Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02013L0034-20230105

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (28/05/2024)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/2023-01-05

02013L0034 — ET — 05.01.2023 — 004.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/34/EL,

26. juuni 2013,

teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 182 29.6.2013, lk 19)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014,

  L 330

1

15.11.2014

►M2

NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/102/EL, 7. november 2014,

  L 334

86

21.11.2014

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/2101, 24. november 2021,

  L 429

1

1.12.2021

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022,

  L 322

15

16.12.2022



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/34/EL,

26. juuni 2013,

teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)



1.

PEATÜKK

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA ETTEVÕTJATE JA KONTSERNIDE KATEGOORIAD

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.  

Käesolevas direktiivis sätestatud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse liikmesriikide nende ettevõtjate liikidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mis on loetletud:

a) 

I lisas;

b) 

II lisas, kui ettevõtja otsesed või kaudsed osanikud, kellel on muidu piiramatu vastutus, vastutavad tegelikult piiratud ulatuses, sest nad on:

i) 

I lisas loetletud liiki ettevõtjad või

ii) 

ettevõtjad, kellele ei kohaldata ühegi liikmesriigi õigust, kuid selle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletutega.

▼M3

1a.  
Artiklites 48a–48e ja 51 sätestatud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjate liikidega. Artiklit 2 kohaldatakse nimetatud filiaalide suhtes määral, mil artiklid 48a–48e ja 51 on kõnealuste filiaalide suhtes kohaldatavad.

▼B

2.  
Liikmesriigid teavitavad komisjoni mõistliku aja jooksul oma siseriiklikus õiguses tehtud ettevõtjate liikide muudatustest, mis võivad mõjutada I lisa või II lisa täpsust. Sellisel juhul on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisas sisalduvate ettevõtjate loetelude kohandamiseks.

▼M4

3.  

Käesoleva direktiivi artiklites 19a, 29a, 29d, 30 ja 33, artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktis aa, artikli 34 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 51 ette nähtud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide suhtes, mis käsitlevad järgmisi ettevõtjaid, olenemata nende õiguslikust vormist, tingimusel et tegemist on suurettevõtjate või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (välja arvatud mikroettevõtjad), kes on käesoleva direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunktis a määratletud järgmised avaliku huvi üksused:

a) 

kindlustusandjad nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ ( 1 ) artikli 2 lõike 1 tähenduses;

b) 

krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 2 ) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses,

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kooskõlastamismeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 3 ) artikli 2 lõike 5 punktides 2–23 loetletud ettevõtjate suhtes.

4.  
Artiklites 19a, 29a ja 29d ette nähtud kooskõlastamismeetmeid ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 ( 4 ) artikli 2 punkti 12 alapunktides b ja f loetletud finantstoodete suhtes.
5.  
Artiklites 40a–40d sätestatud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis käsitlevad selliste äriühingute tütarettevõtjaid ja filiaale, mida ei reguleeri liikmesriigi õigus, kuid mille õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjate liikidega.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„avaliku huvi üksused” –

artikli 1 reguleerimisalasse kuuluvad ettevõtjad:

a) 

kellele kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle vabalt võõrandatavate väärtpaberitega lubatakse kaubelda iga liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) ( 5 ) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses;

b) 

kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ( 6 ) artikli 4 esimese lõigu punktis 1 määratletud krediidiasutused, välja arvatud kõnealuse direktiivi artiklis 2 osutatud krediidiasutused;

c) 

kes on kindlustusandjad nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/674/EMÜ (kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete kohta) ( 7 ) artikli 2 lõike 1 tähenduses või

d) 

kes on liikmesriikide poolt nimetatud avaliku huvi üksusteks, näiteks ettevõtjad, kes on olulise ühiskondliku tähtsusega seoses nende tegevuse iseloomu, nende suuruse või nende töötajate arvuga;

2)

„märkimisväärne osalus” – õigused teise ettevõtja kapitalis, mis, olenemata sellest, kas selle kohta on välja antud väärtpaber või mitte, loovad püsiva sideme teise ettevõtjaga ja on mõeldud toetama sellist õigust omava ettevõtja tegevust. Teise ettevõtja aktsiate või osade omamist käsitatakse märkimisväärse osalusena, kui see ületab liikmesriikide poolt fikseeritud protsentuaalset piirmäära, mis on madalam kui 20 % või võrdne 20 %-ga;

3)

„seotud osapool” – sama tähendus nagu rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites, mis võeti vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) ( 8 );

4)

„põhivara” – vara, mis on mõeldud jätkuvaks kasutamiseks ettevõtja tegevuses;

▼M4

5)

„netokäive” – tulu, mis on saadud toodete müügist ja teenuste osutamisest ning millest on maha arvatud müügiallahindlused ning käibemaks ja muud käibega otseselt seotud maksud; käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud kindlustusandjate puhul määratletakse netokäive aga vastavalt nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ ( 9 ) artikli 35 esimese lõigu punktile 2 ja artiklile 66; käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud krediidiasutuste puhul määratletakse netokäive vastavalt nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ ( 10 ) artikli 43 lõike 2 punktile c; ja käesoleva direktiivi artikli 40a lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate puhul tähendab netokäive tulu, mis on määratletud selle finantsaruandluse raamistikus või tähenduses, mille alusel ettevõtja finantsaruanded koostatakse;

▼B

6)

„soetusmaksumus” – makstav hind ja sellega seotud lisakulud miinus soetamiskuludest tehtavad täiendavad mahaarvamised;

7)

„tootmismaksumus” – tooraine ja kulukaupade ostuhind ning muud asjaomase kirjega otseselt seotud kulud. Liikmesriigid lubavad või nõuavad asjaomase kirjega kaudselt seotud püsi- või muutuvate üldkulude mõistliku osa hõlmamist sel määral, mil need on seotud tootmise ajaga. See ei hõlma turustuskulusid;

8)

„väärtuse korrigeerimine” – korrigeerimine, mille eesmärk on võtta arvesse eraldiseisva vara bilansipäeva seisuga kindlaks määratud väärtuse muutust, olenemata sellest, kas selline muutumine on lõplik või mitte;

9)

„emaettevõtja” – ettevõtja, kes kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat;

10)

„tütarettevõtja” – ettevõtja, keda kontrollib emaettevõtja, sealhulgas kõrgeima taseme emaettevõtja tütarettevõtja;

11)

„kontsern” – emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad;

12)

„seotud ettevõtjad” – kaks või enam ettevõtjat kontsernis;

13)

„sidusettevõtja” – ettevõtja, milles teine ettevõtja omab märkimisväärset osalust ning mille tegevus- ja finantspõhimõtetele avaldab kõnealune teine ettevõtja märkimisväärset mõju. Eeldatakse, et ettevõtja avaldab teisele ettevõtjale märkimisväärset mõju, kui sellel ettevõtjal on kõnealuses teises ettevõtjas 20 % või rohkem aktsionäride või osanike hääleõigustest;

14)

„investeerimisettevõtjad” –

a) 

ettevõtjad, kelle ainus eesmärk on investeerida oma vahendeid erinevatesse väärtpaberitesse, kinnisvarasse ja muusse varasse, ainsa eesmärgiga hajutada investeerimisriske ja anda oma osanikele või aktsionäridele nende vara haldamise tulemustest tulenev kasu;

b) 

fikseeritud kapitaliga investeerimisettevõtjatega sidusad ettevõtjad, kui kõnealuste sidusettevõtjate ainus eesmärk on omandada nende investeerimisettevõtjate poolt väljastatud täielikult sissemakstud osasid või aktsiaid, ilma et see mõjutaks direktiivi 2012/30/EL artikli 22 lõike 1 punkti h kohaldamist;

15)

„finantsvaldusettevõtjad” – ettevõtjad, kelle ainus eesmärk on omandada osalust teistes ettevõtjates ning juhtida sellist osalust ja saada sellest kasumit, olemata otseselt ega kaudselt seotud nende ettevõtjate juhtimisega, ilma et see mõjutaks nende õigusi osanike või aktsionäridena;

16)

„oluline” – teabe omadus, mille puhul selle ärajäämine või vääresitamine võib mõistliku eelduse kohaselt mõjutada otsuseid, mida kasutajad ettevõtja finantsaruannete põhjal teevad. Konkreetse kirje olulisust hinnatakse muude sarnaste kirjete kontekstis;

▼M4

17)

„kestlikkusaspektid” – keskkonna- ja sotsiaalsed tegurid ning inimõiguste ja ühingujuhtimise tegurid, sealhulgas määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 esimese lõigu punktis 24 määratletud kestlikkustegurid;

18)

„kestlikkusaruandlus” või „kestlikkusaruanne“ – kestlikkusaspektide kohta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 19a, 29a ja 29d esitatav teave;

19)

„võtmetähtsusega immateriaalsed ressursid” – füüsilise sisuta ressursid, millest ettevõtja ärimudel eluliselt sõltub ja mis on ettevõtja väärtuse loomise allikaks;

20)

„sõltumatu kindlust andvate audiitorteenuste osutaja” – vastavushindamisasutus, kes on akrediteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 ( 11 ) käesoleva direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud konkreetseks vastavushindamistegevuseks.

▼B

Artikkel 3

Ettevõtjate ja kontsernide kategooriad

1.  

Ühe või mitme artiklis 36 sätestatud võimaluse kohaldamisel määratlevad liikmesriigid mikroettevõtjaid kui ettevõtjaid, kes oma bilansipäeval ei ületa kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära:

a) 

bilansimaht: 350 000 eurot;

b) 

netokäive: 700 000 eurot;

c) 

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 10.

2.  

Väikesed ettevõtjad on ettevõtjad, kes oma bilansipäeval ei ületa kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära:

a) 

bilansimaht: 4 000 000 eurot;

b) 

netokäive: 8 000 000 eurot;

c) 

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 50.

Liikmesriigid võivad määratleda piirmäärad, mis ületavad käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b esitatud piirmäärasid. Piirmäärad ei tohi siiski ületada 6 000 000 eurot bilansimahu ja 12 000 000 eurot netokäibe puhul.

3.  

Keskmise suurusega ettevõtjad on ettevõtjad, kes ei ole mikroettevõtjad ega väikesed ettevõtjad ja kes oma bilansipäeval ei ületa kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära:

a) 

bilansimaht: 20 000 000 eurot;

b) 

netokäive: 40 000 000 eurot;

c) 

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

4.  

Suurettevõtjad on ettevõtjad, kes oma bilansipäeval ületavad kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära:

a) 

bilansimaht: 20 000 000 eurot;

b) 

netokäive: 40 000 000 eurot;

c) 

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

5.  

Väikekontsernid on kontsernid, mis koosnevad konsolideerimisse kaasatud ema- ja tütarettevõtjatest, kes konsolideeritud alusel ei ületa emaettevõtja bilansipäeval kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära:

a) 

bilansimaht: 4 000 000 eurot;

b) 

netokäive: 8 000 000 eurot;

c) 

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 50.

Liikmesriigid võivad määratleda piirmäärad, mis ületavad käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b esitatud piirmäärasid. Piirmäärad ei tohi siiski ületada 6 000 000 eurot bilansimahu ja 12 000 000 eurot netokäibe puhul.

6.  

Keskmise suurusega kontsernid on kontsernid, mis ei ole väikekontsernid ning mis koosnevad konsolideerimisse kaasatud ema- ja tütarettevõtjatest, kes konsolideeritud alusel ei ületa emaettevõtja bilansipäeval kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära:

a) 

bilansimaht: 20 000 000 eurot;

b) 

netokäive: 40 000 000 eurot;

c) 

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

7.  

Suured kontsernid on kontsernid, mis koosnevad konsolideerimisse kaasatud ema- ja tütarettevõtjatest ning kes konsolideeritud alusel ületavad emaettevõtja bilansipäeval kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära:

a) 

bilansimaht: 20 000 000 eurot;

b) 

netokäive: 40 000 000 eurot;

c) 

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

8.  
Liikmesriigid lubavad artikli 24 lõikes 3 osutatud tasaarvestust ja artikli 24 lõike 7 kohaldamise tagajärjel tehtavat kõrvaldamist käesoleva artikli lõigetes 5–7 osutatud piirmäärade arvutamisel mitte rakendada. Sel juhul suurendatakse bilansimahu ja netokäibe kriteeriume 20 % võrra.
9.  
Nendes liikmesriikides, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, arvutatakse lõigetes 1–7 sätestatud summad riigi omavääringusse ümber vahetuskursside alusel, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas päeval, mil jõustub direktiiv, milles on kõnealused summad sätestatud.

Nende liikmesriikide omavääringusse ümberarvutamiseks, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võib lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud eurodes väljendatud summasid suurendada või vähendada mitte rohkem kui 5 %, selleks et saada riigi omavääringus ümardatud summad.

10.  
Kui ettevõtja või kontsern oma bilansipäeval ületab või lakkab ületamast lõigetes 1–7 sätestatud kolmest kriteeriumist kahe piirmäärasid, mõjutab see asjaolu käesolevas direktiivis sätestatud erandite kohaldamist üksnes juhul, kui see toimub kahel järjestikusel aruandeaastal.
11.  
Käesoleva artikli lõigetes 1–7 osutatud bilansimaht koosneb III lisas sätestatud skeemis „Vara” all punktides A–E või IV lisas sätestatud skeemis punktides A–E esitatud vara koguväärtusest.
12.  
Lõigetes 1–7 esitatud piirmäärade arvutamisel võivad liikmesriigid nõuda muudest allikatest saadud sissetulekute lisamist sellistelt ettevõtjatelt, kelle puhul „netokäive” ei ole oluline. Liikmesriigid võivad nõuda, et emaettevõtjad arvutaksid oma piirmäärasid konsolideeritud alusel ja mitte individuaalsel alusel. Liikmesriigid võivad samuti nõuda, et seotud ettevõtjad arvutaksid oma piirmäärasid konsolideeritud alusel või koondalusel, kui sellised ettevõtjad on loodud ainult selleks, et vältida teatud teabe kohta aruannete esitamist.
13.  
Inflatsiooni mõju arvesse võtmiseks vaatab komisjon käesoleva artikli lõigetes 1–7 osutatud piirmäärad vähemalt iga viie aasta järel läbi ja vajaduse korral muudab neid kooskõlas artikliga 49 delegeeritud õigusaktidega, võttes arvesse Euroopa Liidu Teatajas avaldatud inflatsiooninäitajaid.



2.

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED JA -PÕHIMÕTTED

Artikkel 4

Üldsätted

1.  
Aruandeaasta finantsaruanded moodustavad ühtse terviku ning sisaldavad kõikide ettevõtjate puhul vähemalt bilanssi, kasumiaruannet ja finantsaruannete lisasid.

Liikmesriigid võivad nõuda muudelt ettevõtjatelt kui väikestelt ettevõtjatelt lisaks esimeses lõigus nimetatud dokumentidele ka muude aruannete kaasamist aruandeaasta finantsaruannetesse.

2.  
Aruandeaasta finantsaruanded koostatakse selgelt ja kooskõlas käesoleva direktiiviga.
3.  
Aruandeaasta finantsaruanne peab andma õige ja õiglase ülevaate ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi kohta. Kui käesoleva direktiivi kohaldamisest ei piisa, et anda õige ja õiglane ülevaade ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi kohta, tuleb finantsaruannete lisades anda sellist lisateavet, mis on vajalik kõnealuse nõude täitmiseks.
4.  
Kui käesoleva direktiivi mõne sätte kohaldamine ei sobi erandlikult kokku lõikes 3 sätestatud kohustusega, tuleb jätta kõnealune säte kohaldamata, et anda õige ja õiglane ülevaade ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi kohta. Iga sellise sätte kohaldamata jätmine avalikustatakse finantsaruannete lisades koos selle põhjenduse ja mõjuga ettevõtja varale, kohustustele, finantsseisundile ja kasumile või kahjumile.

Liikmesriigid võivad määratleda kõnealused erandjuhud ja sätestada kõnealustel juhtudel kohaldatavad asjakohased erieeskirjad.

5.  
Liikmesriigid võivad nõuda muudelt ettevõtjatelt kui väikestelt ettevõtjatelt, et aruandeaasta finantsaruannetes avalikustatakse lisaks käesoleva direktiivi kohaselt nõutavale teabele ka muud teavet.
6.  
Erandina lõikest 5 võivad liikmesriigid nõuda väikestelt ettevõtjatelt, et nad valmistaksid ette, avalikustaks ja avaldaks finantsaruandes sisalduva teabe, mis ületab käesoleva direktiivi nõudeid, tingimusel et sellist teavet kogutakse ühtsesse aruannete esitamise süsteemi ja avalikustamise nõue sisaldub siseriiklikes maksualastes õigusaktides rangelt üksnes maksude kogumise eesmärgil. Käesoleva lõike kohaselt nõutav teave lisatakse finantsaruande asjakohasesse osasse.
7.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile lõike 6 kohaselt nende poolt nõutava täiendava teabe käesoleva direktiivi ülevõtmisel ja siis, kui nad lisavad lõike 6 kohased uued nõuded siseriiklikku õigusesse.
8.  
Liikmesriigid, kes kasutavad aruandeaasta finantsaruannete esitamiseks ja avaldamiseks elektroonilisi lahendusi, tagavad, et väikestelt ettevõtjatelt ei nõuta 7. peatüki kohaselt siseriiklike maksualaste õigusaktide kohaselt nõutavat täiendavat avalikustamist, millele on viidatud lõikes 6.

Artikkel 5

Üldine avalikustamine

Finantsaruandeid sisaldavas dokumendis märgitakse ettevõtja nimi ja direktiivi 2009/101/EÜ artikli 5 punktides a ja b sätestatud teave.

Artikkel 6

Finantsaruandluse üldpõhimõtted

1.  

Aruandeaasta ja konsolideeritud finantsaruannetes esitatud kirjeid kajastatakse ja mõõdetakse kooskõlas järgmiste üldpõhimõtetega:

a) 

eeldatakse, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt tegutseva ettevõtjana;

b) 

arvestusmeetodeid ja mõõtmisaluseid tuleb kasutada ühest aruandeaastast teise järjepidevalt;

c) 

kajastamine ja mõõtmine peab toimuma konservatiivsetel alustel, eelkõige:

i) 

kajastada võib üksnes bilansipäevaks saadud kasumit;

ii) 

kajastada tuleb kõiki kohustusi, mis on tekkinud asjaomase aruandeaasta jooksul või eelnenud aruandeaasta jooksul, isegi kui sellised kohustused ilmnevad alles bilansipäeva ja bilansi koostamise päeva vahel, ning

iii) 

kajastada tuleb kõiki negatiivseid väärtuse korrigeerimisi, olenemata sellest, kas aruandeaasta tulemus on kasum või kahjum;

d) 

bilansis ja kasumiaruandes kajastatud summad arvutatakse tekkepõhiselt;

e) 

iga aruandeaasta algbilanss vastab eelnenud aruandeaasta lõppbilansile;

f) 

aktiva- ja passivakirjete osi hinnatakse eraldi;

g) 

tasaarvestused vara ja kohustuste kirjete vahel ning tulu- ja kulukirjete vahel on keelatud;

h) 

kasumiaruande- ja bilansikirjed võetakse arvesse ning esitatakse vastavalt asjaomase tehingu või kokkuleppe sisule;

i) 

finantsaruannetes kajastatud objekte mõõdetakse kas soetus- või tootmismaksumuse põhimõttel ning

j) 

käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid kajastamise, mõõtmise, esitusviisi, avalikustamise ja konsolideerimise kohta ei pea täitma, kui nende täitmise mõju on ebaoluline.

2.  
Olenemata lõike 1 punktist g, võivad liikmesriigid konkreetsetel juhtudel võimaldada ettevõtjatele tasaarvestuste tegemist aktiva- ja passivakirjete vahel ning tulu- ja kulukirjete vahel või nõuda neilt seda, tingimusel et tasaarvestatavad summad on brutosummadena märgitud finantsaruande lisadesse.
3.  
Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtjad lõike 1 punktis h sätestatud kohustuste täitmisest.
4.  
Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 punkti j reguleerimisala esitlusviisile ja avalikustamisele.
5.  
Lisaks vastavalt lõike 1 punkti c alapunktile ii kajastatud summadele võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et kajastatakse kõiki prognoositavaid kohustusi ja võimalikke kahjumeid, mis on tekkinud asjaomase aruandeaasta jooksul või eelnenud aruandeaasta jooksul, isegi kui sellised kohustused või kahjumid ilmnevad alles bilansipäeva ja bilansi koostamise päeva vahel.

Artikkel 7

Ümberhinnatud väärtuses kajastatava põhivara alternatiivne mõõtmisalus

1.  
Erandina artikli 6 lõike 1 punktist i võivad liikmesriigid lubada või nõuda kõigi ettevõtjate või mis tahes liiki ettevõtjate põhivara mõõtmist ümberhinnatud väärtuses. Kui siseriiklikus õiguses on ette nähtud ümberhindamine mõõtmise alusena, määratletakse selles sellise mõõtmise sisu ja piirangud ning kasutamise eeskirjad.
2.  
Kui kohaldatakse lõiget 1, kantakse soetus- või tootmismaksumuse alusel mõõdetud väärtuse ja ümberhindluse alusel mõõdetud väärtuse vahe bilansis „Omakapitali” all kajastatud ümberhindlusreservi.

Ümberhindlusreservi võib igal ajal täielikult või osaliselt kapitaliseerida.

Ümberhindlusreservi vähendatakse, kui sellesse reservi kantud summad ei ole enam ümberhindluspõhise arvestuse rakendamise jaoks vajalikud. Liikmesriigid võivad ette näha eeskirjad korraldamaks ümberhindlusreservi kasutamist, tingimusel et ülekandmisi ümberhindlusreservist kasumiaruandesse võib teha üksnes siis, kui ülekantud summad on kasumiaruandesse kantud kuluna või need kajastavad tegelikult realiseerunud väärtuskasvu. Kui ümberhindlusreserv ei vasta tegelikult realiseerunud väärtuskasvule, ei tohi seda otseselt ega kaudselt kasumina välja jaotada.

Kui käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus ei ole sätestatud teisiti, ei tohi ümberhindlusreservi vähendada.

3.  
Väärtuse korrigeerimised arvutatakse igal aastal ümberhinnatud väärtuse alusel. Erandina artiklitest 9 ja 13 võivad liikmesriigid siiski lubada või nõuda, et V ja VI lisas esitatud skeemide asjakohastes kirjetes näidatakse üksnes väärtuse korrigeerimised, mis tulenevad soetus- või tootmismaksumuse alusel tehtud mõõtmisest, ning et vahe, mis tuleneb vastavalt käesolevale artiklile rakendatud ümberhindluspõhisest mõõtmisest, näidatakse neis skeemides eraldi.

Artikkel 8

Õiglase väärtuse alternatiivne mõõtmisalus

1.  

Erandina artikli 6 lõike 1 punktist i ja vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele:

a) 

lubavad või nõuavad liikmesriigid kõigi ettevõtjate või mis tahes liiki ettevõtjate puhul finantsinstrumentide, sealhulgas tuletisinstrumentide mõõtmist õiglases väärtuses, ning

b) 

võivad liikmesriigid lubada või nõuda kõigi ettevõtjate või mis tahes liiki ettevõtjate puhul teatavasse kategooriasse kuuluva muu vara kui finantsinstrumendid mõõtmist õiglasele väärtusele vastavates summades.

Sellise loa või kohustuse võib ette näha üksnes konsolideeritud finantsaruannete puhul.

2.  

Kaubalepinguid, mille kohaselt kummalgi lepingupoolel on õigus arveldada tehing sularahas või muu finantsinstrumendiga, käsitatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel tuletisinstrumentidena, välja arvatud juhul, kui sellised lepingud:

a) 

sõlmiti ettevõtja eeldatava ostu, müügi või kasutuse eesmärgil ning vastavad sellele eesmärgile nende sõlmimise ajal ja selle järel;

b) 

olid sõlmimise hetkel kaubalepingud ning

c) 

täidetakse eeldatavalt kauba kohaletoimetamisega.

3.  

Lõike 1 punkti a kohaldatakse üksnes järgmiste kohustuste suhtes:

a) 

kauplemisportfelli kuuluvad kohustused ning

b) 

tuletisinstrumendid.

4.  

Lõike 1 punkti a kohast mõõtmist ei kohaldata:

a) 

instrumentide suhtes, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida hoitakse tähtajani;

b) 

ettevõtja väljastatud laenude ja nõuete suhtes, mida ei hoita kauplemiseks, ning

c) 

tütarettevõtjates, sidusettevõtjates ja ühisettevõtjates olevate osaluste suhtes, ettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumentide suhtes, äriühenduste raames tingimuslikku tasu käsitlevate lepingute suhtes ega muude selliste eritunnustega finantsinstrumentide suhtes, mille puhul on üldiselt tunnustatud, et neid instrumente tuleb arvestada muul viisil kui teisi finantsinstrumente.

5.  
Erandina artikli 6 lõike 1 punktist i võivad liikmesriigid vara ja kohustuste puhul, mis kvalifitseeruvad maandatud alusinstrumendi või tehinguna vastavalt õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumentide arvestussüsteemile, või sellise vara või selliste kohustuste teatavate kindlaksmääratud osade puhul lubada mõõtmist nimetatud süsteemi kohaselt nõutava konkreetse väärtuse alusel.
6.  
Erandina lõigetest 3 ja 4 võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et finantsinstrumente kajastatakse, mõõdetakse ja avalikustatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.
7.  

Õiglane väärtus käesoleva artikli tähenduses määratakse kindlaks vastavalt ühele järgmistest väärtustest:

a) 

turuväärtus finantsinstrumentide puhul, mille usaldusväärne turg on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui instrumendi turuväärtust ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kuid on võimalik kindlaks teha selle osade või samaväärse instrumendi turuväärtus, võib turuväärtuse tuletada selle osade või samaväärse instrumendi turuväärtusest;

b) 

üldtunnustatud hindamismudelite ja -meetodite kohane väärtus finantsinstrumentide puhul, mille usaldusväärset turgu ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, tingimusel et sellised hindamismudelid ja -meetodid tagavad turuväärtuse mõistliku ligikaudse suuruse määramise.

Finantsinstrumente, mida pole võimalik usaldusväärselt mõõta ühegi esimese lõigu punktides a ja b kirjeldatud meetodi abil, mõõdetakse soetus- või tootmismaksumuse põhimõtte alusel, niivõrd kui sellel alusel mõõtmine on võimalik.

8.  

Olenemata artikli 6 lõike 1 punktist c, kui finantsinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses, siis kajastatakse väärtuse muutust kasumiaruandes, välja arvatud järgmistel juhtudel, kui selline muutus kantakse otse õiglase väärtuse reservi:

a) 

arvestatav instrument on riskimaandamisinstrumentide arvestussüsteemi kuuluv riskimaandamisinstrument, mis võimaldab väärtuse muutust osaliselt või tervikuna kasumiaruandes näitamata jätta, või

b) 

väärtuse muutus seondub ettevõtja poolt välismaisesse majandusüksusse tehtud netoinvesteeringu osaks oleva rahalise kirje valuutakursi muutustega.

Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et müügivalmis finantsvara väärtuse muutus, välja arvatud tuletisinstrumendi väärtuse muutus, kantakse otse õiglase väärtuse reservi. Sellist õiglase väärtuse reservi korrigeeritakse, kui selles kajastatud summasid ei ole enam vaja esimese lõigu punktide a ja b rakendamiseks.

9.  
Olenemata artikli 6 lõike 1 punktist c, võivad liikmesriigid lubada või nõuda kõigi ettevõtjate või mis tahes liiki ettevõtjate puhul, et muu vara kui finantsinstrumentide mõõtmisel õiglases väärtuses kajastatakse väärtuse muutust kasumiaruandes.



3.

PEATÜKK

BILANSS JA KASUMIARUANNE

Artikkel 9

Üldsätted bilansi ja kasumiaruande kohta

1.  
Bilansi- ja kasumiaruandeskeemi ei tohi ühest aruandeaastast teise muuta. Sellest põhimõttest kõrvalekaldumist lubatakse siiski erandjuhtudel selleks, et anda õige ja õiglane ülevaade ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi kohta. Sellised kõrvalekaldumised ja nende põhjendused avalikustatakse finantsaruannete lisades.
2.  
III-VI lisas sätestatud kirjed näidatakse bilansis ja kasumiaruandes eraldi ning osutatud järjekorras. Liikmesriigid lubavad kõnealuste kirjete üksikasjalikumat liigendamist tingimusel, et järgitakse ettenähtud skeeme. Liikmesriigid lubavad vahesummade ja uute kirjete lisamist tingimusel, et uute kirjete sisu ei ole juba hõlmatud ettenähtud skeemide kirjetega. Liikmesriigid võivad nõuda sellist liigendamist, vahesummade või uute kirjete lisamist.
3.  
Bilansi ja kasumiaruande araabia numbritega tähistatud kirjete skeemi, nomenklatuuri ja terminoloogiat kohandatakse, kui selle tingib ettevõtja eriline laad. Liikmesriigid võivad nõuda sellist kohandamist teatava majandussektori ettevõtjatelt.

Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et bilansi ja kasumiaruande araabia numbritega kirjed ühendatakse, kui nende suurus ei ole ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi kohta õige ja õiglase ülevaate andmise seisukohalt oluline või kui ühendamine aitab parandada selgust, tingimusel et selliselt ühendatud kirjeid käsitletakse finantsaruande lisas eraldi.

4.  
Erandina käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 võivad liikmesriigid piirata ettevõtja võimalusi kalduda kõrvale III-VI skeemis sätestatud skeemidest määral, mis on vajalik finantsaruannete elektrooniliseks esitamiseks.
5.  
Igas bilansi- ja kasumiaruandekirjes näidatakse bilansi ja kasumiaruandega seotud aruandeaasta summa ja eelneva aruandeaasta vastavale kirjele vastav summa. Kui need summad ei ole võrreldavad, võivad liikmesriigid nõuda, et eelneva aruandeaasta summat korrigeeritaks. Kõik summade võrreldamatused või nende korrigeerimised avalikustatakse koos selgitustega finantsaruannete lisades.
6.  
Liikmesriigid võivad lubada või nõuda bilansi- ja kasumiaruandeskeemi kohandamist nii, et see hõlmaks kasumi jaotamist või kahjumi käsitlust.
7.  

Märkimisväärse osaluse käsitlemisel aruandeaasta finantsaruannetes:

a) 

võivad liikmesriigid lubada või nõuda märkimisväärse osaluse kajastamist kapitaliosaluse meetodil, nagu on sätestatud artiklis 27, võttes arvesse aruandeaasta finantsaruannete eripärast tulenevaid vajalikke korrigeerimisi võrreldes konsolideeritud finantsaruannetega;

b) 

liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et märkimisväärsele osalusele omistatava kasumi või kahjumi osa kajastatakse kasumiaruandes üksnes sellistele dividendidele vastava summa ulatuses, mis on juba saadud või mille maksmist on võimalik nõuda, ning

c) 

kui kasumiaruandes kajastatud märkimisväärsele osalusele omistatav kasum ületab selliseid dividende, mis on juba saadud või mille maksmist on võimalik nõuda, tuleb sellise erinevuse summa paigutada reservi, mida ei ole võimalik osanikele või aktsionäridele jaotada.

Artikkel 10

Bilansi esitusviis

Bilansi esitamise puhul näevad liikmesriigid ette ühe või mõlema III ja IV lisas sätestatud skeemi kasutamise. Kui liikmesriik näeb ette mõlema skeemi kasutamise, lubab ta ettevõtjatel valida, kumba ettenähtud skeemi kasutada.

Artikkel 11

Bilansi alternatiivsed esitusviisid

Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et ettevõtjad või teatavat liiki ettevõtjad esitavad bilansi, kus eristatakse käibevara ja põhivara ning lühi- ja pikaajaliste kohustuste kirjeid III ja IV lisas esitatust erineval viisil, kui esitatud teave on vähemalt samaväärne III ja IV lisa kohaselt esitatava teabega.

Artikkel 12

Erisätted teatavate bilansikirjete kohta

1.  
Kui vara või kohustus on bilansiskeemis seotud rohkem kui ühe kirjega, avalikustatakse selle seos teiste kirjetega kirje all, kus see on näidatud, või finantsaruannete lisades.
2.  
Oma aktsiad või osad ja seotud ettevõtjate aktsiad ja osad näidatakse üksnes selleks ettenähtud kirjetel.
3.  
Vara näitamine põhi- või käibevarana sõltub selle vara otstarbest.
4.  
Õigused kinnisvarale ja muud samalaadsed õigused, mis on määratletud siseriikliku õigusega, näidatakse „Maa ja ehitiste” all.
5.  
Piiratud kasuliku kasutuseaga põhivara soetus- või tootmismaksumust või ümberhinnatud väärtust, kui kohaldatakse artikli 7 lõiget 1, vähendatakse väärtuse korrigeerimiste võrra, mis arvutatakse sellise vara süstemaatiliseks amortiseerimiseks selle kasuliku kasutusea jooksul.
6.  

Põhivara väärtuse korrigeerimise suhtes kohaldatakse järgmist:

a) 

liikmesriigid võivad lubada või nõuda finantspõhivara väärtuse korrigeerimisi selliselt, et seda hinnatakse sellele bilansipäeva seisuga omistatavas madalamas väärtuses;

b) 

kui oodatavalt on väärtuse vähenemine püsiv, siis sõltumata sellest, kas põhivara kasulik kasutusiga on piiratud või mitte, kohaldatakse selle suhtes väärtuse korrigeerimisi selliselt, et põhivara hinnatakse sellele bilansipäeva seisuga omistatavas madalamas väärtuses;

c) 

punktides a ja b osutatud väärtuse korrigeerimised kajastatakse kuluna kasumiaruandes ning juhul, kui neid ei ole kasumiaruandes eraldi näidatud, avalikustatakse need eraldi finantsaruannete lisades;

d) 

punktides a ja b ette nähtud madalamaks hinnatud väärtuses mõõtmist ei tohi jätkata, kui väärtuse korrigeerimise põhjused enam ei kehti; käesolevat sätet ei kohaldata firmaväärtuse suhtes tehtud väärtuse korrigeerimisele.

7.  
Käibevara väärtust korrigeeritakse selleks, et näidata seda madalama turuväärtusega või teatavatel asjaoludel muu sellele bilansipäeva seisuga omistatava madalama väärtusega.

Esimeses lõigus ettenähtud madalamaks hinnatud väärtuses mõõtmist ei tohi jätkata, kui väärtuse korrigeerimise põhjused enam ei kehti.

8.  
Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et intressid kapitalilt, mis on võetud laenuks, et rahastada põhi- või käibevara tootmist, hõlmatakse tootmismaksumusse kõnealuse tootmisperioodiga seotud ulatuses. Käesoleva sätte kohaldamine avalikustatakse finantsaruannete lisades.
9.  
Liikmesriigid võivad lubada, et ühe ja sama kategooria kauba varude ning kõigi üksteisega samaväärsete kirjete, sealhulgas investeeringute soetus- või tootmismaksumus arvutatakse kas kaalutud keskmise hinna alusel, FIFO-meetodil, LIFO-meetodil või üldtunnustatud head tava kajastaval meetodil.
10.  
Kui võlalt tagasimakstav summa on suurem kui saadud summa, võivad liikmesriigid lubada või nõuda nende vahe näitamist varana. See näidatakse eraldi bilansis või finantsaruande lisades. Seda vahet amortiseeritakse igal aastal põhjendatava summa võrra ning see amortiseeritakse täielikult hiljemalt võla tagasimaksmise ajaks.
11.  
Immateriaalset vara amortiseeritakse kogu selle kasuliku kasutusea jooksul.

Erandjuhtudel, kui firmaväärtuse ja arendustegevuse kulude kasulikku kasutusiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, amortiseeritakse selline vara liikmesriigi poolt sätestatud maksimaalse ajavahemiku jooksul. See maksimaalne ajavahemik ei tohi olla lühem kui viis aastat ega pikem kui 10 aastat. Finantsaruannete lisades selgitatakse ajavahemikku, mille jooksul firmaväärtus amortiseeritakse.

Kui siseriikliku õiguse kohaselt on arenduskulud lubatud lisada „Vara” alla ja arenduskulud ei ole täielikult amortiseeritud, nõuavad liikmesriigid, et kasumit ei tohi jaotada, välja arvatud juhul, kui reservid, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks, ja eelmiste perioodide jaotamata kasum on vähemalt võrdsed amortiseerimata kuludega.

Kui siseriikliku õigusega on lubatud kajastada asutamiskulusid „Vara” all, amortiseeritakse need maksimaalselt viie aasta jooksul. Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid, et kolmandat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis asutamiskuludele.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada erandi tegemist kolmandast ja neljandast lõigust. Erandid ja nende põhjendused avalikustatakse finantsaruannete lisades.

12.  
Eraldised katavad kohustusi, mille laad on selgelt määratletud ja mille tekkimine kas arvatakse bilansipäeva seisuga olevat tõenäoline või ollakse selles küll kindlad, kuid ei olda kindlad nende summas või tekkimise kuupäevas.

Liikmesriigid võivad samuti lubada luua eraldisi, mis on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mille laad on selgelt määratletud ja mille tekkimine kas arvatakse bilansipäeva seisuga olevat tõenäoline või ollakse selles küll kindlad, kuid ei olda kindlad nende summas või tekkimise kuupäevas.

Eraldis on bilansipäeval tõenäoliste kulude võimalikult täpne hinnang või kohustuse korral selle täitmiseks vajalik summa. Eraldisi ei tohi kasutada vara väärtuse korrigeerimiseks.

Artikkel 13

Kasumiaruande esitusviis

1.  
Kasumiaruande esitamise puhul näevad liikmesriigid ette ühe või mõlema V ja VI lisas sätestatud skeemi kasutamise. Kui liikmesriik näeb ette mõlema skeemi kasutamise, võib ta lubada ettevõtjatel valida, kumba ettenähtud skeemi kasutada.
2.  
Erandina artikli 4 lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et kõik ettevõtjad või mis tahes liiki ettevõtjad esitavad V ja VI lisa kohaste kasumiaruande kirjete asemel majandustulemuste aruande, tingimusel et selles esitatud teave on vähemalt samaväärne V ja VI lisa kohaselt nõutavaga.

Artikkel 14

Lihtsustused VKEde jaoks

1.  

Liikmesriigid võivad lubada väikestel ettevõtjatel koostada lühendatud bilansi, milles on näidatud üksnes need kirjed, mis on III ja IV lisas tähistatud tähtede ja rooma numbritega, ning milles on eraldi avalikustatud:

a) 

teave, mis on nõutud III lisas sulgudes pealkirja „Aktiva (vara)” all rubriigis D.II ning pealkirja „Passiva (kohustused ja omakapital)” all rubriigis C, kuid kogusummana kummagi kirje kohta, või

b) 

teave, mis on nõutud IV lisas sulgudes rubriigis D.II.

2.  

Liikmesriigid võivad lubada VKEdel koostada lühendatud kasumiaruande järgmiste piirangutega:

a) 

V lisas võib kirjed rubriikides 1–5 koondada üheks kirjeks nimetusega „Brutokasum või -kahjum”;

b) 

VI lisas võib kirjed rubriikides 1, 2, 3 ja 6 koondada üheks kirjeks nimetusega „Brutokasum või -kahjum”.



4.

PEATÜKK

FINANTSARUANNETE LISAD

Artikkel 15

Üldsätted finantsaruannete lisade kohta

Kui bilansi ja kasumiaruande lisad esitatakse vastavalt käesolevale peatükile, esitatakse need bilansis ja kasumiaruandes esitatud kirjetega samas järjekorras.

Artikkel 16

Finantsaruannete lisade sisu kõigi ettevõtjate jaoks

1.  

Lisaks käesoleva direktiivi muude sätetega nõutavale teabele avalikustavad kõik ettevõtjad finantsaruannete lisades järgmise teabe:

a) 

kasutatud arvestuspõhimõtted;

b) 

kui põhivara mõõdetakse ümberhinnatud väärtuses, siis tabel, milles on näidatud:

i) 

aruandeaasta muutused ümberhindlusreservis, koos selgitusega selles sisalduvate kirjete maksustamisviisi kohta, ning

ii) 

bilansiline maksumus, mida oleks kajastatud, kui põhivara ei oleks ümber hinnatud;

c) 

finantsinstrumentide ja/või muu vara kui finantsinstrumentide mõõtmisel õiglases väärtuses:

i) 

hindamismudelite ja -meetodite aluseks olevad olulised eeldused, kui õiglane väärtus on kindlaks määratud artikli 8 lõike 7 punkti b kohaselt,

ii) 

iga finantsinstrumentide või muu vara kui finantsinstrumentide kategooria kohta nende õiglane väärtus, otse kasumiaruandes kajastatud väärtuse muutused ja õiglase väärtuse reservis kajastatud muutused;

iii) 

iga tuletisinstrumentide klassi kohta teave nende instrumentide ulatuse ja laadi kohta, sealhulgas olulised tingimused, mis võivad mõjutada tulevaste rahavoogude suurust, ajastust ja kindlust, ning

iv) 

tabel, milles on näidatud aruandeaasta muutused õiglase väärtuse reservis;

d) 

kõigi bilansiväliste siduvate finantskohustuste, garantiide või võimalike sündmuste kogusumma ning igasuguste antud tagatise laad ja vorm; eraldi avalikustatakse kõik siduvad kohustused, mis on seotud pensionide ning seotud ja sidusettevõtjatega;

e) 

haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele makstud avansi ja neile antud krediidi summad, näidates sealjuures intressimäärad, põhitingimused ning tagasimakstud ja mahakantud summad või summad, millest on loobutud, samuti siduvad kohustused, mis on nende huvides igat laadi tagatistega võetud, kusjuures see teave esitatakse kogusummana iga kategooria kohta;

f) 

üksikute erakorralise suuruse või tekkega tulu- või kulukirjete summa ja laad;

g) 

ettevõtja võlgnetavad summad, mille maksetähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat, ning kõik ettevõtja võlad, mille eest ettevõtja on andnud tagatise, kusjuures näidatakse tagatise laad ja vorm, ning

h) 

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul.

2.  
Liikmesriigid võivad nõuda mutatis mutandis, et väikesed ettevõtjad avalikustaksid artikli 17 lõike 1 punktides a, m, p, q ja r nõutava teabe.

Eelmise lõigu kohaldamisel piirdub artikli 17 lõike 1 punktis p nõutud teave kõnealuses punktis osutatud kokkulepete laadi ja ärilise eesmärgiga.

Esimese lõigu kohaldamisel piirdub artikli 17 lõike 1 punktis r nõutud teabe avalikustamine kõnealuse punkti neljandas lõigus loetletud osapooltega tehtud tehingutega.

3.  
Liikmesriigid ei tohi nõuda, et väikesed ettevõtjad avaldaksid rohkem teavet, kui on nõutud või lubatud käesoleva artikliga.

Artikkel 17

Täiendava avalikustamise nõue keskmise suurusega ja suurettevõtjate ning avaliku huvi üksuste jaoks

1.  

Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad ning avaliku huvi üksused avalikustavad oma finantsaruannete lisades lisaks artikliga 16 ja käesoleva direktiivi teiste sätetega nõutavale teabele teabe ka järgmise kohta:

a) 

mitmesuguste põhivara kirjete puhul:

i) 

soetus- või tootmismaksumus või kui järgitud on alternatiivset mõõtmisalust, siis õiglane väärtus või ümberhinnatud väärtus aruandeaasta alguses ja lõpus,

ii) 

lisandumised, realiseerimised ja ülekandmised aruandeaasta jooksul,

iii) 

akumuleeritud väärtuse korrigeerimised aruandeaasta alguses ja lõpus,

iv) 

aruandeaasta jooksul tehtud väärtuse korrigeerimised,

v) 

akumuleeritud väärtuse korrigeerimiste muutused seoses lisandumiste, realiseerimiste ja ülekandmistega aruandeaasta jooksul, ning

vi) 

intresside kapitaliseerimise korral vastavalt artikli 12 lõikele 8, aruandeaasta jooksul kapitaliseeritud summa;

b) 

kui põhi- või käibevara väärtust korrigeeritakse üksnes seoses maksustamisega, esitatakse korrigeerimiste summa ja põhjendus;

c) 

kui finantsinstrumente mõõdetakse soetus- või tootmismaksumuse alusel:

i) 

iga tuletisinstrumentide klassi puhul:

— 
instrumentide õiglane väärtus, kui see väärtus on võimalik mõne artikli 8 lõike 7 punktis a kirjeldatud meetodi abil kindlaks teha, ning
— 
teave instrumentide ulatuse ja laadi kohta;
ii) 

finantspõhivara suhtes, mis on kajastatud suuremas väärtuses kui selle õiglane väärtus:

— 
iga vara või vararühma bilansiline väärtus ja õiglane väärtus ning
— 
bilansilise väärtuse vähendamata jätmise põhjused, sealhulgas nende tõendite laad, mis annavad alust eeldada, et bilansiline väärtus taastub;
d) 

summad, mis on eraldatud haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele tasuks nende ülesannete täitmise eest aruandeaastal, ning kõik siduvad kohustused, mis tekivad või on võetud seoses nende organite endiste liikmete vanaduspensioniga, kusjuures see teave esitatakse kogusummana iga organikategooria kohta.

Liikmesriigid võivad sellise teabe avalikustamise nõudest loobuda, kui selle avalikustamine võimaldaks tuvastada sellise organi konkreetse liikme finantsseisundi;

e) 

töötajate keskmine arv aruandeaasta jooksul, sealhulgas nende keskmine arv kategooriate kaupa, ning aruandeaasta tööjõukulud, liigendatuna töötasudeks, sotsiaalkindlustuskuludeks ja pensionikuludeks, kui neid kulusid ei ole kasumiaruandes eraldi avalikustatud;

f) 

kui bilansis kajastatakse eraldisi edasilükkunud tulumaksu jaoks, siis edasilükkunud tulumaksu saldo aruandeaasta lõpus ja selle saldo muutused aruandeaasta jooksul;

g) 

iga sellise ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht, milles vaadeldav ettevõtja ise või isiku kaudu, kes tegutseb enda nimel, kuid ettevõtja huvides, omab märkimisväärset osalust, kusjuures näidatakse omatava kapitali osatähtsus ning asjaomase ettevõtja kinnitatud finantsaruannetes esitatud omakapitali ja reservide suurus ning viimase aruandeaasta kasum või kahjum; teabe omakapitali ning kasumi või kahjumi kohta võib jätta esitamata, kui asjaomane ettevõtja ei avalda oma bilanssi ja ei oma selle üle kontrolli.

Liikmesriigid võivad lubada käesoleva punkti esimeses lõigus nõutava teabe avalikustamist avalduse kujul, mis antakse hoiule kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõigetega 1 ja 3; sellise avalduse hoiule andmine avalikustatakse finantsaruannete lisades. Liikmesriigid võivad ka lubada kõnealuse teabe väljajätmist, kui selle laad kahjustaks oluliselt ettevõtjat, kelle kohta see käib. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliseks väljajätmiseks on vaja eelnevat haldusasutuse või kohtu luba. Iga selline väljajätmine avalikustatakse finantsaruannete lisades;

h) 

lubatud kapitali piires aruandeaasta jooksul märgitud aktsiate või osade arv ja nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus, ilma et see piiraks selle kapitali suuruse osas direktiivi 2009/101/EÜ artikli 2 punkti e ja direktiivi 2012/30/EL artikli 2 punktide c ja d kohaldamist;

i) 

kui aktsiaid või osasid on mitut liiki, siis igat liiki aktsiate või osade arv ja nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus;

j) 

kõik osalust tõendavad väärtpaberid, vahetusvõlakirjad, ostutähed, optsioonid või samalaadsed väärtpaberid või õigused, kusjuures näidatakse nende arv ja nendega kaasnevad õigused;

k) 

iga sellise ettevõtja ärinimi, peakorter või registrijärgne asukoht ja õiguslik vorm, milles ettevõtja on piiramatu vastutusega osanik;

l) 

suurima ettevõtjate ühenduse, kuhu ettevõtja kuulub tütarettevõtjana, konsolideeritud finantsaruandeid koostava ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht;

m) 

väikseima ettevõtjate ühenduse, kuhu ettevõtja kuulub tütarettevõtjana ja mis samuti kuulub punktis l osutatud ettevõtjate ühendusse, konsolideeritud finantsaruandeid koostava ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht;

n) 

koht, kust on võimalik saada punktides l ja m osutatud konsolideeritud finantsaruannete ärakirju, juhul kui need on kättesaadavad;

o) 

ettepanek kasumi jaotamise või kahjumi käsitlemise kohta või, kui see on asjakohane, siis kasumi jaotamine või kahjumi käsitlemine;

p) 

ettevõtja bilansis kajastamata kokkulepete laad ja äriline eesmärk ning nende finantsmõju ettevõtjale, eeldusel et sellistest kokkulepetest tulenevad riskid ja eelised on olulised ning nende riskide ja eeliste avalikustamine on vajalik ettevõtja finantsolukorra hindamiseks;

q) 

selliste oluliste sündmuste laad ja finantsmõju, mis ilmnevad pärast bilansipäeva ja mis ei kajastu kasumiaruandes või bilansis, ning

r) 

ettevõtja tehingud seotud osapooltega, kaasa arvatud nende tehingute summa, seotud osapoolega sõlmitud suhete laad ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtja finantsseisundi mõistmiseks. Teavet üksiktehingute kohta võib vastavalt tehingute laadile koondada, välja arvatud juhul, kui seotud osapooltega tehtud tehingute poolt ettevõtja finantsseisundile avaldatava mõju mõistmiseks on vaja eraldi teavet.

Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et avaldatakse ainult sellised tehingud seotud osapooltega, mis ei ole tehtud tavapärastel turutingimustel.

Liikmesriigid võivad lubada, et kontserni ühe või mitme liikme vahelisi tehinguid ei avalikustata, tingimusel et tehingu osalisteks olevad tütarettevõtjad on täielikult sellise liikme omandis.

Liikmesriigid võivad lubada keskmise suurusega ettevõtjal piirduda seotud osapooltega tehtud tehingute avalikustamisel ainult tehingutega, mis on tehtud:

i) 

omanikega, kellel on ettevõtjas märkimisväärne osalus;

ii) 

ettevõtjatega, kelles ettevõtjal endal on märkimisväärne osalus, ning

iii) 

ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetega.

2.  

Liikmesriigid ei ole kohustatud lõike 1 punkti g kohaldama siseriikliku õigusega reguleeritavast emaettevõtjast ettevõtja suhtes järgmistel juhtudel:

a) 

kui ettevõtja, kelles emaettevõtjal on lõike 1 punkti g tähenduses märkimisväärne osalus, on kaasatud emaettevõtja koostatud konsolideeritud finantsaruannetesse või artikli 23 lõikes 4 osutatud suurema ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruannetesse;

b) 

kui kõnealune emaettevõtja on käsitlenud kõnealust märkimisväärset osalust oma aruandeaasta finantsaruannetes kooskõlas artikli 9 lõikega 7 või konsolideeritud finantsaruannetes, mille kõnealune emaettevõtja on koostanud kooskõlas artikli 27 lõigetega 1–8.

Artikkel 18

Täiendava avalikustamise nõue suurettevõtjate ja avaliku huvi üksuste jaoks

1.  

Suurettevõtjad ja avaliku huvi üksused avalikustavad oma finantsaruannete lisades lisaks artiklitega 16 ja 17 ning käesoleva direktiivi teiste sätetega nõutavale teabele teabe ka järgmise kohta:

a) 

netokäive, sealhulgas selle jaotumine tegevusvaldkondade ja geograafiliste turgude lõikes, kui need tegevusvaldkonnad ja turud erinevad üksteisest oluliselt, võttes arvesse, kuidas on korraldatud toodete müük ja teenuste osutamine, ning

b) 

iga vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt aruandeaasta finantsaruannete kohustusliku auditeerimise eest aruandeaastal nõutud kogutasud ning iga vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt muude kindlustandvate teenuste, maksualaste nõustamisteenuste ja muude auditiväliste teenuste eest aruandeaastal nõutud kogutasud.

2.  
Liikmesriigid võivad lubada lõike 1 punktis a osutatud teabe väljajätmist, kui selle avalikustamine kahjustaks oluliselt ettevõtjat. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliseks väljajätmiseks on vaja eelnevat haldusasutuse või kohtu luba. Iga selline väljajätmine avalikustatakse finantsaruannete lisades.
3.  
Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 punkti b ei kohaldata ettevõtja aruandeaasta finantsaruannete suhtes, kui asjaomase ettevõtja tegevus kajastub konsolideeritud finantsaruandes, mis tuleb koostada artikli 22 kohaselt, tingimusel et selline teave on esitatud konsolideeritud finantsaruande lisas.



5.

PEATÜKK

TEGEVUSARUANNE

Artikkel 19

Tegevusaruande sisu

1.  
Tegevusaruanne sisaldab õiglast ülevaadet ettevõtja majandustegevuse arengust ja tulemustest ja tema seisundist ning ettevõtja peamiste riskide ja määramatuste kirjeldust.

Ülevaade on ettevõtja majandustegevuse arengu ja tulemuste ning seisundi tasakaalustatud ja põhjalik analüüs, mis vastab tema majandustegevuse suurusele ja keerukusele.

Selles ulatuses, mil see on vajalik ettevõtja arengu, tulemuste või seisundi mõistmiseks, sisaldab analüüs tema majandustegevuse peamisi asjakohaseid finants- ja vajaduse korral ka muid tulemusnäitajaid, sealhulgas teavet keskkonna ja töötajatega seotud küsimuste kohta. Tegevusaruandes esitatav analüüs sisaldab vajaduse korral viiteid aruandeaasta finantsaruannetes esitatud summadele ja annab nende kohta lisaselgitusi.

▼M4

Suurettevõtjad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (välja arvatud mikroettevõtjad), kes on artikli 2 esimese lõigu punkti 1 alapunktis a määratletud avaliku huvi üksused, esitavad teabe immateriaalsete põhiressursside kohta ja selgitavad, kuidas ettevõtja ärimudel neist ressurssidest põhimõtteliselt sõltub ja kuidas sellised ressursid on ettevõtja jaoks väärtuse loomise allikad.

▼B

2.  

Tegevusaruandes esitatakse ka järgmine teave:

a) 

ettevõtja tõenäoline edaspidine areng;

b) 

teadus- ja arendustegevuse valdkonnas teostatav tegevus;

c) 

direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõikega 2 ette nähtud andmed oma aktsiate või osade omandamise kohta;

d) 

ettevõtja filiaalide olemasolu ning

e) 

järgmised andmed finantsinstrumentide kasutamise kohta, kui need on olulised ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi hindamiseks:

i) 

ettevõtja finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted, sealhulgas riskimaandamise põhimõtted sellise peamise prognoositavate tehingute liigi puhul, mille korral kasutatakse riskimaandamisinstrumentide arvestust, ning

ii) 

ettevõtja avatus hinna-, krediidi-, likviidsus- ja rahavooriskile.

3.  
Liikmesriigid võivad vabastada väikesed ettevõtjad tegevusaruande koostamise kohustusest, tingimusel et nad nõuavad finantsaruannete lisades direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõikes 2 osutatud teabe esitamist ettevõtja oma aktsiate või osade omandamise kohta.
4.  
Liikmesriigid võivad vabastada VKEd lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud kohustusest ulatuses, mil see on seotud mittefinantsteabega.

▼M4

Artikkel 19a

Kestlikkusaruanded

1.  
Suurettevõtjad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (välja arvatud mikroettevõtjad), kes on artikli 2 esimese lõigu punkti 1 alapunktis a määratletud avaliku huvi üksused, lisavad tegevusaruandesse teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade ettevõtja mõjust kestlikkusaspektidele, ja teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja positsiooni.

Esimeses lõigus osutatud teave peab olema tegevusaruandes selgelt tuvastatav ja esitatud tegevusaruande eraldiseisvas osas.

2.  

Lõikes 1 osutatud teave peab sisaldama järgmist:

a) 

ettevõtja ärimudeli ja strateegia lühikirjeldus, sealhulgas

i) 

ettevõtja ärimudeli ja strateegia vastupanuvõime kestlikkusaspektidega seotud riskidele;

ii) 

ettevõtja kestlikkusaspektidest tulenevad võimalused;

iii) 

ettevõtja plaanid tagada (sealhulgas kavandatud meetmed ja nendega seotud finants- ja investeerimiskavad) oma ärimudeli ja strateegia kooskõla üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkuleppega (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 ( 12 ), ning, kui see on kohane, teave ettevõtja kokkupuute kohta söe, nafta ja gaasiga seotud tegevusega;

iv) 

kuidas ettevõtja ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse ettevõtja sidusrühmade huve ja ettevõtja mõju kestlikkusaspektidele;

v) 

kuidas ettevõtja strateegiat on rakendatud seoses kestlikkusaspektidega;

b) 

ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud tähtajaliste eesmärkide kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul kasvuhoonegaaside heite vähendamise absoluutsed eesmärgid vähemalt 2030. ja 2050. aastaks, edusammud, mida ettevõtja on nende eesmärkide saavutamisel teinud ning selgitus selle kohta, kas ettevõtja keskkonnateguritega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel;

c) 

haldus-, juht- ja järelevalveorganite kestlikkusaspektidega seotud rolli kirjeldus ning nende eksperditeadmised ja oskused selle rolli täitmiseks või juurdepääs sellistele eksperditeadmistele ja oskustele;

d) 

ettevõtja kestlikkusaspekte käsitleva poliitika kirjeldus;

e) 

teave selle kohta, kas on olemas kestlikkusaspektidega seotud stimuleerimiskavad, mida pakutakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele;

f) 

järgmiste aspektide kirjeldus:

i) 

ettevõtja rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlus seoses kestlikkusaspektidega ja, kui see on kohaldatav, kooskõlas liidu ettevõtjatele kehtestatud hoolsuskohustuse täitmise nõuetega;

ii) 

peamised tegelikud või võimalikud kahjulikud mõjud, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sealhulgas toodete ja teenuste, ärisuhete ja tarneahelaga, meetmed, mis on võetud sellise mõju ja muu kahjuliku mõju kindlakstegemiseks ja seiramiseks, mida ettevõtja on kohustatud kindlaks tegema kooskõlas liidu ettevõtjatele kehtestatud hoolsuskohustuse täitmise nõuetega;

iii) 

meetmed, mida ettevõtja on võtnud tegelike või võimalike kahjude ennetamiseks, leevendamiseks, heastamiseks või kahjuliku mõju avaldamise lõpetamiseks, ja selliste meetmete tulemus;

g) 

ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud peamiste riskide kirjeldus, sealhulgas peamiste valdkondade kirjeldus, kus need küsimused ettevõtjat mõjutavad, ja kuidas ettevõtja neid riske juhib;

h) 

punktides a–g osutatud avalikustamise seisukohast olulised näitajad.

Ettevõtjad annavad aru protsessist, mida rakendati, et teha kindlaks teave, mille nad on lisanud tegevusaruandesse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1. Käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud teave peab sisaldama teavet lühikese, keskmise ja pika perioodi kohta, kui see on asjakohane.

3.  
Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama andmeid ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela, sealhulgas toodete ja teenuste, tema ärisuhete ja tarneahela kohta.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikega 2 liikmesriikide poolt vastu võetavate meetmete kohaldamise esimese kolme aasta jooksul ja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela kohta ei ole kättesaadav ( 13 ), selgitab ettevõtja, mida ta on teinud, et oma väärtusahela kohta vajalikku teavet saada, põhjuseid, miks kogu vajalikku teavet ei ole veel saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi vajaliku teabe saada.

Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama ka viiteid muule teabele, mis on esitatud artikli 19 kohases tegevusaruandes, ja aruandeaasta finantsaruannetes esitatud summadele ning lisaselgitusi nende kohta.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui liikmesriigi õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt ettevõtja äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtja arengust, tulemustest ja positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

4.  
Ettevõtjad esitavad käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud teabe kooskõlas artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega.
5.  
Ettevõtja juhtkond teavitab töötajate esindajaid asjakohasel tasandil ja arutab nendega asjakohast teavet ning kestlikkusteabe saamise ja kontrollimise vahendeid. Kui see on kohaldatav, edastatakse töötajate esindajate arvamus asjaomastele haldus-, juht- või järelevalveorganitele.
6.  

Erandina käesoleva artikli lõigetest 2–4 ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 9 ja 10 kohaldamist, võivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ ( 14 ) artikli 13 punktis 2 määratletud emaettevõtja riske kindlustav tütarettevõtjad ning kõnealuse direktiivi artikli 13 punktis 5 määratletud emaettevõtja riske edasi kindlustav tütarettevõtjad oma kestlikkusaruandes piirduda järgmise teabega:

a) 

ettevõtja ärimudeli ja strateegia lühikirjeldus;

b) 

ettevõtja kestlikkusaspekte käsitleva strateegia kirjeldus;

c) 

ettevõtja peamine tegelik või võimalik kahjulik mõju kestlikkusaspektidele ning kõik meetmed, mis on võetud sellise tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, seiramiseks, ärahoidmiseks, leevendamiseks või parandamiseks;

d) 

ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud peamised riskid ja viis, kuidas ettevõtja neid riske juhib;

e) 

punktides a–d osutatud avalikustamiseks vajalikud põhinäitajad.

Esimeses lõigus osutatud erandit kasutavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud ning kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad esitavad aruande kooskõlas artiklis 29c osutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kestlikkusaruandluse standarditega.

7.  
Enne 1. jaanuari 2028 algavate majandusaastate puhul võivad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on artikli 2 punkti 1 alapunktis a määratletud avaliku huvi üksused, erandina käesoleva artikli lõikest 1 otsustada mitte lisada oma tegevusaruandesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet. Sellistel juhtudel märgib ettevõtja siiski oma tegevusaruandes lühidalt, miks kestlikkusaruannet ei esitatud.
8.  
Käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid täitvaid ettevõtjaid ja käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud erandit kasutavaid ettevõtjaid käsitatakse nii, et nad täidavad artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud nõuet.
9.  
Kui käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimused on täidetud, vabastatakse ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud kohustuste täitmisest (edaspidi „kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja“), kui selline ettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklitele 29 ja 29a. Ettevõtja, kes on ühtlasi kolmandas riigis asuva emaettevõtja tütarettevõtja, on samuti vabastatud käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud kohustuste täitmisest, kui selline ettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud nimetatud kolmandas riigis asutatud emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandesse ja kui konsolideeritud kestlikkusaruanded koostatakse kooskõlas artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega või nende kestlikkusaruandluse standarditega samaväärsel viisil, nagu on kindlaks määratud kooskõlas kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ ( 15 ) artikli 23 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt.

Esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a) 

kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevusaruanne sisaldab kogu järgmist teavet:

i) 

emaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht, kes esitab teavet kontserni tasandil vastavalt käesolevale artiklile või viisil, mis on samaväärne käesoleva direktiivi artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega, nagu on kindlaks määratud kooskõlas kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmandale lõigule;

ii) 

veebilingid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandele või, kui see on kohaldatav, emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandele ning käesoleva direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud kindlust andvale arvamusele või käesoleva lõigu punktis b osutatud kindlust andvale arvamusele;

iii) 

teave selle kohta, et ettevõtja on vabastatud käesoleva artikli lõigetes 1-4 sätestatud kohustuste täitmisest;

b) 

kui emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis, avaldatakse tema konsolideeritud kestlikkusaruanne ja selle aruande kohta esitatud kindlust andev arvamus, mida on väljendanud üks või mitu isikut või äriühingut, kellel on vastavalt nimetatud emaettevõtja suhtes kohaldatavale õigusele õigus esitada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta arvamus, kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 30 ja liikmesriigi õigusega, mis reguleerib kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevust;

c) 

kui emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis, lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 ( 16 ) artiklis 8 sätestatud avalikustatav teave, mis hõlmab liidus asutatud ja kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja ja tema tütarettevõtjate tegevust, kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevusaruandesse või kolmandas riigis asutatud emaettevõtja tehtud konsolideeritud kestlikkusaruandesse.

Liikmesriik, kelle õigus reguleerib kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevust, võib nõuda, et emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruanne või, kui see on kohaldatav, konsolideeritud kestlikkusaruanne avaldatakse keeles, mida see liikmesriik aktsepteerib, ning et esitataks vajalikud tõlked sellesse keelde. Kinnitamata tõlge peab sisaldama sellekohast märget.

Ettevõtjad, kes on artikli 37 kohaselt tegevusaruande koostamisest vabastatud, ei ole kohustatud esitama käesoleva lõike teise lõigu punkti a alapunktides i–iii osutatud teavet, tingimusel et sellised ettevõtjad avaldavad konsolideeritud tegevusaruande kooskõlas artikliga 37.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel ja kui kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 10, käsitatakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud krediidiasutusi, kes on püsivalt seotud keskasutusega, kes teostab nende üle järelevalvet määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 sätestatud tingimustel, keskasutuse tütarettevõtjatena.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud kindlustusandjaid, kes kuuluvad kontserni direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud finantssuhte alusel ning kelle suhtes kohaldatakse kontserni järelevalvet vastavalt nimetatud direktiivi artikli 213 lõike 2 punktidele a–c, kõnealuse kontserni emaettevõtja tütarettevõtjatena.

10.  
Lõikes 9 sätestatud erandit kohaldatakse ka avaliku huvi üksuste suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli nõudeid, välja arvatud suurettevõtjad, kes on käesoleva direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunktis a määratletud avaliku huvi üksused.

▼B

Artikkel 20

Ühingujuhtimise aruanne

1.  

Artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud ettevõtjad esitavad oma tegevusaruandes ühingujuhtimise aruande. Kõnealune aruanne moodustab tegevusaruandes eraldi jao ning sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) 

vajadusel viide järgmisele:

i) 

ettevõtjale kohaldatav hea ühingujuhtimise tava,

ii) 

hea ühingujuhtimise tava, mida ettevõtja võis otsustada vabatahtlikult kohaldada,

iii) 

kogu asjakohane teave ühingujuhtimise tava kohta, mida kohaldatakse lisaks siseriikliku õigusega kehtestatud nõuetele.

Kui viidatakse punktides i või ii osutatud heale ühingujuhtimise tavale, viitab ettevõtja ka sellele, kus asjaomased tekstid on avaldatud. Kui viidatakse punktis iii osutatud teabele, avalikustab ettevõtja üksikasjad oma ühingujuhtimise tava kohta;

b) 

kui ettevõtja kaldub punkti a alapunktis i või ii osutatud heast ühingujuhtimise tavast kõrvale kooskõlas siseriikliku õigusega, esitab ta selgituse, millistest hea ühingujuhtimise tava osadest ta kõrvale kaldub, ning kõrvalekaldumise põhjused; kui ettevõtja on otsustanud mitte viidata ühelegi punkti a alapunktis i või ii osutatud hea ühingujuhtimise tava sättele, selgitab ta oma otsuse põhjusi;

c) 

ettevõtja sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldus seoses finantsaruandluse protsessiga;

d) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ (ülevõtmispakkumiste kohta) ( 17 ) artikli 10 lõike 1 punktides c, d, f, h ja i nõutav teave, juhul kui kõnealust direktiivi ettevõtja suhtes kohaldatakse;

e) 

aktsionäride või osanike koosoleku toimimise ja selle peamiste volituste kirjeldus ning aktsionäride või osanike õiguste ja nende kasutusviisi kirjeldus, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on juba täielikult ette nähtud siseriiklikus õiguses;

f) 

haldus-, juht- ja järelevalveorganite ning nende komisjonide koosseis ja töökorraldus, ning

▼M4

g) 

ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika kirjeldus seoses soo ja muude aspektidega, nagu vanus või hariduslik ja ametialane taust; mitmekesisuspoliitika eesmärgid, kuidas seda on rakendatud ning selle tulemused aruandeperioodil. Kui sellist poliitikat ei kohaldata, sisaldab aruanne selgitust, miks see nii on.

▼M4

Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 19a, loetakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis g sätestatud kohustuse täitnuks, kui nad esitavad selles punktis nõutava teabe oma kestlikkusaruande osana ning lisavad vastava viite ühingujuhtimise aruandesse.

▼B

2.  

Liikmesriigid võivad lubada, et käesoleva artikli lõikes 1 nõutav teave esitatakse:

a) 

eraldi aruandes, mis avaldatakse koos tegevusaruandega artiklis 30 sätestatud viisil, või

b) 

dokumendis, mis on avalikult kättesaadav ettevõtja veebisaidil, millele viidatakse tegevusaruandes.

Nimetatud eraldi aruandes või punktis a ja b osutatud dokumendis võib viidata tegevusaruandele, kui kõnealuses tegevusaruandes on esitatud käesoleva artikli lõike 1 punktis d nõutav teave.

▼M1

3.  
Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kooskõlas artikli 34 lõike 1 teise lõiguga oma arvamuse käesoleva artikli lõike 1 punktide c ja d kohaselt esitatud teabe kohta ja kontrollib, kas käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, e, f ja g osutatud teave on esitatud.
4.  
Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva artikli lõike 1 punktide a, b, e, f ja g kohaldamisest lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kes on emiteerinud üksnes selliseid väärtpabereid, mis ei ole direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad, välja arvatud juhul, kui asjaomased ettevõtjad on emiteerinud aktsiaid, millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses.

▼M1

5.  
Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, ei kohaldata lõike 1 punkti g väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes.

▼B



6.

PEATÜKK

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED JA MUUD KONSOLIDEERITUD ARUANDED

Artikkel 21

Konsolideeritud finantsaruannete ja muude konsolideeritud aruannete reguleerimisala

Käesoleva peatüki tähenduses on emaettevõtja ja kõik tema tütarettevõtjad konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad, kui emaettevõtja on ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas direktiivis ette nähtud kooskõlastamismeetmeid artikli 1 lõike 1 alusel.

Artikkel 22

Konsolideeritud finantsaruannete koostamise nõue

1.  

Liikmesriik nõuab kõigilt oma siseriikliku õigusega reguleeritavatelt ettevõtjatelt, et nad koostaksid konsolideeritud finantsaruanded ja konsolideeritud tegevusaruande, juhul kui asjaomasel ettevõtjal (emaettevõtjal):

a) 

on teises ettevõtjas (tütarettevõtjas) aktsionäride või osanike häälteenamus;

b) 

on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamust teise ettevõtja (tütarettevõtja) haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest ning ta on samal ajal ise kõnealuse ettevõtja aktsionär või osanik;

c) 

on õigus teostada valitsevat mõju ettevõtja (tütarettevõtja) üle, mille aktsionär või osanik ta on, vastavalt kõnealuse ettevõtjaga sõlmitud lepingu või ettevõtja põhikirja või asutamislepingu sättele, kui selliste lepingute või sätete kohaldamine kõnealuse tütarettevõtja puhul on selle tütarettevõtja suhtes kohaldatava õiguse alusel lubatud.

Liikmesriik ei pea ette nägema, et emaettevõtja peab olema oma tütarettevõtja osanik või aktsionär. Käesoleva sätte kohaldamist ei nõuta neilt liikmesriikidelt, kelle seadustega ei ole ette nähtud selliseid lepinguid või sätteid, või

d) 

juhul kui asjaomane ettevõtja (emaettevõtja) on mõne ettevõtja aktsionär või osanik ning:

i) 

kõnealuse ettevõtja (tütarettevõtja) haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmete enamus, kes on olnud ametis aruandeaasta jooksul, eelmise aruandeaasta jooksul ning kuni konsolideeritud finantsaruannete koostamise ajani, on ametisse määratud üksnes tema hääleõiguste kasutamise tulemusena, või

ii) 

ta kontrollib vastavalt kõnealuse ettevõtja (tütarettevõtja) muude aktsionäride või osanikega sõlmitud kokkuleppele üksinda aktsionäride või osanike häälteenamust kõnealuses ettevõtjas. Liikmesriigid võivad kehtestada üksikasjalikumad sätted selliste kokkulepete vormi ja sisu kohta.

Liikmesriigid näevad ette vähemalt korra, millele on osutatud alapunktis ii. Nad võivad seada alapunkti i kohaldamise tingimuseks nõude, et hääleõigused moodustaks vähemalt 20 % hääleõiguste koguarvust.

Alapunkti i ei kohaldata siiski juhul, kui punktis a, b või c osutatud õigused seoses kõnealuse ettevõtjaga kuuluvad kolmandale isikule.

2.  

Lisaks lõikes 1 sätestatud juhtumitele võivad liikmesriigid nõuda oma siseriikliku õigusega reguleeritavalt ettevõtjalt, et ta koostaks konsolideeritud finantsaruande ja konsolideeritud tegevusaruande, kui:

a) 

kõnealune ettevõtja (emaettevõtja) võib teostada või teostab tegelikult teise ettevõtja (tütarettevõtja) suhtes valitsevat mõju või kontrolli, või

b) 

kõnealune ettevõtja (emaettevõtja) ja teine ettevõtja (tütarettevõtja) on emaettevõtja ühtse juhtimise all.

3.  
Lõike 1 punktide a, b ja d kohaldamisel tuleb emaettevõtja hääleõigustele ning ametisse määramise ja ametist vabastamise õigustele lisada tema iga muu tütarettevõtja ning enda nimel, kuid emaettevõtja või teise tütarettevõtja huvides tegutseva isiku hääleõigused ning ametisse määramise ja ametist vabastamise õigused.
4.  

Lõike 1 punktide a, b ja d kohaldamisel vähendatakse lõikes 3 osutatud õigusi õiguste võrra, mis:

a) 

on seotud aktsiate või osadega, mida hoitakse sellise isiku nimel, kes ei ole emaettevõtja ega kõnealuse emaettevõtja tütarettevõtja, või

b) 

on seotud aktsiate või osadega:

i) 

mida hoitakse tagatisena, tingimusel et kõnealuseid õigusi teostatakse kooskõlas saadud juhistega, või

ii) 

mida hoitakse seoses laenude andmisega osana tavapärasest majandustegevusest, tingimusel et hääleõigust teostatakse tagatise andnud isiku huvides.

5.  
Lõike 1 punktide a ja d kohaldamisel tuleb aktsionäride või osanike hääleõiguste koguarvu tütarettevõtjas vähendada hääleõiguste võrra, mis on seotud aktsiate või osadega, mis kuuluvad sellele ettevõtjale endale, tema tütarettevõtjale või isikule, kes tegutseb enda nimel, kuid kõnealuste ettevõtjate huvides.
6.  
Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 9 kohaldamist, on emaettevõtja ja selle kõik tütarettevõtjad konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad olenemata sellest, kus on selliste tütarettevõtjate registrijärgne asukoht.
7.  

Ilma et see piiraks käesoleva artikli ning artiklite 21 ja 23 kohaldamist, võib liikmesriik nõuda oma siseriikliku õigusega reguleeritavalt ettevõtjalt, et ta koostaks konsolideeritud finantsaruanded ja konsolideeritud tegevusaruande, kui:

a) 

kõnealust ettevõtjat ning üht või mitut muud ettevõtjat, kellega see ettevõtja ei ole lõikes 1 või 2 kirjeldatud viisil seotud, juhitakse ühtsetel alustel vastavalt:

i) 

selle ettevõtjaga sõlmitud lepingule või

ii) 

nende muude ettevõtjate asutamislepingutele või põhikirjadele, või

b) 

kõnealuse ettevõtja ning ühe või mitme muu ettevõtja (kellega see ettevõtja ei ole lõikes 1 või 2 kirjeldatud viisil seotud) haldus-, juht- või järelevalveorganite suurem osa koosneb samadest isikutest kogu aruandeaasta jooksul ja kuni konsolideeritud finantsaruannete koostamiseni.

8.  
Kui kasutatakse lõikes 7 osutatud liikmesriigi võimalust, kaasatakse nimetatud lõikes kirjeldatud ettevõtjad koos kõikide nende tütarettevõtjatega konsolideerimisse, kui nendest üks või mitu on asutatud ühena I või II lisas loetletud liiki ettevõtjatest.
9.  

Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruande suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 6, artikli 23 lõikeid 1, 2, 9 ja 10 ning artikleid 24—29, arvestades järgmisi muudatusi:

a) 

viiteid emaettevõtjatele käsitatakse viitena kõikidele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud ettevõtjatele, ning

b) 

ilma et see piiraks artikli 24 lõike 3 kohaldamist, esitatakse konsolideeritud finantsaruannetes kirjed „Kapital”, „Ülekurss”, „Ümberhindlusreserv”, „Reservid”, „Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum” ja „Aruandeaasta kasum või kahjum” kogusummadena, mis on omistatavad igale käesoleva artikli lõikes 7 osutatud ettevõtjale.

Artikkel 23

Konsolideerimisel antavad vabastused

1.  
Väikekontsernid vabastatakse konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruande koostamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui seotud ettevõtja on avaliku huvi üksus.
2.  
Liikmesriigid võivad vabastada keskmise suurusega kontsernid konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruande koostamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui seotud ettevõtja on avaliku huvi üksus.
3.  

Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2, vabastab liikmesriik järgmistel juhtudel konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusande koostamise kohustusest oma siseriikliku õigusega reguleeritava emaettevõtja (vabastatud ettevõtja), kes on ise samal ajal ka tütarettevõtja (sealhulgas avaliku huvi üksus, välja arvatud juhul, kui kõnealusele avaliku huvi üksusele kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punkti a), kui emaettevõtja on reguleeritud liikmesriigi õigusega, ning:

a) 

kui kõik vabastatud ettevõtja aktsiad või osad kuuluvad vabastatud ettevõtja emaettevõtjale. Arvesse ei võeta vabastatud ettevõtja aktsiaid või osasid, mis juriidilise kohustuse või asutamislepingus või põhikirjas sätestatud kohustuse kohaselt kuuluvad selle haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele, või

b) 

kui vabastatud ettevõtja emaettevõtjale kuulub 90 % või rohkem vabastatud ettevõtja aktsiatest või osadest ning vabastatud ettevõtja ülejäänud osanikud või aktsionärid on vabastamise heaks kiitnud.

4.  

Lõikes 3 osutatud vabastused peavad vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

vabastatav ettevõtja ja, ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, kõik selle tütarettevõtjad konsolideeritakse sellise suurema ettevõtjate ühenduse finantsaruannetes, mille emaettevõtja on reguleeritud liikmesriigi õigusega;

▼M4

b) 

punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruanded ja suurema ettevõtjate ühenduse konsolideeritud tegevusaruande koostab selle ühenduse emaettevõtja vastavalt selle liikmesriigi õigusele, mida kohaldatakse sellele emaettevõtjale, kooskõlas käesoleva direktiiviga, välja arvatud artiklis 29a sätestatud nõuded, või kooskõlas määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega;

▼B

c) 

vabastatud ettevõtja kohta avaldatakse järgmised dokumendid viisil, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õiguses, mida kohaldatakse vabastatud ettevõtjale kooskõlas artikliga 30:

i) 

punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruanded ja punktis b osutatud konsolideeritud tegevusaruanne,

ii) 

auditiaruanne ning

iii) 

vajadusel lõikes 6 osutatud lisa.

Kõnealune liikmesriik võib nõuda, et punktides i, ii ja iii osutatud dokumendid avaldatakse tema ametlikus keeles ning et nende tõlge ametlikult kinnitataks;

d) 

vabastatud ettevõtja aruandeaasta finantsaruannete lisades avalikustatakse järgmine teave:

i) 

punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruandeid koostava emaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht; ning

ii) 

vabastus kohustusest koostada konsolideeritud finantsaruanded ja konsolideeritud tegevusaruanne.

5.  

Lõikega 3 mitte hõlmatud juhtudel võib liikmesriik, ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, vabastada konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusande koostamise kohustusest oma siseriikliku õigusega reguleeritava emaettevõtja (vabastatud ettevõtja), kes on ise samal ajal ka tütarettevõtja (sealhulgas avaliku huvi üksus, välja arvatud juhul, kui kõnealusele avaliku huvi üksusele kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punkti a), kelle emaettevõtjat reguleeritakse liikmesriigi õigusega, tingimusel et kõik lõikes 4 esitatud tingimused on täidetud ning tingimusel et:

a) 

vabastatud ettevõtja aktsionärid või osanikud, kellele kuulub minimaalne osalus selle ettevõtja märgitud kapitalis, ei ole vähemalt kuus kuud enne aruandeaasta lõppu taotlenud konsolideeritud finantsaruannete koostamist;

b) 

punktis a osutatud minimaalne osalus ei ületa järgmisi piirmäärasid:

i) 

10 % märgitud kapitalist aktsiaseltside ja osakapitaliga usaldusühingute puhul ning

ii) 

20 % märgitud kapitalist muud liiki ettevõtjate puhul;

c) 

liikmesriik ei kehtesta sellele vabastusele:

i) 

tingimust, et emaettevõtja, kes on koostanud lõike 4 punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruanded, peab olema reguleeritud vabastuse andnud liikmesriigi õigusega, või

ii) 

tingimusi nende finantsaruannete koostamise ja auditeerimise kohta.

6.  
Liikmesriik võib teha lõigetes 3 ja 5 sätestatud vabastuste andmise kooskõlas käesoleva direktiiviga sõltuvaks lisateabe avalikustamisest lõike 4 punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruannetes või neile lisatud liites, kui seda teavet nõutakse asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega reguleeritavatelt ettevõtjatelt, kes on kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruandeid ja kelle suhtes kehtivad samasugused asjaolud.
7.  

Lõiked 3–6 ei mõjuta ühegi liikmesriigi konsolideeritud finantsaruannete või konsolideeritud tegevusaruannete koostamist reguleerivaid õigusakte, kui neid dokumente:

a) 

nõutakse töötajate või nende esindajate teavitamiseks või

b) 

nõuab haldusasutus või kohus omaenda tarbeks.

8.  

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1, 2, 3 ja 5 kohaldamist, võib liikmesriik, kes näeb ette käesoleva artikli lõigete 3 ja 5 kohased vabastused, vabastada konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusande koostamise kohustusest ka emaettevõtja (vabastatud ettevõtja), millele kohaldatakse tema siseriiklikku õigust ja mis on ise samal ajal ka tütarettevõtja (sealhulgas avaliku huvi üksus, välja arvatud juhul, kui kõnealune avaliku huvi üksus on hõlmatud artikli 2 lõike 1 punktiga a), mille emaettevõtjale ei kohaldata liikmesriigi õigust, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

vabastatud ettevõtja ja, ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, kõik selle tütarettevõtjad konsolideeritakse suurema ettevõtjate ühenduse finantsaruannetes;

b) 

punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruanded ja vajadusel konsolideeritud tegevusaruanne koostatakse:

▼M4

i) 

kooskõlas käesoleva direktiiviga, välja arvatud artiklis 29a sätestatud nõuded,

▼B

ii) 

kooskõlas vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega,

▼M4

iii) 

käesoleva direktiiviga kooskõlas koostatud konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruannetega võrdväärsel viisil, välja arvatud artiklis 29a sätestatud nõuded, või

▼B

iv) 

komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1569/2007 (millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel) ( 18 ) kohaselt määratletud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega võrdväärsel viisil;

c) 

punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruandeid on auditeerinud üks või mitu vannutatud audiitor(it) või audiitorühing(ut), kellel on õigus finantsaruandeid auditeerida selle siseriikliku õiguse alusel, millega on reguleeritud aruanded koostanud ettevõtja.

Kohaldatakse lõike 4 punkte c ja d ning lõikeid 5, 6 ja 7.

9.  

Ettevõtjat (sealhulgas avaliku huvi üksust) ei ole vaja kaasata konsolideeritud finantsaruannetesse, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) 

tekkinud on äärmiselt harvaesinev olukord, kus vastavalt käesolevale direktiivile konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks vajalikku teavet ei ole võimalik hankida ilma ülemääraste kulude või tarbetu viivituseta;

b) 

kõnealuse ettevõtja aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks, või

c) 

ranged pikaajalised piirangud takistavad oluliselt:

i) 

emaettevõtjat rakendamast oma õigusi kõnealuse ettevõtja vara või juhtimise üle või

ii) 

kõnealuse ettevõtja ühtsetel alustel juhtimist, kui ta on ühes artikli 22 lõikes 7 määratletud suhetest.

10.  

Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 1 punkti b, artikli 21 ning käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist, vabastatakse kõik emaettevõtjad, sealhulgas avaliku huvi üksused, artikliga 22 seatud kohustusest, kui:

a) 

tal on ainult sellised tütarettevõtjad, kes on nii üksikult kui ka üheskoos ebaolulised, või

b) 

kõik tema tütarettevõtjad on võimalik jätta käesoleva artikli lõike 9 kohaselt konsolideerimisest välja.

Artikkel 24

Konsolideeritud finantsaruannete koostamine

1.  
Konsolideeritud finantsaruannete suhtes kohaldatakse 2. ja 3. peatükki, võttes arvesse olulisi korrigeerimisi, mis tulenevad konsolideeritud finantsaruannete erinevast laadist võrreldes aruandeaasta finantsaruannetega.
2.  
Konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate vara ja kohustused arvatakse konsolideeritud bilanssi täielikult sisse.
3.  

Konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kapitali esindavate aktsiate või osade bilansiline väärtus tasaarvestatakse järgmiselt osakaaluga, mille need aktsiad või osad moodustavad asjaomase ettevõtja omakapitalist:

a) 

välja arvatud ettevõtjale endale või muule konsolideerimisse kaasatavale ettevõtjale kuuluvate emaettevõtja aktsiate või osade puhul, mida käsitatakse vastavalt 3. peatükile oma aktsiate või osadena, võetakse kõnealusel tasaarvestamisel aluseks bilansiline väärtus selle kuupäeva seisuga, mil kõnealune ettevõtja esmakordselt konsolideerimisse kaasatakse. Nimetatud tasaarvestusest tulenevad vahed esitatakse võimalikult suures ulatuses otse konsolideeritud bilansi nende kirjete suhtes, mille väärtus on nende bilansilisest väärtusest suurem või väiksem;

b) 

liikmesriik võib lubada või nõuda, et tasaarvestus tehakse kindlaksmääratava vara ja kindlaksmääratavate kohustuste väärtuse alusel aktsiate või osade omandamise kuupäeva seisuga või kui need on omandatud kahes või rohkemas etapis, siis ettevõtja tütarettevõtjaks muutumise kuupäeva seisuga;

c) 

vahe, mis jääb alles pärast punkti a kohaldamist või tuleneb punkti b kohaldamisest, näidatakse konsolideeritud bilansis firmaväärtusena;

d) 

firmaväärtuse arvutamise meetodeid ja selle väärtuse olulisi muutusi võrreldes eelmise aruandeaastaga selgitatakse finantsaruannete lisades;

e) 

kui liikmesriik lubab positiivset ja negatiivset firmaväärtust tasaarvestada, sisaldavad finantsaruannete lisad firmaväärtuse analüüsi;

f) 

negatiivse firmaväärtuse võib üle kanda konsolideeritud kasumiaruandesse, kui selline käsitlus vastab 2. peatükis sätestatud põhimõtetele.

4.  
Kui konsolideeritavate tütarettevõtjate aktsiad või osad kuuluvad isikutele, kes ei ole konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad, näidatakse nendele aktsiatele või osadele omistatav summa konsolideeritud bilansis eraldi mittekontrolliva osalusena.
5.  
Konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate tulud ja kulud arvatakse konsolideeritud kasumiaruandesse täielikult sisse.
6.  
Kasumi või kahjumi summa, mis on omistatav lõikes 4 osutatud aktsiatele või osadele, näidatakse konsolideeritud kasumiaruandes eraldi mittekontrollivast osalusest tuleneva kasumi või kahjumina.
7.  

Konsolideeritud finantsaruannetes näidatakse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate vara, kohustusi, finantsseisundit ja kasumit või kahjumit nii, nagu oleks tegu üheainsa ettevõtjaga. Eelkõige kõrvaldatakse konsolideeritud finantsaruannetest:

a) 

ettevõtjatevahelised võlad ja nõuded;

b) 

ettevõtjatevaheliste tehingutega seotud tulu ja kulu ning

c) 

kasum ja kahjum, mis tuleneb ettevõtjatevahelistest tehingutest, kui need sisalduvad vara bilansilises väärtuses.

8.  
Konsolideeritud finantsaruanded koostatakse sama kuupäeva seisuga kui emaettevõtja aruandeaasta finantsaruanded.

Liikmesriik võib siiski lubada või nõuda, et konsolideeritud finantsaruanded koostatakse muu kuupäeva seisuga, et võtta arvesse suurima arvu või tähtsaimate konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate bilansipäevi, tingimusel et:

a) 

nimetatud asjaolu avalikustatakse koos põhjendusega konsolideeritud finantsaruannete lisades;

b) 

võetakse arvesse või avalikustatakse olulised sündmused, mis seonduvad konsolideerimisse kaasatud ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumiga ning mis on toimunud kõnealuse ettevõtja bilansipäeva ja konsolideeritud bilansi bilansipäeva vahel, ning

c) 

kui ettevõtja bilansipäev on rohkem kui kolm kuud enne või pärast konsolideeritud bilansi bilansipäeva, konsolideeritakse kõnealune ettevõtja vahefinantsaruannete põhjal, mis on koostatud konsolideeritud bilansi bilansipäeva seisuga.

9.  
Kui konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate koosseis on aruandeaasta jooksul oluliselt muutunud, sisaldavad konsolideeritud finantsaruanded teavet, mis võimaldab järjestikusi konsolideeritud finantsaruannete komplekte arusaadaval viisil võrrelda. Kõnealuse kohustuse täitmiseks võib koostada korrigeeritud võrdlusbilansi ja korrigeeritud võrdluskasumiaruande.
10.  
Konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud vara ja kohustusi mõõdetakse ühtsel alusel ja kooskõlas 2. peatükiga.
11.  
Ettevõtja, kes koostab konsolideeritud finantsaruandeid, kasutab samu mõõtmisaluseid nagu kasutatakse tema aruandeaasta finantsaruannete koostamisel. Liikmeriigid võivad siiski lubada või nõuda, et konsolideeritud finantsaruannetes kasutatakse muid mõõtmisaluseid vastavalt 2. peatükile. Kui see erand tehakse, avalikustatakse nimetatud asjaolu koos põhjendusega konsolideeritud finantsaruannete lisades.
12.  
Kui konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad on mõõtnud konsolideeritud finantsaruannetesse kaasatavat vara ja kaasatavaid kohustusi, kasutades konsolideerimise eesmärgil kasutatavatest alustest erinevaid aluseid, mõõdetakse asjaomane vara ja asjaomased kohustused ümber vastavalt konsolideerimisel kasutatavatele alustele. Käesolevast nõudest lubatakse kõrvale kalduda erandjuhtudel. Iga selline kõrvalekaldumine avalikustatakse koos põhjendusega konsolideeritud finantsaruannete lisades.
13.  
Edasilükkunud tulumaksu saldo kajastatakse konsolideerimisel, tingimusel et ühel konsolideerimisse kaasatud ettevõtjatest tekib tõenäoliselt lähitulevikus maksu maksmise kohustus.
14.  
Kui konsolideeritud finantsaruannetes kajastatava vara suhtes on tehtud väärtuse korrigeerimisi üksnes maksustamise otstarbel, kaasatakse see vara konsolideeritud finantsaruannetesse alles pärast nende korrigeerimiste kõrvaldamist.

Artikkel 25

Kontsernisisesed äriühendused

1.  
Liikmesriik võib lubada või nõuda, et konsolideerimisse kaasatava ettevõtja kapitalina omatavate aktsiate või osade bilansiline väärtus tasaarvestatakse üksnes neile vastava kapitaliosa suhtes, tingimusel et äriühendusse kuuluvaid ettevõtjaid kontrollib tegelikult nii enne kui pärast äriühenduse loomist üks ja sama osapool ning et see kontroll ei ole ajutine.
2.  
Lõike 1 alusel tekkiv vahe liidetakse vajadusel konsolideeritud reservidele või lahutatakse nendest.
3.  
Lõikes 1 kirjeldatud meetodi kohaldamine, sellest tulenev reservide muutumine ning asjaomaste ettevõtjate nimed ja registrijärgsed asukohad avalikustatakse konsolideeritud finantsaruannete lisades.

Artikkel 26

Proportsionaalne konsolideerimine

1.  
Kui konsolideerimisse kaasatud ettevõtja juhib teist ettevõtjat ühiselt koos ühe või mitme ettevõtjaga, keda ei ole kõnealusesse konsolideerimisse kaasatud, võib liikmesriik lubada või nõuda selle teise ettevõtja kaasamist konsolideeritud finantsaruannetesse proportsionaalselt vastavalt sellele, milline osa tema kapitalist kuulub konsolideerimisse kaasatud ettevõtjale.
2.  
Artikli 23 lõikeid 9 ja 10 ning artiklit 24 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli lõikes 1 osutatud proportsionaalse konsolideerimise suhtes.

Artikkel 27

Sidusettevõtjate konsolideerimine kapitaliosaluse meetodil

1.  
Kui konsolideerimisse kaasatud ettevõtjal on sidusettevõtja, näidatakse kõnealust sidusettevõtjat konsolideeritud bilansis eraldi kirjel asjakohases rubriigis.
2.  

Käesoleva artikli esmakordsel kohaldamisel sidusettevõtjale näidatakse kõnealust sidusettevõtjat konsolideeritud bilansis kas:

a) 

vastavalt 2. ja 3. peatükis sätestatud mõõtmiseeskirjadele arvutatud bilansilises väärtuses. Vahe selle väärtuse ja summa vahel, mis vastab sidusettevõtja omakapitali osale, mis on esindatud märkimisväärse osalusega kõnealuses sidusettevõtjas, avaldatakse konsolideeritud bilansis või konsolideeritud finantsaruannete lisades eraldi. Kõnealune vahe arvutatakse nimetatud meetodi esmakordse kasutamise kuupäeva seisuga, või

b) 

summas, mis vastab sidusettevõtja omakapitali osale, mis on esindatud märkimisväärse osalusega kõnealuses sidusettevõtjas. Selle summa ning vastavalt 2. ja 3. peatükis sätestatud mõõtmiseeskirjadele arvutatud bilansilise väärtuse vahe avalikustatakse konsolideeritud bilansis või konsolideeritud finantsaruannete lisades eraldi. Kõnealune vahe arvutatakse nimetatud meetodi esmakordse kasutamise kuupäeva seisuga.

Liikmesriik võib ette näha kas punktis a või punktis b ettenähtud võimaluse kohaldamise. Sellisel juhul märgitakse konsolideeritud bilansis või konsolideeritud finantsaruannete lisades, kumba võimalust on kasutatud.

Lisaks võib liikmesriik punktide a ja b kohaldamisel lubada või nõuda, et kõnealune vahe arvutatakse asjaomaste aktsiate või osade omandamise kuupäeva seisuga või kui need on omandatud kahes või rohkemas etapis, siis selle kuupäeva seisuga, mil ettevõtjast sai sidusettevõtja.

3.  
Kui sidusettevõtja vara või kohustusi on hinnatud muude kui artikli 24 lõike 11 kohase konsolideerimise jaoks kasutatavate meetodite alusel, võidakse need lõike 2 punktides a ja b osutatud vahe arvutamise eesmärgil konsolideerimise jaoks kasutatavate meetodite alusel ümber hinnata. Kui sellist ümberhindlust ei ole tehtud, avalikustatakse nimetatud asjaolu konsolideeritud finantsaruannete lisades. Liikmesriik võib nõuda sellist ümberhindlust.
4.  
Lõike 2 punktis a osutatud bilansilist väärtust või lõike 2 punktis b osutatud summat, mis vastab sidusettevõtja omakapitali osale, suurendatakse või vähendatakse summa võrra, mis vastab aruandeaasta jooksul toimunud muutusele kõnealuse märkimisväärse osalusega esindatavas osas sidusettevõtja omakapitalist; seda vähendatakse kõnealuse märkimisväärse osalusega seotud dividendide summa võrra.
5.  
Kui lõike 2 punktides a ja b osutatud positiivset vahet ei saa seostada ühegi vara- ega kohustusekategooriaga, käsitatakse seda kooskõlas kirje „maineväärtus” suhtes vastavalt artikli 12 lõike 6 punktis d, artikli 12 lõike 11 esimeses lõigus, artikli 24 lõike 3 punktis c ning III ja IV lisas sätestatule kohalduvate eeskirjadega.
6.  
Sidusettevõtjate kasumi või kahjumi osa, mis tuleneb sellistes sidusettevõtjates olevast märkimisväärsest osalusest, näidatakse konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel asjakohases rubriigis.
7.  
Artikli 24 lõikes 7 osutatud kõrvaldamisi tehakse sellisel määral, mil asjaolud on teada või neid on võimalik kindlaks teha.
8.  
Kui sidusettevõtja koostab konsolideeritud finantsaruanded, kohaldatakse sellistes konsolideeritud finantsaruannetes näidatud omakapitali suhtes lõikeid 1-7.
9.  
Käesolevat artiklit ei pea kohaldama, kui märkimisväärne osalus sidusettevõtja kapitalis ei ole oluline.

Artikkel 28

Konsolideeritud finantsaruannete lisad

1.  

Konsolideeritud finantsaruannete lisades esitatakse lisaks käesoleva direktiivi muude sätetega ette nähtud teabele artiklites 16, 17 ja 18 nõutav teave viisil, mis aitab hinnata konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku finantsseisundit, võttes arvesse olulisi korrigeerimisi, mis tulenevad konsolideeritud finantsaruannete erinevast laadist võrreldes aruandeaasta finantsaruannetega, sealhulgas:

a) 

seotud osapoolte vaheliste tehingute avalikustamisel ei esitata konsolideerimisse kaasatud seotud osapoolte vahelisi tehinguid, mis konsolideerimisel kõrvaldatakse;

b) 

aruandeaasta jooksul hõivatud töötajate keskmise arvu avalikustamisel avalikustatakse eraldi nende töötajate keskmine arv, kes töötasid proportsionaalselt konsolideeritud ettevõtjates, ning

c) 

haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele makstud tasude ja avansi ning neile antud krediidi summade avalikustamisel avalikustatakse üksnes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate poolt emaettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele makstud summad.

2.  

Lisaks lõikes 1 nõutavale teabele esitatakse konsolideeritud finantsaruannete lisades järgmine teave:

a) 

konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate osas:

i) 

nende ettevõtjate nimed ja registrijärgsed asukohad,

ii) 

nende ettevõtjate (välja arvatud emaettevõtja) kapitali osakaal, mis kuulub konsolideerimisse kaasatud ettevõtjatele või isikutele, kes tegutsevad enda nimel, kuid kõnealuste ettevõtjate huvides, ning

iii) 

teave selle kohta, milline artikli 22 lõigetes 1, 2 ja 7 osutatud tingimustest moodustas pärast artikli 22 lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist aluse, mille põhjal toimus konsolideerimine. Seda ei tarvitseta siiski avalikustada, kui konsolideerimine on tehtud artikli 22 lõike 1 punkti a alusel ning kui omatava kapitali osakaal ja hääleõiguste osakaal on sama.

Sama teave esitatakse vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile j ja artikli 23 lõikele 10 ebaolulisuse tõttu konsolideerimisest välja jäetud ettevõtjate kohta ning antakse selgitus artikli 23 lõikes 9 osutatud ettevõtjate väljajätmise kohta;

b) 

artikli 27 lõikes 1 kirjeldatud viisil konsolideerimisse kaasatud sidusettevõtjate ärinimed ja registrijärgsed asukohad ning nende kapitali osa, mis kuulub konsolideerimisse kaasatud ettevõtjatele või isikutele, kes tegutsevad enda nimel, kuid kõnealuste ettevõtjate huvides;

c) 

vastavalt artiklile 26 proportsionaalselt konsolideeritud ettevõtjate ärinimed ja registrijärgsed asukohad, kõnealuste ettevõtjate ühise juhtimise aluseks olevad tegurid ning nende kapitali osa, mis kuulub konsolideerimisse kaasatud ettevõtjatele või isikutele, kes tegutsevad enda nimel, kuid kõnealuste ettevõtjate huvides, ning

d) 

iga sellise ettevõtja (välja arvatud punktides a, b ja c osutatud ettevõtjad) kohta, kelles omavad märkimisväärset osalust konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad kas ise või isikute kaudu, kes tegutsevad enda nimel, kuid kõnealuste ettevõtjate huvides:

i) 

kõnealuste ettevõtjate nimed ja registrijärgsed asukohad,

ii) 

omatava kapitali osakaal,

iii) 

asjaomase ettevõtja, kelle finantsaruanded on heaks kiidetud, omakapitali suurus ja viimase aruandeaasta kasum või kahjum.

Teave omakapitali ning kasumi või kahjumi kohta võidakse ka ära jätta, kui asjaomane ettevõtja ei avalda oma bilanssi.

3.  
Liikmesriigid võivad lubada, et lõike 2 punktides a–d nõutav teave esitatakse avalduse kujul, mis antakse hoiule kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõikega 3. Sellise avalduse hoiule andmine avalikustatakse konsolideeritud finantsaruannete lisades. Liikmesriigid võivad ka lubada kõnealuse teabe väljajätmist, kui selle laadi tõttu kahjustataks avalikustamisega oluliselt ettevõtjat, kelle kohta see käib. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliseks väljajätmiseks on vaja eelnevat haldusasutuse või kohtu luba. Iga selline väljajätmine avalikustatakse konsolideeritud finantsaruannete lisades.

Artikkel 29

Konsolideeritud tegevusaruanne

1.  
Konsolideeritud tegevusaruandes esitatakse lisaks käesoleva direktiivi muudes sätetes nõutavale teabele vähemalt artiklites 19 ja 20 nõutav teave, võttes arvesse olulisi korrigeerimisi, mis tulenevad konsolideeritud tegevusaruande erinevast laadist võrreldes tegevusaruandega, tehes seda nii, et see aitaks hinnata tervikuna konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate seisundit.
2.  

Artiklites 19 ja 20 nõutava teabe suhtes kohaldatakse järgmisi korrigeerimisi:

a) 

omandatud oma aktsiate või osade üksikasjade esitamisel näidatakse konsolideeritud tegevusaruandes kõikide nende emaettevõtja aktsiate või osade arv ja nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus, mis kuuluvad kõnealusele emaettevõtjale, emaettevõtja tütarettevõtjatele või enda nimel, kuid mõne kõnealuse ettevõtja huvides tegutsevale isikule. Liikmesriik võib lubada või nõuda nende üksikasjade avalikustamist konsolideeritud finantsaruannete lisades;

b) 

sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide kohta aru andmisel viidatakse ühingujuhtimise aruandes konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide kui terviku põhijoontele.

3.  
Kui lisaks tegevusaruandele nõutakse konsolideeritud tegevusaruannet, võib kaks aruannet esitada üheainsa aruandena.

▼M4

Artikkel 29a

Konsolideeritud kestlikkusaruanded

1.  
Artikli 3 lõikes 7 osutatud suure kontserni emaettevõtjad lisavad konsolideeritud tegevusaruandesse teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade kontserni mõjust kestlikkusaspektidele, ja teabe, mis on vajalik mõistmaks, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad kontserni arengut, tulemuslikkust ja positsiooni.

Esimeses lõigus osutatud teave peab olema konsolideeritud tegevusaruandes selgelt tuvastatav ja esitatud konsolideeritud tegevusaruande eraldiseisvas osas.

2.  

Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist:

a) 

kontserni ärimudeli ja strateegia lühikirjeldus, sealhulgas

i) 

kontserni ärimudeli ja strateegia vastupanuvõime kestlikkusaspektidega seotud riskidele;

ii) 

kontserni kestlikkusaspektidest tulenevad võimalused;

iii) 

kuidas kontsern plaanib tagada (sh millised on kavandatud meetmed ja nendega seotud finants- ja investeerimiskavad), et tema ärimudel ja strateegia oleksid kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega ning eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, ning asjakohasel juhul teave kontserni kokkupuute kohta söe, nafta ja gaasiga seotud tegevusega;

iv) 

kuidas kontserni ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse kontserni sidusrühmade huve ja kontserni mõju kestlikkusaspektidele;

v) 

kuidas kontserni strateegiat on rakendatud seoses kestlikkusaspektidega;

b) 

kontserni kestlikkusaspektidega seotud tähtajaliste eesmärkide kirjeldus, sealhulgas, kui see on asjakohane, kasvuhoonegaaside heite vähendamise absoluutsed eesmärgid vähemalt 2030. ja 2050. aastaks, edusammud, mida kontsern on nende eesmärkide saavutamisel teinud ning selgitus selle kohta, kas kontserni keskkonnateguritega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel;

c) 

haldus-, juht- ja järelevalveorganite kestlikkusaspektidega seotud ülesannete kirjeldus ning nende eksperditeadmised ja oskused nende ülesannete täitmiseks või juurdepääs sellistele eksperditeadmistele ja oskustele;

d) 

kontserni kestlikkusaspekte käsitleva strateegia kirjeldus;

e) 

teave selle kohta, kas on olemas kestlikkusaspektidega seotud stimuleerimiskavad, mida pakutakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele;

f) 

järgmine teave:

i) 

hoolsuskohustuse täitmine kontserni poolt seoses kestlikkusaspektidega ja, kui see on kohaldatav, kooskõlas liidu ettevõtjatele kehtestatud hoolsuskohustuse täitmise nõuetega;

ii) 

peamised tegelikud või võimalikud kahjulikud mõjud, mis on seotud kontserni enda tegevuse ja väärtusahelaga, sealhulgas toodete ja teenuste, ärisuhete ja tarneahelaga, meetmed, mis on võetud sellise mõju ja muu kahjuliku mõju kindlakstegemiseks ja seiramiseks, mida emaettevõtja on kohustatud kindlaks tegema muude liidu nõuete kohaselt hoolsuskohustuse täitmiseks;

iii) 

meetmed, mida kontsern on võtnud tegelike või võimalike kahjude ennetamiseks, leevendamiseks, heastamiseks või lõpetamiseks, ja nende meetmete tulemused;

g) 

kontserni kestlikkusaspektidega seotud peamiste riskide kirjeldus, sealhulgas põhilised valdkonnad, kus kontsern sõltub nendest aspektidest, ja kuidas kontsern neid riske juhib;

h) 

punktides a–g osutatud avalikustamise seisukohast olulised näitajad.

Emaettevõtjad annavad aru protsessist, mida rakendati, et teha kindlaks teave, mille nad on lisanud konsolideeritud tegevusaruandesse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1. Käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud teave sisaldab asjakohasel juhul teavet lühikese, keskmise ja pika perioodi kohta.

3.  
Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama andmeid kontserni enda tegevuse ja väärtusahela kohta, sealhulgas toodete ja teenuste, tema ärisuhete ja tarneahela kohta.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikega 2 liikmesriikide poolt vastu võetavate meetmete kohaldamise esimese kolme aasta jooksul ja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela kohta ei ole kättesaadav, selgitab emaettevõtja, mida ta on teinud, et oma väärtusahela kohta vajalikku teavet saada, põhjuseid, miks kogu vajalikku teavet ei ole veel saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi vajaliku teabe saada.

Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama ka viiteid muule teabele, mis on esitatud konsolideeritud tegevusaruandes käesoleva direktiivi artikli 29 kohaselt, ja konsolideeritud finantsaruannetes esitatud summadele ning lisaselgitusi nende kohta.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui liikmesriigi õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt kontserni äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist kontserni arengust, tulemustest ja positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

4.  
Kui aruandev ettevõtja tuvastab märkimisväärseid erinevusi kontserni riskide või mõju ja ühe või mitme tütarettevõtja riskide või mõju vahel, annab ettevõtja asjakohasel juhul asjaomase tütarettevõtja riskidest ja mõjust piisava ülevaate.

Ettevõtjad märgivad, millised konsolideerimisse kaasatud tütarettevõtjad on vabastatud aastaaruande esitamise kohustusest või konsolideeritud kestlikkusaruandlusest vastavalt artikli 19a lõikele 9 või artikli 29a lõikele 8.

5.  
Emaettevõtjad esitavad käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud teabe kooskõlas kestlikkusaruandluse standarditega, mis on vastu võetud vastavalt artiklile 29b.
6.  
Emaettevõtja juhtkond teavitab töötajate esindajaid asjakohasel tasandil ja arutab nendega asjakohast teavet ning kestlikkusteabe hankimise ja kontrollimise vahendeid. Kui see on kohaldatav, edastatakse töötajate esindajate arvamus asjaomastele haldus-, juht- või järelevalveorganitele.
7.  
Loetakse, et emaettevõtja, kes täidab käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud nõudeid, täidab artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus ja artiklis 19a sätestatud nõudeid.
8.  
Kui käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimused on täidetud, on emaettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, vabastatud käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud kohustuste täitmisest („kohustuste täitmisest vabastatud emaettevõtja“), kui selline emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile. Ka emaettevõtja, kes on ühtlasi kolmandas riigis asutatud emaettevõtja tütarettevõtja, on vabastatud käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud kohustuste täitmisest, kui selline emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud nimetatud kolmandas riigis asutatud emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandlusse ja kui konsolideeritud kestlikkusaruanne on koostatud artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standardite järgi või nendega samaväärsel viisil, mis määratakse kindlaks kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmandale lõigule.

Esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a) 

kohustuse täitmisest vabastatud emaettevõtja tegevusaruanne sisaldab kogu järgmist teavet:

i) 

selle emaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht, kes esitab teavet kontserni tasandil vastavalt käesolevale artiklile või viisil, mis on samaväärne käesoleva direktiivi artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega, mis on kindlaks määratud kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmandale lõigule;

ii) 

veebilingid emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandele või, kui see on kohaldatav, emaettevõtja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsolideeritud kestlikkusaruandele, ning käesoleva direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud kindlust andvale arvamusele või käesoleva lõigu punktis b osutatud kindlust andvale arvamusele;

iii) 

teave selle kohta, et emaettevõtja on vabastatud käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud kohustuste täitmisest;

b) 

kui emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis, avaldatakse tema konsolideeritud kestlikkusaruanne ja kindlust andev arvamus, mille on esitanud üks või mitu isikut või äriühingut, kellel on vastavalt emaettevõtjale kohaldatavale liikmesriigi õigusele õigus esitada kestlikkusaruannete audiitorkontrolli kohta arvamus, kooskõlas artikliga 30 ja liikmesriigi õigusega, mis reguleerib kohustuse täitmisest vabastatud emaettevõtja tegevust;

c) 

kui emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis, lisatakse määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatav teave, mis hõlmab liidus asutatud ja käesoleva direktiivi artikli 19a lõike 9 alusel kestlikkusaruande esitamise kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevust, kohustuste täitmisest vabastatud emaettevõtja tegevusaruandesse või kolmandas riigis asutatud emaettevõtja tehtud konsolideeritud kestlikkusaruandesse.

Liikmesriik, kelle õigus reguleerib kohustuse täitmisest vabastatud emaettevõtja tegevust, võib nõuda, et emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruanne või, kui see on kohaldatav, konsolideeritud kestlikkusaruanne avaldatakse keeles, mida see liikmesriik aktsepteerib, ning et esitataks vajalikud tõlked sellesse keelde. Kinnitamata tõlge peab sisaldama sellekohast märget.

Emaettevõtjad, kes on artikli 37 kohaselt tegevusaruande koostamisest vabastatud, ei ole kohustatud esitama käesoleva lõike teise lõigu punkti a alapunktides i-iii osutatud teavet, tingimusel et sellised ettevõtjad avaldavad konsolideeritud tegevusaruande kooskõlas artikliga 37.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel ja kui kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 10, käsitatakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud krediidiasutusi, kes on püsivalt seotud keskasutusega, kes teostab nende üle järelevalvet määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 sätestatud tingimustel, keskasutuse tütarettevõtjatena.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud kindlustusandjaid, kes kuuluvad kontserni direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud finantssuhte alusel ning kelle suhtes kohaldatakse kontserni järelevalvet vastavalt nimetatud direktiivi artikli 213 lõike 2 punktidele a–c, kõnealuse kontserni emaettevõtja tütarettevõtjatena.

9.  
Lõikes 8 sätestatud erandit kohaldatakse ka avaliku huvi üksuste suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli nõudeid, välja arvatud suurettevõtjad, kes on käesoleva direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunktis a määratletud avaliku huvi üksused.

▼M4



PEATÜKK 6a

KESTLIKKUSARUANDLUSE STANDARDID

Artikkel 29b

Kestlikkusaruandluse standardid

1.  
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, et kehtestada kestlikkusaruandluse standardid. Kestlikkusaruandluse standardites määratakse kindlaks teave, mille ettevõtjad peavad esitama vastavalt artiklitele 19a ja 29a, ning, kui see on asjakohane, täpsustatakse selle teabe esitamise struktuur.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktides täpsustab komisjon 30. juuniks 2023, missugust teavet peavad ettevõtjad esitama vastavalt artikli 19a lõigetele 1 ja 2 ning asjakohasel juhul vastavalt artikli 29a lõigetele 1 ja 2;see peab hõlmama vähemalt sellist teavet, mida finantsturu osalised, kelle suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2019/2088 sätestatud avalikustamiskohustusi, nende kohustuste täitmiseks vajavad.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktides täpsustab komisjon 30. juuniks 2024 järgmist:

i) 

täiendav teave, mille ettevõtjad peavad vajaduse korral esitama artikli 19a lõikes 2 loetletud kestlikkusaspektide ja aruandlusvaldkondade kohta;

ii) 

teave, mille ettevõtjad peavad esitama ja mis puudutab sektorit, kus nad tegutsevad.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud aruandlusnõuded ei jõustu varem kui neli kuud pärast nende vastuvõtmist komisjoni poolt.

Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte kolmanda lõigu punkti ii kohaselt nõutava teabe täpsustamiseks, pöörab ta erilist tähelepanu kestlikkusaspektidega seotud riskide ja mõju ulatusele igas sektoris, võttes arvesse asjaolu, et mõne sektori puhul on riskid ja mõju suuremad kui teistes.

Komisjon vaatab vähemalt iga kolme aasta järel alates kohaldamise alguskuupäevast läbi kõik selle artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid, võttes arvesse Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehnilisi nõuandeid, ja vajaduse korral muudab neid delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse asjakohast arengut, sealhulgas seoses rahvusvaheliste standarditega toimunud arengut.

Komisjon konsulteerib vähemalt kord aastas Euroopa Parlamendiga ning konsulteerib ühiselt määruse (EL) 2020/852 artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ja määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 6 osutatud raamatupidamise regulatiivkomiteega; konsulteerimise objektiks on EFRAGi tööprogramm seoses kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamisega.

2.  
Kestlikkusaruandluse standardites tagatakse esitatud teabe kvaliteet, nõudes, et teave oleks arusaadav, asjakohane, kontrollitav, võrreldav ja esitatud täpselt. Kestlikkusaruandluse standarditega välditakse ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtjatele, sealhulgas võttes võimalikult suures ulatuses arvesse kestlikkusaruandluse ülemaailmsete standardite kehtestamisel tehtud tööd, nagu on nõutud lõike 5 punktis a.

Kestlikkusaruandluse standardites, olenevalt asjaomase kestlikkusaruandluse standardi reguleerimisesemest,

a) 

määratakse kindlaks teave, mille ettevõtjad peavad avaldama järgmiste keskkonnategurite kohta:

i) 

kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas 1. ja 2. valdkonna ning asjakohasel juhul 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite osas;

ii) 

kliimamuutustega kohanemine;

iii) 

vee- ja mereressursid;

iv) 

ressursside kasutamine ja ringmajandus;

v) 

reostus;

vi) 

bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid;

b) 

täpsustatakse teavet, mida ettevõtjad peavad avaldama järgmiste sotsiaalsete ja inimõigustega seotud tegurite kohta:

i) 

võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus ja võrdne tasu võrdväärse töö eest, koolitus ja oskuste arendamine, puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine, meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ning mitmekesisus;

ii) 

töötingimused, sealhulgas kindel tööhõive, tööaeg, piisav palk, sotsiaalne dialoog, ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu, kollektiivläbirääkimised, sealhulgas kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osakaal, töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigused, töö- ja eraelu tasakaal ning tervis ja ohutus;

iii) 

inimõiguste, põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete austamine ning rahvusvahelises inimõiguste koodeksis ja teistes peamistes inimõigustealastes ÜRO konventsioonides, näiteks naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonis, ÜRO puuetega inimeste konventsioonis, ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa sotsiaalhartas ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kehtestatud standardite järgimine;

c) 

määratakse kindlaks teave, mille ettevõtjad peavad avaldama järgmiste ühingujuhtimise tegurite kohta:

i) 

ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite ülesanded kestlikkusaspektides ja nende koosseis, samuti eksperditeadmised ja oskused nende ülesannete täitmiseks või juurdepääs sellistele eksperditeadmistele ja oskustele;

ii) 

ettevõtja sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide peamised tunnusjooned seoses kestlikkusaruandluse ja otsustusprotsessiga;

iii) 

ärieetika ja ettevõtluskultuur, sealhulgas korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane tegevus ning rikkumisest teatajate kaitsmine ja loomade heaolu;

iv) 

ettevõtja tegevus ja kohustused, mis on seotud poliitilise mõju avaldamisega, sealhulgas lobitegevus;

v) 

ühelt poolt ettevõtja ja teiselt poolt klientide, tarnijate ja ettevõtja tegevusest mõjutatud kogukondade vaheliste suhete juhtimine ja kvaliteet, sealhulgas maksetavad, eelkõige seoses maksete hilinemisega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

3.  
Kestlikkusaruandluse standardites täpsustatakse asjakohasel juhul tulevikku suunatud ja tagasivaatavat teavet ning kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet, mille ettevõtjad peavad esitama.
4.  
Kestlikkusaruandluse standardites tuleb arvesse võtta ka raskusi, mis ettevõtjatel võivad tekkida teabe kogumisel kogu oma väärtusahela osalejatelt, eriti neilt, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 19a või 29a sätestatud kestlikkusaruandluse kohustusi, ning arenevate turgude ja majandusega riikide tarnijatelt. Kestlikkusaruandluse standardites täpsustatakse väärtusahelate osas tehtava avalikustamise ulatus, mis on proportsionaalne ja asjakohane väärtusahelas olevate ettevõtjate suutlikkuse ja omaduste ning nende tegevuse ulatuse ja keerukuse suhtes, eelkõige nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 19a või 29a sätestatud kestlikkusaruandluse kohustusi. Kestlikkusaruandluse standardites ei tohi kindlaks määrata avalikustatavat teavet, mis nõuaks ettevõtjatelt nende väärtusahelasse kuuluvatelt väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt sellise teabe saamist, mis ületab artiklis 29c osutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardite kohaselt avalikustatavat teavet.

Esimene lõik ei piira liidu nõudeid ettevõtjatele hoolsuskohustuse täitmise kohta.

5.  

Lõike 1 kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon võimalikult suurel määral arvesse järgmist:

a) 

kestlikkusaruandluse ülemaailmseid standardeid kehtestavate algatuste raames tehtav töö ning looduskapitali arvestuse, kasvuhoonegaaside arvestuse, vastutustundliku äritegevuse, ettevõtja sotsiaalse vastutuse ning kestliku arengu standardid ja raamistikud;

b) 

teave, mida finantsturu osalised vajavad oma määruses (EL) 2019/2088 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud avalikustamiskohustuste täitmiseks;

c) 

määruse (EL) 2020/852 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriumid, näitajad ja meetodid, sealhulgas määruse artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt kehtestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ning määruse artikli 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud aruandlusnõuded;

d) 

võrdlusaluste aruandes ja võrdlusuuringute metoodikas võrdlusaluste haldurite suhtes kohaldatavad avalikustamisnõuded ning ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste koostamise miinimumstandardid vastavalt komisjoni delegeeritud määrustele (EL) 2020/1816 ( 19 ), (EL) 2020/1817 ( 20 ) ja (EL) 2020/1818 ( 21 );

e) 

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 434a kohaselt vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud avalikustatav teave;

f) 

komisjoni soovitus 2013/179/EL ( 22 );

g) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ ( 23 );

h) 

määrus (EL) 2021/1119;

i) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009 ( 24 );

j) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 ( 25 ).

Artikkel 29c

Kestlikkusaruandluse standardid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks

1.  
Komisjon võtab 30. juuniks 2024 kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusaktid, et käesolevat direktiivi täiendada ja sätestada kestlikkusaruandluse standardid, mis on proportsionaalsed ja asjakohased väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse ja omadustega ning arvestavad nende tegevuse ulatust ja keerukust. Kestlikkusaruandluse standardites täpsustatakse artikli 2 punkti 1 alapunktis a osutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul teave, mis tuleb esitada vastavalt artikli 19a lõikele 6.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud aruandlusnõuded ei jõustu varem kui neli kuud pärast nende vastuvõtmist komisjoni poolt.

2.  
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardites võetakse arvesse artikli 29b lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriume. Standardites määratakse võimalikult suures ulatuses kindlaks ka teabe esitamise struktuur.
3.  
Komisjon vaatab vähemalt iga kolme aasta järel alates kohaldamise alguskuupäevast läbi kõik selle artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid, võttes arvesse EFRAGi tehnilisi nõuandeid, ja vajaduse korral muudab delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse asjakohast arengut, sealhulgas seoses rahvusvaheliste standarditega toimunud arengut.



PEATÜKK 6b

ÜHTNE ELEKTROONILINE ARUANDLUSVORMING

Artikkel 29d

Ühtne elektrooniline aruandlusvorming

1.  
Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 19a sätestatud nõudeid, koostavad oma tegevusaruande elektroonilises aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815 ( 26 ) artikliga 3, ning märgistavad oma kestlikkusaruande, sealhulgas määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe, järgides nimetatud delegeeritud määruses kindlaks määratud elektroonilist aruandlusvormingut.
2.  
Emaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 29a sätestatud nõudeid, koostavad oma konsolideeritud tegevusaruande elektroonilises aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815 artiklis 3, ning märgistavad oma kestlikkusaruande, sealhulgas määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe, järgides nimetatud delegeeritud määruses kindlaks määratud elektroonilist aruandlusvormingut.

▼B



7.

PEATÜKK

AVALDAMINE

Artikkel 30

Üldine avaldamisnõue

▼M4

1.  
Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad avaldavad mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva, nõuetekohaselt heakskiidetud aruandeaasta finantsaruanded ja tegevusaruande käesoleva direktiivi artiklis 29d osutatud elektroonilises aruandlusvormingus (kui see on asjakohane) koos käesoleva direktiivi artiklis 34 osutatud vandeaudiitori või audiitorühingu arvamuste ja aruandega, nagu on sätestatud iga liikmesriigi õiguses kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 ( 27 ) 1. jaotise III peatükiga.

Liikmesriigid võivad nõuda, et ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse artikleid 19a ja 29a, teeksid tegevusaruande oma veebisaidil üldsusele tasuta kättesaadavaks. Kui ettevõtjal ei ole veebisaiti, võivad liikmesriigid nõuda, et ettevõtja teeks taotluse korral kättesaadavaks oma tegevusaruande kirjaliku koopia.

Kui artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud arvamuse esitab sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja, avaldatakse see arvamus koos käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud dokumentidega.

Liikmesriigid võivad siiski vabastada ettevõtjad kohustusest avaldada tegevusaruanne, kui taotluse korral on kergesti võimalik hankida kogu sellise aruande või selle osa koopiat hinnaga, mis ei ületa selle halduskulu.

Käesoleva lõike neljandas lõigus sätestatud erand ei kehti ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse artiklites 19a ja 29a sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid.

▼B

2.  

Liikmesriigid võivad vabastada II lisas osutatud ettevõtja, kellele kohaldatakse artikli 1 lõike 1 punkti b kohaselt käesolevas direktiivis osutatud kooskõlastamismeetmeid, kohustusest avaldada finantsaruandeid vastavalt direktiivi 2009/101/EÜ artiklile 3, tingimusel et need finantsaruanded on avalikkusele kättesaadavad ettevõtja peakontoris, järgmistel juhtudel:

a) 

kõik asjaomase ettevõtja osanikud, kelle vastutus on piiratud, on I lisas osutatud ettevõtjad, mis on reguleeritud muude liikmesriikide õigusega kui liikmesriik, mille õigusega on reguleeritud asjaomane ettevõtja, ning mitte ükski nendest ettevõtjatest ei avalda asjaomase ettevõtja finantsaruandeid koos enda finantsaruannetega;

b) 

kõik asjaomase ettevõtja osanikud, kelle vastutus on piiratud, on ettevõtjad, kes ei ole reguleeritud ühegi liikmesriigi õigusega, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav direktiivis 2009/101/EÜ osutatud vormidega.

Finantsaruannete ärakirjad peavad olema taotluse korral kättesaadavad. Sellise ärakirja hind ei tohi ületada selle halduskulu.

3.  
Lõiget 1 kohaldatakse konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruannete suhtes.

Kui konsolideeritud finantsaruande koostanud ettevõtja on asutatud II lisas loetletud liiki ettevõtjana ning temalt ei nõuta tema liikmesriigi siseriikliku õigusega lõikes 1 osutatud dokumentide avaldamist samasugusel viisil, nagu on ette nähtud direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3, teeb ta kõnealused dokumendid avalikkusele kättesaadavaks vähemalt oma peakontoris ja väljastab taotluse korral nende ärakirja, mille hind ei tohi ületada selle halduskulu.

Artikkel 31

Lihtsustused VKEde jaoks

1.  
Liikmesriigid võivad vabastada väikesed ettevõtjad kohustusest avaldada kasumiaruanne ja tegevusaruanne.
2.  

Liikmesriigid võivad lubada keskmise suurusega ettevõtjatel avaldada:

a) 

lühendatud bilansi, milles on näidatud üksnes need kirjed, mis on III ja IV lisas tähistatud tähtede ja rooma numbritega, ning avalikustades bilansis või finantsaruannete lisades eraldi:

i) 

aktiva („Vara”) rubriigid C.I.3, C.II.1, C.II.2, C.II.3 ja C.II.4, C.III.1, C.III.2, C.III.3 ja C.III.4, D.II.2, D.II.3 ja D.II.6 ja D.III.1 ja D.III.2 ning passiva („Kohustused ja omakapital”) rubriigid C.1, C.2, C.6, C.7 ja C.9 III lisas;

ii) 

C.I.3, C.II.1, C.II.2, C.II.3 ja C.II.4, C.III.1, C.III.2, C.III.3 ja C.III.4, D.II.2, D.II.3 ja D.II.6, D.III.1 ja D.III.2, F.1, F.2, F.6, F.7 ja F.9 ning I.1, I.2, I.6, I.7 ja I.9 IV lisas;

iii) 

nõutav teave, millele on osutatud sulgudes III lisas aktiva („Vara”) rubriigis D.II ning passiva („Kohustused ja omakapital”) rubriigis C, kogusummana kõigi asjaomaste kirjete kohta ja eraldi aktiva rubriikide D.II.2 ja D.II.3 ning passiva rubriikide C.1, C.2, C.6, C.7 ja C.9 kohta;

iv) 

nõutav teave, millele on osutatud sulgudes IV lisas rubriigis D.II, esitades selle kogusummana kõigi asjaomaste kirjete puhul ja eraldi rubriikide D.II.2 ja D.II.3 puhul;

b) 

finantsaruannete lühendatud lisad ilma teabeta, mis on ette nähtud artikli 17 lõike 1 punktidega f ja j.

Käesolev lõige ei piira artikli 30 lõike 1 kohaldamist, kuivõrd nimetatud artikkel on seotud kasumiaruande, tegevusaruande ja vannutatud audiitori või audiitorühingu arvamusega.

Artikkel 32

Muud avaldamisnõuded

1.  
Kui aruandeaasta finantsaruanded ja tegevusaruanne avaldatakse täielikult, taasesitatakse nende vorm ja tekst kujul, millel põhineb vannutatud audiitori või audiitorühingu arvamus. Nendele aruannetele lisatakse auditiaruande terviktekst.
2.  

Kui aruandeaasta finantsaruandeid ei avaldata täielikult, tuleb nende finantsaruannete lühendatud versioonis, millele ei lisata auditiaruannet:

a) 

märkida, et avaldatud versioon on lühendatud;

b) 

viidata registrile, kuhu finantsaruanded on direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud või, kui finantsaruandeid ei ole veel esitatud, siis avalikustada nimetatud asjaolu;

c) 

avalikustada, kas vannutatud audiitori või audiitorühingu auditiarvamus oli märkusteta, märkustega või vastupidine või kas vannutatud audiitoril või audiitorühingul ei olnud võimalik auditiarvamust avaldada;

d) 

avalikustada, kas auditiaruanne sisaldas viidet asjaoludele, millele vannutatud audiitor või audiitorühing juhtis rõhutatud tähelepanu ilma auditiarvamusele märkust lisamata.

Artikkel 33

Vastutus finantsaruannete ja tegevusaruande koostamise ja avaldamise eest

▼M4

1.  

Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et järgmised dokumendid koostatakse ja avaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ning asjakohasel juhul määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, delegeeritud määrusega (EL) 2019/815, käesoleva direktiivi artiklis 29b või artiklis 29c osutatud kestlikkusaruandluse standarditega ja käesoleva direktiivi artikli 29d nõuetega:

a) 

aruandeaasta finantsaruanded, tegevusaruanne ja ühingujuhtimise aruanne, kui see esitatakse eraldi ning

b) 

konsolideeritud finantsaruanded, konsolideeritud tegevusaruanded ja konsolideeritud ühingujuhtimise aruanne, kui see esitatakse eraldi.

▼B

2.  
Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete suhtes kohaldatakse seoses lõikes 1 osutatud kohustuste rikkumisega liikmesriigi õigus- ja haldusnorme vastutuse kohta, vähemalt mis puudutab vastutust ettevõtja ees.



8.

PEATÜKK

▼M4

FINANTSARUANNETE AUDITEERIMINE JA KESTLIKKUSARUANNETE AUDIITORKONTROLL

▼B

Artikkel 34

Üldnõue

1.  
Liikmesriigid tagavad, et avaliku huvi üksuste ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate finantsaruandeid auditeerib üks või mitu vannutatud audiitorit või audiitorühingut, keda liikmesriigid tunnustavad vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ.

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud):

a) 

avaldavad arvamust selle kohta:

i) 

kas tegevusaruanne vastab sama aruandeaasta kohta koostatud finantsaruandele ning

▼M4

ii) 

kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohaldatavate õiguslike nõuetega, välja arvatud käesoleva direktiivi artiklis 19a sätestatud nõuded kestlikkusaruandele;

▼M4

aa) 

kui see on kohaldatav, esitavad piiratud kindlust andva töövõtu põhjal arvamuse selle kohta, kas kestlikkusaruanne vastab käesoleva direktiivi nõuetele, sealhulgas kestlikkusaruandluse vastavuse kohta artikli 29b või artikli 29c kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditele ning menetlusele, mida ettevõtja on rakendanud, et teha kindlaks nende kestlikkusaruandluse standardite kohaselt esitatav teave, samuti vastavus nõudele märgistada kestlikkusaruanne artikli 29d kohaselt ning vastavus määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud aruandlusnõuetele;

▼B

b) 

teatavad, kas ta on auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamist ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast arvestades teinud tegevusaruandes kindlaks olulised vääresitused ja näitab ära selliste vääresituste laadi.

2.  
Konsolideeritud finantsaruannete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 esimest lõiku. Konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruannete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 teist lõiku.

▼M4

3.  
Liikmesriigid võivad lubada, et lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud arvamuse esitab muu vandeaudiitor või audiitorühing kui see, kes teeb finantsaruannete kohustuslikku auditit.

▼M4

4.  

Liikmesriigid võivad lubada, et lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud arvamuse esitab nende territooriumil asutatud sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja, tingimusel et selle sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja suhtes kohaldatakse nõudeid, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ( 28 ) nõuetega seoses käesoleva direktiivi artikli 2 punktis 22 määratletud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga, eelkõige nõudeid järgmistes valdkondades:

a) 

koolitus ja eksamid, millega tagatakse, et sõltumatud kindlust andvate teenuste osutajad omandavad vajalikud eksperditeadmised kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta;

b) 

täiendusõpe;

c) 

kvaliteedi tagamise süsteemid;

d) 

kutse-eetika, sõltumatus, objektiivsus, konfidentsiaalsus ja kutsesaladus;

e) 

ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

f) 

uurimised ja karistused;

g) 

sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja töö korraldus, eelkõige seoses piisavate ressursside ja töötajatega ning kliendikontode andmete ja failide haldamisega, ning

h) 

normide rikkumisest teatamine.

Liikmesriigid tagavad, et kui sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja esitab lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud arvamuse, on see arvamus koostatud vastavalt direktiivi 2006/43/EÜ artiklitele 26a, 27a ja 28a ning et, kui see on kohaldatav, vaatab auditikomitee või spetsiaalne komitee selle läbi ja jälgib sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja sõltumatust kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikli 39 lõike 6 punktiga e.

Liikmesriigid tagavad, et enne 1. jaanuari 2024 määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliks akrediteeritud sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate suhtes ei kohaldata käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud koolitus- ja eksaminõudeid.

Liikmesriigid tagavad, et sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate suhtes, kelle puhul akrediteerimisprotsess on 1. jaanuaril 2024 käimas kooskõlas asjaomaste riiklike nõuetega, ei kohaldata seoses kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli puhul esimese lõigu punktis a osutatud koolitus- ja eksaminõudeid, tingimusel et nad viivad protsessi lõpule 1. jaanuariks 2026.

Liikmesriigid tagavad, et kolmandas ja neljandas lõigus osutatud sõltumatud kindlust andvate teenuste osutajad omandavad esimese lõigu punktis b osutatud täiendusõppe nõuete kaudu kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruannete audiitorkontrolli jaoks vajalikud teadmised.

Kui liikmesriik otsustab vastavalt esimesele lõigule lubada sõltumatul kindlust andvate teenuste osutajal väljendada lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud arvamust, lubab ta seda teha ka finantsaruannete kohustuslikku auditit tegevast vandeaudiitorist erineval vandeaudiitoril, nagu on sätestatud lõikes 3.

5.  
Alates 6. jaanuarist 2027 lubab lõikes 4 sätestatud võimalust kasutanud liikmesriik (edaspidi „vastuvõttev liikmesriik“) muus kui vastuvõtvas liikmesriigis (edaspidi „päritoluliikmesriik“) asutatud sõltumatutel kindlust andvate teenuste osutajatel tegeleda kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga.

Päritoluliikmesriik vastutab oma territooriumil asutatud sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate järelevalve eest, välja arvatud juhul, kui vastuvõttev liikmesriik otsustab teha järelevalvet oma territooriumil sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate poolt tehtava kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli üle.

Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab teha järelevalvet kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli üle, mida tema territooriumil teevad teises liikmesriigis registreeritud sõltumatud kindlust andvate teenuste osutajad, teeb vastuvõttev liikmesriik järgmist:

a) 

ei kehtesta sellistele sõltumatutele kindlust andvate teenuste osutajatele rangemaid nõudeid ega vastutust kui see, mis on liikmesriigi õigusaktide kohaselt nõutav kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegevatele asjaomases vastuvõtvas liikmesriigis asutatud sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajatele või audiitoritele, ja

b) 

teavitab teisi liikmesriike oma otsusest teha järelevalvet kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli üle, mida teevad teistes liikmesriikides asutatud sõltumatud kindlust andvate teenuste osutajad.

6.  
Liikmesriigid tagavad, et kui liidu õiguse kohaselt peab ettevõtja kestlikkusaruandluse elemente tõendama akrediteeritud sõltumatu kolmas isik, tuleb akrediteeritud sõltumatu kolmanda isiku aruanne teha kättesaadavaks kas tegevusaruande lisana või muul avalikult kättesaadaval viisil.

▼B

Artikkel 35

Direktiivi 2006/43/EÜ muutmine auditiaruande sisu osas

Direktiivi 2006/43/EÜ artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Auditiaruanne

1.  

Auditiaruanne sisaldab järgmist:

a) 

sissejuhatus, kus määratakse kindlaks vähemalt kohustusliku auditeerimise objektiks olevad finantsaruanded ja nende aruannete koostamisel aluseks võetud finantsaruandluse raamistik;

b) 

kohustusliku auditi ulatuse kirjeldus, mille raames määratakse kindlaks vähemalt auditeerimisstandardid, mille kohaselt kohustuslik audit läbi viidi;

c) 

auditiarvamus, mis on kas märkusteta, märkustega või vastupidine ning milles on selgelt märgitud vannutatud audiitori arvamus seoses järgmisega:

i) 

kas aruandeaasta finantsaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kooskõlas asjakohase finantsaruandluse raamistikuga, ning

ii) 

vajaduse korral see, kas aruandeaasta finantsaruanded vastavad põhikirjajärgsetele nõuetele.

Kui vannutatud audiitoril ei ole võimalik auditiarvamust avaldada, siis sisaldab aruanne märkust arvamuse avaldamisest loobumise kohta;

d) 

küsimused, millele vannutatud audiitor juhib tähelepanu ilma märkusi lisamata;

e) 

direktiivi 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ( 29 ) artikli 34 lõike 1 teises lõigus osutatud arvamus ja teade.

2.  
Vannutatud audiitor allkirjastab ja kuupäevastab auditiaruande. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, siis peab auditiaruanne olema alla kirjutatud vähemalt audiitorühingu nimel kohustusliku auditi teostanud vannutatud audiitori(te) poolt. Erandjuhtudel võivad liikmesriigid ette näha, et selliseid allkirju ei pea avalikustama, kui selline avalikustamine võib otseselt ja oluliselt ohustada mis tahes isiku isiklikku julgeolekut. Igal juhul peavad asjaga seotud isikute nimed olema teada asjaomastele pädevatele asutustele.
3.  
Auditiaruanne konsolideeritud finantsaruannete kohta vastab lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Koostades aruannet tegevus- ja finantsaruannete vastavuse kohta vastavalt lõike 1 punktile e võtab vannutatud audiitor või audiitorühing arvesse konsolideeritud finantsaruandeid ja konsolideeritud tegevusaruannet. Kui emaettevõtja aruandeaasta finantsaruanded on lisatud konsolideeritud finantsaruannetele, võib käesoleva artikliga nõutavad auditiaruanded ühendada.



9.

PEATÜKK

SÄTTED VABASTUSTE JA NEILE SEATUD PIIRANGUTE KOHTA

Artikkel 36

Mikroettevõtjate vabastused

1.  

Liikmesriigid võivad vabastada mikroettevõtjad mõnest alljärgnevast kohustusest või kõigist alljärgnevatest kohustustest:

a) 

kohustus esitada andmed rubriikides „Ettemaksed ning viitlaekumised” ning „Viitvõlad ja ettemakstud tulu”. Kui liikmesriik kasutab käesoleva kõnealust võimalust, võib ta lubada nendel ettevõtjatel kalduda ainult käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunktis vi osutatud muude väljamaksete osas kõrvale artikli 6 lõike 1 punktist d seoses ettemaksete ja viitlaekumiste ning viitvõlgade ja ettemakstud tulu kajastamisega, tingimusel et see asjaolu avalikustatakse finantsaruannete lisades või, kooskõlas käesoleva lõike punktiga b, bilansi lõpus;

b) 

kohustus koostada finantsaruannete lisasid vastavalt artiklile 16, tingimusel et käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 1 punktides d ja e ning direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõikes 2 nõutav teave avaldatakse bilansi lõpus;

c) 

kohustus koostada kooskõlas 5. peatükiga tegevusaruanne, tingimusel et direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõikes 2 nõutav teave avalikustatakse finantsaruannete lisades või, kooskõlas käesoleva lõike punktiga b, bilansi lõpus;

d) 

kohustus avaldada aruandeaasta finantsaruanded kooskõlas käesoleva direktiivi 7. peatükiga, tingimusel et selles sisalduv bilansiteave on kooskõlas siseriikliku õigusega nõuetekohaselt esitatud vähemalt ühele asjaomase liikmesriigi poolt nimetatud pädevale asutusele. Kui pädev asutus ei ole keskregister, äriregister või äriühingute register, millele on viidatud direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõikes 1, siis peab pädev asutus esitatud andmed registrile edastama.

2.  

Liikmesriigid võivad lubada, et mikroettevõtjad:

a) 

koostaksid üksnes lühendatud bilansi, milles on vajaduse korral esitatud eraldi vähemalt III või IV lisas tähtedega märgistatud kirjed. Kui kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a, tuleks bilansist välja jätta kirjed III lisas „Vara” all punktis E ja „Kohustuste” all punktis D või IV lisas kirjed punktides E ja K;

b) 

koostaksid üksnes lühendatud kasumiaruande, milles on vajaduse korral eraldi esitatud vähemalt järgmised kirjed:

i) 

netokäive;

ii) 

muud tulud;

iii) 

kulud toorainele ja kulukaupadele;

iv) 

tööjõukulud;

v) 

väärtuse korrigeerimised;

vi) 

muud väljamaksed;

vii) 

maksud;

viii) 

kasum või kahjum.

3.  
Liikmesriigid ei luba ega nõua artikli 8 kohaldamist ühelegi mikroettevõtjale, kes kasutab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabastusi.
4.  
Mikroettevõtjate puhul käsitatakse kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 3 koostatud aruandeaasta finantsaruandeid artikli 4 lõikes 3 nõutavat õiget ja õiglast ülevaadet andvatena ning seega ei kohaldata kõnealustele finantsaruannetele artikli 4 lõiget 4.
5.  
Kui kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a, siis koosneb artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud bilansimaht III lisas „Vara” all punktide A–D kirjetes või IV lisas punktide A–D kirjetes osutatud varast.
6.  
Ilma et see piiraks käesoleva artikli kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et mikroettevõtjaid käsitatakse muus osas väikeste ettevõtjatena.
7.  
Liikmesriigid ei tee lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erandeid kättesaadavaks investeerimisettevõtjatele ja finantsvaldusettevõtjatele.
8.  
Liikmesriigid, kes on 19. juuli 2013 jõustanud kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2012. aasta direktiiviga 2012/6/EL (millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid seoses mikro-majandusüksustega) ( 30 ) õigus- või haldusnorme, võivad saada artikli 53 lõike 1 esimese lause kohaldamisel vabastuse artikli 3 lõikes 9 sätestatud nõuetest artikli 3 lõikes 1 sätestatud piirmäärade omavääringusse ümberarvutamise kohta
9.  
Hiljemalt 20. juuli 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande mikroettevõtjate olukorra kohta, võttes eelkõige arvesse olukorda liikmesriikide tasandil ning arvestades nende ettevõtjate arvu, mis vastavad suuruse kriteeriumile, ja halduskoormuse vähendamist seoses avaldamiskohustusest vabastamisega.

Artikkel 37

Tütarettevõtjate vabastus

Olenemata direktiivide 2009/101/EÜ ja 2012/30/EL sätetest, ei ole liikmesriik kohustatud kohaldama käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad aruandeaasta finantsaruannete ja tegevusaruande sisu, auditeerimist ja avaldamist, oma siseriikliku õigusega reguleeritavate tütarettevõtjate suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) 

emaettevõtjat reguleerib liikmesriigi õigus;

2) 

tütarettevõtja kõik aktsionärid või osanikud on avaldanud oma nõusolekut sellisest kohustusest vabastamiseks iga aruandeaasta suhtes, mil vabastust kohaldatakse;

3) 

emaettevõtja on teatanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise;

4) 

käesoleva artikli punktides 2 ja 3 osutatud teated avaldab tütarettevõtja vastavalt liikmesriigi õigusele ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ 2. peatükiga;

5) 

tütarettevõtja on kaasatud emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva direktiiviga koostatud konsolideeritud finantsaruannetesse;

6) 

vabastus avalikustatakse emaettevõtja koostatud konsolideeritud finantsaruannete lisades ning

7) 

käesoleva artikli punktis 5 osutatud konsolideeritud finantsaruanded, konsolideeritud tegevusaruanne ja auditiaruanne avaldatakse tütarettevõtja kohta vastavalt liikmesriigi õigusele ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ 2. peatükiga.

Artikkel 38

Ettevõtjad, kes on teiste ettevõtjate täisosanikud

1.  
Liikmesriik võib nõuda, et artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud ettevõtjad, keda reguleerib nende siseriiklik õigus ja kes on artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud ettevõtja (edaspidi „asjaomane ettevõtja”) täisosanikud, peavad kooskõlas käesoleva direktiiviga koos oma finantsaruannetega koostama, laskma auditeerida ja avaldama asjaomase ettevõtja finantsaruandeid; sellisel juhul käesoleva direktiivi nõudeid asjaomasele ettevõtjale ei kohaldata.
2.  

Liikmesriik ei ole kohustatud kohaldama käesoleva direktiivi nõudeid asjaomase ettevõtja suhtes juhul, kui:

a) 

asjaomase ettevõtja finantsaruanded koostab, auditeerib ja avaldab kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega selline ettevõtja:

i) 

kes on asjaomase ettevõtja täisosanik ning

ii) 

keda reguleeritakse teise liikmesriigi õigusega;

b) 

asjaomane ettevõtja on kaasatud konsolideeritud finantsaruannetesse, mille on kooskõlas käesoleva direktiiviga koostanud, auditeerinud ja avaldanud:

i) 

täisosanik või

ii) 

liikmesriigi õigusega reguleeritav emaettevõtja, kui asjaomane ettevõtja on kaasatud suurema ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruannetesse, mis on koostatud, auditeeritud ja avaldatud käesoleva direktiivi kohaselt. Kõnealune vabastus avalikustatakse konsolideeritud finantsaruannete lisades.

3.  
Lõikes 2 osutatud juhtudel avaldab asjaomane ettevõtja taotluse korral finantsaruandeid avaldava ettevõtja nime.

Artikkel 39

Konsolideeritud finantsaruandeid koostavate emaettevõtjate vabastamine kasumiaruande koostamise kohustusest

Liikmesriik ei ole kohustatud kohaldama käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad kasumiaruannete auditeerimist ja avaldamist, oma siseriikliku õigusega reguleeritud emaettevõtjate suhtes, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused:

1) 

emaettevõtja koostab konsolideeritud finantsaruandeid kooskõlas käesoleva direktiiviga ja on neisse kaasatud;

2) 

vabastus avalikustatakse emaettevõtja aruandeaasta finantsaruannete lisades;

3) 

vabastus avalikustatakse emaettevõtja koostatud konsolideeritud finantsaruannete lisades, ning

4) 

emaettevõtja kasum või kahjum, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva direktiiviga, on näidatud ta bilansis.

Artikkel 40

Vabastuste piirang avaliku huvi üksuste puhul

Kui käesolevas direktiivis ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti, ei võimalda liikmesriigid käesolevas direktiivis sätestatud lihtsustusi ja vabastusi avaliku huvi üksustele. Avaliku huvi üksust käsitletakse suurettevõtjana, sõltumata tema netokäibest, bilansimahust või keskmisest töötajate arvust aruandeaasta jooksul.

▼M4



PEATÜKK 9a

KOLMANDATE RIIKIDE ETTEVÕTJAID KÄSITLEV ARUANDLUS

Artikkel 40a

Kolmandate riikide ettevõtjaid käsitlevad kestlikkusaruanded

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et nende territooriumil asutatud tütarettevõtja, kelle põhiemaettevõtja suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, avaldab selle kolmanda riigi emaettevõtja kontserni tasandil kestlikkusaruande, mis sisaldab punkti a alapunktides iii–v, punktides b–f ja asjakohasel juhul artikli 29a lõike 2 punktis h osutatud teavet, ning teeb selle kättesaadavaks.

Esimest lõiku kohaldatakse üksnes suurte tütarettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega tütarettevõtjate suhtes (välja arvatud mikroettevõtjad), kes on artikli 2 punkti 1 alapunktis a määratletud avaliku huvi üksused.

Liikmesriigid nõuavad, et nende territooriumil asuv filiaal, mis on kolmanda riigi õigusega reguleeritava ettevõtja filiaal ja mis kas ei kuulu kontserni või on tegelikult kolmanda riigi õiguse kohaselt asutatud ettevõtja valduses, avaldab ja teeb kättesaadavaks kestlikkusaruande, mis sisaldab punkti a alapunktides iii–v, punktides b–f ja asjakohasel juhul artikli 29a lõike 2 punktis h määratletud teavet, kolmanda riigi ettevõtja kontserni tasandil või, kui see ei ole kohaldatav, individuaalsel tasandil.

Kolmandas lõigus osutatud reeglit kohaldatakse filiaali suhtes üksnes juhul, kui kolmanda riigi ettevõtjal ei ole esimeses lõigus osutatud tütarettevõtjat ja kui filiaali netokäive oli eelmisel majandusaastal üle 40 miljoni euro.

Esimest ja kolmandat lõiku kohaldatakse neis lõikudes osutatud tütarettevõtjate või filiaalide suhtes üksnes juhul, kui kolmanda riigi ettevõtja kontserni tasandil või, kui see ei ole asjakohane, individuaalsel tasandil oli netokäive liidus kahel viimasel järjestikusel majandusaastal üle 150 miljoni euro.

Liikmesriigid võivad nõuda, et esimeses ja kolmandas lõigus osutatud tütarettevõtjad või filiaalid saadaksid neile teavet kolmandate riikide ettevõtjate netokäibe kohta nende territooriumil ja liidus.

2.  
Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud tütarettevõtja või filiaali kestlikkusaruanne koostataks vastavalt standarditele, mis on vastu võetud artikli 40b kohaselt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kestlikkusaruande koostada vastavalt artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditele või viisil, mis on nende standarditega samaväärne, nagu on kindlaks määratud kooskõlas kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt.

Kui esimeses lõigus osutatud kestlikkusaruande koostamiseks nõutav teave ei ole kättesaadav, nõuab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tütarettevõtja või filiaal, et kolmanda riigi ettevõtja esitaks talle kogu teabe, mida ta oma kohustuste täitmiseks vajab.

Kui kogu nõutud teavet ei esitata, koostab ja avaldab lõikes 1 osutatud tütarettevõtja või filiaal lõikes 1 osutatud kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat, saadud või omandatud teavet, ning teeb avalduse selle kohta, et kolmanda riigi ettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud.

3.  
Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud kestlikkusaruanne avaldatakse koos kindlust andva arvamusega, mille on esitanud üks või mitu isikut või äriühingut, kellel on kolmanda riigi ettevõtja suhtes kohaldatava õiguse või liikmesriigi õiguse kohaselt õigus esitada kestikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta arvamus.

Kui kolmanda riigi ettevõtja ei esita esimese lõigu kohaselt kindlust andvat arvamust, teeb tütarettevõtja või filiaal avalduse selle kohta, et kolmanda riigi ettevõtja ei ole teinud vajalikku kindlust andvat arvamust kättesaadavaks.

4.  
Liikmesriigid võivad teavitada komisjoni igal aastal kolmandate riikide ettevõtjate tütarettevõtjatest või filiaalidest, kes on artiklis 40d sätestatud avaldamisnõude täitnud, ning juhtudest, kui aruanne avaldati, kuid tütarettevõtja või filiaal on toiminud vastavalt käesoleva artikli lõike 2 neljandale lõigule. Komisjon teeb loetelu kolmandate riikide ettevõtjatest, kes avaldavad kestlikkusaruande, oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 40b

Kolmandate riikide ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardid

Komisjon võtab 30. juuniks 2024 kooskõlas artikliga 49 vastu käesolevat direktiivi täiendava delegeeritud õigusakti, et sätestada kolmandate riikide ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardid, milles täpsustatakse teave, mis tuleb lisada artiklis 40a osutatud kestlikkusaruandesse.

Artikkel 40c

Kohustus koostada kolmandate riikide ettevõtjaid käsitlev kestlikkusaruanne, see avaldada ja kättesaadavaks teha

Liikmesriigid näevad ette, et kolmandate riikide ettevõtjate filiaalid peavad oma teadmiste ja võimete piires tagama, et nende kestlikkusaruanne koostatakse kooskõlas artikliga 40a ning et see aruanne avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artikliga 40d.

Liikmesriigid näevad ette, et artiklis 40a osutatud tütarettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetel on kollektiivne vastutus tagada oma teadmiste ja võimete piires, et nende kestlikkusaruanne koostatakse kooskõlas artikliga 40a ning et see aruanne avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artikliga 40d.

Artikkel 40d

Avaldamine

1.  
Käesoleva direktiivi artikli 40a lõikes 1 osutatud tütarettevõtjad ja filiaalid avaldavad oma kestlikkusaruande koos kindlust andva arvamusega ja, kui see on kohaldatav, käesoleva direktiivi artikli 40a lõike 2 neljandas lõigus nimetatud avaldusega 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, nagu iga liikmesriik on ette näinud kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artiklitega 14–28 ja asjakohasel juhul kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 36.
2.  
Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud kestlikkusaruannet koos kindlust andva arvamusega ja, kui see on kohaldatav, avaldusega ei tehta direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud registri veebisaidil üldsusele tasuta kättesaadavaks, tagavad liikmesriigid, et kestlikkusaruanne koos kindlust andva arvamusega ja, kui see on kohaldatav, ettevõtjate poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud avaldusega tehakse vähemalt ühes liidu ametlikus keeles üldsusele tasuta kättesaadavaks käesoleva direktiivi artikli 40a lõikes 1 osutatud tütarettevõtja või filiaali veebisaidil hiljemalt 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne koostati.

▼B



10.

PEATÜKK

VALITSEMISSEKTORI ÜKSUSTELE TEHTUD MAKSETE ARUANDLUS

Artikkel 41

Valitsemissektori üksustele tehtud maksete aruandlusega seotud mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„mäetööstuse ettevõtja” - ettevõtja, kes tegeleb maavarade, nafta- ja maagaasivarude või muude materjalide uurimise, geoloogilise luure, avastamise, arendamise ja kaevandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2) ( 31 ) I lisa B jao osades 05-08 osutatud majandustegevuse raames;

2)

„looduslikult tekkinud metsade raiega tegelev ettevõtja” - ettevõtja, kelle tegevusaladele looduslikult tekkinud metsades on osutatud määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A jao osa 02 grupis 02.2;

3)

„valitsemissektori üksus” - liikmesriigi või kolmanda riigi riiklik, piirkondlik või kohalik valitsusüksus. Vastavalt käesoleva direktiivi artikli 22 lõigetes 1-6 sätestatule hõlmab käesolev mõiste osakonda, asutust või ettevõtjat, kelle tegevust nimetatud üksus kontrollib;

4)

„projekt” - äritegevus, mida reguleeritakse ühe lepingu, litsentsi, rendilepingu, kontsessiooni või muu sarnase õigusliku kokkuleppega ja mis on maksekohustuse aluseks valitsemissektori üksuse ees. Kui mitu sellist kokkulepet on sisuliselt seotud, loetakse seda samuti projektiks;

5)

„makse” -

punktides 1 ja 2 kirjeldatud tegevuste eest rahaliste või mitterahaliste vahenditega makstud järgmist liiki summa:

a) 

tootmisõigused;

b) 

maksud, millega maksustatakse ettevõtjate tulu, toodangut või kasumit, välja arvatud maksud, millega maksustatakse tarbimist, nagu käibemaksud, üksikisiku tulumaksud või müügimaksud;

c) 

litsentsitasud;

d) 

dividendid;

e) 

tasud lepingute sõlmimise, maardlate avastamise ja tootmise eest;

f) 

litsentsitasud, renditasud, sisenemistasud ja muud tasud litsentside ja/või kontsessioonide eest, ning

g) 

maksed infrastruktuuri paremaks muutmise eest.

Artikkel 42

Valitsemissektori üksustele tehtud maksete aruandluskohustusega ettevõtjad

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegelevad suurettevõtjad ja avaliku huvi üksused koostaksid ja avaldaksid igal aastal valitsemissektori üksustele tehtud maksete aruande.
2.  

Kõnealune kohustus ei kehti liikmesriigi õigusega reguleeritud ettevõtjate suhtes, kes on tütar- või emaettevõtjad, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a) 

emaettevõtjat reguleerib liikmesriigi õigus ning

b) 

sellise ettevõtja poolt valitsemissektori üksustele tehtud maksed kajastuvad valitsemissektori üksustele tehtud maksete konsolideeritud aruandes, mille kõnealune emaettevõtja koostab kooskõlas artikliga 44.

Artikkel 43

Aruande sisu

1.  
Makset, mis tehakse ühe maksena või rea seotud maksetena, ei pea aruandes arvesse võtma, kui see ei ületa aruandeaasta jooksul 100 000 eurot.
2.  

Aruandes avalikustatakse asjaomase aruandeaasta kohta seoses artikli 41 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud tegevustega järgmine teave:

a) 

igale valitsemissektori üksusele tehtud maksete kogusumma;

b) 

igale valitsemissektori üksusele tehtud maksete kogusummad makseliikide kaupa, mis on esitatud artikli 41 lõike 5 punktides a–g;

c) 

kui kõnealused maksed seonduvad konkreetsete projektidega, siis igale sellisele projektile tehtud maksete summa makseliikide kaupa, mis on esitatud artikli 41 lõike 5 punktides a–g, ning igale sellisele projektile tehtud maksete kogusumma.

Ettevõtja tehtud maksed üksuse tasandil määratud kohustuste eest võib avalikustada üksuse tasandil ja mitte projekti tasandil.

3.  
Kui valitsemissektori üksusele tehakse mitterahalisi makseid, kajastatakse nende väärtus ja vajadusel maht. Aruande lisades selgitatakse nende väärtuse kindlaksmääramise meetodit.
4.  
Käesolevas artiklis osutatud maksete avalikustamine peab kajastama asjaomase makse või tegevuse sisu ja mitte vormi. Makseid ja tegevusi ei tohi kunstlikult jagada ega liita, et vältida käesoleva direktiivi kohaldamist.
5.  

Selliste liikmesriikide puhul, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, arvestatakse lõikes 1 eurodes esitatud piirmäär ümber omavääringusse:

a) 

kohaldades Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vahetuskurssi selle päeva seisuga, mil jõustub kõnealust piirmäära kehtestav direktiiv, ning

b) 

ümardades see saja ühiku täpsusega.

Artikkel 44

Valitsemissektori üksustele tehtud maksete konsolideeritud aruanne

1.  
Liikmesriik nõuab kõigilt oma siseriikliku õigusega reguleeritavatelt mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegelevatelt suurettevõtjatelt ja avaliku huvi üksustelt, et nad koostaksid kooskõlas artiklitega 42 ja 43 valitsemissektori üksustele tehtud maksete konsolideeritud aruande, kui asjaomane emaettevõtja on artikli 22 lõigete 1-6 kohaselt kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded.

Emaettevõtjat loetakse mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegelevaks, kui mõni tema tütarettevõtja tegeleb mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega.

Konsolideeritud aruanne hõlmab ainult makseid, mis tulenevad mäetööstusega seotud tegevusest või raietegevusest.

2.  

Lõikes 1 osutatud konsolideeritud aruande koostamise kohustust ei kohaldata:

a) 

artikli 3 lõike 5 määratlusele vastava väikekontserni emaettevõtja suhtes, välja arvatud juhul, kui seotud ettevõtja on avaliku huvi üksus;

b) 

artikli 3 lõike 6 määratlusele vastava keskmise suurusega kontserni emaettevõtja suhtes, välja arvatud juhul, kui seotud ettevõtja on avaliku huvi üksus, ning

c) 

liikmesriigi õigusega reguleeritud emaettevõtja suhtes, kes on samal ajal ise ka tütarettevõtja, kui tema emaettevõtja on mõne liikmesriigi õigusega reguleeritud ettevõtja.

3.  

Ettevõtjat (sealhulgas avaliku huvi üksust) ei ole vaja kajastada valitsemissektori üksustele tehtud maksete konsolideeritud aruandes, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) 

ranged pikaajalised piirangud takistavad oluliselt emaettevõtjat rakendamast oma õigusi kõnealuse ettevõtja vara või juhtimise üle;

b) 

äärmiselt harva esinevad juhtumid, kus valitsemissektori üksusele tehtud maksete konsolideeritud aruande koostamiseks kooskõlas käesoleva direktiiviga vajalikku teavet ei ole võimalik hankida ilma ülemääraste kulude või tarbetu viivituseta;

c) 

kõnealuse ettevõtja aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks.

Eespool nimetatud vabastusi kohaldatakse ainult siis, kui neid kasutatakse ka konsolideeritud finantsaruannete jaoks.

Artikkel 45

Avaldamine

1.  
Artiklis 42 osutatud aruanne ja artiklis 44 osutatud valitsemissektori üksustele tehtud maksete konsolideeritud aruanne avaldatakse vastavalt iga liikmesriigi õigusele ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ 2. peatükiga.
2.  
Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja vastutavate organite liikmetel, kes toimivad neile siseriikliku õigusega antud pädevuste piires, vastutaksid selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse ja avaldatakse käesoleva direktiivi nõuetele vastavalt valitsemissektori üksustele tehtud maksete aruanne.

Artikkel 46

Samaväärsuse kriteeriumid

1.  
Artiklites 42 ja 44 osutatud ettevõtjad, kes valmistavad ette ja avaldavad aruande, täites kolmanda riigi aruandlusnõudeid, mida on hinnatud kooskõlas artikliga 47 samaväärseks käesoleva peatüki nõuetega, on vabastatud käesoleva peatüki nõuetest, välja arvatud kohustusest avaldada seda aruannet niisugusel viisil, nagu on ette nähtud iga liikmesriigi õiguses, kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ 2. peatükiga.
2.  
Komisjoni on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks kriteeriumid, mida kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel kolmanda riigi aruandlusnõuete ja käesoleva peatüki nõuete samaväärsuse hindamisel.
3.  

Komisjoni poolt lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kriteeriumid:

a) 

hõlmavad järgmist:

i) 

ettevõtjad, kellele nõudeid kohaldatakse;

ii) 

maksete saajad, kellele nõudeid kohaldatakse;

iii) 

aruandesse kantavad maksed;

iv) 

aruandesse kantavate maksete määramine;

v) 

aruandesse kantavate maksete jaotus;

vi) 

konsolideeritud alusel tehtavate aruannete künnised;

vii) 

andmekandja, millel aruanded esitatakse;

viii) 

aruannete esitamise sagedus ning

ix) 

meetmed kõrvalehoidmise vältimiseks;

b) 

on muul viisil piiratud kriteeriumidega, mis aitavad võrrelda otseselt kolmanda riigi aruandlusnõudeid käesoleva peatüki nõuetega.

Artikkel 47

Samaväärsuse kriteeriumide kohaldamine

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte selliste kolmanda riigi aruandlusnõuete kindlakstegemiseks, mida ta käsitab pärast artikli 46 kohaselt kindlaks tehtud samaväärsuse kriteeriumide kohaldamist samaväärsetena käesoleva peatüki nõuetega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 48

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva peatüki rakendamise ja tõhususe läbi ja esitab selle kohta aruande, pidades sealjuures eriti silmas aruandekohustuste ulatust ja täitmist ning projektipõhise aruandluse viise.

Läbivaatamisel võetakse arvesse rahvusvahelisi arengusuundi, pidades eelkõige silmas valitsemissektori üksustele tehtavate maksete suuremat läbipaistvust, hinnatakse muude rahvusvaheliste kordade mõju ning arvestatakse mõjusid energiavarustuse kindlusele ja konkurentsivõimele. Läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt 21. juuli 2018.

Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandliku akti ettepanekuga. Nimetatud aruandes kaalutakse aruandlusnõuete laiendamist täiendavatele tööstussektoritele ning seda, kas valitsemissektori üksustele tehtud maksete aruannet tuleks auditeerida. Lisaks kaalutakse aruandes täiendava teabe avalikustamist töötajate keskmise arvu, alltöövõtjate kasutamise ja riigi määratavate rahaliste karistuste kohta.

▼M1

Võttes arvesse OECD suundumusi ning asjaomaste Euroopa algatuste tulemusi, kaalutakse aruandes samuti võimalust kehtestada suurettevõtjatele kohustus esitada iga-aastaselt iga liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta, kus nad tegutsevad, riigipõhine aruanne, mis sisaldab teavet vähemalt teenitud kasumi, kasumi pealt makstud maksude ja saadud riiklike toetuste kohta.

▼B

Lisaks analüüsitakse aruandes, kui teostatav on võtta kasutusele kohustus, et kõik liidu emitendid peavad täitma mineraalide hankimisel hoolsusnõuet, et tagada tarneahelate seoste puudumine konfliktide osapooltega, ning järgima EITI ja OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) soovitusi tarneahela vastutustundliku haldamise kohta.

▼M3



10a. PEATÜKK

TULUMAKSUALAST TEAVET KÄSITLEV ARUANNE

Artikkel 48a

Tulumaksualase teabe esitamisega seonduvad mõisted

1.  

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„lõplik emaettevõtja“ – ettevõtja, kes koostab suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruanded;

2) 

„konsolideeritud finantsaruanded“ – kontserni emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega;

3) 

„maksujurisdiktsioon“ – riik või mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga maksualane autonoomia.

4) 

„eraldiseisev ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei kuulu artikli 2 punktis 11 määratletud kontserni.

2.  

Käesoleva direktiivi artikli 48b kohaldamisel on mõistel „tulu“ sama tähendus, kui:

a) 

„netokäive“ – ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, või

b) 

„tulu“ – muude ettevõtjate puhul finantsaruandluse raamistiku tähenduses, mille alusel koostatakse finantsaruanded.

Artikkel 48b

Ettevõtjad ja filiaalid, kellelt nõutakse tulumaksualase teabe esitamist

1.  
Liikmesriigid nõuavad nendelt lõplikelt emaettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud kogutulu oli nende konsolideeritud finantsaruannetes kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval kajastatud suuremana kui 750 000 000  eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.

Liikmesriigid sätestavad, et lõpliku emaettevõtja suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000  eurot.

Liikmesriigid nõuavad nendelt eraldiseisvatelt ettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle kogutulu oli nende aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000  eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.

Liikmesriigid sätestavad, et eraldiseisva ettevõtja suhtes ei kohaldata enam kolmandas lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema kogutulu oli tema finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000  eurot.

2.  
Liikmesriigid sätestavad, et lõikes 1 sätestatud normi ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate, lõplike emaettevõtjate ja nende seotud ettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad, sealhulgas nende filiaalid on asutatud või nende äritegevuse kindel koht asub või nende alaline majandustegevus toimub üksnes ühe liikmesriigi territooriumil ja mitte üheski muus maksujurisdiktsioonis.
3.  
Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud norme ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate ja lõplike emaettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad või nende seotud ettevõtjad avalikustavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 32 ) artikliga 89, esitades aruandes teabe kõikide oma tegevuste ja nende lõplike emaettevõtjate konsolideeritud finantsaruannetes esitatud kõikide seotud ettevõtjate tegevuste kohta.
4.  
Liikmesriigid nõuavad nendelt artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suurtelt tütarettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ja keda kontrollib lõplik emaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ja kelle konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000  eurot, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks kõnealuse lõpliku emaettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.

Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja oma lõplikule emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täitmiseks vastavalt esimesele lõigule. Kui lõplik emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, siis tütarettevõtja koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et tema lõplik emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud.

Liikmesriigid sätestavad, et keskmise suurusega ja suurte tütarettevõtjate suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui tema lõpliku emaettevõtja konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000  eurot.

5.  
Liikmesriigid nõuavad oma territooriumil avatud filiaalidelt, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lõpliku emaettevõtja või kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.

Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab isik või esitavad isikud, kes on määratud täitma artikli 48e lõikes 2 osutatud avalikustamisega seotud vorminõudeid, lõplikule emaettevõtjale või käesoleva lõike kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisvale ettevõtjale taotluse esitada neile kogu teave, mis võimaldab neil oma kohustusi täita.

Kui kogu nõutud teavet ei esitata, siis filiaal koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja ei teinud vajalikku teavet kättesaadavaks.

Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi kohaldatakse üksnes nende filiaalide suhtes, kelle netokäive ületas kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära.

Liikmesriigid sätestavad, et filiaali puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, ei kohaldata enam nimetatud kohustusi siis, kui ta netokäive ei ületa kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära.

Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud norme kohaldatakse filiaali suhtes vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

ettevõtja, kes filiaali avas, on kas sellise kontserni seotud ettevõtja, mille lõpliku emaettevõtja suhtes liikmesriigi õigust ei kohaldata ja mille konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000  eurot, või eraldiseisev ettevõtja, kelle kogutulu oli tema aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000  eurot, ning

b) 

käesoleva lõigu punktis a osutatud lõplikul emaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu on osutatud lõikes 4.

Liikmesriigid sätestavad, et filiaali suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui punktis a sätestatud kriteerium ei ole täidetud kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul.

6.  

Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud norme siis, kui tulumaksualast teavet käsitleva aruande on koostanud viisil, mis on kooskõlas artikliga 48c, lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ning kui nimetatud aruanne vastab järgmistele kriteeriumitele:

a) 

see tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta ja masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus:

i) 

kõnealuse lõpliku emaettevõtja veebisaidil või kõnealuse eraldiseisva ettevõtja veebisaidil;

ii) 

vähemalt ühes liidu ametlikus keeles;

iii) 

mitte hiljem kui 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, ning

b) 

see sisaldab artikli 48d lõike 1 kohaselt aruande avaldanud ja liikmesriigi õiguse alusel reguleeritava tütarettevõtja nime ja registrijärgset asukohta või filiaali nime ja aadressi.

7.  
Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või filiaalid, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5, avaldaksid tulumaksualast teavet käsitleva aruande ja teeksid selle kättesaadavaks, kui selliste tütarettevõtjate või filiaalide ainus eesmärk on vältida käesolevas peatükis sätestatud aruandlusnõudeid.

Artikkel 48c

Tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu

1.  
Artikli 48b alusel nõutav tulumaksualast teavet käsitlev aruanne sisaldab teavet eraldiseisva ettevõtja või lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta, sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi seotud ettevõtjate kogu tegevuse kohta vastaval aruandeaastal.
2.  

Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist:

a) 

lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja nimi, asjaomane aruandeaasta ja aruande esitamisel kasutatud vääring ning asjakohasel juhul asjaomast aruandeaastat puudutav loetelu lõpliku emaettevõtja finantsaruannetesse konsolideeritud kõigist tütarettevõtjatest, kes on asutatud liidus või kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisas loetletud maksujurisdiktsioonide hulka;

b) 

nende tegevuse iseloomu lühikirjeldus;

c) 

töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;

d) 

tulu, mis arvutatakse järgmiselt:

i) 

netokäibe summa, muud tegevustulud, tulud märkimisväärsetest osalustest (välja arvatud seotud ettevõtjatelt saadud dividendid), tulu muudelt põhivara hulka kuuluvatelt investeeringutelt ja laenudelt, muud saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud, nagu on loetletud käesoleva direktiivi V ja VI lisas, või

ii) 

tulu, nagu see on määratletud finantsaruandluse raamistikus, mille alusel koostatakse finantsaruanded, välja arvatud väärtuse korrigeerimised ja dividendid seotud ettevõtjatelt;

e) 

tulumaksueelne kasum või kahjum;

f) 

asjaomase aruandeaasta jooksul kogunenud tulumaksu summa, mille puhul on tegemist jooksva maksukuluga, mis kajastatakse ettevõtjate ja filiaalide aruandeaasta maksustatavas kasumis või kahjumis asjaomases maksujurisdiktsioonis;

g) 

kassapõhiselt tasutud tulumaksu summa, mis tuleb arvutada tulumaksu summana, mida ettevõtjad ja filiaalid asjaomases maksujurisdiktsioonis asjaomasel aruandeaastal tasusid, ning

h) 

jaotamata kasum asjaomase aruandeaasta lõpus.

Punkti d kohaldamisel sisaldab tulu tehinguid seotud osapooltega.

Punkti f kohaldamisel seondub jooksev maksukulu üksnes ettevõtja tegevusega asjaomase aruandeaasta jooksul ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi.

Punkti g kohaldamisel sisaldavad tasutud maksud teiste ettevõtjate tasutud kinnipeetavaid makse seoses maksetega ettevõtjatele ja filiaalidele kontserni raames.

Punkti h kohaldamisel tähendab jaotamata kasum eelmiste aruandeaastate ja asjaomase aruandeaasta kasumite summat, mida ei ole veel otsustatud jaotada. Filiaalide puhul on jaotamata kasum selle ettevõtja kasum, kes filiaali avas.

3.  
Liikmesriigid lubavad, et käesoleva artikli lõikes 2 loetletud teave esitatakse vastavalt nõukogu direktiivi 2011/16/EL ( 33 ) III lisa III jao B ja C osas osutatud aruandlusjuhistele.
4.  
Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe esitamisel kasutatakse ühist vormi ja masinloetavaid elektroonilisi aruandlusvorminguid. Komisjon sätestab ühise vormi ja elektroonilised aruandlusvormingud rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5.  
Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse lõikes 2 või 3 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, koondatakse teave liikmesriigi tasandil.

Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleb esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 või 3 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I lisasse, ning selline teave tuleb esitada eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, ja sellele eelneva aruandeaasta 1. märtsil nimetatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste II lisas.

Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse ka lõikes 2 või 3 osutatud teave muude maksujurisdiktsioonide kohta koondandmetena.

Teave tuleb seostada iga asjaomase maksujurisdiktsiooniga asutamiskoha, äritegevuse kindla koha olemasolu või alalise majandustegevuse alusel, mis tulenevalt kontserni või eraldiseisva ettevõtja tegevusest võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse kohaldamise asjaomases maksujurisdiktsioonis.

Kui ühes maksujurisdiktsioonis võidakse kohaldada tulumaksu mitme seotud ettevõtja tegevuse suhtes, peab kõnealuse maksujurisdiktsiooniga seonduv teave hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga seotud ettevõtja ja nende filiaalide kogu tegevusega kõnealuses maksujurisdiktsioonis.

Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei seostata samaaegselt rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooniga.

6.  
Liikmesriigid võivad lubada, et üks või mitu lõike 2 või 3 kohaselt nõutud konkreetset teabeelementi jäetakse aruandest ajutiselt välja, kui nende avalikustamine kahjustaks tõsiselt asjaomaste ettevõtjate äripositsiooni. Igasugune avalikustamata jätmine märgitakse aruandes ära koos nõuetekohaselt põhjendatud selgitusega selle põhjuste kohta.

Liikmesriigid tagavad, et igasugune teave, mis esimese lõigu kohaselt avalikustamata jäetakse, avalikustatakse hilisemas tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes viie aasta jooksul alates esialgse avalikustamata jätmise kuupäevast.

Liikmesriigid tagavad, et kunagi ei jäeta avalikustamata teavet, mis käsitleb maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisasse kantud maksujurisdiktsioone, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5.

7.  
Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne võib asjakohastel juhtudel sisaldada kontserni tasandil üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused kõigi oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide f ja g kohaselt avalikustatud summade vahel, võttes asjakohasel juhul arvesse eelmiste aruandeaastate vastavaid näitajaid.
8.  
Tulumaksualast teavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruanded või eraldiseisva ettevõtja aruandeaasta finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud aruande avaldamist muus vääringus kui finantsaruannetes kasutatav vääring.

Artikli 48b lõike 4 teises lõigus märgitud juhul on tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes kasutatavaks vääringuks siiski see vääring, mida tütarettevõtja kasutab oma avaldatud aruandeaasta finantsaruannetes.

9.  
Liikmesriik, kes ei ole kasutusele võtnud eurot, võib 750 000 000  euro suuruse piirmäära ümber arvutada omavääringusse. Sellise ümberarvutuse tegemisel kohaldab liikmesriik 21. detsembril 2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat vahetuskurssi. Seejuures võib liikmesriik suurendada või vähendada piirmäärasid kuni 5 %, et saada omavääringus ümardatud summad.

Artikli 48b lõigetes 4 ja 5 osutatud piirmäärad arvutatakse ümber samaväärseks summaks asjaomase kolmanda riigi omavääringus, kohaldades vahetuskurssi 21. detsembri 2021 seisuga, ümardatuna lähima tuhandeni.

10.  
Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes täpsustatakse, kas see on koostatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3.

Artikkel 48d

Avaldamine ja kättesaadavus

1.  
Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja käesoleva direktiivi artiklis 48b märgitud avaldus avaldatakse 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 ( 34 ) artiklitega 14–28 ning vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikliga 36.
2.  

Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja poolt lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja avaldus tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, järgnevate isikute veebisaidil:

a) 

ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 1;

b) 

tütarettevõtja või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 4, või

c) 

filiaal või see ettevõtja, kes filiaali avas, või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 5.

3.  
Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud normide kohaldamisest, kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne tehakse samal ajal avalikkusele kättesaadavaks masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus ja direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud registri veebisaidil, ja on tasuta kättesaadav kõikidele liidus asuvatele kolmandatele isikutele. Ettevõtjate ja filiaalide veebisait, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, sisaldab teavet kõnealuse vabastuse kohta ning viidet asjaomase registri veebisaidile.
4.  
Artikli 48b lõigetes 1, 4, 5, 6 ja 7 osutatud aruanne ja asjakohastel juhtudel kõnealuse artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud avaldus on asjaomasel veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust aastat.

Artikkel 48e

Tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus

1.  
Liikmesriigid sätestavad, et artikli 48b lõikes 1 osutatud lõplike emaettevõtjate või eraldiseisvate ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d.
2.  
Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud tütarettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed ning käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 5 osutatud filiaalide direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 41 sätestatud avalikustamisega seotud vorminõuete täitmise eest vastutavad isikud, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse tulumaksualast teavet käsitlev aruanne viisil, mis on kooskõlas artiklitega 48b või 48c või vastab nimetatud artiklitele, olenevalt olukorrast, ning see avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artikliga 48d.

Artikkel 48f

Vannutatud audiitori avaldus

Liikmesriigid nõuavad, et kui sellise ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, finantsaruanded peavad olema auditeeritud ühe või mitme vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt, märgitakse auditiaruandes, kas sellele aruandeaastale eelneval aastal, mille kohta auditeeritavad finantsaruanded koostati, pidi ettevõtja artikli 48b kohaselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldama, ning kui jah, siis kas aruanne avaldati kooskõlas artikliga 48d.

Artikkel 48g

Tulumaksualase teabe esitamise alguskuupäev

Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse hiljemalt alates esimese aruandeaasta alguskuupäevast, mis algab 22. juunil 2024 või pärast seda.

Artikkel 48h

Läbivaatamisklausel

22. juuniks 2027 esitab komisjon aruande artiklites 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju kohta ning, võttes arvesse olukorda OECD tasandil ning vajadust tagada piisav läbipaistvus ning säilitada ja tagada ettevõtjatele ja erainvesteeringutele konkurentsivõimeline keskkond, vaatab komisjon läbi ja hindab, eeskätt kas oleks asjakohane laiendada artiklis 48b sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruandluse kohustust ka suurtele ettevõtjatele ja suurtele kontsernidele, nagu on vastavalt määratletud artikli 3 lõigetes 4 ja 7, ning laiendada artiklis 48c sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu nii, et see sisaldaks lisaelemente. Samuti hindab komisjon nimetatud aruandes, millist mõju avaldab käesoleva direktiivi tulemuslikkusele artikli 48c lõikes 5 sätestatud kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide maksualase teabe esitamine koondandmetena ning artikli 48c lõikes 6 sätestatud teabe ajutine avalikustamata jätmine.

Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.



▼M4

PEATÜKK 11

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

▼M4

Artikkel 48i

Üleminekusätted

1.  
Kuni 6. jaanuarini 2030 lubavad liikmesriigid liidu tütarettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 19a või 29a ja kelle emaettevõtja suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, koostada artikli 29a nõuete kohaselt konsolideeritud kestlikkusaruande, mis hõlmab kõiki sellise emaettevõtja liidu tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 19a või 29a.

Kuni 6. jaanuarini 2030 lubavad liikmesriigid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsolideeritud kestlikkusaruandes esitada määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe, mis hõlmab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud emaettevõtja kõigi liidu tütarettevõtjate tegevust, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklit 19a või 29a.

2.  
Lõikes 1 osutatud liidu tütarettevõtja on üks kontserni liidus tegutsevatest tütarettevõtjatest, mille käive liidus oli vähemalt ühel viimasest viiest eelarveaastast – kui see on kohaldatav, konsolideeritud alusel – suurim.
3.  
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud konsolideeritud kestlikkusaruanne avaldatakse kooskõlas artikliga 30.
4.  
Artikli 19a lõikes 9 ja artikli 29a lõikes 8 sätestatud erandi kohaldamisel käsitatakse käesoleva artikli lõike 1 kohast aruandlust emaettevõtja kontserni tasandi aruandlusena seoses konsolideerimisse kaasatud ettevõtjatega. Käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohane aruandlus loetakse vastavaks artikli 19a lõike 9 teise lõigu punktis c ja artikli 29a lõike 8 teise lõigu punktis c osutatud tingimustele.

▼B

Artikkel 49

Delegeeritud volituste kasutamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

▼M4

2.  
Artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 13, artiklites 29b, 29c ja 40b ning artikli 46 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. jaanuarist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 13, artiklites 29b, 29c ja 40b ning artikli 46 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

▼M3

3a.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 35 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

▼M4

3b.  

Delegeeritud õigusaktide artiklite 29b ja 29c kohasel vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse EFRAGi tehnilisi nõuandeid, tingimusel et:

a) 

sellised nõuanded on välja töötatud nõuetekohases menetluses, avaliku järelevalve all ja läbipaistvalt, asjaomaste sidusrühmade eksperditeadmistega ja nende tasakaalustatud osalemisega ning piisava riikliku rahastamisega, et tagada nõuannete sõltumatus, ning tuginedes tööprogrammile, mille osas on komisjoniga konsulteeritud;

b) 

nõuandele on lisatud kulude-tulude analüüsid, mille hulgas on kestlikkusaspektidele tehniliste nõuannete avaldatava mõju analüüs;

c) 

nõuandele on lisatud selgitus selle kohta, kuidas selles võetakse arvesse artikli 29b lõikes 5 loetletud elemente;

d) 

osalemine EFRAGi tehnilisel tasandil tehtavas töös põhineb kestlikkusaruandluse alastel eksperditeadmistel ega sõltu rahalisest panusest.

Punktid a ja d ei piira avaliku sektori asutuste ja riiklike standardeid kehtestavate organisatsioonide osalemist EFRAGi tehnilises töös.

EFRAGi tehnilisele nõuandele lisatud dokumendid esitatakse koos tehnilise nõuandega.

Enne käesoleva direktiivi artiklites 29b ja 29c osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konsulteerib komisjon nende eelnõude üle ühiselt määruse (EL) 2020/852 artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühmaga ja määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 6 osutatud raamatupidamise regulatiivkomiteega.

Komisjon taotleb EFRAGi antud tehniliste nõuannete kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) arvamust, eelkõige seoses nõuannete sidususega määrusega (EL) 2019/2088 ja selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ESMA, EBA ja EIOPA esitavad oma arvamuse kahe kuu jooksul alates komisjonilt taotluse saamise kuupäevast.

Seoses EFRAGi antud tehniliste nõuannetega konsulteerib komisjon enne käesoleva direktiivi artiklites 29b ja 29c osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ka Euroopa Keskkonnaametiga, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskpangaga, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteega ja määruse (EL) 2020/852 artikli 20 kohaselt loodud kestliku rahanduse platvormiga. Kui mõni neist asutustest otsustab arvamuse esitada, peab ta seda tegema kahe kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon temaga konsulteeris.

▼B

4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M4

5.  
Artikli 1 lõike 2, artikli 3 lõike 13, artiklite 29b, 29c või 40b või artikli 46 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 50

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 51

Karistused

Liikmesriigid sätestavad karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Sätestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 52

Direktiivide 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 53

Ülevõtmine

1.  
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. juuli 2015. Nad teavitavad neist viivitamata komisjoni.

Liikmesriigid võivad ette näha, et esimeses lõigus osutatud sätteid kohaldatakse esmalt finantsaruannetele aruandeaastate kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või 2016 kalendriaasta jooksul.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 54

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 55

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



I LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD ETTEVÕTJATE LIIGID

— 
Belgia:
la société anonyme/de naamloze vennootschap, la société en commandite par actions/de commanditaire vennootschap op aandelen, la société privée à responsabilité limitée/de besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid, la société coopérative à responsabilité limitée/de coöperatieve vennootschap met beperkte aansprakelijkheid;
— 
Bulgaaria:
акционерно дружество, дружество с ограничена отговорност, командитно дружество с акции;
— 
Tšehhi Vabariik:
společnost s ručením omezeným, akciová společnost;
— 
Taani:
aktieselskaber, kommanditaktieselskaber, anpartsselskaber;
— 
Saksamaa:
die Aktiengesellschaft, die Kommanditgesellschaft auf Aktien, die Gesellschaft mit beschränkter Haftung;
— 
Eesti:
aktsiaselts, osaühing;
— 
Iirimaa:
public companies limited by shares or by guarantee, private companies limited by shares or by guarantee;
— 
Kreeka:
η ανώνυμη εταιρία, η εταιρία περιορισμένης ευθύνης, η ετερόρρυθμη κατά μετοχές εταιρία;
— 
Hispaania:
la sociedad anónima, la sociedad comanditaria por acciones, la sociedad de responsabilidad limitada;
— 
Prantsusmaa:
la société anonyme, la société en commandite par actions, la société à responsabilité limitée, la société par actions simplifiée;

▼M2

— 
Horvaatia:
dioničko društvo, društvo s ograničenom odgovornošću;

▼B

— 
Itaalia:
la società per azioni, la società in accomandita per azioni, la società a responsabilità limitata;
— 
Küpros:
Δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές ή με εγγύηση, ιδιωτικές εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές ή με εγγύηση;
— 
Läti:
akciju sabiedrība, sabiedrība ar ierobežotu atbildību;
— 
Leedu:
akcinės bendrovės, uždarosios akcinės bendrovės;
— 
Luksemburg:
la société anonyme, la société en commandite par actions, la société à responsabilité limitée;
— 
Ungari:
részvénytársaság, korlátolt felelősségű társaság;
— 
Malta:
kumpanija pubblika —public limited liability company, kumpannija privata —private limited liability company,
soċjeta in akkomandita bil-kapital maqsum f'azzjonijiet —partnership en commandite with the capital divided into shares;
— 
Madalmaad:
de naamloze vennootschap, de besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid;
— 
Austria:
die Aktiengesellschaft, die Gesellschaft mit beschränkter Haftung;
— 
Poola:
spółka akcyjna, spółka z ograniczoną odpowiedzialnością, spółka komandytowo-akcyjna;
— 
Portugal:
a sociedade anónima, de responsabilidade limitada, a sociedade em comandita por ações, a sociedade por quotas de responsabilidade limitada;
— 
Rumeenia:
societate pe acțiuni, societate cu răspundere limitată, societate în comandită pe acțiuni.
— 
Sloveenia
delniška družba, družba z omejeno odgovornostjo, komanditna delniška družba;
— 
Slovakkia:
akciová spoločnosť, spoločnosť s ručením obmedzeným;
— 
Soome:
yksityinen osakeyhtiö/privat aktiebolag, julkinen osakeyhtiö/publikt aktiebolag;
— 
Rootsi:
aktiebolag;
— 
Ühendkuningriik:
public companies limited by shares or by guarantee, private companies limited by shares or by guarantee



II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 1 PUNKTIS B OSUTATUD ETTEVÕTJATE LIIGID

— 
Belgia:
la société en nom collectif/de vennootschap onder firma, la société en commandite simple/de gewone commanditaire vennootschap, la société coopérative à responsabilité illimitée/de coöperatieve vennootschap met onbeperkte aansprakelijkheid;
— 
Bulgaaria:
събирателно дружество, командитно дружество;
— 
Tšehhi Vabariik:
veřejná obchodní společnost, komanditní společnost;
— 
Taani:
interessentskaber, kommanditselskaber;
— 
Saksamaa:
die offene Handelsgesellschaft, die Kommanditgesellschaft;
— 
Eesti:
täisühing, usaldusühing;
— 
Iirimaa:
partnerships, limited partnerships, unlimited companies;
— 
Kreeka:
η ομόρρυθμος εταιρία, η ετερόρρυθμος εταιρία;
— 
Hispaania:
sociedad colectiva, sociedad en comandita simple;
— 
Prantsusmaa:
la société en nom collectif, la société en commandite simple;

▼M2

— 
Horvaatia:
javno trgovačko društvo, komanditno društvo, gospodarsko interesno udruženje;

▼B

— 
Itaalia:
la società in nome collettivo, la società in accomandita semplice;
— 
Küpros:
Ομόρρυθμες και ετερόρρυθμες εταιρείες (συνεταιρισμοί);
— 
Läti:
pilnsabiedrība, komandītsabiedrība;
— 
Leedu:
tikrosios ūkinės bendrijos, komanditinės ūkinės bendrijos;
— 
Luksemburg:
la société en nom collectif, la société en commandite simple;
— 
Ungari:
közkereseti társaság, betéti társaság, közös vállalat, egyesülés, egyéni cég;
— 
Malta:
soċjeta f'isem kollettiv jew soċjeta in akkomandita, bil-kapital li mhux maqsum f'azzjonijiet meta s-soċji kollha li għandhom responsabbilita' llimitata huma soċjetajiet in akkomandita bil-kapital maqsum f'azzjonijiet —partnership en nom collectif or partnership en commandite with capital that is not divided into shares, when all the partners with unlimited liability are partnership en commandite with the capital divided into shares;
— 
Madalmaad:
de vennootschap onder firma, de commanditaire vennootschap;
— 
Austria:
die offene Gesellschaft, die Kommanditgesellschaft;
— 
Poola:
spółka jawna, spółka komandytowa;
— 
Portugal:
sociedade em nome colectivo, sociedade em comandita simples;
— 
Rumeenia:
societate în nume colectiv, societate în comandită simplă;
— 
Sloveenia
družba z neomejeno odgovornostjo, komanditna družba;
— 
Slovakkia:
verejná obchodná spoločnosť, komanditná spoločnosť;
— 
Soome:
avoin yhtiö/ öppet bolag, kommandiittiyhtiö/kommanditbolag;
— 
Rootsi:
handelsbolag, kommanditbolag;
— 
Ühendkuningriik:
partnerships, limited partnerships, unlimited companies .



III LISA

ARTIKLIS 10 ETTENÄHTUD BILANSI HORISONTAALNE SKEEM

Aktiva (vara)

A.   Märgitud sissemaksmata kapital

sh sissenõutud kapitali osa

(välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et sissenõutud kapitali tuleb näidata „Omakapitali” all, mispuhul tuleb sissenõutud, kuid veel sissemaksmata kapitali osa näidata aktivana rubriigis A või D.II.5).

B.   Asutamiskulud

nagu on määratletud siseriiklikus õiguses ning niivõrd, kui siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine varana. Siseriikliku õigusega võib samuti olla ette nähtud, et asutamiskulud näidatakse esimese kirjena „Immateriaalse vara” all.

C.   Põhivara

I.   Immateriaalne vara

1. Arendustegevuse kulud, kui siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine varana.

2. Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid ning samalaadsed õigused ja vara, mis on:

a) 

omandatud tasu eest ning kui neid ei ole vaja näidata rubriigis C.I.3 või

b) 

loonud ettevõtja ise, kui siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine varana.

3. Firmaväärtus, sellises ulatuses, milles see on omandatud tasu eest.

4. Ettemaksed.

II.   Materiaalne vara

1. Maa ja ehitised.

2. Masinad ja seadmed.

3. Muu inventar, sisseseade, tööriistad ja varustus.

4. Ettemaksed ja ehitamisel olev materiaalne vara.

III.   Finantsvara

1. Osalus seotud ettevõtjates.

2. Laenud seotud ettevõtjatele.

3. Märkimisväärsed osalused.

4. Laenud ettevõtjatele, kellega ettevõtja on seotud märkimisväärse osaluse kaudu.

5. Põhivara hulka kuuluvad investeeringud.

6. Muud laenud.

D.   Käibevara

I.   Varud

1. Tooraine ja kulukaubad.

2. Lõpetamata toodang.

3. Valmistoodang ja müügiks ostetud kaubad.

4. Ettemaksed.

II.   Nõuded

(Summad, mille maksetähtajani on jäänud rohkem kui üks aasta, tuleb näidata iga kirje all eraldi.)

1. Nõuded ostjate vastu.

2. Nõuded seotud ettevõtjate vastu.

3. Nõuded ettevõtjate vastu, kellega ettevõtja on seotud märkimisväärse osaluse kaudu.

4. Muud nõuded.

5. Märgitud ja sissenõutud, kuid sissemaksmata kapital (välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et sissenõutud kapitali tuleb näidata varana rubriigis A).

6. Ettemaksed ning viitlaekumised (välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et sellised kirjed tuleb näidata varana rubriigis E).

III.   Investeeringud

1. Osalus seotud ettevõtjates.

2. Oma aktsiad või osad (näidata nende nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus), sellises ulatuses, milles siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine bilansis.

3. Muud investeeringud.

IV.   Raha pangakontodel ja kassas

E.   Ettemaksed ja viitlaekumised

(Välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et sellised kirjed tuleb näidata varana rubriigis D.II.6.)

Passiva (kohustused ja omakapital)

A.   Omakapital

I.   Märgitud kapital

(Välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et selle kirje all tuleb näidata sissenõutud kapital, mispuhul näidatakse märgitud kapitali ja sissemakstud kapitali summa eraldi).

II.   Ülekurss

III.   Ümberhindlusreserv

IV.   Reservid

1. Kohustuslik reserv, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud.

2. Reserv oma aktsiate või osade jaoks, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõike 1 punkti b kohaldamist.

3. Põhikirjajärgsed reservid.

4. Muud reservid, sealhulgas õiglase väärtuse reserv.

V.   Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum

VI.   Aruandeaasta kasum või kahjum

B.   Eraldised

1. Pensionieraldised ja eraldised samalaadsete kohustuste jaoks.

2. Maksueraldised.

3. Muud eraldised.

C.   Võlakohustused

(Summad, mille maksetähtajani on jäänud kuni üks aasta, ja summad, mille maksetähtajani on jäänud rohkem kui üks aasta, tuleb näidata iga kirje all ja nende kirjete kogusumma all eraldi.)

1. Võlakirjad, näidates eraldi vahetusvõlakirjad.

2. Krediidiasutustele võlgnetavad summad.

3. Tellijate ettemaksed, kui neid ei ole eraldi näidatud mahaarvamistena varudest.

4. Võlad tarnijatele.

5. Vekslivõlad.

6. Võlad seotud ettevõtjatele.

7. Võlad ettevõtjatele, kellega ettevõtja on seotud märkimisväärse osaluse kaudu.

8. Muud võlad, sealhulgas võlad maksu- ja sotsiaalkindlustusasutustele.

9. Viitvõlad ja ettemakstud tulu (välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et need kirjed tuleb näidata rubriigis D).

D.   Viitvõlad ja ettemakstud tulu

(Välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et need kirjed tuleb näidata rubriigis C.9. „Võlakohustused”).



IV LISA

ARTIKLIS 10 ETTENÄHTUD BILANSI VERTIKAALNE SKEEM

A.   Märgitud sissemaksmata kapital

mis on sisse nõutud

(välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et sissenõutud kapital tuleb näidata rubriigis L, mispuhul tuleb sissenõutud, kuid veel sissemaksmata kapitali osa näidata rubriigis A või D.II.5).

B.   Asutamiskulud

nagu on määratletud siseriiklikus õiguses ning niivõrd, kui siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine varana. Siseriikliku õigusega võib samuti olla ette nähtud, et asutamiskulud näidatakse esimese kirjena „Immateriaalse vara” all.

C.   Põhivara

I.   Immateriaalne vara

1. Arendustegevuse kulud, kui siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine varana.

2. Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid ning samalaadsed õigused ja vara, mis on:

a) 

omandatud tasu eest ning kui neid ei ole vaja näidata rubriigis C.I.3 või

b) 

loonud ettevõtja ise, kui siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine varana.

3. Firmaväärtus, sellises ulatuses, milles see on omandatud tasu eest.

4. Ettemaksed.

II.   Materiaalne vara

1. Maa ja ehitised.

2. Masinad ja seadmed.

3. Muu inventar, sisseseade, tööriistad ja varustus.

4. Ettemaksed ja ehitamisel olev materiaalne vara.

III.   Finantsvara

1. Osalus seotud ettevõtjates.

2. Laenud seotud ettevõtjatele.

3. Märkimisväärsed osalused.

4. Laenud ettevõtjatele, kellega ettevõtja on seotud märkimisväärse osaluse kaudu.

5. Põhivara hulka kuuluvad investeeringud.

6. Muud laenud.

D.   Käibevara

I.   Varud

1. Tooraine ja kulukaubad.

2. Lõpetamata toodang.

3. Valmistoodang ja müügiks ostetud kaubad.

4. Ettemaksed.

II.   Nõuded

(Summad, mille maksetähtajani on jäänud rohkem kui üks aasta, tuleb näidata iga kirje all eraldi.)

1. Nõuded ostjate vastu.

2. Nõuded seotud ettevõtjate vastu.

3. Nõuded ettevõtjate vastu, kellega ettevõtja on seotud märkimisväärse osaluse kaudu.

4. Muud nõuded.

5. Märgitud ja sissenõutud, kuid sissemaksmata kapital (välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et sissenõutud kapitali tuleb näidata varana rubriigis A).

6. Ettemaksed ning viitlaekumised (välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et sellised kirjed tuleb näidata varana rubriigis E).

III.   Investeeringud

1. Osalus seotud ettevõtjates.

2. Oma aktsiad või osad (näidata nende nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus), sellises ulatuses, milles siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine bilansis.

3. Muud investeeringud.

IV.   Raha pangakontodel ja kassas

E.   Ettemaksed ja viitlaekumised

(Välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et sellised kirjed tuleb näidata rubriigis D.II.6.)

F.   Võlakohustused: summad, mille maksetähtajani on jäänud kuni üks aasta.

1. Võlakirjad, näidates eraldi vahetusvõlakirjad.

2. Krediidiasutustele võlgnetavad summad.

3. Tellijate ettemaksed, kui neid ei ole eraldi näidatud mahaarvamistena varudest.

4. Võlad tarnijatele.

5. Vekslivõlad.

6. Võlad seotud ettevõtjatele.

7. Võlad ettevõtjatele, kellega ettevõtja on seotud märkimisväärse osaluse kaudu.

8. Muud võlad, sealhulgas võlad maksu- ja sotsiaalkindlustusasutustele.

9. Viitvõlad ja ettemakstud tulu (välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et need kirjed tuleb näidata rubriigis K).

G.   Käibevara/lühiajaliste kohustuste puhassumma

(Võttes arvesse ettemaksed ja viitlaekumised, kui need on näidatud rubriigis E, ning viitvõlad ja ettemakstud tulu, kui need on näidatud rubriigis K.)

H.   Koguvara ja lühiajaliste kohustuste vahe

I.   Võlakohustused: summad, mille maksetähtajani on jäänud kuni üks aasta

1. Võlakirjad, näidates eraldi vahetusvõlakirjad.

2. Krediidiasutustele võlgnetavad summad.

3. Tellijate ettemaksed, kui neid ei ole eraldi näidatud mahaarvamistena varudest.

4. Võlad tarnijatele.

5. Vekslivõlad.

6. Võlad seotud ettevõtjatele.

7. Võlad ettevõtjatele, kellega ettevõtja on seotud märkimisväärse osaluse kaudu.

8. Muud võlad, sealhulgas võlad maksu- ja sotsiaalkindlustusasutustele.

9. Viitvõlad ja ettemakstud tulu (välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et need kirjed tuleb näidata rubriigis K).

J.   Eraldised

1. Pensionieraldised ja eraldised samalaadsete kohustuste jaoks.

2. Maksueraldised.

3. Muud eraldised.

K.   Viitvõlad ja ettemakstud tulu

(välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et need kirjed tuleb näidata rubriigis F.9 või I.9 või mõlemas).

L.   Omakapital

I.   Märgitud kapital

(Välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud, et selle kirje all tuleb näidata sissenõutud kapital, mispuhul näidatakse märgitud kapitali ja sissemakstud kapitali summa eraldi.)

II.   Ülekurss

III.   Ümberhindlusreserv

IV.   Reservid

1. Kohustuslik reserv, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud.

2. Reserv oma aktsiate või osade jaoks, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõike 1 punkti b kohaldamist.

3. Põhikirjajärgsed reservid.

4. Muud reservid, sealhulgas õiglase väärtuse reserv.

V.   Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum

VI.   Aruandeaasta kasum või kahjum



V LISA

ARTIKLIS 13 ETTENÄHTUD KULUDE LAADI JÄRGI LIIGENDATUD KASUMIARUANDE SKEEM

1. Netokäive.

2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus.

3. Ettevõtja poolt oma tarbeks valmistatud ja kapitaliseeritud toodang.

4. Muud tegevustulud.

5.

 
a) 

Tooraine ja kulukaubad.

b) 

Muud väliskulud.

6. Tööjõukulud:

a) 

palgakulu;

b) 

sotsiaalkindlustuskulud; eraldi tuleb näidata pensionidega seotud kulud.

7.

 
a) 

Asutamiskulude ning materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse korrigeerimised.

b) 

Käibevara väärtuse korrigeerimised määral, mil need ületavad asjaomase ettevõtja tavaliste väärtuse korrigeerimiste summasid.

8. Muud tegevuskulud.

9. Tulu märkimisväärsetest osalustest; eraldi tuleb näidata tulu märkimisväärsetest osalustest seotud ettevõtjates.

10. Tulu muudest investeeringutest ja laenudest, mis kuuluvad põhivara hulka; eraldi tuleb näidata selline tulu seotud ettevõtjatest.

11. Muud saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud; eraldi tuleb näidata selline tulu seotud ettevõtjatest.

12. Finantsvara ning käibevara hulka kuuluvate investeeringute väärtuse korrigeerimised.

13. Tasumisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud; eraldi tuleb näidata asjaomased seotud ettevõtjatele tasumisele kuuluvad summad.

14. Kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks.

15. Kasum või kahjum pärast maksustamist.

16. Muud maksud, mida ei ole näidatud kirjetel 1–15.

17. Aruandeaasta kasum või kahjum.



VI LISA

ARTIKLIS 13 ETTENÄHTUD KULUDE OTSTARBE JÄRGI LIIGENDATUD KASUMIARUANDE SKEEM

1. Netokäive.

2. Müüdud kaupade või teenuste maksumus (koos väärtuse korrigeerimistega).

3. Brutokasum või -kahjum.

4. Turustuskulud (koos väärtuse korrigeerimistega).

5. Halduskulud (koos väärtuse korrigeerimistega).

6. Muud tegevustulud.

7. Tulu märkimisväärsetest osalustest; eraldi tuleb näidata tulu märkimisväärsetest osalustest seotud ettevõtjates.

8. Tulu muudest investeeringutest ja laenudest, mis kuuluvad põhivara hulka; eraldi tuleb näidata selline tulu seotud ettevõtjatest.

9. Muud saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud; eraldi tuleb näidata selline tulu seotud ettevõtjatest.

10. Finantsvara ning käibevara hulka kuuluvate investeeringute väärtuse korrigeerimised.

11. Tasumisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud; eraldi tuleb näidata asjaomased seotud ettevõtjatele tasumisele kuuluvad summad.

12. Kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks.

13. Kasum või kahjum pärast maksustamist.

14. Muud maksud, mida ei ole näidatud kirjetel 1–13.

15. Aruandeaasta kasum või kahjum.



VII LISA



Vastavustabel

Direktiiv 78/660/EMÜ

Direktiiv 83/349/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

—

Artikli 1 lõike 1 punkt a

Artikkel 1 lõike 1 esimese lõigu esimene taane kuni kahekümne seitsmes taane

—

I lisa

Artikli 1 lõike 1 teine lõik

—

Artikli 1 lõike 1 punkt b

Artikli 1 lõike 1 teise lõigu punktid a–aa

—

II lisa

Artikli 1 lõike 1 kolmas lõik

—

—

Artikli 1 lõige 2

—

—

Artikli 2 lõige 1

—

Artikli 4 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

—

Artikli 4 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

—

Artikli 4 lõige 3

Artikli 2 lõige 4

—

Artikli 4 lõige 3

Artikli 2 lõige 5

—

Artikli 4 lõige 4

Artikli 2 lõige 6

—

Artikli 4 lõige 5

Artikkel 3

—

Artikli 9 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

—

Artikli 9 lõige 2

Artikli 4 lõige 2

—

Artikli 9 lõige 3

Artikli 4 lõige 3

—

Artikli 9 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

—

Artikli 9 lõige 5

Artikli 4 lõige 5

—

—

Artikli 4 lõige 6

—

Artikli 6 lõike 1 punkt h ja artikli 6 lõige 3

Artikli 5 lõige 1

—

—

Artikli 5 lõige 2

—

Artikli 2 punkt 14

Artikli 5 lõige 3

—

Artikli 2 punkt 15

Artikkel 6

—

Artikli 9 lõige 6

Artikkel 7

—

Artikli 6 lõike 1 punkt g

Artikkel 8

—

Artikkel 10

Artikli 9 rubriik A

—

Lisa III rubriik A

Artikli 9 rubriik B

—

Lisa III rubriik B

Artikli 9 rubriik C

—

Lisa III rubriik C

Artikli 9 rubriik D

—

Lisa III rubriik D

Artikli 9 rubriik E

—

Lisa III rubriik E

Artikli 9 rubriik F

—

—

Passiva

Artikli 9 rubriik A

—

Passiva (kohustused ja omakapital)

Lisa III rubriik A

Artikli 9 rubriik B

—

Lisa III rubriik B

Artikli 9 rubriik C

—

Lisa III rubriik C

Artikli 9 rubriik D

—

Lisa III rubriik D

Artikli 9 rubriik E

—

—

Artikkel 10

—

Lisa IV

Artikkel 10a

—

Artikkel 11

Artikkel 11 esimene lõik

—

Artikli 3 lõige 2 ja artikli 14 lõige 1

Artikkel 11 teine lõik

—

—

Artikkel 11 kolmas lõik

—

Artikli 3 lõike 9 esimene lõik

Artikli 12 lõige 1

—

Artikli 3 lõige 10

Artikli 12 lõige 2

—

Artikli 3 lõike 9 teine lõik

Artikli 12 lõige 3

—

Artikli 3 lõige 11

Artikli 13 lõige 1

—

Artikli 12 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

—

Artikli 12 lõige 2

Artikkel 14

—

Artikli 16 lõike 1 punkt d

Artikli 15 lõige 1

—

Artikli 12 lõige 3

Artikli 15 lõige 2

—

Artikli 2 lõige 4

Artikli 15 lõike 3 punkt a

—

Artikli 17 lõike 1 punkt a

Artikli 15 lõike 3 punkt b

—

—

Artikli 15 lõike 3 punkt c

—

Artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt i

Artikli 15 lõige 4

—

—

Artikkel 16

—

Artikli 12 lõige 4

Artikkel 17

—

Artikli 2 lõige 2

Artikkel 18

—

—

Artikkel 19

—

Artikli 2 lõige 8

Artikli 20 lõige 1

—

Artikkel 12 lõike 12 esimene lõik

Artikli 20 lõige 2

—

Artikli 12 lõike 12 teine lõik

Artikli 20 lõige 3

—

Artikli 12 lõike 12 kolmas lõik

Artikkel 21

—

—

Artikkel 22 esimene lõik

—

Artikli 13 lõige 1

Artikkel 22 teine lõik

—

Artikli 13 lõige 2

Artikli 23 kirjed 1–15

—

Lisa V kirjed 1–15

Artikli 23 kirjed 16–19

—

—

Artikli 23 kirjed 20 ja 21

—

Lisa V kirjed 16 ja 17

Artikkel 24

—

—

Artikli 25 kirjed 1–13

—

Lisa VI kirjed 1–13

Artikli 25 kirjed 14–17

—

—

Artikli 25 kirjed 18 ja 19

—

Lisa VI kirjed 14 ja 15

Artikkel 26

—

—

Artikli 27 esimese lõigu sissejuhatav osa

—

Artikli 3 lõige 2

Artikli 27 esimese lõigu punktid a ja c

—

Artikli 14 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 27 esimese lõigu punktid b ja d

—

—

Artikkel 27 teine lõik

—

Artikli 3 lõike 9 esimene lõik

Artikkel 28

—

Artikli 2 punkt 5

Artikkel 29

—

—

Artikkel 30

—

—

Artikli 31 lõige 1

—

Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa ja punktid a–f

Artikli 31 lõige 1a

—

Artikli 6 lõige 5

Artikli 31 lõige 2

—

Artikli 4 lõige 4

Artikkel 32

—

Artikli 6 lõike 1 punkt i

Artikli 33 lõike 1 sissejuhatav osa

—

Artikli 7 lõige 1

Artikli 33 lõike 1 punktid a ja b ning teine ja kolmas lõik

—

—

Artikli 33 lõike 1 punkt c

—

Artikli 7 lõige 1

Artikli 33 lõike 2 punkti a esimene lõik ning artikli 33 lõike 2 punktid b, c ja d

—

Artikli 7 lõige 2

Artikli 33 lõike 2 punkti a teine lõik

—

Artikli 16 lõike 1 punkt b

Artikli 33 lõige 3

—

Artikli 7 lõige 3

Artikli 33 lõige 4

—

Artikli 16 lõike 1 punkti b alapunkt ii

Artikli 33 lõige 5

—

—

Artikkel 34

—

Artikli 12 lõike 11 neljas lõik

Artikli 35 lõike 1 punkt a

—

Artikli 6 lõike 1 punkt i

Artikli 35 lõike 1 punkt b

—

Artikli 12 lõige 5

Artikli 35 lõike 1 punkt c

—

Artikli 12 lõige 6

Artikli 35 lõike 1 punkt d

 

Artikli 17 lõike 1 punkt b

Artikli 35 lõige 2

—

Artikli 2 lõige 6

Artikli 35 lõige 3

—

Artikli 2 lõige 7

Artikli 35 lõige 4

—

Artikli 12 lõige 8 ja artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkt vi

Artikkel 36

—

—

Artikli 37 lõige 1

—

Artikli 12 lõike 11 esimene, kolmas ja viies lõik

Artikli 37 lõige 2

—

Artikli 12 lõike 11 esimene ja teine lõik

Artikkel 38

—

—

Artikli 39 lõike 1 punkt a

—

Artikli 6 lõike 1 punkt i

Artikli 39 lõike 1 punkt b

—

Artikli 12 lõike 7 esimene lõik

Artikli 39 lõike 1 punkt c

—

—

Artikli 39 lõike 1 punkt d

—

Artikli 12 lõike 7 teine lõik

Artikli 39 lõike 1 punkt e

—

Artikli 17 lõike 1 punkt b

Artikli 39 lõige 2

—

Artikli 2 punkt 6

Artikli 40 lõige 1

—

Artikli 12 lõige 9

Artikli 40 lõige 2

—

—

Artikkel 41

—

Artikli 12 lõige 10

Artikkel 42 esimene lõik

—

Artikli 12 lõike 12 kolmas lõik

Artikkel 42 teine lõik

—

—

Artikli 42a lõige 1

—

Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikli 42a lõige 2

—

Artikli 8 lõige 2

Artikli 42a lõige 3

—

Artikli 8 lõige 3

Artikli 42a lõige 4

—

Artikli 8 lõige 4

Artikli 42a lõige 5

—

Artikli 8 lõige 5

Artikli 42a lõige 5a

—

Artikli 8 lõige 6

Artikkel 42b

—

Artikli 8 lõige 7

Artikkel 42c

—

Artikli 8 lõige 8

Artikkel 42d

—

Artikli 16 lõike 1 punkt c

Artikkel 42e

—

Artikli 8 lõike 1 punkt b

Artikkel 42f

—

Artikli 8 lõige 9

Artikli 43 lõike 1 sissejuhatav osa

—

Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 43 lõike 1 punkt 1

—

Artikli 16 lõike 1 punkt a

Artikkel 43 lõike 1 punkti 2 esimene lõik

—

Artikkel 17 lõike 1 punkti g esimene lõik

Artikkel 43 lõike 1 punkti 2 teine lõik

—

Artikli 17 lõike 1 punkt k

Artikli 43 lõike 1 punkt 3

—

Artikli 17 lõike 1 punkt h

Artikli 43 lõike 1 punkt 4

—

Artikli 17 lõike 1 punkt i

Artikli 43 lõike 1 punkt 5

—

Artikli 17 lõike 1 punkt j

Artikli 43 lõike 1 punkt 6

—

Artikli 16 lõike 1 punkt g

Artikli 43 lõike 1 punkt 7

—

Artikli 16 lõike 1 punkt d

Artikli 43 lõike 1 punkt 7a

—

Artikli 17 lõike 1 punkt p

Artikli 43 lõike 1 punkt 7b

—

Artikli 2 punkt 3 ja artikli 17 lõike 1 punkt r

Artikli 43 lõike 1 punkt 8

—

Artikli 18 lõike 1 punkt a

Artikli 43 lõike 1 punkt 9

—

Artikli 17 lõike 1 punkt e

Artikli 43 lõike 1 punkt 10

—

—

Artikli 43 lõike 1 punkt 11

—

Artikli 17 lõike 1 punkt f

Artikli 43 lõike 1 punkt 12

—

Artikli 17 lõike 1 punkti d esimene lõik

Artikli 43 lõike 1 punkt 13

—

Artikli 16 lõike 1 punkt e

Artikli 43 lõike 1 punkti 14 alapunkt a

—

Artikli 17 lõike 1 punkti c alapunkt i

Artikli 43 lõike 1 punkti 14 alapunkt b

—

Artikli 17 lõike 1 punkti c alapunkt ii

Artikli 43 lõike 1 punkt 15

—

Artikli 18 lõike 1 punkt b ja artikli 18 lõige 3

Artikli 43 lõige 2

—

—

Artikli 43 lõige 3

—

Artikli 17 lõike 1 punkti d teine lõik

Artikkel 44

—

—

Artikli 45 lõige 1

—

Artikli 17 lõike 1 punkti g teine lõik

Artikli 28 lõige 3

Artikli 45 lõige 2

—

Artikli 18 lõige 2

Artikkel 46

—

Artikkel 19

Artikkel 46a

—

Artikkel 20

Artikli 47 lõiked 1 ja 1a

—

Artikli 30 lõiked 1 ja 2

Artikli 47 lõige 2

—

Artikli 31 lõige 1

Artikli 47 lõige 3

—

Artikli 31 lõige 2

Artikkel 48

—

Artikli 32 lõige 1

Artikkel 49

—

Artikli 32 lõige 2

Artikkel 50

—

Artikli 17 lõike 1 punkt o

Artikkel 50a

—

—

Artikkel 50b

—

Artikli 33 lõike 1 punkt a

Artikkel 50c

—

Artikli 33 lõige 2

Artikli 51 lõige 1

—

Artikli 34 lõige 1

Artikli 51 lõige 2

—

—

Artikli 51 lõige 3

—

—

Artikkel 51a

—

Artikkel 35

Artikkel 52

—

—

Artikli 53 lõige 2

—

Artikli 3 lõige 13

Artikkel 53a

—

Artikkel 40

Artikkel 55

—

—

Artikli 56 lõige 1

—

—

Artikli 56 lõige 2

—

Artikli 17 lõike 1 punktid l, m ja n

Artikkel 57

—

Artikkel 37

Artikkel 57a

—

Artikkel 38

Artikkel 58

—

Artikkel 39

Artikli 59 lõige 1

—

Artikli 9 lõike 7 punkt a

Artikli 59 lõige 2 – lõike 6 punkt a

—

Artikli 9 lõike 7 punkt a ja artikkel 27

Artikli 59 lõike 6 punktid b ja c

—

Artikli 9 lõike 7 punktid b ja c

Artikli 59 lõiked 7 ja 8

—

Artikli 9 lõike 7 punkt a ja artikkel 27

Artikli 59 lõige 9

—

Artikli 27 lõige 9

Artikkel 60

—

—

Artikkel 60a

—

Artikkel 47

Artikkel 61

—

Artikli 17 lõige 2

Artikkel 61a

—

—

Artikkel 62

—

Artikkel 55

—

Artikli 1 lõige 1

Artikli 22 lõige 1

—

Artikli 1 lõige 2

Artikli 22 lõige 2

—

Artikli 2 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 22 lõiked 3, 4 ja 5

—

Artikli 3 lõige 1

Artikli 22 lõige 6

—

Artikli 3 lõige 2

Artikli 2 punkt 10

—

Artikli 4 lõige 1

Artikkel 21

—

Artikli 4 lõige 2

—

—

Artikkel 5

—

—

Artikli 6 lõige 1

Artikli 23 lõige 2

—

Artikli 6 lõige 2

Artikli 3 lõige 8

—

Artikli 6 lõige 3

Artikli 3 lõike 9 teine lõik, artikli 3 lõiked 10 ja 11

—

Artikli 6 lõige 4

Artikli 23 lõige 2

—

Artikli 7 lõige 1

Artikli 23 lõige 3

—

Artikli 7 lõige 2

Artikli 23 lõige 4

—

Artikli 7 lõige 3

Artikli 23 lõike 3 sissejuhatav osa

—

Artikkel 8

Artikli 23 lõige 5

—

Artikli 9 lõige 1

Artikli 23 lõige 6

—

Artikli 9 lõige 2

—

—

Artikkel 10

Artikli 23 lõige 7

—

Artikkel 11

Artikli 23 lõige 8

—

Artikli 12 lõige 1

Artikli 22 lõige 7

 

Artikli 12 lõige 2

Artikli 22 lõige 8

 

Artikli 12 lõige 3

Artikli 22 lõige 9

—

Artikli 13 lõiked 1 ja 2

Artikli 2 punkt 16 ja artikli 6 lõike 1 punkt j

 

Artikli 13 lõige 2a

Artikli 23 lõige 10

—

Artikli 13 lõige 3

Artikli 23 lõige 9

—

Artikkel 15

—

—

Artikkel 16

Artikkel 4

—

Artikli 17 lõige 1

Artikli 24 lõige 1

—

Artikli 17 lõige 2

—

—

Artikkel 18

Artikli 24 lõige 2

—

Artikkel 19

Artikli 24 lõike 3 punktid a kuni e

—

Artikkel 20

—

—

Artikkel 21

Artikli 24 lõige 4

—

Artikkel 22

Artikli 24 lõige 5

—

Artikkel 23

Artikli 24 lõige 6

—

Artikkel 24

—

—

Artikli 25 lõige 1

Artikli 6 lõike 1 punkt b

—

Artikli 25 lõige 2

Artikli 4 lõige 4

—

Artikli 26 lõige 1

Artikli 24 lõige 7

—

Artikli 26 lõige 2

—

—

Artikli 26 lõige 3

Artikli 6 lõike 1 punkt j

 

Artikkel 27

Artikli 24 lõige 8

—

Artikkel 28

Artikli 24 lõige 9

—

Artikli 29 lõige 1

Artikli 24 lõige 10

—

Artikli 29 lõige 2

Artikli 24 lõige 11

—

Artikli 29 lõige 3

Artikli 24 lõige 12

—

Artikli 29 lõige 4

Artikli 24 lõige 13

—

Artikli 29 lõige 5

Artikli 24 lõige 14

—

Artikli 30 lõige 1

Artikli 24 lõike 3 punkt c

—

Artikli 30 lõige 2

—

—

Artikkel 31

Artikli 24 lõike 3 punkt f

—

Artikli 32 lõiked 1 ja 2

Artikkel 26

—

Artikli 32 lõige 3

—

—

Artikkel 33

Artikkel 27

—

Artikli 34 sissejuhatav osa ja artikli 34 lõike 1 esimene lause

Artikli 16 lõike 1 punkt a ja artikli 28 lõige 1

—

Artikli 34 lõike 1 teine lause

—

—

Artikli 34 lõige 2

Artikli 28 lõike 2 punkt a

—

Artikli 34 lõike 3 punkt a

Artikli 28 lõike 2 punkt b

—

Artikli 34 lõike 3 punkt b

—

—

Artikli 34 lõige 4

Artikli 28 lõike 2 punkt c

—

Artikli 34 lõige 5

Artikli 28 lõike 2 punkt d

—

Artikli 34 lõige 6

Artikli 16 lõike 1 punkt g ja artikli 28 lõige 1

—

Artikli 34 lõige 7

Artikli 16 lõike 1 punkt d ja artikli 28 lõige 1

—

Artikli 34 lõige 7a

Artikli 17 lõike 1 punkt p

—

Artikli 34 lõige 7b

Artikli 17 lõike 1 punkt r

—

Artikli 34 lõige 8

Artikli 18 lõike 1 punkt a

—

Artikli 34 lõike 9 punkt a

Artikli 17 lõike 1 punkt e

—

Artikli 34 lõike 9 punkt b

Artikli 28 lõike 1 punkt b

—

Artikli 34 lõige 10

—

 

Artikli 34 lõige 11

Artikli 17 lõike 1 punkt f ja artikli 28 lõige 1

—

Artikli 34 lõiked 12 ja 13

Artikli 28 lõike 1 punkt c

—

Artikli 34 lõige 14

Artikli 16 lõike 1 punkt c ja artikli 28 lõige 1

—

Artikli 17 lõike 1 punkt c

Artikli 17 lõike 1 punkt c ja artikli 28 lõige 1

—

Artikli 34 lõige 16

Artikli 18 lõike 1 punkt b ja artikli 28 lõige 1

—

Artikli 35 lõige 1

Artikli 28 lõige 3

—

Artikli 35 lõige 2

—

—

Artikli 36 lõige 1

Artikli 19 lõige 1 ja artikli 29 lõige 1

—

Artikli 36 lõike 2 punkt a

—

—

Artikli 36 lõike 2 punktid b ja c

Artikli 19 lõike 2 punktid b ja c

—

Artikli 36 lõike 2 punkt d

Artikli 29 lõike 2 punkt a

—

Artikli 36 lõike 2 punkt e

Artikli 19 lõike 2 punkt e ja artikli 29 lõige 1

—

Artikli 36 lõike 2 punkt f

Artikli 29 lõike 2 punkt b

—

Artikli 36 lõige 3

Artikli 29 lõige 3

—

Artikkel 36a

Artikli 33 lõike 1 punkt b

—

Artikkel 36b

Artikli 33 lõige 2

—

Artikli 37 lõige 1

Artikli 34 lõiked 1 ja 2

—

Artikli 37 lõige 2

Artikkel 35

—

Artikli 37 lõige 4

Artikkel 35

—

Artikli 38 lõige 1

Artikkel 30 lõike 1 esimene lõik ja artikli 30 lõike 3 esimene lõik

—

Artikli 38 lõige 2

Artikli 30 lõike 1 teine lõik

—

Artikli 38 lõige 3

—

—

Artikli 38 lõige 4

Artikli 30 lõike 3 teine lõik

—

Artikli 38 lõiked 5 ja 6

—

 

Artikli 38 lõige 7

Artikkel 40

—

Artikkel 38a

—

—

Artikkel 39

—

—

Artikkel 40

—

—

Artikli 41 lõige 1

Artikli 2 punkt 12

—

Artikli 41 lõige 1a

Artikli 2 punkt 3

—

Artikli 41 lõiked 2–5

—

—

Artikkel 42

—

—

Artikkel 43

—

—

Artikkel 44

—

—

Artikkel 45

—

—

Artikkel 46

—

—

Artikkel 47

—

—

Artikkel 48

Artikkel 51

—

Artikkel 49

—

—

Artikkel 50

—

—

Artikkel 50a

—

—

Artikkel 51

Artikkel 55


( 1 ) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

( 5 ) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

( 6 ) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

( 7 ) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7.

( 8 ) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

( 9 ) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7).

( 10 ) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja teiste finantseerimisasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30)

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

( 17 ) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.

( 18 ) ELT L 340, 22.12.2007, lk 66.

( 19 ) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (ELT L 406, 3.12.2020, lk 1).

( 20 ) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1817, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses sellise selgituse miinimumsisuga, kuidas kajastatakse võrdlusaluse metoodikas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (ELT L 406, 3.12.2020, lk 12).

( 21 ) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17).

( 22 ) Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

( 26 ) Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.5.2019, lk 1).

( 27 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

( 28 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

( 29 ) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.”

( 30 ) ELT L 81, 21.3.2012, lk 3.

( 31 ) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

( 32 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 33 ) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

( 34 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

( 35 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Top