2008R0889 — ET — 16.04.2014 — 009.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Muudetud:

Parandatud:

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 889/2008,

5. september 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

I JAOTIS

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõikes 2 nimetatud toodete mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolli erieeskirjad.

▼M2

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

Siiski kohaldatakse II, III ja IV jaotist mutatis mutandis kõnealuste toodete suhtes seni, kuni määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel kehtestatakse nende üksikasjalikud tootmiseeskirjad.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 2 määratletud mõistetele kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel järgmisi mõisteid:

▼M2

▼B

▼M2

▼M9

▼B

II JAOTIS

MAHEPÕLLUMAJANDUSTOODETE TOOTMISE, TÖÖTLEMISE, PAKENDAMISE, TRANSPORTIMISE JA LADUSTAMISE EESKIRJAD

1. PEATÜKK

Taimekasvatus

Artikkel 3

Mulla majandamine ja väetamine

1.  Kui taimede toitainevajadusi ei saa rahuldada määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud meetmetega, võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada ainult käesoleva määruse I lisas viidatud väetisi ja mullaomaduste parandajaid ning seda üksnes vajalikul määral. Ettevõtjad hoiavad alles toote kasutamise vajadust tõendavad dokumendid.

2.  Nõukogu direktiivis 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) ( 11 ) määratletud ühes ettevõttes kasutatav sõnniku kogus ei tohi ületada 170 kg lämmastikku kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta aastas. Kõnealune piirang kehtib ainult laudasõnniku, kuivatatud laudasõnniku ja veetustatud linnusõnniku, komposteeritud virtsa, sh linnusõnniku, komposteeritud laudasõnniku ja vedela virtsa kasutamise kohta.

3.  Mahepõllumajandusettevõtted võivad sõlmida kirjalikke koostöölepinguid ainult teiste mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju täitvate ettevõtetega, kui nad tahavad jagada mahepõllumajanduslikust tootmisest ülejäävat sõnnikut. Lõikes 2 viidatud ülempiir arvutatakse kõigi sellises koostöös osalevate mahepõllumajandustootmisüksuste põhjal.

4.  Mulla üldise seisundi parandamiseks või toitainete kättesaadavuse suurendamiseks mullas või põllukultuurides võib kasutada mikroorganisme sisaldavaid asjakohaseid preparaate.

5.  Komposti aktiveerimiseks võib kasutada asjakohaseid taimseid valmistisi või mikroorganisme sisaldavaid preparaate.

Artikkel 4

Hüdropoonilise tootmise keeld

Hüdropooniline tootmine on keelatud.

Artikkel 5

Kahjuri-, haigus- ja umbrohutõrje

1.  Kui taimi ei saa määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktides a, b, c ja g sätestatud meetmete abil kahjurite ja haiguste eest piisavalt kaitsta, võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada ainult käesoleva määruse II lisas nimetatud tooteid. Ettevõtjad hoiavad alles toote kasutamise vajadust tõendavad dokumendid.

2.  Lõksudes ja püünistes kasutatavate toodete, v.a feromoonipüüniste puhul peavad lõksud ja/või püünised ära hoidma ainete pääsemise keskkonda ning ainete ja kasvatatavate kultuuride kokkupuutumise. Lõksud tuleb pärast kasutamist kokku korjata ja ohutult kõrvaldada.

Artikkel 6

Seenekasvatuse erieeskirjad

Seente kasvatamisel võib kasutada substraate, kui need koosnevad ainult järgmistest koostisosadest:

▼M2

1.a

PEATÜKK

Merevetikate tootmine

Artikkel 6a

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis kehtestatakse merevetikate kogumise ja kasvatamise üksikasjalikud tootmiseeskirjad. Peatükki kohaldatakse mutatis mutandis järgmiste merevetikate tootmise suhtes: kõik paljurakulised merevetikad või kogu paljurakuline fütoplankton ning kõik mikrovetikad, mida kasutatakse vesiviljelusloomade söödana.

Artikkel 6b

Veekeskkonna sobivus ja säästva majandamise kava

1.  Tootmine leiab aset kohtades, mis ei saastu mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete või ainetega või asjaomaste saaduste mahepõllumajanduslikku laadi ohustavate saasteainetega.

2.  Mahepõllumajanduslikud tootmisüksused on mittemahepõllumajanduslikest tootmisüksustest piisavalt eraldatud. Eraldamismeetmete puhul võetakse aluseks looduslikud tingimused, eraldi veejaotussüsteemid, vahemaad, looded ning asjaomase mahepõllumajandusliku tootmisüksuse asukoht voolusuuna suhtes (vastu- või pärivoolu). Liikmesriikide ametiasutused võivad kindlaks määrata asukohad või maa-alad, mida nad ei pea mahepõllumajandusliku merevetikate väljapüügi või vesiviljeluse jaoks sobivaks, ning kehtestada mahepõllumajanduslike ja mittemahepõllumajanduslike tootmisüksuste vahelised ohutud kaugused.

Kui tootmisüksustevahelised ohutud kaugused on kindlaks määratud, edastavad liikmesriigid kõnealuse teabe ettevõtjatele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

3.  Selleks et määrata kindlaks asjaomase tootmisüksuse ja selle lähiümbruse seisund ning tootmise tõenäoline mõju, tuleb iga uue tootmistegevuse puhul, millele taotletakse mahepõllumajanduslikku luba ning mille käigus toodetakse üle 20 tonni vesiviljelustooteid aastas, korraldada keskkonnamõju hindamine, mis on proportsionaalne asjaomase tootmisüksusega. Ettevõtja esitab keskkonnamõju hinnangu asjaomasele kontrollorganile või kontrolliasutusele. Keskkonnamõju hinnangu sisu põhineb nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ( 12 ) IV lisal. Kui tootmisüksuse suhtes on juba korraldatud samaväärne keskkonnamõju hindamine, võib kasutada kõnealuse hindamise tulemusi.

4.  Ettevõtja esitab merevetikate väljapüügi või vesiviljeluse säästva majandamise kava, mis on proportsionaalne asjaomase tootmisüksusega.

Kava ajakohastatakse igal aastal ning selles esitatakse ettevõtte keskkonnamõju ja tehtava keskkonnaseire üksikasjad ning loetletakse kavandatud meetmed, et minimeerida ümbritsevale vee- ja maismaakeskkonnale avalduvat kahjulikku toimet, sh vajaduse korral tootmistsükli jooksul või igal aastal eralduvat toitainete heitkogust. Kavas esitatakse tehnilise varustuse järelevalvet ja remonti käsitlevad andmed.

5.  Vesiviljeluse ja merevetikate tootmisega tegelevad ettevõtjad kasutavad eelkõige taastuvaid energiaallikaid ja võtavad materjale ringlusse ning koostavad säästva majandamise kava raames jäätmete vähendamise graafiku, mida rakendatakse alates tootmistegevuse algusest. Võimaluse korral kasutatakse jääksoojust vaid juhul, kui energia pärineb taastuvatest energiaallikatest.

6.  Merevetikate väljapüügi alustamisel korraldatakse nende biomassi ühekordne hindamine.

Artikkel 6c

Looduslike merevetikate säästev väljapüük

1.  Raamatupidamisaruandeid hoitakse tootmisüksuses või tööruumides, et võimaldada ettevõtjal kindlaks teha ja kontrolliasutusel või kontrollorganil kontrollida, et tootjad on tarninud üksnes määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaselt toodetud looduslikke merevetikaid.

2.  Väljapüük toimub sellisel viisil, et saagi kogus ei mõjuta oluliselt veekeskkonna seisundit. Merevetikate taastumise võimaldamiseks võetakse väljapüügimeetodi, miinimumsuuruste, vanuse, paljunemistsüklite või järelejäänud merevetikate suurusega seotud meetmeid.

3.  Kui merevetikate väljapüük toimub jagatud või ühises koristuspiirkonnas, tehakse kättesaadavaks dokumendid, mis tõendavad, et kogusaak vastab käesoleva määruse nõuetele.

4.  Seoses artikli 73b lõike 2 punktidega b ja c tuleb kõnealuste dokumentidega tõendada, et rakendatud on säästvat majandamist ning et väljapüügipiirkondadele ei avaldata pikaajalist mõju.

Artikkel 6d

Merevetikate viljelus

1.  Kui merevetikaid kasvatatakse meres, kasutatakse üksnes keskkonnas leiduvaid looduslikke toitaineid või mahepõllumajanduslikust vesiviljelusloomade tootmisest (soovitatavalt lähedal asuvatest polükultuurirajatistest) saadud toitaineid.

2.  Maismaal asuvates väliseid toitaineallikaid kasutatavates rajatistes on võimalik kontrollida, et heitvee toitainesisaldus on võrdne väljastpoolt saadud vee toitainesisaldusega või sellest madalam. Kasutada on lubatud üksnes I lisas loetletud taimseid või mineraalseid toitaineid.

3.  Merevetikate asustustihedus ja tootmistegevuse intensiivsus registreeritakse ning veekeskkonna terviklikkus säilitatakse tagades, et ei ületata merevetikate suurimat kogust, mis ei kahjusta keskkonda.

4.  Võimaluse korral taaskasutatakse või võetakse ringlusesse köied ja muud merevetikate kasvatamisel kasutatavad seadmed.

Artikkel 6e

Ummistamisvastased meetmed ning tootmisseadmete ja -rajatiste puhastamine

1.  Ummistavad organismid kõrvaldatakse üksnes mehaaniliselt või käsitsi ning vajaduse korral lastakse tagasi merre kasvandusest piisavalt kaugel.

2.  Tootmisseadmed ja -rajatised puhastatakse füüsiliste või mehaaniliste meetmete abil. Kui kõnealused meetmed ei ole piisavad, on lubatud kasutada üksnes VII lisa 2. jaos loetletud aineid.

▼B

2. PEATÜKK

Loomakasvatus

Artikkel 7

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis kehtestatakse järgmiste liikide üksikasjalikud kasvatuseeskirjad: veised, sh pühvlid ja piisonid, hobuslased, sead, lambad, kitsed, kodulinnud (III lisas nimetatud liigid) ja mesilased.

1. jagu

Loomade päritolu

Artikkel 8

Mahepõllumajanduslike loomade päritolu

1.  Tõu- või liinivalikul tuleb arvesse võtta loomade kohanemisvõimet kohalike tingimustega, nende elujõulisust ning vastupanuvõimet haigustele. Peale selle tuleb tõu- või liinivalikul vältida teatavaid haigusi või terviseprobleeme, mis on seotud mõne intensiivtootmises kasutatud tõu või liiniga (nt sigade stressisündroom, PSE-sündroom, äkksurm, iseeneslik abort, keisrilõiget vajavad rasked poegimised jne). Eelistada tuleks omamaiseid tõuge ja liine.

2.  Mesilastest tuleks eelistada Apis mellifera ja nende kohalike ökotüüpide kasutamist.

Artikkel 9

Mittemahepõllumajanduslike loomade päritolu

1.  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktiga ii võib tõuaretuse eesmärgil tuua ettevõttesse mittemahepõllumajanduslikke loomi ainult juhul, kui mahepõllumajanduslikke loomi ei ole piisaval arvul saada, ning käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 5 sätestatud tingimustel.

2.  Mittemahepõllumajanduslikke noorloomi tuleb karja esmakordsel moodustamisel kasvatada vahetult pärast võõrutamist vastavalt mahepõllumajandusliku loomakasvatuse eeskirjadele. Loomade karjaga liitumise päeval tuleb rakendada ka järgmisi piiranguid:

3.  Karja uuendamiseks kasutatavaid mittemahepõllumajanduslikke täiskasvanud isasloomi ja nullipaari emasloomi tuleb edaspidi kasvatada vastavalt mahepõllumajandusliku loomakasvatuse eeskirjadele. Peale selle on emasloomade arvule kehtestatud järgmised piirangud:

2012. aastal vaadatakse käesoleva lõike käesolev säte üle, pidades silmas selle järkjärgulist kaotamist.

4.  Lõikes 3 nimetatud protsendimäärasid võib pädeva asutuse loal suurendada kuni 40 %ni järgmistel erijuhtudel:

5.  Mesilate uuendamisel võib mahepõllumajanduslikus tootmisüksuses asendada aastas 10 % mesilasemadest ja sülemitest mittemahepõllumajanduslike mesilasemade ja sülemitega tingimusel, et mesilasemad ja sülemid viiakse tarudesse, mille kärjed või kärjepõhjad pärinevad mahepõllumajanduslikest tootmisüksustest.

2. jagu

Loomade pidamis- ja kasvatustavad

Artikkel 10

Pidamistingimusi käsitlevad eeskirjad

1.  Hoone soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuringlus, tolmusisaldus, temperatuur, suhteline õhuniiskus ja gaasisisaldus püsib tasemel, mis ei kahjusta loomade tervist. Hoones peab olema piisav loomulik õhuvahetus ning piisavalt päevavalgust.

2.  Loomade pidamine laudas ei ole kohustuslik sellistes piirkondades, kus ilmastikutingimused võimaldavad loomi väljas pidada.

3.  Hoonete loomkoormus peab kindlustama loomade mugavuse, üldise heaolu ja liigiomaste vajaduste rahuldamise, mis eelkõige sõltuvad loomaliigist ja -tõust ning loomade vanusest. Arvestada tuleb ka loomade käitumistavasid, mis sõltuvad eelkõige loomarühma suurusest ning loomade soost. Optimaalse loomkoormusega taotletakse loomade üldist heaolu, jättes neile piisavalt ruumi vabalt seista, kergesti lamama heita, end ümber pöörata, puhastada, võtta kõiki loomupäraseid asendeid ja teha kõiki loomulikke liigutusi, nagu sirutused ja tiibade lehvitamine.

4.  Lautade ja vabajalutusalade minimaalne pindala ja muud eri liiki ja eri omadustega loomade pidamise tingimused on sätestatud III lisas.

Artikkel 11

Imetajate spetsiifilised pidamistingimused ja kasvatustavad

1.  Lauda põrand peab olema sile, kuid mitte libe. Vähemalt pool III lisas ettenähtud pindalast peab olema jäik, st mitte rest- ega võrkpõrand.

2.  Laudas peab olema mugav, pehme ja kuiv lebamis-/puhkekoht, mis on piisava suuruse ja jäiga konstruktsiooniga, mitte võrkpõrandaga. Puhkepaigas peab olema avar ja kuiv, allapanuga lebamiskoht. Allapanu peab koosnema põhust või muust nõuetekohasest looduslikust materjalist. Allapanu võib parendada või rikastada I lisas loetletud mineraalainetega.

3.  Olenemata nõukogu direktiivi 91/629/EMÜ ( 14 ) artikli 3 lõikest 3 on keelatud üle ühe nädala vanuste vasikate pidamine eraldi latrites.

4.  Olenemata nõukogu direktiivi 91/630/EMÜ ( 15 ) artikli 3 lõikest 8 tuleb emiseid kasvatada rühmades, välja arvatud tiinuse lõppjärgus ja imetamise ajal.

5.  Põrsaid ei tohi pidada ülestikku asetatud sulgudes ega põrsapuurides.

6.  Jalutuskohtades peavad sead saama püherdada ja tuhnida. Tuhnimiseks võib kasutada mitmesuguseid substraate.

Artikkel 12

Kodulindude spetsiifilised pidamistingimused ja kasvatustavad

1.  Kodulinde ei tohi pidada puurides.

2.  Veelinnud peavad pääsema ojasse, tiiki, järve või basseini, kui ilmastiku- ja hügieenitingimused seda lubavad, et looma liigiomased vajadused ja heaolunõuded oleksid rahuldatud.

3.  Kõik kodulinnukasvatuses kasutatavad hooned peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

4.  Päevavalgusele lisaks võib kasutada kunstlikku valgustust kuni 16-tunnise valge aja tagamiseks nii, et öine pidev puhkeaeg, mil kunstlikku valgustust ei kasutata, kestab vähemalt kaheksa tundi.

5.  Et vältida intensiivsete kasvatusmeetodite kasutamist, peab kodulinde kasvatama minimaalse vanuseni või peavad need pärinema aeglase kasvuga linnuliinidest. Kui ettevõtja ei kasuta aeglase kasvuga liine, on minimaalne tapavanus järgmine:

Pädev asutus määrab kindlaks aeglase kasvuga liinide kriteeriumid või koostab nende loendi ja esitab selle ettevõtjatele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 13

Mesilaste pidamise eritingimused ja nõuded tarudele

1.  Mesila asukoht peab olema paigas, mida 3 km raadiuses ümbritsevad nektari- ja õietolmuallikad koosnevad põhiliselt mahepõllumajanduskultuuridest ja/või looduslikest taimedest ja/või kultuuridest, mida on töödeldud keskkonda vähe mõjutavate meetoditega, mis on võrdväärsed nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 16 ) artiklis 36 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 ( 17 ) artiklis 22 kirjeldatud meetoditega, mis ei mõjuta mesindussaaduste mahepõllumajanduslikku kvaliteeti. Eespool märgitud nõuded ei kehti piirkondade suhtes, kus ei toimu õitsemist või kui tarud on puhkeolekus.

2.  Liikmesriigid võivad kindlaks määrata piirkonnad või maa-alad, kus mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele vastav mesindus ei ole teostatav.

3.  Tarud peavad olema põhiliselt looduslikust materjalist, mis ei tekita keskkonna või mesindussaaduste saastamise ohtu.

4.  Mesilasvaha uute kärjepõhjade valmistamiseks peab tulema mahepõllumajandustootmisüksusest.

5.  Ilma et see piiraks artikli 25 kohaldamist, võib tarudes kasutada ainult looduslikke saadusi, nagu taruvaik, vaha ja taimeõlid.

6.  Keemiliste sünteetiliste repellentide kasutamine mee kogumise ajal on keelatud.

7.  Lesehauet sisaldavaid kärgi ei tohi meevurritamisel kasutada.

Artikkel 14

Pääs vabaõhualadele

1.  Vabaõhualad võivad olla osaliselt kaetud.

2.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti b alapunktile iii peavad taimtoidulised pääsema karjamaale rohtu sööma alati, kui tingimused seda võimaldavad.

3.  Juhul kui taimtoidulised pääsevad karjamaale karjatamisajal ning kui talvine laudasüsteem võimaldab loomadele piisavalt liikumisvabadust, võib loobuda kohustusest lasta loomi talvekuudel vabaõhualadele.

4.  Olenemata lõikest 2 peavad üle aasta vanused pullid pääsema karjamaale või vabaõhualale.

5.  Kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast.

6.  Kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt taimestikuga kaetud, kaitserajatistega varustatud ning võimaldama loomadel kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogi- ja söödakünade juurde.

7.  Kui kodulinde hoitakse ühenduse õigusaktide alusel kehtestatud piirangute või kohustuste tõttu siseruumides, peab neil olema alaline juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada nende etoloogilisi vajadusi.

Artikkel 15

Loomkoormus

1.  Kogu loomkoormus peab olema selline, et ei ületataks artikli 3 lõikes 2 nimetatud piirmäära 170 kg lämmastikku põllumajandusmaa hektari kohta aastas.

2.  Eelnimetatud sobiva loomkoormuse kindlaksmääramiseks kehtestab pädev asutus eelnimetatud piirmääraga võrdväärsed loomühikud, kasutades suunisena IV lisa või vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ vastu võetud asjakohaseid riigisiseseid õigusnorme.

Artikkel 16

Maata loomakasvatuse keeld

Maata loomakasvatus, mille viljelemisel loomakasvataja ei majanda põllumajandusmaad ega ole sõlminud kirjalikku koostöökokkulepet teise ettevõtjaga vastavalt artikli 3 lõikele 3, on keelatud.

Artikkel 17

Mahepõllumajanduslike ja mittemahepõllumajanduslike loomade samaaegne kasvatamine

1.  Ettevõttes võib olla mittemahepõllumajanduslikke loomi tingimusel, et neid kasvatatakse üksustes, mille hooned ja maatükid on kindlalt eraldatud üksustest, kus tootmine toimub vastavalt mahepõllumajanduse eeskirjadele, ja tingimusel et kõnealused loomad on eri liigist.

2.  Mittemahepõllumajanduslikud loomad võivad kasutada mahepõllumajanduslikku karjamaad igal aastal piiratud ajavahemiku jooksul tingimusel, et loomad on pärit lõike 3 punktis b määratletud põllumajandustootmisest ja et samal ajal ei ole karjamaal mahepõllumajanduslikke loomi.

3.  Mahepõllumajanduslikke loomi võib ühisel maal karjatada tingimusel, et:

4.  Rändkarjatuse ajal võivad loomad, kui neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda tavapärastel maadel. Toitumine mittemahepõllumajanduslikust söödast (hein ja muud taimed, mida loomad söövad) ei tohi kõnealusel ajavahemikul ületada 10 % kogu aasta söödaratsioonist. Kõnealune kogus arvutatakse põllumajandusest pärinevas söödas sisalduva kuivaine osakaaluna.

5.  Ettevõtjad hoiavad alles käesolevas artiklis viidatud sätete kasutamist tõendavad dokumendid.

Artikkel 18

Loomade majandamine

1.  Selliseid toiminguid nagu kummipaelte kinnitamine lammaste sabade külge, sabakärpimine, hammaste eemaldamine, noka lühendamine ja sarvede eemaldamine ei tohi mahepõllumajanduses süstemaatiliselt teha. Pädevad asutused võivad siiski anda loa mõne kõnealuse toimingu tegemiseks loomade turvalisuse või tervise, heaolu või hügieeni parandamise eesmärgil, kaaludes iga juhtumit eraldi.

Looma kannatusi tuleb minimeerida sellega, et rakendatakse piisavat anesteesiat ja/või valutustamist ning toiminguid teevad kvalifitseeritud töötajad looma seisukohalt kõige sobivamas eas.

2.  Füüsiline kastreerimine on lubatud toodete kvaliteedi ning traditsiooniliste tootmistavade säilitamiseks, ent ainult lõike 1 teises lõigus ettenähtud tingimustel.

3.  Mesilaste köndistamine, näiteks emamesilaste tiibade kärpimine, on keelatud.

4.  Loomi tuleb peale ja maha laadida ilma nende sundimiseks mis tahes liiki elektrilisi stimulaatoreid kasutamata. Allopaatiliste rahustite kasutamine enne transportimist või transportimise ajal on keelatud.

3. jagu

Sööt

▼M8

Artikkel 19

Samast ettevõttest pärinev või muud päritolu sööt

1.  Taimtoiduliste loomade puhul, välja arvatud iga-aastase rändkarjatamise ajal vastavalt artikli 17 lõikele 4, peab vähemalt 60 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajandusettevõtetega samas piirkonnas.

2.  Sigade ja kodulindude puhul peab vähemalt 20 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajandusettevõtetega või söödakäitlejatega samas piirkonnas.

3.  Mesilaste puhul tuleb tootmisperioodi lõpus jätta tarudesse talvitamiseks piisav mee- ja õietolmuvaru.

Mesilasperede söötmine on lubatud ainult juhul, kui ilmastikutingimused ohustavad mesilasperede säilimist. Sööta tuleb mahepõllumajandusliku mee, mahepõllumajanduslike suhkrusiirupite või mahepõllumajandusliku suhkruga.

▼B

Artikkel 20

Loomade toitumisvajadustele vastav sööt

1.  Kõiki noorimetajaid tuleb sööta, eelistades muule naturaalsele piimale emapiima, minimaalse ajavahemiku vältel, mis veiste, sh pühvli- ja piisoniliikide ning hobuslaste puhul on kolm kuud, lammaste ja kitsede puhul 45 päeva ning sigade puhul 40 päeva.

2.  Taimtoiduliste kasvatamise süsteemid peavad põhinema karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende ligipääsetavusele eri aastaaegadel. Vähemalt 60 % igapäevase ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast värske või kuivsööda või silona. Piimatootmisloomade puhul võib lüpsiperioodi alguses lubada vähendada kõnealust määra 50 %ni maksimaalselt kolmeks kuuks.

3.  Sigade ja kodulindude päevasele söödaratsioonile tuleb lisada koresööta värske või kuivsööda või silona.

4.  Loomade pidamine tingimustes või toidul, mis võib põhjustada aneemiat, on keelatud.

5.  Nuumamine peab olema igas kasvatamise järgus katkestatav. Sundsöötmine on keelatud.

Artikkel 21

Üleminekuperioodi sööt

▼M1

1.  Keskmiselt kuni 30 % söödaratsioonist võib koosneda üleminekuperioodi söödast. Kui üleminekuperioodi sööt on pärit sama ettevõtte tootmisüksusest, võib selle osakaalu suurendada 100 protsendini.

▼M2

2.  Keskmiselt kuni 20 % loomadele söödetavast söödast võib pärineda esimest aastat üleminekujärgus olevatelt püsikarjamaadelt või maade mahepõllumajandusliku korralduse raames külvatud mitmeaastaste söödataimede või valgurikaste taimedega maatükkidelt saadud saagist või seal karjatamisest, eeldusel et need maatükid moodustavad osa ettevõttest ning ei ole viimase viie aasta jooksul olnud selle ettevõtte mahepõllumajandustootmisüksuse osa. Kui kasutatakse nii üleminekuperioodi sööta kui ka esimest aastat üleminekujärgus olevatelt maatükkidelt saadud sööta, ei tohi selliste söötade osakaal kokku ületada lõikes 1 kindlaksmääratud maksimumprotsente.

▼B

3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kogused arvutatakse välja igal aastal põllumajandusest pärinevas söödas sisalduva kuivaine osakaaluna.

▼M8

Artikkel 22

Teatavate toodete ja ainete kasutamine söödas

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkti iv kohaldamisel võib mahepõllumajandusliku sööda töötlemiseks ja mahepõllumajanduslike loomade söötmiseks kasutada ainult järgmisi aineid:

▼B

4. jagu

Haiguste ennetamine ja veterinaarravi

Artikkel 23

Haiguste ennetamine

1.  Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimite või antibiootikumide kasutamine haiguste ennetamisel on keelatud, ilma et see piiraks artikli 24 lõike 3 kohaldamist.

2.  Kasvu soodustamiseks või toodangu suurendamiseks mõeldud ainete kasutamine (sealhulgas antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja muud kunstlikud kasvusoodustajad) ning hormoonide või samalaadsete ainete kasutamine paljunemise reguleerimiseks (nt inna esilekutsumine või sünkroonimine) või muul eesmärgil on keelatud.

3.  Loomade hankimisel mittemahepõllumajanduslikest tootmisüksustest võidakse olenevalt kohalikest oludest rakendada erimeetmeid, nagu lausteimimine või karantiin.

4.  Laudad, sulud, seadmed ja riistad peavad olema nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud, et vältida nakkuste levikut ning haigusekandjate tekkimist. Väljaheide, uriin ning söömata jäänud või mahapudenenud toit tuleb eemaldada nii sageli kui vaja, et minimeerida lõhna tekkimist ning vältida putukate või näriliste siginemist.

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti f kohaldamisel võib loomakasvatushoonete rajatiste ja riistade puhastamiseks ning desinfitseerimiseks kasutada üksnes VII lisas loetletud tooteid. Putukate ja muude kahjurite hävitamiseks hoonetes ja teistes rajatistes, kus loomi peetakse, võib kasutada rodentitsiide (ainult lõksudes) ja II lisas loetletud tooteid.

5.  Pärast iga kodulinnupartii üleskasvatamist tuleb hooned lindudest tühjendada. Selle aja jooksul tuleb hooned ja sisseseade puhastada ning desinfitseerida. Peale selle tuleb pärast iga kodulinnupartii üleskasvatamist lasta vabaaladel puhata, et taimestik saaks taastuda. Liikmesriigid määravad kindlaks aja, mille jooksul peavad vabaalad tühjad olema. Ettevõtja hoiab alles kõnealuse aja rakendamist tõendavad dokumendid. Kõnealuseid nõudeid ei kohaldata, kui kodulinde ei kasvatata partiidena, ei peeta vabaaladel ja kui nad saavad terve päeva vabalt ringi liikuda.

Artikkel 24

Veterinaarravi

1.  Kui hoolimata kõigist määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti e alapunktis i kehtestatud ennetusmeetmetest loomatervishoiu tagamiseks loom haigestub või saab vigastada, tuleb teda viivitamata ravida, vajaduse korral teistest loomadest eraldi ning nõuetekohases laudas.

▼M13

2.  Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimite või antibiootikumide asemel kasutatakse taimravitooteid, homöopaatilisi tooteid, mikroelemente ning V lisa 1. osas ja VI lisa 3. osas loetletud tooteid, kui nende ravitoime asjaomase loomaliigi ja haiguse puhul on tõhus.

▼B

3.  Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud toodete kasutamine haiguse või vigastuse ravimisel osutub ebatõhusaks või tõenäoliselt on ebatõhus ning ravi on vajalik looma kannatuste või vaevuste vältimiseks, siis võib loomaarsti vastutusel kasutada keemiliselt sünteesitud allopaatilisi veterinaarravimeid või antibiootikume.

4.  Välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega, parasiitidevastase ravi või kohustuslike haigustõrjeprogrammidega, mille puhul loomale või loomarühmale tehakse üle kolme keemiliselt sünteesitud allopaatilise veterinaarravimi või antibiootikumikuuri 12 kuu jooksul või üle ühe ravikuuri, kui loomade tootliku elutsükli pikkus on alla aasta, ei tohi asjaomaseid loomi või nendest saadud tooteid müüa mahepõllumajandusliku toodanguna ning loomadele tuleb määrata artikli 38 lõikes 1 ettenähtud üleminekuajad.

Selliste asjaolude esinemist tõendavad dokumendid hoitakse alles kontrollorgani või kontrolliasutuse tarvis.

5.  Keeluaeg loomale tavalistes kasutustingimustes allopaatilise veterinaarravimi manustamise ja sellest loomast mahepõllumajanduslike toiduainete tootmise vahel peab olema kaks korda nii pikk kui direktiivi 2001/82/EÜ artiklis 11 osutatud seadusega ettenähtud keeluaeg või 48 tundi, kui keeluaega ei ole määratud.

Artikkel 25

Spetsiifilised haiguste ennetamise ja veterinaarravi eeskirjad mesinduses

1.  Kärjeraamide, tarude ja kärgede kaitsmiseks eelkõige kahjurite eest on lubatud kasutada ainult rodentitsiide (kasutamiseks ainult lõksudes) ja II lisas loetletud asjakohaseid tooteid.

2.  Füüsikalised meetodid tarude desinfitseerimiseks, näiteks auru või lahtise tulega, on lubatud.

3.  Lesehaudme hävitamine on lubatud üksnes varroalesta Varroa destructor nakkuse isoleerimiseks.

4.  Kui mesilaspered jäävad kõigist eespool nimetatud ennetusmeetmetest hoolimata haigeks või saavad nakkuse, siis tuleb neid viivitamata ravida ning vajaduse korral paigutada eraldatud mesilatesse.

5.  Veterinaarravimeid võib mahepõllumajanduslikus mesinduses kasutada, kui vastav kasutus on liikmesriigis lubatud vastavalt ühenduse asjakohastele sätetele või ühenduse õigusaktidega kooskõlas olevatele riigisisestele sätetele.

6.  Varroalestaga nakatumise puhul võib kasutada sipelghapet, piimhapet, äädikhapet ja oblikhapet, samuti mentooli, tümooli, eukalüptooli ja kamprit.

7.  Kui mesilasperede ravis kasutatakse keemiliselt sünteesitud allopaatilisi ravimeid, tuleb ravitavad mesilaspered paigutada eraldatud mesilatesse ning kogu mesilasvaha asendada mahepõllumajanduslikust mesindusest pärineva vahaga. Seejärel kehtestatakse kõnealuste mesilasperede suhtes artikli 38 lõikes 3 sätestatud aastane üleminekuaeg.

8.  Lõikes 7 kehtestatud nõudeid ei kohaldata lõikes 6 loetletud toodete suhtes.

▼M2

2.a

PEATÜKK

Vesiviljelusloomade tootmine

1.

jagu

Üldeeskirjad

Artikkel 25a

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis kehtestatakse XIIIa lisas loetletud kalade, koorikloomade, molluskite ja okasnahksete liikide üksikasjalikud tootmiseeskirjad.

Peatükki kohaldatakse mutatis mutandis zooplanktoni, pisivähiliste, keriloomade, usside ja muude söödana kasutatavate veeloomade suhtes.

Artikkel 25b

Veekeskkonna sobivus ja säästva majandamise kava

1.  Käesoleva peatüki puhul kohaldatakse artikli 6b lõigete 1–5 sätteid.

2.  Röövloomadega seotud kaitsemeetmed ja ennetavad meetmed, mida võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 91/43/EMÜ ( 18 ) ning liikmesriikide eeskirjadele, kantakse säästva majandamise kavasse.

3.  Kõrvutiasuvad ettevõtjad koordineerivad vajaduse korral oma majandamiskavade koostamist ning seda on võimalik kontrollida.

4.  Kui vesiviljelusloomi toodetakse kalatiikides, on kasvandused varustatud looduslike puhastuslodude, settetiikide, biofiltrite või mehaaniliste filtritega jääktoitainete kogumiseks või neis kasutatakse selliseid merevetikaid ja/või -loomi (kahepoolmelisi ja vetikaid), mis aitavad heitvee kvaliteeti parandada. Vajaduse korral kontrollitakse heitvett korrapäraselt.

Artikkel 25c

Mahepõllumajanduslike ja mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade samaaegne kasvatamine

1.  Pädev asutus võib lubada sama ettevõtte haudemajades ja edasikasvatusrajatistes kasvatada nii mahepõllumajanduslikke kui ka mittemahepõllumajanduslikke noorvorme, tingimusel et asjaomased üksused on üksteisest selgelt füüsiliselt eraldatud ning kasutavad eraldi veejaotussüsteeme.

2.  Kaubakalakasvatuse puhul võib pädev asutus lubada mahepõllumajanduslike ja mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade tootmisüksusi samas ettevõttes, kui järgitakse käesoleva määruse artikli 6b lõiget 2 ning kui tootmine hõlmab asjaomaste vesiviljelusloomade eri tootmisetappe ja käitlemisperioode.

3.  Ettevõtjad hoiavad alles käesolevas artiklis viidatud sätete kasutamist tõendavad dokumendid.

2.

jagu

Vesiviljelusloomade päritolu

Artikkel 25d

Mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade päritolu

1.  Kasutatakse kohalikke liike ja aretamise eesmärk on saada liine, mis on kasvatustingimustega paremini kohanenud, terved ning söödavarude hea kasutusega. Kontrollorganile või kontrolliasutusele esitatakse liikide päritolu ja käitlemist tõendavad dokumendid.

2.  Kasutatakse liike, mida on võimalik kasvatada ilma looduslikke populatsioone oluliselt kahjustamata.

Artikkel 25e

Mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade päritolu ja majandamine

1.  Kui puuduvad mahepõllumajanduslikud vesiviljelusloomad, võib tõuaretuse eesmärgil või geenipopulatsiooni täiustamiseks tuua ettevõttesse loodusest püütud või mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi. Selliseid loomi tuleb kasvatada mahepõllumajanduslikult vähemalt kolme kuu jooksul enne nende kasutamist tõuaretuse eesmärgil.

2.  Mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvorme võib tuua ettevõttesse edasikasvatuse otstarbel või juhul, kui mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormid ei ole kättesaadavad. Neid tuleb aga vähemalt tootmistsükli viimase kahe kolmandiku jooksul kasvatada mahepõllumajanduslikult.

▼M12

3.  Kasvandusse toodavate mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormide suurim osakaal võib alates 2011. aasta 31. detsembrist olla 80 %, 2014. aasta 31. detsembrist 50 % ja 2015. aasta 31. detsembrist 0 %.

▼M2

4.  Looduslike vesiviljelusloomade noorvorme kogutakse edasikasvatuse otstarbel vaid järgmistel juhtudel:

3.

jagu

Vesiviljeluse kasvatustavad

Artikkel 25f

Vesiviljeluse üldised kasvatuseeskirjad

1.  Vesiviljelusloomade kasvukeskkonnas on vastavalt vesiviljelusloomade liigiomastele vajadustele loodud järgmised tingimused:

2.  Liikide või nende rühmade asustustihedus on sätestatud XIIIa lisas. Selle hindamisel, milline on asustustiheduse mõju kasvatatavate kalade heaolule, jälgitakse kalade seisundit (nt uimede kahjustused, muud vigastused, kasvukiirus, käitumine ja üldine tervislik seisund) ning veekvaliteeti.

3.  Veehoidlad on planeeritud ja ehitatud selliselt, et neis voolava vee kiirus ning nende füsiokeemilised parameetrid kaitsevad loomade tervist ja heaolu ning vastavad loomade käitumisvajadustele.

4.  Hoidlate rajamisel, nende asukoha valimisel ja nende käitamisel minimeeritakse loomade väljapääsemise ohtu.

5.  Kalade või koorikloomade väljapääsemise korral tuleb võtta asjakohased meetmed, et vähendada mõju kohalikule ökosüsteemile, sh vajaduse korral uuesti kinnipüüdmine. Kõnealuste kasutuste kohta hoitakse alles tõendavad dokumendid.

Artikkel 25g

Veehoidlaid käsitlevad erieeskirjad

1.  Keelatud on vesiviljelusloomade tootmisrajatised, mis on kinnise veekasutusega, välja arvatud haudemajad ja edasikasvatusrajatised või mahepõllumajanduslike söödaorganismidena kasutatavate liikide tootmiseks ettenähtud rajatised.

2.  Maismaal asuvate kasvatamisüksuste puhul on täidetud järgmised tingimused:

3.  Meres asuvad hoidlad vastavad järgmistele tingimustele:

4.  Vee kunstlik soojendamine või jahutamine on lubatud üksnes haudemajades ja edasikasvatusrajatistes. Looduslikku puurauguvett võib vee soojendamiseks või jahutamiseks kasutada kõikidel tootmisetappidel.

Artikkel 25h

Vesiviljelusloomade majandamine

1.  Vesiviljelusloomi käideldakse võimalikult vähe ja hoolikalt, kasutades nõuetekohaseid seadmeid ja eeskirju käitlemisega seotud stressi ja füüsilise kahju vältimiseks. Sugukarja käitlemisel tekitatakse võimalikult vähe füüsilist kahju ja stressi ning vajaduse korral kasutatakse anesteesiat. Suuruse järgi sorteeritakse võimalikult harva ja vastavalt vajadusele, et tagada kalade heaolu.

2.  Kunstliku valguse kasutamisel kohaldatakse järgmisi piiranguid:

3.  Aeratsiooni on lubatud kasutada loomade heaolu ja tervise tagamiseks tingimusel, et mehaaniliste aeraatorite puhul kasutatakse eelkõige taastuvatest energiaallikatest saadud energiat.

Kõik sellise kasutamise juhud kantakse vesiviljelustootmist käsitlevasse registrisse.

4.  Hapniku kasutamine on lubatud üksnes loomatervishoiunõuetega ning tootmise ja transpordi kriitiliste perioodidega seotud kasutuse puhul järgmiselt:

Kõnealuste kasutuste kohta hoitakse alles tõendavad dokumendid.

5.  Kasutatakse tapmisviise, mille puhul kalad kaotavad teadvuse silmapilkselt ega tunne valu. Optimaalse tapmisviisi valimisel tuleb arvesse võtta kalade eri suurusi väljapüügi ajal ning liikide ja tootmiskohtade vahelisi erinevusi.

4.

jagu

Tõuaretus

Artikkel 25i

Hormoonide keelamine

Hormoonide ja nende derivaatide kasutamine on keelatud.

5.

jagu

Kalade, koorikloomade ja okasnahksete sööt

Artikkel 25j

Sööta käsitlevad üldeeskirjad

Söötmisrežiimide väljatöötamisel võetakse arvesse järgmisi esmatähtsaid tegureid:

Artikkel 25k

Lihatoiduliste vesiviljelusloomade sööta käsitlevad erieeskirjad

1.  Lihatoiduliste vesiviljelusloomade sööt koosneb eelkõige järgmistest elementidest:

▼M8

▼M2

2.  Kui lõikes 1 osutatud sööt ei ole kättesaadav, võib kuni 31. detsembrini 2014 kestva üleminekuaja jooksul kasutada mittemahepõllumajandusliku vesiviljeluse jääkidest saadud kalajahu ja -õli või inimtoiduks püütud kala jääke. Kõnealune söödamaterjal ei ületa 30 % päevasest söödakogusest.

3.  Sööt võib sisaldada mahepõllumajanduslikke taimseid saadusi kuni 60 % ulatuses.

4.  Peamiselt mahepõllumajanduslikest allikatest (nt koorikloomade koorikust) saadud astaksantiini võib kasutada lõhe ja forelli söödakoguses nende füsioloogiliste vajaduste piires. Kui mahepõllumajanduslikud allikad puuduvad, võib kasutada astaksantiini looduslikke allikaid (näit. Phaffia pärm).

Artikkel 25l

Teatavate vesiviljelusloomade sööta käsitlevad erieeskirjad

1.  XIIIa lisa 6., 7. ja 9. jaos osutatud vesiviljelusloomadele söödetakse tiikides ja järvedes looduslikult leiduvat sööta.

2.  Kui lõikes 1. osutatud looduslike söödavarude kogused ei ole piisavad, võib kasutada mahepõllumajanduslikku taimset sööta, mis on soovitatavalt kasvatatud samas kasvanduses, või merevetikaid. Ettevõtjad hoiavad alles lisasööda kasutamise vajadust tõendavad dokumendid.

3.  Kui looduslikke söödavarusid lõike 2 kohaselt täiendatakse, siis 7. jaos nimetatud liikide ja 9. jaos nimetatud pangasiuse (Pangasius sp.) söödakogus võib sisaldada kuni 10 % ulatuses kalajahu või -õli, mis pärineb säästvast kalandusest.

Artikkel 25m

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punkti d alapunktis iii osutatud tooted ja ained

▼M8

1.  Mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses võib kasutada üksnes V lisa 1. osas loetletud mineraalse päritoluga söödamaterjale.

▼M2

2.  Söödalisandeid, teatavaid loomasöödana kasutatavaid tooteid ja töötlemise abiaineid võib kasutada juhul, kui need on loetletud VI lisas ning peetakse kinni kõnealuses lisas kehtestatud piirangutest.

6.

jagu

Molluskeid käsitlevad erieeskirjad

Artikkel 25n

Kasvukoht

1.  Kahepoolmelisi molluskeid tohib kasvatada samas veepiirkonnas mahepõllumajanduslike merikogerlaste ja merevetikatega. Kõnealust polükultuuri kirjeldatakse säästva majandamise kavas. Kahepoolmelisi molluskeid tohib polükultuuri raames kasvatada ka koos kõhtjalgsete molluskitega (nt ranniklased).

2.  Kahepoolmelisi molluskeid toodetakse postide, ujukite või muude selgelt nähtavate märgistega piiritletud aladel ning vajaduse korral piiratakse alad võrgust kottide, sumpade või muude kunstlike vahenditega.

3.  Minimeeritakse mahepõllumajanduslike karploomade kasvandustega kaasnevaid riske säilitamise seisukohalt tähtsatele liikidele. Röövloomade püügiks kasutatavad võrgud ei kahjusta sukelduvaid linde.

Artikkel 25o

Vastsete päritolu

1.  Väljastpoolt tootmisüksuse piire saadud looduslikke vastseid võib kahepoolmeliste karploomade puhul kasutada eeldusel, et see ei tekita olulist keskkonnakahju ja see on lubatud kohalike õigusaktidega, ning tingimusel, et vastsed pärinevad järgmistest allikatest:

Looduslike vastsete kogumisviis, -koht ja -aeg dokumenteeritakse, et oleks võimalik nende jälgitavus kuni kogumispiirkonnani.

▼M12

Kahepoolmeliste limuste mittemahepõllumajanduslikest haudemajadest saadud vastseid võib siiski viia mahepõllumajanduslikku tootmisüksusesse järgmiste maksimummäärade piires: alates 2011. aasta 31. detsembrist 80 %, 2014. aasta 31. detsembrist 50 % ja 2015. aasta 31. detsembrist 0 %.

▼M2

2.  Suure hiidaustri (Crassostrea gigas) puhul eelistatakse loomi, mis on aretatud selektiivselt, et vältida kudemist vabas looduses.

Artikkel 25p

Majandamine

1.  Tootmisel ei ületa asustustihedus mittemahepõllumajanduslike karploomade asustustihedust asjaomases piirkonnas. Limuseid sorteeritakse, harvendatakse ja nende asustustihedust muudetakse vastavalt biomassile ning selleks, et tagada loomade heaolu ja toote kõrge kvaliteet.

2.  Ummistavad organismid kõrvaldatakse mehhaaniliselt või käsitsi ning lastakse vajaduse korral tagasi merre limusekasvandusest piisavalt kaugel. Limuseid võib ummistavate organismide vastaseks kaitseks töödelda lubjalahusega ühe korra tootmistsükli jooksul.

Artikkel 25q

Viljeluseeskirjad

1.  Rannakarplaste kasvatamist köitel või muude XIII lisa 8. jaos loetletud meetodite abil võib käsitada mahepõllumajandusliku tootmisena.

2.  Molluskite põhjakasvatus on lubatud üksnes tingimusel, et kogumis- ja kasvatuskohtades ei põhjustata olulist keskkonnamõju. Võimalikult väikest keskkonnamõju tõendatakse kasutatavat ala käsitlevas uuringus ja aruandes, mille ettevõtja esitab kontrollorganile või kontrolliasutusele. Aruanne lisatakse säästva majandamise kavasse eraldi peatükina.

Artikkel 25r

Austrite viljeluse erieeskirjad

Lubatud on austrite kasvatamine pukkalustel asuvates kottides. Need või muud austrite hoidmiseks kasutavad süsteemid pannakse üles sellisel viisil, et need ei moodustaks täielikku tõket piki rannikuala. Tootmise optimeerimiseks asetatakse loomad ettevaatlikult alustele, mille asukoha valimisel on arvestatud loodetega. Tootmine peab vastama XIIIa lisa 8. jaos sätestatud kriteeriumidele.

