2008R0479 — ET — 16.12.2008 — 001.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 479/2008, 29. aprill 2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999 (EÜT L 148, 6.6.2008, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1246/2008, 12. detsember 2008,	L 335	32	13.12.2008

Parandatud:

►C1	Parandus, EÜT L 220, 15.8.2008, lk 35  (479/08)

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 479/2008,

29. aprill 2008,

mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999

SISUKORD
I JAOTIS	SISSEJUHATAVAD SÄTTED
II JAOTIS	TOETUSMEETMED
I peatükk	Toetusprogrammid
1. jagu	Sissejuhatavad sätted
2. jagu	Toetusprogrammide esitamine ja sisu
3. jagu	Eritoetusmeetmed
4. jagu	Üldsätted
II peatükk	Vahendite ümberpaigutamine
III JAOTIS	REGULEERIVAD MEETMED
I peatükk	Üldeeskirjad
II peatükk	Veinivalmistustavad ja piirangud
III peatükk	Päritolunimetused, geograafilised tähised ja traditsioonilised nimetused
IV peatükk	Päritolunimetused ja geograafilised tähised
1. jagu	Mõisted
2. jagu	Kaitsetaotlus
3. jagu	Kaitse alla võtmise menetlus
4. jagu	Erijuhtumid
5. jagu	Kaitse ja kontroll
6. jagu	Üldsätted
V peatükk	Traditsioonilised nimetused
VI peatükk	Märgistamine ja esitlemine
VII peatükk	Tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid
IV JAOTIS	KAUPLEMINE KOLMANDATE RIIKIDEGA
I peatükk	Üldsätted
II peatükk	Impordi- ja ekspordilitsentsid
III peatükk	Kaitse ning seestöötlemine ja välistöötlemine
IV peatükk	Impordieeskirjad
V JAOTIS	TOOTMISVÕIMSUS
I peatükk	Ebaseaduslikud istandused
II peatükk	Istutusõigus üleminekuajal
III peatükk	Väljajuurimiskava
VI JAOTIS	ÜLDSÄTTED
VII JAOTIS	MUUDATUSED, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
I peatükk	Muudatused
II peatükk	Ülemineku- ja lõppsätted

I JAOTIS

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.  Käesolevas määruses sätestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XII osas nimetatud toodete tootmise ja turustamise suhtes.

2.  Lõikes 1 osutatud toodete osas sätestatakse käesolevas määruses:

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse I lisas sätestatud mõisteid.

II JAOTIS

TOETUSMEETMED

I PEATÜKK

Toetusprogrammid

1. jagu

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis on sätestatud eeskirjad, mis reguleerivad ühenduse vahendite eraldamist liikmesriikidele ning kõnealuste vahendite kasutamist liikmesriikide poolt riiklike toetusprogrammide (edaspidi „toetusprogrammid”) raames veinisektorit toetavate erimeetmete rahastamiseks.

Artikkel 4

Kooskõla ja järjepidevus

1.  Toetusprogrammid on kooskõlas ühenduse õigusega ning ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega.

2.  Liikmesriigid vastutavad toetusprogrammide eest ning tagavad, et need on sisult järjekindlad ning et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

Liikmesriigid vastutavad vajalike kontrollimeetmete kehtestamise ja rakendamise ning toetusprogrammidega seotud kohustuste täitmatajätmisega kaasnevate karistuste kehtestamise ja kohaldamise eest.

3.  Toetust ei anta:

2. jagu

Toetusprogrammide esitamine ja sisu

Artikkel 5

Toetusprogrammide esitamine

1.  Iga II lisas osutatud tootjaliikmesriik esitab esimest korda 30. juuniks 2008 komisjonile viieaastase toetusprogrammi kava, mis sisaldab käesolevale peatükile vastavaid meetmeid.

Toetusprogrammide toetusmeetmed töötatakse välja sellisel geograafilisel tasandil, mida liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Enne komisjonile esitamist tuleb toetusprogrammi osas konsulteerida sobiva territoriaalse tasandi pädevate asutuste ja organisatsioonidega.

Iga liikmesriik esitab ühe toetusprogrammi kavandi, mis võib hõlmata piirkondlikke eripärasid.

2.  Toetusprogramme hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile.

Kuid kui toetusprogramm ei vasta käesolevas peatükis sätestatud tingimustele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud toetusprogrammi. Muudetud toetusprogrammi hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku.

3.  Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide esitatud toetusprogrammide muudatuste suhtes.

4.  Artiklit 6 ei kohaldata, kui liikmesriigi ainsaks toetusprogrammi meetmeks on artiklis 9 osutatud vahendite ümberpaigutamine ühtsesse otsemaksete kavasse. Artiklit 21 kohaldatakse sellisel juhul ainult selle lõike 1 osas ning selle aasta suhtes, mil nimetatud ümberpaigutamine aset leiab.

Artikkel 6

Toetusprogrammide sisu

Toetusprogrammid koosnevad järgmistest osadest:

Artikkel 7

Abikõlblikud meetmed

1.  Toetusprogrammid sisaldavad ühte või mitut järgmist meedet:

2.  Toetusprogrammid ei sisalda muid meetmeid peale artiklites 9 kuni 19 nimetatute.

Artikkel 8

Toetusprogrammide üldeeskirjad

1.  Saadaolevate ühenduse vahendite jaotus ja eelarvelised piirangud on sätestatud II lisas.

2.  Ühenduse toetust antakse üksnes nende abikõlblike kulutuste katmiseks, mis on tehtud pärast asjaomase toetusprogrammi esitamist artikli 5 lõike 1 kohaselt.

3.  Liikmesriigid ei kata toetusprogrammide alusel ühenduse rahastatavate meetmete kulusid.

4.  Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid kooskõlas riigiabi käsitlevate ühenduse eeskirjadega anda siseriiklikku abi artiklites 10, 14 ja 15 osutatud meetmetele.

Asjaomastes riigiabi käsitlevates ühenduse eeskirjades sätestatud abi ülemmäär kehtib kogu riiklikule rahastamisele, mis hõlmab nii ühenduse kui ka siseriiklikke vahendeid.

3. jagu

Eritoetusmeetmed

Artikkel 9

Ühtne otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamine

1.  Liikmesriigid võivad viinamarjakasvatajaid toetada, andes neile toetusõiguseid, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 3. peatükis, kooskõlas nimetatud määruse VII lisa punktiga O.

2.  Liikmesriigid, kes kavatsevad kasutada lõikes 1 osutatud võimalust, peavad sellise toetuse nägema ette oma toetusprogrammides, sealhulgas muutes seoses vahendite ühtsesse otsemaksete kavasse ümberpaigutamisega neid programme vastavalt artikli 5 lõikele 3.

3.  Kui toetused on kehtestatud, peavad lõikes 1 osutatud toetused:

Artikkel 10

Müügi edendamine kolmandate riikide turgudel

1.  Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud ühenduse veinidele kolmandates riikides, et suurendada nende konkurentsivõimet kõnealustes riikides.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmed on suunatud kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinidele või veinidele, millele on märgitud viinamarjasort.

3.  Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata üksnes:

4.  Ühenduse toetus edendusmeetmetele ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kulutustest.

Artikkel 11

Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

1.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldamis- ja muutmismeetmete eesmärk on suurendada veinitootjate konkurentsivõimet.

2.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist toetatakse käesoleva artikli alusel üksnes siis, kui liikmesriigid esitavad oma tootmisvõimsuse ülevaate vastavalt artiklile 109.

3.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetus võib hõlmata ainult ühte või mitut järgnevat tegevust:

Ei toetata niisuguste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud.

4.  Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetuse vormid võivad olla üksnes järgmised:

5.  Lõike 4 punktis a osutatud sissetulekute kaotamise eest tootjatele antav hüvitis võib katta kuni 100 % vastavast kahjumist ning seda võib anda ühes järgmistest vormidest:

6.  Ühenduse toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelike kulude katmiseks ei tohi olla suurem kui 50 %. Määruse (EÜ) nr 1083/2006 ( 14 ) kohaselt lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondades ei tohi ühenduse toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks ületada 75 %.

Artikkel 12

Roheline korje

1.  Käesolevas artiklis tähendab „roheline korje” ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, millega asjaomase ala saak langeb nullini.

2.  Rohelise korje toetuse eesmärk on taastada ühenduse veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaal, et vältida turukriise.

3.  Rohelise korje toetust võib anda hüvitisena kindlasummalise toetuse vormis hektari kohta ja selle määrab asjaomane liikmesriik.

Toetus ei tohi olla suurem kui 50 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest seoses viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamisega.

4.  Asjaomased liikmesriigid kehtestavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva süsteemi tagamaks, et rohelise korje meetme alusel üksikisikutest veinitootjatele antav hüvitis ei ületaks lõike 3 teises lõigus osutatud ülemmäära.

Artikkel 13

Investeerimisfondid

1.  Investeerimisfondide loomiseks antava toetusega abistatakse tootjaid, kes soovivad end turu kõikumise vastu kindlustada.

2.  Investeerimisfondide loomiseks antavat toetust võib anda ajutise ja väheneva abi vormis fondide halduskulude katmiseks.

Artikkel 14

Saagikindlustus

1.  Saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetuste, halbade ilmastikutingimuste, haiguste või kahjurite leviku mõjude eest.

