EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02006R1914-20090421
Commission Regulation (EC) No 1914/2006 of 20 December 2006 laying down detailed rules for applying Council Regulation (EC) No 1405/2006 laying down specific measures for agriculture in favour of the smaller Aegean islands
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1914/2006, 20. detsember 2006 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1914/2006, 20. detsember 2006 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
2006R1914 — ET — 21.04.2009 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1914/2006, 20. detsember 2006, (EÜT L 365, 21.12.2006, p.64) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 284 |
3 |
30.10.2007 |
||
|
L 100 |
8 |
18.4.2009 |
||
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1914/2006,
20. detsember 2006,
millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1405/2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, ( 1 ) eriti selle artiklit 14,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Arvestades määrusega (EÜ) nr 1405/2006 tehtud muudatusi ja saadud kogemusi, tuleks õigusaktide lihtsustamise huvides tunnistada kehtetuks komisjoni 18. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2837/93, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad oliivisalude säilitamise kohta tavapärastes oliivikasvatuspiirkondades, ( 2 ) komisjoni 27. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2958/93, milles on sätestatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 teatavate põllumajandussaaduste tarnimise erikorra kohta üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ( 3 ) komisjoni 5. novembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 3063/93, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 kohaldamiseks kvaliteetmee tootmise toetuskava suhtes, ( 4 ) komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3175/94, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljatoodete väiksematele Egeuse mere saartele tarnimise erikorra kohta ja kehtestatakse prognoositav tarnebilanss, ( 5 ) komisjoni 23. augusti 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1517/2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 (väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste ja toodete, inimtoiduks ettenähtud kartuli ja seemnekartuli kasvatamise suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ( 6 ) komisjoni 8. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1999/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väiksemate Egeuse mere saarte viinamarjaistanduste toetuste erikorraga, ( 7 ) ja komisjoni 6. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2084/2004, millega kehtestatakse erandid määrusest (EMÜ) nr 2837/93 seoses toetuse maksmisega oliivisalude säilitamiseks tavapärastes oliivikasvatuspiirkondades väiksematel Egeuse mere saartel, ( 8 ) ning need tuleks asendada üheainsa määrusega, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1405/2006 rakenduseeskirjad. |
|
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 1405/2006 ettenähtud tarnimise erikorra ning kohalike põllumajandustoodete toetamise meetmete kohta tuleks sätestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad. |
|
(3) |
Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad toodete tarnimiseks erikorra alusel makstava toetuse suuruse kindlaksmääramiseks. Selliste eeskirjade puhul tuleks arvesse võtta Egeuse mere väikesaartele tarnimisega seotud lisakulu, mis tuleneb nende eraldatusest ja saarelisest asendist ning mis seab nad oluliselt ebasoodsamasse olukorda. |
|
(4) |
Erikorra alusel tarnitavate toodetega seotud abikava haldamisel tuleks impordilitsentsi vormi kasutades aluseks võtta sertifikaat, edaspidi “toetussertifikaat”. |
|
(5) |
Tarnimise erikorra rakendamiseks on vaja toetussertifikaadi väljaandmist käsitlevaid üksikasjalikke eeskirju, millega kehtestatakse erand tavapärastest eeskirjadest, mida kohaldatakse impordilitsentside suhtes vastavalt komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad. ( 9 ) |
|
(6) |
Tarnimise erikorra haldamisel on kaks eesmärki. Esiteks tuleks sellega tagada sertifikaatide kiire väljaandmine, kaotades eelkõige eelneva tagatise esitamise nõude kõikidel juhtudel, ja toodete tarnimiseks ettenähtud toetuse kiire maksmine. Teiseks tuleks sellega tagada tegevuse kontroll ja järelevalve ning varustada haldusasutusi kavandatud eesmärkide saavutamise kindlakstegemiseks vajalike vahenditega, teisisõnu tagada eelkõige teatavate põllumajandustoodete korrapärane tarnimine ning leevendada Egeuse mere väikesaarte geograafilisest asukohast tingitud mõjusid, kindlustades kavast tulenevate soodustuste jõudmise etappi, mille käigus viiakse lõpptarbija jaoks ettenähtud tooted turule. |
|
(7) |
Üks selline vahend on tarnimise erikorra alusel majandustegevust arendavate ettevõtjate registreerimine. Registreeritud ettevõtjatel on õigus kõnealusest korrast tulenevatele soodustustele, tingimusel et nad täidavad ühenduse ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud kohustusi. Taotlejatel peaks olema õigus registreerimisele juhul, kui nad täidavad teatava hulga kõnealuse kava haldamist hõlbustavaid objektiivseid nõudeid. |
|
(8) |
Tarnimise erikorra haldamise üksikasjalike eeskirjadega tuleb tagada, et registrisse kantud ettevõtjad saavad prognoositavas tarnebilansis sätestatud koguste raames sertifikaadi toodete ja koguste jaoks, mis on seotud kõnealuste ettevõtjate enda arvel ja nimel tehtavate äritehingutega, kui nad esitavad tehingu ehtsust ning sertifikaadi taotluse nõuetekohasust kinnitavad dokumendid. |
|
(9) |
Tarnimise erikorra kohaselt tehtavate tehingute järelevalveks on muu hulgas vaja esitada tõendid sertifikaadi alusel toimuva tarne tegemise kohta lühikese aja jooksul ning keelata kõnealuse sertifikaadi omaniku õiguste ja kohustuste üleandmine. |
|
(10) |
Ühenduse toetusena antavad soodustused tuleb edasi anda nii, et need kajastuvad tootmiskuludes ja lõpptarbija makstavates hindades. Seetõttu on soodustuste tegelikku edasiandmist vaja kontrollida. |
|
(11) |
Määruses (EÜ) nr 1405/2006 on sätestatud, et tarnimise erikorraga hõlmatud tooteid võib eksportida kolmandatesse riikidesse ja saata edasi mujale ühendusse ainult kindlatel tingimustel, mis tuleb kehtestada. Selleks tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad. Eelkõige tuleb kindaks määrata töödeldud toodete kogused, mida võib tavapäraselt eksportida või edasi saata. |
