(1)

Määrusega (EÜ) nr 1676/2001, ( 2 ) mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1424/2006, ( 3 ) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes. Käesolevates läbivaatamistes käsitletavad meetmed koosnesid 0–18 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud eksportijate impordi suhtes; kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 17,3 %. Määruse (EÜ) nr 1676/2001 (muudetud versioonis) aluseks olevale uurimisele viidatakse sõnadega „algne uurimine”.

(2)

Algses uurimises Indiast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamisala laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1975/2004 ( 4 ) Brasiiliast ja Iisraelist saadetud PET-kile impordile olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte.

(3)

Otsusega 2001/645/EÜ ( 5 ) kiitis komisjon heaks viie India tootja pakutud algse uurimisega seotud kohustused. Kõnealused kohustused tunnistati otsusega 2006/173/EÜ ( 6 ) kehtetuks.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 367/2006, mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1124/2007, ( 7 ) kehtestas nõukogu Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Meetmed kehtestati vahemikus 7–19,1 % väärtuselise tollimaksuna individuaalselt nimetatud eksportijate impordi suhtes; kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 19,1 %. Määruse (EÜ) nr 367/2006 (muudetud versioonis) aluseks olevale uurimisele viidatakse sõnadega „eelmine subsiidiumidevastane uurimine”.

(5)

23. mail 2006 esitasid järgmised ühenduse tootjad taotluse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaseks aegumise läbivaatamiseks ja 3. juulil 2006 taotluse algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks, mis hõlmab äriühingu Jindal Poly Films Limited (edaspidi „Jindal”) dumpinguhindu: Du Pont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH ja Nuroll SpA (edaspidi „taotluse esitajad”). Taotluse esitajate toodang moodustab põhiosa ühenduse PET-kile toodangust.

(6)

Taotluse esitajad väitsid ning esitasid esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et a) dumping ja ühenduse tootmisharule kahju tekitamine tõenäoliselt jätkub või kordub ning b) dumpinguga seotud asjaolud, mille alusel kehtestati Jindali suhtes meetmed, on muutunud ning et nimetatud muutused on püsivad.

(7)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise ja algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon kõnesolevad läbivaatamised 22. augustil 2006 ( 8 ) ja 25. augustil 2006 ( 9 )Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteadetega.

(8)

Osalises vahepealses uurimises käsitleti üksnes Jindaliga seotud dumpingut. Läbivaatamise uurimisperioodiks (edaspidi „uurimisperiood”) määrati mõlema läbivaatamise jaoks ajavahemik 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 2003. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid, eksportiva riigi esindajaid, ühenduse tootjaid, teadaolevalt huvitatud importijaid ja kasutajaid ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest. Mõlema läbivaatamise puhul anti huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)

Arvestades taotluses nimetatud, PET-kilet eksportivate tootjate suurt arvu Indias, nähti algatamisteates ette aegumise läbivaatamise puhul väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõigil eksportivatel tootjatel endast teada anda ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed PET-kilega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil. Kuus eksportivat India tootjat ilmutas koostöövalmidust. Kõnealusest kuuest eksportivast tootjast võeti valimisse kolm äriühingut (Ester Industries Limited, Garware Polyester Limited ja Jindal) ning neile saadeti küsimustikud. Leiti, et need äriühingud moodustavad algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt suurima ühendusse suunatud PET-kile tüüpilise ekspordimahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(12)

Lisaks saatis komisjon küsimustiku kõigile teadaolevalt huvitatud isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid. Täielikud vastused küsimustikule saadi neljalt ühenduse tootjalt, kolmelt valimisse võetud eksportivalt tootjalt, ühelt importijalt/kasutajalt ja neljalt kasutajalt.

(13)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumping ja kahju, dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ja see, kas meetmete säilitamine oleks ühenduse huvides, ning kontrollis nende andmete õigsust. Tehti kontrollkäigud järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(14)

Vaatlusalune toode on sama mis algses uurimises, st Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (edaspidi „PET-kile”), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide ex392062 19 ja ex392062 90 all.

(15)

Nagu ka algses uurimises, leiti, et India omamaisel turul toodetud ja müüdud PET-kilel ning Indiast ühendusse eksporditud PET-kilel, samuti ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud PET-kilel on samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning kasutusvaldkonnad. Seepärast on need samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt, kas Jindali omamaise müügi kogumaht on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas omamaine müük moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote ühendusse eksporditud müügimahust.

(17)

Seejärel selgitati, kas iga tooteliigi kogu omamaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditava sama liiki toote kogu müügimahust.

(18)

Nende tooteliikide puhul, mille omamaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditava sama liiki toote kogu müügimahust, uuriti seejärel, kas tavakaubanduse käigus on toimunud piisav müük vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Iga tooteliigi puhul, mille tootmiskuludest kõrgema hinnaga omamaise müügi maht moodustas üle 80 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks kogu omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille tulutootvate tehingute maht oli kuni 80 %, kuid mitte vähem kui 10 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks üksnes tulutootva omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille omamaisel turul müüdud kogusest vähem kui 10 % müüdi hinnaga, mis ei olnud ühiku tootmiskuludest madalam, otsustati, et kõnealust tooteliiki ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus, ja seega tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(19)

Tooteliikide puhul, mille eksportiva tootja omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna müük ei olnud piisavalt tüüpiline või kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, arvutati normaalväärtus asjaomase eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(20)

Müügi-, üld- ja halduskulud põhinesid eksportiva tootja tüüpilistel asjaomastel kuludel seoses vaatlusaluse toote omamaise müügiga. Kasumimarginaal arvutati äriühingu kaalutud keskmise kasumimarginaali alusel tooteliikide puhul, mida müüdi omamaisel turul piisavas koguses tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(21)

Valdav osa vaatlusaluse toote ekspordimüügist ühendusse uurimisperioodi jooksul oli suunatud sõltumatutele klientidele. Seega määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstava ekspordihinna alusel.

(22)

Osa ekspordimüügist oli suunatud ühenduses asuvale sidusettevõttele. Sidusettevõte ei müünud kaupa otse edasi, vaid kujundas selle ümber nii olulisel määral, et eksporditud toote ekspordihinna kindlaksmääramine ümberkujundatud toote edasimüügihinna põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 osutus võimatuks. Hindu, mis sidusettevõte pidi maksma Jindalile, võrreldi hindadega, mille Jindal oli kehtestanud sama tooteliigi puhul ühenduse sõltumatutele tarbijatele uurimisperioodil. Kuna leiti, et nimetatud hinnarühmad olid iga tooteliigiga kooskõlas, siis järeldati, et hinnad, mida pidi Jindalile maksma tema sidusettevõte ühenduses, olid usaldusväärsed ja neid võib kasutada ekspordihinna arvutamisel.

(23)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Ausa võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Tehti kohandused arvestamaks ka allahindluste, hinnavähendite, transpordi, kindlustuse, käitlemise, laadimise ja lisakulude, pakendamise, krediidi ning vahendustasude erinevusi, kus see oli asjakohane ja kinnitatud tõenditega.

(24)

Jindal taotles normaalväärtuse korrigeerimist imporditollimaksu puhul, mida eellubade kava raames ei nõutud sisse eksporditava kauba valmistamisel kasutatava tooraine impordilt. Eellubade kava kohaselt on lubatud toorainet importida tollimaksuvabalt, tingimusel et äriühing ekspordib valmistoodet ametlikult kehtestatud standardsete sisend-/väljundnormide kohaselt määratud vastava koguse ja väärtuse ulatuses. Eellubade kava kohast importi võib kasutada kas eksporditava kauba valmistamiseks või sellise kauba valmistamisel kasutatavate omamaiste sisendite varude täiendamiseks. Äriühing väitis, et vaatlusaluse toote eksporti ühendusse kasutati eellubade kava tingimuste täitmiseks imporditud tooraine osas. Selle kohta, kas nimetatud taotluse puhul oleks korrektsioon õigustatud, ei tehtud järeldust, sest arvestades, et äriühingu puhul ei tuvastatud uurimisperioodil dumpingut, ei oleks sellel läbivaatamise uurimise tulemusele olnud mingit mõju.

(25)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt.

(26)

Võrdlus näitas negatiivset dumpingumarginaali.

(27)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt uuriti, kas uurimise käigus tehtud järeldusi võib põhjendatult pidada püsivaks.

(28)

Siinkohal tuleb meenutada, et Jindali puhul ei tuvastatud dumpingut kahes järjestikuses uurimises, mille tulemuseks olid nõukogu määrus (EÜ) nr 1676/2001 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 390/2005 ( 10 ). Nimetatud järeldusi dumpingu puudumise kohta on kinnitanud praegune uurimine ning ei ole mingeid märke, mis osutaksid, et see dumpingu puudumine ei oleks püsivat laadi.

(29)

Seepärast leitakse, et praegused meetmed annavad Jindali puhul soovitud tulemusi ja peaksid säilima muutmata kujul.

(30)

Eurostati andmetel ulatus vaatlusaluse toote import Indiast ühendusse uurimisperioodil 23 472 tonnini. Sellest kogusest moodustas kolme valimisse kuuluva eksportiva tootja toodang uurimisperioodil ligikaudu 97 % ja ainuüksi Jindali toodang moodustas uurimisperioodil Indiast ühendusse suunatud ekspordi mahust ligikaudu 90 %.

(31)

Algse uurimise (1. aprill 1999 kuni 31. märts 2000) uurimisperioodil oli Indiast pärit impordi maht 50 590 tonni. Eelmise subsiidiumidevastase uurimise (1. oktoober 2003 kuni 30. september 2004) uurimisperioodil oli Indiast pärit impordi maht 12 679 tonni.

(32)

Nagu põhjenduses 11 märgitud, võeti valimisse kolm eksportivat tootjat. Jindali suhtes kehtivad põhjendustes 16–26 esitatud järeldused.

(33)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Garware ja Esteri puhul kontrolliti kõigepealt, kas iga eksportiva tootja esitatud omamaine müük on tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt, st kas omamaine müük moodustab vähemalt 5 % ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügimahust.

(34)

Seejärel selgitati, kas iga tooteliigi kogu omamaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud sama liiki toote kogu müügimahust.

(35)

Nende tooteliikide puhul, mille omamaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud sama liiki toote kogu müügimahust, uuriti seejärel, kas tavakaubanduse käigus on toimunud piisav müük vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Iga tooteliigi puhul, mille kõrgema hinnaga toimunud omamaise müügi maht moodustas üle 80 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks kogu omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille tulutootvate tehingute maht oli kuni 80 %, kuid mitte vähem kui 10 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks üksnes tulutootva omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille omamaisel turul müüdud kogusest vähem kui 10 % müüdi hinnaga, mis ei olnud ühiku tootmiskuludest madalam, otsustati, et asjaomast tooteliiki ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus ja seega tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(36)

Tooteliikide puhul, mida eksportiva tootja omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna müük ei olnud piisavalt tüüpiline või kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, arvutati normaalväärtus asjaomase eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(37)

Müügi-, üld- ja halduskulud põhinesid eksportiva tootja tüüpilistel asjaomastel kuludel seoses vaatlusaluse toote omamaise müügiga. Kasumimarginaal arvutati äriühingu kaalutud keskmise kasumimarginaali alusel tooteliikide puhul, mida müüdi omamaisel turul piisavas koguses tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(38)

Ekspordihindade kindlaksmääramise osas tuleb meenutada, et käesoleva uurimise eesmärgiks on teha kindlaks, kas kaitsemeetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping jätkuks või korduks. Selle taustal ei saa dumpinguhindade arvutamiseks kasutatavate ekspordihindade kindlaksmääramisel piirduda eksportija varasema käitumise uurimisega, vaid tuleks uurida ka ekspordihindade tõenäolist arengut tulevikus. Teisisõnu tuleb kindlaks määrata, kas varasemad ekspordihinnad on tulevaste tõenäoliste ekspordihindade usaldusväärsed näitajad.

(39)

Arvestades, et osa uurimisperioodi vältel kehtisid hinnakohustused, uuriti eelkõige, kas selliste kohustuste olemasolu on mõjutanud varasemaid ekspordihindu nii, et neid ei saa usaldada tulevase ekspordikäitumise prognoosimisel. Lisaks märgitakse, et Garware ja Esteri hinnakohustused tühistati 9. märtsil 2006, kuna uurimisperiood hõlmab ajavahemikku 1. juuli 2005 kuni 30. juuni 2006. Nii Garware kui ka Esteri puhul leiti, et uurimisperioodil hinnakohustuse kehtimise ajal toimunud eksporditehingute puhul olid hinnad piisavalt lähedal minimaalsele impordihinnale, et tekiks kahtlus, kas neid hindu võib vaadelda kui hindu, mis on püsivat laadi ja kehtestatud minimaalsest impordihinnast sõltumatult. Samalaadset arutlust on juba kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 366/2006 ( 11 ) põhjenduses 28.

(40)

Garwarega seotud tehingud, mis toimusid uurimisperioodil pärast kohustuste tühistamist, hõlmavad 20 % ekspordi kogumahust ning need on pärast kohustuste tühistamist toimunud pidevalt. Arvestades ekspordimahtusid pärast kohustuste aegumist 8. märtsil 2006, leitakse, et nende tehingute hinnad on sobivaks aluseks, et hinnata Garware võimalikku hinnapoliitikat kohustuste puudumise korral. Seepärast kasutati kõnealuste tehingute hindu ekspordihindade arvutamiseks kõigi koguste puhul, mida Garware oli kogu uurimisperioodil eksportinud.

(41)

Esteriga seotud tehingud, mis toimusid uurimisperioodil pärast kohustustest loobumist, hõlmavad ainult 5 % ekspordi kogumahust ning need toimusid väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetult pärast kohustuse tühistamist. Seepärast ei saa neid tehinguid pidada toimunuks tüüpiliste ekspordihindadega, mille äriühing oleks kehtestanud kohustuse puudumise korral. Nagu juba põhjenduses 39 märgitud, olid Esteri ekspordihinnad ühendusse eksportimisel enne kohustuse tühistamist väga lähedal minimaalsele impordihinnale. Lisaks leiti ka, et kolmandatesse riikidesse eksportimisel olid Esteri ekspordihinnad nii kaalutud keskmise alusel kui ka tooteliikide kaupa vaadeldes märgatavalt madalamad ühendusse suunatud ekspordi hindadest, mistõttu on tõenäoline, et kohustuste puudumise korral ühtlustatakse ühendusse suunatud ekspordi ja kolmandatesse riikidesse suunatud sama liiki toodete hinnad. Seetõttu tehti järeldus, et neid ekspordihindasid, mida Ester rakendas kohustuse kehtimise ajal ühendusse eksportimisel, ei saa käesoleva aegumise läbivaatamise puhul kasutada usaldusväärsete ekspordihindade kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 8 tähenduses. Arvestades, et Ester müüs uurimisperioodil kõnealust toodet maailmaturul olulistes kogustes, otsustati määrata ekspordihind, mida tegelikult makstakse või peab maksma kõikides kolmandates riikides nende tooteliikide eest, mida müüdi ühendusse uurimisperioodi selle osa jooksul, kui kehtis hinnakohustus. Kohustusest loobumisele järgnenud uurimisperioodi osa puhul määrati ekspordihind ühenduses tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(42)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Ausa võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Seetõttu tehti kohandused arvestamaks transpordi, kindlustuse, käitlemise, laadimise ja lisakulude, pakendamise, krediidi ning vahendustasude erinevusi, kus see oli asjakohane ja kinnitatud tõenditega.

(43)

Eksportivad tootjad taotlesid teatavate eksporditehingute puhul ekspordihinna kohandamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k, võttes arvesse ekspordijärgsest imporditollimaksude hüvituskavast (DEPB-kava) eksportimisel saadud kasu. Selle kava kohaselt võis vaatlusaluse toote eksportimisel saadud krediiti kasutada mis tahes kauba imporditollimaksude tasumiseks või selle vabalt müüa teistele äriühingutele. Lisaks sellele ei ole ühtegi piirangut, et imporditud kaupu peaks kasutama ainult eksporditava toote tootmises. Tootjad ei näidanud, et ekspordijärgsest DEPB-kavast saadud kasu oleks mõjutanud hindade võrreldavust ega eelkõige seda, et kliendid oleksid maksnud siseturul pidevalt eri hindu, tulenevalt DEPB-kavast saadud kasust. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(44)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt. Kui ekspordihinnad põhinesid kolmandate riikide suhtes kohaldatud hindadel, arvutati asjakohased CIF-väärtused, suurendades kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi tehasehinda kaalutud keskmise erinevuse võrra tehasehindade ja ühendusse suunatud ekspordi CIF-hindade vahel tooteliigi kaupa.

(45)

See võrdlus näitas dumpingumarginaali vahemikus 15–25 %. Tuletatakse meelde, et Jindali puhul oli leitud negatiivne dumpingumarginaal (vt põhjendus 26).

(46)

Uurimisperioodil oli kõigi teadaolevate India eksportijate vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt 32 000 tonni. Siiski tuleb märkida, et sellest umbes 25 000 tonni on India eksportijatel, kelle dumpinguvastane tollimaks on 0 %. Dumpinguvastaste meetmete võimalik kehtetuks tunnistamine avaldaks nende äriühingute ekspordipoliitikale tõenäoliselt vähest mõju. Seepärast jääb ainult 7 000 tonni nende India eksportijate arvele, kelle dumpinguvastane tollimaks on üle 0 %. Viimati nimetatud maht, mis moodustas uurimisperioodil ligikaudu 30 % vaatlusaluse toote Indiast ühendusse importimise kogumahust ja 3 % ühenduse tarbimisest, võidakse suunata meetmete kehtetuks tunnistamise korral ühendusse.

(47)

Mudelite omavahelise võrdlemise põhjal olid valimisse kuuluvate üle 0 % dumpingumarginaaliga India eksportijate kolmandatesse riikidesse suunatava ekspordi hinnad uurimisperioodil 20–30 % madalamad kui samade eksportivate tootjate ühendusse suunatava ekspordi hinnad. Kahe kõnealuse eksportija müük kolmandatesse riikidesse toimus märkimisväärsetes kogustes, moodustades 80–90 % nende eksportmüügi kogumahust. Seepärast leiti, et muudesse kolmandatesse riikidesse suunatava ekspordi hinnataset saab vaadelda ühendusse suunatud ekspordi tõenäolise hinnataseme indikaatorina juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks.

(48)

Mõned suurematest PET-kile turgudest maailmas on kaitstud kõrgete tariifidega. Näiteks USAsse suunatud Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 2,32–24,11 % ning tasakaalustavad tollimaksud vahemikus 9–25,27 %, sõltuvalt asjaomasest India eksportijast.

(49)

Seepärast järeldatakse, et arvestades suhtelisi hinnatasemeid, vaba tootmisvõimsust ja eespool vaadeldud ajendeid, on tõenäoline, et: i) dumping jätkub, ii) ühendusse eksporditavad kogused suurenevad, juhul kui kehtivad meetmed kõrvaldatakse.

(50)

Neli ühenduse tootjat (Dupont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH, Nuroll SpA ja Toray Plastics Europe) tegi uurimises täielikku koostööd. Uurimisperioodil esindasid nad 95 % ühenduse toodangust. Seega moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(51)

Tuleb märkida, et ühenduses on PET-kile tootmise olukord pärast algset uurimist muutunud. Kodak Industrie (Prantsusmaa) ei tooda ühenduses enam PET-kilet ja 3M on oma tegevuse viinud üle I.T.P. SpAsse (Itaalia), kes korraldab oma tootmist ümber uue ja teistsuguse toodangu jaoks. Ka tuleb tähelepanu juhtida sellele, et kuna Tšehhi Vabariik on 2004. aasta 1. maist Euroopa Liidu liige, osaleb äriühing Fatra a.s. (asutatud Tšehhi Vabariigis) ühenduse tootmises.

(52)

Ühenduse kogutarbimise kindlaksmääramisel oli aluseks Eurostati impordistatistika, ühenduse tootmisharu müük ühenduses ja muude ühenduse tootjate müük.

(53)

Võrreldes 2003. aastaga kasvas tarbimine uurimisperioodil 1 % (rohkem kui 3 000 tonni).

(54)

Indiast pärit ühendusse suunatud impordi maht suurenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 86 % ning turuosa kasvas viielt protsendilt üheksale protsendile, kuna hinnad langesid 12 %. Andmed põhinevad Eurostati statistikal.

(55)

Brasiiliast ja Iisraelist pärit import, mille puhul, nagu põhjenduses 2 märgitud, avastati meetmetest kõrvalehoidmine, vähenes järsult pärast seda, kui Indiast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid hakati kohaldama ka kõnesoleva impordi suhtes. Kõnealustest riikidest pärit PET-kile hinnad tõusid pärast kõrvalehoidmist takistavate meetmete kehtestamist 219 %.

(56)

Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et Jindali puhul tehti käesolevas uurimises kindlaks dumpingu puudumine ning et teiste äriühingute (nimelt Flex Industries Limited ja Polyplex Corporation Limited) puhul ei tuvastatud dumpingut varasemates uurimistes. Seetõttu võetakse käesolevas uurimises arvesse üksnes Indiast pärit dumpinguhinnaga importi ja importi, mille puhul on tehtud kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine. Indiast pärit dumpinguhinnaga import ja import, mille suhtes kehtivad meetmetest kõrvalehoidmise vastased tollimaksud, on 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenenud 70 % – vt tabel 4. Kõnealuse impordi järsk kahanemine on suurel määral tingitud kõrvalehoidmise-vastaste meetmete kehtestamisest Brasiilia ja Iisraeli suhtes.

(57)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil 24 % (62 000 tonnilt 2003. aastal 77 000 tonnile uurimisperioodil) ja kõnealuse impordi turuosa suurenes ühenduses 5 protsendipunkti (25 protsendilt 30-le). Peamiselt imporditi Lõuna-Koreast, USAst, Taist ja Araabia Ühendemiraatidest. Keskmine tonnihind langes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 11 %. Arvud põhinevad Eurostati andmetel.

(58)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(59)

Vaatlusalusel perioodil püsis tootmisvõimsus stabiilsena (umbes 190 000 tonni) ning tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid 4 %.

(60)

Vaatlusaluse toote varud vähenesid 2003. ja 2004. aasta vahel 23 929 tonnilt 22 241 tonnile, kasvasid veidi 2005. aastal ja vähenesid 21 272 tonnini uurimisperioodil. Vähenemine oli peamiselt tingitud tootmise vähenemisest.

(61)

Ühenduse tootmisharu müügi puhul ühenduse turul sõltumatutele tarbijatele vähenes müügimaht 2003. ja 2005. aasta vahel 5 % ehk 142 755 tonnilt 135 956 tonnile, 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes see veidi, kuid küündis vaid 98 protsendini 2003. aasta müügitasemest. Müük sidusettevõtetele oli tühine (see oli igal vaatlusperioodi aastal vahemikus 200–300 tonni). Lisaks vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2 protsendipunkti võrra.

(62)

Ühiku müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 2 % (2 891 eurolt tonni kohta 2003. aastal 2 819 euroni tonni kohta uurimisperioodil), samuti keskmine kulu tonni kohta, mis langes 3 216 eurolt tonni kohta 2003. aastal 3 137 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Kõnesolev kulude vähenemine toimus hoolimata asjaolust, et tooraine keskmine maksumus oli valdavas osas (naftahindade tõusu tõttu) oluliselt suurenenud. Need arvud näitavad, et turuosa liiga suure kaotuse vältimiseks ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik oma tootmiskulusid täielikult müügihindadega katta.

(63)

Ühenduse tootmisharu turuosa kahanes vaatlusalusel perioodil veidi kasvaval turul.

(64)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 13 %. Kuigi töötaja keskmine palk tõusis 5 %, õnnestus tõhustamismeetmete abil tootlikkust töötaja kohta suurendada 9 %. Seega vähenesid tööjõukulud ühe tonni kohta 4 %.

(65)

Müügi kulutasuvus tähendab ühenduse turul vaatlusaluse toote müügist tekkinud tulu. Investeeringute tasuvus on arvutatud koguvara tootluse alusel.

(66)

Kulutasuvus ja investeeringute tasuvus vaatlusaluse toote müügi puhul sõltumatutele tarbijatele ühenduses on hoolimata vähesest paranemisest 2004. ja 2005. aastal püsinud negatiivsena kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Uurimisperioodil olid nii kulutasuvus kui ka investeeringute tasuvus eriti väikesed (kulutasuvus – 11 % ja investeeringute tasuvus – 3,1 %) ning need vähenesid veelgi pärast 2005. aastat.

(67)

Rahavoo suundumus halvenes eelkõige uurimisperioodil.

(68)

Investeeringud PET-kile tootmisse vähenesid 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 18 %. Investeeringute väärtus suurenes võrreldes 2005. aastaga uurimisperioodi jooksul 6 %, kuid võrreldes 2003. aastaga jäi see madalamale tasemele. Uurimisel selgus, et investeeringuid tehti peamiselt toote kvaliteedi parandamiseks ja tootmisvõimsuse säilitamiseks.

(69)

Investeeringute vähesust saab seletada suures ulatuses asjaoluga, et ühenduse tootmisharu emaettevõtted ei tundunud olevat huvitatud investeerimisest või tagatiste andmisest investeeringutele tulutusse tegevusse, nagu näiteks PET-kile tootmine Euroopas.

(70)

Dumpingu suurust analüüsides arvestatakse asjaolu, et praegu on jõus meetmed kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks. Nagu eespool märgitud, viitab olemasolev teave sellele, et üks valimisse kuuluvatest eksportivatest tootjatest jätkab dumpinguhindadega müüki ühendusele. Kuigi kindlakstehtud dumpingumarginaal on märkimisväärne, ei olnud selle mõju uurimisperioodil ühenduse tootmisharule märkimisväärne, arvestades, et Indiast pärit dumpinguhindadega impordi ning sellise impordi turuosa, mille puhul selgus meetmetest kõrvalehoidmine, moodustas 1 % ühenduse kogutarbimisest. Jindal aitas kindlasti kaasa ühenduse tootmisharu olukorra raskenemisele. Siiski tuleks arvesse võtta ka seda, et isegi kui Jindali import analüüsist välja jätta, ei oleks ühenduse tootmisharu olnud võimeline toibuma varasemast dumpingust pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal meetmetest kõrvalehoidmise tõttu (sellevastased meetmed võeti vastu alles 2004. aasta lõpuks) ja sobimatute kohustuste tõttu, mis alles möödunud aastal kehtetuks tunnistati. Ei tohi unustada, et enne meetmetest kõrvalehoidmise vastaste tollimaksude kehtestamist ja kohustuste kehtetuks tunnistamist oli India äriühingute dumpinguhinnaga impordi tase üle kolme korra kõrgem kui uurimisperioodil.

(71)

PET-kile tarbimismaht suurenes ühenduse turul 1 %, kuna ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes 2 %.

(72)

Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord halvenes enamiku kahjutegurite osas: tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine (– 4 %), müügimaht (– 2 %) ja väärtus (– 5 %), turuosa (– 2 protsendipunkti), rahavoog ja kulutasuvus, investeerimise aktiivsus ja investeeringute tasuvus.

(73)

Ühenduse tootmisharu ümberkorralduslikud jõupingutused tööhõive vallas, kulude kärpimiseks ja tootlikkuse suurendamiseks ühe töötaja kohta ei suutnud korvata tooraine hindade tõusu mõju vaatlusalusel perioodil. Tootmiskulu oli müügihinnast suurem. Samal ajal imporditi Indiast ja meetmetest kõrvale hoidunud muudest riikidest madalate dumpinguhindadega. Kuid tuleb märkida, et hinnasurve ühenduse tootmisharule oli osaliselt põhjustanud Jindali import, mille puhul uurimisperioodil dumpingut ei tuvastatud ning mis moodustas 90 % kogu Indiast pärit PET-kile impordist.

(74)

Pidades silmas eespool märgitut, on ühenduse tootmisharu olukord endiselt ebakindel ja dumpinguhinnaga impordi suurenemine raskendaks tõenäoliselt seda olukorda.

(75)

Nagu eespool märgitud, on ühenduse tootmisharu olukord endiselt ebakindel. Dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamise korral suureneks dumpinguhindadega import märkimisväärselt. Nagu eespool põhjenduses 46 märgitud, on India eksportijad, kelle suhtes kehtib dumpinguvastane tollimaks, võimelised suurendama oma ekspordimahtu olulisel määral, ning nagu põhjenduses 48 märgitud, on maailma suurimad PET-kile eksporditurud, eelkõige USA PET-kile turg kaitstud kõrgete tariifidega.

(76)

Dumpinguvastaste tollimaksude puudumise korral saaks Indiast pärit dumpinguhinnaga import avaldada ühenduse turul märkimisväärset hinnasurvet. Seetõttu on kahju kordumine ülimalt tõenäoline.

(77)

Kui ühenduse tootmisharu peaks seisma silmitsi Indiast pärit dumpinguhindadega impordi suurenenud mahuga, siis eespool esitatut silmas pidades halvendaks see tema rahalist olukorda veelgi. Seetõttu järeldatakse, et India suhtes kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks tõenäoliselt ühenduse tootmisharu kahju kordumise.

(78)

Algmääruse artikli 21 kohaselt kaaluti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna.

(79)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas ühenduse huvide kindlaksmääramisel oli arvestatud kõigi erinevate asjaomaste huvidega, st ühenduse tootmisharu, vaatlusaluse toote importijate ja kasutajate huvidega.

(80)

Tuleks meenutada, et algsel uurimisel oldi seisukohal, et meetmete vastuvõtmine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Kuna käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega ja seega analüüsitakse olukorda, mille puhul dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, on võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(81)

Selle põhjal uuriti, kas kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata on veenvaid põhjendusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(82)

Selleks et hinnata meetmete kehtestamise või nendest loobumise tõenäolist mõju, küsiti teavet kõikidelt teadaolevatelt või endast teatanud huvitatud isikutelt. Seepärast saatis komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule, üheksale sõltumatule importijale ja 23 kasutajale. Lisaks võttis komisjon ühendust veel kõikide teiste teadaolevate ühenduse tootjatega, kes ei olnud esitanud valimisse kaasamiseks nõutud andmeid, et saada põhiandmed nende toodangu ja müügi kohta.

(83)

Tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu on endiselt haavatavas olukorras, nagu selgub põhjendustest 58–74.

(84)

Eeldatavalt aitab meetmete jätkuv kohaldamine leevendada turu moonutamist ja hindade allasurumist. Meetmed aitavad ühenduse tootmisharul vähemalt oma müügimahu säilitada ja saada kasu mastaabisäästust.

(85)

Kui dumpinguvastastest meetmetest loobutakse, on tõenäoline, et ühenduse toomisharu rahaline olukord areneb jätkuvalt negatiivses suunas. Ühenduse tootmisharu iseloomustab iseäranis kasumi vähenemine hindade languse tõttu ja turuosa kahanemine.

(86)

Seepärast oleks dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine ühenduse tootmisharu huvides.

(87)

Vaid üks importija/kasutaja ning neli kasutajat tegid uurimises koostööd ja andsid täielikud vastused. Nad esindavad 16,3 % PET-kile tarbimisest ühenduses ja nad on märkinud, et dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise pikendamine ei mõjutaks oluliselt nende äriühinguid.

(88)

Kõiki eespool nimetatud tegureid arvesse võttes jõuti järeldusele, et meetmete rakendamine ei halvenda märkimisväärselt vaatlusaluse toote kasutajate ja importijate olukorda.

(89)

Selle alusel järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid ühenduse huvide seisukohast dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamise vastu.

(90)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed säilitada. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(91)

Eespool kirjeldatud asjaolude ja kaalutluste alusel järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt tuleks Jindali käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine lõpetada ning Jindali toodetud ja Euroopa Ühendusse eksporditud PET-kile impordi suhtes algses uurimises kehtestatud dumpinguvastane tollimaks määraga 0 % säilitada.

(92)

Aegumise läbivaatamise puhul tuleks algmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatu ja ülal esitatud järelduste põhjal Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada,