02011R0510 — ET — 08.07.2019 — 005.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 510/2011, 11. mai 2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 145 31.5.2011, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 205/2012, 6. jaanuar 2012,	L 72	2	10.3.2012
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 253/2014, 26. veebruar 2014,	L 84	38	20.3.2014
►M3	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 404/2014, 17. veebruar 2014,	L 121	1	24.4.2014
►M4	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/748, 14. detsember 2016,	L 113	9	29.4.2017
►M5	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1499, 2. juuni 2017,	L 219	1	25.8.2017
►M6	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/986, 7. märts 2019,	L 160	3	18.6.2019

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 510/2011,

11. mai 2011,

millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Sisu ja eesmärgid

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse uutele väikestele tarbesõidukitele CO2-heite nõuded. Käesoleva määrusega kehtestatakse uutele väikestele tarbesõidukitele keskmine CO2-heite tase 175 g CO2/km, mis saavutatakse tänu sõidukitehnoloogia täiustamisele, mida mõõdetakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmeetmetega, ning tänu innovatiivsetele tehnoloogialahendustele.

▼M2

2.  Käesoleva määrusega kehtestatakse alates 2020. aastast liidus registreeritud uutele väikestele tarbesõidukitele keskmise CO2-heite sihttasemeks 147 g CO2/km, mida mõõdetakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmeetmetega ning innovatiivsete tehnoloogialahendustega.

▼B

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud N1-kategooria mootorsõidukite (tuletatud massiga kuni 2 610  kg) suhtes ja selliste N1-kategooria sõidukite suhtes, millele laiendati tüübikinnitust määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõike 2 kohaselt („väikesed tarbesõidukid”) ning mis registreeritakse liidus esimest korda ja mis ei ole olnud varem registreeritud väljaspool liitu („uued väikesed tarbesõidukid”).

2.  Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool liitu, mis on tehtud vähem kui kolm kuud enne liidus registreerimist.

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 5 määratletud eriotstarbeliste sõidukite suhtes.

▼M2

4.  Artiklit 4, artikli 8 lõike 4 punkte b ja c, artiklit 9 ja artikli 10 lõike 1 punkte a ja c ei kohaldata selliste tootjate suhtes, kes on koos kõigi tootjatega seotud ettevõtjatega tootnud alla 1 000 liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uue väikese tarbesõiduki.

▼B

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„CO2 eriheite keskmine tase” – kõigi tootja toodetud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmine tase;

b)	„vastavustunnistus” – direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 18 nimetatud tunnistus;

c)	„komplekteeritud sõiduk” – sõiduk, millele antakse tüübikinnitus pärast mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse lõpuleviimist kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ;

d)	„komplektne sõiduk” – sõiduk, mida ei ole vaja komplekteerida, et täita direktiivi 2007/46/EÜ asjakohaseid tehnilisi nõudeid;

e)	„baassõiduk” – sõiduk, mida kasutatakse mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse algetapil;

f)	„tootja” – isik või asutus, kes kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusmenetluse aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest;

g)	„mass” – vastavustunnistusel nimetatud ning direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.6 määratletud töökorras sõiduki mass;

h)	„CO2 eriheide” – väikese tarbesõiduki heide, mida on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ning mis on kindlaks määratud komplektse või komplekteeritud sõiduki vastavustunnistusel CO2 heite kogusena (kombineeritult);

i)

„eriheite sihttase” – tootja puhul kõigi tootja valmistatud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite soovituslik keskmine tase, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisale või, kui tootja suhtes kohaldatakse erandit vastavalt artiklile 11, kõnealuse erandi kohaselt kindlaks määratud eriheite sihttase;

j)	„sõiduki katteala” – keskmine rööbe korda teljevahe, mis on märgitud vastavustunnistusel ja määratletud direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktides 2.1 ja 2.3;

k)	„kasulik koormus” – direktiivi 2007/46/EÜ II lisa kohase tehniliselt lubatud täislastis sõiduki maksimummassi ja sõiduki massi vahe.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel on „seotud tootjate rühm” tootja ja temaga seotud ettevõtjad. Tootjaga „seotud ettevõtjad” on:

Artikkel 4

Eriheite sihttasemed

1. jaanuaril 2014 algaval kalendriaastal ja igal järgmisel kalendriaastal tagavad kõik väikeste tarbesõidukite tootjad, et CO2 eriheite keskmine tase ei ületa eriheite sihttaset, mis on kindlaks määratud vastavalt I lisale või, kui tootja suhtes on tehtud artikli 11 kohane erand, siis vastavalt kõnealusele erandile.

Kui andmed komplekteeritud sõiduki eriheite kohta ei ole kättesaadavad, kasutab baassõiduki tootja selle CO2 eriheite keskmise taseme kindlaksmääramiseks baassõiduki eriheidet.

Iga tootja puhul võetakse CO2 eriheite keskmise taseme kindlaksmääramisel arvesse järgmisi protsendimäärasid, mis näitavad, kui palju on asjakohasel aastal registreeritud iga tootja uusi väikesi tarbesõidukeid:

Artikkel 5

Erisoodustused

CO2 eriheite keskmise taseme arvutamisel vastab iga uus väike tarbesõiduk, mille CO2 eriheide on väiksem kui 50 g CO2/km:

Erisoodustuste kehtivuse ajal võetakse uute väikeste tarbesõidukite, mille CO2 eriheide on alla 50 g CO2/km ja mida arvestatakse esimeses lõigus sätestatud kordajate kasutamisel, arvuks mitte rohkem kui 25 000 väikest tarbesõidukit ühe tootja kohta.

Artikkel 6

Alternatiivkütustega käitatavate väikeste tarbesõidukite eriheite sihttasemed

Et teha kindlaks, kas tootja peab kinni artiklis 4 osutatud talle määratud eriheite sihttasemest, vähendatakse 31. detsembriks 2015 CO2 eriheidet 5 % võrra iga väikese tarbesõiduki kohta, mis vastab liidu asjaomastele õigusaktidele või Euroopa tehnilistele normidele ning mis võib kasutada 85 % bioetanooli sisaldusega bensiini („E85”), võttes arvesse biokütuste kasutamisega seotud suuremaid tehnilisi ja heitkoguste piiramise võimalusi. Nimetatud vähendamist kohaldatakse ainult juhul, kui vähemalt 30 % bensiinijaamadest liikmesriigis, kus väike tarbesõiduk on registreeritud, pakub sellist alternatiivkütust, mis vastab liidu asjaomastes õigusaktides biokütuste suhtes kehtestatud säästvuse kriteeriumidele.

Artikkel 7

Heiteühenduse moodustamine

1.  Uute väikeste tarbesõidukite tootjad, kelle suhtes ei kohaldata artikli 11 kohast erandit, võivad artikli 4 kohaste kohustuste täitmiseks moodustada heiteühenduse.

2.  Heiteühenduse moodustamise leping võidakse sõlmida üheks või mitmeks kalendriaastaks, kuid lepingu kogukestus ei ületa viit kalendriaastat ja leping tuleb sõlmida hiljemalt 31. detsembril või enne seda esimesel sellisel kalendriaastal, mil heited ühendatakse. Tootjad, kes soovivad moodustada heiteühenduse, esitavad komisjonile järgmise teabe:

3.  Kui heiteühenduse juhataja ei täida kohustust maksta heiteühenduse suhtes artikli 9 kohaselt kohaldatavat ülemäärase heite maksu, teavitab komisjon sellest tootjaid.

4.  Heiteühenduse moodustanud tootjad teavitavad komisjoni ühiselt heiteühenduse juhataja või tema finantsseisundi muutusest niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada tema suutlikkust maksta heiteühenduse suhtes artikli 9 kohaselt kohaldatavat ülemäärase heite maksu, ning heiteühenduse liikmete muutusest või selle likvideerimisest.

5.  Tootjad võivad moodustada heiteühenduse tingimusel, et nende lepingud on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 ning et nad võimaldavad igal tootjal, kes soovib saada heiteühenduse liikmeks, osaleda avatud, selgel ja mittediskrimineerival alusel majanduslikult mõistlikel tingimustel. Ilma et see piiraks liidu konkurentsieeskirjade üldist kohaldamist selliste heiteühenduste suhtes, peavad kõik heiteühenduse liikmed välistama mis tahes andme- ja teabevahetuse heiteühenduse raames, välja arvatud järgmine teave:

6.  Lõiget 5 ei kohaldata, kui kõik heiteühendusse kuuluvad tootjad moodustavad osa samast seotud tootjate rühmast.

7.  Välja arvatud lõike 3 kohase teate puhul, käsitatakse tootjaid, kes osalevad heiteühenduses, mille kohta on komisjonile esitatud teave, artikli 4 kohaste kohustuste täitmisel ühe tootjana. Seire ja aruandluse andmed üksikute tootjate ja heiteühenduste kohta talletatakse, neist teavitatakse ning need tehakse kättesaadavaks artikli 8 lõikes 4 osutatud keskregistris.

