selliste õhusõidukite, sh neile paigaldamiseks ette nähtud mis tahes komponendi, jätkuv lennukõlblikkus:

selliste kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite ja neile paigaldamiseks ette nähtud komponentide vastavus määruses (EÜ) nr 216/2008 jätkuva lennukõlblikkuse kohta sätestatud olulistele nõuetele, mille regulatiivset ohutusjärelevalvet ei ole delegeeritud liikmesriigile, kuid mille lennuettevõtja on võtnud kuivrendile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1008/2008 ( 1 ).

üksikute õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise puhul registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos määratletud hooldusorganisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:

õhusõidukite hooldusprogrammide heakskiitmise puhul üks järgmistest:

käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos määratletud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:

Õhusõiduki omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:

Kui õhusõiduk on renditud, lähevad omaniku kohustused üle rendilevõtjale, kui:

Kõik viited käesolevas osas omanikule hõlmavad viiteid nii omanikule kui ka vajaduse korral rendilevõtjale.

Iga hooldust tegev isik või organisatsioon vastutab tehtavate tööde eest.

Lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest vastutab õhusõiduki kapten või juhul, kui õhusõidukit kasutab määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja, õhusõiduki käitaja. Selle ülevaatuse peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik ning seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon ega volitatud lennundustehnilised töötajad.

Kui õhusõidukit kasutab määruse (EÜ) nr 1008/2008 ( 7 ) kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja, vastutab jätkuva lennukõlblikkuse eest käitaja, kes peab tegema järgmist:

Erandina alapunkti e alapunktist 2 võivad vähemalt kaks ühte ja samasse lennuettevõtjate ärirühmitusse kuuluvat käitajat anda vastutuse kõikide nende poolt käitatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest üle ühele ja samale jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile (CAMO), tingimusel et on täidetud kõik järgmised nõuded:

Erandina alapunkti e alapunktist 2 nähakse ette, et kui pärast lennuettevõtja sertifikaadi lõppemist või kehtetuks tunnistamist tekib olukord, kus lennuettevõtja, kellel on määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohane lennutegevusluba ja kes kuulub lennuettevõtjate ärirühmitusse, ei vasta enam punkti M.A.201 alapunkti ea nõuetele, koostab asjaomane lennutegevusluba omav lennuettevõtja pädevat asutust rahuldava tegevuskava ja rakendab seda, et täita võimalikult kiiresti punkti M.A.201 alapunkti e alapunkti 2 nõuded.

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mida kasutatakse ärilisteks erilendudeks või ärilise lennutranspordi lendudeks, mida teostavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad või määruse (EL) nr 1178/2011 ( 8 ) artiklis 10a osutatud äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid (ATO) ja deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonid (DTO), peab käitaja tagama järgmise:

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mis ei kuulu alapunktide e ja f alla, peab omanik tagama järgmise:

Muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mida kasutatakse ärilisteks erilendudeks või ärilise lennutranspordi lendudeks, mida teostavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad või määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid (ATO) ja deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonid (DTO), peab käitaja tagama järgmise:

▼M11

▼M8

Muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mis ei kuulu alapunktide e ja h alla või mida kasutatakse piiratud lennutegevuseks, tagab omanik, et lennud toimuvad vaid juhul, kui on täidetud alapunktis a sätestatud tingimused. Selleks teeb omanik järgmist:

Omanik/käitaja tagab, et pädeva asutuse volitatud isikule võimaldatakse juurdepääs omaniku/käitaja kõikidele rajatistele, õhusõidukitele või dokumentidele, mis on seotud tema tegevusega (sh allhanketegevusega), et teha kindlaks vastavus käesolevale osale.

Kui lennuettevõtja sertifikaadis loetletud õhusõidukit kasutatakse mitteärilisteks lendudeks või erilendudeks vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 III lisa punktile ORO.GEN.310 või VII lisa punktile NCO.GEN.104, peab käitaja tagama, et jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid teostab vastavalt vajadusele kas asjaomase lennuettevõtja sertifikaadi omaniku jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAMO), mis on sertifitseeritud Vc lisa (osa CAMO) või käesoleva lisa (osa M) G alajao kohaselt, või kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAO), mis on sertifitseeritud Vd lisa (osa CAO) kohaselt.

Ilma, et see piiraks II lisas (osa 145) ja Vc lisas (osa CAMO) sätestatud aruandlusnõuete kohaldamist, teatab iga punkti M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon õhusõiduki või selle komponendi igast kindlakstehtud seisundist, mis ohustab lennuohutust,

Alapunktis a osutatud teated tuleb edastada alapunktis a osutatud pädeva asutuse kehtestatud korras ja need peavad sisaldama kogu asjakohast teavet teate edastanud isikule või organisatsioonile teadaoleva seisundi kohta.

Kui õhusõiduki hooldust või lennukõlblikkuse kontrolli teostatakse kirjaliku lepingu alusel, on selle tegevuse eest vastutav isik või organisatsioon kohustatud teatama igast alapunktis a osutatud seisundist õhusõiduki omanikule ja käitajale ning lisaks asjaomasele CAMO-le või CAO-le, kui see ei ole sama isik.

See isik või organisatsioon edastab alapunktides a ja c osutatud teated võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul alates hetkest, mil ta tegi kindlaks seisundi, mille kohta teade edastatakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad.

Isik või organisatsioon esitab järelaruande, mis sisaldab üksikasjalikku kirjeldust meetmetest, mida see isik või organisatsioon kavatseb võtta, et vältida sarnaseid juhtumeid tulevikus, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. Järelaruanne esitatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

tehakse lennueelseid ülevaatusi;

kõrvaldatakse kõik õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavad defektid ja vead kas punktis M.A.304 või punktis M.A.401 (vastavalt vajadusele) sätestatud normdokumentide kohaselt, võttes arvesse miinimumvarustuse loetelu ja konfiguratsioonist lubatud kõrvalekallete loetelu, kui sellised loetelud on olemas;

teostatakse kogu hooldus vastavalt õhusõiduki hooldusprogrammile, millele osutatakse punktis M.A.302;

kõigi hooldustööde kohta antakse välja hooldustõendid vastavalt H alajaole;

kõigi keerukate mootoriga õhusõidukite või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul analüüsitakse punktis M.A.302 osutatud heakskiidetud õhusõiduki hooldusprogrammi efektiivsust;

järgitakse kõiki kohaldatavaid

tehakse muudatus- ja remonditöid vastavalt punktile M.A.304;

esitatakse õhusõiduki kaptenile või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki korral käitajale massi ja balansseeringu aruanne, mis vastab õhusõiduki konfiguratsioonile;

vajaduse korral tehakse tehnilisi kontroll-lende.

Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga.

Õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle edaspidised muudatused peab kinnitama pädev asutus.

►M8  Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAMO) või kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAO) või kui omaniku ja CAMO või CAO vahel on punkti M.A.201 alapunkti i alapunkti 3 kohaselt sõlmitud piiratud leping, võib õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks kiita kaudse heakskiitmise menetluse kaudu.

Sel juhul kehtestab asjaomane jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAMO) või kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAO) kaudse heakskiitmise menetluse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus, millele osutatakse Vc lisa punktis CAMO.A.300 või käesoleva lisa punktis M.A.704 või kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus, millele osutatakse Vd lisa punktis CAO.A.025, ja selle protseduuri peab kiitma heaks pädev asutus, kelle vastutusalasse asjaomane CAMO või CAO kuulub. ◄

Kaudse heakskiitmise protseduuri võib kasutada üksnes siis, kui asjaomase CAMO või CAO üle teostab järelevalvet õhusõiduki registreerijaliikmesriik, välja arvatud juhul, kui punkti M.1 alapunkti 3 kohaselt on sõlmitud kirjalik leping, millega kantakse vastutus õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise eest üle CAMO või CAO eest vastutavale pädevale asutusele.

Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama

▼M9

▼C2

Erandina alapunktist d võib õhusõiduki omanik või jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kalduda kõrvale alapunkti d alapunktis 2 osutatud juhenditest ja näha õhusõiduki hooldusprogrammis ette pikendatud ajavahemikud, tuginedes alapunkti h kohaste piisavate läbivaatamiste käigus saadud andmetele. Kaudne heakskiitmine ei ole lubatud ohutusalaste ülesannete täitmise vaheliste ajavahemike pikendamise korral. Õhusõiduki omanik või jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib õhusõiduki hooldusprogrammis esitada ka täiendavaid juhendeid.

Õhusõiduki hooldusprogramm peab sisaldama kõikide hooldustööde üksikasju, sealhulgas nende tegemise sagedust ning lennutegevuse liigi ja spetsiifikaga seotud eriülesandeid.

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, kui õhusõiduki hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab hooldusprogramm sisaldama töökindluse programmi.

Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ja vajaduse korral tehakse selles asjakohaseid muudatusi. Läbivaatamised peavad tagama, et õhusõiduki hooldusprogramm on käitamise käigus saadud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt ajakohane ja põhjendatud, võttes arvesse ka uusi või muudetud hooldusjuhendeid, mille on andnud välja tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud ja mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alusel.

dokumendid, mille on heaks kiitnud amet;

dokumendid, mille on heaks kiitnud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohane projekteerimisorganisatsioon;

dokumendid, mis sisalduvad määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.90B või punktis 21.A.431B osutatud nõuetes.

Pärast iga hooldust kantakse punkti M.A.801 või punkti 145.A.50 (vastavalt vajadusele) kohane hooldustõend õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi niipea, kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva pärast hoolduse lõpuleviimist.

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteem peab sisaldama järgmist:

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed peavad sisaldama aktuaalset massi ja balansseeringu aruannet ning teavet hetkeseisu kohta seoses järgmisega:

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed peavad sisaldama teavet järgmiste komponentide hetkeseisu kohta:

Omanik või käitaja võtab kasutusele pädevale asutusele sobivas vormis süsteemi järgmiste dokumentide ja andmete säilitamiseks allpool kindlaksmääratud ajavahemike vältel:

Isik või organisatsioon, kes vastutab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmise eest vastavalt punktile M.A.201, peab täitma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi käsitlevaid nõudeid ja esitama kirjed taotluse korral pädevale asutusele.

Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemis peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha.

Ärilise lennutranspordi, äriliste erilendude ja sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide ärilise lennutegevuse puhul kasutab käitaja lisaks punkti M.A.305 nõuetele tehnilise päeviku süsteemi, mis sisaldab iga õhusõiduki kohta järgmist teavet:

▼M2

Õhusõiduki tehnilise päeviku süsteemi esmase versiooni kiidab heaks Vc lisa (osa CAMO) punkti CAMO.A.105 või käesoleva lisa (osa M) punkti M.1 või Vd lisa (osa CAO) punkti CAO.1 alapunkti 1 (vastavalt vajadusele) kohane pädev asutus. Selle süsteemi võimalikke edaspidiseid muudatusi hallatakse vastavalt punkti CAMO.A.300 alapunktile c või punkti M.A.704 alapunktidele b ja c või punkti CAO.A.025 alapunktile c.

Omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punktis M.A.305 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ja (vajaduse korral) punktis M.A.306 osutatud tehnilise päeviku süsteem antakse samuti üle.

Kui omanik sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu CAMOga või CAOga, tagab ta, et sellele organisatsioonile antakse üle punktis M.A.305 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse kirjed.

Punkti M.A.305 alapunktis e sätestatud kirjete säilitamise tähtajad jäävad kehtima uue omaniku, käitaja, CAMO või CAO suhtes.

Õhusõidukit hooldaval isikul või organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemisel olema juurdepääs üksnes kehtivatele tehnilistele normdokumentidele ja kohustus neid kasutada.

Käesoleva lisa tähenduses on kohaldatavad tehnilised normdokumendid järgmised:

Õhusõidukit hooldav isik või organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on ajakohased ja vajaduse korral kasutamiseks valmis. Ta loob töökaartide või töölehtede süsteemi ning kas kannab tehnilised normdokumendid täpselt nendele töökaartidele või töölehtedele või tagab, et on olemas täpne viide konkreetsetele hooldustöödele nendes tehnilistes normdokumentides.

olema ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud vastavalt käesolevale osale;

tagama, et hooldustööde tegemiseks kasutatav ala on korras ning mustusest ja saastest puhas;

kasutama punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud meetodeid, võtteid, standardeid ja juhendeid;

kasutama punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud tööriistu, materjale ja seadmeid. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida;

tagama, et hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes;

tagama, et halva ilma või pikemate hooldustööde korral kasutatakse asjakohaseid ruume;

tagama, et minimeeritakse mitmekordsete vigade tekkimise oht hooldustööde ajal ja vigade kordumise oht identsetel hooldustöödel;

tagama, et kriitiliste hooldusülesannete järgne vigade lokaliseerimise meetod on kasutusele võetud;

viima pärast kõiki hooldustöid läbi üldkontrolli selle tagamiseks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsu paneelid on tagasi paigaldatud.

Õhusõiduki iga defekt, mis ohustab tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu.

Seda, kas õhusõiduki defekt ohustab tõsiselt lennuohutust, ning seega ka seda, millal ja kuidas see enne järgmist lendu kõrvaldada ja milliste defektide kõrvaldamise võib üle kanda, saavad käesoleva lisa punktis M.A.401 osutatud tehniliste normdokumentide abil otsustada üksnes selleks volitatud lennundustehnilised töötajad, kellele on osutatud käesoleva lisa punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 1 või F alajaos või II lisas (osa 145) või Vd lisas (osa CAO), või käesoleva lisa punkti M.A.801 alapunkti c kohaselt volitatud isik. See aga ei kehti juhul, kui piloodid või lennundustehnilised töötajad kasutavad minimaalvarustuse loetelu (MEL).

Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides või minimaalvarustuse loetelus sätestatud mis tahes piiranguid.

Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, registreeritakse punktis M.A.305 osutatud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemis või (vajaduse korral) punktis M.A.306 osutatud õhusõiduki tehnilise päeviku süsteemis.

Kõik komponendid tuleb liigitada järgmistesse kategooriatesse:

▼M11

▼M5

▼M6

▼M5

komponendid, standardvaruosad ja materjalid paigaldatakse õhusõidukile või selle komponendile ainult juhul, kui need on rahuldavas seisukorras, kuuluvad ühte alapunktis a loetletud kategooriasse ja kui asjaomane komponent, standardvaruosa või materjal on kohaldatavates tehnilistes normdokumentides konkreetselt märgitud.

Muid kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktides 2–6 osutatud komponente hooldavad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO) (vastavalt vajadusele).

Erandina alapunktist a võivad õhusõidukile paigaldatud komponente hooldada õhusõidukite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO), või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 1 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad. Selliseid hooldustöid tuleb teha kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega. Sellised õhusõidukite hooldusorganisatsioonid või volitatud lennundustehnilised töötajad võivad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui eemaldamine tingib vajaduse lisahoolduse järele. Käesoleva alapunkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

Erandina alapunktist a võivad mootorile või abijõuseadmele paigaldatud komponente hooldada mootorite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO). Selliseid hooldustöid tuleb teha kooskõlas mootori või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega. Selline B-klassi pädevusmärkega organisatsioon võib komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui eemaldamine tingib vajaduse lisahoolduse järele.

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktis 2 osutatud komponente, mis on õhusõidukile paigaldatud või hooldustööde hõlbustamiseks ajutiselt eemaldatud, hooldavad õhusõidukite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud käesoleva lisa F alajao, II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt (vastavalt vajadusele), punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 1 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud omanik-piloot. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktides 3–6 osutatud komponente hooldavad alapunktis a osutatud hooldusorganisatsioonid või mis tahes muud isikud või organisatsioonid ning need antakse kasutusse hooldustööde lõpetamise deklaratsiooniga, mille annab välja hooldustööd teinud isik või organisatsioon. Hooldustööde lõpetamise deklaratsioon sisaldab vähemalt tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, hooldustööde lõpuleviimise kuupäeva ning deklaratsiooni välja andnud organisatsiooni või isiku andmeid. Seda käsitletakse hooldatud komponendi hooldustööde kirjena ning samaväärsena EASA vormiga 1.

Paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga osad ja ajaliselt piiratud kasutusega komponendid ei või ületada ettenähtud kasutusea piiri, mis on kindlaks määratud õhusõiduki hooldusprogrammis ja lennukõlblikkusdirektiivides, välja arvatud punkti M.A.504 alapunktis b sätestatud juhtudel.

Ettenähtud kasutusea lõppedes tuleb komponent õhusõidukist eemaldada kas hoolduseks või kapitaalremontide vahelise ressursiga osade puhul kõrvaldamiseks.

Kasutuskõlbmatud ja praakkomponendid eraldatakse kasutuskõlblikest komponentidest, standardvaruosadest ja materjalidest.

Praakkomponente ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul, kui nende ettenähtud kasutusiga on pikendatud või nende remontimise viis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EL) nr 748/2012.

Käesoleva alajao kohastes tegevustes osaleval organisatsioonil on lubatud tegutseda üksnes pädeva asutuse väljaantud sertifikaadi alusel. Selleks kasutab pädev asutus V liites esitatud näidist.

Sertifikaadiga hõlmatud tööde maht peab olema kindlaks määratud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus vastavalt punktile M.A.604. Hooldusorganisatsioonide sertifitseerimisel kasutatavad klassid ja pädevusmärked on esitatud käesoleva osa IV liites.

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib vastavalt oma käsiraamatule valmistada kooskõlas tehniliste normdokumentidega piiratud koguses osi kasutamiseks tööks omaenda ruumides.

Hooldusorganisatsioon koostab käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

▼M6

▼B

▼M8

▼M1

▼B

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks teatava protseduuri teel (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

Kõikide plaanijärgsete tööde tegemiseks on eraldatud ruumid ning eritöökojad ja -ruumid on vajaduse korral isoleeritud, et vältida saastamist ja kaitsta keskkonda.

Kõikide plaanijärgsete tööde juhtimiseks, kaasa arvatud eelkõige hooldustööde kirjete tegemiseks on eraldatud kontoriruumid.

Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks on eraldatud kindlad hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlbmatud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest muudest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoidmine toimub tootja poolt etteantud tingimustel ning juurdepääs hoiuruumidele antakse ainult volitatud töötajatele.

Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

Kõikidel alapunktis b osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki ja/või komponentide hooldamisega seotud teadmised, taust ja kogemused.

Organisatsioonil on tavapäraste eeldatavate lepinguliste tööde tegemiseks asjakohased töötajad. Ajutiselt rakendatavaid tööettevõtjaid tohib kasutada ebatavaliste lepinguliste tööde tegemiseks ja üksnes töötajatena, kellel ei ole volitust anda välja hooldustõendeid.

Kõikide õhusõiduki hooldusega ja lennukõlblikkuse kontrollimisega tegelevate töötajate kvalifikatsioon peab olema tõendatud ja dokumenteeritud.

Töötajad, kes teevad eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid/kontrolle (välja arvatud värvimeetodil), peavad olema kvalifitseeritud vastavalt mõnele ametlikult tunnustatavale standardile.

Hooldusorganisatsioonil peab olema piisaval arvul volitatud lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele välja punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Töötajad peavad vastama järgmistele nõuetele:

Erandina alapunktist g võib organisatsioon kasutada kooskõlas järgmiste sätetega kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kui osutatakse tehnilist toetust äritegevusega seotud käitajatele, tingimusel et vastavad protseduurid on käsiraamatu ühe osana heaks kiidetud.

▼C1

Organisatsioonil, kes kontrollib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite lennukõlblikkust ja annab välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.903, peavad olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kelle volitused ja kvalifikatsioon peavad vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

Peale punkti M.A.606 alapunktis g sätestatu võivad volitatud lennundustehnilised töötajad oma õigusi kasutada üksnes siis, kui organisatsioon on taganud, et:

▼M6

▼B

Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid volitatud lennundustehnilisi töötajaid, võib hooldusorganisatsioon, kellega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljaandmiseks:

►M1  Igal sellisel juhul tuleb seitsme päeva jooksul pärast eespool nimetatud volituse väljaandmist teatada sellest pädevale asutusele. ◄ Hooldustõendite väljaandmise erandvolituse välja andnud sertifitseeritud hooldusorganisatsioon tagab, et kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, kontrollitakse üle.

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõik volitatud lennundustehniliste töötajate ja lennukõlblikkust kontrollivate töötajate andmed ning haldab volitatud lennundustehniliste töötajate ja lennukõlblikkust kontrollivate töötajate ajakohastatud nimekirja, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus; see nimekiri on osa organisatsiooni käsiraamatust vastavalt punkti M.A.604 alapunkti a alapunktile 5.

Organisatsioon:

Tööriistad ja seadmed tuleb üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi.

Organisatsioon vaatab kõik saabuvad komponendid, standardvaruosad ja materjalid üle, liigitab need ja eraldab üksteisest asjakohaselt.

Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpule viidud, antakse välja komponendi hooldustõend vastavalt käesoleva lisa punktile M.A.802 või Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.802 (vastavalt vajadusele). Välja tuleb anda EASA vorm 1, välja arvatud nende komponentide puhul, mida hooldatakse vastavalt punkti M.A.502 alapunktile b või d, komponentide puhul, mis on valmistatud kooskõlas käesoleva lisa punkti M.A.603 alapunktiga c, ja komponentide puhul, mille kohta on Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.502 sätestatud teisiti.

Komponendi hooldustõendi EASA vormil 1 võib genereerida arvutiandmebaasist.

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Säilitada tuleb kõiki kirjeid, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik hooldustõendi (sh alltöövõtjate hooldustõendite) saamiseks vajalikud nõuded ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide saamiseks vajalikud nõuded on täidetud.

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon esitab õhusõiduki omanikule või käitajale koopia igast hooldustõendist ning hooldustööde üksikasjalikest kirjetest, mis on seotud tehtud tööga ja mis on vajalikud selleks, et tõendada vastavust käesoleva lisa (osa M) punktile M.A.305 või Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.305 (vastavalt vajadusele).