2.  Saagikindlustuse toetust võib anda ühenduse rahalise toetuse vormis, mis ei tohi ületada:

3.  Saagikindlustuse toetust võib anda üksnes siis, kui asjaomased kindlustushüvitised ei hüvita tootjatele üle 100 % sissetuleku kaotusest, võttes arvesse kõiki tootjate poolt saada võidavaid hüvitisi muudest kindlustusriskiga seotud toetuskavadest.

4.  Saagikindlustuse toetus ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsi.

Artikkel 15

Investeeringud

1.  Toetust võib anda nii materiaalseteks kui ka mittemateriaalseteks investeeringuteks töötlemisrajatistesse, veinitehaste infrastruktuuri ja veini turustamisse, mis parandavad ettevõtte majanduse üldist tulemuslikkust ja on seotud ühe või mitme järgmise elemendiga:

2.  Lõike 1 kohast toetuse ülemmäära kohaldatakse ainult mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) ( 15 ) tähenduses. Assooride, Madeira, Kanaari saarte, nõukogu 18. septembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) ( 16 ) määratletud väiksemate Egeuse mere saarte ja Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumide puhul ei kohaldata ülemmäära suuruse suhtes piiranguid. Soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 hõlmamata ettevõtete suhtes, millel on vähem kui 750 töötajat või mille käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse abi ülemmäära poole võrra.

Toetust ei anta raskustes olevatele ettevõtetele, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ettenähtud riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes.

3.  Abikõlblikeks kulutusteks ei peeta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 3 punktides a kuni c osutatud kuluelemente.

4.  Seoses lubatavate investeerimiskuludega kehtivad ühenduse toetuse suhtes järgmised abi maksimummäärad:

5.  Lõikes 1 osutatud toetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklit 72.

Artikkel 16

Kõrvalsaaduste destilleerimine

1.  Toetust võib anda veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, mis toimub kooskõlas VI lisa punktis D kehtestatud tingimustega.

Abi suurus määratakse kindlaks toodetud alkoholi mahuprotsendi ja alkoholikoguse (hektoliitrites) alusel. Toetust ei maksta destilleeritavates kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse eest, mis on suurem kui 10 % toodetud veini alkoholisisaldusest.

2.  Abi maksimaalsed tasemed põhinevad kogumise ja töötlemise kuludel ning need määratakse kindlaks vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

3.  Lõikes 1 osutatud destilleerimise, milleks on antud toetust, käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

Artikkel 17

Alkohoolsete jookide destilleerimine

1.  Kuni 2012. aasta 31. juulini võib tootjatele anda toetust hektaritoetusena veini eest, mis destilleeritakse alkohoolseks joogiks.

2.  Asjaomased lepingud veini destilleerimise kohta ning samuti vastavad tõendid destilleerimiseks tarnimise kohta tuleb esitada enne toetuse andmist.

Artikkel 18

Erakorraline destilleerimine

1.  Kuni 2012. aasta 31. juulini võivad liikmesriigid otsustada põhjendatud juhtudel anda erakorraliste olukordade puhul toetust veiniülejääkide vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, et vähendada ülejääki või see kõrvaldada ja samal ajal tagada tarnete jätkuvus ühest saagikoristusest teiseni.

2.  Abi maksimaalsed tasemed määratakse vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

3.  Lõikes 1 osutatud destilleerimise, milleks on antud toetust, käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

4.  Erakorralise destilleerimise meetme jaoks kasutada olev eelarve osa suurus ei ületa järgmisi vastaval eelarveaastal liikmesriigil kasutada oleva II lisas sätestatud üldsumma suhtes kohaldatavaid protsendimäärasid,

5.  Liikmesriigid võivad suurendada erakorralise destilleerimise meetme jaoks kasutada olevaid vahendeid üle lõikes 4 ette nähtud aastase ülemmäära, eraldades riiklikke vahendeid kooskõlas järgmiste piirmääradega (esitatud protsendina vastavast aastasest ülemmäärast, mis on esitatud lõikes 4).

Kui liikmesriigid eraldavad esimeses lõigus osutatud täiendavaid riiklikke vahendeid, teatavad nad sellest komisjonile ja komisjon kiidab selle enne vahendite kättesaadavaks tegemist heaks.

Artikkel 19

Kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine

1.  Kuni 2012. aasta 31. juulini võib anda toetust veinitootjatele, kes kooskõlas V lisas kehtestatud tingimustega kasutavad kontsentreeritud viinamarjavirret, sealhulgas puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, et suurendada toodete naturaalset alkoholisisaldust.

2.  Abi suurus määratakse kindlaks alkoholisisalduse mahuprotsendi ja rikastamiseks kasutatud veinivirde koguse (hektoliitrites) alusel.

3.  Abi maksimaalsed tasemed selle meetme jaoks erinevates veinikasvatuspiirkondades määratakse vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Artikkel 20

Nõuetele vastavus

Kui põllumajandustootja puhul tuvastatakse, et ta on oma põllumajandusettevõttes mis tahes ajal kolme aasta jooksul alates ümberkorraldamise ja muutmise toetusprogrammide alusel saadud maksest või mis tahes ajal ühe aasta jooksul alates rohelise korje toetusprogrammide alusel saadud maksest rikkunud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3 kuni 7 osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, ning rikkumine tuleneb põllumajandustootjale omistatavast tegevusest või tegevusetusest, vähendatakse toetuse summat või tühistatakse see kas osaliselt või täielikult vastavalt rikkumise tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele, ning põllumajandustootja peab vajadusel toetuse tagastama vastavalt nimetatud sätete tingimustele.

4. jagu

Üldsätted

Artikkel 21

Aruandlus ja hindamine

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks ja esimest korda 1. märtsiks 2010 aruande toetusprogrammidega ettenähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel eelarveaastal.

Kõnealustes aruannetes loetletakse ja kirjeldatakse meetmeid, milleks anti toetusprogrammide alusel ühenduse toetust, ning eelkõige sisaldavad need üksikasju artiklis 10 osutatud müügiedendusmeetme rakendamise kohta.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. märtsiks 2011 ja teist korda 1. märtsiks 2014 hinnangu toetusprogrammide kulude ja kasude kohta ning ka arvamuse, kuidas nende tõhusust suurendada.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2011 aruande artiklis 10 osutatud müügiedendusmeetmete rakendamise kohta.

Artikkel 22

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Kõnealused meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

II PEATÜKK

Vahendite ümberpaigutamine

Artikkel 23

Vahendite ümberpaigutamine maaelu arengusse

1.  Alates 2009. eelarveaastast eraldatakse lõikes 2 kehtestatud summad, mis põhinevad ajaloolistel kulutustel ja olid määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt ette nähtud sekkumismeetmeteks põllumajandusturgude reguleerimiseks, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punktis b, ühenduse täiendavate vahenditena määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel rahastatavate maaelu arengu programmide kohastele veinipiirkonna meetmetele.

▼M1

2.  Nimetatud kalendriaastatele eraldatakse järgmised summad:

▼B

3.  Lõikes 2 ettenähtud summad jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisale.

Liikmesriigid, kelle puhul ei ole praeguse seisuga III lisa tabelisse summasid kantud, kuna III lisasse kantavate summade kindlaksmääramiseks kasutatavast meetodist tulenevalt oleksid need summad väikesed (vähem kui 2,5 miljonit eurot ümberpaigutamiseks 2009. aastal), võivad teha otsuse paigutada need praegu II lisas sisalduvad summad täielikult või osaliselt ümber III lisasse, et kasutada neid oma maaelu arengu programmide puhul. Sellisel juhul teavitavad asjaomased liikmesriigid komisjoni kõnealusest ümberpaigutamisest hiljemalt 30. juuniks 2008 ning komisjon muudab vastavalt sellele lõiget 2 ning II ja III lisa.

III JAOTIS

REGULEERIVAD MEETMED

I PEATÜKK

Üldeeskirjad

Artikkel 24

Veiniviinamarjasortide liigitamine

1.  Liikmesriigid liigitavad vastavalt lõikele 2 veiniviinamarjasordid, mida nende territooriumil võib veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele:

Kui veiniviinamarjasort kustutatakse esimeses lõigus osutatud liigitusest, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates kustutamisest.

2.  Lõikes 1 osutatud liigitamiskohustusest vabastatakse liikmesriigid, kelle viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel arvestatud veinitoodang ei ole suurem kui 50 000 hektoliitrit aastas.

Siiski võib ka esimeses lõigus osutatud liikmesriikides veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida üksnes lõike 1 punktides a ja b esitatud tingimustele vastavaid veiniviinamarjasorte.

3.  Erandina lõike 1 esimesest ja teisest lõigust ning lõike 2 teisest lõigust lubatakse järgmisi veiniviinamarjasorte istutada, taasistutada või pookida teadusuuringuteks ja katseteks:

4.  Aladelt, kuhu on veini tootmiseks vastuolus lõigetega 1 kuni 3 istutatud veiniviinamarjasordid, tuleb viinapuud välja juurida.

Selliseid alasid pole siiski kohustust välja juurida juhul, kui kõnealuste alade toodang on mõeldud eranditult veinitootja oma majapidamise tarbeks.

5.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida tootjate vastavust lõigetele 1 kuni 4.

Artikkel 25

Tootmine ja turustamine

1.  IV lisas loetletud ja ühenduses toodetud tooted toodetakse artikli 24 lõike 1 kohaselt liigitatavatest veiniviinamarjasortidest.

2.  IV lisas sätestatud viinamarjasaaduste kategooria nimetust võib ühenduses kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

Olenemata artikli 59 lõike 1 punktist a, võivad liikmesriigid siiski lubada kasutada mõistet „vein”:

Nimetatud tooteid ei tohi segi ajada IV lisas esitatud veinikategooriatele vastavate toodetega.

3.  IV lisas loetletud viinamarjasaaduste kategooriaid võib muuta vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele.

4.  Välja arvatud villitud vein, mille kohta on tõendeid, et villimine toimus enne 1. septembrit 1971, võib veini, mis on toodetud artikli 24 lõike 1 esimesele lõigule vastavalt koostatud liigitustesse kantud veiniviinamarjasortidest, kuid mis ei vasta IV lisas sätestatud kategooriatele, kasutada ainult üksikisikutest veinitootjate oma majapidamise tarbeks, veiniäädika tootmiseks või destilleerimiseks.

II PEATÜKK

Veinivalmistustavad ja piirangud

Artikkel 26

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis käsitletakse lubatud veinivalmistustavasid ja käesoleva määrusega hõlmatud toodete valmistamise ja turuleviimise suhtes kohaldatavaid piiranguid ning samuti menetlust, mille kohaselt võib teha otsuseid nende tavade ja piirangute kohta.

Artikkel 27

Veinivalmistustavad ja piirangud

1.  Käesoleva määrusega hõlmatud toodete valmistamiseks ja säilitamiseks ühenduses kasutatakse üksnes ühenduse õigusega lubatud veinivalmistustavasid, mis on sätestatud V lisas või mille kohta võetakse vastu otsus artiklite 28 ja 29 kohaselt.

Esimest lõiku ei kohaldata:

2.  Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks.

3.  Käesoleva määrusega hõlmatud tooteid tuleb ühenduses valmistada kooskõlas VI lisas sätestatud asjakohaste piirangutega.

4.  Ühenduses ei tohi turustada käesoleva määrusega hõlmatud tooteid, mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole lubatud ühenduse või asjakohasel juhul riiklike veinivalmistustavadega, või mis on vastuolus VI lisas sätestatud piirangutega.

Artikkel 28

Liikmesriikide rangemad eeskirjad

Liikmesriigid võivad piirata või välistada teatavate ühenduse õigusega lubatud veinivalmistustavade kasutamist ning näha ette rangemad piirangud oma territooriumil valmistatava veini suhtes, et kindlustada kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide, vahuveinide ja liköörveinide põhiomaduste säilimine.

Liikmesriigid teatavad nendest piiramistest, välistustest ja piirangutest komisjonile, kes juhib neile teiste liikmesriikide tähelepanu.

Artikkel 29

Veinivalmistustavade ja piirangute kasutamise lubamine

1.  Välja arvatud veinivalmistustavade puhul, mis on seotud rikastamise, hapestamise ja hapetustamisega, nagu on kehtestatud V lisas seoses teatavate selles käsitletud toodetega, ning samuti VI lisas sätestatud piirangute puhul, otsustatakse käesoleva määrusega hõlmatud toodete valmistamist ja säilitamist käsitlevate veinivalmistustavade ja piirangute üle vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele.

2.  Liikmesriigid võivad lubada niisuguste veinivalmistustavade katselist kasutamist, mis muidu ei ole lubatud, kooskõlas tingimustega, mis määratletakse vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 30

Loa andmise kriteeriumid

Lubades veinivalmistustavade kasutamist vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele, teeb komisjon järgnevat:

Artikkel 31

Analüüsimeetodid

Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud analüüsimeetodeid ja eeskirju kasutatakse käesolevas määrusega hõlmatud toodete koostise määramiseks ja selgitamaks, kas kõnealuseid tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel.

Kui Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud meetodid ja eeskirjad puuduvad, võetakse vastavad meetodid ja eeskirjad vastu vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Kuni selliste eeskirjade vastuvõtmiseni kasutatakse nende asemel asjaomase liikmesriigi lubatud meetodeid ja eeskirju.

Artikkel 32

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki ning V ja VI lisa rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele, kui kõnealustes lisades ei ole sätestatud teisiti.

Need meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

III PEATÜKK

Päritolunimetused, geograafilised tähised ja traditsioonilised nimetused

Artikkel 33

Reguleerimisala

1.  IV ja V peatükis kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse IV lisa lõigetes 1, 3 kuni 6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.

2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjade aluseks on:

IV PEATÜKK

Päritolunimetused ja geograafilised tähised

1. jagu

Mõisted

Artikkel 34

Mõisted

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.  Teatud traditsiooniliselt kasutatavad nimetused on päritolunimetused, kui:

3.  Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse ühenduse kaitse alla vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele.

2. jagu

Kaitsetaotlus

Artikkel 35

Kaitsetaotluste sisu

1.  Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, mis sisaldab:

2.  Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud osapooltel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähise asjaomaseid tootmistingimusi.

Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:

Artikkel 36

Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitsetaotlus

1.  Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks artiklis 35 sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimi on oma päritolumaal kaitstud.

2.  Taotlus edastatakse komisjonile, kas otse taotleja poolt või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu.

3.  Kaitsetaotlus esitatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde.

Artikkel 37

Taotlejad

1.  Iga huvitatud tootjarühm või erandjuhtudel üksiktootja võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset. Taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud.

2.  Tootjad võivad kaitsetaotluse esitada üksnes seoses nende endi toodetava veiniga.

3.  Ühise taotluse võib esitada piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nime kohta või piiriülese geograafilise piirkonnaga seotud traditsioonilise nimetuse kohta.

3. jagu

Kaitse alla võtmise menetlus

Artikkel 38

Siseriiklik eelmenetlus

1.  Ühendusest pärit veinide artikli 34 kohaste päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluste suhtes kohaldatakse siseriiklikku eelmenetlust kooskõlas käesoleva artikliga.

2.  Kaitsetaotlus esitatakse selles liikmesriigis, mille territooriumilt päritolunimetus või geograafiline tähis pärineb.

3.  Liikmesriik kontrollib kaitsetaotluse vastavust käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

Liikmesriik viib läbi siseriikliku menetluse, millega tagatakse taotluse piisav avalikustamine ja nähakse ette vähemalt kahe kuu pikkune ajavahemik alates avalikustamisest, mille jooksul kõik tema territooriumil tegutsevad või asuvad ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse.

4.  Kui liikmesriik leiab, et päritolunimetus või geograafiline tähis ei vasta asjaomastele nõuetele ning sealhulgas on võimalus, et see ei vasta üldiselt ühenduse õigusele, lükkab ta taotluse tagasi.

5.  Kui liikmesriik leiab, et asjaomased nõuded on täidetud,

Kõnealune teave esitatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või nendega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde.

6.  Liikmesriigid kehtestavad käesoleva artikli järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. augustiks 2009.

7.  Kui liikmesriigil puuduvad siseriiklikud õigusnormid päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, võib ta vastavalt käesolevas peatükis esitatud tingimustele anda nimetusele üksnes üleminekuajal riiklikul tasandil kaitse alates kuupäevast, mil selle kohta esitati komisjonile taotlus. See ajutine siseriiklik kaitse lakkab alates käesoleva peatüki kohase registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 39

Komisjoni järelevalve

1.  Komisjon avalikustab päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva.

2.  Komisjon kontrollib, kas artikli 38 lõikes 5 osutatud kaitsetaotlused vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

3.  Kui komisjon leiab, et käesolevas peatükis sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta artikli 35 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja artikli 38 lõikes 5 osutatud tootespetsifikatsiooni avaldamise viite Euroopa Liidu Teatajas.

Vastasel korral otsustatakse vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele taotlus tagasi lükata.

Artikkel 40

Vastuväidete esitamise menetlus

Kahe kuu jooksul alates artikli 39 lõike 3 esimeses lõigus ettenähtud avaldamisest võivad kõik õigustatud huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kes on asutatud või asuvad muus liikmesriigis kui kaitset taotlev liikmesriik või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse seoses käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmisega.

Kolmandas riigis tegutsevate või asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute puhul esitatakse kõnealune avaldus kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu esimeses lõigus osutatud kahekuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 41

Kaitse alla võtmise otsus

Komisjonile kättesaadava teabe alusel ja vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustatakse käesolevas peatükis sätestatud tingimustele vastav ja ühenduse õigusega kooskõlas olev päritolunimetus või geograafiline tähis kaitse alla võtta või taotlus tagasi lükata, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta.

4. jagu

Erijuhtumid

Artikkel 42

Homonüümid

1.  Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha puhul täpne.

Registreeritud homonüümset nimetust lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis, kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne geograafilise tähisega, mis on sellisena liikmesriikide seadustega kaitstud.

Liikmesriigid ei võta oma geograafilisi tähiseid käsitlevate õigusnormide kohaselt kaitse alla mitteidentseid geograafilisi tähiseid, kui päritolunimetus või geograafiline tähis on ühenduses kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva ühenduse õigusnormi alusel.

3.  Kui komisjoni rakenduseesmeetmetes ei ole sätestatud teisiti, ei tohi viinamarjasordi nime kasutada käesoleva määrusega hõlmatud toodete märgistamiseks juhul, kui viinamarjasort sisaldab kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist või koosneb sellest.

4.  Artikliga 34 hõlmatud toodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse ei mõjuta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) ( 18 ) määratletud piiritusjookidega kaitstud geograafilisi tähiseid ja vastupidi.

Artikkel 43

Kaitse alla võtmisest keeldumise põhjused

1.  Üldnimetuseks muutunud nimetusi ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena.

Käesolevas peatükis tähendab „üldnimetuseks muutunud nimetus” veini nimetust, mis vaatamata oma seotusele koha või piirkonnaga, kus toodet algselt toodeti või turustati, on muutunud veini üldnimetuseks ühenduses.

Et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

2.  Nimetust ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse osas eksitada.

Artikkel 44

Seos kaubamärkidega

1.  Juhul kui päritolunimetus või geograafiline tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse ühele artikli 45 lõikes 2 osutatud olukorrale vastava ja IV lisas loetletud kategooria alla kuuluva tootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamist ning päritolunimetus või geograafiline tähis võetakse seejärel kaitse alla.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse kehtetuteks.

2.  Ilma et see piiraks artikli 43 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada või uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab ühele artikli 45 lõikes 2 osutatud olukorrale, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ettenähtud juhtudel ühenduse territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust, nagu on määratletud esimese nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/104/EMÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 19 ) või nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) ( 20 ).

Sellistel juhtudel lubatakse kasutada päritolunimetust või geograafilist tähist kõrvuti vastavate kaubamärkidega.

5. jagu

Kaitse ja kontroll

Artikkel 45

Kaitse

1.  Kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2.  Kaitstud päritolunimetused ja geograafilised tähised ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kasutavad veinid kaitstakse:

3.  Kaitstud päritolunimetused või kaitstud geograafilised tähised ei muutu ühenduses üldnimetusteks artikli 43 lõike 1 tähenduses.

4.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine lõikes 2 osutatud viisil.

Artikkel 46

Register

Komisjon loob veini kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste avalikkusele kättesaadava elektroonilise registri ja haldab seda.

Artikkel 47

Pädeva kontrolliasutuse määramine

1.  Liikmesriigid määravad vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 4 kehtestatud kriteeriumidele käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d).

2.  Liikmesriigid tagavad, et iga käesolevat peatükki järgival ettevõtjal on õigus olla kontrollisüsteemiga hõlmatud.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud pädeva(te)st asutus(t)est. Komisjon avalikustab nende nimed ja aadressid ning ajakohastab neid korrapäraselt.

Artikkel 48

Spetsifikaatide järgimise kontrollimine

1.  Ühenduse geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul tagatakse tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine:

Sellise kontrollimise kulud kannavad kontrollitavad ettevõtjad.

2.  Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul tagatakse tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine:

3.  Lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud sertifitseerimisasutused vastavad Euroopa standardile EN 45011 või ISO/IEC juhendile 65 (toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning alates 1. maist 2010 akrediteeritakse neid kooskõlas kõnealuse standardi või juhendiga.

4.  Kontrollides tootespetsifikaadi järgimist, on lõike 1 punktis a ning lõike 2 punktis a osutatud asutus piisavalt objektiivne ja erapooletu ning tema käsutuses on pidevalt kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 49

Tootespetsifikaatide muutmine

1.  Artikli 37 tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või määratleda uuesti artikli 35 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2.  Kui kavandatud muudatus toob kaasa ühe või mitu muudatust artikli 35 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumenti, kohaldatakse artikleid 38 kuni 41 mutatis mutandis muutmistaotluse suhtes. Kuid kui kavandatud muudatus on üksnes väike, otsustakse vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele, kas rahuldada taotlus artikli 39 lõikes 2 ja artiklis 40 sätestatud menetlust rakendamata ning heakskiitmise korral avaldab komisjon artikli 39 lõikes 3 osutatud andmed.

3.  Kui kavandatud muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

Artikkel 50

Tühistamine

Komisjoni algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võidakse otsustada vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistada, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud.

Artikleid 38 kuni 41 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 51

Olemasolevad kaitstud veininimetused

1.  Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 51 ja 54 ja määruse (EÜ) nr 753/2002 artikli 28 kohaselt kaitstud veininimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 46 sätestatud registrisse.

2.  Lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetustega seoses edastavad liikmesriigid komisjonile:

3.  Lõikes 1 osutatud veininimetused, mille kohta ei esitata lõikes 2 osutatud teavet 31. detsembriks 2011, arvatakse käesoleva määruse kaitse alt välja. Komisjon võtab vajalikke meetmeid, et kõrvaldada kõnealused nimetused artiklis 46 sätestatud registrist.

4.  Artiklit 50 ei kohaldata lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste suhtes.

Kuni 31. detsembrini 2014 võidakse komisjoni algatusel ja vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustada lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste kaitse tühistada, kui need ei vasta artiklis 34 sätestatud tingimustele.

6. jagu

Üldsätted

Artikkel 52

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Kõnealused meetmed võivad hõlmata eelkõige erandeid käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade ja nõuete kohaldamisest:

Artikkel 53

Tasud

Liikmesriikidel on õigus nõuda oma kulude katteks tasu, sealhulgas nende kulude katteks, mis tekivad seoses käesoleva määruse kohaste kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmistaotluste ja tühistamistaotluste läbivaatamisega.

V PEATÜKK

Traditsioonilised nimetused

Artikkel 54

Mõiste

1.  „Traditsiooniline nimetus” – liikmesriikides tavapäraselt artikli 33 lõikes 1 osutatud toodete kohta kasutatav nimetus, millega osutatakse:

2.  Traditsiooniliste nimetuste tunnustamine, määratlemine ja kaitsmine toimub vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Artikkel 55

Kaitse

1.  Kaitstud traditsioonilist nimetust võib kasutada üksnes sellise toote puhul, mis on valmistatud kooskõlas artikli 54 lõikes 2 osutatud määratlusega.

Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse ebaseadusliku kasutamise eest.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseaduslik kasutamine.

2.  Traditsioonilised nimetused ei muutu ühenduses üldnimetusteks.

Artikkel 56

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele, eelkõige seoses järgmisega:

VI PEATÜKK

Märgistamine ja esitlemine

Artikkel 57

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 58

Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivi 89/104/EMÜ, nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivi 89/396/EMÜ (millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta), ( 21 ) direktiivi 2000/13/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/45/EÜ (millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta) ( 22 ) kõnealuste direktiivide reguleerimisalasse kuuluvate toodete märgistamise ja esitlemise suhtes.

Artikkel 59

Kohustuslikud üksikasjad

1.  IV lisa lõigetes 1 kuni 11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete, mida turustatakse ühenduses või mis on mõeldud eksportimiseks, märgistamisel ja nende esitlemisel kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

2.  Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitstud nimetust.

3.  Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” välja jätta järgmistel juhtudel:

Artikkel 60

Valikulised üksikasjad

1.  Artikli 59 lõikes 1 osutatud toodete märgistamisel või esitlemisel võib kasutada eelkõige järgmisi valikulisi elemente:

2.  Seoses lõike 1 punktides a ja b osutatud elementide kasutamisega veinide korral, millel puudub kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis, ning piiramata artikli 42 lõike 3 kohaldamist:

Artikkel 61

Keeled

1.  Artiklites 59 ja 60 osutatud sõnadega väljendatud kohustuslikud ja valikulised üksikasjad esitatakse ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles.

2.  Olenemata lõikest 1, esitatakse kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetus või artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus etiketil selle riigi keeles või keeltes, kus kaitse kehtib.

Kui kaitstud päritolunimetuste või geograafiliste tähiste või riiklike erinimetuste puhul kasutatakse ladina tähestikust erinevat tähestikku, siis võib asjaomane nimetus olla esitatud ka ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 62

Jõustamine

Liikmesriikide pädevad asutused võtavad meetmed tagamaks, et artikli 59 lõikes 1 osutatud toodet, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva peatükiga, ei turustata või see kõrvaldatakse turult.

Artikkel 63

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Kõnealused meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

VII PEATÜKK

Tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid

Artikkel 64

Tootjaorganisatsioonid

1.  Liikmesriigid võivad tunnustada tootjaorganisatsioone, kes:

2.  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1493/1999 tunnustatud tootjaorganisatsioone käsitatakse käesoleva artikli kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

Artikkel 65

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

1.  Liikmesriigid võivad tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone, kes:

2.  Lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavaid organisatsioone, keda liikmesriigid on tunnustanud, käsitatakse käesoleva artikli kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

Artikkel 66

Tunnustamismenetlus

1.  Taotlused tootjaorganisatsioonina või tootmisharudevahelise organisatsioonina tunnustamiseks esitatakse sellele liikmesriigile, kus on organisatsiooni peakontor, ning kõnealune liikmesriik vaatab ka taotlused läbi.

2.  Liikmesriigid otsustavad nelja kuu jooksul alates taotluse esitamisest, kas organisatsioonile tunnustus anda või sellest keelduda.

Artikkel 67

Turustuseeskirjad

1.  Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid eelkõige tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsuste rakendamisel kehtestada turustuseeskirju, mis reguleerivad tarnet.