Artikkel 8

Keskmise heite seire ja sellekohane aruandlus

1.  1. jaanuaril 2012 algaval kalendriaastal ja igal järgmisel kalendriaastal talletavad liikmesriigid andmed iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta vastavalt II lisa A osale. Nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks tootjatele ja nende määratud importijatele või esindajatele igas liikmesriigis. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada aruandvate asutuste läbipaistev tegutsemine.

2.  Alates 2013. aastast iga aasta 28. veebruariks määravad liikmesriigid eelmise kalendriaasta kohta kindlaks II lisa B osas loetletud andmed ja esitavad need komisjonile. Andmed edastatakse II lisa C osas esitatud vormi kohaselt.

3.  Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid lisaks kõik lõike 1 kohaselt kogutud andmed.

4.  Komisjon peab käesoleva artikli alusel liikmesriikide esitatud andmete keskregistrit ja nimetatud register on avalik. Hiljemalt 30. juuniks 2013 ja igal järgmisel aastal arvutab komisjon iga tootja kohta esialgu välja:

Komisjon teavitab iga tootjat oma esialgsetest arvutustest selle tootja kohta. Teade sisaldab andmeid uute registreeritud väikeste tarbesõidukite arvu kohta liikmesriikide kaupa ja nende CO2 eriheidete kohta.

5.  Kolme kuu jooksul pärast seda, kui tootjat on lõike 4 kohaselt teavitatud esialgsetest arvutustest, võib tootja teavitada komisjoni andmetes esinenud vigadest, märkides ära, millist liikmesriiki käsitlevates andmetes viga tootja arvates esineb.

6.  Komisjon vaatab tootjatelt saadud teated läbi ning hiljemalt 31. oktoobriks kas kinnitab lõike 4 kohaste esialgsete arvutuste tulemused või muudab neid.

7.  2012. ja 2013. kalendriaasta kohta teatab komisjon lõike 5 kohastele arvutustele tuginedes tootjale, kui komisjoni arvates tootja CO2 eriheite keskmine tase ületab tootja eriheite sihttaset.

8.  Igas liikmesriigis vastutab käesoleva määruse kohase seireandmete kogumise ja teatamise eest pädev asutus, kes määratakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikega 7.

9.  Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohase seire ja andmete esitamise üksikasjalikud eeskirjad ning II lisa rakenduseeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste arvessevõtmiseks võib komisjon muuta II lisa delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 15 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimustel.

10.  Samuti koguvad ja teatavad liikmesriigid kooskõlas käesoleva artikliga andmed direktiivi 2007/46/EÜ II lisa määratlusele vastavate M2- ja N2-kategooria mootorsõidukite (tuletatud massiga kuni 2 610  kg) ja selliste sõidukite registreerimise kohta, millele laiendati tüübikinnitust kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõikega 2.

Artikkel 9

Ülemäärase heite maks

1.  Ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014 ja seejärel iga järgmise kalendriaasta kohta kehtestab komisjon ülemäärase heite maksu tootja või vajaduse korral heiteühenduse juhataja jaoks, kui tootja CO2 eriheite keskmine tase ületab tema eriheite sihttaset.

2.  Lõikes 1 sätestatud ülemäärase heite maksu summa arvutatakse järgmiste valemite abil:

((ülemäärane heide – 3 g CO2/km) × 95 eurot + 45 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;

((ülemäärane heide – 2 g CO2/km) × 25 eurot + 20 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;

((ülemäärane heide – 1 g CO2/km) × 15 eurot + 5 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;

(ülemäärane heide × 5 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;

aastast: ülemäärane heide × 95 eurot × uute väikeste tarbesõidukite arv.

Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„ülemäärane heide” – selline grammide positiivne lähima kolme kümnendkohani ümardatud arv kilomeetri kohta, mille võrra tootja CO2 eriheite keskmine tase, võttes arvesse artikli 12 kohaselt kinnitatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste abil saavutatud CO2-heite vähenemist, ületas tootja eriheite sihttaset kalendriaastal või kalendriaasta osal, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud kohustust, ning

—	„uute väikeste tarbesõidukite arv” – asjaomase tootja valmistatud ja kõnealuses ajavahemikus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arv vastavalt artiklis 4 sätestatud järkjärgulise suurendamise kriteeriumile.

