a) mis on ette nähtud inimtarbimiseks;

b) millel on erilised organoleptilised omadused;

c) mille minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti;

d) mis on valmistatud

a) neid toodetakse üksnes toorainete alkoholkääritamise ja destilleerimise teel, mis on ette nähtud asjaomase piiritusjoogi määratluses;

b) neile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses;

c) neile ei lisata lõhna- ja maitseühendeid;

d) neile on lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks;

e) magustatakse maitse ümardamiseks ainult vastavalt I lisa punktile 3. Maitse ümardamiseks kasutatavate, I lisa punkti 3 alapunktides a–f loetletud saaduste maksimaalne tase otsustatakse vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Arvesse võetakse liikmesriikide asjakohaseid õigusakte.

a) olla valmistatud asutamislepingu I lisas loetletud mis tahes põllumajanduslikust toorainest;

b) sisaldada lisatud alkoholi käesoleva määruse I lisa punkti 5 tähenduses;

c) sisaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) ( 10 ) artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate;

d) sisaldada käesoleva määruse I lisa punktis 10 määratletud värvaineid;

e) olla magustatud nii, et nad vastaksid teatavatele tooteomadustele, ning vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 3 ning liikmesriikide õigusakte arvestades.

a) olla valmistatud asutamislepingu I lisas nimetatud mis tahes põllumajanduslikust toorainest ja/või inimtarbimiseks ette nähtud sobivast toiduainest;

b) sisaldada lisatud alkoholi käesoleva määruse I lisa punkti 5 tähenduses;

c) sisaldada ühte või mitut määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud lõhna- ja maitseainet;

d) sisaldada käesoleva määruse I lisa punktis 10 määratletud värvaineid;

e) olla magustatud nii, et nad vastaksid teatavatele tooteomadustele, ning vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 3.

a) nimetustega, mida 20. veebruaril 2008 juba kasutatakse artiklis 20 määratletud kehtestatud geograafiliste tähiste puhul, või

b) kooskõlas artikli 17 lõikes 1 nimetatud asjaomase tehnilise toimikuga.

a) ühe või mitme eri liiki piiritusjoogiga ja/või

b) ühe või mitme põllumajandusliku päritoluga destillaadiga,

a) nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest seoses toodetega, mida ei ole selle geograafilise tähise all registreeritud, kui need on võrreldavad selle geograafilise tähise all registreeritud piiritusjoogiga või kui sellise kasutusega kaasneb registreeritud geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b) mis tahes väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote tegelik päritolu on näidatud või kui tõlkes on kasutatud geograafilist tähist või sellele on lisatud väljend „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muu samalaadne väljend;

c) muude toote päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest toote kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis võivad anda selle päritolust vale ettekujutuse;

d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.

a) piiritusjoogi nimetus ja kategooria, sealhulgas geograafiline tähis;

b) piiritusjoogi kirjeldus, sealhulgas toote peamised füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused ning piiritusjoogi eriomadused võrreldes asjaomase kategooriaga;

c) asjaomase geograafilise piirkonna määratlus;

d) piiritusjoogi valmistusmeetodi ja vajaduse korral autentsete ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus;

e) üksikasjad, mis näitavad seost geograafilise piirkonna või geograafilise päritoluga;

f) ühenduse ja/või siseriiklikes ja/või piirkondlikes õigusaktides sätestatud nõuded;

g) taotleja nimi ja kontaktaadress;

h) geograafilise tähise mis tahes täiend ja/või mis tahes märgistust käsitlev erieeskiri vastavalt asjaomasele tehnilisele toimikule.

— ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus vastab sõna-sõnalt kõnealuse piiritusjoogi tegelikule päritoluterritooriumile, -piirkonnale või -kohale;

— registreeritud homonüümset geograafilist tähist lubatakse kasutada ainult tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid võrdselt ning mitte eksitada tarbijaid.

— üks või mitu artikli 24 lõikes 1 osutatud pädevatest asutustest ja/või

— üks või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) ( 11 ) artiklis 2 osutatud kontrolliorganitest, mis tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena.

— üks või mitu kolmanda riigi poolt määratud avalik-õiguslikest asutustest ja/või

— üks või mitu toote sertifitseerimisasutustest.

a) hõlbustada hiljemalt 20. veebruariks 2011 üleminekut määruses (EMÜ) nr 1576/89 sätestatud eeskirjadelt käesolevas määruses kehtestatud eeskirjadele;

b) teha nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel erandeid artiklite 17 ja 22 sätetest;

c) kehtestada ühenduse sümbol piiritusjookide sektori geograafiliste tähiste jaoks.

1.  Põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol:

põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholil on järgmised omadused:

2.  Põllumajandusliku päritoluga destillaat:

alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud asutamislepingu I lisas nimetatud põllumajandustoote või -toodete destilleerimisel pärast alkoholkääritamist, kuid millel puuduvad etüülalkoholi või piiritusjoogi omadused, aga on säilinud valmistamisel kasutatud tooraine(te) lõhn ja maitse.

Kasutatud toorainele viitamisel peab destillaat olema saadud ainult nimetatud toorainest.

3.  Magustamine:

piiritusjookide valmistamisel ühe või mitme järgmise saaduse kasutamine:

4.  Eri liiki jookide segamine:

uue joogi saamiseks kahe või enama erineva joogi ühendamine.

5.  Alkoholi lisamine:

piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine.

6.  Vee lisamine:

piiritusjookide valmistamisel lubatakse lisada vett, tingimusel et vee kvaliteet on kooskõlas nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/777/EMÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 19 ) ja nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiviga 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta ( 20 ) ning et lisatud vesi ei muuda toote laadi.

Vesi võib olla destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud.

7.  Sama liiki jookide segamine:

kahe või enama sama kategooria piiritusjoogi ühendamine, kui nende koostises on ainult vähese tähtsusega erinevused, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:

Sel viisil saadud piiritusjook kuulub segamiseks võetud piiritusjookidega samasse kategooriasse.

8.  Laagerdamine:

teatud reaktsioonide loomuliku toimumise võimaldamine vastavates mahutites, mille tulemusena kõnealune piiritusjook omandab varem puudunud organoleptilised omadused.

9.  Maitsestamine:

piiritusjoogi valmistamisel määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud ühe või mitme lõhna- ja maitseaine kasutamine.

10.  Värvimine:

piiritusjoogi valmistamisel ühe või mitme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivis 94/36/EÜ (toiduainetes kasutatavate värvainete kohta) ( 21 ) määratletud värvaine kasutamine.

11.  Alkoholisisaldus mahuprotsentides:

lahuses sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu lahuse mahu suhe temperatuuril 20 oC.

12.  Lenduvate ainete sisaldus:

piiritusjoogis sisalduvate etüülalkoholist ja metanoolist erinevate lenduvate ainete kogus, mis on saadud ainult destilleerimise tulemusena, kasutatud tooraine ühekordsel või korduval destilleerimisel.

13.  Tootmispaik:

paik või piirkond, kus toimus valmistoote tootmisprotsessi see etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused.

14.  Kirjeldamine:

nimetused, mida kasutatakse märgistamisel, esitlemisel ja pakendil, joogi transpordi saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades ning reklaamis.

15.  Esitlemine:

nimetused, mida kasutatakse etiketil ja pakendil, sealhulgas reklaamides ja müügikampaaniates, mida kujutatakse piltidel või muul viisil, samuti mahutitel, sealhulgas pudelitel ja sulguritel.

16.  Märgistamine:

kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, illustratsioonid või kaubamärgid, mis eristavad kõnealust jooki teistest ning mis on ühel ja samal mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsitel ja pudelikaelasiltidel.

17.  Pakend:

kaitsev ümbris, näiteks paber, iga tüüpi vutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimisel ja/või müügil.

a) Rumm on

b) Rummi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d) Rumm ei tohi olla maitsestatud.

e) Rummile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

f) Märke „traditionnel” võib lisada III lisa 1. kategoorias nimetatud geograafilisele tähisele, kui rumm on valmistatud alla 90mahuprotsendilisest destillaadist, mis on saadud ainult tootmispaigast pärinevast toormaterjalist pärast selle alkoholkäärimist. Sellise rummi lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta peab olema vähemalt 225 grammi ja see ei tohi olla magustatud. Sõna „traditionnel” kasutamine ei takista kasutamast väljendeid „suhkru tootmisel saadud” või „põllumajanduslik”, mida võib lisada müüginimetusele rumm ja geograafilistele tähistele.

See säte ei mõjuta mingil juhul sõna „traditionnel” kasutamist käesoleva sättega hõlmamata toodete puhul vastavalt nende enda erikriteeriumidele.

a)  Whisky ehk whiskey on piiritusjook, mis on saadud ainult

Viimane destillaat, millele võib lisada ainult vett ja karamelli (värvimiseks), säilitab punktides i, ii ja iii nimetatud tootmisprotsessis saadud värvi, lõhna ja maitse.

b)  Whisky ehk whiskey minimaalne alkoholisisaldus on 40mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d)  Whisky ehk whiskey ei tohi olla magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli.

a) Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook, mis on saadud ainult kääritatud täistera teraviljameski destilleerimisel ja millel on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

b) Teraviljast valmistatud kange alkohoolse joogi, välja arvatud korn’i, minimaalne alkoholisisaldus on 35mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d) Teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.

e) Teraviljast valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

f) Müüginimetusega „teraviljabrändi” tähistatud teraviljast valmistatud kange alkohoolne jook peab olema saadud kääritatud täistera teraviljameski destilleerimise teel alkoholisisalduseni kuni 95mahuprotsenti ja kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused peavad olema säilinud.

a) Veinist valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook,

b) Veinist valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d) Veinist valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi tootmismeetodeid.

e) Veinist valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

f) Kui veinist valmistatud kanget alkohoolset jooki on laagerdatud, võib jätkata selle turule viimist „veinist valmistatud kange alkohoolse joogi” nimetuse all, tingimusel et seda on laagerdatud 5. kategooria all määratletud piiritusjoogile ette nähtud aja või kauem.

a)  Brandy ehk Weinbrand on piiritusjook,

b)  Brandy ehk Weinbrand’i minimaalne alkoholisisaldus on 36 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d)  Brandy ehk Weinbrand ei tohi olla maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi tootmismeetodeid.

e)  Brandy’le ehk Weinbrand’ile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

a) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:

b) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.

e) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

a) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook, mis vastab järgmistele tingimustele:

b) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.

e) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

f) Müüginimetus koosneb puuvilja nimest, millele järgnevad sõnad „pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook”. Kui kasutatakse erinevate puuviljade pressimisjääke, on müüginimetus „puuviljade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook”.

a) Rosinatest valmistatud kange alkohoolne jook ehk raisin brandy on piiritusjook, mis on saadud kuivatatud ainult viinamarjasortide „Corinth Black” või „Moscatel of the Alexandria” ekstrakti alkoholkäärimissaaduse destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 94,5 mahuprotsendi, kusjuures nimetatud destillaadil on säilinud kasutatud tooraine lõhn ja maitse.

b) Rosinatest valmistatud kange alkohoolse joogi ehk raisin brandy minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d) Rosinatest valmistatud kange alkohoolne jook ehk raisin brandy ei tohi olla maitsestatud.

e) Rosinatest valmistatud kangele alkohoolsele joogile ehk raisin brandy’le võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

a) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook,

b) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.

Järgmiste puuviljadest valmistatud kangete alkohoolsete jookide maksimaalne metanoolisisaldus on siiski

c) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

d) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

e) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.

f) Puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi müüginimetus on „kange alkohoolne jook”, mis asub puuvilja, marja või köögivilja nimetuse järel, näiteks: kirssidest valmistatud kange alkohoolne jook ehk kirsch, ploomidest valmistatud kange alkohoolne jook ehk slivovits, mirabellidest, virsikutest, õuntest, pirnidest, aprikoosidest, viigimarjadest, tsitrusviljadest või viinamarjadest valmistatud kange alkohoolne jook või muud puuviljadest valmistatud kanged alkohoolsed joogid.

Neid võib koos puuvilja nimetusega tähistada ka nimetusega wasser.

Puuvilja nimetus võib müüginimetusena asendada sõna „kange alkohoolne jook”, millele eelneb puuvilja nimetus, üksnes järgmiste puuviljade või marjade puhul:

Kui valitseb oht, et üks nendest müüginimetustest ei ole lõpptarbijale hõlpsasti mõistetav, kasutatakse märgistamisel sõna „kange alkohoolne jook”, millele lisatakse võimalusel selgitus.

g) Nime Williams võib kasutada ainult pirnisordist „William” valmistatud kange alkohoolse joogi müümisel.

h) Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook” või vastavalt „köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook” all. Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.

a) Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjoogid,

b) Õuntest valmistatud kange alkohoolse joogi ja pirnidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d) Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ega pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.

e) Õuntest valmistatud kangele alkohoolsele joogile ja pirnidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

a) Meest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook,

b) Meest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d) Meest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.

e) Meest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

f) Meest valmistatud kanget alkohoolset jooki võib magustada ainult meega.

a)  Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolne jook, mis on valmistatud ainult veini käärimissettest või kääritatud puuviljast destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.

b)  Hefebrand’i ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d)  Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.

e)  Hefebrand’ile ehk käärimissettest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

f) Müüginimetusele Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud kange alkohoolne jook lisatakse kasutatud tooraine nimetus.

a)  Bierbrand ehk eau de vie de bière on piiritusjook, mis on saadud ainult alla 86mahuprotsendilise alkoholisisaldusega värske õlle otsedestilleerimisel normaalrõhul, nii et destillaadil on õllest tulenevad organoleptilised omadused.

b)  Bierbrand’i ehk eau de vie de bière’i minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d)  Bierbrand ehk eau de vie de bière ei tohi olla maitsestatud.

e)  Bierbrand’ile ehk eau de vie de bière’ile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

a)  Topinambur ehk maapirnidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult maapirni mugulate (Helianthus tuberosus L.) kääritamisel ja destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.

b)  Topinambur’i ehk maapirnidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

c) Joogile ei ole lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d)  Topinambur ehk maapirnidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.

e)  Topinambur’ile ehk maapirnidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvi parandamiseks.

a) Viin on piiritusjook, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mis on saadud pärmi abil kääritades kas

mis on destilleeritud ja/või rektifitseeritud, et valikuliselt vähendada kasutatud toorainete ja käärimisel moodustunud kõrvalsaaduste organoleptilisi omadusi.

Sellele protsessile võib joogile eriliste organoleptiliste omaduste andmiseks järgneda korduv destilleerimine ja/või töötlemine asjakohaste abiainetega, muu hulgas filtreerimine läbi aktiivsöe.

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide hulk vastama I lisas sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta.

b) Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Ainsate lõhna- ja maitseainetena on lubatud lisada kääritatud toorainest saadud destillaadis sisalduvaid looduslikke lõhna- ja maitseühendeid. Lisaks võib tootele anda erilisi organoleptilisi omadusi, mis ei anna domineerivat maitset.

d) Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult alapunkti a taandes i nimetatud tooraine(te)st, kasutatakse nimetust „… toodetud”, mille ette on lisatud etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine(te) nimetus(ed). Märgis peab olema kooskõlas direktiivi 2000/13/EÜ artikli 13 lõikega 2.

a) Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolne jook (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) on piiritusjook,

b) Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolse joogi (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolne jook (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) ei tohi olla maitsestatud.

d) Leotamise ja destilleerimise teel saadud kange alkohoolse joogi (nimetusele eelneb puuvilja nimetus) märgistamisel ja esitlemisel peavad sõnad „leotamise ja destilleerimise teel saadud” olema kirjelduses, esitlemisel või märgistamisel samas kirjatüübis, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „kange alkohoolne jook (ja sellele eelnev puuvilja nimetus)” ning olema sellega samal väljal, ja pudelitel peab see olema eesmisel etiketil.

a)  Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria alapunkti a taandes ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite või muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.

b)  Geist’i (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)  Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei tohi olla maitsestatud.

a) Emajuurepiiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud emajuure destillaadist, mis omakorda on saadud emajuure juurte kääritamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi lisamisega või ilma selleta.

b) Emajuurepiiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Emajuurepiiritusjook ei tohi olla maitsestatud.

a) Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või teraviljapiirituse ja/või teravilja destillaadi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. ja/või Juniperus oxicedrus L.).

b) Kadakamarjamaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

c) Lisaks sellele võib kasutada ka teisi määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- või maitsepreparaate ja/või aromaatseid taimi või nende osi, kusjuures kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.

d) Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid võivad kanda müüginimetusi Wacholder või genebra.

a)  Gin on kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on saadud organoleptiliselt sobiva põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L.).

b)  Gin’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Gin’i valmistamiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- või maitsepreparaate, kusjuures kadakamarjamaitse peab olema ülekaalus.

d) Nimetusele „gin” võib lisada sõna „dry”, kui toode ei sisalda magusainelisandit rohkem kui 0,1 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

a) Destilleeritud gin on

▼M1

▼B

b) Destilleeritud gin’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)  Gin, mida saadakse lihtsalt essentside või lõhna- ja maitseainete lisamisega põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, ei ole destilleeritud gin.

d) Nimetusele „destilleeritud gin” võib lisada sõna „dry”, kui toode ei sisalda magusaineid suhkrusisaldusega rohkem kui 0,1 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

a)  London gin on destilleeritud gin’i tüüp:

b)  London gin’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Nimetusele London gin võib lisada sõna „dry”.

a) Köömnemaitselised piiritusjoogid saadakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel köömnetega (Carum carvi L.).

b) Köömnemaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

c) Joogile võib lisada ka teisi määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaate, kuid köömnemaitse peab seejuures olema ülekaalus.

a)  Akvavit või aquavit on köömne- ja/või tilliseemnemaitseline piiritusjook, mida on maitsestatud taime- või vürtsidestillaadiga.

b)  Akvavit’i või aquavit’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Lisaks sellele võib kasutada ka teisi määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate, kuid valdavalt peab nende jookide maitse tulenema köömnete (Carum carvi L.) ja/või aedtilli seemnete (Anethum graveolens L.) destillaadist, kusjuures keelatud on eeterlike õlide kasutamine.

d) Mõruained ei tohi maitses selgelt tuntavad olla; kuivekstrakti sisaldus 100 milliliitri kohta ei tohi olla rohkem kui 1,5 grammi.

a) Aniisimaitselisi piiritusjooke saadakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel tähtaniisi (Illicium verum Hook f.), aniisi (Pimpinella anisum L.), apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) või mõne teise sama põhilist aromaatset koostisosa sisaldava taime ekstraktiga, kusjuures kasutatakse ühte järgmistest töötlusviisidest või nende kombinatsiooni:

b) Aniisimaitseliste piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c) Aniisimaitseliste piiritusjookide valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

d) Kasutada võib ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatsete taimede seemneid, kuid aniisimaitse peab olema ülekaalus.

a)  Pastis on aniisimaitseline piiritusjook, mis sisaldab ka lagritsajuure (Glycyrrhiza spp.) looduslikke ekstrakte, samuti nii „halkoonide” nime all tuntud värvaineid kui ka glütsürritsiinhapet, mille minimaalne ja maksimaalne sisaldus ühe liitri kohta peab olema vastavalt 0,05 ja 0,5 grammi.

b)  Pastis’e minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.

c)  Pastis’e valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

d)  Pastis’e suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on alla 100 grammi ühe liitri kohta ning minimaalne ja maksimaalne anetoolisisaldus vastavalt 1,5 ja 2 grammi ühe liitri kohta.

a)  Pastis de Marseille on pastis, mille anetoolisisaldus ühe liitri kohta on 2 grammi.

b)  Pastis de Marseille minimaalne alkoholisisaldus on 45 mahuprotsenti.

c)  Pastis de Marseille valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

a)  Anis on aniisimaitseline piiritusjook, mille iseloomulik maitse tuleneb ainult aniisist (Pimpinella anisum L.) ja/või tähtaniisist (Illicium verum Hook f.) ja/või apteegitillist (Foeniculum vulgare Mill.).

b)  Anis’i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

c)  Anis’i valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

a) Destilleeritud anis on anis, mis sisaldab 28. kategooria punktis a osutatud seemnetega ja geograafiliste tähiste puhul mastiksipistaatsia ja teiste aromaatsete taimede seemnetega destilleeritud alkoholi, tingimusel et selline alkohol moodustab destilleeritud anis’i alkoholisisaldusest vähemalt 20 mahuprotsenti.

b) Destilleeritud anis’i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

c) Destilleeritud anis’i valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

a) Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühenditega ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaatidega.

b) Mõrumaitselise piiritusjoogi ehk bitter’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c) Mõrumaitselist piiritusjooki ehk bitter’it võib samuti müüa nimetusega „amer” või „bitter” kas koos mõne täiendiga või ilma.

a) Maitsestatud viin on viin, millele on antud tooraine maitsest erinev ülekaalus olev maitse.

b) Maitsestatud viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c) Maitsestatud viina võib magustada, sama liiki jookidega segada, maitsestada, laagerdada või värvida.

d) Maitsestatud viina võib müüa ka nimetuse all, mis sisaldab mis tahes ülekaalus oleva maitse nimetust koos sõnaga „viin”.

a) Liköör on piiritusjook,

b) Likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c) Likööri valmistamisel võib kasutada määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate. Ainult määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate võib siiski kasutada liköörides.

d) Ühenduses toodetud likööride esitlemisel võib kasutada järgmisi liitnimetusi juhul, kui vastavalt väljakujunenud tootmismeetoditele kasutatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi:

Nende likööride märgistamisel ja esitlemisel tuleb liitnimetus kirjutada etiketil ühele reale, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega ning sõna „liköör” tuleb kirjutada nimetuse vahetusse lähedusse vähemalt sama suurte tähtedega. Kui alkohol ei ole saadud märgitud piiritusjoogist, tuleb selle päritolu märkida etiketile liitnimetuse ja sõnaga „liköör” samale nägemisväljale kas nimetades põllumajandusliku päritoluga alkoholi liigi või sõnadega „toodetud põllumajandusliku päritoluga alkoholist” või „tootmisel on kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi”.

a) Nimetust „crème de” (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) kasutatakse likööride puhul, välja arvatud piimasaaduste puhul, mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 250 grammi liitri kohta.

b)  Crème de (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c) Selle piiritusjoogi suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.

d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.

a)  Crème de cassis on mustasõstraliköör, mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on vähemalt 400 grammi liitri kohta.

b)  Crème de cassis’ minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c)  Crème de cassis’ suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.

d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.

a)  Guignolet on liköör, mis on saadud kirsside leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis.

b)  Guignolet’ minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c)  Guignolet’ suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.

d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.

a)  Punch au rhum on liköör, mille alkoholisisaldus tuleneb ainult rummist.

b)  Punch au rhum’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c)  Punch au rhum’i suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.

d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.

a)  Sloe gin on liköör, mille valmistamiseks on laukaploome leotatud gin’is ja millele võib olla lisatud laukaploomi mahla.

b)  Sloe gin’i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.

c)  Sloe gin’i valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna-ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.

a)  Sambuca on värvitu aniisimaitseline liköör,

b)  Sambuca minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

c)  Sambuca suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju lõhna- ja maitseühendite ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.

d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.

a)  Maraschino, marrasquino või maraskino on värvitu liköör, mille maitse ja lõhn saadakse marasca kirsside destillaadist või kirsside või nende osade põllumajandusliku päritoluga alkoholis leotamise tulemusena ning mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 250 grammi liitri kohta.

b)  Maraschino, marrasquino või maraskino minimaalne alkoholisisaldus on 24 mahuprotsenti.

c)  Maraschino, marrasquino või maraskino suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.

d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.

a)  Nocino on liköör, mille maitse ja lõhn saadakse peamiselt tervete roheliste kreeka pähklite (Juglans regia L.) leotamise ja/või destilleerimise teel ning mille minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 100 grammi liitri kohta.

b)  Nocino minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

c)  Nocino suhtes kohaldatakse 32. kategoorias sätestatud eeskirju likööride lõhna- ja maitseühendite ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ kohta.

d) Müüginimetusele võib lisada sõna „liköör”.

a) Munaliköör ehk advocaat või avocat või advokat on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist ja/või piiritusest ja mille koostisse kuulub kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

b) Erandina artikli 2 lõike 1 punktist c on munalikööri ehk advocaat’i või avocat’i või advokat’i minimaalne alkoholisisaldus 14 mahuprotsenti.

c) Munalikööri ehk advocaat'i või avocat’i või advokat’i valmistamisel võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühendeid ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaate.

a) Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist ja/või piiritusest ning mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus on 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

b) Munasisaldusega likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c) Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

a)  Mistrà on aniisimaitseline või loodusliku anetooli maitseline värvitu piiritusjook,

b)  Mistrà minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti ja selle maksimaalne alkoholisisaldus on 47 mahuprotsenti.

c)  Mistrà valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

a)  Väkevä glögi ehk spritglögg on piiritusjook, mis on saadud toidutoormest põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel […] nelgi ja/või kaneeli lõhna- ja maitseainetega, kusjuures kasutatud on ühte järgmistest meetoditest: leotamine ja/või destilleerimine, alkoholi korduv destilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega, määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud, nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine või nende meetodite kombinatsioon.

b)  Väkevä glögi ehk spritglögg’i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

c) Samuti võidakse kasutada muid määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides b, d ja h määratletud teisi lõhna- ja maitseaineid, lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid eespool osutatud vürtside maitse peab olema ülekaalus.

d) Lõppsaadus ei tohi sisaldada rohkem kui 50 % veini või veinitooteid.

a)  Berenburg või Beerenburg on piiritusjook,

b)  Berenburg’i või Beerenburg’i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

c)  Berenburg’i või Beerenburg’i valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ .

a) Mee- ehk mõdunektar on piiritusjook, mis on saadud kääritatud meemeski ning mee destillaadi ja/või põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel ning selle segu, mis sisaldab vähemalt 30 mahuprotsenti kääritatud meemeskit, maitsestamisel.

b) Mee- ehk mõdunektari minimaalne alkoholisisaldus on 22 mahuprotsenti.

c) Mee- ehk mõdunektari valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning ►M1  lõhna- ja maitsepreparaate ◄ , tingimusel et mee maitse on ülekaalus.

d) Mee- ehk mõdunektarit võib magustada ainult meega.

1.  Rum-Verschnitt’i valmistatakse Saksamaal ning see on saadud rummi segamisel alkoholiga, kusjuures vähemalt 5 % lõppsaaduse alkoholisisaldusest peab tulenema rummist. Rum-Verschnitt’i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti. Rum-Verschnitt’i nimetusega toote märgistamisel ja esitlemisel peab sõna Verschnitt olema kirjelduses, esitlemisel või märgistamisel sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „Rum” ning olema sellega ühel joonel, ja pudelitel peab see olema eesmisel etiketil. Kui seda toodet müüakse väljaspool Saksamaad, peab etiketile olema märgitud selle alkoholikoostis.

2.  Slivovice’i valmistatakse Tšehhi Vabariigis ja see on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi lisamisel ploomidestillaadile enne viimast destilleerimist, kusjuures alkoholi lisatakse maksimaalselt 30 mahuprotsenti. Toote kirjeldamisel tuleb kasutada sõna „piiritusjook”, samuti võib eesmise etiketi samal nägemisväljal kasutada nimetust slivovice. Kui Tšehhi slivovice viiakse turule ühenduses, peab etiketil olema märgitud alkoholikoostis. Käesolev säte ei piira nimetuse slivovice kasutamist puuviljadest või marjadest valmistatud kangete alkohoolsete jookide puhul vastavalt 9. kategooriale.