Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02013A1018(01)-20211206

Consolidated text: Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2013/490/2021-12-06

02013A1018(01) — ET — 06.12.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSTE JA

nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping

(ELT L 278 18.10.2013, lk 16)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu  PROTOKOLL,

  L 233

3

6.8.2014

 M2

ELI JA SERBIA STABILISEERIMIS-JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2014,  17. detsember 2014,

  L 367

119

23.12.2014

►M3

ELI JA SERBIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2021,  6. detsember 2021,

  L 163

12

29.6.2023



▼B

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSTE JA

nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping



BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Liidu asutamislepingute lepinguosalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”

ühelt poolt ning

SERBIA VABARIIK, edaspidi „Serbia”,

teiselt poolt,

koos edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES lepinguosaliste vahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid, nende soovi tugevdada neid sidemeid ning rajada vastastikusele ja mõlemapoolsele huvile lähedased ja pikaajalised suhted, mis võimaldaksid Serbial tugevdada ja laiendada suhteid ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

ARVESTADES selle lepingu tähtsust seoses Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga, koostööl põhineva stabiilse Euroopa (mille alustalaks on Euroopa Liit) loomise ja tugevdamisega ning samuti stabiilsuspaktiga;

ARVESTADES Euroopa Liidu valmidust integreerida Serbiat nii palju kui võimalik Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi ning tunnustada teda Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) alusel võimaliku ELi liikmekandidaadina, kui Serbia täidab 1993. aasta juuni Euroopa Ülemkogul kindlaks määratud kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused ja rakendab edukalt käesolevat lepingut, eelkõige selle piirkondlikku koostööd käsitlevaid sätteid;

ARVESTADES Euroopa partnerlust, milles määratakse kindlaks tegevusprioriteedid, et toetada riigi püüdlusi Euroopa Liidule lähenemisel;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust aidata kõigi vahenditega kaasa nii Serbia kui kogu piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise, institutsioonide ülesehitamise, avaliku halduse reformi, piirkondliku kaubandusintegratsiooni ja tõhustatud majanduskoostöö, samuti laiaulatusliku koostöö (sealhulgas õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes) ning riikliku ja piirkondliku turvalisuse suurendamise kaudu;

ARVESTADES, et kõnealuse lepingu aluseks on lepinguosaliste kohustus suurendada poliitilist ja majanduslikku vabadust, austada õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, ning toetada demokraatia põhimõtteid mitmeparteisüsteemi ja vabade ning õiglaste valimiste kaudu;

ARVESTADES, et lepinguosalised kohustuvad rakendama täiel määral kõiki ÜRO põhikirja ja OSCE dokumentide, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakti (edaspidi „Helsingi lõppakt”), Madridi ja Viini konverentside lõppdokumentide ning Pariisi uue Euroopa harta põhimõtteid ja sätteid ning täitma Kagu-Euroopa stabiilsuspaktist tulenevaid kohustusi, andes sellega panuse piirkondliku stabiilsuse arengusse ning piirkonna riikide koostöösse;

VEEL KORD KINNITADES põgenike ja riigi sees ümberasustatud isikute õigust naasta ning nende varade ja muude inimõiguste kaitset;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust järgida vabaturumajanduse ja säästva arengu põhimõtteid ja ühenduse valmisolekut aidata kaasa majandusreformidele Serbias;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust arendada vabakaubandust kooskõlas WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega;

ARVESTADES lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust võidelda organiseeritud kuritegevusega ning tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses vastavalt 20. oktoobri 2001. aasta Euroopa konverentsi deklaratsioonile;

OLLES VEENDUNUD SELLES, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „käesolev leping”) loob uued tingimused nendevahelisteks majandussuheteks ning aitab eelkõige arendada kaubandust ja investeeringuid, mis on otsustavad tegurid majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel;

PIDADES SILMAS Serbia püüdlust ühtlustada oluliste valdkondade õigusaktid ühenduse omadega ning neid tõhusalt rakendada;

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda tõhusat toetust ümberkorralduste elluviimisel ning kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilist, rahalist ja majanduslikku abi tervikliku mitmeaastase näidisprogrammi alusel;

KINNITADES, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) III osa IV jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ühenduse liikmesriikidena, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (olenevalt asjaoludest) teavitab Serbiat, et ta on seotud lepinguga ühenduse osana vastavalt EL lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile. Sama kehtib Taani suhtes nendele lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt;

MEENUTADES Zagrebi tippkohtumist, kus kutsuti üles nii suhete tugevdamisele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa Liidu vahel kui ka tõhustatud piirkondlikule koostööle;

MEENUTADES, et Thessaloniķi tippkohtumisel tähtsustati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kui Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhete poliitikaraamistikku ning juhiti tähelepanu nende riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalusele nende reformide edenemisest ja tulemuslikkusest sõltuvalt, nagu on rõhutatud järgnenud Euroopa Ülemkogu 2005. ja 2006. aasta detsembri järeldustes;

MEENUTADES, et 19. detsembril 2006 kirjutati Bukarestis alla Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingule, millega suurendatakse piirkonna suutlikkust kaasata investeeringuid ning võimalusi maailmamajandusse integreerumiseks;

MEENUTADES, et 1. jaanuaril 2008 jõustusid Euroopa ühenduse ja Serbia Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping ( 1 ) ning Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise leping ( 2 ) (edaspidi „ühenduse ja Serbia vaheline tagasivõtuleping”);

SOOVIDES LUUA tihedamat kultuurikoostööd ja teabevahetust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

1.  
Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel,
2.  

Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a) 

toetada Serbiat demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel;

b) 

aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Serbias ning kogu piirkonna stabiliseerimisele;

c) 

luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada nende vahel välja tihedad poliitilised suhted;

d) 

toetada Serbiat majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega;

e) 

toetada Serbiat toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel;

f) 

edendada harmooniliste majandussidemete loomist ning arendada ühenduse ja Serbia vahel järk-järgult välja vabakaubanduspiirkond;

g) 

edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd.

I

JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning kinnipidamine nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtetest, sealhulgas täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), kui ka kinnipidamine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis kajastuvatest turumajanduse põhimõtetest on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks tingimuseks.

Artikkel 3

Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest ning neid täiendava ja tugevdava poliitilise dialoogi osa.

Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu,

— 
võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks või ratifitseerimiseks või vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks;
— 
luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

Kõnealust teemat käsitlevat dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil.

Artikkel 4

Lepinguosalised kinnitavad rahvusvaheliste kohustuste täitmise, eelkõige EJRKga tehtava koostöö, tähtsust.

Artikkel 5

Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu, stabiilsus ning heanaaberlike suhete, inimõiguste, rahvusvähemuste austamise ja kaitse arendamine on Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuni 1999. aasta järeldustes osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järelduste raames ja Serbia tegeliku arengu põhjal.

Artikkel 6

Serbia kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud piirihaldusega ning organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, sealhulgas eriti inimkaubanduse, väike ja kergrelvade ning samuti uimastikaubanduse vastase võitlusega. Kõnealune kohustus on keskne tegur suhete ja koostöö arengus lepinguosaliste vahel ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.

Artikkel 7

Lepinguosalised kinnitavad veelkord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist selles valdkonnas.

Artikkel 8

Täielik assotsieerumine toimub järk-järgult ning lõpeb maksimaalselt kuueaastase üleminekuperioodi lõpuks.

Artikliga 119 loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu teeb korrapäraselt, tavaliselt igal aastal, ülevaate käesoleva lepingu rakendamisest ning Serbia õigus-, haldus-, institutsionaalsete ja majandusreformide vastuvõtmisest ja elluviimisest. See ülevaade lähtub käesoleva lepingu preambulast ning üldpõhimõtetest. Ülevaate tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa partnerluses kehtestatud prioriteete, mis on kõnealuse lepingu puhul asjakohased, ning jälgimine toimub stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide kohaselt, eriti stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi arenguaruande alusel.

Selle ülevaate põhjal esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu soovitusi ning võib teha otsuseid. Kui ülevaate tegemisel määratakse kindlaks teatavad raskused, võidakse nende puhul kasutada lepinguga kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanisme.

Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult. Hiljemalt kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva lepingu kohaldamise kohta põhjaliku ülevaate. Selle ülevaate põhjal hindab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu Serbia edusamme ning võib teha otsuseid assotsieerimise järgmiste etappide kohta.

Ülalmainitud ülevaadet ei kohaldata kapitali vaba liikumise suhtes, mille jaoks nähakse ette erigraafik IV jaotises.

Artikkel 9

Käesolev leping ja selle rakendamine on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eriti 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) V artikliga.

II

JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 10

1.  
Poliitilist dialoogi lepinguosaliste vahel arendatakse edasi käesolevast lepingust lähtudes. Dialoog täiendab ja kindlustab Euroopa Liidu ning Serbia vastastikust lähenemist ning aitab kaasa ühtekuuluvusel ja uutel koostöövormidel põhinevate tihedate sidemete loomisele lepinguosaliste vahel.
2.  

Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama:

a) 

Serbia täielikku integreerumist demokraatlike riikide ühendusse ning järkjärgulist lähenemist Euroopa Liidule;

b) 

lepinguosaliste seisukohtade lähendamist rahvusvahelistes küsimustes, sh ÜVJP küsimustes, vahetades asjakohast teavet eelkõige küsimustes, mis lepinguosalisi tõenäoliselt märkimisväärselt mõjutavad;

c) 

piirkondlikku koostööd ja heanaaberlike suhete arendamist,

d) 

ühiseid vaateid Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele, kaasa arvatud koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades.

Artikkel 11

1.  
Poliitilist dialoogi arendatakse peamiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, kellel on üldvastutus lepinguosaliste poolt talle lahendamiseks esitatud küsimustega tegelemisel.
2.  

Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:

a) 

vajaduse korral kohtumised ühelt poolt Serbiat esindavate kõrgemate ametnike ja teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, ühise välis- ja julgeolekupoliitika peasekretäri/kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni vahel;

b) 

dialoog kõigi diplomaatiliste kanalite kaudu, sealhulgas asjakohased kontaktid kolmandates riikides, ÜROs, OSCEs, Euroopa Nõukogus ning teistel rahvusvahelistel foorumitel;

c) 

kõik muud vahendid, mis võivad soodustada selle dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist, sh 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes vastuvõetud Thessaloníki tegevussuunistes kindlaks määratud vahendid.

Artikkel 12

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 125 alusel moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 13

Poliitiline dialoog võib toimuda mitmepoolses raamistikus ning ka piirkondliku dialoogina, hõlmates teisi piirkonna riike, sh ELi ja Lääne-Balkani foorumi raames.

III

JAOTIS

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid, edendab Serbia aktiivselt piirkondlikku koostööd. Ühendus võib oma tehnilise abi programmidega toetada piirkondlikke ja piiriüleseid projekte.

Kui Serbia kavatseb tõhustada koostööd mõnega artiklites 15, 16 või 17 nimetatud riikidest, tuleb tal sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning vastavalt X jaotisele arvestada nende seisukohaga.

Serbia rakendab täies mahus 19. detsembril 2006. aastal Bukarestis alla kirjutatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu.

Artikkel 15

Koostöö teiste ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega

Pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist alustab Serbia läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.

Nimetatud konventsioonide keskseks osaks on:

a) 

poliitiline dialoog;

b) 

vabakaubanduspiirkondade loomine lepinguosaliste vahel kooskõlas WTO asjaomaste sätetega;

c) 

töötajate vaba liikumise, asutamisvabaduse, teenuste osutamise, jooksvate maksete, kapitali vaba liikumise ning teiste isikute vaba liikumist käsitlevate meetmetega seotud vastastikused soodustused, mille tase on samaväärne kõnealuses lepingus sätestatuga;

d) 

sätted, mis käsitlevad koostööd teistes valdkondades, eelkõige õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes, sõltumata sellest, kas neid on käesolevas lepingus nimetatud.

Nimetatud konventsioonid sisaldavad sätteid vajalike institutsiooniliste mehhanismide loomiseks.

Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Serbia valmisolek selliste konventsioonide sõlmimiseks on Serbia ja Euroopa Liidu vaheliste suhete edasiarendamise tingimuseks.

Serbia alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule.

Artikkel 16

Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega

Serbia teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega osades või kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvates valdkondades. Selline koostöö peab alati olema kooskõlas lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.

Artikkel 17

Koostöö Euroopa Liidu teiste kandidaatriikidega, kes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ei osale

1.  
Serbia peaks edendama koostööd ja sõlmima piirkondliku koostöö konventsiooni Euroopa Liidu kandidaatriikidega igas käesoleva lepinguga hõlmatud koostöövaldkonnas. Selliste konventsioonide eesmärk peaks olema Serbia ja kõnealuse riigi vaheliste kahepoolsete suhete järkjärguline vastavusse viimine ühenduse ja selle liikmesriikide ning kõnealuse riigi vaheliste suhete asjaomase osaga.
2.  
Serbia alustab läbirääkimisi ühendusega tolliliidu moodustanud Türgiga vastastikku kasuliku lepingu sõlmimiseks, millega luuakse GATT 1994 artikli XXIV kohaselt vabakaubanduspiirkond ning liberaliseeritakse asutamisõigus ja teenuste pakkumine nende vahel käesolevas lepingus sätestatud tasemel vastavalt GATSi artiklile V.

Läbirääkimistega tuleks alustada niipea kui võimalik, et sõlmida eespool nimetatud leping enne artikli 18 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.

IV

JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Artikkel 18

1.  
Ühendus ja Serbia loovad kuni kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest järk-järgult kahepoolse vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastuvõetud sätetega. Seejuures võtavad nad arvesse allpool sätestatud konkreetseid nõudeid.
2.  
Lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri.
3.  

Käesoleva lepingu puhul sisaldavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud maksu või lõivu, mis on kehtestatud seoses kauba impordi või ekspordiga, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu seoses sellise impordi või ekspordiga, kuid ei sisalda:

a) 

GATT 1994 artikli III lõike 2 kohasele siseriiklikule maksule vastavaid makse;

b) 

dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid;

c) 

osutatud teenuste kuludega samaulatuslikke tasusid või makse.

4.  

Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järk-järgulisi vähendamisi, on:

a) 

nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 ( 3 ) kehtestatud ühenduse ühise tollitariifistiku maksumäärad, mida käesoleva lepingu allkirjastamise päeval tegelikult erga omnes kohaldati;

b) 

kohaldatav Serbia tollimaks ( 4 ).

5.  

Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldatakse erga omnes teatavaid tollimaksude vähendamisi, mis tulenevad:

a) 

WTOga peetud tollimaksu läbirääkimistest,

b) 

Serbia ühinemisest WTOga, või

c) 

Serbia WTOga ühinemise järgsetest edasistest tollimaksude vähendamistest, kõnealused vähendatud tollimaksud asendatakse alates asjaomaste vähendamiste kohaldamise alguskuupäevast lõikes 4 osutatud tollimaksu baasmääraga.

6.  
Ühendus ja Serbia teatavad teineteisele oma tollimaksu baasmäärad.

I

PEATÜKK

Tööstustooted

Artikkel 19

Mõiste

1.  
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Serbiast pärit toodete suhtes, mis on loetletud kaupade koondnomenklatuuri gruppides 25 kuni 97, välja arvatud WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooted.
2.  
Kauplemine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodetega toimub kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.

Artikkel 20

Tööstustooteid käsitlevad ühenduse soodustused

1.  
Serbiast pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2.  
Serbiast pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

Artikkel 21

Tööstustooteid käsitlevad Serbia soodustused

1.  
Ühendusest pärit, I lisas nimetamata tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatav imporditollimaks kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2.  
Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbiasse importimisel kohaldatavad imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
3.  
I lisas loetletud ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatavat imporditollimakse vähendatakse ja kaotatakse järk-järgult vastavalt kõnealuses lisas olevale ajakavale.
4.  
Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 22

Eksporti käsitlevad tollimaksud ja piirangud

1.  
Ühendus ja Serbia kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud.
2.  
Ühendus ja Serbia kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 23

Tollimaksude kiirem vähendamine

Serbia kinnitab, et ta on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse kiiremini, kui on ette nähtud artiklis 21, kui üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda ja esitab asjakohased soovitused.

II

PEATÜKK

Põllumajandus ja kalandus

Artikkel 24

Mõisted

1.  
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Serbiast pärit põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise suhtes.
2.  
Termin „põllumajandus- ja kalandustooted” tähendab kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 1 kuni 24 kuuluvaid tooteid ja WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooteid.
3.  
Nimetatud mõiste hõlmab gruppi 3, rubriikidesse 1604  ja 1605  ja alamrubriikidesse 0511 91 , 2301 20  ja ex 1902 20 („täidisega pastatooted, mis sisaldavad rohkem kui 20 % massist kala, vähilaadseid, molluskeid või muid veeselgrootuid”) kuuluvaid kala- ja kalandustooteid.

Artikkel 25

Töödeldud põllumajandustooted

Protokollis nr 1 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord.

Artikkel 26

Serbiast pärit põllumajandustoodete importi käsitlevad ühenduse soodustused

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Serbiast pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Serbiast pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 0102 , 0201 , 0202 , 1701 , 1702  ja 2204 kuuluvate toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

Kui kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.

3.  
Alates käesoleva lepingu jõustumispäevast sätestab ühendus Serbiast pärit ja II lisas määratletud baby-beef-toodete suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 20 % ühenduse ühtses tollitariifistikus sätestatud väärtuselisest tollimaksust ja 20 % tollitariifistikus sätestatud koguselisest tollimaksust rümbamassina väljendatud 8 700 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.

▼M1

4.  
Alates käesoleva lepingu protokolli, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga („protokoll, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga”), jõustumise kuupäevast kohaldab Euroopa Liit Serbiast pärinevate, kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 1701  ja 1702 kuuluvate põllumajandustoodete suhtes tollimaksuvaba importi ühendusse 181 000  tonni (netomass) suuruse aastase tariifikvoodi piires.

▼B

Artikkel 27

Põllumajandustooteid käsitlevad Serbia soodustused

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Serbia kõik ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  

Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast Serbia:

a) 

kaotab teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis a loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud;

b) 

kaotab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale;

c) 

vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktides c ja d loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisades iga toote jaoks sätestatud ajakavale;

▼M1

3.  
Alates protokolli, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kuupäevast kohaldab Serbia teatavate Euroopa Liidust pärinevate põllumajandustoodete impordi suhtes tollimakse, mis on loetletud III lisa punktis e, seal märgitud koguste piires.

▼B

Artikkel 28

Veini ja kangete alkohoolsete jookide protokoll

Protokollis nr 2 osutatud veini ja kangete alkohoolsete jookide suhtes kohaldatavad meetmed on sätestatud nimetatud protokollis.

Artikkel 29

Ühenduse soodustused kalale ja kalandustoodetele

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Serbiast pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab ühendus kõik Serbiast pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud IV lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. IV lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

▼M1

3.  
Alates protokolli, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kuupäevast suurendab Euroopa Liit 26 tonni võrra IV lisas sätestatud aastase karpkala impordi tariifikvoodi mahtu.
4.  
Alates protokolli, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kuupäevast avab Euroopa Liit HS rubriiki 1604 kuuluvate toodete tollimaksuvaba impordi tariifikvoodi 15 tonni piires aastas. Tariifikvooti ületava impordi puhul on rakendatav tollimaks 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust.

▼B

Artikkel 30

Serbia soodustused kalale ja kalandustoodetele

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Serbia kõik ühendusest pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab Serbia kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud V lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

▼M1

3.  
Alates protokolli, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kuupäevast avab Serbia kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0301 93 00 kuuluva elusa karpkala (Cyprinus carpio, Carassius carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus) tollimaksuvaba impordi tariifikvoodi tollimaksumääraga 10 % 20 tonni piires aastas. Tariifikvooti ületava impordi puhul on rakendatav tollimaks 60 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust.

▼B

Artikkel 31

Läbivaatamisklausel

Võttes arvesse põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise mahtu lepinguosaliste vahel, nende erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Serbia põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse rolli Serbia majanduses ning WTO raames peetavate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi ja Serbia tulevast ühinemist WTOga, vaatavad ühendus ja Serbia hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus süstemaatiliselt ja asjakohasel vastastikusel alusel toodete kaupa läbi võimalused teha teineteisele täiendavaid soodustusi põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise ulatuslikumaks liberaliseerimiseks.

Artikkel 32

Põllumajanduse ja kalanduse kaitseklausel

1.  
Kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise turgudel või siseriiklikes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artikli 41 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturu erilist tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.
2.  
Juhul kui Serbia päritolu protokolli nr 3 V lisas loetletud toodete import saavutab kokku 115 % eelnenud kolme kalendriaasta keskmisest, alustavad ühendus ja Serbia viie tööpäeva jooksul konsultatsioone asjaomaste toodete ühendusse müümise trendide analüüsimiseks ja hindamiseks ning vajadusel kohaste lahenduste leidmiseks, et vältida kaubanduse moonutamist asjaomaste toodete ühendusse importimisel.

Piiramata mingil viisil lõike 1 kohaldamist, juhul kui Serbia päritolu protokolli nr 3 V lisas loetletud toodete impordi maht kasvab kalendriaasta jooksul kokku üle 30 % võrreldes eelnenud kolme kalendriaasta keskmisega, võib ühendus peatada suurenemist põhjustavate toodete suhtes kohaldatava sooduskohtlemise.

Kui sooduskohtlemine otsustatakse peatada, teatab ühendus meetmest viie tööpäeva jooksul stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele ning algatab konsultatsioonid Serbiaga, et leppida kokku meetmetes kaubanduse moonutamise vältimiseks protokolli nr 3 V lisas loetletud kaupadega kauplemises.

Ühendus taastab sooduskohtlemise niipea, kui kaubanduse moonutamine on kõrvaldatud kokkulepitud meetmete tulemusliku rakendamise või muude asjakohaste meetmetega, mida lepinguosalised on võtnud.

Käesoleva lõike kohase tegevuse suhtes kehtivad mutatis mutandis artikli 41 lõiked 3 kuni 6.

3.  
Lepinguosalised vaatavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist läbi lõikes 2 esitatud mehhanismi toimimise. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada vajadusel kohandada lõikes 2 esitatud mehhanismi.

Artikkel 33

Põllumajandus- ja kalatoodete ning toiduainete, välja arvatud veini ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitse

1.  
Serbia pakub kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud tingimustega kaitset ühenduses nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) ( 5 ) alusel registreeritud ühenduse geograafilistele tähistele. Serbia geograafilised tähised on sobivad registreerimiseks ühenduses nimetatud määruse tingimuste alusel.
2.  
Serbia keelab oma territooriumil selliste ühenduses kaitstud võrreldavate toodete nimede igasuguse kasutuse, mis ei ühildu geograafilise tähise kirjeldusega. Käesolevat kohaldatakse ka juhul, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu, geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, nimetusele lisatakse sellised mõisted nagu liik, tüüp, stiil, imitatsioon, meetod või muud sarnased väljendid.
3.  
Serbia keeldub sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutus vastab lõikes 2 osutatud olukordadele.
4.  
Kaubamärke, mille kasutus vastab lõikes 2 osutatud olukordadele ning mis on registreeritud Serbias või mida kasutatakse seal, lõpetatakse nende kasutamine viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist. Siiski ei kohaldata käesolevat Serbias registreeritud kaubamärkide ja kolmandate riikide kodanikele kuuluvate kasutatavate kaubamärkide suhtes eeldusel, et need ei eksita oma olemuse tõttu avalikkust kaupade kvaliteedi, kirjelduse ja geograafilise päritolu osas.
5.  
Vastavalt lõikele 1 kaitstud geograafiliste tähiste kasutamine kaupade tavapäraste nimetustena tavakeeles lõpetatakse Serbias hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.
6.  
Serbia tagab, et viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist tema territooriumilt eksporditavad kaubad ei riku käesoleva artikli sätteid.
7.  
Serbia tagab omal algatusel ning mis tahes huvitatud isiku palvel lõigetes 1–6 osutatud kaitse.

III

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 34

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollis nr 1 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 35

Soodsamad soodustused

Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta mingil moel soodsamate meetmete ühepoolset kohaldamist teiste lepinguosalise poolt.

Artikkel 36

Status quo

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Serbia vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi tollimakse ega samaväärse toimega makse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Serbia vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ning juba kehtivaid piiranguid ei karmistata.
3.  
Ilma et see piiraks artiklite 26, 27, 28, 29 ja 30 alusel tehtud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted mingil moel Serbia ja ühenduse põllumajandus- ja kalanduspoliitika järgimist ega nimetatud poliitika alusel meetmete võtmist, kui see ei mõjuta II–V lisas ja protokollis nr 1 sätestatud impordikorda.

Artikkel 37

Maksualase diskrimineerimise keeld

1.  
Ühendus ja Serbia hoiduvad kohaldamast sisemaksustamise meetmeid või korda, mis on otseselt või kaudselt diskrimineerivad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate samasuguste toodete suhtes, ning tühistavad sellised meetmed või sellise korra, kui need on olemas.
2.  
Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete sisemaksude tagasimaksed olla suuremad kui nende suhtes kehtestatud kaudsed riigimaksud.

Artikkel 38

Fiskaalsed tollimaksud

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 39

Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped

1.  
Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda.
2.  
Artiklis 18 nimetatud üleminekuajal ei mõjuta käesolev leping sellise kaupade liikumist reguleeriva konkreetse sooduskorra rakendamist, mis on ette nähtud kas ühe või mitme liikmesriigi ning Serbia vahel varem sõlmitud lepingutega või mis tulenevad Serbia poolt piirkondliku kaubanduse edendamiseks sõlmitud III jaotises mainitud kahepoolsetest kokkulepetest.
3.  
Lepinguosalised peavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus nõu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kokkulepete üle ning taotluse korral muude oluliste küsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niiviisi nõu kolmanda riigi ühinemisel liiduga, et tagada ühenduse ja Serbia käesolevas lepingus väljendatud vastastikuste huvide arvestamine.

Artikkel 40

Dumping ja subsiidiumid

1.  
Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kummalgi lepinguosalisel võtta kaubanduse kaitsmiseks meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 41.
2.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse dumpingut ja/või tasakaalustavaid subsiidiume, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja oma asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 41

Kaitseklausel

1.  
Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT 1994 XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu sätteid.
2.  

Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

a) 

märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil, või

b) 

tõsiseid häireid mõnes majandusharus või raskusi, millega võib kaasneda majandusliku olukorra tõsine halvenemine mõnes importiva lepinguosalise piirkonnas,

võib importiv lepinguosaline võtta sobivaid kahepoolseid kaitsemeetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

3.  
Vastavalt lõikes 2 määratletule ei tohi teise lepinguosalise impordile suunatud kahepoolsed kaitsemeetmed olla ulatuslikumad, kui on vaja tekkinud raskuste heastamiseks, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest. Vastuvõetud kaitsemeetmed peaksid seisnema kehtivate käesolevas lepingus sätestatud tollimaksumäärade suurendamise või vähendamise peatamises asjaomase toote puhul kuni maksimaalselt selle toote suhtes kehtiva, artikli 18 lõike 4 punktides a ja b ning lõikes 5 osutatud enamsoodustusrežiimi tollimaksule vastava piirini. Sellised meetmed peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja jooksul ning nende võtmise aeg ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Väga erandlike asjaolude korral võib meetmeid pikendada kokku kuni kahe aasta võrra. Kahepoolseid kaitsemeetmeid ei rakendata toote impordile, mille suhtes on varem kohaldatud nimetatud meedet selliseks ajaks, mis võrdub selle meetme varasema rakendamisajaga, tingimusel, et vähemalt kaks aastat pole meedet rakendatud.

4.  
Käesolevas artiklis nimetatud juhtudel enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 5 punkti b kohaldamise korral esitab ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Serbia võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks.
5.  

Lõigete 1, 2, 3 ja 4 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

käesolevas artiklis nimetatud olukorrast tulenevad probleemid esitatakse koheselt läbivaatamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kes võib teha nende raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse.

Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole kolmekümne päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamisest teinud nende probleemide kõrvaldamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Vastavalt GATT 1994 XIX artiklile ja WTO kaitsemeetmete lepingule kohaldatavate kaitsemeetmete puhul tuleb säilitada käesoleva lepinguga antud soodustuste tase/marginaal.

b) 

Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline käesolevas artiklis nimetatud olukordades kohaldada viivitamata ajutisi meetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

6.  
Kui ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Serbia kohaldab käesolevas artiklis nimetatud probleeme põhjustada võivate toodete impordi suhtes halduskorda, mille eesmärk on anda kiiresti teavet kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

Artikkel 42

Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid

1.  

Kui käesoleva jaotise sätete järgimine toob kaasa:

a) 

eksportivale lepinguosalisele olulise toiduaine või muu toote tõsise puuduse või selle ohu või

b) 

sellise toote reekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepinguosaline on kehtestanud koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega meetmed või maksud, ja kui eespool nimetatud olukord põhjustab või võib põhjustada eksportiva lepinguosalise jaoks tõsiseid raskusi,

võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2.  
Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mille tagajärjeks oleks samasugustes tingimustes meelevaldne või põhjendamatu diskrimineerimine või kaubavahetuse varjatud piiramine, ning kui asjaolud ei õigusta enam meetmete säilitamist, siis need tühistatakse.
3.  
Enne lõikes 1 nimetatud meetmete võtmist või lõike 4 kohaldamise puhul võimalikult kiiresti esitab vastavalt asjaoludele kas ühendus või Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võivad lepinguosalised kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja raskuste lõpetamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui küsimus edastati stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, võib eksportiv lepinguosaline asjaomaste toodete ekspordi suhtes käesoleva artikli alusel meetmeid kohaldada.
4.  
Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib ühendus või Serbia kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.
5.  
Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

Artikkel 43

Riigimonopolid

Serbia tagab kaubandusliku iseloomuga riiklike monopolide järkjärgulise kohaldamise nii, et kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ei oleks kaupade hankimise ja turustamise tingimustes liikmesriikide ja Serbia kodanike vahel mitte mingisugust diskrimineerimist.

Artikkel 44

Päritolureeglid

Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, on päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks sätestatud protokollis nr 3.

Artikkel 45

Lubatud piirangud

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 46

Halduskoostööst hoidumine

1.  
Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva jaotise kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.
2.  
Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva jaotise alusel, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise.
3.  

Käesolevas artiklis kasutatud mõiste „halduskoostööst hoidumine” tähendab muu hulgas:

a) 

asjaomase toote/asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b) 

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c) 

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muu hulgas siis, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4.  

Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a) 

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed ja esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

b) 

Kui lepinguosalised on eespool nimetatud viisil alustanud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul alates teavitamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teavitatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed.

c) 

Käesoleva artikli kohane ajutine peatamine piirdub vähimaga, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest viivitamata pärast selle vastuvõtmist. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et see lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on ära langenud.

5.  
Samaaegselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peaks asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 47

Juhul, kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli nr 3 sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude alal, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 48

Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saartel.

V

JAOTIS

TÖÖTAJATE LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, KAPITALI LIIKUMINE

I

PEATÜKK

Töötajate liikumine

Artikkel 49

1.  

Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti:

a) 

ei kohelda liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Serbia kodanikke töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel nende kodakondsuse tõttu halvemini kui selle liikmesriigi kodanikke;

b) 

on liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötava töötaja selles liikmesriigis seaduslikult elaval abikaasal ja laste juurdepääs asjaomase liikmesriigi tööturule kõnealuse töötaja tööloa kehtivuse ajal, välja arvatud hooajatöötajad ja töötajad, kellele laienevad kahepoolsed kokkulepped artikli 50 tähenduses, kui sellistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

2.  
Kui Serbias kehtivatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, kohtleb Serbia tema territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ja nende seal seaduslikult elavaid abikaasasid ja lapsi vastavalt lõikele 1.

Artikkel 50

1.  

Arvestades liikmesriigi tööturul valitsevat olukorda ja juhul kui asjaomases liikmesriigis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

a) 

tuleks säilitada ja võimaluse korral parandada töövõimalusi, mille liikmesriigid on Serbia töötajatele kahepoolsete kokkulepete alusel andnud;

b) 

kaaluvad teised liikmesriigid samasuguste kokkulepete sõlmimise võimalust.

2.  
Kolme aasta pärast uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muude paranduste tegemise võimalust, sealhulgas tööalasele koolitusele pääsemise lihtsustamist liikmesriikides kehtiva korra ja menetluste kohaselt ning arvestades liikmesriikide ja ühenduse tööturul valitsevat olukorda.

Artikkel 51

1.  

Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Serbia kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:

a) 

selliste töötajate ja nende pereliikmete vanaduse, invaliidsuse ja surma puhul makstavate pensionide ja hüvitiste arvestamisel ning samuti neile tervishoiuteenuste osutamisel liidetakse kokku nende töötajate kõik kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodid erinevates liikmesriikides;

b) 

kõiki vanaduse, surma, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensione ja hüvitisi, välja arvatud mitteosamakselised hüvitised, võib vabalt üle kanda hüvitisi väljamaksva ELi liikmesriigi või liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel;

c) 

kõnealused töötajad saavad oma eespool määratletud pereliikmetele peretoetusi.

2.  
Serbia kohtleb neid töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja töötavad seaduslikult selle territooriumil ja ka nende seaduslikult seal elavaid pereliikmeid samuti, nagu on määratletud lõike 1 punktides b ja c.

II

PEATÜKK

Asutamisõigus

Artikkel 52

Mõiste

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„ühenduse äriühing või Serbia äriühing” – äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Serbia õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Serbia territooriumil. Liikmesriigi või Serbia õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, millel on vastavalt ühenduse või Serbia territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Serbia äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Serbia majandusega;

b) 

„äriühingu tütarettevõte” – teise äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing;

c) 

„äriühingu filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d) 

„asutamisõigus” on:

i) 

kodanike õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige äriühinguid, mille tegevust nad tõhusalt kontrollivad. Kodanike füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või ettevõtlusega tegeleva äriühingu asutamise õigus ei laiene teise lepinguosalise tööturul töö otsimisele või tööle asumisele ega anna õigust pääseda teise lepinguosalise tööturule. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes ei ole üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad;

ii) 

ühenduse või Serbia äriühingute õigus alustada vastavalt ühenduses või Serbias majandustegevust tütarettevõtete või äriühingu filiaalide asutamise kaudu;

e) 

„tegevus” – majandustegevus;

f) 

„majandustegevus” – eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus;

g) 

„ühenduse kodanik ja Serbia kodanik” – vastavalt liikmesriigi või Serbia kodakondsusega füüsiline isik;

rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Serbiat asuvate ühenduse või Serbia kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Serbiat asutatud ja vastavalt ühenduse või Serbia kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Serbias kooskõlas asjakohaste õigusaktidega;

h) 

„finantsteenused” – VI lisas kirjeldatud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala.

Artikkel 53

1.  

Serbia lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist oma territooriumil. Selleks kindlustab Serbia käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a) 

seoses ühenduse äriühingute asutamisega Serbia territooriumil neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Serbia enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele., milline kohtlemine on sobivam;

b) 

seoses ühenduse äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega Serbia territooriumil, kui need on juba asutatud, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Serbia enda või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

2.  

Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a) 

seoses Serbia äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriikide või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam;

b) 

seoses Serbia äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on asutatud liikmesriigi territooriumil, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriigi enda äriühingutele või filiaalidele või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

3.  
Lepinguosalised ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega diskrimineeritakse lepinguosaliste äriühingute asutamist või nende alustatud tegevust vastavatel territooriumidel võrreldes oma äriühingutega
4.  
Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kehtestab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu üksikasjaliku korra eelnimetatud sätete raames antava asutamisõiguse laiendamiseks ühenduse ja Serbia kodanikele majandustegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.
5.  

Olenemata käesoleva artikli sätetest:

a) 

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates õigus Serbias asuvat kinnisvara kasutada ja rendile anda;

b) 

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates samasugune õigus omandada ja kasutada kinnisvara nagu Serbia äriühingutel ning riigivara/ühist huvi pakkuva vara suhtes on neil samad õigused Serbia äriühingutega, kui asjaomased õigused on vajalikud äriühingute asutamisega ettenähtud majandustegevuse läbiviimiseks.

c) 

Nelja aasta möödudes alates käesoleva lepingu jõustumisest kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalust laiendada punktis b nimetatud õigusi ühenduse äriühingute filiaalidele.

Artikkel 54

1.  
Artikli 56 sätete valdkonnas, välja arvatud VI lisas kirjeldatud finantsteenused, võivad lepinguosalised võtta meetmeid äriühingute ja kodanike asutamisõiguse ning tegevuse reguleerimiseks oma territooriumil, kui asjaomaste meetmetega ei diskrimineerita teise lepinguosalise äriühinguid ja kodanikke võrreldes oma äriühingute ja kodanikega.
2.  
Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takistata lepinguosalisel võtta meetmeid finantsteenuste suhtes järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Neid meetmeid ei tohi kasutada lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustuste vältimise vahendina.
3.  
Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 55

1.  
Ilma et see piiraks Euroopa ühise õhuruumi loomise mitmepoolse lepingu ( 6 ) (edaspidi „ECAA”) kohaldamist, ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži teenustele.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda soovitusi asutamisõiguse ja tegevuse alaste sätete parandamise kohta lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 56

1.  
Artiklite 53 ja 54 sätetega ei ole välistatud, et lepinguosalised kohaldavad erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamisõigust ja tegevust oma territooriumil, kui see on õigustatud selliste filiaalide õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate äriühingute filiaalidega ning finantsteenuste puhul juhul, kui see on õigustatud järelevalvekaalutlustel.
2.  
Erinev kohtlemine ei tohi ületada sellistest õiguslikest või tehnilistest erinevustest tulenevaid otseseid vajadusi ning finantsteenuste puhul järelevalvekaalutluste vajadusi.

Artikkel 57

Et ühenduse ja Serbia kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt ühenduse ja Serbia territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Selle saavutamiseks võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 58

1.  
Ühenduse territooriumil asutatud Serbia äriühingutel või Serbia territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel tööle võtta või lubada oma tütarettevõttel või filiaalil tööle võtta töötajaid vastavalt Serbia Vabariigi või ühenduse territooriumil, kui töötajad on vastavalt liikmesriigi või Serbia kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad lõikes 2 määratletud võtmepersonali hulka ja nad võetakse tööle üksnes äriühingutes, tütarettevõtetes või filiaalides. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.
2.  

Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel, et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle töötajad või selle aktsionärid või osanikud (v.a enamusaktsionärid või -osanikud) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) käesoleva lõike punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse:

a) 

organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peamiselt juhivad äriühingut ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on:

i) 

äriühingu või selle osakonna või allüksuse juhtimine;

ii) 

teiste järelevalve, juhtimise või kutsetegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontrollimine;

iii) 

isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

b) 

organisatsioonis töötavad isikud, kellel on äriühingu tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks äriühingus vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumist akrediteeritavate elukutsete esindajate hulka;

c) 

korporatsioonisiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni äriühingusse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on täpselt samasugune.

3.  

Serbia ja ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt ühenduse või Serbia territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on eespool esitatud lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Serbia äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Serbia Vabariigis, kui:

a) 

need esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega, ega saa äriühingu vastuvõtjariigis asuvast allikast tasu, ning

b) 

äriühingu põhitegevuskoht on vastavalt väljaspool ühendust või Serbiat ja äriühingul ei ole teisi esindajaid, kontoreid, filiaale ega tütarettevõtteid vastavalt selles liikmesriigis või Serbias.

III

PEATÜKK

Teenuste osutamine

Artikkel 59

1.  
Ühendus ja Serbia võtavad vastavalt järgnevatele sätetele vajalikud meetmed, et järk-järgult võimaldada ühenduse või Serbia äriühingutel või kodanikel selliste teenuste osutamist, kus üks lepinguosaline osutab teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele.
2.  
Lõikes 1 nimetatud liberaliseerimistegevuse raames võimaldavad lepinguosalised ajutise vaba liikumise teenuste osutamise eesmärgil füüsilistele isikutele või isikutele, kes kuuluvad teenuseosutaja juures töötava võtmepersonali hulka artikli 58 tähenduses, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes esindavad ühenduse või Serbia äriühinguid või kodanikke ja soovivad siseneda ajutiselt kas teenuste müügi läbirääkimiste pidamiseks või asjaomase teenuseosutaja nimel teenuste müügi lepingute sõlmimiseks, juhul kui asjaomased esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega üldsusele.
3.  
Nelja aasta pärast võtab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vajalikud meetmed lõike 1 sätete järkjärguliseks rakendamiseks. Arvesse võetakse lepinguosaliste õigusaktide ühtlustamisel saavutatud edu.

Artikkel 60

1.  
Lepinguosalised ei võta meetmeid, millega nad seavad teise lepinguosalise territooriumil asuvatele ühenduse või Serbia äriühingutele või kodanikele märgatavaid piiranguid teenuste osutamise tingimuste osas, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamise päevale eelnenud olukorraga.
2.  
Kui üks lepinguosalistest on seisukohal, et teise lepinguosalise käesoleva lepingu jõustumise järel kehtestatud meetmete tulemusena tekib olukord, mis märgatavalt piirab teenuste osutamist, võrreldes enne käesoleva lepingu jõustumist valitsenud olukorraga, võib esimesena nimetatud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt läbirääkimiste alustamist.

Artikkel 61

Transporditeenuste osutamisel ühenduse ja Serbia vahel kohaldatakse järgmisi sätteid:

1. 

Maismaatranspordi alal sätestatakse protokolliga nr 4 lepinguosaliste suhetes kohaldatavad eeskirjad eesmärgiga tagada piiranguteta maanteetransiitliiklus üle kogu Serbia ja ühenduse, et tõhusalt rakendada diskrimineerimisevastast põhimõtet ja järk-järgult ühtlustada Serbia transpordialaseid õigusakte ühenduse sellealaste õigusaktidega.

2. 

Rahvusvahelise meretranspordi alal kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubandusalustel põhineva piiranguteta juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele ning võtab arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete alal.

Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon.

3. 

Lõike 2 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

a) 

ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete raames lastijaotusklausleid;

b) 

kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele;

c) 

muu hulgas võimaldavad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele, seoses nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamise ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenustega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4. 

Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleb vastastikuse turulepääsu tingimusi õhutranspordi valdkonnas käsitleda ECAA raames.

5. 

Enne ECAA sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid või diskrimineerivaid meetmeid.

6. 

Serbia kohandab oma õigusnorme, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, ühenduses kehtivate õigusnormidega õhu-, mere-, siseveeteede ja maismaatranspordi valdkonnas niivõrd, kui see on vajalik liberaliseerimise eesmärgil, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamiseks ning reisijate ja kaupade vaba liikumise lihtsustamiseks.

7. 

Ühise edu saavutamiseks selle peatüki eesmärkide täitmisel uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi luua tingimused, mis on vajalikud õhu-, maismaa- ja siseveeteede transporditeenuste osutamise vabaduse suurendamiseks.

IV

PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 62

Lepinguosalised kohustuvad lubama kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kõiki ühenduse ja Serbia vahelisi vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.

Artikkel 63

1.  
Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses otseinvesteeringutega vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse, samuti seoses V jaotise II peatüki sätete kohaste investeeringutega ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.
2.  
Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses kaubandustehingutele või teenustele antava krediidiga, milles osaleb ühe lepinguosalise territooriumil elav isik, samuti pikema kui aastase tähtajaga finantslaenude ja krediitide puhul.
3.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldab Serbia, kasutades täiel määral ja otstarbekalt oma kehtivaid menetlusi, omandada Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel Serbias kinnisvara. Nelja aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest kohandab Serbia järk-järgult oma õigusakte, mis käsitlevad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike poolt kinnisvara omandamist Serbias, et tagada Serbia oma kodanikega samaväärne kohtlemine.
4.  
Ühendus ja Serbia tagavad nelja aasta järel käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.
5.  
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumise ega jooksvate maksete suhtes ühenduse ja Serbia territooriumil asuvatele isikutele ning ei kehtesta praegu kehtivas korras uusi piiranguid.
6.  
Ilma et see piiraks artikli 62 ja käesoleva artikli kohaldamist ja erandjuhul, kui ühenduse ja Serbia vaheline kapitali liikumine põhjustab või võib põhjustada suuri raskusi ühenduse või Serbia valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Serbia võtta ühenduse ja Serbia vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud.
7.  
Ükski eelnev säte ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud olemasolevate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega, milles osalevad käesoleva lepingu osalised.
8.  
Lepinguosalised arutavad ühenduse ja Serbia vahelise kapitali vaba liikumise lihtsustamise võimalusi, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist.

Artikkel 64

1.  
Esimese nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võtavad ühendus ja Serbia meetmeid, et luua vajalikud tingimused ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade edasiseks järkjärguliseks rakendamiseks.
2.  
Neljanda aasta lõpus pärast käesoleva lepingu jõustumist määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks üksikasjaliku korra ühenduse kapitali vaba liikumise täielikuks rakendamiseks Serbias.

V

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 65

1.  
Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.
2.  
Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on lepinguosaliste territooriumil kas või osaliselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 66

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, eriti seoses elamisloa andmise, uuendamise või selle andmisest keeldumisega, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. Kõnealune säte ei piira artikli 65 kohaldamist.

Artikkel 67

Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Serbia äriühingud või kodanikud ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, on samuti hõlmatud käesoleva jaotise sätetega.

Artikkel 68

1.  
Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.
2.  
Käesolevas jaotise sätteid ei tõlgendata viisil, mis takistaks lepinguosalistel võtta või rakendada meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepetest või riikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.
3.  
Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Serbial oma asjakohase maksuõiguse kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 69

1.  
Lepinguosalised püüavad võimaluse korral alati vältida piiravate meetmete, sealhulgas impordiga seotud meetmete kehtestamist maksebilansiga seotud eesmärkidel. Selliseid meetmeid kasutav lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võimalikult kiiresti nende kõrvaldamise ajakava.
2.  
Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Serbial on tõsiseid maksebilansiraskusi või kui sellised raskused neid ohustavad, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Serbia võtta WTO asutamislepinguga ettenähtud tingimuste kohaselt piiravaid meetmeid, sealhulgas impordiga seotud meetmeid, mis on piiratud kestusega ja mis ei ole ulatuslikumad, kui on hädavajalik maksebilansi olukorra parandamiseks. Ühendus või Serbia teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.
3.  
Piiravaid meetmeid ei kohaldata investeeringutega seotud ülekannete suhtes, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud summade kodumaale tagasitoimetamise ja investeeringutest tulenevate tulude suhtes.

Artikkel 70

Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige GATSi artiklist V tulenevate nõuete alusel.

Artikkel 71

Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu tema turgudele.

VI

JAOTIS

ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD

Artikkel 72

1.  
Lepinguosalised kinnitavad, et on väga tähtis ühtlustada Serbia kehtivad õigusaktid ühenduse õigusaktidega ning rakendada neid tõhusalt. Serbia püüab tagada, et praegused ja tulevased õigusaktid viiakse järkjärgult vastavusse ühenduse õigustikuga. Serbia tagab praeguste ja tulevaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.
2.  
Ühtlustamist alustatakse käesoleva lepingu allkirjastamise päeval ning seda laiendatakse käesoleva lepingu artiklis 8 määratud üleminekuperioodi lõpuks järkjärgult kõigile käesolevas lepingus osutatud ühenduse õigustiku valdkondadele.
3.  
Ühtlustamise esimesel etapil keskendutakse esmajärjekorras siseturgu käsitleva ühenduse õigustiku põhinõuetele, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning muudele kaubandusega seotud valdkondadele. Edaspidi keskendub Serbia ühenduse õigustiku ülejäänud osadele.

Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Serbia vahel kokkulepitud kava alusel.

4.  
Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga määrab Serbia kindlaks ka õigusaktide ühtlustamise rakendamise ning selleks võetavate õiguskaitsemeetmete järelevalve üksikasjaliku korra.

Artikkel 73

Konkurentsi- ja muud majandussätted

1.  

Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobimatu järgmine tegevus, mis võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Serbia vahel:

i) 

kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi;

ii) 

turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Serbia territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt;

iii) 

riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või tooteid.

2.  
Igasugust käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eriti EÜ asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.
3.  
Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punktide i ja ii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused usaldatakse sõltumatult tegutsevale asutusele seoses eraõiguslike ning avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused.
4.  
Ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva asutab Serbia sõltumatult tegutseva asutuse, millele usaldatakse lõike 1 punkti iii sätete täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt lõikele 2 ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.
5.  
Ühendus ühelt poolt ja Serbia teiselt poolt tagavad riigiabi läbipaistvuse muu hulgas sellega, et esitavad teistele lepinguosalistele korralise aastaaruande või sellega võrdväärse dokumendi, järgides riigiabi käsitlevas ühenduse ülevaates kirjeldatud metoodikat ja esitusviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet konkreetsete riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.
6.  
Serbia koostab enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
7.  
a) 

Lõike 1 punkti iii kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viie aasta jooksul võetakse Serbia antud riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Serbia on võrdsustatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkondadega.

b) 

Nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Serbia Euroopa Komisjonile NUTS II tasemel ühtlustatud arvandmed, mis käsitlevad sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. Lõikes 4 nimetatud asutus ja Euroopa Komisjon hindavad seejärel üheskoos Serbia piirkondade abikõlblikkust ja sellega seotud abi ülemmäärasid, et koostada piirkondliku abi kaart vastavalt asjaomastele ühenduse suunistele.

8.  
Protokolliga nr 5 kehtestatakse terasetööstusele antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse protokolliga kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse siis, kui terasetööstusele antakse ümberkorraldamisabi. Sellega rõhutatakse ümberkorraldamiseks antava abi erandlikku laadi, ajalist piiratust ning seotust mahtude vähendamisega teostatavusprogrammide raames.
9.  

IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:

a) 

ei kohaldata lõike 1 punkti iii;

b) 

hinnatakse iga lõike 1 punktiga i vastuolus olevat tegevust kriteeriumide kohaselt, mille ühendus on kehtestanud EÜ asutamislepingu artiklite 36 ja 37 ning nende põhjal vastuvõetud konkreetsete ühenduse dokumentide alusel.

10.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et teatav tegevus ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võib ta võtta vajalikud meetmed pärast nõupidamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus või kolmekümne päeva jooksul pärast sellise nõupidamise taotlemist. Ükski käesoleva artikli säte ei takista ega mõjuta mingil moel ühenduse ega Serbia võetavaid dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid kooskõlas GATT 1994 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning nendega seotud siseriiklike õigusnormidega.

Artikkel 74

Riigi osalusega äriühingud

Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Serbia avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjate suhtes, kellele on antud eri- ja ainuõigused, EÜ asutamislepingus sätestatud põhimõtteid, pidades silmas eelkõige artiklit 86.

Üleminekuperioodil ei hõlma avalik-õiguslike ettevõtjate eriõigused võimalust kehtestada koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ühenduse impordi suhtes Serbiasse.

Artikkel 75

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand

1.  
Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse tagamise tähtsust.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtlevad lepinguosalised teineteise äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.
3.  
Serbia võtab vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt viie aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist on intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning selliste õiguste jõustamise tõhusad vahendid samal tasemel kui ühenduses.
4.  
Serbia kohustub lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul ühinema VII lisas nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada, et Serbia peab kõnealuses valdkonnas ühinema teatavate mitmepoolsete konventsioonidega.
5.  
Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise taotlusel viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 76

Riigihanked

1.  
Ühendus ja Serbia leiavad, et on soovitav avada riigihankelepingute sõlmimine võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel eelkõige WTO eeskirju järgides.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduses registreeritud või registreerimata Serbia äriühingutele juurdepääs ühenduse pakkumismenetlusele vastavalt ühenduse hankelepingute sõlmimise korrale ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui ühenduse äriühinguid.

Eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka kommunaalteenuste sektori lepingute suhtes, kui Serbia valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealust valdkonda käsitlevad ühenduse eeskirjad. Ühendus kontrollib korrapäraselt, kas Serbia on tegelikult sellised õigusaktid vastu võtnud.

3.  
Vastavalt V jaotise II peatükile on Serbia territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Serbias ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Serbia äriühingutele.
4.  
Hiljemalt viie aasta möödudes käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse Serbias registreerimata ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Serbias vastavalt Serbia riigihangete seadusele ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui Serbia äriühinguid.

Käesoleva lepingu jõustumisel muudab Serbia võimalikud soodustused kodumaistele majandusüksustele hinnasoodustusteks ning vähendab viimaseid viie aasta jooksul järkjärgult järgneva ajakava kohaselt:

— 
teise aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 15 %;
— 
kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 10 %;
— 
neljanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 5 %; ning
— 
viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad soodustused olema täielikult kaotatud.
5.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib korrapäraselt Serbia võimalusi võimaldada kõikidele ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Serbias. Serbia esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule iga-aastaselt aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud riigihangete läbipaistvuse parandamiseks ja mis võimaldavad selles valdkonnas tehtud otsuste tõhusat kohtulikku läbivaatamist.
6.  
Riigihankelepingute täitmisega seotud asutamisõiguse, toimingute, teenuste osutamise, samuti tööhõive ja tööjõu vaba liikumise suhtes ühenduse ja Serbia vahel kohaldatakse artikleid 49 kuni 64.

Artikkel 77

Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

1.  
Serbia võtab vajalikud meetmed, et saavutada järk-järgult vastavus ühenduse tehniliste eeskirjadega ja Euroopa standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetlustega.
2.  

Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a) 

edendavad ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist;

b) 

toetavad kvaliteetse infrastruktuuri loomise edendamist: standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine;

c) 

toetavad Serbia osalemist standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja teiste sarnaste valdkondadega tegelevate organisatsioonide töös (nt CEN, Cenelec, ETSI, EA, WELMEC, EUROMET) ( 7 );

d) 

vajaduse korral sõlmivad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, kui Serbia õigusraamistik ja menetlused on viidud piisavalt vastavusse ühenduse omadega ja on tagatud asjakohane ekspertiis.

Artikkel 78

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad koostööd Serbia tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.

Sel eesmärgil ning võttes arvesse ühiseid huve, tagavad lepinguosalised järgmist:

a) 

aktiivne tarbijakaitsepoliitika vastavalt ühenduse õigusaktidele, sealhulgas teavitamise kasv ja sõltumatute organisatsioonide loomine;

b) 

Serbia tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega;

c) 

tarbijate tõhus õiguskaitse, parandamaks tarbekaupade kvaliteeti ja hoidmaks vastavaid ohutusstandardeid;

d) 

pädevate asutuste teostatav eeskirjade järelevalve ning vaidluste korral õiguskaitse kättesaadavuse tagamine;

e) 

ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetus.

Artikkel 79

Töötingimused ja võrdsed võimalused

Serbia ühtlustab järk-järgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.

VII

JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 80

Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik

Koostöös õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste valdkonnas pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärk on eelkõige suurendada kohtuasutuste sõltumatust ja parandada nende tõhusust, parandada politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tööd, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Artikkel 81

Isikuandmete kaitse

Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Serbia isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Serbia asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.

Artikkel 82

Viisad, piirihaldus, varjupaigaõigus ja ränne

Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.

Koostöö eespool nimetatud küsimustes põhineb vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:

a) 

õigusakte ja toiminguid käsitlev statistika- ja teabevahetus;

b) 

õigusaktide koostamine;

c) 

asutuste töövõime ja tõhususe parandamiseks,

d) 

personalikoolitus;

e) 

reisidokumentide turvalisus ja valedokumentide avastamine;

f) 

piirihaldus.

Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

a) 

varjupaiga andmise valdkonnas: riiklike õigusaktide rakendamine, et täita 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuaril 1967. aastal New Yorgis sõlmitud pagulasseisundi protokolli tingimusi ning tagada mittetagasisaatmise põhimõtte ning varjupaigataotlejate ja põgenike muude õiguste austamine;

b) 

seadusliku migratsiooni alal vastuvõtueeskirjad ja vastu võetud isikute õigused ja staatus. Rände valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku seaduslikult nende territooriumil elavate teiste riikide kodanike õiglases kohtlemises ning toetavad integratsioonipoliitikat, mille eesmärk on muuta asjaomaste kodanike õigused ja kohustused sarnaseks oma kodanike õiguste ja kohustustega.

Artikkel 83

Ebaseadusliku sisserände ennetamine ja kontroll, tagasivõtmine

1.  
Pooled teevad koostööd ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil lubavad Serbia ja liikmesriigid tagasi kõik ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad oma kodanikud ning lepinguosalised lepivad kokku ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingut ning liikmesriikide ja Serbia vaheliste kahepoolsete kokkuleppete täielikus rakendamises, kui nende kahepoolsete kokkulepete sätted on kooskõlas ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingu sätetega, sisaldades sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise kohustust.

Liikmesriigid ning Serbia annavad oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja laiendavad neile sel eesmärgil vajalikke haldusvõimalusi.

Konkreetsed menetlused kodanike ja kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasilubamise kohta on kindlaks määratud Euroopa Ühenduse ja Serbia vahelises tagasivõtulepingus ning liikmesriikide ja Serbia vahelisi kahepoolsetes kokkulepetes, kui nende kahepoolsete kokkulepete sätted on kooskõlas ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingu ebaseaduslikult riigis viibivate isikute riiki tagasilubamist käsitlevate sätetega.

2.  
Serbia kohustub sõlmima tagasivõtmise lepingud teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikidega ja võtma kõik vajalikud meetmed kõigi käesolevas artiklis nimetatud lepingute paindlikuks ja kiireks rakendamiseks.
3.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab teised ühismeetmed, mida saab võtta ebaseadusliku sisserände, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseaduslike rändevõrgustike, vältimiseks ja kontrolliks.

Artikkel 84

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.  
Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide ja asjaomaste mitte-finantssektorite kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.
2.  
Kõnealuse valdkonna koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi, eesmärgiga edendada määruste rakendamist ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks vajalike standardite ja mehhanismide tõhusat toimimist, mis on samaväärsed ühenduse ja teiste selle valdkonna rahvusvaheliste ühenduste, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud rahvusvaheliste standardite ja mehhanismidega.

Artikkel 85

Ebaseaduslike uimastite alane koostöö

1.  
Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks tasakaalustatud ja integreeritud lähenemise uimastiküsimustele. Uimastipoliitika ja meetmetega püütakse tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitluse struktuure, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tõhustada kontrolli uimastite lähteainete üle.
2.  
Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ELi uimastikontrolli strateegiaga kooskõlas olevatel ühistel põhimõtetel.

Artikkel 86

Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamises ja selle vastu võitlemises. Siia kuuluvad:

a) 

inimeste üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b) 

ebaseaduslik majandustegevus, eriti sularaha ja mittesularahaliste maksevahendite võltsimine, ebaseaduslikud tehingud tööstusjäätmete, radioaktiivsete materjalide ning ebaseaduslike või võltsitud toodetega;

c) 

korruptsioon nii era- kui riigisektoris, eriti kui see seostub läbipaistmatute haldustavadega;

d) 

maksupettus;

e) 

identiteedivargus;

f) 

uimastite ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu;

g) 

ebaseaduslik relvakaubandus;

h) 

dokumentide võltsimine;

i) 

kaupade, sealhulgas autode ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja salakaubavedu;

j) 

küberkuritegevus.

Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

Artikkel 87

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, ning kooskõlas oma vastavate seaduste ja määrustega tegema koostööd, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist:

a) 

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja juriidiliste dokumentide täieliku rakendamise raames;

b) 

vahetades kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

c) 

vahetades kogemusi terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna, koolituse ja terrorismi ennetamise kohta.

VIII

JAOTIS

KOOSTÖÖPOLIITIKA

Artikkel 88

1.  
Ühendus ja Serbia seavad sisse tiheda koostöö, mille eesmärgiks on kaasa aidata Serbia arengule ja kasvupotentsiaalile. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid võimalikult laiaulatuslikult mõlema lepinguosalise kasuks.
2.  
Määratakse kindlaks tegevuspõhimõtted ja muud meetmed, et kiirendada Serbia jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Nende meetmetega tagatakse algusest peale keskkonnaküsimuste arvessevõtmine ja seotus harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega.
3.  
Koostööpoliitika integreeritakse piirkondlikku koostööraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis edendavad koostööd Serbia ning tema naaberriikide, sealhulgas ELi liikmesriikide vahel, aidates seega kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb kooskõlas Euroopa partnerlusega järgnevalt kirjeldatud koostöövaldkondade prioriteedid.

Artikkel 89

Majandus- ja kaubanduspoliitika

Ühendus ja Serbia hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses.

Kõnealustel eesmärkidel teevad ühendus ja Serbia koostööd, et:

a) 

vahetada teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning arengustrateegiate kohta;

b) 

analüüsida ühiselt vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitika kujundamist ja selle rakendamise vahendeid, ja

c) 

edendada laiaulatuslikumat koostööd, et kiirendada oskusteabe sissevoolu ja juurdepääsu uutele tehnoloogiatele.

Serbia jätkab püüdlusi rajada toimiv turumajandus ning ühtlustada oma poliitika järk-järgult majandus- ja rahaliidu stabiilsusele suunatud poliitikaga. Serbia ametiasutuste taotlusel võib ühendus anda abi selleks, et toetada Serbia jõupingutusi sellega seoses.

Lisaks on koostöö eesmärgiks õigusriigi põhimõtte tugevdamine majandusvaldkonnas stabiilse ja mittediskrimineeriva kaubandusküsimusi käsitleva õigusraamistiku kaudu.

Koostöö kõnealuses valdkonnas hõlmab ka Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ning tegevust käsitlevat teabevahetust.

Artikkel 90

Statistikakoostöö

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mis oleks võimeline esitama usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mis on vajalikud Serbia ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö tulemusel peaks Serbia statistikaamet suutma paremini täita oma kodanike ja rahvusvaheliste klientide vajadusi nii avalikus kui erasektoris. Statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse õigustikuga ühtlustamise suunas. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et tagada üksikandmete konfidentsiaalsus, tõhustada järk-järgult Euroopa statistikasüsteemi andmete kogumist ja edastamist ning vahetada töömeetodeid, oskusteabe ja koolituse edastamist käsitlevat teavet.

Artikkel 91

Pangandus, kindlustus ja muud finantsteenused

Serbia ja ühenduse koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on luua ja välja arendada sobiv raamistik ausal konkurentsil põhineva ning võrdseid võimalusi tagava pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste sektori edendamiseks Serbias.

Artikkel 92

Koostöö sisekontrolli ja välisauditi valdkonnas

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada asjaomaste õigusaktide väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu Serbias välja läbipaistvad, tõhusad ja majanduslikult tasuvad avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid (mis hõlmaksid finantsjuhtimist, -kontrolli ja funktsionaalselt sõltumatut siseauditit), mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodika ning ELi parimate tavadega. Koostöö peaks keskenduma ka kõrgeima auditeerimisasutuse suutlikkuse tõstmisele Serbias. Ülalnimetatud nõuetest tulenevate koostööd ja ühtlustamist käsitlevate kohustuste täitmiseks peaks koostöö keskenduma ka finantsjuhtimise ja –kontrolli ning siseauditi kesksete ühtlustamisüksuste asutamisele ja nende tugevdamisele.

Artikkel 93

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Lepinguosaliste pädevuste piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad võimalused nii riigisisesteks kui väliserainvesteeringuteks, mis on Serbia majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast väga olulised. Koostöö eesmärk on Serbia jaoks eelkõige investeeringuid soodustava ja kaitsva õigusliku raamistiku tõhustamine.

Artikkel 94

Tööstuskoostöö

Koostöö eesmärk on Serbia tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamine ning ümberkorraldamine. Koostöö peaks hõlmama ka ettevõtjate vahelist koostööd tööstuse valdkonnas eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse.

Tööstusalase koostöö algatused kajastavad lepinguosaliste kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arendamise piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral piiriülest partnerlust. Algatuste eesmärgiks on eelkõige ettevõtjatele sobiva raamistiku loomine, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude, turu läbipaistvuse ja ettevõttesõbraliku keskkonna edendamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tõhusate ekspordiedendamismeetmete kehtestamisele Serbias.

Koostöös võetakse arvesse tööstuspoliitika valdkonda käsitlevat ühenduse õigustikku.

Artikkel 95

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine ja tugevdamine ning uute ettevõtjate asutamine valdkondades, mis võimaldavad ettevõtjate potentsiaalset kasvu ning ühenduse ja Serbia väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostööd. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 96

Turism

Lepinguosaliste vahelise turismikoostöö eesmärk on eelkõige turismialase teabe edastamise tõhustamine rahvusvaheliste võrgustike, andmebaaside jms abil, turismivaldkonnas investeeringuid soodustavate infrastruktuuride arendamise julgustamine ja Serbia osalemine olulistes Euroopa turismiorganisatsioonides. Koostöö on suunatud ka ühise tegutsemise võimaluste uurimisele ja turismiettevõtjate, ekspertide, valitsuste ning nende pädevate ametiasutuste vahelise koostöö tugevdamisele turismivaldkonnas, samuti oskusteabe vahetamisele (koolituste, vahetuste ja seminaride kaudu). Koostöö aluseks on ühenduse õigustiku kõnealust valdkonda käsitlevad õigusaktid.

Koostööpoliitikat võib integreerida piirkondlikku koostööraamistikku.

Artikkel 97

Põllumajandus- ja agrotööstussektor

Lepinguosaliste vahelist koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustiku põllumajandusvaldkonnaga seotud prioriteetsetes valdkondades, samuti veterinaaria ja fütosanitaaria alal. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Serbia põllumajandus- ja agrotööstussektor, et see vastaks ühenduse sanitaarnõuetele, parandada veemajandust ja maaelu arengut ning arendada Serbia metsandussektorit, samuti toetada Serbia õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.

Artikkel 98

Kalandus

Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade kindlaksmääramiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelisi kohustusi kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.

Artikkel 99

Toll

Lepinguosalised alustavad kõnealuses valdkonnas koostööd, mille eesmärk on tagada kõikide kaubanduse vallas vastuvõetavate sätete vastavus ja saavutada Serbia tollisüsteemi ühtlustamine ühenduse tollisüsteemiga, aidates seeläbi rajada teed käesoleva lepingu alusel kavandatud liberaliseerimismeetmetele ning Serbia tollialaste õigusaktide järk-järgulisele ühtlustamisele ühenduse õigustikuga.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete tolliküsimustes.

Lepinguosaliste vastastikuse tollialase haldusabi eeskirjad on sätestatud protokollis nr 6.

Artikkel 100

Maksustamine

Lepinguosalised alustavad koostööd maksustamise valdkonnas, võttes sealhulgas meetmeid Serbia maksusüsteemi edasiseks ajakohastamiseks ja maksukorralduse edasiseks ümberkujundamiseks, et tagada maksukogumise tõhusus ning tugevdada maksupettuse vastast võitlust.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete maksukorralduse ja kahjustava maksukonkurentsi vastase võitluse valdkonnas. Kahjustava maksukonkurentsi kaotamine peaks toimuma kooskõlas nõukogus 1. detsembril 1997. aastal vastu võetud äriühingute maksustamise juhendi põhimõtetega.

Koostöö hõlmab läbipaistvuse parandamist ja korruptsioonivastast võitlust ning teabevahetust liikmesriikidega eesmärgiga hõlbustada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kehtestamist. Serbia viib lõpule OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonil ja OECD maksuküsimustealase teabevahetuse näidisleppel põhinevate kahepoolsete lepingute sõlmimise liikmesriikidega, juhul kui taotlev liikmesriik on nendega liitunud.

Artikkel 101

Sotsiaalkoostöö

Tööhõivega seoses keskendutakse lepinguosaliste vahelises koostöös eelkõige tööbüroode ja karjäärinõuandlate teenuste parandamisele, pakkudes abimeetmeid ja edendades kohalikku arengut tööstus- ja tööturu ümberkorraldamise toetamiseks. Koostöö hõlmaks ka selliseid meetmeid nagu uurimised, ekspertide vahetus ning teabe- ja koolitustegevus.

Lepinguosalised teevad koostööd majandusreformi ja majandusliku integratsiooni taustal tööhõivepoliitika ajakohastamise soodustamiseks Serbias. Koostöö eesmärk on ka toetada Serbia sotsiaalkindlustussüsteemide kohandamist vastavalt uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele nõuetele ning koostöö raames kohandatakse Serbias kehtivaid töötingimusi ning meeste ja naiste, puuetega inimeste, vähemusrühmadesse ning muudesse ohustatud rühmadesse kuuluvate inimeste võrdseid võimalusi käsitlevaid õigusakte, samuti on eesmärkide hulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamine, võttes aluseks asjaomase ühenduses kehtiva kaitsetaseme.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 102

Haridus ja koolitus

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on tõsta üldhariduse, kutsehariduse, koolituse ning noorsoopoliitika ja noorsootöö, sealhulgas mitteametliku hariduse taset Serbias. Kõrgharidussüsteemi prioriteediks on valitsustevahelise Bologna protsessi raames Bologna deklaratsiooni eesmärkide saavutamine.

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on ka tagada, et kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele juurdepääsul Serbias ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rahvuse ega usutunnistuse tõttu.

Ühenduse vastavad programmid ja vahendid aitavad kaasa Serbia haridus- ja koolitusstruktuuride ning tegevuste ajakohastamisele.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 103

Kultuurikoostöö

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muu hulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.

Artikkel 104

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada ühistootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

Koostöö hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitusprogramme ja -vahendeid ning tehnilist abi avalikele ja erameediakanalitele tugevdamaks nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa meediakanalitega.

Serbia viib oma piiriülese ringhäälingu sisu reguleeriva poliitika kooskõlla EÜ poliitikaga ja ühtlustab oma asjaomased õigusaktid ühenduse õigustikuga. Erilist tähelepanu pöörab Serbia satelliidi, maismaasagedusalade või kaabli kaudu edastavate programmide intellektuaalomandi õiguste omandamise küsimustele.

Artikkel 105

Infoühiskond

Koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustikust lähtuvates prioriteetides infoühiskonna alal. Sellega toetatakse peamiselt Serbia asjaomase valdkonna poliitika ja õigusaktide järkjärgulist ühtlustamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega.

Lepinguosaliste koostöö eesmärgiks on infoühiskonna edasine väljaarendamine Serbias. Üldeesmärk on valmistada ühiskonda tervikuna ette digitaalajastuks, soodustada investeeringuid ning tagada elektrooniliste võrkude ja teenuste koostalitlusvõime.

Artikkel 106

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele nimetatud valdkonnas.

Lepinguosalised tugevdavad eelkõige koostööd elektrooniliste sidevõrkude ja elektrooniliste sideteenuste valdkonnas lõppeesmärgiga, et Serbia võtab kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist nendes valdkondades üle ühenduse õigustiku.

Artikkel 107

Teave ja side

Ühendus ja Serbia rakendavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse tõhustamiseks. Esikohal on programmid, mille kaudu jagatakse üldsusele põhilisi teadmisi ühenduse kohta ning kitsamat erialast teavet Serbia erialaringkondadele.

Artikkel 108

Transport

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele transpordivaldkonnas.

Koostöö eesmärk on eelkõige ümber kujundada ja ajakohastada Serbia transpordiliike, parandada reisijate ja kaupade vaba liikumist, soodustada juurdepääsu transporditurule ja -vahenditele, sealhulgas sadamatele ja lennujaamadele. Peale selle võib koostööga toetada mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri arengut peamistes üle-euroopalistes võrkudes ning esmajoones tugevdada piirkondlikke ühendusteid Kagu-Euroopas kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga. Koostöö eesmärgiks peaks olema saavutada ühendusega võrreldavad tegevusstandardid, viia Serbia transpordisüsteem vastavusse ühenduse süsteemiga ning parandada keskkonnakaitset transpordivaldkonnas.

Artikkel 109

Energeetika

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele energeetikaalastele prioriteetidele. Koostöös tuginetakse energiaühenduse asutamislepingule ning seda arendatakse eesmärgiga liita Serbia järk-järgult ühenduse energiaturuga. Koostöö võib hõlmata eelkõige:

a) 

energiapoliitika sõnastamist ja kavandamist, sealhulgas infrastruktuuri moderniseerimist, energiavarustuse parandamist ja mitmekesistamist ning energiaturule juurdepääsu parendamist, samuti transiidi hõlbustamist, ülekandmist ja jaotamist ning piirkondliku tähtsusega energiavõrkude naaberriikidega vastastikuse seotuse taastamist;

b) 

energia säästmise soodustamist, energiakasutuse tõhusust, taastuvat energiat ning energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju uurimist;

c) 

energia kommunaalmajanduse ümberkorraldamise ja kõnealuse sektori ettevõtjate vahelise koostöö üldtingimuste sõnastamist.

Artikkel 110

Tuumaohutus

Lepinguosalised teevad koostööd tuumaohutuse ja kaitsemeetmete valdkonnas. Koostöö võib hõlmata järgmiseid teemasid:

a) 

lepinguosaliste kiirguskaitse-, tuumaohutuse- ja tuumamaterjalide üle arvestusepidamise ja kontrollialaste õigusnormide ajakohastamine ning järelevalveasutuste ja nende vahendite tugevdamine;

b) 

tuumaõnnetuste puhul ning hädaolukorraks valmisoleku ja üldiste tuumaohutusküsimuste kohta varajast teabeedastust käsitlevate Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Serbia vaheliste kokkulepete soodustamise elavdamine vajaduse korral;

c) 

kolmandate osapoolte tuumaenergiaalane vastutus.

Artikkel 111

Keskkond

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna valdkonnas elutähtsa eesmärgiga peatada olukorra edasine halvenemine ning alustavad keskkonnaolukorra parandamisega, eesmärgiga saavutada säästev areng.

Lepinguosalised alustavad eelkõige koostööd eesmärgiga tugevdada haldusstruktuure ja -korda, et tagada keskkonnaküsimuste strateegiline kavandamine ning kooskõlastamine asjaomaste huvitatud isikute vahel, ning keskenduvad Serbia õigusaktide ühtlustamisele ühenduse õigustikuga. Koostöö peaks keskenduma ka strateegiate väljatöötamisele, et märkimisväärselt vähendada kohalikku, piirkondlikku ja piiriülest õhu- ja veesaastet, luua tõhus, puhas, säästev ja taastuv energia tootmise ja tarbimise raamistik ning viia läbi keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonna hindamine. Eritähelepanu pööratakse Kyoto protokolli ratifitseerimisele ja rakendamisele.

Artikkel 112

Koostöö teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse vallas

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, pidades silmas vahendite kättesaadavust ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjaomastele programmidele, võttes arvesse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse asjakohaseid nõudeid.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.

Artikkel 113

Piirkondlik ja kohalik areng

Lepinguosalised püüavad tugevdada piirkondliku ja kohaliku arengu alast koostööd eesmärgiga aidata kaasa majandusarengule ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Eritähelepanu pööratakse piiriülesele, riikide ning piirkondade vahelisele koostööle.

Koostöö aluseks on ühenduse õigustikust lähtuvad regionaalarengu valdkonna prioriteedid.

Artikkel 114

Avalik haldus

Koostöö eesmärk on tagada tõhusa ja vastutustundliku avaliku halduse areng Serbias, eelkõige toetada õigusriigi ellurakendamist, riiklike institutsioonide nõuetekohast toimimist Serbia elanike heaks üldiselt ning ELi ja Serbia vaheliste suhete sujuvat arengut.

Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse institutsioonide ülesehitamisele, sealhulgas läbipaistvate ja erapooletute töölevõtumenetluste väljaarendamisele ja kohaldamisele, personalijuhtimisele, karjääri kujundamisele avalikus teenistuses, pidevale koolitusele, eetiliste tõekspidamiste edendamisele avalikus halduses. Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.

IX

JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 115

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 5, 116 ja 118 võib Serbia saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduse abi antakse tingimusel, et tehakse täiendavaid edusamme Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel ning eelkõige Euroopa partnerluse eriprioriteetide järgimisel. Arvesse võetakse ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide iga-aastastes aruannetes esitatud tulemusi, eelkõige seoses abisaajate edusammudega demokraatlike, majandus- haldusreformide ning muude nõukogu järelduste täitmisel, eelkõige kohandamiskavade käsitlemise kohta. Serbiale antav abi peab vastama vajadustele, valitud prioriteetidele, summade kasutamise ja tagasimaksmise võimele ning majanduse ümberkujundamiseks võetud meetmetele.

Artikkel 116

Toetusena antav rahaline abi kaetakse tegevusmeetmetest, mis on ette nähtud nõukogu asjaomase määrusega igaaastaste ülevaadetega mitmeaastase suunava planeerimisdokumendi raames, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Serbiaga.

Ühenduse rahaline abi võib hõlmata kõiki koostöövaldkondi, erilist tähelepanu pööratakse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse jätkusuutlikule arengule, vaesuse vähendamisele ning keskkonnakaitsele.

Artikkel 117

Serbia palvel ning erivajaduse korral võib ühendus koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega uurida erandkorras makromajandusliku finantsabi andmise võimalust teatavatel tingimustel ning võttes arvesse rahaliste vahendite olemasolu. Kõnealuse abi andmisel lähtutakse tingimustest, mis tuleb kehtestada Serbia ning Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokkulepitud programmi raames.

