EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02012R0236-20240109
Regulation (EU) No 236/2012 of the European Parliament and of the Council of 14 March 2012 on short selling and certain aspects of credit default swaps (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 236/2012, 14. märts 2012, lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 236/2012, 14. märts 2012, lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02012R0236 — ET — 09.01.2024 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 236/2012, 14. märts 2012, lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 086 24.3.2012, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, |
L 257 |
1 |
28.8.2014 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/27, 27. september 2021, |
L 6 |
9 |
11.1.2022 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2869, 13. detsember 2023, |
L |
1 |
20.12.2023 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 236/2012,
14. märts 2012,
lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
I
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmisele:
artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud finantsinstrumendid, millega on lubatud kaubelda liidus asuvates kauplemiskohtades, sealhulgas samad instrumendid, kui nendega kaubeldakse väljaspool kauplemiskohta;
direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumendid, mis on seotud punktis a osutatud finantsinstrumendiga või sellise finantsinstrumendi emitendiga, sealhulgas needsamad tuletisinstrumendid, kui nendega kaubeldakse väljaspool kauplemiskohta;
liikmesriigi või liidu emiteeritud võlainstrumendid ja direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumendid, mis on seotud liikmesriigi või liidu emiteeritud võlainstrumentidega või nendest tuletatud.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„finantsinstrument” – direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumendid; |
b) |
„lühikeseks müük” – aktsiate või võlainstrumentide puhul sellise aktsia või võlainstrumendi mis tahes müük, mida müüja müügilepingu sõlmimise ajal ei oma, sealhulgas selline müük, mille puhul müüja on müügilepingu sõlmimise ajal laenanud aktsia või võlainstrumendi või leppinud kokku seda teha, kohustudes selle üle andma arveldamise tähtpäeval, hõlmamata
i)
kummagi poole sooritatavat müüki sellise repolepingu raames, mille kohaselt üks pool on nõustunud müüma teisele poolele väärtpaberi kokkulepitud hinnaga ja teine pool on võtnud kohustuse müüa väärtpaber hilisemal kuupäeval muu kokkulepitud hinnaga tagasi,
ii)
väärtpaberi üleandmist väärtpaberi laenuks andmise lepingu raames ega
iii)
futuurlepingu või muu tuletislepingu sõlmimist, kui selles lepitakse kokku müüa väärtpaberid kokkulepitud hinnaga hilisemal kuupäeval; |
c) |
„krediidiriski vahetustehing” – tuletisleping, mille kohaselt maksab üks pool teisele tasu vastusooritusena makse või muu hüvitise eest, mis kuulub tasumisele aluseks oleva üksusega seotud krediidisündmuse toimumise ja tuletislepinguga seotud mis tahes muu lepingulise kohustuse täitmata jätmise korral, millel on samalaadne majanduslik mõju; |
d) |
„riik kui emitent” – võlainstrumentide emitent, kelleks on
i)
Euroopa Liit (edaspidi „liit”);
ii)
liikmesriik, sealhulgas liikmesriigi mis tahes valitsusasutus, amet või eriotstarbeline rahastamisvahend;
iii)
liitriigist liikmesriigi puhul liitriigi liige;
iv)
mitme liikmesriigi eriotstarbeline rahastamisvahend;
v)
rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid;
vi)
Euroopa Investeerimispank; |
e) |
„riigi krediidiriski vahetustehing” – selline krediidiriski vahetustehing, mille puhul tehakse makse või makstakse muu hüvitis riigi kui emitendiga seotud krediidisündmuse või kohustuste täitmata jätmise korral; |
f) |
„riigi võlakohustus” – riigi kui emitendi emiteeritud võlainstrument; |
g) |
„riigi emiteeritud võlakohustus” – riigi kõik võlakohustused kokku, mille riik kui emitent on emiteerinud ja mida ei ole lunastatud; |
h) |
„emiteeritud aktsiakapital” äriühingu puhul – kõik äriühingu emiteeritud liht- ja eelisaktsiad, välja arvatud vahetusvõlakirjad; |
i) |
„päritoluliikmesriik” –
i)
investeerimisühingu puhul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses või reguleeritud turu puhul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses päritoluliikmesriik direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 20 tähenduses;
ii)
krediidiasutuste puhul päritoluliikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ( 1 ) artikli 4 punkti 7 tähenduses;
iii)
juriidilise isiku puhul, kellele ei ole osutatud alapunktis i või ii, liikmesriik, kus on tema registreeritud asukoht, või kui tal puudub registreeritud asukoht, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;
iv)
füüsilise isiku puhul liikmesriik, kus asub isiku peakontor või kui peakontor puudub, siis liikmesriik, kus on isiku peamine elukoht; |
j) |
„asjaomane pädev asutus” –
i)
seoses liikmesriigi võlakohustuse, või liitriigist liikmesriigi puhul selle liitriigi liikme võlakohustusega, või liikmesriigi või liitriigiga seotud krediidiriski vahetustehingu puhul vastava liikmesriigi pädev asutus;
ii)