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon säilitab kõikide hooldustööde kirjeid ja kõiki nendega seotud tehniliste normdokumentide koopiaid kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud. ►M8  Lisaks säilitab ta kõikide lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmisega seotud kirjete koopiaid kolm aastat alates nende väljaandmise kuupäevast ning esitab nende koopiad ka õhusõiduki omanikule. ◄

oma sertifikaadil ja käsiraamatus kindlaksmääratud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

korraldada eritööde tegemist hooldusorganisatsiooni järelevalve all mõnes teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis vastavalt hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kirjeldatule;

hooldada iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib põhjusel, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid, kooskõlas hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tingimustega;

anda pärast hooldustööde lõpuleviimist välja hooldustõendeid kooskõlas käesoleva lisa punktiga M.A.612 või M.A.613;

äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul ja konkreetse loa olemasolu korral kontrollida lennukõlblikkust ning anda välja vastav lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kooskõlas Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.903 sätestatud tingimustega.

organisatsiooni nimi;

organisatsiooni asukoht;

organisatsiooni muud asukohad;

tegevjuht;

punkti M.A.606 alapunktis b nimetatud isikud;

tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ning volitatud lennundustehnilised töötajad ja lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat kehtib kuni 24. märtsini 2022, kui on täidetud järgmised tingimused:

▼B

Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

Esimese astme puudus on iga oluline mittevastavus käesoleva lisa ja Vb lisa (osa ML) nõuetele, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

Teise astme puudus on iga mittevastavus käesoleva lisa ja Vb lisa (osa ML) nõuetele, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

Pärast punkti M.B.605 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on rakendatud.

Sertifitseerimise kinnituseks on VI liites esitatud sertifikaadi väljaandmine pädeva asutuse poolt.

Alapunktist a olenemata peab kõnealune sertifikaat määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul moodustama osa käitatavale õhusõidukile pädeva asutuse poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaadist.

Sertifikaadiga hõlmatud tööd peavad olema kindlaks määratud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus vastavalt punktile M.A.704.

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab esitama jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

▼M8

▼B

▼M8

▼B

▼M2

▼B

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel. Kaudse heakskiitmise menetluses määratletakse lubatud väiksemad muudatused; jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon määratleb selle menetluse käsiraamatus ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus.

Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes äriühingus vastutab selle eest, et kogu jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud tegevust rahastatakse ja viiakse ellu kooskõlas käesoleva lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) (vastavalt vajadusele) nõuetega.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul on alapunktis a osutatud tegevjuhiks isik, kes vastutab organisatsiooni esindajana ka selle eest, et kogu organisatsiooni tegevus on rahastatud ning läbi viidud kooskõlas nõuetega, mis peavad olema täidetud lennuettevõtja sertifikaadi saamiseks.

Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) kohaldatavaid nõudeid, mis on seotud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega, lennukõlblikkuse kontrollimisega ja lennulubadega; See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul nimetab tegevjuht ametisse tegevusvaldkonna juhi. See isik vastutab alapunkti c kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööde juhtimise ja järelevalve eest.

Käitajaga lepingulises suhtes oleva, osa 145 alusel sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni töötaja võib nimetada alapunktis d osutatud tegevusvaldkonna juhiks vaid pädeva asutuse sellekohasel nõusolekul.

Organisatsioonil peab eeldatavate tööde jaoks olema piisavalt töötajaid.

Kõikidel alapunktides c ja d osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkusega seotud teadmised, taust ja kogemused.

Kõikide jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema dokumenteeritud.

Organisatsioonid, kes pikendavad lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kooskõlas käesoleva lisa (osa M) punkti M.A.711 alapunkti a alapunktiga 4 ja punktiga M.A.901 või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.901 alapunktiga c (vastavalt vajadusele), peavad nimetama vastavate volitustega isikud, kelle kiidab heaks pädev asutus.

Organisatsioon määrab kindlaks jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetuse(d) ja nime(d) ning ajakohastab neid.

Keerukate mootoriga õhusõidukite ja määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul peab organisatsioon pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama ja kontrollima jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, kontrollimise ja kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevust.

▼M8

Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud lennukõlblikkust kontrollima ja vajaduse korral lennulube välja andma, peavad tal olema asjakohased volitatud lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes annavad välja I lisa (osa M) A jao I alajaos või Vb lisa (osa ML) A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, ning vajaduse korral lennulube vastavalt punkti M.A.711 alapunktile c:

▼M2

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon saab enda poolt ametisse nimetatud töötajatele, kes kontrollivad lennukõlblikkust, anda loa üksnes siis, kui pädev asutus on nad ametlikult heaks kiitnud pärast seda, kui nad on pädeva asutuse või asjaomase organisatsiooni lennukõlblikkuskontrollitöötajate järelevalve all pädeva asutuse kinnitatud protseduuri kohaselt rahuldavalt sooritanud lennukõlblikkuskontrolli.

Organisatsioon tagab, et õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrolle tegevatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise värsked kogemused.

Lennukõlblikkuse kontrolli töötajate tuvastamiseks kantakse iga selline töötaja koos oma loa viitega jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse.

Organisatsioon peab registrit kõigi lennukõlblikkuse kontrolli töötajate kohta, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni, kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning koopia tema loast. Registri andmeid säilitatakse kuni kaks aastat pärast seda, kui lennukõlblikkuse kontrolli töötaja on organisatsioonist lahkunud.

Organisatsioon tagab, et kogu jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine toimub kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao C alajaoga ja Vb lisa (osa ML) A jao C alajaoga (vastavalt vajadusele).

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon teeb iga hallatava õhusõiduki puhul järgmist:

▼M8

▼B

▼M8

▼B

Kui keerukate mootoriga õhusõidukite või ärilise lennutranspordi lendudeks kasutatavate õhusõidukite või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks kasutatavate õhusõidukite puhul ei ole jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil (CAMO) II lisa (osa 145) või käesoleva lisa (osa M) F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohast luba, sõlmib organisatsioon koostöös käitajaga II lisa (osa 145) või käesoleva lisa (osa M) F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni või mõne teise käitajaga kirjaliku hoolduslepingu, milles on kindlaks määratud käesoleva lisa (osa M) punkti M.A.301 alapunktides b, c, f ja g või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.301 alapunktides b–e kirjeldatud ülesanded, tagades nii, et kõiki hooldustöid teeb lõpptulemusena II lisa (osa 145) või käesoleva lisa (osa M) F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning määrates kindlaks käesoleva lisa (osa M) punkti M.A.712 alapunktis b osutatud kvaliteediülesannete toetuse.

Olenemata alapunktist c võib leping olla II lisa (osa 145), käesoleva lisa (osa M) F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile antud üksikute töökäskude vormis, kui tegemist on:

jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval sertifitseeritud organisatsioonil peavad käesoleva lisa (osa M) punktis M.A.708 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks olema käesoleva lisa (osa M) punktis M.A.401 või Vb lisa (osa ML) punktis M.A.401 (vastavalt vajadusele) kindlaks määratud kohaldatavad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Need tehnilised normdokumendid võib esitada omanik või käitaja, kui sellise omaniku või käitajaga on sõlmitud asjakohane leping. Sel juhul peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kõnealuseid dokumente säilitama ainult lepingu kehtivuse vältel, kui käesoleva lisa (osa M) punktist M.A.714 ei tulene teisiti.

Õhusõidukite puhul, mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, võib jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon koostada alus- ja/või üldhooldusprogrammid, et võimaldada esialgse sertifikaadi väljaandmist ja/või sertifikaadi ulatuse laiendamist ilma käesoleva lisa (osa M) I liites või Vb lisa (osa ML) I liites (vastavalt vajadusele) osutatud lepinguteta. Need alus- ja üldhooldusprogrammid ei välista siiski vajadust kehtestada nõuetele vastav õhusõiduki hooldusprogramm kooskõlas käesoleva lisa (osa M) punktiga M.A.302 või Vb lisa (osa ML) punktiga ML.A.302 (vastavalt vajadusele) õigeaegselt enne käesoleva lisa (osa M) punktis M.A.711 osutatud õiguste kasutamist.

Käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib teha järgmist:

▼M2

▼B

▼M8

▼M8

▼B

Liikmesriigis registreeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon võib saada loa teostada punktis M.A.710 osutatud lennukõlblikkuse kontrolle ning:

▼M8

▼B

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile, kelle sertifikaat hõlmab punkti M.A.711 alapunktis b osutatud õigusi, võib anda täiendava õiguse välja anda määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.711 alapunkti d kohane lennuluba sellisele õhusõidukile, millele organisatsioon võib anda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele punktis M.A.704 osutatud käsiraamatus kirjeldatud piisava heakskiidetud menetluse kohaselt.

Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon vastaks jätkuvalt käesoleva alajao nõuetele, loob kõnealune organisatsioon kvaliteedisüsteemi ning nimetab ametisse kvaliteedijuhi, kes jälgib õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamise protseduuride täitmist ja nõuetekohasust. Nimetatud protseduuride täitmise jälgimine hõlmab tegevjuhile aruandmist, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete võtmine.

Kvaliteedisüsteem on ette nähtud käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohase tegevuse seireks. See sisaldab vähemalt järgmisi ülesandeid:

Kõnealuse tegevuse dokumente säilitatakse vähemalt kaks aastat.

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon on sertifitseeritud mõne muu osa alusel, võib ta oma kvaliteedisüsteemi ühendada vastava osa kohaselt nõutava kvaliteedisüsteemiga.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul peab osa M A jao G alajaos kirjeldatud kvaliteedisüsteem moodustama õhusõiduki käitaja kvaliteedisüsteemi lahutamatu osa.

Väikese organisatsiooni puhul, kes ei tegele määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimisega, võib kvaliteedisüsteemi asendada pädeva asutuse heakskiidetud korrapäraste organisatsiooni ülevaatustega, välja arvatud juhul, kui organisatsioon annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass on suurem kui 2 730  kg ning mis ei ole õhupallid. Kvaliteedisüsteemi puudumise korral ei tohi organisatsioon jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega.

organisatsiooni nimi;

organisatsiooni asukoht;

organisatsiooni täiendavad asukohad;

tegevjuht;

punkti M.A.706 alapunktis c kindlaks määratud isikud;

ruumid, protseduurid, tööde maht ja töötajad, mis võivad mõjutada organisatsiooni sertifikaadi kehtivust.

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Käesoleva lisa (osa M) punktis M.A.305 või Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.305 (vajaduse korral) ja vajaduse korral käesoleva lisa (osa M) punktis M.A.306 nõutud kirjed ning dokumendid tuleb säilitada.

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis b sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest ja soovitustest ning asjakohastest tõenditest. Samuti säilitab organisatsioon kõikide nende lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide koopiad, mida ta on punkti M.A.711 alapunkti a alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud.

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis c sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.729 sätete kohaselt välja antud lennulubadest.

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon säilitab kõikide alapunktis b ja c loetletud dokumentide koopiaid kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et need oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb sellele organisatsioonile või isikule üle anda ka kõik säilitatud kirjed. Kirjete säilitamiseks ettenähtud tähtajad kehtivad ka uue organisatsiooni või isiku suhtes.

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud kirjed anda üle õhusõiduki omanikule.

▼M11

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat kehtib kuni 24. märtsini 2022, kui on täidetud järgmised tingimused:

▼B

Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

Esimese astme puudus on iga käesolevas lisas (osa M) või Vb lisas (osa ML) (vastavalt vajadusele) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

Teise astme puudus on iga käesolevas lisas (osa M) ja Vb lisas (osa ML) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

Pärast punkti M.B.705 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

Hooldustõend antakse välja vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud õhusõiduki puhul, mille kohta annab hooldustõendi välja II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

Õhusõiduki võib kasutusse võtta alles siis, kui pärast kõigi tellitud hooldustööde nõuetekohast lõpuleviimist on antud välja hooldustõend. Hooldustõendi annab välja käesoleva lisa F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehniline töötaja, välja arvatud hooldustööde puhul, mis ei ole käesoleva lisa VII liites loetletud keerulised hooldustööd, mille korral annab hooldustõendi välja:

Erandina alapunktist b võib omanik ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa, II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning kehtiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 1. lisa kohane hooldusluba sertifitseerimist eeldavale õhusõiduki tüübile või volitatud lennundustehnilise töötaja luba, mis kehtib sertifitseerimist eeldava töö suhtes ja mille on välja andnud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 6. lisa kohane sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sellisel juhul teeb omanik järgmist:

Kui hooldustõend antakse välja alapunkti b alapunkti 1 alusel, võib volitatud lennundustehnilisel töötajal hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad tema vahetu ja pideva kontrolli all.

Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:

Erandina alapunktist b ja vaatamata alapunktile g võib juhul, kui nõutavaid hooldustöid ei saa lõpule viia, õhusõidukile hooldustõendi välja anda asjakohaste kinnitatud piirangute raames. Sellisel juhul tuleb tõendil märkida, et hooldust ei olnud võimalik lõpule viia, ja esitada kohaldatavad lennukõlblikkus- või käitamispiirangud, mis on alapunkti e alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks.

Mis tahes teadaoleva mittevastavuse korral, mis ohustab lennuohutust, ei tohi hooldustõendit välja anda.

Hooldustõend antakse välja pärast punkti M.A.502 kohast õhusõiduki komponendi hooldust, välja arvatud sellise komponendi puhul, mille kohta annab hooldustõendi välja II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning punkti M.A.502 alapunktis e käsitletud juhtudel.

Komponendi hooldustõendiks on EASA vormil 1 antud tõend, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki komponentide hooldustöid tehti vastavalt punkti M.A.502 alapunktile b või d, millisel juhul kohaldatakse hoolduse suhtes punktis M.A.801 sätestatud õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise protseduure.

Omanik-piloot peab vastama järgmistele nõuetele:

Kõigi muude õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730  kg ja mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, ärilisteks erilendudeks ega sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide äriliseks lennutegevuseks, võib hooldustõendi välja anda omanik-piloot pärast käesoleva lisa VIII liite kohaste omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde tegemist.

Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde ulatus tuleb täpsustada punktis M.A.302 osutatud õhusõiduki hooldusprogrammis.

Hooldustõend tuleb kanda õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, mil need hooldustööd lõpule viidi, ning tõendi väljastanud omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa numbrit.

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja kooskõlas käesoleva lisa III liitega (EASA vorm 15a või 15b) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib ühe aasta.

Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on õhusõiduk,

►M8  Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga (MTOM) üle 2 730 kg, mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib alapunkti b alapunktis 1 osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon tingimusel, et on täidetud alapunkti j sätted, kooskõlas lisa Vc punkti CAMO.A.125 alapunktiga e või käesoleva lisa punkti M.A.711 alapunktiga b või Vd lisa punkti CAO.A.095 alapunkti c alapunktiga 1 (vastavalt vajadusele) teha järgmist: ◄

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730  kg, mis vastavad ühele kahest allpool esitatud tingimusest, annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, lähtudes CAMO või CAO soovitusest, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega:

Esimeses lõigus osutatud soovitus peab põhinema punkti M.A.901 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil.

Õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass (MTOM) on kuni 2 730  kg ja mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, võib omaniku või käitaja valitud iga jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAMO) või kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon (CAO) tingimusel, et on täidetud alapunkti j sätted, kooskõlas Vc lisa punkti CAMO.A.125 alapunktiga e või käesoleva lisa punkti M.A.711 alapunktiga b või Vd lisa punkti CAO.A.095 alapunktiga c (vastavalt vajadusele) teha järgmist:

▼C2

Erandina punkti M.A.901 alapunkti c alapunktist 2 ja alapunkti e alapunktist 2 ning tingimusel, et on täidetud alapunkti j sätted, võib kontrollitud keskkonnas asuva õhusõiduki puhul selle õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, millele on osutatud alapunkti b alapunktis 1, pikendada maksimaalselt kaks korda ja iga kord üheks aastaks sellise lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust, mille on välja andnud pädev asutus või mõni teine CAMO või CAO.

Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku lennuohutust ohustava riski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

Ilma et see piiraks alapunkti g kohaldamist, võib pädev asutus teostada ise lennukõlblikkuse kontrolli ja anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi järgmistel juhtudel:

Kui pädev asutus annab ise välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi vastavalt alapunktile g või h või pärast soovituse hindamist vastavalt punktile M.B.901, teeb õhusõiduki omanik või käitaja järgmist, kui see on nimetatud eesmärgil vajalik:

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei tohi välja anda ega pikendada, kui on tõendeid või märke selle kohta, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.

Lennukõlblikkuse kontroll sisaldab õhusõiduki kirjete täielikku protokollitud kontrolli eesmärgiga veenduda järgmiste nõuete täitmises:

Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll hõlmab õhusõiduki tehnilist ülevaatust. Kui lennukõlblikkust kontrollivad töötajad ei ole III lisa (osa 66) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad.

Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, et:

Erandina alapunktist a võib lennukõlblikkuse kontrolli teha kuni 90 päeva enne määratud aega, ilma et lennukõlblikkuse kontrollimise rütm katkeks, selleks et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

Käesoleva lisa III liites osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks (EASA vorm 15a) võib välja anda üksnes:

Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul asjaomase õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda alltöövõtu korras edasi kolmandatele isikutele.

Kui lennukõlblikkuse kontroll ei võimalda teha lõplikku järeldust, teavitab kontrolli läbiviinud organisatsioon pädevat asutust sellest võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul alates hetkest, mil see organisatsioon määrab kindlaks põhjuse, miks lennukõlblikkuse kontroll ei võimalda teha lõplikku järeldust.

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja alles pärast seda, kui kõik puudused on kõrvaldatud.

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kaotab kehtivuse, kui:

Õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkussertifikaat on kehtetu või kui

▼M6

▼B

Kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

Punkti M.A.902 alapunkti a alapunkti 3 sätetest olenemata kehtib endine lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat oma kehtivusaja lõpuni.

Kui õhusõiduk kantakse liikmesriigi registrisse kolmandast riigist või reguleerivast süsteemist, kus määrust (EL) 2018/1139 ei kohaldata, teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

Kui lennukõlblikkust kontrolliv organisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljastamiseks.

Õhusõiduki omanik tagab registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse poolt tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile.

Registreerijaliikmesriigi pädev asutus annab lennukõlblikkussertifikaadi välja, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetele.

See liikmesriigi pädev asutus annab välja ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi. Sertifikaat kehtib ühe aasta, välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab lennuohutuse huvides sertifikaadi kehtivusaega lühendada.

Esimese astme puudus on iga oluline mittevastavus käesoleva lisa nõuetele, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

Teise astme puudus on iga mittevastavus käesoleva lisa nõuetele, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

Pärast punkti M.B.903 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab punktis M.A.201 osutatud vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava ning tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed, kaasa arvatud meetmed puuduse kordumise ja selle algpõhjuse taastekkimise vältimiseks, on ellu viidud.

Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlust piisavalt jälgida.

Käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuuluvad vähemalt:

Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat.

Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuuluvad vähemalt koopiad:

▼M8

▼C2

Alapunktis d loetletud dokumente tuleb säilitada kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

Kõik dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudel teha neile kättesaadavaks.

Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 72 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused mitme liikmesriigi lennuohutust ähvardava võimaliku ohu korral üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel.

Pädev asutus teavitab ametit viivitamata kõikidest määruse (EL) 2018/1139 rakendamisega seotud olulistest probleemidest.

Pädev asutus esitab ametile ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis pärineb talle punkti M.A.202 kohaselt edastatud lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest.

Pädev asutus kontrollib õhusõiduki hooldusprogrammi vastavust punktile M.A.302.

Kui punkti M.A.302 alapunktis c ei ole teisiti sätestatud, kiidab õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks pädev asutus ise. Pädeval asutusel peab olema juurdepääs kõikidele punkti M.A.302 alapunktides d, e ja f nõutud andmetele.

Punkti M.A.302 alapunkti c kohase kaudse heakskiitmise korral kiidab pädev asutus heaks kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni (CAO) või jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni (CAMO) hooldusprogrammi heakskiitmise protseduuri asjaomase organisatsiooni lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu kaudu, millele osutatakse Vd lisa punktis CAO.A.025, käesoleva lisa punktis M.A.704 või Vc lisa punktis CAMO.A.300 (vastavalt vajadusele).

Pädev asutus töötab riskipõhist lähenemisviisi kasutades välja järelevalvekava tema registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.

Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle ja hõlmama lennukõlblikkuse peamiste riskielementide kõiki aspekte.

Tootekontrollis tuleb asjaomaste nõuete alusel pisteliselt üle vaadata lennukõlblikkuse saavutatud standardid ning teha kindlaks kõik puudused.

Kindlakstehtud puudused liigitatakse käesoleva osa nõuete põhjal ja nende kohta esitatakse kirjalik kinnitus punkti M.A.201 kohaselt vastutavale isikule või organisatsioonile. Pädev asutus peab olema välja töötanud protsessi puuduste analüüsimiseks ohutusalase tähtsuse seisukohast.

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused ja nende kõrvaldamiseks võetud meetmed.

Kui õhusõiduki kontrolli käigus leitakse tõendeid käesolevas või mõnes muus lisas sätestatud nõuete täitmata jätmise kohta, käsitletakse neid kooskõlas asjaomase osa nõuetega.

Vajaduse korral vahetab pädev asutus asjakohaste täitmisele pööratavate meetmete tagamiseks teavet alapunkti f kohaselt kindlaks tehtud nõuete mittetäitmise kohta teiste pädevate asutustega.

peatab olulisel põhjusel võimaliku ohutusohu korral lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või

peatab või tunnistab kehtetuks lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi vastavalt punkti M.B.903 alapunktile 1.

Pädev asutus kiidab heaks õhusõiduki algse tehnilise päeviku süsteemi, mis on nõutav punkti M.A.306 kohaselt.

Selleks et võimaldada organisatsioonil teha õhusõiduki tehnilise päeviku süsteemis muudatusi pädeva asutuse eelneva heakskiiduta, kiidab pädev asutus heaks punkti Vc lisa punkti CAMO.A.300 alapunktis c või käesoleva lisa punkti M.A.704 alapunktis c või Vd lisa punkti CAO.A.025 alapunktis c osutatud asjakohase protseduuri.