Artikkel 118

Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.

Seetõttu vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõikide abi allikate kohta.

X

JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 119

Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud seda nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingu raamistikust tulenevad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 120

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Serbia valitsuse liikmed.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.
3.  
Vastavalt töökorras sätestatud tingimustele võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed määrata endale esindajad.
4.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi ühenduse esindaja ja Serbia esindaja.
5.  
Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimuste korral võtab panga esindaja vaatlejana stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu tööst osa.

Artikkel 121

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Komitee koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 122

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohustuste täitmisel abistab teda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad ning teiselt poolt Serbia valitsuse esindajad.
2.  
Oma töökorras määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused, mille hulka kuulub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine, lisaks määrab nõukogu komitee töökorralduse.
3.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma pädevusi delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Sellisel juhul teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused artiklis 121 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 123

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee võib moodustada allkomiteesid. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu.

Luuakse rändeküsimustega tegelev allkomitee.

Artikkel 124

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asutada muid erikomiteesid või asutusi, mis aitavad nõukogu tema kohustuste täitmisel. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb oma töökorras kõnealuste komiteede ja organite koosseisu ja ülesanded ning nende tegutsemiseeskirjad.

Artikkel 125

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Serbia parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ja Serbia parlamendi liikmed.

Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlamendi liige ja Serbia parlamendi liige.

Artikkel 126

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 127

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:

a) 

mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) 

mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c) 

mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks korrakaitset mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 128

1.  

Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a) 

ei tohi meetmed, mida Serbia rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel;

b) 

ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Serbia suhtes, põhjustada diskrimineerimist Serbia kodanike ega Serbia äriühingute vahel.

2.  
Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 129

1.  
Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.
2.  
Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.
3.  
Mõlemad lepinguosalised suunavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 130 ja vajadusel ka protokolli nr 7.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

4.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees või mõnes muus artiklite 121 või 122 alusel loodud organis.

5.  
Lõigete 2, 3 ja 4 sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 32, 40, 41, 42, 46 ja protokolli nr 3 kohaldamist (Päritolustaatusega toodete ja halduskoostöö meetodite mõiste määratlemine).

Artikkel 130

1.  
Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et teise lepinguosalise vastuvõetud meede või teise lepinguosalise tegutsemata jätmine kujutab käesoleva lepingu tingimuste kohaselt tema kohustuste täitmata jätmist, annab vaidluse lahendamise ametlik taotlus põhjuse selliseks arvamuseks ja näitab vastavalt juhtumile, et lepinguosaline võib võtta meetmeid vastavalt artikli 129 lõikele 4.

2.  
Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ja muudes lõikes 3 sätestatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.
3.  
Lepinguosalised esitavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku asjakohase teabe.

Kuni vaidlusele lahenduse leidmiseni arutatakse seda igal stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungil, välja arvatud juhul, kui ei ole algatatud protokollis nr 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Vaidlus peetakse lahendatuks, kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt artikli 129 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.

Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule artikli 122 või 123 alusel loodud asjaomastes komiteedes või organites, või mõlema lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.  
Protokolli nr 7 kohaldamisalasse jäävate küsimuste puhul võib kumbki lepinguosaline vastavalt protokollile esitada vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks vahekohtule, kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamise menetluse algatamist vastavalt lõikele 1.

Artikkel 131

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Serbiat siduvate kehtivate lepingutega.

Artikkel 132

I–VII lisa ning protokollid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline raamleping Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldiste põhimõtete kohta, mis allkirjastati 21. novembril 2004, ning selle lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Asjaomase raamlepingu artiklis 8 sätestatud läbivaatamise viib läbi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kelle pädevuses on vajaduse korral raamlepingu muutmine.

Artikkel 133

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Kumbki lepinguosaline võib lepingu täitmise koheselt peatada, kui teine lepinguosaline ei pea kinni käesoleva lepingu põhiosast.

Artikkel 134

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Serbia Vabariiki.

Artikkel 135

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Serbia territooriumi suhtes.

Käesolevat lepingut ei kohaldata Kosovo suhtes, mis kuulub praegu rahvusvahelise halduse alla vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244. See ei piira Kosovo praegust staatust või tema lõpliku staatuse määramist vastavalt kõnealusele resolutsioonile.

Artikkel 136

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 137

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning serbia keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 138

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 139

Vaheleping

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ja Serbia vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 73, 74 ja 75, protokollides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 ning asjakohastes sätetes protokollis nr 4 vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.

Съставено в Люксембург на двадесет и девети април две хиляди и осма година.

Hecho en Luxemburgo, el veintinueve de abril de dosmile ocho.

V Lucemburku dne dvacátého devátého dubna dva tisíce osm.

Udfærdiget i Lussemburgu den niogtyvende April to tusind og otte.

Geschehen zu Luxemburg am neunundzwanzigsten April zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta aprillikuu kahekümne üheksandal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι εννέα Απριλίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Lussemburgu on the twenty-ninth day of April in the year two thousand and eight.

Fait à Lussemburgu, le vingt-neuf avril deux mille huit.

Fatto a Lussemburgo, addì ventinove aprile duemilaotto.

Luksemburgā, divtūkstoš astotā gada divdesmit devītajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų balandžio dvidešimt devintą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-nyolcadik év április huszonkilencedik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fid-disgħa u għoxrin jum ta’ April tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Luxemburg, de negenentwintigste April tweeduizend acht.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego dziewiątego kwietnia roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Luxemburgo, em vinte e nove de Abril de dois mil e oito.

Întocmit la Luxemburg, la douăzeci și nouă aprilie două mii opt.

V Luxemburgu dňa dvadsiateho deviateho apríla dvetisícosem.

V Luxembourgu, dne devetindvajsetega aprila leta dva tisoč osem.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Luxemburg den tjugonionde April tjugohundraåtta.

Сачињено у Луксембургу, двадесетдеветог априла двехиљадеосме.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

signatory

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Релублика България

signatory

Za Českou republiku

signatory

På Kongeriget Danmarks vegne

signatory

Für die Bundesrepublik Deutschland

signatory

Eesti Vabariigi nimel

signatory

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

signatory

Για την Ελληνική Δημοκρατία

signatory

Por el Reino de España

signatory

Pour la République française

signatory

Per la Repubblica italiana

signatory

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

signatory

Latvijas Republikas vārdā

signatory

Lietuvos Respublikos vardu

signatory

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

signatory

A Magyar Köztársaság részéről

signatory

Gћal Malta

signatory

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

signatory

Für die Republik Österreich

signatory

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

signatory

Pela República Portuguesa

signatory

Pentru România

signatory

Za Republiko Slovenijo

signatory

Za Slovenskú republiku

signatory

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

signatory

För Konungariket Sverige

signatory

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

signatory

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunitatea Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

signatory

signatory

За Републику Србиjу

signatory

LISADE JA PROTOKOLLIDE NIMEKIRI

LISAD

— 
I lisa (artikkel 21). Serbia tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele;
— 
II lisa (artikkel 26). „Baby beef” toodete määratlemine
— 
III lisa (artikkel 27). Serbia tariifsed soodustused ühenduse põllumajandustoodetele;
— 
IV lisa (artikkel 29). Ühenduse soodustused Serbia kalandustoodetele;
— 
V lisa (artikkel 30). Serbia soodustused ühenduse kalandustoodetele;
— 
VI lisa (art 52). Asutamisõigus: finantsteenused
— 
VII lisa (artikkel 75). Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused

PROTOKOLLID

— 
Protokoll nr 1 (artikkel 25). Töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kohta ühenduse ja Serbia vahel
— 
Protokoll nr 2 (artikkel 28). Vein ja kanged alkohoolsed joogid
— 
Protokoll nr 3 (artikkel 44). Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus ja halduskoostöö viisid
— 
Protokoll nr 4 (artikkel 61). Maismaatranspordi kohta
— 
Protokoll nr 5 (artikkel 73). Terasetööstusele antud riigiabi kohta
— 
Protokoll nr 6 (artikkel 99). Vastastikune haldusabi tolliküsimustes
— 
Protokoll nr 7 (artikkel 129). Vaidluste lahendamine

I LISA



Ia LISA

SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE,

mida on nimetatud artiklis 21

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a) 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b) 

esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini tollimaksu baasmäärast;

c) 

lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.



CN-kood

Kirjeldus

2501 00

Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi:

sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega:

muud:

muud:

2501 00 91

inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool:

ex 2501 00 91

jooditud

ex 2501 00 91

joodimata, töötlemiseks

2501 00 99

muud

2515

Marmor, travertiin, ekausiin jm raid- või ehituslubjakivi (tihedusega 2,5 kg/dm3 ja rohkem) ning alabaster, ka jämedalt tahutud, saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud

2517

Veeris, kruus, purustatud kivi või killustik, mida tavaliselt kasutatakse betoonitäidisena, maantee, raudtee või muu ballastina, klibu ja ränimugul, termiliselt töödeldud või töötlemata; räbust, drossist vms tööstusjäätmetest killustikkate, mis sisaldab või ei sisalda rubriigi esimeses osas nimetatud materjale; gudroneeritud killustikkate; graanulid, puru ja pulber rubriikide 2515  ja 2516 kivimitest, termiliselt töödeldud või töötlemata

2521 00 00

Lubjakivi räbusti; lubja või tsemendi tootmisel kasutatav lubjakivi jm lupja sisaldavad kivimid

2522

Kustutatud, kustutamata ja hüdrauliline lubi, v.a rubriigi 2825 kaltsiumoksiid ja -hüdroksiid

2522 20 00

kustutatud lubi

2522 30 00

hüdrauliline lubi

2523

Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte

2529

Päevakivi; leutsiit; nefeliin ja nefeliinsüeniit; Fluoriit:

2529 10 00

päevakivi

2702

Ligniit, aglomeeritud või aglomeerimata, v.a gagaat

2703 00 00

Turvas (sh allapanuks kasutatav turvas), aglomeeritud või aglomeerimata

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud:

vedeldatud:

2711 12

propaan:

propaan puhtusastmega mitte alla 99 %:

2711 12 11

kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena

muud:

muuks otstarbeks:

2711 12 94

puhtusastmega üle 90 %, aga alla 99 %

2711 12 97

muud

2711 14 00

etüleen, propüleen, butüleen ja butadieen

2801

Fluor, kloor, broom ja jood:

2801 10 00

kloor

2802 00 00

Sublimeeritud või sadestatud väävel; kolloidväävel

2804

Vesinik, väärisgaasid ja muud mittemetallid:

väärisgaasid:

2804 21 00

argoon

2804 29

muud

2804 30 00

lämmastik

2804 40 00

hapnik

2806

Vesinikkloriid (vesinikkloriidhape); Kloroväävelhape:

2806 10 00

vesinikkloriid (vesinikkloriidhape)

2807 00

Väävelhape; ooleum

2808 00 00

Lämmastikhape; sulfolämmastikhapped

2809

Difosforpentaoksiid; fosforhape; kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosforhapped:

2809 10 00

difosforpentaoksiid

2811

Muud anorgaanilised happed ja mittemetallide anorgaanilised hapnikuühendid:

muud anorgaanilised happed:

2811 19

muud:

2811 19 10

vesinikbromiid (vesinikbromiidhape)

muud anorgaanilised hapnikku sisaldavad mittemetallide ühendid:

2811 21 00

süsinikdioksiid

2811 29

muud

2812

Halogeniidid ja mittemetallide halogeniidoksiidid:

2812 90 00

muud

2814

Ammoniaak, veevaba või vesilahusena

2816

Magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid; strontsiumi ja baariumi oksiidid, hüdroksiidid ja peroksiidid:

2816 10 00

magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid

2817 00 00

Tsinkoksiid; tsinkperoksiid

2818

Kindla või muutuva keemilise koostisega tehiskorund; alumiiniumoksiid; Alumiiniumhüdroksiid:

2818 30 00

alumiiniumhüdroksiid

2820

Mangaanoksiidid

2825

Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad; muud anorgaanilised alused; muud metalloksiidid, -hüdroksiidid ja –peroksiidid:

2825 50 00

vaskoksiidid ja -hüdroksiidid

2825 80 00

antimonoksiidid

2826

Fluoriidid; fluorosilikaadid, fluoroaluminaadid jm fluori liitsoolad:

2826 90

muud:

2826 90 80

muud:

ex 2826 90 80

Naatriumi või kaaliumi fluorosilikaadid

2827

Kloriidid; kloriidoksiidid ja kloriidhüdroksiidid; bromiidid ja bromiidoksiidid; jodiidid ja jodiidoksiidid:

2827 10 00

ammooniumkloriid

2827 20 00

kaltsiumkloriid

muud kloriidid:

2827 35 00

nikkelkloriidid

2827 39

muud:

2827 39 10

tinakloriidid

2827 39 20

raudkloriidid

2827 39 30

koobaltkloriidid

2827 39 85

muud:

ex 2827 39 85

tsinkkloriidid

kloriidoksiidid ja kloriidhüdroksiidid:

2827 41 00

vaskkloriidoksiid ja vaskkloriidhüdroksiid

2827 49

muud

2827 60 00

jodiidid ja jodiidoksiidid

2828

Hüpokloritid; tehniline kaltsiumhüpoklorit; kloritid; Hüpobromitid;

2828 90 00

muud

2829

Kloraadid ja perkloraadid; bromaadid ja perbromaadid; jodaadid ja perjodaadid:

kloraadid:

2829 19 00

muud

2829 90

muud:

2829 90 10

perkloraadid

2829 90 80

muud

2830

Sulfiidid; kindla või muutuva keemilise koostisega polüsulfiidid:

2830 90

muud:

2830 90 11

kaltsium-, antimon- ja raudsulfiidid

2830 90 85

muud:

ex 2830 90 85

muud kui tsinksulfiidid ja kaadmiumsulfiidid

2831

Ditionitid ja sulfoksülaadid:

2831 90 00

muud

2832

Sulfitid; tiosulfaadid:

2832 10 00

naatriumsulfitid

2832 20 00

muud sulfitid

2833

Sulfaadid; maarjad; peroksosulfaadid (persulfaadid):

naatriumsulfaadid:

2833 19 00

muud

muud sulfaadid:

2833 21 00

magneesiumsulfaat

2833 25 00

vasksulfaadid

2833 29

muud:

2833 29 20

kaadmium-, kroom- ja tsinksulfaadid

2833 29 60

pliisulfaadid

2833 29 90

muud

2833 30 00

maarjad

2833 40 00

peroksosulfaadid (persulfaadid)

2834

Nitritid; nitraadid:

2834 10 00

nitritid

nitraadid:

2834 29

muud

2835

Fosfinaadid (hüpofosfitid), fosfonaadid (fosfitid) ja fosfaadid; kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosfaadid:

fosfaadid:

2835 22 00

mononaatriumfosfaat ja dinaatriumfosfaat

2835 24 00

kaaliumfosfaadid

2835 25

kaltsiumvesinikortofosfaat (dikaltsiumfosfaat)

2835 26

muud kaltsiumfosfaadid

2835 29

muud

polüfosfaadid:

2835 31 00

naatriumtrifosfaat (naatriumtripolüfosfaat)

2835 39 00

muud

2836

Karbonaadid; peroksokarbonaadid (perkarbonaadid); tehniline ammooniumkarbonaat (sisaldab ammooniumkarbamaati):

2836 40 00

kaaliumkarbonaadid

2836 50 00

kaltsiumkarbonaat

muud:

2836 99

muud:

karbonaadid:

2836 99 17

muud:

ex 2836 99 17

tehniline ammooniumkarbonaat ja mud ammooniumkarbonaadid

ex 2836 99 17

pliikarbonaadid

2839

Silikaadid; tehnilised leelismetallsilikaadid:

naatriumsilikaadid:

2839 11 00

naatriummetasilikaadid

2839 19 00

muud

2841

Oksometall- ja peroksometallhapete soolad:

manganiidid, manganaadid ja permanganaadid

2841 61 00

kaaliumpermanganaat

2841 69 00

muud

2842

Muud anorgaaniliste hapete ja peroksühapete soolad (k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid), v.a asiidid:

2842 10 00

kaksik- ja komplekssilikaadid, k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid

2842 90

muud:

2842 90 10

seleenhappe ja telluurhappe soolad, kaksiksoolad ning komplekssoolad

2843

Kolloidsed väärismetallid; kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised väärismetallide ühendid; väärismetallide amalgaamid

2849

Kindla või muutuva keemilise koostisega karbiidid:

2849 90

muud:

2849 90 30

volframkarbiid

2853 00

Muud anorgaanilised ühendid (sh destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega vesi); vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või eemaldamata; suruõhk; amalgaamid, v.a väärismetallide amalgaamid:

2853 00 10

destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega vesi

2853 00 30

vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või eemaldamata; suruõhk

2903

Süsivesinike halogeenderivaadid:

atsükliliste küllastunud süsivesinike kloroderivaadid:

2903 13 00

kloroform (triklorometaan)

2909

Kindla või muutuva keemilise koostisega eetrid, eeteralkoholid, eeterfenoolid, eeteralkoholfenoolid, alkoholperoksiidid, eeterperoksiidid, ketoonperoksiidid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

2909 50

eeterfenoolid ning eeteralkoholfenoolid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

2909 50 90

muud

2910

Kolmeaatomilise tsükliga epoksiidid, epoksüalkoholid, epoksüfenoolid ja epoksüeetrid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

2910 40 00

dieldriin (ISO, INN)

2910 90 00

muud

2912

Aldehüüdid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; aldehüüdide tsüklilised polümeerid; Paraformaldehüüdid:

atsüklilised aldehüüdid, millel ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi:

2912 11 00

metanaal (formaldehüüd)

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:

äädikhape, selle soolad; Atseetanhüdriid:

2915 29 00

muud

2917

Polükarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:

2917 20 00

mitmealuselised tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenkarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende derivaadid

2918

Karboksüülhapped, millel on muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:

karboksüülhapped, millel on alkoholi funktsionaalrühm, kuid ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende derivaadid:

2918 14 00

Sidrunhape

2930

Väävelorgaanilised ühendid:

2930 30 00

tiuraammono-, -di- ja -tetrasulfiidid

3004

Ravis või profülaktikas kasutatavad segatud või segamata ravimid, mis koosnevad segatud või segamata toodetest, väljamõõdetud doosidena (k.a transdermaalse manustamise süsteemi abil kasutatavad doosid) või jaemüügipakendis (v.a rubriikide 3002 , 3005  ja 3006 tooted):

3004 90

muud:

jaemüügivormis või –pakendis:

3004 90 19

muud

3102

Mineraalsed ja keemilised lämmastikväetised:

3102 10

uurea, vesilahusena või mitte

ammooniumsulfaat; ammooniumsulfaat ja ammooniumnitraat kaksiksoolana ja nende ainete segud:

3102 29 00

muud

3102 30

ammooniumnitraat (vesilahusena või mitte)

3102 40

ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadiga või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised

3102 90 00

muud, sh eelmistes alamrubriikides nimetamata segud:

ex 3102 90 00

muud peale kaltsiumtsüaanimiidi

3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg:

3105 20

mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kolme toiteelementi: lämmastikku, fosforit ja kaaliumi

3202

Orgaanilised sünteesparkained; anorgaanilised parkained; parkainepreparaadid, mis sisaldavad või ei sisalda looduslikke parkaineid; ensüümipreparaadid eelparkimiseks:

3202 90 00

muud

3205 00 00

Värvlakid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised

3206

Muud värvained; käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (v.a rubriikidesse 3203 , 3204  ja 3205 kuuluvad valmistised); luminofooridena kasutatavad anorgaanilised tooted (kindla või muutuva keemilise koostisega):

pigmendid ja valmistised titaandioksiidi baasil:

3206 19 00

muud

3206 20 00

pigmendid ja valmistised kroomiühendite baasil

muud värvained ja valmistised:

3206 49

muud:

3206 49 30

pigmendid ja valmistised kaadmiumiühendite baasil

3208

Sünteespolümeeride või keemiliselt töödeldud looduslike polümeeride alusel valmistatud ja mittevesikeskkonnas dispergeeritud või lahustatud värvid ja lakid (sh emailid ja glasuurid); käesoleva grupi märkuses 4 nimetatud lahused:

3208 90

muud:

käesoleva grupi märkuses 4 määratletud lahused

3208 90 13

p-kresooli ja divinüülbenseeni kopolümeer, lahus N,N-dimetüülatseetamiidis polümeerisisaldusega vähemalt 48 % massist

3210 00

Muud värvid ja lakid (sh emailid, glasuurid ja liimvärvid); naha viimistlemiseks kasutatavad valmis vesipigmendid

3212

Mittevesikeskkonnas dispergeeritud vedelad või pastataolised värvide (sh emailide) valmistamisel kasutatavad pigmendid (sh metallipulbrid ja -helbed); trükifoolium; värvained jaemüügivormis või –pakendis:

3212 90

muud:

Mittevesikeskkonnas dispergeeritud vedelad või pastataolised värvide (sh emailide) valmistamisel kasutatavad pigmendid (sh metallipulbrid ja -helbed):

3212 90 31

alumiiniumipulbri baasil

3212 90 38

muud

3212 90 90

värvained jaemüügivormis või -pakendis

3214

Aknakitt, pookvaha, vaiktsemendid, tihendussegud ja muud mastiksid; maalripahtlid; mittetulekindlad segud ehitiste fassaadide, siseseinte, põrandate, lagede jms katmiseks

3506

Mujal nimetamata valmisliimid ja muud valmisadhesiivid; liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg:

muud:

3506 91 00

adhesiivid rubriikide 3901 –3913 polümeeride või kautšuki baasil

3601 00 00

Püssirohi

3602 00 00

Valmislõhkeained, v.a püssirohi

3603 00

süütenöörid; detonaatornöörid; löök- ja detonaatorkapslid; sütikud; elektrilised detonaatorid

3605 00 00

Tuletikud (v.a rubriigis 3604 nimetatud pürotehnilised tooted)

3606

Ferrotseerium ja muud pürofoorsed sulamid mis tahes kujul; käesoleva grupi märkuses 2 nimetatud põlevainetooted:

3606 90

muud:

3606 90 10

ferrotseerium ja muud pürofoorsed sulamid mis tahes kujul

3802

Aktiivsüsi; aktiveeritud looduslikud mineraaltooted; loomne süsi, k.a ammendatud loomne süsi:

3802 10 00

aktiivsüsi

3806

Kampol- ja vaikhapped, nende derivaadid; kampolpiiritus ja kampolõlid; ümbersulatatud vaigud:

3806 20 00

kampol- ja vaikhapete soolad ja derivaadid, v.a kampoli aduktide soolad

3807 00

Puidutõrv; puidutõrvaõli; puidukreosoot; puupiiritus; taimsed pigid; vaadipigi ja samalaadsed valmistised kampoli, vaikhapete või taimsete pigide baasil

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- ja muud pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ning kattesegud:

3810 90

muud:

3810 90 90

muud

3817 00

Alküülbenseenide segud ja alküülnaftaleenide segud, v.a rubriikide 2707  ja 2902 tooted:

3817 00 50

lineaarne alküülbenseen

3819 00 00

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

3820 00 00

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 30 00

omavahel või metalliliste sideainetega segatud ja aglomeerimata metallikarbiidid

3824 40 00

tsemendi, müürimördi ja betooni valmislisandid

3824 50

mittetulekindlad müürimördid ja betoonisegud

3824 90

muud:

3824 90 40

lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid

muud:

ravimitena ja kirurgias kasutatavad segud ja valmistised:

3824 90 61

Streptomyces tenebrarius’ega kääritamise abil antibiootikumide valmistamise vaheproduktid, kuivatatud või kuivatamata, mõeldud rubriiki 3004 kuuluvate inimtervishoius kasutatavate ravimite tootmiseks

3824 90 64

muud

3901

Etüleeni polümeerid algkujul:

3901 10

polüetüleen suhtelise tihedusega alla 0,94:

3901 10 90

muud

3916

Plastist monokiud, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ületab 1 mm; plastist latid, vardad ja profiilvormid, pinnatöötlusega või ilma, kuid muul viisil töötlemata:

3916 20

vinüülkloriidi polümeeridest:

3916 20 10

polü(vinüülkloriidist)

3916 90

muudest plastidest:

3916 90 90

muud

3917

Plastist torud ja voolikud ja nende liitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud):

3917 10

tehissooled (vorstikestad) tahkunud proteiinist või tselluloosmaterjalist:

3917 10 10

tahkunud proteiinist

muud torud ja voolikud:

3917 31 00

painduvad torud ja voolikud, mille minimaalne lõhkemisrõhk on 27,6 MPa:

ex 3917 31 00

külgeühendatud liitmikega või ilma, kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

3917 32

muud painduvad torud ja voolikud, armeerimata ja muul viisil teiste materjalidega sidumata, liitmiketa:

muud:

3917 32 91

tehissooled vorstidele (vorstikestad)

3917 40 00

liitmikud:

ex 3917 40 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

3919

Isekleepuvad plastist tahvlid, lehed, kiled, fooliumid, lindid, ribad ja muud lamevormid, rullides või mitte

3920

Muud tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad, plastist, v.a vahtplastist, armeerimata, lamineerimata, tugevdamata ja muul viisil teiste materjalidega kombineerimata:

3920 10

etüleeni polümeeridest:

paksusega kuni 0,125 mm:

polüetüleenist suhtelise tihedusega:

alla 0,94:

3920 10 23

polüetüleenkile paksusega vähemalt 20 mikromeetrit, kuid mitte üle 40 mikromeetri, pooljuhtide või trükkplaatide valmistamisel kasutatava valguskindla kile tootmiseks

muud:

trükimustrita:

3920 10 24

elastne kile

3920 10 26

muud

3920 10 27

trükimustriga

3920 10 28

0,94 ja rohkem

3920 10 40

muud

paksusega üle 0,125 mm:

3920 10 89

muud

3920 20

propüleeni polümeeridest

3920 30 00

stüreeni polümeeridest

vinüülkloriidi polümeeridest:

3920 43

mis sisaldavad plastifikaatoreid vähemalt 6 % massist

3920 49

muud

polüakrülaatidest:

3920 51 00

polü(metüülmetakrülaat)

3920 59

muud

polükarbonaatidest, alküüdvaikudest, polüallüülestritest ja muudest polüestritest:

3920 61 00

polükarbonaatidest

3920 62

polü(etüleentereftalaat)

3920 63 00

küllastumata polüestritest

3920 69 00

muudest polüestritest

tselluloosist või selle keemilistest derivaatidest

3920 71

regenereeritud tselluloosist:

3920 71 10

lehed, kiled või ribad, rullikeeratud või mitte, paksusega alla 0,75 mm:

ex 3920 71 10

muud kui dialüsaatori jaoks

3920 71 90

muud

3920 73

atsetüültselluloosist:

3920 73 50

lehed, kiled või ribad, rullikeeratud või mitte, paksusega alla 0,75 mm

3920 73 90

muud

3920 79

muudest tselluloosi derivaatidest

3920 79 90

muud

muudest plastidest:

3920 92 00

polüamiididest

3920 93 00

aminovaikudest

3920 94 00

fenoolvaikudest

3920 99

muudest plastidest:

kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata:

3920 99 21

polüimiidlehed ja -ribad, pindamata või üksnes plastiga pinnatud või kaetud

3920 99 28

muud

liitumispolümerisatsiooni saadustest:

3920 99 55

polü(vinüülalkoholist) kahesuunaliselt orienteeritud kile polüvinüülalkoholisisaldusega vähemalt 97 % massist, pindamata, paksusega kuni 1 mm

3920 99 59

muud

3920 99 90

muud

3921

Muud plastist tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad:

3921 90

muud

4002

Õlidest toodetud sünteetiline kautšuk ja faktis, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena; rubriigi 4001 ainete segud käesoleva rubriigi ainetega, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena:

stüreen-butadieenkautšuk (SBR); karboksüül-stüreen-butadieenkautšuk (XSBR):

4002 19

muud

4005

Vulkaniseerimata kautšukisegud, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena:

muud:

4005 99 00

muud

4007 00 00

Niit ja nöör vulkaniseeritud kummist

4008

Tahvlid, lehed, ribad, latid ja profiilvormid vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist):

vahtkummist:

4008 11 00

tahvlid, lehed ja ribad

4008 19 00

muud

kummist, v.a vahtkummist:

4008 29 00

muud:

ex 4008 29 00

Muud kui mõõtu lõigatud profiilvormid, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4010

Vulkaniseeritud kummist konveierilindid, ülekanderihmad ning rihmamaterjal:

konveierilindid või lindimaterjal:

4010 11 00

üksnes metalliga armeeritud

4011

Uued kummist õhkrehvid:

4011 20

bussidele ja veoautodele:

4011 20 10

koormusindeksiga kuni 121:

ex 4011 20 10

veljemõõtmega kuni 61 cm

muud, kalasaba- vms mustriga:

4011 61 00

põllu- ja metsatöömasinatele

4011 62 00

ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega kuni 61 cm

4011 63 00

ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega üle 61 cm

muud:

4011 92 00

põllu- ja metsatöömasinatele

4011 93 00

ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega kuni 61 cm

4011 94 00

ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega üle 61 cm

4205 00

Muud nahast või komposiitnahast tooted:

mida kasutatakse masinates ja mehaanilistes seadmetes või muuks tehniliseks otstarbeks:

4205 00 11

konveierilindid või ülekanderihmad ning rihmamaterjal

4205 00 19

muud

4206 00 00

Tooted loomasooltest (v.a jämesiidist), lehtkulla valmistamisel kasutatavast nahast, põiest või kõõlustest:

ex 4206 00 00

muu kui kätgut

4411

Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte:

muud:

4411 94

tihedusega kuni 0,5 g/cm3:

4411 94 10

mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga:

ex 4411 94 10

tihedusega kuni 0,35 g/cm3

4411 94 90

muud:

ex 4411 94 90

tihedusega kuni 0,35 g/cm3

4412

Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal:

4412 10 00

bambusest

muu vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest (v.a bambus), kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm:

4412 31

millel vähemalt üks välimine kiht on alamrubriikide märkuses 1 nimetatud troopilisest puidust:

4412 31 10

suurelehine kaaja (acajou d’Afrique), tumepunane soorea (dark red meranti), hiigelsoorea (light red meranti), limba-terminaalia (limba), päris-mahagonipuu (mahogany), vääris-obehhepuu (obeche), okuumea (okoumé), para-dalbergia (palisandre de Para), brasiilia dalbergia (palisandre de Rio), laialeheline dalbergia (palisandre de Rose), sapellipuu (sapelli), sipo-sargapuu (sipo), luulupuu (virola) ja borneo parasoorea (white lauan)

muud:

4412 94

tisleriplaat, lamell- ja laiaribiline tisleriplaat:

4412 94 10

millel vähemalt üks välimine kiht on lehtpuidust

ex 4412 94 10

mis ei sisalda vähemalt üht kihti puitlaastplaati

4412 99

muud:

4412 99 70

muud

4413 00 00

Presspuit plokkide, plaatide, prusside või profiilvormidena

4416 00 00

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad, sh tünnilauad

4419 00

Puidust lauanõud ja köögitarbed

4420

Puitmarketrii ja -intarsia; puitlaekad ja -kastikesed juveeltoodete, terariistade jms hoidmiseks; puidust kujukesed jm dekoratiivesemed; puidust mööbliesemed, mis ei kuulu gruppi 94

4602

Korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi või toodetud rubriigi 4601 punutistest; tooted käsnkõrvitsast:

taimsetest materjalidest:

4602 11 00

bambusest:

ex 4602 11 00

muud kui õlgedest pudeliümbrised või korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi

4602 12 00

rotangist:

ex 4602 12 00

muud kui õlgedest pudeliümbrised või korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi

4602 19

muud:

muud:

4602 19 99

muud

4602 90 00

muud

4802

Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp:

muu paber ja papp, mis ei sisalda mehaanilisel või keemilis-mehaanilisel menetlusel saadud kiude või sisaldab neid kuni 10 % kogu sisalduva kiu massist:

4802 55

massiga vähemalt 40 g/m2, kuid mitte üle 150 g/m2, rullides

muu paber ja papp, mille kogu sisalduva kiu massist üle 10 % moodustavad mehaanilisel või keemilis-mehaanilisel menetlusel saadud kiud:

4802 61

rullides

4802 61 15

massiga alla 72 g/m2, mille kogu sisalduva kiu massist üle 50 % moodustavad mehaanilisel menetlusel saadud kiud

ex 4802 61 15

muud peale kopeerpaberi aluspaberi

4802 61 80

muud

4802 62 00

lehtedena, mille ühe külje pikkus on kuni 435 mm ja teise külje pikkus on kuni 297 mm, kui paber on kokku voltimata

ex 4802 62 00

muud peale kopeerpaberi aluspaberi

4802 69 00

muud

ex 4802 69 00

muud peale kopeerpaberi aluspaberi

4804

Pinnakatteta jõupaber ja papp rullides või lehtedena (v.a rubriigis 4802 või 4803 nimetatud):

muu jõupaber ja papp massiga 225 g/m2 ja rohkem:

4804 59

muud

4805

Muu katmata paber ja papp, rullides või lehtedena, töödeldud mitte rohkem kui selle grupi märkuses 3 näidatud ulatuses:

lainestuspaber:

4805 11 00

pooltselluloosist lainestuspaber

4805 12 00

õlgedest lainestuspaber

4805 19

muud

testlainer (ringlussevõetud lainer):

4805 24 00

massiga kuni 150 g/m2

4805 25 00

massiga üle 150 g/m2

4805 30

sulfit-pakkepaber

muud:

4805 91 00

massiga kuni 150 g/m2

4810

Paber ja papp, kaetud ühelt või mõlemalt küljelt sideaine abil või ilma selleta kaoliini või muude anorgaaniliste ainetega, ilma muu katteta, värvitud või dekoreeritud pinnaga või ilma, pealetrükiga või pealetrükita, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis:

paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks vm graafilisteks töödeks, mille kogu sisalduva kiu massist üle 10 % moodustavad mehaanilisel või keemilis-mehaanilisel menetlusel saadud kiud:

4810 29

muud

jõupaber ja papp, mida ei kasutata kirjutamiseks, trükkimiseks vm graafilisteks töödeks:

4810 31 00

kogu massis ühtlaselt pleegitatud, mille kogu sisalduva kiu massist üle 95 % moodustavad keemilisel menetlusel saadud puidukiud, massiga kuni 150 g/m2

4810 32

kogu massis ühtlaselt pleegitatud, mille kogu sisalduva kiu massist üle 95 % moodustavad keemilisel menetlusel saadud puidukiud, massiga kuni 150 g/m2

4810 39 00

muud

muu paber ja papp:

4810 92

mitmekihiline

4810 99

muud

4811

Paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, kaetud, immutatud, pealistatud, värvitud või dekoreeritud pinnaga või pealetrükiga, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, v.a rubriigi 4803 , 4809 või 4810 kaubad:

4811 10 00

tõrvaga, bituumeniga või asfaldiga pinnatud paber ja papp

paber ja papp, kaetud, immutatud või pealistatud plastiga (v.a liimained):

4811 51 00

pleegitatud, massiga üle 150 g/m2

ex 4811 51 00

paberist või papist alusel põrandakatted, mõõtu lõigatud või lõikamata

4811 59 00

muud

ex 4811 59 00

paberist või papist alusel põrandakatted, mõõtu lõigatud või lõikamata

4811 90 00

muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas

4818

Tualettpaber ja sarnane paber, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, kasutamiseks majapidamises või hügieenitarbena, rullides laiusega kuni 36 cm või mõõtu või vormi lõigatud; taskurätikud, puhastus- ja käterätikud, laudlinad, salvrätikud, imikumähkmed, tampoonid, voodilinad jms paberist, paberimassist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast majapidamis-, hügieeni- või haiglatarbed, rõivad ja rõivamanused:

4818 10

tualettpaber:

4818 10 10

iga kihi massiga kuni 25 g/m2

4818 10 90

iga kihi massiga üle 25 g/m2

4818 40

hügieenisidemed ja tampoonid, imikumähkmed jms hügieenitarbed:

hügieenisidemed, tampoonid jms hügieenitarbed:

4818 40 19

muud

4818 50 00

rõivad ja rõivamanused

4823

Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast:

4823 90

muud:

4823 90 85

muud

ex 4823 90 85

paberist või papist alusel põrandakatted, mõõtu lõigatud või lõikamata

4908

Ülekandelehed (vesipildid)

6501 00 00

Vildist kübaratoorikud ja kübaravildid (vormimata ning servadeta); lamedad viltviltkettad ja silindrilised toorikud (k.a tükkideks lõigatud)

6502 00 00

Kübaratoorikud, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, vormimata, servadeta, voodrita, kaunistusteta

6504 00 00

Kübarad jm peakatted, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, voodri või kaunistustega või ilma

6505

Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma

6506

Muud peakatted, voodri või kaunistustega või ilma:

6506 10

kaitsepeakatted:

6506 10 80

muudest materjalidest

muud:

6506 91 00

kummist või plastist

6506 99

muudest materjalidest

6507 00 00

Kübarate higipaelad, voodrid, kübarakatted, kübaraalused, kübarasõrestikud, mütsinokad ning peakatete lõuapaelad

6601

Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms)

6603

Rubriikides 6601  ja 6602 nimetatud toodete osad, kaunistused ja manused:

6603 20 00

vihmavarjukarkassid (ka varrele monteeritult)

6603 90

muud:

6603 90 10

käepidemed ja nupud

6703 00 00

Juuksed, kammitud, hõrendatud, pleegitatud vm viisil töödeldud; parukate jms tootmiseks ettevalmistatud vill vm loomakarvad või tekstiilmaterjal

6704

Parukad, valehabemed, valekulmud ja -ripsmed, šinjoonid jms tooted juustest, loomakarvadest või tekstiilmaterjalist; mujal nimetamata tooted juustest

6804

Veskikivid, käiad, lihvkettad jms raamistuseta tooted, mida kasutatakse lihvimis-, teritus-, poleerimis- või lõikamistöödeks, käsitsi teritamise või lihvimise kivid, nende osad looduslikust kivist, aglomeeritud looduslikest või tehisabrasiividest või keraamikast, muust materjalist osadega või mitte:

muud veskikivid, käiad, lihvkettad jms:

6804 22

muudest aglomeeritud abrasiividest või keraamilisest materjalist:

6805

Looduslikud või tehisabrasiivterad ja -pulber tekstiilist, paberist, papist või mõnest muust materjalist alusel, vajaliku vormi saavutamiseks lõigatud, õmmeldud või muul moel töödeldud või töötlemata

6807

Tooted asfaldist jms materjalidest (näiteks naftabituumenist või kivisöepigist)

6808 00 00

Paneelid, plaadid, tahvlid, plokid jms tooted taimsest kiust, õlgedest või laastudest, pilbastest, puutükikestest, saepurust vms puidujääkidest, aglomeeritud tsemendi, kipsi või muu mineraalse sideainega

6809

Tooted kipsist ja kipsisegudest

6811

Tooted asbesttsemendist, tsellulooskiudtsemendist jms materjalidest

6812

Töödeldud asbestkiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil; tooted neist segudest või asbestist (näiteks niit, riie, rõivad, peakatted, jalatsid, tihendid), tugevdatud või tugevdamata, v.a rubriikides 6811  ja 6813 nimetatud tooted:

6812 80

kroküdoliidist:

6812 80 10

töödeldud asbestkiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil:

ex 6812 80 10

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6812 80 90

muud:

ex 6812 80 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

6812 91 00

rõivad, rõivamanused, jalanõud ja peakatted

6812 92 00

paber, papp ja vilt

6812 93 00

pressitud asbestkiududest tihendusmaterjal, lehtedena või rullides

6812 99

muud:

6812 99 10

töödeldud asbestkiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil:

ex 6812 99 10

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6812 99 90

muud:

ex 6812 99 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6813

Hõõrdematerjalid asbesti, muu mineraalaine või tselluloosi alusel, tekstiili või muude materjalidega kombineeritud või kombineerimata, ning tooted neist (näiteks lehed, rullid, lindid, segmendid, kettad, vaheseibid, klotsid), monteerimata, piduritele, siduritele ja muule:

asbesti mittesisaldavad:

6813 89 00

muud:

ex 6813 89 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6814

Töödeldud vilk ja vilgust tooted, sh paagutatud või regenereeritud vilk paberist, papist või muust materjalist alusel või aluseta:

6814 90 00

muud

6815

Mujal nimetamata tooted kivist ja muudest mineraalainetest (k.a süsinikkiud, tooted süsinikkiududest ja tooted turbast), mujal nimetamata:

6815 20 00

tooted turbast

6902

Tulekindlad tellised, plokid, plaadid jms tulekindlad keraamilised ehitusdetailid, v.a tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest:

6902 10 00

sisaldavad eraldi või kokku üle 50 % massist üht või mitut järgmistest elementidest: Mg, Ca või Cr, vastavalt MgO, CaO või Cr2O3 kujul

ex 6902 10 00

plokid klaasiahjudele

6902 20

sisaldavad üle 50 % massist alumiiniumoksiidi (Al2O3), kvartsi (SiO2) või nende segu:

muud:

6902 20 99

muud:

ex 6902 20 99

plokid klaasiahjudele

6903

Muud tulekindlad keraamikatooted (näiteks retordid, tiiglid, vardad, muhvid, düüsid, prundid, toed, proovitassid, torud, kestad ja vardad), v.a tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest:

6903 10 00

sisaldavad üle 50 % massist grafiiti, muid süsiniku allotroope või nende segu

7002

Klaaskuulid (v.a rubriigis 7018 nimetatud mikroklaaskuulid), klaasvardad, klaastorud, töötlemata:

7002 20

vardad

torud:

7002 32 00

muust klaasist, mille joonpaisumiskoefitsient temperatuurivahemikus 0 °C kuni 300 °C on kuni 5 × 10–6 kelvini kohta

7004

Tõmmatud ja puhutud klaas lehtedena, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga või ilma, ent muul viisil töötlemata:

7004 90

muu klaas:

7004 90 70

kasvuhooneklaas

7006 00

Rubriikide 7003 , 7004  ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta:

7006 00 90

muud

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata (sh tahavaatepeeglid):

muud:

7009 91 00

raamimata

7009 92 00

raamitud

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid:

7010 20 00

klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid

7016

Sillutuskivid, ehitusplaadid, tellised, tahvlid, viimistlusplaadid jms tooted pressitud või vormitud klaasist, armeeritud või armeerimata; klaaskuubikud jms klaasist pisidetailid (alusel või aluseta, kasutamiseks mosaiikides vms dekoratiivotstarbel); vitraažklaasid jms klaastooted; kärg- ja vahtklaas plaatide, tahvlite jms kujul:

7016 90

muud

7017

Laboratooriumides, hügieenis ja farmaatsias kasutatavad klaastooted (gradueeritud või gradueerimata, kalibreeritud või kalibreerimata):

7018

Klaasist helmed, tehispärlid, vääris- ja poolvääriskivide klaasimitatsioonid jms klaasist pisiesemed, tooted nendest (v.a juveeltoodete imitatsioonid); klaassilmad (v.a silmaproteesid); klaaskujukesed jm jootelambiga töödeldud klaasdekoratiivtooted (v.a juveeltoodete imitatsioonid); mikroklaaskuulid diameetriga kuni 1 mm:

7018 90

muud:

7018 90 10

klaassilmad; klaasist pudukaubad

7019

Klaaskiud (sh klaasvatt) ja tooted sellest (näiteks klaasniit, klaasriie):

kamm- või kraaslindid, heie, lõng ja tükeldatud kiud:

7019 12 00

heie

7019 19

muud:

7019 19 90

staapelkiududest

õhuke riie (vuaal), villak, matid, madratsid, plaadid jms lausmaterjalid:

7019 32 00

õhuke riie (vuaal):

ex 7019 32 00

laiusega kuni 200 cm

muud kootud kangad:

7019 51 00

laiusega kuni 30 cm

7019 90

muud

7101

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, niidile lükkimata ning raamistamata ja kinnitamata; looduslikud ja kultiveeritud pärlid, ajutiselt niidile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks

7102

Teemandid, töödeldud või töötlemata, raamistamata ning kinnitamata:

7102 10 00

sorteerimata

mittetööstuslikud:

7102 31 00

töötlemata, üksnes lahtisaetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud

7102 39 00

muud

7103

Vääriskivid (v.a teemandid) ja poolvääriskivid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ning kinnitamata; sorteerimata vääris- ja poolvääriskivid (v.a teemandid), transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud

7104

Tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ja kinnitamata; sorteerimata tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud:

7104 20 00

muud, töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud

7104 90 00

muud

7106

Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

7107 00 00

Hõbedaga plakeeritud mitteväärismetallid, töötlemata või pooltöödeldud

7108

Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina:

mitte mündikuld:

7108 11 00

kullapulber

7108 13

muul pooltöödeldud kujul

7108 20 00

mündikuld

7109 00 00

Kullaga plakeeritud mitteväärismetallid ning hõbe, töötlemata või pooltöödeldud

7110

Plaatina, töötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

7111 00 00

Plaatinaga plakeeritud mitteväärismetallid, hõbe ja kuld, töötlemata või pooltöödeldud

7112

Väärismetallide või väärismetalliga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud väärismetalle või väärismetalliühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks

7115

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist:

7115 90

muud

7116

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)

7117

Juveeltoodete imitatsioonid:

mitteväärismetallist, väärismetalliga pinnatud või mitte:

7117 11 00

manseti- ja kraenööbid

7117 19

muud:

klaasdetailideta:

7117 19 91

kullatud, hõbetatud või plaatinaga pinnatud

7118

mündid

7213

Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud:

muud:

7213 91

ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm:

7213 91 10

betooni sarrustamiseks kasutatavat tüüpi

7307

Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved):

valatud:

7307 11

mittetempermalmist:

7307 11 90

muud

7307 19

muud

muud:

7307 21 00

äärikud

7307 22

keermestatud põlved, käänikud ja muhvid:

7307 22 90

põlved ja käänikud

7307 23

otsakuti külgekeevitatavad liitmikud

7307 29

muud

7307 29 10

keermestatud

7307 29 90

muud

muud:

7307 91 00

äärikud

7307 92

keermestatud põlved, käänikud ja muhvid:

7307 92 90

põlved ja käänikud

7307 93

otsakuti külgekeevitatavad liitmikud:

maksimaalse välisläbimõõduga kuni 609,6 mm:

7307 93 11

põlved ja käänikud

7307 93 19

muud

maksimaalse välisläbimõõduga üle 609,6 mm:

7307 93 91

põlved ja käänikud

7307 99

muud

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, nurk- ja profiilrauad, torud jms tarindites kasutatavad rauast või terasest tooted:

7308 30 00

uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid

7308 90

muud:

7308 90 10

ülevoolupaisud, lüüsid, lüüsiväravad, ujuvkaid, statsionaarsed dokid jm mere- ja veeteede konstruktsioonid

muud:

üksnes või peamiselt lehtmetallist:

7308 90 59

muud

7309 00

Rauast või terasest reservuaarid, tsisternid, paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga üle 300 liitri, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta:

vedelike jaoks:

7309 00 30

vooderduse või soojusisolatsiooniga

muud, mahuga:

7309 00 51

üle 100 000 liitri

7309 00 59

kuni 100 000 liitrit

7309 00 90

tahkete ainete jaoks

7314

Riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad raud- või terastraadist; laialivenitatud metallvõrk, rauast või terasest:

muu rrie, võred, võrgud ja tarad:

7314 41

tsingiga pinnatud või kaetud:

7314 41 90

muud

7315

Raud- ja terasketid, nende osad:

liigendketid ja nende osad:

7315 11

rullketid:

7315 11 90

muud

7315 12 00

muud ketid

7315 19 00

osad

7315 20 00

rehviketid

muud ketid:

7315 82

muud, keevitatud lülidega:

7315 82 10

mille materjali ristlõike maksimaalmõõde ei ületa 16 mm

7315 89 00

muud

7315 90 00

muud osad

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

rafineeritud vask:

7403 12 00

traaditoorikud

7403 13 00

valtstoorikud

7403 19 00

muud

vasesulamid:

7403 22 00

vasetinasulamid (pronks)

7403 29 00

muud vasesulamid (v.a rubriigi 7405 ligatuurid)

7405 00 00

Vaseligatuurid

7408

Vasktraat:

rafineeritud vasest:

7408 11 00

ristlõike maksimaalmõõtmega üle 6 mm

7410

Vaskfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalist aluskihiga või ilma) paksusega kuni 0,15 mm (aluskihti arvestamata):

aluskihita:

7410 12 00

vasesulamitest

7413 00

Keerutatud traat, trossid, punutud lindid jms vasktooted, elektriisolatsioonita:

7413 00 20

rafineeritud vasest:

ex 7413 00 20

külgeühendatud liitmikega või ilma, kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

7413 00 80

vasesulamitest:

ex 7413 00 80

külgeühendatud liitmikega või ilma, kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

7415

Naelad, tihvtid, rõhknaelad, klambrid (v.a rubriigis 8305 nimetatud) jms vasest tooted või vaskpeadega raud- ja terastooted; kruvid, poldid, mutrid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sh vedruseibid) jms vasest tooted

7418

Vasest laua-, köögi- jm majapidamistarbed, nende osad; nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed, -kindad jms; vasest sanitaartehnikatooted:

laua-, köögi- jm majapidamistarbed ja nende osad; nõudepesunuustikud, küürimisvõi poleerimispadjakesed, -kindad jms:

7418 11 00

nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed, -kindad jms

7418 19

muud

7419

Muud vasktooted:

7419 10 00

ketid ja nende osad

muud:

7419 91 00

valatud, vormitud, stantsitud või sepistatud, edasi töötlemata

7419 99

muud:

7419 99 10

Riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad traadist, mille ristlõike maksimaalmõõde ei ületa 6 mm; laialivenitatav metallvõrk

7419 99 30

vedrud

7607

Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata):

aluskihita:

7607 11

valtsitud, kuid edasi töötlemata

7607 19

muud:

7607 19 10

paksusega alla 0,021 mm

paksusega vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm:

7607 19 99

muud

7607 20

aluskihil:

7607 20 10

paksusega (aluskihti arvestamata) alla 0,021 mm

paksusega (aluskihti arvestamata) vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm:

7607 20 99

muud

7610

Alumiiniumist konstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised), nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, uksed ja aknad, nende raamid, lävepakud, balustraadid, piilarid ja sambad); alumiiniumist plaadid, vardad, profiilid, torud jms alumiiniumtooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks:

7610 90

muud:

7610 90 90

muud

8202

Käsisaed; mitmesugused saelehed (sh saelehed pikisaagide, tapisaagide jaoks ja hammastamata saelehed):

8202 20 00

lintsaagide saelehed

ketassaagide saelehed (sh pikisaagide ja tapisaagide saelehed):

8202 31 00

terasest töötava osaga

8202 39 00

muud, sh osad

muud saelehed:

8202 91 00

otsehammastusega saelehed metalli töötlemiseks

8202 99

muud:

terasest töötava osaga:

8202 99 19

muude materjalide töötlemiseks

8203

Viilid, rasplid, tangid (sh lõiketangid), näpitsad, pihid, metallikäärid, torulõikurid, polditangid, augurauad jms käsi-tööriistad:

8203 10 00

viilid, rasplid jms tööriistad

8203 20

tangid (sh lõiketangid), näpitsad, pihid jms tööriistad:

8203 20 90

muud

8203 30 00

metallikäärid jms tööriistad

8203 40 00

torulõikurid, polditangid, augurauad jms tööriistad

8204

Käsimutrivõtmed (sh dünamomeetrilised võtmed); mutrivõtmete vahetatavad otsikud, käepidemetega või ilma

8207

Vahetatavad tööinstrumendid käsi-tööriistade jaoks (mootoriga või ilma) või tööpinkidele (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvikeeramiseks), sh metallistantside ja -presside tööinstrumendid, tööinstrumendid kivi- või pinnasepuuride jaoks:

8207 20

tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid:

8207 20 90

muust materjalist töötava osaga

8210 00 00

Käsiajamiga mehaanilised seadmed toidu ja jookide valmistamiseks ning serveerimiseks, massiga kuni 10 kg

8301

Tabalukud ja lukud (võtmega, koodiga või elektrilised), mitteväärismetallist; kremoonid ja kremoonidega raamid, lukkudega, mitteväärismetallist; võtmed eelnimetatud toodete jaoks, mitteväärismetallist:

8301 20 00

mootorsõidukite lukud

8302

Mitteväärismetallist kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted mööbli, uste, treppide, akende, ruloode, sadulsepatoodete, kohvrite, kastide, karpide jm jaoks; mitteväärismetallist kübaranagid jms kronsteinid, tugijalad; pöörd- või rullrattad mitteväärismetallist kinnitusdetailidega; mitteväärismetallist uste automaatsulgurid:

8302 10 00

hinged:

ex 8302 10 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8302 20 00

pöörd- või rullrattad:

ex 8302 20 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud kinnitusdetailid, furnituurid jms:

8302 42 00

mööbli jaoks:

ex 8302 42 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8302 49 00

muud:

ex 8302 49 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8302 50 00

kübaranagid jms kronsteinid, tugijalad

8302 60 00

uste automaatsulgurid:

ex 8302 60 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8303 00

Soomustatud või armeeritud seifid, teraskapid ja uksed, üüriseifid, raha- ja dokumendikastid jms tooted, mitteväärismetallist:

8303 00 10

soomustatud või tugevdatud seifid ja teraskapid

8303 00 90

raha- ja dokumendikastid jms

8305

Kiirköitjate ja mappide detailid ning furnituur, kirjaklambrid ja -nurgad, kaardiratsurid jms kontoritarbed, mitteväärismetallist; klambrid plokkidena (näiteks kasutamiseks kontoris, polsterdamisel, pakendamisel), mitteväärismetallist:

8305 10 00

kiirköitjate ja mappide detailid ja furnituur

8306

Mitteväärismetallist kellukesed, kellad ja gongid jms tooted, mitte-elektrilised; mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused; foto-, pildiraamid jms raamid, mitteväärismetallist; peeglid, mitteväärismetallist:

kujukesed jm dekoratiivesemed:

8306 29

muud

8306 30 00

foto-, pildiraamid jms raamid; peeglid

8307

Mitteväärismetallist painduvad torud, furnituuriga või ilma:

8307 90 00

muust mitteväärismetallist:

8308

Mitteväärismetallist haagid, klambrid, pandlad, aasad, öösid jms rõivaste, jalatsite, varikatuste, käekottide, reisitarvete jm valmistoodete juures kasutatavad detailid, toru- või harkneedid, mitteväärismetallist; helmed ja litrid, mitteväärismetallist:

8309

Mitteväärismetallist korgid, punnid ja kaaned (k.a kroonkorgid, pealekeeratavad korgid ja kaaned, valamisavaga korgid), pudelite korgikapslid, prundid, plommid, keermestatud korgid jm pakkimis- ning sulgemisvahendid:

8309 90

muud:

8309 90 10

pliist korgikapslid; alumiiniumist korgikapslid läbimõõduga üle 21 mm

8309 90 90

muud:

ex 8309 90 90

muud kui alumiiniumist korgid toidu või joogipurkidele

8310 00 00

Mitteväärismetallist viidad, nimesildid, aadress-sildid jms plaadid, numbrid, tähed, sümbolid, v.a rubriigi 9405 tooted

8311

Metallide ja metallikarbiidide jootmisel, keevitamisel jne kasutatav traat, latid, torud, plaadid, elektroodid jms tooted (mitteväärismetallist või metallikarbiidist, räbustiga kaetud või räbustist südamikuga); mitteväärismetallipulbrist traadid ja latid metallikihi pealekandmiseks pihustamise teel:

8311 30 00

mitteväärismetallist vardad ja traadid, kattekihi või südamikuga, jootmiseks või gaaskeevituseks

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida:

8415 10

seintele ja akendele kinnitatavad, kompaktsed või mitmeosalised (split):

8415 10 90

mitmeosalised (split)

muud:

8415 82 00

muud, jahutusseadmega:

ex 8415 82 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8415 83 00

muud, jahutusseadmeta:

ex 8415 83 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8415 90 00

osad:

ex 8415 90 00

muud kui alamrubriikide 8415 81 , 8415 82 või 8415 83 kliimaseadmetele, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed:

8418 10

kombineeritud ehitusega külmikud-sügavkülmikud, eraldi välisustega:

8418 10 20

mahuga üle 340 liitri:

ex 8418 10 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8418 10 80

muud:

ex 8418 10 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

osad:

8418 99

muud

8419

Masinad, tööstusotstarbelised ja laboratoorsed seadmed materjalide termiliseks töötluseks (kuumutamine, keetmine, röstimine, destilleerimine, rektifikatsioon, steriliseerimine, pastöriseerimine, aurutamine, kuivatamine, aurustamine, kondenseerimine, jahutamine jne), v.a kodumajapidamises kasutatavad, elektriliselt või muul viisil köetavad (v.a ahjud jm rubriigi 8514 seadmed); mitte-elektrilised kiirboilerid või mahtboilerid:

kuivatid:

8419 32 00

puidu, paberimassi, paberi ja papi jaoks

8419 40 00

destilleerimis- ja rektifikatsiooniseadmed

8419 50 00

soojusvahetid:

ex 8419 50 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud masinad ja seadmed:

8419 89

muud:

8419 89 10

jahutustornid (gradiirid) ja samalaadsed seadmed otseseks (vaheseinata) jahutamiseks tsirkuleeriva veega

8419 89 98

muud

8421

Tsentrifuugid, sh tsentrifugaalkuivatid; seadmed vedelike või gaaside filtreerimiseks või puhastamiseks:

osad:

8421 91 00

tsentrifuugid, sh tsentrifugaalkuivatid:

ex 8421 91 00

muud kui alamrubriigi 8421 19 94 seadmetele ja muud kui tsentrifuugidele alamrubriigi 8421 19 99 vedelkristallkuvari aluste fotoemulsiooniga katmiseks

8421 99 00

muud

8424

Mehaanilised seadmed (käsiajamiga või mitte) vedelike või pulbrite pritsimiseks ja pihustamiseks; tulekustutid (laetud või laadimata); pihustuspüstolid jms seadmed; liivapritsid, aurujoapritsid jms seadmed:

8424 30

aurujoapritsid, liivapritsid jms seadmed

muud seadmed:

8424 81

põllumajanduses ja aianduses kasutamiseks

8425

Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad:

talid ja tõstukid (v.a skipptõstukid ning tõstukid transpordivahendite tõstmiseks):

8425 19

muud:

8425 19 20

käsiajamiga kett-tõstukid:

ex 8425 19 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8425 19 80

muud:

ex 8425 19 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8426

Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid:

sildkraanad, laadimissillad, pukk-kraanad, mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid:

8426 11 00

sildkraanad liikumatutel tugedel

8426 20 00

tornkraanad

8427

Kahvlikujulise haaratsiga autolaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid:

8428

Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed):

8428 10

liftid ning skipptõstukid:

8428 10 20

elektriga töötavad:

ex 8428 10 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8428 10 80

muud:

ex 8428 10 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8430

Muud pinnase teisaldamis-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid:

muud puur- või süvistamismasinad:

8430 49 00

muud

8430 50 00

muud iseliikuvad masinad ja mehhanismid

8450

Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad:

8450 20 00

mahutavusega üle 10 kg kuiva pesu

8450 90 00

osad

8465

Tööpingid puidu, korgi, luu, kõvakummi, tugevate plastide jms kõvade materjalide töötlemiseks (k.a seadmed naelutamiseks, klammerdamiseks, liimimiseks ning muudeks ühendustöödeks):

8465 10

tööpingid, mis võimaldavad teha erinevaid mehaanilise töötlemise operatsioone nende vahel tööseadist vahetamata:

muud:

8465 91

saagpingid

8465 92 00

höövel-, frees- ja profiilhöövelpingid

8465 93 00

lihv-, smirgel- ja poleerpingid

8465 94 00

painutusmasinad ja montaažipingid

8465 95 00

puur- ja püsthöövelpingid

8465 96 00

raiepingid, peenestuspingid ja ringspoonimispingid

8465 99

muud:

8465 99 90

muud

8470

Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad; kassaaparaadid:

8470 50 00

kassaaparaadid

8474

Seadmed pinnase, kivide, maakide vm tahkemineraalide (sh pulbri- või pastakujuliste) sortimiseks, sõelumiseks, eraldamiseks, uhtmiseks, purustamiseks, peenestamiseks, segamiseks või sõtkumiseks; tahkete mineraalkütuste, keraamiliste segude jm pulbri- ning pastalaadsete mineraalainete analoogseks töötluseks; liivvaluvormide valmistamise seadmed:

8474 20

purustamis- ja peenestamisseadmed:

segistid (läbi- või kokkusegamiseks):

8474 31 00

betooni- ning mördisegistid

8474 90

osad

8476

Müügiautomaadid (näiteks postmarkide, sigarettide, toidu või joogi müügiks), k.a rahavahetusautomaadid:

jookide müügiautomaadid:

8476 21 00

soojendus- või jahutusseadmetega

8476 90 00

osad

8479

Mujal nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone:

8479 50 00

tööstusrobotid, mujal nimetamata

8480

Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks:

8480 30

valumudelid:

8480 30 90

muud

8480 60

mineraalainete valuvormid:

kummi ja plasti valuvormid:

8480 71 00

survevaluks

8480 79 00

muud

8481

Kraanid, klapid, ventiilid jms armatuur torustike, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, k.a reduktsiooni- ning termoreguleerventiilid:

8481 10

reduktsiooniventiilid rõhu reguleerimiseks:

8481 20

õlihüdrauliliste ning pneumoülekannete ventiilid:

8481 30

tagasilöögiklapid:

8481 40

ohutusklapid ja -ventiilid:

8481 80

muud seadmed:

muud:

protsesside juhtklapid:

8481 80 51

termoregulaatorid

muud:

8481 80 81

kuul- ja koonusklapid

8482

Veerelaagrid:

8482 30 00

sfäärilised rull-laagrid

8482 50 00

muud silindriliste rullidega rull-laagrid

8483

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed):

8483 10

ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid) ning vändad:

8483 10 95

muud:

ex 8483 10 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 20

laagrikered sisseehitatud kuul- või rull-laagritega:

8483 20 90

muud

8483 30

laagrikered sisseehitatud veerelaagriteta; liugelaagrid:

laagrikered:

8483 30 32

kuul- või rull-laagritele:

ex 8483 30 32

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 30 38

muud:

ex 8483 30 38

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40

ajamid ja hammasülekanded, v.a eraldi hammas- või ketirattad ning muud ülekandeelemendid; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid:

ajamid ja hammasülekanded (v.a hõõrdülekanded):

8483 40 21

silindrilised otse- või kaldhammastusega:

ex 8483 40 21

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 23

koonilised otse- või kaldhammastusega

ex 8483 40 23

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 25

tiguajamid ja -ülekanded

ex 8483 40 25

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 29

muud:

ex 8483 40 29

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

käigukastid jm reduktorid:

8483 40 51

käigukastid

ex 8483 40 51

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 59

muud:

ex 8483 40 59

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 50

hoo-, rihma- ja plokirattad, k.a liitplokid:

8483 50 20

malmist või valuterasest:

ex 8483 50 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 50 80

muud:

ex 8483 50 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 90

eraldi hammas- või ketirattad ning muud ülekandeelemendid; osad:

muud:

8483 90 81

malmist või valuterasest:

ex 8483 90 81

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 90 89

muud:

ex 8483 90 89

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8484

Mitmekihilised seibid, tihendid jms (kihid ainult metallidest või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid:

8484 90 00

muud:

ex 8484 90 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504

Trafod, staatilised muundurid (näiteks alaldid), induktiivpoolid ja drosselid:

8504 40

staatilised muundurid:

8504 40 30

kasutatavad telekommunikatsiooniseadmetes, arvutites ja nende plokkides:

ex 8504 40 30

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8505

Elektromagnetid; püsimagnetid, pärast magneetimist püsimagnetitena kasutamiseks ettenähtud tooted; elektro- või püsimagnetitega klammerdid jms kinnitusvahendid; elektromagnetilised ühendusmuhvid, sidurid, kiirusregulaatorid, pidurid; elektromagnetilised tõsteseadmed:

8505 90

muud, sh osad:

8505 90 10

Elektromagnetid

8510

Sisseehitatud elektrimootoriga pardlid, juukselõikusmasinad ja epilaatorid:

8510 10 00

pardlid

8510 20 00

juukselõikusmasinad

8510 30 00

epilaatorid

8512

Jalgrataste ja mootorsõidukite elektrilised valgustus- ja signalisatsiooniseadmed (v.a rubriiki 8539 kuuluvad), klaasipuhastid, klaaside jäätumist ja udustumist vältivad seadmed:

8512 20 00

muud valgustusseadmed ja visuaalsignalisatsiooniseadmed

8512 30

helisignalisatsiooniseadmed:

8512 30 10

kasutamiseks mootorsõidukites

8512 90

osad

8513

Kantavad elektrivalgustid oma vooluallikaga (näiteks patarei, aku, magneeto), v.a rubriiki 8512 kuuluvad

8516

Elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid (k.a keeduspiraalid); elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase jms soojendamiseks; elektrotermilised juuksuriseadmed (näiteks föönid, lokiaparaadid, seadmed lokitangide soojendamiseks jne), elektrikätekuivatid; elektritriikmasinad; muud elektrotermilised kodumajapidamisseadmed; elektrikütteelemendid (v.a rubriiki 8545 kuuluvad):

8516 29

Elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase soojendamiseks:

8516 29 10

muud:

8517

Telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443 , 8525 , 8527  ja 8528 ülekande-, saate- ja vastuvõtuseadmed:

telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid:

8517 11 00

juhtmeta telefonitoruga tavatelefonid

8517 12 00

mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid:

ex 8517 12 00

mobiilsidevõrgu telefonid (mobiiltelefonid)

8517 18 00

muud

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadiga või traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus):

8517 61

tugijaamad

8517 61 00

muud

ex 8517 61 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8517 62 00

seadmed kõne, pildi või muude andmete vastuvõtmiseks, muundamiseks, edastamiseks või regenereerimiseks, sh kommutatsiooni- ja marsruutimisseadmed

ex 8517 62 00

muud kui telefon- ja telegraafside kommutaatorid

8517 70

osad:

antennid ja igat tüüpi antennireflektorid; nende osad:

8517 70 11

raadiotelegraafi- või raadiotelefoniseadmetele:

ex 8517 70 11

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusseadmed, videotuuneriga või ilma:

8521 10

magnetlindiga:

8521 10 95

muud:

ex 8521 10 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8523

Plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed, kiipkaardid või muud heli- jms infokandjad, kas salvestistega või ilma, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted:

Magnetkandjad:

8523 21 00

magnetribaga kaardid

8523 29

muud:

magnetlindid; magnetplaadid:

muud:

8523 29 33

masinloetaval kahendkujul salvestatud instruktsioonide, andmete, heli ja pildi taasesitamiseks, arvuti abil kasutaja poolt käideldavad või talle interaktiivsust võimaldavad:

ex 8523 29 33

laiusega üle 6,5 mm

8523 29 39

muud:

ex 8523 29 39

laiusega üle 6,5 mm

8523 40

optilised kandjad:

muud:

laserplaadid:

8523 40 25

muu kui heli või pildi taasesitamiseks

ainult heli taasesitamiseks:

8523 40 39

läbimõõduga üle 6,5 cm

muud:

muud:

8523 40 51

digitaaluniversaalplaat (DVD)

8523 40 59

muud

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad:

8525 80

telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad:

telekaamerad:

8525 80 19

muud

salvestavad videokaamerad:

8525 80 99

muud

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525 –8528 aparaatides:

8529 10

antennid ja igat tüüpi antennireflektorid; nende osad:

antennid:

välisantennid raadio- ja televisioonivastuvõtjate jaoks:

8529 10 39

muud

8531

Elektrilised heli- ja visuaalsignalisatsiooniseadmed (näiteks kellad, sireenid, näitpaneelid, valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed), v.a rubriikide 8512  ja 8530 seadmed:

8531 10

valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed jms:

8531 10 30

kasutamiseks ehitistes

8531 10 95

muud:

ex 8531 10 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8531 90

osad:

8531 90 85

muud

8536

Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, releed, sulavkaitsmed, liigpingepiirikud, pistikud, pistikupesad, lambipesad ja muud pistikühendused, harukarbid), pingele kuni 1 000  V; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused:

8536 90

muud seadmed:

8536 90 10

ühendused ja kontaktelemendid juhtmetele ja kaablitele

8543

Mujal selles grupis nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone:

8543 70

muud seadmed ja aparaadid:

8543 70 30

antennivõimendid

solaariumid, päevituslambid jms päevitusseadmed:

ultraviolett A-kiirtega fluorestsentstorudega:

8543 70 55

muud

8543 70 90

muud

ex 8543 70 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta):

muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele kuni 1 000  V:

8544 42

pistikühendustega:

8544 42 10

kasutatavad telekommunikatsioonis:

ex 8544 42 10

pingele kuni 80 V

8544 49

muud:

8544 49 20

kasutatavad telekommunikatsioonis pingele kuni 80 V

8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

8703 10

mootorsõidukid lumel sõitmiseks; golfiautod jms sõidukid

8703 90

muud

8707

Rubriikide 8701 –8705 mootorsõidukite kered (k.a kabiinid):

8707 10

rubriigi 8703 sõidukitele:

8707 10 90

muud

8709

Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eespool nimetatud sõidukite osad

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

8711 20

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 50 cm3, kuid mitte üle 250 cm3

8711 30

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 250 cm3, kuid mitte üle 500 cm3

8711 40 00

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 500 cm3, kuid mitte üle 800 cm3

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad:

muud haagised ja poolhaagised kaupade transpordiks:

8716 39

muud:

muud:

uued:

muud:

8716 39 59

muud

8901

Reisilaevad, ekskursioonilaevad, parvlaevad, kaubalaevad, pargased jms laevad reisijate- või kaubaveoks:

8901 90

muud kaubalaevad ja muud reisi-kaubalaevad:

muud:

8901 90 91

mehaanilise jõuallikata

8901 90 99

mehaanilise jõuallikaga

8903

Jahid jm lõbusõidu- ja sportpaadid; sõudepaadid ja kanuud:

muud:

8903 99

muud:

8903 99 10

massiga kuni 100 kg

muud:

8903 99 99

pikkusega üle 7,5 m

9001

Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a optiliselt töötlemata klaasist):

9001 10

optilised kiud, optiliste kiudude kimbud ja kiudoptilised kaablid:

9001 10 90

muud

9003

Prillide, kaitseprillide jms raamid ja nende osad:

raamid:

9003 11 00

plastist

9003 19

muust materjalist:

9003 19 30

mitteväärismetallist

9003 19 90

muust materjalist

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

9028 90

osad ja tarvikud:

9028 90 90

muud

9107 00 00

Kellamehhanismi või sünkroonmootoriga aeglülitid

9401

Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad:

9401 10 00

lennukites kasutatavad istmed:

ex 9401 10 00

muud kui nahkkattega kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms sisseehitatud valgusallikaga tooted ning nende osad:

9405 60

sisevalgustusega sildid, valgustablood jms:

9405 60 80

muust materjalist:

ex 9405 60 80

muud kui mitteväärismetallist kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

osad:

9405 99 00

muud:

ex 9405 99 00

muud kui alamrubriikide 9405 10 või 9405 60 toodetele, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

9406 00

Kokkupandavad ehitised:

muud:

rauast või terasest:

9406 00 31

kasvuhooned

9506

Muud käesolevas grupis nimetamata tooted ja inventar kehaliste harjutuste, võimlemise, kergejõustiku jm spordialade (k.a lauatennis) ning vabaõhumängude tarbeks; ujumis- ja sõudmisbasseinid:

suusad jm suusaspordiinventar:

9506 11

suusad

9506 12 00

suusasidemed

9506 19 00

muud

veesuusad, lainelauad, purjelauad jm veespordiinventar:

9506 21 00

purjelauad

9506 29 00

muud

golfikepid ja muu golfivarustus:

9506 31 00

golfikepid, komplektis

9506 32 00

golfipallid

9506 39

muud

9506 40

lauatennisetarbed ja -varustus:

tennise-, sulgpalli- jm reketid, keelestatud või keelestamata:

9506 51 00

tennisereketid, keelestatud või keelestamata

9506 59 00

muud

pallid ja kuulid, v.a golfi- ja lauatennisepallid:

9506 61 00

tennisepallid

9506 62

täispuhutavad:

9506 62 10

nahast

9506 69

muud

9506 70

uisud ja rulluisud, k.a külgekinnitatud uiskudega uisusaapad:

9506 70 10

uisud

9506 70 90

osad ja tarvikud

muud:

9506 91

üldkehaliste harjutuste, võimlemis- ning kergejõustikutarbed ja -inventar:

9506 99

muud

9507

Õngeridvad, -konksud jm varustus õngepüügiks; kahvad, liblikavõrgud jms võrgud; peibutuslinnud (mulaažid) (v.a rubriikides 9208  ja 9705 nimetatud) jms jahitarbed:

9507 30 00

spinningurullid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud:

9607

Tõmblukud, nende osad:

9607 20

osad:



Ib LISA

SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

(Vastavalt Artiklile 21)

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a) 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b) 

esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini tollimaksu baasmäärast;

c) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini baasmäärast;

d) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini baasmäärast;

e) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.



CN-kood

Kirjeldus

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:

äädikhape, selle soolad; atseetanhüdriid:

2915 21 00

äädikhape

2930

Väävelorgaanilised ühendid:

2930 90

muud:

2930 90 85

muud:

ex 2930 90 85

ditiokarbonaadid (ksantaadid)

3006

Käesoleva grupi märkuses 4 loetletud farmaatsiatooted:

3006 10

steriilne kirurgiline kätgut jms steriilsed õmblusmaterjalid (sh kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad niidid) ja steriilsed koeadhesiivsed haavasulgemisvahendid; steriilne laminaaria ja laminaariatampoonid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad veretõkestid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad:

3006 10 30

kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitte:

ex 3006 10 30

muud vahtplasttahvlid, -lehed, -kiled, -fooliumid ja –ribad, v.a stüreeni või vinüülkloriidi polümeeridest

3208

Sünteespolümeeride või keemiliselt töödeldud looduslike polümeeride alusel valmistatud ja mittevesikeskkonnas dispergeeritud või lahustatud värvid ja lakid (sh emailid ja glasuurid); käesoleva grupi märkuses 4 nimetatud lahused:

3208 20

akrüül- või vinüülpolümeeride baasil

3208 90

muud:

käesoleva grupi märkuses 4 määratletud lahused

3208 90 11

2,2′-(tert-butüülimino)dietanooli ja 4,4′-metüleenditsükloheksüüldiisotsüanaadi reaktsioonil saadud polüuretaan, lahus N,N-dimetüülatseetamiidis polümeerisisaldusega vähemalt 48 % massist

3208 90 19

muud:

ex 3208 90 19

muud kui:

— elektriisolatsioonilakid, mis põhinevad polüuretaanil: 2,2′-(tert-butüülimino)dietanooli ja 4,4′-metüleenditsükloheksüüldiisotsüanaadi reaktsioonil saadud polüuretaan, lahus N,N-dimetüülatseetamiidis polümeerisisaldusega 20 %–36 %;

— elektriisolatsioonilakid, mis põhinevad polüesteramiididel: p-kresooli ja divinüülbenseeni kopolümeerid lahusena N,N-dimetüülatseetamiidis tahke aine sisaldusega 20–40 %;

— elektriisolatsioonilakid, mis põhinevad polüamiidimiidil: trimetüüldiisotsüanaathappe anhüdriid lahusena N-metüülpürrolidiinis tahke aine sisaldusega 25–40 %;

muud:

3208 90 91

sünteespolümeeride baasil

3208 90 99

keemiliselt modifitseeritud looduslike polümeeride baasil

3209

Sünteespolümeeride või keemiliselt töödeldud looduslike polümeeride baasil valmistatud ja vesikeskkonnas dispergeeritud või lahustatud värvid ja lakid (sh emailid ja glasuurid)

3304

Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid: maniküüri- ja pediküürivahendid:

muud:

3304 99 00

muud

3305

Juuksehooldusvahendid:

3305 10 00

šampoonid

3306

Suu- ja hambahügieenivahendid, k.a hambaproteeside kinnitamise pastad ja pulbrid; rubriigi 3306 niit hambavahede puhastamiseks (hambaniit), individuaalses jaemüügipakendis:

3306 10 00

hambapasta, -pulber

3306 90 00

muud

3307

Habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid, ihudesodorandid, vannipreparaadid, depilaatorid jm mujal nimetamata parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; valmis desodoraatorid kasutamiseks ruumides, lõhnastamata või lõhnastatud, desinfitseeriva toimega või ilma desinfitseeriva toimeta:

vahendid ruumide lõhnastamiseks ja desodoreerimiseks, k.a usutalitustel kasutatavad lõhnaained:

3307 41 00

„agarbatti” viirukipulgad jm põletamiseks mõeldud lõhnaained

3401

Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivsete ainega immutatud, kaetud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

3401 20

seep muul kujul

3401 30 00

naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, vedeliku või kreemina jaemüügipakendis

3402

Orgaanilised pindaktiivsed ained (v.a seep); pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a pesemise abiained) ja puhastusvahendid, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, v.a rubriigi 3401 tooted:

3402 20

tooted jaemüügipakendis

3402 90

muud:

3402 90 90

pesemis- ja puhastusvahendid

3405

Jalatsite, mööbli, põranda, sõidukikere, klaasi ja metalli poleervahendid ja kreemid, puhastuspastad ja -pulbrid jms vahendid (k.a nimetatud materjalidega kaetud, pinnatud või immutatud paber, vatt, vilt, lausriie, vahtplast ja vahtkummi), v.a rubriigi 3404 vahad

3406 00

Küünlad jms tooted

3407 00 00

Modelleerimispastad, k.a lastele mõeldud voolimispastad; stomatoloogiline vaha või hambajäljendivaha komplektidena, jaemüügipakendis, plaatidena, hoburaudtoorikutena, pulkadena vms kujul; muud stomatoloogilised valmistised kaltsineeritud kipsi või kaltsiumsulfaadi baasil

ex 3407 00 00

muu kui stomatoloogiline

3506

Mujal nimetamata valmisliimid ja muud valmisadhesiivid; liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg:

3506 10 00

liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg

muud:

3506 99 00

muud

3604

Ilutulestikutooted ja signaalraketid, raketid sademete reguleerimiseks, udusignaalid jm pürotehnilised tooted:

3604 90 00

muud

3606

Ferrotseerium ja muud pürofoorsed sulamid mis tahes kujul; käesoleva grupi märkuses 2 nimetatud põlevainetooted:

3606 10 00

vedel- ja veeldatud gaaskütused mahutites mahuga kuni 300 cm3, mida kasutatakse välgumihklite jms süüteseadmete täitmiseks

3606 90

muud:

3606 90 90

muud

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (näiteks väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber)

3825

Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäätmed; olmejäätmed; reoveesetted; muud käesoleva grupi märkuses 6 nimetatud jäätmed:

3825 90

muud:

3825 90 10

leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

3915

Plastijäätmed, -lõikmed ja -puru

3916

Plastist monokiud, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ületab 1 mm; plastist latid, vardad ja profiilvormid, pinnatöötlusega või ilma, kuid muul viisil töötlemata:

3916 10 00

etüleeni polümeeridest

3916 20

vinüülkloriidi polümeeridest:

3916 20 90

muud

3916 90

muudest plastidest:

kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata:

3916 90 11

polüestrist

3916 90 13

polüamiidist

3916 90 15

epoksüvaikudest

3916 90 19

muud

liitumispolümerisatsiooni saadustest:

3916 90 51

propüleeni polümeeridest

3916 90 59

muud

3917

Plastist torud ja voolikud ja nende liitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud):

jäigad torud ja voolikud:

3917 21

etüleeni polümeeridest:

3917 21 10

õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata

3917 21 90

muud:

ex 3917 21 90

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

3917 22

propüleeni polümeeridest:

3917 22 10

õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata

3917 22 90

muud:

ex 3917 22 90

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

3917 23

vinüülkloriidi polümeeridest:

3917 23 10

õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata

3917 23 90

muud:

ex 3917 23 90

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

3917 29

muudest plastidest

muud torud ja voolikud:

3917 32

muud painduvad torud ja voolikud, armeerimata ja muul viisil teiste materjalidega sidumata, liitmiketa:

õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata:

3917 32 10

kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata

liitumispolümerisatsiooni saadustest:

3917 32 31

etüleeni polümeeridest:

3917 32 35

vinüülkloriidi polümeeridest:

ex 3917 32 35

mud kui dialüsaatori jaoks

3917 32 39

muud

3917 32 51

muud

muud:

3917 32 99

muud

3917 33 00

muud painduvad torud ja voolikud, armeerimata ja muul viisil teiste materjalidega sidumata, liitmikega:

ex 3917 33 00

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

3917 39

muud

3918

Plastist põranda-, seina- või laekatted, isekleepuvad või mitte, rullides või plaatidena, vastavalt käesoleva grupi märkuse 9 määratlusele

3921

Muud plastist tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad:

vahtplastist:

3921 13

polüuretaanist

3921 14 00

regenereeritud tselluloosist

3921 19 00

muudest plastidest

3923

Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid:

kotid ja pakendid (k.a torbikud):

3923 29

muudest plastidest

3923 30

korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid

3923 40

poolid, käävid, värtnad jms tooted

3923 50

korgid, kaaned, kapslid jm sulgurid:

3923 50 10

pudelikorgid ja -kapslid

3923 90

muud

3924

Plastist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja tualett-tarbed:

3924 90

muud

3925

Plastist mujal nimetamata ehitusdetailid:

3925 10 00

reservuaarid, paagid, vaadid jm mahutid mahutavusega üle 300 l

3925 90

muud

3926

Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901 –3914 kuuluvatest materjalidest tooted:

3926 30 00

mööbli või sõidukite furnituur jms tooted

3926 40 00

statuetid ja muud dekoratiivesemed

3926 90

muud:

3926 90 50

augustatud sõelad jms tooted, mida kasutatakse vee filtreerimiseks drenaažisüsteemide sissepääsudel

muud:

3926 90 92

valmistatud lehtmaterjalist

3926 90 97

muud:

ex 3926 90 97

muud kui:

— hügieeni- ja farmaatsiatooted (sh lutid väikelastele);

— kontaktläätsede toorikud

4003 00 00

Regenereeritud kautšuk algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

4004 00 00

Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru (v.a kõvakummist), neist valmistatud pulber ja graanulid

4009

Torud, voolikud ja lohvid vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist), liitmikega (näiteks muhvid, põlved, äärikud) või liitmiketa:

armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata:

4009 11 00

liitmiketa

4009 12 00

liitmikega:

ex 4009 12 00

muud kui gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

armeeritud või muul viisil ainult metalliga kombineeritud:

4009 21 00

liitmiketa

4009 22 00

liitmikega:

ex 4009 22 00

muud kui gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

armeeritud või muul viisil ainult riidega kombineeritud:

4009 31 00

liitmiketa

4009 32 00

liitmikega:

ex 4009 32 00

muud kui gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud:

4009 41 00

liitmiketa

4009 42 00

liitmikega:

ex 4009 42 00

muud kui gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4010

Vulkaniseeritud kummist konveierilindid, ülekanderihmad ning rihmamaterjal:

konveierilindid või lindimaterjal:

4010 12 00

üksnes riidega armeeritud

4010 19 00

muud

ülekanderihmad või rihmamaterjal:

4010 31 00

trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), soonilised, ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 180 cm

4010 32 00

trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), v.a soonilised, ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 180 cm

4010 33 00

trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), soonilised, ümbermõõduga üle 180 cm, kuid mitte üle 240 cm

4010 34 00

trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), v.a soonilised, ümbermõõduga üle 180 cm, kuid mitte üle 240 cm

4010 35 00

lõputa hammasrihmad ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 150 cm

4010 36 00

lõputa hammasrihmad ümbermõõduga üle 150 cm, kuid mitte üle 198 cm

4010 39 00

muud

4011

Uued kummist õhkrehvid:

4011 10 00

sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod)

4011 20

bussidele ja veoautodele:

4011 20 90

koormusindeksiga üle 121

ex 4011 20 90

veljemõõtmega kuni 61 cm

4011 40

mootorratastele

4011 50 00

jalgratastele

muud, kalasaba- vms mustriga:

4011 69 00

muud

muud:

4011 99 00

muud

4013

Kummist sisekummid:

4013 10

sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod), bussidele ja veoautodele

4013 10 90

bussidele ja veoautodele

4013 20 00

jalgratastele

4013 90 00

muud

4015

Rõivad ja rõivamanused (sh sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad) igaks otstarbeks, vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist):

sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad:

4015 19

muud

4015 90 00

muud

4016

Muud tooted vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist):

muud:

4016 91 00

põrandakatted ja matid

4016 92 00

kustutuskummid

4016 93 00

seibid jm tihendid

ex 4016 93 00

muud kui tehnilisel otstarbel kasutatavad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4016 95 00

muud täispuhutavad tooted

4016 99

muud:

4016 99 20

elastsed muhvid:

ex 4016 99 20

muud kui tehnilisel otstarbel kasutatavad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

muud:

rubriikide 8701 –8705 mootorsõidukitele:

4016 99 52

metallkarkassiga kummist osad

4016 99 58

muud

muud:

4016 99 91

metallkarkassiga kummist osad:

ex 4016 99 91

muud kui tehnilisel otstarbel kasutatavad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4016 99 99

muud:

ex 4016 99 99

muud kui tehnilisel otstarbel kasutatavad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4017 00

Kõvakummi (näiteks eboniit) igal kujul (sh jäätmed ja puru); kõvakummist tooted

4201 00 00

Mis tahes materjalist sadulsepatooted ja rakmed mis tahes loomadele (sh trengid, ohjad, põlvekaitsmed, suukorvid, sadulakatted, sadulakotid, koeramantlid jms)

4203

Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused

4302

Pargitud või töödeldud karusnahad (sh pead, sabad, käpad jm tükid ning lõiked), kokku ühendamata või ühendatud (ilma lisamaterjalideta), v.a rubriigis 4303 nimetatud tooted

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

4304 00 00

Tehiskarusnahk ja tooted sellest:

ex 4304 00 00

tehisnahast tooted

4410

Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata:

puidust:

4410 11

puitlaastplaadid:

4410 11 10

töötlemata või ainult lihvitud

4410 11 30

pinnatud melamiinvaiguga immutatud paberiga

4410 11 50

pinnatud dekoratiivse plastlaminaadiga

4410 11 90

muud

4410 19 00

muud

ex 4410 19 00

muud kui vahvelplaadid

4410 90 00

muud

4411

Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte:

keskmise tihedusega puitkiudplaadid (MDF):

4411 12

paksusega kuni 5 mm:

4411 12 10

mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga:

ex 4411 12 10

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 12 90

muud:

ex 4411 12 90

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 13

paksusega üle 5 mm, kuid mitte üle 9 mm:

4411 13 10

mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga:

ex 4411 13 10

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 13 90

muud:

ex 4411 13 90

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 14

paksusega üle 9 mm:

4411 14 10

mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga:

ex 4411 14 10

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 14 90

muud:

ex 4411 14 90

tihedusega üle 0,8 g/cm3

muud:

4411 92

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4412

Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal:

4412 10 00

bambusest:

ex 4412 10 00

vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest, kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm

muu vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest (v.a bambus), kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm:

4412 32 00

muud, millel vähemalt üks välimine kiht on lehtpuidust

4412 39 00

muud

4414 00

Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms:

4414 00 10

käesoleva grupi lisamärkuses 2 nimetatud troopilisest puidust

4418

Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud:

4418 40 00

puitraketis betoneerimistöödeks

4418 60 00

postid ja talad

4418 90

muud:

4418 90 10

liimpuit

4418 90 80

muud

4421

Muud puittooted:

4421 10 00

riidepuud

4421 90

muud:

4421 90 91

puitkiudplaatidest

4602

Korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi või toodetud rubriigi 4601 punutistest; tooted käsnkõrvitsast:

taimsetest materjalidest:

4602 11 00

bambusest:

ex 4602 11 00

korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud kindla kuju järgi

4602 12 00

rotangist:

ex 4602 12 00

korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud kindla kuju järgi

4602 19

muud:

muud:

4602 19 91

korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi

4808

Lainepaber ja lainepapp (sileda liimitud pinnakihiga või ilma), krepitud, kortsutatud, surutrükiga või perforeeritud, rullides või lehtedena, v.a rubriigis 4803 kirjeldatud paber:

4808 10 00

lainepaber ja -papp, perforeeritud või perforeerimata

4814

Tapeet jms seinakattematerjalid; paberist aknatransparendid

4818

Tualettpaber ja sarnane paber, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, kasutamiseks majapidamises või hügieenitarbena, rullides laiusega kuni 36 cm või mõõtu või vormi lõigatud; taskurätikud, puhastus- ja käterätikud, laudlinad, salvrätikud, imikumähkmed, tampoonid, voodilinad jms paberist, paberimassist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast majapidamis-, hügieeni- või haiglatarbed, rõivad ja rõivamanused:

4818 30 00

laudlinad ja salvrätikud

4818 90

muud

4821

Mitmesugused paberist või papist etiketid, pealetrükiga või pealetrükita:

4821 90

muud

4823

Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast:

4823 70

paberimassist valatud või pressitud tooted

4907 00

Kustutamata postmargid, maksumärgid jms margid jooksvast või uuest väljalaskest riigis, kus need omavad või hakkavad omama tunnustatud nominaalväärtust; tempelpaber; pangatähed; tšekiformularid; aktsiad, obligatsioonid jms väärtpaberid

4909 00

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid (illustreeritud või mitte, ümbrikuga või ilma, kaunistustega või ilma):

4909 00 10

trükitud või illustreeritud postkaardid

4911

Muud trükised (sh trükitud pildid ning fotod):

muud:

4911 91 00

pildid, graafilised lehed ja fotod

6401

Veekindlad jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid:

6401 10

tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid

muud jalatsid:

6401 92

säärisega, mis katab pahkluu, aga ei kata põlve

6401 99 00

muud:

ex 6401 99 00

muud kui põlve katvad

6402

Muud jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega:

spordijalatsid:

6402 12

mäe-, murdmaasuusa- ja lumelauasaapad

6402 19 00

muud

6403

Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid:

spordijalatsid:

6403 12 00

mäe-, murdmaasuusa- ja lumelauasaapad

6403 19 00

muud

6403 20 00

jalatsid nahast välistaldadega ja nahkrihmadest pealsetega üle jalaselja ning ümber suure varba

muud, nahast välistallaga:

6403 59

muud:

muud:

jalatsid rihmadest pöövaga või pöövaga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava:

6403 59 11

tald koos kontsaga, kontsaosa kõrgus üle 3 cm

muud, sisetalla pikkusega:

6403 59 31

alla 24 cm

24 cm ja rohkem:

6403 59 35

meeste

6403 59 39

naiste

6403 59 50

tuhvlid jm toajalatsid

muud, sisetalla pikkusega:

6403 59 91

alla 24 cm

24 cm ja rohkem:

6403 59 95

meeste

6403 59 99

naiste

6404

Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldadega ja tekstiilpealsetega jalatsid

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

6506

Muud peakatted, voodri või kaunistustega või ilma:

6506 10

kaitsepeakatted:

6506 10 10

plastist

6602 00 00

Jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad jms

6603

Rubriikides 6601  ja 6602 nimetatud toodete osad, kaunistused ja manused:

6603 90

muud:

6603 90 90

muud

6701 00 00

Linnunahad jm linnuosad, kaetud sulgede või udusulgedega, linnusuled, sulgede osad, udusuled ning tooted nendest (v.a rubriigi 0505 tooted ja töödeldud sulerood ja -tüvikud)

6801 00 00

Klompkivi, ääriskivid ja sillutusplaadid looduslikust kivist (v.a kiltkivist)

6802

Töödeldud kivi (v.a kiltkivi) monumentideks ja ehituse tarbeks, tooted sellest, v.a rubriigi 6801 tooted; mosaiigikuubikud jms looduslikust kivist (sh kiltkivist) tooted, alusele kinnitatud või mitte; looduslikust kivist (sh kiltkivist) kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber:

6803 00

Töödeldud looduslik kiltkivi, tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist

6806

Räbuvatt, kivivill jms mineraalvatid; paisutatud vermikuliit, kergkruus, vahtšlakk jms paisutatud mineraalmaterjalid; segud ja tooted mineraalsetest soojus- või heliisolatsiooni- või helisummutusmaterjalidest, v.a rubriikide 6811  ja 6812 ning grupi 69 tooted:

6806 20

paisutatud vermikuliit, kergkruus, vahtšlakk jms paisutatud mineraalmaterjalid (sh nende omavahelised segud)

6806 90 00

muud

6810

Tooted tsemendist, betoonist või tehiskivist (armeeritud või armeerimata)

6813

Hõõrdematerjalid asbesti, muu mineraalaine või tselluloosi alusel, tekstiili või muude materjalidega kombineeritud või kombineerimata, ning tooted neist (näiteks lehed, rullid, lindid, segmendid, kettad, vaheseibid, klotsid), monteerimata, piduritele, siduritele ja muule:

6813 20 00

asbesti sisaldavad:

ex 6813 20 00

pidurite hõõrdkatted ja klotsid, kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

asbesti mittesisaldavad:

6813 81 00

pidurite hõõrdkatted ja klotsid:

ex 6813 81 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6815

Mujal nimetamata tooted kivist ja muudest mineraalainetest (k.a süsinikkiud, tooted süsinikkiududest ja tooted turbast), mujal nimetamata:

muud tooted:

6815 91 00

magnesiiti, dolomiiti või kromiiti sisaldavad

6815 99

muud:

6815 99 10

tulekindlatest materjalidest, keemiliste sideainetega

6815 99 90

muud

6902

Tulekindlad tellised, plokid, plaadid jms tulekindlad keraamilised ehitusdetailid, v.a tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest:

6902 90 00

muud:

ex 6902 90 00

muud kui süsiniku- või tsirkoonipõhised

6904

Keraamilised ehitustellised, põrandaplaadid, tugi- või täitekivid jms

6905

Keraamilised katusekivid, korstnaava kaitsed, korstnakübarad, lõõride voodrid, arhitektuursed ornamendid jm keraamilised ehitusdetailid

6906 00 00

Keraamilised torud, kaablikanalid, katuserennid ning toruliitmikud

6908

Glasuuritud keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuuritud keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta:

6908 90

muud:

muud:

muud:

muud:

6908 90 99

muud

6909

Keraamilised laboritarbed, keraamikatooted keemiatööstusele jm tehniliseks otstarbeks; keraamilised rennid, torud jm mahutid põllumajanduse tarbeks; keraamilised potid, nõud jms kaupade pakendamiseks ja transpordiks:

Keraamilised laboritarbed, keraamikatooted keemiatööstusele jm tehniliseks otstarbeks:

6909 12 00

tooted kõvadusega 9 ja rohkem Mohsi skaala järgi

6909 19 00

muud

6909 90 00

muud

6911

Portselanist lauanõud, kööginõud, muud majapidamistarbed ja tualett-tarbed:

6911 90 00

muud

6912 00

Keraamilised (v.a portselanist) lauanõud ja kööginõud, muud majapidamistarbed ja tualett-tarbed

6913

Kujukesed jm dekoratiivkeraamikatooted

6914

Muud keraamikatooted:

6914 90

muud

7007

Karastatud või lamineeritud kildumatu klaas:

karastatud kildumatu klaas:

7007 11

sõidukites, lennukites, kosmoseaparaatides ja laevadel kasutamiseks sobiva suuruse ja kujuga:

7007 19

muud:

7007 19 20

massis ühtlaselt värvitud (toonitud) klaasist, matistatud klaasist, pinnatud klaasist, absorbeeriva või peegelkihiga klaasist

7007 19 80

muud

lamineeritud kildumatu klaas:

7007 21

sõidukites, lennukites, kosmoseaparaatides ja laevadel kasutamiseks sobiva suuruse ja kujuga:

7007 21 20

mootorsõidukites kasutamiseks sobiva suuruse ja kujuga

7007 21 80

muud:

ex 7007 21 80

muud kui raamimata tuuleklaasid, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7007 29 00

muud

7008 00

Mitmekihilised klaasisolaatorid

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata (sh tahavaatepeeglid):

7009 10 00

sõidukite tahavaatepeeglid

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid:

7010 90

muud:

muud:

muud, nimimahuga:

alla 2,5 liitri:

jookide ja toiduainete jaoks:

pudelid:

värvitust klaasist, nimimahuga:

7010 90 45

0,15 liitrit ja rohkem, kuid mitte üle 0,33 liitri

värvilisest klaasist, nimimahuga:

7010 90 53

rohkem kui 0,33 liitrit, kuid alla 1 lii

7010 90 55

0,15 liitrit ja rohkem, kuid mitte üle 0,33 liitri

7011

Elektrilampide ja elektronkiiretorude jms avatud klaaskolvid, sh ümmarguse (klaaspirnid) ja toruja kujuga, furnituurita, nende klaasosad:

7011 90 00

muud

7014 00 00

Klaasist signalisatsioonitarbed ja optilised elemendid (v.a rubriigis 7015 nimetatud), optiliselt töötlemata

7015

Kellaklaasid jms klaastooted, prilliklaasid (nägemist korrigeerivad või mittekorrigeerivad), kumerad, nõgusad vm, optiliselt töötlemata; õõnsad klaaskerad ja nende segmendid eelnimetatud toodete valmistamiseks:

7015 90 00

muud

7016

Sillutuskivid, ehitusplaadid, tellised, tahvlid, viimistlusplaadid jms tooted pressitud või vormitud klaasist, armeeritud või armeerimata; klaaskuubikud jms klaasist pisidetailid (alusel või aluseta, kasutamiseks mosaiikides vms dekoratiivotstarbel); vitraažklaasid jms klaastooted; kärg- ja vahtklaas plaatide, tahvlite jms kujul:

7016 10 00

klaaskuubikud jms klaasist pisidetailid, alusel või aluseta, kasutamiseks mosaiikides vms dekoratiivotstarbel

7018

Klaasist helmed, tehispärlid, vääris- ja poolvääriskivide klaasimitatsioonid jms klaasist pisiesemed, tooted nendest (v.a juveeltoodete imitatsioonid); klaassilmad (v.a silmaproteesid); klaaskujukesed jm jootelambiga töödeldud klaasdekoratiivtooted (v.a juveeltoodete imitatsioonid); mikroklaaskuulid diameetriga kuni 1 mm:

7018 10

Klaashelmed, vääris- ja -poolvääriskivide klaasimitatsioonid jms klaasist pisidetailid

7018 20 00

mikroklaaskuulid diameetriga kuni 1 mm

7018 90

muud:

7018 90 90

muud

7019

Klaaskiud (sh klaasvatt) ja tooted sellest (näiteks klaasniit, klaasriie):

kamm- või kraaslindid, heie, lõng ja tükeldatud kiud:

7019 11 00

tükeldatud kiud pikkusega kuni 50 mm

õhuke riie (vuaal), villak, matid, madratsid, plaadid jms lausmaterjalid:

7019 39 00

muud

7019 40 00

heidest riie

muud kootud kangad:

7019 52 00

laiusega üle 30 cm, labasekoeline, pindtihedusega alla 250 g/m2, lõngadest üksiklõnga joontihedusega mitte üle 136 teksi

7019 59 00

muud

7020 00

Muud klaastooted:

7020 00 05

kvartsist reaktsioonitorud või hoidikud paigutamiseks difusiooni- või oksüdatsiooniahjudesse pooljuhtmaterjalide tootmisel

muud:

7020 00 10

sulatatud kvartsist vm sulatatud ränimuldadest

7020 00 30

klaasist joonpaisumiskoefitsiendiga kuni 5 × 10–6 kelvini kohta temperatuurivahemikus 0 °C kuni 300 °C

7020 00 80

muud

7117

Juveeltoodete imitatsioonid:

mitteväärismetallist, väärismetalliga pinnatud või mitte:

7117 19

muud:

7117 19 10

klaasdetailidega:

klaasdetailideta:

7117 19 99

muud

7117 90 00

muud

7208

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted laiusega kuni 600 mm, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata:

muud, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, söövitatud:

7208 39 00

paksusega alla 3 mm

7216

Kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest:

muud:

7216 91

lehtvaltstoodetest külmvormitud või -viimistletud

7216 99 00

muud

7217

Traat rauast või legeerimata terasest:

7217 10

pindamata ja katmata pinnaga, poleeritud või poleerimata:

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

ristlõike maksimaalmõõtmega alla 0,8 mm

7217 10 39

muud

7217 20

tsingiga pinnatud või kaetud:

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7217 20 30

ristlõike maksimaalmõõtmega 0,8 mm ja rohkem

7217 20 50

süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 %, kuid alla 0,6 % massist

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks:

7302 40 00

sidelapid ja tugiplaadid

7302 90 00

muud

7310

Rauast või terasest tsisternid, vaadid, trumlid, plekknõud, toosid jm mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga kuni 300 liitrit, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta:

7312

Trossikeed, trossid, põimitud lint, tropid jms, rauast või terasest, elektrilise isolatsioonita:

7312 10

trossikeed, trossid ja kaabel:

7312 10 20

roostevabast terasest

ex 7312 10 20

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

muud, ristlõike maksimaalmõõtmega:

kuni 3 mm:

7312 10 49

muud:

ex 7312 10 49

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

üle 3 mm

trossikee:

7312 10 61

katmata

ex 7312 10 61

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

kaetud:

7312 10 65

tsingiga pinnatud või kaetud:

ex 7312 10 65

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7312 10 69

muud:

ex 7312 10 69

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7312 90 00

muud

ex 7312 90 00

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7314

Riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad raud- või terastraadist; laialivenitatud metallvõrk, rauast või terasest:

7314 20

traadist võred, võrgud, tarad (lõikumiskohtades keevitatud), milles traadi ristlõike maksimaalmõõde on vähemalt 3 mm ning võrgusilma pindala vähemalt 100 cm2

muud traadist võred, võrgud ja tarad, lõikumiskohtades keevitatud:

7314 39 00

muud

7317 00

Rauast või terasest naelad, tihvtid, rõhknaelad, klambrid (v.a rubriigis 8305 nimetatud) jms tooted, samast või muust materjalist (v.a vasest) peadega

7318

Rauast või terasest kruvid, poldid, mutrid, võtmega keeratavad puidukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sh vedruseibid) jms tooted

7320

Rauast või terasest vedrud ja vedrulehed

7321

Rauast või terasest pliidid (k.a sisseehitatud keskkütte-kuumaveekatlaga), ahjud, kaminad, söepannid, gaasipõletid, soojendusplaadid jm mitteelektrilised kütteseadmed, nende osad:

muud kütte- või kuumutusseadmed:

7321 89 00

muud, sh seadmed tahkekütuse jaoks:

ex 7321 89 00

tahkekütuse jaoks

7322

Mitteelektrilised keskkütteradiaatorid, ja nende osad, rauast või terasest; rauast või terasest õhukuumendid ning kuuma õhu jaotusseadmed (sh ka värske või konditsioneeritud õhu jaotamiseks), mitteelektrilise kuumendusega, elektrimootorilt käitatavate ventilaatorite või õhupuhuritega, nende seadmete osad:

radiaatorid ja nende osad:

7322 11 00

malmist

7322 19 00

muud

7323

Rauast või terasest laua-, köögi- jm majapidamistarbed, nende osad; raud- või terasvill; nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed ja -kindad jms, rauast või terasest:

muud:

7323 91 00

malmist, emailitud

7323 93

roostevabast terasest

7323 94

rauast (v.a malmist) või terasest, emailitud:

7323 94 10

lauatarbed

7323 99

muud:

7323 99 10

lauatarbed

muud:

7323 99 99

muud

7324

Rauast või terasest sanitaartehnikatooted ja nende osad:

vannid:

7324 21 00

malmist, emailitud või emailimata

7324 90 00

muud, sh osad:

ex 7324 90 00

muud sanitaartehnikatooted (v.a nende osad), kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7325

Muud rauast või terasest valatud tooted

7326

Muud raud- ja terastooted

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

vasesulamid:

7403 21 00

vasetsingisulamid (messing)

7407

Vasest varbmaterjal ja profiilid:

vasesulamitest:

7407 29

muud

7408

Vasktraat:

rafineeritud vasest:

7408 19

muud

vasesulamitest:

7408 22 00

vaseniklisulamitest (kupronikkel) või vaseniklitsingisulamitest (uushõbe)

7410

Vaskfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalist aluskihiga või ilma) paksusega kuni 0,15 mm (aluskihti arvestamata):

aluskihita:

7410 11 00

rafineeritud vasest

7418

Vasest laua-, köögi- jm majapidamistarbed, nende osad; nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed, -kindad jms; vasest sanitaartehnikatooted:

7418 20 00

sanitaartehnikatooted ja nende osad

7419

Muud vasktooted:

muud:

7419 99

muud:

7419 99 90

muud

7604

Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid:

alumiiniumisulamitest:

7604 29

muud:

7604 29 10

varbmaterjal

7605

Alumiiniumtraat:

legeerimata alumiiniumist:

7605 19 00

muud

alumiiniumisulamitest:

7605 21 00

ristlõike maksimaalmõõtmega üle 7 mm

7605 29 00

muud

7608

Alumiiniumtorud:

7608 20

alumiiniumisulamitest:

muud:

7608 20 81

pärast pressimist edasi töötlemata

ex 7608 20 81

muud kui liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7609 00 00

Alumiiniumist toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud)

7611 00 00

Alumiiniumist reservuaarid, tsisternid, paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga üle 300 liitri, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste või soojustehniliste seadmeteta

7612

Alumiiniumist vaadid, trumlid, plekknõud, toosid jms mahutid (sh jäigad ja kokkupressitavad silindrilised mahutid) mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga kuni 300 liitrit, soojusisolatsiooniga või soojusisolatsioonita, mehaaniliste või soojustehniliste seadmeteta

7613 00 00

Alumiiniumist suru- ja vedelgaasimahutid

7614

Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita

7615

Alumiiniumist laua-, köögi- jm majapidamistarbed, nende osad; nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed, -kindad jms alumiiniumist tooted; alumiiniumist sanitaartehnikatooted, nende osad

7616

Muud alumiiniumtooted

8201

Käsi-tööriistad: Labidad, kühvlid, kõplad, kirkad, hangud, hargid, rehad; kirved, kiinid, raiehaamrid jm raieriistad; igat liiki aia- ja oksakäärid; vikatid, sirbid, lõikenoad heinaniidumasinate jaoks, aia- ja hekikäärid, puulõhkumiskiilud jm käsitööriistad põllu-, aia- ja metsatööde tegemiseks

8202

Käsisaed; mitmesugused saelehed (sh saelehed pikisaagide, tapisaagide jaoks ja hammastamata saelehed):

8202 10 00

käsisaed

8205

Mujal nimetamata käsi-tööriistad (sh klaasilõiketeemandid); leeklambid; kruustangid, pitskruvid jms tooted, v.a tööpinkide osad ja tarvikud; alasid; teisaldatavad ääsid; raamidega lihvkettad (käsiajamiga või pedaaliga)

8206 00 00

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast

8207

Vahetatavad tööinstrumendid käsi-tööriistade jaoks (mootoriga või ilma) või tööpinkidele (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvikeeramiseks), sh metallistantside ja -presside tööinstrumendid, tööinstrumendid kivi- või pinnasepuuride jaoks:

tööriistad kivi- või pinnasepuuride jaoks:

8207 13 00

metallkeraamikast töötava osaga

8207 19

muud, sh osad:

8207 19 90

muud

8207 30

tööriistad pressimiseks, lehtstantsimiseks või mulgustamiseks

8207 40

tööriistad sise- või väliskeermestamiseks

8207 50

tööriistad puurimiseks (v.a kivi puurimiseks)

8207 60

tööriistad sisetreimiseks ja kammlõikamiseks

8207 70

tööriistad freesimiseks

8207 80

tööriistad treimiseks

8207 90

muud vahetatavad tööinstrumendid:

muust materjalist töötava osaga:

8207 90 30

kruvikeeraja otsikud

8207 90 50

hambalõikeriistad

muud:

metallkeraamikast töötava osaga:

8207 90 71

metalli töötlemiseks

8207 90 78

muud

muust materjalist töötava osaga:

8207 90 91

metalli töötlemiseks

8207 90 99

muud

8208

Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks

8209 00

Tööriistade plaadid, prussid, otsikud jms, tööriistale monteerimata, metallkeraamikast

8211

Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad, nende lõiketerad:

8211 10 00

nugade komplektid

muud:

8211 91

lauanoad, fikseeritud teraga

8211 92 00

muud fikseeritud teraga noad

8211 93 00

fikseerimata teraga noad

8211 94 00

terad

8212

Habemenoad, terapardlid ja nende terad (k.a terade toorikud lintidena)

8213 00 00

Käärid, rätsepakäärid jms käärid, nende terad

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja –tarbed (sh küüneviilid)

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed:

8215 10

köögi- ja lauatarvete komplektid, mis sisaldavad vähemalt üht väärismetalliga pinnatud eset:

8215 20

nugade komplektid

muud:

8215 99

muud

8301

Tabalukud ja lukud (võtmega, koodiga või elektrilised), mitteväärismetallist; kremoonid ja kremoonidega raamid, lukkudega, mitteväärismetallist; võtmed eelnimetatud toodete jaoks, mitteväärismetallist:

8301 10 00

tabalukud

8301 30 00

mööblilukud

8301 40

muud lukud

8301 50 00

kremoonid ja kremoonidega raamid, lukkudega

8301 60 00

osad

8301 70 00

võtmed (ilma lukuta)

8302

Mitteväärismetallist kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted mööbli, uste, treppide, akende, ruloode, sadulsepatoodete, kohvrite, kastide, karpide jm jaoks; mitteväärismetallist kübaranagid jms kronsteinid, tugijalad; pöörd- või rullrattad mitteväärismetallist kinnitusdetailidega; mitteväärismetallist uste automaatsulgurid:

8302 30 00

muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted mootorsõidukite jaoks

muud kinnitusdetailid, furnituurid jms:

8302 41 00

ehitiste jaoks

8305

Kiirköitjate ja mappide detailid ning furnituur, kirjaklambrid ja -nurgad, kaardiratsurid jms kontoritarbed, mitteväärismetallist; klambrid plokkidena (näiteks kasutamiseks kontoris, polsterdamisel, pakendamisel), mitteväärismetallist:

8305 20 00

klambrid plokkidena

8305 90 00

muud, sh osad

8307

Mitteväärismetallist painduvad torud, furnituuriga või ilma:

8307 10 00

rauast või terasest:

ex 8307 10 00

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8309

Mitteväärismetallist korgid, punnid ja kaaned (k.a kroonkorgid, pealekeeratavad korgid ja kaaned, valamisavaga korgid), pudelite korgikapslid, prundid, plommid, keermestatud korgid jm pakkimis- ning sulgemisvahendid:

8309 10 00

kroonkorgid

8311

Metallide ja metallikarbiidide jootmisel, keevitamisel jne kasutatav traat, latid, torud, plaadid, elektroodid jms tooted (mitteväärismetallist või metallikarbiidist, räbustiga kaetud või räbustist südamikuga); mitteväärismetallipulbrist traadid ja latid metallikihi pealekandmiseks pihustamise teel:

8311 10

kattekihiga mitteväärismetallist elektroodid elekterkaarkeevituseks:

8311 20 00

südamikuga mitteväärismetallist elektroodid elekterkaarkeevituseks

8402

Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad:

vee või muu vedeliku auru tootvad katlad:

8402 11 00

veetorukatlad jõudlusega üle 45 t tunnis

8402 12 00

veetorukatlad jõudlusega alla 45 t tunnis

8402 19

muud, k.a kombineeritud ehitusega katlad:

8402 20 00

ülekuumendatud vee katlad

8403

Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad)

8404

Rubriikide 8402  ja 8403 katelde abiseadmed (näiteks eelsoojendid (ökonomaiserid), ülekuumendid, tahmaeemaldid, gaasi rekuperaatorid); aurujõuseadmete kondensaatorid:

8404 10 00

rubriikide 8402  ja 8403 katelde abiseadmed

8404 20 00

aurujõuseadmete kondensaatorid

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid:

grupi 87 sõidukite sädesüütega kolbmootorid:

8407 31 00

silindrite töömahuga kuni 50 cm3

8407 32

silindrite töömahuga üle 50 cm3, kuid mitte üle 250 cm3:

8407 33

silindrite töömahuga üle 250 cm3, kuid mitte üle 1 000  cm3:

8407 33 90

muud

8407 34

silindrite töömahuga üle 1 000  cm3:

8407 34 10

— alamrubriigi 8701 10 üheteljeliste aiatraktorite tööstuslikuks kokkupanekuks;

— rubriigi 8703 mootorsõidukitele;

— rubriigi 8704 mootorsõidukitele silindrite töömahuga kuni 2 800  cm3;

— rubriigi 8705 mootorsõidukitele:

ex 8407 34 10

muudele kui rubriigi 8703 mootorsõidukitele

muud:

uued, silindrite töömahuga:

8407 34 91

kuni 1 500  cm3

8407 34 99

üle 1 500  cm3

8407 90

muud mootorid

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid):

8408 20

gruppi 87 kuuluvate liiklusvahendite mootorid:

muud:

põllu- või metsamajanduslikele ratastraktoritele, võimsusega:

8408 20 31

kuni 50 kW

8408 20 35

üle 50 kW, kuid mitte üle 100 kW

muudele grupi 87 transpordivahenditele, võimsusega:

8408 20 51

kuni 50 kW

8408 20 55

üle 50 kW, kuid mitte üle 100 kW:

ex 8408 20 55

muuks kui tööstuslikuks kokkupanekuks

8408 90

muud mootorid:

muud:

uued, võimsusega:

8408 90 41

kuni 15 kW:

ex 8408 90 41

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8408 90 43

üle 15 kW, kuid mitte üle 30 kW:

ex 8408 90 43

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8408 90 45

üle 30 kW, kuid mitte üle 50 kW:

ex 8408 90 45

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8408 90 47

üle 50 kW, kuid mitte üle 100 kW:

ex 8408 90 47

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412

Muud mootorid ja jõuseadmed:

hüdraulilised masinad ja jõuseadmed:

8412 21

lineaarsed (silindrid):

8412 21 20

hüdraulilised süsteemid:

ex 8412 21 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412 21 80

muud:

ex 8412 21 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412 29

muud:

8412 29 20

hüdraulilised süsteemid:

ex 8412 29 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

8412 29 81

hüdraulilised mootorid:

ex 8412 29 81

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412 29 89

muud:

ex 8412 29 89

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

pneumaatilised masinad ja jõuseadmed:

8412 31 00

lineaarsed (silindrid):

ex 8412 31 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412 39 00

muud:

ex 8412 39 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412 80

muud:

8412 80 10

aurumasinad (veeaurul või muul aurul)

8412 80 80

muud:

ex 8412 80 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412 90

osad:

8412 90 20

reaktiivmootoritele (peale turboreaktiivmootorite)

ex 8412 90 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412 90 40

hüdraulilistele jõuseadmetele

ex 8412 90 40

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8412 90 80

muud:

ex 8412 90 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413

Vedelikupumbad, vedelikukulu mõõtvate seadmetega või ilma nendeta; vedelikutõstukid (-elevaatorid):

paigaldatud mõõteseadmega või konstruktsiooniga, mis näeb ette mõõteseadme paigaldamise:

8413 11 00

kütuse- ja määrdeõlipumbad tanklate ja garaažide jaoks

8413 19 00

muud:

ex 8413 19 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 20 00

käsipumbad, v.a alamrubriikidesse 8413 11  ja 8413 19 kuuluvad:

ex 8413 20 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 30

kütusepumbad, määrdeõlipumbad, jahutusvedelikupumbad sisepõlemiskolbmootorite jaoks:

8413 30 80

muud:

ex 8413 30 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 40 00

betoonipumbad

8413 50

muud tööorgani vahelduvsuunalise liikumisega pumbad:

8413 50 20

hüdraulilised agregaadid:

ex 8413 50 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 50 40

doseerivad või segustavad pumbad:

ex 8413 50 40

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

kolbpumbad:

8413 50 61

hüdraulilised mootorid:

ex 8413 50 61

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 50 69

muud:

ex 8413 50 69

mud kui kolb-membraantüüpi võimsusega üle 15 l/s ja kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 50 80

muud:

ex 8413 50 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 60

muud rootorpumbad:

8413 60 20

hüdraulilised agregaadid:

ex 8413 60 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

hammasrataspumbad:

8413 60 31

hüdraulilised mootorid:

ex 8413 60 31

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 60 39

muud:

ex 8413 60 39

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

siiberpumbad:

8413 60 61

hüdraulilised mootorid:

ex 8413 60 61

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 60 69

muud:

ex 8413 60 69

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 60 70

kruvipumbad:

ex 8413 60 70

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 60 80

muud:

ex 8413 60 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 70

muud tsentrifugaalpumbad:

sukelpumbad:

8413 70 21

üheastmelised

8413 70 29

mitmeastmelised

8413 70 30

küttesüsteemide ja soojaveevarustuse tihendikarbita tsirkulatsioonpumbad

muud, väljalaskeotsaku läbimõõduga:

8413 70 35

kuni 15 mm:

ex 8413 70 35

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

üle 15 mm

8413 70 45

kanal-tsentrifugaal- ja keerispumbad (külgkanalitega)

ex 8413 70 45

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

radiaalvooga:

üheastmelised:

ühe sisend-töörattaga:

8413 70 51

monoplokk:

ex 8413 70 51

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 70 59

muud:

ex 8413 70 59

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 70 65

rohkem kui ühe sisend-töörattaga:

ex 8413 70 65

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 70 75

mitmeastmelised:

ex 8413 70 75

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud tsentrifugaalpumbad:

8413 70 81

üheastmelised:

ex 8413 70 81

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 70 89

mitmeastmelised:

ex 8413 70 89

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud pumbad; vedelikutõstukid (-elevaatorid):

8413 81 00

pumbad:

ex 8413 81 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 82 00

vedelikutõstukid (-elevaatorid)

osad:

8413 91 00

pumpadele:

ex 8413 91 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8413 92 00

vedelikutõstukitele (-elevaatoritele)

8414

Õhu- ja vaakumpumbad, õhu- ja gaasikompressorid, ventilaatorid; ventilaatoriga tõmbe- ja ventilatsioonikapid, filtritega või ilma:

8414 30

külmutusseadmetes kasutatavad kompressorid:

8414 30 20

võimsusega kuni 0,4 kW:

ex 8414 30 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

võimsusega üle 0,4 kW:

8414 30 89

muud:

ex 8414 30 89

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 40

pukseerimiseks ratastega šassiile paigaldatud õhukompressorid:

ventilaatorid:

8414 51 00

laua-, põranda-, seina-, akna-, lae- ning katuseventilaatorid, mille iseseisva elektrimootori võimsus ei ületa 125 W:

ex 8414 51 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 59

muud:

8414 59 20

telgventilaatorid:

ex 8414 59 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 59 40

tsentrifugaalventilaatorid:

ex 8414 59 40

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 59 80

muud:

ex 8414 59 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 60 00

varikatted, mille maksimaalne horisontaalmõõde ei ületa 120 cm

8414 80

muud:

turbokompressorid:

8414 80 11

üheastmelised:

ex 8414 80 11

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 80 19

mitmeastmelised:

ex 8414 80 19

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

tööorgani vahelduvsuunalise liikumisega mahtkompressorid, ülerõhuga:

kuni 15 baari, tunnitootlikkusega:

8414 80 22

kuni 60 m3

ex 8414 80 22

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 80 28

üle 60 m3

ex 8414 80 28

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

üle 15 baari, tunnitootlikkusega:

8414 80 51

kuni 120 m3

ex 8414 80 51

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 80 59

üle 120 m3

ex 8414 80 59

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

rootor-mahtkompressorid:

8414 80 73

ühe võlliga:

ex 8414 80 73

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

mitme võlliga:

8414 80 75

kruvikompressorid:

ex 8414 80 75

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 80 78

muud:

ex 8414 80 78

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8414 80 80

muud:

ex 8414 80 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8416

Vedelkütuse-, peenestatud tahkekütuse ning gaaskütusepõletid; mehaanilised kihtkolded, k.a nende mehaanilised restid, mehaanilised tuhaeemaldid jms seadmed:

8416 10

vedelkütusepõletid

8416 30 00

mehaanilised kihtkolded, sh nende mehaanilised restid, mehaanilised tuhaeemaldid jms seadmed

8417

Mitte-elektrilised ahjud ja põletuskambrid tööstuslikuks ning laboratoorseks kasutuseks, k.a jäätmepõletusahjud:

8417 20

pagariahjud

8417 80

muud:

8417 80 20

tunnelahjud ja muhvelahjud keraamikatoodete põletamiseks

8417 80 80

muud

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed:

olmekülmikud:

8418 21

kompressoriga:

8418 21 10

mahuga üle 340 liitri:

muud:

muud, mahuga:

8418 21 91

kuni 250 liitrit

8418 21 99

üle 250 liitri, kuid mitte üle 340 liitri

8418 29 00

muud

ex 8418 29 00

muud kui elektrilised absorptsioonkülmikud

8418 30

kastikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 800 l:

8418 30 20

mahuga kuni 400 liitrit:

ex 8418 30 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8418 30 80

mahuga üle 400 liitri, kuid mitte üle 800 liitri:

ex 8418 30 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8418 40

kapikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 900 l:

8418 40 20

mahuga kuni 250 liitrit:

ex 8418 40 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8418 40 80

mahuga üle 250 liitri, kuid mitte üle 900 liitri:

ex 8418 40 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8418 50

muu mööbel (kambrid, kapid, vitriinid, letid jmt) toodete säilitamiseks ja väljapanekuks ning millesse kuuluvad jahutus- või külmutusseadmed:

külmletid ja -vitriinid (külmutusseadme või aurustiga):

8418 50 19

muud

muud külmseadmed:

8418 50 91

sügavkülmutamiseks, peale alamrubriikides 8418 30  ja 8418 40 nimetatute

8418 50 99

muud

muud külmutus- ja sügavkülmutusseadmed; soojuspumbad:

8418 61 00

soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed

ex 8418 61 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8418 69 00

muud:

ex 8418 69 00

muud kui absorptsioon-soojuspumbad ja kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

osad:

8418 91 00

mööbel, millesse paigaldatakse külmutus- ja sügavkülmutusseadmed

8419

Masinad, tööstusotstarbelised ja laboratoorsed seadmed materjalide termiliseks töötluseks (kuumutamine, keetmine, röstimine, destilleerimine, rektifikatsioon, steriliseerimine, pastöriseerimine, aurutamine, kuivatamine, aurustamine, kondenseerimine, jahutamine jne), v.a kodumajapidamises kasutatavad, elektriliselt või muul viisil köetavad (v.a ahjud jm rubriigi 8514 seadmed); mitte-elektrilised kiirboilerid või mahtboilerid:

mitte-elektrilised kiir- ja mahtboilerid:

8419 11 00

gaaskütusel kiirboilerid

8419 19 00

muud

kuivatid:

8419 31 00

põllumajandustoodangu jaoks

8419 39

muud

muud seadmed:

8419 81

kuumade jookide valmistamiseks, toidu keetmiseks ja kuumutamiseks:

8419 81 20

perkolaatorid ja muud seadmed kohvi vm kuumade jookide valmistamiseks:

ex 8419 81 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8419 81 80

muud:

ex 8419 81 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8421

Tsentrifuugid, k.a tsentrifugaalkuivatid; seadmed vedelike või gaaside filtreerimiseks või puhastamiseks:

seadmed gaaside filtreerimiseks või puhastamiseks:

8421 39

muud:

8421 39 20

õhu puhastamiseks või filtreerimiseks:

ex 8421 39 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muude gaaside puhastamiseks või filtreerimiseks:

8421 39 40

vedelike abil

ex 8421 39 40

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8421 39 90

muud:

ex 8421 39 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8422

Nõudepesumasinad; seadmed pudelite ning muude mahutite pesuks ja kuivatamiseks; seadmed pudelite, purkide, karpide, kottide jms mahutite täitmiseks, korkimiseks, sulgemiseks, kaanetamiseks ja sildistamiseks; seadmed pudelite, purkide, tuubide jm selliste mahutite kapseldamiseks; muud pakendamis- või pakkimisseadmed; seadmed jookide gaseerimiseks:

nõudepesumasinad:

8422 11 00

olmemasinad

8422 19 00

muud

8423

Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid:

8423 10

kaalud inimeste kaalumiseks, k.a imikukaalud; majapidamiskaalud

8423 30 00

teatud massile reguleeritud kaalud, seadmed teatud massiga materjalihulga doseerimiseks mahutisse või konteinerisse (dosaatorid), k.a punkerkaalud

muud kaalud ja seadmed:

8423 81

maksimummassile kuni 30 kg

8423 82

maksimummassile üle 30 kg, kuid mitte üle 5 000  kg:

8423 89 00

muud

8424

Mehaanilised seadmed (käsiajamiga või mitte) vedelike või pulbrite pritsimiseks ja pihustamiseks; tulekustutid (laetud või laadimata); pihustuspüstolid jms seadmed; liivapritsid, aurujoapritsid jms seadmed:

8424 10

tulekustutid, nii laetud kui laadimata:

8424 10 20

massiga mitte üle 21 kg

ex 8424 10 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8424 10 80

muud:

ex 8424 10 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8425

Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad:

muud vintsid; kepselid:

8425 31 00

elektrimootoriga:

ex 8425 31 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8425 39

muud:

8425 39 30

sisepõlemis-kolbmootoriga käitatavad:

ex 8425 39 30

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8425 39 90

muud:

ex 8425 39 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

tungrauad jm transpordivahendite tõstukid:

8425 41 00

statsionaarsed autogaraažide tõstukid

8425 42 00

muud hüdraulilised tungrauad ja tõstukid:

ex 8425 42 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8425 49 00

muud:

ex 8425 49 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8426

Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid:

muud iseliikuvad kraanatüüpi tõstemehhanismid:

8426 41 00

ratasalusel

8426 49 00

muud

muud seadmed:

8426 91

monteerimiseks maanteesõidukitele

8426 99 00

muud

ex 8426 99 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8428

Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed):

8428 20

pneumaatilised elevaatorid ning konveierid:

8428 20 30

spetsiaalselt põllumajanduses kasutamiseks

muud:

8428 20 91

puistematerjalidele

8428 20 98

muud

ex 8428 20 98

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud pidevtoimega elevaatorid ning konveierid kaupadele ja materjalidele:

8428 33 00

muud lintelevaatorid ja lintkonveierid

ex 8428 33 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8428 39

muud:

8428 39 20

rullkonveierid:

ex 8428 39 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8428 39 90

muud:

ex 8428 39 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8428 90

muud seadmed:

8428 90 30

valtspinkide lisaseadmed; rullteed toodangu etteandmiseks ja eemaldamiseks; kaadurid ja manipulaatorid valuplokkide, kuulide, varbade ja slääbide jaoks

muud:

spetsiaalselt põllumajanduses kasutamiseks ettenähtud laadurid:

8428 90 71

põllumajandustraktoritele kinnitamiseks

8428 90 79

muud

muud:

8428 90 91

mehaanilised puistematerjalide laadurid

8428 90 95

muud:

ex 8428 90 95

muud kui šahtivagonettide tõukurid, liikuvad platvormid vagonettide ja vedurite ümberpaigutamiseks, vagunikaadurid jms mehhanismid raudteevagunite laadimiseks ning transpordiks

8429

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid:

buldooserid ja planeerimisbuldooserid:

8429 11 00

roomikutel

ex 8429 11 00

võimsusega alla 250 kW

8429 19 00

muud

8429 40

tampimismasinad ja teerullid

mehaanilised kopad, ekskavaatorid ja kopplaadurid:

8429 51

frontaalkopplaadurid:

muud:

8429 51 91

roomikutel kopplaadurid

8429 51 99

muud

8429 52

360-kraadise pöördeulatusega masinad

8429 59 00

muud

8433

Masinad põllukultuuride koristuseks ning viljapeksuks, k.a põhu- ning heinapressid; muru- ja heinaniidumasinad; seadmed kanamunade, puuviljade jm põllumajandussaaduste puhastamiseks, sorteerimiseks ja liigitamiseks, v.a rubriigi 8437 seadmed:

niidukid muruplatside, parkide ning spordiväljakute korrashoiuks:

8433 11

mootorniidukid horisontaaltasandis pöörleva lõiketeraga:

8433 19

muud

8433 20

muud niiduagregaadid, k.a traktoritele monteeritavad

8433 30

muud heinatöömasinad

8433 40

põhu- ning heinapressid, k.a presskogurid

muud saagikoristusmasinad; viljapeksumasinad:

8433 51 00

teraviljakombainid

8433 52 00

muud viljapeksumasinad

8433 53

juur- ja mugulviljakoristid:

8433 53 30

peedipealselõikusmasinad ja peedikoristusmasinad

8433 59

muud:

silokombainid:

8433 59 11

iseliikuvad

8433 59 19

muud

8433 60 00

seadmed kanamunade, puuviljade jm põllumajandussaaduste puhastamiseks, sorteerimiseks ja liigitamiseks

8435

Pressid, peenestid jm seadmed veini, siidri, puuviljamahlade jms jookide valmistamiseks:

8435 10 00

seadmed

8436

Muud põlluharimises, aiapidamises, metsanduses, kodulinnukasvatuses ja mesinduses kasutatavad masinad, k.a idandajad (mehaaniliste või soojendusseadmetega); inkubaatorid ja tibusoojendid (bruuderid)

8437

Seadmed seemnete, teraviljade ja kuivatatud kaunviljade puhastamiseks, sortimiseks ja praakimiseks; jahu valmistamisel ning tera- ja kuivatatud kaunviljade töötlemisel kasutatavad seadmed, v.a farmides kasutatavad seadmed:

8437 10 00

seemne, teravilja ja kuivatatud kaunvilja puhastamiseks, sorteerimiseks ning liigitamiseks

8437 80 00

muud masinad

8438

Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmed, mida kasutatakse toiduainetööstuses ning toitude ja jookide valmistamisel, v.a seadmed loomsete ja taimsete rasvade või õlide ekstraheerimiseks ning puhastamiseks

8450

Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad:

mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu:

8450 11

täisautomaatsed:

8450 11 90

mahutavusega üle 6 kg, kuid mitte üle 10 kg kuiva pesu

8450 12 00

muud, sisseehitatud tsentrifugaalkuivatiga

8450 19 00

muud

8451

Seadmed (v.a rubriigi 8450 seadmed) tekstiillõnga, riide, valmistekstiiltoodete pesuks, puhastamiseks, väänamiseks, kuivatamiseks, triikimiseks, pressimiseks (k.a materjale kokku sulatavad pressid), pleegitamiseks, värvimiseks, apreteerimiseks, viimistlemiseks jne, põrandakatete (nagu linoleum) valmistamisel tekstiilalusele pasta pealekandmiseks, seadmed riide kokku- ja lahtikerimiseks, voltimiseks, lõikamiseks ja läbilöömiseks:

kuivatusmasinad (pesukuivatusmasinad):

8451 21

mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu:

8451 29 00

muud

8456

Seadmed mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel:

8456 10 00

laserkiire või muu valgus- või kvantkiirguse toimel töötavad

ex 8456 10 00

muud kui pooljuhtvahvlite või -seadmete tootmises kasutatavad

8456 20 00

ultraheliga töötavad

8456 30

elektroerosioonpingid

8456 90 00

muud

8457

Töötluskeskused, ühe- ja mitmepositsioonilised metallitöötlemise automaattööpingid

8458

Metallitreipingid (k.a treikeskused)

8459

Metallilõikepingid (k.a järjestikuse protsessiga agregaattööpingid) puurimiseks, sisetreimiseks, freesimiseks, sise- ja väliskeermete lõikamiseks, v.a rubriigis 8458 nimetatud treipingid (treikeskused)

8460

Koorimis-, teritus-, lihvimis-, hoon-, soveldus-, poleerpingid jm tööpingid metallide või metallkeraamika viimistlemiseks lihvkivide, abrasiivide ning poleerimisvahendite abil, v.a rubriiki 8461 kuuluvad hambalõike-, hambalihv- ja hambaviimistluspingid

8461

Pikihöövel-, risthöövel-, püsthöövel-, kammlõike-, hambalõike- ja hambalihvpingid ning hambaviimistlus-, mahalõike-, saagpingid jm mujal nimetamata tööpingid metallide või metallkeraamika töötlemiseks

8462

Tööpingid (k.a pressid) metallide sepistamiseks, pressimiseks ja stantsimiseks; tööpingid (k.a pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, lõikamiseks, mulgustamiseks ja sälkamiseks; pressid metallide, paagutatud metallikarbiidide või kermetite töötluseks, mujal nimetamata

8463

Muud tööpingid metallide või metallkeraamika töötlemiseks materjali eraldamiseta:

8463 10

tõmbepingid varbade, torude, metallprofiilide, traadi jms valmistamiseks:

8463 10 90

muud

8463 20 00

keermerullimisseadmed

8463 30 00

seadmed traadist toodete valmistamiseks

8463 90 00

muud

8468

Seadmed ja aparaadid pehme- ja kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks, lõikevõimelised või mitte, v.a rubriigi 8515 seadmed; gaasiseadmed ja –aparaadid pindade termotöötluseks

8474

Seadmed pinnase, kivide, maakide vm tahkemineraalide (sh pulbri- või pastakujuliste) sortimiseks, sõelumiseks, eraldamiseks, uhtmiseks, purustamiseks, peenestamiseks, segamiseks või sõtkumiseks; tahkete mineraalkütuste, keraamiliste segude jm pulbri- ning pastalaadsete mineraalainete analoogseks töötluseks; liivvaluvormide valmistamise seadmed:

segistid (läbi- või kokkusegamiseks):

8474 32 00

mineraalainete segamiseks bituumeniga

8474 39

muud

8474 80

muud seadmed

8479

Mujal nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone:

masinad ja mehaanilised seadmed:

8479 82 00

seadmed segamiseks, sõtkumiseks, purustamiseks, peenestamiseks, sõelumiseks, difusioonlõõmutuseks ja emulgeerimiseks

8479 89

muud:

8479 89 60

tsentraalõlitussüsteemid

8481

Kraanid, klapid, ventiilid jms armatuur torustike, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, k.a reduktsiooni- ning termoreguleerventiilid:

8481 80

muud kütte- või kuumutusseadmed:

kraanid, klapid ja ventiilid valamute, vannide, istevannide, paakide jms jaoks:

8481 80 11

segistid

8481 80 19

muud

keskkütteradiaatorite ventiilid:

8481 80 31

termostaatilised

8481 80 39

muud

8481 80 40

õhkrehvide ja sisekummide ventiilid

muud:

protsesside juhtklapid:

8481 80 59

muud

muud:

sulgeventiilid:

8481 80 61

malmist

8481 80 63

terasest

8481 80 69

muud

otsevooluventiilid:

8481 80 71

malmist

8481 80 73

terasest

8481 80 79

muud

8481 80 85

drosselklapid

8481 80 87

membraanklapid

8481 90 00

osad

8482

Veerelaagrid:

8482 10

kuullaagrid:

8482 10 90

muud

8483

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed):

8483 10

ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid) ning vändad:

vändad ja väntvõllid:

8483 10 21

malmist või valuterasest:

ex 8483 10 21

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 10 25

terasest sepistatud

ex 8483 10 25

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 10 29

muud:

ex 8483 10 29

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 10 50

liigendvõllid

ex 8483 10 50

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 30

laagrikered sisseehitatud veerelaagriteta; liugelaagrid:

8483 30 80

liugelaagrid:

ex 8483 30 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40

ajamid ja hammasülekanded, v.a eraldi hammas- või ketirattad ning muud ülekandeelemendid; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid:

8483 40 30

kuul- või rull-käigukruvid:

ex 8483 40 30

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 90

muud:

ex 8483 40 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 60

ühendusmuhvid ning liigendühendused (k.a universaalliigendid):

8483 60 20

malmist või valuterasest:

ex 8483 60 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 60 80

muud:

ex 8483 60 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8486

Masinad ja seadmed, mida kasutatakse üksnes või peamiselt pooljuhtkristallide (buulid) või -plaatide (vahvlid), pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste ja lamekuvarite tootmiseks; käesoleva grupi märkuses 9 c nimetatud masinad ja seadmed; osad ja tarvikud:

8486 30

masinad ja seadmed lamekuvarite tootmiseks:

8486 30 30

seadmed mustrite kuivsöövitamiseks vedelkristallkuvari alustele

8501

Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatoragregaadid):

8501 10

elektrimootorid võimsusega kuni 37,5 W

8501 20 00

universaalsed vahelduv- ja alalisvoolumootorid võimsusega üle 37,5 W:

ex 8501 20 00

muud kui võimsusega üle 735 W, kuid mitte üle 150 kW kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

muud alalisvoolumootorid; alalisvoolugeneraatorid:

8501 31 00

võimsusega kuni 750 W:

ex 8501 31 00

muud kui võimsusega üle 735 W, alalisvoolugeneraatorid, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8501 32

võimsusega üle 750 W, kuid mitte üle 75 kW:

8501 32 20

võimsusega üle 750 W, kuid mitte üle 7,5 kW:

ex 8501 32 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8501 32 80

võimsusega üle 7,5 kW, kuid mitte üle 75 kW:

ex 8501 32 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8501 33 00

võimsusega üle 75 kW, kuid mitte üle 375 kW:

ex 8501 33 00

muud kui elektrimootorid võimsusega üle 150 kW ja generaatorid, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8501 34

võimsusega üle 375 kW:

8501 34 50

veomootorid

muud, võimsusega:

8501 34 92

üle 375 kW, kuid mitte üle 750 kW:

ex 8501 34 92

muud kui generaatorid kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8501 34 98

üle 750 kW:

ex 8501 34 98

muud kui generaatorid kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

muud mitmefaasilised vahelduvvoolumootorid:

8501 53

võimsusega üle 75 kW:

muud, võimsusega:

8501 53 94

üle 375 kW, kuid mitte üle 750 kW

8501 53 99

üle 750 kW

vahelduvvoolugeneraatorid:

8501 62 00

võimsusega üle 75 kVA, kuid mitte üle 375 kVA:

ex 8501 62 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8501 63 00

võimsusega üle 375 kVA, kuid mitte üle 750 kVA:

ex 8501 63 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8501 64 00

võimsusega üle 750 kVA

8502

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid:

voolugeneraatorseadmed survesüütega sisepõlemismootoritega (diisel- või pooldiiselmootoritega):

8502 11

võimsusega kuni 75 kVA:

8502 11 20

võimsusega kuni 7,5 kVA:

ex 8502 11 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 11 80

võimsusega üle 7,5 kVA, kuid mitte üle 75 kVA:

ex 8502 11 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 12 00

võimsusega üle 75 kVA, kuid mitte üle 375 kVA:

ex 8502 12 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 13

võimsusega üle 375 kVA:

8502 13 20

võimsusega üle 375 kVA, kuid mitte üle 750 kVA:

ex 8502 13 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 13 40

võimsusega üle 750 kVA, kuid mitte üle 2 000 kVA:

ex 8502 13 40

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 13 80

võimsusega üle 2 000 kVA:

ex 8502 13 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 20

voolugeneraatorseadmed sädesüütel töötavate sisepõlemismootoritega:

8502 20 20

võimsusega kuni 7,5 kVA:

ex 8502 20 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 20 40

võimsusega üle 7,5 kVA, kuid mitte üle 375 kVA:

ex 8502 20 40

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 20 60

võimsusega üle 375 kVA, kuid mitte üle 750 kVA:

ex 8502 20 60

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 20 80

võimsusega üle 750 kVA:

ex 8502 20 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud voolugeneraatorseadmed:

8502 39

muud:

8502 39 20

turbogeneraatorid:

ex 8502 39 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 39 80

muud:

ex 8502 39 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8502 40 00

pöörlevad elektrimuundurid

ex 8502 40 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504

Trafod, staatilised muundurid (näiteks alaldid), induktiivpoolid ja drosselid:

8504 10

gaaslahenduslampide drosselid:

8504 10 20

induktiivpoolid ehk drosselid, kondensaatoriga ühendatud või ühendamata:

ex 8504 10 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 10 80

muud:

ex 8504 10 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud trafod:

8504 31

võimsusega kuni 1 kVA:

mõõtetrafod:

8504 31 21

pinge mõõtmiseks

ex 8504 31 21

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 31 29

muud:

ex 8504 31 29

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 31 80

muud:

ex 8504 31 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 34 00

võimsusega üle 500 kVA

8504 40

staatilised muundurid:

muud:

8504 40 40

polükristallilised pooljuhtalaldid

ex 8504 40 40

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

muud:

inverterid:

8504 40 84

võimsusega kuni 7,5 kVA:

ex 8504 40 84

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 50

muud induktiivpoolid ja drosselid:

8504 50 95

muud:

ex 8504 50 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8505

Elektromagnetid; püsimagnetid, pärast magneetimist püsimagnetitena kasutamiseks ettenähtud tooted; elektro- või püsimagnetitega klammerdid jms kinnitusvahendid; elektromagnetilised ühendusmuhvid, sidurid, kiirusregulaatorid, pidurid; elektromagnetilised tõsteseadmed:

8505 20 00

elektromagnetilised kinnitusseadmed, elektromagnetsidurid ja elektromagnetpidurid

8505 90

muud, sh osad:

8505 90 30

elektromagnetilised ja püsimagnetitega padrunid, klambrid jms kinnitusseadised

8505 90 90

osad

8506

Primaarelemendid ja primaarpatareid:

8506 10

mangaandioksiidelemendid ja -patareid:

leeliselised:

8506 10 11

silindrilised elemendid

8507

Akud, sh nende separaatorid, nii täisnurksed kui muukujulised:

8507 10

pliiakud, mida kasutatakse kolbmootorite käivitamisel:

massiga mitte üle 5 kg

8507 10 41

vedela elektrolüüdiga:

ex 8507 10 41

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 10 49

muud:

ex 8507 10 49

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

massiga üle 5 kg:

8507 10 92

vedela elektrolüüdiga:

ex 8507 10 92

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 10 98

muud:

ex 8507 10 98

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 20

muud pliiakud:

veoakud:

8507 20 41

vedela elektrolüüdiga:

ex 8507 20 41

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 20 49

muud:

ex 8507 20 49

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

8507 20 92

vedela elektrolüüdiga:

ex 8507 20 92

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 20 98

muud:

ex 8507 20 98

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 30

kaadmiumnikkelakud:

8507 30 20

hermeetilised:

ex 8507 30 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

8507 30 81

veoakud:

ex 8507 30 81

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 30 89

muud:

ex 8507 30 89

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 40 00

raudnikkelakud:

ex 8507 40 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 80

muud akud:

8507 80 20

nikkelhüdriidakud:

ex 8507 80 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 80 30

liitium-ioonakud:

ex 8507 80 30

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 80 80

muud:

ex 8507 80 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 90

osad:

8507 90 20

akuplaadid:

ex 8507 90 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 90 30

separaatorid:

ex 8507 90 30

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8507 90 90

muud:

ex 8507 90 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8514

Elektrilised tööstus- ja laboriahjud (sh dielektrilised ja induktsioonahjud); muud tööstus- või laboriseadmed materjalide kuumtöötlemiseks induktsiooni või dielektriliste kadude abil

8514 10

takistusahjud:

8514 20

dielektrilised ja induktsioonahjud:

8514 40 00

muud seadmed materjalide kuumtöötlemiseks induktsiooni või dielektriliste kadude abil

8516

Elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid (k.a keeduspiraalid); elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase jms soojendamiseks; elektrotermilised juuksuriseadmed (näiteks föönid, lokiaparaadid, seadmed lokitangide soojendamiseks jne), elektrikätekuivatid; elektritriikmasinad; muud elektrotermilised kodumajapidamisseadmed; elektrikütteelemendid (v.a rubriiki 8545 kuuluvad):

8516 60

muud elektriahjud; elektripliidid ja -keeduplaadid; elektrigrillid ja -rösterid:

8516 60 10

elektripliidid (millel on vähemalt üks keeduplaat ja praeahi)

8516 80

elektrikütteelemendid:

8516 80 20

isoleeritud kandjal

ex 8516 80 20

muud kui lihtsal isoleeritud kandjal ja elektriühendustega jäätumise vältimiseks või jäätõrjeks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8516 80 80

muud:

ex 8516 80 80

muud kui lihtsal isoleeritud kandjal ja elektriühendustega jäätumise vältimiseks või jäätõrjeks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8516 90 00

osad

8517

Telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443 , 8525 , 8527  ja 8528 ülekande-, saate- ja vastuvõtuseadmed:

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadiga või traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus):

8517 62 00

seadmed kõne, pildi või muude andmete vastuvõtmiseks, muundamiseks, edastamiseks või regenereerimiseks, sh kommutatsiooni- ja marsruutimisseadmed:

ex 8517 62 00

telefoni või telegraafi kommutatsiooniseadmed

8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; kõrvaklapid ja kuularid, komplektis mikrofoniga või mikrofonita, ning mikrofoni ja üht või mitut valjuhääldit sisaldavad komplektid; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur:

valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata:

8518 21 00

valjuhääldid, ühekaupa korpuses

ex 8518 21 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8518 22 00

valjuhääldid, mitmekaupa korpuses

ex 8518 22 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8518 29

muud:

8518 29 95

muud:

ex 8518 29 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad:

8525 60 00

vastuvõtuseadmega varustatud saateaparatuur

ex 8525 60 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8528

Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid:

televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid:

8528 72

muud, värvipildiga:

muud:

kineskoobiga ühes korpuses:

ekraani laiuse/kõrguse suhtega alla 1,5 ja diagonaaliga:

8528 72 35

üle 52 cm, kuid mitte üle 72 cm

8535

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, sulavkaitsmed, piksepingelahendid, pingepiirikud, liigpingepiirikud, pistikud ja muud pistikühendused, harukarbid), pingele üle 1 000  V:

8535 10 00

sulavkaitsmed

automaatsed voolukatkestid:

8535 21 00

pingele alla 72,5 kV

8535 29 00

muud

8535 30

lahklülitid ja sisselülitus-katkestuslülitid:

8535 90 00

muud

8536

Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, releed, sulavkaitsmed, liigpingepiirikud, pistikud, pistikupesad, lambipesad ja muud pistikühendused, harukarbid), pingele kuni 1 000  V; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused:

8536 10

sulavkaitsmed

8536 20

automaatsed voolukatkestid

8536 30

muud seadmed vooluahelate kaitsmiseks

lambipesad, pistikud ja pistikupesad:

8536 61

lambipesad:

8536 70

optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused

8536 90

muud seadmed:

8536 90 01

elektriahelate osaliselt kokkupandud elemendid

8536 90 85

muud

8537

Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed

8539

Elektrihõõglambid ja gaaslahenduslambid (sh hermeetilised suundvalguslambid, ultraviolettlambid ja infrapunased lambid); kaarlambid:

8539 10 00

hermeetilised suundvalguslambid:

ex 8539 10 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

gaaslahenduslambid (v.a ultraviolettlambid):

8539 32

elavhõbe-kvartslambid või naatriumlambid; metallhaliidlambid

8539 39 00

muud

ultraviolettlambid ja infrapunased lambid; kaarlambid:

8539 41 00

kaarlambid

8539 49

muud:

8539 49 10

ultraviolettlambid

8539 90

osad:

8539 90 10

lambisoklid

8540

Termokatoodiga, külmkatoodiga või fotokatoodiga elektronlambid ja elektronkiiretorud (näiteks vaakumlambid, aur- või gaastäitega lambid ja torud, elavhõbealaldid, elektronkiiretorud, telekaamerate kineskoobid):

8540 20

telekaamerate kineskoobid; muundurtorud ja võimendustorud (fotokordistid); muud fotokatoodtorud:

8540 20 80

muud

8540 40 00

andme/graafikakuvarite torud, värvipildiga, helenduva ekraanipunkti mõõtmetega alla 0,4 mm

8540 50 00

andme/graafikakuvarite torud, mustvalge või muu monokromaatilise pildiga

8540 60 00

muud elektronkiiretorud

ülikõrgsageduslikud elektronlambid (kulg- ja vastulainelambid, magnetronid, klüstronid jms), v.a võrega tüüritavad lambid:

8540 71 00

magnetronid

8540 72 00

klüstronid

8540 79 00

muud

muud elektronlambid ning -torud:

8540 81 00

vastuvõtu- ja võimenduslambid ning -torud

8540 89 00

muud

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta):

mähisetraat:

8544 11

vasest

8544 19

muud

8544 70 00

kiudoptilised kaablid (kiudvalgusjuhtmed)

8546

Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest

8605 00 00

Raudtee ja trammi järelveetavad reisivagunid; pagasivagunid, postivagunid jm eriotstarbelised järelveetavad raudtee- ja trammivagunid (v.a rubriigis 8604 nimetatud)

8606

Raudtee ja trammi järelveetavad kaubavagunid ja platvormvagunid:

8606 10 00

tsisternvagunid jms

8606 30 00

isetühjenevad vagunid, v.a alamrubriigis 8606 10 nimetatud

muud:

8606 91

kinnised:

8606 91 80

muud:

ex 8606 91 80

isoleeritud või külmutusega kaubavagunid ja platvormvagunid, v.a alamrubriigis 8606 10 nimetatud

8606 99 00

muud

8701

Traktorid (v.a rubriigi 8709 traktorid):

8701 20

sadulveokid poolhaagistele:

8701 20 10

uued

8701 90

muud:

põllumajandustraktorid (v.a üheteljelised aiatraktorid) ja metsatraktorid, ratastega:

uued, mootori võimsusega:

8701 90 35

üle 75 kW, kuid mitte üle 90 kW

8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid:

8703 21

silindrite töömahuga kuni 1 000  cm3:

8703 21 10

uued:

ex 8703 21 10

esimesest osandusklassist

8703 22

silindrite töömahuga üle 1 000  cm3, kuid mitte üle 1 500  cm3:

8703 22 10

uued:

ex 8703 22 10

esimesest osandusklassist

ex 8703 22 10

muud kui esimesest osandusklassist

8703 22 90

kasutatud

8703 23

silindrite töömahuga üle 1 500  cm3, kuid mitte üle 3 000  cm3:

uued:

8703 23 11

sõidukelamud

8703 23 19

muud:

ex 8703 23 19

esimesest osandusklassist

ex 8703 23 19

muud kui esimesest osandusklassist

8703 23 90

kasutatud

8703 24

silindrite töömahuga üle 3 000  cm3:

8703 24 10

uued:

ex 8703 24 10

esimesest osandusklassist

muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid:

8703 31

silindrite töömahuga kuni 1 500  cm3:

8703 31 10

uued:

ex 8703 31 10

esimesest osandusklassist

8703 31 90

kasutatud

8703 32

silindrite töömahuga üle 1 500  cm3, kuid mitte üle 2 500  cm3:

uued:

8703 32 11

sõidukelamud

8703 32 19

muud:

ex 8703 32 19

esimesest osandusklassist

ex 8703 32 19

muud kui esimesest osandusklassist

8703 32 90

kasutatud

8703 33

silindrite töömahuga üle 2 500  cm3:

uued:

8703 33 11

sõidukelamud

8703 33 19

muud:

ex 8703 33 19

esimesest osandusklassist

8704

Mootorsõidukid kaubaveoks:

muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- või pooldiiselmootoriga):

8704 21

täismassiga kuni 5 t:

8704 21 10

spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks (Euratom)

muud:

mootoriga, mille silindrite töömaht on üle 2 500  cm3:

8704 21 31

uued:

ex 8704 21 31

esimesest osandusklassist

mootoriga, mille silindrite töömaht on kuni 2 500  cm3:

8704 21 91

uued:

ex 8704 21 91

esimesest osandusklassist

8704 22

täismassiga üle 5 t, kuid mitte üle 20 t:

8704 22 10

spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks (Euratom)

muud:

8704 22 91

uued:

ex 8704 22 91

esimesest osandusklassist

8704 23

täismassiga üle 20 t:

8704 23 10

spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks (Euratom)

muud:

8704 23 91

uued:

ex 8704 23 91

esimesest osandusklassist

muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga:

8704 31

täismassiga kuni 5 t:

8704 31 10

spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks (Euratom)

muud:

mootoriga, mille silindrite töömaht on üle 2 800  cm3:

8704 31 31

uued:

ex 8704 31 31

esimesest osandusklassist

mootoriga, mille silindrite töömaht on kuni 2 800  cm3:

8704 31 91

uued:

ex 8704 31 91

esimesest osandusklassist

8704 32

täismassiga üle 5 t:

8704 32 10

spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks (Euratom)

muud:

8704 32 91

uued:

ex 8704 32 91

esimesest osandusklassist

8706 00

Rubriikide 8701 –8705 mootorsõidukite šassiid koos mootoriga

8707

Rubriikide 8701 –8705 mootorsõidukite kered (k.a kabiinid):

8707 10

rubriigi 8703 sõidukitele:

8707 10 10

tööstuslikuks kokkumonteerimiseks

8710 00 00

Tankid jm soomusmasinad, mootoriga, relvadega või relvadeta, ning nende osad

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

8711 10 00

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga kuni 50 cm3

8711 50 00

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 800 cm3

8711 90 00

muud

8714

Osad ja tarvikud rubriikide 8711 –8713 sõidukitele:

mootorratastele (k.a mopeedidele):

8714 11 00

sadulad

8714 19 00

muud

muud:

8714 91

raamid ja kahvlid ning nende osad

8714 92

rattaveljed ja kodarad

8714 93

rummud (v.a vabajooksud ja trummelpidurid) ning vabajooksu ketirattad

8714 94

pidurid, k.a vabajooksud ja trummelpidurid, nende osad

8714 95 00

sadulad

8714 96

pedaalid ja väntmehhanism ning nende osad

8714 99

muud

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad:

8716 10

furgoonhaagised ja poolhaagised pidevaks elamiseks või turismiks

8716 20 00

peale- või mahalaadimisseadmega haagised ja poolhaagised põllumajanduslikuks otstarbeks

muud haagised ja poolhaagised kaupade transpordiks:

8716 31 00

tsisternhaagised ja -poolhaagised

8716 39

muud:

8716 39 10

spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks (Euratom)

muud:

uued:

8716 39 30

poolhaagised

muud:

8716 39 51

üheteljelised

8716 39 80

kasutatud

8716 40 00

muud haagised ja poolhaagised

8716 80 00

muud sõidukid

8716 90

osad

9003

Prillide, kaitseprillide jms raamid ja nende osad:

raamid:

9003 19

muust materjalist:

9003 19 10

väärismetallist või valtsväärismetallist

9004

Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid jms optikariistad:

9004 10

päikeseprillid

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

9028 10 00

gaasiarvestid

9028 20 00

vedelikumõõturid

9028 30

elektriarvestid

9028 90

osad ja tarvikud:

9028 90 10

elektriarvestitele

9101

Väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist korpusega käekellad, taskukellad jms kellad, k.a stopperid

9102

Käekellad, taskukellad jms kellad, k.a stopperid, v.a rubriiki 9101 kuuluvad

9103

Käekellamehhanismiga kellad, v.a rubriigi 9104 kellad

9105

Muud kellad

9113

Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad

9401

Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad:

9401 20 00

mootorsõidukites kasutatavad istmed

9401 30

reguleeritava kõrgusega pöördtoolid:

9401 30 10

polsterdatud, seljatoega, ratastel või rullidel

9401 80 00

muud istmed

9401 90

osad:

9401 90 10

õhusõidukites kasutatavatele istmetele

muud:

9401 90 80

muud

9403

Muu mööbel ja selle osad:

9403 10

metallist kontorimööbel

9403 20

muu metallmööbel:

9403 20 20

voodid:

ex 9403 20 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

9403 20 80

muud:

ex 9403 20 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

9403 70 00

plastmööbel:

ex 9403 70 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

mööbel muust materjalist, sh pilliroost, vitstest, bambusest vms:

9403 81 00

bambusest või rotangist

9403 89 00

muud

9403 90

osad:

9403 90 10

metallist

9404

Madratsialused; magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid (näiteks madratsid, vatt- ja sulgtekid, mitmesugused padjad ja pufid), vedrustatud, mis tahes materjaliga täidetud, vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta:

9404 10 00

madratsialused

madratsid:

9404 21

vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta

9404 30 00

magamiskotid

9404 90

muud

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms sisseehitatud valgusallikaga tooted ning nende osad:

9405 10

lühtrid jm elektrilised lae- ja seinavalgustid, v.a valgustid avalike kohtade või magistraalteede valgustamiseks:

plastist:

9405 10 21

milles kasutatakse hõõglampe

9405 10 28

muud:

ex 9405 10 28

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

9405 10 30

keraamikast

9405 10 50

klaasist

muust materjalist:

9405 10 91

milles kasutatakse hõõglampe

9405 10 98

muud:

ex 9405 10 98

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

9405 20

elektrilised laua-, öö- ja põrandalambid

9405 30 00

elektrilised jõuluküünlad

9405 40

muud elektrilambid ja -valgustid:

9405 50 00

mitteelektrilised lambid ja valgustid

9405 60

sisevalgustusega sildid, valgustablood jms:

9405 60 20

plastist:

ex 9405 60 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

osad:

9405 91

klaasist

elektrivalgustitele (v.a helgiheitjad ja prožektorid):

9405 92 00

plastist:

ex 9405 92 00

muud kui alamrubriikide 9405 10 või 9405 60 toodete osad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

9406 00

Kokkupandavad ehitised:

muud:

rauast või terasest:

9406 00 38

muud

9406 00 80

muust materjalist

9503 00

Kolmerattalised jalgrattad, tõukerattad, pedaalidega autod jms ratastel mänguasjad; nukuvankrid ja -kärud; nukud; muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad võiliikumatud; igasugused mosaiikpildid:

9503 00 10

kolmerattalised jalgrattad, tõukerattad, pedaalidega autod jms ratastel mänguasjad; nukuvankrid ja -kärud

ex 9503 00 10

kolmerattalised jalgrattad, tõukerattad, pedaalidega autod jms ratastel mänguasjad

inimesekujulised nukud ja osad ja tarvikud:

9503 00 21

nukud

9503 00 29

osad ja tarvikud

9503 00 30

elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, liikuvad või liikumatud

muud mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad:

9503 00 35

plastist

9503 00 39

muust materjalist:

ex 9503 00 39

muust materjalist kui puidust

mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste:

9503 00 41

topitud

9503 00 49

muud:

ex 9503 00 49

muust materjalist kui puidust

9503 00 55

mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad

mosaiikpildid:

9503 00 69

muud

9503 00 70

muud mänguasjad komplektide või valikutena

muud motoriseeritud mänguasjad ning mudelid:

9503 00 75

plastist

9503 00 79

muust materjalist

muud:

9503 00 81

mängurelvad

9503 00 85

metallist valatud minimudelid

muud:

9503 00 95

plastist

9503 00 99

muud

9504

Vahendid laua- jm meelelahutusmängudeks, mida mängitakse kinnistes ruumides, sh piljardilauad, kasiinode mängulauad, keegliradade automaatseadmed:

9504 10 00

videomängud, mida kasutatakse koos televiisoriga

9504 20

igasugune piljardivarustus:

9504 20 90

muud

9504 30

müntide, pangatähtede, pangakaartide, žetoonide vm maksevahenditega käitatavad muud mängud, v.a keegliradade automaatseadmed

9504 40 00

mängukaardid

9504 90

muud

9505

Tooted pühadeks, karnevali- jm lõbustusesemed, k.a vigur- ja üllatusesemed

9507

Õngeridvad, -konksud jm varustus õngepüügiks; kahvad, liblikavõrgud jms võrgud; peibutuslinnud (mulaažid) (v.a rubriikides 9208  ja 9705 nimetatud) jms jahitarbed:

9507 10 00

õngeridvad

9507 20

õngekonksud, lipsuga või lipsuta

9507 90 00

muud

9508

Karussellid, kiiged, lasketiirud jm lõbustuspargiatraktsioonid; rändtsirkused ja -loomaaiad; rändteatrid

9603

Luuad, pintslid, harjad (k.a harjad seadmete, mehhanismide ja sõidukite osadena), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; eeltöödeldud köitesõlmed ja harjasekimbud luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid; kuivatuskaabitsad (v.a kuivatusrullid):

hambaharjad, vahupintslid, juukseharjad, küüneharjad, ripsmeharjad jm tualettharjad ja -pintslid, k.a harjad tualett-tarvete osadena:

9603 21 00

hambaharjad, k.a harjad hambaproteesidele

9603 29

muud

9603 30

kunstnikupintslid, kirjutuspintslid ja samalaadsed kosmeetikapintslid:

9603 30 90

kosmeetikapintslid

9603 40

maalri-, liimi-, laki- jms pintslid (v.a alamrubriigis 9603 30 nimetatud); maalrirullid ja -tampoonid:

9603 50 00

muud harjad ja pintslid, mis kuuluvad osadena masinate, seadmete või sõidukite juurde

9605 00 00

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

9607

Tõmblukud, nende osad:

tõmblukud:

9607 11 00

mitteväärismetallist hammastikuga

9607 19 00

muud

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad

9610 00 00

Tahvlid kirjutamiseks või joonistamiseks, raamitud või raamimata

9611 00 00

Kuupäeva-, pitseerimis- või nummerdamistemplid jms (sh seadmed siltide trükkimiseks või pressimiseks), käsitsi kasutamiseks; käsitrükirivikud ning käsitrükiseadmed, mille juurde kuuluvad rivikud

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta:

9612 10

lindid

9613

Välgumihklid jm süütajad (v.a rubriigi 3603 süütajad), mehaanilised või elektrilised; nende osad, v.a tulekivid ja taht

9614 00

Piibud (k.a piibukahad) ja sigari- või sigaretipitsid, nende osad

9615

Kammid, juukseklambrid, -pandlad jms; juuksenõelad, lokirullinõelad, lokirullid, lokitangid jms, v.a rubriigis 8516 nimetatud; nende osad

9616

Lõhnaainete jm tualett-tarvete pulverisaatorid, nende pumbad ja pihustid; puudritupsud ja tampoonid kosmeetika- ning tualett-tarvete nahale kandmiseks

9617 00

Termosed jm vaakumanumad koos ümbrisega; nende osad, v.a klaaskolvid

9701

Maalid, joonistused ning pastellmaalid, täielikult käsitsi teostatud (v.a rubriiki 4906 kuuluvad joonised ning käsitsi kaunistatud ja maalitud kaubad); kollaažid jm dekoratiivpannood

9702 00 00

Originaalgravüürid, -estambid ja -litograafiad

9703 00 00

Originaalskulptuurid ja kujud mis tahes materjalist

9704 00 00

Postmargid, maksumärgid, tempelmargid, esimese päeva ümbrikud, tervikasjad (tempelpaber) jms, kasutatud või kasutamata, v.a rubriiki 4907 kuuluvad

9705 00 00

Kollektsioonid ja kollektsiooniobjektid zooloogia, botaanika, mineraloogia, anatoomia, ajaloo, arheoloogia, paleontoloogia, etnograafia või numismaatika valdkonnast

9706 00 00

Üle saja aasta vanused antiikesemed



Ic LISA

SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

(vastavalt artiklile 21)

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a) 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 85 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b) 

esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini tollimaksu baasmäärast;

c) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 55 protsendini baasmäärast;

d) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini baasmäärast;

e) 

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini tollimaksu baasmäärast;

f) 

lepingu jõustumisele järgneva viienda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.



CN-kood

Kirjeldus

3006

Käesoleva grupi märkuses 4 loetletud farmaatsiatooted:

muud:

3006 92 00

ravimijäätmed

3303 00

Lõhnaõlid ja lõhnaveed

3304

Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid: maniküüri- ja pediküürivahendid:

3304 10 00

huulte jumestusvahendid

3304 20 00

silmade jumestusvahendid

3304 30 00

maniküüri- ja pediküürivahendid

muud:

3304 91 00

puudrid, pressitud või pressimata

3305

Juuksehooldusvahendid:

3305 20 00

püsiloki- ja püsisirgestusvedelikud

3305 30 00

juukselakid

3305 90

muud

3307

Habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid, ihudesodorandid, vannipreparaadid, depilaatorid jm mujal nimetamata parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; valmis desodoraatorid kasutamiseks ruumides, lõhnastamata või lõhnastatud, desinfitseeriva toimega või ilma desinfitseeriva toimeta:

3307 10 00

habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid

3307 20 00

ihudesodorandid ja higistamisvastased vahendid

3307 30 00

lõhnastatud vannisoolad ja muud vannivahendid

vahendid ruumide lõhnastamiseks ja desodoreerimiseks, k.a usutalitustel kasutatavad lõhnaained:

3307 49 00

muud

3307 90 00

muud

3401

Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivsete ainega immutatud, kaetud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

seep ning orgaanilised pindaktiivsed ained ja valmistised kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seebi või pindaktiivse ainega kaetud, immutatud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

3401 11 00

tualettseep, sh ravimeid sisaldav tualettseep:

3401 19 00

muud

3402

Orgaanilised pindaktiivsed ained (v.a seep); pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a pesemise abiained) ja puhastusvahendid, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, v.a rubriigi 3401 tooted:

3402 90

muud:

3402 90 10

pindaktiivsed valmistised:

ex 3402 90 10

muud kui maagi flotatsioonrikastamiseks (vagustid)

3604

Ilutulestikutooted ja signaalraketid, raketid sademete reguleerimiseks, udusignaalid jm pürotehnilised tooted:

3604 10 00

ilutulestikutooted

3825

Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäätmed; olmejäätmed; reoveesetted; muud käesoleva grupi märkuses 6 nimetatud jäätmed:

3825 10 00

olmejäätmed

3825 20 00

reoveesetted

3825 30 00

kliinilised jäätmed

orgaaniliste lahustite jäägid:

3825 41 00

halogeenitud

3825 49 00

muud

3825 50 00

metallide dekapeerimisvedelike, hüdrovedelike, pidurivedelike ja antifriiside jäägid

muud keemiatööstuse või keemiaga seotud tööstuse jäätmed:

3825 61 00

peamiselt orgaanilist materjali sisaldavad jäätmed

3825 69 00

muud

3825 90

muud:

3825 90 90

muud

3922

Plastist vannid, dušinurga-alused, valamud, kraanikausid, bideed, klosetipotid, prill-lauad ja nende kaaned, loputuskastid jms sanitaartehnikatooted

3923

Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid:

3923 10 00

karbid, kastid, korvid jms tooted

kotid ja pakendid (k.a torbikud):

3923 21 00

etüleeni polümeeridest

3923 50

korgid, kaaned, kapslid jm sulgurid:

3923 50 90

muud

3924

Plastist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja tualett-tarbed:

3924 10 00

laua- ja kööginõud

3925

Plastist mujal nimetamata ehitusdetailid:

3925 20 00

uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid

3925 30 00

aknaluugid, rulood (k.a ribakardinad), muud taolised tooted ning nende osad

3926

Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901 –3914 kuuluvatest materjalidest tooted:

3926 10 00

kontori- ja koolitarbed

3926 20 00

rõivad ja rõivamanused (k.a sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad)

4012

Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

protekteeritud rehvid:

4012 11 00

sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod)

4012 12 00

bussidele ja veoautodele

4012 13 00

lennunduses kasutamiseks

ex 4012 13 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

4012 19 00

muud

4012 20 00

kasutatud õhkrehvid:

ex 4012 20 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

4012 90

muud:

4013

Kummist sisekummid:

4013 10

sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod), bussidele ja veoautodele:

4013 10 10

sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod)

4016

Muud tooted vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist):

muud:

4016 94 00

laeva- ja dokivendrid, täispuhutavad või mitte

4202

Reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed, diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad, prillitoosid, binokli-, kaamera-, muusikariista- või püssivutlarid, püstolikabuurid jms tooted; reisikotid, termoskotid toidukaupade ja jookide jaoks, tualett-tarvete kotid, seljakotid, käekotid, kandekotid, rahakotid, rahataskud, kaarditaskud, portsigarid, tubakakotid, tööriistakotid, spordikotid, pudelite kandekastid, ehtekarbid, puudritoosid, lauahõbedakarbid jms tooted nahast või komposiitnahast, lehtplastidest, tekstiilmaterjalidest, vulkaniseeritud kiust või papist, täielikult või osaliselt kaetud nimetatud materjalide või paberiga

4205 00

Muud nahast või komposiitnahast tooted:

4205 00 90

muud

4414 00

Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms:

4414 00 90

muust puidust

4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred

4417 00 00

Puidust tööriistad, nende korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed

4418

Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud:

4418 10

aknad, Prantsuse aknad (French windows) ja nende raamid

4418 20

uksed, ukseraamid ja -piidad, lävepakud

4421

Muud puittooted:

4421 90

muud:

4421 90 98

muud

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

4818

Tualettpaber ja sarnane paber, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, kasutamiseks majapidamises või hügieenitarbena, rullides laiusega kuni 36 cm või mõõtu või vormi lõigatud; taskurätikud, puhastus- ja käterätikud, laudlinad, salvrätikud, imikumähkmed, tampoonid, voodilinad jms paberist, paberimassist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast majapidamis-, hügieeni- või haiglatarbed, rõivad ja rõivamanused:

4818 20

tasku- ja käterätikud, kosmeetilised salvrätikud

4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast; dokumendivutlarid, kirjaalused jms paberist või papist kontori-, kaupluse- jm tarbed

4820

Registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud, kirjaplokid, märkmikud, kalenderpäevikud ja -märkmikud jms tooted, vihikud, kuivatuspaberiplokid, kiirköitjad (eraldatavate lehtedega vm), mapid, kaustad, äriblanketid, kopeervahelehtedega komplektid jm paberist või papist kirjatarbed; albumid näidiste või kollektsioonide jaoks, raamatuümbrised, paberist või papist

4821

Mitmesugused paberist või papist etiketid, pealetrükiga või pealetrükita:

4821 10

pealetrükiga

4823

Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast:

kandikud, vaagnad, taldrikud, tassid jms tooted paberist või papist:

4823 61 00

bambusest

4823 69

muud

4823 90

muud:

4823 90 40

paber ja papp kirjutamiseks, tükkimiseks vm graafilisteks töödeks

4823 90 85

muud

ex 4823 90 85

muud kui paberist või papist alusel põrandakatted, mõõtu lõigatud või lõikamata

4909 00

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma:

4909 00 90

muud

4910 00 00

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega

4911

Muud trükised (sh trükitud pildid ning fotod):

4911 10

ärireklaam, kaubakataloogid jms

muud:

4911 99 00

muud:

ex 4911 99 00

muud kui trükitud optilised muutuvad elemendid (hologrammid)

6401

Veekindlad jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid:

muud jalatsid:

6401 99 00

muud:

ex 6401 99 00

põlve katvad

6402

Muud jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega:

6402 20 00

Jalatsid rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega

muud jalatsid:

6402 91

pahkluud katvad

6402 99

muud

6403

Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid:

6403 40 00

muud tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid

muud, nahast välistallaga:

6403 51

pahkluud katvad

6403 59

muud:

6403 59 05

puutalla või -platvormtallaga, sisetallata

muud jalatsid:

6403 91

pahkluud katvad

6403 99

muud

6405

Muud jalatsid

6702

Tehislilled, -lehed ja -puuviljad ning nende osad; tehislilledest, -lehtedest või -puuviljadest tooted

6806

Räbuvatt, kivivill jms mineraalvatid; paisutatud vermikuliit, kergkruus, vahtšlakk jms paisutatud mineraalmaterjalid; segud ja tooted mineraalsetest soojus- või heliisolatsiooni- või helisummutusmaterjalidest, v.a rubriikide 6811  ja 6812 ning grupi 69 tooted:

6806 10 00

räbuvatt, kivivill jms mineraalvatid (sh omavahel segatuna), lahtiselt, tahvlite või rullidena

6901 00 00

Tellised, plokid, plaadid jm keraamikatooted ränimuldsetest fossiiljahudest (näiteks kiiselguur, treepel, diatomiit) vms ränimuldsetest mineraalidest

6902

Tulekindlad tellised, plokid, plaadid jms tulekindlad keraamilised ehitusdetailid, v.a tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest:

6902 10 00

sisaldavad eraldi või kokku üle 50 % massist üht või mitut järgmistest elementidest: Mg, Ca või Cr, vastavalt MgO, CaO või Cr2O3 kujul

ex 6902 10 00

muud kui plokid klaasiahjudele

6902 20

sisaldavad üle 50 % massist alumiiniumoksiidi (Al2O3), kvartsi (SiO2) või nende segu

6902 20 10

kvartsisisaldusega vähemalt 93 % massist

muud:

6902 20 91

sisaldavad alumiiniumoksiidi (Al2O3) üle 7 %, kuid alla 45 % massist

6902 20 99

muud:

ex 6902 20 99

muud kui plokid klaasiahjudele

6907

Glasuurimata keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuurimata keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta

6908

Glasuuritud keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuuritud keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta:

6908 10

plaadid, kuubid jms (täisnurksed või mitte), mille suurima pinnaga tahk mahub ruutu küljepikkusega alla 7 cm

6908 90

muud:

tellisesavist:

6908 90 11

„Spaltplatten”-tüüpi kaksikplaadid (murdtellised)

muud, maksimaalse paksusega:

6908 90 21

kuni 15 mm

6908 90 29

üle 15 mm

muud:

6908 90 31

„Spaltplatten”-tüüpi kaksikplaadid (murdtellised)

muud:

6908 90 51

pealispinna pindalaga kuni 90 cm2

muud:

6908 90 91

kivitooted

6908 90 93

fajansist või peenest tellisesavist

6910

Keraamilised valamud, kraanikausid, kraanikausijalad, vannid, bideed, klosetipotid, loputuskastid, pissuaarid jms sanitaartehnikatooted

6911

Portselanist lauanõud, kööginõud, muud majapidamistarbed ja tualett-tarbed:

6911 10 00

laua- ja kööginõud

6914

Muud keraamikatooted:

6914 10 00

portselanist

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid:

7010 90

muud:

7010 90 10

purgid konserveerimiseks (steriliseerimispurgid)

muud:

7010 90 21

klaastorust valmistatud

muud, nimimahuga:

7010 90 31

2,5 liitrit ja rohkem

alla 2,5 liitri:

jookide ja toiduainete jaoks:

pudelid:

värvitust klaasist, nimimahuga:

7010 90 41

1 liiter ja rohkem

7010 90 43

rohkem kui 0,33 liitrit, kuid alla 1 liitri

7010 90 47

alla 0,15 liitri

värvilisest klaasist, nimimahuga:

7010 90 51

1 liiter ja rohkem

7010 90 57

alla 0,15 liitri

muud, nimimahuga:

7010 90 61

0,25 liitrit ja rohkem

7010 90 67

alla 0,25 liitri

muude toodete jaoks:

7010 90 91

värvitust klaasist

7010 90 99

värvilisest klaasist

7013

Klaaskaubad, mis on ette nähtud laua katmiseks, köögis kasutamiseks, tualett- ja kontoritarvetena, ruumide kaunistamiseks vms otstarbeks (v.a rubriikide 7010  ja 7018 tooted)

7020 00

Muud klaastooted:

Termospudelite jm vaakuumnõude klaaskolvid:

7020 00 07

viimistlemata

7020 00 08

valmis

7113

Juveeltooted ning nende osad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

7114

Hõbesepa- ja kullassepatooted ning nende osad, väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

7208

Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata:

7208 10 00

rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, reljeefse mustriga:

ex 7208 10 00

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

muud, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, söövitatud:

7208 25 00

paksusega vähemalt 4,75 mm

7208 26 00

paksusega vähemalt 3 mm, kuid alla 4,75 mm

7208 27 00

paksusega alla 3 mm

muud, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, söövitatud:

7208 36 00

paksusega üle 10 mm

7208 37 00

paksusega vähemalt 4,75 mm, kuid mitte üle 10 mm

7208 38 00

paksusega vähemalt 3 mm, kuid alla 4,75 mm

7208 40 00

mitte rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, reljeefse mustriga

muud, mitte rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata:

7208 51

paksusega üle 10 mm:

paksusega üle 10 mm, kuid mitte üle 15 mm, laiusega:

7208 51 98

alla 2 050  mm

7208 52

paksusega vähemalt 4,75 mm, kuid mitte üle 10 mm:

muu, laiusega:

7208 52 99

alla 2 050  mm

7208 53

paksusega vähemalt 3 mm, kuid alla 4,75 mm:

7208 53 90

muud

7208 54 00

paksusega alla 3 mm

7208 90

muud:

7208 90 20

perforeeritud:

ex 7208 90 20

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

7208 90 80

muud:

ex 7208 90 80

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

7209

Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata:

rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata:

7209 15 00

paksusega vähemalt 3 mm

7209 16

paksusega üle 1 mm, kuid alla 3 mm:

7209 16 90

muud:

ex 7209 16 90

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

7209 17

paksusega vähemalt 0,5 mm, kuid mitte üle 1 mm:

7209 17 90

muud:

ex 7209 17 90

muud kui:

— süsinikusisaldusega vähemalt 0,6 % massist;

— laiusega 1 500  mm ja rohkem; või

— laiusega 1 350  mm ja rohkem, kuid mitte üle 1 500  mm ja paksusega 0,6 mm ja rohkem, kuid mitte üle 0,7 mm

7209 18

paksusega alla 0,5 mm:

muud:

7209 18 91

paksusega vähemalt 0,35 mm, kuid alla 0,5 mm:

ex 7209 18 91

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

7209 18 99

paksusega alla 0,35 mm:

ex 7209 18 99

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

mitte rullides, külmvaltsitud, kuid edasi töötlemata:

7209 26

paksusega üle 1 mm, kuid alla 3 mm:

7209 26 90

muud

7209 27

paksusega vähemalt 0,5 mm, kuid mitte üle 1 mm:

7209 27 90

muud:

ex 7209 27 90

muud kui:

— laiusega 1 500  mm ja rohkem; või

— laiusega 1 350  mm ja rohkem, kuid mitte üle 1 500  mm ja paksusega 0,6 mm ja rohkem, kuid mitte üle 0,7 mm

7209 90

muud:

7209 90 20

perforeeritud:

ex 7209 90 20

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

7209 90 80

muud:

ex 7209 90 80

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

7210

Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud:

tinaga pinnatud või kaetud:

7210 11 00

paksusega vähemalt 0,5 mm

7210 12

paksusega alla 0,5 mm:

7210 12 20

valgeplekk:

ex 7210 12 20

paksusega vähemalt 0,2 mm

7210 12 80

muud

7210 70

värvitud, lakitud või plastiga kaetud:

7210 90

muud:

7210 90 40

tinutatud ja trükitud

7210 90 80

muud

7211

Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata:

kuumvaltsitud, edasi töötlemata:

7211 14 00

paksusega vähemalt 4,75 mm

7211 19 00

muud

külmvaltsitud, edasi töötlemata:

7211 23

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

muud:

7211 23 30

paksusega vähemalt 0,35 mm

7211 29 00

muud

7211 90

muud:

7211 90 20

perforeeritud:

ex 7211 90 20

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

7211 90 80

muud:

ex 7211 90 80

süsinikusisaldusega alla 0,6 % massist

7212

Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud:

7212 10

tinaga pinnatud või kaetud:

7212 10 90

muud

7212 40

värvitud, lakitud või plastiga kaetud

7216

Kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest:

muud, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata:

7216 61

lehtvaltstoodetest valmistatud

7216 69 00

muud

7217

Traat rauast või legeerimata terasest:

7217 10

pindamata ja katmata pinnaga, poleeritud või poleerimata:

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7217 10 10

ristlõike maksimaalmõõtmega alla 0,8 mm

ristlõike maksimaalmõõtmega 0,8 mm ja rohkem:

7217 10 31

süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega

7217 10 50

süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 %, kuid alla 0,6 % massist

7217 20

tsingiga pinnatud või kaetud:

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7217 20 10

ristlõike maksimaalmõõtmega alla 0,8 mm

7217 30

muude mitteväärismetallidega pinnatud või kaetud:

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist:

7217 30 41

vasega kaetud

7217 90

muud:

7217 90 20

süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist

7217 90 50

süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 %, kuid alla 0,6 % massist

7306

Muud raud- või terastorud ning õõnesprofiilid (näiteks lahtiste, keevitatud, needitud või muul viisil ühendatud õmblustega):

gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud:

7306 11

keevisõmblusega, roostevabast terasest:

7306 11 10

pikisuunalise keevisõmblusega

ex 7306 11 10

maksimaalse välisläbimõõduga kuni 168,3 mm:

7306 19

muud:

pikisuunalise keevisõmblusega

7306 19 11

maksimaalse välisläbimõõduga kuni 168,3 mm:

7306 30

muud keevisõmblusega, ümmarguse ristlõikega, rauast või legeerimata terasest:

muud:

muud, välisläbimõõduga:

kuni 168,3 mm

7306 30 77

muud:

ex 7306 30 77

muud kui liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

muud keevisõmblusega, mitteümmarguse ristlõikega:

7306 61

ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega:

seinapaksusega kuni 2 mm:

7306 61 19

muud:

ex 7306 61 19

muud kui liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

seinapaksusega üle 2 mm:

7306 61 99

muud:

ex 7306 61 99

muud kui liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7306 69

muu mitteümmarguse ristlõikega:

7306 69 90

muud:

ex 7306 69 90

muud kui liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7312

Trossikeed, trossid, põimitud lint, tropid jms, rauast või terasest, elektrilise isolatsioonita:

7312 10

trossikeed, trossid ja kaabel:

muud, ristlõike maksimaalmõõtmega:

üle 3 mm

trossid ja kaablid (k.a kinnised):

katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud, ristlõike maksimaalmõõtmega:

7312 10 81

üle 3 mm, kuid mitte üle 12 mm:

ex 7312 10 81

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7312 10 83

üle 12 mm, kuid mitte üle 24 mm:

ex 7312 10 83

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7312 10 85

üle 24 mm, kuid mitte üle 48 mm:

ex 7312 10 85

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7312 10 89

üle 48 mm

ex 7312 10 89

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7312 10 98

muud:

ex 7312 10 98

muud kui liitmikega või toodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7321

Rauast või terasest pliidid (k.a sisseehitatud keskkütte-kuumaveekatlaga), ahjud, kaminad, söepannid, gaasipõletid, soojendusplaadid jm mitteelektrilised kütteseadmed, nende osad:

kütteseadmed toidu valmistamiseks ja soojendamiseks:

7321 11

gaaskütusel või nii gaaskütusel kui ka muul kütusel:

7321 12 00

vedelkütusel

7321 19 00

muud, sh seadmed tahkekütuse jaoks:

ex 7321 19 00

tahkekütuse jaoks

muud kütte- või kuumutusseadmed:

7321 81

gaaskütusel või nii gaaskütusel kui ka muul kütusel:

7321 82

vedelkütusel:

7321 90 00

osad

7323

Rauast või terasest laua-, köögi- jm majapidamistarbed, nende osad; raud- või terasvill; nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed ja -kindad jms, rauast või terasest:

7323 10 00

raud- või terasvill; nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed ja -kindad jms tooted

muud:

7323 92 00

malmist, emailitud

7323 94

rauast (v.a malmist) või terasest, emailitud:

7323 94 90

muud

7323 99

muud:

muud:

7323 99 91

lakitud või värvitud

7324

Rauast või terasest sanitaartehnikatooted ja nende osad:

7324 10 00

roostevabast terasest valamud ja kraanikausid

ex 7324 10 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

vannid:

7324 29 00

muud

7407

Vasest varbmaterjal ja profiilid:

7407 10 00

rafineeritud vasest

vasesulamitest:

7407 21

vasetsingisulamitest (messing)

7408

Vasktraat:

vasesulamitest:

7408 21 00

vasetsingisulamitest (messing)

7408 29 00

muud

7409

Vasest plaadid, lehed ja ribad, paksusega üle 0,15 mm

7411

Vasktorud

7412

Vasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud)

7604

Alumiiniumist valuplokid, vardad ja profiilid:

7604 10

legeerimata alumiiniumist

alumiiniumisulamitest:

7604 21 00

õõnesprofiilid

7604 29

muud:

7604 29 90

profiilid

7606

Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm:

täisnurksed (sh ruudukujulised):

7606 11

legeerimata alumiiniumist:

7606 12

alumiiniumisulamitest:

7606 12 10

ribakardinate ribad

muud:

7606 12 50

värvitud, lakitud või plastiga kaetud

muud, paksusega:

7606 12 93

vähemalt 3 mm, kuid alla 6 mm

7606 12 99

vähemalt 6 mm

muud:

7606 91 00

legeerimata alumiiniumist

7606 92 00

alumiiniumisulamitest

7608

Alumiiniumtorud:

7608 10 00

legeerimata alumiiniumist:

ex 7608 10 00

muud kui liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7608 20

alumiiniumisulamitest:

7608 20 20

keevitatud

ex 7608 20 20

muud kui liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

muud:

7608 20 89

muud:

ex 7608 20 89

muud kui liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

7610

Alumiiniumist konstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised), nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, uksed ja aknad, nende raamid, lävepakud, balustraadid, piilarid ja sambad); alumiiniumist plaadid, vardad, profiilid, torud jms alumiiniumtooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks:

7610 10 00

uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid

7610 90

muud:

7610 90 10

sillad ja sillasektsioonid, tornid ja sõrestikmastid

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed:

muud:

8215 91 00

pinnatud väärismetalliga

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid:

grupi 87 sõidukite sädesüütega kolbmootorid:

8407 34

silindrite töömahuga üle 1 000  cm3:

muud:

8407 34 30

kasutatud

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid):

8408 10

ujuvvahendite käiturid:

kasutatud:

8408 10 19

muud

8408 90

muud mootorid:

muud:

8408 90 27

kasutatud:

ex 8408 90 27

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida:

muud:

8415 81 00

jahutusseadmega ning jahutus- ja kütterežiimi vahelise ümberlülitamise reguleerventiiliga (reverseeritavad soojuspumbad):

ex 8415 81 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed:

8418 50

muu mööbel (kambrid, kapid, vitriinid, letid jmt) toodete säilitamiseks ja väljapanekuks ning millesse kuuluvad jahutus- või külmutusseadmed:

külmletid ja -vitriinid (külmutusseadme või aurustiga):

8418 50 11

külmutatud toidukaupade hoidmiseks

8432

Põllu-, aia- ja metsatöömasinad maa ettevalmistamiseks ning kultiveerimiseks; rullid spordiväljakute ja muruplatside korrashoiuks:

8432 10

adrad:

äkked, kobestid, kultivaatorid, rohimis- ja kõrrekoorimismasinad:

8432 21 00

ketasäkked

8432 29

muud:

8432 30

külvikud, istutus- ning ümberistutusmasinad:

8432 40

sõnnikulaoturid ning väetisekülvikud:

8432 80 00

muud masinad

8450

Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad:

mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu:

8450 11

täisautomaatsed:

mahutavusega kuni 6 kg kuiva pesu:

8450 11 11

eestlaaditavad

8450 11 19

pealtlaaditavad

8501

Elektrimootorid ja -generaatorid (välja arvatud generaatorseadmed):

8501 40

muud ühefaasilised vahelduvvoolumootorid:

8501 40 20

võimsusega kuni 750 W:

ex 8501 40 20

muud kui võimsusega üle 735 W, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8501 40 80

võimsusega üle 750 W:

ex 8501 40 80

muud kui võimsusega üle 150 kW, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

muud mitmefaasilised vahelduvvoolumootorid:

8501 51 00

võimsusega kuni 750 W:

ex 8501 51 00

muud kui võimsusega üle 735 W, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8501 52

võimsusega üle 750 W, kuid mitte üle 75 kW:

8501 52 20

võimsusega üle 750 W, kuid mitte üle 7,5 kW:

ex 8501 52 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8501 52 30

võimsusega üle 7,5 kW, kuid mitte üle 37 kW:

ex 8501 52 30

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8501 52 90

võimsusega üle 37 kW, kuid mitte üle 75 kW:

ex 8501 52 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8501 53

võimsusega üle 75 kW:

8501 53 50

veomootorid

muud, võimsusega:

8501 53 81

üle 75 kW, kuid mitte üle 375 kW:

ex 8501 53 81

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

vahelduvvoolugeneraatorid:

8501 61

võimsusega kuni 75 kVA:

8501 61 20

võimsusega kuni 7,5 kVA:

ex 8501 61 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8501 61 80

võimsusega üle 7,5 kVA, kuid mitte üle 75 kVA:

ex 8501 61 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504

Trafod, staatilised muundurid (näiteks alaldid) ja induktiivpoolid ehk drosselid:

vedela dielektrikuga täidetud trafod:

8504 21 00

võimsusega kuni 650 kVA:

8504 22

võimsusega üle 650 kVA, kuid mitte üle 10 000 kVA:

8504 22 10

võimsusega üle 650 kVA, kuid mitte üle 1 600 kVA

8504 22 90

võimsusega üle 1 600 kVA, kuid mitte üle 10 000 kVA

8504 23 00

võimsusega üle 10 000 kVA

muud trafod:

8504 32

võimsusega üle 1 kVA, kuid mitte üle 16 kVA:

8504 32 20

mõõtetrafod:

ex 8504 32 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 32 80

muud:

ex 8504 32 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 33 00

võimsusega üle 16 kVA, kuid mitte üle 500 kVA:

ex 8504 33 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 40

staatilised muundurid:

muud:

muud:

8504 40 55

akulaadimisseadmed:

ex 8504 40 55

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

8504 40 81

alaldid:

ex 8504 40 81

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

inverterid:

8504 40 88

võimsusega üle 7,5 kVA:

ex 8504 40 88

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504 40 90

muud:

ex 8504 40 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8508

Tolmuimejad:

sisseehitatud elektrimootoriga:

8508 11 00

võimsusega kuni 1 500  W ning kuni 20 l tolmukoti või muu mahutiga

8508 19 00

muud

8508 70 00

osad

8509

Sisseehitatud elektrimootoriga kodumasinad, v.a rubriigi 8508 tolmuimejad

8516

Elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid (k.a keeduspiraalid); elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase jms soojendamiseks; elektrotermilised juuksuriseadmed (näiteks föönid, lokiaparaadid, seadmed lokitangide soojendamiseks jne), elektrikätekuivatid; elektritriikmasinad; muud elektrotermilised kodumajapidamisseadmed; elektrikütteelemendid (v.a rubriiki 8545 kuuluvad):

8516 10

elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid (k.a keeduspiraalid):

elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase jms soojendamiseks:

8516 21 00

soojusakumulaator-radiaatorid

8516 29

muud

8516 29 50

konvektsioon-kütteseadmed

muud:

8516 29 91

ventilaatoriga

8516 29 99

muud

elektrotermilised juuksuriseadmed, elektrikätekuivatid:

8516 31

juuksekuivatid (föönid):

8516 32 00

muud juuksuriseadmed

8516 33 00

elektrikätekuivatid

8516 40

elektritriikrauad

8516 50 00

mikrolaineahjud

8516 60

muud elektriahjud; elektripliidid ja -keeduplaadid; elektrigrillid ja -rösterid

keeduplaadid:

8516 60 51

sisseehitamiseks

8516 60 59

muud

8516 60 70

grillid ja rösterid

8516 60 80

sisseehitatavad elektriahjud

8516 60 90

muud

muud elektrisoojendusseadmed:

8516 71 00

kohvi- ja teekannud ja -keetjad

8516 72 00

leivarösterid

8516 79

muud

8517

Telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443 , 8525 , 8527  ja 8528 ülekande-, saate- ja vastuvõtuseadmed:

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadiga või traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus):

8517 69

muud:

raadiotelefoniside ja raadiotelegraafi vastuvõtuaparaadid:

8517 69 39

muud:

ex 8517 69 39

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; kõrvaklapid ja kuularid, komplektis mikrofoniga või mikrofonita, ning mikrofoni ja üht või mitut valjuhääldit sisaldavad komplektid; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur:

8518 10

mikrofonid ja nende alused:

8518 10 95

muud:

ex 8518 10 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8518 30

kõrvaklapid ja kuularid, komplektis mikrofoniga või mikrofonita, ning mikrofoni ja üht või mitut valjuhääldit sisaldavad komplektid:

8518 30 95

muud:

ex 8518 30 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8518 40

elektrilised helisagedusvõimendid:

8518 40 30

telefoni- ja mõõtevõimendid:

ex 8518 40 30

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

8518 40 81

ühekanalilised

ex 8518 40 81

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8518 40 89

muud:

ex 8518 40 89

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8518 90 00

osad

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit:

8521 90 00

muud

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad:

8525 50 00

saateaparatuur

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus või -taasesitusseadmetega või ajanäitajaga või ilma nendeta

8528

Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid:

elektronkiiretoruga monitorid:

8528 49

muud

muud monitorid:

8528 59

muud

projektorid:

8528 69

muud:

televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid:

8528 71

ei sisalda kuvarit ega ekraani:

8528 72

muud, värvipildiga:

8528 72 10

teleprojektorid

8528 72 20

videosalvestus- või -taasesitusseadmetega ühitatud aparatuur

muud:

kineskoobiga ühes korpuses:

ekraani laiuse/kõrguse suhtega alla 1,5 ja diagonaaliga:

8528 72 31

kuni 42 cm

8528 72 33

üle 42 cm, kuid mitte üle 52 cm

8528 72 39

üle 72 cm

muud:

laotusega kuni 625 rida, ekraani diagonaaliga:

8528 72 51

kuni 75 cm

8528 72 59

üle 75 cm

8528 72 75

laotusega rohkem kui 625 rida

muud:

8528 72 91

ekraani laiuse/kõrguse suhtega alla 1,5

8528 72 99

muud

8528 73 00

muud mustvalge või muu monokromaatilise pildiga

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525 –8528 aparaatides:

8529 10

antennid ja igat tüüpi antennireflektorid; nende osad:

antennid:

välisantennid raadio- ja televisioonivastuvõtjate jaoks:

8529 10 31

satelliittranslatsiooni vastuvõtuks

8529 10 65

raadio- ja televisioonivastuvõtjate toaantennid ja sisseehitatud antennid:

ex 8529 10 65

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8529 10 69

muud:

ex 8529 10 69

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8529 10 80

antennifiltrid ja lahutusseadmed:

ex 8529 10 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8529 10 95

muud:

ex 8529 10 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8539

Elektrihõõglambid ja gaaslahenduslambid (sh hermeetilised suundvalguslambid, ultraviolettlambid ja infrapunased lambid); kaarlambid:

muud hõõglambid, v.a ultraviolettlambid ja infrapunalambid:

8539 21

volfram-halogeenlambid

8539 22

muud, võimsusega kuni 200 W, pingele üle 100 V

8539 29

muud

gaaslahenduslambid (v.a ultraviolettlambid):

8539 31

termokatoodiga fluorestsentslambid

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta):

8544 20 00

koaksiaalkaablid jm koaksiaalsed elektrijuhtmed

muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele kuni 1 000  V:

8544 42

pistikühendustega:

8544 42 90

muud

8544 49

muud:

muud:

8544 49 91

voolu juhtivate isoleeritud soonte läbimõõduga üle 0,51 mm

muud:

8544 49 93

pingele kuni 80 V

8544 49 95

pingele üle 80 V, kuid alla 1 000  V

8544 49 99

pingele 1 000  V

8544 60

muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele üle 1 000  V

8701

Traktorid (v.a rubriigi 8709 traktorid):

8701 10 00

üheteljelised aiatraktorid

8701 20

sadulveokid poolhaagistele:

8701 20 90

kasutatud

8701 30

roomiktraktorid:

8701 30 90

muud

8701 90

muud:

põllumajandustraktorid (v.a üheteljelised aiatraktorid) ja metsatraktorid, ratastega:

uued, mootori võimsusega:

8701 90 11

kuni 18 kW

8701 90 20

üle 18 kW, kuid mitte üle 37 kW

8701 90 25

üle 37 kW, kuid mitte üle 59 kW

8701 90 31

üle 59 kW, kuid mitte üle 75 kW

8701 90 50

kasutatud

8702

Mootorsõidukid vähemalt 10 inimese veoks, k.a juht:

8702 10

survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- või pooldiiselmootoriga):

8702 90

muud:

sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga:

silindrite töömahuga üle 2 800  cm3:

8702 90 11

uued

8702 90 19

kasutatud

silindrite töömahuga kuni 2 800  cm3:

8702 90 31

uued

8702 90 39

kasutatud

8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid:

8703 21

silindrite töömahuga kuni 1 000  cm3:

8703 21 10

uued:

ex 8703 21 10

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8703 21 90

kasutatud

8703 24

silindrite töömahuga üle 3 000  cm3:

8703 24 10

uued:

ex 8703 24 10

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8703 24 90

kasutatud

muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid:

8703 31

silindrite töömahuga kuni 1 500  cm3:

8703 31 10

uued:

ex 8703 31 10

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8703 31 90

kasutatud

8703 33

silindrite töömahuga üle 2 500  cm3:

uued:

8703 33 19

muud:

ex 8703 33 19

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8703 33 90

kasutatud

8704

Mootorsõidukid kaubaveoks:

muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- või pooldiiselmootoriga):

8704 21

täismassiga kuni 5 t:

muud:

mootoriga, mille silindrite töömaht on üle 2 500  cm3:

8704 21 31

uued:

ex 8704 21 31

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8704 21 39

kasutatud

mootoriga, mille silindrite töömaht on kuni 2 500  cm3:

8704 21 91

uued:

ex 8704 21 91

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8704 21 99

kasutatud

8704 22

täismassiga üle 5 t, kuid mitte üle 20 t:

muud:

8704 22 91

uued:

ex 8704 22 91

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8704 22 99

kasutatud

8704 23

täismassiga üle 20 t:

muud:

8704 23 91

uued:

ex 8704 23 91

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8704 23 99

kasutatud

muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga:

8704 31

täismassiga kuni 5 t:

muud:

mootoriga, mille silindrite töömaht on üle 2 800  cm3:

8704 31 31

uued:

ex 8704 31 31

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8704 31 39

kasutatud

mootoriga, mille silindrite töömaht on kuni 2 800  cm3:

8704 31 91

uued:

ex 8704 31 91

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8704 31 99

kasutatud

8704 32

täismassiga üle 5 t:

muud:

8704 32 91

uued:

ex 8704 32 91

muud kui esimesest või teisest osandusklassist

8704 32 99

kasutatud

8704 90 00

muud

8705

Eriotstarbelised mootorsõidukid, v.a sõidukid põhiliselt reisijate- või kaubaveoks (nt tehnoabiautod, autokraanad, tuletõrjeautod, betoonisegamisautod, tänavapühkimis- ja tänavakastmisautod, liikuvad töökojad, röntgeniautod):

8705 30 00

tuletõrjeautod

8705 40 00

betoonisegamisautod

8712 00

Jalgrattad jm rattad (k.a kolmerattalised veojalgrattad), mootorita

9301

Sõjaväerelvad, v.a revolvrid, püstolid ja rubriigi 9307 relvad

9302 00 00

Revolvrid ja püstolid, v.a rubriikide 9303  ja 9304

9303

Muud tulirelvad ja samalaadsed seadmed, milles kasutatakse lõhkelaengut (näiteks sportlikud haavli- ja vintpüssid, eestlaetavad tulirelvad, raketipüstolid jm ainult signaalvalguse tekitamise vahendid, püstolid ja revolvrid paukpadrunitega tulistamiseks, loomade humaanse tapmise seadmed, liiniheitjad)

9304 00 00

Muud relvad (näiteks vedru-, õhu- või gaasipüssid ja -püstolid, kumminuiad), v.a rubriigis 9307 nimetatud

9305

Rubriikidesse 9301 –9304 kuuluvate relvade osad ja lisaseadmed

9306

Pommid, granaadid, torpeedod, miinid, raketid jms sõjamoon, nende osad; padrunid, kuulid jm laskemoon, nende osad, k.a haavlid, kuuli- ja padrunitropid

9307 00 00

Mõõgad, pistodad, täägid, odad jms külmrelvad, nende osad ja tuped

9401

Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad:

9401 30

reguleeritava kõrgusega pöördtoolid:

9401 30 90

muud

9401 40 00

voodiks teisendatavad istmed, v.a aiatoolid ja matkavarustus

pilliroost, vitstest, bambusest jms materjalist istmed:

9401 51 00

bambusest või rotangist

9401 59 00

muud

muud puitkarkassiga istmed:

9401 61 00

polsterdatud

9401 69 00

muud

muud metallkarkassiga istmed:

9401 71 00

polsterdatud

9401 79 00

muud

9401 90

osad:

muud:

9401 90 30

puidust

9403

Muu mööbel ja selle osad:

9403 30

puidust kontorimööbel

9403 40

puidust köögimööbel

9403 50 00

puidust magamistoamööbel

9403 60

muu puitmööbel

9403 90

osad:

9403 90 30

puidust

9403 90 90

muust materjalist

9404

Madratsialused; magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid (näiteks madratsid, vatt- ja sulgtekid, mitmesugused padjad ja pufid), vedrustatud, mis tahes materjaliga täidetud, vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta:

madratsid:

9404 29

muudest materjalidest

9406 00

Kokkupandavad ehitised:

9406 00 11

vagunelamud (mobile homes)

muud:

9406 00 20

puidust

9503 00

Kolmerattalised jalgrattad, tõukerattad, pedaalidega autod jms ratastel mänguasjad; nukuvankrid ja -kärud; nukud; muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad võiliikumatud; igasugused mosaiikpildid:

9503 00 10

kolmerattalised jalgrattad, tõukerattad, pedaalidega autod jms ratastel mänguasjad; nukuvankrid ja -kärud

ex 9503 00 10

nukuvankrid

muud mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad:

9503 00 39

muust materjalist:

ex 9503 00 39

puidust

mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste:

9503 00 49

muud:

ex 9503 00 49

puidust

mosaiikpildid:

9503 00 61

puidust

9504

Vahendid laua- jm meelelahutusmängudeks, mida mängitakse kinnistes ruumides, sh piljardilauad, kasiinode mängulauad, keegliradade automaatseadmed:

9504 20

igasugune piljardivarustus:

9504 20 10

piljardilauad (jalgadega või jalgadeta)

9506

Muud käesolevas grupis nimetamata tooted ja inventar kehaliste harjutuste, võimlemise, kergejõustiku jm spordialade (k.a lauatennis) ning vabaõhumängude tarbeks; ujumis- ja sõudmisbasseinid:

pallid ja kuulid, v.a golfi- ja lauatennisepallid:

9506 62

täispuhutavad:

9506 62 90

muud

9601

Töödeldud elevandiluu, luu, kilpkonnaluu, sarv, hirvesarv, korallid, pärlmutter jms loomse päritoluga nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest (sh voolitud tooted)

9603

Luuad, pintslid, harjad (k.a harjad seadmete, mehhanismide ja sõidukite osadena), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; eeltöödeldud köitesõlmed ja harjasekimbud luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid; kuivatuskaabitsad (v.a kuivatusrullid):

9603 10 00

luuad ja harjad, vitstest vm kimpu seotud looduslikust materjalist, vartega või varteta

9603 90

muud:

9604 00 00

Käsisõelad

9609

Pliiatsid (v.a rubriigis 9608 nimetatud), värvipliiatsid, pliiatsisüdamikud, pastellid, söepliiatsid, kirjutus- ja joonistuskriidid, rätsepakriidid

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta:

9612 20 00

templipadjad

9618 00 00

Mannekeenid jms tooted; automaatmannekeenid jm liikuvad kujunduselemendid vaateakende jaoks

II LISA

„BABY BEEF” TOODETE MÄÄRATLEMINE

(vastavalt artikli 26 lõikele 3)

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse põhjal.



CN-kood

TARICi alamrubriik

Kirjeldus

0102

 

Elusveised:

0102 90

 

muud:

 

koduveised:

 

massiga üle 300 kg:

 

mullikad (poegimata emasveised):

ex 0102 90 51

 

tapaloomad:

10

kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg (1)

ex 0102 90 59

 

muud:

11

21

31

91

kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg (1)

 

muud:

ex 0102 90 71

 

tapaloomad:

10

pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg (1)

ex 0102 90 79

 

muud:

21

91

pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg (1)

0201

 

Värske või jahutatud veiseliha:

ex 0201 10 00

 

rümbad ja poolrümbad

91

rümbad massiga 180 kg või rohkem, kuid mitte üle 300 kg ja poolrümbad massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

0201 20

 

muud jaotustükid, kondiga:

ex 0201 20 20

 

komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:

91

komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

ex 0201 20 30

 

rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid:

91

poolrümba eesveerandid massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

ex 0201 20 50

 

rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid:

91

poolrümba tagaveerandid massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg („Pistola” tükkide puhul 38 kg või rohkem, kuid mitte üle 68 kg), mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane (1)

(1)   

Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi.

IIIa LISA



SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE PÕLLUMAJANDUSTOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile a)

CN-kood

Kauba kirjeldus

0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja –hobueeslid

0102

Elusveised:

0102 10

tõupuhtad aretusloomad:

0102 90

muud:

0102 90 90

muud

0103

Elussead:

0103 10 00

tõupuhtad aretusloomad

muud:

0103 91

massiga alla 50 kg:

0103 91 90

muud

0103 92

massiga 50 kg ja rohkem:

0103 92 90

muud

0104

Eluslambad ja –kitsed:

0104 10

lambad:

0104 10 10

tõupuhtad aretusloomad

0104 20

kitsed:

0104 20 10

tõupuhtad aretusloomad

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad:

massiga kuni 185 g:

0105 11

kanad liigist Gallus domesticus:

munakana vanavanemkari ja vanemkari:

0105 11 11

munaliinid

0105 11 19

muud

muud:

0105 11 91

munaliinid

0105 12 00

kalkunid

0105 19

muud

muud:

0105 99

muud

0106

Muud elusloomad

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:

värske või jahutatud:

0203 11

rümbad ja poolrümbad:

0203 11 90

muud

0203 19

muud:

0203 19 90

muud

külmutatud:

0203 21

rümbad ja poolrümbad:

0203 21 90

muud

0203 22

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

0203 22 90

muud

0203 29

muud:

0203 29 90

muud

0205 00

Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0206 10

veise rups, värske või jahutatud:

0206 10 10

farmaatsiatoodete tooraineks

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

muu, k.a toidukõlblik peen- ja jämejahu lihast või rupsist:

0210 91 00

esikloomaliste

0210 92 00

vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

0210 93 00

roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

0210 99

muud:

liha:

0210 99 10

hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud

lamba- ja kitseliha:

0210 99 21

kondiga

0210 99 29

kondita

0210 99 31

põhjapõdra

0210 99 39

muud

rups:

muud:

linnumaks:

0210 99 71

rasvane hane- või pardimaks, soolatud või soolvees

0210 99 79

muud

0210 99 80

muud

0406

Juust ja kohupiim:

0406 40

sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roquefort’i tekitatud hallitust

0406 90

muud juustud

muud:

0406 90 35

Kefalo-Tyri

muud:

muud

rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus:

üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist:

0406 90 85

Kefalograviera, Kasseri

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

kodulindude munad:

inkubeerimiseks:

0407 00 11

kalkuni- ja hanemunad

0407 00 19

muud

0407 00 90

muud

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

munakollane:

0408 11

kuivatatud

0408 19

muud:

0408 19 20

inimtoiduks kõlbmatu

0410 00 00

Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

0504 00 00

Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

0511 10 00

veisesperma

muud:

0511 99

muud:

0511 99 10

sooned ja kõõlused; toornahkade lõikmed ja muud samalaadsed jäätmed

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212 :

0601 10

puhkestaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid:

0601 20

kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja –juured:

0601 20 10

siguritaimed ja -juured

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

0602 90

muud:

0602 90 10

seeneniidistik

0602 90 20

ananassitaimed

0602 90 30

köögivilja- ja maasikataimed

muud:

avamaataimed:

muud avamaataimed:

0602 90 51

mitmeaastased taimed

0604

Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud):

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

0701 10 00

seemnekartul

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud:

sigur:

0705 21 00

salatsigur (Cichorium intybus var. foliosum)

0705 29 00

muud

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

0709 20 00

spargel

0709 90

muud:

oliivid:

0709 90 31

muuks kasutuseks peale õli tootmise

0709 90 39

muud

0709 90 40

kapparid

0709 90 50

apteegitill

0709 90 70

kabatšokid

0709 90 80

artišokid

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

0710 80

muu köögivili:

0710 80 10

oliivid

0710 80 80

artišokid

0710 80 85

spargel

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 20

oliivid

0711 90

muu köögivili; köögiviljasegud:

köögivili:

0711 90 70

kapparid

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

0713 10

herned (Pisum sativum):

0713 10 10

seemneks

0713 20 00

kikerherned (nuudid)

aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

0713 39 00

muud

0713 90 00

muud

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi:

0801

Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata, lüditud või lüdimata

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:

mandlid:

0802 11

koorimata

0802 12

kooritud

0802 40 00

kastanid (Castanea spp.)

0802 50 00

pistaatsiapähklid

0802 60 00

makadaamiapähklid

0802 90

muud

0803 00

Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid:

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad:

0806 20

kuivatatud

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad:

0807 20 00

papaiad

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad:

0808 20

pirnid ja küdooniad:

0808 20 90

küdooniad

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid:

0809 40

ploomid ja laukaploomid:

0809 40 90

laukaploomid

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 40

jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium:

0810 40 30

mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0810 50 00

kiivid

0810 60 00

durianid

0810 90

muud

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0811 20

vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, punased, mustad või valged sõstrad ja karusmarjad:

muud:

0811 20 39

mustsõstrad

0811 20 51

punased sõstrad

0811 20 59

murakad ja mooruspuumarjad

0811 20 90

muud

0811 90

muud:

suhkru- või muu magusainelisandiga:

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

0811 90 11

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

muud:

0811 90 31

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0811 90 39

muud

muud:

0811 90 50

mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0811 90 70

marjad liigist Vaccinium myrtilloides ja Vaccinium augostifolium

0811 90 85

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0812 90

muud:

0812 90 20

apelsinid

0812 90 30

papaiad

0812 90 40

mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0812 90 70

guajaavid, mangod, mangostanid, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad, pitahaiad ja troopilised pähklid

0812 90 98

muud

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

0813 40

muud marjad ja puuviljad:

0813 40 50

papaiad

0813 40 60

tamarindid

0813 40 70

kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad

0813 40 95

muud

0813 50

selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 –0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

mustade ploomideta:

0813 50 12

papaiadest, tamarindidest, kašuõuntest, litšidest, jakadest, sapotilli ploomidest, kannatuslille viljadest, karambooladest ja pitahaiadest

0813 50 15

muud

segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801  ja 0802 kuuluvatest kuivatatud pähklitest:

0813 50 31

troopilistest pähklitest

0813 50 39

muud

muud segud:

0813 50 91

mustade ploomideta või viigimarjadeta

0813 50 99

muud

0814 00 00

Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

röstimata kohv:

0901 11 00

kofeiiniga

0901 12 00

kofeiinivaba

0901 90

muud

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma:

0904

Piprad perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad:

pipar:

0904 11 00

purustamata ja jahvatamata

0904 12 00

purustatud või jahvatatud

0905 00 00

Vanill

0906

Kaneel ja kaneelipuu õied

0907 00 00

Nelk (kogu vili, pungad ja varred)

0908

Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon

0909

Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

0910 10 00

ingver

0910 20

safran

0910 30 00

kollajuur e kurkum

muud vürtsid:

0910 91

selle grupi märkuse 1 punktis b määratletud segud

0910 99

muud:

0910 99 10

põld-lambaläätse seemned

aed-liivatee:

purustamata ja jahvatamata:

0910 99 31

nõmm-liivatee (Thymus serpyllum)

0910 99 33

muud

0910 99 39

purustatud või jahvatatud

0910 99 50

loorberilehed

0910 99 60

karri

1001

Nisu ja meslin:

1001 10 00

kõva nisu

1001 90

muud:

1001 90 10

speltanisu seemneks

muu speltanisu, harilik nisu ja meslin:

1001 90 91

harilik nisu ja meslin seemneks

1002 00 00

Rukis

1003 00

Oder:

1003 00 10

seemneks

1004 00 00

Kaer

1006

Riis

1007 00

Terasorgo

1008

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili

1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

1102 10 00

rukkijahu

1102 90

muud

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

tangud ja lihtjahu:

1103 19

muudest teraviljadest:

1103 19 10

rukkist

1103 19 40

kaerast

1103 19 50

riisist

1103 19 90

muud

1103 20

graanulid:

1103 20 50

riisist

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud:

valtsitud või helvestatud terad:

1104 12

kaerast

1104 19

muudest teraviljadest:

muud:

1104 19 91

helvestatud riis

muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega):

1104 22

kaerast:

1104 22 30

kroovitud ja lõigatud või jämejahvatusega („Grütze” või „grutten”)

1104 22 50

kruubid

1104 22 98

muud

1104 29

muudest teraviljadest:

odrast:

1104 29 01

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)

1104 29 03

kroovitud ja lõigatud või jämejahvatusega („Grütze” või „grutten”)

1104 30

teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

1105

Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid

1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber:

1106 20

rubriigi 0714 saagost või juurtest või mugulatest

1106 30

grupi 8 toodetest

1107

Linnased, röstitud või röstimata:

1107 10

röstimata:

nisust:

1107 10 11

jahuna

1107 10 19

muud

1108

Tärklis; inuliin:

tärklis:

1108 11 00

nisutärklis

1108 14 00

maniokitärklis

1108 19

muu tärklis

1108 20 00

inuliin

1201 00

Sojauba, purustatud või purustamata

1202

Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata)

1203 00 00

Kopra

1204 00

Linaseemned, purustatud või purustamata

1205

Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata

1207

Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata

1209

Seemned, viljad ja eosed külviks:

söödataimede seemned:

1209 22

ristiku (Trifolium spp.) seemned

1209 23

aruheina seemned

1209 24 00

aasnurmika (Poa pratensis L.) seemned

1209 25

raiheina (Lolium multiflorum Lam., Lolium perenne L.) seemned

1209 29

muud

1209 30 00

õite saamiseks kasvatatavate rohttaimede seemned

muud:

1209 91

köögiviljade seemned

1209 99

muud

1211

Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning nujal nimetamata, peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (sh sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

muud:

1212 91

suhkrupeet

1212 99

muud

1213 00 00

Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud

1214

Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena:

1214 90

muud

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 11 00

oopium

1302 19

muud:

1302 19 05

vanilje õlivaik

taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32

jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 90

guaaraoa seemnetest

1302 39 00

muud

1501 00

Searasv ja -rasvkude (k..a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

searasv ja -rasvkude (k.a seapekk):

1501 00 11

kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1501 00 90

kodulinnurasv ja -rasvkude

1502 00

Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv

1503 00

Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1507

Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1507 10

toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata:

1507 10 10

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1507 90

muud:

1507 90 10

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1509

Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1510 00

Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega

1511

Palmiiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1512

Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

puuvillaõli ja selle fraktsioonid:

1512 21

toorõli, millest gossüpol on eraldatud või eraldamata

1512 29

muud

1513

Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

linaseemneõli ja selle fraktsioonid:

1515 11 00

toorõli:

1515 19

muud

1515 30

riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid

1515 50

seesamiõli ja selle fraktsioonid

1515 90

muud:

tubakaseemneõli ja selle fraktsioonid:

toorõli:

1515 90 21

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1515 90 29

muud

muud:

1515 90 31

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1515 90 39

muud

muud õlid ja nende fraktsioonid:

toorõlid:

1515 90 40

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

muud:

1515 90 51

tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

1515 90 59

muud tahkel kujul; vedelal kujul

muud:

1515 90 60

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

muud:

1515 90 91

tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

1515 90 99

muud tahkel kujul; vedelal kujul

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 10

loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid

1516 20

taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

muud:

1516 20 91

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

muud:

1516 20 95

rüpsi-, linaseemne-, rapsi-, päevalilleseemne-, illipe-, karite-, makore-, touloucounavõi babassupalmiõli kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

muud:

1516 20 96

maapähkli- (arahhise-), puuvillaseemne-, sojaoa- või päevalilleseemneõli; muud õlid, mis sisaldavad alla 50 % massist vabu rasvhappeid, v.a palmituuma-, illipe-, kookospähkli-, rapsi-, rüpsi- või copaibaõli

1516 20 98

muud

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

taimsete rasvõlide vedelad segud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks:

1518 00 31

toorõlid

1518 00 39

muud

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid:

oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad:

1522 00 31

seebirasv

1522 00 39

muud

muud:

1522 00 91

õlijätted ja -setted; seebirasv

1522 00 99

muud

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid:

1602 20

mis tahes looma maksast

rubriigi 0105 kodulindudest:

1602 31

kalkuni

1602 90

muud, sealhulgas tooted mis tahes loomade verest

1603 00

Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell:

laktoos ja laktoosisiirup:

1702 11 00

kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines

1702 19 00

muud

1702 20

vahtrasuhkur ja vahtrasiirup

1702 30

glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist:

1702 30 10

isoglükoos

muud:

kuivaine glükoosisisaldusega vähemalt 99 % massist:

1702 30 59

muud

muud:

1702 30 91

valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber

1702 40

glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur

1702 60

muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur:

1702 60 80

inuliinisiirup

1702 60 95

muud

1702 90

muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 60

tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata

karamell:

1702 90 71

kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

muud:

1702 90 75

pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

1702 90 79

muud

1801 00 00

Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud)

1802 00 00

Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

muud:

2001 90 10

mangost valmistatud teravamaitseline segu (chutney)

2001 90 65

oliivid

2001 90 91

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

2001 90 93

sibulad

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:

2005 60 00

spargel

2005 70

oliivid

2005 91 00

bambusevõrsed

2005 99

muud:

2005 99 20

kapparid

2005 99 30

artišokid

2005 99 50

köögiviljasegud

2006 00

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud):

2006 00 10

ingver

muud:

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2006 00 35

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

muud:

2006 00 91

troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

2006 00 99

muud

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

2007 10

homogeenitud tooted:

muud:

2007 10 91

troopilistest puuviljadest

muud:

2007 91

tsitrusviljad

2007 99

muud:

suhkrusisaldusega üle 30 % massist:

2007 99 20

kastanipüree ja -pasta

muud:

2007 99 93

troopilistest puuviljadest ja troopilistest pähklitest

2007 99 98

muud

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

maapähklid:

muud, kontaktpakendis netomassiga:

üle 1 kg:

2008 11 92

röstitud

2008 11 94

muud

kuni 1 kg:

2008 11 96

röstitud

2008 11 98

muud

2008 19

muud, sh segud

2008 20

ananassid

2008 30

tsitrusviljad

2008 40

pirnid:

piirituselisandiga:

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 40 11

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 40 19

muud

muud:

2008 40 21

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 40 29

muud

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 40 31

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 40 39

muud

2008 50

aprikoosid:

piirituselisandiga:

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 50 11

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 50 19

muud

muud:

2008 50 31

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 50 39

muud

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 50 51

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 50 59

muud

2008 70

virsikud, k.a nektariinid:

piirituselisandiga:

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 70 11

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 70 19

muud

muud:

2008 70 31

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 70 39

muud

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 70 51

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 70 59

muud

2008 80

maasikad:

piirituselisandiga:

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 80 11

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 80 19

muud

muud:

2008 80 31

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 80 39

muud

2008 92

segud:

piirituselisandiga:

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 92 12

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 14

muud

muud:

2008 92 16

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 18

muud

muud:

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 92 32

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 34

muud

muud:

2008 92 36

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 38

muud

piirituselisandita:

suhkrulisandiga:

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 92 51

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

muud:

puuviljade segud, milles mis tahes ühe puuvilja osatähtsus ei ületa 50 % kogumassist:

2008 92 72

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

muud:

2008 92 76

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

vähemalt 5 kg:

2008 92 92

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg:

2008 92 94

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 99

muud:

piirituselisandiga:

ingver:

2008 99 11

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 99 19

muud

muud:

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 99 24

troopilised puuviljad

muud:

2008 99 31

troopilised puuviljad

muud:

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 99 36

troopilised puuviljad

muud:

2008 99 38

troopilised puuviljad

piirituselisandita:

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 99 41

ingver

2008 99 46

kannatuslille viljad, guajaavid ja tamarindid

2008 99 47

mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 99 51

ingver

2008 99 61

kannatuslille viljad ja guajaavid

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

apelsinimahl:

2009 11

külmutatud

2009 19

muud

greibimahl (k.a pomelomahl):

2009 21 00

Brixi arvuga kuni 20

2009 29

muud

2009 39

muud:

Brixi arvuga üle 67:

2009 39 11

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

2009 39 19

muud

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot:

sidrunimahl:

2009 39 59

suhkrulisandita

2009 49

muud:

Brixi arvuga üle 67:

2009 49 11

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

muud:

2009 49 99

suhkrulisandita

2009 80

muu puu– või köögivilja või marja mahl:

Brixi arvuga üle 67:

muud:

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot:

2009 80 34

troopiliste puuviljade mahl

muud:

2009 80 36

troopiliste puuviljade mahl

2009 80 38

muud

Brixi arvuga kuni 67:

muud:

muud:

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 80 85

troopiliste puuviljade mahl

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist:

2009 80 88

troopiliste puuviljade mahl

suhkrulisandita:

2009 80 97

troopiliste puuviljade mahl

2009 90

mahlasegud:

Brixi arvuga kuni 67:

muud:

100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro:

mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast:

2009 90 41

suhkrulisandiga

2009 90 49

muud

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot:

muud:

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 90 92

troopiliste puuviljade mahlade segud

suhkrulisandita:

2009 90 97

troopiliste puuviljade mahlade segud

2009 90 98

muud

2301

Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned:

2301 10 00

inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned

2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud:

2302 10

maisist

2302 40

muudest teraviljadest:

2302 50 00

kaunviljadest

2303

Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata:

2303 30 00

õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed

2305 00 00

Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304  ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:

2306 10 00

puuvillaseemnetest

2306 20 00

linaseemnetest

rapsi- või rüpsiseemnetest:

2306 41 00

madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemnetest

2306 49 00

muud

2306 50 00

kookospähklist ja koprast

2306 60 00

palmipähklitest või nende tuumadest

2306 90

muud

2307 00

Veinisete; viinakivi

2308 00

Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 10

koera- ja kassitoit, jaemüügiks pakendatud

2309 90

muud:

2309 90 10

lahustatud tooted kalast või mereimetajatest

2309 90 20

käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

tsitrusviljade eeterlikud õlid:

3301 12

apelsiniõli

3301 13

sidruniõli

3301 19

muud

3301 24

piparmündi (Mentha piperita) õli

3301 25

teiste müntide õli

3301 29

muud:

nelgi-, melaleuka- ja ilang-ilangi- (kalanga-) õli:

3301 29 11

terpeenidest puhastamata

3301 29 31

terpeenidest puhastatud

muud:

terpeenidest puhastatud:

3301 29 71

geraaniumiõli; jasmiiniõli; vetiveeriaõli

3301 29 79

lavendli- ja lavandiiniõli

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

kasutamiseks jookide tootmisel:

3302 10 40

muud

3302 10 90

kasutamiseks toiduainetööstuses

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 90

muud:

3501 90 10

kaseiinliimid

3502

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:

3502 20

piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid

3502 90

muud

3503 00

Želatiin (sh nelinurksete tahvlitena, töödeldud või töötlemata pinnaga, värvitud või värvimata) ja selle derivaadid; kalaliim; muud loomsed liimid, v.a rubriigi 3501 kaseiinliimid

3504 00 00

Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 50

esterdatud ja eeterdatud tärklised

4101

Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata:

4101 20

terved nahad, üksnes kuivatatuna massiga kuni 8 kg, kuivsoolatuna kuni 10 kg, värskena, märgsoolatuna või muul viisil konserveerituna massiga kuni 16 kg iga nahk

4101 90 00

muud, k.a krupoonid, poolkrupoonid ja kõhud

4102

Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a käesoleva grupi märkuses 1.c nimetatud

4103

Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a käesoleva grupi märkuses 1.b või 1.c nimetatud

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad:

4301 30 00

tallenahast: astrahani, rasvasaba-, karakull-, pärsia jms lamba tallede nahad, india, hiina, mongoolia või tiibeti lamba tallede nahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma

4301 60 00

rebasenahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma

4301 80

muud karusnahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma:

4301 90 00

pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked

5001 00 00

Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid

5002 00 00

Toorsiid (nullkeeruga)

5003 00 00

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

51

LAMBAVILL JA MUUDE LOOMADE VILL NING LOOMAKARVAD; HOBUSEJÕHVIST LÕNG JA RIIE

52

PUUVILL

5301

Lina, toores või töödeldud (kuid ketramata); linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

5302

Harilik kanep (Cannabis sativa L.), toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Piiramata koguste tollimaksuvabastus käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates

IIIb LISA

SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE PÕLLUMAJANDUSTOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile b)

Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid (väärtuselisi ja/või koguselisi) tollimakse vähendatakse ning need kaotatakse vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale. Kui lisaks väärtuselisele ja/või koguselisele tollimaksule kohaldatakse sesoonset maksu, kaotatakse sesoonne maks 20 % käesoleva lepingu jõustumise päeval.



CN-kood

Kauba kirjeldus

Jõustumine: 1. aasta

2. aasta

3. aasta

4. aasta

5. aasta

alates 6. aastast

%

%

%

%

%

%

0102

Elusveised:

 

 

 

 

 

 

0102 90

muud:

 

 

 

 

 

 

koduveised:

 

 

 

 

 

 

massiga üle 80 kg, aga mitte üle 160 kg:

 

 

 

 

 

 

0102 90 29

muud

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

0104

Eluslambad ja –kitsed:

 

 

 

 

 

 

0104 10

lambad:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0104 10 80

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0104 20

kitsed:

 

 

 

 

 

 

0104 20 90

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0  %

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad:

 

 

 

 

 

 

massiga kuni 185 g:

 

 

 

 

 

 

0105 11

kanad liigist Gallus domesticus:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0105 11 99

muud

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0105 94 00

kanad liigist Gallus domesticus:

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba– või kitseliha:

 

 

 

 

 

 

0204 50

kitseliha:

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0  %

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

 

 

 

 

 

 

0206 10

veise rups, värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0206 10 91

maks

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0206 10 95

paks vaheliha ja õhuke vaheliha

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

veise rups, külmutatud:

 

 

 

 

 

 

0206 21 00

keeled

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0206 22 00

maks

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0206 29

muud:

 

 

 

 

 

 

0206 29 10

farmaatsiatoodete tooraineks

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0206 29 91

paks vaheliha ja õhuke vaheliha

90  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0  %

0206 80

muud, värsked või jahutatud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0206 90

muud, külmutatud:

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

 

 

 

 

 

 

kalkuni:

 

 

 

 

 

 

0207 24

värsked ja jahutatud rümbad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0207 25

külmutatud rümbad:

 

 

 

 

 

 

0207 25 10

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0207 25 90

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

80  %

70  %

50  %

40  %

10  %

0  %

0207 26

värsked või jahutatud tükid ja rups

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0207 27

külmutatud tükid ja rups

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

pardi, hane või pärlkana:

 

 

 

 

 

 

0207 32

värsked ja jahutatud rümbad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0207 33

külmutatud rümbad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0207 34

rasvane maks, värske või jahutatud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0207 35

muud, värsked või jahutatud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0  %

0207 36

muud, külmutatud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0  %

0209 00

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud:

 

 

 

 

 

 

seapekk:

 

 

 

 

 

 

0209 00 30

searasv, muu kui alamrubriikidesse 0209 00 11  ja 0209 00 19 kuuluv

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0209 00 90

kodulinnurasv ja -rasvkude

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru– või muu magusainelisandita:

 

 

 

 

 

 

0401 10

rasvasisaldusega kuni 1 % massist

95  %

90  %

60  %

50  %

40  %

0  %

0401 20

rasvasisaldus üle 1 %, kuid mitte üle 6 % massist:

 

 

 

 

 

 

kuni 3 %:

 

 

 

 

 

 

0401 20 11

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0401 20 19

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

üle 3 %:

 

 

 

 

 

 

0401 20 91

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0401 20 99

muud

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0401 30

rasvasisaldus üle 6 % massist:

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru– või muu magusainelisandiga:

 

 

 

 

 

 

0402 10

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0402 10 91

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

80  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0  %

0402 29

muud

95  %

75  %

55  %

35  %

15  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0402 91

suhkru– või muu magusainelisandita

95  %

75  %

55  %

35  %

15  %

0  %

0402 99

muud

95  %

75  %

55  %

35  %

15  %

0  %

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru– või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli– või kakaolisandiga või ilma):

 

 

 

 

 

 

0403 90

muud:

 

 

 

 

 

 

lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli– või kakaolisandita:

 

 

 

 

 

 

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul:

 

 

 

 

 

 

suhkru– või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

 

 

 

 

 

 

0403 90 11

kuni 1,5 %:

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0403 90 13

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0403 90 19

üle 27 %

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud, rasvasisaldus:

 

 

 

 

 

 

0403 90 31

kuni 1,5 %

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0403 90 33

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0403 90 39

üle 27 %

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

suhkru– või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

 

 

 

 

 

 

0403 90 51

kuni 3 %:

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0403 90 53

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0403 90 59

üle 6 %

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud, rasvasisaldus:

 

 

 

 

 

 

0403 90 61

kuni 3 %:

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0403 90 63

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0403 90 69

üle 6 %

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

0404 10

vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0404 90

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0406

Juust ja kohupiim:

 

 

 

 

 

 

0406 20

riivitud juust või juustupulber:

90  %

70  %

50  %

30  %

15  %

0  %

0406 90

muud juustud:

 

 

 

 

 

 

0406 90 01

töötlemiseks

90  %

70  %

50  %

30  %

15  %

0  %

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

munakollane:

 

 

 

 

 

 

0408 11

kuivatatud:

 

 

 

 

 

 

0408 11 20

inimtoiduks kõlbmatu

80  %

60  %

40  %

30  %

10  %

0  %

0408 11 80

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0408 19

muud:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0408 19 81

vedelal kujul

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0408 19 89

muud, kaasa arvatud külmutatud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0408 91

kuivatatud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0408 99

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0601

Puhke-, kasvu– või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212 :

 

 

 

 

 

 

0601 20

kasvu– või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja –juured:

 

 

 

 

 

 

0601 20 30

orhideed, hüatsindid, nartsissid ja tulbid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0601 20 90

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

 

 

 

 

 

 

0602 10

juurdumata pistikud ja pookoksad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0602 20

puud ja põõsad, poogitud või pookimata, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0602 30 00

rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0602 90

muud:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

avamaataimed:

 

 

 

 

 

 

puud ja põõsad:

 

 

 

 

 

 

0602 90 41

metsapuud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0602 90 45

juurdunud pistikud ja noored taimed

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0602 90 49

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud avamaataimed:

 

 

 

 

 

 

0602 90 59

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

katmikalataimed:

 

 

 

 

 

 

0602 90 70

juurdunud pistikud ja noored taimed, v.a kaktused

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0602 90 91

õistaimed õienuppude ja õitega, v.a kaktused

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0602 90 99

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud):

 

 

 

 

 

 

värsked:

 

 

 

 

 

 

0603 11 00

roosid

90  %

80  %

70  %

60  %

35  %

0  %

0603 12 00

nelgid

90  %

80  %

70  %

60  %

35  %

0  %

0603 13 00

orhideed

90  %

80  %

70  %

60  %

35  %

0  %

0603 14 00

krüsanteemid

90  %

80  %

70  %

60  %

35  %

0  %

0603 19

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

35  %

0  %

0603 90 00

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

35  %

0  %

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0701 90

muud:

 

 

 

 

 

 

0701 90 10

tärklise tootmiseks

95  %

80  %

65  %

40  %

25  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0701 90 50

varajane kartul, 1. jaanuar – 30. juuni

95  %

80  %

65  %

40  %

25  %

0  %

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0703 10

sibul ja šalott

90  %

70  %

50  %

30  %

10  %

0  %

0703 20 00

küüslauk

90  %

70  %

50  %

30  %

10  %

0  %

0703 90 00

porrulauk jm sibulköögiviljad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0704 10 00

lillkapsas ja spargelkapsas

80  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0  %

0704 20 00

rooskapsas

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0704 90

muud:

 

 

 

 

 

 

0704 90 10

valge peakapsas ja punane peakapsas

80  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0  %

0704 90 90

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0706 10 00

porgand ja naeris

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

0  %

0706 90

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0708 90 00

muud kaunviljad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0709 30 00

baklažaan

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0709 40 00

seller (v.a juurseller)

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

seened ja trühvlid:

 

 

 

 

 

 

0709 51 00

seened perekonnast Agaricus

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0709 59

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0709 70 00

spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0709 90

muud:

 

 

 

 

 

 

0709 90 10

salatid, v.a aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.)

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0709 90 20

lehtpeet e mangold ja hispaania artišokid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0709 90 90

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

 

 

 

 

 

 

0710 10 00

kartul

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

kaunviljad, poetatud või poetamata:

 

 

 

 

 

 

0710 29 00

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0710 30 00

spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

seened:

 

 

 

 

 

 

0710 80 61

perekonnast Agaricus

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0710 80 69

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

 

 

 

 

 

 

seened ja trühvlid:

 

 

 

 

 

 

0711 51 00

seened perekonnast Agaricus

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0  %

0711 59 00

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0  %

0711 90

muu köögivili; köögiviljasegud:

 

 

 

 

 

 

köögivili:

 

 

 

 

 

 

0711 90 50

sibulad

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata:

 

 

 

 

 

 

0712 20 00

sibulad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

seened, kõrvtarrikud (Auricularia spp.), kõhrikud (Tremella spp.) ja trühvlid:

 

 

 

 

 

 

0712 31 00

seened perekonnast Agaricus

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0712 32 00

kõrvtarrikud (Auricularia spp.)

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0712 33 00

kõhrikud (Tremella spp.)

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0712 39 00

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0712 90

muu köögivili; köögiviljasegud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

 

 

 

 

 

 

0713 10

herned (Pisum sativum):

 

 

 

 

 

 

0713 10 90

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

 

 

 

 

 

 

0713 31 00

aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

0713 32 00

kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis)

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

0713 33

harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):

 

 

 

 

 

 

0713 33 10

seemneks

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0  %

0713 33 90

muud

90  %

80  %

60  %

50  %

30  %

0  %

0713 40 00

läätsed

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0713 50 00

põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor)

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:

 

 

 

 

 

 

sarapuupähklid (Corylus spp.):

 

 

 

 

 

 

0802 21 00

koorimata

80  %

70  %

50  %

30  %

15  %

0  %

0802 22 00

kooritud

80  %

70  %

50  %

30  %

15  %

0  %

kreeka pähklid:

 

 

 

 

 

 

0802 31 00

koorimata

95  %

90  %

85  %

70  %

65  %

0  %

0802 32 00

kooritud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad:

 

 

 

 

 

 

melonid (k.a arbuusid):

 

 

 

 

 

 

0807 11 00

arbuusid

80  %

70  %

50  %

30  %

15  %

0  %

0807 19 00

muud

80  %

70  %

50  %

30  %

15  %

0  %

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad:

 

 

 

 

 

 

0808 20

pirnid ja küdooniad:

 

 

 

 

 

 

pirnid:

 

 

 

 

 

 

0808 20 10

siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0808 20 50

muud

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid:

 

 

 

 

 

 

0809 10 00

aprikoosid

70  %

60  %

40  %

30  %

15  %

0  %

0809 20

kirsid:

 

 

 

 

 

 

0809 20 95

muud

70  %

60  %

45  %

30  %

15  %

0  %

0809 30

virsikud, k.a nektariinid:

 

 

 

 

 

 

0809 30 10

nektariinid

80  %

60  %

45  %

30  %

15  %

0  %

0809 30 90

muud

95  %

90  %

75  %

60  %

40  %

0  %

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

 

 

 

 

 

 

0810 20

vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad:

 

 

 

 

 

 

0810 20 10

vaarikad

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0810 20 90

muud

70  %

60  %

45  %

30  %

15  %

0  %

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

0811 10

maasikad:

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0811 20

vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, punased, mustad või valged sõstrad ja karusmarjad:

 

 

 

 

 

 

suhkru– või muu magusainelisandiga:

 

 

 

 

 

 

0811 20 11

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

0  %

0811 20 19

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0811 20 31

vaarikad

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0811 90

muud:

 

 

 

 

 

 

suhkru– või muu magusainelisandiga:

 

 

 

 

 

 

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

 

 

 

 

 

 

0811 90 19

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0811 90 75

hapukirsid (Prunus cerasus)

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0811 90 80

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0811 90 95

muud

95  %

90  %

75  %

60  %

40  %

0  %

0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

 

 

 

 

 

 

0812 10 00

kirsid

95  %

90  %

80  %

60  %

40  %

0  %

0812 90

muud:

 

 

 

 

 

 

0812 90 10

aprikoosid

95  %

90  %

80  %

60  %

40  %

0  %

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

 

 

 

 

 

 

0813 10 00

aprikoosid

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

0  %

0813 30 00

õunad

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

0  %

0813 40

muud marjad ja puuviljad:

 

 

 

 

 

 

0813 40 10

virsikud, k.a nektariinid:

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

0  %

0813 40 30

pirnid

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

0  %

0813 50

selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

 

 

 

 

 

 

kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 –0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

 

 

 

 

 

 

0813 50 19

mustade ploomidega

95  %

90  %

80  %

60  %

40  %

0  %

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

 

 

 

 

 

 

röstitud kohv:

 

 

 

 

 

 

0901 21 00

kofeiiniga

70  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0  %

0901 22 00

kofeiinivaba

70  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0  %

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

 

 

 

 

 

 

muud vürtsid:

 

 

 

 

 

 

0910 99

muud:

 

 

 

 

 

 

0910 99 91

purustamata ja jahvatamata

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

0  %

0910 99 99

purustatud või jahvatatud

80  %

70  %

50  %

40  %

30  %

0  %

1003 00

Oder:

 

 

 

 

 

 

1003 00 90

muud

80  %

70  %

50  %

40  %

30  %

0  %

1005

Maisiterad:

 

 

 

 

 

 

1005 10

seemneks:

 

 

 

 

 

 

hübriidsordid:

 

 

 

 

 

 

1005 10 15

lihthübriidid

80  %

70  %

50  %

40  %

30  %

0  %

1005 10 19

muud

80  %

70  %

50  %

40  %

30  %

0  %

1005 10 90

muud

80  %

70  %

50  %

40  %

30  %

0  %

1101 00

Püülijahu nisust või meslinist:

 

 

 

 

 

 

nisujahu:

 

 

 

 

 

 

1101 00 11

kõvast nisust

80  %

60  %

40  %

30  %

20  %

0  %

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

 

 

 

 

 

 

tangud ja lihtjahu:

 

 

 

 

 

 

1103 11

nisust

80  %

70  %

50  %

40  %

30  %

0  %

1103 13

maisist:

 

 

 

 

 

 

1103 13 10

rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

80  %

70  %

50  %

40  %

30  %

0  %

1103 19

muudest teraviljadest:

 

 

 

 

 

 

1103 19 30

odrast

90  %

85  %

70  %

55  %

30  %

0  %

1103 20

graanulid:

 

 

 

 

 

 

1103 20 10

rukkist

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1103 20 20

odrast

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1103 20 30

kaerast

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1103 20 60

nisust

90  %

85  %

70  %

55  %

30  %

0  %

1103 20 90

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud:

 

 

 

 

 

 

valtsitud või helvestatud terad:

 

 

 

 

 

 

1104 19

muust teraviljast:

 

 

 

 

 

 

1104 19 10

nisust

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 19 30

rukkist

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 19 50

maisist

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

odrast:

 

 

 

 

 

 

1104 19 61

valtsitud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 19 69

helvestatud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

1104 19 99

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega):

 

 

 

 

 

 

1104 22

kaerast:

 

 

 

 

 

 

1104 22 20

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 22 90

jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 23

maisist

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29

muust teraviljast:

 

 

 

 

 

 

odrast:

 

 

 

 

 

 

1104 29 05

kruubid

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29 07

jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29 09

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega:

 

 

 

 

 

 

1104 29 11

nisust

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29 18

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29 30

kruubid

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

jämejahvatusega, muul viisil töötlemata:

 

 

 

 

 

 

1104 29 51

nisust

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29 55

rukkist

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29 59

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

1104 29 81

nisust

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29 85

rukkist

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1104 29 89

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber:

 

 

 

 

 

 

1106 10 00

rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1107

Linnased, röstitud või röstimata:

 

 

 

 

 

 

1107 10

röstimata:

 

 

 

 

 

 

nisust:

 

 

 

 

 

 

1107 10 91

jahuna

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1107 10 99

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1107 20 00

röstitud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1108

Tärklis; inuliin:

 

 

 

 

 

 

tärklis:

 

 

 

 

 

 

1108 12 00

maisitärklis

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1108 13 00

kartulitärklis

80  %

60  %

40  %

20  %

20  %

0  %

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

80  %

60  %

40  %

20  %

20  %

0  %

1206 00

Päevalilleseemned, purustatud või purustamata:

 

 

 

 

 

 

1206 00 10

seemneks

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

1206 00 91

kestaga; halli- ja valgetriibulise kestaga

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1206 00 99

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1208

Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep):

 

 

 

 

 

 

1208 10 00

sojaoast

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

0  %

1208 90 00

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1209

Seemned, viljad ja eosed külviks:

 

 

 

 

 

 

1209 10 00

suhkrupeediseemned

80  %

60  %

40  %

20  %

20  %

0  %

söödataimede seemned:

 

 

 

 

 

 

1209 21 00

lutserniseemned

80  %

60  %

40  %

20  %

20  %

0  %

1210

Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin:

 

 

 

 

 

 

1210 10 00

humalakäbid, jahvatamata, pulbristamata, granuleerimata

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1210 20

humalakäbid, jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1214

Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena:

 

 

 

 

 

 

1214 10 00

lutsernijahu ja -graanulid

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0  %

1501 00

Searasv ja -rasvkude (k..a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

 

 

 

 

 

 

searasv ja -rasvkude (k.a seapekk):

 

 

 

 

 

 

1501 00 19

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1507

Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

 

 

 

1507 10

toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata:

 

 

 

 

 

 

1507 10 90

muud

95  %

80  %

65  %

50  %

35  %

0  %

1507 90

muud:

 

 

 

 

 

 

1507 90 90

muud

95  %

80  %

65  %

50  %

35  %

0  %

1512

Päevalille-, safloori– või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

 

 

 

päevalille– või saflooriõli ja nende fraktsioonid:

 

 

 

 

 

 

1512 11

toorõli:

 

 

 

 

 

 

1512 11 10

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

95  %

80  %

65  %

50  %

35  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

1512 11 91

päevalilleõli

90  %

80  %

65  %

50  %

35  %

0  %

1512 11 99

saflooriõli

95  %

80  %

65  %

50  %

35  %

0  %

1512 19

muud:

 

 

 

 

 

 

1512 19 10

kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

95  %

80  %

65  %

50  %

35  %

0  %

1514

Rapsi-, rüpsi– või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

 

 

 

linaseemneõli ja selle fraktsioonid:

 

 

 

 

 

 

1515 21

toorõli

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1515 29

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

 

 

 

 

 

 

1517 90

muud:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

1517 90 91

taimsete rasvõlide vedelad segud

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0  %

1517 90 99

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0  %

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

1601 00 99

muud

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid:

 

 

 

 

 

 

1602 32

kana ja kuke liigist Gallus domesticus

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1602 39

muud

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell:

 

 

 

 

 

 

1702 90

muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

 

 

 

 

 

 

1702 90 30

isoglükoos

100  %

80  %

70  %

60  %

10  %

0  %

1702 90 50

maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup

100  %

80  %

70  %

60  %

10  %

0  %

1702 90 80

inuliinisiirup

100  %

80  %

70  %

60  %

10  %

0  %

1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel:

 

 

 

 

 

 

1703 10 00

suhkruroomelass

90  %

80  %

65  %

50  %

35  %

0  %

1703 90 00

muud

90  %

80  %

65  %

50  %

35  %

0  %

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

 

 

 

 

 

 

2001 10 00

kurgid ja kornišonid

90  %

80  %

60  %

40  %

30  %

0  %

2001 90

muud:

 

 

 

 

 

 

2001 90 50

seened

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

2001 90 99

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta:

 

 

 

 

 

 

2002 10

terved või tükeldatud tomatid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2002 90

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2003

Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta:

 

 

 

 

 

 

2003 10

seened perekonnast Agaricus

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2003 20 00

trühvlid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2003 90 00

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

 

 

 

 

 

 

2004 10

kartulid:

 

 

 

 

 

 

2004 10 10

kuumtöödeldud, muul viisil valmistamata

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2004 10 99

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2004 90

muud köögiviljad, sh segud:

 

 

 

 

 

 

2004 90 30

hapukapsas, kapparid ja oliivid

80  %

70  %

50  %

30  %

20  %

0  %

muud, sh segud:

 

 

 

 

 

 

2004 90 91

sibulad, kuumtöödeldud, muul viisil töötlemata

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:

 

 

 

 

 

 

2005 10 00

homogeenitud köögivili

80  %

60  %

40  %

30  %

20  %

0  %

2005 20

kartulid:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

2005 20 20

õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2005 20 80

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2005 40 00

herned (Pisum sativum)

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

 

 

 

 

 

 

2005 51 00

poetatud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2005 59 00

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2005 99

muud:

 

 

 

 

 

 

2005 99 10

perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment

60  %

50  %

40  %

30  %

15  %

0  %

2005 99 40

porgandid

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2005 99 60

hapukapsas

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2005 99 90

muud

60  %

50  %

40  %

30  %

15  %

0  %

2006 00

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud):

 

 

 

 

 

 

2006 00 31

kirsid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2006 00 38

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2007 99

muud:

 

 

 

 

 

 

suhkrusisaldusega üle 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2007 99 10

ploomipüree ja ploomipasta ning püree ja pasta mustadest ploomidest kontaktpakendites netomassiga üle 100 kg, tööstuslikuks töötlemiseks

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2007 99 33

maasikatest

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2007 99 35

vaarikatest

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2007 99 39

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2007 99 55

õunapüree, k.a kompotid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2007 99 57

muud

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2007 99 91

õunapüree, k.a kompotid

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine– või alkoholilisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

2008 40

pirnid:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 40 51

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 40 59

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 40 71

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 40 79

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 40 90

suhkrulisandita

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 50

aprikoosid:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 50 61

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

2008 50 69

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 50 71

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 50 79

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

 

 

 

 

 

 

2008 50 92

vähemalt 5 kg

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 50 94

vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 50 99

alla 4,5 kg

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 60

kirsid:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandiga:

 

 

 

 

 

 

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

 

 

 

 

 

 

2008 60 11

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 60 19

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2008 60 31

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 60 39

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 70

virsikud, k.a nektariinid:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 70 61

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2008 70 69

muud

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 70 71

suhkrusisaldusega üle 15 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2008 70 79

muud

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

 

 

 

 

 

 

2008 70 92

vähemalt 5 kg

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2008 70 98

alla 5 kg

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2008 92

segud:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkrulisandiga:

 

 

 

 

 

 

kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 92 59

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

puuviljade segud, milles mis tahes ühe puuvilja osatähtsus ei ületa 50 % kogumassist:

 

 

 

 

 

 

2008 92 74

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 92 78

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

 

 

 

 

 

 

vähemalt 5 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 92 93

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 92 96

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

alla 4,5 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 92 97

troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 92 98

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 99

muud:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandiga:

 

 

 

 

 

 

2008 99 21

suhkrusisaldusega üle 13 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 99 23

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

 

 

 

 

 

 

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

 

 

 

 

 

 

2008 99 28

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2008 99 34

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

 

 

 

 

 

 

2008 99 37

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2008 99 40

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 99 43

viinamarjad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 99 49

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 99 62

mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2008 99 67

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

suhkrulisandita:

 

 

 

 

 

 

ploomid ja mustad ploomid, kontaktpakendis netomassiga:

 

 

 

 

 

 

2008 99 99

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

apelsinimahl:

 

 

 

 

 

 

2009 12 00

külmutamata, Brixi arvuga kuni 20

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muu tsitrusvilja mahl:

 

 

 

 

 

 

2009 31

Brixi arvuga kuni 20

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009 39

muud:

 

 

 

 

 

 

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

 

 

 

 

 

 

100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro:

 

 

 

 

 

 

2009 39 31

suhkrulisandiga

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009 39 39

suhkrulisandita

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot:

 

 

 

 

 

 

sidrunimahl:

 

 

 

 

 

 

2009 39 51

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009 39 55

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muude tsitrusviljade mahl:

 

 

 

 

 

 

2009 39 91

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009 39 95

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009 39 99

suhkrulisandita

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

ananassimahl:

 

 

 

 

 

 

2009 41

Brixi arvuga kuni 20

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009 49

muud:

 

 

 

 

 

 

Brixi arvuga üle 67:

 

 

 

 

 

 

2009 49 19

muud

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

 

 

 

 

 

 

2009 49 30

100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2009 49 91

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009 49 93

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist:

80  %

60  %

40  %

20  %

10  %

0  %

2009 69

muud:

 

 

 

 

 

 

Brixi arvuga üle 30, kuid mitte üle 67:

 

 

 

 

 

 

100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot:

 

 

 

 

 

 

2009 69 51

kontsentreeritud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0  %

2009 80

muu puu– või köögivilja või marja mahl:

 

 

 

 

 

 

Brixi arvuga üle 67:

 

 

 

 

 

 

pirnimahl:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2009 80 89

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0  %

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

 

 

 

 

 

 

2106 90

muud:

 

 

 

 

 

 

lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid:

 

 

 

 

 

 

2106 90 30

isoglükoosisiirup

75  %

65  %

50  %

40  %

25  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2106 90 51

laktoosisiirupid

75  %

65  %

50  %

40  %

25  %

0  %

2106 90 55

glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist

75  %

65  %

50  %

40  %

25  %

0  %

2206 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata:

 

 

 

 

 

 

2206 00 10

piquette

75  %

65  %

50  %

40  %

25  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

vahutavad joogid:

 

 

 

 

 

 

2206 00 31

õuna- ja pirnisiider

75  %

65  %

50  %

40  %

25  %

0  %

2209 00

Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad:

 

 

 

 

 

 

muud, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2209 00 91

kuni 2 liitrit

75  %

65  %

50  %

40  %

25  %

0  %

2209 00 99

üle 2 liitri

75  %

65  %

50  %

40  %

25  %

0  %

2302

Kliid, pebred jm tera– või kaunviljade tuulamis-, jahvatus– vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud:

 

 

 

 

 

 

2302 30

nisust:

 

 

 

 

 

 

2302 30 10

tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

90  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0  %

2302 30 90

muud

90  %

75  %

70  %

60  %

45  %

0  %

2303

Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata:

 

 

 

 

 

 

2303 10

tärklisetööstuse tootmisjäägid jms jäätmed:

 

 

 

 

 

 

maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega:

 

 

 

 

 

 

2303 10 11

üle 40 % massist

90  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0  %

2303 10 19

kuni 40 % massist

90  %

75  %

70  %

60  %

45  %

0  %

2303 10 90

muud

90  %

75  %

70  %

60  %

45  %

0  %

2303 20

suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed:

 

 

 

 

 

 

2303 20 10

suhkrupeedi pressimisjäätmed

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2303 20 90

muud

90  %

75  %

70  %

60  %

45  %

0  %

2304 00 00

Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304  ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:

 

 

 

 

 

 

2306 30 00

päevalilleseemnetest

90  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0  %

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

 

 

 

 

 

 

2309 10

koera- ja kassitoit, jaemüügiks pakendatud:

 

 

 

 

 

 

muud, sh eelsegud:

 

 

 

 

 

 

mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50  ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid:

 

 

 

 

 

 

mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

 

 

 

 

 

 

mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist:

 

 

 

 

 

 

2309 90 31

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 33

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 35

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 39

sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2309 90 41

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 43

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 49

sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2309 90 51

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 53

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 59

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 70

mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2309 90 91

suhkrupeedi pressimisjäägid lisatud melassiga

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2309 90 95

mis sisaldavad vähemalt 49 % massist koliinkloriidi, orgaanilisel või anorgaanilisel baasil

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

2309 90 99

muud

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0  %

IIIc LISA

SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE PÕLLUMAJANDUSTOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile c)

Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid (väärtuselisi ja/või koguselisi) tollimakse vähendatakse vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale. Sesoonset tollimaksu (20 %) kohaldatakse endiselt nii üleminekuperioodi jooksul kui ka pärast seda.



CN-kood

Kauba kirjeldus

Jõustumine: 1. aasta

2. aasta

3. aasta

4. aasta

5. aasta

alates 6. aastast

%

%

%

%

%

%

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

95  %

80  %

65  %

40  %

30  %

20  %

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0709 60

perekonna Capsicum või Pimenta viljad:

 

 

 

 

 

 

0709 60 10

paprika

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad:

 

 

 

 

 

 

0806 10

värsked

80  %

70  %

50  %

30  %

15  %

0  %

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad:

 

 

 

 

 

 

0808 10

õunad

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid:

 

 

 

 

 

 

0809 20

kirsid:

80  %

60  %

45  %

30  %

15  %

0  %

0809 20 05

hapukirsid (Prunus cerasus)

 

 

 

 

 

 

0809 40

ploomid ja laukaploomid:

 

 

 

 

 

 

0809 40 05

ploomid

90  %

75  %

60  %

40  %

20  %

0  %

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

 

 

 

 

 

 

0810 10 00

maasikad

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

0  %

LISA IIId

SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE PÕLLUMAJANDUSTOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile c)

Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid (väärtuselisi ja/või koguselisi) tollimakse vähendatakse vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale. Kui lisaks väärtuselisele ja/või koguselisele tollimaksule kohaldatakse sesoonset maksu, kaotatakse sesoonne maks (20 %) käesoleva lepingu jõustumise päeval.



CN-kood

Kauba kirjeldus

Jõustumine: 1. aasta

2. aasta

3. aasta

4. aasta

5. aasta

alates 6. aastast

%

%

%

%

%

%

0102

Elusveised:

 

 

 

 

 

 

0102 90

muud:

 

 

 

 

 

 

koduveised:

 

 

 

 

 

 

0102 90 05

massiga kuni 80 kg

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

20  %

massiga üle 80 kg, aga mitte üle 160 kg:

 

 

 

 

 

 

0102 90 21

tapaloomad

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

20  %

massiga üle 160 kg, aga mitte üle 300 kg:

 

 

 

 

 

 

0102 90 41

tapaloomad

90  %

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0102 90 49

muud

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

20  %

massiga üle 300 kg:

 

 

 

 

 

 

mullikad (poegimata emasveised):

 

 

 

 

 

 

0102 90 51

tapaloomad

95  %

90  %

85  %

70  %

60  %

50  %

0102 90 59

muud

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

20  %

lehmad:

 

 

 

 

 

 

0102 90 61

tapaloomad

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

20  %

0102 90 69

muud

90  %

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0102 90 71

tapaloomad

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0102 90 79

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0103

Elussead:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0103 91

massiga alla 50 kg:

 

 

 

 

 

 

0103 91 10

kodusead

100  %

95  %

90  %

85  %

70  %

65  %

0103 92

massiga 50 kg ja rohkem:

 

 

 

 

 

 

kodusead:

 

 

 

 

 

 

0103 92 11

emised, vähemalt ühe korra poeginud, massiga vähemalt 160 kg

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0103 92 19

muud

90  %

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0104

Eluslambad ja –kitsed:

 

 

 

 

 

 

0104 10

lambad:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0104 10 30

lambatalled (kuni aasta vanused)

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0201

Värske või jahutatud veiseliha

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0202

Külmutatud veiseliha:

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:

 

 

 

 

 

 

värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0203 11

rümbad ja poolrümbad:

 

 

 

 

 

 

0203 11 10

kodusea

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 12

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

 

 

 

 

 

 

kodusea:

 

 

 

 

 

 

0203 12 11

tagaosad ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 12 19

abatükid ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 12 90

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0203 19

muud:

 

 

 

 

 

 

kodusea:

 

 

 

 

 

 

0203 19 11

eesosad ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 19 13

seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 19 15

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0203 19 55

kondita

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0203 19 59

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

20  %

 

külmutatud:

 

 

 

 

 

 

0203 21

rümbad ja poolrümbad:

 

 

 

 

 

 

0203 21 10

kodusea

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0203 22

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

 

 

 

 

 

 

kodusea:

 

 

 

 

 

 

0203 22 11

tagaosad ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 22 19

abatükid ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 29

muud:

 

 

 

 

 

 

kodusea:

 

 

 

 

 

 

0203 29 11

eesosad ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 29 13

seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

50  %

0203 29 15

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0203 29 55

kondita

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0203 29 59

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba– või kitseliha

90  %

80  %

70  %

60  %

55  %

50  %

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

 

 

 

 

 

 

0206 10

veise rups, värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0206 10 99

muud

80  %

60  %

40  %

40  %

40  %

40  %

0206 29

muud:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0206 29 99

muud

90  %

70  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0206 30 00

sea rups, värske või jahutatud

90  %

70  %

60  %

50  %

40  %

20  %

sea rups, külmutatud:

 

 

 

 

 

 

0206 41 00

maks

90  %

70  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0206 49

muud

90  %

70  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups:

 

 

 

 

 

 

kana ja kuke liigist Gallus domesticus:

 

 

 

 

 

 

0207 11

värsked ja jahutatud rümbad

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

35  %

0207 12

külmutatud rümbad

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0207 13

värsked või jahutatud tükid ja rups

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0207 14

külmutatud tükid ja rups

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0209 00

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud:

 

 

 

 

 

 

seapekk:

 

 

 

 

 

 

0209 00 11

jahutatud, külmutatud, soolatud või soolvees

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0209 00 19

kuivatatud või suitsutatud

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

 

 

 

 

 

 

sealiha:

 

 

 

 

 

 

0210 11

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

 

 

 

 

 

 

kodusea:

 

 

 

 

 

 

soolatud või soolvees:

 

 

 

 

 

 

0210 11 11

tagaosad ja nende jaotustükid

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 11 19

abatükid ja nende jaotustükid

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

kuivatatud või suitsutatud

 

 

 

 

 

 

0210 11 31

tagaosad ja nende jaotustükid

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0210 11 39

abatükid ja nende jaotustükid

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 11 90

muud

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 12

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 19

muud:

 

 

 

 

 

 

kodusea:

 

 

 

 

 

 

soolatud või soolvees:

 

 

 

 

 

 

0210 19 10

peekoniküljed või spenserosad

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 19 20

3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 19 30

eesosad ja nende jaotustükid

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 19 40

seljaosad ja nende jaotustükid

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 19 50

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

kuivatatud või suitsutatud

 

 

 

 

 

 

0210 19 60

eesosad ja nende jaotustükid

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 19 70

seljaosad ja nende jaotustükid

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0210 19 81

kondita

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 19 89

muud

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 19 90

muud

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

0210 20

veiseliha

90  %

85  %

75  %

70  %

60  %

40  %

muu, k.a toidukõlblik peen- ja jämejahu lihast või rupsist:

 

 

 

 

 

 

0210 99

muud:

 

 

 

 

 

 

rups:

 

 

 

 

 

 

kodusea:

 

 

 

 

 

 

0210 99 41

maks

90  %

85  %

80  %

75  %

65  %

50  %

0210 99 49

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

veise:

 

 

 

 

 

 

0210 99 51

paks vaheliha ja õhuke vaheliha

90  %

85  %

80  %

75  %

65  %

50  %

0210 99 59

muud

90  %

85  %

80  %

75  %

65  %

50  %

0210 99 60

lamba- ja kitseliha

90  %

85  %

80  %

75  %

65  %

50  %

0210 99 90

toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru– või muu magusainelisandiga:

 

 

 

 

 

 

0402 10

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist:

 

 

 

 

 

 

suhkru– või muu magusainelisandita:

 

 

 

 

 

 

0402 10 11

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

45  %

0402 10 19

muud

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

45  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0402 10 99

muud

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

45  %

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist:

 

 

 

 

 

 

0402 21

suhkru– või muu magusainelisandita:

 

 

 

 

 

 

rasvasisaldusega kuni 27 % massist:

 

 

 

 

 

 

0402 21 11

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

35  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0402 21 17

rasvasisaldusega kuni 11 % massist:

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

45  %

0402 21 19

rasvasisaldus üle 11 %, kuid mitte üle 27 % massist

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

35  %

rasvasisaldus üle 27 % massist:

 

 

 

 

 

 

0402 21 91

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

45  %

0402 21 99

muud

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

45  %

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru– või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli– või kakaolisandiga või ilma):

 

 

 

 

 

 

0403 10

jogurt:

 

 

 

 

 

 

lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli– või kakaolisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkru– või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

 

 

 

 

 

 

0403 10 11

kuni 3 %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0403 10 13

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0403 10 19

üle 6 %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

muud, rasvasisaldus:

 

 

 

 

 

 

0403 10 31

kuni 3 %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0403 10 33

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0403 10 39

üle 6 %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

 

 

 

 

 

 

0405 10

või

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0405 20

piimarasvavõided:

 

 

 

 

 

 

0405 20 90

rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0405 90

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0406

Juust ja kohupiim:

 

 

 

 

 

 

0406 10

värske juust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

20  %

0406 30

sulatatud juust, riivimata, pulbristamata

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0406 90

muud juustud:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0406 90 13

Emmental

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

60  %

0406 90 15

Gruyère, Sbrinz

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

60  %

0406 90 17

Bergkäse, Appenzell

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

60  %

0406 90 18

Fromage Friburgeois, Vacherin Mont d’Or ja Tête de Moine

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

60  %

0406 90 19

Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) – juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

60  %

0406 90 21

Cheddar

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

60  %

0406 90 23

Edam

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

35  %

0406 90 25

Tilsit

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

60  %

0406 90 27

Butterkäse

95  %

90  %

85  %

80  %

70  %

60  %

0406 90 29

Kashkaval

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

35  %

0406 90 32

Feta

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

35  %

0406 90 37

Finlandia

90  %

85  %

80  %

75  %

60  %

50  %

0406 90 39

Jarlsberg

90  %

85  %

80  %

75  %

60  %

50  %

muud:

 

 

 

 

 

 

0406 90 50

juust lamba– või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba– või kitsenahast lähkrites

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

muud:

 

 

 

 

 

 

rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus:

 

 

 

 

 

 

kuni 47 %:

 

 

 

 

 

 

0406 90 61

Grana Padano, Parmigiano Reggiano

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 63

Fiore Sardo, Pecorino

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 69

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist:

 

 

 

 

 

 

0406 90 73

Provolone

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 75

Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 76

Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Sams¢

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 78

Gouda

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 79

Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin, Taleggio

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 81

Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 82

Camembert

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 84

Brie

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

muud juustud, mitterasvaine veesisaldus:

 

 

 

 

 

 

0406 90 86

üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 87

üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 88

üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 93

üle 72 %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0406 90 99

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

 

 

 

 

 

 

kodulindude munad:

 

 

 

 

 

 

0407 00 30

muud

100  %

80  %

60  %

40  %

30  %

20  %

0409 00 00

Naturaalne mesi

95  %

90  %

70  %

60  %

40  %

30  %

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

 

 

 

 

 

 

0602 40

roosid, poogitud või pookimata

90  %

85  %

80  %

75  %

60  %

50  %

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0701 90

muud:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0701 90 90

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

aedsalat:

 

 

 

 

 

 

0705 11 00

peasalat

95  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0705 19 00

muud

95  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud

 

 

 

 

 

 

0707 00 05

kurgid

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

20  %

0707 00 90

kornišonid

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0708 10 00

herned (Pisum sativum)

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0708 20 00

aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

95  %

90  %

75  %

70  %

55  %

40  %

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0709 60

perekonna Capsicum või Pimenta viljad:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0709 60 91

perekonna Capsicum viljad kapsaitsiini või õlivaikvärvide tootmiseks

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0709 60 95

eeterlike õlide ja resinoidide tööstuslikuks tootmiseks

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0709 60 99

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0709 90

muud:

 

 

 

 

 

 

0709 90 60

suhkrumais

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

30  %

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

 

 

 

 

 

 

kaunviljad, poetatud või poetamata:

 

 

 

 

 

 

0710 21 00

herned (Pisum sativum)

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0710 22 00

aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0710 80

muu köögivili:

 

 

 

 

 

 

perekonna Capsicum või Pimenta viljad:

 

 

 

 

 

 

0710 80 51

paprika

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0710 80 59

muud

90  %

85  %

80  %

75  %

60  %

30  %

seened:

 

 

 

 

 

 

0710 80 70

tomatid

90  %

85  %

80  %

75  %

60  %

30  %

0710 80 95

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0710 90 00

köögiviljasegud

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

 

 

 

 

 

 

0711 40 00

kurgid ja kornišonid

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

20  %

0711 90

muu köögivili; köögiviljasegud:

 

 

 

 

 

 

köögivili:

 

 

 

 

 

 

0711 90 10

perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika

90  %

85  %

80  %

75  %

60  %

50  %

0711 90 80

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0711 90 90

köögiviljasegud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

 

 

 

 

 

 

0810 40

jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium:

 

 

 

 

 

 

0810 40 10

pohlad (marjad liigist Vaccinium vitis-idaea)

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0810 40 50

marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0810 40 90

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

 

 

 

 

 

 

0813 20 00

mustad ploomid

95  %

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

0904

Piprad perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad:

 

 

 

 

 

 

0904 20

perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud

95  %

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

1001

Nisu ja meslin:

 

 

 

 

 

 

1001 90

muud:

 

 

 

 

 

 

muu speltanisu, harilik nisu ja meslin:

 

 

 

 

 

 

1001 90 99

muud

90  %

85  %

80  %

75  %

70  %

60  %

1005

Maisiterad:

 

 

 

 

 

 

1005 10

seemneks:

 

 

 

 

 

 

hübriidsordid:

 

 

 

 

 

 

1005 10 11

kahekordsed hübriidid ja need hübriidid, mis on saadud pärast ühekordset liigisisest ristamist (top-cross-hübriidid)

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

1005 10 13

kolmekordsed hübriidid

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

1005 90 00

muud

90  %

85  %

80  %

80  %

80  %

80  %

1101 00

Püülijahu nisust või meslinist:

 

 

 

 

 

 

nisujahu:

 

 

 

 

 

 

1101 00 15

harilikust nisust ja speltanisust

90  %

85  %

80  %

75  %

70  %

65  %

1101 00 90

meslinijahu

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

35  %

1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

 

 

 

 

 

 

1102 20

maisijahu:

 

 

 

 

 

 

1102 20 10

rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

90  %

85  %

80  %

75  %

70  %

65  %

1102 20 90

muud

100  %

90  %

85  %

75  %

70  %

65  %

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

 

 

 

 

 

 

tangud ja lihtjahu:

 

 

 

 

 

 

1103 13

maisist:

 

 

 

 

 

 

1103 13 90

muud

95  %

90  %

85  %

70  %

55  %

25  %

1103 20

graanulid:

 

 

 

 

 

 

1103 20 40

maisist

95  %

90  %

85  %

70  %

55  %

30  %

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

 

 

 

 

 

 

1517 10

margariin, v.a vedel margariin:

 

 

 

 

 

 

1517 10 90

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

20  %

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained:

 

 

 

 

 

 

1601 00 10

maksast

90  %

80  %

60  %

40  %

20  %

20  %

muud:

 

 

 

 

 

 

1601 00 91

vorstid, kuiv– või määrdevorstid, kuumtöötlemata

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

30  %

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid:

 

 

 

 

 

 

1602 10 00

homogeenitud tooted

90  %

80  %

60  %

40  %

30  %

20  %

sea:

 

 

 

 

 

 

1602 41

tagaosad ja nende jaotustükid

90  %

80  %

60  %

40  %

30  %

20  %

1602 42

abatükid ja nende jaotustükid

90  %

80  %

60  %

40  %

30  %

20  %

1602 49

muud, sh segud:

90  %

80  %

60  %

40  %

30  %

20  %

1602 50

veise

90  %

80  %

60  %

40  %

30  %

20  %

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha– või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

 

 

 

 

 

1902 20

täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

 

 

 

 

 

1902 20 30

mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu

90  %

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

 

 

 

 

 

 

2001 90

muud:

 

 

 

 

 

 

2001 90 20

perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

30  %

2001 90 70

paprika

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

 

 

 

 

 

 

2004 90

muud köögiviljad, sh segud:

 

 

 

 

 

 

2004 90 50

herne– (Pisum sativum) ja piimküpsuses aedoakaunad liikidest Phaseolus spp.

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud, sh segud:

80  %

60  %

50  %

40  %

30  %

20  %

2004 90 98

muud

 

 

 

 

 

 

2007

Džemmid, keedised, puuvilja– või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja– või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

2007 10

homogeenitud tooted:

 

 

 

 

 

 

2007 10 10

suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2007 10 99

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2007 99

muud:

 

 

 

 

 

 

suhkrusisaldusega üle 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

2007 99 31

kirssidest

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine– või alkoholilisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

2008 60

kirsid:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga:

 

 

 

 

 

 

2008 60 50

üle 1 kg

80  %

60  %

60  %

60  %

60  %

60  %

2008 60 60

kuni 1 kg

80  %

60  %

60  %

60  %

60  %

60  %

suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

 

 

 

 

 

 

2008 60 70

vähemalt 4,5 kg

95  %

90  %

80  %

80  %

80  %

80  %

2008 60 90

alla 4,5 kg

95  %

90  %

80  %

80  %

80  %

80  %

2008 80

maasikad:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

2008 80 50

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

90  %

80  %

60  %

40  %

40  %

40  %

2008 80 70

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

90  %

80  %

60  %

40  %

40  %

40  %

2008 80 90

suhkrulisandita

90  %

80  %

60  %

40  %

40  %

40  %

2008 99

muud:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

 

 

 

 

 

 

2008 99 45

ploomid ja mustad ploomid

90  %

80  %

60  %

60  %

40  %

30  %

2008 99 72

vähemalt 5 kg

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2008 99 78

alla 5 kg

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru– või muu magusainelisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

2009 50

tomatimahl

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre):

 

 

 

 

 

 

2009 61

Brixi arvuga kuni 30

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 69

muud:

 

 

 

 

 

 

Brixi arvuga üle 67:

 

 

 

 

 

 

2009 69 11

100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 69 19

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

Brixi arvuga üle 30, kuid mitte üle 67:

 

 

 

 

 

 

100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot:

 

 

 

 

 

 

2009 69 59

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot:

 

 

 

 

 

 

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2009 69 71

kontsentreeritud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 69 79

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 69 90

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

õunamahl:

 

 

 

 

 

 

2009 71

Brixi arvuga kuni 20

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 79

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 80

muu puu– või köögivilja või marja mahl:

 

 

 

 

 

 

Brixi arvuga üle 67:

 

 

 

 

 

 

pirnimahl:

 

 

 

 

 

 

2009 80 11

100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 80 19

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot:

 

 

 

 

 

 

2009 80 35

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

Brixi arvuga kuni 67:

 

 

 

 

 

 

pirnimahl:

 

 

 

 

 

 

2009 80 50

100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2009 80 61

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 80 63

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist:

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 80 69

suhkrulisandita

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga:

 

 

 

 

 

 

2009 80 71

kirsimahl

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 80 73

troopiliste puuviljade mahl

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 80 79

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2009 80 86

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

suhkrulisandita:

 

 

 

 

 

 

2009 80 95

mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede marjadest

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 80 96

kirsimahl

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 80 99

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 90

mahlasegud:

 

 

 

 

 

 

Brixi arvuga üle 67:

 

 

 

 

 

 

mahlasegud õuna- ja pirnimahlast:

 

 

 

 

 

 

2009 90 11

100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 90 19

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

2009 90 21

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 90 29

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

Brixi arvuga kuni 67:

 

 

 

 

 

 

mahlasegud õuna- ja pirnimahlast:

 

 

 

 

 

 

2009 90 31

100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 90 39

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

2009 90 51

suhkrulisandiga

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 90 59

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot:

 

 

 

 

 

 

mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast:

 

 

 

 

 

 

2009 90 71

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 90 73

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 90 79

suhkrulisandita

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

muud:

 

 

 

 

 

 

lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2009 90 94

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist:

 

 

 

 

 

 

2009 90 95

troopiliste puuviljade mahlade segud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2009 90 96

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

 

 

 

 

 

 

2106 90

muud

 

 

 

 

 

 

lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

2106 90 59

muud

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

30  %

2206 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

vahutavad joogid:

 

 

 

 

 

 

2206 00 39

muud

80  %

70  %

60  %

40  %

30  %

20  %

mittevahutavad, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

kuni 2 liitrit:

 

 

 

 

 

 

2206 00 51

õuna- ja pirnisiider

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2206 00 59

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

üle 2 liitri:

 

 

 

 

 

 

2206 00 81

õuna- ja pirnisiider

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2206 00 89

muud

90  %

80  %

70  %

60  %

50  %

40  %

2209 00

Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad:

 

 

 

 

 

 

veiniäädikas, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2209 00 11

kuni 2 liitrit

80  %

70  %

60  %

40  %

30  %

20  %

2209 00 19

üle 2 liitri

90  %

80  %

70  %

60  %

40  %

30  %

▼M1

III LISA PUNKT e

SERBIA TARIIFISOODUSTUSED EUROOPA LIIDUST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSLIKELE ESMATOODETELE

(osutatud artikli 27 lõikes 3)

Tollimakse (väärtuselisi ja/või koguselisi) kohaldatakse käesolevas lisas loetletud toodete suhtes käesolevas lisas iga toote juures märgitud koguste piires alates protokolli, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumise kuupäevast.



CN-kood (2013)

Kauba kirjeldus

Aastane kogus

(tonnides)

Tollimaksumäär kvoodi piires

(% enamsoodustusrežiimi tollitariifist)

0103

Elussead:

200

0 %

 

–  muud:

 

 

0103 92

– –  massiga 50 kg ja rohkem:

 

 

 

– – –  kodusead:

 

 

0103 92 11

– – – –  emised, vähemalt ühe korra poeginud, massiga vähemalt 160 kg

 

 

0103 92 19

– – – –  muud

 

 

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

200

0 %

 

–  sea rups, külmutatud:

 

 

0206 41 00

– –  maks

 

 

0206 49 00

– –  muud

 

 

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga:

70

5 %

0402 10

–  pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist:

 

 

 

– –  ilma suhkru- või muu magusainelisandita:

 

 

0402 10 11

– – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

 

 

0402 10 19

– – –  muud

 

 

 

– –  muud:

 

 

0402 10 99

– – –  muud

 

 

 

–  pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist:

 

 

0402 21

– –  ilma suhkru- või muu magusainelisandita:

 

 

 

– – –  rasvasisaldus kuni 27 % massist:

 

 

0402 21 11

– – – –  kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

 

 

0402 21 18

– – – –  muud

 

 

0406

Juust ja kohupiim:

50

0 %

0406 10

–  toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim:

 

 

0406 10 20

– –  rasvasisaldus kuni 40 % massist

 

 

0406 10 80

– –  muud

 

 

0406 30

–  sulatatud juust, riivimata, pulbristamata:

 

 

0406 30 10

– –  valmistamisel pole kasutatud muid juustusorte peale Emmentali, Gruyère'i või Appenzelli juustu, millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all); jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %

 

 

 

– –  muud:

 

 

 

– – –  rasvasisaldus kuni 36 % massist ja rasvasisaldus kuivaine massist:

 

 

0406 30 31

– – – –  kuni 48 %

 

 

0406 30 39

– – – –  üle 48 %

 

 

0406 30 90

– – –  rasvasisaldus üle 36 % massist

 

 

0406 90

–  muud juustud:

 

 

 

– –  muud:

 

 

0406 90 13

– – –  Emmentali

 

 

0406 90 15

– – –  Gruyère, Sbrinz

 

 

0406 90 17

– – –  Bergkäse, Appenzell

 

 

0406 90 18

– – –  Fromage fribourgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine

 

 

0406 90 19

– – –  Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) — juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi

 

 

0406 90 21

– – –  Cheddar

 

 

0406 90 23

– – –  Edam

 

 

0406 90 25

– – –  Tilsit

 

 

0406 90 27

– – –  Butterkäse

 

 

0406 90 29

– – –  Kashkaval

 

 

0406 90 32

– – –  Feta

 

 

0406 90 37

– – –  Finlandia

 

 

0406 90 39

– – –  Jarlsberg

 

 

 

– – –  muud:

 

 

0406 90 50

– – – –  juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites

 

 

 

– – – –  muud:

 

 

 

– – – – –  rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus:

 

 

 

– – – – – –  kuni 47 %:

 

 

0406 90 61

– – – – – – –  Grana Padano, Parmigiano Reggiano

 

 

0406 90 63

– – – – – – –  Fiore Sardo, Pecorino

 

 

0406 90 69

– – – – – – –  muud

 

 

 

– – – – – –  üle 47 %, kuid mitte üle 72 %:

 

 

0406 90 73

– – – – – – –  Provolone

 

 

0406 90 75

– – – – – – –  Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano

 

 

0406 90 76

– – – – – – –  Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Samsø

 

 

0406 90 78

– – – – – – –  Gouda

 

 

0406 90 79

– – – – – – –  Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin, Taleggio

 

 

0406 90 81

– – – – – – –  Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey

 

 

0406 90 82

– – – – – – –  Camembert

 

 

0406 90 84

– – – – – – –  Brie

 

 

 

– – – – – – –  muud juustud, mitterasvaine veesisaldus:

 

 

0406 90 86

– – – – – – – –  üle 47 %, kuid mitte üle 52 %

 

 

0406 90 87

– – – – – – – –  üle 52 %, kuid mitte üle 62 %

 

 

0406 90 88

– – – – – – – –  üle 62 %, kuid mitte üle 72 %

 

 

0406 90 93

– – – – – –  üle 72 %

 

 

0406 90 99

– – – – –  muud

 

 

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

165

0 %

0701 90

–  muud:

 

 

 

– –  muud:

 

 

0701 90 90

– – –  muud

 

 

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

20

0 %

 

–  kaunviljad, poetatud või poetamata:

 

 

0710 21 00

– –  herned (Pisum sativum)

 

 

1001

Nisu ja meslin:

300

0 %

 

–  muud:

 

 

1001 99 00

– –  muud

 

 

1005

Maisiterad:

270

0 %

1005 10

–  Seemneks:

 

 

 

– –  hübriid:

 

 

1005 10 15

– – –  lihthübriid

 

 

1005 10 18

– – –  muud:

 

 

ex 1005 10 18

– – – –  maisiseemne kahekordsed hübriidid ja need hübriidid, mis on saadud pärast ühekordset liigisisest ristamist (top-cross-hübriidid)

 

 

1512

Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

60

5 %

 

–  päevalille- või saflooriõli ja selle fraktsioonid:

 

 

1512 19

– –  muud:

 

 

1512 19 90

– – –  muud

 

 

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid:

150

0 %

1602 10 00

–  homogeenitud tooted

 

 

 

–  sea:

 

 

1602 41

– –  tagaosad ja nende jaotustükid

 

 

1602 42

– –  abatükid ja nende jaotustükid

 

 

1602 49

– –  muud, sh segud

 

 

1602 50

–  veise

 

 

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul:

70

20 %

 

–  toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta:

 

 

1701 12

– –  peedisuhkur:

 

 

1701 12 90

– – –  muud

 

 

1701 14

– –  muu roosuhkur:

 

 

1701 14 90

– – –  muud

 

 

 

–  muud:

 

 

1701 91 00

– –  maitse- või värvainelisanditega

 

 

1701 99

– –  muud:

 

 

1701 99 10

– – –  valge suhkur

 

 

1701 99 90

– – –  muud

 

 

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

20

0 %

 

–  muu puu- või köögivilja või marja mahl:

 

 

2009 89

– –  muud:

 

 

 

– – –  Brixi arvuga kuni 67:

 

 

 

– – – –  muud:

 

 

 

– – – – –  muud:

 

 

 

– – – – – –  ilma suhkru- või muu magusainelisandita:

 

 

2009 89 96

– – – – – – –  kirsimahl

 

 

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed:

75

0 %

2401 10

–  eemaldamata leherootsudega tubakas:

 

 

2401 10 35

– –  õhu käes kuivatatud hele tubakas

 

 

2401 10 60

– –  päikese käes kuivatatud idamaine tubakas

 

 

2401 10 85

– –  suitsus kuivatatud tubakas

 

 

2401 20

–  osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas:

 

 

2401 20 35

– –  õhu käes kuivatatud hele tubakas

 

 

2401 20 60

– –  päikese käes kuivatatud idamaine tubakas

 

 

2401 20 85

– –  suitsus kuivatatud tubakas

 

 

2401 20 95

– –  muud

 

 

2401 30 00

–  tubakajäätmed

 

 

▼B

IV LISA

ÜHENDUSE SOODUSTUSED SERBIA KALANDUSTOODETELE

(vastavalt artikli 29 lõikele 2)

Alljärgnevate Serbia päritolu toodete importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:



CN-kood

Kirjeldus

Lepingu jõustumisest kuni sama aasta 31. detsembrini (n)

1. jaanuar –31. detsember (n+1)

Igal järgneval aastal 1. jaanuar – 31. detsember

0301 91 10

Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 15 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustus-režiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 15 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustus-režiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 15 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustus-režiimi tollimaksust

0301 91 90

0302 11 10

0302 11 20

0302 11 80

0303 21 10

0303 21 20

0303 21 80

0304 19 15

0304 19 17

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

0304 29 15

0304 29 17

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

0305 49 45

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

0301 93 00

Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 60 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustus-režiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 60 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustus-režiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 60 t 0 %ga

Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustus-režiimi tollimaksust

0302 69 11

0303 79 11

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Kõigi HS-alamrubriig 1604 toodete tollimaksu vähendatakse järgmise ajakava kohaselt:



Aasta

1. aasta

(tollimaksumäär)

3. aasta

(tollimaksumäär)

Alates 5. aastast

(tollimaksumäär)

Tollimaks

90 % ESR-st

80 % ESR-st

70 % ESR-st

V LISA

SERBIA SOODUSTUSED ÜHENDUSE KALANDUSTOODETELE

(vastavalt artikli 30 lõikele 2)

Järgmiste ühendusest pärit toodete Serbiasse importimisel kohaldatakse järgmisi soodustusi.



CN-kood

Kirjeldus

Tollimaksumäär (% enamsoodustusrežiimi tollitariifist)

2008

2009

2010

2011

2012

2013 ja järgne–vad

0301

Eluskala:

 

 

 

 

 

 

muu eluskala:

 

 

 

 

 

 

0301 91

Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster):

 

 

 

 

 

 

0301 91 90

muud

90

75

60

40

20

0

0301 92 00

angerjad (Anguilla spp.)

90

75

60

40

20

0

0301 93 00

karpkalalised

90

85

80

75

65

60

0301 99

muud:

 

 

 

 

 

 

mageveekalad:

 

 

 

 

 

 

0301 99 11

idalõhed (nerka Oncorhynchus nerka, gorbuuša Oncorhynchus gorbuscha, keta Oncorhynchus keta, tšavõõtša Oncorhynchus tschawytscha, kisutš Oncorhynchus kisutch, sima e masu Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)

90

75

60

40

20

0

0301 99 19

muud

90

75

60

40

20

0

0302

Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha):

 

 

 

 

 

 

lõhelased (Salmonidae), v.a kalamaks, -mari ja -niisk:

 

 

 

 

 

 

0302 11

Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster):

 

 

 

 

 

 

0302 11 10

lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster

90

75

60

40

20

0

0302 11 20

lõhe liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg, või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg

90

75

60

40

20

0

0302 11 80

muud

90

75

60

40

20

0

0302 19 00

muud

90

75

60

40

20

0

tuunid (perekonnast Thunnus) ja vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis), v.a kalamaks, -mari ja -niisk

 

 

 

 

 

 

0302 33

vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis):

 

 

 

 

 

 

0302 33 90

muud

90

75

60

40

20

0

muud kalad, v.a kalamaks, -mari ja -niisk:

 

 

 

 

 

 

0302 69

muud:

 

 

 

 

 

 

mageveekalad:

 

 

 

 

 

 

0302 69 11

karpkalalised

90

75

60

40

20

0

0302 69 19

muud

90

75

60

40

20

0

0302 70 00

kalamaks, -mari ja -niisk

90

75

60

40

20

0

0303

Külmutatud kala, v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha:

 

 

 

 

 

 

muud lõhelased, v.a kalamaks, -mari ja -niisk:

 

 

 

 

 

 

0303 21

forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster)

90

75

60

40

20

0

0303 29 00

muud

90

75

60

40

20

0

lestalised (Pleuronectidae, Bothidae, Cynoglossidae, Soleidae, Scophthalmidae ja Citharidae), v.a kalamaks, -mari ja niisk:

 

 

 

 

 

 

0303 39

muud

90

75

60

40

20

0

tuunid (perekonnast Thunnus) ja vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis), v.a kalamaks, -mari ja -niisk

 

 

 

 

 

 

0303 43

vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)

90

75

60

40

20

0

0303 49

muud

90

75

60

40

20

0

mõõkkala (Xiphias gladius) ja kihvkalad (Dissostichus spp.), v.a kalamaks, -mari ja -niisk:

 

 

 

 

 

 

0303 61 00

mõõkkala (Xiphias gladius)

90

75

60

40

20

0

0303 62 00

kihvkalad (Dissostichus spp.)

90

75

60

40

20

0

muud kalad, v.a kalamaks, -mari ja -niisk:

 

 

 

 

 

 

0303 74

makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)

90

75

60

40

20

0

0303 79

muud

90

75

60

40

20

0

0303 80

kalamaks, -mari ja -niisk

90

75

60

40

20

0

0304

Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud:

 

 

 

 

 

 

värske või jahutatud:

 

 

 

 

 

 

0304 11

mõõkkala (Xiphias gladius)

90

75

60

40

20

0

0304 12

kihvkalad (Dissostichus spp.)

90

75

60

40

20

0

0304 19

muud:

 

 

 

 

 

 

fileed:

 

 

 

 

 

 

mageveekaladest:

 

 

 

 

 

 

0304 19 13

idalõhedest (nerka Oncorhynchus nerka, gorbuuša Oncorhynchus gorbuscha, keta Oncorhynchus keta, tšavõõtša Oncorhynchus tschawytscha, kisutš Oncorhynchus kisutch, sima e masu Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhest (Salmo salar) ja doonau taimenist (Hucho hucho)

90

75

60

40

20

0

forelli- ja lõheliikidest Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita ja Oncorhynchus gilae

 

 

 

 

 

 

0304 19 15

lõhe liigist Oncorhynchus mykiss, igaüks massiga üle 400 g

90

75

60

40

20

0

0304 19 17

muud

90

75

60

40

20

0

0304 19 19

muudest mageveekaladest

90

75

60

40

20

0

muud:

 

 

 

 

 

 

0304 19 31

tursast (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursast e saidast (Boreogadus saida)

90

75

60

40

20

0

0304 19 33

põhjaatlandi süsikast (Pollachius virens)

90

75

60

40

20

0

0304 19 35

meriahvenast (Sebastes spp.)

90

75

60

40

20

0

muu kalaliha (k.a kalahakkliha):

 

 

 

 

 

 

0304 19 91

mageveekaladest

90

75

60

40

20

0

muud:

 

 

 

 

 

 

0304 19 97

nn liblikfilee heeringast või räimest

90

75

60

40

20

0

0304 19 99

muud

90

75

60

40

20

0

külmutatud filee:

 

 

 

 

 

 

0304 21 00

mõõkkala (Xiphias gladius)

90

75

60

40

20

0

0304 22 00

kihvkalad (Dissostichus spp.)

90

75

60

40

20

0

0304 29

muud

90

75

60

40

20

0

muud:

 

 

 

 

 

 

0304 91 00

mõõkkala (Xiphias gladius)

90

75

60

40

20

0

0304 92 00

kihvkalad (Dissostichus spp.)

90

75

60

40

20

0

0304 99

muud

90

75

60

40

20

0

0305

Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

90

75

60

40

20

0

0306

Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud või soolatud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest:

 

 

 

 

 

 

külmutatud:

 

 

 

 

 

 

0306 13

garneelid ja krevetid

90

75

60

40

20

0

0306 14

krabid

90

75

60

40

20

0

0306 19

muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest

90

75

60

40

20

0

külmutamata:

 

 

 

 

 

 

0306 23

garneelidest ja krevettidest

90

75

60

40

20

0

0306 24

krabidest

90

75

60

40

20

0

0306 29

muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest

90

75

60

40

20

0

0307

Limused, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; muud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide:

 

 

 

 

 

 

rannakarplased (Mytilus spp., Perna spp.):

 

 

 

 

 

 

0307 31

elusad, värsked või jahutatud

90

75

60

40

20

0

0307 39

muud

90

75

60

40

20

0

seepiad (Sepia officinalis, Rossia macrosoma, Sepiola spp.) ja kalmaarid (Ommastrephes spp., Loligo spp., Nototodarus spp., Sepioteuthis spp.):

 

 

 

 

 

 

0307 41

elusad, värsked või jahutatud

90

75

60

40

20

0

0307 49

muud

90

75

60

40

20

0

kaheksajalad (Octopus spp.):

 

 

 

 

 

 

0307 51 00

elusad, värsked või jahutatud

90

75

60

40

20

0

0307 59

muud

90

75

60

40

20

0

0307 60 00

teod, v.a meriteod

90

75

60

40

20

0

muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide:

 

 

 

 

 

 

0307 91 00

elusad, värsked või jahutatud

90

75

60

40

20

0

0307 99

muud

90

75

60

40

20

0

1604

Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad

90

75

60

40

20

0

1605

Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

90

75

60

40

20

0

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

 

 

 

 

 

 

1902 20

täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

 

 

 

 

 

1902 20 10

mis sisaldavad üle 20 % massist kala, vähke, limuseid või teisi veeselgrootuid

90

75

60

40

20

15

VI LISA

ASUTAMISÕIGUS: FINANTSTEENUSED

(vastavalt V jaotise 2. peatükile)

FINANTSTEENUSED: MÕISTED

Finantsteenus on igasugune rahaline teenus, mida pakub ühe või teise lepinguosalise vastavate teenuste osutaja.

Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusvaldkondi:

A. 

Kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused:

1. 

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

i) 

elukindlustus;

ii) 

varakindlustus;

2. 

edasikindlustus ja retrosessioon;

3. 

kindlustuse vahendamine, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina;

4. 

kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

B. 

Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustusteenused):

1. 

hoiuste ja teiste tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine avalikkuselt;

2. 

igasugused laenuteenused, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute rahastamine;

3. 

kapitalirent;

4. 

kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5. 

tagatis- ja garantiitehingud;

6. 

kauplemine oma või klientide arvel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või teisiti:

a) 

rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne),

b) 

välisvääringutega,

c) 

derivatiivtoodetega kaasa arvatud, aga mitte ainult, futuuride ja optsioonidega,

d) 

vahetuskursside ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevantressiga lepingud, jms,

e) 

siirdväärtpaberitega,

f) 

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7. 

osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite agendina paigutamine (kas riiklikus või erasektoris) ja nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8. 

rahamaakleri tegevus;

9. 

vara haldamine, nagu raha- ja portfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondi haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10. 

finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11. 

teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine.

12. 

punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise, ümberkujundamise ning strateegia kohta.

Finantsteenuste mõiste alla ei kuulu järgmised tegevused:

a) 

keskpankade või muude avalik-õiguslike asutuste tegevus raha- ja vahetuskursipoliitika alal;

b) 

keskpankade, valitsusasutuste või -organite või avalik-õiguslike asutuste tegevus valitsuse nimel või valitsuse tagatisega, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda nende avalik-õiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad;

c) 

tegevus riikliku sotsiaalkindlustus- või pensionikava raames, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda avalik-õiguslike või eraõiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

VII LISA

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI ÕIGUSED

(vastavalt artiklile 75)

1. Lepingu artikli 75 punktis 4 käsitletakse järgmisi mitmepoolseid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad:

— 
WIPO autoriõiguse leping, (Genf, 2000);
— 
rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV konventsioon, Pariis, 1961, muudetud 1972., 1978. ja 1991. aastal).

2. Lepinguosalised kinnitavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust:

— 
Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (WIPO konventsioon, Stockholm, 1967, muudetud 1979);
— 
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt);
— 
satelliidi kaudu edastatavate programmi sisaldavate signaalide jaotamise Brüsseli konventsioon (Brüssel, 1974);
— 
mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal);
— 
tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkulepe (1934. aasta Londoni akt ja 1960. aasta Haagi akt);
— 
tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (Locarno, 1968, muudetud 1979. aastal);
— 
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);
— 
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madridi protokoll, 1989);
— 
märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal);
— 
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);
— 
patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal);
— 
fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsev konventsioon (Genf, 1971);
— 
teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961),
— 
rahvusvaheline patentide klassifitseerimise Strasbourgi kokkulepe (Strasbourg, 1971, muudetud 1979);
— 
kaubamärgiõiguse leping (Genf, 1994).
— 
märkide figuratiivelementide rahvusvahelise klassifikatsiooni asutamise Viini kokkulepe (Viin, 1973, muudetud 1985);
— 
WIPO autoriõiguse leping, (Genf, 1996);
— 
WIPO esituse ja fonogrammide leping (Genf, 1996),
— 
Euroopa patendikonventsioon;
— 
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide WTO leping.

PROTOKOLL NR 1

töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kohta ühenduse ja serbia vahel



Artikkel 1

1.  
Ühendus ja Serbia kohaldavad töödeldud põllumajandussaaduste suhtes vastavalt I ja II lisas esitatud tollimaksumäärasid selles lisas osutatud tingimustel, olenemata sellest, kas kvooti kohaldatakse või mitte.
2.  

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu pädevuses on:

a) 

käesolevas protokollis esitatud töödeldud põllumajandussaaduste loetelu täiendamine,

b) 

I ja II lisas viidatud tollimaksumäärade muudatused,

c) 

tariifikvootide suurendamine või kaotamine.

3.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asendada käesoleva protokolliga kehtestatud tollimaksumäärad režiimiga, mis põhineb käesolevas protokollis käsitletavate töödeldud põllumajandussaaduste tootmisel tegelikult kasutatavate põllumajandussaaduste turuhindadel ühenduses ja Serbias.

Artikkel 2

Vastavalt käesoleva protokolli artiklile 1 kohaldatavaid tollimakse võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vähendada:

a) 

kui ühenduse ja Serbia vahelises kaubavahetuses vähendatakse põhisaaduste suhtes kohaldatavaid tollimakse või

b) 

vastuseks vähendamistele, mis tulenevad töödeldud põllumajandussaadustega seotud vastastikustest soodustustest.

Punktis a osutatud vähendamised arvutatakse tollimaksu põllumajanduskomponendi põhjal, mis vastab asjakohaste töödeldud põllumajandussaaduste valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandustoodetele, ja need arvatakse maha kõnealuste põllumajanduse põhisaaduste suhtes kohaldatavatest tollimaksudest.

Artikkel 3

Ühendus ja Serbia teatavad teineteisele käesoleva protokolliga hõlmatud toodete kohta kehtestatud halduskorrast. Selline kord peaks tagama kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise ning peaks olema võimalikult lihtne ja paindlik.

PROTOKOLLI nr 1 I LISA

SERBIAST PÄRIT KAUPADE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

Järgmiste Serbiast pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.



CNkood

Kirjeldus

(1)

(2)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru– või muu magusaine, lõhnaja maitseainetega, puuvilja, pähkli– või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

jogurt:

lõhnaja maitseainetega või puuvilja, pähklivõi kakaolisandiga:

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 51

kuni 1,5 % massist

0403 10 53

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

üle 27 % massist

muu, piimarasvasisaldus:

0403 10 91

kuni 3 % massist

0403 10 93

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

üle 6 % massist

0403 90

muud:

lõhnaja maitseainetega või puuvilja, pähklivõi kakaolisandiga:

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

kuni 1,5 % massist

0403 90 73

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

üle 27 % massist

muu, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

kuni 3 % massist

0403 90 93

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

piimarasvavõided:

0405 20 10

rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

0405 20 30

rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Koduja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

muud:

0511 99

muud:

looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

toorvaha

0511 99 39

muud

0511 99 85

muud:

ex 0511 99 85

Hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 40 00

suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

muu köögivili; köögiviljasegud:

köögivili:

0711 90 30

suhkrumais

0903 00 00

Mate

1212

Jaanileivapuu kaunad, mereja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

1212 20 00

mereja muud vetikad

1302

Taimemahlad ja ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agaragar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

taimemahlad ja ekstraktid:

1302 12 00

lagritsast

1302 13 00

humalast

1302 19

muud:

1302 19 80

muud

1302 20

pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

agaragar

1302 32

jaanileivapuu või ebaakaatsia viljadest ja seemnetest:

1302 32 10

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

1404

Mujal nimetamata taimne materjal

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

muud:

1515 90 11

tungaõli; jojoobija oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid:

ex 1515 90 11

jojoobija oititsikaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 20

taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 10

piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90

muud:

1517 90 10

piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

muud:

1517 90 93

toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

1518 00 10

linoksiin

muud:

1518 00 91

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted;

muud:

1518 00 95

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

muud

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

degraa (parkerasv)

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, rasv ja õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

1901

Linnaseekstrakt; jämeja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks lihavõi muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

muna sisaldavad

1902 19

muud

1902 20

täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

muud:

1902 20 91

kuumtöödeldud

1902 20 99

muud

1902 30

muud pastatooted

1902 40

kuskuss

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

1905

Leivaja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

muud:

2001 90 30

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

kartulid:

muud:

2004 10 91

jahu või helvestena

2004 90

muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

kartulid:

2005 20 10

jahu või helvestena

2005 80 00

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru, muu magusainevõi alkoholilisandiga või ilma:

pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

maapähklid:

2008 11 10

maapähklivõi

muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 91 00

palmipungad

2008 99

muud:

piirituselisandita:

suhkrulisandita:

2008 99 85

teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi, teeja mateekstraktid, essentsid ja kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid

2103

kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2106 90

muud:

2106 90 20

alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

muud:

2106 90 92

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 90 98

muud

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkruvõi muu magusainelisandita ja maitseja lõhnaaineteta; jää ja lumi

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkruvõi muu magusainelisandiga või maitseja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puuja juurviljamahlad

2203 00

Linnaseõlu

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüüljm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja essentsid

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen, sulfo, nitroja nitrosoderivaadid:

muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

mannitool

2905 44

Dglütsitool (sorbitool)

2905 45 00

glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:

kasutamiseks jookide tootmisel:

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

muud:

3302 10 21

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

kaseiin

3501 90

muud:

3501 90 90

muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

dekstriinid

muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

muud

3505 20

liimid

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili, paberi, nahajms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

tärklisainete baasil

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormija kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

PROTOKOLLI nr 1 II LISA



ÜHENDUSEST PÄRIT KAUPADE SERBIASSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

(kohe või järk-järgult)

CN– kood

Kirjeldus

tollimaksumäär (% enamsoodustusrežiimi tollitariifist)

2008

2009

2010

2011

2012

Alates aastast 2013

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru– või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli– või kakaolisandiga või ilma):

 

 

 

 

 

 

0403 10

jogurt:

 

 

 

 

 

 

lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli– või kakaolisandiga:

 

 

 

 

 

 

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

 

 

 

 

 

 

0403 10 51

kuni 1,5 % massist

90

70

60

50

30

0

0403 10 53

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

90

70

60

50

30

0

0403 10 59

üle 27 % massist

90

70

60

50

30

0

muu, piimarasvasisaldus:

 

 

 

 

 

 

0403 10 91

kuni 3 % massist

90

70

60

50

30

0

0403 10 93

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

90

70

60

50

30

0

0403 10 99

üle 6 % massist

90

70

60

50

30

0

0403 90

muud:

 

 

 

 

 

 

lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli– või kakaolisandiga:

 

 

 

 

 

 

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

 

 

 

 

 

 

0403 90 71

kuni 1,5 % massist

90

80

70

60

50

40

0403 90 73

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

90

80

70

60

50

40

0403 90 79

üle 27 % massist

90

80

70

60

50

40

muu, piimarasvasisaldus:

 

 

 

 

 

 

0403 90 91

kuni 3 % massist

90

80

70

60

50

40

0403 90 93

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

90

80

70

60

50

40

0403 90 99

üle 6 % massist

90

80

70

60

50

40

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

 

 

 

 

 

 

0405 20

piimarasvavõided:

 

 

 

 

 

 

0405 20 10

rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

90

80

70

60

50

40

0405 20 30

rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

90

80

70

60

50

40

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0

0

0

0

0

0

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0

0

0

0

0

0

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0

0

0

0

0

0

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0

0

0

0

0

0

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0

0

0

0

0

0

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0

0

0

0

0

0

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0

0

0

0

0

0

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

0511 99

muud:

 

 

 

 

 

 

looduslikud loomsed käsnad:

 

 

 

 

 

 

0511 99 31

toorvaha

0

0

0

0

0

0

0511 99 39

muud

0

0

0

0

0

0

0511 99 85

muud

 

 

 

 

 

 

ex 0511 99 85

Hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0

0

0

0

0

0

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

 

 

 

 

 

 

0710 40 00

suhkrumais

90

80

70

60

40

30

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

 

 

 

 

 

 

0711 90

muu köögivili; köögiviljasegud:

 

 

 

 

 

 

köögivili:

 

 

 

 

 

 

0711 90 30

suhkrumais

75

55

35

25

10

0

0903 00 00

Mate

0

0

0

0

0

0

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

 

 

 

 

 

 

1212 20 00

mere- ja muud vetikad

0

0

0

0

0

0

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar– agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

 

 

 

 

taimemahlad ja -ekstraktid:

 

 

 

 

 

 

1302 12 00

lagritsast

0

0

0

0

0

0

1302 13 00

humalast

0

0

0

0

0

0

1302 19

muud:

 

 

 

 

 

 

1302 19 80

muud

0

0

0

0

0

0

1302 20

pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

0

0

0

0

0

0

taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

 

 

 

 

1302 31 00

agar– agar

0

0

0

0

0

0

1302 32

jaanileivapuu või ebaakaatsia viljadest ja seemnetest:

 

 

 

 

 

 

1302 32 10

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

0

0

0

0

0

0

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

0

0

0

0

0

0

1404

Mujal nimetamata taimne materjal

0

0

0

0

0

0

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

0

0

0

0

0

0

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

0

0

0

0

0

0

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

 

 

 

1515 90

muud:

 

 

 

 

 

 

1515 90 11

tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

0

0

0

0

0

0

ex 1515 90 11

jojoobi- ja oititsikaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

0

0

0

0

0

0

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

 

 

 

 

 

 

1516 20

taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

 

 

 

 

 

 

1516 20 10

hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

0

0

0

0

0

0

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või – õlidest ning nende fraktsioonidest:

 

 

 

 

 

 

1517 10

margariin, v.a vedel margariin:

 

 

 

 

 

 

1517 10 10

piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

90

80

70

60

50

40

1517 90

muud:

 

 

 

 

 

 

1517 90 10

piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

90

75

55

35

15

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1517 90 93

toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

90

75

60

45

30

0

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

 

 

 

 

 

 

1518 00 10

linoksiin

0

0

0

0

0

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1518 00 91

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

0

0

0

0

0

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1518 00 95

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

0

0

0

0

0

0

1518 00 99

muud

0

0

0

0

0

0

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

0

0

0

0

0

0

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

0

0

0

0

0

0

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

 

 

 

 

 

 

1522 00 10

degraa (parkerasv)

0

0

0

0

0

0

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

 

 

 

 

 

 

1702 50 00

keemiliselt puhas fruktoos

0

0

0

0

0

0

1702 90

muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist

 

 

 

 

 

 

1702 90 10

keemiliselt puhas maltoos

0

0

0

0

0

0

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

 

 

 

 

 

 

1704 10

närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte

80

60

40

20

10

0

1704 90

muud:

 

 

 

 

 

 

1704 90 10

lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta

0

0

0

0

0

0

1704 90 30

valge šokolaad

75

50

25

0

0

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1704 90 51

kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendites netomassiga vähemalt 1 kg

0

0

0

0

0

0

1704 90 55

kurgupastillid ja köhatropsid

80

60

40

20

10

0

1704 90 61

dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)

80

60

40

20

10

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1704 90 65

kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa

80

60

40

20

10

0

1704 90 71

karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell)

80

60

40

20

10

0

1704 90 75

iirised (toffee) jms maiustused

80

60

40

20

10

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1704 90 81

pressitud tabletid

80

60

40

20

10

0

1704 90 99

muud

90

80

70

60

50

40

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

0

0

0

0

0

0

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

0

0

0

0

0

0

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

0

0

0

0

0

0

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised:

 

 

 

 

 

 

1806 10

kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:

 

 

 

 

 

 

1806 10 15

mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 5 % massist

90

70

50

40

20

0

1806 10 20

mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist

90

70

50

40

20

0

1806 10 30

mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist

90

80

70

60

40

0

1806 10 90

mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist

90

80

70

60

40

0

1806 20

muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg:

 

 

 

 

 

 

1806 20 10

mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist

90

70

50

40

20

0

1806 20 30

mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist

90

70

50

40

20

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1806 20 50

mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist

90

70

50

40

20

0

1806 20 70

granuleeritud piimašokolaad

90

70

50

40

20

0

1806 20 80

maitsestatud šokolaadiglasuur

90

70

50

40

20

0

1806 20 95

muud

90

80

70

60

40

0

muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:

 

 

 

 

 

 

1806 31 00

täidisega

85

70

50

40

20

0

1806 32

täidiseta:

85

70

50

40

20

0

1806 90

muud:

 

 

 

 

 

 

šokolaad ja šokolaaditooted:

 

 

 

 

 

 

šokolaadikompvekid, täidisega või ilma:

 

 

 

 

 

 

1806 90 11

alkoholiga

90

80

70

60

40

0

1806 90 19

muud

90

80

70

60

40

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1806 90 31

täidisega

85

70

65

40

20

0

1806 90 39

täidiseta

90

80

70

60

40

0

1806 90 50

kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

90

80

70

60

40

0

1806 90 60

kakaovõided

85

70

65

40

20

0

1806 90 70

kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks

90

80

70

60

40

0

1806 90 90

muud

90

80

70

60

40

0

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

 

 

 

 

 

1901 10 00

jaemüügiks pakendatud imikutoidud

0

0

0

0

0

0

1901 20 00

segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

90

75

60

45

30

0

1901 90

muud:

 

 

 

 

 

 

linnaseekstrakt:

 

 

 

 

 

 

1901 90 11

kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist

90

75

60

45

30

0

1901 90 19

muud

90

75

60

45

30

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1901 90 91

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 %, välja arvatud pulbrilised toiduained rubriikide 0401 –0404 kaupadest

90

75

60

45

20

0

1901 90 99

muud

85

70

65

40

20

0

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha– või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

 

 

 

 

 

 

täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

 

 

 

 

 

 

1902 11 00

muna sisaldavad

95

90

80

60

50

0

1902 19

muud:

 

 

 

 

 

 

1902 19 10

mis ei sisalda harilikku nisujahu või – püüli

85

70

65

40

20

0

1902 19 90

muud

90

75

60

45

30

0

1902 20

täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

1902 20 91

kuumtöödeldud

90

75

60

45

30

0

1902 20 99

muud

90

75

60

45

30

0

1902 30

muud pastatooted

90

75

60

45

30

0

1902 40

kuskuss

0

0

0

0

0

0

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

0

0

0

0

0

0

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad:

 

 

 

 

 

 

1904 10

teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad:

 

 

 

 

 

 

1904 10 10

maisist

90

70

50

30

10

0

1904 10 30

riisist

0

0

0

0

0

0

1904 10 90

muud

90

70

50

30

10

0

1904 20

röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad

90

70

50

30

10

0

1904 30 00

bulgurnisu

90

70

50

30

10

0

1904 90

muud

90

70

50

30

10

0

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:

 

 

 

 

 

 

1905 10 00

kuivikleivad

90

70

50

30

10

0

1905 20

piparkoogid jms:

 

 

 

 

 

 

1905 20 10

mis sisaldavad alla 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)

0

0

0

0

0

0

1905 20 30

mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist

0

0

0

0

0

0

1905 20 90

mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 50 % massist

90

70

50

30

10

0

magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid:

 

 

 

 

 

 

1905 31

magusad küpsised

90

80

70

60

40

0

1905 32

vahvlid:

 

 

 

 

 

 

1905 32 05

veesisaldusega üle 10 % massist

90

80

70

60

40

0

muud:

 

 

 

 

 

 

täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:

 

 

 

 

 

 

1905 32 11

kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g

85

70

50

40

20

0

1905 32 19

muud

90

80

70

60

40

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1905 32 91

soolased, täidisega või täidiseta

90

80

70

60

40

0

1905 32 99

muud

90

80

70

60

40

0

1905 40

kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted

90

70

50

30

10

0

1905 90

muud:

 

 

 

 

 

 

1905 90 10

matsa

90

70

50

30

10

0

1905 90 20

armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms

90

70

50

30

10

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1905 90 30

leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ja mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist

90

70

50

30

10

0

1905 90 45

küpsised (kreekerid jms)

90

80

70

60

40

0

1905 90 55

pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased

90

70

50

30

10

0

muud:

 

 

 

 

 

 

1905 90 60

magusainelisanditega

85

70

50

40

20

0

1905 90 90

muud

90

70

50

30

10

0

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

 

 

 

 

 

 

2001 90

muud:

 

 

 

 

 

 

2001 90 30

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

80

70

50

30

10

0

2001 90 40

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

0

0

0

0

0

0

2001 90 60

palmipungad

0

0

0

0

0

0

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

 

 

 

 

 

 

2004 10

kartulid:

 

 

 

 

 

 

muud:

 

 

 

 

 

 

2004 10 91

jahu või helvestena

0

0

0

0

0

0

2004 90

muud köögiviljad, sh segud:

 

 

 

 

 

 

2004 90 10

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

90

70

50

30

10

0

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

 

 

 

 

 

 

2005 20

kartulid:

 

 

 

 

 

 

2005 20 10

jahu või helvestena

0

0

0

0

0

0

2005 80 00

suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

80

70

50

30

10

0

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine– või alkoholilisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

 

pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

 

 

 

 

 

 

2008 11

maapähklid:

 

 

 

 

 

 

2008 11 10

maapähklivõi

0

0

0

0

0

0

muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

 

 

 

 

 

 

2008 91 00

palmipungad

0

0

0

0

0

0

2008 99

muud:

 

 

 

 

 

 

piirituselisandita:

 

 

 

 

 

 

suhkrulisandita:

 

 

 

 

 

 

2008 99 85

teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

80

70

50

30

10

0

2008 99 91

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

0

0

0

0

0

0

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

0

0

0

0

0

0

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

 

 

 

 

 

 

2102 10

aktiivpärmid:

 

 

 

 

 

 

2102 10 10

kultuurpärmid

80

70

60

40

10

0

pagaripärmid:

 

 

 

 

 

 

2102 10 31

kuivatatud

90

70

60

40

10

0

2102 10 39

muud

90

70

60

0

0

0

2102 10 90

muud

90

70

50

30

10

0

2102 20

mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid

0

0

0

0

0

0

2102 30 00

valmis küpsetuspulbrid

80

70

50

30

10

0

2103

kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

 

 

 

 

 

 

2103 10 00

sojakaste

0

0

0

0

0

0

2103 20 00

ketšup jm tomatikastmed

80

70

50

30

10

0

2103 30

sinepipulber ja valmissinep:

 

 

 

 

 

 

2103 30 10

sinepipulber

0

0

0

0

0

0

2103 30 90

valmissinep

90

70

50

30

10

0

2103 90

muud:

 

 

 

 

 

 

2103 90 10

vedel mango– chutney

0

0

0

0

0

0

2103 90 30

aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit

80

70

50

30

10

0

2103 90 90

muud

0

0

0

0

0

0

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist:

 

 

 

 

 

 

2104 10

supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks:

 

 

 

 

 

 

2104 10 10

kuivatatud

80

70

50

0

0

0

2104 10 90

muud

80

70

50

30

10

0

2104 20 00

homogeenitud toidusegud

80

70

50

30

10

0

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

80

70

60

50

40

0

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

 

 

 

 

 

 

2106 10

valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

0

0

0

0

0

0

2106 90

muud:

 

 

 

 

 

 

2106 90 20

alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

90

70

50

30

10

0

muud:

 

 

 

 

 

 

2106 90 92

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

90

70

50

30

10

0

2106 90 98

muud

85

70

55

40

20

0

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi:

 

 

 

 

 

 

2201 10

mineraalvesi, gaseeritud vesi

80

70

60

50

40

0

2201 90 00

muud

70

60

50

40

30

0

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad:

 

 

 

 

 

 

2202 10 00

vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega

80

70

50

40

20

0

2202 90

muud:

 

 

 

 

 

 

2202 90 10

mis ei sisalda rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

85

70

50

40

20

0

muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:

 

 

 

 

 

 

2202 90 91

alla 0,2 % massist

90

80

70

60

40

0

2202 90 95

vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist

90

80

70

50

30

0

2202 90 99

vähemalt 2 % massist

90

80

70

50

30

0

2203 00

Linnaseõlu:

 

 

 

 

 

 

nõudes mahuga kuni 10 liitrit:

 

 

 

 

 

 

2203 00 01

pudelites

80

70

50

0

0

0

2203 00 09

muud

80

70

60

50

30

0

2203 00 10

nõudes mahuga üle 10 liitri

80

70

60

50

30

0

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

90

70

50

30

10

0

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül– jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

95

90

80

70

50

40

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid:

 

 

 

 

 

 

2208 20

piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest:

 

 

 

 

 

 

nõudes mahuga kuni 2 liitrit:

 

 

 

 

 

 

2208 20 12

Cognac

90

80

70

60

40

0

2208 20 14

Armagnac

90

80

70

60

40

0

2208 20 26

Grappa

90

80

70

60

40

0

2208 20 27

Brandy de Jerez

90

80

70

60

40

0

2208 20 29

muud

90

80

70

60

40

0

nõudes mahuga üle 2 liitri:

 

 

 

 

 

 

2208 20 40

toordestillaat

85

70

65

40

20

0

muud:

 

 

 

 

 

 

2208 20 62

Cognac

90

80

70

60

40

0

2208 20 64

Armagnac

90

80

70

60

40

0

2208 20 86

Grappa

80

70

50

30

10

0

2208 20 87

Brandy de Jerez

80

70

50

30

10

0

2208 20 89

muud

80

70

50

30

20

0

2208 30

viski:

 

 

 

 

 

 

Bourboni viski, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 30 11

kuni 2 liitrit

80

70

50

30

20

0

2208 30 19

üle 2 liitri

80

70

50

30

20

0

Šoti viski:

 

 

 

 

 

 

linnaseviski, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 30 32

kuni 2 liitrit

80

70

50

30

20

0

2208 30 38

üle 2 liitri

80

70

50

30

20

0

seguviski, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 30 52

kuni 2 liitrit

80

70

50

0

0

0

2208 30 58

üle 2 liitri

80

70

50

30

20

0

muud, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 30 72

kuni 2 liitrit

80

70

50

30

20

0

2208 30 78

üle 2 liitri

80

70

50

30

20

0

muu, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 30 82

kuni 2 liitrit

80

70

50

30

20

0

2208 30 88

üle 2 liitri

80

70

50

30

20

0

2208 40

rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel

0

0

0

0

0

0

2208 50

džinn ja genever:

 

 

 

 

 

 

džinn, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 50 11

kuni 2 liitrit

0

0

0

0

0

0

2208 50 19

üle 2 liitri

0

0

0

0

0

0

genever, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 50 91

kuni 2 liitrit

80

70

60

40

30

0

2208 50 99

üle 2 liitri

80

70

50

30

20

0

2208 60

viin

80

70

50

30

20

0

2208 70

liköörid ja kordialid

0

0

0

0

0

0

2208 90

muud:

 

 

 

 

 

 

arrak, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 90 11

kuni 2 liitrit

0

0

0

0

0

0

2208 90 19

üle 2 liitri

0

0

0

0

0

0

ploomi-, pirni– või kirsiviin (v.a liköörid), nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 90 33

kuni 2 liitrit

80

70

60

50

40

30

2208 90 38

üle 2 liitri

80

70

60

50

40

30

muud kanged piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

kuni 2 liitrit

 

 

 

 

 

 

2208 90 41

Ouzo

0

0

0

0

0

0

muud:

 

 

 

 

 

 

kanged piiritusjoogid (v.a liköörid):

 

 

 

 

 

 

aetud puuviljadest või marjadest:

 

 

 

 

 

 

2208 90 45

Calvados

0

0

0

0

0

0

2208 90 48

muud

80

70

60

50

40

30

muud:

 

 

 

 

 

 

2208 90 52

Korn

0

0

0

0

0

0

2208 90 54

Tequila

0

0

0

0

0

0

2208 90 56

muud

0

0

0

0

0

0

2208 90 69

muud alkohoolsed joogid

80

70

50

40

20

0

üle 2 liitri

 

 

 

 

 

 

kanged piiritusjoogid (v.a liköörid):

 

 

 

 

 

 

2208 90 71

aetud puuviljadest või marjadest

90

80

60

50

30

0

2208 90 75

Tequila

80

70

50

40

20

0

2208 90 77

muud

80

70

50

40

20

0

2208 90 78

muud alkohoolsed joogid

80

70

50

40

20

0

denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga:

 

 

 

 

 

 

2208 90 91

kuni 2 liitrit

80

70

50

40

30

20

2208 90 99

üle 2 liitri

80

70

50

40

30

20

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

 

 

 

 

 

 

2402 10 00

tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

80

70

50

30

20

0

2402 20

tubakat sisaldavad sigaretid:

 

 

 

 

 

 

2402 20 10

nelgiõli sisaldavad

80

70

50

30

20

0

2402 20 90

muud

100

100

100

100

100

100

2402 90 00

muud

80

70

50

30

20

0

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja –essentsid:

 

 

 

 

 

 

2403 10

suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid:

100

100

100

100

100

100

muud:

 

 

 

 

 

 

2403 91 00

„homogeenitud” või „taastatud” tubakas

100

100

100

100

100

100

2403 99

muud:

 

 

 

 

 

 

2403 99 10

närimistubakas, nuusktubakas

80

70

50

30

20

0

2403 99 90

muud

100

100

100

100

100

100

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

 

 

 

 

 

 

muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

 

 

 

 

 

 

2905 43 00

mannitool

0

0

0

0

0

0

2905 44

D– glütsitool (sorbitool)

0

0

0

0

0

0

2905 45 00

glütserool

0

0

0

0

0

0

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

 

 

 

 

 

 

3301 90

muud

0

0

0

0

0

0

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

 

 

 

 

 

 

3302 10

kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:

 

 

 

 

 

 

kasutamiseks jookide tootmisel:

 

 

 

 

 

 

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

 

 

 

 

 

 

3302 10 10

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

0

0

0

0

0

0

muud:

 

 

 

 

 

 

3302 10 21

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

0

0

0

0

0

0

3302 10 29

muud

0

0

0

0

0

0

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

 

 

 

 

 

 

3501 10

kaseiin

0

0

0

0

0

0

3501 90

muud:

 

 

 

 

 

 

3501 90 90

muud

0

0

0

0

0

0

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

 

 

 

 

 

 

3505 10

dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

 

 

 

 

 

 

3505 10 10

dekstriinid

0

0

0

0

0

0

muud modifitseeritud tärklised:

 

 

 

 

 

 

3505 10 90

muud

0

0

0

0

0

0

3505 20

liimid

0

0

0

0

0

0

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha– jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

 

 

 

 

 

 

3809 10

tärklisainete baasil

0

0

0

0

0

0

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

0

0

0

0

0

0

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

 

 

 

 

 

 

3824 60

sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

0

0

0

0

0

0

▼M1

PROTOKOLLI nr 1 III LISA

EUROOPA LIIDUST PÄRIT KAUPADE SERBIASSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TARIIFIKVOODID

Osutatud artiklis 25



CN-kood (2013)

Kauba kirjeldus

Aastane kogus

(tonnides)

Tollimaksumäär kvoodi piires

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

190

0 %

0403 10

–  jogurt:

 

– –  lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

 

– – –  ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus:

0403 10 11

– – – –  kuni 3 %

0403 10 13

– – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 %

0403 90

–  muud:

 

– –  lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

 

– – –  muud, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – –  kuni 3 %

0403 90 93

– – – –  üle 3 %, kuid mitte üle 6 %

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega:

1 180

0 %

2207 10 00

–  denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

25

1 600

10 %

15 %

2402 20

–  tubakat sisaldavad sigaretid:

2402 20 90

– –  muud

▼B

PROTOKOLL NR 2

teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta



Artikkel 1

Käesolev protokoll sisaldab:

1) 

leping teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste kohta (käesoleva protokolli I lisa).

2) 

leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta (käesoleva protokolli II lisa).

Artikkel 2

Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud lepinguid kohaldatakse järgneva suhtes:

1) 

juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvad veinid, mis on toodetud värsketest viinamarjadest ja mis

a) 

pärinevad Euroopa Ühendusest ja on toodetud eeskirjade kohaselt, mis reguleerivad veinivalmistustavasid ja -menetlusi, millele on viidatud nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) ( 8 ) (muudetud) V jaotises ja komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1622/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta ( 9 ) (muudetud);

või

b) 

pärinevad Serbiast ja on toodetud eeskirjade kohaselt, mis vastavalt Serbia õigusaktidele reguleerivad veinivalmistustavasid ja -menetlusi. Kõnealused veinivalmistustavasid ja -menetlusi reguleerivad eeskirjad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

2) 

lõikes 1 viidatud konventsiooni rubriiki 22.08 kuuluvad piiritusjoogid, mis

a) 

pärinevad Euroopa Ühendusest ja vastavad nõukogu 29. mai 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad ( 10 ) (muudetud), ja komisjoni 24. aprilli 1990 määrusega (EMÜ) nr 1014/90, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad ( 11 ) (muudetud), kehtestatud tingimustele;

või

b) 

pärinevad Serbiast ja on toodetud kooskõlas Serbia õigusaktidega, mis peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

3) 

lõikes 1 viidatud konventsiooni rubriiki 22.05 kuuluvad aromatiseeritud veinid, mis

a) 

pärinevad Euroopa Ühendusest ja vastavad nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad ( 12 ) (muudetud), kehtestatud tingimustele;

või

b) 

pärinevad Serbiast ja on toodetud kooskõlas Serbia õigusaktidega, mis peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

PROTOKOLLI nr 2 I LISA

Ühenduse ja Serbia vaheline

LEPING

teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste kohta

▼M1

1. Alljärgnevate veinide, mis on loetletud käesoleva protokolli artiklis 2, importimisel Euroopa Liitu kehtivad järgmised soodustused:



CN-kood

Kauba kirjeldus

(vastavalt protokolli nr 2 artikli 2 lõike 1 punktile b)

Kohaldatav tollimaks

Aastane kogus (hl)

Erisätted

ex 2204 10

ex 2204 21

Kvaliteetvahuvein

Vein värsketest viinamarjadest

tollimaksuvabastus

55 000

 (1)

ex 2204 29

Vein värsketest viinamarjadest

tollimaksuvabastus

12 300

 (1)

(1)   

Ühe lepinguosalise taotlusel võib pidada konsultatsioone, et kvoote kohandada, viies kogused rubriigi ex 2204 29 suhtes kohaldatava kvoodi alt rubriikide ex 2204 10  ja ex 2204 21 suhtes kohaldatava kvoodi alla.

▼B

2. Ühendus määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 1 määratud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta Serbias ekspordisubsiidiume.

3. Alljärgnevate veinide, mis on loetletud käesoleva protokolli artiklis 2, importimisel Serbiasse kehtivad järgmised soodustused:



Serbia tollitariifi kood

Kirjeldus

(vastavalt protokolli nr 2 artikli 2 lõike 1 punktile a)

kohaldatav tollimaks

jõustub alates kogusest hektoliitrites

ex 2204 10

ex 2204 21

Kvaliteetvahuvein

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

25 000

4. Serbia määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 3 määratud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta ühenduse riikides ekspordisubsiidiume.

5. Käesolevas lisas sisalduva lepingu kohaselt rakendatavad päritolureeglid sätestatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollis nr 3.

6. Käesolevas lisas sisalduvas lepingus sätestatud soodustuste kohase veiniimpordi korral on vaja esitada komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 883/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas ( 13 ), vastav sertifikaat ja saatedokument, mis kinnitab, et kõnealune vein vastab protokolli nr 2 artikli 2 lõikele 1. Sertifikaadi ja saatedokumendi peab välja andma vastastikuselt tunnustatud ametiasutus, mis esineb ühiselt koostatud nimekirjades.

7. Lepinguosalised püüavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist leida võimalusi teha teineteisele täiendavaid soodustusi, võttes arvesse omavahelise veinikaubanduse arengut.

8. Lepinguosalised tagavad vastastikuste soodustuste sõltumatuse muudest meetmetest.

9. Nõupidamised toimuvad kummagi lepinguosalise taotlusel mis tahes käesolevas lisas sisalduva lepinguga seotud probleemi puhul.

PROTOKOLLI nr 2 II LISA

Ühenduse ja Serbia vaheline

LEPING

teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta

Artikkel 1

Eesmärgid

1.  
Lepinguosalised tunnustavad, kaitsevad ja kontrollivad võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud toodete nimetusi vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.
2.  
Lepinguosalised võtavad üldisi ja konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise ja püstitatud eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lisas sisalduvas lepingus, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„päritolu”, kui seda kasutatakse seoses lepinguosalise nimega, tähendab et:

— 
vein on täielikult toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil viinamarjadest, mille saak on täies mahus koristatud selle lepinguosalise territooriumilt,
— 
piiritusjook või aromatiseeritud vein on toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil;
b) 

„geograafiline tähis” – 1. liites loetletuna tähis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 22 lõike 1 tähenduses;

c) 

„traditsiooniline märge” – 2. liites kindlaksmääratud traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige veini tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile, kohale või tüübile, või asjaomase veini ajalooga seonduvale konkreetsele sündmusele ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

d) 

„homonüümne” – erinevatele kohtadele, menetlustele või asjaoludele viitamiseks kasutatav sama geograafiline tähis või sama traditsiooniline märge või nii sarnane termin, et see võib tekitada segaduse;

e) 

„kirjeldus” – sõnad, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldamiseks etiketil, veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedes, ning reklaammaterjalides;

f) 

„märgistus” – kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, kujutised, geograafilised tähised või kaubamärgid, mis eristavad veini, piiritusjooki või aromatiseeritud veini teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasildil;

g) 

„esitlusviis” – märgistusel, pakendil, mahutitel, sulguril ning mis tahes reklaami- ja/või müügiedendamiskampaania käigus kasutatav väljendite, viidete ja muu seesuguse kogum, millega viidatakse veinile, piiritusjoogile või aromatiseeritud veinile;

h) 

„pakend” – kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimiseks või toodete lõpptarbijale müümiseks;

i) 

„toodetud” – kogu veinivalmistusprotsess, piiritusjoogi valmistamine ja aromatiseeritud veini valmistamine;

j) 

„vein” – ainult käesolevas lisas sisalduvas lepingus nimetatud viinamarjasortidest värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täieliku või osalise alkohoolse käärimise tulemusel saadud jook;

k) 

„viinamarjasordid” – vitis vinifera liiki kuuluvad taimesordid, ilma et see piiraks lepinguosalise selliste võimalike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad erinevate viinamarjasortide kasutamist kõnealuse lepinguosalise territooriumil toodetud veinis;

l) 

„WTO leping” – 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Marrakeši leping, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon.

Artikkel 3

Üldised impordi- ja turustuseeskirjad

Kui käesolevas lisas sisalduva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, toimub käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud toodete import ja turustamine kooskõlas lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusaktidega.

I

JAOTIS

VEINI, PIIRITUSJPPKIDE JA AROMATISEERITUD VEINIDE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE

Artikkel 4

Kaitstud nimed

Piiramata mingil viisil käesoleva lisa artiklite 5, 6 ja 7 kohaldamist kaitstakse järgnevat:

a) 

käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud toodete puhul:

— 
viited selle liikmesriigi nimele, kust vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein pärineb, või muud liikmesriigi tähistamiseks kasutatavad nimed,
— 
geograafilised tähised, mis on loetletud 1. liite A osa punktis a veinide puhul, punktis b piiritusjookide puhul ja punktis c aromatiseeritud veinide puhul,
— 
liite A osas loetletud traditsioonilised märked.
b) 

Serbia päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul:

— 
viited nimele „Serbia” või muudele nimedele, mis sellele riigile osutavad,
— 
geograafilised tähised, mis on loetletud 1. liite B osa punktis a veinide puhul, punktis b piiritusjookide puhul ja punktis c aromatiseeritud veinide puhul,
— 
2. liite B osas loetletud traditsioonilised märked.

Artikkel 5

Ühenduse liikmesriikidele ja Serbiale viitavate nimetuste kaitse

1.  

Serbias on viited ühenduse liikmesriikidele ja muudele liikmesriigi tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaks määramiseks:

a) 

reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja

b) 

ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.

2.  

Euroopa Ühenduses on viited Serbiale ja muudele Serbia tähistamiseks kasutatavatele nimedele (millele võib järgneda viinamarjasordi nimi), mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaksmääramiseks:

a) 

reserveeritud Serbia päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja

b) 

Serbia ei või neid kasutada muul viisil kui Serbia õigusnormides sätestatud tingimustel.

Artikkel 6

Geograafiliste tähiste kaitse

1.  

Serbias on 1. liite A osas loetletud ühenduse geograafilised tähised:

a) 

kaitstud ühenduse päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja

b) 

neid ei või kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.

2.  

Ühenduses on 1. liite B osas loetletud Serbia geograafilised tähised:

a) 

kaitstud Serbia päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja

b) 

neid ei või kasutada muul viisil kui Serbia õigusnormides sätestatud tingimustel.

Olenemata protokolli artikli 2 lõike 2 punktist b, niivõrd kui see viitab kangeid alkohoolseid jooke käsitlevatele ELi õigusaktidele, ei täiendata Serbiast pärinevate ja ELis turustatavate kangete alkohoolsete jookide müüginimetusi geograafilise tähisega ega asendata sellega.

3.  
Lepinguosalised võtavad vastavalt käesolevas lisas sisalduvale lepingule kõik vajalikud meetmed artikli 4 lõike a ja b teises lõigus nimetatud lepinguosaliste territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate nimetuste vastastikuseks kaitseks. Selleks kasutab iga lepinguosaline asjakohaseid õiguslikke vahendeid, millele on viidatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepingu artiklis 23, et tagada tõhus kaitse ja vältida geograafiliste tähiste kasutamist nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kindlaks määramiseks, mida asjaomased tähised ja kirjeldused ei hõlma.
4.  
Artiklis 4 nimetatud geograafilised tähised on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele, mille kohta neid kasutatakse, ja neid võib kasutada ainult lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel.
5.  

Käesolevas lisas sisalduvas lepingus sätestatud kaitse alusel on keelatud kaitstud nimetuste kasutamine eelkõige nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kohta, mis ei pärine nimetatud geograafiliselt alalt, ning seda kaitset kohaldatakse isegi siis, kui:

— 
veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini tegelik päritolu on märgitud,
— 
kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes,
— 
nimetusele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid,
— 
kaitstavat nimetust kasutatakse mis tahes viisil 14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 22.09 kuuluvate toodete kohta.
6.  
Kui 1. liites loetletud geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt. Lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid geograafilisi tähiseid, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.
7.  
Kui 1. liites loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse TRIPS-lepingu artikli 23 lõiget 3.
8.  
Käesolevas lisas sisalduva lepingu sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse viisil, mis tarbijaid eksitab.
9.  
Vastavalt käesolevas lisas sisalduvale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise 1. liites loetletud geograafilisi tähiseid või traditsioonilisi märkeid, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud nende päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.
10.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei pea lepinguosalised I liites loetletud kaitstud geograafilisi tähiseid lepinguosaliste tavakeeles enam tavapäraseks veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini üldnimetuseks, nagu see on ette nähtud TRIPS-lepingu artikli 24 lõikega 6.

Artikkel 7

Traditsiooniliste nimetuste kaitse

1.  

2. liites loetletud ühenduse traditsioonilisi märkeid:

a) 

ei kasutata Serbias Serbia päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks; ning

b) 

ei tohi Serbias kasutada ühenduse päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muidu, kui 2. liites loetletud päritolu ja kategooriaga veinide puhul ja nimetatud keeles ning ühenduse õigusnormidega sätestatud tingimustel.

2.  
2. liites loetletud Serbia traditsioonilisi märkeid ei kasutata ühenduses ühenduse päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks ja neid ei tohi kasutada Serbia päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muidu, kui 2. liites loetletud päritolu ja kategooriaga veinide puhul ja serbia keeles ning Serbia õigusnormidega sätestatud tingimustel.
3.  
Lepinguosalised võtab vastavalt käesolevale jaotisele kõik vajalikud meetmed artiklis 4 nimetatud lepinguosaliste territooriumilt pärineva veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate traditsiooniliste märgete vastastikuseks kaitseks. Selleks näevad lepinguosalised ette asjakohased õiguslikud vahendid, et tagada tõhus kaitse ja vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele märgetele, isegi kui traditsioonilistele märgetele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid.
4.  
Kui 2. liites loetletud traditsioonilised märked on homonüümsed, tagatakse igale märkele kaitse tingimusel, et seda on kasutatud heauskselt ning see ei eksita tarbijaid veini tegeliku päritolu suhtes. Lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid traditsioonilisi tähiseid, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.
5.  
Traditsioonilise märke kaitset kohaldatakse ainult: keele või keelte ning tähestike suhtes, milles see on esitatud 2. liites, ja mitte tõlkes; ning tootekategoorias, millega seoses seda lepinguosaliste juures kaitstakse, nagu on esitatud 2. liites.

Artikkel 8

Kaubamärgid

1.  
Asjaomased riiklikud ja kohalikud lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini kaubamärke, mis on identsed või sarnased nende geograafiliste tähistega või sisaldavad viidet nendele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud artikliga 4, seoses veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veiniga, millel ei ole nimetatud päritolu ja mis ei vasta selle veini kasutamise eeskirjadele.
2.  
Asjaomased lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini kaubamärke, mis sisaldavad viidet geograafilistele tähistele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesolevas lisas sisalduva lepinguga, kui kõnealune vein ei ole vein, millele traditsiooniline märge reserveeritud on, nagu on esitatud II liites.

Artikkel 9

Eksport

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lepinguosalise territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini kolmandasse riiki eksportimise ja turustamise korral väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi ei kasutata teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks artikli 4 punktide a ja b teises lõigus viidatud kaitstud geograafilisi tähiseid ja veini puhul artikli 4 punktide a ja b kolmandas lõigus viidatud vastava lepinguosalise traditsioonilisi märkeid.

II

JAOTIS

RAKENDAMINE JA VASTASTIKUNE ABI PÄDEVATE AMETIASUTUSTE VAHEL NING KÄESOLEVAS LISAS SISALDUVA LEPINGU HALDAMINE

Artikkel 10

Töörühm

1.  
Kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikliga 123 asutatakse põllumajanduse allkomitee egiidi all tegutsev töörühm.
2.  
Töörühm hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise eest ning käsitleb kõiki käesolevas lisas sisalduva lepingu rakendamisega seotud küsimusi.
3.  
Töörühm võib esitada soovitusi, arutada ja esitada ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesolevas lisas sisalduva lepingu eesmärkide saavutamisele kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini sektoris. Töörühm tuleb kokku ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel vaheldumisi – kord Euroopa Ühenduses, kord Serbias – lepinguosaliste vastastikkusel kokkuleppel määratud ajal ja kohas.

Artikkel 11

Lepinguosaliste ülesanded

1.  
Lepinguosalised peavad kas otse või artiklis 10 nimetatud töörühma kaudu ühendust kõikides käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes.
2.  
Serbia määrab oma esindajaks Põllumajandus-, Metsandus- ja Veeressursi Ministeeriumi. Ühendus määrab oma esindajaks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist esindaja muutmisest.
3.  
Esindaja tagab kõigi käesolevas lisas sisalduva lepingu rakendamise eest vastutavate asutuste tegevuse kooskõlastatuse.
4.  

Osalised:

a) 

muudavad mõlemad artiklis 4 osutatud nimekirju ajutise komitee otsusega, et võtta arvesse kõiki muudatusi lepinguosaliste õigusnormides;

b) 

otsustavad mõlemad ajutise komitee otsusega, et käesolevas lisas sisalduva lepingu liiteid tuleks muuta. Liited loetakse muudetuks olenevalt asjaoludest kas lepinguosaliste kirjavahetuses nimetatud kuupäevast või töörühma otsuse tegemise kuupäevast;

c) 

kehtestavad vastastikusel kokkuleppel artikli 6 lõikes 4 osutatud kasutustingimused;

d) 

teavitavad üksteist kavatsusest võtta vastu uusi määrusi või teha muudatusi olemasolevates avalikkusele huvi pakkuvates määrustes, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud valdkonnas, millel on mõju veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini sektorile;

e) 

teavitavad üksteist kõigist käesolevas lisas sisalduva lepingu rakendamisega seotud õiguslikest, haldusalastest ja juriidilistest otsustest ning nende otsuste alusel vastuvõetud meetmetest.

Artikkel 12

Käesolevas lisas sisalduva lepingu kohaldamine ja toimimine

Lepinguosalised määravad kindlaks 3. liites sätestatud kontaktpunktid, kes vastutavad käesolevas lisas sisalduva lepingu kohaldamise ja toimimise eest.

Artikkel 13

Rakendamine ja vastastikune abi lepinguosaliste vahel

1.  
Kui veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldus või esitlus, eelkõige märgistusel, ametlikes ja kaubanduslikes dokumentides või reklaamis rikub käesolevas lisas sisalduvat lepingut, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid ja/või algatavad õigusliku menetluse kõlvatu konkurentsiga võitlemiseks või muul viisil kaitstud nimetuse ebaõige kasutamise vältimiseks.
2.  

Lõikes 1 nimetatud meetmed ja menetlused on kohaldatavad eelkõige:

a) 

kui käesolevas lisas sisalduva lepinguga kaitstud veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veiniga seotud kirjeldusi või kirjelduste, nimetuste, teksti või illustratsioonide tõlkeid kasutatakse otseselt või kaudselt viisil, mis annab vale- või eksitavat teavet veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu, omaduste või kvaliteedi kohta;

b) 

kui pakendina kasutatakse mahuteid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad.

3.  

Kui ühel lepinguosalistest on põhjust kahelda, et:

a) 

artiklis 2 määratletud vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein, millega kaubeldakse Serbias või ühenduses, ei vasta eeskirjadele, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit ühenduses või Serbias, või käesolevale lepingule; ning

b) 

kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise ja/või kohtumenetluse,

teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise esindajat.

4.  
Vastavalt lõikele 3 antav teave sisaldab üksikasju nende eeskirjade rikkumise kohta, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit lepinguosalise territooriumil, ja/või käesolevas lisas sisalduva lepingu rikkumise kohta ning nendega koos edastatakse ametlikud, kaubanduslikud või muud asjakohased dokumendid üksikasjadega kõigi haldusmeetmete või kohtumenetluste kohta, mida võib vajaduse korral võtta.

Artikkel 14

Konsulteerimine

1.  
Lepinguosalised konsulteerivad, kui üks neist arvab, et teine ei ole suutnud täita mõnd käesolevas lisas sisalduvast lepingust tulenevat kohustust.
2.  
Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.
3.  
Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.
4.  
Kui lepinguosalised ei ole pärast lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsulteerimist jõudnud kokkuleppele, võib see lepinguosaline, kes taotles konsulteerimist või kes võttis lõikes 3 osutatud meetmed, võtta asjakohased meetmed vastavalt stabiliseermis- ja assotsieerimislepingu artiklile 129, et käesolevas lisas sisalduvat lepingut oleks võimalik nõuetekohaselt kohaldada.

III

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 15

Väikeste koguste transiit

I. 

Käesolevas lisas sisalduvat lepingut ei kohaldata veinile, piiritusjookidele ja aromatiseeritud veinile, mis:

a) 

viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või

b) 

on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja mida lepinguosalised saadavad teineteisele väikestes kogustes II lõikes kehtestatud tingimustel ja korras.

II. 

Veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini puhul loetakse väikesteks kogusteks järgmisi tooteid:

1. 

kuni 5-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites kogused, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 50 liitrit;

2. 
a) 

reisijate isiklikus pagasis sisalduvad kogused, kui need kogused ei ületa 30 liitrit;

b) 

kogused, mis saadetakse saadetistena ühelt eraisikult teisele kogustes, mis ei ületa 30 liitrit;

c) 

kogused, mis moodustavad osa kolivate üksikisikute varast;

d) 

kuni ühe hektoliitrised kogused, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks;

e) 

diplomaatiliste-, konsulaar- ja muude selliste asutuste jaoks ettenähtud kogused, mida imporditakse tollivabade soodustuste raames;

f) 

kogused, mida hoitakse pardavarudena rahvusvaheliste transpordivahendite pardal.

Punktis 1 osutatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme punktis 2 osutatud erandjuhtumiga.

Artikkel 16

Olemasolevate varude turustamine

1.  
Veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mis on käesoleva lepingu jõustumise ajaks toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitatud kooskõlas lepinguosaliste riiklike õigusnormidega, kuid mis keelatakse käesolevas lisas sisalduva lepinguga, võib müüa kuni varude ammendumiseni.
2.  
Kui lepinguosalised ei ole sätestanud teisiti, võib käesolevas lisas sisalduva lepinguga kooskõlas toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitletud veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mille tootmine, valmistamine, kirjeldamine ja esitlemine ei ole enam lepingu muutmise tõttu sellega kooskõlas, turustada kuni varude ammendumiseni.

LIIDE 1

KAITSTUD NIMETUSTE LOETELU

(vastavalt protokolli nr 2 II lisa artiklitele 4 ja 6)

A-OSA:   ÜHENDUSES

A) –    ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINID

AUSTRIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Burgenland
Carnuntum
Donauland
Kamptal
Kärnten
Kremstal
Mittelburgenland
Neusiedlersee
Neusiedlersee-Hügelland
Niederösterreich
Oberösterreich
Salzburg
Steiermark
Südburgenland
Süd-Oststeiermark
Südsteiermark
Thermenregion
Tirol
Traisental
Vorarlberg
Wachau
Weinviertel
Weststeiermark
Wien

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Bergland
Steire
Steirerland
Weinland
Wien

BELGIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Côtes de Sambre et Meuse
Hagelandse Wijn
Haspengouwse Wijn
Heuvellandse wijn
Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays des jardins de Wallonie
Vlaamse landwijn

BULGAARIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkondade nimed

Асеновград (Asenovgrad)
Черноморски район (Black Sea Region)
Брестник (Brestnik)
Драгоево (Dragoevo)
Евксиноград (Evksinograd)
Хан Крум (Han Krum)
Хърсово (Harsovo)
Хасково (Haskovo)
Хисаря (Hisarya)
Ивайловград (Ivaylovgrad)
Карлово (Karlovo)
Карнобат (Karnobat)
Ловеч (Lovech)
Лозица (Lozitsa)
Лом (Lom)
Любимец (Lyubimets)
Лясковец (Lyaskovets)
Мелник (Melnik)
Монтана (Montana)
Нова Загора (Nova Zagora)
Нови Пазар (Novi Pazar)
Ново село (Novo Selo)
Оряховица (Oryahovitsa)
Павликени (Pavlikeni)
Пазарджик (Pazardjik)
Перущица (Perushtitsa)
Плевен (Pleven)
Пловдив (Plovdiv)
Поморие (Pomorie)
Русе (Ruse)
Сакар (Sakar)
Сандански (Sandanski)
Септември (Septemvri)
Шивачево (Shivachevo)
Шумен (Shumen)
Славянци (Slavyantsi)
Сливен (Sliven)
Южно Черноморие (Southern Black Sea Coast)
Стамболово (Stambolovo)
Стара Загора (Stara Zagora)
Сухиндол (Suhindol)
Сунгурларе (Sungurlare)
Свищов (Svishtov)
Долината на Струма (Struma valley)
Търговище (Targovishte)
Върбица (Varbitsa)
Варна (Varna)
Велики Преслав (Veliki Preslav)
Видин (Vidin)
Враца (Vratsa)
Ямбол (Yambol)

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Дунавска равнина (Danube Plain)
Тракийска низина (Thracian Lowlands)

KÜPROS

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Määratletud piirkonnad

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Määratletud piirkonnad

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Κουμανδαρία

 

Commandaria

 

Λαόνα Ακάμα

 

Laona Akama

 

Βουνί Παναγιάς – Αμπελίτης

 

Vouni Panayia – Ambelitis

 

Πιτσιλιά

 

Pitsilia

 

Κρασοχώρια Λεμεσού

Αφάμης või Λαόνα

Krasohoria Lemesou

Afames või Laona

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Λεμεσός

Lemesos

Πάφος

Pafos

Λευκωσία

Lefkosia

Λάρνακα

Larnaka

TŠEHHI VABARIIK

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Čechy

litoměřická

mělnická

Morava

mikulovská

slovácká

velkopavlovická

znojemská

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

české zemské víno
moravské zemské víno

PRANTSUSMAA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Alsace Grand Cru, millele järgneb väiksema geograafilise üksuse nimi
Alsace, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Alsace või Vin d’Alsace, millele võib järgneda „Edelzwicker” või viinamarjasordi ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi
Ajaccio
Aloxe-Corton
Anjou, millele võib järgneda Val de Loire või Coteaux de la Loire või Villages Brissac
Anjou, millele võib järgneda „Gamay”, „Mousseux” või „Villages”
Arbois
Arbois Pupillin
Auxey-Duresses või Auxey-Duresses Côte de Beaune või Auxey-Duresses Côte de Beaune-Villages
Bandol
Banyuls
Barsac
Bâtard-Montrachet
Béarn või Béarn Bellocq
Beaujolais Supérieur
Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Beaujolais-Villages
Beaumes-de-Venise, millele võib eelneda „Muscat de”
Beaune
Bellet või Vin de Bellet
Bergerac
Bienvenues Bâtard-Montrachet
Blagny
Blanc Fumé de Pouilly
Blanquette de Limoux
Blaye
Bonnes Mares
Bonnezeaux
Bordeaux Côtes de Francs
Bordeaux Haut-Benauge
Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet” või „Supérieur” või „Rosé” või „mousseux”
Bourg
Bourgeais
Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet” või „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi
Bourgogne Aligoté
Bourgueil
Bouzeron
Brouilly
Buzet
Cabardès
Cabernet d’Anjou
Cabernet de Saumur
Cadillac
Cahors
Canon-Fronsac
Cap Corse, millele eelneb „Muscat de”
Cassis
Cérons
Chablis Grand Cru, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Chambertin
Chambertin Clos de Bèze
Chambolle-Musigny
Champagne
Chapelle-Chambertin
Charlemagne
Charmes-Chambertin
Chassagne-Montrachet või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune-Villages
Château Châlon
Château Grillet
Châteaumeillant
Châteauneuf-du-Pape
Châtillon-en-Diois
Chenas
Chevalier-Montrachet
Cheverny
Chinon
Chiroubles
Chorey-lès-Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune-Villages
Clairette de Bellegarde
Clairette de Die
Clairette du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Clos de la Roche
Clos de Tart
Clos des Lambrays
Clos Saint-Denis
Clos Vougeot
Collioure
Condrieu
Corbières, millele võib järgneda Boutenac
Cornas
Corton
Corton-Charlemagne
Costières de Nîmes
Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Côte de Beaune-Villages
Côte de Brouilly
Côte de Nuits
Côte Roannaise
Côte Rôtie
Coteaux Champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Coteaux d’Aix-en-Provence
Coteaux d’ Ancenis, millele võib järgneda viinamarjasordi nimetus
Coteaux de Die
Coteaux de l’Aubance
Coteaux de Pierrevert
Coteaux de Saumur
Coteaux du Giennois
Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Coteaux du Layon või Coteaux du Layon Chaume
Coteaux du Layon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Coteaux du Loir
Coteaux du Lyonnais
Coteaux du Quercy
Coteaux du Tricastin
Coteaux du Vendômois
Coteaux Varois
Côte-de-Nuits-Villages
Côtes Canon-Fronsac
Côte d’Auvergne, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Côtes de Bergerac
Côtes de Blaye
Côtes de Bordeaux Saint-Macaire
Côtes de Bourg
Côtes de Brulhois
Côtes de Castillon
Côtes de Duras
Côtes de la Malepère
Côtes de Millau
Côtes de Montravel
Côtes de Provence, millele võib järgneda Sainte Victoire
Côtes de Saint-Mont
Côtes de Toul
Côtes du Forez
Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton või Villaudric
Côtes du Jura
Côtes du Lubéron
Côtes du Marmandais
Côtes du Rhône
Côtes du Rhône Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Côtes du Roussillon
Côtes du Roussillon Villages, millele võib järgneda kommuuni nimi Caramany või Latour de France või Les Aspres või Lesquerde või Tautavel
Côtes du Ventoux
Côtes du Vivarais
Cour-Cheverny
Crémant d’Alsace
Crémant de Bordeaux
Crémant de Bourgogne
Crémant de Die
Crémant de Limoux
Crémant de Loire
Crémant du Jura
Crépy
Criots Bâtard-Montrachet
Crozes Ermitage
Crozes-Hermitage
Echezeaux
Entre-Deux-Mers või Entre-Deux-Mers Haut-Benauge
Ermitage
Faugères
Fiefs Vendéens, millele võib järgneda „lieu-dit” Mareuil või Brem või Vix või Pissotte
Fitou
Fixin
Fleurie
Floc de Gascogne
Fronsac
Frontignan
Gaillac
Gaillac Premières Côtes
Gevrey-Chambertin
Gigondas
Givry
Grand Roussillon
Grands Echezeaux
Graves
Graves de Vayres
Griotte-Chambertin
Gros Plant du Pays Nantais
Haut Poitou
Haut-Médoc
Haut-Montravel
Hermitage
Irancy
Irouléguy
Jasnières
Juliénas
Jurançon
L’Etoile
La Grande Rue
Ladoix või Ladoix Côte de Beaune või Ladoix Côte de Beaune-Villages
Lalande de Pomerol
Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Latricières-Chambertin
Les-Baux-de-Provence
Limoux
Lirac
Listrac-Médoc
Loupiac
Lunel, millele võib eelneda „Muscat de”
Lussac Saint-Émilion
Mâcon või Pinot-Chardonnay-Macôn
Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Mâcon-Villages
Macvin du Jura
Madiran
Maranges Côte de Beaune või Maranges Côtes de Beaune-Villages
Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Marcillac
Margaux
Marsannay
Maury
Mazis-Chambertin
Mazoyères-Chambertin
Médoc
Menetou Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Mercurey
Meursault või Meursault Côte de Beaune või Meursault Côte de Beaune-Villages
Minervois
Minervois-la-Livinière
Mireval
Monbazillac
Montagne Saint-Émilion
Montagny
Monthélie või Monthélie Côte de Beaune või Monthélie Côte de Beaune-Villages
Montlouis, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”
Montrachet
Montravel
Morey-Saint-Denis
Morgon
Moselle
Moulin-à-Vent
Moulis
Moulis-en-Médoc
Muscadet
Muscadet Coteaux de la Loire
Muscadet Côtes de Grandlieu
Muscadet Sèvre-et-Maine
Musigny
Néac
Nuits
Nuits-Saint-Georges
Orléans
Orléans-Cléry
Pacherenc du Vic-Bilh
Palette
Patrimonio
Pauillac
Pécharmant
Pernand-Vergelesses või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune-Villages
Pessac-Léognan
Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Pineau des Charentes
Pinot-Chardonnay-Macôn
Pomerol
Pommard
Pouilly Fumé
Pouilly-Fuissé
Pouilly-Loché
Pouilly-sur-Loire
Pouilly-Vinzelles
Premières Côtes de Blaye
Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Puisseguin Saint-Émilion
Puligny-Montrachet või Puligny-Montrachet Côte de Beaune või Puligny-Montrachet Côte de Beaune-Villages
Quarts-de-Chaume
Quincy
Rasteau
Rasteau Rancio
Régnié
Reuilly
Richebourg
Rivesaltes, millele võib eelneda „Muscat de”
Rivesaltes Rancio
Romanée (La)
Romanée Conti
Romanée Saint-Vivant
Rosé d’Anjou
Rosé de Loire
Rosé des Riceys
Rosette
Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Roussette du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Ruchottes-Chambertin
Rully
Saint Julien
Saint-Amour
Saint-Aubin või Saint-Aubin Côte de Beaune või Saint-Aubin Côte de Beaune-Villages
Saint-Bris
Saint-Chinian
Sainte-Croix-du-Mont
Sainte-Foy Bordeaux
Saint-Émilion
Saint-Emilion Grand Cru
Saint-Estèphe
Saint-Georges Saint-Émilion
Saint-Jean-de-Minervois, millele võib eelneda „Muscat de”
Saint-Joseph
Saint-Nicolas-de-Bourgueil
Saint-Péray
Saint-Pourçain
Saint-Romain või Saint-Romain Côte de Beaune või Saint-Romain Côte de Beaune-Villages
Saint-Véran
Sancerre
Santenay või Santenay Côte de Beaune või Santenay Côte de Beaune-Villages
Saumur
Saumur Champigny
Saussignac
Sauternes
Savennières
Savennières-Coulée-de-Serrant
Savennières-Roche-aux-Moines
Savigny või Savigny-lès-Beaune
Seyssel
Tâche (La)
Tavel
Thouarsais
Touraine Amboise
Touraine Azay-le-Rideau
Touraine Mesland
Touraine Noble Joue
Touraine
Tursan
Vacqueyras
Valençay
Vin d’Entraygues et du Fel
Vin d’Estaing
Vin de Corse, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Vin de Lavilledieu
Vin de Savoie või Vin de Savoie-Ayze, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Vin du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Vin Fin de la Côte de Nuits
Viré Clessé
Volnay
Volnay Santenots
Vosne-Romanée
Vougeot
Vouvray, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays de l’Agenais
Vin de pays d’Aigues
Vin de pays de l’Ain
Vin de pays de l’Allier
Vin de pays d’Allobrogie
Vin de pays des Alpes de Haute-Provence
Vin de pays des Alpes Maritimes
Vin de pays de l’Ardèche
Vin de pays d’Argens
Vin de pays de l’Ariège
Vin de pays de l’Aude
Vin de pays de l’Aveyron
Vin de pays des Balmes dauphinoises
Vin de pays de la Bénovie
Vin de pays du Bérange
Vin de pays de Bessan
Vin de pays de Bigorre
Vin de pays des Bouches du Rhône
Vin de pays du Bourbonnais
Vin de pays du Calvados
Vin de pays de Cassan
Vin de pays Cathare
Vin de pays de Caux
Vin de pays de Cessenon
Vin de pays des Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet
Vin de pays Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré või Ile d’Oléron või Saint-Sornin
Vin de pays de la Charente
Vin de pays des Charentes-Maritimes
Vin de pays du Cher
Vin de pays de la Cité de Carcassonne
Vin de pays des Collines de la Moure
Vin de pays des Collines rhodaniennes
Vin de pays du Comté de Grignan
Vin de pays du Comté tolosan
Vin de pays des Comtés rhodaniens
Vin de pays de la Corrèze
Vin de pays de la Côte Vermeille
Vin de pays des coteaux charitois
Vin de pays des coteaux d’Enserune
Vin de pays des coteaux de Besilles
Vin de pays des coteaux de Cèze
Vin de pays des coteaux de Coiffy
Vin de pays des coteaux Flaviens
Vin de pays des coteaux de Fontcaude
Vin de pays des coteaux de Glanes
Vin de pays des coteaux de l’Ardèche
Vin de pays des coteaux de l’Auxois
Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse
Vin de pays des coteaux de Laurens
Vin de pays des coteaux de Miramont
Vin de pays des coteaux de Montélimar
Vin de pays des coteaux de Murviel
Vin de pays des coteaux de Narbonne
Vin de pays des coteaux de Peyriac
Vin de pays des coteaux des Baronnies
Vin de pays des coteaux du Cher et de l’Arnon
Vin de pays des coteaux du Grésivaudan
Vin de pays des coteaux du Libron
Vin de pays des coteaux du Littoral Audois
Vin de pays des coteaux du Pont du Gard
Vin de pays des coteaux du Salagou
Vin de pays des coteaux de Tannay
Vin de pays des coteaux du Verdon
Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban
Vin de pays des côtes catalanes
Vin de pays des côtes de Gascogne
Vin de pays des côtes de Lastours
Vin de pays des côtes de Montestruc
Vin de pays des côtes de Pérignan
Vin de pays des côtes de Prouilhe
Vin de pays des côtes de Thau
Vin de pays des côtes de Thongue
Vin de pays des côtes du Brian
Vin de pays des côtes de Ceressou
Vin de pays des côtes du Condomois
Vin de pays des côtes du Tarn
Vin de pays des côtes du Vidourle
Vin de pays de la Creuse
Vin de pays de Cucugnan
Vin de pays des Deux-Sèvres
Vin de pays de la Dordogne
Vin de pays du Doubs
Vin de pays de la Drôme
Vin de pays Duché d’Uzès
Vin de pays de Franche-Comté, millelele võib järgneda Coteaux de Champlitte
Vin de pays du Gard
Vin de pays du Gers
Vin de pays des Hautes-Alpes
Vin de pays de la Haute-Garonne
Vin de pays de la Haute-Marne
Vin de pays des Hautes-Pyrénées
Vin de pays d’Hauterive, millele võib järgneda Val d’Orbieu või Coteaux du Termenès või Côtes de Lézignan
Vin de pays de la Haute-Saône
Vin de pays de la Haute-Vienne
Vin de pays de la Haute vallée de l’Aude
Vin de pays de la Haute vallée de l’Orb
Vin de pays des Hauts de Badens
Vin de pays de l’Hérault
Vin de pays de l’Ile de Beauté
Vin de pays de l’Indre et Loire
Vin de pays de l’Indre
Vin de pays de l’Isère
Vin de pays du Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne või Pays de Retz
Vin de pays des Landes
Vin de pays de Loire-Atlantique
Vin de pays du Loir et Cher
Vin de pays du Loiret
Vin de pays du Lot
Vin de pays du Lot et Garonne
Vin de pays des Maures
Vin de pays de Maine et Loire
Vin de pays de la Mayenne
Vin de pays de Meurthe-et-Moselle
Vin de pays de la Meuse
Vin de pays du Mont Baudile
Vin de pays du Mont Caume
Vin de pays des Monts de la Grage
Vin de pays de la Nièvre
Vin de pays d’Oc
Vin de pays du Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme
Vin de pays des Portes de Méditerranée
Vin de pays de la Principauté d’Orange
Vin de pays du Puy de Dôme
Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques
Vin de pays des Pyrénées-Orientales
Vin de pays des Sables du Golfe du Lion
Vin de pays de la Sainte Baume
Vin de pays de Saint Guilhem-le-Désert
Vin de pays de Saint-Sardos
Vin de pays de Sainte Marie la Blanche
Vin de pays de Saône et Loire
Vin de pays de la Sarthe
Vin de pays de Seine et Marne
Vin de pays du Tarn
Vin de pays du Tarn et Garonne
Vin de pays des Terroirs landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse või Côtes de L’Adour või Sables Fauves või Sables de l’Océan
Vin de pays de Thézac-Perricard
Vin de pays du Torgan
Vin de pays d’Urfé
Vin de pays du Val de Cesse
Vin de pays du Val de Dagne
Vin de pays du Val de Montferrand
Vin de pays de la Vallée du Paradis
Vin de pays du Var
Vin de pays du Vaucluse
Vin de pays de la Vaunage
Vin de pays de la Vendée
Vin de pays de la Vicomté d’Aumelas
Vin de pays de la Vienne
Vin de pays de la Vistrenque
Vin de pays de l’Yonne

SAKSAMAA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkondade nimed

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Ahr

Walporzheim/Ahrtal

Baden

Badische Bergstraße

Bodensee

Breisgau

Kaiserstuhl

Kraichgau

Markgräflerland

Ortenau

Tauberfranken

Tuniberg

Franken

Maindreieck

Mainviereck

Steigerwald

Hessische Bergstraße

Starkenburg

Umstadt

Mittelrhein

Loreley

Siebengebirge

Mosel-Saar-Ruwer(*) või Mosel

Bernkastel

Burg Cochem

Moseltor

Obermosel

Ruwertal

Saar

Nahe

Nahetal

Pfalz

Mittelhaardt/Deutsche Weinstraße

Südliche Weinstraße

Rheingau

Johannisberg

Rheinhessen

Bingen

Nierstein

Wonnegau

Saale-Unstrut

Mansfelder Seen

Schloß Neuenburg

Thüringen

Sachsen

Elstertal

Meißen

Württemberg

Bayerischer Bodensee

Kocher-Jagst-Tauber

Oberer Neckar

Remstal-Stuttgart

Württembergischer Bodensee

Württembergisch Unterland

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Landwein

Tafelwein

Ahrtaler Landwein

Badischer Landwein

Bayerischer Bodensee-Landwein

Landwein Main

Landwein der Mosel

Landwein der Ruwer

Landwein der Saar

Mecklenburger Landwein

Mitteldeutscher Landwein

Nahegauer Landwein

Pfälzer Landwein

Regensburger Landwein

Rheinburgen-Landwein

Rheingauer Landwein

Rheinischer Landwein

Saarländischer Landwein

Sächsischer Landwein

Schwäbischer Landwein

Starkenburger Landwein

Taubertäler Landwein

Albrechtsburg

Bayern

Burgengau

Donau

Lindau

Main

Moseltal

Neckar

Oberrhein

Rhein

Rhein-Mosel

Römertor

Stargarder Land

KREEKA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Σάμος

Samos

Μοσχάτος Πατρών

Moschatos Patra

Μοσχάτος Ρίου – Πατρών

Moschatos Riou Patra

Μοσχάτος Κεφαλληνίας

Moschatos Kephalinia

Μοσχάτος Λήμνου

Moschatos Lemnos

Μοσχάτος Ρόδου

Moschatos Rhodos

Μαυροδάφνη Πατρών

Mavrodafni Patra

Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας

Mavrodafni Kephalinia

Σητεία

Sitia

Νεμέα

Nemea

Σαντορίνη

Santorini

Δαφνές

Dafnes

Ρόδος

Rhodos

Νάουσα

Naoussa

Ρομπόλα Κεφαλληνίας

Robola Kephalinia

Ραψάνη

Rapsani

Μαντινεία

Mantinia

Μεσενικόλα

Mesenicola

Πεζά

Peza

Αρχάνες

Archanes

Πάτρα

Patra

Ζίτσα

Zitsa

Αμύνταιο

Amynteon

Γουμένισσα

Goumenissa

Πάρος

Paros

Λήμνος

Lemnos

Αγχίαλος

Anchialos

Πλαγιές Μελίτωνα

Slopes of Melitona

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Mesogia, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Kropia või Retsina Koropi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Markopoulou, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Megara, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Peania või Retsina of Liopesi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Pallini, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Pikermi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Spata, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτίας

Retsina of Thebes, millele võib järgneda Viotias

Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Gialtra, millele võib järgneda Evvia

Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Karystos, millele võib järgneda Evvia

Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Halkida, millele võib järgneda Evvia

Βερντεα Ζακύνθου

Verntea Zakynthou

Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Mount Athos Agioritikos

Τοπικός Οίνος Αναβύσσου

Regional wine of Anavyssos

Αττικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Attiki-Attikos

Τοπικός Οίνος Βίλιτσας

Regional wine of Vilitsa

Τοπικός Οίνος Γρεβενών

Regional wine of Grevena

Τοπικός Οίνος Δράμας

Regional wine of Drama

Δωδεκανησιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Dodekanese - Dodekanissiakos

Τοπικός Οίνος Επανομής

Regional wine of Epanomi

Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Heraklion - Herakliotikos

Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Thessalia - Thessalikos

Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Thebes - Thivaikos

Τοπικός Οίνος Κισσάμου

Regional wine of Kissamos

Τοπικός Οίνος Κρανιάς

Regional wine of Krania

Κρητικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Crete - Kritikos

Λασιθιώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Lasithi - Lasithiotikos

Μακεδονικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Macedonia - Macedonikos

Τοπικός Οίνος Νέας Μεσήμβριας

Regional wine of Nea Messimvria

Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Messinia - Messiniakos

Παιανίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Peanea

Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Pallini - Palliniotikos

Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Peloponnese - Peloponnisiakos

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου

Regional wine of Slopes of Ambelos

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου

Regional wine of Slopes of Vertiskos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα

Regional wine of Slopes of Kitherona

Κορινθιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Korinthos - Korinthiakos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας

Regional wine of Slopes of Parnitha

Τοπικός Οίνος Πυλίας

Regional wine of Pylia

Τοπικός Οίνος Τριφυλίας

Regional wine of Trifilia

Τοπικός Οίνος Τυρνάβου

Regional wine of Tyrnavos

ΤοπικόςΟίνος Σιάτιστας

Regional wine of Siatista

Τοπικός Οίνος Ριτσώνας Αυλίδας

Regional wine of Ritsona Avlidas

Τοπικός Οίνος Λετρίνων

Regional wine of Letrines

Τοπικός Οίνος Σπάτων

Regional wine of Spata

Tοπικός Οίνος Πλαγιών Πεντελικού

Regional wine of Slopes of Pendeliko

Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Aegean Sea

Τοπικός Οίνος Ληλάντιου πεδίου

Regional wine of Lilantio Pedio

Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου

Regional wine of Markopoulo

Τοπικός Οίνος Τεγέας

Regional wine of Tegea

Τοπικός Οίνος Αδριανής

Regional wine of Adriani

Τοπικός Οίνος Χαλικούνας

Regional wine of Halikouna

Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής

Regional wine of Halkidiki

Καρυστινός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Karystos - Karystinos

Τοπικός Οίνος Πέλλας

Regional wine of Pella

Τοπικός Οίνος Σερρών

Regional wine of Serres

Συριανός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Syros - Syrianos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού

Regional wine of Slopes of Petroto

Τοπικός Οίνος Γερανείων

Regional wine of Gerania

Τοπικός Οίνος Οπούντιας Λοκρίδος

Regional wine of Opountia Lokridos

Τοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδας

Regional wine of Sterea Ellada

Τοπικός Οίνος Αγοράς

Regional wine of Agora

Τοπικός Οίνος Κοιλάδος Αταλάντης

Regional wine of Valley of Atalanti

Τοπικός Οίνος Αρκαδίας

Regional wine of Arkadia

Τοπικός Οίνος Παγγαίου

Regional wine of Pangeon

Τοπικός Οίνος Μεταξάτων

Regional wine of Metaxata

Τοπικός Οίνος Ημαθίας

Regional wine of Imathia

Τοπικός Οίνος Κλημέντι

Regional wine of Klimenti

Τοπικός Οίνος Κέρκυρας

Regional wine of Corfu

Τοπικός Οίνος Σιθωνίας

Regional wine of Sithonia

Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων

Regional wine of Mantzavinata

Ισμαρικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Ismaros - Ismarikos

Τοπικός Οίνος Αβδήρων

Regional wine of Avdira

Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων

Regional wine of Ioannina

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας

Regional wine of Slopes of Egialia

Tοπικός Οίνος Πλαγίες Αίνου

Regional wine of Slopes of Enos

Θρακικός Τοπικός Οίνος või Τοπικός Οίνος Θράκης

Regional wine of Thrace - Thrakikos või Regional wine of Thrakis

Τοπικός Οίνος Ιλίου

Regional wine of Ilion

Μετσοβίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Metsovo - Metsovitikos

Τοπικός Οίνος Κορωπίου

Regional wine of Koropi

Τοπικός Οίνος Φλώρινας

Regional wine of Florina

Τοπικός Οίνος Θαψανών

Regional wine of Thapsana

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κνημίδος

Regional wine of Slopes of Knimida

Ηπειρωτικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Epirus - Epirotikos

Τοπικός Οίνος Πισάτιδος

Regional wine of Pisatis

Τοπικός Οίνος Λευκάδας

Regional wine of Lefkada

Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Monemvasia - Monemvasios

Τοπικός Οίνος Βελβεντού

Regional wine of Velvendos

Λακωνικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Lakonia – Lakonikos

Τοπικός Οίνος Μαρτίνου

Regional wine of Martino

Αχαϊκός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Achaia

Τοπικός Οίνος Ηλιείας

Regional wine of Ilia

Τοπικός Οίνος Θεσσαλονίκης

Regional wine of Thessaloniki

Τοπικός Οίνος Κραννώνος

Regional wine of Krannona

Τοπικός Οίνος Παρνασσού

Regional wine of Parnassos

Τοπικός Οίνος Μετεώρων

Regional wine of Meteora

Τοπικός Οίνος Ικαρίας

Regional wine of Ikaria

Τοπικός Οίνος Καστοριάς

Regional wine of Kastoria

UNGARI

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Ászár-Neszmély(-i)

Ászár(-i)

Neszmély(-i)

Badacsony(-i)

 

Balatonboglár(-i)

Balatonlelle(-i)

Marcali

Balatonfelvidék(-i)

Balatonederics-Lesence(-i)

Cserszeg(-i)

Kál(-i)

Balatonfüred-Csopak(-i)

Zánka(-i)

Balatonmelléke või Balatonmelléki

Muravidéki

Bükkalja(-i)

 

Csongrád(-i)

Kistelek(-i)

Mórahalom või Mórahalmi

Pusztamérges(-i)

Eger või Egri

Debrő(-i), millele võib järgneda Andornaktálya(-i) või Demjén(-i) või Egerbakta(-i) või Egerszalók(-i) või Egerszólát(-i) või Felsőtárkány(-i) või Kerecsend(-i) või Maklár(-i) või Nagytálya(-i) või Noszvaj(-i) või Novaj(-i) või Ostoros(-i) või Szomolya(-i) või Aldebrő(-i) või Feldebrő(-i) või Tófalu(-i) või Verpelét(-i) või Kompolt(-i) või Tarnaszentmária(-i)

Etyek-Buda(-i)

Buda(-i)

Etyek(-i)

Velence(-i)

Hajós-Baja(-i)

 

Kőszegi

 

Kunság(-i)

Bácska(-i)

Cegléd(-i)

Duna mente või Duna menti

Izsák(-i)

Jászság(-i)

Kecskemét-Kiskunfélegyháza või Kecskemét-Kiskunfélegyházi

Kiskunhalas-Kiskunmajsa(-i)

Kiskőrös(-i)

Monor(-i)

Tisza mente või Tisza menti

Mátra(-i)

 

Mór(-i)

 

Pannonhalma (Pannonhalmi)

 

Pécs(-i)

Versend(-i)

Szigetvár(-i)

Kapos(-i)

Szekszárd(-i)

 

Somló(-i)

Kissomlyó-Sághegyi

Sopron(-i)

Köszeg(-i)

Tokaj(-i)

Abaújszántó(-i) või Bekecs(-i) või Bodrogkeresztúr(-i) või Bodrogkisfalud(-i) või Bodrogolaszi või Erdőbénye(-i) või Erdőhorváti või Golop(-i) või Hercegkút(-i) või Legyesbénye(-i) või Makkoshotyka(-i) või Mád(-i) või Mezőzombor(-i) või Monok(-i) või Olaszliszka(-i) või Rátka(-i) või Sárazsadány(-i) või Sárospatak(-i) või Sátoraljaújhely(-i) või Szegi või Szegilong(-i) või Szerencs(-i) või Tarcal(-i) või Tállya(-i) või Tolcsva(-i) või Vámosújfalu(-i)

Tolna(-i)

Tamási

Völgység(-i)

Villány(-i)

Siklós(-i), millele võib järgneda Kisharsány(-i) või Nagyharsány(-i) või Palkonya(-i) või Villánykövesd(-i) või Bisse(-i) või Csarnóta(-i) või Diósviszló(-i) või Harkány(-i) või Hegyszentmárton(-i) või Kistótfalu(-i) või Márfa(-i) või Nagytótfalu(-i) või Szava(-i) või Túrony(-i) või Vokány(-i)

ITAALIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

D.O.C.G. (Denominazioni di Origine Controllata e Garantita)

Albana di Romagna
Asti või Moscato d’Asti või Asti Spumante
Barbaresco
Bardolino superiore
Barolo
Brachetto d’Acqui või Acqui
Brunello di Motalcino
Carmignano
Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini või Colli Fiorentini või Colline Pisane või Colli Senesi või Montalbano või Montespertoli või Rufina
Chianti Classico
Fiano di Avellino
Forgiano
Franciacorta
Gattinara
Gavi või Cortese di Gavi
Ghemme
Greco di Tufo
Montefalco Sagrantino
Montepulciano d’Abruzzo Colline Tramane
Ramandolo
Recioto di Soave
Sforzato di Valtellina või Sfursat di Valtellina
Soave superiore
Taurasi
Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Stagafassli või Valgella
Vermentino di Gallura või Sardegna Vermentino di Gallura
Vernaccia di San Gimignano
Vino Nobile di Montepulciano

D.O.C. (Denominazioni di Origine Controllata)

Aglianico del Taburno või Taburno
Aglianico del Vulture
Albugnano
Alcamo või Alcamo classico
Aleatico di Gradoli
Aleatico di Puglia
Alezio
Alghero või Sardegna Alghero
Alta Langa
Alto Adige või dell’ Alto Adige (Südtirol või Südtiroler), millele võivad järgneda:
— 
Colli di Bolzano (Bozner Leiten),
— 
Meranese di Collina või Meranese (Meraner Hugel või Meraner),
— 
Santa Maddalena (St.Magdalener),
— 
Terlano (Terlaner),
— 
Valle Isarco (Eisacktal või Eisacktaler),
— 
Valle Venosta (Vinschgau)
Ansonica Costa dell’Argentario
Aprilia
Arborea või Sardegna Arborea
Arcole
Assisi
Atina
Aversa
Bagnoli di Sopra või Bagnoli
Barbera d’Asti
Barbera del Monferrato
Barbera d’Alba
Barco Reale di Carmignano või Rosato di Carmignano või Vin Santo di Carmignan või Vin Santo Carmignano Occhio di Pernice
Bardolino
Bianchello del Metauro
Bianco Capena
Bianco dell’Empolese
Bianco della Valdinievole
Bianco di Custoza
Bianco di Pitigliano
Bianco Pisano di S. Torpè
Biferno
Bivongi
Boca
Bolgheri e Bolgheri Sassicaia
Bosco Eliceo
Botticino
Bramaterra
Breganze
Brindisi
Cacc’e mmitte di Lucera
Cagnina di Romagna
Caldaro (Kalterer) või Lago di Caldaro (Kalterersee), millele võib järgneda „Classico”
Campi Flegrei
Campidano di Terralba või Terralba või Sardegna Campidano di Terralba või Sardegna Terralba
Canavese
Candia dei Colli Apuani
Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato või Oliena või Nepente di Oliena Jerzu
Capalbio
Capri
Capriano del Colle
Carema
Carignano del Sulcis või Sardegna Carignano del Sulcis
Carso
Castel del Monte
Castel San Lorenzo
Casteller
Castelli Romani
Cellatica
Cerasuolo di Vittoria
Cerveteri
Cesanese del Piglio
Cesanese di Affile või Affile
Cesanese di Olevano Romano või Olevano Romano
Cilento
Cinque Terre või Cinque Terre Sciacchetrà, millele võivad järgneda Costa de sera või Costa de Campu või Costa da Posa
Circeo
Cirò
Cisterna d’Asti
Colli Albani
Colli Altotiberini
Colli Amerini
Colli Berici, millele võib järgneda „Barbarano”
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riposto või Colline Marconiane või Zola Predona või Monte San Pietro või Colline di Oliveto või Terre di Montebudello või Serravalle
Colli Bolognesi Classico-Pignoletto
Colli del Trasimeno või Trasimeno
Colli della Sabina
Colli dell’Etruria Centrale
Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo või Torchiato di Fregona
Colli di Faenza
Colli di Luni (Regione Liguria)
Colli di Luni (Regione Toscana)
Colli di Parma
Colli di Rimini
Colli di Scandiano e di Canossa
Colli d’Imola
Colli Etruschi Viterbesi
Colli Euganei
Colli Lanuvini
Colli Maceratesi
Colli Martani, millele võib järgneda Todi
Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla või Rosazzo
Colli Perugini
Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara või Roncaglia
Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno või Gutturnio või Monterosso Val d’Arda või Trebbianino Val Trebbia või Val Nure
Colli Romagna Centrale
Colli Tortonesi
Collina Torinese
Colline di Levanto
Colline Lucchesi
Colline Novaresi
Colline Saluzzesi
Collio Goriziano või Collio
Conegliano-Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze
Conero
Contea di Sclafani
Contessa Entellina
Controguerra
Copertino
Cori
Cortese dell’Alto Monferrato
Corti Benedettine del Padovano
Cortona
Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Furore või Ravello või Tramonti
Coste della Sesia
Delia Nivolelli
Dolcetto d’Acqui
Dolcetto d’Alba
Dolcetto d’Asti
Dolcetto delle Langhe Monregalesi
Dolcetto di Diano d’Alba või Diano d’Alba
Dolcetto di Dogliani superior või Dogliani
Dolcetto di Ovada
Donnici
Elba
Eloro, millele võib järgneda Pachino
Erbaluce di Caluso või Caluso
Erice
Esino
Est! Est!! Est!!! Di Montefiascone
Etna
Falerio dei Colli Ascolani või Falerio
Falerno del Massico
Fara
Faro
Frascati
Freisa d’Asti
Freisa di Chieri
Friuli Annia
Friuli Aquileia
Friuli Grave
Friuli Isonzo või Isonzo del Friuli
Friuli Latisana
Gabiano
Galatina
Galluccio
Gambellara
Garda (Regione Lombardia)
Garda (Regione Veneto)
Garda Colli Mantovani
Genazzano
Gioia del Colle
Girò di Cagliari või Sardegna Girò di Cagliari
Golfo del Tigullio
Gravina
Greco di Bianco
Greco di Tufo
Grignolino d’Asti
Grignolino del Monferrato Casalese
Guardia Sanframondi või Guardiolo
Irpinia
I Terreni di Sanseverino
Ischia
Lacrima di Morro või Lacrima di Morro d’Alba
Lago di Corbara
Lambrusco di Sorbara
Lambrusco Grasparossa di Castelvetro
Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda: Oltrepò Mantovano või Viadanese-Sabbionetano
Lambrusco Salamino di Santa Croce
Lamezia
Langhe
Lessona
Leverano
Lison Pramaggiore
Lizzano
Loazzolo
Locorotondo
Lugana (Regione Veneto)
Lugana (Regione Lombardia)
Malvasia delle Lipari
Malvasia di Bosa või Sardegna Malvasia di Bosa
Malvasia di Cagliari või Sardegna Malvasia di Cagliari
Malvasia di Casorzo d’Asti
Malvasia di Castelnuovo Don Bosco
Mandrolisai või Sardegna Mandrolisai
Marino
Marmetino di Milazzo või Marmetino
Marsala
Martina või Martina Franca
Matino
Melissa
Menfi, millele võib järgneda Feudo või Fiori või Bonera
Merlara
Molise
Monferrato, millele võib järgneda Casalese
Monica di Cagliari või Sardegna Monica di Cagliari
Monica di Sardegna
Monreale
Montecarlo
Montecompatri Colonna või Montecompatri või Colonna
Montecucco
Montefalco
Montello e Colli Asolani
Trentino, millele võivad järgneda: Casauri või Terre di Casauria või Terre dei Vestini
Monteregio di Massa Marittima
Montescudaio
Monti Lessini või Lessini
Morellino di Scansano
Moscadello di Montalcino
Moscato di Cagliari või Sardegna Moscato di Cagliari
Moscato di Noto
Moscato di Pantelleria või Passito di Pantelleria või Pantelleria
Moscato di Sardegna, millele võib järgneda: Gallura või Tempio Pausania või Tempio
Moscato di Siracusa
Moscato di Sorso-Sennori või Moscato di Sorso või Moscato di Sennori või Sardegna Moscato di Sorso-Sennori või Sardegna Moscato di Sorso või Sardegna Moscato di Sennori
Moscato di Trani
Nardò
Nasco di Cagliari või Sardegna Nasco di Cagliari
Nebiolo d’Alba
Nettuno
Nuragus di Cagliari või Sardegna Nuragus di Cagliari
Offida
Oltrepò Pavese
Orcia
Orta Nova
Orvieto (Regione Umbria)
Orvieto (Regione Lazio)
Ostuni
Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro
Parrina
Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano või Lettere või Sorrento
Pentro di Isernia või Pentro
Pergola
Piemonte
Pietraviva
Pinerolese
Pollino
Pomino
Pornassio või Ormeasco di Pornassio
Primitivo di Manduria
Reggiano
Reno
Riesi
Riviera del Brenta
Riviera del Garda Bresciano või Garda Bresciano
Riviera Ligure di Ponente, millele võib järgneda: Riviera dei Fiori või Albenga või Albenganese või Finale või Finalese või Ormeasco
Roero
Romagna Albana spumante
Rossese di Dolceacqua või Dolceacqua
Rosso Barletta
Rosso Canosa või Rosso Canosa Canusium
Rosso Conero
Rosso di Cerignola
Rosso di Montalcino
Rosso di Montepulciano
Rosso Orvietano või Orvietano Rosso
Rosso Piceno
Rubino di Cantavenna
Ruchè di Castagnole Monferrato
Salice Salentino
Sambuca di Sicilia
San Colombano al Lambro või San Colombano
San Gimignano
San Martino della Battaglia (Regione Veneto)
San Martino della Battaglia (Regione Lombardia)
San Severo
San Vito di Luzzi
Sangiovese di Romagna
Sannio
Sant’Agata de Goti
Santa Margherita di Belice
Sant’Anna di Isola di Capo Rizzuto
Sant’Antimo
Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro
Savuto
Scanzo või Moscato di Scanzo
Scavigna
Sciacca, millele võib järgneda Rayana
Serrapetrona
Sizzano
Soave
Solopaca
Sovana
Squinzano
Strevi
Tarquinia
Teroldego Rotaliano
Terracina, millele võib eelneda „Moscato di”
Terre dell’Alta Val Agri
Terre di Franciacorta
Torgiano
Trebbiano d’Abruzzo
Trebbiano di Romagna
Trentino, millele võib järgneda Sorni või Isera või d’Isera või Ziresi või dei Ziresi
Trento
Val d’Arbia
Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto
Val Polcevera, millele võib järgneda Coronata
Valcalepio
Valdadige (Etschaler) (Regione Trentino Alto Adige)
Valdadige (Etschtaler), millele võib järgneda Terra dei Forti (Regione Veneto)
Valdichiana
Valle d’Aosta või Vallée d’Aoste, millele võib järgneda: Arnad-Montjovet või Donnas või Enfer d’Arvier või Torrette või Blanc de Morgex et de la Salle või Chambave või Nus
Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena
Valsusa
Valtellina
Valtellina superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Vagella
Velletri
Verbicaro
Verdicchio dei Castelli di Jesi
Verdicchio di Matelica
Verduno Pelaverga või Verduno
Vermentino di Sardegna
Vernaccia di Oristano või Sardegna Vernaccia di Oristano
Vernaccia di San Gimignano
Vernacia di Serrapetrona
Vesuvio
Vicenza
Vignanello
Vin Santo del Chianti
Vin Santo del Chianti Classico
Vin Santo di Montepulciano
Vini del Piave või Piave
Vittoria
Zagarolo

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid:

Allerona
Alta Valle della Greve
Alto Livenza (Regione veneto)
Alto Livenza (Regione Fruili Venezia Giula)
Alto Mincio
Alto Tirino
Arghillà
Barbagia
Basilicata
Benaco bresciano
Beneventano
Bergamasca
Bettona
Bianco di Castelfranco Emilia
Calabria
Camarro
Campania
Cannara
Civitella d’Agliano
Colli Aprutini
Colli Cimini
Colli del Limbara
Colli del Sangro
Colli della Toscana centrale
Colli di Salerno
Colli Trevigiani
Collina del Milanese
Colline del Genovesato
Colline Frentane
Colline Pescaresi
Colline Savonesi
Colline Teatine
Condoleo
Conselvano
Costa Viola
Daunia
Del Vastese või Histonium
Delle Venezie (Regione Veneto)
Delle Venezie (Regione Friuli Venezia Giulia)
Delle Venezie (Regione Trentino – Alto Adige)
Dugenta
Emilia või dell’Emilia
Epomeo
Esaro
Fontanarossa di Cerda
Forlì
Fortana del Taro
Frusinate või del Frusinate
Golfo dei Poeti La Spezia või Golfo dei Poeti
Grottino di Roccanova
Isola dei Nuraghi
Lazio
Lipuda
Locride
Marca Trevigiana
Marche
Maremma toscana
Marmilla
Mitterberg või Mitterberg tra Cauria e Tel või Mitterberg zwischen Gfrill und Toll
Modena või Provincia di Modena
Montecastelli
Montenetto di Brescia
Murgia
Narni
Nurra
Ogliastra
Osco või Terre degli Osci
Paestum
Palizzi
Parteolla
Pellaro
Planargia
Pompeiano
Provincia di Mantova
Provincia di Nuoro
Provincia di Pavia
Provincia di Verona või Veronese
Puglia
Quistello
Ravenna
Roccamonfina
Romangia
Ronchi di Brescia
Ronchi Varesini
Rotae
Rubicone
Sabbioneta
Salemi
Salento
Salina
Scilla
Sebino
Sibiola
Sicilia
Sillaro või Bianco del Sillaro
Spello
Tarantino
Terrazze Retiche di Sondrio
Terre del Volturno
Terre di Chieti
Terre di Veleja
Tharros
Toscana või Toscano
Trexenta
Umbria
Valcamonica
Val di Magra
Val di Neto
Val Tidone
Valdamato
Vallagarina (Regione Trentino – Alto Adige)
Vallagarina (Regione Veneto)
Valle Belice
Valle del Crati
Valle del Tirso
Valle d’Itria
Valle Peligna
Valli di Porto Pino
Veneto
Veneto Orientale
Venezia Giulia
Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Trentino – Alto Adige)
Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Veneto)

LUKSEMBURG

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda omavalitsusüksuse või selle osa nimi)

Omavalitsusüksuste või nende osade nimed

Moselle Luxembourgeoise

Ahn

Assel

Bech-Kleinmacher

Born

Bous

Burmerange

Canach

Ehnen

Ellingen

Elvange

Erpeldingen

Gostingen

Greiveldingen

Grevenmacher

Lenningen

Machtum

Mertert

Moersdorf

Mondorf

Niederdonven

Oberdonven

Oberwormeldingen

Remerschen

Remich

Rolling

Rosport

Schengen

Schwebsingen

Stadtbredimus

Trintingen

Wasserbillig

Wellenstein

Wintringen

Wormeldingen

MALTA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda omavalitsusüksuse või selle osa nimi)

Omavalitsusüksuste või nende osade nimed

Island of Malta

Rabat

Mdina or Medina

Marsaxlokk

Marnisi

Mgarr

Ta‘ Qali

Siggiewi

Gozo

Ramla

Marsalforn

Nadur

Victoria Heights

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Malta keeles

Inglise keeles

Gzejjer Maltin

Maltese Islands

PORTUGAL

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Alenquer

 

Alentejo

Borba

Évora

Granja-Amareleja

Moura

Portalegre

Redondo

Reguengos

Vidigueira

Arruda

 

Bairrada

 

Beira Interior

Castelo Rodrigo

Cova da Beira

Pinhel

Biscoitos

 

Bucelas

 

Carcavelos

 

Colares

 

Dão, millele võib järgneda Nobre

Alva

Besteiros

Castendo

Serra da Estrela

Silgueiros

Terras de Azurara

Terras de Senhorim

Douro, millele võib eelneda Vinho do või Moscatel do

Baixo Corgo

Cima Corgo

Douro Superior

Encostas d’Aire

Alcobaça

Ourém

Graciosa

 

Lafões

 

Lagoa

 

Lagos

 

Lourinhã

 

Madeira või Madère või Madera või Vinho da Madeira või Madeira Weine või Madeira Wine või Vin de Madère või Vino di Madera või Madeira Wijn

 

Madeirense

 

Óbidos

 

Palmela

 

Pico

 

Portimão

 

Port või Porto või Oporto või Portwein või Portvin või Portwijn või Vin de Porto või Port Wine või Vinho do Porto

 

Ribatejo

 

Setúbal, millele võib eelneda Moscatel või järgneda Roxo

 

Tavira

 

Távora-Varosa

 

Torres Vedras

 

Trás-os-Montes

Chaves

Planalto Mirandês

Valpaços

Vinho Verde

Amarante

Ave

Baião

Basto

Cávado

Lima

Monção

Paiva

Sousa

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Açores

 

Alentejano

 

Algarve

 

Beiras

Beira Alta

Beira Litoral

Terras de Sicó

Duriense

 

Estremadura

Alta Estremadura

Minho

 

Ribatejano

 

Terras Madeirenses

 

Terras do Sado

 

Transmontano

 

RUMEENIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Aiud

 

Alba Iulia

 

Babadag

 

Banat, millele võivad järgneda

Dealurile Tirolului

Moldova Nouă

Silagiu

Banu Mărăcine

 

Bohotin

 

Cernătești - Podgoria

 

Cotești

 

Cotnari

 

Crișana, millele võivad järgneda

Biharia

Diosig

Șimleu Silvaniei

Dealu Bujorului

 

Dealu Mare, millele võivad järgneda

Boldești

Breaza

Ceptura

Merei

Tohani

Urlați

Valea Călugărească

Zorești

Drăgășani

 

Huși, millele võib järgneda

Vutcani

Iana

 

Iași, millele võivad järgneda

Bucium

Copou

Uricani

Lechința

 

Mehedinți, whether or not followed by

Corcova

Golul Drâncei

Orevița

Severin

Vânju Mare

Miniș

 

Murfatlar, millele võivad järgneda

Cernavodă

Medgidia

Nicorești

 

Odobești

 

Oltina

 

Pancia

 

Pietrosa

 

Recaș

 

Sâmburești

 

Sarica Niculițel, millele võib järgneda

Tulcea

Sebeș – Apold

 

Segarcea

 

Ștefănești, millele võib järgneda

Costești

Târnave, millele võivad järgneda

Blaj

Jidvei

Mediaș

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Colinele Dobrogei

Dealurile Crișanei

 

Dealurile Moldovei, või

Dealurile Covurluiului

Dealurile Hârlăului

Dealurile Hușilor

Dealurile lașilor

Dealurile Tutovei

Terasele Siretului

Dealurile Munteniei

Dealurile Olteniei

Dealurile Sătmarului

Dealurile Transilvaniei

Dealurile Vrancei

Dealurile Zarandului

Terasele Dunării

Viile Carașului

Viile Timișului

 

SLOVAKKIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele järgneb mõiste „vinohradnícka oblasť”)

Alampiirkonnad

(millele võib järgneda määratletud piirkonna nimi)

(millele järgneb mõiste„vinohradnícka rajón”)

Južnoslovenská

Dunajskostredský

Galantský

Hurbanovský

Komárňanský

Palárikovský

Šamorínsky

Strekovský

Štúrovský

Malokarpatská

Bratislavský

Doľanský

Hlohovecký

Modranský

Orešanský

Pezinský

Senecký

Skalický

Stupavský

Trnavský

Vrbovský

Záhorský

Nitrianska

Nitriansky

Pukanecký

Radošinský

Šintavský

Tekovský

Vrábeľský

Želiezovský

Žitavský

Zlatomoravecký

Stredoslovenská

Fiľakovský

Gemerský

Hontiansky

Ipeľský

Modrokamenecký

Tornaľský

Vinický

Tokaj/-ská/-sky/-ské

Čerhov

Černochov

Malá Tŕňa

Slovenské Nové Mesto

Veľká Bara

Veľká Tŕňa

Viničky

Východoslovenská

Kráľovskochlmecký

Michalovský

Moldavský

Sobranecký

SLOVEENIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Bela krajina või Belokranjec
Bizeljsko-Sremič või Sremič-Bizeljsko
Dolenjska
Dolenjska, cviček
Goriška Brda või Brda
Haloze või Haložan
Koper või Koprčan
Kras
Kras, teran
Ljutomer-Ormož või Ormož-Ljutomer
Maribor või Mariborčan
Radgona-Kapela või Kapela Radgona
Prekmurje või Prekmurčan
Šmarje-Virštanj või Virštanj-Šmarje
Srednje Slovenske gorice
Vipavska dolina või Vipavec või Vipavčan

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Podravje
Posavje
Primorska

HISPAANIA

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Abona

Alella

 

Alicante

Marina Alta

Almansa

Ampurdán-Costa Brava

Arabako Txakolina-Txakolí de Alava või Chacolí de Álava

Arlanza

Arribes

Bierzo

Binissalem-Mallorca

Bullas

Calatayud

Campo de Borja

Cariñena

Cataluña

Cava

Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina

Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina

Cigales

Conca de Barberá

Condado de Huelva

 

Costers del Segre

Raimat

Artesa

Valls de Riu Corb

Les Garrigues

Dehesa del Carrizal

Dominio de Valdepusa

El Hierro

Finca Élez

Guijoso

Jerez-Xérès-Sherry või Jerez või Xérès või Sherry

Jumilla

La Mancha

 

La Palma

Hoyo de Mazo

Fuencaliente

Norte de la Palma

Lanzarote

Málaga

Manchuela

Manzanilla

Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda

Méntrida

Mondéjar

 

Monterrei

Ladera de Monterrei

Val de Monterrei

Montilla-Moriles

Montsant

 

Navarra

Baja Montaña

Ribera Alta

Ribera Baja

Tierra Estella

Valdizarbe

Penedés

Pla de Bages

Pla i Llevant

Priorato

 

Rías Baixas

Condado do Tea

O Rosal

Ribera do Ulla

Soutomaior

Val do Salnés

Ribeira Sacra

Amandi

Chantada

Quiroga-Bibei

Ribeiras do Miño

Ribeiras do Sil

Ribeiro

Ribera del Duero

 

Ribera del Guardiana

Cañamero

Matanegra

Montánchez

Ribera Alta

Ribera Baja

Tierra de Barros

Ribera del Júcar

 

Rioja

Alavesa

Alta

Baja

Rueda

 

Sierras de Málaga

Serranía de Ronda

Somontano

 

Tacoronte-Acentejo

Anaga

Tarragona

Terra Alta

Tierra de León

Tierra del Vino de Zamora

Toro

Uclés

Utiel-Requena

Valdeorras

Valdepeñas

 

Valencia

Alto Turia

Clariano

Moscatel de Valencia

Valentino

Valle de Güímar

Valle de la Orotava

Valles de Benavente (Los)

Valtiendas

 

Vinos de Madrid

Arganda

Navalcarnero

San Martín de Valdeiglesias

Ycoden-Daute-Isora

Yecla

 

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vino de la Tierra de Abanilla
Vino de la Tierra de Bailén
Vino de la Tierra de Bajo Aragón
Vino de la Tierra Barbanza e Iria
Vino de la Tierra de Betanzos
Vino de la Tierra de Cádiz
Vino de la Tierra de Campo de Belchite
Vino de la Tierra de Campo de Cartagena
Vino de la Tierra de Cangas
Vino de la Terra de Castelló
Vino de la Tierra de Castilla
Vino de la Tierra de Castilla y León
Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra
Vino de la Tierra de Córdoba
Vino de la Tierra de Costa de Cantabria
Vino de la Tierra de Desierto de Almería
Vino de la Tierra de Extremadura
Vino de la Tierra Formentera
Vino de la Tierra de Gálvez
Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste
Vino de la Tierra de Ibiza
Vino de la Tierra de Illes Balears
Vino de la Tierra de Isla de Menorca
Vino de la Tierra de La Gomera
Vino de la Tierra de Laujar-Alapujarra
Vino de la Tierra de Liébana
Vino de la Tierra de Los Palacios
Vino de la Tierra de Norte de Granada
Vino de la Tierra Norte de Sevilla
Vino de la Tierra de Pozohondo
Vino de la Tierra de Ribera del Andarax
Vino de la Tierra de Ribera del Arlanza
Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas
Vino de la Tierra de Ribera del Queiles
Vino de la Tierra de Serra de Tramuntana-Costa Nord
Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz
Vino de la Tierra de Torreperojil
Vino de la Tierra de Valdejalón
Vino de la Tierra de Valle del Cinca
Vino de la Tierra de Valle del Jiloca
Vino de la Tierra del Valle del Miño-Ourense
Vino de la Tierra Valles de Sadacia

ÜHENDKUNINGRIIK

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

English Vineyards
Welsh Vineyards

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

England või Berkshire

Buckinghamshire
Cheshire
Cornwall
Derbyshire
Devon
Dorset
East Anglia
Gloucestershire
Hampshire
Herefordshire
Isle of Wight
Isles of Scilly
Kent
Lancashire
Leicestershire
Lincolnshire
Northamptonshire
Nottinghamshire
Oxfordshire
Rutland
Shropshire
Somerset
Staffordshire
Surrey
Sussex
Warwickshire
West Midlands
Wiltshire
Worcestershire
Yorkshire

Wales või Cardiff

Cardiganshire
Carmarthenshire
Denbighshire
Gwynedd
Monmouthshire
Newport
Pembrokeshire
Rhondda Cynon Taf
Swansea
The Vale of Glamorgan
Wrexham

B) –    ÜHENDUSE PÄRITOLU PIIRITUSJOOGID

1.    Rumm

Rhum de la Martinique/Rhum de la Martinique traditionnel
Rhum de la Guadeloupe/Rhum de la Guadeloupe traditionnel
Rhum de la Réunion/Rhum de la Réunion traditionnel
Rhum de la Guyane/Rhum de la Guyane traditionnel
Ron de Málaga
Ron de Granada
Rum da Madeira

2.a)    Viski

Scotch Whisky
Irish Whisky
Whisky español
(Neid nimetusi võib täiendada mõiste „malt” või „grain”)

2.b)    Iiri viski

Irish Whiskey
Uisce Beatha Eireannach/Irish Whiskey
(Neid nimetusi võib täiendada mõistega „Pot Still”)

3.    Teraviljast valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise
Korn
Kornbrand

4.    Veini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de Cognac
Eau-de-vie des Charentes
Cognac
(Nimetust „Cognac” võivad täiendada järgmised mõisted:
— 
Fine
— 
Grande Fine Champagne
— 
Grande Champagne
— 
Petite Champagne
— 
Petite Fine Champagne
— 
Fine Champagne
— 
Borderies
— 
Fins Bois
— 
Bons Bois)
Fine Bordeaux
Armagnac
Bas-Armagnac
Haut-Armagnac
Ténarèse
Eau-de-vie de vin de la Marne
Eau-de-vie de vin originaire d’Aquitaine
Eau-de-vie de vin de Bourgogne
Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est
Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté
Eau-de-vie de vin originaire du Bugey
Eau-de-vie de vin de Savoie
Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire
Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône
Eau-de-vie de vin originaire de Provence
Eau-de-vie de Faugères/Faugères
Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc
Aguardente do Minho
Aguardente do Douro
Aguardente da Beira Interior
Aguardente da Bairrada
Aguardente do Oeste
Aguardente do Ribatejo
Aguardente do Alentejo
Aguardente do Algarve
„Сунгурларска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сунгурларе/Sungurlarska grozdova rakiya/Grozdova rakiya from Sungurlare’,
„Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сливен)/Slivenska perla (Slivenska grozdova rakiya/Grozdova rakiya from Sliven)”,
„Стралджанска Мускатова ракия/Мускатова ракия от Стралджа/Straldjanska Muscatova rakiya/Muscatova rakiya from Straldja’,
„Поморийска гроздова ракия/Гроздова ракия от Поморие/Pomoriyska grozdova rakiya/Grozdova rakiya from Pomorie’,
„Русенска бисерна гроздова ракия/Бисерна гроздова ракия от Русе/Russenska biserna grozdova rakiya/Biserna grozdova rakiya from Russe’,
„Бургаска Мускатова ракия/Мускатова ракия от Бургас/Bourgaska Muscatova rakiya/Muscatova rakiya from Bourgas’,
„Добруджанска мускатова ракия/Мускатова ракия от Добруджа/Dobrudjanska muscatova rakiya/Muscatova rakiya from Dobrudja’,
„Сухиндолска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сухиндол/Suhindolska grozdova rakiya/Grozdova rakiya from Suhindol’,
„Карловска гроздова ракия/Гроздова Ракия от Карлово/Karlovska grozdova rakiya/Grozdova Rakiya from Karlovo”
Vinars Târnave
Vinars Vaslui
Vinars Murfatlar
Vinars Vrancea
Vinars Segarcea

5.    Brändi

Brandy de Jerez
Brandy del Penedés
Brandy italiano
Brandy Αττικής/Brandy of Attica
Brandy Πελλοπονήσου/Brandy of the Peloponnese
Brandy Κεντρικής Ελλάδας/Brandy of Central Greece
Deutscher Weinbrand
Wachauer Weinbrand
Weinbrand Dürnstein
Karpatské brandy špeciál

6.    Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de marc de Champagne või Marc de Champagne
Eau-de-vie de marc originaire d’Aquitaine
Eau-de-vie de marc de Bourgogne
Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est
Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté
Eau-de-vie de marc originaire de Bugey
Eau-de-vie de marc originaire de Savoie
Marc de Bourgogne
Marc de Savoie
Marc d’Auvergne
Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire
Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône
Eau-de-vie de marc originaire de Provence
Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc
Marc d’Alsace Gewürztraminer
Marc de Lorraine
Bagaceira do Minho
Bagaceira do Douro
Bagaceira da Beira Interior
Bagaceira da Bairrada
Bagaceira do Oeste
Bagaceira do Ribatejo
Bagaceiro do Alentejo
Bagaceira do Algarve
Orujo gallego
Grappa
Grappa di Barolo
Grappa piemontese/Grappa del Piemonte
Grappa lombarda/Grappa di Lombardia
Grappa trentina/Grappa del Trentino
Grappa friulana/Grappa del Friuli
Grappa veneta/Grappa del Veneto
Südtiroler Grappa/Grappa dell’Alto Adige
Τσικουδιά Κρήτης/Tsikoudia of Crete
Τσίπουρο Μακεδονίας/Tsipouro of Macedonia
Τσίπουρο Θεσσαλίας/Tsipouro of Thessaly
Τσίπουρο Τυρνάβου/Tsipouro of Tyrnavos
Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise
Ζιβανία/Zivania
Törkölypálinka

7.    Puuviljadest valmistatud piiritusjook

Schwarzwälder Kirschwasser
Schwarzwälder Himbeergeist
Schwarzwälder Mirabellenwasser
Schwarzwälder Williamsbirne
Schwarzwälder Zwetschgenwasser
Fränkisches Zwetschgenwasser
Fränkisches Kirschwasser
Fränkischer Obstler
Mirabelle de Lorraine
Kirsch d’Alsace
Quetsch d’Alsace
Framboise d’Alsace
Mirabelle d’Alsace
Kirsch de Fougerolles
Südtiroler Williams/Williams dell’Alto Adige
Südtiroler Aprikot/Südtiroler
Marille/Aprikot dell’Alto Adige/Marille dell’Alto Adige
Südtiroler Kirsch/Kirsch dell’Alto Adige
Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell’Alto Adige
Südtiroler Obstler/Obstler dell’Alto Adige
Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell’Alto Adige
Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell’Alto Adige
Williams friulano/Williams del Friuli
Sliwovitz del Veneto
Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia
Sliwovitz del Trentino-Alto Adige
Distillato di mele trentino/Distillato di mele del Trentino
Williams trentino/Williams del Trentino
Sliwovitz trentino/Sliwovitz del Trentino
Aprikot trentino/Aprikot del Trentino
Medronheira do Algarve
Medronheira do Buçaco
Kirsch Friulano/Kirschwasser Friulano
Kirsch Trentino/Kirschwasser Trentino
Kirsch Veneto/Kirschwasser Veneto
Aguardente de pêra da Lousã
Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise
Wachauer Marillenbrand
Bošácka Slivovica
Szatmári Szilvapálinka
Kecskeméti Barackpálinka
Békési Szilvapálinka
Szabolcsi Almapálinka
Gönci barackpálinka
Pálinka
„Троянска сливова ракия/Сливова ракия от Троян/Troyanska slivova rakiya/Slivova rakiya from Troyan’,
„Силистренска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Силистра/Silistrenska kayssieva rakiya/Kayssieva rakiya from Silistra’,
„Тервелска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Тервел/Tervelska kayssieva rakiya/Kayssieva rakiya from Tervel’,
„Ловешка сливова ракия/Сливова ракия от Ловеч/Loveshka slivova rakiya/Slivova rakiya from Lovech”
Pălincă
Țuică Zetea de Medieșu Aurit
Țuică de Valea Milcovului
Țuică de Buzău
Țuică de Argeș
Țuică de Zalău
Țuică Ardelenească de Bistrița
Horincă de Maramureș
Horincă de Cămârzana
Horincă de Seini
Horincă de Chioar
Horincă de Lăpuș
Turț de Oaș
Turț de Maramureș

8.    Siidri ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Calvados
Calvados du Pays d’Auge
Eau-de-vie de cidre de Bretagne
Eau-de-vie de poiré de Bretagne
Eau-de-vie de cidre de Normandie
Eau-de-vie de poiré de Normandie
Eau-de-vie de cidre du Maine
Aguardiente de sidra de Asturias
Eau-de-vie de poiré du Maine

9.    Emajuurest valmistatud piiritusjook

Bayerischer Gebirgsenzian
Südtiroler Enzian/Genzians dell’Alto Adige
Genziana trentina/Genziana del Trentino

10.    Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid

Pacharán
Pacharán navarro

11.    Kadakamarjadega maitsestatud piiritusjoogid

Ostfriesischer Korngenever
Genièvre Flandres Artois
Hasseltse jenever
Balegemse jenever
Péket de Wallonie
Steinhäger
Plymouth Gin
Gin de Mahón
Vilniaus Džinas
Spišská Borovička
Slovenská Borovička Juniperus
Slovenská Borovička
Inovecká Borovička
Liptovská Borovička

12.    Köömnetega maitsestatud piiritusjoogid

Dansk Akvavit/Dansk Aquavit
Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit

13.    Aniisiga maitsestatud piiritusjoogid

Anis español
Évoca anisada
Cazalla
Chinchón
Ojén
Rute
Ούζο/Ouzo

14.    Liköör

Berliner Kümmel
Hamburger Kümmel
Münchener Kümmel
Chiemseer Klosterlikör
Bayerischer Kräuterlikör
Cassis de Dijon
Cassis de Beaufort
Irish Cream
Palo de Mallorca
Ginjinha portuguesa
Licor de Singeverga
Benediktbeurer Klosterlikör
Ettaler Klosterlikör
Ratafia de Champagne
Ratafia catalana
Anis português
Finnish berry/Finnish fruit liqueur
Grossglockner Alpenbitter
Mariazeller Magenlikör
Mariazeller Jagasaftl
Puchheimer Bitter
Puchheimer Schlossgeist
Steinfelder Magenbitter
Wachauer Marillenlikör
Jägertee/Jagertee/Jagatee
Allažu Kimelis
Čepkelių
Demänovka Bylinný Likér
Polish Cherry
Karlovarská Hořká

15.    Piiritusjoogid

Pommeau de Bretagne
Pommeau du Maine
Pommeau de Normandie
Svensk Punsch/Swedish Punch

16.    Vodka/viin

Svensk Vodka/Swedish Vodka
Suomalainen Vodka/Finsk Vodka/Vodka of Finland
Polska Wódka/Polish Vodka
Laugarício Vodka
Originali Lietuviška Degtinė
Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej/Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass
Latvijas Dzidrais
Rīgas Degvīns

17.    Mõrud piiritusjoogid

Rīgas melnais Balzāms/Riga Black Balsam
Demänovka bylinná horká

C)    ÜHENDUSE PÄRITOLU AROMATISEERITUD VEINID

Nürnberger Glühwein
Pelin
Thüringer Glühwein
Vermouth de Chambéry Vermouth di Torino

B-OSA:   SERBIAS

A) –    SERBIA PÄRITOLU VEINID

1.    Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Serbia keeles

Eesti keeles

Подрејони

(Контролисано порекло и квалитет/K.П.K.)

Виногорја (Контролисано порекло и гарантован квалитет/K.П.Г.)

Määratletud piirkonnad

(Kontrollitud nimetus ja kvaliteet)

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

(Kontrollitud nimetus ja tagatud kvaliteet)

Крајински

Кључко

Брзопаланачко

Михајловачко

Неготинско

Рајачко

Krajina

Kljuc

Brza Palanka

Mihajlovac

Negotin

Rajac

Књажевачки

Борско

Бољевачко

Зајечарско

Врбичко

Џервинско

Кnjazevac

Bor

Boljevac

Zajecar

Vrbica

Dzervin

Алексиначки

Ражањско

Сокобањско

Житковачко

Aleksinac

Razanj

Sokobanja

Zitkoac

Топлички

Прокупачко

Добричко

Toplica

Prokuplje

Dobric

Нишки

Матејевачко

Сићевачко

Кутинско

Nis

Matejevac

Sicevo

Kutin

Нишавски

Белопаланачко

Пиротско

Бабушничко

Nisava

Bela Palanka

Pirot

Babusnica

Лесковачки

Бабичко

Пусторечко

Винарачко

Власотиначко

Leskovac

Babicko

Pusta reka

Vinarce

Vlasotince

Врањски

Сурдуличко

Вртогошко

Буштрањско

Vranje

Surdulica

Vrtogos

Bustranje

Чачански

Љубићко

Јеличко

Cacak

Ljubic

Jelica

Крушевачки

Трстеничко

Темничко

Расинско

Жупско

Krusevac

Trstenik

Temnic

Rasina

Zupa

Млавски

Браничевско

Ореовачко

Ресавско

Mlava

Branicevo

Oreovica

Resava

Јагодински

Јагодинско

Левачко

Јовачко

Параћинско

Jagodina

Jagodina

Levac

Jovac

Paracin

Београдски

Грочанско

Смедеревско

Дубонско

Крњевачко

Belgrade

Grocka

Smederevo

Dubona

Krnjevo

Опленачки

Космајско

Венчачко

Рачанско

Крагујевачко

Oplenac

Kosmaj

Vencac

Raca

Kragujevac

Поцерски

Тамнавско

Подгорско

Cer

Tamnava

Podgorina

Сремски

Фрушкогорско

Srem

Fruska Gora

Јужнобанатски

Вршачко

Белоцркванско

Делиблатска пешчара

Southern Banat

Vrsac

Bela Crkva

Deliblato Sands

Севернобанатски

Банатско-потиско

Northern Banat

Banat-Tisa

 

Палићко

Хоргошко

 

Palic

Horgos

Северни … (*1)

Источко

Пећко

Northern Kosovo (*1)

Istok

Pec

Јужни … (*1)

Ђаковичко

Ораховачко

Призренско

Суворечко

Малишевско

Southern Kosovo (*1)

Djakovica

Orahovac

Prizren

Suva Reka

Malisevo
(*1)   

Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 järgi

2.    Geograafilise tähisega lauaveinid



Serbia keeles

(Контролисано порекло/K.П.)

Eesti keeles

(Geograafiline tähis)

Тимочки

Нишавско-jужноморавски

Западноморавски

Шумадијско-великоморавски

Поцерски

Сремски

Банатски

Суботичко-хоргошка пешчара

Косовско-метохијски (*1)

Timok

Nisava-Juzna Morava

Zapadna Morava

Sumadija-Velika Morava

Cer

Srem

Banat

Subotica-Horgos Sands

Kosovo-Metohija (*1)

(*1)   

Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 järgi

B) –    SERBIA PÄRITOLU PIIRITUSJOOGID

1.    Puuviljadest valmistatud piiritusjook

Српска шљивовица (Srpska sljivovica)

2.    Veini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Лозовача из Поморавља (Lozovaca iz Pomoravlja)
Вршачка лозовача (Vrsacka lozovaca)
Тимочка лозовача (Timocka lozovaca)
Смедеревска лозовача (Smederevska lozovaca)
Вршачка комовица (Vrsacka komovica)
Жупска комовица (Zupska komovica)
Јастребачка комовица (Jastrebacka komovica)

3.    Muud piiritusjoogid

Шумадијски чај (Sumadijski caj)
Линцура из Шумадије (Lincura iz Sumadije)
Пиротска линцура (Pirotska lincura)
Траварица са Хомоља (Travarica sa Homolja)
Траварица из Топлице (Travarica iz Toplice)
Клековача Бајина Башта (Klekovaca Bajina Basta)

LIIDE 2

ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINI TRADITSIOONILISTE MÄRGETE JA KVALITEEDIMÕISTETE LOETELU

(vastavalt protokolli nr 2 II lisa artiklitele 4 ja 7)



A-OSA:  ÜHENDUSES

Traditsiooniline nimetus

Asjaomased veinid

Veini kategooria

Keel

TŠEHHI

pozdní sběr

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Tšehhi

archivní víno

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Tšehhi

panenské víno

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Tšehhi

SAKSAMAA

Qualitätswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätswein garantierten Ursprungs/Q.g.U

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätswein mit Prädikät/at/Q.b.A.m.Pr/Prädikatswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs/Q.g.U

Kõik

Mpv-kvaliteetvahuvein

Saksa

Auslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Beerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Eiswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Kabinett

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Spätlese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Trockenbeerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Landwein

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

 

Affentaler

Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz/Bühl, Bühlertal, Neuweier/Baden-Baden

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Badisch Rotgold

Baden

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Ehrentrudis

Baden

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Hock

Rhein, Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau

Geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Klassik/Classic

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Liebfrau(en)milch

Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Riesling-Hochgewächs

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Schillerwein

Württemberg

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Weißherbst

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Winzersekt

Kõik

Mpv-kvaliteetvahuvein

Saksa

KREEKA

Ονομασια Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (Appellation d’origine controlée)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Ονομασια Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (Appellation d’origine de qualité supérieure)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Οίνος γλυκός φυσικός (Vin doux naturel)

Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Céphalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνές (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini)

Mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Οίνος φυσικώς γλυκός (Vin naturellement doux)

Vins de paille: Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δαφνές (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion de Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος(de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (Santorini)

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Τοπικός Οίνος (vins de pays)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Αγρέπαυλη (Agrepavlis)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Αμπέλι (Ampeli)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Αμπελώνας (ες) (Ampelonas ès)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Αρχοντικό (Archontiko)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Κάβα (Cava)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru)

Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos)

Mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Ειδικά Επιλεγμένος (Grand réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Κάστρο (Kastro)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Κτήμα (Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Λιαστός (Liastos)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Μετόχι (Metochi)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Μοναστήρι (Monastiri)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Νάμα (Nama)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Νυχτέρι (Nychteri)

Σαντορίνη

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Ορεινό κτήμα (Orino Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Πύργος (Pyrgos)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Επιλογή ή Επιλεγμένος (Réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Παλαιωθείς επιλεγμένος (Vieille réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Βερντέα (Verntea)

Ζάκυνθος

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Vinsanto

Σαντορίνη

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

HISPAANIA

Denominacion de origen (DO)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Denominacion de origen calificada (DOC)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino dulce natural

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino generoso

 (1)

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino generoso de licor

 (2)

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino de la Tierra

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein Hispaania

 

Aloque

DO Valdepeñas

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Amontillado

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Añejo

Kõik

Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein

Hispaania

Añejo

DO Malaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Chacoli/Txakolina

DO Chacoli de Bizkaia

DO Chacoli de Getaria

DO Chacoli de Alava

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Clásico

DO Abona

DO El Hierro

DO Lanzarote

DO La Palma

DO Tacoronte-Acentejo

DO Tarragona

DO Valle de Güimar

DO Valle de la Orotava

DO Ycoden-Daute-Isora

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Cream

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Criadera

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Criaderas y Soleras

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Crianza

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Dorado

DO Rueda

DO Malaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Fino

DO Montilla Moriles

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Fondillon

DO Alicante

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Gran Reserva

All quality wines psr

Cava

Mpv-kvaliteetvein Mpv-kvaliteetvahuvein

Hispaania

Lágrima

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Noble

Kõik

Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein

Hispaania

Noble

DO Malaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Oloroso

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla- Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Pajarete

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Pálido

DO Condado de Huelva

DO Rueda

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Palo Cortado

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla- Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Primero de cosecha

DO Valencia

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Rancio

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Raya

DO Montilla-Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Reserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Sobremadre

DO vinos de Madrid

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Solera

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Superior

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Trasañejo

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino Maestro

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vendimia inicial

DO Utiel-Requena

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Viejo

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Hispaania

Vino de tea

DO La Palma

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

PRANTSUSMAA

Appellation d’origine contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Appellation contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

 

Appellation d’origine Vin Délimité de qualité supérieure

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Vin doux naturel

AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat du Cap Corse, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Vin de pays

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Prantsuse

Ambré

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Prantsuse

Château

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Clairet

AOC Bourgogne AOC Bordeaux

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Claret

AOC Bordeaux

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Clos

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Cru Artisan

AOCMédoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Cru Bourgeois

AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Cru Classé, éventuellement précédé de: Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième.

AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Sauternes, Pessac Léognan, Barsac

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Edelzwicker

AOC Alsace

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Grand Cru

AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin,Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Grand Cru

Champagne

Mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Hors d’âge

AOC Rivesaltes

Mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Passe-tout-grains

AOC Bourgogne

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Premier Cru

AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne,, Côtes de Brouilly,, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet,, Rully, Santenay, Savigny-les-Beaune,St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Primeur

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Prantsuse

Rancio

AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau

Mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Sélection de grains nobles

AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l’Aubance, Cadillac

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Sur Lie

AOC Muscadet, Muscadet –Coteaux de la Loire, Muscadet-Côtes de Grandlieu, Muscadet- Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, VDT avec IG Vin de pays d’Oc et Vin de pays des Sables du Golfe du Lion

Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein

Prantsuse

Tuilé

AOC Rivesaltes

Mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Vendanges tardives

AOC Alsace, Jurançon

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Villages

AOC Anjou, Beaujolais, Côte de Beaune, Côte de Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Vin de paille

AOC Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Hermitage

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Vin jaune

AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Château-Châlon)

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

ITAALIA

Denominazione di Origine Controllata/D.O.C.

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Itaalia

Denominazione di Origine Controllata e Garantita/D.O.C.G.

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Itaalia

Vino Dolce Naturale

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Inticazione geografica tipica (IGT)

Kõik

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Itaalia

Landwein

Wine with GI of the autonomous province of Bolzano

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Saksa

Vin de pays

Wine with GI of Aosta region

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Prantsuse

Alberata or vigneti ad alberata

DOC Aversa

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Itaalia

Amarone

DOC Valpolicella

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Ambra

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Ambrato

DOC Malvasia delle Lipari DOC Vernaccia di Oristano

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Annoso

DOC Controguerra

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Apianum

DOC Fiano di Avellino

Mpv-kvaliteetvein

Ladina

Auslese

DOC Caldaro e Caldaro classico- Alto Adige

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Barco Reale

DOC Barco Reale di Carmignano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Brunello

DOC Brunello di Montalcino

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Buttafuoco

DOC Oltrepò Pavese

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

Itaalia

Cacc’e mitte

DOC Cacc’e Mitte di Lucera

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Cagnina

DOC Cagnina di Romagna

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Cannellino

DOC Frascati

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Cerasuolo

DOC Cerasuolo di Vittoria DOC Montepulciano d’Abruzzo

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Chiaretto

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Ciaret

DOC Monferrato

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Château

DOC de la région Valle d’Aosta

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Classico

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Dunkel

DOC Alto Adige

DOC Trentino

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Est!Est!!Est!!!

DOC Est!Est!!Est!!! di Montefiascone

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Ladina

Falerno

DOC Falerno del Massico

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Fine

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Fior d’Arancio

DOC Colli Euganei

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, Geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Falerio

DOC Falerio dei colli Ascolani

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Flétri

DOC Valle d’Aosta or Vallée d’Aoste

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Garibaldi Dolce (ou GD)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Governo all’uso toscano

DOCG Chianti/Chianti Classico

IGT Colli della Toscana Centrale

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Gutturnio

DOC Colli Piacentini

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

Itaalia

Italia Particolare (ou IP)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Klassisch/Klassisches Ursprungsgebiet

DOC Caldaro

DOC Alto Adige (avec la dénomination Santa Maddalena e Terlano)

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Kretzer

DOC Alto Adige

DOC Trentino

DOC Teroldego Rotaliano

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Lacrima

DOC Lacrima di Morro d’Alba

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Lacryma Christi

DOC Vesuvio

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Lambiccato

DOC Castel San Lorenzo

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

London Particolar (ou LP ou Inghilterra)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Morellino

DOC Morellino di Scansano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Occhio di Pernice

DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant’Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Oro

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Pagadebit

DOC pagadebit di Romagna

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Passito

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Ramie

DOC Pinerolese

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Rebola

DOC Colli di Rimini

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Recioto

DOC Valpolicella

DOC Gambellara

DOCG Recioto di Soave

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Itaalia

Riserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Rubino

DOC Garda Colli Mantovani

DOC Rubino di Cantavenna

DOC Teroldego Rotaliano

DOC Trentino

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Rubino

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Sangue di Giuda

DOC Oltrepò Pavese

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

Itaalia

Scelto

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Sciacchetrà

DOC Cinque Terre

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Sciac-trà

DOC Pornassio or Ormeasco di Pornassio

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Sforzato, Sfursàt

DO Valtellina

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Spätlese

DOC/IGT de Bolzano

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Soleras

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Stravecchio

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Strohwein

DOC/IGT de Bolzano

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Superiore

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein,

Itaalia

Superiore Old Marsala (ou SOM)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Torchiato

DOC Colli di Conegliano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Torcolato

DOC Breganze

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Vecchio

DOC Rosso Barletta, Aglianico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Vendemmia Tardiva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Verdolino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Vergine

DOC Marsala

DOC Val di Chiana

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Vermiglio

DOC Colli dell Etruria Centrale

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Vino Fiore

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Vino Nobile

Vino Nobile di Montepulciano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Vino Novello or Novello

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Vin santo/Vino Santo/Vinsanto

DOC ja DOCG Bianco dell’Empolese, Bianco della Valdinievole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San’Antimo, Val d’Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Vivace

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

KÜPROS

Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης (ΟΕΟΠ)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Τοπικός Οίνος (Regional Wine)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Μοναστήρι (Monastiri)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Κτήμα (Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Αμπελώνας (-ες) (Ampelonas (-es))

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Μονή (Moni)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

LUKSEMBURG

Marque nationale

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Appellation contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Appellation d’origine controlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Vin de pays

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Prantsuse

Grand premier cru

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Premier cru

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Vin classé

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Château

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

UNGARI

minőségi bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

különleges minőségű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

fordítás

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

máslás

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

szamorodni

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

aszú … puttonyos, completed by the numbers 3–6

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

aszúeszencia

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

eszencia

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

Tájbor

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Ungari

Bikavér

Eger, Szekszárd

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

késői szüretelésű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

válogatott szüretelésű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

muzeális bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

Siller

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein ja mpv-kvaliteetvein

Ungari

AUSTRIA

Qualitätswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätswein besonderer Reife und Leseart/Prädikatswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Ausbruch/Ausbruchwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Auslese/Auslesewein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Beerenauslese (wein)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Eiswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Kabinett/Kabinettwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Schilfwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Spätlese/Spätlesewein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Strohwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Trockenbeerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Landwein

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

 

Ausstich

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Auswahl

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Bergwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Klassik/Classic

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Erste Wahl

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Hausmarke

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Heuriger

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Jubiläumswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Reserve

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Schilcher

Steiermark

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Sturm

Kõik

Geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Saksa

PORTUGAL

Denominação de origem (DO)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Denominação de origem controlada (DOC)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Indicação de proveniencia regulamentada (IPR)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Vinho doce natural

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Vinho generoso

DO Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal, Carcavelos

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Vinho regional

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Portugali

Canteiro

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Colheita Seleccionada

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Portugali

Crusted/Crusting

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Escolha

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein

Portugali

Escuro

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Fino

DO Porto DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Frasqueira

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Garrafeira

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Lágrima

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Leve

Table wine with GI Estremadura and Ribatejano

DO Madeira, DO Porto

Geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Nobre

DO Dão

Mpv-kvaliteetvein

Portugali

Reserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein

Portugali

Reserva velha (or grande reserva)

DO Madeira

Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Ruby

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Solera

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Super reserve

Kõik

Mpv-kvaliteetvahuvein

Portugali

Superior

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Portugali

Tawny

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Vintage supplemented by Late Bottle (LBV) ou Character

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Vintage

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

SLOVEENIA

Penina

Kõik

Mpv-kvaliteetvahuvein

Sloveeni

pozna trgatev

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

Izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

jagodni izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

suhi jagodni izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

ledeno vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

arhivsko vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

mlado vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

Cviček

Dolenjska

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

Teran

Kras

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

SLOVAKKIA

Forditáš

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

Mášláš

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

Samorodné

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

výber … putňový, completed by the numbers 3–6

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

výberová esencia

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

Esencia

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

BULGAARIA

Гарантирано наименование за произход (ГНП) (guaranteed appellation of origin)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Bulgaaria

Гарантирано наименование за произход (ГНП) (guaranteed appellation of origin)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Bulgaaria

Гарантирано и контролирано наименование за произход (ГКНП) (guaranteed and controlled appellation of origin)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Bulgaaria

Благородно сладко вино (БСВ) (noble sweet wine)

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

Bulgaaria

регионално вино (Regional wine)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Bulgaaria

Ново (young)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein

Bulgaaria

Премиум (premium)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Bulgaaria

Резерва (reserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein

Bulgaaria

Премиум резерва (premium reserve)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Bulgaaria

Специална резерва (special reserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Bulgaaria

Специална селекция (special selection)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Bulgaaria

Колекционно (collection)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Bulgaaria

Премиум оук, или първо зареждане в бъчва (premium oak)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Bulgaaria

Беритба на презряло грозде (vintage of overripe grapes)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Bulgaaria

Розенталер (Rosenthaler)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Bulgaaria

RUMEENIA

Vin cu denumire de origine controlată (D.O.C.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Rumeenia

Cules la maturitate deplină (C.M.D.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Rumeenia

Cules târziu (C.T.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Rumeenia

Cules la înnobilarea boabelor (C.I.B.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Rumeenia

Vin cu indicație geografică

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Rumeenia

Rezervă

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Rumeenia

Vin de vinotecă

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Rumeenia
(1)   

Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõike 8 kohaselt mkv-kvaliteetliköörveinid.

(2)   

Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõike 11 kohaselt mkv-kvaliteetliköörveinid.



B-OSA:  SERBIAS

Veini puhul kasutatavad klassifikatsioonitasemed

Klassifikatsioonitase

Asjaomased veinid

Veini kategooria

Контролисано порекло/K.П. (Kontrolisano poreklo/K.P.)

Kõik

Geograafilise tähisega lauaveinid (toodetud mingis piirkonnas)

Контролисано порекло и квалитет/K.П.K. (Kontrolisano poreklo i kvalitet/K.P.K.)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein (toodetud määratletud piirkonnas)

Контролисано порекло и гарантован квалитет/K.П.Г. (Kontorlisano poreklo i garantovan kvalitet/K.P.G.)

Kõik

(Kõrge) kvaliteediga mpv-vein (toodetud mingis alampiirkonnas)

Veini puhul kasutatavad traditsioonilised täiendavad nimetused

Traditsiooniline täiendav nimetus

Asjaomased veinid

Veini kategooria

Keel

Сопствена берба (Production from own vineyards)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein, mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Serbia

Архивско вино (Reserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Serbia

Касна берба (Late harvest)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Serbia

Суварак (Overripe grapes)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Serbia

Младо вино (Young wine)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein, mpv-kvaliteetvein

Serbia

LIIDE 3

KONTAKTPUNKTIDE LOETELU

vastavalt Protokolli nr 2 II Lisa Artiklile 12

a)    Serbia

Põllumajandus-, Metsandus- ja Veeressursi Ministeerium

Nemanjina 22–26

11000 Belgrad

Serbia

Telefon: +381 11 3611880

Faks: +381 11 3631652

E-post: m.davidovic@minpolj.sr.gov.yu

b)    Ühendus

Euroopa Komisjon

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Direktoraat B Rahvusvahelised suhted II

Üksuse B.2 Laienemine juht

B-1049 Brüssel

Belgia

Telefon: +32 2 299 11 11

Faks: +32 2 296 62 92

E-post: AGRI-EC-Serbia-winetrade@ec.europa.eu

▼M3

PROTOKOLL NR 3

milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid



Artikkel 1

Kohaldatavad päritolureeglid

1.  
Lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ( 14 ) (edaspidi „konventsioon”), nagu seda on viimati muudetud ja mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.
2.  
Konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes sisalduvaid viiteid asjaomasele lepingule käsitatakse viidetena lepingule.
3.  
Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA riike, Fääri saari, Euroopa Liitu, Türgi Vabariiki, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, Moldova Vabariiki, Gruusiat ja Ukrainat, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või päritoludeklaratsioon.

Artikkel 2

Alternatiivsed kohaldatavad päritolureeglid

1.  
Olenemata käesoleva protokolli artiklist 1 käsitatakse lepingu rakendamisel tooteid, mis on sooduskohtlemist võimaldava päritoluga vastavalt käesoleva protokolli A liites sätestatud alternatiivselt kohaldatavatele päritolureeglitele (edaspidi „üleminekueeskirjad”), samuti Euroopa Liidust või Serbia Vabariigist pärinevate toodetena.
2.  
Üleminekueeskirju kohaldatakse kuni jõustub konventsiooni muudatus, millel üleminekueeskirjad põhinevad.

Artikkel 3

Vaidluste lahendamine

1.  
Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 või käesoleva protokolli A liite artiklis 34 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.
2.  
Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 4

Protokolli muutmine

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.

Artikkel 5

Konventsioonist väljaastumine

1.  
Kui Euroopa Liit või Serbia Vabariik teatab konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt välja astuda, alustavad Euroopa Liit ja Serbia Vabariik kohe läbirääkimisi lepingu rakendamisel kohaldatavate päritolureeglite üle.
2.  
Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast uusi läbirääkimisi, kohaldatakse lepingu suhtes konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist väljaastumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelist kahepoolset kumulatsiooni.

A liide

ALTERNATIIVSED KOHALDATAVAD PÄRITOLUREEGLID

Reeglid, mida Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalised kohaldavad vabatahtlikult kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni

(edaspidi „reeglid” või „üleminekueeskirjad”)

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ MEETODID

SISUKORD

EESMÄRGID

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldised nõuded

Artikkel 3

Täielikult saadud tooted

Artikkel 4

Piisav töö või töötlus

Artikkel 5

Piirmäära reegel

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 7

Päritolu kumulatsioon

Artikkel 8

Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused

Artikkel 9

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 10

Komplektid

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

Artikkel 12

Arvestuslik eraldamine

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 13

Territoriaalsuspõhimõte

Artikkel 14

Mittemuutmise reegel

Artikkel 15

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 16

Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 17

Üldised nõuded

Artikkel 18

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 19

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

Artikkel 21

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

Artikkel 22

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 24

Vabatsoonid

Artikkel 25

Impordinõuded

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Artikkel 27

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

Artikkel 28

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 29

Tarnija deklaratsioonid

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID

Artikkel 31

Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 32

Vaidluste lahendamine

VII JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 33

Teavitamine ja koostöö

Artikkel 34

Päritolutõendite kontrollimine

Artikkel 35

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

Artikkel 36

Karistused

VIII JAOTIS

A LIITE KOHALDAMINE

Artikkel 37

Euroopa Majanduspiirkond

Artikkel 38

Liechtenstein

Artikkel 39

San Marino Vabariik

Artikkel 40

Andorra Vürstiriik

Artikkel 41

Ceuta ja Melilla

Lisade loetelu

I LISA

Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta

II LISA

Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlusest, mis annavad tootele päritolustaatuse

III LISA

Päritoludeklaratsiooni tekst

IV LISA

Liikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

V LISA

Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatavad eritingimused

VI LISA

Tarnija deklaratsioon

nVII LISA

Pikaajaline tarnija deklaratsioon

EESMÄRGID

Käesolevad reeglid on vabatahtlikud. Need on mõeldud ajutiseks kohaldamiseks Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) osaliste poolt kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni. Käesolevaid reegleid kohaldatakse kahepoolselt nende konventsiooniosaliste vahelise kaubanduse suhtes, kes selles kokku lepivad ja kes viitavad neile reeglitele oma kahepoolsetes sooduskaubanduslepingutes või lisavad need reeglid kõnealustesse lepingutesse. Käesolevad reeglid on mõeldud kohaldamiseks alternatiivina konventsiooni reeglitele, mis kooskõlas konventsiooniga ei piira konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomastes lepingutes ja muudes seotud kahepoolsetes lepingutes kokkulepitud põhimõtete rakendamist. Seega ei ole käesolevad reeglid kohustuslikud, vaid vabatahtlikud. Ettevõtjad võivad neid kohaldada, kui soovivad konventsiooni reeglite asemel käesolevatest reeglitest tulenevast sooduskohtlemisest kasu saada.

Käesolevate reeglitega ei muudeta konventsiooni. Konventsioon jääb konventsiooniosaliste vahel täielikult kohaldatavaks. Käesolevad reeglid ei muuda konventsiooniosalistele konventsiooniga ettenähtud õigusi ja kohustusi.

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevates reeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„reegleid kohaldav konventsiooniosaline” – konventsiooniosaline, kes lisab käesolevad reeglid mõne teise konventsiooniosalisega sõlmitud kahepoolsesse sooduskaubanduslepingusse ning see hõlmab lepinguosalisi;

b) 

„grupid”, „rubriigid” ja „alamrubriigid” – grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „harmoneeritud süsteem”) koos muudatustega vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele;

c) 

„klassifitseeritud” – kauba klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;

d) 

„kaubasaadetis” – tooted, mis

i) 

saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või

ii) 

saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa arve alusel;

e) 

„lepinguosalise või reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus” – tähendab Euroopa Liidu puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutust;

f) 

„tolliväärtus” – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus;

g) 

„tehasehind” – hind, mida makstakse tehases toote eest lepinguosalise territooriumil asuvale tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel. Kui viimane töö või töötlus on tellitud tootjalt allhanke korras, osutab mõiste „tootja” alltöövõtja palganud ettevõtjale.

Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki lepinguosalise territooriumil toote tootmisega kaasnenud kulusid, tähendab tehasehind kõikide kõnealuste kulude summat, millest on maha arvatud riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

h) 

„asendatav materjal” või „asendatav toode” – samalaadne ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjal või toode, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei saa üksteisest eristada;

i) 

„kaup” – nii materjalid kui ka tooted;

j) 

„tootmine” – igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine;

k) 

„materjal” – koostisosa, toormaterjal, komponent, osa vms, mida on toote tootmisel kasutatud;

l) 

„päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus” – päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab tootmist käsitada piisava töö või töötlusena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada protsendina toote tehasehinnast või protsendina konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassist;

m) 

„toode” – valmistatav toode, isegi kui see on mõeldud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

n) 

„territoorium” – lepinguosalise maismaaosa, siseveed ja territoriaalveed;

o) 

„lisandväärtus” – toote tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste asjaomases tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad mõne muu sellise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil;

p) 

„materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil. Kui on vaja kindlaks teha tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldised nõuded

Lepingu rakendamisel käsitatakse teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena järgmisi tooteid:

a) 

lepinguosalise territooriumil täielikult saadud tooted artikli 3 tähenduses;

b) 

lepinguosalise territooriumil saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole seal täielikult saadud, tingimusel et need on kõnealuse lepinguosalise territooriumil läbinud piisava töö või töötluse artikli 4 tähenduses.

Artikkel 3

Täielikult saadud tooted

1.  

Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodetena teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel:

a) 

sealsest pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad ja ammutatud looduslik vesi;

b) 

seal kasvatatud või koristatud taimed, kaasa arvatud veetaimed, ja köögiviljasaadused;

c) 

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) 

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e) 

seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;

f) 

seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

g) 

akvakultuuritooted, kui kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on seal munadest sündinud või maimudest, kalavastsetest ja -maimudest kasvatatud;

h) 

tema laevadega väljaspool mis tahes territoriaalvett püütud merekalapüügi- ja muud saadused;

i) 

tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;

j) 

seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret;

k) 

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

l) 

väljaspool tema territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et tal on selle merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;

m) 

kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–l nimetatud saadustest või toodetest.

2.  

Lõike 1 punktides h ja i nimetatud termineid „tema laevad” ja „tema kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis

a) 

on registreeritud eksportiva või importiva lepinguosalise territooriumil;

b) 

sõidavad eksportiva või importiva lepinguosalise lipu all;

c) 

vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i) 

neist vähemalt 50 % kuulub eksportiva või importiva lepinguosalise kodanikele või

ii) 

nad kuuluvad äriühingule,

— 
mille peakontor ja peamine tegevuskoht on eksportiva või importiva lepinguosalise territooriumil ning
— 
millest vähemalt 50 % kuulub eksportivale või importivale lepinguosalisele või nende lepinguosaliste avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele.
3.  
Kui lõike 2 rakendamisel on eksportivaks või importivaks lepinguosaliseks Euroopa Liit, tähendab see mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki.
4.  
Lõike 2 rakendamisel käsitatakse EFTA riike ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.

Artikkel 4

Piisav töö või töötlus

1.  
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 6 kohaldamist, käsitatakse tooteid, mis ei ole lepinguosalise territooriumil täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loendis esitatud tingimused on asjaomaste kaupade puhul täidetud.
2.  
Kui kooskõlas lõikega 1 lepinguosalise territooriumil päritolustaatuse saanud toodet kasutatakse materjalina muu toote tootmiseks, ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle tootmiseks kasutada.
3.  
Lõikes 1 osutatud nõuete täitmist kontrollitakse iga toote puhul.

Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõude järgimisel, võivad lepinguosaliste tolliasutused lubada siiski eksportijatel arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena vastavalt lõikele 4, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi.

4.  
Lõike 3 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toote keskmine tehasehind ja kasutatud päritolustaatuseta materjalide keskmine väärtus vastavalt eelmisel majandusaastal kõigi samade müüdud toodete eest küsitud tehasehinna ja eelmisel majandusaastal samade toodete tootmiseks kasutatud kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse põhjal, kusjuures majandusaasta on eksportiva lepinguosalise majandusaasta ning kui terve majandusaasta kohta ei ole andmed saadaval, siis võetakse aluseks lühem periood, mis ei ole lühem kui kolm kuud.
5.  
Eksportijad, kes otsustavad teha arvutuse keskmise näitaja alusel, kasutavad seda meetodit järjepidevalt võrdlusmajandusaastale järgneva aasta jooksul või vajaduse korral lühemale võrdlusperioodile järgneva aasta jooksul. Nad võivad lõpetada selle meetodi kasutamise, kui konkreetse majandusaasta või lühema võrdlusperioodi (mis ei ole lühem kui kolm kuud) jooksul ilmneb, et sellise meetodi kasutamist õigustanud kulude või valuutakursi kõikumine on lakanud.
6.  
Lõikes 4 osutatud keskmisi näitajaid kasutatakse vastavalt tehasehinnana ja päritolustaatuseta materjalide väärtusena, et teha kindlaks, kas päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõuet on järgitud.

Artikkel 5

Piirmäära reegel

1.  

Erandina artiklist 4 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loendis nimetatud tingimuste kohaselt toote tootmiseks kasutada ei tohi, siiski kasutada, kui toote kohta hinnatud kogunetomass või koguväärtus ei ületa:

a) 

15 % toote netomassist toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted;

b) 

15 % toote tehasehinnast muude kui punktiga a hõlmatud toodete puhul.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes, mille puhul kehtivad I lisa märkustes 6 ja 7 mainitud piirmäärad.

2.  
Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei ole lubatud ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud protsentuaalset sisaldust, nagu on ette nähtud II lisa loendis esitatud reeglitega.
3.  
Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 3 tähenduses täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodete suhtes. Ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 9 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõnealustes sätetes osutatud piirmäärasid siiski toote suhtes, mille puhul II lisa loendis esitatud reegli kohaselt on nõutav, et toote tootmiseks kasutatud materjalid peavad olema täielikult saadud.

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

1.  

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 4 nõuded on täidetud või mitte:

a) 

toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;

b) 

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c) 

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muu katte eemaldamine;

d) 

tekstiili triikimine või pressimine;

e) 

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f) 

riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine;

g) 

suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

h) 

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i) 

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j) 

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k) 

tavaline klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele kinnitamine ja igasugune muu lihtne pakendamine;

l) 

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m) 

üht või mitut sorti toodete lihtne segamine;

n) 

suhkru segamine mis tahes muu ainega;

o) 

lihtne toodetele vee lisamine või toodete lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

p) 

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toote osadeks lammutamine;

q) 

loomade tapmine;

r) 

kahe või enama punktides a–q loetletud toimingu kombinatsioon.

2.  
Kõiki konkreetse tootega eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud toiminguid tuleb arvesse võtta juhul, kui tehakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav.

Artikkel 7

Päritolu kumulatsioon

1.  
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooted pärinevaks eksportiva lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel, kui need on seal saadud, kasutades materjale, mis pärinevad mõne reegleid kohaldava konventsiooniosalise, v.a eksportiva lepinguosalise territooriumilt, tingimusel et eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2.  
Kui eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum, loetakse toode, mis on saadud, kasutades mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid materjale, eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui seal lisandunud väärtus on suurem kui mis tahes muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud toode pärinevaks selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kust pärinevate, eksportiva lepinguosalise territooriumil toote tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
3.  
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist ning jättes välja gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, loetakse reegleid kohaldava konventsiooniosalise, mis ei ole eksportiv lepinguosaline, territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui saadud tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva lepinguosalise territooriumil töö või töötluse.
4.  
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul ja üksnes lepinguosaliste vahelises kahepoolses kaubanduses importiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva lepinguosalise territooriumil töö või töötluse.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevaid riike ja Moldova Vabariiki ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.

5.  
Lepinguosalised võivad ühepoolselt laiendada käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete importimise suhtes. Lepinguosaline, kes valib sellise laiendamise, teatab sellest teisele lepinguosalisele ning teavitab Euroopa Komisjoni vastavalt artikli 8 lõikele 2.
6.  
Käesoleva artikli lõigetes 3–5 sätestatud kumulatsiooni kohaldamisel loetakse päritolustaatusega tooted pärinevaks eksportiva lepinguosalise territooriumilt üksnes siis, kui seal tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.
7.  
Tooted, mis pärinevad reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste territooriumilt, nagu on osutatud lõikes 1, ja mis ei läbi eksportiva lepinguosalise territooriumil tööd või töötlust, säilitavad mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile eksportimisel oma päritolustaatuse.

Artikkel 8

Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused

1.  

Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui

a) 

reegleid kohaldavate, päritolustaatuse saamisega seotud konventsiooniosaliste ja reegleid kohaldava, sihtkohaks oleva konventsiooniosalise vahel kohaldatakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut ning

b) 

kaubad on saanud päritolustaatuse käesolevate reeglitega identsete päritolureeglite alusel.

2.  
Teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ning Serbia ametlikus väljaandes vastavalt tema enda menetlustele.

Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse nendes teatistes osutatud kuupäevast alates.

Lepinguosalised esitavad Euroopa Komisjonile andmed teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega sõlmitud asjaomaste lepingute kohta, sealhulgas käesolevate reeglite jõustumise kuupäevad.

3.  
Päritolutõendile tuleks teha ingliskeelne märge „CUMULATION APPLIED WITH [asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed) inglise keeles]”, kui tooted said päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7.

Kui päritolutõendina kasutatakse liikumissertifikaati EUR.1, tehakse see märge liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.

4.  
Kui lepinguosalisele eksporditakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse eksportiva lepinguosalise territooriumil, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7, võib ta loobuda päritolutõendile käesoleva artikli lõikes 3 osutatud märke kandmise nõudmisest ( 15 ).

Lepinguosalised teatavad Euroopa Komisjonile loobumisest vastavalt artikli 8 lõikele 2.

Artikkel 9

Kvalifikatsiooniühik

1.  

Käesolevate reeglite kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks. Sellest tulenevalt:

a) 

kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b) 

kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesolevate reeglite kohaldamisel iga toodet arvesse.

2.  
Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
3.  
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavavarustuse osaks ja kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 10

Komplektid

Komplektid harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegli tähenduses on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.

Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja arvesse võtta toote tootmisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

a) 

energia ja kütus,

b) 

sisseseade ja varustus,

c) 

masinad ja tööriistad;

d) 

muud kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

Artikkel 12

Arvestuslik eraldamine

1.  
Kui tootega tehtava töö või töötluse käigus kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale, võivad ettevõtjad neid materjale hallata arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma materjalide varusid eraldi hoidmata.
2.  
Ettevõtjad võivad hallata rubriiki 1701 kuuluvaid omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooteid arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma toodete varusid eraldi hoidmata.
3.  
Lepinguosalised võivad nõuda, et arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks peab tolliasutus andma eelnevalt loa. Tolliasutus võib loa andmiseks esitada mis tahes tingimusi, mida ta peab vajalikuks, ning ta kontrollib loa kasutamist. Tolliasutus võib loa ära võtta, kui meetodi kasutaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevates reeglites sätestatud tingimust.

Arvestusliku eraldamise meetodi kasutamisel tuleb tagada, et selliste toodete hulk, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks, on alati sama, nagu see oleks varude füüsilise eraldamise korral.

Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse eksportiva lepinguosalise territooriumil kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.

4.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodit kasutav isik koostab päritolutõendi või taotleb päritolutõendit nende toodete kogusele, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks toodeteks. Tolliasutuse nõudmisel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 13

Territoriaalsuspõhimõte

1.  
II jaotises esitatud tingimused peavad asjaomase lepinguosalise territooriumil olema täidetud katkematult.
2.  

Kui lepinguosalise territooriumilt mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui tolliasutusele suudetakse tõendada, et:

a) 

tagasisaadetud tooted on samad tooted, mis eksporditi, ning

b) 

need ei ole kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete seisundi säilitamiseks.

3.  

Lepinguosalise territooriumilt eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool selle eksportiva lepinguosalise territooriumi tehtud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotise tingimustele, kui:

a) 

kõnealused materjalid on täielikult saadud eksportiva lepinguosalise territooriumil või nendega enne eksportimist tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum ning

b) 

tolliasutusele suudetakse tõendada, et:

i) 

reimporditud tooted on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötluse teel ning

ii) 

käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtus ei ole suurem kui 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4.  
Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötluse suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud reeglit, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või eksportiva lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtusega olla suurem sätestatud protsendimäärast.
5.  
Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.
6.  
Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artiklis 5 kindlaksmääratud üldisi piirmäärasid.
7.  
Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi peab toimuma välistöötlemise korra või muu samalaadse korra kohaselt.

Artikkel 14

Mittemuutmise reegel

1.  
Lepinguga ettenähtud sooduskohtlemist rakendatakse üksnes nende toodete suhtes, mis vastavad käesolevate reeglite nõuetele ja mis on lepinguosalise territooriumil deklareeritud impordina, tingimusel et need on samad tooted, mis eksporditi eksportiva lepinguosalise territooriumilt. Tooteid ei tohi enne lepinguosalise territooriumil vabasse ringlusse lubamist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, mille eesmärk on tagada importiva lepinguosalise siseriiklike nõuete täitmine ja mis toimub transiidi- või osadeks jagamise kolmanda riigi või kolmandate riikide tollijärelevalve all.
2.  
Toodete ja kaubasaadetiste ladustamine on lubatud, kui need jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.
3.  
Ilma et see piiraks käesoleva liite V jaotise kohaldamist, on kaubasaadetiste osadeks jagamine lubatud, kui need jäävad osadeks jagamise riigis või riikides tollijärelevalve alla.
4.  

Kahtluse korral võib importiv lepinguosaline igal ajal paluda importijal või tema esindajal esitada kõik vajalikud dokumendid, millega tõendatakse käesoleva artikli nõuete täitmist, milleks võib esitada mis tahes dokumentaalsed tõendid ning eelkõige:

a) 

lepingulised veodokumendid, nagu veokiri;

b) 

faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel;

c) 

transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tolliasutuse väljastatud mittemuutmise tõend või mõni muu dokument, millega tõendatakse, et kaubad jäid transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tollijärelevalve alla, või

d) 

igasugused kaupadega seotud tõendid.

Artikkel 15

Näitused

1.  

Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale nende, millega kooskõlas artiklitega 7 ja 8 kohaldatakse kumulatsiooni, ja mis pärast näitust müüakse mõne lepinguosalise territooriumile importimiseks, kohaldatakse importimisel asjaomase lepingu sätteid, kui tolliasutusele tõendatakse, et:

a) 

eksportija on saatnud tooted lepinguosalise territooriumilt näitust korraldavasse riiki ja need seal näitusel välja pannud;

b) 

kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise territooriumil asuvale isikule;

c) 

tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning

d) 

pärast näitusele saatmist ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.

2.  
Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas käesoleva liite V jaotisega ja esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.
3.  
Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 16

Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine

1.  
Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud lepinguosalise territooriumilt pärinevate ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete tootmiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt käesoleva liite V jaotisele, ei kohaldata eksportiva lepinguosalise territooriumil tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist mitte mingil viisil.
2.  
Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida eksportiv lepinguosaline kohaldab tootmisel kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest toodetud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on mõeldud selle lepinguosalise territooriumil kasutamiseks.
3.  
Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4.  
Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeld ei puuduta lepinguosaliste vahel vahetatavaid tooteid, mis on saanud päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artikli 7 lõikele 4 või 5.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 17

Üldised nõuded

1.  

Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete importimisel teise lepinguosalise territooriumile kohaldatakse lepingust tulenevaid soodustusi, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:

a) 

liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva liite IV lisas;

b) 

artikli 18 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon”), mille eksportija esitab arvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida. Päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva liite III lisas.

2.  
Käesoleva artikli lõikest 1 olenemata kohaldatakse käesolevate reeglite tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 27 nimetatud juhtudel lepingust tulenevaid soodustusi, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud päritolutõendeid.
3.  
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad lepinguosalised kokku leppida, et nendevahelises sooduskaubanduses asendatakse lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendid päritolukinnitustega, mille koostavad lepinguosaliste õigusaktide kohaselt elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijad.

Kahe või enama reegleid kohaldava konventsiooniosalise vahel kokku lepitud elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijate koostatud päritolukinnituse kasutamine ei takista diagonaalse kumulatsiooni kasutamist teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega.

4.  
Lõike 1 kohaldamisel võivad lepinguosalised kokku leppida süsteemi loomises, mis võimaldab lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendeid välja anda ja/või esitada elektrooniliselt.
5.  
Artikli 7 kohaldamisel, kui kohaldub artikli 8 lõige 4, võtab reegleid kohaldavas konventsiooniosalises asutatud eksportija, kes annab välja päritolutõendi või taotleb päritolutõendit muu päritolutõendi alusel, mille puhul on loobutud kohustusest lisada muul juhul artikli 8 lõikega 3 nõutav märge, kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud, ning on valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid.

Artikkel 18

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1.  

Artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:

a) 

heakskiidetud eksportija artikli 19 tähenduses või

b) 

iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000  eurot.

2.  
Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui tooteid võib käsitada reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevatena ja kui need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
3.  
Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist.
4.  
Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides kirjutusmasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva liite III lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
5.  
Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 19 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, kui ta kinnitab eksportiva lepinguosalise tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6.  
Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist (edaspidi „tagantjärele välja antud päritoludeklaratsioon”), tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.

Kui kaubasaadetis jagatakse osadeks kooskõlas artikli 14 lõikega 3 ja tingimusel, et peetakse kinni samast kaheaastasest tähtajast, koostab tagantjärele välja antava päritoludeklaratsiooni tooteid eksportiva lepinguosalise heakskiidetud eksportija.

Artikkel 19

Heakskiidetud eksportija

1.  
Eksportiva lepinguosalise tolliasutus võib kooskõlas siseriiklike nõuetega anda igale kõnealuse lepinguosalise territooriumil asutatud eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”) loa koostada ise päritoludeklaratsioone, olenemata asjaomaste toodete väärtusest.
2.  
Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmise kontrollimiseks.
3.  
Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.
4.  
Tolliasutus kontrollib, kas luba kasutatakse õigesti. Tolliasutus võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada, kui heakskiidetud eksportija ei kasuta seda õigesti, ja ta tunnistab loa kehtetuks siis, kui heakskiidetud eksportija ei paku enam lõikes 2 osutatud tagatisi.

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1.  
Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2.  
Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud käesoleva liite IV lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3.  
Liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 tuleb teha ingliskeelne märge „TRANSITIONAL RULES”.
4.  
Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud eksportiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist.
5.  
Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada päritolustaatusega toodetena ja kui need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
6.  
Liikumissertifikaati EUR.1 välja andev tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige kontrollib ta, kas toodete kirjeldamiseks mõeldud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
7.  
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse liikumissertifikaadi lahtrisse 11.
8.  
Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 21

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1.  

Olenemata artikli 20 lõikest 8 võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a) 

seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu;

b) 

tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel;

c) 

asjaomaste toodete lõplik sihtkoht ei olnud ekspordi ajal teada ning see määrati kindlaks veo või ladustamise ajal ja pärast kaubasaadetise võimalikku osadeks jagamist vastavalt artikli 14 lõikele 3;

d) 

liikumissertifikaat EUR.1 või EUR.MED anti välja kooskõlas konventsiooni reeglitega toodete jaoks, mis on päritolustaatusega ka käesolevate reeglite kohaselt; eksportija võtab kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud ja olla valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et toode on päritolustaatusega vastavalt käesolevatele reeglitele, või

e) 

liikumissertifikaat EUR.1 anti välja artikli 8 lõike 4 alusel ja artikli 8 lõike 3 kohaldamine on nõutav importimisel teise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile.

2.  
Lõike 1 rakendamisel märgib eksportija oma taotluses liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud toodete ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.
3.  
Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele välja anda kahe aasta jooksul alates ekspordikuupäevast ning alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.
4.  
Lisaks artikli 20 lõike 3 nõudele tuleb tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 teha järgmine ingliskeelne märge: „ISSUED RETROSPECTIVELY”.
5.  
Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.

Artikkel 22

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1.  
Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2.  
Lisaks artikli 20 lõike 3 nõudele tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaselt väljaantud duplikaadile teha järgmine ingliskeelne märge: „DUPLICATE”.
3.  
Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.
4.  
Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1.  
Päritolutõend kehtib kümme kuud alates eksportiva lepinguosalise territooriumil väljaandmise või koostamise kuupäevast ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele.
2.  
Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele pärast lõikes 1 osutatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3.  
Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva lepinguosalise tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on tollile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 24

Vabatsoonid

1.  
Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2.  
Kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, võib erandina lõikest 1 välja anda või koostada uue päritolutõendi, kui tehtud töö või töötlus on kooskõlas käesolevate reeglitega.

Artikkel 25

Impordinõuded

Päritolutõendid esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele selle lepinguosalise territooriumil kohaldatava korra kohaselt.

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308  ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid osasaadetistena, esitatakse tolliasutusele selliste toodete kohta üksainus päritolutõend esimese osasaadetise importimisel.

Artikkel 27

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

1.  
Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole imporditud kaubanduslikul eesmärgil, kui on deklareeritud, et need vastavad käesolevate reeglite nõuetele, ja kui ei teki kahtlust sellise deklaratsiooni õigsuses.
2.  

Importi ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

import on juhutine;

b) 

import hõlmab eranditult tooteid, mis on mõeldud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks;

c) 

toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil.

3.  
Väikepakendite puhul ei tohi selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200  eurot.

Artikkel 28

Lahknevused ja vormistusvead

1.  
Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud vorminõuete täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2.  
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumente ei tohiks tagasi lükata päritolutõendi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 29

Tarnija deklaratsioonid

1.  
Kui lepinguosalise territooriumil antakse välja liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille tootmisel on kasutatud mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid kaupu, mis on läbinud seal töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust kooskõlas artikli 7 lõikega 3 või 4, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2.  
Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on läbinud reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil töö või töötluse, selleks et kindlaks teha, kas tooteid, mille tootmisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesolevate reeglite nõuetele vastavateks toodeteks.
3.  
Kui välja arvata lõikes 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni VI lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4.  
Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil läbitud töö või töötlus jääb eeldatavalt teatavaks ajavahemikuks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon”). Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni kaks aastat alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille alusel võib rakendada pikemaid ajavahemikke. Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni VII lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega. Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui tarnija pikaajaline deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5.  
Lõigetes 3 ja 4 osutatud tarnija deklaratsioonid trükitakse või prinditakse ühes keeltest, milles käesolev leping on koostatud, vastavalt selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise riigisisesele õigusele, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6.  
Deklaratsiooni koostav tarnija on valmis igal ajal esitama selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostatakse, kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad deklaratsioonil esitatud andmete õigsust.

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

1.  
Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, määravad lepinguosalised artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.
2.  
Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 18 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõiget 3 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt kindlaks määratud summale.
3.  
Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4.  
Lepinguosaline võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 %. Lepinguosaline võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.
5.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab lepinguosalise taotluse korral eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID

Artikkel 31

Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine

1.  
Päritoludeklaratsiooni koostanud või liikumissertifikaati EUR.1 taotlenud eksportija säilitab kõnealuseid päritolutõendeid ja kõiki toote päritolustaatust tõendavaid täiendavaid dokumente paberkandjal või elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat alates päritoludeklaratsiooni väljaandmise või koostamise kuupäevast.
2.  
Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja kõikide arvete, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.

3.  

Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel loetakse päritolustaatust tõendavateks dokumentideks muu hulgas järgmised:

a) 

otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud toote saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises;

b) 

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomase reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega;

c) 

dokumendid, mis tõendavad materjalidega töö või töötluse tegemist asjaomase lepinguosalise territooriumil ja mis on seal välja antud või koostatud kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega;

d) 

päritoludeklaratsioonid või liikumissertifikaadid EUR.1, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepinguosaliste territooriumil kooskõlas käesolevate reeglitega;

e) 

asjakohased tõendid artiklite 13 ja 14 kohaselt väljaspool lepinguosaliste territooriumi tehtud töö või töötluse kohta, mis tõendavad kõnealustes artiklites sätestatud nõuete täitmist.

4.  
Eksportiva lepinguosalise tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 20 lõikes 2 osutatud taotlusvormi vähemalt kolm aastat.
5.  
Importiva lepinguosalise tolliasutus säilitab talle esitatud päritoludeklaratsioone ja liikumissertifikaate EUR.1 vähemalt kolm aastat.
6.  
Tarnija deklaratsiooni, millega tõendatakse kasutatud materjalidega töö või töötluse tegemist reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ja mis on seal koostatud, käsitatakse artikli 18 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumendina, mida kasutatakse selle tõendamiseks, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada kõnealuse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesolevate reeglite nõuetele vastavateks toodeteks.

Artikkel 32

Vaidluste lahendamine

Kui seoses artiklites 34 ja 35 osutatud kontrollimenetlusega või käesoleva liite tõlgendamisega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

VII JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 33

Teavitamine ja koostöö

1.  
Lepinguosaliste tolliasutused esitavad üksteisele nende tolliasutustes liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks kasutatavad templijäljendid, heakskiidetud eksportijatele antavate lubade numbrite näidised ning nimetatud sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid.
2.  
Et tagada käesolevate reeglite nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.

Artikkel 34

Päritolutõendite kontrollimine

1.  
Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesolevate reeglite nõuete täitmises.
2.  
Importiva lepinguosalise tolliasutus tagastab järelkontrollitaotluse tegemisel eksportiva lepinguosalise tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.
3.  
Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks.
4.  
Kui importiva lepinguosalise tolliasutus otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
5.  
Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib käsitada mõne lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena ja kas need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
6.  
Kui põhjendatud kahtlusega olukordades ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada asjaomase dokumendi ehtsuse üle või teha kindlaks toodete tegelik päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 35

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

1.  
Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle lepinguosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2.  
Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 osutatud lepinguosalise tolliasutus tarnija deklaratsiooni või pikaajalise tarnija deklaratsiooni ja arved, saatelehed või muud äridokumendid, mis käsitlevad asjaomase deklaratsiooniga hõlmatud kaupu, selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostati, põhjendades vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi.

Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on valed.

3.  
Kontrolli teostab selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon või pikaajaline tarnija deklaratsioon koostati. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4.  
Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsiooni koostamisel.

Artikkel 36

Karistused

Lepinguosalised näevad ette käesolevate reeglitega seotud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused.

VIII JAOTIS

A LIITE KOHALDAMINE

Artikkel 37

Euroopa Majanduspiirkond

Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) pärinevaid tooteid käsitatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 4 tähenduses Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast („EMP lepingu osalised”) pärinevate toodetena, kui need on eksporditud vastavalt kas Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast Serbiasse, tingimusel et Serbia ning EMP lepingu osaliste vahel kohaldatakse käesolevatele reeglitele tuginevaid vabakaubanduslepinguid.

Artikkel 38

Liechtenstein

Liechtensteinist pärinevat toodet käsitatakse Šveitsi ja Liechtensteini tolliliidu tõttu Šveitsist pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.

Artikkel 39

San Marino Vabariik

San Marino Vabariigist pärinevat toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.

Artikkel 40

Andorra Vürstiriik

Andorra Vürstiriigist pärinevat ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 klassifitseeritud toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.

Artikkel 41

Ceuta ja Melilla

1.  
Käesolevates reeglites kasutatud mõiste „Euroopa Liit” ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2.  
Serbiast pärinevate toodete Ceutasse ja Melillasse importimisel kohaldatakse sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärinevate toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimuste ja aluslepingutesse tehtavate muudatuste akti ( 16 ) protokolli nr 2 alusel. Serbia kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate ning asjaomase lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärinevate toodete suhtes.
3.  
Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärinevate toodete suhtes kohaldatakse käesolevaid reegleid mutatis mutandis vastavalt V lisas sätestatud eritingimustele.

I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA

Märkus 1 –    üldine sissejuhatus

Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva liite II jaotise artikli 4 tähenduses. Reegleid on nelja tüüpi ja need varieeruvad vastavalt tootele:

a) 

töö või töötlusega ei ületata päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust;

b) 

töö või töötluse tulemusel ei kuulu valmistatud toode või kasutatud materjalid enam harmoneeritud süsteemi samasse neljakohalisse rubriiki või samasse kuuekohalisse alamrubriiki;

c) 

teostatakse konkreetne töö- või töötlemistoiming;

d) 

töö või töötlus teostatakse teatavate täielikult saadud materjalidega.

Märkus 2 –    loendi struktuur

2.1. Loendi esimeses kahes veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Esimese kahe veeru iga kande jaoks on kolmandas veerus nähtud ette reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see, et kolmanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

2.2. Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on teises veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse kolmanda veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse esimesse veergu koondatud rubriiki.

2.3. Kui loend sisaldab erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane asjaomase rubriigi selle osa kirjeldust, mis on hõlmatud kolmanda veeru vastavate reeglitega.

2.4. Kui kolmandas veerus on esitatud kaks alternatiivset reeglit, mis on eraldatud sidesõnaga „või”, võib eksportija valida, millist reeglit kasutada.

Märkus 3 –    näited reeglite kohaldamise kohta

3.1. Käesoleva liite II jaotise artiklit 4, milles käsitletakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete tootmiseks, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

3.2. Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaselt peab tehtud töö või töötlus olema kõnealuses artiklis osutatud toimingutest ulatuslikum. Vastasel juhul ei saa kaubad kasu tariifsest sooduskohtlemisest isegi siis, kui allpool esitatud loendi tingimused on täidetud.

Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaldamisel nähakse loendi reeglitega ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus ning sellest ulatuslikum töö või töötlus annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna.

Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.

Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis päritolustaatuseta materjali ei või kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis enam mitte.

Näide: kui grupi 19 reegliga nähakse ette, et rubriikidesse 1101 –1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei tohi ületada 20 % massist, ei ole gruppi 10 kuuluvate teraviljade kasutamine (st importimine) (materjalid varasemas tootmisetapis) piiratud.

3.3. Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis mainitud eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas muudest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest” või „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega samasse rubriiki kuuluvatest muudest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loendi teises veerus esitatud toote kirjelduse alla.

3.4. Kui loendi reegliga nähakse ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

3.5. Kui loendi reegliga nähakse ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta.

3.6. Kui loendi reegliga nähakse ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi neid protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgeimat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.

Märkus 4 –    teatavaid põllumajandustooteid käsitlevad üldised sätted

4.1. Gruppidesse 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriiki 2401 kuuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse kõnealuse lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena isegi siis, kui need on kasvatatud imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest.

4.2. Kui päritolustaatuseta suhkru sisaldus teatavas tootes on piiratud, võetakse selliste piirmäärade arvutamisel arvesse rubriikidesse 1701 (sahharoos) ja 1702 (nt fruktoos, glükoos, laktoos, maltoos, isoglükoos või invertsuhkur) kuuluvate suhkrute massi, mida on kasutatud lõpptoote tootmisel ja lõpptootes sisalduvate päritolustaatuseta toodete tootmisel.

Märkus 5 –    teatavate tekstiiltoodete puhul kasutatav terminoloogia

5.1. Loendis kasutatud mõiste „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- või sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.

5.2. Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002  ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101 –5105 kuuluvaid villakiudusid ja loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201 –5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301 –5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

5.3. Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade tootmiseks.

5.4. Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501 –5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.

5.5. Trükkimine (koos kudumise, silmuskudumise, heegeldamise, taftingtöötluse või flokeerimisega) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid.

5.6. Trükkimine (eraldiseisva toiminguna) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Märkus 6 –    tekstiilmaterjalide segust tehtud toodete suhtes kohaldatavad piirmäärad

6.1. Kui loendis sisalduva toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi selle toote tootmiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 15 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkused 6.3 ja 6.4).

6.2. Märkuses 6.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

— 
siid;
— 
vill;
— 
loomakarv;
— 
loomavill;
— 
hobusejõhv;
— 
puuvill;
— 
paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;
— 
lina;
— 
kanep;
— 
džuut ja muud niinekiud;
— 
sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;
— 
kookoskiud, manillakanep, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;
— 
polüpropüleenist sünteesfilamentkiud;
— 
polüestrist sünteesfilamentkiud;
— 
polüamiidist sünteesfilamentkiud;
— 
polüakrüülnitriilist sünteesfilamentkiud;
— 
polüimiidist sünteesfilamentkiud;
— 
polütetrafluoroetüleenist sünteesfilamentkiud;
— 
polü(fenüleensulfiidist) sünteesfilamentkiud;
— 
polü(vinüülkloriidist) sünteesfilamentkiud;
— 
muud sünteesfilamentkiud;
— 
viskoosist tehisfilamentkiud;
— 
muud tehisfilamentkiud,
— 
elektrit juhtivad filamendid;
— 
polüpropüleenist sünteesstaapelkiud;
— 
polüestrist sünteesstaapelkiud;
— 
polüamiidist sünteesstaapelkiud;
— 
polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud;
— 
polüimiidist sünteesstaapelkiud;
— 
polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud;
— 
polü(fenüleensulfiidist) sünteesstaapelkiud;
— 
polü(vinüülkloriidist) sünteesstaapelkiud;
— 
muud sünteesstaapelkiud;
— 
viskoosist tehisstaapelkiud;
— 
muud tehisstaapelkiud;
— 
mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;
— 
rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust;
— 
muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted;
— 
klaaskiud;
— 
metallkiud;
— 
mineraalkiud.

6.3. Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.

6.4. Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 7 –    teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad muud piirmäärad

7.1. Kui loendis on viide käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase valmistoote kohta loendi kolmandas veerus ettenähtud reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui toode ning nende väärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.

7.2. Ilma et see piiraks märkuse 7.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

7.3. Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata päritolustaatuseta materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 8 –    teatavate gruppi 27 kuuluvate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja lihttoimingute määratlus

8.1. Rubriikides ex  27 07  ja 2713 tähendab „eritöötlustoiming” järgmisi toiminguid:

a) 

vaakumdestilleerimine;

b) 

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c) 

krakkimine;

d) 

reformimine;

e) 

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) 

töötlus, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g) 

polümeerimine;

h) 

alküülimine;

i) 

isomeerimine.

8.2. Rubriikides 2710 , 2711  ja 2712 tähendab „eritöötlustoiming” järgmisi toiminguid:

a) 

vaakumdestilleerimine;

b) 

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c) 

krakkimine;

d) 

reformimine;

e) 

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) 

töötlus, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g) 

polümeerimine;

h) 

alküülimine;

i) 

isomeerimine;

j) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k) 

üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v.a filtreerimine;

l) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex  27 10 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu siiski eritöötlustoimingute hulka;

m) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n) 

üksnes rubriiki ex  27 10 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega;

o) 

üksnes rubriiki ex  27 12 kuuluvate toorsaaduste puhul (v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

8.3. Rubriikides ex  27 07  ja 2713 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

Märkus 9 –    teatavate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja toimingute määratlus

9.1. Gruppi 30 kuuluvaid tooteid, mis on saadud lepinguosalise territooriumil rakukultuure kasutades, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. Mõiste „rakukultuur” tähendab inim-, looma- ja taimerakkude kasvatamist kontrollitud tingimustes (nt kindlaksmääratud temperatuur, kasvukeskkond, gaasisegu, pH) väljaspool elusorganismi.

9.2. Tooteid, mis kuuluvad gruppidesse 29 (välja arvatud: 2905.43–2905.44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302.10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502.11–3502.19, 3502.20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809.10, 38.23, 3824.60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26) ning mis on saadud lepinguosalise territooriumil fermenteerimise teel, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. „Fermenteerimine” on biotehnoloogiline protsess, milles inim-, looma- ja taimerakke, baktereid, pärmseeni, seeni või ensüüme kasutatakse selleks, et toota gruppidesse 29–39 kuuluvaid tooteid.

9.3. Järgmisi töötlemistoiminguid peetakse artikli 4 lõike 1 kohaselt piisavaks toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 28, 29 (välja arvatud: 2905.43–2905.44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302.10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502.11–3502.19, 3502.20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809.10, 38.23, 3824.60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26).

— 
Keemiline reaktsioon: „keemiline reaktsioon” on protsess, sealhulgas biokeemiline protsess, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul. Keemilist reaktsiooni võib väljendada CASi numbri muutusega.
Päritolu määramisel ei tohiks arvesse võtta järgmisi protsesse: a) lahustamine vees või muudes lahustites; b) lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või c) kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine. Keemilist reaktsiooni, nagu see on määratletud eespool, käsitatakse päritolustaatust andvana.
— 
Segamine: päritolustaatust andvana käsitatakse sellist üksnes eelnevalt kindlaksmääratud tingimustele vastavat materjalide sihilikku ja proportsionaalselt kontrollitud segamist või tihendamist, k.a pihustamine (v.a lahjendite lisamine), mille tulemusel saadakse kaup, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad selle kauba otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest.
— 
Puhastamine: puhastamist käsitatakse päritolustaatust andvana, kui see toimub ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil ja täidetud on mõni järgmistest kriteeriumidest:
a) 

kauba puhastamise tulemusel eemaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest lisanditest või

b) 

lisandite sisalduse vähendamise või nende eemaldamisega saadakse ühele või mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup:

i) 

farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained;

ii) 

analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid;

iii) 

mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid;

iv) 

optikas spetsiaalse kasutusega;

v) 

biotehnikas kasutamisel (nt rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator);

vi) 

eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või

vii) 

radioaktiivsuse kasutamisega.

— 
Osakeste suuruse muutmine: päritolustaatust andvana käsitatakse toote osakeste suuruse tahtlikku ja kontrollitud muutmist muul viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja keemilised omadused erinevad sisendmaterjalide omadest.
— 
Standardmaterjalide tootmine: selliste valmististe (sh standardlahuste) tootmine, mis sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord. Standardmaterjalide tootmist käsitatakse päritolustaatust andvana.
— 
Isomeeride eraldamine: isomeeride isoleerimist või eraldamist isomeeride segust käsitatakse päritolustaatust andvana.

II LISA

LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLUSEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE



Rubriik

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlus, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Tootmine, mille puhul kogu sellesse gruppi kuuluv liha ja söödav rups on täielikult saadud

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex051191

Mittesöödav kalamari ja niisk

Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja -roheline

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad puuviljad, marjad, pähklid ning tsitrusviljade ja melonite koor on täielikult saadud

Grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

Grupp 10

Teravili

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 11

Jahud, tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 8, 10 ja 11, rubriikidesse 0701 , 0714 , 2302  ja 2303 ning alamrubriiki 071010 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 13

Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex1302

Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1504 –1506

Kalade või veeimetajate rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid; villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin); muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

1509  ja 1510

Oliiviõli ja selle fraktsioonid

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud

1511

Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

ex1512

Päevalilleseemneõlid ja nende fraktsioonid:

 

— kasutamine tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

— muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

ex1516

Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

1520

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

 

— keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest

— muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1101 –1108 , 1701  ja 1703 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % lõpptoote massist

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

— või

— kasutatava suhkru väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 18

Kakao ja kakaotooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

— või

— kasutatava suhkru väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

180610

Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

— linnaseekstrakt

Tootmine grupi 10 teraviljast

— muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— kasutatavate rubriikidesse 1006  ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest

1904

Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— kasutatavate rubriikidesse 1006  ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning

— kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1006  ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist

ex grupp 20

Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2002 ja 2003

Tomatid, seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

2006

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex2008

Tooted, välja arvatud:

— pähklid magusaine- või piirituselisandita

— maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

— puuvili, marjad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

2009

Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2103

— kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; maitseainesegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada

— sinepipulber ja valmissinep

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

2105

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:

— suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

— ning

— suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 60 % lõpptoote massist

2106

Mujal nimetamata toiduained

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist

ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 080610 , 200961  ja 200969 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

2202

Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2207  ja 2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega üle või alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriiki 2207 või 2208 kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 080610 , 200961  ja 200969 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2309

Loomasöödana kasutatavad valmistised

Tootmine, mille puhul:

— kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud,

— kasutatavate gruppidesse 10 ja 11 ning rubriikidesse 2302  ja 2303 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist,

— suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist ning

— suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 50 % lõpptoote massist

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul rubriiki 2401 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % kasutatavate gruppi 24 kuuluvate materjalide kogumassist

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed

Tootmine, mille puhul kõik rubriiki 2401 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

ex2402

Sigaretid tubakast või tubakaasendajatest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ja alamrubriigi 240319 suitsetamistubakas, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud

ex2403

Ilma põletamata, kuumutatuna või muul viisil sissehingamiseks ettenähtud tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex2707

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex2905

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 30

Farmaatsiatooted

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

Grupp 31

Väetised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 34

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

 

— määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex382499  ja ex382600

Biodiislikütus

Tootmine, mille puhul biodiislikütus saadakse ümberesterdamise ja/või esterdamise või vesiniktöötluse teel

Grupp 39

Plastid ja plasttooted

Eritöötlustoiming(ud) (4)

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex4012

Kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

ex grupp 41

Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4104 –4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

 

 

— nelinurksete tükkide, ristide ja muul samalaadsel kujul

Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele

 

— muud

Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted

Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex4408

Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, servjätkatud, ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex4410 – ex4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Tootmine mõõtu lõikamata laudadest

ex4418

puidust tisleri- ja puusepatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

 

profileeritud liistud

Profileerimine

ex4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Tootmine mis tahes rubriigi puidust, v.a rubriigi 4409 pidevprofiiliga puidust

Grupp 45

Kork ja korktooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 46

Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 50

Siid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex5003

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

5004 – ex5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5007

Siidriie või siidijääkidest riie

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

või

kudumine koos värvimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106 –5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5111 –5113

Kootud riie lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

kudumine koos värvimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204 –5207

Puuvillane lõng ja niit

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5208 –5212

Puuvillane riie

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306 –5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng;

paberlõng

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5309 –5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5401 –5406

Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5407  ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5501 –5507

Keemilised staapelkiud

Keemiliste kiudude ekstrusioon

5508 –5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5512 –5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

kudumine koos trükkimisega

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

5601

Tekstiilvatt ja tooted sellest; kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

 

 

— nõeltöödeldud vilt

 (2)

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega.

Kuid:

— rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

— rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

— rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

— milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

— või

— looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine

 

— muud

 (2)

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega

või

muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine

5603

Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

 

560311 – 560314

Keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

Tootmine

— orienteeritud või orienteerimata filamentidest

— või

— looduslikest või keemilistest ainetest või polümeeridest,

— millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks

560391 – 560394

Muudest kui keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

Tootmine

— orienteeritud või orienteerimata staapelkiududest

— ja/või

— looduslikust või keemilisest hakitud lõngast,

— millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

 

 

— tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

 

— muud

 (2)

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

5606

Mähitud lõng, rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad mähitud ribad jms (v.a rubriigi 5605 lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

 (2)

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mähkimisega

või

looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine

või

flokeerimine koos värvimisega

Grupp 57

Vaibad jm tekstiilpõrandakatted:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega

või

tootmine kookos-, sisal- või džuutlõngast või klassikalisest ringkedratud viskooslõngast

või

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos lausriide valmistamistehnikatega, sealhulgas nõeltorkemeetodil

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega

või

kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega

või

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

lõnga värvimine koos kudumisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena

Tikandid, mille puhul kõigi kasutatavate mis tahes rubriiki kuuluvate materjalide (v.a toote rubriiki kuuluv materjal) väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

 

 

— mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Kudumine

 

— muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

 (2)

Kudumine koos värvimise või pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

5905

Tekstiilseinakatted:

— kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega

 

— muud

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega

või

kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega

või

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

— silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

silmuskudumine või heegeldamine koos kummeerimisega

või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

— muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega

 

— muud

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või kummeerimisega

või

lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega

või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, trükkimise, pealistamise, katmise või impregneerimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või mitte:

 

— impregneeritud hõõgsukad

Tootmine silmkoes ringkootud või ringis heegeldatud hõõgsukakangast

— muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909 –5911

Tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks:

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega

või

kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega

või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

silmuskudumine või heegeldamine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või trükkimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

lõnga värvimine koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

korrutamine ja tekstureerimine koos silmuskudumise või heegeldamisega, tingimusel et kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

 

— saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

 (2) (3)

Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

— muud

 (2)

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega

või

silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

ex6202 , ex6204 , ex6206 , ex6209  ja ex6211

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

 (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex6210  ja ex6216

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex6212

Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud, saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

 (2) (3)

Silmuskudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

6213  ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

 

 

— tikitud

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine,

millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

 

— muud

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriiki 6212 kuuluvate toodete osad:

 

 

— tikitud

 (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

või

lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna)

 

— tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

 (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

— valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

— muud

 (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301 –6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

 

 

— vildist, lausriidest

 (2)

Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

 

— muud:

 

 

--  tikitud

 (2) (3)

Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

--  muud

 (2) (3)

Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

 (2)

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või silmuskudumise ja lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

 

 

— lausriidest

 (2) (3)

Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

 

— muud

 (2) (3)

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid)

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud või kinnitamata); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 65

Peakatted ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 69

Keraamikatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade veoks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

klaasesemete lihvimine, tingimusel et lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduseks vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriiki 7010 või 7018 kuuluvad)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex7102 , ex7103  ja ex7104

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal

7106 , 7108  ja 7110

Väärismetallid:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 7106 , 7108  ja 7110 kuuluvad materjalid, või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

— survetöötlemata

— pooltöödeldud või pulbrina

Tootmine survetöötlemata väärismetallidest

ex7107 , ex7109  ja ex7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

ex grupp 72

Raud ja teras; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest

7208 –7212

Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

7213 –7216

Rauast või legeerimata terasest vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7217

Traat rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

721891  ja 721899

Pooltooted

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest

7219 –7222

Roostevabast terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7223

Roostevabast terasest traat

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

722490

Pooltooted

Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest

7225 –7228

Lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Tootmine rubriiki 7206 , 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7229

Muust legeerterasest traat

Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest

ex grupp 73

Raud- ja terastooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex7301

Sulundkonstruktsioonid

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest materjalidest

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest

7304 , 7305  ja 7306

Rauast või terasest torud ja õõnesprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 , 7212 , 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest

ex7307

Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712)

Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, tingimusel et kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex7315

Rehviketid

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

7408

Vasktraat

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7601

Survetöötlemata alumiinium

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

— mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

— või

— tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex7616

Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk

Tootmine:

— mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada, ja

— mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 78

Plii ja pliitooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 79

Tsink ja tsinktooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 80

Tina ja tinatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikide 8202 –8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

Grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8425 –8430

Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad:

Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid

Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid

Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed)

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid, teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid

Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8431 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8444 –8447

Seadmed keemiliste tekstiilkiudude ekstrusiooniks, tõmbamiseks, tekstureerimiseks või lõikamiseks:

Seadmed tekstiilkiudude töötlemiseks; ketrus-, dubleerimis- ja korrutusmasinad ning muud seadmed tekstiillõnga valmistamiseks; haspeldamis- ja poolimis- (k.a koekerimis-) masinad, rubriikidesse 8446  ja 8447 kuuluvatele masinatele tekstiillõnga valmistavad seadmed

Kangakudumismasinad (kangasteljed):

Silmkudumis-, keteldusmasinad, seadmed mähitud lõnga, tülli, pitsi, tikandi, punutud paelte, posamentide või võrgu valmistamiseks, seadmed taftingtöötluseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8448 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8456 –8465

Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel

Töötluskeskused, ühe- ja mitmepositsioonilised metallitöötlemise automaattööpingid

Metallitreipingid

Tööpingid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8466 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8470 –8472

Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad; kassaaparaadid

Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele ja seadmed nende andmete töötlemiseks

Muud kontorimasinad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8473 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8501 –8502

Elektrimootorid ja -generaatorid

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8519 , 8521

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8525 –8528

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid

Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, videosalvestus- või -taasesitusseadmed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8535 –8537

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused; puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, voolulülitus- ja jaotusseadme jaoks:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluvad materjalid

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

854231 – 854239

Monoliitsed integraallülitused

Difusioon, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes riikides kui lepinguosalisteks olevates riikides

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8544 –8548

Isoleeritud traat, kaablid (jm isoleeritud elektrijuhtmed, kiudoptilised kaablid)

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist

Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmete jaoks ning nende ühendusdetailid

Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehasehinnast

8708

Osad ja tarvikud rubriikide 8701 –8705 sõidukitele

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal; rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

900150

Muust materjalist kui klaasist prilliläätsed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul tehakse üks järgmistest toimingutest:

— poolvalmis läätsede lihvimine valmis oftalmoloogiliseks läätseks, millel on optiline korrigeeriv võime ning mis on ettenähtud prilliraamidesse paigutamiseks

— asjakohase töötluse teel läätsede katmine kasutaja nägemise parandamiseks ja kaitse tagamiseks

— või

— tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 91

Kellad ja nende osad

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 96

Mitmesugused tööstustooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal
(1)   

Eritöötlus(t)e eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 8.1–8.3.

(2)   

Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.

(3)   

Vt sissejuhatav märkus 7.

(4)   

Vt sissejuhatav märkus 9.

III LISA

PÄRITOLUDEKLARATSIOONI TEKST

Päritoludeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Albaaniakeelne tekst

Eksportuesi i produkteve të mbuluara nga ky dokument (autorizim doganor Nr. … (1)) deklaron që përveç rasteve kur tregohet qartësisht ndryshe, këto produkte janë me origjine preferenciale … (2) n në përputhje me Rregullat kalimtare të origjinës.

Araabiakeelne tekst

image

Bosniakeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (1)) izjavljuje da su, osim ako je to drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog porijekla u skladu sa prijelaznim pravilima porijekla.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение №… (1), декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … (2) преференциален произход съгласно преходните правила за произход.

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog podrijetla prema prijelaznim pravilima o podrijetlu.

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že podle přechodných pravidel původu mají tyto výrobky kromě zřetelně označených preferenční původ v … (2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)) erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2) i henhold til overgangsreglerne for oprindelse.

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … (2) oorsprong zijn in overeenstemming met de overgangsregels van oorsprong.

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No… (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin according to the transitional rules of origin.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on päritolureeglite üleminekueeskirjade kohaselt … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Fäärikeelne tekst

Útflytarin av vørunum, sum hetta skjal fevnir um (tollvaldsins loyvi nr. … (1)) váttar, át um ikki nakað annað er tilskilað, eru hesar vørur upprunavørur … (2) sambært skiftisreglunum um uppruna.

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja… (2) alkuperätuotteita siirtymäkauden alkuperäsääntöjen nojalla.

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2) selon les règles d’origine transitoires.

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren gemäß den Übergangsregeln für den Ursprung sind.

Gruusiakeelne tekst

image

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ’ αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2) σύμφωνα με τους μεταβατικούς κανόνες καταγωγής.

Heebreakeelne tekst

image

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő termékek exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában a termékek az átmeneti származási szabályok szerint preferenciális … (2) származásúak.

Islandikeelne tekst

Útflytjandi framleiðsluvara sem skjal þetta tekur til (leyfi tollyfirvalda nr. … (1)), lýsir því yfir að vörurnar séu, ef annars er ekki greinilega getið, af … (2) uppruna samkvæmt upprunareglum á umbreytingartímabili.

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2) conformemente alle norme di origine transitorie.

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir… (2) preferenciāla izcelsme saskaņā ar pārejas noteikumiem par izcelsmi.

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente nurodytų produktų eksportuotojas (muitinės leidimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu aiškiai nenurodyta kitaip, šie produktai turi … (2) lengvatinės kilmės statusą pagal pereinamojo laikotarpio kilmės taisykles.

Makedooniakeelne tekst

Извозникот на производите што ги покрива овоj документ (царинскo одобрение бр. … (1)) изjавува дека, освен ако тоа не е jасно поинаку назначено, овие производи се со … (2) преференциjaлно потекло, во согласност со преодните правила за потекло.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti minn dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru… (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat mod ieħor b’mod ċar, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2) skont ir-regoli ta’ oriġini tranżitorji.

Montenegrokeelne tekst

Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. … (1)) изјављује да су, осим ако је другачије изричито наведено, ови производи … (2) преференцијалног пориjекла, у складу са транзиционим правилима поријекла.

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br. … (1)) izjavljuje da su, osim ako je drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog porijekla u skladu sa tranzicionim pravilima porijekla.

Norrakeelne tekst

Eksportøren av produktene omfattet av dette dokument (tollmyndighetenes autorisasjonsnr… (1)) erklærer at disse produktene, unntatt hvor annet er tydelig angitt, har … preferanseopprinnelse i henhold til overgangsreglene for opprinnelse (2) .

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr… (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie zgodnie z przejściowymi regułami pochodzenia.

Portugalikeelne tekst

O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o… (1)) declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2) de acordo com as regras de origem transitórias.

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor care fac obiectul prezentului document (autorizația vamală nr. …(1)) declară că, exceptând cazul în care se indică altfel în mod clar, aceste produse sunt de origine preferențială …(2) în conformitate cu regulile de origine tranzitorii.

Serbiakeelne tekst

Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. … (1)) изјављује да су, осим ако је другачије изричито наведено, ови производи … (2) преференцијалног порекла, у складу са прелазним правилима о пореклу.

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br… (1)) izjavljuje da su, osim ako je drugačije izričito nаvedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog porekla, u skladu sa prelaznim pravilima o poreklu.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že pokiaľ nie je zreteľne uvedené inak, tieto výrobky majú v súlade s prechodnými pravidlami pôvodu preferenčný pôvod v … (2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … ( 1 ) ), izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo v skladu s prehodnimi pravili o poreklu.

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera n.o… (1)) declara que, excepto donde se indique claramente lo contrario, estos productos son de origen preferencial… (2) con arreglo a las normas de origen transitorias.

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … (2) ursprung i enlighet med övergångsreglerna om ursprung.

Türgikeelne tekst

Bu belge kapsamındaki ürünlerin ihracatçısı (gümrük yetki No: … (1)), aksi açıkça belirtilmedikçe, bu ürünlerin geçiș menșe kurallarına göre … (2) tercihli menșeli olduğunu beyan eder.

Ukrainakeelne tekst

Експортер продукцiї, на яку поширюється цей документ (митний дозвiл № … (1)) заявляє, що, за винятком випадкiв, де це явно зазначено, ця продукцiя має … (2) преференцiйне походження згiдно з перехiдними правилами походження.

…

(Koht ja kuupäev) (3)

…

(Eksportija allkiri. Lisaks sellele tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi) (4)

(1)  Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt tooteid, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija need dokumendis, mille alusel deklaratsioon koostatakse, selgelt tähistama märkega „CM”.

(3)  Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.

(4)  Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka alla kirjutanud isiku nimi.

IV LISA

LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED

TRÜKKIMISJUHISED

1. Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

2. Lepinguosaliste pädevad asutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

LIIKUMISSERTIFIKAAT

image

image

LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS

image

EKSPORTIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, pöördel kirjeldatud kauba eksportija,

KINNITAN, et kõnealune kaup vastab lisatud sertifikaadi väljaandmiseks nõutavatele tingimustele;

NIMETAN järgnevalt asjaolud, mis võimaldavad nendel kaupadel eespool nimetatud tingimustele vastata:

…

…

…

…

ESITAN järgmised täiendavad dokumendid ( 17 ):

…

…

…

…

KOHUSTUN esitama asjaomaste asutuste taotluse korral kõik täiendavad tõendid, mida kõnealused asutused võivad nõuda selleks, et välja anda lisatud sertifikaat, ja vajaduse korral lubama, et kõnealused asutused kontrollivad minu raamatupidamist ja eespool nimetatud kauba tootmisprotsesse;

TAOTLEN nimetatud kaupadele lisatud sertifikaadi väljaandmist.

…

(Koht ja kuupäev)

…

(Allkiri)

V LISA

CEUTAST JA MELILLAST PÄRIT TOODETE SUHTES KOHALDATAVAD ERITINGIMUSED

Ainus artikkel

1.  

Tingimusel et need vastavad käesoleva liite artiklis 14 sätestatud mittemuutmise reeglile, loetakse:

1) 

Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:

a) 

täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;

b) 

Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille tootmisel on kasutatud muid kui täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid, tingimusel et:

i) 

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva liite artikli 4 tähenduses või

ii) 

nimetatud tooted pärinevad Serbiast või Euroopa Liidust, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on käesoleva liite artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;

2) 

Serbiast pärinevateks toodeteks:

a) 

täielikult Serbias saadud tooteid;

b) 

Serbias saadud tooteid, mille tootmisel on kasutatud muid kui täielikult Serbias saadud tooteid, tingimusel et:

i) 

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva liite artikli 4 tähenduses või

ii) 

nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Liidust, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on käesoleva liite artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2.  
Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3.  
Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab eksportiva lepinguosalise nime ning „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Lisaks sellele, juhul kui tooted pärinevad Ceutast ja Melillast, märgitakse see liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile.
4.  
Hispaania tolliasutus vastutab käesolevate reeglite kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VI LISA

TARNIJA DEKLARATSIOON

Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

TARNIJA DEKLARATSIOON

kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ilma sooduspäritolustaatust saamata

Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:

1. 

Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:



Tarnitud kaupade kirjeldus (1)

Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik (2)

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus (2) (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguväärtus

 
(1)   

Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.


Näide:


Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.

(2)   

Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.


Näited:


Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega”. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.


Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid”. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.

(3)   

„Materjalide väärtus” – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].


Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
2. 

Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].

3. 

Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas käesoleva liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:



Tarnitud kaupade kirjeldus

Väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] tekkinud kogulisandväärtus (1)

 

 

 

 

 

 

 

(Koht ja kuupäev)

 

 

 

 

 

 

 

(Tarnija aadress ja allkiri. Lisaks tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi)
(1)   

„Kogulisandväärtus” – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].

VII LISA

PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON

Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON

kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ilma sooduspäritolustaatust saamata

Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt [kellele] ( 18 ) … tarnitavate kaupade tarnija, kinnitan, et:

1. 

Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:



Tarnitud kaupade kirjeldus (1)

Kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjeldus

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide rubriik (2)

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus (2) (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguväärtus

 
(1)   

Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.


Näide:


Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.

(2)   

Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.


Näited:


Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega”. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.


Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid”. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.

(3)   

„Materjalide väärtus” – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].


Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
2. 

Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].

3. 

Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas käesoleva liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:



Tarnitud kaupade kirjeldus

Väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] tekkinud kogulisandväärtus (1)

 

 

 

 

 

 
(1)   

„Kogulisandväärtus” – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].

Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud kaupade kõikide edaspidiste saadetiste kohta alates …

kuni … ( 19 )

Kohustun … (18)  deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.



 

(Koht ja kuupäev)

 

 

 

(Tarnija aadress ja allkiri. Lisaks tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi)

▼B

PROTOKOLL nr 4

maismaatranspordi kohta



Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on edendada lepinguosaliste vahel koostööd maismaatranspordi, eelkõige transiitliikluse osas, ja sel eesmärgil tagada, et lepinguosaliste territooriumide vahelist ja neid läbivat vedu arendatakse kooskõlas käesoleva protokolli sätete täieliku ja ühetaolise kohaldamisega.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  
Koostöö hõlmab maismaatransporti, eelkõige maantee-, raudtee- ja kombineeritud vedu ning asjakohast infrastruktuuri.
2.  

Sellega seoses kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse eelkõige:

— 
transpordi infrastruktuur mõlema lepinguosalise territooriumil ulatuses, mis on vajalik käesoleva protokolli eesmärgi saavutamiseks;
— 
vastastikune turulepääs maanteetranspordi valdkonnas;
— 
olulised toetusmeetmed õiguse ja halduse valdkonnas, sealhulgas kaubandus-, maksukorraldus-, sotsiaal- ja tehnilised meetmed;
— 
koostöö keskkonnanõuetele vastava transpordisüsteemi väljaarendamiseks;
— 
korrapärane teabevahetus lepinguosaliste transpordipoliitika arengu valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu transpordi infrastruktuurile.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühenduse transiitliiklus” – ühenduses registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu ühenduse liikmesriiki või sealt välja läbi Serbia territooriumi;

b)

„Serbia transiitliiklus” – Serbias registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu Serbiast kolmandasse riiki või kolmandast riigist Serbiasse läbi ühenduse territooriumi;

c)

„kombineeritud vedu” –

kaubavedu, mille puhul veoauto, haagis, poolhaagis (vedukiga või ilma), vahetusveovahend või 20jalane või suurem konteiner liigub veo alg- või lõppetapil maanteel ja ülejäänud etapil raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid kasutades, kui viimati nimetatud etapi lennutee pikkus on üle 100 km, ja mille puhul veo alg- või lõppetapp on:

— 
teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni lähima ümberlaadimiseks sobiva raudteejaamani algetapi puhul ning teekond lähimast ümberlaadimiseks sobivast raudteejaamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul või
— 
lennuteekond 150 kilomeetri raadiuses siseveetee- või meresadamast, kus kaupu lastitakse või lossitakse.

INFRASTRUKTUUR

Artikkel 4

Üldsätted

Käesolevaga lepivad lepinguosalised kokku, et võtavad mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri võrgustiku arendamiseks olulise abinõuna vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed, et lahendada Serbia kaudu kulgeva kaubaveoga seotud probleeme, eelkõige VII ja X üleeuroopalises koridoris ning Belgradi ja Vrbnica (Montenegro piiril) raudteeühenduses, mis on transpordi piirkondliku tuumvõrgu osa.

Artikkel 5

Kavandamine

Ühendus ja Serbia on eriti huvitatud Serbia ja Kagu-Euroopa piirkonna vajadustele vastava peamisi maanteid ja raudteid, siseveeteid, siseveesadamaid, sadamaid ja lennujaamu ning teisi asjakohaseid transpordiliike hõlmava mitmeliigilise piirkondliku transpordivõrgu väljaarendamisest Serbia territooriumil. See võrk määratleti Kagu-Euroopa transpordi infrastruktuuri põhivõrgustiku arendamise vastastikuse mõistmise memorandumis, millele Kagu-Euroopa piirkonna riikide ministrid ja Euroopa Komisjon 2004. aasta juunis alla kirjutasid. Võrgustiku arendamise ja eelistuste määratlemisega tegeleb korralduskomitee, kuhu kuuluvad kõigi memorandumile alla kirjutanud riikide esindajad.

Artikkel 6

Finantsaspektid

1.  
Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 116 võib ühendus rahaliselt toetada vajalikke infrastruktuurimeetmeid, millele on viidatud artiklis 5. Seda rahalist toetust võidakse anda Euroopa Investeerimispanga laenuna ja mis tahes muus rahastamisvormis, mis võimaldab edaspidi anda täiendavaid vahendeid.
2.  
Euroopa Komisjon püüab töö kiirendamiseks niipalju kui võimalik soodustada täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, nagu näiteks teatavate ühenduse liikmesriikide kahepoolseid investeeringuid või riiklikke ja eravahendeid.

RAUDTEEVEDU JA KOMBINEERITUD VEDU

Artikkel 7

Üldsätted

Lepinguosalised võtavad vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed arendamaks ja edendamaks raudteevedu ja kombineeritud vedu kui vahendit, mis tagab, et tulevikus toimub suur osa nende kahepoolsetest vedudest ja transiitvedudest läbi Serbia keskkonnahoidlikematel tingimustel.

Artikkel 8

Infrastruktuuriga seotud eriaspektid

Serbia raudteede ajakohastamise raames võetakse vajalikke meetmeid, et kohandada raudteesüsteemi kombineeritud veo jaoks, pöörates erilist tähelepanu terminalide arendamisele ja ehitamisele ning tunnelite mõõtmetele ja läbilaskevõimele, mis nõuavad suuremahulisi investeeringuid.

Artikkel 9

Toetusmeetmed

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed kombineeritud veo arengu soodustamiseks.

Selliste meetmete eesmärk on:

— 
julgustada kasutajad ja kaubasaatjaid kombineeritud vedu kasutama;
— 
muuta kombineeritud vedu konkurentsivõimeliseks maanteetranspordiga, eelkõige ühenduse või Serbia rahalise toetuse abil nende asjakohaste õigusaktide raames;
— 
soodustada kombineeritud veo kasutamist pikkadel vahemaadel ja edendada eelkõige vahetuskerede, konteinerite ja saatjata veo kasutamist üldiselt;
— 
parandada kombineeritud veo kiirust ja usaldusväärsust ning eelkõige:
— 
suurendada kolonnide sagedust vastavalt kaubasaatjate ja kasutajate vajadustele;
— 
lühendada ooteaega terminalides ja suurendada nende läbilaskevõimet;
— 
kõrvaldada sobival viisil kõik takistused ligipääsuteedel, et parandada juurdepääsu kombineeritud veole;
— 
ühtlustada vajaduse korral eriotstarbeliste seadmete massid, mõõtmed ja tehnilised omadused eelkõige selleks, et tagada mõõtude sobilikkus ning võtta kooskõlastatud meetmeid nimetatud seadmete tellimiseks ja kasutuselevõtuks vastavalt liiklussagedusest tulenevatele nõuetele;
— 
võtta üldjuhul muid asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 10

Raudteede ülesanne

Riikide ja raudteede asjakohaste volituste raames nii reisijate- kui kaubaveo puhul soovitavad lepinguosalised nende raudtee-ettevõtjatel:

— 
tõhustada kõikides valdkondades kas kahe- ja mitmepoolset koostööd või koostööd rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, et eelkõige parandada veoteenuste kvaliteeti ja ohutust;
— 
püüda kehtestada ühiselt raudteekorraldussüsteem, mis ausa konkurentsi tingimustes ja järgides vaba valiku põhimõtet julgustab kaubasaatjaid, eriti transiidi korral, vedama kaupa pigem raudteed kui maanteed mööda;
— 
valmistada ette Serbia osalemist ühenduse õigustiku rakendamisel ja edasiarendamisel raudteede arengus.

MAANTEETRANSPORT

Artikkel 11

Üldsätted

1.  
Pidades silmas vastastikust juurdepääsu transporditurule, lepivad lepinguosalised esialgu kokku, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et säilitatakse ühenduse liikmesriikide ja Serbia vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või muudest olemasolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenev kord või selliste lepingute ja kokkulepete puudumisel de facto valitsenud olukord 1991. aastal.

Ühenduse ja Serbia vahelise artiklis 12 sätestatud maanteeveoturule juurdepääsu käsitleva lepingu ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud maanteeliikluse maksustamise lepingu sõlmimiseni teeb Serbia ühenduse liikmesriikidega koostööd nimetatud kahepoolsete lepingute muutmiseks, et need vastaksid käesolevale protokollile.

2.  
Lepinguosalised lepivad kokku, et ühenduse transiitliiklusel on võimalik pääseda takistamatult läbi Serbia ja Serbia transiitliiklusel läbi ühenduse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
3.  
Kui lõike 2 alusel antud õiguste tulemusena suureneb ühenduse veoettevõtjate transiitliiklus sellise tasemeni, mis tõsiselt kahjustab või võib tõsiselt kahjustada maanteede infrastruktuuri ja/või liikluse ladusust stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu maismaatransporti käsitleva protokolli nr 5 artiklis 5 nimetatud telgjoontel ning kui samadel asjaoludel kerkivad probleemid Serbia piiri ääres asuval ühenduse territooriumil, esitatakse see küsimus kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 121 stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule. Lepinguosalised võivad esitada ettepanekuid erakorraliste mittediskrimineerivate ajutiste meetmete võtmiseks, mis on vajalik tekkinud kahju piiramiseks või leevendamiseks.
4.  
Kui ühendus kehtestab reeglid Euroopa Liidus registreeritud raskete kaubaveokite põhjustatud saaste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks, kohaldatakse samasugust korda Serbias registreeritud raskete kaubaveokite suhtes, mis liiguvad ühenduse territooriumil. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu valib vajalikud meetodid.
5.  
Lepinguosalised hoiduvad ühepoolsete meetmete võtmisest, mille tagajärjeks võiks olla diskrimineerimine ühenduse ja Serbia ettevõtjate või veokite vahel. Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed hõlbustamaks maanteetransporti teise lepinguosalise territooriumile või läbi selle territooriumi.

Artikkel 12

Turulepääs

Lepinguosalised kohustuvad tegema oma sisemiste eeskirjade kohaselt koostööd eelkõige selleks, et töötada välja:

— 
transpordi arengut soodustavad tegevusviisid, mis vastavad lepinguosaliste vajadustele ja mis on kooskõlas ühelt poolt ühenduse siseturu väljakujundamise ja ühise transpordipoliitika ellurakendamisega ning teiselt poolt Serbia majandus- ja transpordipoliitikaga;
— 
lõplik süsteem, mis reguleeriks tulevikus lepinguosaliste vahelist vastastikust maanteeveoturule juurdepääsu.

Artikkel 13

Maksustamine, teemaksud ja muud maksud

1.  
Lepinguosalised nõustuvad, et kummagi poole maanteesõidukite maksustamine, teemaksud ja muud maksud ei tohi olla diskrimineerivad.
2.  
Lepinguosalised alustavad läbirääkimisi, et jõuda nii kiiresti kui võimalik maanteeliikluse maksustamist käsitlevale kokkuleppele ühenduse asjaomaste vastuvõetud eeskirjade alusel. Selle kokkuleppe eesmärk on eelkõige tagada sujuv piiriülene liiklusvoog, kõrvaldada järk-järgult erinevused lepinguosaliste maanteeliikluse maksustamise süsteemides ja kõrvaldada nendest erinevustest põhjustatud konkurentsimoonutused.
3.  
Kuni käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste lõpetamiseni kõrvaldavad lepinguosalised diskrimineerimise ühenduse ja Serbia veoettevõtjate vahel, mis seisneb raskete kaubaveokite ringluse ja/või omamise puhul kohaldatavates maksudes ning veomaksudes lepinguosaliste territooriumil. Serbia kohustub Euroopa Komisjonile nõudmise korral teatama kohaldatavate maksude, teemaksude ja muude maksude määra ning samuti nende arvutamise meetodi.
4.  
Kuni lõikes 2 ja artiklis 12 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseni peavad pärast käesoleva lepingu jõustumist Serbiat läbiva ühenduse transiidi suhtes kohaldatavate rahaliste maksete, teemaksude või muude maksude kavandatavad muudatused, kaasa arvatud muudatused nende kogumise süsteemides, läbima eelneva konsulteerimismenetluse.

Artikkel 14

Massid ja mõõtmed

1.  
Serbia nõustub, et ühenduse masside ja mõõtmete standarditele vastavad maanteesõidukid võivad vabalt ja takistusteta liikuda artiklis 5 nimetatud teedel. Kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist võidakse Serbias kehtivatele standarditele mittevastavate maanteesõidukite suhtes kohaldada mittediskrimineerivat erimaksu ülemäärasest teljekoormusest põhjustatud kahju eest.
2.  
Serbia püüab ühtlustada oma kehtivaid teede ehitust käsitlevaid eeskirju ja standardeid ühenduses kehtivate õigusaktidega viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ning teeb suuri jõupingutusi, et kavandatud ajavahemiku jooksul muuta paremaks artiklis 5 nimetatud teid nende uute eeskirjade ja standardite kohaselt vastavalt oma rahalistele võimalustele.

Artikkel 15

Keskkond

1.  
Keskkonna kaitsmise eesmärgil püüavad lepinguosalised kehtestada raskete kaubaveokite gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ja mürataseme standardid, mis kindlustavad kõrge kaitstuse taseme.
2.  
Selleks, et anda tööstusele selget teavet ja soodustada kooskõlastatud teadusuuringuid, tootmist ja programmide koostamist, välditakse antud valdkonnas riiklike eristandardite kehtestamist.
3.  
Ilma täiendavate piiranguteta võivad ühenduse territooriumil liikuda sõidukid, mis vastavad keskkonda käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes sätestatud standarditele.
4.  
Lepinguosalised teevad koostööd uute standardite kehtestamiseks, et saavutada eespool nimetatud eesmärgid.

Artikkel 16

Sotsiaalsed aspektid

1.  
Serbia ühtlustab ühenduse standarditega maanteetranspordi personali koolitust käsitlevad õigusaktid, eelkõige seoses ohtlike kaupade veoga.
2.  
Serbia, kes on rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna Euroopa kokkuleppe (AETR) lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik sõiduaega, katkestusi, juhtide puhkeaega ja meeskonna koosseisu käsitlevat poliitikat, pidades silmas sotsiaalõigusnormide arengut selles valdkonnas.
3.  
Lepinguosalised teevad koostööd maanteetranspordi valdkonnas sotsiaalõigusnormide rakendamiseks ja jõustamiseks.
4.  
Lepinguosalised tagavad maanteeveo-ettevõtjate vastastikust tunnustamist silmas pidades nende tegevusalale lubamist käsitlevate õigusaktide võrdväärsuse.

Artikkel 17

Sätted liikluse kohta

1.  
Lepinguosalised ühendavad oma kogemused ja püüavad ühtlustada oma õigusakte, et parandada liikluse sujuvust tippaegadel (nädalavahetused, riigipühad, turismihooaeg).
2.  
Üldiselt lepinguosalised soodustavad liiklusteabesüsteemi sisseviimist, arendamist ja kooskõlastamist.
3.  
Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma õigusakte, mis käsitlevad kergesti riknevate kaupade, elusloomade ja ohtlike ainete vedu.
4.  
Lepinguosalised püüavad ühtlustada ka juhtidele antavat tehnilist abi, olulise liiklusteabe levitamist ja muid turistidele olulisi küsimusi ning hädaabiteenuseid, sealhulgas kiirabi.

Artikkel 18

Liiklusohutus

1.  
Serbia kooskõlastab oma liiklusohutust käsitlevad õigusaktid, eelkõige ohtlike kaupade vedu silmas pidades, ühenduse omadega kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist.
2.  
Serbia, kes on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik oma poliitikat ohtlike vedude valdkonnas.
3.  
Lepinguosalised teevad koostööd liiklusohutusalaste õigusnormide rakendamisel ja jõustamisel, eelkõige valdkonnas, mis käsitleb juhilube ja meetmeid liiklusõnnetuste vähendamiseks.

VORMINÕUETE LIHTSUSTAMINE

Artikkel 19

Vorminõuete lihtsustamine

1.  
Lepinguosalised lepivad kokku lihtsustada kauba kulgemist mööda raud- ja maanteid, olenemata sellest, kas tegemist on vastastikuse kaubavahetuse või transiidiga.
2.  
Lepinguosalised lubavad alustada läbirääkimisi kaubaveo kontrolli ja vorminõuete hõlbustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.
3.  
Lepinguosalised lepivad kokku võtta vajaduse piires ühismeetmeid ja toetada täiendavate lihtsustusmeetmete võtmist.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Reguleerimisala laiendamine

Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva protokolli kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, et on muid käesoleva protokolliga hõlmamata meetmeid, mis on kooskõlastatud Euroopa transpordipoliitika seisukohast olulised ning võivad eelkõige aidata lahendada transiitliikluse probleeme, esitab ta vastavad ettepanekud teisele lepinguosalisele.

Artikkel 21

Rakendamine

1.  
Lepinguosaliste vaheline koostöö toimub allkomitee raames, mis luuakse selleks otstarbeks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 123.
2.  

Allkomitee ülesandeks on:

a) 

koostada koostöökavad raudtee- ja kombineeritud veo, transpordiuuringute ja keskkonna valdkonnas;

b) 

analüüsida käesoleva protokolli otsuste kohaldamist ja esitada stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele sobivad lahendused võimalike tekkinud probleemide kohta;

c) 

koostada kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ülevaade infrastruktuuri parandamisest ja vaba transiidi mõjust;

d) 

kooskõlastada rahvusvahelise transpordi ja eelkõige transiitliiklusega seotud seiret, prognoose ja muud statistikat.

ÜHISDEKLARATSIOON

1. Ühendus ja Serbia märgivad, et raske kaubaveoki tüübikinnituses kehtivad ühenduses alates 9. novembrist 2006 ( 20 ) järgmised gaasiliste heitmete ja müra tasemed ( 21 ):

ESC ja ELR katsetsüklite programmil mõõdetud piirväärtused:



 

 

Süsinikmonooksiid

Süsivesinikud

Lämmastikoksiidid

Tahked osakesed

Suitsusus

 

 

(CO)

g/kWh

(HC)

g/kWh

(NOx)

g/kWh

(PT)

g/kWh

m-1

Rida B1

Euro IV

1,5

0,46

3,5

0,02

0,5

ETC katsetsükli programmil mõõdetud piirväärtused:



 

 

Süsinikmonooksiid

Metaanist erinevad süsivesinikud

Metaan

Lämmastikoksiidid

Tahked osakesed

 

 

(CO)

g/kWh

(NMHC)

g/kWh

(CH4) ()

g/kWh

(NOx)

g/kWh

(PT) ()

g/kWh

Rida B1

Euro IV

4,0

0,55

1,1

3,5

0,03

(1)   

Kehtib ainult maagaasil töötavate mootorite kohta.

(2)   

Ei kehti gaasimootorite kohta.

2. Tulevikus püüavad ühendus ja Serbia vähendada mootorsõidukite põhjustatud heiteid, kasutades uusimaid tehnoloogia saavutusi sõidukite heitekontrolli tehnoloogias ning parandatud kvaliteediga mootorikütust.

PROTOKOLL NR 5

terasetööstusele antud riigiabi kohta



1. Lepinguosalised nõustuvad, et Serbia peab viivitamata kõrvaldama terasesektori struktuurilised puudused, et tagada kõnealuse tööstusharu üldine konkurentsivõime.

2. Lisaks lepingu artikli 73 lõike 1 punktis iii sätestatud reeglitele tuleb regionaalabi suuniste aastateks 2007-2013 I lisa kohaselt lähtuda terasetööstusele antud riigiabi vastavuse hindamisel ka EÜ asutamislepingu artikli 87 sätetest ning teisestest õigusaktidest.

3. Käesoleva lepingu artikli 71 lõike 1 punkti iii kohaldamiseks terasetootmise suhtes, nõustub ühendus, et viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist võib Serbia erandkorras anda ümberkorraldusteks mõeldud riigiabi raskustes terasetootjatele, kui:

a) 

see aitab muuta abisaavad ettevõtted ümberkorraldusperioodi lõpuks tavalistes turutingimustes elujõulisteks;

b) 

sellise abi suurus ja osatähtsus on rangelt piiratud elujõulisuse taastamiseks hädavajalikuga ning vajaduse korral vähendatakse abi järk-järgult;

c) 

Serbia esitab ümberkorraldamise kavad tööstuse üldiseks ratsionaliseerimiseks, mis hõlmavad ka kahjumiga töötavate üksuste sulgemist. Kõik terasetööstuse ettevõtjad, kes ümberkorraldusabi saavad, peavad võimalusel kohaldama kompensatsioonimeetmeid abist põhjustatud konkurentsimoonutuste tasakaalustamiseks.

4. Serbia peab esitama Euroopa Komisjonile hindamiseks riikliku ümberkorralduskava ja kõikide ümberkorraldusabi saavate ettevõtjate äriplaanid, mis tõendavad, et eespool loetletud tingimused on täidetud.

Serbia riigiabi järelevalve amet peab eelnevalt hindama ettevõtjate äriplaanide vastavust käesoleva protokolli lõikele 3 ja äriplaanid heaks kiitma.

Euroopa Komisjon peab kinnitama riikliku ümberkorralduskava vastavust lõike 3 tingimustele.

5. Euroopa Komisjon kontrollib kava rakendamist tihedas koostöös pädevate riigiasutustega, eriti Serbia riigiabi järelevalve ametiga.

Kui kontrollimisel selgub, et pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist on abi antud ettevõtjatele, keda ei ole tunnustatud riiklikus ümberkorralduskavas või et mis tahes ümberkorraldusabi on antud terasetööstuse ettevõtjale, keda ei ole riiklikus ümberkorralduskavas määratletud, peab Serbia riigiabi järelevalve amet tagama nende abisummade tagasimaksmise.

6. Vajadusel osutab ühendus Serbiale tehnilist abi riikliku ümberkorralduskava ja ettevõtjate äriplaanide koostamisel.

7. Lepinguosalised peavad tagama riigiabi täieliku läbipaistvuse. Serbia terasetööstuse ettevõtjatele antava riigiabi ning ümberkorralduskava ja ettevõtjate äriplaanide elluviimise kohta tuleb edastada pidevalt igakülgset teavet.

8. Eespool lõigetes 1–4 sätestatud nõuete rakendamist jälgib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu. Selleks võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu välja töötada rakenduseeskirjad.

9. Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise teatav tegevus on vastuolus käesoleva protokolliga ja kui selline tegevus piirab või ähvardab piirata tema huve või tekitada materiaalset kahju tema omamaisele tööstusele, võib esimesena nimetatud lepinguosaline pärast nõupidamist konkurentsiküsimusi käsitlevas allkomitees või 30 tööpäeva möödumisel sellise nõupidamise taotlemisest võtta vajalikud meetmed.

PROTOKOLL NR 6

vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes



Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)

„tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b)

„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva protokolli alusel abi;

c)

„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva protokolli alusel vastu abitaotluse;

d)

„isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava isikuga;

e)

„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  
Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.
2.  
Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui need organid ei ole andnud luba sellise teabe edastamiseks.
3.  
Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.  
Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda.
2.  

Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

a) 

kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b) 

kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

3.  

Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a) 

füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b) 

paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c) 

kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

d) 

transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige kogutud teavet:

a) 

toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b) 

tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c) 

kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d) 

füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e) 

transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine, teavitamine

Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

a) 

edastada kõik dokumendid või

b) 

teatada kõikidest otsustest,

mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asutatud adressaadile.

Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluse sisu ja vorm

1.  
Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.
2.  

Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a) 

taotluse esitanud asutus;

b) 

taotletav meede;

c) 

taotluse eesmärk ja põhjus;

d) 

asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e) 

võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f) 

asjakohaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte.

3.  
Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.
4.  
Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  
Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.
2.  
Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
3.  
Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.
4.  
Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise kaasatud lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.  
Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, tõestatud koopiad ja muud materjalid.
2.  
Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.
3.  
Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral ja juhtudel, kus tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  

Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

a) 

võib kahjustada Serbia või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või

b) 

võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel või

c) 

rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.  
Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, vastutusele võtmist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.
3.  
Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.
4.  
Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.  
Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.
2.  
Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Selleks edastavad lepinguosalised teineteisele teabe oma kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikides kehtivate sätete kohta.
3.  
Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.
4.  
Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises kohtu- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  
Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Serbia tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse osas kehtivaid norme. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates vaja teha käesolevasse protokolli.
2.  
Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1.  

Võttes vastavalt arvesse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide pädevust:

a) 

ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest,

b) 

on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Serbia vahel,

c) 

ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib ühendusele huvi pakkuda.

2.  
Olenemata käesoleva protokolli lõike 1 sätetest, on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liikmesriigi ja Serbia vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.
3.  
Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 119 alusel loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees.

PROTOKOLL NR 7

Vaidluste lahendamise kohta



I

PEATÜKK

Eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi, otsides vastastikku vastuvõetavaid lahendusi.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesoleva protokolli sätteid kohaldatakse mis tahes tõlgendamise ja kohaldamisega seotud erimeelsuste puhul, sealhulgas juhul kui ühe lepinguosalise arvates rikub teine lepinguosaline võetud meetmetega või oma tegevusetusega järgmiste sätete kohaseid kohustusi:

a) 

IV jaotis (Kaupade vaba liikumine, v.a artiklid 33, 40, artikli 41 lõiked 1, 4 ja 5 (juhul kui tegemist on artikli 41 lõike 1 alusel võetud meetmetega) ja artikkel 47);

b) 

V jaotis (Tööjõu liikumine, asutamisõigus, teenuste osutamine, kapital):

— 
II peatükk – Asutamisõigus (artiklid 52–56 ja artikkel 58),
— 
III peatükk – Teenuste osutamine (artiklid 59, 60 ning artikli 61 lõiked 2 ja 3),
— 
IV peatükk – Jooksvad maksed ja kapitali liikumine (artiklid 62 ja 63, v.a artikli 63 lõike 3 teine lause),
— 
V peatükk – Üldsätted (artiklid 65–71);
c) 

VI jaotis (Õigusaktide, õiguskaitse ja konkurentsieeskirjade ühtlustamine):

— 
artikli 75 lõige 2 (intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand) ning artikli 76 lõige 1, lõike 2 esimene lõik ja lõiked 3–6 (riigihanked).

II

PEATÜKK

Vaidluste lahendamise menetlus

I

Jagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 3

Vahekohtumenetluse algatamine

1.  
Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada käesoleva lepingu artikli 130 kohaselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele ning lepinguosalisele, kelle vastu kaebus on esitatud, kirjaliku taotluse vahekohtu moodustamiseks.
2.  
Kaebuse esitanud lepinguosaline peab taotluses märkima vaidluse sisu ning olenevalt juhtumist ka teise lepinguosalise võetud meetmed või tegevusetuse, millega tema arvates rikutakse artiklis 2 loetletud sätteid.

Artikkel 4

Vahekohtu koosseis

1.  
Vahekohtusse peab kuuluma kolm kohtunikku.
2.  
Lepinguosalised peavad omavahel konsulteerima ja leppima kokku vahekohtu koosseisu kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.
3.  
Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja valiks loosi teel kolm kohtunikku artikli 15 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikutest, ühe kohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikutest, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe kohtuniku nende isikute nimekirjast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks.

Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või kahe vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed/liige eespool kirjeldatud menetluse korras.

4.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja loosib vahekohtu liikmed välja mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul.
5.  
Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal lepinguosaliste ühise kokkuleppega teavitatakse vahekohtu esimeest kolme kohtuniku nimetamisest, või olenevalt olukorrast, nende valimisest vastavalt lõikes 3 kirjeldatud menetlusele.
6.  
Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei järgi artiklis 18 viidatud toimimisjuhendi nõudeid, võib ta kokkuleppel teise lepinguosalisega kõnealuse vahekohtuniku välja vahetada ja valida asendaja vastavalt lõikele 7. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, teavitatakse sellest vahekohtu esimeest, kes teeb lõpliku otsuse.

Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu esimees ei järgi artiklis 18 viidatud toimimisjuhendi nõudeid ning kui lepinguosalised ei ole kokkuleppinud teisiti, teavitatakse küsimusest vahekohtu liiget, kelle stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja on mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul loosi teel välja valinud nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid näha vahekohtu esimehena.

7.  
Kui vahekohtunik ei saa menetluses osaleda, ta taandab end või asendatakse ta lõike 6 kohaselt, asendamine peab toimuma viie päeva jooksul sama menetluse kohaselt nagu toimus vahekohtuniku valimine. Kirjeldatud menetluse ajaks vahekohtumenetlus peatatakse.

Artikkel 5

Vahekohtu otsus

1.  
Vahekohus peab edastama oma otsuse lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohtu esimees leiab, et tähtpäevast ei ole võimalik kinni pidada, peab ta sellest lepinguosalisi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, nimetades viivituse põhjused. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 120 päeva pärast vahekohtu loomist.
2.  
Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, s.h riknevate kaupadega seotud juhtumitega, peab vahekohus võtma kõik meetmed, et teha otsus 45 päeva jooksul pärast vahekohtu loomise kuupäeva. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 100 päeva pärast vahekohtu loomist. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, võib vahekohus teha eelotsuse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu loomist.
3.  
Otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas kohaldatakse käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid ning millised on tehtud otsuste põhjendused. Otsus võib sisaldada soovitusi meetmete võtmiseks, et tagada otsuse täitmine.
4.  
Enne otsuse teatamist lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele võib kaebuse esitanud lepinguosaline oma kaebuse igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult vahekohtu esimeest, lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Tagasivõtmine ei piira kaebuse esitanud lepinguosalise õigust esitada hiljem sama meetme kohta uus kaebus.
5.  
Mõlema lepingosalise taotlusel võib vahekohus igal ajal peatada oma töö kuni 12 kuuks. Pärast 12 kuu möödumist vahekohtu pädevus aegub, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda hiljem vahekohtu moodustamist seoses sama meetmega.

II

Jagu

Nõuetele vastavus

Artikkel 6

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine ja püüavad seda teha mõistliku tähtaja jooksul.

Artikkel 7

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.  
Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”). Mõlemad lepinguosalised püüavad kokku leppida mõistliku tähtaja.
2.  
Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 viidatud teatamist, taotleda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteelt vahekohtu uuesti kokkukutsumist, et viimane määraks mõistliku tähtaja otsuse täitmiseks. Vahekohus peab oma otsuse esitama 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
3.  
Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 4 sätestatud menetlust. Sellisel juhul tuleb otsus teha 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Artikkel 8

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine

1.  
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teatama teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.
2.  
Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes käesoleva artikli lõikes 1 viidatud meetme kokkusobivuses artikli 2 sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda, et küsimuses teeks otsuse algse vahekohtu liikmed. Kõnealuses taotluses tuleb selgitada, mil moel ei ole meetmed käesoleva lepinguga kooskõlas. Taas kokku kutsutud vahekohus teeb otsuse 45 päeva jooksul pärast selle taaskokkukutsumise kuupäeva.
3.  
Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Artikkel 9

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmisel

1.  
Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole meede, millest artikli 8 lõike1 kohaselt teavitati, kooskõlas lepinguosalise käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel esitama ajutise hüvitise pakkumise.
2.  
Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu, või pärast artikli 8 kohaselt tehtud vahekohtu otsuse (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas) teatavaks tegemist teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva protokolli artiklis 2 viidatud sätete kohaste soodustuste kohaldamine rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga võrdväärses ulatuses. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada soodustuste kohaldamise kümme päeva pärast kõnealust teavitamist, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud artikli 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.
3.  
Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, leiab et peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga, võib ta enne lõikes 2 viidatud 10-päevase perioodi lõppu, esitada algse vahekohtu esimehele kirjaliku taotluse algse vahekohtu kokkukutsumiseks. Vahekohus peab teatama lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele oma otsuse soodustuste peatamise ulatuse kohta 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Soodustuste kohaldamist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsuse teinud ning igasugune hüvitiste maksmise peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.
4.  
Soodustuste kohaldamist saab peatada ainult ajutiselt ning ainult seniks, kuni meetmed, mille puhul on tõendatud, et nendega rikutakse käesolevat lepingut, on tühistatud või käesoleva lepinguga kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendanud.

Artikkel 10

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast hüvitiste ajutist peatamist

1.  
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teavitama teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks ning taotlema, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas hüvitiste maksmist.
2.  
Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast teatise esitamist meetmete käesoleva lepingule vastavuse küsimuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult algse vahekohtu esimehelt asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Vahekohus peab oma otsuse esitama 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas, peab ta ka otsustama kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata soodustuste mittekohaldamist samas või muus ulatuses. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede on käesoleva lepinguga kooskõlas, tuleb soodustusi taas kohaldada.
3.  
Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

III

Jagu

Ühissätted

Artikkel 11

Avalik ärakuulamine

Artiklis 18 viidatud kodukorras ette nähtud tingimustel on vahekohtu istungid avalikud, kui vahekohus ei otsusta omal algatusel või lepinguosaliste taotlusel teisiti.

Artikkel 12

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus otsida teavet mis tahes allikast, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Kui seda vajalikuks peetakse, on vahekohtul samuti õigus küsida ekspertide arvamust. Kogu sel moel saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Huvitatud isikutel peab olema õigus esitada vahekohtule amicus curiae seisukohti artiklis 18 viidatud kodukorras ette nähtud tingimustel.

Artikkel 13

Tõlgendamise põhimõtted

Vahekohus peab kohaldama ja tõlgendama käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, s.h Viini konventsiooni ja lepinguõiguse tõlgendamise tavadele. Vahekohus ei tohi tõlgendada ühenduse õigustikku. Asjaolu, et sätte sisu langeb kokku Euroopa Liidu Ühenduse asutamislepingu sättega, ei pruugi tõlgendamisel olla otsustava tähtsusega.

Artikkel 14

Vahekohtu otsused

1.  
Kõik vahekohtu otsused võetakse vastu häälteenamusega.
2.  
Kõik vahekohtu otsused on lepinguosalistele siduvad. Otsused tuleb edastada lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, kes need avalikustab, kui konsensuse alusel ei otsustata teisiti.

III

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 15

Vahekohtunike nimekiri

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee peab enne kuue kuu möödumist käesoleva protokolli jõustumisest, koostama nimekirja 15 isiku nimedest, kes soovivad ja on võimelised vahekohtunikena tegutsema. Kumbki lepinguosaline saab valida nimekirjast viis isikut, keda ta vahekohtunikuks soovib. Lepinguosalised peavad kokku leppima ka viie isiku suhtes, kes võiksid olla vahekohtu esimeheks. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
2.  
Vahekohtunikel peavad olema erialased teadmised ja kogemus õigusteaduse, rahvusvahelise õiguse, ühenduse õiguse ja/või rahvusvahelise kaubanduse valdkondades. Nad peavad olema sõltumatud, tegutsema enda nimel ja mitte taotlema või võtma vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt ning tegutsema lähtuvalt artiklis 18 viidatud toimimisjuhendist.

Artikkel 16

Seos WTO raames võetud kohustustega

Kuni Serbia võimaliku ühinemiseni Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

käesoleva protokolli kohaselt kokku kutsutud vahekohus ei lahenda lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust tulenevate õiguste ja kohustustega seotud vaidlusi;

b) 

lepinguosaliste õigus taotleda käesolevas protokollis sätestatud vahekohtumenetluse kohaldamist ei piira Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetavaid meetmeid, s.h vaidluse lahendamise meetmeid. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse, kas lähtuvalt käesoleva protokolli artikli 3 lõikest 1 või Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingust, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu raames. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu kohase vaidluse lahendamise menetluse algatamiseks lepinguosalise taotlust vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks;

c) 

Käesolevast protokollist lähtuvalt võib lepinguosaline peatada oma kohustused, Kui tal on selleks Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi luba.

Artikkel 17

Tähtajad

1.  
Kõik käesolevas protokollis sätestatud tähtajad arvestatakse kalendripäevades alates nendega seotud tegevuse toimumisele järgnevast kuupäevast.
2.  
Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.
3.  
Vahekohtu esimees võib lepinguosaliste põhjendatud taotlusel või omal algatusel pikendada kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu.

Artikkel 18

Kodukord, toimimisjuhend ja käesoleva protokolli muutmine

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama vahekohtu menetluste kodukorra.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama lisaks kodukorrale ka toimimisjuhendi, mis tagaks vahekohtunike sõltumatuse ja erapooletuse.
3.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid, v.a artikkel 2.

LÕPPAKT



Täievolilised esindajad, kes esindavad:

BELGIA KUNINGRIIKI,

BULGAARIA VABARIIKI,

TŠEHHI VABARIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

EESTI VABARIIKI,

IIRIMAAD,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

ITAALIA VABARIIKI,

KÜPROSE VABARIIKI,

LÄTI VABARIIKI,

LEEDU VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

UNGARI VABARIIKI,

MALTAT,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

POOLA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

RUMEENIAT,

SLOVEENIA VABARIIKI,

SLOVAKI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu asutamislepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ning

EUROOPA ÜHENDUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

SERBIA VABARIIGI täievolilised esindajad,

edaspidi „Serbia”,

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Luxembourgis kahe tuhande kaheksanda aasta aprillikuu kahekümne üheksandal päeval, et alla kirjutada ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule (edaspidi „käesolev leping”), on vastu võtnud järgmised dokumendid:

Käesolev leping ja selle lisad I–VII, nimelt:



I lisa (artikkel 21) – Serbia tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele

II lisa (artikkel 26)– „Baby beef” toodete määratlemine

III lisa (artikkel 27) – Serbia tariifsed soodustused ühenduse põllumajandustoodetele

IV lisa (artikkel 29) – Ühenduse soodustused Serbia kalandustoodetele

V lisa (artikkel 30) – Serbia soodustused ühenduse kalandustoodetele

VI lisa (artikkel 52) – Asutamisõigus: finantsteenused

VII lisa (artikkel 75) – Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused

ja järgmised protokollid:

Protokoll nr 1 (artikkel 25) – Töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kohta ühenduse ja Serbia vahel

Protokoll nr 2 (artikkel 28) – Vein ja kanged alkohoolsed joogid

Protokoll nr 3 (artikkel 44) – Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus ja halduskoostöö meetodid

Protokoll nr 4 (artikkel 61) – Maismaatranspordi kohta

Protokoll nr 5 (artikkel 73) – Terasetööstusele antud riigiabi kohta

Protokoll nr 6 (artikkel 99) – Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Protokoll nr 7 (artikkel 129) – Vaidluste lahendamine

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Serbia täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Ühisdeklaratsioon artikli 3 kohta

Ühisdeklaratsioon artikli 32 kohta

Ühisdeklaratsioon artikli 75 kohta

Serbia täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Ühenduse ja selle liikmesriikide deklaratsioon.

Съставено в Люксембург на двадесет и девети април две хиляди и осма година.

Hecho en Luxemburgo, el veintinueve de abril de dosmile ocho.

V Lucemburku dne dvacátého devátého dubna dva tisíce osm.

Udfærdiget i Lussemburgu den niogtyvende April to tusind og otte.

Geschehen zu Luxemburg am neunundzwanzigsten April zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta aprillikuu kahekümne üheksandal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι εννέα Απριλίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Lussemburgu on the twenty-ninth day of April in the year two thousand and eight.

Fait à Lussemburgu, le vingt-neuf avril deux mille huit.

Fatto a Lussemburgo, addì ventinove aprile duemilaotto.

Luksemburgā, divtūkstoš astotā gada divdesmit devītajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų balandžio dvidešimt devintą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-nyolcadik év április huszonkilencedik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fid-disgħa u għoxrin jum ta’ April tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Luxemburg, de negenentwintigste April tweeduizend acht.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego dziewiątego kwietnia roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Luxemburgo, em vinte e nove de Abril de dois mil e oito.

Întocmit la Luxemburg, la douăzeci și nouă aprilie două mii opt.

V Luxemburgu dňa dvadsiateho deviateho apríla dvetisícosem.

V Luxembourgu, dne devetindvajsetega aprila leta dva tisoč osem.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Luxemburg den tjugonionde April tjugohundraåtta.

Сачињено у Луксембургу, двадесетдеветог априла двехиљадеосме.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

signatory

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Релублика България

signatory

Za Českou republiku

signatory

På Kongeriget Danmarks vegne

signatory

Für die Bundesrepublik Deutschland

signatory

Eesti Vabariigi nimel

signatory

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

signatory

Για την Ελληνική Δημοκρατία

signatory

Por el Reino de España

signatory

Pour la République française

signatory

Per la Repubblica italiana

signatory

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

signatory

Latvijas Republikas vārdā

signatory

Lietuvos Respublikos vardu

signatory

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

signatory

A Magyar Köztársaság részéről

signatory

Gћal Malta

signatory

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

signatory

Für die Republik Österreich

signatory

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

signatory

Pela República Portuguesa

signatory

Pentru România

signatory

Za Republiko Slovenijo

signatory

Za Slovenskú republiku

signatory

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

signatory

För Konungariket Sverige

signatory

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

signatory

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunitatea Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

signatory

signatory

За Републику Србиjу

signatory

ÜHISDEKLARATSIOONID

Ühisdeklaratsioon artikli 3 kohta

Käeoleva stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu osapooled, ühelt poolt Euroopa Ühendused ja nende liikmesriigid ning teiselt poolt Serbia Vabariik, on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule, nagu kinnitatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1540(2004). Seega on massihävitusrelvade leviku tõkestamine Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia ühine eesmärk.

Võitlus massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu on Euroopa Liidu jaoks põhiline kaalutlus kaaludes otsust sõlmida leping kolmanda riigiga. Seepärast otsustas nõukogu 2003. aasta 17. novembril, et kolmandate riikidega sõlmitavatesse uutesse lepingutesse tuleb kaasata leviku tõkestamise klausel, ning leppis kokku standardklausli teksti (vt nõukogu dokumenti nr 14997/03). Sellest alates on selline klausel kaasatud Euroopa Liidu lepingutesse peaaegu saja riigiga.

Euroopa Liit ja Serbia Vabariik kui rahvusvahelise kogukonna vastutustundlikud liikmed kinnitavad oma täielikku pühendumust massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise põhimõttele ning oma rahvusvaheliste kohustuste, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse aktidest, millega nad ühinevad, täielikule täitmisele.

Selles vaimus ja kooskõlas eespool kirjeldatud ELi üldise poliitika ja Serbia pühendumusega massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise põhimõttele, leppisid lepinguosalised kokku kaasata käesoleva lepingu artiklisse 3 Euroopa Liidu Nõukogu sätestatud massihävitusrelvi käsitleva standardklausli.

Ühisdeklaratsioon artikli 32 kohta

Artiklis 32 määratletud meetmete eesmärk on jälgida kauplemist suure suhkrusisaldusega toodetega, mida saaks edasi töödelda, ja ennetada võimalikke suhkru ja suhkrutoodetega (millel ei ole suhkrust olemuslikult erinevaid omadusi) kauplemise moonutusi.

Käesolevat artiklit tuleks tõlgendada viisil, mis ei häiriks või häiriks võimalikult vähe lõpptarbimiseks mõeldud toodetega kauplemist.

Ühisdeklaratsioon artikli 75 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal- ja tööstusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi, andmebaaside, patentide (sealhulgas täiendava kaitse tunnistuste), tööstusdisainilahenduste, kaubamärkide ja teenindusmärkide, mikrolülituste topoloogia ja geograafiliste tähistega, sealhulgas päritolunimetustega seotud õigusi ja sordikaitset.

Kaubandusomandi õiguste kaitse hõlmab eelkõige kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset, nagu on sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 39.

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artikli 75 lõikes 3 sätestatud kaitse hõlmab meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ( 22 ).

Ühenduse ja selle liikmesriikide deklaratsioon

Võttes arvesse, et ühendus on kehtestanud ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide, sealhulgas Serbia suhtes, määrusega (EÜ) nr 2007/2000 erakorralised kaubandusmeetmed, deklareerib ühendus ja selle liikmesriigid:

— 
et seni, kuni kohaldatakse nõukogu 18. septembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2000 (millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes) ( 23 ) kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 35 alusel lisaks ühenduse poolt käesoleva lepinguga võimaldatud lepingulistele kaubandussoodustustele neid ühepoolseid autonoomseid kaubandusmeetmeid, mis on soodsamad.
— 
eelkõige juhul, kui kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate toodete puhul, mille puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, vähendatakse erandina artikli 26 lõike 2 asjakohasest sättest ka koguselist tollimaksu.


( 1 )  ELT L 334, 19.12.2007, lk 137.

( 2 )  ELT L 334, 19.12.2007, lk 46.

( 3 ) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) muudetud kujul.

( 4 ) Serbia ametlik väljaanne nr 62/2005 ja 61/2007.

( 5 )  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 6 ) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping (ELT L 285, 16.10.2006, lk 3).

( 7 ) Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut, Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, Euroopa legaalmetroloogia koostöö organisatsioon, Euroopa metroloogiaorganisatsioon

( 8 )  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

( 9 )  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1, määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/2007 (ELT L 289, 7.11.2007, lk 8).

( 10 )  EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

( 11 )  EÜT L 105, 25.4.1990, lk 9, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2140/98 (EÜT L 270, 7.10.1998, lk 9).

( 12 )  EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

( 13 )  EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2004 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

( 14 )  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

( 15 ) Lepinguosalised lepivad kokku, et nad loobuvad kohustusest lisada päritolutõendile artikli 8 lõikes 3 osutatud märge.

( 16 )  EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23.

( 17 ) Näiteks impordidokumendid, liikumissertifikaadid, arved, tootja deklaratsioonid jms, mis viitavad tootmisel kasutatud toodetele või samas seisukorras reeksporditud kaupadele.

( 18 ) Kliendi nimi ja aadress.

( 19 ) Märkida kuupäevad. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 24 kuud vastavalt selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse.

( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ raskeveokitele ja mootoritele tüübikinnituse andmise kohta seoses nende heitkogustega (Euro IV ja V) (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1). Dirketiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 715/2007 (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

( 21 ) Neid piirväärtuseid ajakohastatakse nagu on ette nähtud asjakohastes direktiivides ja vastavalt nende võimalikele muudatustele tulevikus.

( 22 )  ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. Parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.

( 23 )  EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 530/2007 (ELT L 125, 15.5.2007, lk 1).

Top