This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02013R0228-20191214
Regulation (EU) No 228/2013 of the European Parliament and of the Council of 13 March 2013 laying down specific measures for agriculture in the outermost regions of the Union and repealing Council Regulation (EC) No 247/2006
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006
02013R0228 — ET — 14.12.2019 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, (ELT L 078 20.3.2013, lk 23) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2031, 26. oktoober 2016, |
L 317 |
4 |
23.11.2016 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 228/2013,
13. märts 2013,
millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006
I
PEATÜKK
REGULEERIMISESE JA EESMÄRGID
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse põllumajanduse erimeetmed selliste raskuste leevendamiseks, mis on tingitud aluslepingu artiklis 349 nimetatud liidu piirkondade (edaspidi „äärepoolseimad piirkonnad”) äärepoolseimast asukohast, eelkõige kõrvalisest asukohast, eraldatusest, väikesest pindalast, maastikust, karmist kliimast ja majanduslikust sõltuvusest vähesest hulgast toodetest.
Artikkel 2
Eesmärgid
1. Artiklis 1 osutatud erimeetmed aitavad saavutada järgmisi eesmärke:
a) tagada äärepoolseimate piirkondade varustamine toiduks või töötlemiseks ette nähtud ning põllumajandusliku toorainena kasutatavate oluliste toodetega, vähendades äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid ning kahjustamata kohalikku tootmist ja selle arengut;
b) kindlustada looma- ja taimeliikide mitmekesistamisega seotud valdkondade pikaajaline tulevik ja areng äärepoolseimates piirkondades, sh kohalike toodete tootmine, töötlemine ja turustamine;
c) säilitada äärepoolseimates piirkondades traditsioonilise põllumajandustegevuse areng ja parandada selle konkurentsivõimet, sh kohaliku saagi ja toodete tootmise, töötlemise ja turustamise osas.
2. Lõikes 1 osutatud eesmärgid viiakse ellu III, IV ja V peatükis esitatud meetmete abil.
II
PEATÜKK
POSEI PROGRAMMID
Artikkel 3
POSEI programmide koostamine
1. Artiklis 1 sätestatud meetmed on määratud iga äärepoolseima piirkonna puhul kindlaks kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmiga (POSEI) (Programme d'Options Spécifiques à l'Eloignement et l'Insularité, edaspidi „POSEI programm”), mis hõlmab järgmist:
a) tarnete erikorda vastavalt III peatükile ja
b) erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise toetamiseks vastavalt IV peatükile.
2. POSEI programm kehtestatakse sellisel geograafilisel tasandil, mida asjaomane liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Selle valmistab ette liikmesriigi määratud pädev asutus ning pärast konsulteerimist pädevate asutuste ja organisatsioonidega asjakohasel piirkondlikul tasandil esitab liikmesriik selle artikli 6 kohaselt komisjonile kinnitamiseks.
3. Liikmesriik võib oma äärepoolseimate piirkondade kohta esitada üksnes ühe POSEI programmi.
Artikkel 4
Kooskõla ja järjepidevus
1. POSEI programmide raames võetavad meetmed peavad vastama liidu õigusele. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega ja nende raames võetud meetmetega.
2. Tagatakse järjepidevus POSEI programmide ja muude ühise põllumajanduspoliitika vahendite raames võetavate meetmete vahel, eelkõige ühise turukorralduse, maaelu arengu, toodete kvaliteedi, loomade heaolu ja keskkonnakaitse valdkonnas.
Käesoleva määruse raames ei tohi ühtegi meedet rahastada:
a) lisatoetusena turu ühise korralduse raames sätestatud lisatasudele või toetuskavadele, välja arvatud objektiivsete kriteeriumidega põhjendatud erandjuhtudel;
b) teadusuuringute toetusena, meetmena teadusuuringute kavade toetamiseks ega meetmetena, mis vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele nõukogu 25. mai 2009. aasta otsuse 2009/470/EÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) ( 1 ) kohaselt;
c) määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaldamisalasse jäävate meetmete toetusena.
Artikkel 5
POSEI programmide sisu
POSEI programm hõlmab järgmist:
a) meetmete rakendamise ajakava ja üldist suunavat aastase rahastamiskava tabelit, mis näitab ressursside kasutamist;
b) tõendust, et programmide raames võetavad erinevad meetmed on omavahel ning järelevalveks ja hindamiseks kasutatavate kriteeriumide ja kvantitatiivsete näitajatega kooskõlas ja järjepidevad;
c) programmide, sealhulgas reklaami, järelevalve ja hindamise tulemuslikku ja asjakohast rakendamist tagavaid meetmeid ja kvantitatiivsete näitajate määratlusi programmi hindamiseks;
d) programmi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite määramist ning pädevate asutuste või organite ja sotsiaal-majanduslike partnerite määramist asjakohasel tasandil ning konsultatsioonide tulemusi.
Artikkel 6
POSEI programmide heakskiitmine ja muutmine
1. POSEI programmid on loodud määrusega (EÜ) nr 247/2006 ning neid rahastatakse artikli 30 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahaeraldistest.
Iga programm sisaldab prognoositavat tarnebilanssi, milles esitatakse tooted, nende kogused ja nende tarnimiseks antava liidu toetuse suurus, ning kohaliku tootmise toetuskava projekti.
2. Et programme äärepoolseimate piirkondade nõuetele ja väljapakutud strateegiale paremini kohandada, võivad liikmesriigid pärast asjaomaste sotsiaal-majanduslike partneritega konsulteerimist esitada sõltuvalt POSEI programmidega hõlmatud meetmete aastahinnangust komisjonile artikli 30 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahaeraldiste raames oma nõuetekohaselt põhjendatud ettepanekud meetmete muutmiseks. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse menetlused, et hinnata, kas esitatud muudatusettepanekud vastavad liidu õigusele ning otsustada, kas need heaks kiita. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Lõikes 2 osutatud rakendusaktides sätestatud menetlustes võib arvesse võtta järgmisi tegureid: liikmesriikide muudatusettepanekute olulisus seoses uute meetmete kehtestamisega, kas meetmetele eraldatud eelarvelisi vahendeid on muudetud oluliselt, prognoositavas tarnebilansis esitatud toodete koguste ja neile antava toetuse taseme muutused ning nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) ( 2 ) kehtestatud koodides ja kirjeldustes tehtud muudatused.
4. Lõike 2 osutatud rakendusaktides määratakse iga menetluse puhul kindlaks ka muudatuste taotlemise sagedus ning ajavahemik, mille jooksul tuleb heakskiidetud muudatusettepanekud rakendada.
Artikkel 7
Rahaeraldiste muutmine
Hiljemalt 22. aprillil 2013 esitavad liikmesriigid komisjonile oma POSEI programmide muudatusettepanekute kavandid artikli 30 lõikega 5 kehtestatud muudatuste kajastamiseks.
Muudatused rakenduvad üks kuu pärast nende esitamist, kui komisjon ei ole selle aja jooksul esitanud vastuväiteid.
Pädevad asutused maksavad artikli 30 lõikes 5 osutatud toetuse välja hiljemalt 30. juunil 2013.
Artikkel 8
Kontroll ja järelevalve
Kontrollitegevuses teostavad liikmesriigid halduskontrolle ja kohapealseid kontrolle. Komisjon võtab vastu rakendusaktid liikmesriikide teostatavate kontrollide miinimumnõuete kohta.
Komisjon võtab ühtlasi vastu rakendusaktid menetluse ning materiaalsete ja finantsnäitajate kohta, et tagada programmide tõhus järelevalve.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
III
PEATÜKK
TARNETE ERIKORD
Artikkel 9
Prognoositav tarnebilanss
1. Kehtestatakse tarnete erikord aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete jaoks, mis on äärepoolseimates piirkondades olulised toiduna, muude toodete tootmiseks või põllumajandusliku toorainena.
2. Asjaomane liikmesriik kehtestab kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil prognoositava tarnebilansi, et määrata aluslepingu I lisas nimetatud põllumajandustoodete kogused, mida on vaja iga äärepoolseima piirkonna aastase tarnevajaduse rahuldamiseks.
Eraldi prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud liitu tavapäraseks edasisaatmiseks või artikli 14 lõike 3 tähenduses kolmandatest riikidest eksporditud piirkondliku või traditsioonilise kaubavahetuse raames ette nähtud tooteid töötlevate ja pakendavate ettevõtete vajaduste jaoks.
Artikkel 10
Erikorra toimimine
1. Prognoositavas tarnebilansis kindlaksmääratud koguste piires ei kohaldata tollimakse tarnete erikorraga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit toodete importimisel äärepoolseimatesse piirkondadesse.
Tooteid, mis on liidu tolliterritooriumile sisse toodud seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel kolmandatest riikidest otse imporditud toodetena.
2. Artikli 9 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks hinna ja kvaliteedi osas ning samas säilitades liidu osakaalu tarnimisel, antakse toetust riikliku sekkumise raames ladustatud või liidu turul saadavate liidu toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse.
Toetus määratakse kindlaks iga asjaomase toote puhul, võttes arvesse äärepoolseimatesse piirkondadesse toodete vedamisel tekkivaid lisakulusid ja kolmandatesse riikidesse eksportimise suhtes kohaldatavaid hindu ning töötlemiseks ette nähtud toodete ja põllumajanduslike sisendite puhul äärepoolseima asukohaga, eelkõige saarelise asendiga või väikese pindalaga seonduvaid lisakulusid.
3. Toetust ei anta nende toodete tarnimiseks, mille suhtes on juba kohaldatud tarnete erikorra soodustusi muus äärepoolseimas piirkonnas.
4. Tarnete erikorda kohaldatakse üksnes veatu, ehtsa ja standardse turustuskvaliteediga toodete suhtes. Kolmandate riikide toodete tagatiste tase peab vastama liidu veterinaar- ja taimetervisestandardite kohaselt toodetud toodete tasemele.
Artikkel 11
Rakendamine
Tarnete erikorra rakendamisel võetakse eelkõige arvesse:
a) äärepoolseimate piirkondade erivajadusi ning töötlemiseks ja tooraineks ette nähtud toodete puhul konkreetseid kvaliteedinõudeid;
b) kaubavoogusid ülejäänud liiduga;
c) kavandatava toetuse majanduslikku külge;
d) vajadust tagada, et olemasolevat kohalikku tootmist ei viida tasakaalust välja ega takistata selle arengut.
Artikkel 12
Sertifikaadid
1. Tarnete erikorraga hõlmatud imporditollimaksudest vabastamist või tarnetoetust kohaldatakse sertifikaadi esitamisel.
Sertifikaate antakse välja üksnes nendele ettevõtjatele, kes on kantud pädevate asutuste hallatavasse registrisse.
Sertifikaadid ei ole üleantavad.
2. Impordilitsentside, vabastussertifikaatide ja toetussertifikaatide taotlemisel ei nõuta tagatist. Kuivõrd see on käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalik, võib pädev asutus nõuda artiklis 13 osutatud soodustuse summaga võrdse tagatise esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste- ja toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) ( 3 ) artikli 34 lõikeid 1, 4, 5, 6, 7 ja 8.
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks ettevõtjate registrisse kandmise tingimused ja tagatakse, et ettevõtjad saaksid tarnete erikorra raames täielikult oma õigusi teostada.
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid vajalike meetmete kehtestamiseks, mis aitavad tagada, et liikmesriigid kohaldaksid käesolevat artiklit ühetaoliselt, eelkõige sertifikaatide korra elluviimise ja ettevõtjate poolt registreerimisel võetavate kohustuste osas. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13
Soodustuse mõju
1. Imporditollimaksudest vabastamisel või tarnetoetusel põhineva tarnete erikorra kohaldamise tingimuseks on korrast tuleneva majandusliku soodustuse mõju jõudmine lõpptarbijani, kelleks võib olla tavatarbija, kui tegemist on otseseks tarbimiseks ette nähtud toodetega; viimane töötleja või pakendaja, kui tegemist on töötlemis- või pakendamisettevõtetele mõeldud toodetega; või põllumajandusettevõtja, kui tegemist on loomasöödaks või põllumajanduslikuks tooraineks ette nähtud tootega.
Esimeses lõigus osutatud soodustus peab olema võrdne imporditollimaksudest vabastamise summaga või toetuse summaga.
2. Lõike 1 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid lõikes 1 sätestatud eeskirjade kohaldamise, eriti tingimuste kohta, mille järgi liikmesriigid saaksid jälgida soodustuse tegelikku jõudmist lõpptarbijani. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 14
Eksport kolmandatesse riikidesse ja lähetamine ülejäänud liitu
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse nõuded, mille alusel võib tarnete erikorraga hõlmatud tooteid eksportida kolmandatesse riikidesse või lähetada ülejäänud liitu ning mis hõlmavad artikli 10 kohaselt imporditollimaksude maksmist või saadud toetuse hüvitamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Tarnete erikorraga hõlmatud toodete eksportimisel kolmandatesse riikidesse ei nõuta sertifikaadi esitamist.
Esimest lõiku ei kohaldata kaubavoogude suhtes Prantsusmaa ülemeredepartemangude vahel.
2. Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata äärepoolseimates piirkondades tarnete erikorra raames toetust saanud toodetest töödeldud toodete suhtes, mis on:
a) eksporditud kolmandatesse riikidesse või lähetatud ülejäänud liitu tavapärase lähetamise või eksportimise piires. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kõnealused kogused lähetamise või ekspordi keskmiste näitajate alusel, võttes võrdlusaluseks kolme parima aasta tõendatud keskmised näitajad ajavahemikul 2005–2012. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;
b) eksporditud kolmandatesse riikidesse piirkondlike kaubanduse raames;
c) lähetatud Assooride, Madeira ja Kanaari saarte piirkondade vahel;
d) lähetatud Prantsusmaa ülemeredepartemangude vahel.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud toodete ekspordile ei anta eksporditoetust.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud toodete eksportimisel kolmandatesse riikidesse ei nõuta sertifikaadi esitamist.
3. Käesolevas peatükis mõistetakse „piirkondliku kaubanduse” all äärepoolseimate piirkondade kaubavahetust kolmandate riikidega, mis asuvad kõnealuste äärepoolseimate piirkondadega samas geograafilises piirkonnas, ning riikidega, millega neil on ajaloolised kaubandussuhted. Komisjon võtab vastu rakendusaktid kõnealuste riikide nimekirja koostamiseks, võttes arvesse liikmesriikide objektiivseid nõudmisi pärast konsulteerimist asjaomaste sektoritega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Tooteid, mis on tarnitud Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse, Assooridele, Madeirale või Kanaari saartele tarnete erikorra alusel ja mida on kasutatud laevade ja lennukite pardavarudega varustamiseks, käsitatakse kohalikult tarbituna.
5. Erandina lõike 2 esimese lõigu punktist a võib järgmise viie aasta jooksul tarnida Assooridelt liidu teistesse piirkondadesse järgmised maksimumkogused suhkrut (CN-kood 1701 ):
— |
2011. aastal : 3 000 tonni, |
— |
2012. aastal : 2 500 tonni, |
— |
2013. aastal : 2 000 tonni, |
— |
2014. aastal : 1 500 tonni, |
— |
2015. aastal : 1 000 tonni. |
6. Toodete töötlemisel, millele võib järgneda tavapärane või piirkondlik eksport või tavapärane lähetamine, tuleb mutatis mutandis täita asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud seestöötlemise protseduuri ja tollikontrolli all töötlemise protseduuri alusel ette nähtud töötlemistingimusi, välja arvatud kõikide tavaliste käitlemistoimingute puhul.
Artikkel 15
Suhkur
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 204 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajavahemiku jooksul kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 61 osutatud kvooti ületava toodangu puhul imporditollimaksudest vabastamise kava käesoleva määruse artiklis 9 osutatud prognoositava tarnebilansi piires järgmiste toodete suhtes:
a) suhkur, mis on sisse toodud tarbimiseks Madeiral ja Kanaari saartel CN-koodi 1701 alla kuuluva valge suhkruna;
b) suhkur, mis on sisse toodud rafineerimiseks ja tarbimiseks Assooridel CN-koodi 1701 12 10 alla kuuluva toorsuhkruna (toorpeedisuhkur).
2. Rafineerimise eesmärgil võib Assooridel kohaldada imporditollimaksudest vabastamist prognoositava tarnebilansi piires lisaks lõikes 1 osutatud kogustele ka CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluva toorsuhkru (toor-roosuhkur) suhtes.
Assooride toorsuhkruvajaduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kohaliku suhkrupeeditootmise arengut. Tarnekorraga hõlmatavad kogused määratakse kindlaks nii, et Assooridel igal aastal rafineeritava suhkru kogus ei ületa 10 000 tonni.
Artikkel 16
Lõssipulber
Erandina artiklist 9 võib Kanaari saartele jätkuvalt tarnida CN-koodi 1901 90 99 alla kuuluvat lõssipulbrit (lõssipulber taimse rasvaga), mis on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks, kuni 800 tonni aastas. Nimetatud tootele liidu poolt makstav toetus ei tohi ületada vastavalt 210 eurot tonni kohta ning see sisaldub artiklis 30 osutatud ülemmääras. Kõnealune toode on ette nähtud üksnes kohalikuks tarbimiseks.
Artikkel 17
Riis
Tollimaksuga ei maksustata ühegi CN-koodi 1006 10 , 1006 20 või 1006 40 00 alla kuuluva toote importi Prantsusmaa Réunioni ülemeredepartemangu seal tarbimiseks.
Artikkel 18
Kontroll ja karistused
1. Tarnete erikorraga hõlmatud toodete importimisel või nende sissetoomisel äärepoolseimatesse piirkondadesse, samuti nende eksportimisel või lähetamisel äärepoolseimatest piirkondadest kuuluvad kõnealused tooted halduskontrolli alla.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid liikmesriikide kohaldatava kontrolli miinimumnõuete kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Ilma et see piiraks karistuste kohaldamist siseriiklike õigusaktide alusel ja välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral, võtab pädev asutus juhul, kui artiklis 12 osutatud ettevõtja ei täida artikli 12 alusel võetud kohustusi, järgmised meetmed:
a) nõuab tagasi ettevõtjale antud soodustuse;
b) peatab ajutiselt või tühistab ettevõtte registreerimise olenevalt rikkumise tõsidusest.
3. Kui artiklis 12 osutatud ettevõtja ei teosta kavandatud importi või sissetoomist, peatab pädev asutus tema litsentside ja sertifikaatide taotlemise õiguse litsentsi või sertifikaadi kehtivusaja lõppemisele järgnevaks 60 päevaks, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral. Pärast peatamisaja lõppu tuleb pädeva asutuse poolt kindlaksmääratava aja jooksul edasiste lubade või sertifikaatide väljaandmiseks esitada soodustuse summaga võrdne tagatis.
Pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et väljaantud litsentside ja sertifikaatide täieliku või osalise kasutamata jätmise või tühistamise tõttu järelejäänud tootekogused uuesti kasutusele võtta või antud soodustus tagasi nõuda.
IV
PEATÜKK
MEETMED KOHALIKE PÕLLUMAJANDUSTOODETE TOETAMISEKS
Artikkel 19
Meetmed
1. POSEI programmid hõlmavad kohalikke põllumajandustooteid soodustavaid aluslepingu III jaotise kolmanda osa kohaldamisalasse kuuluvaid erimeetmeid äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise järjepidevuse ja arengu tagamiseks.
2. Programmi need osad, mis hõlmavad kohalikku põllumajandustootmist toetavaid meetmeid ja mis vastavad artiklis 2 sätestatud eesmärkidele, sisaldavad vähemalt järgmisi üksikasju:
a) kirjeldust, milles arvandmete alusel käsitletakse põllumajandustootmise olukorda, arvestades olemasolevaid hindamise tulemusi, näidatakse arenguerinevusi, arengus mahajäämust ja arenguvõimalusi, kasutatud rahastamisvahendeid ning varem algatatud ettevõtmiste peamisi tulemusi;
b) väljapakutud strateegia kirjeldust, seatud prioriteete ning kvantitatiivseid üldisi ja tegevuseesmärke, samuti eelhindamist, mis näitab oodatavat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju tööhõivele;
c) kavandatavate meetmete kirjeldust, eelkõige programmi rakendamiseks ette nähtud toetuskavade kirjeldust, ning vajaduse korral teavet asjaomaste meetmete ettevalmistamise, rakendamise või kohandamisega seotud uuringute, tutvustusprojektide, koolituse või tehnilise abi vajaduse kohta;
d) nende toetuste loetelu, mis koosnevad otsetoetustest määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 lõike d tähenduses;
e) programmiga kehtestatud ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks iga meetme jaoks määratud toetusesummat ja iga tegevuse jaoks ette nähtud eeldatavat summat.
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid lõikes 2 osutatud toetuse andmise tingimuste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Programm võib hõlmata toetusmeetmeid äärepoolseimate piirkondade põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.
Iga meede võib sisaldada mitut tegevust. Iga tegevuse puhul on programmiga määratud kindlaks järgmised üksikasjad:
a) toetusesaajad,
b) toetusekõlblikkuse tingimused,
c) toetuse summa ühiku kohta.
Et toetada toodete turustamist väljaspool nende tootmispiirkonda, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusaktid turustamiseks antava toetuse summa kindlaksmääramise tingimuste kohta ja, kui see on asjakohane, tingimuste kohta, millega määratakse kindlaks nende toodete kogused, millele toetust võib anda.
Artikkel 20
Kontrollid ja alusetult tehtud väljamaksed
1. Käesolevas peatükis osutatud meetmete kontrollimiseks teostatakse halduskontrolle ja kohapealseid kontrolle.
2. Alusetult tehtud väljamakse korral on asjaomane toetusesaaja kohustatud kõnealuse summa tagasi maksma. Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega) ( 4 ) artiklit 80 kohaldatakse mutatis mutandis.
V
PEATÜKK
TÄIENDAVAD MEETMED
Artikkel 21
Logo
1. Äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete töödeldud või töötlemata põllumajandustoodete tuntuse ja tarbimise suurendamiseks luuakse logo.
2. Asjaomased kaubandusorganisatsioonid teevad ettepaneku lõikega 1 ette nähtud logo kasutamise tingimuste kohta. Riiklikud asutused edastavad need ettepanekud koos oma arvamusega komisjonile.
Logo kasutamist jälgib ametiasutus või pädevate riiklike asutuste loa saanud organ.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusaktid logo kasutusõiguse rakendamise tingimuste ning järeletegemise ja kasutamise tingimuste kohta. Kõnealused tingimused määratakse kindlaks selleks, et parandada äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete töödeldud või töötlemata põllumajandustoodete tuntust ja suurendada nende tarbimist.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju logo rakendamiseks, samuti liikmesriikide teostatavat kontrolli ja järelevalve miinimumnõudeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 22
Maaelu arendamine
1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikest 4 võib kõnealuse määruse I lisaga ette nähtud liidupoolse toetuse saamise tingimustele vastavaid aastaseid ülemmäärasid tõsta kuni kaks korda Assooride järvede kaitsmise meetme puhul ja äärepoolseimate piirkondade põllumajandusmaa maastiku, bioloogilise mitmekesisuse ja iseloomulike vormide ning kivimüüride säilitamise meetme puhul.
2. Käesoleva artikli lõikega 1 kavandatud meetmete kirjeldus kantakse vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16 nimetatud kõnealuste piirkondade programmidesse.
Artikkel 23
Riigiabi
1. Aluslepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109, võib komisjon kooskõlas aluslepingu artikliga 108 lubada äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste põllumajanduspiirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.
2. Liikmesriigid võivad POSEI programmide elluviimist täiendavalt rahastada. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist ja komisjon võib selle kõnealuste programmide osana vastavalt käesolevale määrusele heaks kiita. Sel viisil teatatud abi käsitatakse abina, millest on teatatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.
3. Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhkrusektorile võib Prantsusmaa anda abi kuni 90 miljonit eurot turustusaasta kohta.
Prantsusmaa teavitab komisjoni 30 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu tegelikult makstud abisummadest.
4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist, erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 180 esimesest lõigust ning nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1184/2006 (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes) ( 5 ) artiklist 3, ei kohaldata aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva määrusega selle IV peatüki, käesoleva artikli lõike 3 ning artiklite 24 ja 28 alusel.
Artikkel 24
Taimetervise programmid
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile taimedele ja taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemise programmid äärepoolseimates piirkondades. Programmides määratakse eelkõige kindlaks taotletavad eesmärgid, võetavad meetmed, nende kestus ja kulud.
Komisjon hindab esitatud programme. Komisjon otsustab kõnealuste programmide heakskiitmise või heakskiitmata jätmise rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Liit toetab lõikes 1 ette nähtud programmide rahastamist, tuginedes piirkondliku olukorra tehnilisele analüüsile.
Selline toetus võib hõlmata kuni 75 % toetusekõlblikest kulutustest. Maksmine toimub liikmesriikide asutuste esitatud dokumentide põhjal. Vajaduse korral võib komisjon korraldada uurimise, mille teostavad tema nimel nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) ( 6 ) artiklis 21 osutatud eksperdid.
Taimekahjustajate tõrjeprogrammide liidupoolne rahastamine liidu äärepoolseimates piirkondades toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 652/2014 ( 7 ).
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata lõikes 2 kehtestatud kriteeriumide ja vastavalt lõikele 1 esitatud programmi põhjal iga piirkonna ja programmi kohta kindlaks:
a) liidupoolse rahalise osaluse suurus ning toetusesumma;
b) liidupoolse toetuse tingimustele vastavad meetmed.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 25
Vein
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikleid 103v, 103w, 103x ja 182a ei kohaldata Assooride ja Madeira suhtes.
2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 120a lõike 2 teisest lõigust võib Assooridel ja Madeiral koristatud viinamarju, mis on pärit kõnealuse lõigu punktis b osutatud viinamarjasortidest, kasutada üksnes sellise veini tootmiseks, mida ei turustata mujal kui kõnealustes piirkondades.
Portugal likvideerib, kasutades selleks vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 103q ette nähtud toetusi, järk-järgult viinamarjaistandused, kuhu on istutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 120a lõike 2 teise lõigu punktis b loetletud viinamarjasordid.
3. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklist 85f kohaldatakse istutusõiguste üleminekurežiimi Kanaari saarte suhtes kuni 31. detsembrini 2012.
Artikkel 26
Piim
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 79 osutatud kvoodiületamise tasu jaotamise eesmärgil käsitatakse ületootmist põhjustanud tootjatena üksnes kõnealuse määruse artikli 65 punktis c määratletud tootjaid, kes asuvad ja toodavad Assooridel ning turustavad koguseid, mis ületavad nende individuaalset kvooti, mida on suurendatud käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud protsendimäära võrra.
Kolmandas lõigus osutatud protsendimäära võrra suurendatud kvooti ületavate koguste eest makstakse kvoodiületamise tasu pärast seda, kui piirmäära suurendamise tõttu üle jäänud kasutamata kogused on ümber jaotatud kõigi määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 65 punktis c määratletud tootjate vahel, kes asuvad ja toodavad Assooridel, ning jaotamine on toimunud võrdeliselt iga Assooridel asuva ja tootva tootja kasutuses oleva kvoodiga.
Esimeses lõigus osutatud protsendimäär võrdub alates 2005.–2006. turustusaastast 23 000 tonni suuruse koguse ja 31. märtsil 2010 iga põllumajandusettevõtte kasutuses olevate kvootide summa suhtega. Seda kohaldatakse üksnes 31. märtsil 2010 kasutuses olevate kvootide suhtes.
2. Turustatud piima või piimaekvivalendi koguseid, mis ületavad kvooti, kuid mis pärast lõikes 1 osutatud ümberjaotamist vastavad lõike 1 kolmandas lõigus osutatud protsendimäärale, ei võeta arvesse Portugali kvoodi ületamise määra kindlaksmääramisel, mida arvutatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 66 kohaselt.
3. Piimatootjate suhtes kohaldatavat, määrusega (EÜ) nr 1234/2007 ette nähtud kvoodiületamise tasu kava ei kohaldata Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ega 4 000 tonni kohapeal toodetud piima ulatuses Madeiral.
4. Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 114 lõikest 2, lubatakse Prantsusmaa Réunioni ülemeredepartemangul toota liidu päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima kohaliku tarbimisvajaduse piires, kui selle meetmega ei takistata kohapeal toodetud piima kogumist ja turustamist. Kui Prantsusmaa tõestab sellise meetme asjakohasust Prantsusmaa Martinique’i, Guadeloupe’i ja Prantsuse Guajaana ülemeredepartemangude jaoks, on komisjonil vajaduse korral õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse meetme laiendamiseks nimetatud departemangudele. Kõnealune toode on ette nähtud üksnes kohalikuks tarbimiseks.
Sellisel viisil saadud kõrgkuumutatud pulbripiima valmistusviis peab olema toote müümisel kasutataval märgistusel selgelt tähistatud.
Artikkel 27
Loomakasvatus
1. Kuni kohalike noorte isasveiste arv jõuab tasemele, mis on piisav kohaliku loomaliha tootmise arendamiseks Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ja Madeiral, kehtestatakse võimalus importida ilma ühise tollitariifistiku imporditollimaksu kohaldamata kolmandatest riikidest veiseid nuumamiseks ja tarbimiseks Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse ja Madeirale. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad käesoleva lõigu kohaldamiseks vajalikke meetmeid ning eelkõige tingimusi, mille alusel vabastada noorte isasveiste import Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse ja Madeirale tollimaksust. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artiklit 13 ja artikli 14 lõiget 1 kohaldatakse loomade suhtes, mis vastavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tollimaksudest vabastamise tingimustele.
2. Lõikes 1 osutatud tollimaksust vabastamise tingimustele vastavate loomade arv määratakse kindlaks POSEI programmidega, kui impordivajadus on põhjendatud, võttes arvesse kohaliku tootmise arengut. Selliste loomade puhul eelistatakse tootjaid, kelle nuumveistest on vähemalt 50 % kohaliku päritoluga.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte imporditollimaksudest vabastamise kohta. Kõnealused tingimused võtavad arvesse loomakasvatussektori ja selle harude kohalikku eripära.
3. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52 ja artikli 53 lõike 1 kohaldamisel võib Portugal vähendada riiklikku ülemmäära osa, mis vastab lammaste ja kitsede liha eest makstavatele tasudele ning ammlehmade eest makstavatele lisatasudele. Sellisel juhul võtab komisjon vastu rakendusaktid asjaomase summa kohta, mis kantakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52 ja artikli 53 lõike 1 kohaselt kehtestatud ülemmäärast käesoleva määruse artikli 30 lõike 2 teises taandes osutatud rahalise eraldise alla. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 28
Riigiabi tubakatootmisele
Hispaanial lubatakse anda Kanaari saartele tubaka tootmise toetust. Kõnealune toetus ei tohi põhjustada saarte tootjate vahelist diskrimineerimist.
Toetuse suurus ei tohi ületada 2 980,62 eurot tonni kohta. Täiendavat toetust makstakse kuni 10 tonni jaoks aastas.
Artikkel 29
Tubaka vabastamine tollimaksust
1. Tollimaksu ei kohaldata Kanaari saartele järgmiste otse imporditava toortubaka ja pooltöödeldud tubaka suhtes:
a) CN-kood 2401 ja
b) järgmised alaliigid:
— 2401 10 eemaldamata leherootsudega tubakas,
— 2401 20 eemaldatud leherootsudega tubakas,
— ex 2401 20 sigarite välimised lehed alustel, rullides, tubaka tootmiseks,
— 2401 30 tubakajäägid,
— ex 2402 10 ümbriseta lõpetamata sigarid,
— ex 2403 10 sigaretitubakas (valmis tubakasegud sigarettide, sigarite ja sigarillode tootmiseks),
— ex 2403 91 homogeniseeritud või taastatud tubakas, ka lehtede või ribadena,
— ex 2403 99 paisutatud tubakas.
Esimeses lõigus osutatud erand antakse artiklis 12 osutatud sertifikaatide abil.
Kõnealust erandit kohaldatakse selliste esimeses lõigus osutatud toodete suhtes, millest valmistatakse Kanaari saartel kohalikke vahetult suitsetamiseks mõeldud tooteid, kuni aastase impordilimiidi 20 000 võrdlustonni eemaldatud leherootsudega toortubaka puhul.
2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad lõike 1 kohaldamiseks vajalikke meetmeid ning eelkõige tingimusi, mille alusel vabastada tubaka import Kanaari saartele tollimaksust. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
VI
PEATÜKK
FINANTSSÄTTED
Artikkel 30
Rahalised vahendid
1. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) ( 8 ) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, välja arvatud meetmeid, mis on sätestatud:
a) artiklis 22 ning
b) artiklis 24, alates aastateks 2014–2020 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamiskuupäevast.
2. Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase ülemmäära ulatuses järgmiselt:
Prantsusmaa ülemeredepartemangud |
278,41 miljonit eurot; |
Assoorid ja Madeira |
106,21 miljonit eurot; |
Kanaari saared |
268,42 miljonit eurot. |
3. Peatükiga III ette nähtud meetmete rahastamiseks igal eelarveaastal eraldatud summad ei tohi olla suuremad kui järgmised summad:
Prantsusmaa ülemeredepartemangud |
26,9 miljonit eurot; |
Assoorid ja Madeira |
21,2 miljonit eurot; |
Kanaari saared |
72,7 miljonit eurot. |
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada nõuded, mille kohaselt võivad liikmesriigid igal aastal muuta eraldatavaid vahendeid erinevatele toodetele, mis on tarnete erikorra raames toetuskõlblikud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi rahastamise meetmete jaoks eraldatava aastase summa ülemmäär, eeldusel et eraldis on mõistlik ja proportsionaalne.
5. Liit rahastab eelarveaastal 2013 äärepoolseimate piirkondade banaanisektorit täiendavalt järgmiste maksimumsummade ulatuses:
Prantsusmaa ülemeredepartemangud |
kuni 18,52 miljonit eurot; |
Assoorid ja Madeira |
kuni 1,24 miljonit eurot; |
Kanaari saared |
kuni 20,24 miljonit eurot. |
VII
PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 31
Riiklikud meetmed
Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed, eelkõige kontrolli ja halduskaristuste suhtes, ning teavitavad sellest komisjoni.
Artikkel 32
Teatised ja aruanded
1. Hiljemalt iga aasta 15. veebruariks teavitavad liikmesriigid komisjoni neile eraldatud assigneeringutest, mida nad kavatsevad järgmisel aastal POSEI programmide alla kuuluva prognoositava tarnebilansi rakendamiseks ja kohalikku põllumajandustootmist toetavate meetmete rakendamiseks kulutada.
2. Hiljemalt iga aasta 30. septembriks esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva määrusega ette nähtud meetmete eelmisel aastal rakendamise kohta.
3. Komisjon esitab 30. juuniks 2015 ja seejärel iga viie aasta möödudes Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta (sealhulgas banaani- ja piimasektoris), millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.
4. Komisjon lisab kaubanduslepingute sõlmimise ja ühise põllumajanduspoliitika raames läbiviidavatesse analüüsidesse, uuringutesse ja hinnangutesse eripeatüki, kui on tegemist äärepoolseimatele piirkondadele erilist huvi pakkuva teemaga.
Artikkel 33
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 12 lõike 2 teises lõigus, artikli 19 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 21 lõikes 3, artikli 26 lõike 4 esimeses lõigus, artikli 27 lõike 2 teises lõigus ja artikli 30 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 21. märtsist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõike 2 teises lõigus, artikli 19 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 21 lõikes 3, artikli 26 lõike 4 esimeses lõigus, artikli 27 lõike 2 teises lõigus ja artikli 30 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 12 lõike 2 teise lõigu, artikli 19 lõike 4 kolmanda lõigu, artikli 21 lõike 3, artikli 26 lõike 4 esimese lõigu, artikli 27 lõike 2 teise lõigu ja artikli 30 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 34
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab otsetoetuste korralduskomitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 141, välja arvatud käesoleva määruse artikli 24 rakendamisel, mille puhul abistab komisjoni alaline taimetervise komitee, mis on loodud nõukogu otsusega 76/894/EMÜ ( 9 ). Kõnealused komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 35
Läbivaatamine
Komisjon vaatab kõnealuse korra enne 2013. aasta lõppu läbi, pidades silmas selle üldist tõhusust ja uut ühise põllumajanduspoliitika raamistikku, ning esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud läbivaadatud POSEI kava vastuvõtmiseks.
Artikkel 36
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 247/2006 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 37
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Vastavustabel
Määrus (EÜ) nr 247/2006 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 9 |
Artikli 3 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 10 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikli 10 lõige 3 |
— |
Artikli 10 lõige 4 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikkel 11 |
Artikli 3 lõige 4 |
Artikkel 13 |
Artikli 4 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 14 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikli 14 lõige 3 |
— |
Artikli 14 lõige 4 |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 14 lõige 5 |
Artikkel 5 |
Artikkel 15 |
Artikkel 6 |
Artikkel 16 |
Artikkel 7 |
Artikkel 17 |
Artikli 8 viimane lause |
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 1 ja artikkel 10 |
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 9 lõiked 2 ja 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 11 |
Artikkel 4 |
Artikli 12 punktid a, b ja c |
Artikli 19 lõike 2 punktid a, b ja c |
Artikli 12 punktid d, e, f ja g |
Artikkel 5 |
Artikkel 13 |
Artikli 8 teine lõik |
Artikkel 14 |
Artikkel 21 |
Artikkel 15 |
Artikkel 22 |
Artikkel 16 |
Artikkel 23 |
Artikkel 17 |
Artikkel 24 |
Artikkel 18 |
Artikkel 25 |
Artikkel 19 |
Artikkel 26 |
Artikkel 20 |
Artikkel 27 |
Artikkel 21 |
Artikkel 28 |
Artikkel 22 |
Artikkel 29 |
Artikkel 23 |
Artikkel 30 |
Artikkel 24 |
Artikkel 6 |
Artikkel 27 |
Artikkel 31 |
Artikkel 28 |
Artikkel 32 |
Artikkel 29 |
Artikkel 36 |
Artikkel 33 |
Artikkel 37 |
( 1 ) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.
( 2 ) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
( 3 ) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.
( 4 ) ELT L 316, 2.12.2009, lk 65.
( 5 ) ELT L 214, 4.8.2006, lk 7.
( 6 ) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).
( 8 ) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
( 9 ) EÜT L 340, 9.12.1976, lk 25.