3.  Komisjon võtab vastu käesoleva artikli lõike 1 kohase ülemäärase heite maksu kogumise täpse korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarves tuluna.

Artikkel 10

Tootjaid käsitleva teabe avaldamine

1.  Komisjon avaldab 31. oktoobriks 2013 ja iga järgmise aasta 31. oktoobriks nimekirja, milles on esitatud iga tootja kohta järgmised andmed:

2.  Alates 31. oktoobrist 2015 on lõike 1 kohaselt avaldatud nimekirjas esitatud ka teave selle kohta, kas tootja on eelmisel kalendriaastal täitnud artikli 4 nõudeid.

Artikkel 11

Teatavate tootjate suhtes tehtavad erandid

1.  I lisa kohaselt arvutatud eriheite sihttasemest tehtava erandi kohaldamise taotluse võib esitada tootja, kelle valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on liidus kalendriaasta kohta registreeritud vähem kui 22 000  ja kes:

2.  Lõike 1 kohaselt taotletud erandi võib teha kuni viieks kalendriaastaks. Taotlus esitatakse komisjonile koos järgmiste andmetega:

3.  Kui komisjon leiab, et tootja vastab lõike 1 kohaselt taotletud erandi tegemise tingimustele ja et tootja esitatud CO2 eriheite sihttase on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2 eriheidet, ja võttes arvesse toodetava väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära, teeb komisjon tootja suhtes erandi. ►M2  ————— ◄

4.  Tootja, kelle suhtes kohaldatakse erandit kooskõlas käesoleva artikliga, teatab komisjonile viivitamata kõigist muudatustest, mis mõjutavad või võivad mõjutada tootja vastavust erandi tegemise tingimustele.

5.  Kui komisjon leiab lõike 4 kohase teate alusel või muul põhjusel, et tootja ei vasta enam erandi tegemise tingimustele, tühistab komisjon erandi alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist ja teatab sellest tootjale.

6.  Kui tootja ei saavuta oma eriheite sihttaset, määrab komisjon tootjale artiklis 9 sätestatud ülemäärase heite maksu.

7.  Komisjon võtab vastu käesoleva artikli lõikeid 1–6 täiendavad eeskirjad, milles käsitletakse muu hulgas erandi tegemise kriteeriumide tõlgendamist, taotluste sisu ning CO2 eriheite keskmise taseme vähendamise kava sisu ja hinnangut, delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 15 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimustel.

8.  Erandi kohaldamise taotlused koos toetavate andmetega, lõike 4 kohased teated, lõike 5 kohased tühistamisotsused ja lõike 6 kohased ülemäärase heite maksu määramise otsused ning kõik lõike 7 kohaselt vastu võetud aktid tehakse avalikkusele kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ( 1 ).

Artikkel 12

Ökoinnovatsioon

▼M2

1.  Innovatiivsete tehnoloogialahenduste või innovatiivsete tehnoloogialahenduste ühendamise (nn innovatiivsed tehnoloogiapaketid) kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemine vaadatakse läbi tarnija või tootja taotluse alusel.

Nende tehnoloogiate kogupanus tootja CO2 eriheite sihttaseme vähendamisse võib olla kuni 7 g CO2/km.

2.  Komisjon võtab 31. detsembriks 2012 rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste või innovatiivsete tehnoloogiapakettide heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need üksikasjalikud sätted on kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõike 2 kohaselt kehtestatud sätetega ja põhinevad järgmistel innovatiivsete tehnoloogialahenduste kriteeriumidel:

▼B

3.  Tarnija või tootja, kes taotleb meetme heakskiitmist innovatiivse tehnoloogialahendusena, esitab komisjonile aruande, millele on lisatud sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse kontrollaruanne. Kui kõnealune meede ja muu heakskiidetud innovatiivne tehnoloogialahendus võivad teineteist mõjutada, tehakse aruandesse sellise vastastikuse mõju kohta märge ja kontrollaruandes hinnatakse, mil määral see vastastikune mõju muudab mõlema meetme abil saavutatud vähendamist.

4.  Komisjon kinnitab saavutatud vähendamise lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 13

Läbivaatamine ja aruandlus

▼M2

1.  Komisjon vaatab 31. detsembriks 2015 läbi eriheite sihttasemed ja nende saavutamise meetodid ning muud käesoleva määruse aspektid, et kehtestada uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite sihttasemed 2020. aastale järgnevaks perioodiks. Sellega seoses peab hinnang selle kohta, mil määral tuleb heidet vähendada, olema kooskõlas liidu pikaajaliste kliimaeesmärkidega ning väikeste tarbesõidukite CO2-heite kulutõhusaks vähendamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamise mõjuga. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta. Aruanne hõlmab kõiki asjakohaseid ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, sealhulgas võimaliku realistliku ja saavutatava sihttaseme kindlaksmääramist, mis põhineks põhjalikul mõju hindamisel, mille puhul võetakse arvesse väikseid tarbesõidukeid tootvate ettevõtete ja nendega seotud tööstusharude jätkuvat konkurentsivõimet. Selliste ettepanekute väljatöötamisel tagab komisjon, et need on konkurentsi seisukohast võimalikult neutraalsed ning sotsiaalselt õiglased ja säästvad.

▼B

2.  Vajaduse korral esitab komisjon 2014. aastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku lisada käesolevasse määrusesse direktiivi 2007/46/EÜ II lisa määratlusele vastavad N2- ja M2-kategooria mootorsõidukid (tuletatud massiga kuni 2 610  kg) ja sõidukid, millele laiendati tüübikinnitust kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõikega 2, pidades silmas pikaajalise sihttaseme saavutamist alates 2020. aastast.

3.  Pärast mõju hindamist avaldab komisjon 2014. aastaks aruande sõiduki katteala ja kasuliku koormuse andmete kättesaadavuse ja nende kasutamise kohta kasulikkuse parameetrina, et määrata kindlaks eriheite sihttasemed, ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku I lisa muutmiseks vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele.

4.  Komisjon kehtestab 31. detsembriks 2011 korra representatiivsete CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja komplekteeritud sõidukite massi näitajate saamiseks, tagades seejuures baassõiduki tootjale õigeaegse juurdepääsu andmetele komplekteeritud sõiduki massi ja CO2 eriheite kohta.

5.  Hiljemalt 31. oktoobriks 2016 ja seejärel iga kolme aasta tagant muudab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 15 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimustel I lisa, et kohandada selles osutatud arvu M0 uute väikeste tarbesõidukite keskmise massiga eelmisel kolmel kalendriaastal.

Kõnealused kohandused jõustuvad esimest korda 1. jaanuaril 2018 ja seejärel iga kolme aasta tagant.

6.  Komisjon käsitleb määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 13 lõike 3 kohasel CO2-heite mõõtemenetluste läbivaatamisel ka väikesi tarbesõidukeid.

▼M2 —————

▼B

Komisjon käsitleb väikesi tarbesõidukeid ka direktiivi 2007/46/EÜ läbivaatamisel kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 13 lõikega 4.

▼M2

Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks vajalikud vastavusnäitajad, et võtta arvesse määruses (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008 ( 2 ) osutatud CO2 eriheite mõõtmiseks kasutatava reguleeriva katsemenetluse mis tahes muudatusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte ja kohandada artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimustel I lisas esitatud valemeid, kasutades esimese lõigu kohaselt kehtestatud metoodikat, tagades sama ajal, et vanas ja uues katsemenetluses erineva kasulikkusega sõidukitele ja eri tootjatele kehtestatud heite vähendamise nõuded on oma ranguselt võrreldavad.

▼B

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) ( 3 ) artikli 9 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼M2

2a.  Kui lõikes 1 osutatud komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

▼B

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse viieks aastaks alates 3. juunist 2011 õigus võtta vastu artikli 8 lõike 9 teises lõigus, artikli 11 lõikes 7, artikli 13 lõikes 5 ja lõike 6 neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 16 tagasi võtab.

2.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi.

Artikkel 16

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõike 9 teises lõigus, artikli 11 lõikes 7, artikli 13 lõikes 5 ja lõike 6 neljandas lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

2.  Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

CO2 ERIHEITE SIHTTASEMED

CO2 eriheite soovituslik tase = 175 + a × (M – M0),

kus:

M

=

sõiduki mass kilogrammides (kg),

M0

=

1 706,0

a

=

0,093;

CO2 eriheite tase = 175 + a × (M – M0),

kus

M

=

sõiduki mass kilogrammides (kg)

M0

=

1 766,4

a

=

0,093;

 ◄

▼M2

kus:

M

=

sõiduki mass kilogrammides (kg),

M0

=

artikli 13 lõike 5 kohaselt vastu võetud väärtus,

a

=

0,096.

▼M6

II lisa A osa punktis 1a osutatud mittekomplektsete mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul kasutatakse näitaja M asemel seiremassi (Mmon). Seiremass arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

▼B

▼M5

kus:

on 2020. aasta keskmine CO2-eriheide, mis on määratud vastavalt komisjoni määruse (EL) 2017/1151 ( 4 ) XXI lisale, arvestamata CO2-heite vähenemist, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 12 kohaldamisest;

on 2020. aasta keskmine CO2-eriheide, mis on määratud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2017/1152 ( 5 ), arvestamata CO2-heite vähenemist, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 12 kohaldamisest;

NEDC2020target

on 2020. aasta eriheite sihttase, mis on arvutatud vastavalt käesoleva lisa punkti 1 alapunktile c.

Eriheite sihttase = WLTPreference target + a [(Mø – M0) – (Mø2020 – M0,2020)],

kus:

WLTPreference target

on 2021. aasta eriheite sihttase, mis on arvutatud vastavalt punktile 3;

a	on punkti 1 alapunktis c määratletud suurus a;

Mø	on uute registreeritud väikeste tarbesõidukite keskmine mass (M) asjaomase sihttaseme aastal kilogrammides (kg), nagu on määratletud punktis 1;

M0	on punkti 1 alapunktis c määratletud M0;

Mø2020

on 2020. aastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine mass (M) kilogrammides (kg), nagu on määratletud punktis 1;

M0,2020

on M0 väärtus, mida kohaldatakse võrdlusaasta 2020 kohta.

kus:

on punktis 3 määratletud ;

on punktis 3 määratletud ;

NEDC2021target

on käesoleva määruse artikli 11 kohaselt komisjoni kindlaks määratud eriheite sihttase aastal 2021.

▼B

---

II LISA

HEITE SEIRE JA ARUANDLUS

A.   Andmete kogumine väikeste tarbesõidukite kohta ja CO2-seire alase teabe kindlaksmääramine

▼M3

1.   Üksikasjalikud andmed

1.1.   N1-kategooria sõidukitena registreeritud komplektsed sõidukid

EÜ tüübikinnitusega N1-kategooria sõidukitena registreeritud komplektsete sõidukite puhul registreerivad liikmesriigid igal kalendriaastal iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta järgmised üksikasjalikud andmed:

▼M5

▼M3

Kasutatakse C osa punktis 2 esitatud vormi.

▼M5

Kalendriaasta 2017 kohta andmete esitamisel on alapunktis g osutatud WLTP-põhise CO2-heite, samuti alapunktis n osutatud, ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud WLTP-põhise säästu andmete ning alapunktides p ja r nimetatud andmete esitamine vabatahtlik.

Alates kalendriaastast 2018 teevad liikmesriigid vastavalt artiklile 8 komisjonile kättesaadavaks kõik käesolevas punktis loetletud näitajad sellises vormis, nagu on täpsustatud käesoleva lisa C osa 2. jaos.

▼M3

1.2.   N1-kategooria sõidukitena registreeritud sõidukid, mis on saanud tüübikinnituse mitmeastmelise protsessi käigus

N1-kategooria sõidukitena registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul registreerivad liikmesriigid igal kalendriaastal järgmised üksikasjalikud andmed:

Kui baassõiduki kohta ei ole võimalik esitada käesoleva punkti alapunktides a ja b osutatud andmeid, esitab liikmesriik selle asemel andmed komplekteeritud sõiduki kohta.

Komplekteeritud N1-kategooria sõidukite puhul kasutatakse C osa punktis 2 esitatud vormi.

Punkti 1.1 alapunktis o osutatud valmistajatehase tähist ei avalikustata.

▼M6

1a.    Määruse (EL) 2017/1151 kohaselt kindlaks tehtav mitmeastmelise tüübikinnitusega N1-kategooria sõidukite CO2 eriheide

Alates 1. septembrist 2019 teeb tootja iga mittekomplektse N1-kategooria baassõiduki puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ kohast mitmeastmelist tüübikinnitust, kindlaks sõiduki CO2 eriheite (edaspidi „CO2-heite seireväärtus”) vastavalt punktis 1a.1 sätestatud metoodikale ning esitab selle komisjonile.

Komisjon arvutab esimese lõigu kohaselt talle esitatud mittekomplektse baassõiduki CO2-heite seireväärtuse alusel baassõiduki tootja keskmise CO2 eriheite selle kalendriaasta jooksul, mil mitmeastmelise tüübikinnitusega komplekteeritud sõiduk registreeritakse, välja arvatud juhul, kui on täidetud punktis 1b osutatud tingimused.

Komplekteeritud baassõiduki puhul kasutatakse CO2-heite seireks asjaomase töökorras sõiduki CO2-heidet ja massi.

1a.1.    Mittekomplektse baassõiduki CO2 eriheite arvutamine

Baassõiduki tootja kasutab iga üksiku mittekomplektse baassõiduki CO2-heite seireväärtuse arvutamiseks baassõiduki heitega seotud tüübikinnituse puhul kohaldatavast metoodikast sõltuvalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 3.2.3.2 või 3.2.4 osutatud interpoleerimismeetodit, mille puhul kasutatakse asjaomases punktis määratletud mõisteid järgmiste eranditega.

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. alalisa punktides 3.2.3.2.2.1 ja 3.2.4.1.1.1 osutatud mõiste „TMind” asendatakse baassõiduki massi vaikeväärtusega DMbase või asjakohasel juhul sõiduki vähima katsemassiga TML või sõiduki suurima katsemassiga TMH.

DMbase tehakse kindlaks järgmise valemi alusel:

DMbase = MRObase × B0 + 25 kg + MVL,

kus

MRObase

on määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punktis 3.2.5 määratletud töökorras baassõiduki mass,

B0	on keremassitegur väärtusega 1,375 ja

MVL	on sõiduki koormust iseloomustav mass, mis vastab 28 protsendile sõiduki suurimast lubatud koormusest, mis on omakorda määratletud kui täismass, millest on lahutatud töökorras baassõiduki massi ja B0 korrutis ning 25 kg.

B0 väärtuse leidmiseks arvutatakse kõikide kalendriaasta jooksul registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukitele vastavate töökorras mittekomplektsete baassõidukite massi ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punkti 5 kohaselt arvutatud lisatud massi vaikeväärtuse summa ning kalendriaastatel 2015, 2016 ja 2017 registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukitele vastavate töökorras baassõidukite massi suhtarvu kaalutud keskväärtus.

B0 väärtust kohandatakse 31. oktoobriks 2021 kalendriaastatel 2018, 2019 ja 2020 registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite asjakohaste massiväärtuste alusel, mis arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele.

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punkti 3.2.3.2.2.2 või 3.2.4.1.1.2 kohaldamisel kasutatakse baassõiduki veeretakistust.

Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda kuuluva mittekomplektse baassõiduki puhul kasutab tootja määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 3.2.3.2.2.3 osutatud mõiste „Af” määratlemiseks ühte järgmistest võimalustest:

Mittekomplektse baassõiduki puhul, mis ei kuulu ühessegi sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda, kasutatakse interpolatsioonitüüpkonna sõidukite suurimat lauppinda.

1b.    CO2-heite seireväärtuse representatiivsus

Komisjon hindab alates kalendriaastast 2020 igal aastal baassõiduki tootja teatatud CO2-heite keskmise seireväärtuse representatiivsust asjaomasel kalendriaastal registreeritud komplekteeritud sõidukite keskmise CO2 eriheite suhtes ning teavitab sellest baassõiduki tootjat.

Kui hindamisest nähtub, et erinevus kõikide komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite keskväärtuse ja tootja kõikide vastavate baassõidukite CO2-heite keskmise seireväärtuse vahel on kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul kummalgi aastal 4 % või suurem, kasutab komisjon järgnevaks aastaks baassõiduki tootja jaoks keskmise CO2 eriheite või summaarse heite arvutamiseks komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite keskväärtust. Kui kõnealuseid erinevusi täheldatakse pikaajaliselt, korratakse kirjeldatud arvutust iga kolme aasta järel.

1c.    Baassõidukite tootjate esitatavad andmed

Baassõidukite tootjad esitavad komisjonile iga mittekomplektse ja iga komplekteeritud baassõiduki kohta, mille suhtes on esitatud mitmeastmelise tüübikinnituse taotlus ja mida nad on eelneva kalendriaasta jooksul liidus müünud, iga aasta 28. veebruariks järgmised andmed:

▼B

2.

►M6  Punktis 1 osutatud üksikasjalik teave saadakse asjaomase väikese tarbesõiduki tootja väljastatud vastavustunnistuselt või on sellise tunnistuse andmetega kooskõlas. Muu üksikasjalik teave saadakse tüübikinnitusdokumentidest või lähtuvalt andmetest, mille baassõiduki tootja on esitanud vastavalt punktile 1c. Liikmesriigid kehtestavad vajalikud meetmed seiremenetluses piisava täpsuse tagamiseks. Kui väikese tarbesõiduki vastavustunnistusele on märgitud nii suurim kui ka vähim lubatud mass, kasutavad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel üksnes suurimat väärtust. Kahte eri kütust (bensiin/gaas) kasutavate sõidukite puhul, mille vastavustunnistusele on märgitud CO2 eriheide kummagi kütuseliigi puhul, kasutavad liikmesriigid üksnes gaasi puhul mõõdetud väärtust. ◄

▼M3

3.

Liikmesriigid määravad iga kalendriaasta kohta kindlaks järgmise: a) punktis 1 osutatud üksikasjalike andmete kogumiseks kasutatud allikad; b) EÜ tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite registreerimiste koguarv; c) mitmeastmelise tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite registreerimiste koguarv (võimaluse korral); d) üksiksõiduki kinnitusega uute väikeste tarbesõidukite registreerimiste koguarv; e) väikeseeriate siseriikliku tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite registreerimiste koguarv.

B.   Uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite seireandmete kindlaksmääramise metoodika

Seireandmed, mille liikmesriigid peavad käesoleva lisa A osa punktide 1 ja 3 kohaselt kindlaks määrama, määratakse kindlaks vastavalt käesolevas osas esitatud metoodikale.

1.   Registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arv

Liikmesriigid määravad kindlaks oma territooriumil registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arvu vastaval seireaastal ning jaotavad selle EÜ tüübikinnitusega sõidukiteks, üksiksõiduki kinnitusega sõidukiteks ja väikeseeriate siseriikliku tüübikinnitusega sõidukiteks ning võimaluse korral mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukiteks.

▼M1 —————

▼M3 —————

▼M1 —————

▼B

7.   Komplekteeritud sõidukid

Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul eraldatakse komplekteeritud sõiduki CO2 eriheide baassõiduki tootjale.

CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja komplekteeritud sõidukite massi näitajate representatiivsuse tagamiseks, ilma et seejuures baassõiduki tootjat liigselt koormataks, töötab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2011 välja konkreetse seiremenetluse ning vaatab läbi asjaomased tüübikinnitust reguleerivad õigusaktid ja teeb neis vajalikud muudatused.

Nimetatud menetluse väljatöötamisel määrab komisjon vastavalt vajadusele, kuidas kontrollida massi ja CO2 näitajaid, lähtudes kas lõpliku inertsmassi klassidele vastavate CO2 näitajate tabelist või siis ühestainsast CO2 näitajast, mille aluseks on baassõiduki mass ning lisaks N1-klassi põhjal diferentseeritud massi vaikeväärtus. Viimasel juhul kasutatakse seda massi näitajat ka käesoleva lisa C osas.

Lisaks tagab komisjon baassõiduki tootjale aegsasti komplekteeritud sõiduki massi ja CO2 eriheidet kajastavate andmete kättesaadavuse.

▼M3

Vaatamata sellele, et käesoleva lisa C osas kasutatakse lisatud massi vaikeväärtust, võib juhul, kui kõnealust väärtust ei saa kindlaks määrata, kasutada artikli 8 lõikes 4 osutatud eriheite esialgse sihttaseme arvutamiseks komplekteeritud sõiduki töökorras sõiduki massi.

Kui baassõiduk on komplektne sõiduk, kasutatakse eriheite sihttaseme arvutamiseks selle töökorras sõiduki massi. Kui aga nimetatud väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, võib eriheite esialgse sihttaseme arvutamiseks kasutada komplekteeritud sõiduki töökorras sõiduki massi.

▼M3

C.   Andmete edastamise vorm

Liikmesriigid esitavad iga aasta kohta A osa punktides 1 ja 3 kirjeldatud teabe järgmises vormis:

---

( 1 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

( 2 ) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

( 3 ) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

( 4 ) Komisjoni määrus (EL) 2017/1151, 1. juuni 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

( 5 ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1152, 2. juuni 2017, millega sätestatakse meetod regulatiivse katsemeetodi muudatusi kajastavate vastavusnäitajate määramiseks väikeste tarbesõidukite puhul ja muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 293/2012 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 644).