Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02014R0702-20140701

    Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014, 25. juuni 2014 , Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/702/2014-07-01

    2014R0702 — ET — 01.07.2014 — 000.001


    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 702/2014,

    25. juuni 2014,

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

    (ELT L 193 1.7.2014, lk 1)


    Parandatud:

    ►C1

    Parandus, ELT L 195, 20.7.2016, lk  84 (nr 702/2014)




    ▼B

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 702/2014,

    25. juuni 2014,

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks



    SISUKORD

    I PEATÜKK.

    ÜHISSÄTTED

    II PEATÜKK.

    MENETLUSNÕUDED

    III PEATÜKK.

    ABI LIIGID

    1. jagu.

    Abi põllumajandusliku esmatootmise ning põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelevatele VKEdele

    2. jagu.

    Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslikus majapidamises asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks

    3. jagu.

    Abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks põllumajandussektoris

    4. jagu.

    Põllumajandus- ja metsandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi

    5. jagu.

    Metsandusele antav abi

    6. jagu.

    Maapiirkondade VKEdele antav abi, mida kaasrahastab EAFRD või mis eraldatakse selliselt kaasrahastatud meetmete täiendava riikliku rahastamisena

    IV PEATÜKK.

    ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED



    I PEATÜKK

    ÜHISSÄTTED

    Artikkel 1

    Reguleerimisala

    1.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste abiliikide suhtes:

    a) abi mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele:

    i) põllumajandussektoris tegutsevad ettevõtjad (põllumajanduslik esmatootmine, põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine), välja arvatud artiklid 14, 15, 16, 18, 23, 25–28, mida kohaldatakse üksnes esmatootmisega tegelevate VKEde suhtes;

    ii) aluslepingu artikli 42 reguleerimisalast välja jäävad tegevused niivõrd, kuivõrd kõnealust abi antakse kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 või seda kas kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) või antakse selliste kaasrahastavate meetmete raames täiendava riikliku rahastamisena;

    b) investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslikus majapidamises asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks;

    c) abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks põllumajandussektoris;

    d) põllumajandus- ja kalandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi;

    e) metsandusele antav abi.

    2.  Kui liikmesriigid peavad seda asjakohaseks, võivad nad anda käesoleva artikli lõike 1 punktides a, d ja e osutatud abi kooskõlas määrusega (EL) nr 651/2014 ja selles sätestatud tingimuste alusel.

    3.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:

    a) metsandussektorile antav abi, mida ei kaasrahastata EAFRDst ega anta kaasrahastavate meetmete raames täiendava riikliku rahastamisena, välja arvatud artiklid 31, 38, 39 ja 43;

    b) VKEdele aluslepingu artikli 42 reguleerimisalast välja jäävateks tegevusteks antav abi, mida ei kaasrahastata EAFRDst ega anta selliste kaasrahastavate meetmete raames täiendava riikliku rahastamisena.

    4.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:

    a) käesoleva määruse artiklitega 17, 32, 33, artikli 34 lõike 5 punktidega a–c ja artiklitega 35, 40, 41 ja 44 ette nähtud abikavad, kui keskmine riigiabi aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, kui nende jõustumisest on möödunud kuus kuud. Komisjon võib otsustada, et käesoleva määruse kohaldamist jätkatakse mis tahes kõnealuse abikava suhtes kauem, olles hinnanud liikmesriigi poolt komisjonile esitatud hindamiskava 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest;

    b) käesoleva artikli lõike 4 punktis a osutatud abikavade mis tahes muudatused, mis ei ole muudatused, mis ei mõjuta abikava siseturuga kokkusobivust käesoleva määruse alusel, või mis ei mõjuta märkimisväärselt heaks kiidetud hindamiskava sisu;

    c) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

    d) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

    5.  Käesolevat määrust, välja arvatud artikkel 30, ei kohaldata järgmise abi suhtes:

    a) abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi maksmine ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;

    b) sihtotstarbeline üksikabi ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

    6.  Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevatele ettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud järgmistel juhtudel:

    a)  ►C1  loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas artikliga 30 ja abi loomahaiguste tõrje kulude katteks kooskõlas artikli 26 lõikega 8 ning abi hukkunud loomade korjuste kõrvaldamiseks ja hävitamiseks kooskõlas artikli 27 lõike 1 punktidega c, d ja e; ◄

    b) abi järgmistes olukordades, kui ettevõtja on sattunud raskustesse kõnealuse olukorra põhjustatud kahju tõttu:

    i) abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju korvamiseks kooskõlas artikliga 25;

    ii)  ►C1  taimekahjurite tõrjega seotud kulude korvamiseks antav abi ning loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahju korvamiseks antav abi kooskõlas artikli 26 lõigetega 8 ja 9; ◄

    iii) abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, kahjuritest, katastroofidest ja kliimamuutustega seotud põhjustest tingitud metsakahjustuste kõrvaldamiseks kooskõlas artikli 34 lõike 5 punktiga d.

    7.  Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes, kui meede ise, selle tingimused või rahastamisviis kujutavad endast ELi õiguse põhimõttelist rikkumist, eelkõige järgneva puhul:

    a) abi, mille andmise tingimus on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või abisaaja tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis;

    b) abi, mille andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama riigis toodetud tooteid või riiklikke teenuseid;

    c) abi, millega piiratakse abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „abi” — meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

    2)

    „VKEd” ehk „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” — ettevõtjad, kes vastavad I lisas sätestatud kriteeriumidele;

    3)

    „põllumajandussektor” — kõik põllumajandusliku esmatootmise ning põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelevad ettevõtjad;

    4)

    „põllumajandustoode” — aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 ( 1 ) I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted;

    5)

    „põllumajanduslik esmatootmine” — aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata;

    6)

    „põllumajandustoodete töötlemine” — põllumajandustoodete töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajanduslik tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;

    7)

    „põllumajandustoodete turustamine” — toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele, ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootjalt lõpptarbijale müümist käsitatakse põllumajandustoodete turustamisena juhul, kui see toimub selleks ettenähtud eraldi kohas;

    8)

    „põllumajanduslik majapidamine” — põllumajanduslike esmatoodete tootmiseks kasutatav üksus, mis koosneb maast, ruumidest ja rajatistest;

    9)

    „loodusõnnetused” — maavärinad, laviinid, maalihked ja üleujutused, tornaadod, orkaanid, vulkaanipursked ja looduslikult alguse saanud metsapõlengud;

    10)

    „abikava” — mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses;

    11)

    „hindamiskava” — dokument, mis sisaldab vähemalt hinnatava abikava eesmärke, hindamisküsimusi, tulemusnäitajaid; kavandatud hindamismeetodeid; andmekogumisnõudeid; hindamise kavandatavat ajakava, sealhulgas lõpliku hindamisaruande esitamise kuupäeva; hindamist teostava sõltumatu organi kirjeldust või kriteeriume selle organi valimiseks ning hindamise avalikkuse tagamise meetmeid

    12)

    „üksikabi” —

    a) sihtotstarbeline üksikabi ning

    b) abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;

    13)

    „sihtotstarbeline üksikabi” — abi, mida ei anta abikava alusel;

    14)

    „raskustes olev ettevõtja” —

    ettevõtja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

    a) kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poolt märgitud osa- või aktsiakapitalist. Selle sätte kohaldamisel mõistetakse termini „piiratud vastutusega äriühing” all eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 2 ) I lisas mainitud äriühinguliike ning „osa- ja aktsiakapital” hõlmab mis tahes ülekurssi;

    b) äriühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. Selle sätte kohaldamisel mõistetakse termini „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest” all eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas mainitud äriühinguliike;

    c) kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele;

    d) kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava;

    e) ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul:

    i) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja

    ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0;

    15)

    „hukkunud loomad” — loomad, kes on põllumajanduslikus majapidamises või transportimise ajal hädatapu korras konkreetse diagnoosi alusel või ilma kindla diagnoosita tapetud või surnud, sealhulgas surnult sündinud ja sündimata jäänud loomad, kuid mitte tapetud inimtoiduks;

    16)

    „loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused” —

    sellised ilmastikutingimused nagu külm, tormid ja rahe, jää, rajuvihm, pidev vihm või ränk põud, mis hävitavad rohkem kui 30 % keskmisest aastatoodangust, mis arvutatakse:

    a) kolme eelnenud aasta põhjal või

    b) eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmisena, milles ei ole arvesse võetud kõige kõrgemat ja kõige madalamat näitajat;

    17)

    „muud ebasoodsad ilmastikutingimused” — ebasoodsad ilmastikutingimused, mis ei vasta käesoleva määruse artikli 2 lõikes 16 sätestatud tingimustele;

    18)

    „taimekahjurid” — nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ ( 3 ) artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud kahjulikud organismid;

    19)

    „katastroof” — inimtegevusest põhjustatud ootamatu biootilist või abiootilist laadi sündmus, millega kaasnevad olulised häired metsandusstruktuurides, põhjustades olulist majanduslikku kahju metsandussektorile;

    20)

    „brutotoetusekvivalent” — abi summa, kui see on antud toetusena abisaajale, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

    21)

    „materiaalne vara” — maast, hoonetest ja tootmisrajatistest, masinatest ja seadmetest koosnev vara;

    22)

    „immateriaalne vara” — vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendid, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand;

    23)

    „agrometsandussüsteemid” — maakasutussüsteemid, kus puid kasvatatakse samal maal kombinatsioonis põllumajandusega;

    24)

    „tagasimakstav ettemakse” — projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

    25)

    „projektiga seotud tööde või tegevuse algus” — kas investeeringuga seotud tegevuse või ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või teenuseid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varajasem; tööde või tegevuse alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist;

    26)

    „suurettevõtjad” — ettevõtjad, kes ei vasta I lisas sätestatud kriteeriumidele;

    27)

    „maksumeetme kava järglaskava” — maksusoodustuse vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuse vormis kava muudatust ja millega asendatakse eelnev kava;

    28)

    „abi osakaal” — abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

    29)

    „abi andmise kuupäev” — kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada;

    30)

    „liidu normatiiv” — liidu õigusaktides sätestatud kohustuslik normatiiv, milles määratakse kindlaks üksikettevõtjatele kohustuslikud eesmärgid, eelkõige seoses keskkonna, hügieeni ja loomade heaoluga; liidu normatiivina ei käsitata siiski liidu tasandil kehtestatud normatiive ega eesmärke, mis on kohustuslikud liikmesriikidele, kuid mitte üksikutele ettevõtjatele;

    31)

    „maaelu arengu programm” — maaelu arengu programm, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 6 lõikes 1;

    32)

    „vähetootlik investeering” — investeering, millega ei kaasne põllumajandusliku majapidamise väärtuse või tasuvuse kasvu;

    33)

    „investeeringud liidu normatiivile vastavuse saavutamiseks” — investeeringud, mis on tehtud liidu normatiivile vastavuse saavutamiseks pärast liidu õigusaktides sätestatud üleminekuperioodi möödumist;

    34)

    „noor põllumajandustootja” — abitaotluse esitamise kuupäeval kuni 40 aasta vanune ning vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega isik, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina;

    35)

    „äärepoolseimad piirkonnad” — aluslepingu artikli 349 esimeses lõigus osutatud piirkonnad;

    36)

    „Egeuse mere väikesaared” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/2013 ( 4 ) artikli 1 lõikes 2 osutatud väikesaared;

    37)

    „vähem arenenud piirkonnad” — piirkonnad, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta moodustab alla 75 % EL 27 keskmisest SKPst;

    38)

    „EL 25” — 25 liikmesriiki, kes olid ELi liikmed 2005. aasta mai seisuga;

    39)

    „EL 27” — 27 liikmesriiki, kes olid ELi liikmed 2007. aasta jaanuari seisuga;

    40)

    „kapitaaltööd” — tööd, mida teeb põllumajandustootja ise või teevad tema töötajad, ning millega luuakse põhivara;

    41)

    „toidukultuuripõhine biokütus” — biokütus, mis on toodetud teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest, nagu on määratletud komisjoni ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviks, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ( 5 );

    42)

    „aktiivne põllumajandustootja” — aktiivne põllumajandustootja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ( 6 ) artikli 9 tähenduses;

    43)

    „tootjarühm ja -organisatsioon” —

    rühm või organisatsioon, mis on moodustatud järgmistel eesmärkidel:

    a) et kohandada kõnealustesse rühmadesse või organisatsioonidesse kuuluvate tootjate tootmisprotsessi ja toodangut turunõuetele või

    b) lasta kaupa ühiselt turule, sealhulgas kaupa müügiks ette valmistada, müüki tsentraliseerida ja hulgiostjaid varustada või

    c) töötada välja ühised eeskirjad toodangut käsitleva teabe kohta, esmajoones seoses saagikoristuse ja kättesaadavusega või

    d) edendada tootjarühmade või -organisatsioonide muid tegevusi, nagu äri- ja turustusoskuste arendamine ning innovatsiooniprotsesside korraldamine ja lihtsustamine;

    44)

    „kvaliteedikavas osalemisest tulenevad püsikulud” — kulud, mis on kantud seoses toetatava kvaliteedikavaga liitumise ja kvaliteedikavas osalemise iga-aastaste osamaksudega, sealhulgas vajaduse korral kulutused kontrollidele, mida on vaja kvaliteedikava spetsifikatsioonidele vastavuse tõendamiseks;

    45)

    „nõustamine” — täielik nõustamisprotsess ühe ja sama lepingu raames;

    46)

    „põllumajandustootja majapidamise liige” — füüsiline või juriidiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm, olenemata sellest, milline õiguslik seisund on sellele rühmale ja rühma liikmetele riiklike õigusaktidega antud, välja arvatud põllumajandusliku majapidamise töötajad;

    47)

    „TSE (transmissiivse spongioosse entsefalopaatia) ja BSE (veiste spongioosse entsefalopaatia) testide kulud” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 ( 7 ) X lisa C peatüki kohaseks proovivõtmiseks ja laborianalüüsiks vajalike proovide võtmise, transportimise, analüüsimise, säilitamise ja hävitamisega seotud kulud ning testikomplektide kulud;

    48)

    „tõuraamat” —

    raamat, register, andmik või andmekandja,

    a) mida peab tõuaretajate organisatsioon või ühing, mis on ametlikult tunnustatud liikmesriigis, kus ta on asutatud, ning

    b) kuhu kantakse sisse või milles registreeritakse ühte tõugu tõuveised ühes nende eellaste nimetamisega.

    49)

    „kaitsealune loom” — liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt kaitse all olev loom;

    50)

    „teadmisi levitav organisatsioon” — üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele pühendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus) hoolimata oma õiguslikust staatusest (ava- või eraõiguslik) või rahastamise viisist, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või teadmussiiret. Kui üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb sellise majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes avaldavad mõju sellisele üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse teaduspotentsiaalile ja tema saavutatud teadustulemustele;

    51)

    „reaalturutingimuste põhimõte” — põhimõte, mille kohaselt ei tohi lepinguosaliste vahelise investeerimistehingu tingimused erineda sõltumatute ettevõtjate vahel sõlmitud tehingu tingimustest ning need tingimused ei tohi sisaldada salalepete elemente. Iga tehing, mis tuleneb avatud, läbipaistvast ja tingimusteta menetlusest, loetakse reaalturutingimuste põhimõttele vastavaks;

    52)

    „kiire kasvuga puud” — lühikese raieringiga mets, kus kahe raiekoristuse vaheline aeg on minimaalselt 8 ja maksimaalselt 20 aastat;

    53)

    „lühikese raieringiga madalmetsa puud” — CN-koodi 06 02 9041 alla kuuluvad puuliigid, mille määratlevad liikmesriigid ja mis hõlmavad puittaimi, mitmeaastaseid taimi, pookealuseid või pärast koristamist mulda jäävaid juuremugulaid, mis järgmisel hooajal ajavad uusi võrseid, ning mille maksimaalse raietsükli määravad kindlaks liikmesriigid;

    54)

    „tehingukulu” — kohustusega seotud täiendav kulu, mis aga ei tulene otseselt kohustuse rakendamisest ega sisaldu kuludes ega saamatajäänud tuludes, mida hüvitatakse vahetult ning mida võib arvutada standardkulu alusel;

    55)

    „muu maahaldaja” — muu kui põllumajandussektoris tegutsev maad haldav ettevõtja;

    56)

    „põllumajandustoodete töötlemine mittepõllumajandustoodeteks” — mis tahes põllumajandustoodete töötlemine, mille saadus ei ole hõlmatud aluslepingu I lisaga;

    57)

    „punkti a alad” — aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile a vastavad alad, mis on tähistatud ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 heaks kiidetud regionaalabi kaardil;

    58)

    „punkti c alad” — aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c vastavad alad, mis on tähistatud ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 heaks kiidetud regionaalabi kaardil;

    59)

    „hõredalt asustatud piirkonnad” — piirkonnad, mille komisjon on sellisena heaks kiitnud eraldi otsustega regionaalabi kaartide kohta ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020;

    60)

    „NUTS 3. tasandi piirkond” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 ( 8 ) alusel ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 3. tasandil kindlaks määratud piirkond;

    61)

    „eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad” — piirkonnad, mille liikmesriik on omal äranägemisel määranud punkti c alaks, eeldusel et liikmesriik tõendab, et sellised piirkonnad vastavad teatavatele sotsiaalmajanduslikele kriteeriumidele ning et need piirkonnad on kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c tähistatud ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 heaks kiidetud regionaalabi kaardil;

    62)

    „endised punkti a alad” — alad, mis olid tähistatud punkti a aladena ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2014 heaks kiidetud regionaalabi kaardil;

    63)

    „toiduained” — toiduained, mis ei ole põllumajandustooted ja mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 ( 9 ) I lisas.

    Artikkel 3

    Teavitamiskohustusest vabastamise tingimused

    Abikavad, selliste kavade raames antav üksikabi ja sihtotstarbeline üksikabi peavad olema siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 tähenduses ning need tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastada, kui kõnealune abi vastab kõigile käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ning käesoleva määruse III peatükis asjaomase abiliigi suhtes sätestatud eritingimustele.

    Artikkel 4

    Teavitamiskünnised

    1.  Käesolevat määrust ei kohaldata üksikabi suhtes, mille brutotoetusekvivalent ületab järgmisi künniseid:

    a) abi põllumajanduslikes majapidamistes materiaalsesse või immateriaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks, mis on seotud põllumajandusliku esmatootmisega (artikkel 14): 500 000  eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

    b) investeeringuteks ettenähtud abi seoses põllumajandusliku tootmishoone ümberpaigutamisega, millega kaasneb rajatiste ajakohastamine või tootmisvõimsuse suurenemine (artikli 16 lõige 4): 500 000  eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

    c) investeeringuteks ettenähtud abi seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega (artikkel 17); 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

    d) investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslikus majapidamises asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks (artikkel 29): 500 000  eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

    e) põllumajandus- ja metsandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (artikkel 31): 7,5 miljonit eurot projekti kohta;

    f) metsastamise ja metsamaa loomise abi (artikkel 32): 7,5 miljonit eurot investeerimisprojekti kohta;

    g) agrometsandussüsteemide abi (artikkel 33): 7,5 miljonit eurot agrometsandussüsteemi rajamise projekti kohta;

    h) investeeringuteks ettenähtud abi metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks (artikkel 35): 7,5 miljonit eurot investeerimisprojekti kohta;

    i) abi investeerimiseks metsanduse arendamise, ajakohastamise või kohandamisega seotud taristusse (artikkel 40): 7,5 miljonit eurot investeerimisprojekti kohta;

    j) metsandustehnoloogiate ning metsandustoodete töötlemise, kokkukogumise ja turustamisega seotud investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 41): 7,5 miljonit eurot investeerimisprojekti kohta;

    k) investeeringuteks ettenähtud abi põllumajandustoodete mittepõllumajandustoodeteks ümbertöötlemiseks või puuvilla tootmiseks (artikkel 44): 7,5 miljonit eurot investeerimisprojekti kohta.

    2.  Lõikes 1 osutatud künniseid ei tohi abikavade või abiprojektide kunstliku osadeks jaotamisega eirata.

    Artikkel 5

    Abi läbipaistvus

    1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskianalüüsi („läbipaistev abi”).

    2.  Läbipaistvana käsitatakse järgmisi abiliike:

    a) toetuste ja intressitoetustena antav abi;

    b) laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;

    c) garantiidena antav abi:

    i) kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises, või

    ii) kui enne abi rakendamist on brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod heaks kiidetud, lähtudes komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes või mis tahes seda asendavast teatisest, kui meetodist on teatatud komisjonile vastavalt sel ajal kohaldatavale riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele, ja heakskiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt niisugust liiki garantiisid ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust;

    d) maksusoodustuste vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;

    e) tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid või enne meetme rakendamist on tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud.

    3.  Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata läbipaistva abina järgmisi abiliike:

    a) kapitalisüstidena antav abi;

    b) riskifinantseerimismeetmetena antav abi.

    Artikkel 6

    Ergutav mõju

    1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju.

    2.  Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

    a) ettevõtja nimi ja suurus;

    b) projekti või tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;

    c) projekti või tegevuse asukoht;

    d) rahastamiskõlblike kulude loetelu;

    e) projekti/tegevuse jaoks vajaliku riikliku rahastamise liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse vms) ja summa.

    3.  Suurettevõtjatele antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui lisaks lõikes 2 sätestatud tingimuse täitmise tagamisele on liikmesriik enne asjaomase üksikabi andmist kontrollinud, et abisaaja koostatud dokumentatsioon kinnitab, et abi toob kaasa ühe või mitu tulemust järgmisest:

    a) projekti või tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel;

    b) projekti või tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel;

    c) projekti või tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt või

    d) investeeringuteks ettenähtud sihtotstarbelise üksikabi puudumisel ei oleks projekti või tegevust asjaomases maapiirkonnas teostatud või see ei oleks olnud asjaomases maapiirkonnas abi saajale piisavalt kasumlik.

    4.  Erandina lõigetest 2 ja 3 loetakse maksusoodustuste vormis antaval abil olevat ergutav mõju, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a) meetmega kehtestatakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega, ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada ning

    b) meede on vastu võetud ja jõustunud enne abi saava projekti või tegevusega seotud töö alustamist, v.a maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega.

    5.  Erandina lõigetest 2, 3 ja 4 ei nõuta järgmiste abiliikide puhul ergutava mõju olemasolu või loetakse neil see olemas olevat:

    a) maakorralduse abikavad, kui on täidetud artiklis 15 või artiklis 43 sätestatud tingimuse ning eeldusel et

    i) abikavaga antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ja ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada ning

    ii) abikava on vastu võetud ja jõustunud enne, kui abisaaja on kandnud artikli 15 või artikli 43 kohased abikõlblikud kulud;

    b) abi müügiedendusmeetmeteks publikatsioonide kaudu, mille eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust põllumajandustoodetest, kui on täidetud artikli 24 lõike 2 punktis b sätestatud tingimused;

    c) abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju korvamiseks, kui on täidetud artiklis 25 sätestatud tingimused;

    d)  ►C1  loomahaiguste ja taimekahjurite tõrjega seotud kulude korvamiseks antav abi ning kõnealuste loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahju korvamiseks antav abi, kui on täidetud artikli 26 lõigetes 9 ja 10 sätestatud tingimused; ◄

    e) abi hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulude katmiseks, kui on täidetud artikli 27 lõike 1 punktides c, d ja e sätestatud tingimused;

    f) investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslikus majapidamises asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks (artikkel 29);

    g) abi loodusõnnetuse tekitatud kahju korvamiseks, kui on täidetud artiklis 30 sätestatud tingimused;

    h) põllumajandus- ja metsandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi, kui on täidetud artiklis 31 sätestatud tingimused;

    i) abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, taimekahjuritest, loomahaigustest, katastroofidest ja kliimamuutusega seotud põhjustest tingitud metsakahjustuste kõrvaldamiseks kooskõlas artikli 34 lõike 5 punktiga d, kui on täidetud artiklis 34 sätestatud tingimused;

    Artikkel 7

    Abi osakaal ja abikõlblikud kulud

    1.  Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Rahastamiskõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste dokumentidega.

    2.  Käibemaks ei ole abikõlblik, välja arvatud juhul, kui see ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav.

    3.  Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

    4.  Mitmes osas makstav abi diskonteeritakse vastavalt abi andmise ajal kehtivale väärtusele. Abikõlblikud kulud diskonteeritakse samuti nende väärtusele abi andmise kuupäeval. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

    5.  Kui abi antakse maksusoodustustena, siis diskonteeritakse abi osad diskontomäärade alusel, mis kehtivad maksusoodustuse kasutamise erinevatel aegadel.

    6.  Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksetena, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise kuupäeval kohaldatud diskontomääraga, võib III peatükis sätestatud abi ülemmäära suurendada 10 protsendipunkti võrra.

    Artikkel 8

    Kumuleerimine

    1.  Selleks et teha kindlaks, kas artiklis 4 sätestatud teavitamiskünniseid ning III peatükis sätestatud abi ülemmäära ja maksimaalseid abisummasid on järgitud, võetakse arvesse toetatavale tegevusele või projektile või ettevõtjale eraldatava riigiabi kogusummat.

    2.  Kui koos riigiabi andmisega toimub liidu institutsioonide, asutuste, ühisettevõtjate või muude organite poolt keskselt hallatav liidu rahastamine, mis ei ole otseselt või kaudselt liikmesriigi kontrolli all, võetakse arvesse ainult riigiabi, et määrata kindlaks, kas teavitamise künniseid ja abi ülemmäärasid on järgitud, eeldusel et avalikust sektorist saadud toetuse kogusumma, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks, ei ületa kõige soodsamat rahastamise määra, mis on sätestatud liidu õigusaktidega kehtestatud eeskirjades.

    3.  Kindlaks tehtavate abikõlblike kuludega abi, mis on käesoleva määruse alusel vabastatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, võib kumuleerida järgmisega:

    a) mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaks tehtavate abikõlblike kuludega;

    b) mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

    4.  Käesoleva määruse artiklite 18 ja 45 kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi, mille puhul ei ole abikõlblikke kulusid võimalik kindlaks teha, võib kumuleerida muu riigiabiga, mille puhul on abikõlblikke kulusid võimalik kindlaks teha.

    Abi, mille puhul ei ole abikõlblikke kulusid võimalik kindlaks teha, võib kumuleerida muu riigiabiga, mille puhul ei ole abikõlblikke kulusid võimalik kindlaks teha, kuni kogufinantseerimise kõrgeima asjakohase ülemmäärani, mis on iga juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kindlaks määratud käesoleva või mõne muu grupierandi määrusega või komisjoni vastu võetud otsusega.

    5.  Riigiabi, mis on teavitamiskohustusest vabastatud käesoleva määruse III peatüki 1., 2. või 3. jao alusel, ei kumuleerita määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 81 lõikes 2 ja artiklis 82 osutatud maksetega samade abikõlblike kulude katteks, kui kumuleerimise tulemusel ületaks abi osakaal või abisumma käesolevas määruses sätestatud ülemmäärasid.

    6.  Käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi ei tohi kumuleerida samade abikõlblike kulude katmiseks antud vähese tähtsusega abiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületab abi osakaal või abisumma III peatükiga ettenähtud ülemmäärasid.

    7.  Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõike 3 punktile e ei kumuleerita abiga, mida antakse käesoleva määruse artiklites 25, 26 ja 30 osutatud varalise kahju hüvitamiseks.

    8.  Käesoleva määruse artiklis 19 osutatud stardiabi põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele ei kumuleerita abiga põllumajandussektori tootjarühmade ja -organisatsioonide asutamiseks, millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 27.

    Käesoleva määruse artiklis 18 osutatud stardiabi noortele põllumajandustootjatele ja stardiabi väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks ei kumuleerita määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktides i ja iii osutatud ettevõtlusega alustamise toetusega noortele põllumajandustootjatele ja toetusega väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks, kui kumuleerimise tulemusel ületaks abisumma käesolevas määruses sätestatud summasid.

    Artikkel 9

    Avaldamine ja teavitamine

    1.  Hiljemalt kümme tööpäeva enne käesoleva määruse alusel aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastatud abikava jõustumist või enne käesoleva määruse alusel vabastatud sihtotstarbelise üksikabi andmist esitavad liikmesriigid komisjonile komisjoni riigiabist teatamise süsteemi veebirakenduse kaudu kooskõlas määruse (EÜ) nr 794/2004 artikliga 3 sellise abi kohta kokkuvõtliku teabe käesoleva määruse II lisas esitatud standardvormingus.

    Kümne tööpäeva jooksul alates kokkuvõtliku teabe kättesaamisest saadab komisjon liikmesriigile kättesaamisteatise koos abi tunnusnumbriga.

    2.  Asjaomane liikmesriik tagab riigi või piirkondliku tasandi riigiabi veebisaidil järgmise teabe avaldamise:

    a) lõikes 1 osutatud kokkuvõtlik teave või link sellele;

    b) iga lõikes 1 osutatud abimeetme tervikteksti sealhulgas selle muudatused, või link, mis võimaldab tekstile juurdepääsu;

    c) käesoleva määruse III lisa kohane teave iga üksikabi kohta, mis ületab:

    i) 60 000  eurot põllumajandusliku esmatootmisega tegelevate abisaajate puhul;

    ii) 500 000  eurot abisaajate puhul, kes tegelevad põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega või tegutsevad metsandussektoris või tegevusalal, mis ei kuulu aluslepingu artikli 42 reguleerimisalasse.

    3.  Maksusoodustuste vormis abikavade puhul loetakse seda tingimust täidetuks, kui liikmesriigid avaldavad nõutava teabe üksikute abusummade kohta järgmiste vahemikena (miljonites eurodes):

    a) 0,06–0,5 üksnes põllumajandusliku esmatootmise puhul;

    b) 0,5–1;

    c) 1–2;

    d) 2–5;

    e) 5–10;

    f) 10–30 ning

    g) 30 ja enam.

    4.  Käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud teave esitatakse ning see on kättesaadav standardvormis, nagu on kirjeldatud III lisas, ning selle haldamiseks peab saama kasutada tõhusat otsingu- ja allalaadimisfunktsiooni. Lõikes 2 osutatud teave avaldatakse kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuse vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast ning see jääb kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks alates abi andmise kuupäevast.

    5.  Lõikes 1 osutatud kava või sihtotstarbelise abimeetme terviktekst peab sisaldama eelkõige sõnaselget viidet käesolevale määrusele, tsiteerides selle pealkirja ja selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise viidet, ja III peatüki sätetele, mis on asjakohased kõnealuse akti puhul, või kui on kohaldatav, liikmesriigi õigusaktidele, mis tagavad, et käesoleva määruse asjakohased sätted on täidetud. Sellele lisatakse määruse rakendussätted ja muudatused.

    6.  Komisjon avaldab oma veebisaidil:

    a) lõikes 1 osutatud teabe kokkuvõtte;

    b) lingid lõikes 2 osutatud kõigi liikmesriikide riigiabi veebisaitidele.

    7.  Liikmesriigid saavutavad vastavuse lõigete 2, 3 ja 4 sätetele hiljemalt kahe aastaga pärast käesoleva määruse jõustumist.

    Artikkel 10

    Topeltavaldamise vältimine

    Kui üksikabi kuulub määruse (EL) nr 1305/2013 reguleerimisalasse ja seda kaasrahastatakse EAFRDst või antakse selliste kaasrahastavate meetmete raames täiendava riikliku rahastamisena, võib liikmesriik otsustada mitte avaldada seda käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud riigiabi veebisaidil, tingimusel et teave üksikabi kohta on juba avaldatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 111, 112 ja 113 ( 10 ). Sellisel juhul esitab liikmesriik käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud riigiabi veebisaidil viite määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 111 osutatud veebisaidile.



    II PEATÜKK

    MENETLUSNÕUDED

    Artikkel 11

    Grupierandi tühistamine

    Kui liikmesriik annab abi, mis on käesoleva määruse alusel väidetavalt vabastatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kuid ei vasta I–III peatükis sätestatud tingimustele, võib komisjon pärast asjaomasele liikmesriigile oma seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, et asjaomase liikmesriigi kõikidest või osast edaspidistest abimeetmetest, mis muidu vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele, tuleb komisjoni aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teavitada. Abimeetmed, millest tuleb teatada, võivad piirduda teatavate abiliikidega, teatavatele abisaajatele antava abiga või abimeetmetega, mille on vastu võtnud asjaomase liikmesriigi teatavad asutused.

    Artikkel 12

    Aruandlus

    1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 794/2004 III peatükis osutatud iga-aastase aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta seoses iga täisaasta või iga aasta osaga, mil käesolevat määrust kohaldatakse.

    2.  Lisaks peab aastaaruanne sisaldama järgmist teavet:

    a) loomahaigused või taimekahjurid (artikkel 26);

    b) meteoroloogiateave loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste (artikkel 25) või põllumajandussektoris toimunud loodusõnnetuse (artikkel 30) liigi, toimumisaja, suhtelise ulatuse ja toimumiskoha kohta.

    Artikkel 13

    Järelevalve

    Liikmesriigid peavad üksikasjalikku registrit teabe ja tõendavate dokumentidega, mis on vajalikud selleks, et tõendada kõikide käesolevas määruses sätestatud tingimuste täitmist. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane üksikabi. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul kogu teabe ja tõendavad dokumendid, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks.



    III PEATÜKK

    ABILIIGID



    1. JAGU

    Abi põllumajandusliku esmatootmise ning põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelevatele VKEdele

    Artikkel 14

    Abi põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslikele majapidamistele materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute jaoks

    1.  Põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslikes majapidamistes materiaalsesse või immateriaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui on täidetud käesoleva artikli lõigetes 2–14 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Investeeringu võib teha üks või mitu abisaajat või see võib olla seotud ühe või mitme abisaaja kasutatava materiaalse või immateriaalse varaga.

    3.  Kõnealune investeering peab täitma vähemalt üht järgmistest eemärkidest:

    a) põllumajandusliku majapidamise üldise tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse parandamine, eelkõige tootmiskulude vähendamise või tootmise täiustamise ja ümberpaigutamise abil;

    b) looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamine, kui investeeringu tagajärjel saavutatakse kehtivates ELi normatiivides sätestatust paremaid tulemusi;

    c) põllumajanduse arendamise, kohandamise ja ajakohastamisega seotud taristu loomine ja parandamine, sealhulgas põllumaale juurdepääs, maakorraldus ja -parandus, energia- ja veevarustus ning energia ja vee säästmine;

    d) põllumajanduslike keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sealhulgas liikide ja elupaikade elurikkuse kaitsestaatuse saavutamine, ning Natura 2000 ala või riiklikus või piirkondlikus maaelu arendamise programmis kindlaksmääratud muude kõrge loodusliku väärtusega süsteemide üldkasutusväärtuse suurendamine tingimusel, et investeeringud on vähetootlikud;

    e) loodusõnnetuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste ja taimekahjurite tõttu kahjustunud tootmispotentsiaali taastamine ning nimetatud sündmustest tingitud kahju ennetamine.

    4.  Investeering võib olla seotud põllumajanduslikus majapidamises biokütuste või taastuvenergia tootmisega, kui selline toodangumaht ei ületa asjaomase põllumajandusliku majapidamise aasta keskmist kütuse- või energiatarbimist.

    Kui investeering tehakse biokütuse tootmiseks, ei tohi tootmisrajatiste tootmisvõimsus ületada põllumajandusliku majapidamise aasta keskmist transpordikütuse tarbimist ning toodetud biokütust ei müüda turul.

    Kui investeering tehakse põllumajanduslikus majapidamises taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia ja elektri tootmisse, täidavad tootmisrajatised ainult abisaaja enda energiavajadust ning nende tootmisvõimsus ei ole suurem kui põllumajandusliku majapidamise keskmine soojus- ja elektrienergia tarbimine aastas. Elektrit lubatakse võrku müüa üksnes niivõrd, kuivõrd peetakse kinni oma tarbeks kasutamise aastalimiidist.

    Kui investeeringu teevad mitu abisaajat omaenda biokütuse ja energiavajaduse rahuldamiseks, loetakse keskmiseks aastaseks tarbimiseks kõigi abisaajate keskmise aastase tarbimise summat.

    Investeeringud taastuvenergia taristusse, millega tarbitakse või toodetakse energiat, vastavad energiatõhususe miinimumnõuetele, kui need on riigi tasandil vastu võetud.

    Investeeringud rajatistesse, mille esmafunktsioon on elektri tootmine biomassist, on abikõlblikud üksnes juhul, kui kasutatakse soojusenergia minimaalset protsendimäära, mille kehtestavad liikmesriigid.

    Liikmesriigid kehtestavad eri käitiseliikide jaoks bioenergia, sealhulgas biokütuste tootmiseks kasutatavad maksimaalsed teravilja-, muude tärkliserohkete kultuuride ning suhkru- ja õlikultuuride kogused. Abi bioenergia investeerimisprojektidele piirdub bioenergiaga, mis vastab liidu õigusaktides, sh direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–6 sätestatud kohaldatavatele säästlikkuse kriteeriumidele.

    5.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Investeeringute puhul, mille suhtes nõutakse direktiivi 2011/92/EL kohaselt keskkonnamõju hindamist, sõltub abi tingimusest, et enne üksikabi andmise kuupäeva on selline hindamine toimunud ning asjaomasele investeerimisprojektile on antud teostusluba.

    6.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kinnisvara ehitamine, omandamine, sealhulgas liisimine, või parandamine, kuid maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

    c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulutusi ei teki;

    d) arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine;

    e) eespool lõike 3 punktis d nimetatud eesmärkide saavutamiseks tehtavate vähetootlike investeeringute kulud;

    f) niisutuse puhul üksnes kulud seoses investeeringutega, mis vastavad järgmistele tingimustele:

    i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 11 ) artikli 13 kohaselt nõutavast veemajanduskavast peab olema komisjonile teatatud kogu ala puhul, millega seoses investeering tehakse, samuti muude alade puhul, mille keskkonda võib investeering mõjutada. Kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaselt veemajanduskava alusel jõustuvaid meetmeid, mis on põllumajandussektori jaoks asjakohased, tuleb täpsustada asjakohases meetmeprogrammis. On vaja teha veemõõtmist, mis võimaldab mõõta vee kasutamist toetatud investeeringu tasandil, või tuleb selline mõõtmine teha võimalikuks investeeringu osana;

    ii) investeeringu tulemusel väheneb veekasutus varasemaga võrreldes vähemalt 25 %;

    Punkti f puhul tuleb siiski lisada, et käesoleva artikli alusel ei ole abikõlblikud investeeringud, mis mõjutavad põhja- või pinnaveekogumeid, mille puhul on asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, ning investeeringud, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopind, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogumit.

    Punkti f alapunktides i ja ii sätestatud tingimusi ei kohaldata olemasolevasse rajatisse tehtava investeeringu suhtes, mis mõjutab üksnes energiatõhusust, või veehoidla rajamiseks tehtava investeeringu suhtes või investeeringu suhtes taaskasutatud vee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogu;

    g) loodusõnnetuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste või taimekahjurite tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks tehtavate investeeringute korral võivad abikõlblikud kulud hõlmata kulusid, mida tehakse põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks enne nende nähtuste esinemist valitsenud tasemeni;

    h) loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest või taimekahjuritest põhjustatud kahju ennetamiseks tehtavate investeeringute korral võivad abikõlblikud kulud hõlmata spetsiifiliste ennetusmeetmete kulusid.

    7.  Liisingulepingutega seotud kulusid (nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud), v.a lõike 6 punktides a ja b osutatud kulud, ei käsitata abikõlblike kuludena.

    Käibekapitali ei käsitata abikõlbliku kuluna.

    8.  Alates 1. jaanuarist 2017 maksavad niisutuse puhul abi üksnes sellised liikmesriigid, kes tagavad seoses vesikonnaga, milles investeering tehakse, eri veekasutusviiside panuse veeteenuste kulude katmisel põllumajandussektorite kaupa kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 1 esimese taandega, võttes vajaduse korral arvesse kulude katmise sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku mõju ning asjaomase piirkonna või asjaomaste piirkondade geograafilisi ja kliimatingimusi.

    9.  Abi ei anta järgmisteks eesmärkideks:

    a) tootmisõiguste, toetusõiguste ja üheaastaste taimede ostmine;

    b) üheaastaste taimede istutamine;

    c) drenaažitööd

    d) ELi normatiivide täitmiseks tehtavad investeeringud, välja arvatud noortele põllumajandustootjatele antud abi 24 kuu jooksul alates tegevuse alustamisest;

    e) loomade ostmine, välja arvatud investeeringuteks ettenähtud abi vastavalt lõike 3 punktile e.

    10.  Abi andmist ei piirata kindlate põllumajandustoodetega ning see peab seega olema avatud kõigile põllumajandusliku esmatootmise sektoritele või kogu taime- või loomakasvatussektorile. Liikmesriik võib siiski jätta teatavad tooted abikavast välja liigse tootmisvõimsuse tõttu siseturul või turustamisvõimaluste puudumise tõttu.

    11.  Lõikes 1 osutatud abi ei anta, kui see on vastuolus määrusega (EL) nr 1308/2013] ette nähtud keeldude või piirangutega, isegi kui need keelud ja piirangud kehtivad üksnes kõnealuses määruses sätestatud liidu toetuse suhtes.

    12.  Abi osatähtsus peab olema kuni:

    a) 75 % abikõlblikest kuludest äärepoolseimates piirkondades;

    b) 75 % abikõlblikest kuludest Egeuse mere väikesaartel;

    c) 50 % abikõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõikides piirkondades, mille SKP ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, aga mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest;

    d) 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

    13.  Tingimusel et abi ülemmäär ei ületa 90 %, on lõikega 12 ettenähtud määrasid lubatud suurendada 20 protsendipunkti võrra seoses järgmisega:

    a) noored põllumajandustootjad või põllumajandustootjad, kes on tegevust alustanud viie aasta jooksul enne abi taotlemist;

    b) ühisinvesteeringud, näiteks põllumajandustootjate rühma kasutatavad laorajatised või põllumajandustoodete turustamiseks ettevalmistamise rajatised, ja integreeritud projektid, mis hõlmavad mitut määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatud meedet, sealhulgas tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud meetmed;

    c) investeeringud looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega aladel;

    d) Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames toetatud tegevused, näiteks investeering uue talli rajamiseks, mis võimaldab katsetada põllumajandustootjatest, teadlastest ja loomade heaoluga tegelevatest vabaühendustest koosnevas töörühmas välja töötatud uusi loomapidamisvõtteid;

    e) investeeringud looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamiseks, nagu on osutatud lõike 3 punktis b; sellisel juhul kohaldatakse käesoleva lõikega ettenähtud suuremat määra ainult sellise lisakulu suhtes, mis on vajalik kehtivates liidu standardites sätestatud tasemest paremate tulemuste saavutamiseks ning mille tulemusel tootmisvõimsus ei suurene.

    14.  Lõike 3 punktis d osutatud vähetootlike investeeringute ja lõike 3 punktis e osutatud tootmispotentsiaali taastamiseks tehtavate investeeringute puhul ei tohi abi ülemmäär ületada 100 %.

    Lõike 3 punktis e nimetatud ennetusmeetmetega seotud investeeringute puhul ei tohi maksimaalne abi osakaal ületada 80 %. Seda võib siiski suurendada kuni 100 %, kui investeeringu teevad mitu abisaajat ühiselt.

    Artikkel 15

    Abi põllumajandusmaa korralduseks

    Põllumajandusmaa korralduseks antav abi sobib siseturuga kokku aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui on täidetud I peatükis sätestatud tingimused ning seda antakse kuni 100 % ulatuses tegelikest kuludest, mis tulenevad õigus- ja halduskuludest, sealhulgas maamõõtmiskulud.

    Artikkel 16

    Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamiseks

    1.  Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamiseks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–5 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Põllumajandusliku tootmishoone ümberpaigutamine toimub üldise huvi eesmärgil.

    Käesoleva artikli alusel abi andmise põhjendamiseks nimetatud avalik huvi peab olema täpsustatud asjaomase liikmesriigi vastavates õigusakti sätetes.

    3.  Kui põllumajandusliku tootmishoone ümberpaigutamine tähendab olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist, siis võib abi osakaal olla kuni 100 % sellise tegevuse tegelikest kuludest.

    4.  Kui ümberpaigutamisega kaasneb lisaks lõikes 3 osutatud demonteerimisele, teisaldamisele ja taaspüstitamisele kõnealuste rajatiste ajakohastamine või tootmisvõimsuse suurenemine, kohaldatakse ajakohastamise või tootmisvõimsuse suurenemisega seotud kulude suhtes artikli 14 lõigetes 12 ja 13 osutatud investeeringuteks ettenähtud abi osakaalu.

    Käesoleva lõike kohaldamisel ei käsitata ajakohastamisena olemasoleva hoone või rajatise asendamist uue ajakohastatud hoone või rajatisega ilma tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata.

    5.  Kui ümberpaigutamine hõlmab maapiirkonna asulate läheduses toimuvaid tegevusi eesmärgiga parandada asula elukvaliteeti ja keskkonnatoimet, võib abi ülemmäär olla kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    Artikkel 17

    Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeeringuteks ettenähtud abi

    1.  Seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega materiaalsesse või immateriaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–10 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Investeering peab olema seotud põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega.

    3.  Toidukultuuripõhiste biokütuste tootmisega seotud investeeringud ei ole käesoleva artikli alusel abikõlblikud.

    4.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Investeeringute puhul, mille suhtes nõutakse direktiivi 2011/92/EL kohaselt keskkonnamõju hindamist, sõltub abi tingimusest, et enne üksikabi andmise kuupäeva on selline hindamine toimunud ning asjaomasele investeerimisprojektile on antud teostusluba.

    5.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

    c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulutusi ei teki;

    d) arvutitarkvara omandamine ja arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste, kaubamärkide omandamine.

    6.  Liisingulepingutega seotud kulusid (nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud), v.a lõike 5 punktides a ja b osutatud kulud, ei käsitata abikõlblike kuludena.

    Käibekapitali ei käsitata abikõlbliku kuluna.

    7.  Kehtivatele ELi normatiividele vastavuse saavutamiseks vajalike investeeringute jaoks abi ei anta.

    8.  Abi ei anta, kui see on vastuolus määrusega (EL) nr 1308/2013 ette nähtud keeldude või piirangutega, isegi kui need keelud ja piirangud kehtivad üksnes kõnealuses määruses sätestatud liidu toetuse suhtes.

    9.  Abi osakaal ei tohi ületada:

    a) 75 % abikõlblikest kuludest äärepoolseimates piirkondades;

    b) 75 % abikõlblikest kuludest Egeuse mere väikesaartel;

    c) 50 % abikõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõikides piirkondades, mille SKP ühe elaniku kohta aastatel 2007–2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, aga mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;

    d) 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

    10.  Tingimusel, et abi ülemmäär ei ületa 90 %, on lõikega 9 ettenähtud määrasid lubatud suurendada 20 protsendipunkti võrra tegevuse puhul, mis on seotud

    a) tootjaorganisatsioonide ühinemisega või

    b) mida toetatakse EIP raames.

    Artikkel 18

    Stardiabi noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks

    1.  Noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks antav stardiabi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–7 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse noortele põllumajandustootjatele, kes on määratletud käesoleva määruse artikli 2 punktis 34, või väikestele põllumajanduslikele majapidamistele vastavalt liikmesriikide määratlusele.

    Väikeste põllumajanduslike majapidamiste liikmesriikidepoolne määratlus vastab määratlusele, mis on lisatud vastavatesse maaelu arengu programmidesse ja komisjoni poolt heaks kiidetud.

    Liikmesriigid määravad noorte põllumajandustootjate stardiabile ja väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks mõeldud abile juurdepääsuks ülemise ja alumise künnise põllumajandusliku majapidamise tootmispotentsiaali põhjal, mida mõõdetakse standardtoodanguga vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1242/2008 ( 12 ) artikli 5 või mõnele samaväärsele määratlusele. Noorte põllumajandustootjate jaoks antava stardiabi saamise alumine künnis on kõrgem kui ülemine künnis väikeste põllumajanduslike majapidamiste arengutoetuse saamiseks.

    Abi on ette nähtud üksnes mikro- ja väikestele ettevõtjatele.

    3.  Kui abi antakse noorele põllumajandustootjale, kes asutab ettevõtte juriidilise isikuna, peab noorel põllumajandustootjal olema selle juriidilise isiku juhtimist, tulusid ja finantsriske käsitlevate otsuste üle tegelik ja püsiv kontroll. Kui mitu füüsilist isikut, sh isikud, kes ei ole noored põllumajandustootjad, osalevad juriidilise isiku kapitalis või juhtimises, peab noor põllumajandustootja olema võimeline tegema sellist tegelikku ja püsivat kontrolli kas üksi või koos teiste isikutega. Kui juriidilist isikut kontrollib üksi või koos teiste isikutega mõni teine juriidiline isik, kohaldatakse kõnealuseid nõudeid mis tahes füüsilise isiku suhtes, kes sellist teist juriidilist isikut kontrollib.

    4.  Abi andmise tingimuseks on asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele äriplaani esitamine, mille rakendamine algab üheksa kuu jooksul alates abi andmise otsuse vastuvõtmisest.

    Äriplaanis kirjeldatakse vähemalt järgmist:

    a) noorte põllumajandustootjate stardiabi:

    i) põllumajandusliku majapidamise esialgne olukord;

    ii) uue põllumajandusliku majapidamise tegevuse konkreetsed vahe- ja arengueesmärgid;

    iii) põllumajandusliku majapidamise tegevuse arendamiseks vajalike meetmete üksikasjad (sh keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususega seotud üksikasjad), nt investeeringud, koolitus, nõustamine;

    b) väikeste põllumajanduslike majapidamiste stardiabi:

    i) põllumajandusliku majapidamise esialgne olukord;

    ii) majandusliku elujõulisuse saavutamist toetavate meetmete (nt investeeringud, koolitus, koostöö) üksikasjad, sh keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususega seotud üksikasjad.

    5.  Noorte põllumajandustootjate puhul tuleb käesoleva artikli lõike 4 punktis a osutatud äriplaanis sätestada, et abisaaja peab vastama artikli 2 punktis 42 sätestatud aktiivse põllumajandustootja määratlusele 18 kuu jooksul alates tegevuse alustamisest. Kui abisaajal ei ole vastavaid ametialaseid oskusi ja pädevusi, et vastata kõnealusele määratlusele, on tal siiski õigus saada abi, tingimusel et ta kohustub omandama kõnealused oskused 36 kuu jooksul alates abi andmise otsuse vastuvõtmisest. Kõnealune kohustus tuleb lisada äriplaani.

    6.  Abi makstakse vähemalt kahes osas maksimaalselt viie aasta jooksul.

    Noortele põllumajandustootjatele tehakse abi viimane osamakse tingimusel, et lõike 4 punktis a osutatud äriplaan on nõuetekohaselt täidetud.

    7.  Abisumma noore põllumajandustootja kohta sõltub asjaomase liikmesriigi sotsiaalmajanduslikust olukorrast ning piirdub 70 000 euroga.

    Abisumma väikese põllumajandusliku majapidamise kohta on kuni 15 000  eurot.

    Artikkel 19

    Stardiabi põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele

    1.  Stardiabi tootjarühmadele ja -organisatsioonidele sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–9 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi saavad taotleda ainult tootjarühmad või -organisatsioonid, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus on esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud.

    3.  Abi antakse tingimusel, et asjaomane liikmesriik täidab kohustust kontrollida, kas lõikes 2 osutatud äriplaani eesmärgid on saavutatud viie aasta jooksul alates tootjarühma või -organisatsiooni ametlikust tunnustamisest.

    4.  Tootjarühma või -organisatsiooni raames sõlmitud kokkulepped, tehtud otsused või kooskõlastatud tavad peavad vastama määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 206–210 alusel kohaldatavatele konkurentsieeskirjadele.

    5.  Abi ei anta:

    a) tootjaorganisatsioonidele (üksused/asutused), nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme põllumajandusliku majapidamise haldamine ning keda seetõttu saab käsitada üksikute tootjatena;

    b) muudele põllumajandusühistutele, kes täidavad selliseid ülesandeid nagu vastastikune abi, asendusteenused ja oma liikmete põllumajanduslike majapidamiste haldamine, ilma et nad oleksid kaasatud toodangu ühisesse turunõuetele kohandamisse;

    c) tootjarühmadele, -organisatsioonidele või -ühendustele, kelle eesmärgid ei vasta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 lõike 1 punktile c ja lõikele 3 ning artiklile 156.

    6.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid: sobivate ruumide rentimise kulud, kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistvara ja tarkvara ostmist, bürootöötajate kulusid, üldkulusid ning õigus- ja halduskulusid.

    Kui ruumid ostetakse, peavad ruumide abikõlblikud kulud piirduma turuhindadele vastavate rendikuludega.

    7.  Abi makstakse kindlasummalise toetusena iga-aastaste osadena esimese viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus tootjarühma või -organisatsiooni lõikes 2 osutatud äriplaani alusel ametlikult tunnustas.

    Liikmesriigid maksavad viimase osa välja alles pärast seda, kui on kontrollitud, kas kõnealune äriplaan on nõuetekohaselt rakendatud.

    Abi väheneb järk-järgult.

    8.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    9.  Abisumma piirdub 500 000 euroga.

    Artikkel 20

    Abi põllumajandustoodete tootjate liitumiseks kvaliteedikavadega

    1.  Põllumajandustoodete tootjatele antav abi sobib siseturuga kokku aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui kõnealune abi hõlmab järgmist:

    a) kvaliteedikavadega liitumiseks antav abi, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–6 ja I peatükis sätestatud tingimused;

    b) abi seoses kvaliteedikavadest tulenevate selliste kohustuslike kontrollimeetmete kuludega, mis on võetud liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt või pädevate asutuste nimel, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2, 4, 6, 7 ja 8 ja I peatükis sätestatud tingimused;

    c) abi seoses kuludega, mis tulenevad turu-uuringutest, tootekontseptsioonide ja -kavandite väljatöötamisest ning kvaliteedikavade tunnustamise taotluste ettevalmistamisest, kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 2, 6, 7 ja 8 sätestatud tingimustele ja I peatükile.

    2.  Lõikes 1 osutatud abi antakse seoses järgmiste kvaliteedikavadega:

    a) kvaliteedikavad, mis on asutatud järgmiste määruste ja sätete alusel:

    i) määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jagu seoses veiniga;

    ii) määrus (EL) nr 1151/2012;

    iii) nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 ( 13 );

    iv) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 ( 14 );

    v) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014 ( 15 );

    b) põllumajandustoodete kvaliteedikavad, sealhulgas põllumajanduslike majapidamiste sertifitseerimiskavad, mille puhul liikmesriigid on kinnitanud vastavust järgmistele kriteeriumidele:

    i) kõnealuse kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse:

     toote eripärased tunnused või

     eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või

     lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega;

    ii) kvaliteedikava peab olema avatud kõigile tootjatele;

    iii) kvaliteedikava peab sisaldama siduvaid lõpptoodete spetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust peab kontrollima avaliku sektori asutus või sõltumatu kontrolliasutus;

    iv) kvaliteedikava peab olema läbipaistev ja tagama põllumajandustoodete täieliku jälgitavuse;

    c) põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta asjaomased liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad nõuetele, mis on sätestatud komisjoni teatises „ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta” ( 16 ).

    3.  Lõike 1 punktis a osutatud abi antakse põllumajandustoodete tootjatele iga-aastase stimuleeriva maksena, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt toetatavates kvaliteedikavades osalemisest tulenevate püsikulude tasemele.

    4.  Lõike 1 punktides a ja b osutatud abi ei anta kulude jaoks, mis tulenevad abisaaja enda tehtavast kontrollist, või kui liidu õigusaktidega on ette nähtud, et kontrolli kulud kannavad põllumajandustoodete tootjad ja tootjarühmad, ilma tasude tegelikku taset täpsustamata.

    5.  Lõike 1 punktis a osutatud abi antakse maksimaalselt viieks aastaks ning see on kuni 3 000  eurot abisaaja kohta aastas.

    6.  Abi peab olema objektiivselt määratud tingimuste alusel kättesaadav kõigile abikõlblikele ettevõtjatele asjaomases piirkonnas.

    7.  Lõike 1 punktides b ja c osutatud abi ei tohi hõlmata otsemakseid abisaajatele.

    Lõike 1 punktides b ja c osutatud abi makstakse kontrollimeetmete eest vastutavale asutusele, teadusasutusele või nõustamisteenuste pakkujale.

    8.  Lõike 1 punktides b ja c osutatud abi ei tohi olla suurem kui 100 % tegelikest kuludest.

    Artikkel 21

    Abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks

    1.  Abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–8 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi hõlmab kutseõpet ja oskuste omandamise meetmeid, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine, tutvustustegevusi ja teabemeetmeid.

    Abi võib hõlmata ka põllumajandusliku majapidamise juhtkonna liikmete lühiajalisi vastastikuseid vahetusi ja põllumajanduslike majapidamiste külastamist.

    Abi tutvustamistegevusele võib hõlmata asjaomaseid investeeringukulusid.

    3.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kutseõppe, oskuste omandamise meetmete (sealhulgas koolituskursused, töötoad ja juhendamine), tutvustustegevuse või teabemeetmete korralduskulud;

    b) osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad;

    c) osalejate äraoleku ajal asendusteenuste osutamise kulud;

    d) näidisprojektide investeeringud:

    i) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    ii) masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

    iii) punktides i ja ii nimetatud kuludega seotud üldkulud, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, keskkonnasäästlikkuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamise tasud, sealhulgas teostatavusuuringud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kuludeks isegi juhul, kui nende tulemuste põhjal punktide i ja ii kohaseid kulusid ei tehta;

    iv) arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine.

    4.  Lõike 3 punktis d osutatud kulud on abikõlblikud üksnes sel määral, mil neid kasutatakse näidisprojekti jaoks ja kestel.

    Abikõlblikuks peetakse vaid sellist amortisatsioonikulu, mis vastab näidisprojekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

    5.  Lõike 3 punktides a ja c osutatud abi ei tohi hõlmata otsemakseid abisaajatele.

    Lõike 3 punktides a ja c osutatud abi makstakse teadmussiirde ja teabemeetmete teenuste osutajale.

    6.  Teadmussiirde ja teabemeetmetega seotud teenuseid osutavatel asutustel peab olema kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus, mis väljendub personali kvalifikatsioonis ja korrapärases koolituses.

    Lõikes 2 osutatud tegevust võivad teostada tootjarühmad või muud organisatsioonid, olenemata nende suurusest.

    7.  Abi peab olema objektiivselt määratud tingimuste alusel kättesaadav kõigile abikõlblikele ettevõtjatele asjaomases piirkonnas.

    Kui lõikes 2 osutatud tegevust viivad läbi tootjarühmad või -organisatsioonid, ei tohi sellise tegevuse kasutamise tingimuseks seada sellise rühma või organisatsiooni liikmeks olemist.

    Mitteliikmete osamaksud asjaomase tootjarühma või -organisatsiooni halduskulude katmiseks peavad piirduma lõikes 2 osutatud tegevuse läbiviimise kuludega.

    8.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    Lõike 3 punktis d osutatud näidisprojektide puhul piirdub maksimaalne abisumma kolme eelarveaasta jooksul 100 000 euroga.

    Artikkel 22

    Abi nõustamisteenuste kasutamiseks

    1.  Abi nõustamisteenuste kasutamiseks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–8 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi eesmärk on aidata põllumajandussektoris tegutsevatel ettevõtjatel ja noortel põllumajandustootjatel kasutada nõustamisteenuseid oma ettevõtte või investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse, kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks.

    3.  Nõustamine peab olema seotud vähemalt ühe liidu maaelu arengu prioriteediga vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 5 ning hõlmama vähemalt ühte järgmistest aspektidest:

    a) määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikest majandamisnõuetest või maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standarditest tulenevad kohustused;

    b) vajaduse korral määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükis sätestatud kliima- ja keskkonnahoidlikud põllumajandustavad ning kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa säilitamine;

    c) ajakohastamise, konkurentsivõime suurendamise, valdkondliku integratsiooni, innovatsiooni, turule orienteerituse ning ettevõtluse edendamise meetmed;

    d) liikmesriikide poolt kindlaks määratud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 rakendamiseks;

    e) liikmesriikide poolt kindlaks määratud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 ( 17 ) artikli 55 rakendamiseks ning eelkõige integreeritud kahjuritõrje üldpõhimõtete järgimine, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ( 18 ) artiklis 14;

    f) kui on asjakohane, siis tööohutusnõuded või põllumajandusliku majapidamisega seotud ohutusnõuded;

    g) erinõuanded esmakordselt põllumajanduslikku majapidamist asutavatele põllumajandustootjatele, sh majandusliku jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse alane nõustamine.

    4.  Nõustamine võib hõlmata ka küsimusi (v.a käesoleva artikli lõikes 3 osutatud küsimused) kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kohta, elurikkuse ja veekaitse kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas, või põllumajandusliku majapidamise majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkusega seotud küsimusi, sealhulgas konkurentsivõime aspekte. See võib hõlmata nõustamist lühikeste tarneahelate väljaarendamiseks ning mahepõllumajanduse ja loomapidamisega seotud tervishoiuküsimustes.

    5.   ►C1  Abi ei hõlma otsemakseid abisaajatele. Abi makstakse nõustamisteenuse pakkujale. ◄

    6.  Nõustamisteenuse osutamiseks valitud asutustel peavad olema asjakohased ressursid, st korrapäraselt koolitatud ja kvalifitseeritud personal ning nõustamiskogemus ja usaldusväärsus oma nõustamisvaldkonnas.

    Nõustamisteenust võivad osutada tootjarühmad või muud organisatsioonid, olenemata nende suurusest.

    Nõustamisteenuse osutamisel peab nõustamisteenuse pakkuja järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi.

    7.  Abi peab olema objektiivselt määratud tingimuste alusel kättesaadav kõigile abikõlblikele ettevõtjatele asjaomases piirkonnas.

    Kui nõustamisteenuste pakkumisega tegelevad tootjarühmad või -organisatsioonid, ei seata teenuse kasutamise tingimuseks sellise rühma või organisatsiooni liikmeks olemist.

    Mitteliikmete osamaksud asjaomase rühma või organisatsiooni halduskulude katmiseks peavad piirduma nõustamisteenuse osutamise kuludega.

    8.  Abisumma on kuni 1 500  eurot nõustamise kohta.

    Artikkel 23

    Abi asendusteenuste kasutamiseks põllumajanduslikus majapidamises

    1.  Abi asendusteenuste kasutamiseks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–5 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse põllumajandustootja, põllumajandusliku majapidamise liikmeks oleva füüsilise isiku või põllumajandusliku majapidamise töötaja haiguse, sh selliste isikute lapse haiguse, puhkuse, sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse ajal või surma korral tema asendamise tegelike kulude katteks.

    3.  Asendamise kogukestus piirdub kolme kuuga aastas abisaaja kohta, v.a sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse puhul, mil asendamise kestus piirdub mõlemal juhul kuue kuuga.

    4.   ►C1  Abi ei hõlma otsemakseid abisaajatele. ◄

    ▼C1

    Abi makstakse põllumajanduslikule majapidamisele asendusteenuste pakkujale.

    ▼B

    Asendusteenust võivad põllumajanduslikus majapidamises osutada tootjarühmad ja -organisatsioonid, olenemata nende suurusest. Sellisel juhul ei eelda teenuse kasutamine sellise rühma või organisatsiooni liikmeks olekut.

    5.  Abi osakaal on kuni 100 % tegelikest kuludest.

    Artikkel 24

    Abi põllumajandustoodete müügiedendusmeetmete jaoks

    1.  Abi põllumajandustoodete müügiedendusmeetmete jaoks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–8 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi katab järgmised kulud:

    a) konkursside, messide ja näituste korraldamist ja neil osalemist;

    b) publikatsioonid, mille eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust põllumajandustoodetest.

    3.  Lõike 2 punktis b osutatud publikatsioonides ei ole lubatud nimetada ühtegi konkreetset ettevõtjat, kaubamärki ega päritolu.

    See piirang ei kehti siiski viite suhtes põllumajandustoote päritolule, kui kõnealune toode on hõlmatud:

    a) artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud kvaliteedikavadega, tingimusel et kõnealune viide esitatakse täpselt ELis kaitstud kujul;

    b) artikli 20 lõike 2 punktides b ja c osutatud kvaliteedikavadega, tingimusel et kõnealune viide on teates teisejärguline.

    4.  Lõike 2 punktis a osutatud konkursside, messide või näituste korraldamise ja nendel osalemise puhul hõlmavad abikõlblikud kulud järgmist:

    a) osalustasud;

    b) reisikulud ja loomade transpordi kulud;

    c) ürituse toimumisest teatavate publikatsioonide ja veebisaitide kulud;

    d) näituseruumide ja messibokside üür ning nende montaaži ja demontaažiga seotud kulud;

    e) sümboolsed auhinnad väärtusega kuni 1 000  eurot ühe auhinna ja konkursi võitja kohta.

    5.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid seoses lõike 2 punktis b osutatud publikatsioonidega, mille eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust põllumajandustoodetest:

    a) selliste trüki- ja elektroonilises meedias avaldatud artiklite, veebisaitide ja elektroonilise meedia, raadio- ja telereklaami kulud, millega antakse faktilist teavet teatavast piirkonnast pärit või teatavat põllumajandustoodet tootvate abisaajate kohta, tingimusel et kõnealune teave on neutraalne ja et kõikidel asjaomastel abisaajatel on võrdsed võimalused enda tutvustamiseks;

    b) teadustulemuste ja faktilise teabe levitamise kulud seoses järgmiste valdkondadega:

    i) artikli 20 lõikes 2 osutatud kvaliteedikavad, mis on avatud teistest liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodetele;

    ii) üldised põllumajandustooted ja nende toitumisalane kasulikkus ning nende soovituslik kasutusviis.

    6.  Abi antakse:

    a) mitterahalise abina või

    b) abisaaja tegelike kulude hüvitamise põhjal.

    Mitterahalist abi ei anta mitte otsemaksetena abisaajale, vaid müügiedendusmeetmete pakkujale.

    Müügiedendusmeetmeid võivad pakkuda tootjarühmad või muud organisatsioonid, olenemata nende suurusest.

    Abi lõike 4 punktis e osutatud sümboolseteks auhindadeks makstakse müügiedendusmeetme pakkujale välja üksnes siis, kui auhind on tegelikult üle antud ja auhinna andmist tõendava dokumendi esitamisel.

    7.  Müügiedendusmeetmeteks antav abi peab olema objektiivselt määratud tingimuste alusel kättesaadav kõigile asjaomases piirkonnas asuvatele abikõlblikele ettevõtjatele.

    Kui müügiedendusmeetme pakkujaks on tootjarühmad või -organisatsioonid, ei tohi osalemise tingimuseks seada sellise rühma või organisatsiooni liikmeks olemist ning osamaksud rühma või organisatsiooni halduskulude katmiseks peavad piirduma müügiedendusmeetmete kuludega.

    8.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    Artikkel 25

    Abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju hüvitamiseks

    1.  Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele VKEdele loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel põhjustatud kahju korvamiseks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–10 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Käesoleva artikli alusel antava abi suhtes kehtivad järgmised tingimused:

    a) liikmesriigi pädev asutus on ametlikult tunnistanud kõnealuse olukorra loodusõnnetusega võrreldavateks ebasoodsateks ilmastikutingimusteks ning

    b) loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste ja ettevõtja kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

    3.  Abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale või tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liige kõnealune ettevõtja on.

    Abi maksmise korral tootjarühmale või -organisatsioonile ei tohi abisumma olla suurem kui abikõlblik summa, millele kõnealusel ettevõtjal on õigus.

    4.  Abikavad koostatakse kolme aasta jooksul pärast loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist.

    Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

    5.  Abikõlblikud on kulud seoses loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste otsesel tagajärjel tekkinud kahjuga, mida hindab ametiasutus, abi andva ametiasutuse poolt tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja.

    Kõnealune kahju hõlmab järgmist:

    a) põllumajandustoodangu ja tootmisvahendite täieliku või osalise hävimise tõttu saamata jääv tulu, millele on osutatud lõikes 6;

    b) lõikes 7 osutatud varaline kahju.

    6.  Kõnealuse saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse

    a) loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud põllumajandustoodangu hulga ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

    järgmisest:

    b) loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelneval kolmel aastal toodetud põllumajandustoodangu keskmise aastakoguse või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutis.

    Kõnealust vähendamist võib arvutada kas põllumajandusliku majapidamise aastatoodangu või põllukultuuride või põllumajandusloomade tasandil.

    Kõnealusele summale võib liita muud kulud, mis tekkisid põllumajandustootjal loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel.

    Kõnealust summat vähendatakse kulude võrra, mida ei tekitanud loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused.

    Abisaaja põllumajandustoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid, eeldusel et kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata abisaaja tegeliku kahju kõnealusel aastal.

    7.  Loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste poolt põhjustatud varaline kahju sellisele varale nagu põllumajanduslikud hooned, seadmed ja masinad, varud ja tootmisvahendid arvutatakse, lähtudes kahjustatud vara remondikuludest või majanduslikust väärtusest enne loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist.

    See ei ületa remondikulu või õiglase turuväärtuse õnnetusest põhjustatud vähenemist, st vahet vara väärtuste vahel vahetult enne ja vahetult pärast loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist.

    Kui lõikes 6 osutatud abisaaja tulu vähenemine arvutatakse põllukultuuride või põllumajandusloomade tasandil võetakse arvesse ainult kõnealuste põllukultuuride või põllumajandusloomadega seotud varalist kahju.

    8.  Loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahju arvutatakse iga üksiku abisaaja tasandil.

    9.  Käesoleva artikli kohaselt antavat abi vähendatakse 50 % võrra, välja arvatud juhul, kui see antakse abisaajatele, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mis katab vähemalt 50 % tema keskmisest aastatoodangust ja toodanguga seotud tulust ja milles võetakse arvesse asjaomases liikmesriigis või piirkonnas statistiliselt kõige sagedamini esinevaid ilmastikuga seotud riske, mida kindlustusleping katab.

    10.  Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas muude siseriiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitused, ei tohi ületada 80 % abikõlblikest kuludest.

    Looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel võib abi osakaalu suurendada 90 %ni.

    Artikkel 26

    ▼C1

    Abi loomahaiguste ja taimekahjurite ennetamise, kontrolli ja tõrje kulude ning loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahjude hüvitamiseks

    ▼B

    1.   ►C1  Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevate VKEdele loomahaiguste või taimekahjurite ennetamise, kontrolli ja tõrjega seotud kulude ning selliste loomahaiguste või taimekahjurite tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–13 ja I peatükis sätestatud tingimused. ◄

    2.  Abi makstakse üksnes:

    a) seoses loomahaiguste või taimekahjuritega, mille kohta on olemas liidu või riiklikud eeskirjad, mis on kehtestatud seaduse, määruse või haldusaktiga ning

    b) osana järgmisest:

    i)  ►C1  asjaomase loomahaiguse või taimekahjuri leviku ennetamiseks, kontrolliks või tõrjeks ette nähtud programmist liidu, riigi või piirkonna tasandil või ◄

    ii) pädeva asutuse kehtestatud erakorralisest meetmest või

    iii) nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ kohastest meetmetest taimekahjurite likvideerimiseks või nende leviku piiramiseks.

    Punktis b osutatud programm ja meetmed sisaldavad asjaomaste ennetus-, kontrolli- või tõrjemeetmete kirjeldust.

    3.  Abi ei tohi olla seotud meetmetega, mille suhtes on liidu õigusaktidega ette nähtud, et selliste meetmete maksumuse peab tasuma abisaaja, juhul kui selliste abimeetmete maksumust ei kompenseerita täielikult abisaajatelt võetavate kohustuslike maksudega.

    4.  Loomahaigustega seoses antakse abi üksnes maailma loomatervishoiu organisatsiooni koostatud loetelus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 ( 19 ) I ja II lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside korral.

    5.  Abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale või tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liige kõnealune ettevõtja on.

    Abi maksmise korral tootjarühmale või -organisatsioonile ei tohi abisumma olla suurem kui abikõlblik summa, millele kõnealusel ettevõtjal on õigus.

    6.  Abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast loomahaiguse või taimekahjuri põhjustatud kulu või kahju tekkimise kuupäeva.

    Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

    7.  Ennetusmeetmete korral katab abi järgmiseid abikõlblikke kulusid:

    a) tervisekontrollid;

    b) analüüsid, sh in vitro diagnostika;

    c) testid ja muud kontrollimeetmed, sh TSE ja BSE testid;

    d) vaktsiini, ravimite, loomade raviainete ning taimekaitsevahendite ostmise, säilitamise, kasutamise ja jaotamise kulud;

    e)  ►C1  loomade ennetav tapmine või hukkamine või loomsete saaduste ja taimede hävitamine ning põllumajandusliku majapidamise ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine. ◄

    8.   ►C1  Kontrolli- ja tõrjemeetmete korral katab abi järgmiseid abikõlblikke kulusid: ◄

    a) loomahaiguste testid ja muud kontrollimeetmed, sh TSE ja BSE testid;

    b) vaktsiini, ravimite, loomade raviainete ning taimekaitsevahendite ostmise, säilitamise, kasutamise ja jaotamise kulud;

    c)  ►C1  loomade tapmine või hukkamine ja hävitamine ning loomsete saaduste ja taimede hävitamine, sealhulgas vaktsineerimise või muude pädeva asutuse käsul võetud meetmete tagajärjel surnud loomad või hävitatud saak, ning põllumajandusliku majapidamise ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine. ◄

    9.  Loomahaiguste või taimekahjurite tekitatud kahju korvamiseks antava abi korral arvutatakse hüvitis üksnes:

    a)  ►C1  selliste tapetud või hukatud või surnud loomade turuväärtuse või hävitatud loomsete saaduste või hävitatud taimede turuväärtuse põhjal: ◄

    i) loomahaiguste või taimekahjurite tagajärjel;

    ii) lõike 2 punktis b osutatud riikliku programmi või meetme tagajärjel.

    Turuväärtuse leidmisel lähtutakse loomade, saaduste või taimede väärtusest vahetult enne seda, kui kerkis või leidis kinnitust loomahaiguse või taimekahjuriga seotud kahtlus.

    b) lõike 2 punktis b osutatud riikliku programmi või meetme osana ette nähtud karantiinikohustuste tõttu, loomakarjade või kõlvikute taastamisel esinenud raskuste tõttu või kohustusliku külvikorra kehtestamise tõttu saamata jäänud tulu põhjal.

    Seda summat vähendatakse mis tahes kulude võrra, mis ei ole otseselt seotud loomahaiguse või taimekahjuriga ning mida abisaaja oleks kandnud ka muul juhul.

    10.  Abi loomahaiguste või taimekahjurite põhjustatud kahju hüvitamiseks piirdub selliste loomahaiguste ja taimekahjurite põhjustatud kulude ja kahjuga, mille puhul pädev asutus

    a) on ametlikult registreerinud loomahaiguse puhangu või

    b) on ametlikult kinnitanud taimekahjurite levikut.

    11.  Lõigetes 7 ja 8 osutatud abikõlblike kuludega seotud abi antakse mitterahalises vormis ning abi saaja on ennetus- ja tõrjemeetmete pakkuja.

    Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib järgmistes lõigetes osutatud abikõlblike kuludega seotud abi anda otse abisaajale tema tegelike kulude hüvitamise põhjal:

    a) lõike 7 punkt d ja lõike 8 punkt b loomahaiguste ja taimekahjurite puhul ning

    b) lõike 7 punkt e ja lõike 8 punkt c taimekahjurite puhul ning põllumajandusliku majapidamise ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise puhul.

    12.  Kui on kindlaks tehtud, et loomahaiguse või taimekahjuriga saastumise on tahtlikult või hooletuse tagajärjel põhjustanud abisaaja, siis üksikabi ei anta.

    13.  Abi ja mis tahes muud abisaajale tehtud maksed, sealhulgas muude siseriiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitused samade abikõlblike kulude eest, nagu on osutatud lõikes 7, 8 ja 9, ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.

    Artikkel 27

    Loomakasvatussektori ja hukkunud loomadega seotud abi

    1.  Järgmine loomakasvatajatele antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ning I peatükis sätestatud tingimused:

    a) abi ülemmääraga 100 % tõuraamatute koostamise ja pidamise halduskuludest;

    b) abi ülemmääraga 70 % kolmanda isiku poolt või tema nimel tehtavate selliste testide kuludest, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet või tootlikkus, välja arvatud karja omaniku poolt tehtavad kontrollid ning rutiinne piima kvaliteedi kontroll;

    c) abi ülemmääraga 100 % kuludest, mis on seotud hukkunud loomade kõrvaldamisega, ja 75 % kuludest, mis on seotud hukkunud loomade hävitamisega, või samaväärse osakaaluga abi kindlustusmaksete katteks, mida loomakasvatajad on maksnud kindlustusandjatele, kes katavad hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise kulud;

    d) abi ülemmääraga 100 % hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kuludest, kui kõnealust abi rahastatakse lõivudest või kohustuslikest maksetest, mis on ette nähtud selliste hukkunud loomade hävitamise rahastamiseks, kui sellised lõivud või maksed hõlmavad ainult lihasektorit ja on otse sellele määratud;

    e) abi määraga 100 % hukkunud loomade korjuste kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kuludest, kui asjaomastel hukkunud loomadel tuleb teha TSE testid, või artikli 26 lõikes 4 osutatud loomahaiguse puhangu korral.

    2.  Lõike 1 punktides c, d ja e osutatud abi sõltub sellest, kas liikmesriigil on olemas järjepidev seireprogramm kõigi hukkunud loomade ohutu kõrvaldamise tagamiseks.

    Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud abi kindlustusmaksete jaoks, mida põllumajandustootjad on maksnud kindlustusandjatele, kes katavad hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise kulud, peab vastama artikli 28 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

    3.  Selline abi on mitterahaline ning see ei tohi hõlmata otsemakseid abisaajatele.

    Lõike 1 punktides c, d ja e osutatud abi haldamise lihtsustamiseks võib abi maksta ettevõtjatele või isikutele, kes

    a) on tegevad loomakasvatussektoris tegutsevatele ettevõtjatele järgneval turul ning

    b) osutavad hukkunud loomade korjuste kõrvaldamise ja hävitamisega seotud teenuseid.

    Artikkel 28

    Abi kindlustusmaksete tasumiseks

    1.  Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevate VKEdele antav abi kindlustusmaksete tasumiseks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui on täidetud käesoleva artikli lõigetes 2–6 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi ei tohi:

    a) takistada kindlustusteenuste siseturu toimimist;

    b) piirduda üheainsa kindlustusandja või -grupi pakutava kindlustusega

    c) ning selle tingimuseks ei tohi olla kindlustuslepingu sõlmimine asjaomases liikmesriigis asuva kindlustusandjaga.

    3.  Kindlustus on ette nähtud kulude katteks, mille on põhjustanud:

    a) loodusõnnetused;

    b) loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused ja muud ebasoodsad ilmastikutingimused;

    c) loomahaigused või taimekahjurid;

    d) kaitse all olevad loomad.

    4.  Kindlustusega

    a) hüvitatakse ainult lõikes 3 osutatud kahjude korvamisega seotud kulud ja

    b) kindlustuseks ei nõuta ega määratleta tulevase põllumajandusliku tootmise liiki ega kogust.

    5.  Liikmesriigid võivad sobivaid ülemmäärasid kohaldades piirata kindlustusmakse summat, mille ulatuses võib abi anda.

    6.  Abi osakaal peab olema kuni 65 % kindlustusmaksetest.



    2. JAGU

    Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks

    Artikkel 29

    Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks

    1.  Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslikus majapidamises asuvate kultuuri- ja looduspärandisse kuuluvate looduslike maastike ja hoonete säilitamiseks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui on täidetud käesoleva artikli lõigetes 2–6 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi õigusaktidele.

    3.  Abi kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks antakse looduslike maastike ja hoonete jaoks, mida liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad ametlikult kultuuri- või looduspärandina.

    4.  Abikõlblikud on järgmised kulud kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks:

    a) investeeringud materiaalsesse varasse;

    b) kapitaaltööd.

    5.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    6.  Kapitaaltöödeks antav abi on kuni 10 000  eurot aastas.



    3. JAGU

    Abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks põllumajandussektoris

    Artikkel 30

    Abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks põllumajandussektoris

    1.  Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–8 ning I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Käesoleva artikli alusel antava abi suhtes kehtivad järgmised tingimused:

    a) liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et antud juhtumi puhul oli tegemist loodusõnnetusega ning

    b) loodusõnnetuse ja ettevõtjale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

    3.  Abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale või tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liige kõnealune ettevõtja on.

    Abi maksmise korral tootjarühmale või -organisatsioonile ei tohi abisumma olla suurem kui abikõlblik summa, millele kõnealusel ettevõtjal on õigus.

    4.  Konkreetse loodusõnnetusega seotud abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast.

    Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

    5.  Abikõlblikud on kulud seoses loodusõnnetuse otsesel tagajärjel tekkinud kahjuga, mida hindab ametiasutus, abi andva ametiasutuse poolt tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja.

    Kõnealune kahju võib hõlmata järgmist:

    a) varaline kahju sellisele varale nagu hooned, seadmed, masinad, varud ja tootmisvahendid;

    b) põllumajandusliku toodangu ja põllumajandusliku tootmise vahendite täieliku või osalise hävimise tagajärjel saamata jääv tulu.

    Kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi.

    6.  Materiaalse kahju arvutamine põhineb remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne õnnetust. See ei ületa remondikulu või õiglase turuväärtuse vähenemist õnnetuse tagajärjel, st vahet vara väärtuste vahel vahetult enne ja vahetult pärast loodusõnnetuse toimumist.

    7.  Kõnealuse saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse

    a) loodusõnnetuse aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud põllumajandustoodangu hulga ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

    järgmisest:

    b) loodusõnnetusele eelneval kolmel aastal toodetud põllumajandustoodangu keskmise aastakoguse või loodusõnnetusele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutis.

    Kõnealusele summale võib liita muud kulud, mis tekkisid põllumajandustootjal loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel.

    Kõnealust summat vähendatakse kulude võrra, mis ei ole tekkinud loodusõnnetuse tagajärjel.

    Abisaaja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid, eeldusel et kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata abisaaja tegeliku kahju kõnealusel aastal.

    8.  Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.



    4. JAGU

    Abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandus- ja metsandussektoris

    Artikkel 31

    Abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandus- ja metsandussektoris

    1.  Põllumajandus- ja metsandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–7 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Toetatav projekt peab vastama kõigi asjaomases põllumajandus- või metsandussektoris või allsektoris tegutsevate ettevõtjate huvidele.

    3.  Enne abi saava projekti alustamist tuleb internetis avaldada järgmised andmed:

    a) abi saava projekti teostamise fakt;

    b) abi saava projekti eesmärgid;

    c) abi saava projekti tulemuste avaldamise ligikaudne kuupäev;

    d) abi saava projekti eeldatavate tulemuste avaldamise koht internetis;

    e) viide, et abi saava projekti tulemused on tasuta kättesaadavad kõigile asjaomases põllumajandus- ja metsandussektoris või allsektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

    4.  Abi saava projekti tulemused tehakse kättesaadavaks internetis projekti lõppkuupäeval või kuupäeval, mil neid tulemusi käsitlev teave antakse mis tahes konkreetse organisatsiooni liikmetele, olenevalt sellest, kumb on varasem. Tulemused peavad olema internetis kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul alates projekti lõppkuupäevast.

    5.  Abi antakse otse teadus- ja teadmiste levitamisega tegelevatele organisatsioonidele.

    Abi ei hõlma põllumajandustoodete hinnal põhinevaid makseid põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

    6.  Järgmised kulud on abikõlblikud:

    a) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse projektiga;

    b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;

    c) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud äritegevuse üleandmise kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;

    d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;

    e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

    7.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.



    5. JAGU

    Metsandusele antav abi

    Artikkel 32

    Abi metsastamiseks ja metsamaa loomiseks

    1.  Metsastamiseks ja metsamaa loomiseks avalik-õiguslikele ja eramaaomanikele ja nende ühendustele antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–16 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Riigi omandis oleva maa metsastamise korral antakse abi ainult juhul, kui sellist maad majandav asutus on eraettevõtja või omavalitsusüksus.

    5.  Lõikes 4 osutatud metsa omandiõiguse piiranguid ei kohaldata troopiliste või subtroopiliste metsade ja Assooride, Madeira, Kanaari saarte, Egeuse mere väikesaarte ning Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumide metsaga kaetud alade suhtes.

    6.  Abi antakse metsastamiseks ja metsamaa loomiseks nii põllumajandusmaale kui ka mittepõllumajandusmaale.

    7.  Metsastamiseks ja metsamaa loomiseks antav abi hõlmab metsa rajamise kulude hüvitamist ja iga-aastast hektaritoetust.

    Metsastamise ja metsamaa loomise abi võib hõlmata ka investeerimist.

    Abi avaliku sektori asutuste omandisse kuuluva maa metsastamiseks või kiirekasvuliste puude jaoks katab ainult metsa rajamise kulusid.

    8.  Metsastamise ja metsamaa loomise investeerimistoiminguteks antavast abist võib katta järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine, kusjuures ülempiiriks on vara turuväärtus;

    c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulutusi ei teki;

    d) arvutitarkvara omandamine ja arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste, kaubamärkide omandamine;

    e) metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamise kulud.

    Käibekapitali ei käsitata abikõlbliku kuluna.

    9.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Investeerimistoimingute puhul, mille suhtes nõutakse direktiivi 2011/92/EL kohaselt keskkonnamõju hindamist, sõltub abi tingimusest, et selline hindamine on toimunud ning asjaomasele investeerimisprojektile on antud teostusluba enne üksikabi andmise kuupäeva.

    10.  Abikõlblikud võivad olla järgmised metsa rajamise kulud:

    a) istutus- ja paljundusmaterjali kulud;

    b) istutuskulud ja istutamisega otseselt seotud kulud;

    c) muude seotud toimingute, sh istikute ladustamise ning vajalike ennetus- ja kaitsematerjalidega töötlemise kulud;

    d) esimese metsastamisaasta jooksul vajaliku taasistutamise kulud.

    11.  Iga-aastane hektaritoetus hõlmab saamata jäänud põllumajandustulu ja hooldusega seotud kulusid, sealhulgas kevadise ja sügisese sanitaarraie kulusid kuni 12 aasta jooksul alates abi andmise kuupäevast.

    12.  Abi ei anta järgmiste puude istutamiseks:

    a) lühikese raieringiga madalmetsa puud;

    b) jõulupuud või

    c) kiiresti kasvavad puud energia tootmiseks.

    13.  Istutatud liigid peavad olema kohastunud piirkonna keskkonna- ja kliimatingimustega ning täitma keskkonnaalaseid miinimumnõudeid.

    14.  Piirkondades, kus metsastamine on karmide mullastiku- ja kliimatingimuste tõttu raske, võib abi anda kohalike tingimustega sobivate mitmeaastaste puittaimeliikide, näiteks põõsaste ja põõsastike istutamiseks.

    15.  Liikmesriikide poolt maaelu arengu programmides kindlaks määratavast teatavast suurusest suurematele abisaajatele antakse abi tingimusel, et nad esitavad teavet, mis pärineb metsamajandamiskavast või säästva metsamajandamise põhimõtetele vastavast samaväärsest dokumendist, nagu määratleti 1993. aastal Euroopa metsade kaitset käsitlenud teisel ministrite konverentsil.

    16.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    Artikkel 33

    Abi agrometsandussüsteemide rajamiseks

    1.  Agrometsandussüsteemide jaoks eramaavaldajatele, omavalitsustele ja nende liitudele antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–11 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Agrometsandussüsteemidele antav abi hõlmab metsa rajamise kulude hüvitamist ja iga-aastast hektaritoetust.

    Agrometsandussüsteemide abi võib hõlmata investeerimistoiminguid.

    5.  Investeerimistoimingutega seotud abi agrometsandussüsteemidele hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine, kusjuures ülempiiriks on vara turuväärtus;

    c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulutusi ei teki;

    d) arvutitarkvara omandamine ja arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste, kaubamärkide omandamine;

    e) metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamise kulud.

    Käibekapitali ei käsitata abikõlbliku kuluna.

    6.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Investeerimistoimingute puhul, mille suhtes nõutakse direktiivi 2011/92/EL kohaselt keskkonnamõju hindamist, sõltub abi tingimusest, et selline hindamine on toimunud ning asjaomasele investeerimisprojektile on antud teostusluba enne üksikabi andmise kuupäeva.

    7.  Abikõlblikud võivad olla järgmised agrometsandussüsteemide rajamise kulud:

    a) kulud agrometsandussüsteemi rajamiseks puude istutamise teel, sh istutusmaterjali, istutamise, istikute ladustamise ning vajalike ennetus- ja kaitsematerjalidega töötlemise kulud;

    b) kulud agrometsandussüsteemi rajamiseks olemasoleva metsa või muu metsamaa ümberkujundamise teel, sh puude langetamise, harvendamise ja tagasilõikamise ning kariloomade eest kaitsmise kulud;

    c) muud vahetult agrometsandussüsteemi rajamisega seotud kulud, nagu teostatavusuuringute, metsastamiskava koostamise, pinnase uurimise, pinnase ettevalmistamise ja kaitse kulud;

    d) metsakarjamaa süsteemi korral kastmiskulud ja kaitserajatiste kulud;

    e) agrometsandussüsteemi rajamisega seotud vajaliku hoolduse, sh kastmise ja niitmise kulud;

    f) taasistutamise kulud esimese aasta jooksul pärast agrometsandussüsteemi rajamist.

    8.  Iga-aastane hektaritoetus hõlmab agrometsandussüsteemi hooldamise kulusid ning seda makstakse kuni viie aasta jooksul alates abi andmise kuupäevast.

    Abikõlblikud hoolduskulud võivad olla seotud rajatud puuvöönditega, umbrohutõrje, harvendamise, tagasilõikamise ja kaitsemeetmetega ning investeeringutega näiteks tarade või kaitsetorude paigaldamiseks.

    9.  Liikmesriigid määravad kindlaks ühele hektarile istutatavate puude maksimumarvu, võttes arvesse:

    a) kohalikke mullastiku- ja kliima- ning keskkonnatingimusi;

    b) metsataimede liike ning

    c) vajadust tagada maa jätkusuutlik põllumajanduslik kasutamine.

    10.  Liikmesriikide poolt kindlaks määratavast teatavast suurusest suurematele abisaajatele antakse abi tingimusel, et nad esitavad teavet, mis pärineb metsamajandamiskavast või säästva metsamajandamise põhimõtetele vastavast samaväärsest dokumendist, nagu määratleti 1993. aastal Euroopa metsade kaitset käsitlenud teisel ministrite konverentsil.

    11.  Abi ülemmäär peab olema kuni:

    a) 80 % abikõlblikest kuludest investeerimistoimingute ja rajamiskulude puhul, millele on osutatud lõigetes 5 ja 7 ning

    b) 100 % lõikes 8 osutatud aastasest toetusest.

    Artikkel 34

    Abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, taimekahjuritest ja katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks

    1.  Metsapõlengutest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, kahjuritest ja katastroofidest ning kliimamuutustest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks era- ja riigimetsavaldajatele ja muudele era- ja avalik-õiguslikele asutustele ja nende ühendustele määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 24 kohaselt antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b või artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–12 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Metsatulekahjude ennetamise abi võib anda ainult metsaaladele, mis on asjaomases liikmesriigis kehtestatud metsakaitsekavades liigitatud keskmise või suure põlenguriskiga aladeks.

    5.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kaitseotstarbelise infrastruktuuri loomine.

    b) metsapõlengute ja muude loodusõnnetuste vastu võetavad kohalikud väikesemahulised ennetusmeetmed, sealhulgas kariloomade kasutamine;

    c) metsapõlengute, kahjurite leviku ja haiguspuhangute seire- ja teavitusvahendite hankimine ja täiustamine;

    d) tulekahjude, loodusõnnetuste, loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, muude ebasoodsate ilmastikutingimuste, taimekahjurite, katastroofide ja kliimamuutustega seotud nähtuste tõttu kahjustunud metsapotentsiaali taastamine.

    6.  Abi võib hõlmata tuletõkestusvööndite hoolduskulusid.

    7.  Abi ei anta põllumajandusega seotud tegevuseks põllumajanduse keskkonnakaitse kohustustega hõlmatud aladel.

    8.  Metsapotentsiaali taastamise korral vastavalt lõike 5 punktile d on abi andmise tingimuseks, et asjaomase liikmesriigi pädevad ametiasutused kinnitavad ametlikult, et:

    a) tulekahju, loodusõnnetus, loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused, muud ebasoodsad ilmastikutingimused, taimekahjurite levik, katastroof või kliimamuutustega seotud nähtus on esinenud või aset leidnud ning

    b) käesoleva lõike punktis a osutatud sündmuse või vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ taimekahjuri tõrjeks või leviku piiramiseks võetud meetmete tõttu on hävinud vähemalt 20 % asjaomasest metsapotentsiaalist.

    9.  Kahjuritest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks antava abi korral tuleb sellise ohu võimalikkuse kohta esitada teaduslikud tõendid ja riikliku teadusorganisatsiooni kinnitus.

    Asjaomase liikmesriigi maaelu arengu programmis tuleb esitada selliste taimedele kahjulike organismide liikide loetelu, mis võivad põhjustada kahjurite levikut.

    10.  Abi saavad tegevused või projektid peavad olema kooskõlas liikmesriigi kehtestatud metsakaitsekavaga.

    Liikmesriikide kindlaksmääratavast teatavast suurusest suurematele abisaajatele antakse abi tingimusel, et nad esitavad teavet, mis pärineb metsamajandamiskavast või säästva metsamajandamise põhimõtetele vastavast samaväärsest dokumendist, nagu määratleti 1993. aastal Euroopa metsade kaitset käsitlenud teisel ministrite konverentsil, kus täpsustati ennetuseesmärke.

    Muid kui lõikes 5 osutatud kulusid, mis on seotud metsandussektori eripäraga, võib käsitada abikõlblike kuludena.

    11.  Metsapõlengutest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, taimekahjuritest ja katastroofidest tingitud tulu saamatajäämise hüvitamiseks abi ei anta.

    12.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    Lõike 5 punktis d osutatud abikõlblike kuludega seotud abi ja mis tahes muud abisaajale tehtud maksed, sealhulgas muude siseriiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitused samade abikõlblike kulude eest, ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.

    Artikkel 35

    Investeeringuteks ettenähtud abi metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks

    1.  Metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks füüsilistele isikutele, era- ja riigimetsavaldajatele, era- ja avalik-õiguslikele asutustele ja nende ühendustele antav investeeringuteks ettenähtud abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–8 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Investeeringute eesmärk on täita kohustusi, mis on võetud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks, ökosüsteemi teenuste osutamiseks või asjaomase piirkonna metsa ja metsaala üldkasutusväärtuse suurendamiseks või ökosüsteemide kliimamuutuste leevendamise potentsiaali tõhustamiseks, välistamata majanduskasu saamise võimalust pikaajalises perspektiivis.

    5.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Investeeringute puhul, mille suhtes nõutakse direktiivi 2011/92/EL kohaselt keskkonnamõju hindamist, sõltub abi tingimusest, et enne üksikabi andmise kuupäeva on selline hindamine toimunud ning asjaomasele investeerimisprojektile on antud teostusluba.

    6.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine, kusjuures ülempiiriks on vara turuväärtus;

    c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulutusi ei teki;

    d) arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine;

    e) metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamise kulud.

    7.  Liisingulepingutega seotud kulusid (nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud), v.a lõike 6 punktides a ja b osutatud kulud, ei käsitata abikõlblike kuludena.

    Käibekapitali ei käsitata abikõlbliku kuluna.

    8.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    Artikkel 36

    Abi Natura 2000 metsaaladega seotud ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks

    1.  Seoses ebasoodsate tingimustega Natura 2000 metsaaladel, nagu on määratletud direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 3 ja direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 3, erametsavaldajatele ja erametsavaldajate ühendustele antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–6 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Abi antakse iga-aastaselt metsamaa hektari kohta, et hüvitada abisaajate kantud kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest käesoleva artikli lõikes 5 osutatud aladel seoses direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ rakendamisega.

    5.  Abi võivad saada järgmised metsaalad:

    a) Natura 2000 metsaalad vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artiklile 3 ja direktiivi 2009/147/EÜ artiklile 3;

    b) maastikuvormid, mis aitavad kaasa direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisele; need alad ei tohi ületada 5 % Natura 2000 võrgustikku kantud aladest, mis on hõlmatud asjaomase maaelu arengu programmi territoriaalse kohaldamisalaga.

    6.  Maksimaalsed abisummad on kuni viie aasta pikkusel esialgsel perioodil 500 eurot hektari kohta aastas ning seejärel 200 eurot hektari kohta aastas.

    Erandjuhtudel võib nimetatud summasid suurendada, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, mida tuleb maaelu arendamise programmides põhjendada.

    Liikmesriigid arvavad vajaliku summa abisummast maha, et välistada määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 29 osutatud tegevuste topeltrahastamist.

    Artikkel 37

    Abi metsakeskkonna- ja kliimateenustele ja metsakaitsele

    1.  Metsanduse keskkonna- ja kliimateenusteks ning metsakaitseks antav abi era- ja riigimetsavaldajatele, era- ja avalik-õiguslikele asutustele ja nende ühendustele sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–9 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks oleva maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Riigi omandis oleva maa metsanduse keskkonna- ja kliimateenuste ning metsakaitse korral antakse abi ainult juhul, kui sellist maad majandav asutus on eraettevõtja või omavalitsusüksus.

    5.  Liikmesriikide kindlaksmääratavast teatavast künnisest suurematele metsandusettevõtjatele antakse abi tingimusel, et nad esitavad teavet, mis pärineb metsamajandamiskavast või säästva metsamajandamise põhimõtetele vastavast samaväärsest dokumendist, nagu määratleti 1993. aastal Euroopa metsade kaitset käsitlenud teisel ministrite konverentsil.

    6.  Abi antakse metsamaa hektari kohta.

    7.  Abi hõlmab üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad kui riigi metsandusseaduse või muude asjakohaste siseriiklike või liidu õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kohustuslikud siseriiklikud nõuded peavad olema selgelt eristatud.

    Kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid määrata teatavat liiki kohustuste jaoks siiski pikema ajavahemiku.

    8.  Abiga hüvitatakse abisaajatele lõikes 7 osutatud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tervikuna või osaliselt.

    Vajaduse korral võib see hõlmata tehingukulusid kuni 20 % ulatuses abi summast.

    Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral abi puude ja metsade kommertskasutusest loobumise kohustuste võtmiseks anda lisakulude ja saamata jäänud tulu alusel väljaarvutatud kindlamääralise või ühekordse väljamaksena ühiku kohta.

    9.  Maksimaalne abisumma on 200 eurot hektari kohta aastas.

    Erandjuhtudel võib nimetatud maksimumsummat suurendada, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, mida tuleb maaelu arengu programmides põhjendada.

    Artikkel 38

    Abi teadmussiirdele ja teabemeetmetele metsandussektoris

    1.  Teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks antav abi metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–6 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi hõlmab kutseõpet ja oskuste omandamise meetmeid, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine, tutvustustegevusi ja teabemeetmeid.

    Abi võib hõlmata ka metsamajandamise juhtide lühiajalisi vastastikuseid vahetusi ja metsakülastusi.

    Abi tutvustamistegevusele võib hõlmata asjaomaseid investeeringukulusid.

    3.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) teadmussiirde või teabemeetme korraldamise ja läbiviimise kulud;

    b) investeeringutega seotud näidisprojektide puhul:

    i) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    ii) masinate ja seadmete ostmine või liisimine, kusjuures ülempiiriks on vara turuväärtus;

    iii) punktides i ja ii nimetatud kuludega seotud üldkulud, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, keskkonnasäästlikkuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamise tasud, sealhulgas teostatavusuuringud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kuludeks isegi juhul, kui nende tulemuste põhjal punktide i ja ii kohaseid kulusid ei tehta;

    iv) arvutitarkvara omandamine ja arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste, kaubamärkide omandamine;

    c) osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad.

    4.  Lõike 3 punktides a ja b osutatud abi ei hõlma otsemakseid abisaajatele. Abi makstakse teadmussiirde ja teabemeetmete teenuste osutajale.

    5.  Teadmussiirde ja teabemeetmeid osutavatel asutustel peab olema kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus personali väljaõppe ja korrapärase koolituse näol.

    6.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    Artikkel 39

    Nõustamisteenuste jaoks antav abi metsandussektoris

    1.  Metsandussektoris nõustamisteenusteks antav abi metsaomanikele ja teistele maahaldajatele sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–7 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi eesmärk on aidata metsaomanikel ja teistel maahaldajatel kasutada nõustamisteenuseid oma metsaomandi, ettevõtte või investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse, kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks.

    3.  Nõustamine peab hõlmama vähemalt direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja 2009/147/EÜ rakendamisega seotud probleeme.

    Nõustamisel võidakse samuti käsitleda metsandusettevõtja majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkusega seotud küsimusi.

    4.   ►C1  Abi ei hõlma otsemakseid abisaajatele. Abi makstakse nõustamisteenuste osutajale. ◄

    Nõustamisteenuse osutamiseks valitud asutustel peavad olema asjakohased ressursid, st korrapäraselt koolitatud ja kvalifitseeritud personal ning nõustamiskogemus ja usaldusväärsus oma nõustamisvaldkonnas.

    5.  Nõustamisteenuse osutamisel peab nõustamisteenuse pakkuja järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi.

    6.  Õigustatud juhtudel ja vajaduse korral võib osaliselt nõustada rühmiti, võttes samas arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda.

    7.  Abisumma on kuni 1 500  eurot nõustamise kohta.

    Artikkel 40

    Abi investeerimiseks metsanduse arendamise, ajakohastamise või kohandamisega seotud taristusse

    1.  Metsanduse arendamise, ajakohastamise või kohandamisega seotud taristusse investeerimiseks ettenähtud abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–9 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Investeeringute puhul, mille suhtes nõutakse direktiivi 2011/92/EL kohaselt keskkonnamõju hindamist, sõltub abi tingimusest, et enne üksikabi andmise kuupäeva on selline hindamine toimunud ning asjaomasele investeerimisprojektile on antud teostusluba.

    5.  Abi hõlmab investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses metsade arendamise, moderniseerimise või kohandamisega seotud taristuga, sealhulgas järgmisega:

    a) juurdepääs metsamaale;

    b) maakorraldus ja -parandus;

    c) energia- ja veevarustus.

    6.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine, kusjuures ülempiiriks on vara turuväärtus;

    c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulutusi ei teki;

    d) arvutitarkvara omandamine ja arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste, kaubamärkide omandamine;

    e) metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamise kulud.

    7.  Liisingulepingutega seotud kulusid (nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud), v.a lõike 6 punktides a ja b osutatud kulud, ei käsitata abikõlblike kuludena.

    Käibekapitali ei käsitata abikõlbliku kuluna.

    8.  Vähetootlike investeeringute ja ainult metsade keskkonnaväärtuse suurendamise eesmärgil tehtavateks investeeringuteks ja investeeringuteks seoses metsateedega, mis on avalikuks tasuta kasutamiseks ja täidavad metsa mitmekülgsuse eesmärki, on antava abi ülemmäär 100 % abikõlblikest kuludest.

    9.  Metsade lühi- või pikaajalise majanduspotentsiaali suurendamiseks tehtavate investeeringute korral peab abi osakaal olema kuni:

    a) 75 % abikõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades;

    b) 75 % abikõlblikest investeeringukuludest Egeuse mere väikesaartel;

    c) 50 % abikõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades ja kõikides piirkondades, mille SKP ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, aga mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest;

    d) 40 % abikõlblikest investeeringukuludest muudes piirkondades.

    Artikkel 41

    Metsandustehnoloogiate ning metsandustoodete töötlemise, kokkukogumise ja turustamisega seotud investeeringuteks antav abi

    1.  Erametsavaldajatele, omavalitsustele ja nende ühendustele ning VKEdele metsandustehnoloogiasse ning metsandustoodete töötlemise, kokkukogumise ja turustamisega seotud investeeringuteks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–11 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Investeeringute puhul, mille suhtes nõutakse direktiivi 2011/92/EL kohaselt keskkonnamõju hindamist, sõltub abi tingimusest, et enne üksikabi andmise kuupäeva on selline hindamine toimunud ning asjaomasele investeerimisprojektile on antud teostusluba.

    5.  Assooride, Madeira, Kanaari saarte, Egeuse mere väikesaarte ja Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumil võib abi anda ka ettevõtjatele, kes ei ole VKEd.

    6.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine, kusjuures ülempiiriks on vara turuväärtus;

    c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulutusi ei teki;

    d) arvutitarkvara omandamine ja arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste, kaubamärkide omandamine;

    e) metsamajandamiskava ja samaväärse dokumendi koostamise kulud.

    7.  Liisingulepingutega seotud kulusid (nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud), v.a lõike 6 punktides a ja b osutatud kulud, ei käsitata abikõlblike kuludena.

    Käibekapitali ei käsitata abikõlbliku kuluna.

    8.  Investeeringud metsade majandusliku väärtuse suurendamisse peavad olema põhjendatud oodatava kasuga metsadele ühes või mitmes metsandusettevõttes ja need võivad sisaldada investeeringuid mulda ja maavarasid säästvasse metsatehnikasse ja töövõtetesse.

    9.  Investeeringud, mis on seotud puidu kasutamisega tooraine või energiaallikana, peavad piirduma tööstusliku töötlemise eelsete tööprotsessidega.

    Investeeringud taastuvenergia taristusse, millega tarbitakse või toodetakse energiat, vastavad energiatõhususe miinimumnõuetele, kui need on riigi tasandil vastu võetud.

    Investeeringud rajatistesse, mille esmafunktsioon on elektri tootmine biomassist, on abikõlblikud üksnes juhul, kui kasutatakse soojusenergia minimaalset protsendimäära, mille kehtestavad liikmesriigid.

    Abi bioenergia investeerimisprojektidele piirdub bioenergiaga, mis vastab liidu õigusaktides, sh direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–6 sätestatud kohaldatavatele säästlikkuse kriteeriumidele.

    10.  Liikmesriikide kindlaksmääratavast teatavast künnisest suurematele metsandusettevõtjatele antakse abi tingimusel, et nad esitavad teavet, mis pärineb metsamajandamiskavast või säästva metsamajandamise põhimõtetele vastavast samaväärsest dokumendist, nagu määratleti 1993. aastal Euroopa metsade kaitset käsitlenud teisel ministrite konverentsil.

    11.  Abi osakaal on piiratud järgmiste määradega:

    a) 75 % abikõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades;

    b) 75 % abikõlblikest investeeringukuludest Egeuse mere väikesaartel;

    c) 50 % abikõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades ja kõikides piirkondades, mille SKP ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, aga mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest;

    d) 40 % abikõlblikest investeeringukuludest muudes piirkondades.

    Artikkel 42

    Geneetiliste ressursside säilitamine metsanduses

    1.  Metsanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks antav abi, mis on seotud metsanduse keskkonna- ja kliimateenustega ja metsakaitsega ning mida antakse era- ja avalik-õiguslikele asutustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–6 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    in situ säilitamine” metsanduses — geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas;

    b)

    „säilitamine metsamajandusettevõttes” — in situ säilitamine ja arendamine metsamajandusettevõtte tasandil;

    c)

    ex situ säilitamine” — metsanduse geneetilise materjali säilitamine väljaspool looduslikku elupaika;

    d)

    ex situ kogu” — metsanduse geneetilise materjali kogu, mida hoitakse väljaspool looduslikku elupaika.

    5.  Abi katab järgmiste meetmete kulud:

    a) metsa geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist edendav tegevus, sh praegu in situ säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhised loetelud, k.a metsamajandusettevõttes säilitamine ning ex situ kogud ja andmebaasid;

    b) kooskõlastatud tegevus: tegevus, millega edendatakse liidu metsade geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel;

    c) kaasnevad meetmed: teavitamis-, levitamis- ja nõuandetegevused, millesse kaasatakse valitsusväliseid organisatsioone ja teisi asjaomaseid sidusrühmi ning mis sisaldavad koolitusi ja tehniliste aruannete koostamist.

    6.  Abi osakaal on kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

    Artikkel 43

    Abi metsamaa korralduseks

    Abi metsamaa korralduseks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on I peatükis sätestatud tingimused ning abi antakse

    a) VKEdest erametsaomanikele ning

    b) ainult õigus- ja halduskulude, sh uuringukulude hüvitamiseks ning

    c) kuni 100 % ulatuses tekkinud tegelikest kuludest.



    6. JAGU

    Maapiirkondade VKEdele antav abi, mida kaasrahastab EAFRD või mis eraldatakse selliselt kaasrahastatud meetmete täiendava riikliku rahastamisena

    Artikkel 44

    Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajandustoodete mittepõllumajandustoodeteks ümbertöötlemiseks või puuvilla tootmiseks

    1.  VKEdele põllumajandustoodete mittepõllumajandustoodeteks ümbertöötlemiseks või puuvilla tootmiseks, sh lõugutamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–10 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Investeeringud, mis on seotud biokütuse tootmise või taastuvatest allikatest energia tootmisega, ei ole käesoleva artikli kohaselt abikõlblikud.

    5.  Investeering peab vastama liidu ja asjaomase liikmesriigi keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetele. Investeeringute puhul, mille suhtes nõutakse direktiivi 2011/92/EL kohaselt keskkonnamõju hindamist, sõltub abi tingimusest, et enne üksikabi andmise kuupäeva on selline hindamine toimunud ning asjaomasele investeerimisprojektile on antud teostusluba.

    6.  Abi hõlmab investeeringuid materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse.

    7.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine, kusjuures ülempiiriks on vara turuväärtus;

    c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulutusi ei teki;

    d) arvutitarkvara omandamine ja arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste, kaubamärkide omandamine.

    8.  Liisingulepingutega seotud kulusid (nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud), v.a lõike 7 punktides a ja b osutatud kulud, ei käsitata abikõlblike kuludena.

    Käibekapitali ei käsitata abikõlbliku kuluna.

    9.  Abi osakaal on piiratud järgmiste määradega:

    a) äärepoolseimates piirkondades:

    i) 80 % abikõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest või sellega võrdne;

    ii) 65 % abikõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 45 % — 60 % EL 27 keskmisest;

    iii) 55 % abikõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 60–75 % EL 27 keskmisest;

    iv) 45 % abikõlblike investeerimiskulude summast muudes äärepoolseimates piirkondades;

    b) vähem arenenud piirkondades:

    i) 60 % abikõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest või sellega võrdne;

    ii) 45 % abikõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 45 % — 60 % EL 27 keskmisest;

    iii) 35 % abikõlblikest investeerimiskuludest piirkondades, mille SKP inimese kohta on üle 60 % EL 27 keskmisest;

    c) punkti c aladel:

    i) 25 % abikõlblike investeerimiskulude summast hõredalt asustatud aladel ja NUTS 3 piirkondades või NUTS 3 piirkondade osades, millel on maismaapiir riigiga, mis ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda või Euroopa Vabakaubandusühendusse;

    ii) 20 % abikõlblike investeerimiskulude summast eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel;

    iii) endistel punkti a aladel võib abi osakaalu suurendada kuni 5 protsendipunkti võrra alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017;

    iv) kui punkti c ala asub punkti a ala kõrval, võib NUTS 3 piirkondades või NUTS 3 piirkondade osades lubatud abi ülemmäära sellel punkti c alal, mis külgneb punkti a alaga, suurendada, nagu vaja, nii et abi osakaalu erinevus nende kahe ala vahel ei ületa 15 protsendipunkti;

    d) 10 % abikõlblike investeerimiskulude summast kõigis muudes piirkondades.

    10.  Lõikes 9 sätestatud abi ülemmäära võib mikro- ja väikeettevõtjate puhul suurendada kuni kümne protsendipunkti võrra.

    Artikkel 45

    Stardiabi põllumajandusega mitteseotud ettevõtlustegevuseks maapiirkondades

    1.  Stardiabi, mis antakse VKEdele põllumajandusega mitteseotud ettevõtlustegevuseks maapiirkondades, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–9 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Abi antakse järgmistele abisaajatele:

    a) põllumajandustootjad või põllumajandustootja majapidamise liikmed (maapiirkondades), kes mitmekesistavad oma tegevusvaldkonda mittepõllumajanduslike tegevustega;

    b) mikro- ja väikeettevõtjad maapiirkondades ning

    c) füüsilised isikud maapiirkondades.

    5.  Kui lõike 4 punktis a osutatud põllumajandustootja majapidamise liige on juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm, peab ta abitaotluse esitamise ajal tegelema põllumajandustegevusega asjaomases põllumajanduslikus majapidamises.

    6.  Abi andmise tingimuseks on asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele äriplaani esitamine. Kõnealuse äriplaani rakendamine peab algama üheksa kuu jooksul alates abi andmise otsuse kuupäevast.

    Äriplaanis kirjeldatakse järgmist:

    a) abisaaja esialgne majanduslik olukord;

    b) abisaaja uue tegevuse arengu vahe- ja arengueesmärgid;

    c) üksikasjad seoses abisaaja tegevuse arenguks vajalike meetmetega, näiteks investeeringud, koolitus, nõustamine.

    7.  Abi makstakse välja vähemalt kahes osas maksimaalselt viie aasta jooksul.

    Osade summa võib järk-järgult väheneda.

    Abisumma viimase osa maksmine sõltub lõikes 6 osutatud äriplaani nõuetekohasest rakendamisest.

    8.  Liikmesriigid määravad kindlaks abi summa, võttes arvesse maaelu arengu programmiga hõlmatud piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda.

    9.  Abisumma on kuni 70 000  eurot abisaaja kohta.

    Artikkel 46

    Abi VKEde nõustamisteenuste jaoks maapiirkondades

    1.  Maapiirkondade VKEdele antav abi nõustamisteenuste kasutamiseks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–9 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi eesmärk on aidata VKEdel maapiirkondades kasutada nõustamisteenuseid oma ettevõtte ja investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse, kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks.

    4.  Nõustamisel võidakse samuti käsitleda abisaaja majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkusega seotud küsimusi.

    5.   ►C1  Abi ei hõlma otsemakseid abisaajatele. Abi makstakse nõustamisteenuste osutajale. ◄

    6.  Nõustamisteenuste osutamiseks valitud asutustel peavad olema asjakohased ressursid, st korrapäraselt koolitatud ja kvalifitseeritud personal ning nõustamiskogemus ja usaldusväärsus oma nõustamisvaldkonnas.

    7.  Nõustamisteenuste osutamisel peab nõustamisteenuse pakkuja järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi.

    8.  Vajaduse korral võib osaliselt nõustada rühmiti, võttes samas arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda.

    9.  Abisumma ülempiir on 1 500  eurot nõustamise kohta.

    Artikkel 47

    Abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks maapiirkondades asuvatele VKEdele

    1.  Maapiirkondade VKEdele teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–7 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi hõlmab kutseõpet ja oskuste omandamise meetmeid, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine, tutvustustegevusi ja teabemeetmeid.

    Abi tutvustamistegevusele võib hõlmata asjaomaseid investeeringukulusid.

    4.  Abi hõlmab järgmisi abikõlblikke kulusid:

    a) teadmussiirde või teabemeetme korraldamise ja läbiviimise kulud;

    b) investeeringutega seotud näidisprojektide puhul:

    i) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest;

    ii) masinate ja seadmete ostmine või liisimine, kusjuures ülempiiriks on vara turuväärtus;

    iii) punktides i ja ii nimetatud kuludega seotud üldkulud, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, keskkonnasäästlikkuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamise tasud, sealhulgas teostatavusuuringud; teostatavusuuringud jäävad abikõlblikeks kuludeks isegi juhul, kui nende tulemuste põhjal punktide i ja ii kohaseid kulusid ei tehta;

    iv) arvutitarkvara omandamine ja arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste, kaubamärkide omandamine;

    c) osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad.

    5.   ►C1  Abi ei hõlma otsemakseid abisaajatele. ◄

    Kõnealune abi makstakse teadmussiirde ja teabemeetmete teenuste osutajale.

    Teadmussiirde ja teabemeetmetega seotud teenuseid osutavatel asutustel peab olema kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus, mis väljendub personali kvalifikatsioonis ja korrapärases koolituses.

    6.  Abi on objektiivselt määratud tingimuste alusel kättesaadav kõigile asjaomases maapiirkonnas tegutsevatele abikõlblikele ettevõtjatele.

    7.  Abi osakaal on piiratud järgmiste määradega:

    a) 60 % abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtjate puhul;

    b) 70 % abikõlblikest kuludest mikro- ja väikeettevõtjate puhul.

    Artikkel 48

    Aktiivsetele põllumajandustootjatele puuvilla või toiduainete kvaliteedikavadega liitumiseks antav abi

    1.  Puuvilla või toiduainete kvaliteedikavadega liitumiseks aktiivsetele põllumajandustootjatele ja nende rühmadele antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–7 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Abi antakse liitumiseks ühe järgmist tüüpi kvaliteedikavaga:

    a) määrusega (EL) nr 1151/2012 loodud puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad;

    b) puuvilla või toiduainete kvaliteedikavad, sealhulgas sertifitseerimissüsteemid, mille puhul liikmesriigid on kinnitanud vastavust järgmistele kriteeriumidele:

    i) kõnealuse kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse:

     konkreetsed tooteomadused;

     eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või

     lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega;

    ii) kava on avatud kõigile tootjatele;

    iii) kava sisaldab siduvaid lõpptoote spetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu kontrolliasutus;

    iv) kava on läbipaistev ja tagab põllumajandustoodete täieliku jälgitavuse;

    c) toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta asjaomased liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad nõuetele, mis on sätestatud komisjoni teatises „ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta”.

    5.  Abi antakse iga-aastase stimuleeriva maksena, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt kvaliteedikavades osalemisest tulenevate püsikulude tasemele.

    6.  Abi antakse maksimaalselt viie aasta jooksul.

    7.  Abisumma on kuni 3 000  eurot abisaaja kohta aastas.

    Artikkel 49

    Abi kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks

    1.  Abi kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ning see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 2–11 ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.  Abi antakse:

    a) maaelu arengu programmi raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013 ning kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega

    i) EAFRDst kaasrahastatava abina või

    ii) punktis i osutatud abi täiendava riikliku rahastamisena

    ning

    b) see peab olema identne aluseks olevate maaelu arengu meetmega, mis on ette nähtud punktis a osutatud maaelu arengu programmiga.

    3.  Abi õiguslikus aluses nähakse ette, et abi ei anta enne, kui komisjon on asjaomase maaelu arengu programmi heaks kiitnud.

    4.  Abi antakse teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid rakendavatele tootjarühmadele.

    5.  Abikõlblikud on ainult siseturul rakendatavad teavitamis- ja müügiedendusmeetmed.

    6.  Abi antakse käesoleva määruse artikli 48 alusel abi saanud, kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks.

    7.  Abi katab järgmiste meetmete kulud:

    a) meetmed, mis on kavandatud mõjutama tarbijaid ostma kvaliteedikavaga hõlmatud toiduaineid või puuvilla (artikli 48 lõige 4);

    b) meetmed, millega juhitakse tähelepanu toiduaine või puuvilla eriomadustele või eelistele, eriti kvaliteedile, erilistele tootmismeetoditele, rangetele loomade heaolu nõuetele ja keskkonnasäästlikkusele seoses asjaomase kvaliteedikavaga.

    8.  Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud meetmed ei tohi tarbijaid õhutada ostma toiduaineid või puuvilla nende konkreetse päritolu tõttu, välja arvatud määruse (EL) nr 1151/2012 II jaotises kehtestatud kvaliteedikavadega hõlmatud tooted.

    9.  Toote päritolu võib välja tuua tingimusel, et seda ei ole põhisõnumist enam rõhutatud.

    10.  Konkreetsete ettevõtjate ja kaubamärkidega seotud teavitamise ja müügiedendusega seotud tegevus abikõlblik ei ole.

    11.  Abi osakaal on kuni 70 % abikõlblikest kuludest.



    IV PEATÜKK

    ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

    Artikkel 50

    Kehtetuks tunnistamine

    1.  Määrus (EÜ) nr 1857/2006 tunnistatakse kehtetuks.

    2.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 jätkatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 kohaldamist kuni 31. detsembrini 2015 sellise abi suhtes, mida antakse seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 20 ) ja selle rakenduseeskirjadega.

    Artikkel 51

    Üleminekusätted

    1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud üksikabi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud artiklid 9 ja 10.

    2.  Abi, mis käesoleva määruse või mis tahes (EÜ) nr 994/98 artikli 1 alusel vastu võetud määruse kohaselt ei ole aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastatud, hindab komisjon kooskõlas põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi ELi suunistega aastateks 2014–2020 ning muude asjaomaste raamistike, suuniste, teatiste ja teadetega.

    3.  Mis tahes üksikabi, mis on antud enne 1. jaanuari 2015 määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 alusel vastu võetud ja abi andmise ajal jõus olnud määruse alusel, sobib siseturuga kokku ning vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest.

    4.  Käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abikavad vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks.

    Erandina esimesest alalõigust jäävad käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisel määruse (EL) nr 1305/2013 reguleerimisalasse kuuluvad abikavad, mida kas kaasrahastatakse EAFRDst või antakse selliste kaasrahastavate meetmete raames täiendava riikliku rahastamisena, määruse (EL) nr 1305/2013 ja selle rakendusaktide kohaselt teavitamiskohustusest vabastatuks veel programmitöö perioodiks.

    Artikkel 52

    Jõustumine ja kohaldamine

    Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2014.

    Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




    I LISA

    MIKRO-, VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE MÄÄRATLEMINE

    Artikkel 1

    Ettevõtja

    Ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

    Artikkel 2

    Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mis määravad kindlaks ettevõtja kategooria

    1.  Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

    2.  VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit EUR.

    3.  VKEde kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

    Artikkel 3

    Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate liigid

    1.  „Autonoomne ettevõtja” – iga ettevõtja, mis ei ole partnerettevõtja lõike 2 tähenduses ega sidusettevõtja lõike 3 tähenduses.

    2.  „Partnerettevõtjad” – kõik ettevõtjad, mis ei ole sidusettevõtjad lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.

    Ettevõtjat võib lugeda autonoomseks ning partnerettevõtjaid mitteomavaks ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõtjaga lõike 3 tähenduses seotud:

    a) riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtted, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad, kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtjatesse („äriinglid”), tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõtjasse ei ületa 1,25 miljonit eurot;

    b) ülikoolid või mittetulunduslikud teaduskeskused;

    c) institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

    d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja milles on alla 5 000 elaniku.

    3.  „Sidusettevõtjad” – ettevõtjad, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

    a) ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust;

    b) ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

    c) ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

    d) ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtja aktsionäride või osanike hääleõigustest.

    Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtja juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi sidusrühmana.

    Ettevõtjad, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja kaudu või lõikes 2 loetletud investoritega, loetakse samuti seotuks.

    Ettevõtjad, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõtjateks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

    „Lähiturg” – tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.

    4.  Välja arvatud lõike 2 teises lõigus sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtjat käsitada VKEna, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.

    5.  Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja või sidusettevõtjana, lisades andmed artiklis 2 sätestatud ülemmäära kohta. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõtjast 25 % või enam ühele ettevõtjale või omavahel seotud ettevõtjatele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või liidu sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata.

    Artikkel 4

    Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood

    1.  Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

    2.  Kui ettevõtja leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtte staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemmäärasid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.

    3.  Äsja asutatud ettevõtjate puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.

    Artikkel 5

    Töötajate arv

    Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomasem ettevõtja ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:

    a) töötajad;

    b) ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;

    c) omanikud-juhid;

    d) ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.

    Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.

    Artikkel 6

    Ettevõtja andmete kindlakstegemine

    1.  Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.

    2.  Partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtja raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtja konsolideeritud aruanded või nende ettevõtjate konsolideeritud aruanded, millega ettevõtja on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal.

    Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, mis asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

    Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtja andmetest, mis on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

    3.  Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Nendele liidetakse 100 % partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

    Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtjaga seotud ettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.

    4.  Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid konkreetse ettevõtja töötajate arvu kohta, arvutatakse töötajate arv partnerettevõtjate andmete proportsionaalse kokkuliitmise teel, liites neile andmed ettevõtjate kohta, millega asjaomane ettevõtja on seotud.




    II LISA

    TEAVE KÄESOLEVA MÄÄRUSE ALUSEL TEAVITAMISKOHUSTUSEST VABASTATUD RIIGIABI KOHTA,

    kooskõlas artikli 9 lõikega 1

    (EMPs kohaldatav tekst ( 21 ))

    I OSA



    Abi number

    (täidab komisjon)

    Liikmesriik

    Liikmesriigi viitenumber:

    Piirkond

    Piirkonna nimi (NUTS (1) )

    Regionaalabi staatus (2)

    Abi andev asutus

    Nimi

    Postiaadress

    Veebiaadress

    Abimeetme nimetus

    Riiklik õiguslik alus (viide asjaomase liikmesriigi ametlikule väljaandele)

    Veebilink abimeetme tervikteksti juurde:

    Meetme liik

    ☐  Abikava

     

    ☐  Sihtotstarbeline üksikabi

    Abisaaja nimi ja grupp, (3) kuhu ta kuulub

    Olemasoleva abikava või sihtotstarbelise üksikabi muudatus

     

    Komisjoni antud abi number

    ☐  Pikendamine

    ☐  Muutmine

    Kestus (4)

    ☐  Abikava

    pp/kk/aaaa–pp/kk/aaaa

    Abi andmise kuupäev

    ☐  Sihtotstarbeline üksikabi

    pp/kk/aaaa

    Asjaomased majandussektorid

    Palun täpsustada NACE grupi tasandil (5)

    Abisaaja liik

    ☐  VKE

     

    ☐  Suurettevõtja

    Eelarve

     

    ☐  Abikava: kogusumma (6)

    Omavääring (summad täisarvuna)

    ☐  Sihtotstarbeline üksikabi: kogusumma (7)

    Omavääring (summad täisarvuna)

    Garantiide puhul (8)

    Omavääring (summad täisarvuna)

    Abiinstrument

    ☐  Otsetoetus/intressitoetus

    ☐  Toetatud teenused

    ☐  Laen / tagasimakstavad ettemaksed

    ☐  Garantii (vajaduse korral viitega komisjoni otsusele (9) )

    ☐  Maksusoodustus või -vabastus

    ☐  Muu (täpsustage)

    Märkige, millisesse üldkategooriasse sobib abi oma mõju/funktsiooni tõttu kõige paremini:

    ☐  Toetus

    ☐  Laen

    ☐  Garantii

    ☐  Maksusoodustus

    Kui on ELi fondi(de) kaasrahastus

    ELi fondi(de) nimi/nimed:

    Rahastamissumma

    (ELi fondi kohta)

    Omavääring (summad täisarvuna)

    Muu teave

     

    (1)   NUTS – ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (Nomenclature of Territorial Units for Statistics). Tavaliselt on märgitud 2. tasandi piirkond.

    (2)   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt a (staatus A), Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c (staatus C), piirkonnad, mida ei toetata, st piirkonnad ei ole regionaalabikõlblikud (staatus N).

    (3)   Aluslepingu konkurentsieeskirjade ja käesoleva määruse kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamise viisist. Euroopa Kohus on otsustanud, et sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitada ühe ettevõtjana.

    (4)   Ajavahemik, mille kestel abi andev ametiasutus saab võtta kohustuse abi andmiseks.

    (5)   NACE Rev.2 – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator. Tavaliselt märgitakse sektor grupi tasandil.

    (6)   Abikava korral: Näidake abikava raames planeeritud eelarve kogusumma või prognoositud saamata jääv maksutulu kõigi abikava raamesse kuuluvate abimeetmete puhul.

    (7)   Sihtotstarbelise üksikabi andmise korral: Näidake abi kogusumma / kogu saamata jääv maksutulu.

    (8)   Garantiide puhul näidake tagatavate laenude (maksimaalne) summa.

    (9)   Vajaduse korral esitatav viide komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodika, kooskõlas käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punkti c alapunktiga ii.

    II OSA

    Näidake, millise käesoleva määruse artikli alusel abimeedet rakendatakse



    Põhieesmärgid (1)

    Abi ülemmäär %

    Maksimaalne abisumma riigi vääringus (summad täisarvuna)

    ☐  Abi põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslikes majapidamistes materiaalsesse või immateriaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks (artikkel 14)

     

     

    ☐  Abi põllumajandusmaa korralduseks (artikkel 15)

     

     

    ☐  Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamiseks (artikkel 16)

     

     

    ☐  Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 17)

     

     

    ☐  Stardiabi noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks (artikkel 18)

     

     

    ☐  Stardiabi tootjarühmadele ja -organisatsioonidele põllumajandussektoris (artikkel 19)

     

     

    ☐  Abi põllumajandustoodete tootjate liitumiseks kvaliteedikavadega (artikkel 20)

     

     

    ☐  Abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks põllumajandussektoris (artikkel 21)

     

     

    ☐  Nõustamisteenuste jaoks antav abi põllumajandussektoris (artikkel 22)

     

     

    ☐  Abi asendusteenuste jaoks põllumajanduslikus majapidamises (artikkel 23)

     

     

    ☐  Abi põllumajandustoodete müügiedendusmeetmete jaoks (artikkel 24)

     

     

    ☐  Abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju korvamiseks (artikkel 25)

     

     

    ☐   ►C1  Loomahaiguste ja taimekahjurite ennetamise, kontrolli ja tõrjega seotud kulude korvamiseks antav abi ning loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahju korvamiseks antav abi (artikkel 26)  ◄

     

     

     

     

    ☐  Abi loomakasvatussektorile (artikli 27 lõike 1 punkt a või b)

     

     

    ☐  Abi hukkunud loomade korjuste kõrvaldamiseks (artikli 27 lõike 1 punkt c, d või e)

     

     

    ☐  Abi kindlustusmaksete tasumiseks (artikkel 28)

     

     

    ☐  Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajanduslikus majapidamises asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks (artikkel 29)

     

     

    ☐  Abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks põllumajandussektoris (artikkel 30)

     

     

    Loodusõnnetuse liik

    ☐  maavärin

    ☐  laviin

    ☐  maalihe

    ☐  üleujutus

    ☐  tornaado

    ☐  orkaan

    ☐  vulkaanipurse

    ☐  metsapõleng

    Loodusõnnetuse toimumise kuupäev

    pp/kk/aaaa kuni pp/kk/aaaa

    ☐  Abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandussektoris (artikkel 31)

     

     

    ☐  Abi teadus- ja arendustegevuseks metsandussektoris (artikkel 31)

     

     

    ☐  Metsastamise ja metsamaa loomise abi (artikkel 32)

     

     

    ☐  Agrometsandussüsteemide abi (artikkel 33)

     

     

    ☐  Abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, haigustest, kahjuritest ja katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks (artikkel 34)

     

     

    ☐  Investeeringuteks ettenähtud abi metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks (artikkel 35)

     

     

    ☐  Abi seoses ebasoodsate tingimustega Natura 2000 metsaaladel (artikkel 36)

     

     

    ☐  Abi metsanduse keskkonna- ja kliimateenusteks ning metsakaitseks (artikkel 37)

     

     

    ☐  Abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks metsandussektoris (artikkel 38)

     

     

    ☐  Nõustamisteenuste jaoks antav abi metsandussektoris (artikkel 39)

     

     

    ☐  Abi investeerimiseks metsanduse arendamise, ajakohastamise või kohandamisega seotud taristusse (artikkel 40)

     

     

    ☐  Abi metsandustehnoloogiate ning metsandustoodete töötlemise, kokkukogumise ja turustamisega seotud investeeringuteks (artikkel 41)

     

     

    ☐  Abi geneetiliste ressursside säilitamiseks metsanduses (artikkel 42)

     

     

    ☐  Abi metsandusmaa korralduseks (artikkel 43)

     

     

    ☐  Investeeringuteks ettenähtud abi põllumajandustoodete mittepõllumajandustoodeteks ümbertöötlemiseks või puuvilla tootmiseks (artikkel 44)

     

     

    ☐  Stardiabi põllumajandusega mitteseotud ettevõtlustegevuseks maapiirkondades (artikkel 45)

     

     

    ☐  Abi VKEde nõustamisteenuste jaoks maapiirkondades (artikkel 46)

     

     

    ☐  Abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks maapiirkondades asuvatele VKEdele (artikkel 47)

     

     

    ☐  Aktiivsetele põllumajandustootjatele antav abi puuvilla või toiduainete kvaliteedikavadega liitumiseks (artikkel 48)

     

     

    ☐  Abi kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks (artikkel 49)

     

     

    (1)   Võimalikud on mitu eesmärki; sel juhul märkida kõik eesmärgid.




    III LISA

    Sätted teabe avaldamise kohta kooskõlas artikli 9 lõikega 2

    Liikmesriigid loovad ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, kus tuleb avaldada artikli 9 lõikes 2 sätestatud teave viisil, mis tagab teabele lihtsa juurdepääsu. Teave peab olema kättesaadav tabeli kujul vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus. Riigiabi veebisaidile peavad ilma piiranguteta juurde pääsema kõik huvitatud isikud. Riigiabi veebisaidile juurdepääsuks ei tohi nõuda kasutaja eelnevat registreerimist.

    Üksikabi kohta avaldatakse artikli 9 lõike 2 punkti c kohaselt järgmine teave:

    a. Abi tunnusnumber ( 22 );

    b. Abisaaja nimi;

    c. Ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja) abi andmise kuupäeval;

    d. Abisaaja asukoha piirkond (NUTS II tasandil ( 23 ));

    e. Tegevusvaldkond NACE rühma tasandil ( 24 );

    f. Abi element (täisarvuna omavääringus) ( 25 );

    g. Abiinstrument ( 26 ) (toetus/intressitoetus, laen / tagasimakstav ettemakse / tagasimakstav toetus, garantii, maksusoodustus või -vabastus, riskifinantseerimine, muu (palun täpsustage));

    h. Abi andmise kuupäev;

    i. Abi eesmärk ( 27 );

    j. Abi andev asutus;



    ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

    ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

    ( 3 ) Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

    ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

    ( 5 ) COM(2012) 595, 17.10.2012.

    ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

    ( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vältimise, kontrolli ja likvideerimise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

    ( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

    ( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

    ( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

    ( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

    ( 12 ) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1242/2008, 8. detsember 2008, millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus (ELT L 335, 13.12.2008, lk 3).

    ( 13 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

    ( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

    ( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, 26. veebruar 2014, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91 (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

    ( 16 ) ELT C 341, 16.12.2010, lk 5.

    ( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

    ( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

    ( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 652/2014, 15. mai 2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, direktiivi 2009/128/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

    ( 20 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

    ( 21 ) Kohaldatakse üksnes metsandussektorile antava abi ja aluslepingu I lisas loetlemata toodete puhul antava abi suhtes.

    ( 22 ) Annab komisjon käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud menetluse alusel.

    ( 23 ) NUTS – ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (Nomenclature of Territorial Units for Statistics). Tavaliselt on märgitud 2. tasandi piirkond.

    ( 24 ) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1), mida on muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93, 24. märts 1993 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1, parandus EÜT L 159, 11.7.1995, lk 31).

    ( 25 ) Brutotoetusekvivalent

    ( 26 ) Kui abi antakse mitme abimeetme abil, tuleb abisumma esitada abimeetmete kaupa

    ( 27 ) Kui abil on mitu eesmärki, tuleb abisumma esitada eesmärkide kaupa.

    Top