a) rahalise toetuse eesmärgid ja rahastamiskõlblikud meetmed;

b) rahastamiskõlblike meetmete rakendamise üldine raamistik;

c) kasutatavad rahalised vahendid ja nende jaotamine;

d) liidu ühiste ümberasustamise prioriteetide kehtestamise põhimõtted ja kord;

e) rahaline abi Euroopa rändevõrgustiku tegevusele.

a) „ümberasustamine” – protsess, mille käigus viiakse kolmandate riikide kodanikud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest seisunditest:

i) pagulasseisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 esimese lõigu punkti e tähenduses;

ii) täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 esimese lõigu punkti g tähenduses või

iii) muu seisund, mis annab isikule siseriikliku ja liidu õiguse alusel samasugused õigused ja eelised kui need, millele on osutatud alapunktides i ja ii;

b) „muud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid” – ad hoc protsess, kus liikmesriigid lubavad teatud arvul kolmanda riigi kodanikel viibida ajutiselt oma territooriumil, et kaitsta neid kiireloomulise humanitaarkriisi eest, mille on tinginud sellised sündmused nagu poliitilised arengud või konfliktid;

c) „rahvusvaheline kaitse” – pagulasseisund ja täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL tähenduses;

d) „tagasisaatmine” – kolmanda riigi kodaniku naasmine kas vabatahtlikult tagasipöördumiskohustust täites või sunniviisiliselt vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 3 esitatud määratlusele;

e) „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Kolmanda riigi kodanikele osutamine hõlmab ka kodakondsuseta isikuid ja määratlemata kodakondsusega isikuid;

f) „väljasaatmine” – tagasipöördumiskohustuse täitmine, eelkõige füüsiline transport liikmesriigist välja vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 3 esitatud määratlusele;

g) „vabatahtlik lahkumine” – tagasipöördumiskohustuse täitmine selleks tagasisaatmisotsuses ettenähtud tähtaja jooksul vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 3 esitatud määratlusele;

h) „saatjata alaealine” – alla 18aastane kolmanda riigi kodanik, kes saabub või saabus liikmesriigi territooriumile ilma tema eest asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade kohaselt vastutava täiskasvanuta, niikaua kui selline isik ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on jäänud saatjata pärast sisenemist liikmesriikide territooriumile;

i) „haavatav isik” – kolmanda riigi kodanik, kes vastab määratlusele liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda;

j) „pereliige” – kolmanda riigi kodanik, kes vastab määratlusele liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda;

k) „hädaolukord” – olukord, mis tuleneb järgmisest:

i) ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaigasüsteemidele ja -menetlustele;

ii) ajutise kaitse rakendamine direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses või

iii) suur rändesurve kolmandates riikides, kuhu pagulased jäävad näiteks poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu.

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamine ja arendamine;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku integreerimise edendamine;

c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;

d) suurendada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

a) pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi 2011/95/EL tähenduses;

b) isikud, kes taotlevad ühte punktis a osutatud rahvusvahelise kaitse vormidest ning kes ei ole veel saanud lõplikku otsust;

c) ajutise kaitse seisundiga isikud direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

d) isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigist üle viidud.

a) materiaalse abi (sh piiril antava abi), hariduse, koolituse, tugiteenuste, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;

b) selliste tugiteenuste nagu kirjalik ja suuline tõlge, haridus, koolitus (sealhulgas keeleõpe) ja muude asjaomase isiku seisundile vastavate algatuste pakkumine;

c) haldusstruktuuride ja -süsteemide loomine ning töötajate ja asjaomaste asutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigataotlejatele tegelik ja lihtne juurdepääs varjupaigamenetlustele ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet, et eelkõige vajaduse korral toetada liidu acquis'd arenguid;

d) sotsiaalabi, haldus- ja/või õigusformaalsustega seotud teabe või abi pakkumine ning teabe või nõustamise pakkumine seoses varjupaigamenetluse võimalike tulemustega, sealhulgas seoses selliste aspektidega nagu tagasipöördumismenetlused;

e) õigusabi ja juriidilise esindaja võimaldamine;

f) haavatavate rühmade väljaselgitamine ja eriabi haavatavatele isikutele, eelkõige kooskõlas punktidega a–e;

g) kinnipidamisele alternatiivsete meetmete loomine, väljatöötamine ja täiustamine.

a) olemasoleva majutusinfrastruktuuri parandamine ja hooldus ning majutusteenuste parandamine;

b) haldusstruktuuride ja -süsteemide tugevdamine ja täiustamine;

c) kohalike kogukondade teavitamine;

d) koolituse pakkumine asutuste, sealhulgas kohalike omavalitsuste töötajatele, kes suhtlevad lõikes 1 osutatud isikutega nende vastuvõtmisega seoses;

e) uute majutusinfrastruktuuride ja -teenuste ning haldusstruktuuride ja -süsteemide loomine, juhtimine ja edasiarendamine, eelkõige selleks, et vajaduse korral rahuldada liikmesriikide struktuurilisi vajadusi.

— pagulastele mõeldud transiidi- ja menetluskeskustes, eelkõige selleks, et toetada ümberasustamistoiminguid koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, või

— liikmesriigi territooriumil seoses muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidega.

a) meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust – sealhulgas seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 ( 1 ) sätestatud varajase hoiatamise, valmisoleku ja kriisiohje mehhanismiga – koguda, analüüsida ja levitada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid ja statistikat varjupaigamenetluste, vastuvõtusuutlikkuse ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja/või saajate ümberasustamise ning ühest liikmesriigist teise viimise kohta;

b) meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada teavet päritoluriikide kohta;

c) meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnanguid, sihtrühmade ja muude asjaomaste sidusrühmade seas korraldatavaid küsitlusi ning näitajate väljatöötamist ja võrdlusuuringuid.

a) riiklike ümberasustamisprogrammide ja -strateegiate ning muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide kehtestamine ja väljatöötamine, sealhulgas vajaduste analüüs, näitajate parandamine ja hindamine;

b) asjakohase infrastruktuuri ja teenuste loomine, millega tagatakse ümberasustamismeetmete ja muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidega seotud meetmete, sealhulgas keelelise abi, sujuv ja tõhus rakendamine;

c) kolmandate riikide ja/või teiste liikmesriikide külastamiseks vajalike struktuuride ja süsteemide loomine ning töötajate koolitamine, et korraldada vestlusi ning läbi viia arstlikku ja julgeolekukontrolli;

d) võimalike ümberasustamisjuhtumite ja/või muu humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise hindamine liikmesriigi pädevate asutuste poolt, näiteks kolmandate riikide külastamine, vestluste korraldamine ning arstliku ja julgeolekukontrolli läbiviimine;

e) lahkumiseelne tervisekontroll ja ravi, lahkumiseelse materiaalse abi pakkumine, lahkumiseelsed teavitamis- ja integreerimismeetmed ning reisi korraldamine, sealhulgas saatjapoolsete meditsiiniteenuste osutamine;

f) saabumisel või varsti peale saabumist antav teave ja abi, sealhulgas suulise tõlke teenused;

g) liikmesriiki ümberasustatavate isikute perekondade taasühinemisega seonduvad meetmed;

h) rände- ja varjupaigaküsimustega seotud infrastruktuuri ja teenuste tõhustamine piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikides;

i) selliste tingimuste loomine, millega aidatakse kaasa ümberasustatud pagulaste integratsioonile, sõltumatusele ja iseseisvusele pikas perspektiivis.

a) teabepaketid ning teadlikkuse suurendamise ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kampaaniad, sealhulgas kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu;

b) oskuste ja kvalifikatsiooni hindamine ning kolmandate riikide ja liikmesriikide vaheline oskuste ja kvalifikatsiooni läbipaistvuse ja vastavuse parandamine;

c) liikmesriigis tööalast konkurentsivõimet parandav koolitus;

d) põhjalikud kodanikuõppe kursused ja keeleõpe;

e) abi seoses perekonna taasühinemise taotlustega nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ ( 2 ) tähenduses.

a) selliste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine kohaliku või piirkondliku tasandi asutuste osalusel, sealhulgas asjakohasel juhul vajaduste analüüs, integratsiooninäitajate täiustamine ja hindamine, sealhulgas osalushindamine, et selgitada välja parimad tavad;

b) nõu ja abi andmine sellistes valdkondades nagu eluase, elatusvahendid, haldusalane ja õiguslik juhendamine, tervisealane ja psühholoogiline abi ning sotsiaalhooldus, lastehoid ja perekonna taasühinemine;

c) meetmed, millega kolmandate riikide kodanikele tutvustatakse vastuvõtvat ühiskonda ja mis võimaldavad neil sellega kohaneda, saada teavet oma õigustest ja kohustustest, osaleda ühiskondlikus ja kultuurielus ning saada osa Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustest;

d) meetmed, mis on suunatud haridusele ja koolitusele, sealhulgas keeleõppele, ja ettevalmistavad meetmed tööturule pääsemise hõlbustamiseks;

e) meetmed isikuvastutuse suurendamiseks ja kolmandate riikide kodanikele omal jõul toimetuleku võimaldamiseks;

f) meetmed, mis toetavad sisukat kontakti ja tulemuslikku dialoogi kolmandate riikide kodanike ja vastuvõtva ühiskonna vahel, ning meetmed vastuvõtvas ühiskonnas tunnustuse saavutamise edendamiseks, sealhulgas meedia kaasamise teel;

g) meetmed, mis toetavad avalike ja eraõiguslike teenuste kasutamisel kolmandate riikide kodanikele nii võrdse juurdepääsu kui ka võrdsete tulemuste tagamist, sealhulgas selliste teenuste kohandamine asjaajamiseks kolmandate riikide kodanikega;

h) toetusesaajate suutlikkuse suurendamine, nagu on määratletud määruse (EL) nr 514/2014 artikli 2 punktis g, sealhulgas kogemuste ja parimate tavade vahetamise ning võrgustike tegevuse kaudu.

a) seaduslikku rännet edendavate strateegiate koostamine, et hõlbustada paindlike riiki lubamise menetluste väljatöötamist ja rakendamist;

b) kolmandate riikide ning liikmesriikide tööhõivebüroode ning tööturuasutuste ja sisserändeasutuste vahelise koostöö toetamine ning liikmesriikide toetamine liidu rändealaste õigusaktide rakendamisel, samuti asjaomaste sidusrühmadega toimuvate konsultatsioonide toetamine ning seoses tööturgude vajadustega konkreetsetele rahvustele või kolmandate riikide kodanike kategooriatele suunatud lähenemisviiside kohta eksperdiarvamuste kogumise või teabevahetuse toetamine;

c) liikmesriikide suutlikkuse suurendamine töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata oma sisserändestrateegiaid, -poliitikat ja -meetmeid halduse eri tasanditel ja ametkondades, eelkõige suutlikkuse suurendamine koguda, analüüsida ja levitada üksikasjalikke ja süstemaatilisi andmeid ja statistikat rändemenetluste ja -voogude ja elamislubade kohta ning töötada välja järelevalvevahendid, hindamiskavad, näitajad ja võrdlusuuringud asjaomaste strateegiate tulemuste mõõtmiseks;

d) määruse (EL) nr 514/2014 artikli 2 punktis g määratletud toetusesaajate ning avalike ja erasektori teenusepakkujate, sealhulgas haridusasutuste töötajate koolitamine, kogemuste ja parimate tavade vahetamise, koostöö, võrgustike tegevuse ja erinevate kultuuride alase teadlikkuse edendamine ning pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine;

e) jätkusuutlike organisatsiooniliste struktuuride moodustamine integratsiooni ja mitmekesisuse haldamiseks eelkõige asjaomaste sidusrühmade vahelise koostöö kaudu, mis võimaldab valitsuse eri tasandite ametnikel saada kiiresti teavet muude riikide kogemuste ja parimate tavade kohta ning võimaluse korral koondada asjaomaste asutuste ning valitsusorganite ja valitsusväliste organite vahendid, et tõhustada teenuste osutamist kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide (st koordineeritud integratsiooni tugikeskuste) kaudu;

f) toetada kohaliku ja piirkondliku tasandi integratsioonistrateegiate aluseks olevat vastastikuse integratsiooni kahesuunalist dünaamilist protsessi, töötades välja platvormid kolmandate riikide kodanikega konsulteerimiseks, sidusrühmade vaheliseks teabevahetuseks ning kultuuridevaheliseks ja religioosseks dialoogiks kolmandate riikide kodanike kogukondade vahel ja/või selliste kogukondade ja vastuvõtva ühiskonna vahel ja/või selliste kogukondade ning poliitiliste ja otsuseid tegevate asutuste vahel;

g) meetmed liikmesriikide asjaomaste asutuste vahelise praktilise koostöö edendamiseks ja tihendamiseks, keskendudes muu hulgas teabe, parimate tavade ja strateegiate vahetamisele ning ühismeetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, sealhulgas eesmärgiga tagada liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkus.

a) kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat otsust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

b) kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

c) kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta enam liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.

a) kinnipidamisele alternatiivsete meetmete loomine, väljatöötamine ja täiustamine;

b) sotsiaalabi, haldus- ja/või õigusformaalsustega seotud teabe või abi ning muu teabe või nõustamise pakkumine;

c) õigusabi ja keelelise abi andmine;

d) spetsiifilist laadi abi haavatavatele isikutele;

e) sunniviisilise tagasisaatmise järelevalve sõltumatute ja tõhusate süsteemide loomine ja täiustamine, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 6;

f) majutus-, vastuvõtu- või kinnipidamisinfrastruktuuri, -teenuste ning -tingimuste loomine, säilitamine ja täiustamine;

g) haldusstruktuuride ja -süsteemide, sealhulgas IT-vahendite loomine;

h) töötajate koolitamine, et tagada sujuvad ja tõhusad tagasisaatmismenetlused, sealhulgas nende juhtimine ja rakendamine.

a) meetmed, mis on vajalikud tagasisaatmistoimingute ettevalmistamiseks, näiteks meetmed kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks, reisidokumentide väljastamiseks ja pere leidmiseks;

b) koostöö kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega, et hankida reisidokumente, hõlbustada repatrieerimist ja tagada tagasivõtmine;

c) toetatud vabatahtliku tagasipöördumise meetmed, sealhulgas tervisekontroll ja arstiabi, reisi korraldamine, rahaline toetus, nõustamine ning abi enne ja pärast tagasipöördumist;

d) väljasaatmistoimingud, sealhulgas nendega seotud meetmed, kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega, välja arvatud sunnivahendid;

e) taasintegreerimise käivitamiseks vajalikud meetmed seoses tagasipöördunu isikliku arenguga, näiteks rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel ning stardiabi majandustegevuse alustamiseks;

f) hooned ja teenused kolmandates riikides, millega tagatakse sobilik ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel;

g) spetsiifilist laadi abi haavatavatele isikutele.

a) meetmed tagasisaatmist korraldavate teenistuste ja liikmesriikide muude asutuste vahelise operatiivkoostöö ja teabevahetuse edendamiseks, edasiarendamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas seoses kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega tehtava koostööga ja ühiste tagasisaatmistoimingutega;

b) meetmed kolmandate riikide ja liikmesriikide tagasisaatmist korraldavate teenistuste vahelise koostöö toetamiseks, sealhulgas meetmed, millega suurendatakse kolmandate riikide suutlikkust tagasipöördujaid vastu võtta ja taasintegreerida, eelkõige tagasivõtulepingute raames;

c) meetmed, millega suurendatakse suutlikkust töötada välja tõhus ja jätkusuutlik tagasipöördumispoliitika, eelkõige sihtriikide olukorda käsitleva teabe vahetamise, parimate tavade ja kogemuste jagamise ning liikmesriikide vahendite koondamise teel;

d) meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ning levitada üksikasjalikke ja süstemaatilisi andmeid ja statistikat tagasisaatmismenetluste ja -meetmete, vastuvõtu ja kinnipidamise suutlikkuse, sunniviisilise ja vabatahtliku tagasipöördumise, järelevalve ja taasintegreerimise kohta;

e) meetmed, mis aitavad otseselt tagasisaatmispoliitikat hinnata, näiteks riiklikud mõjuhinnangud, sihtrühmade uuringud, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud;

f) teavitamismeetmed ja -kampaaniad kolmandates riikides, mis aitavad suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest sisserändekanalitest ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest.

a) riiklike programmide kaudu kooskõlas artikliga 19;

b) liidu meetmete kaudu kooskõlas artikliga 20;

c) erakorralise abi kaudu kooskõlas artikliga 21;

d) Euroopa rändevõrgustiku kaudu kooskõlas artikliga 22;

e) tehnilise abi kaudu kooskõlas artikliga 23.

a) 2 752  miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

b) 385 miljonit eurot liidu meetmete, erakorralise abi, Euroopa rändevõrgustiku ja komisjoni tehnilise abi jaoks, kusjuures vähemalt 30 % sellest summast kasutatakse liidu meetmete ja Euroopa rändevõrgustiku jaoks.

a) 2 392  miljonit eurot eraldatakse vastavalt I lisale. Liikmesriigid eraldavad vähemalt 20 % neist vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgi jaoks ja vähemalt 20 % artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärgi jaoks. Liikmesriigid võivad nimetatud miinimummääradest kõrvale kalduda ainult juhul, kui riiklikule programmile on lisatud üksikasjalik selgitus selle kohta, miks vahendite eraldamine alla miinimummäära ei sea ohtu eesmärgi saavutamist. Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgi jaoks ei või käesolevas määruses sätestatud miinimummäärast vähem vahendeid eraldada liikmesriigid, kellel esineb struktuurseid puudujääke majutuse, infrastruktuuri ja teenuste valdkonnas;

b) 360 miljonit eurot eraldatakse artiklis 16 osutatud erimeetmetega seotud jaotusmehhanismi alusel artiklis 17 osutatud liidu ümberasustamisprogrammiks ja rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimiseks, nagu on osutatud artiklis 18.

a) II lisas loetletud erimeetmeid;

b) liidu ümberasustamisprogrammi vastavalt artiklile 17 ja/või rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimist vastavalt artiklile 18.

a) piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikidest või piirkondadest pärinevad isikud;

b) isikud, kes pärinevad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) koostatud ümberasustamisvajaduste prognoosis nimetatud riigist või piirkonnast, kus liidu ühistel meetmetel oleks kaitsevajaduste rahuldamisel märkimisväärne mõju;

c) ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti koostatud ümberasustamiskriteeriumidega hõlmatud erikategooriasse kuuluvad isikud.

a) ohustatud naised ja lapsed;

b) saatjata alaealised;

c) selliste terviseprobleemidega isikud, mida saab lahendada üksnes ümberasustamise teel;

d) isikud, kes õigusliku või füüsilise kaitse vajadusega seotud põhjustel vajavad erakorralist või kiiret ümberasustamist, sealhulgas vägivalla- või piinamisohvrid.

a) tugevdada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomist varjupaigaküsimusi käsitleva liidu acquis’ tõhusa ja ühetaolise kohaldamise ning määruse (EL) nr 604/2013 nõuetekohase toimimise tagamise teel. Sellised meetmed võivad sisaldada ka liidu ümberasustamisprogrammi kehtestamist ja väljatöötamist;

b) kehtestada ja töötada välja integratsioonistrateegiad, mis hõlmavad kahesuunalise dünaamilise protsessi erinevaid tahke, mida rakendatakse vastavalt vajadusele kas riiklikul, kohalikul või piirkondlikul tasandil, võttes arvesse kolmandate riikide kodanike integreerimise vajadusi kohalikul või piirkondlikul tasandil, rahuldades eri kategooriatesse kuuluvate rändajate erivajadusi ja töötades välja tõhusaid partnerlusi asjaomaste sidusrühmadega;

c) töötada välja tagasisaatmisprogramm, mis hõlmab toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja vajaduse korral taasintegreerimist.

a) liidu koostöö edendamine liidu õiguse rakendamisel ja parimate tavade jagamisel varjupaiga valdkonnas, eelkõige seoses ümberasustamise ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja/või saajate ühest liikmesriigist teise viimisega, sealhulgas võrgustike ja teabevahetuse abil, seoses seadusliku rände ja kolmandate riikide kodanike integreerimisega, sealhulgas saabumistoetuse ja kooskõlastusmeetmetega, propageerimaks ümberasustamist kohalikes kogukondades, kes on valmis ümberasustatud pagulasi vastu võtma, ning seoses tagasisaatmisega;

b) selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide, sealhulgas innovaatiliste projektide loomine, mis põhinevad kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel, et edendada innovatsiooni ning lihtsustada kogemuste ja paimate tavade vahetamist;

c) uuringud ja teadustöö varjupaiga-, sisserände-, integratsiooni- ja tagasisaatmisalaste liidusiseste võimalike uute koostöövormide ning asjaomase liidu õiguse kohta, teabe levitamine ja vahetamine parimate tavade ning kõikide muude varjupaiga-, sisserände-, integratsiooni- ja tagasisaatmise aspektide kohta, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine;

d) ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine ja rakendamine liikmesriikide poolt, et mõõta poliitilisi arenguid varjupaiga, seadusliku rände, integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnas;

e) varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamiseks vajalike ettevalmistavate ja järelevalvemeetmete, haldus- ja tehnilise toe ning hindamismehhanismi väljatöötamine;

f) rände ja liikuvuse suhtes võetud liidu üldisel lähenemisviisil põhinev koostöö kolmandate riikidega, eelkõige tagasivõtulepingute rakendamise, liikuvuspartnerluste ja piirkondlike kaitseprogrammide raames;

g) teavitamismeetmed ja -kampaaniad kolmandates riikides, mis aitavad suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest sisserändekanalitest ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest.

a) artikli 4 lõike 5 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) koostab ja kiidab heaks juhtorgani eesistuja esitatud kavandil põhineva tegevuskava kavandi, eelkõige selle eesmärgid ja temaatilised prioriteedid, ning iga riikliku kontaktpunkti eelarve soovitusliku suuruse, millega tagatakse Euroopa rändevõrgustiku nõuetekohane toimimine;”

b) artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

i) lõige 4 asendatakse järgmisega:

ii) lõiked 5–8 jäetakse välja;

c) artikkel 11 jäetakse välja;

d) artikkel 12 jäetakse välja.

a) on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad arengupoliitika sidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmdokumentidega;

b) keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud;

c) teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidusiseselt võetavate meetmetega.

a) need vabastatakse nõudest, et need peavad lähtuma statistilistest või varasematest andmetest, ning

b) need antakse tingimusel, et isik, kellega seoses ühekordne makse eraldati, asustati ümber ja/või viidi ühest liikmesriigist teise kooskõlas käesoleva määrusega.

1. Liidus pagulastele mõeldud transiidi- ja menetluskeskuste loomine ja arendamine, eelkõige ümberasustamistoimingute toetamiseks koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

2. Peamistele transiidiriikidele suunatud ja näiteks kindlate rühmade kaitseprogramme või teatavaid varjupaigataotluste kontrollimise menetlusi hõlmavate varjupaigamenetluste kättesaadavusega seotud uue lähenemisviisi kehtestamine koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

3. Sellised liikmesriikide ühisalgatused integratsiooni valdkonnas nagu võrdlusuuringud, vastastikused hindamised või Euroopa moodulite katsetamine, näiteks seoses keeleoskuse omandamise või tutvustusprogrammide korraldamisega ning eesmärgiga parandada poliitika koordineerimist liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste vahel.

4. Ühisalgatused uute lähenemisviiside kindlakstegemiseks ja rakendamiseks seoses algetapi menetluste ning saatjata alaealiste kaitse ja abistamise tingimustega.

5. Ühised tagasisaatmistoimingud, sealhulgas ühismeetmed liidu tagasivõtulepingute rakendamiseks.

6. Ühised taasintegreerimise projektid päritoluriikides, et tagada püsiv tagasipöördumine, ning ühismeetmed, millega suurendada kolmandate riikide suutlikkust rakendada liidu tagasivõtulepinguid.

7. Ühisalgatused perekondade taasühinemiseks ja saatjata alaealiste taasintegreerimiseks nende päritoluriikides.

8. Liikmesriikide ühisalgatused seadusliku rände valdkonnas, sealhulgas ühiste rändekeskuste loomine kolmandates riikides ning ühisprojektid liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks, et julgustada kasutama üksnes seaduslike sisserändekanaleid ja teavitada ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest.

1. Piirkondlik kaitseprogramm Ida-Euroopas (Valgevene, Moldova, Ukraina).

2. Piirkondlik kaitseprogramm Aafrika Sarvel (Djibouti, Kenya, Jeemen).

3. Piirkondlik kaitseprogramm Põhja-Aafrikas (Egiptus, Liibüa, Tuneesia).

4. Ida-Aafrika järvede piirkonna pagulased.

5. Iraagi pagulased Süürias, Liibanonis, Jordaanias.

6. Iraagi pagulased Türgis.

7. Süüria pagulased piirkonnas.

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamine ja arendamine:

i) sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, kellele on osutatud abi fondist toetatud vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemide valdkonna projektide kaudu.

— varjupaigamenetluste käigus teavet ja abi saanud sihtrühma kuuluvate isikute arv;

— õigusabi ja juriidilise esindaja abi kasutanud sihtrühma kuuluvate isikute arv;

— eritoetust saanud haavatavate isikute ja saatjata alaealiste arv;

ii) fondist toetatud projektide tulemusel ja liidu acquis’s sätestatud ühiste vastuvõtunõuete kohaselt loodud uue vastuvõtu majutusinfrastruktuuri mahutavus (st kohtade arv) ning samade nõuete kohaselt täiustatud olemasoleva vastuvõtu majutusinfrastruktuuri mahutavus ja osakaal kogu vastuvõtu majutusvõimaluste mahutavusest;

iii) nende isikute arv, kes on saanud varjupaigaalast koolitust fondi toetusel, ning nende osakaal sellealast koolitust saanud töötajate koguarvust;

iv) fondi toetusel koostatud päritoluriike käsitlevate teabematerjalide ja korraldatud teabekogumismissioonide arv;

v) fondist toetatud selliste projektide arv, mille eesmärk on välja töötada, jälgida ja hinnata liikmesriikide varjupaigapoliitikat;

vi) fondist saadud toetuste abil ümberasustatud isikute arv;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, näiteks tööturu vajadustega, vähendades samal ajal seadusliku rände kuritarvitamist, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku integreerimise edendamine:

i) sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud lahkumiseelsetes meetmetes;

ii) sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda fondi toetusel abistati integratsioonimeetmetega riiklike, kohalike ja piirkondlike strateegiate raames.

— sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda abistati meetmetega, mis on suunatud haridusele ja koolitusele, sealhulgas keeleõppele, ning ettevalmistavate meetmetega tööturule pääsemise hõlbustamiseks;

— sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, kellele anti nõu ja abi majutuse, elatusvahendite ning haldus- ja õigusalase juhendamise valdkonnas;

— sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda abistati tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi osutamisega;

— sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda abistati demokraatias osalemisega seotud meetmetega;

iii) fondist toetatud meetmete tulemusel loodud selliste kohalike, piirkondlike ja riiklike poliitikaraamistike/-meetmete/-vahendite arv, mille eesmärk on kolmandate riikide kodanike integreerimine ning mis hõlmavad kodanikuühiskonda ning sisserändajate kogukondi ja muid asjaomaseid sidusrühmi;

iv) fondist toetatud ja koostöös teiste liikmesriikidega teostatud projektide arv kolmandate riikide kodanike integreerimise valdkonnas;

v) fondist toetatud selliste projektide arv, mille eesmärk on välja töötada, jälgida ja hinnata liikmesriikide integratsioonipoliitikat;

c) selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine liikmesriikides, millega toetatakse ebaseadusliku sisserände vastast võitlust, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ning tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele:

i) nende isikute arv, kes on saanud tagasisaatmisalast koolitust fondi toetusel;

ii) nende tagasisaadetute arv, kes said fondist kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset abi;

iii) selliste tagasisaadetute arv, kelle tagasisaatmist kaasrahastati fondist, kelle tagasipöördumine toimus vabatahtlikult või kes saadeti välja;

iv) selliste jälgitud väljasaatmistoimingute arv, mida kaasrahastati fondist;

v) fondist toetatud selliste projektide arv, mille eesmärk on välja töötada, jälgida ja hinnata liikmesriikide tagasisaatmispoliitikat;

d) liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele:

i) fondi toetusel ühest liikmesriigist teise viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja/või saajate arv;

ii) fondi toetusel koos teiste liikmesriikidega teostatud selliste koostööprojektide arv, mille eesmärk on suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja vastutuse jagamist.