02009R0218-20140110

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02009R0218-20140110 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 02009R0218-20140110

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009 , Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

10/01/2014

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/2014-01-10

HTML

PDF

2009R0218 — ET — 10.01.2014 — 001.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 087, 31.3.2009, p.70)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013,	L 158	1	10.6.2013
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1350/2013, 11. detsember 2013,	L 351	1	21.12.2013

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 218/2009,

11. märts 2009,

Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse statistikaprogrammi komitee arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 1 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta ( 2 ) on korduvalt oluliselt muudetud ( 3 ). Kuna on tehtud uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada.

(2)	Ühenduse kalavarude majandamiseks on vaja täpset ja ajakohast statistikat liikmesriikide Kirde-Atlandil kalastavate kalalaevade püügi kohta.

(3)	Vastavalt Kirde-Atlandi tulevasele mitmepoolsele kalanduskoostöö konventsioonile, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 81/608/EMÜ ( 4 ) ja mille alusel moodustati Kirde-Atlandi kalanduskomisjon, on ühendus kohustatud kõnealust komisjoni varustama olemasoleva statistikaga, kui komisjoni seda taotleb.

(4)	Ühenduse kalalaevastiku püügistatistika kättesaadavus suurendab selliste nõuannete usaldusväärsust, mida Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu annab vastavalt kõnealuse organisatsiooni ning ühenduse vahelisele koostöölepingule ( 5 ).

(5)	Vastavalt Põhja-Atlandi lõhekaitse konventsioonile, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 82/886/EMÜ ( 6 ) ja mille alusel moodustati Põhja-Atlandi lõhekaitse organisatsioon (Nasco), on ühendus kohustatud kõnealust organisatsiooni varustama olemasoleva statistikaga, kui organisatsioon seda taotleb.

(6)	Mitmed liikmesriigid on taotlenud, et andmeid võiks esitada teistsuguses vormis või teistsugusel kandjal, kui on sätestatud IV lisas (samaväärne Statlanti küsimustikega).

(7)	Kalapüügistatistika ja Kirde-Atlandi kalapüügikorraldus vajavad täielikumaid määratlusi ja kirjeldusi.

(8)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 7 ).

(9)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid, nende püügipiirkondade kirjeldusi ning andmete koondamise lubatud määra. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed oma riigis registreeritud või oma lipu all sõitvate Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate laevade aastase nominaalsaagi kohta.

Nominaalsaagi andmed hõlmavad kõiki lossitavaid või merel ümberlaaditavaid kalasaadusi mis tahes kujul, ent sinna hulka ei loeta koguseid, mis on pärast püüki merre tagasi heidetud, pardal tarbitud või pardal söödana kasutatud. Nominaalsaagi andmed ei hõlma vesiviljelustooteid. Andmed registreeritakse lossitud või ümberlaaditud saagi eluskaalu ekvivalendina lähima tonnini ümardatult.

Artikkel 2

1. Andmed tuleb esitada iga I lisas loetletud liigi nominaalsaagi kohta igas statistilises püügipiirkonnas, nagu on loetletud II lisas ja määratletud III lisas.

2. Iga kalendriaasta kohta esitatakse andmed kuue kuu jooksul aasta lõpust arvates. Andmete esitamist ei nõuta selliste liikide ega püügipiirkondade kohta, mille osas ei ole aruandeaasta jooksul püüki registreeritud. Liikmesriigile vähetähtsaid liike ei ole vaja andmete esitamisel ükshaaval nimetada, vaid need võib esitada koondandmestikuna juhul, kui nende saaduste sel viisil registreeritud kaal ei ületa 10 % kõnealuse liikmesriigi kogusaagist sellel kuul.

▼M2

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 5 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I, II ja III lisa seoses liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelude, nende püügipiirkondade kirjelduste ning andmete koondamise lubatud määraga.

Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu ainult juhul, kui need on vajalikud, et võtta arvesse majanduse ja tehnika arengut, need ei muuda nõutava teabe esitamise vabatahtlikkust ja need ei tekita liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

Komisjon esitab nõuetekohase põhjenduse delegeeritud õigusaktides sätestatud statistiliste meetmete kohta ning kasutab asjakohaselt juhul ekspertide nõuandeid, mis põhinevad kulutasuvuse analüüsil, sealhulgas teavet andmeesitajate koormuse ning statistika tegemise kulude kohta, nagu osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 ( 8 ) artikli 14 lõike 3 punktis c.

▼B

Artikkel 3

Kui ühise kalanduspoliitika raames vastu võetud sätted ei näe ette teisiti, lubatakse liikmesriikidel kasutada püügiandmete kogumisel valikumeetodeid nende kalalaevastiku osade kohta, mille puhul andmete esitamine täies ulatuses põhjustaks liigset haldusmenetluste rakendamist. Liikmesriik peab lisama artikli 6 lõike 1 alusel esitatavale aruandele üksikasjalikud andmed proovivõtu korra ja selle kohta, kui suur osa koguandmestikust on saadud sel meetodil.

Artikkel 4

Liikmesriigid täidavad oma artiklitest 1 ja 2 tulenevad kohustused komisjoni ees, esitades andmed magnetkandjal IV lisas esitatud vormingus.

Liikmesriigid võivad esitada andmeid V lisas sätestatud vormis.

Komisjoni eelneval nõusolekul võivad liikmesriigid esitada andmed teistsugusel kujul või teistsugusel kandjal.

▼M2

Artikkel 5

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 2 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 10. jaanuaril 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 2 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväite või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 6

1. Liikmesriigid esitavad 1. jaanuariks 1993 komisjonile üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse, kuidas püügiandmeid kogutakse, ning täpsustatakse nende andmete representatiivsuse ja usaldusväärsuse aste. Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega kõnealuste aruannete kokkuvõtte.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist lõike 1 alusel antud teabe muudatustest kolme kuu jooksul muudatuste tegemisest arvates.

▼M2

3. Komisjon vaatab metoodikaaruanded, andmete kättesaadavuse ja usaldusväärsuse ning muud käesoleva määruse kohaldamisega seotud asjakohased küsimused koos liikmesriikidega läbi kord aastas.

▼B

Artikkel 7

1. Määrus (EMÜ) nr 3880/91 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

Loetelu liikidest, mis tuleb esitada Kirde-Atlandi kaubandusliku kalapüügi statistilistes aruannetes

Liikmesriigid peavad esitama andmed tärniga (*) tähistatud liikide nominaalsaakide kohta. Andmete esitamine ülejäänud liikide nominaalsaakide kohta ei ole liikide kaupa kohustuslik. Nende liikide andmed, mida ei esitata, peavad sisalduma koondandmetes. Liikmesriigid võivad esitada andmeid ka liikide kohta, mida ei ole loetelus nimetatud, kui need liigid on selgesti määratletud.

Märkus

lühend „m.n” tähendab „mujal nimetamata”.

Eestikeelne nimi	3-täheline kood	Teaduslik nimi	Ingliskeelne nimi
latikad, m.n	FBR	Abramis spp.	Freshwater breams n.e.i.
säinas	FID	Leuciscus (= Idus) idus	Ide (Orfe)
harilik särg	FRO	Rutilus rutilus	Roach
sasaan	FCP	Cyprinus carpio	Common carp
koger	FCC	Carassius carassius	Crucian carp
linask	FTE	Tinca tinca	Tench
karpkalalased, m.n	FCY	Cyprinidae	Cyprinids n.e.i.
harilik haug	FPI	Esox lucius	Northern pike
harilik koha	FPP	Sander lucioperca	Pike-perch
harilik ahven	FPE	Perca fluviatilis	European perch
luts	FBU	Lota lota	Burbot
mageveekalad, m.n	FRF	ex Osteichthyes	Freshwater fishes n.e.i.
tuurlased, m.n	STU	Acipenseridae	Sturgeons n.e.i.
harilik angerjas	ELE(*)	Anguilla anguilla	European eel
euroopa rääbis	FVE	Coregonus albula	Vendace
siiad, m.n	WHF	Coregonus spp.	Whitefishes n.e.i.
lõhe	SAL (*)	Salmo salar	Atlantic salmon
meriforell	TRS	Salmo trutta trutta	Sea trout
lõhed, m.n	TRO	Salmo spp.	Trouts n.e.i.
paaliad, m.n	CHR	Salvelinus spp.	Chars n.e.i.
harilik meritint	SME	Osmerus eperlanus	European smelt
lõhelased, m.n	SLZ	Salmonidae	Salmonids n.e.i.
harilik siig	PLN	Coregonus lavaretus	European whitefish
siig	HOU	Coregonus oxyrinchus	Houting
silmlased	LAM	Petromyzon spp.	Lampreys
euroopa aloosa, vintaloosa, m.n	SHD	Alosa alosa, A. fallax	Allis and twaite shads
pärisheeringalised, m.n	DCX	Clupeoidei	Diadromous clupeoids n.e.i.
diadroomsed kalad, m.n	DIA	ex Osteichthyes	Diadromous fishes n.e.i.
kotkakeel, m.n	MEG (*)	Lepidorhombus whiffiagonis	Megrim n.e.i.
nelitäpp-kenakammeljas	LDB	Lepidorhombus boscii	Fourspot megrim
kammellased, m.n	LEZ (*)	Lepidorhombus spp.	Megrims n.e.i.
harilik kammeljas	TUR (*)	Psetta maxima	Turbot
sile kammeljas	BLL (*)	Scophthalmus rhombus	Brill
harilik hiidlest e paltus	HAL (*)	Hippoglossus hippoglossus	Atlantic halibut
atlandi merilest	PLE (*)	Pleuronectes platessa	European plaice
süvalest	GHL (*)	Reinhardtius hippoglossoides	Greenland halibut
pikklest	WIT (*)	Glyptocephalus cynoglossus	Witch flounder
harilik karelest	PLA (*)	Hippoglossoides platessoides	Long-rough dab
harilik soomuslest	DAB (*)	Limanda limanda	Common dab
väikesuulest	LEM (*)	Microstomus kitt	Lemon sole
lest	FLE (*)	Platichthys flesus	European flounder
harilik merikeel	SOL (*)	Solea solea	Common sole
kõversuu-merikeel	SOS	Pegusa lascaris	Sand sole
senegali merikeel	OAL	Solea senegalensis	Senegalese sole
merikeellased, m.n	SOO (*)	Solea spp.	SOO Soles spp.
lestalised, m.n	FLX	Pleuronectiformes	Flatfishes n.e.i.
meriluts	USK (*))	Brosme brosme	Tusk (= cusk)
tursk	COD (*)	Gadus morhua	Atlantic cod
euroopa merluus	HKE (*)	Merluccius merluccius	European hake
harilik molva	LIN (*)	Molva molva	Ling
sinine molva	BLI (*)	Molva dipterygia (= byrkelange)	Blue ling
niituimluts	GFB	Phycis blennoides	Greater forkbeard
kilttursk	HAD (*)	Melanogrammus aeglefinus	Haddock
põhjanavaaga	COW	Eleginus nawaga	Wachna cod (= navaga)
süsikas	POK (*)	Pollachius virens	Saithe (= pollock = coalfish)
pollak	POL (*)	Pollachius pollachius	Pollack
polaartursk	POC	Boreogadus saida	Polar cod
tursik	NOP (*)	Trisopterus esmarkii	Norway pout
tursik	BIB	Trisopterus luscus	Pouting (= bib)
põhjaputassuu	WHB (*)	Micromesistius poutassou	Blue whiting (= poutassou)
merlang	WHG(*)	Merlangius merlangus	Whiting
kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris	Roundnose grenadier
morilased	MOR	Moridae	Morid cods
tursik	POD	Trisopterus minutus	Poor cod
valge mere tursk	GRC	Gadus ogac	Greenland cod
harilik jäätursk	ATG	Arctogadus glacialis	Arctic cod
tursalised, m.n	GAD	Gadiformes	Gadiformes n.e.i.
põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus	Greater argentine
hõbekala	ARY	Argentina sphyraena	Argentine
hõbekalad	ARG	Argentina spp.	Argentines
harilik meriangerjas	COE	Conger conger	European conger
harilik peetrikala	JOD	Zeus faber	Atlantic John Dory
kiviahvenad	BSS	Dicentrarchus labrax	Sea bass
kivikoha	GPD	Epinephelus marginatus	Dusky grouper
ameerika vrakkahven	WRF	Polyprion americanus	Wreckfish
kiviahvenlased	BSX	Serranidae	Sea basses, sea perches
urisejalased, m.n	GRX	Haemulidae (= Pomadasyidae)	Grunts n.e.i.
kotkaskala	MGR	Argyrosomus regius	Meagre
besuugo	SBR	Pagellus bogaraveo	Red (= common) sea bream
punane besuugo	PAC	Pagellus erythrinus	Common pandora
suursilm hammasahven	DEL	Dentex macrophthalmus	Large-eye dentex
hammasahvenad, m.n	DEX	Dentex spp.	Dentex n.e.i.
merikoger	RPG	Pagrus pagrus	Red porgy
kuld-merikoger	SBG	Sparus aurata	Gilthead sea bream
suursilm-kuldvöötahven	BOG	Boops boops	Bogue
merikogerlased, m.n	SBX	Sparidae	Porgies, sea breams n.e.i.
vahemere meripoisur	MUR	Mullus surmuletus	Red mullet
harilik merilohe	WEG	Trachinus draco	Greater weaver
harilik merihunt	CAA (*)	Anarhichas lupus	Atlantic wolf-fish (= catfish)
tähniline merihunt	CAS (*)	Anarhichas minor	Spotted wolf-fish
euroopa emakala	ELP	Zoarces viviparus	Eel-pout
tobiad	SAN (*)	Ammodytes spp.	Sand eels (= sand lances)
mudilad	GOB	Gobius spp.	Atlantic gobies
meriahvenad	RED (*)	Sebastes spp.	Atlantic redfishes
meripuuklased, m.n	SCO	Scorpaenidae	Scorpion fishes n.e.i.
merikuklased	GUX (*)	Triglidae	Gurnards n.e.i.
merivarblane	LUM	Cyclopterus lumpus	Lumpfish (= lumpsucker)
euroopa merikurat	MON (*)	Lophius piscatorius	Monk (= anglerfish)
mustkõht-merikurat	ANK	Lophius budegassa	Blackbellied angler
merikuradid, m.n	MNZ (*)	Lophius spp.	Monkfishes n.e.i.
ogalikud	SKB	Gasterosteus spp.	Sticklebacks
besuugo	SBA	Pagellus acarne	Axillary (= Spanish) seabream
hammasahven	DEC	Dentex dentex	Common dentex
kurvitskalalased	SNI	Macroramphosidae	Snipe fishes
triipahven	STB	Morone saxatilis	Striped bass
merihundid, m.n	CAT (*)	Anarhichas spp.	Wolf-fishes (= catfishes) n.e.i.
nokk-meriahven	REB (*)	Sebastes mentella	Beaked redfish
kuldne meriahven	REG (*)	Sebastes marinus	Golden redfish
merikukk	GUR (*)	Aspitrigla (= Trigla) cuculus	Red gurnard
hall merikukk	GUG (*))	Eutrigla (= Trigla) gurnardus	Grey gurnard
pikauimeline merikukeke	GUM	Chelidonichthys obscurus	Long-finned gurnard
triibuline merikukeke	CTZ	Trigloporus lastoviza	Streaked gurnard
euroopa paelkala	CBC	Cepola macrophthalma	Red bandfish
St Pauli sõrmuimahven	TLD	Nemadactylus monodactylus	St Paul's fingerfin
lõuna-aafrika sintsüoptermudil	IYL	Sicyopterus lagocephalus	Bichique
must kardinal	EPI	Epigonus telescopus	Black cardinal fish
vahemere saagkõht	HPR	Hoplostethus mediterraneus	Mediterranean slimehead
atlandi astelpea	TZY	Trachyscorpia echinata	Spiny Scorpionfish
sädelev huulkala	USB	Labrus bergylta	Ballan wrasse
pruun huulkala	WRM	Labrus merula	Brown wrasse
harilik limapea	BYS	Beryx splendens	Splendid alfonsino
põhjalähedased ahvenalised, m.n	DPX	Perciformes	Demersal percomorphs n.e.i.
moiva	CAP (*)	Mallotus villosus	Capelin
harilik tuulehaug	GAR	Belone belone	Garfish
makrellhaug	SAU	Scomberesox saurus	Atlantic saury
kefaallased, m.n	MUL	Mugilidae	Mullets n.e.i.
sinikala e lufar	BLU	Pomatomus saltatrix	Bluefish
harilik stauriid	HOM (*)	Trachurus trachurus	Atlantic horse mackerel
stauriid	JAA	Trachurus picturatus	Blue jack mackerel
vahemere stauriid	HMM	Trachurus mediterraneus	Mediterranean horse mackerel
stauriidid, m.n	JAX (*)	Trachurus spp.	Jack and horse mackerels n.e.i.
harilik lihhia	LEE	Lichia amia	Leerfish
atlandi merilatikas	POA	Brama brama	Atlantic pomfret
ateriinlased	SIL	Atherinidae	Silversides (= sandsmelt)
pelaagilised ahvenalised, m.n	PPX	Perciformes	Pelagic percomorphs n.e.i.
harilik heeringas	HER (*)	Clupea harengus	Atlantic herring
sardinellid, m.n	SIX	Sardinella spp.	Sardinellas n.e.i.
sardiin	PIL (*)	Sardina pilchardus	European sardine (= pilchard)
kilu	SPR (*)	Sprattus sprattus	Sprat
euroopa anšoovis	ANE (*)	Engraulis encrasicolus	European anchovy
pärisheeringalised, m.n	CLU	Clupeoidei	Clupeoids n.e.i.
atlandi pelamiid	BON	Sarda sarda	Atlantic bonito
mõõkkala	SWO	Xiphias gladius	Swordfish
makrelltuun	FRI	Auxis thazard	Frigate tuna
harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus	Northern bluefin tuna
pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga	Albacore
kulduim-tuun	YFT	Thunnus albacares	Yellowfin tuna
vööttuun	SKJ	Katsuwonus pelamis	Skipjack tuna
suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus	Bigeye tuna
makrellilised, m.n	TUX	Scombroidei	Tuna-like fishes n.e.i.
jaapani makrell	MAS (*)	Scomber japonicus	Chub mackerel
makrell	MAC (*)	Scomber scombrus	Atlantic mackerel
makrelllased, m.n	MAX	Scombridae	Mackerels n.e.i.
lintuim	SFS	Lepidopus caudatus	Silver scabbardfish
süsisaba	BSF	Aphanopus carbo	Black scabbardfish
makrellilised, m.n	MKX	Scombroidei	Mackerel-like fishes n.e.i.
harilik e atlandi heeringahai	POR (*)	Lamna nasus	Porbeagle
hiidhai	BSK	Cetorhinus maximus	Basking shark
harilik ogahai	DGS (*)	Squalus acanthias	Picked (= spiny) dogfish
atlandi polaarhai	GSK	Somniosus microcephalus	Greenland shark
ogahailased, m.n	DGX (*)	Squalidae	Dogfish sharks n.e.i.
raid, m.n	SKA (*)	Raja spp.	Skates n.e.i.
ogahailased ja koerhailased	DGH (*)	Squalidae, Scyliorhinidae	Dogfishes and hounds
hailaadsed, m.n	SKH	Selachimorpha (Pleurotremata)	Various sharks n.e.i.
saagsaba-koerhaid	GAU	Galeus spp.	Crest-tail catsharks n.e.i.
mustsuu-koerhai	SHO	Galeus melastomus	Blackmouth catshark
koerhai	SYC	Scyliorhinus canicula	Small-spotted catshark
musthaid	API	Apristurus spp.	Deep-water catsharks
atlandi ebanugishai	PTM	Pseudotriakis microdon	False catshark
väike polaarhai	SOR	Somniosus rostratus	Little sleeper shark
kare ogahai	GUP	Centrophorus granulosus	Gulper shark
roostjas lühiogahai	CPU	Squalus uyato	Little gulper shark
hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus	Leafscale gulper shark
portugali lühiogahai	CPL	Centrophorus lusitanicus	Lowfin gulper shark
harilik tumehai	ETX	Etmopterus spinax	Velvet belly
suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps	Great lanternshark
ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus	Smooth lanternshark
tumehaid, m.n	SHL	Etmopterus spp.	Lantern sharks n.e.i.
deaniahaid	DNA	Deania spp.	Deania dogfishes n.e.i.
rokk-koon deaniahai	DCA	Deania calcea	Birdbeak dogfish
portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis	Portuguese dogfish
pikk-koon-süvahai	CYP	Centroselachus crepidater	Longnose velvet dogfish
lühikoon-süvahai	CYY	Centroscymnus cryptacanthus	Shortnose velvet dogfish
väikesuu-hammashai	SYO	Scymnodon obscurus	Smallmouth knifetooth dogfish
lühikoon-hammashai	SYR	Scymnodon ringens	Knifetooth dogfish
šokolaadogahai	SCK	Dalatias licha	Kitefin shark
must koletishai	CFB	Centroscyllium fabricii	Black dogfish
nurkjas sigahai	OXY	Oxynotus centrina	Angular roughshark
puriuim-sigahai	OXN	Oxynotus paradoxus	Sailfin roughshark
tähishai	SHB	Echinorhinus brucus	Bramble shark
raid, m.n	RAJ	Rajidae	Rays and skates n.e.i.
okkaline rai	RJR	Amblyraja radiata	Starry ray
blondrai	RJH	Raja brachyura	Blonde ray
liivrai	RJI	Leucoraja circularis	Sandy ray
väikesilmrai	RJE	Raja microocellata	Small-eyed ray
musterrai	RJU	Raja undulata	Undulate ray
valgerai	RJA	Rostroraja alba	White skate
ümarrai	RJY	Rajella fyllae	Round ray
euroopa meritont	CMO	Chimaera monstrosa	Rabbit fish
merijänesed	HYD	Hydrolagus spp.	Ratfishes n.e.i.
nokistondid	RHC	Rhinochimaera spp.	Knife-nosed chimaeras
harriotid	HAR	Harriotta spp.	Longnose chimaeras
kõhrkalad, m.n	CAR	Chondrichthyes	Cartilaginous fishes n.e.i.
põhjakalad	GRO	ex Osteichthyes	Groundfishes n.e.i.
pelaagilised kalad, m.n	PEL	ex Osteichthyes	Pelagic fishes n.e.i.
luukalad, m.n	MZZ	ex Osteichthyes	Marine fishes n.e.i.
muud kalad (v.a koorikloomad)	FIN	ex Osteichthyes	Finfishes n.e.i.
harilik taskukrabi	CRE (*)	Cancer pagurus	Edible crab
tavaline rannakrabi	CRG	Carcinus maenas	Green crab
roosa ämblikkrabi	SCR	Maja squinado	Spinous spider crab
ronivähilised, m.n	CRA	Brachyura	Marine crabs n.e.i.
sametkrabid, m.n	CRS	Portunus spp.	Swimcrabs n.e.i.
langustid, m.n	CRW (*)	Palinurus spp.	Palinurid spiny lobsters n.e.i.
euroopa homaar	LBE (*)	Homarus gammarus	European lobster
norra salehomaar	NEP (*)	Nephrops norvegicus	Norway lobster
krevett	CPR (*)	Palaemon serratus	Common prawn
harilik süvameregarneel	PRA (*)	Pandalus borealis	Northern prawn
põhjamere garneel	CSH (*)	Crangon crangon	Common shrimp
viburhännakud, m.n	PEN (*)	Penaeus spp.	Penaeus shrimps n.e.i.
krevetlased	PAL (*)	Palaemonidae	Palaemonid shrimps
süvameregarneelid	PAN (*)	Pandalus spp.	Pink (= pandalid) shrimps
garneellased	CRN (*)	Crangonidae	Crangonid shrimps
krevetilised, m.n	DCP	Natantia	Natantian decapods n.e.i.
nuivähid	GOO	Lepas spp.	Goose barnacles
elegantne krevett	PNQ	Palaemon elegans	Rockpool prawn
pikanokiseline krevett	PIQ	Palaemon longirostris	Delta prawn
St. Pauli kaljulangust	JSP	Jasus paulensis	St Paul rock lobster
ronivähilised	LOX	Reptantia	Lobsters n.e.i.
vöödikvähklased, m.n	LOQ	Galatheidae	Craylets, squat lobsters n.e.i.
vähid, m.n	CRU	ex Crustacea	Marine crustaceans n.e.i.
tavaline tõrikodalane	WHE	Buccinum undatum	Whelk
harilik ranniklane	PEE	Littorina littorea	Periwinkle
ranniklased, m.n	PER	Littorina spp.	Periwinkles n.e.i.
söödav auster	OYF (*)	Ostrea edulis	European flat oyster
suur hiidauster	OYG	Crassostrea gigas	Pacific cupped oyster
hiidaustrid, m.n	OYC (*)	Crassostrea spp.	Cupped oyster n.e.i.
söödav rannakarp	MUS (*)	Mytilus edulis	Blue mussel
rannakarplased, m.n	MSX	Mytilidae	Sea mussels n.e.i.
suur kammkarp	SCE (*)	Pecten maximus	Common scallop
kammkarplane	QSC (*)	Aequipecten opercularis	Queen scallop
kammkarplased, m.n	SCX (*)	Pectinidae	Scallops n.e.i.
söödav südakarp	COC	Cerastoderma edule	Common cockle
veenuskarplane	CTG	Ruditapes decussatus	Grooved carpet shell
islandi hiilakarp	CLQ	Arctica islandica	Ocean quahog
karbid, m.n	CLX	Bivalvia	Clams n.e.i.
kaunkarbid	RAZ	Solen spp.	Razor clams
veenuskarplane	CTS	Venerupis pullastra	Carpet shell
veenuskarp	SVE	Chamelea gallina	Striped venus
veenuskarplased, m.n	CLV	Veneridae	Venus clams n.e.i.
mõhkkarplased, m.n	MAT	Mactridae	Mactra surf clams n.e.i.
veenuskarp	KFA	Circomphalus casina	Chamber venus
harilik merimandel	GKL	Glycymeris glycymeris	Common European bittersweet
kolmnurk-karbid	DON	Donax spp.	Donax clams
südakarplased	COZ	Cardiidae	Cockles n.e.i.
paksuseinaline norra südakarp	LVC	Laevicardium crassum	Norwegian egg cockle
mereliuad	LPZ	Patella spp.	Limpets n.e.i.
merikõrvad	ABX	Haliotis spp.	Abalones n.e.i.
kõhtjalgsed e teod, m.n	GAS	Gastropoda	Gastropods n.e.i.
ovaalne valgekarp	ULV	Spisula ovalis	Oval surf clam
pärislamekarbid	TWL	Tellina spp.	Tellins n.e.i.
harilik seepia	CTC (*)	Sepia officinalis	Common cuttlefish
ebakalmaarid	SQC (*)	Loligo spp.	Common squids
kalmaariline	SQI (*)	Illex illecebrosus	Short-finned squid
kaheksajalglased	OCTs	Octopodidae	Octopuses n.e.i.
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n	SQU (*)	Loliginidae, Ommastrephidae	Squids n.e.i.
seepialased, m.n	CTL (*)	Sepiidae, Sepiolidae	Cuttlefishes n.e.i.
kalmaar	SQE (*)	Todarodes sagittatus	European flying squid
peajalgsed, m.n	CEP	Cephalopoda	Cephalopods n.e.i.
limused, m.n	MOL	ex Mollusca	Marine molluscs n.e.i.
verev meritäht	STH	Asterias rubens	Starfish
meritähed, m.n	STF	Asteroidea	Starfishes n.e.i.
söödav merisiilik	URS	Echinus esculentus	Sea urchin
tavaline kaljusiilik	URM	Paracentrotus lividus	Stony sea urchin
merisiilikud, m.n	URX	Echinoidea	Sea urchins n.e.i.
meripurad, m.n	CUX	Holothuroidea	Sea cucumbers n.e.i.
okasnahksed, m.n	ECH	Echinodermata	Echinoderms n.e.i.
mantelloom	SSG	Microcosmus sulcatus	Grooved sea squirt
merituped, m.n	SSX	Ascidiacea	Sea squirts n.e.i.
odasaba	HSC	Limulus polyphemus	Horseshoe crab
veeselgrootud, m.n	INV	ex Invertebrata	Aquatic invertebrates n.e.i.
pruunvetikad	SWB	Phaeophyceae	Brown seaweeds
iiri sammal e karrageen	IMS	Chondrus crispus	Carragheen
geliidium	GEL	Gelidium spp.	Gelidium spp.
gigartina	GIG	Gigartina spp.	Gigartina spp.
lubivetikad	LIT	Lithothamnium spp.	Lithothamnium spp.
punavetikad	SWR	Rhodophyceae	Red seaweeds
põisadrud, m.n	UCU	Fucus spp.	Wracks n.e.i.
…	ASN	Ascophyllum nodosum	North Atlantic rockweed
…	FUU	Fucus serratus	Toothed wrack
…	UVU	Ulva lactuca	Sea lettuce
merevetikad, m.n	SWX	ex Algae	Seaweeds n.e.i.

II LISA

Kirde-Atlandi statistilised püügipiirkonnad, mille kohta tuleb andmed esitada

ICES rajoon Ia

ICES rajoon Ib

ICES alarajoon IIa 1

ICES alarajoon IIa 2

ICES alarajoon IIb 1

ICES alarajoon IIb 2

ICES rajoon IIIa

ICES rajoon III b, c

ICES rajoon IVa

ICES rajoon IVb

ICES rajoon IVc

ICES alarajoon Va 1

ICES alarajoon Va 2

ICES alarajoon Vb 1a

ICES alarajoon Vb 1b

ICES alarajoon Vb 2

ICES rajoon VIa

ICES alarajoon VIb 1

ICES alarajoon VIb 2

ICES rajoon VIIa

ICES rajoon VIIb

ICES alarajoon VIIc 1

ICES alarajoon VIIc 2

ICES rajoon VIId

ICES rajoon VIIe

ICES rajoon VIIf

ICES rajoon VIIg

ICES rajoon VIIh

ICES alarajoon VIIj 1

ICES alarajoon VIIj 2

ICES alarajoon VIIk 1

ICES alarajoon VIIk 2

ICES rajoon VIIIa

ICES rajoon VIIIb

ICES rajoon VIIIc

ICES alarajoon VIIId 1

ICES alarajoon VIIId 2

ICES alarajoon VIIIe 1

ICES alarajoon VIIIe 2

ICES rajoon IXa

ICES alarajoon IXb 1

ICES alarajoon IXb 2

ICES alarajoon Xa 1

ICES alarajoon Xa 2

ICES rajoon Xb

ICES alarajoon XIIa 1

ICES alarajoon XIIa 2

ICES alarajoon XIIa 3

ICES alarajoon XIIa 4

ICES rajoon XIIb

ICES rajoon XIIc

ICES rajoon XIVa

ICES alarajoon XIVb 1

ICES alarajoon XIVb 2

BAL 22

BAL 23

BAL 24

BAL 25

BAL 26

BAL 27

BAL 28-1

BAL 28-2

BAL 29

BAL 30

BAL 31

BAL 32

Märkused

1. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on identifitseerinud ja määratlenud „ICES” statistilised püügipiirkonnad.

2. Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon on identifitseerinud ja määratlenud „BAL” statistilised püügipiirkonnad.

3. Esitada tuleb võimalikult üksikasjalikud andmed. „Teadmata” ja koondnimestikuga piirkonnad võivad esineda ainult juhul, kui üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad. Üksikasjalike andmete esitamise korral ei tohiks koondandmestikke kasutada.

Kirde-Atlandi statistilised püügipiirkonnad

III LISA

ICES alapiirkondade ja rajoonide kirjeldused, mida kasutatakse Kirde-Atlandi kalastusstatistikas ja kalandusalastes määrustes

ICES statistiline piirkond (Atlandi ookeani kirdeosa)

Kõik Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere ning nende ääremerede veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40o00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas mööda Gröönimaa rannikut punktini 44o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 42o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o36′ läänepikkust Hispaania rannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode ja põhja suunas mööda Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut, Hispaania loode- ja põhjarannikut, Prantsuse, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut kuni Saksamaa ja Taani läänepoolse piiritähiseni; sealt piki Jüütimaa läänerannikut Thyborønini; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi lõunarannikut Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa idarannikut Taani ja Saksamaa idapoolse piiritähiseni; sealt piki Saksamaa, Poola, Venemaa, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra rannikut ning Venemaa põhjarannikut Habarovskini; sealt üle Jugorski Šari väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Vaigatši saare rannikut; sealt üle Kara Värava läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Novaja Zemlja lõunapoolse saare rannikut; sealt üle Matotškin Šari väina läänesuudme; sealt piki Novaja Zemlja põhjapoolse saare läänerannikut punktini 68o30′ idapikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

See piirkond vastab ka FAO rahvusvahelise kalapüügipiirkondade statistilise klassifikatsiooni 27. statistilisele piirkonnale (Kirde-Atlandi statistiline piirkond).

ICES I statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30o00′ idapikkust punktini 72o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt ida suunas piki Norra ja Venemaa rannikut Habarovskini; sealt üle Jugorski Šari väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Vaigatši saare rannikut; sealt üle Kara Värava väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Novaja Zemlja lõunapoolse saare rannikut; sealt üle Matotškin Šari väina läänesuudme; sealt piki Novaja Zemlja põhjapoolse saare läänerannikut punktini 68o30′ idapikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

— ICES Ia statistiline rajoon

— See I alapiirkonna osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
73,98 N	33,70 E
74,18 N	34,55 E
74,36 N	35,28 E
74,71 N	36,38 E
75,14 N	37,57 E
75,45 N	38,31 E
75,84 N	39,05 E
76,26 N	39,61 E
76,61 N	41,24 E
76,96 N	42,81 E
76,90 N	43,06 E
76,75 N	44,48 E
75,99 N	43,51 E
75,39 N	43,18 E
74,82 N	41,73 E
73,98 N	41,56 E
73,17 N	40,66 E
72,20 N	40,51 E
72,26 N	39,76 E
72,62 N	38,96 E
73,04 N	37,74 E
73,37 N	36,61 E
73,56 N	35,70 E
73,98 N	33,70 E

— ICES Ib statistiline rajoon

— Need I alapiirkonna osad, mis ei kuulu Ia rajooni.

ICES II statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30o00′ idapikkust punktini 72o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt lääne ja edela suunas piki Norra rannikut punktini 62o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

— ICES IIa statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktis 62o00′ põhjalaiust Norra rannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 72o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 30o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 72o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt lääne ja edela suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

—

— ICES IIa 1. statistiline alarajoon

— See osa IIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
73,50 N	0,20 W
73,50 N	7,21 E
73,45 N	7,28 E
73,14 N	7,83 E
72,76 N	8,65 E
72,49 N	9,33 E
72,31 N	9,83 E
72,18 N	10,29 E
71,98 N	9,94 E
71,91 N	9,70 E
71,64 N	8,75 E
71,36 N	7,93 E
71,13 N	7,42 E
70,79 N	6,73 E
70,17 N	5,64 E
69,79 N	5,01 E
69,56 N	4,74 E
69,32 N	4,32 E
69,10 N	4,00 E
68,86 N	3,73 E
68,69 N	3,57 E
68,46 N	3,40 E
68,23 N	3,27 E
67,98 N	3,19 E
67,77 N	3,16 E
67,57 N	3,15 E
67,37 N	3,18 E
67,18 N	3,24 E
67,01 N	3,31 E
66,84 N	3,42 E
66,43 N	3,27 E
66,39 N	3,18 E
66,23 N	2,79 E
65,95 N	2,24 E
65,64 N	1,79 E
65,38 N	1,44 E
65,32 N	1,26 E
65,08 N	0,72 E
64,72 N	0,04 E
64,43 N	0,49 W
64,84 N	1,31 W
64,92 N	1,56 W
65,13 N	2,17 W
65,22 N	2,54 W
65,39 N	3,19 W
65,47 N	3,73 W
65,55 N	4,19 W
65,59 N	4,56 W
65,69 N	5,58 W
65,96 N	5,60 W
66,22 N	5,67 W
66,47 N	5,78 W
67,09 N	6,25 W
67,61 N	6,62 W
67,77 N	5,33 W
67,96 N	4,19 W
68,10 N	3,42 W
68,33 N	2,39 W
68,55 N	1,56 W
68,86 N	0,61 W
69,14 N	0,08 E
69,44 N	0,68 E
69,76 N	1,18 E
69,97 N	1,46 E
70,21 N	1,72 E
70,43 N	1,94 E
70,63 N	2,09 E
70,89 N	2,25 E
71,14 N	2,35 E
71,35 N	2,39 E
71,61 N	2,38 E
71,83 N	2,31 E
72,01 N	2,22 E
72,24 N	2,06 E
72,43 N	1,89 E
72,60 N	1,68 E
72,75 N	1,48 E
72,99 N	1,08 E
73,31 N	0,34 E
73,50 N	0,20 W

— ICES IIa 2. statistiline alarajoon

— See osa IIa rajoonist, mis ei kuulu IIa 1. alarajooni.

— ICES IIb statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30o00′ idapikkust punktini 73o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

—

— ICES IIb 1. statistiline alarajoon

— See osa IIb rajoonist, mis piirneb järgmiste koordinaatidega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
73,50 N	7,21 E
73,50 N	0,20 W
73,60 N	0,48 W
73,94 N	1,88 W
74,09 N	2,70 W
74,21 N	5,00 W
74,50 N	4,38 W
75,00 N	4,29 W
75,30 N	4,19 W
76,05 N	4,30 W
76,18 N	4,09 W
76,57 N	2,52 W
76,67 N	2,10 W
76,56 N	1,60 W
76,00 N	0,80 E
75,87 N	1,12 E
75,64 N	1,71 E
75,21 N	3,06 E
74,96 N	4,07 E
74,86 N	4,55 E
74,69 N	5,19 E
74,34 N	6,39 E
74,13 N	6,51 E
73,89 N	6,74 E
73,60 N	7,06 E
73,50 N	7,21 E

— ICES IIb 2. statistiline alarajoon

— See osa IIb rajoonist, mis ei kuulu IIb 1. alarajooni.

ICES III statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 7o00′ idapikkust Norra rannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Taani rannikuni; sealt piki Jüütimaa loode- ja idarannikut Halsini; sealt üle Limfjordi idasuudme Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa rannikut Taani ja Saksamaa idapoolse piiritähiseni; sealt piki Saksamaa, Poola, Venemaa, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra rannikut lähtepunktini.

— ICES IIIa statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 7o00′ idapikkust Norra rannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Taani rannikuni; sealt piki Jüütimaa loode- ja idarannikut Halsini; sealt üle Limfjordi idasuudme Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa rannikut kuni Hasenøre neemeni; sealt üle Suur-Belti väina Gnibeni neemeni; sealt piki Sjællandi põhjarannikut Gilbjergi neemeni; sealt läbi Oeresundi põhjasuudme Kullenini Rootsi rannikul; sealt ida ja põhja suunas piki Rootsi läänerannikut ja Norra lõunarannikut lähtepunktini.

— ICES III b ja c statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb Hasenøre neemest Jüütimaa idarannikul kuni Gnibeni neemeni Sjællandi läänerannikul ja Gilbjergi neemeni; sealt üle Oeresundi põhjasuudme Kullenini Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani; sealt üle Oeresundi lõunasuudme Stevnsi majakani; sealt piki Sjællandi kagurannikut; sealt üle Storstrømi väina idasuudme; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedserini; sealt Darsser Ortini Saksamaa rannikul; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa idarannikut lähtepunktini.

— ICES 22. statistiline alarajoon (BAL 22)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab Hasenøre neemest (56o09′ põhjalaiust, 10o44′ idapikkust) Jüütimaa idarannikul ja kulgeb kuni Gnibeni neemeni (56o01′ põhjalaiust, 11o18′ idapikkust) Sjællandi läänerannikul; sealt piki Sjællandi lääne- ja lõunarannikut punktini 12o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Falsteri saareni; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedser Oddeni (54o34′ põhjalaiust, 11o58′ idapikkust); sealt otse ida suunas punktini 12o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Saksamaa rannikuni; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa idarannikut lähtepunktini.

— ICES 23. statistiline alarajoon (BAL 23)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb Gilbjergi neemest (56o08′ põhjalaiust, 12o18′ idapikkust) Sjællandi põhjarannikul Kullenini (56o18′ põhjalaiust, 12o28′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani (55o23′ põhjalaiust, 12o50′ idapikkust); sealt üle Sundi lõunasuudme Stevnsi majakani (55o19′ põhjalaiust, 12o29′ idapikkust) Sjællandi rannikul; sealt põhja suunas piki Sjællandi idarannikut lähtepunktini.

— ICES 24. statistiline alarajoon (BAL 24)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab Stevnsi majakast (55o19′ põhjalaiust, 12o29′ idapikkust) Sjællandi idarannikul ja kulgeb üle Sundi lõunasuudme Falsterbo majakani (55o23′ põhjalaiust, 12o50′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt piki Rootsi lõunarannikut Sandhammareni majakani (55o24′ põhjalaiust, 14o12′ idapikkust); sealt Hammerodde majakani (55o18′ põhjalaiust, 14o47′ idapikkust) Bornholmi põhjarannikul; sealt piki Bornholmi lääne- ja lõunarannikut punktini 15o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola ja Saksamaa rannikut punktini 12o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 54o34′ põhjalaiust ja 12o00′ idapikkust; sealt otse lääne suunas Gedser Oddeni (54o34′ põhjalaiust, 11o58′ idapikkust); sealt piki Falsteri saare ida- ja põhjarannikut punktini 12o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Sjællandi lõunarannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Sjællandi läänerannikut lähtepunktini.

— ICES 25. statistiline alarajoon (BAL 25)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56o30′põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Ölandi saare läänerannikuni; kulgeb Ölandi saarest lõuna poolt mööda punktini 56o30′ põhjalaiust Ölandi idarannikul; sealt otse ida suunas punktini 18o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola rannikut punktini 15o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Bornholmi saareni; sealt piki Bornholmi lõuna- ja läänerannikut Hammerodde majakani (55o18′ põhjalaiust, 14o47′ idapikkust); sealt Sandhammareni majakani (55o24′ põhjalaiust, 14o12′ idapikkust) Rootsi lõunarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

— ICES 26. statistiline alarajoon (BAL 26)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56o30′ põhjalaiust, 18o00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Läti läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki Läti, Leedu, Venemaa ja Poola rannikut punktini 18o00′ idapikkust Poola rannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

— ICES 27. statistiline alarajoon (BAL 27)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 59o41′ põhjalaiust ja 19o00′ idapikkust Rootsi maismaa idarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas Ojamaa saare põhjarannikuni; sealt lõuna suunas piki Ojamaa läänerannikut punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 56o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Ölandi saare idarannikuni; sealt pärast Ölandi lõunapoolsest küljest möödumist punktini 56o30′ põhjalaiust Ölandi läänerannikul; sealt otse lääne suunas Rootsi rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

— ICES 28. statistiline alarajoon (BAL 28)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 58o30′ põhjalaiust ja 19o00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Saaremaa läänerannikuni; sealt pärast Saaremaa põhjapoolsest küljest möödumist punktini 58o30′ põhjalaiust Saaremaa idarannikul; sealt otse ida suunas Eesti rannikuni; sealt lõuna suunas piki Eesti ja Läti läänerannikut punktini 56o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Ojamaa saare läänerannikuni; sealt põhja suunas punktini 19o00′ idapikkust Ojamaa põhjarannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES statistiline alarajoon 28-1 (BAL 28.1)

— Veed, mis piirnevad läänes Ovisi majakast (57o34.1234′N, 21o42.9574′E) Läti läänerannikul Saaremaa Loodeneeme kaljurahuni (57o57.4760′N, 21o58.2789′E), sealt lõuna suunas Sõrve poolsaare lõunatipuni ning sealt kirde suunas piki Saaremaa rannikut kulgeva joonega ning põhjas joonega, mis kulgeb punktist 58o30.0′N, 23o13.2′E punktini 58o30′N, 23o41.1′E.

— ICES statistiline alarajoon 28-2 (BAL 28.2)

— Need 28. alarajooni osad, mis ei kuulu alarajooni 28-1.

— ICES 29. statistiline alarajoon (BAL 29)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60o30′ põhjalaiust Rootsi maismaa idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome lääne- ja lõunarannikut punktini 23o00′ idapikkust maismaa lõunarannikul; sealt otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Eesti maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki Eesti läänerannikut punktini 58o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Saaremaa idarannikuni; sealt pärast Saaremaa põhjapoolsest küljest möödumist punktini 58o30′ põhjalaiust Saaremaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas punktini 19o00′ idapikkust; siis otse põhja suunas punktini 59o41′ põhjalaiust Rootsi maismaa idarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

— ICES 30. statistiline alarajoon (BAL 30)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63o30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome rannikut punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Rootsi maismaarannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

— ICES statistiline alarajoon 31 (BAL 31)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63o30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul, kulgeb pärast põhjas Põhjalahest möödumist punktini 63o30′ põhjalaiust Soome maismaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas lähtepunktini.

— ICES statistiline alarajoon 32 (BAL 32)

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 23o00′ idapikkust Soome lõunarannikul ja kulgeb pärast idas Soome lahest möödumist punktini 59o00′ põhjalaiust Eesti läänerannikul; sealt otse lääne suunas punktini 23o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES IV statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62o00′ põhjalaiust Norra rannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Šotimaa rannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Šotimaa ja Inglismaa rannikut punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut Saksamaa ja Taani läänepoolse piiritähiseni; sealt piki Jüütimaa läänerannikut Thyborønini; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi lõunarannikut Egenseklosteri neemeni; sealt üle Limfjordi idasuudme Halsini; sealt lääne suunas piki Limfjordi põhjarannikut Agger Tange lõunapoolseima tipuni; sealt põhja suunas piki Jüütimaa läänerannikut punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Norra rannikuni; sealt loode suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

— ICES IVa statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62o00′ põhjalaiust Norra rannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 3o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Šotimaa rannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Šotimaa rannikut punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 7o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Norra rannikuni; sealt loode suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

— ICES IVb statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 57o00′ põhjalaiust Taani läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 8o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Šotimaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Šotimaa ja Inglismaa rannikut punktini 53o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Saksamaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Jüütimaa rannikut Thyborønini; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi lõunarannikut Egenseklosteri neemeni; sealt üle Limfjordi idasuudme Halsini; sealt lääne suunas piki Limfjordi põhjarannikut Agger Tange lõunapoolseima tipuni; sealt põhja suunas piki Jüütimaa läänerannikut lähtepunktini.

— ICES IVc statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 53o30′ põhjalaiust Saksamaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas Inglismaa rannikuni; sealt lõuna suunas punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut lähtepunktini.

ICES V statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 68o00′ põhjalaiust ja 11o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 62o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

— ICES Va statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 68o00′ põhjalaiust ja 11o00′ läänepikkust ja kulgeb sealt otse lääne suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 62o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES Va 1. statistiline alarajoon

— Ala, mis jääb järgmiste koordinaatidega ristküliku sisse:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
63,00 N	24,00 W
62,00 N	24,00 W
62,00 N	27,00 W
63,00 N	27,00 W
63,00 N	24,00 W

— ICES Va 2. statistiline alarajoon

— Va rajooni ülejäänud osa, mis ei kuulu Va 1. alarajooni.

— ICES Vb statistiline rajoon

—

— ICES Vb 1. statistiline alarajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63o00′ põhjalaiust ja 4o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 15o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 10o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 61o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi punktini 61o15′ põhjalaiust ja 7o30′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES Vb 1.a statistiline alarajoon

— Vb 1. alarajooni osad, mis piirnevad järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
60,49 N	15,00 W
60,71 N	13,99 W
60,15 N	13,29 W
60,00 N	13,50 W
60,00 N	15,00 W
60,49 N	15,00 W

— ICES Vb 1.b statistiline alarajoon

— Vb 1. alarajooni osad, mis ei kuulu Vb 1.a alarajooni.

— ICES Vb 2. statistiline alarajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60o00′ põhjalaiust ja 10o00′ läänepikkust ning kulgeb otse põhja suunas punktini 61o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi punktini 61o15′ põhjalaiust ja 7o30′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas lähtepunktini.

ICES VI statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 4o00′ läänepikkust Šotimaa põhjarannikul ja kulgeb otse põhja suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Iirimaa ja Põhja-Iirimaa rannikut punktini 55o00′ põhjalaiust Põhja-Iirimaa idarannikul; sealt otse ida suunas Šotimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Šotimaa läänerannikut lähtepunktini.

— ICES VIa statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 4o00′ läänepikkust Šotimaa rannikul ja kulgeb otse põhja suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Iirimaa ja Põhja-Iirimaa rannikut punktini 55o00′ põhjalaiust Põhja-Iirimaa idarannikul; sealt otse ida suunas Šotimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Šotimaa läänerannikut lähtepunktini.

— ICES VIb statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60o00′ põhjalaiust ja 12o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES VIb 1. statistiline alarajoon

— VIb rajooni osad, mis piirnevad järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
54,50 N	18,00 W
60,00 N	18,00 W
60,00 N	13,50 W
60,15 N	13,29 W
59,65 N	13,99 W
59,01 N	14,57 W
58,51 N	14,79 W
57,87 N	14,88 W
57,01 N	14,63 W
56,57 N	14,34 W
56,50 N	14,44 W
56,44 N	14,54 W
56,37 N	14,62 W
56,31 N	14,72 W
56,24 N	14,80 W
56,17 N	14,89 W
56,09 N	14,97 W
56,02 N	15,04 W
55,95 N	15,11 W
55,88 N	15,19 W
55,80 N	15,27 W
55,73 N	15,34 W
55,65 N	15,41 W
55,57 N	15,47 W
55,50 N	15,54 W
55,42 N	15,60 W
55,34 N	15,65 W
55,26 N	15,70 W
55,18 N	15,75 W
55,09 N	15,79 W
55,01 N	15,83 W
54,93 N	15,87 W
54,84 N	15,90 W
54,76 N	15,92 W
54,68 N	15,95 W
54,59 N	15,97 W
54,51 N	15,99 W
54,50 N	15,99 W
54,50 N	18,00 W

— ICES VIb 2. statistiline alarajoon

— Rajooni VIb ülejäänud osa, mis ei kuulu VIb 1. alarajooni.

ICES VII statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54o30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt põhja ja kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Inglismaa kagurannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Inglismaa, Walesi ja Šotimaa rannikut punktini 55o00′ põhjalaiust Šotimaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas Põhja-Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja lääne suunas piki Põhja-Iirimaa ja Iirimaa rannikut lähtepunktini.

— ICES VIIa statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 55o00′ põhjalaiust Šotimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas Põhja-Iirimaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Põhja-Iirimaa ja Iirimaa rannikut punktini 52o00′ põhjalaiust Iirimaa kagurannikul; sealt otse ida suunas Walesi rannikuni; sealt kirde ja põhja suunas piki Walesi, Inglismaa ja Šotimaa rannikut lähtepunktini.

— ICES VIIb statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54o30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 52o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Iirimaa läänerannikut lähtepunktini.

— ICES VIIc statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54o30′ põhjalaiust ja 12o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 52o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES VIIc 1. statistiline alarajoon

— VIIc rajooni osa, mis piirneb järgmiste koordinaatidega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
54,50 N	15,99 W
54,42 N	15,99 W
54,34 N	16,00 W
54,25 N	16,01 W
54,17 N	16,01 W
54,08 N	16,01 W
53,99 N	16,00 W
53,91 N	15,99 W
53,82 N	15,97 W
53,74 N	15,96 W
53,66 N	15,94 W
53,57 N	15,91 W
53,49 N	15,90 W
53,42 N	15,89 W
53,34 N	15,88 W
53,26 N	15,86 W
53,18 N	15,84 W
53,10 N	15,88 W
53,02 N	15,92 W
52,94 N	15,95 W
52,86 N	15,98 W
52,77 N	16,00 W
52,69 N	16,02 W
52,61 N	16,04 W
52,52 N	16,06 W
52,50 N	16,06 W
52,50 N	18,00 W
54,50 N	18,00 W
54,50 N	15,99 W

— ICES VIIc 2. statistiline alarajoon

— VIIc rajooni osa, mis ei kuulu VIIc 1. alarajooni.

— ICES VIId statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 51o00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas Inglismaa rannikuni; sealt lääne suunas piki Inglismaa lõunarannikut punktini 2o00′ läänepikkust; sealt lõuna suunas Cap de la Hague„ini Prantsusmaa rannikul; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

— ICES VIIe statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 2o00′ läänepikkust Inglismaa lõunarannikul ning kulgeb lõuna ja lääne suunas piki Inglismaa rannikut punktini 50o00′ põhjalaiust edelarannikul; sealt otse lääne suunas punktini 7o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 49o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt põhja ja kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut Cap de la Hague”ni; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

— ICES VIIf statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 5o00′ läänepikkust Walesi lõunarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 6o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Inglismaa rannikuni; sealt piki Inglismaa edelarannikut ja Walesi lõunarannikut lähtepunktini.

— ICES VIIg statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52o00′ põhjalaiust Walesi läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas Iirimaa kagurannikuni; sealt edela suunas piki Iirimaa rannikut punktini 9o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 7o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 50o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 6o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas Walesi lõunarannikuni; sealt loode suunas piki Walesi rannikut lähtepunktini.

— ICES VIIh statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 50o00′ põhjalaiust ja 7o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 9o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 49o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

— ICES VIIj statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52o30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 9o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas Iirimaa lõunarannikuni; sealt põhja suunas piki Iirimaa rannikut lähtepunktini.

—

— ICES VIIj 1. statistiline alarajoon

— VIIj rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
48,43 N	12,00 W
48,42 N	11,99 W
48,39 N	11,87 W
48,36 N	11,75 W
48,33 N	11,64 W
48,30 N	11,52 W
48,27 N	11,39 W
48,25 N	11,27 W
48,23 N	11,14 W
48,21 N	11,02 W
48,19 N	10,89 W
48,17 N	10,77 W
48,03 N	10,68 W
48,00 N	10,64 W
48,00 N	12,00 W
48,43 N	12,00 W

— ICES VIIj 2. statistiline alarajoon

— VIIj rajooni osa, mis ei kuulu VIIj 1. alarajooni.

— ICES VIIk statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52o30′ põhjalaiust ja 12o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES VIIk 1. statistiline alarajoon

— VIIk rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
48,00 N	18,00 W
52,50 N	18,00 W
52,50 N	16,06 W
52,44 N	16,07 W
52,36 N	16,08 W
52,27 N	16,09 W
52,19 N	16,09 W
52,11 N	16,09 W
52,02 N	16,08 W
51,94 N	16,07 W
51,85 N	16,07 W
51,77 N	16,05 W
51,68 N	16,04 W
51,60 N	16,02 W
51,52 N	15,99 W
51,43 N	15,96 W
51,34 N	15,93 W
51,27 N	15,90 W
51,18 N	15,86 W
51,10 N	15,82 W
51,02 N	15,77 W
50,94 N	15,73 W
50,86 N	15,68 W
50,78 N	15,63 W
50,70 N	15,57 W
50,62 N	15,52 W
50,54 N	15,47 W
50,47 N	15,42 W
50,39 N	15,36 W
50,32 N	15,30 W
50,24 N	15,24 W
50,17 N	15,17 W
50,10 N	15,11 W
50,03 N	15,04 W
49,96 N	14,97 W
49,89 N	14,89 W
49,82 N	14,82 W
49,75 N	14,74 W
49,69 N	14,65 W
49,62 N	14,57 W
49,56 N	14,48 W
49,50 N	14,39 W
49,44 N	14,30 W
49,38 N	14,22 W
49,32 N	14,13 W
49,27 N	14,04 W
49,21 N	13,95 W
49,15 N	13,86 W
49,10 N	13,77 W
49,05 N	13,67 W
49,00 N	13,57 W
48,95 N	13,47 W
48,90 N	13,37 W
48,86 N	13,27 W
48,81 N	13,17 W
48,77 N	13,07 W
48,73 N	12,96 W
48,69 N	12,85 W
48,65 N	12,74 W
48,62 N	12,64 W
48,58 N	12,54 W
48,55 N	12,43 W
48,52 N	12,32 W
48,49 N	12,22 W
48,46 N	12,11 W
48,43 N	12,00 W
48,00 N	18,00 W

— ICES VIIk 2. statistiline alarajoon

— VIIk rajooni osa, mis ei kuulu VIIk 1. alarajooni.

ICES VIII statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Hispaania läänerannikuni; sealt põhja suunas piki Hispaania ja Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

— ICES VIIIa statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 47o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 6o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 47o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 46o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt loode suunas piki Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

— ICES VIIIb statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 46o00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 45o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 3o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 44o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 2o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Hispaania põhjarannikuni; sealt piki Hispaania põhjarannikut ja Prantsusmaa läänerannikut lähtepunktini.

— ICES VIIIc statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 2o00′ läänepikkust Hispaania põhjarannikul ning kulgeb otse põhja suunas punktini 44o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Hispaania läänerannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Hispaania rannikut lähtepunktini.

— ICES VIIId statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust ja 8o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 44o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 3o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 45o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 46o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 47o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 6o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 47o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES VIIId 1. statistiline alarajoon

— VIIId rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
48,00 N	11,00 W
48,00 N	10,64 W
47,77 N	10,37 W
47,45 N	9,89 W
46,88 N	9,62 W
46,34 N	10,95 W
46,32 N	11,00 W
48,00 N	11,00 W

— ICES VIIId 2. statistiline alarajoon

— VIIId rajooni osa, mis ei kuulu VIIId 1. alarajooni.

— ICES VIIIe statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust ja 11o00′ idapikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES VIIIe 1. statistiline alarajoon

— VIIIe rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
43,00 N	18,00 W
48,00 N	18,00 W
48,00 N	11,00 W
46,32 N	11,00 W
44,72 N	13,31 W
44,07 N	13,49 W
43,00 N	13,80 W

— ICES VIIIe 2. statistiline alarajoon

— VIIIe rajooni osa, mis ei kuulu VIIIe 1. alarajooni.

ICES IX statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43o00′ põhjalaiust Hispaania looderannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o36′ läänepikkust Hispaania lõunarannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode suunas piki Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut ja Hispaania looderannikut lähtepunktini.

— ICES IXa statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43o00′ põhjalaiust Hispaania looderannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o36′ läänepikkust Hispaania lõunarannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode suunas piki Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut ja Hispaania looderannikut lähtepunktini.

— ICES IXb statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43o00′ põhjalaiust ja 11o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

— ICES IXb 1. statistiline alarajoon

— IXb rajooni osa, mis piirneb järgmisi punkte ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
43,00 N	18,00 W
43,00 N	13,80 W
42,88 N	13,84 W
42,04 N	13,64 W
41,38 N	13,27 W
41,13 N	13,27 W
40,06 N	13,49 W
38,75 N	13,78 W
38,17 N	13,69 W
36,03 N	12,73 W
36,04 N	15,30 W
36,02 N	17,90 W
36,00 N	18,00 W
43,00 N	18,00 W

— ICES IXb 2. statistiline alarajoon

— IXb rajooni osa, mis ei kuulu IXb 1. alarajooni.

ICES X statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust ja 18o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 42o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

— ICES Xa statistiline rajoon

— See osa X alapiirkonnast, mis jääb 43o põhjalaiusest lõuna poole.

—

— ICES Xa 1. statistiline alarajoon

— Xa rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
36,00 N	18,00 W
36,00 N	22,25 W
37,58 N	20,62 W
39,16 N	21,32 W
40,97 N	23,91 W
41,35 N	24,65 W
41,91 N	25,79 W
42,34 N	28,45 W
42,05 N	29,95 W
41,02 N	35,11 W
40,04 N	35,26 W
38,74 N	35,48 W
36,03 N	31,76 W
36,00 N	32,03 W
36,00 N	42,00 W
43,00 N	42,00 W
43,00 N	18,00 W
36,00 N	18,00 W

— ICES Xa 2. statistiline alarajoon

— Xa rajooni osa, mis ei kuulu Xa 1. alarajooni.

— ICES Xb statistiline rajoon

— See osa X alapiirkonnast, mis jääb 43o põhjalaiusest põhja poole.

ICES XII statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62o00′ põhjalaiust ja 15o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 42o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

— ICES XIIa statistiline rajoon

— See osa XII alapiirkonnast, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
62,00 N	15,00 W
62,00 N	27,00 W
59,00 N	27,00 W
59,00 N	42,00 W
52,50 N	42,00 W
52,50 N	18,00 W
54,50 N	18,00 W
54,50 N	24,00 W
60,00 N	24,00 W
60,00 N	18,00 W
60,00 N	15,00 W
62,00 N	15,00 W

—

— ICES XIIa 1. statistiline alarajoon

— See osa XIIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
52,50 N	42,00 W
56,55 N	42,00 W
56,64 N	41,50 W
56,75 N	41,00 W
56,88 N	40,50 W
57,03 N	40,00 W
57,20 N	39,50 W
57,37 N	39,00 W
57,62 N	38,50 W
57,78 N	38,25 W
57,97 N	38,00 W
58,26 N	37,50 W
58,50 N	37,20 W
58,63 N	37,00 W
59,00 N	36,77 W
59,00 N	27,00 W
60,85 N	27,00 W
60,69 N	26,46 W
60,45 N	25,09 W
60,37 N	23,96 W
60,22 N	23,27 W
60,02 N	21,76 W
60,00 N	20,55 W
60,05 N	18,65 W
60,08 N	18,00 W
60,00 N	18,00 W
60,00 N	24,00 W
54,50 N	24,00 W
54,50 N	18,00 W
52,50 N	18,00 W
52,50 N	42,00 W

— ICES XIIa 2. statistiline alarajoon

— See osa XIIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
60,00 N	20,55 W
60,00 N	15,00 W
60,49 N	15,00 W
60,44 N	15,22 W
60,11 N	17,32 W
60,05 N	18,65 W
60,00 N	20,55 W

— ICES XIIa 3. statistiline alarajoon

— See osa XIIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
59,00 N	42,00 W
56,55 N	42,00 W
56,64 N	41,50 W
56,75 N	41,00 W
56,88 N	40,50 W
57,03 N	40,00 W
57,20 N	39,50 W
57,37 N	39,00 W
57,62 N	38,50 W
57,78 N	38,25 W
57,97 N	38,00 W
58,26 N	37,50 W
58,63 N	37,00 W
59,00 N	36,77 W
59,00 N	42,00 W

— ICES XIIa 4. statistiline alarajoon

— See osa XIIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
62,00 N	27,00 W
60,85 N	27,00 W
60,69 N	26,46 W
60,45 N	25,09 W
60,37 N	23,96 W
60,22 N	23,27 W
60,02 N	21,76 W
60,00 N	20,55 W
60,05 N	18,65 W
60,11 N	17,32 W
60,44 N	15,22 W
60,49 N	15,00 W
62,00 N	15,00 W
62,00 N	27,00 W

— ICES XIIb statistiline rajoon

— See osa XII alapiirkonnast, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
60,00 N	18,00 W
54,50 N	18,00 W
54,50 N	24,00 W
60,00 N	24,00 W
60,00 N	18,00 W

— ICES XIIc statistiline rajoon

— See osa XII alapiirkonnast, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
52,50 N	42,00 W
48,00 N	42,00 W
48,00 N	18,00 W
52,50 N	18,00 W
52,50 N	42,00 W

ICES XIV statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40o00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Gröönimaa rannikut punktini 44o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 68o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

— ICES XIVa statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40o00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Gröönimaa rannikut punktini 68o30′ põhjalaiust Cape Savaryl; sealt otse lõuna suunas piki meridiaani 27o00′ läänepikkust kuni punktini 68o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

— ICES XIVb statistiline rajoon

— Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 44o00′ läänepikkust Gröönimaa lõunarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 68o30′ põhjalaiust Cape Savaryl; sealt loode suunas piki Gröönimaa rannikut lähtepunktini.

—

— ICES XIVb 1. statistiline alarajoon

— See osa XIVb rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

—

Laiuskraad	Pikkuskraad
59,00 N	27,00 W
59,00 N	36,77 W
59,35 N	36,50 W
59,50 N	36,35 W
59,75 N	36,16 W
60,00 N	35,96 W
60,25 N	35,76 W
60,55 N	35,50 W
60,75 N	35,37 W
61,00 N	35,15 W
61,25 N	34,97 W
61,50 N	34,65 W
61,60 N	34,50 W
61,75 N	34,31 W
61,98 N	34,00 W
62,25 N	33,70 W
62,45 N	33,53 W
62,50 N	33,27 W
62,56 N	33,00 W
62,69 N	32,50 W
62,75 N	32,30 W
62,87 N	32,00 W
63,03 N	31,50 W
63,25 N	31,00 W
63,31 N	30,86 W
63,00 N	30,61 W
62,23 N	29,87 W
61,79 N	29,25 W
61,44 N	28,61 W
61,06 N	27,69 W
60,85 N	27,00 W
59,00 N	27,00 W

— ICES XIVb 2. statistiline alarajoon

— See osa XIVb rajoonist, mis ei kuulu XIVb 1. alarajooni.

IV LISA

Atlandi ookeani kirdeosa püügiandmete esitamise vorming

Magnetkandja

Arvutilindid: üheksarajaline tihedusega 1 600 või 6 250 bitti tollil ning EBCDIC- või ASCII-koodis, eelistatavalt märgendamata. Märgendamise korral tuleks lisada faililõpukood.

Disketid: MS-DOS-vormindusega 3,5-tollised 720-kilobaidised või 1,4-megabaidised disketid või 5,25-tollised 360-kilobaidised või 1,2-megabaidised disketid.

Kirje vorming

Baidi number	Andmeelement	Märkused
1–4	riik (ISO 3-täheline kood)	nt FRA = Prantsusmaa
5–6	aasta	nt 90 = 1990
7–8	FAO põhipüügipiirkond	27 = Atlandi kirdeosa
9–15	rajoon	nt IV a = ICES IVa rajoon
16–18	liik	3-täheline kood
19–26	saak	tonnides

Märkused:

a) Arvväljad tuleb joondada paremale ja tühikud lisada nende ette. Kõik sümbolväljad peavad olema joondatud vasakule ning tühikud peavad olema nende järel.

b) Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina ja lähima tonnini ümardatult.

c) Kogused (baidid 19–26), mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida kui „–1”.

d) Teadmata kogused (baidid 19–26) tuleb märkida kui „–2”.

V LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA PÜÜGIANDMETE MAGNETKANDJAL ESITAMISE VORMING

A. Koodi vorming

Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:). Kirje koosneb järgmistest väljadest:

väli	Märkused
Riik	3-täheline tähis (näitt FRA = Prantsusmaa)
Aasta	näit 2001 vôi 01
FAO püügipiirkond	27 = Atlandi ookcani kirdeosa
Püügirajoon	näit Iva = ICES alarajoon 4a
Liigid	3-täheline kood
Saak	Tonnid

a) Saask tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina ja lähima tonnini ümardatult.

b) Kogused, mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida kui „-1”.

c) Riigi tähised:

Austria	AUT
Belgia	BEL
Bulgaaria	BGR
Küpros	CYP
Tšehhi Vabariik	CZE
Saksamaa	DEU
Taani	DNK
Hispaania	ESP
Eesti	EST
Soome	FIN
Prantsusmaa	FRA
Ühendkuningriik	GBR
Inglismaa ja Wales	GBRA
Šotimaa	GBRB
Põhja-Iirimaa	GBRC
Kreeka	GRC
▼M1
Horvaatia	HRV
▼B
Ungari	HUN
Iirimaa	IRL
Island	ISL
Itaalia	ITA
Leedu	LTU
Luksemburg	LUX
Läti	LVA
Malta	MLT
Madalmaad	NLD
Norra	NOR
Poola	POL
Portugal	PRT
Rumeenia	ROU
Slovakkia	SVK
Sloveenia	SVN
Rootsi	SWE
Türgi	TUR

B. Euroopa komisjonile andmete edastamise meetod

Andmed tuleb völmaluse korral edastada elektroonilisel kujul (näiteks elektronkirjaga).

Kui see ei ole vôimalik, vôib andmeid edastada andmefailina 3,5'' HD-disk etil.

VI LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3880/91 (EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1637/2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 20).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).	Ainult I lisa punkt 4
Komisjoni määrus (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

VII LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 3880/91	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 esimene lõik	Artikli 4 esimene lõik
—	Artikli 4 teine lõik
Artikli 4 teine lõik	Artikli 4 kolmas lõik
Artikli 5 lõiked 1 ja 2	Artikli 5 lõiked 1 ja 2
Artikli 5 lõige 3	—
Artikli 6 lõiked 1 ja 2	Artikli 6 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõige 3	—
Artikli 6 lõige 4	Artikli 6 lõige 3
—	Artikkel 7
Artikkel 7	Artikkel 8
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	III lisa
IV lisa	IV lisa
—	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa

( 1 ) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta otsus.

( 2 ) EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

( 3 ) Vt VI lisa.

( 4 ) EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21.

( 5 ) Euroopa Majandusühenduse ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe (EÜT L 149, 10.6.1987, lk 14).

( 6 ) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24.

( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

Top

Choose the experimental features you want to try