02010R1094 — ET — 23.05.2014 — 001.004

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331 15.12.2010, lk 48)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/51/EL, 16. aprill 2014,	L 153	1	22.5.2014

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 317, 9.12.2019, lk  114 (1094/2010)

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1094/2010,

24. november 2010,

millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ

I PEATÜKK

ASUTAMINE JA ÕIGUSLIK SEISUND

Artikkel 1

Asutamine ja reguleerimisala

1.  Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”).

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2009/138/EÜ, välja arvatud selle IV jaotis, direktiivid 2002/92/EÜ, 2003/41/EÜ, 2002/87/EÜ, 64/225/EMÜ, 73/239/EMÜ, 73/240/EMÜ, 76/580/EMÜ, 78/473/EMÜ, 84/641/EMÜ, 87/344/EMÜ, 88/357/EMÜ, 92/49/EMÜ, 98/78/EÜ, 2001/17/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2005/68/EÜ, ning direktiivide 2005/60/EÜ ja 2002/65/EÜ asjakohased osad, mis on kohaldatavad kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning mis tahes hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele täiendavad ülesanded.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus hõlmab ka kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, finantskonglomeraatide, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud õigusaktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, eeldusel et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

4.  Tööandjapensioni kogumisasutuste puhul ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus piirata siseriikliku sotsiaal- ja tööõiguse kohaldamist.

5.  Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.

6.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis liidu majanduse, selle kodanike ja ettevõtete heaks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab:

Selleks aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusanalüüse, et edendada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärkide saavutamist.

▼C1

Käesoleva määrusega talle määratud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantsasutused, mille maksejõuetus võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

▼B

Oma ülesannete täitmisel tegutseb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatult ja objektiivselt ning ainuüksi liidu huve silmas pidades.

Artikkel 2

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine ning finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

2.  Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustavad:

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning ühiskomitee kaudu Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), et tagada valdkondadevahelise töö järjepidevus ning jõuda finantskonglomeraatide järelevalve osas ja muudes valdkonnaülestes küsimustes ühisele seisukohale.

4.  Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige liikmete vahel asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise.

5.  Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad järelevalveasutused on kohustatud liidus tegutsevate ►C1  finantsasutuste ◄ üle teostama järelevalvet vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 5

Õiguslik seisund

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esindab eesistuja.

Artikkel 6

Koosseis

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koosseisu kuuluvad:

Artikkel 7

Asukoht

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht on Frankfurt am Main.

II PEATÜKK

EUROOPA KINDLUSTUS- JA TÖÖANDJAPENSIONIDE JÄRELEVALVE ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 8

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja volitused

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on järgmised ülesanded:

▼C1

▼B

2.  Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige õigus teha järgmist:

Artikkel 9

Tarbijakaitse ja finantstegevusega seotud ülesanded

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab endale juhtrolli läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamisel tarbijatele suunatud finantstoodete või -teenuste siseturul, sealhulgas:

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimistavade ühtlustamiseks.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka teha hoiatusi, kui mõni finantstegevus tõsiselt ohustab artikli 1 lõikes 6 sätestatud eesmärke.

4.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjaomaseid pädevaid riiklikke järelevalveasutusi, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning et anda nõu Euroopa Pangandusjärelevalvele teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

5.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ajutiselt keelata või piirata teatavaid finantstegevusi, mis ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel, ent vähemalt kord iga kolme kuu jooksul. Kui otsust kolme kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul otsustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras, kas otsus jääb kehtima.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuste keelustamise või piiramise vajadust ning sellise vajaduse korral teavitada sellest komisjoni, et hõlbustada sellise keelu võipiirangute seadmise vastuvõtmist.

Artikkel 10

Regulatiivsed tehnilised standardid

1.  Kui Euroopa Parlament ja nõukogu delegeerivad komisjonile õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks.

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega.

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomaste sidusrühmade kogude arvamust.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, edastab komisjon selle viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitusega, miks ta seda ei kinnita või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib 6 nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.  Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja.

3.  Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohasteks tähtaegadeks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomaste sidusrühmade kogude nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi eelnõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.  Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 16. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artiklis 10 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võtab.

2.  Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse artiklites 12–14 sätestatud tingimusi.

Artikkel 12

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud regulatiivsete tehniliste standardite kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine

▼M1

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni poolt vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib kõnealust tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Kui komisjon võtab vastu järelevalveasutuse esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samasuguse regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust tähtaega ühe kuu võrra. Pikendatud tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel veel ühe kuu võra pikendada.

