02009R0428 — ET — 01.01.2021 — 012.003

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 428/2009, 5. mai 2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 134 29.5.2009, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1232/2011, 16. november 2011,	L 326	26	8.12.2011
M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 388/2012, 19. aprill 2012,	L 129	12	16.5.2012
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 599/2014, 16. aprill 2014,	L 173	79	12.6.2014
M4	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1382/2014, 22. oktoober 2014,	L 371	1	30.12.2014
M5	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2420, 12. oktoober 2015,	L 340	1	24.12.2015
M6	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1969, 12. september 2016,	L 307	1	15.11.2016
M7	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/2268, 26. september 2017,	L 334	1	15.12.2017
M8	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1922, 10. oktoober 2018,	L 319	1	14.12.2018
M9	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2199, 17. oktoober 2019,	L 338	1	30.12.2019
►M10	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1749, 7. oktoober 2020,	L 421	1	14.12.2020
►M11	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/2171, 16. detsember 2020,	L 432	4	21.12.2020

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 224, 27.8.2009, lk  21 (428/2009)
C2	Parandus, ELT L 060, 5.3.2016, lk  93 (2015/2420)
C3	Parandus, ELT L 025, 31.1.2017, lk  36 (2016/1969)
C4	Parandus, ELT L 012, 17.1.2018, lk  62 (2017/2268)
C5	Parandus, ELT L 105, 16.4.2019, lk  67 (2018/1922)
C6	Parandus, ELT L 051, 25.2.2020, lk  17 (2019/2199)
C7	Parandus, ELT L 072, 9.3.2020, lk  28 (2019/2199)
►C8	Parandus, ELT L 094, 18.3.2021, lk  5 (2020/1749)

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 428/2009,

5. mai 2009,

millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks

(uuesti sõnastatud)

I PEATÜKK

REGULEERIMISE OBJEKT JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M1

▼B

II PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Käesolevat määrust ei kohaldata teenuste osutamise või tehnoloogia edastamise suhtes, kui sellega kaasneb isikute piiriülene liikumine.

Artikkel 8

III PEATÜKK

EKSPORDILUBA JA VAHENDUSTEENUSTE OSUTAMISE LUBA

Artikkel 9

▼M1

Eksportija asukohaliikmesriigi pädevatel asutustel on õigus keelata eksportijal kõnealuste lubade kasutamine, kui on põhjendatud kahtlus tema suutlikkuse kohta sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli alaste õigusaktide sätetest kinni pidada.

Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet eksportijate kohta, kellelt on võetud õigus liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui nad otsustavad, et eksportija ei püüa kahesuguse kasutusega kaupu läbi teise liikmesriigi eksportida. Sellel otstarbel kasutatakse artikli 19 lõikes 4 osutatud süsteemi.

▼M3

Tagamaks, et IIa–IIf lisas sisalduv liidu üldine ekspordiluba hõlmab üksnes madala riskiga tehinguid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, et eemaldada liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast sihtkohti, kui sellistele sihtkohtadele kehtestatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud relvaembargo.

Kui selliste relvaembargode puhul on liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast teatud sihtkohtade väljajätmine tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 23b sätestatud menetlust.

▼B

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

▼M1

▼B

Artikkel 14

IV PEATÜKK

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU AJAKOHASTAMINE

Artikkel 15

▼M3

▼B

V PEATÜKK

TOLLIPROTSEDUURID

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 843 ja artiklite 912a–912 g sätteid kohaldatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade ekspordile, re-ekspordile ja tolliterritooriumilt väljaviimisele kehtestatud piirangute suhtes, mille ekspordiks on käesoleva määruse alusel vaja luba.

VI PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 19

▼M1

▼B

VII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 20

Artikkel 21

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid mis tahes meetmeid, et võimaldada oma pädeval asutusel:

VIII PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 22

Artikkel 23

▼M1

▼M3

Artikkel 23a

Artikkel 23b

▼B

Artikkel 24

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kõikide sätete nõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige käesoleva määruse sätete ja selle rakendamissätete rikkumise korral rakendatavad karistused. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

▼M1

Artikkel 25

▼M1

Artikkel 25a

Ilma et see piiraks vastastikuse haldusabi kokkulepete sätete või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud tolliprotokollide kohaldamist, võib nõukogu volitada komisjoni pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis näevad ette käesolevas määruses käsitletavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimise vastastikust tunnustamist, eelkõige selleks, et vältida loa nõudmist liidu territooriumil toimuvaks re-ekspordiks. Need läbirääkimised toimuvad kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 kehtestatud korraga ning vajaduse korral Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga.

▼B

Artikkel 26

Käesolev määrus ei mõjuta:

Artikkel 27

Määrus (EÜ) nr 1334/2000 tunnistatakse kehtetuks alates 27. augustist 2009.

Enne 27. augustit 2009 esitatud ekspordiloa taotluste suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1334/2000 asjakohaseid sätteid.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 28

Käesolev määrus jõustub 90. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M10

---

I LISA

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

(osutatud käesoleva määruse artiklis 3)

Käesoleva loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi ( 6 ), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) ( 7 ), tuumatarneriikide gruppi (NSG) ( 8 ), Wassenaari kokkulepet ( 9 ) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) ( 10 ).

SISUKORD
	Märkused
	Akronüümid ja lühendid
	Mõisted
Kategooria 0	Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed
Kategooria 1	Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed
Kategooria 2	Materjalide töötlemine
Kategooria 3	Elektroonika
Kategooria 4	Arvutid
Kategooria 5	Telekommunikatsioon ja „infoturve”
Kategooria 6	Andurid ja laserid
Kategooria 7	Navigatsiooni- ja lennuelektroonika
Kategooria 8	Merendus
Kategooria 9	Kosmosesõidukid ja tõukejõud

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)

Kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat” kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia”, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

„Tehno”siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe” või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)

Sellise „tehnoloogia” eksporti, mis on „vajalik” 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

„Tehno”siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)

Käesoleva loetelu 0. kategooria D-osas ei kontrollita „tarkvara”, mis on minimaalne vajalik „objektkood” selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi” kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara”, mis on:

ÜLDINE „INFOTURBE”MÄRKUS (GISN)

„Infoturbe” vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria - 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara” või muude kaupade funktsioonidega.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendi punktile 6.5 leheküljel 108 (2015. aasta väljaanne) kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas: inglise keeles avaldatud tekstides:

Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Defineeritud terminina akronüümi või lühendi leiab ka pealkirja alt „Käesolevas lisas kasutatud mõisted”.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

Ühekordsetes jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

Tavalistes jutumärkides („...“) olevate terminite määratlused on järgmised.

„Täpsus” (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid” (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära „õhusõidukite” ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.

„Aktiivpiksel” (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.

„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti” teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).

„Õhusõiduk” (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

„Õhulaev” (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).

„Kõik olemasolevad kompensatsioonid” (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.

„ITU poolt eraldatud” (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.

„Pöördenurga hälve” (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

„Nurga juhuslik hälve” (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses (IEEE STD 528–2001).

„APP” (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (adjusted peak performance).

„Asümmeetriline algoritm” (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.

„Autentimine” (authentication) (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

„Keskmine väljundvõimsus” (average output power) (6) – „laseri” koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuliste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne „laseri” kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud „laseri” impulsisagedusega hertsides.

„Hilistus põhiventiilis levimisel” (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses” kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste”„perekonna” puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud „perekonna” tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud „perekonna” sees.

„Fundamentaalteaduslikud uuringud” (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

„Algväärtus” (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).

„Algväärtus” (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).

„Biotoimeained” (biological agents) (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.

„Aksiaallõtk” (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.63).

„Tõenäolise vea ring” (Circular Error Probable) (CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

„Kemolaser” (chemical laser) (6) – „laser”, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.

„Keemiline segu” (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.

„Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid” (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.

„Tsiviilõhusõidukid” (civil aircraft) (1 3 4 7) – need „õhusõidukid”, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

„Teabevahetuskanali kontroller” (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Kompensatsioonisüsteemid” (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektor„magnetomeetritest”) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.

„Komposiit” (composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine” ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.

„III/V ühendid” (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).

„Kontuurjuhtimine” (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine” käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806 - 1980).

„Kriitiline temperatuur” (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv” aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

„Krüptograafiline aktiveerimine” (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis konkreetselt aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:

Tehnilised märkused.

„Krüptograafia” (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia” all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut „salajast parameetrit” (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.

Märkused.

Tehnilised märkused.

„Pidevlainelaser” (CW laser) (6) – „laser”, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.

„Küberintsidentidele reageerimine” (cyber incident response) (4) – küberintsidenti käsitleva vajaliku teabe (nende isikute või organisatsioonidega, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et intsident lahendada) vahetamise protsess.

„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid” (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.

„Vaesestatud uraan” (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.

„Arendus” (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

„Difusioonkeevitus” (diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.

„Digitaalarvuti” (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:

„Digitaalne edastuskiirus” (digital transfer rate) (def) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.

„Triivi kiirus” (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).

„Lõhustuvate erimaterjalide”„efektiivgramm” (effective gramme) (0 1) –

„Elektroonikasõlm” (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st „vooluahela elemente”, „diskreetkomponente”, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.

