(1)

Määrusega (EÜ) nr 1890/2005 ( 2 ) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse Hiina Rahvavabariigist (HRV), Indoneesiast, Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes kehtestatud ajutised tollimaksud. Samal ajal lõpetati Malaisiast ja Filipiinidelt pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade importi käsitlev menetlus.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel algatatud läbivaatamist muutis nõukogu 25. augustil 2009 määrusega (EÜ) nr 768/2009 ( 3 ) eespool nimetatud meetmeid ühe Vietnami eksportiva tootja puhul.

(3)

Määrust, millest lähtuvalt kehtestati muu hulgas HRVst ja Taiwanist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordile lõplik dumpinguvastane tollimaks, nimetatakse edaspidi „esialgseks määruseks”. Uurimist, mis viis esialgse määrusega ettenähtud meetmete kehtestamiseni asjaomastes riikides, nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(4)

Pärast teate avaldamist lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta ( 4 ) sai komisjon 19. augustil 2010 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituut (edaspidi „taotluse esitaja”) viie liidu tootja nimel: Bulnava S.r.l., Inox Viti di Cattinori Bruno & C.s.n.c., Inox Bolt S.r.l., Bontempi Vibo S.p.A. ja Ugivis S.A., kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade kogutoodangust liidus.

(5)

Taotluses piirduti HRVst ja Taiwanist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit impordile kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega. Seetõttu ei hõlma käesolev läbivaatamine esialgse määrusega kehtestatud dumpinguvastased meetmeid Vietnamist, Indoneesiast ja Taist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordile.

(6)

Taotlus põhines väitel, et asjaomastest riikidest pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordile kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 19. novembril 2010Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates ( 5 ) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(8)

Dumpingu jätkumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ja nende ühendustele ning asjaomaste riikide esindajatele.

(10)

Komisjon andis ka huvitatud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)

Arvestades uurimisega seotud asjaomaste riikide eksportivate tootjate, liidu sõltumatute importijate ja liidu tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17.

(12)

Et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valim, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 17 endast 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Saadud vastustest lähtuvalt otsustati Taiwani eksportivate tootjate, sõltumatute liidu importijate ja liidu tootjate puhul moodustada valim. Ükski HRV eksportiv tootja ei teinud uurimise raames koostööd.

(13)

Kolmkümmend kuus Taiwani eksportijat/eksportijate rühma esitas nõutud teabe ning oli nõus enda kaasamisega valimisse. Kümnega neist ei saanud arvestada, sest selgus, et tegemist oli kas ainult kaubandusettevõtjatega või nad ei eksportinud liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Koostööd tegevatelt Taiwani äriühingutelt saadud teabe põhjal moodustas komisjon valimi neljast eksportivast tootjast. Seejärel loobus üks valimisse kaasatud äriühing koostööst. Ülejäänud kolm valimisse kaasatud äriühingut moodustasid 41,6 % ELi eksporditud Taiwani toodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(14)

Liidu sõltumatute importijate puhul kaasati valimisse nõutud teabe esitanud kaheksast äriühingust kolm suurimat, kes moodustasid ligikaudu 90 % koostööd tegevate äriühingute teatatud impordimahust. Vaid üks importija esitas seejärel küsimustiku vastuse.

(15)

Küsitud teabe esitas 12 liidu tootjat, kes nõustusid ka valimis osalema. Komisjon moodustas koostööd teinud liidu tootjatelt saadud teabe alusel valimi kuuest liidu tootjast. Seejärel loobus üks valimisse kaasatud liidu tootja koostööst. Ülejäänud viis valimisse kaasatud tootjat moodustasid 38 % kõikide liidu tootjate müügist sõltumatutele klientidele ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(16)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud isikutele ja kõikidele uurimisega teadaolevalt seotud kasutajatele. Nagu eespool selgitatud, saadi küsimustike vastused viielt liidu tootjalt, kolmelt eksportivalt Taiwani tootjalt ja ühelt importijalt. Mitte ükski kasutaja, kellega ühendust võeti, ei teinud käesoleva uurimise käigus koostööd ega andnud endast teada.

(17)

Nagu selgitatud põhjendustes 13 ja 15, otsustasid üks valimisse kaasatud Taiwani eksportiv tootja ja üks valimisse kaasatud liidu tootja küsimustiku vastuse esitamata jätta. Sellele vaatamata peeti mõlemal juhul ülejäänud äriühingute valimit asjaomaste müügimahtude puhul siiski representatiivseks.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(19)

Käesoleva läbivaatamisega seotud vaatlusalune toode on sama, mis määratletud esialgses määruses, nimelt HRVst ja Taiwanist pärit teatavad roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7318 12 10 , 7318 14 10 , 7318 15 30 , 7318 15 51 , 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(20)

Läbivaatamisega seotud uurimine (nagu ka esialgne uurimine) kinnitas, et vaatlusalune toode ja eksportiva tootja toodetud ja siseturgudel müüdud tooted ning liidu tootjate toodetud ja ELis müüdud tooted on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega, ning seega loetakse need algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(21)

Neli huvitatud isikut andis endast teada ja väitis, et tooted, mis kuuluvad CN-koodide 7318 12 10 , 7318 14 10 ja 7318 15 51 alla, tuleks käesoleva uurimise kohaldamisalast välja jätta, sest väidetavalt ei ole need toodetud liidu piires. Kõnealune väide lükati tagasi, sest i) ei esitatud ühtegi tõendit, mis oleksid näidanud, et kõnealused tooted oleksid samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste poolest erinevad ning ii) ühelgi juhul ei saa tootevalikut aegumise läbivaatamise kontekstis muuta.

(22)

Pärast põhiliste asjaolude ning kaalutluste teatavakstegemist (edaspidi „lõplik avalikustamine”), mille põhjal soovitati kehtivad meetmed säilitada, väitis üks Taiwani eksportiv tootja, et bimetallist kinnitusdetailid tuleks tootevalikust välja jätta bimetallist kinnitusdetailide ja roostevabast terasest kinnitusdetailide märkimisväärsete erinevuste tõttu ühiku müügihindade, tootmiskulude, põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ning rakendamise osas. Nagu selgitatud põhjenduses 21, ei saa tootevalikut siiski aegumise läbivaatamise kontekstis muuta. Kõnealust väidet tuleks uurida tootevaliku vahepealses läbivaatamises, mida ettevõte võib taotleda.

(23)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks dumpingu tõenäoline jätkumine või kordumine.

(24)

Nagu eespool selgitatud, ei teinud ükski HRV eksportiv tootja uurimise käigus koostööd.

(25)

Seetõttu tuli järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta teha kättesaadavate faktide põhjal, eelkõige Eurostati andmete ning liidu tootmisharu läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal. HRV ametlikku ekspordistatistikat ei olnud käesoleval juhul võimalik kasutada, sest vaatlusalune toode moodustab vaid murdosa harmoneeritud tariifisüsteemi kantud vastavatest kogustest.

(26)

HRV eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu ei olnud võimalik individuaalseid dumpingumarginaale arvutada.

(27)

Läbivaatamistaotluse andmetel toimus eksport HRVst liitu väidetavalt dumpinguhinnaga marginaalidega, mis ulatusid 13,6 %-st 61,8 %-ni. Nagu algatamisteates märgitud, võrdles taotluse esitaja HRVst liitu suunatud ekspordi hindu arvestusliku normaalväärtusega esialgses uurimises kasutatud võrdlusriigis Taiwanis.

(28)

HRV äriühingute koostöösoovimatuse tõttu puudub teave, mis võiks viia teistsuguste järeldusteni. Lisaks märgitakse, et ainsale koostööd tegevale Taiwani äriühingule kehtestatud normaalväärtus leiti olevat oluliselt suurem kui taotluse esitaja poolt eelnevalt kehtestatud normaalväärtus aegumise uurimise taotluses. Kuna puudub igasugune viide sellele, et HRVst liitu suunatud ekspordi hinnad erineksid taotluses esitatud hindadest, on tõenäoline, et HRV dumpingu tasemed olid kõrgemad kui taotluses näidatud tasemed.

(29)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist tulenevalt uuriti ka dumpingu kordumise tõenäosust.

(30)

Analüüsiti järgmisi elemente: HRV eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsus; liidu turu atraktiivsus HRV tootjate jaoks ning nende kolmandatesse riikidesse suunatud eksport.

(31)

Kuna avalikku teavet HRV teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tööstuse kohta on vähe, kasutati HRV tootmisvõimsuse hindamiseks läbivaatamistaotluses sisalduvat teavet. Selle põhjal ilmneb, et teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootmiseks on HRVs uusi tehaseid rajatud alates 2003. aastast. Lisaks on HRV tootjatel teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile kehtestatud dumpinguvastaste meetmete ( 6 ) ning nendele järgnenud languse tõttu seda tüüpi kinnitusdetailide impordis HRVst liitu 2009. aastast alates märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus, mida võiks kasutada vaatlusaluse toote valmistamiseks, sest tootmist on lihtne ümber reguleerida teist tüüpi kinnitusdetailide valmistamiseks.

(32)

Liidu turu atraktiivsust näitab tõsiasi, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei peatanud HRV vaatlusaluse toote ekspordi laienemist. Vastupidi - Eurostati andmete põhjal on HRVst liitu suunatud impordi maht 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kasvanud 13 % võrra. HRV impordihindade areng samal ajavahemikul näitas, et Eurostati andmetel keskmine impordihind tõusis. Üksikasjalikumast analüüsist selgus siiski, et CN-koodide alla liigitatud teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade, mis moodustasid 59 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditud üldkogusest, hind langes vaatlusalusel perioodil 24 % võrra. See näitab, et vaatamata kehtivatele meetmetele suutsid HRV eksportijad siiski ekspordimahtu suurendada ja eksporditud vaatlusaluse toote valdava osa hindu veelgi langetada.

(33)

Kolmandatesse riikidesse eksporditud HRV toodete mahtude ja hindade puhul tuleb märkida, et HRV ekspordiandmed käivad kõikide HS-koodide kohta. Võrdluses ELi impordistatistikaga TARIC-koodide tasandil moodustas vaatlusaluse toote maht ligikaudu 3 % nimetatud HS-koodide raames. Seega ei kujuta ekspordiandmed endast eriti usaldusväärset teabeallikat. HRV eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu ei olnud võimalik saada mingit muud olulist teavet HRV kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kohta.

(34)

Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et eksport HRVst toimub siiani dumpinguhindadega ja et praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete lõpetamise korral on dumpingu jätkumine liidu turul tõenäoline. Arvestades HRV vaba tootmisvõimsust ja tõsiasja, et vaatlusaluse toote import liitu kasvas vaatlusalusel perioodil dumpinguvastaste meetmete olemasolule vaatamata, ilmneb tõepoolest, et HRV eksportivatel tootjatel on stiimul liidu turule suunatud dumpinguhindadega eksporti meetmete kehtivuse lõppemise korral veelgi suurendada.

(35)

Märgitakse, et arvestades Taiwani eksportivate tootjate suurt arvu, mis väljendas nende koostöövalmidust, moodustati täpsemaks uurimiseks neljast äriühingust/äriühingute rühmast koosnev representatiivne valim. Üks äriühing loobus hiljem koostööst. Ülejäänud äriühingud moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aga 41,6 % Taiwani ekspordi kogumahust ( 7 ) liitu ning seetõttu peeti valimit siiski representatiivseks.

(36)

Ka märgitakse, et ülejäänud kolme valimisse kaasatud äriühingu valdustes tehtud kontrollkäikude ajal ei olnud ühe äriühingu puhul võimalik kontrollida küsimustiku vastustes esitatud teavet. Samuti tehti kindlaks, et teise äriühingu esitatud teave oli eksitav. Kõnealuseid eksportivaid tootjaid teavitati viivitamatult komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18, mille tagajärjel jäetakse esitatud teave arvesse võtmata ning tuginetakse usaldusväärseimatele kättesaadavatele faktidele. Äriühingutele anti võimalus esitada selle olukorra kohta täiendavaid märkusi. Need aga ei mõjutanud komisjoni otsust tugineda nimetatud kahe eksportiva tootja puhul kättesaadavatele faktidele. Seetõttu arvutati individuaalne dumpingumarginaal ainult ühele Taiwani eksportivale tootjale.

(37)

Eelnevat arvesse võttes tuli enamik järeldusi dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse suhtes teha kättesaadavate faktide põhjal, eelkõige ainsa koostööd tegeva Taiwani eksportiva tootja esitatud andmete, ühe koostööd tegeva importija esitatud andmete, Eurostati andmete ning taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal. Taiwani ametlikku ekspordistatistikat ei olnud käesoleval juhul võimalik kasutada, sest vaatlusalune toode esindab vaid murdosa harmoneeritud tariifisüsteemi kantud vastavatest kogustest.

(38)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele koostööd tegeva Taiwani eksportiva tootja siseturul oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vastavast liitu eksporditud toote müügi kogumahust.

(39)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need äriühingu poolt siseturul müüdud samasuguse toote liigid, mis olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. Tooteliikide määratlemisel võeti arvesse järgmisi üksikasju: i) kinnitusdetailide tüüp, ii) toorainena kasutatud terase kvaliteet, iii) kinnitusdetailide DIN-norm, iv) kinnitusdetailide diameeter ja v) nende pikkus.

(40)

Seejärel uuriti, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük oli iga tooteliigi puhul tüüpiline, st kas iga tooteliigi omamaine müük moodustas vähemalt 5 % sama tooteliigi müügist liitu. Tüüpilistes kogustes müüdud tooteliikide puhul kontrolliti seejärel, kas toodet müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(41)

Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise tüüpilistes kogustes toimunud müügi puhul võib olla kindel, et see toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele. Kõikidel juhtudel, mil konkreetse tooteliigi omamaine müük oli toimunud piisavates kogustes tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus lähtuvalt tegelikust omamaisest hinnast, milleks võeti selle tooteliigi uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmine.

(42)

Ülejäänud tooteliikide puhul, mille omamaine müük ei olnud tüüpiline või ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3. Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksporditud tooteliikide vajadusel korrigeeritud tootmiskuludele mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal, tuginedes tegelikele andmetele samasuguse toote tootmise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele.

(43)

Koostööd tegeva Taiwani eksportivalt tootjalt liidu turule suunatud ekspordimüügi juhtumid olid kõik peale ühe tehtud otse sõltumatutele klientidele. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(44)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud kaubandusettevõtja selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus.

(45)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise eksporthinnaga nii tehasest hankimise kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, finantskulusid, pakendamiskulusid, vahendustasusid ja hinnavähendeid.

(46)

Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Ülaltoodud metoodika põhjal leiti, et koostööd tegev eksportija jätkas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 12 kuust nelja kuu põhjal moodustas dumping 22 %.

(47)

Siinkohal tuletatakse meelde, et dumpingumarginaali arvutamine läbivaatamisega seotud uurimisperioodi nelja kuu põhjal on meetod, mida komisjon tavapäraselt meetmete aegumise läbivaatamises kasutab, et teha kindlaks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus. Tõepoolest ei nõuta aegumise läbivaatamistes dumpingumarginaali kindlaksmääramist kõikide tehingute jaoks, sest selline arvutus on vajalik ainult kehtiva dumpinguvastase meetme taseme muutmiseks, mis ei ole aegumise läbivaatamise eesmärk. Need neli kuud olid kvartalite viimased kuud, mistõttu 12kuuline periood oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühtviisi hõlmatud.

(48)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis ainus koostööd tegev Taiwani eksportiv tootja, et teatavad küsimustikus esitatud kodumaised tehingud, mis normaalväärtuse arvutamisel arvesse võeti, olid tegelikult ette nähtud Euroopa Liitu eksportimiseks, mitte omamaiseks tarbimiseks. Äriühingu väitel toimus kõnealune edasimüük Taiwani kinnitusdetailide sõltumatute tootjate või vahendajate kaudu.

(49)

Märgitakse, et kõnealust väidet ei kinnitanud ükski tõend selle kohta, et kõnealuseid tooteid eksporditaks Euroopa Liitu. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(50)

Arvestades algmääruse artikli 18 kohaldamist kahe teise valimisse kaasatud eksportiva tootja suhtes ei arvutatud neile dumpingumarginaali. Läbivaatamistaotluse andmetel toimus eksport Taiwanist aga väidetavalt dumpinguhinnaga marginaalidega, mis ulatusid 14 %-st kuni 50 %-ni. Puudub teave, mis võimaldaks teha teistsuguseid järeldusi. Lisaks kinnitavad faktid, et ainus uuritud äriühing müüs tooteid liidu turule dumpinguhindadega ning et Taiwanist imporditud vaatlusaluse toote keskmine hind on madalam kui kõnealuse äriühingu keskmine ekspordihind, üleriigilisel tasandil esineva dumpingu olemasolu kontrollitud teabe alusel.

(51)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist tulenevalt uuriti dumpingu kordumise tõenäosust ka Taiwani puhul.

(52)

Analüüsiti järgmisi elemente: eksportivate Taiwani tootjate vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus Taiwani tootjate jaoks ning nende kolmandatesse riikidesse suunatud eksport.

(53)

Kuna Taiwani teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tööstuse kohta käivat avalikku teavet on vähe, kasutati järgnevate järelduste tegemiseks eksportijate vaba tootmisvõimsuse kohta peamiselt läbivaatamistaotluses sisalduvat teavet ning kontrollkäikude ajal kogutud teavet. Läbivaatamistaotluse andmetel on Taiwani uued teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootjad investeerinud uutesse seadmetesse tootmisvõimsuse suurendamise eesmärgil. Lisaks ilmnes kontrollimisel, et investeeringud tootmisvõimsusesse kasvavad 2011. aastal eeldatavalt 12 % võrra esialgse uurimisega seotud perioodiga võrreldes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas koostööd tegeva tootja vaba tootmisvõimsus 7 % üldisest tootmisvõimsusest. Varude tase leiti olevat väga madal, sest koostööd tegev äriühing tootis vaatlusalust toodet ainult tellimisel.

(54)

Liidu turu atraktiivsust näitab fakt, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei mõjutanud Taiwani vaatlusaluse toote liitu suunatud eksporti. Eurostati ja kontrollitud impordiandmete põhjal olid Taiwanist pärit impordi mahud 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel üsna stabiilsed, kuid kõnealuse impordi väärtus kahanes samal ajavahemikul 16 % võrra. Sellest võib järeldada, et Taiwanist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade keskmine müügihind langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See näitab, et vaatamata kehtivatele meetmetele suutsid Taiwani eksportijad siiski ekspordimahu säilitada ja hindu veelgi langetada.

(55)

Üks Taiwani huvitatud isik tõi välja asjaolu, et Taiwani ekspordihindade langus ei tulenenud eksportijate vaenulikust hinnakujundusest, vaid järgis pigem põhitooraine, st valtstraadi, hindade arengut. Väärib märkimist, et tooraine hindade langus mõjutas kõiki teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootjaid sarnasel viisil. Siiski jääb kehtima järeldus, et liidu turg on Taiwani eksportijatele endiselt atraktiivne, sest nad suutsid ekspordimahud säilitada hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest.

(56)

Kolmandatesse riikidesse suunatud Taiwani ekspordi mahtude ja hindade puhul tuleb märkida, et Taiwani ekspordiandmed, mida oli võimalik analüüsida, käivad kõikide HS-koodide kohta. Võrdluses ELi impordistatistikaga TARIC-koodide tasandil moodustas vaatlusaluse toote maht ligikaudu 2,6 % nimetatud HS-koodide raames. Seetõttu ei anna kõnealused andmed mingit teavet Taiwanist kolmandatesse riikidesse eksporditud vaatlusaluse toote mahtude ja ekspordihindade kohta. Siiski näitavad kolme valimisse kaasatud Taiwani eksportija kontrollitud ekspordiandmed kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mahtude vähenemist. Sellest järeldub, et Taiwanist pärit eksport on rohkem ELi suunatud.

(57)

Ka märgitakse, et Taiwani koostööd tegeva eksportija esitatud teabest nähtub, et liitu müües on ühiku müügihind 10 % kõrgem kui muudesse riikidesse müües ning et muudesse riikidesse eksporditud müügimaht moodustab ainult 20 % liitu suunatud ekspordimahust.

(58)

Eespool kirjeldatu alusel võib teha järelduse, et eksport Taiwanist toimub siiani dumpinguhindadega ja et praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete lõpetamise korral on dumpingu jätkumine liidu turul tõenäoline. Taiwani vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust arvestades ilmneb tõepoolest, et Taiwani eksportivatel tootjatel oleks meetmete kehtivuse lõppemise korral motivatsioon suurendada dumpinguhindadega eksporti liidu turule.

(59)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, sealhulgas läbivaatamistaotluses esitatud teavet ning liidu tootjatelt enne ja pärast läbivaatamise uurimise algatamist kogutud andmeid.

(60)

Selle teabe alusel oli liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 63 000 tonni. See kogus hõlmas kõikide endast teatanud liidu tootjate toodangut ning ka nende tootjate hinnangulist toodangut, kes endast menetluse vältel teada ei andnud.

(61)

Nagu märgitud põhjenduses 11, rakendati liidu tootjate tegevuse uurimiseks valimi moodustamist. Valimi valiku tegemiseks teavet andnud 12 tootjast moodustati valim kuuest tootjast. Nagu selgitatud põhjenduses 17, ei teinud üks tootja koostööd. Koostööd tegevad valimisse kaasatud äriühingud moodustasid ligikaudu 31 % liidu hinnangulisest kogutoodangust.

(62)

Kõik põhjenduses 59 osutatud liidu tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi viidatakse neile kui „liidu tootmisharule”.

(63)

Mahu ja hinnasuundumuste hindamisel kasutati vastavat Eurostati impordistatistikat CN-koodide 7318 12 10 , 7318 14 10 , 7318 15 30 , 7318 15 51 , 7318 15 61 ja 7318 15 70 kohta, läbivaatamistaotluses esitatud andmeid ning liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid, mida täiendasid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikele antud vastused, mida oli kontrollitud.

(64)

Liidu tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, mis oli nimetatud läbivaatamistaotluses ja mida täiendasid koostööd tegevatelt valimisse kaasatud tootjatelt saadud kontrollitud andmed ning Eurostatist saadud andmed impordimahtude kohta.

(65)

Nende põhjal oli tarbimine liidus järgmine:

(66)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel oli liidu tarbimine suhteliselt stabiilne. Siiski vähenes tarbimine märkimisväärselt 18 % võrra 2007. ja 2009. aasta vahel finantskriisi ülemaailmse negatiivse mõju tõttu. 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel taastus liidu tarbimine taas ning suurenes 20 % võrra.

(67)

Et hinnata asjaomastest riikidest pärit kumulatiivset importi, uuriti iga riigi olukorda eraldi, pidades silmas algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimusi.

(68)

Leiti, et nii HRV kui ka Taiwani impordimahud ületasid algmääruse artikli 5 lõikes 7 määratud miinimumkünnise ning pole sugugi tähtsusetud. Vaatlusalusel perioodil võis nimetatud kahe riigi puhul märgata impordimahu samasugust arengut: 2007. ja 2009. aasta vahel toimus langus, millele järgnes tõus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Mis puutub keskmistesse impordihindadesse, siis, nagu märgitud põhjenduses 32, näitas HRV impordi hindade areng samal ajavahemikul, et Eurostati andmetel keskmine impordihind tõusis. Siiski ilmnes üksikasjalikumast analüüsist, et CN-koodide alla liigitatud roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade, mis esindasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditud üldkoguse enamust, hind langes vaatlusalusel perioodil 24 % võrra. Taiwani hinnad langesid vaatlusalusel perioodil ning olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalaimal tasemel. Lisaks sellele näitas uurimine, et asjaomaste ettevõtjate konkurentsitingimused olid samasugused. Seetõttu järeldati, et kumuleerimise tingimused on täidetud.

(69)

HRVst ja Taiwanist pärit import muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(70)

Nagu ülaltoodud tabelist nähtub, kasvas asjaomastest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 3 % võrra. Sarnaselt tarbimise arengule leidis ajavahemikul 2008–2009 aset langus. Siiski oli nimetatud langus vähem märgatav kui samal ajavahemikul toimunud tarbimise langus. 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kasvas import taas lausa 43 % võrra.

(71)

Keskmised impordihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 5 % võrra. Ka mahtude osas olid impordihinnad madalaimal tasemel 2009. aastal, pärast mida need taas mõnevõrra tõusid.

(72)

Vaatlusalusel perioodil järgis dumpinguhinnaga impordi turuosa tarbimise arengut ning jäi stabiilseks umbes 7 % ulatuses.

(73)

Arvestades HRV eksportivate tootjate koostöösoovimatust ja Taiwani eksportivate tootjate vähest koostööd, on liitu eksporditud teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade kohta väga vähe teavet. Nimetatud asjaolu koos faktiga, et vaatlusalune toode hõlmab mitmeid erinevaid roostevabast terasest kinnitusdetaile ja nende osi, mille hinnad on samuti väga erinevad (näiteks võivad ühikuhinnad puidukruvide kategoorias varieeruda 30 korda) muutis võimatuks hindade allalöömise marginaalide kindlaksmääramise jaoks põhjendatud hinnavõrdluse tegemise. Liidu tootmisharu kaalutud keskmise müügihinna ja liidu sõltumatute klientide võrdlus, mis kohandati tehasehindade tasemele asjaomaste riikide Eurostatist saadud keskmise CIF-impordihinnaga, ei näidanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mingit hindade allalöömist. Taiwani ainus koostööd tegev eksportiv tootja eksportis üht konkreetset roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade liiki, mida liidus väga vähe toodetakse. Seetõttu ei olnud sobivate tooteliikide puudumise tõttu võimalik kõnealuse äriühingu jaoks hindade allalöömise arvutust tooteliikide kaupa teha.

(74)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(75)

Väljavõttelise uuringu kasutamise tõttu on kahjunäitajad osaliselt kindlaks tehtud liidu tootmisharu kohta tervikuna ja osaliselt valimisse kuuluvate liidu tootjate kohta. Makromajanduslike andmete nagu turuosa, toodangu, tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme, müügimahu, kasvu, varude, tööhõive ja tootlikkuse alase kahju analüüsimise aluseks on andmed liidu tootmisharu kui terviku kohta. Muudel juhtudel on kasutatud andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate kohta (tehinguhinnad, investeeringud ja investeeringutasuvus, töötasud, kasumlikkus, rahavood ja kapitali kaasamise võime).

(76)

Alljärgnevast tabelist nähtub, et toodang vähenes vaatlusalusel perioodil 17 % võrra. Vähenenud nõudlusele vastavalt vähenes liidu tootmisharu toodang järsult 24 % võrra 2007. ja 2009. aasta vahel ning suurenes seejärel veidi 10 % võrra 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel.

(77)

Tootmisvõimsus kahanes vaatlusalusel perioodil 13 % võrra ning sarnaselt tootmise arenguga näitas tootmisvõimsuse rakendamise määr väikest langust 4 % võrra 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel.

(78)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase langes 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes ning jäi seejärel 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel stabiilseks. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil varude tase veidi tõusis, aga jäi siiski 26 % madalamaks kui aastal 2007.

(79)

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele klientidele liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 25 % võrra. Müügimaht vähenes 2007. ja 2009. aasta vahel 28 % võrra ning langes madalaima tasemeni 2009. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müügimaht aga taastus ning näitas 2009. aasta tasemega võrreldes 5 % suurust kasvutendentsi. Väärib märkimist, et nimetatud kasv oli palju väiksem kui nõudluse kasv (20 %) samal perioodil.

(80)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal umbes kaheteist protsendipunkti võrra.

(81)

Nagu põhjenduses 65 esitatud tabelist 1 nähtub, vähenes liidu tarbimine 2007. ja 2009. aasta vahel ning tõusis seejärel peaaegu 2007. aastaga võrdsele tasemele. Liidu tootmisharu turuosa kaotas vaatlusalusel perioodil aga 12 protsendipunkti, samal ajal kui vaatlusaluse impordi turuosa jäi stabiilseks.

(82)

Liidu tootmisharu tööhõive määr langes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 7 % võrra.

(83)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna ühe töötaja kohta aastas, langes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 10 % võrra. Madalaima taseme saavutas see 2009. aastal enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud taastumist.

(84)

Liidu tootmisharu ühiku müügihinnad näitasid märkimisväärset langustendentsi 2007. ja 2009. aasta vahel, langedes 50 % võrra. See tulenes osaliselt roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootmiseks vajaliku tooraine maksumuse märkimisväärsest alanemisest. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müügihinnad aga 2009. aastaga võrreldes tõusid, kuid olid endiselt 35 % võrra madalamad võrreldes nende hindadega, mis kehtisid vaatlusaluse perioodi alguses.

(85)

Uurimine näitas, et müügihindade langus 2007. ja 2009. aasta vahel tulenes osaliselt majanduskriisist, mis viis nimetatud perioodil kulude vähenemiseni 28 % võrra. Vähenemine kajastas peamiselt nikli, mis on roostevabast terasest kinnitusdetailide tootmises kasutatav põhitooraine, hinna arengut. Siiski näitas uurimine, et isegi kui finantskriis mõjutas müügihindu negatiivselt, avaldas neile otsest survet ka kolmandatest riikidest pärit import, mis laienes liidu turule hoolimata kindlast tarbimisest ja hinnasurvest peamistele tooteliikidele, mida liidu tootmisharu tootis ja müüs; liidu tootmisharu oli sunnitud oma müügihindu langetama rohkem kui kulusid. See viis kõnealusel perioodil liidu tootmisharu majandustulemuste märkimisväärse halvenemiseni. Kuigi müügihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2009. aasta tasemega võrreldes tõusid, ei olnud need piisavad kõikide kulude katmiseks ega selleks, et võimaldada liidu tootmisharul mõistlikku kasumimarginaali saavutada.

(86)

Tabelis toodud müügihinnad on keskmised hinnad tonni kohta, mis sõltuvad suuresti tootevaliku erinevusest. Nagu selgitatud põhjenduses 73, võivad teatavates roostevabade kinnitusdetailide ja nende osade kategooriates ühikuhinnad varieeruda isegi 30 korda.

(87)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenesid töötajate keskmised töötasud 12 % võrra.

(88)

Võrreldes vaatlusaluse perioodi muude aastatega, tegi liidu tootmisharu 2008. aastal teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootmisesse suuri investeeringuid. Pärast seda aastat investeeringud vähenesid.

(89)

Nagu märgitud põhjenduses 85, näitas uurimine, et kuigi müügihindade langus kajastas osaliselt kulude vähenemist, olid liidu tootmisharu hinnad surve all, mida avaldas teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade import. Need ei võimaldanud katta kõiki teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootmisel ja müümisel tekkinud kulusid. See viis märkimisväärse languseni kasumlikkuses, mis oli 2007. aastal positiivne ning seejärel negatiivne, nagu nähtub alltoodud tabelist.

(90)

Investeeringute tasuvus kahanes 29 %lt 2007. aastal 17 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(91)

Äritegevuse netorahakäive vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt. Madalaima taseme saavutas see aastal 2009, pärast mida täheldati taas väikest tõusu. Siiski olid rahavood läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt palju väiksemad kui 2007. aastal.

(92)

Vaatamata kehtivatele meetmetele jätkus märkimisväärne dumpinguhindadega müük HRV puhul 13,6 % kuni 61,8 % tasemel ning Taiwani puhul 14 % kuni 50 % tasemel; mõlemad arvud põhinevad läbivaatamistaotluse ja ainsa koostööd tegeva Taiwani eksportiva tootja esitatud andmetel. Tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule ei saa pidada tähtsusetuks.

(93)

Peaaegu kõik esitatud indikaatorid näitavad liidu tootmisharu majandusliku ja rahalise olukorra halvenemist alates 2007. aastast. Kehtivatele meetmetele vaatamata on asjaomastest riikidest pärit import mõnevõrra kasvanud ning selle turuosa on jäänud stabiilseks. Aastal 2009, mil finantskriis mõjutas liidu nõudluse üldist olukorda ja müügihinnad olid surve all, kaotasid liidu tootjad olulise osa oma klientidest. Vaid üksikud liidu tootjad suutsid tootmismahtusid teist liiki kinnitusdetailide (nt süsinikterasest kinnitusdetailide) tootmise abil suurendada ja mastaabisäästust kasu saada ning seeläbi kompenseerida vähenenud müügimahtusid, mis teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade äris ette tulid. Samal ajal tegid liidu tootjad jõupingutusi, et suurendada tootmise tõhustamise eesmärgil investeeringuid. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suutis liidu tootmisharu majandustulemusi parandada, kuigi jäi endiselt kahjumisse. Tootmisvõimsuse rakendamise eeldatavat madalat taset arvestades ei ole olukorra paranemist oodata.

(94)

Uurimine näitas, et vaatamata kehtivatele meetmetele ja vaatlusalusel perioodil liidus aset leidnud tarbimise vähenemisele kasvas import HRVst ja Taiwanist vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, hoides nende riikide turuosa seeläbi stabiilsena.

(95)

Nagu märgitud põhjenduses 73, ei olnud võimalik asjaomaste riikide impordihindade ja liidu tootmisharu liidu turu müügihindade vahel teha põhjendatud hinnavõrdlust teabe puudumise tõttu tooteliikide kohta, mida eksportisid HRV ja Taiwani eksportivad tootjad, ning nimetatud keskmise hinna raames eri tooteliikidevahelise suure hinnaerinevuse tõttu. Ainsa koostööd tegeva Taiwani tootja ekspordihindu ei saa tõepoolest valimisse kaasatud liidu tootjate hindadega sisuliselt võrrelda, sest samasugused tooteliigid puudusid.

(96)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis põhjenduses 22 nimetatud koostööd tegev Taiwani tootja, et tema eksport ei ole taotluse esitajale mingit kahju põhjustanud, sest ta toodab selliseid teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade liike, mida toodavad ainult üksikud liidu tootjad väheses koguses. Sellega seoses märgitakse esiteks, et kahjusid hinnatakse liidu tootmisharu kui terviku jaoks, mitte vaid taotluse esitaja jaoks. Teiseks – praegu kehtivad meetmed tootevaliku kohta, mis on määratletud esialgses uurimises, ning nagu põhjenduses 21 on selgitatud, ei ole tootevalikut võimalik aegumise läbivaatamise kontekstis muuta.

(97)

Kui majanduskriis 2008. aasta lõpus algas, oli liidu tootmisharu majanduslik seis terasetööstuses ja sellega seotud tootmisharudes 2007. aastal valitsenud soodsate majandustingimuste tõttu suhteliselt hea. Ka siis, kui turg soikus, eriti 2009. aastal, jätkasid mõned liidu tootjad investeerimist vananenud masinapargi ja seadmete asendamisse eesmärgiga vähendada tootmiskulusid ja olla konkurentsivõimelisem vaatamata asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega impordile ning muudest kolmandatest riikidest pärit odava impordi pealetungile. Lisaks seisid liidu tootjad nõudluse vähenemise ajal vastamisi ka suurte turustajate tugeva läbirääkimispositsiooniga. Nendepoolne hinnasurve tugevdamine mõjutas liidu tootmisharu majanduslikku olukorda negatiivselt.

(98)

Analüüsitud on ka muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju. Nendest riikidest pärit impordi kogumaht suurenes vaatlusalusel perioodil 26 % võrra ligikaudu 52 000 tonnilt ligikaudu 66 000 tonnini. Samal ajal langesid keskmised impordihinnad vaatlusalusel perioodil 28 % võrra ja seejärel vähenes nende turuosa mõnevõrra – 42,5 %-lt 2007. aastal 54,2 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(99)

Näib, et muudest kolmandates riikidest pärit impordi enamik tuleb Indiast, Filipiinidelt ja Malaisiast. Nimetatud kolmest riigist pärit import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 36 % kogu turuosast.

(100)

Indiast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui 141 % võrra – ligikaudu 8 000 tonnilt 2007. aastal peaaegu 20 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Keskmised impordihinnad langesid samal ajavahemikul 32 % võrra ning jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt liidu tootmisharu keskmisele müügihinnale alla. Seejärel suurendasid India eksportijad oma turuosa 6,7 %lt 2007. aastal 16,4 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(101)

Filipiinidelt pärit import näitab India impordiga sarnast suundumust. See kasvas vaatlusalusel perioodil 129 % võrra – ligikaudu 6 000 tonnilt 2007. aastal peaaegu 14 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Keskmised impordihinnad langesid samal ajavahemikul 38 % võrra ning lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu keskmise müügihinna alla. Sellest tulenevalt on Filipiinide turuosa kasvanud 2007. aasta 4,9 %lt 11,4 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.

(102)

Malaisiast pärit impordi suhtes märgitakse, et kuigi import vaatlusalusel perioodil vähenes (-27 %), oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Malaisia eksportijate käes siiski 8,2 % suurune turuosa. Lisaks olid Malaisia keskmised impordihinnad Eurostati andmetel vaatlusaluse perioodi alguses kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad; perioodi teises pooles olid hinnad siiski märkimisväärselt madalamad.

(103)

Kokkuvõtvalt ilmneb, et muude kolmandate riikide, eriti India, Filipiinide ja Malaisia eksportijad, on HRV ja Taiwani suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete olemasolust kasu saanud. Vaatlusaluse perioodi teises pooles kasvas Indiast ja Filipiinidelt pärit import rohkem kui kaks korda, samal ajal kui nende hinnad olid HRV ja Taiwani hindadest madalamad. Malaisiast pärit import näitas aga langustendentsi. Selline täiendav hinnasurve avaldas liidu tootmisharule negatiivset mõju; alates 2008. aastast ilmutasid liidu tootmisharu kasum ja teised finantsnäitajad tugevat langustendentsi. Seetõttu on eriti Indiast ja Filipiinidelt pärit impordi areng liidu tootmisharu turuosa kaotusse ja selle finantsolukorra negatiivsesse arengusse kahtlemata oma osa andnud.

(104)

Kuigi liidu tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, kaotas liidu tootmisharu samal ajavahemikul liidus toimunud müügi mahust 25 %, mis viis turuosa vähenemiseni 50,6 %-lt 2007. aastal 38,6 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samal ajal jäi asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega impordi turuosa stabiilseks.

(105)

Dumpinguvastastest meetmetest hoolimata liikus mitme olulise näitaja areng 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel negatiivses suunas: tootmis- ja müügimahud vähenesid vastavalt 17 % ja 25 %, tootmisvõimsus ja selle rakendamine vähenes ning seejärel langesid ka tööhõive ja tootlikkus. Kasumlikkuse määr langes 7 %-lt 2007. aastal -3 %-ni uurimisperioodil ja ka rahavood näitasid langustendentsi.

(106)

Järeldatakse, et liidu tootmisharu olukord halvenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ja et liidu tootmisharu olukord oli ebakindel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus, mil jõupingutusi müügimahtude ja hinnataseme säilitamiseks takistas asjaolu, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit odava impordi maht üha suurenes.

(107)

Kuna HRV eksportijad koostööd ei teinud, puudub nende muudele turgudele suunatud ekspordi hindade kohta teave. Taiwani puhul on kontrollitud ettevõtetest pärit andmete põhjal keskmised kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordihinnad madalamad kui need, mida küsiti liidu turul. Seepärast leiti, et meetmete aegumise korral oleksid Taiwani tootjad motiveeritud märkimisväärse koguse ekspordi ümbersuunamiseks kolmandatest riikidest atraktiivsemale liidu turule.

(108)

Kättesaadavast teabest nähtub, et nii HRVs kui ka Taiwanis on suur tootmisvõimsus ja mõlemad riigid on võimelised tootmismahtusid kiiresti suurendama. Sellega seoses tuletatakse meelde, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine HRVst pärit teatavatele rauast või terasest kinnitusdetailidele 2009. aastal ( 8 ) on viinud HRV impordi vähenemiseni ja vabastanud tootmisvõimsust, mida võidakse kasutada teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootmiseks. Lisaks väärib märkimist, et hiljuti lõpule viidud meetmetest kõrvalehoidmise uurimisega laiendati HRVst pärit teatavatele rauast ja terasest kinnitusdetailidele kehtestatud meetmeid ka Malaisiast saadetud impordile ( 9 ). Seepärast eksisteerib võimalus ELi eksporditavaid koguseid oluliselt suurendada, eriti seetõttu, et puuduvad märgid sellest, et kolmandate riikide turud või siseturg suudaksid täiendavat toodangut vastu võtta.

(109)

On selge, et asjaomaste riikide tootjate potentsiaal võimaldab ELi turule suunatud ekspordi mahtu märkimisväärselt suurendada. Lisaks ilmneb Taiwani puhul, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse on madalamad kui liidu turul küsitud hinnad, mis suurendab tõenäosust, et osa kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordist võidakse meetmete puudumise korral ELi turule ümber suunata. See avaldaks liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tõenäoliselt negatiivset mõju.

(110)

Nagu eespool näidatud, on liidu tootmisharu olukord jätkuvalt haavatav. Kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega impordi mahud suureneksid, tooks see tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharu müügi, turuosa ja müügihindade edasise kahanemise ning sellest tuleneva finantsolukorra halvenemise. Seega järeldatakse, et ilmselt oleks meetmete tühistamise tagajärjeks niigi ebakindla olukorra halvenemine ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju jätkumine.

(111)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(112)

Tuletatakse meelde, et esialgsel uurimisel leiti, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(113)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealuse juhtumi korral on meetmete säilitamine liidu huvidega vastuolus.

(114)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas ka vaatlusaluse perioodi alguses täheldatud suhteliselt stabiilne majanduslik olukord. Siiski kaotas liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul müügimahtu ja turuosa ning müügihinnad langesid, samal ajal kui import asjaomastest riikidest suurenes mõnevõrra kehtivatest meetmetest hoolimata. Samal ajavahemikul halvenes liidu tootmisharu rahaline olukord ning see muutus kahjumlikuks. Kehtivate meetmeteta oleks liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt veel halvem.

(115)

Mitte ükski 20 kasutajast, kellega ühendust võeti, ei avaldanud soovi koostööd teha. Meenutatakse, et esialgse uurimise ajal tegi koostööd vaid üks kasutaja ning seega jõuti järeldusele, et kasutajad saavad uurimisaluseid tooteid lisaks asjaomastele riikidele omandada ka teistest tarneallikatest. Lisaks järeldati, et kuna teatavad roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad avaldavad tootmisahela järgmise etapi toodete maksumusele marginaalset mõju, ei tohiks meetmed konkreetset tootmisharu negatiivselt mõjutada.

(116)

Vaid üks kolmest valimisse kuuluvast importijast vastas küsimustikule. Tema osa asjaomastest riikidest pärit impordis oli väga väike ning moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,1 %. Lisaks näitas uurimine, et importija tootis kasumit (5 % ja 10 % vahel), samas kui vaatlusaluse toote osa äriühingu kogu tegevusest moodustas alla 10 %. Seega võib järeldada, et meetmete säilitamine mõjutaks kõnealust importijat väga vähesel määral.

(117)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(118)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(119)

Eespool esitatust järeldub, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks määrusega (EÜ) nr 1890/2005 HRVst ja Taiwanist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada,