Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02008D0376-20210725

    Consolidated text: Nõukogu otsus, 29. aprill 2008, söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (2008/376/EÜ)

    Access initial legal act
    (

    Legal status of the document In force

    )

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/376/2021-07-25

    02008D0376 — ET — 25.07.2021 — 002.001

    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    NÕUKOGU OTSUS,

    29. aprill 2008,

    söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta

    (2008/376/EÜ)

    (ELT L 130 20.5.2008, lk 7)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/955, 29. mai 2017,

      L 144

    17

    7.6.2017

    ►M2

    NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1094, 28. juuni 2021,

      L 236

    69

    5.7.2021



    ▼B

    NÕUKOGU OTSUS,

    29. aprill 2008,

    söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta

    (2008/376/EÜ)



    I

    PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Sisu

    Käesoleva otsusega nähakse ette söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmine ning sätestatakse kõnealuse programmi rakendamise mitmeaastased tehnilised suunised.



    II

    PEATÜKK

    SÖE JA TERASE TEADUSFONDI TEADUSPROGRAMM



    1.

    JAGU

    Teadusprogrammi vastuvõtmine

    Artikkel 2

    Vastuvõtmine

    Käesolevaga võetakse vastu söe ja terase teadusfondi teadusprogramm (edaspidi „teadusprogramm”).

    ▼M2

    Teadusprogrammiga toetatakse ühiseid teadusuuringuid söe- ja terasesektoris. Samuti toetatakse teadusprogrammiga peaaegu süsinikuheiteta terasetootmiseni viiva puhta terase läbimurdetehnoloogia projekte ning selliseid teadusuuringute projekte, mille eesmärk on hallata varem tegutsenud või suletavate söekaevanduste ja seotud taristu õiglast üleminekut kooskõlas õiglase ülemineku mehhanismiga ja vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artikli 4 lõikele 2. Teadusprogramm on kooskõlas liidu poliitiliste, teaduslike ja tehnoloogiliste eesmärkidega ning täiendab liikmesriikides ja liidu eksisteeriva teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi (edaspidi „teadusuuringute raamprogramm“) raames toimuvat tegevust.

    ▼B

    Soodustatakse kooskõlastamist, vastastikust täiendatavust ja sünergiat nende programmide vahel, samuti teabevahetust käesoleva programmi alusel ja teadusuuringute raamprogrammi alusel rahastatavate projektide vahel.

    Teadusprogrammiga toetatakse teadusuuringute eesmärke, mis on määratletud söe suhtes 3. jaos ja terase suhtes 4. jaos.



    2.

    JAGU

    Söe ja terase mõisted

    Artikkel 3

    Mõisted

    Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1. 

    „süsi” tähendab järgmist:

    a) 

    kivisüsi, mis hõlmab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni rahvusvahelises söe kodifitseerimise süsteemis määratletud kõrge ja keskmise kvaliteediga A-sütt (subbituminoossed söed);

    b) 

    kivisöebrikett;

    c) 

    koks ja poolkoks kivisöest;

    d) 

    pruunsüsi, mis hõlmab eespool nimetatud kodifitseerimissüsteemis määratletud madala kvaliteediga C-sütt (või ortoligniiti) ja madala reitinguga B-sütt (või metaligniiti);

    e) 

    pruunsöebriketid;

    f) 

    koks ja poolkoks pruunsöest;

    g) 

    põlevkivi.

    2. 

    „teras” tähendab järgmist:

    a) 

    raua ja terase tootmise toormaterjalid, näiteks rauamaak, rauakäsn ja rauajäätmed;

    b) 

    malm (sealhulgas kuum metall) ja ferrosulamid;

    c) 

    toorraud ja rauast pooltooted, tavaline või eriteras (sealhulgas taaskasutatavad tooted või tooted edasiseks valtsimiseks), näiteks vedel terasevalu pidevvaluna või muul moel, ja sellised pooltooted nagu valuplokid, kangid, latid, plaadid ja ribad;

    d) 

    rauast kuumtooted, tavaline või eriteras (kaetud või katmata tooted, välja arvatud terasest valandid, sepised ja pulbermetallurgiatooted), näiteks rööpad, sulundkonstruktsioonid, profiilvaltsmetall, latid, valtstraat, plaadid ja universaalplaadid, lindid ja lehed ning ümartoru- ja nelikanttoru-profiilteras;

    e) 

    rauast, tavalisest või eriterasest (kaetud või katmata) lõpptooted, näiteks külmvaltsitud ribad ja lehed ning elektrotehniline lehtteras;

    f) 

    tooted terase esimesest töötlusetapist, mis võivad parandada eespool nimetatud raua- ja terasetoodete konkurentsiolukorda, näiteks torutooted, tõmmatud ja poleeritud tooted, külmvaltsitud ja külmvormitud tooted.



    3.

    JAGU

    Sütt käsitlevate teadusuuringute eesmärgid

    ▼M2

    Artikkel 4

    Söesektori ja -piirkondade õiglase ülemineku toetamine

    1.  

    Teadusprojektid toetavad üleminekut kliimaneutraalsele liidu majandusele 2050. aastaks, eesmärgiga toetada järkjärgulist fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, arendada alternatiivseid tegevusi endistes kaevandustes ning vältida või käsitleda suletavate söekaevanduste, varem tegutsenud söekaevanduste ja nende ümbruse keskkonnakahju. Projektides käsitletakse eelkõige järgmist:

    a) 

    süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate väljatöötamine ja katsetamine;

    b) 

    maapõueenergia kasutamine endistes söekaevandustes;

    c) 

    varem tegutsenud või suletavate söekaevanduste kaevandusjäätmete ja -jääkide mitteenergeetiline kasutamine ja nendest tooraine tootmine, tagades nõuetekohaselt, et nende kliima-, keskkonna- ja tervisemõju on viidud miinimumini ja on väiksem kui alternatiivsetel lahendustel;

    d) 

    endiste kivi- ja pruunsöekaevanduste ning söega seotud taristu, sh energiavarustusteenuste kohandamine kooskõlas kliimaneutraalse ja keskkonnahoidliku üleminekuga;

    e) 

    tõhusate ümber- ja täiendusõppe programmide arendamise edendamine tööjõu puhul, keda mõjutab järkjärguline söe kasutamisest loobumine, hõlmates söesektoris töötava või varasemalt töötanud tööjõu koolitamist ja ümberõpet käsitlevaid teadusuuringuid.

    2.  
    Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa juhtpositsiooni tugevdamisele varem tegutsenud söekaevanduste ja söega seotud taristu ülemineku haldamisel tehnoloogiliste ja mittetehnoloogiliste lahenduste kaudu, toetades tehnoloogiasiiret ja muud kui tehnoloogiasiiret. Kõnealuste eesmärkidega teadusuuringutest saadakse reaalset kliima- ja keskkonnakasu kooskõlas eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

    Artikkel 5

    Tervisekaitse ja ohutuse parandamine

    1.  
    Artiklites 4 ja 6 osutatud tegevusi hõlmavates projektides võetakse arvesse suletavate ja varem tegutsenud söekaevanduste ohutust puudutavaid probleeme, eesmärgiga parandada töötingimusi, töötervishoidu ja tööohutust ning tervisele kahjulikke keskkonnaprobleeme.
    2.  
    Teadusprojektides keskendutakse kaevandustegevusega seotud haigustele, eesmärgiga parandada üleminekuetapis söepiirkondades elavate isikute tervist. Samuti tagatakse teadusprojektidega kaitsemeetmed kaevanduste sulgemisel ja varem tegutsenud kaevandustes.

    Artikkel 6

    Üleminekutapis söekaevanduste keskkonnamõju vähendamine

    1.  
    Teadusprojektidega püütakse vähendada suletavate ja varem tegutsenud söekaevanduste mõju atmosfäärile, veele ja pinnasele. Teadusuuringud on suunatud loodusvarade säilitamisele ja taastamisele tulevaste põlvkondade jaoks ning suletavate söekaevanduste ja varem tegutsenud kaevanduste keskkonnamõju vähendamisele.
    2.  

    Eelistatakse projekte, millel on vähemalt üks järgmistest eesmärkidest:

    a) 

    uued ja täiustatud tehnoloogiad, et vältida suletavate söekaevanduste, varem tegutsenud kaevanduste ja nende ümbruse (sealhulgas atmosfääri, maa, pinnase ja vee) keskkonnareostust, sh metaanileket;

    b) 

    suletavatest söemaardlatest lähtuvate kasvuhoonegaaside, eelkõige metaani kogumine, heite vältimine ja vähendamine;

    c) 

    suletavatest ja varem tegutsenud söekaevandustest saadud kaevandusjäätmete, lendtuha ja väävlitustamissaaduste, asjakohasel juhul ka muude jäätmeliikide käitlemine ja korduskasutamine;

    d) 

    jäätmepuistangute korrastamine ning söe tootmis- ja tarbimisjääkide tööstuslik kasutamine üleminekuetapis söepiirkondades;

    e) 

    põhjavee kaitse ja kaevandusest ärajuhitava vee puhastamine;

    f) 

    sütt kasutanud endiste rajatiste või suletavate rajatiste ja nende ümbruse keskkonna, eelkõige vee, maa, pinnase ja bioloogilise mitmekesisuse taastamine;

    g) 

    pealmaarajatiste lühi- ja pikaajaline kaitse maapinna vajumise ja liikumise mõjude eest.

    ▼M2 —————

    ▼B



    4.

    JAGU

    Terast käsitlevate teadusuuringute eesmärgid

    ▼M2

    Artikkel 8

    Uued, kestlikud ja vähese süsinikuheitega terase valmistamise ja viimistlemise protsessid

    Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse eesmärk peab olema arendada, tutvustada ja täiustada peaaegu süsinikuheiteta terasetootmisprotsesse toote kvaliteedi ja tootlikkuse parandamiseks. Soovitud tegevuste lahutamatuks osaks peab olema heitkoguste, energiatarbimise, CO2 jalajälje ja muu keskkonnamõju oluline vähendamine ning ressursside säilitamise parandamine. Teadusprojektid peaksid tegelema ühe või mitme järgmise valdkonnaga:

    a) 

    uued ja täiustatud peaaegu süsinikuheiteta murrangulised raua ja terase valmistusprotsessid ja -toimingud, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu süsinikdioksiidi otsesele vältimisele ja/või selle arukale kasutamisele;

    b) 

    teraseprotsessi või protsessiahela optimeerimine (sh rauamaagi redutseerimine ja eelredutseerimise, raua ja terase valmistamine, ringlusse võetud vanametalli sulatamisel põhinevad protsessid, teisese metallurgia, valu-, valtsimis-, viimistlus- ja pindamistoimingud) mõõtevahendite, vahe- ja lõppsaaduste omaduste tuvastamise, modelleerimise, juhtimise ja automatiseerimise, sh digitaliseerimise, suurandmete kasutamise, tehisintellekti ning muu tipptehnoloogia kaudu;

    c) 

    teraseprotsessi integreerimine ja protsessi tõhusus peaaegu süsinikuheiteta terasetootmises;

    d) 

    terase tootmise vahendite hooldamine ja töökindlus;

    e) 

    terase ringlussevõetavuse, ringlussevõtu ja korduskasutamise suurendamise ning ringmajanduse väljaarendamise tehnoloogiad;

    f) 

    terasetootmise energiatõhususe suurendamise tehnoloogiad heitsoojuse taaskasutuse, energiakao vältimise, hübriidküttetehnoloogia ja energiajuhtimislahenduste abil;

    g) 

    raua- ja terasevalmistusprotsesside uuenduslikud tehnoloogiad ja lahendused, millega edendatakse sektoritevahelisi tegevusi, ja tutvustusprojektid, millega integreeritakse süsinikuheiteta energiatootmist või aidatakse kaasa saastevaba vesiniku põhisele majandusele.

    Artikkel 9

    Täiustatud teraseliigid ja -rakendused

    Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus keskenduvad terasekasutajate nõuetele vastamisele, et töötada välja uued peaaegu süsinikuheiteta tooted, ning uute turuvõimaluste loomisele, vähendades samal ajal heitkoguseid ja keskkonnamõju. Artiklis 8 osutatud tehnoloogiate kontekstis tegelevad teadusprojektid ühe või mitme järgmise valdkonnaga, eesmärgiga pakkuda liidus peaaegu süsinikuheiteta ja kestlikke terasetootmisprotsesse:

    a) 

    uued täiustatud teraseliigid;

    b) 

    terase omaduste (näiteks mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste) täiustamine, edasiseks töötlemiseks, eri rakendusteks ja eri töötingimusteks sobivuse täiustamine;

    c) 

    kasutusea pikendamine, eelkõige parandades terase ja terasstruktuuride vastupidavust kuumusele ja korrosioonile, mehaanilisele ja termilise väsimusele ja muudele kahjulikele mõjudele;

    d) 

    mikrostruktuuride, mehaaniliste omaduste ja tootmisprotsesside simuleerivad prognoosmudelid;

    e) 

    terase ja muude materjalide stantsimise, keevitamise ja ühendamise tehnoloogiad;

    f) 

    katse- ja hindamismeetodite standardimine;

    g) 

    kõrgtehnoloogiline teras sellistes valdkondades kasutamiseks nagu liikuvus, sh kestlikkus, ökodisainimeetodid, moderniseerimine, kergdisain ja ohutuslahendused.

    Artikkel 10

    Ressursside säilitamine, keskkonnakaitse ja ringmajandus

    Ressursside säilitamine, ökosüsteemi kaitse, ringmajandusele üleminek ning ohutusküsimused peavad olema teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse lahutamatuks osaks nii terase tootmise kui ka kasutamise valdkonnas. Teadusprojektid peaksid tegelema ühe või mitme järgmise valdkonnaga:

    a) 

    eri allikatest pärit vanaraua ja kõrvalsaaduste ringlussevõtu ja terasejäätmete kvaliteedi parandamise tehnoloogiad;

    b) 

    jäätmekäitlus ning väärtusliku teisese toorme, sh räbu, taaskasutus terasetehases ja sellest väljaspool;

    c) 

    reostustõrje ja keskkonnakaitse töökohal ja terasetehases ning nende ümbruses (gaasilised, tahked või vedelad heitmed, veemajandus, müra, lõhnad, tolm jne);

    d) 

    teraseliikide ja monteeritavate struktuuride kavandamine, mis võimaldaksid terast ringlussevõtuks või korduskasutamiseks hõlpsalt taaskasutada;

    e) 

    terasetootmisest lähtuvate protsessigaaside kasutamine ja heitgaaside kõrvaldamine;

    f) 

    olelusringi hindamine ja olelusringil põhinev lähenemine terase tootmisele ja kasutamisele.

    ▼M2

    Artikkel 10a

    Tööjõu ja töötingimuste haldamine

    Teadusprojektid peaksid tegelema ühe või mitme järgmise valdkonnaga:

    a) 

    pädevuste arendamine ja levitamine, et pidada sammu uute peaaegu süsinikuheiteta terasetootmise protsessidega, näiteks digitaliseerimisega, ning kajastada elukestva õppe põhimõtet;

    b) 

    töötingimuste, sh tervisekaitse, ohutuse ja ergonoomika parandamine töökohal ja selle ümbruses.

    ▼B



    III

    PEATÜKK

    MITMEAASTASED TEHNILISED SUUNISED



    1.

    JAGU

    Osalemine

    Artikkel 11

    Liikmesriigid

    Teadusprogrammis võivad osaleda ja finantsabi taotleda liikmesriigi territooriumil alalist elukohta või asukohta omavad ettevõtjad, riigiasutused, teadusasutused või kesk- või kõrgharidusasutused või muud õigussubjektid, sealhulgas füüsilised isikud, eeldusel et nad soovivad läbi viia TTA tegevust või suudavad anda olulise panuse sellisesse tegevusse.

    Artikkel 12

    Kandidaatriigid

    Kandidaatriikide ettevõtjad, riigiasutused, teadusasutused või kesk- või kõrgharidusasutused või muud õigussubjektid, sealhulgas füüsilised isikud, võivad osaleda teadusprogrammist finantsabi saamata, kui see ei ole sätestatud teisiti asjakohastes Euroopa lepingutes või nende lisaprotokollides ning erinevate assotsiatsiooninõukogude otsustes.

    Artikkel 13

    Kolmandad riigid

    Kolmandate riikide ettevõtjad, riigiasutused, teadusasutused või kesk- või kõrgharidusasutused või muud õigussubjektid, sealhulgas füüsilised isikud, võivad osaleda üksikprojektide alusel teadusprogrammist finantsabi saamata, eeldusel et osalemine on ühenduse huvides.



    2.

    JAGU

    Toetuskõlblikud tegevused

    Artikkel 14

    Teadusprojektid

    Teadusprojekti eesmärk on katta uurimis- ja eksperimentaaltööd, mille eesmärk on saada uusi teadmisi, et hõlbustada konkreetsete praktiliste eesmärkide saavutamist, näiteks uute toodete, tootmisprotsesside või teenuste väljaarendamine.

    Artikkel 15

    Katseprojektid

    Katseprojekti iseloomustab sobiva suurusega rajatise või selle olulise osa ehitamine, kasutamine ja arendamine, kasutades piisava suurusega komponente, et uurida teoreetiliste või laboratoorsete tulemuste rakendamise võimalust ja/või suurendada tehniliste ja majandusandmete usaldusväärsust, mis on vajalikud edasiliikumiseks näidisetappi ja teatavatel juhtudel tööstus- ja/või kaubandusetappi.

    Artikkel 16

    Näidisprojektid

    Näidisprojekti iseloomustab tööstuslikus mõõtkavas rajatise või selle märkimisväärse osa ehitamine ja/või kasutamine, et viia kokku kõik tehnilised ja majandusandmed eesmärgiga võtta tehnoloogia tööstuslikku ja/või kaubanduslikku kasutusse vähima riskiga.

    Artikkel 17

    Täiendavad meetmed

    Täiendavad meetmed on seotud saadud teadmiste kasutamise edendamisega või projekti või teadusprogrammi põhieesmärkide raames temaatiliste seminaride või konverentside organiseerimisega.

    ▼M2

    Artikkel 17a

    Euroopa partnerlused

    1.  
    Osa teadusprogrammist, täpsemalt teadusuuringuid seoses läbimurdetehnoloogiaga CO2 heitkoguste vähendamiseks terasetööstuse sektoris võib rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 artiklis 10 ja III lisas ( 1 ) sätestatud õigusnormide kohaselt kehtestatud Euroopa programmipartnerluste kaudu.
    2.  
    Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab Euroopa programmipartnerlus liikmesriikide varasel kaasamisel võetud algatust, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega (näiteks tööstus, ülikoolid, teadusasutused, kohaliku, piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid) kohustuvad ühiselt toetama teadusprogrammi väljatöötamist ja rakendamist. Euroopa programmipartnerlused luuakse komisjoni ja selliste avaliku ja/või erasektori partnerite vaheliste vastastikuse mõistmise memorandumite või lepinguliste kokkulepete alusel, milles täpsustatakse partnerluse eesmärgid, partnerite kohustused seoses nende rahaliste ja/või mitterahaliste panustega, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused. Need hõlmavad partnerite ja teadusprogrammiga rakendatava täiendavate teadustegevuste kindlaksmääramist.
    3.  
    Euroopa programmipartnerluste raames võidakse teadusprogrammist rahastada käesoleva jao kohaseid rahastamiskõlblikke tegevusi artiklis 30 ettenähtud vormis. Lisaks võidakse rahastada auhindade kujul.
    4.  
    Käesoleva jao kohaste tegevuste rahastamine toimub artikli 25 lõigetes 2 ja 3 osutatud konkursikutsete alusel.

    ▼B

    Artikkel 18

    Tugi- ja ettevalmistustegevused

    Tugi- ja ettevalmistustegevused on tegevused, mis on teadusprogrammi kindla ja tõhusa haldamise seisukohast asjakohased, nagu artiklites 27 ja 28 osutatud ettepanekute hindamine ja valik, artiklis 38 osutatud perioodiline järelevalve ja hindamine, uuringud, teadusprogrammi alusel rahastatavate seotud projektide rühmitamine või võrgustiku loomine.

    Kui tundub olevat asjakohane, võib komisjon tugi- ja ettevalmistustegevuste osas abistamiseks nimetada sõltumatu ja kõrge kvalifikatsiooniga eksperdi.



    3.

    JAGU

    Teadusprogrammi haldamine

    Artikkel 19

    Haldamine

    Teadusprogrammi haldab komisjon. Teda abistavad söe- ja terasekomitee, söe ja terase nõuanderühmad ning söe ja terase tehnikarühmad.

    Artikkel 20

    Söe ja terase nõuanderühmade moodustamine

    Söe ja terase nõuanderühmad (edaspidi „nõuanderühmad”) on sõltumatud tehnikanõuanderühmad.

    ▼M1

    Artikkel 21

    Nõuanderühmade ülesanded

    Nõuanderühmad annavad komisjonile asjaomast nõu järgmistes söe ja terasega seotud TTA küsimustes:

    a) 

    teadusprogrammi üldine areng, artikli 25 lõikes 3 osutatud infopakett ja edasised suunised;

    b) 

    järjepidevus ja võimalik kattumine muude TTA programmidega liidu ja riigi tasandil;

    c) 

    suunavate põhimõtete kehtestamine TTA projektide järelevalveks;

    d) 

    eriprojektide raames tehtava töö olulisus;

    e) 

    II peatüki 3. ja 4. jaos loetletud teadusprogrammi teadustöö eesmärgid;

    f) 

    infopaketis loetletud iga-aastased esmatähtsad eesmärgid ja vajaduse korral artikli 25 lõikes 2 nimetatud temaatiliste konkursikutsetega seotud esmatähtsad eesmärgid;

    g) 

    käsiraamatu koostamine TTA tegevuse hindamiseks ja valikuks artiklite 27 ja 28 kohaselt;

    h) 

    TTA tegevuse kohta tehtavate ettepanekute hindamisega seotud eeskirjad, menetlused ja tõhusus;

    i) 

    artiklis 24 osutatud tehnikarühmade arv, pädevus ja korraldus;

    j) 

    artikli 25 lõikes 2 nimetatud temaatiliste konkursikutsete koostamine;

    k) 

    muud meetmed, kui komisjon nõuab nende rakendamist.

    Artikkel 22

    Nõuanderühmade koosseis

    1.  
    Iga nõuanderühm moodustatakse kooskõlas lisas esitatud tabelitega. Nõuanderühmade liikmed on isikud, kelle nimetab ametisse komisjon ja kelle eesmärk on esindada sidusrühmade ühishuve. Nad ei esinda üksikut sidusrühma, vaid väljendavad eri sidusrühmade organisatsioonide ühist arvamust.

    Liikmed nimetatakse ametisse 42 kuuks. Liikmeid, kes ei suuda enam rühma aruteludes tõhusalt osaleda, kes astuvad tagasi või kes isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustavad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, iseäranis teavet, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente, ei kutsuta enam osalema nõuanderühmade koosolekutele ning ülejäänud ametiajal võidakse nad asendada.

    2.  
    Nõuanderühma liikmed valitakse nende ekspertide hulgast, kes on pädevad II peatüki 3. ja 4. jaos osutatud valdkondades ning kes on vastanud avalikule kandideerimiskutsele. Need eksperdid võidakse ametisse nimetada ka lisas esitatud tabelites osutatud üksuste või liikmesriikide ettepanekul.

    Nad peavad olema tegevad asjaomases valdkonnas ja teadlikud tööstusharu prioriteetidest.

    3.  
    Igas nõuanderühmas on komisjoni eesmärk tagada suur pädevus, samuti asjaomaste tegevus- ja huvivaldkondade tasakaalustatud esindatus ning soo ja geograafilise päritolu võimalikult tasakaalustatud esindatus, võttes arvesse nõuanderühmade eriülesandeid, nõutavat pädevusala ja ekspertide valimismenetluse tulemust.

    ▼B

    Artikkel 23

    Nõuanderühmade koosolekud

    Komisjon on nõuanderühmade koosolekute korraldajaks ja eesistujaks ning tagab ka sekretariaaditeenused.

    Vajaduse korral võib eesistuja paluda liikmetel hääletada. Igal liikmel on üks hääl. Eesistuja võib vajaduse korral kutsuda koosolekutele külaliseksperte või vaatlejaid. Külalisekspertidel ja vaatlejatel hääleõigus puudub.

    Vajaduse korral, näiteks nõuandmine küsimustes, mis on olulised nii söe- kui ka terasesektoris, peavad kaks nõuanderühma ühisnõupidamisi.

    ▼M1

    Artikkel 24

    Söe ja terase tehnikarühmade moodustamine ja ülesanded

    1.  
    Söe ja terase tehnikarühmad („tehnikarühmad“) toetavad komisjoni teadus- ja katse- või näidisprojektide järelevalve küsimustes.

    Tehnikarühmade liikmed nimetab isikuliselt ametisse komisjon.

    Liikmeid, kes ei suuda enam rühma aruteludes tõhusalt osaleda, kes astuvad tagasi või kes isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustavad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, iseäranis teavet, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente, ei kutsuta enam osalema tehnikarühmade koosolekutele.

    2.  
    Tehnikarühma liikmed valitakse nende ekspertide hulgast, kes on pädevad teadusstrateegias, juhtimises või tootmises II peatüki 3. ja 4. jaos osutatud valdkondades ning kes on vastanud avalikele kandideerimiskutsetele.

    Nad peavad olema tegevad asjaomases valdkonnas ja vastutama asjaomastes sektorites teadusstrateegia, juhtimise või tootmise eest.

    3.  
    Igas tehnikarühmas on komisjoni eesmärk tagada suur erialane pädevus, samuti asjaomaste tegevusvaldkondade tasakaalustatud esindatus ning soo ja geograafilise päritolu võimalikult tasakaalustatud esindatus, võttes arvesse tehnikarühmade eriülesandeid, nõutavat pädevusala ja ekspertide valimismenetluse tulemust. Tehnikarühma liikmeks olemine ei välista hindamiseksperdiks olemist.

    Komisjon tagab, et on kehtestatud eeskirjad ja menetlused, mis aitavad vajalikul määral vältida ja lahendada nende tehnikarühmade liikmete huvide konflikte, kellele on antud ülesandeks eriprojekti hinnata. Kõnealuste menetlustega tagatakse ka võrdne ja õiglane kohtlemine kogu projektide järelevalveprotsessi jooksul.

    Tehnikarühmade koosolekuid korraldatakse võimaluse korral kohtades, kus on võimalik kõige paremini tagada projektide järelevalve ja tulemuste hindamine.

    ▼B



    4.

    JAGU

    Teadusprogrammi rakendamine

    ▼M1

    Artikkel 25

    Konkursikutse

    1.  
    Konkursikutse avaldatakse igal aastal. Taotluste esitamise alguskuupäev avaldatakse lõikes 3 osutatud infopaketis. Hindamiseks esitatavate taotluste esitamise tähtaeg on iga aasta 15. september, kui ei ole märgitud teisiti. Kui 15. september langeb nädalavahetusele või see on reede või esmaspäev, viiakse tähtaeg automaatselt üle 15. septembrile järgnevale esimesele tööpäevale. Esitamise tähtaeg avaldatakse lõikes 3 osutatud infopaketis.
    2.  
    Kui komisjon otsustab artikli 41 punktide d ja e kohaselt muuta käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtaega või esitada temaatilisi konkursikutseid, avaldab ta kõnealuse teabe Euroopa Liidu Teatajas.

    Temaatilises konkursikutses tuleb ära märkida taotluse esitamise kuupäev ja üksikasjad, sealhulgas asjaolu, kas konkurss toimub ühes või kahes etapis, taotluste hindamise prioriteedid, kavandatav rahastamise maht ning vajaduse korral artiklites 14–18 osutatud toetuskõlblike projektide liik.

    3.  
    Komisjon peab tagama, et konkursikutse avaldamise ajaks oleks kõigil võimalikel osalejatel kasutada piisavalt suuniseid ja teavet, eelkõige komisjoni veebisaidilt kättesaadava infopaketi kaudu. Kõnealuse infopaketi paberkoopia saab samuti taotluse korral komisjonist.

    Infopaketis nähakse ette teave üksikasjalike osalemiseeskirjade, taotluste ja projektide haldamise metoodika, taotlusvormide, taotluste esitamise eeskirjade, näidistoetuslepingute, toetuskõlblike kulude, suurima lubatava finantsabi, makseviiside ja teadusprogrammi iga-aastaste esmatähtsate eesmärkide kohta.

    Taotlused esitatakse komisjonile vastavalt infopaketis sätestatud eeskirjadele.

    ▼B

    Artikkel 26

    Taotluste sisu

    Taotlused peavad olema seotud II peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud teadustööalaste eesmärkidega ja vajaduse korral artikli 25 lõike 3 kohaste infopaketis loetletud esmatähtsate eesmärkidega või artikli 25 lõikes 2 nimetatud temaatilistes konkursikutsetes määratletud esmatähtsate eesmärkidega.

    Iga taotlus sisaldab kavandatava projekti üksikasjalikku kirjeldust ja täielikku teavet eesmärkide, partnerite (sealhulgas iga partneri täpse rolli), haldusstruktuuri, oodatavate tulemuste ja loodetavate rakenduste kohta ning hinnangut oodatavatele tööstuslikele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele hüvedele.

    Kavandatav kogumaksumus ja selle jaotumine peab olema realistlik ja tõhus ning eeldatakse, et projektil on soodne kulude ja tulude suhe.

    Artikkel 27

    Taotluste hindamine

    Komisjon tagab taotluste konfidentsiaalse, õiglase ja erapooletu hindamise.

    ▼M1

    Komisjon tagab, et käsiraamat TTA tegevuse hindamiseks ja valikuks tehakse kättesaadavaks kõikidele potentsiaalsetele osalejatele.

    ▼B

    Artikkel 28

    Taotluste valik ja projektide järelevalve

    1.  
    Komisjon registreerib saadud taotlused ja kontrollib nende tingimustele vastavust.
    2.  
    Komisjon annab taotlustele hinnangu sõltumatute ekspertide abil.

    ▼M1

    3.  
    Komisjon koostab loetelu taotlustest, mis on pandud paremusjärjekorda.

    ▼B

    4.  
    Otsuse projektide valiku ja raha eraldamise kohta teeb komisjon. Kui ühenduse osa teadusprogrammi meetmete rahastamisel on hinnanguliselt 0,6 miljonit eurot või rohkem, kohaldatakse artikli 41 punkti a.
    5.  
    Komisjon, keda abistavad artiklis 24 osutatud tehnikarühmad, teeb projektide ja tegevuse järelevalvet.

    Artikkel 29

    Toetuslepingud

    Toetusleping sõlmitakse selliste projektide kohta, mis põhinevad artiklites 14–18 määratletud valitud taotlustel, meetmetel ja tegevustel. Toetuslepingud põhinevad komisjoni koostatud asjakohastel näidistoetuslepingutel, võttes vajaduse korral arvesse asjaomase tegevuse olemust.

    Toetuslepingutes määratletakse teadusprogrammi raames toetuskõlblike kulude alusel tehtav rahaeraldus, samuti eeskirjad, mis käsitlevad kulude aruannet, raamatupidamiskontode sulgemist ja raamatupidamisaruandeid. Lisaks on nendes ette nähtud sätted juurdepääsuõiguste ning teabe levitamise ja kasutamise kohta.

    ▼M1

    Artikkel 29a

    Meetmete rakendamine

    1.  
    Osalejad rakendavad meetmeid kooskõlas kõikide käesolevas otsuses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 2 ) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012, ( 3 ) konkursikutses ja toetuslepingus sätestatud tingimuste ja kohustustega.
    2.  
    Osalejad ei tohi võtta käesoleva otsuse või toetuslepinguga vastuolus olevaid kohustusi. Kui üks osaleja ei täida meetme tehnilise rakendamise kohustusi, peavad kohustused täitma teised osalejad ilma liidu täiendava toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad nendest kohustustest sõnaselgelt vabastab. Osalejad tagavad komisjoni õigeaegse teavitamise kõikidest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada meetme rakendamist või liidu huve.
    3.  
    Osalejad rakendavad meedet ja võtavad selleks kõik vajalikud ja põhjendatud meetmed. Neile antakse õigel ajal meetme rakendamiseks vajalikud asjakohased vahendid. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võivad nad paluda kolmandatel isikutel, sealhulgas alltöövõtjatel, teha meetme raames tööd. Osaleja vastutab tehtud töö eest komisjoni ning muude osalejate ees.
    4.  
    Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaks määratud juhtudel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik täpselt ette näha toetuslepingu jõustumise ajal.
    5.  
    Kolmandad isikud (v.a alltöövõtjad) võivad teha meetme raames tööd toetuslepingus märgitud tingimustel. Kolmas isik ja tema tehtav töö peavad olema kindlaks määratud toetuslepingus.

    Kõnealuste kolmandate isikute kulusid võib käsitada toetuskõlblikuna, kui kolmas isik vastab järgmistele tingimustele:

    a) 

    ta oleks toetuskõlblik, kui tegemist oleks osalejaga;

    b) 

    ta on seotud üksus või on osalejaga õiguslikult seotud, mis tähendab koostööd ka väljaspool meedet;

    c) 

    ta on märgitud toetuslepingus ning

    d) 

    ta järgib osaleja suhtes toetuslepingu alusel kohaldatavaid kulude toetuskõlblikkuse ja kontrolli eeskirju.

    6.  
    Osalejad järgivad nende riikide õigus- ja haldusnorme ning eetikanõudeid, kus meedet rakendatakse. Vajaduse korral taotlevad osalejad enne meetme alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu.

    ▼B

    Artikkel 30

    Rahaline toetus

    1.  
    Teadusprogramm põhineb jaotatud kuludega TTA toetuslepingutel. Kogu rahaline toetus, sealhulgas mis tahes lisavahendid riigieelarvest, vastab kohaldatavatele riigiabi eeskirjadele.
    2.  
    Vallas- või kinnisvara soetamiseks või toetus- ja ettevalmistavate meetmete rakendamiseks vajalike tööde tegemiseks ja teenuste saamiseks võib kasutada riigihankelepinguid.
    3.  

    Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, on suurim rahaline kogutoetus, väljendatuna protsentides artiklites 31–35 määratletud toetuskõlblikest kuludest:

    a) 

    teadusprojektide puhul kuni 60 %;

    b) 

    katse- ja näidisprojektide puhul kuni 50 %;

    c) 

    täiendavate meetmete ning toetus- ja ettevalmistavate meetmete puhul kuni 100 %.

    Artikkel 31

    Toetuskõlblikud kulud

    1.  

    Toetuskõlblikud on järgmised kulud:

    a) 

    seadmete kulud;

    b) 

    tööjõukulud;

    c) 

    tegevuskulud;

    d) 

    kaudsed kulud.

    2.  
    Toetuskõlblikud on ainult tegelikud kulud, mis on toetuslepingu tingimuste kohaselt projekti elluviimisel tehtud. Toetusesaajad, projektiga seotud teised toetusesaajad ja alltöövõtjad ei saa kajastada kuludena eelarvelisi ega kommertshindu.

    Artikkel 32

    Seadmete kulud

    Projekti elluviimisega otseselt seotud seadmete ostmise või rentimise kulud hüvitatakse otsekuludena. Toetuskõlblikud kulud seadmete liisimiseks ei tohi ületada nende toetuskõlblikke ostukulusid.

    ▼M1

    Artikkel 33

    Personalikulud

    Toetuskõlblikud personalikulud on üksnes otseselt meetmega seotud tööd tegevate isikute tegelike töötundidega seotud kulud.

    Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omanike ja teiste mitte palka saavate füüsiliste isikute tööjõukulud võib hüvitada ühikukulude alusel.

    ▼B

    Artikkel 34

    Tegevuskulud

    Projekti elluviimisega seotud otsesed tegevuskulud piirduvad üksnes järgmisega:

    a) 

    toorained;

    b) 

    tarbekaubad;

    c) 

    energia;

    d) 

    toorainete, tarbekaupade, seadmete, toodete, lähteainete või kütuse transport;

    e) 

    olemasolevate seadmete hooldus, remont, ümberehitamine või -kujundamine;

    f) 

    infotehnoloogia- ja muud eriteenused;

    g) 

    seadmete rentimine;

    h) 

    analüüsid ja katsed;

    i) 

    temaatiliste seminaride korraldamine;

    j) 

    raamatupidamisaruanded ja pangatagatis;

    k) 

    teadmiste kaitse;

    l) 

    kolmandate poolte abi.

    Artikkel 35

    Kaudsed kulud

    Kõik muud kulud, nagu üldkulud, mis võivad tekkida seoses projektiga ja mis ei ole täpselt nimetatud eelnevates kategooriates, sealhulgas reisi- ja majutuskulud, kaetakse kindla suurusega summast, mis moodustab 35 % artiklis 33 osutatud toetuskõlblikest tööjõukuludest.



    5.

    JAGU

    Teadustegevuse hindamine ja järelevalve

    Artikkel 36

    Tehnilised aruanded

    Artiklites 14, 15 ja 16 osutatud teadus-, katse- ja näidisprojektide kohta koostavad toetusesaajad korrapäraselt aruandeid. Aruandeid kasutatakse tehtud tehniliste edusammude kirjeldamiseks.

    Töö lõpetamisel esitavad toetusesaajad lõpparuande, mis sisaldab hinnangut kasutusvõimaluste ja mõju kohta. Komisjon avaldab aruande täielikult või osaliselt sõltuvalt projekti strateegilisest tähtsusest ja pärast seda, kui ta on vajaduse korral konsulteerinud asjaomase nõuandekomiteega.

    Komisjon võib nõuda, et toetusesaajad esitaksid lõpparuanded artiklis 17 osutatud täiendavate meetmete ning artiklis 18 osutatud abi- ja ettevalmistavate meetmete kohta, ning võib otsustada need avaldada.

    Artikkel 37

    Iga-aastane läbivaatamine

    Komisjon vaatab igal aastal läbi teadusprogrammi tegevused ja TTA töö edusammud. Läbivaatust sisaldav aruanne edastatakse söe- ja terasekomiteele.

    Komisjon võib määrata sõltumatud ja kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid, kes teda iga-aastase aruande läbivaatamisel abistavad.

    Artikkel 38

    Teadusprogrammi järelevalve ja hindamine

    1.  
    Komisjon teeb teadusprogrammi üle järelevalvet ja annab hinnangu eeldatavale kasule. Selle kohta koostatakse aruanne 2013. aasta lõpuks ja seejärel iga seitsme aasta möödumisel. Infopakett avalikustatakse ühenduse teadus- ja arendustegevuse teabeteenistuse (Cordis) kaudu või asjaomasel veebisaidil.
    2.  
    Komisjon annab teadusprogrammile hinnangu iga seitsmeaastase perioodi jooksul rahastatud projekti lõpetamisel. Samuti hinnatakse TTA kasu ühiskonnale ja asjaomastele sektoritele. Hindamisaruanne avaldatakse.
    3.  
    Lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalve tegemisel ja hinnangu andmisel aitavad komisjoni tema poolt ametisse nimetatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertidest koosnevad rühmad.

    ▼M2

    Artikkel 39

    Sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamine

    Artiklis 18, artikli 28 lõikes 2 ja artiklis 38 osutatud sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 4 ) artiklit 237.

    ▼B



    IV

    PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 40

    Mitmeaastaste tehniliste suuniste läbivaatamine

    III peatükis ette nähtud mitmeaastased tehnilised suunised vaadatakse läbi iga seitsme aasta järel; esimene periood lõpeb 31. detsembril 2014. Sel eesmärgil ja hiljemalt iga seitsmeaastase perioodi viimase aasta esimese kuue kuu jooksul annab komisjon mitmeaastaste tehniliste suuniste toimimisele ja tõhususele uue hinnangu ja teeb vajaduse korral ettepanekuid muudatuste tegemiseks.

    Kui komisjon peab vajalikuks, võib ta teha ümberhindamisi ja esitada nõukogule ettepanekuid mis tahes kohaste muudatuste tegemiseks enne seitsmeaastase perioodi lõppemist.

    Artikkel 41

    Rakendusmeetmed

    Komisjon võtab artikli 42 lõikes 2 osutatud korras vastu järgmised rakendusmeetmed:

    a) 

    rahastamismeetmete kinnitamine, kui asjaomase teadusprogrammi kohane ühenduse hinnanguline toetus on 0,6 miljonit eurot või rohkem;

    b) 

    artiklis 38 osutatud teadusprogrammi järelevalve ja hindamisega seotud volituste koostamine;

    ▼M2 —————

    ▼M1

    d) 

    artiklis 25 nimetatud tähtaja muutmine;

    ▼B

    e) 

    temaatiliste konkursikutsete koostamine.

    Artikkel 42

    Komitee

    1.  
    Komisjoni abistab söe- ja terasekomitee.

    ▼M1

    2.  
    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 5 ) artiklit 5.

    ▼B

    Artikkel 43

    Kehtetuks tunnistamine ja üleminekumeetmed

    Otsus 2003/78/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Otsust 2003/78/EÜ kohaldatakse siiski kuni 31. detsembrini 2008 nende meetmete rahastamise suhtes, mida käsitlev taotlus on esitatud enne 15. septembrit 2007.

    Artikkel 44

    Kohaldatavus

    Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Otsust kohaldatakse alates 16. septembrist 2007.

    Artikkel 45

    Adressaadid

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.



    LISA

    Artiklis 22 nimetatud söe nõuanderühma koosseis:



    Liikmed

    Maksimaalselt

    a)  söetootjate/siseriiklike föderatsioonide või seotud teaduskeskuste esindajad

    8

    b)  Euroopa tasandi söetootjate organisatsioonide esindajad

    2

    c)  söekasutajate või seotud teaduskeskuste esindajad

    8

    d)  Euroopa tasandi söekasutajate organisatsioonide esindajad

    2

    e)  töölisorganisatsioonide esindajad

    2

    f)  seadmete tarnijate organisatsioonide esindajad

    2

     

    24

    Liikmetel peavad olema head taustateadmised ja isiklikud oskused ühes või mitmes järgmises valdkonnas: söe kaevandamine ja kasutamine, keskkonna- ja sotsiaalteemad, sealhulgas ohutusaspektid.

    Artiklis 22 nimetatud terase nõuanderühma koosseis:



    Liikmed

    Maksimaalselt

    a)  terasetootjate/siseriiklike föderatsioonide või seotud teaduskeskuste esindajad

    21

    b)  Euroopa tasandi terasetootjate organisatsioonide esindajad

    2

    c)  töölisorganisatsioonide esindajad

    2

    d)  töötleva järgtööstuse või terasekasutajate organisatsioonide esindajad

    5

     

    30

    Liikmetel peavad olema head taustateadmised ja isiklikud oskused ühes või mitmes järgmises valdkonnas: toorained; malmitootmine; terasetootmine; pidevvalu; kuum- ja/või külmvaltsimine; terase viimistlemine ja/või pinnatöötlus; teraseliikide ja/või toodete arendamine; terase rakendused ja omadused; keskkonna- ja sotsiaalküsimused, sealhulgas ohutusküsimused.


    ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

    ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

    ( 3 ) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

    ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

    ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

    Top