This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02009L0065-20210802
Directive 2009/65/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on the coordination of laws, regulations and administrative provisions relating to undertakings for collective investment in transferable securities (UCITS) (recast) (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02009L0065 — ET — 02.08.2021 — 008.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 302 17.11.2009, lk 32) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/78/EL, 24. november 2010, |
L 331 |
120 |
15.12.2010 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/61/EL, 8. juuni 2011, |
L 174 |
1 |
1.7.2011 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/14/EL, 21. mai 2013, |
L 145 |
1 |
31.5.2013 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/91/EL, 23. juuli 2014, |
L 257 |
186 |
28.8.2014 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, |
L 347 |
35 |
28.12.2017 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, |
L 188 |
106 |
12.7.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2034, 27. november 2019, |
L 314 |
64 |
5.12.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2162, 27. november 2019, |
L 328 |
29 |
18.12.2019 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/65/EÜ,
13. juuli 2009,
vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
SISUKORD |
|
I PEATÜKK |
SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED |
II PEATÜKK |
EUROFONDILE TEGEVUSLOA ANDMINE |
III PEATÜKK |
FONDIVALITSEJAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED |
1. JAGU |
Majandustegevuse alustamise tingimused |
2. JAGU |
Suhted kolmandate riikidega |
3. JAGU |
Tegevusnõuded |
4. JAGU |
Asutamis- ja teenuste osutamise vabadus |
IV PEATÜKK |
NÕUDED DEPOSITOORIUMILE |
V PEATÜKK |
NÕUDED ÄRIÜHINGUNA ASUTATUD FONDIDELE |
1. JAGU |
Majandustegevuse alustamise tingimused |
2. JAGU |
Tegevusnõuded |
VI PEATÜKK |
EUROFONDIDE ÜHINEMINE |
1. JAGU |
Põhimõte, ühinemisloa andmine ja nõusoleku andmine |
2. JAGU |
Kolmandate isikute poolne kontroll, teave osakuomanikele ja osakuomanike muud õigused |
3. JAGU |
Kulud ja jõustumine |
VII PEATÜKK |
EUROFONDI INVESTEERIMISPOLIITIKAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED |
VIII PEATÜKK |
INVESTOR- JA ÜHISEUROFONDI STRUKTUUR |
1. JAGU |
Reguleerimisala ja heakskiitmine |
2. JAGU |
Investor-eurofondi ja ühiseurofondi käsitlevad üldsätted |
3. JAGU |
Depositooriumid ja audiitorid |
4. JAGU |
Investor-eurofondi edastatav kohustuslik teave ja reklaamiteated |
5. JAGU |
Olemasoleva eurofondi ümberkujundamine investor-eurofondiks |
6. JAGU |
Kohustused ja pädevad asutused |
IX PEATÜKK |
INVESTORITE TEAVITAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSED |
1. JAGU |
Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine |
2. JAGU |
Muu teabe avaldamine |
3. JAGU |
Investorile esitatav põhiteave |
X PEATÜKK |
EUROFONDI ÜLDISED KOHUSTUSED |
XI PEATÜKK |
ERISÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE EUROFONDILE SUHTES, KES EI TURUSTA OMA OSAKUID MITTE SELLES LIIKMESRIIGIS, KUS NAD ON ASUTATUD, VAID TEISTES LIIKMESRIIKIDES |
XII PEATÜKK |
TEGEVUSLUBADE JA JÄRELEVALVE EEST VASTUTAVAID ASUTUSI KÄSITLEVAD SÄTTED |
XIII PEATÜKK |
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA TÄITEVVOLITUSED |
XIV PEATÜKK |
ERANDID NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED |
1. JAGU |
Erandid |
2. JAGU |
Ülemineku- ja lõppsätted |
I LISA |
A ja B loend |
II LISA |
Ühisportfelli haldamisega seotud ülesanded |
III LISA |
|
A osa |
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga |
B osa |
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad |
IV LISA |
Vastavustabel |
I PEATÜKK
SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Võttes arvesse artiklit 3, on eurofond käesoleva direktiivi tähenduses ettevõtja:
kelle ainus eesmärk on avalikkuselt saadud kapitali ühine investeerimine artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja/või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse ning mis tegutsevad riski hajutamise põhimõttel, ja
kelle osakud ostetakse või võetakse tagasi osakuomanike nõudmisel otse või kaudselt nende ettevõtjate varast. Meetmeid, mida eurofond võtab kindlustamaks, et tema osakute börsiväärtus ei erineks oluliselt nende puhasväärtusest, vaadeldakse võrdväärsena sellise tagasiostmise või tagasivõtmisega.
Liikmesriigid võivad lubada, et eurofond koosneb mitmest investeerimisüksusest.
Lõikes 2 osutatud ettevõtjat võib õigusaktides sätestatud korras asutada lepingulise fondina (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid), usaldusfondina (unit trust) või põhikirja omava äriühinguna (äriühinguna asutatud fondid).
Käesolevas direktiivis:
„lepingulised fondid” tähendavad ka usaldusfonde;
eurofondi „osakud” tähendavad ka eurofondi aktsiaid.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„depositoorium” – asutus, kes täidab artiklites 22 ja 32 osutatud ülesandeid ning kelle suhtes kohaldatakse muid IV ja V peatüki 3. jao sätteid;
„fondivalitseja” – äriühing, kelle korrapäraseks majandustegevuseks on eurofondi, st lepinguliste fondide või äriühinguna asutatud fondide valitsemine (eurofondi ühisportfelli haldamine);
„fondivalitseja päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on fondivalitseja registrijärgne asukoht;
„fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, mis ei ole fondivalitseja päritoluliikmesriik ning kus tal on filiaal või kus ta osutab teenuseid;
„eurofondi päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on eurofondile antud tegevusluba vastavalt artiklile 5;
„eurofondi vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, mis ei ole eurofondi päritoluliikmesriik ning kus turustatakse eurofondi osakuid;
„filiaal” – tegevuskoht, mis on fondivalitseja osa, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis pakub teenuseid, mille osutamiseks fondivalitsejal on tegevusluba;
„pädevad asutused” – asutused, mille iga liikmesriik määrab vastavalt artiklile 97;
„märkimisväärne seos” – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud ühel järgmisel viisil:
osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist, või
kontrolli kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtja suhet, nagu on määratletud 13. juuni 1983. aasta seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) ( 1 ) artiklites 1 ja 2 ning direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud kõigil juhtudel, või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;
„oluline osalus” – otsene või kaudne osalus fondivalitsejas, mis esindab 10 % või rohkem kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju selle fondivalitseja juhtimisele, milles osalust omatakse;
„algkapital” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a ja b vahendid;
„omavahendid” – direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 2. peatüki 1. jaos osutatud omavahendid;
„püsiv andmekandja” – vahend, mis võimaldab investoril isiklikult talle suunatud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada;
„vabalt võõrandatavad väärtpaberid”:
äriühingute aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute aktsiatega („aktsiad”);
võlakirjad ja muud väärtpaberistatud võlakohustused („võlakirjad”);
kõik muud kaubeldavad väärtpaberid, millega kaasneb õigus märkimise või vahetuse teel omandada nimetatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid;
„rahaturuinstrumendid” – likviidsed instrumendid, millega tavaliselt kaubeldakse rahaturul ning mille väärtus on igal ajahetkel täpselt kindlaks määratav;
„ühinemine” – tegevus, mille puhul:
üks või mitu eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinev eurofond” –, mis lõpetatakse ilma likvideerimiseta, kannavad kõik oma varad ja kohustused üle teisele olemasolevale eurofondile või selle investeerimisüksusele – „ühendavale eurofondile” –, kusjuures nende osakuomanikud saavad vastutasuks ühendava eurofondi osakuid ning vajaduse korral rahalise väljamakse, mis ei ületa 10 % kõnealuste osakute puhasväärtusest;
kaks või rohkem eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinev eurofond” –, mis lõpetatakse likvideerimiseta, kannavad kõik oma varad ja kohustused üle tekkivale eurofondile või selle investeerimisüksusele – „ühendavale eurofondile” –, kusjuures nende osakuomanikud saavad vastutasuks ühendava eurofondi osakuid ning vajaduse korral rahalise väljamakse, mis ei ületa 10 % kõnealuste osakute puhasväärtusest;
üks või mitu eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinevad eurofondid” –, mis jätkavad tegevust, kuni kohustused on täidetud, kannavad kõik oma varad üle sama eurofondi teisele investeerimisüksusele, tekkivale eurofondile või teisele olemasolevale eurofondile või selle investeerimisüksusele („ühendavale eurofondile”);
„piiriülene ühinemine”:
selliste eurofondide ühinemine, millest vähemalt kaks on asutatud eri liikmesriikides, või
samas liikmesriigis asutatud eurofondide ühinemine uueks moodustatud eurofondiks, mis on asutatud teises liikmesriigis;
„riigisisene ühinemine” – samas liikmesriigis asutatud eurofondide ühinemine, kui vähemalt ühest osalevatest eurofondidest on teavitatud vastavalt artiklile 93;
„juhtorgan” – fondivalitseja, äriühinguna asutatud fondi või depositooriumi lõpliku otsustusõigusega organ, mis hõlmab järelevalve- ja juhtimisülesandeid või üksnes juhtimisülesandeid, kui kõnealused kaks ülesannet on teineteisest eraldatud. Kui fondivalitsejal, äriühinguna asutatud fondil või depositooriumil on siseriikliku õiguse järgi eriomaste ülesannetega erinevad organid, siis kohaldatakse käesolevas direktiivis juhtorgani või järelevalveülesannet täitva juhtorgani suhtes sätestatud nõudeid ka fondivalitseja, äriühinguna asutatud fondi või depositooriumi muude organite nendele liikmetele, kellele vastav ülesanne on kohaldatava siseriikliku õigusega määratud, või juhtorgani või järelevalveülesannet täitva juhtorgani asemel kõnealustele liikmetele;
„finantsinstrument” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 2 ) I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendid.
Lõike 1 punkti i alapunkti ii kohaldamisel kohaldatakse järgmist:
emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse sama emaettevõtja tütarettevõtjatena;
olukorras, kus kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut kontrollib alaliselt üks ja sama isik, käsitatakse nende isikute vahelist seost märkimisväärse seosena.
Artikkel 3
Järgmised ettevõtjad ei ole käesoleva direktiivi tähenduses eurofondid:
kinnised investeerimisfondid;
investeerimisfondid, mis suurendavad kapitali ilma et nad pakuksid osakuid avalikult ühenduse piires või selle mis tahes osas;
investeerimisfondid, mille osakuid võib fonditingimuste või äriühinguna asutatud fondi põhikirja järgi avalikult pakkuda ainult kolmandates riikides;
seda liiki investeerimisfondid, mis on reguleeritud nende liikmesriikide poolt, kus nad on asutatud, ning arvestades nende investeerimis- ja laenupoliitikat ei ole neile VII peatükis ning artiklis 83 sätestatud nõuete kohaldamine asjakohane.
Artikkel 4
Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse, et eurofond on asutatud oma päritoluliikmesriigis.
II PEATÜKK
EUROFONDILE TEGEVUSLOA ANDMINE
Artikkel 5
Eurofond võib eurofondina tegutseda üksnes siis, kui talle on antud käesoleva direktiivi kohane tegevusluba.
Selline tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.
Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad eurofondile tegevusloa andmisest, kui:
nad teevad kindlaks, et äriühinguna asutatud fond ei vasta V peatükis sätestatud tingimustele, või
fondivalitsejal ei ole oma päritoluliikmesriigis tegevusluba eurofondi valitseda.
Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, teatatakse fondivalitsejale või vajaduse korral äriühinguna asutatud fondile kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.
Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad eurofondile tegevusloa andmisest ka juhul, kui depositooriumi juhid ei ole laitmatu mainega või ei ole valitsetavat liiki eurofondide alal piisavalt kogenud. Sel eesmärgil edastatakse depositooriumite juhtide ning kõigi neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata pädevatele asutustele.
Juht on isik, kes seaduse või põhikirja alusel esindab depositooriumi või kes tegelikult juhib depositooriumi tegevust.
Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 4 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teavet, mis tuleb esitada pädevatele asutustele eurofondi tegevusloa taotlemisel.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
III PEATÜKK
FONDIVALITSEJAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED
1. JAGU
Majandustegevuse alustamise tingimused
Artikkel 6
Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitatakse kõigist antud tegevuslubadest ning ta avaldab tegevusloa saanud fondivalitsejate loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.
Fondivalitseja ei tohi tegutseda muudel tegevusaladel kui käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsemine, välja arvatud teiste käesoleva direktiiviga hõlmamata investeerimisfondide täiendav valitsemine, mille puhul fondivalitseja suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, kuid mille osakuid ei tohi vastavalt käesolevale direktiivile turustada teistes liikmesriikides.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab eurofondide valitsemine II lisas osutatud ülesandeid.
Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejatel lisaks eurofondide valitsemisele osutada järgmisi teenuseid:
väärtpaberiportfellide, sealhulgas pensionifondide väärtpaberiportfellide valitsemine kliendi antud volituse alusel, kliendikeskselt ja diskretsionaarselt, kui sellised portfellid sisaldavad ühte või mitut direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumenti;
kõrvalteenustena:
investeerimisnõustamine seoses direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud ühe või mitme finantsinstrumendiga;
investeerimisfondi osakute hoidmine ja valitsemine.
Mingil juhul ei tohi fondivalitsejale anda käesoleva direktiivi alusel tegevusluba üksnes käesolevas lõikes nimetatud teenuste või kõrvalteenuste osutamiseks, kui tal puudub tegevusluba esimese lõigu punktis a osutatud teenuste osutamiseks.
Artikkel 7
Ilma et see piiraks siseriiklikes õigusaktides sätestatud muid üldkohaldatavaid tingimusi, annavad pädevad asutused fondivalitsejale tegevusloa üksnes juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:
fondivalitseja algkapital on vähemalt 125 000 eurot, võttes arvesse järgmist:
kui fondivalitseja portfellide väärtus ületab 250 000 000 eurot, peab fondivalitsejalt nõudma täiendavate omavahendite olemasolu, mis moodustavad 0,02 % summast, mille võrra fondivalitseja portfellide väärtus ületab 250 000 000 eurot, ent nõutava algkapitali ja täiendavate vahendite kogusumma ei pea ületama 10 000 000 eurot;
käesoleva lõike kohaldamisel tuleb fondivalitseja portfellidena käsitada järgmisi portfelle:
olenemata kõnealuste kapitalinõuete summast ei tohi fondivalitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( 5 ) artiklis 13 sätestatud summast;
fondivalitseja majandustegevust tegelikult juhtivad isikud on laitmatu mainega ning piisavalt kogenud sellist liiki eurofondide alal, mida fondivalitseja valitseb; nende isikute ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed on viivituseta edastatud pädevatele asutustele ja fondivalitseja majandustegevust juhivad vähemalt kaks kirjeldatud tingimustele vastavat isikut;
tegevusloa taotlusele on lisatud tegevuskava, kus on esitatud vähemalt fondivalitseja organisatsiooniline struktuur, ning
fondivalitseja peakontor ja registrijärgne asukoht on ühes ja samas liikmesriigis.
Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejal lisamata jätta kuni 50 % punkti a alapunktis i nimetatud täiendavatest omavahenditest, kui neil on kõnealusele summale sellise krediidiasutuse või kindlustusandja tagatis, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel, et tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad võrdväärseks ühenduse õigusaktides sätestatutega.
Kui fondivalitseja ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud märkimisväärne seos ei takista neil teostada tõhusat järelevalvet.
Samuti keelduvad pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui fondivalitsejaga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neil teostada tõhusat järelevalvet.
Pädevad asutused nõuavad, et fondivalitsejad esitaksid neile teabe, mis on vajalik selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes esitatud tingimuste täitmist.
Pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvale fondivalitsejale antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see fondivalitseja:
ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;
on saanud tegevusloa valeandmete esitamise tõttu või mõnel muul ebaausal teel;
ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;
ei vasta enam direktiivi 2006/49/EÜ sätetele, kui tegevusluba hõlmab ka käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud individuaalse portfellihalduse teenust;
on jämedalt ja/või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid või
vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
teavet, mida fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevatele asutustele, sealhulgas tegevuskava;
lõike 2 kohaselt fondivalitseja suhtes kohaldatavaid nõudeid ning nõudeid, mida lõike 3 kohaselt esitatakse teates sisalduva teabe suhtes;
olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kohaldatavaid nõudeid, samuti täpsustada, millised asjaolud võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 1 ning direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10 lõigetes 1 ja 2, vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 11.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused esimese lõigu punktides a ja b viidatud teabe esitamiseks.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010* artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 8
Pädevad asutused ei anna tegevusluba fondivalitseja majandustegevuse alustamiseks enne, kui neile on teatatud kõigi kaudselt või otseselt fondivalitsejas olulist osalust omavate füüsilisest ja juriidilisest isikust aktsionäride või liikmete nimed ning nende osaluste suurus.
Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud esimeses lõigus osutatud aktsionäride või liikmete sobivuses.
Teise asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega peetakse enne fondivalitsejale tegevusloa andmist nõu, kui see fondivalitseja on üks järgmistest:
teise sellise fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis;
teise sellise fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja emaettevõtja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis, või
äriühing, mida kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kelle kontrolli all on mõni teine fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus või kindlustusandja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis.
2. JAGU
Suhted kolmandate riikidega
Artikkel 9
Suhteid kolmandate riikidega reguleerivad direktiivi 2004/39/EÜ artikli 15 asjaomased sätted.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 15 osutatud mõisted „investeerimisühing” ja „investeerimisühingud”„fondivalitsejat” ja „fondivalitsejaid”; direktiivi 2004/39/EÜ artikli 15 lõikes 1 osutatud fraas „investeerimisteenuseid osutama” tähendab „teenuseid osutama”.
Liikmesriigid teavitavad Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjoni ka kõikidest üldistest probleemidest, mis eurofondidel tekivad oma osakute turustamisel mis tahes kolmandas riigis.
Komisjon uurib neid raskusi võimalikult kiiresti, et leida sobiv lahendus. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) aitab komisjoni selle ülesande täitmisel.
3. JAGU
Tegevusnõuded
Artikkel 10
Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et fondivalitseja, kellele nad on andnud tegevusloa, täidaks alati artikli 6 ning artikli 7 lõigete 1 ja 2 nõudeid.
Fondivalitseja omavahendite summa ei tohi langeda allapoole artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud taset. Kui see siiski peaks juhtuma, võivad pädevad asutused põhjendatud asjaoludel lubada nendel äriühingutel selleks ettenähtud aja jooksul olukorda parandada või oma tegevuse lõpetada.
Artikkel 11
Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10b lõikes 4 osutatud teabeelementide, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, täielik loetelu, viitega ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 2 kohaldamist.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohase pädevate asutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise standardvormid, -mallid ja -menetlused ning teha viide direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10 lõikele 4.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 12
Liikmesriigid kehtestavad usaldatavusnormatiivid, mida selles liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsemisel järgima.
Eelkõige nõuavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas fondivalitseja valitsetavate eurofondide laadi, et fondivalitseja vastaks järgmistele tingimustele:
tal on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid (sealhulgas eelkõige töötajate isiklike tehingute jaoks või omal arvel finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja haldamise jaoks kehtestatud nõuded), mis tagavad vähemalt, et kõikide eurofondiga seotud tehingute päritolu, osalisi, laadi ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et fondivalitseja valitsetavate eurofondide vara investeeritakse fonditingimuste või põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt;
ta on üles ehitatud ja korraldatud nii, et oleks miinimumini viidud risk, et huvide konflikt fondivalitseja ja tema klientide, kahe kliendi, kliendi ja eurofondi või kahe eurofondi vahel kahjustab eurofondide või klientide huve.
Fondivalitseja, kelle tegevusluba hõlmab ka artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud individuaalsete väärtpaberiportfellide haldamise teenust kliendi antud volituse alusel:
ei tohi investeerida investori kogu portfelli või osa sellest tema valitsetavate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakutesse, kui klient ei ole selleks eelnevalt andnud üldist nõusolekut;
kuulub artikli 6 lõikes 3 osutatud teenuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta ( 6 ) kohaldamisalasse.
Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega määratakse kindlaks lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud kord ja süsteemid ning lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud ülesehitus ja korralduslikud nõuded huvide konflikti miinimumini viimiseks.
▼M1 —————
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagasmiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 3 osutatud menetluste, korra, struktuuri ja organisatsiooniliste nõuete osas.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 13
Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi õigusaktid lubavad fondivalitseja majandustegevuse tõhustamiseks fondivalitsejatel ühe või mitu oma ülesannet edasi anda kolmandatele isikutele, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
fondivalitseja on oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi nõuetekohaselt teavitanud; fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad teabe edastama viivitamata eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele;
volitus ei mõjuta fondivalitseja järelevalve tõhusust ega takista mingil juhul fondivalitseja tegevust ega eurofondide valitsemist oma investorite parimates huvides;
kui volitus seondub investeeringute valitsemisega, tohib volitada üksnes ettevõtjaid, kelle tegevusluba või registrisse kantud tegevusala hõlmab vara valitsemist ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet; volitus peab olema kooskõlas fondivalitsejate korrapäraselt kehtestatavate investeeringute hajutamise kriteeriumidega;
kui volitus seondub investeeringute valitsemisega ning see antakse kolmanda riigi ettevõtjale, on tagatud asjaomaste järelevalveasutuste koostöö;
investeeringute valitsemiseks põhitegevusena ei tohi volitada depositooriumi ega ühtki muud ettevõtjat, kelle huvid võivad olla konfliktis fondivalitseja või osakuomanike huvidega;
olemas on meetmed, mis võimaldavad fondivalitseja majandustegevust juhtivatel isikutel alati tõhusalt jälgida volitatud ettevõtja tegevust;
volitus ei takista fondivalitseja majandustegevust juhtivatel isikutel andmast ettevõtjale, kellele tema ülesanded edasi anti, mis tahes ajal lisajuhiseid ning volitust viivitamata tagasi võtmast, kui see on investorite huvides;
edasiantavate ülesannete laadi silmas pidades peab volitatud ettevõtja olema pädev ning võimeline kõnealuseid ülesandeid täitma ja
eurofondi prospektis tuleb märkida, milliseid ülesandeid on fondivalitsejal lubatud käesoleva artikli kohaselt edasi anda.
Artikkel 14
Iga liikmesriik koostab tegutsemiseeskirjad, mida nimetatud liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad alati täitma. Kõnealustes eeskirjades rakendatakse vähemalt käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Need põhimõtted tagavad, et fondivalitseja:
tegutseb ausalt ja õiglaselt, võttes majandustegevuses kõigiti arvesse valitsetavate eurofondide huve ja turu terviklikkust;
tegutseb piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega, võttes kõigiti arvesse valitsetavate eurofondide huve ja turu terviklikkust;
omab nõuetekohaseks majandustegevuseks vajalikke vahendeid ja tegevuskorda ning kasutab neid tõhusalt;
püüab vältida huvide konflikti, ja kui see ei ole võimalik, tagab valitsetavatele eurofondidele õiglase kohtlemise, ja
järgib kõiki tema majandustegevust reguleerivaid nõudeid, et kõigiti edendada oma investorite huve ja turuterviklikkust.
Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, tagamaks, et fondivalitseja täidab lõikes 1 kehtestatud kohustusi, eelkõige selleks, et:
kehtestada sellised asjakohased kriteeriumid ausalt ja õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega tegutsemiseks, mis arvestavad igati eurofondi huve;
täpsustada põhimõtted tagamaks, et fondivalitsejad rakendavad tõhusalt nõuetekohaseks majandustegevuseks vajalikke vahendeid ja tegevuskorda, ja
sõnastada meetmed, mille võtmist võib fondivalitsejalt mõistlikult eeldada, et tuvastada, hoida ära, hallata ja/või avastada huvide konflikti, ning kehtestada asjakohased kriteeriumid määramaks kindlaks huvide konflikti tüübid, mille olemasolu võib kahjustada eurofondi huve.
▼M1 —————
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktid lõikes 2 osutatud kriteeriumide, põhimõtete ja meetmete osas.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 14a
Artikkel 14b
Artiklis 14a osutatud tasustamispoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel järgib fondivalitseja järgmisi põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis on vastavuses tema suuruse ja sisemise korralduse ning tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega:
tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega erguta võtma riske, mis ei ole kooskõlas fondivalitseja valitsetava eurofondi riskiprofiili, tingimuste või põhikirjaga;
tasustamispoliitika on kooskõlas fondivalitseja ja tema valitsetava eurofondi ja selle investorite äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja huvidega ning sisaldab meetmeid huvide konflikti vältimiseks;
tasustamispoliitika võtab vastu fondivalitseja järelevalveülesannet täitev juhtorgan ning kõnealune organ võtab vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted, vaatab need vähemalt kord aastas läbi ning vastutab nende rakendamise eest ja teostab nende rakendamise üle järelevalvet; käesolevas punktis viidatud ülesandeid täidavad ainult need juhtorgani liikmed, kellel ei ole asjaomases fondivalitsejas ühtegi igapäevase juhtimise ülesannet ja kellel on riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas eriteadmised;
tasustamispoliitika rakendamise sõltumatu sisekontroll toimub vähemalt üks kord aastas kesktasandil ning selle käigus kontrollitakse järelevalveülesannet täitva juhtorgani vastu võetud tasustamispoliitika ja -protseduuride järgimist;
kontrollifunktsiooni täitvatele töötajatele makstakse tasu vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma ülesannetega seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;
riskijuhtimise ja vastavuskontrolli ülesandeid täitvate kõrgema astme töötajate töötasu on töötasukomisjoni otsese järelevalve all, kui selline komisjon on olemas;
kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb töötasu kogusumma üksikisiku töötulemuste hindamisel üksikisiku ja asjaomase äriüksuse või eurofondi tulemuste ja nende riskide ning fondivalitseja majandustulemustel kogumis, võttes arvesse nii finants- kui ka muid kriteeriume;
töötulemusi hinnatakse, tuginedes fondivalitseja valitsetava eurofondi investoritele soovitatud hoidmisaja seisukohast sobivale mitmeaastasele perspektiivile, tagamaks et hindamine põhineb eurofondi pikemaajalistel töötulemustel ja investeerimisriskidel ning tulemustasu tegelik väljamaksmine jaotub samale ajavahemikule;
tagatud tulemustasu on erandlik ning seda makstakse ainult uute töötajate värbamisel ja ainult esimesel tööaastal;
kogutöötasu moodustava põhi- ja tulemustasu vahel valitseb sobiv tasakaal ja põhitasu moodustab kogutöötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult töötasu tulemustasu osakaalu puhul paindlikkuspoliitikat, sealhulgas kasutada võimalust jätta tulemustasu maksmata;
lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumise eest;
töötulemuste hindamine, mida kasutatakse töötasu tulemustasu osa või tulemustasu osa reservi arvutamisel, sisaldab põhjalikku kohandamismehhanismi, et võtta arvesse kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi riske;
sõltuvalt eurofondi õiguslikust struktuurist ning eurofondi tingimustest või põhikirjast koosneb tulemustasu oluline osa, mis on sellest vähemalt 50 %, asjaomase eurofondi osakutest või võrdväärsetest omandiõigustest või aktsiatega seotud instrumentidest või võrdväärsetest mitterahalistest vahenditest, millel on võrreldes muude käesolevas punktis osutatud instrumentidega sama tulemuslikud stiimulid, välja arvatud juhul, kui eurofondide valitsemine moodustab alla 50 % fondivalitseja kogu valitsemisportfellist, millisel juhul 50 % miinimum ei kehti.
Käesolevas punktis osutatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohast säilituspoliitikat, mille eesmärk on viia stiimulid kooskõlla fondivalitseja, tema valitsetavate eurofondide ning nende investorite huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajaduse korral teatavaid instrumente keelustada. Käesolevat punkti kohaldatakse nii vastavalt punktile n edasilükatud tulemustasu osa kui ka edasilükkamata tulemustasu osa suhtes;
oluline osa, mis on igal juhul vähemalt 40 % tulemustasust, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on asjaomase eurofondi investoritele soovitatud hoidmisaega arvestades sobilik ning mis on nõuetekohaselt kooskõlas kõnealuse eurofondi riskide laadiga.
Käesolevas punktis osutatud ajavahemik on vähemalt kolm aastat; edasilükkamiskorra alusel makstavaid töötasusid ei saada kiiremini kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid; juhul kui tulemustasu osa on eriti suur, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast;
tulemustasu, sealhulgas selle edasilükatud osa, makstakse või seda saadakse ainult juhul, kui see on fondivalitseja kui terviku finantsseisundit arvestades jätkusuutlik ning äriüksuse, eurofondi ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud.
Üldjuhul vähendatakse tulemustasude kogusummat oluliselt, kui fondivalitseja või asjaomase eurofondi finantstulemused halvenevad või on negatiivsed, võttes arvesse nii praegust tasustamist kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas tulemustasu hilisema tagasinõudmise kaudu;
pensionipoliitika on kooskõlas fondivalitseja ja tema valitsetava eurofondi äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.
Kui töötaja lahkub fondivalitsejast enne pensionile jäämist, hoiab fondivalitseja vabatahtlikke pensionihüvitisi viie aasta jooksul punktis m osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja läheb pensionile, makstakse vabatahtlikud pensionihüvitised töötajale välja punktis m osutatud instrumentide kujul, kohaldades viie aasta pikkust säilitamisperioodi;
töötajatelt nõutakse, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamiskorda integreeritud riskimaandamise mõju;
tulemustasu ei maksta vahendite või meetoditega, mis soodustavad käesoleva direktiivi nõuete täitmisest kõrvalehoidmist.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lisab tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega tasustamispoliitikat käsitlevatesse suunistesse sätted selle kohta, kuidas kohaldada eri valdkondade tasustamispõhimõtteid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL ( 9 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL ( 10 ) sisalduvaid põhimõtteid, kui töötajad või muu personal osutavad teenuseid, mille suhtes kohaldatakse eri valdkondade tasustamispõhimõtteid.
Töötasukomisjon, mis on asjakohasel juhul loodud kooskõlas artikli 14a lõikes 4 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistega, vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste ettevalmistamise eest, mis mõjutavad asjaomase fondivalitseja või asjaomase eurofondi riski ja riskijuhtimist ning mille peab tegema järelevalveülesannet täitev juhtorgan. Töötasukomisjoni juhib juhtorgani liige, kes ei tegele asjaomases fondivalitsejas igapäevase juhtimisega. Töötasukomisjoni liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei tegele asjaomases fondivalitsejas igapäevase juhtimisega.
Kui siseriikliku õigusega on ette nähtud töötajate esindatus juhtorganis, kuulub töötasukomisjoni üks või mitu töötajate esindajat. Oma otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning avalikku huvi.
Artikkel 15
Fondivalitseja või, kui see on asjakohane, äriühinguna asutatud fond võtab artikli 92 kohaselt meetmed ning kehtestab asjakohase korra tagamaks, et ta tegeleb investorite kaebustega nõuetekohaselt ning investoritel ei takistata kasutada nende õigusi, juhul kui fondivalitseja on saanud tegevusloa muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik. Kõnealused meetmed võimaldavad investoril esitada kaebusi tema liikmesriigi ametlikus keeles.
Fondivalitsejad kehtestavad asjakohase korra, et teha teave kättesaadavaks eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste või avalikkuse nõudel.
4. JAGU
Asutamis- ja teenuste osutamise vabadus
Artikkel 16
Liikmesriigid tagavad, et oma päritoluliikmesriigilt tegevusloa saanud fondivalitseja saab nende territooriumidel tegelda tegevusloas märgitud alal, asutades filiaali või kasutades teenuste osutamise vabadust.
Kui selliselt tegevusloa saanud fondivalitseja kavatseb filiaali asutamata turustada liikmesriigis, mis ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, üksnes enda valitsetava eurofondi osakuid, nagu on sätestatud II lisas, kavandamata muid tegevusi või muude teenuste osutamist, kohaldatakse turustamise suhtes ainult XI peatüki nõudeid.
Vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele võib eurofond vabalt määrata või eurofondi võib valitseda käesoleva direktiivi asjakohaste sätete kohaselt eurofondi päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitseja tingimusel, et fondivalitseja järgib:
artiklit 17 või 18 ja
artikleid 19 ja 20.
Artikkel 17
Liikmesriigid nõuavad igalt fondivalitsejalt, kes soovib teise liikmesriigi territooriumil asutada filiaali, lõikes 1 ettenähtud teatamise raames järgmiste andmete ja dokumentide esitamist:
liikmesriik, mille territooriumil fondivalitseja kavatseb filiaali asutada;
tegevuskava, milles loetletakse kavandatavad tegevusalad ja teenused vastavalt artikli 6 lõigetele 2 ja 3 ning esitatakse filiaali organisatsiooniline struktuur ja fondivalitseja poolt rakendatava riskijuhtimise protseduuri kirjeldus. Selles esitatakse samuti artikli 15 kohaselt võetavate meetmete ja kehtestatava korra kirjeldus;
fondivalitseja aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada, ja
filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.
Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel ei ole põhjust kahelda fondivalitseja juhtimisstruktuuris või varalise olukorra vastavuses nõuetele, võttes arvesse kavandatavaid tegevusi, edastavad nad kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud kogu teabe saamist selle teabe fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning teavitavad ühtlasi asjaomast fondivalitsejat. Nad edastavad ka kõik üksikasjad kõigi rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.
Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast lõikes 2 osutatud teavet fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teatavad nad sellise keeldumise põhjused asjaomasele fondivalitsejale kahe kuu jooksul pärast kogu teabe saamist. Keeldumise või vastamata jätmise korral on fondivalitsejal õigus pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse.
Kui fondivalitseja soovib tegeleda II lisas nimetatud ühisportfelli haldamisega, lisavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele saadetavatele dokumentidele kinnituse selle kohta, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, ja kirjelduse fondivalitseja tegevusloa ulatuse kohta ning üksikasjalikud andmed kõikvõimalike piirangute kohta seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.
Kui esimeses lõigus osutatud muudatuse tagajärjel ei vastaks fondivalitseja enam käesolevale direktiivile, teatavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist fondivalitsejale, et seda muudatust ei tohi teha. Sellisel juhul annavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest teada ka fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.
Kui esimeses lõigus osutatud muudatus on tehtud pärast seda, kui sellest on teise lõigu kohaselt teatatud, ja selle muudatuse tagajärjel ei vasta fondivalitseja enam käesolevale direktiivile, võtavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused kooskõlas artikliga 98 kõik asjakohased meetmed ja teavitavad võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.
Juhul kui vastavalt lõike 3 esimesele lõigule edastatud andmed muutuvad, teatavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest tema vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.
Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kinnituses sisalduvat teavet ja teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi muutustest fondivalitseja tegevusloa ulatuses või piirangute üksikasjades seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.
Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 1, 2, 3, 8 ja 9 kohaselt esitada.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3 ja 9 kohaselt.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 18
Kui fondivalitseja soovib esimest korda alustada tegevusloas märgitud alal tegutsemist teise liikmesriigi territooriumil teenuste osutamise vabadusele tuginedes, edastab ta oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:
liikmesriik, mille territooriumil fondivalitseja kavatseb tegutseda, ja
tegevuskava, milles loetletakse artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohased kavandatavad tegevusalad ja teenused ja esitatakse fondivalitseja poolt rakendatava riskijuhtimise protseduuri kirjeldus. Selles esitatakse samuti artikli 15 kohaselt võetavate meetmete ja kehtestatava korra kirjeldus.
Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 märgitud teabe saamist selle fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.
Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ka kõik üksikasjad võimalike rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.
Kui fondivalitseja soovib tegeleda II lisas nimetatud ühisportfelli haldamisega, lisavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele saadetavatele dokumentidele kinnituse selle kohta, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, ja kirjelduse fondivalitseja tegevusloa ulatuse kohta ning üksikasjalikud andmed kõikvõimalike piirangute kohta seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.
Fondivalitseja võib seejärel alustada majandustegevust fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis, kui artiklitest 20 ja 93 ei tulene teisiti.
Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 1, 2 ja 4 kohaselt esitada.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 2 ja 4 kohaselt.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 19
Fondivalitseja, kes osutab piiriülest ühisportfelli haldamise teenust, asutades selleks filiaali või tuginedes teenuste osutamise vabadusele, järgib eurofondi päritoluliikmesriigi nõudeid eurofondi asutamise ja toimimise kohta, nimelt nõudeid, mida kohaldatakse:
eurofondi asutamisele ja tegevusloa andmisele;
osakute ja aktsiate väljalaskmisele ja tagasivõtmisele;
investeerimispoliitikale ja piirmääradele, sealhulgas koguriski ja võimenduse arvutamisele;
laenuvõtmise, laenuandmise ja katteta müügi piirangutele;
eurofondi varade hindamisele ja raamatupidamisele;
väljalaske- ja/või tagasivõtuhinna arvutamisele ning vara puhasväärtuse arvutamisel tekkida võivate vigade ja sellega seoses investoritele makstava hüvitise kohta;
tulu jaotamisele või reinvesteerimisele;
eurofondi andmete avaldamisele ja aruandlusnõuetele, sealhulgas prospektile, investorile esitatavale põhiteabele ja perioodilistele aruannetele;
turustamise korrale;
suhetele osakuomanikega;
eurofondi ühinemisele ja ümberkujundamisele;
eurofondi tegevuse lõpetamisele ja likvideerimisele;
kui see on asjakohane, osakuomanike registri sisule;
eurofondiga seotud tegevusloa- ja järelevalvetasudele ja
osakuomanike hääleõiguse ja teiste punktidega a–m seotud osakuomanike õiguste kasutamisele.
Artikkel 20
Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, esitab fondivalitseja, kes taotleb teises liikmesriigis asutatud eurofondi valitsemist, eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised dokumendid:
artikli 22 lõikes 2 osutatud kirjalik leping depositooriumiga;
teave II lisas osutatud investeeringute haldamise ja haldusega seotud ülesannete edasiandmise korra kohta.
Kui fondivalitseja juba valitseb teisi sama tüüpi eurofonde selle eurofondi päritoluliikmesriigis, piisab viitest juba esitatud dokumentidele.
Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad fondivalitseja taotluse rahuldamata jätta vaid juhul, kui:
fondivalitseja ei täida nõudeid, mis jäävad artikli 19 kohaselt tema vastutusalasse;
fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole fondivalitsejale andnud tegevusluba, et valitseda seda tüüpi eurofondi, milleks tegevusluba taotletakse, või
fondivalitseja ei ole esitanud lõikes 1 osutatud dokumente.
Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerivad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega.
Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määratleda teavet, mis tuleb esitada pädevatele asutustele teises liikmesriigis asutatud eurofondi valitsemise loa taotlemisel.
Komisjon võib esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu võtta määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et kehtestada teabevahetuseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 21
Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik võib nõuda tema territooriumil filiaali asutamise kaudu või teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsevatelt fondivalitsejatelt teavet, mis on vajalik, et jälgida, kuidas need järgivad nende suhtes kohaldatavaid fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi vastutusalasse kuuluvaid nõudeid.
Kõnealused nõuded ei tohi olla rangemad nõuetest, mille sama liikmesriik on kehtestanud selleks, et kontrollida, kuidas järgivad samu norme fondivalitsejad, kes on selles liikmesriigis tegevusloa saanud.
Fondivalitsejad tagavad, et artiklis 15 osutatud meetmed ja kord võimaldavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel saada otse fondivalitsejalt käesolevas lõikes nimetatud teavet.
Kui fondivalitseja keeldub jätkuvalt esitamast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 2 taotletavat teavet või jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate samas lõikes märgitud õigusnormide rikkumist hoolimata fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas liikmesriigis rakendada, võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võtta järgnevaid meetmeid:
pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas meetmeid artiklite 98 ja 99 alusel, edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse fondivalitseja edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil saab fondivalitsejale kätte toimetada kõnealuste meetmete võtmiseks vajalikke õigusdokumente. Kui fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis osutatav teenus on eurofondi valitsemine, võib fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik nõuda fondivalitsejalt kõnealuse eurofondi valitsemise lõpetamist; või
kui nende hinnangul on fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmed ebapiisavad, teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.
Enne lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetluse rakendamist võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused eriolukorras võtta mis tahes ettevaatusmeetmeid, et kaitsta investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni, Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.
Pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaseid Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) volitusi.
Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused konsulteerivad enne fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamist eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutustega. Sellistel juhtudel võtavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused investorite huvide kaitsmiseks vajalikke meetmeid. Need meetmed võivad hõlmata otsuseid, millega takistatakse asjaomasel fondivalitsejal mis tahes uute tehingute alustamist liikmesriigi territooriumil.
Iga kahe aasta järel esitab komisjon aruande selliste juhtumite kohta.
Liikmesriigid teatavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjonile, mitu korda ja mis tüüpi juhtudel nad on keeldunud tegevusloa andmisest artikli 17 alusel või jätnud rahuldamata taotluse artikli 20 alusel või on võtnud meetmeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.
Iga kahe aasta järel esitab komisjon aruande selliste juhtumite kohta.
IV PEATÜKK
NÕUDED DEPOSITOORIUMILE
Artikkel 22
Lepinguga reguleeritakse muu hulgas teabevoogu, mida peetakse vajalikuks, et võimaldada depositooriumil vastavalt käesolevas direktiivis ja muudes asjakohastes õigus- ja haldusnormides sätestatule täita oma ülesandeid selle eurofondi heaks, mille depositooriumiks ta on nimetatud.
Depositoorium:
tagab, et eurofondi osakute väljalaskmine, võõrandamine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimub vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele ning eurofondi tingimustele või põhikirjale;
tagab, et eurofondi osakute väärtus arvutatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja eurofondi tingimuste või põhikirjaga;
täidab fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi juhiseid, kui need ei ole vastuolus kohaldatava siseriikliku õiguse või eurofondi tingimuste ega põhikirjaga;
tagab, et eurofondi varaga tehtavate tehingute puhul antakse vastusooritus eurofondile üle tavapärase ajavahemiku jooksul;
tagab, et eurofondi tulu kasutatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja eurofondi tingimuste või põhikirjaga.
Depositoorium tagab, et eurofondi rahavooge jälgitakse nõuetekohaselt, ja tagab eelkõige selle, et kõik eurofondi osakute märkimise käigus investorite poolt või nende nimel tehtud maksed on vastu võetud ja et kogu kõnealuse eurofondi raha on kantud sularahakontodele, mis vastavad järgmistele tingimustele:
need on avatud eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja nimel või eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel;
need on avatud komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ ( 11 ) artikli 18 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud üksuses ning
neid hoitakse vastavalt direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetele.
Kui sularahakontod avatakse eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel, ei kajastata sellistel kontodel esimese lõigu punktis b osutatud üksuse rahalisi vahendeid ega depositooriumi enda rahalisi vahendeid.
Eurofondi vara antakse depositooriumile hoidmiseks järgmiselt:
finantsinstrumentide puhul, mida saab hoiule võtta, depositoorium:
võtab hoiule finantsinstrumente, mida võib kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, ja kõiki selliseid finantsinstrumente, mida saab depositooriumile füüsiliselt üle anda;
tagab, et kõiki neid finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, kajastatakse depositooriumi raamatupidamises eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja nimel avatud eraldi kontodel vastavalt direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetele, nii et igal ajal on võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha, et need kuuluvad kohaldatava õiguse kohaselt asjaomasele eurofondile;
muu vara puhul depositoorium:
kontrollib sellise vara kuulumist eurofondile või tema nimel tegutsevale fondivalitsejale, hinnates, kas eurofondile või tema nimel tegutsevale fondivalitsejale kuulub vara omandiõigus, mis põhineb asjaomase eurofondi või fondivalitseja esitatud teabel või dokumentidel ja välistel tõenditel, juhul kui need on olemas;
säilitab andmed sellise vara kohta, mille puhul ta on veendunud, et omandiõigus kuulub eurofondile või tema nimel tegutsevale fondivalitsejale, ning ajakohastab kõnealuseid andmeid.
Depositooriumis hoiule võetud vara on lubatud uuesti kasutusele võtta üksnes tingimusel, et:
uuesti kasutamine toimub eurofondi arvel;
depositoorium täidab fondivalitseja korraldusi eurofondi nimel;
uuesti kasutamine toimub eurofondi kasuks ja osakuomanike huvides ning
tehing on kaetud kvaliteetse ja likviidse tagatisega, mille eurofond on saanud omandiõiguse ülemineku kaudu.
Tagatise turuväärtus peab igal ajal ulatuma vähemalt uuesti kasutatava vara turuväärtuseni, millele lisandub ülekurss.
Artikkel 22a
Depositoorium võib kolmandatele isikutele artikli 22 lõikes 5 osutatud ülesandeid edasi anda üksnes tingimusel, et:
ülesandeid ei anta edasi kavatsusega vältida käesoleva direktiivi nõuete täitmist;
depositoorium suudab tõendada, et ülesannete edasi andmiseks on objektiivne põhjus;
depositoorium on tegutsenud piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega sellise kolmanda isiku valimisel ja määramisel, kellele ta kavatseb osa oma ülesannetest edasi anda, ning ta jätkab tegutsemist piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega, et perioodiliselt kontrollida sellist kolmandat isikut, kellele ta on osa oma ülesannetest edasi andnud, ja kolmandale isikule edasi antud ülesannete täitmise korda ning et teostada nende üle korrapärast järelevalvet.
Artikli 22 lõikes 5 osutatud ülesandeid võib depositoorium edasi anda üksnes sellisele kolmandale isikule, kes vastab talle edasi antud ülesannete täitmise ajal alati järgmistele tingimustele:
tal on vajalikud struktuurid ja erialateadmised, mis on talle usaldatud eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja vara laadi ja keerukust arvestades piisavad ja proportsionaalsed;
artikli 22 lõike 5 punktis a osutatud vara hoiule võtmise ülesande puhul kohaldatakse tema suhtes:
tõhusaid usaldatavusnormatiive, sh miinimumkapitali nõudeid, ja järelevalvet asjaomases jurisdiktsioonis;
korrapärast välist auditeerimist, tagamaks et finantsinstrumendid on tema valduses;
ta eraldab depositooriumi klientide vara oma varast ja depositooriumi varast nii, et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomase depositooriumi klientidele;
ta võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kolmanda isiku maksevõimetuse korral ei saa kolmanda isiku juures hoiule võetud eurofondi vara jaotada kolmanda isiku võlausaldajate vahel ega nende kasuks realiseerida, ning
ta järgib artikli 22 lõigetes 2, 5 ja 7 ning artiklis 25 sätestatud üldisi kohustusi ja keelde.
Olenemata esimese lõigu punkti b alapunktist i, kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid finantsinstrumente hoiule võtma kohalik üksus ja nimetatud punktis sätestatud edasiandmise nõuetele vastavad kohalikud üksused puuduvad, võib depositoorium oma ülesanded edasi anda sellisele kohalikule üksusele üksnes nimetatud kolmanda riigi õigusega nõutud määral ja ainult seni, kuni puuduvad edasiandmise nõuetele vastavad kohalikud üksused, ning üksnes juhul kui:
asjaomase eurofondi investoritele selgitatakse enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt asjaolu, et selline ülesannete edasi andmine tuleneb kolmanda riigi õiguslikest piirangutest, ning neid teavitatakse edasi andmist õigustavatest asjaoludest ja ülesannete edasi andmisega seotud riskidest;
äriühinguna asutatud fond või eurofondi nimel tegutsev fondivalitseja on teinud depositooriumile ülesandeks anda selliste finantsinstrumentide hoiule võtmise ülesanne edasi asjaomasele kohalikule üksusele.
Kolmas isik võib need ülesanded omakorda edasi anda, tingimusel et täidetakse samu nõudeid. Sellisel juhul kohaldatakse asjaomaste isikute suhtes artikli 24 lõiget 2 mutatis mutandis.
Artikkel 23
Depositoorium on:
riigi keskpank;
krediidiasutus, millele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL kohaselt, või
muu juriidiline isik, millele pädev asutus on siseriikliku õiguse alusel andnud loa tegutseda käesoleva direktiivi alusel depositooriumina, mille suhtes kohaldatakse kapitali adekvaatsuse nõudeid, mis ei ole väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 13 ) artikli 315 või 317 kohaselt valitud meetodist sõltuvalt arvutatud nõuetest, ning mille omavahendid ei ole mingil juhul väiksemad direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapitalist.
Esimese lõigu punktis c osutatud juriidilisele isikule kohaldatakse usaldatavusnormatiive ja teostatakse pidevat järelevalvet ning ta peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
tal on vajalik infrastruktuur, et võtta hoiule finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol;
ta kehtestab nõuetekohase poliitika ja menetluse, mis on piisavad tagamaks, et juriidiline isik, sealhulgas tema juhtkond ja töötajad, täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustusi;
tal on usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamise kord, sisekontrollikord, tõhusad riskianalüüsi protseduurid ja infotöötlussüsteemide kontrolli ja järelevalve kord;
ta tagab ja rakendab kõigi asjakohaste meetmete võtmist, pidades silmas tõhusat organisatsioonilist ja halduskorda, et vältida huvide konflikte;
ta korraldab kõigi oma teenuste, toimingute ja tehingute andmete säilitamise, nii et see oleks piisav, et võimaldada pädeva asutuse järelevalveülesande täitmist ja käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormide täitmise tagamist;
ta võtab mõistlikke meetmeid, et tagada depositooriumi ülesannete täitmise jätkuvus ja korrapärasus, rakendades asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure, sealhulgas depositooriumi ülesannete täitmiseks;
tema juhtorgani ja kõrgema juhtkonna kõigi liikmete maine on igal ajal piisavalt hea, neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemused;
tema juhtorganil on kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et suuta mõista depositooriumi tegevust, sealhulgas peamisi riske;
tema juhtorgani ja kõrgema juhtkonna iga liige tegutseb ausalt ja usaldusväärselt.
▼M4 —————
Artikkel 24
Hoiule võetud finantsinstrumendi kaotuse korral tagavad liikmesriigid, et depositoorium tagastab eurofondile või selle nimel tegutsevale fondivalitsejale viivitamata sama tüüpi finantsinstrumendi või sellele vastava summa. Depositoorium ei vastuta, kui ta suudab tõendada, et kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontroll ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud hoolimata kõigist mõistlikest pingutustest nende ärahoidmiseks.
Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab eurofondi ja eurofondi investorite ees ka igasuguse muu neile tekitatud kahju eest, mis tuleneb depositooriumi poolt käesoleva direktiivi kohaste kohustuste hooletust täitmisest või tahtlikult täitmata jätmisest.
Artikkel 25
Depositoorium ei tegele eurofondi või selle nimel tegutseva fondivalitsejaga seoses tegevusega, mis võib põhjustada huvide konflikti eurofondi, selle investorite, fondivalitseja ja depositooriumi enda vahel, välja arvatud juhul, kui depositoorium on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumi ülesanded muudest potentsiaalselt huvide konflikti põhjustavatest ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, lahendatakse, jälgitakse ja need avalikustatakse eurofondi investoritele nõuetekohasel viisil.
Artikkel 26
Artikkel 26a
Depositoorium annab oma pädevatele asutustele nende taotluse korral kogu teabe, mille ta on saanud oma kohustuste täitmisel ja mis võib olla tema pädevate asutuste või eurofondi või fondivalitseja pädevate asutuste jaoks vajalik.
Kui eurofondi või fondivalitseja pädevad asutused ei ole samad, mis on depositooriumil, jagavad depositooriumi pädevad asutused saadud teavet viivitamata eurofondi ja fondivalitseja pädevate asutustega.
Artikkel 26b
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112a vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse järgmist:
andmed, mis tuleb lisada artikli 22 lõikes 2 osutatud kirjalikku lepingusse;
depositooriumi ülesannete täitmise tingimused artikli 22 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt, sealhulgas:
finantsinstrumentide liigid, mida depositooriumi ülesanne võtta hoiule vara artikli 22 lõike 5 punkti a kohaselt hõlmab;
tingimused, mille kohaselt võib depositoorium hoiule võtta keskdepositooriumis registreeritud finantsinstrumente;
tingimused, mille kohaselt depositoorium hoiab artikli 22 lõike 5 punkti b kohaselt nimelistena emiteeritud ja emitendi või registripidaja registreeritud finantsinstrumente;
depositooriumi hoolsuskohustused vastavalt artikli 22a lõike 2 punktile c;
eraldamise kohustus vastavalt artikli 22a lõike 3 punktile c;
meetmed, mida kolmas isik peab võtma vastavalt artikli 22a lõike 3 punktile d;
millistel tingimustel ja mis olukorras käsitatakse hoiule võetud finantsinstrumente kaotatuna artikli 24 kohaldamisel;
mida käsitada väliste sündmustena, mille üle asjaosalisel puudub mõistlik kontroll ja mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud hoolimata kõigist mõistlikest pingutustest nende ärahoidmiseks vastavalt artikli 24 lõikele 1;
artikli 25 lõikes 2 osutatud sõltumatuse nõude täitmise tingimused.
V PEATÜKK
NÕUDED ÄRIÜHINGUNA ASUTATUD FONDIDELE
1. JAGU
Majandustegevuse alustamise tingimused
Artikkel 27
Äriühinguna asutatud fond võib majandustegevust alustada üksnes äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste eelnevalt antud tegevusloa alusel.
Liikmesriigid määravad õigusliku vormi, millena äriühinguna asutatud fond tuleb asutada.
Äriühinguna asutatud fondi registrijärgne asukoht on äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigis.
Artikkel 28
Äriühinguna asutatud fond ei või arendada muud kui artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevust.
Artikkel 29
Ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses sätestatud üldkohaldatavaid tingimusi, ei anna pädevad asutused tegevusluba äriühinguna asutatud fondile, kes ei ole määranud fondivalitsejat, kui äriühinguna asutatud fondil ei ole piisavat, vähemalt 300 000 euro suurust algkapitali.
Kui äriühinguna asutatud fond ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, kohaldatakse järgmisi tingimusi:
tegevusluba ei anta, kui tegevusloa taotlusele ei ole lisatud tegevuskava, kus on esitatud vähemalt äriühinguna asutatud fondi organisatsiooniline struktuur;
äriühinguna asutatud fondi juhid on laitmatu mainega ning piisavalt kogenud seda liiki majandustegevuse alal, mida äriühinguna asutatud fond teostab; sellega seoses tuleb juhtide ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata edastada pädevatele asutustele; äriühinguna asutatud fondi majandustegevust peavad juhtima vähemalt kaks eespool nimetatud tingimustele vastavat isikut; „juhid” on isikud, kes seaduse või põhikirja alusel äriühinguna asutatud fondi esindavad või selle tegevust tegelikult juhivad, ja
kui äriühinguna asutatud fondi ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui kõnealune märkimisväärne seos ei takista neil teostada tõhusat järelevalvet.
Samuti keelduvad äriühinguna asutatud fondi pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui äriühinguna asutatud fondiga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või kui nimetatud õigus- või haldusnormide rakendamisega seotud raskused takistavad neil teostada tõhusat järelevalvet.
Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et äriühinguna asutatud fondid esitaksid neile vajaliku teabe.
Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvale äriühinguna asutatud fondile antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui kõnealune fond:
ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, sõnaselgelt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;
on saanud tegevusloa valeandmete esitamise tõttu või mõnel muul ebaausal teel;
ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;
on jämedalt või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid või
vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.
Käesoleva direktiivi järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
teavet, mida äriühinguna asutatud fondi tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevatele asutustele, sealhulgas tegevuskava, ning
asjaolusid, mis võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet, nagu on ette nähtud lõike 1 punktis c.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud teabe esitamiseks.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 15 sätestatud korras.
2. JAGU
Tegevusnõuded
Artikkel 30
Artikleid 13 kuni 14b kohaldatakse mutatis mutandis nende äriühinguna asutatud fondide suhtes, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat.
Esimeses lõigus osutatud artiklite kohaldamisel tähendab mõiste „fondivalitseja” mõistet „äriühinguna asutatud fond”.
Äriühinguna asutatud fond võib valitseda ainult oma portfelli vara ning äriühinguna asutatud fondi ei tohi mingil juhul volitada valitsema kolmanda isiku vara.
Artikkel 31
Iga äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik koostab usaldatavusnormatiivid, mida äriühinguna asutatud fondid, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, peavad alati järgima.
Eelkõige nõuavad äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas ka äriühinguna asutatud fondi laadi, et tal on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid, sealhulgas eelkõige töötajate isiklike tehingute jaoks kehtestatud nõuded või algkapitali investeerimiseks finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja valitsemise kohta, mis tagavad vähemalt, et kõikide fondiga seotud tehingute päritolu, osalisi, iseloomu ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et äriühinguna asutatud fondi vara investeeritakse põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt.
▼M4 —————
VI PEATÜKK
EUROFONDIDE ÜHINEMINE
1. JAGU
Põhimõte, ühinemisloa andmine ja nõusoleku andmine
Artikkel 37
Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmab eurofond investeerimisüksusi.
Artikkel 38
Artikli 2 lõike 1 punktis q määratletud piiriüleste ühinemiste puhul kasutatavad ühinemismeetodid peavad olema sätestatud ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi õiguses.
Artikli 2 lõike 1 punktis r määratletud riigisiseste ühinemiste puhul kasutatavad ühinemismeetodid peavad olema sätestatud selle liikmesriigi õiguses, milles eurofond on asutatud.
Artikkel 39
Ühinev eurofond esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:
ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi poolt heaks kiidetud ühinemislepingu projekt;
ühendava eurofondi ajakohastatud prospekt ja artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, juhul kui eurofond on asutatud teises liikmesriigis;
nii ühineva kui ka ühendava eurofondi depositooriumi avaldus, millega kinnitatakse, et nad on vastavalt artiklile 41 kontrollinud artikli 40 lõike 1 punktides a, f ja g esitatud andmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja vastavate eurofondide fonditingimustele ja põhikirjale, ja
kavandatavat ühinemist käsitlev teave, mille ühinev ja ühendav eurofond kavatsevad esitada oma asjaomastele osakuomanikele.
Nimetatud teave esitatakse sellisel viisil, et nii ühineva kui ka ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel on võimalik lugeda seda liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.
Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad kohe pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist koopiad lõikes 2 osutatud teabest ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused hindavad kavandatud ühinemise võimalikku mõju vastavalt ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele, et anda hinnang selle kohta, kas osakuomanikele on antud asjakohast teavet.
Juhul kui ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad seda vajalikuks, võivad nad kirjalikult nõuda, et selgitatakse ühineva eurofondi osakuomanikele esitatavat teavet.
Juhul kui ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad vajalikuks, võivad nad 15 tööpäeva jooksul pärast kogu lõikes 2 osutatud teabe koopiate kättesaamist kirjalikult nõuda, et ühendav eurofond muudaks oma osakuomanikele esitatavat teavet.
Sellisel juhul annavad ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused oma rahulolematusest teada ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Nad teavitavad ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi 20 tööpäeva jooksul pärast teate saamist, kas nad on rahul ühendava eurofondi osakuomanikele esitatava muudetud teabega.
Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad kavandatud ühinemisele loa, kui täidetud on järgmised tingimused:
kavandatud ühinemine vastab kõigile artiklite 39–42 nõuetele;
ühendav eurofond on teatanud vastavalt artiklile 93, et ta turustab oma osakuid kõigis liikmesriikides, kus ühinevale eurofondile on antud tegevusluba või kus ta on teatanud, et ta turustab oma osakuid vastavalt artiklile 93, ja
ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on rahul osakuomanikele esitada kavatsetava teabega ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole väljendanud rahulolematust vastavalt lõike 3 neljandale lõigule.
Kui ühineva eurofondi pädevad asutused leiavad, et dokumentatsioon ei ole täielik, taotlevad nad lisateavet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe kättesaamist.
Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad ühinevat eurofondi 20 tööpäeva jooksul pärast lõike 2 kohaselt täieliku teabe esitamist, kas ühinemiseks antakse luba või mitte.
Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad oma otsusest samuti ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.
Artikkel 40
Liikmesriigid nõuavad, et ühinev ja ühendav eurofond koostavad ühise ühinemislepingu projekti.
Ühises ühinemislepingu projektis tuuakse välja järgmised andmed:
ühinemise ja kaasatud eurofondide liigi täpsustamine;
kavandatud ühinemise taust ja põhjendus;
kavandatud ühinemise võimalik mõju nii ühineva kui ka ühendava eurofondi osakuomanikele;
vastuvõetud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse varasid ja vajaduse korral kohustusi artikli 47 lõikes 1 osutatud osakute vahetuskursi arvutamise kuupäeval;
vahetuskursi arvutamise meetod;
ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev;
varade ülekandmisele ja osakute vahetamisele kohaldatavad reeglid ja
artikli 2 lõike 1 punkti p alapunkti ii ja, kui see on asjakohane, artikli 2 lõike 1 punkti p alapunkti iii kohase ühinemise korral uue ühendava eurofondi fonditingimused või põhikiri.
Pädevad asutused ei või nõuda muu teabe lisamist ühisesse ühinemislepingu projekti.
2. JAGU
Kolmandate isikute poolne kontroll, teave osakuomanikele ja osakuomanike muud õigused
Artikkel 41
Liikmesriigid nõuavad, et ühineva ja ühendava eurofondi depositooriumid kontrolliksid artikli 40 lõike 1 punktides a, f ja g esitatud andmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja asjaomaste eurofondide fonditingimustele ja põhikirjale.
Artikkel 42
Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi õigus usaldab kas depositooriumi või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivile 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) ( 14 ) määratud sõltumatu audiitori hooleks järgmiste punktide kinnitamise:
vastuvõetud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse varasid ja vajaduse korral kohustusi artikli 47 lõikes 1 osutatud vahetuskursi arvutamise kuupäeval;
vajaduse korral rahaline väljamakse osaku kohta ja
vahetuskursi arvutamise meetod ning arvutamise kuupäeval kindlaks määratud tegelik vahetuskurss, nagu osutatud artikli 47 lõikes 1.
Artikkel 43
Teave esitatakse ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele ainult pärast seda, kui ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kavandatud ühinemiseks andnud loa artikli 39 alusel.
Teave esitatakse vähemalt 30 päeva enne artikli 45 lõikes 1 osutatud viimast kuupäeva, mil võib taotleda tagasiostmist või -võtmist või vajaduse korral ümbervahetamist ilma lisatasuta.
Ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi osakuomanikele esitatav teave sisaldab asjakohast ja täpset teavet kavandatud ühinemise kohta, et osakuomanikud saaksid teha teadlikke otsuseid selle kohta, milline on kavandatud ühinemise mõju nende investeeringule, ning kasutada oma õigusi vastavalt artiklitele 44 ja 45.
Teave hõlmab järgmist:
kavandatud ühinemise taust ja põhjendus;
kavandatud ühinemise võimalik mõju osakuomanikele, sealhulgas, kuid mitte ainult, mis tahes olulised muutused seoses investeerimispoliitika ja -strateegia, kulude, oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ning tulemuste võimaliku halvenemisega, ja kui see on asjakohane, selgesõnaline hoiatus investoritele, et nende tulu maksustamislahendust võidakse ühinemise järel muuta;
kõik osakuomanike eriõigused seoses kavandatud ühinemisega, sealhulgas, kuid mitte ainult, õigus saada lisateavet, õigus saada taotluse korral sõltumatu audiitori või depositooriumi aruande koopia ja õigus nõuda oma osakute tagasiostmist või -võtmist või vajaduse korral ümbervahetamist ilma lisatasuta artikli 45 lõike 1 kohaselt ning kõnealuse õiguse kasutamise lõpptähtaeg;
asjakohased menetlusküsimused ja ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev ja
koopia ühendava eurofondi kohta investorile esitatavast põhiteabest, millele on osutatud artiklis 78.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide rakendamise tingimused käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe sisu ja vormi ning edastamise meetodi osas.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korrale.
Artikkel 44
Juhul kui liikmesriikide siseriikliku õigusega nõutakse, et osakuomanikud peavad eurofondide ühinemise heaks kiitma, tagavad liikmesriigid, et selliseks heakskiitmiseks ei ole vaja rohkem kui 75 % osakuomanike üldkoosolekul osakuomanike või nende esindajate poolt tegelikult antud häältest.
Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses ettenähtud kohalolekukvoorumi kohaldamist. Kui see on asjakohane, ei kohalda liikmesriigid piiriülestele ühinemistele rangemat kohalolekukvoorumit kui riigisisestele ühinemistele ega eurofondide ühinemistele rangemat kohalolekukvoorumit kui äriühingute ühinemistele.
Artikkel 45
3. JAGU
Kulud ja jõustumine
Artikkel 46
Välja arvatud juhtudel, kui eurofond ei ole määranud fondivalitsejat, tagavad liikmesriigid, et ühinemise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud mis tahes õigusabi-, konsultatsiooni- ja halduskulusid ei kanna ühinev ega ühendav eurofond ega kõnealuste fondide osakuomanikud.
Artikkel 47
Riigisiseste ühinemiste puhul määratakse liikmesriikide õiguses kindlaks ühinemise jõustumise kuupäev ja kuupäev ühineva eurofondi osakute ühendava eurofondi osakuteks vahetamise kursi arvutamiseks ning vajaduse korral vara puhasväärtuse kindlaksmääramiseks rahaliste väljamaksete korral.
Piiriüleste ühinemiste puhul määratakse kuupäevad kindlaks ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi õigusaktidega. Liikmesriigid tagavad, et vajaduse korral määratakse need kuupäevad kindlaks pärast ühinemise heakskiitmist ühendava eurofondi või ühineva eurofondi osakuomanike poolt.
Artikkel 48
Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis i sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:
kõik ühineva eurofondi varad ja kohustused lähevad üle ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;
ühineva eurofondi osakuomanikest saavad ühendava eurofondi osakuomanikud ning kui see on asjakohane, on neil õigus rahalisele väljamaksele, mis ei ületa 10 % nende osakute puhasväärtusest ühinevas eurofondis, ja
ühinemise jõustumisega lõpetab ühinev eurofond tegevuse.
Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis ii sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:
kõik ühineva eurofondi varad ja kohustused lähevad üle uuele ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;
ühineva eurofondi osakuomanikest saavad uue ühendava eurofondi osakuomanikud ning kui see on asjakohane, on neil õigus rahalisele väljamaksele, mis ei ületa 10 % nende osakute puhasväärtusest ühinevas eurofondis, ja
ühinemise jõustumisega lõpetab ühinev eurofond tegevuse.
Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis iii sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:
kogu ühineva eurofondi netovara kantakse üle ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;
ühineva eurofondi osakuomanikud muutuvad ühendava eurofondi osakuomanikeks ja
ühinev eurofond jätkab tegevust, kuni kohustused on täidetud.
VII PEATÜKK
EUROFONDI INVESTEERIMISPOLIITIKAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED
Artikkel 49
Käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade kohaldamisel käsitatakse enam kui ühest üksusest koosneva eurofondi iga investeerimisüksust eraldi eurofondina.
Artikkel 50
Eurofond investeerib üksnes järgmistesse väärtpaberitesse:
vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mida noteeritakse või millega kaubeldakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud reguleeritud turul;
vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, millega kaubeldakse liikmesriigi muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud;
vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis on kolmanda riigi väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või millega kaubeldakse kolmanda riigi muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate asutuste poolt heaks kiidetud või õigusaktides, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud;
hiljuti välja lastud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, tingimusel et:
väljalaske tingimused sisaldavad kohustust taotleda ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et selle väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate asutuste poolt heaks kiidetud või õigusaktides, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud, ja
punktis i osutatud luba on tagatud aasta jooksul pärast väljalaset;
vastavalt käesolevale direktiivile tunnustatud eurofondide või muude artikli 1 lõike 2 punktide a ja b kohaste liikmesriigis või mujal asutatud investeerimisfondide osakud, tingimusel et:
kõnealused muud investeerimisfondid on saanud tegevusloa õigusaktide alusel, milles sätestatakse, et nende suhtes kohaldatakse järelevalvet, mida eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad samaväärseks ühenduse õigusaktides sätestatud järelevalvega, ning et asutustevaheline koostöö on piisavalt tagatud;
muude investeerimisfondide osakuomanike kaitse tase on samaväärne eurofondide osakuomanikele ettenähtud kaitse tasemega ning eelkõige on varade eraldatuse, laenuvõtmise või laenuandmise ning vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide katteta müügiga seotud eeskirjad samaväärsed käesoleva direktiivi nõuetega;
muude investeerimisfondide majandustegevuse kohta esitatakse poolaasta- ja aastaaruanded, mis võimaldavad hinnata aruandlusperioodi varasid ja kohustusi, tulusid ning tehinguid, ja
eurofondi või muu investeerimisfondi varadest, mille osakute omandamist kavandatakse, võib asjaomaste fonditingimuste või põhikirja kohaselt muude eurofondide või muude investeerimisfondide osakutesse investeerida kokku kuni 10 %;
need hoiused krediidiasutustes, mis on nõudmisel tagastatavad või väljavõetavad ning mille tähtaeg on kuni 12 kuud, tingimusel et krediidiasutuse registrijärgne asukoht on liikmesriigis, või kui krediidiasutuse registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad samaväärseks ühenduse õigusaktides sätestatud normatiividega;
tuletisinstrumendid, sealhulgas samaväärsed sularahas makstavad finantsinstrumendid, millega kaubeldakse punktides a, b ja c osutatud reguleeritud turul, või börsivälised tuletisinstrumendid, tingimusel et:
nende alusvaraks või hinda mõjutavaks teguriks on käesolevas lõikes käsitletavad instrumendid, finantsindeksid, intressimäärad, valuutakursid või valuutad, millesse eurofond võib investeerida vastavalt oma investeerimiseesmärkidele, mis on sätestatud tema fonditingimustes või põhikirjas;
börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute osapooled on asutused, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja kes kuuluvad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiidetud kategooriatesse, ning
börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse usaldusväärset ja kontrollitavat igapäevast hindamist ning neid on võimalik eurofondi algatusel igal ajal nende õiglase väärtusega müüa, rahaks vahetada või tasaarvestusega lõpetada või
muud artikli 2 lõike 1 punkti o alla kuuluvad rahaturuinstrumendid, mis ei ole reguleeritud turul kaubeldavad instrumendid, kui nende emiteerimine või emitent ise on reguleeritud investorite ja hoiuste kaitseks, tingimusel et nende:
emitent või tagaja on riiklik asutus, piirkondlik või kohalik omavalitsus või liikmesriigi keskpank, Euroopa Keskpank, ühendus või Euroopa Investeerimispank, kolmas riik või föderaalriigi puhul föderatsiooni üks liige või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik;
emitent on ettevõtja, mille väärtpaberitega kaubeldakse punktides a, b või c osutatud reguleeritud turul;
emitent või tagaja on üksus, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigusaktides sätestatud kriteeriumidele vastavat usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, või üksus, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad vähemalt sama rangeks ühenduse õigusaktides sätestatud normatiividega, ning need normatiivid on täidetud, või
emitendiks on eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiidetud kategooriatesse kuuluvad teised asutused, tingimusel et investeeringute suhtes neisse instrumentidesse kohaldatakse vähemalt samaväärset investorite kaitset, kui on ette nähtud punktidega i, ii ja iii, ning kui emitendiks on äriühing, kelle kapital ja reservid moodustavad vähemalt 10 000 000 eurot ning kes esitab ja avaldab oma aastaaruanded kooskõlas 25. juuli 1978. aasta neljanda nõukogu direktiiviga 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, ( 15 ) või üksus, mis tegeleb konsolideerimisgrupis, millesse kuulub üks või mitu äriühingut, mille väärtpaberid on börsil noteeritud, selle konsolideerimisgrupi finantseerimisega, või üksus, mis tegeleb panga likviidsusliini kasutavate väärtpaberistamisvahendite finantseerimisega.
Eurofond ei või:
üle 10 % oma varast investeerida muudesse, lõikes 1 osutamata vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse või
omandada väärismetalle ega nende sertifikaate.
Eurofondid võivad omada lisakäibekapitali.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätteid, mis käsitlevad varaliike, millesse eurofond võib vastavalt käesolevale artiklile ja selliste sätetega seoses komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele investeerida.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 50a
Kui eurofondide valitsejatel või siseselt valitsetavatel eurofondidel tekib väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 ( 16 ) sätestatud nõuetele, tegutsevad nad asjaomase eurofondi investorite parimates huvides ja võtavad vajaduse korral parandusmeetmeid.
Artikkel 51
Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond rakendab riskijuhtimise protseduure, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta positsioonide riske ning nende mõju eurofondi portfelli üldisele riskiprofiilile. Eelkõige ei tugine fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond eurofondi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 17 ) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuurid.
Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond järgib börsiväliste tuletisinstrumentide täpse ja sõltumatu hindamise korda.
Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond teatab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele korrapäraselt tuletisinstrumentide liigid, nendega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid iga valitsetava eurofondi kohta.
Pädevad asutused tagavad, et kogu teave, mis saadakse kolmanda lõigu alusel ja mis koondatakse kõigi nende poolt kontrollitavate fondivalitsejate või äriühinguna asutatud fondide kohta, on süsteemsete riskide liidu tasandil jälgimise eesmärgil kättesaadav määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) ( 18 ) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule nimetatud määruse artikli 15 kohaselt.
Liikmesriigid võivad eurofondil lubada kasutada liikmesriikide sätestatud tingimusi ja piirmäärasid, arvestades vabalt võõrandatavate väärtpaberite ning rahaturuinstrumentidega seotud tehnikaid ja instrumente, tingimusel et selliseid tehnikaid ja instrumente kasutatakse portfelli tõhusaks haldamiseks.
Kui toimingud on seotud tuletisinstrumentide kasutamisega, peavad kõnealused tingimused ja piirmäärad olema kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega.
Mingil juhul ei tohi need toimingud põhjustada eurofondi kõrvalekaldumist investeerimiseesmärkidest, mis on sätestatud eurofondi fonditingimustes, põhikirjas või prospektis.
Eurofond tagab, et tema tuletisinstrumentidega seotud üldrisk ei ületa tema portfelli puhasväärtust.
Riski arvutamisel võetakse arvesse tuletisväärtpaberite alusvara nüüdisväärtust, vastaspoole riski, turu tulevikusuundumusi ning positsioonide rahaks vahetamise aega. Seda kohaldatakse ka kolmanda ja neljanda lõigu suhtes.
Eurofond võib oma investeerimispoliitika raames ning artikli 52 lõikega 5 ettenähtud piirmäärasid arvestades investeerida tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraga seotud kogurisk ei ületa artiklis 52 sätestatud investeerimispiiranguid. Kui eurofond investeerib indeksipõhistesse tuletisinstrumentidesse, võivad liikmesriigid näha ette, et kõnealuseid investeeringuid ei tule arvesse võtta vastavalt artiklis 52 sätestatud piirmäärade kohaldamisel.
Kui vabalt võõrandatav väärtpaber või rahaturuinstrument sisaldab tuletisinstrumenti, võetakse tuletusinstrumenti käesoleva artikli nõuete täitmisel arvesse.
Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist võtab komisjon ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega määratakse kindlaks:
kriteeriumid fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi poolt vastavalt lõike 1 esimesele lõigule rakendatavate riskijuhtimise protseduuride adekvaatsuse hindamiseks;
üksikasjalikud eeskirjad börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse täpse ja sõltumatu hindamise kohta; ning
üksikasjalikud nõuded teabe sisu ja järgitava korra kohta fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele lõike 1 kolmandas lõigus viidatud teabe edastamisel.
Esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumid tagavad, et fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei tugine eurofondi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt lõike 1 esimeses lõigus osutatud krediidireitingutele.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 4 osutatud kriteeriumide ja eeskirjade osas.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 52
Eurofond ei või:
ühe ja sama asutuse emiteeritud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida rohkem kui 5 % oma varast või
ühte ja samasse asutusse hoiustena investeerida rohkem kui 20 % oma varast.
Eurofondi vastaspoole risk ei tohi börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtava tehingu puhul ületada:
10 % tema varast, kui vastaspooleks on artikli 50 lõike 1 punktis f osutatud krediidiasutus, või
5 % tema varast muudel juhtudel.
Liikmesriigid võivad lõike 1 esimeses lõigus sätestatud 5 % piirmäära suurendada kuni 10 protsendini. Sel juhul ei tohi kõigi selliste emitentide vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide koguväärtus, millest igasse on eurofond investeerinud üle 5 % oma varast, ületada 40 % tema vara väärtusest. Nimetatud piirmäära ei kohaldata hoiuste suhtes ja börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, kui need tehakse finantseerimisasutustega, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet.
Olenemata lõikes 1 sätestatud üksikutest piirmääradest, ei tohi eurofondil, juhul kui selle tagajärjel rohkem kui 20 % tema varadest on investeeritud ühte asutusse, samal ajal olla:
investeeringuid kõnealuse asutuse emiteeritud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse;
hoiuseid kõnealuses asutuses või
börsiväliste tuletisinstrumentidega kõnealuse asutusega tehtavatest tehingutest tulenevaid riske.
Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 25 %-ni, kui võlakirjad emiteeriti enne 8. juulit 2022 ja need vastavad käesolevas lõikes sätestatud nõuetele, mis kehtisid nende emiteerimise kuupäeval, või kui võlakirjad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punkti 1 kohasele pandikirjade määratlusele ( 19 ).
Kui eurofond investeerib üle 5 % oma varast esimeses lõigus osutatud võlakirjadesse, mille on emiteerinud üks emitent, ei tohi nende investeeringute koguväärtus ületada 80 % eurofondi vara väärtusest.
▼M8 —————
Lõigetes 3 ja 4 osutatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid ja rahaturuinstrumente ei võeta arvesse lõikes 2 osutatud 40 % piirmäära kohaldamisel.
Lõigetes 1 kuni 4 sätestatud piirmäärasid ei saa ühendada ning seega ei tohi lõigete 1 kuni 4 alusel tehtavate investeeringute kogumaht vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse või tuletisinstrumentidesse ületada 35 % eurofondi varast, kui emitendiks, hoiuse vastuvõtjaks või tehingu pooleks on üks ja sama asutus.
Äriühinguid, mis on koondatud ühte konsolideerimisgruppi direktiivis 83/349/EMÜ või tunnustatud rahvusvahelistes raamatupidamiseeskirjades määratletud konsolideeritud aruannete koostamiseks, käsitatakse käesolevas artiklis esitatud piirmäärade arvutamisel ühe asutusena.
Liikmesriigid võivad lubada ühe konsolideerimisgrupi vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku investeerida kuni 20 %.
Artikkel 53
Ilma et see piiraks artiklis 56 sätestatud piirmäärade kohaldamist, võivad liikmesriigid artikliga 52 ettenähtud piirmäärasid ühe ja sama asutuse emiteeritud aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimise puhul suurendada kuni 20 protsendini, kui fonditingimuste või põhikirja kohaselt on eurofondi investeerimispoliitika eesmärgiks järgida mõne sellise aktsia- või võlakirjaindeksi koostist, mida on tunnustanud pädev asutus, tingimusel et:
selle koostis on piisavalt hajutatud;
indeks kajastab adekvaatselt olukorda turul, millele ta osutab, ning
see avaldatakse nõuetekohasel viisil.
Artikkel 54
Erandina artiklist 52 võivad liikmesriigid lubada eurofondidel, kooskõlas riski hajutamise põhimõttega, kuni 100 % oma varast investeerida mitmesugustesse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mille emitent või tagaja on liikmesriik, üks või mitu tema kohalikest omavalitsustest, kolmas riik või avalik-õiguslik rahvusvaheline asutus, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki.
Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused lubavad sellist erandit ainult juhul, kui nad leiavad, et eurofondide osakuomanike kaitse on samaväärne osakuomanike kaitsega eurofondides, mis peavad kinni artiklis 52 sätestatud piirmääradest.
Selline eurofond valdab vähemalt kuue eri väljalaske vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, kuid ühe ja sama väljalaske vabalt võõrandatavad väärtpaberid ei tohi moodustada üle 30 % tema koguvarast.
Lõikes 1 osutatud eurofondid märgivad fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas selgelt ära liikmesriigid, kohalikud omavalitsused või avalik-õiguslikud rahvusvahelised asutused, kelle väljalastud või tagatud väärtpaberitesse nad kavatsevad investeerida üle 35 % oma varast.
Sellised fonditingimused või äriühinguna asutatud fondi põhikirja kinnitavad pädevad asutused.
Artikkel 55
Selliste investeerimisfondide osakutesse tehtud investeeringud, mis ei ole eurofondid, võivad kokku moodustada 30 % eurofondi varast.
Kui eurofond on omandanud teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakuid, võivad liikmesriigid sätestada, et asjaomaste eurofondide või muude investeerimisfondide vara ei pea arvesse võtma seoses artiklis 52 sätestatud piirmääradega.
Kui eurofond investeerib sellise teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakutesse, mida valitseb otse või volituse alusel sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või järelevalve või otsese või kaudse olulise osaluse kaudu, ei tohi see fondivalitseja või muu äriühing võtta väljalaske- ja tagasivõtmistasu eurofondi investeeringutelt selle teise eurofondi või investeerimisfondi osakutesse.
Eurofond, mis investeerib olulise osa oma varast teise eurofondi või investeerimisfondi, avaldab oma prospektis maksimaalsed valitsemistasud, mida võivad võtta tema ise ning teised eurofondid või investeerimisfondid, millesse ta kavatseb investeerida. Majandusaasta aruandes märgitakse valitsemistasude maksimaalne protsent, mida võivad võtta eurofond ise ning teised eurofondid või investeerimisfondid, millesse ta kavatseb investeerida.
Artikkel 56
Äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja, kelle tegevus seondub kõigi tema juhitud ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lepinguliste fondidega, ei omanda hääleõigusega aktsiaid, mis võimaldaksid tal avaldada märkimisväärset mõju emitendi juhtimisele.
Edasise kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid arvesse teiste liikmesriikide õiguses sätestatud nõudeid, mis määratlevad esimeses lõigus sõnastatud põhimõtte.
Eurofond ei või omandada rohkem kui:
10 % ühe emitendi hääleõiguseta aktsiaid;
10 % ühe emitendi võlakirju;
25 % ühe eurofondi või muu investeerimisfondi osakuid artikli 1 lõike 2 punktide a ja b tähenduses või
10 % ühe emitendi rahaturuinstrumente.
Punktides b, c ja d sätestatud piirmäärasid võib omandamise ajal mitte arvestada, kui võlakirjade või rahaturuinstrumentide kogumaksumust või väljalastavate väärtpaberite puhasmaksumust ei saa sellel ajal välja arvutada.
Liikmesriigid võivad loobuda lõigete 1 ja 2 kohaldamisest:
liikmesriigi või tema kohalike omavalituste väljalastud või tagatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes;
kolmanda riigi väljalastud või tagatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes;
vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes, mille emitendiks on avalik-õiguslik rahvusvaheline asutus, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki;
eurofondile kuuluvate sellise äriühingu aktsiate suhtes, mis on asutatud kolmandas riigis ja mis investeerib oma vara põhiliselt väärtpaberitesse, mille emitentide registrijärgne asukoht on selles riigis, juhul kui selle riigi õigusaktide alusel on selline osalus eurofondi ainus võimalus selle riigi emitentide väärtpaberitesse investeerida;
äriühinguna asutatud fondile või äriühinguna asutatud fondidele kuuluvate selliste tütarettevõtjate aktsiate suhtes, mille ainsaks tegevusalaks on osakuomanike taotlusel osakute tagasiostmisega seotud valitsemis-, nõustamis- või turundustegevus üksnes äriühinguna asutatud fondi või äriühinguna asutatud fondide nimel riigis, kus kõnealused tütarettevõtjad on asutatud.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud erand kehtib siiski ainult juhul, kui kolmanda riigi äriühing järgib oma investeerimispoliitikas artiklites 52 ja 55 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid. Juhul kui ületatakse artiklites 52 ja 55 sätestatud piirmäärasid, kohaldatakse artiklit 57 mutatis mutandis.
Artikkel 57
Käesolevas peatükis sätestatud piirmäärasid ei pea eurofond järgima oma vara hulka kuuluvate vabalt võõrandatavate väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega seotud märkimisõiguse rakendamise puhul.
Tagades küll riskide hajutamise põhimõtte järgimise, võivad liikmesriigid lubada hiljuti tunnustatud eurofondi puhul teha erandi artiklitest 52 kuni 55 kuue kuu jooksul alates eurofondile tegevusloa andmise kuupäevast.
VIII PEATÜKK
INVESTOR- JA ÜHISEUROFONDI STRUKTUUR
1. JAGU
Reguleerimisala ja heakskiitmine
Artikkel 58
Investor-eurofond võib hoida kuni 15 % oma varast järgmiselt:
lisakäibekapitalina vastavalt artikli 50 lõike 2 teisele lõigule;
tuletisinstrumentides, mida võib kasutada üksnes riskide maandamise eesmärgil, vastavalt artikli 50 lõike 1 punktile g ning artikli 51 lõigetele 2 ja 3;
kinnis- ja vallasvaras, mis on oluline tema otseseks äritegevuseks, kui investor-eurofond on äriühinguna asutatud fond.
Artikli 51 lõike 3 järgimiseks võib investor-eurofond arvutada oma tuletisinstrumentidega seotud üldriski, kombineerides esimese lõigu punkti b kohast otsest riski:
ühiseurofondi tegeliku tuletisinstrumentidega seotud riskiga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule või
ühiseurofondi fonditingimustes või põhikirjas sätestatud ühiseurofondi suurima võimaliku tuletisinstrumentidega seotud riskiga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule.
Ühiseurofond on eurofond või selle investeerimisüksus, mis vastab järgmistele tingimustele:
tema osakuomanike hulgas on vähemalt üks investor-eurofond;
ta ei ole ise investor-eurofond;
ta ei oma investor-eurofondi osakuid.
Ühiseurofondi suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:
kui vähemalt kaks tema osakuomanikku on investor-eurofondid, ei kohaldata artikli 1 lõike 2 punkti a ja artikli 3 punkti b, mis annab ühiseurofondile võimaluse suurendada kapitali teiste investorite kaasamise teel;
XI peatükki ja artikli 108 lõike 1 teist lõiku ei kohaldata, kui ühiseurofond ei kaasa kapitali suurendamiseks investoreid liikmesriigis, kus ta ei ole asutatud, kuid tal on ainult üks või mitu investor-eurofondi kõnealuses liikmesriigis.
Artikkel 59
Investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad heakskiidu, kui investor-eurofond, selle depositoorium ja audiitor, samuti ühiseurofond, täidavad kõiki käesolevas peatükis sätestatud nõudeid. Selleks esitab investor-eurofond oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised dokumendid:
investor-eurofondi ja ühiseurofondi fonditingimused või põhikiri;
investor-eurofondi ja ühiseurofondi prospekt ja artikli 78 kohane investorile esitatav põhiteave;
artikli 60 lõikes 1 osutatud kokkulepe investor- ja ühiseurofondi vahel või äritegevuse sise-eeskirjad;
võimaluse korral artikli 64 lõikes 1 osutatud teave osakuomanikele;
kui ühiseurofond ja investor-eurofond kasutavad eri depositooriumit, artikli 61 lõikes 1 osutatud teabevahetuse kokkulepe asjaomaste depositooriumite vahel;
kui ühiseurofond ja investor-eurofond kasutavad eri audiitorit, artikli 62 lõikes 1 osutatud teabevahetuse kokkulepe asjaomaste audiitorite vahel.
Kui investor-eurofond on asutatud ühiseurofondi päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis, esitab investor-eurofond ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kinnituse, et ühiseurofond on selline eurofond või selle investeerimisüksus, mis vastab artikli 58 lõike 3 punktides b ja c sätestatud tingimustele. Investor-eurofond esitab dokumendid investor-eurofondi päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.
2. JAGU
Investor-eurofondi ja ühiseurofondi käsitlevad üldsätted
Artikkel 60
Liikmesriigid nõuavad, et ühiseurofond esitaks investor-eurofondile kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on vajalik selleks, et investor-eurofond saaks täita käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid. Investor-eurofond sõlmib sel eesmärgil ühiseurofondiga kokkuleppe.
Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse, ületades artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavaid piirmäärasid, seni kuni esimeses lõigus osutatud kokkulepe ei ole jõustunud. See kokkulepe peab olema soovi korral tasuta kättesaadav kõikidele osakuomanikele.
Juhul kui nii ühiseurofondil kui ka investor-eurofondil on sama fondivalitseja, võidakse leping asendada äritegevuse sise-eeskirjadega, millega tagatakse käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmine.
Ühiseurofondi likvideerimise korral likvideeritakse ka investor-eurofond, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad nõusoleku järgmisteks toiminguteks:
investeerida vähemalt 85 % investor-eurofondi varast teise ühiseurofondi osakutesse või
muuta fonditingimusi või põhikirja, et kujundada investor-eurofond ümber eurofondiks, mis ei ole investor-eurofond.
Ilma et see piiraks siseriiklike sundlikvideerimise sätete kohaldamist, ei või ühiseurofondi likvideerimine toimuda mitte varem kui kolme kuu jooksul pärast seda, kui ühiseurofond teatas kõigile oma osakuomanikele ja kõnealuse investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele siduvast otsusest likvideerida ühiseurofond.
Kui ühiseurofond ühineb teise eurofondiga või jaguneb kaheks või enamaks eurofondiks, likvideeritakse investor-eurofond, välja arvatud juhul, kui investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad investor-eurofondile nõusoleku järgmiseks:
jätkata pärast ühiseurofondi ühinemist või jagunemist ühiseurofondi või muu eurofondi investor-eurofondina;
investeerida vähemalt 85 % oma varast teise sellise ühiseurofondi osakutesse, mis ei ole seotud ühinemisega või jagunemisega, või
muuta fonditingimusi või põhikirja, et kujundada investor-eurofond ümber eurofondiks, mis ei ole investor-eurofond.
Ühiseurofondi ühinemine või jagunemine jõustub ainult juhul, kui ühiseurofond on esitanud kõigile oma osakuomanikele ja oma investor-eurofondide päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 60 päeva enne ühinemise või jagunemise kavandatud jõustumise kuupäeva artiklis 43 osutatud või sellega võrreldava teabe.
Välja arvatud juhul, kui investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud nõusoleku vastavalt esimese lõigu punktile a, annab ühiseurofond investor-eurofondile võimaluse osta või võtta enne ühiseurofondi ühinemise või jagunemise jõustumist tagasi kõik osakud ühiseurofondis.
Komisjon võib võtta ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed, täpsustades järgmist:
lõikes 1 osutatud kokkuleppe või äritegevuse sise-eeskirjade sisu;
milliseid lõikes 2 osutatud meetmeid peetakse asjakohasteks ja
ühiseurofondi likvideerimise, ühinemise või jagunemise korral vastavalt lõikele 4 ja 5 nõutud nõusoleku taotlemise menetlused.
▼M1 —————
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 6 osutatud kokkulepete, meetmete ja menetluste osas.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
3. JAGU
Depositooriumid ja audiitorid
Artikkel 61
Kui ühis- ja investor-eurofondil on eri depositooriumid, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused depositooriumid sõlmiksid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema depositooriumi kohustuste täitmine.
Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud.
Käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimisel ei riku ühiseurofondi ega investor-eurofondi depositooriumid teabe avaldamist piiravaid või andmekaitse eeskirju, kui sellised eeskirjad on sätestatud lepinguga või õigus- ja haldusnormidega. Nõuete järgimine ei anna alust vastutuse tekkeks depositooriumile või selle nimel tegutsevale isikule.
Liikmesriigid nõuavad, et investor-eurofond või vajaduse korral investor-eurofondi fondivalitseja vastutab selle eest, et investor-eurofondi depositooriumile edastatakse mis tahes ühiseurofondi käsitlev teave, mida on vaja investor-eurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.
Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega määratakse täpsustatakse täiendavalt:
üksikasjad, mis tuleb lisada lõikes 1 osutatud kokkuleppesse; ning
lõikes 2 osutatud rikkumised, millel on negatiivne mõju investor-eurofondile.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 3 osutatud kokkulepete, meetmete ja rikkumiste osas.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 62
Kui ühis- ja investor-eurofondil on eri audiitorid, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused audiitorid sõlmiksid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema audiitori kohustuste, sealhulgas lõike 2 nõuetele vastamiseks võetud meetmete täitmine.
Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud.
Auditi aruandes võtab investor-eurofondi audiitor arvesse ühiseurofondi auditi aruannet. Kui investor-eurofondil ja ühiseurofondil on erinevad aruandlusaastad, koostab ühiseurofondi audiitor ad hoc aruande investor-eurofondi aruandlusaasta lõppkuupäeva seisuga.
Eelkõige märgib investor-eurofondi audiitor auditi aruandes kõik ühiseurofondi auditi aruandes märgitud eeskirjade eiramise juhud ja nende mõju investor-eurofondile.
4. JAGU
Investor-eurofondi edastatav kohustuslik teave ja reklaamiteated
Artikkel 63
Liikmesriigid nõuavad, et lisaks I lisa A loendis esitatud teabele sisaldab investor-eurofondi prospekt järgmist teavet:
avaldus, mille kohaselt investor-eurofond on konkreetse ühiseurofondi investor-eurofond, kes püsivalt investeerib 85 % või rohkem oma varast kõnealuse ühiseurofondi osakutesse;
investeerimiseesmärk ja -poliitika, sealhulgas riskiprofiil ning kas investor-eurofondi ja ühiseurofondi tulemuslikkus on sama või mil määral ja mis põhjusel see erineb, ning artikli 58 lõike 2 kohaselt tehtud investeeringu kirjeldus;
ühiseurofondi, sealhulgas selle organisatsiooni, investeerimiseesmärgi ja -poliitika ning riskiprofiili lühikirjeldus ning teave selle kohta, kust saab ühiseurofondi ajakohastatud prospekti;
artikli 60 lõike 1 kohaselt investor-eurofondi ja ühiseurofondi vahel sõlmitud kokkuleppe või äritegevuse sise-eeskirjade kokkuvõte;
kuidas osakuomanikud võivad ühiseurofondi kohta saada lisateavet ning artikli 60 lõike 1 kohaselt investor-eurofondi ja ühiseurofondi vahel sõlmitud kokkulepe;
kõigi selliste investor-eurofondi makstavate tasude ja hüvitatavate kulude kirjeldus, mis on seotud ühiseurofondi osakutesse investeerimisega, samuti investor-eurofondi ja ühiseurofondi kogukulud, ja
investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtavatest investeeringutest investor-eurofondile tuleneva maksumõju kirjeldus.
Lisaks I lisa B loendis esitatud teabele hõlmab investor-eurofondi aastaaruanne investor-eurofondi ja ühiseurofondi kogukulude aruannet.
Investor-eurofondi aasta- ja poolaastaaruandes osutatakse, kust saab vastavalt ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruande.
5. JAGU
Olemasoleva eurofondi ümberkujundamine investor-eurofondiks ja ühiseurofondi vahetus
Artikkel 64
Liikmesriigid nõuavad, et investor-eurofond, kes juba tegutseb eurofondina, sealhulgas teise ühiseurofondi investor-eurofondina, esitab kõigile oma osakuomanikele järgmise teabe:
avaldus, mille kohaselt investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud nõusoleku investor-eurofondi investeeringuteks kõnealuste ühiseurofondide osakutesse;
artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave investor-eurofondi ja ühiseurofondi kohta;
kuupäev, mil investor-eurofond alustab investeerimist ühiseurofondi, või kui ta on juba sellesse investeerinud, siis kuupäev, mil selle investeering ületab artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, ja
avaldus, mille kohaselt osakuomanikel on õigus nõuda 30 päeva jooksul oma osakute tagasiostmist või tagasivõtmist ilma igasuguse lisatasuta, v.a tasu, mille fond on kinni pidanud kapitali vähendamise kulude katteks; kõnealune õigus jõustub alates sellest, kui investor-eurofond esitab käesolevas lõikes osutatud teabe.
Kõnealune teave esitatakse vähemalt 30 päeva enne esimese lõigu punktis c osutatud kuupäeva.
Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega täpsustatakse:
lõikes 1 osutatud teabe esitamise viis ja vorm või
kui investor-eurofond kannab vastutasuks osakute eest kõik või osa oma varast üle ühiseurofondile, sellise makse hindamise ja auditeerimise kord ning investor-eurofondi depositooriumi roll kõnealuses protsessis.
Teabe esitamise viisi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 4 osutatud esitatava teabe vormi ja viisi ning menetluse osas.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
6. JAGU
Kohustused ja pädevad asutused
Artikkel 65
Artikkel 66
Artikkel 67
IX PEATÜKK
INVESTORITE TEAVITAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSED
1. JAGU
Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine
Artikkel 68
Äriühinguna asutatud fond, samuti fondivalitseja iga tema valitsetava lepingulise fondi kohta, avaldavad järgimise teabe:
prospekt;
aastaaruanne iga majandusaasta kohta ja
poolaastaaruanne majandusaasta esimese kuue kuu kohta.
Aasta- ja poolaastaaruanded avaldatakse järgmiste ajavahemike jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu:
aastaaruande puhul neli kuud või
poolaastaaruande puhul kaks kuud.
Artikkel 69
Prospekt sisaldab teavet, mis võimaldab investoritel neile pakutavat investeeringut ning eelkõige sellega seotud riske teadlikult hinnata.
Prospekt sisaldab selgesõnalist ja hõlpsasti mõistetavat selgitust fondi riskiprofiili kohta, sõltumata instrumentidest, millesse investeeritakse.
Prospekt sisaldab kas:
ajakohastatud tasustamispoliitika üksikasju, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, sealhulgas töötasukomisjoni koosseis, kui selline komisjon on olemas, või
tasustamispoliitika kokkuvõtet ja avaldust, et ajakohastatud tasustamispoliitika üksikasjad, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, sealhulgas töötasukomisjoni koosseis, kui selline komisjon on olemas, on esitatud veebisaidil (sealhulgas viide kõnealusele veebisaidile) ning et taotluse korral tehakse tasuta kättesaadavaks paberkoopia.
Aastaaruanne sisaldab ka järgmist:
fondivalitseja ja äriühinguna asutatud fondi poolt oma personalile makstud tasude kogusumma majandusaasta kohta, tuues eraldi välja põhi- ja tulemustasud ning tasusaajate arvu, ning kui see on asjakohane, eurofondi enda poolt otse makstud summad, sealhulgas tulemustasud;
tasude kogusumma, esitatuna töötajate ja muu personali kategooriate kaupa, nagu on osutatud artikli 14a lõikes 3;
tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus;
artikli 14b lõike 1 punktides c ja d osutatud läbivaatamise tulemused, sealhulgas kõik esinenud kõrvalekalded;
vastuvõetud tasustamispoliitika sisulised muudatused.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätteid, mis käsitlevad prospekti sisu, I lisa kohast aastaaruannet ja poolaastaaruannet ning kõnealuste dokumentide vormingut.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 70
Artikkel 71
Artikkel 72
Prospekti olulised andmed peavad olema ajakohastatud.
Artikkel 73
Aastaaruande andmeid auditeerivad üks või mitu isikut, kes on seadusega volitatud aruandeid auditeerima vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ. Auditi aruanne koos kõigi reservatsioonidega esitatakse täielikult aastaaruandes.
Artikkel 74
Eurofond saadab prospekti koos kõigi selles tehtud muudatustega ning ka aastaaruanded ja poolaastaaruanded eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Eurofond esitab kõnealused dokumendid nõudmisel fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.
Artikkel 75
2. JAGU
Muu teabe avaldamine
Artikkel 76
Eurofond avaldab iga kord, kui ta laseb välja, müüb, ostab või võtab tagasi oma osakuid, ning vähemalt kaks korda kuus sobival viisil oma osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtuhinna.
Pädevad asutused võivad lubada eurofondil vähendada avaldamise sagedust ühele korrale kuus, tingimusel et selline kõrvalekalle ei kahjusta osakuomanike huve.
▼M6 —————
3. JAGU
Investorile esitatav põhiteave
Artikkel 78
Investorile esitatav põhiteave pakub asjaomase eurofondi kohta järgmist teavet:
eurofondi ja eurofondi pädevat asutust identifitseerivad andmed;
eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika lühikirjeldus;
varasemad tulemused või vajaduse korral tulemuste prognoosid;
kulud ja seotud tasud ja
investeeringu riski/tulu profiil, sealhulgas asjakohased juhised ja hoiatused seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega asjaomasesse eurofondi.
Loetletud teave peab investorile olema arusaadav viideteta muudele dokumentidele.
Investorile esitatav põhiteave sisaldab ka avaldust selle kohta, et ajakohastatud tasustamispoliitika üksikasjad, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, sealhulgas töötasukomisjoni koosseis, kui selline komisjon on olemas, on esitatud veebisaidil (sealhulgas viide kõnealusele veebisaidile) ning et taotluse korral tehakse tasuta kättesaadavaks paberkoopia.
Komisjon võtab ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse:
vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4 investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik ja ammendav sisu;
järgmistel juhtudel investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik ja ammendav sisu:
eri investeerimisüksustega eurofondide puhul teatava investeerimisüksuse osakuid märkivale investorile esitatav põhiteave, sealhulgas teave selle kohta, kuidas vahetada investeerimisüksust ja millised on sellega seotud kulud;
eri klassi aktsiaid pakkuvate eurofondide puhul teatava klassi aktsiaid märkivale investorile esitatav põhiteave;
fond-fondis-struktuuri puhul sellisele investorile esitatav põhiteave, kes märgib teistesse eurofondidesse või artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud investeerimisfondidesse investeeriva eurofondi osakuid;
investor- ja ühiseurofondi struktuuri puhul investor-eurofondi osakuid märkivale investorile esitatav põhiteave; ning
struktureeritud, kapitalikaitse ja muude samalaadsete eurofondide puhul investorile seoses sellise eurofondi eriomadustega esitatav põhiteave, ning
lõike 5 kohaselt investorile esitatava põhiteabe vormi ja esitluse üksikasjad.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni poolt kooskõlas lõikega 7 vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused seoses lõikes 3 osutatud teabega.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 79
Artikkel 80
Artikkel 81
Liikmesriigid lubavad äriühinguna asutatud fondidel, samuti fondivalitsejatel iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta, investorile esitatavat põhiteavet edastada püsival andmekandjal või veebisaidil. Kui investor nõuab, esitatakse talle see igal juhul paberkandjal tasuta.
Lisaks avaldatakse ajakohastatud investorile esitatav põhiteave äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja veebisaidil.
Artikkel 82
X PEATÜKK
EUROFONDIDE ÜLDISED KOHUSTUSED
Artikkel 83
Laenu on keelatud võtta järgmistel isikutel:
äriühinguna asutatud fond;
lepingulise fondi või fondivalitseja nimel tegutsev depositoorium.
Eurofond võib siiski omandada välisvaluutat kompensatsioonilaenu („back-to-back”-laen) abil.
Erandina lõikest 1 võib liikmesriik lubada eurofondil võtta laenu, tingimusel et selline laen:
on lühiajaline ja ei ületa:
võetakse selleks, et soetada otseseks äritegevuseks hädavajalikku kinnisvara, ning ei ületa 10 % tema varast, kui on tegemist äriühinguna asutatud fondiga.
Kui eurofondil on punkti a ja b kohaselt lubatud võtta laenu, ei tohi sellise laenu kogusumma ületada 15 % tema varast.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli nõuded seoses laenuvõtmisega
Komisjonile on delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 84
Erandina lõikest 1:
võib eurofond kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimuste või äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga ajutiselt peatada oma osakute tagasiostmise või tagasivõtmise;
eurofondi päritoluliikmesriik võib osakuomanike või avalikkuse huvides anda oma pädevatele asutustele loa nõuda osakute tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist.
Punktis a osutatud ajutise peatamise võib ette näha ainult erijuhtudel, kui olukord seda nõuab ning kui peatamine on õigustatud võttes arvesse osakuomanike huvisid.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida eurofond peab täitma lõike 2 punkti a kohasel eurofondi osakute tagasiostmise või -võtmise ajutisel peatamisel, kui otsus peatamise kohta on tehtud.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 85
Eurofondi vara hindamise ning tema osakute müügi- või väljalaskehinna ja tagasiostu- või tagasivõtuhinna arvutamise reeglid sätestatakse kohaldatavas siseriiklikus õiguses, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas.
Artikkel 86
Eurofondi tulude jaotamine või reinvesteerimine toimub vastavalt õigusaktidele ja fonditingimustele või äriühinguna asutatud fondi põhikirjale.
Artikkel 87
Eurofondi osakut ei lasta välja juhul, kui väljalaske puhasväärtuse ekvivalent ei ole tavapärase tähtaja jooksul eurofondi varasse laekunud. See ei välistata tasuta osakute jaotamist.
Artikkel 88
Ilma et see piiraks artiklite 50 ja 51 kohaldamist, ei tohi järgmised isikud anda laenu ega tegutseda kolmanda isiku käendajana:
äriühinguna asutatud fond;
lepingulise fondi nimel tegutsev fondivalitseja või depositoorium.
Artikkel 89
Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente või muid artikli 50 lõike 1 punktides e, g ja h osutatud finantsinstrumente ei tohi katteta müüa järgmised isikud:
äriühinguna asutatud fond;
lepingulise fondi nimel tegutsev fondivalitseja või depositoorium.
Artikkel 90
Eurofondi päritoluliikmesriigi õiguses või fonditingimustes sätestatakse tasud ja kulud, mida fondivalitsejal on õigus sisse nõuda lepinguliselt fondilt, ja sellise tasu arvutamise viis.
Õigusaktis või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas nähakse ette kululiigid, mille katab äriühinguna asutatud fond.
XI PEATÜKK
ERISÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE EUROFONDIDE SUHTES, KES EI TURUSTA OMA OSAKUID MITTE SELLES LIIKMESRIIGIS, KUS NAD ON ASUTATUD, VAID TEISTES LIIKMESRIIKIDES
Artikkel 91
▼M6 —————
Artikkel 92
Liikmesriigid tagavad, et eurofond pakub igas liikmesriigis, kus tal on kavas oma osakuid turustada, võimalusi järgmiste ülesannete täitmiseks:
töödelda IX peatüki kohaselt nõutavates dokumentides ette nähtud tingimustel eurofondi osakute märkimise, tagasiostmise või -võtmise korraldusi ja teha osakuomanikele muid makseid;
anda investoritele teavet selle kohta, kuidas punktis a osutatud korraldusi teha ning kuidas toimub tagasiostetud või -võetud osakute eest saadava tulu väljamaksmine;
hõlbustada teabe käsitlemist ning artiklis 15 osutatud korra kasutamist seoses investorite õigustega, mis tulenevad eurofondi turustamise kohaks olevas liikmesriigis eurofondi investeerimisest;
teha investoritele artiklis 94 sätestatud tingimustel tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks IX peatüki kohaselt nõutav teave ja nõutavad dokumendid;
anda investoritele püsival andmekandjal teavet pakutavate võimalustega täidetavate ülesannete kohta; ning
suhelda pädevate asutustega, toimides kontaktpunktina.
Eurofond tagab, et lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks, sh elektrooniliste vahendite abil täitmiseks, pakutavaid võimalusi
saab kasutada eurofondi turustamise kohaks oleva liikmesriigi ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste heaks kiidetud keeles;
pakub eurofond ise või kolmas isik, kelle suhtes kohaldatakse täidetavaid ülesandeid reguleerivaid sätteid ja järelevalvet, või pakuvad neid mõlemad.
Kui ülesandeid täidab kolmas isik, tõendab punkti b kohaldamisel kolmanda isiku määramist kirjalik leping, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ülesannetest need, mida eurofond ise ei täida, ning see, et kolmas isik saab eurofondilt kogu vajaliku teabe ja kõik vajalikud dokumendid.
Artikkel 93
Kui eurofond kavatseb osakuid turustada muus liikmesriigis kui oma päritoluliikmesriigis, esitab ta kõigepealt teate oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.
Teade sisaldab teavet vastuvõtvas liikmesriigis eurofondi osakute turustamise korra kohta ning muu hulgas teavet aktsiaklasside kohta, kui see on asjakohane. Artikli 16 lõike 1 kontekstis lisatakse märge, et eurofondi osakuid turustab eurofondi fondivalitseja.
Teates esitatakse ka vajalikud üksikasjad, sh aadress, mida on vaja arvete esitamiseks või vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt kohaldavatest regulatiivsetest tasudest teadaandmiseks, ning teave artikli 92 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks pakutavate võimaluste kohta.
Eurofond lisab lõikes 1 osutatud teatele viimase ajakohastatud versiooni järgmistest dokumentidest:
oma fonditingimused või põhikirja, oma prospekti ning vajaduse korral oma viimase aastaaruande ja sellele järgneva poolaastaaruande, mis on tõlgitud vastavalt artikli 94 lõike 1 punktidele c ja d, ja
artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, mis on tõlgitud vastavalt artikli 94 lõike 1 punktidele b ja d.
Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas eurofondi poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 esitatud dokumentatsioon on täielik.
Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast teate ja lõikes 2 nimetatud täieliku dokumentatsiooni kättesaamist lõigetes 1 ja 2 osutatud täieliku dokumentatsiooni sellise liikmesriigi pädevatele asutustele, kus eurofond kavatseb oma osakuid turustada. Nad lisavad dokumentidele kinnituse selle kohta, et eurofond täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimusi.
Pärast dokumentide edastamist teatavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata eurofondile dokumentide edastamisest. Eurofond võib siseneda eurofondi vastuvõtva liikmesriigi turule alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.
Kui esimeses lõigus osutatud muudatuse tagajärjel ei vastaks eurofond enam käesolevale direktiivile, teatavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused eurofondile 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist, et ta ei tohi seda muudatust teha. Sellisel juhul annavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest teada ka eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.
Kui esimeses lõigus osutatud muudatus tehakse pärast teise lõigu kohast teabe edastamist ja kui eurofond ei vasta muudatuse tagajärjel enam käesolevale direktiivile, võtavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 98 kõik asjakohased meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral sõnaselgelt eurofondi turustamise, ja teavitavad võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.
Artikkel 93a
Liikmesriigid tagavad, et eurofond võib selles liikmesriigis, millega seoses ta on esitanud teate vastavalt artiklile 93, fondi osakute või asjakohasel juhul aktsiaklasside turustamiseks võetud meetmeid puudutava teate tagasi võtta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
üldine pakkumine osta või võtta tagasi ilma tasusid rakendamata ja mahaarvamisi tegemata kõik sellised osakud, mida kõnealuse liikmesriigi investorid omavad, on üldsusele kättesaadav vähemalt 30 tööpäeva jooksul ning saadetakse otse või finantsvahendajate kaudu individuaalselt kõigile teadaolevatele kõnealuse liikmesriigi investoritele;
kavatsus kõnealuses liikmesriigis nende osakute turustamiseks võetud meetmed lõpetada avalikustatakse üldsusele juurdepääsetaval viisil, sh elektrooniliste vahendite abil, mis on eurofondide turustamisel tavapärane ning tüüpilisele eurofondi investorile sobiv;
finantsvahendajatega või volitatud esindajatega sõlmitud lepingulisi kokkuleppeid muudetakse või need lõpetatakse alates teate tagasivõtmise kuupäevast, et vältida lõikes 2 osutatud teates nimetatud osakute uut või täiendavat otsest või kaudset mitteavalikku või avalikku pakkumist.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabes kirjeldatakse selgelt, mida see investoritele kaasa toob, kui nad osakute tagasivõtmise või -ostmise pakkumisega ei nõustu.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teave esitatakse selle liikmesriigi, millega seoses eurofond on artikli 93 kohase teate esitanud, ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Eurofond lõpetab nende osakute uue või täiendava otsese või kaudse mitteavaliku või avaliku pakkumise, mille puhul teade kõnealuses liikmesriigis tagasi võeti, alates esimese lõigu punktis c osutatud kuupäevast.
Kohe kui eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on teate esimese lõigu kohaselt edastanud, annavad nad sellest eurofondile teada.
Artikkel 94
Kui eurofond turustab oma osakuid eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis, esitab ta investoritele sellise liikmesriigi territooriumil kogu teabe ja kõik dokumendid, mida eurofond on IX peatüki kohaselt kohustatud esitama investoritele oma päritoluliikmesriigis.
Selline teave ja dokumendid esitatakse investoritele kooskõlas järgmiste sätetega:
ilma et see piiraks IX peatüki sätete kohaldamist, esitatakse selline teave ja/või dokumendid investoritele viisil, mis on ette nähtud eurofondi vastuvõtva liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega;
artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave tõlgitakse eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keelde;
muud dokumendid või teave, mis ei ole artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, tõlgitakse eurofondi omal valikul kas eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keelde või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavasse keelde, ja
punktide b ja c alusel teabe ja dokumentide tõlkimise eest vastutab eurofond ning kõnealune tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.
Artikkel 95
Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega täpsustatakse:
▼M6 —————
eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt artikli 93 lõikele 7 nõutud juurdepääsu lihtsustamine artikli 93 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabele ja dokumentidele.
Artikli 93 ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:
sellise teate ühtlustatud sisu ja näidisvorm, mida eurofond kasutab teate esitamiseks artikli 93 lõike 1 kohaselt, kaasa arvatud viide dokumendile, mille kohta tõlge on tehtud;
artikli 93 lõikes 3 osutatud ühtlustatud kinnituse vorm ja sisu, mida kasutavad liikmesriikide pädevad asutused;
pädevate asutuste vahelise sellise teabevahetuse, sealhulgas sellise elektroonilise teabevahetuse kord, mille abil teavitatakse artikli 93 alusel.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 96
Eurofond võib eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis tegutsemiseks kasutada sama viidet oma õiguslikule vormile (näiteks äriühinguna asutatud fond või lepinguline fond), mida ta kasutab oma päritoluliikmesriigis.
XII PEATÜKK
TEGEVUSLUBADE JA JÄRELEVALVE EEST VASTUTAVAID ASUTUSI KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 97
Artikkel 98
Pädevatele asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Selliseid volitusi kasutatakse:
vahetult;
koostöös teiste asutustega;
pädevate asutuste vastutusel, delegeerides vastutuse üksustele, kellele ülesanded on edasi antud, või
suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.
Lõike 1 alusel on pädevatel asutustel muu hulgas õigus:
tutvuda kõigi dokumentidega, olenemata nende vormist, ja saada nende dokumentide koopiad;
nõuda isikutelt teavet ning vajaduse korral kutsuda isikuid välja ja neid teabe saamise eesmärgil küsitleda;
viia läbi kohapealseid kontrolle;
nõuda:
siseriikliku õigusega lubatud ulatuses telekommunikatsioonioperaatorite valduses olevaid olemasolevaid andmeliiklusandmeid, kui on piisav alus kahtlustada õigusrikkumist ja kui sellised andmed võivad olla asjakohased käesoleva direktiivi rikkumiste uurimisel;
eurofondide, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide, depositooriumide või muude käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate üksuste valduses olevaid telefonikõnede ja elektrooniliste sõnumite andmeid ja andmeliiklusandmeid;
nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud sätetega;
nõuda vara külmutamist või arestimist;
nõuda kutsetegevuse ajutist keelamist;
nõuda, et tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fondid, fondivalitsejad ja depositooriumid esitavad teavet;
võtta vastu mis tahes meetmeid tagamaks, et äriühinguna asutatud fondid, fondivalitsejad või depositooriumid täidaksid jätkuvalt käesoleva direktiivi nõudeid;
nõuda osakuomanike või avalikkuse huvides osakute väljalaskmise, tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist;
tunnistada eurofondile, fondivalitsejale või depositooriumile antud tegevusluba kehtetuks;
anda asjad üle kriminaalmenetluse alustamiseks;
lubada audiitoritel või ekspertidel teostada kontrolli või uurimist.
Artikkel 99
Kui liikmesriigid otsustavad mitte sätestada halduskaristusi, sest õigusrikkumistele kohaldatakse liikmesriigi kriminaalõigust, edastavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.
Halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Hiljemalt 18. märtsiks 2016 teatavad liikmesriigid komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus- ja haldusnormid, millega võetakse üle käesolev artikkel, sealhulgas asjaomased kriminaalõiguse sätted. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist kõnealuste õigus- ja haldusnormide hilisematest muudatustest.
Pädevad asutused võivad teha koostööd ka muude liikmesriikide pädevate asutustega, et hõlbustada rahatrahvide sissenõudmist.
Pädev asutus võib keelduda teabetaotluse või uurimisalase koostöötaotluse korral tegutsemast üksnes järgmistel erandjuhtudel, nimelt kui:
asjaomase teabe edastamine võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi julgeolekut, eelkõige terrorismi- ja muude raskete kuritegude vastast võitlust;
taotlusele reageerimine kahjustab tõenäoliselt tema enda uurimist, õigusnormide täitmise tagamist või, kui see on kohaldatav, kriminaaluurimist;
sama teo ja samade isikute suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigi ametiasutustes või
taotluse saanud liikmesriigis on selliste isikute suhtes sama teo eest juba tehtud lõplik kohtuotsus.
Järgides siseriiklikku õigust, tagavad liikmesriigid, et kõigil lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida võidakse kohaldada, vähemalt järgmist:
avalik teadaanne, milles nimetatakse õigusrikkumise eest vastutav isik ja õigusrikkumise laad;
ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks tegevuse kordamisest;
eurofondi või fondivalitseja puhul eurofondi või fondivalitseja tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine;
fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi juhtorgani liikme või muu vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine või, korduvate raskete õigusrikkumiste korral, alaline keeld täita ametikohustusi kõnealustes või muudes sellistes äriühingutes;
juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 17. septembri 2014. aasta seisuga, või kuni 10 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille juhtorgan on kinnitanud; kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL, ( 21 ) siis on asjaomane aasta kogukäive vastavalt asjakohastele raamatupidamisdirektiividele aasta kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan;
füüsilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 17. septembri 2014. aasta seisuga;
alternatiivina punktidele e ja f, maksimaalne haldustrahv, mis on vähemalt sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi õigusrikkumise tulemusel, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata, isegi kui see ületab punktides e ja f osutatud maksimumsummasid.
Artikkel 99a
Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormides on ette nähtud karistused eelkõige järgmistel juhtudel:
eurofondina tegutsetakse ilma tegevusloata, millega seega rikutakse artiklit 5;
fondivalitsejana tegutsetakse, saamata selleks eelnevalt tegevusluba, millega seega rikutakse artiklit 6;
äriühinguna asutatud fondina tegutsetakse, saamata selleks eelnevalt tegevusluba, millega seega rikutakse artiklit 27;
otseselt või kaudselt omandatakse oluline osalus fondivalitsejas või olulist osalust fondivalitsejas suurendatakse nii, et selle tulemusena hääleõiguste või omatava kapitali osakaal küüniks 20 %, 30 % või 50 %ni või ületaks seda, või nii, et fondivalitsejast saaks tütarettevõtja (edaspidi „kavandatav omandamine”), ilma et teavitataks kirjalikult selle fondivalitseja pädevaid asutusi, kus kavatsetakse olulist osalust omandada või seda suurendada, millega seega rikutakse artikli 11 lõiget 1;
otseselt või kaudselt võõrandatakse oluline osalus fondivalitsejas või otseselt või kaudselt vähendatakse fondivalitsejas olulist osalust, mille tulemusena hääleõiguste ja või omatava kapitali osakaal väheneks alla 20 %, 30 % või 50 %, või nii, et fondivalitseja ei oleks enam tütarettevõtja, ilma et pädevaid asutusi teavitataks kirjalikult, millega seega rikutakse artikli 11 lõiget 1;
fondivalitseja on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil, millega seega rikutakse artikli 7 lõike 5 punkti b;
äriühinguna asutatud fond on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil, millega seega rikutakse artikli 29 lõike 4 punkti b;
fondivalitseja, olles saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tulemusena osalused ületavad mõne direktiivi 2014/65/EL artikli 11 lõikes 1 osutatud künnise või langevad alla selle, ei teata kõnealusest omandamisest või võõrandamisest pädevatele asutustele, millega seega rikutakse käesoleva direktiivi artikli 11 lõiget 1;
fondivalitseja ei teata vähemalt korra aastas pädevatele asutustele nende aktsionäride ja liikmete nimesid, kes omavad olulist osalust, ning kõnealuste osaluste suurusi, millega seega rikutakse artikli 11 lõiget 1;
fondivalitseja ei järgi menetlusi ja korda, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artikli 12 lõike 1 punkt a;
fondivalitseja ei täida struktuurilisi ja organisatsioonilisi nõudeid, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artikli 12 lõike 1 punkt b;
äriühinguna asutatud fond ei järgi menetlusi ja korda, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artikkel 31;
fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei täida nõudeid, mis on seotud ülesannete edasi andmisega kolmandatele isikutele ning mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artiklid 13 ja 30;
fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei järgi tegevuseeskirju, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artiklid 14 ja 30;
depositoorium ei täida oma ülesandeid vastavalt siseriiklikele sätetele, millega võetakse üle artikli 22 lõiked 3–7;
äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja iga valitsetava lepingulise fondi puhul ei täida korduvalt kohustusi seoses eurofondide investeerimispõhimõtetega, mis on kehtestatud siseriiklike sätetega, millega võetakse üle VII peatükk;
fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei kasuta riskijuhtimisprotsessi või protsessi, millega täpselt ja sõltumatult hinnatakse börsiväliste tuletisinstrumentide väärtust, nagu on kehtestatud siseriiklike sätetega, millega võetakse üle artikli 51 lõige 1;
äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja iga valitsetava lepingulise fondi puhul ei täida korduvalt kohustusi seoses investoritele esitatava teabega, nagu on kehtestatud vastavalt siseriiklikele sätetele, millega võetakse üle artiklid 68–82;
fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond, kes turustab selle eurofondi osakuid, mida ta valitseb muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriigis, ei täida teatamise nõuet, mis on sätestatud artikli 93 lõikes 1.
Artikkel 99b
Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks, või kui nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teevad ühte järgmisest:
viivitavad karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse avaldamisega kuni ajani, mil vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad olemas olemast;
avaldavad karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse kohta anonüümsed andmed siseriiklikus õiguses sätestatud korras, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab isikuandmete tõhusa kaitse, või
jätavad karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse üldse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:
et finantsturgude stabiilsust ei seata ohtu;
sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähem oluliseks peetava meetme puhul.
Kui karistuse mõistmine või muu meetme võtmise otsus otsustatakse avaldada anonüümselt, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avaldamise põhjused kaovad.
Artikkel 99c
Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või -meetme liigi ja haldustrahvi suuruse kindlaksmääramisel tagavad pädevad asutused, et need on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ning võtavad arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:
õigusrikkumise raskusaste ja kestus;
õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;
õigusrikkumise eest vastutava isiku finantsseisundi tugevus, millele osutab juriidilise isiku puhul näiteks tema kogukäive või füüsilise isiku puhul tema aastane sissetulek;
õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt õigusrikkumise tulemusena saadud kasu või välditud kahjumi olulisus, muudele isikutele tekitatud kahju ning asjakohasel juhul turgude toimimisele või majandusele üldiselt tekitatud kahju, kui seda saab kindlaks määrata;
õigusrikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd;
õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemad õigusrikkumised;
pärast õigusrikkumist õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt selle kordumise ärahoidmiseks võetud meetmed.
Artikkel 99d
Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:
õigusrikkumiste teadete vastuvõtmise erimenetlus ja teadete järelkontroll;
äriühinguna asutatud fondide, fondivalitsejate ja depositooriumide nende töötajate asjakohane kaitse, kes teatavad neis üksustes toime pandud õigusrikkumistest, vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebavõrdse kohtlemise eest;
selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmavad nii isikut, kes teatab õigusrikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes on väidetavalt vastutav õigusrikkumise toimepanemise eest, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ ( 22 );
selged õigusnormid, mis tagavad, et õigusrikkumisest teatanud isikule on konfidentsiaalsus igal juhul tagatud, välja arvatud juhul, kui siseriiklikus õiguses nõutakse edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames andmete avalikustamist.
Artikkel 99e
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. septembriks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 100
Artikkel 101
Liikmesriikide pädevad asutused teevad käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks vajaduse korral koostööd, kasutades käesolevas direktiivis või siseriiklikes õigusaktides sätestatud volitusi.
Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et lihtsustada käesoleva lõikega ettenähtud koostööd.
Pädevad asutused kasutavad oma volitusi koostööks isegi juhul, kui uuritava tegevuse puhul ei ole tegemist nende liikmesriigis kehtiva mis tahes õigusakti rikkumisega.
Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.
Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.
Ühe liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda teise liikmesriigi pädeva asutuse koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või teise liikmesriigi territooriumil läbiviidava uurimise puhul nende käesolevas direktiivis sätestatud volituste raames. Kui pädev asutus saab taotluse seoses kohapealse kontrolli või uurimisega, toimib ta järgmiselt:
viib kontrolli või uurimise läbi ise,
lubab kontrolli või uurimist läbi viia taotleval asutusel või
lubab kontrolli või uurimist läbi viia audiitoritel või ekspertidel.
Kui kontrolli või uurimise viib ühe liikmesriigi territooriumil läbi sama liikmesriigi pädev asutus, võib koostööd taotlenud liikmesriigi pädev asutus nõuda, et tema töötajad saaksid kohapealse kontrolli või uurimise läbiviimises osaleda. Kontroll või uurimine viiakse läbi siiski selle liikmesriigi üldise kontrolli all, kelle territooriumil kõnealust kontrolli või uurimist läbi viiakse.
Kui kontrolli või uurimise viib ühe liikmesriigi territooriumil läbi teise liikmesriigi pädev asutus, võib selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil kontrolli või uurimist läbi viiakse, nõuda, et tema töötajad saaksid kohapealses kontrolli või uurimise läbiviimises osaleda.
Selle liikmesriigi, kus kontrolli või uurimist läbi viiakse, pädevad asutused võivad lõike 2 kohasest teabe vahetamisest või koostöötaotluse alusel lõike 4 kohase uurimise või kohapealse kontrolli läbiviimisest keelduda ainult juhul kui:
selline uurimine, kohapealne kontroll või teabevahetus võib kahjustada kõnealuse liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;
kõnealuses liikmesriigis on sama tegevuse ja samade isikute suhtes juba algatatud kohtumenetlus;
kõnealuses liikmesriigis on seoses samade isikute ja samade tegevustega lõplik kohtuotsus juba välja kuulutatud.