liidu võlakohustuse või liidu krediidiriski vahetustehingu puhul selle jurisdiktsiooni pädev asutus, kus võlakohustuse emiteerinud üksus asub;
iii)
eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu tegutseva mitme liikmesriigi võlakohustuse või sellise eriotstarbelise rahastamisvahendiga seotud krediidiriski vahetustehingu puhul selle jurisdiktsiooni pädev asutus, kus kõnealune eriotstarbeline rahastamisvahend on asutatud;
iv)
sellise rahvusvahelise finantseerimisasutuse võlakohustuse puhul, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid, selle jurisdiktsiooni pädev asutus, kus rahvusvaheline finantseerimisasutus on asutatud;
v)
muude kui alapunktides i–iv osutatud finantsinstrumentide puhul kõnealuse finantsinstrumendi jaoks komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 ( 2 ) artikli 2 punktis 7 määratletud ja vastavalt nimetatud määruse III peatükile kindlaks määratud pädev asutus;
vi)
alapunktidega i–v hõlmamata finantsinstrumendi puhul selle liikmesriigi pädev asutus, kus finantsinstrumendiga lubati esimest korda kauplemiskohas kaubelda;
vii)
Euroopa Investeerimispanga emiteeritud võlainstrumentide puhul selle liikmesriigi pädev asutus, kus on Euroopa Investeerimispanga asukoht; |
k) |
„turutegemine” – sellise investeerimisühingu, krediidiasutuse, kolmanda riigi üksuse või direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis l osutatud ühingu tegevus, kes on kauplemiskoha liige või sellise kolmanda riigi turu liige, mille õigus- ja järelevalveraamistik on komisjoni poolt artikli 17 lõike 2 alusel tunnistatud samaväärseks, eeldusel et ta tegutseb kas kauplemiskohas või väljaspool seda kaubeldava finantsinstrumendi lepingupoolena ja teeb seda ühel järgmistest viisidest:
i)
avaldades kindlaid ja samaaegseid kahepoolseid võrreldavas mahus ja konkurentsivõimelise hinnaga noteeringuid, tagades sel moel korrapäraselt ja pidevalt turu likviidsuse;
ii)
oma tavapärase äritegevuse osana, täites klientide antud korraldusi või kaubeldes klientide antud ostu- ja müügikorralduste kohaselt;
iii)
maandades positsioone, mis tekivad alapunktide i ja ii kohastest tegevustest; |
l) |
„kauplemiskoht” – reguleeritud turg direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses või mitmepoolne kauplemissüsteem direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses; |
m) |
„peamine kauplemiskoht” – aktsiate puhul kauplemiskoht, kus kõnealuse aktsiaga kauplemise käive on kõige suurem; |
n) |
„volitatud esmasvahendaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud riigi kui emitendiga lepingu või keda on riigi kui emitendi poolt või tema nimel ametlikult esmasvahendajana tunnustatud ja kes nimetatud lepingule või tunnustusele vastavalt kohustub lepingupoolena tegema nimetatud emitendi emiteeritud võlainstrumentidega seotud tehinguid esmas- ja järelturul; |
o) |
„keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute poolte vahel tegutsev juriidiline isik, kes on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja ning kes vastutab kliirimissüsteemi toimimise eest; |
p) |
„kauplemispäev” – määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklis 4 osutatud kauplemispäev; |
q) |
„käive” – aktsiate puhul käive määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 punkti 9 tähenduses. |
Artikkel 3
Lühikesed ja pikad positsioonid
Käesoleva määruse kohaldamisel tuleneb lühike positsioon emiteeritud aktsiakapitalis või riigi emiteeritud võlakohustustes
äriühingu emiteeritud aktsiate või riigi kui emitendi emiteeritud võlainstrumendi lühikeseks müümisest või
sellise tehingu tegemisest, millega luuakse muu kui punktis a osutatud finantsinstrument või mis on sellise finantsinstrumendiga seotud, ja mille tulemus või üks tulemustest on võimaldada tehingut tegeval füüsilisel või juriidilisel isikul saada rahalist kasu juhul, kui aktsia või võlainstrumendi hind või väärtus langeb.
Käesoleva määruse kohaldamisel tuleneb pikk positsioon emiteeritud aktsiakapitalis või riigi emiteeritud võlakohustustes
äriühingu emiteeritud aktsia või riigi kui emitendi emiteeritud võlainstrumendi omamisest või
sellise tehingu tegemisest, millega luuakse muu kui punktis a osutatud finantsinstrument või mis on sellise finantsinstrumendiga seotud, ja mille tulemus või üks tulemustest on võimaldada asjaomasel tehingut sõlmival füüsilisel või juriidilisel isikul saada rahalist kasu juhul, kui aktsia või võlainstrumendi hind või väärtus tõuseb.
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võetakse riigi võlakohustuses lühikese või pika positsiooni arvutamisel arvesse kõiki riigi krediidiriski vahetustehinguid, mis on seotud riigi kui emitendiga.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse
millistel juhtudel loetakse, et füüsiline või juriidiline isik omab aktsiat või võlainstrumenti lõike 2 tähenduses;
millistel juhtudel on füüsilisel või juriidilisel isikul lühike netopositsioon lõigete 4 ja 5 tähenduses ning sellise positsiooni arvutamise meetod;
lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamiseks positsiooni arvutamise meetod, kui konsolideerimisgrupi eri üksustel on pikad või lühikesed positsioonid või kui fondivalitseja valitseb eri fonde.
Esimese lõigu punkti c kohaldamisel võetakse arvutamismeetodi puhul eelkõige arvesse seda, kas konkreetse emitendi suhtes järgitakse ühe ja sama fondivalitseja poolt valitsetavate eri fondide kaudu eri investeerimisstrateegiaid, kas konkreetse emitendi suhtes järgitakse rohkem kui ühe fondi kaudu sama investeerimisstrateegiat ning kas ühes ja samas üksuses hallatakse diskretsiooni alusel rohkem kui ühte portfelli, järgides konkreetse emitendi suhtes sama investeerimisstrateegiat.
Artikkel 4
Riigi krediidiriski vahetustehingus omatav katmata positsioon
Käesoleva määruse kohaldamisel on füüsilisel või juriidilisel isikul katmata positsioon riigi krediidiriski vahetustehingus, kui riigi krediidiriski vahetustehingut ei kasutata selleks, et maandada
emitendi kohustuste täitmata jätmise riski, kui füüsilisel või juriidilisel isikul on pikk positsioon kõnealuse emitendi riigi võlakohustuses, millega on seotud vastav riigi krediidiriski vahetustehing, või
riigi võlakohustuse väärtuse languse riski, kui füüsilisel või juriidilisel isikul on vara või kohustusi, sealhulgas (kuid mitte ainult) finantslepingud, varade või finantskohustuste portfell, mille väärtus on korrelatsioonis riigi võlakohustuse väärtusega.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks, millega täpsustatakse:
millistel juhtudel loetakse, et riigi krediidiriski vahetustehingut kasutatakse kohustuste täitmata jätmise riski või riigi võlakohustuse väärtuse vähenemise riski maandamiseks, ja meetod riigi krediidiriski vahetustehingu katmata positsiooni arvutamiseks;
positsioonide arvutamise meetod, kui konsolideerimisgrupi eri üksustel on pikad või lühikesed positsioonid või kui fondivalitseja valitseb eri fonde.
II
PEATÜKK
LÜHIKESE NETOPOSITSIOONI LÄBIPAISTVUS
Artikkel 5
Pädevate asutuste teavitamine aktsiates omatavast märkimisväärsest lühikesest netopositsioonist
Artikkel 6
Aktsiates omatava märkimisväärse lühikese netopositsiooni avalikustamine
Artikkel 7
Pädevate asutuste teavitamine riigi võlakohustustes omatavast märkimisväärsest lühikesest netopositsioonist
Komisjon:
tagab, et künniseid ei määrata sellisel tasemel, mille puhul tuleb teatada väga väikestest positsioonidest;
võtab arvesse iga riigi kui emitendi emiteeritud lunastamata võlakohustuste koguväärtust ning turuosaliste selliste positsioonide keskmist suurust, mis on seotud kõnealuse riigi kui emitendi võlakohustusega, ja
võtab arvesse iga riigivõlakirjade turu likviidsust.
Artikkel 8
Pädeva asutuse teavitamine katmata positsioonidest riigi krediidiriski vahetustehingutes
Kui pädev asutus peatab piirangute kohaldamise vastavalt artikli 14 lõikele 2, teavitab füüsiline või juriidiline isik, kellel on riigi krediidiriski vahetustehingus katmata positsioon, asjaomast pädevat asutust, kui selline positsioon asjaomase riigi kui emitendi puhul ületab vastavalt artiklile 7 asjakohase teatamiskünnise või langeb alla selle.
Artikkel 9
Teatamise ja avalikustamise meetod
Artiklite 5, 6, 7 ja 8 kohaldamisel säilitavad füüsilised ja juriidilised isikud, kes omavad märkimisväärseid lühikesi netopositsioone, viie aasta jooksul andmed brutopositsioonide kohta, millest tulenevad märkimisväärsed lühikesed netopositsioonid.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 10
Teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamine
Artiklite 5, 6, 7 ja 8 kohaseid teatamis- ja avalikustamisnõudeid kohaldatakse kõigi füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, olenemata sellest, kas nende elu- või asukoht on liidus või kolmandas riigis.
Artikkel 11
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatav teave
Pädev asutus esitab nõutud teabe Väärtpaberiturujärelevalvele hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul. Ebasoodsate sündmuste või suundumuste korral, mis tõsiselt ohustavad finantsstabiilsust või turu usaldust asjaomases liikmesriigis või mõnes muus liikmesriigis, esitab pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvele 24 tunni jooksul kogu kättesaadava teabe, tuginedes artiklite 5, 7 ja 8 kohastele teatamisnõuetele.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 11a
Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu
Kõnealune teave peab vastama järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õigusega nõutav, masinloetavas vormingus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik selle füüsilise või juriidilise isiku nimed, kellega teave on seotud;
juriidiliste isikute puhul isiku juriidilise isiku tunnus, nagu on esitatud määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktis b;
juriidiliste isikute puhul isiku suurus kategooriate kaupa, nagu on esitatud kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktis d;
teabe liik, nagu on esitatud kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktis c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Lõike 1 kohaselt esitatud teabe tõhusa kogumise ja haldamise tagamiseks töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:
mis tahes muud teabele lisatavad metaandmed;
andmete struktureerimine teabes;
millise teabe puhul on nõutav masinloetav vorming ja millist masinloetavat vormingut tuleb niisugusel juhul kasutada.
Punkti c kohaldamisel hindab ESMA eri masinloetavate vormingute eeliseid ja puudusi ning teeb asjakohased kohapealsed testid.
ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
III
PEATÜKK
KATTETA LÜHIKESEKS MÜÜK
Artikkel 12
Aktsiate katteta lühikeseks müügi piirangud
Füüsiline või juriidiline isik võib sõlmida selliste aktsiate lühikeseks müügi tehingu, millega on lubatud kaubelda kauplemiskohas, ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
füüsiline või juriidiline isik on aktsia laenanud või on astunud alternatiivseid samme, millel on sama õiguslik mõju;
füüsiline või juriidiline isik on sõlminud aktsiate laenuks võtmise lepingu või tal on lepingu- või asjaõiguse alusel vääramatult täitmisele pööratav õigus sama liiki vastava arvu väärtpaberite omandiõiguse saamiseks, tänu millele on võimalik arveldust selle tähtpäeval teostada;
füüsilisel või juriidilisel isikul on kolmanda isikuga sõlmitud kokkulepe, mille raames kõnealune kolmas isik kinnitab, et aktsiad on kättesaadavad ja et ta on võtnud meetmeid suhetes kolmandate isikutega, mille tulemusel tekib füüsilisel või juriidilisel isikul õigustatud ootus, et arvelduse saab selle tähtpäeval teostada.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 13
Riigi võlakohustuse katteta lühikeseks müügi piirangud
Füüsiline või juriidiline isik võib sõlmida riigi võlakohustuse lühikeseks müügi tehingu ainult siis, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:
füüsiline või juriidiline isik on riigi võlakohustuse laenanud või on astunud alternatiivseid samme, millel on sama õiguslik mõju;
füüsiline või juriidiline isik on sõlminud riigi võlakohustuste laenuks võtmise lepingu või tal on lepingu- või asjaõiguse alusel vääramatult täitmisele pööratav õigus sama liiki vastava arvu väärtpaberite omandiõiguse saamiseks, tänu millele on võimalik arveldust selle tähtpäeval teostada;
füüsilisel või juriidilisel isikul on kolmanda isikuga sõlmitud kokkulepe, mille raames kõnealune kolmas isik kinnitab, et riigi võlakohustus on kättesaadav või tal on muul põhjusel tekkinud õigustatud ootus, et arvelduse saab selle tähtpäeval teostada.
Piirangute kohaldamine peatatakse algselt ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui kuus kuud alates vastava teate avaldamisest asjaomase pädeva asutuse veebisaidil. Peatamise kestust võib pikendada kuni kuue kuu kaupa, juhul kui piirangute kohaldamise peatamise põhjendused jätkuvalt kehtivad. Kui peatamise kestust ei pikendata enne esialgse tähtaja möödumist või mis tahes järgneva pikendatud tähtaja möödumist, lõpeb see automaatselt.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab lõike 4 alusel 24 tunni jooksul alates asjaomase pädeva asutuse teatise saamisest arvamuse iga teatatud piirangute kohaldamise peatamise ja peatamise pikendamise kohta. Arvamus avaldatakse Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil.
Need liikmesriikide jaoks mõeldud künnise arvutamise parameetrid ja meetodid kehtestatakse selliselt, et künnise ületamine tähendab märkimisväärset langust võrreldes asjaomase riigi võlakohustuse likviidsuse keskmise tasemega.
Künnis määratakse kindlaks selliste objektiivsete kriteeriumite alusel, mis on vastava riigi võlakohustuste turule omased, sealhulgas võttes arvesse iga riigi kui emitendi emiteeritud lunastamata võlakohustuste koguväärtust.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 14
Riigi krediidiriski vahetustehingutes omatavate katmata positsioonide piiramine
Pädev asutus võib ajutiselt peatada lõikes 1 osutatud piirangute kohaldamise, kui tal on objektiivsed põhjused arvata, et tema riigi võlakohustuste turg ei toimi nõuetekohaselt ja et sellised piirangud võivad riigi krediidiriski vahetustehingute turule negatiivselt mõjuda, eelkõige suurendades riigi kui emitendi laenamisega seotud kulusid või mõjutades riigi kui emitendi võimet emiteerida uusi võlakohustusi. Nimetatud põhjuste aluseks on järgmised näitajad:
riigi võlakohustuste kõrge või tõusev intressimäär;
riigi võlakohustuste intressimäära vahede suurenemine võrreldes teiste riikide kui emitentide emiteeritud võlakohustustega;
riigi krediidiriski vahetustehingute riskipreemia suurenemine võrreldes selle varasema kõveraga ja teiste riikide kui emitentidega;
riigi võlakohustuste hinna algse tasakaalu taastumise õigeaegsus pärast suuremahulist tehingut;
riigi võlakohustuste suurus, mis on kaubeldav.
Pädev asutus võib kasutada ka muid näitajaid kui esimese lõigu punktides a–e osutatud.
Enne käesoleva artikli alusel piirangute kohaldamise peatamist teavitab asjaomane pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvet ja teisi pädevaid asutusi kavandatavast piirangute kohaldamise peatamisest ja põhjustest, millele ta tugineb.
Piirangute kohaldamine peatatakse algselt ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui kaksteist kuud alates vastava teate avaldamisest asjaomase pädeva asutuse veebisaidil. Peatamise kestust võib pikendada kuni kuue kuu kaupa, juhul kui peatamise põhjendused jätkuvalt kehtivad. Kui peatamise kestust ei pikendata enne esialgse tähtaja möödumist või mis tahes järgneva pikendatud tähtaja möödumist, lõpeb see automaatselt.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab 24 tunni jooksul alates asjaomase pädeva asutuse teatise saamisest arvamuse piirangute kohaldamise kavandatud peatamise või peatamise pikendamise kohta, olenemata sellest, kas pädev asutus on otsustanud piirangute kohaldamise peatada esimese lõigu punktides a–e sätestatud näitajate või muude näitajate alusel. Kui piirangute kohaldamise kavandatud peatamine või peatamise pikendamine põhineb teisel lõigul, peab arvamus sisaldama ka hinnangut pädeva asutuse kasutatud näitajate kohta. Arvamus avaldatakse Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil.
▼M1 —————
IV
PEATÜKK
ERANDID
Artikkel 16
Erandid, mida kohaldatakse juhul, kui peamine kauplemiskoht on kolmandas riigis
Asjaomane pädev asutus teatab Väärtpaberiturujärelevalvele kõigist sellistest aktsiatest, mille puhul on tuvastatud, et peamine kauplemiskoht asub kolmandas riigis.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab iga kahe aasta järel selliste aktsiate nimekirja, mille peamine kauplemiskoht asub kolmandas riigis. Kõnealune nimekiri kehtib kaks aastat.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 rakendamiseks ühetaolised tingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks
kuupäev, mil tuleb teha mis tahes arvutused aktsia peamise kauplemiskoha määramiseks, ja arvutamisel aluseks võetud ajavahemik;
kuupäev, milleks asjaomane pädev asutus teatab Väärtpaberiturujärelevalvele aktsiatest, mille puhul peamine kauplemiskoht on kolmandas riigis;
kuupäev, alates millest hakkab nimekiri kehtima pärast selle avaldamist Väärtpaberiturujärelevalve poolt.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 17
Turutegemise ja esmasturuga seotud toimingute suhtes kohaldatavad erandid
Kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku võib pidada samaväärseks, kui kõnealuse kolmanda riigi
turgudelt nõutakse tegevusluba, nende üle teostatakse pidevat järelevalvet ning õigusaktide täitmine turgudel on tagatud;
turgudel on kehtestatud selged ja läbipaistvad eeskirjad väärtpaberite kauplemisele lubamise kohta, nii et väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglaselt, korrektselt ja tõhusalt ning et need on vabalt kaubeldavad;
väärtpaberite emitentide suhtes kohaldatakse nõudeid, mille kohaselt tuleb korrapäraselt ja pidevalt esitada teavet, et tagada kõrgetasemeline investorite kaitse, ning
turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud, vältides turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.
V
PEATÜKK
PÄDEVATE ASUTUSTE JA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE ÕIGUS SEKKUDA
1.
JAGU
Pädevate asutuste õigused
Artikkel 18
Teatamine ja avalikustamine erakorralistel asjaoludel
Kui artiklist 22 ei tulene teisiti, võib pädev asutus nõuda, et füüsilised või juriidilised isikud, kellel on lühike netopositsioon konkreetses finantsinstrumendis või finantsinstrumentide liigis, teataksid sellest või avalikustaksid positsiooni üksikasjad, kui positsioon ületab pädeva asutuse määratud teatamiskünnise või langeb alla selle, ja kui
turul leiavad aset ebasoodsad sündmused või suundumused, mis tõsiselt ohustavad finantsstabiilsust või turu usaldust asjaomases liikmesriigis või ühes või mitmes teises liikmesriigis, ning
meede on vajalik ohu kõrvaldamiseks ja see ei avalda finantsturgude tõhususele kahjulikku mõju, mis on võrreldes meetmest saadava kasuga ebaproportsionaalselt suur.
Artikkel 19
Laenuandjatepoolne teavitamine erakorralistel asjaoludel
Kui artiklist 22 ei tulene teisiti, võib pädev asutus võtta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmed, kui
turul leiavad aset ebasoodsad sündmused või suundumused, mis tõsiselt ohustavad finantsstabiilsust või turu usaldust asjaomases liikmesriigis või ühes või enamas teises liikmesriigis, ning
meede on vajalik ohu kõrvaldamiseks ja see ei avalda finantsturgude tõhususele kahjulikku mõju, mis on võrreldes meetmest saadava kasuga ebaproportsionaalselt suur.
Artikkel 20
Lühikeseks müügi ja samalaadsete tehingute piirangud erakorralistel asjaoludel
Kui artiklist 22 ei tulene teisiti, võib pädev asutus võtta ühe või mitu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meedet, kui
turul leiavad aset ebasoodsad sündmused või suundumused, mis tõsiselt ohustavad finantsstabiilsust või turu usaldust asjaomases liikmesriigis või ühes või mitmes teises liikmesriigis, ning
meede on vajalik ohu kõrvaldamiseks ja see ei avalda finantsturgude tõhususele kahjulikku mõju, mis on võrreldes meetmest saadava kasuga ebaproportsionaalselt suur.
Pädev asutus võib kehtestada keelu või tingimused seoses füüsilise või juriidilise isikuga, kes kavatseb sõlmida
lühikeseks müügi tehingu või
muu kui lühikeseks müügi tehingu, millega luuakse finantsinstrument või mis on teise finantsinstrumendiga seotud, ja mille eesmärk või üks eesmärkidest on võimaldada füüsilisel või juriidilisel isikul saada rahalist kasu juhul, kui muu finantsinstrumendi hind või väärtus langeb.
