02013D0529 — ET — 09.07.2018 — 002.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 529/2013/EL, 21. mai 2013, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165 18.6.2013, lk 80)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/374, 14. märts 2016,	L 70	20	16.3.2016
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841, 30. mai 2018,	L 156	1	19.6.2018

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 529/2013/EL,

21. mai 2013,

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesolevas otsuses sätestatakse arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse („maakasutus ja metsandus”) tegevusest tulenevale kasvuhoonegaasi heitele ja sidumisele, mis on esimene samm selle tegevuse lisamiseks liidu heitkoguste vähendamise kohustusse, kui see on asjakohane. Selles ei kehtestata ei arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele. Sellega sätestatakse liikmesriikide kohustus esitada oma maakasutus- ja metsanduse meetmeid käsitlevat teavet, et piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist.

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„heide” – inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide allikatest atmosfääri;

b)	„sidumine” – inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfäärist sidumine neeldajates;

c)

„metsastamine” – otsesest inimtegevusest põhjustatud maakasutuse muutus, mille käigus maa, mis ei ole olnud mets vähemalt 50 aastat, muudetakse metsaks istutamise, külvamise ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 31. detsembrit 1989;

d)

„taasmetsastamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus metsata maa-ala muudetakse metsaks istutamise, külvamise ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, piirdudes maaga, mis on olnud mets, kuid on muudetud ilma metsata maaks 1. jaanuarile 1990 eelnenud perioodil, ning mis on taas muudetud metsaks 31. detsembrile 1989 järgnenud perioodil;

e)	„raadamine” – otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus metsamaa muudetakse mittemetsamaaks, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 31. detsembrit 1989;

f)	„metsa majandamine” – igasugune organiseeritud tegevus metsas, mis mõjutab metsa ökoloogilist, majanduslikku või sotsiaalset funktsiooni;

g)	„põllumaa majandamine” – organiseeritud tegevus maal, millel kasvatatakse põllukultuure, ja maal, mis on tootmisest kõrvale jäetud või mida ajutiselt põllukultuuride tootmiseks ei kasutata;

h)	„karjamaa majandamine” – igasugune organiseeritud tegevus loomakasvatuseks kasutataval maal eesmärgiga kontrollida taimestikku ja selle hulka ning kariloomade tootmist;

i)	„taimestiku taastamine” – igasugune otsene inimtegevus, mille eesmärk on suurendada süsinikuvaru vähemalt 0,05 ha hõlmaval maa-alal taimestiku taastamise abil, kusjuures see tegevus ei ole metsastamine ega taasmetsastamine;

j)	„süsinikuvaru” – süsiniku mass selle talletajas;

k)

„märgalade kuivendamine ja taastamine” – tegevus, mis ei ole ükski tegevus, mille kohta artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt arvestusi koostatakse ja peetakse ning mis toimub kuivendatud märgala taastamise käigus vähemalt 1 ha suurusel turvasmullaga maa-alal, mida on kuivendatud ja/või taastatud pärast 31. detsembrit 1989, kusjuures kuivendamine on otsesest inimtegevusest tingitud mulla põhjaveetaseme alandamine ja märgala taastamine on kuivendamise osaline või täielik tagasipööramine otsese inimtegevuse tulemusel;

l)	„allikas” – protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

m)	„neeldaja” – protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

n)	„süsiniku talletaja” – liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline nähtus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi;

o)	„kasvuhoonegaasi lähteaine” – artikli 3 lõikes 4 loetletud kasvuhoonegaasi tekitavas keemilises reaktsioonis osalev keemiline ühend;

p)	„puittoode” – mis tahes puidust toode, mis on tehtud kasvukohast raie järel eemaldatud puust;

q)

„mets” – maa-ala, mis on määratletud minimaalse väärtusega pindala, võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse ning puude potentsiaalse kõrguse kaudu nende küpsuseas puude kasvukohas vastavalt V lisas iga liikmesriigi jaoks sätestatule. See hõlmab puude, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmadega alasid või istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud V lisas täpsustatud võrastiku liituse või sellele vastava tagavara minimaalseid väärtuseid ega puude minimaalset kõrgust, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage raiete või samalaadse inimtegevuse tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada tagasimuutumist metsaks;

r)	„võrastiku liitus” – puuvõrade perimeetri vertikaalprojektsiooni suhe vastava ala pindalasse, väljendatud protsentides;

s)	„tihedus” – jalal seisvate kasvavate puude hulk või puistu tihedus metsamaal, mõõdetud vastavalt liikmesriigi kehtestatud metoodikale;

t)

„looduslik(ud) häiring(ud)” – mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad metsas märkimisväärset heidet ja mille juhtumine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all, tingimusel et liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama nende sündmuste või asjaolude mõju heitele, isegi pärast nende asetleidmist;

u)	„taustatase” – artikli 9 lõike 2 kohaselt arvutatud looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmine tase konkreetsel ajavahemikul, millest on välja jäetud statistilised võõrväärtused;

v)	„poollaguaeg” – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest;

w)	„kohene oksüdeerumine ” – arvestusmeetod, mis loeb kogu puittootes sisalduva süsiniku vabanenuks atmosfääri vahetult selle raiumise järel;

x)	„sanitaarraie” – raietegevus, mille käigus võetakse kasutusele looduslikest häiringutest mõjutatud aladel tekkinud puit, mida on võimalik veel vähemalt osaliselt tarvitada.

2.  Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid, et tagada kooskõla nende mõistete ja selliste asjaomaste mõistete muudatustega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega.

3.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta V lisa selles esitatud väärtuste ajakohastamiseks kooskõlas V lisas täpsustatud aspektidest tulenevate mõistete muudatustega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega.

Artikkel 3

Kohustus koostada ja pidada maakasutus- ja metsandussektori arvestust

1.  Liikmesriigid koostavad igaks I lisas täpsustatud aruandlusperioodiks arvestuse ja peavad sellist arvestust, mis kajastab täpselt kogu heidet ja sidumist, mis tuleneb nende territooriumil aset leidnud järgmistesse kategooriatesse kuuluvast tegevusest:

2.   ►M2  Liikmesriigid koostavad aastase arvestuse ja peavad sellist arvestust 1. jaanuaril 2021 algavaks arvestusperioodiks ja pärast seda, et kajastada täpselt kogu heidet ja sidumist, mis tuleneb nende territooriumil aset leidnud järgmistesse kategooriatesse kuuluvast tegevusest:

 ◄

Karja- ja põllumaa majandamisest tulenevat heidet ja sidumist käsitleva aastase arvestuse suhtes, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

Liikmesriigid, kes soovivad erandit kasutada, esitavad komisjonile 2021. aasta 15. jaanuariks oma põhjendatud taotluse.

Kui komisjon leiab, et taotlus on põhjendatud, annab ta loa kohaldada erandit maksimaalselt kolme kalendriaasta jooksul alates 15. märtsist 2022. Muul juhul lükkab komisjon taotluse tagasi, põhjendades oma otsust.

Vajaduse korral võib komisjon taotleda täiendava teabe esitamist mõistliku etteantud ajavahemiku jooksul.

Erandi kohaldamise taotlus loetakse rahuldatuks, kui komisjon ei ole kuue kuu jooksul alates liikmesriigi algse taotluse või taotletud täiendava teabe saamisest esitanud vastuväiteid.

3.  Liikmesriigid võivad ka koostada arvestuse iga I lisas esitatud arvestusperioodi kohta ja pidada sellist arvestust, mis kajastab täpselt taimestiku taastamise ning märgalade kuivendamise ja taastamise tulemusel toimunud heidet ja sidumist.

4.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud arvestus hõlmab järgmiste kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist:

5.  Kui arvestus on koostatud ja seda on peetud kooskõlas käesoleva otsusega, lisavad liikmesriigid konkreetse lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevuse oma arvestusse selle tegevuse algamisel või alates 1. jaanuarist 2013, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Artikkel 4

Üldised arvestuseeskirjad

1.  Liikmesriigid tähistavad artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud arvestuses heite positiivse (+) märgi ja sidumise negatiivse (–) märgiga.

2.  Arvestuse koostamisel ja pidamisel tagavad liikmesriigid artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevusega seotud heite ja sidumise hindamisel, et asjakohane teave on täpne, täielik, järjepidev, võrreldav ja läbipaistev.

3.  Artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud rohkem kui ühte kategooriasse kuuluva tegevuse tulemusel toimunud heide või sidumine arvestatakse üksnes ühe kategooria all, et vältida topeltarvestust.

4.  Liikmesriigid määravad läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel maa-alad, millel artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kategooriasse kuuluv tegevus läbi viiakse. Nad tagavad, et kõik sellised maa-alad on vastava kategooria arvestuses tuvastatavad.

5.  Liikmesriigid lisavad artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud arvestusse kõik muutused järgmistes süsinikutalletajates:

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused esimese lõigu punktides a–e loetletud süsinikutalletajate süsinikuvarudes, kui tegemist ei ole allikaga. Liikmesriigid ei arvesta süsinikuvaru allikaks üksnes siis, kui seda tõendavad läbipaistvad ja kontrollitavad andmed.

6.  Liikmesriigid viivad artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud arvestuse lõpule I lisas esitatud arvestusperioodi lõpuks, märkides selles arvestuses heite ja sidumise kogu netokoguse bilansi asjaomase arvestusperioodi jooksul.

7.  Liikmesriigid peavad vähemalt käesoleva otsuse kehtimise jooksul täielikku ja täpset arvet kõikide andmete kohta, mida nad on käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks kasutanud.

8.  Komisjonile delegeeritakse õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada või muuta arvestusperioode, et tagada nende vastavus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega kehtestatud asjaomastele perioodidele ning kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega kehtestatud arvestusperioodidega, mida kohaldatakse liidu heitkoguste vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites.

Artikkel 5

Metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise arvestuseeskirjad

1.  Metsastamise ja taasmetsastamise arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tulenevad üksnes sellest tegevusest maa-aladel, mis ei ole olnud mets 31. detsembril 1989. Liikmesriigid võivad kajastada metsastamisest ja taasmetsastamisest tulenevat heidet ühes arvestuses.

2.  Liikmesriigid kajastavad arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise tulemusel tekkinud heite ja sidumise netokoguseid iga asjaomase arvestusperioodi aasta koguheite ja kogusidumisena, mille aluseks on läbipaistvad ja kontrollitavad andmed.

3.  Liikmesriigid peavad arvestust heite ja sidumise kohta maa-aladel, mis kuuluvad artikli 4 lõike 4 kohaselt metsastamise, taasmetsastamise või raadamise tegevuskategooriasse, isegi kui nimetatud tegevust seal enam ei toimu.

4.  Iga liikmesriik kasutab metsa kindlaksmääramiseks samasugust ruumilise hindamise ühikut, mis on sätestatud V lisas arvutuste tegemiseks metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise puhul.

Artikkel 6

Metsa majandamise arvestuseeskirjad

1.  Liikmesriigid arvestavad metsa majandamise tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel II lisas osutatud liikmesriigi võrdlustasemega.

2.  Kui arvestusperioodi kohta tehtud lõike 1 kohane arvutus on negatiivne, lisavad liikmesriigid metsa majandamise arvestusse koguheite ja -sidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või VI lisas sätestatud perioodil (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi vastavas baasaastat või -perioodi käsitlevas aruandes, mis on vastu võetud vastavalt teist Kyoto protokolli kohustuste perioodi käsitlevatele CMP asjaomastele otsustele), millest on välja jäetud artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, korrutatakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvuga.

3.  Liikmesriigid tagavad, et arvutusmeetodid, mida nad metsa majandamisega seotud tegevuse suhtes kohaldavad, on kooskõlas otsuse 2/CMP.6 II lisaga ning II lisas kindlaksmääratud võrdlustaseme arvutamise arvutusmeetoditega vähemalt järgmistes aspektides:

▼M2 —————

▼B

5.  Juhul kui otsuse 2/CMP.6 või 2/CMP.7 vastavaid sätteid muudetakse, teatavad liikmesriigid komisjonile läbivaadatud võrdlustaseme, milles hiljemalt kuus kuud pärast muudatuste vastuvõtmist on neid muudatusi arvesse võetud.

6.  Kui liikmesriigile tehakse kättesaadavaks täiustatud metoodika, mis on seotud II lisas sätestatud võrdlustaseme kindlaksmääramiseks kasutatud andmetega, või kui liikmesriigile kättesaadavate andmete kvaliteet oluliselt paraneb, teeb asjaomane liikmesriik asjakohased tehnilised parandused, et ümberarvestuste mõju metsa majandamise arvestuses arvesse võtta. Sellised tehnilised parandused peavad olema identsed parandustega, mis on heaks kiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbivaatamise protsessi raames vastavalt otsuse 2/CMP.7 sätetele. Asjaomane liikmesriik edastab kõnealused parandused komisjonile hiljemalt osana määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti d kohaselt esitatavatest andmetest.

7.  Lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamisel määravad liikmesriigid aastas looduslike häiringute tõttu tekkinud heite, mida nad kajastavad läbivaadatud võrdlustasemes, ning selle heite hinnangu määramise viisi.

8.  Komisjon kontrollib lõigetes 4 ja 5 osutatud läbivaadatud võrdlustasemega lõikes 6 osutatud tehniliste parandustega seotud andmeid, et tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile saadetud andmete ja liikmesriikide poolt komisjonile edastatud andmete vaheline kooskõla.

9.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada II lisas esitatud võrdlustasemeid, kui liikmesriigid oma võrdlustasemeid vastavalt lõigetele 4 ja 5 muudavad ning need kiidetakse heaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsesside kaudu.

10.  Liikmesriigid kajastavad metsa majandamise arvestuses kõiki II lisa muudatusi kogu asjaomase arvestusperioodi suhtes.

Artikkel 7

Puittoodete arvestuseeskirjad

1.  Iga liikmesriik kajastab artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohases arvestuses heidet ja sidumist, mis tulenevad muutustest puittoodete süsinikuvarus, sealhulgas heidet puittoodetest, mis on saadud asjaomase liikmesriigi metsadest enne 1. jaanuari 2013. Välja jäetakse puittoodetest tekkiv heide, mis on Kyoto protokolli kohaselt ajavahemikul 2008–2012 kohese oksüdeerumise alusel juba arvesse võetud.

2.  Artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohases puittoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb III lisas kindlaksmääratud esimese astme lagunemise funktsiooni ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest puittoodete süsinikuvarus seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

Liikmesriigid võivad nimetatud kategooriaid täiendada andmetega puukoore kohta, tingimusel et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad. Samuti võivad liikmesriigid kasutada nimetatud kategooriate riigipõhiseid allkategooriaid. III lisas kindlaksmääratud metoodikate ja vaikimisi kasutatavate poollaguaegade asemel võivad liikmesriigid kasutada riigipõhiseid metoodikaid ja poollaguaegu, tingimusel et need metoodikad ja poollaguajad on määratud läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et kasutatavad meetodid on vähemalt sama üksikasjalikud ja täpsed kui III lisas sätestatud meetodid.

Eksporditud puittoodete puhul tähendavad riigipõhised andmed importivale riigile omaseid poollaguaegu ja puittoodete kasutusviise.

Liikmesriigid ei kasuta liidus turule viidud puittoodete puhul selliseid riigipõhiseid poollaguaegu, mis erinevad importiva liikmesriigi artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohases arvestuses kasutatavatest poollaguaegadest.

Raadamisel saadud puittoodete arvestust peetakse kohese oksüdeerumise alusel.

3.  Kui liikmesriigid kajastavad artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohases arvestuses puittoodetest tekkivat süsinikdioksiidi (CO2) heidet tahkete jäätmete kõrvaldamise kohtades, toimub arvestus kohese oksüdeerumise alusel.

4.  Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses heidet puittoodetest, mille puit raiuti energia saamiseks, võtavad nad arvestuse tegemisel samuti aluseks kohese oksüdeerumise.

Liikmesriigid võivad üksnes teavitamise eesmärgil lisada esitatavate andmete hulka andmed energia saamiseks kasutatud väljastpoolt liitu imporditud puidu osakaalu ning selle puidu päritoluriikide kohta.

5.  Importiv liikmesriik ei esita oma arvestuses imporditud puittooteid, olenemata nende päritolust. Liikmesriigid kajastavad seetõttu puittoodetest tekkivat heidet ja sidumist oma arvestuses üksnes siis, kui selline heide ja sidumine tuleneb puittoodetest, mis on saadud nende artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestusega hõlmatud maa-aladelt.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte III lisas sätestatud teabe läbivaatamiseks, et kajastada muudatusi õigusaktides, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt või nimetatud dokumentidest tulenevate või nende järglaseks olenevate lepingutega.

Artikkel 8

Põllumaa majandamise, karjamaa majandamise, taimestiku taastamise ning märgalade kuivendamise ja taastamise arvestuseeskirjad

1.  Põllumaa majandamist ja karjamaa majandamist käsitlevas arvestuses kajastab iga liikmesriik nimetatud tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel selle liikmesriigi nimetatud tegevusest tuleneva heite ja sidumisega asjaomasel baasaastal, nagu on sätestatud VI lisas.

2.  Kui liikmesriik otsustab koostada ja pidada taimestiku taastamist ja/või märgalade kuivendamist ja taastamist käsitlevat arvestust, kohaldab ta lõikes 1 kindlaksmääratud arvutusmeetodit.

Artikkel 9

Looduslike häiringute arvestuseeskirjad

1.  Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõigetes 2 ja 5 osutatud tingimuste täitmise korral jätta artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja d kohasest arvestuskohustusest välja mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite, mille allikaks on looduslikud häiringud.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel arvutavad liikmesriigid vastavalt VII lisas sätestatud metoodikale taustataseme iga artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud tegevuse kohta. Artikli 3 lõike 1 punktide a ja b puhul peab taustatase olema sama. Alternatiivina võivad liikmesriigid kohaldada läbipaistvat ja võrreldavat riigipõhist metoodikat, kasutades järjepidevaid ja algselt täielikke andmete aegridasid, sealhulgas ajavahemiku 1990–2009 puhul.

3.  Liikmesriigid võivad kas igal aastal või vastava arvestusperioodi lõpul oma maakasutuse ja metsanduse arvestusest välja jätta mitte-inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite, mis ületab lõike 2 kohaselt arvutatud taustataset, kui:

4.  Iga liikmesriik, kes jätab arvestusperioodi konkreetsel aastal arvestusest välja looduslikest häiringutest tuleneva mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite,

5.  Looduslikest häiringutest tuleneva mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite võivad liikmesriigid arvestusest välja jätta ainult juhul, kui nad esitavad läbipaistvad andmed järgmise kohta:

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõikes 5 osutatud nõutava teabe muutmiseks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud aktide muudatusi.

Artikkel 10

Maakasutus ja metsandustegevusi käsitlev teave

1.  Hiljemalt 18 kuud pärast iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi algust koostavad liikmesriigid teabe oma maakasutuse ja metsanduse käimasolevate ja edaspidi võetavate meetmete kohta, et käesoleva otsuse artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevustest tulenevat heidet piirata või vähendada ning sidumist säilitada või suurendada, ning edastavad selle komisjonile eraldi dokumendis või määruse (EL) nr 525/2013 artiklis 4 osutatud vähem CO2-heidet tekitava arengu riiklike strateegiate või muude maakasutus- ja metsandussektoriga seotud riiklike strateegiate või tegevuskavade selgesti eristatava osana. Liikmesriigid tagavad, et konsulteeritakse mitmesuguste sidusrühmadega. Kui liikmesriik esitab seda teavet määruse (EL) nr 525/2013 kohase vähem CO2-heidet tekitava arengu riikliku strateegia osana, kohaldatakse nimetatud määruses kehtestatud asjaomast ajakava.

Maakasutus- ja metsandusalaseid meetmeid käsitlev teave hõlmab I lisas kindlaksmääratud asjaomase arvestusperioodi kestust.

2.  Liikmesriikide poolt maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kohta esitatav teave sisaldab iga artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevuse kohta vähemalt järgmist teavet:

3.  Komisjon võib teabevahetuse soodustamiseks anda liikmesriikidele suuniseid ja tehnilist abi.

Komisjon võib liikmesriikidega konsulteerides teha kokkuvõtte kõikidelt liikmesriikidelt saadud teabest maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kohta, eesmärgiga hõlbustada liikmesriikide vahel teadmiste ja parimate tavade vahetamist.

4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga arvestusperioodi keskpaiga kuupäeva seisuga ning iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi lõpus maakasutus- ja metsandusalaste meetmete rakendamise edusamme kirjeldava aruande.

Komisjon võib avaldada nende aruannete põhjal koostatud esimeses lõigus osutatud koondaruande.

Liikmesriigid teevad oma maakasutus- ja metsandussektoris võetavaid meetmeid käsitleva teabe ning esimeses lõigus osutatud aruanded üldsusele kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast nende esitamist komisjonile.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesolevas otsuses sätestatud arvestuseeskirjad läbi kooskõlas asjaomaste ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud otsustega või muude liidu õigusaktidega ning kõnealuste otsuste puudumisel hiljemalt 2017. aasta 30. juuniks ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase ettepaneku.

Artikkel 12

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile delegeeritakse alates 8. juulist 2013 kaheksaks aastaks õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 2, artikli 2 lõikes 3, artikli 4 lõikes 8, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakte. Hiljemalt üheksa kuud enne nimetatud kaheksa-aastase ajavahemiku lõppu koostab komisjon kõnealuse volituste delegeerimise kohta aruande. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 2 lõikes 3, artikli 4 lõikes 8, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 2 lõike 2, artikli 2 lõike 3, artikli 4 lõike 8, artikli 6 lõike 9, artikli 7 lõike 6 ja artikli 9 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

I LISA

---

II LISA

---

III LISA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD ESIMESE ASTME LAGUNEMISE FUNKTSIOON JA VAIKIMISI MÄÄRATUD POOLLAGUAEG

Esimese astme lagunemise funktsioon, mis algab i = 1900 ja jätkub käesoleva aastani:

koos C(1900) = 0.0

kus:

i = aasta

C(i) = puittoodete süsinikuvaru alates aastast i, Gg C;

k = esimese astme lagunemise funktsiooni lagunemiskonstant, väljendatuna aastates – 1

, kus HL on puittoodete süsinikuvaru poollaguaeg aastates);

Sissevool(i) = sissevool puittoodete süsinikuvarusse aastas i, Gg C aasta – 1;

ΔC(i) = puittoodete süsinikuvaru muutus aastas i, Gg C aasta – 1.

Vaikimisi määratud poollaguaeg (HL):

---

IV LISA

SOOVITUSLIKUD VÕTTED, MIS VÕIB LISADA VASTAVALT ARTIKLI 10 LÕIKE 2 PUNKTILE D ESITATAVA MAAKASUTUS- JA METSANDUSTEGEVUSI KÄSITLEVA TEABE HULKA

---

V LISA

---

VI LISA

---

VII LISA

LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST TINGITUD HEITE TAUSTATASEME ARVUTAMINE