Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02014D0119-20240306

    Consolidated text: Nõukogu otsus 2014/119/ÜVJP, 5. märts 2014, teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/119(1)/2024-03-06

    02014D0119 — ET — 06.03.2024 — 014.001


    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    NÕUKOGU OTSUS 2014/119/ÜVJP,

    5. märts 2014,

    teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

    (ELT L 066 6.3.2014, lk 26)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

     M1

    NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2014/216/ÜVJP,  14. aprill 2014,

      L 111

    91

    15.4.2014

    ►M2

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/143,  29. jaanuar 2015,

      L 24

    16

    30.1.2015

    ►M3

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/364,  5. märts 2015,

      L 62

    25

    6.3.2015

    ►M4

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/876,  5. juuni 2015,

      L 142

    30

    6.6.2015

    ►M5

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/1781,  5. oktoober 2015,

      L 259

    23

    6.10.2015

    ►M6

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/318,  4. märts 2016,

      L 60

    76

    5.3.2016

    ►M7

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/381,  3. märts 2017,

      L 58

    34

    4.3.2017

    ►M8

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/333,  5. märts 2018,

      L 63

    48

    6.3.2018

    ►M9

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/354,  4. märts 2019,

      L 64

    7

    5.3.2019

    ►M10

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2020/373,  5. märts 2020,

      L 71

    10

    6.3.2020

    ►M11

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/394,  4. märts 2021,

      L 77

    29

    5.3.2021

    ►M12

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/376,  3. märts 2022,

      L 70

    7

    4.3.2022

    ►M13

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1507,  9. september 2022,

      L 235

    32

    12.9.2022

     M14

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2023/457,  2. märts 2023,

      L 67

    47

    3.3.2023

    ►M15

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2024/828,  4. märts 2024,

      L 828

    1

    5.3.2024


    Parandatud:

     C1

    Parandus, ELT L 070, 11.3.2014, lk  35 (2014/119/ÜVJP)

     C2

    Parandus, ELT L 086, 28.3.2019, lk  118 (2019/354)




    ▼B

    NÕUKOGU OTSUS 2014/119/ÜVJP,

    5. märts 2014,

    teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas



    Artikkel 1

    ▼M2

    1.  
    Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad või mille kontroll või kasutusõigus kuulub Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikutele ja Ukrainas inimõiguste rikkumise eest vastutavatele isikutele ning nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, nii nagu on loetletud lisas.

    Käesoleva otsuse kohaldamise eesmärgil kuuluvad Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutavatena tuvastatud isikute hulka isikud, kelle suhtes Ukraina ametiasutused on algatanud uurimise seoses järgmisega:

    a) 

    Ukraina avaliku sektori vahendite või vara seadusevastane omastamine või sellele kaasaaitamine või

    b) 

    ametiseisundi kuritarvitamine avaliku võimu kandjana eesmärgiga saavutada põhjendamatu eelis endale või kolmandale isikule ja põhjustades sellega Ukraina avaliku sektori vahendite või vara vähenemise või sellele tegevusele kaasaaitamine.

    ▼B

    2.  
    Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetamiseks.
    3.  

    Liikmesriigi pädev asutus võib lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või kättesaadavaks tegemist talle sobivatel tingimustel, kui ta on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid ja majandusressursid on:

    a) 

    vajalikud lisas loetletud füüsiliste isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

    b) 

    ette nähtud üksnes õigusabiteenuste pakkumisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks;

    c) 

    ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

    d) 

    vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev ametiasutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

    Asjaomased liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

    4.  

    Erandina lõikest 1 võib liikmesriigi pädev asutus lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a) 

    vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

    b) 

    rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

    c) 

    otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

    d) 

    otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

    Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

    5.  
    Lõige 1 ei takista loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne asjaomase isiku, üksuse või asutuse lisa loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole lõikes 1 osutatud isik, üksus või asutus.
    6.  

    Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud pangakontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

    a) 

    nende pangakontode intressid või muud tulud;

    b) 

    maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid või

    c) 

    maksed liidus tehtud kohtu-, haldus- või vahekohtu või asjaomases liikmesriigis kohaldatava otsuse alusel,

    tingimusel, et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 sätestatud meetmeid.

    Artikkel 2

    1.  
    Nõukogu teeb liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul otsuse lisas esitatud loetelu koostamise ja sellesse muudatuste tegemise kohta.
    2.  
    Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.
    3.  
    Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.

    Artikkel 3

    1.  
    Lisa sisaldab artikli 1 lõikes 1 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjuseid.
    2.  
    Lisa sisaldab ka asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui selline teave on kättesaadav. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, äriregistri numbrit ja äritegevuse kohta.

    Artikkel 4

    Artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete mõju suurendamiseks julgustab liit kolmandaid riike võtma piiravaid meetmeid sarnaselt käesoleva otsusega sätestatud piiravate meetmetega.

    ▼M5

    Artikkel 5

    Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

    ▼M15

    Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 6. märtsini 2025.

    ▼M5

    Käesolevat otsust vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Asjakohasel juhul pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.

    ▼M3




    LISA

    ▼M9

    A.    Artiklis 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu

    ▼M3



     

    Nimi

    Tuvastamisandmed

    Põhjendused

    Loetellu kandmise kuupäev

    ▼M13 —————

    ▼M6

    2.

    Vitalii Yuriyovych Zakharchenko

    (Вiталiй Юрiйович Захарченко),

    Vitaliy Yurievich Zakharchenko

    (Виталий Юрьевич Захарченко)

    Sündinud 20. jaanuaril 1963 Kostjantõnivkas (Donetski oblast), endine siseminister

    Isik, kelle suhtes Ukraina asutused on algatanud kriminaalmenetluse seoses riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamisega ning ametiseisundi kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saada põhjendamatut kasu endale või kolmandale isikule, põhjustades seeläbi kahju Ukraina riigi eelarvele või varale.

    6.3.2014

    ▼M13 —————

    ▼M8 —————

    ▼M9 —————

    ▼M3

    6.

    Viktor Ivanovych Ratushniak

    (Вiктор Iванович Ратушняк)

    Sündinud 16. oktoobril 1959 Donetskis, endine siseministri asetäitja

    Isik, kelle suhtes Ukraina asutused on algatanud kriminaalmenetluse seoses riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamisega või selles osalemisega.

    6.3.2014

    ▼M13 —————

    ▼M4 —————

    ▼M13 —————

    ▼M8 —————

    ▼M10 —————

    ▼M8

    12.

    Serhiy Vitalyovych Kurchenko (Сергiй Вiталiйович Курченко)

    Sündinud 21. septembril 1985 Harkivis, ärimees

    Isik, kelle suhtes Ukraina pädevad asutused on algatanud kriminaalmenetluse seoses riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamisega ning seoses ametiseisundi kuritarvitamisega, et saada põhjendamatut kasu endale või kolmandale isikule, põhjustades seeläbi kahju Ukraina riigi rahalistele vahenditele või varale.

    6.3.2014

    ▼M11 —————

    ▼M6 —————

    ▼M11 —————

    ▼M7 —————

    ▼M12 —————

    ▼M10 —————

    ▼M15

    B.    Kaitseõigus ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

    Ukraina kriminaalmenetluse seadustiku kohane kaitseõigus ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

    Ukraina kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi „kriminaalmenetluse seadustik“) artiklis 42 on sätestatud, et igaüks, kellele esitatakse kriminaalmenetluse käigus kahtlustus või süüdistus, võib kasutada oma kaitseõigust ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Need hõlmavad isiku õigust saada teada, millises kuriteos teda kahtlustatakse või süüdistatakse, õigust saada sõnaselget ja viivitamatut teavet oma kriminaalmenetluse seadustiku kohaste õiguste kohta, õigust kaitsja poole pöördumiseks kohe esimesel taotlusel, õigust esitada avaldusi menetlustoimingute kohta ja õigust seada kahtluse alla uurija, prokuröri ja eeluurimiskohtuniku otsused, tegevus ja tegevusetus.

    Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 303 tehakse vahet otsustel ja tegevusetusel, mida saab kohtueelse menetluse käigus vaidlustada (esimene lõik), ning otsustel, tegevusel ja tegevusetusel, mida võib kohtus ettevalmistava menetluse käigus arutada (teine lõik). Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 306 on sätestatud, et uurija ja prokuröri otsuste, tegevuse või tegevusetuse kohta esitatud kaebusi peab kaaluma esimese astme kohtu eeluurimiskohtunik kaebuse esitaja või tema kaitsja või esindaja juuresolekul. Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 308 on sätestatud, et kaebuse selle kohta, et uurija või prokurör ei pidanud kohtueelses menetluses kinni mõistlikust ajast, võib esitada kõrgema astme prokurörile ja see tuleb läbi vaadata kolme päeva jooksul alates selle esitamisest. Lisaks täpsustatakse kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 309, et eeluurimiskohtuniku otsuse võib edasikaebamise teel vaidlustada ning teisi otsuseid võidakse kohtu ettevalmistava menetluse käigus kohtulikult kontrollida. Lisaks on mitmed menetluslikud uurimistoimingud võimalikud üksnes eeluurimiskohtuniku või kohtu otsuse alusel (näiteks kriminaalmenetluse seadustiku artiklite 167–175 kohane vara arestimine ja artiklite 176–178 kohased kinnipidamismeetmed).

    Kaitseõiguse ja tõhusa kohtuliku kaitse õiguse kohaldamine iga loetellu kantud isiku puhul

    2.    Vitali Yuriyovych Zakharchenko

    Avaliku sektori vahendite või vara omastamist käsitlev kriminaalmenetlus on veel pooleli.

    Nõukogu toimikus sisalduv teave näitab, et kriminaalmenetluses, millele nõukogu tugines, austati Zakharchenko kaitseõigust ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, sealhulgas põhiõigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus kohtus. Seda tõendavad eelkõige eeluurimiskohtuniku 19. aprilli 2021. aasta otsus, millega anti korraldus Zakharchenko suhtes eelvangistuse kohaldamiseks, ning Kiievi Petšera rajooni kohtu 10. augusti 2021. aasta otsus, millega anti luba korraldada kriminaalmenetluses nr 42016000000002929 erakorraline kohtulik eeluurimine. Eeluurimiskohtunike kõnealused otsused kinnitavad Zakharchenko kahtlustatava isiku staatust ja rõhutavad, et kahtlusalune varjab end kriminaalvastutusest kõrvalehoidmiseks uurimise eest.

    Lisaks on nõukogul teavet selle kohta, et Ukraina ametiasutused võtsid meetmeid Zakharchenko otsimiseks. 12. veebruaril 2020 otsustas uurimisorgan kanda Zakharchenko tagaotsitavate isikute rahvusvahelisse nimekirja ja edastas taotluse Interpoli andmebaasi sisestamiseks Ukraina riikliku politsei rahvusvahelise politseikoostöö osakonnale. Lisaks saatis Ukraina 11. mail 2021 Zakharchenko asukoha kindlakstegemise eesmärgil Venemaa Föderatsioonile rahvusvahelise õigusabi taotluse, mille Venemaa 31. augustil 2021 tagasi lükkas.

    Nõukogul on teavet selle kohta, et 9. veebruaril 2022 viidi kohtulik eeluurimine kriminaalmenetluses nr 42016000000002929 lõpule ning et pärast Ukraina kriminaalmenetluse seadustiku nõuete täitmist saatis peaprokuratuur 5. augustil 2022 Kiievi linna Petšera rajooni kohtule süüdistusakti asja sisuliseks läbivaatamiseks. Lisaks rahuldas Kiievi Svjatošõni rajooni kohus 2. mail 2023 prokuröri taotluse ja määras süüdistatava äraolekul kohtuliku arutamise erimenetluse raames (tagaselja). Nõukogule teatati, et kohtuistungid on käimas.

    Ukraina ametivõimude esitatud teabe kohaselt ei ole Zakharchenko Ukrainas läbiviidavasse kriminaalmenetlusse ise kaitsjat kaasanud ning tema huve esindas talle määratud kaitsja. Kaitseõiguse ja tõhusa kohtuliku kaitse õiguse rikkumist ei ole võimalik tuvastada olukorras, kus kaitsja neid õigusi ei kasuta.

    Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale leiab nõukogu, et ajavahemikud, mille jooksul Zakharchenko uurimise eest on kõrvale hoidnud, tuleb välja jätta selle ajavahemiku arvutamisel, mis on vajalik, et järgida õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Seetõttu leiab nõukogu, et eespool kirjeldatud asjaolud, milles Zakharchenkot süüdistatakse, on olulisel määral mõjutanud uurimise kestust.

    6.    Viktor Ivanovych Ratushniak

    Avaliku sektori vahendite või vara omastamist käsitlev kriminaalmenetlus on veel pooleli.

    Nõukogu toimikus sisalduv teave näitab, et kriminaalmenetluses, millele nõukogu tugines, austati Ratushniaki kaitseõigust ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, sealhulgas põhiõigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus kohtus. Seda tõendavad eelkõige eeluurimiskohtuniku 19. aprilli 2021. aasta otsus, millega anti korraldus Ratushniaki suhtes eelvangistuse kohaldamiseks, ning Kiievi Petšera rajooni kohtu 10. augusti 2021. aasta otsus, millega anti luba korraldada kriminaalmenetluses nr 42016000000002929 erakorraline kohtulik eeluurimine. Eeluurimiskohtunike kõnealused otsused kinnitavad Ratushniaki kahtlustatava isiku staatust ja rõhutavad, et kahtlusalune varjab end kriminaalvastutusest kõrvalehoidmiseks uurimise eest.

    Nõukogul on teavet selle kohta, et Ukraina ametiasutused võtsid meetmeid Ratushniaki otsimiseks. 12. veebruaril 2020 otsustas uurimisorgan kanda Ratushniaki tagaotsitavate isikute rahvusvahelisse nimekirja ja edastas taotluse Interpoli andmebaasi sisestamiseks Ukraina riikliku politsei rahvusvahelise politseikoostöö osakonnale. Lisaks saatis Ukraina 11. mail 2021 Ratushniaki asukoha kindlakstegemise eesmärgil Venemaa Föderatsioonile rahvusvahelise õigusabi taotluse, mille Venemaa 31. augustil 2021 tagasi lükkas.

    Nõukogul on teavet selle kohta, et 9. veebruaril 2022 viidi kohtulik eeluurimine kriminaalmenetluses nr 42016000000002929 lõpule ning et pärast Ukraina kriminaalmenetluse seadustiku nõuete täitmist saatis peaprokuratuur 5. augustil 2022 Kiievi linna Petšera rajooni kohtule süüdistusakti asja sisuliseks läbivaatamiseks. Lisaks rahuldas Kiievi Svjatošõni rajooni kohus 2. mail 2023 prokuröri taotluse ja määras süüdistatava äraolekul kohtuliku arutamise erimenetluse raames (tagaselja). Nõukogule teatati, et kohtuistungid on käimas.

    Ukraina ametivõimude esitatud teabe kohaselt ei ole Ratushniak Ukrainas läbiviidavasse kriminaalmenetlusse ise kaitsjat kaasanud ning tema huve esindas talle määratud kaitsja. Kaitseõiguse ja tõhusa kohtuliku kaitse õiguse rikkumist ei ole võimalik tuvastada olukorras, kus kaitsja neid õigusi ei kasuta.

    Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale leiab nõukogu, et ajavahemikud, mille jooksul Ratushniak on uurimise eest kõrvale hoidnud, tuleb välja jätta selle ajavahemiku arvutamisel, mis on vajalik, et järgida õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Seetõttu leiab nõukogu, et eespool kirjeldatud asjaolud, milles Ratushniaki süüdistatakse, on olulisel määral mõjutanud uurimise kestust.

    12.    Serhiy Vitalyovych Kurchenko

    Avaliku sektori vahendite või vara omastamist käsitlev kriminaalmenetlus on veel pooleli.

    Nõukogu toimikus sisalduv teave näitab, et kriminaalmenetluses, millele nõukogu tugines, austati Kurchenko kaitseõigust ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, sealhulgas põhiõigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus kohtus. Seda tõendab eelkõige asjaolu, et kaitsjat teavitati 28. märtsil 2019 eeluurimise lõpuleviimisest kriminaalmenetluses nr 42016000000003393 ja tal võimaldati tutvuda materjalidega. Lisaks teavitas Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo Kurchenko kaitsjaid 11. oktoobril 2021 kohtuliku eeluurimise lõpuleviimisest ja neile tutvumise eesmärgil juurdepääsu andmisest kohtuliku eeluurimise materjalidele. Nõukogu sai teavet selle kohta, et Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo esitas ettepaneku kehtestada kaitsja jaoks läbivaatamistähtaeg, et reageerida kaitsja viivitusele kohtuliku eeluurimise materjalide läbivaatamisel. Nõukogu teavitati, et Kõrgem Korruptsioonivastane Kohus määras oma 27. juuni 2022. aasta otsuses kaitsjale eeluurimise materjalidega tutvumise lõpuleviimise tähtajaks 1. detsembri 2022 ning pärast seda loetakse kaitsja eeluurimise materjalidega tutvumise õigus teostatuks. Korruptsioonivastane eriprokuratuur saatis 7. detsembril 2022 Ukraina Kõrgemale Korruptsioonivastasele Kohtule süüdistusakti asja sisuliseks läbivaatamiseks. Kohus pidas 30. märtsil 2023 eelistungi ja otsustas määrata kohtuistungi kuupäeva. Samal päeval rahuldas kohus ka prokuröri taotluse viia süüdistatava suhtes läbi erimenetlus (tagaselja). Nõukogule teatati, et kohtuistungid on käimas.

    Seoses kriminaalmenetlusega nr 12014160020000076 rahuldas Odessa apellatsioonikohus oma 18. septembri 2020. aasta otsusega prokuröri apellatsioonikaebuse ja määras Kurchenkole ennetava meetme eelvangistuse näol. Samuti märkis kohus, et Kurchenko lahkus Ukrainast 2014. aastal ja tema asukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Kohus järeldas, et Kurchenko varjab end kriminaalvastutusest kõrvalehoidmiseks eeluurimisorganite eest. 20. detsembril 2021 andis Odessa linna Kiievi rajooni kohus loa korraldada erakorraline kohtulik eeluurimine tagaselja. Lisaks jättis Odessa linna Kiievi rajooni kohus 20. oktoobril 2021 rahuldamata advokaatide apellatsioonkaebuse tühistada prokuröri 27. juuli 2021. aasta resolutsioon kohtuliku eeluurimise peatamise kohta.

    Nõukogul on teavet selle kohta, et Ukraina ametiasutused võtsid meetmeid Kurchenko otsimiseks. 13. mail 2021 edastas Odessa piirkonna riikliku politsei peaosakond Interpoli Ukraina büroole ja Europolile taotluse avaldada tagaotsimisteade Kurchenko kohta, mis on arutamisel. Nõukogule teatati, et 29. aprillil 2020 saatsid Ukraina ametiasutused Venemaa Föderatsioonile rahvusvahelise õigusabi taotluse, mis saadeti 28. juulil 2020 täitmata tagasi.

    Nõukogu teavitati, et 6. mail 2022 viidi kohtulik eeluurimine kriminaalmenetluses nr 12014160020000076 lõpule ning et Odessa oblasti prokuratuur saatis 1. augustil 2022 Odessa linna Prõmorski rajooni kohtule süüdistusakti asja sisuliseks läbivaatamiseks. 18. aprillil 2023 rahuldas kohus prokuröri taotluse viia süüdistatava suhtes läbi erimenetlus (tagaselja). Nõukogule teatati, et kohtuistungid on käimas.

    Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale leiab nõukogu, et ajavahemikud, mille jooksul Kurchenko on uurimise eest kõrvale hoidnud, tuleb välja jätta selle ajavahemiku arvutamisel, mis on vajalik, et järgida õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Seetõttu leiab nõukogu, et Odessa apellatsioonikohtu otsuses kirjeldatud asjaolud, milles Kurchenkot süüdistatakse, ning rahvusvahelise õigusabi taotluse täitmata jätmine on olulisel määral mõjutanud uurimise kestust.

    Top