▼B

2.  Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval. Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid, standard ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 14

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude tagasilükkamine või muutmine

1.  Kui komisjon ei kinnita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või muudab seda vastavalt artiklile 10, teatab komisjon sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.

2.  Kui see on asjakohane, võivad Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda selle küsimuse eest vastutava voliniku ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

Artikkel 15

Rakenduslikud tehnilised standardid

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidena välja töötada rakenduslikud tehnilised standardid artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomaste sidusrühmade kogude arvamust.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, edastab komisjon selle viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon otsustab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitustega, miks ta seda ei kinnita või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita viiendas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.  Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja.

3.  Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi rakenduslike tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomaste sidusrühmade kogude nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.  Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.

Artikkel 16

Suunised ja soovitused

1.  Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevatele asutustele või ►C1  finantsasutustele ◄ suuniseid ja soovitusi.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve viib vajaduse korral läbi suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke kaasnevaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, olemuse ja mõjuga. Vajaduse korral küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ka artiklis 37 osutatud asjakohaselt sidusrühmade kogult nõuandeid või arvamust.

3.  Pädevad asutused ja ►C1  finantsasutused ◄ võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse avaldamist kinnitab iga pädev asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui pädev asutus neid ei järgi või järgida ei kavatse, teavitab ta sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ning põhjendab oma otsust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida suunist või soovitust. Samuti võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused, miks see ei järgi kõnealust suunist või soovitust. Pädevat asutust teavitatakse eelnevalt põhjuste avaldamisest.

Kui suunistes või soovitustes seda nõutakse, teatavad ►C1  finantsasutused ◄ selgelt ja üksikasjalikult, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.

4.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest ning sellest, millised pädevad asutused ei ole neid järginud, ning kirjeldab, kuidas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kavatseb tagada, et pädevad asutused tema soovitusi ja suuniseid edaspidi järgivad.

Artikkel 17

Liidu õiguse rikkumine

1.  Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, jättes eelkõige tagamata, et ►C1  finantsasutus ◄ täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või asjakohase sidusrühmade kogu taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või kohaldamata jätmist.

▼M1

Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata järelevalveasutusele kogu teabe, mida järelevalveasutus peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sh teabe selle kohta, kuidas on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatud.

▼B

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

4.  Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5.  Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

6.  Kui pädev asutus ei järgi lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad ►C1  finantsasutuste ◄ suhtes, vastu ►C1  finantsasutustele ◄ adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.  Lõike 6 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

8.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja ►C1  finantsasutused ◄ ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.

Artikkel 18

Tegevus eriolukordades

1.  Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.

2.  Nõukogu võib komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustega konsulteerides võtta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, komisjoni või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel vastu otsuse, mis adresseeritakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses. Nõukogu vaatab kõnealuse otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus. Kui otsust ühe kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Nõukogu võib igal ajal kuulutada eriolukorra lõppenuks.

Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, edastavad nad nõukogule konfidentsiaalse soovituse ja esitavad olukorra hinnangu. Seejärel hindab nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadust. Selle käigus tagatakse nõuetekohane konfidentsiaalsus.

Kui nõukogu teeb kindlaks, et eriolukord on tekkinud, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

3.  Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja liikmesriikide asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsatele arengutele, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist selliste arengutega tegelemiseks, tagades, et ►C1  finantsasutused ◄ ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.

4.  Kui pädev asutus ei järgi lõikes 3 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust kõnealuses otsuses kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite asjakohased nõuded on ►C1  finantsasutuste ◄ suhtes vahetult kohaldatavad, vastu ►C1  finantsasutustele ◄ adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõuab teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud kõnealustes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine. See kehtib vaid olukorras, kus pädev asutus ei kohalda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid või kohaldab neid viisil, mis on ilmselt osutatud õigusaktide tõsine rikkumine, ning kui kiire parandusmeetmete võtmine on vajalik finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse taastamiseks.

5.  Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on tehtud lõigete 3 või 4 kohane otsus, peavad olema kooskõlas kõnealuste otsustega.

Artikkel 19

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul

1.  Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teise liikmesriigi pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

Artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning juhul, kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et eri liikmesriikide pädevad asutused on eriarvamusel, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve omal algatusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahendajana.

3.  Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha artikli 44 lõike 1 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega.

4.  Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et ►C1  finantsasutus ◄ täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu ►C1  finantsasutustele ◄ adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.

5.  Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõike 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kooskõlas asjaomase otsusega.

6.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja toob artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

Artikkel 20

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine valdkonnaülesel tasandil

Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklites 19 ja 56 osutatud korrale valdkonnaüleseid erimeelsusi, mis võivad tekkida ühe või mitme käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevate asutuste vahel.

Artikkel 21

Järelevalvekolleegiumid

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab edendada ja jälgida direktiivis 2009/138/EÜ osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Parimate järelevalvetavade lähendamiseks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on juhtroll piiriüleste institutsioonide järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud ►C1  finantsasutustega ◄ seotud süsteemset riski.

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib:

3.  Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid ning anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade lähendamist.

4.  Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.

Artikkel 22

Üldsätted

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid:

Vajaduse korral kaalub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikli 23 lõikega 1 välja ühise lähenemisviisi süsteemse tähtsuse kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vajadusel kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.

Nimetatud näitajad on põhielement asjakohaste järelevalvemeetmete kindlaksmääramisel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ühtse lähenemisviisi edendamise eesmärgil kindlaksmääramiste lähenemise astet.

3.  Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajaduse korral ►C1  finantsasutuste ◄ jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et ►C1  finantsasutustega ◄ seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

4.  Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve uurida konkreetset liiki ►C1  finantsasutusi ◄ , tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele ning esitada asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaseid soovitusi meetmete võtmiseks.

Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.

5.  Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.

Artikkel 23

Süsteemse riski kindlakstegemine ja mõõtmine

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas ►C1  finantsasutustega ◄ seotud süsteemne risk võib stressiolukordades suureneda.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab lisaks välja asjakohase stressitestimise korra, mis aitab määrata kindlaks neid ►C1  finantsasutusi ◄ , kellega võib olla seotud süsteemne risk. Nende ►C1  finantsasutuste ◄ suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning tööandjapensionide kogumisasutustega seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamisel täiel määral arvesse vastavaid rahvusvahelisi lähenemisviise, sealhulgas finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise kindlustusjärelevalve ameti ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt kehtestatud lähenemisviise.

Artikkel 24

Pidev suutlikkus reageerida süsteemsetele riskidele

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et tal on spetsialiseeritud ja pidev suutlikkus tõhusalt reageerida artiklites 22 ja 23 osutatud süsteemsete riskide materialiseerumise korral ning eelkõige seoses institutsioonidega, kellega on seotud süsteemne risk.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab talle käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega antud ülesandeid ning annab oma panuse sidusa ja koordineeritud kriiside ohjamise ja lahendamise korra toimimisse liidus.

▼C1

Artikkel 25

Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlused

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab kaasa tõhusate ja järjepidevate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade, kriisiolukorras kasutatavate menetluste ja ennetusmeetmete väljatöötamisele ja koordineerimisele ning osaleb selles aktiivselt, et minimeerida maksejõuetuse süsteemset mõju.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib välja selgitada parimad tavad, mille eesmärk on hõlbustada maksejõuetute finantsasutuste ja eelkõige piiriüleste kontsernide kriisilahendust viisil, mis välistab maksejõuetusohu edasikandumise, tagades selliste asjakohaste vahendite, sealhulgas piisavate ressursside kättesaadavuse, mis võimaldavad viia läbi finantsasutuse või kontserni kriisilahenduse menetluse korrapärasel, kulutõhusal ja õigeaegsel viisil.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10–15 sätestatud korrale.

▼B

Artikkel 26

Kindlustustagatiste riiklike skeemide Euroopa võrgustiku väljatöötamine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib aidata hinnata vajadust piisavalt rahastatud ja ühtlustatud kindlustustagatiste riiklike skeemide Euroopa võrgustiku järele.

Artikkel 27

Kriiside ennetamine, ohjamine ja lahendamine

Komisjon võib paluda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel aidata kaasa direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 242 osutatud hindamisele, eelkõige seoses järelevalveasutuste koostööga järelevalvekolleegiumides ja nende toimimisega, järelevalvetegevusega lisakapitalinõuete sätestamisel, grupi järelevalve ja kapitalihalduse tugevdamise eeliste hindamisega kindlustus- või edasikindlustusandjate konsolideerimisgrupis, sealhulgas seoses võimalike meetmetega, millega tugevdatakse kindlustuskonsolideerimisgruppide kindlat piiriülest juhtimist, eelkõige seoses riskijuhtimise ja varahaldusega, ning ta võib esitada aruande uute arengute ja edasiminekute kohta seoses järgmisega:

Võttes arvesse punkti f, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada aruande ka arengute ja edasiminekute kohta seoses koordineeritud siseriikliku kriisiohjamiskorra kogumiga, sealhulgas ka selle vajaduse kohta, või muu ühtse ja usaldusväärse rahastamismehhanismide süsteemi kohta, mis hõlmaks asjakohaseid finantsinstrumente.

Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rolli võimalikule tugevdamisele kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise raamistikus.

Artikkel 28

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

1.  Pädevad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele või teistele pädevatele asutustele, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või teised pädevad asutused sellega nõustuvad. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seonduvad erimenetlused, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused peavad järgima enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik piiriüleste ►C1  finantsasutuste ◄ ja piiriüleste kontsernide tõhusaks järelevalveks.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määrates kindlaks ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.

3.  Ülesannete delegeerimise tulemusena jaotuvad artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevused ümber. Delegeeritud kohustustega seotud menetlust, nende täitmsit ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.

4.  Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitamisest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab asjakohasel viisil kõik pädevate asutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Artikkel 29

Ühine järelevalvekultuur

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on oluline roll liidu ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu liidus. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vähemalt järgmised ülesanded:

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Artikkel 30

Vastastikused eksperdihinnangud pädevate asutuste kohta

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve organiseerib ja koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädevate asutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute teostamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi.

2.  Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

3.  Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suunist ja soovitust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi arvesse artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel.

4.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb vastastikuste eksperthinnangute alusel kindlaksmääratud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks. Lisaks võib teha üldsusele kättesaadavaks kõik muud vastastikuste eksperdihinnangute tulemused, kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikust eksperdihinnangut läbi viiakse, annab selleks oma nõusoleku.

Artikkel 31

Koordineerimine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soodustab liidu koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muu hulgas järgmist:

Artikkel 32

Turusuundumuste hindamine

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab oma hinnangutesse majandusanalüüsi turgude kohta, kus ►C1  finantsasutused ◄ toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju sellistele asutustele.

2.  Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kogu liitu hõlmavaid hinnanguid ►C1  finantsasutuste ◄ kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja:

3.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vähemalt kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu.

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

4.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Artikkel 33

Rahvusvahelised suhted

1.  Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

3.  Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes nimetab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepped ning vastavusotsuste ettevalmistamisel antud abi.

Artikkel 34

Muud ülesanded

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2.  Seoses direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiivide 2002/83/EÜ ja 2005/68/EÜ (nagu neid on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ) reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomase pädeva asutuse taotlusel esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldatavusnormatiivide täitmise hindamist, välja arvatud direktiivi 92/49/EMÜ artikli 15b lõike 1 punktis e, direktiivi 2002/83/EÜ artikli 15b lõike 1 punktis e ja direktiivi 2005/68/EÜ artikli 19a lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seonduv. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 92/49/EMÜ ning direktiividele 2002/83/EÜ ja 2005/68/EÜ (nagu neid on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ). Valdkondade suhtes, mille kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artiklit 35.

Artikkel 35

Teabe kogumine

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse teabenõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib liikmesriigi pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel anda teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

4.  Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.

5.  Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.

6.  Kui teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõigete 1 või 5 alusel õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse asjaomasele ►C1  finantsasutusele ◄ . Põhjendatud teabenõudes selgitatakse, miks asjaomast ►C1  finantsasutust ◄ käsitlevat teavet vajatakse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjakohaseid pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel sellist teavet koguda.

7.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 36

Suhted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapäraselt tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ja õigeaegselt teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute ►C1  finantsasutustega ◄ seotud teabe edastamiseks.

3.  Kooskõlas artiklitega 4 ja 5 tagab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, et määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohastele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele järgnevad nõuetekohased järelmeetmed.

4.  Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve viivitamata järelevalvenõukogu koosoleku ja hindab sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei järgi soovitust, põhjendab ta seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja nõukogule.

5.  Vajaduse korral kasutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu annab liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 kohaselt, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.

6.  Käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisel võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuetekohaselt arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja soovitusi.

Artikkel 37

Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu

1.  Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu (edaspidi koos viidatud „sidusrühmade kogud”). Sidusrühmade kogudega konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovituste osas, kui need ei puuduta üksikuid ►C1  finantsasutusi ◄ . Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse sidusrühmade kogusid nii kiiresti kui võimalik.

Sidusrühmade kogud tulevad kokku vähemalt neli korda aastas. Nad võivad ühiselt arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi ning nad teavitavad üksteist muudest arutusel olevatest küsimustest.

Ühe sidusrühmade kogu liikmed võivad olla ka teise sidusrühmade kogu liikmed.

2.  Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid kindlustus- ja edasikindlustusandjaid ja kindlustusvahendajaid, nende töötajate esindajaid, samuti tarbijaid ning kindlustuse ja edasikindlustuse teenuste kasutajaid ning VKE-de ja asjaomaste kutseühingute esindajaid. Vähemalt viis liiget on sõltumatud tippteadlased. Kümme liiget esindab kindlustusandjaid, edasikindlustusandjaid või kindlustusvahendajaid ja neist kolm esindab kindlustuskooperatiive ja vastastikuseid kindlustus- või edasikindlustusandjaid.

3.  Tööandjapensionide sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid tööandjapensioni kogumisasutusi, töötajate esindajaid, soodustatud isikute esindajaid, VKE-de esindajaid ja asjaomaste kutseühingute esindajaid. Vähemalt viis liiget on sõltumatud tippteadlased. Kümme liiget esindab tööandjapensioni kogumisasutusi.

4.  Sidusrühmade kogude liikmed määrab järelevalvenõukogu asjakohaste sidusrühmade ettepanekul. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires.

5.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve annab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab sidusrühmade kogudele piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas. Mittetulundusorganisatsioone esindava sidusrühmade kogude liikmete jaoks kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, seda ei kohaldata tööstuse esindajate suhtes. Kogud võivad luua tehnilisi küsimusi käsitlevaid töörühmi. Sidusrühmade kogude liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.

Sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

6.  Sidusrühmade kogu võib esitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele arvamusi ja nõuandeid kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16 ning artiklites 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

7.  Sidusrühmade kogud võtavad liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

8.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab sidusrühmade kogude arvamused ja nõuanded ning konsultatsioonide tulemused.

Artikkel 38

Kaitsemeetmed

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et artiklite 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.

2.  Kui liikmesriik leiab, et artikli 19 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kahe nädala jooksul pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peatatakse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle. Juhul kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jääb oma otsuse juurde või muudab seda, teeb ta avalduse selle kohta, et eelarvepädevust ei mõjutata.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jääb oma otsuse juurde, võtab nõukogu ühel oma koosolekul, mis toimub hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on vastavalt neljandale lõigule teavitanud asjaomast liikmesriiki, hääletamisel antud häälte enamusega vastu otsuse selle kohta, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus tuleb jätta jõusse.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt viiendale lõigule vastu otsust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus jõusse jätta, lõpetatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse kohaldamine.

3.  Kui liikmesriik leiab, et artikli 18 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse pädevale asutusele teatavaks tegemist teatada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, komisjonile ja nõukogule, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peatatakse.

Nõukogu kutsub kümne tööpäeva jooksul kokku koosoleku ja teeb oma liikmete lihthäälteenamusega otsuse selle kohta, kas tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt neljandale lõigule vastu otsust tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, lõppeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse peatumine.

4.  Kui nõukogu on teinud kooskõlas lõikega 3 otsuse artikli 18 lõikega 3 seonduvat Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust mitte tühistada ning kui asjaomane liikmesriik leiab endiselt, et kõnealune Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ning paluda nõukogul küsimus uuesti läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik põhjendab selgelt, miks ta nõukogu otsusega ei nõustu.

Nõukogu kinnitab nelja nädala jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teavitamist oma algse otsuse või teeb uue otsuse kooskõlas lõikega 3.

Nõukogu võib nelja nädala pikkust ajavahemikku pikendada veel nelja nädala võrra, kui juhtumi konkreetsed asjaolud seda nõuavad.

5.  Käesoleva artikli mis tahes kuritarvitamine – eelkõige seoses sellise Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju liikmesriigi eelarvele – on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu.

Artikkel 39

Otsustamismenetlus

1.  Enne käesoleva määruse kohase otsuse tegemist teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nimelist adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Seda kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

4.  Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastu artikli 18 lõigete 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle läbi asjakohase ajavahemiku järel.

5.  Artiklite 17, 18 või 19 kohased Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused avalikustatakse ning esitatakse asjaomase pädeva asutuse või ►C1  finantsasutuse ◄ andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus ►C1  finantsasutuste ◄ õigustatud huviga nende ärisaladuste hoidmisel või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.

III PEATÜKK

ÜLESEHITUS

1. JAGU

Järelevalvenõukogu

Artikkel 40

Koosseis

1.  Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

2.  Järelevalvenõukogu kutsub kokku koos sidusrühmade kogudega peetava koosoleku korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas.

3.  Iga pädev asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.

4.  Liikmesriigis, kus on rohkem kui üks käesoleva määruse kohaselt järelevalve eest vastutav ametiasutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja. Kui aga järelevalvenõukogu arutab küsimust, mis ei kuulu lõike 1 punktis b osutatud liikme poolt esindatud liikmesriigi asutuse pädevusse, võib asjaomane liige siiski võtta kaasa liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

5.  Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

Artikkel 41

Asutusesisesed komiteed ja töörühmad

1.  Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada asutusesiseseid komiteesid või töörühmi ning delegeerida kõnealustele sisekomiteedele või töörühmadele ja juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.

2.  Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu erimeelsuste erapooletuks lahendamiseks töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad, kelle huvisid konflikt ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

3.  Töörühm teeb kooskõlas artikli 19 lõikega 2 otsuse ettepaneku, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks artikli 44 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras.

4.  Järelevalvenõukogu võtab vastu lõikes 2 osutatud töörühma kodukorra.

Artikkel 42

Sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 43

Ülesanded

1.  Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuseks ja teeb II peatüki kohaseid otsuseid.

2.  Järelevalvenõukogu võtab vastu arvamusi, soovitusi ja otsuseid ning annab II peatüki kohaseid nõuandeid.

3.  Järelevalvenõukogu määrab oma eesistuja.

4.  Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

5.  Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

6.  Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

7.  Järelevalvenõukogu võtab eelarve vastu artiklis 63 sätestatud korras.

8.  Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle ning ta võib nad kõrvaldada ametist artikli 48 lõikes 5 ja artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.

Artikkel 44

Otsuste tegemine

1.  Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3.

Artikli 19 lõike 3 kohaste konsolideerimisgrupi järelevalvaja otsuste puhul käsitatakse töörühma esitatud otsus vastuvõetuks, kui see kiidetakse heaks lihthäälteenamusega, v.a juhul kui see lükatakse tagasi liikmete poolt, kes moodustavad sellise blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklis 3.

Kõikide teiste artikli 19 lõike 3 kohaste otsuste puhul võetakse töörühma poolt esitatud otsus vastu järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

2.  Järelevalvenõukogu koosolek kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

3.  Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4.  Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid ►C1  finantsasutusi ◄ , kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

2. JAGU

Juhatus

Artikkel 45

Koosseis

1.  Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus muud järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed.

Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kellel ei ole võimalik koosolekul osaleda.

Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Seda ametiaega võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast roteerumiskorda.

2.  Juhatus võtab vastu otsused kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 63 osutatud küsimustes.

Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

3.  Juhatus kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

4.  Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid ►C1  finantsasutusi ◄ .

Artikkel 46

Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 47

Ülesanded

1.  Juhatus tagab, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

2.  Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3.  Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

4.  Juhatus võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) rakendusmeetmed.

5.  Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6.  Juhatus teeb artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7.  Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

8.  Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5.

3. JAGU

Eesistuja

Artikkel 48

Ametisse nimetamine ja ülesanded

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esindab eesistuja, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.

2.  Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi ►C1  finantsasutuste ◄ ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.

Enne kui kandidaat asub oma kohustusi täitma ja kuni üks kuu pärast tema valimist järelevalvenõukogu poolt võib Euroopa Parlament pärast järelevalvenõukogu valitud kandidaadi ärakuulamist esitada vastuväiteid valitud isiku nimetamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust asendusliiget ei tohi valida juhatuse liikmete seast.

3.  Eesistuja ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.  Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

Järelevalvenõukogu võib hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord, tingimusel et Euroopa Parlament kiidab selle heaks.

5.  Eesistuja võib ametist vabastada üksnes Euroopa Parlament järelevalvenõukogu otsuse alusel.

Eesistuja ei või takistada järelevalvenõukogu arutamast eesistujaga seotud küsimusi, eriti vajadust ta ametist vabastada, ning ta ei osale selliste küsimuste arutamisel.

Artikkel 49

Sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega kehtib eesistuja suhtes pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Artikkel 50

Aruandlus

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda eesistuja või tema asendusliikme tegema avaldusi, austades täielikult tema sõltumatust. Eesistuja teeb Euroopa Parlamendis avaldusi ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

2.  Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse kohta.

3.  Lisaks artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabele sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

4. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 51

Ametisse nimetamine

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet juhib tegevdirektor, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

2.  Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi ►C1  finantsasutuste ◄ ja finantsturgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.  Tegevdirektori ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu eelkõige järgmist:

Järelevalvenõukogu võib esimeses lõigus osutatud hinnangut arvestades pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.

5.  Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega.

Artikkel 52

Sõltumatus

Ilma et see piiraks juhatuse ja järelevalvenõukogu vastavat rolli seoses tegevdirektori ülesannetega, ei küsi ega võta tegevdirektor vastu juhiseid liidu institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Vastavalt artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on tegevdirektoril ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Artikkel 53

Ülesanded

1.  Tegevdirektor vastutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd.

2.  Tegevdirektor vastutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning teda kontrollib juhatus.

3.  Tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sise-eeskirjad ja avaldab teatised, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimine, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega.

4.  Tegevdirektor koostab artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastase tööprogrammi.

5.  Iga aasta 30. juuniks koostab tegevdirektor artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogrammi järgmiseks aastaks.

6.  Tegevdirektor koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse eelarveprojekti vastavalt artiklile 63 ja rakendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64.

7.  Tegevdirektor koostab igal aastal aruande kavandi, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi.

8.  Tegevdirektor kasutab talle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendab personaliküsimusi.

IV PEATÜKK

EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTE ÜHISED ORGANID

1. JAGU

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee

Artikkel 54

Asutamine

1.  Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

2.  Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse, eelkõige järgmistes küsimustes:

3.  Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad sekretariaadi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.

4.  Kui ►C1  finantsasutuse ◄ tegevus hõlmab eri valdkondi, lahendab ühiskomitee erimeelsused vastavalt artiklile 56.

Artikkel 55

Koosseis

1.  Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ning artikli 57 kohaselt loodud allkomiteede eesistujatest.

2.  Tegevdirektor, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3.  Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja.

4.  Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kahe kuu tagant.

Artikkel 56

Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajaduse korral jõudma ühistele seisukohtadele Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–15, 17, 18, või 19 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste liidu õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vastu samal ajal.

Artikkel 57

Allkomiteed

1.  Artikli 56 kohaldamisel luuakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

2.  Kõnealusesse allkomiteesse kuuluvad artikli 55 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi ajaomase pädeva ametiasutuse praeguste töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3.  Allkomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, kes on ka ühiskomitee liige.

4.  Ühiskomitee võib luua täiendavaid allkomiteesid.

2. JAGU

Apellatsiooninõukogu

Artikkel 58

Koosseis ja tegevus

1.  Apellatsiooninõukogu on Euroopa järelevalveasutuste ühine organ.

2.  Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate ametiasutuste või muude Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide ametis olevad töötajad. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste teostamise seaduslikkuse kohta.

Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Teised liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 ja määrusega (EL) nr 1095/2010.

4.  Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

5.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.

6.  Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel. Kui edasikaevatud otsus kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, peab kõnealuse otsustava enamuse hulka kuuluma vähemalt üks kahest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liikmest.

7.  Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.

8.  Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.

Artikkel 59

Sõltumatus ja erapooletus

1.  Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2.  Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

3.  Kui mõni apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et tema kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.

4.  Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.

Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

5.  Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.

Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga. Kui asendaja on samas olukorras, määrab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

6.  Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.

Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.

Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

V PEATÜKK

ÕIGUSKAITSEMEETMED

Artikkel 60

Kaebused

1.  Iga füüsiline või juriidilised isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 17, 18 ja 19 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.  Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3.  Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4.  Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5.  Apellatsiooninõukogu võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevale organile. Kõnealuse organi jaoks on apellatsiooninõukogu arvamus siduv ning ta võtab asjaomase juhtumiga seoses vastu muudetud otsuse.

6.  Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

7.  Apellatsiooninõukogu otsused peavad olema põhjendatud ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab need.

Artikkel 61

Euroopa Liidu Kohtusse kaebamine

1.  Euroopa Liidu Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebamise õigus.

2.  Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised või juriidilised isikud võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 esitada hagi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse peale vahetult Euroopa Liidu Kohtule.

3.  Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on toimingu tegemise kohustus, ent ta ei tee otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265.

4.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

VI PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 62

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kui nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) ( 3 ) (edaspidi „finantsmäärus”), artikli 185 kohase Euroopa organi tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri-, kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.

3.  Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.  Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarves.

Artikkel 63

Eelarve koostamine

1.  Iga aasta 15. veebruariks koostab tegevdirektor järgmiseks eelarveaastaks tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt koostatud ja juhatuse poolt kinnitatud tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu põhjal Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Järelevalvenõukogu edastab selle ametikohtade loetelu kavandit sisaldava kalkulatsiooni komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist kinnitab juhatus tegevdirektori koostatud kalkulatsiooni eelnõu.

2.  Komisjon edastab kalkulatsiooni koos Euroopa Liidu eelarve projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi koos „eelarvepädevad institutsioonid”).

3.  Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314.

4.  Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toetuseks kasutatavad assigneeringud.

5.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6.  Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teavitab sellest komisjoni. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei saada, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jätkata kavandatud tegevust.

7.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esimesel tegevusaastal, mis lõppeb 31. detsembril 2011, eeldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahastamine liidu eelarvest eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47.

Artikkel 64

Eelarve täitmine ja kontroll

1.  Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarvet.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt finantsmääruse artiklile 128.

3.  Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 129 kohaselt esitatud märkuste saamist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

4.  Juhatus esitab arvamuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5.  Tegevdirektor edastab selle lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise eelarveaasta 1. juuliks järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.  Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab tegevdirektor ka juhatusele ja komisjonile.

8.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

9.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal kiidab Euroopa Parlament heaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse aasta N eelarve (mis koosneb Euroopa Liidu üldeelarvest ja pädevatelt asutustelt laekuvatest tuludest) täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.

Artikkel 65

Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei tohi kalduda kõrvale komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, ( 4 ) välja arvatud juhul, kui see on vajalik lähtuvalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimiseks vajalikest konkreetsetest vajadustest ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

Artikkel 66

Pettustevastased meetmed

1.  Pettuste, korruptsiooni ja muu illegaalse tegevuse vastu võitlemise eesmärgil kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes ilma piiranguteta.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigi töötajate suhtes.

3.  Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 67

Privileegid ja immuniteedid

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7).

Artikkel 68

Töötajad

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.  Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

4.  Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvesse.

Artikkel 69

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastutus

1.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2.  Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ees reguleerivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 70

Ametisaladuse hoidmise kohustus

1.  Järelevalvenõukogu liikmetel, juhatusel, tegevdirektoril ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõikidel teistel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele, isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Nende suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 16.

Kooskõlas personalieeskirjadega on töötajatel ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajaid mõjutada.

2.  Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid ►C1  finantsasutusi ◄ ei ole võimalik identifitseerida.

Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ja liikmesriikide järelevalveasutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise õiguspärastes menetlustes.

3.  Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel vahetamast teavet liikmesriikide järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse ►C1  finantsasutuste ◄ suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigete 1 ja 2 kohaseid ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

4.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohaldab komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni töökorda ( 5 ).

Artikkel 71

Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001, kui ta täidab oma ülesandeid.

Artikkel 72

Juurdepääs dokumentidele

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.  Juhatus võtab 31. maiks 2011 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.

Artikkel 73

Keelte kasutamise kord

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled ( 6 ).

2.  Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves.

3.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 74

Peakontori asukoha kokkulepe

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukohaliikmesriigis tegevdirektori, juhatuse liikmete, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.

Kõnealune liikmesriik loob parimad võimalikud tingimused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 75

Kolmandate riikide osalemine

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös on võimalik osaleda kolmandatel riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 216 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspekte, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute ►C1  finantsasutustega ◄ seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 76

Ettevalmistavad meetmed

1.  Pärast käesoleva määruse jõustumist ja enne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamist teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee tihedat koostööd komisjoniga, et valmistada ette Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee asendamine Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega.

2.  Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on asutatud, vastutab komisjon Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on nimetanud ametisse tegevdirektori.

Selleks võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist järelevalvenõukogu poolt vastavalt artiklile 51, määrata ajutiselt ametisse ühe ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid. Kõnealune periood piirdub ajavahemikuga, mis on vajalik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektori ametisse nimetamiseks.

Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira järelevalvenõukogu ja juhatuse volitusi.

4.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee õigusjärglasena. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee kõik varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ja komisjon.

Artikkel 77

Personali käsitlevad üleminekusätted

1.  Erandina artiklist 68 kehtivad kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja 1. jaanuaril 2011 kehtivad töölepingud ja lähetuslepingud neis sätestatud tähtajani. Neid lepinguid ei või pikendada.

2.  Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.

Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on lepingud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse oskusi ja kogemusi, mida asjaomane isik on näidanud oma eelmistes töösuhetes.

3.  Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.

4.  Töölepinguid ja muid õiguslikke instrumente käsitleva siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.

Artikkel 78

Siseriiklikud õigusnormid

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.

Artikkel 79

Muudatused

Otsust nr 716/2009/EÜ muudetakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee jäetakse nimetatud otsuse lisa B jaos sätestatud toetusesaajate loetelust välja.

Artikkel 80

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2009/79/EÜ, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.

Artikkel 81

Läbivaatamine

1.  Komisjon avaldab hiljemalt 2. jaanuariks 2014 ja pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud menetluste rakendamise tulemusena saadud kogemuse kohta. Kõnealuses aruandes tuleb hindamisele muu hulgas:

2.  Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

3.  Üleeuroopalise ulatusega ►C1  finantsasutuste ◄ või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kui asjakohane on anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõnealuses valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

4.  Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 82

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011, v.a artikkel 76 ning artikli 77 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutatakse 1. jaanuaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

( 1 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12.

( 2 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 84.

( 3 ) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

( 4 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

( 5 ) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

( 6 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.