7.

jagu

Taudide ennetamine ja veterinaarravi

Artikkel 25s

Taudide ennetamise üldeeskirjad

1.  Loomatervishoiu korraldust käsitlevas kavas vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artiklile 9 on esitatud bioohutusmeetmete ja taudide ennetustavade üksikasjad, sealhulgas kirjalik nõusolek asjaomase tootmisüksusega proportsionaalse tervishoiualase nõustamise kohta vesiviljelusloomade tervishoiu eest vastutavatelt pädevatelt teenistustelt, kes külastavad asjaomast kasvandust vähemalt korra aastas ning kahepoolmeliste limuste puhul vähemalt korra kahe aasta jooksul.

2.  Hoidlaid, seadmeid ja riistu puhastatakse ja desinfitseeritakse nõuetekohaselt. Kasutada on lubatud üksnes VII lisa punktides 2.1 ja 2.2 loetletud tooteid.

3.  Kasvanduse kasutamata hoidmisega seoses võetakse järgmised meetmed:

4.  Vajaduse korral eemaldatakse väljaheide, surnud loomad ja söömata jäänud kalasööt viivitamata, et vältida olulist keskkonnakahju veeseisundi kvaliteedile, minimeerida taudiohtu ning vältida putukate või näriliste ligitõmbamist.

5.  Ultraviolettvalguse ja osooni kasutus on lubatud üksnes haudemajades ja edasikasvatusrajatistes.

6.  Ektoparasiitide bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse eelkõige puhtamat kala.

Artikkel 25t

Veterinaarravi

1.  Kui tekib terviseprobleem vaatamata ennetusmeetmetele, mis on võetud loomade tervishoiu tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punkti f alapunktile i, võib kasutada veterinaarravi järgmises eelistuse järjekorras:

2.  Teha võib kuni kaks allopaatilise ravi kuuri aastas, välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega või kohustuslike haigustõrjeprogrammidega. Lühema kui aastase tootmistsükli puhul on siiski lubatud vaid üks allopaatilise ravi kuur aastas. Kui allopaatilise ravi nimetatud ravikuure ületatakse, ei tohi asjaomaseid vesiviljelusloomi müüa mahepõllumajandustoodetena.

3.  Parasiitidevastast ravi, välja arvatud liikmesriikides rakendatavad kohustuslikud tõrjeprogrammid, võib teha kuni kaks korda aastas või korra aastas juhul, kui tootmistsükkel on lühem kui 18 kuud.

4.  Allopaatiliste veterinaarravimite kasutuse ja lõike 3 kohase parasiitidevastase ravi (sh kohustuslike haigustõrje- ja kontrolliprogrammide raames tehtav ravi) keeluaeg on kaks korda nii pikk kui seadusega ettenähtud keeluaeg, millele on osutatud direktiivi 2001/82/EÜ artiklis 11, või 48 tundi, kui keeluaega ei ole määratud.

5.  Veterinaarravimite kasutusest teatatakse kontrolliasutusele või kontrollorganile enne loomade turustamist mahepõllumajandusliku toodanguna. Töödeldud loomad on selgelt äratuntavad.

▼B

3. PEATÜKK

Töödeldud tooted

Artikkel 26

Töödeldud sööda ja toidu tootmise eeskirjad

1.  Lisandid, töötlemise abiained ning muud toidu või sööda töötlemiseks kasutatavad ained ja koostisosad ning rakendatavad töötlemisviisid, nagu suitsutamine, peavad vastama hea tootmistava põhimõtetele.

2.  Töödeldud sööta või toitu tootvad ettevõtjad kehtestavad kriitiliste töötlemisetappide süstemaatilisel kindlaksmääramisel põhinevad asjakohased protseduurid ning uuendavad neid.

3.  Lõikes 2 osutatud protseduurid peavad alati tagama valmistatavate töödeldud toodete vastavuse mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele.

4.  Ettevõtjad peavad järgima lõikes 2 osutatud protseduure ja neid rakendama. Eelkõige peavad ettevõtjad:

5.  Kui asjaomases tootmisüksuses valmistatakse või ladustatakse ka mittemahepõllumajanduslikke tooteid, peab ettevõtja lisaks lõigetes 2 ja 4 kehtestatud tingimustele:

Artikkel 27

Teatavate toodete ja ainete kasutamine toidu töötlemisel

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 19 lõike 2 punkti b kohaldamisel võib mahepõllumajandusliku toidu töötlemiseks, v.a veinisektori tooted, mille puhul kohaldatakse 3.a peatükki, kasutada ainult järgmisi aineid:

 ◄

2.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 23 lõike 4 punkti a alapunktis ii osutatud määra arvutamisel,

▼M1

▼B

3.  Enne 31. detsembrit 2010 vaadatakse uuesti läbi järgmiste VIII lisas loetletud ainete kasutamine:

Punktis a osutatud uue läbivaatamisega seoses võetakse arvesse liikmesriikide edusamme nitrititele/nitraatidele ohutute alternatiivide leidmisel ning mahepõllumajandusliku liha töötlejate/tootjate alternatiivset töötlemist ja hügieeni käsitlevate koolituskavade koostamisel.

▼M1

4.  Keedetud munade koorte traditsiooniliseks värvidega kaunistamiseks ja teataval perioodil turule viimiseks võib pädev asutus lubada looduslike värvide ja katteainete kasutamist eespool osutatud perioodil. Kuni 31. detsembrini 2013 võib lubada ka raudoksiidide ja -hüdroksiidide sünteetiliste vormide kasutamist. Lubadest teavitatakse komisjoni ja liikmesriike.

Artikkel 27a

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 20 lõike 1 kohaldamisel võib pärmi ning pärmi sisaldavate segude ja saaduste tootmiseks kasutada järgmisi aineid:

▼B

Artikkel 28

Teatavate põllumajandusest pärinevate mittemahepõllumajanduslike koostisosade kasutamine toidu töötlemisel

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 19 lõike 2 punkti c kohaldamisel võib mahepõllumajandusliku toidu töötlemisel kasutada käesoleva määruse IX lisas loetletud põllumajandusest pärinevaid mittemahepõllumajanduslikke koostisosi.

Artikkel 29

Põllumajandusest pärinevate mittemahepõllumajanduslike toidu koostisosade lubamine liikmesriikide poolt

1.  Kui põllumajandusest pärinevat koostisosa ei ole loetletud käesoleva määruse IX lisas, võib seda koostisosa kasutada ainult järgmistel tingimustel:

Liikmesriik võib punktis b ettenähtud kasutusluba pikendada 12 kuu võrra kuni kolm korda.

2.  Pärast lõikes 1 nimetatud kasutusloa andmist edastab liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile järgmised andmed:

3.  Kui liikmesriigi poolt komisjonile või kasutusloa andnud liikmesriigile esitatud märkustest selgub, et varud on alavarustatuse ajal kasutamiseks kättesaadavad, siis kaalub liikmesriik kasutusloa kehtetuks tunnistamist või selle kehtivusaja lühendamist ning teatab võetud või kavandatavatest meetmetest komisjonile ja teistele liikmesriikidele viieteistkümne tööpäeva jooksul alates info saamise kuupäevast.

4.  Liikmesriigi nõudmisel või komisjoni algatusel esitatakse juhtum uurimiseks määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 37 kohaselt loodud komiteele. Kõnealuse artikli lõikes 2 ettenähtud korras võib teha otsuse kasutusloa kehtetuks tunnistamise või selle kehtivusaja muutmise kohta või vajaduse korral asjaomase koostisosa IX lisasse kandmise kohta.

5.  Lõike 1 teises lõigus osutatud pikendamise korral kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusi.

▼M2

Artikkel 29a

Merevetikaid käsitlevad erisätted

1.  Kui lõpptoode on värsked merevetikad, kasutatakse äsja väljapüütud merevetikate loputamiseks merevett.

Kui lõpptoode on veetustatud merevetikad, võib loputamiseks kasutada ka joogivett. Soola kasutamine niiskuse eemaldamiseks on lubatud.

2.  Merevetikate kuivatamine leekidega, mis vetikatega vahetult kokku puutuvad, on keelatud. Kuivatamisel kasutatavad köied või muud riistad on puhtad ummistamisvastastest kemikaalidest ja puhastus- või desinfitseerimisainetest, välja arvatud juhul, kui toode on VII lisas selleks otstarbeks ette nähtud.

▼M7

3.a PEATÜKK

Veinivalmistamise erieeskirjad

Artikkel 29b

Kohaldamisala

1.  Käesoleva peatükiga kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 ( 21 ) artikli 1 lõike 1 punktis l nimetatud veinisektori toodete mahetootmise erieeskirjad.

2.  Kui käesolevas peatükis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, kohaldatakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 606/2009 ( 22 ) ja (EÜ) nr 607/2009 ( 23 ).

Artikkel 29c

Teatavate toodete ja ainete kasutamine

1.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 19 lõike 2 punkti a kohaldamisel valmistatakse veinisektori tooted mahepõllumajanduslikust toorainest.

2.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 19 lõike 2 punkti b kohaldamisel tohib veinisektori toodete valmistamiseks, sealhulgas veinivalmistamise protsesside ja tavade puhul, kasutada üksnes tooteid ja aineid, mis on loetletud osutatud määruse VIIIa lisas, arvestades tingimusi ja piiranguid, mis on esitatud määrustes (EÜ) nr 1234/2007 ja (EÜ) nr 606/2009 ning eriti viimati nimetatud määruse I lisa A osas.

3.  Käesoleva määruse VIIIa lisas loetletud tooteid ja aineid, mis on märgitud tärniga ja on saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kasutatakse juhul, kui need on kättesaadavad.

Artikkel 29d

Veinivalmistustavad ja piirangud

1.  Piiramata artikli 29c ja käesoleva artikli lõigetes 2–5 esitatud konkreetsete keeldude ja piirangute kohaldamist, on lubatud üksnes sellised veinivalmistamise tavad, protsessid ja töötlused, mida kasutati enne 1. augustit 2010, arvestades piiranguid, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 120c ja 120d ning määruse (EÜ) nr 606/2009 artiklites 3, 5–9 ja 11–14, samuti nimetatud määruste lisades.

2.  Keelatud on kasutada järgmisi veinivalmistamise tavasid, protsesse ja töötlusi:

3.  Järgmiste veinivalmistamise tavade, protsesside ja töötluste kasutamine on lubatud järgmistel tingimustel:

4.  Järgmiste veinivalmistamise tavade, protsesside ja töötluste kasutamise vaatab komisjon uuesti läbi enne 1. augustit 2015 selleks, et nende kasutamine järk-järgult lõpetada või seda veelgi piirata:

5.  Määrustes (EÜ) nr 1234/2007 või (EÜ) nr 606/2009 ette nähtud veinivalmistamise tavade, protsesside ja töötluste iga muudatust, mis tehakse pärast 1. augustit 2010, tohib maheveini tootmisel kohaldada alles pärast selliste meetmete vastuvõtmist, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 19 lõikes 3 ette nähtud tootmiseeskirjade rakendamiseks, ja vajaduse korral pärast osutatud määruse artikli 21 kohast hindamisprotsessi.

▼B

4. PEATÜKK

Toodete kogumine, pakendamine, transportimine ja ladustamine

Artikkel 30

Toodete kogumine ja transportimine ettevalmistusüksustesse

Ettevõtjad võivad koguda mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke tooteid samaaegselt ainult juhul, kui võetakse asjakohased meetmed, et ära hoida nende segi- või vahetusseminek mittemahepõllumajanduslike toodetega ja tagada mahepõllumajanduslike toodete identifitseerimine. Ettevõtja hoiab toodete kogumispäevade, -tundide, -ahela ning vastuvõtukuupäevade ja -aegadega seotud teabe kontrollorganile või kontrolliasutusele kättesaadavana.

Artikkel 31

Toodete pakendamine ja transport teistesse ettevõtetesse või üksustesse

1.  Ettevõtjad peavad tagama, et mahepõllumajanduslikke tooteid transporditakse teistesse üksustesse, sh hulgi- ja jaemüüjatele, ainult asjakohastes pakendites, konteinerites või sõidukites, mis on suletud viisil, mis ei võimalda pitserit muutmata või rikkumata asendada sisu teise tootega, ning on varustatud etiketiga, millele, ilma et see piiraks õigusaktidele vastavate muude märgiste kasutamist, on märgitud:

Esimese lõigu punktides a kuni d osutatud andmed võib esitada ka saatedokumendil, kui on kindel, et kõnealust dokumenti saab vaieldamatult seostada toote pakendi, konteineri või sõidukiga. Saatedokumenti on märgitud tarnija ja/või transportija andmed.

2.  Pakendeid, konteinereid või sõidukeid ei ole vaja sulgeda, kui:

Artikkel 32

Sööda transportimist teistesse tootmis- või ettevalmistusüksustesse või ladustamisruumidesse käsitlevad erieeskirjad

Lisaks artiklis 31 sätestatud nõuetele peavad ettevõtjad sööda transportimisel teistesse tootmis- või ettevalmistusüksustesse või ladustamisruumidesse tagama järgmiste tingimuste täitmise:

▼M2

Artikkel 32a

Eluskalade vedu

1.  Eluskalade veoks kasutatakse sobivaid mahuteid, mis on täidetud puhta veega, mille temperatuur ja lahustunud hapniku sisaldus vastavad kalade vajadustele.

2.  Mahutid puhastatakse, desinfitseeritakse ning loputatakse põhjalikult enne nende kasutamist mahepõllumajanduslike kalade ja kalatoodete veoks.

3.  Stressi vähendamiseks võetakse ettevaatusabinõusid. Veo ajal ei tohi loomkoormus ulatuda tasemeni, mis avaldab liikidele kahjulikku mõju.

4.  Lõigete 1–3 rakendamist tõendavad dokumendid hoitakse alles.

▼B

Artikkel 33

Toodete vastuvõtmine teistest üksustest või ettevõtetest

Mahepõllumajandustoote vastuvõtmisel peab ettevõtja vastaval nõudmisel kontrollima pakendi või konteineri suletust ja artiklis 31 sätestatud märgiste olemasolu.

Ettevõtja peab kontrollima, kas artiklis 31 osutatud etiketile märgitud teave vastab saatedokumentides sisalduvale teabele. Sellise kontrolli tulemus peab olema sõnaselgelt märgitud artiklis 66 nimetatud raamatupidamisdokumentides.

Artikkel 34

Erieeskirjad toodete vastuvõtmise kohta kolmandast riigist

Mahepõllumajandustooted imporditakse kolmandast riigist asjakohastes pakendites või konteinerites, mis on suletud viisil, mis ei võimalda nende sisu asendada teise tootega, ning on varustatud eksportija etiketiga ning muude märgiste ja numbritega, mis võimaldavad partiid identifitseerida, ning vajadusel kolmandatest riikidest importimise puhul väljaantud kontrollisertifikaadiga.

Kolmandast riigist imporditud mahepõllumajandustoote vastuvõtmisel peab esimene kaubasaaja kontrollima pakendi või konteineri suletust ning määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 kohaselt imporditud toodete puhul kontrollima, kas kõnealuses artiklis nimetatud sertifikaat hõlmab saadetises sisalduvat tooteliiki. Kõnealuse kontrollimise tulemus peab olema sõnaselgelt märgitud käesoleva määruse artiklis 66 nimetatud raamatupidamisdokumentides.

Artikkel 35

Toodete ladustamine

1.  Toodete ladustamisalade haldamisel peab olema tagatud partiide identifitseerimine ning tuleb ära hoida toodete segiminek või saastumine toodete ja/või ainetega, mis ei vasta mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele. Mahepõllumajandustooted peavad olema igal ajal selgelt identifitseeritavad.

▼M2

2.  Mahepõllumajanduslike taimsete ja loomsete saaduste ning merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmisüksustes on keelatud ladustada muid sisendtooteid peale käesoleva määruse alusel lubatud toodete.

3.  Allopaatiliste veterinaarravimite ja antibiootikumide ladustamine on ettevõtetes lubatud tingimusel, et need on välja kirjutanud veterinaararst seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti e alapunktis ii või artikli 15 lõike 1 punkti f alapunktis ii osutatud raviga, et nende ladustamiskoht on järelevalve all ning et need kantakse käesoleva määruse artiklis 76 osutatud loomade registrisse või vajaduse korral vesiviljeluse tootmist käsitlevasse registrisse, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 79b.

▼B

4.  Kui ettevõtja käitleb nii mittemahepõllumajanduslikke kui ka mahepõllumajanduslikke tooteid ja viimaseid ladustatakse ladustamisrajatistes, kus ladustatakse ka teisi põllumajandustooteid või toiduaineid:

5. PEATÜKK

Üleminekueeskirjad

Artikkel 36

Taimed ja taimsed saadused

1.  Taimede või taimsete saaduste mahepõllumajanduslikena käsitamiseks on maatükkide suhtes kohaldatud määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklites 9, 10, 11 ja 12 ning käesoleva määruse 1. peatükis osutatud tootmiseeskirju ja vajaduse korral käesoleva määruse 6. peatükis sisalduvaid erandlikke tootmiseeskirju vähemalt kaheaastase üleminekuaja jooksul enne külvi või rohumaa või mitmeaastaste söödataimede puhul vähemalt kaks aastat enne nende kasutamist mahepõllumajandusliku söödana või muude mitmeaastaste taimede kui söödataimede puhul vähemalt kolm aastat enne mahepõllumajandustoodete esimest koristust.

2.  Pädev asutus võib tagasiulatuvalt otsustada, et üleminekuperioodi hulka kuulus varasem periood, mil:

Esimese lõigu punktis b osutatud perioodi võib tagasiulatuvalt arvesse võtta ainult juhul, kui pädevale asutusele on esitatud piisavad tõendid, mis võimaldavad asutusel veenduda, et tingimused olid täidetud vähemalt kolme aasta jooksul.

3.  Pädev asutus võib teatavatel juhtudel, kui maa on olnud saastunud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodetega, otsustada pikendada lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi.

4.  Maatükkide puhul, millel on juba mahepõllumajandusele üle mindud või kus üleminek on pooleli ja mida töödeldakse mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega, võivad liikmesriigid lühendada lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi kahel järgmisel juhul:

Esimese lõigu punktides a ja b sätestatud juhtudel võetakse üleminekuperioodi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid:

Asjaomane liikmesriik peab oma otsusest nõuda kohustuslikke meetmeid teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni.

▼M2

Artikkel 36a

Merevetikad

1.  Merevetikate väljapüügikoha üleminekuaeg on kuus kuud.

2.  Merevetikate tootmisüksuse üleminekuaeg on vähemalt kuus kuud või pikema kui kuuekuuse tootmistsükli puhul selle kogukestus.

▼B

Artikkel 37

Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega seotud maad käsitlevad spetsiifilised üleminekueeskirjad

1.  Käesoleva määruse artiklis 36 osutatud üleminekueeskirju kohaldatakse selle tootmisüksuse kogu ala suhtes, kus loomasööta toodetakse.

2.  Olenemata lõike 1 sätetest võib üleminekuperioodi lühendada ühele aastale mittetaimtoiduliste liikide kasutatavate karjamaade ja vabaõhualade puhul. Kõnealust perioodi võib lühendada kuuele kuule, kui asjaomast maad ei ole viimase aasta jooksul töödeldud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodetega.

Artikkel 38

Loomad ja loomakasvatussaadused

1.  Kui ettevõttesse on toodud mittemahepõllumajanduslikke loomi kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktiga ii ning kooskõlas käesoleva määruse artikliga 9 ja/või artikliga 42 ning kui loomakasvatussaadusi kavatsetakse müüa mahepõllumajandustoodetena, peab määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklites 9, 10, 11 ja 14 ning käesoleva määruse II jaotise 2. peatükis ja vajaduse korral artiklis 42 ettenähtud eeskirju olema täidetud vähemalt:

2.  Kui üleminekuaja alguses on ettevõttes mittemahepõllumajanduslikke loomi kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktiga iii, võib neist saadud tooteid käsitada mahepõllumajanduslikena kogu tootmisüksuse üheaegse ülemineku puhul, mis hõlmab elusloomi, karjamaid ja/või loomasööda kasvatamiseks kasutatavaid maa-alasid. Üleminekuaja kogupikkust olemasolevate loomade ja nende järglaste, karjamaade ja/või loomasööda kasvatamiseks kasutatava maa puhul võib lühendada 24 kuuni, kui loomi söödetakse põhiliselt tootmisüksuse toodetega.

3.  Mesindustooteid võib mahepõllumajandusmeetodile viidates müüa ainult juhul, kui mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju on täidetud vähemalt aasta jooksul.

4.  Käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 rakendamisel mesilate suhtes üleminekuaega ei kohaldata.

5.  Üleminekuajal tuleb vaha asendada mahepõllumajanduslikust mesindusest pärineva vahaga.

▼M2

Artikkel 38a

Vesiviljelusloomade tootmine

1.  Vesiviljeluse tootmisüksuste, sh olemasolevate vesiviljelusloomade tootmise üksuste suhtes kohaldatakse järgmisi üleminekuaegu:

2.  Pädev asutus võib tagasiulatuvalt otsustada, et üleminekuaeg hõlmab ka varasemat perioodi, mille puhul on olemas dokumendid selle kohta, et asjaomaseid rajatisi ei töödeldud või need ei puutunud kokku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodetega.

▼B

6. PEATÜKK

Erandlikud tootmiseeskirjad

1. jagu

Klimaatiliste, geograafiliste või struktuuriliste piirangutega seotud erandlikud tootmiseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punktile a

Artikkel 39

Loomade lõastamine

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punkti a tingimuste kohaldamisel võivad pädevad asutused lubada karja lõastamist väikeettevõtetes, kui karja ei ole võimalik hoida nende käitumuslike vajadustega sobivates rühmades, tingimusel et loomad pääsevad vastavalt artikli 14 lõikele 2 karjatamisperioodiks karjamaadele ning vähemalt kaks korda nädalas vabaõhualadele, kui karjatamine ei ole võimalik.

Artikkel 40

Paralleelne tootmine

1.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punkti a tingimuste kohaldamisel võib ettevõtja käitada samas piirkonnas mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke tootmisüksusi:

2.  Pädev asutus võib lubada põllumajandusuuringuid tegevatel või formaalset põllumajandusharidust andvatel ettevõtetel kasvatada sama liigi mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke loomi, kui täidetakse järgmisi tingimusi:

Artikkel 41

Mesindusüksuste majandamine tolmeldamise otstarbel

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punkti a tingimuste kohaldamisel võib ettevõtja käitada tolmeldamise otstarbel samas ettevõttes mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke mesindusüksusi, kui täidetakse kõiki mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade nõudeid, v.a mesilate paigutust käsitlevad sätteid. Sel juhul ei tohi toodangut mahepõllumajanduslikuna müüa.

Ettevõtja hoiab alles käesoleva sätte kasutamist tõendavad dokumendid.

2. jagu

Mahepõllumajanduslike sisendite puudumisega seotud erandlikud tootmiseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punktile b

Artikkel 42

Mittemahepõllumajanduslike loomade kasutamine

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punkti b tingimuste kohaldamisel ning pädeva asutuse eelneval loal

▼M8

Artikkel 43

Taimset ja loomset päritolu mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda kasutamine kariloomade puhul

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punkti b tingimuste kohaldamisel ja juhul, kui ei ole võimalik saada ainult mahepõllumajanduslikku proteiinsööta, on lubatud taimset ja loomset päritolu mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda kasutamine piiratud kogustes sigade ja kodulindude puhul.

Mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda maksimaalne lubatud osakaal 12-kuulisel ajavahemikul kõnealuste liikide puhul on 5 % 2012., 2013. ja 2014. kalendriaastal.

Kõnealused kogused arvutatakse igal aastal põllumajandusest pärinevas söödas sisalduva kuivaine osakaaluna.

Ettevõtja hoiab alles käesoleva sätte kasutamise vajadust tõendavad dokumendid.

▼B

Artikkel 44

Mittemahepõllumajandusliku mesilasvaha kasutamine

Uute rajatiste puhul või üleminekuperioodil võib kasutada mittemahepõllumajanduslikku mesilasvaha ainult

Artikkel 45

Muu kui mahepõllumajandusmeetodi abil saadud seemne või taimse paljundusmaterjali kasutamine

1.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punkti b tingimuste kohaldamisel

2.  Mittemahepõllumajandusliku seemne ja seemnekartuli kasutamine on lubatud, tingimusel et seemet või seemnekartulit ei ole töödeldud taimekaitsevahenditega, välja arvatud artikli 5 lõike 1 kohaselt töötlemisel kasutada lubatud taimekaitsevahendid, kui liikmesriigi pädev asutus ei ole nõukogu määruse 2000/29/EÜ ( 24 ) kohaselt ette näinud kõigi asjaomase liigi sortide keemilist töötlemist fütosanitaarsel otstarbel piirkonnas, kus seemet või seemnekartulit kavatsetakse kasutada.

3.  X lisas on loetletud liigid, mille kohta on tehtud kindlaks, et kõigis ühenduse osades on nende jaoks saada piisavas koguses ja olulise arvu sortide jaoks mahepõllumajanduslikult toodetud seemet või seemnekartulit.

X lisas loetletud liikide kohta ei või anda lõike 1 punkti b kohaseid lube, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud ühel lõike 5 punktis d osutatud põhjustest.

4.  Liikmesriigid võivad delegeerida lõike 1 punktis b osutatud lubade andmise ülesande mõnele nende järelevalve all olevale riiklikule haldusasutusele või määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 27 osutatud kontrolliasutustele või kontrollorganitele.

5.  Loa kasutada seemet või seemnekartulit, mis ei ole saadud mahepõllumajandusmeetodi abil, tohib anda ainult järgmistel juhtudel:

6.  Luba antakse enne põllukultuuri külvamist.

7.  Luba antakse ainult üksikkasutajale üheks hooajaks korraga ning lubade andmise eest vastutav asutus või organ registreerib loa saanud seemne või seemnekartuli kogused.

8.  Liikmesriigi pädev asutus võib erandina lõikest 7 anda kõigile kasutajatele üldloa

Esimeses lõigus nimetatud load peavad olema artiklis 48 osutatud andmekogus täpselt märgitud.

9.  Lubasid tohib anda ainult andmekogu ajakohastamiseks ettenähtud ajavahemike kaupa vastavalt artikli 49 lõikele 3.

3. jagu

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse korraldusega seotud eriprobleeme käsitlevad erandlikud tootmiseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punktile d

Artikkel 46

Loomakasvatuse korraldusega seotud eriprobleemid

Täiskasvanud veiste lõplik nuumamine lihatootmise eesmärgil võib toimuda sisetingimustes, kui laudasoleku aeg ei moodusta üle ühe viiendiku looma elueast, kuid ühelgi juhul ei tohi see kesta üle kolme kuu.

▼M1

3.a

jagu

Töötlemisel spetsiifiliste toodete ja ainete kasutamist käsitlevad erandlikud tootmiseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punktile e

Artikkel 46a

Mittemahepõllumajandusliku pärmiekstrakti lisamine

Määruse 834/2007 artikli 22 lõike 2 punktis e sätestatud tingimustel on lubatud mahepõllumajandusliku pärmi tootmisel lisada susbtraadile kuni 5 % mittemahepõllumajanduslikku pärmiekstrakti või selle autolüsaati (arvutatud kuivaine osakaaluna), kui ettevõtjad ei suuda hankida mahepõllumajanduslikku pärmiekstrakti või selle autolüsaati.

Mahepõllumajandusliku pärmi või selle autolüsaadi kättesaadavus vaadatakse uuest läbi 31. detsembriks 2013, eesmärgiga nimetatud säte tühistada.

▼B

4. jagu

Katastroofiolukordadega seotud erandlikud tootmiseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punktile f

Artikkel 47

Katastroofiolukord

Pädev asutus võib ajutiselt lubada:

▼M7

▼M7

Pädeva asutuse loa saamisel hoiavad üksikettevõtjad alles ülalkirjeldatud erandi kasutamist tõendavad dokumendid. Liikmesriigid teatavad esimese lõigu punktide c ja e kohaselt lubatud eranditest üksteisele ja komisjonile.

▼B

7. PEATÜKK

Seemne andmekogu

Artikkel 48

Andmekogu

1.  Iga liikmesriik tagab, et võetakse kasutusele arvutipõhine andmekogu, kus loetletakse tema territooriumil saadaoleva mahepõllumajanduslikult toodetud seemne ja seemnekartuli sordid.

2.  Andmekogu haldab liikmesriigi pädev asutus või liikmesriigi poolt selleks määratud asutus või organ (edaspidi „andmekogu haldaja”). Liikmesriigid võivad selleks määrata teises riigis asuva ametiasutuse või eraõigusliku asutuse.

3.  Iga liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele, milline ametiasutus või eraõiguslik asutus on määratud andmekogu haldajaks.

Artikkel 49

Registreerimine

1.  Mahepõllumajandusmeetodi abil toodetud seemne või seemnekartuli kättesaadavad sordid registreeritakse artiklis 48 osutatud andmekogus tarnija taotlusel.

2.  Sorte, mis ei ole andmekogus registreeritud, käsitatakse vastavalt artikli 45 lõikele 5 mittesaadaolevana.

3.  Iga liikmesriik määrab ajavahemiku, millal toimub tema riigi territooriumil viljeldavate liikide või liigirühmade andmekogu iga-aastane korrapärane ajakohastamine. Andmekogu peab sisaldama seda otsust käsitlevat teavet.

Artikkel 50

Registreerimistingimused

1.  Registreerimiseks peab tarnija:

2.  Andmekogu haldaja võib liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul tagasi lükata pakkuja registreerimistaotluse või kustutada juba tehtud sissekande, kui pakkuja ei täida lõikes 1 sätestatud nõudeid.

Artikkel 51

Registreeritud andmed

1.  Artiklis 48 osutatud andmekogus on iga registreeritud sordi ja iga tarnija kohta järgmised andmed:

2.  Kui mõni registreeritud sortidest ei ole enam kättesaadav, teatab tarnija sellest viivitamata andmekogu haldajale. Muudatused kantakse andmekogusse.

3.  Peale lõikes 1 nimetatud andmete sisaldab andmekogu X lisas loetletud liikide nimekirja.

Artikkel 52

Teabe kättesaadavus

1.  Artiklis 48 osutatud andmekogus sisalduv teave on seemne ja seemnekartuli kasutajatele ja üldsusele Interneti kaudu tasuta kättesaadav. Liikmesriigid võivad teha otsuse, et määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 28 lõike 1 punkti a kohaselt oma tegevusest teatanud kasutajad saavad taotluse korral andmekogu haldajalt väljavõtte ühe või mitme liigirühma andmetega.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kõigile lõikes 1 osutatud kasutajatele antakse vähemalt kord aastas teavet süsteemi ja selle kohta, kuidas andmekogust teavet saata.

Artikkel 53

Registreerimistasu

Iga sissekande kohta võib sisse nõuda tasu, mis vastab teabe artiklis 48 osutatud andmekogusse kandmise ja haldamise kuludele. Liikmesriigi pädev asutus kinnitab andmekogu haldaja poolt võetava tasu suuruse.

Artikkel 54

Aastaaruanne

1.  Artikliga 45 ettenähtud korras lube andma määratud asutused või organid registreerivad kõik load ning teevad selle teabe kättesaadavaks liikmesriigi pädevale asutusele ja andmekogu haldajale esitatavas aruandes.

Aruanne sisaldab artikli 45 lõikega 5 ettenähtud korras loa saanud liikide kohta järgmisi andmeid:

2.  Artikli 45 lõikega 8 ettenähtud korras antud lubade kohta sisaldab aruanne käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu punktis a nimetatud teavet ning lubade kehtivusaega.

Artikkel 55

Kokkuvõttev aruanne

Liikmesriigi pädev asutus kogub igal aastal enne 31. märtsi aruanded kokku ning saadab komisjonile ja teistele liikmesriikidele kokkuvõtva aruande, mis hõlmab liikmesriigi kõiki eelmise kalendriaasta lube. Aruanne hõlmab artiklis 54 nimetatud teavet. Kõnealune teave tuleb avaldada artiklis 48 osutatud andmekogus. Pädev asutus võib aruannete kogumise ülesande edasi anda andmekogu haldajale.

Artikkel 56

Taotluse korral antav teave

Liikmesriigi või komisjoni taotluse korral tehakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatavaks üksikjuhtumitel antud lubade üksikasjalikud andmed.

III JAOTIS

MÄRGISTUS

1. PEATÜKK

▼M3

Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo

Artikkel 57

ELi mahetoote logo

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 25 lõikega 3 vastab Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo (edaspidi „ELi mahetoote logo”) käesoleva määruse XI lisa A osas esitatud näidisele.

▼M4

ELi mahetoote logo kasutatakse märgistamiseks ainult siis, kui asjaomase toote on vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007, komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 ( 27 ) ja käesoleva määruse nõuetele tootnud ettevõtja, kes täidab määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklites 27, 28, 29, 32 ja 33 osutatud kontrollisüsteemi nõudeid.

▼B

Artikkel 58

Koodnumbri ja päritolukoha tähistuse kasutamise tingimused

1.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud kontrolliasutuse või kontrollorgani märgistus

▼M3

▼B

2.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 24 lõike 1 punktis c osutatud märge toodete koostisosadeks olevate põllumajanduslike toorainete tootmiskoha kohta asub vahetult lõikes 1 nimetatud koodnumbri all.

2. PEATÜKK

Sööda märgistamise erinõuded

▼M8

Artikkel 59

Reguleerimisala, kaubamärkide ja müüginimetuste kasutamine

Käesolevat peatükki ei kohaldata lemmikloomatoidu ega karusloomasööda suhtes.

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 23 lõikes 1 osutatud märgist sisaldavaid kaubamärke ja müüginimetusi võib kasutada ainult siis, kui kõik taimset ja loomset päritolu koostisosad on saadud mahepõllumajanduslikul tootmismeetodil ning vähemalt 95 % toote kuivainest koosneb kõnealustest koostisosadest.

Artikkel 60

Töödeldud sööda märgistused

1.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 23 lõikes 1 osutatud mõisteid ja ELi mahetoote logo võib töödeldud sööda puhul kasutada tingimusel, et kõik järgmised nõuded on täidetud:

2.  Kui lõike 1 punktides a ja b kehtestatud nõuetest ei tulene teisiti, on toodete puhul, mille koostises on mitmesugustes kogustes mahepõllumajanduslikul meetodil toodetud ja/või mahepõllumajandusele ülemineku järgus toodetest saadud söödamaterjale ja/või kõnealuse määruse artiklis 22 osutatud tooteid, lubatud järgmine märge:

„võib kasutada mahepõllumajanduses kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008”.

▼B

Artikkel 61

Töödeldud sööda märgistuste kasutamise tingimused

1.  Artiklis 60 sätestatud märgistus:

2.  Artiklis 60 sätestatud märgistuse juures võib samuti olla viide nõudele kasutada söötasid kooskõlas artiklitega 21 ja 22.

3. PEATÜKK

Muud märgistamise erinõuded

Artikkel 62

Mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad taimset päritolu tooted

Mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevatele taimsetele toodetele võib olla märgitud „mahepõllumajandusele ülemineku järgus olev toode”, kui:

IV JAOTIS

KONTROLLIMINE

1. PEATÜKK

Minimaalsed kontrollinõuded

Artikkel 63

Kontrollikord ja ettevõtja kohustus

1.  Kontrollikorra esmakordsel rakendamisel koostab ettevõtja ja hoiab alles:

▼M6

▼B

Vajaduse korral võivad esimeses lõigus ettenähtud kirjeldus ja meetmed moodustada osa ettevõtja loodud kvaliteedisüsteemidest.

2.  Lõikes 1 osutatud kirjeldus ja meetmed peavad sisalduma deklaratsioonis, millele on alla kirjutanud vastutav ettevõtja. Lisaks peab deklaratsioon sisaldama ettevõtja kohustust:

▼M9

▼B

Kontrollorgan või kontrolliasutus peab kontrollima esimeses lõigus sätestatud deklaratsiooni ning koostama akti võimalike puuduste ja mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade täitmata jätmise kohta. Ettevõtja peab andma aktile kaasallkirja ning võtma vajalikud parandusmeetmed.

3.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 28 lõike 1 kohaldamisel peab ettevõtja teatama pädevale asutusele järgmised andmed:

Artikkel 64

Kontrollikorra muutmine

Vastutav ettevõtja teatab kontrolliasutusele või kontrollorganile õigel ajal kõigist kirjelduse või artiklis 63 osutatud meetmete ning artiklites 70, 74, 80, 82, 86 ja 88 sätestatud kontrollikorra muudatustest.

Artikkel 65

Kontrollkäigud

1.  Kontrolliasutus või kontrollorgan teeb kõigisse ettevõtetesse vähemalt kord aastas kontrollkäigu.

▼M9

2.  Kontrolliasutus või kontrollorgan võtab proove ja analüüsib neid, et tuvastada mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist, kontrollida, kas tootmistehnoloogia ei ole vastuolus mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadega, või et tuvastada mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud toodete poolt tekitatud võimalikku saastumist. Kontrolliasutuse või kontrollorgani võetavate ja analüüsitavate proovide arv vastab igal aastal vähemalt 5 protsendile tema kontrolli alla kuuluvate ettevõtjate arvust. Nende ettevõtjate valim, kelle juurest tuleb proove võtta, põhineb üldisel hinnangul mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade mittetäitmise ohu kohta. Üldise hinnangu puhul tuleb võtta arvesse kõiki tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappe.

Kontrolliasutus või kontrollorgan võtab proove ja analüüsib neid iga kord, kui tekib kahtlus mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete või tootmisviiside kasutamise kohta. Sel juhul võetavate ja analüüsitavate proovide miinimumarvu ei kohaldata.

Kontrolliasutus või kontrollorgan võib toodetest proove võtta ja neid analüüsida ka muul juhul, et tuvastada mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist, kontrollida, kas tootmistehnoloogia ei ole vastuolus mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadega, või et tuvastada mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud toodete poolt tekitatud võimalikku saastumist.

▼B

3.  Iga kontrollkäigu kohta tuleb koostada kontrollakt, millel on üksuse vastutava isiku või tema esindaja kaasallkiri.

4.  Kontrolliasutus või kontrollorgan teeb peamiselt ette teatamata ka pistelisi kontrollkäike, lähtudes üldisest hinnangust mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade mittetäitmise ohu kohta, võttes arvesse vähemalt eelmiste kontrollide tulemusi, asjaomaste toodete kogust ja toodete vahetussemineku ohtu.

Artikkel 66

Raamatupidamisdokumendid

1.  Lao- ja finantsarvestuse dokumente tuleb hoida üksuses või tööruumides ning need peavad võimaldama ettevõtjal identifitseerida ja kontrolliasutusel või kontrollorganil välja selgitada:

2.  Ühtlasi peavad raamatupidamisdokumendid sisaldama mahepõllumajandustoodete vastuvõtmisel tehtud kontrolli tulemusi ja muud teavet, mida kontrolliasutus või kontrollorgan põhjalikuks kontrolliks vajab. Raamatupidamisaruannetes esitatud andmed peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Raamatupidamisaruannetes peab kajastuma tootmise sisendite ja väljundite bilanss.

3.  Kui ettevõtja käitab samas piirkonnas mitut tootmisüksust, tuleb minimaalseid kontrollinõudeid rakendada ka mittemahepõllumajanduslike toodete üksuste ja sisendtoodete ladustamisruumide suhtes.

Artikkel 67

Juurdepääs rajatistele

1.  Ettevõtja peab

2.  Lisaks lõikes 1 kehtestatud nõuetele peavad importijad ja esimesed kaubasaajad esitama imporditud saadetiste kohta artiklis 84 osutatud teabe.

▼M6

Artikkel 68

Tõendavad dokumendid

1.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 29 lõike 1 kohaldamisel kasutavad kontrolliasutused ja kontrollorganid käesoleva määruse XII lisas sätestatud tõendavate dokumentide näidist.

▼M9

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 29 lõikes 3 osutatud elektroonilise sertifitseerimise korral ei ole allkiri tõendava dokumendi lahtris 8 nõutav, kui võltsimiskindel elektrooniline meetod võimaldab tõendava dokumendi autentsust näidata muul viisil.

▼M6

2.  Kui lõikes 1 osutatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite kontrollitav ettevõtja kõnealuste asutuste näidatud ajavahemiku jooksul seda taotleb, esitavad kontrolliasutused ja kontrollorganid täiendavad tõendavad dokumendid, mis XIIa lisas sätestatud näidise alusel tõendavad kasutatud tootmismeetodi eripära.

Tõendavate dokumentide taotlused sisaldavad XIIa lisas sätestatud näidise lahtris 2 vastavat kannet, mis on loetletud XIIb lisas.

▼B

Artikkel 69

Müüja kinnitus

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 9 lõike 3 kohaldamisel võib müüja kinnitus selle kohta, et tooteid ei ole toodetud GMOdest ega GMOde abil, järgida käesoleva määruse XIII lisas sätestatud näidist.

2. PEATÜKK

Põllumajandusettevõttes toodetud või kogutud taimede ja taimsete saaduste spetsiifilised kontrollinõuded

Artikkel 70

Kontrollikord

1.  Artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus:

2.  Looduslike taimede kogumise korral peavad artikli 63 lõike 1 punktis b osutatud meetmed hõlmama mis tahes kolmandate isikute antud tagatisi, mida ettevõtja võib esitada tagamaks, et järgitakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 2 sätteid.

Artikkel 71

Teabevahetus

Ettevõtja peab igal aastal enne kontrolliasutuse või kontrollorgani määratud kuupäeva esitama kontrolliasutusele või kontrollorganile oma taimekasvatussaaduste tootmise plaani maatükkide kaupa.

Artikkel 72

Taimekasvatuse andmete registreerimine

Andmed taimekasvatuse kohta koondatakse registrisse ning need peavad kontrolliasutustele või kontrollorganitele ettevõttes alati kättesaadavad olema. Lisaks artiklis 71 nõutule peavad need andmed sisaldama vähemalt järgmist teavet:

Artikkel 73

Mitu sama ettevõtja majandatavat tootmisüksust

Kui ettevõtja käitab samas piirkonnas mitut tootmisüksust, tuleb käesoleva jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud üldisi ja spetsiifilisi kontrollinõudeid rakendada ka mittemahepõllumajanduslike taimede tootmisüksuste ja põllumajanduslike sisendite ladustamisruumide suhtes.

▼M2

2.a

PEATÜKK

Spetsiifilised kontrollinõuded merevetikatele

Artikkel 73a

Merevetikate kontrollikord

Spetsiaalselt merevetikate suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi esmakordsel rakendamisel peab artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud tootmiskoha täielik kirjeldus sisaldama järgmist:

Artikkel 73b

Merevetikate tootmist käsitlevate andmete registreerimine

1.  Ettevõtja koondab andmed merevetikate tootmise kohta registrisse ning need on kontrolliasutustele või kontrollorganitele ettevõttes alati kättesaadavad. Register sisaldab vähemalt järgmist teavet:

2.  Looduslike merevetikate kogumise puhul sisaldab register ka järgmist teavet:

▼B

3. PEATÜKK

Loomakasvatusest pärit loomade ja loomsete saaduste kontrollinõuded

Artikkel 74

Kontrollikord

1.  Spetsiaalselt loomakasvatuse suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi esmakordsel rakendamisel peab artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus sisaldama:

2.  Artikli 63 lõike 1 punktis b osutatud meetmed peavad hõlmama:

Artikkel 75

Elusloomade märgistamine

Elusloomad märgistatakse püsivalt, igale liigile kohandatud meetodil, mis näeb ette suurte imetajate märgistamist ükshaaval ning kodulindude ja väikeimetajate märgistamist ükshaaval või partiide kaupa.

Artikkel 76

Elusloomade andmete registreerimine

Andmed elusloomade kohta koondatakse registrisse ning need peavad kontrollivatele ametiasutustele või kontrolliasutusele ettevõttes alati kättesaadavad olema. Kõnealused andmed peavad andma looma- või linnukarja majandamissüsteemi täieliku kirjelduse, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

Artikkel 77

Loomade veterinaarravimite kontrollimeetmed

Veterinaarravimite kasutamise korral tuleb enne loomade või loomsete saaduste mahepõllumajandusliku toodanguna turustamist teatada kontrolliasutusele või kontrollorganile artikli 76 punkti e kohane teave. Ravitud loomad tuleb selgelt identifitseerida – suurte imetajate puhul ükshaaval ning kodulindude, väikeimetajate ja mesilaste puhul ükshaaval või partiide või tarude kaupa.

Artikkel 78

Spetsiifilised kontrollinõuded mesinduses

1.  Mesinik annab kontrolliasutusele või kontrollorganile asjakohases mõõtkavas kaardi, millele on märgitud tarude asukohad. Kui vastavalt artikli 13 lõikele 2 ei ole piirkondi kindlaks määratud, esitab mesinik kontrolliasutusele või kontrollorganile asjakohased dokumendid ja tõendusmaterjali, vajaduse korral ka nõuetekohased analüüsid, mille kohaselt tema mesilasperede kasutusalad vastavad käesoleva määruse tingimustele.

2.  Mesila päevikusse kantakse järgmine teave söötmise kohta: sööda liik, kuupäevad, kogused ning tarud, kus seda on kasutatud.

3.  Veterinaarravimite kasutamise korral registreeritakse täpselt ravimi liik (k.a farmakoloogiline toimeaine), samuti diagnoosi üksikasjad, annused, manustamisviis, ravi kestus ja seaduslik keeluaeg ning sellest teatatakse kontrolliasutusele või kontrollorganile enne toodete turustamist mahepõllumajandusliku toodanguna.

4.  Mesila asukoht ning tarude märgistamisandmed kantakse registrisse. Kontrolliasutust või kontrollorganit teavitatakse mesilate üleviimisest teise kohta kontrolliasutuse või kontrollorganiga kokkulepitud aja jooksul.

5.  Erilise hoolega tagatakse mesindussaaduste nõuetekohane vurritamine, töötlemine ja hoiustamine. Kõik kõnealuste nõuete täitmiseks võetavad meetmed kantakse registrisse.

6.  Pesakorpuste eemaldamised ja meevurritamistoimingud kantakse mesila päevikusse.

Artikkel 79

Mitu sama ettevõtja majandatavat tootmisüksust

Kui ettevõtja majandab mitut tootmisüksust, nagu on sätestatud artikli 17 lõikes 1 ning artiklites 40 ja 41, rakendatakse käesoleva jaotise 1. ja 2. peatükis kehtestatud kontrollisüsteemi ka mittemahepõllumajanduslike loomade ja loomsete saaduste suhtes.

▼M2

3.a

PEATÜKK

Spetsiifilised kontrollinõuded vesiviljelusloomade tootmisele

Artikkel 79a

Vesiviljelusloomade tootmise kontrollikord

Spetsiaalselt vesiviljelusloomade tootmise suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi esmakordsel rakendamisel peab artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus sisaldama järgmist:

Artikkel 79b

Vesiviljelusloomade tootmist käsitlevate andmete registreerimine

Ettevõtja koondab registrisse, ajakohastab ning teeb kontrolliasutustele või kontrollorganitele ettevõttes alati kättesaadavaks järgmised andmed:

Artikkel 79c

Spetsiifilised kontrollkäigud kahepoolmeliste molluskite puhul

Kahepoolmeliste molluskite tootmisettevõtetes korraldatakse kontrollkäigud enne suurima biomassi tootmist ja selle ajal.

Artikkel 79d

Mitu sama ettevõtja majandatavat tootmisüksust

Kui ettevõtja majandab mitut tootmisüksust, nagu on sätestatud artiklis 25c, rakendatakse 1. peatükis ja käesolevas peatükis kehtestatud kontrollisüsteemi ka mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi tootvate üksuste suhtes.

▼B

4. PEATÜKK

►M2   Taimsete ja loomsete saaduste ning merevetikate ja vesiviljelusloomade ning kõnealuseid saadusi ja tooteid sisaldavate toiduainete ettevalmistusüksuste kontrollinõuded  ◄

Artikkel 80

Kontrollikord

Üksuste puhul, mis on seotud kõnealuste toodete ettevalmistamisega oma tarbeks või kolmanda isiku tarbeks, sh eelkõige kõnealuste toodete pakendamise ja/või ümberpakendamisega tegelevate üksuste või niisuguste toodete märgistamise ja/või uute märgistega varustamisega tegelevate üksuste puhul, märgitakse artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielikus kirjelduses põllumajandustoodete vastuvõtuks, töötlemiseks, pakendamiseks, märgistamiseks ja ladustamiseks enne ja pärast nendega seotud toiminguid kasutatavad rajatised, samuti toodete transpordi kord.

5. PEATÜKK

►M2   Mahepõllumajanduslike toodete kontrollinõuded kolmandatest riikidest importimisel  ◄

Artikkel 81

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad importijate ja/või esimeste kaubasaajatena mahepõllumajandustoodete importimisel ja/või vastuvõtmisel oma tarbeks või teise ettevõtja tarbeks.

Artikkel 82

Kontrollikord

1.  Importija puhul sisaldab artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus andmeid importija tööruumide ja imporditegevuse kohta, näidates ära toodete ühendusse sisenemise kohad ning kõik muud rajatised, mida importija kavatseb kasutada imporditud toodete ladustamiseks enne nende tarnimist esimesele kaubasaajale.

Lisaks sisaldab artikli 63 lõikes 2 osutatud deklaratsioon importija kohustust tagada, et kõikide tema poolt toodete ladustamiseks kasutatavate rajatiste suhtes kohaldatakse kontrolli, mille teostab kas kontrollorgan või kontrolliasutus või juhul, kui kõnealused ladustamisrajatised asuvad teises liikmesriigis või piirkonnas, asjaomases liikmesriigis või piirkonnas heakskiidetud kontrollorgan või kontrolliasutus.

2.  Esimese kaubasaaja puhul märgitakse artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielikus kirjelduses vastuvõtuks ja ladustamiseks kasutatavad rajatised.

3.  Kui importija ning esimene kaubasaaja on üks ja sama ühes üksuses tegutsev juriidiline isik, siis võib artikli 63 lõike 2 teises lõigus nimetatud aktid vormistada ühe aktina.

Artikkel 83

Raamatupidamisdokumendid

Importija ja esimene kaubasaaja peavad eraldi lao- ja finantsarvestust, välja arvatud juhul, kui nad tegutsevad ühes üksuses.

Kontrolliasutuse või kontrollorgani taotlusel esitatakse kõik üksikasjalikud andmed transpordikorralduse kohta kolmandas riigis asuvalt eksportijalt esimese kaubasaajani ning esimese kaubasaaja tööruumidest või ladustamisrajatistest ühenduse territooriumil asuvate kaubasaajateni.

Artikkel 84

Teave imporditud kaubasaadetiste kohta

Importija teavitab kontrollorganit või kontrolliasutust õigel ajal igast ühendusse imporditavast saadetisest, esitades järgmised andmed:

Importija edastab oma kontrollorgani või kontrolliasutuse taotlusel esimeses lõigus osutatud andmed esimese kaubasaaja kontrollorganile või kontrolliasutusele.

Artikkel 85

Kontrollkäigud

Kontrolliasutus või kontrollorgan kontrollib käesoleva määruse artiklis 83 osutatud raamatupidamisdokumente ning määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 1 punktis d osutatud kontrollisertifikaati või viimatinimetatud määruse artikli 32 lõike 1 punktis c osutatud tõendavaid dokumente.

Importija, kes teeb imporditoiminguid eri üksustes või tööruumides, teeb taotluse korral kättesaadavaks käesoleva määruse artikli 63 lõikes 2 ettenähtud aktid iga kõnealuse rajatise kohta.

6. PEATÜKK

Kolmandate isikutega asjaomaste tegelike toimingute osalise või täieliku teostamise kohta lepingu sõlminud ning mahepõllumajandustoodete tootmise, ettevalmistamise või importimisega tegelevate üksuste kontrollinõuded

Artikkel 86

Kontrollikord

Kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega hõlmatavate toimingute puhul sisaldab artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus:

7. PEATÜKK

Sööta valmistavate üksuste kontrollinõuded

Artikkel 87

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud toodete enda tarbeks või kolmandate isikute tarbeks valmistamisega tegelevate üksuste suhtes.

Artikkel 88

Kontrollikord

1.  Artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielikus kirjeldus sisaldab:

2.  Artikli 63 lõike 1 punktis b osutatud ettevõtjate võetavad meetmed mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade täitmise tagamiseks sisaldavad märget artiklis 26 osutatud meetmete kohta.

3.  Kontrolliasutus või kontrollorgan kasutab neid meetmeid iga valmistava üksusega seotud riskide üldiseks hindamiseks ja kontrolliplaani koostamiseks. Kontrolliplaanis nähakse ette potentsiaalsetest riskidest olenevate pisteliste proovide miinimumarv.

Artikkel 89

Raamatupidamisdokumendid

Ettevõtjate tegevuse põhjalikuks kontrollimiseks sisaldavad artiklis 66 osutatud raamatupidamisdokumendid teavet söödamaterjalide, söödalisandite, müügi ja lõpptoodete päritolu, liigi ja koguste kohta.

Artikkel 90

Kontrollkäigud

Artiklis 65 osutatud kontrollkäik hõlmab kõigi tööruumide täielikku kontrolli. Peale selle teeb kontrolliasutus või kontrollorgan sihipäraseid kontrollkäike, lähtudes mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade täitmata jätmisest tuleneda võivatele ohtudele antud üldhinnangust.

Kontrollorgan või kontrolliasutus pöörab erilist tähelepanu ettevõtja seisukohast kriitilistele kontrollpunktidele, et teha kindlaks, kas jälgimis- ja kontrollitoiminguid teostatakse nõuetekohaselt.

Kõiki ettevõtja tegevuseks kasutatavaid ruume võib kontrollida nii sageli, kui seda tingivad tegevusega seotud riskid.

8. PEATÜKK

Rikkumised ja teabevahetus

Artikkel 91

Rikkumiste ja eeskirjade eiramise kahtluse korral võetavad meetmed

1.  Ettevõtja, kes arvab või kahtlustab, et tema toodetud, ettevalmistatud, imporditud või teiselt ettevõtjalt saadud toode ei vasta mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele, algatab menetluse tootelt igasuguse mahepõllumajandusmeetodi viite kõrvaldamiseks või toote eraldamiseks ja identifitseerimiseks. Ettevõtja võib seda toodet töödelda või pakendada või turule viia alles pärast kõnealuse kahtluse kõrvaldamist, välja arvatud juhul, kui toode viiakse turule ilma mahepõllumajandusmeetodile viitava märgistuseta. Kahtluse korral peab ettevõtja viivitamata teavitama kontrolliasutust või kontrollorganit. Kontrolliasutus või kontrollorgan võib nõuda, et kõnealuse toote võib mahepõllumajandusmeetodile viitava märgistusega turule viia alles siis, kui ta on ettevõtjalt või muudest allikatest saadud teabe põhjal veendunud, et kahtlus on kõrvaldatud.

2.  Kui kontrolliasutus või kontrollorgan kahtlustab põhjendatult, et ettevõtja kavatseb viia turule mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele mittevastava, kuid mahepõllumajandusmeetodile viitava märgistusega toote, võib asjaomane kontrolliasutus või kontrollorgan nõuda, et ettevõtja ei tohi ajutiselt, kõnealuse kontrolliasutuse või kontrollorgani kehtestatud perioodi jooksul toodet selle viitega turule viia. Enne sellise otsuse tegemist võimaldab kontrolliasutus või kontrollorgan ettevõtjal esitada oma märkused. Kui kontrolliasutus või kontrollorgan on veendunud, et toode ei vasta mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele, kaasneb otsusega kohustus eemaldada kõnealuselt tootelt kõik mahepõllumajandusmeetodile viitavad märgised.

Kui kahtlus aga nimetatud aja jooksul kinnitust ei leia, tühistatakse esimeses lõigus osutatud otsus hiljemalt kõnealuse perioodi lõppemisel. Ettevõtja teeb kontrolliasutuse või kontrollorganiga kahtluse lahendamiseks tihedat koostööd.

3.  Liikmesriigid rakendavad vajalikke meetmeid ja sanktsioone tõkestamaks määruse (EÜ) nr 834/2007 IV jaotises ning käesoleva määruse III jaotises ja/või XI lisas nimetatud märgiste kuritahtlikku kasutamist.

▼M9

Artikkel 92

Kontrolliasutuste, kontrollorganite ja pädevate asutuste vaheline teabevahetus

1.  Kui ettevõtjat ja/või tema allhankijat kontrollivad eri kontrolliasutused või kontrollorganid, vahetavad kontrolliasutused või kontrollorganid teavet kontrollitavate toimingute kohta.

2.  Kui ettevõtjad ja/või nende allhankijad muudavad oma kontrolliasutust või kontrollorganit, teavitavad asjaomased kontrolliasutused või kontrollorganid sellest viivitamata pädevat asutust.

Endine kontrolliasutus või kontrollorgan annab vajaliku osa asjaomase ettevõtja kontrollitoimikust ja artikli 63 lõike 2 teises lõigus osutatud aruanded üle uuele kontrolliasutusele või kontrollorganile.

Uus kontrolliasutus või kontrollorgan teeb kindlaks, kas ettevõtja on juba käsitlenud või käsitleb eelmise kontrolliasutuse või kontrollorgani aruandes märgitud mittevastavusi.

3.  Kui ettevõtja lõpetab oma liikmestaatuse kontrollsüsteemis, teavitab ettevõtja kontrolliasutus või kontrollorgan sellest viivitamata pädevat asutust.

4.  Kui kontrolliasutus või kontrollorgan avastab toote mahepõllumajanduslikku seisundit mõjutavaid eeskirjade eiramisi või rikkumisi, teavitab ta sellest viivitamata selle liikmesriigi pädevat asutust, kes on asjaomase kontrolliasutuse või kontrollorgani määranud või heaks kiitnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikliga 27.

Kõnealune pädev asutus võib nõuda omal algatusel ka muud teavet toote rikkumiste või eeskirjade eiramiste kohta.

Kui eeskirjade eiramisi või rikkumisi avastatakse sellise toote puhul, mille suhtes teeb kontrolli muu kontrolliasutus või kontrollorgan, teavitatakse sellest samuti viivitamata kõnealust asutust või organit.

5.  Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed ning kehtestavad dokumenteeritud korra, et võimaldada teabevahetust liikmesriikide määratud kontrolliasutuste ja/või kõigi nende kontrollorganite vahel, mis nad on heaks kiitnud määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 kohaselt, sealhulgas teabevahetuse korra, et kontrollida nimetatud määruse artikli 29 lõikes 1 osutatud tõendavaid dokumente.

6.  Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed ning kehtestavad dokumenteeritud korra, et tagada käesoleva määruse artiklis 65 osutatud kontrollimiste ja kontrollkäikude tulemusi käsitleva teabe edastamine makseasutustele vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 ( 30 ) artikli 33 lõikele 1.

Artikkel 92a

Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus

1.  Kui liikmesriik tuvastab eeskirjade eiramisi ja rikkumisi seoses mõnest teisest liikmesriigist pärit tootega, mis kannab määruse (EÜ) nr 834/2007 IV jaotises ning käesoleva määruse III jaotises ja/või XI lisas osutatud märgiseid, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriiki, kes määras kontrolliasutuse või kiitis heaks kontrollorgani, teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva määruse artikli 94 lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu.

2.  Kui liikmesriik tuvastab eeskirjade eiramisi või rikkumisi seoses sellega, et määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 või 3 alusel imporditud tooted ei vasta nõuetele, mis on sätestatud nimetatud määruses või määruses (EÜ) nr 1235/2008, teavitab ta viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva määruse artikli 94 lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu.

3.  Kui liikmesriik tuvastab eeskirjade eiramisi või rikkumisi seoses sellega, et määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 19 alusel imporditud tooted ei vasta nõuetele, mis on sätestatud nimetatud määruses ja määruses (EÜ) nr 834/2007, teavitab ta viivitamata loa väljastanud teist liikmesriiki ja komisjoni käesoleva määruse artikli 94 lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu. Juhul kui eeskirjade eiramisi või rikkumisi tuvastatakse sellise toote puhul, millele liikmesriik on määruse (EÜ) nr 1235/2008 artiklis 19 osutatud loa ise välja andnud, edastatakse teade teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

4.  Eeskirjade eiramisi või rikkumisi uurib liikmesriik, kes on saanud lõike 1 või 3 kohase teate nõuetele mittevastavate toodete kohta, või liikmesriik, kes on tootele, mille puhul eeskirjade eiramine või rikkumine tuvastati, määruse (EÜ) nr 1235/2008 artiklis 19 osutatud loa välja andnud. Liikmesriik võtab viivitamata vajalikud meetmed.

Ta teavitab seda liikmesriiki, kes teate saatis, teisi liikmesriike ja komisjoni uurimise tulemustest ja võetud meetmetest, vastates esialgsele teatele artikli 94 lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu. Vastus saadetakse 30 kalendripäeva jooksul arvestatuna esialgse teate esitamise kuupäevast.

5.  Vajaduse korral võib esialgse teate saatnud liikmesriik küsida vastanud liikmesriigilt täiendavat teavet. Pärast seda, kui liikmesriik on saanud teavitatud liikmesriigilt vastuse või täiendava teabe, peab ta kindlasti tegema vajalikud kanded artikli 94 lõikes 1 osutatud süsteemi ja ajakohastama sealseid andmeid.

Artikkel 92b

Teabe avaldamine

Liikmesriigid teevad asjakohasel viisil, sh internetis avaldades, avalikkusele kättesaadavaks määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 28 lõikes 5 osutatud ajakohastatud registrid, mis sisaldavad iga ettevõtja kohta uuendatud tõendavaid dokumente, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 29 lõikega 1, ning kasutavad selleks käesoleva määruse XII lisas esitatud vormi. Liikmesriigid järgivad hoolikalt isikuandmete kaitse nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ ( 31 ).

▼M9

9. PEATÜKK

Pädevate asutuste teostatav järelevalve

Artikkel 92c

Kontrollorganitega seotud järelevalvetegevus

1.  Pädevate asutuste järelevalvetegevuses, mille puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõike 4 punktile b delegeeritakse kontrolliülesanded kontrollorganitele, keskendutakse kõnealuste kontrollorganitele tegevuse tulemuslikkuse hindamisele, võttes arvesse riikliku akrediteerimisasutuse töö tulemusi, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 ( 32 ) artikli 2 lõikes 11.

Kõnealune järelevalvetegevus hõlmab hinnangut kontrollorganite sisemenetlusele kontrollitoimiku kontrollimiseks, haldamiseks ja läbivaatamiseks, võttes arvesse määrusega (EÜ) nr 834/2007 kehtestatud kohustusi, samuti mittevastavuste käsitlemise ning protestide ja kaebuste käsitlemise kontrolli.

2.  Pädevad asutused peavad nõudma, et kontrollorganid esitaksid dokumentatsiooni oma riskianalüüsi menetluse kohta.

Riskianalüüsi menetlus kavandatakse selliselt, et

3.  Kontrolliülesandeid kontrollorganitele delegeerivad pädevad asutused veenduvad, et asutuste kontrollorganite töötajatel oleksid piisavad teadmised, sealhulgas toodete mahepõllumajanduslikku seisundit mõjutavate ohuelementide tundmine, kvalifikatsioon ning väljaõpe ja kogemused seoses mahepõllumajandusliku tootmisega üldiselt ning eelkõige seoses asjakohaste liidu eeskirjadega, samuti et kehtiksid asjakohased eeskirjad kontrollijate rotatsiooni kohta.

4.  Pädevatel asutustel on dokumenteeritud kord, mille alusel delegeerida kontrollorganitele ülesanded määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõike 5 kohaselt ja teostada käesoleva artikli kohast järelevalvet, ja selles korras on üksikasjalikult kindlaks määratud, milline teave tuleb kontrollorganile esitada.

Artikkel 92d

Eeskirjade eiramiste ja rikkumiste korral võetavate meetmete kataloog

Pädevad asutused võtavad vastu ja edastavad kontrollorganitele, kellele kontrolliülesanded on delegeeritud, kataloogi, milles on loetelu toodete mahepõllumajanduslikku seisundit mõjutavatest eeskirjade eiramistest ja rikkumistest ning vastavatest meetmetest, mida kontrollorganid peavad võtma, kui nende kontrolli all olevate ettevõtjate puhul esineb mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade eiramist või rikkumisi.

Pädev asutus võib lisada kataloogi omal algatusel ka mis tahes muud asjakohast teavet.

Artikkel 92e

Kontrollorganite iga-aastane kontrollimine

Pädevad asutused korraldavad iga-aastase kontrollkäigu kontrollorganite juurde, kellele on määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõike 4 punkti b kohaselt kontrollimine delegeeritud. Iga-aastasel kontrollkäigul lähtub pädev asutus riikliku akrediteerimisasutuse töö tulemustest, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 11. Iga-aastase kontrollkäigu jooksul kontrollib pädev asutus eelkõige järgmist:

Artikkel 92f

Mahepõllumajandusandmed mitmeaastases riiklikus kontrollikavas ja aastaaruandes

Liikmesriigid tagavad, et nende määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 41 osutatud mitmeaastased riiklikud kontrollikavad hõlmavad mahepõllumajandusliku tootmise kohta käesoleva määruse kohaselt teostatud kontrolli järelevalvet ning et konkreetsed andmed kõnealuse järelevalve kohta (edaspidi „mahepõllumajandusandmed”) lisatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 44 osutatud aastaaruandesse. Mahepõllumajandusandmed peavad hõlmama käesoleva määruse XIIIb lisas loetletud teemasid.

Mahepõllumajandusandmed põhinevad kontrollorganite ja/või kontrolliasutuste tehtud kontrollimistel saadud teabel ning pädeva asutuse tehtud audititel.

Andmed 2014. aasta kohta esitatakse alates 2015. aastast vastavalt käesoleva määruse XIIIc lisas esitatud vormile.

Liikmesriigid võivad sisestada mahepõllumajandusandmeid oma riiklikku kontrollikavasse ja aastaaruandesse mahepõllumajandust käsitleva peatükina.

▼B

V JAOTIS

TEABE EDASTAMINE KOMISJONILE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Teabe edastamine komisjonile

Artikkel 93

Statistilised andmed

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal enne 1. juulit nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 36 osutatud iga-aastased statistilised andmed mahepõllumajanduse kohta, kasutades arvutisüsteemi, mis võimaldab komisjoni (Eurostat) avaldatud dokumentide ja teabe elektroonilist vahetust.

2.  Lõikes 1 osutatud statistilised andmed hõlmavad eelkõige järgmist:

▼M2

▼B

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud statistiliste andmete edastamiseks kasutavad liikmesriigid komisjoni (Eurostat) hallatavat ühist andmesisestusportaali.

4.  Statistiliste andmete ja metaandmetega seotud tingimused määratletakse ühenduse statistikaprogrammi raames lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud näidiste ja küsimustike alusel.

Artikkel 94

Muu teave

1.  Muu kui statistilise teabe puhul esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe, kasutades arvutisüsteemi, mis võimaldab komisjoni (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat) avaldatud dokumentide ja teabe elektroonilist vahetust:

▼M7

▼B

2.  Andmeid edastatakse, sisestatakse ja neid uuendatakse lõikes 1 osutatud süsteemis määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 35 osutatud pädeva asutuse vastutusel kõnealuse asutuse enda poolt või organi poolt, kellele kõnealune ülesanne on delegeeritud.

3.  Andmete ja metaandmetega seotud tingimused määratletakse lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud näidiste ja küsimustike alusel.

2. PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 95

Üleminekumeetmed

1.  31. detsembril 2010 lõppeval üleminekuperioodil võivad kariloomad olla lõastatud hoonetes, mis olid olemas juba enne 24. augustit 2000, tingimusel et loomad saavad regulaarselt liikuda ning nende kasvatamisel täidetakse loomade heaolu nõudeid, kindlustades neile nii mugavad allapanuga kohad kui ka individuaalse kohtlemise, ning tingimusel et pädev asutus on lubanud rakendada kõnealust meedet. Pädev asutus võib jätkata kõnealuse meetme lubamist, kui ettevõtja esitab taotluse meetme kohaldamiseks piiratud ajavahemikul, mis lõpeb enne 31. detsembrit 2013, tingimusel et artikli 65 lõikes 1 osutatud kontrollkäigud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

2.  Pädev asutus võib lubada 31. detsembril 2010 lõppevaks üleminekuperioodiks määruse (EMÜ) nr 2092/91 I lisa B osa punkti 8.5.1 alusel ettevõtetele tehtavaid erandeid seoses pidamistingimuste ja loomkoormusega. Kõnealust tähtaja pikendamist kasutavad ettevõtjad esitavad kontrolliasutusele või kontrollorganile üleminekuaja lõpuks mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade täitmise tagamiseks mõeldud meetmete kirjelduse. Pädev asutus võib jätkata kõnealuse meetme lubamist, kui ettevõtja esitab taotluse meetme kohaldamiseks piiratud ajavahemikul, mis lõpeb enne 31. detsembrit 2013, tingimusel et artikli 65 lõikes 1 osutatud kontrollkäigud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

3.  31. detsembril 2013 lõppeva üleminekuperioodi jooksul võib määruse (EMÜ) nr 2092/91 I.B lisa punktis 8.3.4 sätestatud sigade ja lammaste lõplik nuumamine lihatootmise eesmärgil toimuda sisetingimustes, tingimusel et artikli 65 lõikes 1 osutatud kontrollkäigud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

4.  31. detsembril 2011 lõppeval üleminekuperioodil võib põrsaid kastreerida ilma anesteesia ja/või valutustamiseta.

5.  Kuni üksikasjalike lemmikloomatoidu töötlemiseeskirjade rakendamiseni kohaldatakse riigisiseseid eeskirju ning nende puudumise korral liikmesriikides heaks kiidetud või tunnustatud tavanorme.

▼M2

6.  Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punkti j kohaldamisel ja kuni konkreetsete ainete lubamiseni vastavalt nimetatud määruse artikli 16 punktile f võib kasutada ainult pädevate asutuste lubatud vahendeid.

▼B

7.  Liikmesriikide poolt põllumajandusest pärinevatele mittemahepõllumajanduslikele koostisosadele antud lube võidakse käsitada käesoleva määruse kohaselt antuna. Eelmise määruse artikli 3 lõike 6 kohaselt antud load kehtivad siiski kuni 31. detsembrini 2009.

8.  1. juulil 2010 lõppeval üleminekuperioodil võivad ettevõtjad kasutada märgistamisel jätkuvalt määruses (EMÜ) nr 2092/91 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad:

▼M3

9.  Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2092/91 või määrusele (EÜ) nr 834/2007 enne 1. juulit 2010 toodetud, pakendatud ja märgistatud toodete varude turuleviimist mahepõllumajanduslikule tootmisele viitava märgistusega võib jätkata kuni varude lõppemiseni.

10.  Määrusele (EMÜ) nr 2092/91 või määrusele (EÜ) nr 834/2007 vastavat pakkematerjali võib endiselt kasutada mahepõllumajanduslikule tootmisele viitava märgistusega turule viidavate toodete jaoks kuni 1. juulini 2012, kui toode vastab määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud tingimustele.

▼M7

10a.  Veinisektori toodete puhul lõpeb lõikes 8 osutatud üleminekuperiood 31. juulil 2012.

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2092/91 või määrusele (EÜ) nr 834/2007 kuni 31. juulini 2012 toodetud veini varude turuleviimist võib jätkata kuni varude lõppemiseni; seejuures peetakse kinni järgmistest märgistusnõuetest:

▼M2

11.  Pädev asutus võib enne käesoleva määruse jõustumist lubada käsitada kuni ►M11  1. jaanuar 2015 ◄ jätkuvalt mahepõllumajanduslikena neid merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmisüksusi, mis on asutatud ja toodavad vastavalt siseriiklikult heakskiidetud mahetootmiseeskirjadele, kuni üksused kohanduvad käesoleva määruse eeskirjadega, tingimusel et vett ei ole asjatult reostatud mahepõllumajanduses lubamatute ainetega. Kõnealuse meetmega hõlmatud ettevõtjad teavitavad pädevat asutust asjaomastest rajatistest, kalatiikidest, sumpadest või merevetikate partiidest.

▼B

Artikkel 96

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 207/93, (EÜ) nr 223/2003 ja (EÜ) nr 1452/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele ja määrusele (EMÜ) nr 2092/91 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XIV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 97

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikli 27 lõike 2 punkti a ja artiklit 58 kohaldatakse siiski alates 1. juulist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

▼M2

Artikli 3 lõikes 1 ja artikli 6d lõikes 2 osutatud väetised, mullaomaduste parandajad ja toitained

▼B

Märkused:

II LISA

Pestitsiidid – artikli 5 lõikes 1 osutatud taimekaitsevahendid

Märkus:

▼M13

1.   Taimse või loomse päritoluga ained

2.   Bioloogilises kahjuri- ja haigustõrjes kasutatavad mikroorganismid

▼B

3.   Mikroorganismide toodetud ained

▼M13

4.   Ainult lõksudes ja/või püünistes kasutatavad ained

▼B

5.   Kasvatatavate taimede vahele maapinnalt laotatavad preparaadid

▼M13

6.   Muud mahepõllumajanduses tavapäraselt kasutatavad ained

7.   Muud ained

▼B

III LISA

Artikli 10 lõikes 4 osutatud minimaalne sise- ja välispindala ning muud eri loomaliikide laudatingimused eri tootmisliikide puhul

1.   Veised, hobuslased, lambad, kitsed ja sead

2.   Kodulinnud

IV LISA

Artikli 15 lõikes 2 osutatud maksimaalne loomade arv hektari kohta

▼M8

V LISA

Artikli 22 punktis d, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25m lõikes 1 osutatud söödamaterjalid

▼M13

1.   MINERAALSED SÖÖDAMATERJALID

▼M8

2.   MUU SÖÖDAMATERJAL

Fermenteerimise (kõrval)saadused, mis on saadud inaktiveeritud või elutute rakkudega mikroorganismidest:

VI LISA

Artikli 22 punktis g, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25m lõikes 2 osutatud loomasöödas kasutatud söödalisandid

Lisas loetletud söödalisandid peavad olema heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1831/2003 ( 33 ).

1.   TEHNOLOOGILISED LISANDID

2.   ORGANOLEPTILISED LISANDID

3.   TOITAINELISED LISANDID

4.   ZOOTEHNILISED LISANDID

▼M2

VII LISA

Puhastamis- ja desinfitseerimisvahendid

▼B

VIII LISA

▼M1

Artikli 27 lõike 1 punktis a ja artikli 27a punktis a osutatud töödeldud mahepõllumajandusliku toidu, pärmi ja pärmitoodete tootmisel kasutatavad teatavad tooted ja ained

▼B

Märkused:

A OSA. TOIDULISANDID, KAASA ARVATUD KANDEAINED

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 23 lõike 4 punkti a alapunktis ii osutatud määra arvutamisel arvestatakse toidulisandeid, mis on koodnumbri tulbas märgistatud tärniga, põllumajandusest pärinevate koostisosadena.

B OSA. TÖÖTLEMISE ABIAINED JA MUUD TOOTED, MIDA VÕIB KASUTADA PÕLLUMAJANDUSEST PÄRINEVATE MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKULT TOODETUD KOOSTISOSADE TÖÖTLEMISEL

Märkused:

▼M1

C OSA.   TÖÖTLEMISE ABIAINED, MIDA VÕIB KASUTADA PÄRMI JA PÄRMITOODETE TOOTMISEL

▼M7

VIIIa LISA

▼B

IX LISA

Artiklis 28 osutatud põllumajandusest pärinevad koostisosad, mis ei ole mahepõllumajanduslikult toodetud

1.   TÖÖTLEMATA TAIMSED SAADUSED JA NENDEST MENETLUSTE ABIL VALMISTATUD TOOTED

1.1.   Toidukõlblikud viljad, pähklid ja seemned:

1.2.   Toidukõlblikud vürtsid ja maitsetaimed:

1.3.   Muud

Vetikad, k.a merevetikad, lubatud kasutada mittemahepõllumajanduslikul toiduainete valmistamisel.

2.   TAIMSED SAADUSED

2.1.   Rasvad ja õlid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, mille saamiseks on kasutatud muid taimi kui:

2.2.   Järgmised suhkrud, tärklised ja muud teraviljast ja mugulatest valmistatud tooted:

2.3.   Muud

3.   LOOMSED SAADUSED

Veeorganismid, mis ei pärine vesiviljelusest ning mida on lubatud kasutada mittemahepõllumajanduslikul toiduainete valmistamisel

X LISA

Artikli 45 lõikes 3 osutatud liigid, mille jaoks on kõigis ühenduse osades saada piisavas koguses ja olulise arvu sortide jaoks mahepõllumajanduslikult toodetud seemet või seemnekartulit

▼M3

XI LISA

A.    Artikli 57 kohane ELi mahetoote logo