a) registreeritud liikmesriigis või

b) registreeritud kolmandas riigis ning mida kasutab käitaja, kelle tegevuse üle liikmesriik tagab järelevalve.

i) muud õhusõidukid kui lennukid ja kopterid,

ii) õhusõidukikomponendid,

(a) korraldada tunnustatud baaskoolituskursusi; ja/või

(b) korraldada tunnustatud tüübikoolituskursusi ja

(c) korraldada eksameid ja

(d) anda välja tunnistusi.

a) selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite hoolduse puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis,

kuni 28. septembrini 2014 nõuet, mille kohaselt volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisale (osa 66) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

b) ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite hoolduse puhul kuni ►M1  28. septembrini 2016 ◄ :

a) võivad pädevad asutused või asjakohasel juhul organisatsioonid kuni 31. detsembrini 2015 jätkata määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) III liites või IV lisa (osa 147) II ja III liites kindlaks määratud sertifikaatide varasemate, enne 27. juulit 2015 kehtinud versioonide väljaandmist;

b) jäävad enne 1. jaanuari 2016 välja antud sertifikaadid kehtima kuni nende muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamiseni.

1. üksikute õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise puhul registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

2. käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos määratletud hooldusorganisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:

3. käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos määratletud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:

4. hooldusprogrammide heakskiitmise puhul

a) Omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui:

▼M1

▼B

b) Kui õhusõiduk on renditud, lähevad omaniku kohustused üle rendilevõtjale, kui:

Kõik viited käesolevas osas omanikule hõlmavad viiteid nii omanikule kui ka vajaduse korral rendilevõtjale.

c) Iga hooldust tegev isik või organisatsioon vastutab tehtavate tööde eest.

d) Kapten või ärilise lennutranspordi korral käitaja vastutab lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest. Seda ülevaatust peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik, kuid seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või osa 66 kohased volitatud lennundustehnilised töötajad.

e) Alapunktis a määratletud ülesannete täitmiseks:

Sellise piiratud lepingu korral läheb vastutus hooldusprogrammi koostamise ja heakskiitmise menetlemise eest asjaomase piiratud lepingu sõlminud organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui omanik on välja andnud punkti M.A.302 alapunkti h kohase kinnituse.

f) Suure õhusõiduki korral tagab selle omanik alapunktis a määratletud ülesannete täitmiseks, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon. Kooskõlas I liitega sõlmitakse kirjalik leping. Sel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

g) Suurte õhusõidukite, äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ja nende komponentide hooldust teeb osa 145 nõuete järgi sertifitseeritud hooldusettevõte.

h) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral vastutab selle jätkuva lennukõlblikkuse eest selle käitaja,

i) Kui käitajal peab liikmesriigi nõuete järgi olema sertifikaat äritegevuseks, mis ei ole äriline lennutransport, peab ta:

j) Omanik/käitaja on kohustatud lubama pädevat asutust ettevõttesse/õhusõidukisse, veendumaks et käesolevas osas sätestatud nõudeid täidetakse jätkuvalt.

a) Iga punkti M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon teatab registreerijaliikmesriigi määratud pädevale asutusele, konstruktsioonitüübi või lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile ja vajaduse korral käitaja liikmesriigile õhusõiduki või selle komponendi mis tahes kindlakstehtud seisundist, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teatamine toimub ameti poolt kehtestatud korras ning hõlmab kogu teavet kõnealusele isikule või organisatsioonile teada oleva seisundi kohta.

c) Kui õhusõiduki omanik või käitaja sõlmib õhusõiduki hooldamiseks lepingu mõne teise isiku või organisatsiooniga, teatab see omanikule, käitajale või jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile samuti igast sellisest seisundist, mis mõjutab omaniku või käitaja õhusõidukit või selle komponenti.

d) Teade antakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui isik või organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

1. lennueelsete ülevaatuste teel;

2. õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate mis tahes defektide ja vigade kõrvaldamise teel vastavalt punktis M.A.304 ja/või punktis M.A.401 täpsustatud andmetele, võttes suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul olenevalt õhusõiduki tüübist arvesse miinimumvarustuse loetelu ja vajaduse korral varustatuse muudatuste loetelu;

3. kogu hoolduse tegemise teel kooskõlas punkti M.A.302 kohase õhusõidukihooldusprogrammiga;

4. suurte õhusõidukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul punkti M.A.302 järgi heakskiidetud hooldusprogrammi efektiivsuse analüüsimise teel;

5. mis tahes kehtiva:

6. muudatus- ja remonditööde tegemise teel vastavalt punktile M.A.304;

7. suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite mittekohustuslike modifikatsioonide ja/või ülevaatuste puhul nende tegemise põhimõtete kehtestamise teel;

8. vajaduse korral hoolduslike kontrolllendude tegemise teel.

a) Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga.

b) Õhusõiduki hooldusprogrammi ja kõik selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c)  ►M1  Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab selleks käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud organisatsioon või kui omanik on kõnealuse organisatsiooniga sõlminud punkti M.A.201 alapunkti e alapunkti ii kohase piiratud lepingu, võib õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused kiita heaks kaudse heakskiitmise menetlusega. ◄

d) Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama

e) Õhusõiduki hooldusprogramm sisaldab kõikide hooldustööde üksikasju, sealhulgas nende tegemise sagedust ning tööde liikide ja eripäraga seotud eriülesandeid.

f) Suurte õhusõidukite puhul, kui hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab õhusõiduki hooldusprogramm sisaldama töökindluseprogrammi.

g) Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ning vajaduse korral tehakse selles muudatusi. Läbivaatamine tagab, et programm on ka käitusest omandatud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt põhjendatud ning järgib uut ja/või muudetud hooldusjuhendit, mille on kehtestanud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alusel.

h) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatava ELA1 õhusõiduki puhul ei pea alapunktides b, c, d, e ja g sätestatud nõudeid järgima, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite (v.a õhulaevad) puhul peab alapunktis h osutatud minimaalne ülevaatusprogramm vastama järgmistele tingimustele:

Kuni selle ajani, kui käesoleva määrusega kehtestatakse õhulaevade minimaalne ülevaatusprogramm, peab õhulaevade hooldusprogramm vastama alapunktides d ja e sätestatud tingimustele.

a) ameti kinnitatud tehnilised normdokumendid või

b) osa 21 kohaselt sertifitseeritud projekteerimisettevõtte poolt heaks kiidetud tehnilised normdokumendid või

c) tehnilised normdokumendid, mis on esitatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21A.90B või punktis 21A.431B osutatud sertifitseerimistingimustes.

a) Pärast iga hooldust lisatakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete hulka sellega seotud punktile M.A.801 või punktile 145.A.50 vastav hooldustõend. Iga dokument lisatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast vastavat hooldust.

b) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete hulka kuuluvad:

c) Õhusõiduki logiraamatutesse kantakse olenevalt õhusõidukist õhusõiduki tüüp ja registritunnus, kuupäev, üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised.

d) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed sisaldavad aktuaalset:

e) Peale komponendi hooldustõendi (EASA vorm 1 või samaväärne vorm) kantakse asjaomase mootori või propelleri logiraamatusse või mootori mooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi kaardile järgmine mis tahes paigaldatud komponenti (mootor, propeller, mootori moodul või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponent) käsitlev asjakohane teave:

f) Käesoleva lisa (osa M) A jao B alajao järgi jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmise eest vastutav isik peab käesolevas alapunktis kindlaksmääratud kirjeid ning esitab need taotluse korral pädevale asutusele.

g) Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjetes peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha.

h) Omanik või käitaja tagab korra järgmiste kirjete säilitamiseks näidatud aja jooksul:

a) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral kasutab käitaja peale punktis M.A.305 sätestatu õhusõiduki tehnilist päevikut järgmise teabe hoidmiseks:

b) Õhusõiduki tehnilise päeviku ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Käitaja tagab, et õhusõiduki tehnilist päevikut hoitakse pärast viimast kannet alles 36 kuud.

a) Omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punkti M.A.305 kohased jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ning vajaduse korral punkti M.A.306 kohane käitaja tehniline päevik antakse samuti üle.

b) Kui omanik sõlmib oma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks lepingu jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga, peab ta sellele üle andma punkti M.A.305 kohase jätkuva lennukõlblikkuse kirjed.

c) Dokumentatsiooni alleshoidmiseks kehtestatud ajad jäävad kehtima ka uue omaniku, käitaja või jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes.

a) Õhusõidukit hooldaval isikul või organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemisel olema juurdepääs üksnes kehtivatele tehnilistele normdokumentidele ja kohustus neid kasutada.

b) Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

c) Õhusõidukit hooldav isik või organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on ajakohased ja vajaduse korral kasutamiseks valmis. Ta loob töökaartide või töölehtede süsteemi ning kas kannab tehnilised normdokumendid täpselt nendele töökaartidele või töölehtedele või tagab, et on olemas täpne viide konkreetsetele hooldustöödele nendes tehnilistes normdokumentides.

a) Kõiki hooldustöid teevad kvalifitseeritud töötajad, kes kasutavad selleks meetodeid ja võtteid ning järgivad standardeid ja instruktsioone, mis on sätestatud punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides. Peale selle viiakse pärast iga lennuohutust mõjutavat hooldustööd läbi sõltumatu ülevaatus, välja arvatud juhul kui II lisas (osas 145) on sätestatud teisiti või pädev asutus on andnud teistsuguse loa.

b) Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides sätestatud tööriistade, seadmete ja materjalidega, välja arvatud juhul kui II lisas (osa 145) on sätestatud teisiti. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida.

c) Hooldustööde tegemiseks kasutatav ala peab olema korras ning mustusest ja saastest puhas.

d) Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides määratletud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes.

e) Halva ilma või pikemate hooldustööde korral tuleb kasutada asjakohaseid ruume.

f) Pärast kõiki hooldustöid tuleb viia läbi üldkontroll tagamaks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsupaneelid on tagasi paigaldatud.

a) Õhusõiduki iga defekt, mis ohustab tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu.

b) Seda, kas õhusõiduki defekt ohustab tõsiselt lennuohutust, ning seega ka seda, millal ja kuidas see enne järgmist lendu kõrvaldada ja milliste defektide kõrvaldamise võib üle kanda, saavad vastavalt punkti M.A.801 alapunkti b alapunktile 1 või 2, punkti M.A.801 alapunktile c või d või II lisale (osa 145) punktis M.A.401 osutatud tehniliste normdokumentide abil otsustada üksnes selleks volitatud lennundustehnilised töötajad. See ei kehti aga siis, kui:

c) Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides sätestatud mis tahes piiranguid.

d) Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, kantakse olenevalt õhusõidukist punktis M.A.305 osutatud õhusõiduki hooldustööde kirjetesse või punktis M.A.306 osutatud käitaja tehnilisse päevikusse.

a) Ühtki komponenti ei tohi enne paigaldada, kui ta on rahuldavas seisundis, tema kohta on välja antud asjakohane EASA vormile 1 vastav või muu samaväärne hooldustõend ning ta on I lisa (osa 21) Q alajao nõuete järgi tähistatud, välja arvatud juhul kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) või käesoleva määruse II lisas (osa 145) või I lisa A jao F alajaos on sätestatud teisiti.

