EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02007R0423-20100619

Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) n r 423/2007, 19. aprill 2007 , mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/423/2010-06-19

2007R0423 — ET — 19.06.2010 — 009.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) Nr 423/2007,

19. aprill 2007,

mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

(EÜT L 103, 20.4.2007, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) Nr 441/2007, 20. aprill 2007,

  L 104

28

21.4.2007

 M2

NÕUKOGU OTSUS, 23. aprill 2007,

  L 106

51

24.4.2007

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) Nr 618/2007, 5. juuni 2007,

  L 143

1

6.6.2007

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) Nr 116/2008, 28. jaanuar 2008,

  L 35

1

9.2.2008

►M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) Nr 219/2008, 11. märts 2008,

  L 68

5

12.3.2008

 M6

NÕUKOGU OTSUS, 23. juuni 2008,

  L 163

29

24.6.2008

►M7

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1110/2008, 10. november 2008,

  L 300

1

11.11.2008

►M8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 680/2009, 27. juuli 2009,

  L 197

17

29.7.2009

►M9

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1100/2009, 17. november 2009,

  L 303

31

18.11.2009

►M10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1228/2009, 15. detsember 2009,

  L 330

49

16.12.2009

►M11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 532/2010, 18. juuni 2010,

  L 154

5

19.6.2010


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 239, 6.9.2008, lk 55  (116/08)




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) Nr 423/2007,

19. aprill 2007,

mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 60 ja 301,

võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta ühist seisukohta 2007/140/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, ( 1 )

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 23. detsembril 2006 vastu resolutsiooni 1737 (2006), millega otsustati, et Iraan peaks viivitamatult peatama kogu uraani rikastamise ja ümbertöötamisega seotud tegevuse, samuti kõik raske veega seotud projektid ning võtma teatavaid Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri („IAEA”) direktorite nõukogu nõutud meetmeid, mida ÜRO Julgeolekunõukogu peab oluliseks usalduse loomisel Iraani tuumaprogrammi rahumeelse eesmärgi suhtes. Et veenda Iraani järgima kõnealust kohustuslikku otsust, otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu, et kõik ÜRO liikmesriigid peaksid kohaldama teatavaid piiravaid meetmeid.

(2)

Ühises seisukohas 2007/140/ÜVJP on kooskõlas resolutsiooniga 1737 (2006) ette nähtud teatavad Iraani vastu suunatud piiravad meetmed. Kõnealused meetmed hõlmavad piiranguid selliste kaupade ja tehnoloogia ekspordile ja impordile, mis võivad kaasa aidata Iraani uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega seotud tegevusele või tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamisele, keeldu sellega seotud teenuste osutamisele, keeldu samalaadsete kaupade ja tehnoloogiaga seotud investeeringutele, keeldu vastavate kaupade ja tehnoloogia hangetele Iraanist, samuti nimetatud tegevuses või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamises osalevate, sellega otseselt seotud või seda toetavate isikute, üksuste või asutuste varade ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse ning seetõttu on nende rakendamiseks ühenduses vaja ühenduse õigusakti, eelkõige tagamaks nimetatud meetmete ühetaolist kohaldamist ettevõtjate poolt kõikides liikmesriikides.

(4)

Käesolev määrus on erandiks kehtivatest ühenduse õigusaktidest, millega nähakse ette kolmandatest riikidest ekspordi ja kolmandatesse riikidesse impordi üldeeskirjad, ning eelkõige nõukogu 22. juuni 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks, ( 2 ) kuivõrd käesolev määrus hõlmab samu kaupu ja tehnoloogiat.

(5)

Otstarbekuse huvides tuleks komisjonile anda õigus avaldada keelatud kaupade ja tehnoloogiate loetelu ning kõik sellesse tehtavad muudatused, mille võtab vastu sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu, ning muuta nende isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks külmutada ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel.

(6)

Käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud loetelu kehtestamise ja muutmise korra osas peaks nõukogu kasutama vastavaid rakendusvolitusi ise, pidades silmas resolutsiooni 1737 (2006) eesmärke, eelkõige Iraani tuuma- ja raketiprogramme toetavate tundlike tehnoloogiate väljatöötamise piiramist ning neid programme toetavate isikute ja üksuste tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikku tegevust.

(7)

Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama karistused, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral. Ettenähtud karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks see jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



Artikkel 1

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

sanktsioonide komitee – ÜRO Julgeolekunõukogu komitee, mis loodi vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737 (2006) punktile 18;

b)

tehniline abi – igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas suuline abi;

c)

kaubad – esemed, materjalid ja seadmed;

d)

tehnoloogia – hõlmab tarkvara;

e)

investeering – ettevõtete omandamine või osaluse laiendamine nendes, kaasa arvatud ettevõtete täielik omandamine ning osakute ja kasumijaotusega väärtpaberite omandamine;

f)

vahendusteenused – isikute, üksuste ja partnerluste tegevus, kes tegutsevad vahendajatena kaupade ja tehnoloogia ostmisel ja müümisel või üleandmise korraldamisel, või peavad läbirääkimisi või korraldavad tehinguid, mis hõlmavad kaupade ja tehnoloogia üleandmist;

g)

rahalised vahendid –

igasugused finantsvarad ja tulud, sealhulgas:

i) sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud maksevahendid;

ii) hoiused finantsasutustes või muudes asutustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;

iii) avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud;

iv) intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neilt kogunenud tulu;

v) krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;

vi) akreditiivid, veokirjad ja ostukirjad; ning

vii) fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

h)

rahaliste vahendite külmutamine – toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite igasugune liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile ja tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muudatusi nende mahus, suuruses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, iseloomus, otstarbes või muid muudatusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

i)

majandusressursid – igasugused varad, nii materiaalsed kui immateriaalsed, nii kinnis- kui vallasasjad, mis ei ole rahalised vahendid, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

j)

majandusressursside külmutamine – toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside mis tahes viisil kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

k)

ühenduse territoorium – liikmesriikide territooriumid, kus kohaldatakse asutamislepingut selles kindlaksmääratud tingimuste alusel, sealhulgas õhuruum;

▼M7

l)

leping või tehing – igasugune tehing mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; selles kontekstis hõlmab mõiste „leping” igasuguseid tagatisi ja vastutagatisi, eriti finantstagatisi, ja krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning igasugust kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

m)

nõue – igasugune hüvitisnõue või mis tahes muu seda tüüpi nõue, näiteks tasaarvestusnõue, tagatisnõue, eelkõige igasugune nõue, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes kujul tagatist või vastutagatist, eriti finantstagatist;

n)

isikud, üksused ja asutused Iraanis –

i) Iraani riik või Iraani ametiasutus;

ii) füüsiline isik, kes asub või kelle alaline elukoht on Iraanis;

iii) juriidiline isik, üksus või asutus, kelle peakorter on Iraanis;

iv) juriidiline isik, üksus või asutus, kelle tegevust eespool nimetatud isikud või asutused kas otseselt või kaudselt kontrollivad.

▼B

Artikkel 2

►M3  1. ◄   Keelatud on

a) järgmiste ühendusest või väljastpoolt ühendust pärinevate kaupade ja tehnoloogia müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Iraanis või kasutamiseks Iraanis:

i) kõik kaubad ja tehnoloogia, mis sisalduvad tuumatarneriikide grupi ja raketitehnoloogia kontrollrežiimi loendites. Kõnealused kaubad ja tehnoloogia on loetletud I lisas;

ii) muud kaubad ja tehnoloogia, mida sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu on määratlenud kaupadeks ja tehnoloogiaks, mis võiks kaasa aidata uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega seotud tegevusele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele Iraanis. Kõnealused kaubad ja tehnoloogia on samuti loetletud I lisas;

▼M7

iii) teatavad muud kaubad ja muu tehnoloogia, mis võivad kaasa aidata uraani rikastamise, ümbertöötlemise või raske veega seotud tegevusele, tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele või muude Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile (IAEA) muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevusele. Kõnealused kaubad ja tehnoloogia on loetletud IA lisas;

▼B

b) osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktis a nimetatud keelust.

▼M3

2.  I lisa ei sisalda kaupu ja tehnoloogiat, mis on kantud sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja. ( 3 )

▼B

Artikkel 3

1.  II lisas loetletud, ühendusest või väljastpoolt ühendust pärinevate kaupade ja tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks otse või kaudselt füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Iraanis või nende kasutamiseks Iraanis on vaja eelnevat luba.

▼M10

1a.  Ekspordiks, mille jaoks käesoleva määruse kohaselt on vaja luba, annavad loa eksportija asukohaliikmesriigi pädevad asutused kooskõlas nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) ( 4 ) artiklis 11 sätestatud üksikasjalike eeskirjadega. Luba kehtib kogu liidus.

▼B

2.  II lisa hõlmab I lisas loetlemata kaupu ja tehnoloogiat, mis võivad kaasa aidata uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega seotud tegevusele, tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamisele või muude Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile (IAEA) muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevusele.

3.  Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ekspordiloa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed.

4.  Liikmesriikide pädevad asutused, mis on nimetatud III lisas loetletud veebilehekülgedel, ei anna luba II lisas loetletud kaupade või tehnoloogia müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks, kui nad on otsustanud, et nende müük, tarne, üleandmine või eksport aitaks kaasa ühele järgmistest tegevustest:

a) uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega seotud tegevus Iraanis;

b) tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamine Iraanis; või

c) muude IAEAle muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevus Iraanis.

5.  Lõikes 4 sätestatud tingimuste kohaselt võivad III lisas loetletud veebilehekülgedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused nende poolt juba välja antud ekspordiloa tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada või seda muuta.

6.  Kui loa andmisest vastavalt lõikele 4 keeldutakse, luba tühistatakse, peatatakse, tunnistatakse kehtetuks või seda piiratakse oluliselt, teatab asjaomane liikmesriik sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning vahetab teiste liikmesriikide ja komisjoniga asjakohast teavet, järgides nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) sätteid sellise teabe konfidentsiaalsuse kohta. ( 5 )

7.  Enne seda, kui liikmesriik annab välja ekspordiloa, mille väljaandmisest teine liikmesriik või teised liikmesriigid on vastavalt lõikele 4 põhimõtteliselt identse tehingu puhul keeldunud ning nimetatud keeldumine veel kehtib, konsulteerib ta kõigepealt liikmesriigi või liikmesriikidega, kes on vastavalt lõigetes 5 ja 6 ettenähtud korrale loa andmisest keeldunud. Kui asjaomane liikmesriik otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda, teavitab ta sellest teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab kogu asjakohase teabe, millel otsus põhineb.

Artikkel 4

▼M7

Keelatud on omandada, importida või transportida I ja IA lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiaid, olenemata kas tegemist on Iraanist pärineva kaubaga või mitte.

▼M7

Artikkel 4a

I ja IA lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia ülekandmise vältimiseks peavad Iran Cargole või Islamic Republic of Iran Shipping Line'ile kuuluvad või nende hallatavad kaubalennukid ja kaubalaevad saabumise või väljumise eel esitama asjaomase liikmesriigi tolliasutusele teabe kõikide ühendusse sissetoodavate või sealt väljaviidavate kaupade kohta.

Saabumis- või väljumiseelse teabe andmise kohustust reguleerivad eeskirjad, eelkõige järgitavad tähtajad ja nõutavad andmed, on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 648/2005 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) ( 6 ) ja komisjoni 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1875/2006 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele (EMÜ) nr 2913/92) ( 7 ) asjaomaste sätetega, mis käsitlevad sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone ning tollideklaratsioone.

Lisaks sellele teevad Iran Air Cargo ja Islamic Republic of Iran Shipping Line või nende esindajad deklaratsiooni selle kohta, kas nende kaubad kuuluvad määruse (EÜ) nr 1334/2000 või käesoleva määruse kohaldamisalasse ning esitavad ekspordiloa nõude kohaldamise korral väljastatud ekspordiloa üksikasjad.

▼M8

Kuni 31. detsembrini 2010 võib sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonid ning käesolevas artikli nõutavad lisaandmed esitada kirjalikult, kasutades kaubandus-, sadama- või veodokumente tingimusel, et need sisaldavad vajalikke andmeid.

Alates 1. jaanuarist 2011 esitatakse käesolevas artiklis nõutavad lisaandmed kas kirjalikult või kasutades sobivaid sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone.

▼B

Artikkel 5

▼M7

1.  Keelatud on:

a) osutada mis tahes Iraanis asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, selles riigis kasutamise eesmärgil otseselt või kaudselt tehnilist abi seoses sõjaliste kaupade Euroopa Liidu ühises nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega või seoses selles nimekirjas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

b) osutada mis tahes Iraanis asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, selles riigis kasutamise eesmärgil otseselt või kaudselt tehnilist abi või vahendusteenuseid seoses I ja IA lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega või seoses I ja IA lisas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

c) teha investeeringuid ettevõtetesse, mis osalevad Iraanis I ja IA lisas või sõjaliste kaupade Euroopa Liidu ühises nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogiate tootmises;

d) anda mis tahes Iraanis asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, selles riigis kasutamise eesmärgil otseselt või kaudselt finantsabi või neid rahastada, pidades sealhulgas silmas toetusi, laenusid või ekspordikrediidikindlustust, seoses sõjaliste kaupade Euroopa Liidu ühises nimekirjas või I ja IA lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega nende toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või sellega kaasneva tehnilise abi osutamiseks.

e) osaleda teadlikult ja tahtlikult niisuguses tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a kuni d nimetatud keeldudest.

▼B

2.  Järgmiste tegevuste puhul:

a) II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga ning nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud tehnilise abi või vahendusteenuste otsene või kaudne osutamine mis tahes isikutele, üksustele või asutustele Iraanis või kasutamiseks Iraanis;

b) investeerimine Iraani ettevõtetesse, mis tegelevad II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia tootmisega;

c) II lisas nimetatud kaupade ja tehnoloogiaga seotud rahastamine või rahalise abi, sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustused nimetatud esemete müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi osutamiseks, otsene või kaudne osutamine mis tahes isikutele, üksustele või asutustele Iraanis või kasutamiseks Iraanis;

on vaja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse luba.

3.  III lisas loetletud veebilehekülgedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused ei anna luba lõikes 2 viidatud tehinguteks, kui nad on otsustanud, et kõnealune tehing aitaks kaasa ühele järgmistest tegevustest:

a) uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega seotud tegevus Iraanis;

b) tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamine Iraanis; või

c) muude IAEAle muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevus Iraanis.

Artikkel 6

III lisas loetletud veebilehekülgedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused võivad anda neile sobivatel tingimustel loa artiklis 2 või artikli 5 lõikes 1 nimetatud kaupade ja tehnoloogia, abi, investeeringute või vahendusteenustega seotud tehinguteks, kui sanktsioonide komitee on otsustanud eelnevalt ja iga üksikjuhtumi korral eraldi, et kõnealune tehing ei aita kindlasti kaasa massihävitusrelvade leviku tõkestamise seisukohast tundlikku tuumaenergiaalast tegevust toetavate tehnoloogiate ega tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamisele Iraanis, sealhulgas juhul, kui kõnealused kaubad ja tehnoloogia, abi, investeeringud või vahendusteenused on seotud toidu, põllumajanduse, ravi või muude humanitaareesmärkidega, tingimusel et:

a) kaupade või tehnoloogia tarneleping või abi osutamist käsitlev leping sisaldab asjakohaseid lõppkasutaja tagatisi, ning

b) Iraan on kohustunud mitte kasutama kõnealuseid kaupu või tehnoloogiat või vajadusel kõnealust abi massihävitusrelvade leviku tõkestamise seisukohast tundlikus tuumaenergiaalases tegevuses ega tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamisel.

Artikkel 7

▼M7

1.  Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad IV lisas loetletud isikutele, üksustele või asutustele või mis on nende valduses või kontrolli all. IV lisa sisaldab ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737 (2006) punkti 12 ja resolutsiooni 1803 (2008) punkti 7 kohaselt määratud isikuid, üksusi ja asutusi.

▼B

2.  Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida V lisas loetletud isikud, üksused või asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all. V lisa sisaldab IV lisas loetlemata füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kes on nimetatud vastavalt ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP artikli 5 lõike 1 punktile b, kuna

a) nad osalevad või on otseselt seotud Iraani massihävitusrelvade leviku tõkestamise seisukohast tundliku tuumaenergiaalase tegevusega või toetavad seda, või

b) nad osalevad või on otseselt seotud tuumarelvade kandesüsteemide väljatöötamisega Iraanis või toetavad seda, või

c) tegutsevad punktis a või b viidatud isiku, üksuse või asutuse nimel või juhtimisel, või

d) on juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on punktis a või b viidatud isiku, üksuse või asutuse omanduses või tema kontrolli all, sealhulgas ebaseaduslike vahendite abil.

3.  Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt või kaudselt kättesaadavaks IV ja V lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nende kasuks.

4.  Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda niisuguses tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on lõigetes 1–3 nimetatud meetmetest kõrvalehoidmine.

Artikkel 8

Erandina artiklist 7 võivad III lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist järgmistel tingimustel:

▼M3

a) kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud kinnipidamisõigust enne kuupäeva, millal artiklis 7 osutatud isik, üksus või asutus on sanktsioonide komitee, ÜRO Julgeolekunõukogu või nõukogu poolt kindlaks määratud, või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

▼B

b) rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c) kõnealusest kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu IV või V lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

d) kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga; ja

e) artikli 7 lõike 1 kohaldamisel on liikmesriik kinnipidamisõiguse või otsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud.

Artikkel 9

Erandina artiklist 7 ja tingimusel, et IV või V lisas loetletud isiku, üksuse või asutuse sooritatud makse toimub vastavalt lepingule, kokkuleppele või kohustusele, mis sõlmiti või mis tekkis asjaomasele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil sanktsioonide komitee, julgeolekunõukogu või nõukogu kõnealuse isiku, üksuse või asutuse kindlaks määras, võivad III lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa neile sobivatel tingimustel teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) asjaomane pädev asutus on kindlaks teinud, et:

i) rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse makseteks IV või V lisas loetletud isiku, üksuse või asutuse poolt;

ii) leping, kokkulepe või kohustus ei aita kaasa I ja II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia tootmisele, müügile, ostmisele, üleandmisele, ekspordile, impordile, kasutamisele või transpordile; ja

iii) makse ei ole vastuolus artikli 7 lõikega 3;

b) artikli 7 lõike 1 kohaldamisel on asjaomane liikmesriik teavitanud sanktsioonide komiteed kõnealusest otsusest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid kümne tööpäeva jooksul alates teavitamisest ning

c) artikli 7 lõike 2 kohaldamisel on asjaomane liikmesriik oma pädeva asutuse kõnealusest otsusest ja oma kavatsusest anda luba teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni vähemalt kaks nädalat enne loa andmist.

Artikkel 10

1.  Erandina artiklist 7 võivad III lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) pädev asutus on kindlaks teinud, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on:

i) vajalikud IV või V lisas loetletud isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

ii) ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks mõistlikus ulatuses ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks; või

iii) ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest; ja

b) kui luba on seotud IV lisas loetletud isiku, üksuse või asutusega, on asjaomane liikmesriik teavitanud sanktsioonide komiteed kõnealusest otsusest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid viie tööpäeva jooksul alates teavitamisest.

2.  Erandina artiklist 7 võivad III lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatud külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside vabastamiseks või teatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või muud majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katmiseks:

a) kui luba on seotud IV lisas loetletud isiku, üksuse või asutusega, on asjaomane liikmesriik teavitanud sanktsioonide komiteed kõnealusest otsusest ja kõnealune komitee on selle heaks kiitnud, ning

b) kui luba on seotud V lisas loetletud isiku, üksuse või asutusega, on asjaomane pädev asutus vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel pädev asutus peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

3.  Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõigete 1 ja 2 alusel antud lubadest.

Artikkel 11

1.  Artikli 7 lõige 3 ei takista ühenduse finants- või krediidiasutustel külmutatud kontode krediteerimist, kui kolmandad isikud kannavad loetelus nimetatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle rahalisi vahendeid, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus peab pädevatele asutustele sellistest ülekannetest viivitamata teatama.

2.  Artikli 7 lõiget 3 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a) nende kontode intressid või muud tulud; või

▼M3

b) maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, millal artiklis 7 osutatud isik, üksus või asutus on sanktsioonide komitee, ÜRO Julgeolekunõukogu või nõukogu poolt kindlaks määratud.

▼B

tingimusel et kõnealused intressid, muud tulud või maksed on külmutatud artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud korras.

▼M7

Artikkel 11a

1.  Artikli 18 kohaldamisalasse kuuluvad krediidi- ja finantseerimisasutused täidavad oma tegevuses, mis on seotud lõikes 2 viidatud krediidi- ja finantseerimisasutustega ning vältimaks, et see tegevus aitab kaasa tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast ohtlikule tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele, järgmisi nõudeid:

a) jälgivad pidevalt kontode kasutamist, sealhulgas oma kliendikontrolli programmide abil ning tulenevalt võetud kohustustest, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega;

b) nõuavad, et maksekorralduste andmeväljad, mis on seotud korralduse andja ja asjaomase makse saajaga, oleksid täidetud ning nimetatud teabe esitamata jätmisel keelduvad tehingu sooritamisest;

c) säilitavad kõik tehingutega seotud andmed viie aasta jooksul ja teevad need riiklikele asutustele nende taotlusel kättesaadavaks;

d) kui on kahtlus või põhjendatud alus kahtlustada, et rahalised vahendid on seotud massihävitusrelvade levitamise rahastamisega, teatavad oma kahtlusest kiiresti asjaomase liikmesriigi rahapesu andmebüroole või muule pädevale asutusele, kes on nimetatud III lisas loetletud veebilehtedel, ilma et see piiraks artiklites 5 ja 7 sätestatut. Rahapesu andmebüroo või muu pädev asutus tegutseb riikliku keskusena, kes saab ja analüüsib kahtlasi tehinguid puudutavaid teateid seoses võimaliku massihävitusrelvade levitamise rahastamisega. Rahapesu andmebürool või muul pädeval asutusel on otsene või kaudne ning õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele, mida ta vajab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlaseid tehinguid puudutavate teadete analüüsimiseks.

2.  Lõikes 1 sätestatud meetmeid kohaldatakse krediidi- ja finantseerimisasutuste suhtes nende tegevuses:

a) krediidi- ja finantseerimisasutustega, kelle asukoht on Iraanis, eelkõige pangaga Bank Saderat;

b) VI lisas loetletud Iraanis asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalide ja tütarettevõtjatega, mis kuuluvad artikli 18 kohaldamisalasse;

c) VI lisas loetletud Iraanis asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalide ja tütarettevõtjatega, mis ei kuulu artikli 18 kohaldamisalasse;

d) VI lisas loetletud krediidi- ja finantseerimisasutustega, mille asukoht ei ole Iraanis ja mis ei kuulu artikli 18 kohaldamisalasse, kuid mis on Iraanis asuvate isikute või üksuste kontrolli all.

Artikkel 11b

1.  Panga Bank Saderat filiaalid ja tütarettevõtjad, mis kuuluvad artikli 18 kohaldamisalasse, teatavad asutamiskoha liikmesriigi pädevale asutusele, mis on nimetatud III lisas loetletud veebilehtedel, igast tehtud rahaülekandest või selle kaudu saadud rahalistest vahenditest, osapoolte nimed, ülekande summad ning ülekande kuupäeva viie tööpäeva jooksul alates ülekande sooritamisest või rahaliste vahendite saamisest. Kui andmed on kättesaadavad, tuleb teates täpsustada ülekande iseloom ja vajaduse korral ülekandega seotud kaupade iseloom ning esitada teave selle kohta, kas kaubad kuuluvad määruse (EÜ) nr 1334/2000 või käesoleva määruse kohaldamisalasse, ning kui nende eksportimiseks on vaja ekspordiluba, märkida ekspordiloa number.

2.  Teabevahetuse korra kohaselt edastavad teate saanud pädevad asutused asjaomased andmed vajaduse korral viivitamata asjaomase tehingu teise osapoole asutamiskohaks oleva teise liikmesriigi pädevatele asutustele, et vältida ülekandeid, mis võiksid kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast ohtlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele.

▼B

Artikkel 12

1.  Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

▼M7

2.  Artikli 5 lõike 1 punktis d ja artikli 7 lõikes 3 sätestatud keeldudest ei tulene asjaomastele füüsilistele või juriidilistele isikutele ega üksustele mingit vastutust, juhul kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust kahtlustada, et nende tegevus võiks eirata kõnealuseid keelde.

▼M7

3.  Kui asutus või isik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, või sellise asutuse või isiku töötaja või juht avaldab heauskselt vastavalt artiklitele 11a ja 11b artiklites 11a ja 11b osutatud teavet, ei kanna asutus või isik või tema juht või töötaja selle eest mingit vastutust.

Artikkel 12a

1.  Keelatud on igasugune hüvitisnõue või mis tahes muu seda tüüpi nõue, nagu tasaarvestusnõue ja tagatisnõue, eelkõige igasugune nõue, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes kujul tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:

a) IV, V ja VI lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

b) mis tahes muu isik, üksus või asutus Iraanis, sealhulgas Iraani valitsus;

c) mis tahes isik, üksus või asutus, kes otseselt või kaudselt tegutseb mõne kõnealuse isiku või üksuse kasuks;

lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud selle määrusega kehtestatud meetmed.

2.  Lepingu täitmist või tehingu sooritamist loetakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest mõjutatuks, kui nõue või selle sisu tuleneb otseselt või kaudselt kõnealustest meetmetest.

3.  Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva isiku kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

▼B

Artikkel 13

1.  Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning organisatsioonid:

a) esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks artikli 7 kohaselt külmutatud arvete ja rahasummade kohta, III lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevatele asutustele, mis asuvad nende elu- või asukohaks olevas liikmesriigis, ja edastama nimetatud teabe kas otse või liikmesriikide kaudu komisjonile;

b) tegema koostööd III lisas loetletud veebilehtedel nimetatud pädevate asutustega kõnealuse teabe kontrollimisel.

2.  Komisjonile otse esitatud lisateave edastatakse asjaomasele liikmesriigile.

3.  Kogu käesoleva artikli kohaselt edastatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 14

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele viivitamata käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ning edastavad üksteisele nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud mis tahes muu asjakohase teabe, eelkõige teabe määruse rikkumise ja jõustamisprobleemide ning liikmesriikide kohtute tehtud otsuste kohta.

Artikkel 15

▼M10

1.  Komisjon:

a) muudab I lisa kas ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel;

b) muudab liikmesriikide esitatud teabe põhjal IA lisa ja II lisa;

c) muudab liikmesriikide esitatud teabe põhjal III lisa;

d) muudab IV lisa kas ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel;

e) muudab VI lisa nõukogu ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP III ja IV lisa suhtes tehtud otsuste alusel.

▼B

2.  Nõukogu koostab, vaatab läbi ja muudab kvalifitseeritud häälteenamusega artikli 7 lõikes 2 nimetatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu täielikus kooskõlas ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP II lisa suhtes tehtud nõukogu otsustega. V lisa loend vaadatakse korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu tagant läbi.

3.  Nõukogu esitab lõike 2 alusel tehtud otsuste aluseks olevad individuaalsed ja konkreetsed põhjused ning teeb need asjaomastele isikutele, üksustele ja asutustele teatavaks.

Artikkel 16

1.  Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid teatavad kõnealustest eeskirjadest komisjonile kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning annavad teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 17

1.  Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja märgivad need ära III lisas loetletud veebilehtedel või nende veebilehtede kaudu.

2.  Liikmesriigid teatavad oma pädevatest asutustest komisjonile kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning annavad teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 18

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) ühenduse territooriumil;

b) liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c) kõikide liikmesriikide kodanike suhtes ühenduse territooriumil või väljaspool seda;

d) juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi seaduste alusel;

e) juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt leiab aset ühenduse territooriumil.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M4




I LISA

Artiklis 2, artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud kaubad ja tehnoloogia

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

Käesolevas lisas loetletud kaubad ja tehnoloogia määratletakse võimaluse korral viitega nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2000 (mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1183/2007) ( 8 ) I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelule.

Käesolevas lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia kirjeldus kattub sageli (ent mitte alati) kahesuguse kasutusega kaupade loetelus esitatud kaupade ja tehnoloogia kirjeldusega või sarnaneb sellele. Kõik kirjeldused põhinevad võimalikult suures ulatuses viites osutatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldusel. Kirjelduste erinevuse korral võetakse aluseks käesolevas lisas loetletud kaupade või tehnoloogia kirjeldus. Selguse huvides märgitakse tärniga * kirjeldused, mis põhinevad viites osutatud kahesuguse kasutusega kauba kirjeldusel, ent milles on kasutatud tehniliste parameetrite teistsuguseid väärtusi või milles on välja jäetud või juurde lisatud konkreetseid elemente.

Kui käesolevas lisas sisalduv kanne kattub ainult osaliselt viites osutatud kahesuguse kasutusega kauba kasutusalaga, tehakse kahesuguse kasutusega kaupade loetelust pärineva ühiku viitenumbri ette märge „ex”.

Jutumärkides „ … ” terminite määratlused leiab määrusest (EÜ) nr 1183/2007.

Käesolev lisa ei hõlma kaupu ega tehnoloogiat (sealhulgas tarkvara), mis on kantud Euroopa Liidu ühisesse sõjaliste kaupade nimekirja. ( 9 ) Selliste kaupade ja tehnoloogia otsene või kaudne tarnimine, müümine või üleandmine Iraani on Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP ( 10 ) artikli 1 lõike 1 punktile c keelatud.

Üldmärkused

1. Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli või keelustamise osas palume vaadata üksikute liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist või keelustamist käsitlevat/käsitlevaid loetelu/-sid. Käesolevas lisas leiduvad viited „Vt ka sõjaliste kaupade nimekiri” osutavad kõnealustele loeteludele.

2. Käesolevas lisas käsitletava keelustamise eesmärki ei tohiks kahjustada selliste keelustamisele mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tehas) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut keelustatud komponenti ning mille puhul keelustatud komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB! Otsustades, kas keelustatud komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et keelustatud komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3. Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Tuumatehnoloogiat käsitlev märkus (NTN)

(Lugeda koos I jao 0. kategooria B osaga)

I jao 0. kategooria A osas loetletud kaupadega (mille müük, tarnimine, üleandmine või eksport on keelatud) otseselt seotud „tehnoloogia” müük, tarnimine, üleandmine või eksport on I jao 0. kategooria sätete kohaselt keelatud.

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks vastavalt määruse (EÜ) nr 423/2007 artiklile 6 annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks vajalikku minimaalset „tehnoloogiat”.

Tehnosiirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava” teabe ega „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos I jao 1.–7. ja 9. kategooria B osaga)

Sellise „tehnoloogia” müük, tarnimine või eksport, mis on „vajalik” I jao 1.–9. kategoorias nimetatud kaupade (mille müük, tarnimine või eksport on keelatud) „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on I jao 1.–9. kategooria sätete kohaselt keelatud.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

Keelustamist ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole keelustatud või mille eksport on vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2007 lubatud.

Tehnosiirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

Üldmärkus tarkvara kohta (GSN)

(Käesoleva märkusega tühistatakse kõik I jao 0.–7. ja 9. kategooria B osas sätestatud keelud)

Käesoleva loetelu I jao 0.–9. kategoorias ei keelustata „tarkvara”, mis on:

a. üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna:

1. seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a. käsimüük;

b. postimüük;

c. elektronkaubandus või

d. telefonimüük ning

2. nad on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita või

b. „üldkasutatav”.

I.0

TUUMAMATERJAL, RAJATISED JA SEADMED



I.0A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.0A.001

0A001

„Tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.  „tuumareaktorid”, mis on võimelised käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumade lõhastumise ahelreaktsiooni;

b.  metallanumad või nende olulised osad, spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma „tuumareaktori” südamikku, kaasa arvatud reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks;

c.  manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse” sisseviimiseks või sealt eemaldamiseks;

d.  reaktori kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris” toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, nende toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e.  reaktori survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris” kütuseelemente ja primaarjahutit töörõhul üle 5,1 MPa;

f.  tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud või torusõlmed, milles hafniumi ja tsirkooniumi suhe kaalu järgi on väiksem kui 1:500 ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktorites”;

g.  jahuti pumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti tsirkulatsiooni tekitamiseks „tuumareaktoris”;

h.  „Tuumareaktori siseosad”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris”, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid;

Märkus: Punktis I.0A.001.h tähendavad „reaktori siseosad” kõiki olulisi struktuure reaktorianumas, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

i.  soojusvahetid (aurugeneraatorid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori” primaarjahutusringis;

j.  neutronite detekteerimis- ja mõõteriistad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks „tuumareaktori” südamikus.

I.0A.002

ex 0B001*

(0B001.a, 0B001.b.1-13, 0B001.c, 0B001.d 0B001.e 0B001.f 0B001.g 0B001.h 0B001.i ja 0B001.j)

Isotoopide eraldustehased „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide ja „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.  tehased, mis on spetsiaalselt kavandatud „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide, „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks järgnevalt:

1.  gaastsentrifugaaleraldustehas;

2.  gaasdifusiooneraldustehas;

3.  aerodünaamiline eraldustehas;

4.  keemilise vahetusprotsessiga eraldustehas;

5.  ioonvahetuseraldustehas;

6.  atomaarse gaasi isotoopide „laser”eraldustehas (AVLIS);

7.  molekulaarne isotoopide „laser”eraldustehas (MLIS);

8.  plasmaeraldustehas;

9.  elektromagnetiline eraldustehas;

b.*  gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise tsentrifugaaleraldusprotsessi jaoks, nagu:

Märkus: Punktis I.0A.002.b tähendab „kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjal” järgmist:

a.  martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on 2 050 MPa või rohkem;

b.  alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on 460 MPa või rohkem või

c.  „kiud- või niitmaterjalid”, mille „erimoodul” on suurem kui 3,18 × 106 m ning mille „eritõmbetugevus” on suurem kui 76,2 × 103 m;

1.  gaasitsentrifuugid;

2.  terviklikud rootorsõlmed;

3.  „kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist” valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega 12 mm või vähem ja diameetriga 75–400 mm;

4.  „kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist” valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega 3 mm või vähem ja diameetriga 75–400 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise ühendamiseks;

5.  „kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist” valmistatud ja rootortoru sisse paigaldamiseks mõeldud tõkestid diameetriga 75–400 mm;

6.  „kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist” valmistatud ja rootortoru otstele mõeldud ülemised ja alumised korgid diameetriga 75–400 mm;

7.  magnetilised ripplaagrid, milles rõngasmagnet hõljub „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud ümbrises, sisaldades summutavat keskkonda ja omades magnetilist sidestust magnetpooluse või teise, rootori ülemisele kaanele sobitatud magnetiga;

8.  spetsiaalselt valmistatud laagrid, mis sisaldavad poolkerakujulisi vastaslaagreid (pivot-cup) ning on monteeritud summutile;

9.  molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millel on sisse freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10.  rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusvahemikus 600–2 000 Hz ja võimsuse vahemikus 50–1 000 VA;

11.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi korpus/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega;

12.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kulbid, mis koosnevad kuni 12mm sisediameetriga torudest ja on ette nähtud UF6 gaasi eraldamiseks tsentrifuugrootortorust Pitot’ toru meetodil;

13.  gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt konstrueeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a.  mitmefaasiline väljund 600–2 000 Hz;

b.  sageduse stabiilsus on parem kui 0,1 %;

c.  harmoonmoonutused on alla 2 % ning

d.  efektiivsus on üle 80 %;

c.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1.  gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest”: poorsest metallist, polümeerist või keraamikast, pooride suurusega 10–100 nm, paksusega 5 mm või vähem ja torukujulised diameetriga 25 mm või vähem;

2.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud gaasi difuusori korpused;

3.  kompressorid (sundtoitega, tsentrifugaalse ja teljesihilise vooluga) või gaasipuhurid imivõimsusega 1 m3/min või rohkem ja väljundrõhuga kuni 666,7 kPa ning mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nendega kaitstud;

4.  punktis I.0A.002.c.3 nimetatud pöörleva võlli tihendid kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sisselekke kiirus on väiksem kui 1 000 cm3/min;

5.  soojusvahetid, mis on valmistatud alumiiniumist, vasest, niklist või sulamitest, mis sisaldavad rohkem kui 60 massiprotsenti niklit, või nende metallide kombinatsioonidest kattetorudena, mis on kavandatud tööks alarõhul sellise lekkekiirusega, mis piirab rõhutõusu väiksemaks kui 10 Pa tunnis, rõhuerinevusel 100 kPa;

6.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud lõõtsklapid diameetriga 40–1 500 mm;

d.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm, millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbivoolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud tangentsiaalse sissevooluga juhitavad silindrilised või koonilised torud (turbulentstorud) diameetriga 0,5–4 cm ning pikkuse-diameetri suhtega 20:1 või vähem, mis on ühe või mitme tangentsiaalse sissevooluavaga;

3.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kompressorid (sundtoitega, tsentrifugaalse ja teljesihilise vooluga) või gaasipuhurid imivõimsusega 2 m3/min või enam ja pöörleva võlli tihendid nende jaoks;

4.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud soojusvahetid;

5.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud aerodünaamilise eralduselemendi korpused turbulentstorude või eraldusdüüside jaoks;

6.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud lõõtsklapid diameetriga 40–1 500 mm;

7.  protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni üks miljondikosa või vähem, kaasa arvatud:

a.  krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

b.  krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

c.  eraldusdüüsi- või turbulentstoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d.  UF6 külmlõksud, mis taluvad – 20 °C (253 K) või madalamat temperatuuri;

e.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1.  kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik impulsskolonnid ühel astmel viibimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

2.  kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik tsentrifugaalsed kontaktorid töölava resideerimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

3.  kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni kambrid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4.  sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nendega kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni kambrite etteandmise seadmed U+4 võtmiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5.  etteannet ettevalmistavad süsteemid kõrge puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüütilised rakud U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6.  uraani oksüdeerimissüsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

f.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1.  kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrgustikuga vaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad piirduvad mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega ning teised komposiitstruktuurid mis tahes sobival kujul, kaasa arvatud osakesed või kiud diameetriga 0,2 mm või vähem, vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 100–200 °C (373–473 K);

2.  kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nendega kaitstud ja temperatuuride vahemikus 100–200 °C (373–473 K) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid, mille diameeter on üle 1 000 mm;

3.  ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate keemilise redutseerimise või oksüdeerumise toimeainete regenereerimiseks;

g.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud atomaarse gaasi isotoopide „laser” eraldusprotsessi (AVLIS) jaoks, nagu:

1.  uraani aurustamissüsteemides kasutamiseks mõeldud suure võimsusega riba või skaneerivad elektronkiirte kahurid väljastatava võimsusega üle 2,5 kW/cm;

2.  sulauraani või uraanisulamite käsitlemiseks sobivad sulauraani kuumusele ja korrosioonile vastupidavatest materjalidest käitlemissüsteemid, mis koosnevad sobivatest korrosiooni- ja kuumakindlatest või nendega kaitstud materjalidest (nt tantaal, ütriumiga kaetud grafiit, grafiit, mis on kaetud teiste haruldaste muldmetallide oksiididega või nende segudega) valmistatud tiiglitest ning tiiglite jahutusseadmetest;

NB! Vt ka punkt I.2A.002.

3.  uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega vooderdatud saaduse ja jäätmete kogumissüsteemid;

4.  uraani auru allika, elektronkiirte kahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite korpused (silindrilised või täisnurksed anumad);

5.  pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga „laserid” või „laser” süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB! Vt ka punktid I.6A.001 ja I.6A.008.

h.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud isotoopide molekulaarseks „laser”eraldamiseks (MLIS) või isotoopselektiivselt laseraktiveeritud keemilise reaktsiooni (CRISLA) jaoks, järgmiselt:

1.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandevgaasi segude jahutamiseks temperatuurini – 123 °C (150 K) või alla selle;

2.  „UF5/UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” uraanpentafluoriidi (UF5) saaduse kogujad, mis sisaldavad filtrit, põrke- või tsüklon-tüüpi kogujaid või nende kombinatsioone;

3.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kompressorid ja nende jaoks ettenähtud pöörlevate võllide tihendid;

4.  seadmed UF5 (tahke) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasiline);

5.  protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (nt lämmastik või argoon), kaasa arvatud:

a.  krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

b.  krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

c.  UF6 külmlõksud, mis taluvad – 20 °C (253 K) või madalamat temperatuuri;

6.  pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga „laserid” või „laser”süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB! Vt ka punktid I.6A.001 ja I.6A.008.

i.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1.  üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2.  üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid üle 100 kHz sagedustele;

3.  uraaniplasma genereerimissüsteemid;

4.  sulametalli käitlemissüsteemid sulauraani või uraanisulamite käitlemiseks, mis koosnevad sobivatest korrosiooni- ja kuumakindlatest või nendega kaitstud materjalidest (nt tantaal, ütriumiga kaetud grafiit, grafiit, mis on kaetud teiste haruldaste muldmetallide oksiididega või nende segudega) valmistatud tiiglitest ning tiiglite jahutusseadmetest;

NB! Vt ka punkt I.2A.002.

5.  kuumusele ja uraaniaurude korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega kaitstud saaduse- ja jäätmekogujad;

6.  sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite korpused (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduse- ja jäätmekoguja jaoks;

j.  seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1.  sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras või vask) valmistatud üksikud või kombineeritud iooniallikad, mis koosnevad auruallikatest, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvooluga 50 mA või enam;

2.  sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) valmistatud, kahest või enamast pilust ja kogumistaskust koosnevad ioonkollektori plaadid rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumiseks;

3.  mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkorpused uraani elektromagnetilistele separaatoritele, mis on kavandatud tööks rõhul 0,1 Pa ja vähem;

4.  magnetpooluse detailid diameetriga üle 2 m;

5.  kõrgepinge toiteallikad iooniallikatele, millel on kõik järgmised omadused:

a.  võimelised pidevaks tööks;

b.  väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c.  väljundvooluga 1 A või rohkem ning

d.  pingetundlikkusega, mis on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %;

NB! Vt ka punkt I.3A.006.

6.  magnetite toiteallikad (suure võimsusega, alalisvoolulised), millel on kõik järgmised omadused:

a.  võimelised pidevaks tööks väljundvooluga 500 A või rohkem ja pingega 100 V või rohkem ning

b.  voolu- ja pingetundlikkus on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %.

NB! Vt ka punkt I.3A.005.

I.0A.003

0B002

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis I.0A.002 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nendega kaitstud:

a.  etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 läbilaskmiseks rikastusprotsessis;

b.  desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, selle järgnevaks kuumutamise abil toimuvaks edasitoimetamiseks;

c.  saaduse ja jäätmete jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d.  veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e.  toru- ja kogujasüsteemid, mis on spetsiaalselt ette nähtud UF6 käsitlemiseks gaasilise difusiooni, tsentrifuug- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f.  

1.  vaakumkollektorid või vaakumkogujad imivõimsusega 5 m3/min või rohkem või

2.  vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g.  järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jooksvaks proovide võtmiseks etteandest, saadusest või jäätmetest UF6 gaasivoos:

1.  ühe aatommassiühiku lahutusvõime üle 320 amü (aatommassiühik) massi korral;

2.  iooniallikad, mis on valmistatud või vooderdatud nikroomiga, moneliga või on nikeldatud;

3.  elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ning

4.  isotoopanalüüsiks sobivad kollektorsüsteemid.

I.0A.004

0B003

Uraani konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.  süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3ks;

b.  süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UF6ks;

c.  süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UO2ks;

d.  süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UF4ks;

e.  süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks UF6ks;

f.  süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks uraanimetalliks;

g.  süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UO2ks;

h.  süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UF4ks;

i.  süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UCl4ks.

I.0A.005

0B004

Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a.  järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1.  vesi-vesiniksulfiid-vahetustehased;

2.  ammoniaak-vesinik-vahetustehased;

b.  järgmised seadmed ja komponendid:

1.  peensüsinikterasest (nt ASTM A516) valmistatud vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid diameetriga 6–9 m, mis on töövõimelised 2 MPa või kõrgemal rõhul ning materjali korrosioonivaruga, mis on 6 mm või suurem;

2.  üheastmelised madalsurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 % H2S) ringluse tagamiseks, mille jõudlus on 56 m3/sekundis või rohkem, imedes 1,8 MPa või kõrgemal rõhul, ning mille tihendid on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3.  ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega 35 m või rohkem, diameetriga 1,5 m–2,5 m, mis on töövõimelised üle 15 MPa suurusel rõhul;

4.  torni siseosad, kaasa arvatud astmereaktorid ja astmepumbad, kaasa arvatud sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5.  3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks, kasutades ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi;

6.  infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesinik/deuteeriumi suhte analüüsiks deuteeriumi kontsentratsioonil 90 % või rohkem;

7.  katalüütilised põletid, ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi abil rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8.  täielikud raske vee parandamise süsteemid või nende kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks.

I.0A.006

0B005

„Tuumareaktorite” kütuseelementide tootmiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Märkus:„Tuumareaktori” kütuseelementide tootmise tehas sisaldab seadmeid, mis:

a.  on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt selle tootmisel või juhtimisel;

b.  hermetiseervad tuumamaterjali kattesse;

c.  kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust või

d.  kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist.

I.0A.007

0B006

„Tuumareaktoris” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus: Punkt I.0A.007 hõlmab:

a.  „tuumareaktori” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemistehaseid, kaasa arvatud seadmeid ja nende osi, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja enamiku tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes;

b.  kütuseelemendi tükeldamise või hakkimismasinaid, st kaugjuhitavaid seadmeid „tuumareaktori” kiiritatud kütuseagregaatide, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks, hakkimiseks või lõikumiseks;

c.  lahustuspaake, kriitilisturvalisi mahuteid (nt väikse diameetriga, rõnga- või plaadikujulised mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „tuuma”kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuuma ja ülimalt korrodeeriva vedeliku suhtes ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad ja hooldatavad;

d.  vastuvoolu lahustiekstraktoreid ja ioonivahetusprotsessi seadmeid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” ümbertöötlemistehases;

e.  säilitus- ja ladustamisanumaid, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Märkus: Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1.  seinte ja sisestruktuuride booriekvivalendi väärtus on (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on määratletud punkti I.0A.012 märkuses) vähemalt 2 %;

2.  silindriliste anumate diameeter ei ületa 175 mm või

3.  plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm.

f.  protsessi juhtimisseadmeid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” ümbertöötlemisprotsessi jälgimiseks ja juhtimiseks.

I.0A.008

0B007

Plutooniumi konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.  süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muutmiseks plutooniumoksiidiks;

b.  süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

I.0A.009

0C001

„Looduslik uraan”, „vaesestatud uraan” või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid.

Märkus: Punkt I.0A.009 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.  „looduslik uraan” või „vaesestatud uraan”, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b.  „vaesestatud uraan”, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuuma eesmärkidel:

1.  kaitse;

2.  pakendamine;

3.  ballastid massiga kuni 100 kg;

4.  vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c.  sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d.  tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuuma eesmärkidel kasutamiseks.

I.0A.010

0C002

„Lõhustuvad erimaterjalid”.

Märkus: Punkt I.0A.010 ei hõlma kogust, milleks on neli või vähem „efektiivgrammi” instrumentide anduriosades.

I.0A.011

0C003

Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

I.0A.012

0C004

Tuumatehnoloogilise puhtuseastmega grafiit, mille „booriekvivalent” on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,5 g/cm3.

NB! Vt ka punkt I.1A.028.

Märkus 1: Punkt I.0A.012 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.  grafiittooted, mille mass on alla 1 kg ja mis ei ole spetsiaalselt projekteeritud ega valmistatud kasutamiseks tuumareaktorites;

b.  grafiidipulber.

Märkus 2: Punktis I.0A.012 on „booriekvivalent” (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BEZ(ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon ppm-des;

kus CF on teisendustegur =image

ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

I.0A.013

0C005

Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid) puhtusastmega 99,9 massiprotsenti või rohkem, mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardile B330 on 10 μm või vähem ning milles osakeste jaotus suuruse järgi on väga väike.



I.0B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.0B.001

0D001

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud I jao 0. kategooria A osas nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.0B.002

0E001

Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud I. jao 0. kategooria A osas nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.1

MATERJALID, KEMIKAALID, „MIKROORGANISMID” JA „TOKSIINID”



I.1A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.1A.001

1A102

Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude komponendid.

I.1A.002

1A202

Komposiitstruktuurid torudena, millel on mõlemad järgmised omadused:

NB! Vt ka punkt I.9A.011.

a.  sisediameeter 75–400 mm ning

b.  valmistatud punktis I.1A.024 või I.1A.034.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist” või punktis I.1A.034.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

I.1A.003

1A225

Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku isotoopidevahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi tagasisaamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

I.1A.004

1A226

Spetsiaalsed topendid, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud ning

b.  kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

I.1A.005

1A227

Kõrgtihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a.  „külm (kiirgusvaba) piirkond” on suurem kui 0,09 m2;

b.  tihedus on üle 3 g/cm3 ning

c.  paksus on 100 mm või rohkem.

Tehniline märkus:

Punktis I.1A.005 tähendab „külm piirkond” akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

I.1A.006

ex 1B001*

(1B001.a, ex 1B001.b ja 1B001.c)

Järgmised seadmed punktis I.1A.024 nimetatud kiudude, prepregmaterjalide, eelvormide ja „komposiitide” tootmiseks ning nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB! Vt ka punktid I.1A.007 ja I.1A.014.

a.  elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit”struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”;

b.*  lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitsete” õhusõiduki plaanerite või „rakettmürskude” tarindite tootmiseks;

Märkus: Punktis I.1A.006.b tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

c.  mitmesuunalised ja -dimensioonilised kudumisteljed või põimimispingid kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks komposiitstruktuuride tootmise eesmärgil ning nende adapterid ja ümberseadistamiskomplektid;

Tehniline märkus:

Punkti I.1A.006.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

Märkus: Punkt I.1A.006.c ei hõlma tekstiilitööstuses kasutatavaid seadmeid, mida ei ole seadistatud eespool nimetatud lõppkasutuseks.

I.1A.007

1B101 ja ex 1B001.d

Muud kui punktis I.1A.006 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurkomposiitide „tootmiseks” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

Märkus: Punktis I.1A.007 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või kleepimiseks.

a.  elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud- või niitmaterjalidest, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b.  lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritavad ja programmeeritavad kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitsete õhusõiduki plaanerite või „rakettmürskude” tarindite tootmiseks;

c.  järgmised „kiud- või niitmaterjalide”„tootmiseks” kavandatud või seadistatud seadmed:

1.  seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, raion või polükarbosilaan) muutmiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.  kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3.  seadmed kuumuskindla portselani (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d.  seadmed, mis on kavandatud või seadistatud spetsiaalseks kiudude pinnatöötluseks või punktis I.9A.026 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Märkus: Punktis I.1A.007.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid.

I.1A.008

1B102

Metallpulbri „tootmisseaded” ja järgmised komponendid:

NB! Vt ka punkt I.1A.009.b.

a.  metallipulbri „tootmisseadmed”, mida saab kasutada punktides I.1A.025.a, I.1A.025.b, I.1A.029.a.1, I.1A.029.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste või pihustatud materjalide „tootmiseks” kontrollitavas keskkonnas;

b.  spetsiaalselt kavandatud punktis I.1A.008.a nimetatud „tootmisseadmed”.

Märkus: Punkt I.1A.008 hõlmab:

a.  plasmageneraatoreid (kõrgsageduslik kaarleek), mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

b.  elektrilahendusseadmeid, mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

c.  seadmeid, mida kasutatakse sfääriliste alumiiniumipulbrite „tootmiseks”, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

I.1A.009

1B115

Muud kui punktis I.1A.008 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.  „tootmisseadmed” punktides I.1A.025.a, I.1A.025.b, I.1A.029 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b.  „tootmisseadmed” punktides I.1A.025.a, I.1A.025.b, I.1A.029 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus: Punkt I.1A.009.b ei hõlma perioodilisi segisteid, pidevsegisteid ega paiskveskeid. Perioodiliste segistite, pidevsegistite ja paiskveskite keelustamist vaata punktidest I.1A.011, I.1A.012 ja I.1A.013.

Märkus 1: Vt sõjaliste kaupade nimekirjast sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmed.

Märkus 2: Punkt I.1A.009 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise”, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

I.1A.010

1B116

Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüütiliselt saadud materjalide tootmiseks, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 300 °C (1 573 K) kuni 2 900 °C (3 173 K), rõhul 130 Pa – 20 kPa.

I.1A.011

1B117

Perioodilised segistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13326 kPa võimalusega reguleerida segamiskambri temperatuuri, millel on kõik järgmised omadused:

a.  kogumaht 110 liitrit või rohkem ning

b.  vähemalt üks ekstsentriline segamis-/sõtkumisvõll.

I.1A.012

1B118

Pidevsegistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13326 kPa reguleeritava temperatuuriga segamiskambris, millel on mis tahes järgmised omadused:

a.  kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

b.  üks pöörlev võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed nii võllil kui ka segamiskambri seinte siseküljel.

I.1A.013

1B119

Paiskveskid punktides I.1A.025.a, I.1A.025.b, I.1A.029 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

I.1A.014

1B201

Elementaarkiu poolimispingid, muud kui punktis I.1A.006 või I.1A.007 nimetatud, ja nendega seotud järgmised seadmed:

a.  elementaarkiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2.  mis on ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest” ning

3.  mis võimaldavad 75–400 mm diameetriga ja 600 mm pikkuste või pikemate silindriliste rootorite mähkimist;

b.  punktis I.1A.014.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c.  punktis I.1A.014.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide täpsustornid.

I.1A.015

1B225

Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 250 g fluori tunnis.

I.1A.016

1B226

Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem.

Märkus: Punkt I.1A.016 hõlmab separaatoreid, mis:

a.  võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b.  millel mõlemad, nii iooniallikad kui ka kollektorid, võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

I.1A.017

1B227

Ammoniaagi sünteesimiskonverterid või ammoniaagi sünteesiseadmed, milles sünteesgaas (lämmastik ja vesinik) eemaldatakse kõrgsurve ammoniaak/vesinik-vahetuskolonnist ja sünteesitud ammoniaak suunatakse tagasi samasse kolonni.

I.1A.018

1B228

Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a.  ette nähtud tööks temperatuuril – 238 °C (35 K) või vähem;

b.  ette nähtud töötama siserõhul 0,5–5 MPa;

c.  valmistatud:

1.  vähese väävlisisaldusega 300-seeria roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2.  samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja H2 keskkonda taluvatest materjalidest ning

d.  sisediameetriga 1 m või rohkem ning tegeliku pikkusega 5 m või üle selle.

I.1A.019

1B229

Järgmised vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende „sisekontaktorid”:

NB! Spetsiaalselt raske vee tootmiseks kavandatud või valmistatud kolonnide kohta vt punkt I.0A.005.

a.  vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  võivad töötada rõhul 2 MPa või rohkem;

2.  valmistatud süsinikterasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTMi (või samaväärse standardi) järgi ning

3.  diameetriga 1,8 m või rohkem;

b.  punktis I.1A.019.a määratletud vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnide jaoks ettenähtud „sisekontaktorid”.

Tehniline märkus:

Kolonnide „sisekontaktoriteks” on segmenditud taldrikud efektiivdiameetriga 1,8 m või rohkem, mis on konstrueeritud hõlbustama vastuvoolukontakti ning on valmistatud roostevabast terasest süsinikusisaldusega 0,03 % või vähem. Need võivad olla sõeltaldrikud, ventiiltaldrikud, kellakujulised või turbovõretaldrikud.

I.1A.020

1B230

Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a.  õhutihedad (st hermeetiliselt suletud);

b.  tootlikkusega 8,5 m3/h või rohkem ning

c.  üks järgmistest omadustest:

1.  kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (üle 1 %lise kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 1,5–60 MPa või

2.  lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 %lise kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 20–60 MPa.

I.1A.021

1B231

Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.  tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b.  seadmed triitiumi tootmisrajatiste või -tehaste jaoks järgmiselt:

1.  vesinik- või heeliumijahutusmoodulid jahutusvõimega – 250 °C (23 K) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2.  vesiniku isotoopide kogumis- ja puhastussüsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

I.1A.022

1B232

Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a.  projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril – 238 °C (35 K) või madalamal ning

b.  projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus 1 000 kg/h või rohkem.

I.1A.023

1B233

Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.  rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b.  seadmed liitiumi isotoopide eraldamiseks järgmiselt:

1.  täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2.  elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3.  liitiumamalgaami elektrolüüsikambrid;

4.  aurustid kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste jaoks.

I.1A.024

1C010.b

„Kiud- või niitmaterjalid”, mida võidakse kasutada orgaanilise, metallilise või süsinik „põhimassi”„komposiit”struktuurides või -laminaatides:

NB! Vt ka punktid I.1A.034 ja I.9A.026.

b.  süsinikust „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1.  „erimoodul” üle 12,7 × 106 m ning

2.  „eritõmbetugevus” üle 23,5 × 104 m;

Märkus: Punkt I.1A.024.b ei hõlma „kiud- või niitmaterjalidest” kangast, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks eeldusel, et iga üksiku kangatüki mõõtmed ei ületa 100 cm × 100 cm.

Tehniline märkus:

Punktis I.1A.024.b nimetatud materjalide omadused määratakse SACMA poolt soovitatud meetoditel SRM 12–17 või vastavate siseriiklike vedamiskatsetega nagu Jaapani tööstusstandard JIS-R-7601, punkt 6.6.2, mis põhinevad kõigi katsetulemuste keskmistamisel.

I.1A.025

1C011.a ja 1C011.b

Metallid ja ühendid:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekiri ja punkt I.1A.029.

a.  metallid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm, kas sfäärilistena, pihustatutena, sferoidsetena, helvestatutena või jahvatatutena, ja mis on valmistatud materjalidest, mis koosnevad 99 % või suuremas ulatuses tsirkooniumist, magneesiumist või nende sulamitest;

Tehniline märkus:

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga.

Märkus: Punktis I.1A.025.a loetletud metallid või sulamid keelustatakse, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis.

b.  boor või boorkarbiid 85 % puhtusega või puhtam, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm;

Märkus: Punktis I.1A.025.b loetletud metallid või sulamid keelustatakse, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis.

I.1A.026

1C101

„Rakettmürskudes”, nende alamsüsteemides või punktis I.9A.003 nimetatud mehitamata õhusõidukites kasutatavad materjalid ja seadmed, mis vähendavad nende märgatavust, nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna-ja akustilised signaalid.

Märkus 1: Punkt I.1A.026 hõlmab:

a.  konstruktsioonimaterjale ja pinnakatteid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b.  pinnakatteid, sh värvid, mis on ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Märkus 2: Punkt I.1A.026 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus:

Punktis I.1A.026 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.1A.027

1C102

Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude materjalid.

I.1A.028

ex 1C107*

(1C107.a, ex 1C107.b, ex 1C107.c ja ex 1C107.d)

Grafiit- ja keraamilised materjalid:

a.  peeneteraline rekristalliseeritud grafiit puistetihedusega 1,72 g/cm3 või rohkem, mõõdetud temperatuuril 15 °C (288 K), mille tera suurus on 100 μm või vähem ja mida kasutatakse raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel mis tahes järgneva toote jaoks:

1.  silindrid diameetriga 120 mm või rohkem ja pikkusega 50 mm või rohkem;

2.  torud sisediameetriga 65 mm või rohkem ja seinapaksusega 25 mm või rohkem ning pikkusega 50 mm või rohkem või

3.  plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

NB! Vt ka punkt I.0A.012.

b.*  pürolüütiline või kiudarmeeritud grafiit, mida kasutatakse „rakettmürskude” raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otstes;

NB! Vt ka punkt I.0A.012.

c.*  keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavuse konstandiga 6 ja vähem, sagedusvahemikus 100 Hz kuni 100 GHz), mida kasutatakse „rakettmürskude” radoomides;

d.*  masintöödeldavad mahulised ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettmürskude” ninamike otstes.

I.1A.029

ex 1C111*

(1C111.a.1–3, 1C111.a.4, 1C111.b.1–4 ja 1C111.c)

Raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid, muud kui punktis I.1A.025 nimetatud:

a.  tõukeained:

1.  sfäärilistest osakestest alumiiniumipulber, muu kui sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas nimetatud, mille osakeste ühtlane diameeter on vähem kui 200 μm ja alumiiniumisisaldus 97 massiprotsenti või rohkem, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad vähema kui 63 μm läbimõõduga osakesed, vastavalt standardile ISO 2591:1988 või vastavale siseriiklikule standardile;

Tehniline märkus:

Osakese suurus 63 μm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTM standard E-11).

2.  metallilised kütused, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, kas sfäärilised, pihustatud, helbekujulised või sferoidsed, mille osakesed on väiksemad kui 60 μm ja mis sisaldavad 97 massiprotsenti või rohkem mis tahes järgmist elementi:

a.  tsirkoonium;

b.  berüllium;

c.  magneesium või

d.  eespool punktides a–c nimetatud metallide sulamid;

Tehniline märkus:

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga.

3.  vedelkütuse rakettmootorites kasutatavad järgmised oksüdeerivad ained:

a.  dilämmastiktrioksiid;

b.  lämmastikdioksiid/dilämmastiktetroksiid;

c.  dilämmastikpentoksiid;

d.  lämmastikoksiidide segud (MON – Mixed Oxides of Nitrogen);

Tehniline märkus:

Lämmastikoksiidide segud (MON) on lämmastikoksiidi (NO) lahused dilämmastiktetroksiidis/lämmastikdioksiidis (N2O4/NO2), mida on võimalik kasutada raketisüsteemides. On olemas hulk erineva kontsentratsiooniga segusid, millele saab viidata lühendiga MONi või MONij, kus i ja j on täisarvud, mis näitavad lämmastikoksiidi kaalulist sisaldust protsentides asjaomases segus (nt MON3 sisaldab 3 % lämmastikoksiidi, MON25 sisaldab 25 % lämmastikoksiidi). Ülempiiriks on MON40 ehk 40 % lämmastikoksiidi).

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast inhibeeritud suitsev lämmastikhape (IRFNA).

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast ja punktist I.1A.049 fluorist ja ühest või enamast muust halogeenist, hapnikust või lämmastikust koosnevad ühendid.

4.  järgmised hüdrasiini derivaadid:

a.  trimetüülhüdrasiin;

b.  tetrametüülhüdrasiin;

c.  N,N diallüülhüdrasiin;

d.  allüülhüdrasiin;

e.  etüleendihüdrasiin;

f.  monometüülhüdrasiindinitraat;

g.  asümmeetriline dimetüülhüdrasiinnitraat;

h.  hüdrasiiniumasiid;

i.  dimetüülhüdrasiiniumasiid;

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast hüdrasiiniumnitraat.

k.  diimido-oksaalhappe dihüdrasiin;

l.  2-hüdroksüetüülhüdrasiinnitraat (HEHN);

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast hüdrasiiniumperkloraat.

n.  hüdrasiiniumdiperkloraat;

o.  metüülhüdrasiinnitraat (MHN);

p.  dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN);

q.  1,4-dihüdrasiinnitraat (DHTN);

b.*  polümeersed ained:

1.  karboksüül-otsaga polübutadieen (CTPB);

2.  hüdroksüül-otsaga polübutadieen (HTPB), muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

3.  polübutadieen-akrüülhape (PBAA);

4.  polübutadieen-akrüülhape-akrüülnitriil (PBAN);

c.  muud raketikütuse lisandid ja toimeained:

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast karboraanid, dekaboraanid, pentaboraanid ja nende derivaadid.

2.  trietüleenglükooldinitraat (TEGDN);

3.  2-nitrodifenüülamiin (CAS 119-75-5);

4.  trimetüüloletaantrinitraat (TMETN) (CAS 3032-55-1);

5.  dietüleenglükooldinitraat (DEGDN);

6.  ferrotseeni derivaadid:

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast katotseen.

b.  etüülferrotseen;

c.  propüülferrotseen (CAS 1273-89-8);

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast n-butüülferrotseen.

e.  pentüülferrotseen (CAS 1274-00-6);

f.  ditsüklopentüülferrotseen;

g.  ditsükloheksüülferrotseen;

h.  dietüülferrotseen;

i.  dipropüülferrotseen;

j.  dibutüülferrotseen;

k.  diheksüülferrotseen;

l.  atsetüülferrotseenid;

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast ferrotseenkarboksüülhapped.

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast butatseen.

o.  muud ferrotseeni derivaadid, mida kasutatakse raketikütuse põlemiskiiruse modifikaatorina, v.a. sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

Märkus: Vt sõjaliste kaupade nimekirjast raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvad kemikaalid, mida ei ole punktis I.1A.029 nimetatud.

I.1A.030

1C116

Vanandatud martensiitterased (terased, mida reeglina iseloomustab kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine vanandamise eesmärgil) lehtede, plaatide ja torude kujul, mille paksus või seinapaksus ei ületa 5 mm ning mille tõmbetugevus on 1 500 MPa ja rohkem temperatuuril 293 K (20 °C).

NB! Vt ka punkt I.1A.035.

I.1A.031

ex 1C117*

Volfram, molübdeen ja nende sulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit, puhtusastmega 97 % või rohkem, mis on ette nähtud „rakettmürskude” mootorite komponentide (soojusekraanide, düüsipõhimike, düüsikõride ja tõukevektori juhtimispindade) valmistamiseks.

I.1A.032

1C118

Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:

a.  kõik järgmised omadused:

1.  sisaldab 17,0–23,0 massiprotsenti kroomi ja 4,5–7,0 massiprotsenti niklit;

2.  selle titaanisisaldus on üle 0,10 massiprotsendi ning

3.  selle raua-austeniidi mikrostruktuur (samuti viidatud kui kahefaasiline mikrostruktuur), millest vähemalt 10 mahuprotsenti on austeniiti (kooskõlas standardi ASTM E-1181-87 või vastavate siseriiklike standarditega) ning

b.  mis tahes järgmine omadus:

1.  kangid või varvad mõõtmetega 100 mm või rohkem igas suunas;

2.  lehed laiusega 600 mm või rohkem ja paksusega 3 mm või vähem või

3.  torud välisläbimõõduga 600 mm või rohkem ja seinapaksusega 3 mm või vähem.

I.1A.033

1C202

Sulamid:

a.  alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  tõmbetugevus 460 MPa või rohkem temperatuuril 20 °C (293 K) ning

2.  torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm;

b.  titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  tõmbetugevus 900 MPa või rohkem temperatuuril 20 °C (293 K) ning

2.  torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm.

Tehniline märkus:

„Sulam” tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

I.1A.034

1C210 ja ex 1C010.a

„Kiud- või niitmaterjalid” või prepregmaterjalid, muud kui punktis I.1A.024 nimetatud:

a.  süsinik- või aramiid„kiud või -niidid”, millel on üks järgmistest omadustest:

1.  „erimoodul” 12,7 × 106 m või rohkem või

2.  „eritõmbetugevus” 235 × 103 m või rohkem;

Märkus: Punkt I.1A.034.a ei hõlma aramiid„kiude ja -niitmaterjale”, mis sisaldavad 0,25 massiprotsenti või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit;

b.  klaas„kiud või -niidid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  „erimoodul” 3,18 × 106 m või rohkem ning

2.  „eritõmbetugevus” 76,2 × 103 m või rohkem;

c.  temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „heided”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktis I.1A.024 või I.1A.034.a või b nimetatud süsinik- või klaas„kiududest- või -niitmaterjalidest”.

Tehniline märkus:

Vaik moodustab siin komposiidi põhimassi.

Märkus: Punktis I.1A.034 piirduvad „kiud- ja niitmaterjalid” pidevate „monokiudude”, „lõngade”, „heiete”, „köisikute” ja „lintidega”.

I.1A.035

1C216

Vanandatud martensiitteras, muu kui punktis I.1A.030 nimetatud, mille tõmbetugevus on temperatuuril 20 °C (293 K) 2 050 MPa või rohkem.

Märkus: Punkt I.1A.035 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.

Tehniline märkus:

„Vanandatud martensiitteras” tähistab antud juhul vanandatud martentsiitterast enne ja pärast termotöötlust.

I.1A.036

1C225

Boor, mida on boor-10 isotoobi (10B) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, järgmiselt: elementkujul, ühenditena, boori sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.

Märkus: Punktis I.1A.036 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.

Tehniline märkus:

Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).

I.1A.037

1C226

Volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframi, ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  silindrikujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm, kuid vähem kui 300 mm ning

b.  kogumass üle 20 kg.

Märkus: Punkt I.1A.037 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid.

I.1A.038

1C227

Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  sisaldab kaaluliselt vähem kui 1 000 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui magneesium ning

b.  sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

I.1A.039

1C228

Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  sisaldab kaaluliselt vähem kui 200 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ning

b.  sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

I.1A.040

1C229

Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  puhtusaste 99,99 massiprotsenti või rohkem ning

b.  kaaluline hõbedasisaldus on vähem kui 10 miljondikosa.

I.1A.041

1C230

Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

Märkus: Punkt I.1A.041 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.  metallaknad röntgeniseadmetele või puuraukude sondidele;

b.  oksiidina kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektroonika komponentide osadeks või elektronlülituste põhimikeks;

c.  berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul.

I.1A.042

1C231

Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

I.1A.043

1C232

Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

Märkus: Punkt I.1A.043 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.

I.1A.044

1C233

Liitium, mida on liitium-6 isotoobi (6Li) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi järgmiselt: elementkujul, sulamitena, ühenditena, liitiumi sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.

Märkus: Punkt I.1A.044 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.

Tehniline märkus:

Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).

I.1A.045

1C234

Tsirkoonium, milles hafniumi on kaaluliselt vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta järgmiselt: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

Märkus: Punkt I.1A.045 ei hõlma tsirkooniumi fooliumi kujul, mille paksus on 0,10 mm või vähem.

I.1A.046

1C235

Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1:1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus: Punkt I.1A.046 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 × 103 GBq (40 Ci).

I.1A.047

1C236

Alfa-aktiivsed radionukliidid, poolestusajaga 10 päeva või rohkem, kuid vähem kui 200 aastat, järgmisel kujul:

a.  elementkujul;

b.  ühenditena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

c.  segudena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

d.  eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena.

Märkus: Punkt I.1A.047 ei hõlma kaupu ja seadmeid, milles sisalduv alfa-aktiivsus on kuni 3,7 GBq (100 milliküriid).

I.1A.048

1C237

Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus: Punkt I.1A.048 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.  meditsiinilised seadmed;

b.  toode või seade, mis sisaldab vähem kui 0,37 GBq (10 milliküriid) raadium-226.

I.1A.049

1C238

Kloortrifluoriid (ClF3).

I.1A.050

1C239

Brisantlõhkeained, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsiooni kiirus üle 8 000 m/s.

I.1A.051

1C240

Niklipulber või poorne (käsn) nikkel, muu kui punktis I.0A.013 nimetatud:

a.  niklipulber, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  puhtusaste 99,0 massiprotsenti või rohkem ning

2.  keskmine osakese suurus alla 10 μm mõõdetuna vastavalt ASTM standardile B330;

b.  poorne (käsn) nikkel, mis on toodetud punktis I.1A.051.a nimetatud materjalist.

Märkus: Punkt I.1A.051 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.  kiuline niklipulber;

b.  üksikud poorsest niklist lehed pindalaga 1 000 cm2 või vähem lehe kohta.

Tehniline märkus:

Punktis I.1A.051.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis I.1A.051.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab omavahel ühendatud peeneid poore läbi kogu selle struktuuri.



I.1B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.1B.001

ex 1D001

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.1A.006 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.1B.002

1D101

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.1A.007 kuni I.1A.009 või I.1A.011 kuni I.1A.013 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

I.1B.003

1D103

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.

I.1B.004

1D201

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.1A.014 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

I.1B.005

1E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.1A.006 kuni I.1A.051 nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.

I.1B.006

1E101

Tehnoloogia üldmärkustele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.1A.001, I.1A.006 kuni I.1A.013, I.1A.026, I.1A.028, I.1A.029 kuni I.1A.032, I.1B.002 või I.1B.003 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

I.1B.007

ex 1E102

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides I.1B.001 kuni I.1B.003 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.

I.1B.008

1E103

„Tehnoloogia” temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides „komposiitide” või osaliselt töödeldud „komposiitide”„tootmisel”.

I.1B.009

1E104

„Tehnoloogia” pürolüütiliselt saadud materjalide „tootmiseks”, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 300 °C (1 573 K) kuni 2 900 °C (3 173 K), rõhkudel 130 Pa kuni 20 kPa.

Märkus: Punkt I.1B.009 hõlmab „tehnoloogiat” lähtegaaside koostise jaoks, voolukiirusi ja protsessi juhtimise programmi ning parameetreid.

I.1B.010

ex 1E201

Tehnoloogia üldmärkustele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.1A.002 kuni I.1A.005, I.1A.014 kuni I.1A.023, I.1A.024.b, I.1A.033 kuni I.1A.051 või I.1B.004 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

I.1B.011

1E202

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides I.1A.002 kuni I.1A.005 nimetatud kaupade „arendamiseks” või „tootmiseks”.

I.1B.012

1E203

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis I.1B.004 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.

I.2

MATERJALIDE TÖÖTLEMINE



I.2A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.2A.001

ex 2A001*

Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:

Märkus: Punkt I.2A.001 ei hõlma kuule, mille tootja poolt määratud tolerantsid ISO 3290 standardi kohaselt vastavad täpsusklassile 5 või on halvemad.

Radiaalsed kuullaagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või RBEC-9 või vastavatele siseriiklikele normidele) või on paremad ning millel on kõik järgmised omadused:

a.  sisediameeter 12–50 mm;

b.  välisdiameeter 25–50 mm ning

c.  laius 10–20 mm.

I.2A.002

2A225

Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:

a.  tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  mahutavus 150–8 000 cm3 ning

2.  valmistatud järgmistest materjalidest või kaetud mis tahes järgmiste materjalidega, mille puhtusaste on 98 massiprotsenti või rohkem:

a.  kaltsiumfluoriid (CaF2);

b.  kaltsiumtsirkonaat (metatsirkonaat) (CaZrO3);

c.  tseeriumsulfiid (Ce2S3);

d.  erbiumoksiid (Er2O3);

e.  hafniumoksiid (HfO2);

f.  magneesiumoksiid (MgO);

g.  nitriiditud nioobiumi-titaani-volframisulam, mis sisaldab ligikaudu 50 % Nb, 30 % Ti ja 20 % W;

h.  ütriumoksiid (Y2O3) või

i.  tsirkooniumoksiid (ZrO2);

b.  tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  mahutavus 50–2 000 cm3 ning

2.  valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 99,9 massiprotsenti või rohkem;

c.  tiiglid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  mahutavus 50–2 000 cm3;

2.  valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 98 massiprotsenti või rohkem ning

3.  kaetud tantaalkarbiidi, -nitriidi või -boriidiga või nende kombinatsiooniga.

I.2A.003

2A226

Klapid, millel on kõik järgmised omadused:

a.  „nimisuurus” 5 mm või rohkem;

b.  omavad lõõtstihendit ning

c.  on valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või sellega kaetud.

Tehniline märkus:

Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis I.2A.003 „nimisuurus” väikseimat läbimõõtu.

I.2A.004

ex 2B001.a*, 2B001.d

Tööpingid ja nende kombinatsioonid metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks (või lõikamiseks), mis vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile võivad olla varustatud elektroonsete „arvjuhtimis” seadmetega, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB! Vt ka punkt I.2A.016.

Märkus 1: Punkt I.2A.004 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks.

Märkus 2: Punkt I.2A.004 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a.  väntvõllid või nukkvõllid;

b.  tööriistad või lõiketerad;

c.  pressi tiguvõll.

Märkus 3: Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus) tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide I.2A.004.a ja I.2A.016 järgi.

a.*  treipingid, mis on ette nähtud üle 35 mm diameetri suuruste pindade töötlemiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1.  positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikele standarditele ning

2.  kaks või enam telge, mida võib üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Märkus 1: Punkt I.2A.004.a ei hõlma treipinke, mis on spetsiaalselt ette nähtud kontaktläätsede valmistamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.  masinjuhtimine on sisendandmete töötlemisprogrammide suhtes piiratud oftalmoloogilise tarkvara kasutamisega ning

2.  ei kasuta vaakumiga kinnituspadrunit.

Märkus 2: Punkt I.2A.004.a ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise ja/või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

d.  juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”.

I.2A.005

ex 2B006.b*

Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed ja „elektroonikasõlmed”:

b.*  lineaarse ja nurknihke mõõtevahendid:

1.*  lineaarnihke mõõtevahendid, millel on mis tahes järgmised omadused:

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.005.b.1 tähendab „lineaarnihe” mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

a.  mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid, mille „eraldusvõime” on kuni 0,2 mm mõõtepiirkonnas 0,2 μm või vähem (parem);

b.  lineaarpinge diferentsiaaltransformaatorsüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  „lineaarsus” on 0,1 % või vähem (parem) kuni 5 mm mõõtepiirkonnas ning

2.  triiv on väiksem (parem) kui 0,1 % päevas või sellega võrdne kontrollruumi standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K või

c.  mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  sisaldavad „laserit” ning

2.  säilitavad vähemalt 12 tunni jooksul standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K ja standardrõhul kõik järgmised omadused:

a.  „eraldusvõime” mõõteskaala täisulatuses 0,1 μm või vähem (parem) ning

b.  „mõõtehälve” on (0,2 + L/2 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või sellest väiksem (parem);

Märkus: Punkt I.2A.005.b.1.c ei hõlma interferomeetrilisi mõõtesüsteeme, millel puudub avatud või suletud tagasisideahel, ja mis sisaldavad laserit tööpingi, mõõtekontrollimehhanismide või sarnaste seadmete nihkuri liikumise vigade mõõtmiseks.

2.  nurknihke mõõtevahendid, mille „mõõtehälve” on 0,00025o või vähem (parem).

Märkus: Punkt I.2A.005.b.2 ei hõlma optilisi seadmeid, nagu autokollimaatorid, mis kasutavad kollimeeritud valgust (nt laservalgust) peegli nurknihke määramiseks.

I.2A.006

2B007.c

„Robotid”, millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid”:

NB! Vt ka punkt I.2A.019.

c.  on spetsiaalselt projekteeritud või liigitatud kiirgustkestvana, võimelisena taluma suuremat kui 5 × 103 Gy (räni) summaarset kiirgusdoosi, ilma toimimisvõime languseta.

Tehniline märkus:

Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

I.2A.007

2B104

„Isostaatpressid”, millel on kõik järgmised omadused:

NB! Vt ka punkt I.2A.017.

a.  maksimaalne töörõhk 69 MPa või suurem;

b.  konstrueeritud reguleeritava soojusliku 600 °C (873 K) või kõrgema temperatuurilise keskkonna saavutamiseks ning säilitamiseks ning

c.  kambriõõnsuse siseläbimõõt on 254 mm või rohkem.

I.2A.008

2B105

Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.

I.2A.009

2B109

Tõukamispingid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB! Vt ka punkt I.2A.020.

a.  tõukamispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud arvjuhtimismooduli või arvutijuhtimisega ka siis, kui nad seda algselt ei ole ning

2.  kahe või enama juhitava teljega, millest vähemalt kaht on võimalik üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida;

b.  spetsiaalselt punktis I.2A.009.a nimetatud tõukamispinkide jaoks konstrueeritud komponendid.

Märkus: Punkt I.2A.009 ei hõlma masinaid, mis ei ole kasutatavad „rakettmürskude” tõukemootori komponentide ja seadmete (nt mootorikestad) tootmiseks.

Tehniline märkus:

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitletakse punkti I.2A.009 tähenduses tõukamispinkidena.

I.2A.010

2B116

Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:

a.  vibratsiooni katsetamise süsteem, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldab numbrilist kontrollerit ning on võimeline väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz ja tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”;

b.  digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille „reaalajaline ribalaius” on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis I.2A.010.a nimetatud vibratsiooni katsetamise süsteemidele;

c.  väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis I.2A.010.a nimetatud vibratsiooni katsetamise süsteemides;

d.  katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis I.2A.010.a nimetatud vibratsioonisüsteemides.

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.010 tähendab „tühi laud” tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

I.2A.011

2B117

Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis I.2A.007 või I.2A.008 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.

I.2A.012

2B119

Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

NB! Vt ka punkt I.2A.021.

a.  balansseerpingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2.  on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min;

3.  on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ning

4.  on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g mm kilogrammi rootori massi kohta;

Märkus: Punkt I.2A.012.a ei hõlma balansseerpinke, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks.

b.  indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.2A.012.a nimetatud masinatel.

Tehniline märkus:

Indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

I.2A.013

2B120

Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:

a.  kaks või rohkem telge;

b.  kontaktrõngad, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat ja/või informatsiooni signaale ning

c.  mis tahes järgmine omadus:

1.  mis tahes üksikul teljel on kõik järgmised omadused:

a.  võimaldavad kiirust 400 kraadi sekundis või rohkem või 30 kraadi sekundis või vähem ning

b.  nurkkiiruse eristamisvõime on 6 kraadi sekundis või vähem ja täpsus 0,6 kraadi sekundis või vähem;

2.  halvimal juhul on kiiruse stabiilsus võrdne või parem (vähem) kui pluss või miinus 0,05 % keskmistatuna üle 10 kraadi või enama või

3.  positsioneerimistäpsus on 5 kaaresekundit või rohkem.

Märkus: Punkt I.2A.013 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks.

I.2A.014

2B121

Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis I.2A.013 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a.  kaks või rohkem telge ning

b.  positsioneerimistäpsus on 5 kaaresekundit või rohkem.

Märkus: Punkt I.2A.014 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks.

I.2A.015

2B122

Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja millel on kontaktrõngad, mis võimaldavad elektrienergiat ja informatsiooni signaale edasi kanda.

I.2A.016

2B201, 2B001.b.2 ja 2B001.c.2

Tööpingid ja nende kombinatsioonid metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:

Märkus: Asjaomase „tarkvara” keelustamise tõttu keelatud „arvjuhtimis” moodulite kohta vt punkt I.2B.002.

a.  freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.  positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele riiklikele standarditele;

2.  kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3.  viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”.

Märkus: Punkt I.2A.016.a ei hõlma järgmiste omadustega freespinke:

a.  x-telje käigupikkus on suurem kui 2 m ning

b.  x-telje üldine positsioneerimistäpsus on suurem (halvem) kui 30 μm.

b.  lihvimispingid, millel on järgmised omadused:

1.  positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 4 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele riiklikele standarditele;

2.  kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3.  viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”.

Märkus: Punkt I.2A.016.b ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a.  silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid järgmiste omadustega:

1.  ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm ning

2.  millel on vaid x-, z- ja c-telg;

b.  koordinaatlihvimispingid, millel puudub z-telg või w-telg, mille positsioneerimistäpsus on väiksem (parem) kui 4 μm vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele riiklikele standarditele.

Märkus 1: Punkt I.2A.016 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a.  hammasrattad;

b.  väntvõllid või nukkvõllid;

c.  tööriistad või lõiketerad;

d.  pressi tiguvõllid.

Märkus 2: Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide I.2A.004.a või I.2A.016.a või b järgi.

I.2A.017

2B204

„Isostaatpressid”, muud kui punktis I.2A.007 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a.  „isostaatpressid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  võimelised saavutama 69 MPa või suuremat maksimaalset töörõhku ning

2.  rõhukambri siseläbimõõt on üle 152 mm;

b.  stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.2A.017.a nimetatud „isostaatpresside” jaoks.

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.017 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

I.2A.018

2B206

Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis I.2A.005 nimetatud:

a.  arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatide kontrolliseadmed, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  kaks või rohkem telge ning

2.  ühemõõtmelise pikkuse „mõõtemääramatus” on võrdne või väiksem (parem) kui (1,25+L/1 000) μm, katsetades anduriga, mille „täpsus” on väiksem (parem) kui 0,2 μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) (vt VDI/VDE 2617 osad 1 ja 2);

b.  süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  „mõõtemääramatus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 5 mm kohta 3,5 μm või vähem (parem) ning

2.  „pöördenurga hälve” on 0,02 ° või vähem.

Märkus 1: Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad keelustamisele, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.

Märkus 2: Punktis I.2A.018 nimetatud seadmed kuuluvad keelustamisele, kui nad ületavad keelustamise läve kus tahes oma toimimispiirkonnas.

Tehnilised märkused:

1.  Andur, mida kasutatakse koordinaatide kontrollsüsteemi mõõtemääramatuse määramiseks, peab olema kirjeldatud VDI/VDE 2617 osades 2, 3 ja 4.

2.  Kõik punktis I.2A.018 esitatud mõõteväärtuste parameetrid on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.

I.2A.019

2B207

„Robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid, muud kui punktis I.2A.006 nimetatud:

a.  „robotid” või nende „tööorganid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt siseriiklikele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käsitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeaineid käsitlevatele elektriohu eeskirjadele);

b.  juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis I.2A.019.a nimetatud mis tahes „robotile” või roboti „tööorganile”.

I.2A.020

2B209

Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis I.2A.009 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:

a.  tööpingid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  varustatud kolme või enama rullikuga (aktiiv- või juhikrullikud) ning

2.  vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis” mooduli või arvutijuhtimisega;

b.  rootori koolutussüdamikud, mis on ette nähtud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks.

Märkus: Punkt I.2A.020.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis.

I.2A.021

2B219

Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:

a.  tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.  pingi tsentri kõrgus või võllitapi läbimõõt on suurem kui 75 mm;

2.  kandevõime 0,9–23 kg ning

3.  võimalik pöörlemiskiirus tasakaalustamisel on üle 5 000 p/min;

b.  tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1.  võllitapi läbimõõt on üle 75 mm;

2.  kandevõime 0,9–23 kg

3.  võimaldab tasakaalustada tasapinna kohta 0,01 kg × mm/kg jääktasakaalustamatusega või väiksemaga ning

4.  rihmülekandega käitatavad.

I.2A.022

2B225

Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

a.  võime läbida 0,6 m paksust või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või

b.  võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m paksuse või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus:

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla „ülem-alluv”-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

I.2A.023

2B226

Kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:

a.  ahjud, millel on kõik järgmised omadused:

1.  võimelised töötama temperatuuril üle 850 °C (1 123 K);

2.  induktsioonimähiste läbimõõt on 600 mm või väiksem ning

3.  kavandatud sisendvõimsus on 5 kW või rohkem;

b.  toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.2A.023.a nimetatud ahjude jaoks.

Märkus: Punkt I.2A.023.a ei hõlma pooljuhtkristallide tootmiseks kavandatud ahjusid.

I.2A.024

2B227

Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a.  kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  kasutatavate elektroodide ruumala on 1 000–20 000 cm3 ning

2.  nad on võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 700 °C (1 973 K);

b.  elektronkiirsulatusahjud ja plasmapihustus- ning sulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  võimsus 50 kW või suurem ning

2.  nad on võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 200 °C (1 473 K);

c.  arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis I.2A.024.a või b nimetatud ahjude jaoks.

I.2A.025

2B228

Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:

a.  rootori koostamisseadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide monteerimiseks;

Märkus: Punkt I.2A.025.a hõlmab täpsustorne, fiksaatoreid ja kahandamissobituspinke.

b.  rootori joondamisseadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele;

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.025.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel.

c.  lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks.

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.025.c on lõõtsadel kõik järgmised omadused:

1.  siseläbimõõt 75–400 mm;

2.  pikkus 12,7 mm või rohkem;

3.  ühe keeru sügavus üle 2 mm ning

4.  valmistatud ülitugevast alumiiniumisulamist, vanandatud martensiitterasest või ülitugevast „kiud- või niitmaterjalist”.

I.2A.026

2B230

„Rõhuandurid”, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku vahemikus 0–13 kPa ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  rõhutundlikud elemendid on valmistatud või kaetud alumiiniumi, alumiiniumisulami, nikli või niklisulamiga, milles on 60 massiprotsenti või rohkem niklit ning

b.  millel on üks järgmistest omadustest:

1.  täisskaala ulatus on väiksem kui 13 kPa ning „täpsus” on parem kui + 1 % täisskaala ulatusest või

2.  täisskaala ulatus on 13 kPa või rohkem ning „täpsus” on parem kui + 130 Pa.

Tehniline märkus:

Punkti I.2A.026 tähenduses hõlmab „täpsus” mittelineaarsust, hüstereesi ning ümbritseva keskkonna temperatuuril korratavust.

I.2A.027

2B231

Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:

a.  sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem;

b.  pumpamise kiirus 15 m3/s või rohkem ning

c.  võimeline saavutama madalamat (paremat) piirvaakumit kui 13 MPa.

Tehnilised märkused:

1.  Pumpamise kiirus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil.

2.  Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral.

I.2A.028

2B232

Mitmeastmelised kerged gaasikahurid või teised suure lõppkiirusega relvasüsteemid (mähis, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 2 km/s või rohkem.

(1)   Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230/2 (1997), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.



I.2B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.2B.001

ex 2D001

„Tarkvara”, muu kui punktis I.2B.002 nimetatud, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.2A.004 kuni I.2A.006 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.2B.002

2D002

„Tarkvara” elektroonsetele seadmetele, ka siis, kui see asub pidevalt salvestatuna elektroonses seadmes või süsteemis, mis võimaldab selliseid seadmeid või süsteeme toimida „arvjuhitavate” moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist „kontuurjuhtimiseks”.

Märkus 1: Punkt I.2B.002 ei hõlma „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud I jao 2. kategoorias nimetamata tööpinkide kasutamiseks.

I.2B.003

2D101

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.2A.007 kuni I.2A.015 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.2B.004

2D201

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides I.2A.017 kuni I.2A.024 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

Märkus:„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.2A.018 nimetatud seadmete jaoks, hõlmab „tarkvara”, mis on ette nähtud seinapaksuse ja kontuuri üheaegseks mõõtmiseks.

I.2B.005

2D202

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.2A.016 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.2B.006

ex 2E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.2A.002 kuni I.2A.004, I.2A.006.b, I.2A.006.c, I.2A.007 kuni I.2A.028, I.2B.001, I.2B.003 või I.2B.004 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

I.2B.007

ex 2E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.2A.002 kuni I.2A.004, I.2A.006.b, I.2A.006.c ja I.2A.007 kuni I.2A.028 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

I.2B.008

2E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.2A.007, I.2A.009, I.2A.010, I.2A.012 kuni I.2A.015 või I.2B.003 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.

I.2B.009

ex 2E201

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.2A.002 kuni I.2A.005, I.2A.006.b, I.2A.006.c, I.2A.016 kuni I.2A.020, I.2A.022 kuni I.2A.028, I.2B.004 või I.2B.005 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.

I.3

ELEKTROONIKA



I.3A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.3A.001

ex 3A001.a*

Elektroonilised komponendid:

a.  üldise kasutusega integraallülitused:

Märkus 1: Selliste (valmis või poolvalmis) pooljuhtplaatide keelustamist, mille otstarve on kindlaks määratud, hinnatakse punkti I.3A.001.a parameetrite põhjal.

Märkus 2: Integraallülituste tüübid:

„monoliit-integraallülitused”;

„hübriidintegraallülitused”;

„mitmekiibilised integraallülitused”;

„kile-tüüpi integraallülitused”, kaasa arvatud räni-safiir-tüüpi integraallülitused;

„optilised integraallülitused”.

1.*  integraallülitused, millel on kõik järgmised omadused:

a.  planeeritud või arvestatud taluma maksimaalset kiirgusdoosi 5 × 103 Gy (räni) või rohkem ning

b.  kasutatakse raketisüsteemide ja „mehitamata õhusõidukite” kaitsmisel tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ja kasutatavad „rakettmürskudel”.

I.3A.002

3A101

Elektroonilised seadmed ja komponendid:

a.  analoog-digitaalmuundurid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja mis on kavandatud vastama robustsetele seadmetele kehtestatud sõjalistele nõuetele;

b.  kiirendid, mis on võimelised lähetama elektromagnetilist kiirgust, mis tekitatakse kuni 2 MeV või suurema energiani kiirendatud elektronide pidurdamisel (Bremsstrahlung), ning neid kiirendeid sisaldavad süsteemid.

Märkus: Punkt I.3A.002.b ei hõlma seadmeid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks meditsiinis.

I.3A.003

3A201

Elektroonilised komponendid:

a.  kondensaatorid, millel on järgmised omaduste kombinatsioonid:

1.  

a.  tööpinge suurem kui 1,4 kV;

b.  energiamahutavus suurem kui 10 J;

c.  elektrimahtuvus suurem kui 0,5 μF ning

d.  jadainduktiivsus väiksem kui 50 nH või

2.  

a.  tööpinge suurem kui 750 V;

b.  elektrimahtuvus suurem kui 0,25 μF ning

c.  jadainduktiivsus väiksem kui 10 nH;

b.  ülijuhtivad solenoid-elektromagnetid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  võimaldavad tekitada magnetvälja tugevusega üle 2 tesla;

2.  pikkuse ja sisediameetri suhe 2 või rohkem;

3.  sisediameeter üle 300 mm ning

4.  50 % solenoidi südamiku keskses ruumalas on magnetvälja ühetasasus parem kui 1 %;

Märkus: Punkt I.3A.003.b ei hõlma magneteid, mis on spetsiaalselt kavandatud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi jaoks ja eksporditud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi „osadena”. Sõna „osadena” ei tähenda tingimata sama saadetise füüsilist osa; on lubatud erinevad saadetised ka erinevatest allikatest, kusjuures nende saadetiste ekspordidokumentides peab olema selgelt märgitud, et saadetis on saadetud kui kuvamissüsteemi „osa”.

c.  impulssröntgenikiirguse generaatorid või impulsselektronkiirendid, millel on mis tahes järgmine omaduste kombinatsioon:

1.  

a.  kiirendatud elektronide tippenergia 500 keV või rohkem, kuid vähem kui 25 MeV ning

b.  „hüvetegur” (K) 0,25 või rohkem või

2.  

a.  kiirendatud elektronide tippenergia 25 MeV või rohkem ning

b.  „tippvõimsus” suurem kui 50 MW.

Märkus: Punkt I.3A.003.c ei hõlma kiirendeid, mida kasutatakse muude seadmete komponentidena, mille eesmärgiks ei ole elektronkiire- või röntgenikiirguse tekitamine (nt elektronmikroskoopia) või mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks meditsiinis.

Tehnilised märkused:

1.  „Hüvetegur” K on defineeritud järgmiselt:

K = 1,7 × 103V2,.65Q

kus V on elektronide tippenergia megaelektronvoltides.

Kui kiirendi impulsi kestus on 1 μs või vähem, siis Q tähistab kogu kiirendatud laengut kulonites. Kui aga kiirendi impulsi kestvus on pikem kui 1 μs, siis tähistab Q 1 μs jooksul kiirendatud maksimaalset laengut.

Q on võrdne elektronkiire voolu i amprites integraaliga aja t suhtes sekundites, üle impulsi kestvuse (Q = ∫ idt).

2.  „Tippvõimsus” = (tipp-pinge voltides) × (elektronkiire tippvool amprites).

3.  Kiirendites, mis põhinevad mikrolaine õõnesresonaatoritel, loetakse impulsi kestvuseks järgmistest väikseim: kas 1 μs või ühe mikrolaine modulaatoriimpulsi tekitatud kokkusurutud kiirepaketi kestvus.

4.  Kiirendites, mis põhinevad mikrolaine õõnesresonaatoritel, loetakse kiire tippvoolu väärtuseks kokkusurutud kiirepaketi keskmistatud voolu väärtust selle kiirepaketi kestel.

I.3A.004

3A225

Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis I.0A.002.b.13 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a.  mitmefaasiline väljund, võimaliku väljundvõimsusega 40 W või rohkem;

b.  sagedusvahemik 600–2 000 Hz;

c.  täielik harmooniline moonutus alla 10 % ning

d.  sageduse stabiilsus parem kui 0,1 %.

Tehniline märkus:

Sagedusmuundureid punkti I.3A.004 tähenduses tuntakse ka konverterite või inverteritena.

I.3A.005

3A226

Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis I.0A.002.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 100 V või rohkem voolutugevusel 500 A või rohkem ning

b.  voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %.

I.3A.006

3A227

Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis I.0A.002.j.5 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 20 kV või rohkem voolutugevusel 1 A või rohkem ning

b.  voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %.

I.3A.007

3A228

Lülitusseadmed:

a.  külmkatoodiga lambid, gaasiga täidetult või mitte, mis töötavad analoogiliselt kaitsesädemikuga ja millel on kõik järgmised omadused:

1.  sisaldavad kolme või enamat elektroodi;

2.  anoodpinge tippnimiväärtusega 2,5 kV või rohkem;

3.  anoodvoolu tippnimiväärtus 100 A või rohkem ning

4.  anoodi viiteaeg 10 μs või vähem;

Märkus: Punkt I.3A.007 hõlmab gaastäitega krütrone ja vakuumsprütrone.

b.  ümberlülitatavad sädevahemikud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  anoodi viiteaeg 15 μs või vähem ning

2.  tippnimivoolutugevus 500 A või rohkem;

c.  kiirlülitustoimega moodulid või sõlmed, millel on kõik järgmised tehnilised omadused:

1.  anoodpinge tippnimiväärtus üle 2 kV;

2.  anoodvoolu tippnimiväärtus 500 A või rohkem ning

3.  sisselülitusaeg 1 μs või vähem.

I.3A.008

3A229

Süütesüsteemid ja vastavad suure voolu impulssgeneraatorid:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekiri.

a.  lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis I.3A.011 nimetatud multidetonaatorite käivitamiseks;

b.  moodul-elektriimpulsi generaatorid (pulsarid), millel on kõik järgmised tehnilised omadused:

1.  ette nähtud portatiivseks, mobiilseks või karmides tingimustes kasutamiseks;

2.  suletud tolmukindlasse pakendisse;

3.  võimelised andma energiat vähem kui 15 μs jooksul;

4.  väljundvool üle 100 A;

5.  „tõusuaeg” vähem kui 10 μs, koormusel vähem kui 40 oomi;

6.  ükski mõõde ei ületa 254 mm;

7.  raskus on vähem kui 25 kg ning

8.  ette nähtud kasutamiseks laiendatud temperatuurivahemikus – 50 °C kuni + 100 °C (223 K kuni 373 K) või määratletud kohaseks kasutamiseks kosmoses.

Märkus: Punkt I.3A.008.b hõlmab ka ksenoonvälklampide juhtimisseadmeid.

Tehniline märkus:

Punktis I.3A.008.b.5 on „tõusuaeg” defineeritud kui ajavahemik, mis on vajalik voolu amplituudi kasvamiseks aktiivkoormusel 10 %st kuni 90 %ni.

I.3A.009

3A230

Kiired impulssgeneraatorid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  väljundpinge üle 6 V, aktiivkoormusel vähem kui 55 oomi ning

b.  „impulsi siirdeaeg” 500 ps või vähem.

Tehniline märkus:

Punktis I.3A.009 on „impulsi siirdeaeg” defineeritud kui ajavahemik pinge amplituudi väärtuste 10 % ja 90 % vahel.

I.3A.010

3A231

Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  ette nähtud tööoperatsioonide täitmiseks ilma välise vaakumsüsteemita ning

b.  triitium-deuteerium tuumareaktsiooni esilekutsumiseks kasutatakse elektrostaatilist kiirendamist.

I.3A.011

3A232

Detonaatorid ja mitmepunktilised initsieerimissüsteemid:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekiri.

a.  elektriliselt käivitatavad lõhkamisdetonaatorid:

1.  plahvatav sild (EB);

2.  plahvatav sildtraat (EBW);

3.  lööksütik;

4.  plahvatava fooliumi initsiaatorid (EFI);

b.  süsteemid, mis kasutavad üksik- või mitmikdetonaatoreid, mis on ette nähtud üle 5 000 mm2 lõhkeainepinna peaaegu samaaegseks initsieerimiseks ühe süütesignaaliga nii, et initsieerimise ajaline ulatus üle kogu pinna oleks vähem kui 2,5 μs.

Märkus: Punkt I.3A.011 ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad ainult initsieerivaid lõhkeaineid, nagu näiteks pliiasiid.

Tehniline märkus:

Kõigi punktis I.3A.011 nimetatud detonaatorite puhul kasutatakse väikest elektrijuhti (silda, sildtraati või fooliumi), mis aurustub plahvatuslikult, kui kiire suurevooluline elektriline impulss seda läbib. Mittelöök-tüüpi detonaatorites vallandab plahvatav voolujuht keemilise detonatsiooni nendega kontaktis olevas kergelt plahvatavas aines, nagu PETN (pentaerütritooltetranitraat). Löökdetonaatorites paiskab elektrijuhtide plahvatuslik aurustumine lööknõela üle vahemiku ning lööknõela põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnedes konstruktsioonides paisatakse lööknõela magnetjõudude abil. Mõiste plahvatav fooliumdetonaator võib osutada nii plahvatavale sillale kui ka löök-tüüpi detonaatorile. Samuti kasutatakse mõnikord sõna initsiaator sõna detonaator asemel.

I.3A.012

3A233

Massispektromeetrid, muud kui punktis I.0A.002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikad:

a.  induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS);

b.  huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS);

c.  termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS);

d.  elektronpommitusega massispektromeetrid, mille allikakonteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud UF6 kindlate materjalidega;

e.  molekulaarkimbu massispektromeetrid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.  kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud roostevaba terasega või molübdeeniga ja varustatud külmalõksuga, mida on võimalik jahutada temperatuurile 80 °C (193 K) või madalamale või

2.  kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud UF6 kindlate materjalidega;

f.  massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele.



I.3B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.3B.001

3D101

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.3A.002.b nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.3B.002

ex 3E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.3A.001 kuni I.3A.003 või I.3A.007 kuni I.3A.012 nimetatud materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.

I.3B.003

ex 3E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis I.3A.001, I.3A.002 või I.3B.001 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.

I.3B.004

3E102

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis I.3B.001 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.

I.3B.005

ex 3E201

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.3A.003 kuni I.3A.012 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.4

ARVUTID



I.4A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.4A.001

4A001.a.1 *

Elektronarvutid ja nendega seotud seadmed:

NB! Vt ka punkt I.4A.002.

a.  spetsiaalselt konstrueeritud nii, et neil oleks järgmine omadus:

1.*  ette nähtud pidevaks tööks keskkonnas, mille temperatuur on alla –45 °C (228 K) või üle 55 °C (328 K).

Märkus: Punkti I.4A.001 ei kohaldata tsiviilotstarbeliste mootorsõidukites ja raudteerongides kasutamiseks ettenähtud arvutite suhtes.

I.4A.002

4A101*

Analoogarvutid, „digitaalarvutid” või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettides või rakettmürskudes kasutatavad arvutid.

a.  ette nähtud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides ning

b.  ette nähtud taluma karme tingimusi või kiirgusdoosi 5 × 103 Gy (räni) või rohkem.

I.4A.003

4A102

„Hübriidarvutid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettide või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettide modelleerimiseks, simulatsiooniks või projektide integreerimiseks.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskudega seotud arvutid.

Märkus: Keelustamist kohaldatakse vaid juhul, kui nimetatud seadmed on varustatud punktis I.7B.003 või I.9B.003 nimetatud „tarkvaraga”.



I.4B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.4B.001

ex 4E001.a

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis I.4A.001, I.4A.002 või I.4A.003 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.5

TELEKOMMUNIKATSIOON JA „INFOTURVE”



I.5A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.5A.001

5A101

Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud „rakettmürskudel” kasutamiseks.

Tehniline märkus:

Punktis I.5A.001 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Märkus:Punkt I.5A.001 ei hõlma järgmist:

a.  seadmed, mis on kavandatud või kohandatud mehitatud õhusõidukites või satelliitides kasutamiseks;

b.  maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud maismaa- või merekasutuseks;

c.  seadmed, mis on ette nähtud kaubanduslike, tsiviilotstarbeliste või inimelude ohutusega (nt andmete terviklikkus, lennuohutus) seotud GNSS teenuste jaoks.



I.5B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.5B.001

5D101

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.5A.001 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.5B.002

5E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis I.5A.001 nimetatud seadmete või punktis I.5B.001 nimetatud tarkvara „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.6

ANDURID JA LASERID



I.6A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.6A.001

ex 6A005.b*, ex 6A005.c* ja ex 6A005.d*

a.:

ex 6A005.d.4

b.:

ex 6A005.b.2-4

c.:

ex 6A005.c.2

„Laserid”, muud kui punktis I.0A.002.g.5 või I.0A.002.h.6 nimetatud, komponendid ning optilised seadmed: (1)

a. (1)  impulssergastusega eksimeer„laserid” (XeF, XeCl, KrF), millel on kõik järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 240–360 nm;

2.  kordumissagedus on suurem kui 250 Hz ning

3.  keskmine väljundvõimsus on üle 500 W.

b. (1)  vaseaurude (Cu) „laserid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 500–600 nm ning

2.  keskmine väljundvõimsus üle 40 W;

c. (1)  tüüritavad aleksandriit„laserid” (CR: BeAl2O4), millel on kõik järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 720–800 nm;

2.  ribalaius 0,005 nm või vähem;

3.  kordumissagedus suurem kui 125 Hz ning

4.  keskmine väljundvõimsus on üle 30 W.

I.6A.002

6A007.c

Gravitatsiooni gradiomeetrid.

I.6A.003

6A102

Kiirguskindlad „detektorid”, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ning on kasutatavad „rakettmürskudel”, kavandatud või arvestatud taluma kiirgustaseme väärtusi, mis tekitavad suurusele 5 × 105 rad (räni) vastava või seda ületava maksimaalse kiirgusdoosi.

Tehniline märkus:

Punktis I.6A.003 nimetatud „detektor” on määratletud kui mehaaniline, elektri-, optika- või keemiaseade, mis automaatselt identifitseerib ja salvestab või registreerib selliseid mõjureid nagu keskkonna temperatuuri või rõhu muutus, elektrilised või elektromagnetilised signaalid või radioaktiivsete ainete kiirgus. See hõlmab seadeldisi, mis tajuvad ühekordse toimingu või tõrke alusel.

I.6A.004

6A107

Gravitatsiooni mõõtjad (gravimeetrid) ning komponendid gravitatsiooni mõõtjatele ja gravitatsiooni gradiomeetritele:

a.  gravimeetrid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks õhusõidukites või merel ning millel on staatiline või toiminguline täpsus 7 × 10-6 m/s2 (0,7 milligal) või vähem (parem) ning mõõtenäidu stabiliseerumisaeg on 2 minutit või vähem;

b.  punktis I.6A.004.a nimetatud gravimeetrite ja punktis I.6A.002 nimetatud gravitatsiooni gradiomeetrite jaoks ettenähtud komponendid.

I.6A.005

6A108

Radarisüsteemid ja jälgimissüsteemid:

a.  radari- ja laserradarisüsteemid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides;

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettides ja rakettmürskudes kasutatavad radari- ja lasersüsteemid.

Märkus: Punkt I.6A.005.a hõlmab järgmist:

a.  Punkt I.6A.005.a hõlmab järgmist:

b.  kujutavad andurseadmed;

c.  sündmuspaiga kaardistamise ja korrelatsiooni (nii digitaalsed kui ka analoog-) seadmed;

d.  navigatsiooni Doppler-radarseadmed.

b.  täppisjälgimissüsteemid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”:

1.  jälgimissüsteemid, mis kasutavad kooditranslaatorit koos maapinnal või õhusõidukil olevate võrdlusandmetega või navigatsioonisatelliitide süsteemidega reaalajalise asukoha ja lennukiiruse määramiseks;

2.  kaugusmõõteradarid, sealhulgas nendega seotud optilised/infrapuna jälgimisseadmed koos kõigi järgmiste võimalustega:

a.  nurklahutus on parem kui 3 milliradiaani;

b.  tööpiirkond on 30 km või suurem ning kauguse lahutusvõime on ruutkeskmiselt parem kui 10 m;

c.  kiiruse lahutusvõime on parem kui 3 m/s.

Tehniline märkus:

Punktis I.6A.005.b tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.6A.006

6A202

Fotokordistitorud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  fotokatoodi pindala on suurem kui 20 cm2 ning

b.  anoodimpulsi tõusuaeg on lühem kui 1 ns.

I.6A.007

6A203

Järgmised kaamerad ja komponendid:

a.  mehaanilised pöördpeegelkaamerad ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

1.  kaaderkaamerad, mille salvestuskiirus on üle 225 000 kaadri sekundis;

2.  vöötkaamerad, mille kirjutuskiirus on üle 0,5 mm mikrosekundis.

Märkus: Punktis I.6A.007.a kuuluvad selliste kaamerate komponentide hulka sünkroniseeriva elektroonika moodulid ning rootorikoostud, mis koosnevad turbiinidest, peeglitest ja laagritest.

b.  elektroonilised vööt- ja kaaderkaamerad, lambid ja seadmed:

1.  elektroonilised vöötkaamerad, mille võimalik ajaline lahutus on parem kui 50 ns;

2.  punktis I.6A.007.b.1 nimetatud kaamerate vöötlambid;

3.  elektroonilised (või elektroonilise katikuga) kaaderkaamerad, mille võimalik kaadri säriaeg on 50 ns või vähem;

4.  kaaderpildistuslambid ja tahkis-pildistusseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks koos punktis I.6A.007.b.3 nimetatud kaameratega:

a.  lühifookuselised kujutisevõimendustorud, mille fotokatood on sadestatud läbipaistvale juhtivale kattele, et vähendada fotokatoodi pindtakistust;

b.  juhitava suunajaga ränivõimendiga (SIT) vidikonlambid, milles kiire süsteem võimaldab fotokatoodilt lähtunud elektrone strobeerida, enne kui nad põrkavad ränist võimendusplaadile;

c.  Kerri või Pockelsi rakuga elektro-optiline katik;

d.  teised kaaderpildistuslambid ja tahkis-pildistusseadmed, millel on kujutise kiire strobeerimise aeg vähem kui 50 ns ja mis on spetsiaalselt kavandatud punktis I.6A.007.b.3 nimetatud kaamerate jaoks;

c.  kiirguskindlad televisioonikaamerad või nende jaoks ettenähtud läätsed, mis on spetsiaalselt kavandatud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 50 × 103 Gy (räni) (5 × 106 rad (räni)) ilma nende töövõimet halvendamata.

Tehniline märkus:

Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis seda ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

I.6A.008

6A205

„Laserid”, „laser”võimendid ja ostsillaatorid, muud kui punktides I.0A.002.g.5, I.0A.002.h.6 ja I.6A.001 nimetatud:

a.  argoonioon„laserid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 400–515 nm ning

2.  keskmine väljundvõimsus üle 40 W;

b.  timmitavad impulss-ühemoodilised värvilaser-ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 300–800 nm;

2.  keskmine väljundvõimsus üle 1 W;

3.  kordumissagedus suurem kui 1 kHz ning

4.  impulsi kestus lühem kui 100 ns;

c.  timmitavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 300–800 nm;

2.  keskmine väljundvõimsus üle 30 W;

3.  kordumissagedus suurem kui 1 kHz ning

4.  impulsi kestus lühem kui 100 ns;

Märkus: Punkt I.6A.008.c ei hõlma ühemoodilisi ostsillaatoreid.

d.  süsinikdioksiidimpulss„laserid”, millel on kõik järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 9 000–11 000 nm;

2.  kordumissagedus suurem kui 250 Hz;

3.  keskmine väljundvõimsus üle 500 W ning

4.  impulsi kestus lühem kui 200 ns;

e.  paravesinikul Ramani muundajad, mis on kavandatud tööks väljundi lainepikkusel 16 μm ja mille kordumissagedus on kõrgem kui 250 Hz;

f.  neodüümlisandiga „laserid” (v.a neodüümklaas„laserid”), mille väljundkiirguse lainepikkus on üle 1 000 nm, kuid mitte üle 1 100 nm:

1.  impulssergastusega „hiidvälkelaserid” laserkiirguse „impulsi kestusega” 1 ns või üle selle, millel on mis tahes järgmine omadus:

a.  ristimoodiga, ühemoodilise väljundkiirgusega, mille keskmine väljundvõimsus on üle 40 W või

b.  ristimoodiga, mitmemoodilise väljundkiirgusega, mille keskmine väljundvõimsus on üle 50 W või

2.  sisaldavad sageduse kahekordistajat, mis võimaldab väljundkiirguse lainepikkust 500 nm või üle selle, kuid mitte üle 550 nm, ning mille keskmine väljundvõimsus on üle 40 W.

I.6A.009

6A225

Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs.

Märkus: Punkt I.6A.009 hõlmab kiiruse mõõtmise interferomeetreid, nagu kiiruse interferomeeter-süsteem mis tahes reflektori jaoks (VISAR) ja Doppleri laserinterferomeetrid (DLI).

I.6A.010

6A226

Rõhuandurid:

a.  manganiinkalibraatorid, suurematele rõhkudele kui 10 GPa;

b.  kvartsist rõhuandurid, suurematele rõhkudele kui 10 GPa.

I.6A.011

ex 6B108*

Mõõtesüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad „rakettmürskudel” ja nende alamsüsteemides.

(1)   Käesoleva punkti alapunktid a, b ja c ei vasta punkti 6A.005 alapunktidele a, b ja c.



I.6B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.6B.001

6D102

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.6A.005 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

I.6B.002

6D103

„Tarkvara” lennul salvestatud andmete lennujärgseks töötlemiseks, mis võimaldab kindlaks määrata lendava objekti asukoha kogu tema liikumistee jooksul ning mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud „rakettmürskude” jaoks.

Tehniline märkus:

Punktis I.6B.002 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.6B.003

ex 6E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.6A.001, I.6A.002.c, I.6A.003, I.6A.004 kuni I.6A.010, I.6B.001 või I.6B.002 nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”.

I.6B.004

ex 6E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.6A.001, I.6A.002.c või I.6A.003 kuni I.6A.010 nimetatud seadmete või materjalide „tootmiseks”.

I.6B.005

ex 6E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.6A.002 kuni I.6A.005, I.6A.011, I.6B.001 või I.6B.002 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.

I.6B.006

ex 6E201

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.6A.001 või I.6A.006 kuni I.6A.010 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.7

NAVIGATSIOONI- JA LENNUNDUSELEKTROONIKA



I.7A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.7A.001

ex 7A002*

(ex 7A002.a ja ex 7A002.d)

Güroskoobid, millel on mis tahes järgmine omadus ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB! Vt ka punkt I.7A.003.

a.  „triivi kiiruse”„stabiilsus” on 1 g kiirendusega keskkonnas ühekuise perioodi vältel fikseeritud kalibreerimisväärtuse suhtes väiksem (parem) kui 0,5° tunnis, kui need on ette nähtud kasutamiseks lineaarkiirenduse korral kuni 100 g (kaasa arvatud) või

b.  ette nähtud kasutamiseks üle 100 g lineaarkiirenduse korral.

I.7A.002

7A101, ex 7A001.a.3

Kiirendusmõõturid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

a.  lineaarsed kiirendusmõõturid, mis on kavandatud kasutamiseks mis tahes tüüpi inertsiaalsetes navigatsiooni- või juhtimissüsteemides, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja millel on kõik järgmised omadused; ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid:

1.  „algväärtuse”„reprodutseeritavus” on väiksem (parem) kui 1 250 μg ning

2.  „skaleerimiskoefitsiendi”„reprodutseeritavus” on väiksem (parem) kui 1 250 ppm;

Märkus: Punkt I.7A.002.a ei hõlma kiirendusmõõtureid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud ja arendatud puuraukude teenindamiseks MWD (Measurement While Drilling – mõõtmine puurimise käigus) anduritena.

Tehnilised märkused:

1.  Punktis I.7A.002.a tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

2.  Punktis I.7A.002.a. viidatud „algväärtuse” ja „skaleerimiskoefitsiendi” reprodutseeritavuse all mõeldakse mõõtmise standardhälvet 1σ hälvele fikseeritud kalibreerimisväärtuse suhtes üheaastase mõõteperioodi vältel.

b.  pideva väljundiga kiirendusmõõturid, mis on ette nähtud kasutamiseks üle 100 g kiirenduse korral.

I.7A.003

7A102*

Mis tahes tüüpi güroskoobid, muud kui punktis I.7A.001 nimetatud, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja mille hinnatud „triivi kiiruse”„stabiilsus” on 1 g keskkonnas väiksem kui 0,5° (1 sigma või ruutkeskmiselt) tunnis ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

Tehniline märkus:

Punktis I.7A.003 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.7A.004

ex 7A103

(7A103.a, ex 7A103.b ja 7A103.c)

Seadmestik, navigatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.*  inertsiaalsed või muud seadmed, milles kasutatakse punktis I.7A.002 nimetatud kiirendusmõõtureid või punktides I.7A.001 või I.7A.003 nimetatud güroskoope, ja selliseid seadmeid sisaldavad süsteemid;

b.*  integreeritud lennuseadmesüsteemid, mis sisaldavad güroskoopstabilisaatoreid või automaatjuhtimissüsteeme, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks „rakettmürskudes”;

c.  „integreeritud navigatsioonisüsteemid”, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks „rakettmürskudes” ning millega on võimalik saavutada navigatsioonitäpsus, mille puhul samavõrdne tõenäosusring (CEP) on 200 m või vähem.

Tehnilised märkused:

1.  „Integreeritud navigatsioonisüsteem” koosneb tavaliselt järgmistest komponentidest:

a.  inertsiaalne mõõteseade (nt suuna ja positsiooni määramise süsteem, inertsiaalne viiteüksus või inertsiaalne navigatsioonisüsteem);

b.  üks või mitu välisandurit, mida kasutatakse asukoha ja/või kiiruse ajakohastamiseks kas perioodiliselt või pidevalt kogu lennu jooksul (nt satelliitnavigatsiooni vastuvõtuseade, radari kõrgusmõõtur ja/või Doppler-radar), ning

c.  integratsiooni riist- ja tarkvara.

2.  Punktis I.7A.004.c tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.7A.005

7A104

Güro- ja astrokompassid ning muud seadmed, mis tuletavad asukoha või suuna automaatselt taevakehade või satelliitide jälgimise abil, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

I.7A.006

7A105

Vastuvõtuseadmed globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide jaoks (GNSS; nt GPS, GLONASS või Galileo), millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

a.  kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides, punktis I.9A.003 nimetatud mehitamata õhusõidukites või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides või

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide või rakettmürskude vastuvõtuseadmed.

b.  kavandatud või kohandatud kasutamiseks õhusõidukites ja millel on järgmised omadused:

1.  võimelised saama navigatsiooniteavet kiirustel üle 600 m/s;

2.  kasutavad sõjaliste või valitsusteenistuste jaoks kavandatud või kohandatud dekrüpteerimist, et saada juurdepääs GNSSi turvatud signaalile/andmetele, või

3.  spetsiaalselt kavandatud raadiohäireid välistavatena (nt nulljuhtimisega antenn või elektrooniliselt juhitav antenn), et need toimiksid aktiivsete või passiivsete vastumõjude keskkonnas.

Märkus: Punktid I.7A.006.b.2 ja I.7A.006.b.3 ei hõlma seadmeid, mis on ette nähtud kaubanduslike, tsiviilotstarbeliste või inimelude ohutusega (nt andmete tervilikkus, lennuohutus) seotud GNSS teenuste jaoks.

I.7A.007

7A106

Radar- või laserradartüüpi kõrgusmõõturid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide või rakettmürskude kõrgusmõõturid.

I.7A.008

7A115

Passiivsed andurid, mis võimaldavad kindlaks määrata suuna spetsiifilistele elektromagnetlainete allikatele (peilimisseadmed) või maastiku iseärasustele ning on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettidel või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettidel.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide või rakettmürskude passiivsed andurid.

Märkus: Punkt I.7A.008 hõlmab järgmisi seadmeid:

a.  maapinna kuju kaardistamise seadmed;

b.  kujutavad andurseadmed (aktiivsed ja passiivsed);

c.  passiivsed interferomeetrilised seadmed.

I.7A.009

7A116

Lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide või rakettmürskude lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid.

a.  hüdraulilised, mehaanilised, elektro-optilised või elektromehaanilised lennujuhtimissüsteemid (kaasa arvatud elektrooniline juhtimine – fly-by-wire);

b.  asendi kontrolliseadmed;

c.  lennujuhtimise servoventiilid punktis I.7A.009.a või I.7A.009.b nimetatud süsteemide jaoks, loodud või kohandatud töötama vibratsioonilises keskkonnas, mis on sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz suurem kui 10 g ruutkeskmiselt.

I.7A.010

7A117

„Rakettmürskudel” kasutatavad „juhtimisseadmed”, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt samavõrdne tõenäosusring („CEP”) 10 km või väiksem kaugusel 300 km).

I.7A.011

7B001

Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.7A.001 kuni I.7A.010 nimetatud seadmete jaoks.

I.7A.012

7B002

Järgmised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud ring „laser” güroskoopide peeglite iseloomustamiseks:

NB! Vt ka punkt I.7A.014.

a.  hajuvusmõõturid, mille mõõtetäpsus on 10 ppm või väiksem (parem);

b.  profilomeetrid, mille mõõtetäpsus on 0,5 nm (5 ångströmi) või väiksem (parem).

I.7A.013

7B003*

Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides I.7A.001 kuni I.7A.010 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

Märkus: Punkt I.7A.013 hõlmab järgmisi seadmeid:

a.  güroskoopide reguleerimise testimisseadmed;

b.  güroskoopide dünaamilise tasakaalustamise seadmed;

c.  güroskoopide sissetöötamise/mootorite testimisseadmed;

d.  güroskoopide tühjendamise ja täitmise seadmed;

e.  tsentrifuugirakised güroskoopide laagritele;

f.  kiirendusmõõturite telgede reastamise seadmed;

g.  (reserveeritud)

h.  kiirendusmõõturite testimisseadmed;

i.  inertsiaalse mõõteüksuse (IMU) moodultestrid;

j.  inertsiaalse mõõteüksuse (IMU) platvormtestrid;

k.  inertsiaalse mõõteüksuse (IMU) stabiilsed elementi tõstvad rakised;

l.  inertsiaalse mõõteüksuse (IMU) platvormi tasakaalustamisrakis.

I.7A.014

7B102

Peegeldusmõõturid (reflektomeetrid), mis on spetsiaalselt ette nähtud „laser”güroskoopide peeglite iseloomustamiseks ja mille mõõtetäpsus on 50 ppm või väiksem (parem).

I.7A.015

7B103

„Tootmisvarustus” ja „tootmisvahendid”:

a.  „tootmisvarustus”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.7A.010 nimetatud seadmete jaoks;

b.  „tootmisvahendid” ning testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, muud kui punktides I.7A.011 kuni I.7A.013 nimetatud, mis on kavandatud või seadistatud kasutamiseks koos punktides I.7A.001 kuni I.7A.010 nimetatud seadmetega.



I.7B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.7B.001

ex 7D101

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.7A.001 kuni I.7A.008, I.7A.009.a, I.7A.009.b või I.7A.011 kuni I.7A.015 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.7B.002

7D102

Integratsiooni „tarkvara”:

a.  integratsiooni „tarkvara” punktis I.7A.004.b nimetatud seadmete jaoks;

b.  integratsiooni „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis I.7A.004.a nimetatud seadmete jaoks;

c.  integratsiooni „tarkvara”, mis on loodud või kohandatud punktis I.7A.004.c nimetatud seadmete jaoks.

Märkus: Integratsiooni „tarkvara” tavavormide puhul kasutatakse Kalmani filtrit.

I.7B.003

7D103

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis I.7A.010 nimetatud „juhtimisseadmete” modelleerimiseks või simuleerimiseks või nende planeerimise integreerimiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettidega või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettidega.

Märkus: Punktis I.7B.003 nimetatud „tarkvara” on keelustatud, kui ta on ühendatud punktis I.4A.003 nimetatud spetsiaalselt loodud riistvaraga.

I.7B.004

ex 7E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.7A.001 kuni I.7A.015 või I.7B.001 kuni I.7B.003 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

I.7B.005

ex 7E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.7A.001 kuni I.7A.015 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

I.7B.006

7E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.7A.001 kuni I.7A.015 või I.7B.001 kuni I.7B.003 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.7B.007

7E102

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud avioonika ja elektriliste alamsüsteemide kaitseks välistest allikatest pärineva elektromagnetilise impulsi (EMP) ja elektromagnetiliste häirete (EMI) ohu eest:

a.  ekraneerimissüsteemide projekteerimise „tehnoloogia”;

b.  projekteerimis„tehnoloogia” kõrgendatud taluvusega elektriliste lülitusskeemide ja alamsüsteemide konfigureerimiseks;

c.  projekteerimis„tehnoloogia” punktides I.7B.007.a ja I.7B.007.b nimetatud kõrgendatud taluvuse kriteeriumide kindlaksmääramiseks.

I.7B.008

7E104

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori.

I.9

KOSMOSESÕIDUKID JA TÕUKEJÕUD



I.9A  Kaubad

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.9A.001

ex 9A004

Kanderaketid

NB! Vt ka punkt I.9A.005. Vt sõjaliste kaupade nimekirjast raketid ja rakettmürsud.

Märkus: Punkt I.9A.001 ei hõlma kasulikku lasti.

I.9A.002

9A011

Otsevoolu-reaktiivmootor, ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor või kombineeritud tsükkelmootorid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

NB! Vt ka punktid I.9A.012 ja I.9A.016.

I.9A.003

ex 9A012.a

„Mehitamata õhusõidukid” („UAV”), nendega seotud süsteemid, seadmed ja komponendid:

a.*  „mehitamata õhusõidukid”, mille on mis tahes järgmine omadus:

1.*  kõigi järgmiste omadustega:

a.  mis tahes järgmiste omadustega:

1.  autonoomne lennujuhtimise ja navigatsioonivõime (nt inertsiaalse navigatsioonisüsteemiga varustatud autopiloot) või

2.  võime sooritada juhitav lend väljaspool otsest nägemisulatust operaatori abiga (nt televisuaalne kaugjuhtimine) ning

b.  mis tahes järgmiste omadustega:

1.  kannavad pardal aerosooli doseerimissüsteemi/-mehhanismi, mille maht on üle 20 liitri või

2.  kavandatud või kohandatud kandma pardal aerosooli doseerimissüsteemi/-mehhanismi, mille maht on üle 20 liitri või

2.  on võimelised toimetama kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele.

Tehnilised märkused:

1.  Aerosool koosneb osakestest või vedelikest (v.a kütuse komponendid, kütuse kõrvalproduktid või -lisandid), mis moodustavad osa atmosfääri hajutatavast kasulikust lastist. Aerosoolid on näiteks põllukultuuride tolmutamiseks mõeldud taimekaitsevahendid ja pilvekülviks ette nähtud kuivkemikaalid.

2.  Aerosooli doseerimissüsteem/-mehhanism sisaldab kõiki neid (mehaanilisi, elektrilisi, hüdraulilisi jms) seadmeid, mis on vajalikud aerosooli säilitamiseks ja selle hajutamiseks atmosfääris. Need hõlmavad võimalust pihustada aerosooli kütuse põlemisel eralduvale veeaurule ja propelleri keerisjäljele.

I.9A.004

9A101

Turboreaktiivmootorid ja turboventilaatormootorid (sealhulgas liitturbiinmootorid):

a.  mootorid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.  maksimaalne tõukejõud on üle 400 N (paigaldamata mootoril mõõdetud väärtus), välja arvatud tsiviilotstarbelisteks tunnistatud mootorid, mille maksimaalne tõukejõud on üle 8 890 N (paigaldamata mootoril mõõdetud väärtus), ning

2.  kütuse erikulu on väiksem kui 0,15 kg/N/h (merepinna tasemel muutumatutes ning standardtingimustes);

b.  mootorid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks „rakettmürskudes”.

I.9A.005

9A104

Sondraketid, mille tegevusulatus on vähemalt 300 km.

NB! Vt ka punkt I.9A.001. Vt sõjaliste kaupade nimekirjast raketid ja rakettmürsud.

I.9A.006

9A105

Vedelkütuse rakettmootorid:

NB! Vt ka punkt I.9A.017.

a.  vedelkütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja millega saavutatav koguimpulss on 1,1 MNs või suurem;

b.  muud kui punktis I.9A.006.a nimetatud vedelkütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem.

I.9A.007

9A106

Spetsiaalselt vedelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes”:

a.  kuluv vooderdus tõuke- või põlemiskambritele;

b.  raketi düüsid;

c.  tõukejõuvektori juhtimise alamsüsteemid;

Tehniline märkus:

Näiteid punktis I.9A.007.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:

1.  painduvad düüsid;

2.  vedeliku või sekundaargaasi sissepritse;

3.  liikuv mootor või düüs;

4.  väljuva gaasijoa kõrvalekallutamine (joa labad või sondid) või

5.  tõukejõu klapid.

d.  vedela ja suspensioonilaadse raketikütuse (sh oksüdeerijad) reguleerimissüsteemid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid, mis on loodud või kohandatud töötama vibratsioonilises keskkonnas ja mille väärtus ruutkeskmiselt on üle 10 g ja sagedusvahemik 20 Hz–2 kHz.

Märkus: Ainukesed servoventiilid ja pumbad, mis on määratletud punktis I.9A.007.d, on järgmised:

a.  servoventiilid, mis on kavandatud voolukiirustele 24 liitrit minutis või rohkem absoluutse rõhu korral 7 MPa või rohkem ja mille käivitumise reaktsiooniaeg on lühem kui 100 ms;

b.  vedela raketikütuse pumbad, mille võllikiirus on 8 000 pööret minutis või rohkem või mille tühjendusrõhk on 7 MPa või rohkem.

I.9A.008

9A107 and ex 9A007.a

Tahkekütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukitel lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem.

NB! Vt ka punkt I.9A.017.

I.9A.009

9A108

Spetsiaalselt tahkekütuse tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud komponendid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”:

a.  rakettmootorite korpused ja nende „isolatsiooni” komponendid;

b.  raketi düüsid;

c.  tõukejõuvektori juhtimise alamsüsteemid.

Tehniline märkus:

Näiteid punktis I.9A.009.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:

1.  painduvad düüsid;

2.  vedeliku või sekundaargaasi sissepritse;

3.  liikuv mootor või düüs;

4.  väljuva gaasijoa kõrvalekallutamine (joa labad või sondid) või

5.  tõukejõu klapid.

I.9A.010

9A109

Hübriidrakettmootorid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

NB! Vt ka punkt I.9A.017.

Tehniline märkus:

Punktis I.9A.010 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.9A.011

9A110

Komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides või punktides I.9A.006.a, I.9A.007 kuni I.9A.009, I.9A.014 või I.9A.017 nimetatud alamsüsteemides.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted.

I.9A.012

ex 9A111*

Pulseerivad reaktiivmootorid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

NB! Vt ka punktid I.9A.002 ja I.9A.016.

I.9A.013

9A115

Stardi abiseadmed:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude stardi abiseadmed.

a.  vahendid ja seadmed käsitsemise, kontrolli, aktiveerimise ja stardi jaoks, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettidel, punktis I.9A.003 nimetatud mehitamata õhusõidukites või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettidel;

b.  sõidukid transpordi, käsitsemise, kontrolli, aktiveerimise ja stardi jaoks, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettidel või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettidel.

I.9A.014

9A116

„Rakettmürskudel” kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud või kohandatud komponendid:

a.  atmosfääri taassisenevad sõidukid;

b.  kuumakaitsekilbid ja nende komponendid, mis on valmistatud keraamilistest või kuluvmaterjalidest;

c.  kergetest, suure soojamahtuvusega materjalidest valmistatud jahutusradiaatorid ja nende komponendid;

d.  elektroonilised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud atmosfääri taassisenevatele sõidukitele.

I.9A.015

9A117

„Rakettmürskudes” kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed.

I.9A.016

ex 9A118*

Punktis I.9A.002 või I.9A.012 nimetatud mootorites kasutatavad põlemisprotsessi reguleerimise seadmed, mis on kasutatavad „rakettmürskudes”.

I.9A.017

9A119

Muud kui punktides I.9A.006, I.9A.008 ja I.9A.010 nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km.

I.9A.018

9A120

Vedela raketikütuse mahutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.1A.029 nimetatud raketikütuste või „muude vedelate raketikütuste” jaoks ja mida kasutatakse raketisüsteemides, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

Märkus: Punktis I.9A.018 nimetatud „muud vedelad raketikütused” hõlmavad muu hulgas sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud raketikütuseid.

I.9A.019

 

(reserveeritud)

I.9A.020

ex 9B105*

Aerodünaamilised torud, mis on ette nähtud 0,9-kordse helikiiruse (0,9 Machi) või suuremate kiiruste jaoks ja on kasutatavad „rakettmürskude” ja nende alamsüsteemide jaoks.

I.9A.021

9B106

Katsekeskkonnakambrid ja kajavabad ruumid:

a.  katsekeskkonnakambrid, mis võimaldavad simuleerida järgmisi lennutingimusi:

1.  vibratsiooniline keskkond, mille väärtus ruutkeskmiselt on üle 10 g, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, sagedusvahemikus 20 Hz–2 kHz ja edastatav jõud on 5 kN või rohkem ning

2.  lennukõrgus 15 km või rohkem või

3.  temperatuurivahemik vähemalt –50 °C kuni +125 °C (223–398 K);

Tehnilised märkused:

1.  Punktis I.9A.021.a kirjeldatakse süsteeme, mis on suutelised tekitama vibratsioonilist keskkonda ühe lainega (nt siinuslainega), ning süsteeme, mis on suutelised tekitama juhuslikku lairiba vibratsiooni (st võimsuse spektrit).

2.  Punktis I.9A.021.a.1 tähendab „tühi laud” tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

b.  katsekeskkonnakambrid, mis võimaldavad simuleerida järgmisi lennutingimusi:

1.  akustiline keskkond, mille üldine helirõhu tase on 140 dB või rohkem (20 μPa suhtes) või arvestuslik kogu akustiline nimiväljundvõimsus on 4 kW või rohkem ning

2.  lennukõrgus 15 km või rohkem või

3.  temperatuurivahemik vähemalt –50 °C kuni +125 °C (223–398 K).

I.9A.022

ex 9B115

„Tootmisseadmed”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktides I.9A.002, I.9A.004, I.9A.006 kuni I.9A.010, I.9A.012, I.9A.014 kuni I.9A.017 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks.

I.9A.023

ex 9B116

„Tootmisrajatised”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettide või punktides I.9A.002, I.9A.004, I.9A.005 kuni I.9A.010, I.9A.012 või I.9A.014 kuni I.9A.017 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude „tootmisrajatised”.

I.9A.024

ex 9B117*

Katsepingid ja katsestendid tahke- või vedelkütuse rakettide või rakettmootorite katsetamiseks, millel on üks järgmistest omadustest:

a.*  võimaldavad käsitleda tõukejõudu üle 90 kN või

b.  võimaldavad samaaegselt mõõta kolme telje tõukejõu komponente.

I.9A.025

9C108

Lahtine „isolatsiooni”materjal ja „sisevooderdus”, mis on mõeldud raketimootorite korpuste jaoks, mida kasutatakse „rakettmürskudes” või mis on spetsiaalselt ette nähtud „rakettmürskude” tarbeks.

Tehniline märkus:

Punktis I.9A.025 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.9A.026

9C110

Vaiguga immutatud kiudkarkassid ja metalliga kaetud kiust eelvormid nendele, komposiitstruktuuridele, -laminaatidele ja punktis I.9A.011 nimetatud toodetele, mis on valmistatud kas orgaanilisest põhiainest või metallpõhiainest, kasutades kiud- või niitarmeerimist, ja mille „eritõmbetugevus” on suurem kui 7,62 × 104 m ja „erimoodul” on suurem kui 3,18 × 106 m.

NB! Vt ka punktid I.1A.024 ja I.1A.034.

Märkus: Ainsad punktis I.9A.026 nimetatud vaiguga immutatud kiudprepregmaterjalid on need, milles kasutatakse vaiku, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on pärast vulkaniseerimist üle 145 °C (418 K) vastavalt ASTM D4065 või samaväärsele standardile.



I.9B  Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.9B.001

ex 9D001

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.9A.002, I.9A.009, I.9A.012, I.9A.015 või I.9A.016 nimetatud seadmete või „tehnoloogia”„arendamiseks”.

I.9B.002

9D101

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.9A.020, I.9A.021, I.9A.023 või I.9A.024 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

I.9B.003

9D103

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettide või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettide või punktides I.9A.006.a, I.9A.007, I.9A.009, I.9A.014 või I.9A.017 nimetatud alamsüsteemide modelleerimiseks, simuleerimiseks või projektide integreerimiseks.

Märkus: Punktis I.9B.003 nimetatud „tarkvara” on keelustatud, kui ta on kombineeritud punktis I.4A.003 nimetatud spetsiaalselt kavandatud riistvaraga.

I.9B.004

ex 9D104

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud ►C1  punktides I.9A.002 ◄ , I.9A.004, I.9A.006, I.9A.007.c, I.9A.007.d, I.9A.008, I.9A.009.c, I.9A.010, I.9A.012, I.9A.013.a, I.9A.014.d, I.9A.015 või I.9A.016 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

I.9B.005

9D105

„Tarkvara”, mis koordineerib rohkem kui ühe alamsüsteemi funktsioneerimist ja on spetsiaalselt loodud või kohandatud „kasutamiseks” punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või I.9A.005 nimetatud sondrakettides.

I.9B.006

ex 9E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.9A.001, I.9A.003, I.9A.021 kuni I.9A.024 või I.9B.002 kuni I.9B.005 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

I.9B.007

ex 9E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.9A.001, I.9A.003 või I.9A.021 kuni I.9A.024 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

I.9B.008

9E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.9A.004 kuni I.9A.017 nimetatud kaupade „arendamiseks” või „tootmiseks”.

I.9B.009

ex 9E102

Tehnoloogia üldmärkustele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettide või punktides I.9A.002, I.9A.004 kuni I.9A.017, I.9A.020 kuni I.9A.024, I.9B.002 või I.9B.003 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

▼M7




IA LISA

Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud kaubad ja tehnoloogia

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus nimetusega „Kirjeldus” kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia kirjeldustele, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2000 I lisas.

2. Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 1183/2007 I lisas” olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus” kirjeldatud toote omadused ei vasta viidatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3. Ülakomadega („…”) märgitud terminite määratlused on antud vastava kauba tehnilises märkuses.

4. Jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on antud nõukogu määruse (EÜ) nr 1183/2007 I lisas.

Üldmärkused

1. Käesolevas lisas käsitletavaid keelde ei tohiks kahjustada selliste keelustamisele mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud rajatiste) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut keelustatud komponenti ning mille puhul keelustatud komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!   Otsustades, kas keelustatud komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et keelustatud komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2. Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos IA.B. osaga)

1. Sellise „tehnoloogia” müük, tarnimine või eksport, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müük, tarnimine või eksport on A osaga (Kaubad) keelatud, on IA.B osa sätete kohaselt keelatud.

2. „Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3. Keelustamist ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole keelustatud või mille eksport on vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2007 lubatud.

4. Tehnosiirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

IA.A.   KAUBAD



A0.  Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 1183/2007 I lisas

IA.A0.001

Järgmised õõskatoodiga lambid:

a.  puhtast ränist või kvartsist aknaga õõskatoodiga joodlambid

b.  õõskatoodiga uraanlambid

IA.A0.005

Tuumareaktori anuma komponendid ja katsetamise seadmed, muud kui punktis 0A001 nimetatud:

1.  tihendid

2.  sisemised osad

3.  sulgemise, katsetamise ja mõõtmise seadmed

0A001

IA.A0.006

Tuumaohu tuvastamissüsteemid tuumamaterjalidega seotud radioaktiivsete materjalide ja kiirguse avastamiseks, identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid, muud kui punktis 0A001.j või 1A004.c nimetatud

0A001.j

1A004.c

IA.A0.007

Alumiiniumisulamist või 304, 304L või 316L tüüpi roostevabast terasest lõõtstihendiga klapid

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.c.6 ja 2A226 määratletud lõõtsklappe.

0B001.c.6

2A226

IA.A0.012

Varjestatud kambrid radioaktiivsete ainete töötlemiseks, ladustamiseks ja käitlemiseks (kuumad kambrid)

0B006

IA.A0.013

„Looduslik uraan”, „vaesestatud uraan” või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad ühte või mitut eelnevalt nimetatud ainet, muud kui punktis 0C001 nimetatud

0C001



A1.  Materjalid, kemikaalid, „mikroorganismid” ja „toksiinid”

nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 1183/2007 I lisas

IA.A1.001

Bis (2-etüülheksüül) fosforhappelahusti (HDEHP või D2HPA) CAS 298-07-7 mis tahes mahus ja mille puhtus on üle 90 %

IA.A1.002

Fluorgaas (CAS number: 7782-41-4), mille puhtus on üle 95 %

IA.A1.005

Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 100 g fluori tunnis

Märkus: Kõnealune punkt ei hõlma punktis 1B225 määratletud elektrolüüsivanne.

1B225

IA.A1.008

Magnetilised metallid, igat tüüpi ja mis tahes kujul, mille algne magnetiline läbitavus on 120 000 või enam ning mille paksus on 0,05–0,1 mm

1C003.a

IA.A1.009

►M10  

„Kiud- või niitmaterjalid” või prepregmaterjalid:

a.  süsinik- või aramiid-„kiud- või -niitmaterjalid”, millel on üks järgmistest omadustest:

1.  „erimoodul” on üle 10 × 106 m või

2.  „eritõmbetugevus” on üle 17 × 104 m;

b.  klaas-„kiud või -niitmaterjalid”, millel on üks järgmistest omadustest:

1.  „erimoodul” on üle 3,18 × 106 m või

2.  „eritõmbetugevus” on üle 76,2 × 103 m;

c.  temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud muudest süsinik- või klaas-„kiud- või -niitmaterjalidest”, kui punktides I.A1.010.a või b nimetatud

Märkus: kõnealused punktid ei hõlma punktides 1C010.a, 1C010.b, 1C210.a ja 1C210.b määratletud „kiud- või niitmaterjale”.

 ◄

1C010.a

1C010.b

1C210.a

1C210.b

IA.A1.010

►M10  

Vaigu või pigiga impregneeritud kiud (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud kiud (eelvormid) või „süsinikkiu eelvormid”:

a.  mis on valmistatud eespool punktis I.A1.009 nimetatud „kiud- või niitmaterjalidest”;

b.  epoksüvaik-„põhimassiga” eelimpregneeritud süsinik-„kiud- või -niitmaterjalid” (prepregmaterjalid), mis on nimetatud punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c õhusõidukite tarindite või laminaatide parandamiseks, eeldusel et iga üksiku lehe mõõtmed ei ületa 50 cm × 90 cm;

c.  punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud prepregmaterjalid, mis on impregneeritud fenool- või epoksüvaikudega, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on madalam kui 433 K (160 °C) ning tahkestumistemperatuur on madalam klaasistumistemperatuurist.

Märkus: kõnealune punkt ei hõlma punktis 1C010.e määratletud „kiud- või niitmaterjale”.

 ◄

1C010.e.

1C210

IA.A1.011

Ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse muude kui punktis 1C107 nimetatud atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste ja „rakettide” düüside valmistamiseks

1C107

IA.A1.012

Muu kui punktis 1C116 või 1C216 nimetatud „martensiitvanandatud teras”, mille tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20°C) 2 050 MPa või rohkem

Tehniline märkus: „Martensiitvanandatud teras” tähistab antud juhul vanandatud martensiitterast enne ja pärast termotöötlust.

1C216

IA.A1.013

Volfram, tantaal, volframkarbiid, tantaalkarbiid ja nende sulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  õõnsa silindri- või kerakujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga 50 mm–300 mm; ja

b.  massiga üle 5 kg.

Märkus: Kõnealune punkt ei hõlma punktis 1C226 määratletud volframi, volframkarbiidi ja nende sulameid.

1C226



A2.  Materjalide töötlemine

nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 1183/2007 I lisas

IA.A2.001

Vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja komponendid, muud kui punktis 2B116 nimetatud:

a.  vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldab digitaalkontrollerit ning on võimeline väristama süsteemi kiirendusega 0,1g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 0,1 Hz–2 kHz ja tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”;

b.  digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste „tarkvaraga”, mille „reaalajaline ribalaius” on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele;

c.  väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides;

d.  katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis a nimetatud vibratsioonisüsteemides

Tehniline märkus: „Tühi aluslaud” tähendab tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

2B116

IA.A2.004

Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites, muud kui punktis 2B225 nimetatud, ja millel on üks järgmistest omadustest:

a.  võime läbida 0,3 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine); või

b.  võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,3 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus: Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla „ülem-alluv” tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

2B225

IA.A2.011

Tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning mis on toodetud järgmistest materjalidest:

1.  sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2.  fluoropolümeerid;

3.  klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.  nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

5.  tantaal või tantaalisulamid;

6.  titaan või titaanisulamid; või

7.  tsirkoonium või tsirkooniumisulamid.

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktis 2B352.c määratletud tsentrifugaalseparaatoreid.

2B352.c

IA.A2.012

Niklist või niklisulamist paagutatud metallfiltrid, milles on 40 massiprotsenti niklit või rohkem

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktis 2B352.d määratletud filtreid.

2B352.d



A3.  Elektroonika

nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 1183/2007 I lisas

IA.A3.001

Kõrgepingelised alalisvooluallikad, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  võimaldavad pühkides või pühkimata 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 10 kV või rohkem võimsusega 5kW või rohkem ja

b.  voolu ja pinge stabiilsus 4 tunni vältel on parem kui 0,1 %

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.j.5 ja 3A227 määratletud toiteallikaid.

3A227

IA.A3.002

Massispektromeetrid, muud kui punktis 3A233 või 0B002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 200 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 200st, ning nende iooniallikad:

a.  induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS);

b.  huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS);

c.  termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS);

d.  elektronpommitusega massispektromeetrid, mille allikakonteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud „UF6 suhtes korrosioonikindlate materjalidega”;

e.  molekulaarkimbu massispektromeetrid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.  kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud roostevaba terasega või molübdeeniga ja varustatud külmalõksuga, mida on võimalik jahutada temperatuurini 193 K (– 80°C) või madalamale; või

2.  kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud „UF6 suhtes korrosioonikindlate materjalidega”;

f.  massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele

3A233



A6.  Andurid ja laserid

nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 1183/2007 I lisas

IA.A6.001

Ütrium-alumiinium-granaadist (YAG) vardad

IA.A6.003

Lainefrondi korrigeerimissüsteemid kasutamiseks koos laserkiirega, mille läbimõõt ületab 4 mm, ja nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid, sealhulgas juhtsüsteemid, lainefrondi detektorid ja „deformeeritavad peeglid”, sealhulgas bimorfsed peeglid

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktides 6A004.a, 6A005.e ja 6A005.f määratletud juhtpeegleid.

6A003

IA.A6.004

Argoonioon-„laserid”, mille keskmine väljundvõimsus on 5 W või rohkem

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 6A005 ja 6A205.a määratletud argoonioon-„lasereid”.

6A005.a.6

6A205.a

IA.A6.006

Timmitavad pooljuht-„laserid” ja timmitavate pooljuht-„laserite” massiivid lainepikkuse vahemikus 9 μm–17 μm, ning pooljuhtlaserite liitmassiivid, mis sisaldavad vähemalt ühte nimetatud lainepikkusega timmitavate pooljuht-„laserite” massiivi

Märkused:

1.  Pooljuht-„lasereid” nimetatakse sageli „laser”-dioodideks.

2.  Käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.h.6 ja 6A005.b määratletud pool-„juhtlasereid”.

6A005.b

IA.A6.008

Neodüümlisandiga „laserid” (v.a neodüümklaaslaserid), mille väljundkiirguse lainepikkus on üle 1 000 nm, kuid mitte üle 1 100 nm, ja väljundenergia üle 10 J impulsi kohta

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktis 6A005.c.2.b määratletud neodüümlisandiga „lasereid” (v.a neodüümklaaslaserid).

6A005.c.2

IA.A6.010

Muud kui punktis 6A203.c nimetatud kiirguskindlad kaamerad või nende jaoks ettenähtud läätsed, mis on spetsiaalselt kavandatud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 50 × 103 Gy (räni) [5 × 106 rad (räni)] ilma nende töövõimet halvendamata

Tehniline märkus: Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

6A203.c

IA.A6.011

Timmitavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 300–800 nm;

2.  keskmine väljundvõimsus on üle 10 W, kuid mitte üle 30 W;

3.  kordumissagedus on suurem kui 1 kHz ja

4.  impulsi kestus on lühem kui 100 ns.

Märkused:

1.  Käesolev punkt ei hõlma ühemoodilisi ostsillaatoreid.

2.  Käesolev punkt ei hõlma punktides 6A205.c, 0B001.g.5 ja 6A005 määratletud timmitavaid impulss-värvilaser-võimendeid ja -ostsillaatoreid.

6A205.c

IA.A6.012

Süsinikdioksiidimpulss-„laserid”, millel on kõik järgmised omadused:

1.  töötavad lainepikkustel 9 000–11 000 nm;

2.  kordumissagedus on suurem kui 250 Hz;

3.  keskmine väljundvõimsus on üle 100 W, kuid mitte üle 500 W, ja

4.  impulsi kestus on lühem kui 200 ns.

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktides 6A205.d, 0B001.h.6 ja 6A005.d määratletud timmitavaid süsinikdioksiidimpulsslaser-võimendeid ja -ostsillaatoreid.

6A205.d

IA.B.   TEHNOLOOGIA



nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 1183/2007 I lisas

IA.B.001

Eespool IA.A osas (kaubad) loetletud kaupade väljatöötamiseks, tootmiseks või kasutamiseks vajalik tehnoloogia.

▼M10




II LISA

Artiklis 3 osutatud kaubad ja tehnoloogia

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus nimetusega „Kirjeldus” kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia kirjeldustele, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

2. Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas” olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus” kirjeldatud toote omadused ei vasta viidatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3. Ülakomadega („…”) märgitud terminite määratlused on antud vastava kauba tehnilises märkuses.

4. Jutumärkides („…”) terminite määratlused on antud nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

ÜLDMÄRKUSED

1. Käesolevas lisas käsitletava kontrollimise eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tootmisvahendite) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrollitavat komponenti ning mille puhul kontrollitav komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB! Otsustades, kas kontrollitavat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et kontrollitav komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2. Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos II jao B osaga)

1. Sellise „tehnoloogia” müüki, tarnimist või eksporti, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse A osa alusel (kaubad), kontrollitakse II jao B osa alusel.

2. „Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3. Kontrollimist ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mida ei kontrollita või mille eksport on vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2007 lubatud.

4. „Tehnosiirde” keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „baasteadusuuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

II.A.   KAUBAD



A0.  Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A0.002

Faraday isolaatorid lainepikkuse vahemikus 500 nm – 650 nm

II.A0.003

Difraktsioonivõred lainepikkuse vahemikus 500 nm – 650 nm

II.A0.004

Optilised kiud lainepikkuse vahemikus 500 nm – 650 nm, mis on kaetud peegeldumisvastase kihiga lainepikkuse vahemikus 500 nm – 650 nm ja mille südamiku läbimõõt on üle 0,4 mm, kuid mitte üle 2 mm

II.A0.008

Muud kui punktis 6A005.e nimetatud laserpeeglid, mis koosnevad aluskihtidest, mille soojuspaisumise tegur on kõige rohkem 10-6K-1 20 °C juures (nt sulatatud ränidioksiid või safiir).

Märkus: see punkt ei hõlma spetsiaalselt astronoomiliste rakenduste jaoks kavandatud optilisi süsteeme, välja arvatud ränidioksiidi sisaldavad peeglid.

0B001.g.5, 6A005.e

II.A0.009

Muud kui punktis 6A005.e.2 nimetatud laserläätsed, mis koosnevad aluskihtidest, mille soojuspaisumise tegur on kõige rohkem 10-6K-1 20 °C juures (nt sulatatud ränidioksiid).

0B001.g, 6A005.e.2

II.A0.010

Niklist, nikliga kaetud või niklisulamist valmistatud torud, torustikud, äärikud ja tarvikud, milles on üle 40 massiprotsendi niklit, muud kui punktis 2B350.h.1 nimetatud.

2B350

II.A0.011

Vaakumpumbad, muud kui punktis 0B002.f.2. või 2B231 nimetatud:

turbomolekulaarpumbad, mille voolukiirus on 400 l/s või enam,

roots tüüpi eelvaakumpumbad, mille mahuline jõudlus ületab 200 m3/h.

Lõõtstihendiga kuivspiraalkambriga kompressor ja lõõtstihendiga kuivspiraalkambriga vaakumpumbad.

0B002.f.2, 2B231

II.A0.014

Detonatsioonkambrid, mille plahvatusenergia summutusvõime on üle 2,5 kg TNT-ekvivalendi.

 



A1.  Materjalid, kemikaalid, „mikroorganismid” ja „toksiinid”

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A1.003

Rõngakujulised tihendid ja mansetid, mille sisediameeter on kuni 400mm ning mis on valmistatud järgmisest materjalist:

a.  vinülideenfluoriidi kopolümeerid, millel on ilma venituseta rohkem kui 75 % ulatuses beetakristalliline struktuur;

b.  fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c.  fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

d.  polüklorotrifluoroetüleen (PCTFE, nt Kel-F ®);

e.  fluoroetüleen (nt Viton ®, Tecnoflon ®);

f.  polütetrafluoroetüleen (PTFE).

 

II.A1.004

Tuumamaterjalidega seotud kiirguse tuvastamiseks vajalik isiklik varustus, sealhulgas isiklikud dosimeetrid.

Märkus: Kõnealune punkt ei hõlma punktis 1A004.c määratletud tuumaohu tuvastamissüsteeme.

1A004.c

II.A1.006

Muud kui punktis I.1A.003 keelatud katalüsaatorid, mis sisaldavad plaatinat, pallaadiumi või roodiumi, mida saab kasutada vesiniku isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi saamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1B231, 1A225

II.A1.007

Alumiinium ja tema sulamid, töötlemata või pooltöödeldud kujul, millel on üks järgmistest omadustest, muud kui punktis 1C002b.4 või 1C202.a nimetatud:

a.  tõmbetugevus 460 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C); või

b.  tõmbetugevus 415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C).

1C002.b.4, 1C202.a

II.A1.014

Metalse koobalti, neodüümi või samaariumi pulber või nende sulamid või segud, milles on vähemalt 20 massiprotsenti koobaltit, neodüümi või samaariumi ja osakeste suurus alla 200 μm.

 

II.A1.015

Puhas tributüülfosfaat (TBP) [CAS nr 126-73-8] või segu, milles on üle 5 massiprotsendi TBP-d.

 

II.A1.016

Muu kui punktide I.1A.030, I.1A.035 või IA.A1.012 all keelatud vanandatud martensiitteras

Tehniline märkus:

Vanandatud martensiitterased on rauasulamid, mida reeglina iseloomustab kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil.

 

II.A1.017

Järgmised metallid, metallipulbrid ja materjalid:

a.  muud kui punktis I.1A.031 keelatud volfram ja volframisulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit ja milles on vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

b.  muud kui punktis I.1A.031 keelatud molübdeen ja molübeenisulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit ja milles on vähemalt 97 massiprotsenti molübeeni;

c.  muud kui punktis I.1A.037 või IA.A1.013 keelatud volframmaterjalid tahkel kujul, mille materjali koostis on järgmine:

1.  volfram ja volframisulamid, milles on vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

2.  vasega infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit; või

3.  hõbedaga infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit.

 

II.A1.018

Pehmed magnetsulamid, mille keemiline koostis on järgmine:

a)  rauasisaldus 30 % ja 60 % vahel ja

b)  koobaltisisaldus 40 % ja 60 % vahel.

 

II.A1.019

Muud kui käesoleva määruse I lisas või IA lisas (punktides IA.A1.009 ja IA.A1.010) keelatud või määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas nimetatud „kiud või -niitmaterjalid” või prepregmaterjalid järgmiselt:

a)  süsinik „kiud- või -niitmaterjalid”;

Märkus: punkt II.A1.019a. ei hõlma kangast.

b)  süsinik-„kiud- või -niitmaterjalidest” valmistatud temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”;

c)  polüakrüülnitriilist valmistatud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”.

 



A2.  Materjalide töötlemine

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A2.002

Lihvimispingid, mille positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 15 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikele standarditele.

Märkus: kõnealune punkt ei hõlma punktides 2B201.b ja 2B001.c määratletud lihvimispinke.

2B201.b, 2B001.c

II.A2.002a

Spetsiaalselt kavandatud komponendid ja arvjuhtimismoodulid selliste tööpinkide jaoks, mis on nimetatud punktides 2B001, 2B201 või eespool punktis II.A2.002.

 

II.A2.003

Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

a.  balansseerpingid, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks, millel on kõik järgmised omadused:

1.  ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2.  on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min;

3.  on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ning

4.  on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g mm kilogrammi rootori massi kohta;

b.  indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks eespool punktis a. nimetatud masinatel.

Tehniline märkus:

indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

2B119

II.A2.005

Järgmised kontrollitava keskkonnaga kuumtöötlusahjud:

temperatuuril üle 400 °C töötavad ahjud.

2B226, 2B227

II.A2.006

Temperatuuril üle 400 °C töötavad oksüdatsiooniahjud.

Märkus: see punkt ei hõlma spetsiaalselt klaasi, keraamiliste lauanõude või konstruktsioonikeraamika tootmiseks kavandatud rullkonveieriga või vagonettidega tunnelahje, lintkonveieriga tunnelahje, tõukurtüüpi ahje või süstikahje.

2B226, 2B227

II.A2.007

„Rõhuandurid”, punktis 2B230 määratlemata, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku vahemikus 0 kuni 200 kPa ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.  „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud rõhutundlikud elemendid ja

b.  millel on üks järgmistest omadustest:

1.  täisskaala ulatus on väiksem kui 200 kPa ning täpsus on ± 1 % täisskaala ulatusest, või

2.  täisskaala ulatus on 200 kPa või rohkem ning „täpsus” on parem kui 2 kPa.

Tehniline märkus:

punkti 2B230 tähenduses hõlmab „täpsus” mittelineaarsust, hüstereesi ning ümbritseva keskkonna temperatuuril korratavust.

2B230

II.A2.008

Vedelik-vedelik kontaktseadmed (segamis-sadestusseadmed, impulsskolonnid ja tsentrifugaalsed kontaktorid); ja selliste seadmete jaoks ettenähtud vedelikujagajad, aurujagajad või vedelikukogujad, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.  sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2.  fluoropolümeerid;

3.  klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.  grafiit või „süsinikgrafiit”;

5.  nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

6.  tantaal või tantaalisulamid;

7.  titaan või titaanisulamid;

8.  tsirkoonium või tsirkooniumisulamid; või

9.  roostevaba teras.

Tehniline märkus:

„süsinikgrafiit” on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles kaaluline grafiidisisaldus on 8 % või rohkem.

2B350.e

II.A2.009

Tööstusseadmed ja komponendid, muud kui punktis 2B350.d nimetatud:

Soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ja väiksem kui 30 m2; ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille vedelikuga (vedelikega) otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.  sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2.  fluoropolümeerid;

3.  klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.  grafiit või „süsinikgrafiit”;

5.  nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

6.  tantaal või tantaalisulamid;

7.  titaan või titaanisulamid;

8.  tsirkoonium või tsirkooniumisulamid;

9.  ränikarbiid;

10.  titaankarbiid; või

11.  roostevaba teras.

Märkus: käesolev punkt ei hõlma sõidukite radiaatoreid.

Tehniline märkus:

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust.

2B350.d

II.A2.010

Korrosiivsete vedelike jaoks sobilikud mitmetihendilised ja tihendita pumbad, muud kui punktis 2B350.i nimetatud, tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0oC) ja rõhul 101,3 kPa); ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.  sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2.  keraamika;

3.  ferrosiliitsium;

4.  fluoropolümeerid;

5.  klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

6.  grafiit või „süsinikgrafiit”;

7.  nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

8.  tantaal või tantaalisulamid;

9.  titaan või titaanisulamid;

10.  tsirkoonium või tsirkooniumisulamid;

11.  nioobium (kolumbium) või nioobiumisulamid;

12.  roostevaba teras; või

13.  alumiiniumisulamid.

Tehniline märkus:

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust.

2B350.d

II.A2.013

Muud kui punktiga 2B009 reguleeritud või punktidega I.2A.009 või I.2A.020 keelatud trugimis- ja tõukamispingid, mille valtsimisjõud on üle 60 kN, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid.

Tehniline märkus:

Punkti II.A2.013 tähenduses käsitatakse pinke, milles trugimis- ja tõukamisfunktsioonid on kombineeritud, tõukamispinkidena.

 



A3.  Elektroonika

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A3.003

Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis I.0A.002.b.13 või I.3A.004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid ja tarkvara:

a.  mitmefaasiline väljund, võimaliku väljundvõimsusega 40 W või rohkem;

b.  sagedusvahemik 600–2 000 Hz, ning

c.  sageduse stabiilsus parem kui 0,1 %.

Tehniline märkus:

sagedusmuundureid punkti II.A3.003 tähenduses tuntakse ka konverterite või inverteritena.

 

II.A3.004

Spektromeetrid ja difraktomeetrid, mis on kavandatud metallide või sulamite koostiselementide või nende sisalduse määramiseks ilma materjali keemilise lagundamiseta.

 



A6.  Andurid ja laserid

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A6.002

Optilised seadmed ning komponendid, muud kui punktides 6A002 ja 6A004.b nimetatud:

infrapuna optika lainepikkuse vahemikus 9 000 nm – 17 000 nm ja selle komponendid, sealhulgas kaadmiumtelluur (CdTe) komponendid.

6A002, 6A004.b

II.A6.005

Järgmised pooljuht„laserid” ja nende komponendid:

a.  üksikud pooljuht„laserid” väljundvõimsusega üle 200 mW, ning mille kogus ületab sadat ühikut;

b.  pooljuht„laserid” ühiku väljundvõimsusega üle 20 W.

Märkused:

1.  pooljuht–„lasereid” nimetatakse sageli „laser”–dioodideks;

2.  käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005.b määratletud „lasereid”.

3.  käesolev punkt ei hõlma „laser”-dioode lainepikkuse vahemikus 1 200 nm – 2 000 nm.

6A005.b

II.A6.007

Järgmised „timmitavad”„tahkislaserid”, nendele spetsiaalselt kavandatud komponendid:

a.  titaan-safiirlaserid,

b.  aleksandriitlaserid.

Märkus: Käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005.c.1 määratletud titaan-safiir- ja aleksandriitlasereid.

6A005.c.1

II.A6.009

Järgmised akustooptika komponendid:

a.  kaaderpildistuslambid ja tahkis-pildistusseadmed kordumissagedusega 1 kHz või rohkem;

b.  kordumissagedusseadmed;

c.  Pockelsi rakud.

6A203.b.4.c



A7.  Navigatsioon ja lennunduselektroonika

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A7.001

Inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

I  järgmised inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on Wassenaari kokkuleppe osalisriikide tsiviilvõimude poolt sertifitseeritud kasutamiseks „tsiviilõhusõidukitel” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.  inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid (INS) (kardaanriputiga või tervikkinnitusega) ja inertsiaalseadmed, mis on kavandatud „õhusõidukite”, maismaasõidukite, veesõidukite (veepealsete või veealuste) või „kosmosesõidukite” asendi reguleerimiseks, juhtimiseks ja kontrolliks ning millel on järgmised omadused, ning nende jaoks spetsiaalselt ettenähtud komponendid:

1.  navigatsiooniviga (inertsiaalselt vaba), mis allub normaali orientatsioonile 0,8 meremiili tunnis „tõenäolise vea ring” (CEP) või vähem (parem); või

2.  ette nähtud kasutamiseks üle 10 g lineaarkiirenduse korral;

b.  Hübriidsed inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on integreeritud globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemi(de)ga (GNSS) või „andmebaasidega toetatava(te) navigatsioonisüsteemi(de)ga” („DBRN”) ruumasendi, suunamise või juhtimise jaoks, vastavalt normaali suunale, millel on INS navigatsiooni positsioonitäpsus pärast GNSS või „DBRN” kaotamist kuni neljaminutilise perioodi jooksul väiksem (parem) kui 10 meetrit „tõenäolise vea ringis” (CEP);

c.  inertsiaalsed seadmed asimuudi, suuna või põhjasuuna määramiseks, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

1.  ette nähtud asimuudi, suuna või põhjasuuna määramise ruutkeskmine (rms) täpsus 6 kaareminutit või vähem (parem) 45 laiuskraadi juures; või

2.  mittetöötavana ette nähtud taluma 900 g või suuremat löögikoormust 1 msec või pikema aja jooksul.

Märkus: punktides I.a ja I.b esitatud parameetrid on rakendatavad koos mõnega järgnevalt esitatud keskkonnatingimustest:

1.  sisendi juhuslik vibratsioon, mille ruutkeskmine üldamplituud on 7,7 g testi esimese poole tunni vältel ning testi kogukestus on poolteist tundi telje kohta igal kolmest ristiasetsevast teljest, kui juhuslik vibratsioon vastab järgmistele tingimustele:

a.  konstantse võimsuse spektraaltiheduse väärtus (PSD) on 0,04 g2/Hz sagedusvahemikus 15–1 000 Hz; ning

b.  konstantse võimsuse spektraaltiheduse väärtus (PSD) langeb sagedusega 0,04 g2/Hz kuni 0,01 g2/Hz sagedusvahemikus 1 000–2 000 Hz;

2.  keerlemis- ja lengerduskiirus on +2,62 rad/s (150o/s) või rohkem; või

3.  vastavalt siseriiklikele standarditele, mis on samaväärsed ülalolevate punktidega 1 või 2.

Tehnilised märkused:

1.  punkt I.b viitab süsteemidele, milles INS ja teised sõltumatud navigatsiooni abiseadmed on koondatud üheks ühikuks (ühendatud), et saavutada parimat tulemust.

2.  „Tõenäolise vea ring” (CEP) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

II  Spetsiaalselt tsiviilseireotstarbeliseks kasutamiseks kavandatud inertsiaalseadmeid sisaldavad teodoliitsüsteemid, mis on konstrueeritud nii, et nende asimuudi, suuna või põhjasuuna määramise ruutkeskmine (rms) täpsus oleks 6 kaareminutit või vähem (parem) 45 laiuskraadi juures, ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid.

III  Inertsiaalsed või muud seadmed, mis kasutavad punktis 7A001 või 7A101 nimetatud kiirendusmõõtureid, kui sellised kiirendusmõõturid on spetsiaalselt projekteeritud ja kavandatud kui MWD-andurid, mida kasutatakse puuraukude teenindamisel.

7A003, 7A103



A9.  Kosmosesõidukid ja tõukejõud

II.A9.001

Püropoldid.

 

II.B.   TEHNOLOOGIA



Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.B.001

Eespool IIA osas (kaubad) loetletud kaupade väljatöötamiseks, tootmiseks või kasutamiseks vajalik tehnoloogia.

Tehniline märkus:

määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 1 punktis d esitatud mõiste „tehnoloogia” hõlmab tarkvara.

 

▼M7




III LISA

Veebilehed, mis annavad teavet artikli 3 lõigetes 4 ja 5, artiklis 4a, artikli 5 lõikes 3, artiklites 6, 8 ja 9, artikli 10 lõigetes 1 ja 2, artiklis 11a, artiklis 11b, artikli 13 lõikes 1 ning artiklis 17 viidatud pädevate asutuste kohta, ning aadress Euroopa Komisjonile teatiste saatmiseks

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.government.bg

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://www.um.dk/da/menu/Udenrigspolitik/FredSikkerhedOgInternationalRetsorden/Sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/BMWi/Navigation/Aussenwirtschaft/Aussenwirtschaftsrecht/embargos.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://foreign-affairs.net/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.ypex.gov.gr/www.mfa.gr/en-US/Policy/Multilateral+Diplomacy/International+Sanctions/

HISPAANIA

http://www.maec.es/es/MenuPpal/Asuntos/Sanciones%20Internacionales/Paginas/Sanciones_%20Internacionales.aspx

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

ITAALIA

http://www.esteri.it/UE/deroghe.html

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

MADALMAAD

http://www.minbuza.nl/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.min-nestrangeiros.pt

RUMEENIA

http://www.mae.ro/index.php?unde=doc&id=32311&idlnk=1&cat=3

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.foreign.gov.sk

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

www.fco.gov.uk/competentauthorities

Aadress Euroopa Komisjonile teatiste saatmiseks:

Commission européenne

DG Relations extérieures

Direction A - Plateforme de crises – Coordination politique dans la Politique extérieure et de sécurité commune (PESC)

Unité A.2. Gestion de crises et consolidation de la paix

CHAR 12/106

B-1049 Bruxelles (Belgique)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu

Tel.: (32-2) 295 55 85

Faks: (32-2) 299 08 73

▼M5




IV LISA

Artikli 7 lõikes 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu

A.   Juriidilised isikud, üksused ja asutused

(1) Abzar Boresh Kaveh Co. (teise nimega BK Co.). ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: seotud tsentrifuugikomponentide tootmisega.

(2) Ammunition and Metallurgy Industries Group (teiste nimedega a) AMIG, b) Ammunition Industries Group). ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: a) AMIG kontrollib 7th of Tir'i, b) AMIGi omab ja kontrollib kaitsetööstuse organisatsioon (Defence Industries Organisation, DIO).

(3) Iraani aatomienergiaorganisatsioon (Atomic Energy Organisation of Iran, AEOI). ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: osaleb Iraani tuumaprogrammis.

(4) Bank Sepah ja Bank Sepah International. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: Bank Sepah toetab organisatsiooni Aerospace Industries Organisation (AIO) ja selle allüksusi, sealhulgas Shahid Hemmat Industrial Group'i (SHIG) ja Shahid Bagheri Industrial Group'i (SBIG).

(5) Barzagani Tejarat Tavanmad Saccal companies. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: a) ettevõtja Saccal System companies tütarettevõtja, b) kõnealune ettevõtja on üritanud osta tundlikku kaupa 2006. aasta resolutsioonis nr 1737 loetletud üksuse tarbeks.

(6) Cruise Missile Industry Group (teise nimega Naval Defence Missile Industry Group). ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(7) Kaitsetööstuse organisatsioon (Defence Industries Organisation, IO). ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) MODAFLi kontrolli all olev katusorganisatsioon, mille mõned allorganisatsioonid on osalenud tsentrifuugiprogrammis, valmistades komponente, ja raketiprogrammis, b) osaleb Iraani tuumaprogrammis.

(8) Electro Sanam Company (teiste nimedega a) E. S. Co., b) E. X. Co.). ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: AIO variettevõtja, kes osaleb ballistiliste kanderakettide programmis.

(9) Esfahani tuumakütuse uurimis- ja tootmiskeskus (Nuclear Fuel Research and Production Centre, NFRPC) ja Esfahani tuumatehnoloogiakeskus (Nuclear Technology Centre, ENTC). ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: Kuuluvad Iraani aatomienergiaorganisatsiooni (AEOI) tuumakütuse tootmis- ja hankeettevõttesse.

(10) Ettehad Technical Group. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: AIO variettevõtja, kes osaleb ballistiliste kanderakettide programmis.

(11) Fajr Industrial Group. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) endine Instrumentation Factory Plant, b) AIO allüksus, c) osaleb Iraani ballistiliste kanderakettide programmis.

(12) Farayand Technique. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) osaleb Iraani tuumaprogrammis (tsentrifuugiprogramm), b) märgitakse ära IAEA aruannetes.

(13) Industrial Factories of Precision (IFP) Machinery (teise nimega Instrumentation Factories Plant). ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: AIO on üksust kasutanud mõningates ostukatsetes.

(14) Jabber Ibn Hayan. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: AEOI labor, mis on seotud kütusetsükliga seotud tegevusega.

(15) Joza Industrial Co. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: AIO variettevõtja, kes osaleb ballistiliste kanderakettide programmis.

(16) Kala-Electric (teise nimega Kalaye Electric). ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) varustab Natanzi PFEPi, b) osaleb Iraani tuumaprogrammis.

(17) Karaj Nuclear Research Centre. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: kuulub AEOI teadusüksusesse.

(18) Kavoshyar Company. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: AEOI tütarettevõtja.

(19) Khorasan Metallurgy Industries. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: a) DIOst sõltuva üksuse Ammunition Industries Group (AMIG) tütarettevõtja; b) seotud tsentrifuugikomponentide tootmisega.

(20) Mesbah Energy Company. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) varustab Araki A40 teadusreaktorit, b) osaleb Iraani tuumaprogrammis.

(21) Niru Battery Manufacturing Company. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: a) DIO tütarettevõtja; b) üksuse ülesanne on toota Iraani sõjaväele, sealhulgas raketisüsteemidele jõuseadmeid.

(22) Novin Energy Company (teise nimega Pars Novin). ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: tegutseb AEOI raames.

(23) Parchin Chemical Industries. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: DIO filiaal.

(24) Pars Aviation Services Company. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: hooldab õhusõidukeid.

(25) Pars Trash Company. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) osaleb Iraani tuumaprogrammis (tsentrifuugiprogramm), b) märgitakse ära IAEA aruannetes.

(26) Pishgam (Pioneer) Energy Industries. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: on osalenud Esfahani uraanitöötlemistehase ehitamises.

(27) Qods Aeronautics Industries. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: toodab mehitamata õhusõidukeid, langevarje, laugureid, paraplaane jms.

(28) Sanam Industrial Group. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: AIO allüksus.

(29) Safety Equipment Procurement (SEP). ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: AIO variettevõtja, kes osaleb ballistiliste kanderakettide programmis.

(30) 7th of Tir. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) DIO allüksus, mida arvatakse üldiselt olevat otseselt seotud Iraani tuumaprogrammiga, b) osaleb Iraani tuumaprogrammis.

(31) Shahid Bagheri Industrial Group (SBIG). ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) AIO allüksus, b) osaleb Iraani ballistiliste kanderakettide programmis.

(32) Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG). ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: a) AIO allüksus, b) osaleb Iraani ballistiliste kanderakettide programmis.

(33) Sho’a’ Aviation. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: Toodab ülikerglennukeid.

(34) TAMAS Company. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: a) seotud uraani rikastamisega; b) TAMAS on katuseorganisatsioon, mille alluvuses on asutatud neli ettevõtjat, millest üks tegeleb uraani kaevandamise ja kontsentreerimisega ja teine vastutab uraani töötlemise, rikastamise ja jäätmekäitluse eest.

(35) Ya Mahdi Industries Group. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: AIO allüksus.

▼M11

(36) Amin Industrial Complex (teiste nimedega a) Amin Industrial Compound, b) Amin Industrial Company). ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: a) P.O. Box 91735-549, Mashad, Iraan; b) Amin Industrial Estate, Khalage Rd., Seyedi District, Mashad, Iraan; c) Kaveh Complex, Khalaj Rd., Seyedi St., Mashad, Iraan. Muu teave: a) Amin Industrial Complex püüdis hankida temperatuuriregulaatoreid, mida võidakse kasutada tuumaenergiaalastes teadusuuringutes ning käitamis- või tootmisrajatistes; b) Amin Industrial Complexi omanik on või selle üle omab kontrolli ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006) loetellu kantud organisatsioon Defense Industries Organization (DIO) või Amin Industrial Complex tegutseb kõnealuse organisatsiooni huvides.

(37) Armament Industries Group. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 9.6.2010). Aadress: a) Sepah Islam Road, Karaj Special Road Km 10, Iraan; b) Pasdaran Ave., P.O. Box 19585/777, Teheran, Iraan. Muu teave: a) Armament Industries Group (AIG) toodab ja hooldab mitmesuguseid väike- ja kergrelvi, sealhulgas suure ja keskmise kaliibriga püsse, ning asjakohast varustust; b) AIG teeb oma hankeid suuremalt jaolt Hadid Industries Complexi kaudu.

(38) Defense Technology and Science Research Center. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 9.6.2010). Aadress: Pasdaran Ave, PO Box 19585/777, Teheran, Iraan. Muu teave: Keskuse Defense Technology and Science Research Center (DTSRC) omanik on või selle üle omab kontrolli Iraani kaitse- ja relvajõudude logistika ministeerium (Ministry of Defense and Armed Forces Logistics (MODAFL)) või keskus tegutseb kõnealuse ministeeriumi huvides. Ministeerium kontrollib Iraani kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevust, samuti tootmis- ja hooldustegevust, eksporti ja hankeid.

(39) Doostan International Company. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Doostan International Company (DICO) tarnib elemente Iraani ballistiliste kanderakettide programmi jaoks.

(40) Farasakht Industries. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: P.O. Box 83145-311, Kilometer 28, Esfahan-Teheran Freeway, Shahin Shahr, Esfahan, Iraan. Muu teave: Ettevõtja Farasakht Industries omanik on või selle üle omab kontrolli ettevõtja Iran Aircraft Manufacturing Company või Farasakht Industries tegutseb kõnealuse ettevõtja huvides. Ettevõtja Iran Aircraft Manufacturing Company üle on omakorda kontroll Iraani kaitse- ja relvajõudude logistika ministeeriumil.

(41) Fater Institute või Faater Institute. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: a) Khatam al-Anbiya (KAA) filiaal; b) Fater on teinud koostööd välismaiste tarnijatega, tõenäoliselt Iraani revolutsioonilise kaardiväe (Islamic Revolutionary Guard Corps (IRGC)) projektides osalevate muude KAA ettevõtjate huvides; c) instituudi omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või instituut tegutseb IRGC huvides.

(42) First East Export Bank, P.L.C. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: Unit Level 10 (B1), Main Office Tower, Financial Park Labuan, Jalan Merdeka, 87000 WP Labuan, Malaisia. Muu teave: a) Ettevõtja First East Export Bank, PLC omanik on või selle üle omab kontrolli Bank Mellat või First East Export Bank, PLC tegutseb Bank Mellati huvides; b) viimase seitsme aasta jooksul on Bank Mellat aidanud teha sadade miljonite dollarite ulatuses ülekandeid Iraani tuuma-, raketi- ja kaitseüksustele; c) ettevõtja registreerimisnumber LL06889 (Malaisia).

(43) Gharagahe Sazandegi Ghaem. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Gharagahe Sazandegi Ghaemi omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Gharagahe Sazandegi Ghaem tegutseb IRGC huvides. Gharagahe Sazandegi Ghaemi omanik on või selle üle omab kontrolli KAA (vt allpool).

(44) Ghorb Karbala. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Ghorb Karbala omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Ghorb Karbala tegutseb IRGC huvides. Ghorb Karbala omanik on või selle üle omab kontrolli KAA (vt allpool).

(45) Ghorb Nooh. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Ghorb Noohi omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Ghorb Nooh tegutseb IRGC huvides. Ghorb Noohi omanik on või selle üle omab kontrolli KAA (vt allpool).

(46) Hara Company. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Hara Company omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Hara Company tegutseb IRGC huvides. Hara Company omanik on või selle üle omab kontrolli Ghorb Nooh.

(47) Imensazan Consultant Engineers Institute. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Instituudi omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või instituut tegutseb IRGC huvides. Instituudi omanik on või selle üle omab kontrolli KAA või instituut tegutseb KAA huvides (vt allpool).

(48) Irano Hind Shipping Company. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: a) 18 Mehrshad Street, Sadaghat Street, Opposite of Park Mellat, Vali-e-Asr Ave., Teheran, Iraan; b) 265, Next to Mehrshad, Sedaghat St., Opposite of Mellat Park, Vali Asr Ave., Teheran 1A001, Iraan. Muu teave: Irano Hind Shipping Company omanik on või selle üle omab kontrolli Islamic Republic of Iran Shipping Lines või Irano Hind Shipping Company tegutseb Islamic Republic of Iran Shipping Lines'i huvides.

(49) IRISL Benelux NV. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: Noorderlaan 139, B-2030, Antwerpen, Belgia. Muu teave: a) käibemaksukohustuslasena registreerimise number BE480224531 (Belgia); b) IRISL Benelux NV omanik on või selle üle omab kontrolli Islamic Republic of Iran Shipping Lines või IRISL Benelux NV tegutseb Islamic Republic of Iran Shipping Lines'i huvides.

(50) Kaveh Cutting Tools Company. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: a) 3rd Km of Khalaj Road, Seyyedi Street, Mashad 91638, Iraan; b) Km 4 of Khalaj Road, End of Seyedi Street, Mashad, Iraan; c) P.O. Box 91735-549, Mashad, Iraan; d) Khalaj Rd., End of Seyyedi Alley, Mashad, Iraan; e) Moqan St., Pasdaran St., Pasdaran Cross Rd., Teheran, Iraan. Muu teave: Kaveh Cutting Tools Company omanik on või selle üle omab kontrolli Defense Industries Organization (DIO) või Kaveh Cutting Tools Company tegutseb DIO huvides.

(51) Khatam al-Anbiya Construction Headquarters. ELi kanne loetellu: 24.6.2008 (ÜRO: 9.6.2010). Muu teave: a) Khatam al-Anbiya Construction Headquarters (KAA) omanik on Iraani revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) ning KAA osaleb suuremõõtmelistes tsiviilsetes ja militaarsetes ehitusprojektides ning muus inseneritegevuses. KAA osaleb suurel määral ka organisatsiooni Passive Defense Organization projektide töös. Eelkõige on KAA tütarettevõtjad mänginud olulist rolli Qom’is/Fordow’s asuva uraani rikastamise tehase rajamisel.

(52) M. Babaie Industries. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: P.O. Box 16535-76, Teheran, 16548, Iraan. Muu teave: a) M. Babaie Industries on Iraani Lennundustööstuse Organisatsiooni (Aerospace Industries Organization (AIO)) kontserni Shahid Ahmad Kazemi Industries Group (ametlikult Air Defense Missile Industries Group) allüksus; b) AIO-l on kontroll resolutsiooniga 1737 (2006) loetellu kantud raketiorganisatsioonide Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG) ja Shahid Bakeri Industrial Group (SBIG) üle.

(53) Makin. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Makini omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Makin tegutseb IRGC huvides. Makini omanik on või selle üle omab kontrolli KAA või Makin tegutseb KAA huvides ning on KAA tütarettevõtja.

(54) Malek Ashtar University. ELi kanne loetellu: 24.6.2008 (ÜRO: 9.6.2010). Aadress: Corner of Imam Ali Highway and Babaei Highway, Teheran, Iraan. Muu teave: a) Iraani kaitse- ja relvajõudude logistika ministeeriumi (MODAFL) alluvuses oleva keskuse Defense Technology and Science Research Center (DTSRC) allüksus; b) ülikoolis tegutsevad uurimisrühmad, mis olid varem füüsikateaduste uurimiskeskuse (Physics Research Center (PHRC)) alluvuses; c) Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektoritel ei lubatud küsitleda kõnealuse organisatsiooni töötajaid ega uurida dokumente, et leida vastus küsimusele, kas Iraani tuumaprogrammil võib olla sõjaline mõõde.

(55) Kaitselogistika ekspordi ministeerium (Ministry of Defense Logistics Export). ELi kanne loetellu: 24.6.2008 (ÜRO: 9.6.2010). Aadress: a) PO Box 16315-189, Teheran, Iraan; b) asukohaks on Dabestan Street’i lääneosa, Abbas Abad District, Teheran, Iraan. Muu teave: kaitselogistika ekspordi ministeerium (MODLEX) müüb Iraanis toodetud relvi klientidele kogu maailmas ning see on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1747 (2007), millega keelati Iraanil relvade või nendega seotud materjali müük.

(56) Mizan Machinery Manufacturing (teise nimega 3MG). ELi kanne loetellu: 24.6.2008 (ÜRO: 9.6.2010). Aadress: O. Box 16595-365, Teheran, Iraan. Muu teave: Ettevõtja Mizan Machinery Manufacturing (3M) omanik on või selle üle omab kontrolli Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG) või ettevõtja tegutseb SHIGi huvides.

(57) Modern Industries Technique Company (teiste nimedega a) Rahkar Company, b) Rahkar Industries, c) Rahkar Sanaye Company, d) Rahkar Sanaye Novin). ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: Arak, Iraan. Muu teave: a) Modern Industries Technique Company (MITEC) vastutab IR-40 tüüpi raske survevee reaktori kavandamise ja rajamise eest Arakis; b) MITEC oli edukas pakkuja IR-40 tüüpi raske survevee reaktori rajamiseks korraldatud hankemenetluses.

(58) Nuclear Research Center for Agriculture and Medicine (teiste nimedega a) Center for Agricultural Research and Nuclear Medicine, b) Karaji Agricultural and Medical Research Center). ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: P.O. Box 31585-4395, Karaj, Iraan. Muu teave: a) Nuclear Research Center for Agriculture and Medicine (NFRPC) on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006) loetellu kantud Iraani Aatomienergia Organisatsiooni (AEOI) suur uurimiskeskus; b) NFRPC on AEOI’ jaoks tuumkütuse väljatöötamise keskus ning NFRPC osaleb ka uraani rikastamisega seotud tegevuses.

(59) Omran Sahel. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Omran Saheli omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Omran Sahel tegutseb IRGC huvides. Omran Saheli omanik on või selle üle omab kontrolli Ghorb Nooh.

(60) Oriental Oil Kish. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Oriental Oil Kishi omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Oriental Oil Kish tegutseb IRGC huvides. Oriental Oil Kishi omanik on või selle üle omab kontrolli KAA või Oriental Oil Kish tegutseb KAA huvides.

(61) Pejman Industrial Services Corporation. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: P.O. Box 16785-195, Teheran, Iraan. Muu teave: Ettevõtja Pejman Industrial Services Corporation omanik on või selle üle omab kontrolli Shahid Bakeri Industrial Group (SBIG) või ettevõtja tegutseb SBIGi huvides.

(62) Rah Sahel. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Rah Saheli omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Rah Sahel tegutseb IRGC huvides. Rah Saheli omanik on või selle üle omab kontrolli KAA või Rah Sahel tegutseb KAA huvides.

(63) Rahab Engineering Institute. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Instituudi omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või instituut tegutseb IRGC huvides. Instituudi omanik on või selle üle omab kontrolli KAA või instituut tegutseb KAA huvides ning on KAA tütarettevõtja.

(64) Sabalan Company. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: Damavand Teheran Highway, Teheran, Iraan. Muu teave: Sabalan on SHIGi varjunimi.

(65) Sahand Aluminum Parts Industrial Company (SAPICO). ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: Damavand Teheran Highway, Teheran, Iraan. Muu teave: SAPICO on SHIGi varjunimi.

(66) Sahel Consultant Engineers. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Ettevõtja Sahel Consultant Engineers omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või ettevõtja tegutseb IRGC huvides. Ettevõtja omanik on või selle üle omab kontrolli Ghorb Nooh.

(67) Sepanir. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Sepaniri omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Sepanir tegutseb IRGC huvides. Sepaniri omanik on või selle üle omab kontrolli KAA või Sepanir tegutseb KAA huvides.

(68) Sepasad Engineering Company. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Muu teave: Sepasad Engineering Company omanik on või selle üle omab kontrolli IRGC või Sepasad Engineering Company tegutseb IRGC huvides. Sepasad Engineering Company omanik on või selle üle omab kontrolli KAA või Sepasad Engineering Company tegutseb KAA huvides.

(69) Shahid Karrazi Industries. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: Teheran, Iraan. Muu teave: Ettevõtja Shahid Karrazi Industries omanik on või selle üle omab kontrolli Shahid Bakeri Industrial Group (SBIG) või ettevõtja tegutseb SBIGi huvides.

(70) Shahid Satarri Industries (teise nimega Shahid Sattari Group Equipment Industries). ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: Teherani kagupiirkond, Iraan. Muu teave: Ettevõtja Shahid Sattari Industries omanik on või selle üle omab kontrolli Shahid Bakeri Industrial Group (SBIG) või ettevõtja tegutseb SBIGi huvides.

(71) Shahid Sayyade Shirazi Industries. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: a) Nirou Battery Mfg. Co läheduses, Shahid Babaii Expressway, Nobonyad Square, Teheran, Iraan, b) Pasdaran St., P.O. Box 16765, Teheran 1835, Iraan, c) Babaei Highway — Next to Niru M.F.G, Teheran, Iraan. Muu teave: Ettevõtja Shahid Sayyade Shirazi Industries (SSSI) omanik on või selle üle omab kontrolli Defense Industries Organization (DIO) või ettevõtja tegutseb DIO huvides.

(72) South Shipping Line Iran (SSL). ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: a) Apt. No. 7, 3rd Floor, No. 2, 4th Alley, Gandi Ave., Teheran, Iraan, b) Qaem Magham Farahani St., Teheran, Iraan. Muu teave: Ettevõtja South Shipping Line Iran omanik on või selle üle omab kontrolli Islamic Republic of Iran Shipping Lines või ettevõtja tegutseb Islamic Republic of Iran Shipping Lines’i huvides.

(73) Special Industries Group. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 9.6.2010). Aadress: Pasdaran Avenue, PO Box 19585/777, Teheran, Iraan. Muu teave: Special Industries Group (SIG) on DIO allüksus.

(74) Tiz Pars. ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: Damavand Teheran Highway, Teheran, Iraan. Muu teave: a) Tiz Pars on SHIGi varjunimi; b) aprillist juulini 2007 püüdis Tiz Pars SHIGi huvides hankida endale viieteljelist laserkeevitus- ja -lõikusmasinat ning anda seega materiaalne panus Iraani kanderakettide programmi.

(75) Yazd Metallurgy Industries (teiste nimedega a) Yazd Ammunition Manufacturing and Metallurgy Industries, b) Directorate of Yazd Ammunition and Metallurgy Industries). ÜRO kanne loetellu: 9.6.2010. Aadress: a) Pasdaran Avenue, Next to Telecommunication Industry, Teheran 16588, Iraan, b) Postal Box 89195/878, Yazd, Iraan, c) P.O. Box 89195-678, Yazd, Iraan, d) Km 5 of Taft Road, Yazd, Iraan. Muu teave: Metallurgy Industries (YMI) on DIO allüksus.

▼M5

B.   Füüsilised isikud

(1) Fereidoun Abbasi-Davani. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: MODAFLi (Ministry of Defence and Armed Forces Logistics) vanemteadur, kes on seotud rakendusfüüsika instituudiga (Institute of Applied Physics). Teeb tihedat koostööd Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi'ga.

(2) Dawood Agha-Jani. Ametikoht: Natanzi PFEPi juhataja. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani tuumaprogrammis osalev isik.

(3) Ali Akbar Ahmadian. Auaste: viitseadmiral. Ametikoht: IRGCi (Islami revolutsiooniline kaardivägi) ühendstaabi juhataja. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(4) Amir Moayyed Alai. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: seotud tsentrifuugide komplekteerimise ja konstrueerimisega.

(5) Behman Asgarpour. Ametikoht: Araki rajatise tegevjuht. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani tuumaprogrammis osalev isik.

(6) Mohammad Fedai Ashiani. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: seotud ammooniumuranüülkarbonaadi (AUC) tootmisega ning Natanzi rikastamiskompleksi juhtimisega.

(7) Abbas Rezaee Ashtiani. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: AEOI maavarade uurimise ja kaevanduse küsimustega tegeleva talituse vanemametnik.

(8) Bahmanyar Morteza Bahmanyar. Ametikoht: AIO (Aerospace Industries Organisation) rahandus- ja eelarveosakonna juhataja. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani ballistiliste kanderakettide programmis osalev isik.

(9) Haleh Bakhtiar. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: seotud 99,9 % kontsentratsiooniga magneesiumi tootmisega.

(10) Morteza Behzad. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: seotud tsentrifuugikomponentide tootmisega.

(11) Ahmad Vahid Dastjerdi. Ametikoht: AIO juhataja. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani ballistiliste kanderakettide programmis osalev isik.

(12) Ahmad Derakhshandeh. Ametikoht: Bank Sepah'i juhatuse esimees ja tegevjuht. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(13) Mohammad Eslami. Tiitel: doktor. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: kaitsetööstuse koolitus- ja uurimisinstituudi (Defence Industries Training and Research Institute) juhataja.

(14) Reza-Gholi Esmaeli. Ametikoht: AIO kaubandus- ja rahvusvaheliste küsimuste osakonna juhataja. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani ballistiliste kanderakettide programmis osalev isik.

(15) Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: MODAFELi vanemteadur ja endine PHRCi (Physics Research Centre) juhataja.

(16) Mohammad Hejazi. Auaste: brigaadikindral. Ametikoht: Bassij vastupanuvägede komandör. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(17) Mohsen Hojati. Ametikoht: Fajr Industrial Group'i juhataja. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(18) Seyyed Hussein Hosseini. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: AEOI ametnik, kes on seotud raske vee reaktori (IR40) uuringute projektiga Arakis.

(19) M. Javad Karimi Sabet. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: 2007. aasta resolutsiooniga nr 1747 loetellu lisatud Novin Energy Company juht.

(20) Mehrdada Akhlaghi Ketabachi. Ametikoht: Shahid Bagheri Industrial Group'i (SBIG) juhataja. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(21) Ali Hajinia Leilabadi. Ametikoht: Mesbah Energy Company peadirektor. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani tuumaprogrammis osalev isik.

(22) Naser Maleki. Ametikoht: Shahid Hemmat Industrial Group'i (SHIG) juhataja. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: Naser Maleki on ühtlasi MODAFELi ametnik, kes vastutab Shahab-3 tüüpi ballistiliste rakettide programmi eest. Shahab-3 on Iraani hetkel kasutuses olev ballistiline pikamaarakett.

(23) Hamid-Reza Mohajerani. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: seotud tootmise juhtimisega uraani muundamisrajatises (UCF) Esfahanis.

(24) Jafar Mohammadi. Ametikoht: Iraani aatomienergiaorganisatsiooni (Atomic Energy Organisation of Iran, AEOI) tehniline nõustaja (vastutab tsentrifuugide ventiilide tootmise eest). ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani tuumaprogrammis osalev isik.

(25) Ehsan Monajemi. Ametikoht: ehitusprojektide juhataja Natanzis. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani tuumaprogrammis osalev isik.

(26) Mohammad Reza Naqdi. Auaste: brigaadikindral. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: relvajõudude logistika ja tööstusuuringute peastaabi juhataja endine asetäitja/riikliku salakaubavedamise vastu võitlemise keskuse juhataja, osaleb katsetes hoiduda kõrvale 2006. ja 2007. aasta resolutsioonidega nr 1737 ja 1747 kehtestatud sanktsioonidest.

(27) Houshang Nobari. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: seotud Natanzi rikastamiskompleksi juhtimisega.

(28) Mohammad Mehdi Nejad Nouri. Auaste: kindralleitnant. Ametikoht: Malek Ashtari Kaitsetehnoloogia Ülikooli rektor. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Ashtari Kaitsetehnoloogia Ülikooli keemiateaduskond on MODALFi alluvuses ning on teostanud katseid berülliumiga. Iraani tuumaprogrammis osalev isik.

(29) Mohammad Qannadi. Ametikoht: AEOI teadus- ja arendustegevuse eest vastutav asepresident. ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani tuumaprogrammis osalev isik.

(30) Amir Rahimi. Ametikoht: Esfahani tuumakütuse uurimis- ja tootmiskeskuse juhataja. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: Esfahani tuumakütuse uurimis- ja tootmiskeskus on osa AEOI tuumakütuse tootmis- ja hankeettevõttest, mis on seotud uraani rikastamisega.

(31) Abbas Rashidi. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 3.3.2008). Muu teave: seotud rikastamistegevustega Natanzis.

(32) Morteza Rezaie. Auaste: brigaadikindral. Ametikoht: IRGCi ülema asetäitja. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(33) Morteza Safari. Auaste: kontradmiral. Ametikoht: IRGCi mereväeülem. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(34) Yahya Rahim Safavi. Auaste: kindralmajor. Ametikoht: IRGCi ülem (Pasdaran). ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: nii Iraani tuuma- kui ka ballistiliste kanderakettide programmis osalev isik.

(35) Seyed Jaber Safdari. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007. Muu teave: Natanzi rikastamistehase juhataja.

(36) Hosein Salimi. Auaste: Kindral. Ametikoht: IRGCi õhujõudude ülem (Pasdaran). ÜRO kanne loetellu: 23.12.2006. Muu teave: Iraani ballistiliste kanderakettide programmis osalev isik.

(37) Qasem Soleimani. Auaste: brigaadikindral. Ametikoht: Qodsi vägede ülem. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(38) Ghasem Soleymani. ÜRO kanne loetellu: 3.3.2008. Muu teave: Saghandi uraanikaevanduses uraani kaevandamise juhataja.

(39) Mohammad Reza Zahedi. Auaste: brigaadikindral. Ametikoht: IRGCi maavägede ülem. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

(40) Kindral Zolqadr. Ametikoht: kaitseküsimuste asesiseminister, IRGCi ohvitser. ÜRO kanne loetellu: 24.3.2007.

▼M11

(41) Javad Rahiqi. ELi kanne loetellu: 24.4.2007 (ÜRO: 9.6.2010). Sünniaeg: 24.4.1954. Sünnikoht: Marshad. Ametikoht : Iraani Aatomienergia Organisatsiooni (AEOI) Eșfahāni tuumatehnoloogia keskuse juhataja.

▼M9




V LISA

Artikli 7 lõikes 2 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu

A.    Füüsilised isikud



 

Nimi

Identifitseerimis¬andmed

Põhjendus

Loetelusse kandmise kuupäev

1.

Reza AGHAZADEH

Sünniaeg: 15/03/1949 passinumber: S4409483 kehtiv 26/04/2000 – 27/04/2010 välja antud: Teheran, diplomaatilise passi number: D9001950, välja antud 22/01/2008 kehtiv kuni 21/01/2013 sünnikoht: Khoy

Iraani aatomienergiaorganisatsiooni endine (AEOI) juht. AEOI juhib Iraani tuumaprogrammi ja on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).

24.4.2007

2.

IRGC brigaadikindral Javad DARVISH-VAND

 

MODAFLi kontrolliosakonna asejuht. Vastutab kõikide MODAFLi rajatiste ja seadmete eest.

24.6.2008

3.

IRGC brigaadikindral Seyyed Mahdi FARAHI

 

Kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) tegevdirektor, hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).

24.6.2008

4.

Dr Hoseyn (Hossein) FAQIHIAN

NFPC aadress: AEOI-NFPD, PO Box: 11365-8486, Teheran/Iraan

Nuclear Fuel Production and Procurement Company (NFCP) asedirektor ja peadirektor; nimetatud ettevõte moodustab osa AEOIst. AEOI juhib Iraani tuumaprogrammi ja on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006). NFPC on osalenud rikastamisega seotud tegevustes, mille peatamist on Iraanilt nõudnud IAEA direktorite nõukogu ja ÜRO Julgeolekunõukogu.

24.4.2007

5.

Insener Mojtaba HAERI

 

MODAFLi tööstusosakonna asedirektor. Teostab järelevalvet AIO ja DIO üle.

24.6.2008

6.

IRGC brigaadikindral Ali HOSEYNITASH

 

Kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu üldosakonna juhataja, kaasatud tuumaküsimuste poliitika kujundamisse.

24.6.2008

7.

Mohammad Ali JAFARI, IRGC

 

Täidab IRGCs komandöri ülesandeid.

24.6.2008

8.

Mahmood JANNATIAN

Sünniaeg: 21 04 1946, passinumber: T12838903

Iraani aatomienergiaorganisatsiooni (AEOI) asejuht.

24.6.2008

9.

Said Esmail KHALILIPOUR (teise nimega LANGROUDI)

Sünniaeg: 24/11/1945 sünnikoht: Langroud

AEOI asejuht. AEOI juhib Iraani tuumaprogrammi ja on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).

24.4.2007

10.

Ali Reza KHANCHI

NRC aadress: AEOI- NRC, PO Box: 11365-8486 Teheran/Iraan; Faks: (+9821) 8021412

AEOI Teherani Tuumauuringute Keskuse juht. IAEA ootab jätkuvalt Iraani selgitusi TNRC-s läbiviidud plutooniumi eraldamise katsete kohta, sealhulgas selle kohta, kas on leitud kõrgrikastatud uraani osakesi keskkonnaproovides, mis võeti Karaj'i jäätmeladustusrajatises, kus hoiti mahuteid vaesestatud uraaniga pärast katsetes kasutamist. AEOI juhib Iraani tuumaprogrammi ja on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).

24.4.2007

11.

Ebrahim MAHMUDZADEH

 

Iran Electronic Industries tegevdirektor

24.6.2008

12.

Brigaadikindral Beik MOHAMMADLU

 

MODAFLi tarnete ja logistikaosakonna asejuht

24.6.2008

13.

Anis NACCACHE

 

Barzagani Tejarat Tavanmad Saccal ettevõtete juhataja; tema ettevõte üritas hankida tundlikke kaupu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006) hõlmatud üksustele.

24.6.2008

14.

Brigaadikindral Mohammad NADERI

 

AIO juhataja, AIO on osalenud tundlikes Iraani programmides.

24.6.2008

15.

IRGC brigaadikindral Mostafa Mohammad NAJJAR

 

Siseminister ja endine MODAFLi minister, vastutab kõikide sõjaliste programmide, sealhulgas ballistiliste rakettide programmide eest.

24.6.2008

16.

Dr Javad RAHIQI (RAHIGHI)

Sünniaeg: 21/04/1954, sünniaeg vana iraani kalendri järgi: 1/05/1954, sünnikoht: Mashad

AEOI neutronfüüsika rühma juht. AEOI juhib Iraani tuumaprogrammi ja on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).

24.4.2007

17.

Ali Akbar SALEHI

 

Iraani aatomienergiaorganisatsiooni (AEOI) juht. AEOI juhib Iraani tuumaprogrammi ja on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).

17.11.2009

18.

Kontradmiral Mohammad SHAFI’I RUDSARI

 

MODAFLi koordineerimisosakonna asejuht.

24.6.2008

19.

IRGC brigaadikindral Ali SHAMSHIRI

 

MODAFLi vastuluureosakonna asejuht, vastutab MODAFLi töötajate julgeoleku ja rajatiste turvalisuse eest.

24.6.2008

20.

Abdollah SOLAT SANA

 

Esfahani uraani muundamisrajatise (UCF) tegevdirektor. Rajatises toodetakse söödamaterjali (UF6) Natanzi rikastusrajatiste jaoks. President Ahmadinejad andis Solat Sanale 27. august 2006, eriaukirja tema teenete eest.

24.4.2007

21.

IRGC brigaadikindral Ahmad VAHIDI

 

MODAFLi minister ja endine MODAFLi aseminister

24.6.2008

B.    Juriidilised isikud, üksused ja asutused



 

Nimi

Identifitseerimis andmed

Põhjendus

Loetelusse kandmise kuupäev

1.

AIO (Aerospace Industries Organisation)

AIO, 28 Shian 5, Lavizan, Teheran

AIO juhib Iraani raketitootmist, sealhulgas Shahid Hemmati tööstuskontserni, Shahid Bagheri tööstuskontserni ja Fajri tööstuskontserni; kõik nimetatud kontsernid on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006). AIO juht ja kaks vanemametnikku on samuti hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).

24.4.2007

2.

Armament Industries

Pasdaran Av., PO Box 19585/ 777, Teheran

DIO (Defence Industries Organization) filiaal.

24.4.2007

3.

Armed Forces Geographical Organisation

 

Arvatakse, et varustab ballistiliste rakettide programmi georuumiliste andmetega.

24.6.2008

4.

Bank Melli, Bank Melli Iran (sealhulgas kõik filiaalid) ja tütarettevõtted:

Ferdowsi Avenue, PO Box 11365-171, Teheran

Annab või üritab anda finantstoetust äriühingutele, kes on seotud Iraani tuuma- ja raketiprogrammidega või hangivad neile kaupu (AIO, SHIG, SBIG, AEOI, Novin Energy Company, Mesbah Energy Company, Kalaye Electric Company ja DIO). Bank Melli tegutseb vahendajana Iraani tundlikes tegevustes. Pank on vahendanud mitmeid tundlike materjalide ostusid Iraani tuuma- ja raketiprogrammide jaoks. Pank on osutanud mitmeid finantsteenuseid Iraani tuuma- ja raketitööstusega seotud üksuste nimel, sealhulgas avanud akreditiive ja hallanud kontosid. Mitu siin nimetatud äriühingut on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1737 (2006) ja 1747 (2007).

Bank Melli jätkab oma sellist tegevust, toetades ja hõlbustades Iraani tundlikke tegevusi. Kasutades oma pangandussuhteid, jätkab ta seoses selliste tegevustega ÜRO ja ELi poolt loetelusse kantud üksuste toetamist ja neile finantsteenuste osutamist. Samuti tegutseb ta selliste üksuste, sealhulgas Bank Sepah nimel ja juhtimisel, tegutsedes sageli nende tütarettevõtjate või partnerite kaudu.

24.6.2008

a)  Melli Bank plc

London Wall, 11th floor, London EC2Y 5EA, Ühendkuningriik

b)  Bank Melli Iran Zao

Number 9/1, Ulitsa Mashkova, Moskva, 130064, Venemaa

5.

Defence Technology and Science Research Centre (DTSRC) – teise nimega Educational Research Institute/Moassese Amozeh Va Tahgiaghati (ERI/MAVT Co.)

Pasdaran Av., PO Box 19585/ 777, Teheran

Vastutab teadusuuringute ja arendustegevuse eest. DIO filiaal. DTSRC annab suure osa DIO kasumist.

24.4.2007

6.

Iran Electronic Industries

P. O. Box 18575-365, Teheran, Iraan

Täielikult MODAFLile kuuluv tütarettevõte (ja seega AIO, AVIO ja DIO sõsarettevõte). Ettevõtte ülesanne on valmistada elektroonilisi komponente Iraani relvasüsteemidele.

24.6.2008

7.

IRGC Air Force

 

Haldab Iraani lühi- ja keskmaa ballistiliste rakettide inventari. IRGC Air Force juht on hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).

24.6.2008

8.

Khatem-ol Anbiya Construction Organisation

Number 221, North Falamak-Zarafshan Intersection, 4th Phase, Shahkrak-E-Ghods, Teheran 14678, Iraan

IRGCle kuuluv kontsern. Kasutab IRGC tehnilisi ressursse ehitustegevuses, olles peatöövõtjaks suurprojektides, sealhulgas arvatavasti Iraani ballistiliste rakettide ja tuumaprogramme toetavates läbindamistegevustes.

24.6.2008

9.

Malek Ashtar University

 

Seotud kaitseministeeriumiga, alustas 2003. aastal rakettide alase koolituse korraldamisega, teeb vahetult koostööd AIOga.

24.6.2008

10.

Marine Industries

Pasdaran Av., PO Box 19585/ 777, Teheran

DIO filiaal.

24.4.2007

11.

Mechanic Industries Group

 

Osales ballistiliste rakettide programmiks vajalike koostisosade tootmises.

24.6.2008

12.

Ministry of Defence and Armed Forces Logistics (MODAFL)

West side of Dabestan Street, Abbas Abad District, Teheran

Vastutab Iraani kaitsealaste uuringute, arendus- ja tootmisprogrammide eest, sealhulgas toetab raketi- ja tuumaprogramme.

24.6.2008

13.

Ministry of Defence Logistics Export (MODLEX)

P. O. Box 16315-189, Teheran, Iraan

Tegeleb MODAFLi ekspordiküsimustega, agentuuri kasutatakse riikidevahelistes relvaeksporditehingutes. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1747 (2007) kohaselt ei tohiks MODLEX kaubandusega tegeleda.

24.6.2008

14.

3M Mizan Machinery Manufacturing

 

Vastutab Iraani kaitsealaste uuringute, arendus- ja tootmisprogrammide eest, sealhulgas toetab raketi- ja tuumaprogramme.

24.6.2008

15.

Nuclear Fuel Production and Procurement Company (NFPC)

AEOI-NFPD, PO Box: 11365-8486, Teheran/Iraan

AEOI tuumkütuse tootmise ettevõte (NFPD), tegeleb uurimistöö ja arendustegevusega tuumkütuse tsükli valdkonnas, sealhulgas uraani uuringute, kaevandamise, töötlemise, muundamise ja tuumajäätmete käitlemisega. NFPC on NFPD järeltulija, AEOI alluvusse kuuluv ettevõte, kes tegeleb teadusuuringute ja arendustegevusega tuumkütusetsükli, sealhulgas muundamise ja rikastamise valdkonnas.

24.4.2007

16.

Parchin Chemical Industries

 

Tegeleb Iraani ballistiliste rakettide valdkonnas käivitustehnoloogiaga.

24.6.2008

17.

Special Industries Group

Pasdaran Av., PO Box 19585/ 777, Teheran

DIO filiaal.

24.4.2007

18.

State Purchasing Organisation (SPO)

 

SPO vahendab arvatavasti relvade importi. Tõenäoliselt MODAFLi tütarettevõte.

24.6.2008

▼M7




VI LISA

Artikli 11a lõikes 2 osutatud krediidi- ja finantseerimisasutuste nimekiri

Artikli 11a lõike 2 punktis b osutatud Iraanis asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalid ja tütarettevõtted, mis kuuluvad artikli 18 kohaldamisalasse ( 11 )

1.   BANK MELLI IRAN*

Prantsusmaa

43 Avenue Montaigne, 75008 Paris

BIC kood: MELIFRPP

Saksamaa

Holzbrücke 2, D-20459, Hamburg

BIC kood: MELIDEHH

Ühendkuningriik

Melli Bank Plc

One London Wall, 11th Floor, London EC2Y 5EA

BIC kood: MELIGB2L

2.   BANK SEPAH*

Prantsusmaa

64 rue de Miromesnil, 75008 Paris

BIC kood: SEPBFRPP

Saksamaa

Hafenstraße 54, D-60327 Frankfurt am Main

BIC kood: SEPBDEFF

Itaalia

Via Barberini 50, 00187 Rome

BIC kood: SEPBITR1

Ühendkuningriik

Bank Sepah International plc

5/7 Eastcheap, London EC3M 1JT

BIC kood: SEPBGB2L

3.   BANK SADERAT IRAN

Prantsusmaa

Bank Saderat Iran

16 Rue de la Paix, 75002 Paris

BIC kood: BSIRFRPP

Teleks: 220287 SADER A / SADER B

Saksamaa

Hamburg Branch

P.O. Box 112227, Deichstraße 11, D-20459 Hamburg

BIC kood: BSIRDEHH

Teleks: 215175 SADBK D

Frankfurt Branch

P.O. Box 160151, Friedensstraße 4, D-60311 Frankfurt am Main

BIC kood: BSIRDEFF

Kreeka

Athens Branch

PO Box 4308, 25-29 Venizelou St, GR 105 64 Athens

BIC kood: BSIRGRAA

TX: 218385 SABK GR

Ühendkuningriik

Bank Saderat plc

5 Lothbury, London EC2R 7HD

BIC kood: BSPLGB2L

TX: 883382 SADER G

4.   BANK TEJARAT

Prantsusmaa

Bank Tejarat

124-126 Rue de Provence, 75008 Paris

BIC kood: BTEJFRPP

Teleks: 281972 F, 281973 F BKTEJ

5.   PERSIA INTERNATIONAL BANK plc

Ühendkuningriik

Head Office and Main Branch

6 Lothbury, London, EC2R 7HH

BIC kood: PIBPGB2L

TX: 885426

Artikli 11a lõike 2 punktides c ja d osutatud Iraanis asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalid ning tütarettevõtjad, mis ei kuulu käesoleva määruse artikli 18 kohaldamisalasse ning krediidi- ja finantseerimisasutused, mille asukoht ei ole Iraanis ja mis ei kuulu artikli 18 kohaldamisalasse, kuid mis on Iraanis asuvate isikute või üksuste kontrolli all ( 12 )

1.   BANK MELLI*

Aserbaidžaan

Bank Melli Iran Baku Branch

Nobel Ave. 14, Baku

BIC kood: MELIAZ22

Iraak

No 111-27 Alley – 929 District – Arasat street, Baghdad

BIC kood: MELIIQBA

Omaan

Oman Muscat Branch

P.O. Box 5643, Mossa Abdul Rehman Hassan Building, 238 Al Burj St., Ruwi, Muscat, Oman 8 /

P.O. BOX 2643 PC 112

BIC kood: MELIOMR

Hiina

Melli Bank HK (branch of Melli Bank PLC)

Unit 1703-04, Hong Kong Club Building, 3A Chater Road, Central Hong Kong

BIC kood: MELIHKHH

Egiptus

Representative Office

P.O. Box 2654, First Floor, Flat No 1, Al Sad el Aaly Dokhi.

Tel.: 2700605 / Faks: 92633

Araabia Ühendemiraadid

Regional Office

P.O. Box: 1894, Dubai

BIC kood: MELIAEAD

Abu Dhabi branch

Post box no 2656 Street name: Hamdan Street

BIC kood: MELIAEADADH

Al Ain branch

Post box no 1888 Street name: Clock Tower, Industrial Road

BIC kood: MELIAEADALN

Bur Dubai branch

Aadress: Post box no 3093 Street name: Khalid Bin Waleed Street

BIC kood: MELIAEADBR2

Dubai Main branch

Post box no 1894 Street name: Beniyas Street

BIC kood: MELIAEAD

Fujairah branch

Post box no 248 Street name: Al Marash R/A, Hamad Bin Abdullah Street

BIC kood: MELIAEADFUJ

Ras al-Khaimah branch

Post box no 5270 Street name: Oman Street, Al Nakheel

BIC kood: MELIAEADRAK

Sharjah branch

Post box no 459 Street name: Al Burj Street

BIC kood: MELIAEADSHJ

Venemaa Föderatsioon

No 9/1 ul. Mashkova, 103064 Moscow

BIC kood: MELIRUMM

Jaapan

Representative Office

333 New Tokyo Bldg, 3-1 Marunouchi, 3 Chome, Chiyoda-ku.

Tel.: 332162631. Faks (3)32162638. Teleks: J296687

2.   BANK MELLAT

Lõuna-Korea

Bank Mellat Seoul Branch

Keumkang Tower 13/14th Floor, Tehran road 889-13, Daechi-dong Gangnam-Ku, 135-280, Seoul

BIC kood: BKMTKRSE

TX: K36019 MELLAT

Türgi

Istanbul Branch

1 Binbircicek Sokak, Buyukdere Caddessi Levent -Istanbul

BIC kood: BKMTTRIS

TX: 26023 MELT TR

Ankara Branch

Ziya Gokalp Bulvari No: 12 06425 Kizilay-Ankara

BIC kood: BKMTTRIS100

TX: 46915 BMEL TR

Izmir Branch

Cumhuriyet Bulvari No: 88/A P.K 71035210 Konak-Izmir

BIC kood: BKMTTRIS 200

TX: 53053 BMIZ TR

Armeenia

Yerevan Branch

6 Amiryan Str. P.O. Box: 375010 P/H 24 Yerevan

BIC kood: BKMTAM 22

TLX: 243303 MLTAR AM 243110 BMTRAM

3.   PERSIA INTERNATIONAL BANK plc

Araabia Ühendemiraadid

Dubai Branch

The Gate Building, 4th Floor, P.O. BOX 119871, Dubai

BIC kood: PIBPAEAD

4.   BANK SADERAT IRAN

Liibanon

Regional Office

Mar Elias – Mteco Center, PO BOX 5126, Beirut

BIC kood: BSIRLBBE

Beirut Main Branch

Verdun street – Alrose building

P.O. BOX 5126 Beirut / P.O. BOX 6717 Hamra

BIC kood: BSIRLBBE

Teleks: 48602 – 20738, 21205 – SADBNK

Alghobeiri Branch

No 3528, Alghobeiry BLVD, Jawhara BLDG Abdallah El Hajje str. –Ghobeiri BLVD, Alghobeiri

BIC kood: BSIRLBBE

Baalbak Branch

No 3418, Ras Elein str., Baalbak

BIC kood: BSIRLBBE

Borj al Barajneh Branch

No 4280, Al Holam BLDG, Al Kafaat cross, Al Maamoura str., Sahat Mreyjeh,1st Floor

BIC kood: BSIRLBBE

Saida Branch

No 4338, Saida – Riad Elsoleh BLVD. Ali Ahmad BLG.

BIC kood: BSIRLBBE

Omaan

BLDG 606, Way 4543, 145 Complex, Ruwi High Street, Ruwi, P.O. BOX 1269, Muscat

BIC kood: BSIROMR

TLX: 3146

Katar

Doha branch

No 2623, Grand Hamad ave., P.O. BOX 2256, Doha

BIC kood: BSIR QA QA

Teleks: 4225

Türkmenistan

Bank Saderat Iran Ashkhabad branch

Makhtoomgholi ave., no 181, Ashkhabad

Teleks: 1161134-86278

Araabia Ühendemiraadid

Regional office Dubai

Al Maktoum road, PO BOX 4182 Deira, Dubai

BIC kood: BSIRAEAD / BSIRAEADDLR / BSIRAEADLCD

TX: 45456 SADERBANK

Murshid Bazar Branch

Murshid Bazar P.O. Box 4182

Deira, Dubai

BIC kood: BSIRAEAD

Teleks: 45456 SADERBANK

Bur Dubai Branch

Al Fahidi Road

P.O. Box 4182 Dubai

BIC kood: BSIRAEAD

Teleks: 45456 SADERBANK

Ajman Branch

No 2900 Liwara street, PO BOX 16, Ajman, Dubai

BIC kood: BSIRAEAD

Teleks: 45456 SADERBANK

Shaykh Zayed Road Branch

Shaykh Road, Dubai

BIC kood: BSIRAEAD

Teleks: 45456 SADERBANK

Abu Dhabi Branch

No 2690 Hamdan street, PO BOX 2656, Abu Dhabi

BIC kood: BSIRAEAD

Teleks: 22263

Al Ein Branch

No 1741, Al Am Road, PO BOX 1140, Al Ein, Abu Dhabi

BIC kood: BSIRAEAD

Teleks: 45456 SADERBANK

Sharjah Branch

No 2776 Alaroda road, PO BOX 316, Sharjah

BIC kood: BSIRAEAD

Teleks: 45456 SADERBANK

Bahrein

Bahrein branch

106 Government Road; P.O. Box 825 Block no 316;Entrance no 3; Manama Center; Manama

Teleks: 8363 SADER BANK

OBU

P.O. Box 825 – Manama

Teleks: 8688 SADER BANK

Usbekistan

Bank Saderat Iran Tashkent

10 Tchekhov street, Mirabad district, 100060 Tashkent

BIC kood: BSIRUZ21

Teleks: 116134 BSITA UZ

5.   TEJARAT BANK

Tadžikistan

No. 70, Rudaki Ave., Dushanbe

P.O. Box: 734001

BIC kood: BTEJTJ22XXX

TX: 201135 BTDIR TJ

Hiina

Representative Office China

Office C208 Beijing Lufthansa Center no 50 Liangmaqiao Road Chaoyang District Beijing 100016

6.   ARIAN BANK (tuntud ka nime all: Aryan Bank)

Afganistan

Head Office

House no 2, Street no 13, Wazir Akbar Khan, Kabul

BIC kood: AFABAFKA

Harat branch

No 14301(2), Business Room Building, Banke Khoon road, Harat

BIC kood: AFABAFKA

7.   FUTURE BANK

Bahrein

Future Bank

P.O. Box 785, Government Avenue 304, Manama

Shop 57, Block no 624 Shaikh Jaber Al Ahmed Al Sabah Avenue-Road no 4203, Sitra

BIC kood: FUBBBHBM / FUBBBHBMOBU / FUBBBHBMXXX / FUBBBHBMSIT

8.   BANCO INTERNACIONAL DE DESARROLLO, SA

Venetsueela

Banco internacional de Desarrollo, Banco Universal

Avenida Francisco de Miranda, Torre Dosza, Piso 8, El Rosal, Chacao, Caracas

BIC kood: IDUNVECAXXX



( 1 ) ELT L 61, 28.2.2007, lk 49.

( 2 ) EÜT L 159, 30.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 394/2006 (ELT L 74, 13.3.2006, lk 1).

( 3 ) ELT L 88, 29.3.2007, lk 58.

( 4 ) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.

( 5 ) EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

( 6 ) ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

( 7 ) ELT L 360, 19.12.2006, lk 64.

( 8 ) ELT L 278, 22.10.2007, lk 1.

( 9 ) ELT L 88, 29.3.2007, lk 58.

( 10 ) ELT L 61, 28.2.2007, lk 49. Ühist seisukohta on viimati muudetud ühise seisukohaga 2007/246/ÜVJP (ELT L 106, 24.4.2007, lk 67).

( 11 ) Tärniga (*) märgitud asutuste rahalised vahendid külmutatakse samuti ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP artikli 5 lõike 1 punktide a ja b kohaselt.

( 12 ) Vt joonealust märkust 1.

Top