02009A0303(01) — ET — 02.12.2019 — 002.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	VAHEPEALNE MAJANDUSPARTNERLUSLEPING ühelt poolt Côte d’Ivoire’i ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (ELT L 059 3.3.2009, lk 3)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	ÜHELT POOLT CÔTE D'IVOIRE'I NING TEISELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE VAHEL SÕLMITUD VAHEPEALSE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGUGA ASUTATUD MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS nr 1/2019, 11. aprill 2019,	L 185	83	11.7.2019
►M2	ÜHELT POOLT CÔTE D’IVOIRE’I NING TEISELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE VAHELISE VAHEPEALSE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGUGA LOODUD MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS NR 2/2019, 2. detsember 2019,	L 49	1	21.2.2020

---

▼B

VAHEPEALNE MAJANDUSPARTNERLUSLEPING

ühelt poolt Côte d’Ivoire’i ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel

SISUKORD
	PREAMBUL
I JAOTIS:	EESMÄRGID
II JAOTIS:	ARENGUPARTNERLUS
III JAOTIS:	KAUBANDUSREŽIIM
1. PEATÜKK:	Tollimaksud ja mittetariifsed meetmed
2. PEATÜKK:	Kaubanduse kaitsemeetmed
3. PEATÜKK:	Tolliprotseduurid ja kaubanduse soodustamine
4. PEATÜKK:	Tehnilised kaubandustõkked ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
IV JAOTIS:	TEENUSED, INVESTEERINGUD JA KAUBANDUSEESKIRJAD
V JAOTIS:	VAIDLUSTE VÄLTIMINE JA LAHENDAMINE
1. PEATÜKK:	Eesmärk ja reguleerimisala
2. PEATÜKK:	Konsulteerimine ja vahendamine
3. PEATÜKK:	Vaidluste lahendamise menetlused
4. PEATÜKK:	Üldsätted
VI JAOTIS:	ÜLDISED ERANDID
VII JAOTIS:	INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

I JAOTIS:

EESMÄRGID

Artikkel 1

Vahepealne leping

Käesoleva lepinguga luuakse esialgne raamistik majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks.

Artikkel 2

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised:

II JAOTIS:

ARENGUPARTNERLUS

Artikkel 3

Arengukoostöö käesoleva lepingu raames

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd käesoleva lepingu rakendamiseks ja aitama Côte d’Ivoire’i poolel täita majanduspartnerluslepingu eesmärke. Kõnealune koostöö toimub nii rahalises kui mitterahalises vormis.

Artikkel 4

Koostöö arengu rahastamiseks käesoleva lepingu raames

1.  Cotonou lepingu majanduslikku ja piirkondlikku koostööd ja integratsiooni käsitlevaid sätteid rakendatakse käesolevast lepingust tuleneva kasu suurendamiseks.

2.  Côte d’Ivoire’i poole ja Euroopa Ühenduse vahelise ning käesoleva lepingu rakendamist toetava arengukoostööga seotud Euroopa Ühenduse ( 1 ) poolne rahastamine toimub Cotonou lepingu asjakohaste eeskirjade ja menetluste, eelkõige Euroopa Arengufondi kavade koostamise menetluste raames ning Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate asjakohaste vahendite raames. Sellest lähtudes on käesoleva lepingu rakendamise toetamine üheks prioriteediks.

3.  Euroopa Ühenduse liikmesriigid kohustuvad oma vastavate arengupoliitikate ja vahendite abil ning kooskõlas abi tõhususe ja täiendavuse põhimõtetega ühiselt toetama piirkondlikku majanduskoostööd soodustavaid arengumeetmeid ning käesoleva lepingu rakendamist nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.

4.  Lepinguosalised teevad koostööd, et lihtsustada muude rahastajate sekkumist, kes võivad toetada Côte d’Ivoire’i poole jõupingutusi käesoleva lepingu eesmärkide täitmiseks.

5.  Lepinguosalised tunnistavad piirkondlike rahastamisvahendite, näiteks piirkonna poolt ja jaoks asutatud majanduspartnerluslepingu fondi kasulikkust; fondi eesmärk on suunata rahastamisvahendeid piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning tõhusalt rakendada käesoleva lepingu toetusmeetmeid. Euroopa Ühendus kohustub suunama oma toetust piirkondlike rahastamisvahendite või käesoleva lepingu osalisteks olevate riikide valitud vahendite kaudu, kooskõlas Cotonou lepingus sätestatud eeskirjade ja menetlustega ning Pariisi deklaratsioonis sisalduva abi tõhususe põhimõtetega, et tagada lihtsustatud, tõhus ja kiire rakendamine.

6.  Käesoleva artikli lõigete 1 kuni 5 sätete rakendamisel kohustuvad lepinguosalised tegema rahalist ja mitterahalist koostööd artiklites 5, 6, 7 ja 8 kindlaksmääratud valdkondades.

Artikkel 5

Äriraamistik

Lepinguosalised leiavad, et äriraamistik on majandusarengu oluliseks vahendiks ning seetõttu aitavad käesoleva lepingu sätted kaasa selle ühise eesmärgi saavutamisele. Äriõiguse Ühtlustamise Aafrika organisatsiooni (OHADA) lepingule alla kirjutanud Côte d’Ivoire kinnitab veel kord oma tahet kohaldada nimetatud lepingu sätteid.

Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas artikli 4 sätetega tegema pidevat tööd äriraamistiku parandamiseks.

Artikkel 6

Eeskirjade rakendamise toetamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on oluline välja töötada kaubandusega seotud eeskirjad, mille koostöövaldkonnad on üksikasjalikult välja toodud käesoleva lepingu erinevates peatükkides. Sellealast koostööd rakendatakse artiklis 4 sätestatud korras.

Artikkel 7

Tootmissektorite tugevdamine ja ajakohastamine

Käesoleva lepingu rakendamise raames kinnitavad lepinguosalised oma tahet edendada lepinguga hõlmatud Côte d’Ivoire’i tootmissektorite konkurentsivõime suurendamist.

Lepinguosalised teevad koostööd koostöövahendite kaudu ja kooskõlas artikliga 4, ning toetavad:

Artikkel 8

Koostöö maksusüsteemi kohandamise valdkonnas

1.  Lepinguosalised tunnistavad probleeme, mida käesolevas lepingus ettenähtud tollimaksude kaotamine või tuntav vähendamine võib Côte d’Ivoire’i jaoks tekitada ning lepivad kokku kõnealuses valdkonnas dialoogi ja koostöö alustamises.

2.  Arvestades lepinguosaliste vahel käesolevas lepingus kokkulepitud tollimaksude järkjärgulise kaotamise ajakava, alustavad lepinguosalised Côte d’Ivoire’i eelarvetasakaalu õigeaegseks tagamiseks süvendatud dialoogi maksusüsteemi kohandamise küsimuses.

3.  Lepinguosalised teevad artikli 4 raames, eelkõige abimeetmete soodustamise kaudu, koostööd järgmistes valdkondades:

Artikkel 9

Koostöö rahvusvahelistel foorumitel

Lepinguosalised püüavad teha koostööd kõikidel rahvusvahelistel foorumitel, kus arutatakse käesolevat partnerlust huvitavaid küsimusi.

III JAOTIS:

KAUBANDUSREŽIIM

1. PEATÜKK:

Tollimaksud ja mittetariifsed meetmed

Artikkel 10

Tollimaksud

1.  Tollimaksudena käsitatakse mis tahes WTO eeskirjades sätestatud makse või tasusid, mida kohaldatakse impordi või ekspordi suhtes või seoses kaupade importimise või eksportimisega.

Seda sätet ei või tõlgendada selliselt, et see laieneks siseriiklikele maksudele ja tasudele või maksudele ja tasudele, millel on territooriumilt väljumise hetkel samaväärne mõju.

2.  Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse järjestikuseid vähendamisi, on iga lepinguosalise tollimaksude kaotamise ajakavas nimetatud tollimaks.

Artikkel 11

Lõivud ja muud tasud

Lepinguosalised kinnitavad taas oma kohustust pidada kinni GATT 1994 artikli VIII sätetest.

Artikkel 12

Côte d’Ivoire’ist pärit toodete tollimaksustamine

Côte d’Ivoire’ist pärit tooteid, välja arvatud lisas 1 loetletud tooteid samas määratletud tingimustel, imporditakse EÜsse tollimaksuvabalt.

Artikkel 13

EÜ poole toodete tollimaksustamine

Côte d’Ivoire’i imporditud EÜ poole toodete tollimakse vähendatakse või need kaotatakse vastavalt lisas 2 esitatud maksude kaotamise ajakavale.

Artikkel 14

Päritolureeglid

1.  Käesoleva peatüki tähenduses kohaldatakse „päritolustaatust” kaupade suhtes, mis vastavad lepinguosaliste territooriumil 1. jaanuaril 2008 kehtivatele päritolureeglitele.

2.  Lepinguosalised viivad sisse vastastikuse ühisrežiimi, mis reguleerib päritolureegleid hiljemalt 31. juulil 2008, põhineb Cotonou lepingust tulenevatel päritolureeglitel ning näeb ette nende lihtsustamise Côte d’Ivoire’i poole arengueesmärke silmas pidades. See uus režiim lisatakse käesolevale lepingule majanduspartnerluslepingu komitee otsusega. Lepinguosaliste vahelise kokkuleppe puudumisel valitakse EÜs kehtiva režiimi ja Cotonou lepingust tulenevate parandatud eeskirjade vahel Côte d’Ivoire’ile kõige soodsam režiim.

3.  Hiljemalt kolm aastat pärast lepingu jõustumist vaatavad lepinguosalised läbi päritolureegleid reguleerivad kehtivad sätted, eesmärgiga lihtsustada kasutatavaid päritolu määramise mõisteid ja meetodeid seoses Côte d’Ivoire’i arengueesmärkidega ning kooskõlas Lääne-Aafrika omadega. Selle läbivaatamise raames võtavad lepinguosalised arvesse tehnoloogia arengut, tootmisprotsesse ja kõiki muid tegureid, sealhulgas päritolureegleid mõjutavaid käimasolevaid reforme, mis võivad kaasa tuua vajaduse kokkulepitud vastastikust režiimi muuta. Kõik muudatused või asendused tehakse majanduspartnerluslepingu komitee otsusega.

Artikkel 15

Status quo

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata lepinguosaliste vahelises kaubanduses impordi suhtes uusi tollimakse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.

2.  Olenemata lõikest 1 võib Côte d’Ivoire Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) ühise välistariifi rakendamise lõpuleviimise raames 31. detsembrini 2011 läbi vaadata oma Euroopa Ühendusest pärit kaupadele kohaldatavad baastollimaksud, kui nende tollimaksude üldmõju ei ole suurem kui lisas 2 nimetatud tollimaksudest tulenev. Majanduspartnerluslepingu komitee muudab sellisel juhul lisa 2.

Artikkel 16

Tollimaksud, maksud või muud ekspordi suhtes kehtestatavad lõivud ja tasud

1.  Alates lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata lepinguosaliste vahelises kaubanduses ekspordi suhtes uusi tollimakse ega samaväärse toimega tasusid ning juba kehtivaid makse ei suurendata.

2.  Erandkorras, kui Côte d’Ivoire'i pool suudab põhjendada konkreetset vajadust tulu, loomisstaadiumis tootmisharu kaitse või keskkonnakaitse järele, võib ta ajutiselt ning pärast EÜga konsulteerimist kehtestada ekspordi suhtes tollimakse või samaväärse toimega tasusid piiratud hulga täiendavate kaupade suhtes või suurendada olemasolevate määra.

3.  Lepinguosalised vaatavad käesoleva artikli sätted läbi majanduspartnerluslepingu komitee raames hiljemalt kolm aastat pärast selle jõustumist, võttes täielikult arvesse nende mõju Côte d’Ivoire’i poole majanduse arengule ja mitmekesistamisele.

Artikkel 17

Vabakaubanduslepingutest tulenev sooduskohtlemine

1.  Käesolevas peatükis käsitletavate valdkondade osas võimaldab EÜ pool Côte d’Ivoire’i poolele mis tahes sooduskohtlemist, mis võib tuleneda asjaolust, et Euroopa Ühendus on sõlminud pärast käesoleva lepingu allkirjastamist kolmandate osapooltega vabakaubanduslepingu.

2.  Käesolevas peatükis käsitletavate valdkondade osas võimaldab Côte d’Ivoire’i pool EÜ poolele mis tahes sooduskohtlemist, mis võib tuleneda asjaolust, et Côte d’Ivoire’i pool on sõlminud pärast käesoleva lepingu allkirjastamist tähtsa kaubanduspartneriga vabakaubanduslepingu.

3.  Kui Côte d’Ivoire’i pool saab tähtsalt kaubanduspartnerilt tunduvalt soodsama kohtlemise kui pakub EÜ pool, peavad pooled omavahel nõu ja otsustavad koos teise lõike sätete rakendamise üle.

4.  Käesoleva peatüki sätteid ei saa tõlgendada nii, nagu kohustaksid need lepinguosalisi vastastikku kohaldama sooduskohtlemist, mis tuleneb asjaolust, et üks pool on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kolmanda poolega sõlmitud vabakaubanduslepingu osaline.

5.  Käesoleva artikli raames on „vabakaubandusleping” leping, mis liberaliseerib tunduvalt kaubandust ja kaotab suures osas poolte vahelise diskrimineerimise olemasolevate diskrimineerivate meetmete kaotamise ja/või uute diskrimineerivate meetmete või diskrimineerivamate meetmete keelamise kaudu kas käesoleva lepingu jõustumisel või mõistliku ajakava alusel.

6.  Selle artikli raames tähendab „tähtis kaubanduspartner” mis tahes arenenud riiki või mis tahes riiki või piirkonda, mille osakaal maailma kaubavahetusest lõikes 2 nimetatud vabakaubanduslepingu jõustumisele eelneval aastal on üle ühe (1) %, või iseseisvalt, ühiselt või vabakaubanduslepingu kaudu tegutsevat mis tahes riikide rühma, mille osakaal maailma kaupade ekspordist lõikes 2 nimetatud vabakaubanduslepingu jõustumisele eelneval aastal on kokku üle pooleteise 1,5  % ( 2 ).

Artikkel 18

Koguseliste piirangute keeld

Olenemata artiklite 23, 24 ja 25 sätetest kaovad käesoleva lepingu jõustumisel kõik lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavad impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, välja arvatud tollimaksud, maksud, lõivud ja muud artiklis 11 nimetatud tasud, sõltumata sellest, kas neid kohaldatakse kvootide kehtestamise, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmete kaudu. Uute meetmete kehtestamine on keelatud.

Artikkel 19

Võrdne kohtlemine siseriiklike maksude ja õigusaktide suhtes

1.  Teiselt lepinguosaliselt imporditud toodete suhtes ei kohaldata otseselt ega kaudselt muid siseriiklikke makse ega avalik-õiguslikke tasusid kui need, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt samasuguste kodumaiste toodete suhtes. Lisaks ei tohi lepinguosalised kehtestada muul viisil makse või muid avalik-õiguslikke tasusid eesmärgiga kaitsta omamaist toodangut.

2.  Teiselt lepinguosaliselt imporditud toodetele võimaldatakse nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostu, vedu, turustamist või kasutamist käsitlevate õigusnormide ja nõuete osas vähemalt sama soodsad tingimused kui samasugustele omamaistele toodetele. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud siseriiklikke veomakse, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel ja mitte toote päritolul.

3.  Olenemata päritolureegleid käsitlevatest sätetest ei tohi lepinguosalised kehtestada või jätta kehtima ühtki siseriiklikku eeskirja, mis on seotud toodete segamise, töötlemise või kasutamisega piiritletud kogustes või suhetes ja milles otseselt või kaudselt nõutakse, et asjakohase eeskirjaga reguleeritava mis tahes toote piiritletud kogus või proportsionaalne osa peab olema pärit omamaistest allikatest. Lisaks ei tohi lepinguosalised kehtestada mis tahes muul viisil siseriiklikke koguselisi eeskirju eesmärgiga kaitsta omamaist toodangut.

4.  Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata riigihanget reguleerivate õigusnormide, menetluste ega tavade suhtes.

5.  Käesoleva artikli sätted ei piira käesoleva lepingu kaubanduse kaitsemeetmeid käsitleva peatüki kohaldamist.

6.  Kodumaistele tootjatele toetuste maksmise küsimustes pöörduvad lepinguosalised WTO poole.

Artikkel 20

Toiduainetega kindlustatus

Kui ilmneb, et käesoleva lepingu rakendamine põhjustab probleeme seoses toiduainetega kindlustatuse tagamiseks vajalike toiduainete kättesaadavuse või nendele juurdepääsuga ning kui selline olukord põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada Côte d’Ivoire’ile suuri raskusi, võib riik rakendada asjakohaseid meetmeid vastavalt artiklis 25 sätestatud menetlusele.

Artikkel 21

Halduskoostöö erisätted

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et halduskoostöö on käesolevas peatükis antud sooduskohtlemise rakendamise ja kontrollimise jaoks oluline ning rõhutavad oma kohustust võidelda rikkumiste ja pettustega tolli- ja sellega seotud valdkondades.

2.  Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

3.  Käesolevas artiklis mõistetakse halduskoostööst hoidumise all muu hulgas:

4.  Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

5.  Samaaegselt majanduspartnerluslepingu komitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peab asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Selles importijatele suunatud teates märgitakse, et asjaomase toote puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 22

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eelkõige „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui sellisel veal on mõju impordile ja ekspordile, võib tagajärgedest mõjutatud lepinguosaline paluda majanduspartnerluslepingu komiteel uurida võimalusi võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

2. PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed

Artikkel 23

Dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed

1.  Kui käesolevast artiklist ei tulene teisiti, ei takista käesolevas lepingus miski EÜ poolel või Côte d’Ivoire’il võtta dumpinguvastaseid meetmeid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas WTO asjakohaste lepingutega. Käesoleva artikli tähenduses määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mitte-sooduspäritolureeglitele.

2.  Enne toodete suhtes lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kohaldamist kaaluvad lepinguosalised WTO asjakohastes lepingutes sätestatud konstruktiivsete abinõude rakendamise võimalust. Eelkõige võivad nad sel eesmärgil pidada asjakohaseid konsultatsioone.

3.  Enne mis tahes uurimise alustamist teavitab EÜ pool Côte d’Ivoire’i nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse saamisest.

4.  Käesoleva artikli sätteid rakendatakse kõikides pärast käesoleva lepingu jõustumist algatatavate uurimiste puhul.

5.  Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu vaidluste lahendamise mehhanismi sätteid.

Artikkel 24

Mitmepoolsed kaitsemeetmed

1.  Kui käesolevast artiklist ei tulene teisiti, ei takista käesolevas lepingus miski Côte d’Ivoire’il ja EÜ poolel võtta meetmeid kooskõlas GATT 1994 artikliga XIX, kaitsemeetmete lepinguga ja WTO põllumajanduslepingu artikliga 5. Käesoleva artikli tähenduses määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mitte-sooduspäritolureeglitele.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning pidades silmas käesoleva lepingu üldisi arengueesmärke ja Côte d’Ivoire’i majanduse väiksust, ei kohalda EÜ pool Côte d’Ivoire’i impordi suhtes GATT 1994 artikli XIX, kaitsemeetmete lepingu ja WTO põllumajanduslepingu artikli 5 kohaseid mis tahes meetmeid.

3.  Lõike 2 sätteid kohaldatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Hiljemalt 120 päeva enne selle perioodi lõppemist vaatab majanduspartnerluslepingu komitee nende sätete rakendamise Côte d’Ivoire’i arenguvajadusi silmas pidades läbi, et otsustada, kas nende rakendamisaega tuleks pikendada.

4.  Lõike 1 suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu vaidluste lahendamise mehhanismi sätteid.

Artikkel 25

Kahepoolsed kaitsemeetmed

1.  Lepinguosaline võib käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras pärast muude lahendusvõimaluste uurimist rakendada piiratud kestusega kaitsemeetmeid, mis erinevad artiklite 12 ja 13 sätetest.

2.  Lõikes 1 nimetatud kaitsemeetmeid võib rakendada, kui ühe lepinguosalise päritoluga toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

3.  Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmed ei ületa lõigetes 2, 4 ja 5 määratletud märgatava kahju või häirete vältimiseks või kõrvaldamiseks vajalikku määra. Need importiva lepinguosalise kaitsemeetmed võivad sisaldada üksnes ühte või mitut järgmist meedet:

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, kui Côte d’Ivoire’i päritoluga toodet imporditakse sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada EÜ poole ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas lõike 2 punktides a, b või c nimetatud olukorra, võib EÜ pool rakendada asjaomase piirkonna või piirkondade suhtes lõikes 3 sätestatud järelevalve- või kaitsemeetmeid vastavalt lõigetes 6 kuni 9 sätestatud korrale.

See säte on kohaldatav ainult kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Siiski võib tähtaega lepinguosaliste kokkuleppel pikendada, kui hoolimata tööstuse arengupotentsiaalist ning tegelikult rakendatud püüetest pole kõnealust eesmärki saavutatud eelkõige maailma majandusarengu või Côte d’Ivoire’i mõjutavate tõsiste probleemide tõttu.

Meetmeid tuleb rakendada vastavalt lõigetele 6 kuni 9.

6.  

7.  Lõigete 1 kuni 6 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

8.  Kui erakorralised asjaolud nõuavad kohest tegevust, võib asjaomane importiv lepinguosaline, olgu see EÜ pool või Côte d’Ivoire, ajutiselt rakendada lõikes 3, 4 ja/või 5 sätestatud meetmeid ilma lõike 7 nõudeid täitmata. Sellist tegevust võib kohaldada kõige rohkem 180 päeva jooksul, kui meetmeid rakendab EÜ pool, ja 200 päeva jooksul, kui meetmeid rakendab Côte d’Ivoire või kui EÜ pool rakendab meetmeid oma ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas. Iga sellise ajutise meetme kestus tuleb arvestada esialgse rakendamisaja osaks või lõikes 6 nimetatud mis tahes pikenduse osaks. Selliste ajutiste meetmete rakendamisel võetakse arvesse kõikide meedet rakendavate lepinguosaliste huve. Asjaomane importiv lepinguosaline teavitab teist asjaomast lepinguosalist ning esitab viivitamatult küsimuse majanduspartnerluslepingu komiteele läbivaatamiseks.

9.  Kui importiv lepinguosaline kohaldab toote impordi suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on käesolevas artiklis nimetatud probleeme tekitada võivaid kaubandusvooge käsitleva teabe kiire esitamine, peab ta sellest viivituseta teavitama majanduspartnerluslepingu komiteed.

10.  WTO leping ei anna alust takistada ühel lepinguosalisel rakendada käesoleva artikliga kooskõlas olevaid kaitsemeetmeid.

Artikkel 26

Koostöö

1.  Lepinguosalised tunnistavad vajadust teha koostööd kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas.

2.  Lepinguosalised teevad kooskõlas artikliga 4, sealhulgas abimeetmete soodustamise kaudu, koostööd järgmistes valdkondades:

3. PEATÜKK:

Tolliprotseduurid ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 27

Eesmärgid

1.  Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku nimetatud valdkonna alase koostöö tugevdamises eesmärgiga tagada, et asjaomased õigusaktid ja menetlused, samuti asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkus täidavad tõhusa juhtimise ja kaubanduse soodustamise edendamise eesmärke ning aitavad edendada lepinguosaliste riikide arengut ja piirkondlikku integratsiooni.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et õiguspäraseid avaliku korra eesmärke, sealhulgas neid, mis on seotud turvalisusega ja pettuse vältimisega, mingil viisil ei kahjustata.

3.  Lepinguosalised kohustuvad tagama käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade vaba liikumise oma territooriumil.

Artikkel 28

Tolli- ja halduskoostöö

1.  Selleks et tagada vastavus käesoleva jaotise sätetele ning vastata tõhusalt artiklis 27 sätestatud eesmärkidele, kohustuvad lepinguosalised:

2.  Olenemata lõikest 1 pakuvad lepinguosalised tolliküsimustes vastastikust haldusabi vastavalt vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva protokolli sätetele.

Artikkel 29

Tollialased õigusaktid ja protseduurid

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad kaubandus- ja tollialased õigusaktid, sätted ning -protseduurid põhinevad tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavatel rahvusvahelistel meetmetel ja standarditel, eelkõige tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise rahvusvahelisel konventsioonil, mis sõlmiti 18. mail 1973 Kyotos ning mida muudeti 26. juunil 1999 Brüsselis (muudetud Kyoto konventsioon), Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikul, Maailma Tolliorganisatsiooni tolliandmemudelil ning rahvusvahelisel kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioonil („HS”).

Lepinguosalised tagavad kaupade vaba transiidi oma territooriumil, kasutades transiidiks kõige sobivamat marsruuti.

Võimalikud piirangud, kontrollid või nõudmised peavad põhinema õiguspärastel avaliku korra eesmärkidel, olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja ühtselt kohaldatavad.

Piiramata õiguspäraste tollikontrollide kehtestamise püüet tagavad lepinguosalised transiidina teise lepinguosalise riiki veetavale või teise lepinguosalise territooriumilt tulevale kaubale vähemalt sama soodsad tingimused kui samasuguste omamaiste toodete ekspordile, impordile ja liikumisele.

Lepinguosalised kehtestavad edasilükatud tollimaksuga transpordirežiime, mis võimaldavad nõuetekohaste tagatiste olemasolul vedada kaupa transiidina tollimaksuvabalt ja muude tasudeta.

Lepinguosalised kohustuvad edendama ja rakendama piirkondlikke transiidiprotseduure, eesmärgiga vähendada kaubanduspiiranguid.

Kaupade transiidi valdkonnas kohaldavad lepinguosalised rahvusvahelisi meetmeid ja standardeid.

Lepinguosalised tagavad oma territooriumil kõigi asjaomaste ametite koostöö ja kooskõlastatuse, hõlbustamaks transiitliikluse toimimist ja edendamaks piiriülest koostööd.

2.  Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja vastutuse tagamiseks lepinguosalised:

Artikkel 30

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised:

Lepinguosalised teevad avalikult kättesaadavaks asjakohase halduslikku laadi teabe, sealhulgas ametkondade nõuded, riiki sisenemise korra, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja tegevuskava ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

Artikkel 31

Tolliväärtuse määramine

1.  Lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavaid tolliväärtuse määramise eeskirju reguleerivad GATT 1994 VII artikkel ja WTO GATT 1994 VII artikli rakendamise leping.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga saavutada ühine lähenemisviis tolliväärtuste küsimuses.

Artikkel 32

Piirkondlik integratsioon

Lepinguosalised lepivad kokku Lääne-Aafrika piirkondlikul tasandil kaubavahetust soodustavate tollireformide edendamises.

Artikkel 33

Läbirääkimiste jätkamine tolli ja kaubanduse soodustamise valdkonnas

Terviklikku majanduspartnerluslepingut käsitlevate läbirääkimiste raames lepivad lepinguosalised kokku käesolevat peatükki puudutavate läbirääkimiste jätkamises, et viia see piirkondlikul tasandil lõpule.

Artikkel 34

Tolli ja kaubanduse soodustamise valdkonna erikomitee

Majanduspartnerluslepingu komitee raames moodustavad lepinguosalised tolli ja kaubanduse soodustamise erikomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest. See komitee annab aru majanduspartnerluslepingu komiteele. Komitee arutab kõiki tolliküsimusi, et soodustada lepinguosaliste kaubavahetust, ning jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja haldamist ning päritolureeglite rakendamist.

Artikkel 35

Koostöö

1.  Lepinguosalised tunnistavad vajadust teha koostööd tolli ja kaubanduse soodustamise valdkonnas käesoleva lepingu rakendamiseks.

2.  Lepinguosalised teevad artikli 4 raames, sealhulgas abimeetmete soodustamise kaudu koostööd järgmistes valdkondades:

4. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 36

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad taas WTO asutamislepingus ja eelkõige WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus ja WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud õigusi ja kohustusi. Lepinguosalised kinnitavad taas ka rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC), Codex Alimentariu s’e ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) raames võetud õigusi ja kohustusi.

Lepinguosalised kinnitavad oma võetud kohustust parandada rahvatervist Côte d’Ivoire’is, tõstes eelkõige riigi suutlikkust tuvastada nõuetele mittevastavaid tooteid.

Need õigused ja kohustused hõlmavad lepinguosaliste tegevust käesoleva peatüki raames.

Artikkel 37

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on edendada lepinguosaliste kaubavahetust, tõsta nende suutlikkust tuvastada, hoida ära ja kõrvaldada tarbetud nendevahelised kaubandustõkked, mis tulenevad ühe või teise lepinguosalise kohaldatavatest tehnilistest normidest, standarditest ja vastavushindamise menetlustest, ning säilitada nende suutlikkust rahvatervise, loomade ja taimede kaitse alal.

Artikkel 38

Reguleerimisala ja mõisted

1.  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus määratletud eeskirjade, tehniliste standardite ja vastavushindamise menetluste suhtes sedavõrd kui need mõjutavad lepinguosaliste vahelist kaubavahetust.

2.  Käesoleva peatüki mõistes ning kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus ja tehniliste kaubandustõkete lepingus, Codex Alimentariu s’es, rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni lepingus kasutatud mõisteid, sealhulgas ka käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu liidetes tehtud viidete puhul mõistele „toode”.

Artikkel 39

Pädevad asutused

Lepinguosaliste pädevad asutused käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamisel on loetletud II liites.

Kooskõlas artikliga 41 teavitavad lepinguosalised teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest II liites loetletud pädevate asutuste suhtes. Kõik II liite vajalikud muudatused võtab vastu majanduspartnerluslepingu komitee.

Artikkel 40

Sanitaar- ja fütosanitaartsoonide määramine

Imporditingimuste osas võivad lepinguosalised igal üksikul juhul eraldi teha sanitaar-ja fütosanitaartsoonide kohta ettepanekuid ja neid tsoone kindlaks määrata, tuginedes sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artiklile 6.

Artikkel 41

Kaubandustingimuste läbipaistvus ja teabevahetus

1.  Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist muudatustest tooteid (eelkõige elusloomade ja taimedega seotud tooteid) käsitlevates tehnilistes normides.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teavitavad teineteist kirjalikult võimalikult kiiresti mis tahes tervisele (rahva-, looma- või taimetervisele), ennetusele või keskkonnale ohtliku kauba impordi keelamiseks võetud meetmetest vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus sätestatud soovitustele.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nad vahetavad omavahelise koostöö raames teavet eesmärgiga tagada nende toodete vastavus teineteise turule pääsemiseks nõutavatele tehnilistele normidele ja standarditele.

4.  Lepinguosalised vahetavad ka otseselt teavet teiste valdkondade kohta, mis nende ühisel hinnangul võivad oluliselt mõjutada nende kaubandussuhteid, sealhulgas toiduainetega kindlustatuse, looma- või taimehaiguste äkilise puhangu, teadusnõustamise ja teiste tooteohutusega seotud oluliste sündmuste kohta. Eelkõige kohustuvad lepinguosalised teavitama teineteist sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artikli 6 kohaselt kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade põhimõtte kohaldamisest.

5.  Lepinguosalised vahetavad teavet loomahaiguste epidemioloogilise järelevalve kohta. Ka fütosanitaarse kaitse osas vahetavad lepinguosalised teavet teisele lepinguosalisele tuntud ja otsest ohtu kujutavate kahjurite ilmumise kohta.

6.  Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd teineteise vastastikuseks ja kiireks teavitamiseks uutest piirkondlikest eeskirjadest, mis võivad mõjutada nendevahelist kaubandust.

Artikkel 42

Koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides

Lepinguosalised teevad koostööd rahvusvaheliste standardimisasutustega, sealhulgas hõlbustavad Côte d’Ivoire’i poole esindajate osalemist nende organisatsioonide kohtumistel.

Artikkel 43

Koostöö

1.  Lepinguosalised tunnistavad koostöö vajadust tehniliste normide, standardite ja vastavushindamiste vallas käesoleva peatüki eesmärkide saavutamiseks.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad kooskõlas artikli 4 sätetega koostööd Côte d’Ivoire’i jaoks prioriteetsete toodete kvaliteedi ja konkurentsivõime ning Euroopa Ühenduse turule juurdepääsu parandamiseks, sealhulgas eelkõige rahaliste abimeetmete kaudu, järgmistes valdkondades:

IV JAOTIS

TEENUSED, INVESTEERINGUD JA KAUBANDUSEESKIRJAD

Artikkel 44

Cotonou lepingu alusel ja kooskõlas WTO asjaomaste sätetega kohustuvad lepinguosalised võtma kõik vajalikud meetmed või tegema koostööd EÜ poole ja Lääne-Aafrika vahelist üldist majanduspartnerluslepingut käsitlevate läbirääkimiste edendamiseks ja kõnealuse lepingu võimalikult kiireks sõlmimiseks järgmistes valdkondades:

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et soodustada EÜ poole ja Lääne-Aafrika vahelise üldise majanduspartnerluslepingu sõlmimist enne 2008. aasta lõppu.

V JAOTIS

VAIDLUSTE VÄLTIMINE JA LAHENDAMINE

1. PEATÜKK

Eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 45

Eesmärk

Käesoleva jaotise eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi võimalikke vaidlusi, et leida mõlema poole jaoks võimalikult vastuvõetav lahendus.

Artikkel 46

Reguleerimisala

1.  Käesolevat jaotist kohaldatakse kõikide erimeelsuste suhtes seoses käesoleva lepingu, välja arvatud II jaotise sätete ja sõnaselgelt teisiti sätestatud sätete, tõlgendamise või kohaldamisega.

2.  Olenemata lõikest 1 kohaldatakse Cotonou lepingu artiklis 98 sätestatud menetlust Cotonou lepingus määratletud arengukoostöö rahastamisega seotud vaidluste korral.

2. PEATÜKK

Konsulteerimine ja vahendamine

Artikkel 47

Konsulteerimine

1.  Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artikliga 46 hõlmatud vaidlused heas usus toimuvate konsultatsioonide teel, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.  Konsultatsioone alustada sooviv lepinguosaline saadab selleks teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse ning taotluse koopia majanduspartnerluslepingu komiteele, märkides kirjas ära kõnealuse meetme ning lepingu need sätted, millega nimetatud meede ei ole tema arvates kooskõlas.

3.  Konsultatsioonid peavad algama 40 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 60 päeva pärast taotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus seda perioodi pikendama. Konsultatsioonide käigus vahetatud teave on konfidentsiaalne.

4.  Kiireloomulistes küsimustes, eelkõige kergesti riknevate ja hooajakaupadega seoses, alustatakse konsultatsioone 15 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning need loetakse lõppenuks 30 päeva möödumisel taotluse esitamisest.

5.  Kui konsultatsioone ei alustata lõigetes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni jõutud, võib kaebav lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt artiklile 49.

Artikkel 48

Vahendamine

1.  Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõuda, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võetakse vahendamise aluseks konsultatsioonitaotluses esitatud asjaolud.

2.  Kui vaidlusosalised ei ole vahendaja isikus kokku leppinud kümne päeva jooksul pärast vahendaja kasutamise kokkuleppeni jõudmist, valib majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema esindaja vahendaja loosi teel isikute seast, kes on kantud artiklis 64 osutatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valik tehakse 20 päeva jooksul alates vahendaja kasutamise kokkuleppe sõlmimisest ning mõlema lepinguosalise esindajate juuresolekul. Vahendaja kutsub lepinguosalised kokku hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt 15 päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise ettepanekud ning vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt 45 päeva pärast tema nimetamist.

3.  Oma arvamuses võib vahendaja esitada vaidluse lahendamiseks soovitusi, mis on kooskõlas artiklis 53 osutatud sätetega. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

4.  Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel muuta lõikes 2 nimetatud tähtaegu. Ka vahendaja võib kummagi lepinguosalise taotlusel või omal algatusel otsustada neid tähtaegu muuta, pidades silmas asjaomasel lepinguosalisel tekkinud erilisi probleeme või juhtumi keerukust.

5.  Vahendusmenetlused, eelkõige lepinguosaliste poolt menetluse käigus vahetatud teave ja võetud seisukohad, on konfidentsiaalsed.

3. PEATÜKK

Vaidluste lahendamise menetlused

I Jagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 49

Vahekohtumenetluse algatamine

1.  Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 47 sätestatud konsultatsioonide või artiklis 48 sätestatud vahenduse abil, võib kaebav lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2.  Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult kaebealusele lepinguosalisele ning majanduspartnerluslepingu komiteele. Kaebav lepinguosaline märgib oma taotluses ära, millised konkreetsed meetmed on kõne all, ning selgitab, mil viisil need meetmed rikuvad käesolevat lepingut.

Artikkel 50

Vahekohtu moodustamine

1.  Vahekohtus koosneb kolmest kohtunikust.

2.  Lepinguosalised peavad kokku leppima vahekohtu koosseisus 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist majanduspartnerluslepingu komiteele.

3.  Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul vahekohtu koosseisu osas kokkuleppele jõuda, võivad mõlemad lepinguosalised taotleda, et majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema esindaja valiks loosi teel kolm kohtunikku artikli 64 kohaselt koostatud nimekirjast, seejuures ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise määratud isikutest, teise kohtuniku kaebealuse lepinguosalise määratud isikutest ning kolmanda kohtuniku nende isikute nimekirjast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või mitme vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed sama menetluse kohaselt.

4.  Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul pärast ühelt või teiselt lepinguosaliselt lõikes 3 nimetatud taotluse saamist mõlema lepinguosalise esindajate juuresolekul.

5.  Vahekohtu moodustamise kuupäevaks loetakse kolme vahekohtuniku valimise päeva.

Artikkel 51

Vahekohtu vahearuanne

Vahekohus edastab lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab kirjeldavat osa ning tulemusi ja järeldusi, üldreeglina hiljemalt 120 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosalised võivad 15 päeva jooksul alates kõnealuse vahearuande teatavakstegemisest esitada vahekohtule kirjalikke märkusi vahearuande konkreetsete aspektide kohta.

Artikkel 52

Vahekohtu otsus

1.  Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning majanduspartnerluslepingu komiteele hiljemalt 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei suudeta kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi ja majanduspartnerluslepingu komiteed, selgitades hilinemise põhjuseid ning märkides tähtaja, mil vahekohus kavandab oma töö lõpetada. Mitte ühelgi juhul ei tohiks vahekohus seda teha hiljem kui 180 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.  Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade korral, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus lepinguosalistele teatavaks 75 päeva jooksul pärast oma moodustamise kuupäeva. Mitte ühelgi juhul ei tohiks vahekohus seda teha hiljem kui 90 päeva pärast moodustamist. Vahekohus võib kümne päeva jooksul pärast moodustamist teha eelotsuse selle kohta, kas tegemist on kiireloomulise juhtumiga.

3.  Kumbki lepinguosaline võib taotleda, et vahekohus soovitaks kaebealusele lepinguosalisele kuidas ta saaks oma tegevuse lepinguga kooskõlla viia.

II Jagu

Otsuse täitmine

Artikkel 53

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine ja lepivad kokku kõnealuse otsuse täitmise tähtaja.

Artikkel 54

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.  Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele peab kaebealune lepinguosaline teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele ja majanduspartnerluslepingu komiteele, kui kiiresti ta suudab otsuse täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.  Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu otsuse täitmiseks vajaliku mõistliku tähtaja osas kokkuleppele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast kaebealuse lepinguosalise teadet vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest teavitatakse samaaegselt ka teist lepinguosalist ning majanduspartnerluslepingu komiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning majanduspartnerluslepingu komiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

3.  Mõistliku tähtaja kindlaksmääramisel võtab vahekohus arvesse, kui kaua kulub kaebealusel lepinguosalisel harilikult selliste seadusandlike või haldusmeetmete võtmiseks, mis kaebealuse lepinguosalise hinnangul on vajalikud täitmise tagamiseks. Vahekohus võtab arvesse ka piiranguid, mis võivad kaebealusel lepinguosalisel takistada vajalike meetmete vastuvõtmist.

4.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 50 sätestatud menetlusi. Vahekohus peab oma otsuse esitama 45 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist.

5.  Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada.

Artikkel 55

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.  Kaebealune lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele ning majanduspartnerluslepingu komiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõikes 1 viidatud meetmete vastavuses käesoleva lepingu sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline vahekohtult kirjalikult paluda kõnealuses küsimuses otsuse tegemist. Taotluses märgitakse ära kõnealused konkreetsed meetmed ning põhjendatakse, mil viisil ei ole need meetmed vastavuses käesoleva lepingu sätetega. Vahekohus esitab oma otsuse 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kiireloomuliste juhtumite, sealhulgas eelkõige kergesti riknevate või hooajakaupadega seotud juhtumite korral teeb vahekohus oma otsuse lepinguosalistele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 50 sätestatud menetlusi. Vahekohus peab oma otsuse esitama 105 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist.

Artikkel 56

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.  Kui kaebealune lepinguosaline ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole meetmed, millest artikli 55 lõike 1 kohaselt teavitati, kooskõlas artiklis 53 sätestatud kohustustega, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel esitama ajutise hüvitise pakkumise.

2.  Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu, või pärast artikli 55 kohaselt tehtud vahekohtu otsuse (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meetmed ei ole artikliga 53 kooskõlas) teatavaks tegemist teisele lepinguosalisele, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus võtta asjakohaseid meetmeid. Neid meetmeid võttes püüab kaebuse esitanud lepinguosaline valida sellised meetmed, mis kahjustavad käesoleva lepingu eesmärkide täitmist kõige vähem, ning võtab arvesse nende mõju kaebealuse lepinguosalise majandusele.

Igal juhul ei mõjuta käesoleva lõike alusel võetud asjakohased meetmed Côte d’Ivoire’ile arenguabi andmist.

3.  Hüvitist taotledes või vastavalt lõigetele 1 või 2 asjakohaseid meetmeid võttes tegutseb EÜ pool vaoshoitult ning arvestab Côte d’Ivoire’i poole areneva riigi olukorda.

4.  Asjakohased meetmed või hüvitis on ajutised ning neid kohaldatakse üksnes seni, kuni artikli 53 sätete rikkumiseks tunnistatud meede on tühistatud või seda on nimetatud sätetega kooskõlla viimiseks muudetud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Artikkel 57

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast asjakohaste meetmete võtmist

1.  Kaebealune lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist ning majanduspartnerluslepingu komiteed meetmetest, mida ta on vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud, ning esitab kaebuse esitanud lepinguosalisele taotluse asjakohaste meetmete kohaldamise lõpetamiseks.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast kõnealuse taotluse esitamist kokkuleppele nende meetmete käesolevale lepingule vastavuse osas, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. Taotlusest teavitatakse teist lepinguosalist ning majanduspartnerluslepingu komiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning majanduspartnerluslepingu komiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus otsustab, et täitmiseks võetud mis tahes meetmed ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, otsustab ta, kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata asjakohaste meetmete kohaldamist. Kui vahekohus otsustab, et täitmiseks võetud mis tahes meetmed on lepingu sätetega kooskõlas, tuleb asjakohaste meetmete kohaldamine lõpetada.

3.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 50 sätestatud menetlusi. Vahekohus peab oma otsuse esitama 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist.

III Jagu

Ühissätted

Artikkel 58

Vastastikku rahuldav lahendus

Käesoleva jaotise raames võivad lepinguosalised vaidluse korral mis tahes ajal kokku leppida vastastikku rahuldava lahenduse suhtes. Nad teavitavad majanduspartnerluslepingu komiteed sellise lahenduse suhtes kokkuleppele jõudmisest. Vastastikku rahuldava lahenduse vastuvõtmisel tuleb menetlus lõpetada.

Artikkel 59

Menetluskord

1.  Käesoleva jaotise 3. peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleerib menetluskord, mille majanduspartnerluslepingu komitee võtab vastu kolm kuud pärast selle loomist.

2.  Vahekohtu istungid on vastavalt menetluskorrale avalikud, välja arvatud juhul, kui vahekohus otsustab enda algatusel või lepinguosaliste taotlusel teisiti.

Artikkel 60

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel võib vahekohus hankida teavet mis tahes allikatest, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidluse pooltelt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta seda vajalikuks peab. Huvitatud pooltel on õigus esitada vahekohtule amicus curiae seisukohti menetluskorras ette nähtud tingimustel. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi.

Artikkel 61

Ettepanekute keel

Lepinguosalised võivad esitada kirjalikke ja suulisi ettepanekuid kõikides oma ametlikes keeltes. Siiski püüavad lepinguosalised võimalusel ühiseks töökeeleks võtta mõlemale lepinguosalisele ühise ametliku keele, võttes eelkõige arvesse Côte d’Ivoire’i poole kui areneva riigi olukorda, eriti tõlkimisraskuste osas.

Artikkel 62

Tõlgendamisreeglid

Vahekohtud kohustuvad tõlgendama käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise väljakujunenud reeglitele, sealhulgas lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada käesoleva lepingu sätetega ette nähtud õigusi ega kohustusi.

Artikkel 63

Vahekohtu otsused

1.  Vahekohus püüab võtta kõik otsused vastu ühehäälselt. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse arutatav küsimus häälteenamusega, kuid ühelgi juhul ei avaldata vahekohtunike eriarvamusi.

2.  Otsuses antakse taustateavet, selgitatakse käesoleva lepingu asjakohaste sätete kohaldatavust ning põhjendatakse vahekohtu järeldusi ja otsuseid. Majanduspartnerluslepingu komitee teeb vahekohtu otsuse üldsusele kättesaadavaks, kui ta ei otsusta teisiti.

4. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 64

Vahekohtunike nimekiri

1.  Majanduspartnerluslepingu komitee koostab hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva lepingu ajutise kohaldamise algust nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja võivad täita vahekohtuniku ülesandeid. Kumbki lepinguosaline valib viis isikut, kes võivad olla vahekohtunikud. Lisaks määravad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võiksid täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Majanduspartnerluslepingu komitee jälgib, et selles nimekirjas oleks pidevalt piisavalt inimesi.

2.  Vahekohtunikel on eriteadmised või -kogemused õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alal. Nad on sõltumatud, täidavad oma ülesandeid üksikisikuna ega allu ühelegi organisatsioonile ega valitsusele ega ole seotud kummagi lepinguosalise valitsusega; nad järgivad menetluskorrale lisatud käitumisjuhendit.

3.  Majanduspartnerluslepingu komitee võib koostada 15 isikust koosneva lisanimekirja, millesse kuuluvad vahepealse lepinguga hõlmatud konkreetsete valdkondade asjatundjad. Artikli 50 lõikes 2 sätestatud valikumenetluse puhul võib majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja kasutada seda nimekirja mõlema lepinguosalise nõusolekul.

Artikkel 65

Seosed WTO kohustustega

1.  Käesoleva lepingu alusel loodud vahekohtud ei lahenda vaidlusi, mis seonduvad lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevate õiguste ja kohustustega.

2.  Käesoleva lepingu vaidluste lahendamise sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas artikli 49 lõike 1 või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Käesoleva lõike tähenduses loetakse WTO asutamislepingu kohase vaidluse lahendamise menetluse algatamiseks lepinguosalise taotlust WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks.

3.  Käesolev leping ei saa takistada lepinguosalisel peatada oma kohustuste täitmist, kui tal on selleks Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi luba.

Artikkel 66

Tähtajad

1.  Käesolevas jaotises sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, loetakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.  Kõiki käesolevas jaotises sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 67

V jaotise muutmine

V jaotises muudatuste tegemist võivad taotleda nii majanduspartnerluslepingu komitee kui ka lepinguosalised. Muudatustaotlused vaatab läbi majanduspartnerluslepingu komitee. Muudatus jõustub pärast lepinguosaliste poolset heakskiitmist.

VI JAOTIS

ÜLDISED ERANDID

Artikkel 68

Üldine erandiklausel

Ilma et see mõjutaks nõuet, et selliseid meetmeid ei tohi kohaldada viisil, mis põhjustaks lepinguosalistele võrdsete tingimuste tagamise asemel meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või kauba ja teenuste vahetamise ja ettevõtete asutamise varjatud piiranguid, ei või ühtegi käesoleva lepingu sätet tõlgendada selliselt, et see takistab lepinguosalisi võtmast või rakendamast meetmeid, mis on:

Artikkel 69

Julgeolekuerandid

1.  Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei või tõlgendada nii nagu see:

2.  Majanduspartnerluslepingu komiteed teavitatakse võimalikult põhjalikult meetmetest, mis on võetud lõike 1 punktide b ja c alusel, ning nende kohaldamise lõpetamise kuupäevast.

Artikkel 70

Maksustamine

1.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ega selle alusel sõlmitud kokkulepet ei või tõlgendada selliselt, et see takistaks lepinguosalisi eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.

2.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ega selle alusel sõlmitud kokkulepet ei või tõlgendada selliselt, et see takistaks võtmast või rakendamast mis tahes meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete või muude maksualaste kokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohaste maksude maksmisest kõrvalehoidumist.

3.  Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad maksukonventsioonidest. Käesoleva lepingu ja mis tahes sellise konventsiooni vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses kõnealust konventsiooni.

VII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Läbirääkimiste jätkamine ja lepingu rakendamine

1.  Lepinguosalised jätkavad läbirääkimisi käesoleva lepingu sätete kohaselt.

2.  Läbirääkimiste lõpuleviimisel esitatakse neist tulenevad muudatusettepanekud heakskiitmiseks asjaomastele siseriiklikele ametiasutustele.

Artikkel 72

Lepinguosaliste määratlus ja kohustuste täitmine

1.  Käesoleva lepingu lepinguosalisteks on ühelt poolt Côte d’Ivoire’i Vabariik, edaspidi „Côte d’Ivoire’i pool” või „Côte d’Ivoire”, ning teiselt poolt Euroopa Ühendus või selle liikmesriigid või Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid nende Euroopa Ühenduse asutamislepingust tuleneva vastava pädevuse piires, edaspidi „EÜ pool”.

2.  Käesoleva lepingu mõistes viitab „lepinguosaline” vastavalt vajadusele Côte d’Ivoire’ile või EÜ poolele. „Lepinguosalised” tähistab Côte d’Ivoire’i ja EÜ poolt.

3.  Lepinguosalised võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- või erimeetmed ning tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

Artikkel 73

Majanduspartnerluslepingu komitee

1.  Käesoleva lepingu rakendamiseks moodustatakse majanduspartnerluslepingu komitee kolme kuu jooksul alates käesoleva lepingu allakirjutamisest.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et majanduspartnerluslepingu komitee koosseisus, korralduses ja töös järgitakse võrdsuse põhimõtet. Komitee määrab kindlaks oma korraldus- ja tööeeskirjad.

3.  Majanduspartnerluslepingu komitee vastutab kõigi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade haldamise ja kõigi käesolevas lepingus nimetatud ülesannete täitmise eest.

4.  Teabevahetuse soodustamiseks ja lepingu tõhusa rakendamise tagamiseks määrab iga lepinguosaline majanduspartnerluslepingu komiteesse kontaktisiku.

5.  Majanduspartnerluslepingu komitee kohtumised võivad olla kolmandatele pooltele avatud. Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu (UEMOA) ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) komisjonid võivad vastavalt oma sisekorrareeglitele saada kutse osaleda majanduspartnerluslepingu komitee kohtumistel.

Artikkel 74

Euroopa Ühenduse äärepoolseimad piirkonnad

1.  Võttes arvesse Euroopa Ühenduse äärepoolseimate piirkondade ja Côte d'Ivoire’i geograafilist lähedust ning selleks et tugevdada nende piirkondade ja Côte d'Ivoire’i majandus- ja sotsiaalsuhteid, püüavad lepinguosalised äärepoolseimate piirkondade ja Côte d'Ivoire’i vahel hõlbustada koostööd kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, edendada kaupade ja teenustega kauplemist ja investeeringuid ning transpordi- ja sideühendusi.

2.  Lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisel püütakse võimaluse korral julgustada Côte d'Ivoire’i ja äärepoolseimate piirkondade ühist osalemist Euroopa Ühenduse raam- ja eriprogrammides käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

3.  EÜ pool püüab tagada Euroopa Ühenduse ühtekuuluvus- ja arengupoliitika erinevate finantsinstrumentide kooskõlastamise, et toetada Côte d'Ivoire’i ja Euroopa Ühenduse äärepoolseimate piirkondade koostööd käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

4.  Ükski käesoleva lepingu säte ei takista EÜ poolt rakendamast olemasolevaid meetmeid, mille eesmärk on äärepoolseimate piirkondade sotsiaalse ja majandusliku olukorra struktuurne parandamine vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 lõikele 2.

Artikkel 75

Jõustumine ja denonsseerimine

1.  Käesolev leping allkirjastatakse, ratifitseeritakse või kiidetakse heaks vastavalt mõlema lepinguosalise konkreetsetele põhiseaduslikele eeskirjadele või, EÜ poole puhul, vastavalt tema siseeeskirjadele ja -menetlustele.

2.  Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui Côte d'Ivoire’i ja EÜ pool teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3.  Teade selle kohta saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

4.  Lepinguosalised lepivad kokku, et kuni käesoleva lepingu jõustumiseni kohaldavad nad seda ajutiselt, kooskõlas oma vastavate õigusnormidega või lepingu ratifitseerimise teel.

5.  Ajutisest kohaldamisest teatatakse hoiulevõtjale. Lepingu ajutine kohaldamine algab kümme päeva pärast seda, kui viimane ajutise kohaldamise teade kas Euroopa Ühenduse või Côte d'Ivoire’i poolt on laekunud hoiulevõtjale.

6.  Olenemata lõikest 4 võivad EÜ pool ja Côte d’Ivoire kohaldada lepingut enne selle ajutist kohaldamist tervikuna või osaliselt oma siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses.

7.  Kumbki lepinguosaline võib teisele kirjalikult teatada käesoleva lepingu denonsseerimise kavatsusest. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast teisele lepinguosalisele teatamist.

8.  Käesoleva lepingu asendab piirkondlikul tasandil EÜ poolega sõlmitud üldine majanduspartnerlusleping selle jõustumise kuupäeval. Sellisel juhul püüavad lepinguosalised säilitada piirkondliku tasandi üldises partnerluslepingus Côte d’Ivoire’i põhilised õigused, mis sisalduvad käesolevas lepingus.

Artikkel 76

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Côte d’Ivoire’i suhtes.

Artikkel 77

Euroopa Liidu uute liikmesriikide ühinemine

1.  Majanduspartnerluslepingu komiteed teavitatakse kõigist kolmandate riikide taotlustest ühineda Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu ja kandidaatriigi läbirääkimiste ajal esitab EÜ pool Côte d’Ivoire’ile kogu asjakohase teabe ja Côte d’Ivoire teatab EÜ poolele oma huvidest, et neid oleks võimalik täiel määral arvesse võtta. Côte d’Ivoire’i teavitatakse iga uue liikme ühinemisest Euroopa Liiduga.

2.  Iga uus Euroopa Liidu liikmesriik saab alates ELiga ühinemise kuupäevast käesoleva lepingu osaliseks ühinemisaktis sisalduva sellekohase sätte alusel. Kui Euroopa Liiduga ühinemise aktis ei ole sätet Euroopa Liidu liikmesriigi automaatse ühinemise kohta käesoleva lepinguga, annab nimetatud riik lepinguga ühinemise akti hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes saadab tõestatud ärakirjad Côte d’Ivoire’ile.

3.  Lepinguosalised vaatavad läbi mõju, mida Euroopa Liidu uute liikmesriikide ühinemine avaldab käesolevale lepingule. Majanduspartnerluslepingu komitee võib teha otsuse üleminekumeetmete või vajalike muudatuste kohta.

Artikkel 78

Dialoog finantsküsimustes

Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi ja läbipaistvust ning vahetavad häid tavasid maksupoliitika ja -halduse valdkonnas.

Artikkel 79

Koostöö ebaseadusliku finantstegevuse vastases võitluses

EÜ pool ja Côte d’Ivoire kohustuvad ennetama ebaseaduslikku, pettustega seotud ja korruptiivset tegevust, rahapesu ja terrorismi rahastamist ja nende vastu võitlema. Selleks võtavad lepinguosalised vajalikud õigus- ja haldusmeetmed järgimaks rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastast konventsiooni ja selle protokolle, terrorismi rahastamise tõkestamise konventsiooni ning finantsmeetmete töörühma soovitusi. EÜ pool ja Côte d’Ivoire lepivad kokku, et vahetavad neis valdkondades teavet ja teevad koostööd.

Artikkel 80

Seosed muude lepingutega

1.  Käesoleva lepingu sätete ja Cotonou lepingu 3. osa II jaotise sätete lahknevuse korral on käesoleva lepingu sätted ülimuslikud, välja arvatud Cotonou lepingu 3. osa II jaotises sisalduvate arengukoostöö sätete puhul.

2.  Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks Euroopa Ühendust või Côte d’Ivoire’i võtmast asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kaubandusmeetmeid, nagu on ette nähtud Cotonou lepingu artiklitega 11b, 96 ja 97.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu sätted ei kohusta neid tegutsema viisil, mis on vastuolus nende kohustustega WTOs.

▼M1

Artikkel 81

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

▼B

Artikkel 82

Lisad

Käesoleva lepingu liited, lisad ja protokollid on selle lahutamatu osa.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено съответно в Абиджан на двайсет и шести ноември две хиляди и осма година и в Брюксел на двайсет и втори януари две хиляди и девета година.

Hecho en Abiyán el veintiséis de noviembre de dos mil ocho y en Bruselas el veintidós de enero de dos mil nueve, respectivamente.

V Abidžanu dne dvacátého šestého listopadu dva tisíce osm a v Bruselu dne dvacátého druhého ledna dva tisíce devět.

Udfærdiget i henholdsvis Abidjan, den seksogtyvende november to tusind og otte, og Bruxelles, den toogtyvende januar to tusind og ni.

Geschehen zu Abidjan am sechsundzwanzigsten November zweitausendacht und zu Brüssel am zweiundzwanzigsten Januar zweitausendneun.

Koostatud kahe tuhande kaheksanda aasta novembrikuu kahekümne kuuendal päeval Abidjanis ja kahe tuhande üheksanda aasta jaanuarikuu kahekümne teisel päeval Brüsselis.

Έγινε στο Αμπιτζάν στις είκοσι έξι Νοεμβρίου του έτους δύο χιλιάδες οκτώ και στις Βρυξέλλες στις είκοσι δύο Ιανουαρίου του έτους δύο χιλιάδες εννιά.

Done at Abidjan on the twenty-sixth day of November in the year two thousand and eight and at Brussels on the twenty-second day of January in the year two thousand and nine, respectively.

Fait respectivement à Abidjan, le vingt-six novembre deux mille huit et à Bruxelles, le vingt-deux janvier deux mille neuf.

Fatto ad Abidjan, il ventisei novembre duemilaotto, e a Bruxelles, il ventidue gennaio duemilanove, rispettivamente.

Abidžanā, divi tūkstoši astotā gada divdesmit sestajā novembrī, un Briselē, divi tūkstoši devītā gada divdesmit otrajā janvārī.

Priimta atitinkamai du tūkstančiai aštuntų metų lapkričio dvidešimt šeštą dieną Abidžane ir du tūkstančiai devintų metų sausio dvidešimt antrą dieną Briuselyje.

Kelt Abidjanban, a kétezer-nyolcadik év november havának huszonhatodik napján, illetve Brüsszelben, a kétezer-kilencedik év január havának huszonkettedik napján.

Magħmul f'Abdijan fis-sitta u għoxrin jum ta' Novembru fis-sena elfejn u tmienja u fi Brussell fit-tnejn u għoxrin jum ta' Jannar tas-sena elfejn u disgħa, rispettivament.

Gedaan te Abidjan op zesentwintig november tweeduizend acht, respectievelijk Brussel op tweeëntwintig januari tweeduizend negen.

Sporządzono w Abidżanie dnia dwudziestego szóstego listopada dwa tysiące ósmego roku oraz w Brukseli dnia dwudziestego drugiego stycznia dwa tysiące dziewiątego roku.

Feito em Abidjã, no dia vinte e seis de Novembro do ano de dois mil e oito, e em Bruxelas, no dia vinte e dois de Janeiro do ano de dois mil e nove.

Încheiat la Abidjan la douăzeci și șase noiembrie două mii opt, respectiv la Bruxelles la douăzeci și două ianuarie două mii nouă.

V Abidžane dvadsiateho šiesteho novembra dvetisícosem a v Bruseli dvadsiateho druhého januára dvetisícdeväť.

V Abidžanu, šestindvajsetega novembra leta dva tisoč osem, in v Bruslju, dvaindvajsetega januarja leta dva tisoč devet.

Tehty Abidjanissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattakahdeksan ja Brysselissä kahdentenakymmenentenätoisena päivänä tammikuuta vuonna kaksituhattayhdeksän.

Utfärdat i Abidjan den tjugosjätte november tjugohundraåtta och i Bryssel den tjugoandra januari tjugohundranio.

Pour la République de Côte d'Ivoire

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Pour la République française

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Per la Repubblica italiana

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

I LIIDE

Euroopa Ühendusse eksportimisel prioriteetsed Côte d'Ivoire’i tooted

Côte d'Ivoire määrab kõnealused tooted kindlaks ja teavitab neist majanduspartnerluslepingu komiteed hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva lepingu allakirjutamisest.

II LIIDE

Pädevad asutused

A.   Euroopa Ühenduse pädevad asutused

Kontroll on jagatud liikmesriikide siseriiklike asutuste ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel. Selles valdkonnas kohaldatakse järgmisi sätteid:

B.   Côte d’Ivoire’i pädevad asutused

Côte d’Ivoire määrab kõnealused asutused kindlaks ja teavitab neist majanduspartnerluslepingu komiteed hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva lepingu allakirjutamisest.

LISA 1

Côte D'ivoire’ist Pärit Toodete Tollimaksustamine

LISA 2

EÜ-St pärit toodete tollimaksustamine

Côte d'Ivoire liberaliseerib oma territooriumile imporditud EÜ poolest pärit tooted.

Sel eesmärgil jagab ta tooted nelja rühma: A, B, C ja D.

Liberaliseerimise ajakava on järgmine:

A-rühma toodete liberaliseerimine viiakse läbi viie aasta jooksul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2012;

B-rühma toodete liberaliseerimine viiakse läbi viie aasta jooksul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2017;

C-rühma toodete liberaliseerimine viiakse läbi viie aasta jooksul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022;

D-rühma tooteid ei liberaliseerita.

PROTOKOLL

vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide nõuetekohane rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2.  Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud organid on andnud loa sellise teabe edastamiseks.

3.  Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude või rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus talle kogu asjakohase teabe, mis võimaldab tal jälgida, et tollialaseid õigusakte kohaldatakse nõuetekohaselt, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatud toiminguid, millega rikutakse või võidakse rikkuda tollialaseid õigusakte.

2.  Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

3.  Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus oma õigus- või haldusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada järelevalve:

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel oma siseriiklike õigus- või haldusnormide kohaselt, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks kohaldamiseks, eelkõige edastades saadud teavet:

Artikkel 5

Edastamine/teavitamine

1.  Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigus- või haldusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asutatud adressaadile.

2.  Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse ametlikus keeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluse sisu ja vorm

1.  Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra kiireloomulisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmist teavet:

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse ametlikus keeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4.  Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta ajutisi kaitsemeetmeid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades juba olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende läbiviimist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse käesoleva protokolli alusel adresseerinud juhul, kui ta ei saa üksi tegutseda.

2.  Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigus- või haldusnormide kohaselt.

3.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida taotluse saanud asutuse või muu lõike 1 kohase asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uuringute juures.

Artikkel 8

Teabe edastamise vorm

1.  Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, tõestatud koopiad ja kõik muud materjalid.

2.  Selle teabe võib esitada elektroonilises vormis.

3.  Originaaldokumendid esitatakse üksnes vastava taotluse korral, juhul kui tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  Abi andmisest võib keelduda või siduda selle andmise teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva protokolli kohane abi:

2.  Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, süüdistuse esitamist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste või korra alusel, mida taotluse saanud asutus võib nõuda.

3.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks teha.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.  Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes vormis edastatud teave on konfidentsiaalne või piiratud kasutusega, olenevalt mõlema lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

2.  Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Sellega seoses pakuvad lepinguosalised teineteisele teavet lepinguosaliste kehtivate normide kohta, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikide asjakohaste õigusnormide kohta.

3.  Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.

4.  Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluse seisukohast vajalikke esemeid, dokumente või dokumentide kinnitatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises õigus- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulude hüvitamisega, välja arvatud vajadusel kulud ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Côte d’Ivoire’i tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ja, kui see on asjakohane, Euroopa Ühenduse liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes eelkõige arvesse kehtivaid andmekaitse norme. Nad võivad esitada pädevatele asutustele soovitusi muudatuste kohta, mida oleks nende arvates vaja käesolevasse protokolli teha.

2.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1.  Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide vastavat pädevust:

2.  Olenemata lõike 1 sätetest on käesolev protokoll ülimuslik kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse eraldi mõne Euroopa Ühenduse liikmesriigi ja Côte d’Ivoire’i vahel, juhul kui need ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

3.  Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus Côte d’Ivoire’i ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu artikli 73 alusel loodud majanduspartnerluslepingu komitees.

▼M2

Mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitlev

1. PROTOKOLL

SISUKORD
I JAOTIS
Üldsätted
Artiklid
1.	Mõisted
II JAOTIS
Mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlus
Artiklid
2.	Üldnõuded
3.	Täielikult saadud või toodetud tooted
4.	Piisava töö või töötluse läbinud tooted
5.	Ebapiisav töö või töötlus
6.	Tollimaksuvabalt Euroopa Liitu imporditud materjalidega tehtavad tööd või töötlustoimingud
7.	Päritolu kumulatsioon
8.	Kumulatsioon teiste riikidega, kellel on tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule
9.	Kvalifikatsiooniühik
10.	Tarvikud, varuosad ja tööriistad
11.	Komplektid
12.	Neutraalsed tegurid
13.	Arvestuslik eraldamine
III JAOTIS
Territoriaalsed nõuded
Artiklid
14.	Territoriaalsuse põhimõte
15.	Mittemuutmine
16.	Näitused
IV JAOTIS
Päritolutõend
Artiklid
17.	Üldnõuded
18.	Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
19.	Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
20.	Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
21.	Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
22.	Heakskiidetud eksportija
23.	Päritolutõendi kehtivus
24.	Päritolutõendi esitamine
25.	Importimine osasaadetistena
26.	Päritolutõendist vabastamine
27.	Päritolu kumulatsiooni käsitlev teatamiskord
28.	Tõendavad dokumendid
29.	Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine
30.	Lahknevused ja vormistusvead
31.	Eurodes väljendatud summad
V JAOTIS
Halduskoostöö
Artiklid
32.	Lepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavad haldustingimused
33.	Tolliasutusi puudutava teabe edastamine
34.	Muud halduskoostöö meetodid
35.	Päritolutõendi õigsuse kontroll
36.	Tarnija deklaratsioonide õigsuse kontroll
37.	Vaidluste lahendamine
38.	Karistused
39.	Vabatsoonid
40.	Erandid
VI JAOTIS
Ceuta ja Melilla
Artiklid
41.	Eritingimused
42.	Täpsustavad tingimused
VII JAOTIS
Lõppsätted
Artiklid
43.	Päritolureeglite läbivaatamine ja kohaldamine
44.	Lisad
45.	Protokolli rakendamine
46.	Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta
1. PROTOKOLLI LISAD
I LISA	Sissejuhatavad märkused käesoleva protokolli II lisa loendi kohta
II LISA	Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlustoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse
II A LISA	Erandid loendist, milles on loetletud päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlustoimingud, mis annavad tootele päritolustaatuse
III LISA	Liikumissertifikaadi EUR.1 vorm
IV LISA	Päritoludeklaratsioon
V A LISA	Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodete kohta
V B LISA	Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta
VI LISA	Teabesertifikaat
VII LISA	Erandi taotluse vorm
VIII LISA	Ülemeremaad ja -territooriumid
IX LISA	Käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 4 osutatud tooted
ÜHISDEKLARATSIOON	Andorra Vürstiriigi kohta
ÜHISDEKLARATSIOON	San Marino Vabariigi kohta

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

1.  Lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Euroopa Liidust pärit toodeteks:

2.  Lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Côte d’Ivoire’ist pärit toodeteks:

Artikkel 3

Täielikult saadud või toodetud tooted

1.  Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult Côte d’Ivoire’is või Euroopa Liidus saadud või toodetud toodetena:

2.  Käesoleva artikli lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „nende laevad“ ja „nende kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes,

3.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 käsitletakse Côte d’Ivoire’i taotluse korral Côte d’Ivoire’i prahitud või liisitud laevu „tema laevadena“, kui need kalastavad üksnes tema majandusvööndis, tingimusel et enne seda on Euroopa Liidu ettevõtjatele tehtud pakkumine ja et täidetud on eelnevalt komitee poolt kehtestatud rakenduseeskirjad. Käesolevas lõikes sätestatud tingimuste täitmist jälgib komitee.

4.  Käesoleva artikli lõike 2 tingimusi võib täita Côte d’Ivoire’is ja teiste majanduspartnerluslepingute asjaomastes osalisriikides, kelle suhtes kohaldatakse kumulatsiooni. Sellisel juhul loetakse toodete päritoluriigiks lipuriik.

Artikkel 4

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1.  Käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui käesoleva protokolli II lisa loendis esitatud tingimused on täidetud.

2.  Olenemata käesoleva protokolli lõikest 1 võib käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamisel lugeda käesoleva protokolli II A lisas osutatud tooted piisava töö või töötluse läbinuks, kui on täidetud kõnealuses lisas osutatud tingimused. Viie (5) aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast kohaldatakse käesoleva protokolli II A lisa ainult Côte d’Ivoire’ist pärinevale ekspordile, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 43 lõike 2 kohaldamist.

3.  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustes on märgitud kõikide lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlustoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult, kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse ühes nimetatud loendis sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata selle toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.

4.  Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib päritolustaatuseta materjale, mida ei tohiks käesoleva protokolli II ja II A lisas sätestatud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks kasutada, siiski kasutada, kui:

5.  Käesoleva artikli lõike 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

6.  Käesoleva artikli lõikeid 1–5 kohaldatakse, kui käesoleva protokolli artiklis 5 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Ebapiisav töö või töötlus

1.  Järgmisi toiminguid käsitatakse päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas käesoleva protokolli artikli 4 tingimused on täidetud või mitte:

2.  Selleks et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on käesoleva artikli lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki Euroopa Liidus või Côte d’Ivoire’is selle tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 6

Tollimaksuvabalt Euroopa Liitu imporditud materjalidega tehtavad tööd või töötlustoimingud

1.  Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, käsitatakse päritolustaatuseta materjale, mida võib vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 ( 5 ) I lisas sätestatud ühisele tollitariifistikule enamsoodustusrežiimi lepingulisi tariife kohaldades importida Euroopa Liitu tollimaksuvabalt, Côte d’Ivoire’ist pärit materjalidena, kui neid kasutatakse selles riigis saadud või toodetud tootes ja kui need on seal läbinud töö või töötluse, mis on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud.

2.  Kohaldades käesoleva artikli lõiget 1, peab väljastatud liikumissertifikaatidele EUR.1 (lahter 7) või päritoludeklaratsioonidele olema märgitud järgmine kirje:

3.  Euroopa Liit esitab komiteele igal aastal nende materjalide loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli sätteid. Pärast loetelu esitamist avaldab Euroopa Komisjon selle Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning Côte d’Ivoire avaldab selle oma korra kohaselt.

4.  Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata selliste materjalide suhtes, mille importimisel Euroopa Liitu kohaldatakse dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse, kui materjalid on pärit riigist, mille suhtes nimetatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud on kehtestatud.

Artikkel 7

Päritolu kumulatsioon

1.  Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, käsitatakse ühe lepinguosalise territooriumilt, teistest Lääne-Aafrika riikidest, ( 6 ) kellel on tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule, teistest majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riikidest, või ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit materjale teise lepinguosalise territooriumilt pärinevatena, kui neid kasutatakse seal saadud või toodetud tootes ja kui need on selle lepinguosalise territooriumil läbinud töö või töötluse, mis on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud.

Kui asjaomase lepinguosalise territooriumil tehtav töö või töötlus ei ole põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud, loetakse saadud või toodetud toode selle lepinguosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mis tahes muust riigist või muult territooriumilt pärit kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist või territooriumilt, kust pärinevate lõpptoote valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

Teistest majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riikidest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit materjalide päritolu tehakse kindlaks Euroopa Liidu ja nende riikide vaheliste sooduskaubanduslepingute alusel kohaldatavate päritolureeglite alusel ja vastavalt käesoleva protokolli artiklile 28.

2.  Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, käsitatakse ühe lepinguosalise territooriumil, teistes majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel tehtavat tööd ja töötlust teise lepinguosalise territooriumil toimununa, kui materjalid läbivad hiljem töö või töötluse, mis on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud.

Kui ühe lepinguosalise territooriumil tehtav töö või töötlus ei ole põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud, loetakse saadud või toodetud toode selle lepinguosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mis tahes muus nimetatud riigis või muul nimetatud territooriumil kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist või territooriumilt, kust on saadud kõige suurema väärtusega materjalid lõpptoote valmistamiseks.

Lõpptoote päritolu määratakse kindlaks vastavalt käesoleva protokolli päritolureeglitele ja selle artikli 28 sätetele.

3.  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada teiste Lääne-Aafrika riikide suhtes, kellel on tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule, teiste AKV riikide suhtes, kes on vähemalt ajutiselt kohaldanud majanduspartnerluslepingut, ning ÜMTde suhtes üksnes juhul, kui:

4.  Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib käesoleva protokolli IX lisas loetletud toodete suhtes kohaldada alles pärast 1. oktoobrit 2015, kui nende toodete valmistamisel kasutatud materjalid on pärit mõnest teisest majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riigist või kui need tooted on seal läbinud töö või töötluse.

5.  Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata materjalide suhtes:

6.  Euroopa Liit esitab komiteele igal aastal käesoleva artikli lõike 5 punktis c osutatud materjalide loetelu. Pärast loetelu esitamist avaldab Euroopa Komisjon selle Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning Côte d’Ivoire avaldab selle oma korra kohaselt.

Artikkel 8

Kumulatsioon teiste riikidega, kellel on tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule

1.  Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, käsitatakse materjale, mis on pärit riigist või territooriumilt,

Côte d’Ivoire’ist pärinevatena, kui neid kasutatakse seal saadud või toodetud tootes.

Need materjalid ei pea olema seal läbinud piisavat tööd või töötlust tingimusel, et seal läbitud töö või töötlus on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud. Kõik tooted, mille valmistamiseks on kasutatud kirjeldatud materjale ja mis sisaldavad ka päritolustaatuseta materjale, peavad olema läbinud piisava töö või töötluse vastavalt käesoleva protokolli artiklile 4, et neid saaks käsitada Côte d’Ivoire’ist pärinevatena.

1.2.  Teistest asjaomastest riikidest või teistelt asjaomastelt territooriumidelt pärit materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava kohastele päritolureeglitele ja käesoleva protokolli artikli 27 sätetele.

1.3.  Käesolevas lõikes sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata materjalide suhtes:

2.  Côte d’Ivoire’i esitatud teate alusel ning ilma, et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, ja arvestades käesoleva artikli lõigetes 2.1, 2.2 ja 5 sätestatut, käsitatakse materjale, mis on pärit riigist või territooriumilt, millel on mõne lepingu või kokkuleppe alusel (nähtud ette) tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule, Côte d’Ivoire’ist pärit materjalina. Côte d’Ivoire esitab teate Euroopa Liidule Euroopa Komisjoni kaudu. Kumulatsiooni kohaldatakse, kuni selle määramise tingimused on täidetud. Kõnealused materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust tingimusel, et läbitud töö või töötlus on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud.

2.1.  Teistest asjaomastest riikidest või teistelt asjaomastelt territooriumidelt pärit materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Liidu ja nende riikide või territooriumide vaheliste sooduskaubanduse lepingute või kokkulepete kohastele päritolureeglitele ja käesoleva protokolli artikli 28 sätetele.

2.2.  Käesolevas lõikes sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata materjalide suhtes:

3.  Euroopa Liit esitab komiteele igal aastal nende materjalide ja riikide loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 sätteid. Pärast loetelu esitamist avaldab Euroopa Komisjon selle Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning Côte d’Ivoire avaldab selle oma korra kohaselt. Côte d’Ivoire esitab igal aastal komiteele nende materjalide loetelu, mille suhtes on kohaldatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kumulatsiooni.

4.  Kohaldades käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, peab väljastatud liikumissertifikaatidele EUR.1 (lahter 7) või päritoludeklaratsioonidele olema märgitud järgmine kirje:

5.  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

Artikkel 9

Kvalifikatsiooniühik

1.  Käesoleva protokolli kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt:

2.  Kui harmoneeritud süsteemi tõlgendamise reegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 10

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 11

Komplektid

Komplektid harmoneeritud süsteemi tõlgendamise reegli 3 tähenduses on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 12

Neutraalsed tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

Artikkel 13

Arvestuslik eraldamine

1.  Kui omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused, võib tolliasutus asjaomaste isikute kirjaliku taotluse korral lubada selliste varude haldamiseks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodit (edaspidi „meetod“).

2.  Meetodit kohaldatakse ka harmoneeritud süsteemi alamrubriikidesse 1701 12 , 1701 13  ja 1701 14 kuuluva ning rafineerimiseks mõeldud lõhna- ja maitseaineteta ja värvilisandita päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toorsuhkru suhtes, mis on enne Euroopa Liitu või Côte d’Ivoire’i eksportimist füüsiliselt segatud valmis või kokku vastavalt kas Euroopa Liidus või Côte d’Ivoire’is.

3.  Meetodiga tagatakse, et selliste saadud või toodetud toodete arv, mida võiks pidada Côte d’Ivoire’ist või Euroopa Liidust pärinevaks, on alati samasugune, nagu see oleks varude füüsilise eraldamise korral.

4.  Tolliasutus võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida ta peab vajalikuks.

5.  Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse riigis, kus toode on valmistatud.

6.  Isik, kes meetodit kasutab, võib olenevalt asjaoludest kas koostada päritolutõendi või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib pidada päritolustaatusega toodeteks. Tolliasutuse taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

7.  Tolliasutus kontrollib loa kasutamist ja võib selle kehtetuks tunnistada, kui meetodi kasutaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

8.  Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamisel tähendavad mõisted „asendatavad materjalid“ või „asendatavad tooted“ samalaadseid ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjale või tooteid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei saa päritolu kindlaksmääramise seisukohast üksteisest eristada.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 14

Territoriaalsuse põhimõte

1.  Kui käesoleva protokolli artiklitest 6, 7 ja 8 ei tulene teisiti, peavad käesoleva protokolli II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused Côte d’Ivoire’is või Euroopa Liidus olema täidetud katkestusteta.

2.  Kui käesoleva protokolli artiklitest 6, 7 ja 8 ei tulene teisiti, tuleb Côte d’Ivoire’ist või Euroopa Liidust mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega kaupu tagasitoomisel käsitada päritolustaatuseta kaupadena, välja arvatud juhul, kui tolliasutusele suudetakse tõendada, et:

3.  Euroopa Liidust või Côte d’Ivoire’ist eksporditud ja hiljem sinna reimporditud toodetega väljaspool Euroopa Liitu või Côte d’Ivoire’i tehtud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse omandamist vastavalt käesoleva protokolli II jaotises sätestatud tingimustele, tingimusel et:

4.  Käesoleva artikli lõike 3 tingimustele vastavate kaupade puhul seostatakse kõik väljaspool Côte d’Ivoire’i või Euroopa Liitu tekkinud kulud, sealhulgas kasutatud materjalide väärtus, päritolustaatuseta materjaliga. Kauba päritolustaatuse kindlaksmääramisel kohaldatakse käesoleva protokolli II lisas sätestatud reegleid ja kumuleeritakse nii Euroopa Liidus ja Côte d’Ivoire’is kui ka väljaspool neid kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus.

5.  Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 4 sätestatud üldisi lubatud piirväärtusi.

6.  Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

Artikkel 15

Mittemuutmine

1.  Lepinguosalise territooriumil vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud tooted peavad olema need tooted, mis eksporditi teisest lepinguosalisest, kelle päritolustaatusega toodetena neid käsitatakse. Tooteid ei tohi enne nende vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, et tagada importiva poole riigisiseste nõuete täitmine.

2.  Toodete ja saadetiste ladustamine on lubatud, kui need jäävad transiidiriigis või -riikides tollijärelevalve alla.

3.  Ilma et see piiraks V jaotise kohaldamist, on eksportijal või tema vastutuse all lubatud jagada saadetisi osadeks, kui saadetised jäävad transiidiriigis või -riikides tollijärelevalve alla.

4.  Lõigete 1–3 tingimused loetakse täidetuks, kui tolliasutusel ei ole alust selles kahelda; kui tolliasutusel tekib kahtlus, kas lõigetes 1–3 sätestatud tingimused on täidetud, võib ta paluda deklarandil nende lõigete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või kaupadega seotud muude tõenditega.

Artikkel 16

Näitused

1.  Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki või muule territooriumile peale käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatute, mille suhtes kohaldatakse kumulatsiooni, ning mis pärast näitust on müüdud Euroopa Liitu või Côte d’Ivoire’i importimiseks, kohaldatakse impordil lepingu sätteid, kui tolliasutusele on tõendatud, et:

2.  Päritolutõend tuleb välja anda või koostada käesoleva protokolli IV jaotise sätete kohaselt ja esitada importiva riigi tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele tuleb märkida näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib nõuda dokumentaalseid lisatõendeid väljapanekutingimuste kohta.

3.  Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 17

Üldnõuded

1.  Euroopa Liidust pärit toodete importimisel Côte d’Ivoire’i kohaldatakse lepingu sätetest tulenevaid soodustusi, kui käesoleva protokolli artikli 22 lõikes 1 ettenähtud juhtudel esitatakse päritoludeklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi „päritoludeklaratsioon“). Päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud IV lisas.

2.  Côte d’Ivoire’ist pärit toodete importimisel Euroopa Liitu kohaldatakse lepingu sätetest tulenevaid soodustusi, kui esitatakse kas:

3.  Lõike 2 punkti a kohaldatakse kuni kolmeaastase tähtaja jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest. Nimetatud tähtaja möödumisel kohaldatakse ainult lõike 2 punkti b sätteid.

4.  Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 saavad käesoleva protokolli kohased päritolustaatusega tooted artiklis 26 ettenähtud juhtudel lepingust tulenevaid soodustusi, ilma et oleks vaja esitada lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumente.

5.  Käesoleva jaotise kohaldamisel püüavad eksportijad kasutada mõnd Côte d’Ivoire’i ja Euroopa Liidu ühist keelt.

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1.  Liikumissertifikaadi EUR.1 annab eksportiva riigi tolliasutus välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2.  Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud käesoleva protokolli III lisas. Need vormid täidetakse kooskõlas käesoleva protokolliga. Käsitsi kirjutamisel tuleb kasutada tinti ja trükitähti. Tooteid tuleb kirjeldada selleks mõeldud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3.  Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaati EUR.1 välja andva eksportiva riigi tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.

4.  Euroopa Liidu liikmesriigi või Côte d’Ivoire’i tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada pärinevana Euroopa Liidust või Côte d’Ivoire’ist või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muust riigist või muult territooriumilt ja kui need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

5.  Liikumissertifikaati EUR.1 välja andev tolliasutus võtab kõik vajalikud meetmed kontrollimaks toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks. Liikumissertifikaati EUR.1 välja andev tolliasutus peab tagama ka käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud vormide nõuetekohase täitmise. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks mõeldud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6.  Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7.  Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 19

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1.  Olenemata käesoleva protokolli artikli 18 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

2.  Käesoleva artikli lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotlusse märkima liikumissertifikaadi EUR.1 aluseks olevate toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning esitama taotluse põhjused.

3.  Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR.1 tagasiulatuvalt välja anda alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4.  Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine märge:

„DÉLIVRÉ A POSTERIORI“.

5.  Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused“.

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1.  Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2.  Sel viisil väljaantud duplikaadil peab olema järgmine märge:

„DUPLICATA“.

3.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse „Märkused“.

4.  Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima sellest kuupäevast.

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1.  Päritoludeklaratsiooni võib koostada:

2.  Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Côte d’Ivoire’ist, Euroopa Liidust või mõnest käesoleva protokolli artiklis 6, 7 ja 8 nimetatud muust riigist või muult territooriumilt pärinevana ja kui need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

3.  Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist.

4.  Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides kirjutusmasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti.

5.  Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Käesoleva artikli lõikes 1 määratletud registreeritud eksportijalt või heakskiidetud eksportijalt käesoleva protokolli artikli 22 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, kui ta kinnitab eksportiva riigi tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks nendele käsitsi alla kirjutanud.

6.  Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe (2) aasta jooksul pärast sellega seotud toodete importimist.

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

1.  Kui eksportija tegeleb sageli lepingu kaubanduskoostööd käsitlevate sätetega hõlmatud toodete ekspordiga ning esitab tolliasutusi rahuldavad tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks, ja täidab kõik ülejäänud käesoleva protokolli tingimused, võib eksportiva riigi tolliasutus lubada sellisel eksportijal koostada päritoludeklaratsioonid, olenemata asjaomaste toodete väärtusest.

2.  Tolliasutus võib anda heakskiidetud eksportija staatuse mis tahes tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3.  Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.

4.  Tolliasutus kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija seda luba kasutab.

5.  Tolliasutus võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta teeb seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1.  Päritolutõend kehtib kümme (10) kuud alates eksportivas riigis väljaandmise kuupäevast ja see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tolliasutusele.

2.  Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva riigi tolliasutusele pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3.  Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva riigi tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva riigi tolliasutusele selles riigis sätestatud korras. Selle riigi tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget. Samuti võib tolliasutus nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad lepingu rakendamiseks ette nähtud tingimustele.

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tolliasutusele selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese saadetise importimisel.

Artikkel 26

Päritolutõendist vabastamine

1.  Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi, kui on deklareeritud, et need vastavad käesoleva protokolli nõuetele, ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või nimetatud dokumendile lisatud paberilehel.

2.  Importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on mõeldud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3.  Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200  eurot.

Artikkel 27

Päritolu kumulatsiooni käsitlev teatamiskord

1.  Käesoleva protokolli artikli 7 lõike 1 kohaldamisel tõendatakse Côte d’Ivoire’ist, Euroopa Liidust, mõnest teisest majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riigist või ülemeremaalt või -territooriumilt pärit materjalide käesoleva protokolli kohast päritolustaatust liikumissertifikaadiga EUR.1, päritoludeklaratsiooniga või tarnija deklaratsiooniga, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli V A lisas ja mille esitab Côte d’Ivoire’i või Euroopa Liidu selle riigi eksportija, kust materjalid tulid.

2.  Käesoleva protokolli artikli 7 lõike 2 kohaldamisel tõendatakse Côte d’Ivoire’is, Euroopa Liidus, mõnes teises majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riigis või ülemeremaal või -territooriumil toimunud tööd või töötlust tarnija deklaratsiooniga, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli V B lisas ja mille esitab Côte d’Ivoire’i või Euroopa Liidu selle riigi eksportija, kust materjalid tulid.

3.  Käesoleva protokolli artikli 8 lõike 1 kohaldamisel määratakse päritolu tõendamiseks esitatavad tõendavad dokumendid kindlaks vastavalt reeglitele, mis kehtivad üldiste tariifsete soodustuste kavaga hõlmatud riikidele ( 8 ).

4.  Käesoleva protokolli artikli 8 lõike 2 kohaldamisel määratakse päritolu tõendamiseks esitatavad tõendavad dokumendid kindlaks asjaomaste lepingute või kokkulepetega kehtestatud reeglite kohaselt.

5.  Tarnija esitab iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni seda saadetist käsitleval kaubaarvel või selle lisas või saatelehel või mõnel muul seda saadetist käsitleval äridokumendil, milles kõnealuseid materjale kirjeldatakse nii täpselt, et neid on võimalik identifitseerida.

6.  Tarnija deklaratsiooni võib koostada valmistrükitud vormil.

7.  Tarnija deklaratsioonile kirjutab tarnija oma originaalallkirja käsitsi. Kui arve ja tarnija deklaratsioon koostatakse arvuti abil, ei pea deklaratsiooni siiski käsitsi allkirjastama, kui tarniva äriühingu vastutav isik on kindlaks määratud viisil, mis rahuldab tolliasutust selles riigis, kus deklaratsioon on koostatud. Kõnealuse riigi tolliasutus võib kehtestada käesoleva lõike rakendamise tingimused.

8.  Tarnija deklaratsioon esitatakse selle eksportiva riigi tolliasutusele, kellelt taotleti liikumissertifikaati EUR.1.

9.  Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotlusel, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.

10.  Enne käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva vastavalt Cotonou lepingu protokolli nr 1 artiklile 26 koostatud tarnija deklaratsioonid ja teabesertifikaadid jäävad kehtima.

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Käesoleva protokolli artikli 18 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid saab käsitada Côte d’Ivoire’ist, Euroopa Liidust või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muust riigist või muult territooriumilt pärinevana ja et need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele, võivad olla muu hulgas järgmised:

Artikkel 29

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1.  Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab käesoleva protokolli artikli 18 lõikes 3 nimetatud dokumente vähemalt kolm (3) aastat.

2.  Päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab päritoludeklaratsiooni koopiat ja käesoleva protokolli artikli 21 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm (3) aastat.

3.  Päritoludeklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti käesoleva protokolli artikli 27 lõikes 9 nimetatud dokumente vähemalt kolm (3) aastat.

4.  Eksportiva riigi tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab käesoleva protokolli artikli 18 lõikes 2 nimetatud taotluse vormi vähemalt kolm (3) aastat.

5.  Importiva riigi tolliasutus säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone vähemalt (3) kolm aastat.

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

1.  Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud vorminõuete täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2.  Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

1.  Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, määravad asjaomased riigid käesoleva protokolli artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad Côte d’Ivoire’i, Euroopa Liidu liikmesriikide ning käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 nimetatud muude riikide või territooriumide omavääringus.

2.  Saadetise suhtes kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 22 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi fikseeritud summadele.

3.  Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobrikuu esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile hiljemalt 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4.  Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 protsenti. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 protsenti suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui samaväärne summa väheneks konverteerimise tulemusena.

5.  Euroopa Liidu või Côte d’Ivoire’i taotlusel vaatab komitee eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub komitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

V JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 32

Lepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavad haldustingimused

Käesoleva protokolli tähenduses Côte d’Ivoire’ist või Euroopa Liidust pärit toodetele võimaldatakse tollideklaratsiooni esitamisel lepingust tulenevaid soodustusi üksnes tingimusel, et nende eksport toimub kuupäeval või alates kuupäevast, mil eksportiv riik täidab käesoleva protokolli artiklite 33, 34 ja 45 sätteid.

Lepinguosalised esitavad käesoleva protokolli artiklis 33 osutatud teabe.

Artikkel 33

Tolliasutusi puudutava teabe edastamine

1.  Côte d’Ivoire ja Euroopa Liidu liikmesriigid esitavad üksteisele Euroopa Komisjoni ja majanduspartnerluslepingu riikliku komisjoni vahendusel liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide ja tarnija deklaratsioonide väljaandmise ja kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid ning templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes selliste sertifikaatide väljaandmiseks.

Liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone või tarnija deklaratsioone võetakse sooduskohtlemise võimaldamiseks vastu alates kuupäevast, mil Euroopa Komisjon ja majanduspartnerluslepingu riikliku komisjon kõnealuse teabe kätte saavad.

2.  Côte d’Ivoire ja Euroopa Liidu liikmesriigid teatavad üksteisele viivitamata kõikidest muudatustest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmetes.

3.  Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asutused tegutsevad asjaomase riigi valitsuse volitusel. Kontrolli eest vastutavad asutused on asjaomase riigi valitsusasutused.

Artikkel 34

Muud halduskoostöö meetodid

1.  Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, kontrollivad Euroopa Liit, Côte d’Ivoire ning käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muud riigid oma pädevate tolliasutuste kaudu liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust. Muu hulgas teevad Côte d’Ivoire ja Euroopa Liidu liikmesriigid järgmist:

2.  Ametiasutused, kelle poole pöördutakse, esitavad asjakohase teabe tingimuste kohta, mille alusel toode on valmistatud, eelkõige tingimuste kohta, mille alusel on Côte d’Ivoire’is, Euroopa Liidus ning käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muudes asjaomastes riikides järgitud päritolureegleid.

Artikkel 35

Päritolutõendi õigsuse kontroll

1.  Päritolutõendite järelkontrolli tehakse riskianalüüsi alusel ja pisteliselt või siis, kui importiva riigi tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 rakendamisel tagastab importiva riigi tolliasutus eksportiva riigi tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1 ja arve, kui see on esitatud, ning päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral sisu või vormi käsitlevad põhjendused, millel kontrollimistaotlus põhineb. Järelkontrollitaotluse tõendamiseks esitatakse kõik dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.

3.  Kontrolli teostab eksportiva riigi tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks.

4.  Kui importiva riigi tolliasutus otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud ettevaatusabinõud.

5.  Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Nendest tulemustest peab selguma, kas dokumendid on ehtsad ja kas asjaomaseid tooteid võib käsitada Côte d’Ivoire’ist, Euroopa Liidust või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muust riigist pärinevana ning kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

6.  Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne (10) kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et teha kindlaks kõnealuse dokumendi ehtsust või toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

7.  Päritolutõenditega seotud ühiste kontrollide puhul lähtuvad lepinguosalised 2. protokolli (vastastikuse haldusabi andmise kohta tolliküsimustes) artiklist 7.

Artikkel 36

Tarnija deklaratsioonide õigsuse kontroll

1.  Tarnija deklaratsioone kontrollitakse riskianalüüsi alusel ja pisteliselt või siis, kui selle riigi tolliasutusel, kus deklaratsiooni põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on põhjust kahelda dokumendi ehtsuses või seal esitatud andmete õigsuses.

2.  Tolliasutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, võib nõuda, et deklaratsiooni koostamisriigi tolliasutus annaks välja teabesertifikaadi, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli VI lisas. Teise võimalusena võib kinnitav asutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, nõuda, et eksportija esitaks deklaratsiooni koostamisriigi tolliasutuse väljaantud teabesertifikaadi.

Teabesertifikaadi välja andnud tolliasutus säilitab selle koopiat vähemalt kolm (3) aastat.

3.  Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Nendest tulemustest peab selguma, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama tolliasutusel otsustada, kas ja millises ulatuses saab tarnija deklaratsiooni arvesse võtta liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmiseks või päritoludeklaratsiooni koostamiseks.

4.  Kontrolli teostab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tolliasutusel õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab tarnija deklaratsiooni õigsuse kontrollimiseks asjakohaseks.

5.  Kõik liikumissertifikaadid EUR.1 või kõik päritoludeklaratsioonid, mis on välja antud või koostatud tarnija ebaõige deklaratsiooni põhjal, loetakse tühiseks.

Artikkel 37

Vaidluste lahendamine

1.  Kui seoses käesoleva protokolli artiklites 35 ja 36 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimus, esitatakse need lahendamiseks komiteele.

2.  Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 38

Karistused

Karistus määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 39

Vabatsoonid

1.  Côte d’Ivoire ja Euroopa Liit võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi või tarnija deklaratsiooni alusel kaubastatavaid tooteid, mida vedamise käigus hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ning et nendega ei tehta muid toiminguid peale nende, mis on tavalised toimingud vältimaks nende riknemist.

2.  Kui Côte d’Ivoire’ist või Euroopa Liidust pärit tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad pädevad tolliasutused erandina käesoleva artikli lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

Artikkel 40

Erandid

1.  Komitee võib teha käesolevast protokollist erandeid, kui olemasolevate majandusharude areng või uute loomine Côte d’Ivoire’is seda õigustab. Côte d’Ivoire teavitab enne nimetatud komiteelt erandi taotlemist või selle taotlemise ajal Euroopa Liitu erandi taotlemisest ja esitab selle põhjendused vastavalt käesoleva artikli lõikele 2. Euroopa Liit kiidab heaks kõik Côte d’Ivoire’i taotlused, mis on käesoleva artikli tähenduses nõuetekohaselt põhjendatud ja mis ei saa mõnele Euroopa Liidu väljakujunenud majandusharule tõsist kahju tekitada.

2.  Eranditaotluste läbivaatamise hõlbustamiseks komitees esitab Côte d’Ivoire koos taotlusega käesoleva protokolli VII lisas esitatud vormis oma taotluse põhjendamiseks võimalikult täieliku teabe, eelkõige allpool loetletud andmed:

Samu reegleid kohaldatakse ka kõikide pikendamistaotluste suhtes.

Komitee võib vormi muuta.

3.  Taotluste läbivaatamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:

4.  Iga juhtumit uuritakse, et teha kindlaks, kas probleemi ei saaks lahendada päritolu kumulatsiooniga seotud reeglite abil.

5.  Taotluste läbivaatamisel võetakse iga juhtumi puhul eelkõige arvesse võimalust anda päritolustaatus toodetele, mis sisaldavad materjale naaberarengumaadest, vähim arenenud maadest või arengumaadest, kellega Côte d’Ivoire’il on erisuhteid, juhul kui suudetakse sisse seada halduskoostöö.

6.  Komitee võtab vajalikud meetmed, et tagada eranditaotluse otsuse tegemine võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui seitsmekümne viie (75) tööpäeva jooksul pärast seda, kui nimetatud komitees Euroopa Liitu esindav kaasesimees taotluse kätte saab. Kui Euroopa Liit ei teata Côte d’Ivoire’ile selle ajavahemiku jooksul oma seisukohast seoses taotlusega, loetakse taotlus heakskiidetuks.

7.  

8.  Olenemata käesoleva artikli lõigete 1–7 kohaldamisest tehakse harmoneeritud süsteemi rubriiki 1604 kuuluvate tuunikalakonservide ja tuunikalafilee suhtes automaatsed erandid üksnes kahe (2) aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast tuunikalakonservide puhul aastase kvoodi ulatuses kahanevalt 2 000 tonni esimesel aastal ja 1 000 tonni teisel aastal ning tuunikalafilee puhul 200 tonni suuruse aastase kvoodi ulatuses.

VI JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 41

Eritingimused

1.  Käesolevas protokollis kasutatav mõiste „Euroopa Liit“ ei hõlma Ceutat ja Melillat.

2.  Côte d’Ivoire’ist pärit toodete Ceutasse ja Melillasse importimise korral kohaldatakse sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Côte d’Ivoire kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate, lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse toodete suhtes, mida imporditakse Euroopa Liidust ja mis pärinevad sealt.

3.  Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis vastavalt käesoleva protokolli artiklis 42 sätestatud eritingimustele.

Artikkel 42

Täpsustavad tingimused

1.  Kui järgmisi tooteid on veetud vastavalt käesoleva protokolli artiklile 15, peetakse:

2.  Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3.  Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile „...“ ja „Ceuta ja Melilla“. Lisaks sellele, juhul kui tooted pärinevad Ceutast ja Melillast, märgitakse see liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile.

4.  Käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas vastutab Hispaania tolliasutus.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 43

Päritolureeglite läbivaatamine ja kohaldamine

1.  Vastavalt lepingu artiklile 73 võib majanduspartnerluslepingu komitee Côte d’Ivoire’i või Euroopa Liidu taotluse korral vaadata läbi käesoleva protokolli sätete kohaldamise ja nende mõju majandusele, et neid vajaduse korral kohandada või muuta. Lisaks muudele asjaoludele võtab majanduspartnerluslepingu komitee arvesse tehnika arengu mõju päritolureeglitele.

2.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 tuleb käesolev protokoll ja selle lisad lepingu artiklis 14 sätestatud kohustuste kohaselt läbi vaadata ja vajaduse korral neid muuta viie aasta (5) jooksul alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast. Läbivaatamine puudutab ka käesoleva protokolli II A lisa, et oleks võimalik otsustada selle uuendamise üle.

3.  Vastavalt lepingu artiklile 34 jälgib komitee käesoleva protokolli rakendamist ja haldamist ning teeb otsuseid muu hulgas järgmistes küsimustes:

Artikkel 44

Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 45

Käesoleva protokolli rakendamine

Euroopa Liit ja Côte d’Ivoire võtavad käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas:

Artikkel 46

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Lepingu sätteid võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesoleva protokolli sätetele ja on selle jõustumise kuupäeval kas teel või on ajutiselt ladustatud Euroopa Liidus või Côte d’Ivoire’is tollilaos või vabatsoonis, kui importiva riigi tolliasutusele esitatakse kümne (10) kuu jooksul kõnealusest kuupäevast arvates liikumissertifikaat EUR.1, mille on tagasiulatuvalt välja andnud eksportiva riigi tolliasutus, ja tõendid selle kohta, et käesoleva protokolli artikli 15 nõuded on täidetud.

I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED KÄESOLEVA PROTOKOLLI II LISA LOENDI KOHTA

Märkus 1.

Käesoleva protokolli II lisas esitatud loendiga määratakse kõikide toodete puhul kindlaks tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna nimetatud protokolli artikli 4 tähenduses.

Märkus 2.

Märkus 3.

Näiteks:

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex  72 24 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest“.

Kui see eelvormitud teras on Euroopa Liidus sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex  72 24 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib eelvormitud terast käsitada seega päritolustaatust omavana, olenemata sellest, kas see on toodetud samas tehases, kus mootor, või muus Euroopa Liidu tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.

Näiteks:

Rubriikidesse 5208 –5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutada tuleb mõlemaid; kasutada võib üht neist või mõlemat.

Näiteks:

Rubriiki 1904 kuuluvaid toiduaineid käsitlev reegel, millega sõnaselgelt keelatakse kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja muid lisaaineid, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata siiski kaupade suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis kindlaks määratud materjalidest.

Näiteks:

Kui harmoneeritud süsteemi ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet lõngast tavaliselt valmistada ei saa. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas etapis – see tähendab kiu etapis.

Märkus 4.

Märkus 5.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

Näiteks:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiud, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), moodustada kuni 10 % lõnga massist.

Näiteks:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapelkiudlõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõng, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), või villane lõng, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende kahe segu moodustada kuni 10 % riide massist.

Näiteks:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki liigitatud lõngast valmistatud segariie või kui kasutatud puuvillane lõng ise on segatoode.

Näiteks:

Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, on kasutatud lõngad ilmselt kaks erinevat põhitekstiilmaterjali, mistõttu selline taftingriie on segatoode.

Märkus 6.

Tekstiilkaunistused ja -manused on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. Voodrit ega vaheriiet ei käsitata kaunistuste või manustena.

Näiteks, ( 9 ) kui loendi reegel ütleb, et teatava tekstiileseme, näiteks pluusi puhul tuleb kasutada lõnga, ei välista see metallesemete, näiteks nööpide kasutamist, sest neid ei saa valmistada tekstiilist.

Märkus 7.

II LISA

Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlustoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

Leping ei hõlma kõiki järgnevas loendis nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata lepingu teisi osi.

II A LISA

Erandid seoses loendiga päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loendis nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata lepingu teisi osi.

ÜHISSÄTTED

„Dérogation - Annexe II-A du protocole no 1 - Matières de la position SH no … originaires de … utilisées.“

Selline märge tehakse käesoleva protokolli artiklis 18 nimetatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 või lisatakse protokolli käesoleva protokolli artiklis 21 nimetatud päritoludeklaratsioonile.

III LISA

LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 VORM

LIIKUMISSERTIFIKAAT

LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS

EKSPORTIJA DEKLARATSIOON

IV LISA

PÄRITOLUDEKLARATSIOON

Päritoludeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен кьдето е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera n.o .. …(1).) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial. …(2).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení …(1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v …(2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. ...(1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ...(2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. ...(1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte ...(2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli luba nr. ...(1)) deklareerib, et need tooted on ...(2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. ...(1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ...(2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No ...(1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2) preferential origin.

Prantsuskeelne tekst

L’exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière n° ...(1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l’origine préférentielle ... (2)).

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ... (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ... (2) preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne tekst

L’esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n …(1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale …(2).

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. …(1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme no …(2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr …(1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra …(2) preferencinės kilmės produktai.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: …(1)) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk kedvezményes …(2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. …(1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali …(2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. ...(1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ... oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr …(1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają …(2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira no. ...(1)), declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial ...(2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. …(1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială …(2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št …(1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno …(2) poreklo.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia …(1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v …(2).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ...(1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja ... alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. ...(1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ... ursprung (2).

……………………………………………………………(3)

(Koht ja kuupäev)

…………………………………………………………….(4)

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)

V A LISA

TARNIJA DEKLARATSIOON SOODUSPÄRITOLUSTAATUSEGA TOODETE KOHTA

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas dokumendis loetletud kaubad … (1)

pärinevad ………………… (2) ja vastavad Côte d’Ivoire’i ja Euroopa Liidu sooduskaubavahetust reguleerivatele päritolureeglitele.

Kohustun tolliasutustele täiendavalt esitama mis tahes nõutavaid tõendavaid dokumente.

…(3)

…(4)

…(5)

Märkus

Eespool esitatud tekst, mille lüngad on täidetud vastavalt joonealustes märkustes esitatud juhisele, on tarnija deklaratsioon. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

V B LISA

TARNIJA DEKLARATSIOON SOODUSPÄRITOLUSTAATUSETA TOODETE KOHTA

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas dokumendis loetletud kaubad ………………………… (1) on toodetud ……………………………… (2) ja sisaldavad järgmisi osi või materjale, millel ei ole Côte d’Ivoire’i, majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud muu AKV riigi, ÜMT või Euroopa Liidu sooduspäritolustaatust:

…(3) …(4)

………………………………(5)

…

…(6)

Kohustun tolliasutustele täiendavalt esitama mis tahes nõutavaid tõendavaid dokumente.

…(7) …(8)

…(9)

Märkus

Eespool esitatud tekst, mille lüngad on täidetud vastavalt joonealustes märkustes esitatud juhisele, on tarnija deklaratsioon. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

VI LISA

TEABESERTIFIKAAT

VII LISA

ERANDI TAOTLUSE VORM

MÄRKUSED

Lahtrid 3, 4, 5, 7

:

„kolmas riik“ – kõik riigid, millele ei osutata artiklis 7.

Lahter 12

:

Kui kolmandatest riikidest pärit materjal on läbinud käesoleva protokolli artiklis 7 osutatud riikides või territooriumidel töö või töötluse ilma päritolustaatust saamata ja enne edasist töötlust erandit taotlevas Côte d’Ivoire’is, tuleb märkida, milline töö või töötlus toimus käesoleva protokolli artiklis 7 osutatud riikides või territooriumidel.

Lahter 13

:

Märkida tuleb selle ajavahemiku algus- ja lõppkuupäev, mil erandi alusel võib välja anda EUR.1 sertifikaate.

Lahter 18

:

Märkida kas lisandväärtuse protsent toote tehasehinnas või lisandväärtuse rahaline summa tooteühiku kohta.

Lahter 19

:

Kui on olemas alternatiivsed materjaliallikad, tuleb need siin märkida; võimaluse korral tuleb märkida ka kuludega seotud või muud põhjused, miks neid allikaid ei kasutata.

Lahter 20

:

Märkida, milliseid investeeringuid või tarnijatega seotud meetmeid kavandatakse, et erandi vajadus oleks võimalikult lühiaegne.

VIII LISA

ÜLEMEREMAAD JA -TERRITOORIUMID

Käesoleva protokolli kohaldamisel tähendavad „ülemeremaad ja -territooriumid“ Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas osutatud maid ja territooriume, mis on loetletud allpool.

(Käesolev loend ei määra nende maade ja territooriumide staatust ega selle muutumist tulevikus.)

IX LISA

KÄESOLEVA PROTOKOLLI ARTIKLI 7 LÕIKES 4 OSUTATUD TOOTED

ÜHISDEKLARATSIOON

Andorra Vürstiriigi kohta

ÜHISDEKLARATSIOON

San Marino Vabariigi kohta

---

( ) Liikmesriigid ei ole kaasatud.

( ) Selleks arvutuseks kasutatakse WTO ametlikke andmeid maailma juhtivate kaubaeksportijate kohta (välja arvatud ELi sisene kaubandus).

( ) Käesolevas artiklis käsitatakse põllumajandustoodetena neid põllumajandustooteid, mis on nimetatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingu I lisas.

( ) Sel eesmärgil ja erandina artiklist 25 võib mõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt vähemarenenud riigina tunnustatud Lääne-Aafrika riigi suhtes kohaldada kaitsemeetmeid.

( 1 ) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

( 2 ) Lääne-Aafrika riigid on Benin, Burkina Faso, Cabo Verde, Gambia, Ghana, Guinea-Bissau, Guinea Conakry, Libeeria, Mauritaania, Mali, Niger, Nigeeria, Senegal, Sierra Leone ja Togo.

( 3 ) Vt nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus 2009/729/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1).

( 4 ) Vt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

( 5 ) Näide on esitatud vaid selgituseks. See ei ole õiguslikult siduv.

( 6 ) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitav lisamärkus 5b.

( 7 ) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitav lisamärkus 5b.