|
(12) |
Tarbijate ja ettevõtjate ärihuvide kaitsmise eesmärgil tuleks hiljemalt esmase turuleviimise ajal tarnimise erikorra kohaldamisalast välja arvata tooted, mis ei ole veatu ja standardse turustuskvaliteediga komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) ( 10 ) tähenduses, ning võtta kõnealuse nõude mittetäitmise korral kohaseid meetmeid. |
|
(13) |
Pädevad asutused peaksid sätestama tarnimise erikorra rakendamiseks ja järelevalveks vajalikud üksikasjalikud halduseeskirjad. Lisaks sellele on vaja korra nõuetekohase järelevalve tagamiseks sätestada kontrollieeskirjad. Seepärast tuleks rakendatavate meetmete sujuvaks toimimiseks kindlaks määrata halduskaristused. |
|
(14) |
Korra rakendamise hindamiseks tuleks nõuda, et pädevad asutused teavitaksid komisjoni korrapäraselt. |
|
(15) |
Iga kohalikule tootmisele suunatud abikava puhul tuleks kindlaks määrata abitaotluste sisu ja dokumendid, mis on vaja lisada selle põhjendatuse hindamiseks. |
|
(16) |
Ilmseid vigu sisaldavaid abitaotlusi, peaks saama igal ajal muuta. |
|
(17) |
Abitaotluste esitamise ja muutmise tähtaegadest tuleb kinni pidada, et riigiasutused saaksid kavandada ja tõhusalt teostada kontrolli kohaliku tootmise jaoks esitatud abitaotluste nõuetekohasuse üle. Seepärast tuleks kehtestada tähtajad, mille möödumisel taotlusi enam vastu ei võeta. Lisaks sellele tuleks kasutada vähendamist, et ergutada toetuse saajaid tähtaegadest kinni pidama. |
|
(18) |
Toetuse saajatel peaks olema õigus igal ajal kohaliku tootmise toetuse taotlused täielikult või osaliselt tagasi võtta, tingimusel et pädev asutus ei ole veel põllumajandusettevõtjast toetuse saajale teatanud abitaotluses sisalduvatest vigadest ega kohapealsest kontrollist, mille käigus on avastatud vead abitaotluse osas, mida tagasivõtmine mõjutab. |
|
(19) |
Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel hallatavaid abikavasid käsitlevate eeskirjade järgimist tuleks tõhusalt jälgida. Selleks tuleks üksikasjalikult sätestada halduskontrolli ja kohapealse kontrolli kriteeriumid ja tehnilised menetlused. Vajaduse korral peaks Kreeka püüdma ühendada käesoleva määruse alusel teostatavaid kontrolle muude ühenduse sätetega ettenähtud kontrollidega. |
|
(20) |
Tuleks kindlaks määrata eri abikavade puhul kohapeal kontrollitavate toetuse saajate minimaalne arv. |
|
(21) |
Kohapealsete kontrollide minimaalne valim tuleks koostada osaliselt riskianalüüsi põhjal ja osaliselt juhuslikult. Tuleks täpsustada peamised riskianalüüsi puhul arvesse võetavad tegurid. |
|
(22) |
Kui avastatakse olulisi eeskirjade eiramisi, tuleks kohapealsete kontrollide arvu käesoleval ja järgmistel aastatel suurendada, et olla piisavalt kindel asjaomaste abitaotluste nõuetekohasuses. |
|
(23) |
Kohapealsete kontrollide tulemuslikkuse tagamiseks on oluline, et kontrollijatele teatatakse põhjused, miks asjaomaste toetuse saajate puhul on kohapealne kontroll määratud. Kreeka peaks pidama sellise teabe kohta arvestust. |
|
(24) |
Et võimaldada riigiasutustel ja ühenduse pädevatel asutustel jälgida kohapeal teostatud kontrolle, tuleks koostada aruanne kontrolli üksikasjade kohta. Toetuse saajatele või nende esindajatele tuleks anda võimalus aruandele alla kirjutada. Kaugseirekontrollide puhul peaks Kreekal olema lubatud näha selline õigus ette üksnes juhul, kui kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi. Olenemata kohapealse kontrolli teostamise viisist peaks toetuse saaja eeskirjade eiramise avastamise korral saama aruande koopia. |
|
(25) |
Ühenduse finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu. |
|
(26) |
Tuleks kindlaks määrata vähendamised ja väljaarvamised, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning vääramatu jõu, erandlike asjaolude ja loodusõnnetustega seotud eriprobleeme. Sellised vähendamised ja väljaarvamised tuleks liigitada vastavalt eeskirjade eiramise tõsidusele ning näha vajaduse korral teatavaks ajaks ette täielik väljaarvamine ühest või mitmest kohaliku tootmise abikavast. |
|
(27) |
Üldjuhul ei tohiks vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldada, kui toetuse saaja on esitanud faktiliselt õiged andmed või kui ta suudab muul viisil tõestada, et viga ei tekkinud tema süül. |
|
(28) |
Toetuse saaja suhtes, kes mis tahes ajal teatab riigi pädevatele ametiasutustele vigu sisaldavast abitaotlusest, ei tohiks andmete ebatäpsuse põhjusest olenemata kohaldada vähendamisi ega väljaarvamisi juhul, kui asjaomasele toetuse saajast põllumajandusettevõtjale ei ole teatatud pädeva asutuse kavatsusest korraldada kohapealne kontroll, ja tingimusel, et pädev asutus ei ole toetuse saajale veel teatanud tema taotluses avastatud eeskirjade eiramisest. |
|
(29) |
Käesoleva määrusega ettenähtud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamine ei tohiks piirata muude siseriiklike normidega kehtestatud lisasanktsioonide kohaldamist. |
|
(30) |
Toetuse saajad, kes ei suuda täita kava üksikasjalikes rakenduseeskirjades sätestatud kohustusi vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, ei tohiks kaotada oma õigust toetusele. |
|
(31) |
Hea usu põhimõtte ühetaolise kohaldamise tagamiseks kogu ühenduses tuleks alusetult makstud summade tagasinõudmise puhul sätestada tingimused, mille alusel võib tugineda kõnealusele põhimõttele, ilma et see piiraks asjaomaste kulude käsitlemist raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise käigus. |
|
(32) |
Üldjuhul peaks Kreeka võtma vajalikud lisameetmed käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise tagamiseks. |
|
(33) |
Vajaduse korral tuleks komisjoni teavitada mis tahes meetmetest, mida Kreeka võtab käesoleva määrusega ettenähtud abikavade rakendamiseks. Komisjoni tõhusa järelevalve võimaldamiseks peaks Kreeka talle korrapäraselt saatma teatavaid statistilisi andmeid abikavade kohta. |
|
(34) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
JAOTIS
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1405/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, milles käsitletakse eelkõige Egeuse mere väikesaartele tarnimise erikorra kava vastavalt kõnealuse määruse II peatükile ja kõnealuste saarte kohaliku tootmise toetuseks võetavaid meetmeid vastavalt kõnealuse määruse III peatükile.
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
väikesaared – kõik Egeuse mere saared, välja arvatud Kreeta ja Euboia; |
|
b) |
pädevad asutused – asutused, mille Kreeka on määranud käesoleva määruse rakendamise teostamiseks; |
|
c) |
kava – määruse (EÜ) nr 1405/2006 artiklis 13 osutatud abikava. |
II
JAOTIS
TARNIMISE ERIKORD
I
PEATÜKK
Prognoositav tarnebilanss
Artikkel 3
Toetuse kindlaksmääramine ja andmine
1. Määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 3 lõike 2 kohaldamisel määrab Kreeka kava raames kindlaks eraldatud, saarelise või äärepoolseima asukoha hüvitamiseks makstava toetuse suuruse, võttes arvesse:
a) väikesaarte erivajadusi ja täpseid kvaliteedinõudeid;
b) tavapäraseid kaubavoogusid Kreeka mandriosa ja Egeuse mere saarte sadamate vahel;
c) kavandatava toetuse majanduslikku külge;
d) vajadust mitte takistada kohalike toodete arendamist, kui see on asjakohane;
e) veo ja vahepealse ümberlaadimise täiendavaid erikulusid, mis kaasnevad kauba tarnimisega väikesaartele;
f) täiendavaid erikulusid, mis on tingitud kohalikust töötlemisest, väikesest turust ning vajadusest tagada kaupade turvaline tarne asjaomastele väikesaartele.
2. Toetust ei anta selliste toodete tarnimiseks väikesaarele, mille suhtes on juba kohaldatud tarnimise erikorra soodustusi mõnel muul väikesaarel.
II
PEATÜKK
Toetussertifikaat, maksmine, register, lõpptarbija, kvaliteet ja tagatised
Artikkel 4
Toetussertifikaat ja maksmine
1. Määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 4 lõikega 1 ettenähtud abi makstakse täielikult kasutatud sertifikaadi (edaspidi “toetussertifikaadi”) esitamisel, millega on kaasas ostuarve ja konossemendi või lennuveokirja originaal või tõestatud koopia.
Toetussertifikaadi esitamine pädevale asutusele on samaväärne toetuse taotlemisega. Sertifikaadid tuleb esitada 30 päeva jooksul alates sellega seotud koguste kvoodi hulka arvamise kuupäevast, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral. Kõnealuse tähtaja ületamise korral vähendatakse toetust 5% iga viivitatud päeva kohta.
Pädevad asutused maksavad toetuse välja hiljemalt kuuekümnendal päeval pärast kasutatud toetussertifikaadi esitamise kuupäeva, välja arvatud järgmistel juhtudel:
a) vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral;
b) kui toetuse saamise õiguse suhtes on alustatud haldusuurimist; sellisel juhul makstakse toetus välja alles pärast toetuse saamise õiguse tunnustamist.
Makseid tehakse kogu aasta jooksul.
2. ►M1 Toetussertifikaadid koostatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 I lisas esitatud impordilitsentsi näidise alusel. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõiget 5, artikleid 13, 15, 17, 18, 19, 21, 23, 26, 27, 29–33 ja 36–41 kohaldatakse mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist. ◄
3. Sertifikaadi lahtrisse 20 (“Eriandmed”) trükitakse või lüüakse templiga märge “toetussertifikaat”.
4. Sertifikaadi lahtrid 7 ja 8 kriipsutatakse läbi.
5. Toetussertifikaadi lahtrisse 12 märgitakse kehtivuse viimane kuupäev.
6. Makstav toetussumma on toetussertifikaadi taotluse esitamise päeval kehtinud toetussumma.
7. Toetussertifikaadi annab välja pädev asutus asjaomaste isikute taotluse alusel ning prognoositava tarnebilansi piires.
Artikkel 5
Soodustuste edasiandmine lõpptarbijale
1. Käesoleva jaotise kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 4 lõikes 3 osutatud soodustus – kõnealuse määrusega ettenähtud ühenduse toetus;
b) lõpptarbija –
i) otsetarbimiseks ettenähtud toodete puhul: tarbija;
ii) töötlevale või pakendavale tööstusele tarnitavate inimtoiduks ettenähtud toodete puhul: lõpptöötleja või pakendaja;
iii) töötlevale või pakendavale tööstusele tarnitavate loomasöödaks ettenähtud toodete ning põllumajanduslikuks tooraineks ettenähtud toodete puhul: põllumajandustootja.
2. Pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et kontrollida soodustuste tegelikku edasiandmist lõpptarbijale. Seejuures võivad nad hinnata asjaomaste eri ettevõtjate kasutatavaid kasumimarginaale ja hindu.
Esimeses lõigus osutatud meetmed, eelkõige toetuste soodsa mõju edasiandmise kindlakstegemiseks kasutatavad kontrollivahendid ja nende võimalikud muudatused teatatakse komisjonile artikliga 33 ettenähtud aruande raames.
Artikkel 6
Ettevõtjate register
1. Toetussertifikaate antakse välja üksnes nendele ettevõtjatele, kes on kantud pädevate asutuste hallatavasse registrisse (edaspidi “register”).
2. Iga ühenduses asuv ettevõtja võib taotleda registrisse kandmist.
Registrisse kandmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
a) ettevõtjal peavad olema tegutsemiseks vajalikud vahendid, rajatised ja tegevusload ning nad peavad nõuetekohaselt täitma raamatupidamisarvestuse ja maksustamisega seotud kohustusi;
b) ettevõtjad peavad suutma tagada, et nad tegutsevad väikesaartel;
c) väikesaartele tarnimise erikorra kohaselt ja kooskõlas kõnealuse korra eesmärkidega kohustuvad ettevõtjad:
i) edastama taotluse korral pädevale asutusele kogu asjakohase teabe oma äritegevuse, eelkõige hindade ja kasumimarginaali kohta;
ii) tegutsema eranditult enda nimel ja arvel;
iii) esitama sertifikaaditaotlused vastavalt asjaomaste toodete tegelikule müügimahule, mille tõestamiseks tuleb viidata tegelikele asjaoludele;
iv) hoiduma igasugusest tegevusest, mis võiks tekitada toodete kunstlikku defitsiiti, ja hoiduma olemasolevate toodete turustamisest kunstlikult alandatud hindadega;
v) tagama pädevaid asutusi rahuldaval viisil, et pärast põllumajandustoodete müüki väikesaartel on soodustus lõpptarbijale edasi antud.
3. Registreerimise taotlemisel või hiljem peavad ettevõtjad, kes kavatsevad töötlemata või töödeldud tooteid artiklis 13 osutatud tingimustel saata edasi mujale ühendusse või eksportida kolmandatesse riikidesse, teatama oma kavatsusest ja märkima vajaduse korral pakendamisettevõtte asukoha.
4. Registreerimise taotlemisel või hiljem peavad töötlejad, kes kavatsevad töödeldud tooteid artiklites 13 või 14 osutatud tingimustel eksportida kolmandatesse riikidesse või saata edasi ühendusse, teatama oma kavatsusest sellist tegevust jätkata, märkima töötlemisettevõtte asukoha ning vajaduse korral esitama töödeldud toodete loetelu.
Artikkel 7
Ettevõtjate esitatavad dokumendid ning toetussertifikaatide kehtivusaeg
1. Pädevad asutused võtavad ettevõtjatelt iga partii kohta esitatud toetussertifikaadi taotlused vastu, kui nendega on kaasas ostuarve originaal või selle tõestatud koopia.
Ostuarve, konossement või lennuveokiri peab olema koostatud taotleja nimel.
2. Sertifikaadi kehtivusaeg on 45 päeva. Pädev asutus võib kehtivusaega pikendada erijuhtudel, kui veoaega mõjutavad tõsised ja ettenägematud raskused, kuid see ei tohi olla pikem kui kaks kuud alates sertifikaadi väljaandmise kuupäevast.
Artikkel 8
Sertifikaadi ning kauba esitamine, sertifikaadi loovutamise keeld
1. Tarnimise erikorraga hõlmatud toodete puhul tuleb toetussertifikaadid esitada määratud asutustele 15 tööpäeva jooksul alates kauba mahalaadimise kuupäevast. Pädevad asutused võivad kõnealust maksimaalset tähtaega lühendada.
2. Kaup esitatakse lahtiselt või eraldi partiidena vastavalt esitatud sertifikaadile.
3. Toetussertifikaadid ei ole loovutatavad.
Artikkel 9
Toodete kvaliteet
Tarnimise erikorraga võivad olla hõlmatud üksnes tooted, mis on komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 21 lõikes 1 määratletud tähenduses veatu ja standardse turustuskvaliteediga.
Toodete vastavust esimeses lõigus sätestatud nõuetele kontrollitakse vastavalt ühenduses kehtivatele standarditele ja tavadele hiljemalt turustamise esimeses etapis.
Kui leitakse, et toode ei vasta esimeses lõigus sätestatud nõuetele, tühistatakse tarnimise erikorra kohaldamise õigus ja asjaomane kogus arvatakse uuesti prognoositava tarnebilansi hulka. Artikli 4 kohaselt antud toetus tuleb maksta tagasi.
Artikkel 10
Tagatise esitamine
Toetussertifikaatide taotlemisel ei nõuta tagatist.
Pädevad asutused võivad erijuhtudel ja käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikul määral nõuda soodustuse summaga võrdse tagatise esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõikeid 1 ja 4.
Artikkel 11
Toetussertifikaadi taotluste arvu oluline suurenemine
1. Kui prognoositava tarnebilansi täitmise käigus ilmneb, et teatava toote puhul on toetussertifikaadi taotluste arv oluliselt suurenenud, mis võiks ohtu seada tarnimise erikorra ühe või mitme eesmärgi saavutamise, võtab Kreeka vajalikud meetmed väikesaarte varustamiseks esmavajalike toodetega, arvestades esmatähtsate sektorite olemasolevaid varusid ning vajadusi.
2. Sertifikaatide väljaandmispiirangute korral kohaldavad pädevad asutused kõigi menetluses olevate taotluste suhtes ühtset vähendusprotsenti.
Artikkel 12
Maksimumkoguse kindlaksmääramine ühe sertifikaaditaotluse kohta
Pädevad asutused määravad kindlaks maksimumkoguse ühe sertifikaaditaotluse kohta, arvestades määra, mis on hädavajalik, et vältida häireid väikesaarte turul või spekulatiivse tegevuse katseid, mis tõenäoliselt kahjustavad tarnimise erikorra tõrgeteta toimimist.
Pädevad asutused teatavad komisjonile viivitamata käesoleva artikli kohaldamise juhtudest.
III
PEATÜKK
Eksport kolmandatesse riikidesse ja edasisaatmine mujale ühendusse
Artikkel 13
Ekspordi või edasisaatmise tingimused
1. Tarnimise erikorraga hõlmatud töötlemata toodete ning tarnimise erikorraga hõlmatud tooteid sisaldavate pakitud või töödeldud toodete ekspordi ja edasisaatmise suhtes kohaldatakse lõigetes 2–3 sätestatud nõudeid.
2. Tootekogused, mille jaoks on antud toetust ja mis on eksporditud või edasi saadetud, arvatakse uuesti prognoositava tarnebilansi hulka ning eksportija või edasisaatja maksab antud toetuse tagasi hiljemalt eksportimisel või edasisaatmisel.
Kõnealuseid tooteid ei või eksportida ega edasi saata seni, kuni esimeses lõigus osutatud tagasimaksmist ei ole toimunud.
Kui makstud toetussummat ei ole võimalik kindlaks määrata, lähtutakse sellest, et toodetele on määratud suurim toetus, mida ühendus on kuue kuu jooksul enne eksportimise või edasisaatmise taotluse esitamist selliste toodete puhul maksnud.
Selliste toodete puhul antakse eksporditoetust tingimusel, et toetuse saamise kriteeriumid on täidetud.
3. Pädevad asutused lubavad töödeldud toodete koguseid, välja arvatud lõikes 2 ning artiklis 14 osutatud töödeldud toodete koguseid, eksportida või saata edasi üksnes siis, kui töötleja või eksportija on tõendanud, et kõnealused tooted ei sisalda tarnimise erikorra alusel sissetoodud toorainet.
Pädevad asutused lubavad töödeldud toodete koguseid, välja arvatud lõikes 2 osutatud töödeldud toodete koguseid, reeksportida või edasi saata üksnes juhul, kui saatja on tõendanud, et kõnealused tooted ei ole hõlmatud tarnimise erikorraga.
Pädevad asutused teostavad vajalikku kontrolli, et tagada esimeses ja teises lõigus osutatud tõendite täpsus, ning nõuavad vajaduse korral soodustuse tagasi.
Artikkel 14
Töödeldud toodete tavapärane eksport ja edasisaatmine
1. Töötlejad, kes on artikli 6 lõike 4 kohaselt teatanud oma kavatsusest tavapäraste kaubavoogude raames eksportida või määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 5 lõikes 2 osutatud tavapäraste kaubavoogude raames edasi saata töödeldud tooteid, mis sisaldavad tarnimise erikorraga hõlmatud toorainet, võivad seda teha heakskiidetud kavas märgitud aastakoguste piires, mis on esitatud vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatud näidisele. Pädevad asutused väljastavad vajalikud load, et tagada kõnealuste tehingute jäämine asjaomaste aastaste koguste piiresse.
2. Käesolevas artiklis osutatud toodete ekspordi korral ei ole vaja esitada ekspordilitsentsi.
IV
PEATÜKK
Kontroll ja karistused
Artikkel 15
Kontroll
1. Põllumajandustoodete sisseveo, ekspordi ja edasisaatmise halduskontroll on täielik ja sisaldab artikli 7 lõikes 1 osutatud dokumentide ristkontrolli.
2. Põllumajandustoodete sisseveo, ekspordi ja edasisaatmise füüsiline kontroll väikesaartel peab hõlmama representatiivset valimit, mis moodustab vähemalt 5% artikli 8 kohaselt esitatud sertifikaatidest.
Füüsiline kontroll teostatakse mutatis mutandis nõukogu määruses (EMÜ) nr 386/90 ( 11 ) sätestatud korras.
Erijuhtudel võib komisjon nõuda, et füüsilist kontrolli teostataks muu protsendimäära ulatuses.
Artikkel 16
Karistused
1. Ilma et see piiraks karistuste kohaldamist riigi õiguse alusel ja välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral, võtavad pädevad asutused juhul, kui ettevõtja ei täida artikli 6 nõudeid, järgmisi meetmeid:
a) antud soodustuse tagasinõudmine toetussertifikaadi omanikult;
b) registreerimise ajutine peatamine või tühistamine olenevalt rikkumise raskusest.
Punktis a osutatud soodustus on võrdne artikli 13 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud toetussummaga.
2. Kui sertifikaadi omanik ei teosta kavandatud sissevedu, peatatakse tema sertifikaatide taotlemise õigus asjaomase sertifikaadi kehtivusaja lõppemisele järgnevaks 60 päevaks, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral. Pärast peatamisaja lõppu tuleb pädevate asutuste määratud aja jooksul edasiste sertifikaatide saamiseks esitada soodustuse summaga võrdne tagatis.
3. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et väljaantud sertifikaatide täieliku või osalise kasutamata jätmise või tühistamise tõttu järelejäänud tootekogused uuesti kasutusele võtta või antud soodustus tagasi nõuda.
V
PEATÜKK
Riiklikud õigusnormid
Artikkel 17
Riiklikud rakendus- ja järelevalve-eeskirjad
Pädevad asutused võtavad vastu tarnimise erikorra igapäevaseks rakendamiseks ja järelevalveks vajalikud lisaeeskirjad.
Pädevad asutused teavitavad komisjoni kõikidest meetmetest, mida nad kavatsevad esimese lõigu kohaselt rakendada, ja seda enne kõnealuste meetmete jõustumist.
III
JAOTIS
MEETMED KOHALIKE TOODETE TOETAMISEKS
I
PEATÜKK
Toetus kohalikele toodetele
Artikkel 18
Toetuse suurus
1. Määruse (EÜ) nr 1405/2006 III jaotise kohaselt kohaliku põllumajandustootmise toetamise meetmete raames antav toetus ei tohi ületada kõnealuse määruse artiklis 12 kindlaksmääratud ülempiiri.
2. Toetuse andmise tingimused, põllumajandustootmise valdkonnad ja asjakohased mahud täpsustatakse määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 13 lõike 2 kohaselt heakskiidetud kavas.
II
PEATÜKK
Abitaotlused ja toetuste maksmine
Artikkel 19
Taotluste esitamine
Ühe kalendriaasta abitaotlused esitatakse Kreeka pädevate asutuste nimetatud ametile vastavalt Kreeka kehtestatud näidistele ja sätestatud tähtaegadele. Kõnealused tähtajad määratakse kindlaks sellistena, et jääks aega vajalike kohapealsete kontrollide jaoks ega ületataks järgmise kalendriaasta 28. veebruari.
Artikkel 20
Ilmsete vigade parandamine
Abitaotlust võib pärast selle esitamist igal ajal parandada, kui pädev asutus avastab ilmse vea.
Artikkel 21
Taotluste esitamise hilinemine
Pärast artikli 19 kohaselt sätestatud tähtaja möödumist esitatud abitaotluse puhul vähendatakse summat, mida toetuse saajal oleks olnud õigus saada taotluse õigeaegse esitamise korral, iga tööpäeva kohta 1% võrra, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Kui taotluse esitamine hilineb üle 25 kalendripäeva, ei võeta taotlust vastu.
Artikkel 22
Abitaotluste tagasivõtmine
1. Abitaotluse võib igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta.
Kui pädev asutus on toetuse saajale juba teatanud abitaotluses avastatud eeskirjade eiramistest või oma kavatsusest teha kohapealne kontroll, ning kui kõnealuse kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, on abitaotluse eeskirjade eiramisega seotud osade tagasivõtmine siiski keelatud.
2. Lõike 1 kohane tagasivõtmine tähendab, et taotleja on uuesti olukorras, mis eelnes asjaomase abitaotluse või selle osa esitamisele.
3. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks koostatakse eelmise kalendriaasta jooksul tagasi võetud abitaotluste analüüs, milles märgitakse ära tagasivõtmise peamised põhjused ja võimalikud suundumused kohalikul tasandil.
Artikkel 23
Toetuste maksmine
Pärast abitaotluste ja asjakohaste tõendavate dokumentide kontrollimist ning määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikliga 7 ettenähtud toetusmeetmete kohaste summade kindlaksmääramist maksavad pädevad ametiasutused kalendriaasta toetused välja:
— otsetoetuste puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 ( 12 ) artikli 28 kohaselt;
— muude maksete puhul ajavahemikus jooksva aasta 16. oktoobrist järgmise aasta 30. juunini.
III
PEATÜKK
Kontrollimine
Artikkel 24
Üldpõhimõtted
Kontrollimine koosneb halduskontrollist ja kohapealsest kontrollist.
Halduskontroll on täielik ja sisaldab ristkontrolli, kus muu hulgas kasutatakse ka määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid.
Pädevad asutused teevad käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaselt teostatava riskianalüüsi põhjal kohapealseid pistelisi kontrolle ligikaudu 5% abitaotluste suhtes. Valim peab esindama ka vähemalt 5% toetusega hõlmatud kogustest.
Kreeka tugineb kõigil vajalikel juhtudel ühtsele haldus- ja kontrollisüsteemile.
Artikkel 25
Kohapealne kontroll
1. Kohapealne kontroll teostatakse ette teatamata. Kontrollimisest võib siiski minimaalselt vajaliku aja jooksul ette teatada tingimusel, et see ei kahjusta kontrolli eesmärki. Selline etteteatamine ei ületa 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
2. Vajaduse korral teostatakse käesoleva peatükiga ettenähtud kohapealsed kontrollid koos ühenduse õigusaktidega ettenähtud muude kontrollidega.
3. Kui toetuse saaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli teostamist, lükatakse asjaomane taotlus või taotlused tagasi.
Artikkel 26
Toetuse saajate valimine kohapealseks kontrollimiseks
1. Pädev asutus valib kohapeal kontrollitavad toetuse saajad riskianalüüsi ning esitatud abitaotluste esindatavuse alusel. Riskianalüüsi puhul võetakse vastavalt vajadusele arvesse:
a) toetussumma suurust;
b) põllumajanduslike maatükkide arvu ja abitaotlusega hõlmatud pindala või toodetud, veetud, töödeldud või turustatud kogust;
c) võrreldes eelmise aastaga toimunud muutusi;
d) eelmistel aastatel toimunud kontrollide tulemusi;
e) muid Kreeka määratud näitajaid.
Representatiivsuse tagamiseks valib Kreeka kohapealseks kontrollimiseks minimaalse arvu toetuse saajate hulgast juhuvaliku põhimõttel 20–25%.
2. Pädev asutus peab iga toetuse saaja puhul arvestust kohapealseks kontrolliks valimise põhjuste kohta. Kohapealset kontrolli tegevale kontrollijale teatatakse kõnealused põhjused enne kontrollimise algust.
Artikkel 27
Kontrolliaruanne
1. Kõikide kohapealsete kontrollide kohta koostatakse kontrolliaruanne, mis kajastab üksikasjalikult kontrollimise asjaolusid. Aruanne peab sisaldama eelkõige järgmist:
a) kontrollitud abikavad ja taotlused;
b) kohal viibinud isikud;
c) kontrollitud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslikud maatükid, mõõtmistulemused iga mõõdetud maatüki kohta ning kasutatud mõõtmismeetodid;
d) kontrolliga hõlmatud toodetud, veetud, töödeldud või turustatud kogused;
e) kas põllumajandusettevõtjale anti kontrollist eelnevalt teada ning kui vastus on jaatav, siis kui palju varem;
f) täiendavalt võetud kontrollimeetmed.
2. Toetuse saajatele või nende esindajatele antakse võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise ajal ja lisada märkusi. Eeskirjade eiramise avastamise korral saab toetuse saaja kontrolliaruande koopia.
Kui kohapealne kontroll toimub kaugseire abil ning selle käigus ei avastata eeskirjade eiramisi, võib Kreeka otsustada jätta toetuse saajatele või nende esindajatele kontrolliaruandele allakirjutamise võimaluse andmata.
IV
PEATÜKK
Vähendamised ja väljaarvamised ning alusetult tehtud maksed
Artikkel 28
Vähendamised ja väljaarvamised
Abitaotluses esitatud teabe ja III peatükis osutatud kontrolli tulemuste vahelise lahknevuse korral kohaldab Kreeka toetuse vähendamisi ja väljaarvamisi. Kõnealused vähendamised ja väljaarvamised peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 29
Erandid vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisel
1. Artiklis 28 sätestatud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata, kui toetuse saaja esitas faktiliselt õiged andmed või kui ta suudab muul viisil tõestada, et viga ei tekkinud tema süül.
2. Vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata abitaotluse nende osade suhtes, mille puhul toetuse saaja teatab pädevale asutusele kirjalikult, et need on ebaõiged või on muutunud ebaõigeks pärast taotluse esitamist, tingimusel et pädev asutus ei ole toetuse saajat veel teavitanud oma kavatsusest korraldada kohapealne kontroll ega taotluses esinevast eeskirjade eiramisest.
Tuginedes toetuse saajalt esimese lõigu kohaselt saadud teabele, tuleb abitaotlust tegeliku olukorraga kooskõlla viimiseks parandada.
Artikkel 30
Alusetult makstud summade tagasimaksmine ja trahv
1. Alusetult tehtud makse korral kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 ( 13 ) artiklit 73 mutatis mutandis.
2. Kui alusetu makse tehti makse saaja esitatud valeandmete, valedokumentide või raske hooletuse tõttu, kohaldatakse alusetult makstud summaga võrdset trahvi, millele on lisatud määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 73 lõike 3 kohaselt arvutatud intress.
Artikkel 31
Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud
Teade vääramatu jõu või erandlike asjaolude kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 4 tähenduses tuleb esitada pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 72.
IV
JAOTIS
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 32
Teavitamine
1. Tarnimise erikorra puhul teatavad pädevad asutused komisjonile hiljemalt iga kvartali lõpule järgneva kuu 15. kuupäevaks toodete, CN-koodide ja vajaduse korral üksikute sihtkohtade kaupa võrdluskalendriaasta eelmiste kuude kohta järgmised andmed:
a) kogused jaotatuna Kreeka mandriosast ja muudelt saartelt saadetud kogusteks;
b) toetuse summa ja tegelikult tehtud kulutused toote kohta;
c) kogused, mille puhul toetussertifikaate ei ole kasutatud;
d) kogused, mis on eksporditud kolmandatesse riikidesse või saadetud mujale ühendusse pärast töötlemist vastavalt artiklile 13;
e) ülekanded toodete kategooria üldkoguse piires ja asjaomase ajavahemiku jooksul tehtud muudatused prognoositavas tarnebilansis;
f) järelejäänud kogus ja kasutusaste.
Esimeses lõigus sätestatud andmed esitatakse kasutatud sertifikaatide alusel.
2. Kohaliku tootmise toetustega seoses teatab Kreeka komisjonile:
a) hiljemalt iga aasta 31. märtsiks: saadud abitaotlused ja asjaomased summad eelmise kalendriaasta kohta;
b) hiljemalt iga aasta 31. juuliks: lõplikult abikõlblikud abitaotlused ja asjaomased summad eelmise kalendriaasta kohta.
Artikkel 33
Aruanne
1. Määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 17 lõikes 2 osutatud aruanne sisaldab muu hulgas järgmist:
a) olulised sotsiaalmajanduslikud ja põllumajanduslikud muudatused;
b) iga meetme rakendamist käsitlevate materiaalsete ja finantsandmete kokkuvõte, millele järgneb andmete analüüs ja vajaduse korral meetmega seotud sektori tutvustus ja analüüs;
c) eri- ja üldeesmärkidega seotud meetmete ja prioriteetide rakendamise edusammud aruande esitamise seisuga, kasutades kvantitatiivseid näitajaid;
d) meetmete rakendamisel esinenud oluliste probleemide lühike kirjeldus, sealhulgas artikli 22 lõikes 3 nimetatud analüüsitulemused;
e) kõikide meetmete tulemuste läbivaatamine, võttes arvesse nende omavahelisi seoseid;
f) tarnimise erikorra puhul:
— hinnasuundumuste andmed ja analüüs ning antud soodustuse edasiandmise kirjeldus, samuti selle edasiandmise tagamiseks võetud meetmed ja teostatud kontrollid;
— võttes arvesse muid olemasolevaid toetusi, toetuste proportsionaalsuse analüüsi, arvestades väikesaartele vedamise lisakulusid ning kohaldatud hindu ning töötlemiseks ja põllumajanduslikuks tooraineks ettenähtud toodete puhul saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid;
g) märge iga kavas sisalduva meetme eesmärkide saavutamise määra kohta, mida mõõdetakse objektiivselt hinnatavate näitajate abil;
h) andmed väikesaarte aastase tarnebilansi kohta, muu hulgas seoses tarbimise, loomühikute arvu muutuste, toodangu ja kaubavahetusega;
i) andmed toetussummade kohta, mis abikava meetmete rakendamiseks Kreeka kindlaksmääratud kriteeriumide alusel tegelikult määrati, näiteks abikõlblike tootjate arv, abikõlblike alade pindala või asjaomaste ettevõtete arv;
j) teave iga kavas sisalduva meetme rahalise rakendamise kohta;
k) statistilised andmed pädevate asutuste teostatud kontrollide kohta ja võimalikud kohaldatud karistused;
l) Kreeka märkused kava rakendamise kohta.
2. Aastaks 2007 sisaldab aruanne hinnangut veise-, vasika-, lamba- ja kitseliha tootmisega seotud traditsioonilise tegevuse toetusprogrammi mõju kohta väikesaarte karjakasvatusele ja põllumajandusele.
Artikkel 34
Kavade muutmine
1. Määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 13 lõike 2 alusel heaks kiidetud kava muudatused esitatakse komisjonile heakskiitmiseks ja neid põhjendatakse nõuetekohaselt, esitades eelkõige järgmise teabe:
a) põhjused ja võimalikud rakendamisraskused, mis õigustavad kava muutmist;
b) muutmise eeldatav mõju;
c) mõju rahastamisele ja võetud kohustuste kontrollimisele.
Kreeka esitab iga kava muutmise taotluse vaid üks kord kalendriaasta jooksul, v.a vääramatu jõu korral või erandlikel asjaoludel. Komisjon peab kõnealused muutmistaotlused saama hiljemalt iga aasta 1. augustil.
Komisjoni vastuväite puudumise korral kohaldab Kreeka kõnealuseid muudatusi alates muutmistaotlusele järgneva aasta 1. jaanuarist.
Kõnealuseid muudatusi võib kohaldada varem, kui komisjon kinnitab Kreekale enne kolmandas lõigus osutatud kuupäeva kirjalikult, et teatatud muudatused vastavad ühenduse õigusaktidele.
Kui teatatud muudatus ei vasta ühenduse õigusaktidele, teavitab komisjon sellest Kreekat ning muudatust ei kohaldata enne, kui komisjonile on esitatud muudatus, mille saab tunnistada nõuetele vastavaks.
2. Erandina lõikest 1 hindab komisjon järgmiste muudatuste osas Kreeka ettepanekuid ja otsustab nende heakskiitmise üle hiljemalt nelja kuu jooksul alates nende esitamisest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 13 lõikes 2 osutatud korraga:
a) uute meetmete, toimingute, toodete või abikavade lisamine kavale ning
b) iga olemasoleva meetme, toimingu, toote või abikava puhul juba kinnitatud toetuse ühikumäära suurendamine rohkem kui 50 % võrra muutmistaotluse esitamise ajal kohaldatavast summast.
Sedasi heaks kiidetud muudatusi kohaldatakse alates nendest teatamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
3. Kreekal on õigus teha järgmisi muudatusi ilma lõikes 1 sätestatud menetluskorda kasutamata, tingimusel et kõnealustest muudatustest teavitatakse komisjoni:
a) tarnimise erikorra alla kuuluvate asjaomaste tootekoguste muutmine seoses prognoositava tarnebilansiga ning seega igale tooteseeriale eraldatud toetuse üldsumma muutmine;
b) iga üksikmeetme jaoks ette nähtud eraldise muutmine kuni 20 % võrra seoses kohaliku tootmise toetustega ning
c) nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 ( 14 ) sätestatud toetust saavate toodete tuvastamiseks kasutatavate koodide ja kaubakirjelduste muudatuste järgselt tehtavad muudatused, tingimusel et kõnealuste muudatustega ei kaasne toodete muutmist.
Esimese lõiguga ette nähtud muudatusi ei kohaldata enne kuupäeva, mil komisjon need kätte saab. Neid selgitatakse ja põhjendatakse nõuetekohaselt ning neid võib kohaldada üksnes kord aastas, v.a järgmistel juhtudel:
a) vääramatu jõud või erandlikud asjaolud;
b) tarnekorra alla kuuluvate toodete koguste muutmine;
c) määruses (EMÜ) nr 2658/87 sätestatud statistikanomenklatuuri ja ühise tollitariifistiku koodide muutmine;
d) eelarvelised ümberpaigutused tootmise toetamise meetmete raames. Kõnealustest viimati nimetatud muudatustest tuleb siiski teatada muudetud rahaeraldisi käsitlevale kalendriaastale järgneva aasta 30. aprilliks.
Artikkel 35
Uuringute, näidisprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete rahastamine
Määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 13 lõike 2 kohaselt heaks kiidetud kavaga ettenähtud uuringute, näidisprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete rahastamiseks vajalik summa ei tohi ületada 1% asjaomase kava rahastamise kogusummast.
Uuringute, näidisprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete puhul tehakse makseid kogu aasta jooksul.
Artikkel 36
Riiklikud lisameetmed
Liikmesriigid võtavad kõik lisameetmed, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaldamiseks.
Artikkel 37
Ettemaksete vähendamine
Ilma et see piiraks eelarvedistsipliini üldeeskirjade kohaldamist ning juhul, kui artiklite 32 ja 33 kohaselt Kreekalt komisjonile edastatav teave on puudulik või kui kõnealuse teabe esitamise tähtajast ei ole kinni peetud, võib komisjon põllumajanduskulude arvestuse kande alusel tehtavat ettemakset ajutiselt kindla summa võrra vähendada.
Artikkel 38
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EMÜ) nr 2837/93, (EMÜ) nr 2958/93, (EÜ) nr 3063/93, (EÜ) nr 3175/94, (EÜ) nr 1517/2002, (EÜ) nr 1999/2002 ja (EÜ) nr 2084/2004 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.
Artikkel 39
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Töödeldud toodete maksimumkogused, mida võib igal aastal väikesaartelt tavapäraste saadetistena eksportida või edasi saata
|
(Kogus kilodes (või liitrites)) |
||
|
CN-kood |
Ühendusse |
Kolmandatesse riikidesse |
( 1 ) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.
( 2 ) EÜT L 260, 19.10.1993, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2384/2002 (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 124).
( 3 ) EÜT L 267, 28.10.1993, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1820/2002 (EÜT L 276, 12.10.2002, lk 22).
( 4 ) EÜT L 274, 6.11.1993, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 780/2002 (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 32).
( 5 ) EÜT L 335, 23.12.1994, lk 54. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2119/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 20).
( 6 ) EÜT L 228, 24.8.2002, lk 12.
( 7 ) EÜT L 308, 9.11.2002, lk 11.
( 8 ) ELT L 360, 7.12.2004, lk 19.
( 9 ) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 410/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 7).
( 10 ) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).
( 11 ) EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6.
( 12 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.
( 13 ) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.
( 14 ) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.