a) lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondadest pärit elussigade lähetamise;

b) lisa III ja IV osas loetletud piirkondadest pärit sigade sperma, munarakkude ja embrüote lähetamise;

c) lisa III ja IV osas loetletud piirkondadest pärit sealiha, sealihavalmististe, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete lähetamise;

d) lisa III ja IV osas loetletud piirkondadest pärit sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste lähetamise.

1) nad on viibinud selles seakasvatusettevõttes vähemalt 30 päeva või sünnist alates ning kõnealusesse seakasvatusettevõttesse ei ole toodud elussigu lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondadest transportimiskuupäevale eelneva vähemalt 30 päeva jooksul;

2) sigadele on sigade Aafrika katku tuvastamiseks tehtud laboriuuringud proovide põhjal, mis on võetud vastavalt käesoleva otsuse artikli 1 teise lõigu kohases sigade Aafrika katku likvideerimise kavas sätestatud proovivõtumeetoditele 15 päeva jooksul enne transportimise kuupäeva, ja need uuringud on andnud negatiivse tulemuse ning veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetamise kuupäeval kliinilise läbivaatuse sigade Aafrika katku avastamiseks vastavalt komisjoni otsuse 2003/422/EÜ ( 15 ) lisa IV peatüki A osas sätestatud kontrolli- ja proovivõtumeetoditele; või

3) sead on pärit ettevõttest:

4) elussigade lähetamisel lisa II või III osas loetletud muu liikmesriigi piirkondadesse kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

1) sead on pärit ettevõttest, kus on tagatud pädeva asutuse heakskiidetud asjakohasel tasemel bioturvalisus, ettevõte on pädeva asutuse järelevalve all ning sead vastavad nõuetele, mis on sätestatud artikli 3 punktis 1 ning kas artikli 3 punktis 2 või 3;

2) sead asuvad sellise, vähemalt 3 km raadiusega piirkonna keskel, milles kõik loomad ettevõtetes vastavad nõuetele, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 1 ning kas artikli 3 lõikes 2 või 3;

3) lähtekoha ettevõtte pädev asutus peab õigeaegselt teavitama sihtkoha ettevõtte pädevat asutust kavatsusest saata sigu ning sihtkoha ettevõtte pädev asutus peab teavitama lähtekoha ettevõtte pädevat asutust sigade saabumisest;

4) sigade vedu väljaspool lisa III osas loetletud piirkondi asuvates piirkondades ja nende kaudu peab toimuma eelnevalt kindlaksmääratud veoteid pidi ja sigade vedamiseks kasutatud sõiduvahendid tuleb puhastada ning vajaduse korral desinsekteerida ja desinfitseerida nii kiiresti kui võimalik pärast sigade mahalaadimist;

5) elussigade lähetamisel muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

1) sead on viibinud selles seakasvatusettevõttes vähemalt 30 päeva või sünnist alates ning kõnealusesse seakasvatusettevõttesse ei ole toodud elussigu lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondadest transportimiskuupäevale eelneva vähemalt 30 päeva jooksul;

2) sead vastavad artikli 3 lõikes 1 ja lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetele;

3) sead veetakse koheseks tapmiseks otse, ilma peatuseta või maha laadimata tapamajja, mille pädev asutus on kooskõlas artikliga 12 heaks kiitnud ja konkreetselt selleks otstarbeks määranud;

4) lähetav pädev asutus on tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitanud sigade lähetamise kavatsusest ning viimane teavitab lähetanud pädevat asutust sigade saabumisest;

5) tapamajja saabumisel hoitakse neid sigu ja tapetakse nad teistest sigadest eraldi ning nad tapetakse konkreetsel päeval, mis on ette nähtud üksnes lisa III osas loetletud piirkondadest pärit sigade tapmiseks;

6) sigade vedu tapamajja väljaspool lisa III osas loetletud piirkondi asuvates piirkondades ja nende kaudu toimub eelnevalt kindlaksmääratud veoteid pidi ja sigade vedamiseks kasutatud sõiduvahendid puhastatakse ning vajaduse korral desinsekteeritakse ja desinfitseeritakse nii kiiresti kui võimalik pärast sigade mahalaadimist;

7) asjaomased liikmesriigid tagavad, et värsket sealiha, sealihavalmistisi ja sealihatooteid, mis saadakse nendelt sigadelt:

8) asjaomased liikmesriigid tagavad, et kõnealustelt sigadelt pärit kõrvalsaadusi töödeldakse pädeva asutuse heakskiidetud kanalsüsteemis, millega tagatakse, et nendelt sigadelt saadud toode ei kujuta endast riski seoses sigade Aafrika katkuga;

9) asjaomased liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni erandi tegemisest vastavalt käesolevale artiklile ning esitavad käesoleva artikli kohaselt heaks kiidetud tapamaja(de) nime ja aadressi;

10) elussigade lähetamisel muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a) on saadud sigadelt, keda on sünnist saadik peetud ettevõttes, mis asub väljaspool lisa II, III või IV osas loetletud piirkondi, ning on toodetud, ladustatud ja töödeldud artikli 12 kohaselt heaks kiidetud ettevõttes; või

b) on saadud sigadelt, kes vastavad artikli 3 lõike 1 ja lõike 2 või 3 nõuetele, ning on toodetud, ladustatud ja töödeldud artikli 12 kohaselt heaks kiidetud ettevõttes; või

c) on toodetud ja töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ettevõttes, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklile 12.

a) on saadud sigadelt, keda on sünnist saadik peetud seakasvatusettevõttes, mis asub väljaspool lisas loetletud piirkondi, ning on toodetud, ladustatud ja töödeldud artikli 12 kohaselt heaks kiidetud ettevõttes; või

b) on toodetud ja töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ettevõttes, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklile 12.

a) nimetatud loomsed kõrvalsaadused on pärit ettevõttest või tapamajast, mis asub lisa III osas loetletud piirkonnas, kus ei ole esinenud sigade Aafrika katku puhangut vähemalt 40 päeva jooksul enne lähetamist;

b) pädev asutus on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 23 registreerinud eraldi iga veoki ja muu sõiduki, mida kasutatakse nimetatud loomsete kõrvalsaaduste vedamiseks, ja:

c) pärast kõnealuste loomsete kõrvalsaaduste laadimist vedamiseks ette nähtud kaubaruumi pitseerib veterinaarjärelevalve ametnik kaubaruumi. Pitseri võib eemaldada ja selle uuega asendada üksnes veterinaarjärelevalve ametnik. Igast laadimisest või pitserite asendamisest teatatakse pädevale asutusele;

d) igasugune veokite või sõidukite sisenemine seakasvatusettevõttesse on keelatud ja pädev asutus tagab searümpade ohutu kogumise;

e) vedu toimub ilma peatusteta lisa III osas loetletud piirkonnast väljumise kohas paiknevast määratud desinfitseerimispunktist pädeva asutuse lubatud teed pidi otse üksnes eespool nimetatud tehasesse. Määratud desinfitseerimispunktis tuleb veokid ja sõidukid nõuetekohaselt puhastada ja desinfitseerida veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all;

f) iga loomsete kõrvalsaaduste saadetisega on kaasas nõuetekohaselt täidetud kaubadokument, millele on osutatud komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 ( 17 ) VIII lisa III peatükis. Sihtkoha töötlemistehase eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik peab iga saadetise saabumist kinnitama punkti b alapunktis iii osutatud pädevale asutusele;

g) pärast loomsete kõrvalsaaduste mahalaadimist veok või sõiduk ja kõik muud seadmed, mida on kõnealuste loomsete kõrvalsaaduste vedamiseks kasutatud ja mis võivad olla saastunud, puhastatakse, desinfitseeritakse ja vajaduse korral desinsekteeritakse töötlemistehase täielikult suletud alal veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all. Kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikli 12 punkti a;

h) loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse viivitamata. Igasugune ladustamine töötlemisettevõttes on keelatud;

i) pädev asutus tagab, et loomsete kõrvalsaaduste lähetamisel ei ületata töötlemistehase igapäevast töötlemisvõimsust;

j) enne esimest lähetamist lisa III osas loetletud piirkonnast tagab pädev asutus vajaliku koostöö asjaomaste ametiasutustega direktiivi 2002/60/EÜ VI lisa punkti c tähenduses, et tagada hädaolukorra lahendamise plaani olemasolu, käsuliin ja talituste täielik koostöö veo ajal toimuvate õnnetuste, veoki või sõiduki olulise rikke või käitaja toime pandud pettuse korral. Veoki käitaja teatab viivitamata pädevale asutusele igast veoki või sõidukiga toimunud õnnetusest või selle rikkest.

a) piirkondadest, mida ei ole lisas loetletud;

b) ettevõttest, kuhu ei ole toodud lisas loetletud piirkondadest pärit elussigu lähetamiskuupäevale vahetult eelneva vähemalt 30 päeva jooksul.

a) nad on viibinud selles ettevõttes järjest vähemalt 30 päeva enne lähetamiskuupäeva või sünnist alates ning kõnealusesse ettevõttesse ei ole toodud lisas loetletud piirkondadest elussigu lähetamiskuupäevale eelneva vähemalt 30 päeva jooksul;

b) nad on pärit ettevõttest, kus rakendatakse pädeva asutuse kehtestatud bioturvalisuse nõudeid seoses sigade Aafrika katkuga;

c) neile on sigade Aafrika katku tuvastamiseks tehtud laboriuuringud proovide põhjal, mis on võetud vastavalt käesoleva otsuse artikli 1 teise lõigu kohases sigade Aafrika katku likvideerimise kavas sätestatud proovivõtumeetoditele 15 päeva jooksul enne transportimise kuupäeva, ja need uuringud on andnud negatiivse tulemuse ning veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetamiskuupäeval kliinilise läbivaatuse sigade Aafrika katku avastamiseks vastavalt otsuse 2003/422/EÜ lisa IV peatüki A osas sätestatud kontrolli- ja proovivõtumeetoditele; või

d) nad on pärit ettevõttest, kus pädev veterinaarasutus on vähemalt kaks korda aastas ja vähemalt neljakuulise ajavahemiku järel teinud kontrolle:

a) sigade spermat, välja arvatud juhul, kui sperma on kogutud doonorkultidelt, keda peetakse nõukogu direktiivi 90/429/EMÜ ( 19 ) artikli 3 punkti a kohaselt heaks kiidetud seemendusjaamas, mis asub väljaspool käesoleva otsuse lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondi;

b) sigade munarakke ja embrüoid, välja arvatud juhul, kui need munarakud ja embrüod on pärit doonoremistelt, keda peetakse ettevõtetes, mis vastavad artikli 8 lõike 2 nõuetele ja mis asuvad väljaspool II, III ja IV lisas loetletud piirkondi, ning kõnealused embrüod on kunstlikul viljastamisel in vivo saadud embrüod või toodetud katseklaasis viljastamisel spermaga, mis vastab käesoleva lõike punktis a sätestatud tingimustele.

a) sigade sperma saadetised vastavad kõikidele muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus ning mille kiidab heaks sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste spermasaadetiste lähetamist;

b) päritoluliikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervishoiualastest garantiidest;

c) doonorkuldid vastavad artikli 3 punktis 1 ja artikli 3 kas punktis 2 või 3 sätestatud nõuetele;

d) viis päeva enne lähetatava sperma kogumist doonorkultidele tehtud individuaalse haigusetekitaja tuvastamise testi tulemused on negatiivsed ning testi tulemuste koopia on lisatud spermasaadetisega kaasasolevale veterinaarsertifikaadile;

e) järgmine täiendav kinnitus lisatakse vastavale veterinaarsertifikaadile, millele on osutatud direktiivi 90/429/EMÜ artikli 6 lõikes 1:

„Sigade sperma vastab komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsusele 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL.”

a) need kõrvalsaadused on läbinud töötluse, millega tagatakse, et sigadelt saadud toode ei põhjusta riski seoses sigade Aafrika katkuga;

b) toodete saadetisega on kaasas määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatüki kohaselt välja antud kaubadokument.

a) on toodetud ja töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt;

b) on varustatud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 5 kohase veterinaarsertifikaadiga;

c) on varustatud määruse (EÜ) nr 599/2004 lisas sätestatud liidusisese kaubanduse veterinaarsertifikaadiga, mille II osa täiendatakse järgmiselt:

„Tooted vastavad komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsusele 2014/709/EL loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ( 20 ).

a) lisas loetletud piirkondadest ei lähetata elus uluksigu teistesse liikmesriikidesse või sama liikmesriigi territooriumil asuvatesse muudesse piirkondadesse;

b) lisas loetletud piirkondadest ei lähetata värsket uluksealiha ning sellisest uluksealihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid teistesse liikmesriikidesse või sama liikmesriigi territooriumil asuvatesse muudesse piirkondadesse.

a) sealihast koosnevate või sealiha sisaldavate lihavalmististe ja -toodete identifitseerimismärgiga, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos;

b) värske sealiha tervisemärgiga, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükis.

1) iga veok ja muu sõiduk, mida kasutatakse elussigade vedamiseks on:

2) vedamine toimub:

3) sihtkoha ettevõtte eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik peab iga saadetise saabumist kinnitama lähteriigi pädevale asutusele;

4) pärast elussigade mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse täielikult veok või sõiduk ja kõik muud seadmed, mida on kõnealuste sigade vedamiseks kasutatud, lähtekoha suletud alal veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all. Kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikli 12 punkti a;

5) enne esimest lähetamist lisa III osas loetletud piirkondadest tagab lähteriigi pädev asutus vajaliku koostöö asjaomaste ametiasutustega direktiivi 2002/60/EÜ VI lisa punkti c tähenduses, et tagada hädaolukorra lahendamise plaani olemasolu, käsuliin ja talituste täielik koostöö veo ajal toimuvate õnnetuste, veoki või muu sõiduki olulise rikke või käitaja toime pandud pettuse korral. Veoki käitajad teatavad viivitamata pädevale asutusele igast veoki või sõidukiga toimunud õnnetusest või selle olulisest rikkest.

a) käesoleva otsuse lisas loetletud piirkondades asuvate seakasvatusettevõtete suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikli 15 lõike 2 punkti b teises ja neljandas kuni seitsmendas taandes sätestatud tingimusi;

b) sõidukid, mida kasutatakse käesoleva otsuse lisas loetletud piirkondades asuvatest ettevõtetest pärit sigade või nendelt saadud kõrvalsaaduste transpordiks, puhastatakse ja desinfitseeritakse kohe pärast iga vedu ning vedaja esitab tõendusmaterjali kõnealuse puhastamise ja desinfitseerimise kohta ja hoiab seda sõidukis.

— Keila linn;

— Kunda linn;

— Loksa linn;

— Maardu linn;

— Mustvee linn;

— Pärnu linn;

— Saue linn;

— Tallinna linn;

— Lääne maakond;

— osa Kuusalu vallast, mis asub põhja pool maanteest 1 (E20);

— Are vald;

— Audru vald;

— Halinga vald;

— Haljala vald;

— Harku vald;

— Jõelähtme vald;

— Keila vald;

— Kernu vald;

— Kiili vald;

— Koonga vald;

— Lavassaare vald;

— Nissi vald;

— Padise vald;

— Paikuse vald,

— Raasiku vald;

— Rae vald;

— Rägavere vald;

— Saku vald;

— Saue vald;

— Sauga vald;

— Sindi vald;

— Sõmeru vald;

— Tootsi vald;

— Tori vald;

— Tõstamaa vald;

— Varbla vald;

— Vasalemma vald;

— Vihula vald;

— Viimsi vald;

— Viru-Nigula vald.

— Ogres novads: Suntažu ja Ogresgala pagasts;

— Ādažu novads;

— Amatas novads;

— Carnikavas novads;

— Garkalnes novads;

— Ikšķiles novads;

— Inčukalna novads;

— Jaunjelgavas novads;

— Ķeguma novads;

— Līgatnes novads;

— Mālpils novads;

— Neretas novads;

— Ropažu novads;

— Salas novads;

— Siguldas novads;

— Vecumnieku novads;

— Viesītes novads.

— Jurbarkas rajono savivaldybė: Raudonės, Veliuonos, Seredžiaus ja Juodaičių seniūnija;

— Pakruojis rajono savivaldybė: Klovainių, Rozalimo ja Pakruojo seniūnija;

— Panevežys rajono savivaldybė: Krekenavos, Upytės, Naujamiesčio ja Smilgių seniūnija;

— Raseiniai rajono savivaldybė: Ariogalos, Ariogalos miestas, Betygalos, Pagojukų ja Šiluvos seniūnija;

— Šakiai rajono savivaldybė: Plokščių, Kriūkų, Lekėčių, Lukšių, Griškabūdžio, Barzdų, Žvirgždaičių, Sintautų, Kudirkos Naumiesčio, Slavikų ja Šakių seniūnija;

— Pasvalys rajono savivaldybė;

— Vilkaviškis rajono savivaldybė;

— Radviliškis rajono savivaldybė;

— Kalvarija savivaldybė;

— Kazlų Rūda savivaldybė;

— Marijampolė savivaldybė.

— powiat augustowski: gminy Augustów (sh Augustówi linn), Nowinka, Płaska, Sztabin ja Bargłów Kościelny;

— powiat białostocki: gminy Choroszcz, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Łapy, Poświętne, Zawady, Dobrzyniewo Duże ja osaliselt Zabłudów (gmina edelaosa, mis on piiratud maanteega nr 19 ja edasi maanteega nr 685);

— powiat hajnowski: gminy Czyże, Hajnówka (sh Hajnówka linn), Dubicze Cerkiewne, Kleszczele ja Czeremcha;

— powiat siemiatycki: gminy Grodzisk, Dziadkowice ja Milejczyce;

— powiat wysokomazowiecki: gminy Kobylin-Borzymy, Kulesze Kościelne, Sokoły, Wysokie Mazowieckie (sh Wysokie Mazowieckie linn), Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo ja Ciechanowiec;

— the powiat sejneński;

— powiat suwalski: gminy Rutka-Tartak, Szypliszki, Suwałki ja Raczki;

— powiat zambrowski: gmina Rutki;

— powiat sokólski: gminy Suchowola ja Korycin;

— powiat bielski;

— powiat M. Białystok;

— powiat M. Suwałki;

— powiat moniecki.

— Kallaste linn;

— Rakvere linn;

— Tartu linn;

— Vändra linn;

— Viljandi linn;

— Ida-Viru maakond;

— Põlva maakond;

— Rapla maakond;

— osa Kuusalu vallast, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20);

— osa Palamuse vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

— osa Pärsti vallast, mis asub lääne pool maanteest 24126;

— osa Suure-Jaani vallast, mis asub lääne pool maanteest 49;

— osa Tabivere vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

— osa Tamsalu vallast, mis asub kirde pool Tallinna-Tartu raudteest;

— osa Tartu vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

— osa Viiratsi vallast, mis asub lääne pool joonest, mis kulgeb piki maanteed 92 selle ristumiskohast maanteega 155 lääne pool, seejärel piki 155. maanteed kuni ristumiseni maanteega 24156, seejärel piki 24156. maanteed kuni ristumiseni Verilaske ojaga, seejärel piki Verilaske oja, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

— Abja vald;

— Aegviidu vald;

— Alatskivi vald;

— Anija vald;

— Häädemeeste vald;

— Haaslava vald;

— Halliste vald;

— Kadrina vald;

— Kambja vald;

— Karksi vald;

— Kasepää vald;

— Kõpu vald;

— Kose vald;

— Kõue vald;

— Laekvere vald;

— Luunja vald;

— Mäksa vald;

— Meeksi vald;

— Pala vald;

— Peipsiääre vald;

— Piirissaare vald;

— Rakvere vald;

— Saarde vald;

— Saare vald;

— Surju vald;

— Tahkuranna vald;

— Tapa vald;

— Vändra vald;

— Vara vald;

— Vinni vald;

— Võnnu vald.

— Krimuldas novads;

— Limbažu novads: Skultes, Vidridžu, Limbažu ja Umurgas pagasts;

— Ogres novads: Krapes, Ķeipenes, Lauberes, Madlienas, Mazozolu, Menģeles ja Taurupes pagasts;

— Priekuļu novads;

— Salacgrīvas novads: Liepupes pagasts;

— Aizkraukles novads;

— Aknīstes novads;

— Alūksnes novads;

— Apes novads;

— Baltinavas novads;

— Balvi novads;

— Cēsu novads;

— Cesvaines novads;

— Ērgļu novads;

— Gulbenes novads;

— Ilūkstes novads;

— Jaunpiebalgas novads;

— Jēkabpils novads;

— Kocēnu novads;

— Kokneses novads;

— Krustpils novads;

— Lielvārdes novads;

— Līvānu novads;

— Lubānas novads;

— Madonas novads;

— Pārgaujas novads;

— Pļaviņu novads;

— Raunas novads;

— Rugāju novads;

— Saulkrastu novads;

— Sējas novads;

— Skrīveru novads;

— Smiltenes novads;

— Varakļānu novads;

— Vecpiebalgas novads;

— Viļakas novads;

— Jēkabpils republikas pilsēta;

— Valmiera republikas pilsēta.

— Anykščiai rajono savivaldybė: Andrioniškis, Anykščiai, Debeikiai, Kavarskas, Kurkliai, Skiemonys, Traupis, Troškūnai seniūnija ja Svėdasai seniūnija see osa, mis jääb maanteest nr 118 lõuna poole;

— Jonava rajono savivaldybė: Šilų ja Bukonių seniūnija; Žeimių seniūnija: Biliuškiai, Drobiškiai, Normainiai II, Normainėliai, Juškonys, Pauliukai, Mitėniškiai, Zofijauka, Naujokai kaimas;

— Kaišiadorys rajono savivaldybė: Kaišiadorių apylinkės, Kruonio, Nemaitonių, Paparčių, Žąslių, Žiežmarių, Žiežmarių, Žiežmarių apylinkės seniūnija ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 lõuna poole;

— Kaunas rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Čekiškės, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Kulautuvos, Linksmakalnio, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vilkijos, Vilkijos apylinkių ja Zapyškio seniūnija;

— Kėdainiai rajono savivaldybė: Josvainių, Pernaravos, Krakių, Dotnuvos, Gudžiūnų, Surviliškio, Vilainių, Truskavos, Šėtos seniūnija, Kėdainių miesto;

— Panevėžys rajono savivaldybė: Karsakiškio, Miežiškių, Paįstrio, Panevėžio, Ramygalos, Raguvos, Vadoklių ja Velžio seniūnija;

— Šalčininkai rajono savivaldybė: Jašiūnų, Turgelių, Akmenynės, Šalčininkų, Gerviškių, Butrimonių, Eišiškių, Poškonių ja Dieveniškių seniūnija;

— Varėna rajono savivaldybė: Kaniavos, Marcinkonių ja Merkinės seniūnija;

— Alytus miesto savivaldybė;

— Kaišiadorys miesto savivaldybė;

— Kaunas miesto savivaldybė;

— Panevėžys miesto savivaldybė;

— Vilnius miesto savivaldybė;

— Alytus rajono savivaldybė;

— Biržai rajono savivaldybė;

— Druskininkai rajono savivaldybė;

— Lazdijai rajono savivaldybė;

— Prienai rajono savivaldybė;

— Širvintos rajono savivaldybė;

— Ukmergė rajono savivaldybė;

— Vilnius rajono savivaldybė;

— Birštonas savivaldybė;

— Elektrėnai savivaldybė.

— powiat białostocki: gminy Czarna Białostocka, Supraśl, Wasilków ja osaliselt Zabłudów (gmina kirdeosa, mis on piiratud maanteega nr 19 ja edasi maanteega nr 685);

— powiat sokólski: gminy Dąbrowa Białostocka, Janów, Nowy Dwór ja Sidra;

— powiat augustowski: gminy Lipsk;

— powiat hajnowski: gminy Narew, Narewka ja Białowieża.

— Elva linn;

— Jõgeva linn;

— Põltsamaa linn;

— Võhma linn;

— Järva maakond;

— Valga maakond;

— Võru maakond;

— osa Palamuse vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

— osa Pärsti vallast, mis asub ida pool maanteest 24126;

— osa Suure-Jaani vallast, mis asub ida pool maanteest 49;

— osa Tabivere vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

— osa Tamsalu vallast, mis asub edela pool Tallinna-Tartu raudteest;

— osa Tartu vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

— osa Viiratsi vallast, mis asub ida pool joonest, mis kulgeb piki maanteed 92 selle ristumiskohast maanteega 155 lääne pool, seejärel piki 155. maanteed kuni ristumiseni maanteega 24156, seejärel piki 24156. maanteed kuni ristumiseni Verilaske ojaga, seejärel piki Verilaske oja, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

— Jõgeva vald;

— Kolga-Jaani vald;

— Konguta vald;

— Kõo vald;

— Laeva vald;

— Nõo vald;

— Paistu vald;

— Pajusi vald;

— Põltsamaa vald;

— Puhja vald;

— Puurmani vald;

— Rakke vald;

— Rannu vald;

— Rõngu vald;

— Saarepeedi vald;

— Tähtvere vald;

— Tarvastu vald;

— Torma vald;

— Ülenurme vald;

— Väike-Maarja vald.

— Limbažu novads: Viļķenes, Pāles ja Katvaru pagasts;

— Salacgrīvas novads: Ainažu ja Salacgrīvas pagasts;

— Aglonas novads;

— Alojas novads;

— Beverīinas novads;

— Burtnieku novads;

— Ciblas novads;

— Dagdas novads;

— Daugavpils novads;

— Kārsavas novads;

— Krāslavas novads;

— Ludzas novads;

— Mazsalacas novads;

— Naukšēnu novads;

— Preiļu novads;

— Rēzeknes novads;

— Riebiņu novads;

— Rūjienas novads;

— Strenču novads;

— Valkas novads;

— Vārkavas novads;

— Viļānu novads;

— Zilupes novads;

— Daugavpils republikas pilsēta;

— Rēzekne republikas pilsēta.

— Anykščiai rajono savivaldybė: Viešintos seniūnija ja Svėdasai seniūnija see osa, mis jääb maanteest nr 118 põhja poole;

— Jonava rajono savivaldybė: Upninkų, Ruklos, Dumsių, Užusalių ja Kulvos seniūnija'd ning Žeimiai seniūnija's: Akliai, Akmeniai, Barsukinė, Blauzdžiai, Gireliai, Jagėlava, Juljanava, Kuigaliai, Liepkalniai, Martyniškiai, Milašiškiai, Mimaliai, Naujasodis, Normainiai I, Paduobiai, Palankesiai, Pamelnytėlė, Pėdžiai, Skrynės, Svalkeniai, Terespolis, Varpėnai, Žeimių gst., Žieveliškiai kaimas ja Žeimių miestelis;

— Kaišiadorys rajono savivaldybė: Palomenės ja Pravieniškių seniūnija ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 põhja poole;

— Kaunas rajono savivaldybė: Vandžiogalos, Lapių, Karmėlavos ja Neveronių seniūnija;

— Kėdainiai rajono savivaldybė: Pelėdnagių seniūnija;

— Šalčininkai rajono savivaldybė: Baltosios Vokės, Pabarės, Dainavos ja Kalesninkų seniūnija;

— Varėna rajono savivaldybė: Valkininkų, Jakėnų, Matuizų, Varėnos ja Vydenių seniūnija;

— Jonava miesto savivaldybė;

— Ignalina rajono savivaldybė;

— Kupiškis rajono savivaldybė;

— Moletai rajono savivaldybė;

— Rokiškis rajono savivaldybė;

— Švencionys rajono savivaldybė;

— Trakai rajono savivaldybė;

— Utena rajono savivaldybė;

— Zarasai rajono savivaldybė;

— Visaginas savivaldybe.

— powiat białostocki: gminy Gródek ja Michałowo;

— powiat sokólski: gminy Krynki, Kuźnica, Sokółka ja Szudziałowo.