allsüsteemide suhtes, millele on luba välja antud kõnealuse otsuse alusel;

uute, uuendatud või täiustatud allsüsteemide projektide suhtes, mis on käesoleva määruse avaldamise kuupäeval lõppjärgus või on seotud kehtiva lepingu täitmisega;

käesoleva määruse lisa punktis 7.1.2 osutatud olemasoleva konstruktsiooniga uute veeremite projektide suhtes.

Liidu raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ ja mille osad on allsüsteemid, on ühtne süsteem, mille nõuetele vastavust tuleb kontrollida. Eelkõige tuleb kontrollida iga allsüsteemi tehnilise kirjelduse ja selliste liideste vastavust nõuetele, mille kaudu see on süsteemiga ühendatud, ning käitus- ja hoolduseeskirjade vastavust nõuetele.

Allsüsteemide ja nende liideste talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mida kirjeldatakse punktides 4.2 ja 4.3, ei nõua eritehnoloogia ega tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on liidu raudteesüsteemi koostalitluseks kindlasti vajalik. Kuid koostalitluse uuenduslikud lahendused võivad nõuda uusi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Tehniliste uuenduste võimaldamiseks töötatakse need kirjeldused ja hindamismeetodid välja määruse artiklis 6 kirjeldatud protsessi käigus.

Võttes arvesse kõiki kohaldatavaid olulisi nõudeid, on puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga seotud põhiparameetrid seoses taristu ja veeremi allsüsteemidega sätestatud käesoleva KTK punktis 4.2. Käitamisega seotud nõuded ja kohustused on sätestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKs ja käesoleva KTK punktis 4.4.

3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis jagunevad taristu allsüsteemi talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mis on seotud puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga, järgmiselt:

Punktides 4.2.1.1–4.2.1.15 esitatud põhiparameetrid kehtivad taristu allsüsteemi kohaldamisalas, mis on määratletud punktis 2.1.1, ning neid saab jagada kahte järgmisse kategooriasse:

Tabelis 3 on näidatud iga põhiparameetri kategooria.

Kui jaamal on olemas eraldi parkimisala, tagatakse seal puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kohandatud parkimiskohti piisaval arvul ja sissekäigule võimalikult lähedal.

Tagada tuleb takistusteta teed, mis ühendavad järgmisi taristu üldkasutatavaid alasid, juhul kui need on olemas:

Takistusteta tee pikkus peab olema lühim võimalik vahemaa ühest punktist teise.

Takistusteta tee põrandapinnad ja pinnakatted ei peegelda vastu.

Kõigil takistusteta teedel, käigusildadel ja -tunnelites on vähemalt 160 cm laiuses vaba pinda, välja arvatud punktides 4.2.1.3 (2) (uksed) 4.2.1.12 (3) (ooteplatvormid) ja 4.2.1.15 (2) (raudteeületuskohad) nimetatud aladel.

Kui horisontaalsele teele paigaldatakse lävepakud, peavad need olema ümbritseva põrandaga kontrastses toonis ja mitte kõrgemad kui 2,5 cm.

Kui takistusteta teel esineb tasandi muutus, peab piiratud liikumisvõimega inimestele olema tagatud trepi alternatiivina astmevaba tee.

Takistusteta teel asuvate treppide käsipuude vahelise ala laius peab olema vähemalt 160 cm. Vähemalt esimene ja viimane trepiaste tuleb märgistada kontrastses värvitoonis triibuga ja enne esimest laskuvat trepiastet tuleb põrandapinnale paigaldada vähemalt kombatavad hoiatusmärgistused.

Tõstukite puudumise korral tuleb paigaldada kaldteed neile puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele, kes ei saa treppi kasutada. Kalle peab olema mõõdukas. Järsu kaldega kaldteed on lubatud ainult lühikeste vahemaade puhul.

Treppide ja kaldteede mõlemal küljel peavad olema käsipuud kahel kõrgusel.

Kaldteede puudumise korral tuleb paigaldada tõstukid ning need peavad olema vähemalt teist tüüpi vastavalt A liite viite 1 kirjeldusele. Esimese tüübi tõstukid on lubatud ainult jaamade uuendamisel või täiustamisel.

Eskalaatorid ja liikurkõnniteed tuleb konstrueerida vastavalt A liite viite 2 kirjeldusele.

Raudteeületuskohad võivad olla takistusteta tee osa, kui need vastavad punkti 4.2.1.15 nõuetele.

Takistusteta tee tähistatakse selgelt visuaalse teabe abil, nagu on täpsustatud punktis 4.2.1.10.

Teavet takistusteta tee kohta antakse nägemispuudega inimestele vähemalt kombatavate ja eristatavate põrandapinnamärgistuste kaudu. Käesolev punkt ei kehti parkimiskohtade ega sealt ära viivatele takistusteta teede kohta.

Lisaks või alternatiivina on lubatud kasutada kaugjuhitavate heliseadmete või telefonirakendustega tehnilisi lahendusi. Kui neid kavatsetakse kasutada alternatiivina, tuleb neid käsitada uuendusliku lahendusena.

Kui ooteplatvormile viiva takistusteta tee äärtes on käeulatuse kaugusel käsipuud või seinad, peab neil olema esitatud põgus info (näiteks ooteplatvormi number või suunajuhised) punktkirjas ja reljeefsetes tähtedes või numbrites käsipuu tagaküljel või seinal 145–165 cm kõrgusel.

Käesolevat punkti kohaldatakse kõigi takistusteta teedel asuvate uste ja sissepääsude suhtes, välja arvatud selliste tualettruumide uksed, mis ei ole mõeldud puuetega ega piiratud liikumisvõimega inimestele.

Uste kasutatav miinimumlaius on 90 cm ja neid peavad saama kasutada puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed.

Lubatud on kasutada nii käsitsi avatavaid, poolautomaatseid kui ka automaatselt avanevaid uksi.

Uste avamiseks vajalikud seadmed asuvad 80–110 cm kõrgusel.

Kõik põrandakatted, põrandapinnad ja trepiastmed peavad olema libisemiskindlad.

Jaamahoonetes ei tohi kõnnitavatel pindadel esineda üle 0,5 cm suurusi ebatasasusi, erandiks on ainult lävepakud, kuivenduskanalid ning kombatavad hoiatusmärgistused.

Reisijate teedel või nende ääres asuvad läbipaistvad takistused, mille hulka kuuluvad klaasuksed või läbipaistvad seinad, tuleb märgistada. Märgistused peavad läbipaistvatele takistustele tähelepanu juhtima. Neid ei pea paigaldama, kui reisijaid kaitseb kokkupõrke eest mõni muu vahend — näiteks käsipuu või pingirida.

Kui jaamas on tualettruumid, siis peab vähemalt üks mõlemale soole kasutamiseks mõeldud kabiin olema ratastooliga juurdepääsetav.

Kui jaamas on tualettruumid, peavad seal olema ka mähkimislauad, mis on juurdepääsetavad nii naistele kui ka meestele.

Kõigi mööbliesemete ja eraldiseisvate seadmete värvitoon peab olema kontrastne nende taustaga, samuti peavad neil olema ümarad servad.

Jaama piires asetatakse mööbel ja eraldiseisvad seadmed (sealhulgas nii väljaulatuvad kui ka rippuvad esemed) kohta, kus need ei takista pimedaid ega nägemispuudega inimesi ning kus need on pimedale inimesele kepi abil leitavad.

Igal ooteplatvormil, kus reisijatel on lubatud ronge oodata, ning igas puhkealas peab olema vähemalt üks ala istmetega ja koht ratastooli jaoks.

Kui see ala on ilmastikukindel, peab ratastoolikasutajal olema sellele juurdepääs.

Kui takistusteta tee ääres on piletimüügipunktid, infopunktid ja kliendiabipunktid, peab vähemalt üks laud olema juurdepääsetav ratastoolis inimestele ja väikest kasvu inimestele ning vähemalt üks laud peab olema varustatud induktiivsilmusega kuuldeaparaatide jaoks.

Kui reisija ja piletimüüja vahel on klaasbarjäär, peab see olema eemaldatav, või kui see ei ole võimalik, tuleb paigaldada mikrofonisüsteem. Kõik sellised klaasbarjäärid peavad olema valmistatud läbipaistvast klaasist.

Kui paigaldatakse elektroonilised seadmed, mis kuvavad piletimüüjale teavet piletihinna kohta, tuleb paigaldada ka seadmed, mis kuvavad hinna ka pileti ostjale.

Kui jaamas asuvad takistusteta tee kõrval piletimüügiautomaadid, peab vähemalt üks neist olema sellise liidesega, milleni ulatuvad ratastoolis ja väikest kasvu inimesed.

Kui paigaldatakse piletikontrolliautomaadid, peab vähemalt ühe juurde neist viima vaba vahekäik laiusega vähemalt 90 cm, mis peab mahutama vähemalt 1 250  mm pikkuse ratastooli, milles istub inimene. Uuendamise või täiustamise korral on lubatud miinimumlaius 80 cm.

Kui kasutatakse pöördväravaid, peab puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestel olema jaama lahtioleku ajal alati võimalik kasutada tavalist juurdepääsuvõimalust.

Jaamaväliste alade valgustus peab olema piisav, et lihtsustada tee leidmist ning juhtida tähelepanu kõrguse muutustele, ustele ja sissepääsudele.

Takistusteta tee valgustust tuleb kohandada vastavalt sellele, mida reisijal on vaja näha. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrguse muutustele, piletikassadele ja piletiautomaatidele, infopunktidele ja infotabloodele.

Ooteplatvormid tuleb valgustada vastavalt A liite viidete 3 ja 4 kirjeldusele.

Hädaabivalgustus peab tagama piisava nähtavuse evakueerimiseks ning tuletõrje- ja turvavarustuse leidmiseks.

Esitatakse järgmine teave:

Visuaalse teabe edastamiseks kasutatud kirjatüübid, sümbolid ja piktogrammid peavad olema taustaga kontrastsed.

Teejuhised antakse kõigis punktides, kus reisijad peavad otsustama tee edasise suuna üle, ning teel teatava vahemaa tagant. Märgistused, sümbolid ja piktogrammid esinevad pidevalt kogu tee ulatuses.

Teave rongide väljumise kohta (sealhulgas sihtjaam, vahepeatused, ooteplatvormi number ja aeg) esitatakse jaamas vähemalt ühes kohas kõige rohkem 160 cm kõrgusel. See nõue kehtib nii trükitud kui ka muutuva teabe kohta.

Tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.

Kõigil ohutus-, hoiatavatel, keelavatel ja kohustusliku tegevuse siltidel peavad olema piktogrammid.

Kombatava teabe märgistused paigutatakse

Numbrites esitatud ajaline teave peab olema 24 tunni süsteemis.

Vastavalt N liitele tuleb koos ratastooli sümboliga paigaldada järgmised graafilised sümbolid ja piktogrammid:

Sümboleid võib kasutada koos muude sümbolitega (nt tõstuk, tualettruum jne).

Induktiivsilmuste asukohale viitab märk, mida kirjeldatakse N liites.

Ratastooliga juurdepääsetavates tualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema graafiline sümbol, mis kujutab käsipuud nii allalastud kui ka ülestõstetud asendis.

Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes paigas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.

Infotablood peavad vastama punkti 5.3.1.1 nõuetele. Käesolevas punktis mõistetakse infotabloo all mis tahes vahendit muutuva teabe esitamiseks.

Heliteadaannete STI-PA tase peab olema vähemalt 0,45 vastavalt A liite viite 5 kirjeldusele.

Ooteplatvormi ohtlik ala algab ooteplatvormi rööbastee poolsest äärest ning seda määratletakse kui ala, kus reisijatel ei ole lubatud rongi möödumisel või saabumisel seista.

Ooteplatvormi laius võib selle pikkuse ulatuses erineda.

Ooteplatvormi vähim laius ilma takistusteta peab olema ohtliku ala laius pluss kahe vastamisi asuva 80 cm (160 cm) laiuse takistusteta tee laius. See mõõt võib platvormi lõpus kahaneda vähehaaval 90 cm-ni.

Sellisel 160 cm laiusel takistusteta teel võib olla väikeseid takistusi. Signaalimissüsteemi jaoks nõutavaid seadmeid ja turvavarustust ei käsitata käesolevas punktis takistusena. Vähim kaugus takistuste äärest ohtliku alani peab vastama järgnevas tabelis näidatule.

Kui rongides või ooteplatvormidel on lisaseadmed, et hõlbustada ratastoolikasutajate rongi sisenemist ja sealt väljumist, peab kohtades, kus selliseid seadmeid kasutatakse, jääma seadme äärest 150 cm vaba (takistusteta) pinda suunas, kus ratastool ooteplatvormi tasandil rongi siseneb või rongist väljub. Uus jaam peab vastama sellele nõudele kõikide rongide puhul, mis hakkavad ooteplatvormi ääres peatuma.

Ohuala piir, mis asub ooteplatvormi rööbastee poolsest küljest vaadatuna kõige kaugemal, tuleb märgistada visuaalsete ja kombatavate hoiatustega põrandapinnal.

Visuaalne hoiatusmärgistus peab olema kontrastses värvitoonis, libisemiskindel hoiatav joon, mille laius on vähemalt 10 cm.

Kombatavad hoiatusmärgistused põrandapinnal võivad olla kahte järgmist liiki:

Ooteplatvormi rööbasteepoolse ääre materjali värv peab olema kontrastne tumeda tühimikuga.

Ooteplatvormi lõppu peab olema paigaldatud kas piire, et takistada inimeste juurdepääsu, või ohule tähelepanu juhtiva mustriga visuaalne märk ja kombatav märk põrandapinnal.

Kui kasutatakse ooteplatvormil olevat kaldteed, peab see vastama punkti 5.3.1.2 nõuetele.

Kui kasutatakse ooteplatvormil olevat tõstukit, peab see vastama punkti 5.3.1.3 nõuetele.

Abivahendeid rongile minekuks, sealhulgas teisaldatavaid kaldteid, tuleb ooteplatvormil hoida turvalises kohas, kus need ei kujuta endast takistust ega ohtu reisijatele.

Raudteeületuskohti on liikmesriikide eeskirjade kohaselt lubatud kasutada astmevaba tee või takistusteta tee osana.

Kui raudteeületuskohti kasutatakse lisaks teistele teedele ka astmevabade teede osana,

Kui raudteeületuskohti kasutatakse takistusteta tee osana, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile reisijatele,

Kui üks eespool nimetatud nõuetest ei ole täidetud, ei käsitata raudteeületuskohta astmevaba tee või takistusteta tee osana.

3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis jagunevad veeremi allsüsteemi talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mis on seotud puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga, järgmiselt:

Käepidemed, vertikaalsed käsipuud või muud abivahendid vahekäigus tasakaalu säilitamiseks peavad olema kõikidel vahekäiguäärsetel istmetel, välja arvatud juhul, kui iste on püstiasendis 200 mm kaugusel

Käepidemed või muud abivahendid tasakaalu säilitamiseks peavad asetsema põrandast 800–1 200  mm kõrgusel, mõõdetuna käepideme kasutatava osa keskpaigast, ning need ei tohi eenduda vahekäiku ja peavad olema istmega kontrastses värvitoonis.