Sellised eeskirjad on proportsionaalsed saavutatavate eesmärkidega ja need ei tohi:

2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad tuleb ettevõtjatele teatavaks teha, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

Artikkel 68

Järelevalve

Liikmesriigid

Artikkel 69

Teabevahetus

Iga aasta 1. märtsiks ja esimest korda 1. märtsiks 2009 teavitavad liikmesriigid komisjoni eelmisel kalendriaastal kooskõlas artiklitega 66, 67 ja 68 võetud otsustest või meetmetest.

IV JAOTIS

KAUPLEMINE KOLMANDATE RIIKIDEGA

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 70

Üldpõhimõtted

1.  Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid.

2.  Kui käesolevas määruses või selle alusel ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

Artikkel 71

Kombineeritud nomenklatuur

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete liigitamise suhtes kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja selle rakendamise erieeskirju. Käesoleva määruse, sealhulgas vajaduse korral I ja IV lisa mõistete ja kategooriate kohaldamisest lähtuv tariifinomenklatuur lisatakse ühisesse tollitariifistikku.

II PEATÜKK

Impordi- ja ekspordilitsentsid

Artikkel 72

Impordi- ja ekspordilitsentsid

1.  Vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele võidakse otsustada nõuda impordi- või ekspordilitsentsi esitamist ühe või mitme CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluva toote importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest.

2.  Lõike 1 kohaldamisel võetakse arvesse litsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamise ning impordilitsentside puhul eelkõige kõnealuste toodete impordi järelevalve seisukohalt.

Artikkel 73

Litsentside väljaandmine

Liikmesriigid annavad impordi- ja ekspordilitsentsi kõikidele taotlejatele, sõltumata nende tegevuskohast ühenduses, kui nõukogu määruses või muus nõukogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti ning ilma et see piiraks IV peatüki kohaldamiseks võetud meetmeid.

Artikkel 74

Litsentside kehtivus

Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses.

Artikkel 75

Tagatis

1.  Kui vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele ei sätestata teisiti, sõltub impordi- ja ekspordilitsentside väljaandmine tagatise esitamisest, mis garanteerib toodete impordi või ekspordi litsentsi kehtivusaja jooksul.

2.  Kui litsentsi kehtivusaja jooksul ei ole importi või eksporti toimunud või see on toimunud ainult osaliselt, jäädakse tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Artikkel 76

Eritagatis

1.  Kui CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 30 alla kuuluvate mahlade ja viinamarjavirrete suhtes kohaldatavad ühise tollitariifistiku maksumäärad sõltuvad toote impordihinnast, kontrollitakse kõnealuse hinna õigsust iga kaubasaadetise kontrollimisega või võttes aluseks kauba kindla väärtuse importimisel, mille komisjon arvutab samade toodete päritolumaade hinnanoteeringute alusel.

Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kõnealuse kauba kindel väärtus importimisel, millele on liidetud vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele vastu võetud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust kindlat väärtust rohkem kui 10 %, nõutakse kõnealuse väärtuse põhjal kindlaksmääratud imporditollimaksudega võrdse tagatise esitamist.

Kui kaubasaadetise hinda piiril ei deklareerita, oleneb ühise tollitariifistiku kohaldamine kauba kindlast väärtusest importimisel või tollialaste õigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest tingimuste alusel, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

2.  Kui VI lisa punktides B.5 ja C osutatud nõukogu kehtestatud erandeid kohaldatakse importtoodete suhtes, esitavad importijad määratud tolliasutusele nende toodete kohta tagatise vabasse ringlusse lubamise ajal. Tagatis vabastatakse, kui importija tõendab selle liikmesriigi tollile, kus tooted vabasse ringlusse lubati, et viinamarjavirdest valmistati viinamarjamahla, mida kasutati teistes toodetes väljaspool veinisektorit, või veini valmistamise korral, et see on nõuetekohaselt märgistatud.

Artikkel 77

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Kõnealused meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

III PEATÜKK

Kaitse ning seestöötlemine ja välistöötlemine

Artikkel 78

Kaitsemeetmed

1.  Komisjon rakendab kaitsemeetmeid ühendusse importimise suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning kooskõlas nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 519/94 (teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta) ( 23 ) ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 3285/94 (impordi ühiste eeskirjade kohta) ( 24 ).

2.  Kui nõukogu muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, võtab komisjon asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud kaitsemeetmed ühendusse importimise suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3.  Komisjon võib võtta lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed liikmesriigi taotlusel või omal algatusel. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Iga liikmesriik võib lõigete 1 ja 2 kohaselt komisjoni poolt tehtud otsused esitada nõukogule läbivaatamiseks viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb kokku viivitamata. Ühe kuu jooksul alates otsuste nõukogule suunamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega otsuseid muuta või need tühistada.

4.  Kui komisjon leiab, et lõike 1 või 2 kohaselt võetud kaitsemeedet tuleks muuta või see tuleks tühistada, toimib ta järgmiselt:

Artikkel 79

Täiendav imporditollimaks

1.  Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu raames erikaitseklausliga („SSG”) märgistatud viinamarjamahla ja viinamarjavirde impordi puhul kohaldatakse artikli 70 lõikes 1 sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu selleks, et vältida või kõrvaldada kõnealuste toodete impordist tuleneda võivaid kahjulikke mõjusid ühenduse turul, juhul kui:

Punktis b osutatud kogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis vajadusel määratakse kindlaks impordi protsendina vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel.

2.  Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui selle mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

3.  Lõike 1 punkti a kohaldamisel määratakse impordihinnad kindlaks kõnealuse kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

Artikkel 80

Sees- ja välistöötlemise protseduuri peatamine

1.  Kui sees- või välistöötlemise protseduur häirib ühenduse turgu või võib seda häirida, võidakse liikmesriigi taotluse korral või komisjoni algatusel ja vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele otsustada sees- või välistöötlemise protseduuri kasutamine käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes täielikult või osaliselt peatada. Juhul kui liikmesriik esitab komisjonile taotluse, teeb komisjon selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist.

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Iga liikmesriik võib esimese lõigu kohaselt võetud meetmed esitada nõukogule läbivaatamiseks viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb kokku viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada.

2.  Määral, mis on vajalik veinituru ühise korralduse ladusaks toimimiseks, võib nõukogu käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul sees- või välistöötlemise protseduuri kasutamise täielikult või osaliselt keelata, toimides asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 81

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

IV PEATÜKK

Impordieeskirjad

Artikkel 82

Impordinõuded

1.  Kui ei ole sätestatud teisiti, eelkõige asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutes, kohaldatakse vajaduse korral käesoleva määruse III jaotise III ja IV peatükiga ning käesoleva määruse artikli 25 lõikega 2 ettenähtud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning märgistamist käsitlevaid sätteid CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluvate ühendusse imporditavate toodete suhtes.

2.  Kui asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteid kooskõlas Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud või ühenduse poolt käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohaselt lubatud veinivalmistustavadega.

3.  Lõikes 1 osutatud toodete importimisel tuleb esitada:

Artikkel 83

Tariifikvoodid

1.  Käesoleva määrusega hõlmatud toodete impordi tariifikvoote, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest või muudest nõukogu õigusaktidest, avatakse ja hallatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

2.  Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, kasutades mõnda järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

3.  Iga tariifikvootide haldamisviisi rakendamisel tuleb vajaduse korral pidada nõuetekohaselt silmas ühenduse turu tarnenõudeid ja selle turu tasakaalu säilitamise vajadust.

Artikkel 84

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Need meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

V JAOTIS

TOOTMISVÕIMSUS

I PEATÜKK

Istutusõiguseta rajatud istandused

Artikkel 85

Pärast 31. augustit 1998 istutusõiguseta rajatud istandused

1.  Pärast 31. augustit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusalad juurivad tootjad vajadusel omal kulul välja.

2.  Kuni lõike 1 kohase väljajuurimiseni võib kõnealuses lõikes osutatud aladelt pärit viinamarju ja neist valmistatud tooteid ringlusse lasta ainult destilleerimiseks üksnes tootja kulul. Destilleerimissaaduseid ei tohi kasutada sellise alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

3.  Ilma et see piiraks vajadusel liikmesriikide poolt varem määratud karistuste kohaldamist, rakendavad liikmesriigid alates 31. detsembrist 2008 väljajuurimise kohustuse täitmata jätnud tootjate suhtes karistusi, mis on jagatud mittevastavuse tõsiduse, ulatuse ja kestuse järgi.

4.  Liikmesriigid teavitavad iga aasta 1. märtsiks komisjoni pärast 31. augustit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusaladest ning ka lõike 1 kohaselt aladest, kus viinapuud on välja juuritud.

5.  Artikli 90 lõikega 1 ettenähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2015 ei mõjuta käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

Artikkel 86

Enne 1. septembrit 1998 istutusõiguseta rajatud istanduste kohustuslik seadustamine

1.  Tootjad seadustavad tasu maksmisega enne 1. septembrit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusalad vajadusel hiljemalt 31. detsembriks 2009 .

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise menetlusi mõjutamata ei kohaldata esimest lõiku määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 alusel seadustatud alade suhtes.

2.  Lõikes 1 osutatud tasu määravad kindlaks liikmesriigid. Kõnealune tasu vastab asjaomase piirkonna vastava istutusõiguse vähemalt kahekordsele keskmisele väärtusele.

3.  Kuni lõike 1 kohase seadustamiseni võib kõnealuses lõikes osutatud aladelt pärit viinamarju või neist valmistatud tooteid ringlusse lasta ainult destilleerimiseks üksnes tootja kulul. Kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada sellise alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

4.  Asjaomased tootjad juurivad omal kulul välja lõikes 1 osutatud istutusõiguseta rajatud istandused, mida ei seadustata 31. detsembriks 2009 kooskõlas kõnealuse lõikega.

Liikmesriigid rakendavad väljajuurimise kohustuse täitmata jätnud tootjate suhtes karistusi, mis on jagatud mittevastavuse tõsiduse, ulatuse ja kestuse järgi.

Kuni esimeses lõigus osutatud väljajuurimiseni kohaldatakse lõiget 3 mutatis mutandis.

5.  Liikmesriigid teavitavad iga vastava aasta 1. märtsiks komisjoni:

Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimest korda 1. märtsiks 2010 aladest, kus viinapuud on lõike 4 esimese lõigu kohaselt välja juuritud.

6.  Artikli 90 lõikega 1 ette nähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2015 ei mõjuta lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kohustusi.

Artikkel 87

Ringlusse mittelubamise või destilleerimise kontroll

1.  Liikmesriigid nõuavad seoses artikli 85 lõikega 2 ning artikli 86 lõigetega 3 ja 4 tõendeid asjaomaste toodete ringlusse mittelubamise kohta või juhul, kui asjaomased tooted on destilleeritud, destilleerimislepingute esitamist.

2.  Liikmesriigid kontrollivad lõikes 1 osutatud ringlusse mittelubamist ja destilleerimist. Mittevastavuse korral rakendavad liikmesriigid karistusi.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni destilleerimisega seotud aladest ja vastavast alkoholi hulgast.

Artikkel 88

Kaasmeetmed

Siseriiklike või ühenduse toetusmeetmete raames ei saa toetust artikli 86 lõike 1 esimeses lõigus osutatud alad kuni nende seadustamiseni, samuti artikli 85 lõikes 1 osutatud alad.

Artikkel 89

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Need meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

II PEATÜKK

Istutusõigus üleminekuajal

Artikkel 90

Viinapuude istutamise keeld üleminekuajal

1.  Ilma et see piiraks artikli 24 ja eelkõige selle lõike 3 kohaldamist, on artikli 24 lõike 1 kohaselt veiniviinamarjasortideks liigitatavate viinapuude istutamine keelatud kuni 31. detsembrini 2015.

2.  Samuti on 31. detsembrini 2015 keelatud artikli 24 lõike 1 kohaselt liigitatavate veiniviinamarjasortide ümberpookimine muudeks kui kõnealuses artiklis osutatud veiniviinamarjasortideks.

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 on neis lõigetes osutatud istutamine ja ümberpookimine lubatud:

4.  Lõikes 3 osutatud istutusõigust antakse hektarites.

5.  Artikleid 91–96 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

6.  Liikmesriigid võivad otsustada säilitada lõikes 1 osutatud keelu oma territooriumil või oma territooriumi osades maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2018. Sellisel juhul kohaldatakse asjaomases liikmesriigis vastavalt käesolevas peatükis, sealhulgas käesolevas artiklis kehtestatud eeskirju, mis reguleerivad üleminekuajal kehtivat istutusõigust.

Artikkel 91

Uusistutusõigus

1.  Liikmesriigid võivad tootjaile anda uusistutusõigusi järgmistel aladel:

2.  Antud uusistutusõigust:

Artikkel 92

Taasistutusõigus

1.  Liikmesriigid annavad taasistutusõiguse tootjatele, kes on viinapuud kasvualalt välja juurinud.

Taasistutusõigust ei või siiski anda alade jaoks, kus viinapuud on välja juuritud, ja mille eest makstakse väljajuurimistasu vastavalt III peatükile.

2.  Liikmesriigid võivad anda taasistutusõiguse tootjatele, kes kohustuvad viinapuud kasvualalt välja juurima. Sellisel juhul peab lubatud ala olema välja juuritud hiljemalt kolmanda aasta lõpuks pärast uute viinapuude istutamist, mille jaoks on antud taasistutusõigus.

3.  Antav taasistutusõigus on puhassaagi seisukohalt võrdne alaga, kus viinapuud välja juuriti.

4.  Taasistutusõigust kasutatakse põllumajandusettevõttes, millele see anti. Liikmesriigid võivad lisaks sätestada, et sellist taasistutusõigust tohib kasutada ainult alal, kus toimus väljajuurimine.

5.  Erandina lõikest 4 võib liikmesriik lubada taasistutusõigusi osaliselt või täielikult sama liikmesriigi teisele põllumajandusettevõttele üle anda, kui:

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamine ei vii nende territooriumil üldise tootmisvõimsuse kasvuni, eriti siis, kui toimub õiguste üleandmine niisutamata aladelt niisutatud aladele.

6.  Lõikeid 1 kuni 5 kohaldatakse mutatis mutandis ka ühenduse või liikmesriigi varasemate õigusaktide alusel omandatud taasistutusõigustega sarnaste õiguste suhtes.

7.  Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 4 lõike 5 alusel antud taasistutusõigust kasutatakse kõnealuses määruses sätestatud aja jooksul.

Artikkel 93

Siseriiklik ja piirkondlik istutusõiguste varu

1.  Liikmesriigid loovad tootmisvõimsuse haldamise parandamiseks istutusõiguse siseriikliku varu või piirkondlikud varud.

2.  Liikmesriik, kes on loonud määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt istutusõiguse siseriikliku varu või piirkondlikud varud, võib neid varusid säilitada seni, kuni ta kohaldab kooskõlas käesoleva peatükiga üleminekuajal kehtivat istutusõigust.

3.  Järgmised istutusõigused, kui neid ei kasutata ära ettenähtud aja jooksul, arvatakse siseriiklikku või piirkondlikku varusse:

4.  Tootjad võivad kanda oma taasistutusõigusi üle siseriiklikku või piirkondlikku varusse. Sellise, vajadusel riigi vahenditest hüvitatava ümberpaigutuse tingimused määravad liikmesriigid, võttes arvesse osapoolte õigustatud huve.

5.  Liikmesriik võib, erandina lõikest 1, otsustada varusüsteemi mitte rakendada juhul, kui ta suudab tõestada, et kogu tema territooriumil toimib tulemuslik alternatiivne istutusõiguse haldamise süsteem. Alternatiivne süsteem võib vajaduse korral erineda käesoleva peatüki asjaomastest sätetest.

Esimene lõik kehtib ka nende liikmesriikide kohta, kes lõpetavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaste siseriiklike või piirkondlike varude tegevuse.

Artikkel 94

Istutusõiguse andmine varust

1.  Liikmesriik võib anda istutusõigusi varust:

Liikmesriigid määratlevad kriteeriumid, mille alusel kehtestatakse punktis b osutatud tasu suurus, mis võib erineda olenevalt kõnealuste viinamarjaistanduste kavandatavast lõpptoodangust ja üleminekuaja lõpuni jäävast ajast, mille jooksul kehtib artikli 90 lõigetes 1 ja 2 nimetatud uusistutuste keeld.

2.  Varust antud istutusõiguse kasutamise korral tagavad liikmesriigid, et:

3.  Varust antud istutusõigused, mida ei kasutata enne nende andmisele järgneva teise veiniaasta lõppu, võetakse õiguse saajalt ära ning arvatakse varusse tagasi.

4.  Varus olevad istutusõigused, mis ei ole välja jagatud enne nende varusse arvamisele järgneva viienda veiniaasta lõppu, tühistatakse.

5.  Kui liikmesriigis eksisteerivad piirkondlikud varud, võib kõnealune liikmesriik kehtestada eeskirjad, mis lubavad istutusõigusi piirkondlike varude vahel üle kanda. Kui liikmesriigis eksisteerivad nii piirkondlikud varud kui riiklik varu, võib kõnealune liikmesriik lubada ka ümberpaigutust nimetatud varude vahel.

Varude ümberpaigutuse puhul võidakse kasutada vähenduskoefitsienti.

Artikkel 95

Vähese tähtsuse reegel

Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus enne 31. detsembrit 2007 ühenduse istutusõigust ei kohaldatud.

Artikkel 96

Rangemad siseriiklikud eeskirjad

Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad riiklikud uusistutusõiguse ja taasistutusõiguse andmise eeskirjad. Nad võivad nõuda, et nende eeskirjade kohaselt esitatavaid vastavaid taotlusi ja asjaomast teavet täiendataks teabega, mida on vaja tootmisvõimsuse arengu jälgimiseks.

Artikkel 97

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Need meetmed võivad hõlmata eelkõige:

III PEATÜKK

Väljajuurimiskava

Artikkel 98

Reguleerimisala ja mõiste

Käesolevas peatükis on sätestatud tingimused, mille alusel viinamarjakasvatajad saavad viinapuude väljajuurimise eest tasu (edaspidi „väljajuurimistasu”).

Artikkel 99

Kava kestus

Väljajuurimiskava kestab kuni veiniaasta 2010/2011 lõpuni.

Artikkel 100

Abikõlblikkuse tingimused

Väljajuurimistasu võidakse maksta vaid juhul, kui asjaomane maa-ala vastab järgmistele tingimustele:

Olenemata punktist e võib väljajuurimistasu maksta määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 ja käesoleva määruse artikli 86 lõike 1 kohaselt seadustatud aladele.

Artikkel 101

Väljajuurimistasu suurus

1.  Makstava väljajuurimistasu vahemikud kinnitatakse vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

2.  Konkreetse väljajuurimistasu kehtestab liikmesriik lõikes 1 osutatud vahemike ja asjaomase põllumajandusettevõtte saakide ajaloo alusel.

Artikkel 102

Menetlus ja eelarve

1.  Asjast huvitatud tootjad esitavad väljajuurimistasu saamiseks taotluse liikmesriigi vastavatele ametiasutustele igal aastal hiljemalt 15. septembriks. Liikmesriigid võivad kehtestada varasema kuupäeva kui 15. september, tingimusel et see on hilisem kui 30. juuni ja et nad võttavad vajadusel nõuetekohaselt arvesse artiklis 104 sätestatud erandite kohaldamist.

2.  Liikmesriigid teostavad esitatud taotlustega seotud halduskontrolle, vaatavad nõuetekohased taotlused läbi ning teatavad komisjonile iga aasta 15. oktoobriks kogu taotlustega hõlmatud pindala ja summad piirkondade ja saagivahemike lõikes.

3.  Väljajuurimiskava maksimaalne aastaeelarve on sätestatud VII lisas.

4.  Kui kogusumma, mille liikmesriik komisjonile teatab, ületab olemasolevaid eelarvelisi vahendeid, määratakse iga aasta 15. novembriks vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele ühtne protsendimäär, mille alusel teatatud summad heaks kiidetakse, võttes vajadusel arvesse artikli 104 lõike 2 ja 3 kohaldamist.

5.  Liikmesriigid võtavad iga aasta 1. veebruarini vastu taotlusi:

Iga aasta 1. märtsiks teavitavad liikmesriigid komisjoni vastu võetud avaldustest piirkondade ja saagivahemike lõikes ning väljamakstud väljajuurimistasu kogusummast piirkonniti.

6.  Liikmesriigid teatavad iga aasta 1. detsembriks komisjonile eelmise veiniaasta kohta:

Artikkel 103

Nõuetele vastavus

Kui põllumajandustootja puhul tuvastatakse, et ta on oma põllumajandusettevõttes mis tahes ajal kolme aasta jooksul alates väljajuurimistasu väljamaksmisest rikkunud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3 kuni 7 osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ja juhul, kui rikkumine on otseselt põllumajandustootja tegevuse või tegevusetuse tulemus, vähendatakse tasu summat või tühistatakse see täielikult, sõltuvalt rikkumise tõsidusest, ulatusest, kestusest ja korduvusest, ning põllumajandustootja peab vajaduse korral selle nimetatud sätetes määratud tingimuste kohaselt tagastama.

Artikkel 104

Erandid

1.  Kui ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, ulatub 8 %ni VIII lisas osutatud viinapuude kasvualast, võib liikmesriik otsustada artikli 102 lõikes 1 osutatud edasised taotlused tagasi lükata.

Liikmesriik võib konkreetse piirkonna puhul otsustada kõik artikli 102 lõikes 1 osutatud edasised taotlused tagasi lükata, kui ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, ulatub selles piirkonnas 10 %ni nimetatud piirkonna viinapuude kasvualast.

2.  Vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele võib teha otsuse väljajuurimiskava rakendamine liikmesriigis peatada, juhul kui väljajuurimise jätkamise korral ületaks ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, esitatud taotlusi arvestades 15 % VIII lisas osutatud kogu liikmesriigi viinapuude kasvualast.

3.  Vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele võib otsustada väljajuurimiskava rakendamise liikmesriigis mis tahes aastal peatada, juhul kui väljajuurimise jätkamisel, arvestades esitatud taotlusi, ületaks vastaval kava rakendamise aastal selle ala kogusuurus, millelt viinapuud on välja juuritud, 6 % VIII lisas osutatud kogu liikmesriigi viinapuude kasvualast.

4.  Liikmesriigid võivad vastavalt tingimustele (mis määratakse vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele) kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks mägedes ja järskudel nõlvadel kasvavad viinapuud.

5.  Liikmesriigid võivad kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks alad, kus nimetatud kava oleks keskkonnakaalutlustel vastuvõetamatu. Selliselt kõlbmatuks kuulutatud alad ei tohi ületada 3 % kogu VIII lisas osutatud viinapuude kasvualast.

6.  Kreeka võib deklareerida, et viinamarjakasvatusalad Egeuse mere saartel ja Kreeka Joonia mere saartel, välja arvatud Kreetal ja Euboial, ei ole väljajuurimiskava raames abikõlblikud.

7.  Käesolevas peatükis sätestatud väljajuurimiskava ei kohaldata Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel.

8.  Liikmesriik, kes otsustab kasutada lõigetes 4 kuni 6 sätestatud võimalust, teavitab iga aasta 1. augustiks (esimest korda 1. augustiks 2008) komisjoni seoses rakendatava väljajuurimisega:

9.  Liikmesriigid annavad mitteabikõlblikel aladel või lõigete 4 kuni 7 alusel mitteabikõlblikeks kuulutatud aladel tegutsevatele tootjatele eelisõiguse muude käesolevas määruses sätestatud toetusmeetmete, eriti toetusprogrammide ümberkorraldus- ja muutmismeetmete ning maaelu arendamise meetmete kasutamiseks.

Artikkel 105

Vähese tähtsuse reegel

Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitrit aastas. Veinitoodangut arvestatakse viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel.

Artikkel 106

Täiendav riiklik abi

Liikmesriigid võivad anda lisaks makstavale väljajuurimistasule täiendavat riiklikku abi, mis ei ole suurem kui 75 % kohaldatavast väljajuurimistasust.

Artikkel 107

Rakendusmeetmed

Käesoleva peatüki rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Need meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

VI JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 108

Istandusregister

1.  Liikmesriigid peavad istandusregistrit, mis sisaldab ajakohast teavet tootmisvõimsuse kohta.

2.  Lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus kogu viinapuude kasvuala, kuhu on istutatud artikli 24 lõike 1 kohaselt liigitatavad veiniviinamarjasordid, ei ole suurem kui 500 hektarit.

Artikkel 109

Tootmisvõimsuse ülevaade

Liikmesriigid, kes toetavad vastavalt artiklile 11 oma toetusprogrammide raames meedet „viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine”, esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks ja esimest korda 1. märtsiks 2009 artiklis 108 osutatud istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ajakohastatud ülevaate.

Artikkel 110

Istandusregistri ja tootmisvõimsuse ülevaate kestus

Vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele võidakse otsustada tühistada artiklid 108 ja 109 alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 111

Kohustuslikud deklaratsioonid

1.  Veiniviinamarjade ning viinamarjavirde ja veini tootjad deklareerivad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal aastal viimasest saagist toodetud kogused.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et veiniviinamarjade hulgikauplejad deklareeriksid igal aastal viimasest saagist turustatud kogused.

3.  Viinamarjavirde ja veini tootjad ning hulgikauplejad, kes ei ole jaemüüjad, deklareerivad pädevatele siseriiklikele ametiasutustele igal aastal oma kas selle aasta saagist või eelmiste aastate saakidest saadud viinamarjavirde ja veini varud. Kolmandatest riikidest imporditud viinamarjavirde- ja veinikogused teatatakse eraldi.

Artikkel 112

Saatedokumendid ja register

1.  Käesoleva määrusega hõlmatud tooted lubatakse ühenduses ringlusse ainult koos ametlikult kinnitatud saatedokumendiga.

2.  Füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, eriti tootjad, villijad ja töötlejad, samuti vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele kindlaksmääratavad hulgikauplejad, kes valdavad seoses oma ettevõtlustegevusega käesolevas määrusega hõlmatud tooteid, peavad nende toodete kohta kauba sissetulevate ja väljaminevate kaupade registreid.

Artikkel 113

Komiteemenetlus

1.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõiget 2.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel:

Artikkel 114

Rahalised vahendid

II jaotise I peatükis, välja arvatud artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud meede, ja V jaotise III peatükis sätestatud meetmeid käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude reguleerimiseks, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punktis b.

Artikkel 115

Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus

1.  Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele teavet, mis on vajalik käesoleva määruse rakendamiseks, eriti turujärelevalveks ja -analüüsiks, ning käesoleva määrusega hõlmatud toodetega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

2.  Vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele võetakse vastu üksikasjalikud eeskirjad, mille kohaselt määratakse kindlaks, milline teave on vajalik käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks, samuti selle kuju, sisu, ajastus, esitamise tähtajad ning teabe ja dokumentide edastamise või kättesaadavaks tegemise kord.

Artikkel 116

Järelevalve

Liikmesriigid tagavad käesoleva määruse rakendamiseks, et aladega seotud haldus- ja kontrollimeetmed ühilduvad järgmiste elementide osas ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS):

Need menetlused võimaldavad probleemide ja konfliktideta koostööd ja andmevahetust ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga.

Artikkel 117

Kontrollimine ja halduskaristused ning nendega seonduv aruandlus

Vastavalt käesoleva määruse artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele võetakse vastu järgmised eeskirjad (välja arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 145 punkti n alapunktis a käsitletud eeskirjad):

Artikkel 118

Vastutavate siseriiklike ametiasutuste määramine

1.  Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, nimetavad liikmesriigid ühe või mitu asutust, kes vastutavad selle eest, et oleks tagatud ühenduse veinisektori eeskirjade täitmine. Eelkõige nimetavad liikmesriigid laborid, mis on volitatud tegema ametlikke analüüse veinisektoris. Määratud laborid vastavad standardis ISO/IEC 17025 sätestatud katselaboritele esitatavatele üldnõudmistele.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutuste ja laborite nimed ja aadressid. Komisjon avalikustab selle teabe.

Artikkel 119

Riiklik abi destilleerimiseks erakorraliste olukordade puhul

1.  Alates 1. augustist 2012 võivad liikmesriigid anda põhjendatud erakorralises olukorras veinitootjatele riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks.

2.  Lõikes 1 osutatud abi on proportsionaalne ja võimaldab lahendada kriisiolukorra.

3.  Liikmesriigil aasta jooksul kasutada olev abisumma sellise abi andmiseks ei ületa 15 % sel aastal liikmesriigil kasutada olevast üldsummast, mis on kindlaks määratud II lisas.

4.  Liikmesriigid, kes soovivad lõikes 1 osutatud abi kasutada, esitavad komisjonile selle kohta teatise koos nõuetekohase põhjendusega. Otsus selle kohta, kas meede kiidetakse heaks ja kas abi tohib anda, võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

5.  Lõikes 1 osutatud destilleerimise käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

Artikkel 120

Komisjoni aruanne

2012. aasta lõpuks koostab komisjon aruande, võttes eelkõige arvesse reformi läbiviimisel saadud kogemusi.

Artikkel 121

Rakendusmeetmed

Käesoleva jaotise rakendamiseks vajaliku meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele.

Need meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

VII JAOTIS

MUUDATUSED, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK

Muudatused

Artikkel 122

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 muudatus

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „31. juulini 2002” sõnadega:

„31. juulini 2008”.

Artikkel 123

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 124

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 muudatus

Määruses (EÜ) nr 1290/2005 asendatakse artikli 12 lõige 2 järgmisega:

„2.  Komisjon määrab kindlaks summad, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõikele 2, artiklitele 143d ja 143e, nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määruse (EÜ) nr 378/2007 (milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad) ( 26 ) artikli 4 lõikele 1 ja nõukogu 29. aprilli 2008 määruse (EÜ) nr 479, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ( 27 ) artikli 23 lõikele 2 antakse EAFRD käsutusse.

Artikkel 125

Määruse (EÜ) nr 3/2008 muudatused

Määrust (EÜ) nr 3/2008 muudetakse järgmiselt.

II PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 126

Sätted ülemineku hõlbustamiseks

Vastavalt artikli 113 lõikes 1 osutatud menetlusele võib võtta meetmeid, et:

Artikkel 127

Riigiabi eeskirjade kohaldatavus

1)  Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevas määruses käsitletud toodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

2)  Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 ei kohaldata:

Artikkel 128

Kehtetuks tunnistamine, kohaldamise jätkamine ajutiselt ja viitamine

1.  Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 2392/86 ja määrus (EÜ) nr 1493/1999 kehtetuks.

►C1  2.  Määrust (EMÜ) nr 2392/86 ning määruse (EÜ) nr 1493/1999 V jaotise I ja II peatükki, VI jaotist ning artikleid 18 ja 70 ◄ ning eelkõige asjaomaste lisade vastavaid sätteid kohaldatakse jätkuvalt kuni artikli 129 lõike 2 punkti e kohaselt hakatakse kohaldama käesoleva määruse vastavaid peatükke.

3.  Juhul, kui on alustatud või võetud määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt abikõlblikke meetmeid enne 1. augustit 2008, kohaldatakse nimetatud määrust jätkuvalt järgmiste meetmete suhtes:

4.  Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 1493/1999 käsitatakse vajaduse korral viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 129

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.  Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2008, välja arvatud:

3.  V jaotise II peatükki kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

MÕISTED

Üldist

Viinapuudega seonduv

Saadusega seonduv

Alkoholisisaldus

▼M1

---

II LISA

---

III LISA

▼B

---

IV LISA

VIINAMARJASAADUSTE KATEGOORIAD

1.   Vein

Vein on ainult värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud saadus.

Veini

„Retsina” on lauavein, mis on valmistatud üksnes Kreeka territooriumil süüria männi vaiguga töödeldud viinamarjavirdest. Süüria männi vaigu kasutamine on lubatud ainult „Retsina” veini saamiseks Kreekas kohaldatavate sätete kohaselt.

Erandina punktist b kuuluvad „Tokaji eszencia” ja „Tokajská esencia” veinide hulka.

2.   Kääriv toorvein

Kääriv toorvein on saadus, mille alkoholkäärimine ei ole veel lõppenud ja mis ei ole veel settest eraldatud.

3.   Liköörvein

Liköörvein on saadus:

4.   Vahuvein

Vahuvein on saadus:

5.   Kvaliteetvahuvein

Kvaliteetvahuvein on saadus:

6.   Aromaatne kvaliteetvahuvein

Aromaatne kvaliteetvahuvein on kvaliteetvahuvein:

Muid täiendavaid omadusi või tootmistingimusi ja ringlust käsitlevad konkreetsed eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele.

7.   Gaseeritud vahuvein

Gaseeritud vahuvein on saadus:

8.   Poolvahuvein

Poolvahuvein on saadus:

9.   Gaseeritud poolvahuvein

Gaseeritud poolvahuvein on saadus:

10.   Viinamarjavirre

Viinamarjavirre on värsketest viinamarjadest loomulikult või füüsilisel töötlemisel saadud vedel saadus. Viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei ületa 1 mahuprotsenti.

11.   Osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Kääriv viinamarjavirre on viinamarjavirde kääritamisel saadud saadus, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 1 mahuprotsendi, aga alla kolme viiendiku selle üldalkoholisisaldusest.

12.   Kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Kuivatatud viinamarjadest saadud kääriv viinamarjavirre on kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirde osalisel kääritamisel saadud saadus, mille üldsuhkrusisaldus on enne käärimist vähemalt 272 grammi liitri kohta ning mille naturaalne ja tegelik alkoholisisaldus ei tohi olla alla 8 mahuprotsendi. Samas teatavaid veine, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 113 lõikes 2 osutatud menetlusele ja mis vastavad eespool nimetatud nõudmistele, ei loeta kuivatatud viinamarjadest saadud käärivaks viinamarjavirdeks.

13.   Kontsentreeritud viinamarjavirre

Kontsentreeritud viinamarjavirre on karamellimata viinamarjavirre, mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi artiklis 31 ette nähtud meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 oC ei ole alla 50,9 %.

Kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 %.

14.   Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre on vedel karamellimata saadus:

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

15.   Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein on saadus:

16.   Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein on saadus:

Liikmesriigid võivad kehtestada selle toote laagerdumistähtaja.

17.   Veiniäädikas

Veiniäädikas on äädikas:

---

V LISA

RIKASTAMINE, HAPESTAMINE JA HAPETUSTAMINE TEATAVATES VIINAMARJAKASVATUSVÖÖNDITES

A.   Rikastamise piirmäärad

B.   Rikastamine

C.   Hapestamine ja hapetustamine

D.   Töötlemine

---

VI LISA

PIIRANGUD

A.   Üldist

B.   Värsked viinamarjad, viinamarjavirre ja viinamarjamahl

C.   Veinide segamine

Kui seoses ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ei ole nõukogu otsustanud teisiti, on kolmandast riigist pärineva veini segamine ühendusest pärineva veiniga ning kolmandatest riikidest pärinevate veinide omavaheline segamine ühenduse territooriumil keelatud.

D.   Kõrvalsaadused

---

VII LISA

VÄLJAJUURIMISKAVA EELARVE

Artikli 102 lõikes 3 osutatud väljajuurimiskavale eraldatud eelarve on järgmine:

---

VIII LISA

Alad, mille liikmesriigid võivad kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks

(osutatud artikli 104 lõigetes 1, 2 ja 5)

---

IX LISA

VIINAMARJAKASVATUSVÖÖNDID

(osutatud IV ja V lisas)

Viinamarjakasvatusvööndid on järgmised:

---

( 1 ) 12. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 2 ) 12. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 3 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

( 4 ) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 248/2008 (ELT L 76, 19.3.2008, lk 6).

( 5 ) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 146/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 1).

( 6 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 7 ) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 301/2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 85).

( 8 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/68/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11).

( 9 ) EÜT L 208, 31.7.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1631/98 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 14).

( 10 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

( 11 ) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1437/2007 (ELT L 322, 7.12.2007, lk 1).

( 12 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 293/2008 (ELT L 90, 2.4.2008, lk 5).

( 13 ) ELT L 3, 5.1.2008, lk 1.

( 14 ) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1989/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 6).

( 15 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 16 ) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.

( 17 ) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1276/2007 (ELT L 284, 30.10.2007, lk 1.).

( 18 ) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

( 19 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega 92/10/EMÜ (EÜT L 6, 11.1.1992, lk 35).

( 20 ) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1891/2006 (ELT L 386, 29.12.2006, lk 14).

( 21 ) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/11/EMÜ (EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32).

( 22 ) ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.

( 23 ) EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 427/2003 (ELT L 65, 8.3.2003, lk 1).

( 24 ) EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2200/2004 (ELT L 374, 22.12.2004, lk 1).

( 25 ) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.”

( 26 ) ELT L 95, 5.4.2007, lk 1.

( 27 ) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.”