EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02012A1013(01)-20220419

Consolidated text: Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vaheline rahaküsimusi käsitlev leping

02012A1013(01) — ET — 19.04.2022 — 006.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vaheline

RAHAKÜSIMUSI KÄSITLEV LEPING

(ELT C 310 13.10.2012, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

KOMISJONI OTSUS, 2. juuli 2014, 2014/C 211/04

  C 211

3

5.7.2014

 M2

KOMISJONI OTSUS (EL) 2015/766, 12. mai 2015,

  L 120

50

13.5.2015

 M3

KOMISJONI OTSUS (EL) 2015/2363, 16. detsember 2015,

  L 331

37

17.12.2015

 M4

KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/494, 22. märts 2018,

  L 81

65

23.3.2018

 M5

KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/512, 26. märts 2019,

  L 85

31

27.3.2019

 M6

KOMISJONI OTSUS (EL) 2020/26, 13. jaanuar 2020,

  L 8

32

14.1.2020

 M7

KOMISJONI OTSUS (EL) 2021/144, 5. veebruar 2021,

  L 43

25

8.2.2021

►M8

KOMISJONI OTSUS (EL) 2022/506, 29. märts 2022,

  L 102

24

30.3.2022




▼B

Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vaheline

RAHAKÜSIMUSI KÄSITLEV LEPING

2012/C 310/01



EUROOPA LIIT, keda esindab Prantsuse Vabariik ja Euroopa Komisjon

ning

MONACO VÜRSTIRIIK,

arvestades järgmist:

(1)

1. jaanuaril 1999 asendati majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis osaleva iga liikmesriigi, sealhulgas Prantsusmaa, vääring euroga vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 974/98.

(2)

Prantsusmaa ja Monaco Vürstiriik olid juba enne euro kasutuselevõttu seotud kahepoolsete raha- ja pangandusküsimusi käsitlevate lepingutega, eelkõige 14. aprilli 1945. aasta Prantsuse–Monaco valuutakontrollilepinguga ja 18. mail 1963 sõlmitud heanaaberlike suhete lepinguga.

(3)

Nõukogu 31. detsembri 1998. aasta otsusega ( 1 ) anti Monaco Vürstiriigile õigus kasutada eurot oma ametliku vääringuna alates 1. jaanuarist 1999.

(4)

Euroopa Liit, keda esindab Prantsuse Vabariik koos komisjoni ja Euroopa Keskpangaga, sõlmisid 24. detsembril 2001 Monaco Vürstiriigiga rahaküsimusi käsitleva lepingu. Sellega seoses ajakohastati ka Prantsuse Vabariigi ja Monaco Vürstiriigi vahelist heanaaberlike suhete lepingut.

(5)

Käesoleva rahandusküsimusi käsitleva lepingu alusel on Monaco Vürstiriigil õigus kasutada eurot jätkuvalt ametlikult kehtiva valuutana ning euro rahatähti ja münte seadusliku maksevahendina. Käesoleva lepingu lisas loetletud Euroopa Liidu eeskirju kohaldatakse Monaco territooriumil käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.

(6)

Monaco Vürstiriik peab tagama eurodes vääringustatud pangatähti ja münte käsitlevate ELi eeskirjade kohaldamise oma territooriumil; pangatähti ja münte tuleb võltsimise eest piisavalt kaitsta; Monaco Vürstiriik peab võtma kõik vajalikud meetmed võltsimisvastaseks võitluseks ning tegema sellealast koostööd komisjoni, Euroopa Keskpanga, Prantsusmaa ja Euroopa Politseiametiga (Europol).

(7)

Käesoleva rahaküsimusi käsitleva lepinguga ei anta Monaco Vürstiriigi territooriumil asuvatele krediidiasutustele ja vajaduse korral muudele finantseerimisasutustele Euroopa Liidus mingeid õigusi seoses asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabadusega. Sellega ei anta Euroopa Liidu territooriumil asuvatele krediidiasutustele ja vajaduse korral muudele finantseerimisasutustele Monaco Vürstiriigis mingeid õigusi seoses asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabadusega.

(8)

Käesoleva rahaküsimusi käsitleva lepinguga ei kaasne mingit kohustust EKP-le ega riikide keskpankadele kaasata Monaco Vürstiriigi finantsinstrumente nende noteeritud väärtpaberite hulka, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitika toimingud.

(9)

Monaco Vürstiriigi territooriumil on fondivalitsejad, kes haldavad kolmandate isikute varasid või edastavad selliseid korraldusi, millega seotud teenuseid reguleeritakse eranditult Monaco õigusega, ilma see piiraks artikli 11 lõikes 6 osutatud kohustusi. Fondivalitsejatel ei ole juurdepääsu pankadevahelistele arveldus- ja maksesüsteemidele ning väärtpaberiarveldussüsteemidele.

(10)

Prantsusmaa ja Monaco Vürstiriigi vahelise ajaloolise seotuse ja 24. detsembri 2001. aasta rahaküsimusi käsitlevas lepingus sätestatud põhimõtete jätkuna kohustuvad Euroopa Liit ja Monaco Vürstiriik tegema heas usus koostööd käesoleva lepingu kasuliku mõju tagamiseks.

(11)

Tuleks luua Monaco Vürstiriigi, Prantsuse Vabariigi, Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpanga esindajatest koosnev ühiskomitee, et jälgida käesoleva lepingu kohaldamist, määrata artiklis 3 sätestatud tingimustel müntide emiteerimise iga-aastane ülemmäär, vaadata läbi nimiväärtuses emiteeritavate müntide väiksema osa piisavus ning hinnata meetmeid, mida Monaco Vürstiriik on asjakohaste ELi õigusaktide rakendamiseks võtnud.

(12)

Vaidlused, mis tulenevad käesoleva lepinguga ette nähtud kohustuse täitmata jätmisest või lepingu mõne sätte mitteteadmisest ja mille puhul lepinguosalised ei ole suutnud jõuda kokkuleppele, lahendatakse Euroopa Liidu Kohtus,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

Monaco Vürstiriigil on vastavalt muudetud määrustele (EÜ) nr 1103/97 ja (EÜ) nr 974/98 õigus kasutada eurot oma ametliku vääringuna. Monaco Vürstiriik annab euro pangatähtedele ja müntidele seadusliku maksevahendi staatuse.

Artikkel 2

Monaco Vürstiriik ei emiteeri pangatähti ega münte, kui Euroopa Liiduga ei ole sellise emiteerimise tingimustes kokku lepitud. Tingimused euromüntide emiteerimiseks alates 1. jaanuarist 2011 on sätestatud järgmistes artiklites.

Artikkel 3

1.  

Monaco Vürstiriigi emiteeritavate euromüntide aastane ülemmäär (väärtuspõhiselt) hõlmab järgmist:

kindlaksmääratud osa, mille 2011. aastaks kehtestatud esialgne summa on 2 340 000 eurot;
muutuv osa, mis vastab Prantsuse Vabariigis n–1 aasta jooksul inimese kohta keskmiselt emiteeritud müntide arvu ja Monaco Vürstiriigi elanike arvu korrutisele.

Ühiskomitee võib kindlaksmääratud osa igal aastal läbi vaadata, et võtta arvesse nii inflatsiooni (aasta n–1 Prantsusmaa THHI inflatsiooni alusel) kui ka võimalikke olulisi arengutendentse, mis mõjutavad euromüntide kollektsionääride nõudlust.

2.  
Monaco Vürstiriik võib riigi jaoks olulise sündmuse puhul emiteerida ka erilisi mälestus- ja/või meenemünte. Kui erakordse emissiooni tulemusena ületab kogu emissioon lõikes 1 sätestatud ülemmäära, arvestatakse selle emissiooni väärtus eelneva aasta kasutamata ülemäära kasutamisena ja/või vähendatakse vastavalt järgneva aasta ülemmäära.

Artikkel 4

1.  
Monaco Vürstiriigi emiteeritud euromündid on identsed euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriikide emiteeritud euromüntidega nimiväärtuse, seadusliku maksevahendi staatuse, tehniliste näitajate, ühise külje kujunduse ja liikmesriiki tähistava külje ühiste kujunduselementide poolest.
2.  
Monaco Vürstiriik teavitab oma euromüntide liikmesriiki tähistava külje kavanditest eelnevalt komisjoni, kes kontrollib nende vastavust ELi eeskirjadele.

Artikkel 5

Kooskõlas Prantsusmaa ja Monaco Vürstiriigi vahel 18. mail 1963 sõlmitud heanaaberlike suhete lepingu artiklile 18 vermitakse Monaco Vürstiriigi emiteeritavad mündid Pariisi rahapajas.

Artikkel 6

1.  
Selleks et Euroopa Keskpank kiidaks heaks Prantsusmaa müntide emissiooni kogumahu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 128 lõikele 2, liidetakse Monaco Vürstiriigis ja Prantsusmaal emiteeritud euromüntide mahud.
2.  
Monaco Vürstiriik teatab hiljemalt iga aasta 1. septembril Prantsuse Vabariigile, kui suures mahus ja missuguse nimiväärtusega euromünte ta kavatseb järgmisel aastal emiteerida. Ta teavitab ka komisjoni asjaomaste müntide plaanitavatest emiteerimistingimustest.
3.  
Monaco Vürstiriik edastab lõikes 2 osutatud teabe 2011. aasta kohta käesoleva lepingu allkirjastamisel.
4.  
Ilma et see piiraks meenemüntide emiteerimist, laseb Monaco Vürstiriik nimiväärtusega ringlusse vähemalt 80 % igal aastal emiteeritavatest euromüntidest. Ühiskomitee vaatab iga viie aasta järel läbi nimiväärtusega emiteeritavate euromüntide väikseima osa piisavuse ning võib otsustada seda suurendada.

Artikkel 7

1.  
Monaco Vürstiriik võib emiteerida euro meenemünte. Need mündid sisalduvad artiklis 3 osutatud iga-aastases ülemmääras. Euro meenemüntide emiteerimine Monaco Vürstiriigi poolt on kooskõlas euro meenemüntide kohta kehtestatud Euroopa Liidu suunistega, millega muu hulgas nõutakse selliste tehniliste näitajate, kujunduse ja nimiväärtuse rakendamist, mis võimaldab eristada euro meenemünte käibemüntidest.
2.  
Monaco Vürstiriigi emiteeritud meenemündid ei ole Euroopa Liidus seaduslikud maksevahendid.

Artikkel 8

Monaco Vürstiriik võtab kõik vajalikud meetmed võltsimisvastaseks võitluseks ning teeb sellealast koostööd komisjoni, Euroopa Keskpanga, Prantsusmaa ja Euroopa Politseiametiga (Europol).

Artikkel 9

Monaco Vürstiriik kohustub:

a) 

kohaldama Euroopa Liidu õigusakte ja eeskirju, mis on loetletud A lisas, kuuluvad artikli 11 punkti 2 reguleerimisalasse ja mida Prantsusmaa kohaldab otse või sätetega, et võtta need õigusaktid üle oma õigusesse artikli 11 punktides 2 ja 3 sätestatud korras;

b) 

võtma meetmeid, mis on samaväärsed B lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide ja eeskirjadega, mida liikmesriigid kohaldavad otse või oma õigusesse üle võetuna artikli 11 punktides 4, 5 ja 6 kehtestatu korra kohaselt järgmistes valdkondades:

— 
pangandus- ja rahandusõigus ning rahapesu ennetamine artikliga 11 ettenähtud valdkondades ja korra kohaselt;
— 
sularahaliste ja muude kui sularahaliste (mündid, medalid ja žetoonid) maksevahendite võltsimise tõkestamine;
c) 

otsekohaldama oma territooriumil Euroopa Liidu õigusakte ja eeskirju euro pangatähtede ja müntide kohta, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 133 alusel võetud meetmeid euro kasutamiseks ühisrahana, välja arvatud käesoleva lepinguga selgelt vastuolus olevad sätted. Komisjon hoiab Monaco ametiasutusi ühiskomitee abil kursis asjakohaste õigusaktide ja eeskirjadega.

Artikkel 10

1.  
Monaco Vürstiriigi territooriumil tegevusluba omavad krediidiasutused ja vajaduse korral muud finantseerimisasutused võivad artiklis 11 kehtestatud tingimustel omada juurdepääsu Euroopa Liidu vääringutes toimuvatele pankadevahelistele arveldus- ja maksesüsteemidele ning väärtpaberiarveldussüsteemidele sama korra kohaselt kui Prantsusmaa territooriumil asuvad krediidiasutused ja vajaduse korral muud finantseerimisasutused, kui nad täidavad kõnealustele süsteemidele juurdepääsemiseks kehtestatud tingimusi.
2.  
Monaco Vürstiriigi territooriumil asuvate krediidiasutuste ja vajaduse korral muude finantseerimisasutuste suhtes kohaldatakse artiklis 11 kehtestatud tingimustel samasuguseid meetmeid, mida Prantsuse Keskpank kohaldab Prantsusmaa territooriumil asuvate krediidiasutuste ja vajaduse korral muude finantseerimisasutuste suhtes seoses Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud finantsinstrumentide ja rahaküsimusi käsitleva poliitika menetlustega.

Artikkel 11

1.  
Monaco Vürstiriigi territooriumil kohaldatakse õigusakte, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 129 neljandale lõikele koostoimes Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „põhikiri”) artiklitega 5.4, 19.1 või 34.3, samuti õigusakte, mille Euroopa Keskpank on vastu võtnud, kohaldades nõukogu poolt vastu võetud eespool osutatud õigusakte või põhikirja artikleid 5, 16, 18, 19, 20, 22 või 34.3, ning õigusakte, mille Prantsuse Keskpank on vastu võtnud Euroopa Keskpanga poolt vastuvõetud õigusaktide rakendamiseks. Sama kehtib ka kõnealuste õigusaktide võimaliku muutmise puhul.
2.  
Monaco Vürstiriik kohaldab sätteid, mida Prantsusmaa on võtnud makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide süsteemiriskide ennetamist käsitlevate teatavate liidu õigusaktide ülevõtmiseks ja mis on esitatud A lisas. Selleks kohaldab Monaco Vürstiriik eelkõige Prantsusmaa raha- ja rahanduskoodeksi sätteid, milles käsitletakse krediidiasutuste tegevust ja kontrolli, samuti õigusalaseid tekste, mis on vastu võetud nende kohaldamiseks viisil, mis on ette nähtud 14. aprilli 1945. aasta Prantsusmaa–Monaco lepinguga valuutavahetuse kontrollmehhanismide kohta ning Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Tema Kõrgus Monaco Vürsti valitsuse vahelise panganduse korraldamist käsitleva kirjavahetusega 18. maist 1963, 10. maist 2001, 8. novembrist 2005 ja 20. oktoobrist 2010, ning ka Prantsusmaa raha- ja rahanduskoodeksi sätteid, milles käsitletakse makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide süsteemiriskide ennetamist.
3.  
Komisjon muudab A lisas esitatud loetelu iga kord, kui asjaomaseid tekste muudetakse ja kui Euroopa Liit võtab vastu uue teksti, arvestades ühtlasi tekstide jõustumise ja ülevõtmise kuupäeva. Monaco Vürstiriik kohaldab A lisas esitatud õigusakte ja eeskirju alates nende kaasamisest Prantsusmaa õigussüsteemi vastavalt lõikes 2 osutatud sätetele. Pärast iga muutmist avaldatakse ajakohastatud loetelu Euroopa Liidu Teatajas.
4.  
Monaco Vürstiriik võtab liikmesriikide võetavate meetmetega samaväärsed meetmed, et kohaldada liidu õigusakte, mida on vaja käesoleva lepingu rakendamiseks ja mis on loetletud B lisas. Artiklis 13 osutatud ühiskomitee analüüsib kindlaksmääratud menetluse kohaselt, kas Monaco võetud meetmed on vastavuses nende meetmetega, mida võtavad liikmesriigid liidu eespool osutatud õigusaktide kohaldamisel.
5.  
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikega 9 ettenähtud menetlust, muudetakse B lisas esitatud loetelu ühiskomitee otsusega. Komisjon teavitab Monaco Vürstiriiki, kui ta on töötanud välja käesoleva lepinguga hõlmatud valdkonnas uue õigusakti ja kui ta leiab, et kõnealune õigusakt tuleks kaasata B lisas esitatud loetellu. Monaco Vürstiriigile saadetakse koopia dokumentidest, mille Euroopa Liidu institutsioonid ja ametid koostavad seadusandliku menetluse eri etappides. Komisjon avaldab muudetud B lisa Euroopa Liidu Teatajas.

Ühiskomitee otsustab samuti, mis on Monaco Vürstiriigile sobivad ja mõistlikud tähtajad B lisasse kaasatud uute õigusaktide ja eeskirjade rakendamiseks.

6.  
Monaco Vürstiriik võtab meetmed, mis omavad samaväärset mõju B lisas olevate Euroopa Liidu direktiividega, milles käsitletakse lähtuvalt rahapesuvastase töökonna soovitustest rahapesuvastast võitlust. Euroopa Liidu rahapesuvastaste määruste kaasamise B lisasse otsustab igal konkreetsel juhul ühiskomisjon. Monaco Vürstiriigi rahapesu andmebüroo ning Euroopa Liidu liikmesriikide rahapesu andmebürood teevad rahapesu vastases võitluses tihedat koostööd.
7.  
Monaco Vürstiriigi territooriumil asuvate krediidiasutuste ja vajaduse korral muude finantseerimisasutuste suhtes kohaldatakse sanktsioone ja distsiplinaarkaristusi, kui nad ei ole kursis eespool osutatud lõigetes esitatud õigusaktidega. Kooskõlas käesoleva artikli sätetega tagab Monaco Vürstiriik pädevate asutuste kehtestatud sanktsioonide rakendamise.
8.  
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktid jõustuvad Monaco Vürstiriigis samal päeval kui Euroopa Liidus (Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusaktide puhul) ja samal päeval kui Prantsusmaal (Prantsuse Vabariigi Teatajas avaldatud õigusaktide puhul). Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldised õigusaktid, mida ei avaldata Prantsuse Vabariigi Teatajas ega Euroopa Liidu Teatajas, jõustuvad alates nende edastamisest Monaco ametiasutustele. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksikakte kohaldatakse alates nende edastamisest adressaadile.
9.  
Enne heakskiidu andmist investeerimisettevõtjatele, kes soovivad Monaco Vürstiriigi territooriumil tegevust alustada ja kes võivad seal pakkuda muid investeerimisteenuseid kui kolmandate isikute varade valitsemine ja korralduste edastamine, ning ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kohustusi, kohustub Monaco Vürstiriik võtma meetmeid, mis on samaväärsed kõnealuseid teenuseid reguleerivate liidu kehtivate õigusaktidega. Erandina käesoleva artikli lõikega 5 ette nähtud menetlusest lisab komisjon seejärel kõnealused õigusaktid B lisasse.

Artikkel 12

1.  
Euroopa Liidu Kohus on kohtulik võim, kellel on ainupädevus lahendada osaliste vahelisi püsivaid vaidlusi, mis tulenevad käesoleva lepinguga ette nähtud kohustuse täitmata jätmisest või lepingu mõne sätte mitteteadmisest ning mida ei oleks saanud lahendada ühiskomitees. Lepinguosalised kohustuvad tegema jõupingutusi, et lahendada vaidlus rahumeelselt ühiskomitees.
2.  
Kui rahumeelset lahendust ei õnnestu leida ja kui Euroopa Liit (tegutsedes Prantsusmaa teatise alusel komisjoni ja vastavasse pädevusvaldkonda kuuluvate küsimuste puhul Euroopa Keskpanga soovitusel) või Monaco Vürstiriik leiab, et teine osaline ei ole täitnud käesoleva lepingu kohast sätestatud kohustust või ei ole selle sätteid teadnud, võib ta anda asja pärast ühiskomisjoni eelnevat analüüsi Euroopa Kohtusse. Kohtu otsus on osaliste jaoks siduv ja nad võtavad selle täitmiseks vajalikud meetmed ajavahemiku jooksul, mille kohus on otsuses kindlaks määranud.
3.  
Juhul kui Euroopa Liit või Monaco Vürstiriik ei võta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid, võib teine pool lepingu viivitamata lõpetada.
4.  
Kõik küsimused, mis hõlmavad Euroopa Liidu institutsioonide või ametite otsuseid seoses käesoleva lepingu kohaldamisega, kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusse. Iga füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on registreeritud Monaco Vürstiriigi territooriumil, võib esitada mis tahes viisil või moel teda puudutavate õigusaktide kohta kaebuse samadel tingimustel füüsilise või juriidilise isikuga, kelle elu- või asukoht on registreeritud Prantsusmaal.

Artikkel 13

1.  
Ühiskomitee koosneb Monaco Vürstiriigi ja Euroopa Liidu esindajatest. Ühiskomitee vahetab seisukohti ja teavet ning võtab vastu artiklites 3, 6 ja 11 osutatud otsused. Ühiskomitee vaatab läbi Monaco Vürstiriigi võetud meetmed ning püüab lahendada käesoleva lepingu kohaldamisest tulenevaid võimalikke vaidlusi. Ta võtab vastu oma töökorra.
2.  
Euroopa Liidu delegatsioon koosneb Prantsuse Vabariigi (kes on selle esimees), Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga esindajatest. Euroopa Liidu delegatsioon võtab oma kodukorra vastu konsensuse alusel.
3.  
Monaco delegatsioon koosneb riigiministri määratud esindajatest ja selle esimees on valitsuse rahandus- ja majandusnõunik või tema esindaja.
4.  
Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja iga kord, kui üks selle liikmetest leiab, et ühiskomitee peab täitma käesoleva lepinguga talle pandud ülesandeid, eelkõige seoses Euroopa, Prantsusmaa ja Monaco õigusaktide arenguga. Eesistuja vahetub igal aastal, nii et ühel aastal on selleks Euroopa Liidu delegatsiooni esimees ja järgmisel Monaco Vürstiriigi delegatsiooni esimees. Ühiskomitee võtab oma otsused vastu ühehäälselt.
5.  
Ühiskomitee sekretariaat koosneb kahest isikust, kellest ühe nimetab ametisse Monaco Vürstiriigi delegatsiooni esimees ja teise Euroopa Liidu delegatsiooni esimees. Ühiskomisjoni koosolekutel osaleb ka sekretariaat.

Artikkel 14

Kumbki osaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest ette üks aasta

Artikkel 15

Käesolev leping on koostatud prantsuse keeles ja vajaduse korral võib selle tõlkida teistesse Euroopa Liidu keeltesse. Õiguslikult siduv on siiski üksnes prantsuskeelne tekst.

Artikkel 16

Käesolev leping jõustub 1. detsembril 2011.

Artikkel 17

24. detsembri 2001. aasta rahaküsimusi käsitlev leping tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Viiteid 24. detsembri 2001. aasta lepingule käsitletakse viidetena käesolevale lepingule.

Brüssel, 29. november 2011, kolmes prantsuskeelses originaaleksemplaris

Euroopa Liidu nimel

Euroopa Komisjoni asepresident, majandus- ja rahaküsimuste volinik

Olli REHN

Prantsuse Vabariigi majandus-, rahandus- ja tööstusminister

François BAROIN

Monaco Vürstiriigi nimel

Riigiminister

Michel ROGER

▼M8

A LISA



 

Krediidiasutuste tegevust ja kontrolli ning makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide süsteemsete riskide ennetamist käsitlevad õigusaktid

1

Krediidiasutuste suhtes kohaldatavad sätted

Nõukogu 8. detsembri 1986. aastadirektiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/65/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28).

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/51/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).

4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/46/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (ELT L 224, 16.8.2006, lk 1).

5

Nõukogu 13. veebruari 1989. aastadirektiiv 89/117/EMÜ väljaspool asjaomast liikmesriiki asuva peakontoriga krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste liikmesriikides asutatud filiaalide kohustuse kohta avaldada oma aasta raamatupidamisdokumendid (EÜT L 44, 16.2.1989, lk 40).

6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aastadirektiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega (ELT L 146, 10.6.2009, lk 37).

8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/78/EL, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120).

9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296), ning vajaduse korral asjaomased teise tasandi meetmed

12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aastadirektiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).

 

Muudetud järgmise õigusaktiga.

13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aastadirektiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

15

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega (ELT L 146, 10.6.2009, lk 37).

16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1).

18

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aastadirektiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1), ning vajaduse korral asjaomased teise tasandi meetmed

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

19

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiiv 2005/1/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

20

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta direktiiv 2008/25/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) seoses komisjoni rakendusvolitustega (ELT L 81, 20.3.2008, lk 40).

21

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/78/EL, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120).

22

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/89/EL, millega muudetakse direktiive 98/78/EÜ, 2002/87/EÜ, 2006/48/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses finantskonglomeraati kuuluvate finantsüksuste täiendava järelevalvega (ELT L 326, 8.12.2011, lk 113).

23

Välja arvatud V jaotis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

25

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aastadirektiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

26

Välja arvatud V jaotis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

27

Välja arvatud III ja IV jaotis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

28

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aastamäärus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

29

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1022/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses Euroopa Keskpangale eriülesannete andmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (ELT L 287, 29.10.2013, lk 5).

30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

31

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

32

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

33

Välja arvatud III ja IV jaotis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

34

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

35

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aastamäärus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1) ning vajaduse korral asjaomased teise tasandi meetmed

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

36

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

37

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

38

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84) ning vajaduse korral sellega seotud teise tasandi meetmed

 

Muudetud järgmise õigusaktiga.

39

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1033, millega muudetakse määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi, ja määrust (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume (ELT L 175, 30.6.2016, lk 1).

40

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

41

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1) (krediidiasutuste osas)

42

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/834, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele (ELT L 141, 28.5.2019, lk 42).

43

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1) ning vajaduse korral asjaomased teise tasandi meetmed

44

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1).

45

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/168, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 seoses teatavate kolmandate riikide hetke vahetuskursi võrdlusaluste väljaarvamisega määruse kohaldamisalast ning asendusvõrdlusaluste määramisega teatavatele võrdlusalustele, mille väljaandmine on lõpetamisel, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 49, 12.2.2021, lk 6).

46

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aastamäärus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1) ning vajaduse korral sellega seotud teise tasandi meetmed

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

47

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2395, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses üleminekukorraga, et leevendada rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kasutuselevõtu mõju omavahenditele ja seoses üleminekukorraga, mis käsitleb riskide kontsentreerumise sätete kohaldamist ükskõik millise liikmesriigi omavääringus nomineeritud teatavatele avaliku sektori suhtes võetavatele riskipositsioonidele (ELT L 345, 27.12.2017, lk 27).

48

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2401, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (ELT L 347, 28.12.2017, lk 1).

49

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/630, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega (ELT L 111, 25.4.2019, lk 4).

50

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1) ning vajaduse korral asjaomased teise tasandi meetmed

51

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

52

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/873, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses teatavate kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (ELT L 204, 26.6.2020, lk 4).

53

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/558, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 kriisile reageerimisel (ELT L 116, 6.4.2021, lk 25).

54

Välja arvatud V jaotis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aastadirektiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338), ning vajaduse korral sellega seotud teise tasandi meetmed

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

55

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

56

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega, (ELT L 150, 7.6.2019, lk 253) ning vajaduse korral asjaomased teise tasandi meetmed

57

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

58

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele (ELT L 68, 26.2.2021, lk 14).

59

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aastadirektiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

60

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aastadirektiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190) ning vajaduse korral sellega seotud teise tasandi meetmed

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

61

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2399, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses (ELT L 345, 27.12.2017, lk 96).

62

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296), ning vajaduse korral asjaomased teise tasandi meetmed

63

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

64

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1).

65

Krediidiasutuste suhtes kohaldatavad sätted, välja arvatud artiklid 34–36 ning III jaotis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aastadirektiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349) ning vajaduse korral sellega seotud teise tasandi meetmed

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

66

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

67

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1034, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 175, 30.6.2016, lk 8).

68

Välja arvatud artikli 64 punkt 5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

69

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2177, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155).

70

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1504, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 347, 20.10.2020, lk 50).

71

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele (ELT L 68, 26.2.2021, lk 14).

72

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aastamäärus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

 

Muudetud järgmise õigusaktiga.

73

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1033, millega muudetakse määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi, ja määrust (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume (ELT L 175, 30.6.2016, lk 1).

74

Krediidiasutuste suhtes kohaldatavad sätted

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aastamäärus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

 

Muudetud järgmiste õigusaktidega.

75

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1033, millega muudetakse määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi, ja määrust (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume (ELT L 175, 30.6.2016, lk 1).

76

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

77

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1).

78

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aastamäärus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1) (krediidiasutuste osas)

 

Muudetud järgmise õigusaktiga.

79

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1).

▼B

B LISA

Rahapesu tõkestamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ, 26. oktoober 2005, rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15)

Muudetud järgmiste õigusaktidega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007, makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1) direktiivi 2007/64/EÜ I ja II jaotise sätted.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/20/EÜ, 11. märts 2008, millega muudetakse direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega (ELT L 76, 19.3.2008, lk 46)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7) välja arvatud direktiivi 2009/110/EÜ III jaotis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL, 24. november 2010, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120)

Täiendatud järgmiste õigusaktidega:

Komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, 1. august 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 29)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1781/2006, 15. november 2006, raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (ELT L 345, 8.12.2006, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2005, 26. oktoober 2005, ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9)

Pettuse ja võltsimise tõkestamine

Nõukogu raamotsus 2001/413/JSK, 28 mai 2001, mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta (EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2182/2004, 6. detsember 2004, euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta (ELT L 373, 21.12.2004, lk 1)

Muudetud järgmiste õigusaktidega:

Nõukogu määrus (EÜ) nr 46/2009, 18. detsember 2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2182/2004 euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta (ELT L 17, 22.1.2009, lk 5)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2001, 28. juuni 2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6)

Muudetud järgmiste õigusaktidega:

Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2009, 18. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (ELT L 17, 22.1.2009, lk 1)

Nõukogu raamotsus 2000/383/JSK, 29. mai 2000, võltsimisvastase kaitse tugevdamiseks kriminaal- ja muude karistuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega (EÜT L 140, 14.6.2000, lk 1)

Muudetud järgmiste õigusaktidega:

Nõukogu raamotsus 2001/888/JSK, 6. detsember 2001, millega muudetakse raamotsust 2000/383/JSK võltsimisvastase kaitse tugevdamiseks kriminaal- ja muude karistuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega (EÜT L 329, 14.12.2001, lk 3)

Nõukogu otsus 2001/887/JSK, 6. detsember 2001, euro kaitsmise kohta võltsimise eest (EÜT L 329, 14.12.2001, lk 1)

Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37)

Nõukogu otsus 2001/923/EÜ, 17. detsember 2001, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles) (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 50)

Muudetud järgmiste õigusaktidega:

Nõukogu otsus 2006/75/EÜ, 30. jaanuar 2006, mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles)) muutmist ja kehtivuse pikendamist (ELT L 36, 8.2.2006, lk 40)

Nõukogu otsus 2006/849/EÜ, 20. november 2006, mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja selle kehtivuse pikendamist (ELT L 330, 28.11.2006, lk 28)

Pangandus- ja finantsalased õigusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22)



( 1 ) EÜT L 30, 4.2.1999, lk 31.

Top