Pädevad asutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) olukordadest, kui:
artiklis 109 sätestatud taotlust teabe esitamiseks ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul;
artiklis 110 sätestatud kontrolli või uurimise läbiviimise taotlust ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul või
taotlust lubada pädeva asutuse ametnikul osaleda teise liikmesriigi pädevate asutuste ametnike läbiviidavates toimingutes ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul.
Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esimeses lõigus osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega, ilma et see piiraks võimalusi keelduda teabe saamiseks või uurimise läbiviimiseks esitatud taotluse alusel toimida, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 6, ega Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võimet toimida sellistel juhtudel nimetatud määruse artikli 17 kohaselt.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja tehniliste rakenduslike standardite eelnõud, et kehtestada ühised menetlused pädevatele asutustele koostöö tegemiseks lõigetes 4 ja 5 osutatud kohapealse kontrolli ja uurimise läbiviimisel.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 102
Liikmesriigid sätestavad, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti pädevate asutuste käest väljaõppe saanud audiitorid ja eksperdid, on kohustatud hoidma ametisaladust. See kohustus tähendab, et need isikud ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida nad oma ametikohustuste täitmisel saavad, teatavaks teha ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus eurofonde, fondivalitsejaid ja depositooriumeid („eurofondi äritegevusele kaasaaitavad äriühingud”) eraldi identifitseerida pole võimalik, ilma et see hõlmaks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid kohtuasju.
Samas võib eurofondi või selle äritegevusele kaasaaitava äriühingu pankroti või sundlikvideerimise puhul tsiviil- või ärimenetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis ei hõlma selle äriühingu päästmise katsetega seotud kolmandaid isikuid.
Lõikega 1 ei takistata liikmesriikide pädevatel asutustel teabe vahetamist vastavalt käesolevale direktiivile või eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute suhtes kohaldatavale muudele liidu õigusaktidele ega kõnealuse teabe edastamist Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010 või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
Käesoleva direktiivi alusel teiste pädevate asutustega teavet vahetavad pädevad asutused võivad teabe edastamise ajal märkida, et kõnealust teavet ei tohi avalikustada nende otsese nõusolekuta ja sellisel juhul võib kõnealust teavet vahetada üksnes eesmärkidel, milleks nimetatud asutused annavad oma nõusoleku.
Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste või käesoleva artikli lõikes 5 ja artikli 103 lõikes 1 kindlaks määratud kolmandate riikide asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on nimetatud käesolevas artiklis. Sellise teabevahetuse eesmärk on kõnealuste asutuste või organite järelevalvefunktsiooni täitmine.
Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.
Lõigete 1 või 2 kohaselt konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused võivad seda teavet kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel järgmistel eesmärkidel:
selleks et kontrollida, kas eurofondid või nende äritegevusele kaasaaitavad äriühingud täidavad majandustegevuse alustamise tingimusi, ning et hõlbustada ärijuhtimise, haldus- ja raamatupidamistoimingute ning sisekontrolli mehhanismide jälgimist;
selleks et rakendada karistusi;
pädevate asutuste otsuste peale esitatud halduskaebuste menetlemiseks ning
artikli 107 lõike 2 kohaselt algatatud kohtumenetluses osalemiseks.
Lõigetega 1 ja 4 ei välistata teabe vahetamist liikmesriigi siseselt või liikmesriikide vahel, kui teavet vahetavad pädevad asutused ja
asutused, kellel on krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate või muude finantseerimisasutuste üle riikliku järelevalve teostamise kohustus, või asutused, kes vastutavad finantsturgude järelevalve eest;
organid, kes on seotud eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute likvideerimise või pankroti või muude samalaadsete menetlustega või
kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest vastutavad isikud;
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 23 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 24 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
Lõigetega 1 ja 4 ei takistata eespool nimetatud pädevatel asutustel järelevalveülesannete täitmist või teabe avalikustamist investori kaitse skeeme haldavatele organitele nende tööülesannete täitmiseks.
Esimese lõigu kohaselt vahetatava teabe suhtes kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.
Artikkel 103
Olenemata artikli 102 lõigetest 1 kuni 4 võivad liikmesriigid lubada teabe vahetamist pädeva asutuse ja
ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende organite kontrollimise eest, kes on seotud eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute likvideerimise või pankroti või muude samalaadsete menetlustega;
ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine.
Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikega 1 ettenähtud erandit, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
teavet kasutatakse lõikes 1 osutatud kontrolli teostamiseks;
saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust ja
kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult teabe avaldanud pädevate asutuste sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.
Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikega 4 ettenähtud erandit, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
teavet kasutatakse lõikes 4 osutatud ülesannete teostamiseks;
saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust ja
kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult teabe avaldanud pädevate asutuste sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.
Punkti c kohaldamisel teatavad lõikes 4 osutatud asutused või organid teabe avalikustanud pädevatele asutustele selliste isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele kõnealune teave tuleb saata.
Artikkel 104
Artiklid 102 ja 103 ei takista pädevatel asutustel edastamast artikli 102 lõigetes 1–4 osutatud teavet arvelduskojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud arveldus- ja tasaarveldusteenuseid osutavale asutusele, kui pädevad asutused leiavad, et kõnealuse teabe edastamine on vajalik selleks, et tagada nende asutuste nõuetekohane toimimine, juhul kui turuosalised ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita.
Sellega seoses saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.
Liikmesriigid tagavad siiski, et artikli 102 lõike 2 alusel saadud teavet ei avalikustata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud asjaoludel ilma teabe avalikustanud pädevate asutuste selgesõnalise nõusolekuta.
Olenemata artikli 102 lõigetest 1 ja 4, võivad liikmesriigid seaduses ettenähtud juhtudel anda teatava teabe avalikustamiseks loa teistele keskvalitsuse asutustele, kelle vastutusalasse jäävad eurofonde ja nende äritegevusele kaasaaitavaid äriühinguid, krediidiasutusi, finantseerimisasutusi, investeerimisühinguid ning kindlustusandjaid käsitlevad järelevalvealased õigusaktid, ning kõnealuste asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.
Sellistel tingimustel võib teavet avalikustada siiski ainult selleks, et kontrollida usaldatavusnormatiivide täitmist.
Liikmesriigid sätestavad siiski, et artikli 102 lõigete 2 ja 5 alusel saadud teavet ei avalikustata käesolevas lõikes nimetatud asjaoludel kunagi ilma teabe avalikustanud pädevate asutuste sõnaselge nõusolekuta.
Artikkel 104a
Artikkel 105
Käesoleva direktiivi kohaste teabevahetust käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks tingimused seoses pädevate asutuste vahelise teabevahetuse korraga ning pädevate asutuste ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vahelise teabevahetuse korraga.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 106
Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et kõik isikud, keda on tunnustatud direktiivi 2006/43/EÜ tähenduses ning kes teevad eurofondis või selle äritegevusele kaasaaitavas äriühingus direktiivi 78/660/EMÜ artikli 51, direktiivi 83/349/EMÜ artikli 37 või käesoleva direktiivi artikli 73 kohaselt kohustuslikku auditit või täidavad muid õigusaktides sätestatud tööülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama pädevaid asutusi kõikidest neile ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ja kõnealuse ettevõtjaga seotud asjaoludest või otsustest, mis võivad osutada järgmistele asjaoludele:
tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide oluline rikkumine;
eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute edasise tegevuse kahjustamine või
raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmine või märkustega esitamine.
Kõnealune isik on kohustatud teatama kõikidest temale tööülesannete täitmisel teatavaks saanud punktis a kirjeldatud asjaoludest ja otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt püsivad sidemed eurofondiga või selle äritegevusele kaasaaitava äriühinguga, kui ta täidab oma tööülesandeid kõnealuses äriühingus.
Artikkel 107
Liikmesriigid näevad ette, et vastavalt siseriiklikule õigusele kindlaks määratud üks või mitu järgmist asutust võivad tarbijate huvides ja kooskõlas siseriikliku õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele, et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud siseriiklike sätete kohaldamine:
avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad;
tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi kaitsta tarbijaid;
kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi kaitsta oma liikmeid.
Artikkel 108
Kui ettevõtja rikub õigus- ja haldusnorme või fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud norme, on ainult eurofondi päritoluliikmesriigi asutustel õigus tema suhtes meetmeid võtta.
Eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad siiski tema suhtes meetmeid võtta juhul, kui ettevõtja rikub õigus- ja haldusnorme, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil ning mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, või artiklites 92 ja 94 sätestatud nõudeid.
Kui hoolimata eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või asjaolu tõttu, et sellised meetmed ei ole piisavad või asjaolu tõttu, et eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, jätkab eurofond tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus eurofondi vastuvõtva liikmesriigi investorite huvidega, võivad eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused selle tagajärjel võtta ühe kahest järgmisest meetmest:
pärast eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist võtta kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks, sealhulgas võimalus takistada asjaomasel eurofondil jätkata oma osakute turustamist eurofondi vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, või
vajaduse korral teatatakse kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.
Komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitatakse viivitamata mis tahes meetmetest, mida on võetud esimese lõigu punkti a kohaselt.
Artikkel 109
Kui fondivalitseja tegutseb ühes või mitmes fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis, osutades teenuseid või asutades filiaali, teevad kõikide asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tihedat koostööd.
Taotluse korral annavad nad üksteisele kogu selliste fondivalitsejate juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitleva teabe, mis võib hõlbustada järelevalvet, ja kogu teabe, mis võib hõlbustada selliste fondivalitsejate jälgimist. Eelkõige teevad fondivalitseja päritoluliikmesriigi asutused koostööd tagamaks, et fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi asutused saaksid koguda artikli 21 lõikes 2 osutatud andmeid.
Artikkel 110
XIII PEATÜKK
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA TÄITEVVOLITUSED
Artikkel 111
Komisjon võib võtta vastu käesoleva direktiivi tehnilised muudatused järgmistes valdkondades:
mõistete selgitamine käesoleva direktiivi järjepideva ühtlustamise ja ühtse kohaldamise tagamiseks kogu liidus või
terminite ühtlustamine ja määratluste vormistamine kooskõlas hilisemate avatud investeerimisfonde ja nendega seotud küsimusi reguleerivate õigusaktidega.
Esimese lõigus osutatud meetmed võetakse vastu ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil.
Artikkel 112
Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ. ( 26 )
Artikkel 112a
Artiklis 26b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 17. septembrist 2014.
Artiklis 50a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 21. juulist 2011.
Artiklis 51 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 20. juunist 2013.
Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
▼M4 —————
XIV PEATÜKK
ERANDID NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
1. JAGU
Erandid
Artikkel 113
Artikkel 114
2. JAGU
Ülemineku- ja lõppsätted
Artikkel 115
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise aruande hiljemalt 1. juuliks 2013.
Artikkel 116
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 30. juuniks 2011 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, et täita artikli 1 lõike 2 teist lõiku, artikli 1 lõike 3 punkti b, artikli 2 lõike 1 punkte e, m, p, q ja r, artikli 2 lõiget 5, artiklit 4, artikli 5 lõikeid 1 kuni 4, 6 ja 7, artikli 6 lõiget 1, artikli 12 lõiget 1, artikli 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 13 lõike 1 punkte a ja i, artiklit 15, artikli 16 lõiget 1, artikli 16 lõiget 3, artikli 17 lõiget 1, artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 17 lõikeid 4 kuni 7, artikli 17 lõike 9 teist lõiku, artikli 18 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 18 lõike 1 punkti b, artikli 18 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku, artikli 18 lõikeid 3 ja 4, artikleid 19 ja 20, artikli 21 lõikeid 2 kuni 6, 8 ja 9, artikli 22 lõiget 1, artikli 22 lõike 3 punkte a, d ja e, artikli 23 lõikeid 1, 2, 4 ja 5, artikli 27 kolmandat lõiku, artikli 29 lõiget 2, artikli 33 lõikeid 2, 4 ja 5, artikleid 37 kuni 42, artikli 43 lõikeid 1 kuni 5, artikleid 44 kuni 49, artikli 50 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 50 lõiget 3, artikli 51 lõike 1 kolmandat lõiku, artikli 54 lõiget 3, artikli 56 lõiget 1, artikli 56 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatavat lauset, artikleid 58 ja 59, artikli 60 lõikeid 1 kuni 5, artikli 61 lõikeid 1 ja 2, artikli 62 lõikeid 1, 2 ja 3, artiklit 63, artikli 64 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 65 kuni 67, artikli 68 lõike 1 sissejuhatav osa ning punkt a, artikli 69 lõikeid 1 ja 2, artikli 70 lõikeid 2 ja 3, artikleid 71, 72 ja 74, artikli 75 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 77 kuni 82, artikli 83 lõike 1 punkti b, artikli 83 lõike 2 punkti a teist taanet, artiklit 86, artikli 88 lõike 1 punkti b, artikli 89 punkti b, artikleid 90 kuni 94, artikleid 96 kuni 100, artikli 101 lõikeid 1 kuni 8, artikli 102 lõike 2 teist lõiku, artikli 102 lõiget 5, artikleid 107 ja 108, artikli 109 lõikeid 2, 3 ja 4, artiklit 110 ning I lisa. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 1. juulist 2011. aastal.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid direktiivile 85/611/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid näevad ette sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.
Artikkel 117
Direktiiv 85/611/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2011, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.
Viiteid lihtsustatud prospektile käsitatakse viidetena artiklis 78 osutatud investorile esitatavale põhiteabele.
Artikkel 118
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 lõiget 1, artikli 1 lõike 2 esimest lõiku, artikli 1 lõike 3 punkti a, artikli 1 lõikeid 4–7, artikli 2 lõike 1 punkte a–d, f–l ning n ja o, artikli 2 lõikeid 2, 3 ja 4, 6 ja 7, artiklit 3, artikli 5 lõiget 5, artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4, artikleid 7–11, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõike 1 punkte b–h, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 1, artikli 16 lõiget 2, artikli 17 lõike 2 punkte a, c ja d, artikli 17 lõike 3 teist lõiku, artikli 17 lõiget 8, artikli 17 lõike 9 esimest lõiku, artikli 18 lõiget 1, välja arvatud sissejuhatav lause ning punkt a, artikli 18 lõike 2 esimest ja teist lõiku, artikli 21 lõikeid 1 ja 7, artikli 22 lõiget 2, artikli 22 lõike 3 punkte b ja c, artikli 23 lõiget 3, artiklit 24, artikleid 25 ja 26, artikli 27 esimest ja teist lõiku, artiklit 28, artikli 29 lõikeid 1, 3 ja 4, artikleid 30, 31 ja 32, artikli 33 lõikeid 1 ja 3, artikleid 34, 35 ja 36, artikli 50 lõike 1 punkte a kuni h, artikli 50 lõiget 2, artikli 51 lõike 1 esimest ja teist lõiku, artikli 51 lõikeid 2 ja 3, artikleid 52 ja 53, artikli 54 lõiget 1, artikli 54 lõiget 2, artiklit 55, artikli 56 lõike 2 esimest ja teist lõiku, artikli 56 lõiget 3, artiklit 57, artikli 68 lõiget 2, artikli 69 lõikeid 3 ja 4, artikli 70 lõiget 1, artikli 70 lõiget 4, artikleid 73 ja 76, artikli 83 lõiget 1, välja arvatud artikli 83 lõike 1 punkti b, artikli 83 lõike 2 punkti a, välja arvatud selle teist taanet, artikleid 84, 85, 87, artikli 88 lõiget 1, välja arvatud selle punkti b, artikli 88 lõiget 2, artiklit 89, välja arvatud selle punkti b, artikli 102 lõiget 1, artikli 102 lõike 2 esimest lõiku, artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artikleid 103–106, artikli 109 lõiget 1, artikleid 111, 112, 113, 117 ja II, III ja IV lisa kohaldatakse alates 1. juulist 2011. aastal.
Artikkel 119
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
A LOEND
1. Teave lepingulise fondi kohta |
1. Teave fondivalitseja kohta, muu hulgas selle kohta, kas fondivalitseja päritoluliikmesriik erineb eurofondi päritoluliikmesriigist. |
1. Teave äriühinguna asutatud fondi kohta |
1.1. Nimi |
1.1. Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja peakontor, kui see erineb registrijärgsest asukohast. |
1.1. Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja peakontor, kui see erineb registrijärgsest asukohast. |
1.2. Lepingulise fondi asutamiskuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. |
1.2. Fondivalitseja asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. |
1.2. Äriühinguna asutatud fondi asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. |
|
1.3. Kui fondivalitseja haldab teisi lepingulisi fonde, siis kõnealused teised lepingulised fondid. |
1.3. Kui äriühinguna asutatud fondil on eri investeerimisüksusi, märge nende üksuste kohta. |
1.4. Koht, kust on võimalik saada fonditingimusi, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid. |
|
1.4. Koht, kust võib saada äriühinguna asutatud fondi põhikirja, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid. |
1.5. Osakuomanike jaoks olulised lühiandmed lepingulise fondi suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvamisi lepingulise fondi poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult. |
|
1.5. Osakuomanike jaoks olulised lühiandmed äriühinguna asutatud fondi suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvamisi äriühinguna asutatud fondi poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult. |
1.6. Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus. |
|
1.6. Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus. |
1.7. Artiklis 73 osutatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed. |
|
1.7. Artiklis 73 osutatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed. |
|
1.8. Fondivalitseja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool äriühinguna asutatud fondi, kui see on tähtis fondivalitseja seisukohast. |
1.8. Äriühinguna asutatud fondi haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool äriühinguna asutatud fondi, kui see on tähtis äriühinguna asutatud fondi seisukohast. |
|
1.9. Märgitud kapitali suurus, sissemakstud kapitali nimetamisega. |
1.9. Kapital |
1.10. Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige: — õiguse liik (asja-, võlanõude- või muu õigus), mida osak esindab, — originaal-väärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamiskontol, — osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid, — osakuomanike hääleõiguse kirjeldus, kui see on olemas, — asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla lepingulise fondi likvideerimine, ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega. |
|
1.10. Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige: — originaal-väärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamis-kontol, — osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid, — osakuomanike hääleõiguste kirjeldus, — asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla äriühinguna asutatud fondi likvideerimine, ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega. |
1.11. Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse. |
|
1.11. Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse. |
1.12. Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused. |
|
1.12. Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused. |
1.13. Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ning tingimused ja asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada. |
|
1.13. Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ning tingimused ja asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada. Kui äriühinguna asutatud fondil on eri investeerimisüksusi, teave selle kohta, kuidas osakuomanik saab siirduda ühest üksusest teise ning sel juhul võetavate tasude kohta. |
1.14. Kasumi kindlakstegemise ja selle kasutamise eeskirjade kirjeldus. |
|
1.14. Kasumi kindlakstegemise ja selle kasutamise eeskirjade kirjeldus. |
1.15. Lepingulise fondi investeerimiseesmärgid, k.a selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning viide mis tahes metoodikale, vahenditele või krediidivõimele, mida lepingulise fondi juhtimises võib kasutada. |
|
1.15. Äriühinguna asutatud fondi investeerimiseesmärgid, k.a selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning viide mis tahes metoodikale, vahenditele või krediidivõimele, mida äriühinguna asutatud fondi juhtimises võib kasutada. |
1.16. Vara hindamise eeskirjad. |
|
1.16. Vara hindamise eeskirjad. |
1.17. Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige: — nende hindade arvutamise meetod ja sagedus, — teave osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta, — nende hindade avaldamise viis, koht ja sagedus. |
|
1.17. Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige: — nende hindade arvutamise meetod ja sagedus, — teave osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta, — nende hindade avaldamise viis, koht ja sagedus (1). |
1.18. Teave lepingulise fondi poolt fondivalitsejale, depositooriumile või kolmandatele isikutele tasu maksmise ning kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta. |
|
1.18. Teave äriühinguna asutatud fondi poolt oma juhtkonnale ja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele, depositooriumile või kolmandatele isikutele makstava tasu maksmise ja kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta. |
(1)
Äriühinguna asutatud fondid käesoleva direktiivi artikli 32 lõike 5 tähenduses märgivad ka: — osakute puhasväärtuse arvutamise meetodi ja sageduse, — kõnealuse puhasväärtuse avaldamise viisi, koha ja sageduse, — sellise väärtpaberibörsi osakuid turustavas riigis, mille noteering määrab selles riigis börsiväliste tehingute hinna. |
2. |
Teave depositooriumi kohta:
|
3. |
Teave konsultatsioonifirmade või välisnõustajate kohta investeeringute alal, kes nõustavad lepingu alusel, mille eest tasutakse eurofondi varast:
|
4. |
Teave osakuomanikele väljamaksete tegemise korra, osakute tagasiostmise või tagasivõtmise ja eurofondi käsitleva teabe kättesaadavaks tegemise kohta. Sellist teavet tuleb igal juhul anda liikmesriigis, kus eurofond on asutatud. Juhul, kui osakuid turustatakse mõnes teises liikmesriigis, antakse seda liikmesriiki käsitlevat teavet kõnealuses liikmesriigis avaldatavas prospektis. |
5. |
Muu investeerimisteave:
|
6. |
Majandusteave:
|
B LOEND
Teave, mis peab sisalduma perioodilistes aruannetes
I. Bilanss
II. |
Ringluses olevate osakute arv |
III. |
Vara puhasväärtus osaku kohta |
IV. |
Väärtpaberiportfell järgmiselt liigitatuna:
a)
väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud vabalt võõrandatavad väärtpaberid;
b)
vabalt võõrandatavad väärtpaberid, millega kaubeldakse mõnel teisel reguleeritud turul;
c)
artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud liiki hiljuti välja lastud vabalt võõrandatavad väärtpaberid;
d)
artikli 50 lõike 2 punktis a osutatud muud liiki vabalt võõrandatavad väärtpaberid; analüüsituna kõige sobivamate kriteeriumide alusel, silmas pidades eurofondide investeerimispoliitikat (näiteks majanduslike, geograafiliste ja valuutakriteeriumide alusel) netovara protsendina; iga eespool nimetatud investeeringu puhul tuleks märkida selle osakaal eurofondi vara koguväärtuses. Andmed väärtpaberiportfelli struktuuri muutumiste kohta aruande perioodil. |
V. |
Andmed eurofondi vara muutuste kohta aruande perioodil, sealhulgas:
—
investeeringute tulu,
—
muu tulu,
—
juhtimiskulud,
—
depositooriumi kulud,
—
muud kulud ja maksud,
—
puhastulu,
—
tulu jaotamine ning reinvesteeritud tulu,
—
kapitalikonto muutused,
—
investeeringute kallinemine või odavnemine,
—
mis tahes muud eurofondi vara ja kohustusi mõjutavad muutused,
—
tehingukulud, mis on eurofondi poolt seoses portfelliga tehtavate tehingutega kantud kulud.
|
VI. |
Võrdlustabel kolme viimase majandusaasta kohta, kuhu iga majandusaasta lõpul lisatakse iga majandusaasta kohta:
—
kogu vara puhasväärtus,
—
vara puhasväärtus osaku kohta.
|
VII. |
Andmed tehinguliikide lõikes aruande perioodi jooksul eurofondi poolt artikli 51 tähenduses sooritatud tehingutest tulenevate kohustuste summa kohta. |
II LISA
Ühisportfelli haldamisega seotud ülesanded:
õigusteenused ja fondivalitsemisega seotud raamatupidamisteenused;
klientide päringud;
väärtuse ja hinna määramine (sh maksudeklaratsioonid);
õigusnormidele vastavuse järelevalve;
osakuomanike registri pidamine;
tulu jaotamine;
osakute väljalaskmine ja väljaostmine;
lepingutega seotud arveldamine (sh tõendite saatmine);
dokumentide säilitamine.
III LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga
(osutatud artiklis 117)
Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3). |
|
Nõukogu direktiiv 88/220/EMÜ (EÜT L 100, 19.4.1988, lk 31). |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7). |
Ainult artikli 1 neljas taane, artikli 4 lõige 7 ja artikli 5 viies taane |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/64/EÜ (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27). |
Ainult artikkel 1 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/107/EÜ (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20). |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/108/EÜ (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35). |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1). |
Ainult artikkel 66 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9). |
Ainult artikkel 9 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/18/EÜ (ELT L 76, 19.3.2008, lk 42). |
|
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 117)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise tähtpäev |
85/611/EMÜ |
1. oktoober 1989 |
— |
88/220/EMÜ |
1. oktoober 1989 |
— |
95/26/EÜ |
18. juuli 1996 |
— |
2000/64/EÜ |
17. november 2002 |
— |
2001/107/EÜ |
13. august 2003 |
13. veebruar 2004 |
2001/108/EÜ |
13. august 2003 |
13. veebruar 2004 |
2004/39/EÜ |
— |
30. aprill 2006 |
2005/1/EÜ |
13. mai 2005 |
— |
IV LISA
Vastavustabel
Direktiiv 85/611/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine taane |
Artikli 1 lõike 2 punktid a ja b |
— |
Artikli 1 lõike 2 teine lõik |
Artikli 1 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 1 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 1 lõike 3 teine lõik |
Artikli 1 lõike 3 teise lõigu punkt a |
— |
Artikli 1 lõike 3 teise lõigu punkt b |
Artikli 1 lõiked 4–7 |
Artikli 1 lõiked 4–7 |
Artikli 1 lõike 8 sissejuhatav lause |
Artikli 2 lõike 1 punkti n sissejuhatav lause |
Artikli 1 lõike 8 esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktid i, ii, ja iii |
Artikli 1 lõike 8 viimane lause |
Artikli 2 lõige 7 |
Artikli 1 lõige 9 |
Artikli 2 lõike 1 punkt o |
Artikli 1a sissejuhatav lause |
Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 1a punkt 1 |
Artikli 2 lõike 1 punkt a |
Artikli 1a punkti 2 esimene lauseosa |
Artikli 2 lõike 1 punkt b |
Artikli 1a punkti 2 teine lauseosa |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 1a punktid 3–5 |
Artikli 2 lõike 1 punktid c–e |
Artikli 1a punkt 6 |
Artikli 2 lõike 1 punkt f |
Artikli 1a punkti 7 esimene lauseosa |
Artikli 2 lõike 1 punkt g |
Artikli 1a punkti 7 teine lauseosa |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 1a punktid 8–9 |
Artikli 2 lõike 1 punktid h–i |
Artikli 1a punkti 10 esimene lõik |
Artikli 2 lõike 1 punkt j |
Artikli 1a punkti 10 teine lõik |
Artikli 2 lõige 5 |
Artikli 1a punkt 11 |
— |
Artikli 1a punkt 12 ja punkti 13 esimene lause |
Artikli 2 lõike 1 punkti i alapunkt ii |
Artikli 1a punkti 13 teine lause |
Artikli 2 lõike 4 punkt a |
Artikli 1a punktid 14 ja punkti 15 esimene lause |
Artikli 2 lõike 1 punktid k ja l |
Artikli 1a punkti 15 teine lause |
Artikli 2 lõige 6 |
— |
Artikli 2 lõike 1 punkt m |
Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 3 sissejuhatav lause |
Artikli 2 lõike 1 esimene, teine, kolmas ja neljas taane |
Artikli 3 punktid a, b, c ja d |
Artikli 2 lõige 2 |
— |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
Artikli 4 lõiked 1–2 |
Artikli 5 lõiked 1–2 |
— |
Artikli 5 lõige 3 |
Artikli 4 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 5 lõike 4 esimese lõigu punktid a ja b |
— |
Artikli 5 lõike 4 teine lõik |
Artikli 4 lõike 3 teine lõik |
Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik |
Artikli 4 lõike 3 kolmas lõik |
Artikli 5 lõike 4 neljas lõik |
Artikli 4 lõige 3a |
Artikli 5 lõige 5 |
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 5 lõige 6 |
— |
Artikli 5 lõige 7 |
Artikli 5 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 6 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkt a |
Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkt a |
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkti b sissejuhatav lause |
Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkti b sissejuhatav lause |
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkti b esimene ja teine taane |
Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkti b alapunktid i ja ii |
Artikli 5 lõike 3 teine lõik |
Artikli 6 lõike 3 teine lõik |
Artikli 5 lõige 4 |
Artikli 6 lõige 4 |
Artikli 5a lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 5a lõike 1 punkti a sissejuhatav lause |
Artikli 7 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause |
Artikli 5a lõike 1 punkti a esimene taane |
Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkt i |
Artikli 5a lõike 1 punkti a teise taande sissejuhatav lause |
Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti ii sissejuhatav lause |
Artikli 5a lõike 1 punkti a teise taande punktid i, ii ja iii |
Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti ii esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 5a lõike 1 punkti a kolmas ja neljas taane |
Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkt iii |
Artikli 5a lõike 1 punkti a viies taane |
— |
Artikli 5a lõike 1 punktid b–d |
Artikli 7 lõike 1 punktid b–d |
Artikli 5a lõiked 2–5 |
Artikli 7 lõiked 2–5 |
Artikkel 5b |
Artikkel 8 |
Artikkel 5c |
Artikkel 9 |
Artikkel 5d |
Artikkel 10 |
Artikkel 5e |
Artikkel 11 |
Artikli 5f lõike 1 esimene lõik |
Artikli 12 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkt a |
Artikli 12 lõike 1 teise lõigu punkt a |
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkti b esimene lause |
Artikli 12 lõike 1 teise lõigu punkt b |
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkti b viimane lause |
— |
Artikli 5f lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 5f lõike 2 esimene ja teine taane |
Artikli 12 lõike 2 punktid a ja b |
— |
Artikli 12 lõige 3 |
Artikkel 5g |
Artikkel 13 |
Artikkel 5h |
Artikli 14 lõige 1 |
— |
Artikli 14 lõige 2 |
— |
Artikkel 15 |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 16 lõike 1 esimene lõik |
— |
Artikli 16 lõike 1 teine lõik |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 16 lõige 2 |
— |
Artikli 16 lõige 3 |
Artikli 6a lõige 1 |
Artikli 17 lõige 1 |
Artikli 6a lõige 2 |
Artikli 17 lõige 2 |
Artikli 6a lõige 3 |
Artikli 17 lõike 3 esimene ja teine lõik |
— |
Artikli 17 lõike 3 kolmas lõik |
— |
Artikli 17 lõiked 4 ja 5 |
Artikli 6a lõiked 4–6 |
Artikli 17 lõiked 6–8 |
Artikli 6a lõige 7 |
Artikli 17 lõike 9 esimene lõik |
— |
Artikli 17 lõike 9 teine lõik |
Artikli 6b lõige 1 |
Artikli 18 lõige 1 |
Artikli 6b lõige 2 |
Artikli 18 lõike 2 esimene ja teine lõik |
— |
Artikli 18 lõike 2 kolmas lõik |
Artikli 6b lõike 3 esimene lõik |
Artikli 18 lõike 2 neljas lõik |
Artikli 6b lõike 3 teine lõik |
— |
— |
Artikli 18 lõige 3 |
Artikli 6b lõige 4 |
Artikli 18 lõige 4 |
Artikli 6b lõige 5 |
— |
— |
Artiklid 19–20 |
Artikli 6c lõige 1 |
Artikli 21 lõige 1 |
Artikli 6c lõike 2 esimene lõik |
— |
Artikli 6c lõike 2 teine lõik |
Artikli 21 lõike 2 esimene ja teine lõik |
— |
Artikli 21 lõike 2 kolmas lõik |
Artikli 6c lõiked 3–5 |
Artikli 21 lõiked 3–5 |
Artikli 6c lõige 6 |
— |
Artikli 6c lõiked 7–10 |
Artikli 21 lõiked 6–9 |
Artikkel 7 |
Artikkel 22 |
Artikkel 8 |
Artikli 23 lõiked 1–3 |
— |
Artikli 23 lõiked 4–6 |
Artikkel 9 |
Artikkel 24 |
Artikkel 10 |
Artikkel 25 |
Artikkel 11 |
Artikkel 26 |
Artikkel 12 |
Artikli 27 esimene ja teine lõik |
— |
Artikli 27 kolmas lõik |
Artikkel 13 |
Artikkel 28 |
Artikli 13a lõike 1 esimene lõik |
Artikli 29 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 13a lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 29 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 13a lõike 1 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 29 lõike 1 teise lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 13a lõike 1 kolmas ja neljas lõik |
Artikli 29 lõike 1 kolmas ja neljas lõik |
Artikli 13a lõiked 2, 3 ja 4 |
Artikli 29 lõiked 2, 3 ja 4 |
Artikkel 13b |
Artikkel 30 |
Artikkel 13c |
Artikkel 31 |
Artikkel 14 |
Artikkel 32 |
Artikkel 15 |
Artikli 33 lõiked 1–3 |
— |
Artikli 33 lõiked 4–6 |
Artikkel 16 |
Artikkel 34 |
Artikkel 17 |
Artikkel 35 |
Artikkel 18 |
Artikkel 36 |
— |
Artiklid 37–49 |
Artikli 19 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 19 lõike 1 punktid a–c |
Artikli 50 lõike 1 punktid a–c |
Artikli 19 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause |
Artikli 19 lõike 1 punkti d esimene ja teine taane |
Artikli 50 lõike 1 punkti d alapunktid i ja ii |
Artikli 19 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause |
Artikli 19 lõike 1 punkti e esimene, teine, kolmas ja neljas taane |
Artikli 50 lõike 1 punkti e alapunktid i, ii, iii ja iv |
Artikli 19 lõike 1 punkt f |
Artikli 50 lõike 1 punkt f |
Artikli 19 lõike 1 punkti g sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 1 punkti g sissejuhatav lause |
Artikli 19 lõike 1 punkti g esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 50 lõike 1 punkti g alapunktid i, ii ja iii |
Artikli 19 lõike 1 punkti h sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 1 punkti h sissejuhatav lause |
Artikli 19 lõike 1 punkti h esimene, teine, kolmas ja neljas taane |
Artikli 50 lõike 1 punkti h alapunktid i, ii, iii ja iv |
Artikli 19 lõike 2 sissejuhatav osa |
Artikli 50 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 19 lõike 2 punkt a |
Artikli 50 lõike 2 punkt a |
Artikli 19 lõike 2 punkt c |
Artikli 50 lõike 2 punkt b |
Artikli 19 lõike 2 punkt d |
Artikli 50 lõike 2 teine lõik |
Artikli 19 lõige 4 |
Artikli 50 lõige 3 |
Artikli 21 lõiked 1–3 |
Artikli 51 lõiked 1–3 |
Artikli 21 lõige 4 |
— |
— |
Artikli 51 lõige 4 |
Artikli 22 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 52 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 22 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 52 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 22 lõike 1 teise lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 52 lõike 1 teise lõigu punktid a ja b |
Artikli 22 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 52 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 22 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 52 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 22 lõike 2 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 52 lõike 2 teise lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 22 lõiked 3–5 |
Artikli 52 lõiked 3–5 |
Artikli 22a lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 53 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 22a lõike 1 esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 53 lõike 1 punktid a, b ja c |
Artikli 22a lõige 2 |
Artikli 53 lõige 2 |
Artikkel 23 |
Artikkel 54 |
Artikkel 24 |
Artikkel 55 |
Artikkel 24a |
Artikkel 70 |
Artikli 25 lõige 1 |
Artikli 56 lõige 1 |
Artikli 25 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 56 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 25 lõike 2 esimese lõigu esimene, teine, kolmas ja neljas taane |
Artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punktid a, b, c ja d |
Artikli 25 lõike 2 teine lõik |
Artikli 56 lõike 2 teine lõik |
Artikli 25 lõige 3 |
Artikli 56 lõige 3 |
Artikkel 26 |
Artikkel 57 |
— |
Artiklid 58–67 |
Artikli 27 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 68 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 27 lõike 1 esimene taane |
— |
Artikli 27 lõike 1 teine, kolmas ja neljas taane |
Artikli 68 lõike 1 punktid a, b ja c |
Artikli 27 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 68 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 27 lõike 2 esimene ja teine taane |
Artikli 68 lõike 2 punktid a ja b |
Artikli 28 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 69 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 28 lõiked 3 ja 4 |
— |
Artikli 28 lõiked 5 ja 6 |
Artikli 69 lõiked 3 ja 4 |
Artikkel 29 |
Artikkel 71 |
Artikkel 30 |
Artikkel 72 |
Artikkel 31 |
Artikkel 73 |
Artikkel 32 |
Artikkel 74 |
Artikli 33 lõike 1 esimene lõik |
— |
Artikli 33 lõike 1 teine lõik |
Artikli 75 lõige 1 |
Artikli 33 lõige 2 |
Artikli 75 lõige 1 |
Artikli 33 lõige 3 |
Artikli 75 lõige 3 |
— |
Artikli 75 lõige 4 |
Artikkel 34 |
Artikkel 76 |
Artikkel 35 |
Artikkel 77 |
— |
Artiklid 78–82 |
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |
Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b |
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu lõpulause |
Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 36 lõike 1 teine lõik |
Artikli 83 lõike 1 teine lõik |
Artikli 36 lõige 2 |
Artikli 83 lõige 2 |
Artikkel 37 |
Artikkel 84 |
Artikkel 38 |
Artikkel 85 |
Artikkel 39 |
Artikkel 86 |
Artikkel 40 |
Artikkel 87 |
Artikli 41 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 88 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 41 lõike 1 esimene ja teine taane |
Artikli 88 lõike 1 punktid a ja b |
Artikli 41 lõike 1 lõpulause |
Artikli 88 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 41 lõige 2 |
Artikli 88 lõige 2 |
Artikli 42 sissejuhatav osa |
Artikli 89 sissejuhatav lause |
Artikli 42 esimene ja teine taane |
Artikli 89 punktid a ja b |
Artikli 42 lõpulause |
Artikli 89 sissejuhatav lause |
Artikkel 43 |
Artikkel 90 |
Artikli 44 lõiked 1–3 |
— |
— |
Artikli 91 lõiked 1–4 |
Artikkel 45 |
Artikkel 92 |
Artikli 46 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 93 lõike 1 esimene lõik |
— |
Artikli 93 lõike 1 teine lõik |
Artikli 46 esimese lõigu esimene taane |
— |
Artikli 46 esimese lõigu teine, kolmas ja neljas taane |
Artikli 93 lõike 2 punkt a |
Artikli 46 esimese lõigu viies taane |
— |
Artikli 46 teine lõik |
— |
— |
Artikli 93 lõike 2 punkt b |
— |
Artikli 93 lõiked 3–8 |
Artikkel 47 |
Artikkel 94 |
— |
Artikkel 95 |
Artikkel 48 |
Artikkel 96 |
Artikli 49 lõiked 1–3 |
Artikli 97 lõiked 1–3 |
Artikli 49 lõige 4 |
— |
— |
Artiklid 98–100 |
Artikli 50 lõige 1 |
Artikli 101 lõige 1 |
— |
Artikli 101 lõiked 2–9 |
Artikli 50 lõiked 2–4 |
Artikli 102 lõiked 1–3 |
Artikli 50 lõike 5 sissejuhatav lause |
Artikli 102 lõike 4 sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 5 esimene, teine, kolmas ja neljas taane |
Artikli 102 lõike 4 punktid a, b, c ja d |
Artikli 50 lõike 6 sissejuhatav lause ning punktid a ja b |
Artikli 102 lõike 5 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 6 punkti b esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 102 lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 50 lõike 6 punkti b lõpulause |
Artikli 102 lõike 5 teine ja kolmas lõik |
Artikli 50 lõike 7 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 103 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 7 esimese lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 103 lõike 1 punktid a ja b |
Artikli 50 lõike 7 teise lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 103 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 7 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 103 lõike 2 punktid a, b ja c |
Artikli 50 lõike 7 kolmas lõik |
Artikli 103 lõige 3 |
Artikli 50 lõike 8 esimene lõik |
Artikli 103 lõige 4 |
Artikli 50 lõike 8 teise lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 103 lõike 5 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 50 lõike 8 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 103 lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 50 lõike 8 kolmas lõik |
Artikli 103 lõige 6 |
Artikli 50 lõike 8 neljas lõik |
Artikli 103 lõike 5 teine lõik |
Artikli 50 lõike 8 viies lõik |
Artikli 103 lõige 7 |
Artikli 50 lõike 8 kuues lõik |
— |
Artikli 50 lõiked 9–11 |
Artikli 104 lõiked 1–3 |
— |
Artikkel 105 |
Artikli 50a lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 50a lõike 1 punkti a sissejuhatav lause |
Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 50a lõike 1 punkti a esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 50a lõike 1 punkt b |
Artikli 106 lõike 1 teine lõik |
Artikli 50a lõige 2 |
Artikli 106 lõige 2 |
Artikli 51 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 107 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikli 107 lõige 3 |
Artikli 52 lõige 1 |
Artikli 108 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 52 lõige 2 |
Artikli 108 lõike 1 teine lõik |
Artikli 52 lõige 3 |
Artikli 108 lõige 2 |
— |
Artikli 108 lõiked 3–6 |
Artikkel 52a |
Artikkel 109 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikkel 109 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 52b lõige 1 |
Artikli 110 lõige 1 |
Artikli 52b lõige 2 |
— |
Artikli 52b lõige 3 |
Artikli 110 lõige 2 |
Artikkel 53a |
Artikkel 111 |
Artikli 53b lõige 1 |
Artikli 112 lõige 1 |
Artikli 53b lõige 2 |
Artikli 112 lõige 2 |
— |
Artikli 112 lõige 3 |
Artikkel 54 |
Artikli 113 lõige 1 |
Artikkel 55 |
Artikli 113 lõige 2 |
Artikli 56 lõige 1 |
Artikli 113 lõige 3 |
Artikli 56 lõige 2 |
— |
Artikkel 57 |
— |
— |
Artikkel 114 |
Artikkel 58 |
Artikli 116 lõige 2 |
— |
Artikkel 115 |
— |
Artikli 116 lõige 1 |
— |
Artiklid 117–118 |
Artikkel 59 |
Artikkel 119 |
I lisa A ja B loend |
I lisa A ja B loend |
I lisa C loend |
— |
II lisa |
II lisa |
— |
III lisa |
— |
IV lisa |
( 1 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
( 3 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
( 4 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).
( 6 ) EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.
( 7 ) Komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitus 2009/384/EÜ palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (ELT L 120, 15.5.2009, lk 22).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
( 11 ) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
( 14 ) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.
( 15 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
( 17 ) ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.
( 18 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.
( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 1).
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 55).
( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
( 23 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
( 24 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
( 26 ) Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).