20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.



Liik:

Antarktika kihvkala

Dissostichus mawsoni

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOA/F484S.)

Lubatud kogupüük (TAC)

39 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57° 20′ lõunalaiust ja 60° 00′ lõunalaiust ning 24° 30′ läänepikkust ja 29° 00′ läänepikkust.



Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

(HKE/48)

(KRI/F48.)

Lubatud kogupüük (TAC)

5 610 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Rajoon 48.1 (KRI/*F481.):

155 000

Rajoon 48.2 (KRI/*F482.):

279 000

Rajoon 48.3 (KRI/*F483.):

279 000

Rajoon 48.4 (KRI/*F484.):

93 000



Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

Lubatud kogupüük (TAC)

440 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W)

277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idalaiust (KRI/*F-41E)

163 000



Liik:

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 645 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:



Rajoon 58.4.2 lääne pool 55 o idapikkust (KRI/*F-42W)

260 000

Rajoon 58.4.2 ida pool 55 o idalaiust (KRI/*F-42E)

192 000



Liik:

Roheline rüntnototeenia

Gobionotothen gibberifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOG/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 470  (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOS/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.artiklit 3.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

80 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Lõuna-atlandi pikksaba ja kare pikksaba

Macrourus holotrachys ja Macrourus carinatus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR1/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

360 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Tüse pikksaba ja antarktika pikksaba

Macrouruscaml ja Macrourus whitsoni

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR2/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

409 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(GRV/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

138 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(GRV/F484.)

Lubatud kogupüük (TAC)

13 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Marmornototeenia

Notothenia rossii

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOR/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.artiklit 3.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Krabid

Paralomis spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.



Liik:

Tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SGI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SRX/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

138 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(SRX/F484.)

Lubatud kogupüük (TAC)

4 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

120 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



Liik:

Muud liigid

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

50 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.



IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA

SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.



Liik:

Limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

200 (1)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).



Liik:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(GER/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

190 (1)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Käesoleva TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

— selle läänepiir on 0° idapikkust,

— selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

— selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

— selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.



Liik:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

Lubatud kogupüük (TAC)

264

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

Lubatud kogupüük (TAC)

0

 
Ennetuslik TAC

▼M1



Liik:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(ORY/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (2)

 
Ennetuslik TAC
(1)   

Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

— selle läänepiir on 0° idapikkust,

— selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

— selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

— selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(2)   

Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni (ORY/*F47NA).

▼B



Liik:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

50

 
Ennetuslik TAC



Liik:

Kultkala

Pseudopentaceros spp

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

143

 
Ennetuslik TAC



IG LISA

SINIUIM-TUUN – KÕIK PIIRKONNAD



Liik:

Siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

Kõik püügipiirkonnad

(SBF/F41-81)

Liit

10 (1)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

14 647

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)   

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.



IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA



Liik:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 
Ennetuslik TAC



IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

▼M1



Liik:

Tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

7 067,15

 

 

Madalmaad

7 660,06

 

 

Leedu

4 917,5

 

 

Poola

8 455,29

 

 

Liit

28 100

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

▼B



IIA LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE TURSA-, LESTA- JA HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId RAJOONIS, ICESi IV ALAPIIRKONNAS NING ICESi IIa JA Vb RAJOONI LIIDU VETES

1.    Kohaldamisala

1.1. Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2. Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtumeetodeid. Käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud püügiperioodi jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõuannet kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2.    Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 viidatud püügivahendite rühmade määratlusi („kindlaksmääratud püügivahendid”) ning sama lisa punktis 2 määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3.    Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega selles geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega kalapüük, mõõdetuna kilovattides.

4.    Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1. Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile käesoleva määruse artiklis 8 osutatud püügiperioodiks on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1954/2003 ( 17 ) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5.    Haldamine

5.1. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2. Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3. Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6.    Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda.

7.    Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma kalalaevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.



IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

a) 

Kattegat:



Kindlaksmääratud püügivahend

DK

DE

SE

TR1

197 929

4 212

16 610

TR2

830 041

5 240

327 506

TR3

441 872

0

490

BT1

0

0

0

BT2

0

0

0

GN

115 456

26 534

13 102

GT

22 645

0

22 060

LL

1 100

0

25 339

b) 

Skagerrak, ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICESi IV alapiirkond ja ICESi IIa rajooni liidu veed; ICESi VIId rajoon



Kindlaksmääratud püügivahend

BE

DK

DE

ES

FR

IE

NL

SE

UK

TR1/TR2

194 571

6 227 834

1 311 583

1 409

8 002 165

11 133

1 005 293

776 135

11 222 792

TR3

0

2 545 009

257

0

101 316

0

36 617

1 024

8 482

BT1

1 427 574

1 157 265

29 271

0

0

0

►M1  999 808  ◄

0

1 739 759

BT2

5 401 395

79 212

1 375 400

0

1 202 818

0

28 307 876

0

6 116 437

GN

163 531

2 307 977

224 484

0

342 579

0

438 664

74 925

546 303

GT

0

224 124

467

0

4 338 315

0

0

48 968

14 004

LL

0

56 312

0

245

125 141

0

0

110 468

134 880

c) 

ICESi VIIa rajoon:



Kindlaksmääratud püügivahend

BE

FR

IE

NL

UK

TR1

0

48 193

33 539

0

339 592

TR2

10 166

744

475 649

0

1 086 399

TR3

0

0

1 422

0

0

BT1

0

0

0

0

0

BT2

843 782

0

514 584

200 000

111 693

GN

0

471

18 255

0

5 970

GT

0

0

0

0

158

LL

0

0

0

0

70 614

d) 

ICESi VIa rajoon ja ICESi Vb rajooni liidu veed:



Kindlaksmääratud püügivahend

BE

DE

ES

FR

IE

UK

TR1

0

9 320

186 864

1 324 002

428 820

1 033 273

TR2

0

0

0

34 926

14 371

2 203 071

TR3

0

0

0

0

273

16 027

BT1

0

0

0

0

0

117 544

BT2

0

0

0

0

3 801

4 626

GN

0

35 442

13 836

302 917

5 697

213 454

GT

0

0

0

0

1 953

145

LL

0

0

1 402 142

184 354

4 250

630 040



IIB LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

Üldsätted

1.    Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2.    Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügivahendite rühm” –

rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i) 

traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

ii) 

nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b)

„kindlaksmääratud püügivahend” – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)

„piirkond” – ICESi VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d)

„käesolev püügiperiood” – artiklis 8 osutatud periood;

e)

„eritingimused” – punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3.    Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.    Püügiloaga laevad

4.1. Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2015 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2. Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele määratav piirkonnas viibimise päevade arv

5.    Päevade maksimaalne arv

5.1. Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2. Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 8 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6.    Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1. Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul liidu kalalaev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a) 

asjaomase laeva poolt kummalgi kahel kalendriaastal 2013 ja 2014 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele ja

b) 

asjaomase laeva poolt punktis a osutatud aastatel lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2. Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3. Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4. Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.



I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise maksimaalne päevade arv püügivahendite kaupa aasta kohta

Eritingimus

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

 

Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

ES

117

FR

109

PT

113

Punkti 6.1 alapunktid a ja b

Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

Tähtajatu

7.    Kilovatt-päevade süsteem

7.1. Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2. Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmiseid arvutuse üksikasju:

a) 

püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b) 

kõnealuste laevade punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastate püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c) 

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4. Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8.    Lisapäevade eraldamine püügitegevuse alalise lõpetamise eest

8.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 ( 18 ) artikli 23 kohaselt või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 ( 19 ) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2. Arvutatakse kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3. Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a) 

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b) 

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5. Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6. Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7. Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9.    Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ( 20 ) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2. Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3. Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5. Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

10.    Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11.    Püügiperioodid

11.1. Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2. Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3. Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

12.    Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1. Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

12.2. Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt püügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3. Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4. Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5. Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13.    Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

14.    Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

15.    Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

16.    Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.



II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperioodid

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)



III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondu (1) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)  Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)  Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR = traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm

GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL = põhjaõngejadad

(3)  Püügiperioodid

4

 

Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)  Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

R

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.
(1)   

See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.



IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi kestus

Teatatud püügivahendid

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)

(8)

(8)

(8)

(9)



V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)  Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)  CFR

12

 

Liidu kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)  Pardatähis

14

L

Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (2)

(4)  Püügiperioodi kestus

2

L

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)  Teatatud püügivahendid

2

L

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR = traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm

GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL = põhjaõngejadad

(6)  Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

2

L

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7)  Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

3

L

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8)  Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

3

L

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9)  Ülekantud päevad

4

L

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.
(1)   

See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2)   

Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).



IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE'I LÄÄNEOSAS ICESi VIIe RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1.    Kohaldamisala

1.1. Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis.

1.2. Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a) 

sellised laevad püüdsid 2015. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b) 

sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c) 

iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2016 ja 31. jaanuariks 2017 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2016. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.    Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügivahendite rühm” –

rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i) 

piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja

ii) 

passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm;

b)

„kindlaksmääratud püügivahend” – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)

„piirkond” – ICESi VIIe rajoon;

d)

„käesolev püügiperiood” – ajavahemik 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017.

3.    Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.    Püügiloaga laevad

4.1 Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2015 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2 Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3 Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele määratav piirkonnas viibimise päevade arv

5.    Päevade maksimaalne arv

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.



I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

BE

164

FR

175

UK

207

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm

BE

164

FR

178

UK

164

6.    Kilovatt-päevade süsteem

6.1. Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2. Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a) 

püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b) 

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4. Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.    Lisapäevade eraldamine püügitegevuse alalise lõpetamise eest

7.1. Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2. Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3. Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a) 

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b) 

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5. Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6. Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.7. Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8.    Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

8.1. Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2. Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3. Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4. Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5. Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

9.    Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.    Püügiperioodid

10.1. Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2. Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3. Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.    Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1. Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

11.2. Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3. Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4. Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.    Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

13.    Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.    Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15.    Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2014. ja 2015. püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.



II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperioodid

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)



III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)  Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)  Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3)  Püügiperioodid

4

 

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)  Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

R

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.
(1)   

See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.



IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi kestus

Teatatud püügivahendid

Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)



V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)  Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)  CFR

12

 

Liidu kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)  Pardatähis

14

L

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87

(4)  Püügiperioodi kestus

2

L

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)  Teatatud püügivahendid

2

L

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6)  Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

3

L

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)  Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

3

L

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(8)  Ülekantud päevad

4

L

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.
(1)   

See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.



IID LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi IIa JA IIIa RAJOONIS NING ICESi IV ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja ICESi IV alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:



Tobiavarude majandamispiirkond

ICESi statistilised ruudud

1

31-34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38-40 F0-F5; 41 F5-F6

2

31-34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37-40 F6-F8; 41 F7-F8

3

41 F1-F4; 42-43 F1-F9; 44 F1-G0; 45-46 F1-G1; 47 G0

4

38-40 E7-E9; 41-46 E6-F0

5

47-51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5

6

41-43 G0-G3; 44 G1

7

47-51 E7-E9



IID lisa 1. liide

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD

image



III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV



Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

77

DK

25

57

DE

5

FR

1

IE

8

NL

9

PL

1

SV

10

UK

18

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00′ N

80

DE

16

50

IE

1

ES

20

FR

18

PT

9

UK

14

Jaotamata

2

Harilik makrell (1)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

70

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62° 00′ N

480

DK

450

150

UK

30

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel

26

BE

0

13

DE

4

FR

4

UK

18

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28′ N ja ida pool 6° 30′ W

8 (2)

Ei kohaldata

4

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20′ N ja 62° 00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE

0

26

DE

10

FR

40

UK

20

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30′ N ja lääne pool 9° 00′ W ning piirkonnas 7° 00′ W ja 9° 00′ W vahel, lõuna pool 60° 30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30′ N, 7° 00′ W ning 60° 00′ N, 6° 00′ W vahel kulgevat joont.

70

DE (3)

8

20 (4)

FR (3)

12

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid

70

Ei kohaldata

22 (4)

Põhjaputassuu püük. Kalapüügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”.

34

DE

2

20

DK

5

FR

4

NL

6

UK

7

SE

1

ES

4

IE

4

PT

1

Õngepüük

10

UK

10

6

Harilik makrell

12

DK

1

12

BE

0

DE

1

FR

1

IE

2

NL

1

SE

1

UK

5

Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

20

DK

5

20

DE

2

IE

2

FR

1

NL

2

PL

1

SE

3

UK

4
(1)   

Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(2)   

Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.

(3)   

Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.

(4)   

Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.



IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA  ( 21 )

1.   Liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm



Hispaania

60

Prantsusmaa

37

Liit

97

2.   Liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm



Hispaania

119

Prantsusmaa

101

Itaalia

30

Küpros

9 (1)

Malta

35 (1)

Liit

291
(1)   

See number võib suureneda kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga.

3.   Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm



Horvaatia

13

Itaalia

12

Liit

25

4.   Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida



Tabel A

Kalalaevade arv (1)

 

Küpros (2)

Kreeka (3)

Horvaatia

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta (4)

Seinnoodalaevad

1

1

13

12

17

6

1

Õngejadalaevad

9 (5)

0

0

30

8

31

35

Söödaga õngelaev

0

0

0

0

37

60

0

Käsiõngelaevad

0

0

12

0

29 (6)

2

0

Traalerid

0

0

0

0

57

0

0

Muud väikesemahulise kalapüügi laevad (7)

0

27

0

0

101

32

0
(1)   

Tabeli A 4. jaotise arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(2)   

Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(3)   

Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme väikesemahulise kalapüügi laevaga.

(4)   

Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(5)   

Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(6)   

Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.

(7)   

Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).



Tabel B

Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus

 

Küpros

Horvaatia

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinnoodalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Õngejadalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Söödaga õngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Käsiõngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Traalerid

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Muud väikesemahulise kalapüügi laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

5.   Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres



 

Mõrdade arv (1)

Hispaania

5

Itaalia

3

Portugal

3
(1)   

Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

6.   Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres



Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvanduste arv

Tootmisvõimsus tonnides

Hispaania

14

11 852

Itaalia

15

13 000

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Horvaatia

7

7 880

Malta

8

12 300

▼M3



Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

5 855

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Horvaatia

2 947

Malta

8 768

Portugal

500

▼B



V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS



Sihtliigid

Piirkond

Keeluaeg

Haid (kõik liigid)

Konventsiooni ala

1. jaanuar – 31. detsember 2016

Notothenia rossii

FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala

FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus

FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus

1. jaanuar – 31. detsember 2016

Kalad

FAO 48.1. Antarktika (1)

FAO 48.2. Antarktika (1)

1. jaanuar – 31. detsember 2016

Gobionotothen gibberifrons

Chaenocephalus aceratus

Pseudochaenichthys georgianus

Lepidonotothen squamifrons

Patagonotothen guntheri

Electrona carlsbergi (1)

FAO 48.3.

1. jaanuar – 31. detsember 2016

Dissostichus spp.

FAO 48.5. Antarktika

1. detsember 2015 – 30. november 2016

Dissostichus spp.

FAO 88.3. Antarktika (1)

FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2)

FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79° 20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79° 20′ E (1)

FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2)

FAO 58.6. Antarktika (1) (2)

FAO 58.7. Antarktika (1)

1. jaanuar – 31. detsember 2016

Lepidonotothen squamifrons

FAO 58.4.4. (1) (2)

1. jaanuar – 31. detsember 2016

Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides

FAO 58.5.2. Antarktika

1. detsember 2015 – 30. november 2016

Dissostichus mawsoni

FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55° 30′ lõunalaiust ja 57° 20′ lõunalaiust ning 25° 30′ läänepikkust ja 29° 30′ läänepikkust

1. jaanuar – 31. detsember 2016
(1)   

Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2)   

Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

B OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2015–2016



Alapiirkond/rajoon

Piirkond

Hooaeg

SSRUd

Dissotichus spp. püügi piirnorm (tonnides)

Kaaspüügi piirnorm (tonnides)

Uurimisüksus (SSRU)

Piirnorm

Railised

Macrourus spp.

Muud liigid

58.4.1.

Kogu rajoon

1. detsember 2015 – 30. november 2016

A, B, F

0

660

50

105

100

C (kaasa arvatud 58.4.1_1,58.4. 1_2)

203 (1)

D

42 (1)

A, B, F

0

C

20

E (58.4.1_3, 58.4.1_4)

246

D

20

E

20

G (kaasa arvatud 58.4.1_5

127 (1)

G

20

H

20

H

42 (1)

58.4.2.

Kogu rajoon

1. detsember 2015 – 30. november 2016

A

30 (2)

35

50

20

20

B, C, D

0

E (kaasa arvatud 58.4.2_1)

35

58.4.3a.

Kogu rajoon 58.4.3a._1

1. detsember 2015 – 30. november 2016

 

 

32

50

26

20

Ei kohaldata

 

 

 

88.1.

Kogu alapiirkond

1. detsember 2015 – 31 august 2016

A, D, E, F, M

0

2 870  (3)

143

430

160

B, C, G

360

A, D, E, F, M

0

A, D, E, F, M

0

A, D, E, F, M

0

H, I, K

2 050

B, C, G

50

B, C, G

40

B, C, G

60

J, L

320

H, I, K

105

H, I, K

320

H, I, K

60

 

 

J, L

50

J, L

70

J, L

40

88.2.

 

1. detsember 2015 – 31. august 2016. a.

A, B, I

0

619

50

99

120

C, D, E, F, G (88.2_1 kuni 88.2_4)

419 (4)

A, B, I

0

A, B, I

0

A, B, I

0

H

200

C, D, E, F, G

50

C, D, E, F, G

67

C, D, E, F, G

100

H

50

H

32

H

20
(1)   

Hõlmab 42 tonni suurust püügi piirnormi, et võimaldada Hispaanial alustada aastatel 2015–2016 vähendamise eksperimenti.

(2)   

Aastatel 2015–2016 väikeses uurimisüksuses A kalapüüki ei toimu.

(3)   

Sealhulgas 140 tonni Rossi mere uuringuks: 40 tonni; talviseks uuringuks: 100 tonni).

(4)   

Ülemmäär kuni 200 tonni igas uurimisüksuses.



V lisa B osa liide

VÄIKESTE UURIMISÜKSUSTE (SSRU) LOETELU



Piirkond

Uurimisüksus (SSRU)

Piirjoon

48.6

A

Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1° 30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.

 

B

Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

E

Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

F

Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

G

Punktist 50° S 1° 30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1° 30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.4.1

A

Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.

 

B

Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

E

Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

F

Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

G

Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

H

Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

58.4.2

A

Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

B

Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

C

Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

D

Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

E

Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

58.4.3a

A

Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.3b

A

Punktist 56° S 73° 10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S.

 

B

Punktist 60° S 73° 10′ E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 59° S 73° 10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S.

 

D

Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.

 

E

Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.4

A

Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

B

Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

C

Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

D

Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.6

A

Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

B

Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

C

Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

D

Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

58.7

A

Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

88.1

A

Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66° 40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66° 40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

E

Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68° 30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

F

Punktist 68° 30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68° 30′ S.

 

G

Punktist 66° 40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70° 50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66° 40′ S.

 

H

Punktist 70° 50′ S 170° E otse itta kuni 178° 50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.

 

I

Punktist 70° S 178° 50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S.

 

J

Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178° 50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

 

K

Punktist 73° S 178° 50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S.

 

L

Punktist 76° S 178° 50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S.

 

M

Punktist 73° S rannikul 169° 30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88.2

A

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 70° 50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.

 

D

Punktist 70° 50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.

 

E

Punktist 70° 50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.

 

F

Punktist 70° 50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.

 

G

Punktist 70° 50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.

 

H

Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70° 50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

I

Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

88.3

A

Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA



21-03/A LISA

TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Üldine teave

Osaleja: …

Püügihooaeg: …

Laeva nimi: …

Eeldatav püügimaht (tonnides): …

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides): …

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.



Alapiirkond/rajoon

Tähistada sobiv kastike

48.1

48.2

48.3

48.4

58.4.1

58.4.2



Püügitehnika:

Tähistada sobiv kastike

 

  tavaline traalpüük

 

  pidevpüügisüsteem

 

  noodapärasse pumpamine

 

  Muu meetod: Palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid



Tooteliik

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21-03/B lisa) (1)

Tervelt külmutatud

 

Keedetud

 

Jahvatatud

 

Õli

 

Muu toode, palun täpsustada

 
(1)   

Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult

Võrgu kuju



Võrgu mõõdud

Võrk 1

Võrk 2

Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue)

 

 

 

Maksimaalne vertikaalne ava (m)

 

 

 

Maksimaalne horisontaalne ava (m)

 

 

 

Võrgu suudme ümbermõõt (1) (m)

 

 

 

Suudme pindala (m2)

 

 

 

Paneeli keskmine võrgusilma suurus (3) (mm)

Väline (2)

Sisemine (2)

Väline (2)

Sisemine (2)

Väline (2)

Sisemine (2)

1. paneel

 

 

 

 

 

 

2. paneel

 

 

 

 

 

 

3. paneel

 

 

 

 

 

 

…

 

 

 

 

 

 

Viimane paneel (noodapära)

 

 

 

 

 

 
(1)   

Eeldatud töötingimustes.

(2)   

Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(3)   

Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.

Võrgu joonis(ed): …

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid:

1. 

Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2. 

Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3. 

Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4. 

Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad”, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrku sattumist välistav seade

Seadme joonis(ed): …

Iga kasutatud seadmetüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.



Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)

 

 

 

Tootja

 

 

 

Mudel

 

 

 

Muunduri sagedused (kHz)

 

 

 

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus): …

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).



21-03/B LISA

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED



Meetod

Valem (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Tüüp

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

W*L*H*ρ*1 000

W = mahuti laius

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

L = mahuti pikkus

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H = hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Voomõõtur (1)

V*Fkrill*ρ

V = hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest (1) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest (1) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

—

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Voomõõtur (2)

(V*ρ)–M

V = hiilgevähkide pasta maht

Loomusest (1) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

M = protsessis lisatud vee kogus, mass

Loomusest (1) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

ρ = hiilgevähkide pasta tihedus

Muutuv

Otsene vaatlus

kg/liiter

Vookaal

M*(1–F)

M = hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest (2) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

F = vee osakaal proovis

Muutuv

Vookaalu massi parandustegur

—

Kogur

(M–Mtray)*N

Mtray = tühja koguri mass

Püsiv

Otsene vaatlus enne püüki

kg

M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuv

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

kg

N = kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

—

Jahu teisendamine

Mmeal*MCF

Mmeal = toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

kg

MCF = jahu teisendustegur

Muutuv

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

—

Noodapära maht

W*H*L*ρ*π/4*1 000

W = noodapära laius

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

H = noodapära kõrgus

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L = noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Muud

Palun täpsustada

 

 

 

 
(1)   

Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(2)   

Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

Vaatluse etapid ja sagedus



Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu (1)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Voomõõtur (1)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus (1)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (2)

Võtta voomõõturist proov ning:

mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega

hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Voomõõtur (2)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu).

Iga nädal (1)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist.

Iga loomus (2)

Võtta mõlema voolumeetri näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud, lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter.

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (2)

Võtta vookaalust proov ning:

mõõta hiilgevähkide massi koos veega

hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Jahu teisendamine

Iga kuu (1)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu (1)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
(1)   

Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(2)   

Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.



VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

1. Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuuni



Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

27

45 383

Portugal

5

1 627

Itaalia

1

2 137

Liit

55

110 511

2. Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni



Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41 (1)

7 882

Portugal

15

6 925

Ühendkuningriik

4

1 400

Liit

87

27 797

(1)   

See number ei sisalda Mayotte'is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte'i laevastiku arendamise kavale.

3. Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4. Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.



VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust



Hispaania

14

Liit

14

▼M1



VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD



Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra

Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Fääri saared

Harilik makrell, VIa (põhja pool 56° 30′ N), IIa, IVa (põhja pool 59° N) püügipiirkond

Stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf, VIIh püügipiirkond

14

14

Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

20

Kehtestatakse hiljem

Heeringas, IIIa püügipiirkond

4

4

Tursiku töönduspüük, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkond (sealhulgas vältimatu põhjaputassuu kaaspüük)

14

14

Harilik molva ja meriluts

20

10

Põhjaputassuu, II, IVa, V, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb, VII (lääne pool 12° 00′ W) püügipiirkond

20

20

Sinine molva

16

16

Venezuela (1)

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

45

45
(1)   

Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.


( 1 ) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

( 5 ) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

( 6 ) Liit ühines nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

( 7 ) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

( 8 ) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

( 9 ) Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

( 10 ) Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

( 11 ) Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

( 12 ) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

( 13 ) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).

( 14 ) Igat liiki põhjatraalid, sealhulgas ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad, sealhulgas OTB, OTT, PTB, TBB, SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX, TBN, TBS ja TB.

( 15 ) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük, sealhulgas LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS, kõik vainakkevõrgud ja mõrrad, sealhulgas GTR, GNS, FYK, FPN ja FIX.

( 16 ) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

( 17 ) Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 685/95 ja (EÜ) nr 2027/95 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

( 18 ) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

( 19 ) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

( 20 ) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

( 21 ) 1., 2. ja 3. punktis esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

Top