b) Enne komponendi paigaldamist õhusõidukile tagab õhusõidukit hooldav isik või sertifitseeritud organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks, kui rakendada võib erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide järgseid konfiguratsioone.

c) Standardosi paigaldatakse õhusõidukile või selle komponentidele üksnes siis, kui nad on tehnilistes normdokumentides konkreetselt ära näidatud. Standardosi paigaldatakse üksnes siis, kui nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kehtivale standardile.

d) Nii toor- kui ka tarbematerjale kasutatakse õhusõidukis või selle komponentidel üksnes siis, kui õhusõiduki või komponendi tootja on seda asjaomastes tehnilistes normdokumentides maininud või kui see on sätestatud II lisas (osa 145). Selliseid materjale tohib kasutada ainult siis, kui nad vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning on asjakohaselt jälgitavad. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ja nii tootja kui ka tarnija andmed.

a) Komponente, v.a määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid, hooldavad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid.

b) Erandina alapunktist a võivad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusega organisatsioonid või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad hooldada komponenti kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega üksnes siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võivad sellised organisatsioonid või volitatud lennundustehnilised töötajad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva alapunkti sätetega. Käesoleva alapunktiga kooskõlas tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmiseks.

c) Erandina alapunktist a võib käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud B-klassi pädevusmärkega organisatsioon kooskõlas mootori/abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada mootori/abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile/abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline B-klassi pädevusmärkega organisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva alapunkti sätetega.

d) Erandina alapunktist a ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunktist 2 võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavale ELA1 õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud komponenti kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud järgmistel juhtudel:

Alapunktiga d kooskõlas tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

e) Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A307 alapunktis c osutatud komponente hooldavad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao võiosa 145 nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusmärkega organisatsioonid või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad või hooldab neid punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 3 osutatud omanik-piloot, kui komponent on õhusõidukile paigaldatud või hooldustööde hõlbustamiseks õhusõidukilt ajutiselt eemaldatud. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

a) Paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga komponente ei tohi kasutada kauem kui nende ettenähtud kasutusiga, mis on määratletud hooldusprogrammis ja lennukõlblikkusdirektiivides, välja arvatud punkti M.A.504 alapunktis c sätestatud juhtudel.

b) Ettenähtud kasutusiga väljendatakse kas kalendripäevade, lennutundide, maandumiste või lennutsüklitena.

c) Ettenähtud kasutusea lõppedes tuleb komponent eemaldada õhusõidukist hoolduseks või sertifitseeritud kasutusea ületanud komponentide puhul kõrvaldamiseks.

a) Komponent loetakse kasutuskõlbmatuks mis tahes järgmiselt loetletud asjaoludel:

b) Kasutuskõlbmatud komponendid tähistatakse ja pannakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vastutusel kindlasse kohta hoiule, kuni tehakse otsus nende edasise staatuse kohta. Sellele vaatamata võib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mis ei ole suured õhusõidukid, komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud isik või organisatsioon pärast seda, kui on komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud, kanda vastutuse selle eest üle õhusõiduki omanikule, tingimusel et selline ülekandmine kajastatakse õhusõiduki logiraamatus, mootori logiraamatus või komponendi kaardil.

c) Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või punkti M.A.304 järgi on heaks kiidetud nende remondi võimalus.

d) Igakäesoleva lisa (osa M) kohaselt vastutav isik või organisatsioon teeb alapunktis c nimetatud praakkomponentide puhul järgmist:

e) Alapunkti d sätetest olenemata võib käesoleva lisa (osa M) kohaselt vastutav isik või organisatsioon anda vastutuse praagiks liigitatud komponentide eest ilma neid moonutamata üle koolitust pakkuvale või teadustööd tegevale organisatsioonile.

a) Käesoleva alajao kohastes tegevustes osaleval organisatsioonil on lubatud tegutseda üksnes pädeva asutuse poolt väljaantud sertifikaadi alusel. I lisa (osa M) V liites on esitatud sertifikaadi näidis.

b) Sertifikaati hõlmavad tööd peavad olema kindlaks määratud punktis M.A.604 osutatud sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus. I lisa (osa M) IV liites on kindlaks määratud käesoleva lisa (osa M) F alajao kõik võimalikud klassid ja pädevusmärked.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib vastavalt oma käsiraamatule valmistada kooskõlas tehniliste normdokumentidega piiratud koguses osi kasutamiseks tööks omaenda ruumides.

a) Hooldusorganisatsioon koostab käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

▼M1

▼B

b) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks teatava protseduuri teel (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

a) Kõikide plaanijärgsete tööde tegemiseks on eraldatud ruumid ning eritöökojad ja -ruumid on vajaduse korral isoleeritud, et vältida saastamist ja kaitsta keskkonda.

b) Kõikide plaanijärgsete tööde juhtimiseks, kaasa arvatud eelkõige hooldustööde kirjete tegemiseks on eraldatud kontoriruumid.

c) Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks on eraldatud kindlad hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlbmatud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest muudest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoidmine toimub tootja poolt etteantud tingimustel ning juurdepääs hoiuruumidele antakse ainult volitatud töötajatele.

a) Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

c) Kõikidel alapunktis b osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki ja/või komponentide hooldamisega seotud teadmised, taust ja kogemused.

d) Organisatsioonil on tavapäraste eeldatavate lepinguliste tööde tegemiseks asjakohased töötajad. Ajutiselt rakendatavaid tööettevõtjaid tohib kasutada ebatavaliste lepinguliste tööde tegemiseks ja üksnes töötajatena, kellel ei ole volitust anda välja hooldustõendeid.

e) Kõikide õhusõiduki hooldusega, lennukõlblikkuse kontrollimisega ja hooldusprogrammi koostamisega tegelevate töötajate kvalifikatsioon peab olema tõendatud ja dokumenteeritud.

f) Töötajad, kes teevad eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid/kontrolle (välja arvatud värvimeetodil), peavad olema kvalifitseeritud vastavalt mõnele ametlikult tunnustatavale standardile.

g) Hooldusorganisatsioonil peab olema piisavalt volitatud lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele välja punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Nad peavad täitma III lisas (osa 66) sätestatud nõudeid.

h) Erandina alapunktist g võib organisatsioon kasutada kooskõlas järgmiste sätetega kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kui osutatakse tehnilist toetust äritegevusega seotud käitajatele, tingimusel et vastavad protseduurid on käsiraamatu ühe osana heaks kiidetud.

i) Organisatsioonil, kes kontrollib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite lennukõlblikkust ja annab välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt punkti M.A.901 alapunktile l, peavad olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kellel on punkti M.A.901 alapunkti l alapunkti 1 kohane kvalifikatsioon ja volitused.

j) Organisatsioonil, kes tegeleb äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA2 õhusõidukite hooldusprogrammi koostamise ja heakskiitmise menetlemisega vastavalt punkti M.A.201 alapunkti e alapunktile ii, peavad olema kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad tõendada, et neil on asjakohased teadmised ja kogemused.

a) Peale punkti M.A.606 alapunktis g sätestatu võivad volitatud lennundustehnilised töötajad oma õigusi kasutada üksnes siis, kui organisatsioon on taganud, et:

b) Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid volitatud lennundustehnilisi töötajaid, võib hooldusorganisatsioon, kellega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljaandmiseks:

►M1  Igal sellisel juhul tuleb seitsme päeva jooksul pärast eespool nimetatud volituse väljaandmist teatada sellest pädevale asutusele. ◄ Hooldustõendite väljaandmise erandvolituse välja andnud sertifitseeritud hooldusorganisatsioon tagab, et kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, kontrollitakse üle.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõik volitatud lennundustehniliste töötajate ja lennukõlblikkust kontrollivate töötajate andmed ning haldab volitatud lennundustehniliste töötajate ja lennukõlblikkust kontrollivate töötajate ajakohastatud nimekirja, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus; see nimekiri on osa organisatsiooni käsiraamatust vastavalt punkti M.A.604 alapunkti a alapunktile 5.

a) Organisatsioon:

b) Tööriistad ja seadmed tuleb üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi.

c) Organisatsioon vaatab kõik saabuvad komponendid üle, liigitab nad ning eraldab üksteisest asjakohaselt.

a) Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas punktiga M.A.802 välja komponendi hooldustõend. EASA vormi 1 ei anta välja nendele komponentidele, mida hooldatakse vastavalt punkti M.A.502 alapunktile b, d või e, ega komponentidele, mis on toodetud kooskõlas punkti M.A.603 alapunktiga c.

b) Komponendi hooldustõendi EASA vormil 1 võib genereerida arvutiandmebaasist.

a) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Säilitada tuleb kõiki kirjeid, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik hooldustõendi (sh alltöövõtjate hooldustõendite) saamiseks vajalikud nõuded ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide ja soovituste saamiseks vajalikud nõuded on täidetud.

b) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon esitab õhusõiduki omanikule igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon säilitab kõikide hooldustööde kirjeid ja kõiki nendega seotud tehniliste normdokumentide koopiaid kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud. Lisaks säilitab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon kõikide soovituste ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmisega seotud kirjete koopiaid kolm aastat alates nende väljaandmise kuupäevast ja esitab nende koopiad ka õhusõiduki omanikule.

a) oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b) korraldada eriteenuste osutamist hooldusorganisatsiooni järelevalve all teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis tingimusel, et vastavad protseduurid on kehtestatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus, mille on otseselt heaks kiitnud pädev asutus;

c) hooldada hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid;

d) anda pärast hooldustööde lõpetamist kooskõlas punktidega M.A.612 või M.A.613 välja hooldustõendeid;

e) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul ja konkreetse loa olemasolu korral võib organisatsioon teha järgmist:

f) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA2 õhusõidukite puhul koostada hooldusprogramm ja menetleda selle heakskiitmist kooskõlas punktiga M.A.302, vastavalt punkti M.A.201 alapunkti e alapunktis ii kindlaks määratud tingimustele ja sertifikaadis loetletud õhusõidukitüübipädevusmärgete piires.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni asukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. tegevjuht;

5. punkti M.A.606 alapunktis b nimetatud isikud;

6. tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ning volitatud lennundustehnilised töötajad ja lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

a) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Esimese astme puudus on iga osa M nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga osa M nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punkti M.B.605 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on rakendatud.

a) Sertifitseerimise kinnituseks on VI liites esitatud sertifikaadi väljaandmine pädeva asutuse poolt.

b) Alapunktist a olenemata peab kõnealune sertifikaat äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki puhul moodustama osa käitatavale õhusõidukile pädeva asutuse poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaadist.

c) Sertifikaadiga hõlmatud tööd peavad olema kindlaks määratud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus vastavalt punktile M.A.704.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab esitama jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

b) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel. Kaudse heakskiitmise menetluses määratletakse lubatud väiksemad muudatused; jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon määratleb selle menetluse käsiraamatus ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus.

a) Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul on alapunktis a osutatud tegevjuhiks isik, kes vastutab organisatsiooni esindajana samuti selle eest, et kogu organisatsiooni tegevus on rahastatud ning läbi viidud nõuete kohaselt, mis peavad olema täidetud lennuettevõtja sertifikaadi saamiseks.

c) Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

d) Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul nimetab tegevjuht ametisse tegevusvaldkonna juhi, kes vastutab alapunkti c kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööde juhtimise ja järelevalve eest.

e) Käitajaga lepingulises suhtes oleva, osa 145 alusel sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni töötaja võib nimetada alapunktis d osutatud tegevusvaldkonna juhiks vaid pädeva asutuse sellekohasel nõusolekul.

f) Organisatsioonil peab eeldatavate tööde jaoks olema piisavalt töötajaid.

g) Kõikidel alapunktides c ja d osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkusega seotud teadmised, taust ja kogemused.

h) Kõikide jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema dokumenteeritud.

i) Organisatsioonid, kes pikendavad lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kooskõlas punkti M.A.711 alapunkti a alapunktiga 4 ja punkti M.A.901 alapunktiga f, peavad nimetama vastavate volitustega isikud, kelle kiidab heaks pädev asutus.

j) Organisatsioon määrab kindlaks jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetuse(d) ja nime(d) ning ajakohastab neid.

k) Kõigi suurte lennukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul peab organisatsioon pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama ja kontrollima jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, kontrollimise ja kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevust.

a) Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud lennukõlblikkust kontrollima ja vajaduse korral lennulubasid välja andma, peavad tal selleks olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes annavad välja A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, ning vajaduse korral lennulubasid vastavalt punkti M.A.711 alapunktile c.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon saab enda poolt ametisse nimetatud töötajatele, kes kontrollivad lennukõlblikkust, anda loa üksnes siis, kui pädev asutus on nad ametlikult heaks kiitnud pärast seda, kui nad on pädeva asutuse või asjaomase organisatsiooni lennukõlblikkuskontrollitöötajate järelevalve all pädeva asutuse kinnitatud protseduuri kohaselt rahuldavalt sooritanud lennukõlblikkuskontrolli.

c) Organisatsioon tagab, et õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrolle tegevatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise värsked kogemused.

d) Lennukõlblikkuse kontrolli töötajate tuvastamiseks kantakse iga selline töötaja koos oma loa viitega jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse.

e) Organisatsioon peab registrit kõigi lennukõlblikkuse kontrolli töötajate kohta, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni, kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning koopia tema loast. Registri andmeid säilitatakse kuni kaks aastat pärast seda, kui lennukõlblikkuse kontrolli töötaja on organisatsioonist lahkunud.

a) Kõiki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud töid tehakse vastavalt käesoleva osa A jao C alajao nõuetele.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon teeb iga hallatava õhusõiduki puhul järgmist:

c) Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitaja, kellel ei ole osa 145 kohast luba, sõlmib osa 145 järgi sertifitseeritud organisatsiooni või mõne teise käitajaga kirjaliku hoolduslepingu, milles on kindlaks määratud punkti M.A.301 alapunktides 2, 3, 5 ja 6 kirjeldatud ülesanded, tagades nii, et kõiki hooldustöid teeb lõppkokkuvõttes osa 145 järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning määratledes punkti M.A.712 alapunktis b osutatud kvaliteediülesannete toetuse. Õhusõiduki baasi, plaanijärgse liinihoolduse ja mootorite hoolduslepingud koos kõikide muudatustega kinnitab pädev asutus. Kui aga kõne all on:

a) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval sertifitseeritud organisatsioonil on punktis M.A.708 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks kehtivad ja aktuaalsed punktis M.A.401 kirjeldatud tehnilised normdokumendid, mida ta ka kasutab. Need tehnilised normdokumendid võib esitada omanik või käitaja kooskõlas selle omaniku või käitajaga sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kõnealuseid dokumente säilitama ainult lepingu kehtivuse vältel, kui punktist M.A.714 ei tulene teisiti.

b) Õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, võib jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon koostada alus- ja/või üldhooldusprogrammid, et võimaldada esialgse sertifikaadi väljaandmist ja/või sertifikaadi rakendusala laiendamist ilma käesoleva lisa (osa M) I liites viidatud lepinguteta. Need alus- ja/või üldhooldusprogrammid ei välista sellegipoolest vajadust kehtestada nõuetele vastav õhusõiduki hooldusprogramm kooskõlas punktiga M.A.302 aegsasti enne punktis M.A.711 osutatud õiguste kasutamist.

a) Punktis M.A.901 sätestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli nõude täitmiseks teeb jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon kõikide õhusõiduki kirjete protokollitud kontrolli, et veenduda järgmises:

b) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni lennukõlblikkuse kontrolli töötajad teevad õhusõiduki tehnilise ülevaatuse. Kui lennukõlblikkuse kontrolli töötajad ei ole III lisa (osa 66) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad.

c) Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkuse kontrolli töötajad, et:

d) Erandina punkti M.A.901 alapunktist a võib lennukõlblikkuse kontrolli teha ennetavalt kuni 90 päeva, ilma et ülevaatuse rütm katkeks ja et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

e) I lisa (osa M) III liites osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks (EASA vorm 15a) võivad välja anda üksnes:

f) Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul selle õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

g) Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda alltöövõtu korras edasi kolmandatele isikutele.

ga) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul, mille jaoks on koostatud punkti M.A.302 alapunkti h kohane õhusõiduki hooldusprogramm, tuleb õhusõiduki hooldusprogramm läbi vaadata lennukõlblikkuse kontrolliga samal ajal. Õhusõiduki hooldusprogrammi peab läbi vaatama sama isik, kes kontrollis lennukõlblikkust.

h) kui lennukõlblikkuse kontroll ei anna soovitud tulemust või kui punkti M.A.710 alapunkti ga kohase kontrolli käigus leitakse õhusõiduki juures hooldusprogrammi sisuga seotud puudusi, teavitab asjaomane organisatsioon pädevat asutust sellest võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul alates hetkest, mil asjaomane organisatsioon kontrollimisega seotud olukorra kindlaks tegi. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja alles pärast seda, kui kõik puudused on kõrvaldatud.

a) Käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib teha järgmist:

b) Liikmesriigis registreeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon võib saada loa teostada punktis M.A.710 osutatud lennukõlblikkuse kontrolle ning:

c) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile, kelle sertifikaat hõlmab punkti M.A.711 alapunktis b osutatud õigusi, võib anda täiendava õiguse välja anda määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.711 alapunkti d kohane lennuluba sellisele õhusõidukile, millele organisatsioon võib anda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele punktis M.A.704 osutatud käsiraamatus kirjeldatud piisava heakskiidetud menetluse kohaselt.

a) Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon vastaks jätkuvalt käesoleva alajao nõuetele, loob kõnealune organisatsioon kvaliteedisüsteemi ning nimetab ametisse kvaliteedijuhi, kes jälgib õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamise protseduuride täitmist ja nõuetekohasust. Nimetatud protseduuride täitmise jälgimine hõlmab tegevjuhile aruandmist, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete võtmine.

b) Kvaliteedisüsteem on ette nähtud käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohase tegevuse seireks. See sisaldab vähemalt järgmisi ülesandeid:

c) Kõnealuse tegevuse dokumente säilitatakse vähemalt kaks aastat.

d) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon on sertifitseeritud mõne muu osa alusel, võib ta oma kvaliteedisüsteemi ühendada vastava osa kohaselt nõutava kvaliteedisüsteemiga.

e) Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul peab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos kirjeldatud kvaliteedisüsteem moodustama õhusõiduki käitaja kvaliteedisüsteemi lahutamatu osa.

f) Väikese organisatsiooni puhul, kes ei tegele äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimisega, võib kvaliteedisüsteemi asendada pädeva asutuse heakskiidetud korrapäraste organisatsiooni ülevaatustega, välja arvatud juhul, kui organisatsioon annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass ületab 2 730 kg ning mis ei ole õhupallid. Kvaliteedisüsteemi puudumise korral ei tohi organisatsioon jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni asukoht;

3. organisatsiooni täiendavad asukohad;

4. tegevjuht;

5. punkti M.A.706 alapunktis c kindlaks määratud isikud;

6. ruumid, protseduurid, tööde maht ja töötajad, mis võivad mõjutada organisatsiooni sertifikaadi kehtivust.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Punktis M.A.305 ja vajaduse korral punktis M.A.306 nõutud kirjed ja dokumendid tuleb säilitada.

b) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis b sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest ja soovitustest ning asjakohastest tõenditest. Samuti säilitab organisatsioon kõikide nende lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide koopiad, mida ta on punkti M.A.711 alapunkti a alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud.

c) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis c sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.729 sätete kohaselt välja antud lennulubadest.

d) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon säilitab kõikide alapunktis b ja c loetletud dokumentide koopiaid kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

e) Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et need oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

f) Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

g) Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb sellele organisatsioonile või isikule üle anda ka kõik säilitatud kirjed. Kirjete säilitamiseks ettenähtud tähtajad kehtivad ka uue organisatsiooni või isiku suhtes.

h) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud kirjed anda üle õhusõiduki omanikule.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Esimese astme puudus on iga osa M nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga osa M nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punkti M.B.705 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

a) Hooldustõendid antakse välja vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud hooldustõendid, mida annab välja II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

b) Õhusõiduki võib kasutusse võtta alles siis, kui pärast mis tahes hooldustööde lõpetamist ja veendumist, et kõik nõutavad hooldustööd on tehtud nõuetekohaselt, on hooldustõendi välja andnud:

c) Erandina punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 sätetest võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul tehtud ja käesoleva lisa VII liites loetletud keeruliste hooldustööde kohta hooldustõendi välja anda punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad.

d) Erandina punkti M.A.801 alapunktist b võib omanik ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või volitatud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning nõuetekohane kvalifikatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sellisel juhul omanik:

e) Kui hooldustõend antakse välja punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 või punkti M.A.801 alapunkti c alusel, võib volitatud lennundustehnilistel töötajatel hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad nende vahetu ja pideva kontrolli all.

f) Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:

g) Erandina alapunktist b ja vaatamata alapunkti h sätetele võib hooldustõendi välja anda õhusõiduki kinnitatud piirangute raames juhul, kui ettenähtud hooldustöid ei saa lõpetada. See asjaolu ning kõik õhusõiduki või käitamise võimalikud piirangud tuleb märkida õhusõiduki hooldustõendile ja need on alapunkti f alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks.

h) Hooldustõendit ei anta välja mis tahes teadaolevate nõuete rikkumise korral, mis ohustab lennuohutust.

a) Komponendile antakse hooldustõend pärast mis tahes hooldustöid, mis on õhusõiduki komponendile tehtud kooskõlas punktiga M.A.502.

b) Komponendi hooldustõend on EASA vormil 1 välja antav hooldustõend, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki komponentide hooldustöid tehti kooskõlas punkti M.A.502 alapunktiga b, d või e, mille korral kohaldatakse hoolduse suhtes punkti M.A.801 kohaseid hooldustõendi väljaandmise menetlusi.

a) Omanik-piloot peab vastama järgmistele nõuetele:

b) Kõikide erakasutuseks mõeldud lihtsa konstruktsiooniga mootorõhusõidukite korral, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, samuti purilennukite, mootorpurilennukite või õhupallide korral võib omanik-piloot anda hooldustõendi välja pärast käesoleva lisa VIII liite kohaste omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde tegemist.

c) Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde ulatus tuleb täpsustada punktis M.A.302 osutatud õhusõiduki hooldusprogrammis.

d) Hooldustõendi kohta tuleb teha märge logiraamatutesse ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, millal need hooldustööd lõpetati, ning tõendit väljastava omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa numbrit.

a) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja kooskõlas III liitega (EASA vorm 15a, 15b või 15c) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.

b) Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on õhusõiduk, i) mida viimase 12 kuu jooksul on pidevalt hallanud üks käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ning ii) mida viimase 12 kuu jooksul on hooldanud käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid. See hõlmab punkti M.A.803 alapunktis b osutatud hooldustöid, mille kohta on hooldustõendid välja antud kooskõlas punkti M.A.801 alapunkti b alapunktiga 2 või 3.

c) Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib alapunktis b osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted:

d) Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis i) ei asu kontrollitud keskkonnas või ii) mille jätkuvat lennukõlblikkust tagab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle, annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil.

e) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul võib iga omaniku või käitaja määratud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted, teha järgmist:

f) Erandina punkti M.A.901alapunkti c alapunktist 2 ja punkti M.A.901 alapunkti e alapunktist 2 ning kui on täidetud alapunkti k sätted, võib kontrollitud keskkonnas asuva õhusõiduki puhul selle õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav, alapunktis b osutatud organisatsioon pikendada kaks korda iga kord üheks aastaks sellise lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust, mille on välja andnud pädev asutus või mõni teine käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.

g) Erandina punkti M.A.901 alapunktist e ja punkti M.A.901 alapunkti i alapunktist 2 võib ELA1 õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks ning mida ei hõlma punkti M.A.201 alapunkt i, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja anda ka pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb pädeva asutuse poolt ametlikult tunnustatud ning III lisa (osa 66) sätetele ja punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele vastavate volitatud lennundustehniliste töötajate soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil ja seda ei tohi anda enamaks kui kaheks järjestikuseks aastaks.

h) Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku ohutusriski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

i) Peale alapunktis h sätestatu võib pädev asutus teostada ise lennukõlblikkuse kontrolli ja anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi järgmistel juhtudel:

j) Kui pädev asutus teostab ise lennukõlblikkuse kontrolli ja/või annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, siis omanik või käitaja:

k) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei tohi välja anda ega pikendada, kui on ilmne või on põhjust uskuda, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.

l) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite lennukõlblikkust võib kontrollida ja sellekohase sertifikaadi välja anda osa 145 või jaotise M.A. F alajao kohane hooldusorganisatsioon, kes teeb hooldusprogrammi kohast aastaülevaatust, eeldusel et ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja vastab järgmistele tingimustele:

a) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kaotab kehtivuse, kui:

b) Õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkussertifikaat on kehtetu või kui

c) Kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

b) Punkti M.A.902 alapunkti a alapunkti 3 sätetest olenemata kehtib endine lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat oma kehtivusaja lõpuni.

a) Õhusõidukit kolmandast riigist mõne liikmesriigi registrisse kandes teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

b) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon või hooldusorganisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta vajaduse korral registreerijaliikmesriigile dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks.

c) Omanik tagab registreerijaliikmesriigi poolt tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile.

d) Registreerijaliikmesriik annab välja uue lennukõlblikkussertifikaadi siis, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetele.

e) Kõnealune liikmesriik annab välja ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, mis kehtib reeglina ühe aasta, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on ohutuse pärast põhjust sertifikaadi kehtivusaega piirata.

a) Esimese astme puudus on igakäesolevas lisas (osa M) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on igakäesolevas lisas (osa M) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punkti M.B.903 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab punktis M.A.201 osutatud vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava ning tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed, kaasa arvatud meetmed puuduse kordumise ja selle algpõhjuse taastekkimise vältimiseks, on ellu viidud.

a) Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

b) Käesoleva lisa nõuetele vastavate sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt:

c) Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

d) Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt koopia:

e) Alapunktis d kindlaksmääratud dokumente tuleb säilitada kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

f) Kõik punktis M.B.104 kindlaksmääratud dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudel teha kättesaadavaks.

a) Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 15 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.

b) Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused mitme liikmesriigi lennuohutust ähvardava võimaliku ohu korral üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel.

a) Pädev asutus kinnitab, et hooldusprogramm vastab punktile M.A.302, välja arvatud juhul, kui omanik on hooldusprogrammi kohta välja andnud punkti M.A.302 alapunkti h kohase kinnituse.

b) Kui punkti M.A.302 alapunktides c ja h ei ole teisiti sätestatud, kiidab hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks pädev asutus ise.

c) Kaudse heakskiitmise korral peab pädev asutus hooldusprogrammi protseduuri heaks kiitma jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu kaudu.

d) Hooldusprogrammi heakskiitmiseks vastavalt käesoleva punkti alapunktile b peab pädeval asutusel olema juurdepääs kõikidele punkti M.A.302 alapunktides d, e, f ja h nõutud andmetele.

a) Pädev asutus töötab välja järelevalvekava oma registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.

b) Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle.

c) Kava koostatakse registreeritud õhusõidukite arvu, kohalike teadmiste ja tehtud järelevalve põhjal.

d) Tootekontrollis tuleb keskenduda reale lennukõlblikkust määravalt mõjutavatele riskiteguritele ning teha kindlaks kõik puudused. Peale selle peab pädev asutus iga puudust analüüsima, et teha kindlaks selle algpõhjus.

e) Kõikide puuduste kohta antakse kirjalik kinnitus punkti M.A.201 kohaselt vastutavale isikule või organisatsioonile.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Kui õhusõiduki kontrolli käigus leitakse tõendeid käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõuete täitmata jätmise kohta, võtab pädev asutus meetmeid kooskõlas punktiga M.B.903.

h) Kui puuduse algpõhjusest tuleb järeldada, et käesoleva jao mis tahes alajao või mõne teise osa nõuded on täitmata, käsitletakse seda kooskõlas asjaomase osa nõuetega.

i) Asjakohaste täitmisele pööratavate meetmete hõlbustamiseks vahetavad pädevad asutused teavet alapunkti h kohaselt tuvastatud nõuete mittetäitmise kohta.

a) peatab olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate; või

b) peatab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate, tunnistab neid kehtetuks või kehtestab neile piiranguid vastavalt punkti M.B.303 alapunktile g.

a) Kui punkti M.A.606 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest.

b) Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla deklaratsioonile.

c) Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos sätestatud nõuetele.

d) Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab organisatsioon alla kohustusele täita tema käsiraamatus määratletud protseduure.

e) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

a) Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 3 (V liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui hooldusorganisatsioon täidab käesoleva osa kohaldatavaid nõudeid.

b) Pädev asutus märgib sertifikaadile (EASA vorm 3) loaga seotud tingimused.

c) Viitenumber lisatakse sertifikaadile (EASA vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

a) Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) B jao F alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.

b) Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

d) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

e) Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

b) Kui pädeva asutuse määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

a) Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.617, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

b) Kui pädev asutus ei tuvasta, et sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

c) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.605.

a) Äriliseks lennutranspordiks kasutavate õhusõidukite korral tuleb pädevale asutusele koos sertifikaadi taotlusega või vajaduse korral selle muutmise taotlusega ja lennuettevõtja sertifikaadiga saata iga õhusõidukitüübi kohta, mille kohta sertifikaati taotletakse, heakskiitmiseks:

b) Kui organisatsiooni ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.

a) Kui punkti M.A.706 alapunktide a, c ja d ning punkti M.A.707 nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides ja samas punktis osutatud töötajate heakskiitmisest.

b) Pädev asutus veendub, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla kohustusedeklaratsioonile.

c) Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos sätestatud nõuetele.

d) Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon alla kohustusele täita oma käsiraamatus kindlaksmääratud protseduure.

e) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

a) Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 14 (VI liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõudeid.

b) Pädev asutus teeb sertifikaadile (EASA vorm 14) märke sertifikaadi kehtivuse kohta.

c) Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 14) ameti täpsustatud viisil.

d) Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite korral kantakse EASA vormil 14 sisalduvad andmed lennuettevõtja sertifikaadile.

a) Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevadjätkuvat lennukõlblikkust korraldavad organisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.

b) Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c) Iga 24 kuu järel tuleb kontrollida üht pisteliselt valitud õhusõidukit, mida haldab käesoleva lisa (osa M) B jao G alajao nõuetele vastav sertifitseeritud organisatsioon. Kontrollitava õhusõiduki valib pädev asutus varasemate kontrollide ja tootekontrollide tulemuste põhjal.

d) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

e) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

f) Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate oluliste küsimustega.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

a) Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.713, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

b) Kui pädev asutus ei tuvasta, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

c) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel.

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.705.

1. veenduvad pädeva asutuse asjakohaselt kvalifitseeritud töötajad, et soovituses sisaldavast avaldusest nõuete täidetuse kohta nähtub, et punkti M.A.710 kohane täielik lennukõlblikkuse kontroll on tehtud;

2. uurib pädev asutus asja ja võib nõuda täiendavat teavet abiks soovituse hindamisel.

a) Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ning annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi EASA vormil 15a (III liide), teeb ta lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas punktiga M.A.710.

b) Pädeval asutusel peavad olema asjaomased töötajad lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks.

c) Pädev asutus märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas.

d) Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks olema juurdepääs punktides M.A.305, M.A.306 ja M.A.401 kindlaksmääratud andmetele.

e) Lennukõlblikkuse kontrolli teostavad töötajad annavad pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist välja vormi 15a.

1. esimese astme puuduste puhul nõuab pädev asutus, et enne lendude jätkamist võetaks asjakohaseid parandusmeetmeid, ning võtab ise meetmeid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks;

2. teise astme puuduste puhul peavad pädeva asutuse nõutavad parandusmeetmed vastama puuduse laadile.

1. Kui õhusõiduki omanik sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga vastavalt punktile M.A.201, peab ta pärast seda, kui mõlemad pooled on lepingu allkirjastanud, saatma lepingu koopia oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmise korral kõnealusele pädevale asutusele.

2. Lepingu koostamisel arvestatakse käesoleva lisa (osa M) nõudeid ning selles tuleb kindlaks määrata allakirjutanute kohustused seoses õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega.

3. Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

4. Lepingus peab sisalduma järgmine avaldus:

„Omanik usaldab sertifitseeritud organisatsioonile õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, õhusõiduki registreerijaliikmesriigi lennukõlblikkuse järelevalveasutuste poolt heakskiidetava hooldusprogrammi väljatöötamise ning õhusõiduki mõne teise sertifitseeritud organisatsiooni poolt hooldamise korraldamise kooskõlas nimetatud hooldusprogrammiga.

Allakirjutanud kohustuvad täitma oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

Omanik tõendab oma parima veendumuse kohaselt, et kogu sertifitseeritud organisatsioonile antud teave õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kohta on nüüd ja edaspidi õige, ning kinnitab, et õhusõidukit ei muudeta ilma sertifitseeritud organisatsiooni eelneva heakskiiduta.

Kui kumbki allakirjutanutest rikub käesolevat lepingut, muutub see tühiseks. Sellisel juhul jääb omanikule täielik vastutus kõikide õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete eest ning omanik kohustub teatama sellest kahe täisnädala jooksul oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädevatele asutustele.”

5. Kui omanik sõlmib lepingu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga vastavalt punktile M.A.201, jagunevad poolte kohustused järgmiselt:

i) kasutatud hooldusandmed, sealhulgas läbivaatamise seisund ja viited;

ii) vastavus lennukõlblikkusdirektiividele ja hooldusteatmikule;

iii) tehtud remonditööd;

iv) tehtud muudatused;

v) paigaldatud varuosad;

vi) piiratud kasutuseaga osade seisund;

vii) kõrvalekalded kliendi töökäsust;

viii) nõuetele vastavuse deklaratsioonid muu riigi tsiviillennundusameti hooldusnõude rahuldamiseks;

ix) teave, mida on vaja seoses puuduliku tarne või tarnejärgse montaažiga;

x) I lisa (osa M) F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide puhul jaotises M.A.613 osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon:

„Tõendab, et lahtris 11 osutatud ja käesolevas lahtris kirjeldatud tööd on tehtud kooskõlas määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) A jao F alajao nõuetega ning sellega seoses võib välja anda hooldustõendi, juhul kui käesolevas lahtris ei ole märgitud teisiti. TEGEMIST EI OLE MÄÄRUSE (EL) nr 1321/2014 II LISA (OSA 145) KOHASE HOOLDUSTÕENDIGA.”

a) hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b) hooldustööd on kaldunud kõrvale I lisas (osa M) nõutud standardist;

c) hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui I lisa (osa M) nõuetega. Sel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

a) hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b) hooldustööd on kaldunud kõrvale II lisas (osa 145) nõutud standardist;

c) hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui II lisa (osa 145) nõuetega. Sel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

1. Välja arvatud väiksemate organisatsioonide puhul, millele osutatakse punktis 12, sätestatakse punktis 13 osutatud tabelis I lisa (osa M) F alajao ja II lisa (osa 145) kohaste hooldusorganisatsioonide sertifitseerimise standardsüsteem. Organisatsioonile tuleb anda sertifikaat, millega antud õigused ulatuvad ühest klassist ja pädevusest koos piirangutega kuni kõigi klasside ja pädevusteni koos piirangutega.

2. Lisaks punktis 13 osutatud tabelile peab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon määratlema organisatsiooni käsiraamatus oma tööde ulatuse. Vt ka punkt 11.

3. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd piiritlevad pädeva asutuse kinnitatud sertifikaadi klassi(de) ja pädevus(t)e raames sertifikaadiga antud õiguste täpsed piirid. Seepärast on oluline, et sertifikaadiklass(id) ja pädevus(ed) ning organisatsiooni tööde ulatus on oleksid vastavuses.

4.  A-kategooria A-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kontrollimenetlus, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust.

5.  A-kategooria B-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori ja/või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. B-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

6.  A-kategooria C-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootorid ja abijõuseadmed), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. C-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus või mootori/abijõuseadme hooldustöökojas samuti hooldada paigaldatud komponente, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

7.  A-kategooria D-klassi pädevus on iseseisev klassipädevus, mis ei pruugi olla seotud konkreetse õhusõiduki, mootori või muu komponendiga. D1 pädevusmärge ehk mittepurustavate katsete pädevus on sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile vajalik üksnes juhul, kui ta teeb sellised katsed eriülesandena teise organisatsiooni jaoks. A-, B- või C-kategooria klassipädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib mittepurustavaid katseid teha toodetega, mida ta hooldab vastavalt selliste katsete menetlusi sisaldavale hooldusorganisatsiooni käsiraamatule, omamata D1-klassi pädevust.

8. II lisa (osa 145) kohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni puhul jagunevad A-kategooria klassipädevused baashoolduseks ja liinihoolduseks. Sellise organisatsiooni võib sertifitseerida kas baas- või liinihoolduseks või mõlemaks. Tuleks märkida, et liinihooldustöökojal, mis asub baashoolduse põhitöökojas, peab olema liinihoolduse sertifikaat.

9.  Piirangute osa annab pädevatele asutustele vajaliku paindlikkuse, et kohandada sertifikaat iga konkreetse organisatsiooni vajadustele. Pädevused märgitakse sertifikaadile üksnes juhul, kui need on asjakohaste piirangutega. Punktis 13 osutatud tabelis täpsustatakse võimalikud piirangute liigid. Kuigi hooldust nimetatakse kõigis klassipädevustes viimasena, võib õhusõiduki või mootoritüübi või tootja asemel rõhutada hooldustööd, kui see on organisatsiooni puhul asjakohasem (nt avioonikasüsteemide paigaldus ja seonduv hooldus). Sellekohane märge piirangute osas näitab, et hooldusorganisatsioon on sertifitseeritud tegema hooldust kuni kõnealuse tüübini/tööni (see kaasa arvatud).

10. A- ja B-klassi piirangute osas seeriale, tüübile ja rühmale viitamise puhul tähendab seeria teatavat tüüpi seeriat nagu Airbus 300 või 310 või 319 või Boeing 737-300-seeriat või RB211-524-seeriat või Cessna 150 või Cessna 172 või Beech 55-seeriat või Continental O-200-seeriat, jne; tüüp tähendab teatavat tüüpi või mudelit nagu Airbus 310-240-tüüp või RB 211-524 B4-tüüp või Cessna 172RG-tüüp (loetleda võib mis tahes arvul seeriaid või tüüpe); rühm tähendab nt ühe kolbmootoriga õhusõidukit Cessna või Lycoming vabalthingavaid kolbmootoreid jne.

11. Kui kasutatakse pikka hooldustööde loetelu, mida võidakse sagedasti muuta, võib selliste muudatuste tegemiseks kasutada punkti M.A.604 alapunktis c ja punkti M.B.606 alapunktis c või punkti 145.A.70 alapunktis c ja punktis 145.B.40 osutatud kaudse heakskiitmise menetlust.

12. Kui hooldusorganisatsioonis vastutab kõigi hooldustööde planeerimise ja tegemise eest üks inimene, on sellise organisatsiooni sertifikaadi õiguste ulatus piiratud. Suurimad lubatud piirangud on järgmised:

Tuleks märkida, et pädev asutus võib konkreetse organisatsiooni suutlikkusest sõltuvalt organisatsiooni sertifikaadiga antavate õiguste ulatust veelgi piirata.

13. Tabel

1. Järgmiste plaaneriosade muutmine, parandamine või asendamine neetimise, kokkuliitmise, lamineerimise või keevitamise teel:

2. Järgmiste osade muutmine või remont:

3. Järgmised kolbmootorile tehtavad hooldustööd:

4. Propelleri tasakaalustamine, välja arvatud:

5. Kõik lisatööd, mis nõuavad:

a) Pädevus ja vastutus

b) Hooldustööd

Omanik-piloot võib teha lihtsaid visuaalseid ülevaatusi või toiminguid, et kontrollida plaaneri, mootorite, süsteemide ja komponentide üldist seisukorda, ilmseid kahjustusi ja normaalset toimimist.

Omanik-piloot ei tohi teostada hooldustööd juhul, kui:

▼M1

Punktides 1–9 loetletud kriteeriume ei saa tühistada vähem piiravate suunistega, mis on välja antud kooskõlas punkti M.A.302 alapunktis d osutatud hooldusprogrammiga.

Õhusõiduki lennukäsiraamatus kirjeldatud mis tahes töid õhusõiduki lennuks ettevalmistamiseks (näiteks purilennuki tiibade kinnitamine või lennueelne lennukõlblikkuskontroll) käsitatakse piloodi ülesannetena ning mitte omanik-piloodi hooldustöödena, seepärast ei ole nende puhul hooldustõend nõutav.

c) Omanik-piloodi hooldustööd ja nende dokumenteerimine

Punktis M.A.401 osutatud tehnilised normdokumendid peavad olema omanik-piloodi tehtavate hooldustööde ajal alati kättesaadavad ning neid tuleb hooldustööde tegemisel järgida. Omanik-piloodi hooldustöödes osutatud andmete üksikasjad peab lisama hooldustõendile kooskõlas punkti M.A.803 alapunktiga d.

Omanik-piloot peab teavitama jätkuvat lennukõlblikkust korraldavat sertifitseeritud organisatsiooni, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest (kui sellise organisatsiooniga on leping sõlmitud), mitte hiljem kui 30 päeva pärast omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas punkti M.A.305 alapunktiga a.

1. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust; või

2. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit.

a) kõikide plaanijärgsete tööde jaoks on olemas tööruumid ja eelkõige selle, et need on kaitstud ilmastiku eest. Vajaduse korral asuvad eritöökojad ja -ruumid eraldi, tagamaks, et töökoha ja keskkonna saastumine on ebatõenäoline.

b) Alapunktis a osutatud plaanijärgse töö juhtimiseks ja volitatud lennundustehniliste töötajate jaoks peavad olemas olema kontoriruumid, et viimased saaksid oma kohustusi täita nii, et see toetab õhusõidukite heade hooldusstandardite täitmist.

c) Kogu töökeskkond, kaasa arvatud õhusõidukite angaarid, komponentide hooldustöökojad ja kontoriruumid peavad sobima nendes tehtavateks töödeks ning eelkõige vastama erinõuetele. Töökeskkond peab olema selline, et see ei kahjustaks töötajate efektiivsust, välja arvatud juhul, kui see on tingitud konkreetse töö erilaadist:

d) Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks peavad olema eraldatud turvalised hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlblikud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest kasutuskõlbmatutest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoiutingimused peavad vastama tootja juhistele, et hoitavad esemed ei kahjustuks. Juurdepääs hoiuruumidele on üksnes volitatud töötajatel.

a) Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt. Tegevjuht:

b) Organisatsioon nimetab ametisse isiku või isikute rühma, kelle kohustuste hulka kuulub selle tagamine, et organisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

c) Alapunktis a nimetatud tegevjuht määrab ametisse isiku, kes vastutab kvaliteedisüsteemi, kaasa arvatud sellega seotud punkti 145.A.65 alapunktis c nõutava tagasiside andmise korra täitmise eest. Sellel isikul peab olema võimalik suhelda tegevjuhiga vahetult, et tegevjuht saaks olla nõuetekohaselt kursis kvaliteedi ja nõuete täitmisega seotud küsimustega.

d) Organisatsioonil peab olema hooldusega seotud inimtöötundide plaan, milles nähtub, et organisatsioonil on piisavalt töötajaid planeerimiseks, tööde tegemiseks, juhatamiseks, ülevaatuste tegemiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks kooskõlas organisatsiooni sertifikaadiga. Peale selle peab organisatsioonil olema kord nende tööde ülehindamiseks, mida tehakse siis, kui töötajaid on mis tahes vahetuses või muul ajavahemikul plaanijärgsest vähem.

e)  ►M1  Organisatsioon peab pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama mis tahes hooldustöödega, hooldusprogrammide koostamisega, lennukõlblikkuse läbivaatamise ja korraldamisega ja/või kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevuse ja seda kontrollima. ◄ Peale konkreetse töö tegemiseks vajalike eriteadmiste peab pädevus hõlmama teadmisi inimfaktorite ja inimvõimete kohta, mis vastavad selle isiku ülesannetele organisatsiooni ees. Inimfaktorid on põhimõtted, mis kehtivad lennunduses õhusõidukite ehitamise, sertifitseerimise, käitamise ning hooldamise ja töötajate koolitamise suhtes ning millega püütakse saavutada inimeste ja muude süsteemiosade ohutut vastastikust toimimist, võttes asjakohaselt arvesse inimvõimeid. Inimvõimed on inimese võimekus ja piiratus, mis mõjutab lennunduses ohutust ja efektiivsust.

f) Organisatsioon tagab, et töötajad, kes teevad ja/või kontrollivad õhusõidukite konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid seoses jätkuva lennukõlblikkusega, on selleks kvalifitseeritud vastavalt Euroopa standardile või mõnele muule, sellega samaväärsele ja ameti poolt tunnustatud standardile. Töötajad, kes täidavad muid eriülesandeid, peavad olema kvalifitseeritud vastavalt ametlikele standarditele. Erandina käesolevast lõikest võivad alapunktis g ning alapunkti h alapunktides 1 ja 2 määratletud töötajad, kellel on III lisa (osa 66) kohane B1- või B3-kategooria kvalifikatsioon, teha ja/või kontrollida mittepurustavaid katseid värvimeetodil.

g) Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele).

Peale selle võib õhusõidukeid hooldav organisatsioon kasutada väiksemateks plaanijärgseteks liinihooldustöödeks ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kellel on punkti 66.A.20 alapunkti a alapunktis 1 ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud õigused ning III lisa) (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane kvalifikatsioon. Selliste volitatud lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et puudub vajadus B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) lennundustehniliste töötajate järele.

h) Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil:

i) Komponente hooldavad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad vastama III lisa (osa 66) nõuetele.

j) Erandina alapunktidest g ja h ning seoses kohustusega järgida III lisa (osa 66) nõudeid võib organisatsioon kasutada järgmiselt kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid:

k) Organisatsioonil, kes kontrollib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite lennukõlblikkust ja annab välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt punkti M.A.901 alapunktile l, peavad olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kellel on punkti M.A.901 alapunkti l alapunkti 1 kohane kvalifikatsioon ja volitused.

l) Organisatsioonil, kes tegeleb äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA2 õhusõidukite hooldusprogrammi koostamise ja heakskiitmise menetlemisega vastavalt punkti M.A.201 alapunkti e alapunktile ii, peavad olema kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad tõendada, et neil on asjakohased teadmised ja kogemused.

a) Lisaks punkti 145.A.30 alapunktides g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või selle uuesti väljaandmist.

b) Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste kohta, mis on III lisa (osa 66) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (osa 66) nõudeid, välja arvatud punkti 145.A.30 alapunktis j ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhtudel.

c) Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ning tugitöötajad on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul saanud vähemalt kuuekuulise kogemuse asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelikul hooldamisel.

Käesolevas alapunktis tähendab asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelik hooldamine seda, et vastav isik on tegutsenud asjaomase õhusõiduki või komponendi hooldamisega seotud töökeskkonnas ning kasutanud hooldustõendite väljaandmise volitusest tulenevaid õigusi ja/või teinud tegelikult hooldustöid vähemalt mõnedele asjaomase õhusõidukitüübi või -grupi süsteemidele, mis on kindlaks määratud konkreetses hooldustõendite väljaandmise volituses.

d) Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad saavad iga kaheaastase perioodi jooksul piisavalt jätkukoolitust, et neil oleksid ajakohased teadmised asjaomasest tehnikast, organisatsiooni kodukorrast ning inimfaktoritega seotud küsimustest.

e) Organisatsioon koostab volitatud lennundustehniliste töötajate ja tugitöötajate jätkukoolituse kava, kaasa arvatud punkti 145.A.35 asjaomaste alapunktide täitmise korra, mille alusel volitatud lennundustehnilistele töötajatele antakse hooldustõendite väljaandmise volitused vastavalt käesolevale osale, ning III lisa (osa 66) nõuete täitmise korra.

f) Kui tegemist ei ole ühegi punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktis 5 kirjeldatud ettenägematu olukorraga, hindab organisatsioon volitatud lennundustehniliste töötajate kandidaatide pädevust, kvalifikatsiooni ja hooldustõendite väljaandmise oskusi organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud korras enne, kui ta annab neile esmakordselt või uuesti hooldustõendite väljaandmise volituse vastavalt käesolevale osale.

g) Kui volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad alapunktides a, b, d, f ja vajaduse korral alapunktis c sätestatud tingimusi, annab organisatsioon neile hooldustõendite väljaandmise volituse, milles määratleb selgesõnaliselt selle volituse kehtivusulatuse ja piirangud. Selleks, et hooldustõendite väljaandmise volitus pidevalt kehtiks, on vaja, et pidevalt täidetaks alapunktides a, b, d ja vajaduse korral alapunktis c sätestatud tingimusi.

h) Hooldustõendite väljaandmise volitus peab olema koostatud nii, et nii volitatud lennundustehnilised töötajad kui ka kõik muud volitatud isikud, kes võivad nõuda selle esitamist, näeksid sellest üheselt selle kehtivusulatuse. Kui kehtivusulatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse lühendeid, peab organisatsioon tegema lühendite tõlked hõlpsasti kättesaadavaks. Volitatud isikud on pädevate asutuste, ameti ja selle liikmesriigi ametnikud, mis vastutab hooldatava õhusõiduki või komponendi hoolduse üle tehtava järelevalve eest.

i) Kvaliteedisüsteemi järgimise eest vastutav isik vastutab organisatsiooni nimel ühtlasi volitatud lennundustehnilistele töötajatele hooldustõendite väljaandmise volituste andmise eest. See isik võib käsiraamatus määratletud korras määrata neid volitusi tegelikult välja andma või kehtetuks tunnistama teise isiku.

j) Organisatsioon peab kõikide volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate nimekirja, mis hõlmab:

Organisatsioon säilitab nimekirja vähemalt kolm aastat pärast seda, kui käesolevas alapunktis osutatud töötajad on lahkunud organisatsioonist või kui volitus tühistati. Peale selle peab hooldusorganisatsioon väljastama käesolevas alapunktis osutatud töötajatele nende lahkumisel soovi korral väljavõtte nende isiklike andmete toimikust.

Käesolevas alapunktis osutatud töötajatele tuleb soovi korral anda juurdepääs nende eespool kirjeldatud andmetele.

k) Organisatsioon väljastab volitatud lennundustehnilistele töötajatele koopia nende hooldustõendite väljaandmise volitusest kas paberkandjal või elektroonilisel kujul.

l) Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad oma hooldustõendite väljaandmise volituse esitama igale volitatud isikule 24 tunni jooksul.

m) Volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate vanuse alampiir on 21 aastat.

n) A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (osa 145) või IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal.

o) B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta i) on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse ja ii) omab kuus kuud tõendatud praktilist kogemust väljaantava volituse rakendusala piires. Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis.

a) Organisatsioonil peavad olemas olema tema sertifikaadis kindlaksmääratud tööde tegemiseks vajalikud seadmed, tööriistad ja materjalid ning ta peab neid kasutama.

b) Organisatsioon tagab, et kõiki tööriistu, seadmeid ja vajaduse korral eelkõige testimisseadmeid kontrollitakse ja kalibreeritakse vastavalt ametlikult tunnustatud nõuetele nii sageli, kui on vaja nende töökõlblikkuse ja täpsuse tagamiseks. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi andmed.

a) Kõik komponendid tuleb liigitada järgmistesse kategooriatesse ja asjakohaselt üksteisest eraldada:

b) Enne komponendi paigaldamist tagab organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks ka arvestades erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide kohaseid nõudeid.

c) Organisatsioon võib käimasolevate tööde tarbeks valmistada oma tööruumides piiratud koguses osi, tingimusel et vastav kord on käsiraamatus määratletud.

d) Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21)järgi on heaks kiidetud mõni remondivõimalus.

e) Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid võib paigaldada üksnes juhul, kui õhusõiduki omanik leiab, et need on tema õhusõidukile paigaldamiseks kõlblikud.

a) Organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. „Kehtiv” tähendab seda, et dokument on seotud õhusõiduki, komponendi või protsessiga, mis on kindlaks määratud organisatsiooni sertifikaadi klassipädevuse tabelis ning mis tahes sellega seotud hooldustööde loetelus.

Kui tehnilised normdokumendid esitab käitaja või klient, peavad need dokumendid organisatsioonil olemas olema tööde tegemise ajal, mis ei mõjuta punkti 145.A.55 alapunkti c täitmise vajadust.

b) Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

c) Organisatsioon kehtestab korra tagamaks, et avastamise korral dokumenteeritakse ja teatatakse asjaomaste tehniliste normdokumentide autorile iga ebatäpsus, puudulikkus või selgusetus hooldustöötajate poolt kasutatavates tehnilistes normdokumentides.

d) Organisatsioon võib hooldusjuhendeid muuta üksnes oma käsiraamatus kindlaksmääratud korras. Muutmise korral peab organisatsioon tõendama, et tulemuseks on sama head või paremad hooldusstandardid, ning teatama sellest tüübisertifikaadi omanikule. Hooldusjuhend on käesoleva alapunkti tähenduses juhend selle kohta, kuidas teha mingit konkreetset tööd; see ei hõlma remondi- ja muudatustööde tehnilist projekti.

e) Organisatsioon loob ühtse töökaartide või -lehtede süsteemi, mida tuleb kasutada organisatsiooni kõigis osades. Peale selle peab organisatsioon kandma nendele töökaartidele või -lehtedele kas alapunktides b ja d osutatud tehnilised normdokumendid või täpse viite konkreetsele hooldustööle või tehnilistes normdokumentides sisalduvatele töödele. Töökaarte ja -lehti võib luua arvuti abil ning hoida elektroonilises andmebaasis, kui on tagatud, et neid ei ole võimalik volitamata muuta, ning andmebaasist on olemas elektrooniline varund, mida tuleb uuendada 24 tunni jooksul pärast iga muudatust. Keerulised hooldustööd tuleb kanda töökaartidele või -lehtedele ning jaotada etappideks, et oleks võimalik dokumenteerida iga keerulise hooldustöö lõpetamist.

Kui organisatsioon osutab hooldusteenust õhusõiduki käitajale, kes nõuab, et organisatsioon kasutaks tema töökaartide või -lehtede süsteemi, siis kasutab organisatsioon seda süsteemi. Sellisel juhul peab organisatsioon kehtestama korra, tagamaks et õhusõiduki käitaja töökaarte või -lehti täidetakse nõuetekohaselt.

f) Organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on hooldustöötajate nõudmisekorral hõlpsasti kättesaadavad.

g) Organisatsioon kehtestab korra, tagamaks et tema käes olevaid tehnilisi normdokumente hoitakse ajakohastena. Kui tehnilisi normdokumente kontrollib või esitab käitaja/klient, peab organisatsioonil olema võimalik tõendada, et tal on kas käitaja või kliendi kirjalik kinnitus selle kohta, et kõik tehnilised normdokumendid on ajakohased, või töökäsud, millele on märgitud kasutatavate tehniliste normdokumentide muudatuste seis, või tal on võimalik tõendada, et see muudatuste seis on märgitud käitaja/kliendi tehniliste normdokumentide muudatuste loetelus.

a) Organisatsioonil peab olemas olema tööde mahule ja keerukusele vastav süsteem kõikide vajalike töötajate, tööriistade, seadmete, materjalide tehniliste normdokumentide ja tööruumide planeerimiseks, et hooldustööd saaksid kindlasti tehtud.

b) Hooldustööde planeerimisel ja vahetuste korraldamisel tuleb arvestada inimvõimete piire.

c) Kui hooldustööde jätkamist või lõpetamist tuleb vahetuse või töötajate vahetumise tõttu üle anda, peavad saabuvad ja lahkuvad töötajad vahetama piisavalt asjaomast teavet.

a) Asjakohaste volitustega volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi organisatsiooni nimel siis, kui nad on tuvastanud, et organisatsioon on punktis 145.A.70 kindlaks määratud korras teinud ära kõik tellitud hooldustööd, võttes seejuures arvesse, et punktis 145.A.45 kindlaks määratud tehnilised normdokumendid on olemas ning neid on kasutatud, ja et täitmata ei ole jäänud ühtki nõuet, mille kohta oleks teada, et see ohustab lennuohutust.

b) Hooldustõend antakse välja enne lendu pärast hooldustöid.

c) Eespool osutatud hooldustööde käigus avastatud uutest defektidest või mittetäielikest töökäskudest tuleb teatada õhusõiduki käitajale konkreetselt selleks, et saavutada temaga kokkulepe nende defektide kõrvaldamiseks või töökäskude nõuetekohaseks vormistamiseks. Kui õhusõiduki käitaja keeldub hooldustöid käesoleva alapunkti alusel teha laskmast, kohaldatakse alapunkti e.

d) Hooldustõend antakse välja pärast mis tahes hooldustöid, mis on tehtud õhusõidukilt maha võetud komponendile. I lisa (osa M) II liites osutatud komponendi hooldustõend (EASA vorm 1) on ühtlasi hooldustõend, välja arvatud juhul, kui punkti M.A.502 alapunktis b või alapunktis e on sätestatud teisiti. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi olla vaja EASA vormi 1 sõltuvalt organisatsiooni enda käsiraamatu kohasest komponentide kasutusse laskmise korrast.

e) Erandina alapunktist a võib organisatsioon siis, kui tal ei ole võimalik kõiki tellitud hooldustöid teha, anda hooldustõendi välja õhusõiduki heakskiidetud piirangute raames. Enne hooldustõendi väljaandmist märgib organisatsioon selle asjaolu tõendile.

f) Erandina alapunktist a ja punktist 145.A.42 on olukorras, kui õhusõiduk asub seetõttu, et vajaliku hooldustõendiga komponent ei ole kättesaadav, mujal kui oma põhiliinihoolduskohas või põhihooldusbaasis, lubatud paigaldada õhusõidukile asjakohase hooldustõendita komponenti kõige rohkem kuni 30 lennutunniks või kuni õhusõiduk naaseb kas oma põhiliinihoolduskohta või põhihooldusbaasi, olenevalt sellest, kumba ta varem jõuab, ja tingimusel, et õhusõiduki käitaja on sellega nõus ning kõnealusel komponendil on vajalik hooldustõend olemas, muudel juhtudel aga peavad kõik kehtivad hooldus- ja üldnõuded olema täidetud. Sellised komponendid tuleb pärast eespool kindlaksmääratud aja möödumist eemaldada, välja arvatud juhul, kui vahepeal on komponendile alapunkti a ja punkti 145.A.42 alusel hangitud asjakohane hooldustõend.

a) Organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud hooldustööde üksikasjad. Organisatsioon peab alles hoidma vähemalt need kirjed, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik hooldustõendi (sh alltöövõtja hooldustõendite) saamiseks vajalikud nõuded ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide ja soovituste saamiseks vajalikud nõuded on täidetud.

b) Organisatsioon esitab õhusõiduki käitajale igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel.

c)  ►M1  Organisatsioon säilitab kõikide hooldustööde üksikasjalike kirjete ja kõikide nendega seotud tehniliste normdokumentide koopiaid kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või komponendile, millega tehtud tööd on seotud. Lisaks säilitab ta kõikide lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide ja soovituste väljaandmisega seotud kirjete koopiaid kolm aastat alates nende väljaandmise kuupäevast ning esitab nende koopiad ka õhusõiduki omanikule. ◄

▼M1

▼B

a) Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele, registreerijariigile ning õhusõiduki või komponendi projekteerinud organisatsioonile igast õhusõiduki või komponendi puhul avastatud ohtlikust või potentsiaalselt ohtlikust seisukorrast, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Organisatsioon kehtestab sisemise juhtumitest teatamise korra, mis tuleb kindlaks määrata tema käsiraamatus, et selliseid teateid oleks võimalik koguda ja hinnata, sealhulgas teateid juhtumite kohta, millest tuleb teatada vastavalt alapunktile a. Selles korras tuleb kindlaks määrata negatiivsed suundumused ja parandusmeetmed, mida organisatsioon on võtnud või peab võtma puuduste kõrvaldamiseks, ning see peab hõlmama kogu kõnealuste kõrvalekallete kohta teada oleva teabe hindamist ja selle teabe vahetamist.

c) Organisatsioon edastab selliseid teateid ameti kehtestatud vormis ja viisil ning tagab, et need sisaldavad kogu teavet organisatsioonile teadaoleva seisukorra ja hindamise tulemuste kohta.

d) Kui organisatsioon teeb hooldustöid äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitajaga sõlmitud lepingu alusel, peab ta igast kõnealusest kõrvalekaldest, mis mõjutab selle käitaja õhusõidukit või selle komponenti, teatama ka käitajale.

e) Organisatsioon koostab ja edastab kõnealuseid teateid võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

a) Organisatsioon kehtestab ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, mille ta peab vastavalt punktile 145.A.70 kindlaks määrama oma käsiraamatus.

b) Organisatsioon kehtestab pädeva asutusega kooskõlastatud korra, mille puhul võetakse headest hooldustavadest kinnipidamiseks ja käesoleva osa nõuete täitmiseks arvesse inimfaktoreid ja -võimeid ning mis hõlmab selgesõnalist töökäsku või lepingut, nii et õhusõidukile või komponentidele on võimalik välja anda hooldustõend kooskõlas punktiga 145.A.50.

c) Organisatsioon kehtestab kvaliteedisüsteemi, mis hõlmab järgmist:

a)  Hooldusorganisatsiooni käsiraamat on dokument või dokumendid, milles on kindlaks määratud tööd, mida asjaomase hooldusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab, ning samuti see, kuidas organisatsioon kavatseb käesolevat lisa (osa 145) täita. Organisatsioon esitab pädevale asutusele hooldusorganisatsiooni käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

▼M1

▼B

▼M1

▼B

b) Käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et säilitada organisatsiooni ajakohane kirjeldus. Käsiraamatu ja selle mis tahes muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks käsiraamatu protseduuri kaudu (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

a) oma sertifikaadil ja käsiraamatus kindlaks määratud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b) sõlmida iga õhusõiduki või komponendi hooldamiseks, milleks ta on sertifitseeritud, lepingu mõne teise organisatsiooniga, mis töötab oma kvaliteedisüsteemi kohaselt. Selline hooldus tähendab töid, mida teeb organisatsioon, millel endal ei ole selleks käesoleva osa kohast luba, ning üksnes töid, mida lubatakse teha punkti 145.A.65 alapunktis b sätestatud korras. Need tööd ei hõlma õhusõidukite baashoolduse kontrolle ega töökojas tehtavate hooldustööde täielikke kontrolle ega mootorite või mootorimoodulite kapitaalremonte;

c) hooldada käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu, või on vaja teha plaaniväliseid liinihooldustöid;

d) hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, kohas, mida käsitatakse liinihoolduskohana ja kus on võimalik teha lihtsamaid hooldustöid, ning üksnes juhul, kui organisatsiooni käsiraamatu järgi on see lubatud ja käsiraamatus on need kohad loetletud;

e) anda kooskõlas punktiga 145.A.50 välja hooldustõendeid hooldustööde lõpetamise kohta;

f) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul ja konkreetse loa olemasolu korral võib organisatsioon:

g) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA2 õhusõidukite puhul koostada hooldusprogramm ja menetleda selle heakskiitmist kooskõlas punktiga M.A.302, vastavalt punkti M.A.201 alapunkti e alapunktis ii kindlaks määratud tingimustele ja sertifikaadis loetletud õhusõidukitüübipädevusmärgete piires.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni põhiasukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. tegevjuht;

5. punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikud;

6. tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ning volitatud lennundustehnilised töötajad ja lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

a) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada.

a) Esimese astme puudus on iga käesolevas lisas (osa 145) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga käesolevas lisas (osa 145) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punkti 145.B.50 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

a) olema asjakohaselt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe;

b) olema vajaduse korral saanud käesoleva lisa (osa 145) nõuete kohta, kaasa arvatud nende kavandatud tähenduse ja standardi kohta koolitust/jätkukoolitust.

1. Kui punkti 145.A.30 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest.

2. Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas osa 145 nõuetega ning tegevjuht on kirjutanud alla kohustusedeklaratsioonile.

3. Pädev asutus kontrollib, kas organisatsioon täidab osa 145 nõudeid.

4. Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal tuleb korraldada kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks ta kirjutab organisatsiooni nimel alla kohustusele täita organisatsiooni käsiraamatus määratletud korda.

5. Kõikide puuduste kohta tuleb organisatsioonile anda kirjalik kinnitus.

6. Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja tehtud soovitused.

7. Esialgse sertifikaadi korral tuleb kõik puudused kõrvaldada enne sertifikaadi väljaandmist

1. Pädev asutus kinnitab käsiraamatu ning annab taotlejale vormil 3 välja sertifikaadi koos kategooriatega, mille suhtes sertifikaat kehtib. Pädev asutus annab sertifikaadi välja üksnes siis, kui organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa 145) nõudeid.

2. Pädev asutus märgib sertifikaadi tingimused sertifikaadile (vorm 3).

3. Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

1. peab pädev asutus pidama ja ajakohasena hoidma nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad;

2. iga organisatsiooni tuleb vähemalt iga 24 kuu järel kontrollidaosa 145 nõuete täitmise suhtes;

3. vähemalt iga 24 kuu järel tuleb korraldada kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

1. Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast punktis 145.A.85 loetletud muudatusest.

Pädev asutus lähtub kõikide muudatuste puhul organisatsioonis esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

2. Kui pädev asutus ei tuvasta, et hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks peatada, võib ta määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste kinnitamise ajal tegutseda.

1. Muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti 145.A.70 alapunkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas II lisa (osa 145) nõuetega.

2. Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse punkti 145.A.70 alapunkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus II lisa (osa 145) nõuetele.

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile 145.B.50.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesoleva lisa osa 145 nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmeid sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

1. Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise korra koos miinimumnõuetega, mis võimaldab iga organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

2. Kõnealuste dokumentide hulka kuuluvad vähemalt järgmised:

3. Eespool nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

4. Pädev asutus võib dokumente säilitada kas paberkandjatel või elektroonilisel kujul või kummagi kombinatsioonina, tingimusel et asjakohased kontrolliabinõud on rakendatud.

a) Käesolevas lisas (osa 66) tähendab pädev asutus järgmist:

b) Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:

a) Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks:

b) A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised:

c) B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

1. grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu;

2. grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:

3. 3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid.

a) Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele.

b) Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis.

c) Lisaks punkti 66.A.10 alapunkti a, punkti 66.A.10 alapunkti b või punkti 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19.

d) Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele.

e) Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks.

f) Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse.

a) Kohaldatakse järgmisi õigusi:

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:

a) Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (osa 66) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (osa 147) kohane koolitusluba, või pädev asutus.

b) Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksamitulemusi võimalik arvestada vastavalt alapunktile c.

c) Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste eksamitulemuste täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:

Eksamitulemuste arvestamine toimub vastavalt käesoleva lisa (osa 66) B jao E alajaole.

d) Pädeva asutuse poolt taotlejale edastatud teade eksamitulemuste kohta kehtib kümme aastat. Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks.

a) Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (osa 66) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale.

c) Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest.

d) Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline.

e) Olenemata alapunkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (osa 66) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine.

f) Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist.

a) Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas punktiga 66.B.120.

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.

c) Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel.

d) Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud.

a) Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused.

b) Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus.

c) Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (osa 66) III liitele.

d) Erandina punktidest b ja c võib gruppi 2 ja 3 kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist:

Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud punkti 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.

e) Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

f) Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

g) B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:

a) Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning neid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

b) Punktis 66.A.45 osutatud piirangud tühistatakse järgmisel juhtudel:

c) Punktis 66.A.70 osutatud piirangud tühistatakse juhul, kui loaomanik sooritab edukalt eksami punktis 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes nimetatud moodulite või ainete kohta.

a) Nendele volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes omavad liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lennundustehnilise töötaja loa enne III lisa (osa 66) jõustumist B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

b) Isik, kes on omandamas liikmesriigis kehtivat volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni, võib jätkata selle omandamist enne III lisa (osa 66) jõustumist. Kõnealustel tingimustel omandatud volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni omanikule annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus välja lennundustehnilise töötaja loa B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

c) Vajaduse korral märgitakse lennundustehnilise töötaja loale punkti 66.A.50 kohased piirangud, mis kajastavad erinevusi i) enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning ii) käesoleva lisa (osa 66) I ja II liites baasteadmiste ja baasteadmiste eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel.

d) Erandina alapunktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu suurte õhusõidukite hulka ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, märkida lennundustehnilise töötaja loale punkti 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustöötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist, ning muudetud osa 66 kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.

a) Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab piisaval määral jälgida iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetlusi.

b) Kõnealused dokumendid sisaldavad iga loa kohta järgmist:

c) Alapunkti b alapunktides 1–5 osutatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat.

d) Alapunkti b alapunktides 6, 7 ja 8 osutatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja.

a) Käesoleva määruse nõuete rakendamiseks peavad pädevad asutused osalema määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohases vastastikuses teabevahetuses.

b) Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele.

a) Pädev asutus kontrollib EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide vastuvõtmisel, kas vorm on korrektselt täidetud ning tagab, et loataotleja kogemus vastaks käesoleva lisa (osa 66) nõuetele.

b) Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab eksamitulemuste kehtivuse, et tagada kõikide I liite kohaste moodulitega seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (osa 66).

c) Pärast seda, kui pädev asutus on kontrollinud, kas taotlejal on käesoleva lisa (osa 66) nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, annab ta taotlejale välja asjakohase lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe.

d) Kui lennundustehnilise töötaja loa esmakordsel väljaandmisel märgitakse loale õhusõidukitüübid või -grupid, peab pädev asutus kontrollima, kas punkti 66.B.115 nõuded on täidetud.

a) II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda.

b) Alapunktis a osutatud hooldusorganisatsioon peab tagama, et punkti 66.B.100 alapunktide a ja b nõuded oleksid täidetud.

c) Igal juhul võib lennundustehnilise loa taotlejale välja anda ainult pädev asutus.

a) Punktides 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa.

b) Pädeva asutuse registreerimissüsteemi tehakse vastavad muudatused.

a) Pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud nõuetekohaselt täidetud EASA 19 vorm koos täiendavate dokumentidega, mis tõendavad, et taotleja vastab asjaomase pädevusmärke ja sellega kaasneva lennundustehnilise töötaja loa saamiseks nõutavatele tingimustele, teeb pädev asutus järgmist:

Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused.

b) Kui täieliku tüübikoolituse korraldab mõni muu organisatsioon kui IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omav lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kõik tüübikoolitusega seotud nõuded on täidetud.

c) Kui nõuet väljaõppe kohta töökohal ei kohaldata, antakse õhusõidukitüübi pädevusmärge välja IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tunnistuse alusel.

d) Kui õhusõidukitüübi pädevuskoolitus läbitakse rohkem kui ühe kursuse raames, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kursuste sisu ja pikkus vastab täielikult loakategooria rakendusalale ja kas eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte on nõuetekohaselt käsitletud.

e) Erinevuskoolituse puhul kontrollib pädev asutus, kas i) taotleja varasem kogemus koos ii) IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud kursuse või pädeva asutuse sertifitseeritud kursusega vastab tüübipädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele.

f) Nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tuleb tõendada, esitades kas i) praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni väljaantud logiraamatu, või võimaluse korral ii) IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni väljaantud koolitustõendi, mis hõlmab praktilise õppe läbimist.

g) Õhusõidukitüübi märkimisel kasutatakse ameti poolt kindlaks määratud õhusõidukitüübipädevusmärkeid.

a) Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja luba kõnealuse asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et loa suhtes ei kohaldata ühtki punkti 66.B.500 kohast kehtetuks tunnistamise, peatamise või muutmise menetlust. Kui andmed on identsed ning punkti 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, taastatakse loa kehtivus viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse.

b) Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest, peab pädev asutus tegema järgmist:

a) Artikli 5 lõikes 4 osutatud lennundustehnilise töötaja loale juba varem kantud konkreetsed õhusõidukitüübi pädevusmärked jäävad kehtima ja neid ei muudeta uuteks pädevusmärgeteks, välja arvatud juhul, kui loaomanik vastab täielikult käesoleva lisa (osa 66) punktis 66.A.45 vastava grupi/alamgrupipädevuse kohta sätestatud nõuetele.

b) Muutmine toimub vastavalt järgmisele tabelile:

c) Kui loa suhtes kohaldati pärast punktis 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonimuutmise menetlust piiranguid, jäävad need piirangud kehtima, välja arvatud juhul, kui need tühistatakse vastavalt punktis 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes sätestatud tingimusele.

a) Kõiki eksamiküsimusi tuleb enne eksamit hoida turvalisel viisil, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse.

b) Pädev asutus määrab kindlaks järgmise:

c) Baasteadmiste eksamid toimuvad käesoleva lisa (osa 66) I ja II liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

d) Tüübikoolitused ja tüübieksamid toimuvad käesoleva lisa (osa 66) III liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

e) Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued teemaarendusküsimused ning juba kasutatud küsimused tuleb kas täielikult või ajutiselt kasutuselt kõrvaldada. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida.

f) Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks ettenähtud aja möödudes eksamineerijale tagastama. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia.

g) Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil.

h) Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõneleda üksnes eksamineerijaga.

i) Kandidaadid, kes tõendatult kasutavad eksamil keelatud abimaterjale, saavad eksamikeelu, mis kehtib 12 kuud alates selle eksami kuupäevast, mille ajal nad kõnealuseid materjale kasutasid.

a) Pädev asutus võib muuta ainult neid kvalifikatsioone, mis i) on saadud asjaomast pädevust omavas liikmesriigis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist, ning ii) mis kehtisid enne käesoleva lisa (osa 66) asjaomaste nõuete jõustumist.

b) Pädev asutus võib muutmist teostada üksnes punkti 66.B.305 või 66.B.310 kohaselt koostatud muutmisaruande alusel.

c) Muutmisaruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (osa 66) sätetega.

d) Pädev asutus peab muutmisaruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas punktiga 66.B.20.

a) Volitatud lennundustehnilise töötaja siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruandes kirjeldatakse iga kvalifikatsiooniliigi rakendusala, sealhulgas asjaomase kvalifikatsiooniga seotud siseriikliku loa (kui see on olemas) rakendusala ja asjaomase kvalifikatsiooniga seotud õigusi ning sellele lisatakse nende siseriiklike õigusaktide koopiad, millega asjaomased õigused on kindlaks määratud.

b) Muutmisaruanne sisaldab iga alapunktis a osutatud kvalifikatsiooniliigi kohta järgmist:

a) Muutmisaruandes tuleb kirjeldada kõikide asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt väljaantavate eri liiki volituste rakendusala ning aruandele lisatakse koopia asjaomases sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis kehtivast volitatud lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise korrast, mille alusel volitust muudetakse.

b) Muutmisaruanne sisaldab iga alapunktis a osutatud eri liiki volituse kohta järgmist:

a) Pädev asutus võib eksamitulemusi arvestada üksnes punkti 66.B.405 kohaselt koostatud eksamitulemuste arvestamise aruande alusel.

b) Eksamitulemuste arvestamise aruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (osa 66) sätetega.

c) Pädev asutus peab eksamitulemuste arvestamise aruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas punktiga 66.B.20.

a) Eksamitulemuste arvestamise aruandes võrreldakse järgmist:

Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja vastab asjaomastele nõuetele ning selgitust iga väite kohta.

b) Muid eksamitulemusi kui IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omavas organisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksami tulemusi võib arvestada ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kes kvalifikatsiooni andis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist.

c) Eksamitulemuste arvestamiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, samuti tuleb lisada märge selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärse standardi.

d) Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas i) siseriiklikke kvalifikatsioonistandardeid või ii) käesoleva lisa (osa 66) I liidet on muudetud, ning annab hinnangu selle kohta, kas eksamitulemuste arvestamise aruannet oleks vaja vastavalt muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, märkida neile kuupäev ning neid säilitada.

a) Pädev asutus teavitab taotlejat kirjalikult tema eksamitulemuste arvestamisest ning lisab viite aruandele, mille alusel tulemusi arvestati.

b) Eksamitulemused kehtivad asjakohase teate väljaandmisest alates kümme aastat.

c) Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks. Kui käesoleva lisa (osa 66) I liites sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus eksamitulemuste kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks.

1. lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõenditega antavate õiguse saamine võltsitud dokumentide abil;

2. nõutavate hooldustööde tegemata jätmine ja kõnealused tööd tellinud organisatsioonile või isikule sellest teatamata jätmine;

3. töötaja enda poolt tehtud kontrolli käigus tuvastatud vajalike hooldustööde tegemata jätmine ja organisatsioonile või isikule, kelle õhusõidukile hooldust tehti, sellest teatamata jätmine;

4. hooldustööde hooletu tegemine;

5. hooldustööde kirje võltsimine;

6. hooldustõendi väljaandmine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud;

7. hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljaandmine alkoholi või uimastite mõju all;

8. hooldustõendi väljaandmine vaatamata sellele, et I lisa (osa M), II lisa (osa 145) või III lisa (osa 66) nõuded on täitmata.

—  1. TASE: aine põhielementide tundmine.

— Eesmärgid:

—

—  2. TASE: üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ning oskus neid teadmisi rakendada.

— Eesmärgid:

—

—  3. TASE: üksikasjalikud teadmised aine teoreetiliste ja praktiliste aspektide kohta ning oskus kombineerida ja kohaldada teadmiste eri elemente loogilisel ning üldistaval viisil.

— Eesmärgid:

—