Artikkel 21
Riigi krediidiriski vahetustehingute piirangud erakorralistel asjaoludel
Kui artiklist 22 ei tulene teisiti, võib pädev asutus piirata füüsilise või juriidilise isiku võimalusi sõlmida riigi krediidiriski vahetustehinguid või piirata riigi krediidiriski vahetustehingute positsioonide mahtu, mida kõnealustel isikutel on lubatud võtta, kui
turul leiavad aset ebasoodsad sündmused või suundumused, mis tõsiselt ohustavad finantsstabiilsust või turu usaldust asjaomases liikmesriigis või ühes või mitmes teises liikmesriigis, ning
meede on vajalik ohu kõrvaldamiseks ja see ei avalda finantsturgude tõhususele kahjulikku mõju, mis on võrreldes meetmest saadava kasuga ebaproportsionaalselt suur.
Artikkel 22
Teiste pädevate asutuste võetavad meetmed
Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, võib pädev asutus seoses finantsinstrumendiga, mille suhtes ta ei ole pädev asutus, võtta artiklite 18, 19, 20 või 21 kohaseid meetmeid või neid pikendada üksnes asjaomase pädeva asutuse nõusolekul.
Artikkel 23
Õigus ajutiselt piirata finantsinstrumentide lühikeseks müüki finantsinstrumentide märkimisväärse hinnalanguse korral
Kui pädev asutus jõuab esimese lõigu kohaselt seisukohale, et on asjakohane sekkuda, keelab või piirab ta aktsia või võlainstrumendi puhul füüsilistel ja juriidilistel isikutel lühikeseks müügi tehingute tegemise kauplemiskohas või muud liiki finantsinstrumendi puhul piirab sellega seotud tehingute tegemist selles kauplemiskohas, et vältida finantsinstrumendi hinna korrapäratut langust.
Kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetmetega finantsinstrumendi puhul, millega kaubeldakse mitmes kauplemiskohas, mida reguleerivad eri pädevad asutused, võib Väärtpaberiturujärelevalve aidata neil asutustel kokkuleppele jõuda vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.
Lepitusmenetlus peab olema lõpule viidud enne südaööd samal kauplemispäeval. Kui asjaomased pädevad asutused ei jõua lepitusetapi jooksul kokkuleppele, võib Väärtpaberiturujärelevalve teha otsuse vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõikele 3. Otsus tuleb teha enne järgmise kauplemispäeva algust.
Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 42 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud künniseid, võttes arvesse suundumusi finantsturgudel.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 24
Piirangute kehtivusaeg
Kõik artikli 18, 19, 20 või 21 kohaselt võetud meetmed kehtivad esialgu kuni kolm kuud alates artiklis 25 osutatud teatise avaldamise kuupäevast.
Meetme kehtivusaega võib pikendada kuni kolme kuu kaupa, juhul kui meetme võtmise põhjendused jätkuvalt kehtivad. Kui meetme kehtivusaega enne kõnealuse kolmekuulise ajavahemiku möödumist ei pikendata, kaotab see automaatselt kehtivuse.
Artikkel 25
Teatis piirangute kohta
Teatises märgitakse vähemalt järgmine teave:
võetud meetme kirjeldus, sealhulgas finantsinstrumendid ja tehingute liigid, mille suhtes seda kohaldatakse, ja selle kehtivusaeg;
põhjus, miks pädev asutus peab meedet vajalikuks, sealhulgas meetme vajalikkust toetavad tõendid.
Artikkel 26
Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste pädevate asutuste teavitamine
2.
JAGU
Väärtpaberiturujärelevalve õigused
Artikkel 27
Väärtpaberiturujärelevalve-poolne koordineerimine
Artikkel 28
Väärtpaberiturujärelevalve õigus sekkuda erakorraliste asjaolude esinemisel
Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikele 5 ning kui käesoleva artikli lõikest 2 ei tulene teisiti
nõuab Väärtpaberiturujärelevalve, et füüsilised või juriidilised isikud, kellel on lühike netopositsioon teatavas finantsinstrumendis või finantsinstrumentide liigis, teavitaksid pädevat asutust või avalikustaksid iga sellise positsiooni üksikasjad, või
keelab Väärtpaberiturujärelevalve füüsilistel või juriidilistel isikutel sõlmida lühikeseks müügi või muu tehingu, millega luuakse finantsinstrument või mis on seotud finantsinstrumendiga (v.a artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendid), kui selle eesmärk või üks eesmärkidest on võimaldada nimetatud isikul saada rahalist kasu juhul, kui muu finantsinstrumendi hind või väärtus langeb, või kehtestab füüsilisele või juriidilisele isikule sellise tehingu tegemise tingimused.
Meedet võib kohaldada teatud asjaolude korral ning sellest võib teha erandeid Väärtpaberiturujärelevalve määratavatel tingimustel. Eelkõige võib erandeid kohaldada turutegemise ja esmasturuga seotud toimingute suhtes.
Väärtpaberiturujärelevalve teeb lõike 1 kohase otsuse ainult siis, kui
lõike 1 punktides a ja b osutatud meede aitab kõrvaldada ohtu finantsturgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklikkusele või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusele ning sellel on piiriülene mõju, ning
ükski pädev asutus ei ole võtnud ohu kõrvaldamiseks meetmeid või ühe või mitme pädeva asutuse võetud meetmed ei ole ohu kõrvaldamiseks piisavad.
Lõikes 1 osutatud meetme võtmisel võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse ulatust, millega meede
märkimisväärselt reageerib finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse kahjustamise ohule või märkimisväärselt parandab pädevate asutuste võimalusi jälgida ohtu;
ei põhjusta õigusliku arbitraaži riski;
ei vähenda finantsturgude tõhusust, sealhulgas ei piira asjaomastel turgudel likviidsust ega tekita turuosalistes ebakindlust, mis on ebaproportsionaalselt suur võrreldes meetmest saadava kasuga.
Kui üks või mitu pädevat asutust on meetme võtnud artikli 18, 19, 20 või 21 alusel, võib Väärtpaberiturujärelevalve võtta käesoleva artikli lõike 1 kohase mis tahes meetme, ilma et ta peaks esitama artikli 27 kohase arvamuse.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil teatise mis tahes otsuse kohta võtta lõikes 1 osutatud meede või pikendada selle kehtivusaega. Teatises märgitakse vähemalt
võetud meetme kirjeldus, sealhulgas finantsinstrumendid ja tehingute liigid, mille suhtes neid kohaldatakse, ja nende kehtivusaeg ning
põhjus, miks Väärtpaberiturujärelevalve peab meedet vajalikuks, sealhulgas meetme vajalikkust toetavad tõendid.
Artikkel 29
Väärtpaberiturujärelevalve õigused riigi võlakohustusega seotud eriolukorras
Riigi võlakohustuse või riigi krediidiriski vahetustehingutega seotud eriolukorras kohaldatakse määruse (EL) nr 1095/2010 artikleid 18 ja 38.
Artikkel 30
Ebasoodsate sündmuste või suundumuste täpsustamine
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks kriteeriumid ja tegurid, mida pädevad asutused ja Väärtpaberiturujärelevalve võtavad arvesse artiklites 18–21 ja artiklis 27 osutatud ebasoodsate sündmuste või suundumuste ning artikli 28 lõike 2 punktis a osutatud ohu kindlakstegemisel.
Artikkel 31
Väärtpaberiturujärelevalve uurimistegevus
Väärtpaberiturujärelevalve võib ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel uurida lühikeseks müügiga või krediidiriski vahetustehingute kasutamisega seoses konkreetset küsimust või tava, et hinnata, kas kõnealune küsimus või tava võib ohustada finantsstabiilsust või turu usaldust liidus.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab aruande, milles esitatakse küsimuse või tava uurimise tulemused ja võimalikud soovitused, kolme kuu jooksul pärast kõnealuse uurimise lõppu.
VI
PEATÜKK
PÄDEVATE ASUTUSTE TEGEVUS
Artikkel 32
Pädevad asutused
Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse täitmiseks ühe või mitu pädevat asutust.
Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta selgelt kindlaks nende ülesanded, määrates asutuse, kes vastutab komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega toimuva koostöö ja teabevahetuse koordineerimise eest.
Liikmesriigid teatavad määratud asutustest komisjonile, Väärtpaberiturujärelevalvele ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
Artikkel 33
Pädevate asutuste õigused
Käesoleva määrusega ettenähtud kohustuste täitmiseks on pädevatel asutustel kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisalased õigused. Pädevad asutused rakendavad oma õigusi järgmisel viisil:
vahetult,
koostöös teiste asutustega,
suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.
Käesoleva määrusega ettenähtud kohustuste täitmiseks on pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega õigus
pääseda ligi kõikidele mis tahes kujul dokumentidele ja õigus nendest koopiaid saada või teha,
nõuda kõikidelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt teavet ning vajaduse korral füüsiline või juriidiline isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda,
teostada kohapeal etteteatatud ja etteteatamata kontrolle,
nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestisi ja tõendeid andmete edastamise kohta,
nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva määruse sätetega,
nõuda vara külmutamist ja/või arestimist.
Ilma et see piiraks lõike 2 punktide a ja b kohaldamist, on pädevatel asutustel teatavatel juhtudel õigus nõuda, et krediidiriski vahetustehingut tegev füüsiline või juriidiline isik esitaks
selgituse tehingu eesmärgi kohta ja selle kohta, kas tehing tehakse riski maandamiseks või muul eesmärgil, ning
alusvaraga seotud riski tõendava teabe, kui tehing tehakse riski maandamiseks.
Artikkel 34
Ametisaladus
Artikkel 35
Koostöökohustus
Pädevad asutused teevad koostööd, kui see on käesoleva määruse rakendamiseks vajalik või otstarbekas. Eelkõige annavad pädevad asutused üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Artikkel 36
Koostöö Väärtpaberiturujärelevalvega
Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamisel koostööd Väärtpaberiturujärelevalvega kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.
Pädevad asutused esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt.
Artikkel 37
Koostöö kohapealse kontrolli või uurimise taotlemise korral
Taotluse esitanud pädev asutus teavitab esimeses lõigus osutatud taotlusest Väärtpaberiturujärelevalvet. Piiriülese mõjuga kontrolli või uurimise korral võib Väärtpaberiturujärelevalve koordineerida seda kontrolli või uurimist, ning taotluse korral peab seda tegema.
Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta
viia kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi;
lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;
lubada taotluse esitanud pädeval asutusel ise kohapealne kontroll või uurimine läbi viia;
määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist läbi viima;
jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.
Artikkel 38
Koostöö kolmandate riikidega
Pädev asutus teatab Väärtpaberiturujärelevalvele ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kavatsusest selline kokkulepe sõlmida.
Samuti koordineerib Väärtpaberiturujärelevalve kolmandate riikide järelevalveasutustelt saadud sellise teabe vahetamist pädevate asutuste vahel, mis võib olla asjakohane V peatüki kohaste meetmete võtmisel.
Artikkel 39
Isikuandmete edastamine ja säilitamine
Seoses isikuandmete edastamisega liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel kohaldavad liikmesriigid direktiivi 95/46/EÜ. Seoses isikuandmete edastamisega Väärtpaberiturujärelevalvelt liikmesriikidele või kolmandale riigile järgib Väärtpaberiturujärelevalve määrust (EÜ) nr 45/2001.
Esimeses lõigus osutatud isikuandmeid säilitatakse kuni viis aastat.
Artikkel 40
Teabe avaldamine kolmandatele riikidele
Pädev asutus võib edastada kolmanda riigi järelevalveasutusele andmed ja andmete analüüsi tulemused, kui on täidetud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 25 või 26 sätestatud tingimused, kuid selline andmeedastus võib toimuda üksnes iga üksikjuhtumi puhul eraldi tehtud otsuse alusel. Pädev asutus peab olema veendunud, et andmete edastamine on käesoleva määruse kohaselt vajalik. Mis tahes selline andmeedastus toimub kokkuleppel, et kolmas riik ei edasta asjaomaseid andmeid muu kolmanda riigi järelevalveasutusele ilma pädeva asutuse selgesõnalise kirjaliku loata.
Pädev asutus avaldab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud artikli 34 alusel konfidentsiaalse teabe kolmanda riigi järelevalveasutusele ainult juhul, kui pädev asutus on saanud selleks selgesõnalise nõusoleku teabe edastanud pädevalt asutuselt ja kui teave avaldatakse ainult sellel eesmärgil, milleks kõnealune pädev asutus andis nõusoleku.
Artikkel 41
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste ja haldusõiguslike meetmete kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatavad karistused ja haldusõiguslikud meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Väärtpaberiturujärelevalve võib vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010 võtta vastu suunised, et tagada ühtne lähenemisviis karistustele ja haldusõiguslikele meetmetele, mis liikmesriikidel tuleb kehtestada.
Liikmesriigid teatavad esimeses ja teises lõigus osutatud sätetest komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele 1. juuliks 2012 ja annavad neile viivitamata teada nende sätete edaspidistest muudatustest.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil kehtestatud karistuste ja haldusõiguslike meetmete loetelu liikmesriikide kaupa ja ajakohastab seda korrapäraselt.
Liikmesriigid esitavad igal aastal Väärtpaberiturujärelevalvele koondteabe kõigi määratud karistuste ja võetud haldusõiguslike meetmete kohta. Kui pädev asutus avaldab teabe selle kohta, et on määratud karistus või võetud haldusõiguslik meede, teatab ta sellest samaaegselt Väärtpaberiturujärelevalvele.
VII
PEATÜKK
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID
Artikkel 42
Delegeerimine
Artikkel 43
Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise tähtpäev
Komisjon võtab artikli 2 lõikes 2, artikli 3 lõikes 7, artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 4, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 3, artikli 17 lõikes 2, artikli 23 lõikes 5 ja artiklis 30 osutatud delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt 31. märtsiks 2012.
Komisjoni algatusel võib tähtpäeva kuue kuu võrra edasi lükata.
VIII
PEATÜKK
RAKENDUSAKTID
Artikkel 44
Komiteemenetlus
IX
PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 45
Läbivaatamine ja aruandlus
Komisjon esitab 30. juuniks 2013 pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalvega peetud arutelusid silmas pidades Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse järgmist:
artiklite 5, 6, 7 ja 8 kohaste teatamis- ja avalikustamiskünniste asjakohasus;
artikli 6 kohaste individuaalsete avalikustamisnõuete mõju, eelkõige finantsturgude tõhususele ja volatiilsusele;
Väärtpaberiturujärelevalvele esitatava tsentraliseeritud vahetu aruandluse asjakohasus;
II ja III peatükis sätestatud piirangute ja nõuete toimimine;
riigi krediidiriski katteta vahetustehingute piiramise ja muude piirangute või tingimuste lühikeseks müügi või krediidiriski vahetustehingute suhtes kehtestamise asjakohasus.
Artikkel 46
Üleminekusätted
Artikkel 47
Väärtpaberiturujärelevalve töötajad ja ressursid
Hiljemalt 31. detsembriks 2012 hindab Väärtpaberiturujärelevalve oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määrusega talle antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisest, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile sellekohase aruande.
Artikkel 48
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2012.
Sellegipoolest kohaldatakse artikli 2 lõiget 2, artikli 3 lõiget 7, artikli 4 lõiget 2, artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 11 lõikeid 3 ja 4, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõikeid 4 ja 5, artikli 16 lõikeid 3 ja 4, artikli 17 lõiget 2, artikli 23 lõikeid 5, 7 ja 8 ning artikleid 30, 42, 43 ja 44 alates 25. märtsist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
( 2 ) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1287/2006, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).
( 3 ) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj).
( 5 ) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.
( 6 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
( 7 ) ELT L 336, 23.12.2003, lk 33.
( 8 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.