Pikisuunas asetsevate istmete alas kasutatakse tasakaalu hoidmiseks käsipuid. Käsipuud peavad jääma üksteisest minimaalselt 2 000  mm kaugusele, asuma põrandast 800–1 200  mm kõrgusel ning olema sõiduki sisemusega kontrastses värvitoonis.

Käsipuudel ega muudel abivahenditel ei tohi olla teravaid ääri.

Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele mõeldud eelisõigusistmete jaoks peab olema määratud vähemalt 10 % rongikoosseisust või eraldi veeremiüksusest, samuti iga klassi istmetest.

Eelisõigusistmed ja neid sisaldavad sõidukid tuleb märgistada vastavalt N liitele. Nii tuleb teavitada teisi reisijaid, et nimetatud istekohad tuleb vajaduse korral vabastada inimestele, kellel on õigus neid kasutada.

Eelisõigusistmed peavad asuma reisijatesalongis ja välisuste vahetus läheduses. Kahekordsetes veeremiüksustes või rongikoosseisudes võivad eelisõigusistmed asuda mõlemal korrusel.

Eelisõigusistmetele paigaldatud varustus peab olema vähemalt samasugune kui sama tüüpi tavaistmetele paigaldatud varustus.

Kui teatavat liiki istmed on varustatud käetugedega, tuleb sama liiki eelisõigusistmed varustada liikuvate käetugedega. See nõue ei kehti aga selliste käetugede kohta, mis on kinnitatud piki sõiduki kerepoolset külge või kupeede puhul piki vaheseina. Liikuvaid käetugesid peab olema võimalik liigutada asendisse, mis on paralleelne istme seljatoega, et võimaldada vaba juurdepääs istmele või ükskõik millisele selle istmega külgnevale eelisõigusistmele.

Eelisõigusistmed ei tohi olla klappistmed.

Iga eelisõigusiste ja selle kasutajale juurdepääsetav pind peavad olema vastavuses H liite joonistega H1–H4.

Kogu eelisõigusistme kasulik istumispind peab olema vähemalt 450 mm lai (vt joonis H1).

Iga eelisõigusistme istmepadja ülaosa peab istme esiosast mõõdetuna asuma põrandast 430–500 mm kõrgusel.

Iga istme kohale jääva ruumi puhaskõrgus peab olema vähemalt 1 680  mm põrandapinnast, välja arvatud kahekordsed rongid, kus on istmete kohale paigutatud pagasiraamid. Sel juhul võib eelisõigusistmete kohal asuva ruumi puhaskõrgus pagasiraamide all olla 1 520  mm, tingimusel, et vähemalt 50 % eelisõigusistmete puhul on vastav kõrgus 1 680  mm.

Kui on paigaldatud allalastava seljatoega toolid, tuleb mõõdud võtta hetkel, kui istmed on täielikult püstiasendis.

Ühes suunas asetsevate eelisõigusistmete puhul peavad iga istme ette jääva ruumi mõõtmed olema kooskõlas joonisega H2.

Kaugus istme seljatoe esipinna ja selle ees asuva istme tagumise osa vertikaaltasapinna vahel peab olema vähemalt 680 mm, pöörates tähelepanu sellele, et nõutud istmetevaheline kaugus mõõdetaks istme keskelt 70 mm kõrgusel sellest kohast, kus istmepadi ühineb seljatoega.

Istmepadja esiääre ja ees asuva istme seljatoe vertikaaltasapinna vahele peab jääma vähemalt 230 mm vaba ruumi.

Kui on paigaldatud vastastikku asetsevad eelisõigusistmed, peab istmepatjade esiäärte vaheline kaugus olema vähemalt 600 mm (vt joonis H3). Kaugus peab selliseks jääma ka siis, kui üks vastastikku asetsevatest istetest ei ole eelisõigusiste.

Kui vastastikku asetsevad eelisõigusistmed on varustatud lauaga, peab istmepadja esiääre ja laua väljaulatuva ääre vahele jääma vähemalt 230 mm horisontaalset vaba ruumi (vt joonis H4). Kui üks vastastikku asetsev iste ei ole eelisõigusiste, võib see olla lauale lähemal, tingimusel, et istmepatjade esiäärte vaheline kaugus on endiselt 600 mm. Veeremiüksuse seinale paigaldatud laudu, mille pikkus ei ületa aknapoolse istme keskjoont, ei ole vaja käesoleva lõike sätetega vastavusse viia.

Sõltuvalt veeremiüksuse (välja arvatud vedur või veduk) pikkusest ei tohi rongis olla vähem juurdepääsetavaid ratastoolikohti, kui on näidatud järgmises tabelis.

Stabiilsuse tagamiseks peab ratastoolikoht olema projekteeritud nii, et ratastool asetseks kas esi- või tagaosaga sõidusuunas.

Ratastoolikoha kogupikkuse ulatuses peab selle laius vähemalt kuni 1 450  mm kõrguseni olema 700 mm, millele lisandub 50 mm käte vabaks liigutamiseks mõlemal küljel, kui seal asub mingi takistus, mis ei võimalda ratastoolikasutajal vabalt käsi liigutada (nt sein või konstruktsioon) 400–800 mm kõrgusel põrandapinnast (kui ratastooli ühel küljel asub vahekäik, ei kehti täiendava 50 mm nõue ratastooli selle külje kohta, kuna seal juba on vaba ruum).

Vähim kaugus piki tasapinda ratastoolikoha tagumise seina ja järgmise pinna vahel peab olema kooskõlas I lisa joonistega I1–I3.

Ratastooli jaoks mõeldud alal ei tohi sõiduki põranda ja lae vahele jääda ühtki takistust peale pea kohal asuva pagasiraami, vastavalt punktile 4.2.2.9 veeremiüksuse seinale või lakke kinnitatud horisontaalse käsipuu või laua.

Ratastooliala tagumises osas peab olema vähemalt 700 mm laiune konstruktsioon või muu sobiv seadeldis. Tänu selle konstruktsiooni või seadeldise kõrgusele peab olema võimalik vältida seljaga vastu konstruktsiooni või seadeldist paikneva ratastooli tahapoole ümberminemist.

Ratastoolialasse võib paigaldada klappistmeid, kuid suletud asendis ei tohi need ületada ratastooliala mõõtmeid käsitlevates nõuetes sätestatud piirnorme.

Ratastoolialasse või vahetult selle ette ei ole lubatud paigaldada ühtegi püsivat seadeldist, näiteks jalgrattakonkse või suusariiuleid.

Ratastoolikoha kõrval või iga ratastoolikoha vastas peab olema vähemalt üks iste ratastoolikasutajaga koos reisiva inimese jaoks. See iste peab olema sama mugav kui teistele reisijatele mõeldud istmed ning võib asuda ka teisel pool takistusteta vahekäiku.

Rongides, mille valmistajakiirus on üle 250 km/h, välja arvatud kahekordsed rongid, peab ratastoolialal viibival ratastoolikasutajal olema võimalik liikuda edasi liikuva käetoega istmele. Ratastoolikasutaja saab seda teha üksi. Sel juhul tohib saatja istme viia teise ritta. Seda nõuet kohaldatakse kuni nii paljude ratastoolikohtade suhtes veeremiüksuse kohta, kui on tabelis 5 märgitud.

Ratastoolikoht peab olema varustatud abi kutsumise seadmega, mis võimaldab ratastoolikasutajal ohu korral teavitada inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda.

Abi kutsumise seade peab asuma ratastoolis istuva inimese käeulatuses, nagu on näidatud L liites joonisel L1.

Abi kutsumise seade ei tohi olla paigutatud kitsasse süvendisse, mis takistaks selle vahetut käsitsemist, kuid seda võib kaitsta tahtmatu kasutamise eest.

Abi kutsumise seadme liides peab olema selline, nagu on määratletud punktis 5.3.2.6.

Ratastoolikohale või otse selle kõrvale tuleb paigutada N liitele vastav silt, et tähistada kõnealune ala ratastoolikohana.

Käesolevad nõuded kehtivad ainult selliste uste suhtes, mis viivad rongi mõnesse muusse üldkasutatavasse ossa, välja arvatud tualettruumide uksed.

Üldkasutatava käsitsi avatav uks avatakse ja suletakse käe abil, rakendades jõudu mitte üle 20 njuutoni.

Ukse juhtseadmed — käsitsi käitatavad, surunupud või muud seadmed — peavad olema kontrastses toonis taustaga.

Nende kasutajaliides peab vastama punkti 5.3.2.1 nõuetele.

Kui nii ukse avamiseks kui ka sulgemiseks vajalikud juhtseadmed asuvad üksteise kohal, on ülemine alati ette nähtud ukse avamiseks.

Kõigi reisijatele mõeldud välisuste kasutatav puhaslaius peab olema avatud asendis vähemalt 800 mm.

Rongide puhul, mille valmistajakiirus on alla 250 km/h, peab ratastooliga juurdepääsetavate, punktis 2.3 määratletud samatasandilist juurdepääsu võimaldavate uste laius avatud asendis olema vähemalt 1 000  mm.

Väljastpoolt peavad välisuksed olema tähistatud viisil, mis oleks kontrastis sõiduki kere muu värvitooniga.

Ratastooliga juurdepääsetavad välisuksed peavad olema ratastoolikohtadele kõige lähemal asetsevad uksed rongis.

Ratastooliga juurdepääsetav uks peab olema selgelt tähistatud sildiga, mis on kooskõlas N liitega.

Sõiduki sees peavad välisuksed olema selgelt tähistatud, selleks kasutatakse ukse vahetus ümbruses kontrastses värvitoonis põrandakatet.

Enne ukse avamist tuleb anda nii heli- kui ka visuaalne signaal, mis oleksid selgelt kuulda ja näha nii rongis kui ka väljaspool rongi olevatele inimestele. Kõnealune hoiatussignaal peab kestma vähemalt viis sekundit, välja arvatud juhul, kui ust ei avata, siis võib signaal lõppeda kolme sekundi pärast.

Kui uks avaneb automaatselt või selle avab kaugjuhtimise teel juht või muu rongipersonali liige, kestab hoiatussignaal kolm sekundit alates hetkest, mil uks hakkab avanema.

Kui automaatselt sulguv või kaugjuhtimise teel suletav uks hakkab liikuma, antakse rongis ja väljaspool rongi olevatele inimestele nii heli- kui ka visuaalne signaal. Signaal peab kestma vähemalt kaks sekundit enne uste sulguma hakkamist ning kestab seni, kuni uks on sulgunud.

Uksehoiatussignaalide heliallikas peab asetsema juhtseadme juures või nimetatud seadme puudumise korral ukseava kõrval.

Visuaalne signaal peab olema nähtav nii rongis kui ka väljaspool rongi ja asetsema nii, et tamburis viibivad reisijad seda võimalikult vähe varjaksid.

Reisijatele mõeldud ukse helisignaalid peavad vastama G liites esitatud kirjeldusele.

Ukse avab kas rongipersonal või avatakse see poolautomaatselt (st reisija vajutab surunupule) või automaatselt.

Ukse juhtseade peab paiknema ukselehe kõrval või peal.

Ooteplatvormilt käitatavate välisukse juhtseadmete kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 200  mm kõrgusel ooteplatvormi kohal kõikide ooteplatvormide puhul, milleks rong on projekteeritud. Kui rong on projekteeritud ainult ühe kõrgusega ooteplatvormide jaoks, ei tohi välisukse juhtseadmete kese olla alla 800 mm ja üle 1 100  mm kõrgusel kõnealuse ooteplatvormi kohal.

Välisukse seespoolsete juhtseadmete kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 100  mm kõrgusel sõiduki põrandapinnast.

Automaatsed ja poolautomaatsed siseuksed peavad sisaldama seadmeid, mis hoiaksid ära reisijate lõksujäämise uste kasutamise ajal.

Ratastooliga juurdepääsetavate siseuste puhaslaius peab olema vähemalt 800 mm.

Käsitsi avatava ukse avamiseks või sulgemiseks vajalik jõud ei tohi ületada 60 njuutonit.

Siseuste juhtseadmete kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 100  mm kõrgusel sõiduki põrandast.

Automaatsed sõidukisisesed uksed peavad toimima kas sünkroonselt paarina või peab teise ukse seade automaatselt tuvastama, kui inimene sellele läheneb, ning seejärel avanema.

Kui üle 75 % ukse pinnast on läbipaistvast materjalist, tuleb see märgistada visuaalse märgistusega.

Reisijateala keskmise valgustuse väikseimad väärtused peavad vastama punktile 4.1.2 vastavalt A liite viites 6 kirjeldatule. Nende väärtuste ühtlustatuse nõudeid ei ole vaja käesoleva KTKga vastavusse viia.

Kui rongis on tualettruumid, peab ratastoolikohast olema tagatud juurdepääs universaaltualettruumile.

Tavatualettruum peab vastama punktide 5.3.2.2 ja 5.3.2.3 nõuetele.

Universaaltualettruum peab vastama punktide 5.3.2.2 ja 5.3.2.4 nõuetele.

Kui rongis on tualettruumid, peab neis olema ka mähkimislaud. Kui ei ole eraldi lastele ettenähtud ruume või kui need on olemas, kuid need ei ole ratastoolikasutajale juurdepääsetavad, peab mähkimislaud paiknema universaaltualettruumis. Mähkimislaud peab vastama punkti 5.3.2.5 nõuetele.

Sõiduki sissepääsu juurest alates peab takistusteta vahekäigu osa olema järgmine:

Vähima kõrguse nõude täitmist ei tule kontrollida

Nende alade puhul peetakse konstruktsiooniliste piirangute (gabariidid, ruum) tõttu vastuvõetavaks väiksemat kõrgust laeni.

Ratastoolikoha kõrval ja teistes kohtades, kus ratastooli peab saama pöörata 180°, peab olema vähemalt 1 500  mm diameetriga vaba ruum ratastooli ümberpööramiseks. Ratastoolikoht võib olla osa nimetatud ümberpööramiseks mõeldud ruumist.

Kui ratastoolikasutajal on vaja suunda muuta, peab mõlema koridori vahekäigu laius vastama K liite tabeli K1 andmetele.

Esitatakse järgmine teave:

Visuaalne teave peab olema kontrastses värvitoonis taustaga.

Tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.

Numbrites esitatud ajaline teave peab olema 24 tunni süsteemis.

Kõik ohutussildid, hoiatavad, keelavad ja kohustusliku tegevuse sildid peavad sisaldama piktogramme ning need kujundatakse A liite viites 7 esitatud kirjelduse kohaselt.

Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes kohas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.

Vastavalt N liitele tuleb koos ratastooli sümboliga kasutada järgmiseid piktogramme:

Sümboleid võib kasutada koos teiste sümbolitega (näiteks vaguni number, tualettruum jne).

Induktiivsilmuste asukohale viitab piktogramm, mis vastab N liite kirjeldusele.

Universaaltualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema piktogramm, mis kujutab käsipuud nii allalastud kui ka ülestõstetud asendis.

Kui sõidukis on broneeritavad istekohad, peab sõiduki number või täht (nagu seda kasutatakse broneerimissüsteemis) olema märgitud igal uksel või ukse kõrval. Number või täht peab olema märgitud mitte väiksemalt kui 70 mm kõrguses kirjas ja see peab olema nähtav, kui uks on avatud või suletud.

Kui istekohti eristatakse numbrite või tähtede abil, peab iga istme number või täht olema märgitud vastaval istmel või selle kõrval mitte väiksemalt kui 12 mm kõrguses kirjas. Kõnealused numbrid ja tähed peavad olema kontrastses värvitoonis taustaga.

Kombatava teabe märgistused paigutatakse

Liini lõpp-punkt peab olema kuvatud rongi ooteplatvormipoolsel välisküljel vähemalt ühe reisijatele ettenähtud ukse kõrval vähemalt igal teisel sõidukil.

Kui rongid toimivad süsteemis, mille kaudu edastatakse visuaalset muutuvat teavet jaama ooteplatvormidel kõige rohkem 50 meetri kaugusel, ning reisi lõpp-punkt ja teave liini kohta tuuakse ära ka rongi eesotsas, ei ole teabe edastamine sõiduki küljel kohustuslik.

Rongi sihtpunkt või liin peab olema kuvatud igas vagunis.

Rongi järgmine peatus tuleb kuvada viisil, et seda oleks võimalik lugeda vähemalt 51 %-lt istekohtadelt igas vagunis, sealhulgas 51 %-lt eelisõigusistmetelt ja kõikidelt ratastoolikohtadelt.

Kõnealust teavet tuleb infotablool kuvada vähemalt kaks minutit enne vastavasse jaama jõudmist. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, kuvatakse järgmise jaama nimi infotablool kohe pärast eelmisest jaamast lahkumist.

Nõuet, et kuvatav teave sihtpunkti ja järgmise peatuse kohta peab olema nähtav 51 %-lt istekohtadelt, ei kohaldata kupeevagunite suhtes, kui kupees on kuni kaheksa istekohta ja kupeesse pääseb koridori kaudu. Teave peab siiski olema nähtav koridoris kupee ees seisvale inimesele, samuti peab see olema nähtav ratastoolikohal asuvale reisijale.

Teavet järgmise peatuse kohta võib kuvada sihtpunkti nimega samal infotablool. Niipea kui rong on peatunud, tuleb sellel aga kuvada sihtpunkti nimi.

Kui süsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.

Rongis ja väljaspool rongi asuvad infotablood peavad vastama punkti 5.3.2.7 nõuetele. Käesolevas punktis mõistetakse infotabloo all mis tahes vahendit muutuva teabe esitamiseks.

Rongis peab olema valjuhääldisüsteem, mida juht või mõni teine reisijate eest vastutav personaliliige kasutab kas tavapäraste või hädaabiteadaannete edastamiseks.

Süsteem võib toimida manuaalselt, automaatselt või eelprogrammeeritult. Kui valjuhääldisüsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.

Süsteemi peab olema võimalik kasutada igas peatuses või igast peatusest lahkumisel rongi sihtpunkti ja järgmise peatuse teatamiseks.

Valjuhääldisüsteemi peab olema võimalik kasutada järgmise peatuse teatamiseks vähemalt kaks minutit enne rongi jõudmist vastavasse jaama. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, teatatakse järgmise jaama nimi kohe pärast eelmisest jaamast lahkumist.

Heliteadaannete STI-PA tase peab olema vähemalt 0,45 vastavalt A liite viites 5 esitatud kirjeldusele. Valjuhääldisüsteem peab vastama nõuetele kõigi istmete juures ja kõigil ratastoolikohtadel.

Sisemiste trepiastmete (mitte välisastmed) maksimumkõrgus on 200 mm ja miinimumsügavus 280 mm, mõõdetuna trepi keskjoonelt. Kahekordsetes rongides võib ülemisele ja alumisele korrusele viivate trepiastmete miinimumsügavus olla 270 mm.

Vähemalt esimesel ja viimasel trepiastmel peab kogu trepi laiuses asetsema kontrastne 45–55 mm laiune triip nii trepiastme ääre ees kui ka peal.

Rohkem kui kolme astmega trepil peavad olema käsipuud mõlemal küljel ja kahel tasandil. Kõrgem käsipuu peab olema põrandast 850–1 000  mm kõrgusel. Madalam käsipuu peab olema põrandast 500–750 mm kõrgusel.

Ühe, kahe või kolme astmega trepil peab olema mõlemal küljel vähemalt üks käsipuu või muu abivahend, mida saab kasutada tasakaalu säilitamiseks.

Käsipuud peavad vastama punktis 4.2.2.9 sätestatule.

Treppi ei tohi olla ratastooliga juurdepääsetava välimise ukse tamburis, ratastoolikoha, universaalse magamiskupee ning universaaltualettruumi juures, välja arvatud ukse lävepakk, mis ei tohi olla kõrgem kui 15 mm, või juhul, kui trepist üles saab tõstukiga. Tõstuk peab vastama punkti 5.3.2.10 nõuetele.

Veeremis asuvate kaldteede suurim kalle ei tohi ületada järgmisi näitajaid:

Kõik sõidukis asuvad käsipuud peavad olema ümarad, nende välimine läbimõõt peab olema 30–40 mm ning need peavad asetsema vähemalt 45 mm kaugusel mis tahes kõrvalasuvast pinnast, kuhu neid ei ole paigaldatud.

Kui käsipuu on kõver, siis peab kurvi seesmine raadius olema vähemalt 50 mm.

Kõik käsipuud peavad olema kontrastses värvitoonis taustaga.

Välisustel peavad olema käsipuud mõlemal küljel, paigutatuna sõiduki välisseinale nii lähedale kui võimalik. Erandi võib teha ukse ühele küljele, kui sinna on paigaldatud rongis asuv tõstuk.

Käsipuude kohta kehtivad järgmised nõuded:

Kui läbikäigu takistusteta osa on kitsam kui 1 000  mm ja pikem kui 2 000  mm, peavad sõidukite vahelistes reisijatele ettenähtud läbikäikudes või nende kõrval olema käsipuud või käepidemed.

Kui läbikäigu takistusteta osa on 1 000  mm või laiem, peavad läbikäigus olema käsipuud või käepidemed.

Kui rong on varustatud reisijatele ettenähtud magamiskohtadega, peab rongi koosseisus olema sõiduk, milles on vähemalt üks ratastooliga juurdepääsetav magamiskoht.

Kui rongis on rohkem kui üks sõiduk reisijatele ettenähtud magamiskohtadega, peab rongis olema vähemalt kaks ratastooliga juurdepääsetavat magamiskohta.

Kui veeremiüksuses on ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad, peab vastava üksuse ukse välimine külg ja ratastooliga juurdepääsetava magamiskupee uks olema märgistatud kooskõlas N liitega.

Ratastooliga juurdepääsetava magamiskoha puhul tuleb arvesse võtta punkti 4.2.2.6 nõudeid, mis käsitlevad ratastoolikasutaja eeldatavat liikumist magamiskupees.

Magamiskohas peab olema vähemalt kaks abi kutsumise seadet, mis teavitavad nende kasutamisel inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda; ei ole nõutav suhtluse alustamine.

Abi kutsumise seadme liides peab vastama punkti 5.3.2.6 määratlusele.

Üks abi kutsumise seade peab asuma põrandast mitte kõrgemal kui 450 mm, mõõdetuna vertikaalselt põrandapinnast seadme keskmeni. See peab asetsema nii, et põrandal lebav inimene selleni ulatuks.

Teine abi kutsumise seade peab paiknema põrandast 600–800 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt seadme keskmeni.

Need kaks seadet peavad asetsema magamiskoha eri vertikaalpindadel.

Abi kutsumise seadmed peavad eristuma kõigist muudest magamisruumis asuvatest juhtseadmetest, olema teist värvi kui muud juhtseadmed ning kontrastses värvitoonis taustaga.

Tuleb tõendada, et kui veeremiüksus on töökorras ja uute ratastega ning seisab rööbastee keskel, on tema mõlemal küljel olevate uste trepiastme serva keskosas asuv punkt sellel pinnal, mida joonisel 1 määratletakse „astme asukohana”.

Joonis 1

bq0, δh, δν+ ja δν- väärtused sõltuvad sellest, mis tüüpi ooteplatvormil veerem on mõeldud peatuma. Need on järgmised:

Tabel 7 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on 550 mm.

Tabel 8 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on 760 mm.

Tabel 9 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad nii ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 760 mm, kui ka ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 550 mm, ning millel on kaks või rohkem astet.

Ühe astme suhtes kohaldatakse tabeli 7 väärtusi ning järgmise sõidukisse viiva astme suhtes kohaldatakse järgmisi väärtusi, tingimusel, et ooteplatvormi nominaalkõrgus on 760 mm:

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktiga 4.2.12 ette nähtud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama teavet selle kohta, missugune on teoreetilise ooteplatvormi kõrgus ja asetus, nii et sirgel rööbasteel asuva veeremi kõige alumise trepiastme serva keskosas asuvast punktist mõõdetud vertikaalne tühimik (δν +) oleks 230 mm ja horisontaalne tühimik (δ h) 200 mm.

Kõik peale- ja mahaastumisastmed peavad olema libisemiskindlad ning ukseavaga ühelaiused.

Välimise juurdepääsu seesmiste astmete väikseim sügavus peab olema 240 mm astme vertikaalsete servade vahel ning suurim kõrgus 200 mm. Iga astme suurim kõrgus võib olla 230 mm, kui on võimalik tõendada, et seetõttu väheneb trepiastmete arv ühe võrra.

Astmete samm peab olema ühesuurune.

Vähemalt esimesel ja viimasel trepiastmel peab mitte vähem kui 80 % ulatuses trepi laiusest olema kontrastne 45–55 mm laiune triip trepiastme ääre peal. Samalaadne triip peaks asuma veeremiüksusesse sisenemisel viimase astmeserva ees.

Välimise fikseeritud või liigutatava astme suurim kõrgus võib olla 230 mm astmete vahel ning vähim sügavus 150 mm.

Kui kasutatakse astmelauda, mis on väljaspool sõidukit ukseläve pikenduseks, ning kui astmelaua ja sõiduki põranda vahel kõrgus ei muutu, ei peeta seda käesoleva tehnilise kirjelduse tähenduses astmeks. Samuti on lubatud selline kuni 60 mm suurune erinevus astmelaua põrandapinna ja sõiduki välise osa kõrguse vahel, mida kasutatakse ukse suunamiseks ja sulgemiseks, ning seda ei peeta astmeks.

Veeremiüksuse tamburisse peab olema võimalik pääseda kuni nelja astmega, millest üks võib olla välimine aste.

Veeremi suhtes, mis tavapäraselt toimides peatub olemasoleva ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on alla 380 mm, ning mille reisijatele ettenähtud uksed asuvad pöördvankrite kohal, ei kohaldata eespool toodud punkte 2 ja 5, kui saab tõendada, et seeläbi jaotatakse astmete kõrgus ühtlasemalt.

Kasutusel peab olema turvaline hoiustamissüsteem, et tagada, et abivahendid rongile minekuks, sealhulgas teisaldatavad kaldteed, ei avalda kuidagi survet reisija ratastoolile või liikumisabivahendile ega kujuta endast ohtu reisijatele.

Veeremis võib punktis 4.4.3 sätestatud eeskirjade kohaselt olla järgmist tüüpi abivahendeid rongile minekuks.

Liigutatav aste on sõidukisse ukselävest madalamale ehitatud täisautomaatne sissetõmmatav seadeldis, mis aktiveerub samaaegselt ukse avanemis- ja sulgemisprotsessiga.

Ületussild on sõidukisse ukselävega võimalikult samale tasandile ehitatud täisautomaatne sissetõmmatav seadeldis, mis aktiveerub samaaegselt ukse avanemis- ja sulgemisprotsessiga.

Kui liigutatav aste ulatub kaugemale, kui gabariite käsitlevad eeskirjad lubavad, peab rong astme eendumise hetkel seisma.

Liigutatav aste või ületussild peavad lõplikult eenduma enne, kui ukse avanemine võimaldab reisijatel astet ületada, ning vastupidi: aste või ületussild võivad hakata sisse tõmbuma ainult juhul, kui reisijatel ei ole enam võimalik rongi siseneda ega sealt väljuda.

Liigutatavad astmed ja ületussillad peavad vastama punkti 5.3.2.8 nõuetele.

Rongis asuv kaldtee on seade, mis asetseb sõiduki ukseläve ja ooteplatvormi vahel. See võib olla manuaalne, poolautomaatne või automaatne.

Rongis asuvad kaldteed peavad vastama punkti 5.3.2.9 nõuetele.

Rongis asuv tõstuk on sõiduki ukseava sisse ehitatud seadeldis, mis peab olema võimeline ületama suurima kõrgusevahe sõiduki põrandapinna ning ooteplatvormi vahel.

Kui tõstuk on hoiuasendis, peab ukseava vähim kasutatav laius vastama punktis 4.2.2.3.2 sätestatule.

Rongis asuvad tõstukid peavad vastama punkti 5.3.2.10 nõuetele.

Infotabloode suurus võimaldab kuvada eri jaamade nimesid või kirjalikke teateid. Iga jaama nimi või teade püsib infotablool vähemalt kaks sekundit.

Kui kasutatakse keritavat infotablood (horisontaalset või vertikaalset), siis esitatakse iga täielikku sõna vähemalt kahe sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei ole suurem kui kuus märki sekundis.

Kasutuspiirkonna infotabloode projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat nägemiskaugust, kasutades järgmist valemit:

lugemiskaugus millimeetrites jagatud 250ga = kirja suurus (näiteks 10 000  mm/250 = 40 mm).

Kasutuspiirkonna kaldteede projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada kõige rohkem 18 % kalde korral.

Kaldteed peavad mahutama M liites kirjeldatud näitajatega ratastooli.

Kaldtee talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna seadeldise keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.

Kui kaldtee töötab elektriga, peab abivahendit saama elektrikatkestuse korral käsitsi juhtida.

Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja selle kasutatav puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.

Vähem kui 1 000  mm puhaslaiusega kaldteedel on mõlemal küljel kõrgendatud ääred, et takistada piiratud liikumisvõimega inimeste ratastega abivahendite üle ääre libisemist.

Kaldtee mõlemas otsas asuvad toed tuleb kaldlihvida ning need ei tohi olla kõrgemad kui 20 mm. Neil peavad olema kontrastses värvitoonis hoiatavad triibud.

Kaldteel peab olema mehhanism seadeldise turvaliseks kinnitamiseks, et see rongile sisenemisel või rongilt väljumisel paigast ei liiguks.

Kaldteel peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.

Kasutuspiirkonna tõstukite projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada.

Tõstukid peavad mahutama M liites kirjeldatud näitajatega ratastooli.

Tõstukid peavad taluma vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna seadeldise keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.

Tõstukiplatvormi pind peab olema libisemiskindel.

Põrandapinnal peab tõstuki platvormi puhaslaius olema vähemalt 800 mm ja pikkus 1 200  mm. M liite kohaselt peab tõstuki platvormi kohal alates 100 mm kõrgusest olema jalgade jaoks täiendavalt 50 mm, arvestades ratastoolikasutaja liikumissuunda rongile või sealt maha.

Tõstuki platvormi ja vaguni põranda vahelist tühimikku ületava ületussilla laius peab olema vähemalt 760 mm.

Olemasolu korral tuleb kõiki tõstuki juhtseadmeid selle maapinnale laskmiseks, ülestõstmiseks ja seiskamiseks pidevalt käsitsi käitada ning võimalik ei tohi olla ebakorrektne tõstmine, kui tõstuki platvorm on hõivatud.

Kui tõstukist kaob elekter, peab tõstukit olema võimalik käitada, lasta tõstukis olev inimene maapinnale ning tõsta ja paigutada tühi tõstuk oma kohale.

Ükski tõstuki platvormi osa ei tohi liikuda kiirusel, mis ületab 150 mm sekundis tõstuki reisija allalaskmise ja ülestõstmise ajal, ning ei tohi ületada 600 mm sekundis tõstuki käitamise või paigutamise ajal (välja arvatud juhul, kui seda tehakse käsitsi).

Suurim lubatud tõstuki horisontaalne ja vertikaalne kiirendus ajal, mil tõstuk on hõivatud, on 0,3 g.

Tõstuki platvorm peab olema varustatud piiretega, et ennetada ratastooli rataste veeremist üle tõstuki platvormi tõstuki töötamise ajal.

Sisseehitatud või eemaldatav piire peab takistama ratastooli veeremist üle sõidukile kõige lähemal asuva serva kuni hetkeni, mil tõstuk on lõplikus ülestõstetud asendis.

Tõstuki platvormi kõigil külgedel, mis ulatuvad ülestõstetud asendis üle sõiduki, peavad olema vähemalt 25 mm kõrgused piirded. Sellised piirded ei takista vahekäiku või sellest välja manööverdamist.

Pealesõiduserva piirde (välimise piirde) puhul, mis toimib tõstuki maapinnatasandil olles pealesõiduteena, piisab sellest, kui see on üles tõstetud või suletud, või peab paigaldama lisasüsteemi, et takistada elektriratastooli veeremist üle selle piirde või sellele otsa.

Ratastool võib tõstukil olla nii suunaga välja- kui ka sissepoole.

Tõstukil peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.

Ukse juhtseadme puhul peab olema kas seadme peal või ümber oleva visuaalse märgistuse abil võimalik aru saada, et see on aktiveeritud, ning seda peab saama käitada käega surudes, milleks vajalik jõud ei tohi ületada 15 njuutonit.

Seadeldist peab olema võimalik ära tunda seda puudutades (nt kombatavad märgid) ning märgistus peab viitama tegevusele.

Tualettruumi välis- või siseküljel asuva uksekäepideme, luku või uksejuhtseadme kese peab paiknema vähemalt 800 mm ja mitte üle 1 100  mm kõrgusel tualettruumi ukselävest.

Kui uks on lukustatud, peab sellest märku andma nii visuaalne kui ka kombatav märgistus (või helisignaal) nii tualettruumis sees kui ka väljaspool.

Kõigi tualettruumi sisemuses asuvate uksejuhtseadmete ja muu sisustuse (välja arvatud mähkimislauad ja abi kutsumise seadmed) toimimiseks vajalik jõud ei tohi ületada 20 njuutonit.

Kõik juhtseadmed, sealhulgas loputussüsteem, peavad olema kontrastsed oma taustaga ning neid peab olema võimalik puudutades ära tunda.

Iga juhtseadme käitamiseks tuleb tagada selget ja täpset teavet edastavate siltide olemasolu, kasutades piktogramme, ning sildid peavad olema kombatavad.

Prill-laud ja WC-poti kaas ning kõik käsipuud peavad olema kontrastsed taustaga.

Tavatualettruum ei ole kavandatud juurdepääsetavana ratastoolikasutajale.

Ukse kasutatav laius peab olema vähemalt 500 mm.

WC-poti ja kraanikausi kõrvale peavad olema paigaldatud vertikaalne ja/või horisontaalne käsipuu, nagu on nõutud punktis 4.2.2.9.

Universaaltualettruum on tualettruum, mis on projekteeritud nii, et seda saaksid kasutada kõik reisijad, sealhulgas puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed.

Universaaltualettruumi kasutusala määratletakse selle hindamiseks kasutatava meetodiga (A või B vastavalt punktile 6.1.3.1).

Tualettruumi ukse puhaslaius peab olema vähemalt 800 mm. Kui uks on automaatne või poolautomaatne, peab olema seda võimalik osaliselt avada, et ratastoolikasutaja abiline saaks tualettruumist lahkuda ja sinna naasta.

Ukse välimine külg peab olema tähistatud sildiga, mis on kooskõlas N liitega.

Tualettruumis peab olema piisavalt ruumi M liites määratletud ratastooli manööverdamiseks asendisse, mis võimaldab ratastoolikasutajal nii küljelt kui ka diagonaalselt WC-potile liikuda.

WC-poti ees peab olema vähemalt 700 mm vaba ruumi, mis järgib WC-poti kuju.

WC-poti mõlemal küljel peab olema horisontaalne käsipuu, mis vastab punkti 4.2.2.9 nõuetele ning ulatub vähemalt WC-poti eesmise servani.

Ratastooliga juurdepääsetaval küljel peab käsipuu olema liigendatud viisil, mis võimaldab ratastoolikasutajal takistusteta liikuda WC-potile ja tagasi.

Prill-laua kõrgus peab allalastud asendis olema 450–500 mm kõrgusel põrandapinnast.

Kõik mugavused peavad olema ratastoolikasutajale kergesti kättesaadavad.

Tualettruumi kabiinis peab olema vähemalt kaks abi kutsumise seadet, mis kasutamise korral teavitavad inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda; ei ole nõutav suhtluse alustamine.

Abi kutsumise seadme liides peab vastama punktis 5.3.2.6 kirjeldatule.

Üks abi kutsumise seade peab asuma põrandast mitte kõrgemal kui 450 mm, mõõdetuna vertikaalselt põrandapinnast seadme keskmeni. See peab asetsema nii, et põrandal lebav inimene selleni ulatuks.

Teine abi kutsumise seade peab paiknema põrandast 800 – 1 100  mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt seadme keskmeni.

Need kaks seadet peavad asetsema kabiini eri vertikaalpindadel, nii et nendeni oleks võimalik ulatuda mitmest eri asendist.

Abi kutsumise seadmed peavad eristuma kõigist muudest tualettruumis asuvatest seadmetest, olema teist värvi kui muud seadmed ning kontrastses värvitoonis oma taustaga.

Mähkimislaua olemasolu korral peab selle kõrgus kasutamisasendis olema 800 – 1 000  mm põrandapinnast.

Mähkimislaua kasutatav pind peab olema vähemalt 500 mm lai ja 700 mm pikk.

Mähkimislaud peab olema konstrueeritud nii, et imik sealt kogemata maha ei libiseks, sellel ei tohi olla teravaid servi ning selle kandejõud peab olema vähemalt 80 kg.

Seda peab olema võimalik kokku panna ainult ühe käega, kasutades jõudu, mis ei ületa 25 njuutonit.

selle asukohale peab viitama silt, mille rohelisel või kollasel taustal (vastavalt A liite viitele 10) on valge sümbol, mis kujutab kellukest või telefoni; silt võib asuda surunupul, raami sees või eraldi piktogrammil;

see võib hõlmata kombatavaid sümboleid;

sellel peab olema visuaalne ja heliline märguanne kasutajale, et seade on aktiveeritud;

see peab andma vajaduse korral seadme kasutamist käsitlevat lisateavet;

seda peab olema võimalik aktiveerida käega, kasutades jõudu, mis ei ületa 30 njuutonit.

Iga jaama nimi (võib olla lühendatud) või teade peab püsima infotablool vähemalt kaks sekundit.

Kui kasutatakse keritavat infotablood (horisontaalset või vertikaalset), siis esitatakse iga täielikku sõna vähemalt kahe sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei tohi ületada keskmiselt kuut märki sekundis.

Tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.

Väljas asuvatel infotabloodel kasutatavad trükitähed ja numbrid peavad rongi eesotsas olema vähemalt 70 mm kõrgused ning rongi küljel 35 mm kõrgused.

Kasutuspiirkonna sees asuvate infotabloode ja siltide projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat nägemiskaugust, kasutades järgmist valemit.

Kasutusala liigutatava astme või ületussilla projekteerimisel ja hindamisel tuleb arvesse võtta ukseava laiust, kuhu see mahub.

Seadme mehaaniline tugevus peab vastama A liite viite 11 kirjeldusele.

Seadme stabiilsuse tagamiseks nii kasutus- kui ka puhkeasendis tuleb paigaldada sobiv mehhanism.

Seade peab olema libisemiskindel ning selle kasutatav puhaslaius peab olema ukseavaga ühelaiune.

Seadmel peab olema takistuse tuvastus vastavalt A liite viite 11 kirjeldusele.

Seadet peab olema võimalik kasutada ja hoiustada ka siis, kui astme elektriühendus katkeb.

Kasutuspiirkonna kaldteede projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada kõige rohkem 18 % kalde korral.

Kaldtee talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna kaldtee keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.

Kaldtee paigaldab käsitsi personal või poolautomaatselt mehhaaniliselt personal või reisija.

Kui kaldtee töötab elektriga, peab abivahendit saama elektrikatkestuse korral käsitsi juhtida.

Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja selle kasutatav puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.

Vähem kui 1 000  mm puhaslaiusega kaldteedel on mõlemal küljel kõrgendatud ääred, et takistada piiratud liikumisvõimega inimeste ratastega abivahendite üle ääre libisemist.

Kaldtee mõlemas otsas asuvad toed tuleb kaldlihvida ning need ei tohi olla kõrgemad kui 20 mm. Neil peavad olema kontrastses värvitoonis hoiatavad triibud.

Rongile sisenemise või rongilt väljumise ajal kaldteed kasutades tuleb see kinnitada nii, et see ei liiguks kasutamise ajal paigast.

Poolautomaatne kaldtee peab olema varustatud seadmega, mis on võimeline peatama astme liikumise, kui selle esiserv puutub liikumise ajal kokku mingi objekti või inimesega.

Kaldteel peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.

Kasutuspiirkonna tõstukite projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada.

Tõstuki põrandapind peab olema libisemiskindel. Põrandapinnal peab tõstuki platvormi puhaslaius olema vähemalt 760 mm ja pikkus 1 200  mm. M liite kohaselt peab tõstuki platvormi kohal alates 100 mm kõrgusest olema jalgade jaoks täiendavalt 50 mm, arvestades ratastoolikasutaja liikumissuunda rongile või sealt maha.

Tõstuki platvormi ja vaguni põranda vahelist tühimikku ületava ületussilla laius peab olema vähemalt 720 mm.

Tõstuk talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna tõstuki platvormi keskele ja jaotatuna 660 × 660 mm suurusele pinnale.

Olemasolu korral peavad kõik tõstuki juhtimisseadmed selle maapinnale laskmiseks, ülestõstmiseks ja seiskamiseks olema pidevalt käsitsi käitatavad ning võimalik ei tohi olla ebakorrektne tõstmine, kui tõstuki platvorm on hõivatud.

Kui tõstukist kaob elekter, peab tõstukit olema võimalik käitada, lasta tõstukis olev inimene maapinnale ning tõsta ja paigutada tühi tõstuk oma kohale.

Ükski tõstuki platvormi osa ei tohi liikuda kiirusel, mis ületab 150 mm sekundis tõstuki reisija allalaskmise ja ülestõstmise ajal, ning ei tohi ületada 600 mm sekundis tõstuki käitamise või paigutamise ajal (välja arvatud juhul, kui seda tehakse käsitsi).

Suurim lubatud tõstuki horisontaalne ja vertikaalne kiirendus ajal, mil tõstuk on hõivatud, on 0,3 g.

Tõstuki platvorm peab olema varustatud piiretega, et ennetada ratastooli rataste veeremist üle tõstuki platvormi tõstuki töötamise ajal.

Sisseehitatud või eemaldatav piire peab takistama ratastooli veeremist üle sõidukile kõige lähemal asuva serva kuni hetkeni, mil tõstuk on lõplikus ülestõstetud asendis.

Tõstuki platvormi kõigil külgedel, mis ulatuvad ülestõstetud asendis üle sõiduki, peavad olema vähemalt 25 mm kõrgused piirded. Sellised piirded ei takista vahekäiku või sellest välja manööverdamist.

Pealesõiduserva piirde (välimise piirde) puhul, mis toimib tõstuki maapinnatasandil olles pealesõiduteena, piisab sellest, kui see on üles tõstetud või suletud, või peab paigaldama lisasüsteemi, et takistada elektriratastooli veeremist üle selle piirde või sellele otsa.

Ratastool võib tõstukil olla nii suunaga välja- kui ka sissepoole.

Tõstukil peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.

juurdepääsu tõkestavate asjaolude kindlakstegemine;

kasutajatele praktilise teabe andmine;

järelevalve tegemine juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja nende edusammude hindamine.

CEN/TS 16614-1:2014 – Ühistransport. Võrgu ja sõiduplaanide infovahetus (NeTEx). Osa 1: Teabevahetusvorming ühistranspordivõrgu topoloogia puhul 2014-05-14

EN 12896-1:2016 – Ühistransport. Võrdlusandmete mudel. Ühised mõisted (Transmodel)

üksused, kes koguvad varaga seotud juurdepääsuandmeid, ei pea olema sõltumatud nende varade igapäevasest haldamisest;

juurdepääsuandmete esimese kogumise ajal võib pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/772 ( 8 ) jõustumist olla jaamade vastavuseks käesolevale KTK-le märgitud „hindamata”;

kui jaama või selle elemente täiustatakse või uuendatakse või tehakse muu töö, mis on käesoleva KTK puhul ette nähtud riikliku rakenduskavaga, tuleb ajakohastada vastavaid juurdepääsuandmeid ja sh vajaduse korral vastavust käesolevale KTK-le;

vastavust käesolevale KTK-le võib ajakohastada käesoleva KTK punkti 6.2.4 kohase vahesertifikaadi alusel;

seadmete töökorda ei ole vaja inventeerida.

avalikkus pääseb andmetele ligi Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) hallatava avaliku veebisaidi kaudu;

registreerunud ametiasutustel on võimalik otsida kõiki juurdepääsuandmeid, mis on asjaomase liikmesriigi jaoks asjakohased;

komisjonil ja ametil on võimalik otsida kõiki juurdepääsuandmeid.

institutsionaalne tagasiside kasutajate ühendustelt, sh puudega inimesi esindavatelt organisatsioonidelt; võib kasutada olemasolevaid struktuure, kui need hõlmavad puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajaid ja kajastavad olukorda asjakohasel tasemel, mitte tingimata riiklikul tasemel. Kasutajate tagasiside andmise kord peab olema selline, mis võimaldab kõnealuste organisatsioonide osalemist võrdsetel alustel;

üksikisikute tagasiside: veebisaidi külastajatele antakse võimalus anda teada konkreetse jaama juurdepääsuandmeid käsitlevast ebaõigest teabest ja neile saadetakse märkuse kättesaamise kohta kinnitus.