„Suure siseenergiaga materjalid” (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained”, „pürotehnika” ja „raketikütus” on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

„Tööorganid” (end-effectors) (2) – haaratsid, „aktiivsed tööriistühikud’ ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti” manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

„Ekvivalenttihedus” (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.

„Ekvivalentstandardid” (equivalent standards) (1) – võrreldavad riiklikud või rahvusvahelised standardid, mida tunnustab üks või mitu ELi liikmesriiki või Wassenaari kokkuleppe osalisriiki ja mida kohaldatakse kõnealuse kande suhtes.

„Lõhkeained” (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

„FADEC-süsteemid” ehk „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid” (Full Authority Digital Engine Control Systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.

„Kiud- või niitmaterjalid” (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:

„Kile-tüüpi integraallülitused” (film type integrated circuit) (3) – „vooluahela elementide’ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon „põhimikule”.

„Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem” (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki” lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.

„Elektrooniline lennujuhtimissüsteem” (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki” lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.

„Fokaaltasandiline massiiv” (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.

„Osaribalaius” (fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse” jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.

„Sagedushüplemine” (frequency hopping) (5 6) – „hajaspektri” üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.

„Sageduse ümberlülitusaeg” (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:

„Kütuseelement” (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

„Sulav” (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).

„Kõvad selektorid” (hard sectors) (5) – andmed või andmekogumid, mis on seotud üksikisikuga (nt perekonnanimi, eesnimi, e-posti aadress, koduaadress, telefoninumber või rühmituste liikmesus).

„Juhtimissüsteem” (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.

„Hübriidintegraallülitus” (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille „vooluahela elemendid’ või ”diskreetkomponendid’ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

„Pildiväärindus” (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.

„Immuunotoksiin” (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini” või „toksiini alamühiku” konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.

„Üldkasutatav” (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”).

„Infoturve” (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia”, „krüptograafiline aktiveerimine”, „krüptoanalüüs”, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.

Tehniline märkus.

’Krüptoanalüüs’ – krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.

„Hetkribalaius” (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.

„Isolatsioon” (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.

„Sisekatend” (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.

„Kombineeritud analoog-digitaalmuundur (interleaved analogue-to-digital converter, ADC)” (3) – seadmed, millel on mitu ADC seadet, mis diskreedivad sama analoogsisendit eri aegadel selliselt, et kui väljundid liidetakse, on analoogsisend tõhusalt diskreeditud ja muundatud kõrgemal võendamissagedusel.

„Sisemine magnetvälja gradiomeeter” (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

„Sissetungimistarkvara” (intrusion software) (4 5) – „tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme „seirevahendite’ eest või hävitada selle ”kaitsvad vastumeetmed’, ning sooritada järgmist:

Märkused.

Tehnilised märkused.

„Isoleeritud eluskultuurid” (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.

„Isostaatpressid” (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

„Laser” (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.

„Andmebaas” (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.

„Õhust kergemad õhusõidukid” (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja „õhulaevad”, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

„Lineaarsus” (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.

„Kohtvõrk” (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

„Magnetvälja gradiomeetrid” (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist” ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

„Magnetomeetrid” (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.

„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid” (materials resistant to corrosion by UF6 ) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.

„Põhiaine” (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.

„Mõõtehälve” (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).

„Mikroarvuti mikroskeem” (microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.

„Mikroprotsessor-mikroskeem” (microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.

„Mikroorganismid” (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride” või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.

„Rakettmürsud” (missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

„Monokiud” (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.

„Monoliit-integraallülitus” (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki „vooluahela elementide” kombinatsioon, mis

„Monoliit-mikrolaine-integraallülitus” (Monolithic Microwave Integrated Circuit – MMIC) (3 5) – „monoliit-integraallülitus”, mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.

„Monospektraalsed pildiandurid” (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.

„Mitmekiibiline integraallülitus” (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust”, mis on ühendatud ühisele „põhimikule”.

„Mitme kanaliga analoog-digitaalmuundur (multiple channel analogue-to-digital converter, ADC)” (3) – seadmed, mis ühendavad rohkem kui üht ADCd ja on üles ehitatud selliselt, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.

„Multispektraalsed pildiandurid” (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.

„Looduslik uraan” (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.

„Võrgu juurdepääsu kontroller” (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama „digitaalse edastuskiirusega”, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Tuumareaktor” (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor” hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

„Arvjuhtimine” (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382:2015).

„Objektkood” (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi” (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.

„Käitamine, juhtimine või hooldamine” (Operations, Administration or Maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:

„Optiline integraallülitus” (optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „hübriidintegraallülitus”, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.

„Optiline kommuteerimine” (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.

„Üldine voolutihedus” (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)

„Osalisriik” (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (Vt www.wassenaar.org)

„Tippvõimsus” (peak power) (6) – „impulsi kestuse” ajal saavutatud suurim võimsus.

„Personaalvõrk” (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

Tehnilised märkused.

„Eelnevalt eraldatud” (previously separated) (1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.

„Põhiline koostisosa” (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga” tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.

„Tootmine” (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

„Tootmisseadmed” (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse” või „tootmise” ühe või enama järgu jaoks.

„Tootmisrajatised” (production facilities) (7 9) – „tootmisseadmed” ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks” mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis”järku.

„Programm” (programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Impulsi kokkusurumine” (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.

„Impulsi kestus” (pulse duration) (6) – „laseri” impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).

„Impulsslaser” (pulsed laser) (6) – „laser”, mille „impulsi kestus” on väiksem kui 0,25 sekundit või sellega võrdne.

„Kvantkrüptograafia” (quantum cryptography) (5) – „krüptograafia” meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.

„Radari sagedusliikuvus” (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.

„Radari hajaspekter” (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).

„Kiirgustundlikkus” (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).

Tehniline märkus.

Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.

„Reaalajas töötlemine” (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud kosteajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.

„Reprodutseeritavus” (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul, kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Vt: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1 sigma))

„Vajalik” (required) (GTN 3 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega „tehnoloogia”, tähendab üksnes seda „tehnoloogia” osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku”„tehnoloogiat” võivad omavahel jagada mitmed tooted.

„Mässuohje toimeained” (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.

Tehniline märkus.

Pisargaasid on „mässuohje toimeainete” alarühm.

„Robot” (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

„Eelkedrus” (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest „heietest” (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

„Viskumine” (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.61).

„Võendisagedus” (sample rate) (3) – analoog-digitaalmuunduri (ADC) puhul analoogsisendis ühe sekundi jooksul mõõdetud diskreetide maksimaalne arv, välja arvatud ülevõendavate ADCde puhul. Ülevõendavate ADCde puhul on „võendisagedus” selle sõnauuenduse väljundsagedus. „Võendisageduse” asemel võidakse kasutada ka võendamissagedust, mida väljendatakse tavaliselt megavõenditena sekundis (MSPS) või gigavõenditena sekundis (GSPS) või muundamissagedusena, tavaliselt hertsides (Hz).

„Satelliitnavigatsioonisüsteem” (Satellite Navigation System) (5 7) — satelliitidest koosnev süsteem, mis koosneb satelliitidest ja vastuvõtjatest, mis võimaldab arvutada vastuvõtukohti satelliitidelt saadud signaalide põhjal. See hõlmab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja piirkondlikke navigatsioonisatelliitide süsteeme (RNSS).

„Mastaabitegur” (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.

„Signaalianalüsaatorid” (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.

„Signaalitöötlus” (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’'i teisendus).

„Tarkvara” (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

„Lähtekood” (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood” (või objektkeel)).

„Kosmosesõiduk” (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

„Kosmosesõiduki platvorm” (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad „kosmosesõiduki” ja „kosmosesõiduki kasuliku lasti” asukoha tugiinfrastruktuuri.

„Kosmosesõiduki kasulik last” (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud „kosmosesõiduki platvormile”, mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).

„Kosmosekindel” (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.

„Lõhustuv erimaterjal” (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan” ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.

„Erimoodul” (specific modulus) (0 1 9) – Young’i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

„Eritõmbetugevus” (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

„Pöörleva massiga güroskoobid” (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.

„Hajaspekter” (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.

„Hajaspektriga radar” (spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter”.

„Stabiilsus” (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.

„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid” (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)

„Püsirežiim” (Steady State Mode) (9) – mootori töötingimused, milles mootori parameetrid, näiteks tõukejõud/võimsus, pöörlemissagedus ja muud ei kõigu märkimisväärselt, kui ümbritseva õhu temperatuur ja surve mootori sisselaske juures on konstantsed.

„Suborbitaalne alus” (suborbital craft) (9) – alus, mille korpus on mõeldud inimeste või kauba transportimiseks ja mis on projekteeritud:

„Põhimik” (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada „diskreetkomponente” või integraallülitusi.

„Põhimikutoorikud” (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.

„Toksiini alamühik” (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini” diskreetkomponent.

„Supersulamid” (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mille pingetaluvusaeg purunemiseni on pikem kui 1 000 tundi pingel 400 MPa ja temperatuuril 922 K (649°C) või kõrgemal.

„Ülijuhtivad materjalid” (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.

„Ülivõimas laser” (super high power laser) (SHPL) (6) – „laser”, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.

„Üliplastne vormimine” (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.

„Sümmeetriline algoritm” (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.

„Lint” (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest”, „heietest’, „eelkedrusest”, „köisikutest” või „lõngadest” jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.

„Tehnoloogia” (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb „tehniliste andmete’ või ”tehnilise abi' kujul.

„Kolmemõõtmeline integraallülitus” (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.

„Kallutatav spindel” (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.

„Ajakonstant” (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).

„Mõõtenäidu stabiliseerumisaeg” (time-to-steady-state registration) (6) (ka gravimeetri kosteaeg) – aeg, mille jooksul aluspinna põhjustatud kiirenduste häirivad mõjud (kõrgsagedusmüra) vähenevad.

„Labaotsabandaaž” (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.

„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine” (total control of flight) (7) – „õhusõidukite” seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite” kohta.

„Täielik digitaalne edastuskiirus” (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.

„Köisik” (tow) (1) – kogum „monokiude”, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.

„Toksiinid” (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide” külvivarude saasteainetena.

„Timmitav” (tunable) (6) – „laseri” võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser”siirete piirkonna. „Laserit”, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser”siirdel, ei peeta „timmitavaks”.

„Ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus” (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.

„Mehitamata õhusõiduk” (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan” (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).

„Kasutamine” (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

„Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus” (user-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:

„Vaktsiin” (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.

„Elektroonilised vaakumseadmed” (vacuum electronic devices) (3) – elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. „Elektroonilised vaakumseadmed” hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.

„Nõrkustest teatamine” (vulnerability disclosure) (4) – nõrkuste väljaselgitamine, neist aru andmine või teavitamine isikutele või organisatsioonidele, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et nõrkused kõrvaldada, või nõrkuste analüüsimine koos nendega.

„Lõng” (S4l4) (1) – kimp keerutatud „heiet”.

0. KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0ASüsteemid, seadmed ja komponendid

0A001„Tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

0BKatse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001järgmised seadmed „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

0B002Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nende abil kaitstud:

0B003Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

0B004Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

0B005Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Tehniline märkus.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed „tuumareaktori” kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis

0B006„Tuumareaktoris” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

0B007Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:

0CMaterjalid

0C001Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;

0C002„Lõhustuvad erimaterjalid”

0C003Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

0C004Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku „booriekvivalendi” ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks „tuumareaktoris” 1 kg ületavas koguses.

BEZ (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;

ningsB ja sZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt ASTMi standardile B330 on kuni 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega.

0DTarkvara

0D001„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

0ETehnoloogia

0E001Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

KATEGOORIA 1 – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1ASüsteemid, seadmed ja komponendid

1A001Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

1A002Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:

1A003Mitte „sulavatest” aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks omadus järgmistest:

1A004Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:

Tehnilised märkused.

1A005Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:

1A006Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

Tehniline märkus.

Punkti 1A006.b tähenduses on „häirijad” seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.

1A007Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali”:

Tehnilised märkused.

1A008Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

Tehniline märkus.

„Kujulaengud” on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:

1A225Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

1A227Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

Tehniline märkus.

Punktis 1A227 tähendab „külm piirkond” akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1BKatse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud „komposiit”struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud „kiud- või niitmaterjali” tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:

Tehnilised märkused.

1B002Seadmed, mis on projekteeritud metallisulamipulbri või peeneteralise materjali tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:

1B003Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks” või „difusioonkeevitamiseks” ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

1B101Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide „tootmiseks”, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

1B102Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed” ja järgmised komponendid:

1B115Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

1B116Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573  K (1 300 °C) kuni 3 173  K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa.

1B117Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1B118Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1B119Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

1B201Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:

1B225Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.

1B228Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus.

Punktis 1B228 tähendab „efektiivpikkus” täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis.

1B230Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

1B231Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

1B232Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

1B233Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

1B234Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

1B235Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:

Tehniline märkus.

Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid.

1CMaterjalid

Tehniline märkus.

1C001Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:

1C002Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

Tehnilised märkused.

1C003Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1C004Raua, nikli või vase baasil „põhiainega” uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

1C005„Ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

Tehniline märkus.

Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006Vedelikud ja määrdeained:

1C007Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised „komposiit”materjalid kui „põhiained” ja „lähteained”:

1C008Mittefluoritud polümeersed ained:

Tehnilised märkused.

1C009Töötlemata fluoritud ühendid:

1C010„Kiud- või niitmaterjalid”:

Tehnilised märkused.

1C011Metallid ja ühendid:

1C012Järgmised materjalid:

Tehniline märkus.

Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.

1C101Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse „rakettrelvades”, „rakettrelvade” alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.

Tehniline märkus.

Punktis 1C101 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C102Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1C107Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:

1C111Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:

1C116Martensiitvanandatud teras, mida kasutatakse „rakettrelvades” ja millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus 1.

Martensiitvanandatud terased on rauasulamid:

Tehniline märkus 2.

Punktis 1C116 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C117Materjalid „rakettrelvade” komponentide valmistamiseks:

Tehniline märkus.

Punktis 1C117 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C118Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:

1C202Muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud sulamid:

Tehniline märkus.

Sulami „võimalik” tugevus tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

1C210„Kiud- või niitmaterjalid” või prepregmaterjalid, muud kui punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:

1C216Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille „võimalik” tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 1 950 MPa või rohkem.

Tehniline märkus.

Martensiitterase „võimalik” tugevus tähistab antud juhul martensiitterast enne ja pärast termotöötlust.

1C225Boor, mida on isotoobiga boor-10 (10B) rikastatud üle selle isotoobi loodusliku sisalduse, järgmisel kujul: elementaarne boor, ühendid, boori sisaldavad segud, nendest valmistatud tootet, kõigi eelkirjeldatute heitmed ja jäätmed.

Tehniline märkus.

Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).

1C226Punktis 1C117 mittenimetatud volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframit ja millel on mõlemad järgmised omadused:

1C227Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

1C228Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

1C229Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

1C230Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

1C231Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

1C232Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

1C233Liitium, mida on isotoobiga liitium-6 (6Li) rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi, järgmisel kujul: elementaarne liitium, liitiumi sulamid, ühendid, liitiumi sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed või jäätmed.

Tehniline märkus.

Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).

1C234Tsirkoonium, milles hafniumi on massi järgi vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta, järgmisel kujul: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsenti tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, muud kui punktis 0A001.f nimetatud.

1C235Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite arvu ja vesinikuaatomite arvu suhe on suurem kui 1 : 1 000 , ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

1C236Muud kui punktides 0C001 ja 1C012.a määratletud „radionukliidid”, millest saab teha neutronallikaid, mis põhinevad alfa-n reaktsioonil, järgmisel kujul:

Tehniline märkus.

Punktis 1C236 on „radionukliidid” vähemalt üks aine järgmistest:

1C237Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

1C238Kloortrifluoriid (ClF3).

1C239Sõjaliste kaupade nimekirjas mittenimetatud brisantlõhkeained või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000  m/s.

1C240Muu kui punktis 0C005 nimetatud niklipulber ja poorne metalliline nikkel järgmiselt:

Tehniline märkus.

Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab läbi kogu struktuuri omavahel ühendatud peeneid poore.

1C241Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi; ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1C350Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:

1C351Inimeste ja loomsed patogeenid ja „toksiinid”:

1C353„Geneetilised elemendid” ja „geneetiliselt muundatud organismid”:

Tehnilised märkused.

1C354Taimpatogeenid:

1C450Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:

1DTarkvara

1D001„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 1B001–1B003 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

1D002„Tarkvara”, mis on ette nähtud orgaanilise, metallilise või süsinik„põhiainega” laminaatide või „komposiitide”„väljatöötamiseks”.

1D003„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

1D101„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1B101, 1B102, 1B115, 1B117, 1B118 või 1B119 nimetatud kaupade käitamiseks või hooldamiseks.

1D103„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.

1D201„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1ETehnoloogia

1E001„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002–1A005, 1A006.b, 1A007, 1B või 1C nimetatud seadmete või materjalide „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”.

1E002Järgmine muu „tehnoloogia”:

1E101„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1E102„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktides 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud „tarkvara”„arenduseks”.

1E103„Tehnoloogia” temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides komposiitide või osaliselt töödeldud „komposiitide”„tootmisel”.

1E104„Tehnoloogia” pürolüüsi teel materjalide „tootmiseks” valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573  K (1 300 °C) kuni 3 173  K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa kuni 20 kPa.

1E201„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002, 1A007, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B234, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b, 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C241 või 1D201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1E202Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud kaupade „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”.

1E203„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 1D201 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.

2. KATEGOORIA – MATERJALIDE TÖÖTLEMINE

2ASüsteemid, seadmed ja komponendid

2A001Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:

2A101Muud kui punktis 2A001 nimetatud radiaalsed kuullaagrid, mille standardi ISO 492 kohased lubatud hälbed vastavad täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või vastavatele riigisisestele normidele) või on paremad ja millel on kõik järgmised omadused:

2A225Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:

2A226Klapid, millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus.

Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 „nimimõõt” väikseimat läbimõõtu.

2BKatse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

Tehnilised märkused.

2B001Tööpingid ja nende kokkuseaded, mis on ette nähtud eemaldama (või lõikama) metalle, keraamikat või „komposiitmaterjale” ja mida vastavalt tootjapoolsele tehnilisele spetsifikatsioonile saab komplekteerida elektronseadmetega „arvjuhtimiseks”, järgmiste näitajatega:

2B002Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid materjali selektiivseks eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste optiliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

Tehnilised märkused.

Punkti 2B002 tähenduses:

2B003„Arvjuhtimisega” tööpingid, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste karastatud (Rc = 40 või enam) sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks, millel on kõik järgmised omadused:

2B004Kuum „isostaatpressid” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

Tehniline märkus.

Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõtu, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

2B005Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks teises veerus osutatud põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f. tabeli esimeses veerus ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:

2B006Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed, asendi tagasiside moodulid ja „elektroonikasõlmed”:

2B007„Robotid”, millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid”:

2B008Järgmised „kombineeritud pöördlauad” ja „kallutatavad spindlid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks:

2B009Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus.

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena.

2B104„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

2B105Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.

2B109Järgmised muud kui punktis 2B009 nimetatud tõukamispingid, mida kasutatakse „rakettrelvade” tõukejõusüsteemide komponentide ja seadmete (nt mootorikorpuste ja vaheseadmete) „tootmiseks”, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

Tehniline märkus.

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B109 tähenduses tõukamispinkidena.

2B116Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:

Tehniline märkus.

Punktis 2B116 tähistab „tühi aluslaud” tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

2B117Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.

2B119Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

2B120Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:

2B121Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

2B122Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja mis on ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid.

2B201Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:

Tehniline märkus .

ISO 230-2 (1988) ( 11 )või vastava riigisisese standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kinnitatud positsioneerimise täpsusastmeid võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele, kui riiklikud ametiasutused on need esitanud ja nendega nõustunud. Kinnitatud positsioneerimistäpsuse määramine:

2B204„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:

Tehniline märkus.

Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

2B206Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:

Tehnilised märkused.

Kõik punktis 2B206 esitatud mõõdetavate väärtustega näitajad on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.

2B207Järgmised punktis 2B007 nimetamata „robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid:

2B209Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:

2B219Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:

2B225Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

Tehniline märkus.

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla „ülema-alluva”-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

2B226Muud kui punktides 9B001 ja 3B001 nimetatud kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:

2B227Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:

2B228Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:

2B230Kõik „rõhuandurid”, mis on võimelised mõõtma absoluutrõhku ja millel on kõik järgmised omadused:

Tehnilised märkused.

2B231Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:

Tehnilised märkused.

2B232Suure lõppkiirusega relvasüsteemid (raketikütuse, gaasi, mähise, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 1,5 km/s või rohkem.

2B233Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad, millel on kõik järgmised omadused:

2B350Keemiatööstuse tootmisruumid, -seadmed ja -komponendid:

Tehnilised märkused.

2B351Mürgiste gaaside monitorid ja seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorkomponendid, mida ei ole punktis 1A004 nimetatud, ning detektorid, sensorseadmed ja nende jaoks ette nähtud asendatavad sensorpadrunid:

2B352Järgmised bioloogiatööstuse tootmis- ja käsitsemisseadmed:

2CMaterjalid

Puuduvad.

2DTarkvara

2D001„Tarkvara”, mis erineb punktis 2D002 nimetatud „tarkvarast” järgmiselt:

2D002Elektrooniliste seadmete „tarkvara”, ka „tarkvara”, mis asub pidevalt salvestatuna elektroonilises seadmes või süsteemis, mis võimaldab sellistel seadmetel või süsteemidel toimida „arvjuhitavate” moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist „kontuurjuhtimiseks”.

2D003„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B002 nimetatud seadmete kasutamiseks, millega konverteeritakse optiline disain, töödeldava eseme mõõtmed ja materjali eemaldamise funktsioonid „arvjuhtimise” käsklustesse, et saada soovitud töödeldava eseme vorm.

2D101„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2B104, 2B105, 2B109, 2B116, 2B117 või 2B119–2B122 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

2D201„Tarkvara”, mis on ette nähtud punktides 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B219 või 2B227 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

2D202„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B201 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

2D351Punktis 1D003 nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 2B351 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

2ETehnoloogia

2E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 2A, 2B või 2D nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

2E002Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 2A või 2B nimetatud seadmete „tootmiseks”.

2E003Muu „tehnoloogia”:

2E101Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2B004, 2B009, 2B104, 2B109, 2B116, 2B119–2B122 või 2D101 nimetatud „tarkvara” või seadmete „kasutamiseks”.

2E201Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2A225, 2A226, 2B001, 2B006, 2B007.b, 2B007.c, 2B008, 2B009, 2B201, 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B225–2B233, 2D201 või 2D202 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.

2E301Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2B350–2B352 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – MÄRKUSED

TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – TEHNILINE MÄRKUS

Tabeli 1. veerus määratud menetlused on järgmised:

3. KATEGOORIA – ELEKTROONIKA

3ASüsteemid, seadmed ja komponendid

3A001Järgmised elektroonilised kaubad:

3A002Järgmised üldotstarbelised „elektroonilised koostud”, moodulid ja seadmed:

3A003Pihustusjahutusega temperatuurikontrollisüsteemid, mis kasutavad hermeetilises korpuses suletud ahelaga vedeliku käitlemise ja uuestikasutuse seadmeid, kus dielektrilist vedelikku pihustatakse elektroonikakomponentidele, kasutades spetsiaalseid elektroonikakomponentide nõutud töötemperatuurivahemiku hoidmiseks mõeldud pihustusdüüse ning nende jaoks spetsiaalselt mõeldud komponente.

3A101Elektroonilised seadmed ja komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud:

3A102„Termopatareid”, projekteeritud või kohandatud „rakettrelvade” jaoks.

Tehnilised märkused.

3A201Elektroonilised komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud;

3A225Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis 0B001.b.13 nimetatud, mida saab kasutada muutuva või fikseeritud sagedusega mootorajamina ja millel on kõik järgmised omadused:

Tehnilised märkused.

3A226Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

3A227Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.5 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

3A228Järgmised lülitusseadmed:

3A229Kõrgvoolu impulssgeneraatorid:

3A230Kiired impulssgeneraatorid ja nende „impulssliidesed”, millel on mõlemad järgmised omadused:

3A231Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:

3A232Järgmised punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid:

3A233Massispektromeetrid, muud kui punktis 0B002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 u või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikad:

Tehnilised märkused.

3A234Liistakujooned, mis annavad madalinduktiivsuse raja detonaatoritele järgmiste omadustega:

3BKatse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

3B001Järgmised seadmed pooljuhtseadmete ja -materjalide tootmiseks ning nende komponendid ja abiseadmed:

▼M10

3B002Testimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmiste lõpetatud või lõpetamata pooljuhtseadiste testimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisavarustus:

3CMaterjalid

3C001Hetero-epitaksiaalsed materjalid, mis koosnevad järgmiste materjalide epitakskasvatamisel saadud „põhimikest”:

3C002Resistmaterjalid ja „põhimikud”, mis on kaetud järgmiste resistmaterjalidega:

3C003Orgaanilis-anorgaanilised ühendid:

3C004Fosfori, arseeni või antimoni hüdriidid puhtusega üle 99,999 %, ka inertgaasides või vesinikus lahjendatuna.

3C005Järgmised suure takistusega materjalid:

3C006Punktis 3C001 nimetamata materjalid, mis koosnevad punktis 3C005 nimetatud „põhimikest”, millel on vähemalt üks epitaksiline ränikarbiidi, galliumnitriidi, alumiiniumnitriidi või alumiiniumgalliumnitriidi kiht.

3DTarkvara

3D001„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3A001.b–3A002.h või 3B nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.

3D002„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3B001.a kuni f., 3B002 või punktis 3A225 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

3D003’Arvutusliku litograafia’ „tarkvara” mis on konkreetselt kavandatud EUV-litograafia maskide või niitvõrgustike mustrite „arendamiseks”.

Tehniline märkus.

’Arvutuslik litograafia’ – arvutipõhise modelleerimise kasutamine, et ennustada, korrigeerida, optimeerida ja verifitseerida litograafia pildinduse tulemuslikkust mitmesuguste mustrite, protsesside ja süsteemitingimuste puhul.

3D004„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 3A003 nimetatud seadmete „arendamiseks”.

3D005„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud mikroarvutite, „mikroprotsessorite mikroskeemide” või „mikroarvutite mikroskeemide” normaalse töö taastamiseks 1 ms jooksul pärast elektromagnetimpulsist (EMP) või elektrostaatilisest laengust põhjustatud häiret, nii et töö pidevus ei katkeks.

3D101„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 3A101.b nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

3D225„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud sagedusmuundurite või generaatorite sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele.

3ETehnoloogia

3E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 3 A, 3 B või 3C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.

Tehniline märkus.

'Protsessi disainikomplekt’ („PDK”) on tarkvaraline tööriist, mille pooljuhtitootja tarnib tagamaks disainireeglitest ja -eeskirjadest kinni pidamist, et edukalt toota integraallülitusi konkreetse pooljuhi valmistusprotsessiga, lähtudes konkreetse pooljuhi valmistusprotsessi tehnoloogilistest- ja tootmispiirangutest (igal pooljuhi valmistusprotsessil on oma konkreetne „PDK”).

3E002Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, muu kui punktis 3E001 nimetatud, „mikroprotsessor-mikroskeemide”, „mikroarvuti-mikroskeemide” ja mikrokontroller-mikroskeemide südamike „arendamiseks” või „tootmiseks”, mille aritmeetika-loogikaseade juurdepääsu laius on 32 bitti või rohkem, ning millel on mis tahes järgmine omadus või funktsioon;

Tehnilised märkused.

3E003Muu „tehnoloogia”, mida kasutatakse järgmise „arendamiseks” või „tootmiseks”:

3E004„Tehnoloogia”, mis on „vajalik”, et lõikuda, lihvida ja poleerida 300 mm läbimõõduga räniplaate, mille tulemusena saavutatakse „objekti esiosa vähimate ruutude vahemik’ ('Site Front least sQuares Range”, „SFQR”), mis on kuni 20 nm mis tahes 26 mm × 8 mm suurusel objektil plaadi esipinnal ning serva arvestamata kuni 2 mm.

Tehniline märkus.

Punkti 3E004 otstarbel on „SFQR” maksimaalne kuni minimaalne kõrvalekalle võrdlustasandist, arvutatuna vähimruutude meetodil kõigi eespinna andmetega, sh objekti piir objekti piires.

3E101Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 3A001.a.1 või 3A001.a.2, 3A101, 3A102 või 3D101 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.

3E102Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ettenähtud punktis 3D101 määratletud „tarkvara”„arendamiseks”.

3E201Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 3A001.e.2, 3A001.e.3, 3A001.g, 3A201, 3A225–3A234 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

3E225Koodide või võtmete kujul „tehnoloogia” sagedusmuundurite või generaatorite sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele.

4. KATEGOORIA. MERENDUS

Tehniline märkus

„Põhimälu” – peamine andmete või käskude salvesti, millele keskprotsessoril on kiire juurdepääs. Koosneb „digitaalarvuti” sisemisest mälust ja selle hierarhilistest laiendustest, nagu näiteks vahemälu või suvapöördusega välismälu.

4ASüsteemid, seadmed ja komponendid

4A001Elektronarvutid ja nendega seotud seadmed, millel on mis tahes järgmised omadused, ning „elektroonikasõlmed” ja spetsiaalselt neile ette nähtud komponendid:

4A003„Digitaalarvutid”, „elektroonikasõlmed” ja nendega seotud seadmed nende jaoks ettenähtud komponentidega:

4A004Arvutid ja nende jaoks ettenähtud vastavad seadmed, „elektroonikasõlmed” ja komponendid:

Tehnilised märkused.

4A005Nende süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud „sissetungimistarkvara” loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks.

4A101Analoogarvutid, „digitaalarvutid” või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid, muud kui punktis 4A001.a.1 nimetatud, mis on karmide tingimuste jaoks ning spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

4A102Hübriidarvutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide modelleerimiseks, simulatsiooniks või projektide integreerimiseks.

4BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

Puuduvad.

4CMaterjalid

Puuduvad.

4DTarkvara

4D001Järgmine „tarkvara”:

4D002Ei kasutata

4D003Ei kasutata

4D004„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud „sissetungimistarkvara” loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks.

4ETehnoloogia

4E001

TEHNILINE MÄRKUS „KORRIGEERITUD MAKSIMAALSE SOORITUSVÕIME” KOHTA

„Korrigeeritud maksimaalne sooritusvõime” (adjusted peak performance, APP) on korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti” teeb 64bitiste või suuremate ujukomaarvudega liitmis- ja korrutustehteid.

„Korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime” ühik on kaalutud teraFLOPS (WT), mis on 1012 ujukomatehet sekundis.

Selles tehnilises märkuses kasutatud lühendid

n	protsessorite arv „digitaalarvutis”

i	protsessori järjekorranumber (i, … n)

ti	protsessori tsükli (takti) aeg (ti = 1/Fi)

Fi	protsessori taktsagedus

Ri	maksimaalne ujukomatehte arvutuskiirus

Wi	arhitektuurikoefitsient

„Korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime” arvutusmeetodi ülevaade

Tehnilised märkused.

5. KATEGOORIA – TELEKOMMUNIKATSIOON JA INFOTURVE

1. osa – TELEKOMMUNIKATSIOON

5A1Süsteemid, seadmed ja komponendid

5A001Järgmised telekommunikatsioonisüsteemid, -seadmed, -komponendid ja lisaseadmed:

5A101Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud „rakettrelvade” jaoks.

Tehniline märkus.

Punktis 5A101 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

5B1Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

5B001Järgmised telekommunikatsioonisüsteemide testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed, nende komponendid ja lisaseadmed:

5C1Materjalid

Puuduvad

5D1Tarkvara

5D001Järgmine „tarkvara”:

5D101„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A101 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

5E1Tehnoloogia

5E001Järgmine „tehnoloogia”:

▼C8

▼M10

5E101„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 5A101 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

2. osa – „INFOTURVE”

Punktid 5A002, 5D002.a.1, 5D002.b ja 5D002.c.1 ei hõlma järgmisi kaupu:

Märkus krüptograafiamärkuse kohta.

5A2Süsteemid, seadmed ja komponendid

5A002Järgmised „infoturbe” süsteemid, -seadmed ja nende osad:

5A003Krüpteerimata „infoturbeks” projekteeritud süsteemid, seadmed ning nende komponendid vastavalt järgnevale:

5A004„Infoturbe ületamiseks”, nõrgestamiseks või eiramiseks projekteeritud süsteemid, seadmed ning nende komponendid vastavalt järgnevale:

5B2Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

5B002Järgmised „infoturbe” testimis-, kontrolli- ja „tootmis”seadmed:

5C2Materjalid

Puuduvad.

5D2Tarkvara

5D002Järgmine „tarkvara”:

5E2Tehnoloogia

5E002Järgmine „tehnoloogia”:

6. KATEGOORIA – ANDURID JA LASERID

6ASüsteemid, seadmed ja komponendid

6A001Järgmised akustikasüsteemid, -seadmed ja komponendid:

6A002Järgmised optilised andurid või seadmed ja nende lisaseadmed:

▼C8

▼C8

▼M10

6A003Järgmised kaamerad, süsteemid või seadmed ja nende komponendid:

6A004Järgmised optilised seadmed ja komponendid:

6A005„Laserid”, muud kui punktis 0B001.g.5 või 0B001.h.6 nimetatud, komponendid ning optilised seadmed:

Tehniline märkus.

„Mittekorduv impulss” osutab „laseritele”, mis tekitavad kas ühe väljundimpulsi või mille impulssidevaheline intervall on üle ühe minuti.

Tehniline märkus.

Punktis 6A005 nimetatud „pistikupesatõhusus” (kasutegur) (wall-plug efficiency) määratletakse „laseri” väljundvõimsuse või „keskmise väljundvõimsuse” ning „laseri” tööks vajaliku kogu elektrilise sisendvõimsuse (sh toiteallikate/võimsusmuundurite ja konditsioneerimise/soojusvahetite võimsuse) suhtena.

6A006„Magnetomeetrid”, „magnetvälja gradiomeetrid”, „sisemised magnetvälja gradiomeetrid”, veealused elektrivälja andurid, „kompensatsioonisüsteemid” ning nende jaoks ette nähtud komponendid:

Tehniline märkus.

Punktis 6A006 tähendab „tundlikkus” (müratase) seadme tajutava müra taseme ruutkeskmist, mis on madalaim mõõdetav signaal.

6A007Gravimeetrid ja gravitatsiooni gradiomeetrid:

6A008Radarisüsteemid, -seadmed ja -sõlmed, millel on mis tahes järgmine omadus, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

6A102Kiirguskindlad „detektorid”, muud kui punktis 6A002 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ning on kasutatavad „rakettrelvadel”, kavandatud või arvestatud taluma kiirgustaseme väärtusi, mis tekitavad suurusele 5 × 105 rad (räni) vastava või seda ületava maksimaalse kiirgusdoosi.

Tehniline märkus.

Punktis 6A102 nimetatud „detektor” on määratletud kui mehaaniline, elektri-, optika- või keemiaseade, mis automaatselt identifitseerib ja salvestab või registreerib selliseid mõjureid nagu keskkonna temperatuuri või rõhu muutus, elektrilised või elektromagnetilised signaalid või radioaktiivsete ainete kiirgus. See hõlmab seadeldisi, mis tajuvad ühekordse toimingu või tõrke alusel.

6A107Gravitatsiooni mõõtjad (gravimeetrid) ning komponendid gravitatsiooni mõõtjatele ja gravitatsiooni gradiomeetritele:

6A108Radarisüsteemid ja jälgimissüsteemid, muud kui punktis 6A008 nimetatud:

6A202Fotokordistitorud, millel on mõlemad järgmised omadused:

6A203Järgmised punktis 6A003 nimetamata kaamerad ja komponendid:

6A205„Laserid”, „laser”võimendid ja ostsillaatorid, muud kui punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005 nimetatud ja komponendid:

6A225Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs.

6A226Järgmised rõhuandurid:

6BKatse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

6B002Maskid ja niitvõrgustikud, mis on ette nähtud punktis 6A002.a.1.b või 6A002.a.1.d nimetatud optiliste andurite jaoks.

6B004Järgmised optilised seadmed:

6B007Seadmed maapealse kasutusega gravimeetrite tootmiseks, reguleerimiseks ja kalibreerimiseks staatilise „täpsusega”, mis on parem kui 0,1 mGal.

6B008Impulssradari mõõtesüsteemid, mis on ette nähtud tagasikiirgumise ristlõike määramiseks, kui kiiratava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid.

6B108Mõõtesüsteemid, muud kui punktis 6B008 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad „rakettrelvades” ja nende alamsüsteemides.

Tehniline märkus.

Punktis 6B108 tähendavad „rakettrelvad” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

6CMaterjalid

6C002Optiliste andurite materjalid:

6C004Järgmised optilised materjalid:

6C005Järgmised „laser”materjalid:

6DTarkvara

6D001„Tarkvara”, mis on ette nähtud punktis 6A004, 6A005, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.

6D002„Tarkvara”, mis on ette nähtud punktis 6A002.b, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

6D003Järgmine muu „tarkvara”:

6D102„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 6A108 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

6D103„Tarkvara”, mis on ette nähtud lennul salvestatud andmete lennujärgseks töötlemiseks, võimaldades kindlaks määrata lendava objekti asukoha kogu tema liikumistee jooksul ja on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud „rakettmürskude” jaoks.

Tehniline märkus.

Punktis 6D103 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

6D203„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud selleks, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a kuni 6A203.c määratletud omadustele.

6ETehnoloogia

6E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 6A, 6B, 6C või 6D nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”.

6E002Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 6A, 6B või 6C nimetatud seadmete või materjalide „tootmiseks”.

6E003Järgmine muu „tehnoloogia”:

6E101Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 6A002, 6A007.b ja 6A007.c, 6A008, 6A102, 6A107, 6A108, 6B108, 6D102 või 6D103 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.

6E201Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 6A003, 6A005.a.2, 6A005.b.2, 6A005.b.3, 6A005.b.4, 6A005.b.6, 6A005.c.2, 6A005.d.3.c, 6A005.d.4.c, 6A202, 6A203, 6A205, 6A225 või 6A226 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

6E203„Tehnoloogia” koodide või võtmete kujul, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a kuni 6A203.c määratletud omadustele.

7. KATEGOORIA – NAVIGATSIOONI- JA LENNUELEKTROONIKA

7ASüsteemid, seadmed ja komponendid

Radarite kohta vt 6. kategooria.

7A001Kiirendusmõõturid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

7A002Güroskoobid ja nurkkiiruse andurid, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

7A003„Inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid”, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

Tehniline märkus.

„Asendi määramise abivahendid” määravad sõltumatult asukoha ja hõlmavad järgmist:

7A004Järgmised „tähtede jälgimise” seadmed ja nende komponendid:

Tehniline märkus.

„Tähtede jälgimise seadmeid” nimetatakse ka güroastrokompassideks.

7A005Järgmiste omadustega ülemaailmsete „satelliitnavigatsioonisüsteemide” (GNSS) vastuvõtuseadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

7A006Õhusõidukite altimeetrid (kõrgusmõõturid), mis toimivad muudel sagedustel kui 4,2–4,4 GHz (kaasa arvatud) ning millel on järgmised omadused:

7A008Veealused hüdrolokaatornavigatsioonisüsteemid, mis kasutavad suunaallikaga kokkuehitatud Doppleri kiiruse või korrelatsioon-kiiruse logi ja mille asukoha määramise „täpsuse”„vea tõenäosusring” (Circular Error Probable, „CEP”) on võrdne 3 % läbitud vahemaast või väiksem (parem), ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid.

Vt punkt 8A002 muude meresüsteemide kohta.

7A101Muud kui punktis 7A001 nimetatud lineaarsed kiirendusmõõturid, mis on kavandatud kasutamiseks igat tüüpi inertsiaalsetes navigatsiooni- või juhtimissüsteemides, mis on kasutatavad rakettrelvades, ja millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:

Tehnilised märkused.

7A102Igat tüüpi güroskoobid, muud kui punktis 7A002 nimetatud, mis on kasutatavad „rakettrelvades” ja mille nominaalne „triivi kiiruse”„stabiilsus” on 1 g keskkonnas väiksem kui 0,5° (1 sigma korral või ruutkeskmiselt) tunnis, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.

Tehnilised märkused.

7A103Järgmised muud kui punktis 7A003 nimetatud seadmestikud, navigatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

Tehniline märkus.

Punktis 7A103 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

7A104Güro- ja astrokompassid ning muud seadmed, muud kui punktis 7A004 nimetatud, mis tuletavad asukoha või suuna automaatselt taevakehade või satelliitide jälgimise abil, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.

7A105Muud kui punktis 7A005 määratletud vastuvõtuseadmed „satelliitnavigatsioonisüsteemide” jaoks, millel on mis tahes järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid:

Tehniline märkus.

Punktis 7A105 hõlmab „satelliitnavigatsioonisüsteem” ülemaailmseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (GNSS; nt GPS, GLONASS, Galileo ja BeiDou) ning piirkondlikke sattelliitnavigatsioonisüsteeme (RNSS; nt NavIC, QZSS).

7A106Muud kui punktis 7A006 nimetatud kõrgusmõõturid, kas radar- või laserradartüüpi, mis on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel.

7A115Passiivsed andurid, mis võimaldavad kindlaks määrata suuna spetsiifilistele elektromagnetlainete allikatele (peilimisseadmed) või maastiku iseärasustele ning on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel.

7A116Lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid, mis on projekteeritud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides või „rakettrelvades”:

7A117„Rakettrelvadel” kasutatavad „juhtimisseadmed”, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt „samavõrdne tõenäosusring” („CEP”) 10 km või väiksem kaugusel 300 km).

Tehniline märkus.

Punktis 7A117 on „võrdse tõenäosuse ring’ (Circular Error Probable või Circle of Equal Probability, 'CEP”)selline täpsuse mõõt, mis on defineeritud kui ring keskpunktiga märklaua keskmes ja raadiusega, millesse satub 50 % kasulikust koormusest.

7BKatse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

7B001Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete jaoks.

Tehnilised märkused.

„Õhusõiduki” inertsiaalse navigatsioonisõlme tõrge avastatakse teenindus- ja kuvarmooduli (CDU) näitude või vastava allsüsteemi seisukorra teate abil. Tootja juhendi abil on võimalik tõrke põhjus lokaliseerida korrast ära oleva asendatava mooduli (LRU) tasemel. Väljavahetatava mooduli asendab teenindav personal seejärel varumooduliga.

Defektne moodul saadetakse parandustöökotta (tootja omasse või sellisesse, mille personal on vastutav II hooldustaseme eest). Parandustöökojas katsetatakse defektset moodulit mitmesuguste asjakohaste vahenditega, et kindlaks teha ning lokaliseerida defektne, töökojas asendatav sõlm (SRA), mis põhjustas väljavahetatud mooduli tõrke. Nimetatud asendatav sõlm eemaldatakse ning asendatakse toimiva varusõlmega. Defektne sõlm (või võimaluse korral kogu väljavahetatud moodul) saadetakse tootjale. „II hooldustase” ei hõlma kontrolli alla kuuluvate kiirendusmõõturite või güroskoopiliste andurite eemaldamist või remonti.

7B002Järgmised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud ring„laser”güroskoopide peeglite näitajate mõõtmiseks:

7B003Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete tootmiseks.

7B102Peegeldusmõõturid (reflektomeetrid), mis on spetsiaalselt ette nähtud „laser”güroskoopide peeglite iseloomustamiseks ja mille mõõtetäpsus on 50 ppm või väiksem (parem).

7B103„Tootmisrajatised” ja „-seadmed”:

7CMaterjalid

Puuduvad.

7DTarkvara

7D001„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.

7D002„Lähtekoodid”, mis on vajalikud mis tahes inertsiaalsete navigatsiooniseadmete, kaasa arvatud punktides 7A003 või 7A004 nimetamata inertsiaalsete seadmete või „asendi ja suuna määramise süsteemide” („AHRS”) kasutamiseks või hoolduseks.

Tehniline märkus.

„AHRS” erineb inertsiaalsest navigatsioonisüsteemist (INS) selle poolest, et „AHRS” annab teavet suuna ja asendi kohta ning tavaliselt ei anna teavet kiirenduse, kiiruse ja asendi kohta, mida seostatakse INS-iga.

7D003Järgmine muu „tarkvara”:

7D004„Lähtekood”, mis sisaldab punktis 7E004.a.2, 7E004.a.3, 7E004.a.5, 7E004.a.6 või 7E004.b määratletud „arendus”„tehnoloogiat” vähemalt ühe jaoks järgmistest:

7D005Valitsuse kasutuseks ettenähtud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud globaalsete „satelliitnavigatsioonisüsteemide” (GNSS) telemeetriasignaalide dekrüpteerimiseks.

7D101„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A001-7A006, 7A101-7A106, 7A115, 7A116.a, 7A116.b, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102 või 7B103 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

7D102Järgmine integratsiooni„tarkvara”:

7D103„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A117 nimetatud „juhtimisseadmete” modelleerimiseks või simuleerimiseks või juhtimissüsteemi ühendamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide süsteemiga.

7D104„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A117 nimetatud „juhtimisseadmete” kasutamiseks või hoolduseks.

7ETehnoloogia

7E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 7A, 7B, 7D001, 7D002, 7D003, 7D005 ja 7D101 kuni 7D103 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

7E002Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete „tootmiseks”.

7E003Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 7A001-7A004 nimetatud seadmete parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks.

7E004Järgmine muu „tehnoloogia”:

7E101Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 7A001–7A006, 7A101–7A106, 7A115–7A117, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102, 7B103, 7D101–7D103 nimetatud seadmete kasutamiseks.

7E102„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud avioonika ja elektriliste alamsüsteemide kaitseks välistest allikatest pärinevate elektromagnetiliste impulsside (EMP) ja elektromagnetiliste häirete (EMI) ohu eest:

7E104„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori.

8. KATEGOORIA – MERENDUS

8ASüsteemid, seadmed ja komponendid

8A001Sukelaparaadid ja pealveesõidukid:

8A002Järgmised meresüsteemid, seadmed ja komponendid:

8BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

8B001Hüdrodünaamilised torud, mille ehituslik taustmüra on väiksem kui 100 dB (1 μPa ja 1 Hz suhtes) sagedusvahemikus 0–500 Hz ja mis on projekteeritud veevoolu tekitatud akustilise välja mõõtmiseks liikumapaneva jõu süsteemide mudelite ümber.

8CMaterjalid

8C001„Õõnestäidisvaht”, mis on valmistatud veealuseks kasutamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus.

„Õõnestäidisvaht” koosneb õõnsatest klaas- või plastmasskuulikestest, mis on viidud vaigust „põhiainesse”.

8DTarkvara

8D001„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 8A, 8B või 8C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

8D002Spetsiifiline „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud veealuse müra vähendamiseks ette nähtud sõukruvide „arendamiseks”, „tootmiseks”, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine).

8ETehnoloogia

8E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 8 A, 8 B või 8C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.

8E002Järgmine muu „tehnoloogia”:

9. KATEGOORIA – KOSMOSESÕIDUKID JA TÕUKEJÕUD

9ASüsteemid, seadmed ja komponendid

9A001Järgmised õhusõidukite gaasiturbiinmootorid, millel on mis tahes järgmine omadus:

9A002„Laevade gaasiturbiinmootorid”, mis on konstrueeritud kasutama vedelkütust ja millel on kõik järgmised omadused, samuti nende jaoks spetsiaalselt kavandatud sõlmed ja komponendid:

Tehniline märkus.

Punkti 9A002 tähenduses „kütuse korrigeeritud erikulu” on mootori kütuse erikulu, mis on korrigeeritud laeva destillaatvedelkütusele alumisele kütteväärtusele 42MJ/kg (ISO 3977-2:1997).

9A003Sõlmed või komponendid, mis sisaldavad punktis 9E003.a, 9E003.h või 9E003.i nimetatud mis tahes „tehnoloogiat” ning on spetsiaalselt kavandatud järgmistele õhusõidukite gaasiturbiinmootoritele:

9A004Järgmised kanderaketid, „kosmosesõidukid”, „kosmosesõidukite siinid”, „kosmosesõidukite kasulikud lastid”, „kosmosesõidukite” pardasüsteemid või -seadmed ja maapealsed seadmed:

9A005Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente.

9A006Järgmised süsteemid ja komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemide jaoks:

9A007Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:

9A008Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele:

9A009Hübriidraketi tõukejõusüsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:

9A010Järgmised spetsiaalselt kanderakettide, kanderakettide tõukejõusüsteemide või „kosmosesõidukite” jaoks kavandatud komponendid, süsteemid ja tarindid:

9A011Otsevoolu-reaktiivmootor, ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor või „kombineeritud tsükkelmootorid” ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.

Tehniline märkus.

Punkti 9A011 tähenduses kombineerivad „kombineeritud tsükkelmootorid” kaks või enam järgmist mootoritüüpi:

9A012„Mehitamata õhusõidukid”, mehitamata „õhulaevad”, nendega seotud varustus ja komponendid järgmiselt:

9A101Järgmised punktis 9A001 nimetamata turboreaktiivmootorid ja turboventilaatormootorid:

9A102Spetsiaalselt punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukitele kavandatud „turbopropeller-mootorisüsteemid” ning spetsiaalselt nendele kavandatud komponendid, mille „maksimaalne võimsus” on suurem kui 10 kW.

Tehnilised märkused.

9A104Sondraketid, mille tegevusulatus on vähemalt 300 km.

9A105Järgmised vedelkütuse rakettmootorid ja geelkütuse rakettmootorid:

9A106Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega või geelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid:

9A107Muud kui punktis 9A007 nimetatud tahkekütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem.

9A108Muud kui punktis 9A008 nimetatud komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse ja hübriidkütuse tõukejõusüsteemide jaoks:

9A109Hübriidrakettmootorid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

9A110Muud kui punktis 9A010 nimetatud komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks „rakettrelvades” või punktides 9A005, 9A007, 9A105, 9A106.c, 9A107, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemides.

Tehniline märkus.

Punktis 9A110 tähendavad „rakettrelvad” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

9A111Pulseerivad reaktiivmootorid või detonatsioonmootorid, mis on kasutatavad „rakettrelvadel” või punktis 9A012 või 9A112.a määratletud mehitamata õhusõidukitel, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

Tehniline märkus.

Punktis 9A111 on detonatsioonmootorid sellised mootorid, mis kasutavad detonatsiooni põlemiskambris efektiivrõhu suurendamiseks. Detonatsioonmootorid on näiteks impulssdetonatsioonmootorid, rotatsioondetonatsioonmootorid ja pidevlaine-detonatsioonmootorid.

9A112Järgmised muud kui punktis 9A012 määratletud „mehitamata õhusõidukid”:

9A115Järgmised startimisabiseadmed:

9A116Järgmised „rakettrelvades” kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud või kohandatud komponendid:

9A117„Rakettrelvades” kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed.

9A118Punktis 9A011 või 9A111 nimetatud mootorites kasutatavad põlemisprotsessi reguleerimise seadmed, mis on kasutatavad „rakettrelvades” või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites.

9A119Muud kui punktis 9A005, 9A007, 9A009, 9A105, 9A107 või 9A109 nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km.

9A120Muud kui punktis 9A006 nimetatud vedela või geelja raketikütuse mahutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C111 nimetatud raketikütuste või „muude vedelate või geeljate raketikütuste” jaoks ja mida kasutatakse raketisüsteemides, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat laadungit vähemalt 300 km kaugusele.

9A121Spetsiaalselt punktis 9A004 nimetatud „rakettrelvade”, kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide jaoks projekteeritud teeninduskaablite ja astmete vaheseadmete elektriühendused.

Tehniline märkus.

Punktis 9A121 nimetatud astmete vaheseadmete ühendused hõlmavad ka elektriühendusi, mis paigaldatakse „rakettrelva”, raketikandja või sondraketi ja nende laadungi vahele.

9A350Pihustussüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud paigaldamiseks õhusõidukitele, „õhust kergematele õhusõidukitele” või mehitamata õhusõidukitele, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

Tehnilised märkused.

9BKatse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

9B001Järgmised seadmed, riistad ja kinnitusrakised:

9B002On-line- (reaalajas) juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud andurid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, millel on kõik järgmised omadused:

9B003Seadmed selliste gaasiturbiini harjatihendite „tootmiseks” või katsetamiseks, mis on kavandatud tööks otste kiirusel üle 335 m/s ning temperatuuridel üle 773 K (500°C), ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja abiseadmed.

9B004Tööriistad, matriitsid või kinnitusrakised „supersulamist”, titaanist või punktis 9E003.a.3 või 9E003.a.6 nimetatud intermetallilistest ühenditest labade kinnitamiseks kettale tahkisliitmise teel.

9B005Reaalajalised juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud andurid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks mis tahes järgmiste seadmetega:

9B006Akustilise vibratsiooni katseseadmed, mis võimaldavad tekitada helirõhku 160 dB või rohkem (20 Pa suhtes), arvestusliku väljundvõimsusega 4 kW või rohkem katsekambri temperatuuril üle 1 273  K (1 000 °C), ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud kvartsküttekehad.

9B007Seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud rakettmootorite terviklikkuse kontrolliks ja mis kasutavad muid mittepurustavaid katsevõtteid (NDT) kui planaarne röntgenikiirgus või keemilised või füüsikalised alusanalüüsid.

9B008Seinakatte hõõrdetakistuse vahetu mõõtmise muundurid, mis on spetsiaalselt projekteeritud töötama katsevoolus (stagnatsiooni) temperatuuril üle 833 K (560°C).

9B009Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud selliste turbiinmootorite pulbermetallurgiliste rootorikomponentide tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:

9B010Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A012 nimetatud seadmete tootmiseks.

9B105„Aerodünaamiliste katsete rajatised”„rakettrelvade” ja nende allsüsteemide katsetamiseks kiirusel vähemalt 0,9 Mach.

Tehnilised märkused.

9B106Järgmised katsekeskkonnakambrid ja kajavabad ruumid:

9B107„Aerotermodünaamiliste katsete rajatised”, mida kasutatakse järgmiste toodete katsetamiseks: „rakettrelvad”, „rakettrelvade” tõukejõusüsteemid ning punktis 9A116 käsitletud atmosfääri taassisenevad sõidukid ja seadmed, millel on üks järgmistest omadustest:

Tehnilised märkused.

9B115„Tootmisseadmed”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A105–9A109, 9A111, 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks.

9B116„Tootmisrajatised”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A104–9A109, 9A111 või 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide või „rakettrelvade” tootmiseks.

Tehniline märkus.

Punktis 9B116 tähendavad „rakettrelvad” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

9B117Katsepingid ja katsestendid tahke- või vedelkütuse rakettide või rakettmootorite katsetamiseks, millel on üks järgmistest omadustest:

9CMaterjalid

9C108Muu kui punktis 9A008 nimetatud lahtine „isolatsiooni”materjal ja „sisekatend”, mis on ette nähtud raketimootorite korpuste jaoks ja mida kasutatakse „rakettrelvades” või mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 9A007 või 9A107 nimetatud tahkekütuse rakettmootorite tarbeks.

9C110Vaiguga immutatud kiudkarkassid ja metalliga kaetud kiust eelvormid nendele, komposiitstruktuuridele, -laminaatidele ja punktis 9A110 nimetatud toodetele, mis on valmistatud kas orgaanilisest põhiainest või metallpõhiainest, kasutades kiud- või niitarmeerimist, ja mille „eritõmbetugevus” on suurem kui 7,62 × 104 m ja „erimoodul” on suurem kui 3,18 × 106 m.

9DTarkvara

9D001Punktis 9D003 või 9D004 nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119, 9B või 9E003 nimetatud seadmete või „tehnoloogia”„arendamiseks”.

9D002Punktis 9D003 või 9D004 nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119 või 9B nimetatud seadmete „tootmiseks”.

9D003„Tarkvara”, mis sisaldab punktis 9E003.h nimetatud „tehnoloogiat” ja mida kasutatakse „FADEC-süsteemides” punktis 9A nimetatud süsteemide või punktis 9B nimetatud seadmete jaoks.

9D004Järgmine muu „tarkvara”:

9D005„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A004.e või 9A004.f nimetatud seadmete toimimiseks.

9D101„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9B105, 9B106, 9B116 või 9B117 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

9D103„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või punktis 9A005, 9A007, 9A105, 9A106.c, 9A107, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemide või „rakettrelvade” modelleerimiseks, simuleerimiseks või ehitusse lisamiseks.

9D104Järgmine „tarkvara”:

9D105Muu kui punktis 9D004.e nimetatud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud rohkem kui ühe alamsüsteemi funktsioneerimise koordineerimiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või 9A104 punktis nimetatud sondrakettides või „rakettrelvades”.

Tehniline märkus.

Punktis 9D105 tähendavad „rakettrelvad” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

9ETehnoloogia

9E001Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A012, 9A350, 9B või 9D nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

9E002Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A011, 9A350 või 9B nimetatud seadmete „tootmiseks”.

9E003Järgmine muu „tehnoloogia”:

9E101

9E102Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktides 9A005–9A011 nimetatud kaupade, punktis 9A012 nimetatud „mehitamata õhusõidukite” või punktides 9A101, 9A102, 9A104–9A111, 9A112.a, 9A115–9A121, 9B105, 9B106, 9B115, 9B116, 9B117, 9D101 või 9D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

Tehniline märkus.

Punktis 9E102. tähendab „mehitamata õhusõiduk” mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

---

IIa LISA

LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU001

(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)

▼M11

Eksport Austraaliasse, Kanadasse, Jaapanisse, Uus-Meremaale, Norrasse, Šveitsi, sealhulgas Liechtensteini, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriikidesse

▼M10

Väljastanud asutus: Euroopa Komisjon

1. osa

Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu, välja arvatud IIg lisas loetletud kaubad.

2. osa

Käesolev ekspordiluba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:

▼M11

▼M10

Kõnealuse loa kasutustingimused ja -nõuded

Samuti teatavad eksportijad ühtses haldusdokumendis ekspordiloa EU001 kasutamisest, märkides lahtrisse 44 viite X002.

Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

Vajaduse korral on käesoleva punkti kahes esimeses lõigus sätestatud nõuete aluseks nõuded, mille kõnealuseid lube andvad liikmesriigid on kehtestanud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamise kohta.

---

IIb LISA

LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU002

(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)

Kahesuguse kasutusega kaupade eksportimine teatavatesse sihtkohtadesse

Väljastanud asutus: Euroopa Liit

1. osa. Kaubad

Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab järgmisi käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu.

2. osa. Sihtkohad

Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:

3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded

Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid.

Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas lõigus sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad.

---

IIc LISA

LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU003

(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)

Parandatud või asendatud kaupade eksport

Väljastanud asutus: Euroopa Liit

1. osa. Kaubad

2. osa. Sihtkohad

Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:

3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded

Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid.

Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas punktis sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad.

---

IId LISA

LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU004

(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)

Näitusele või messile ajutiselt eksporditav kaup

Väljastanud asutus: Euroopa Liit

1. osa. Kaubad

Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu, välja arvatud

2. osa. Sihtkohad

Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:

3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded

Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid.

Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas punktis sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad.

---

IIe LISA

LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU005

(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)

Telekommunikatsioon

Väljastanud asutus: Euroopa Liit

1. osa. Kaubad

Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab järgmisi käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu.

2. osa. Sihtkohad

Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:

3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded

Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid.

Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas punktis sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad.

---

IIf LISA

LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU006

(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)

Kemikaalid

1. osa. Kaubad

Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab järgmisi käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu.

2. osa. Sihtkohad

Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:

3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded

Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid.

Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas punktis sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad.

---

IIg LISA

(käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktis a ning IIa, IIc ja IId lisas osutatud loetelu)

Kanded ei sisalda alati täielikke I lisas esitatud kaupade kirjeldusi ja nendega seotud märkusi. Täielik kaupade kirjeldus on esitatud üksnes I lisas. Jutumärkides mõisted on määratletud I lisa üldises mõistete loetelus.

Kauba nimetamine käesolevas lisas ei mõjuta I lisas esitatud tarkvara käsitleva üldmärkuse kohaldamist.

▼B

---

IIIa LISA

(ühekordse ekspordiloa või ekspordi koondloa näidisvorm)

(osutatud käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1)

Ekspordiloa andmisel püüavad liikmesriigid tagada, et ekspordilubade vormidel oleks selgelt näha, millise loaga on tegemist (ühekordne või koondluba)

See ekspordiluba kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides oma kehtivusaja lõpuni.

---

IIIb LISA

(vahendamisteenuste osutamise loa näidisvorm)

(osutatud käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1)

---

IIIc LISA

RIIKLIKE EKSPORDI ÜLDLUBADE LIIKMESRIIKIDE AMETLIKES VÄLJAANNETES AVALDAMISE ÜHISNÕUDED

(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktis b)

▼M10

---

IV LISA

(käesoleva määruse artikli 22 lõikes 1 osutatud nimekiri)

Kanded ei sisalda alati I lisas esitatud täielikku kauba kirjeldust ja sellega seotud märkusi ( 13 ). Täielik kaupade kirjeldus esitatakse üksnes I lisas.

Kauba nimetamine käesolevas lisas ei mõjuta I lisas esitatud masstooteid käsitlevate tingimuste kohaldamist.

Jutumärkides mõisted on määratletud I lisa üldises mõistete loetelus.

I OSA

(võimalus kasutada ühendusesiseses kaubanduses riiklikku üldluba)

Varjamistehnoloogia hulka kuuluvad kaubad

Ühenduse strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad

Ühenduse strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad – Krüptoanalüüs – 5. kategooria, 2. osa

MTCR-tehnoloogia

Erandid:

IV lisa ei hõlma järgmisi MTCR-tehnoloogia alla kuuluvaid kaupu, mis:

II OSA

(riiklikku üldluba ei kasutata ühendusesiseses kaubanduses)

Keemiarelvade konventsiooni (CWC) alla kuuluvad kaubad

NSG-tehnoloogia

I lisa kogu 0. kategooria sisaldub IV lisas, välja arvatud järgmised:

▼B

---

V LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatustega

---

VI LISA

Vastavustabel

---

( 1 ) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.

( 2 ) EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.

( 3 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

( 4 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

( 5 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

( 6 ) https://www.australiagroup.net/

( 7 ) http://mtcr.info/

( 8 ) http://www.nuclearsuppliersgroup.org/

( 9 ) http://www.wassenaar.org/

( 10 ) https://www.opcw.org/chemical-weapons-convention

( 11 ) Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230-2 (1997) või (2006), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.

( 12 ) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).

( 13 ) Erinevused I ja IV lisa sõnastuses/reguleerimisalas on märgitud poolpaksus kursiivkirjas.