Kui punkti M.A.606 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest.

Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa F alajao nõuetega, ja tagab, et vastutav juht allkirjastab deklaratsiooni.

Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa F alajaos sätestatud nõuetele.

Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab organisatsioon alla kohustusele täita tema käsiraamatus määratletud protseduure.

Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 3 (käesoleva lisa V liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui hooldusorganisatsioon täidab käesoleva lisa kohaldatavaid nõudeid.

Pädev asutus märgib sertifikaadile (EASA vorm 3) loaga seotud tingimused.

Viitenumber lisatakse sertifikaadile (EASA vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa B jao F alajao nõuetele, ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.

Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust mittevastavus mõnele käesolevas lisas või Vb lisas (osa ML) sätestatud nõudele, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

▼B

Kui pädeva asutuse määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.617, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

Kui pädev asutus ei tuvasta, et sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.605.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul tuleb pädevale asutusele koos sertifikaadi taotlusega või vajaduse korral selle muutmise taotlusega ja lennuettevõtja sertifikaadiga saata iga õhusõidukitüübi kohta, mille kohta sertifikaati taotletakse, heakskiitmiseks:

Kui organisatsiooni ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.

Kui punkti M.A.706 alapunktide a, c ja d ning punkti M.A.707 nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides ja samas punktis osutatud töötajate heakskiitmisest.

Pädev asutus veendub, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla kohustusedeklaratsioonile.

Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos sätestatud nõuetele.

Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon alla kohustusele täita oma käsiraamatus kindlaksmääratud protseduure.

Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 14-MG (käesoleva lisa VI liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõudeid.

Pädev asutus teeb sertifikaadile (EASA vorm 14-MG) märke sertifikaadi kehtivuse kohta.

Viitenumber lisatakse EASA sertifikaadile (vorm 14-MG) ameti täpsustatud viisil.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate korral kantakse EASA vormil 14-MG sisalduvad andmed lennuettevõtja sertifikaadile.

Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevadjätkuvat lennukõlblikkust korraldavad organisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.

Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

Iga 24 kuu järel tuleb kontrollida üht pisteliselt valitud õhusõidukit, mida haldab käesoleva lisa (osa M) B jao G alajao nõuetele vastav sertifitseeritud organisatsioon. Kontrollitava õhusõiduki valib pädev asutus varasemate kontrollide ja tootekontrollide tulemuste põhjal.

Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate oluliste küsimustega.

▼M8

Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust mittevastavus mõnele käesolevas lisas (osa M) või Vb lisas (osa ML) sätestatud nõudele, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

▼B

Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.713, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

Kui pädev asutus ei tuvasta, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.705.

veenduvad pädeva asutuse asjakohaselt kvalifitseeritud töötajad, et soovituses sisaldavast avaldusest nõuete täidetuse kohta nähtub, et punkti M.A.901 kohane täielik lennukõlblikkuse kontroll on tehtud;

uurib pädev asutus asja ja võib nõuda täiendavat teavet abiks soovituse hindamisel.

Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (käesoleva lisa III liide (EASA vorm 15a)), on ta kohustatud lennukõlblikkust kontrollima kooskõlas punktiga M.A.901.

Pädeval asutusel peavad lennukõlblikkuse kontrollimiseks olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad.

Pädev asutus märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas.

Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks olema juurdepääs punktides M.A.305, M.A.306 ja M.A.401 kindlaksmääratud andmetele.

Lennukõlblikkuse kontrolli teostavad töötajad annavad pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist välja vormi 15a.

esimese astme puuduste puhul nõuab pädev asutus, et enne lendude jätkamist võetaks asjakohaseid parandusmeetmeid, ning võtab ise meetmeid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks;

teise astme puuduste puhul peavad pädeva asutuse nõutavad parandusmeetmed vastama puuduse laadile.

kasutatud hooldusandmed, sealhulgas läbivaatamise seisund ja viited;

vastavus lennukõlblikkusdirektiividele ja hooldusteatmikule;

tehtud remonditööd;

tehtud muudatused;

paigaldatud varuosad;

piiratud kasutuseaga osade seisund;

kõrvalekalded kliendi töökäsust;

nõuetele vastavuse deklaratsioonid muu riigi tsiviillennundusameti hooldusnõude rahuldamiseks;

teave, mida on vaja seoses puuduliku tarne või tarnejärgse montaažiga;

I lisa (osa M) F alajao või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide puhul punktis M.A.613 ja punktis CAO.A.070 (vastavalt vajadusele) osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon:

„Tõendab, et lahtris 11 osutatud ja käesolevas lahtris kirjeldatud tööd on tehtud kooskõlas määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) A jao F alajao või Vd lisa (osa CAO) nõuetega ning sellega seoses võib välja anda hooldustõendi, kui käesolevas lahtris ei ole märgitud teisiti. TEGEMIST EI OLE MÄÄRUSE (EL) nr 1321/2014 II LISA (OSA 145) KOHASE HOOLDUSTÕENDIGA.“

Kui andmed trükitakse elektroonilist EASA vormi 1 kasutades, tuleks sellesse lahtrisse märkida andmed, mida ei saa muudesse lahtritesse kanda.

hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

hooldustööd on kaldunud kõrvale I lisas (osa M) või Vd lisas (osa CAO) nõutud standardist;

hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui I lisas (osa M) või Vd lisas (osa CAO) kindlaksmääratud nõudega; sel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

hooldustööd on kaldunud kõrvale II lisas (osa 145) nõutud standardist;

hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui II lisas (osa 145) kindlaksmääratud nõudega; sel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

Välja arvatud väiksemate organisatsioonide puhul, millele osutatakse punktis 12, sätestatakse punktis 13 osutatud tabelis I lisa (osa M) F alajao ja II lisa (osa 145) kohaste hooldusorganisatsioonide sertifitseerimise standardsüsteem. Organisatsioonile tuleb anda sertifikaat, millega antud õigused ulatuvad ühest klassist ja pädevusest koos piirangutega kuni kõigi klasside ja pädevusteni koos piirangutega.

Lisaks punktis 13 osutatud tabelile peab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon määratlema organisatsiooni käsiraamatus oma tööde ulatuse. Vt ka punkt 11.

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd piiritlevad pädeva asutuse kinnitatud sertifikaadi klassi(de) ja pädevus(t)e raames sertifikaadiga antud õiguste täpsed piirid. Seepärast on oluline, et sertifikaadiklass(id) ja pädevus(ed) ning organisatsiooni tööde ulatus on oleksid vastavuses.

A-kategooria A-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kontrollimenetlus, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust.

A-kategooria B-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori ja/või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. B-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

A-kategooria C-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootorid ja abijõuseadmed), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. C-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus või mootori/abijõuseadme hooldustöökojas samuti hooldada paigaldatud komponente, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

A-kategooria D-klassi pädevus on iseseisev klassipädevus, mis ei pruugi olla seotud konkreetse õhusõiduki, mootori või muu komponendiga. D1 pädevusmärge ehk mittepurustavate katsete pädevus on sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile vajalik üksnes juhul, kui ta teeb sellised katsed eriülesandena teise organisatsiooni jaoks. A-, B- või C-kategooria klassipädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib mittepurustavaid katseid teha toodetega, mida ta hooldab vastavalt selliste katsete menetlusi sisaldavale hooldusorganisatsiooni käsiraamatule, omamata D1-klassi pädevust.

II lisa (osa 145) kohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni puhul jagunevad A-kategooria klassipädevused baashoolduseks ja liinihoolduseks. Sellise organisatsiooni võib sertifitseerida kas baas- või liinihoolduseks või mõlemaks. Tuleks märkida, et liinihooldustöökojal, mis asub baashoolduse põhitöökojas, peab olema liinihoolduse sertifikaat.

Piirangute osa annab pädevatele asutustele vajaliku paindlikkuse, et kohandada sertifikaat iga konkreetse organisatsiooni vajadustele. Pädevused märgitakse sertifikaadile üksnes juhul, kui need on asjakohaste piirangutega. Punktis 13 osutatud tabelis täpsustatakse võimalikud piirangute liigid. Kuigi hooldust nimetatakse kõigis klassipädevustes viimasena, võib õhusõiduki või mootoritüübi või tootja asemel rõhutada hooldustööd, kui see on organisatsiooni puhul asjakohasem (nt avioonikasüsteemide paigaldus ja seonduv hooldus). Sellekohane märge piirangute osas näitab, et hooldusorganisatsioon on sertifitseeritud tegema hooldust kuni kõnealuse tüübini/tööni (see kaasa arvatud).

A- ja B-klassi piirangute osas seeriale, tüübile ja rühmale viitamise puhul tähendab seeria teatavat tüüpi seeriat nagu Airbus 300 või 310 või 319 või Boeing 737-300-seeriat või RB211-524-seeriat või Cessna 150 või Cessna 172 või Beech 55-seeriat või Continental O-200-seeriat, jne; tüüp tähendab teatavat tüüpi või mudelit nagu Airbus 310-240-tüüp või RB 211-524 B4-tüüp või Cessna 172RG-tüüp (loetleda võib mis tahes arvul seeriaid või tüüpe); rühm tähendab nt ühe kolbmootoriga õhusõidukit Cessna või Lycoming vabalthingavaid kolbmootoreid jne.

Kui kasutatakse pikka hooldustööde loetelu, mida võidakse sagedasti muuta, võib selliste muudatuste tegemiseks kasutada punkti M.A.604 alapunktis c ja punkti M.B.606 alapunktis c või punkti 145.A.70 alapunktis c ja punktis 145.B.40 osutatud kaudse heakskiitmise menetlust.

Kui hooldusorganisatsioonis vastutab kõigi hooldustööde planeerimise ja tegemise eest üks inimene, on sellise organisatsiooni sertifikaadi õiguste ulatus piiratud. Suurimad lubatud piirangud on järgmised:

Tuleks märkida, et pädev asutus võib konkreetse organisatsiooni suutlikkusest sõltuvalt organisatsiooni sertifikaadiga antavate õiguste ulatust veelgi piirata.

Tabel

sertifikaat kehtib üksnes komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) A jao F alajaos osutatud sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatu osas „Tööde maht“ määratletud valdkonnas ja

sertifikaat nõuab sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kirjeldatud protseduuride täitmist ning

sertifikaat kehtib seni, kuni sertifitseeritud hooldusorganisatsioon täidab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) nõudeid.

Kui eespool nimetatud tingimused on täidetud, kehtib käesolev sertifikaat kuni 24. märtsini 2022, välja arvatud juhul, kui sertifikaadist on enne kõnealust kuupäeva loobutud, see on asendatud teise sertifikaadiga, peatatud või kehtetuks tunnistatud.

Sertifikaat kehtib üksnes määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) A jao G alajaos osutatud jätkuva lennukõlblikkuse heakskiidetud käsiraamatu osas „Tööde maht“ määratletud valdkonnas.

Sertifikaat nõuab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) G alajao kohaselt heaks kiidetud jätkuva lennukõlblikkuse käsiraamatus kirjeldatud protseduuride täitmist.

Sertifikaat kehtib seni, kuni jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon täidab määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) ja vajaduse korral ka Vb lisa (osa ML) nõudeid.

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon sõlmib oma kvaliteedisüsteemi alusel alltöövõtulepingu teenuse saamiseks ühelt või mitmelt organisatsioonilt, jääb käesolev sertifikaat kehtima tingimusel, et lepingu sõlminud organisatsioon(id) ei riku kohaldatavaid lepingujärgseid kohustusi.

Kui tingimused 1–4 on täidetud, kehtib käesolev sertifikaat kuni 24. märtsini 2022, välja arvatud juhul, kui sertifikaadist on eelnevalt loobutud, see on asendatud teise sertifikaadiga, peatatud või kehtetuks tunnistatud.

Kui käesolev vorm antakse välja ka määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjatele, kirjutatakse viitesse lisaks standardnumbrile ka lennuettevõtja sertifikaadi number ja tingimus 5 asendatakse järgmiste lisatingimustega 6, 7 ja 8:

Käesolev sertifikaat ei anna õigust käitada tingimuses nr 1 osutatud õhusõidukitüüpe. Selle õiguse annab lennuettevõtja sertifikaat.

Lennuettevõtja sertifikaadi lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel kaotab käesolev sertifikaat lennuettevõtja sertifikaadile märgitud õhusõidukite suhtes automaatselt kehtivuse, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on selgesõnaliselt sätestanud teisiti.

Kui tingimused 1–4, 6 ja 7 on täidetud, kehtib käesolev sertifikaat kuni 24. märtsini 2022, välja arvatud juhul, kui sertifikaadist on eelnevalt loobutud, see on asendatud teise sertifikaadiga, peatatud või kehtetuks tunnistatud.

Järgmiste plaaneriosade muutmine, parandamine või asendamine neetimise, kokkuliitmise, lamineerimise või keevitamise teel:

Järgmiste osade muutmine või remont:

Järgmised kolbmootorile tehtavad hooldustööd:

Propelleri tasakaalustamine, välja arvatud:

Kõik lisatööd, mis nõuavad:

Pädevus ja vastutus

▼M8

▼B

Hooldustööd

Omanik-piloot võib teha lihtsaid visuaalseid ülevaatusi või toiminguid, et kontrollida plaaneri, mootorite, süsteemide ja komponentide üldist seisukorda, ilmseid kahjustusi ja normaalset toimimist.

Omanik-piloot ei tohi teostada hooldustööd juhul, kui:

▼M2

▼B

▼M6 —————

▼M1

Punktides 1–9 loetletud kriteeriume ei saa tühistada vähem piiravate suunistega, mis on välja antud kooskõlas punkti M.A.302 alapunktis d osutatud hooldusprogrammiga.

▼B

Õhusõiduki lennukäsiraamatus kirjeldatud mis tahes töid õhusõiduki lennuks ettevalmistamiseks (näiteks purilennuki tiibade kinnitamine või lennueelne lennukõlblikkuskontroll) käsitatakse piloodi ülesannetena ning mitte omanik-piloodi hooldustöödena, seepärast ei ole nende puhul hooldustõend nõutav.

Omanik-piloodi hooldustööd ja nende dokumenteerimine

Punktis M.A.401 osutatud tehnilised normdokumendid peavad olema omanik-piloodi tehtavate hooldustööde ajal alati kättesaadavad ning neid tuleb hooldustööde tegemisel järgida. Omanik-piloodi hooldustöödes osutatud andmete üksikasjad peab lisama hooldustõendile kooskõlas punkti M.A.803 alapunktiga d.

Omanik-piloot peab teavitama jätkuvat lennukõlblikkust korraldavat sertifitseeritud organisatsiooni, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest (kui sellise organisatsiooniga on leping sõlmitud), mitte hiljem kui 30 päeva pärast omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas punkti M.A.305 alapunktiga a.

organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust; või

organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit.