This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014L0059-20240109
Directive 2014/59/EU of the European Parliament and of the Council of 15 May 2014 establishing a framework for the recovery and resolution of credit institutions and investment firms and amending Council Directive 82/891/EEC, and Directives 2001/24/EC, 2002/47/EC, 2004/25/EC, 2005/56/EC, 2007/36/EC, 2011/35/EU, 2012/30/EU and 2013/36/EU, and Regulations (EU) No 1093/2010 and (EU) No 648/2012, of the European Parliament and of the Council (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
In force
See konsolideeritud tekst ei pruugi sisaldada järgmisi muudatusi:
| Muutmisakt | Muudatuse liik | Alajaotis | Jõustumise kuupäev |
|---|---|---|---|
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 45c lõige 2 lõik 3 | 12/05/2024 |
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 45f lõige 2a | 12/05/2024 |
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 45c lõige 2a | 12/05/2024 |
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 2 lõige 1 punkt 83aa | 12/05/2024 |
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 45c lõige 2 lõik 2 | 12/05/2024 |
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 45f lõige 2b | 12/05/2024 |
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 45j lõige 1 | 12/05/2024 |
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 45i lõige 4 | 12/05/2024 |
| 32024L1174 | Muudetud | artikkel 45f lõige 1 lõik | 12/05/2024 |
02014L0059 — ET — 09.01.2024 — 008.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173 12.6.2014, lk 190) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/1132, 14. juuni 2017, |
L 169 |
46 |
30.6.2017 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/2399, 12. detsember 2017, |
L 345 |
96 |
27.12.2017 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/879, 20. mai 2019, |
L 150 |
296 |
7.6.2019 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2034, 27. november 2019, |
L 314 |
64 |
5.12.2019 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2162, 27. november 2019, |
L 328 |
29 |
18.12.2019 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/23, 16. detsember 2020, |
L 22 |
1 |
22.1.2021 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2036, 19. oktoober 2022, |
L 275 |
1 |
25.10.2022 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2864, 13. detsember 2023, |
L |
1 |
20.12.2023 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL,
15. mai 2014,
millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012
(EMPs kohaldatav tekst)
I
JAOTIS
REGULEERIMISALA, MÕISTED JA AMETIASUTUSED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse normid ja menetlused järgmiste ettevõtjate puhul:
liidus asutatud ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ;
liidus asutatud finantseerimisasutused, kui finantseerimisasutus on krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja või punktides c või d osutatud äriühingu tütarettevõtja ning kuulub emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 6 kuni 17;
liidus asutatud finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad;
liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad, liidus emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad, liidus emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad;
►C2 finantsinstitutsioonide ◄ filiaalid, mis on rajatud väljaspool liitu vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud eritingimustele.
Käesoleva direktiivi alusel nõuete kehtestamisel ja kohaldamisel ning nende käsutuses olevate eri vahendite kasutamisel seoses esimeses lõigus osutatud ettevõtjaga, ning arvestades erisätetega, võtavad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused arvesse ettevõtja majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õiguslikku vormi, riskiprofiili, suurust ja õiguslikku staatust, tema seotust teiste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ või finantssüsteemiga üldiselt, tema tegevuse ulatust ja keerukust, kuulumist ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 nõuetele, või muusse kooperatiivse vastastikuse solidaarsuse süsteemi, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 113 lõikes 6, ning seda, kas ta teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisteenuseid või -tegevusi.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„kriisilahendus” – kriisilahenduse vahendi või artikli 37 lõikes 9 osutatud vahendi kasutamine artikli 31 lõikes 2 osutatud ühe või enama kriisilahenduse eesmärgi saavutamiseks; |
|
2) |
„krediidiasutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõikes 5 osutatud ettevõtjad; |
|
3) |
„investeerimisühing” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( 1 ) artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 ( 2 ) artikli 9 lõikes 1 sätestatud algkapitali nõuet; |
|
4) |
„finantseerimisasutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus; |
|
5) |
„tütarettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 16 määratletud tütarettevõtja ning käesoleva direktiivi artiklite 7, 12, 17, 18, 45–45m, 59–62, 91 ja 92 kohaldamiseks käesoleva lõike punkti 83b alapunktis b osutatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes hõlmab tütarettevõtja mõiste asjakohasel juhul keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusi, keskasutust ennast ja nende vastavaid tütarettevõtjaid, võttes arvesse, mil viisil sellised kriisilahenduse konsolideerimisgrupid täidavad käesoleva direktiivi artikli 45e lõiget 3; |
|
5a) |
„oluline tütarettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 135 määratletud oluline tütarettevõtja; |
|
6) |
„emaettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 15 alapunktis a määratletud emaettevõtja; |
|
7) |
„konsolideeritud alus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 47 määratletud konsolideeritud olukord; |
|
8) |
„ ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeem” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõuetele vastav lepinguline kord; |
|
9) |
„finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja; |
|
10) |
„segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud segafinantsvaldusettevõtja; |
|
11) |
„segavaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud segavaldusettevõtja; |
|
12) |
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 30 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja; |
|
13) |
„liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 31 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja; |
|
14) |
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 32 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; |
|
15) |
„liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 33 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; |
|
16) |
„kriisilahenduse eesmärgid” – artikli 31 lõikes 2 osutatud kriisilahenduse eesmärgid; |
|
17) |
„filiaal” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud filiaal; |
|
18) |
„kriisilahendusasutus” – artikli 3 kohaselt liikmesriigi määratud ametiasutus; |
|
19) |
„kriisilahenduse vahend” – artikli 37 lõikes 3 osutatud kriisilahenduse vahend; |
|
20) |
„kriisilahendusõigus” – artiklites 63–72 osutatud õigus; |
|
21) |
„pädev asutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädev asutus, k.a Euroopa Keskpank seoses talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 ( 3 ) antud eriülesannetega; |
|
22) |
„pädev ministeerium” – rahandusministeerium või muu riigi tasandil vastavalt riiklikule pädevuste jaotusele majandus-, finants- ja eelarveküsimuste eest vastutav liikmesriigi ministeerium, mis on määratud kooskõlas artikli 3 lõikega 5; |
|
23) |
„finantsinstitutsioon” – finantsinstitutsioon; |
|
24) |
„juhtorgan” – direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7 määratletud juhtorgan; |
|
25) |
„kõrgem juhtkond” – direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9 määratletud kõrgem juhtkond; |
|
26) |
„konsolideerimisgrupp” – emaettevõtja koos selle tütarettevõtjatega; |
|
27) |
„piiriülene konsolideerimisgrupp” – konsolideerimisgrupp, mille ettevõtjad on asutatud rohkem kui ühes liikmesriigis; |
|
28) |
„erakorraline avaliku sektori finantstoetus” – riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või mis tahes muu riigiülesel tasandil osutatav avaliku sektori finantstoetus, mis oleks riigiabi, kui seda osutataks riigi tasandil, mida antakse sellise ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi, millesse selline ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või ettevõtja kuulub, jätkusuutlikkuse, likviidsuse või maksevõimelisuse säilitamiseks või taastamiseks; |
|
29) |
„erakorraline likviidsusabi” – keskpanga raha või mis tahes muu sellise abi, mis võib kaasa tuua keskpanga rahaliste vahendite suurenemise, eraldamine keskpanga poolt maksevõimelisele finantseerimisasutusele või maksevõimeliste finantseerimisasutuste konsolideerimisgrupile, kellel on ajutised likviidsusprobleemid, ilma et selline tehing oleks osa rahapoliitikast; |
|
30) |
„süsteemne kriis” – finantssüsteemi häire, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuri liigid võivad olla teataval määral süsteemselt tähtsad; |
|
31) |
„konsolideerimisgrupi ettevõtja” – juriidiline isik, mis kuulub konsolideerimisgruppi; |
|
32) |
„finantsseisundi taastamise kava” – artikli 5 kohaselt ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ koostatav ja hallatav finantsseisundi taastamise kava; |
|
33) |
„konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava” – artikli 7 kohaselt koostatav ja hallatav konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava; |
|
34) |
„oluline filiaal” – filiaal, mida võiks vastuvõtvas liikmesriigis pidada oluliseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikele 1; |
|
35) |
„kriitilised funktsioonid” – tegevus, teenused või tegevused, mille seiskumine toob ühes või enamas liikmesriigis tõenäoliselt kaasa reaalmajanduse jaoks oluliste teenuste katkemise või häirib tõenäoliselt finantsstabiilsust ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või konsolideerimisgrupi suuruse, turuosa, välise ja sisemise seotuse, keerukuse või piiriülese tegevuse tõttu, pidades eelkõige silmas kõnealuste tegevuste, teenuste või tegevuste asendatavust; |
|
36) |
„põhiäriliinid” – äriliinid ja sellega seonduvad teenused, mis on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või konsolideerimisgrupi, kuhu ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kuulub, tulude, kasumi või frantsiisiväärtuse olulisteks allikateks; |
|
37) |
„ ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 41 määratletud ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ; |
|
38) |
„omavahendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 118 määratletud omavahendid; |
|
39) |
„kriisilahenduse eeltingimused” – artikli 32 lõikes 1 osutatud tingimused; |
|
40) |
„kriisilahenduse meede” – otsus alustada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes artikli 32 või 33 kohaselt kriisilahendusmenetlust, kriisilahenduse vahendi rakendamist või ühe või enama kriisilahendusõiguse kasutamist; |
|
41) |
„kriisilahenduse kava” – ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks artikli 10 kohaselt koostatud kriisilahenduse kava; |
|
42) |
„konsolideerimisgrupi kriisilahendus” – üks järgmisest kahest tegevusest:
a)
kriisilahenduse meetme võtmine emaettevõtja või konsolideeritud järelevalve all oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tasandil või
b)
kriisilahenduse vahendite rakendamise koordineerimine ja kriisilahendusõiguste kasutamine kriisilahendusasutuse poolt konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes, mis vastavad kriisilahenduse eeltingimustele; |
|
43) |
„konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava” – vastavalt artiklitele 12 ja 13 koostatud kava konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks; |
|
44) |
„konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus” – kriisilahendusasutus liikmesriigis, kus asub ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ; |
|
45) |
„konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem” – konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil artikli 91 kohaselt koostatud kava; |
|
46) |
„kriisilahenduse kolleegium” – vastavalt artiklile 88 loodud kolleegium, mis täidab artikli 88 lõikes 1 osutatud ülesandeid; |
|
47) |
„tavaline maksejõuetusmenetlus” – maksejõuetusmenetlus võlgniku kõigi võlakohustuste suhtes, mille käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse, ja likvideerija või halduri määramist ning mida tavaliselt rakendatakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes vastavalt siseriiklikule õigusele, mis on kehtestatud konkreetselt nende ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes või on üldiselt kohaldatav mis tahes juriidilise või füüsilise isiku suhtes; |
|
48) |
„võlainstrumendid” –
i)
artikli 63 lõike 1 punktide g ja j kohaldamisel võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid, instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, ning instrumendid, mis annavad õiguse võlainstrumentide omandamiseks, ning
ii)
artikli 108 kohaldamisel võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu; |
|
49) |
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ; |
|
50) |
„liidus emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 29 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ; |
|
51) |
„omavahendite nõuded” – määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92–98 sätestatud nõuded; |
|
52) |
„järelevalvekolleegium” – direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt moodustatud järelevalvekolleegium; |
|
53) |
„liidu riigiabi raamistik” – ELi toimimise lepingu artiklitega 107, 108 ja 109 kehtestatud ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 4 või artikli 109 alusel vastu võetud määrustega ja kõigi muude liidu aktidega, sealhulgas suuniste, teatiste ja teadetega loodud raamistik; |
|
54) |
„likvideerimine” – ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara realiseerimine; |
|
55) |
„vara eraldamise vahend” – moodus, mida kriisilahendusasutus kasutab, et anda kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara, nõuded või kohustused üle vara valitsemise ettevõtjale vastavalt artiklile 42; |
|
56) |
„vara valitsemise ettevõtja” – juriidiline isik, mis vastab artikli 42 lõikes 2 sätestatud nõuetele; |
|
57) |
„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend” – moodus, mida kriisilahendusasutus kasutab allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamiseks kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kohustuste suhtes vastavalt artiklile 43; |
|
58) |
„ettevõtte võõrandamise vahend” – moodus, mida kriisilahendusasutus kasutab kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt emiteeritud aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara, nõuete või kohustuste üleandmiseks omandajale, kes ei ole sildasutus, vastavalt artiklile 38; |
|
59) |
„sildasutus” – juriidiline isik, mis vastab artikli 40 lõikes 2 sätestatud nõuetele; |
|
60) |
„sildasutuse vahend” – moodus, mida kasutatakse kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt emiteeritud aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara, nõuete või kohustuste üleandmiseks sildasutusele vastavalt artiklile 40; |
|
61) |
„omandiõiguse instrumendid” – aktsiad, osad, muud omandiõigust tõendavad instrumendid või instrumendid, mis on konverteeritavad aktsiateks, osadeks või muudeks omandiõiguse instrumentideks või annavad õiguse omandada aktsiaid, osi või muid omandiõiguse instrumente, ning instrumendid, mis väljendavad osalust aktsiates, osades või muudes omandiõiguse instrumentides; |
|
62) |
„aktsionärid” – aktsionärid, osanikud või muude omandiõiguse instrumentide omajad; |
|
63) |
„üleandmise õigus” – artikli 63 lõike 1 punktis c või d sätestatud õigus anda aktsiad, muud omandiõiguse instrumendid, võlainstrumendid, vara, nõuded või kohustused või nende mis tahes kombinatsioon üle kriisilahendusmenetluses olevalt ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ saajale; |
|
64) |
„keskne vastaspool” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 1 määratletud keskne vastaspool; |
|
65) |
„tuletisinstrument” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 5 määratletud tuletisinstrument; |
|
66) |
„allahindamise ja konverteerimise õigus” – artikli 59 lõikes 2 ja artikli 63 lõike 1 punktides e–i sätestatud õigused; |
|
67) |
„tagatud kohustus” – kohustus, mille puhul võlausaldaja õigus tagasimaksele või muud liiki tulemusele on tagatud võlakohustuse, pandi või pandiõiguse või tagatiskokkuleppega, sealhulgas kohustused, mis tulenevad repotehingutest ja muudest omandiõiguse üleminekul põhinevatest tagatiskokkulepetest; |
|
68) |
„esimese taseme põhiomavahendite instrumendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõigetes 1–4, artikli 29 lõigetes 1–5 või artikli 31 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad kapitaliinstrumendid; |
|
68a) |
„esimese taseme põhiomavahendid” – kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 50 arvutatud esimese taseme põhiomavahendid; |
|
69) |
„täiendavad esimese taseme omavahendite instrumendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad kapitaliinstrumendid; |
|
70) |
„kogusumma” – kogusumma, mille võrra on kriisilahendusasutus otsustanud ►M3 teisendatavad kohustusi ◄ artikli 46 lõike 1 kohaselt alla hinnata või konverteerida; |
|
71) |
„teisendatavad kohustused” – ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei ole esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendid või teise taseme omavahendite instrumendid ja mis ei ole artikli 44 lõike 2 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jäetud; |
|
71a) |
„kõlblikud kohustused” – teisendatavad kohustused, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 45b või artikli 45f lõike 2 punkti a tingimustele, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav, ning teise taseme omavahendite instrumendid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punkti b tingimustele; |
|
71b) |
„allutatud kõlblikud kohustused” – kohustused, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõigete 3–5 puhul; |
|
72) |
„hoiuste tagamise skeem” – direktiivi 2014/49/EL artikli 4 kohaselt liikmesriigis loodud hoiuste tagamise skeem, mis on ametlikult tunnustatud; |
|
73) |
„teise taseme omavahendite instrumendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 63 sätestatud tingimustele vastavad kapitaliinstrumendid või allutatud laenud; |
|
74) |
„asjaomased kapitaliinstrumendid” – IV jaotise IV peatüki 5. jao ja IV jaotise V peatüki kohaldamisel täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendid ja teise taseme omavahendite instrumendid; |
|
75) |
„konverteerimise määr” – tegur, millega määratakse kindlaks aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide arv, milleks teatavat liiki kohustus konverteeritakse, osutades kas kõnealust liiki üksikule instrumendile või võlanõude teatavale väärtusühikule; |
|
76) |
„mõjutatud võlausaldaja” – võlausaldaja, kelle nõudeõigus on seotud kohustusega, mida kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamise kohaseid allahindamise või konverteerimise õigust kasutades vähendatakse või konverteeritakse aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks; |
|
77) |
„mõjutatud omaja” – omandiõiguse instrumentide omaja, kelle omandiõiguse instrumendid tunnistatakse kehtetuks artikli 63 lõike 1 punktis h osutatud õiguse alusel; |
|
78) |
„asjaomane ametiasutus” – artikli 61 kohaselt kindlaks tehtud liikmesriigi asutus, kes siseriikliku õiguse alusel vastutab artikli 59 lõikes 3 osutatud otsuste eest; |
|
79) |
„asjaomane emaettevõtja” – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või liidus emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mille suhtes rakendatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit; |
|
80) |
„saaja” – üksus, millele kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ u annab üle aktsiad, muud omandiõiguse instrumendid, võlainstrumendid, vara, õigused või kohustused või nende mis tahes kombinatsiooni; |
|
81) |
„tööpäev” – päev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega asjaomases liikmesriigis riigipüha; |
|
82) |
„lõpetamisõigus” – õigus leping üles öelda, õigus nõuda kohustuste täitmise kiirendamist või lõpuleviimist või nende mahakandmist või tasaarvestamist, või netokohustuse väljatoomist või mis tahes sarnane säte, mis näeb ette lepingupoole kohustuse edasilükkamise, muutmise või kustutamise, või säte, mis takistab tekkimast sellist lepingust tulenevat kohustust, mis muul juhul tekiks; |
|
83) |
„kriisilahendusmenetluses olev finantsinstitutsioon” – finantsinstitutsioon, finantseerimisasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, segavaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mille suhtes võetakse kriisilahenduse meede; |
|
83a) |
„kriisilahendussubjekt” –
a)
liidus asutatud juriidiline isik, keda kriisilahendusasutus käsitab kooskõlas artikliga 12 ettevõtjana, kelle suhtes on kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meede, või
b)
►C4 finantsinstitutsioon ◄ , mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, ning mille suhtes on käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt koostatud kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meede; |
|
83b) |
„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp” –
a)
kriisilahendussubjektid koos oma tütarettevõtjatega, mis ei ole:
i)
ise kriisilahendussubjektid;
ii)
teise kriisilahendussubjekti tütarettevõtjad ega
iii)
kolmandas riigis asutatud ettevõtjad, mis ei kuulu kriisilahenduse konsolideerimisgruppi vastavalt kriisilahenduse kavale, ja nende tütarettevõtjad või
b)
keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutused ja keskasutus ise, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest või keskasutus on kriisilahendussubjekt, ning nende vastavad tütarettevõtjad; |
|
83c) |
„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 133 määratletud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja; |
|
84) |
„liidu tütarettevõtja” – ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , mis on asutatud liikmesriigis ning mis on kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja; |
|
85) |
„liidus tegutsev emaettevõtja” – liidus emaettevõtjana tegutsev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; |
|
86) |
„kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ” – ettevõtja, mille peakontor on asutatud kolmandas riigis ning mis juhul, kui see oleks asutatud liidus, kuuluks ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ määratluse alla; |
|
87) |
„kolmanda riigi emaettevõtja” – kolmandas riigis asutatud emaettevõtja, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; |
|
88) |
„kolmanda riigi kriisilahendusmenetlus” – kolmanda riigi seaduste kohane meede kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või kolmanda riigi emaettevõtja maksejõuetuse haldamiseks, mis on eesmärkide ja eeldatavate tulemuste poolest võrreldav käesoleva direktiivi kohaste kriisilahenduse meetmetega; |
|
89) |
„liidu filiaal” – kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ filiaal, mis asub liikmesriigis; |
|
90) |
„asjaomane kolmanda riigi asutus” – kolmanda riigi asutus, mis vastutab ülesannete täitmise eest, mis on võrreldavad kriisilahendusasutuste või pädevate asutuste ülesannetega vastavalt käesolevale direktiivile; |
|
91) |
„konsolideerimisgrupi rahastu” – selle liikmesriigi rahastu või rahastud, kus asub konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus; |
|
92) |
„kompensatsioonitehing” – kahe samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja vaheline tehing, mille eesmärk on ühe selle konsolideerimisgrupi ettevõtja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud teisest tehingust tekkinud riski osaline või täielik ülekandmine; |
|
93) |
„konsolideerimisgrupisisene garantii” – leping, millega üks konsolideerimisgrupi ettevõtja tagab sama konsolideerimisgrupi teise ettevõtja kohustusi kolmanda isiku ees; |
|
94) |
„tagatud hoiused” – direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud tagatud hoiused; |
|
95) |
„kõlblikud hoiused” – direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4 määratletud kõlblikud hoiused; |
|
96) |
„pandikiri” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 ( 4 ) artikli 3 punktis 1 määratletud pandikiri või enne 8. juulit 2022 emiteeritud instrumentide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 5 ) artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakiri, vastavalt sellele, mis kehtis nende emiteerimise kuupäeval; |
|
97) |
„omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe ( 6 ); |
|
98) |
„tasaarvestuskokkulepe (netting)” – kokkulepe, mille puhul mitu nõuet või kohustust saab konverteerida üheks netonõudeks, sealhulgas lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul (mis tahes viisil määratletud) täitmist tingiva juhtumi toimumisel poolte kohustusi kiirendatakse, nii et need kuuluvad kohesele täitmisele, või need lõpetatakse, ning kummalgi juhul konverteeritakse kohustused üheks netonõudeks või asendatakse ühe netonõudega; mõiste hõlmab lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevaid sätteid, nagu on määratletud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktis i, ja tasaarvestust, nagu on määratletud direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis k; |
|
99) |
„tasaarvestuskokkulepe (set-off)” – kokkulepe, mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada; |
|
100) |
„finantslepingud” – mõiste hõlmab järgmisi lepinguid ja kokkuleppeid:
a)
väärtpaberitega seotud lepingud, sealhulgas:
i)
lepingud väärtpaberi, väärtpaberite rühma või indeksi ostmiseks, võõrandamiseks või laenamiseks;
ii)
väärtpaberioptsioonid või väärtpaberite rühma või indeksi optsioonid;
iii)
repotehingud või pöördrepotehingud seoses mis tahes sellise väärtpaberi, rühma või indeksiga;
b)
kaubalepingud, sealhulgas:
i)
lepingud kauba või kaupade rühma või indeksi ostmiseks, võõrandamiseks või laenamiseks selle hilisema üleandmisega;
ii)
kaubaoptsioonid või kaupade rühma või indeksi optsioonid;
iii)
repotehingud või pöördrepotehingud seoses mis tahes sellise kauba, kaupade rühma või indeksiga;
c)
futuurlepingud ja forvardlepingud, sealhulgas lepingud (välja arvatud kaubalepingud) kauba või muud liiki vara, teenuse, õiguse või osaluse omandamiseks, võõrandamiseks või üleandmiseks kindlaksmääratud hinnaga hilisemal kuupäeval;
d)
vahetuslepingud, sealhulgas:
i)
vahetuslepingud ja optsioonid, mis on seotud intressimääradega, hetke- või muude valuutakursilepingutega, valuutaga, aktsiaindeksi või aktsiaga, võlakirjaindeksi või võlainstrumendiga, kaubaindeksite ja kaupadega, ilmaga, heitkoguste või inflatsiooniga;
ii)
kogutulu vahetustehingud, krediidiriski marginaali või krediidiriski vahetustehingud;
iii)
mis tahes lepingud või tehingud, mis on sarnased alapunktis i või ii osutatud lepinguga, mille suhtes toimub korduv kauplemine vahetuslepingute või tuletisinstrumentide turul;
e)
pankadevahelised laenulepingud, mille puhul laenutähtaeg on kolm kuud või vähem;
f)
punktides a–e osutatud lepingute või kokkulepete raamlepingud; |
|
101) |
„kriisiennetusmeede” – finantsseisundi taastatavust pärssivate puuduste või takistuste otsese kõrvaldamise õiguste kasutamine artikli 6 lõike 6 alusel, kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemise või nende kõrvaldamise õiguste kasutamine artiklite 17 või 18 alusel, varase sekkumise meetme võtmine artikli 27 alusel, ajutise halduri nimetamine artikli 29 alusel või allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine artikli 59 alusel; |
|
102) |
„kriisiohjemeede” – kriisilahenduse meede või erihalduri nimetamine vastavalt artiklile 35 või muu isiku nimetamine vastavalt artikli 51 lõikele 2 või artikli 72 lõikele 1; |
|
103) |
„taastumissuutlikkus” – ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suutlikkus taastada oma finantsseisund pärast selle olulist halvenemist; |
|
104) |
„hoiustaja” – direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 6 määratletud hoiustaja; |
|
105) |
„investor” – investor Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ ( 7 ) artikli 1 punkti 4 tähenduses; |
|
106) |
„makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostav määratud riiklik asutus” – asutus, mille ülesanne on teostada makrotasandi poliitikat, millele on osutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu riiklike asutuste makrotasandi pädevusi käsitleva 22. detsembri 2011. aasta soovituse ESRB/2011/3 soovituses B1; |
|
107) |
„mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” – mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud seoses komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 1 osutatud aastakäibe kriteeriumiga ( 8 ); |
|
108) |
„reguleeritud turg” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg; |
|
109) |
„kombineeritud puhvri nõue” – direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõue. |
Artikkel 3
Kriisilahendusasutuste määramine
Käesoleva direktiivi kohaste kriisilahendusasutuse funktsioonide täitmisega tegelevad töötajad peavad olema struktuurselt eraldatud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaste ülesannete täitmise või asjaomase ametiasutuse muude funktsioonide täitmisega tegelevatest töötajatest ja neil peab olema eraldi aruandlusahel.
Käesoleva lõike kohaldamiseks võtab liikmesriik või kriisilahendusasutus vastu ja avalikustab kõik vajalikud asjaomased sise-eeskirjad, sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirjad ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse eeskirjad.
II
JAOTIS
VALMISTUMINE
I
PEATÜKK
Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamine
1.
Artikkel 4
Teatavate asutuste lihtsustatud kohustused
Võttes arvesse mõju, mida ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetus võiks avaldada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õigusliku vormi, riskiprofiili, suuruse ja õigusliku staatuse tõttu, ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ seotuse tõttu teiste ►C2 finantsinstitutsioonidega ◄ või finantssüsteemiga üldiselt, tema tegevuse ulatuse ja keerukuse tõttu, kuulumise tõttu ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi või muusse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud kooperatiivse vastastikuse solidaarsuse süsteemi ning selle tõttu, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ osutab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike1 punktis 2 määratletud investeerimisteenuseid või viljeleb seal osutatud tegevusi, ning olenevalt sellest, kas ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetus ja sellele järgnev lõpetamine ning likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses avaldaks tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodsat mõju finantsturgudele, muudele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ , rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused määravad kindlaks:
artiklitega 5–12 ettenähtud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade sisu ja üksikasjad;
esimeste finantsseisundi taastamise kavade ja kriisilahenduse kavade koostamise tähtpäeva ning finantsseisundi taastamise kavade ja kriisilahenduse kavade ajakohastamise sageduse, mis võib olla väiksem, kui on sätestatud artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 5, artikli 10 lõikes 6 ja artikli 13 lõikes 3;
►C2 finantsinstitutsioonidelt ◄ nõutava teabe sisu ja üksikasjad vastavalt artikli 5 lõikele 5, artikli 11 lõikele 1 ja artikli 12 lõikele 2 ning lisa A ja B jaole;
artiklis 15 ja 16 ja lisa C jaos sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks nõutavate andmete üksikasjalikkuse taseme.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2017.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Arvestades lõikeid 9 ja 10, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused ja vajaduse korral kriisilahendusasutused võivad loobuda järgmisest:
käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõuete kohaldamine keskasutusega seotud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, kes on kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 siseriiklikus õiguses sätestatud usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud;
Lõike 8 kohase loobumise korral:
kohaldavad liikmesriigid käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel keskasutuse ja sellega seotud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses;
nõuavad liikmesriigid, et ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeem täidaks 2. jaos sätestatud nõudeid koostöös kõikide oma liikmetega, kes on nõuete kohaldamisest loobunud.
Kõnealusel eesmärgil hõlmab mis tahes viide konsolideerimisgrupile käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos keskasutust ja sellega seotud ►C2 finantsinstitutsioone ◄ määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses ja nende tütarettevõtjaid, ning mis tahes viide emaettevõtjatele või ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ , mille suhtes teostatakse konsolideeritud järelevalvet direktiivi 2013/36/EL artikli 111 alusel, hõlmab ka keskasutust.
Käesoleva lõike tähenduses moodustab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tegevus olulise osa asjaomase liikmesriigi finantssüsteemist, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:
tütarettevõtja vara koguväärtus on suurem kui 30 000 000 000 eurot, või
tema vara moodustab rohkem kui 20 % asukohaliikmesriigi SKPst, välja arvatud juhul, kui tema vara koguväärtus on väiksem kui 5 000 000 000 eurot.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
2.
Artikkel 5
Finantsseisundi taastamise kavad
Finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama ka võimalikke meetmeid, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib võtta, kui artikli 27 kohased varase sekkumise tingimused on täidetud.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 6
Finantsseisundi taastamise kavade hindamine
Pärast konsulteerimist oluliste filiaalide asukohaliikmesriikide pädevate asutustega, niivõrd kui see on asjaomase filiaali puhul vajalik, vaatavad pädevad asutused kuue kuu jooksul pärast iga kava esitamist kava läbi ning hindavad, mil määral see vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele ja järgmistele kriteeriumidele:
kava ja selles sisalduvaid konkreetseid meetmeid on mõistliku tõenäosusega võimalik kiiresti ja tõhusalt rakendada ka stressiolukorras, vältides nii palju kui võimalik märkimisväärselt ebasoodsat mõju finantssüsteemile, sealhulgas stsenaariumide korral, millega kaasneks finantsseisundi taastamise kavade samaaegne rakendamine teiste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ poolt.
Enne ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ finantsseisundi taastamise kava uuesti esitamise nõudmist annab pädev asutus ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ võimaluse esitada oma arvamus kõnealuse nõude kohta.
Kui pädev asutus leiab, et puudusi ja takistusi ei ole muudetud finantsseisundi taastamise kavas piisavalt käsitletud, võib ta soovitada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ teha finantsseisundi taastamise kavas konkreetseid muudatusi.
Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda pädeva asutuse kehtestatud mõistliku aja jooksul selliseid muudatusi välja pakkuda või kui pädev asutus leiab, et ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ pakutud meetmed ei ole puuduste ja takistuste kõrvaldamiseks piisavad, võib pädev asutus soovitada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ võtta mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks ja proportsionaalseks, võttes arvesse kõnealuste puuduste ja takistuste raskusastet ja meetmete mõju ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ majandustegevusele.
Ilma et see piiraks direktiivi 2013/36/EL artikli 104 kohaldamist, võib pädev asutus soovitada ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ teha järgmist:
vähendada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riske, sealhulgas likviidsusriski;
võimaldada rekapitaliseerimismeetmete õigeaegset võtmist;
vaadata läbi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ strateegia ja struktuur;
muuta rahastamisstrateegiat, et suurendada põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide vastupanuvõimet;
muuta ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtimisstruktuuri.
Käesolevas lõikes sätestatud meetmed ei välista liikmesriikide võimalust lubada pädevatel asutustel võtta siseriikliku õiguse kohaseid täiendavaid meetmeid.
Otsusest teatatakse ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ kirjalikult ning ►C2 finantsinstitutsioon ◄ võib selle kaevata edasi.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 7
Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava
Tingimusel, et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid, edastab ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavad
direktiivi 2013/36/EL artiklites 115 ja 116 osutatud asjaomastele pädevatele asutustele;
oluliste filiaalide asukohaliikmesriikide pädevatele asutustele, kui see on asjaomase filiaali puhul vajalik;
konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele ning
tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele.
Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava sisaldab korda, mis tagab liidus tegutseva emaettevõtja, artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjate ja tütarettevõtjate ning vajaduse korral kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL oluliste filiaalide tasandil võetavate meetmete koordineerituse ja sidususe.
Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas märgitakse iga stsenaariumi puhul, kas konsolideerimisgrupisiseste finantsseisundi taastamise meetmete rakendamisel, sealhulgas kavaga hõlmatud üksikute ettevõtjate tasandil, võib esineda takistusi ning kas konsolideerimisgrupisisesel omavahendite kiirel ülekandmisel või kohustuste tagasimaksmisel või vara tagastamisel võib esineda olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi.
Artikkel 8
Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavade hindamine
►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja tütarettevõtjate pädevad asutused püüavad jõuda ühisele otsusele järgmistes küsimustes:
konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbivaatamine ja hindamine;
kas konsolideerimisgruppi kuuluvate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul koostatakse individuaalne finantsseisundi taastamise kava ning
artikli 6 lõigetes 5 ja 6 osutatud meetmete kohaldamine.
Osalised püüavad jõuda ühisele otsusele nelja kuu jooksul alates kuupäevast, mil ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava vastavalt artikli 7 lõikele 3.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib pädeva asutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktiga c pädevaid asutusi ühisele otsusele jõudmisel abistada.
Juhul kui mõni lõikes 2 osutatud pädevatest asutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud lõikes 7 nimetatud küsimuse enne neljakuulise tähtaja lõppu arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võtab, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ otsust.
Kui pädevad asutused ei tee nelja kuu jooksul arvates kava edastamisest ühisotsust järgmistes küsimustes, otsustab iga pädev asutus ise:
kas nende jurisdiktsiooni kuuluvate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ puhul tuleb koostada individuaalne finantsseisundi taastamise kava või
artikli 6 lõigetes 5 ja 6 osutatud meetmete kohaldamise tütarettevõtja tasandil.
Juhul kui mõni asjaomastest pädevatest asutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud lõikes 7 nimetatud küsimuse enne neljakuulise perioodi lõppu arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab tütarettevõtja pädev asutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võtab, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse tütarettevõtja eest individuaalsel tasandil vastutava pädeva asutuse otsust.
Artikkel 9
Finantsseisundi taastamise kava näitajad
Esimesest lõigust olenemata võib ►C2 finantsinstitutsioon ◄ :
võtta finantsseisundi taastamise kavas ette nähtud meetmeid, kui asjaomast näitajat ei ole ületatud, kuid asjaolude tõttu peab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgan meetmete võtmist asjakohaseks, või
selliste meetmete võtmisest hoiduda, kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgan ei pea meetmete võtmist olukorra asjaolude tõttu asjakohaseks.
Finantsseisundi taastamise kavas nimetatud meetme võtmise otsusest või sellise meetme võtmisest hoidumise otsusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele.
3.
Artikkel 10
Kriisilahenduse kavad
Kriisilahenduse kavas võetakse arvesse asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib olla konkreetsele ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ ainuomane või võib esineda laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste ajal. Kriisilahenduse kavas ei eeldata:
erakorralist avaliku sektori finantstoetuse saamist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastu kasutamisele;
keskpanga erakorralise likviidsusabi saamist ega
keskpanga sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise, struktuuri või intressimääraga.
Esimeses lõigus osutatud kriisilahenduse kavade läbivaatamiseks või ajakohastamiseks teatavad ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ning pädevad asutused kriisilahendusasutustele kohe igast muudatusest, mis sunnib kriisilahenduse kava läbi vaatama või ajakohastama.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud läbivaatamine tehakse pärast artiklis 59 osutatud kriisilahenduse meetmete rakendamist või õiguste kasutamist.
Kui kriisilahendusasutus kehtestab käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud asjaolude korral käesoleva artikli lõike 7 punktides o ja p osutatud tähtajad, võtab ta arvesse direktiivi 2013/36/EL artiklis 104b osutatud nõude täitmiseks ette nähtud tähtaega.
Ilma et see piiraks artikli 4 rakendamist, nähakse kriisilahenduse kavas ette võimalused, kuidas IV jaotises osutatud kriisilahenduse vahendeid ja õigusi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes rakendatakse. Kava sisaldab järgmist, vajaduse ja võimaluse korral kvantifitseerituna:
ülevaade kava põhielementidest;
ülevaade ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ pärast kõige viimase kriisilahenduse kava esitamist toimunud olulistest muutustest;
selgitus, kuidas on võimalik kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid vajalikul määral õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldada, et tagada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine;
kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;
käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 15 kohaselt läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalik kirjeldus;
ülevaade artikli 17 kohaselt nõutavatest meetmetest artikli 15 kohaselt läbi viidud hindamise tulemusena kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriitiliste funktsioonide, põhiäriliinide ja vara väärtuse ning turustatavuse määramise protsessi üksikasjalik kirjeldus;
üksikasjalik ülevaade meetmetest, millega tagatakse, et artikli 11 kohaselt nõutav teave on alati ajakohastatud ning kriisilahendusasutustele kättesaadav;
kriisilahendusasutuse selgitus kriisilahenduse võimaluste rahastamise kohta, eeldamata järgmist:
erakorralise avaliku sektori finantstoetuse saamist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastu kasutamisele;
keskpanga erakorralise likviidsusabi saamist, ega
keskpanga sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise, struktuuri või intressimääraga;
üksikasjalik ülevaade erinevatest kriisilahenduse strateegiatest, mida saaks võimalike eri stsenaariumide korral rakendada, ja kohaldatavad ajakavad;
ülevaade olulisest vastastikusest sõltuvusest;
ülevaade võimalustest säilitada juurdepääs maksetele, kliiringuteenustele ning muudele infrastruktuuridele ja klientide positsioonide üleantavuse hinnang;
analüüs kava mõju kohta ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ töötajatele, sealhulgas sellega seotud võimalike kulude hinnang, ja kriisilahenduse vältel personaliga konsulteerimiseks kavandatava korra kirjeldus, võttes vajaduse korral arvesse sotsiaalpartneritega dialoogi pidamise riiklikke süsteeme;
meedia ja avalikkusega suhtlemise kava;
artiklites 45e ja 45f osutatud nõuded ning nende nõuete täitmise tähtaeg kooskõlas artikliga 45m;
kriisilahendusasutuse poolt artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamise korral tähtaeg, mille jooksul kriisilahendussubjekt peab nõude täitma kooskõlas artikliga 45m;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ toimimispidevuseks vajalike oluliste toimingute ja süsteemide kirjeldus;
asjakohasel juhul arvamus, mida ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on kriisilahenduse kava kohta väljendanud.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 11
Kriisilahenduse kava koostamiseks ja ►C2 finantsinstitutsiooniga ◄ tehtavaks koostööks vajalik teave
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus nõuda, et asjaomased ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ :
teeksid kriisilahenduse kavade koostamisel vajalikul määral koostööd;
esitaksid neile ise või pädeva asutuse vahendusel kogu teabe, mis on kriisilahenduse kava koostamiseks ja rakendamiseks vajalik.
Eelkõige peab kriisilahendusasutustel olema õigus küsida lisaks muule teabele lisa B jaos sätestatud teavet ja analüüse.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.
Artikkel 12
Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava
Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused koostavad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad koostöös tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ja pärast konsulteerimist oluliste filiaalide kriisilahendusasutustega, kui see on asjaomase filiaali puhul vajalik. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida kohaldatakse järgmiste suhtes:
liidus tegutsev emaettevõtja;
konsolideerimisgruppi kuuluvad ja liidus asutatud tütarettevõtjad;
artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjad ning
võttes arvesse VI jaotist, konsolideerimisgruppi kuuluvad ja väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjad.
Vastavalt esimeses lõigus osutatud meetmetele määratakse kriisilahenduse kavas iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp.
Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas:
määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida tuleb võtta kriisilahendussubjektide suhtes artikli 10 lõikes 3 osutatud stsenaariumide korral, ja kõnealuste meetmete mõju artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud muudele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele, emaettevõtjale ja tütarettevõtjatest ►C4 finantsinstitutsiooniidele ◄ ;
kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektide jaoks ja selliste meetmete mõju mõlematele:
muud konsolideerimisgrupi ettevõtjad, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
muud kriisilahenduse konsolideerimisgrupid;
tehakse kindlaks ulatus, mil määral oleks liidus asutatud kriisilahendussubjektide suhtes võimalik koordineeritult kohaldada ja rakendada kriisilahenduse vahendeid ja õigusi, sealhulgas meetmeid, millega soodustataks konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi mitme ettevõtja eraldi äriliinide või tegevuste või konsolideerimisgrupi teatavate ettevõtjate või kriisilahenduse konsolideerimisgruppide omandamist kolmanda isiku poolt, ning tehakse kindlaks võimalikud koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud;
kui konsolideerimisgrupis on kolmandates riikides asutatud ettevõtjaid, määratakse kindlaks nende kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega tehtava koostöö ja koordineerimise asjakohane kord ning mõju liidus toimuvatele kriisilahendusmenetlustele;
määratakse kindlaks meetmed, sealhulgas teatavate funktsioonide või äriliinide õiguslik ja majanduslik eraldamine üksteisest, mis on vajalikud kiirendamaks konsolideerimisgrupi kriisilahendust;
sätestatakse kõik täiendavad, käesolevas direktiivis nimetamata meetmed, mida asjaomased kriisilahendusasutused kavatsevad iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi raames ettevõtjate puhul võtta;
määratakse kindlaks, kuidas konsolideerimisgrupi kriisilahendusemeetmeid rahastatakse, ning juhul, kui on vaja kasutada rahastut, nähakse ette põhimõtted rahastamisalase vastutuse jagamiseks eri liikmesriikide rahastamisallikate vahel. Kavas ei eeldata järgmist:
erakorralise riiklikku finantstoetuse andmist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastute kasutamisele;
keskpanga erakorralist likviidsusabi, ega
keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga.
Need põhimõtted kehtestatakse tasakaalustatud ja õiglaste kriteeriumide alusel ja neis võetakse arvesse eelkõige artikli 107 lõiget 5 ja kõigi asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsusele avalduvat mõju.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 13
Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamise nõue ja menetlus
Tingimusel, et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid, edastab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus käesoleva lõike kohase teabe:
Euroopa Pangandusjärelevalvele;
tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele;
oluliste filiaalide asukohaliikmesriikide kriisilahendusasutustele, kui see on olulise filiaali puhul vajalik;
direktiivi 2013/36/EL artiklites 115 ja 116 osutatud asjaomastele pädevatele asutustele ning
selliste liikmesriikide kriisilahendusasutustele, kus on asutatud artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjad.
Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja pädevatele asutustele, oluliste filiaalide asukohariigi kriisilahendusasutustele ning direktiivi 2013/36/EL artiklites 115 ja 116 osutatud asjaomastele pädevatele asutustele esitatav teave peab sisaldama vähemalt kogu teavet, mis on tütarettevõtja või olulise filiaali puhul asjakohane. Euroopa Pangandusjärelevalvele edastatav teave peab sisaldama kogu teavet, mis on asjakohane seoses Euroopa Pangandusjärelevalve rolliga konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamises. Kolmanda riigi tütarettevõtjatega seotud teabe puhul ei ole konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kohustatud kõnealust teavet edastama ilma asjaomase kolmanda riigi järelevalveasutuse või kriisilahendusasutuse nõusolekuta.
Kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, esitatakse artikli 12 lõike 3 punktis aa osutatud kavandatavad kriisilahenduse meetmed käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ühises otsuses.
Kõnealused kriisilahendusasutused võtavad ühise otsuse vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on esitanud lõike 1 teises lõigus osutatud teabe.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktiga c kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel abistada.
Kui käesoleva artikli lõikes 9 ei ole sätestatud teisiti, lükkab juhul kui mõni kriisilahendusasutus on enne neljakuulise perioodi lõppu edastanud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võtab, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kehtib konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse otsus.
Kui käesoleva artikli lõikes 9 ei ole sätestatud teisiti, lükkab juhul kui mõni kriisilahendusasutus on enne neljakuulise perioodi lõppu edastanud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, asjaomane kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võtab, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse tütarettevõtja kriisilahendusasutuse otsust.
Artikkel 14
Kriisilahenduse kavade edastamine pädevatele asutustele
II
PEATÜKK
Kriisilahenduskõlblikkus
Artikkel 15
►C2 Finantsinstitutsioonide ◄ kriisilahenduskõlblikkuse hindamine
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutus hindab pärast konsulteerimist pädeva asutuse ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega, kui see on asjaomase olulise filiaali puhul vajalik, mil määral on konsolideerimisgruppi mittekuuluv ►C2 finantsinstitutsioon ◄ kriisilahenduskõlblik, ilma et eeldataks järgmist:
erakorralise avaliku sektori finantstoetuse saamist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastute kasutamisele;
keskpanga erakorralise likviidsusabi saamist;
keskpanga sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise, struktuuri või intressimääraga.
►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusasutuse jaoks on teostatav ja usutav ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kriisilahenduse vahendite ja õiguste kasutamine, vältides nii palju kui võimalik märkimisväärselt ebasoodsat mõju asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ asutamise liikmesriigi, teiste liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus. Kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annavad kriisilahendusasutused sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 16
Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine
Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused hindavad koostöös tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ning pärast konsulteerimist konsolideeritud järelevalvet teostava ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ja tütarettevõtjate pädevate asutustega ning oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega, kui see on olulise filiaali puhul vajalik, mil määral on konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, ilma et eeldataks järgmist:
erakorralise avaliku sektori finantstoetuse saamist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastute kasutamisele;
keskpanga erakorralise likviidsusabi saamist;
keskpanga sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga.
Konsolideerimisgruppi peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusasutuste jaoks on teostatav ja usutav konsolideerimisgrupi ettevõtjate likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või kõnealuse konsolideerimisgrupi suhtes kriisilahenduse läbiviimine nimetatud konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektide suhtes kriisilahenduse vahendite ja õiguste kasutamise teel, vältides nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi konsolideerimisgrupi ettevõtjate või filiaalide asukoha liikmesriigi, teiste liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada, või muul viisil.
Kui konsolideerimisgruppi ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.
Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut võtavad artiklis 88 osutatud kriisilahenduse kolleegiumid arvesse.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamine tehakse lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele ning see tehakse artiklis 13 sätestatud otsustamismenetluses.
Artikkel 16a
Õigus keelata teatavad väljamaksed
Kui ettevõtja on olukorras, kus ta vastab kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 45 lõike 2 punktiga a, on selle ettevõtja kriisilahendusasutusel õigus keelata ettevõtjal käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt teha väljamakseid üle käesoleva artikli lõike 4 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma mõne järgmise toiminguna:
esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavate väljamaksete tegemine;
kohustuse võtmine maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus võeti ajal, mil ettevõtja ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet, või
väljamaksete tegemine täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.
Kui ettevõtja on esimeses lõigus osutatud olukorras, teavitab ta sellest viivitamata kriisilahendusasutust.
Lõikes 1 osutatud olukorras hindab ettevõtja kriisilahendusasutus põhjendamatu viivituseta ja pärast konsulteerimist pädevate asutustega, kas kasutada lõikes 1 osutatud õigust, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:
nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele;
ettevõtja finantsseisundi areng ja tõenäosus, et ettevõtja täidab lähitulevikus artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud tingimuse;
väljavaade, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse lõikes 1 osutatud nõuetele;
kui ettevõtja ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või käesoleva direktiivi artiklis 45b või artikli 45f lõikes 2 sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest;
kas lõikes 1 osutatud õiguse kasutamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend ettevõtja olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii ettevõtja rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.
Kriisilahendusasutus hindab lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise vajadust uuesti vähemalt iga kuu kuni ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras.
Kui kriisilahendusasutus leiab, et ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras ka üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui ettevõtja on olukorrast teatanud, kasutab kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädevate asutustega lõikes 1 osutatud õigust, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust:
nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis;
punktis a osutatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult ettevõtja omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või ettevõtjale kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ettevõtja ei saa emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente;
punktis b osutatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja kui ka mitme muu ettevõtja puhul;
punktis a osutatud häire takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks, või
lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust.
Juhul kui kohaldatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teavitab kriisilahendusasutus pädevat asutust oma otsusest ja selgitab oma hinnangut kirjalikult.
Kriisilahendusnõukogu hindab igal kuul uuesti, kas esimeses lõigus osutatud erand on kohaldatav.
Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab:
vahekasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,
pluss
majandusaasta kasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,
miinus
maksusummasid, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud kasum jäetaks jaotamata.
Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt:
tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;
tegur on 0,2, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;
tegur on 0,4, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;
tegur on 0,6, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.
Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:
kus „Qn ” on asjaomase kvartiili ordinaalarv.
Artikkel 17
Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õigus
Kahe nädala jooksul alates käesoleva artikli lõike 1 kohase teate saamisest esitab ettevõtja kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, tagamaks et ettevõtja täidab käesoleva direktiivi artikleid 45e või 45f ning kombineeritud puhvri nõuet, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on tingitud ühest järgmisest olukorrast:
ettevõtja täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 45 lõike 2 punktiga a, või
ettevõtja ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 osutatud nõudeid või käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõudeid.
Teise lõigu kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid.
Pärast konsulteerimist pädeva asutusega hindab kriisilahendusasutus, kas esimeses ja teises lõigus osutatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.
Alternatiivsete meetmete määramisel selgitab kriisilahendusasutus, miks ettevõtja esitatud meetmed ei võimaldaks kriisilahendust pärssivaid asjaolusid kõrvaldada ja miks alternatiivsed meetmed on nende kõrvaldamiseks sobivamad. Kriisilahendusasutus võtab arvesse kriisilahendust pärssivatest asjaoludest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju ettevõtja majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.
Lõike 4 kohaldamiseks antakse kriisilahendusasutustele õigus võtta järgmisi meetmeid:
nõuda ►M3 ettevõtja ◄ , et see vaataks läbi võimalikud konsolideerimisgrupisisesed rahastamislepingud või tegeleks nende puudumise küsimusega või koostaks teenuslepingud (konsolideerimisgrupisisesed või kolmandate isikutega), mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist;
nõuda ►M3 ettevõtja ◄ , et see piiraks oma maksimaalset individuaalset ja summaarset riskipositsiooni;
nõuda ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ konkreetsetel juhtudel või regulaarselt kriisilahenduse seisukohast olulise täiendava teabe esitamist;
nõuda ►M3 ettevõtja ◄ teatava vara võõrandamist;
nõuda ►M3 ettevõtja ◄ , et see piiraks teatavat praegust või kavandatud tegevust või lõpetaks selle tegevuse;
piirata või takistada uute või seniste äriliinide arendamist või uute või seniste toodete võõrandamist;
nõuda ►M3 ettevõtja ◄ või konsolideerimisgrupi mõne ettevõtja, mis on kas otse või kaudselt tema kontrolli all, õiguslike või tegevusstruktuuride muutmist vähem keerukaks, tagamaks et kriisilahenduse vahendite rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;
nõuda ►M3 ettevõtja ◄ või selle emaettevõtjalt liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja loomist;
nõuda ►C4 finantsinstitutsioonilt ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt kava esitamist selle kohta, kuidas taastada vastavus käesoleva direktiivi artiklile 45e või 45f, väljendatuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonina, ja kui see on kohaldatav, siis kombineeritud puhvri nõudele ning käesoleva direktiivi artiklis 45e või 45f osutatud nõuetele, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 429 ja 429a osutatud koguriskipositsiooni näitajast;
nõuda ►C4 finantsinstitutsioonilt ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita artiklis 45e või 45f sätestatud nõuded;
nõuda, et ►C4 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja võtaks artiklis 45e või 45f osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks muid meetmeid, muu hulgas püüaks eelkõige uuesti läbi rääkida tema poolt emiteeritud kõlbliku kohustuse, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendi või teise taseme omavahendite instrumendi tingimused, eesmärgiga tagada, et kriisilahendusasutuse otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või konverteerimiseks täidetaks selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis laieneb kõnealusele kohustusele või instrumendile;
eesmärgiga tagada järjepidev kooskõla artikliga 45e või 45f, nõuda ►C4 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt järgmiste instrumentide tähtajaprofiili muutmist:
omavahenditesse kuuluvad instrumendid, olles saanud eelnevalt pädeva asutuse nõusoleku, ning
artiklis 45b ja artikli 45f lõike 2 punktis a osutatud kõlblikud kohustused;
kui ettevõtja on segavaldusettevõtja tütarettevõtja, nõuda, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste IV jaotises osutatud kriisilahenduse vahendite kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid.
Lõigete 1 või 4 kohane otsus peab vastama järgmistele nõuetele:
selles on esitatud asjaomase hindamise või otsuse põhjused;
selles on näidatud, mil määral vastab hinnang või otsus lõikes 4 sätestatud proportsionaalse kohaldamise nõudele, ning
selle võib kaevata edasi.
Artikkel 18
Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õigus: konsolideerimisgrupi kohtlemine
Kui konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, teavitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ kriisilahendusasutustega konsulteerimist kõnealuse pärssiva asjaolu hinnangust liidus tegutsevat emaettevõtjat.
Kui aruandes tuvastatud asjaolud on tingitud käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, esitab liidus tegutsev emaettevõtja kahe nädala jooksul alates käesoleva artikli lõike 2 teise lõike kohase teate saamisest konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, tagamaks et konsolideerimisgrupi ettevõtja järgiks käesoleva direktiivi artiklis 45e või 45f osutatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, ja kui see on kohaldatav, kombineeritud puhvri nõuet ja käesoleva direktiivi artiklites 45e ja 45f osutatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 429 ja 429a osutatud koguriskipositsiooni näitajast.
Teise lõigu kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid. Pärast konsulteerimist pädeva asutusega hindab kriisilahendusasutus, kas nende meetmetega on võimalik oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.
Ühisele otsusele, mis käsitleb kriisilahenduskõlblikkust pärssivat asjaolu, mis on tingitud artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud olukorrast, tuleb jõuda kahe nädala jooksul pärast seda, kui liidus tegutsev emaettevõtja on vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 esitanud oma tähelepanekud.
Ühine otsus peab olema põhjendatud ning vormistatud dokumendina, mille konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab liidus tegutsevale emaettevõtjale.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 teise lõigu punktiga c abistada kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel.
Otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab otsuse liidus tegutsevale emaettevõtjale.
Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asjaomase tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse otsust.
Esimeses lõigus osutatud otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kriisilahendusasutuste ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse seisukohti ja reservatsioone. Asjaomane kriisilahendusasutus esitab otsuse kriisilahendussubjektile.
Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse otsust.
Otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Otsus esitatakse asjaomasele tütarettevõtjale ja sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektile, kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusele ja, kui see on erinev, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele.
Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab tütarettevõtja kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse tütarettevõtja kriisilahendusasutuse otsust.
III
PEATÜKK
Konsolideerimisgrupisisene finantstoetus
Artikkel 19
Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping
Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping ei ole eeltingimus:
konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmiseks igale konsolideerimisgrupi finantsraskustes ettevõtjale, juhul kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ otsustab seda teha, iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja vastavalt konsolideerimisgrupi põhimõtetele, kui see ei kujuta riski konsolideerimisgrupile tervikuna, ega
liikmesriigis tegutsemiseks.
Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping võib:
hõlmata konsolideerimisgrupi ühte või mitut tütarettevõtjat ning selles võidakse sätestada finantstoetuse andmine emaettevõtjalt tütarettevõtjatele, tütarettevõtjatelt emaettevõtjale, ühelt tütarettevõtjalt teisele tütarettevõtjale, kes kõik kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on lepingu osalised, või kõnealuste ettevõtjate mis tahes kombinatsioonis;
sätestada finantstoetuse andmise laenuna, garantiina, tehingu tagatiseks vara pakkumisena või nimetatud finantstoetuse vormide kombinatsioonina, ühe või mitme tehinguna, sealhulgas toetuse saaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitava tehinguna.
Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingus määratakse kindlaks lepingu alusel sooritatavate tehingute eest tasumisele kuuluva lepingutasu arvutamise põhimõtted. Kõnealused põhimõtted sisaldavad nõuet selle kohta, et lepingutasu määratakse kindlaks finantstoetuse andmise ajal. Leping, sealhulgas finantstoetuse andmisel kasutatava lepingutasu arvutamise põhimõtted ning lepingu muud tingimused peavad vastama järgmistele põhimõtetele:
iga lepingupool peab sõlmima lepingu oma vabast tahtest;
lepingut sõlmides ja finantstoetuse andmise lepingutasu kindlaks määrates peab iga lepingupool tegutsema oma parimatest huvidest lähtuvalt, mille puhul võib arvesse võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel;
enne finantstoetuse andmise lepingutasu kindlaksmääramist ja enne finantstoetuse andmise otsuse tegemist peab igal finantstoetuse andjal olema täielik ülevaade finantstoetuse saaja esitatud asjaomasest teabest;
finantstoetuse andmise lepingutasu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta finantstoetuse andja käsutuses olevat teavet, mille aluseks on kuulumine finantstoetuse saajaga samasse konsolideerimisgruppi ja mis ei ole turule kättesaadav, ning
finantstoetuse andmise lepingutasu arvutamise põhimõtetes ei ole vaja arvesse võtta eeldatavat ajutist mõju turuhindadele, mis tuleneb konsolideerimisgrupi välistest sündmustest.
Artikkel 20
Kavandatava lepingu läbivaatamine pädevate asutuste poolt ning vahendamine
Euroopa Pangandusjärelevalve võib pädeva asutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 31 pädevaid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada.
Artikkel 21
Kavandatava lepingu heakskiitmine aktsionäride poolt
Artikkel 22
Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingute edastamine kriisilahendusasutustele
Pädevad asutused edastavad konsolideerimisgrupi finantstoetuse kinnitatud lepingud ja nende võimalikud muudatused asjaomastele kriisilahendusasutustele.
Artikkel 23
Konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused
Konsolideerimisgrupi ettevõtja võib anda artikli 19 kohast finantstoetust ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
võib põhjendatult eeldada, et pakutav toetus leevendab oluliselt toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja finantsraskusi;
finantstoetuse andmise eesmärk on konsolideerimisgrupi kui terviku või selle mis tahes ettevõtja finantsstabiilsuse säilitamine või taastamine ning see vastab toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja huvidele;
finantstoetust antakse vastavalt tingimustele, sealhulgas lepingutasule, kooskõlas artikli 19 lõikega 7;
finantstoetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorganile finantstoetuse andmise otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel võib põhjendatult eeldada, et toetust saav konsolideerimisgrupi ettevõtja teeb toetuse andmise eest vastusoorituse, või kui toetust antakse laenu vormis, et laen makstakse tagasi. Kui toetus antakse garantiina või mis tahes vormis tagatisena, kohaldatakse garantii või tagatise sissenõudmise korral toetuse saaja vastutuse suhtes sama tingimust;
finantstoetuse andmine ei seaks ohtu toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja likviidsust ega maksevõimet;
finantstoetuse andmine ei seaks ohtu finantsstabiilust, eelkõige toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja liikmesriigis;
toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja vastab toetuse andmise ajal direktiivis 2013/36/EL sätestatud kapitali või likviidsuse nõuetele ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõikes 2 kehtestatud nõuetele ning finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgrupi ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui toetust andva ettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus annab vastava loa;
toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja vastab toetuse andmise ajal määruses (EL) nr 575/2013 ning direktiivis 2013/36/EL sätestatud suure riskide kontsentreerumise nõuetele, sealhulgas kõigile siseriiklikele õigusnormidele, milles kasutatakse selles sätestatud võimalusi, ning finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgrupi ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus annab vastava loa;
finantstoetuse andmine ei kahjustaks toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja kriisilahenduskõlblikkust.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 24
Finantstoetuse andmise otsus
Otsuse anda vastavalt lepingule konsolideerimisgrupi finantstoetust teeb finantstoetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorgan. Otsus peab olema põhjendatud ning selles peab olema välja toodud finantstoetuse andmise eesmärk. Eelkõige tuleb selles näidata, kuidas finantstoetuse andmine vastab artikli 23 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Otsuse võtta vastavalt lepingule vastu konsolideerimisgrupi finantstoetus teeb finantstoetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorgan.
Artikkel 25
Pädevate asutuste õigus esitada vastuväiteid
Enne toetuse andmist vastavalt konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingule teavitab finantstoetust anda kavatseva konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorgan sellest:
oma pädevat asutust;
►C2 konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust ◄ , kui see on asjakohane ja kui see erineb punktides a ja c osutatud asutustest;
finantstoetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja pädevat asutust, kui see erineb punktides a ja b osutatud asutustest ning
Euroopa Pangandusjärelevalvet.
Teade peab sisaldama juhtorgani põhjendatud otsust kooskõlas artikliga 24 ja kavandatava finantstoetuse üksikasju, sealhulgas konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu koopiat.
Pädeva asutuse otsusest finantstoetuse andmisega nõustuda, see keelata või seda piirata tuleb viivitamata teavitada:
►C2 konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust ◄ ;
toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja pädevat asutust ning
Euroopa Pangandusjärelevalvet.
►C2 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ teavitab kohe teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ja kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid.
►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgani otsus anda finantstoetust edastatakse:
pädevale asutusele;
►C2 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ , kui see on asjakohane ja kui see erineb punktides a ja c osutatud asutustest;
finantstoetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja pädevale asutusele, kui see erineb punktides a ja b osutatud asutustest;
Euroopa Pangandusjärelevalvele.
►C2 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ teavitab viivitamata teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ja kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid.
Artikkel 26
Avalikustamine
Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 431–434.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu eelmises lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
III
JAOTIS
VARANE SEKKUMINE
Artikkel 27
Varase sekkumise meetmed
Kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ rikub või lähitulevikus tõenäoliselt rikub määruses (EL) nr 575/2013, direktiivis 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL II jaotises sätestatud nõudeid või ükskõik millist määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 3–7, artiklites 14–17 ja artiklis 24, artiklis 25 ja artiklis 26 sätestatud nõuetest, muu hulgas kiiresti halveneva finantsolukorra tõttu ning kiiresti väheneva likviidsuse või finantsvõimenduse, halbade laenude hulga või riskide kontsentratsiooni suurenemise tõttu, mida hinnatakse teatava hulga näitajate põhjal, mis võivad hõlmata ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite nõuet pluss 1,5 protsendipunkti, tagavad liikmesriigid, et pädevatel asutustel on võimalik, piiramata vajaduse korral direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud meetmete kohaldamist, rakendada vähemalt järgmisi meetmeid:
nõuda ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorganilt ühe või mitme finantsseisundi taastamise kavas kindlaks määratud korra või meetme rakendamist või finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist vastavalt artikli 5 lõikele 2, kui asjaolud, mis tõid kaasa varase sekkumise, on erinevad esialgses finantsseisundi taastamise kavas esitatud eeldustest, ning rakendada ühte või mitut ajakohastatud kavas kindlaks määratud korda või meedet täpsustatud aja jooksul tagamaks, et sissejuhatavas lauses osutatud tingimused enam ei kehti;
nõuda ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorganilt olukorra uurimist, tuvastatud probleemide ületamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramist ning nende probleemide kõrvaldamise tegevuskava ja tegevuskava elluviimise ajakava koostamist;
nõuda ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorganilt ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäride koosoleku kokkukutsumist – või kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgan kõnealust nõuet ei täida, siis kutsuda ise kokku ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäride koosolek – ning mõlemal juhul määrata kindlaks koosoleku päevakord ja nõuda, et aktsionärid arutaksid teatavaid otsuseid, et need vastu võtta;
nõuda juhtorgani või kõrgema juhtkonna ühe või mitme liikme tagasikutsumist või asendamist, kui leitakse, et kõnealused isikud ei ole direktiivi 2013/36/EL artikli 13 või direktiivi 2014/65/EL artikli 9 kohaselt oma ametikohustuste täitmiseks sobivad;
nõuda muudatuste tegemist ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ äristrateegias;
nõuda muudatuste tegemist ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ õiguslikus või tegevusstruktuuris, ning
koguda, sealhulgas kohapealsete kontrollide kaudu, ja esitada kriisilahendusasutusele kogu teave, mis on vajalik kriisilahenduse kava ajakohastamiseks ja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ võimaliku kriisilahenduse ettevalmistamiseks ning ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ vara ja kohustuste hindamiseks vastavalt artiklile 36.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 28
Kõrgema juhtkonna ja juhtorgani tagasikutsumine
Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ finantsseisund on oluliselt halvenemas või kui rikutakse tõsiselt seadusi, määrusi või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja või esineb tõsiseid haldusaktide rikkumisi ning artikli 27 kohaste muude meetmete võtmine ei ole olukorra parandamiseks piisav, võivad pädevad asutused nõuda ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kõrgema juhtkonna või juhtorgani mõne liikme või täiskoosseisu tagasikutsumist. Kõrgema juhtkonna või juhtorgani uus koosseis nimetatakse ametisse kooskõlas liikmesriigi ja liidu õigusega ning selle eelduseks on pädeva asutuse heakskiit või nõusolek.
Artikkel 29
Ajutine haldur
Igal juhul võib ajutine haldur kasutada õigust kutsuda kokku ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäride üldkoosolek ning koostada sellise koosoleku päevakord üksnes pädeva asutuse eelneval nõusolekul.
Artikkel 30
Varase sekkumise meetmete koordineerimine ning ajutise halduri nimetamine konsolideerimisgruppide puhul
Teate saamise järel võib ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ hinnata tõenäolist mõju, mida artikli 27 kohaste nõuete kehtestamine või artikli 29 kohane ajutise halduri nimetamine avaldab asjaomasele ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ , või teistes liikmesriikides asuvatele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele. Ta edastab kõnealuse hinnangu pädevale asutusele kolme päeva jooksul.
Kõnealuse teavitamise ja konsulteerimise järel otsustab pädev asutus, kas kohaldada mõnd artiklis 27 sätestatud meedet või nimetada vastavalt artiklile 29 ametisse ajutine haldur. Otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ hinnangut. Pädev asutus teeb oma otsuse teatavaks ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ ja teistele järelevalvekolleegiumi kuuluvatele pädevatele asutustele ning Euroopa Pangandusjärelevalvele.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib pädeva asutuse taotluse korral kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 31 pädevaid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada.
Juhul kui ühisele otsusele ei ole jõutud viie päeva jooksul, võivad ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja tütarettevõtjate pädevad asutused võtta vastu oma otsused nende ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, kelle suhtes neil on vastutus, ajutise halduri nimetamise kohta ja artiklis 27 sätestatud meetmete kohaldamise kohta.
Kui käesoleva artikli lõikes 6 osutatud juhul on mõni asjaomane pädev asutus esitanud enne käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud konsulteerimisperioodi lõppu või käesoleva artikli lõikes 4 osutatud viiepäevase tähtaja möödumisel küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikele 3 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkavad ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja muud pädevad asutused oma otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Viiepäevast perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse kolme päeva jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast viiepäevase tähtaja möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.
IV
JAOTIS
KRIISILAHENDUS
I
PEATÜKK
Eesmärgid, tingimused ja üldpõhimõtted
Artikkel 31
Kriisilahenduse eesmärgid
Lõikes 1 osutatud kriisilahenduse eesmärgid on järgmised:
tagada kriitiliste funktsioonide täitmise jätkamine;
vältida märkimisväärset ebasoodsat mõju finantsstabiilsusele, eelkõige hoides ära finantsraskuste ülekandumise muu hulgas turuinfrastruktuuridele, ja säilitades turudistsipliini;
kaitsta avaliku sektori vahendeid, vähendades tuginemist erakorralisele avaliku sektori finantstoetusele;
kaitsta direktiivi 2014/49/EL kohaldamisalasse kuuluvaid hoiustajaid ja direktiivi 97/9/EÜ kohaldamisalasse kuuluvaid investoreid;
kaitsta klientide rahalisi vahendeid ja vara.
Eespool nimetatud eesmärkide taotlemisel peab kriisilahendusasutus vähendama kriisilahenduse kulusid miinimumini ning vältima väärtuse vähenemist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 32
Kriisilahenduse eeltingimused
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võtavad artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kriisilahenduse meetmeid üksnes siis, kui kriisilahendusasutus leiab, et täidetud on kõik järgmised tingimused:
pädev asutus on teinud pärast kriisilahendusasutusega konsulteerimist kindlaks, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on maksejõetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv või vastavalt lõikes 2 sätestatud tingimustele on kriisilahendusasutus teinud pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on maksejõetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv;
võttes arvesse ajastust ja muid asjakohaseid asjaolusid, puudub põhjendatud väljavaade, et ükski alternatiivne eraõigusliku isiku võetav meede, sealhulgas ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi meede, või järelevalvemeede, sealhulgas varajase sekkumise meetmed või artikli 59 lõike 2 kohane asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine või konverteerimine, mis võetakse ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, aitaks ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;
kriisilahenduse meede on vajalik avaliku huvi seisukohast vastavalt lõikele 5.
Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana ühe või mitme järgmise asjaolu esinemisel:
►C2 finantsinstitutsioon ◄ rikub või on objektiivsed tõendid, mis toetavad järeldust, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ rikub lähiajal tegevusloa kehtimise nõudeid viisil, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist pädeva asutuse poolt, sealhulgas, kuid mitte ainult põhjusel, et ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kahjum või tõenäoline kahjum ammendab kõik omavahendid või olulise osa nendest;
►C2 finantsinstitutsioon ◄ vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud juhul, kui seda antakse tõsiste häirete leevendamiseks liikmesriigi majanduses ja finantsstabiilsuse säilitamiseks järgmises vormis:
riigi tagatis keskpankade poolt nende tingimuste alusel antud likviidsusvahenditele;
riigi tagatis hiljuti emiteeritud kohustustele või
omavahenditesse tehtav kapitalisüst või kapitaliinstrumentide ost selliste hindadega ja sellistel tingimustel, mis ei anna ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ eelist, kui riikliku toetuse andmise ajal ei esine käesoleva lõike punktides a, b või c ega artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolusid.
Kõigil esimese lõigu punkti d alapunktides i, ii ja iii osutatud juhtudel on nendes osutatud tagatismeetmed või samaväärsed meetmed piiratud maksevõimeliste ►C2 finantsinstitutsioonidega ◄ ning need sõltuvad liidu riigiabi raamistiku kohaselt antavast lõplikust heakskiidust. Kõnealused meetmed võetakse ettevaatusabinõuna, need on ajutised ja proportsionaalsed, selleks et leevendada tõsiste häirete tagajärgi, ning neid ei kasutata selleks, et katta kahjumit, mis ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on tekkinud või kahjumit, mis tõenäoliselt lähiajal tekib.
Punkti d alapunkti iii kohased toetusmeetmed piirduvad rahasüstidega, mis on vajalikud, et lahendada Euroopa Keskpanga, Euroopa Pangandusjärelevalve või liikmesriigi ametiasutuse läbi viidud riiklikku, liidu või kogu ühtset järelevalvekorda hõlmavate stressitestide, vara kvaliteedi läbivaatamise või samaväärse tegevuse käigus kindlaks tehtud kapitalinappuse probleem, mida vajaduse korral kinnitab pädev asutus.
Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. jaanuariks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suunised eespool osutatud stressitestide, vara kvaliteedi läbivaatamise või muu tegevuse liikide kohta, mille tulemusel võidakse anda niisugust toetust.
Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2015 läbi, kas esimese lõigu punkti iii kohaste toetusmeetmete andmist tuleb jätkata, ja jätkamise korral selleks vajalikud tingimused ning annab selle kohta aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse kõnealusele aruandele seadusandlik ettepanek.
Artikkel 32a
Keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste kriisilahenduse eeltingimused
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad võtta keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahenduse meetmeid, kui asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
Artikkel 32b
Maksejõuetusmenetlus ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ ning ettevõtjate puhul, kelle suhtes ei võeta kriisilahenduse meetmeid
Liikmesriigid tagavad, et ►C4 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, kelle puhul kriisilahendusasutus leiab, et täidetud on artikli 32 lõike 1 punktide a ja b tingimused, kuid et kriisilahenduse meetmed ei oleks avalikes huvides vastavalt artikli 32 lõike 1 punktile c, likvideeritakse tavakorras vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele.
Artikkel 33
Kriisilahenduse eeltingimused seoses finantseerimisasutuste ja valdusettevõtjatega
Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti ja olenemata asjaolust, et artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud ettevõtja ei vasta artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib kriisilahendusasutus võtta kriisilahenduse meetme artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud ettevõtja suhtes, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
ettevõtja on kriisilahendussubjekt;
üks või mitu kõnealuse ettevõtja tütarettevõtjat, kes on ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ , kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
punktis b osutatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna, ja kriisilahenduse meetme võtmine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks.
Artikkel 33a
Teatavate kohustuste peatamise õigus
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on pärast konsulteerimist pädeva asutusega, kes vastab neile mõistliku aja jooksul, õigus peatada ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
artikli 32 lõike 1 punkti a kohaselt on tehtud kindlaks, et asjaomane ►C4 finantsinstitutsioon ◄ või ettevõtja on maksjõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv;
kohe ei ole võimalik rakendada ühtegi artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud erasektori meedet, mis ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ või ettevõtja maksejõuetuse ära hoiaks;
peatamisõiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et hoida ära ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ või ettevõtja finantsolukorra edasine halvenemine, ning
kohustuste peatamise õiguse kasutamine on:
vajalik artikli 32 lõike 1 punktis c sätestatud järeldusele jõudmiseks või
vajalik sobivate kriisilahenduse meetmete valimiseks või ühe või mitme kriisilahenduse meetme tulemusliku kohaldamise tagamiseks.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud:
direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemide või süsteemikorraldajate ees;
määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;
keskpankade ees.
Kriisilahendusasutused määravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele. Eelkõige hindavad kriisilahendusasutused hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.
Esimeses lõigus osutatud peatamise aja möödumisel kohustuste peatamine lõpetatakse.
Kriisilahendusasutus avaldab käesoleva artikli kohaselt kohustuste peatamise aluseks oleva korralduse või dokumendi ning peatamise tingimused ja ajavahemiku artikli 83 lõikes 4 osutatud viisil või tagab nende avaldamise.
Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutus kasutab krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, on kriisilahendusasutusel samuti võimalik kasutada peatamise kestuse jooksul õigust
seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid jõustada tagatisest tulenevaid õigusi ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 70 lõikeid 2, 3 ning 4, ning
peatada samaks ajavahemikuks asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 71 lõikeid 2–8.
Artikkel 34
Kriisilahenduse üldpõhimõtted
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahenduse vahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades võtavad kriisilahendusasutused kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kriisilahenduse meetmeid võetakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kahjumi katavad esimeses järjekorras aktsionärid;
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kahjumi katavad teises järjekorras võlausaldajad pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamisjärgule tavalises maksejõuetusmenetluses, välja arvatud juhul, kui käesoleva direktiiviga on sõnaselgelt ette nähtud teisiti;
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgan ja kõrgem juhtkond vahetatakse välja, välja arvatud juhtudel, kui vastavalt asjaoludele peetakse kas kogu juhtorgani ja kõrgema juhtkonna või nende osa ametissejäämist vajalikuks kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks;
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgan ja kõrgem juhtkond osutab igakülgset vajalikku abi kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks;
füüsilised ja juriidilised isikud vastutavad isiklikult ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetusega seoses vastavalt liikmesriigi tsiviil- või kriminaalõigusele;
kui käesoleva direktiiviga ei ole sätestatud teisiti, koheldakse ühe ja sama järgu võlausaldajaid võrdselt;
ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas kui see, mida ta oleks katnud, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1lõike 1 punktis b, c, või d osutatud ettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses kooskõlas artiklites 73–75 sätestatud kaitsemeetmetega;
tagatud hoiused on täielikult kaitstud ning
kriisilahenduse meetmeid võetakse kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmetega.
II
PEATÜKK
Erihaldur
Artikkel 35
Erihaldur
III
PEATÜKK
Hindamine
Artikkel 36
Kriisilahenduse eesmärgil väärtuse hindamine
Väärtuse hindamise eesmärgid on järgmised:
saada teavet selleks, et teha kindlaks, kas on täidetud kriisilahenduse eeltingimused või ►M3 vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise tingimused;
saada teavet selleks, et teha otsus sobivate ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes võetavate kriisilahenduse meetmete kohta, kui kriisilahenduse eeltingimused on täidetud;
saada teavet selleks, et teha otsus aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide tühistamise või nende väärtuse alandamise ulatuse kohta ning asjaomaste ►M3 vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui kasutatakse ►M3 vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õigust;
saada teavet selleks, et teha otsus ►M3 vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui rakendatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;
saada teavet selleks, et teha otsus üleantava vara, õiguste, kohustuste, aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide kohta ja otsus kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ või olenevalt olukorrast aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omajatele tehtava vastusoorituse väärtuse kohta, kui rakendatakse sildasutuse vahendit või vara eraldamist;
saada teavet selleks, et teha otsus üleantavate vara, õiguste, kohustuste, aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide kohta, ja selleks, et kriisilahendusasutus saaks kindlaks määrata, mida peetakse artikli 38 kohaldamisel äritingimusteks, kui rakendatakse ettevõtte võõrandamise vahendit;
tagada, et kõigil juhtudel võetakse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara vähendav kahjum täies ulatuses arvesse kriisilahenduse vahendite rakendamise või asjaomaste ►M3 vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajal.
Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, põhineb väärtuse hindamine võimaluse korral konservatiivsetel eeldustel, sealhulgas seoses kohustuste täitmata jätmise määra ja kahjumi suurusega. Väärtuse hindamisel ei eeldata potentsiaalset tulevast erakorralise avaliku sektori finantstoetuse või keskpanga erakorralise likviidsusabi või keskpanga sellise likviidsusabi andmist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale alates kriisilahenduse meetme võtmise või ►M3 vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajast. Kui rakendatakse mis tahes kriisilahenduse vahendit, võetakse hindamisel lisaks arvesse järgmisi asjaolusid:
kriisilahendusasutus ning mis tahes artikli 101 kohaselt toimiv rahastu võib nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ sisse kõik mõistlikud nõuetekohaselt tekkinud kulud kooskõlas artikli 37 lõikega 7;
kriisilahendusrahastu võib nõuda kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ antud laenudelt ja tagatistelt intressi või tasusid kooskõlas artikliga 101.
Väärtuse hindamise tulemustele lisatakse järgnev teave, nagu see on esitatud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides:
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ajakohastatud bilanss ja finantsseisundi aruanne;
vara bilansilise väärtuse analüüs ja eeldatav maksumus;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1punktis b, c või d osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides kajastatud bilansiliste ja bilansiväliste täitmata kohustuste loetelu, milles on märgitud ära ka vastavad laenud ja nõuete rahuldamisjärgud kohaldatava siseriikliku maksejõuetust reguleeriva õiguse järgi.
Kõnealune hinnang ei mõjuta artikli 74 kohase põhimõtte kohaldamist, mille kohaselt ükski võlausaldaja ei pea katma suuremat kahjumit, kui ta oleks katnud tavalises maksejõuetusmenetluses.
Käesolevas lõikes osutatud esialgne hindamine peab sisaldama täiendava kahjumi puhvrit koos asjakohaste põhjendustega.
Lõpliku järelhindamise eesmärk on:
saada teavet selleks, et teha otsus taastada võlausaldajate nõuded või suurendada vastusoorituse väärtust kooskõlas lõikega 11.
Juhul kui lõpliku järelhindamise tulemuse kohaselt on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara hinnanguline netoväärtus suurem kui esialgsel väärtuse hindamisel kindlaks tehtud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara hinnanguline netoväärtus, võib kriisilahendusasutus:
kasutada õigust suurendada nõudeõiguste teisendamise vahendi raames võlausaldajate või asjaomaste kapitaliinstrumentide omanike alla hinnatud nõuete väärtust;
anda sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale korraldus suurendada seoses vara, õiguste ja kohustustega kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ tehtava vastusoorituse väärtust, või vastavalt olukorrale seoses aktsiate või omandiõiguse instrumentidega aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omajatele tehtava vastusoorituse väärtust.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 9 ning artikli 74 kohaldamise eesmärgil järgmised kriteeriumid:
metoodika ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara ja kohustuste väärtuse hindamiseks;
artiklite 36 ja 74 kohaste hindamiste eraldiseisvus;
metoodika täiendava kahjumi puhvri arvutamiseks ja esialgsele hindamisele lisamiseks.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu lõigetes 14 ja 15 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
IV
PEATÜKK
Kriisilahenduse vahendid
1.
Artikkel 37
Kriisilahenduse vahendite rakendamise üldpõhimõtted
Lõikes 1 osutatud kriisilahenduse vahendid on järgmised:
ettevõtte võõrandamine;
sildasutuse loomine;
vara eraldamine;
kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine.
Kriisilahendusasutus ning mis tahes artikli 101 kohaselt toimiv rahastu võib nõuda sisse kõik kriisilahenduse vahendite ja õiguste ning valitsuse finantsstabiilsuse vahendi kasutamisega seoses tekkinud mõistlikud kulud ühel või enamal järgmistest viisidest:
mahaarvamine saaja vastusooritusest kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ või vastavalt olukorrale aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omajale;
eelisvõlausaldajana, kriisilahendusmenetluses olevalt ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ või
eelisvõlausaldajana, sildasutuse või vara valitsemise ettevõtja tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust.
Liikmesriigid võivad anda kriisilahendusasutustele lisavahendeid ja -õigusi, mida saab kasutada, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vastab kriisilahenduse eeltingimustele, tingimusel et:
piiriülese konsolideerimisgrupi suhtes kasutamise puhul ei pärsi sellised lisaõigused konsolideerimisgrupi tulemuslikku kriisilahendust ning
need on kooskõlas artiklites 31 ja 34 osutatud kriisilahenduse eesmärkidega ja üldpõhimõtetega.
Väga erakorralises süsteemse kriisi olukorras võib kriisilahendusasutus taotleda rahastamist alternatiivsetest rahastamisallikatest artiklites 56–58 ette nähtud valitsuse stabiliseerimisvahendite kasutamise abil, kui on täidetud järgmised tingimused:
aktsionärid ja muude omandiõiguse instrumentide omajad, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude ►M3 teisendatavate kohustuste ◄ omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8 % ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kohustuste kogusummast (k.a omavahendid), arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artiklis 36 sätestatud hindamisele;
rahastamine on tingimuslik ning sõltub liidu riigiabi raamistiku kohaselt antavast eelnevast ja lõplikust heakskiidust.
2.
Artikkel 38
Ettevõtte võõrandamise vahend
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus üle anda omandajale, kes ei ole sildasutus:
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid;
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kogu vara, õigused ja kohustused või mis tahes osa varast, õigustest ja kohustustest.
Kui käesoleva artikli lõigetest 8 ja 9 ja artiklist 85 ei tulene teisiti, ei vajata esimeses lõigus osutatud üleandmiseks kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäride või mis tahes kolmanda isiku, kes ei ole omandaja, nõusolekut ning sellele ei laiene äriühinguõiguses või väärtpabereid käsitlevas õiguses sätestatud menetlusnormid, välja arvatud artiklis 39 sätestatud menetlusnormid.
Kui artikli 37 lõikest 7 ei tulene teisiti, saavad omandaja vastusooritusest kasu:
aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omajad, kui ettevõtte võõrandamine on toimunud kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt emiteeritud aktsiate või omandiõiguse instrumentide üleandmisega kõnealuste aktsiate või omandiõiguse instrumentide omajatelt omandajale;
Liikmesriigid tagavad, et kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ pädev asutus ei ole viinud lõikes 8 osutatud hindamist lõpule aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmise kuupäevaks ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel kriisilahendusasutuse poolt, kohaldatakse järgmist:
aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmisel omandajale on kohene õiguslik mõju;
hindamisaja ja iga punktis f osutatud vara võõrandamise perioodi jooksul on peatatud omandaja õigus kasutada nende aktsiate või muude omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõigusi ja see õigus on ainult kriisilahendusasutusel, kes ei ole kohustatud kõnealust hääleõigust kasutama ja kes ei vastuta hääleõiguse kasutamise või selle kasutamisest loobumise tagajärgede eest;
hindamisaja ja punktis f ette nähtud võõrandamisperioodi jooksul ei ole olulise osaluse omandamise või võõrandamise selliste nõuete rikkumise eest kohaldatavad karistused ja muud meetmed, mida käsitletakse direktiivi 2013/36/EL artiklites 66, 67 ja 68 kohaldatavad vastavate aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmisele;
kohe kui pädev asutus on viinud hindamise lõpule, teavitab ta kriisilahendusasutust ja omandajat kirjalikult sellest, kas pädev asutus kiidab aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandajale üleandmise heaks või on kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 22 lõikega 5 selle vastu;
kui pädev asutus kiidab aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandajale üleandmise heaks, omandab omandaja nende aktsiate või muude omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõigused alates ajast, mil kriisilahendusasutus ja omandaja saavad kätte selle pädeva asutuse teate heakskiidu andmise kohta;
kui pädev asutus on aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandajale üleandmise vastu, siis:
jäävad täies ulatuses kehtima punktis b ette nähtud aktsiate või muude omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõigused;
võib kriisilahendusasutus nõuda omandajalt nende aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide võõrandamist kriisilahendusasutuse poolt määratud võõrandamisperioodi jooksul, võttes arvesse turul valitsevaid tingimusi, ning
kui omandaja ei vii võõrandamist kriisilahendusasutuse määratud võõrandamisperioodi jooksul lõpule, võib pädev asutus kriisilahendusasutuse nõusolekul mõista omandajale karistuse ja võtta tema suhtes muid meetmeid olulise osaluse omandamise või võõrandamise nõuete rikkumise eest, mida käsitletakse direktiivi 2013/36/EL artiklites 66, 67 ja 68.
Olenemata esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et:
ei keelata juurdepääsu põhjusel, et omandajal ei ole reitinguagentuuri reitingut või et see reiting ei vasta reitingutasemetele, mida nõutakse esimeses lõigus osutatud süsteemidele juurdepääsu andmiseks;
kui omandaja ei täida asjaomase makse-, kliiring- ja arveldussüsteemi, väärtpaberibörsi, investeeringute tagamise skeemi või hoiuste tagamise skeemi liikmeks olemise või nendes osalemise kriteeriumeid, kasutatakse esimeses lõigus osutatud õigusi ajavahemikul, mille kriisilahendusasutus võib kindlaks määrata, kuid mis ei tohi ületada 24 kuud, ja mida võib omandaja poolt kriisilahendusasutusele esitatava taotluse alusel pikendada.
Artikkel 39
Ettevõtte võõrandamise vahend: menetlusnõuded
Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, toimub lõikes 1 osutatud turundamine vastavalt järgmistele kriteeriumidele:
see on võimalikult läbipaistev ega esita sisuliselt eksitavat teavet ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara, õiguste, kohustuste, aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide kohta, mida kriisilahendusasutus kavatseb üle anda, võttes arvesse asjaolusid ning eelkõige finantsstabiilsuse säilitamise vajadust;
ühtki võimalikku omandajat ei asetata teiste võimalike omandajatega võrreldes põhjendamatult soodsamasse ega ebasoodsamasse olukorda;
puudub huvide konflikt;
ühelegi võimalikule omandajale ei anta ebaõiglast eelist;
võetakse arvesse vajadust kriisilahenduse meede kiiresti lõpule viia;
eesmärk on saavutada asjaomaste aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste võimalikult kõrge võõrandamisehind.
Käesolevas lõikes osutatud põhimõtted ei takista kriisilahendusasutust võtmast ühendust konkreetsete võimalike omandajatega, tingimusel et järgitakse käesoleva lõike punkti b.
►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja turundamise kohta teabe avalikustamisega, mida tavaliselt nõutaks määruse (EL) nr 596/2014 artikli 17 lõike 1 alusel, võib kooskõlas kõnealuse määruse artikli 17 lõigetega 4 või 5 viivitada.
Ettevõtte võõrandamise vahendit rakendades ei pea kriisilahendusasutus järgima lõikes 1 sätestatud turundamise nõuet, kui ta otsustab, et kõnealuste nõuete järgimine seaks tõenäoliselt ohtu ühe või enama kriisilahenduseesmärgi saavutamise, ning eelkõige kui on täidetud järgmised tingimused:
kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetusest või tõenäolisest maksejõuetusest tuleneb oluline oht finantsstabiilsusele või maksejõuetus või tõenäoline maksejõuetus suurendab sellist ohtu, ning
kriisilahendusasutus leiab, et kõnealuste nõuete järgimine kahjustaks tõenäoliselt ettevõtte võõrandamise vahendi tulemuslikkust sellise ohu leevendamisel või takistaks artikli 31 lõike 2 punktis b osutatud kriisilahenduse eesmärgi saavutamist.
3.
Artikkel 40
Sildasutuse vahend
Sildasutuse vahendi kasutamiseks ning võttes arvesse vajadust säilitada sildasutuses kriitilised funktsioonid, peavad liikmesriigid tagama, et kriisilahendusasutustel on õigus anda sildasutusele üle:
ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt emiteeritud aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente;
ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kogu vara ja kõik õigused või kohustused või osa neist.
Kui artiklis 85 ei ole sätestatud teisiti, ei vajata esimeses lõigus osutatud üleandmiseks kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäride või mis tahes kolmanda isiku, kes ei ole omandaja, nõusolekut ning sellele ei laiene äriühinguõiguses või väärtpabereid käsitlevas õiguses sätestatud menetlusnormid.
Sildasutus on juriidiline isik, kes täidab kõiki järgmisi nõudeid:
see on täielikult või osaliselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse (mille hulka võib kuuluda ka kriisilahendusasutus või kriisilahendusrahastu) omanduses ja seda kontrollib kriisilahendusasutus;
see asutatakse eesmärgiga võtta vastu ja saada oma valdusse kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kõik emiteeritud aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või osa nendest ja võtta vastu ja saada oma valdusse ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kogu vara ja kõik õigused ja kohustused või osa nendest, et säilitada juurdepääs kriitilistele funktsioonidele, ja võõrandada ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja.
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamine artikli 43 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgil ei tohi takistada kriisilahendusasutuse võimet kontrollida sildasutust.
Kui artikli 37 lõikest 7 ei tulene teisiti, saavad sildasutuse vastusooritusest kasu:
aktsiate või omandiõiguse instrumentide omajad, kui sildasutusele üleandmine on toimunud kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ poolt emiteeritud aktsiate või omandiõiguse instrumentide ülekandmise teel kõnealuste aktsiate või instrumentide omajatelt sildasutusele;
Pärast sildasutuse vahendi rakendamist võib kriisilahendusasutus:
anda vara, õigusi või kohustusi sildasutusest tagasi kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ või kanda aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente tagasi nende algsetele omajatele, kusjuures kriisilahendusemenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või algsed omanikud on kohustatud vara, õigused või kohustused või aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid tagasi võtma, tingimusel et lõikes 7 sätestatud tingimused on täidetud;
anda aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente või vara, õigusi või kohustusi sildasutuselt üle kolmandale isikule.
Kriisilahendusasutused võivad anda aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente või vara, õigusi või kohustusi sildasutusest tagasi ühel järgmistest põhjustest:
asjaomaste aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste tagasiandmise võimalus on selgelt sõnastatud dokumendis, mille alusel toimus üleandmine;
asjaomased aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid, vara, õigused või kohustused ei kuulu tegelikult selliste aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste klassi või ei vasta sellistele aktsiatele või muudele omandiõiguse instrumentidele, varale, õigustele või kohustustele seatud üleandmise tingimustele, mis on kindlaks määratud dokumendis, mille alusel toimus üleandmine.
Tagasi andmine võib toimuda mis tahes aja jooksul ja see peab vastama kõigile muudele tingimustele, mis on kõnealuses dokumendis vastavaks otstarbeks kindlaks määratud.
Muudel eesmärkidel võivad kriisilahendusasutused nõuda, et sildasutust käsitatakse kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tegevust jätkavana ning et sildasutus võib kasutada üle antud vara, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ .
Olenemata esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et:
ei keelata juurdepääsu põhjusel, et sildasutusel ei ole reitinguagentuuri reitingut või et see reiting ei vasta reitingutasemetele, mida nõutakse esimeses lõigus osutatud süsteemidele juurdepääsu andmiseks;
kui sildasutus ei täida asjaomase makse-, kliiring- ja arveldussüsteemi, väärtpaberibörsi, investeeringute tagamise skeemi või hoiuste tagamise skeemi liikmeks olemise või nendes osalemise kriteeriumeid, kasutatakse esimeses lõigus osutatud õigusi ajavahemikul, mille kriisilahendusasutus võib kindlaks määrata, kuid mis ei tohi ületada 24 kuud, ja mida võib sildasutuse poolt kriisilahendusasutusele esitatava taotluse alusel pikendada.
Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikule õigusele täiendavalt piirata sildasutuse ja selle juhtorgani või kõrgema juhtkonna vastutust tegevuse või tegevusetuse eest nende ametialaste kohustuste täitmisel.
Artikkel 41
Sildasutuse tegevus
Liikmesriigid tagavad, et sildasutuse toimimisel järgitakse järgmisi nõudeid:
sildasutuse asutamisdokumentide sisu kinnitab kriisilahendusasutus;
sõltuvalt sildasutuse omandistruktuurist, nimetab kriisilahendusasutus ametisse või kinnitab sildasutuse juhtorgani;
kriisilahendusasutus kinnitab juhtorgani liikmete tasustamise ja teeb kindlaks nende ülesanded;
kriisilahendusasutus kinnitab sildasutuse strateegia ja riskiprofiili;
sildasutusele antakse tegevusluba direktiivi 2013/36/EL või, kui see on kohaldatav, direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kohaldatava siseriikliku õigusega nõutavad load seoses selliste tegevustega tegelemise ja teenuste osutamisega, mis sildasutus omandab käesoleva direktiivi artikli 63 kohase üleandmise tulemusena;
sildasutus tegutseb ning sildasutuse üle teostatakse järelevalvet kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 ning direktiivide 2013/36/EL ja 2014/65/EL nõuetega, olenevalt sellest, mis on kohaldatav;
sildasutuse tegevus on kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga ning kriisilahendusasutus võib vastavalt määrata kindlaks tema tegevuse piirangud.
Olenemata esimese lõigu punktides e ja f osutatud sätetest, ja kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks, võib sildasutus olla asutatud ja tegevusloa saanud ilma, et ta vastaks oma tegevuse alguses lühiajaliselt direktiivide 2013/36/EL või 2014/65/EL nõuetele. Selleks esitab kriisilahendusasutus pädevale asutusele vastava taotluse. Kui pädev asutus otsustab tegevusloa anda, märgib ta ära ajavahemiku, mille jooksul tehakse sildasutuse suhtes erand kõnealuste direktiivide nõuete täitmise kohustusest.
Kriisilahendusasutus teeb otsuse, et sildasutus ei ole enam sildasutus artikli 40 lõike 2 tähenduses mis tahes ühel järgmistest juhtudest, sõltuvalt sellest, mis on varaseim:
sildasutus ühineb mõne muu ettevõtjaga;
sildasutus ei täida enam artikli 40 lõikes 2 sätestatud nõudeid;
sildasutuse kogu vara ja kõik õigused või kohustused või oluline osa nendest võõrandatakse kolmandale isikule;
lõikes 5 või kui see on kohaldatav, lõikes 6 kindlaks määratud tähtaja möödumisel;
sildasutuse vara realiseeritakse täielikult ja selle kohustused täidetakse täies ulatuses.
Igasugune võõrandamine peab toimub äris tavalistel tingimustel, asjaolusid arvesse võttes ja kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga.
Kriisilahendusasutus võib lõikes 5 osutatud tähtaega pikendada veel üheks või mitmeks täiendavaks üheaastaseks perioodiks, kui tähtaja pikendamine:
aitab kaasa lõike 3 punktis a, b, c või e osutatud tulemuse saavutamisele või
on vajalik selleks, et tagada oluliste pangandus- või finantsteenuste järjepidevus.
Kui artikli 37 lõikes 7 ei ole sätestatud teisiti, saavad sildasutuse tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulu sildasutuse aktsionärid.
4.
Artikkel 42
Vara eraldamine
Kui artiklis 85 ei ole sätestatud teisiti, ei vajata esimeses lõigus osutatud üleandmiseks kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäride või mis tahes kolmanda isiku, välja arvatud sildasutus, nõusolekut ning sellele ei laiene äriühinguõiguses või väärtpabereid käsitlevas õiguses sätestatud menetlusnormid.
Vara eraldamise vahendi rakendamisel on vara valitsemise ettevõtja juriidiline isik, kes vastab järgmistele nõuetele:
see on täielikult või osaliselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse (mille hulka võib kuuluda ka kriisilahendusasutus või kriisilahendusrahastu) omanduses ja seda kontrollib kriisilahendusasutus;
see on loodud eesmärgiga saada ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või sildasutuse kogu vara ja kõik õigused ja kohustused või osa nendest.
Liikmesriigid tagavad, et vara valitsemise ettevõtja tegevuses järgitakse järgmisi sätteid:
vara valitsemise ettevõtja asutamisdokumentide sisu kinnitab kriisilahendusasutus;
sõltuvalt vara valitsemise ettevõtja omandistruktuurist nimetab kriisilahendusasutus ametisse või kinnitab vara valitsemise ettevõtja juhtorgani;
kriisilahendusasutus kinnitab juhtorgani liikmete tasustamise ja teeb kindlaks nende ülesanded;
kriisilahendusasutus kinnitab vara valitsemise ettevõtja strateegia ja riskiprofiili.
Kriisilahendusasutused võivad kasutada lõikega 1 ette nähtud õigust vara, õiguste või kohustuste üleandmiseks ainult järgmistel juhtudel:
kui asjaomase vara turu seis on selline, et vara realiseerimine tavalises maksejõuetusmenetluses võiks ühte või mitut finantsturgu ebasoodsalt mõjutada;
selline üleandmine on vajalik, et tagada kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või sildasutuse nõuetekohane toimimine, või
selline üleandmine on vajalik likvideerimisest saadava tulu maksimeerimiseks.
Kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on sel juhul kohustatud vara, õigused või kohustused tagasi võtma.
Kriisilahendusasutused võivad anda vara, õigusi ja kohustusi vara valitsemise ettevõtjalt tagasi kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ ühel järgmistest asjaoludest:
asjaomaste õiguste, vara või kohustuste tagasiandmise võimalus on selgelt sõnastatud dokumendis, mille alusel üleandmine toimus;
asjaomased õigused, vara või kohustused ei kuulu tegelikult selliste õiguste, vara või kohustuste klassi, mis on kindlaks määratud dokumendis, mille alusel üleandmine toimus, või ei vasta sellistele õigustele, varale või kohustustele seatud üleandmise tingimustele.
Mõlemal punktides a ja b osutatud juhul võib tagasi andmine toimuda igal ajal ja see peab olema kooskõlas mis tahes muude tingimustega, mis on asjaomases dokumendis selles osas kindlaks määratud.
Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikule õigusele täiendavalt piirata vara valitsemise ettevõtja ja selle juhtorgani või kõrgema juhtkonna vastutust seoses nende tegevuse või tegevusetusega ametikohustuste täitmisel.
5.
1.
Artikkel 43
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid kooskõlas artiklis 34 sätestatud kriisilahenduse põhimõttega, selleks et:
rekapitaliseerida kriisilahenduse eeltingimustele vastav ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja tasemel, mis võimaldaks tal uuesti vastata tegevusloa saamise tingimustele (sel määral, mil kõnealuseid tingimusi tema suhtes kohaldatakse) ja jätkata tegevusi, mille jaoks on talle antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohane tegevusluba (kui ta sai tegevusloa kõnealuste direktiivide alusel), ning säilitada turu piisav usaldus ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või ettevõtja vastu;
konverteerida omakapitaliks või vähendada nende nõuete või võlainstrumentide põhisummat, mis antakse üle:
sildasutusse eesmärgiga luua sellele sildasutusele kapitali või
ettevõtte võõrandamise vahendi või vara eraldamise vahendi alusel.
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad rakendada artikli 37 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud kriisilahenduse vahendeid ja käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, kui esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud.
Artikkel 44
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusala
Kriisilahendusasutused ei kasuta võlgade allahindamise ega konverteerimise õigust järgmiste kohustuste suhtes, olenemata sellest, kas neid reguleeritakse liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega:
tagatud hoiused;
tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate instrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on siseriikliku õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadele;
kohustused, mis on ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale tekkinud seoses klientide vara või klientide raha, kaasa arvatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 10 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIFide poolt või nimel hoiustatud klientide vara või klientide raha haldamisega, tingimusel et niisugune klient on kaitstud kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel;
kohustused, mis on tekkinud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
►C2 finantsinstitutsioonide ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;
kohustused vastavalt direktiivile 98/26/EÜ määratud süsteemide või süsteemi korraldajate või nendes osalejate ees, mis tulenevad sellises süsteemis osalemisest, või määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab, ja mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui seitse päeva;
järgmised kohustused:
kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud tulemustasud, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga;
kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjad, seoses ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega, või teenuste, välja arvatud finantsteenused, osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;
kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui selliste asutuste nõudeõigused rahuldatakse kohaldatava õiguse alusel eelisjärjekorras;
kohustused hoiuste tagamise skeemide ees, mille aluseks on direktiivi 2014/49/EL kohased osamaksed;
kohustused krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate ees, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, olenemata kohustuste lõpptähtajast, välja arvatud juhul, kui nende kohustustest tulenevad õigused rahuldatakse pärast tavalisi tagamata kohustusi vastavalt asjakohasele liikmesriigi õigusele, millega reguleeritakse käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev, kohalduvat tavalist maksejõuetusmenetlust; erandi kohaldamise korral hindab selle tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kas artikli 45f lõikele 2 vastavate kirjete summa on eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamise toetamiseks piisav.
Esimese lõigu punkti g alapunkti i ei kohaldata selliste olulise riski võtjate tulemustasu suhtes, kes on identifitseeritud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2.
Liikmesriigid tagavad, et kogu pandikirjade tagatud kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ning piisavalt rahastatuks. Ei see nõue ega esimese lõigu punkt b ei takista kriisilahendusasutustel vajaduse korral kasutada kõnealuseid õigusi seoses tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse sellise osa suhtes, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust.
Esimese lõigu punkt a ei takista kriisilahendusasutusi kasutamast kõnealuseid õigusi seoses hoiuste summaga, mis ületab direktiivi 2014/49/EL artiklis 6 sätestatud tagatud summat, kui see on asjakohane.
Liikmesriigid tagavad, et pidades silmas finantsinstitutsioonide ja konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust, piiravad kriisilahendusasutused kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 5 punktiga b seda, millises ulatuses muudel finantsinstitutsioonidel on ►M3 teisendatavaid kohustusi ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate hoitavad kohustused, ilma et see piiraks määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud riskide kontsentreerumise eeskirjade kohaldamist.
Erandjuhtudel võivad kriisilahendusasutused kohustuste teisendamise vahendi rakendamisel välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise või välistada nende õiguste kasutamise teatavate kohustuste puhul, kui:
kõnealust kohustust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul teisendada, hoolimata kriisilahendusasutuse poolt heas usus tehtud jõupingutustest;
välistamine on rangelt vajalik ja on proportsionaalne kriitiliste funktsioonide täitmise ja põhiäriliinidel jätkamise saavutamiseks viisil, mis säilitab kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ võime jätkata põhiliste pangaoperatsioonide ja tehingute tegemist ning teenuste osutamist;
välistamine on rangelt vajalik ja on proportsionaalne vältimaks finantsraskuste ulatusliku levimise põhjustamist, eelkõige seoses füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiustega, mis häiriks tõsiselt finantsturgude ja sealhulgas finantsturgude infrastruktuuride toimimist viisil, mis võib põhjustada tõsiseid häireid liikmesriikide või liidu majanduses, või
selliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine põhjustaks väärtuse vähenemise, nii et teiste võlausaldajate kaetav kahjum oleks suurem juhul, kui siis, kui kõnealuste kohustuste puhul välistataks kohustuste teisendamise vahend.
Kriisilahendusasutused hindavad hoolikalt, kas krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate ees, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, olevad kohustused, mis ei ole välistatud allahindamise või konverteerimise õiguse kohaldamisest käesoleva artikli lõike 2 punkti h alusel, tuleks täielikult või osaliselt välistada nende õiguste kohaldamisest käesoleva lõike esimese lõigu punktide a–d alusel, et tagada kriisilahendusstrateegia tulemuslik rakendamine.
Kui kriisilahendusasutus otsustab käesoleva lõike alusel teisendatava kohustuse või teisendatavate kohustuste klassi välistada või osaliselt välistada, võib muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või konverteerimise määra tõsta, võtmaks arvesse välistatud kohustusi, tingimusel et muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise ja konverteerimise määr on kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktis g sätestatud põhimõttega.
Kui kriisilahendusasutus otsustab teisendatava kohustuse või teisendatavate kohustuste klassi käesoleva artikli kohaselt välistada või osaliselt välistada ning kahjum, mida nende kohustustega oleks kaetud, ei ole täielikult edastatud teistele võlausaldajatele, võib kriisilahendusrahastust anda vahendeid kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ , et teha üht või mõlemat:
katta kahjum, mida ei ole kaetud teisendatavate kohustustega, ning taastada kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara netoväärtus nullini vastavalt artikli 46 lõike 1 punktile a;
Kriisilahendusrahastust võib lõikes 4 osutatud osamakse teha üksnes tingimusel, et:
aktsionärid ja muude omandiõiguse instrumentide omajad, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude ►M3 teisendatavate kohustuste ◄ omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8 % ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kohustuste kogusummast (k.a omavahendid), arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artiklis 36 sätestatud hindamisele, ning
kriisilahendusrahastust tehtav osamakse ei ületa 5 % kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kohustuste kogusummast (k.a omavahendid), mis määratakse kindlaks kriisilahenduse meetme võtmise ajal kooskõlas artiklis 36 sätestatud hindamisega.
Lõikes 4 osutatud kriisilahendusrahastust tehtavat osamakset võib rahastada:
kriisilahendusrahastule kasutada olevast summast, mis on saadud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ ning liidu filiaalide osamaksetest vastavalt artikli 100 lõikele 6 ja artiklile 103;
summast, mille võib saada kolme aasta jooksul ex post osamaksetest vastavalt artiklile 104, ning
juhul kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud summad ei ole piisavad, siis summadest, mis saadakse alternatiivsetest rahastamisallikatest vastavalt artiklile 105.
Erandjuhtudel võib kriisilahendusasutus taotleda täiendavat rahastamist alternatiivsetest rahastamisallikatest pärast seda, kui:
on saavutatud lõike 5 punktis b sätestatud piirmäär 5 % ning
kõik tagamata eelisnõudeõiguseta kohustused, mis ei ole kõlblikud hoiused, on täielikult alla hinnatud või konverteeritud.
Alternatiivina või lisaks, kui esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, võib kriisilahendusrahastust teha osamakse allikatest, mis on saadud ex post osamaksetest vastavalt artikli 100 lõikele 6 ja artiklile 103 ja mida ei ole veel kasutatud.
Erandina lõike 5 punktist a võib kriisilahendusrahastust teha lõikes 4 osutatud osamakse ka tingimusel, et:
lõike 5 punktis a osutatud osalus kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises on võrdne summaga, mis moodustab vähemalt 20 % asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskiga kaalutud varast;
asjaomase liikmesriigi kriisilahendusrahastu käsutuses on ex ante osamaksete kaudu (mis ei hõlma hoiuste tagamise skeemi tehtavaid osamakseid), mis on kogutud vastavalt artikli 100 lõikele 6 ning artiklile 103, summa, mis moodustab vähemalt 3 % kõigi asjaomase liikmesriigi territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste tagatud hoiustest, ning
asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara maht on vähem kui 900 miljardit eurot konsolideeritud alusel.
Lõike 3 kohaste kaalutlusõiguste kasutamisel võtavad kriisilahendusasutused nõuetekohaselt arvesse järgmist:
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kahjumi katmise võime, mis jääks alles siis, kui kohustuse või kohustuste klassi puhul välistataks kohustuste teisendamise vahendi rakendamine, ning
vajadus säilitada piisavad rahalised vahendid kriisilahenduse rahastamiseks.
Artikkel 44a
Allutatud kõlblike kohustuste müümine jaeklientidele
Liikmesriigid tagavad, et kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72a lõike 1 punkti b ja artikli 72b lõigete 3–5 puhul, vastavate kõlblike kohustuste müüja müüb selliseid kohustusi direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaekliendile üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
müüja on teinud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohase sobivuse hindamise;
punktis a osutatud hindamise tulemusel leiab müüja, et sellised kõlblikud kohustused on sellele jaekliendile sobivad;
müüja dokumenteerib sobivuse direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 kirjeldatud viisil.
Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et nimetatud lõigu punktides a–c sätestatud tingimusi kohaldatakse omavahenditeks või teisendatavateks kohustusteks kvalifitseeruvate muude instrumentide müüjate suhtes.
Kui lõikes 1 esitatud tingimused on täidetud ja asjaomase jaekliendi finantsinstrumentide portfelli väärtus ei ületa ostu ajal 500 000 eurot, tagab müüja jaekliendi poolt kooskõlas lõikega 3 esitatud teabe põhjal, et ostu ajal on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
jaeklient ei investeeri lõikes 1 osutatud kohustustesse kokku rohkem kui 10 % oma finantsinstrumentide portfellist;
ühte või mitmesse lõikes 1 osutatud kohustusse investeeritav esialgne miinimumsumma on vähemalt 10 000 eurot.
2.
Artikkel 45
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ja arvutamine
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõue arvutatakse vastavalt artikli 45c lõikele 3, 5 või 7, nagu on asjakohane, omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentidena järgmistest:
käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomase ettevõtja koguriskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, ning
käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomase ettevõtja koguriskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a.
Kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 65 lõikega 4 käsitatakse käesolevas direktiivis sisalduvaid käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 3 osutatud selliste investeerimisühingute, mis ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92, järgmiselt:
käesolevas direktiivis sisalduvad koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõikele 1;
käesolevas direktiivis sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.
Kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 65 lõikega 4 käsitatakse käesolevas direktiivis sisalduvaid käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 3 osutatud selliste investeerimisühingute, mis ei ole määruse (EL) 2019/2034 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, täiendavate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid direktiivi 2013/36/EL artiklile 104a viidetena direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 40.
Artikkel 45a
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmisest vabastamine
Olenemata artiklist 45 vabastavad kriisilahendusasutused artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude täitmisest hüpoteekkrediidiandjad, mida rahastatakse pandikirjadega ja mis liikmesriigi õiguse kohaselt ei tohi võtta vastu hoiuseid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
kõnealused krediidiandjad likvideeritakse liikmesriigi maksejõuetusmenetluses või mõnes muus menetluses, mis on nende krediidiandjate jaoks sätestatud ning mida nende krediidiandjate puhul rakendatakse artikli 38, 40 või 42 kohaselt, ning
punktis a osutatud menetlused tagavad, et kõnealuste krediidiandjate võlausaldajad, sealhulgas asjakohasel juhul pandikirjade omanikud, katavad kahjumi viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele.
Artikkel 45b
Kriisilahendussubjektide kõlblikud kohustused
Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka üksnes siis, kui need vastavad tingimustele, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 järgmistes artiklites:
artikkel 72a;
artikkel 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ning
artikkel 72c.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust, kui käesolevas direktiivis osutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a või 92b nõuetele, käsitatakse nimetatud artiklite seisukohast kõlblikke kohustusi kõlblike kohustustena, mis on määratletud kõnealuse määruse artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse II osa I jaotise 5a. peatükiga.
Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest (nt struktureeritud väärtpaberid) ning vastavad lõike 1 esimese lõigu tingimustele, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust, kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105, või
võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast.
Esimeses lõigus osutatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata artikli 49 lõiget 3.
Esimeses lõigus osutatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab selle lõigu punktis a osutatud põhisummale või punktis b osutatud fikseeritud või suurenevale summale.
Kui liidus asutatud tütarettevõtja emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, ning nimetatud tütarettevõtja kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused selle kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
need emiteeritakse kooskõlas artikli 45f lõike 2 punktiga a;
allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine selliste kohustuste puhul kooskõlas artikliga 59 või 62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
sellised kohustused ei ületa summat, mis saadakse:
kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning kooskõlas artikli 45f lõike 2 punktiga b emiteeritud omavahendite summa;
kooskõlas artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.
Ilma, et see piiraks artikli 45c lõikes 5 või artikli 45d lõike 1 punktis a sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagavad kriisilahendusasutused, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6, täidavad artiklis 45e osutatud nõudest osa, mis võrdub 8 %ga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi. Kriisilahendusasutus võib lubada, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6, täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8 %, kuid suurema osa kui summa, mis saadakse valemi (1-X1/X2) x 8 % kohustuste kogusummast, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi, eeldusel et on täidetud kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõikes 3 sätestatud tingimused, kui, järgides kõnealuse määruse artikli 72b lõike 3 alusel võimalikku vähendamise piirmäära, kusjuures
Kui kriisilahendussubjekti puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5, viib käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamine nõudeni, mis moodustab rohkem kui 27 % tema koguriskipositsioonist, piirab kriisilahendusasutus asjaomase kriisilahendussubjekti puhul seda osa artiklis 45e osutatud nõudest, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, summani, mis moodustab 27 % koguriskipositsioonist, kui kriisilahendusasutus on seisukohal, et
juurdepääsu kriisilahendusrahastule ei peeta kriisilahenduse kavas kõnealuse kriisilahendussubjekti puhul kriisilahenduse võimaluseks ning
kui punkt a ei ole kohaldatav, võimaldab artiklis 45e osutatud nõue kriisilahendussubjektil täita artikli 44 lõikes 5 või 8 osutatud nõudeid.
Kriisilahendusasutus võtab teises lõigus osutatud hindamise käigus arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu.
Käesoleva lõike teist lõiku ei kohaldata kriisilahendussubjektide suhtes, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 6.
Kriisilahendussubjektide puhul, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ega kriisilahendussubjektid, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõikeid 5 või 6, võib kriisilahendusasutus otsustada, et osa artiklis 45e osutatud nõudest kuni summani, mis on kas 8 % ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või lõikes 7 osutatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, täidetakse omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, kui on täidetud järgmised tingimused:
käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud allutamata kohustustest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on liikmesriigi maksejõuetusmenetluse nõuete hierarhias sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja konverteerimise õigust vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3 ei kasutata;
on risk, et tulenevalt allahindamise ja konverteerimise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3, kannavad kõnealuste kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral;
omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja tagamaks, et punktis b osutatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid vastasel korral kandnud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral.
Kui kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamisest vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3, sellisest klassist enam kui 10 %, hindab kriisilahendusasutus käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud riski.
Kriisilahendussubjekti omavahendid, mida kasutatakse kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud nõude täitmiseks.
Erandina käesoleva artikli lõikest 4 võib kriisilahendusasutus otsustada, et käesoleva direktiivi artiklis 45e osutatud nõue täidetakse nende kriisilahendussubjektide poolt, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 45c lõiget 5 või 6, omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, niivõrd, kuivõrd tulenevalt kriisilahendussubjekti kohustusest täita kombineeritud puhvri nõudeid ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva direktiivi artikli 45c lõikes 5 ja artiklis 45e osutatud nõudeid, ei ületa kõnealuste omavahendite, instrumentide ja kohustuste summa järgmistest summadest suuremat summat:
8 % ettevõtja kohustuste, sealhulgas omavahendid, kogusummast või
summa, mis saadakse valemi Ax2+Bx2+C kohaldamisest, kus A, B ja C on järgmised suurused:
Kriisilahendusasutus kaalub järgmisi tingimusi:
eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud ning et
pärast artikli 17 lõikes 5 osutatud meetmete võtmist ei ole kriisilahendusasutuse poolt nõutava aja jooksul võetud abimeetmeid või
kindlakstehtud oluliselt pärssivat asjaolu ei saa kõrvaldada ühegi artikli 17 lõikes 5 osutatud meetme võtmisega ning käesoleva artikli lõikes 7 osutatud õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju;
kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või
direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 45c lõiget 5 või 6, kuulub 20 % kõige suurema riskitasemega ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ hulka, kelle puhul kriisilahendusasutus teeb kindlaks käesoleva direktiivi artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude.
Esimeses ja teises lõigus osutatud protsendimäära kohaldamisel ümardab kriisilahendusasutus arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni.
Liikmesriigid võivad, võttes arvesse oma riigi pangandussektori eripära, sealhulgas eelkõige nende kriisilahendussubjektide arvu, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6 ja kelle puhul liikmesriigi kriisilahendusasutus teeb kindlaks artiklis 45e osutatud nõude, määrata esimeses lõigus osutatud protsendimääraks suurema protsendimäära kui 30 %.
Otsuse tegemisel võtab kriisilahendusasutus arvesse ka järgmist:
kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavus, selliste instrumentide hinnastamine (olemasolu korral) ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminev aeg;
selliste kõlblike kohustuste instrumentide summa, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele ning mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta alates kuupäevast, mil tehti otsus käesoleva artikli lõigetes 5 ja 7 osutatud nõuete kvantitatiivseks kohandamiseks;
nende instrumentide kättesaadavus ja summa, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punkti d puhul;
kas selliste kohustuste summa, mis on artikli 44 lõike 2 või 3 kohaselt välistatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavalises maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega. Kui välistatud kohustuste summa ei ületa 5 % kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, ei loeta välistatud summat oluliseks. Kui summa ületab seda künnist, hindavad välistatud kohustuste olulisust kriisilahendusasutused;
kriisilahendussubjekti ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil ning stabiilsus ja majandusele kasu toomise suutlikkus ning
võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.
Artikkel 45c
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine
Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude määrab pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks kriisilahendusasutus järgmiste kriteeriumide alusel:
vajadus tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahenduse vahendite kriisilahendussubjekti suhtes kohaldamisega, rakendades vajaduse korral ja kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;
vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjatel, kes on krediidiasutused, investeerimisühingud või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad, kuid mitte kriisilahendussubjektid, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi, tagamaks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit või allahindamise ja konverteerimise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ja oleks võimalik taastada asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;
vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduse kavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse käesoleva direktiivi artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;
ettevõtja suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;
see, millises ulatuses oleks ettevõtja maksejõuetusel negatiivne mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest kõnealuste teiste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjatega või ülejäänud finantssüsteemiga.
Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud kriisilahenduse meetme võtmine või vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine artikli 10 lõikes 3 osutatud asjaomasele stsenaariumile tuginedes, peab artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:
kahjum, mida ettevõtja eeldatavasti kannab, kaetakse täielikult („kahjumi katmine”);
kriisilahendussubjekt ja selle tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused, investeerimisühingud või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad, kuid mitte kriisilahendussubjektid, rekapitaliseeritakse tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL, direktiivi 2014/65/EL või samaväärse seadusandliku akti kohaselt tegevusluba sobivaks ajavahemikuks, ent mitte kauemaks kui üks aasta („rekapitaliseerimine”).
Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses või mõnes muus võrdväärses riigisiseses menetluses, hindab kriisilahendusasutus, kas kõnealuse ettevõtja puhul on õigustatud piirata artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, nii et see ei ületaks summat, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt esimese lõigu punktile a.
Kriisilahendusasutuse hindamise käigus analüüsitakse eelkõige teises lõigus osutatud piirangut seoses võimaliku mõjuga finantsstabiilsusele ja ülekandumise riskile finantssüsteemis.
Kriisilahendussubjektide puhul on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:
artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile a järgmiste summa:
kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohastele kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning
rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohasele nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist, ning
artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile b järgmiste summa:
kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning
rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.
Artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.
Artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajaga.
Kriisilahendusasutus võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 37 lõikes 10 ning artikli 44 lõigetes 5 ja 8 osutatud nõudeid.
Eelmistes lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusasutus:
kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hiljutisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meetmetest, ning
kohandab pärast pädeva asutusega konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue.
Kriisilahendusasutusel on võimalik suurendada esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik tagamaks, et ettevõtja on võimeline säilitama pärast kriisilahendust sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse.
Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab kõnealuses lõigus osutatud summa võrduma pärast kriisilahenduse vahendite kohaldamist kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 alapunktis a osutatud summa.
Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Kriisilahendussubjektide puhul, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ja kes kuuluvad kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, on käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõude tase vähemalt võrdne
13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga a, ja
5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga b.
Erandina artiklist 45b peavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kriisilahendussubjektid täitma käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõude taseme, mis on võrdne 13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga a, ja 5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga b, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva direktiivi artikli 45b lõikes 3 osutatud kohustusi.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisel võtab kriisilahendusasutus arvesse
hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;
kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust;
ulatust, mil kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita artiklis 45e osutatud nõue.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohase otsuse puudumine ei piira otsuse tegemist artikli 45b lõike 5 kohaselt.
Ettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:
artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile a järgmiste summa:
kaetava kahjumi summa, mis vastab ettevõtjale kohaldatavatele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõuetele, ja
rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 59 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust, ning
artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile b järgmiste summa:
kaetava kahjumi summa, mis vastab ettevõtjale kohaldatava määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele, ja
rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 59 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.
Artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.
Artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse koguriskipositsiooni näitajaga.
Kriisilahendusasutus võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 37 lõikes 10 ning artikli 44 lõigetes 5 ja 8 osutatud nõudeid.
Eelnevates lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusasutus:
kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmetest, ning
kohandab pärast pädeva asutusega konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks asjaomase ettevõtja suhtes pärast käesoleva direktiivi artikli 59 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatav nõue.
Kriisilahendusasutusel on võimalik suurendada käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summaga, mis on vajalik tagamaks, et pärast artikli 59 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist on ettevõtja võimeline säilitama sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse.
Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab nimetatud lõigus osutatud summa võrduma pärast käesoleva direktiivi artiklis 59 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 osutatud alapunktis a osutatud nõue.
Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et tagada pärast artiklis 59 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed.
Kui kriisilahendusasutus eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et
katta artikli 44 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste summa;
tagada, et lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud.
Artikkel 45d
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahendussubjektide jaoks ja kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks
Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue, mida kohaldatakse kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või sellise ettevõtja osa, koosneb järgmisest:
määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 osutatud nõuded ning
mis tahes täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille kriisilahendusasutus on ettevõtjale määranud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks koosneb järgmisest:
määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92b ja 494 osutatud nõuded ning
mis tahes täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille kriisilahendusasutus on määranud nimetatud süsteemselt olulisele ettevõtjale vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja kohustustega, mis vastavad artikli 45f ja artikli 89 lõike 2 tingimustele.
Kriisilahendusasutus kehtestab lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude ai
juhul, kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a või lõike 2 punktis a osutatud nõue ei ole piisav, et täita artiklis 45c sätestatud tingimused, ning
määral, mil sellega tagatakse artiklis 45c sätestatud tingimuste täitmine.
Kui rohkem kui üks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksused, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, arvutavad asjaomased kriisilahendusasutused käesoleva artikli lõikes 3 osutatud summa artikli 45h lõike 2 kohaldamisel:
iga kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi üksuse puhul, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud liidus;
liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.
Artikkel 45e
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine kriisilahendussubjektide suhtes
Artikkel 45f
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ettevõtjate suhtes, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid
Kriisilahendusasutus võib pärast pädeva asutusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas artiklis sätestatud nõuet artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad liidus tegutsevad emaettevõtjad, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ent on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad, artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel.
Artikli 2 lõike 1 punkti 83b alapunkti b kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgivad need krediidiasutused, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kõik kriisilahendussubjektid, kelle suhtes ei kohaldata artikli 45e lõike 3 kohast nõuet, artikli 45c lõiget 7 individuaalselt.
Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue, mida kohaldatakse käesolevas lõikes osutatud ettevõtjate suhtes, määratakse kindaks vastavalt artiklile 45h ja artiklile 89, kui see on kohaldatav, ning artiklis 45c sätestatud nõuete alusel.
Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjatele täidetakse ühe või mitme järgmisega:
kohustused:
mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine vastavalt artiklitele 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 puhul;
millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i osutatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks;
mille suhtes kohaldatakse vastavalt artiklitele 59–62 allahindamise ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja;
mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;
millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
omavahendid järgmiselt:
esimese taseme põhiomavahendid ja
muud omavahendid, mis on
Sellise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võib loobuda käesoleva artikli kohaldamisest vastava tütarettevõtja suhtes, kui:
nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
kriisilahendussubjekt täidab artiklis 45e osutatud nõuet;
puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahenduse meede;
kriisilahendussubjekt tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.
Sellise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võib samuti loobuda käesoleva artikli kohaldamisest vastava tütarettevõtja suhtes, kui:
nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
emaettevõtja täidab artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude konsolideeritud alusel selles liikmesriigis;
puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud kriisilahenduse meede või kasutatud artikli 59 lõikes 1 osutatud õigusi;
emaettevõtja tõendab pädevale asutusele seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda.
Juhul kui lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, võib tütarettevõtja kriisilahendusasutus lubada artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele:
garantii antakse vähemalt summas, mis on samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse;
garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, olenevalt sellest, kumb toimub varem;
garantii on tagatud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud finantstagatiskokkuleppe kaudu vähemalt 50 % ulatuses selle summast;
garantii tagatis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 nõuetele ja see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta tagatud summa, nagu on osutatud punktis c;
garantii tagatis on koormamata ja eelkõige ei kasutata seda muu garantii tagatisena;
tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab samale lõpptähtaja tingimusele, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1, ning
puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahenduse meede.
Esimese lõigu punkti g kohaldamisel esitab kriisilahendussubjekt kriisilahendusasutuse nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab muul viisil rahuldavalt, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.
▼M7 —————
Artikkel 45g
Erand keskasutusele ja keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustele
Kriisilahendusasutus võib osaliselt või täielikult loobuda artikli 45f kohaldamisest keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
krediidiasutuste ja keskasutuse üle teeb järelevalvet sama pädev asutus ja nad on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
keskasutuse ning sellega püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused;
keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal;
kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele;
asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab artikli 45e lõikes 3 osutatud nõuet ning
puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel.
Artikkel 45h
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumõude kindlaksmääramise menetlus
Kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, kui see on esimesena nimetatust erinev, ja kriisilahendusasutused, kes vastutavad kriisilahenduse konsolideerimisgrupi, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 45f osutatud nõuet, tütarettevõtjate eest individuaalselt, teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühisotsusele järgmise kohta:
sellise nõude summa, mida kohaldatakse konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes, ning
sellise nõude summa, mida kohaldatakse individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt.
Ühisotsus peab tagama kooskõla artiklitega 45e ja 45f, olema igakülgselt põhjendatud ja selle esitab:
kriisilahendussubjektile tema kriisilahendusasutus;
kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjale, kes ei ole kriisilahendussubjekt, selle ettevõtja kriisilahendusasutus;
konsolideerimisgrupi liidus tegutsevale emaettevõtjale kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kui kõnealune liidus tegutsev emaettevõtja ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt.
Käesoleva artikli kohaselt tehtavas ühisotsuses võidakse ette näha, et kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud artikli 45f lõikele 2 vastavaid piisavaid instrumente, täidab artikli 45c lõikes 7 osutatud nõuded vastavalt artikli 45f lõikele 2 osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.
Sellist kohandust võib kohaldada järgmistel tingimusel:
kohandust võib kohaldada seoses koguriskipositsioonide arvutamise erinevustega asjaomaste liikmesriikide või kolmandate riikide vahel, kohandades nõude suurust;
kohandust ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevad erinevused.
Käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis a osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul või kolmanda riigi üksuste puhul, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, ei tohi olla väiksem kui käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis b osutatud summade summa.
Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi nõude osas, millele on osutatud artiklis 45e, teeb otsuse selle nõude kohta kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, võttes nõuetekohaselt arvesse järgmist:
asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate, kes ei ole kriisilahendussubjektid, kohta koostatud hinnang;
konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse (kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev) arvamus.
Juhul kui mõni asjaomastest kriisilahendusasutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus oma otsuse edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega.
Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses võetakse arvesse esimese lõigu punkte a ja b.
Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitustähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul.
Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul taotluse saamisest otsust teinud, kohaldatakse kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse otsust.
Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise artiklis 45f osutatud nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes individuaalselt, teevad otsuse selle ettevõtja kriisilahendusasutused, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt arvesse ning
kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev siis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse võetud nõuetekohaselt.
Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkavad kriisilahendusasutused, kes on vastutavad tütarettevõtjate eest individuaalsel alusel, oma otsused edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning võtavad seejärel vastu oma otsused, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses võetakse arvesse esimese lõigu punkte a ja b.
Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitustähtajana (EL) nr 1093/2010 määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul.
Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
Kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ei suuna küsimust Euroopa Pangandusjärelevalvele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase:
ei ületa 2 % artiklis 45e osutatud nõude koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning
on kooskõlas artikli 45c lõikega 7.
Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste otsuseid.
Ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral tehtud otsus vaadatakse regulaarselt läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda regulaarselt.
Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruse ega sellise nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalselt, kohaldatakse järgmist:
otsus tehakse sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalselt, vastavalt lõikele 5;
otsus tehakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt lõikele 4.
Ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral tehtud otsus vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda regulaarselt.
Artikkel 45i
Nõude järelevalveline aruandlus ja avalikustamine
Artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, esitavad oma pädevatele asutustele ja kriisilahendusasutustele aruande järgmise kohta:
omavahendite summad, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 45f lõike 2 punkti b tingimustele, kui see on asjakohane, ja kõlblike kohustuste summad ning nende summade väljendamine vastavalt käesoleva direktiivi artikli 45 lõikele 2 pärast ükskõik milliseid asjakohasel juhul tehtavaid mahaarvamisi vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 72e–72j;
muude teisendatavate kohustuste summad;
punktides a ja b osutatud kirjete puhul:
nende struktuur, kaasa arvatud nende tähtajaprofiil,
nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses ja
kas neid reguleeritakse kolmanda riigi õigusega ja asjakohasel juhul selle riigi nimi ning see, kas need sisaldavad lepingulisi tingimusi, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 55 lõikes 1, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktides p ja q ning artikli 63 esimese lõigu punktides n ja o.
Kohustust teavitada käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud muude teisendatavate kohustuste summadest ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes lõike 1 punktis b osutatud teabe esitamise kuupäeval omavad kooskõlas nimetatud lõike punktiga a arvutatud omavahendeid ja kõlblikke kohustusi summas, mis on vähemalt 150 % artikli 45 lõikes 1 osutatud nõudest.
Lõikes 1 osutatud ettevõtjad esitavad:
lõike 1 punktis a osutatud teabe vähemalt korra poolaastas ja
lõike 1 punktides b ja c osutatud teabe vähemalt korra aastas.
Pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse nõudmise korral esitavad lõikes 1 osutatud ettevõtjad lõikes 1 osutatud teavet sagedamini.
Lõikes 1 osutatud ettevõtjad avalikustavad vähemalt kord aastas järgmise teabe:
omavahendite, mis vastavad artikli 45f lõike 2 punkti b tingimustele, kui see on kohaldatav, ja kõlblike kohustuste summa;
punktis a osutatud kirjete struktuur, sealhulgas nende tähtajaprofiil ja nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses;
artiklis 45e või 45f osutatud kohaldatav nõue, mis on väljendatud vastavalt artikli 45 lõikele 2.
Selles rakenduslike tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse lõike 1 punkti c osutatud kirjete rahuldamisjärke käsitleva teabe esitamise standardset viisi, mida kohaldatakse liikmesriikide maksejõuetusmenetluses.
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 92a ja 92b kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate puhul viiakse sellised rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlla rakenduslike tehniliste standarditega, mis on vastu võetud kooskõlas nimetatud määruse artikliga 430.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Sellised ühtsed teabe avaldamise vormingud võimaldavad edastada teavet piisavalt ulatuslikul määral ja võrreldaval viisil, et hinnata artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjate riskiprofiile ja seda, mil määral nad vastavad kohaldatavatele nõuetele, millele on osutatud artiklis 45e või artiklis 45f. Asjakohasel juhul kasutatakse teabe esitamiseks tabelvormingut.
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 92a ja 92b kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate puhul viiakse sellised rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlla rakenduslike tehniliste standarditega, mis on vastu võetud kooskõlas nimetatud määruse artikliga 434a.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 45j
Aruannete esitamine Euroopa Pangandusjärelevalvele
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 45k
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumine
Asjaomased ametiasutused käsitlevad artiklis 45e või 45f osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumist vähemalt ühel järgmisel alusel:
õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad asjaolud vastavalt artiklitele 17 ja 18;
artiklis 16a osutatud õigus;
direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud meetmed;
varajase sekkumise meetmed vastavalt artiklile 27;
halduskaristused või muud haldusmeetmed vastavalt artiklitele 110 ja 111.
Lisaks võivad asjaomased ametiasutused kooskõlas vastavalt kas artikliga 32, 32a või 33 hinnata, kas ►C4 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.
Artikkel 45l
Aruanded
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab koostöös pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega komisjonile igal aastal aruande, milles hinnatakse vähemalt järgmist:
kuidas artikli 45e või 45f kohaselt kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet on rakendatud liikmesriikide tasandil ja eelkõige, kas võrreldavate ettevõtjate jaoks kehtestatud tasemetes esineb liikmesriigiti erinevusi;
kuidas kriisilahendusasutused on kasutanud artikli 45b lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud õigust ja kas kõnealuse õiguse kasutamisel esineb liikmesriigiti erinevusi;
krediidiasutuste, investeerimisühingute ja ettevõtjate omavahendite ja kõlblike kohustuste koondtase ja koosseis, vastava ajavahemiku jooksul emiteeritud instrumentide summa ning kohaldatavate nõuete täitmiseks vajalik täiendav summa.
Lisaks lõikes 1 ette nähtud iga-aastasele aruandele esitab Euroopa Pangandusjärelevalve iga kolme aasta järel komisjonile aruande, milles hinnatakse järgmist:
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ja kõigi miinimumnõude jaoks kavandatud ühtlustatud tasemete mõju järgnevale:
finantsturud üldiselt ning täpsemalt tagamata võlainstrumentide ja tuletisinstrumentide turud;
►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kasumlikkus, eelkõige nende rahastamiskulud;
riskipositsioonide ülekandumine ettevõtjatele, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet;
finantsinnovatsioon;
omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste suur osakaal ning nende laad ja turustatavus;
krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate riskikäitumine;
krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate vara koormamise tase;
krediidiasutuste, investeerimisühingute artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate poolt miinimumnõuete täitmiseks võetud meetmed ning eelkõige, millises ulatuses on miinimumnõudeid täidetud vara finantsvõimenduse vähendamise, pikaajaliste võlainstrumentide emiteerimise ja kapitali kaasamise teel, ning
krediidiasutuste laenuandmise tase, pidades eelkõige silmas laenuandmist mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kohalikele ametiasutustele, piirkondlikele omavalitsustele ja avaliku sektori üksustele ning kaubanduse rahastamist, sealhulgas laenuandmist ametlike ekspordikrediidikindlustuse skeemide alusel;
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete koostoimet omavahendite nõuete, finantsvõimenduse määra ja likviidsusnõuetega, mis on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL;
krediidiasutuste, investeerimisühingute ja artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate võime kaasata iseseisvalt kapitali või vahendeid turgudelt, et vastata kavandatud ühtlustatud miinimumnõuetele.
Lõikes 2 osutatud aruanne hõlmab kolme kalendriaastat ja see esitatakse komisjonile aruandega hõlmatud perioodi viimasele aastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks. Esimene aruanne esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2022.
Artikkel 45m
Ülemineku- ja kriisilahendusjärgne kord
Kriisilahendusasutus määrab vastavalt asjaoludele artiklis 45e või 45f sätestatud nõuete või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tuleneva nõude jaoks vahesihttaseme, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja peavad saavutama 1. jaanuariks 2022. Vahesihttasemed peavad reeglina tagama omavahendite ja kõlblike kohustuste lineaarse suurenemise nõude täitmise eesmärgil.
Kriisilahendusasutus võib vastavalt lõikes 7 osutatud kriteeriumidele kehtestada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljem kui 1. jaanuaril 2024, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja asjakohane, võttes arvesse:
ettevõtja finantsseisundi arengut;
väljavaadet, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse artiklis 45e või 45f osutatud nõuetele või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tulenevale nõudele, ning
seda, kas ettevõtja on võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c ning käesoleva direktiivi artiklis 45b või artikli 45f lõikes 2 sätestatud kõlblikkus- ja tähtajakriteeriumidele, ning kui mitte, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest.
Artikli 45c lõigetes 5 ja 6 osutatud nõuete miinimumtaset ei kohaldata järgmistel juhtudel kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil
kriisilahendusasutus on rakendanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;
kriisilahendussubjekt kehtestab artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivsed erasektori meetmed, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme instrumentideks või mil kriisilahendussubjekti suhtes on artikli 59 kohaselt kohaldatud allahindamise või konverteerimise õigust, et rekapitaliseerida kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.
Üleminekuperioodide kindlaksmääramisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse
hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;
juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele;
ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita artiklis 45e osutatud nõuet.
3.
Artikkel 46
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise summa hindamine
Liikmesriigid tagavad, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit rakendades hindavad kriisilahendusasutused artikli 36 kohasele hindamisele tuginedes järgmiste summade kogusumma:
Kui kriisilahendusasutused kavatsevad kasutada artiklis 42 osutatud vara eraldamise vahendit, võetakse summa puhul, mille võrra ►M3 teisendatavad kohustusi ◄ on vaja vähendada, asjakohasel juhul arvesse usaldusväärset hinnangut vara valitsemise ettevõtja kapitalivajaduse kohta.
Artikkel 47
Aktsionäride kohtlemine kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise või kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise korral
Liikmesriigid tagavad, et artikli 43 lõike 2 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit rakendades või artikli 59 kohaselt kapitaliinstrumente alla hinnates või konverteerides võtavad kriisilahendusasutused aktsionäride ja muude omandiõiguse instrumentide omajate suhtes ühe või mõlemad järgmistest meetmetest:
tühistavad olemasolevad aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või kannavad need üle kohustuste ja nõudeõiguste teisendamises osalevatele võlausaldajatele;
tingimusel, et kooskõlas artikli 36 alusel tehtud hindamisega on kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara ja kohustuste netoväärtus positiivne, lahjendavad aktsionäride ja muude omandiõiguse instrumentide omajate olemasolevad nõuded, konverteerides aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks
asjaomased kapitaliinstrumendid, mille ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on välja andnud kooskõlas artikli 59 lõikes 2 osutatud õigusega, või
Esimese lõigu punkti b osas, konverteerimisel kasutatakse määra, mis oluliselt lahjendab olemasolevaid aktsiavaldusi ja muid omandiõiguse instrumente.
Lõikes1 osutatud meetmed võetakse aktsionäride ja muude omandiõiguse instrumentide omajate suhtes ka juhul, kui kõnealused aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid emiteeriti või anti järgmistel asjaoludel:
seoses võlainstrumentide konverteerimisega aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks algsete võlainstrumentide lepinguliste tingimuste alusel sündmuse korral, mis eelnes kriisilahendusasutuse tehtud hindamisele, mille kohaselt ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vastas kriisilahenduse eeltingimustele, või toimus sellise hindamisega üheaegselt;
seoses asjaomaste kapitaliinstrumentide konverteerimisega esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks kooskõlas artikliga 60.
Otsustades, millist meedet kooskõlas lõikega 1 võtta, võtavad kriisilahendusasutused arvesse:
artikli 36 kohaselt tehtud hindamist;
summat, mille võrra on kriisilahendusasutus otsustanud artikli 60 lõike 1 kohaselt esimese taseme põhiomavahendeid vähendada ja asjaomased kapitaliinstrumendid alla hinnata või konverteerida;
kogusummat, mille kriisilahendusasutus tegi hinnanguliselt kindlaks kooskõlas artikliga 46.
Artikkel 48
Allahindamise ja konverteerimise järjestus
Liikmesriigid tagavad, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit rakendades kasutavad kriisilahendusasutused allahindamise ja konverteerimise õigust, mille suhtes kohaldatakse artikli 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid, järgides järgmisi nõudeid:
esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse kooskõlas artikli 60 lõike 1 punktiga a;
ainult sel juhul, kui punkti a kohane kogu vähendamine on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summadest väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused täiendavate esimese taseme omavahendite põhisummat vajalikul määral ning vajadusel kuni nende ammendumiseni;
ainult sel juhul, kui punktide a ja b kohane kogu vähendamine on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summadest väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused teise taseme omavahendite instrumentide põhisummat vajalikul määral ning vajadusel kuni nende ammendumiseni;
ainult sel juhul, kui punktide a, b ja c kohane aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide ja asjaomaste kapitaliinstrumentide vähendamine kokku on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summadest väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud kogusumma saamiseks vajalikul määral täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest välja jääva allutatud võla põhisummat kooskõlas nõuete rahuldamisjärkudega tavalises maksejõuetusmenetluses ning koostoimes punktide a, b ja c kohase allahindamisega;
ainult sel juhul, kui käesoleva lõike punktide a–d kohane aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja teisendatavate kohustuste vähendamine kokku on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summade summast väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud kogusumma saamiseks artikli 44 kohaselt vajalikul määral ülejäänud teisendatavate kohustuste, sealhulgas artikli 108 lõikes 3 osutatud võlainstrumentide põhisummat või nendega seoses maksmisele kuuluvat jääki kooskõlas nõuete rahuldamisjärkudega tavalises maksejõuetusmenetluses, sealhulgas artiklis 108 sätestatud hoiuste rahuldamisjärkudega, ning koostoimes käesoleva lõike punktide a–d kohase allahindamisega.
Käesolev lõige ei takista rakendamast artikli 44 lõigete 2 ja 3 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jäetud kohustuste suhtes soodsamat kohtlemist kui sama järguga ►M3 teisendatavad kohustuste ◄ puhul tavalises maksejõuetusmenetluses.
Enne lõike 1 punktis e osutatud allahindamist või konverteerimist konverteerivad kriisilahendusasutused lõike 1 punktides b, c ja d osutatud instrumendid või vähendavad nende põhisummat vastavalt, kui kõnealustele instrumentidele kohalduvad järgmised tingimused ja kui neid ei ole juba konverteeritud:
tingimused, millega nähakse ette instrumendi põhisumma vähendamine mis tahes sündmuse korral, mis on seotud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja finantsseisundi, maksevõimelisuse või omavahendite tasemega;
tingimused, millega nähakse ette instrumentide konverteerimine aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks mis tahes sellise sündmuse korral.
Kui instrumenti kajastatakse omavahendi kirjena vaid osaliselt, käsitatakse esimese lõigu kohaldamise eesmärgil sellist instrumenti tervikuna omavahendite kirjest tuleneva nõudena ja selline nõue rahuldatakse pärast sellist nõuet, mis ei tulene omavahendite kirjest.
Artikkel 49
Tuletisinstrumendid
Kui tuletisinstrumendist tulenev kohustus on jäetud artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste teisendamise vahendi rakendamisest välja, ei ole kriisilahendusasutused kohustatud tuletisinstrumendilepingut lõpetama või sulgema.
Kriisilahendusasutused teevad tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaks kooskõlas järgmisega:
sobivad meetodid tuletisinstrumentide klasside väärtuse kindlaks määramiseks, sealhulgas tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet (netting);
põhimõtted ajahetkede kehtestamiseks, millal tuleks kindlaks määrata tuletisinstrumendi positsiooni väärtus, ning
sobivad meetodid, mille abil saaks võrrelda väärtuse sellist vähenemist, mis tuleneks tuletisinstrumentide sulgemisest ning nende suhtes kohustuste teisendamise vahendi rakendamisest, kahjumi suurusega, mis tekiks, kui tuletisinstrumentide puhul rakendataks üksnes kohustuste teisendamise vahendit.
Seoses tuletisinstrumenditehingutega, mille suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet (netting), võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse tasaarvestuskokkuleppes (netting) sätestatud sulgemise meetodeid.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. jaanuariks 2016.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 50
Võla omakapitaliks konverteerimise määr
Kõnealustes suunistes selgitatakse eelkõige seda, kuidas hüvitada mõjutatud võlausaldajatele tekitatud kahju konverteerimise määra abil, ning millised suhtelised konverteerimise määrad võiksid kajastada kõrgema nõude rahuldamisjärguga kohustuste prioriteetsust kooskõlas kohaldatava maksejõuetusõigusega.
Artikkel 51
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisega kaasnevad finantsseisundi taastamise ja reorganiseerimise meetmed
Artikkel 52
Ettevõtte reorganiseerimise kava
Kui ettevõtte reorganiseerimisekavast tuleb teatada ka liidu riigiabi raamistikus, võib kriisilahendusasutus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaega kõige rohkem kahe kuuni alates kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisest või liidu riigiabi raamistikus sätestatud tähtajani, olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Ettevõtte reorganiseerimise kavas võetakse muu hulgas arvesse finantsturgude hetkeolukorda ja tuleviku väljavaateid ning see kajastab parima ja halvima stsenaariumi eeldusi, sealhulgas sündmuste kombinatsiooni, mis võimaldab selgitada välja ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ peamised nõrgad kohad. Eeldusi võrreldakse sektori asjakohaste näitajatega.
Ettevõtte reorganiseerimise kava koosneb vähemalt järgmistest osadest:
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse põhjuseks olevate tegurite ja probleemide ning raskusi põhjustanud asjaolude üksikasjalik analüüs;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise jätkusuutlikkuse taastamiseks võetavate meetmete kirjeldus;
ajakava kõnealuste meetmete rakendamiseks.
►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise jätkusuutlikkuse taastamiseks võetavad meetmed võivad hõlmata järgmist:
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja tegevusalade reorganiseerimine;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ toimimissüsteemide ja infrastruktuuri muutmine;
taandumine kahjumlikest tegevusaladest;
selliste seniste tegevusalade ümberkorraldamine, mida on võimalik konkurentsivõimeliseks muuta;
vara või äriliinide võõrandamine.
Kui kriisilahendusasutus ja pädev asutus on veendunud, et kava saavutaks selle eesmärgi, kiidab kriisilahendusasutus kava heaks.
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada:
elemente, mida ettevõtte reorganiseerimise kava peaks lõike 5 kohaselt vähemalt hõlmama, ning
lõike 10 kohaste aruannete miinimumsisu.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. jaanuariks 2016.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
4.
Artikkel 53
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise mõju
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutusel on õigus täita kõiki artikli 63 lõike 1 punktides e–i ja artikli 59 lõikes 2 osutatud õiguse kasutamiseks vajalikke haldus- ja menetlustoiminguid või nõuda nende täitmist, sealhulgas:
kõigi asjaomaste registrite muutmine;
aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või võlainstrumentide noteerimise lõpetamine või nendega kauplemise lõpetamine;
uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide noteerimine või kauplemisele lubamine;
allahinnatud võlainstrumentide uuesti noteerimine või kauplemisele lubamine, ilma et tuleks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ ( 11 ) kohast prospekti avaldamise nõuet.
Kui kriisilahendusasutus vähendab artikli 63 lõike 1 punktis e osutatud õiguse alusel teatava kohustuse põhisummat või maksmisele kuuluvat jääki osaliselt, kuid mitte nullini:
tühistatakse kohustus sellise summa ulatuses, mil määral seda vähendatakse;
jääb algse kohustuse aluseks olnud instrument või leping kehtima kohustuse põhisumma või maksmisele kuuluva jäägi ülejäänud osa suhtes, kusjuures arvesse võetakse põhisumma vähenemisega kaasnevat makstava intressisumma muutust ning mis tahes muid tingimuste muudatusi, mis kriisilahendusasutus võib artikli 63 lõike 1 punktis j osutatud õiguste alusel teha.
Artikkel 54
Menetluslike takistuste kõrvaldamine kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisele
Artikkel 55
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepinguline tunnustamine
Liikmesriigid nõuavad, et ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad lisaksid lepingulise tingimuse, millega võlausaldaja või kohustuse aluseks oleva lepingu või instrumendi pool nõustub sellega, et kohustuse suhtes võib kohaldada allahindamise ja konverteerimise õigust, ning nõustub kohustuse põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi vähendamise, konverteerimise või tühistamisega, mida kriisilahendusasutus võib kõnealuseid õigusi kasutades rakendada tingimusel, et kõnealune kohustus vastab kõigile järgmistele tingimustele:
kohustus ei ole välja jäetud artikli 44 lõike 2 alusel;
kohustus ei ole artikli 108 punktis a osutatud hoius;
kohustus on reguleeritud kolmanda riigi õigusega;
kohustus on emiteeritud või võetud pärast kuupäeva, mil liikmesriik hakkab käesoleva jao ülevõtmiseks vastu võetud norme kohaldama.
Kriisilahendusasutused võivad otsustada, et käesoleva lõike esimese lõigu kohast kohustust ei kohaldata selliste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes, kelle puhul artikli 45 lõike 1 kohane nõue on võrdne artikli 45c lõike 2 punktis a määratletud kahjumi katmise summaga, tingimusel et kohustusi, mis vastavad esimese lõigu punktides a-d osutatud tingimustele ning mis ei sisalda nimetatud lõigus osutatud lepingutingimust, ei võeta selle nõude täitmise arvestamisel arvesse.
Esimest lõiku ei kohaldata, kui liikmesriigi kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et esimeses lõigus osutatud kohustuste või instrumentide suhtes võib liikmesriigi kriisilahendusasutus kohaldada allahindamise ja konverteerimise õigust vastavalt kolmanda riigi õigusele või kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud siduvale lepingule.
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimese lõigu kohase teate puhul peatatakse lõikega 1 nõutav tingimuse lepingulistesse sätetesse lisamise kohustus automaatselt alates hetkest, mil kriisilahendusasutus saab teate.
Kui kriisilahendusasutus jõuab järeldusele, et lõikega 1 nõutav tingimuse lisamine lepingulistesse sätetesse ei ole õiguslikult või muul viisil teostamatu, võttes arvesse vajadust tagada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või ettevõtja kriisilahenduskõlblikkus, nõuab ta mõistliku aja jooksul pärast esimese lõigu kohast teavitamist sellise lepingulise tingimuse lisamist. Peale selle võib kriisilahendusasutus nõuda ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ või ettevõtjalt, et ta muudaks oma tavasid, mis puudutavad erandi tegemist nõudeõiguste teisendamise lepingulisest tunnustamisest.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente ja artikli 2 lõike 1 punkti 48 alapunktis ii osutatud võlainstrumente, kui need instrumendid on tagamata kohustused. Lisaks sellele on käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kohustused kõrgema nõudeõiguse järguga kui kohustused, mille nõuete rahuldamisjärgule on osutatud artikli 108 lõike 2 punktides a, b ja c ning artikli 108 lõikes 3.
Kui kriisilahendusasutus teeb ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja artiklite 15 ja 16 kohase kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kontekstis või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga ei sisalda lõikes 1 osutatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on vastavalt artikli 44 lõikele 2 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis vastavalt artikli 44 lõikele 3 välistatakse tõenäoliselt teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui 10 %, hindab kriisilahendusasutus viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või ettevõtja kriisilahenduskõlblikkusele, kaasa arvatud kriisilahenduskõlblikkusele avalduvat mõju, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisel võidakse rikkuda võlausaldajatele artikliga 73 ette nähtud garantiisid.
Kui kriisilahendusasutus jõuab käesoleva lõike viiendas lõigus osutatud hindamise põhjal järeldusele, et kohustused, mis käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ei sisalda lõikes 1 osutatud lepingulist tingimust, põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu, kasutab ta vastavalt vajadusele artiklis 17 ette nähtud õigusi, et kõrvaldada selline kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu.
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude puhul ei võeta arvesse kohustusi, mille puhul ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ei lisa lepingulistesse sätetesse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõutavat tingimust, või mille puhul käesoleva lõike kohaselt see nõue ei ole kohaldatav.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata täiendavalt kindlaks:
tingimused, mille korral oleks ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja jaoks käesolevas artikli lõikes 1 osutatud lepingulise tingimuse teatavatele kohustuste kategooriatele lisamine õiguslikult või muul viisil teostamatu;
tingimused, mille alusel kriisilahendusasutus saab nõuda lõike 2 kolmanda lõigu kohase lepingulise tingimuse lisamist;
mõistlik ajavahemik, mille jooksul nõuab kriisilahendusasutus lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt lepingulise tingimuse lisamist.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 56
Valitsuse finantsstabiilsusvahendid
Valitsuse finantsstabiilsusvahendeid rakendades tagavad liikmesriigid, et nemad või nende pädevad ministeeriumid või valitsused ja kriisilahendusasutus rakendavad vahendeid ainult siis, kui on täidetud kõik artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimused ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
pädev ministeerium või valitsus ja kriisilahendusasutus teevad pärast keskpanga ja pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et kriisilahenduse vahendite rakendamisest ei piisaks, et vältida märkimisväärset ebasoodsat mõju finantsstabiilsusele;
pädev ministeerium või valitsus ja kriisilahendusasutus teevad kindlaks, et kriisilahenduse meetmete rakendamisest ei piisaks avaliku huvi kaitsmiseks, kui ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ on eelnevalt antud keskpanga erakorralist likviidsusabi;
seoses ajutise riigi osaluse omandamise vahendiga teeb pädev ministeerium või valitsus pärast pädeva asutuse ja kriisilahendusasutusega konsulteerimist kindlaks, et kriisilahenduse meetmete rakendamisest ei piisaks avaliku huvi kaitsmiseks, ning kui ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ on eelnevalt antud omakapitali toetuse vahendi kaudu riigipoolset omakapitali toetust.
Finantsstabiilsusvahend koosneb järgmistest osadest:
artiklis 57 osutatud riigipoolse omakapitalitoetuse vahend;
artiklis 58 osutatud ajutise riigi osaluse omandamise vahend.
Artikkel 57
Riigipoolse omakapitalitoetuse vahend
Liikmesriigid võivad siseriiklikku äriühinguõigust järgides osaleda ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja rekapitaliseerimises, andes tollele kapitali järgmiste instrumentide vastu, võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid:
esimese taseme põhiomavahendite instrumendid;
täiendavad esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite instrumendid.
Artikkel 58
Ajutine riigi osaluse omandamise vahend
Sel eesmärgil võib liikmesriik anda ühe või mitu aktsiate ülekandmise korraldust, milles ülevõtja on:
liikmesriigi volitatud isik või
äriühing, mis kuulub tervikuna liikmesriigile.
V
PEATÜKK
Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine ja konverteerimine
Artikkel 59
Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise nõue
Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust võib kasutada kas:
kriisilahenduse meetmest sõltumatult või
koos kriisilahenduse meetmega, kui täidetud on artiklites 32, 32a või 33 sätestatud kriisilahenduse eeltingimused.
Kui kriisilahendussubjekt on asjaomased kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust koos sama õiguse kasutamisega asjaomase ettevõtja emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse tegelikult üle kriisilahendussubjektile ja kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib asjaomase ettevõtja.
Pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kriisilahenduse meetmest sõltumatult viiakse läbi artiklis 74 sätestatud väärtuse hindamine ja kohaldatakse artiklit 75.
Kui seda õigust kasutatakse, tagavad liikmesriigid, et allahindamine või konverteerimine toimub kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktis g osutatud põhimõttega.
Liikmesriigid nõuavad, et kriisilahendusasutused kasutaksid seoses krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja poolt emiteeritud ning kapitaliinstrumentide ja lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt artiklile 60 ja viivitamata, kui esineb üks või enam järgmistest asjaoludest:
kui on kindlaks tehtud, et artiklites 32, 32a või 33 sätestatud kriisilahenduse eeltingimused on täidetud, enne kriisilahenduse meetme võtmist, või
kui asjaomane ametiasutus teeb kindlaks, et kui kapitaliinstrumentide ja lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste suhtes ei kasutata kõnealust õigust, ei ole ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja enam jätkusuutlik;
kui asjaomased kapitaliinstrumendid on emiteerinud tütarettevõtja ja kui neid võetakse arvesse omavahendite nõude täitmise eesmärgil individuaalsel ja konsolideeritud alusel, teevad konsolideeritud järelevalvet teostava ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ liikmesriigi asjaomane ametiasutus ja tütarettevõtja liikmesriigi asjaomane ametiasutus artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt ühiselt kindlaks, et kui seoses kõnealuste instrumentidega ei kasutata allahindamise või konverteerimise õigust, ei ole konsolideerimisgrupp enam jätkusuutlik;
kui asjaomased kapitaliinstrumendid on emiteeritud emaettevõtja tasandil ja kui neid võetakse arvesse omavahendite nõude täitmise eesmärgil individuaalsel alusel emaettevõtja tasandil või konsolideeritud alusel ning konsolideeritud järelevalvet teostava ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ liikmesriigi asjaomane ametiasutus teeb kindlaks, et kui seoses kõnealuste instrumentidega ei kasutata allahindamise või konverteerimise õigust, ei ole konsolideerimisgrupp enam jätkusuutlik;
kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on taotlenud erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud juhul, kui esinevad mis tahes asjaolud, mis on sätestatud artikli 32 lõike 4 punkti d alapunktis iii.
Lõike 3 kohaldamisel loetakse ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupp jätkusuutmatuks üksnes juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupp on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv;
võttes arvesse ajastust ja muid asjaolusid, puudub põhjendatud väljavaade, et ükski meede, sealhulgas alternatiivne erasektoripoolne meede või järelevalvemeede (k.a varajane sekkumine) peale ►M3 kapitaliinstrumentide või lõikes 1a osutatud kõlblikud kohustused ◄ allahindamise või konverteerimise, iseseisvalt või koos kriisilahenduse meetmega, aitaks ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida.
Artikkel 60
Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamist või konverteerimist käsitlevad sätted
Artiklis 59 sätestatud nõude täitmisel kasutavad kriisilahendusasutused allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt nõuete rahuldamisjärkudele tavalises maksejõuetusmenetluses viisil, millega saavutatakse järgmised tulemused:
esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse esimesena, proportsionaalselt kahjumiga ning kuni nende ammendumiseni ja kriisilahendusasutus võtab seoses esimese taseme põhiomavahendite instrumentide omanikega ühe või mõlemad artikli 47 lõikes 1 sätestatud meetmetest;
täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kapitaliinstrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;
teise taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kapitaliinstrumentide ammendumiseni olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;
artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem.
Asjaomase kapitaliinstrumendi või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuse põhisumma allahindamisel:
on kõnealuse põhisumma vähendamine püsiv, arvestades üleshindamist kooskõlas artikli 46 lõike 3 kohase hüvitise maksmise korraga;
asjaomase kapitaliinstrumendi või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuse omaniku vastu ei jää seoses selle allahinnatud instrumendi summaga alles mingit kohustust, välja arvatud juba tekkinud kohustused ning vastutus kahju eest, mis võib tekkida allahindamise õiguse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel;
ei maksta asjaomaste kapitaliinstrumentide või artikli 59 lõikes 1a osutatud kohustuste omanikele muud hüvitist kui käesoleva artikli lõike 3 kohaselt makstav hüvitis.
►M3 Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuste konverteerimiseks käesoleva artikli lõike 1 punktide b, c ja d alusel võivad kriisilahendusasutused nõuda ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ ja artikli 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjalt esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimist asjaomaste kapitaliinstrumentide ja selliste kõlblike kohustuste omanikele. Asjaomaseid kapitaliinstrumente ja selliseid kõlblikke kohustusi võib konverteerida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: ◄
kõnealused esimese taseme põhiomavahendite instrumendid on emiteerinud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike punktis b, c või d osutatud ettevõtja emaettevõtja kokkuleppel ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kriisilahendusasutusega või vajaduse korral emaettevõtja kriisilahendusasutusega;
kõnealused esimese taseme põhiomavahendite instrumendid emiteeritakse enne seda, kui asjaomane ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja emiteerib aktsiaid või omandiõiguse instrumente riigi või valitsusüksuse poolt omavahendite suurendamiseks;
kõnealused esimese taseme põhiomavahendite instrumendid määratakse ja antakse üle viivitamata pärast konverteerimisõiguse kasutamist;
konverteerimise määr, millega määratakse kindlaks ►M3 iga asjaomase kapitaliinstrumendiga või iga artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustusega ◄ seoses pakutavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide arv, on kooskõlas artiklis 50 sätestatud põhimõtetega ja kõigi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt artikli 50 lõike 4 kohaselt välja töötatud suunistega.
Artikkel 61
Otsustamise eest vastutav asutus
Kui asjaomaseid kapitaliinstrumente või käesoleva direktiivi artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblikke kohustusi võetakse arvesse käesoleva direktiivi artikli 45f lõikes 1 osutatud nõude täitmisel, vastutab käesoleva direktiivi artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemise eest selle liikmesriigi asjaomane ametiasutus, kus ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale on direktiivi 2013/36/EL III jaotise kohaselt antud tegevusluba.
Kui asjaomased kapitaliinstrumendid on emiteerinud tütarettevõtjast ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ning neid kapitaliinstrumente võetakse arvesse omavahendite nõude täitmisel individuaalsel ja konsolideeritud alusel, vastutavad artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemise eest järgmised ametiasutused:
käesoleva direktiivi artikli 59 lõike 3 punktis b või c osutatud asjaolude kindlakstegemise eest vastutab selle liikmesriigi asjaomane ametiasutus, kus asjaomased instrumendid emiteerinud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on direktiivi 2013/36/EL III jaotise kohaselt asutatud;
käesoleva direktiivi artikli 59 lõike 3 punktis c osutatud asjaolude ühiselt kindlaks tegemise eest vastutab konsolideeritud järelevalvet teostava ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ liikmesriigi asjaomane ametiasutus ja selle liikmesriigi asjaomane ametiasutus, kus asjaomased instrumendid emiteerinud ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on direktiivi 2013/36/EL III jaotise kohaselt asutatud.
Artikkel 62
Konsolideeritud kohaldamine: asjaolude kindlakstegemise kord
Liikmesriigid tagavad, et enne artikli 59 lõike 3 punktis b, c, d või e osutatud asjaolude kindlakstegemist seoses tütarettevõtjaga, kes emiteerib asjaomaseid kapitaliinstrumente või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblikke kohustusi artiklis 45f osutatud nõude täitmiseks individuaalsel alusel või asjaomaseid kapitaliinstrumente, mida võetakse arvesse omavahendite nõude täitmisel individuaalsel või konsolideeritud alusel, järgivad asjaomased ametiasutused järgmisi nõudeid:
kaaludes, kas teha kindlaks artikli 59 lõike 3 punktis b, c, d või e osutatud asjaolud, teavitab ta pärast asjaomase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega konsulteerimist 24 tunni jooksul alates sellest konsulteerimisest:
konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust ning kui tegemist on erineva asutusega, selle liikmesriigi asjaomast ametiasutust, kus konsolideeritud järelevalvet tegev asutus asub;
selliste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kriisilahendusasutusi, kes otse või kaudselt ostsid artikli 45f lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt artikli 45f lõikes 2 osutatud kohustusi;
kaaludes, kas ta teha kindlaks artikli 59 lõike 3 punktis c osutatud asjaolud, teavitab ta viivitamata iga sellise ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pädevat asutust, kes on emiteerinud asjaomased kapitaliinstrumendid, mille suhtes tuleb kasutada allahindamise või konverteerimise õigusi juhul, kui tehakse kindlaks osutatud asjaolud, ning kui tegemist on erineva asutusega, siis nende liikmesriikide asjaomaseid ametiasutusi, kus kõnealused pädevad asutused ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus asuvad.
►M3 Kui lõike 1 kohane teade on esitatud, hindab asjaomane ametiasutus pärast konsulteerimist selle lõike punkti a alapunkti i või punkti b kohaselt teavitatud asutustega järgmisi asjaolusid: ◄
kas on olemas alternatiivne meede artikli 59 lõike 3 kohase allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamisele;
kui selline alternatiivne meede on olemas, kas seda on võimalik rakendada;
kui seda alternatiivset meedet oleks võimalik rakendada, kas on realistlik, et see meede kõrvaldaks piisava aja jooksul asjaolud, mis muidu eeldaksid artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemist.
VI
PEATÜKK
Kriisilahendusõigused
Artikkel 63
Üldised õigused
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on kõik õigused, mis on vajalikud, et rakendada selliste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate puhul, mis vastavad kriisilahenduse eeltingimustele, kriisilahenduse vahendeid. Eelkõige on kriisilahendusasutustel järgmised kriisilahendusõigused, mida nad võivad kasutada eraldi või koos teiste õigustega:
õigus nõuda kõigilt isikutelt sellise teabe esitamist, mida kriisilahendusasutus vajab kriisilahenduse meetme üle otsustamiseks ja selle ettevalmistamiseks, sealhulgas kriisilahenduse kavades esitatud teabe ajakohastamisi ja täiendusi ning teabe hankimist kohapealsete kontrollide kaudu;
õigus üle anda kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud aktsiaid ning muid omandiõiguse instrumente;
õigus üle anda muule ettevõtjale kõnealuse ettevõtja nõusolekul kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ õigusi, vara ja kohustusi;
õigus konverteerida kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ►M3 teisendatavad kohustusi ◄ selle ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, asjaomase emaettevõtjana tegutseva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või sildasutuse, millele ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara, õigused või kohustused üle antakse, lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks;
õigus tühistada kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud võlainstrumente, välja arvatud tagatud kohustusi vastavalt artikli 44 lõikele 2;
õigus vähendada, sealhulgas nullini, kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide nimiväärtust ja tühistada selliseid aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente;
õigus nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ või asjaomaselt emaettevõtjana tegutsevalt ►C2 finantsinstitutsioonilt ◄ uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või muude kapitaliinstrumentide (sealhulgas eelisaktsiad ja teatavatel tingimustel omakapitaliks konverteeritavad, nn CoCo-võlakirjad) emiteerimist;
õigus muuta kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud võlainstrumentide ja muude ►M3 teisendatavad kohustuste ◄ tagasimaksmise tähtpäeva või sellistelt instrumentidelt ja muudelt ►M3 teisendatavad kohustustelt ◄ makstava intressi summat või kuupäeva, millest alates tuleb hakata intressi maksma, sealhulgas ka õigus maksed ajutiselt peatada, välja arvatud tagatud kohustuste puhul vastavalt artikli 44 lõikele 2;
õigus lõpule viia ja lõpetada finantslepingud või tuletislepingud artikli 49 kohaldamise eesmärgil;
õigus kutsuda tagasi või vahetada välja kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgan ja kõrgem juhtkond;
õigus nõuda pädevalt asutuselt olulise osaluse omandaja hindamist õigeaegselt, erandina direktiivi 2013/36/EL artiklis 22 ja direktiivi 2014/65/EL artiklis 12 sätestatud tähtaegadest.
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kriisilahenduse vahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades ei kohaldata kriisilahendusasutuste suhtes järgmisi nõudeid, mis oleksid muul juhul siseriikliku õiguse või lepingu või muul alusel kohaldatavad:
kui artikli 3 lõikest 6 ja artikli 85 lõikest 1 ei tulene teisiti, nõue saada mis tahes isiku, kas avalik-õigusliku või era-õigusliku isiku, sealhulgas kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäride või võlausaldajate heakskiit või nõusolek;
enne õiguse kasutamist kohaldatavad menetlusnõuded, mille kohaselt tuleb teavitada mis tahes isikut, sealhulgas igasugune nõue avaldada teade või prospekt või esitada mõni dokument konkreetsele ametiasutusele või registreerida see selles ametiasutuses.
Eelkõige tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusasutused saavad kasutada käesoleva artikli kohaseid õigusi ilma finantsinstrumentide, õiguste, vara või kohustuste üleandmisele seatud piiranguteta või nende heakskiitmise nõueteta, mida muul juhul kohaldataks.
Esimese lõigu punktiga b ei piirata artiklites 81 ja 83 sätestatud nõuete kohaldamist ega liidu riigiabi raamistiku kohaste teavitamisnõuete kohaldamist.
Artikkel 64
Kaasnevad õigused
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutusel, kes kasutab kriisilahendusõigust, on samuti õigus:
kui artiklist 78 ei tulene teisiti, näha ette, et üleandmine toimub, ilma et üleantavaid finantsinstrumente, õigusi, vara või kohustusi mõjutaksid kohustused või koormatised; kõnealuses tähenduses ei käsitata käesoleva direktiivi kohast õigust hüvitisele kohustuse või koormatisena;
tühistada õigused omandada täiendavaid aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente;
nõuda, et asjaomane ametiasutus lõpetaks või peataks finantsinstrumentidega kauplemise lubamise reguleeritud turul või selliste instrumentide ametliku noteerimise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/34/EÜ ( 12 );
näha ette, et saajat koheldakse seoses kõigi kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ õiguste või kohustuste või sellise ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ võetud meetmetega, sealhulgas – kui artiklitest 38 ja 40 ei tulene teisiti – turu infrastruktuuris osalemisega seotud mis tahes õiguste või kohustustega nii, nagu oleks ta kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ;
nõuda, et kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ja saaja annavad üksteisele teavet ja abi, ning
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusõigust kasutades on kriisilahendusasutustel õigus näha ette majandustegevuse jätkuvuse tagamise kord, mis võimaldaks tagada, et kriisilahenduse meede on tulemuslik ning saaja saab vajaduse korral üle antud ettevõtte tegevust jätkata. Selline majandustegevuse jätkuvuse tagamise kord hõlmab eelkõige järgmist:
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sõlmitud lepingute jätkamine, nii et saaja võtab üle kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ õigused ja kohustused seoses mis tahes üle antud finantsinstrumendi, õiguse, vara või kohustusega, ning kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ asendamine saajaga (kas otseselt või kaudselt) kõigis asjakohastes lepingudokumentides;
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ asendamine saajaga kõigis kohtumenetlustes seoses mis tahes üle antud finantsinstrumendi, õiguse, vara või kohustusega.
Lõike 1 punktis d ja lõike 3 punktis b osutatud õigused ei mõjuta järgmisi õigusi:
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ töötaja õigus tööleping lõpetada;
kui artiklitest 69, 70 ja 71 ei tulene teisiti, lepingu osapoole õigus kasutada lepingujärgseid õigusi, sealhulgas õigus leping lõpetada, kui lepingutingimused seda võimaldavad kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse või tegevusetuse tõttu enne asjaomast üleandmist või saaja tegevuse või tegevusetuse tõttu pärast asjaomast üleandmist.
Artikkel 65
Õigus nõuda teenuste osutamist ja vahendite andmist
Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes on algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus.
Teenuste osutamine ja vahendite andmine lõigete 1 ja 2 alusel toimub järgmistel tingimustel:
kui teenused osutati ja vahendid anti kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ vahetult enne kriisilahenduse meetme võtmist lepingu alusel, siis samadel tingimustel kõnealuse lepingu kestuse jooksul;
kui lepingut ei ole või leping on lõppenud, siis mõistlikel tingimustel.
Artikkel 66
Õigus tagada teiste liikmesriikide poolt võetud kriisiohje- või kriisiennetusmeetmete täitmine
Kui liikmesriigi (edaspidi „liikmesriik A”) kriisilahendusasutus kasutab allahindamise või konverteerimise õigust, sealhulgas seoses kapitaliinstrumentidega kooskõlas artikliga 59, ning kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ►M3 teisendatavad kohustused ◄ või asjaomased kapitaliinstrumendid hõlmavad järgmist:
instrumendid või kohustused, mida reguleeritakse sellise liikmesriigi (edaspidi „liikmesriik B”) õigusaktidega, mis ei ole allahindamise või konverteerimise õigust kasutava kriisilahendusasutuse asukohariik;
liikmesriigis B asuvatele võlausaldajatele võlgnetavad kohustused.
Liikmesriik B tagab, et kõnealuste kohustuste või kapitaliinstrumentide põhisummat vähendatakse või kohustusi või kapitaliinstrumente konverteeritakse kooskõlas liikmesriigi A kriisilahendusasutuse kasutatava allahindamise või konverteerimise õigusega.
Iga liikmesriik tagab, et järgmised õigused kehtestatakse kooskõlas kriisilahendusasutuse asukoha liikmesriigi õigusnormidega:
aktsionäride, võlausaldajate ja kolmandate isikute õigus artikli 85 alusel kaebuse esitamisega vaidlustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste üleandmine;
võlausaldajate õigus kaebuse esitamisega vaidlustada artikli 85 alusel käesoleva artikli lõike 4 punktides a või b hõlmatud instrumendi või kohustuse põhisumma vähendamine või konverteerimine;
VII peatükis osutatud osalise üleandmise kaitsemeetmed seoses lõikes 1 osutatud vara, õiguste või kohustustega.
Artikkel 67
Õigused seoses kolmandates riikides asuva vara, õiguste, kohustuste, aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentidega
Liikmesriigid sätestavad, et juhul kui kriisilahenduse meede sisaldab kolmandas riigis asuva vara või kolmanda riigi õigusega reguleeritavate aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, õiguste või kohustuste suhtes võetud meedet, võivad kriisilahendusasutused nõuda, et:
haldur, pankrotihaldur või muu isik, kes kontrollib kriisilahendusmenetluses olevat ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ , ning saaja võtaksid kõik vajalikud meetmed üleandmise, allahindamise, konverteerimise või meetme jõustumise tagamiseks;
haldur, pankrotihaldur või muu isik, kes kontrollib kriisilahendusmenetluses olevat ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ , haldaks saaja nimel aktsiaid, muid omandiõiguse instrumente, vara või õigusi või täidaks kohustusi kuni üleandmise, allahindamise, konverteerimise või meetme jõustumiseni;
saaja mõistlikud kulud, mis on nõuetekohaselt tekkinud käesoleva lõike punktidega a ja b ette nähtud meetmete rakendamisel, kaetaks ühel artikli 37 lõikes 7 osutatud viisil.
Artikkel 68
Teatavate lepinguliste tingimuste väljajätmine varase sekkumise ja kriisilahenduse puhul
Lisaks ei käsitata kõnealust kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet iseenesest täitmist tingiva juhtumina ega maksejõuetusmenetlusena
tütarettevõtja sõlmitud sellise lepingu alusel, mis sisaldab kohustusi, mida tagab või toetab muul viisil emaettevõtja või konsolideerimisgrupi ettevõtja, või
konsolideerimisgrupi ettevõtja sõlmitud sellise lepingu alusel, mis sisaldab samaaegse makseviivituse sätteid.
►M3 Tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate materiaalõiguslike kohustuste, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist ning tagatise andmist, ei võimalda kriisiennetusmeede, artikli 33a kohane kohustuse peatamine või kriisiohjemeede, sealhulgas niisuguse meetme kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus, iseenesest kellelgi: ◄
kasutada lõpetamise, peatamise, muutmise või tasaarvestuse õigust, sealhulgas seoses lepingutega, mille sõlmib:
tütarettevõtja, ning mille kohaseid kohustusi tagab või toetab muul viisil konsolideerimisgrupi ettevõtja;
konsolideerimisgrupi ettevõtja ning mis hõlmab vastastikuse kohustuste täitmata jätmise sätet;
saada enda omandisse, kontrollida või tagatisena sisse nõuda asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi ettevõtja vara, lepingu puhul, mis hõlmab vastastikuse kohustuste täitmata jätmise sätet;
mõjutada asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi ettevõtja lepingulist õigust, lepingu puhul, mis hõlmab vastastikuse kohustuste täitmata jätmise sätet.
Artikkel 69
Õigus peatada teatavaid kohustusi
Lõike 1 kohast peatamist ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud järgmiste isikute ees:
direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemide ja süsteemikorraldajate ees;
määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;
keskpankade ees.
Kriisilahendusasutused määravad nimetatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele. Kriisilahendusasutused hindavad eelkõige hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.
Liikmesriigid võivad ette näha, et kui makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust kasutatakse kõlblike hoiuste puhul, tagavad kriisilahendusasutused, et hoiustajatele antakse hoiusele juurdepääs asjakohase päevasumma ulatuses.
Artikkel 70
Õigus piirata tagatistest tulenevaid õigusi
Kriisilahendusasutused ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigust seoses ühegagi järgnevatest:
süsteemid või süsteemikorraldajad, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil;
määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ja kolmandate riikide kesksed vastaspooled, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaselt, ning
keskpangad, vara puhul, mille kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on pantinud või tagatiseks andnud.
Artikkel 71
Õigus ajutiselt peatada lepingu ülesütlemise õigus
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus peatada kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtja mis tahes lepingupoole õigus leping üles öelda, kui:
kõnealusest lepingust tulenevaid kohustusi tagab või toetab muul viisil kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ;
kõnealusest lepingust tulenev ülesütlemise õigus põhineb üksnes kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetusel või finantsseisundil, ning
juhul kui kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ puhul on kasutatud või võidakse kasutada üleandmise õigust, ning
kõnealuse lepinguga seotud tütarettevõtja vara ja kohustused on üle antud ja saaja poolt vastu võetud või võidakse üle anda ja saaja poolt vastu võtta, või
kriisilahendusasutus pakub mis tahes muul viisil piisavat kaitset sellistele kohustustele.
Peatamine jõustub alates teate avaldamisest artikli 83 lõike 4 kohaselt kuni avaldamisele järgneva tööpäeva keskööni liikmesriigis, kus kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtja on asutatud.
Lõike 1 või 2 alusel peatamist ei kohaldata:
süsteemide või süsteemikorraldajate suhtes, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil;
määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt liidus tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes ega kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustab vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25, või
keskpankade suhtes.
Isik võib kasutada lepingust tulenevat ülesütlemise õigust enne lõikes 1 või 2 osutatud ajavahemiku lõppu, kui ta saab kriisilahendusasutuselt teate, et lepinguga hõlmatud õigusi ja kohustusi:
ei anta üle teisele ettevõtjale või
ei hinnata alla ega konverteerita kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisel vastavalt artikli 43 lõike 2 punktile a.
Kui kriisilahendusasutus kasutab käesoleva artikli lõikega 1 või 2 ette nähtud õigust peatada lepingu ülesütlemise õigus ning kui ei ole esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohast teadet, võib peatatud õigust peatamisaja lõppedes kasutada vastavalt artiklile 68 järgmiselt:
kui lepinguga hõlmatud õigused ja kohustused on üle antud muule ettevõtjale, võib vastaspool kasutada lepingu ülesütlemise õigust vastavalt asjaomase lepingu tingimustele üksnes saajast ettevõtja mis tahes jätkuva või järgneva täitmist tingiva juhtumi korral;
kui lepinguga hõlmatud õigused ja kohustused jäävad kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ ning kriisilahendusasutus ei ole rakendanud kõnealuse lepingu suhtes artikli 43 lõike 2 punkti a kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, võib vastaspool kasutada lõikest 1 tuleneva peatamise lõppemisel lepingu ülesütlemise õigust vastavalt kõnealuse lepingu tingimustele.
Pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse taotlusel teeb kauplemisteabehoidla vajaliku teabe kättesaadavaks pädevatele asutustele või kriisilahendusasutustele, et võimaldada neil täita nende vastavaid kohustusi ja õigusi kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 81.
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõike 7 kohaldamiseks järgmised elemendid:
finantslepinguid käsitlev minimaalne teave, mis peaks sisalduma üksikasjalikes andmetes, ning
asjaolud, mille korral tuleks nõuet kohaldada.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 71a
Peatamise õiguse lepinguline tunnustamine kriisilahenduses
Esimeses lõigus esitatud nõuet võib kohaldada kolmandate riikide tütarettevõtjate suhtes, kes on
krediidiasutused;
investeerimisühingud (või oleksid investeerimisühingud, kui nende peakontor asuks asjaomases liikmesriigis), või
finantseerimisasutused.
Lõige 1 on kohaldatav kõigi finantslepingute suhtes:
mis loovad uue kohustuse või muudavad oluliselt olemasolevat kohustust pärast käesoleva artikli ülevõtmiseks riiklikul tasandil vastu võetud sätete jõustumist;
millega nähakse ette õigus kasutada ühte või mitut lõpetamisõigust või tagatistest tulenevate õiguste maksmapaneku õigust, mille suhtes kohaldataks artiklit 33a, 68, 69, 70 või 71, kui finantslepingut reguleeritaks liikmesriigi õigusega.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 72
Kriisilahendusõiguste kasutamine
Esimeses lõigus osutatud kontrolli võib kriisilahendusasutus teostada vahetult ise või kaudselt kriisilahendusasutuse nimetatud isiku või isikute kaudu. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsiate või muude omandiõiguse instrumentidega kaasnevaid hääleõigusi ei saa kasutada kriisilahenduse ajal.
VII
PEATÜKK
Kaitsemeetmed
Artikkel 73
Aktsionäride ja võlausaldajate kohtlemine osalise üleandmise ning kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise korral
Liikmesriigid tagavad juhul, kui on rakendatud ühte või enamat kriisilahenduse vahendit, ja eelkõige artikli 75 kohaldamisel, et:
välja arvatud punkti b kohaldamisel, kui kriisilahendusasutused annavad üle ainult osa kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ õigustest, varast ja kohustustest, rahuldatakse nende aktsionäride ja võlausaldajate, kelle nõudeid ei ole üle antud, nõuded sellises osas, millises need oleks rahuldatud, kui kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus;
kui kriisilahendusasutused rakendavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, ei kata need aktsionärid ja võlausaldajad, kelle nõuded on alla hinnatud või konverteeritud omakapitaliks, suuremat kahjumit kui see, mida nad oleksid katnud juhul, kui kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus.
Artikkel 74
Kohtlemise erinevuse hindamine
Lõikes 1 sätestatud hindamisega tehakse kindlaks järgmine:
see, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid, kaasa arvatud asjaomaseid hoiuste tagamise skeeme, oleks koheldud, kui kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, mille suhtes on ellu viidud kriisilahenduse meede või meetmed, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus;
see, kuidas kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäre ja võlausaldajaid kriisilahenduse käigus tegelikult koheldi, ning
kas punktis a osutatud kohtlemine erineb punktis b osutatud kohtlemisest.
Hindamisel
eeldatakse, et kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, mille suhtes võeti kriisilahenduse meedevõi meetmed, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus;
eeldatakse, et kriisilahenduse meedet või meetmeid ei võetud;
jäetakse arvesse võtmata mis tahes erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmine kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ .
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 75
Aktsionäride ja võlausaldajate kaitse
Liikmesriigid tagavad, et juhul kui artikli 74 kohaselt tehtud hindamise käigus tehakse kindlaks, et artiklis 73 osutatud mis tahes aktsionär või võlausaldaja või artikli 109 lõikes 1 osutatud hoiuste tagamise skeem on kandnud suuremat kahjumi, kui ta oleks kandnud lõpetamisel ja likvideerimisel tavalises maksejõuetusmenetluses, on tal õigus saada kriisilahendusrahastutelt vahe ulatuses hüvitist.
Artikkel 76
Vastaspoole kaitse osalise üleandmise korral
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 täpsustatud kaitsemeetmeid kohaldatakse järgmistel asjaoludel:
kriisilahendusasutus annab osa, kuid mitte kõik, kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ varast, õigustest või kohustustest üle teisele ettevõtjale või, kriisilahenduse vahendi kasutamisel, sildasutusest või vara valitsemise ettevõtjast muule isikule;
kriisilahendusasutus kasutab artikli 64 lõike1 punktis f täpsustatud õigusi.
Liikmesriigid tagavad nõuetekohase kaitse järgmistele kokkulepetele ning järgmiste kokkulepete vastaspooltele:
tagatiskokkulepped, mille alusel isikul on tagatise kaudu tegelik või tingimuslik õigus üleantava vara või üleantavate õiguste suhtes, olenemata sellest, kas seda õigust tagatakse konkreetse vara või õigustega või muutuva väärtusega kommertspandi või muu sarnase lepinguga;
omandiõiguse üleminekul põhinevad finantstagatiskokkulepped, mille alusel täpsustatud kohustuste täitmist tagava või hõlmava tagatisena antakse vara täielik omandiõigus üle tagatise andjalt tagatise saajale tingimusel, et tagatise saaja annab vara üle, kui need täpsustatud kohustused on täidetud;
tasaarvestuskokkulepped (set-off), mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada;
tasaarvestuskokkulepped (netting);
pandikirjad;
struktureeritud finantskokkulepped, sealhulgas väärtpaberistamised ja riskide maandamise eesmärgil kasutatavad finantsinstrumendid, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on siseriikliku õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadele, hõlmates kokkuleppe poole, usaldusisiku, agendi või esindaja poolt tagatise andmist ja hoidmist.
Kaitsemeetmeid, mida on asjakohane kohaldada käesoleva lõike punktides a–f sätestatud kokkulepeliikide puhul, täpsustatakse artiklites 77–80 ning nende suhtes kohaldatakse artiklites 68–71 sätestatud piiranguid.
Lõike 2 kohase nõude kohaldamine ei sõltu kokkulepetes osalevate poolte arvust ja sellest, kas kokkulepped
põhinevad lepingul, usalduskokkuleppel või muul alusel või tulenevad automaatselt õigusnormidest;
tulenevad teise liikmesriigi õigusest või on osaliselt või täielikult reguleeritud kolmanda riigi õigusega.
Artikkel 77
Finantstagatis- ja tasaarvestuskokkulepete kaitse
Esimese lõigu kohaldamisel loetakse kõnealuste kokkulepetega kaitstuks sellised õigused ja kohustused, mida kokkuleppe pooltel on õigus tasaarvestada või netonõudeks kokku liita.
Olenemata lõikest 1, võib kriisilahendusasutus, kui see on vajalik tagatud hoiuste kättesaadavuse tagamiseks:
anda üle tagatud hoiused, mis moodustavad osa lõikes 1 nimetatud kokkulepetest, andmata üle muud vara, õigusi ja kohustusi, mis moodustavad osa samast kokkuleppest, ning
seda vara ja neid õigusi või kohustusi üle anda, muuta või lõpetada, andmata üle tagatud hoiuseid.
Artikkel 78
Tagatiskokkulepete kaitse
Liikmesriigid tagavad, et tagatiskokkuleppe kohaselt tagatud kohustuste suhtes kohaldatakse piisavalt kaitsemeetmeid, et takistada ühte järgmistest:
kohustuse tagatiseks oleva vara üleandmine, välja arvatud juhul, kui üle antakse ka asjaomane kohustus ja tagatisest saadav kasu;
tagatud kohustuse üleandmine, välja arvatud juhul, kui üle antakse ka tagatisest saadav kasu;
tagatisest saadava kasu üleandmine, välja arvatud juhul, kui antakse üle ka tagatud kohustus;
tagatiskokkuleppe muutmine või lõpetamine kriisilahendusõigusega kaasnevate õiguste kasutamisega, kui sellise muutmise või lõpetamise tagajärjel ei ole kohustus enam tagatud.
Olenemata lõikest 1, võib kriisilahendusasutus, kui see on vajalik tagatud hoiuste kättesaadavuse tagamiseks:
anda üle tagatud hoiused, mis moodustavad osa lõikes 1 nimetatud kokkulepetest, andmata üle muud vara, õigusi ja kohustusi, mis moodustavad osa samast kokkuleppest, ning
seda vara ja neid õigusi või kohustusi üle anda, muuta või lõpetada, andmata üle tagatud hoiuseid.
Artikkel 79
Struktureeritud finantskokkulepete ja pandikirjade kaitse
Liikmesriigid tagavad, et struktureeritud finantskokkulepped, sealhulgas artikli 76 lõike 2 punktides e ja f osutatud kokkulepped on piisavalt kaitstud, et tõkestada järgmisi tegevusi:
osa, kuid mitte kogu vara ning kõigi õiguste ja kohustuste üleandmine, kui nende suhtes on sõlmitud struktureeritud finantskokkulepe, sealhulgas artikli 76 lõike 2 punktides e ja f osutatud finantskokkulepe, mille pooleks on kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ;
kasutades kriisilahendusõigusega kaasnevaid õiguseid, vara, õiguste ja kohustuste muutmine või lõpetamine, kui nende suhtes on sõlmitud struktureeritud finantskokkulepe, sealhulgas artikli 76 lõike 2 punktides e ja f osutatud finantskokkulepe, mille pooleks on kriisilahendusmenetluses olev ►C2 finantsinstitutsioon ◄ .
Olenemata lõikest 1, võib kriisilahendusasutus, kui see on vajalik tagatud hoiuste kättesaadavuse tagamiseks:
anda üle tagatud hoiused, mis moodustavad osa lõikes 1 nimetatud kokkulepetest, andmata üle muud vara, õigusi ja kohustusi, mis moodustavad osa samast kokkuleppest, ning
seda vara, õigusi või kohustusi üle anda, muuta või lõpetada, andmata üle tagatud hoiuseid.
Artikkel 80
Osaline üleandmine: kauplemis-, kliiring- ja arveldussüsteemide kaitse
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahenduse vahendi rakendamine ei mõjuta direktiiviga 98/26/EÜ hõlmatud süsteemide toimimist ja eeskirju, kui kriisilahendusasutus:
annab osa, kuid mitte kogu kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara ning mitte kõik õigused või kohustused üle teisele ettevõtjale, või
kasutab artikli 64 kohaseid õigusi, et üles öelda kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ sõlmitud leping või muuta selle tingimusi või asendada saaja lepingupoolena.
VIII
PEATÜKK
Menetluslikud kohustused
Artikkel 81
Teavitamisnõuded
Kui pädev asutus või kriisilahendusasutus on teinud kindlaks, et artikli 32 lõike 1 punktides a ja b osutatud tingimused on ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja puhul täidetud, teatab ta selle asjaolu kindlakstegemisest viivitamata järgmistele asutustele, kui tegemist on eri asutustega:
kõnealuse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kriisilahendusasutus;
kõnealuse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pädev asutus;
kõnealuse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja filiaali pädev asutus;
kõnealuse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja filiaali kriisilahendusasutus;
keskpank;
hoiuste tagamise skeem, kuhu krediidiasutus kuulub, kui see on vajalik hoiuste tagamise skeemi funktsioonide täitmiseks;
kriisilahendusrahastute eest vastutav organ, kui see on vajalik kriisilahendusrahastu funktsioonide täitmiseks;
vajaduse korral konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;
pädev ministeerium;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutus.
Artikkel 82
Kriisilahendusasutuse otsus
Otsus selle kohta, kas võtta kriisilahenduse meetmeid ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes, peab sisaldama järgmist teavet:
otsuse põhjendus, sealhulgas asjaolu kindlaks tegemine, kas ►C2 finantsinstitutsioon ◄ vastab või ei vasta kriisilahenduse eeltingimustele;
meetmed, mis kriisilahendusasutus kavatseb võtta, sealhulgas vajaduse korral otsus teha lõpetamise ja likvideerimise taotlus või halduri nimetamise või mis tahes muu meetme võtmise taotlus tavalises maksejõuetusmenetluses, võttes arvesse artikli 37 lõike 9 ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse.
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmiste nõuetega seotud menetlused ja nende sisu:
artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teated;
artiklis 83 osutatud peatamisteade.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 83
Kriisilahendusasutuste menetluslikud kohustused
Kriisilahendusasutus teavitab kriisilahenduse meetmest kriisilahendusmenetluses olevat ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ning järgmisi ametiasutusi, kui need on erinevad asutused:
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ pädev asutus;
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kõigi filiaalide pädevad asutused;
keskpank;
hoiuste tagamise skeem, millesse kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus kuulub;
kriisilahendusrahastute eest vastutav asutus;
vajaduse korral konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;
pädev ministeerium;
makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostav määratud riiklik asutus ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
komisjon, Euroopa Keskpank, Euroopa Väärtpaberite Järelevalve, määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) ja Euroopa Pangandusjärelevalve;
Kriisilahendusasutus avaldab kriisilahenduse meetme võtmise aluseks oleva korralduse või dokumendi koopia või kokkuvõtva teate kriisilahenduse meetme mõju kohta, eelkõige mõju kohta jaeklientidele, ning – kui see on kohaldatav – artiklites 69, 70 ja 71 osutatud peatamise või piiramise tingimused ja tähtaja, või tagab sellise koopia või teate avaldamise:
oma ametlikul veebisaidil;
pädeva asutuse (kui see ei ole kriisilahendusasutus) veebisaidil ja Euroopa Pangandusjärelevalve veebisaidil;
kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ veebisaidil;
kui kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsiad või muud omandiõiguse või võlainstrumendid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, siis kriisilahendusmenetluses olevat ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ käsitleva korraldatud teabe avaldamiseks kasutatavas meediakanalis kooskõlas direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikega 1 ( 14 ).
Artikkel 84
Konfidentsiaalsus
Ametisaladuse hoidmise nõuet kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:
kriisilahendusasutus;
pädev asutus ja Euroopa Pangandusjärelevalve;
pädev ministeerium;
käesoleva direktiivi kohaselt nimetatud erihaldur või ajutine haldur;
võimalikud omandajad, kellega pädev asutus või kriisilahendusasutus on ühendust võtnud, sõltumata sellest, kas ühendust võeti ettevõtte võõrandamise vahendi kasutamise ettevalmistamiseks ja kas ühenduse võtmine päädis omandamisega;
audiitorid, raamatupidajad, juristid ja konsultandid, hindajad ja muud eksperdid, kelle teenuseid kriisilahendusasutus, pädev asutus, pädev ministeerium või punktis e osutatud võimalikud omandajad otseselt või kaudselt kasutavad;
hoiuste tagamise skeeme haldav ametiasutus;
investeeringute tagamise skeeme haldav asutus;
kriisilahendusrahastute eest vastutav asutus;
keskpangad ja muud ametiasutused, kes on kaasatud kriisilahenduse protsessi;
sildasutus või vara valitsemise ettevõtja;
mis tahes muu isik, kes osutab või on osutanud otseselt või kaudselt ning alaliselt või aeg-ajalt teenuseid punktides a kuni k osutatud isikutele;
punktides a kuni k osutatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ või ettevõtjate kõrgem juhtkond, juhtorgani liikmed või töötajad, nende ametisoleku ajal ja pärast seda.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud isikud ei avalda konfidentsiaalset teavet ning et hinnatakse avaldamise võimalikku mõju finants-, rahandus- ja majanduspoliitikaga seonduvatele avalikele huvidele, füüsiliste ja juriidiliste isikute kaubanduslikele huvidele ning kontrollidele, uurimisele või audiitorkontrollile.
Teabe avaldamise mõju kontrollimise menetlus hõlmab artiklites 5, 7, 10, 11 ja 12 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade ning artiklite 6, 8 ja 15 kohaste hindamiste tulemuste avaldamise mõju eraldi hindamist.
Lõikes 1 osutatud mis tahes isik või üksus kannab käesoleva artikli nõuete rikkumise korral tsiviilvastutust kooskõlas siseriikliku õigusega.
Käesoleva artikli sätted ei takista:
lõike 1 punktides a–j osutatud asutuste või ettevõtjate töötajaid või eksperte jagamast teavet omavahel või asutuses või ettevõtja siseselt, või
kriisilahendusasutusi ja pädevaid asutusi, sealhulgas nende töötajaid ja eksperte jagamast kriisilahenduse meetme kavandamise või rakendamise eesmärgil teavet omavahel ning teiste liidu kriisilahendusasutuste, teiste liidu pädevate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ , pädevate ministeeriumide, keskpankade, hoiuste tagamise skeemide, investeeringute tagamise skeemide, tavalise maksejõuetusmenetluse eest vastutavate ametiasutuste, liikmesriigi finantssüsteemi stabiilisuse säilitamise eest makromajanduslike usaldatavusnõuete rakendamisega vastutavate asutuste, raamatupidamisaruannete kohustusliku auditi eest vastutavate isikute, Euroopa Pangandusjärelevalve või artikli 98 kohaselt kolmandate riikide asutustega, kes täidavad kriisilahendusasutustega sarnaseid ülesandeid, või tingimusel, et järgitakse rangeid ametisaladuse hoidmise nõudeid, võimaliku omandajaga või mis tahes muu isikuga, kui see on vajalik.
Olenemata käesoleva artikli sätetest, võib liikmesriik anda loa teabevahetuseks järgmiste isikutega:
järgides rangeid konfidentsiaalsuse nõudeid, igasuguse kolmanda isikuga, kui see on vajalik kriisilahenduse meetme kavandamiseks või läbiviimiseks;
oma liikmesriigi parlamendi uurimiskomisjoniga, oma liikmesriigi riigikontrolliga või muude liikmesriigis uurimisega tegelevate organitega selleks sobilikel tingimustel, ning
liikmesriigi ametiasutustega, mille ülesandeks on teostada järelevalvet maksesüsteemide üle; ametiasutused, mille vastutusalas on tavaline maksejõuetusmenetlus; ametiasutused, mis avalikes huvides teostavad järelevalvet muude finantssektori ettevõtjate üle; ametiasutused, mille vastutusalas on finantsturgude ja kindlustusandjate järelevalve ning nende nimel tegutsevad inspektorid; liikmesriigi ametiasutused, mille vastutusalas on liikmesriigis makrotasandi usaldatavusnõuete rakendamise kaudu finantssüsteemi stabiilsuse säilitamine; ametiasutused, mille vastutusalas on kaitsta finantssüsteemi stabiilsust, ning isikud, kelle ülesanne on teha kohustuslikke auditeid.
IX
PEATÜKK
Kaebuse esitamise õigus ja muude meetmete välistamine
Artikkel 85
Eelnev kohtu luba ja õigus otsuseid vaidlustada
Lõikega 3 osutatud kaebeõiguse suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
kaebuse esitamine ei peata automaatselt vaidlustatud otsuse täitmist;
kriisilahendusasutuse otsus on viivitamata täitmisele pööratav ja sellega kaasneb ümberlükatav eeldus, et selle täitmise peatamine on vastuolus avaliku huviga.
Kriisilahendusasutuse otsuse tühistamine ei mõjuta asjaomase kriisilahendusasutuse mis tahes hilisemaid haldustoiminguid ega tehinguid, mis põhinesid tühistatud otsusel, kui seda on vaja selliste kolmandate isikute huvide kaitseks, kes tegutsesid heas usus, olles kriisilahendusasutuste poolse kriisilahenduse vahendite või kriisilahendusõiguste kasutamise tulemusena ostnud kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente, vara, õigusi või kohustusi. Kriisilahendusasutuste õigusvastase otsuse või meetme puhul kohaldatavad õiguskaitsemeetmed piirduvad sellise kahju hüvitamisega, mis taotleja selle otsuse või toimingu tagajärjel kandis.
Artikkel 86
Piirangud muude kohtumenetluste puhul
Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et:
pädevaid asutusi ja kriisilahendusasutusi teavitatakse viivitamata mis tahes avaldusest algatada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes tavaline maksejõuetusmenetlus, olenemata sellest, kas selle ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes viiakse läbi kriisilahendusmenetlust või kas on avalikustatud artikli 83 lõigete 4 ja 5 kohane otsus;
avalduse üle ei otsustata enne, kui on toimunud punktis a osutatud teavitamine ning täitub üks järgmistest tingimustest:
kriisilahendusasutus on tavaliste maksejõuetusmenetluse läbiviimise eest vastutavale asutusele teatanud, et ta ei kavatse ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes võtta kriisilahenduse meetmeid;
möödunud on rohkem kui seitse päeva alates punktis a osutatud teadete esitamisest.
V
JAOTIS
PIIRIÜLESE KONSOLIDEERIMISGRUPI KRIISILAHENDUS
Artikkel 87
Mitut liikmesriiki hõlmavate otsuste tegemise üldpõhimõtted
Liikmesriigid tagavad, et tehes käesoleva direktiivi alusel otsuseid või võttes meetmeid, mis võivad avaldada mõju ühele või mitmele muule liikmesriigile, võtavad nende ametiasutused arvesse järgmisi üldpõhimõtteid:
kriisilahenduse meetme võtmisel on otsuste tegemine tõhus ning kriisilahenduskulud hoitakse võimalikult väikesed;
otsuseid tehakse ja meetmeid võetakse õigeaegselt ja vajaliku kiirusega;
kriisilahendusasutused, pädevad asutused ja muud ametiasutused teevad üksteisega koostööd, et tagada koordineeritud ja tõhus otsuste tegemine ja meetmete võtmine;
iga liikmesriigi asjaomaste ametiasutuste ülesanded ja kohustused on selgelt kindlaks määratud;
nõuetekohaselt võetakse arvesse nende liikmesriikide huve, kus on asutatud liidus tegutsevad emaettevõtjad, ning eelkõige mis tahes otsuse tegemise või meetme võtmise või meetme võtmata jätmise konkreetset mõju kõnealuste liikmesriikide finantsstabiilsusele, fiskaalvahenditele, kriisilahendusfondile, hoiuste tagamise skeemile või investeeringute tagamise skeemile;
nõuetekohaselt võetakse arvesse nende liikmesriikide individuaalseid huve, kus on asutatud liidus tegutsevad emaettevõtjad, ning eelkõige mis tahes otsuse tegemise või meetme võtmise või meetme võtmata jätmise konkreetset mõju kõnealuste liikmesriikide finantsstabiilsusele, fiskaalvahenditele, kriisilahendusfondile, hoiuste tagamise skeemile või investeeringute tagamise skeemile;
nõuetekohaselt võetakse arvesse iga liikmesriigi huve, kus asuvad olulised filiaalid, ning eelkõige mis tahes otsuse tegemise või meetme võtmise või meetme võtmata jätmise konkreetset mõju kõnealuste liikmesriikide finantsstabiilsusele;
nõuetekohaselt võetakse arvesse eesmärki tasakaalustada erinevate asjaomaste liikmesriikide huve ning hoida ära konkreetsete liikmesriikide huvide ebaõiglast kahjustamist või ebaõiglast kaitsmist, sealhulgas liikmesriikidele ebaõiglase koormuse põhjustamist;
käesolevast direktiivist tulenev kohustus konsulteerida ametiasutusega enne mis tahes otsuse tegemist või meetme võtmist tähendab vähemalt kohustust konsulteerida kõnealuse ametiasutusega kavandatava otsuse või meetme nende elementide osas, millel on või tõenäoliselt on:
mõju liidus tegutsevale emaettevõtjale, tütarettevõtjale või filiaalile;
mõju selle liikmesriigi stabiilsusele, kus liidus tegutsev emaettevõtja, tütarettevõtja või filiaal on asutatud või asub;
kriisilahenduse meetmete võtmisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse ja järgivad artiklis 13 osutatud kriisilahenduse kavasid, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused leiavad juhtumi asjaolusid arvestades, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt meetmetega, mida kriisilahenduse kavades ei ole ette nähtud;
läbipaistvuse nõue iga kord, kui kavandataval otsusel või meetmel võib tõenäoliselt olla mõju mis tahes asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusele, fiskaalvahenditele, kriisilahendusfondile, hoiuste tagamise skeemile või investeeringute tagamise skeemile, ning
tunnistatakse, et kõige suurema tõenäosusega on kriisilahenduse üldkulusid vähendavat tulemust võimalik saavutada koordineerimise ja koostöö abil.
Artikkel 88
Kriisilahenduse kolleegiumid
Eelkõige kehtestavad kriisilahenduse kolleegiumid konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse, teiste kriisilahendusasutuste ning vajaduse korral pädevate asutuste ja ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegevate asutuste ◄ jaoks õigusraamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:
olulise teabe vahetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade välja töötamiseks, ettevalmistavate ja ennetavate õiguste kohaldamiseks konsolideerimisgruppide suhtes ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks;
konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade väljatöötamine kooskõlas artikliga 12 ja 13;
konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine kooskõlas artikliga 16;
õiguste kasutamine konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust takistavatele probleemidele lahenduse otsimiseks või nende lahendamiseks kooskõlas artikliga 18;
otsustamine artiklis 91 või 92 osutatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi loomise vajaduse üle;
kokkuleppele jõudmine artikli 91 või 92 kohaselt esitatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi osas;
konsolideerimisgrupi kriisilahenduse strateegiatest ja skeemidest avalikkuse teavitamise koordineerimine;
VII jaotise kohaselt loodud rahastute kasutamise koordineerimine;
konsolideerimisgruppide jaoks miinimumnõuete kehtestamine konsolideeritud ja tütarettevõtja tasandil ►M3 artiklid 45–45h ◄ kohaselt.
Peale selle võib kriisilahenduse kolleegiume kasutada foorumina, kus arutada mis tahes piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlusega seotud küsimusi.
Kriisilahenduse kolleegiumi liikmed on järgmised asutused:
konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;
kõigi nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus on asutatud konsolideeritud järelevalve alla kuuluv tütarettevõtja;
nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus on asutatud konsolideerimisgrupi ühe või enama ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja, kelleks on artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud ettevõtja;
nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus asuvad olulised filiaalid;
►C2 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja liikmesriikide pädevad asutused, kui kriisilahendusasutus on kriisilahenduse kolleegiumi liige. Kui liikmesriigi pädev asutus ei ole liikmesriigi keskpank, võib pädev asutus otsustada võtta kohtumisele kaasa liikmesriigi keskpanga esindaja;
pädevad ministeeriumid, kui kriisilahenduse kolleegiumi liikmeks olevad kriisilahendusasutused ei ole pädevad ministeeriumid;
ametiasutus, kes vastutab liikmesriigi hoiuste tagamise skeemide eest, kui kõnealuse liikmesriigi kriisilahendusasutus on kriisilahenduse kolleegiumi liige;
Euroopa Pangandusjärelevalve, kui lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.
Kriisilahenduse kolleegiumi juhatajaks on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus. Juhatajana täidab ta järgmisi ülesandeid:
koostab pärast teiste kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega konsulteerimist kriisilahenduse kolleegiumi toimimiseks kirjaliku korra ja kirjalikud menetlused;
koordineerib kriisilahenduse kolleegiumi kogu tegevust;
kutsub kokku ja juhatab kõiki kriisilahenduse kolleegiumi koosolekuid ning teavitab eelnevalt kõiki selle liikmeid kõnealuste koosolekute korraldamisest, peamistest arutatavatest küsimustest ja päevakorrapunktidest;
teavitab kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid kõigist kavandatavatest koosolekutest, et nad saaksid esitada osalemistaotluse;
otsustab vastavalt konkreetsele vajadusele, millised liikmed ja vaatlejad kutsutakse kriisilahenduse kolleegiumi koosolekutel osalema, võttes arvesse arutatava küsimuse asjakohasust asjaomaste liikmete ja vaatlejate jaoks, eelkõige selle võimalikku mõju asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsusele;
teavitab kõiki kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid piisavalt kiiresti kõnealuste koosolekute otsustest ja tulemustest.
Kriisilahenduse kolleegiumi liikmed teevad tihedat koostööd.
Hoolimata punktist e on kriisilahendusasutustel õigus osaleda kriisilahenduse kolleegiumi kõigil sellistel koosolekutel, mille päevakorras on küsimused, mis nõuavad ühise otsuse tegemist või on seotud nende liikmesriigis asuva konsolideerimisgrupi ettevõtjaga.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 89
Euroopa kriisilahenduskolleegiumid
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ülesanded hõlmavad artiklites 45–45h osutatud nõude määramist.
Artiklites 45–45h osutatud nõude määramisel võtavad Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on olemas.
Kui üldise kriisilahendusstrateegia kohaselt ei ole liidus asutatud tütarettevõtjad või liidus tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjatest ►C2 finantsinstitutsioonid ◄ kriisilahendussubjektid ning Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed on kõnealuse strateegiaga nõus, järgivad liidus asutatud tütarettevõtjad või konsolideeritud alusel liidus tegutsev emaettevõtja artikli 45f lõike 1 kohast nõuet, emiteerides artikli 45f lõike 2 punktides a ja b osutatud instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjatele, mis on asutatud samas kolmandas riigis või muudele ettevõtjatele artikli 45f lõike 2 punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis ii sätestatud tingimustel.
Kui esimest lõiku ei kohaldata, juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi sellise liidus tegutseva emaettevõtja või liidu tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kelle bilansiliste varade koguväärtus on kõige suurem.
Artikkel 90
Teabevahetus
Kriisilahendusasutused ei ole kohustatud edastama taotluse korral kolmanda riigi kriisilahendusasutuselt saadud teavet, kui kolmanda riigi kriisilahendusasutus ei ole teabe edasisaatmiseks luba andnud.
Artikkel 91
Konsolideerimisgrupi kriisilahendus, mis hõlmab konsolideerimisgrupi tütarettevõtjat
Kui kriisilahendusasutus otsustab, et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, mis on konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja, täidab artiklis 32 või 33 osutatud tingimusi, teavitab kõnealune kriisilahendusasutus viivitamata konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutust, või kui see ei ole sama asutus, ►C2 konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust ◄ ning asjaomase konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid:
otsusest selle kohta, et kõnealune ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vastab artiklis 32 või 33 osutatud tingimustele;
kriisilahenduse meetmetest või maksejõuetusmenetluse meetmetest, mida kriisilahendusasutus peab asjaomase ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja puhul otstarbekaks.
Lõike 4 kohases konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemis:
võetakse arvesse ja järgitakse artiklis 13 osutatud kriisilahenduse kavasid, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused jõuavad asjaomaseid asjaolusid arvesse võttes seisukohale, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik tõhusamalt saavutada meetmete abil, mida ei ole kriisilahenduse kavades ette nähtud;
kirjeldatakse kriisilahenduse meetmeid, mida asjaomased kriisilahendusasutused peaksid võtma seoses liidus tegutseva emaettevõtja või konkreetsete konsolideerimisgrupi ettevõtjatega, et täita artiklites 31 ja 34 osutatud kriisilahenduse eesmärke ja põhimõtteid;
täpsustatakse, kuidas kõnealused kriisilahenduse meetmed tuleks kooskõlastada;
kehtestatakse rahastamiskava, millega võetakse arvesse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava, artikli 12 lõike 3 punkti f kohaselt kehtestatud põhimõtteid vastutuse jagamiseks ja artiklis 107 osutatud vastastikuse toetamise üldpõhimõtteid.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktiga c kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel abistada.
Artikkel 92
Konsolideerimisgrupi kriisilahendus
Artikli 91 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetavad kriisilahenduse meetmed või maksejõuetusmenetluse meetmed võivad hõlmata ka artikli 91 lõike 6 kohaselt välja töötatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi rakendamist, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest:
artikli 91 lõike 1 punkti b kohaselt teatatud kriisilahenduse meetmed või muud emaettevõtja tasandi meetmed suurendavad tõenäosust, et konsolideerimisgrupi teises liikmesriigis asuv ettevõtja vastab artiklis 32 või 33 sätestatud tingimustele;
kriisilahenduse meetmed või muud emaettevõtja tasandi meetmed üksi ei ole olukorra stabiliseerimiseks piisavad või ei anna tõenäoliselt optimaalset tulemust;
üks või mitu tütarettevõtjat vastab nende tütarettevõtjate eest vastutavate kriisilahendusasutuste hinnangul artiklis 32 või 33 sätestatud tingimustele, või
kriisilahenduse meetmed või muud konsolideerimisgrupi tasandi meetmed on konsolideerimisgrupi tütarettevõtjatele kasulikud viisil, mis muudab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi asjakohaseks.
Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse otsuse puhul võetakse arvesse
ja järgitakse artiklis 13 osutatud kriisilahenduse kavasid, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused jõuavad juhtumi asjaolusid arvesse võttes seisukohale, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik tulemuslikumalt saavutada meetmete abil, mida ei ole kriisilahenduse kavades ette nähtud;
asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsust.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktiga c kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel abistada.
Juhul, kui konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi ei rakendata ja kriisilahendusasutused võtavad konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes kriisilahenduse meetmeid, teevad need kriisilahendusasutused tihedat koostööd kriisilahenduse kolleegiumis, et luua kõigi asjaomaste konsolideerimisgrupi ettevõtjate jaoks koordineeritud kriisilahenduse strateegia.
Kriisilahendusasutused, kes võtavad konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes kriisilahenduse meetmeid, teavitavad kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid regulaarselt ja igakülgselt võetud meetmetest ja nende rakendamise arengust.
VI
JAOTIS
SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA
Artikkel 93
Lepingud kolmandate riikidega
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 võib komisjon esitada nõukogule ettepanekuid läbirääkimiste pidamiseks ühe või mitme kolmanda riigiga, et sõlmida lepingud, mis käsitlevad kriisilahendusasutuste ja asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste vahelist koostööd muu hulgas eesmärgiga jagada teavet ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ , finantseerimisasutuste, emaettevõtjate ja kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamise kohta järgmistes olukordades:
kui kolmanda riigi emaettevõtjal on kahes või enamas liikmesriigis tütarettevõtjaid või filiaale, mida peetakse oluliseks;
kui ühes liikmesriigis asutatud emaettevõtjal, kellel on tütarettevõtja või oluline filiaal vähemalt ühes teises liikmesriigis, on üks või mitu kolmandas riigis asuvat tütarettevõtjat;
kui ühes liikmesriigis asutatud asutusel, kellel on emaettevõtja, tütarettevõtja või oluline filiaal vähemalt ühes teises liikmesriigis, on üks või mitu filiaali kolmandas riigis.
Artikkel 94
Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluste tunnustamine ja nendes tehtud otsuste täitmine
Juhul kui kooskõlas artikliga 89 on moodustatud Euroopa kriisilahenduskolleegium, teeb see ühise otsuse selle kohta, kas tunnustada, välja arvatud artiklis 95 sätestatud juhul, kolmandas riigis toimuvat kriisilahendusmenetlust, mis on seotud kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtjaga, mis:
on asutanud või rajanud kahes või enamas liikmesriigis kahe või enama liikmesriigi poolt oluliseks peetavaid liidu tütarettevõtjaid või liidu filiaale või
on muul juhul vara, õigusi või kohustusi, mis asuvad kahes või enamas liikmesriigis või mis on reguleeritud nende liikmesriikide õigusega.
Kui kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamise osas on jõutud ühisele otsusele, taotlevad vastavad riiklikud kriisilahendusasutused kolmanda riigi tunnustatud kriisilahendusmenetlustes tehtud otsuste täitmist kooskõlas siseriikliku õigusega.
Otsuse tegemisel võetakse arvesse iga sellise liikmesriigi huve, kus kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või emaettevõtja tegutseb, ning eelkõige mõju, mida kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja selles tehtud otsuste täitmine võib avaldada konsolideerimisgrupi muudele osadele ja nende liikmesriikide finantsstabiilsusele.
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutuste pädevuses on vähemalt järgmine:
kasutada kriisilahendusõigusi seoses:
kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtja varaga, mis asub nende liikmesriigis või mida reguleeritakse nende liikmesriigi õigusega;
kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ õiguste või kohustustega, mille on kirjendanud nende liikmesriigis asuv liidu filiaal või mida reguleeritakse nende liikmesriigi õigusega või kui selliste õiguste ja kohustustega seotud nõuded on sisse nõutavad nende liikmesriigis;
viia lõpule, sealhulgas nõuda teiselt isikult meetmete võtmist, et viia lõpule aktsiate või omandiõiguse instrumentide üleandmine liidu tütarettevõtjas, mis on asutatud määravas liikmesriigis;
kasutada artiklis 69, 70 või 71 sätestatud õigusi seoses käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ettevõtja mis tahes lepingupoole õigustega, kui sellised õigused on vajalikud kolmanda riigi kriisilahendusmenetlustes tehtud otsuste täitmiseks, ja
tunnistada mittetäidetavaks lepinguline õigus üles öelda, lõpetada või kiirendada lepinguid, mille on sõlminud, või mõjutada lepingulisi õigusi, mille omanik on lõikes 2 osutatud ettevõtja või muu konsolideerimisgrupi ettevõtja, kui see õigus tuleneb kriisilahenduse meetmest, mille on kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või selliste ettevõtjate või muude konsolideerimisgrupi ettevõtjate emaettevõtja suhtes võtnud kas kolmanda riigi kriisilahendusasutus ise või mis on võetud muul viisil vastavalt selles riigis kohaldatavale kriisilahenduskorda reguleerivatele õiguslikele või regulatiivsetele nõuetele, tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate materiaalõiguslike kohustuste, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuse täitmist ning tagatise andmist.
Artikkel 95
Õigus keelduda kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamisest või selles tehtud otsuste täitmisest
Kriisilahendusasutus võib pärast konsulteerimist artikli 89 alusel asutatud Euroopa kriisilahenduskolleegiumi teiste kriisilahendusasutustega keelduda artikli 94 lõike 2 kohaselt tunnustamast kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust või täitmast selles tehtud otsuseid, kui ta leiab, et:
kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusel oleks ebasoodne mõju finantsstabiilsusele selles liikmesriigis, kus asub kriisilahendusasutus, või et sellisel menetlusel võib olla ebasoodne mõju mõne teise liikmesriigi finantsstabiilsusele;
seoses liidu filiaaliga on vaja iseseisvalt võtta artikli 96 kohane kriisilahenduse meede, et saavutada üks või mitu kriisilahenduse eesmärki;
võlausaldajaid, sealhulgas eriti hoiustajaid, kes asuvad või kellele tehakse makseid liikmesriigis, ei kohelda kolmandas riigis toimuvas kriisilahendusmenetluses samaväärselt kolmanda riigi võlausaldajatega ja samasuguste seaduslike õigustega hoiustajatega;
kolmanda riigi kriisilahendusmenetluste tunnustamisel või nendes tehtud otsuste täitmisel oleks oluline mõju liikmesriigi eelarvele, või
sellise tunnustamise või täitmise õiguslikud tagajärjed oleksid vastuolus siseriikliku õigusega.
Artikkel 96
Liidu filiaalide kriisilahendus
Liikmesriigid tagavad, et selliste õiguste kasutamisel kohaldatakse artiklit 68.
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad kasutada lõikes 1 nõutud õigusi juhul, kui kriisilahendusasutuse arvates on meetme võtmine vajalik tulenevalt avalikust huvist ning täidetud on üks või enam järgmistest tingimustest:
liidu filiaal enam ei vasta või tõenäoliselt ei vasta siseriikliku õiguse kohaselt tegevusloa andmise ja tegutsemise tingimustele kõnealuses liikmesriigis ning puudub väljavaade, et mis tahes erasektori, järelevalvealane või asjaomase kolmanda riigi meede taastaks tingimustele vastamise või hoiaks maksejõuetuse ära mõistliku aja jooksul;
kriisilahendusasutus leiab, et kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda või ei soovi või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi liidu võlausaldajate ees, või kohustusi, mille on loonud filiaal või mis on kirjendatud filiaalis, nende sissenõutavaks muutumisel, ning kriisilahendusasutus on veendunud, et kõnealuse kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes ei ole mõistliku aja jooksul algatatud või ei algatata kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust ega maksejõuetusmenetlust;
asjaomane kolmanda riigi ametiasutus on algatanud kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse seoses kolmanda riigi ►C2 finantsinstitutsiooniga ◄ , või on teatanud kriisilahendusasutusele kavatsusest selline menetlus algatada.
Kui kriisilahendusasutus võtab seoses liidu filiaaliga iseseisvalt meetme, lähtub ta kriisilahenduse eesmärkidest ja võtab meetme vastavalt järgmistele põhimõtetele ja nõuetele, kui need on asjakohased:
artiklis 34 sätestatud põhimõtted;
nõuded seoses IV jaotise III peatükis sätestatud kriisilahenduse vahendite rakendamisega.
Artikkel 97
Koostöö kolmandate riikide ametiasutustega
Euroopa Pangandusjärelevalve võib sõlmida mittesiduva koostööraamlepingu järgmiste asjaomaste kolmandate riikide ametiasutustega:
juhul kui liidu tütarettevõtja on asutatud kahes või enamas liikmesriigis, selle kolmanda riigi asjaomaste ametiasutustega, kus on asutatud emaettevõtja või artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtja;
juhul kui ühes liikmesriigis asutatud emaettevõtjal või artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjal, kellel on teises liikmesriigis tütarettevõtja või oluline filiaal, on ka kolmandas riigis üks või mitu tütarettevõtjat, selle kolmanda riigi asjaomased ametiasutused, kus need tütarettevõtjad on asutatud;
juhul kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , kellel on teises liikmesriigis tütarettevõtja või oluline filiaal, on ühes või enamas kolmandas riigis asutanud ühe või mitu filiaali, nende kolmandate riikide asjaomased ametiasutused, kus need filiaalid asuvad.
Käesolevas lõikes osutatud lepingutes ei nähta ette sätteid konkreetsete ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kohta. Nende lepingutega ei panda liikmesriikidele õiguslikke kohustusi.
Lõikes 2 osutatud koostööraamlepingutega kehtestatakse osalevate ametiasutuste vahel menetlus ja kord vajaliku teabe vahetamiseks ja koostööks mõne järgmise ülesande või kõigi järgmiste ülesannete täitmisel ning mõne järgmise õiguse või kõigi järgmiste õiguste kasutamisel seoses lõike 2 punktides a–d osutatud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ või neid hõlmavate konsolideerimisgruppidega:
kriisilahenduse kavade väljatöötamine vastavalt artiklitele 10–13 ning sarnaste nõuete väljatöötamine vastavalt asjaomaste kolmandate riikide õigusele;
kõnealuste ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ ja konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkuse hindamine vastavalt artiklitele 15 ja 16 ning asjaomase kolmanda riigi õiguse sarnastele nõuetele;
tegelemine kriisilahenduskõlblikkuse takistustega või nende kõrvaldamine vastavalt artiklitele 17 ja 18 ning mis tahes sarnaste õiguste kasutamine vastavalt asjaomase kolmanda riigi õigusele;
varase sekkumise meetmete rakendamine vastavalt artiklile 27 ja sarnaste õiguste kasutamine vastavalt asjaomase kolmanda riigi õigusele;
kriisilahenduse vahendite ja õiguste kasutamine ning asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse poolt kasutatavate sarnaste õiguste kasutamine.
Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel ega nende pädevatel asutustel sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 33.
Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide ja kolmandate riikide kriisilahendusasutuste vahel sõlmitud koostöölepingud võivad sisaldada sätteid järgmiste küsimuste kohta:
teabevahetus, mida on vaja kriisilahenduse kavade koostamiseks ja uuendamiseks;
konsulteerimine ja koostöö kriisilahenduse kavade väljatöötamisel, sealhulgas artiklite 94 ja 96 alusel õiguste kasutamise põhimõtted ning asjaomase kolmanda riigi õiguses sätestatud sarnaste õiguste kasutamise põhimõtted;
teabevahetus, mida on vaja kriisilahenduse vahendite rakendamiseks ning kriisilahendusõiguste ja asjaomaste kolmanda riigi õiguses sätestatud sarnaste õiguste kasutamiseks;
koostöölepingu poolte varajane hoiatamine ja nendega konsulteerimine enne märkimisväärse meetme võtmist vastavalt käesolevale direktiivile või asjaomase kolmanda riigi õigusele, mis mõjutab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või konsolideerimisgruppi, millega leping on seotud;
avalikkuse teavitamise koordineerimine ühiste kriisilahenduse meetmete korral;
punktide a–e alusel toimuva teabevahetuse ja koostöö kord, sealhulgas vajaduse korral kriisiohjerühmade loomise ja nende tegevuse kaudu.
Artikkel 98
Konfidentsiaalse teabe vahetamine
Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused, pädevad asutused ja pädevad ministeeriumid vahetavad konfidentsiaalset teavet, sh finantsseisundi taastamise kavasid, asjaomase kolmanda riigi ametiasutustega ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kõnealuste kolmanda riigi ametiasutuste suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded ja standardid, mida kõik asjaomased ametiasutused peavad samaväärseks vähemalt artiklis 84 sätestatuga.
Kui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja edastamisel kolmanda riigi ametiasutustele liidu ja liikmesriigi tasandi andmekaitseõigust;
teavet on asjaomase kolmanda riigi ametiasutustel vaja oma siseriikliku õiguse kohaste kriisilahendusülesannete täitmiseks, mis on võrreldavad käesoleva direktiivi kohaste ülesannetega ja mida, tingimusel et käesoleva lõike punktist a ei tulene teisiti, ei kasutata ühelgi teisel eesmärgil.
Kui konfidentsiaalne teave pärineb teisest liikmesriigist, ei avalda kriisilahendusasutused, pädevad asutused ega pädevad ministeeriumid kõnealust teavet asjaomastele kolmanda riigi ametiasutustele, välja arvatud juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
selle liikmesriigi asjaomane asutus, kust teave pärineb („päritoluasutus”), on avaldamisega nõus;
teave avaldatakse üksnes päritoluasutuse poolt heakskiidetud eesmärgil.
VII
JAOTIS
RAHASTUD
Artikkel 99
Rahastute Euroopa süsteem
Rahastute Euroopa süsteem koosneb järgmisest:
riiklikud rahastud, mis on loodud vastavalt artiklile 100;
riiklike rahastute vaheline laenamine, nagu on sätestatud artiklis 106;
riiklike rahastute vastastikune toetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse puhul, nagu on osutatud artiklis 107.
Artikkel 100
Nõue luua kriisilahendusrahastud
Liikmesriigid tagavad, et rahastute kasutamise võib algatada kriisilahendusasutus.
Rahastut kasutatakse üksnes kooskõlas artiklites 31 ja 34 sätestatud kriisilahenduse eesmärkide ja põhimõtetega.
Lõikes 3 sätestatud eesmärgil peab rahastul eelkõige olema õigus:
koguda artiklis 103 osutatud ex ante osamakseid, et saavutada artiklis 102 sätestatud sihttase;
koguda artiklis 104 osutatud ex post erakorralisi osamakseid, kui punktis a osutatud osamaksed ei ole piisavad, ja
sõlmida lepinguid laenu võtmiseks ja muud liiki toetuseks, nagu on osutatud artiklis 105.
Olenemata käesoleva artikli lõikest 5, võib liikmesriik käesoleva artikli lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmiseks luua oma riikliku rahastu tema territooriumil tegevusloa saanud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kohustuslike osamaksete abil, mis põhinevad artikli 103 lõikes 7 osutatud kriteeriumidel ja mida ei hoita asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutuse poolt kontrollitavas fondis tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:
osamaksetena kogutav summa on vähemalt võrdne artiklis 102 nõutud kogutava summaga;
liikmesriigi kriisilahendusasutusel on õigus summale, mis on võrdne niisuguste osamaksete summaga, mille liikmesriik annab kõnealuse kriisilahendusasutuse taotlusel viivitamata tema käsutusse kasutamiseks üksnes artiklis 101 sätestatud eesmärkidel;
liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest kasutada kaalutlusõigust struktureerida rahastu kooskõlas käesoleva lõikega;
liikmesriik teavitab komisjoni esimese lõigu punktis b osutatud summast vähemalt kord aastas, ning
välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sõnaselgelt sätestatud teisiti, vastab rahastu artiklites 99–102, artikli 103 lõigetes 1–4, artikli 103 lõikes 6 ning artiklites 104–109 sätestatud nõuetele.
Käesoleva lõike kohaldamisel võivad kasutatavad rahalised vahendid, mida tuleb arvesse võtta artiklis 102 sätestatud sihttaseme saavutamiseks, sisaldada kohustuslikke osamakseid mis tahes kohustuslike osamaksete kavast, mille on kehtestanud liikmesriik mis tahes kuupäeval 17. juunist 2010 kuni 2. juulini 2014, kusjuures neid osamakseid kogutakse tema territooriumil asuvatelt ►C2 finantsinstitutsioonidelt ◄ süsteemsete riskide, maksejõuetuse ja nende kriisilahendusmenetlusega seotud kulude katteks, tingimusel et liikmesriik järgib käesolevas jaotises sätestatut. Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavaid osamakseid ei võeta artiklis 102 sätestatud kriisilahendusrahastute sihttaseme arvutamisel arvesse.
Artikkel 101
Kriisilahendusrahastute kasutamine
Kriisilahendusasutus võib artikli 100 kohaselt loodud rahastut kasutada üksnes ulatuses, mis on vajalik kriisilahenduse vahendite tulemusliku rakendamise tagamiseks järgmistel eesmärkidel:
et tagada kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ , tema tütarettevõtjate, sildasutuse või vara valitsemise ettevõtja vara või kohustused;
et anda laenu kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ , tema tütarettevõtjatele, sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale;
et osta kriisilahendusmenetluses oleva ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ vara;
et teha osamakseid sildasutusse ja vara valitsemise ettevõtjasse;
et maksta aktsionäridele või võlausaldajatele hüvitisi vastavalt artiklile 75;
et anda vahendeid kriisilahendusmenetluses olevale ►C2 finantsinstitutsioonile ◄ teatavate võlausaldajate nõuete allahindamise või kohustuste konverteerimise asemel, kui kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ja kriisilahendusasutus otsustab teatavad võlausaldajad kõnealuse vahendi rakendusalast kooskõlas artikli 44 lõigetega 3 kuni 8 välja jätta;
et anda vastavalt artiklile 106 vabatahtlikul alusel laenu muudele rahastutele;
et võtta punktides a–g osutatud meetmeid mis tahes kombinatsioonis.
Rahastut võib kasutada, et võtta ettevõtte võõrandamise vahendi raames omandaja suhtes esimeses lõigus osutatud meetmeid.
Artikkel 102
Sihttase
Liikmesriigid võivad pikendada esialgset perioodi maksimaalselt neli aastat juhul, kui rahastust on tehtud kumulatiivseid väljamakseid, mis on rohkem kui 0,5 % kõigi nende territooriumil tegevusluba omavate ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ direktiivi 2014/49/EL kohaselt tagatud hoiustest.
Korrapäraste osamaksete puhul võetakse arvesse majandustsükli faasi ja mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada käesoleva lõikega seoses aastaste osamaksete kehtestamisele.
Artikkel 103
Ex ante osamaksed
Kõnealuseid osamakseid korrigeeritakse proportsionaalselt ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiiliga vastavalt lõike 7 kohaselt heaks kiidetud kriteeriumidele.
Liikmesriigid kehtestavad asjakohased regulatiivsed, arvestusalased, aruandluse ja muud kohustused, tagamaks et sissenõutavaks muutunud osamaksed tasutakse täielikult. Liikmesriigid tagavad meetmed selle nõuetekohaseks kontrollimiseks, kas osamaksed on tasutud korrektselt. Liikmesriigid tagavad meetmete olemasolu tasumisest kõrvalehoidumise ja kuritarvituste tõkestamiseks.
Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks määratlus „osamaksete proportsionaalne korrigeerimine ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiiliga”, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, võttes arvesse järgmist:
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonid, sealhulgas tema kauplemistegevuse olulisus, bilansivälised riskipositsioonid ja finantsvõimenduse määr;
ettevõtja rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus ning väga likviidne koormamata vara;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ finantsseisund;
tõenäosus, et ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus;
see, millisel määral on ►C2 finantsinstitutsioon ◄ saanud varem erakorralist avaliku sektori finantstoetust;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tähtsus ühe või mitme liikmesriigi või liidu finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse jaoks;
Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga täpsustada:
lõikes 4 osutatud registreerimis-, arvestus- ja aruandlusalased ning muud kohustused, mille eesmärk on tagada, et osamaksed on tegelikult tasutud;
lõikes 4 osutatud meetmed, et tagada selle nõuetekohane kontrollimine, kas osamaksed on tasutud korrektselt.
Artikkel 104
Erakorralised ex post osamaksed
Erakorralised ex post osamaksed ei ole rohkem kui kolm korda suuremad kui artikli 103 kohaselt kindlaks määratud osamaksete aastane summa.
Artikkel 105
Alternatiivsed rahastamisviisid
Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävatel rahastutel on võimalik sõlmida lepinguid finantsinstitutsioonidelt, finantseerimisasutustelt või muudelt kolmandatelt isikutelt laenu võtmiseks või muud liiki toetuse saamiseks juhul, kui artikli 103 kohaselt kogutud summad ei ole piisavad, et katta kahjum, kulud või rahastu kasutamisel tekkinud muud kulutused, ning artikliga 104 kehtestatud erakorralised ex post osamaksed ei ole kohe kasutatavad või piisavad.
Artikkel 106
Laenuandmine rahastute vahel
Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävad rahastud võivad taotleda laenu kõigilt muudelt rahastutelt liidus juhul, kui:
artikli 103 kohaselt kogutud summad ei ole piisavad, et katta kahjum, kulud või muud rahastute kasutamisel tekkinud kulutused;
artikliga 104 ettenähtud erakorralised ex post osamaksed ei ole kohe kasutatavad, ning
artikliga 105 ettenähtud alternatiivsed rahastamisviisid ei ole mõistlikel tingimustel kohe kasutatavad.
Artikkel 107
Riiklike rahastute vastastikune toetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral
Rahastamiskava lepitakse kokku kooskõlas artiklites 91 ja 92 osutatud otsustamismenetlusega.
Rahastamiskava sisaldab järgmist:
asjaomaste konsolideerimisgrupi ettevõtjate hindamine vastavalt artiklile 36;
iga asjaomase konsolideerimisgrupi ettevõtja poolt kriisilahenduse vahendite rakendamise hetkel tunnustatud kahjum;
iga asjaomase konsolideerimisgrupi ettevõtja puhul kahjum, mida eri liiki aktsionärid ja võlausaldajad kannaksid;
osamakse, mida hoiuste tagamise skeemid peaksid kooskõlas artikli 109 lõikega 1 tegema;
kriisilahendusrahastutest tehtavate osamaksete kogumaht ning osamaksete eesmärk ja vorm;
selle summa arvutamise alus, mille tasumist nõutakse asjast mõjutatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks nende liikmesriikide riiklikelt rahastutelt, kus asjaomased konsolideerimisgrupi ettevõtjad asuvad, selleks et saavutada punktis e osutatud osamaksete kogumaht;
summa, mille tasumist nõutakse iga asjast mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtja liikmesriigi rahastult konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks ning osamaksete vorm;
summa, mille laenamiseks sõlmivad nende liikmesriikide rahastud, kus asjast mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjad asuvad, ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ , finantseerimisasutuste ja muude kolmandate isikutega artikli 105 kohase laenulepingu;
ajakava nende liikmesriikide rahastute kasutamiseks, kus asjaomased konsolideerimisgrupi ettevõtjad asuvad, mida peaks asjakohasel juhul saama pikendada.
Kui rahastamiskavas ei ole kokku lepitud teisiti, võetakse iga liikmesriigi rahastu osamakse arvutamisel aluseks eelkõige:
konsolideerimisgrupi riskiga kaalutud sellise vara osakaal, mida hoitakse kõnealuse kriisilahendusrahastu liikmesriigis asutatud ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c ja d osutatud ettevõtjates;
konsolideerimisgrupi sellise vara osakaal, mida hoitakse kõnealuse kriisilahendusrahastu liikmesriigis asutatud ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c ja d osutatud ettevõtjates;
konsolideerimisgrupi kriisilahenduse tinginud sellise kahjumi osakaal, mis pärineb pädevate asutuste järelevalve all olevatest konsolideerimisgrupi ettevõtjatest selle kriisilahendusrahastu liikmesriigis, ning
konsolideerimisgrupi rahastute nende rahaliste vahendite osakaal, mida rahastamiskava alusel peaks eeldatavasti vahetult kasutatama nende konsolideerimisgrupi ettevõtjate kasuks, kes on asutatud selle kriisilahendusrahastu liikmesriigis.
Artikkel 108
Nõuete rahuldamisjärgud maksejõuetusmenetluses
Liikmesriigid tagavad, et tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt:
rahuldatakse järgmistest hoiustest tulenevad nõuded samas järgus ning selliste nõuete rahuldamisjärk eelneb tavaliste võlausaldajate tagamata nõuetele:
füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblikud hoiused, mis ületavad direktiivi 2014/49/EL artiklis 6 sätestatud tagatud hoiuste suurust;
füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ väljaspool liitu asuvate filiaalide kaudu;
rahuldatakse järgmistest hoiustest tulenevad nõuded samas järgus ning enne kui punktis a ette nähtud hoiustest tulenevad nõuded:
tagatud hoiused;
hoiuste tagamise skeemid, millel on regressiõigus nende hoiustajate õiguste ja kohustuste suhtes, kelle hoiused on maksejõuetusmenetluses tagatud.
Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud ettevõtjate puhul on tavalistel tagamata nõuetel tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt kõrgem rahuldamisjärk kui sellistel tagamata nõuetel, mis tulenevad järgmistele tingimustele vastavatest võlainstrumentidest:
võlainstrumentide algne lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta;
võlainstrumendid ei sisalda varjatud tuletisinstrumente ega ole ise tuletisinstrumendid;
võlainstrumentide emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud käesoleva lõike kohasele madalamale rahuldamisjärgule.
Juhul kui liikmesriik on pärast 31. detsembrit 2016 ja enne 28. detsembrit 2017 võtnud vastu siseriikliku õigusakti, millega reguleeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses selliste tagamata nõuete rahuldamisjärke, mis tulenevad pärast kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest, ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 4 nõuete suhtes, mis tulenevad pärast kõnealuse õigusakti kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaselt ning artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud ettevõtjate puhul on tavalistel tagamata nõuetel tavalises maksejõuetusmenetluses kõrgem rahuldamisjärk kui sellistel tagamata nõuetel, mis tulenevad järgmistele tingimustele vastavatest võlainstrumentidest:
võlainstrumentide algne lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta;
võlainstrumendid ei sisalda varjatud tuletisinstrumente ega ole ise tuletisinstrumendid ning
nende emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud siseriikliku õigusakti kohasele madalamale rahuldamisjärgule;
kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaselt on käesoleva lõigu punktis a sätestatud tingimustele vastavatest võlainstrumentidest tulenevatel tagamata nõuetel tavalises maksejõuetusmenetluses kõrgem rahuldamisjärk kui nõuetel, mis tulenevad artikli 48 lõike 1 punktides a–d osutatud instrumentidest.
Direktiivi (EL) 2017/2399 ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumise kuupäeval on esimese lõigu punktis b osutatud võlainstrumentidest tulenevatel tagamata nõuetel sama rahuldamisjärk, milele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja c ning lõikes 3.
Artikkel 109
Hoiuste tagamise skeemide kasutamine kriisilahenduse raames
Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutused võtavad kriisilahenduse meetme, ning tingimusel, et selle meetmega tagatakse, et hoiustajatel on jätkuvalt juurdepääs oma hoiustele, vastutab ►C2 finantsinstitutsiooniga ◄ seotud hoiuste tagamise skeem:
kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise korral sellise summa katmise eest, mille võrra tagatud hoiused oleks alla hinnatud, et korvata ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kahjum artikli 46 lõike 1 punkti a alusel, kui tagatud hoiuste puhul oleks rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ning allahindamist samas ulatuses nagu sama rahuldamisjärguga võlausaldajate nõuete puhul tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt, või
kui kasutatakse üht või mitut kriisilahenduse vahendit, välja arvatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend, siis sellise kahjumi katmise eest, mille tagatud hoiuseid omavad hoiustajad oleksid katnud, kui nad oleksid tekkinud kahjumi pidanud katma proportsionaalselt kahjumiga, mida oleksid katnud sama rahuldamisjärguga nõudeid omavad võlausaldajad tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt.
Ühelgi juhul ei tohi hoiuste tagamise skeemi vastutus ületada kahjumi summa, mida sel oleks tulnud katta juhul, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses.
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisel ei või hoiuste tagamise skeemilt nõuda osamakse tegemist ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või sildasutuse rekapitaliseerimiskulude katmiseks artikli 46 lõike 1 punkti b kohaselt.
Kui liikmesriigid on artikli 74 kohase hindamise teel kindlaks teinud, et hoiuste tagamise skeemi osamakse kriisilahendusse oli suurem, kui puhaskahjum, mida ta oleks kandnud, kui ►C2 finantsinstitutsioon ◄ oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses, on hoiuste tagamise skeemil õigus saada kriisilahendusrahastult vahe ulatuses hüvitist kooskõlas artikliga 75.
Hoiuste tagamise skeemi vastutus on igal juhul piiratud summaga, mis võrdub 50 %-ga direktiivi 2014/49/EL artikli 10 kohase hoiuste tagamise skeemi jaoks ettenähtud sihttasemest. Liikmesriigid võivad oma riigi pangandussektori eripära arvesse võttes määrata kindlaks protsendimäära, mis on suurem kui 50 %
Käesolevast direktiivist tulenev hoiuste tagamise skeemi panus ei või ühelgi juhul olla suurem kui kahjum, mida ta oleks kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses toimunud lõpetamise ja likvideerimise korral.
VIII
JAOTIS
KARISTUSED
Artikkel 110
Halduskaristused ja muud haldusmeetmed
Kriisilahendusasutused ja pädevad asutused kasutavad kooskõlas käesoleva direktiivi ja siseriikliku õigusega oma halduspädevust kohaldada karistusi mis tahes järgmisel viisil:
vahetult;
koostöös teiste asutustega;
oma vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;
pöördudes pädevate õigusasutuste poole.
Artikkel 111
Erisätted
Liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt seoses järgmisega:
finantsseisundi taastamise kava ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava ei koostata, hallata ega uuendata, rikkudes artikleid 5 või 7;
pädevale asutusele ei teatata oma kavatsusest anda konsolideerimisgrupi finantstoetust, rikkudes artiklit 25;
ei esitata kogu teavet, mida on vaja kriisilahenduse kavade koostamiseks, rikkudes artiklit 11;
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida võib kohaldada, vähemalt järgmist:
avalik teadaanne, milles on märgitud vastutav füüsiline isik, ►C2 finantsinstitutsioon ◄ , finantseerimisasutus, liidus tegutsev emaettevõtja või muu juriidiline isik ning õigusrikkumise olemus;
ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja juhtorgani või kõrgema juhtkonna liikme või mõne muu vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatav ajutine keeld täita ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjas ametikohustusi;
juriidilise isiku puhul haldustrahv kuni 10 % kõnealuse juriidilise isiku aastasest netokäibest eelmisel majandusaastal. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane käive selline käive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest eelmisel majandusaastal;
füüsilise isiku puhul haldustrahv kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga;
haldustrahv, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata.
Artikkel 112
Halduskaristuste avaldamine
Kui liikmesriigid lubavad avaldada teavet edasikaevatud karistuste kohta, avaldavad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused viivitamata oma ametlikul veebisaidil ka teabe kaebuse seisu ja tulemuse kohta.
Kriisilahendusasutused ja pädevad asutused avaldavad mõistetud karistused anonüümselt, kooskõlas siseriikliku õigusega, kui on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest:
kui karistust kohaldatakse füüsilise isiku suhtes ning selle avaldamise proportsionaalsuse kohustuslik eelnev hindamine on näidanud, et isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne;
kui avalikustamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist;
kui avalikustamine võiks põhjustada, kuivõrd seda on võimalik kindlaks teha, ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ , artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjatele või asjaomastele füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset kahju.
Alternatiivina võib sel juhul kõnealuste andmete avalikustamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avalikustamise põhjused kaovad.
Artikkel 113
Euroopa Pangandusjärelevalve keskse andmebaasi haldamine
Artikkel 114
Karistuse tõhus kohaldamine ja karistuste mõistmise õiguse kasutamine pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse poolt
Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuste või muude haldusmeetmete liigi ja haldustrahvide suuruse kindlaksmääramisel võtab pädev asutus ja kriisilahendusasutus arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:
õigusrikkumise raskus ja kestus;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, millele osutab näiteks vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastasissetulek;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahjumi suurus, kui neid saab kindlaks määrata;
kolmandatele isikutele õigusrikkumisega tekitatud kahju, kui seda on võimalik kindlaks määrata;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku ning pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse koostöö tase;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad õigusrikkumised;
õigusrikkumise võimalikud süsteemsed tagajärjed.
IX
JAOTIS
RAKENDAMINE
Artikkel 115
Delegeeritud volituste rakendamine
X
JAOTIS
DIREKTIIVIDE 82/891/EMÜ, 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL JA 2013/36/EL NING MÄÄRUSTE (EL) nr 1093/2010 JA (EL) nr 648/2012 MUUTMINE
▼M1 —————
Artikkel 117
Direktiivi 2001/24/EÜ muutmine
Direktiivi 2001/24/EÜ muudetakse järgmiselt.
Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõiked:
Artikkel 2 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
— |
„päritoluliikmesriik” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud päritoluliikmesriik; |
|
— |
„vastuvõttev liikmesriik” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vastuvõttev liikmesriik; |
|
— |
„filiaal” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud filiaal; |
|
— |
„pädev asutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädev asutus või kriisilahendusasutus direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 18 tähenduses seoses kõnealuse direktiivi kohaselt võetavate reorganiseerimise meetmetega; |
|
— |
„haldaja” – haldus- või kohtuasutuse poolt ametisse nimetatud isik või organ, kes tegeleb saneerimismeetmete haldamisega; |
|
— |
„haldus- ja kohtuasutused” – liikmesriikide sellised haldus- ja kohtuasutused, mis on pädevad rakendama saneerimismeetmeid või läbi viima likvideerimismenetlust; |
|
— |
„saneerimismeetmed” – meetmed, mille eesmärk on säilitada või taastada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ finantsseisund ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi, sealhulgas meetmed, millega võib kaasneda maksete peatamine, täitemeetmete peatamine või nõuete vähendamine; need meetmed hõlmavad ka direktiiviga 2014/59/EL kehtestatud kriisilahenduse vahendite rakendamist ja kriisilahendusõiguste kasutamist; |
|
— |
„likvideerija” – haldus- või kohtuasutuse poolt ametisse määratud isik või organ, kes tegeleb likvideerimismenetluse haldamisega; |
|
— |
„likvideerimismenetlus” – kõiki võlausaldajaid puudutav menetlus, mille käivitab ja mida kontrollib liikmesriigi haldus- või kohtuasutus ning mille eesmärk on realiseerida vara nimetatud asutuste järelevalve all ka juhul, kui menetlus lõpetatakse kokkuleppe või muu samalaadse meetmega; |
|
— |
„reguleeritud turg” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( *3 ) artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg; |
|
— |
„instrumendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 50 alapunktis b määratletud finantsinstrumendid. |
Artikkel 25 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 25
Tasaarvestuskokkulepped
Ilma et see piiraks direktiivi 2014/59/EL artiklite 68a ja 71 kohaldamist, reguleerib tasaarvestuskokkuleppeid (netting) ainult see lepinguõigus, mis reguleerib selliseid kokkuleppeid.”
Artikkel 26 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 26
Repotehingud
Ilma et see piiraks direktiivi 2014/59/EL artiklite 68 ja 71 ning käesoleva direktiivi artikli 24 kohaldamist, reguleerib repotehinguid ainult see lepinguõigus, mis reguleerib selliseid tehinguid.”
Artikkel 118
Direktiivi 2002/47/EÜ muutmine
Direktiivi 2002/47/EÜ muudetakse järgmiselt.
Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:
Artikkel 9a asendatakse järgmisega:
„Artikkel 9a
Direktiivid 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL
Käesolev direktiiv ei piira direktiivide 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL kohaldamist.”
Artikkel 119
Direktiivi 2004/25/EÜ muutmine
Direktiivi 2004/25/EÜ artikli 4 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *5 ) IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.
▼M1 —————
Artikkel 121
Direktiivi 2007/36/EÜ muutmine
Direktiivi 2007/36/EÜ muudetakse järgmiselt.
Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:
Artiklisse 5 lisatakse järgmised lõiked:
▼M1 —————
Artikkel 124
Direktiivi 2013/36/EL muutmine
Direktiivi 2013/36/EL artikli 74 lõige 4 jäetakse välja.
Artikkel 125
Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine
Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.
Artikli 4 punkt 2 asendatakse järgmisega:
„pädev asutus” -
määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädev asutus, mis on pädev asutus direktiivide 2007/64/EÜ ja 2009/110/EÜ tähenduses;
direktiivide 2002/65/EÜ ja 2005/60/EÜ puhul asutused, kes on pädevad tagama, et krediidi- ja finantseerimisasutused järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( *7 ) puhul kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud määratud asutus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *8 ) puhul kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus.
Artikli 40 lõikele 6 lisatakse järgmine lõik:
„Direktiivi 2014/59/EL reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liikmel olla vajaduse korral kaasas iga liikmesriigi kriisilahendusasutuse esindaja, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.”
Artikkel 126
Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *9 ) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused.
XI
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 127
Euroopa Pangandusjärelevalve kriisilahenduskomitee
Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee, kes valmistab ette Euroopa Pangandusjärelevalve otsused, mis tuleb vastu võtta selle määruse artikli 44 kohaselt, sh otsused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude kohta, mis puudutavad ülesandeid, mis kriisilahendusasutustele on antud käesoleva direktiivi kohaselt. Eelkõige tagab Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 38 lõikega 1, et ükski selles artiklis osutatud otsus ei lähe ühelgi viisil vastuollu liikmesriikide eelarvealase vastutusega. Kõnealune asutusesisene komitee moodustatakse nii, et sinna kuuluvad käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud kriisilahendusasutused.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel teeb Euroopa Pangandusjärelevalve määruse (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 54 alusel asutatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tagab Euroopa Pangandusjärelevalve kriisilahenduskomitee ja teiste määruses (EL) nr 1093/2010 osutatud ülesannete struktuurilise eraldatuse. Kriisilahenduskomitee edendab ja kooskõlastab kriisilahenduse kavasid ning töötab välja meetodid maksejõuetute finantseerimisasutuste kriisilahendusmenetluseks.
Artikkel 128
Koostöö Euroopa Pangandusjärelevalvega
Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Pangandusjärelevalvega koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1093/2010.
Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused edastavad Euroopa Pangandusjärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 35.
Artikkel 128a
Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu
Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õigusega nõutav, masinloetavas vormingus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik selle asjaomase ettevõtja nimed, millega teave on seotud;
asjaomase ettevõtja juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;
asjaomase ettevõtja suurus kategooriate kaupa, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile d;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik selle asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu nimed, millega teave on seotu;
kui see on olemas, asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas see teave sisaldab isikuandmeid.
Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik selle asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu nimed, millega teave on seotud;
kui see on olemas, asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile b;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Lõike 1 kohaselt esitatud teabe tõhusa kogumise ja haldamise tagamiseks töötab EBA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:
mis tahes muud teabele lisatavad metaandmed;
andmete struktureerimine teabes;
millise teabe puhul on nõutav masinloetav vorming ja millist masinloetavat vormingut tuleb sellistel juhtudel kasutada.
Punkti c kohaldamisel hindab EBA eri masinloetavate vormingute eeliseid ja puudusi ning teeb asjakohased kohapealsed testid.
EBA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 129
Läbivaatamine
Komisjon vaatab hiljemalt 1. juuniks 2018 käesoleva direktiivi rakendamise läbi ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjon hindab eelkõige järgmist:
Euroopa Pangandusjärelevalve poolt artikli 4 lõikes 7 osutatud aruande alusel vajadust muudatusteks seoses lahknevuste vähendamisega liikmesriikide tasandil;
Euroopa Pangandusjärelevalve poolt artikli 45 lõikes 16 osutatud aruande alusel vajadust muudatusteks seoses lahknevuste vähendamisega liikmesriikide tasandil;
Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva direktiiviga antud rolli, sh vahendustegevuse toimimist ja tulemuslikkust.
Kui see on asjakohane, esitatakse koos kõnealuste aruannetega seadusandlik ettepanek.
Hoolimata esimeses lõigus sätestatud läbivaatamisest, vaatab komisjon hiljemalt 3. juuliks 2017 läbi artiklite 13, 18 ja 45 kohaldamise seoses Euroopa Pangandusjärelevalve volitustega täita õiguslikult siduvat vahendajarolli, et võtta arvesse finantsteenuste valdkonna õigusega seotud tulevasi suundumusi. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon vaatab 31. detsembriks 2022 läbi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise mõju eri liiki pangagruppide vahelistele võrdsetele tingimustele, sealhulgas juhul, kui konsolideerimisgrupil on käitusettevõtja, kes tegutseb kriisilahendussubjektina käsitatava valdusettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel. Komisjon hindab eelkõige järgmist:
võimalust lubada ettevõtjatel, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet konsolideeritud alusel;
omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet reguleerivate normide kohast käsitlust selliste ettevõtjate puhul, kelle kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et see ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt nõutavate mahaarvamiste piiramise asjakohasust.
Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek, mille puhul võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaldamise alguskuupäeva.
Artikkel 130
Ülevõtmine
Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. jaanuarist 2015.
Liikmesriigid kohaldavad IV jaotise IV peatüki 5. jao täitmiseks vastu võetud norme hiljemalt alates 1. jaanuarist 2016.
Artikkel 131
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 124 jõustub 1. jaanuaril 2015.
Artikkel 132
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
A JAGU
Finantsseisundi taastamise kavas esitamisele kuuluv teave
Finantsseisundi taastamise kava sisaldab järgmist teavet:
ülevaade kava põhielementidest ja kokkuvõte üldisest taastumissuutlikkusest;
ülevaade ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ pärast kõige viimase finantsseisundi taastamise kava esitamist toimunud olulistest muutustest;
kommunikatsiooni- ja avalikustamise kava, milles antakse ülevaade sellest, kuidas äriühing kavatseb toime tulla võimalike negatiivsete turureaktsioonidega;
erinevad kapitali- ja likviidsusmeetmed, mis on vajalikud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks;
kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;
kava tulemuslikku ja õigeaegset elluviimist pärssivate võimalike oluliste asjaolude üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas see, milline on mõju ülejäänud konsolideerimisgrupile, klientidele ja vastaspooltele;
kriitiliste funktsioonide kindlakstegemine;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ põhiäriliinide, funktsioonide ja vara väärtuse ning turustatavuse määramise üksikasjalik kirjeldus;
üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas finantsseisundi taastamise kava on integreeritud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juhtimisstruktuuriga, ning finantsseisundi taastamise kava heakskiitmise suhtes kehtivate põhimõtete ja menetluste ning organisatsioonis töötavate inimeste määramise kohta, kellele tehakse ülesandeks kava koostamine ja elluviimine;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite säilitamise või taastamise kord ja meetmed;
kord ja meetmed, millega tagatakse, et ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on piisav juurdepääs ettenägematute kulude reservile, sealhulgas võimalikele likviidsusallikatele, olemasoleva tagatise hinnang ning hinnang selle kohta, kuivõrd on võimalik kanda likviidsusvahendeid üle ühelt konsolideerimisgrupi ettevõtjalt või äriliinilt teisele, tagamaks et ►C2 finantsinstitutsioon ◄ suudab jätkata oma tegevust ja täita oma kohustused nende sissenõutavaks muutumisel;
riski ja finantsvõimenduse vähendamise kord ja meetmed;
kohustuste restruktureerimise kord ja meetmed;
äriliinide restruktureerimise kord ja meetmed;
kord ja meetmed, mis on vajalikud pideva juurdepääsu säilitamiseks finantsturgude infrastruktuuridele;
kord ja meetmed, mis on vajalikud ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tegevusprotsesside, sealhulgas infrastruktuuri ja IT-teenuste jätkuvaks pidevaks toimimiseks;
ettevalmistavad kokkulepped, et soodustada vara või äriliinide võõrandamist ajavahemiku jooksul, mis on piisav finantsilise usaldusväärsuse taastamiseks;
muud juhtimismeetmed või -strateegiad finantsilise usaldusväärsuse taastamiseks ning nende meetmete või strateegiate prognoositav finantsmõju;
näitajate raamistik, milles on kindlaks määratud, millal võib võtta kavas osutatud asjakohaseid meetmeid.
B JAGU
Teave, mille esitamist kriisilahendusasutused võivad ►C2 finantsinstitutsioonidelt ◄ nõuda kriisilahenduse kava koostamiseks ja ajakohastamiseks
Kriisilahendusasutused võivad ►C2 finantsinstitutsioonidelt ◄ nõuda kriisilahenduse kava koostamiseks ja haldamiseks vähemalt järgmise teabe esitamist:
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ organisatsioonilise struktuuri üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas kõigi juriidiliste isikute loetelu;
iga juriidilise isiku hääleõiguslike ja mittehääleõiguslike õiguste otseste valdajate andmed ning osakaal;
iga juriidilise isiku asukoht, asutamise jurisdiktsioon, tegevusloa jurisdiktsioon ning tippjuhtkonna liikmed;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kaardistus, sealhulgas nende funktsioonide ja äriliinidega seotud olulise vara ja kohustuste ülevaade, viitega igale juriidilisele isikule;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ja kõigi selle juriidiliste isikute kohustuste komponentide ülevaade, tuues eraldi välja vähemalt lühiajalised ja pikaajalised võlgnevused ja nende summad ning tagatud, tagamata ja allutatud kohustused;
nende protsesside kirjeldus, mida on vaja selleks, et määrata kindlaks, kellele ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on pantinud tagatise, tagatist valdava isiku nimi ning jurisdiktsioon, kus tagatis asub;
olulised ►C2 finantsinstitutsiooniga ◄ seotud riskimaandustehingud, sealhulgas nende jaotus juriidiliste isikute lõikes;
►C2 finantsinstitutsioonis ◄ kasutatavate põhiliste juhtimisinfosüsteemide loetelu ja üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas riskijuhtimise, raamatupidamise ning finants- ja regulatiivaruandluse infosüsteemid, sealhulgas nende jaotus ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
punktis 13 nimetatud infosüsteemide, nendega seotud teenustaseme kokkulepete ning tarkvara ja süsteemide või litsentside omanike loetelu, sealhulgas nende jaotus ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
juriidiliste isikute loetelu ja kaardistus ning erinevate juriidiliste isikute vaheliste vastastikuste seoste ja vastastikuse sõltuvuse kirjeldus, sealhulgas:
iga juriidilise isiku pädev asutus ja kriisilahendusasutus;
►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahenduse kava koostamiseks vajaliku teabe esitamise eest vastutav juhtorgani liige ning – juhul kui need on erinevad inimesed –, erinevate juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide puhul vastutavad isikud;
ülevaade ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ kehtivatest reeglitest, millega tagatakse, et kriisilahendusasutusel on kriisilahenduse korral olemas kogu vajalik teave, mida on tarvis kriisilahenduse vahendite ja õiguste rakendamiseks, nagu kriisilahendusasutus on kindlaks teinud;
kõik ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ja selle juriidiliste isikute poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mis võidakse lõpetada, kui ametiasutused võtavad vastu otsuse rakendada kriisilahenduse vahendit, ning analüüs, kas lepingu lõpetamise tagajärjed võivad mõjutada kriisilahenduse vahendi rakendamist;
kriisilahenduse toetamiseks võimalike likviidsusallikate kirjeldus;
teave vara koormatise, likviidse vara, bilansiväliste tegevuste, riskimaandusstrateegiate ja kirjendamistavade kohta.
C JAGU
Küsimused, mida kriisilahendusasutus peab ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel kaaluma
►C2 Finantsinstitutsiooni ◄ või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtab kriisilahendusasutus arvesse järgmist.
Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel kasutatavaid viiteid tuleb mõista viidetena kõigile konsolideerimisgruppi kuuluvatele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ või artikli 1 lõike 1 punktide c või d osutatud ettevõtjatele, arvestades:
ulatust, mil määral ►C2 finantsinstitutsioonil ◄ on võimalik paigutada põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid ümber teistesse juriidilistesse isikutesse;
ulatust, mil määral õiguslikud ja organisatsioonilised struktuurid on viidud kooskõlla põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonidega;
ulatust, mil määral on olemas kehtivad kokkulepped oluliste töötajate, infrastruktuuri, rahastuse, likviidsuse ja kapitaliga varustamiseks, et toetada põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone ning säilitada nende toimimine;
ulatust, mil määral ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ on olemas kord, mille alusel kanda kriitiliste funktsioonide või põhiäriliinide eraldamise korral teenuslepingute alusel pakutavad teenused üle kolmandatele isikutele;
ulatust, mil määral on olemas kehtivad hädaolukorra lahendamise plaanid ja meetmed, et tagada pidev juurdepääs makse- ja arveldussüsteemidele;
juhtimisinfosüsteemide asjakohasust sellest vaatepunktist, kas nendega on tagatud, et kriisilahendusasutused saavad koguda täpset ja kõikehõlmavat teavet põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide kohta, nii et need aitaksid kaasa kiirete otsuste vastuvõtmisele;
juhtimisinfosüsteemide suutlikkust pakkuda igal ajal ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ tulemuslikuks kriisilahenduseks vajalikku teavet isegi kiirelt muutuvates tingimustes;
ulatust, mil määral ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on testinud oma juhtimisinfosüsteeme kriisilahendusasutuse poolt välja töötatud raskustesse sattumise stsenaariumide korral;
ulatust, mil määral ►C2 finantsinstitutsioon ◄ suudab tagada oma juhtimisinfosüsteemide katkematu toimimise nii kahjustatud ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ kui ka uues ►C2 finantsinstitutsioonis ◄ , juhul kui kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid teistest funktsioonidest ja äriliinidest eraldatakse;
ulatust, mil määral ►C2 finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud asjakohased protsessid tagamaks, et ta esitab kriisilahendusasutustele teavet, mis on vajalik hoiustajate ning hoiuste tagamise skeemidega tagatud summade kindlaksmääramiseks;
juhul kui konsolideerimisgrupis kasutatakse konsolideerimisgrupisiseseid garantiisid, siis ulatust, mil määral neid garantiisid antakse turutingimustel ning kuivõrd usaldusväärsed on nende garantiidega seotud riskijuhtimissüsteemid;
juhul kui konsolideerimisgrupp tegeleb kompensatsioonitehingute sõlmimisega, siis ulatust, mil määral neid tehinguid sõlmitakse turutingimustel ning kuivõrd usaldusväärsed on nende tehingutega seotud riskijuhtimissüsteemid;
ulatust, mil määral konsolideerimisgrupisiseste garantiide andmine või kompensatsioonitehingute sõlmimine suurendab konsolideerimisgrupisisest finantsraskuste ülekandumist;
ulatust, mil määral konsolideerimisgrupi õiguslik struktuur takistab kriisilahenduse vahendite rakendamist – tingitult juriidiliste isikute arvust, konsolideerimisgrupi struktuuri keerukusest või raskustest äriliinide ja konsolideerimisgrupi ettevõtjate kokkuviimisel;
juhul kui hindamine hõlmab segavaldusettevõtjat, siis ulatust, mil määral selliste konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriisilahendus, mis on finantsinstitutsioonid või finantseerimisasutused, võiks avaldada negatiivset mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei ole seotud finantstegevusega;
teenustaseme kokkulepete olemasolu ja usaldusväärsust;
seda, kas kolmanda riigi ametiasutustel on vajalikud kriisilahenduse vahendid, et toetada liidu kriisilahendusasutuste kriisilahenduse meetmeid, ning liidu ja kolmanda riigi ametiasutuste vahelise kooskõlastatud tegevuse ulatust;
kriisilahenduse vahendite kasutamise võimalikkust viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse kasutada olevaid vahendeid ning ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ struktuuri;
ulatust, mil määral konsolideerimisgrupi struktuur võimaldab kriisilahendusasutusel kriisilahendusmenetlust kogu konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgrupi ühe või enama ettevõtja suhtes läbi viia ning selle lõpetada ilma, et see põhjustaks märkimisväärset otsest või kaudset ebasoodsat mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele, ning pidades silmas konsolideerimisgrupi kui terviku väärtuse maksimeerimist;
kokkuleppeid ja viise, mille abil saaks kriisilahendust lihtsustada konsolideerimisgruppide puhul, millel on eri jurisdiktsioonides asutatud tütarettevõtjad;
kriisilahenduse vahendite usaldusväärset kasutamist viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse võimalikku mõju võlausaldajatele, vastaspooltele, klientidele ja töötajatele ning võimalikke meetmeid, mida võivad võtta kolmanda riigi ametiasutused;
ulatust, mil määral ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahenduse mõju finantssüsteemile ja finantsturu usaldusele saab adekvaatselt hinnata;
ulatust, mil määral ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahendusel on märkimisväärne otsene või kaudne ebasoodne mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele;
ulatust, mil määral kriisilahenduse vahendite ja õiguste rakendamise abil saaks piirata finantsraskuste ülekandumist teistele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ või finantsturgudele;
ulatust, mil määral ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahendusel võiks olla oluline mõju makse- ja arveldussüsteemide toimimisele.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 2019/2034).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).
( 3 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).
( 8 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
( 9 ) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EL, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EL) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2399, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentide järjestusega maksejõuetusmenetluse hierarhias (ELT L 345, 27.12.2017, lk 96).
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”
( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).”
( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”
( *5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”
( *6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”
( *7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 16. aprilli 2014. aasta 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).
( *8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”
( *9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj).