EUR-Lex - 02006R1907-20210705 - EN

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1907/2006,

18. detsember 2006,

mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

▼B

(ELT L 396 30.12.2006, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1354/2007, 15. november 2007	L 304	1	22.11.2007
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 987/2008, 8. oktoober 2008,	L 268	14	9.10.2008
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008,	L 353	1	31.12.2008
►M4	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 134/2009, 16. veebruar 2009,	L 46	3	17.2.2009
►M5	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 552/2009, 22. juuni 2009,	L 164	7	26.6.2009
►M6	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 276/2010, 31. märts 2010,	L 86	7	1.4.2010
►M7	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 453/2010, 20. mai 2010,	L 133	1	31.5.2010
M8	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 143/2011, 17. veebruar 2011,	L 44	2	18.2.2011
►M9	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 207/2011, 2. märts 2011,	L 58	27	3.3.2011
►M10	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 252/2011, 15. märts 2011,	L 69	3	16.3.2011
►M11	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 253/2011, 15. märts 2011,	L 69	7	16.3.2011
►M12	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 366/2011, 14. aprill 2011,	L 101	12	15.4.2011
►M13	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 494/2011, 20. mai 2011,	L 134	2	21.5.2011
►M14	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 109/2012, 9. veebruar 2012,	L 37	1	10.2.2012
►M15	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 125/2012, 14. veebruar 2012,	L 41	1	15.2.2012
►M16	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 412/2012, 15. mai 2012,	L 128	1	16.5.2012
►M17	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 835/2012, 18. september 2012,	L 252	1	19.9.2012
►M18	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 836/2012, 18. september 2012,	L 252	4	19.9.2012
►M19	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 847/2012, 19. september 2012,	L 253	1	20.9.2012
►M20	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 848/2012, 19. september 2012,	L 253	5	20.9.2012
►M21	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 126/2013, 13. veebruar 2013,	L 43	24	14.2.2013
►M22	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 348/2013, 17. aprill 2013,	L 108	1	18.4.2013
►M23	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013,	L 158	1	10.6.2013
►M24	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1272/2013, 6. detsember 2013,	L 328	69	7.12.2013
►M25	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 301/2014, 25. märts 2014,	L 90	1	26.3.2014
►M26	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 317/2014, 27. märts 2014,	L 93	24	28.3.2014
►M27	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 474/2014, 8. mai 2014,	L 136	19	9.5.2014
►M28	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 895/2014, 14. august 2014,	L 244	6	19.8.2014
►M29	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/282, 20. veebruar 2015,	L 50	1	21.2.2015
►M30	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/326, 2. märts 2015,	L 58	43	3.3.2015
►M31	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/628, 22. aprill 2015,	L 104	2	23.4.2015
M32	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/830, 28. mai 2015,	L 132	8	29.5.2015
►M33	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1494, 4. september 2015,	L 233	2	5.9.2015
►M34	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/26, 13. jaanuar 2016,	L 9	1	14.1.2016
►M35	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/217, 16. veebruar 2016,	L 40	5	17.2.2016
►M36	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/863, 31. mai 2016,	L 144	27	1.6.2016
►M37	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1005, 22. juuni 2016,	L 165	4	23.6.2016
►M38	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1017, 23. juuni 2016,	L 166	1	24.6.2016
M39	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1688, 20. september 2016,	L 255	14	21.9.2016
►M40	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2235, 12. detsember 2016,	L 337	3	13.12.2016
M41	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/227, 9. veebruar 2017,	L 35	6	10.2.2017
►M42	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/706, 19. aprill 2017,	L 104	8	20.4.2017
►M43	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/999, 13. juuni 2017,	L 150	7	14.6.2017
M44	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1000, 13. juuni 2017,	L 150	14	14.6.2017
►M45	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1510, 30. august 2017,	L 224	110	31.8.2017
►M46	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/35, 10. jaanuar 2018,	L 6	45	11.1.2018
►M47	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/588, 18. aprill 2018,	L 99	3	19.4.2018
M48	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/589, 18. aprill 2018,	L 99	7	19.4.2018
►M49	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/675, 2. mai 2018,	L 114	4	4.5.2018
►M50	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1513, 10. oktoober 2018,	L 256	1	12.10.2018
►M51	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1881, 3. detsember 2018,	L 308	1	4.12.2018
►M52	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/2005, 17. detsember 2018,	L 322	14	18.12.2018
►M53	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/957, 11. juuni 2019,	L 154	37	12.6.2019
►M54	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019,	L 186	1	11.7.2019
►M55	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1691 9. oktoober 2019,	L 259	9	10.10.2019
►M56	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/171, 6. veebruar 2020,	L 35	1	7.2.2020
►M57	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/507, 7. aprill 2020,	L 110	1	8.4.2020
►M58	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/878, 18. juuni 2020,	L 203	28	26.6.2020
►M59	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1149, 3. august 2020,	L 252	24	4.8.2020
►M60	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/2081, 14. detsember 2020,	L 423	6	15.12.2020
►M61	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/2096, 15. detsember 2020,	L 425	3	16.12.2020
►M62	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/2160, 18. detsember 2020,	L 431	38	21.12.2020
►M63	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/57, 25. jaanuar 2021,	L 24	19	26.1.2021

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 136, 29.5.2007, lk 3 (1907/2006)
C2	Parandus, ELT L 141, 31.5.2008, lk 22 (1907/2006)
C3	Parandus, ELT L 036, 5.2.2009, lk 84 (1907/2006)
►C4	Parandus, ELT L 260, 2.10.2010, lk 22 (987/2008)
►C5	Parandus, ELT L 049, 24.2.2011, lk 52 (143/2011)
►C6	Parandus, ELT L 136, 24.5.2011, lk 105 (494/2011)
►C7	Parandus, ELT L 331, 18.11.2014, lk 40 (552/2009)
►C8	Parandus, ELT L 102, 23.4.2018, lk 99 (2018/589)
C9	Parandus, ELT L 249, 4.10.2018, lk 18 (2017/227)
►C10	Parandus, ELT L 141, 5.5.2020, lk 37 (2020/171)

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1907/2006,

18. detsember 2006,

(EMPs kohaldatav tekst)

SISUKORD
I JAOTIS	ÜLDKÜSIMUSED
1. peatükk	Eesmärk, reguleerimisala ja kohaldamine
2. peatükk	Mõisted ja üldsätted
II JAOTIS	AINETE REGISTREERIMINE
1. peatükk	Üldine registreerimiskohustus ja teabele esitatavad nõuded
2. peatükk	Registreeritud ainetena käsitatavad ained
3. peatükk	Teatud tüüpi isoleeritud vaheainete registreerimise kohustus ja teabele esitatavad nõuded
4. peatükk	Registreerimist käsitlevad ühissätted
5. peatükk	Faasiainete ja teavitatud ainete suhtes kohaldatavad üleminekusätted
III JAOTIS	ANDMETE JAGAMINE JA TARBETU KATSETAMISE VÄLTIMINE
1. peatükk	Eesmärgid ja üldeeskirjad
2. peatükk	Eeskirjad, mis käsitlevad mittefaasiaineid ja faasiainete registreerijaid, kes ei ole eelregistreerinud
3. peatükk	Faasiaineid käsitlevad eeskirjad
IV JAOTIS	TEAVE TARNEAHELAS
V JAOTIS	ALLKASUTAJAD
VI JAOTIS	HINDAMINE
1. peatükk	Toimiku hindamine
2. peatükk	Aine hindamine
3. peatükk	Vaheainete hindamine
4. peatükk	Ühissätted
VII JAOTIS	AUTORISEERIMINE
1. peatükk	Autoriseeringu nõue
2. peatükk	Autoriseeringu andmine
3. peatükk	Autoriseeringud tarneahelas
VIII JAOTIS	TEATUD OHTLIKE AINETE, ►M3 SEGUDE ◄ JA TOODETE TOOTMISE, TURULEVIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD
1. peatükk	Üldküsimused
2. peatükk	Piirangute kehtestamise menetlus
IX JAOTIS	TASUD
X JAOTIS	AMET
XII JAOTIS	TEAVE
XIII JAOTIS	PÄDEVAD ASUTUSED
XIV JAOTIS	JÄRELEVALVE
XV JAOTIS	ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
I LISA	AINETE HINDAMIST JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED
II LISA	OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE NÕUDED
III LISA	KRITEERIUMID AINETELE, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI
IV LISA	AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE a
V LISA	AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE B
VI LISA	ARTIKLIS 10 OSUTATUD TEABELE ESITATAVAD NÕUDED
VII LISA	NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 TONN
VIII LISA	NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 10 TONNI
IX LISA	NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 100 TONNI
X LISA	NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 000 TONNI
XI LISA	ÜLDEESKIRJAD VII-X LISAS SÄTESTATUD STANDARDSE KATSETAMISKORRA KOHANDAMISEKS
XII LISA	ÜLDSÄTTED ALLKASUTAJATELE AINETE HINDAMISEKS JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMISEKS
XIII LISA	KRITEERIUMID PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE AINETE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE AINETE IDENTIFITSEERIMISEKS
XIV LISA	AUTORISEERIMISELE KUULUVATE AINETE LOETELU
XV LISA	TOIMIKUD
XVI LISA	SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ANALÜÜS
XVII LISA	TEATAVATE OHTLIKE AINETE, SEGUDE JA TOODETE TOOTMISE, TURULE VIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

I JAOTIS

ÜLDKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

Eesmärk, reguleerimisala ja kohaldamine

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, kaasa arvatud ohtlike ainete hindamise alternatiivsete meetodite edendamine, ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni.

Käesoleva määrusega nähakse ette sätted ainete ja ►M3 segude ◄ kohta artikli 3 tähenduses. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ainete tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele nii ainetena kui ka ►M3 segu ◄ või toote koostisainetena ning ►M3 segude ◄ turuleviimisele.

Käesoleva määruse aluseks on põhimõte, et tootjad, importijad ja allkasutajad peavad tagama, et nad toodavad, viivad turule või kasutavad selliseid aineid, mis ei kahjusta inimeste tervist või keskkonda. Määruse sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel.

Artikkel 2

Kohaldamine

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) ( 1 ) reguleerimisalasse kuuluvad radioaktiivsed ained;

nii ained kui ka ►M3 segudes ◄ või toodete koostises esinevad ained, mis kuuluvad tollijärelevalve alla, tingimusel et neid ei käidelda ega töödelda, ning mis on reekspordi või transiidi eesmärgil ajutiselt ladustatud või asuvad vabatsoonis või vabalaos;

isoleerimata vaheained;

ohtlike ainete ja ohtlikke aineid sisaldavate ohtlike ►M3 segude ◄ vedu raudteel, maanteel, siseveeteel, merel või õhus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/12/EÜ ( 2 ) määratletud jäätmeid ei loeta aineks, ►M3 seguks ◄ või tooteks käesoleva määruse artikli 3 tähenduses.

Liikmesriigid võivad konkreetsetel juhtudel kehtestada teatavate ainete ning ►M3 segu ◄ või toote koostises esinevate ainete suhtes erandeid käesolevast määrusest, kui see on vajalik riigikaitse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira

töökohta käsitlevate ja keskkonnaalaste ühenduse õigusaktide, sealhulgas nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) ( 3 ), nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta), ( 4 ) direktiivi 98/24/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) ( 5 ) ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamist;

direktiivi 76/768/EMÜ kohaldamist seoses selgroogsete loomadega tehtavate katsetega kõnealuse direktiivi reguleerimisalas.

II, V, VI ja VII jaotise sätteid ei kohaldata, kui ainet kasutatakse

inimestele ja loomadele ette nähtud ravimites, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 726/2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) ( 6 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) ( 7 ) reguleerimisalasse;

toiduainetes või söödas vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002, sealhulgas:

lisaainetena toiduainetes, mis kuuluvad nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 8 ) reguleerimisalasse;

ii)

lõhna- ja maitseainetena toiduainetes, mis kuuluvad nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ (toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 9 ) ja komisjoni 23. veebruari 1999. aasta otsuse 1999/217/EÜ (millega võetakse vastu toiduainetes või nende pinnal kasutatavate lõhna- ja maitseainete register, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2232/96) ( 10 ) reguleerimisalasse;

iii)

söödalisandina, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) ( 11 ) reguleerimisalasse;

iv)

loomasöötades, mis kuuluvad nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiivi 82/471/EMÜ (teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta) ( 12 ) reguleerimisalasse.

IV jaotise sätteid ei kohaldata järgmiste valmiskujul ja lõppkasutajale mõeldud ►M3 segude ◄ suhtes:

inimestele ja loomadele ette nähtud ravimid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 726/2004 ning direktiivi 2001/82/EÜ reguleerimisalasse ning mis on määratletud direktiivis 2001/83/EÜ;

direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvad kosmeetikatooted;

inimkehasse viidavad või inimkehaga otseses füüsilises kontaktis kasutatavad meditsiiniseadmed niivõrd, kuivõrd ühenduse meetmetega on ette nähtud ohtlike ainete ja ►M3 segude ◄ klassifitseerimise ja märgistamise sätted, mis tagavad direktiiviga 1999/45/EÜ võrdväärse teavitamise ja kaitstuse taseme;

toiduained või sööt vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002, sealhulgas kasutatuna

lisaainena toiduainetes, mis kuuluvad direktiivi 89/107/EMÜ reguleerimisalasse;

ii)

lõhna- ja maitseainetena toiduainetes, mis kuuluvad direktiivi 88/388/EMÜ ja otsuse 1999/217/EÜ reguleerimisalasse;

iii)

söödalisandina, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1831/2003 reguleerimisalasse;

iv)

loomasöötades, mis kuuluvad direktiivi 82/471/EMÜ reguleerimisalasse.

II, V ja VI jaotisest arvatakse välja järgmised ained:

IV lisasse kuuluvad ained, sest nende ainete kohta on piisavalt andmeid, et nad võivad põhjustada oma olemuslikest omadustest tulenevalt minimaalset riski;

V lisaga hõlmatud ained, sest nende puhul ei peeta registreerimist asjakohaseks või vajalikuks ning nende väljaarvamine eespool nimetatud jaotistest ei kahjusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist;

II jaotise kohaselt registreeritud ained, mis esinevad kas ainena või ►M3 segude ◄ koostisainena ning mida on ühendusest eksportinud tarneahelas tegutseja ja ühendusse reimportinud sama tarneahela sama või teine tegutseja, kes tõendab, et

reimporditav aine on sama mis eksporditud aine;

ii)

ta on saanud eksporditud ainega seotud teavet vastavalt artiklitele 31 või 32;

II jaotise kohaselt registreeritud ained, mis esinevad kas ainena, ►M3 segude ◄ või toodete koostisainena ning mis on ühenduses taaskasutusse võetud, kui

taaskasutamisprotsessi tulemusena saadud aine on sama mis II jaotise kohaselt registreeritud aine ja

ii)

II jaotise kohaselt registreeritud aineid käsitlev teave, mida nõutakse vastavalt artiklitele 31 või 32, on taaskasutava ettevõtte käsutuses.

Kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained arvatakse välja

II jaotise 1. peatükist, välja arvatud artiklitest 8 ja 9, ja

VII jaotisest.

II ja VI jaotise sätteid ei kohaldata polümeeride suhtes.

2. PEATÜKK

Mõisted ja üldsätted

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

aine — looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist;

►M3 segu ◄ — kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus;

toode — ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis;

toote valmistaja — füüsiline või juriidiline isik, kes toote ühenduse piires valmistab või kokku paneb;

polümeer — aine, mille molekulides paiknevad järjestikku ühesugused või erinevad monomeerühikud. Sellised molekulid peavad olema erinevate molekulmassidega, kusjuures erinevused molekulmassis peavad eelkõige tulenema monomeerühikute arvust. Polümeer vastab järgmistele tingimustele:

molekulid, mis koosnevad vähemalt kolmest monomeerühikust, mis on kovalentselt seotud vähemalt ühe monomeerühiku või muu reagendiga, on aines massilt ülekaalus;

ühesuguse molekulmassiga molekulid on aines massilt vähemuses.

Käesolevas määratluses tähendab mõiste „monomeerühik” monomeeri reaktsioonijärgset kuju polümeeris;

monomeer — aine, mis on konkreetses protsessis kasutatava polümerisatsiooni reaktsiooni tingimustes võimeline moodustama kovalentseid sidemeid terve rea samalaadsete või erinevate molekulidega;

registreerija — aine tootja või importija või toote valmistaja või importija, kes taotleb aine registreerimist;

tootmine — ainete tootmine või ekstraheerimine nendele iseloomulikus olekus;

tootja — ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ainet ühenduse piires;

10.

import — sissevedu ühenduse tolliterritooriumile;

11.

importija — ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab impordi eest;

12.

turuleviimine — kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine. Importi käsitatakse turuleviimisena;

13.

allkasutaja — ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tootja või importija, kuid kes kasutab ainet ainena või ►M3 segu ◄ koostisainena oma tööstusliku või kutsealase tegevuse käigus. Levitaja või tarbija ei ole allkasutajad. Artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt vabastatud reimportijat käsitatakse allkasutajana;

14.

levitaja — ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kaasa arvatud jaemüüja, kes üksnes ladustab ainet ja viib aine turule ainena või ►M3 segu ◄ koostisainena kolmandate isikute jaoks;

15.

vaheaine — aine, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga muuta see aine mõneks teiseks aineks (edaspidi „süntees”):

isoleerimata vaheaine — vaheaine, mida ei eemaldata sünteesi jooksul tahtlikult (välja arvatud proovivõtuks) seadmetest, milles süntees toimub. Sellised seadmed hõlmavad reaktsioonianumat, selle lisaseadmeid ja mis tahes seadmeid, mille kaudu aine (ained) liigub (liiguvad) pideva voona või perioodiliselt, samuti torustikku aine ühest anumast teise üleviimiseks järgmise reaktsiooniastme jaoks; seadmed ei hõlma mahuteid ja teisi anumaid, milles ainet (aineid) pärast tootmist hoitakse;

kohapeal kasutatav isoleeritud vaheaine — vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mille puhul vaheaine tootmine ja teise (teiste) aine (ainete) sünteesimine sellest vaheainest toimub ühes ja samas tegevuskohas, mida käitab üks või mitu juriidilist isikut;

transporditav isoleeritud vaheaine — vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mida transporditakse tegevuskohtade vahel või tarnitakse teistesse tegevuskohtadesse;

16.

tegevuskoht — tegevuse asukoht; juhul kui aine (ainete) tootjaid on rohkem kui üks, kasutatakse ühiselt teatud infrastruktuure ja seadmeid;

17.

tarneahelas tegutsejad — kõik tarneahelasse kuuluvad tootjad ja/või importijad ja/või allkasutajad;

18.

amet — käesoleva määrusega asutatud Euroopa Kemikaaliamet;

19.

pädev asutus — liikmesriikide poolt käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks loodud asutus või asutused või organid;

20.

faasiaine — aine, mis vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

aine on kantud Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetellu (EINECS);

▼M23

tootja tootis ainet ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004, 1. jaanuaril 2007 või 1. juulil 2013 vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, kuid tootja ega importija ei viinud seda turule eeldusel, et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid;

tootja või importija viis aine turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004, 1. jaanuaril 2007 või 1. juulil 2013 enne käesoleva määruse jõustumist ning seda käsitleti teavitatud ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimesele taandele direktiiviga 79/831/EMÜ muudetud artikli 8 lõike 1 sõnastuses, kuid see aine ei vasta käesolevas määruses sätestatud polümeeri määratlusele, eeldusel et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid, sealhulgas tõendid, et aine viidi tootja või importija poolt turule ajavahemikus 18. september 1981 kuni 31. oktoober 1993 (kaasa arvatud);

21.

teavitatud aine — aine, mille kohta on esitatud teavitamise dokumendid ja mida võib turule viia vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ;

22.

toote- ja tehnoloogiaalane uurimis- ja arendustegevus — tootearendusega seotud teaduslik arendustegevus või nii aine kui ka ►M3 segude ◄ või toodete koostises esineva aine väljatöötamise jätkamine, mille käigus arendatakse tootmisprotsessi ja/või katsetatakse aine kasutusvõimalusi katsetootmises või pilootseadmel;

23.

teaduslik uurimis- ja arendustegevus — ainega koguses alla 1 tonni aastas ohjatud tingimustes korraldatud teaduslikud katsetused, analüüsid või keemilised uuringud;

24.

kasutusala — mis tahes töötlemine, valmistamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine, töötlemine, mahutitesse paigutamine, ühest mahutist teise üleviimine, segamine, toote valmistamine või mis tahes muu kasutamine;

25.

registreerija omakasutus — aine tööstuslik või kutsealane kasutamine registreerija poolt;

26.

kindlaksmääratud kasutusala — tarneahelas tegutseja poolt ette nähtud aine otstarbekohane kasutamine nii ainena kui ka ►M3 segu ◄ koostisainena või ►M3 segu ◄ kasutamine, kaasa arvatud omakasutus, või kasutusala, millest vahetult järgmine allkasutaja on teda kirjalikult teavitanud;

27.

uuringute aruanne — teabe saamiseks läbi viidud tegevuste täielik ja põhjalik kirjeldus. See hõlmab läbiviidud uuringu kirjeldust avaldatud teadusartiklite tasemel või uurimisasutuse täielikku aruannet, milles kirjeldatakse tehtud uuringuid;

28.

uuringute aruande kokkuvõte — uuringute aruande eesmärkide, meetodite, tulemuste ja järelduste üksikasjalik kokkuvõte, mis annab uuringule sõltumatu hinnangu andmiseks piisavalt teavet ning vähendab vajadust tutvuda uuringute aruandega;

29.

uuringu kokkuvõte — uuringute aruande eesmärkide, meetodite, tulemuste ja järelduste kokkuvõte, mis sisaldab piisavalt teavet uuringu asjakohasuse hindamiseks;

30.

aasta — kui ei ole sätestatud teisiti, siis kalendriaasta. Faasiainete puhul, mida on toodetud või imporditud vähemalt kolm aastat järjest, arvestatakse aastased kogused kolme eelneva kalendriaasta keskmise tootmis- või impordimahu põhjal;

31.

piirang — tootmisele, kasutamisele või turuleviimisele kehtestatud mis tahes tingimus või keeld;

32.

aine või ►M3 segu ◄ tarnija — aine või ►M3 segu ◄ koostises esineva aine või ►M3 segu ◄ mis tahes tootja, importija, allkasutaja või levitaja;

33.

toote tarnija — toote valmistaja või importija, levitaja või muu tarneahelas tegutseja, kes toote turule viib;

34.

aine või ►M3 segu ◄ saaja — allkasutaja või levitaja, kellele ainet või ►M3 segusse ◄ tarnitakse;

35.

toote saaja — tööstuslikul või kutsealasel eesmärgil kasutaja või levitaja, kellele toodet tarnitakse, välja arvatud tarbijad;

36.

väike ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) — väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust käsitlevas komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses ( 13 ) sisalduvale määratlusele;

37.

kokkupuutestsenaarium — tingimuste, sealhulgas käitlemistingimuste ja riskijuhtimismeetmete kogum, mis kirjeldab aine valmistamist või kasutamist selle elutsükli vältel ning seda, kuidas tootjad või importijad ohjavad või soovitavad allkasutajatel ohjata selle kokkupuudet inimeste ja keskkonnaga. Kokkupuutestsenaariumid võivad hõlmata ühte konkreetset protsessi või kasutusala või vajaduse korral mitmeid protsesse ja kasutusalasid;

38.

kasutus- ja kokkupuutekategooria — suurt hulka protsesse ja kasutusalasid hõlmav kokkupuutestsenaarium, mille korral protsessidest ja kasutusaladest antakse teada vähemalt kasutusala lühikese üldkirjelduse vormis;

39.

looduses esinevad ained — looduslikud ained, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetmetega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutades ainult vee eraldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega;

40.

keemiliselt modifitseerimata aine — aine, mille keemiline struktuur jääb muutumatuks isegi juhul, kui aine on läbi teinud keemilise protsessi või töötlemise või füüsikalise mineraloogilise muundumise, näiteks lisandite eemaldamine;

41.

sulam — makroskoopiliselt homogeenne metalliline materjal, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel ühendatud selliselt, et neid ei saa mehhaaniliselt hõlpsasti eraldada.

Artikkel 4

Üldsäte

Iga tootja, importija või vajaduse korral allkasutaja võib, vastutades endiselt täielikult oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest, nimetada kolmanda isiku esindama end kõigis artikli 11, artikli 19, III jaotise ja artikli 53 kohastes menetlustes, mis hõlmavad arutelusid teiste tootjate, importijate või vajaduse korral asjaomaste allkasutajatega. Sellisel juhul ei avalda amet tavaliselt esindaja nimetanud tootja, importija või allkasutaja isikut teistele tootjatele, importijatele või, kui see on asjakohane, allkasutajatele.

II JAOTIS

AINETE REGISTREERIMINE

1. PEATÜKK

Üldine registreerimiskohustus ja teabele esitatavad nõuded

Artikkel 5

Puuduvad andmed, puudub turg

Vastavalt artiklitele 6, 7, 21 ja 23 ei toodeta aineid ega ►M3 segude ◄ või toodete koostises esinevaid aineid ühenduses ja neid ei viida turule, kui nad ei ole registreeritud vastavalt käesoleva jaotise asjakohastele sätetele, kui see on nõutav.

Artikkel 6

Üldine kohustus registreerida aineid või ►M3 segu ◄ koostises esinevaid aineid

Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, esitab aine või ►M3 segu ◄ koostisaine tootja või importija ametile registreerimistaotluse, kui aine või ühe või mitme valmistise koostises oleva aine kogus on vähemalt üks tonn aastas.

Artikleid 17 ja 18 ei kohaldata monomeeride suhtes, mida kasutatakse kohapeal isoleeritud vaheainetena või transporditavate isoleeritud vaheainetena.

Polümeeri tootja või importija esitab registreerimistaotluse ametile tarneahelas oleva tegutseja poolt veel registreerimata monomeeraine(te) või muu (muude) aine(te) kohta, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

polümeer sisaldab sellist monomeerainet (selliseid monomeeraineid) või muud ainet (muid aineid) monomeerühikute ja keemiliselt seotud aine(te) kujul vähemalt 2 massiprotsenti;

sellise monomeeraine (selliste monomeerainete) või muu aine (muude ainete) koguseks on vähemalt üks tonn aastas.

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Artikkel 7

Toodete koostisse kuuluvate ainete registreerimine ja neist teavitamine

Toodete tootja või importija esitab ametile registreerimistaotluse nendes toodetes sisalduva mis tahes aine kohta, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

aine esineb neis toodetes kogustes üle ühe tonni tootja või importija kohta aastas;

aine eraldumist tootest normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel võib ette näha.

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Toodete tootja või importija teavitab ametit vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, kui aine vastab artikli 57 kriteeriumidele ning on määratletud vastavalt artikli 59 lõikele 1, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

aine esineb neis toodetes kogustes üle ühe tonni tootja või importija kohta aastas;

aine sisaldus neis toodetes on üle 0,1 massiprotsendi.

Lõiget 2 ei kohaldata, kui tootja või importija võib välistada inimeste või keskkonna kokkupuute ainega normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel, sealhulgas kõrvaldamisel. Sellistel juhtudel edastab tootja või importija toote saajale asjakohased kasutamisjuhised.

Teavitamisel esitatav teave sisaldab järgmist:

tootjat või importijat identifitseerivad andmed ja kontaktandmed vastavalt VI lisa punktile 1, välja arvatud neile kuuluvad kasutuskohad;

artikli 20 lõikes 1 osutatud registreerimisnumber või -numbrid, kui need on olemas;

aine määratlus vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

aine(te) klassifikatsioon vastavalt VI lisa punktidele 4.1 ja 4.2;

toote koostisesse kuuluva(te) aine(te) kasutusala(de) lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5 ja toote või toodete kasutusalade lühikirjeldus;

aine(te) koguste vahemik tonnides, nt 1–10 tonni, 10–100 tonni jne.

Amet võib võtta vastu otsuseid, mis näevad ette, et toodete tootjatel või importijatel tuleb vastavalt käesolevale jaotisele registreerida neis toodetes sisalduv mis tahes aine, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

aine esineb neis toodetes kogustes üle ühe tonni tootja või importija kohta aastas;

ametil on põhjust arvata, et

aine eraldub toodetest ning

ii)

aine eraldumine toodetest kujutab endast riski inimeste tervisele või keskkonnale;

aine ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse.

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata nende ainete suhtes, mis on selleks kasutusalaks juba registreeritud.

Alates 1. juunist 2011 kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 kuus kuud pärast aine määratlemist vastavalt artikli 59 lõikele 1.

Meetmed lõigete 1 kuni 7 rakendamiseks võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 8

Ühendusevälise tootja ainuesindaja

Väljaspool ühendust asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ainet ainena või ►M3 segude ◄ või toodete koostisainena, valmistab ►M3 segu ◄ või toote, mida imporditakse ühendusse, võib vastastikuse kokkuleppe alusel määrata ühenduses asutatud füüsilise või juriidilise isiku täitma enda ainuesindajana käesoleva jaotisega importijatele pandud kohustusi.

Esindaja järgib samuti kõiki teisi käesoleva määrusega importijatele pandud kohustusi. Selleks peab esindajal olema piisav kogemus ainete praktilise käitlemise ja ainetega seonduva teabe vallas ning esindaja teeb, ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, kättesaadavaks ja ajakohastab teabe imporditud koguste ja klientide kohta, kellele toodet on müüdud, samuti artiklis 31 osutatud teabe ohutuskaardi viimase uuenduse kohta.

Kui esindaja määratakse vastavalt lõigetele 1 ja 2, teavitab ühenduseväline tootja sellest sama tarneahela importijat (importijaid). Kõnealuseid importijaid käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel allkasutajatena.

Artikkel 9

Vabastus üldisest registreerimiskohustusest, kui ainet kasutatakse toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks

Artikleid 5, 6, 7, 17, 18 ja 21 ei kohaldata viie aasta jooksul aine suhtes, mida toodetakse ühenduses või imporditakse toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil tootja või importija või toodete valmistaja enda poolt või koostöös loetletud klientidega ja kogustes, mis on lubatud toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks.

Lõike 1 kohaldamisel teatab tootja või importija või toodete valmistaja ametile järgmise teabe:

tootjat või importijat või toodete valmistajat identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;

ainet identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 2;

aine klassifikatsioon, kui see on olemas, vastavalt VI lisa punktile 4;

hinnanguline kogus vastavalt VI lisa punktile 3.1;

lõikes 1 osutatud klientide loetelu, sealhulgas nende nimed ja aadressid.

Teavitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemik algab teavitamise dokumentide jõudmisest ametisse.

Amet kontrollib teavitaja poolt esitatud teabe terviklikkust ning vajaduse korral kohaldatakse artikli 20 lõiget 2 kohandatud kujul. Amet annab teavitamise dokumentidele registreerimisnumbri ja kuupäeva, milleks on dokumentide ametisse laekumise kuupäev, ja teatab nimetatud numbri ja kuupäeva viivitamata asjaomasele tootjale või importijale või toodete valmistajale. Amet edastab kõnealuse teabe samuti asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädeva(te)le asutus(t)ele.

Amet võib otsustada kehtestada tingimused, mille eesmärk on tagada, et ainet või ►M3 segu ◄ või toodet, mille koostises aine sisaldub, käsitlevad üksnes lõike 2 punktis e osutatud loetletud klientide töötajad põhjendatult ohjatud tingimustes vastavalt töötajate ja keskkonna kaitset käsitlevate õigusaktide nõuetele ning et ainet ei tehta ei ainena ega ►M3 segu ◄ või toote koostises üldsusele kättesaadavaks, ning tagatakse, et ülejäänud ainekogused kogutakse pärast vabastusperioodi kõrvaldamiseks kokku.

Sellistel juhtudel võib amet vajaduse korral paluda teavitajalt lisateavet.

Kui miski ei viita vastupidisele, võib aine tootja või importija või toodete valmistaja või importija toota või importida ainet või valmistada või importida tooteid mitte varem kui kaks nädalat pärast teavitamist.

Tootja või importija või toodete valmistaja täidab kõiki ameti poolt vastavalt lõikele 4 kehtestatud tingimusi.

Amet võib vastava taotluse korral otsustada pikendada viieaastast vabastusperioodi maksimaalselt veel viie aasta võrra, kui ainet kasutatakse ainult inimestele ja loomadele ette nähtud ravimite väljatöötamisel, või maksimaalselt kümne aasta võrra ainetel, mida turule ei viida, kui tootjal või importijal on võimalik tõendada, et sellist pikendamist õigustab uurimis- ja arendusprogramm.

Amet teavitab kõigist otsuse eelnõudest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus tootmine, import, valmistamine või toote- ja tehnoloogiaalane uurimistegevus aset leiab.

Kui amet võtab vastu lõigetes 4 ja 7 sätestatud otsused, arvestab ta nimetatud pädevate asutuste poolt tehtud märkusi.

Amet ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused hoiavad neile vastavalt lõigetele 1-8 esitatud teavet salajasena.

10.

Käesoleva artikli lõigete 4 ja 7 kohased ameti otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

Artikkel 10

Üldiseks registreerimiseks esitatav teave

Artikli 6 või artikli 7 lõigete 1 või 5 kohaselt nõutav registreerimine sisaldab järgmist teavet:

tehniline toimik, mis sisaldab järgmist:

andmed tootja(te) või importija(te) identifitseerimiseks vastavalt VI lisa punktile 1;

ii)

aine identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktile 2;

iii)

teave aine tootmise ja kasutusala(de) kohta vastavalt VI lisa punktile 3; selline teave hõlmab kõiki registreerija poolt kindlaks määratud kasutusalasid. See teave võib, kui registreerija peab seda asjakohaseks, sisaldada asjakohaseid kasutus- ja kokkupuutekategooriaid;

iv)

aine klassifikatsioon ja märgistus vastavalt VI lisa punktile 4;

aine ohutu kasutamise juhis vastavalt VI lisa punktile 5;

vi)

uuringute kokkuvõtted VII-XI lisa kohaldamisest tuleneva teabe alusel;

vii)

uuringute aruande kokkuvõtted VII-XI lisa kohaldamisest tuleneva teabe alusel, kui need on I lisa kohaselt nõutavad;

viii)

märge selle kohta, millist alapunktide iii, iv, vi ja vii või punkti b kohaselt esitatud teavet on läbi vaadanud tootja või importija valitud ning asjakohase kogemusega hindaja;

ix)

katsetamisettepanekud, kui aine on kantud IX ja X lisasse;

kokkupuudet käsitlev teave vastavalt VI lisa punktile 6 ainete puhul, mille kogused jäävad vahemikku 1–10 tonni;

xi)

taotlus selle kohta, millist artikli 119 lõikes 2 sisalduvat teavet ei tohiks tootja või importija arvamuse kohaselt avaldada Internetis kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga e, sealhulgas põhjendus, miks võib avaldamine tema või mis tahes teise asjaomase osapoole ärihuve kahjustada.

Uuringute aruanne, millest on registreerimise eesmärgil tehtud kokkuvõte alapunktide vi ja vii kohaselt, on registreerija seaduslikus valduses või registreerijal on luba sellele viidata, välja arvatud artikli 25 lõikega 3, artikli 27 lõikega 6 või artikli 30 lõikega 3 hõlmatud juhtudel;

kemikaaliohutuse aruanne (vormistatud I lisa nõuete kohaselt), kui see on nõutav artikli 14 alusel. Kui registreerija peab seda asjakohaseks, võivad nimetatud aruande asjakohased punktid sisaldada asjakohaseid kasutus- ja kokkupuutekategooriaid.

Artikkel 11

Andmete ühine esitamine mitme registreerija poolt

Kui ainet on kavas toota ühenduses ühe või mitme tootja poolt ja/või importida ühe või mitme importija poolt ja/või see tuleb registreerida vastavalt artiklile 7, kohaldatakse järgmist.

Vastavalt lõikele 3 esitab artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi, vii ja ix nimetatud teabe ning artikli 10 punkti a alapunktis viii nimetatud kõik asjakohased märked esmalt üks registreerija, kes tegutseb teis(t)e registreerija(te) nõusolekul (edaspidi „juhtregistreerija”).

Iga registreerija esitab seejärel eraldi artikli 10 punkti a alapunktides i, ii, iii ja x nimetatud teabe ja kõik artikli 10 punkti a alapunktile viii vastavad asjakohased märked.

Registreerijad võivad ise otsustada, kas esitada artikli 10 punkti a alapunktis v ja punktis b nimetatud teabe ja artikli 10 punkti a alapunktis viii osutatud mis tahes asjakohased märked eraldi või esitab üks registreerija selle teabe teiste nimel.

Iga registreerija peab lõike 1 tingimusi täitma ainult artikli 10 punkti a alapunktide iv, vi, vii ja ix kohase teabe osas, mida nõutakse vastava koguse aine registreerimisel vastavalt artiklile 12.

Registreerija võib esitada artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi, vii või ix osutatud teabe eraldi, kui

teabe ühise esitamisega kaasneks talle ebaproportsionaalselt suured kulud või

teabe ühine esitamine põhjustaks sellise teabe avaldamist, mida ta peab tundlikuks äriteabeks ja mis võib tõenäoliselt põhjustada talle olulist ärilist kahju, või

ta ei nõustu juhtregistreerijaga esitatava teabe valiku osas.

Punktide a, b või c kohaldamisel esitab registreerija koos toimikuga olenevalt olukorrast selgituse selle kohta, miks oleks kulud ebaproportsionaalsed, miks põhjustaks teabe avaldamine tõenäoliselt olulist ärilist kahju või milles seisneb lahkarvamuse sisu.

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Artikkel 12

Teave, mis esitatakse sõltuvalt aine kogusest

Artikli 10 lõikes a osutatud tehniline toimik sisaldab nimetatud sätte punktide vi ja vii kohaselt kogu füüsikalis-keemilist, toksikoloogilist ja ökotoksikoloogilist teavet, mis on asjakohane ja registreerijale kättesaadav ning sisaldab vähemalt järgmist:

VII lisas nimetatud teavet faasi ja mittefaasiainete kohta, mis vastavad ühele või mõlemale III lisa kriteeriumidele ning mida toodetakse või imporditakse vähemalt üks tonn aastas tootja või importija kohta;

teavet VII lisa punktis 7 nimetatud füüsikalis-keemiliste omaduste kohta faasiainetel, mida toodetakse või imporditakse vähemalt üks tonn aastas tootja või importija kohta ning mis ei vasta kummalegi III lisas toodud kriteeriumile;

VII ja VIII lisas nimetatud teavet ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt kümme tonni aastas tootja või importija kohta;

VII ja VIII lisas nimetatud teavet ja ettepanekuid katsete läbiviimiseks IX lisas kirjeldatud teabe saamiseks ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 100 tonni aastas tootja või importija kohta;

VII ja VIII lisas nimetatud teavet ja ettepanekuid katsete läbiviimiseks IX ja X lisas kirjeldatud teabe saamiseks ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 1 000 tonni aastas tootja või importija kohta.

Niipea kui aine kogus tootja või importija kohta, mis on juba registreeritud, jõuab järgmise tonnides väljendatud künniskoguseni, peab tootja või importija esitama ametile viivitamata täiendava teabe, mida temalt nõutakse lõike 1 kohaselt. Kohaldatakse artikli 26 lõikeid 3 ja 4, mida kohandatakse vastavalt vajadusele.

Käesolevat artiklit kohaldatakse vajalike kohandustega ka toodete valmistajate puhul.

Artikkel 13

Ainete olemuslikke omadusi käsitleva teabe kogumise üldised nõuded

Ainete olemuslikke omadusi käsitlevat teavet võib koguda muude vahendite kui katsete abil, tagades, et on täidetud XI lisas sätestatud tingimused. Kui võimalik, kogutakse eelkõige inimest mõjutava toksilisuse kohta käivat teavet teiste vahendite kui selgroogsete loomadega tehtavate katsetega, kasutades alternatiivseid meetodeid, näiteks in vitro meetodeid, või kvalitatiivsete või kvantitatiivsete struktuuraktiivsuse mudeleid või sarnase struktuuriga aineid käsitlevat teavet (grupeerimine või analoogmeetod (read-across)). VIII lisa punktide 8.6 ja 8.7, IX lisa ja X lisa kohased katsed võib ära jätta, kui see on põhjendatud kokkupuudet käsitleva teabe ja rakendatud riskijuhtimismeetmete alusel vastavalt XI lisa punktile 3.

Need meetodid vaadatakse korrapäraselt läbi ja täiustatakse eesmärgiga vähendada selgroogsete loomadega tehtavaid katseid ja katsetes kasutatavate loomade arvu. Komisjon esitab pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist vajaduse korral võimalikult kiiresti ettepaneku katsemeetodeid käsitleva komisjoni määruse, mis on vastu võetud artikli 133 lõikes 4 osutatud korras, ja käesoleva määruse lisade muutmiseks, kui see on asjakohane, et loomkatseid asendada, vähendada või täiustada. Kõnealuse komisjoni määruse muudatusettepanekud võetakse vastu lõikes 3 täpsustatud korras ja käesoleva määruse lisade muudatusettepanekud võetakse vastu artiklis 131 osutatud korras.

Kui katsed on ainete olemuslikke omadusi käsitleva teabe saamiseks vajalikud, tehakse need vastavalt katsemeetoditele, mis on sätestatud komisjoni määruses, või vastavalt muudele komisjoni või ameti poolt tunnustatud rahvusvahelistele katsemeetoditele. Nimetatud määruse, mille eesmärk on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine käesolevat määrust täiendades, võtab komisjon vastu artikli 133 lõikes 4 osutatud korras.

Teavet ainete olemuslike omaduste kohta on võimalik saada kooskõlas teiste katsemeetoditega, tagades, et on täidetud XI lisas sätestatud tingimused.

Ökotoksikoloogilised ja toksikoloogilised katsed ja analüüsid tehakse kooskõlas direktiivis 2004/10/EÜ sätestatud hea laboritava põhimõtetega või muude komisjoni või ameti poolt võrdväärseteks tunnistatud rahvusvaheliste nõuetega kemikaalide reguleerimise valdkonnas ja vajaduse korral kooskõlas direktiivi 86/609/EMÜ sätetega.

Kui aine on juba registreeritud, on uuel registreerijal õigus viidata sama ainet käsitlevatele varem esitatud uuringute kokkuvõtetele või uuringute aruannete kokkuvõtetele, tingimusel et ta saab tõendada, et aine, mida ta registreerida soovib, on sama aine, mis oli eelnevalt registreeritud, kaasa arvatud puhtuse ja lisandite taseme poolest, ning tingimusel, et eelmine registreerija või eelmised registreerijad on tal lubanud registreerimise eesmärgil osutada aruannetele.

Uus registreerija ei tohi siiski viidata kõnealustele uurimisandmetele VI lisa punktis 2 nõutava teabe esitamisel.

Artikkel 14

Kemikaaliohutuse aruanne ja kohustus kohaldada ja soovitada riski vähendamise meetmeid

Ilma et see piiraks direktiivi 98/24/EÜ artikli 4 kohaldamist, hinnatakse kemikaaliohutust ja koostatakse kemikaaliohutuse aruanne kõikide käesoleva peatükiga kooskõlas registrisse kantavate ainete kohta, mille kogus on vähemalt 10 tonni aastas registreerija kohta.

Kemikaaliohutuse aruandes dokumenteeritakse kemikaaliohutuse hinnang, mis tehakse kooskõlas lõigetega 2–7 ja I lisaga kas aine kohta või ►M3 segu ◄ või toote koostises esineva üksiku aine või ainete rühma kohta.

Lõike 1 kohast kemikaaliohutuse hindamist ei pea tegema valmistise koostises esineva aine puhul, kui aine sisaldus valmistises on väiksem kui:

määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 11 lõikes 3 viidatud piirväärtus;

0,1 massiprotsenti, kui aine vastab käesoleva määruse XIII lisa kriteeriumidele.

Aine kemikaaliohutuse hinnang hõlmab järgmisi etappe:

terviseohtlikkuse hindamine;

füüsikalistest ja keemilistest omadustest tuleneva ohtlikkuse hindamine;

keskkonnaohu hindamine;

püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate (vPvB) omaduste hindamine.

Kui lõike 3 etappide a–d teostamise tulemusel järeldab registreerija, et aine vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele:

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

ohuklass 4.1;

ohuklass 5.1,

või sellel on püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete omadused, hõlmab kemikaaliohutuse hinnang järgmisi lisaetappe:

kokkupuute hindamine, sealhulgas kokkupuutestsenaariumi(te) koostamine (või vajaduse korral asjakohaste kasutus- ja kokkupuutekategooriate määratlemine) ja kokkupuute kindlakstegemine;

riski iseloomustus.

Kokkupuutestsenaariumites (vajaduse korral kasutus- ja kokkupuutekategooriates), kokkupuute hindamises ja riski iseloomustuses käsitletakse kõiki registreerija poolt kindlaks määratud kasutusalasid.

Kemikaaliohutuse aruanne ei pea sisaldama ainest inimese tervisele tulenevate riskide arvestamist, kui on tegemist järgmiste lõppkasutustega:

kasutamine Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta) ( 14 ) reguleerimisalasse kuuluvates toiduga kokku puutuvates materjalides;

kasutamine direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvates kosmeetikatoodetes.

Iga registreerija määratleb ja kohaldab asjakohaseid meetmeid, et ohjata adekvaatselt kemikaaliohutuse hinnangus tuvastatud riske ning vajaduse korral soovitada neid ohutuskaartidel, mida ta esitab vastavalt artiklile 31.

Iga registreerija, kes peab hindama kemikaaliohutust, teeb oma kemikaaliohutuse aruande kättesaadavaks ja ajakohastab seda.

2. PEATÜKK

Registreeritud ainetena käsitatavad ained

Artikkel 15

Taimekaitsevahendite ja biotsiidide koostisse kuuluvad ained

Toimeained ja teised koostisained, mida toodetakse või imporditakse kasutamiseks üksnes taimekaitsevahendite koostises ja mis on esitatud kas direktiivi 91/414/EMÜ ( 15 ) I lisas või komisjoni määruses (EMÜ) nr 3600/92, ( 16 ) määruses (EÜ) nr 703/2001, ( 17 ) komisjoni määruses (EÜ) nr 1490/2002 ( 18 ) või komisjoni otsuses 2003/565/EÜ, ( 19 ) ning ained, mille kohta on vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artiklile 6 vastu võetud komisjoni otsus toimiku terviklikkuse kohta, loetakse registreerituiks ning nende registreerimine lõpetatuks, kui aineid toodetakse või imporditakse kasutamiseks taimekaitsevahendina ja seega käesoleva jaotise 1. ja 5. peatüki nõudeid järgivaiks.

Toimeained, mida toodetakse või imporditakse kasutamiseks üksnes biotsiidide koostises ja mis on esitatud kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) ( 20 ) I, IA või IB lisas või komisjoni määruses (EÜ) nr 2032/2003 ( 21 ) direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta kuni direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõike 2 teises lõigus viidatud otsuse kuupäevani, loetakse registreerituiks ning nende registreerimine lõpetatuks tootmise või impordi eesmärgil aine kasutamiseks biotsiidi koostises ja seega käesoleva jaotise 1. ja 5. peatüki nõudeid järgivaiks.

Artikkel 16

Komisjoni, ameti ja registreeritud ainena käsitatavate ainete registreerijate kohustused

Komisjon või asjaomane ühenduse asutus teeb ametile kättesaadavaks artikli 10 kohaselt nõutava teabega võrdväärse teabe ainete kohta, mida peetakse registreerituks vastavalt artiklile 15. Amet lisab nimetatud teabe või viite sellisele teabele oma andmebaasi ja teavitab sellest pädevaid asutusi 1. detsembriks 2008.

Artikleid 21, 22 ja 25–28 ei kohaldata nende ainete kasutusalade suhtes, mida peetakse registreerituks vastavalt artiklile 15.

3. PEATÜKK

Teatud tüüpi isoleeritud vaheainete registreerimise kohustus ja teabele esitatavad nõuded

Artikkel 17

Kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete registreerimine

Kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine tootja, kes toodab ainet vähemalt ühe tonni aastas, esitab ametile kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine kohta registreerimisdokumendid.

Kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine registreerimisdokumendid sisaldavad kogu järgmist teavet sellises ulatuses, nagu tootjal on võimalik ilma lisakatseid tegemata esitada:

tootjat identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;

vaheaine identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

vaheaine klassifikatsioon vastavalt VI lisa punktile 4;

kättesaadav olemasolev teave vaheaine füüsikalis-keemiliste ning inimeste tervist või keskkonda mõjutavate omaduste kohta. Uuringute aruande kättesaadavuse korral esitatakse uuringu kokkuvõte;

kasutusala lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5;

üksikasjad kohaldatud riskijuhtimismeetmete kohta.

Uuringute aruanne, mille kohta on registreerimise eesmärgil koostatud ülevaade punkti d kohaselt, on registreerija seaduslikus valduses või registreerijal on luba sellele viidata, välja arvatud artikli 25 lõikega 3, artikli 27 lõikega 6 või artikli 30 lõikega 3 hõlmatud juhtudel.

Registreerimisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Lõiget 2 kohaldatakse ainult kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete suhtes, kui tootja kinnitab, et ainet toodetakse ja kasutatakse ainult rangelt ohjatud tingimustes ning et aine on tehniliste vahenditega rangelt eraldatud kogu tema kasutustsükli jooksul. Kasutatakse selliseid ohjemeetmeid, millega vähendatakse aine emissiooni ja igasuguseid sellest tulenevaid kokkupuuteid.

Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, sisaldab registreerimistaotlus artiklis 10 kirjeldatud teavet.

Artikkel 18

Transporditavate isoleeritud vaheainete registreerimine

Transporditava isoleeritud vaheaine tootja või importija, kes toodab või impordib vaheainet vähemalt ühe tonni ainet aastas, esitab ametile registreerimisdokumendid transporditava isoleeritud vaheaine kohta.

Transporditava isoleeritud vaheaine registreerimisdokumendid sisaldavad kogu järgmist teavet:

tootjat või importijat identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;

vaheaine identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

vaheaine klassifikatsioon vastavalt VI lisa punktile 4;

kättesaadav olemasolev teave vaheaine füüsikalis-keemiliste ning inimeste tervist või keskkonda mõjutavate omaduste kohta. Uuringute aruande kättesaadavuse korral esitatakse uuringukokkuvõte;

kasutusala lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5;

kohaldatud ja kasutajale soovitatud riskijuhtimismeetmeid käsitlev teave vastavalt lõikele 4.

Registreerimisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Transporditava isoleeritud vaheaine, mille kogus ületab 1 000 tonni aastas tootja või importija kohta, registreerimisdokumendid sisaldavad lisaks lõike 2 alusel nõutud teabele ka VII lisas kirjeldatud teavet.

Kõnealuse teabe kogumisel kohaldatakse artiklit 13.

Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse üksnes transporditavate isoleeritud vaheainete suhtes, kui tootja või importija tõendab ise või kinnitab, et kasutaja on talle tõendanud, et teis(t)e aine(te) süntees antud vaheainest toimub teistes tegevuskohtades järgmistel rangelt ohjatud tingimustel:

aine on tehniliste vahenditega rangelt eraldatud kogu tema kasutustsükli jooksul, mis hõlmab tootmist, puhastamist, seadmete puhastamist ja hooldust, proovi võtmist, analüüsimist, seadmete või anumate täitmist ja tühjendamist, jäätmete kõrvaldamist või puhastamist ja ladustamist;

kasutatakse selliseid ohjemeetmeid, millega vähendatakse aine emissiooni ja igasuguseid sellest tulenevaid kokkupuuteid;

ainet käsitleb üksnes nõuetekohaselt koolitatud ja volitatud personal;

koristamise ja hoolduse puhul kasutatakse enne süsteemi avamist ja sellesse sisenemist erimenetlusi, näiteks puhastamist ja pesemist;

õnnetusjuhtumite ja jäätmete tekkimise puhul kasutatakse emissiooni ja sellest tuleneva kokkupuute minimeerimiseks puhastamise või koristamise ja hoolduse jooksul ohjemeetmeid;

aine käitlemise menetlused on hästi dokumenteeritud ning tegevuskoha käitaja range järelevalve all.

Kui esimeses lõigus nimetatud tingimused ei ole täidetud, sisaldab registreerimistaotlus artiklis 10 kirjeldatud teavet.

Artikkel 19

Isoleeritud vaheaineid käsitlevate andmete ühine esitamine mitme registreerija poolt

Kui kohapeal kasutatavat isoleeritud vaheainet või transporditavat isoleeritud vaheainet on kavas ühenduses toota ühe või mitme tootja poolt ja/või ühendusse importida ühe või mitme importija poolt, kohaldatakse järgmist.

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 esitab artikli 17 lõike 2 punktides c ja d ning artikli 18 lõike 2 punktides c ja d nimetatud teabe esmalt üks tootja või importija, kes tegutseb teis(t)e tootja(te) või importija(te) nõusolekul (edaspidi „juhtregistreerija”).

Iga registreerija esitab seejärel eraldi artikli 17 lõike 2 punktides a, b, e ja f ning artikli 18 lõike 2 punktides a, b, e ja f nimetatud teabe.

Tootja või importija võib esitada artikli 17 lõike 2 punktides c või d ja artikli 18 lõike 2 punktides c või d osutatud teabe eraldi, kui

teabe ühise esitamisega kaasneks talle ebaproportsionaalselt suured kulud või

teabe ühine esitamine põhjustaks sellise teabe avaldamist, mida ta peab tundlikuks äriteabeks ja mis võib tõenäoliselt põhjustada talle olulist ärilist kahju, või

ta ei nõustu juhtregistreerijaga esitatava teabe valiku osas.

Punktide a, b või c kohaldamisel esitab tootja või importija koos toimikuga olenevalt olukorrast selgituse selle kohta, miks oleks kulud ebaproportsionaalsed, miks põhjustaks teabe avaldamine tõenäoliselt olulist ärilist kahju või milles seisneb lahkarvamuse sisu.

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

4. PEATÜKK

Registreerimist käsitlevad ühissätted

Artikkel 20

Ameti kohustused

Amet annab registreerimisdokumentidele numbri, mida kasutatakse kogu registreerimisega seotud kirjavahetuses kuni registreerimisprotsess loetakse lõpetatuks, ning taotluse esitamise kuupäeva, milleks on registreerimisdokumentide ametisse laekumise kuupäev.

Amet viib läbi registreerimisdokumentide terviklikkuse kontrolli, et teha kindlaks, kas on esitatud kõik artiklite 10 ja 12 või artiklite 17 ja 18 kohaselt nõutavad üksikasjad ning kas on tasutud artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 1 ja 5, artikli 17 lõike 2 või artikli 18 lõike 2 kohane registreerimistasu. Terviklikkuse kontroll ei hõlma esitatud andmete või põhjenduste kvaliteedi või vastavuse hindamist.

Amet viib terviklikkuse kontrolli läbi kolme nädala jooksul alates registreerimisdokumentide esitamise kuupäevast või faasiainete registreerimistaotluste puhul, mis esitati kahe kuu jooksul vahetult enne artiklis 23 sätestatud tähtpäeva, kolme kuu jooksul alates nimetatud tähtpäevast.

Kui registreerimisdokumendid ei ole terviklikud, teavitab amet registreerijat enne teises lõigus osutatud kolme nädala või kolme kuu möödumist sellest, missugust lisateavet on vaja esitada, et registreerimisdokumendid oleksid terviklikud, ning määrab selleks mõistliku tähtpäeva. Registreerija täiendab oma registreerimisdokumente ning esitab need ametile määratud tähtpäevaks. Amet teatab registreerijale lisateabe kättesaamise kuupäeva. Seejärel viib amet läbi uue terviklikkuse kontrolli, võttes arvesse esitatud lisateavet.

Kui registreerija ei täienda registreerimisdokumente määratud tähtpäevaks, lükkab amet registreerimisdokumendid tagasi. Sellisel juhul registreerimistasu ei hüvitata.

Kui registreerimisdokumendid on terviklikud, määrab amet asjaomasele ainele registreerimisnumbri ning -kuupäeva, milleks on registreerimisdokumentide laekumise kuupäevaga sama kuupäev. Amet teatab registreerimisnumbri ja -kuupäeva viivitamata asjaomasele registreerijale. Nimetatud registreerimisnumbrit kasutatakse kogu registreerimisega seotud edasises kirjavahetuses.

Amet teatab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele 30 päeva jooksul registreerimisdokumentide esitamise kuupäevast, et ameti andmebaasis on kättesaadav järgmine teave:

registreerimistoimik koos taotluse ja aine registreerimisnumbriga;

taotluse esitamise kuupäev või aine registreerimiskuupäev;

terviklikkuse kontrolli tulemus ja

mis tahes lisateabe nõue ning vastavalt lõike 2 kolmandale lõigule määratud tähtpäev.

Asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kus toimub tootmine või kus importija on asutatud.

Kui tootjal on tootmiskohad rohkem kui ühes liikmesriigis, on asjaomaseks liikmesriigiks riik, kus on asutatud tootja peakontor. Samuti teavitatakse teisi liikmesriike, kus on asutatud tootmiskohad.

Amet edastab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele viivitamata registreerija poolt esitatud mis tahes lisateabe, kui see on tehtud kättesaadavaks ameti andmebaasis.

Ameti poolt käesoleva artikli lõike 2 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

Kui uus registreerija esitab ametile täiendavat teavet konkreetse aine kohta, teatab amet olemasolevatele registreerijatele artikli 22 kohaldamiseks sellise teabe kättesaadavusest ameti andmebaasis.

Artikkel 21

Ainete tootmine ja importimine

Kui amet pole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, võib registreerija alustada või jätkata aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul alates dokumentide esitamise kuupäevast, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

Faasiainete registreerimisel võib selline registreerija jätkata aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul alates dokumentide esitamise kuupäevast, kui amet ei ole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, või kui taotlus esitati kahe kuu jooksul enne artiklis 23 sätestatud tähtpäeva ja amet ei ole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, kolme kuu jooksul alates nimetatud tähtpäevast ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

Registreerimise ajakohastamise korral vastavalt artiklile 22 võib registreerija jätkata aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul alates ajakohastamise kuupäevast, kui amet pole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

Kui amet on registreerijat teavitanud, et viimane peab esitama täiendavat teavet kooskõlas artikli 20 lõike 2 kolmanda lõiguga, võib registreerija, kui amet pole teatanud vastupidisest, alustada aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul pärast registreerimisdokumentide täiendamiseks vajaliku lisateabe saamist ameti poolt, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

Kui juhtregistreerija esitab registreerimiseks vajalikud osad ühe või mitme teise registreerija nimel, nagu on sätestatud artiklites 11 või 19, võib iga nimetatud registreerija toota või importida ainet või valmistada või importida tooteid üksnes pärast käesoleva artikli lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja möödumist tingimusel, et amet pole esitanud vastuväiteid teiste nimel tegutseva juhtregistreerija või registreerija enda registreerimistaotluse kohta.

Artikkel 22

Registreerijate edasised kohustused

Registreerimise järgselt on registreerija kohustatud tarbetult viivitamata ja omal algatusel ajakohastama oma registreerimistaotlust asjakohase uue teabega ja esitama selle ametile, et teatada järgmisest:

mis tahes muudatustest tema staatuses (tootja, importija või toodete valmistaja) või teda identifitseerivates andmetes (nimi, aadress);

mis tahes muutustest aine koostises vastavalt VI lisa punktile 2;

muutustest tema poolt toodetud või imporditud aastastes või üldkogustes või tema valmistatud või imporditud toodetes sisalduvate ainete kogustes, kui selle tulemusena kuulub aine teise koguste vahemikku, sealhulgas tootmise või impordi lõpetamisest;

uutest kindlaks määratud kasutusaladest ja sellistest uutest kasutusaladest, mida ei soovitata vastavalt VI lisa punktile 3.7, mille jaoks ainet toodetakse või imporditakse;

uutest andmetest ainega seotud riskide kohta inimeste tervisele ja/või keskkonnale, mille kohta registreerija võib põhjendatult eeldada, et nendest tuleb olla teadlik ning mis põhjustavad muudatuste tegemist ohutuskaardil või kemikaaliohutuse aruandes;

mis tahes muutustest aine klassifikatsioonis ja märgistuses;

kemikaaliohutuse aruande või VI lisa punkti 5 ajakohastamisest või muutmisest;

registreerija poolt kindlaks määratud vajadusest viia läbi IX või X lisas loetletud katseid, mille korral töötatakse välja ettepanek katsete läbiviimiseks;

mis tahes muutustest registreerimisandmetele juurdepääsu lubamises.

Amet edastab kõnealuse teabe asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Registreerija esitab ametile registreerimisdokumentide ajakohastuse, mis sisaldab vastavalt artiklitele 40, 41 või 46 tehtud otsusega nõutud teavet, või võtab arvesse vastavalt artiklitele 60 ja 73 tehtud otsust selles otsuses sätestatud tähtaja piires. Amet teatab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele viivitamata, et teave on kättesaadav ameti andmebaasis.

Amet kontrollib iga ajakohastatud registreerimise terviklikkust vastavalt artikli 20 lõike 2 esimesele ja teisele lõigule. Kui ajakohastus on kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ja käesoleva artikli lõike 1 punktiga c, kontrollib amet registreerija esitatud teabe terviklikkust ning vajaduse korral kohaldatakse artikli 20 lõiget 2.

Artiklitega 11 ja 19 reguleeritud juhtudel esitab iga registreerija käesoleva artikli lõike 1 punktis c kirjeldatud teabe eraldi.

Ajakohastuse esitamisel tuleb tasuda vastav osa IX jaotise kohaselt nõutavast tasust.

5. PEATÜKK

Faasiainete ja teavitatud ainete suhtes kohaldatavad üleminekusätted

Artikkel 23

Faasiaineid käsitlevad erisätted

Kuni 1. detsembrini 2010 ei kohaldata artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1, artiklit 17, artiklit 18 ja artiklit 21 järgmiste ainete suhtes:

faasiained, mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ning mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud vähemalt üks tonn aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007;

faasiained, mis on klassifitseeritud kui ained, mis on väga mürgised veeorganismidele ning mis võivad avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet (R50/53) vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ, ning mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud ligi 100 tonni või rohkem aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007;

faasiained, mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud vähemalt 1 000 tonni aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007.

Kuni 1. juunini 2013 ei kohaldata artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1, artiklit 17, artiklit 18 ja artiklit 21 faasiainete suhtes, mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud vähemalt 100 tonni aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007.

Kuni 1. juunini 2018 ei kohaldata artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1, artiklit 17, artiklit 18 ja artiklit 21 faasiainete suhtes, mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud aastas vähemalt üks tonn tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007.

Ilma et see piiraks lõigete 1 kuni 3 kohaldamist, võib registreerimistaotluse esitada mis tahes ajal enne asjaomast tähtpäeva.

Käesolevat artiklit kohaldatakse vajalike kohandustega ka artikli 7 kohaselt registreeritud ainete puhul.

Artikkel 24

Teavitatud ained

Direktiivi 67/548/EMÜ kohast teavitamist käsitatakse registreerimisena käesoleva jaotise kohaldamisel ja amet määrab registreerimisnumbri hiljemalt 1. detsembriks 2008.

Kui toodetud või imporditud teavitatud aine kogus tootja või importija kohta ületab artikli 12 kohase järgmise tonnides väljendatud künniskoguse, esitatakse antud künniskogusele ja kõikidele madalamatele künniskogustele vastav nõutav lisateave kooskõlas artiklitega 10 ja 12, välja arvatud juhul, kui teave on juba vastavalt kõnealustele artiklitele esitatud.

III JAOTIS

ANDMETE JAGAMINE JA TARBETU KATSETAMISE VÄLTIMINE

1. PEATÜKK

Eesmärgid ja üldeeskirjad

Artikkel 25

Eesmärgid ja üldeeskirjad

Selleks et vältida loomkatseid, tehakse käesoleva määruse kohaldamisel selgroogsete loomadega katseid ainult viimase abinõuna. Lisaks on vaja rakendada meetmeid muude katsete dubleerimise piiramiseks.

Käesoleva määruse kohane teabe jagamine ja ühine esitamine puudutab tehnilisi andmeid ja eelkõige ainete olemuslike omadustega seotud teavet. Registreerijad hoiduvad vahetamast turukäitumist käsitlevat teavet, seda eelkõige tootmisvõimsuste, tootmis- ja müügimahtude, impordimahtude või turuosade kohta.

Teised tootjad või importijad võivad registreerimisel kasutada kõiki uuringute kokkuvõtteid või uuringute aruannete kokkuvõtteid, mis on käesolevale määrusele vastava registreerimise käigus esitatud vähemalt kaksteist aastat varem.

2. PEATÜKK

Eeskirjad, mis käsitlevad mittefaasiaineid ja faasiainete registreerijaid, kes ei ole eelregistreerinud

Artikkel 26

Registreerimisele eelnev järelepärimiskohustus

Mittefaasiaine iga potentsiaalne registreerija või faasiaine potentsiaalne registreerija, kes ei ole eelregistreerinud vastavalt artiklile 28, esitab ametile järelepärimise selle kohta, kas sama aine kohta on registreerimistaotlus juba esitatud. Koos kõnealuse päringuga esitab ta ametile kogu järgmise teabe:

oma isikut identifitseerivad andmed ja kontaktandmed vastavalt VI lisa punktile 1, välja arvatud kasutuskohad;

ainet identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 2;

millised teabele esitatavad nõuded nõuaksid temalt uute uuringute tegemist selgroogsete loomadega;

millised teabele esitatavad nõuded nõuaksid temalt muude uute uuringute tegemist.

Kui ainet ei ole varem registreeritud, teavitab amet sellest potentsiaalset registreerijat.

Kui sama aine on varem registrisse kantud vähem kui kaksteist aastat tagasi, teatab amet potentsiaalsele registreerijale viivitama varasema(te) registreerija(te) nime(d) ja aadressi(d) ning edastab sõltuvalt olukorrast kas nende poolt juba esitatud varasemad asjakohased kokkuvõtted või uuringute aruannete kokkuvõtted.

Selgroogsete loomadega tehtud uuringuid ei korrata.

Amet teatab samal ajal eelmistele registreerijatele potentsiaalse registreerija nime ja aadressi. Olemasolevaid uuringuandmeid jagatakse potentsiaalse registreerijaga vastavalt artiklile 27.

Kui mitu potentsiaalset registreerijat on esitanud päringu sama aine kohta, teatab amet viivitamata kõigile potentsiaalsetele registreerijatele teiste potentsiaalsete registreerijate nimed ja aadressid.

Artikkel 27

Olemasolevate andmete jagamine registreeritud ainete puhul

Kui aine on eelnevalt registreeritud vähem kui kaksteist aastat tagasi, nagu on osutatud artikli 26 lõikes 3, siis potentsiaalne registreerija:

peab selgroogseid loomi hõlmava teabe korral taotlema ja

võib selgroogseid loomi mittehõlmava teabe korral taotleda

eelmis(t)elt registreerija(te)lt artikli 10 punkti a alapunktide vi ja vii kohast teavet, mida ta registreerimiseks vajab.

Kui on esitatud taotlus teabe saamiseks vastavalt lõikele 1, teevad lõikes 1 osutatud potentsiaalsed ja varasemad registreerijad kõik selleks, et jõuda kokkuleppele potentsiaalse(te) registreerija(te) poolt seoses artikli 10 punkti a alapunktidega vi ja vii taotletava teabe jagamise osas. Kõnealusele kokkuleppele jõudmise asemel võib juhtumi esitada vahekohtule ning vahekohtu korraldusega tuleb nõustuda.

Varasem registreerija ja potentsiaalne registreerija või potentsiaalsed registreerijad teevad kõik selleks, et teabe jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, läbipaistval ja diskrimineerimist vältival moel. Seda võib hõlbustada, järgides nimetatud põhimõtetele tuginevaid kulude jagamise suuniseid, mis on ameti poolt vastu võetud kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga g. Registreerijad peavad jagama ainult neid kulusid, mis on seotud teabega, mida neil tuleb esitada registreerimisnõuete täitmiseks.

Teabe jagamise osas kokkuleppele jõudes teeb varasem registreerija kokkulepitud teabe uuele registreerijale kättesaadavaks ning annab uuele registreerijale loa osutada varasema registreerija uuringute aruandele.

Kui nimetatud kokkuleppele ei jõuta, teavitab potentsiaalne registreerija (teavitavad potentsiaalsed registreerijad) sellest ametit ja varasemat registreerijat (varasemaid registreerijaid) kõige varem ühe kuu möödumisel päevast, mil potentsiaalne registreerija sai ametilt varasema(te) registreerija(te) nime(d) ja aadressi(d).

Ühe kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud teabe saamist annab amet potentsiaalsele registreerijale loa osutada registreerimistoimikus tema poolt taotletud teabele, kusjuures potentsiaalne registreerija peab ameti nõudel tõendama, et ta on varasema(te)le registreerija(te)le tasunud selle teabe eest osa kantud kuludest. Varasema(te)l registreerija(te)l on õigus nõuda potentsiaalselt registreerijalt tema poolt kantud kuludest proportsionaalse osa tasumist. Proportsionaalse osa arvutamist võivad hõlbustada ameti poolt kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga g vastu võetud juhised. Eeldusel, et ta teeb uuringute aruande potentsiaalsele registreerijale kättesaadavaks, on varasema(te)l registreerija(te)l õigus nõuda potentsiaalselt registreerijalt tema poolt kantud kuludest võrdse osa tasumist; see nõue on täitmisele pööratav siseriiklikes kohtutes.

Ameti poolt käesoleva artikli lõike 6 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

Varasema registreerija vastava taotluse korral pikendatakse uue registreerija artikli 21 lõikele 1 vastavat registreerimise ooteaega nelja kuu võrra.

3. PEATÜKK

Faasiaineid käsitlevad eeskirjad

Artikkel 28

Faasiainete eelregistreerimise kohustus

Selleks, et saada kasu artiklis 23 ette nähtud üleminekukorrast, esitab faasiaine, mille kogus on vähemalt üks tonn aastas ning mille hulka kuuluvad vaheained ilma piiranguteta, iga potentsiaalne registreerija ametile kogu alljärgneva teabe:

aine nimetus vastavalt VI lisa punktile 2, sealhulgas selle EINECSi-number ja CASi-number või nende puudumisel mis tahes muud tunnuskoodid;

oma nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi ja vajaduse korral teda artikli 4 kohaselt esindava isiku nimi ja aadress vastavalt VI lisa punktile 1;

registreerimise prognoositud tähtpäev ja aine kogused tonnides;

aine(te) nimetus(ed) vastavalt VI lisa punktile 2, sealhulgas nende EINECSi ja CASi numbrid või nende puudumisel mis tahes muud tunnuskoodid, mille kohta on olemas asjakohane teave XI lisa punktide 1.3 ja 1.5 kohaldamiseks.

Lõikes 1 osutatud teave esitatakse ajavahemikus, mis algab 1. juunil 2008 ja lõpeb 1. detsembril 2008.

Registreerijad, kes ei esita lõikes 1 nõutud teavet, ei saa tugineda artiklile 23.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2009 avaldab amet oma veebilehel lõike 1 punktides a ja d osutatud ainete loetelu. Loetelu sisaldab ainult ainete nimetusi, sealhulgas nende EINECSi numbreid ja CASi numbreid, kui need on kättesaadavad, ja muid tunnuskoode ning esimest prognoositud registreerimistähtaega.

Pärast loetelu avaldamist võib loetelusse mittekuuluva aine allkasutaja teatada ametile oma huvist selle aine vastu, lisades oma kontaktandmed ning oma praeguse tarnija andmed. Amet avaldab oma kodulehel aine nimetuse ning annab taotluse korral potentsiaalsele registreerijale allkasutaja kontaktandmed.

Potentsiaalsed registreerijad, kes toodavad või impordivad faasiainet esmakordselt vähemalt üks tonn aastas või kasutavad esmakordselt faasiainet toodete valmistamisel või impordivad esmakordselt toodet, mis sisaldab faasiainet, mis tuleb registreerida pärast 1. detsembrit 2008 võivad tugineda artiklile 23, eeldusel et nad esitavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teabe ametile kuue kuu jooksul alates aine esmakordsest tootmisest, importimisest või kasutamisest vähemalt üks tonn aastas ning mitte hiljem kui 12 kuud enne artiklis 23 sätestatud asjakohast tähtpäeva.

Faasiainete tootjad või importijad, kes toodavad või impordivad aineid vähem kui üks tonn aastas ning kes on kantud ameti poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 avaldatud loetellu, samuti nende ainete allkasutajad ja nende ainete kohta teavet valdavad kolmandad isikud võivad esitada ametile nimetatud ainete kohta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe või muu asjakohase teabe eesmärgiga võtta osa artiklis 29 osutatud foorumist ainet käsitleva teabe vahetamiseks.

Artikkel 29

Ainet käsitlev teabevahetusfoorum

Kõik potentsiaalsed registreerijad, allkasutajad ja kolmandad isikud, kes on vastavalt artiklile 28 esitanud ametile teavet sama faasiaine kohta või kelle teave on ameti valduses vastavalt artiklile 15, või registreerijad, kes on esitanud taotluse antud faasiaine registreerimiseks enne artikli 23 lõikes 3 sätestatud tähtpäeva, võtavad osa ainet käsitlevast teabevahetusfoorumist.

Iga ainet käsitleva teabevahetusfoorumi eesmärgiks on

hõlbustada registreerimise eesmärgil artikli 10 punkti a alapunktides vi ja vii nimetatud teabe vahetamist potentsiaalsete registreerijate vahel, vältides seega uuringute kordamist, ja

leppida kokku klassifitseerimises ja märgistamises, kui potentsiaalsete registreerijate vahel esineb erinevusi aine klassifikatsioonis ja märgistuses.

Ainet käsitleval teabevahetusfoorumil osalejad edastavad teistele osalejatele olemasolevaid uuringuandmeid, vastavad teiste osalejate esitatud teabenõuetele, määratlevad üheskoos edasiste uuringute vajaduse lõike 2 punktis a nimetatud eesmärkidel ja korraldavad nende uuringute läbiviimise. Kõik ainet käsitlevad teabevahetusfoorumid töötavad kuni 1. juunini 2018.

Artikkel 30

Katseandmete jagamine

Enne katsete läbiviimist, mis on vajalik teabele esitatavate nõuete täitmiseks registreerimisel, esitab ainet käsitleval teabevahetusfoorumil osaleja järelepärimise oma teabevahetusfoorumi raames selle kohta, kas asjakohane uuring on olemas. Kui ainet käsitleva teabevahetusfoorumi raames on kättesaadavad asjakohase, selgroogseid loomi hõlmava uuringu andmed, esitab foorumil osaleja taotluse uuringuandmete saamiseks. Kui ainet käsitleva teabevahetusfoorumi raames on kättesaadavad asjakohase, selgroogseid loomi mittehõlmava uuringu andmed, võib foorumil osaleja esitada taotluse uuringuandmete saamiseks.

Taotluse esitamisele järgneva kuu jooksul esitab uuringuandmete omanik uuringuandmeid taotlenud osaleja(te)le tõendi uuringute maksumuse kohta. Osaleja(d) ja omanik teevad kõik selleks, et teabe jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, läbipaistval ja diskrimineerimist vältival moel. Seda võib hõlbustada, järgides nimetatud põhimõtetele tuginevaid kulude jagamise mis tahes suuniseid, mis on ameti poolt vastu võetud kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga g. Kui nad vastavale kokkuleppele ei jõua, jagatakse kulud nende vahel võrdselt. Omanik annab loa viidata seoses registreerimisega uuringute aruandele kahe nädala jooksul alates makse laekumisest. Registreerijad peavad jagama ainult neid kulusid, mis on seotud teabega, mida neil tuleb esitada registreerimisnõuete täitmiseks.

Kui katseid käsitlevad asjakohased uuringuandmed ei ole teabevahetusfoorumi raames kättesaadavad, viib üks teabevahetusfoorumi osaleja teiste nimel tegutsedes foorumi raames läbi ainult ühe uuringu iga teabele esitatava nõude kohta. Liikmed teevad kõik selleks, et jõuda ameti seatud tähtpäevaks kokkuleppele selle osas, kes teiste osalejate nimel katse läbi viib ja esitab ametile kokkuvõtte või uuringute aruande kokkuvõtte. Kui kokkuleppele ei jõuta, täpsustab amet, milline registreerija või allkasutaja katse läbi viib. Kõik teabevahetusfoorumil osalejad, kes nõuavad uuringu läbiviimist, osalevad uuringu läbiviimise kulude katmises, kusjuures nende hüvitatav osa on vastavuses osalevate potentsiaalsete registreerijate arvuga. Nendel osalejatel, kes ise uuringut läbi ei vii, on õigus saada uuringute aruanne kahe nädala jooksul pärast uuringu läbi viinud osalejale makse tasumist.

Kui lõikes 1 osutatud ja selgroogsete loomadega tehtavaid katseid hõlmavate uuringuandmete omanik keeldub esitamast teis(t)ele osaleja(te)le uuringuandmeid või tõendit antud uuringute maksumuse kohta, ei ole tal võimalik registreerimist jätkata seni, kuni ta on edastanud vastava teabe teis(t)ele osaleja(te)le. Teine registreerija või teised registreerijad jätkavad registreerimist ilma asjakohaseid teabele esitatavaid nõudeid täitmata, põhjendades seda registreerimistoimikus. Uuringut korratakse, kui 12 kuu jooksul teis(t)e osaleja(te) registreerimiskuupäevast ei ole nimetatud teabe omanik seda teavet neile edastanud ning amet otsustab, et nad peaksid katset kordama. Kui mõni teine registreerija on siiski juba esitanud nimetatud teavet sisaldava registreerimistaotluse, annab amet teis(t)ele foorumil osaleja(te)le loa osutada nimetatud teabele oma registreerimistoimiku(te)s. Nimetatud teisel registreerijal on õigus nõuda teis(t)elt foorumil osaleja(te)lt kulude võrdset jagamist eeldusel, et ta teeb uuringute aruande teis(t)ele osaleja(te)le kättesaadavaks; see nõue on täitmisele pööratav siseriiklikes kohtutes.

Kui lõikes 1 osutatud ja selgroogsete loomadega tehtavaid katseid mittehõlmavate uuringuandmete omanik keeldub esitamast teis(t)ele osaleja(te)le uuringuandmeid või tõendit antud uuringute maksumuse kohta, jätkavad teabevahetusfoorumi teised osalejad registreerimistoiminguid, lähtudes sellest, et asjakohaseid uuringuandmeid teabevahetusfoorumi raames ei ole.

Ameti poolt käesoleva artikli lõike 2 või 3 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

Uuringuandmete omanikku, kes keeldub esitamast uuringuandmeid või tõendit uuringuteks tehtud kulutuste kohta vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 või 4, karistatakse vastavalt artiklile 126.

IV JAOTIS

TEAVE TARNEAHELAS

Artikkel 31

Ohutuskaartidele esitatavad nõuded

Aine või ►M3 segu ◄ tarnija esitab aine või ►M3 segu ◄ saajale II lisa kohaselt koostatud ohutuskaardi, kui

aine või segu vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele või

aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv vastavalt XIII lisas sätestatud kriteeriumidele või

aine on võetud artikli 59 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu muudel kui punktides a ja b osutatud põhjustel.

Iga tarneahelas tegutseja, kes on vastavalt artiklitele 14 või 37 kohustatud teostama aine kemikaaliohutuse hindamise, tagab, et ohutuskaardil sisalduv teave on vastavuses kõnealuses hinnangus sisalduva teabega. Kui ohutuskaart koostatakse ►M3 segu ◄ jaoks ning tarneahelas tegutseja on koostanud ►M3 segu ◄ kohta kemikaaliohutuse hinnangu, piisab sellest, kui ohutuskaardil sisalduv teave vastab ►M3 segu ◄ kohta koostatud kemikaaliohutuse aruandele, mitte iga ►M3 segu ◄ koostisesse kuuluva üksiku aine kohta koostatud kemikaaliohutuse aruandele.

Tarnija esitab saajale taotluse korral vastavalt II lisale koostatud ohutuskaardi, kui segu ei vasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 I ja II jaotise kohaselt ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele, kuid selle koostisesse kuulub:

mittegaasiliste segude puhul 1 massiprotsent või üle selle või gaasiliste segude puhul 0,2 mahuprotsenti või üle selle vähemalt üht ainet, mis kujutab ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, või

mittegaasiliste segude puhul vähemalt 0,1 massiprotsent vähemalt ühte ainet, mis on 2. kategooria kantserogeenne või 1A, 1B ja 2. kategooria reproduktiivtoksiline, 1. kategooria nahka sensibiliseeriv, 1. kategooria sissehingamisel sensibiliseeriv või mis mõjub imetamisele või imetamise kaudu või on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv või mis on kantud muudel kui punktis a osutatud põhjustel artikli 59 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu, või

aine, mille suhtes on ühenduses kehtestatud töökeskkonnas kokkupuute piirväärtused.

Ohutuskaarti ei ole vaja esitada juhul, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained või segud on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist.

Ohutuskaart esitatakse nende liikmesriikide ametlikes keeltes, kus aine või ►M3 segu ◄ turule viiakse, kui asjaomane (asjaomased) liikmesriik (liikmesriigid) ei sätesta teisiti.

Ohutuskaardile märgitakse kuupäev ning see sisaldab järgmisi lahtreid:

aine/ ►M3 segu ◄ ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine;

ohtude identifitseerimine;

koostis/teave koostisainete kohta;

esmaabimeetmed;

tulekustutusmeetmed;

meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda;

käitlemine ja hoidmine;

kokkupuute ohjamine/isikukaitse;

füüsikalised ja keemilised omadused;

10.

püsivus ja reaktsioonivõime;

11.

teave toksilisuse kohta;

12.

ökoloogiline teave;

13.

jäätmekäitlus;

14.

veonõuded;

15.

kohustuslik teave märgistusel;

16.

muu teave.

Iga tootmisahelas tegutseja, kellelt nõutakse kemikaaliohutuse aruande koostamist vastavalt artiklitele 14 või 37, lisab ohutuskaardi lisana kindlaksmääratud kasutusalasid hõlmavad asjakohased kokkupuutestsenaariumid (sealhulgas vajaduse korral kasutus- ja kokkupuutekategooriad), mis sisaldavad ka XI lisa punkti 3 kohaldamisest tulenevaid eritingimusi.

Iga allkasutaja võtab arvesse talle edastatud ohutuskaardil olevaid asjakohaseid kokkupuutestsenaariume ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma kindlaksmääratud kasutusalade jaoks ohutuskaardi koostamisel.

Iga levitaja edastab talle edastatud ohutuskaardil olevad asjakohased kokkupuutestsenaariumid ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma ohutuskaardi koostamisel nende kasutusalade jaoks, mille kohta on ta edastanud teavet vastavalt artikli 37 lõikele 2.

Ohutuskaart esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt tasuta hiljemalt aine või segu esmakordse tarnimise kuupäevaks.

Tarnijad ajakohastavad ohutuskaardi viivitamata järgmistel juhtudel:

niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave;

pärast autoriseeringut või selle andmisest keeldumist;

pärast piirangu kehtestamist.

Teabe uus, kuupäevaga varustatud variant, mis kannab märget „Läbi vaadatud: (kuupäev)”, esitatakse paberkandjal või elektroonsel kujul tasuta kõigile, kellele on ainet või ►M3 segu ◄ eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

10.

Kui ained on klassifitseeritud määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt alates selle jõustumisest kuni 1. detsembrini 2010, võib selle klassifikatsiooni lisada kemikaali ohutuskaardile koos klassifikatsiooniga direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt.

Alates 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 esitatakse ainete ohutuskaartidel klassifikatsioon nii direktiivi 67/548/EMÜ kui ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt.

Kui segud on klassifitseeritud määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt alates selle jõustumisest kuni 1. juunini 2015, võib selle klassifikatsiooni lisada kemikaali ohutuskaardile koos klassifikatsiooniga direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt. 1. juunini 2015, mil ained ja segud nii klassifitseeritakse kui märgistatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt, esitatakse see klassifikatsioon ohutuskaardil koos aine, segu ja selle koostisainete klassifikatsiooniga vastavalt direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohaselt.

Artikkel 32

Kohustus edastada teavet tarneahelas allapoole ainete või ►M3 segude ◄ koostisainete kohta, mille puhul ohutuskaarti ei nõuta

Kõik aine või ►M3 segu ◄ koostisaine aine tarnijad, kes ei pea esitama ohutuskaarti vastavalt artiklile 31, esitavad saajale järgmise teabe:

artikli 20 lõikes 3 osutatud registreerimisnumber või -numbrid, kui need on olemas, seoses iga ainega, mille kohta edastatakse teavet käesoleva lõike punktide b, c või d kohaselt;

kas selles tarneahelas kuulub aine autoriseerimisele ning üksikasjad VII jaotise alusel antud autoriseeringu või sellest keeldumise kohta;

VIII jaotise alusel kehtestatud piirangute üksikasjad;

muu kättesaadav ja asjakohane teave aine kohta, mis on vajalik asjakohaste riskijuhtimismeetmete määratlemiseks ja kohaldamiseks, sealhulgas XI lisa punkti 3 kohaldamisest tulenevad eritingimused.

Lõikes 1 osutatud teave edastatakse tasuta paberkandjal või elektrooniliselt hiljemalt aine või ►M3 segu ◄ koostisaine esimese tarne ajal, mis toimub pärast 1. juunit 2007.

Tarnijad ajakohastavad nimetatud teavet viivitamata järgmistel juhtudel:

niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave;

pärast autoriseeringut või sellest keeldumist;

pärast piirangu kehtestamist.

Lisaks esitatakse kaasajastatud teave paberkandjal või elektroonselt tasuta kõigile varasematele saajatele, kellele on ainet või ►M3 segu ◄ eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

Artikkel 33

Kohustus edastada teavet toodetes sisalduvate ainete kohta

Iga tarnija, kelle tarnitav toode sisaldab ainet, mis vastab artikli 57 kriteeriumidele ja on määratletud vastavalt artikli 59 lõikele 1, kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi, esitab toote saajale piisavalt tarnijale kättesaadavat teavet, et võimaldada toote ohutut kasutamist, sealhulgas minimaalselt kõnealuse aine nimetuse.

Tarbija taotlusel esitab iga tarnija, kelle tarnitav toode sisaldab ainet, mis vastab artikli 57 kriteeriumidele ja on määratletud vastavalt artikli 59 lõikele 1, kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi, tarbijale piisavalt tarnijale kättesaadavat teavet, et võimaldada toote ohutut kasutamist, sealhulgas minimaalselt kõnealuse aine nimetuse.

Asjakohane teave esitatakse tasuta 45 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

Artikkel 34

Kohustus edastada teavet ainete ja ►M3 segude ◄ kohta tarneahelas ülespoole

Kõik aine või ►M3 segu ◄ tarneahelas tegutsejad edastavad tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale kasutajale või levitajale järgmist teavet:

uut teavet ohtlike omaduste kohta, hoolimata asjaomastest kasutusaladest;

muud teavet, mis võib seada kahtluse alla talle esitatud ohutuskaardil määratletud riskijuhtimismeetmed; see edastatakse ainult kindlaksmääratud kasutusalade kohta.

Levitajad edastavad antud teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale või levitajale.

Artikkel 35

Töötajate juurdepääs teabele

Tööandja tagab töötajatele ja nende esindajatele juurdepääsu vastavalt artiklitele 31 ja 32 esitatud teabele, mis on seotud nende poolt töö käigus kasutatavate ainete või ►M3 segudega ◄ või ainete või ►M3 segudega ◄ , millega nad võivad töö käigus kokku puutuda.

Artikkel 36

Teabe säilitamise kohustus

Kõik tootjad, importijad, allkasutajad ja levitajad koguvad kokku kogu teabe, mida nad vajavad oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad selle kättesaadavuse vähemalt kümne aasta jooksul pärast aine või ►M3 segu ◄ viimast tootmist, importimist, tarnimist või kasutamist nende poolt. Ilma et see piiraks II ja VI jaotise kohaldamist, esitab iga tootja, importija, allkasutaja või levitaja viivitamata kõnealuse teabe või teeb selle kättesaadavaks taotluse korral selle liikmesriigi mis tahes pädevale asutusele, kus ta on asutatud, või ametile.

Juhul, kui registreerija, allkasutaja või levitaja lõpetab oma tegevuse või kui ta annab oma tegevuse osaliselt või täielikult üle kolmandale isikule, on registreerija, allkasutaja või levitaja ettevõtte likvideerimise eest vastutav isik või asjaomase aine või ►M3 segu ◄ turule viimist ülevõttev isik seotud lõikest 1 tuleneva kohustusega registreerija, allkasutaja või levitaja asemel.

V JAOTIS

ALLKASUTAJAD

Artikkel 37

Allkasutajate kemikaaliohutuse hinnangud ning kohustus määrata kindlaks riski vähendamise meetmed, neid kohaldada ja soovitada

Allkasutaja või levitaja võib esitada teavet, mis aitab kaasa registreerimise ettevalmistamisel.

Igal allkasutajal on õigus kirjalikult (paberkandjal või elektroonselt) teavitada teda aine või ►M3 segu ◄ koostisainega varustavat tootjat, importijat, allkasutajat või levitajat aine kasutusalast, või vähemalt kasutusala lühikirjeldusest, eesmärgiga muuta see kindlaksmääratud kasutusalaks. Kasutusala teatavaks tehes esitab ta piisavalt teavet, et ainet tarnival tootjal, importijal või allkasutajal oleks tema kasutusala jaoks võimalik koostada tootja, importija või allkasutaja kemikaaliohutuse hinnangus kokkupuutestsenaarium või kasutus- ja kokkupuutekategooria, kui see on asjakohane.

Levitajad edastavad sellise teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale või levitajale. Sellise teabe saanud allkasutajad võivad koostada kindlaksmääratud kasutusala jaoks kokkupuutestsenaariumi või edastada teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale.

Registreeritud ainete puhul täidab tootja, importija või allkasutaja artiklis 14 sätestatud kohustusi kas enne kui ta tarnib järgmisel korral ainet või ►M3 segu ◄ koostisainet käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitanud allkasutajale, tingimusel et taotlus esitati vähemalt üks kuu enne tarne toimumist, või ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Faasiainete puhul rahuldab tootja, importija või allkasutaja kõnealuse taotluse ning täidab artiklis 14 sätestatud kohustusi enne artiklis 23 nimetatud vastava tähtpäeva saabumist, tingimusel et allkasutaja esitab oma taotluse vähemalt 12 kuud enne kõnealust tähtpäeva.

Kui tootjal, importijal või allkasutajal ei ole pärast kasutusala hindamist vastavalt artiklile 14 võimalik lisada see kindlaksmääratud kasutusalade hulka inimeste tervise- või keskkonnakaitsest tulenevatel põhjustel, esitab ta ametile ja allkasutajale viivitamata kirjalikult sellise otsuse põhjenduse(d) ning ei tarni allkasutaja(te) le ainet ilma nimetatud põhjuseid artiklites 31 või 32 osutatud teabele lisamata. Tootja või importija lisab sellise VI lisa punktis 3.7 sisalduva kasutusala oma registreerimistaotluse ajakohastusse vastavalt artikli 22 lõike 1 punktile d.

Aine või ►M3 segu ◄ koostises esineva aine allkasutaja koostab kemikaaliohutuse aruande vastavalt XII lisale iga kasutusala jaoks, mis jääb välja talle ohutuskaardiga edastatud kokkupuutestsenaariumis või vajaduse korral kasutus- ja kokkupuutekategoorias kirjeldatud tingimustest, või mis tahes sellise kasutusala jaoks, mida tema tarnija ei soovita.

Allkasutaja ei pea koostama sellist kemikaaliohutuse aruannet järgmistel juhtudel:

ohutuskaardi esitamist koos aine või ►M3 seguga ◄ ei nõuta vastavalt artiklile 31;

tema tarnija ei ole kohustatud koostama kemikaaliohutuse aruannet vastavalt artiklile 14;

allkasutaja kasutab ainet või ►M3 segu ◄ kokku vähem kui üks tonn aastas;

allkasutaja rakendab või soovitab kokkupuutestsenaariumit, mis sisaldab vähemalt neid tingimusi, mida on kirjeldatud talle ohutuskaardiga edastatud kokkupuutestsenaariumis;

aine kontsentratsioon ►M3 segus ◄ on väiksem artikli 14 lõikes 2 sätestatud mis tahes määradest;

allkasutaja kasutab ainet toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks, eeldusel et inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvaid riske ohjatakse piisavalt kooskõlas töötajate ja keskkonna kaitset käsitlevate õigusaktidega.

Allkasutaja määratleb, kohaldab ja vajaduse korral soovitab asjakohaseid meetmeid niisuguste riskide piisavaks ohjamiseks, mis on määratletud

talle esitatud ohutuskaardil või ohutuskaartidel;

tema enda kemikaaliohutuse hinnangus;

riskijuhtimismeetmeid käsitlevas mis tahes teabes, mis esitatakse talle vastavalt artiklile 32.

Kui allkasutaja ei koosta kemikaaliohutuse aruannet vastavalt lõike 4 punktile c, võtab ta arvesse aine kasutusala(sid) ning määrab kindlaks ja kohaldab kõik asjakohased riskijuhtimismeetmed, mida on vaja inimeste tervist ja keskkonda mõjutavate riskide asjakohase ohjamise tagamiseks. Vajaduse korral kantakse see teave mis tahes tema poolt koostatavale ohutuskaardile.

Allkasutajad hoiavad oma kemikaaliohutuse aruanded kättesaadavatena ja ajakohastavad neid.

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 koostatud kemikaaliohutuse aruanne ei pea sisaldama artikli 14 lõikes 5 sätestatud lõppkasutustest inimeste tervisele tulenevate riskide arvestamist.

Artikkel 38

Allkasutajate kohustus teavet esitada

Enne tarneahelas ülevalpool oleva tegutseja poolt vastavalt artiklile 6 või 18 registreeritud aine teatud viisil kasutama hakkamist või kasutamise jätkamist esitab allkasutaja ametile käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud teabe järgmistel juhtudel:

allkasutaja peab koostama kemikaaliohutuse aruande vastavalt artikli 37 lõikele 4 või

allkasutaja tugineb artikli 37 lõike 4 punktides c või f toodud vabastusele.

Allkasutaja esitatav teave sisaldab järgmist:

tema isikut identifitseerivad andmed ja kontaktandmed vastavalt VI lisa punktile 1.1;

artikli 20 lõikes 3 osutatud registreerimisnumber või -numbrid, kui need on olemas;

ainet (aineid) identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

identifitseerivad andmed tootja(te) või importija(te) või muude tarnijate isikute kohta vastavalt VI lisa punktile 1.1;

kasutusala(de) lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5 ja kasutustingimuste lühikirjeldus;

ettepanek täiendavate katsete läbiviimiseks selgroogsete loomadega, kui allkasutaja peab seda kemikaaliohutuse hinnangu koostamise seisukohalt vajalikuks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja tugineb artikli 37 lõike 4 punktis c sätestatud erandile.

Allkasutaja ajakohastab nimetatud teavet viivitamata, kui lõike 1 kohaselt esitatud teave muutub.

Allkasutaja annab ametile teada, kui aine temapoolne klassifikatsioon erineb tarnija omast.

Käesoleva artikli lõigetele 1–4 vastava teabe esitamine ei ole nõutav niisuguse aine või ►M3 segu ◄ koostises esineva aine puhul, mida allkasutaja kasutab vähem kui 1 tonn aastas konkreetse kasutusala jaoks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja tugineb artikli 37 lõike 4 punktis c sätestatud erandile.

Artikkel 39

Allkasutaja kohustuste kohaldamine

Allkasutajad peavad järgima artikli 37 nõudeid hiljemalt kaksteist kuud pärast registreerimisnumbri saamist, mille tarnijad edastavad neile ohutuskaardil.

Allkasutajad peavad järgima artikli 38 nõudeid hiljemalt kuus kuud pärast registreerimisnumbri saamist, mille tarnijad edastavad neile ohutuskaardil.

VI JAOTIS

HINDAMINE

1. PEATÜKK

Toimiku hindamine

Artikkel 40

Katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekute läbivaatamine

Amet vaatab läbi kõik registreerimisdokumentides või allkasutaja aruandes esitatud katsetamisettepanekud, mis tehakse seoses vajadusega anda aine kohta IX ja X lisas kirjeldatud teavet. Eelisjärjekorras vaadatakse läbi selliste ainete registreerimisdokumendid, mis on püsivad, bioakumuleeruvad või toksilised või väga püsivad või väga bioakumuleeruvad, sensibiliseerivad ja/või kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ning mille kogused ületavad 100 tonni aastas ja mille kasutamine põhjustab laialdast ja hajutatud kokkupuudet, tingimusel et kõnealused ained vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas sätestatud mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele:

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

ohuklass 4.1;

ohuklass 5.1.

Teave selliste katsetamisettepanekute kohta, mis hõlmavad katseid selgroogsete loomadega, avaldatakse ameti veebilehel. Amet avaldab oma veebilehel aine nime, ohunäitaja (hazard end-point), mille jaoks ettepanek katseteks selgroogsete loomadega on tehtud, ja kuupäeva, milleks tuleb esitada mis tahes kolmandate isikute teave. Amet palub kolmandatel isikutel esitada 45 päeva jooksul alates avaldamiskuupäevast ameti määratud vormis teaduslikult usaldusväärset teavet ja uuringuid, mis käsitlevad katsetamisettepanekus käsitletud ainet ja ohunäitajat. Amet võtab lõike 3 kohast otsust tehes arvesse kogu esitatud teaduslikult usaldusväärse teabe ja kõik uuringud.

Amet valmistab lõikes 1 sätestatud läbivaatamise alusel ette ühe järgmistest otsustest ning see otsus võetakse vastu artiklites 50 ja 51 sätestatud korras:

otsus, milles nõutakse asjaomas(t)elt registreerija(te)lt või allkasutaja(te)lt kavandatava katse läbiviimist ning milles määratakse uuringu kokkuvõtte või uuringute aruande kokkuvõtte esitamise tähtpäev, kui seda nõutakse I lisas;

otsus, mis on kooskõlas punktiga a, kuid millega muudetakse katse läbiviimise tingimusi;

otsus, mis vastab punktile a, b või d, kuid millega nõutakse registreerija(te)lt või allkasutaja(te)lt ühe või mitme täiendava katse läbiviimist juhul, kui katsetamisettepanekud ei vasta IX, X ja XI lisa nõuetele;

otsus katse läbiviimist käsitleva ettepaneku tagasilükkamise kohta;

punktide a, b või c kohane otsus, kui sama aine mitu registreerijat või allkasutajat on esitanud ettepanekud sama katse läbiviimiseks, andes neile võimaluse jõuda kokkuleppele selle osas, kes katse nende kõigi nimel läbi viib, ja teavitada sellest ametit 90 päeva jooksul. Kui ametit ei teavitata sellisest kokkuleppest 90 päeva jooksul, määrab amet vastavalt vajadusele ühe registreerija või allkasutaja kõigi nimel katset läbi viima.

Registreerija või allkasutaja esitab ametile nõutava teabe kehtestatud tähtpäevaks.

Artikkel 41

Registreerimistaotluste vastavuse kontrollimine

Amet võib läbi vaadata kõik registreerimistaotlused, et kontrollida järgmist:

kas artikli 10 kohaselt esitatud tehnilis(t)es toimiku(te)s sisalduv teave vastab artiklite 10, 12 ja 13 ning III lisa ja VI-X lisa nõuetele;

kas tehnilis(t)es toimiku(te)s esitatud teabele esitatavate standardsete nõuete kohandused ja nendega seotud põhjendused on kooskõlas niisuguseid kohandusi reguleerivate eeskirjadega, mis on sätestatud VII-X lisas, ning XI lisas sätestatud üldeeskirjadega;

kas nõutav kemikaaliohutuse hinnang ja kemikaaliohutuse aruanne vastab I lisa nõuetele ja kas pakutavad riskijuhtimismeetmed on piisavad;

kas vastavalt artikli 11 lõikele 3 või artikli 19 lõikele 2 esitatud selgitus(ed) on objektiivsed.

Liikmesriikide pädevatele asutustele tehakse kättesaadavaks selliste toimikute loetelu, mille vastavust kontrollib amet.

12 kuu jooksul pärast vastavuskontrolli alustamist võib amet lõike 1 kohaselt tehtud läbivaatamise alusel koostada otsuse eelnõu, mis nõuab registreerija(te)lt sellise teabe esitamist, mis on vajalik registreerimisdokumentide vastavusse viimiseks teabele esitatavate asjakohaste nõuetega; otsuse eelnõus sätestatakse ka piisavad tähtajad täiendava teabe esitamiseks. Selline otsus võetakse vastu artiklites 50 ja 51 sätestatud korras.

Registreerija esitab ametile nõutava teabe määratud tähtpäevaks.

►M57 Kontrollimaks, et registreerimistoimikud on käesoleva määrusega vastavuses, valib amet toimikute vastavuse kontrollimiseks 31. detsembrini 2023 välja nendest toimikutest teatud protsendi, mis moodustab vähemalt 20 % kõigist ametile saadetud vähemalt 100 tonni suuruste aastaste koguste vahemikku kuuluvatest registreerimistoimikutest.

Kuni 31. detsembrini 2027 valib amet välja ka vähemalt 20 % kõigist ametile saadetud alla 100 tonni suuruste aastaste koguste vahemikku kuuluvatest registreerimistoimikutest.

Amet kontrollib eelisjärjekorras, kuid mitte ainult, toimikuid, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest: ◄

toimik sisaldab artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi ja/või vii osutatud teavet, mis esitatakse eraldi vastavalt artikli 11 lõikele 3, või

toimik on koostatud aine kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt üks tonn aastas ja mis ei vasta VII lisa nõuetele, mida kohaldatakse vastavalt artikli 12 lõike 1 punkti a või b alusel, või

toimik on koostatud aine kohta, mis kuulub artikli 44 lõikes 2 osutatud ühenduse ainete hindamisplaani.

Iga kolmas isik võib ametile edastada elektroonselt teavet artikli 28 lõikes 4 osutatud loetelus sisalduvate ainete kohta. Toimikute kontrollimisel ja valimisel kaalub amet nimetatud teavet koos artikli 124 kohaselt esitatud teabega.

Komisjon võib pärast ametiga konsulteerimist otsustada kehtestada toimikute väljavalimiseks teistsuguse protsendimäära ning muuta lõikes 5 sisalduvaid kriteeriume või lisada uusi kriteeriume artikli 133 lõikes 4 osutatud korras.

Artikkel 42

Esitatud teabe kontrollimine ja toimiku hindamise järelmeetmed

Amet vaatab läbi artikli 40 või 41 alusel tehtud otsuse tulemusena esitatud teabe ja koostab vajaduse korral asjakohase otsuse vastavalt nendele artiklitele.

Pärast toimiku hindamise lõpetamist teavitab amet komisjoni ja liikmesriikide pädevaid asutusi hindamisel saadud teabest ja tehtud järeldustest. Pädevad asutused kasutavad nimetatud hindamisel saadud teavet artikli 45 lõike 5, artikli 59 lõike 3 ja artikli 69 lõike 4 kohaldamisel. Amet kasutab hindamisel saadud teavet artikli 44 kohaldamisel.

Artikkel 43

Katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekute läbivaatamise kord ja tähtajad

Mittefaasiainete puhul koostab amet otsuse eelnõu vastavalt artikli 40 lõikele 3 180 päeva jooksul alates katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekut sisaldava registreerimistaotluse või allkasutaja aruande saamist.

Faasiainete puhul koostab amet otsuste eelnõud vastavalt artikli 40 lõikele 3

hiljemalt 1. detsembriks 2012 kõikide registreerimistaotluste puhul, mis laekusid hiljemalt 1. detsembriks 2010 ning mis sisaldavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks IX ja X lisas teabele esitatavate nõuete täitmiseks;

hiljemalt 1. juuniks 2016 kõikide registreerimistaotluste puhul, mis laekusid hiljemalt 1. juuniks 2013 ning mis sisaldavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks ainult IX lisas teabele esitatavate nõuete täitmiseks;

hiljemalt 1. juuniks 2022 kõikide registreerimistaotluste puhul, mis laekusid hiljemalt 1. juuniks 2018 ning mis sisaldavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks.

Artikli 40 kohaselt hinnatavate registreerimistoimikute loetelu tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks.

2. PEATÜKK

Aine hindamine

Artikkel 44

Aine hindamise kriteeriumid

Ühtlustatud lähenemise tagamiseks töötab amet koostöös liikmesriikidega välja kriteeriumid ainete tähtsuse järjekorda seadmiseks, pidades silmas edasist hindamist. Tähtsuse järjekorda seadmine toimub riskipõhise lähenemise alusel. Kriteeriumide puhul võetakse arvesse järgmist:

ohte käsitlev teave, näiteks kas aine sarnaneb struktuurilt teadaolevate probleemsete ainetega või ainetega, mis on püsivad ja potentsiaalselt bioakumuleeruvad, mis viitab sellele, et ainel või ühel või enamal selle teisendil on probleemseid omadusi või antud aine või selle teisend on püsiv ja potentsiaalselt bioakumuleeruv;

kokkupuudet käsitlev teave;

kogus tonnides, sealhulgas mitme registreerija poolt esitatud kogused registreerimisdokumentides summaarselt.

Amet kasutab lõikes 1 toodud kriteeriume ühenduse hindamisplaani kavandi koostamiseks, mis hõlmab kolme aastat ja milles täpsustatakse ained, mida igal aastal hinnatakse. Ained lisatakse hindamisplaani, kui on alust arvata (kas ameti poolt läbi viidud toimiku hindamise alusel või tuginedes muule asjakohasele allikale, sealhulgas registreerimistoimikus sisalduvale teabele), et nimetatud aine kujutab endast riski inimeste tervisele või keskkonnale. Amet esitab hindamisplaani esialgse kavandi liikmesriikidele hiljemalt 1. detsembriks 2011. Amet esitab hindamisplaani iga-aastase ajakohastamise kavandi liikmesriikidele iga aasta 28. veebruariks.

Amet võtab lõpliku ühenduse hindamisplaani vastu artikli 76 lõike 1 punktis e sätestatud liikmesriikide komitee (edaspidi „liikmesriikide komitee”) arvamuse alusel ja avaldab plaani oma veebilehel, nimetades ära liikmesriigi, kes hakkab hindama plaanis loetletud aineid vastavalt artiklile 45.

Artikkel 45

Pädev asutus

Amet vastutab ainete hindamise protsessi koordineerimise eest ja tagab ühenduse hindamisplaani kuuluvate ainete hindamise. Selles tegevuses toetub amet liikmesriikide pädevate asutuste tegevusele. Aine hindamist läbi viies võivad pädevad asutused määrata muu asutuse, kes tegutseb nende nimel.

Liikmesriik võib ühenduse hindamisplaani kavandist valida aine(d)m, eesmärgiga saada pädevaks asutuseks artiklite 46, 47 ja 48 kohaldamiseks. Amet tagab ühenduse hindamisplaani kavandisse kuuluva sellise aine hindamise, mida ei valinud ükski liikmesriik.

Kui kaks või enam liikmesriiki on väljendanud huvi ühe ja sama aine hindamise vastu ning nad ei suuda kokku leppida selles, kes neist peaks saama pädevaks asutuseks, määratakse artiklite 46, 47 ja 48 kohaldamiseks pädev asutus kindlaks vastavalt järgmisele korrale.

Amet suunab küsimuse liikmesriikide komiteele, et leppida kokku, milline asutus määratakse pädevaks asutuseks, võttes arvesse tootja(te) või importija(te) asukohaliikmesriiki, liikmesriigi osa ühenduse sisemajanduse kogutoodangust, liikmesriigi poolt juba hinnatavate ainete arvu ja olemasolevaid eksperditeadmisi.

Kui liikmesriikide komitee jõuab 60 päeva jooksul alates küsimuse suunamisest ühehäälsele kokkuleppele, võtavad asjaomased liikmesriigid ained hindamiseks vastu.

Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, esitab amet vastakad arvamused komisjonile, kes otsustab artikli 133 lõikes 3 osutatud korras, millisest asutusest saab pädev asutus, ning asjaomased liikmesriigid võtavad ained hindamiseks vastu.

Vastavalt lõigetele 2 ja 3 kindlaks määratud pädev asutus hindab talle määratud aineid vastavalt käesolevale peatükile.

Liikmesriik võib ametit igal ajal teavitada ühenduse hindamisplaani mittelülitatud ainest, kui tema käsutuses on teavet, mis viitab, et aine on hindamisel prioriteetne. Amet teeb otsuse sellise aine ühenduse hindamisplaani lisamise kohta liikmesriikide komitee arvamuse alusel. Kui aine lisatakse ühenduse hindamisplaani, hakkab ainet hindama ettepaneku teinud liikmesriik või mõni muu liikmesriik, kes sellega nõustub.

Artikkel 46

Nõuded täiendava teabe esitamiseks ja esitatud teabe kontrollimine

Kui pädev asutus leiab, et on vaja täiendavat teavet, sealhulgas vajaduse korral teavet, mida ei nõuta VII–X lisas, koostab pädev asutus otsuse eelnõu, tuues välja registreerija(te)lt täiendava teabe nõudmise põhjused ja kehtestades selle esitamise tähtpäeva. Otsuse eelnõu koostatakse 12 kuu jooksul alates ühenduse hindamisplaani avaldamisest sellel aastal hindamisele kuuluvate ainete kohta ameti veebilehel. Otsus võetakse vastu artiklites 50 ja 52 sätestatud korras.

Registreerija esitab ametile nõutava teabe määratud tähtpäevaks.

Pädev asutus vaatab esitatud teabe läbi ja koostab 12 kuu jooksul alates teabe esitamisest vajadusel asjakohased otsused vastavalt käesolevale artiklile.

Pädev asutus viib hindamistegevuse lõpule 12 kuu jooksul alates aine hindamise algusest või 12 kuu jooksul alates teabe esitamisest vastavalt lõikele 2 ja teatab sellest ametile. Kui nimetatud tähtpäev möödub, loetakse hindamine lõpetatuks.

Artikkel 47

Sidusus muude tegevustega

Aine hindamine põhineb konkreetse aine kohta esitatud kogu asjakohasel teabel ja kõigil käesoleva jaotise kohastel varasematel hindamistel. Kui teave aine olemuslike omaduste kohta on saadud samalaadse struktuuriga aine(te)le viidates, võib hindamine hõlmata ka nimetatud samalaadseid aineid. Juhul kui varem on hindamise kohta tehtud otsus kooskõlas artikliga 51 või artikliga 52, võib artikli 46 kohaselt täiendavat teavet nõudvaid otsuse eelnõusid põhjendada ainult asjaolude muutumise või omandatud uute teadmistega.

Ühtlustatud lähenemise tagamiseks täiendava teabe taotlemisel kontrollib amet artikli 46 alusel koostatud otsuste eelnõusid ning töötab välja kriteeriumid ja prioriteedid. Kui see on asjakohane, võetakse rakendusmeetmed vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 48

Aine hindamise järelmeetmed

Pärast aine hindamise lõpuleviimist kaalub pädev asutus, kuidas kasutada hindamisel saadud teavet artikli 59 lõike 3, artikli 69 lõike 4 ja artikli 115 lõike 1 kohaldamisel. Pädev asutus teavitab ametit oma järeldustest selle kohta, kas ja kuidas saadud teavet kasutada. Amet teavitab omakorda komisjoni, registreerijat ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

3. PEATÜKK

Vaheainete hindamine

Artikkel 49

Täiendav teave kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete kohta

Kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete puhul, mida kasutatakse rangelt ohjatud tingimustes, ei kohaldata ei toimiku ega aine hindamist. Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil tegevuskoht asub, leiab siiski, et kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine kasutamisest tuleneb risk inimeste tervisele ja keskkonnale, mis on võrdväärne artikli 57 tingimustele vastavate ainete kasutamisest tuleneva riskiga, ja et nimetatud risk ei ole nõuetekohaselt ohjatud, võib ta

nõuda registreerijalt tuvastatud riskiga otseselt seotud täiendava teabe esitamist. Niisuguse nõudega kaasneb kirjalik põhjendus;

vaadata üle esitatud teabe ja soovitada vajaduse korral asjakohaseid riski vähendamise meetmeid, et vähendada kõnealuse tegevuskohaga seotud tuvastatud riske.

Esimeses lõigus sätestatud menetlust võib rakendada ainult selles nimetatud pädev asutus. Pädev asutus teatab ametile sellise hindamise tulemused ja amet teavitab seejärel liikmesriikide pädevaid asutusi ja teeb tulemused neile kättesaadavaks.

4. PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 50

Registreerijate ja allkasutajate õigused

Amet teeb artiklite 40, 41 või 46 alusel koostatud otsuse eelnõu asjaomas(t)ele registreerija(te)le või allkasutaja(te)le teatavaks, teavitades neid nende õigusest esitada omapoolseid märkusi 30 päeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest. Kui asjaomane registreerija või allkasutaja või asjaomased registreerijad või allkasutajad soovivad märkusi esitada, esitavad nad need ametile. Amet omakorda teatab pädevale asutusele viivitamata märkuste esitamisest. Pädev asutus (artikli 46 kohaselt tehtud otsuste puhul) ja amet (artiklite 40 ja 41 kohaselt tehtud otsuste puhul) võtab arvesse kõiki esitatud märkusi ja võib otsuse eelnõu vastavalt muuta.

Kui registreerija on lõpetanud aine tootmise või importimise või toote valmistamise või importimise või allkasutaja on lõpetanud kasutamise, teatab ta sellest ametile, mille tulemusena kantakse vajaduse korral tema registreerimisandmetesse registreeritud koguseks null ja nimetatud ainega seoses ei saa taotleda mingit täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui registreerija teatab aine tootmise või impordi või toote valmistamise või impordi taasalustamisest või allkasutaja teatab kasutamise taasalustamisest. Amet teatab sellest registreerija või allkasutaja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

Registreerija võib lõpetada aine tootmise või importimise või toote valmistamise või importimise ja allkasutaja võib lõpetada kasutamise pärast otsuse eelnõu kättesaamist. Sellisel juhul teavitab registreerija või allkasutaja ameti tegevuse lõpetamisest, mille tulemusena muutub tema registreerimine või aruanne kehtetuks ja vastava aine kohta ei saa nõuda täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui ta esitab uue registreerimistaotluse või aruande. Amet teatab sellest registreerija või allkasutaja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

Olenemata lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib vastavalt artiklile 46 nõuda täiendavat teavet ühel või mõlemal alljärgneval juhul:

kui pädev asutus koostab toimiku vastavalt XV lisale, milles järeldab, et täiendava teabe nõudmist õigustab võimalik pikaajaline risk inimeste tervisele või keskkonnale;

kui seda riski suurendab märkimisväärselt kokkupuude registreerija(te) toodetud või imporditud ainega või registreerija(te) valmistatud või imporditud toote koostises esineva ainega või allkasutaja(te) kasutatava ainega.

Artiklites 69 kuni 73 kirjeldatud korda kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 51

Otsuste vastuvõtmine toimiku hindamisel

Amet teeb artiklile 40 või 41 vastava otsuse eelnõu liikmesriikide pädevatele asutustele teatavaks koos registreerija märkustega.

30 päeva jooksul alates otsuse edastamisest võivad liikmesriigid esitada ametile ettepanekuid otsuse eelnõu muutmiseks.

Kui ametile muudatusettepanekuid ei esitata, võtab amet otsuse vastu lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud kujul.

Kui ametile esitatakse muudatusettepanekuid, võib amet otsuse eelnõud muuta. Amet suunab otsuse eelnõu koos esitatud muudatusettepanekutega liikmesriikide komiteele 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud 30 päeva möödumisest.

Amet edastab viivitamata iga muudatusettepaneku asjaomastele registreerijatele ja allkasutajatele ja annab neile märkuste esitamiseks aega 30 päeva. Liikmesriikide komitee võtab saadud märkusi arvesse.

Kui liikmesriikide komitee jõuab 60 päeva jooksul alates suunamisest otsuse eelnõu suhtes ühehäälsele kokkuleppele, võtab amet otsuse vastavalt vastu.

Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon otsuse eelnõu, mis võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

Käesoleva artikli lõigete 3 ja 6 kohased ameti otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

Artikkel 52

Otsuste vastuvõtmine aine hindamisel

Pädev asutus edastab vastavalt artiklile 46 oma otsuse eelnõu ametile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele koos registreerija või allkasutaja märkustega.

Artikli 51 lõikeid 2 kuni 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 53

Katsetega seotud kulutuste jagamine registreerijate ja/või allkasutajate vahelise kokkuleppe puudumisel

Kui registreerijatel või allkasutajatel tuleb käesoleva jaotise kohaselt tehtud otsuse tulemusena viia läbi katse, teevad nimetatud registreerijad või allkasutajad kõik selleks, et jõuda kokkuleppele, kes katse teiste registreerijate või allkasutajate nimel läbi viib, ning teatavad sellest ametile 90 päeva jooksul. Kui ametit ei teavitata sellisest kokkuleppest 90 päeva jooksul, määrab amet ühe registreerija või allkasutaja kõigi nimel katset läbi viima.

Kui registreerija või allkasutaja viib katse läbi teiste nimel, jagatakse uuringu läbiviimise kulud kõigi vahel võrdselt.

Lõikes 1 osutatud juhul esitab katset läbi viiv registreerija või allkasutaja kõikidele asjaosalisele uuringute täieliku aruande koopia.

Katset tegeval ja uuringuandmeid esitaval isikul on õigus esitada teiste asjaosaliste vastu asjakohane nõue. Igal asjaomasel isikul on õigus nõuda, et teisel isikul keelatakse aine tootmine, importimine või turule viimine, kui nimetatud teine isik kas ei tasu oma osa kuludest või ei esita sellele summale tagatist või ei anna üle tehtud uuringuid käsitleva täieliku aruande koopiat. Kõik nõuded on täitmisele pööratavad riiklikes kohtutes. Iga isik võib esitada oma hüvitisnõude vahekohtule ja nõustuda vahekohtu korraldusega.

Artikkel 54

Hindamist käsitleva teabe avaldamine

Iga aasta 28. veebruariks avaldab amet oma veebilehel aruande eelneva kalendriaasta jooksul tehtud edusammudest seoses hindamiskohustuse täitmisega. Nimetatud aruanne sisaldab eelkõige soovitusi potentsiaalsetele registreerijatele tulevaste registreerimisdokumentide kvaliteedi parandamiseks.

VII JAOTIS

AUTORISEERIMINE

1. PEATÜKK

Autoriseeringu nõue

Artikkel 55

Autoriseeringu eesmärk ja asendamise kaalutlused

Käesoleva jaotise eesmärk on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad. Selleks peavad kõik autoriseeringut taotlevad tootjad, importijad ja allkasutajad analüüsima alternatiivide kättesaadavust ja kaaluma nendega kaasnevaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

Artikkel 56

Üldsätted

Tootja, importija või allkasutaja ei vii ainet kasutamiseks turule ega kasuta seda ise, kui see aine on kantud XIV lisasse, välja arvatud järgmistel juhtudel:

aine või ►M3 segu ◄ või toote koostises esineva aine selline kasutusala, milleks ainet turule viiakse või milleks ta ise ainet kasutab, on autoriseeritud vastavalt artiklitele 60–64, või

aine või ►M3 segu ◄ või toote koostises esineva aine selline kasutusala, milleks ainet turule viiakse või milleks ta ise ainet kasutab, on vabastatud XIV lisas esitatud autoriseerimisnõudest vastavalt artikli 58 lõikele 2, või

artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäev ei ole saabunud või

artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäev on saabunud ja kuigi taotlus esitati 18 kuud enne seda kuupäeva, pole otsust autoriseerimise kohta veel vastu võetud, või

aine on turule viidud ja vastav autoriseering on antud vahetult järgmisele allkasutajale.

Allkasutaja võib kasutada lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavat ainet eeldusel, et kasutusala vastab temast tarneahelas ülevalpool olevale tegutsejale samaks kasutusalaks antud autoriseeringu tingimustele.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ainete kasutamisel teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses. XIV lisas määratakse kindlaks, kas lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse seoses toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevusega, ja samuti sätestatakse kohustusest vabastamisel kehtivad maksimumkogused.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ainete järgmiste kasutusalade suhtes:

kasutamine taimekaitsevahendites, mis kuuluvad direktiivi 91/414/EMÜ reguleerimisalasse;

kasutamine biotsiidides, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ reguleerimisalasse;

kasutamine mootorikütusena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ( 22 );

kasutamine kütusena mineraalõlitoodete teisaldatavates või statsionaarsetes põletusseadmetes ja kütusena suletud süsteemides.

Ainete puhul, mille puhul tuleb autoriseeringut taotleda vaid seetõttu, et nad vastavad artikli 57 punktide a, b või c kriteeriumidele või seetõttu, et nad on vastavalt artikli 57 punktile f tunnistatud ohtlikeks inimeste tervisele, ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 järgmiste kasutusalade suhtes:

kasutamine direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvates kosmeetikatoodetes;

kasutamine määruse (EÜ) nr 1935/2004 reguleerimisalasse kuuluvates toiduga kokku puutuvates materjalides.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ►M3 segude ◄ koostises esinevate järgmiste ainete kasutamise suhtes:

artikli 57 punktides d, e ja f osutatud ained, mille kontsentratsiooni piirväärtus on alla 0,1 massiprotsendi;

kõik teised ained, mis jäävad allapoole määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 11 lõikes 3 määratletud piirväärtust, mis tingib segu ohtlikuks klassifitseerimise.

Artikkel 57

XIV lisasse kantavad ained

Järgmised ained võib kanda XIV lisasse artiklis 58 sätestatud korras:

ained, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punkti 3.6 kriteeriumidele, klassifitseeritakse 1A või 1B kategooria kantserogeensuse ohuklassi kuuluvateks aineteks;

ained, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punkti 3.5 kriteeriumidele, klassifitseeritakse 1A või 1B kategooria sugurakke ohustava mutageensuse ohuklassi kuuluvateks aineteks;

ained, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punkti 3.7 kriteeriumidele, klassifitseeritakse 1A või 1B kategooria (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule) reproduktiivtoksilisuse ohuklassi kuuluvateks aineteks;

ained, mis vastavalt käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumidele on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised;

ained, mis vastavalt käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumidele on väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;

ained, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused või millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised omadused või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused ning mis ei vasta punktide d või e kriteeriumidele, mille kohta on olemas teaduslikud andmed, et nad võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui punktides a–e loetletud ainete poolt avaldatav mõju, ning mis määratakse kindlaks üksikjuhtumipõhiselt artiklis 59 sätestatud korras.

Artikkel 58

Ainete kandmine XIV lisasse

Kui võetakse vastu otsus kanda XIV lisasse artiklis 57 nimetatud ained, tehakse nimetatud otsus artikli 133 lõikes 4 sätestatud korras. Otsus sisaldab iga aine kohta järgmist:

ainet identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 2;

artiklis 57 osutatud aine olemuslik(ud) omadus(ed);

üleminekukord:

kuupäev(ad), alates millest on aine turuleviimine ja kasutamine keelatud, välja arvatud juhul, kui selleks on antud autoriseering (edaspidi „sulgemiskuupäev”), mille puhul tuleks arvestada vastava kasutusala jaoks kindlaks määratud tootmistsüklit, kui see on asjakohane;

ii)

kuupäev või kuupäevad vähemalt 18 kuud enne sulgemiskuupäeva(sid), mis ajaks peavad taotlused olema laekunud, kui taotleja soovib jätkata aine kasutamist või viia aine turule teatavateks kasutusaladeks pärast sulgemiskuupäeva(sid); selline kasutamise jätkumine on lubatud pärast sulgemiskuupäeva, kuni võetakse vastu otsus autoriseeringu andmise kohta;

läbivaatamise tähtaeg teatavate kasutusalade puhul, kui see on asjakohane;

kasutusalad või kasutuskategooriad, mis on vabastatud autoriseerimise nõudest, kui selline nõue on olemas, ja sellise vabastuse tingimused, kui need on olemas.

Kasutusalad või kasutuskategooriad võib vabastada autoriseerimise nõudest eeldusel, et risk on nõuetekohaselt ohjatud ühenduse olemasolevate konkreetsete õigusaktide alusel, millega kehtestatakse aine kasutamisele miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega. Selliste vabastuste kehtestamisel tuleb eelkõige arvesse võtta aine olemusega seotud tervise- ja keskkonnariski proportsionaalsust, näiteks juhul, kui risk oleneb aine füüsikalisest olekust.

Enne otsust ainete kandmise kohta XIV lisasse soovitab amet liikmesriikide komitee arvamust arvesse võttes lisasse kandmiseks prioriteetseid aineid, tuues iga aine kohta ära lõikes 1 sätestatud andmed. Prioriteetseks peetakse tavaliselt aineid,

millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused; või

mida kasutatakse laialdaselt; või

mida on suurtes kogustes.

XIV lisasse kantavate ainete arvu ja lõike 1 alusel kindlaks määratud kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse ameti suutlikkust käsitleda taotlusi ettenähtud aja jooksul. Amet esitab oma esimese soovituse XIV lisasse kantavate prioriteetsete ainete kohta hiljemalt 1. juuniks 2009. Amet esitab vähemalt igal teisel aastal edasised soovitused täiendavate ainete kandmiseks XIV lisasse.

Enne kui amet saadab oma soovituse komisjonile, teeb ta selle avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, näidates selgelt ära avaldamiskuupäeva, võttes arvesse teabele juurdepääsu käsitlevaid artikleid 118 ja 119. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi kolme kuu jooksul alates avaldamiskuupäevast, eelkõige seoses kasutusaladega, mis tuleks vabastada autoriseerimise nõudest.

Amet ajakohastab oma soovituse, võttes arvesse saadud märkusi.

Kui lõikes 6 ei sätestata teisiti, ei kohaldata pärast aine kandmist XIV lisasse selle aine suhtes VIII jaotises sätestatud menetluse alusel uusi piiranguid, mis hõlmavad aine, ►M3 segu ◄ või toote koostises esineva aine XIV lisas kirjeldatud olemuslikest omadustest tulenevaid ja aine kasutamisega seotud riske inimeste tervisele või keskkonnale.

XIV lisas loetletud aine suhtes võib VIII jaotises sätestatud menetluse alusel kehtestada uusi piiranguid, mis hõlmavad too(de)te koostises esinevast ainest tulenevaid riske inimeste tervisele või keskkonnale.

XIV lisasse ei kanta aineid või sealt võetakse välja ained, mille igasugune kasutamine on VIII jaotise või muude ühenduse õigusaktide alusel keelatud.

Ained, mis uue teabe põhjal ei vasta enam artikli 57 kriteeriumidele, arvatakse XIV lisast välja artikli 133 lõikes 4 osutatud korras.

Artikkel 59

Artiklis 57 osutatud ainete määratlemine

Käesoleva artikli lõigetes 2–10 sätestatud korda kohaldatakse artiklis 57 osutatud kriteeriumidele vastavate ainete määratlemiseks ja loetelu koostamiseks kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse XIV lisasse. Amet osutab, millised selles loetelus olevad ained kuuluvad tema artikli 83 lõike 3 punkti e kohasesse tööprogrammi.

Komisjon võib paluda ametil koostada vastavalt XV lisa asjakohastele sätetele toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele. ►M3 Toimikus võib vajaduse korral piirduda osutamisega määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa sissekandele. ◄ Amet teeb kõnealuse toimiku liikmesriikidele kättesaadavaks.

Mis tahes liikmesriik võib koostada vastavalt XV lisale toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ning edastada selle ametile. ►M3 Toimikus võib vajaduse korral piirduda osutamisega määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa sissekandele. ◄ Toimikus võib vajaduse korral piirduda osutamisega direktiivi 67/548/EMÜ I lisa sissekandele. Amet teeb nimetatud toimiku teistele liikmesriikidele kättesaadavaks 30 päeva jooksul alates selle saamisest.

Amet avaldab oma veebilehel teate, et aine kohta on koostatud XV lisa kohane toimik. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid esitama ametile kindlaks tähtpäevaks kommentaare.

60 päeva jooksul alates toimiku edastamisest võivad teised liikmesriigid või amet ise esitada ametile kommentaare aine määratlemise kohta toimikus vastavalt artiklis 57 esitatud kriteeriumidele.

Kui amet märkuseid ei saa ega tee, lisab ta nimetatud aine lõikes 1 osutatud loetellu. Amet võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 58 lõike 3 kohaselt.

Märkuste tegemise või saamise korral suunab amet toimiku liikmesriikide komiteele 15 päeva jooksul alates lõikes 5 osutatud 60-päevase perioodi lõppemisest.

Kui liikmesriikide komitee jõuab 30 päeva jooksul alates toimiku suunamisest aine määratlemise suhtes ühehäälsele kokkuleppele, lisab amet aine lõikes 1 osutatud loetellu. Amet võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 58 lõike 3 kohaselt.

Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon aine määratlemist käsitleva ettepaneku eelnõu kolme kuu jooksul alates liikmesriikide komitee arvamuse saamisest. Lõplik otsus aine määratlemise kohta võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

10.

Amet avaldab lõikes 1 osutatud loetelu oma veebilehel ja ajakohastab seda viivitamata pärast seda, kui on tehtud otsus aine loetellu kandmise kohta.

2. PEATÜKK

Autoriseeringu andmine

Artikkel 60

Autoriseeringu andmine

Komisjon vastutab autoriseerimist käsitlevate otsuste tegemise eest kooskõlas käesoleva jaotisega.

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, antakse autoriseering siis, kui aine kasutamisel selle XIV lisas kirjeldatud olemuslikest omadustest tulenev risk inimeste tervisele või keskkonnale on piisavalt ohjatud vastavalt I lisa punktile 6.4 ja dokumenteeritud taotleja kemikaaliohutuse aruandes, võttes arvesse artikli 64 lõike 4 punktis a viidatud riskianalüüsi komitee arvamust. Autoriseeringu andmisel ja kõikidel selles sätestatud tingimustel arvestab komisjon kõigi otsuse tegemise ajal teada olevate heidete, emissioonide ja kadudega, sealhulgas difuussetest või dispergeerivatest kasutustest tulenevate riskidega.

Komisjon ei arvesta riske inimeste tervisele, mis tulenevad aine kasutamisest meditsiiniseadmes, mida reguleeritakse nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) ( 23 ), nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) ( 24 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta ( 25 ).

Lõiget 2 ei kohaldata

artikli 57 punktide a, b, c või f kriteeriumidele vastavate ainete suhtes, mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks piirväärtusi vastavalt I lisa punktile 6.4;

artikli 57 punktide d või e kriteeriumidele vastavate ainete suhtes;

artikli 57 punktis f kirjeldatud ainete suhtes, millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised omadused või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused.

Kui autoriseeringut ei saa anda lõike 2 alusel või lõikes 3 nimetatud ainetele, võib autoriseeringu anda ainult juhul, kui tõendatakse, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Vastav otsus võetakse vastu artikli 64 lõike 4 punktides a ja b viidatud riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi arvestades ning pärast kõikide järgmiste asjaolude arvesse võtmist:

aine kasutamisest tulenev risk, sealhulgas kavandatavate riskijuhtimismeetmete asjakohasus ja tõhusus;

taotleja või muu huvitatud isiku poolt tõendatud sotsiaal-majanduslik kasu, mis tuleneb aine kasutamisest, ja autoriseeringu andmisest keeldumise sotsiaal-majanduslikud mõjud;

taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti e alusel esitatud alternatiivsete ainete või taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti f alusel esitatud mis tahes asendamisplaani analüüs ning artikli 64 lõike 2 alusel esitatud mis tahes kolmanda isiku panused;

olemasolev teave mis tahes alternatiivsete ainete või tehnoloogiate põhjustatud riskidest inimeste tervisele või keskkonnale.

Sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kättesaadavust hinnates võtab komisjon arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas järgmisi:

kas, võttes arvesse riskijuhtimismeetmete asjakohasust ja tõhusust, vähenevad alternatiivsetele ainetele ülemineku tulemusena üldised riskid inimeste tervisele ja keskkonnale;

alternatiivide tehnilist ja majanduslikku teostatavust taotleja jaoks.

Kasutusala autoriseeringut ei anta, kui see nõrgendaks XVII lisas sätestatud piirangut.

Autoriseering antakse üksnes juhul, kui taotlus vastab artikli 62 nõuetele.

Autoriseeringud vaadatakse teatud aja möödumisel läbi, ilma et see piiraks otsuseid autoriseeringu järgnevate läbivaatamistähtaegade kohta, ja tavaliselt kehtestatakse tingimused, sealhulgas seire. Autoriseeringu läbivaatamise tähtaja pikkus määratakse iga üksiku juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas vajaduse korral lõike 4 punktides a kuni d loetletud asjaolusid.

Autoriseeringus esitatakse

isik(ud), kellele autoriseering antakse;

ainet (aineid) identifitseerivad andmed;

kasutusala(d), mille kohta autoriseering antakse;

autoriseeringu mis tahes tingimused;

läbivaatamistähtaeg;

seirekorraldus.

10.

Olenemata autoriseeringu mis tahes tingimustest tagab autoriseeringu valdaja, et kokkupuudet vähendatakse sellise tasemeni, mis on tehniliselt ja praktiliselt võimalik.

Artikkel 61

Autoriseeringute läbivaatamine

Vastavalt artiklile 60 antud autoriseeringud on kehtivad seni, kuni komisjon teeb läbivaatamise alusel otsuse nende muutmise või tühistamise kohta, eeldusel et autoriseeringu valdaja esitab läbivaatamise aruande vähemalt 18 kuud enne autoriseeringu läbivaatamistähtaja möödumist. Uue taotluse puhul võib autoriseeringu valdaja esmase taotluse kõikide osade uuesti esitamise asemel esitada ainult olemasoleva autoriseeringu numbri vastavalt teisele, kolmandale ja neljandale lõigule.

Autoriseeringu valdaja, kellele anti autoriseering vastavalt artiklile 60, esitab artikli 62 lõike 4 punktis e osutatud alternatiivide analüüsi (sealhulgas vajaduse korral taotleja asjakohase uurimis- ja arendustegevuse kohta) ning artikli 62 lõike 4 punkti f alusel esitatud asendusplaanide ajakohastatud versioonid. Kui alternatiivide analüüsi ajakohastatud versioonist nähtub, et on olemas artikli 60 lõike 5 asjaoludega sobiv alternatiiv, esitab ta asendusplaani, kaasa arvatud taotleja kavandatud meetmete ajakava. Kui autoriseeringu valdaja ei suuda tõendada, et risk on adekvaatselt ohjatud, esitab ta ühtlasi esmases taotluses sisaldunud sotsiaal-majandusliku analüüsi, alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate analüüsi ning asenduskava ajakohastatud versioonid.

Kui ta nüüd suudab tõendada, et risk on piisavalt ohjatud, esitab ta ajakohastatud kemikaaliohutuse aruande.

Kui esmase taotluse mis tahes muud osad on muutunud, esitab ta nende osade ajakohastatud andmed.

Kui käesoleva lõike alusel esitatakse ajakohastatud teavet, tehakse otsus autoriseeringu läbivaatamisel muutmiseks või tühistamiseks artiklis 64 osutatud korras, mida kohaldatakse mutatis mutandis.

Autoriseeringuid võib igal ajal läbi vaadata, kui

esmase autoriseeringuga seonduvad asjaolud on muutunud selliselt, et nad mõjutavad inimeste tervisele või keskkonnale avalduvat riski või muudavad sotsiaal-majanduslikke mõjusid; või

saadakse uut teavet võimalike asendusainete kohta.

Komisjon määrab mõistliku tähtpäeva, mis ajaks autoriseeringu valdaja(d) võib (võivad) esitada läbivaatamiseks vajalikku täiendavat teavet, ning teatab, mis ajaks ta võtab vastu otsuse vastavalt artiklile 64.

Oma läbivaatamisotsuses võib komisjon asjaolude muutudes ja proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes autoriseeringut muuta või selle tühistada, kui muutunud asjaolude alusel ei oleks autoriseeringut antud või kui artikli 60 lõikega 5 kooskõlas olevad sobivad alternatiivid muutuvad kättesaadavaks. Viimasel juhul palub komisjon autoriseeringu valdajal esitada asendusplaan osana tema taotlusest või uuendamisest, kui too ei ole seda juba teinud.

Juhul, kui esineb tõsine ja otsene risk inimeste tervisele või keskkonnale, võib komisjon autoriseeringu kuni läbivaatamiseni peatada, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Kui direktiivis 96/61/EÜ osutatud keskkonnakvaliteedi standardit ei järgita, võib asjaomase aine kasutamisalale antud autoriseeringud uuesti läbi vaadata.

Kui direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud keskkonnaalaseid eesmärke ei järgita, võib autoriseeringud asjaomase aine kasutamiseks vastavas jõgikonnas uuesti läbi vaadata.

Kui läbivaatamise tulemusena on aine kasutamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) ( 26 ) kohaselt keelatud või muul viisil piiratud, tühistab komisjon vastava kasutusala autoriseeringu.

Artikkel 62

Autoriseeringutaotlused

Autoriseeringutaotlus esitatakse ametile.

Autoriseeringutaotlusi võib (võivad) esitada aine tootja(d), importija(d) ja/või allkasutaja(d). Taotlusi võib esitada üks või mitu isikut.

Taotlusi võib esitada XI lisa punkti 1.5 ainete rühma määratlusele vastava ühe või mitme aine ja ühe või mitme kasutusala kohta. Taotlusi võib esitada taotleja omakasutus(t)e kohta ja/või kasutusalade kohta, milleks ta kavatseb aine turule viia.

Autoriseeringutaotlus sisaldab järgmist teavet:

aine (ainete) identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktile 2;

taotleja(te) nimi (nimed) ja kontaktandmed;

autoriseeringutaotlus, milles täpsustatakse, missugus(t)eks kasutusala(de)ks autoriseeringut soovitakse, ning milles kirjeldatakse aine kasutamist ►M3 segude ◄ ja/või toodete koostises, kui see on asjakohane;

kemikaaliohutuse aruanne vastavalt I lisale (kui seda ei ole juba esitatud registreerimistaotluse osana), mis hõlmab aine(te) XIV lisas määratletud olemuslikest omadustest tulenevaid riske inimeste tervisele ja/või keskkonnale;

alternatiive käsitlev analüüs, milles kaalutakse nendega seonduvaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust, sealhulgas vajaduse korral teave taotleja asjakohase uurimis- ja arendustegevuse kohta;

kui punktis e osutatud analüüsist nähtub, et on olemas artikli 60 lõike 5 asjaoludega sobivad alternatiivid, esitatakse asendusplaan ning taotleja kavandatud meetmete ajakava.

Taotlus võib sisaldada järgmist:

sotsiaal-majanduslik analüüs, mis on läbi viidud vastavalt XVI lisale;

põhjendus selle kohta, miks ei arvestatud riske inimeste tervisele ja keskkonnale, mis tulenevad kas

aine emissioonist, mis on pärit käitisest, millele on antud luba vastavalt direktiivile 96/61/EÜ; või

ii)

aine heitmetest, kui heitmed on pärit punktreostusallikast, mille suhtes kehtib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis g osutatud eelneva reguleerimise nõue ja mida reguleeritakse sama direktiivi artikli 16 alusel vastu võetud õigusaktidega.

Taotlus ei sisalda ohtusid inimeste tervisele, mis tulenevad aine kasutamisest meditsiiniseadmes, mida reguleeritakse direktiividega 90/385/EMÜ, 93/42/EMÜ või 98/79/EÜ.

Autoriseeringutaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Artikkel 63

Järgmised autoriseeringutaotlused

Kui aine kasutusala kohta on esitatud autoriseeringutaotlus, võib järgmine taotleja viidata eelmise taotluse asjakohastele osadele, mis esitati vastavalt artikli 62 lõike 4 punktidele d, e ja f ning lõike 5 punktile a, eeldusel et järgmisel taotlejal on autoriseeringutaotluse nendele osadele viitamiseks autoriseeringu varasema taotleja nõusolek.

Kui aine kasutusala kohta on antud autoriseering, võib järgmine taotleja viidata autoriseeringu valdaja poolt vastavalt artikli 62 lõike 4 punktidele d, e ja f ning lõike 5 punktile a esitatud eelmise taotluse asjakohastele osadele, eeldusel et järgmisel taotlejal on autoriseeringutaotluse nendele osadele viitamiseks autoriseeringu valdaja nõusolek.

Enne varasematele taotlustele viitamist vastavalt lõigetele 1 ja 2 ajakohastab järgmine taotleja nõuetekohaselt eelmises taotluses esitatud teabe.

Artikkel 64

Autoriseerimisotsuste tegemise kord

Amet teatab taotlejale taotluse kättesaamise kuupäeva. Ameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee esitavad oma arvamuste eelnõud kümne kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.

Võttes arvesse teabele juurdepääsu käsitlevaid artikleid 118 ja 119, teeb amet oma veebilehel kättesaadavaks üldise teabe kasutusalade kohta, mille kohta on saabunud taotlused, ja autoriseeringute läbivaatamise kohta ning määrab tähtpäeva, mis ajaks võivad asjast huvitatud kolmandad isikud esitada teavet alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta.

Oma arvamust ette valmistades kontrollib iga lõikes 1 viidatud komitee esmalt, kas taotlus sisaldab kogu artiklis 62 kirjeldatud teavet, mis on asjakohane tema pädevuse seisukohalt. Vajaduse korral esitavad komiteed teineteisega konsulteerides taotlejale ühise taotluse täiendava teabe saamiseks, et viia taotlus vastavusse artikli 62 nõuetega. Kui sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee peab seda vajalikuks, võib ta nõuda, et taotleja või kolmas isik esitaks kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavat teavet võimalike alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta. Komiteed võtavad samuti arvesse kolmandate isikute esitatud teavet.

Arvamuste eelnõud sisaldavad järgmisi elemente:

riskihindamise komitee: taotlusele vastavast aine kasutusalast tulenevate inimeste tervise- ja/või keskkonnariskide, sealhulgas riskijuhtimismeetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamine ja võimalikest alternatiividest tulenevate riskide hindamine, kui see on asjakohane;

sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee: sotsiaal-majanduslike tegurite hindamine ning taotlusele vastava aine kasutusalaga seotud alternatiivide olemasolu, sobivus ja tehniline teostatavus, kui taotlus on esitatud kooskõlas artikliga 62 ning käesoleva artikli lõike 2 alusel esitatud kolmandate isikute panused.

Amet saadab nimetatud arvamuste eelnõud taotlejale lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks. Ühe kuu jooksul alates arvamuse eelnõu kättesaamisest võib taotleja esitada kirjaliku teatise, milles avaldab soovi teha märkusi. Arvamuse eelnõu loetakse kättesaaduks seitse päeva pärast selle saatmist ameti poolt.

Kui taotleja ei soovi märkusi teha, saadab amet arvamused komisjonile, liikmesriikidele ja taotlejale 15 päeva jooksul alates tähtaja lõppemisest, mille jooksul taotleja võis märkusi esitada, või 15 päeva jooksul alates taotlejalt selle kohta teatise saamisest, et viimane ei soovi märkusi esitada.

Kui taotleja soovib märkusi esitada, saadab ta need ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates arvamuse eelnõu kättesaamisest. Komiteed kaaluvad märkusi ja võtavad oma lõpliku arvamuse vastu kahe kuu jooksul alates kirjalike märkuste kättesaamisest, võttes seejuures märkusi arvesse, kui see on asjakohane. Järgmise 15 päeva jooksul saadab amet arvamused koos kirjalike märkustega komisjonile, liikmesriikidele ja taotlejale.

Amet teeb vastavalt artiklitele 118 ja 119 kindlaks, millised tema arvamuste ja nende mis tahes lisade mittesalajased osad tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks ameti veebilehel.

Artikli 63 lõikega 1 reguleeritud juhtudel käsitleb amet taotlusi koos, tingimusel et esimese taotluse tähtpäevadest peetakse kinni.

Komisjon koostab autoriseeringu andmise otsuse eelnõu kolme kuu jooksul alates ameti arvamuste saamisest. Lõplik otsus autoriseeringu andmise või autoriseeringu andmisest keeldumise kohta tehakse artikli 133 lõikes 3 osutatud korras.

Komisjoni otsuste kokkuvõtted, sealhulgas autoriseeringu number ja otsuse põhjused (eriti kui on olemas sobivad alternatiivid), avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning tehakse avalikkusele kättesaadavaks ameti loodud ja ajakohastatavas andmebaasis.

10.

Artikli 63 lõikega 2 reguleeritud juhtudel lühendatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega viie kuuni.

3. PEATÜKK

Autoriseeringud tarneahelas

Artikkel 65

Autoriseeringu valdajate kohustus

Nii autoriseeringu valdajad kui ka artikli 56 lõikes 2 osutatud allkasutajad, kes lisavad aineid ►M3 segu ◄ koostisesse, kannavad autoriseeringu numbri märgistusele enne sellise aine või sellist ainet sisaldava ►M3 segu ◄ lubatud kasutuse eesmärgil turuleviimist, ilma et see piiraks ►M3 direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 ◄ ►M3 ————— ◄ kohaldamist. Seda tuleb teha viivitamata, kui autoriseeringu number on tehtud avalikkusele kättesaadavaks vastavalt artikli 64 lõikele 9.

Artikkel 66

Allkasutajad

Allkasutajad, kes kasutavad ainet vastavalt artikli 56 lõikele 2, teavitavad ametit kolme kuu jooksul alates aine esimesest tarnest.

Amet loob registri allkasutajate kohta, kes on esitanud teatise vastavalt lõikele 1, ning ajakohastab seda registrit. Amet tagab liikmesriikide pädevatele asutustele juurdepääsu kõnealusele registrile.

VIII JAOTIS

TEATUD OHTLIKE AINETE, ►M3 SEGUDE ◄ JA TOODETE TOOTMISE, TURULEVIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

1. PEATÜKK

Üldküsimused

Artikkel 67

Üldsätted

Ainet või ►M3 segu ◄ või toote koostises esinevat ainet, millele kehtivad XVII lisas toodud piirangud, ei toodeta, viida turule ega kasutata juhul, kui aine ei vasta nimetatud piirangu tingimustele. See ei kehti aine tootmisel, turuleviimisel või kasutamisel teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses. XVII lisas määratakse kindlaks, kas piirangut ei kohaldata seoses toote- ja tehnikaalase uurimis- ja arendustegevusega, ja samuti sätestatakse piirangust vabastamisel kehtivad maksimumkogused.

Piirangutele, mis on seotud inimeste tervist mõjutavate riskidega direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalas, ei kohaldata lõiget 1 ainete kasutamisel nimetatud direktiivis määratletud kosmeetikatoodetes.

Kuni 1. juunini 2013 säilitab liikmesriik kõik aine tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele kehtestatud olemasolevad ja rangemad piirangud seoses XVII lisaga, eeldusel et nimetatud piirangutest on teavitatud vastavalt asutamislepingule. Hiljemalt 1. juuniks 2009 koostab ja avaldab komisjon nimetatud piirangute loetelu.

2. PEATÜKK

Piirangute kehtestamise menetlus

Artikkel 68

Uute piirangute kehtestamine ja kehtivate piirangute muutmine

Kui aine tootmisest, kasutamisest või turuleviimisest tuleneb inimeste tervisele või keskkonnale lubamatu risk, millega on vaja tegeleda ühenduse tasandil, muudetakse XVII lisa vastavalt artikli 133 lõikes 4 osutatud korrale, võttes vastu uusi piiranguid või muutes XVII lisas toodud kehtivaid piiranguid nii aine kui ka ►M3 segu ◄ või toote koostises esineva aine tootmise, kasutamise või turuleviimise kohta vastavalt artiklites 69–73 sätestatud korrale. Selliste otsuste tegemisel võetakse arvesse piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas alternatiivide olemasolu.

Esimest lõiku ei kohaldata aine kasutamisel kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena.

Nii aine kui segus või toote koostises esineva aine puhul, mis vastab 1A või 1B kategooria kantserogeensuse, sugurakke ohustava mutageensuse või reproduktiivtoksilisuse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele ja mida tarbija võib kasutada ning mille kohta komisjon on teinud ettepaneku kehtestada piirangud tarbijakasutusele, muudetakse XVII lisa artikli 133 lõikes 4 sätestatud korras. Artikleid 69–73 ei kohaldata.

Artikkel 69

Ettepaneku koostamine

Kui komisjon arvab, et aine tootmine, turuleviimine või kasutamine nii ainena kui ka ►M3 segu ◄ või toote koostisainena kujutab inimeste tervisele või keskkonnale sellist riski, mis pole piisavalt ohjatud ja millega on vaja tegeleda, palub komisjon ametil koostada XV lisa nõuetele vastav toimik.

XIV lisasse kantud ainete puhul kaalub amet pärast artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäeva, kas nimetatud aine kasutamine toodetes kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud. Kui amet leiab, et riske ei ole piisavalt ohjatud, koostab ta XV lisa nõuetele vastava toimiku.

12 kuu jooksul pärast komisjonilt lõikes 1 nimetatud taotluse saamist ja kui kõnealuses toimikus tõendatakse, et lisaks olemasolevatele meetmetele on vajalik rakendada ühenduse tasandil uusi meetmeid, soovitab amet piiranguid, et algatada piirangute kehtestamise menetlus.

Kui liikmesriik leiab, et aine tootmine, turuleviimine või kasutamine nii ainena kui ka ►M3 segu ◄ või toote koostisainena kujutab inimeste tervisele või keskkonnale sellist riski, mis pole piisavalt ohjatud ja millega on vaja tegeleda, teavitab ta ametit oma ettepanekust koostada XV lisa asjakohaste sätete nõuetele vastav toimik. Kui aine ei ole arvatud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ameti hallatavasse loetellu, koostab liikmesriik 12 kuu jooksul pärast ameti teavitamist XV lisa nõuetele vastava toimiku. Kui kõnealuses toimikus tõendatakse, et lisaks olemasolevatele meetmetele on vajalik rakendada ühenduse tasandil uusi meetmeid, esitab liikmesriik toimiku ametile XV lisas sätestatud vormis, et algatada piirangute kehtestamise menetlus.

Amet või liikmesriigid viitavad mis tahes toimikule, kemikaaliohutuse aruandele või riskide hindamisele, mis on ametile või liikmesriigile esitatud käesoleva määruse alusel. Samuti viitavad amet või liikmesriigid mis tahes asjakohasele riskihindamisele, mis on esitatud ühenduse muude määruste ja direktiivide kohaldamisel. Selleks annavad teised asutused, näiteks ametid, mis on asutatud ühenduse õiguse alusel ja mis täidavad samalaadseid ülesandeid, asjaomasele liikmesriigile või ametile sellekohase taotluse korral teavet.

Riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kontrollivad, kas esitatud toimik vastab XV lisa nõuetele. 30 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest teavitab vastav komitee piirangute kehtestamist soovitanud liikmesriiki või ametit sellest, kas toimik on nõuetekohane. Kui toimik ei ole nõuetekohane, esitatakse ametile või liikmesriigile kirjalikult põhjendused 45 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest. Amet või liikmesriik viib toimiku nõuetega vastavusse 60 päeva jooksul alates komiteede põhjenduste kättesaamisest; vastasel korral lõpetatakse käesoleva peatüki kohane menetlus. Amet avaldab viivitamata komisjoni või liikmesriigi kavatsuse algatada aine suhtes piirangute kehtestamise menetlus ning teavitab sellest neid, kes on esitanud taotluse antud aine registreerimiseks.

Amet haldab loetelu ainetest, mille kohta kas amet või liikmesriik kavandavad koostada või koostavad XV lisa nõuetele vastavat toimikut ettepandud piirangu kehtestamiseks. Kui aine kuulub sellesse loetellu, teist samasugust toimikut ei koostata. Kui kas liikmesriik või amet teeb ettepaneku XVII lisas loetletud olemasoleva piirangu läbivaatamiseks, tehakse sellekohane otsus artikli 133 lõikes 2 sätestatud korras liikmesriigi või ameti esitatud tõendite põhjal.

Ilma et see piiraks artiklite 118 ja 119 kohaldamist, teeb amet oma veebilehel avalikkusele viivitamata kättesaadavaks kõik toimikud, mis vastavad XV lisa nõuetele, kaasa arvatud vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4 ette pandud piirangud, näidates sealjuures selgelt ära avaldamiskuupäeva. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kuue kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast üksikult või ühiselt järgmist:

märkusi toimikute ja soovitatud piirangute kohta;

soovitatud piirangute eeliseid ja puudusi uurivat sotsiaal-majanduslikku analüüsi või teavet, mis võib kaasa aidata sotsiaal-majandusliku analüüsi tegemisele. Analüüs vastab XVI lisa nõuetele.

Artikkel 70

Ameti arvamus: riskihindamise komitee

Üheksa kuu jooksul alates artikli 69 lõikes 6 osutatud avaldamiskuupäevast koostab riskihindamise komitee toimiku asjaomaseid osi arvesse võttes arvamuse selle kohta, kas soovitatud piirangud on asjakohased tervise- ja/või keskkonnaohu vähendamiseks. Nimetatud arvamuses võetakse arvesse liikmesriikide koostatud toimikut või ameti poolt komisjoni taotlusel koostatud toimikut ning artikli 69 lõike 6 punktis a osutatud huvitatud isikute seisukohti.

Artikkel 71

Ameti arvamus: sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee

Kaheteistkümne kuu jooksul alates artikli 69 lõikes 6 osutatud avaldamiskuupäevast koostab sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee soovitatud piirangute kohta arvamuse, mis põhineb toimiku asjaomaste osade ja piirangutega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude arvessevõtmisel. Komitee koostab arvamuse eelnõu soovitatud piirangute ja nende sotsiaal-majanduslike mõjude kohta, arvestades artikli 69 lõike 6 punktile b vastavaid analüüse või teavet, kui need on olemas. Amet avaldab arvamuse eelnõu viivitamata oma veebilehel. Amet kutsub huvitatud isikuid üles esitama märkuseid arvamuse eelnõu kohta 60 päeva jooksul pärast kõnealuse arvamuse eelnõu avaldamist.

Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võtab viivitamata vastu oma arvamuse, võttes vajaduse korral arvesse määratud tähtpäevaks saadud märkusi. Kõnealuses arvamuses arvestatakse huvitatud isikute märkuste ja sotsiaal-majandusliku analüüsiga, mis on esitatud artiklite 69 lõike 6 punkti b ja käesoleva artikli lõike 1 alusel.

Kui riskihindamise komitee arvamus erineb oluliselt soovitatud piirangutest, võib amet sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse esitamise tähtaega maksimaalselt 90 päeva võrra edasi lükata.

Artikkel 72

Arvamuse esitamine komisjonile

Amet esitab komisjonile viivitamata riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused ainena või ►M3 segu ◄ või toote koostises esinevate ainete suhtes soovitatud piirangute kohta. Kui üks või kumbki komitee ei esita oma arvamust artiklis 70 ja artikli 71 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, teavitab amet sellest komisjoni ja esitab põhjused.

Ilma et see piiraks artiklite 118ja 119 kohaldamist, avaldab amet kahe komitee arvamused viivitamata oma veebilehel.

Amet esitab komisjonile ja/või liikmesriigile taotluse korral kõik dokumendid ja tõendusmaterjalid, mis on ametile esitatud või mida amet on arvesse võtnud.

Artikkel 73

Komisjoni otsus

Kui artiklis 68 sätestatud tingimused on täidetud, koostab komisjon XVII lisa muudatuse eelnõu kolme kuu jooksul alates sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse saamisest või artikli 71 alusel kehtestatud tähtpäevaks, kui kõnealune komitee ei esita oma arvamust, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Kui muudatuse eelnõu kaldub esialgsest ettepanekust kõrvale või kui selles ei ole arvestatud ameti arvamustega, lisab komisjon üksikasjaliku selgituse erinevuste põhjuste kohta.

Lõplik otsus võetakse vastu artikli 133 lõikes 4 osutatud korras. Komisjon saadab muudatuse eelnõu liikmesriikidele vähemalt 45 päeva enne hääletamist.

IX JAOTIS

TASUD

Artikkel 74

Tasud

Artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõigete 1 ja 5, artikli 9 lõike 2, artikli 11 lõike 4, artikli 17 lõike 2, artikli 18 lõike 2, artikli 19 lõike 3, artikli 22 lõike 5, artikli 62 lõike 7 ja artikli 92 lõike 3 kohaselt nõutavad tasud määratakse kindlaks komisjoni määrusega, mis võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras hiljemalt 1. juuniks 2008.

Tasu ei tule maksta vahemikku 1–10 tonni jäävate ainete registreerimisel, kui registreerimistoimik sisaldab kogu VII lisas nõutavat teavet.

Lõikes 1 osutatud tasude struktuuri ja suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse käesoleva määruse kohaselt ametilt ja pädevatelt asutustelt nõutavat tööd ning nende suurus määratakse nii, et oleks võimalik tagada, et nendest laekuvad summad koos artikli 96 lõike 1 kohase ameti eelarve muudest allikatest laekuvate summadega oleks piisavad osutatavate teenuste eest tasumiseks. Registreerimistasude kindlaksmääramisel võetakse arvesse tööd, mida võib olla vaja teha VI jaotise kohaselt.

Artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõigete 1 ja 5, artikli 9 lõike 2, artikli 11 lõike 4, artikli 17 lõike 2 ja artikli 18 lõike 2 korral võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse registreeritava aine koguseid.

VKEdele kehtestatakse alati vähendatud tasud.

Artikli 11 lõike 4 korral võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse seda, kas teave esitati ühiselt või eraldi.

Juhul kui esitatakse artikli 10 punkti a alapunkti xi kohane taotlus, võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse tööd, mida ametil tuli teha põhjendusele hinnangu andmiseks.

Lõikes 1 osutatud määruses sätestatakse, millistel tingimustel kantakse osa tasudest üle asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Amet võib nõuda tasu oma muude teenuste eest.

X JAOTIS

AMET

Artikkel 75

Asutamine ja tegevuse läbivaatamine

Euroopa Kemikaaliamet asutatakse käesoleva määruse tehniliste, teaduslike ja haldusalaste aspektide juhtimiseks ja mõningatel juhtudel ka nende rakendamiseks ning nimetatud aspektidega seotud järjepidevuse tagamiseks ühenduse tasandil.

Ameti tegevus vaadatakse läbi hiljemalt 1. juuniks 2012.

Artikkel 76

Koosseis

Ametisse kuuluvad:

haldusnõukogu, mis täidab artiklis 78 sätestatud kohustusi;

tegevdirektor, kes täidab artiklis 83 sätestatud kohustusi;

riskihindamise komitee, mis vastutab ameti arvamuse koostamise eest hindamiste, autoriseerimistaotluste, piirangute kehtestamise ettepanekute ning ►M3 määruse (EÜ) nr 1272/2008 V jaotise ◄ kohaste klassifitseerimise ja märgistamise ettepanekute ja muude küsimuste kohta, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest ning on seotud ohuga inimeste tervisele või keskkonnale;

sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, mis vastutab ameti arvamuse koostamise eest autoriseerimistaotluste, piirangute kehtestamise ettepanekute ja muude küsimuste kohta, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest ning on seotud võimalike ainetega seotud seadusandlike meetmete sotsiaal-majandusliku mõjuga;

liikmesriikide komitee, mis vastutab võimalike lahkarvamuste lahendamise eest seoses ameti või liikmesriikide poolt VI jaotise alusel esitatud otsuste eelnõudega ning ettepanekute eest selliste väga ohtlike ainete määratlemiseks, mille osas tuleb taotleda autoriseeringut VII jaotise alusel;

foorum jõustamisalase teabe vahetamiseks (edaspidi „foorum”), mis koordineerib käesoleva määruse jõustamise eest vastutavate liikmesriikide ametiasutuste võrgustiku tegevust;

sekretariaat, mis töötab tegevdirektori juhtimisel ja annab komiteedele ja foorumile tehnilist, teaduslikku ja haldusalast abi ning tagab töö asjakohase koordineerimise nende vahel. Sekretariaat teeb samuti töid, mida ametilt nõutakse seoses eelregistreerimise, registreerimise ja hindamisega, samuti juhiste koostamise, andmebaasi haldamise ja teabega varustamisega;

apellatsiooninõukogu, mis võtab vastu otsuseid ameti otsuste kohta esitatud kaebuste kohta.

Lõike 1 punktides c, d ja e osutatud komiteed (edaspidi „komiteed”) ja foorum võivad moodustada töörühmi. Sel eesmärgil võtavad nad kooskõlas oma töökorraga vastu täpse korra teatud ülesannete delegeerimiseks nimetatud töörühmadele.

Komiteed ja foorum võivad, kui nad peavad seda asjakohaseks, küsida oluliste üldteaduslike või eetiliste küsimustega seoses nõu asjakohastelt ekspertidelt.

Artikkel 77

Ülesanded

Amet annab liikmesriikidele ja ühenduse asutustele parimat võimalikku teaduslikku ja tehnilist nõu niisugustes kemikaalidega seotud küsimustes, mis kuuluvad tema töövaldkonda ning mis suunatakse ametile vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Sekretariaat:

täidab talle II jaotise alusel määratud ülesandeid, mille hulka kuulub imporditud ainete tõhusa registreerimise hõlbustamine viisil, mis on kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kaubanduskohustustega kolmandate riikide ees;

täidab talle III jaotise alusel määratud ülesandeid;

täidab talle VI jaotise alusel määratud ülesandeid;

täidab talle VIII jaotise alusel määratud ülesandeid;

►M3 loob ja haldab andmebaasi (andmebaase) teabega kõikide registreeritud ainete kohta, klassifitseerimis- ja märgistusandmiku ning määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt kehtestatud ühtlustatud klassifitseerimis- ja märgistamisloetelu. ◄ Sekretariaat teeb andmebaasi(de)s sisalduva artikli 119 lõikes 1 ja 2 määratletud teabe Internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui artikli 10 punkti a alapunkti xi kohaselt esitatud taotlus loeti põhjendatuks. Amet teeb andmebaasides sisalduva muu teabe kättesaadavaks vastava taotluse esitamisel kooskõlas artikliga 118;

teeb vastavalt artikli 119 lõikele 1 avalikkusele kättesaadavaks teabe selle kohta, millised ained on hindamisel ja milliseid on hinnatud 90 päeva jooksul alates teabe ametisse laekumisest;

annab tehnilisi ja teaduslikke juhiseid ning vahendeid, kui see on vajalik käesoleva määruse toimimiseks, et abistada tööstusharu ja eelkõige VKEsid peamiselt kemikaaliohutuse aruannete koostamisel (vastavalt artiklile 14, artikli 31 lõikele 1, artikli 37 lõikele 4), ja kohaldades artikli 10 punkti a alapunkti viii, artikli 11 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 2; annab toodete valmistajatele ja importijatele tehnilisi ja teaduslikke juhiseid artikli 7 kohaldamiseks;

annab liikmesriikide pädevatele asutustele tehnilisi ja teaduslikke suuniseid käesoleva määruse kohaldamise kohta ning toetab liikmesriikide poolt XIII jaotise alusel loodud kasutajatoe teenuse toimimist;

annab sidusrühmadele, sh liikmesriikide pädevatele asutustele, juhiseid, kuidas teavitada avalikkust ainete ning ►M3 segude ◄ või toodete koostises esinevate ainete riskidest ja turvalisest kasutamisest;

nõustab ja abistab tootjaid ja importijaid, kes registreerivad ainet vastavalt artikli 12 lõikele 1;

koostab teistele sidusrühmadele käesoleva määruse kohta selgitavat teavet;

annab komisjoni vastava taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi seoses meetmetega, mille eesmärk on parandada koostööd ühenduse, selle liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel ainete ohutusega seotud teaduslikes ja tehnilistes küsimustes ning samuti aktiivset osalemist tehnilise abi andmises ja suutlikkuse suurendamises seoses kemikaalide ohutu käitlemisega arengumaades;

peab otsuste ja arvamuste käsiraamatut, mis põhineb liikmesriikide komitee järeldustel, mis käsitlevad käesoleva määruse tõlgendamist ja rakendamist;

jagab teavet ameti tehtud otsuste kohta;

varustab vormidega, mida on vaja ametile teabe esitamiseks.

Komiteed:

täidavad neile ►M3 VI–X jaotise ◄ alusel määratud ülesandeid;

annavad tegevdirektori vastava taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi seoses meetmetega, mille eesmärk on parandada koostööd ühenduse, selle liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel ainete ohutusega seotud teaduslikes ja tehnilistes küsimustes, ning samuti osalevad aktiivselt tehnilise abi andmises ja suutlikkuse suurendamises seoses kemikaalide ohutu käitlemisega arengumaades;

koostavad tegevdirektori vastava taotluse korral arvamuse mis tahes muu aspekti kohta, mis käsitleb kas ainena või ►M3 segudes ◄ või toodetes esinevate ainete ohutust.

Foorum täidab järgmiseid ülesandeid:

propageerib head tava ja juhib tähelepanu probleemidele ühenduse tasandil;

esitab, koordineerib ja hindab ühtlustatud jõustamisprojekte ja ühiskontrolle;

koordineerib inspektorite vahetamist;

määratleb jõustamisstrateegiad ja jõustamise head tavad;

töötab kohalike inspektorite jaoks välja töömeetodid ja vahendid;

töötab välja elektroonilise teabevahetuse korra;

teeb koostööd tööstusharuga, võttes eelkõige arvesse VKEde erivajadusi, ja muude sidusrühmadega, sealhulgas vajaduse korral asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega;

vaatab läbi piirangute kehtestamise ettepanekuid eesmärgiga anda täidetavusalaseid nõuandeid.

Artikkel 78

Haldusnõukogu volitused

Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori vastavalt artiklile 84 ning peaarvepidaja vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 43.

Haldusnõukogu võtab vastu:

ameti eelmise aasta üldaruande iga aasta 30. aprilliks;

ameti järgmise aasta tööprogrammi iga aasta 31. oktoobriks;

ameti lõpliku eelarve vastavalt artiklile 96 enne uue eelarveaasta algust, kohandades seda vajaduse korral vastavalt ühenduse toetusele ja ameti muudele tuludele;

mitmeaastase tööprogrammi, mis vaadatakse regulaarselt läbi.

Haldusnõukogu võtab vastu ameti kodukorra. Kõnealune kodukord avalikustatakse.

Haldusnõukogu täidab talle ameti eelarvega seoses pandud ülesandeid vastavalt artiklitele 96, 97 ja 103.

Haldusnõukogu teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle.

Ta võtab vastu oma töökorra.

Haldusnõukogu nimetab apellatsiooninõukogu esimehe, liikmed ja asendusliikmed kooskõlas artikliga 89.

Haldusnõukogu nimetab artiklis 84 ette nähtud ameti komiteede liikmed.

Haldusnõukogu edastab igal aastal kogu hindamise tulemuste seisukohast asjakohase teabe kooskõlas artikli 96 lõikega 6.

Artikkel 79

Haldusnõukogu koosseis

Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja ja kuni kuus komisjoni poolt ametisse nimetatud esindajat, sealhulgas kolm hääleõiguseta isikut, kes esindavad huvitatud isikuid, ning lisaks kaks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatut isikut.

Iga liikmesriik esitab ühe haldusnõukogu liikme. Esitatud liikmed nimetab ametisse nõukogu.

Liikmed nimetatakse nende asjakohaste eksperditeadmiste ja -kogemuste alusel, mida nad evivad kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas, tagades samas, et nõukogu liikmetel on asjakohased eksperditeadmised üldistes, finants- ja õigusküsimustes.

Ametiaja pikkus on neli aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada. Esimeseks ametiajaks nimetab komisjon pooled enda määratavatest isikutest ja nõukogu 12 enda määratavatest isikutest, kelle ametiaja pikkus on kuus aastat.

Artikkel 80

Haldusnõukogu esimees

Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid ise täita.

Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ning nende ametiaeg lõpeb koos nende liikmestaatuse lõppemisega haldusnõukogus. Ametiaega võib üks kord pikendada.

Artikkel 81

Haldusnõukogu koosolekud

Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees või kutsutakse see kokku vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Haldusnõukogu koosolekutest võivad ilma hääleõiguseta osa võtta artikli 76 lõike 1 punktides c–f nimetatud komiteede esimehed ja foorumi esimees.

Artikkel 82

Hääletamine haldusnõukogus

Haldusnõukogu võtab vastu hääletamise korra, kaasa arvatud tingimused, mille puhul on liikmel õigus teise liikme nimel hääletada. Haldusnõukogu teeb otsused kõikide oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

Artikkel 83

Tegevdirektori kohustused ja volitused

Ametit juhib tegevdirektor, kes täidab oma kohustusi ühenduse huvides ning sõltumatult mis tahes konkreetsetest huvidest.

Tegevdirektor on ameti seadusjärgne esindaja. Ta vastutab järgmise eest:

ameti igapäevane juhtimine;

kõikide ameti ülesannete täitmiseks vajalike ameti ressursside haldamine;

ühenduse õigusaktides ameti arvamuste vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaegadest kinnipidamise tagamine;

komiteede ja foorumi vahelise asjakohase ja õigeaegse koordineerimise tagamine;

teenuste osutajatega vajalike lepingute sõlmimine ja nende haldamine;

ameti tulude ja kulude aruande koostamine ning ameti eelarve täitmine vastavalt artiklitele 96 ja 97;

kõik personaliküsimused;

haldusnõukogule sekretariaadi teenuste osutamine;

komiteede ja foorumi kavandatavat töökorda käsitlevate haldusnõukogu arvamuste eelnõude koostamine;

haldusnõukogu taotlusel korra kehtestamine komisjoni poolt ametile delegeeritud mis tahes muu(de) ülesande (ülesannete) (tulenevalt artiklist 77) täitmiseks;

Euroopa Parlamendiga regulaarse dialoogi algatamine ja säilitamine;

tarkvarapakettide kasutamise tingimuste ja korra kindlaksmääramine;

ameti otsuse, mille kohta on esitatud kaebus, parandamine pärast apellatsiooninõukogu esimehega konsulteerimist.

Tegevdirektor esitab igal aastal haldusnõukogule kinnitamiseks järgmised dokumendid:

ameti eelmise aasta tegevust käsitleva aruande eelnõu, mis sisaldab teavet laekunud registreerimistoimikute arvu, hinnatud ainete arvu, laekunud autoriseerimistaotluste arvu, ametile laekunud piirangute kehtestamise ettepanekute ja nende kohta avaldatud arvamuste arvu ning seonduvate menetluste täitmiseks kulunud aja kohta, ja autoriseeringu saanud ainete ja tagasilükatud toimikute kohta ning ainete kohta, millele seati piirangud; laekunud kaebuste ja võetud meetmete kohta; ülevaadet foorumi tegevuse kohta;

järgmise aasta tööprogrammi kavand;

raamatupidamise aastaaruannete kavand;

järgmise aasta kavandatava eelarve projekt;

mitmeaastase tööprogrammi kavand.

Kui haldusnõukogu on järgmise aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi kinnitanud, edastab tegevdirektor need liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning korraldab nende avaldamise.

Kui haldusnõukogu on ameti üldaruande kinnitanud, edastab tegevdirektor selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja kontrollikojale ning korraldab selle avaldamise.

Artikkel 84

Tegevdirektori ametissenimetamine

Haldusnõukogu nimetab ametisse ameti tegevdirektori komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning mujal ajakirjandusväljaannetes või veebilehtedel on avaldatud kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks.

Tegevdirektor nimetatakse ametisse, arvestades tema teeneid, dokumentaalselt tõendatud haldus- ja juhtimisoskusi ning samuti tema asjakohaseid kogemusi kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

Haldusnõukogu võib tegevdirektori ametist vabastada sama korra kohaselt.

Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat võimalikult kiiresti esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib seda üks kord pikendada kuni viie aasta võrra.

Artikkel 85

Komiteede moodustamine

Iga liikmesriik võib üles seada kandidaate riskihindamise komitee liikme kohale. Tegevdirektor koostab kandidaatide nimekirja, mis avaldatakse ameti veebilehel, ilma et see piiraks artikli 88 lõike 1 kohaldamist. Haldusnõukogu nimetab nimekirja alusel ametisse komitee liikmed, kusjuures vähemalt ühe liikme, kuid mitte rohkem kui kaks liiget iga kandidaate esitanud liikmesriigi kandidaatide hulgast. Liikmete nimetamisel võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi artikli 77 lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmisel.

Iga liikmesriik võib üles seada kandidaate sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liikme kohale. Tegevdirektor koostab kandidaatide nimekirja, mis avaldatakse ameti veebilehel, ilma et see piiraks artikli 88 lõike 1 kohaldamist. Haldusnõukogu nimetab nimekirja alusel ametisse komitee liikmed, kusjuures vähemalt ühe liikme, kuid mitte rohkem kui kaks liiget iga kandidaate esitanud liikmesriigi kandidaatide hulgast. Liikmete nimetamisel võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi artikli 77 lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmisel.

Iga liikmesriik nimetab ühe liikme liikmesriikide komiteesse.

Komiteed püüdlevad selle poole, et nende liikmetel oleksid laialdased asjakohased eksperditeadmised. Sel eesmärgil võib igasse komiteesse koopteerida maksimaalselt viis lisaliiget nende eripädevuse alusel.

Komiteede liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ning neid võib ametisse tagasi nimetada.

Haldusnõukogu liikmed ei või olla komiteede liikmeteks.

Komiteede liikmeid võivad abistada teaduslike, tehniliste või regulatiivküsimuste konsultandid.

Tegevdirektoril või tema esindajal ja komisjoni esindajatel on õigus võtta vaatlejana osa kõikidest ameti või selle komiteede poolt kokku kutsutud komiteede ja töörühmade koosolekutest. Vastavalt vajadusele võib komitee liikmete või haldusnõukogu taotlusel kutsuda koosolekutest vaatlejaina osa võtma ka sidusrühmade esindajaid.

Pärast liikmesriigi poolt kandidaadiks seadmist ametisse nimetatud komiteede liikmed tagavad ameti ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise.

Komiteede liikmete tööd toetatakse liikmesriikidele kättesaadavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Sel eesmärgil varustavad liikmesriigid nende poolt esitatud komiteede liikmeid piisavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Iga liikmesriigi pädev asutus aitab kaasa komiteede ja nende töörühmade tegevusele.

Liikmesriigid hoiduvad andmast riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liikmetele või nende teaduslikele ja tehnilistele konsultantidele ja ekspertidele juhiseid, mis ei ole vastavuses nende isikute ülesannetega või ameti ülesannete, kohustuste ja sõltumatusega.

Arvamusi koostades annavad komiteed konsensuse saavutamiseks endast parima. Konsensuse mittesaavutamisel koostatakse arvamus, mis sisaldab liikmete enamuse seisukohta koos vastavate põhjendustega. Vähemuse seisukoht (seisukohad) koos põhjendustega avaldatakse samuti.

Iga komitee koostab kuue kuu jooksul pärast komiteede esimest nimetamist ettepaneku oma töökorra kohta, mille kiidab heaks haldusnõukogu.

Töökorraga kehtestatakse eelkõige liikmete asendamise kord, teatud ülesannete töörühmadele delegeerimise kord, töörühmade loomise kord ning kord arvamuste kiireloomulise vastuvõtmise korra kehtestamiseks. Komiteede esimehed on ameti töötajad.

Artikkel 86

Foorumi moodustamine

Iga liikmesriik määrab ametisse ühe foorumi liikme kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Liikmeid ametisse nimetades võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi kemikaale käsitlevate õigusaktide jõustamisel ning liikmed hoiavad asjaomaseid kontakte liikmesriigi pädevate asutustega.

Foorum püüdleb selle poole, et tema liikmetel oleksid laialdased asjakohased eksperditeadmised. Sel eesmärgil võib foorumisse koopteerida maksimaalselt viis lisaliiget nende eripädevuse alusel. Kõnealused liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ning neid võib ametisse tagasi nimetada. Halduskogu liikmed ei tohi samal ajal olla foorumi liikmed.

Foorumi liikmeid võivad abistada teadus- ja tehnilised konsultandid.

Ameti tegevdirektoril või tema esindajal ja komisjoni esindajatel on õigus osa võtta kõikidest foorumi ja selle töörühmade koosolekutest. Vastavalt vajadusele võib foorumi liikmete või haldusnõukogu taotlusel kutsuda koosolekutest vaatlejaina osa võtma ka sidusrühmade esindajaid.

Liikmesriigi poolt ametisse nimetatud foorumi liikmed tagavad foorumi ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise.

Foorumi liikmete tööd toetatakse liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Iga liikmesriigi pädev asutus aitab kaasa foorumi ja selle töörühmade tegevusele. Liikmesriigid hoiduvad andmast foorumi liikmetele või nende teadus- ja tehnilistele konsultantidele ja ekspertidele juhiseid, mis ei ole vastavuses nende isikute ülesannete või foorumi ülesannete ja kohustustega.

Foorum koostab kuue kuu jooksul pärast foorumi esimest nimetamist ettepaneku oma töökorra kohta, mille kiidab heaks haldusnõukogu.

Töökorraga kehtestatakse eelkõige esimehe ametissenimetamise, asendamise ja liikmete asendamise kord ning teatud ülesannete töörühmadele delegeerimise kord.

Artikkel 87

Komiteede ettekandjad ja ekspertide kasutamine

Kui komitee peab vastavalt artiklile 77 esitama arvamuse või kaaluma, kas liikmesriigi toimik vastab XV lisa nõuetele, määrab ta ühe oma liikmeist asja käsitlevaks ettekandjaks. Asjaomane komitee võib määrata teise liikme kaasettekandjaks. Ettekandjad ja kaasettekandjad kohustuvad iga juhtumi puhul tegutsema ühenduse huvides ning esitavad kirjalikult kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni. Komitee liiget ei määrata ettekandjaks, kui ta teatab, et tal on juhtumi sõltumatut kaalumist kahjustavaid huvisid. Asjaomane komitee võib ettekandja või kaasettekandja asendada igal ajal mõne teise oma liikmega, kui nimetatud isikud ei saa näiteks täita oma kohustusi ettenähtud perioodi jooksul või kui ilmnevad potentsiaalsed kahjustavad huvid.

Liikmesriigid edastavad ametile nende ekspertide nimed, kellel on tõendatud kogemused artiklis 77 nõutud ülesannete täitmiseks ning kes saavad osaleda komiteede töörühmades, märkides ära nende kvalifikatsiooni ja konkreetsed pädevusvaldkonnad.

Amet säilitab ekspertide nimekirja ja hoiab seda ajakohasena. Nimikiri sisaldab esimeses lõigus osutatud eksperte ja teisi, otse sekretariaadi poolt kindlaks määratud eksperte.

Komitee liikmete või komiteede või foorumi töörühmades osalevate ekspertide poolset teenuste osutamist või muude ülesannete täitmist ameti heaks reguleerib ameti ja asjaomase isiku või, kui see on asjakohane, siis ameti ja asjaomase isiku tööandja vaheline kirjalik leping.

Asjaomast isikut või tema tööandjat tasustatakse ameti poolt vastavalt haldusnõukogu kehtestatud rahastamiskorras kindlaksmääratud tasuskaalale. Kui asjaomane isik ei täida oma kohustusi, on tegevdirektoril õigus lõpetada või peatada leping või pidada kinni tasu.

Teenuste puhul, mille osutamiseks on mitu potentsiaalset isikut, võidakse välja kuulutada osalemiskutse,

kui teaduslik ja tehniline kontekst seda lubab; ja

kui see on kooskõlas ameti kohustustega, eelkõige vajadusega tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.

Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu asjakohased menetlused.

Amet võib kasutada ekspertide teenuseid muude eriülesannete täitmiseks, mille eest ta on vastutav.

Artikkel 88

Kvalifikatsioon ja huvid

Komiteede ja foorumi liikmete nimed avalikustatakse. Üksikliikmed võivad taotleda oma nimede mitteavalikustamist, kui nad usuvad, et avalikustamine võib neid ohustada. Tegevdirektor otsustab, kas rahuldada selline taotlus. Iga ametissenimetamise avaldamisel täpsustatakse iga liikme erialane kvalifikatsioon.

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ning komiteede ja foorumi liikmed esitavad deklaratsiooni, millega nad kohustuvad oma ülesandeid täitma, ja deklaratsiooni huvide kohta, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ja, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, sisestatakse ameti registrisse, mis on taotluse esitamisel avalikkusele juurdepääsetav ameti esindustes.

Igal koosolekul teevad haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, komiteede ja foorumi liikmed ning koosolekul osalevad eksperdid mis tahes päevakorrapunktiga seoses teatavaks oma huvid, mida võidakse pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Isik, kes teeb teatavaks sellised huvid, et saa osaleda vastava päevakorrapunkti hääletamisel.

Artikkel 89

Apellatsiooninõukogu moodustamine

Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest.

Esimehel ja kahel liikmel on asendusliikmed, kes neid puudumise korral esindavad.

Haldusnõukogu nimetab komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast ametisse esimehe, teised liikmed ja asendusliikmed pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning mujal ajakirjandusväljaannetes või veebilehtedel on avaldatud kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks. Apellatsiooninõukogu liikmed valitakse komisjoni vastu võetud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast nende asjakohaste eksperditeadmiste ja -kogemuste alusel, mida nad evivad kemikaaliohutuse, loodusteaduste või regulatiiv- ja kohtumenetluse valdkonnas.

Haldusnõukogu võib tegevdirektori soovitusel nimetada täiendavaid liikmeid ja nende asendusliikmeid sama korra kohaselt, kui see on vajalik edasikaebuste menetlemise rahuldava kiiruse tagamiseks.

Apellatsiooninõukogu liikmete vajaliku kvalifikatsiooni määrab kindlaks komisjon artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

Esimehel ja liikmetel on võrdne hääleõigus.

Artikkel 90

Apellatsiooninõukogu liikmed

Apellatsiooninõukogu liikmete, kaasa arvatud esimehe ja asendusliikmete ametiaja pikkus on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite juhistega.

Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi täita ametis muid kohustusi.

Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada ega nimekirjast kustutada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja komisjon teeb vastava otsuse pärast haldusnõukogult arvamuse saamist.

Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikke huvisid või kui nad on varem olnud menetluse ühe osapoole esindajad või osalenud edasikaevatud otsuse tegemisel.

Kui apellatsiooninõukogu liige leiab lõikes 5 nimetatud põhjustel, et ta ei tohi võtta osa konkreetsest apellatsioonimenetlusest, teavitab ta sellest apellatsiooninõukogu. Apellatsioonimenetluse mis tahes osaline võib lõikes 5 nimetatud mis tahes põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamisotsuse aluseks ei või olla liikme kodakondsus.

Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget apellatsiooninõukogus tema asendusliige.

Artikkel 91

Otsused, mida võib edasi kaevata

Edasi võib kaevata ameti poolt vastavalt artiklile 9, artiklile 20, artikli 27 lõikele 6, artikli 30 lõigetele 2 ja 3 ning artiklile 51 vastu võetud otsuseid.

Lõike 1 kohaselt esitatud edasikaebus peatab otsuse täitmise.

Artikkel 92

Edasikaebeõigusega isikud, edasikaebamisel kehtivad tähtajad, tasud ja kaebuse vorm

Iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada kaebuse temale adresseeritud otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

Edasikaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, siis alates päevast, mil ta otsusest teada sai, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Ameti otsuse peale kaebust esitavalt isikult võidakse nõuda tasu maksmist vastavalt IX jaotisele.

Artikkel 93

Edasikaebuse läbivaatamine ning selle kohta tehtavad otsused

Kui tegevdirektor leiab pärast apellatsiooninõukogu esimehega konsulteerimist, et edasikaebus on vastuvõetav ja piisavalt põhjendatud, võib ta otsust parandada 30 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest kooskõlas artikli 92 lõikega 2.

Käesoleva artikli lõikes 1 nimetamata juhtudel teeb apellatsiooninõukogu esimees 30 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist kindlaks, kas artikli 92 lõike 2 kohaselt esitatud kaebus on vastuvõetav. Jaatava vastuse korral edastatakse kaebus apellatsiooninõukogule kaebuse aluste läbivaatamiseks. Kaebuse menetlusosalistel on õigus anda menetluse käigus suulisi seletusi.

Apellatsiooninõukogu võib kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile.

Apellatsiooninõukogu menetluskorra määrab kindlaks komisjon artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 94

Hagi esitamine Esimese Astme Kohtule ja Euroopa Kohtule

Esimese Astme Kohtule ja Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

Kui amet ei tee otsust, võib vastavalt asutamislepingu artiklile 232 esitada Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule tegevusetuse hagi.

Amet peab võtma vajalikke meetmeid Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

Artikkel 95

Vastuolu teiste asutuste arvamustega

Amet hoolitseb selle eest, et selgitada varakult välja võimalikud konfliktiallikad ameti arvamuste ja muude ühenduse õiguse alusel asutatud asutuste arvamuste vahel, kaasa arvatud ühenduse ametid, millel on samalaadsed ülesanded ühiseid huve käsitlevates küsimustes.

Võimaliku konfliktiallika tuvastamisel võtab amet ühendust asjaomase asutusega, et tagada igasuguse asjakohase teadusliku ja tehnilise teabe jagamine ning selgitada välja vastuolu tekitada võivad teadusalased ja tehnilised küsimused.

Kui tegemist on olulise konfliktiga teadusalastes või tehnilistes küsimuses ning asjaomane asutus on ühenduse amet või teaduskomitee, teevad amet ja asjaomane asutus koostööd konflikti lahendamiseks või ühisdokumendi esitamiseks komisjonile, mis selgitab konflikti olemust teadusalastes ja/või tehnilistes küsimuses.

Artikkel 96

Ameti eelarve

Ameti tuludeks on:

ühenduse toetus, mis kirjendatakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse (komisjoni osa);

ettevõtjate makstavad tasud;

liikmesriikide vabatahtlik rahaline toetus.

Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

Tegevdirektor koostab hiljemalt iga aasta 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab järgmiseks eelarveaastaks kavandatavaid tegevuskulusid ja tööprogrammi, ning edastab kõnealuse esialgse projekti koos ametikohtade loetelu ja ametikohtade ajutise loeteluga haldusnõukogule.

Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori koostatud projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Haldusnõukogu edastab nimetatud kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa ühenduste esialgse eelarveprojektiga.

Komisjon kannab kalkulatsiooni põhjal Euroopa ühenduste esialgsesse eelarveprojekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvesse arvatava toetuse suuruse, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt asutamislepingu artiklile 272.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetamiseks ette nähtud assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti ametikohtade loetelu.

Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa ühenduste üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

10.

Eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu igasugune muutmine toimub eespool osutatud korras.

11.

Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Eelarvepädevad institutsioonid teatavad sellest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul alates projektist teatamise kuupäevast.

Artikkel 97

Ameti eelarve täitmine

Tegevdirektor täidab eelarvevahendite käsutaja kohustusi ning vastutab ameti eelarve täitmise eest.

Ameti peaarvepidaja teostab järelevalvet ameti poolt kohustuste võtmise ja kulutuste eest tasumise ning ameti kõikide tulude tõendamise ja laekumise üle.

Pärast iga rahandusaasta lõppu esitab ameti peaarvepidaja hiljemalt 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) ( 27 ) artiklile 128.

Pärast iga rahandusaasta lõppu edastab komisjoni peaarvepidaja hiljemalt 31. märtsiks kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise kohta. Vastava rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse samuti Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 129 kohaste tähelepanekute saamist ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti raamatupidamise lõpparuande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamise lõpparuande kohta.

Tegevdirektor edastab raamatupidamise lõpparuande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.

Raamatupidamise lõpparuanne avaldatakse.

Tegevdirektor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

10.

Euroopa Parlament annab enne N+2 aasta 30. aprilli nõukogu soovituse põhjal heakskiidu tegevdirektori tegevusele seoses eelarve täitmisega aastal N.

Artikkel 98

Pettustevastane võitlus

Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) ( 28 ) sätteid.

Amet on seotud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust ( 29 ), ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kogu personali suhtes.

Rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja dokumentides sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võivad vajaduse korral ametilt raha saajate ja raha jaotamise eest vastutavate isikute juures läbi viia kohapealseid inspekteerimisi.

Artikkel 99

Finantseeskirjad

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need ei tohi lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ameti tegevuseks ja komisjon on andnud oma eelneva nõusoleku.

Artikkel 100

Ameti õigussubjektsus

Amet on ühenduse asutus ja juriidiline isik. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtumenetluse osaliseks.

Ametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 101

Ameti vastutus

Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus. Otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale mis tahes vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik tema või tema teenistujate poolt nende kohustuste täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguste ühistele üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

Töötajate isiklikku finants- ja distsiplinaarvastutust ameti ees reguleerivad ameti töötajate suhtes kohaldatavad vastavad eeskirjad.

Artikkel 102

Ameti privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 103

Personalieeskirjad

Ameti teenistujate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavaid eeskirju. Amet kasutab oma teenistujate suhtes ametisse nimetavale asutusele antud volitusi.

Haldusnõukogu võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendussätted.

Ameti teenistujateks on komisjoni või liikmesriikide poolt sinna ajutiselt määratud või lähetatud ametnikud ja ameti ülesannete täitmiseks tööle võetud muud teenistujad. Personali värbamisel järgib amet töölevõtmise plaani, mis tuleb lisada artikli 78 punktis d osutatud mitmeaastasesse tööprogrammi.

Artikkel 104

Keeled

Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled ( 30 ).

Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 105

Konfidentsiaalsuskohustus

Haldusnõukogu liikmed, komiteede ja foorumi liikmed, eksperdid ning ameti ametnikud ja muud teenistujad on kohustatud isegi pärast oma kohustuste lõppemist mitte avaldama teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 106

Kolmandate riikide osalus

Haldusnõukogu võib asjaomase komitee või foorumi nõusolekul kutsuda kolmandate riikide esindajaid osalema ameti töös.

Artikkel 107

Rahvusvaheliste organisatsioonide osalus

Haldusnõukogu võib asjaomase komitee või foorumi nõusolekul kutsuda ameti töös vaatlejatena osalema niisuguste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle huvid on seotud kemikaalide reguleerimise valdkonnaga.

Artikkel 108

Kontaktid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega

Haldusnõukogu arendab komisjoni nõusolekul asjakohaseid kontakte ameti ning vastavate sidusrühmi esindavate organisatsioonide vahel.

Artikkel 109

Läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

Läbipaistvuse tagamiseks võtab haldusnõukogu tegevdirektori ettepanekul ja komisjoni nõusolekul vastu eeskirjad, mille eesmärk on tagada avalikkusele ainete või ►M3 segude ◄ või toodete koostises esinevate ainete ohutust käsitleva mittesalajase regulatiivse, teadusliku või tehnilise teabe kättesaadavus.

Artikkel 110

Suhted asjaomaste ühenduse asutustega

Amet teeb koostööd teiste ühenduse asutustega, et tagada vastastikune toetus nende vastavate ülesannete täitmisel ning eelkõige selleks, et vältida asutuste töö dubleerimist.

Tegevdirektor kehtestab pärast riskihindamise komitee ja Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist töökorra, mis käsitleb aineid, mille kohta on taotletud arvamust toiduohutuse kontekstis. Haldusnõukogu võtab töökorra vastu komisjoni nõusolekul.

Käesolev jaotis ei mõjuta muul viisil Euroopa Toiduohutusametile antud pädevust.

Käesolev jaotis ei mõjuta Euroopa Ravimiametile antud pädevust.

Tegevdirektor kehtestab pärast riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ning tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist töötajate kaitset käsitleva töökorra. Haldusnõukogu võtab töökorra vastu komisjoni nõusolekul.

Käesolev jaotis ei mõjuta tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteele ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile antud pädevust.

Artikkel 111

Ametile teabe esitamiseks kasutatavad vormid ja tarkvara

Amet määrab kindlaks vormid, mis tehakse kättesaadavaks tasuta, ja tarkvarapaketid, mis tehakse kättesaadavaks ameti veebilehel, ning mida kasutatakse ametile teabe edastamiseks. Liikmesriigid, tootjad, importijad, levitajad või allkasutajad kasutavad nimetatud vorme ja pakette ametile teabe esitamiseks vastavalt käesolevale määrusele. Eelkõige teeb amet kättesaadavaks tarkvaravahendid, et hõlbustada igasuguse teabe esitamist seoses artikli 12 lõike 1 kohaselt registreeritud ainetega.

Registreerimisel kasutatakse artikli 10 punktis a osutatud tehnilise toimiku esitamisel IUCLID-vormi. Maksimaalse ühtlustamise tagamiseks kooskõlastab amet nimetatud vormi edasise arendamise Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.

▼M3 —————

XII JAOTIS

TEAVE

Artikkel 117

Aruandlus

Liikmesriigid esitavad iga viie aasta järel komisjonile aruande käesoleva määruse toimimise kohta oma territooriumidel, mis sisaldab hindamist ja jõustamist käsitlevaid osi vastavalt artiklile 127.

Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. juuniks 2010.

Amet esitab iga viie aasta järel komisjonile aruande käesoleva määruse toimimise kohta. Ameti aruanne sisaldab andmeid teabe ühise esitamise kohta vastavalt artiklile 11 ning ülevaadet teabe eraldi esitamisel toodud selgitustest.

Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. juuniks 2011.

Eesmärgiga edendada loomadega mitteseotud katsemeetodeid esitab amet iga kolme aasta järel komisjonile aruande loomadega mitteseotud katsemeetodite juurutamise ja kasutamise olukorra kohta ning ainete omaduste väljaselgitamiseks kasutatavate katsetamisstrateegiate ja käesoleva määruse nõuetele vastamiseks tehtava riskihindamise kohta.

Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. juuniks 2011.

Komisjon avaldab iga viie aasta järel üldaruande

käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemuste kohta, mis sisaldab lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud teavet, ning

komisjoni poolt alternatiivsete katsemeetodite arendamiseks ja hindamiseks eraldatud vahendite ja nende jaotamise kohta.

Esimene aruanne avaldatakse hiljemalt 1. juuniks 2012.

Artikkel 118

Juurdepääs teabele

Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

Järgmise teabe avaldamine loetakse tavaliselt asjaomaste isikute ärihuvide kaitset kahjustavaks:

üksikasjad ►M3 segu ◄ täieliku koostise kohta;

ilma et see piiraks artikli 7 lõike 6 ja artikli 64 lõike 2 kohaldamist, aine või ►M3 segu ◄ täpne kasutusala, otstarve või rakendus, sealhulgas täpne teave vaheainena kasutamise kohta;

toodetud või turule viidud aine või ►M3 segu ◄ täpne kogus;

sidemed tootja või importija ja tema levitajate või allkasutajate vahel.

Kui inimeste tervise, ohutuse või keskkonna kaitseks, näiteks eriolukordades, on oluline rakendada kiireid meetmeid, võib amet käesolevas lõikes kirjeldatud teabe avalikustada.

Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001, sealhulgas konfidentsiaalsuse taotluse osalisele või täielikule tagasilükkamisele järgnevate võimalike edasikaebevõimaluste või heastamisvahendite rakendamise praktilise korra vastu hiljemalt 1. juuniks 2008.

Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsuste peale võib asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustel esitada vastavalt kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Ühenduste Kohtusse.

Artikkel 119

Avalikkuse elektrooniline juurdepääs teabele

Järgmine ameti valduses olev teave nii ainete ka kui ►M3 segude ◄ või toodete koostises esinevate ainete kohta tehakse Internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga e:

ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 punktide f ja g kohaldamist, IUPACi nimetus ainete puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas sätestatud mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele:

—

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

—

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

—

ohuklass 4.1;

—

ohuklass 5.1;

kui see on kohaldatav, siis aine EINECSi nimetus;

aine klassifikatsioon ja märgistus;

ainet ning selle levikuteid ja keskkonnas käitumist käsitlevad füüsikalis-keemilised andmed;

kõigi toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste uuringute tulemused;

vastavalt I lisale kindlaks määratud mis tahes tuletatud mittetoimiv tase (DNEL) või arvutuslik mittetoimiv sisaldus (PNEC);

vastavalt VI lisa punktidele 4 ja 5 antud juhised ohutuks kasutamiseks;

analüüsimeetodid, mis võimaldavad avastada keskkonda sattunud ohtlikke aineid ning samuti kindlaks teha inimese vahetut kokkupuudet nendega, kui neid meetodeid nõutakse vastavalt IX ja X lisale.

Järgmine teave, mis käsitleb nii aineid kui ka ►M3 segude ◄ või toodete koostises esinevaid aineid, tehakse Internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga e, välja arvatud juhul, kui teavet esitanud pool esitab ameti poolt kehtivaks tunnistatud põhjenduse vastavalt artikli 10 punkti a alapunktile xi selle kohta, miks võib selline avaldamine kahjustada registreerija või muu asjaomase poole ärihuve:

kui see on oluline aine klassifitseerimise ja märgistamisega seoses, siis aine puhtusaste ja teadaolevalt ohtlike lisandite ja/või lisaainete määratlus;

aine koguste vahemik (st 1–10 tonni, 10–100 tonni, 100–1 000 tonni või rohkem kui 1 000 tonni), mille ulatuses konkreetne aine on registreeritud;

lõike 1 punktides d ja e osutatud teavet käsitlevate uuringute kokkuvõtted või uuringute aruannete kokkuvõtted;

ohutuskaardil sisalduv teave, välja arvatud lõikes 1 loetletud teave;

aine kaubanduslik nimetus (nimetused);

kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 24 ei ole ette nähtud teisiti, IUPACi nomenklatuurile vastav nimetus käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud mittefaasiainete puhul kuue aasta jooksul;

kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 24 ei ole ette nähtud teisiti, IUPACi nomenklatuurile vastav nimetus käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud ainete puhul, mida kasutatakse ainult ühel või enamal järgmistest juhtudest:

vaheainena;

ii)

teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses;

iii)

toote ja tootmisega seotud uurimis- ja arendustegevuses.

Artikkel 120

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Olenemata artiklitest 118 ja 119 võib ameti poolt käesoleva määruse alusel saadud teavet avalikustada mis tahes kolmanda riigi valitsusele või asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile vastavalt lepingule, mis on sõlmitud ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 304/2003 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) ( 31 ) või asutamislepingu artikli 181a lõikele 3, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

lepingu eesmärk on koostöö seoses käesoleva määrusega reguleeritud kemikaale käsitlevate õigusaktide rakendamise või haldamisega;

kolmas isik kaitseb konfidentsiaalset teavet vastavalt vastastikusele kokkuleppele.

XIII JAOTIS

PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 121

Pädeva asutuse määramine

Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva määruse alusel pädevatele asutustele antud ülesannete täitmise ning komisjoni ja ametiga koostöö tegemise eest käesoleva määruse rakendamisel. Liikmesriigid annavad pädevate asutuste käsutusse piisavad ressursid, mis koos muude olemasolevate ressurssidega võimaldavad neil õigeaegselt ja tõhusalt täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

Artikkel 122

Pädevate asutuste vaheline koostöö

Pädevad asutused teevad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel koostööd ja annavad sel eesmärgil teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kogu vajalikku ja kasulikku abi.

Artikkel 123

Avalikkuse teavitamine ainetega seotud riskidest

Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üldsust ainetega kaasnevatest riskidest, kui seda peetakse inimeste tervise või keskkonna kaitsmise seisukohast vajalikuks. Konsulteerides pädevate ametiasutuste ja sidusrühmadega ning tuginedes asjakohasel juhul parimale tavale, koostab amet juhised keemiliste ainete ning ►M3 segudes ◄ ja toodetes esinevate keemiliste ainete riskide ja turvalise kasutamise kohta eesmärgiga kooskõlastada liikmesriikide tegevust selles vallas.

Artikkel 124

Muud kohustused

Pädevad asutused edastavad ametile elektroonselt mis tahes nende käsutuses oleva teabe ainete kohta, mis on registreeritud kooskõlas artikli 12 lõikega 1 ning mille kohta käivad toimikud ei sisalda VII lisas osutatud kogu teavet, eelkõige juhul, kui jõustamise ja järelevalve käigus on tuvastatud riskikahtlus. Pädev asutus ajakohastab nimetatud teavet vastavalt vajadusele.

Lisaks ameti poolt artikli 77 lõike 2 punkti g alusel antavatele tegutsemisjuhistele loob iga liikmesriik riikliku kasutajatoe, et anda tootjatele, importijatele, allkasutajatele ja kõikidele teistele huvitatud isikutele nõu käesolevast määrusest tulenevate ülesannete ja kohustuste kohta, eelkõige seoses ainete registreerimisega vastavalt artikli 12 lõikele 1.

XIV JAOTIS

JÄRELEVALVE

Artikkel 125

Liikmesriikide ülesanded

Liikmesriigid kasutavad ametlike kontrollide süsteemi ning muid asjaoludele vastavaid tegevusi.

Artikkel 126

Karistused määruse mittetäitmise korral

Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt 1. detsembriks 2008 ja teavitavad komisjoni viivitamatult kõikidest hilisematest neid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 127

Aruanne

Seoses jõustamisega sisaldab artikli 117 lõikes 1 osutatud aruanne eelmise aruandlusperioodi jooksul läbi viidud ametlike kontrollide tulemusi, teostatud järelevalvet, ettenähtud karistusi ja muid artiklite 125 ja 126 kohaselt võetud meetmeid. Foorum lepib kokku aruannetes käsitletavad ühised küsimused. Komisjon teeb need aruanded kättesaadavaks ametile ja foorumile.

XV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 128

Vaba liikumine

Vastavalt lõikele 2 ei tohi liikmesriigid keelata, piirata või takistada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sellise aine tootmist, importimist, turuleviimist ega kasutamist nii ainena kui ka ►M3 segu ◄ või toote koostisainena, mis vastab käesolevale määrusele ja, kui see on asjakohane, siis käesoleva määruse rakendamisel vastu võetud ühenduse õigusaktidele.

Käesolevas määruses sätestatu ei takista liikmesriikidel säilitamast või ette nägemast riiklikke nõudeid töötajate, inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, mida kohaldatakse juhtudel, kui käesolev määrus ei ühtlusta tootmist, turule viimist ja kasutamist käsitlevaid nõudeid.

Artikkel 129

Kaitseklausel

Kui liikmesriigil on põhjendatult alust uskuda, et seoses nii aine kui ka ►M3 segu ◄ või toote koostises esineva ainega, mis vastab küll käesoleva määruse nõuetele, on oluline rakendada kiireid meetmeid inimeste tervise või keskkonna kaitsmiseks, võib antud liikmesriik võtta kasutusele asjakohaseid ajutisi meetmeid. Liikmesriik teatab sellest viivitamatult komisjonile, ametile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust ja esitades teadusliku või tehnilise teabe, millel ajutised meetmed põhinevad.

Komisjon võtab vastavalt artikli 133 lõikes 3 osutatud menetlusele otsuse vastu 60 päeva jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamist. See otsus kas

annab loa ajutise meetme kohaldamiseks otsuses märgitud ajavahemikuks; või

nõuab liikmesriigilt ajutise meetme kehtetuks tunnistamist.

Juhul kui lõike 2 punktis a osutatud otsuse korral sisaldab liikmesriigi rakendatud ajutine meede aine turuleviimise või kasutamise piiramist, algatab asjaomane liikmesriik ühenduse piirangute menetluse, esitades ametile XV lisale vastava toimiku kolme kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast.

Lõike 2 punktis a viidatud otsuse korral kaalub komisjon, kas käesolevat määrust on vaja kohandada.

Artikkel 130

Otsuste põhjendamine

Pädevad asutused, amet ja komisjon põhjendavad kõiki käesoleva määruse alusel tehtud otsuseid.

Artikkel 131

Lisade muutmine

Lisasid võib muuta artikli 133 lõikes 4 sätestatud korras.

Artikkel 132

Rakendusaktid

Käesoleva määruse sätete tõhusaks rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 133

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab komitee.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 3 ja 7 sätestatud nõueandemenetlust, võttes arvesse selle otsuse artikli artikli 8 sätteid.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud regulatiivkomitee menetlust, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 134

Ameti loomise ettevalmistamine

Komisjon toetab ameti loomist vajalikul määral.

Kuni haldusnõukogu poolt vastavalt artiklile 84 ametisse nimetatud tegevdirektor asub täitma oma kohustusi, võib komisjon ameti nimel ja kasutades ameti jaoks ette nähtud eelarvelisi vahendeid

määrata ametisse töötajaid, sealhulgas ajutiselt tegevdirektori ülesandeid täitva isiku, ja

sõlmida muid lepinguid.

Artikkel 135

Teavitatud aineid käsitlevad üleminekumeetmed

Teavitajatele esitatud taotlusi pädevatele asutustele täiendava teabe andmiseks vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 2 käsitletakse käesoleva määruse artikli 51 kohaselt tehtud otsustena.

Teavitajatele esitatud taotlusi aine kohta täiendava teabe andmiseks vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 1 käsitatakse käesoleva määruse artikli 52 kohaselt tehtud otsustena.

Sellised ained loetakse kuuluvaks ühenduse hindamisplaani vastavalt käesoleva määruse artikli 44 lõikele 2 ning neid käsitletakse kui aineid, mille on kooskõlas käesoleva määruse artikli 45 lõikega 2 valinud liikmesriik, mille pädev asutus on taotlenud täiendava teabe esitamist vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 1.

Artikkel 136

Olemasolevaid aineid käsitlevad üleminekumeetmed

Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõike 2 kohaldamisel komisjoni määrusega tootjatele ja importijatele tehtud taotlusi komisjonile teabe esitamiseks käsitletakse käesoleva määruse artikli 52 kohaselt vastu võetud otsustena.

Ainega seotud pädevaks asutuseks on määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõike 1 kohaselt asja käsitlevaks ettekandjaks määratud liikmesriigi pädev asutus, kes täidab käesoleva määruse artikli 46 lõikes 3 ja artiklis 48 nimetatud ülesandeid.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 12 lõike 2 kohaldamisel komisjoni määrusega tootjatele ja importijatele tehtud taotlusi komisjonile teabe esitamiseks käsitletakse käesoleva määruse artikli 52 kohaselt vastu võetud otsustena. Amet määrab kindlaks ainega seotud pädeva asutuse, kes täidab käesoleva määruse artikli 46 lõikes 3 ja artiklis 48 nimetatud ülesandeid.

Liikmesriik, kelle asja käsitlev ettekandja ei ole hiljemalt 1. juuniks 2008 edastanud riskihinnangut ja vajaduse korral riskide piiramise strateegiat vastavalt määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõikele 3,

dokumenteerib riske ja ohte käsitleva teabe vastavalt käesoleva määruse XV lisa B osale;

kohaldab käesoleva määruse artikli 69 lõiget 4 punktis a osutatud teabe alusel; ja

koostab dokumendid selle kohta, miks ta leiab, et muude kindlaksmääratud riskidega tuleks tegeleda muul moel kui käesoleva määruse XVII lisa muutmisega.

Eespool nimetatud teave esitatakse ametile hiljemalt 1. detsembriks 2008.

Artikkel 137

Piiranguid käsitlevad üleminekumeetmed

Komisjon koostab vajaduse korral hiljemalt 1. juuniks 2010 XVII lisa paranduse eelnõu kooskõlas ühega järgmistest:

mis tahes riskihinnang ja soovitatav riskide piiramise strateegia, mis on vastu võetud ühenduse tasandil vastavalt määruse (EMÜ) nr 793/93 artiklile 11, niivõrd kuivõrd see sisaldab ettepanekuid piirangute kehtestamiseks vastavalt käesoleva määruse VIII jaotisele, ent mille kohta ei ole veel vastu võetud otsust vastavalt direktiivile 76/769/EMÜ;

mis tahes asjakohastele asutustele esitatud, ent veel vastu võtmata ettepanek, mis käsitleb piirangute seadmist või muutmist direktiivi 76/769/EMÜ alusel.

Enne 1. juunit 2010 esitatakse artikli 129 lõikes 3 osutatud mis tahes toimikud komisjonile. Komisjon koostab vajaduse korral eelnõu XVII lisa muutmiseks.

Direktiivi 76/769/EMÜ alusel vastu võetud piirangute muutmine alates 1. juunist 2007 kantakse XVII lisasse alates 1. juunist 2009.

Artikkel 138

Läbivaatamine

Hiljemalt 1. juuniks 2019 vaatab komisjon selle läbi, et hinnata, kas pikendada kohustust viia läbi kemikaaliohutuse hindamine ja dokumenteerida see kemikaaliohutuse aruandes seoses ainetega, mis ei ole selle kohustusega hõlmatud, kuna neid ei tule registreerida või nad tuleb registreerida, kuid neid toodetakse või imporditakse kogustes, mis ei ületa kümmet tonni aastas. ►M3 Ainete puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1A või 1B kategooria kantserogeensuse, sugurakke ohustava mutageensuse või reproduktiivtoksilisuse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele, teostatakse läbivaatamine hiljemalt 1. juuniks 2014. ◄ Läbivaatamise käigus võtab komisjon arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas

kemikaaliohutuse aruannete koostamise kulusid tootjatele ja importijatele;

maksumuse jaotamist turustusahela tegutsejate ja allkasutaja vahel;

kasu inimeste tervisele ja keskkonnale.

Nimetatud läbivaatamise põhjal võib komisjon vajaduse korral teha seadusandlikke ettepanekuid nimetatud kohustuse pikendamiseks.

Komisjon võib esitada seadusandlikke ettepanekuid niipea, kui on võimalik kindlaks teha praktiline ja kuluefektiivne viis polümeeride valimiseks nende registreerimiseks kindlate tehniliste ja kehtivate teaduslike kriteeriumide alusel, ning pärast aruande avaldamist, mis käsitleb järgmist:

polümeeridega kaasnevad riskid võrreldes teiste ainetega;

olemasolev vajadus teatud tüüpi polümeeride registreerimiseks, võttes arvesse ühest küljest konkurentsivõimet ja innovatiivsust ning teisest küljest inimeste tervise kaitset ja keskkonnakaitset.

Artikli 117 lõikes 4 osutatud aruanne käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemuste kohta hõlmab registreerimisnõuete läbivaatamist, mis on seotud ainetega, mida toodetakse või imporditakse ainult kogustes alates ühest tonnist, kuid mis ei ületa kümmet tonni aastas tootja või importija kohta. Läbivaatamise alusel võib komisjon esitada seadusandlikke ettepanekuid teabele esitatavate nõuete muutmiseks seoses ainetega, mida toodetakse või imporditakse kogustes alates ühest tonnist kuni kümne tonnini aastas tootja või importija kohta, võttes arvesse uusimaid arengusuundi, näiteks seoses alternatiivse katsetamisega ja (kvantitatiivsete) struktuuri ja aktiivsuse seostega ((Q)SAR).

Komisjon vaatab I, IV ja V lisa läbi hiljemalt 1. juuniks 2008 eesmärgiga teha vajaduse korral ettepanekuid nende muutmiseks vastavalt artiklis 131 osutatud menetlusele.

Komisjon vaatab XIII lisa läbi 1. detsembriks 2008, et hinnata ainete, millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised omadused või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused, identifitseerimise kriteeriumide kohasust, eesmärgiga esitada vajaduse korral ettepanek nende muutmiseks artikli 133 lõikes 4 osutatud korras.

Hiljemalt 1. juuniks 2010 teeb komisjon läbivaatamise, et hinnata, kas muuta või mitte käesoleva määruse reguleerimisala, et vältida kattumist teiste asjakohaste ühenduse sätetega. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada õigusloomega seotud ettepaneku.

Hiljemalt 1. juuniks 2013 teeb komisjon läbivaatamise, võttes arvesse viimaseid arengusuundi teaduslikes teadmistes, et hinnata, kas laiendada artikli 60 lõike 3 reguleerimisala ainetele, millel artikli 57 lõike f alusel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada seadusandliku ettepaneku.

Hiljemalt 1. juuniks 2019 teeb komisjon läbivaatamise, et hinnata, kas laiendada artikli 33 reguleerimisala teistele ohtlikele ainetele, võttes arvesse kõnealuse artikli rakendamise praktilist kogemust. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku nimetatud kohustuse laiendamiseks.

Kooskõlas loomadega mitteseotud katsemeetodite edendamise ja käesoleva määrusega nõutud loomkatsete asendamise, vähendamise või täiustamise eesmärgiga vaatab komisjon hiljemalt 1. juuniks 2019 läbi VIII lisa punkti 8.7 katsete nõuded. Kõnealuse läbivaatamise põhjal ning tagades inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse, võib komisjon artikli 133 lõikes 4 osutatud korras esitada muudatusettepaneku.

Artikkel 139

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 91/155/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Direktiivid 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ ning määrused (EMÜ) nr 793/93 ja (EÜ) nr 1488/94 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2008.

Direktiiv 93/67/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. augustist 2008.

Direktiiv 76/769/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2009.

Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele loetakse viideteks käesolevale määrusele.

Artikkel 140

Direktiivi 1999/45/EÜ muutmine

Direktiivi 1999/45/EÜ artikkel 14 jäetakse välja.

Artikkel 141

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2007. aastal.

II, III, V, VI, VII, XI ja XII jaotist ning artikleid 128 ja 136 kohaldatakse alates 1. juunist 2008.

Artiklit 135 kohaldatakse alates 1. augustist 2008.

VIII jaotist ja XVII lisa kohaldatakse alates 1. juunist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

LISADE LOETELU

I LISA	AINETE HINDAMIST JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED
II LISA	OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE NÕUDED
III LISA	KRITEERIUMID AINETELE, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI
IV LISA	AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE a
V LISA	AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE B
VI LISA	ARTIKLIS 10 OSUTATUD TEABELE ESITATAVAD NÕUDED
VII LISA	NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT ÜKS TONN
VIII LISA	NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT KÜMME TONNI
IX LISA	NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 100 TONNI
X LISA	NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 000 TONNI
XI LISA	ÜLDEESKIRJAD VII–X LISAS SÄTESTATUD STANDARDSE KATSETAMISKORRA KOHANDAMISEKS
XII LISA	ÜLDSÄTTED ALLKASUTAJATELE AINETE HINDAMISEKS JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMISEKS
XIII LISA	KRITEERIUMID PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE AINETE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE AINETE IDENTIFITSEERIMISEKS
XIV LISA	AUTORISEERIMISELE KUULUVATE AINETE LOETELU
XV LISA	TOIMIKUD
XVI LISA	SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ANALÜÜS
XVII LISA	TEATAVATE OHTLIKE AINETE, SEGUDE JA TOODETE TOOTMISE, TURULE VIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

I LISA

AINETE HINDAMIST JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

0. SISSEJUHATUS

0.1. Käesoleva lisa eesmärk on sätestada, kuidas tootjad ja importijad peavad hindama ja dokumenteerima, kas nende toodetud või imporditud ainest tulenevad riskid on tootmise või nende omakasutuse ajal piisavalt ohjatud ja kas tarneahela järgnevates osades on võimalik asjaomaseid riske piisavalt ohjata. Kemikaaliohutuse aruandes kirjeldatakse ka seda, kas ja milliseid VI lisas iseloomustatud ainete eri nanovorme toodetakse või imporditakse, kusjuures iga teabele esitatava nõude puhul esitatakse piisav põhjendus, milles kirjeldatakse, millal ja kuidas kasutatakse ühte vormi käsitlevat teavet muude vormide ohutuse tõendamiseks. Käesolevas lisas esitatud aine nanovorme käsitlevaid spetsiifilisi nõudeid kohaldatakse kõigi registreerimisega hõlmatud nanovormide suhtes ja see ei piira asjaomase aine muude vormide suhtes kehtestatud nõuete kohaldamist. Käesolevat lisa kohaldatakse – vajaduse korral kohandatud kujul – ka toodete valmistajate ja importijate suhtes, kes peavad hindama kemikaaliohutust registreerimise osana.

0.2. Kemikaaliohutuse hinnang koostatakse ühe või mitme pädeva isiku poolt, kellel on asjakohased kogemused ja kes on saanud vastavat koolitust, sealhulgas täienduskoolitust.

0.3. Tootja kemikaaliohutuse hinnangus käsitletakse aine tootmist ja kõiki tuvastatud kasutusalasid. Importija kemikaaliohutuse hinnangus käsitletakse kõiki tuvastatud kasutusalasid. Kemikaaliohutuse hindamisel vaadeldakse aine kasutamist tuvastatud kasutusalast olenevalt kas eraldi (koos kõigi peamiste lisandite ja lisaainetega) või segu või toote koostisainena. Hindamisel võetakse arvesse kõiki aine tootmisest ja tuvastatud kasutusaladest tulenevaid aine elutsükli etappe. Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme. Hindamisest tulenevad põhjendused ja järeldused kehtivad ka asjaomaste nanovormide suhtes. Kemikaaliohutuse hindamine põhineb aine võimaliku kahjuliku mõju võrdlemisel inimese ja/või keskkonnaga kokkupuute teadaoleva või mõistlikult eeldatava määraga; seejuures võetakse arvesse rakendatud ja soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi.

0.4. Aineid, mille füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised omadused on tõenäoliselt sarnased või järgivad sarnasest struktuurist tulenevalt teatud kindlat mudelit, võib käsitada ainerühmana või „kategooriana”. Kui tootja või importija leiab, et ühe aine kemikaaliohutuse hinnangust piisab teisest ainest või ainerühmast või „kategooriast” tulenevate riskide nõuetekohase ohjamise hindamiseks ja dokumenteerimiseks, võib ta kasutada kõnealust kemikaaliohutuse hinnangut ka asjaomase teise aine või ainerühma või „kategooria” puhul. Sel juhul esitab tootja või importija asjakohase põhjenduse. Kui mis tahes kõnealune aine esineb ühes või mitmes nanovormis ning ühe vormi kohta saadud andmeid kasutatakse vastavalt XI lisas sätestatud üldeeskirjadele teiste vormide kasutamise ohutuse tõendamiseks, esitatakse teaduslik põhjendus selle kohta, kuidas konkreetsest katsest saadud andmeid või muud teavet (nt meetodeid, tulemusi või järeldusi) saab rühmitamise ja analoogmeetodi eeskirjade kohaldamise teel kasutada asjaomase aine teiste vormide puhul. Samal viisil toimitakse kokkupuutestsenaariumide ja riskijuhtimismeetmete puhul.

0.5. Kemikaaliohutuse hindamine toimub tehnilises toimikus aine kohta sisalduva teabe ning muu kättesaadava ja asjakohase teabe alusel. Tootjad või importijad, kes esitavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks vastavalt IX ja X lisale, peavad kajastama seda kemikaaliohutuse aruande vastavates osades. Lisatakse muude rahvusvaheliste ja riiklike programmide käigus tehtud hindamistel saadud kättesaadav teave. Kui see on asjakohane ja võimalik, arvestatakse kemikaaliohutuse aruande koostamisel ühenduse õigusaktide kohaselt läbi viidud hindamisi (näiteks määruse (EMÜ) nr 793/93 kohaselt läbi viidud riskide hindamine) ning seda kajastatakse kemikaaliohutuse aruandes. Nimetatud hindamistest kõrvalekaldumist tuleb põhjendada.

Seega sisaldab arvesse võetav teave ainest tulenevate ohtudega seotud teavet, tootmistest ja importimisest tulenevat kokkupuudet, aine tuvastatud kasutusalasid, käitlemistingimusi ja riskijuhtimismeetmeid, mida kohaldatakse või millega soovitatakse arvestada allkasutajatel.

XI lisa punktis 3 sätestatakse, et teatavatel juhtudel ei ole vaja puuduvat teavet hankida, kuna ühe hästi iseloomustatud riski ohjamiseks vajalikud riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused võivad olla piisavad ka teiste potentsiaalsete riskide ohjamiseks, ning nimetatud riske ei ole seetõttu vaja täpselt iseloomustada.

Kui tootja või importija leiab, et ta vajab kemikaaliohutuse aruande koostamiseks lisateavet ning seda on võimalik saada üksnes IX või X lisa kohaste katsete tegemisega, esitab ta katsestrateegia kava, selgitades selles lisateabe vajalikkust, ning märgib selle ära kemikaaliohutuse aruande vastavas osas. Kui peetakse vajalikuks, võib katsestrateegia kava hõlmata mitut uuringut, millest igaühes vaadeldakse sama teabele esitatava nõude täitmiseks sama aine eri vorme. Enne lisakatsete tulemuste selgumist lisab ta oma kemikaaliohutuse aruandesse ja väljatöötatud kokkupuutestsenaariumisse nii tema kehtestatud kui ka allkasutajatele soovitatavad ajutised riskijuhtimismeetmed, mille eesmärk on vaadeldavaid riske ohjata. Kokkupuutestsenaariumides ja soovitatavates ajutistes riskijuhtimismeetmetes käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme.

0.6. Kemikaaliohutuse hindamise etapid

0.6.1. Kemikaaliohutuse hindamine, mida teeb tootja või importija, koosneb käesoleva lisa vastavate punktide kohaselt järgmistest etappidest 1–4:

Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamine

Aine füüsikalistest ja keemilistest omadustest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamine

Keskkonnaohtlikkuse hindamine

Püsivuse, bioakumuleeruvuse ja toksilisuse ning ainet väga püsivaks ja väga bioakumuleeruvaks klassifitseerida lubavate omaduste hindamine

0.6.2. Punktis 0.6.3 osutatud juhtudel hõlmab kemikaaliohutuse hindamine ka järgmisi käesoleva lisa punktide 5 ja 6 kohaseid etappe 5 ja 6:

Kokkupuute hindamine

5.1.

Kokkupuutestsenaariumi(de) koostamine (või vajaduse korral asjakohaste kasutus- ja kokkupuutekategooriate kindlaksmääramine)

5.2.

Kokkupuute hindamine

Riski kirjeldus

0.6.3. Kui tootja või importija jõuab 1.–4. etapi tulemuste põhjal järeldusele, et aine või selle nanovorm vastab ühele järgmistest määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas sätestatud ohuklassidest või -kategooriatest või et tegemist on püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise või väga püsiva ja väga bioakumuleeruva ainega, hõlmab kemikaaliohutuse hindamine ka käesoleva lisa punktide 5 ja 6 kohaseid 5. ja 6. etappi:

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6, 2.7, 2.8 (tüübid A ja B), 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 (1. ja 2. kategooria), 2.14 (1. ja 2. kategooria) ja 2.15 (tüübid A–F);

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

ohuklass 4.1;

ohuklass 5.1.

0.6.4. Kemikaaliohutuse aruande vastavas osas (punkt 7) esitatakse kokkuvõte kogu eespool nimetatud punktide käsitlemisel kasutatud asjakohasest teabest.

0.7. Kemikaaliohutuse aruande kokkupuudet käsitleva osa põhielemendiks on tootmisele, tootja või importija omakasutusele kehtestatud kokkupuutestsenaariumi(te) kirjeldus ning sellis(t)e kokkupuutestsenaariumi(te) kirjeldus, mida tootja või importija soovitab rakendada tuvastatud kasutusala(de) puhul.

Kokkupuutestsenaarium on tingimuste kogum, mis kirjeldab aine tootmist või kasutamist selle elutsükli vältel ning seda, kuidas tootja või importija kontrollib või soovitab allkasutajatel kontrollida aine kokkupuudet inimeste ja keskkonnaga. Sellistes tingimuste kogumis kirjeldatakse tootja või importija poolt rakendatud või allkasutajatele rakendamiseks soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi.

Kui aine on turule viidud, esitatakse kokkupuutestsenaarium(id), sealhulgas riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused ohutuskaardi lisana vastavalt II lisale.

0.8. Kokkupuutestsenaariumi kirjeldamisel nõutav üksikasjalikkuse aste on erinevate juhtumite puhul väga erinev, olenedes aine kasutusalast, aine ohtlikest omadustest ja tootjale või importijale kättesaadava teabe hulgast. Kokkupuutestsenaariumites võidakse kirjeldada asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid seoses mitmete erinevate protsesside ja aine kasutusaladega. Kokkupuutestsenaarium võib seega hõlmata väga mitmesuguseid protsesse või kasutusalasid. Suurt hulka protsesse või kasutusalasid hõlmavat kokkupuutestsenaariumit võib nimetada kokkupuutekategooriaks. Kokkupuutestsenaariumite käsitlemine käesolevas lisas ja II lisas sisaldab ka kokkupuutekategooriaid, kui need on välja töötatud.

0.9. Kui teavet ei ole tarvis vastavalt XI lisale, märgitakse see asjaolu kemikaaliohutuse aruande asjakohasesse ossa; lisatakse viide tehnilises toimikus sisalduvale põhjendusele. Asjaolu, et teavet ei nõuta, märgitakse samuti ohutuskaardile.

0.10. Teatava toime korral, näiteks võime kahandada osoonikihti, võime osooni fotokeemiliselt tekitada, tugev lõhn ja värvumine, mille puhul ei saa kasutada punktides 1–6 sätestatud korda, hinnatakse seonduvaid riske iga juhtumi puhul eraldi ja tootja või importija lisab kemikaaliohutuse aruandele selliste hindamiste täieliku kirjelduse ja põhjenduse ning esitab nende kokkuvõtte ka ohutuskaardil.

0.11. Teatud ►M3 segu ◄ (nt sulamite) koostises ühe või mitme ainega seotud riskide hindamisel võetakse arvesse viisi, kuidas on koostisained keemilises maatriksis seotud.

0.11.a. Kui kemikaaliohutuse hindamine hõlmab nanovorme, valitakse punktide 0.6.1 ja 0.6.2 kohastes kemikaaliohutuse hindamise etappides 1–6 saadud tulemuste hindamiseks ja esitamiseks sobiv näitaja ning lisatakse sellekohane põhjendus kemikaaliohutuse aruandesse ja selle kokkuvõte ohutuskaardile. Soovitatavalt esitatakse teave mitme näitaja, sealhulgas massinäitaja kohta. Võimaluse korral märgitakse teisendamiseks kasutatav meetod.

0.12. Kui käesolevas lisas kirjeldatud meetodid ei ole asjakohased, selgitatakse ja põhjendatakse alternatiivselt kasutatavate meetodite üksikasju kemikaaliohutuse aruandes.

0.13. Kemikaaliohutuse aruande A osale lisatakse avaldus selle kohta, et tootja või importija on rakendanud asjakohastes kokkupuutestsenaariumites tootja või importija omakasutus(t)ele ette nähtud riskijuhtimismeetmeid ning et tuvastatud kasutusalasid käsitlevad kokkupuutestsenaariumid on edastatud ohutuskaardiga või ohutuskaartidega levitajatele ja allkasutajatele.

1. AINEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

1.0. Sissejuhatus

1.0.1. Ainest inimese tervisele tuleneva ohu hindamise eesmärk on aine klassifitseerimine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 ning selliste ainega kokkupuute tasemete tuletamine, millest kõrgema tasemega ei tohiks inimene kokku puutuda. Seda kokkupuute taset nimetatakse tuletatud mittetoimivaks tasemeks (Derived No-Effect Level, DNEL).

1.0.2. Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamisel käsitletakse aine toksikokineetilisi omadusi (nt absorptsioon, metabolism, jaotumine ja kõrvaldamine) ning järgmisi toimerühmi:

akuutsed mõjud (akuutne toksilisus, ärritavus ja söövitavus),

sensibiliseerimine,

korduvannuse toksilisus ja

kantserogeensus, mutageenne toime sugurakkudele ja reproduktiivtoksilisus.

Muid mõjusid käsitletakse vajaduse korral kogu kättesaadava teabe alusel.

1.0.3. Ohtude hindamine koosneb järgmisest neljast etapist:

1. etapp

inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine;

2. etapp

inimeste kohta käiva teabe hindamine;

3. etapp

klassifitseerimine ja märgistamine;

4. etapp

DNELide tuletamine.

Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme.

1.0.4. Esimesed kolm etappi viiakse läbi kõikide selliste mõjude korral, mille kohta on teave kättesaadav, ja need märgitakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis, ning vajaduse korral esitatakse nimetatud etappide kokkuvõte kooskõlas artikliga 31 ohutuskaardi lahtrites 2 ja 11.

1.0.5. Mis tahes mõju korral, mida käsitlev asjakohane teave ei ole kättesaadav, sisaldab asjakohane punkt järgmist lauset: „Nimetatud teave ei ole kättesaadav” („This information is not available”). Põhjendus, sealhulgas viide teabe mis tahes kirjandusotsingutele, lisatakse tehnilisele toimikule.

1.0.6. Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamisel toimub 4. etapis kolme esimese etapi tulemuste integreerimine ning saadud andmed esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis; teabe kokkuvõte esitatakse ohutuskaardi lahtris 8.1.

1.1.

1. etapp

inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine

1.1.1. Inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine sisaldab järgmist:

—

mõjudega seotud ohtude määratlemine kogu kättesaadava inimeste kohta mittekäiva teabe põhjal,

—

annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelise seose kindlaksmääramine.

1.1.2. Kui annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelist seost ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleks seda põhjendada ja esitada poolkvantitatiivne või kvalitatiivne analüüs. Näiteks akuutsete mõjude korral ei ole tavaliselt võimalik annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelist seost vastavalt komisjoni määruses sätestatud katsemeetoditele (nagu need on määratletud artikli 13 lõikes 3) tehtud katse tulemuste põhjal kindlaks määrata. Sellistel juhtudel piisab, kui määratakse kindlaks, kas ja millisel määral on ainel olemuslik omadus antud mõju tekitada.

1.1.3. Kogu muu kui inimesi käsitlev teave, mida kasutatakse inimestele avaldatava konkreetse mõju hindamiseks ning annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelise seose kindlaksmääramiseks, esitatakse võimaluse korral lühidalt tabelina või tabelitena, eristades in vitro, in vivo ja muud teavet. Asjakohased katsetulemused (näiteks ATE, LD50, NO(A)EL või LO(A)EL) ja katsetingimused (näiteks katse kestus, manustamisviis) ja muu asjakohane teave esitatakse rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

1.1.4. Kui on kättesaadav üks uurimus, tuleks nimetatud uurimuse kohta koostada uuringute aruande kokkuvõte. Kui sama mõju on käsitletud mitmes uuringus, kasutatakse DNELide kindlaksmääramiseks tavaliselt seda uuringut või neid uuringuid, millest nähtub kõige suurem riskitegur, olles sealjuures arvestanud võimalikke muutujaid (nt läbiviimine, asjakohasus, katse läbiviimiseks kasutatud liikide asjakohasus, tulemuste kvaliteet jne), ning nimetatud uuringu või uuringute kohta koostatakse uuringute aruande kokkuvõte ning see lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana. Uuringute aruande kokkuvõtet nõutakse ohu hindamisel kasutatud kõikide põhiandmete kohta. Kui ei kasutata uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, põhjendatakse seda täielikult ning põhjendused lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana mitte ainult kasutatud uuringu, vaid ka kõikide teiste uuringute kohta, millest nähtub suurem riskitegur kui kasutatud uuringust. Sõltumata sellest, kas ohud on identifitseeritud või mitte, on oluline hinnata uuringu usaldusväärsust.

1.2.

2. etapp

inimeste kohta käiva teabe hindamine

Kui inimeste kohta käiv teave ei ole kättesaadav, sisaldab käesolev osa lauset: „Inimeste kohta käiv teave ei ole kättesaadav” („No human information is available”). Kui inimeste kohta käiv teave on kättesaadav, esitatakse see võimaluse korral tabelina.

1.3.

3. etapp

klassifitseerimine ja märgistamine

1.3.1. Esitatakse asjakohane klassifikatsioon vastavalt määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kriteeriumidele ning vastavad põhjendused. Esitatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 10 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklite 4–7 kohaldamisest tulenevad konkreetsed sisalduse piirväärtused ja neid põhjendatakse, kui need ei sisaldu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas.

Hinnang peaks alati sisaldama kinnitust selle kohta, kas aine või selle nanovorm vastab või ei vasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud kriteeriumidele, mille alusel toimub klassifitseerimine 1A või 1B kategooria kantserogeensete ainete, sugurakke ohustavate 1A või 1B kategooria mutageensete ainete või 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliste ainete ohuklassi.

1.3.2. Kui ebapiisav teave ei võimalda otsustada, kas aine või selle nanovorm tuleks klassifitseerida konkreetsesse ohuklassi või -kategooriasse, märgib registreerija, millise meetme ta võttis või millise otsuse tegi, ning põhjendab seda.

1.4.

4. etapp

DNELide määramine

1.4.1. 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal määratakse kindlaks aine DNEL(id), mis väljendab või väljendavad tõenäolist manustamisviisi või tõenäolisi manustamisviise, kokkupuute kestust ja sagedust. ►M10 Mõnede ohuklasside, eelkõige sugurakkudele avalduva mutageense toime ning kantserogeensuse puhul ei pruugi olemasoleva teabe alusel olla võimalik kindlaks määrata toksikoloogilist künnist ja seega ka DNELi. ◄ Kui see on põhjendatud kokkupuutestsenaariumi(te)ga, võib üks DNEL olla piisav. Kättesaadavat teavet ja kemikaaliohutuse aruande punktis 9 esitatud kokkupuutestsenaariumit või -stsenaariume arvesse võttes võib aga osutuda vajalikuks kõikide asjakohaste elanikkonnarühmade (nt töölised, tarbijad ja nimetatud ainetega keskkonna kaudu tõenäoliselt kokku puutuda võivad isikud) ja teatavate haavatavate alarühmade (nt lapsed, rasedad) ning erinevate kokkupuuteviiside jaoks DNELide kindlaksmääramine. Esitatakse täielik põhjendus, täpsustades muu hulgas kasutatud teabe valikut, kokkupuuteviise (suu või naha kaudu, sissehingamise teel) ning kokkupuute kestust ja sagedust, mille puhul DNEL kehtib. Kui kokkupuuteviise on tõenäoliselt rohkem kui üks, määratakse DNEL kindlaks iga kokkupuuteviisi kohta eraldi ning ka kõikide kokkupuuteviiside kohta ühiselt. DNELi kindlaksmääramisel tuleb muu hulgas arvestada järgmisi tegureid:

ebamäärasus, mida lisaks muudele teguritele põhjustavad ka katseandmete varieeruvus ning liigisisesed ja liikidevahelised erinevused;

mõju laad ja raskusaste;

elanikkonna rühma või alarühma tundlikkus, kelle suhtes kvantitatiivne ja/või kvalitatiivne teave kokkupuute kohta kehtib.

1.4.2. Kui DNELi ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada täielik põhjendus.

2. FÜÜSIKALISTE JA KEEMILISTE OHTUDE HINDAMINE

2.1. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tuleneva ohu hindamise eesmärk on aine klassifitseerimine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008.

2.2. Hinnatakse vähemalt järgmiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste eeldatavat mõju inimese tervisele:

—

plahvatusohtlikkus,

—

tuleohtlikkus,

—

oksüdeerimisvõime.

Kui ebapiisav teave ei võimalda otsustada, kas aine või selle nanovorm tuleks klassifitseerida konkreetsesse ohuklassi või -kategooriasse, märgib registreerija, millise meetme ta võttis või millise otsuse tegi, ning põhjendab seda.

2.3. Teave iga üksikmõju hindamise kohta esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral tehakse sellest vastavalt artiklile 31 kokkuvõte ohutuskaardi lahtrites 2 ja 9.

2.4. Iga füüsikaliste ja keemilise omaduse puhul hinnatakse aine olemuslikku kahjulikku toimet tulenevalt aine tootmisest ja kindlaksmääratud kasutusaladest.

2.5. Esitatakse asjakohane klassifikatsioon vastavalt määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kriteeriumidele ning vastavad põhjendused.

3. KESKKONNAOHU HINDAMINE

3.0. Sissejuhatus

3.0.1. Keskkonnaohu hindamise eesmärk on aine klassifitseerimine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 ning aine sellise sisalduse kindlaksmääramine, millest väiksema puhul ei ole ette näha kahjulike mõjude ilmnemist asjaomases keskkonnakomponendis. Sellist sisaldust nimetatakse arvutuslikuks mittetoimivaks sisalduseks (Predicted No-Effect Concentration, PNEC).

3.0.2. Keskkonnaohtude hindamisel käsitletakse potentsiaalseid mõjusid keskkonnale, mis koosneb 1) vesikeskkonnast (kaasa arvatud põhjasete), 2) maismaast ja 3) õhust, kaasa arvatud ka 4) toiduahelas akumuleerumise tõttu tekkida võivad potentsiaalsed mõjud. Lisaks käsitletakse potentsiaalseid mõjusid 5) mikrobioloogilisele aktiivsusele reoveepuhastites. Hinnangu mõju kohta igale nimetatud viiele keskkonnakomponendile esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral esitatakse artikli 31 kohaselt kokkuvõte ohutuskaardi lahtrites 2 ja 12. ►M51 Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme. ◄

3.0.3. Iga keskkonnakomponendi puhul, mille puhul puudub kättesaadav teave mõju kohta, sisaldab kemikaaliohutuse aruande asjakohane punkt lauset: „Nimetatud teave ei ole kättesaadav”(„This information is not available”). Põhjendus, sealhulgas viide kirjanduse põhjal tehtud uuringutele, lisatakse tehnilisele toimikule. Iga keskkonnakomponendi puhul, mille kohta on teave kättesaadav, kuid mille puhul ei pea tootja või importija vajalikuks teha ohtude hindamist, esitab tootja või importija põhjenduse koos viitega asjakohasele teabele kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral ka artikli 31 kohaselt kokkuvõtte ohutuskaardi lahtris 12.

3.0.4. Ohtude hindamine koosneb järgmisest kolmest etapist, mis kemikaaliohutuse aruandes on selgelt määratletud:

1. etapp

teabe hindamine;

2. etapp

klassifitseerimine ja märgistamine;

3. etapp

PNECi tuletamine.

3.1.

1. etapp

teabe hindamine

3.1.1. Kogu kättesaadava teabe hindamine hõlmab järgmist:

—

ohtude identifitseerimine kogu kättesaadava teabe põhjal;

—

annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelise seose kindlaksmääramine.

3.1.2. Kui annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelist seost ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleks seda põhjendada ja esitada semikvantitatiivne või kvalitatiivne analüüs.

3.1.3. Konkreetsele keskkonnakomponendile avaldatavate mõjude hindamiseks kasutatud kogu teave esitatakse lühidalt, võimaluse korral tabelina või tabelitena. Asjakohased katsetulemused (nt LC50 või NOEC) ja katsetingimused (nt katse kestus, manustamisviis) ja muu asjakohane teave esitatakse selleks rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

3.1.4. Aine keskkonnas käitumise hindamiseks vajalik kogu teave esitatakse lühidalt, võimaluse korral tabelina või tabelitena. Asjakohased katsetulemused ja katsetingimused ning muu asjakohane teave esitatakse selleks rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

3.1.5. Kui on kättesaadav üks uurimus, tuleks nimetatud uurimuse kohta koostada uuringute aruande kokkuvõte. Kui sama mõju on käsitletud rohkem kui ühes uuringus, kasutatakse järelduste tegemisel uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, ning nimetatud uuringu või uuringute kohta koostatakse uuringute aruande kokkuvõte, mis lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana. Uuringute aruande kokkuvõtted on nõutavad ohu hindamisel kasutatud kõikide põhiandmete kohta. Kui ei kasutata uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, põhjendatakse seda täielikult ning põhjendused lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana mitte ainult kasutatud uuringu, vaid ka kõikide teiste uuringute kohta, millest nähtub suurem riskitegur kui kasutatud uuringust. Kui kõik aine kohta olemas olevad uuringud näitavad ohu puudumist, viiakse läbi kõikide uuringute usaldusväärsuse üldine hindamine.

3.2.

2. etapp

klassifitseerimine ja märgistamine

3.2.1. Esitatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kriteeriumide kohaselt välja töötatud sobiv klassifikatsioon ning vastav põhjendus. Esitatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 10 kohaldamisest tulenev korrutustegur ja kui see tegur ei ole sätestatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas, siis ka vastav põhjendus.

Kõnealust esitamise ja põhjendamise nõuet kohaldatakse ka kõigi registreerimisega hõlmatud nanovormide suhtes.

3.2.2. Kui ebapiisav teave ei võimalda otsustada, kas aine või selle nanovorm tuleks klassifitseerida konkreetsesse ohuklassi või -kategooriasse, märgib registreerija, millise meetme ta võttis või millise otsuse tegi, ning põhjendab seda.

3.3.

3. etapp

PNECi määramine

3.3.1. Kättesaadava teabe põhjal määratakse kindlaks kõikide keskkonnakomponentide arvutuslik mittetoimiv sisaldus (PNEC). Arvutusliku mittetoimiva Sisalduse arvutamiseks võib asjakohast hindamistegurit kohaldada toimeväärtustele (nt LC50 või NOEC). Hindamistegur väljendab erinevust piiratud arvu liikidega tehtud laborikatsete põhjal saadud toimeväärtuste ja keskkonnakomponendiPNECi vahel ( 32 ).

3.3.2. Kui PNECi ei ole võimalik tuletada, tuleb see selgesõnaliselt märkida ning esitada asjakohane põhjendus.

4. PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE OMADUSTE HINDAMINE

4.0. Sissejuhatus

4.0.1. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamise eesmärk on määrata kindlaks, kas aine vastab XIII lisas esitatud kriteeriumidele, ning kui vastab, siis iseloomustada aine potentsiaalset emissiooni. Käesoleva lisa punktidele 1 ja 3 vastavat ohuhindamist, milles käsitletakse kõiki pikaajalisi mõjusid, ning kooskõlas punkti 5 (kokkupuute hindamine) 2. etapiga (kokkupuutele antav hinnang) läbi viidud hinnangut, mis käsitleb inimese ja keskkonna pikaajalist kokkupuudet ainega, ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega läbi viia XIII lisas toodud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete kriteeriumidele vastavate ainete osas. Seetõttu on vaja teha eraldi püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine.

4.0.2. Püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise või väga püsiva ja väga bioakumuleeruva aine kriteeriumidele vastavuse hindamine koosneb järgmisest kahest etapist, mis määratletakse selgesõnaliselt kemikaaliohutuse aruande B osa punktis 8. Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme.

1. etapp	:	võrdlemine kriteeriumidega;
2. etapp	:	emissiooni iseloomustamine.

Hindamise kokkuvõte esitatakse ka ohutuskaardi 12. jaos.

4.1. 1. etapp: võrdlemine kriteeriumidega

Püsivate, bioakumuleeruvate ja mürgiste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamise selles etapis võrreldakse kättesaadavat teavet XIII lisa punktis 1 esitatud kriteeriumidega ja otsustatakse, kas aine vastab kriteeriumidele või mitte. Hindamine viiakse läbi kooskõlas XIII lisa sissejuhatava osa sätete ning sama lisa punktidega 2 ja 3.

4.2. 2. etapp: emissiooni iseloomustamine

Kui aine vastab kriteeriumidele või seda käsitatakse registreerimistoimikus püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise või väga püsiva ja väga bioakumuleeruva ainena, viiakse läbi emissiooni iseloomustamine, mis hõlmab punktis 5 kirjeldatud kokkupuute hindamise asjakohaseid etappe. Eelkõige hõlmab see tootja või importija kõikide tegevuste käigus või tuvastatud kasutusalade puhul eri keskkonnaosadesse sattuvate ainekoguste hindamist ning tõenäoliste viiside kindlakstegemist, kuidas inimesed ainega ja aine keskkonnaga kokku puutuvad. Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme.

5. KOKKUPUUTE HINDAMINE

5.0. Sissejuhatus

Kokkupuute hindamise eesmärk on hinnata kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt aine kogust/kontsentratsiooni, millega inimesed ja keskkond kokku puutuvad või võivad kokku puutuda. Hindamisel vaadeldakse aine tootmisest ja tuvastatud kasutusaladest tulenevaid aine elutsükli kõiki etappe ning see hõlmab kõiki kokkupuuteviise, mis võivad olla seotud punktides 1–4 kindlaks määratud ohtudega. Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme. Kokkupuute hindamine toimub järgmises kahes etapis, mis määratletakse selgesõnaliselt kemikaaliohutuse aruandes:

1. etapp

kokkupuutestsenaariumi(te) koostamine või asjakohaste kasutus- ja kokkupuutekategooriate loomine;

2. etapp

kokkupuute hindamine.

Vajaduse korral ja vastavalt artiklile 31 esitatakse kokkupuutestsenaarium samuti ohutuskaardi lisana.

5.1.

1. etapp

kokkupuutestsenaariumite väljatöötamine

5.1.1. Luuakse kokkupuutestsenaariumid vastavalt punktidele 0.7 ja 0.8. Kokkupuutestsenaariumid on kemikaaliohutuse hinnangu läbiviimise põhiliseks aluseks. Kemikaaliohutuse hinnangu koostamine võib olla iteratiivne protsess. Esimene hinnang põhineb nõutaval miinimumteabel ja kogu ohte käsitleval kättesaadaval teabel ning kokkupuute hinnangul, mis vastab esialgsetele oletustele kasutustingimuste ja riskijuhtimismeetmete kohta (esialgne kokkupuutestsenaarium). Kui esialgsete oletuste põhjal jõutakse riski kirjelduseni, mis viitab sellele, et inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvaid ohte ei ole piisavalt ohjatud, on vaja protsessi korrata, muutes sealjuures ohu või kokkupuute hindamise ühte või mitut tegurit, et saavutada piisav ohu ohjamine. Ohuhinnangu täpsustamine võib nõuda täiendava ohte käsitleva teabe kogumist. Kokkupuutealase hinnangu täpsustamine võib sisaldada kokkupuutestsenaariumi osaks olevate käitlemistingimuste või riskijuhtimismeetmete asjakohast muutmist või kokkupuute veel täpsemat hindamist. Viimase kordamise tulemusena koostatud kokkupuutestsenaarium (lõplik kokkupuutestsenaarium) lisatakse kemikaaliohutuse aruandele ja samuti ohutuskaardile vastavalt artiklile 31.

Lõplik kokkupuutestsenaarium esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis ning samuti ohutuskaardi lisana, kasutades sobivat lühipealkirja, mis kirjeldab lühidalt kasutusala, mis vastab VI lisa punktile 3.5. Kokkupuutestsenaariumid hõlmavad igasugust tootmist ühenduses ja kõiki tuvastatud kasutusalasid.

Eeskätt sisaldab kokkupuutestsenaarium vastavalt vajadusele järgmisi kirjeldusi:

Käitlemistingimused

—

aine tootmise, töötlemise ja/või kasutamisega seotud protsesside, sealhulgas aine füüsikalise oleku kirjeldus,

—

protsessiga seotud töötajate tegevus ja nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus,

—

tarbijate tegevus ning nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus,

—

aine emissiooni sagedus ja kestus erinevatesse keskkonna osadesse ning reoveepuhastitesse ning lahjenemine vastuvõtvates keskkonna osades.

Riskijuhtimismeetmed

—

riskijuhtimismeetmed, et vähendada või vältida inimeste (sealhulgas töölised ja tarbijad) ja erinevate keskkonna osade otsest või kaudset kokkupuudet ainega,

—

jäätmekäitlusmeetmed, et vähendada või vältida inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega jäätmete kõrvaldamise ja/või taaskasutuse ajal.

5.1.2. Kui tootja, importija või allkasutaja esitab taotluse autoriseeringu saamiseks, koostatakse kokkupuutestsenaariumid vaid nimetatud kasutusala ja sellele järgnevate aine elustsükli etappide jaoks.

5.2.

2. etapp

kokkupuute hindamine

5.2.1. Kokkupuudet hinnatakse iga väljatöötatud kokkupuutestsenaariumi puhul ja hinnang esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis ning vajaduse korral tehakse sellest kokkuvõte ohutuskaardi lisas vastavalt artiklile 31. Kokkupuute hindamine koosneb kolmest osast: 1) emissiooni hindamine; 2) kemikaali käitumise ja levikuteede hindamine ja 3) kokkupuute taseme hindamine.

5.2.2. Emissiooni hindamisel võetakse arvesse aine emissiooni aine elustsükli kõigi asjakohaste etappide jooksul, mis tulenevad aine tootmisest ja igast tuvastatud kasutusalast. Aine tootmisest tulenevate elutsükli etappide hulka kuulub vajaduse korral ka jäätmeetapp. Tuvastatud kasutusalast tulenevate elutsükli etappide hulka kuulub vajaduse korral ka toodete kasutusperiood ja jäätmeetapp. Emissiooni hindamine viiakse läbi eeldusel, et kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused on rakendatud. ►M51 Kui registreerimine hõlmab nanovorme, võetakse nende emissiooni hindamisel vajaduse korral arvesse olukordi, kus XI lisa punkti 3.2 alapunktis c esitatud tingimused on täidetud. ◄

5.2.3. Iseloomustatakse võimalikke lagunemis-, muundumis- ja reaktsiooniprotsesse ning hinnatakse aine levikut ja omadusi keskkonnas.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, iseloomustatakse ka lahustumiskiirust, osakeste agregeerumist ja aglomeratsiooni ning nende pinnakeemia muutusi.

5.2.4. Koostatakse hinnang kõikide nende elanikkonna rühmade (töölised, tarbijad ja isikud kellel on tõenäoline kokkupuude ainega keskkonna vahendusel) ja keskkonnakomponentide kokkupuute taseme kohta, kelle või mille kokkupuude ainega on teada või põhjendatult prognoositav. Käsitletakse kõiki inimeste asjakohaseid ainega kokkupuute viise (sissehingamine, allaneelamine, absorbeerumine naha kaudu ja kombineeritult kõik asjakohased kokkupuuteviisid ja -allikad). Nendes hinnangutes arvestatakse ka kokkupuutemudeli ruumilisi ja ajalisi erinevusi. Eelkõige arvestatakse kokkupuudet käsitlevas hinnangus järgmisi aspekte:

—

nõuetekohaselt mõõdetud iseloomulikud andmned kokkupuute kohta,

—

kõik aine olulised lisandid ja lisaained,

—

kogused, milles ainet valmistatakse ja/või imporditakse,

—

aine kogus iga tuvastatud kasutusala jaoks,

—

rakendatud või soovitatud riskijuhtimismeetmed, sealhulgas ohjamise määr,

—

kokkupuute kestus ja sagedus vastavalt käitlemistingimustele,

—

protsessidega seotud töötajate tegevus ja nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus,

—

tarbijate tegevus ning nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus,

—

aine erinevatesse keskkonna osadesse emissiooni sagedus ja kestus ning lahjenemine vastuvõtvates keskkonnakomponentides,

—

aine füüsikalised ja keemilised omadused,

—

muundumis- ja/või lagunemissaadused,

—

tõenäolised kokkupuuteviisid ja võimalik absorbeerumine inimorganismi,

—

tõenäolised levikuteed keskkonnas ning keskkonnas levimine ja lagunemine ja/või muundumine (vaata samuti 1. etapi punkt 3),

—

kokkupuute (geograafiline) mastaap,

—

maatriksist sõltuv aine eraldumine/migratsioon.

5.2.5. Kui kokkupuudet käsitlevad nõuetekohaste mõõtmistega saadud iseloomulikud andmed on kättesaadavad, tuleb kokkupuute hindamisel neile erilist tähelepanu pöörata. Kokkupuute taseme hindamiseks võib kasutada asjakohaseid mudeleid. Võib arvestada ka analoogselt kasutatavate ning analoogsete kokkupuutemudelitega või omadustega ainete asjakohaseid seireandmeid.

6. RISKI KIRJELDUS

6.1. Iga kokkupuutestsenaariumi kohta koostatakse riski kirjeldus, mis esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis.

6.2. Riski kirjelduses käsitletakse elanikkonna rühmi (puutuvad kokku töötajatena, tarbijatena või kaudselt keskkonna kaudu, ning kui see on asjakohane, siis eespool nimetatud kokkupuutevõimaluste kombinatsioon) ja keskkonnakomponente, kelle või mille kokkupuude ainega on teada või põhjendatult prognoositav, eeldusel et punktis 5 kirjeldatud kokkupuutestsenaariumis toodud riskijuhtimismeetmed on rakendatud. Lisaks kontrollitakse aine üldist keskkonnaohtlikkust, ühendades selleks kõikidest allikatest kõikidesse keskkonna osadesse toimuva eraldumise, emissiooni ja kadude kohta saadud tulemused.

6.3. Riski kirjeldus koosneb järgmistest osadest:

—

iga elanikkonnarühma teadaoleva või tõenäolise kokkupuute võrdlemine asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemetega (DNEL),

—

prognoositava sisalduse keskkonnas võrdlemine arvutuslike mittetoimivate sisaldustega (PNEC) iga keskkonnakomponendi puhul, ja

—

aine füüsikalistest ja keemilistest omadustest tuleneva juhtumi tõenäosuse ja tõsidusastme hindamine.

6.4. Kõikide kokkupuutestsenaariumide puhul võib inimestele ja keskkonnale põhjustatava ohu lugeda piisavalt ohjatuks aine tootmisest või tuvastatud kasutusaladest tuleneva elutsükli jooksul, kui

—

punktis 6.2 hinnatud kokkupuute tase ei ületa asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemete (DNEL) või arvutuslike mittetoimivate sisalduste (PNEC) väärtusi, mis on kindlaks määratud vastavalt punktidele 1 ja 3, ja

—

aine füüsikalistest ja keemilistest omadustest tuleneva juhtumi toimumise tõenäosus ja selle tõsidusaste, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile 2, on mittearvestatav.

6.5. Nende inimestele avaldatavate mõjude ja keskkonnakomponentide puhul, mille tuletatud mittetoimivat taset (DNEL) või arvutuslikku mittetoimivat sisaldust (PNEC) ei ole võimalik määrata, hinnatakse mõjude vältimise tõenäosust kokkupuutestsenaariumi rakendamisel kvalitatiivse hindamise käigus.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete kriteeriumidele vastavate ainete puhul kasutab tootja või importija punkti 5 2. etapis saadud teavet, kui ta rakendab oma tegevuskohas ja soovitab allkasutajatele riskijuhtimismeetmeid, mis vähendavad inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega ja ainete emissiooni tootmisel ja tuvastatud kasutamisel aine elutsükli jooksul.

7. KEMIKAALIOHUTUSE ARUANDE VORM

Kemikaaliohutuse aruanne sisaldab järgmisi punkte:

KEMIKAALIOHUTUSE ARUANDE VORM

A OSA

1. KOKKUVÕTE RISKIJUHTIMISMEETMETEST

2. TEATIS RISKIJUHTIMISMEETMETE RAKENDAMISE KOHTA

3. TEATIS RISKIJUHTIMISMEETMETE EDASTAMISE KOHTA

B OSA

1. AINE NING SELLE FÜÜSIKALISTE JA KEEMILISTE OMADUSTE IDENTIFITSEERIMINE

2. TOOTMINE JA KASUTUSALAD

2.1. Tootmine

2.2. Tuvastatud kasutusalad

2.3. Mittesoovitatavad kasutusalad

3. KLASSIFITSEERIMINE JA MÄRGISTAMINE

4. KÄITUMINE KESKKONNAS

4.1. Lagunemine

4.2. Levik keskkonnas

4.3. Bioakumulatsioon

4.4. Sekundaarne mürgitus

5. AINEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

5.1. Toksikokineetika (absorptsioon, ainevahetus, jaotumine ja kõrvaldamine)

5.2. Akuutne toksilisus

5.3. Ärritavus

▼M10 —————

5.4. Söövitavus

5.5. Sensibiliseerimine

▼M10 —————

5.6. Korduvannuse toksilisus

5.7. Mutageenne toime sugurakkudele

5.8. Kantserogeensus

5.9. Reproduktiivtoksilisus

▼M10 —————

5.10. Muud mõjud

5.11. Tuletatud mittetoimiva(te) taseme(te) (DNEL) tuletamine

6. AINE FÜÜSIKALISTEST JA KEEMILISTEST OMADUSTEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

6.1. Plahvatusohtlikkus

6.2. Tuleohtlikkus

6.3. Oksüdeerimisvõime

7. KESKKONNAOHU HINDAMINE

7.1. Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

7.2. Maismaa

7.3. Õhk

7.4. Mikrobioloogiline aktiivsus reoveepuhastites

8. PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE OMADUSTE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE OMADUSTE HINDAMINE

9. KOKKUPUUTE HINDAMINE

9.1. (1. kokkupuutestsenaariumi pealkiri)

9.1.1. Kokkupuutestsenaarium

9.1.2. Kokkupuute hindamine

9.2. (2. kokkupuutestsenaariumi pealkiri)

9.2.1. Kokkupuutestsenaarium

9.2.2. Kokkupuute hindamine

(jne)

10. RISKI KIRJELDUS

10.1. (1. kokkupuutestsenaariumi pealkiri)

10.1.1. Inimeste tervis

10.1.1.1. Töötajad

10.1.1.2. Tarbijad

10.1.1.3. Inimeste kaudne kokkupuude ainega keskkonna kaudu

10.1.2. Keskkond

10.1.2.1. Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

10.1.2.2. Maismaa

10.1.2.3. Õhk

10.1.2.4. Mikrobioloogiline aktiivsus reoveepuhastites

10.2. (2. kokkupuutestsenaariumi pealkiri)

10.2.1. Inimeste tervis

10.2.1.1. Töötajad

10.2.1.2. Tarbijad

10.2.1.3. Inimeste kaudne kokkupuude ainega keskkonna kaudu

10.2.2. Keskkond

10.2.2.1. Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

10.2.2.2. Maismaa

10.2.2.3. Õhk

10.2.2.4. Mikrobioloogiline aktiivsus reoveepuhastites

(jne)

10.x. Üldine kokkupuude (kõik asjakohased emissiooni/eraldumise allikad koos)

10.x.1. Inimeste tervis (kõik kokkupuuteviisid koos)

10.x.1.1.

10.x.2. Keskkond (kõik emissiooniallikad koos)

10.x.2.1.

▼M58

II LISA

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE NÕUDED

A OSA

0.1. Sissejuhatus

0.1.1. Käesoleva lisaga kehtestatakse nõuded, mida tarnija peab järgima artikli 31 kohase ohutuskaardi koostamisel aine või segu kohta.

0.1.2. Ohutuskaardil esitatud teave keemiliste ainete kohta on kooskõlas teabega, mis on esitatud registreerimisel ja kemikaaliohutuse aruandes, kui see on nõutav. Kui kemikaaliohutuse aruanne on koostatud, paigutatakse ohutuskaardi lisasse asjakohane kokkupuutestsenaarium või asjakohased kokkupuutestsenaariumid.

0.1.3. Ohutuskaardi igas asjaomases jaos märgitakse, kas see hõlmab nanovorme ja millised need on, ja seotakse iga sellise nanovormiga asjakohane ohutusteave. Vastavalt VI lisas sätestatule tähistab termin „nanovorm“ käesolevas lisas nanovormi või sarnaste nanovormide rühma.

0.2. Ohutuskaardi koostamise üldised nõuded

0.2.1. Ohutuskaardi eesmärk on tagada, et kasutajatel oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks töökohal ning keskkonna kaitseks. Ohutuskaardi koostaja võtab arvesse, et ohutuskaart peab teavitama selle kasutajat aine või seguga seotud ohtudest ning andma teavet nende ohutu ladustamise, käitlemise ja kõrvaldamise kohta.

0.2.2. Ohutuskaartidel esitatud teave vastab samuti direktiivis 98/24/EÜ sätestatud nõuetele. Eeskätt peab ohutuskaart andma tööandjale võimaluse kindlaks määrata keemiliste ohutegurite olemasolu töökohal ning hinnata nende kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

0.2.3. Teave ohutuskaardil esitatakse selgel ja kokkuvõtlikul viisil. Ohutuskaardi koostab pädev isik, kes võtab arvesse kasutajaskonna teadaolevaid erivajadusi ja -teadmisi. Ainete ja segude tarnijad tagavad, et kõnealused pädevad isikud on saanud asjakohase koolituse, sealhulgas läbinud täiendusõppe.

0.2.4. Ohutuskaardi keelekasutus peab olema lihtne, selge ja täpne; vältida tuleks žargooni, akronüüme ja lühendeid. Ei tohi kasutada väljendeid „võib olla ohtlik“, „tervisemõju puudub“, „enamiku kasutustingimuste puhul ohutu“ või „kahjutu“ ega muid väljendeid aine või segu ohutuse kohta või muid asjaomase aine või segu klassifikatsiooniga vastuolus olevaid väljendeid.

0.2.5. Ohutuskaardi koostamise kuupäev märgitakse esilehele. Kui ohutuskaardi andmetes on tehtud muudatusi ning uus muudatustega ohutuskaart edastatakse saajatele, teavitatakse neid muudatustest ohutuskaardi 16. jaos, kui muudatustele ei ole osutatud mujal. Muudatustega ohutuskaardi korral märgitakse esilehele koostamise kuupäev „Muudetud: (kuupäev)“, versiooni ja läbivaatamise number, asendatava dokumendi kuupäev või muu teave muudetava versiooni kohta.

0.3. Ohutuskaardi formaat

0.3.1. Ohutuskaardi lehekülgede arv ei ole kindlaks määratud. Dokumendi pikkus peab olema vastavuses aine või segu ohtlikkuse ja kättesaadava teabega.

0.3.2. Kõik ohutuskaardi (sh kõikide lisade) leheküljed nummerdatakse ning igal leheküljel peab olema kas märge ohutuskaardi lehekülgede arvu kohta (näiteks 1/3) või märge järgneva lehekülje kohta (näiteks „jätkub järgmisel leheküljel“ või „ohutuskaardi lõpp“).

0.4. Ohutuskaardi sisu

Käesolevas lisas nõutud teave, kui see on asjakohane ja kättesaadav, lisatakse ohutuskaardile B osa asjakohaste punktide alla. Ohutuskaardil peavad kõik punktid olema täidetud.

0.5. Muud teabele esitatavad nõuded

Kuna ainetel ja segudel on palju erinevaid omadusi, võib mõnel juhul osutuda vajalikuks lisada asjakohase punkti alla täiendavalt asjakohast ja kättesaadavat teavet.

Täiendav ohutus- ja keskkonnateave on nõutud, et võtta arvesse meremeeste ja muude transporditööliste vajadusi ohtlike kaupade mahtlastina transportimise puhul mere- ja sisevee puistlastilaevadega või tankeritega, mille suhtes kehtivad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või riiklikud eeskirjad. Punktis 14.7 soovitatakse kooskõlas asjaomaste Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega lisada üldine klassifitseerimisega seotud teave, kui sellist lasti transporditakse mahtlastina. Lisaks peavad laevad, mis veavad naftat või kütteõli, nagu need on määratletud MARPOLi ( 33 ) I lisas, mahtlastina või kütteõli punkerdades, olema enne laadimist varustatud materjali ohutuskaardiga vastavalt IMO meresõiduohutuse komitee (MSC) resolutsioonile „Soovitused MARPOLi I lisa naftalasti ja kütteõli materjali ohutuskaartide koostamiseks“ (MSC.286(86)). Selleks, et merel ja maismaal oleks kasutamiseks üks ühtlustatud ohutuskaart, võib vajaduse korral lisada ohutuskaardile resolutsiooni MSC.286(86) lisasätted MARPOLi I lisa lasti ja laevade kütteõli meretranspordiks.

0.6. Ühikud

Kasutatakse nõukogu direktiivis 80/181/EMÜ ( 34 ) sätestatud mõõtühikuid.

0.7. Erijuhtumid

Ohutuskaart tuleb koostada ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 1.3 nimetatud erijuhtudel, mille puhul kehtivad märgistamise suhtes erandid.

1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine

Ohutuskaardi selles jaos sätestatakse, kuidas ainet või segu identifitseeritakse ning kuidas märgitakse ohutuskaardile nende kindlaksmääratud asjakohased kasutusalad, aine või segu tarnija nimi ning aine või segu tarnija üksikasjalik kontaktinfo, sealhulgas kontaktandmed hädaolukorra puhuks.

1.1. Tootetähis

Aine tootetähis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2 ja segu tootetähis esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõike 3 punktile a ning see on identne märgistusel oleva nimetusega selle liikmesriigi ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus aine või segu turule viiakse, kui asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ei sätesta teisiti.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul vastab tootetähis registreerimisel esitatud nimetusele; samuti märgitakse käesoleva määruse artikli 20 lõikes 3 sätestatud registreerimisnumber. Täiendavad tähised võib esitada isegi siis, kui neid ei ole registreerimisel kasutatud.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi, võib tarnija, kui ta on ühtlasi levitaja või allkasutaja, jätta ühisel esitamisel tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab konkreetsele registreerijale, juhul kui:

nimetatud tarnija tagab, et ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud nõude korral täieliku registreerimisnumbri, või juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab nõude oma tarnijale, vastavalt alapunktile b ning

nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus“) täieliku registreerimisnumbri seitsme päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud nõude kas otse järelevalveasutuselt või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab see tarnija nõude seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.

Ohutuskaart võib hõlmata rohkem kui ühte ainet või segu, kui kõnealusel ohutuskaardil esitatud teave vastab kõikide ainete või segude osas käesoleva lisa nõuetele.

Kui üks ohutuskaart hõlmab ühe aine eri vorme, lisatakse asjakohane teave, näidates selgelt ära, milline teave millise vormi kohta käib. Teise võimalusena võib iga vormi või vormide rühma kohta koostada eraldi ohutuskaardi.

Kui ohutuskaart puudutab üht või mitut nanovormi või aineid, mis sisaldavad nanovorme, märgitakse see ära sõna „nanovorm“ kasutades.

Muud identifitseerimisvahendid

Esitatakse muud nimetused või sünonüümid, millega ainet või segu märgistatakse või mille all neid üldiselt tuntakse.

Kui segul on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 VIII lisa A osa punktiga 5 unikaalne koostise tähis (unique formula identifier, edaspidi „UFI“) ja kui kõnealune UFI on märgitud ohutuskaardile, esitatakse UFI käesolevas punktis.

1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata

Aine või segu kindlaksmääratud kasutusalade (näiteks „põrandate puhastamiseks“, „tööstuslikuks kasutamiseks polümeeride tootmisel“ või „professionaalseks kasutamiseks puhastusvahendites“) kohta esitatakse vähemalt lühikirjeldus, mis on aine või segu saaja jaoks asjakohane.

Vajaduse korral märgitakse kasutusalad, mille puhul tarnija ei soovita ainet või segu kasutada, ja selle põhjendus. Loetelu ei pea olema ammendav.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi selles punktis esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaks määratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

1.3. Andmed ohutuskaardi tarnija kohta

Märgitakse ohutuskaardi tarnija, kelleks võib olla tootja, importija, ainuesindaja, allkasutaja või levitaja. Esitatakse tarnija täielik aadress ja telefoninumber ning samuti ohutuskaardi koostamise eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress.

Kui tarnija ei asu liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, ning tarnija on määranud kõnealuses liikmesriigis vastutava isiku, esitatakse lisaks nimetatud vastutava isiku täielik aadress ja telefoninumber.

Kui on nimetatud ainuesindaja, võib esitada ka andmed liiduvälise tootja või formuleerija kohta.

Mis puudutab registreerijaid, siis teave ohutuskaardi tarnija kohta ja teave aine või segu tarnija kohta (selle esitamise korral) peab olema kooskõlas registreerimisel tootja, importija või ainuesindaja kohta esitatud teabega.

1.4. Hädaabitelefoni number

Esitatakse hädaabiteabeteenistuse kontaktandmed. Kui liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, on olemas ametlik nõuandeasutus (selleks võib olla tervisega seotud teabe vastuvõtmise eest vastutav asutus, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 45), on piisav, kui esitatakse selle telefoninumber. Sõnaselgelt märgitakse kõik selliste teenuste piiratud kättesaadavuse põhjused, näiteks tööaeg, või teatavat liiki teabega seotud piirangud.

2. 2.JAGU. Ohtude identifitseerimine

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse ainest või segust tulenevaid ohte ja esitatakse nende ohtudega seotud asjakohased hoiatused.

2.1. Aine või segu klassifitseerimine

Aine või segu klassifikatsioon esitatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumide kohaselt. Kui tarnija on määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 40 kohaselt esitanud ainet käsitleva teabe klassifitseerimis- ja märgistusandmikku kandmiseks või kui ta on esitanud selle teabe osana nimetatud määruse kohasest registreerimisest, peab ohutuskaardil esitatud klassifikatsioon olema identne kõnealusesse andmikku märgitud või registreeringus esitatud klassifikatsiooniga.

Kui segu ei vasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele, tuleb see sõnaselgelt märkida.

Teave segus sisalduvate ainete kohta esitatakse punktis 3.2.

Kui klassifikatsioon, sealhulgas ohulaused, ei ole täielikult välja kirjutatud, lisatakse viide 16. jaole, kus esitatakse kõikide klassifikatsioonide, sh kõikide ohulausete täistekst.

Ohutuskaardi jagudes 9–12 kirjeldatakse vastavalt kõige olulisemaid kahjulikke füüsikalisi mõjusid, mõju inimeste tervisele ja keskkonnale selliselt, et valdkonnaga mitteseotud isikud suudaksid identifitseerida aine või seguga seotud ohte.

2.2. Märgistuselemendid

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 märgitakse klassifitseeritud aine puhul märgistusele vähemalt järgmised elemendid: ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja hoiatuslaused. Ohupiktogrammi täiemahulise must-valge graafilise kujutise või ainult sümboli graafilise kujutise võib asendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase värvilise piktogrammiga.

Esitatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 25 lõigete 1–6 ja artikli 32 lõike 6 kohased märgistuselemendid.

2.3. Muud ohud

Esitatakse teave selle kohta, kas aine vastab kriteeriumidele, mille kohaselt see on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv vastavalt XIII lisale, kas aine on lisatud artikli 59 lõikes 1 nimetatud loetellu, kuna sellel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, ja kas tegu on ainega, mis on tunnistatud endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2100 ( 35 ) või komisjoni määruses (EL) 2018/605 ( 36 ). Segu puhul esitatakse teave kõigi selliste ainete kohta, mille sisaldus segus on 0,1 % massiprotsenti või rohkem.

Esitatakse teave muude ohtude kohta, mis ei mõjuta küll klassifikatsiooni, kuid võivad suurendada aine või segu ohtlikkust tervikuna, näiteks õhusaasteainete tekkimine kõvastumisel või töötlemisel, tolmusus, plahvatusohtlikkus, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 2. osa punkti 2.1 klassifitseerimiskriteeriumidele, tolmu plahvatusohtlikkus, ristsensibiliseerimine, lämbumine, külmumine, suur lõhna või maitse tekitamise võime või keskkonnamõjud, nagu oht mullaorganismidele või võime osooni fotokeemiliselt tekitada. Lause „Võib pihustamisel tekitada plahvatusohtliku segu tolmust ja õhust“ on asjakohane tolmu plahvatusohu korral.

3. 3. JAGU. Koostis / teave koostisainete kohta

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse aine või segu koostisainete, sealhulgas lisandite ja stabiliseerivate lisaainete keemilist määratlust, vastavalt allpool kirjeldatule. Märkida tuleb asjakohane ja kättesaadav ohutusalane teave võimaliku pinnakeemia kohta.

3.1. Ained

Esitatakse aine peamise koostisosa keemiline määratlus, kasutades kas tootetähist või punktis 1.1 nimetatud muud identifitseerimisvahendit.

Lisandi, stabiliseeriva lisaaine või peamisest koostisosast erineva koostisosa puhul, mis klassifitseeritakse ja mida võetakse arvesse aine klassifitseerimisel, esitatakse keemiline määratlus järgmiselt:

tootetähis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2;

kui tootetähis puudub, esitatakse muu nimetus (tavaliselt kasutatav nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend) või identifitseerimisnumber.

Konkreetne sisalduse piirnorm, korrutustegur ja akuutse toksilisuse hinnang (kui need on olemas) esitatakse selliste ainete puhul, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osasse, või kui need on määratud kooskõlas nimetatud määruse I lisaga.

Kui aine on registreeritud ja kui see hõlmab nanovormi, märgitakse osakese need omadused, mis määravad ära nanovormi vastavalt VI lisas kirjeldatule.

Kui aine ei ole registreeritud, kuid ohutuskaart hõlmab nanovorme, mille osakeste omadused mõjutavad aine ohutust, märgitakse need omadused.

Aine tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks kõik koostisosad, sealhulgas klassifitseerimata koostisosad.

Selles punktis võib esitada ka teavet mitme koostisosaga ainete kohta.

3.2. Segud

Tootetähis, kontsentratsioon või kontsentratsioonivahemikud ja klassifikatsioonid esitatakse vähemalt kõikide nende ainete kohta, millele on viidatud punktis 3.2.1 või 3.2.2. Segu tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks segu kõik koostises olevad ained, sealhulgas need, mis ei vasta klassifitseerimiskriteeriumidele. Esitatava teabe alusel on saajal võimalik hõlpsalt määratleda segu koostisainetest tulenevaid ohte. Segust endast tulenevad ohud esitatakse 2. jaos.

Segu koostisainete kontsentratsioonide puhul märgitakse kas:

täpne massi- või mahuprotsent, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas järjekorras, või

massi- või mahuprotsendi vahemik, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas järjekorras.

Kontsentratsioonivahemiku puhul, kui teave segu kui terviku mõju kohta ei ole kättesaadav, lähtutakse tervise- ja keskkonnaohtude kirjeldamisel iga koostisaine suurimast kontsentratsioonist.

Kui teave segu kui terviku mõju kohta on kättesaadav, esitatakse selle teabe põhjal määratud klassifikatsioon 2. jaos.

Alternatiivset keemilist nimetust võib kasutada, kui see on lubatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 24 kohaselt.

3.2.1. Määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele vastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete (vt ka tabel 1.1) ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus:

tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained määruse (EÜ) nr 1272/2008 tähenduses, kui nende sisaldus on võrdne või suurem kui järgmistest piirnormidest madalaim:

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 sätestatud üldised piirnormid;

ii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3.–5. osas märgitud üldised sisalduse piirnormid, võttes arvesse 3. osa teatavates tabelite märkustes täpsustatud kontsentratsioone seoses kohustusega teha segu kohta taotluse korral kättesaadavaks ohutuskaart, ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 3.10 märgitud hingamiskahjustusega seotud piirnorme ≥ 1 %;

iii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas märgitud konkreetsed sisalduse piirnormid;

iv)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud üldine piirnorm, mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil, kui nimetatud määruse VI lisa 3. osas on kehtestatud asjakohane korrutustegur;

määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus sätestatud konkreetsed sisalduse piirnormid;

vi)

üks kümnendik konkreetse sisalduse piirnormist aine puhul, mis on klassifitseeritud naha sensibilisaatoriks või hingamiselundite sensibilisaatoriks, millel on konkreetne sisalduse piirnorm;

vii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisas sätestatud sisalduse piirnormid;

viii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud üldine piirnorm, mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil, kui nimetatud määrusega kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus on sätestatud asjakohane korrutustegur;

ained, mille suhtes on kehtestatud liidu ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ja mis ei ole juba hõlmatud alapunktiga a;

ained, mis vastavad ükskõik millistele järgmisest kriteeriumidest juhul, kui konkreetse aine kontsentratsioon on 0,1 % või suurem:

—

ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;

—

ained, mis on lisatud artikli 59 lõikes 1 nimetatud loetellu muudel kui käesoleva punkti alapunktis a nimetatud põhjustel (näiteks endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu);

—

ained, mis on tunnistatud endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks vastavalt kriteeriumitele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2017/2100 või määruses (EL) 2018/605.

Tabel 1.1

Nende ohuklasside, ohukategooriate ja sisalduse piirnormide loetelu, mille puhul tuleb punktis 3.2.1 teha märge aine sisalduse kohta segus.

Ohuklass ja -kategooria	Sisalduse piirnorm (%)
1., 2. ja 3. kategooria akuutne toksilisus	≥ 0,1
4. kategooria akuutne toksilisus	≥ 1
1. kategooria, 1A-, 1B-, 1C- ja 2. kategooria nahasöövitus/-ärritus	≥ 1
1. ja 2. kategooria raske silmakahjustus/silmade ärritus	≥ 1
1. kategooria või 1B-kategooria hingamiselundite sensibilisaator	≥ 0,1
1A-kategooria hingamiselundite sensibilisaator	≥ 0,01
1. kategooria või 1B-kategooria naha sensibilisaator	≥ 0,1
1A-kategooria hingamiselundite sensibilisaator	≥ 0,01
Mutageensus sugurakkudele, 1A- ja 1B-kategooria	≥ 0,1
Mutageensus sugurakkudele, 2. kategooria	≥ 1
1A-, 1B- ja 2. kategooria kantserogeensus	≥ 0,1
1A-, 1B- ja 2. kategooria reproduktiivtoksilisus ning toime imetamisele ja imetamise kaudu	≥ 0,1
1., 2. ja 3. kategooria toksilisus sihtorgani suhtes – ühekordne kokkupuude	≥ 1
1. ja 2. kategooria toksilisus sihtorgani suhtes – korduv kokkupuude	≥ 1
Hingamiskahjustusi tekitav mürgisus	≥ 1
Ohtlik veekeskkonnale – 1. kategooria akuutne toksilisus	≥ 0,1
Ohtlik veekeskkonnale – 1. kategooria krooniline toksilisus	≥ 0,1
Ohtlik veekeskkonnale – 2., 3. ja 4. kategooria krooniline toksilisus	≥ 1
Ohtlik osoonikihile	≥ 0,1

3.2.2. Määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele mittevastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus, kui aine kontsentratsioon on võrdne järgmiste kontsentratsioonidega või neist suurem:

1 massiprotsent mittegaasiliste ja 0,2 mahuprotsenti gaasiliste segude puhul, kui tegemist on:

tervise- või keskkonnaohtu põhjustavate ainetega määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud tähenduses või

ii)

ainetega, mille suhtes on kehtestatud liidu ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas;

0,1 massiprotsenti selliste ainete puhul, mis vastavad ükskõik millisele järgmistest kriteeriumitest:

—

ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumite kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;

—

ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumite kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;

—

ained, mis on lisatud artikli 59 lõikes 1 nimetatud loetellu muudel kui käesoleva punkti alapunktis a nimetatud põhjustel (näiteks endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu);

—

ained, mis on tunnistatud endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks vastavalt kriteeriumitele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2017/2100 või määruses (EL) 2018/605;

0,1 % aine puhul, mis on klassifitseeritud 1. või 1B-kategooria naha sensibilisaatoriks, 1. või 1B-kategooria hingamiselundite sensibilisaatoriks või 2. kategooria kantserogeeniks;

0,01 % aine puhul, mis on klassifitseeritud 1A-kategooria naha sensibilisaatoriks või 1A-kategooria hingamiselundite sensibilisaatoriks;

üks kümnendik konkreetse sisalduse piirnormist aine puhul, mis on klassifitseeritud naha sensibilisaatoriks või hingamiselundite sensibilisaatoriks, millel on konkreetne sisalduse piirnorm;

0,1 % aine puhul, mis on klassifitseeritud 1A-, 1B- või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks või mis avaldab toimet imetamisele või imetamise kaudu.

3.2.3. Punktis 3.2 nimetatud ainete puhul:

—

esitatakse aine klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, sealhulgas ohuklass(id) ja ohukategooria(d), mis on sätestatud nimetatud määruse VI lisas esitatud tabelis 1.1; lisaks esitatakse ohulaused ja täiendavad ohulaused. Selles punktis ei pea ohulaused ja täiendavad ohulaused olema täielikult välja kirjutatud, piisab nende koodidest. Juhul kui nimetatud laused ei ole täielikult välja kirjutatud, tuleb viidata 16. jaole, milles esitatakse kõikide ohulausete täistekstid. Kui aine ei vasta klassifitseerimiskriteeriumidele, nimetatakse aine punktis 3.2 märkimise põhjused, nagu „klassifitseerimata väga püsiv ja väga bioakumuleeruv aine“ või „aine, millele on kehtestatud liidu ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas“;

—

konkreetne sisalduse piirnorm, korrutustegur ja akuutse toksilisuse hinnang (kui need on olemas) esitatakse aine puhul, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osasse, või kui need on määratud kooskõlas nimetatud määruse I lisaga;

—

kui ainet on segus kasutatud nanovormis ja kui aine on sellisena registreeritud või kui sellele on nii viidatud allkasutaja kemikaaliohutuse aruandes, märgitakse osakese need omadused, mis määravad ära nanovormi vastavalt VI lisas kirjeldatule. Kui ainet on segus kasutatud nanovormis, aga kui aine ei ole sellisena registreeritud või sellele ei ole nii viidatud allkasutaja kemikaaliohutuse aruandes, märgitakse osakese need omadused, mis mõjutavad segu ohutust.

3.2.4. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 3 märgitakse punktis 3.2 nimetatud ainete puhul nende nimetus ja ka registreerimisnumber, kui see on olemas.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi, võib segu tarnija jätta tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab konkreetsele registreerijale andmete ühisel esitamisel, kui:

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt esitatakse ka EÜ number, kui see on olemas. Samuti võib lisaks esitada CASi numbri ja IUPACi nimetuse, kui need on olemas.

Selles punktis märgitud ainete alternatiivsete keemiliste nimetuste puhul, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 24, ei ole registreerimisnumbri, EÜ numbri ja muude üksikasjalike keemiliste tähiste esitamine vajalik.

4. 4. JAGU. Esmaabimeetmed

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse esmaabimeetmeid selliselt, et neist saaksid aru ka väljaõppeta inimesed ning abi saaks osutada ilma keerukate seadmeteta ning ravimite piiratud valiku korral. Kui meditsiiniabi on vajalik, märgitakse see juhistesse koos märkega kiireloomulisuse kohta.

4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus

4.1.1. Esmaabijuhistes võetakse arvesse asjakohaseid kokkupuuteviise. Teave meetmete kohta jagatakse alapunktidesse vastavalt kokkupuuteviisidele, nt sissehingamine, sattumine nahale, sattumine silma ja allaneelamine.

4.1.2. Soovitused hõlmavad järgmist:

kas vältimatu meditsiiniabi on vajalik ning kas kokkupuute järel on oodata võimalikke hilisemaid tagajärgi;

kas ainega kokku puutunud isik soovitatakse viia kokkupuutekohast värske õhu kätte;

kas on soovitatav eemaldada kõnealuselt isikult riided ja jalatsid ning kuidas neid käidelda ning

kas esmaabi osutajatel soovitatakse kasutada isikukaitsevahendeid.

4.2. Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju

Esitatakse kokkuvõtlik teave kokkupuutega seotud olulisemate akuutsete ja hilisemate sümptomite ning mõjude kohta.

4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja eriravi vajalikkuse kohta

Vajaduse korral esitatakse teave hilisematest mõjudest tulenevate kliiniliste uuringute ja meditsiinilise järelevalve kohta ning üksikasjad antidootide (kui need on teada) ja vastunäidustuste kohta.

Teatavate ainete või segude puhul võib olla oluline rõhutada, et töökohal peavad olema kättesaadavad spetsiifiliseks ja vältimatuks raviks vajalikud erivahendid.

5. 5. JAGU. Tulekustutusmeetmed

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse aine või segu põhjustatud või selle läheduses tekkinud tulekahju kustutamise nõudeid.

5.1. Tulekustutusvahendid

Sobivad kustutusvahendid:

esitatakse teave sobivate kustutusvahendite kohta.

Sobimatud kustutusvahendid:

esitatakse teave selle kohta, kas mõni kustutusvahend on aine või seguga seotud konkreetse juhtumi korral sobimatu (nt vältida kõrgsurve kustutusvahendeid, mis võivad põhjustada võimaliku plahvatusohtliku tolmu ja õhu segu tekkimist).

5.2. Aine või seguga seotud erilised ohud

Esitatakse teave aine või seguga seotud eriliste ohtude kohta, nagu aine või segu põlemisel tekkivad ohtlikud põlemissaadused, näiteks „põlemisel võivad tekkida süsinikmonooksiidi mürgised aurud“ või „tekitab põlemisel väävel- ja lämmastikoksiide“.

5.3. Nõuanded tuletõrjujatele

Esitatakse soovitused kõikide kaitsemeetmete kohta, mida on vaja võtta tule tõrjumisel, näiteks „jahutage mahuteid veega“ ning soovitused tuletõrjujate erikaitsevahendite, näiteks jalatsite, kaitseriiete, kinnaste, silmade ja näokaitsevahendite ning hingamisaparaatide kohta.

6. 6. JAGU. Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda

Ohutuskaardi selles jaos soovitatakse asjakohaseid meetmeid aine või segu lekete ja keskkonda sattumise korral, et vältida või minimeerida kahjustavat mõju inimestele, varale ja keskkonnale. Juhul kui lekke ulatus on määrava tähtsusega, eristatakse väikseid ja ulatuslikke lekkeid. Kui lekke tõkestamise ja kokkukogumise kord on erinevad, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

6.1. Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras

6.1.1. Tavapersonal

Esitatakse aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumisega seotud soovitused:

asjakohaste kaitsevahendite kandmine (sealhulgas ohutuskaardi 8. jaos märgitud isikukaitsevahendid), et vältida aine sattumist nahale ja silma ning isikliku riietuse saastumist;

süttimisallikate kõrvaldamine, piisava ventilatsiooni tagamine, tolmu leviku tõkestamine ning

toimimine hädaolukorras, näiteks vajadus evakueerida ohupiirkonnas viibivad isikud või konsulteerida eksperdiga.

6.1.2. Päästetöötajad

Esitatakse soovitused päästetöötajate kaitseriietuse asjakohase materjali kohta (näiteks „sobiv: butüleen“; „sobimatu: PVC“).

6.2. Keskkonnakaitse meetmed

Esitatakse soovitused keskkonnakaitse meetmete kohta, mis tuleb võtta aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumise korral, näiteks vältida sattumist äravoolutorudesse, pinna- ja põhjavette.

6.3. Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid

6.3.1. Esitatakse asjakohased soovitused lekke tõkestamiseks. Asjakohased tõkestamismeetodid võivad hõlmata järgmist:

isoleerimine, äravoolutorude katmine;

avauste sulgemise protseduurid.

6.3.2. Esitatakse asjakohased soovitused puhastusmeetmete kohta lekke korral. Asjakohased puhastusmeetmed võivad hõlmata järgmist:

neutraliseerimise meetodid;

saastusest puhastamise meetodid;

adsorbeerivad materjalid;

puhastamismeetodid;

vaakumtehnika;

tõkestamiseks ja puhastamiseks vajalikud vahendid (sh sädemevabade tööriistade ja seadmete kasutamine, kui see on asjakohane).

6.3.3. Esitatakse kogu muu teave, mis on seotud lekke või keskkonda sattumisega, sealhulgas soovitused sobimatute tõkestus- ja puhastusmeetodite kohta, näiteks märge „ärge kunagi kasutage …“.

6.4. Viited muudele jagudele

Vajaduse korral viidatakse 8. ja 13. jaole.

7. 7. JAGU. Käitlemine ja ladustamine

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse soovitused ohutu käitlemise kohta. Kirjeldatakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid punktis 1.2 viidatud kindlaksmääratud kasutusalade puhul ning tulenevalt aine või segu iseloomulikest omadustest.

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse inimeste tervise- ja keskkonnakaitsega ning ohutuse tagamisega seotud teave. See aitab tööandjal töötada välja sobiva töökorralduse ja korralduslikud meetmed kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artikliga 5 ja direktiivi 2004/37/EÜ artikliga 5.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi selles jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaks määratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.

Lisaks käesolevas jaos esitatud teabele võib asjakohast teavet leida ka 8. jaost.

7.1. Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud

7.1.1. Määratakse kindlaks soovitused:

aine või segu ohutuks käitlemiseks, näiteks meetmed aerosoolide ja tolmu tekke ning tulekahjude vältimiseks ja tõkestamiseks;

kokkusobimatute ainete ja segude käitlemise vältimiseks;

tähelepanu juhtimiseks toimingutele ja tingimustele, mis tekitavad uusi riske, muutes aine või segu omadusi, ning asjakohastele vastumeetmetele ning

aine või segu keskkonda sattumise vähendamiseks, näiteks nõuded lekete vältimiseks või aine eemale hoidmiseks äravoolutorudest.

7.1.2. Esitatakse üldised tööhügieeninõuded:

mitte süüa, juua ja suitsetada töökohal;

pärast kasutamist käsi pesta ning

eemaldada saastunud riided ja kaitsevahendid enne toitlustamisega seotud ruumi sisenemist.

7.2. Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused

Esitatud soovitused peavad olema kooskõlas ohutuskaardi 9. jaos kirjeldatud füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Vajaduse korral esitatakse erinõuded ladustamistingimuste kohta, sealhulgas:

kuidas ohjata riske, mis on seotud

plahvatusohtliku keskkonnaga;

ii)

söövitavate tingimustega;

iii)

tuleohtlikkusega;

iv)

kokkusobimatute ainete või segudega;

aurustumist soodustavate tingimustega ning

vi)

võimalike süttimisallikatega (sealhulgas elektriseadmed);

kuidas kontrollida mõjusid, mis on seotud

ilmastikutingimustega;

ii)

ümbritseva rõhuga;

iii)

temperatuuriga;

iv)

päikesevalgusega;

niiskusega ning

vi)

vibratsiooniga;

kuidas tagada aine või segu püsivus, kasutades

stabilisaatoreid ning

ii)

antioksüdante;

muud soovitused, sealhulgas

ventilatsiooninõuded;

ii)

erinõuded laoruumidele või mahutitele (sealhulgas kemikaalile vastupidavad seinad ja ventilatsioon);

iii)

ladustamisel kehtivad koguselised piirangud (vajaduse korral) ning

iv)

pakendi sobivusega seotud nõuded.

7.3. Erikasutus

Erikasutus(t)eks ette nähtud ainete ja segude kohta esitatud soovitused peavad vastama punktis 1.2 nimetatud kindlaksmääratud kasutusaladele ning olema üksikasjalikud ja praktilised. Kui ohutuskaardile on lisatud kokkupuutestsenaarium, esitatakse viide sellele või märgitakse asjakohane teave vastavalt punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud nõuetele. Kui tarneahelas tegutseja on teinud segu kohta kemikaaliohutuse hindamise, piisab, kui ohutuskaart ja kokkupuutestsenaarium vastavad segu käsitlevale kemikaaliohutuse aruandele; sel juhul ei nõuta kooskõla iga koostisainet käsitleva kemikaaliohutuse aruandega eraldi. Võib osutada tootmisharusid või sektoreid käsitlevatele üksikasjalikele juhenditele (sh allikas ja väljaandmise kuupäev), kui need on kättesaadavad.

8. 8. JAGU. Kokkupuute ohjamine / isikukaitse

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse töökeskkonnas kohaldatavaid kokkupuute piirnorme ja vajalikke riskijuhtimismeetmeid.

8.1. Kontrolliparameetrid

8.1.1. Esitatakse olemasolev teave aine või segude kõikide koostisainete järgmiste riiklike piirnormide ja kõikide õiguslike aluste kohta, mis kehtivad liikmesriigis, kus ohutuskaart koostatakse. Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide loetelu koostamisel tuleb lähtuda punktis 3 esitatud keemilisest määratlusest:

8.1.1.1. riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud liidu ohtlike ainete piirnormidega töökeskkonnas ja hõlmavad kõiki komisjoni otsuse 2014/113/EL ( 37 ) artikli 2 lõike 3 kohaseid märkeid;

8.1.1.2. riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, mis on kooskõlas direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud liidu ohtlike ainete piirnormidega töökeskkonnas ja hõlmavad kõiki otsuse 2014/113/EL artikli 2 lõike 3 kohaseid märkeid;

8.1.1.3. kõik muud riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas;

8.1.1.4. riiklikud bioloogilised piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud liidu bioloogiliste piirnormidega ja hõlmavad kõiki otsuse 2014/113/EL artikli 2 lõike 3 kohaseid märkeid;

8.1.1.5. kõik muud riiklikud bioloogilised piirnormid.

8.1.2. Vähemalt kõige asjakohasemate ainete osas esitatakse teave kehtivate soovitatavate seiremeetmete kohta.

8.1.3. Kui aine või segu kindlaksmääratud kasutamisel tekivad õhusaasteained, esitatakse ka nende ainete piirnormid töökeskkonnas ja/või bioloogilised piirnormid.

8.1.4. Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande või I lisa punktis 1.4 osutatud asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemete (DNELid) või I lisa punktis 3.3 osutatud arvutuslike mittetoimivate sisalduste (PNECid) esitamist, esitatakse aine asjakohane DNEL või PNEC vastavalt ohutuskaardi lisas sätestatud kokkupuutestsenaariumitele.

8.1.5. Kui seoses erikasutusega nõutakse riskijuhtimismeetmetega seotud otsuste vastuvõtmiseks riskianalüüsi koostamist kontrollitasemete lõikes, tuleb esitada piisavad andmed, et tagada tõhus riskijuhtimine. Täpsustatakse kontrollitasemete lõikes koostatava riskianalüüsi soovituse kontekst ja piirangud.

8.2. Kokkupuute ohjamine

Kui ohutuskaardile lisatud kokkupuutestsenaarium ei sisalda asjakohast teavet, on käesoleva punkti kohase teabe esitamine kohustuslik.

Kui tarnija on loobunud XI lisa 3. jao kohastest katsetest, peab ta märkima kasutamise eritingimused, mis põhjendavad katsetest loobumist.

Kui aine on registreeritud kui kohapeal kasutatav või transporditav isoleeritud vaheaine, peab tarnija märkima, et asjaomane ohutuskaart vastab eritingimustele, mis õigustavad aine registreerimist kooskõlas artikliga 17 või 18.

8.2.1. Asjakohane tehniline kontroll

Kirjeldatud asjakohased kokkupuute ohjamise meetmed peavad olema kooskõlas aine või segu kohta punktis 1.2 esitatud kindlaksmääratud kasutusaladega. Teave peab olema piisav, et tööandja saaks vajaduse korral ja kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artiklitega 4–6 ja direktiivi 2004/37/EÜ artiklitega 3–5 hinnata aine või segu kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

See teave täiendab 7. jaos juba esitatud teavet.

8.2.2. Isiklikud kaitsemeetmed, nagu isikukaitsevahendid

8.2.2.1. Isikukaitsevahendite kasutamise kohta esitatav teave peab olema kooskõlas töökeskkonnas kohaldatavate heade hügieenitavadega ning kaitsevahendite kasutamisega peavad kaasnema muud kontrollimeetmed, sealhulgas tehniline kontroll ning ventilatsioon ja isolatsioon. Vajaduse korral viidatakse 5. jaos esitatud soovitustele tuletõrjujate/keemiareostuse likvideerijate isikukaitsevahendite kohta.

8.2.2.2. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/425 ( 38 ) ja osutades Euroopa Standardikomitee asjakohastele standarditele, kirjeldatakse üksikasjalikult, millised vahendid on kaitse tagamiseks piisavad ja sobivad, sealhulgas:

silmade/näo kaitsmine

silmade/näo kaitsevahendite, näiteks kaitseprillide ja näokaitsete kindlaksmääramisel lähtutakse aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest;

naha kaitsmine

käte kaitsmine

lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja nahaga kokkupuute võimalikkusest, ulatusest ja kestusest määratakse täpselt kindlaks aine või segu käitlemisel kasutatavate kinnaste liik, sealhulgas:

—

materjali tüüp ja paksus;

—

kindamaterjali tüüpiline või minimaalne läbimisaeg.

Vajaduse korral märgitakse lisameetmed käte kaitsmiseks;

ii)

muu

kui lisaks kätele on vaja kaitsta ka muid kehaosi, märgitakse nõutava kaitsevahendi liik ja kvaliteet, näiteks pika käisega kaitsekindad, saapad ja kaitseülikond, lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest.

Vajaduse korral kirjeldatakse täiendavaid naha kaitsmiseks võetavaid meetmeid ja spetsiaalseid hügieenimeetmeid;

hingamisteede kaitsmine

lähtudes aine või segu ohtlikkusest ning kokkupuute võimalikkusest, määratakse kindlaks gaasi, auru, udu või tolmu puhul kasutatavad kaitsevahendid, sealhulgas õhku puhastavad respiraatorid, mille puhul täpsustatakse asjakohase filtri liik (kassett või kanister), sobivad tahkete osakeste filtrid ja maskid või kompaktsed hingamisaparaadid;

termiline oht

kui materjali käsitlemisega kaasneva termilise ohu vältimiseks on vaja kanda spetsiifilisi kaitsevahendeid, pööratakse erilist tähelepanu isikukaitsevahendite konstruktsioonile.

8.2.3. Kokkupuute ohjamine keskkonnas

Esitatakse teave, mida tööandjal on vaja liidu keskkonnakaitsealastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, koostatakse ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumite jaoks kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest, mis võimaldavad asjakohaselt kontrollida keskkonna kokkupuudet ohtliku ainega.

9. 9. JAGU. Füüsikalised ja keemilised omadused

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse vajaduse korral aine või segu kohta empiirilised andmed. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 8 lõiget 2.

Nõuetekohaste kontrollimeetmete võtmiseks esitatakse kogu asjakohane teave aine või segu kohta. Selles jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

Segude puhul ja juhul, kui andmed ei kehti segu kohta tervikuna, märgitakse kannetes sõnaselgelt, millist segus sisalduvat ainet andmed iseloomustavad.

Esitatud omadused identifitseeritakse sõnaselgelt ja esitatakse asjakohaseid mõõtühikuid kasutades. Kui see on vajalik arvväärtuste tõlgendamiseks, esitatakse ka kindlaksmääramise meetod, muu hulgas mõõtmis- ja võrdlustingimused. Kui ei ole sätestatud teisiti, on temperatuur ja rõhk standardtingimustes vastavalt 20 °C ja 101,3 kPa.

Punktides 9.1 ja 9.2 loetletud omadused võidakse esitada loetelu vormis. Selles jaos võidakse omadused loetleda teistsuguses järjekorras, kui seda peetakse asjakohaseks.

9.1. Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta

Kõik ohutuskaardid sisaldavad allpool nimetatud omadusi. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse see sõnaselgelt ära, esitades võimaluse korral selle põhjused.

Füüsikaline olek

Füüsikaline olek (gaas, vedelik või tahke aine) märgitakse üldiselt temperatuuri ja rõhu standardtingimustes.

Mõistete „gaas“, „vedelik“ ja „tahke aine“ puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 1.0 esitatud määratlusi.

Värv

Märkida tuleb tarnitava aine või segu värvus.

Juhul kui üks ohutuskaart hõlmab segu erinevaid variante, mis võivad olla erinevat värvi, võib värvi kirjeldamiseks kasutada mõistet „erinevad“.

Lõhn

Kui lõhn on üldtuntud või kui seda on kirjanduses kirjeldatud, esitatakse selle kvalitatiivne kirjeldus.

Lõhnaläve olemasolu korral tuleb see märkida (kvalitatiivne või kvantitatiivne väärtus).

Sulamis-/külmumispunkt

Ei kohaldata gaaside suhtes.

Sulamis- ja külmumispunkt märgitakse standardrõhu juures.

Juhul kui sulamispunkt ületab mõõtevahemiku ülempiiri, märgitakse temperatuur, kuni milleni sulamispunkti ei täheldatud.

Kui enne sulamist või selle kestel toimub lagunemine või sublimatsioon, tuleb see märkida.

Vahade ja pastade kohta võib sulamispunkti ja külmumispunkti asemel märkida pehmenemispunkti/pehmenemistemperatuuri vahemiku.

Segude puhul tuleb märkida, kui sulamispunkti/külmumispunkti ei ole tehnilistel põhjustel võimalik määrata.

Keemispunkt, keemise algpunkt ja keemisvahemik

Omadused esitatakse standardrõhu juures. Samas võib keemispunkti esitada madalama rõhu juures, kui keemistemperatuur on väga kõrge või kui lagunemine toimub enne standardrõhu juures keemahakkamist.

Juhul kui keemispunkt ületab mõõtevahemiku ülempiiri, märgitakse temperatuur, kuni milleni keemispunkti ei täheldatud.

Kui enne keemahakkamist või keemise kestel toimub lagunemine või sublimatsioon, tuleb see märkida.

Segude puhul tuleb märkida, kui keemispunkti ei ole tehnilistel põhjustel võimalik määrata; sellisel juhul märgitakse ära kõige madalamal temperatuuril keema hakkava koostisaine keemispunkt.

Süttivus

Kohaldatakse gaaside, vedelike ja tahkete ainete suhtes.

Märgitakse, kas aine või segu on süttiv, st võib põlema minna või selle saab põlema panna, isegi kui seda ei ole klassifitseeritud seoses tuleohtlikkusega.

Esitada võib täiendava teabe, kui see on kättesaadav ja asjakohane, näiteks kas süttimisel on muud tagajärjed kui harilikul põlemisel (nt plahvatus) ja süttivus muudes kui standardtingimustes.

Sõltuvalt vastavast ohuklassifikatsioonist võib süttivuse kohta esitada konkreetsema teabe. Selles punktis ei esitata punktis 9.2.1 esitatud teavet.

Alumine ja ülemine plahvatuspiir ( 39 )

Ei kohaldata tahkete ainete suhtes.

Tuleohtlike vedelike kohta tuleb märkida vähemalt alumine plahvatuspiir. Kui leekpunkt on umbes –25 °C või üle selle, ei pruugi ülemise plahvatuspiiri kindlaksmääramine standardtemperatuuril võimalik olla; sellisel juhul on soovitatav esitada ülemine plahvatuspiir kõrgemal temperatuuril. Kui leekpunkt on üle 20 °C, ei pruugi alumise plahvatuspiiri kindlaksmääramine standardtemperatuuril võimalik olla; sellisel juhul on soovitatav esitada nii alumine kui ka ülemine plahvatuspiir kõrgemal temperatuuril.

Leekpunkt

Ei kohaldata gaaside, aerosoolide ja tahkete ainete suhtes.

Segude puhul esitatakse väärtus – selle olemasolul – segu kohta. Vastasel juhul esitatakse kõige väiksema leekpunktiga aine/ainete leekpunkt.

Isesüttimistemperatuur

Kohaldatakse ainult gaaside ja vedelike suhtes.

Segude puhul esitatakse isesüttimistemperatuur – selle olemasolul – segu kohta. Kui väärtus segu kohta ei ole kättesaadav, esitatakse kõige madalama isesüttimistemperatuuriga aine/ainete isesüttimistemperatuur.

Lagunemistemperatuur

Kohaldatakse ainult isereageerivate ainete ja segude, orgaaniliste peroksiidide ning muude selliste ainete ja segude suhtes, mis võivad laguneda.

Märkida tuleb isekiireneva lagunemise temperatuur (SADT) ja kogus, mille puhul see kehtib, või lagunemise algtemperatuur.

Märgitakse, kas esitatud temperatuur on isekiireneva lagunemise temperatuur (SADT) või lagunemise algtemperatuur.

Juhul kui lagunemist ei täheldatud, märgitakse temperatuur, alla mille lagunemist ei täheldatud, nt „alla x °C lagunemist ei täheldatud“.

Ei kohaldata gaaside suhtes.

Märkida tuleb aine või segu pH tarnimisel või juhul kui toode on tahkel kujul, vesi- või muu lahuse pH väärtus antud sisalduse juures.

Märkida tuleb katseaine või -segu kontsentratsioon vees

Kinemaatiline viskoossus

Kohaldatakse ainult vedelike suhtes.

Mõõtühikuna kasutatakse mm2/s.

Mittenjuutoniliste vedelike puhul märgitakse tiksotroopne või reopeksne käitumine.

Lahustuvus

Lahustuvus märgitakse üldiselt temperatuuri standardtingimustes.

Märkida tuleb veeslahustuvus.

Samuti võib esitada lahustuvuse muudes polaarsetes ja mittepolaarsetes lahustites.

Segude puhul tuleb märkida, kas segu lahustub vees või muus lahustis või kas see seguneb vee või muu lahustiga täielikult või ainult osaliselt.

Nanovormide puhul tuleb lisaks veeslahustuvusele märkida lahustuvuskiirus vees või muus asjakohases bioloogilises keskkonnas või keskkonnaosas.

N-oktanool/vesi jaotustegur (logaritmiline väärtus)

Ei kohaldata anorgaaniliste ja ioonsete vedelike suhtes ja üldiselt ei kohaldata segude suhtes.

Märgitakse, kas esitatud väärtus põhineb katsetel või arvutustel.

Sellise aine nanovormide kohta, mille suhtes ei kohaldata n-oktanool/vesi jaotustegurit, esitatakse dispersiooni stabiilsus erinevates keskkondades.

Aururõhk

Aururõhk märgitakse üldiselt temperatuuri standardtingimustes.

Lenduvate vedelike kohta esitatakse lisaks sellele aururõhk temperatuuril 50 °C.

Neil puhkudel, kui üks ohutuskaart hõlmab vedelate segude või veeldatud gaasisegude variante, esitatakse aururõhu vahemik.

Vedelate segude või veeldatud gaasisegude kohta esitatakse aururõhu vahemik või vähemalt kõige lenduvama(te) koostisosa(de) aururõhu vahemik, kui segu aururõhu määrab või määravad ennekõike ära see koostisosa või need koostisosad.

Samuti võib märkida küllastunud auru kontsentratsiooni.

Tihedus ja/või suhteline tihedus

Kohaldatakse ainult vedelike ja tahkete ainete suhtes.

Tihedus ja suhteline tihedus märgitakse üldiselt temperatuuri ja rõhu standardtingimustes.

Märkida tuleb tihedus ja/või suhteline tihedus temperatuuril 4 °C oleva vee suhtes (nimetatakse ka erikaaluks).

Neil puhkudel, kui tihedus võib varieeruda, nt tulenevalt partiist, või kui üks ohutuskaart hõlmab aine või segu mitut varianti, võib esitada näitaja vahemiku.

Ohutuskaardile tuleb märkida, kas esitatud on absoluutne tihedus (ühikuteks on nt g/cm3 või kg/m3 ) ja/või suhteline tihedus (ühikuta suurus).

Auru suhteline tihedus

Kohaldatakse ainult gaaside ja vedelike suhtes.

Gaaside kohta märgitakse gaasi suhteline tihedus temperatuuril 20 °C oleva õhu suhtes.

Vedelike kohta märgitakse auru suhteline tihedus temperatuuril 20 °C oleva õhu suhtes.

Vedelike kohta võib samuti märkida suhtelise tiheduse D m temperatuuril 20 °C oleva auru/õhu segu suhtes.

Osakeste omadused

Kohaldatakse ainult tahkete ainete suhtes.

Märkida tuleb osakese suurus (ekvivalentdiameetri mediaan, diameetri arvutamiseks kasutatud meetod (numbri-, pinna- või mahupõhine) ja vahemik, mille piires mediaanväärtus varieerub). Samuti võib esitada muud omadused, nagu granulomeetriline jaotus (nt vahemikuna), kuju, pikkuse ja laiuse suhe, agregatsioon/aglomeratsioon, eripind ja tolmusus. Kui aine on nanovormis või kui tarnitav segu sisaldab nanovormi, tuleb käesolevas punktis ära märkida sellekohane teave või juhul kui see on mujal ohutuskaardil juba esitatud, sellele viidata.

9.2. Muu teave

Lisaks punktis 9.1 nimetatud omadustele tuleb märkida muud füüsilised ja keemilised näitajad, nagu punktides 9.2.1 ja 9.2.2 loetletud omadused, kui nende esitamine on oluline aine või segu ohutu kasutamise seisukohast.

9.2.1. Teave füüsikaliste ohtude klasside kohta

Selles punktis on loetletud omadused, ohutusnäitajad ja katsetulemused, mille ohutuskaardile kandmine võib olla kasulik juhul, kui aine või segu on klassifitseeritud vastavasse füüsikalise ohu klassi. Samuti võib olla asjakohane esitada andmed, mida loetakse konkreetse füüsikalise ohu seisukohast oluliseks, ent mis ei tingi klassifitseerimist (nt negatiivne tulemus, mis lähenevad kriteeriumile).

Koos andmetega võib esitada selle ohuklassi nime, millega need on seotud.

Lõhkeained

Seda punkti kohaldatakse samuti määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punkti 2.1.3 märkuses 2 osutatud ainete ja segude suhtes ning muude ainete ja segude suhtes, mis reageerivad kuumutamisel kinnises mahutis positiivselt.

Esitada võib järgmised andmed:

löögitundlikkus;

ii)

kinnises mahutis kuumutamise mõju;

iii)

kinnises mahutis süütamise mõju;

iv)

põrutustundlikkus;

hõõrdetundlikkus;

vi)

termiline stabiilsus;

vii)

pakend (liik, suurus, aine võis segu netomass), mille alusel määrati lõhkeaineklassi „jaotis“ või mille alusel aine või segu vabastati klassifitseerimisest lõhkeainena.

Tuleohtlikud gaasid

Puhaste tuleohtlike gaaside kohta võib lisaks punkti 9.1 alapunktis g osutatud teabele plahvatuspiiride kohta esitada järgmised andmed:

T Ci (maksimaalne tuleohtliku gaasi sisaldus, mis segatuna lämmastikuga ei ole õhus tuleohtlik, mooliprotsentides);

ii)

põlemiskiirus, kui gaas on põlemiskiiruse alusel klassifitseeritud 1B-kategooriasse.

Tuleohtlike gaaside segu kohta võib lisaks punkti 9.1 alapunktis g osutatud teabele plahvatuspiiride kohta esitada järgmised andmed:

plahvatuspiirid, kui neid on katsetatud, või teave selle kohta, kas klass ja kategooria on määratud arvutuste põhjal;

ii)

põlemiskiirus, kui gaasisegu on põlemiskiiruse alusel klassifitseeritud 1B-kategooriasse.

Aerosoolid

Märkida võib järgneva tuleohtlike komponentide protsentuaalse sisalduse (kogumassist), välja arvatud juhul kui aerosool on klassifitseeritud 1. kategooria aerosooliks sellepärast, et see sisaldab üle 1 % (massist) tuleohtlikke komponente või selle põlemiskuumus on vähemalt 20 kJ/g ja selle suhtes ei rakendata tuleohtlikuks klassifitseerimise menetlust (vt märkus määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 2.3.2.2).

Oksüdeerivad gaasid

Puhaste gaaside kohta võib esitada C i (ekvivalentsuskoefitsient hapniku suhtes) vastavalt standardile ISO 10156 „Gaasid ja gaaside segud – tuleohtlikkuse ja oksüdeerumisvõime määramine ballooni ventiili läbilaskevõime valimisel“ või vastavalt samaväärsele meetodile.

Gaasisegude kohta võib katsetatud segude puhul märkida sõnad „1. kategooria oksüdeeriv gaas“ (katsetatud vastavalt standardile ISO 10156 või samaväärsele meetodile) või standardi ISO 10156 või samaväärse meetodi kohaselt arvutatud oksüdatsioonivõimsuse.

Rõhu all olevad gaasid

Puhta gaasi kohta võib esitada kriitilise temperatuuri.

Gaasisegu kohta võib esitada pseudokriitilise temperatuuri.

Tuleohtlikud vedelikud

Kui aine või segu on klassifitseeritud tuleohtlikuks vedelikuks, ei ole selles punktis vaja esitada andmeid keemispunkti ja leekpunkti kohta, kuna nimetatud andmed tuleb esitada kooskõlas punktiga 9.1. Esitada võib teabe põlemisvõime säilimise kohta.

Tuleohtlikud tahked ained

Esitada võib järgmised andmed:

metallipulbrite kohta põlemistase või põlemisaeg;

ii)

märge selle kohta, kas niisutatud tsooni katse on läbitud.

Isereageerivad ained ja segud

Lisaks sellele, et vastavalt punkti 9.1 alapunktile j esitatakse SADT, võib esitada järgmise teabe:

lagunemistemperatuur;

ii)

detonatsiooniomadused;

iii)

deflagratsiooniomadused;

iv)

kinnises mahutis kuumutamise mõju;

plahvatusjõud (kui see on kohaldatav).

Pürofoorsed vedelikud

Esitada võib teabe selle kohta, kas esineb isesüttimine või filterpaberi söestumine.

Pürofoorsed tahked ained

Esitada võib järgmised andmed:

pulbri kujul esinevate tahkete ainete puhul märge selle kohta, kas aine kallamisel või sellele järgneva viie minuti jooksul toimub isesüttimine;

ii)

märge selle kohta, kas pürofoorsed omadused võivad aja jooksul muutuda.

Isekuumenevad ained ja segud

Esitada võib järgmised andmed:

märge selle kohta, kas esineb isesüttimine, ja suurim saavutatud temperatuuritõus;

ii)

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 2.11.4.2 osutatud sõelumiskatsete tulemused, kui need on asjakohased ja kättesaadavad.

Ained ja segud, mis eraldavad kokkupuutel veega tuleohtlikke gaase

Esitada võib järgmised andmed:

eralduva gaasi identifitseerivad andmed, kui need on teada;

ii)

märge selle kohta, kas eralduv gaas on isesüttiv;

iii)

gaasi eraldumise kiirus.

Oksüdeerivad vedelikud

Esitada võib teabe selle kohta, kas tselluloosiga segamisel esineb isesüttimine.

Oksüdeerivad tahked ained

Esitada võib teabe selle kohta, kas tselluloosiga segamisel esineb isesüttimine.

Orgaanilised peroksiidid

Lisaks sellele, et vastavalt punkti 9.1 alapunktile j esitatakse SADT, võib esitada järgmise teabe:

lagunemistemperatuur;

ii)

detonatsiooniomadused;

iii)

deflagratsiooniomadused;

iv)

kinnises mahutis kuumutamise mõju;

plahvatusjõud.

Metalle söövitavad ained

Esitada võib järgmised andmed:

metallid, mida aine või segu söövitab;

ii)

korrosioonikiirus ja märge selle kohta, kas see puudutab terast või alumiiniumi;

iii)

viide muudele ohutuskaardi jagudele seoses kokkusobivate või kokkusobimatute materjalidega.

Desensibiliseeritud lõhkeained

Esitada võib järgmised andmed:

kasutatud desensibilisaator;

ii)

eksotermilise lagunemise energia;

iii)

korrigeeritud põlemiskiirus (Ac);

iv)

desensibiliseeritud lõhkeaine pahvatusohtlikkus desensibiliseeritud olekus.

9.2.2. Muud ohutusnäitajad

Võib olla kasulik kanda ohutuskaardile aine või segu allpool loetletud omadused, ohutusnäitajad ja katsetulemused:

mehaaniline tundlikkus;

isekiireneva polümeriseerumise temperatuur;

plahvatusohtliku tolmu ja õhu segu tekkimine;

puhvermahtuvus;

aurustumiskiirus;

segunevus;

elektrijuhtivus;

söövitavus;

gaasirühm;

redokspotentsiaal;

vabade radikaalide tekitamise võime;

fotokatalüütilised omadused.

Märkida tuleb muud füüsikalised ja keemilised parameetrid, kui nende esitamine on oluline aine või segu ohutu kasutamise seisukohast.

10. 10. JAGU. Püsivus ja reaktsioonivõime

Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse aine või segu püsivust ning teatavatel kasutamistingimustel ja keskkonda sattudes tekkida võivaid ohtlikke reaktsioone; vajaduse korral lisatakse viide kasutatud katsemeetoditele. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.

10.1. Reaktsioonivõime

10.1.1. Kirjeldatakse aine või segu reaktsioonivõimega seotud ohtu. Kui see on võimalik, esitatakse spetsiifiliste katsete tulemused aine või segu kohta tervikuna. Teave võib lähtuda ka aine või segu klassi või rühma üldistest andmetest, kui need kajastavad adekvaatselt aine või seguga seotud võimalikku ohtu.

10.1.2. Kui segu käsitlevad andmed ei ole kättesaadavad, esitatakse andmed segus sisalduvate ainete kohta. Kokkusobimatuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta aineid, mahuteid ja saasteaineid, millega aine või segu võib transportimisel, ladustamisel ja kasutamisel kokku puutuda.

10.2. Keemiline stabiilsus

Märgitakse, kas aine või segu on tavapärase ümbritseva keskkonna või eeldatavate ladustamis- ja käitlemistingimuste temperatuuri ja rõhu korral stabiilne või ebastabiilne. Kirjeldatakse kõiki stabilisaatoreid, mida kasutatakse või võidakse kasutada aine või segu keemilise stabiilisuse säilitamiseks. Kirjeldatakse kõikide aine või segu füüsikalises olekus toimuvate muudatuste võimalikku ohtlikkust. Desensibiliseeritud lõhkeainete kohta esitatakse kõlblikkusaega puudutav teave ja juhised selle kohta, kuidas kontrollida desensibiliseeritust; tehakse märge selle kohta, et desensibilisaatori eemaldamisel saab tootest lõhkeaine.

10.3. Ohtlike reaktsioonide võimalikkus

Vajaduse korral märgitakse, kas aine või segu reageerimisel või polümeriseerumisel võib tekkida ülerõhk, eralduda soojust või tekkida mõni teine ohuolukord. Kirjeldatakse tingimusi, mille puhul ohtlik reaktsioon võib toimuda.

10.4. Tingimused, mida tuleb vältida

Loetletakse ohtlikke olukordi põhjustada võivad tingimused („tingimused, mida tuleb vältida“), näiteks temperatuur, rõhk, valgus, põrutus, staatiline elekter, vibratsioon või muu füüsikaline mõjur; võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskijuhtimismeetmete lühikirjeldus. Desensibiliseeritud lõhkeainete kohta esitatakse teave meetmete kohta, mis tuleb võtta selleks, et vältida desensibilisaatori soovimatut eemaldamist, ja kui aine või segu ei ole küllaldaselt desensibiliseeritud, loetletakse tingimused, mida tuleb vältida.

10.5. Kokkusobimatud materjalid

Loetletakse ainete või segude liigid või konkreetsed ained, näiteks vesi, õhk, happed, alused, oksüdeerijad, millega reageerimisel võib aine või segu tekitada ohuolukorra (plahvatus, mürgiste või tuleohtlike ainete teke, soojuse eraldumine), ning võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskijuhtimismeetmete lühikirjeldus.

10.6. Ohtlikud lagusaadused

Loetletakse teadaolevad ohtlikud lagusaadused, mille teket võib põhjendatult eeldada aine kasutamisel, ladustamisel, lekkimisel ja kuumutamisel. Ohtlikud põlemissaadused tuleb loetleda ohutuskaardi 5. jaos.

11. 11. JAGU. Teave toksilisuse kohta

Ohutuskaardi selles jaos esitatud teave on suunatud eelkõige töötajatele meditsiini, töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas ning toksikoloogidele. Esitatakse kokkuvõtlik, kuid täielik ja mõistetav kirjeldus erinevate toksikoloogiliste (tervise)mõjude kohta ning olemasolevad andmed kõnealuste mõjude tuvastamiseks, sealhulgas asjakohane teave toksikokineetika, metabolismi ja leviku kohta. Selles jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

11.1. Teave ohuklasside kohta, nagu see on määratletud määruses (EÜ) nr 1272/2008

Esitatakse teave järgmiste ohuklasside kohta:

akuutne toksilisus;

nahasöövitus/-ärritus;

raske silmakahjustus/silmade ärritus;

hingamisteede või naha sensibiliseerimine;

mutageensus sugurakkudele;

kantserogeensus;

reproduktiivtoksilisus;

mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude;

mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude;

hingamiskahjustus.

Need ohud tuleb alati ohutuskaardil loetleda.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse lühikokkuvõte VII–XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta; vajaduse korral esitatakse teave kasutatud katsemeetodite kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1 kohaselt sisaldab registreerimisele kuuluvate ainete puhul kõnealune teave ka kättesaadavate andmete ja määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimiskriteeriumide võrdluse tulemusi.

11.1.1.

Esitatakse teave kõikide ohuklasside või nende alajaotuste kohta. Kui märgitakse, et aine või segu ei kuulu konkreetsesse ohuklassi või alajaotusesse, märgitakse ohukaardile ka selgesõnaliselt, kas see tuleneb andmete puudumisest, andmete saamise tehnilisest võimatusest, mittetäielikest andmetest, või täielikest, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavatest andmetest; viimasel juhul märgitakse ohutuskaardile „kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud“.

11.1.2.

Selles punktis esitatud andmed võivad iseloomustada nii turule viidavaid aineid kui ka segusid. Segu puhul esitatakse selle kui terviku toksikoloogiliste omaduste kirjeldus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 6 lõiget 3. Võimaluse korral loetletakse ka segus sisalduvate ohtlike ainete asjakohased toksikoloogilised omadused, näiteks LD50, hinnanguline akuutne toksilisus või LC50.

11.1.3.

Kui aine või segu kohta on palju katseandmeid, võib vajaduse korral kirjeldada tähtsamate uuringute tulemusi kokkuvõtvalt, näiteks kokkupuuteviiside lõikes.

11.1.4.

Kui konkreetsesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud, esitatakse seda otsust põhjendav teave.

11.1.5.

Teave võimalike kokkupuuteviiside kohta

Esitatakse teave võimalike kokkupuuteviiside kohta ning aine või segu võimaliku mõju kohta sõltuvalt kokkupuuteviisist, see tähendab manustamisest (allaneelamine), sissehingamisest või kokkupuutest naha/silmadega. Kui tervisemõju ei ole teada, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

11.1.6.

Füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid

Kirjeldatakse aine või seguga, segus sisalduvate ainetega või teadaolevate kõrvalsaadustega kokkupuutumise võimalikku tervist kahjustavat mõju ja võimalikke sümptomeid. Esitatakse olemasolev teave aine või segu füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomite kohta, mis võivad ilmneda aine või seguga kokkupuutumisel. Kirjeldatakse nii vähese kokkupuute korral tekkivaid esimesi sümptomeid kui ka tõsise kokkupuutega kaasnevaid tagajärgi, näiteks „võib põhjustada peavalu ja peapööritust, millele järgneb minestamine või teadvuse kaotus; kokkupuude suurte kogustega võib põhjustada koomasse langemist ja surma“.

11.1.7.

Lühi- ja pikaajalise kokkupuutega seotud kohene, hilisem ja krooniline mõju.

Esitatakse teave selle kohta, kas lühi- või pikaajalisel kokkupuutel on kohene või hilisem mõju. Esitatakse teave nii akuutsete kui ka krooniliste tervisemõjude kohta, mis on tingitud inimeste kokkupuutest aine või seguga. Kui teave inimeste kohta ei ole kättesaadav, esitatakse kokkuvõtlik teave katseandmete kohta, märkides selgelt ära üksikasjalikud andmed kas loomade ja loomaliikide kohta või in vitro katsete ja rakutüüpide kohta. Toksikoloogiliste andmete puhul märgitakse, kas need põhinevad inimeste või loomadega seotud andmetel või in vitro katsetel.

11.1.8.

Vastastikune mõju

Teave vastastikuse mõju kohta esitatakse vajaduse korral ning juhul, kui see on kättesaadav.

11.1.9.

Eriomaste andmete puudumine

Alati ei ole võimalik saada teavet aine või seguga seotud ohtude kohta. Juhul kui andmed konkreetse aine või segu kohta ei ole kättesaadavad, võib võimaluse korral esitada teabe samalaadsete ainete või segude kohta, kui need on kindlaks määratud. Kui eriomaseid andmeid ei kasutata või kui need ei ole kättesaadavad, tuleb seda sõnaselgelt märkida.

11.1.10.

Segud

Kui segu kui terviku tervisemõju ei ole testitud, esitatakse asjakohane teave 3. jaos loetletud asjakohaste ainete kohta.

11.1.11.

Segu kohta esitatud teave vastandatuna ainete kohta esitatud teabele

11.1.11.1. Segus sisalduvad ained võivad avaldada organismis vastastikust mõju, mis on seotud nende imendumise, metabolismi ja eritumise erineva kiirusega. Selle tulemusena võib toksiline mõju muutuda ning segu kui terviku toksilisus võib erineda segus sisalduvate ainete toksilisusest. Toksikoloogiliste andmete esitamisel ohutuskaardi käesolevas punktis tuleb nimetatud asjaolu arvesse võtta.

11.1.11.2. Iga aine puhul on oluline kaaluda, kas selle kontsentratsioon on piisav, et mõjutada segu üldist mõju tervisele. Esitatakse teave iga aine toksilise mõju kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel:

teabe kordumisel esitatakse see vaid üks kord segu kui terviku kohta, näiteks kui kaks ainet põhjustavad mõlemad oksendamist ja kõhulahtisust;

kui ei ole tõenäoline, et kõnealune mõju ilmneb konkreetse kontsentratsiooni korral, näiteks kui kergelt ärritava toimega ainet on lahustatud mitteärritavas lahustis alla teatava kontsentratsioonivahemiku;

kui teave segus sisalduvate ainete vastastikuse mõju kohta ei ole kättesaadav, ei esitata oletusi, vaid kirjeldatakse iga segus sisalduva aine tervisemõju eraldi.

11.2 Teave muude ohtude kohta

11.2.1. Endokriinseid häireid põhjustavad omadused

Teave endokriinseid häireid põhjustavatest omadustest tuleneva tervist kahjustava mõju kohta esitatakse selle olemasolul nende ainete kohta, mis on punktis 2.3 esitatud kui endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ained. See teave kujutab enesest lühikokkuvõtet vastavates määrustes ((EÜ) nr 1907/2006, (EL) 2017/2100, (EL) 2018/605) sätestatud hindamiskriteeriumite kohaldamisel saadud teabest, mis on asjakohane inimeste tervisele endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamise seisukohast.

11.2.2. Muu teave

Esitatakse muu asjakohane teave kahjulike tervisemõjude kohta, isegi kui seda ei ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud.

12. 12. JAGU. Ökoloogiline teave

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse teave, mis võimaldab hinnata aine või segu mõju keskkonda sattumisel. Ohutuskaardi punktides 12.1–12.7 esitatakse lühikokkuvõte andmetest, sealhulgas asjakohastest katseandmetest, kui need on kättesaadavad, ning märgitakse selgelt liigid, keskkond, ühikud, katse kestus ja tingimused. Kõnealusest teabest võib olla abi lekete käitlemisel ja jäätmetöötluse hindamisel, heidete kontrollimisel, juhusliku keskkonda sattumise korral võetavate meetmete puhul ja transportimisel. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata (sest kättesaadavate andmete põhjal ei vasta aine või segu klassifitseerimiskriteeriumidele) või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused. Lisaks, kui aine või segu ei ole klassifitseeritud muudel põhjustel (näiteks andmete saamise tehnilise võimatuse või mittetäielike andmete tõttu), märgitakse see sõnaselgelt ohutuskaardile.

Osa omadusi on ainespetsiifilised, st bioakumuleeruvus, püsivus ja lagunduvus; see teave tuleb esitada, kui see on kättesaadav ja asjakohane, iga segus sisalduva asjakohase aine kohta (st nende kohta, mida on nimetatud ohutuskaardi 3. jaos ning mis on keskkonnale ohtlikud või PBT-/vPvB-ained). Lisaks esitatakse teave aine või segu lagunemisel tekkivate ohtlike muundumissaaduste kohta.

Selles jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.

Kui on kättesaadavad usaldusväärsed ja asjakohased katseandmed, esitatakse need andmed ja need on mudelite põhjal saadud andmete suhtes ülemuslikud.

12.1. Mürgisus

Esitatakse teave toksilisuse kohta, kui see on kättesaadav, lähtudes vee- ja/või maismaaorganismidega seotud uuringuandmetest. Esitatakse asjakohased kättesaadavad andmed vesikeskkonnale, sealhulgas kaladele, koorikloomadele, vetikatele ja muudele veetaimedele, avalduva akuutse ja kroonilise toksilisuse kohta. Lisaks esitatakse võimaluse korral kättesaadavad toksilisust käsitlevad andmed mulla mikro- ja makroorganismide kohta ning muude keskkonna seisukohast oluliste organismide, näiteks lindude, mesilaste ja taimede kohta. Kui aine või segu pärsib mikroorganismide aktiivsust, kirjeldatakse ka võimalikku mõju reoveepuhastitele.

Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, kaalub tarnija võimalust esitada mudelite põhjal saadud usaldusväärsed ja asjakohased andmed.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse kokkuvõte käesoleva määruse VII–XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta.

12.2. Püsivus ja lagunduvus

Lagunduvus iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet keskkonnas laguneda kas biolagunduvuse või muude protsesside, näiteks oksüdeerumise või hüdrolüüsi tulemusel. Püsivus on tõendatava lagunemise puudumine olukordades, mis on määratletus XIII lisa punktides 1.1.1 ja 1.2.1. Võimaluse korral esitatakse püsivuse ja lagunduvuse hindamiseks olulised katsetulemused. Kui on esitatud lagunduvuse poolestusajad, tuleb märkida, kas see tähendab aine mineraliseerumist või esmast lagunemist. Esitatakse ka teave aine või teatavate segus sisalduvate ainete lagunemisvõime kohta reoveepuhastites.

Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, kaalub tarnija võimalust esitada mudelite põhjal saadud usaldusväärsed ja asjakohased andmed.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.3. Bioakumulatsioon

Bioakumulatsioonivõime iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete omadust koguneda elustikku ja läbida toiduahelat. Esitatakse bioakumulatsioonivõime hindamiseks olulised katsetulemused. Need peavad osutama kättesaadavatele andmetele oktanooli-vee jaotusteguri (Kow) ja biokontsentratsiooniteguri (BCF) kohta või muudele bioakumulatsiooniga seotud asjakohastele parameetritele, kui need on kättesaadavad.

Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, tuleb kaaluda võimalust esitada mudelite abil saadud prognoosid.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.4. Liikuvus pinnases

Liikuvus pinnases iseloomustab aine või segu koostisosade võimet liikuda keskkonda sattudes loodusjõudude kaasabil põhjavette või keskkonda sattumise kohast eemale. Andmete kättesaadavuse korral esitatakse pinnases liikuvuse võime. Teavet liikuvuse kohta pinnases saab asjakohastest liikuvusega seotud andmetest, nagu adsorptsiooniuuringud ja leostumiskatsed, keskkonnaosadevaheline teadaolev või eeldatav levik ning pindpinevus. Näiteks võib adsorptsioonitegurit pinnases (Koc) prognoosida Kow-väärtuse järgi. Leostumist ja liikuvust võib prognoosida mudelite abil.

Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.

12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, esitatakse püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamiste tulemused vastavalt kemikaaliohutuse aruandele.

12.6. Endokriinseid häireid põhjustavad omadused

Teave endokriinseid häireid põhjustavatest omadustest tuleneva tervist kahjustava mõju kohta esitatakse selle olemasolul nende ainete kohta, mis on punktis 2.3 esitatud kui endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ained. See teave kujutab enesest lühikokkuvõtet vastavates määrustes ((EÜ) nr 1907/2006, (EL) 2017/2100, (EL) 2018/605) sätestatud hindamiskriteeriumite kohaldamisel saadud teabest, mis on asjakohane keskkonnale endokriinseid häireid põhjustavad omaduste hindamise seisukohast.

12.7. Muu kahjulik mõju

Esitatakse kättesaadav teave muude kahjulike mõjude kohta, näiteks säilivus keskkonnas (kokkupuude), võime osooni fotokeemiliselt tekitada, osoonikihi kahandamise potentsiaal või võime aidata kaasa globaalsele soojenemisele.

13. 13. JAGU. Jäätmekäitlus

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse teave konkreetse aine või segu ja/või selle mahuti jäätmekäitluse kohta, et valida ohutu ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlusviis, mis vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ ( 40 ) sätestatud nõuetele, liikmesriigis, kus ohutuskaart esitatakse. Lisaks 8. jaos esitatud teabele esitatakse jäätmekäitlusega tegelevate isikute ohutusega seotud teave.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist ning kui jäätmeetappi käsitlev analüüs on tehtud, peab jäätmekäitlusmeetmetega seotud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

13.1. Jäätmetöötlusmeetodid

Ohutuskaardi selles punktis:

määratakse kindlaks jäätmetöötlusmahutid ja -meetodid, sealhulgas nii aine kui ka segu ja saastunud pakenditega seotud asjakohased jäätmetöötlusmeetodid (näiteks põletamine, ringlussevõtt, ladestamine prügilasse);

määratakse kindlaks füüsikalised/keemilised omadused, mis võivad mõjutada jäätmetöötlusviisi valikut;

soovitatakse mitte valada jäätmeid kanalisatsiooni;

kui see on vajalik, määratakse kindlaks kõik soovitatud jäätmetöötlusviisiga seotud eriettevaatusabinõud.

Viidatakse kõikidele asjakohastele jäätmeid käsitlevatele liidu õigusaktidele või nende puudumisel kõikidele kehtivatele riiklikele või piirkondlikele õigusaktidele.

14. 14. JAGU. Veonõuded

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse üldine klassifitseerimisega seotud teave 1. jaos loetletud ainete ja segude transportimiseks maantee-, raudtee, mere-, sisevee- või õhutranspordiga. Kui selline teave ei ole kättesaadav või ei ole asjakohane, tehakse ohutuskaardile vastav märge.

Kui see on asjakohane, esitatakse ohutuskaardi selles jaos teave transpordiklassifikatsiooni kohta ÜRO kõikide näidiseeskirjade osas: ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo kokkulepe (ADR), ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskiri (RID) ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe (ADN); kõiki nimetatud kolme akti rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ, ( 41 ) nagu ka rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja (IMDG) ( 42 ) seoses pakendatud kaupade veoga, asjaomaseid IMO koodekseid puistlasti mereveo kohta ( 43 ) ja ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilisi juhiseid (ICAO TI) ( 44 ).

14.1. ÜRO number või ID number

Esitatakse ÜRO näidiseeskirjade, IMDG, ADRi, RIDi, ADNi või ICAO TI kohane ÜRO number või ID number (st aine, segu või kauba neljakohaline identifitseerimisnumber, mille ette lisatakse tähed UN või ID).

14.2. ÜRO veose tunnusnimetus

Märgitakse veose tunnusnimetus, nagu see on esitatud ÜRO näidiseeskirjade peatüki 3.2 „Ohtlike kaupade loetelu“ tabeli A veerus 2 „Nimi ja kirjeldus“, ADRis, RIDis ja ADNi peatüki 3.2. tabelites A ja C, lisades sellele sulgudes tehnilise nimetuse (kui see on asjakohane), välja arvatud juhul, kui seda kasutati punktis 1.1 tootetähisena. Kui ÜRO number ja veose tunnusnimetus jääb erinevate transpordiliikide puhul samaks, ei ole seda teavet vaja korrata. Meretranspordi puhul märgitakse lisaks ÜRO veose tunnusnimetusele transporditavate IMDG koodeksiga hõlmatud kaupade tehniline nimetus, kui see on asjakohane.

14.3. Transpordi ohuklass(id)

Märgitakse transpordi ohuklass (ja lisariskid), mis on ainele või segule omistatud lähtuvalt valdavast ohust, mida nad ÜRO näidiseeskirjade kohaselt kujutavad. Sisetranspordi puhul märgitakse transpordi ohuklass (ja lisariskid), mis on ainele või segule omistatud lähtuvalt valdavast ohust, mida nad ADRi, RIDi ja ADNi kohaselt kujutavad.

14.4. Pakendigrupp

Vajaduse korral märgitakse ÜRO näidiseeskirjade kohane pakendigrupp vastavalt ÜRO näidiseeskirjade, ADRi, RIDi ja ADNi nõuetele. Pakendigrupi number antakse teatavatele ainetele, sõltuvalt nende ohtlikkusest.

14.5. Keskkonnaohud

Märgitakse, kas aine või segu on ÜRO näidiseeskirjade kriteeriumide kohaselt keskkonnaohtlik (vt ADR, RID ja ADN) ning kas IMDG koodeksi ja ohtlikke kaupu vedavate laevade hädaolukorrale reageerimise menetluste kohaselt on see merd saastav. Kui on lubatud või kui on kavas kasutada aine või segu siseveekogudel transportimiseks tankereid, märgitakse aine või segu keskkonnaohtlikkus ainult lähtuvalt ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppest.

14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajatele

Kõigi asjakohaste transpordiliikide kohta esitatakse teave võimalike eriliste ettevaatusabinõude kohta, mida kasutaja peab teadma või järgima või arvesse võtma transportimisel või edasitoimetamisel nii oma valdustes kui ka väljaspool.

14.7. Mahtlasti merevedu kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega

Käesolevat punkti kohaldatakse ainult juhul, kui veost on kavas transportida mahtlastina kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega: SOLASi VI peatükk või VII peatükk, ( 45 ) MARPOLi II lisa või V lisa, IBC koodeks, ( 46 ) IMSBC koodeks ( 47 ) ja IGC koodeks ( 48 ) või selle varasemad versioonid, st EGC koodeks ( 49 ) või GC koodeks) ( 50 ).

Vedellasti puhul esitatakse toote veodokumendi kohane nimetus (kui see erineb punktis 1.1 esitatud nimetusest), mis on kooskõlas IBC koodeksi peatükis 17 või 18 esitatud tootenimetuste loeteluga või IMO merekeskkonna kaitse komitee (MEPC).2/ringkirja uusima versiooniga ( 51 ). Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ ( 52 ) I lisa punkti 3 lõigu B alapunktiga a esitatakse nõutav laeva liik ja saastekategooria.

Kuivlasti kohta esitatakse puistlastsaadetise nimi. Märgitakse, kas vastavalt MARPOLi V lisale peetakse veost merekeskkonnale kahjulikuks (HME), kas IMSBC koodeksi kohaselt on tegu materjaliga, mis on ohtlik ainult mahtlastina (MHB) ( 53 ) ja millise lastigrupina tuleks seda IMSBC järgi käsitleda.

Lahtiste veeldatud gaaside veoste puhul esitatakse tootenimi ja nõutav laeva liik vastavalt IGV koodeksile või selle varasematele versioonidele, st EGC koodeksile või GC koodeksile.

15. 15. JAGU. Reguleerivad õigusaktid

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse teave ainete või segude suhtes kohaldatavate muude reguleerivate aktide kohta, mida ei ole ohutuskaardil veel nimetatud (näiteks kas aine või segu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta, ( 54 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ ( 55 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) ( 56 ).

15.1. Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutus-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid

Esitatakse teave asjakohaste ohutus-, tervise- ja keskkonnaalaste liidu sätete kohta (näiteks SEVESO kategooria/nõukogu direktiivi 96/82/EÜ ( 57 ) I lisas loetletud ained) või teave aine või segu (sealhulgas segus sisalduvate ainete) õigusliku staatuse kohta riiklikul tasandil, sh nõuanded meetmete kohta, mida vastuvõtja nimetatud sätetest tulenevalt peab võtma. Kui see on asjakohane, esitatakse ka teave asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohta, millega nimetatud sätteid rakendatakse ja muude asjakohaste riiklike meetmete kohta.

Kui ohutuskaardil käsitletud aine või segu suhtes kehtivad inimeste või keskkonna kaitset käsitlevad liidu erisätted (näiteks VII jaotise kohaselt antud autoriseeringud või VIII jaotise kohaselt seatud piirangud), märgitakse need ohutuskaardile. Kui VII jaotise kohaselt antud autoriseeringuga on kehtestatud tingimused või järelevalvekord aine või segu allkasutajale, need esitatakse.

15.2. Kemikaaliohutuse hindamine

Ohutuskaardi selles punktis märgitakse, kas tarnija on teinud aine või segu kohta kemikaaliohutuse hindamise.

16. 16. JAGU. Muu teave

Ohutuskaardi selles jaos esitatakse muu teave, mis ei kuulu 1.–15. jao alla, sealhulgas teave ohutuskaardi läbivaatamise kohta:

ohutuskaardi muutmise korral märgitakse selgelt eelmise versiooniga võrreldes tehtud muudatused, välja arvatud juhul, kui need muudatused on märgitud ohutuskaardi muudes jagudes; vajaduse korral esitatakse ka muudatuste selgitused. Aine või segu tarnija peab suutma taotluse korral muudatusi selgitada;

ohutuskaardil kasutatud lühendite ja akronüümide selgitus;

viited kirjandusele ja teabeallikad;

segude puhul märgitakse, millist meetodit kasutati määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 9 viidatud teabe hindamisel, et segu klassifitseerida;

asjakohaste ohu- ja/või hoiatuslausete loetelu. Esitatakse kõikide nimetatud lausete täistekst, kui seda ei ole esitatud 2.–15. jaos;

nõuanded kõikide koolituste kohta, mis on töötajatele vajalikud, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse.

B OSA

Vastavalt artikli 31 lõikele 6 sisaldab ohutuskaart järgmist 16 jagu ning lisaks samuti loetletud punkte (v.a 3. jagu, mille puhul lisatakse vastavalt vajadusele vaid punkt 3.1 või 3.2).

1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine

1.1. Tootetähis

1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata

1.3. Andmed ohutuskaardi tarnija kohta

1.4. Hädaabitelefoni number

2. JAGU. Ohtude identifitseerimine

2.1. Aine või segu klassifitseerimine

2.2. Märgistuselemendid

2.3. Muud ohud

3. JAGU. Koostis / teave koostisainete kohta

3.1. Ained

3.2. Segud

4. JAGU. Esmaabimeetmed

4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus

4.2. Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju

4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja eriravi vajalikkuse kohta

5. JAGU. Tulekustutusmeetmed

5.1. Tulekustutusvahendid

5.2. Aine või seguga seotud erilised ohud

5.3. Nõuanded tuletõrjujatele

6. JAGU. Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda

6.1. Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras

6.2. Keskkonnakaitse meetmed

6.3. Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid

6.4. Viited muudele jagudele

7. JAGU. Käitlemine ja ladustamine

7.1. Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud

7.2. Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused

7.3. Erikasutus

8. JAGU. Kokkupuute ohjamine/isikukaitse

8.1. Kontrolliparameetrid

8.2. Kokkupuute ohjamine

9. JAGU. Füüsikalised ja keemilised omadused

9.1. Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta

9.2. Muu teave

10. JAGU. Püsivus ja reaktsioonivõime

10.1. Reaktsioonivõime

10.2. Keemiline stabiilsus

10.3. Ohtlike reaktsioonide võimalikkus

10.4. Tingimused, mida tuleb vältida

10.5. Kokkusobimatud materjalid

10.6. Ohtlikud lagusaadused

11. JAGU. Teave toksilisuse kohta

11.1. Teave ohuklasside kohta, nagu see on määratletud määruses (EÜ) nr 1272/2008

11.2. Teave muude ohtude kohta

12. JAGU. Ökoloogiline teave

12.1. Mürgisus

12.2. Püsivus ja lagunduvus

12.3. Bioakumulatsioon

12.4. Liikuvus pinnases

12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

12.6. Endokriinseid häireid põhjustavad omadused

12.7. Muu kahjulik mõju

13. JAGU. Jäätmekäitlus

13.1. Jäätmetöötlusmeetodid

14. JAGU. Veonõuded

14.1. ÜRO number või ID number

14.2. ÜRO veose tunnusnimetus

14.3. Transpordi ohuklass(id)

14.4. Pakendigrupp

14.5. Keskkonnaohud

14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajatele

14.7. Mahtlasti merevedu kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega

15. JAGU. Reguleerivad õigusaktid

15.1. Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutus-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid

15.2. Kemikaaliohutuse hindamine

16. JAGU. Muu teave

III LISA

KOGUSES 1–10 TONNI REGISTREERITAVATE AINETE KRITEERIUMID

Koguses 1–10 tonni registreeritavate ainete ja vajaduse korral nende nanovormide kriteeriumid seoses artikli 12 lõike 1 punktidega a ja b:

ained, mille puhul eeldatakse (st (Q)SARide kohaldamise või muude tõendite alusel), et need vastavad tõenäoliselt kantserogeensuse, sugurakke ohustava mutageensuse või reproduktiivtoksilisuse ohuklassi 1A või 1B kategooriasse klassifitseerimise kriteeriumidele või XIII lisa kriteeriumidele;

järgmised ained:

ained, mida kasutatakse laialdaselt või hajutatult, eriti kui selliseid aineid kasutatakse tarbijatele ette nähtud segudes või tarbijatele ette nähtud toodete koostises, ning

ii)

ained, mille puhul eeldatakse (st (Q)SARide kohaldamise või muude tõendite alusel), et need tõenäoliselt vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohastesse mis tahes tervise- või keskkonnaohu klassidesse või nende alajaotustesse klassifitseerimise kriteeriumidele või nanovormis ainena klassifitseerimise kriteeriumidele, välja arvatud juhul, kui asjaomased nanovormid on keskkonnaosades ja bioloogilises keskkonnas lahustuvad.

IV LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE a

EINECSi number	Nimetusühm	CASi nr
200-061-5	D-glütsitool C6H14O6	50-70-4
200-066-2	Askorbiinhape C6H8O6	50-81-7
200-075-1	Glükoos C6H12O6	50-99-7
200-233-3	Fruktoos C6H12O6	57-48-7
200-294-2	L-lüsiin C6H14N2O2	56-87-1
200-334-9	Sahharoos, puhas C12H22O11	57-50-1
200-405-4	α-tokoferüülatsetaat C31H52O3	58-95-7
200-416-4	Galaktoos C6H12O6	59-23-4
200-432-1	DL-metioniin C5H11NO2S	59-51-8
200-559-2	Laktoos C12H22O11	63-42-3
200-711-8	D-mannitool C6H14O6	69-65-8
201-771-8	L-sorboos C6H12O6	87-79-6
204-664-4	Glütseroolstearaat, puhas C21H42O4	123-94-4
204-696-9	Süsinikdioksiid CO2	124-38-9
205-278-9	Kaltsiumpantotenaat, D-vorm C9H17NO5.1/2Ca	137-08-6
205-756-7	DL-fenüülalaniin C9H11NO2	150-30-1
208-407-7	Naatriumglükonaat C6H12O7.Na	527-07-1
215-665-4	Sorbitaanoleaat C24H44O6	1338-43-8
231-098-5	Krüptoon Kr	7439-90-9
231-110-9	Neoon Ne	7440-01-9
231-147-0	Argoon Ar	7440-37-1
231-168-5	Heelium He	7440-59-7
231-172-7	Ksenoon Xe	7440-63-3
231-783-9	Lämmastik N2	7727-37-9
231-791-2	Destilleeritud vesi, konduktomeetriauuringuteks sobiva või muu samasuguse puhtusega vesi H2O	7732-18-5
232-307-2	Letsitiinid Fosforhappe koliinestriga seotud rasvhappediglütseriidide keeruline segu	8002-43-5
232-436-4	Siirupid, hüdrolüüsitud tärklis Keeruline segu, mis saadakse maisitärklise happelisel või ensümaatilisel hüdrolüüsil. Koosneb peamiselt d-glükoosist, maltoosist ja maltodekstriinidest.	8029-43-4
▼C4
232-442-7	Hüdrogeenitud tahkerasv	8030-12-4
▼M2
232-675-4	Dekstriin	9004-53-9
232-679-6	Tärklis Kõrgpolümeersed süsivesikud, mida tavaliselt saadakse teraviljast, nagu mais, nisu ja sorgo, samuti juurikatest ja mugulatest, nagu kartul ja tapiokk. Sisaldab vees kuumutamisel eelgeelistunud tärklist.	9005-25-8
232-940-4	Maltodekstriin	9050-36-6
238-976-7	Naatrium-D-glükonaat C6H12O7.xNa	14906-97-9
248-027-9	D-glütsitoolmonostearaat C24H48O7	26836-47-5
262-988-1	Kookosrasvhapete metüülestrid	61788-59-8
265-995-8	Tselluloosimass	65996-61-4
266-948-4	C16–18- ja küllastamata C18-glütseriidid Seda ainet tähistatakse tema SDA ainenimetusega: C16-C18 and C18-unsaturated trialkyl glyceride, SDA viitenumber on 11-001-00.	67701-30-8
▼C4
268-616-4	Veetustatud maisisiirup	68131-37-3
269-658-6	Hüdrogeenitud tahkerasvmono-, -di- ja -triglütseriidid	68308-54-3
▼M2
270-312-1	C16–18- ja küllastamata C18-mono- ja diglütseriidid Seda ainet tähistatakse tema SDA ainenimetusega: C16-C18 and C18 unsaturated alkyl and C16-C18 and C18 unsaturated dialkyl glyceride, SDA viitenumber on 11-002-00.	68424-61-3
288-123-8	C10-18-glütseriidid	85665-33-4

V LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE B

1. Ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusel, mis võib kaasneda teise aine või toote kokkupuutel selliste keskkonnateguritega nagu õhk, niiskus, mikroorganismid või päikesevalgus.

2. Ained, mis tekivad teise aine, ►M3 segu ◄ või toote hoidmisega kaasneda võiva keemilise reaktsiooni tulemusel.

3. Ained, mis tekivad teiste ainete, ►M3 segude ◄ ja toodete lõppkasutamisel toimuva keemilise reaktsiooni tulemusel ja mida endid ei toodeta, impordita ega lasta turule.

4. Ained, mida endid ei toodeta, impordita ega lasta turule ning mis saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena, mis toimub, kui:

stabilisaator, värvaine, lõhna- või maitseaine, antioksüdant, täiteaine, lahusti, kandeaine, pindaktiivne aine, plastifikaator, korrosiooniinhibiitor, vahutamise takistaja või vahueemaldaja, dispergant, sadestumise inhibiitor, kuivatusaine, sideaine, emulgaator, de-emulgaator, veetustaja, aglomerant, adhesiooniaktivaator, voolumodifikaator, pH-neutraliseerija, sekvestrant, koagulant, flokulant, tuleaeglusti, määrdeaine, kelaaditekitaja või kvaliteedikontrolli reaktiiv toimib nõuetekohaselt, või

aine, mis on ette nähtud üksnes teatava konkreetse füüsikalis-keemilise omaduse andmiseks, toimib nõuetekohaselt.

5. Kõrvalsaadused, kui neid iseseisvalt ei valmistata ega lasta turule.

6. Aine ühinemisel veega tekkivad hüdraadid või ioonhüdraadid eeldusel, et tootja või importija on kõnealuse aine antud erandit kasutades registreerinud.

7. Järgmised looduses esinevad ained, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud:

mineraalid, maagid, maagikontsentraadid, toorgaas ja töödeldud maagaas, toornafta, kivisüsi.

8. Looduses esinevad ained, mida ei ole loetletud punktis 7, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud juhul, kui nad vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele või kui nad on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad vastavalt XIII lisas esitatud kriteeriumidele või kui neid on vähemalt kahel eelmisel aastal nimetatud artikli 59 lõike 1 kohaselt kui aineid, mis põhjustavad samaväärset ohtu kui artikli 57 punktis f kirjeldatud ained.

9. Järgmised looduslikust allikast saadud ained, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud ained, mis vastavad direktiivis 67/548/EMÜ esitatud ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, jättes kõrvale ained, mis on klassifitseeritud üksnes tuleohtlikuks [R10], nahka ärritavaks [R38] või silmi ärritavaks [R36], välja arvatud juhul, kui nad on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad vastavalt XIII lisas esitatud kriteeriumidele või kui neid on vähemalt kahel eelmisel aastal nimetatud artikli 59 lõike 1 kohaselt kui aineid, mis põhjustavad samaväärset ohtu kui artikli 57 punktis f kirjeldatud ained:

taimsed rasvad, taimeõlid, taimsed vahad; loomsed rasvad, loomsed õlid, loomsed vahad; C6–24-rasvhapped ja nende kaalium-, naatrium-, kaltsium- ja magneesiumsoolad; glütserool.

10. Järgmised ained, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud:

veeldatud naftagaas, loodusliku gaasi kondensaat, protsessigaasid ja nende komponendid, koks, tsemendiklinker, magneesiumoksiid.

11. Järgmised ained, kui need ei vasta direktiivis 67/548/EMÜ esitatud ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele ja eeldusel, et nad ei sisalda kõnealustele kriteeriumidele vastavaid koostisaineid kontsentratsioonis, mis ületab direktiivis 1999/45/EÜ esitatud madalaimat kohaldatavat kontsentratsioonipiiri või direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud kontsentratsioonipiire; vastasel korral peab olema teaduslike katseandmetega veenvalt tõendatud, et kõnealused koostisained on keskkonnas kättesaamatud kogu aine olelusringi jooksul, ning andmete kohta peab olema tõendatud, et need on õiged ja usaldusväärsed:

klaas, keraamilised fritid.

▼M55

12. Kompost, biogaas ja kääritussaadus.

13. Vesinik ja hapnik.

VI LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

MÄRKUS VI–XI LISAS ESITATUD NÕUETE TÄITMISE KOHTA

VI–XI lisas on täpsustatud, milline teave tuleb esitada registreerimiseks ja hindamiseks vastavalt artiklitele 10, 12, 13, 40, 41 ja 46. Standardnõuded väikseima kogusevahemiku kohta on esitatud VII lisas ja iga kord, kui jõutakse järgmisesse kogusevahemikku, kohaldatakse lisaks vastava lisa nõudeid. Iga registreerimise puhul on konkreetsed teabele esitatavad nõuded kogusest, kasutusalast ja kokkupuutest sõltuvalt erinevad. Seega tuleb lisasid käsitleda ühtse tervikuna koostoimes registreerimise, hindamise ja hoolsuskohustuse suhtes kehtestatud üldiste nõuetega.

Aine määratletakse vastavalt artikli 3 lõikele 1 ja identifitseeritakse vastavalt käesoleva lisa punktile 2. Ainet toodetakse või imporditakse alati vähemalt ühes vormis. Aine võib esineda ka mitmes vormis.

Kõigi registreerimisega hõlmatud nanovormide kohta tuleb esitada teatavad andmed. Nanovorme iseloomustatakse käesoleva lisa sätete kohaselt. Registreerija peab põhjendama, miks on ühisel registreerimisel esitatud teave, mis vastab registreeritud nanovormis ainetega seotud teabele esitatavatele nõuetele, on asjakohane nanovormide hindamisel. Sellist ainet käsitlevate teabele esitatavate nõuete täitmiseks sobiva teabe võib iga registreerija esitada ka eraldi, kui see on artikli 11 lõike 3 kohaselt põhjendatud.

Kui ohu, kokkupuute ja riski hindamise ja ohjamise seisukohast olulised nanovormide omadused on märkimisväärselt erinevad, võidakse ühe või mitme teabele esitatava nõude puhul nõuda mitme andmestiku esitamist. Teave esitatakse sellisel viisil, et on selge, milline ühiselt esitatud teave hõlmab millist aine nanovormi.

Kui ühe või mitme teabele esitatava nõude või kõikide teabele esitatavate nõuete puhul käsitatakse aine kahte või enamat vormi ühe rühmana, kasutatakse registreerimistoimikus rühmitamiseks XI lisa punktis 1.5 kirjeldatud metoodikat, kui see on tehniliselt ja teaduslikult põhjendatud.

Nanovorme käsitlevate spetsiifiliste nõuete kohaldamisel ei piirata aine muude vormide suhtes kehtestatud nõuete kohaldamist.

Nanovormi ja sarnaste nanovormide rühmade määratlemine.

Lähtudes komisjoni 18. oktoobri 2011. aasta soovitusest nanomaterjali määratluse kohta ( 58 ) on nanovorm loodusliku või tööstuslikult toodetud aine selline vorm, mis sisaldab sidumata või agregeerunud või aglomereerunud osakesi, mille arvulisest suurusjaotusest vähemalt 50 % moodustavad osakesed, mille üks või mitu välismõõdet on vahemikus 1–100 nm; erandina käsitatakse nanovormina ka fullereene, grafeenihelbeid ja ühekihilisi süsiniknanotorusid, mille üks või mitu välismõõdet on alla 1 nm.

Nanovormi puhul kasutatakse järgmisi mõisteid: „osake” – väga väike aineosa, millel on selged füüsilised piirid; „aglomeraat” – nõrgalt seotud osakeste või agregaatide kogum, mille välispindala on sarnane selle üksikute koostisosade pindalade summaga; „agregaat” – tugevalt seotud või liitunud osakestest koosnev osake.

Nanovormi iseloomustatakse vastavalt allpool esitatud punktile 2.4. Ainel võib punktides 2.4.2–2.4.5 sätestatud parameetrite erinevusest lähtuvalt olla üks või mitu eri nanovormi.

„Sarnaste nanovormide rühm” on vastavalt punktile 2.4 iseloomustatav nanovormide rühm, kui rühma kuuluvaid üksikuid nanovorme kirjeldavad, punktides 2.4.2–2.4.5 sätestatud parameetrite selged piirid võimaldavad järeldada, et nende nanovormidega seotud ohuhindamise, kokkupuute hindamise ja riskihindamise võib teha ühiselt. Tuleb esitada põhjendus, millega näidatakse, et nendesse piiridesse jääv varieeruvus ei mõjuta rühma kuuluvate sarnaste nanovormidega seotud ohuhindamist, kokkupuute hindamist ja riskihindamist. Üks nanovorm võib kuuluda vaid ühte sarnaste nanovormide rühma.

Teistes lisades tähistatakse mõistega „nanovorm” käesoleva lisa kohaselt määratletud eraldi nanovormi või sarnaste nanovormide rühma.

1. ETAPP: OLEMASOLEVA TEABE KOGUMINE JA JAGAMINE

Registreerija peaks koguma kokku kõik olemasolevad kättesaadavad katseandmed registreeritava aine kohta; see hõlmab ainet käsitleva asjakohase teabe otsimist kirjandusandmetest.

Võimaluse korral tuleks registreerimisandmed esitada ühiselt vastavalt artiklile 11 või 19. See võimaldab katseandmeid jagada ning hoida seeläbi ära tarbetut katsete tegemist ja vähendada kulusid. Samuti peaks registreerija koguma kokku kõik muud kättesaadavad asjakohased andmed aine kohta, sealhulgas aine kõigi nanovormide kohta, mida registreerimine hõlmab; seda tuleks teha olenemata sellest, kas asjaomases kogusevahemikus on katse tegemine konkreetse lõppnäitaja puhul nõutav või mitte. See peaks hõlmama alternatiivsetest allikatest saadud teavet (nt (Q)SARide põhjal saadud andmed, analoogmeetodiga muude ainete põhjal saadud andmed, in vivo ja in vitro katsete andmed, epidemioloogilised andmed), mis võib aidata kindlaks teha aine ohtlike omaduste olemasolu või puudumist ning asendada teatavatel juhtudel loomkatsete tulemusi.

Peale selle tuleks koguda ka teavet kokkupuute, kasutusalade ja riskijuhtimismeetmete kohta vastavalt artiklile 10 ja käesolevale lisale. Eespool kirjeldatud teavet tervikuna kaaludes on registreerijal võimalik hinnata lisateabe saamise vajadust.

2. ETAPP: TEABEVAJADUSE KAALUMINE

Registreerija selgitab välja, millist teavet registreerimiseks vajatakse. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, millist asjakohast lisa või milliseid lisasid tuleks vastavalt kogusele järgida. Nimetatud lisades nähakse ette teabele esitatavad standardnõuded, kuid neid vaadeldakse koostoimes XI lisaga, mis lubab tavalähenemise varieerimist, kui see on õigustatud. Eelkõige võetakse kõnealuses etapis arvesse kokkupuudet, kasutusalasid ja riskijuhtimismeetmeid käsitlevat teavet, et teha kindlaks ainega seotud teabevajadus.

3. ETAPP: TEABELÜNKADE TUVASTAMINE

Seejärel võrdleb registreerija ainega seotud teabevajadust juba olemasoleva teabega ja teeb kindlaks, mil määral saab kättesaadavat teavet kohaldada kõigi registreerimisega hõlmatud nanovormide suhtes, ning tuvastab teabelüngad.

Selles etapis on oluline tagada, et kättesaadavad andmed on asjakohased ja nõuete täitmiseks piisavalt kvaliteetsed.

4. ETAPP: UUTE ANDMETE SAAMINE/KATSESTRATEEGIA KAVANDAMINE

Mõnel juhul ei ole uute andmete saamine vajalik. Kui esineb täitmist vajavaid teabelünki, tuleb sõltuvalt kogusest saada uued andmed (VII ja VIII lisa) või kavandada katsestrateegia (IX ja X lisa). Uusi katseid selgroogsetega viiakse läbi või kavandatakse ainult juhul, kui kõik muud andmeallikad on ammendatud.

Eespool kirjeldatud lähenemisviisi kohaldatakse ka juhul, kui kättesaadavas teabes on lünk, mis hõlmab ühiselt esitatavas registreerimistoimikus käsitletud aine ühte või mitut nanovormi.

Mõnel juhul võib VII–XI lisas sätestatud eeskirjade alusel olla nõutav teatavate katsete tegemine standardnõuetes sätestatud katsetest varem või nende täiendamiseks.

MÄRKUSED

1. märkus. Kui teabe esitamine ei ole tehniliselt võimalik või seda ei peeta teaduslikust seisukohast vajalikuks, tuleb seda vastavalt asjakohastele sätetele selgesõnaliselt põhjendada.

2. märkus. Registreerija võib soovida teatada, et teatav registreerimistoimikus esitatud teave on tundlik äriteave ja et selle avalikustamine võib teda äriliselt kahjustada. Sellisel juhul loetleb ta asjaomased andmed ja esitab oma põhjenduse.

ARTIKLI 10 PUNKTI A ALAPUNKTIDES I–V OSUTATUD TEAVE

1. ÜLDINE TEAVE REGISTREERIJA KOHTA

1.1. Registreerija

1.1.1. Nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress

1.1.2. Kontaktisik

1.1.3. Aine tootmise ja omakasutuse/omakasutuste koht/kohad, vastavalt vajadusele

1.2. Andmete ühine esitamine

Artiklites 11 või 19 nähakse ette, et juhtregistreerija võib osa registreerimiseks vajalikust teabest esitada teiste registreerijate nimel.

Sellisel juhul teeb juhtregistreerija kindlaks teised registreerijad, esitades nende kohta järgmised andmed:

—

nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress,

—

teiste registreerijate suhtes kehtivad registreerimise osad.

Vajaduse korral märgitakse käesolevas lisas või VII–X lisas esitatud number või numbrid.

Iga registreerija nimetab tema nimel teavet esitava juhtregistreerija kohta järgmised andmed:

—

nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress,

—

juhtregistreerija poolt esitatavad registreerimisandmete osad.

Vajaduse korral märgitakse käesolevas lisas või VII–X lisas esitatud number või numbrid.

1.3. Artikli 4 alusel nimetatud kolmas isik

1.3.1. Nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress

1.3.2. Kontaktisik

2. AINE IDENTIFITSEERIMINE

Iga aine puhul peab käesolevas punktis esitatav teave olema aine identifitseerimiseks ja selle eri nanovormide iseloomustamiseks piisav. Kui teabe esitamine ühes või mitmes allpool esitatud punktis ei ole tehniliselt võimalik või seda ei peeta teaduslikust seisukohast vajalikuks, tuleb seda selgesõnaliselt põhjendada.

2.1. Aine nimetus või muu tunnus iga aine kohta

2.1.1. IUPAC-nomenklatuuri kohane nimetus/nimetused või muu rahvusvaheliselt tunnustatud nimetus või nimetused

2.1.2. Teised nimetused (triviaal nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend)

2.1.3. EINECSi või ELINCSi number (kui on kättesaadav ja asjakohane)

2.1.4. CASi nimetus ja CASi number (kui on kättesaadav)

2.1.5. Muu tunnuskood (kui on kättesaadav)

2.2. Teave iga aine molekuli- ja struktuurivalemi kohta

2.2.1. Molekul- ja struktuurvalem (sealhulgas SMILES-indeks, kui on kättesaadav)

2.2.2. Teave optilise aktiivsuse ja tüüpilise (stereo)isomeeride suhtarvu kohta (kui on kättesaadav ja asjakohane)

2.2.3. Molekulmass või molekulmasside vahemik

2.3. Iga aine koostis; kui registreerimine hõlmab ühte või mitut nanovormi, iseloomustatakse neid vastavalt käesoleva lisa punktile 2.4.

2.3.1. Puhtusaste (%).

2.3.2. Lisandite laad, sealhulgas isomeerid ja kõrvalsaadused.

2.3.3. Olulisemate lisandite protsentuaalne sisaldus.

2.3.4. Kõikide lisaainete (näiteks stabilisaatorid või inhibiitorid) laad ja sisaldus (… ppm, … %).

2.3.5. Spektraalandmed (nt ultraviolett-, infrapuna-, tuumamagnetresonants- või massispekter).

2.3.6. Kõrgsurvevedelikkromatogramm, gaaskromatogramm.

2.3.7. Aine ja vajaduse korral ka lisandite ja lisaainete identifitseerimist võimaldavate analüüsimeetodite kirjeldus või asjakohased kirjandusviited; teave peab olema meetodite reprodutseeritavuse tagamiseks piisav.

2.4. Aine nanovormide iseloomustamine: iga iseloomustava parameetri puhul võib esitatav teave hõlmata üksikuid nanovorme või sarnaste nanovormide rühmi, kui rühma piirid on selgelt täpsustatud.

Punktides 2.4.2–2.4.5 esitatav teave peab olema selgelt seostatav punktis 2.4.1 identifitseeritud asjaomaste eri nanovormidega või sarnaste nanovormide rühmadega.

2.4.1. Aine nanovormide või sarnaste nanovormide rühmade nimetused ja muud identifitseerimisandmed.

2.4.2. Osakeste arvuline suurusjaotus, sealhulgas suurusevahemikku 1–100 nm jäävate osakeste arvuline osakaal.

2.4.3. Pinna funktsionaliseerimise või töötlemise kirjeldus ja iga kasutatud aine identifitseerimisandmed, sealhulgas selle IUPACi nimetus ja CASi või EÜ number.

2.4.4. Kuju, ristlõikesuhe ja muud morfoloogilised andmed: kristallilisus, vajaduse korral teave moodustuva struktuuri kohta (sh näiteks karpjas struktuur või õõnesstruktuur).

2.4.5. Pindala (eripind ruumalaühiku ja/või massiühiku kohta).

2.4.6. Eelmistes punktides esitatud andmete saamiseks kasutatud analüüsimeetodite kirjeldus või asjakohased kirjandusviited; teave peab olema meetodite reprodutseeritavuse tagamiseks piisav.

3. TEAVE AINE(TE) TOOTMISE JA KASUTUSALA(DE) KOHTA

Kui registreeritavat ainet toodetakse või imporditakse ühes või mitmes nanovormis, hõlmab punktides 3.1–3.7 esitatav tootmist ja kasutusalasid käsitlev teave eraldi teavet punktis 2.4 iseloomustatud eri nanovormide või sarnaste nanovormide rühmade kohta.

3.1. Ülevaade tootmise kohta, registreeritava aine kogused, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja/või imporditavad kogused tonnides registreerija kohta aastas:

Registreerimise kalendriaastal (hinnanguline kogus)

3.2. Tootja või toodete valmistaja puhul: tootmisel või toodete valmistamisel kasutatava tehnoloogilise protsessi lühikirjeldus

Protsessi üksikasjade täpsustamist ei nõuta, eriti kui on tegemist ärisaladustega.

3.3. Tootja omakasutus(t)e kogus(ed)

3.4. Vorm (aine, ►M3 segu ◄ või toode) ja/või füüsikaline olek, milles aine allkasutajatele kättesaadavaks tehakse. Aine sisaldus või sisalduse vahemik ►M3 segudes ◄ , mis tehakse kättesaadavaks allkasutajatele, ja aine sisaldus toodetes, mis tehakse kättesaadavaks allkasutajatele.

3.5. Tuvastatud kasutusala(de) üldine lühikirjeldus

3.6. Teave aine tootmisel, toodetes kasutamisel ja tuvastatud kasutusaladel tekkivate jäätmete hulga ja koostise kohta

3.7. Mittesoovitatavad kasutusalad ►M7 (vaata ohutuskaardi 1. jagu) ◄

Vajaduse korral märge kasutusalade kohta, mida registreerija ei soovita ja miks (st tarnija antud mittesiduvad soovitused). Loetelu ei pea olema ammendav.

4. KLASSIFIKATSIOON JA MÄRGISTUS

4.1 Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I ja II jaotise kohaldamisest tulenev aine(te)ga seotud ohtude klassifitseerimine nimetatud määruse kõigi ohuklasside ja kategooriate kohta.

Lisaks märgitakse iga kande puhul ohuklassi või selle alajaotusse klassifitseerimise puudumise põhjus (st andmed puuduvad, on mittetäielikud või on täielikud, kuid klassifitseerimise jaoks ebapiisavad).

4.2. Aine(te) ohumärgis(ed) tulenevalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 III jaotise kohaldamisest.

4.3. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 10 kohaldamisest tulenevad konkreetsed sisalduse piirväärtused, kui need on kohaldatavad.

5. OHUTU KASUTAMISE JUHIS, MIS KÄSITLEB JÄRGMIST:

Alljärgnev teave on kooskõlas ohutuskaardil oleva teabega, kui ohutuskaart on artikli 31 kohaselt nõutav.

Kui registreeritavat ainet toodetakse või imporditakse ka ühes või mitmes nanovormis, hõlmab käesolevas punktis esitatav teave vajaduse korral ka punktis 2.4 iseloomustatud eri nanovorme või sarnaste nanovormide rühmi.

5.1. Esmaabimeetmed (ohutuskaardi lahter 4)

5.2. Tulekustutusmeetmed (ohutuskaardi lahter 5)

5.3. Juhuslikul keskkonda sattumisel võetavad meetmed (ohutuskaardi lahter 6)

5.4. Käitlemine ja hoidmine (ohutuskaardi lahter 7)

5.5. Veonõuded (ohutuskaardi lahter 14)

Kui kemikaaliohutuse aruanne ei ole vajalik, nõutakse järgmist täiendavat teavet:

5.6. Kokkupuute ohjamine ja isikukaitse (ohutuskaardi lahter 8)

5.7. Püsivus ja reaktsioonivõime (ohutuskaardi lahter 10)

5.8. Jäätmekäitlus

5.8.1. Jäätmekäitlus (ohutuskaardi lahter 13)

5.8.2. Teave tööstusele taaskasutuse ja kõrvaldamismeetodite kohta

5.8.3. Teave üldsusele taaskasutuse ja kõrvaldamismeetodite kohta

6. KOKKUPUUDET KÄSITLEV TEAVE AINETE KOHTA, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI AASTAS TOOTJA VÕI IMPORTIJA KOHTA

Kui registreeritavat ainet toodetakse või imporditakse ühes või mitmes nanovormis, hõlmab käesolevas punktis esitatav teave eraldi teavet punktis 2.4 iseloomustatud eri nanovormide või sarnaste nanovormide rühmade kohta.

6.1. Peamised kasutuskategooriad:

6.1.1.

tööstuslik kasutamine ja/või

kutsealane kasutamine ja/või

tarbijakasutus.

6.1.2. Tööstusliku ja kutsealase kasutamise täpsustus:

kasutamine suletud süsteemis ja/või

kasutamine, mille tulemuseks on lisamine maatriksisse või maatriksile, ja/või

mittelaialdane kasutamine ja/või

laialdane kasutamine.

6.2. Olulised kokkupuuteviisid:

6.2.1. Kokkupuude inimestega:

suu kaudu ja/või

naha kaudu ja/või

sissehingamise teel.

6.2.2. Kokkupuude keskkonnaga:

vee kaudu ja/või

õhu kaudu ja/või

tahkete jäätmete kaudu ja/või

pinnase kaudu.

6.3. Kokkupuuteskeem:

juhuslik/harv ja/või

aeg-ajaline ja/või

pidev/sage.

VII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT ÜKS TONN ( 59 )

Käesoleva lisa veerus 1 kehtestatakse standardandmed, mida nõutakse seoses järgmiste ainetega:

mittefaasiained, mida toodetakse või imporditakse kogustes 1–10 tonni;

faasiained, mida toodetakse või imporditakse kogustes 1–10 tonni ja mis vastavad III lisa kriteeriumidele kooskõlas artikli 12 lõike 1 punktidega a ja b, ja

ained, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 10 tonni.

Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane teave füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ning ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Ainete puhul, mis ei vasta III lisa kriteeriumidele, on nõutavad vaid käesoleva lisa punktis 7 esitatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta.

Käesoleva lisa veerus 2 loetletakse erieeskirjad, mis lubavad nõutud standardandmete esitamata jätmist, asendamist muu teabega, esitamist mõnes teises etapis või kohandamist muul viisil. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Ilma et see mõjutaks muude vormide kohta esitatud teavet, hõlmavad kõik asjakohased füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised andmed teavet katsetes kasutatud nanovormi ja asjaomaste katsetingimuste kohta. Kui kasutatakse QSARe või tõendavaid andmeid saadakse muul viisil kui katsetest, esitatakse asjakohane põhjendus ning kirjeldus selle kohta, millises nanovormide näitajate/omaduste vahemikus saab selliseid tõendavaid andmeid kohaldada.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 sätestatud standardandmed XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt, välja arvatud punkti 3 aine põhise kokkupuutealase katsetamise ärajätmisel. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardse teabe kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa ( 60 ) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, andmeid mõju kohta inimesele, (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks peale käesoleva lisa arvetsada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

Kui teatavate näitajate kohta ei ole esitatud teavet muudel põhjustel kui käesoleva lisa veerus 2 või XI lisas nimetatud põhjused, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada põhjendused.

7. TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
7.1. Aine olek temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,3 kPa
7.2. Sulamis-/külmumispunkt	7.2. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui alampiir jääb allapoole -20 °C.
7.3. Keemispunkt	7.3. Uuringut ei ole vaja läbi viia — gaaside puhul, või — tahkete ainete puhul, mis sulavad temperatuuril üle 300 °C või lagunevad enne keemist. Sellistel juhtudel võib keemispunkti kalkuleerida või mõõta alandatud rõhul, või — ainete puhul, mis lagunevad enne keemist (nt autooksüdatsioon, ümberasetus, lagundamine, lagunemine jne).
7.4. Suhteline tihedus	7.4. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui — aine on püsiv üksnes lahuses teatud kindla lahustiga ja lahuse tihedus on sarnane lahusti omaga. Sellistel juhtudel on piisav märge selle kohta, et lahuse tihedus on lahusti tihedusest suurem või väiksem, või — aine on gaas. Sel juhul kalkuleeritakse aine suhteline tihendus molekulmassi ja ideaalgaasi seadusest lähtuvate arvutuste põhjal.
7.5. Aururõhk	7.5. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui sulamispunkt on üle 300 °C. Kui sulamispunkt on 200 °C ja 300 °C vahel, piisab mõõdetud piirväärtusest või tunnustatud arvutusmeetodiga saadud piirväärtusest.
7.6. Pindpinevus	7.6. Uuring on vaja läbi viia ainult siis, kui — struktuuri põhjal võib eeldada või ennustada pindaktiivsust; või — pindaktiivsus on materjali soovitav omadus. Kui vees lahustuvus on alla 1 mg/l temperatuuril 20 °C, ei ole vaja katset läbi viia.
▼M51
7.7. Lahustuvus vees Nanovormide korral tuleb lisaks kaaluda vees ning asjakohastes bioloogilistes keskkondades ja keskkonnaosades lahustuvuse kiiruse katselist kontrollimist.	7.7. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine on pH väärtustel 4, 7 ja 9 hüdrolüütiliselt ebapüsiv (poolestusaeg alla 12 tunni) või — aine on vees hõlpsalt oksüdeeritav. Kui aine on vees „lahustumatu”, tehakse piirsisalduskatse analüüsimeetodi avastamispiirini. Nanovormide puhul hinnatakse uuringus dispergeerumise võimalikku segavat mõju.
7.8. Jaotustegur süsteemis n-oktanool/vesi	7.8. Anorgaanilise aine puhul ei ole uuringut vaja läbi viia. Kui katset ei ole võimalik läbi viia (näiteks aine laguneb, on suure pindaktiivsusega, reageerib katses ägedalt või ei lahustu vees või oktanoolis või ei ole võimalik saada piisavalt puhast ainet), esitatakse log P arvutatud väärtus ning arvutusmeetodi üksikasjad. Nanovormide puhul hinnatakse uuringus oktanoolis ja vees dispergeerumise võimalikku segavat mõju. Nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete niisuguste nanovormide puhul, mille korral jaotustegurit süsteemis n-oktanool-vesi ei saa kohaldada, tuleb kaaluda dispersiooni stabiilsuse uuringut.
▼C1
7.9. Leekpunkt	7.9. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui — aine on anorgaaniline; või — aine sisaldab üksnes lenduvaid orgaanilisi koostisosi, mille leekpunktid on üle 100 °C vesilahustes; või — hinnanguline leekpunkt on üle 200 °C või — leekpunkti on võimalik täpselt prognoosida interpolatsiooniga olemasolevatest iseloomustatud materjalidest.
7.10. Süttivus	7.10. Uuringut ei ole vaja läbi viia — tahke aine puhul, mis on plahvatusohtlik või isesüttiv. Neid omadusi tuleb alati käsitleda enne, kui käsitletakse süttivust, või — gaaside puhul, kui süttiva gaasi sisaldus segus inertgaasiga on nii madal, et õhuga segamisel jääb sisaldus igal ajal allapoole alumist piirväärtust, või — ainete puhul, mis õhuga kokkupuutel ise süttivad.
7.11. Plahvatusohtlikkus	7.11. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine molekulid ei sisalda plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, või — aine sisaldab hapnikku sisaldavaid plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, ning arvestuslik hapnikusisaldus on väiksem kui –200, või — orgaaniline aine või orgaaniliste ainete ühtlane segu sisaldab plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, kuid eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 500 J/g ja eksotermiline lagunemine algab temperatuuril alla 500 °C, või — anorgaaniliste oksüdeerivate ainete (ÜRO, punkt 5.1) ja orgaaniliste ainete segude puhul, kui anorgaanilise oksüdeeruva aine kontsentratsioon on — — alla 15 massiprotsendi ÜRO I pakendirühma (kõrge ohutlikkusega ained) või II pakendirühma (keskmise ohutlikkusega ained) puhul, — alla 30 massiprotsendi ÜRO III pakendirühma (madala ohtlikkusega ained) puhul. Märkus: detonatsiooni leviku ega detonatsioonikindluse katset ei nõuta, kui orgaanilise materjali eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 800 J/g.
7.12. Isesüttimistemperatuur	7.12. Uuringut ei ole vaja läbi viia — kui aine on plahvatusohtlik või isesüttiv õhus toatemperatuuril, või — vedelike puhul, mis ei ole õhus süttivad, näiteks leekpunkt on üle 200 °C, või — gaaside puhul, millel puudub süttimisvahemik, või — tahkete ainete puhul, kui aine sulamispunkt on väiksem kui 160 °C või kui eelnevad tulemused välistavad aine isekuumenemise kuni temperatuurini 400 °C.
7.13. Oksüdeerivad omadused	7.13. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui — aine on plahvatusohtlik või — aine on kergesti süttiv või — aine on orgaaniline peroksiid või — aine ei reageeri süttivate materjalidega eksotermiliselt, näiteks keemilise struktuuri alusel (näiteks orgaanilised ained, mis ei sisalda hapniku või halogeeni aatomeid ja antud elemendid ei ole keemiliselt seotud lämmastiku või hapnikuga või anorgaanilised ained, mis ei sisalda hapniku või halogeeni aatomeid). Täismahus katset ei ole vaja läbi viia tahkete ainetega, kui eelnev katse on selgelt näidanud, et katseainel on oksüdeerivad omadused. Tähelepanu! Kuna puudub katsemeetod gaasiliste segude oksüdeerivate omaduste määramiseks, tehakse need omadused kindlaks hindamismeetodi abil, mis põhineb segus olevate gaaside oksüdeerimisvõime võrdlemisel õhus oleva hapniku oksüdeerimisvõimega.
7.14. Granulomeetrilised andmed	7.14. Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui ainet turustatakse või kasutatakse mittetahkel või granuleeritud kujul.
▼M51
7.14.a Tolmusus Nanovormid	7.14.a. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui kokkupuute ainega selle granuleeritud kujul saab aine elutsükli jooksul välistada.
▼C1

8. TEAVE TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
▼M36
8.1. Nahasöövitus/-ärritus	8.1. Uuringut või uuringuid ei ole tarvis teha, kui: — aine on tugev hape (pH ≤ 2,0) või alus (pH ≥ 11,5) ja kättesaadavast teabest nähtub, et see tuleb klassifitseerida nahka söövitavaks (kategooria 1); või — aine on isesüttiv õhu käes või vee või niiskusega kokkupuutel toatemperatuuril; või — aine klassifitseeritakse akuutselt toksiliseks kokkupuutel nahaga (kategooria 1); või — akuutse toksilisuse uuring kokkupuutel nahaga ei näita nahaärritust kuni piirannuse tasemeni (2 000 mg/kg kehakaal). Kui ühe punktide 8.1.1 või 8.1.2 kohase uuringu tulemuste põhjal on võimalik aine üheselt klassifitseerida või otsustada lõplikult nahaärritust tekitava toime puudumise üle, ei ole vaja teist uuringut teha.
8.1.1. Nahasöövitus, in vitro
8.1.2. Nahaärritus, in vitro
8.2. Raske silmakahjustus / silmade ärritus	8.2. Uuringut või uuringuid ei ole tarvis teha, kui: — aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks ja klassifitseeritakse sellest tulenevalt rasket silmakahjustust põhjustavaks (kategooria 1); või — aine klassifitseeritakse nahka ärritavaks ja kättesaadavast teabest nähtub, et see tuleb klassifitseerida silmi ärritavaks (kategooria 2); või — aine on tugev hape (pH ≤ 2,0) või alus (pH ≥ 11,5) ja kättesaadavast teabest nähtub, et see tuleb klassifitseerida rasket silmakahjustust põhjustavaks (kategooria 1); või — aine on isesüttiv õhu käes või vee või niiskusega kokkupuutel toatemperatuuril.
8.2.1. Raske silmakahjustus / silmade ärritus, in vitro	8.2.1. Kui esimese in vitro uuringu tulemused ei võimalda ainet üheselt klassifitseerida või otsustada lõplikult silmi ärritava toime puudumise üle, kaalutakse selle näitaja jaoks muid in vitro uuringuid.
▼M42
8.3. Naha sensibiliseerimine Teave võimaldab: — järeldada, kas aine on nahka sensibiliseeriv ja kas tema puhul võib eeldada naha olulise sensibiliseerumise võimalikkust inimesel (1A kategooria); — hinnata riski, kui seda on nõutud.	Punktide 8.3.1 ja 8.3.2 kohast katset / kohaseid katseid ei ole vaja teha, kui: — aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks (1. kategooria) või — aine on tugev hape (pH ≤ 2,0) või alus (pH ≥ 11,5) või — aine on isesüttiv õhu käes või vee või niiskusega kokkupuutel toatemperatuuril.
8.3.1. Naha sensibiliseerimine, in vitro/in chemico Artikli 13 lõikega 3 kooskõlas heaks kiidetud in vitro/in chemico katsemeetodi(te)ga saadud teave järgmiste naha sensibiliseerimise oluliste sündmuste kohta: a) molekulaarne interaktsioon naha valkudega; b) keratinotsüütide põletikureaktsioon; c) dendriitrakkude aktiveerimine.	Seda katset / neid katseid ei ole vaja teha, kui: — on kättesaadav punkti 8.3.2 kohane in vivo uuring või — olemasolevaid in vitro/in chemico katsemeetodeid ei saa aine suhtes kohaldada või need ei ole piisavad punkti 8.3 kohaseks klassifitseerimiseks ja riski hindamiseks. Kui teave, mis on saadud katsemeetodi(te)ga, millega uuritakse üht või kaht veerus 1 loetletud olulisest sündmusest, juba võimaldab punkti 8.3 kohast klassifitseerimist ja riski hindamist, ei ole teiste oluliste sündmuste uuringuid vaja teha.
8.3.2. Naha sensibiliseerimine in vivo	In vivo uuring tuleb teha üksnes juhul, kui punktis 8.3.1 kirjeldatud in vitro/in chemico katsemeetodid ei ole kohaldatavad või kui neist uuringutest saadud tulemused ei ole punkti 8.3 kohaseks klassifitseerimiseks ja riski hindamiseks piisavad. Lokaalsete lümfisõlmede meetod (LLNA) on in vivo eeliskatsemeetod. Ainult erandjuhul tuleks kasutada muud katsemeetodit. Muu in vivo katsemeetodi kasutamist tuleb põhjendada. Naha sensibiliseerimise in vivo uuringuid, mis on läbi viidud või algatatud enne 10. maid 2017 ja mis vastavad artikli 13 lõike 3 esimesele lõigule ning artikli 13 lõikele 4, tuleb pidada asjakohaseks nõutavate standardandmete selle nõude täitmiseks.
▼C1
8.4. Mutageensus	8.4. Positiivse tulemuse korral kaalutakse täiendavaid mutageensuse uuringuid.
▼M51
8.4.1. In vitro geenimutatsiooniuuring bakterites	8.4.1. Nanovormide puhul ei ole uuringut vaja läbi viia, kui see ei ole asjakohane. Sellisel juhul esitatakse imetajarakkudega tehtud ühe või mitme in vitro mutageensusuuringu (VIII lisa punktid 8.4.2 ja 8.4.3 või muud rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid) tulemused.
▼C1
8.5. Akuutne toksilisus	8.5. Uuringut või uuringuid ei ole üldiselt tarvis läbi viia, kui — aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks.
▼M51
8.5.1. Suukaudne kokkupuude	8.5.1. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui on tehtud uuring ägeda mürgisuse kohta sissehingamisel (8.5.2). Nanovormide puhul asendatakse suukaudse kokkupuutumise katse sissehingamise teel kokkupuutumise katsega (8.5.2), välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel ei ole tõenäoline, kui võtta arvesse aerosoolide või sissehingamiseks sobiva suurusega osakeste või piiskadega kokkupuutumise võimalust.
▼C1

9. TEAVE ÖKOTOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
9.1. Toksiline toime vesikeskkonnale
▼M51
9.1.1. Lühiajalise mürgisuse katse selgrootutega (soovitatav katseloom: Daphnia) Registreerija võib kaaluda lühiajalise mürgisuse asemel pikaajalise mürgisuse uurimist.	9.1.1. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — esinevad leevendavad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus veekeskkonnas ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv või ei ole tõenäoliselt võimeline läbima biomembraane. — on tehtud pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse uuring selgrootutega või — on olemas piisav teave keskkonnaohtlikkuse alusel klassifitseerimiseks ja märgistamiseks. Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest. Kui aine on vees raskesti lahustuv või kui nanovormide lahustumiskiiruse asjaomases katsekeskkonnas on väike, kaalutakse pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse katse tegemist Daphnia'ga (IX lisa punkt 9.1.5).
9.1.2. Veetaimede kasvu inhibeerimise uuring (soovitatavalt vetikatega)	9.1.2. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui esinevad leevendavad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus veekeskkonnas ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv või ei ole tõenäoliselt võimeline läbima biomembraane. Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.
▼C1
9.2. Lagundatavus
9.2.1. Biootiline
9.2.1.1. Kergesti biolagundatav	9.2.1.1. Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul.

Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane teave füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste kohta.

VIII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 10 TONNI ( 61 )

Käesoleva lisa veerus 1 kehtestatakse artikli 12 lõike 1 punkti c kohaselt standardandmed kõikide ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 10 tonni. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII lisa veerus 1 nõutavat teavet. Esitatakse mis tahes muud kättesaadavad asjakohased andmed füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ning ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Käesoleva lisa veerus 2 loetletakse erieeskirjad, mis lubavad standardandmete esitamata jätmist, asendamist muu teabega, esitamist mõnes teises etapis või kohandamist muul viisil. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 esitatud nõutavaid standardandmeid XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardandmete kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa ( 62 ) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, varasemaid andmeid mõju kohta inimesele, (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni-/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks lisaks käesolevale lisale arvestada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

7. TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA

7.14. Lisateave füüsikalis-keemiliste omaduste kohta

Üksnes nanovormide puhul

Registreerija kaalub lisakatsete tegemist registreerimisega hõlmatud nanovormidega või nõuab seda amet vastavalt artiklile 41, kui on viiteid sellele, et osakeste konkreetsed lisaomadused mõjutavad olulisel määral asjaomastest nanovormidest tulenevat ohtu või nendega kokkupuudet.

8. TEAVE TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
▼M36
8.1. Nahasöövitus/-ärritus	8.1. Nahasöövituse/-ärrituse in vivo uuringu tegemist tuleb kaaluda üksnes juhul, kui VII lisa punktides 8.1.1 ja 8.1.2 osutatud in vitro uuringuid ei saa kohaldada või kui kõnealuste uuringute tulemustest ei piisa aine klassifitseerimiseks ja riskihindamiseks. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine on tugev hape (pH ≤ 2,0) või alus (pH ≥ 11,5); või — aine on isesüttiv õhu käes või vee või niiskusega kokkupuutel toatemperatuuril; või — aine klassifitseeritakse akuutselt toksiliseks kokkupuutel nahaga (kategooria 1); või — akuutse toksilisuse uuring kokkupuutel nahaga ei näita nahaärritust kuni piirannuse tasemeni (2 000 mg/kg kehakaal).
8.2. Raske silmakahjustus / silmade ärritus	8.2. Silmade söövituse / silmade ärrituse in vivo uuringu tegemist tuleb kaaluda üksnes juhul, kui VII lisa punktis 8.2.1 osutatud in vitro uuringut/uuringuid ei saa kohaldada või kui kõnealus(t)e uuringu(te) tulemustest ei piisa aine klassifitseerimiseks ja riskihindamiseks. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks, või — aine on tugev hape (pH ≤ 2,0) või alus (pH ≥ 11,5); või — aine on isesüttiv õhu käes või vee või niiskusega kokkupuutel toatemperatuuril.
▼C1
8.4. Mutageensus
8.4.2. Imetajate rakkude in vitro tsütogeensuse uuring või in vitro mikronukleus uuring	8.4.2. Uuringut ei ole tavaliselt tarvis läbi viia, kui: — küllaldased in vivo tsütogeensuse katse andmed on kättesaadavad; või ►M3 — aine on teadaolevalt 1A või 1B kategooria kantserogeen või 1A, 1B või 2. kategooria sugurakkudele mutageense toimega aine. ◄
8.4.3. Imetajate rakkude in vitro geenimutatsiooni uuring, kui VII lisa punkti 8.4.1 ja VIII lisa punkti 8.4.2 tulemus on negatiivne.	8.4.3. Uuring ei ole tavaliselt vajalik, kui küllaldased usaldusväärsed andmed imetajate in vivo geenimutatsiooni katse kohta on kättesaadavad.
	8.4. Asjakohaseid in vivo mutageensuse uuringuid kaalutakse juhul, kui mis tahes VII või VIII lisa genotoksilisuse uuringutega on saadud positiivseid tulemusi.
▼M51
8.5. Äge mürgisus	8.5. Uuringuid ei ole üldjuhul vaja teha, kui: — aine on klassifitseeritud nahka söövitavaks. Peale suukaudset kokkupuudet käsitleva teabe (8.5.1) või nanovormide puhul sissehingamise teel kokkupuudet käsitleva teabe (8.5.2) esitatakse mittegaasiliste ainete puhul punktides 8.5.1–8.5.3 nimetatud teave veel vähemalt ühe kokkupuuteviisi kohta. Kõnealuse teise kokkupuuteviisi valik sõltub aine omadustest ja tõenäolisest viisist, kuidas inimesed ainega kokku puutuvad. Kui on vaid üks kokkupuuteviis, tuleb esitada teave üksnes selle kohta.
▼M36
8.5.2. Kokkupuude sissehingamisel	8.5.2. Sissehingamise teel manustamise katsetamine on asjakohane, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise kaudu on tõenäoline, võttes arvesse aine aururõhku ja/või võimalikku kokkupuudet aerosoolide, sissehingatava suurusega osakeste või piiskadega.
8.5.3. Nahakaudne kokkupuude	8.5.3. Nahakaudse kokkupuute kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui: 1) aine sissehingamine ei ole tõenäoline; ning 2) aine kokkupuude nahaga on tõenäoline aine tootmise ja/või kasutamise ajal; ning 3) füüsikalised ja keemilised ning toksikoloogilised omadused näitavad aine potentsiaali absorbeeruda olulisel määral naha kaudu. Nahakaudse kokkupuute kasutamine katsetamisel ei ole vajalik, kui: — aine ei vasta suukaudsel kokkupuutel akuutselt toksiliseks või STOT SE-ks klassifitseerimise kriteeriumidele; ja — in vivo nahakaudse kokkupuute uuringutes ei ole sedastatud mingit süsteemset toimet (nt nahaärritus, naha sensibiliseerimine) või, kui in vivo suu kaudu manustamise uuringuid ei ole tehtud ning nahakaudsel kokkupuutel avalduv süsteemne toime ei ole uuringutel mittepõhinevate lähenemisviiside korral eeldatav (nt analoogmeetod, QSAR-meetod).
▼C1
8.6. Korduvannuse toksilisus
▼M51
8.6.1. Korduvannustamisel põhinev lühiajalise mürgisuse uuring (28 päeva), üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis lähtuvalt inimeste tõenäolisest ainega kokkupuutumise viisist	8.6.1. Lühiajalise mürgisuse uuringut (28 päeva) ei ole vaja läbi viia, kui: — on tehtud usaldusväärne subkroonilise (90 päeva) või kroonilise mürgisuse uuring, milles on kasutatud sobivat loomaliiki, annustamisrežiimi, lahustit ja manustamisviisi, või — aine laguneb kohe ja on piisavalt andmeid lagunemissaaduste kohta või — vastavalt XI lisa punktile 3 saab välistada inimeste asjakohase kokkupuute ainega. Asjakohase kokkupuuteviisi valikul lähtutakse järgmisest. Nahakaudse kokkupuute katse tegemine on asjakohane, kui: — aine sissehingamine ei ole tõenäoline ning — aine kokkupuude nahaga aine tootmise ja/või kasutamise ajal on tõenäoline ning — aine füüsikalis-keemilised ja toksikoloogilised omadused viitavad aine võimalikule suurel määral absorbeerumisele naha kaudu. Sissehingamise teel kokkupuutumise katse tegemine on asjakohane, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, kui võtta arvesse aine aururõhku ja/või aerosoolide või sissehingamiseks sobiva suurusega osakeste või piiskadega kokkupuutumise võimalust. Nanovormide korral tuleb arvestada toksikokineetikaga, kaasa arvatud taastumisperiood ja vajaduse korral kopsude tühjenemine. Registreerija kavandab subkroonilise mürgisuse uuringu (90 päeva) (IX lisa punkt 8.6.2), kui: inimeste ainega kokkupuute sagedusest ja kestusest nähtub, et pikemaajaline uuring on asjakohane, ning on täidetud üks järgmistest tingimustest: — muudest olemasolevatest andmetest ilmneb, et ainel võib olla ohtlikke omadusi, mida lühiajalise mürgisuse uuringuga ei ole võimalik tuvastada, või — asjakohaselt kavandatud toksikokineetilistest uuringutest nähtub, et aine või selle metaboliidid akumuleeruvad teatavates kudedes või organites ning see võib jääda lühiajalise mürgisuse uuringus avastamata, kuid tõenäoliselt avaldub selle kahjulikkus pikemaajalisel kokkupuutel. Vastavalt artiklile 40 või 41 kavandab registreerija lisauuringud või nõuab amet nende tegemist, kui: — 28- või 90-päevase uuringuga ei ole suudetud kindlaks teha täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldavat annust (NOAEL), välja arvatud juhul, kui ebaõnnestumise põhjuseks on kahjuliku mürgise mõju puudumine, või — aine on eriti mürgine (nt tõsise/raske mõjuga) või — täheldatakse mõju, mille toksikoloogiliseks kirjeldamiseks ja/või millest tuleneva riski iseloomustamiseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav; sellisel juhul võib ka olla otstarbekam viia läbi toksikoloogilised eriuuringud, mis on kavandatud sellise mõju (nt immunotoksilisuse või neurotoksilisuse või nanovormide puhul kaudse genotoksilisuse) uurimiseks; või — algses korduvannustamisel põhinevas uuringus kasutatud kokkupuuteviis ei ole inimeste eeldatavast ainega kokkupuutumise viisist tulenevalt asjakohane ning ühelt kokkupuuteviisilt teisele ekstrapoleerimine ei ole võimalik või — ainega kokkupuude on eriti probleemne (nt kasutamine tarbijatele ette nähtud toodetes, mille tulemusena kokkupuute määr on lähedane määrale, millele vastava annuse puhul võib juba eeldada mürgisust inimesele) või — 28- või 90-päevases uuringus ei ole tuvastatud mõju, mida on täheldatud uuritava ainega molekulaarstruktuurilt selgelt sarnaste ainete uurimisel.
▼C1
8.7. Reproduktiivtoksilisus
8.7.1. Reproduktiivtoksilisuse/arengutoksilisuse sõeluuring, üks liik (OECD 421 või 422), kui ei ole sarnase struktuuriga ainete andmetest, (Q)SARi hinnangutest või in vitro meetoditest pärinevaid tõendeid selle kohta, et aine võib olla arengutoksiline.	►M29 8.7.1. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või — aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või — asjakohast kokkupuudet inimestega on võimalik välistada vastavalt XI lisa punktile 3; või — kättesaadavad on sünnieelse arengutoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.2) või laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu (B.56, OECD 443) (IX lisa punkt 8.7.3) või kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu (B.35, OECD 416) andmed. Kui aine avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju viljakusele, vastates 1 A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks (H360F: võib kahjustada viljakust) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses viljakusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses arengutoksilisusega. Kui aine põhjustab teadaolevalt arengutoksilisust, vastates 1 A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks (H360D: võib kahjustada loodet) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses arengutoksilisusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses mõjuga viljakusele. Juhtudel kui esineb tõsiseid kahtlusi seoses aine võimaliku kahjuliku mõjuga viljakusele või arengule, võib registreerija teha vajaduse korral ettepaneku kas laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.3) või sünnieelse arengutoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.2) teostamiseks sõeluuringu asemel. ◄
▼M51
8.8. Toksikokineetika
8.8.1. Aine toksikokineetiliste omaduste hindamine asjakohase kättesaadava teabe põhjal	Nende nanovormide puhul, mille lahustuvuskiirus bioloogilises keskkonnas on väike, kavandab registreerija kooskõlas artikliga 40 või 41 toksikokineetika uuringu või nõuab amet sellise uuringu tegemist, kui vastav hindamine ei ole asjakohase kättesaadava teabe, sealhulgas punkti 8.6.1 kohaselt tehtud uuringu andmete põhjal võimalik. Uuringumeetodi valimisel lähtutakse täitmata teabelünkadest ja kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.
▼C1

9. TEAVE ÖKOTOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
▼M51
9.1.3. Lühiajalise mürgisuse katse kaladega: registreerija võib kaaluda lühiajalise mürgisuse asemel pikaajalise mürgisuse uurimist	9.1.3. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — esinevad leevendavad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus veekeskkonnas ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv või ei ole tõenäoliselt võimeline läbima biomembraane, või — kaladega on tehtud pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse uuring. Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest. Kui I lisa kohasest kemikaaliohutuse hindamisest nähtub, et veeorganismidele avalduvat mõju on vaja täiendavalt uurida, kaalutakse IX lisas kirjeldatud pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse katse tegemist. Asjakohas(t)e katsemeetodi(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest. Kui aine on vees raskesti lahustuv või kui nanovormide lahustumiskiiruse asjaomases katsekeskkonnas on väike, kaalutakse pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse katse tegemist kaladega (IX lisa punkt 9.1.6).
9.1.4. Aktiivmuda hapnikutarbimise inhibeerimise katse	9.1.4. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine ei satu reoveepuhastisse või — esinevad leevendavad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus mikroobidele ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv, või — on leitud, et aine on hõlpsalt biolagundatav ja katses kasutatud kontsentratsioonid jäävad vahemikku, mis vastab aine eeldatavale sisaldusele reoveepuhasti sissevoolus. Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest. Kui kättesaadavatest andmetest nähtub, et aine tõenäoliselt pärsib mikroobide, eelkõige nitrifitseerivate bakterite kasvu või talitlust, võib uuringu asendada nitrifitseerumise inhibeerimise katsega.
9.2. Lagundatavus	9.2. Täiendava(te) lagundatavuskatse(te) tegemist kaalutakse juhul, kui I lisa kohasest kemikaaliohutuse hindamisest nähtub, et aine lagundatavust on vaja täiendavalt uurida. Niisuguste nanovormide puhul, mis ei ole lahustuvad või mille lahustumiskiirus on väike, vaadeldakse sellis(t)es katse(te)s morfoloogilisi muutusi (nt osakeste suuruse, kuju ja pinnaomaduste pöördumatu muutumine, kattekihi kadu), keemilist muundumist (nt oksüdeerumine, redutseerumine) ja muid abiootilise lagunemise ilminguid (nt fotolüüs). Asjakohas(t)e katsemeetodi(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.
9.2.2. Abiootiline lagundatavus 9.2.2.1. Hüdrolüüsi sõltuvus pH-st	9.2.2.1. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine on hõlpsalt biolagundatav või — aine on vees väga raskesti lahustuv. Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.
▼C1
9.3. Liikuvus ja käitumine keskkonnas
▼M51
9.3.1. Adsorptsiooni/desorptsiooni sõeluuring	9.3.1. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine füüsikalis-keemiliste omaduste põhjal võib eeldada, et aine on väheadsorbeeruv (nt ainel on süsteemis oktanool/vesi väike jaotustegur), või — aine ja selle asjakohased lagunemissaadused lagunevad kiiresti. Kui nanovormide korral kasutatakse uuringu ärajätmise põhjendusena mis tahes füüsikalis-keemilist omadust (nt jaotustegurit süsteemis oktanool-vesi), tuleb asjakohaselt põhjendada selle omaduse seost vähese adsobeeruvusega.
▼C1

IX LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 100 TONNI ( 63 )

Käesoleva lisa tasandil peab registreerija esitama ettepaneku ja ajakava käesoleva lisa nõuete täitmiseks vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile d.

Käesoleva lisa veerus kehtestatakse artikli 12 lõike 1 punkti d kohaselt standardandmed kõikide ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 100 tonni. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII ja VIII lisa veerus 1 nõutavaid andmeid. Esitatakse mis tahes muud kättesaadavad asjakohased andmed füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ning ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Käesoleva lisa veerus 2 on loetletud erieeskirjad, mille kohaselt võib registreerija teha ettepaneku standardandmete esitamata jätmise, muu teabega asendamise, hilisemas etapis esitamise või mõnel muul viisil kohandamise kohta. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, varasemaid andmeid mõju kohta inimesele, kehtivate (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni-/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks lisaks käesolevale lisale arvestada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

7. TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
7.15. Püsivus orgaanilistes lahustites ja asjakohaste lagusaaduste identifitseerimine Nõutav ainult siis, kui aine püsivust peetakse kriitiliseks.	7.15. Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul.
7.16. Dissotsiatsioonikonstant	7.16. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: — aine on hüdrolüütiliselt ebapüsiv (poolestusaeg vähem kui 12 tundi) või vees kergesti oksüdeeruv või — teaduslikult ei ole võimalik viia läbi katset näiteks juhul, kui analüütiline meetod ei ole piisavalt tundlik.
7.17. Viskoossus

8. TEAVE TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
	8.4. Kui mis tahes in vitro genotoksilisuse uuringus on saadud positiivseid tulemusi VII või VIII lisa tasandil ja kättesaadavaid in vivo uuringu tulemusi ei ole, teeb registreerija ettepaneku asjakohase in vivo somaatiliste rakkude genotoksilisuse uuringu läbiviimiseks. Kui on kättesaadav in vivo somaatiliste rakkude genotoksilisuse uuringu positiivne tulemus, tuleks kõikide kättesaadavate andmete, sealhulgas toksikokineetiliste tõendite põhjal kaaluda sugurakkudele mutageense toime avaldamise võimalust. Kui ei ole võimalik teha selgeid järeldusi sugurakkude mutageense toime osas, tuleks kaaluda täiendavaid uuringuid.
8.6. Korduvannuse toksilisus
8.6.1. Lühiajaline korduvannuse toksilisuse uuring (28 päeva), üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades, kui seda ei nõuta juba VIII lisas või kui on tehtud ettepanek käesoleva lisa punktis 8.6.2 katsete kohta. Sel juhul XI lisa punkti 3 ei kohaldata.
▼M51
8.6.2. Subkroonilise mürgisuse uuring (90 päeva), üks liik, näriline, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis lähtuvalt inimeste tõenäolisest ainega kokkupuutumise viisist.	8.6.2. Subkroonilise mürgisuse uuringut (90 päeva) ei ole vaja läbi viia, kui: — on tehtud usaldusväärne lühiajalise mürgisuse uuring (28 päeva), milles on täheldatud aine R48-le vastavaks klassifitseerimise kriteeriumide kohaselt raskeid mürgisuse ilminguid ja milles 28 päeva järel täheldatud NOAELi on asjakohase määramatusteguri kohaldamisel võimalik sama kokkupuuteviisi puhul ekstrapoleerida nii, et saadakse 90 päeva järel täheldatav NOAEL, või — on tehtud usaldusväärne kroonilise mürgisuse uuring, milles on kasutatud sobivat loomaliiki ja manustamisviisi, või — aine laguneb kohe ja on piisavalt andmeid lagunemissaaduste kohta (nii süsteemse toime kui ka kokkupuutekohas avalduva toime kohta) või — aine on reaktsioonivõimetu ja lahustumatu ega ole sissehingatav ning puuduvad tõendid absorbeerumise ja mürgisuse kohta 28-päevases piirsisalduskatses, eriti kui selliste omaduste juures on inimeste kokkupuude ainega piiratud. Asjakohase kokkupuuteviisi valikul lähtutakse järgmisest. Nahakaudse kokkupuute katse tegemine on asjakohane, kui: 1) aine kokkupuude nahaga aine tootmise ja/või kasutamise ajal on tõenäoline ning 2) aine füüsikalis-keemilised omadused viitavad aine suurel määral absorbeerumisele naha kaudu ning 3) on täidetud üks järgmistest tingimustest: — nahakaudse ägeda mürgisuse katses on täheldatud mürgisust väiksemate annuste juures kui suukaudse mürgisuse katses või — naha ja/või silmade ärrituse uuringutes on täheldatud süsteemset toimet või leitud muid tõendeid absorbeerumise kohta või — in vitro katsetest nähtub olulisel määral absorbeerumine naha kaudu või — sarnase struktuuriga ainete kohta on teada, et neid iseloomustab märkimisväärne nahakaudne mürgisus või need tungivad nahast läbi. Sissehingamise teel kokkupuutumise katse tegemine on asjakohane, kui: — inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, kui võtta arvesse aine aururõhku ja/või aerosoolide või sissehingamiseks sobiva suurusega osakeste või piiskadega kokkupuutumise võimalust. Nanovormide korral tuleb arvestada toksikokineetikaga, kaasa arvatud taastumisperiood ja vajaduse korral kopsude tühjenemine. Vastavalt artiklile 40 või 41 kavandab registreerija lisauuringud või nõuab amet nende tegemist, kui: — 90-päevase uuringuga ei ole suudetud NOAELi kindlaks teha, välja arvatud juhul, kui ebaõnnestumise põhjuseks on kahjuliku mürgise mõju puudumine, või — aine on eriti mürgine (nt tõsise/raske mõjuga) või — täheldatakse mõju, mille toksikoloogiliseks kirjeldamiseks ja/või millest tuleneva riski iseloomustamiseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav; sellisel juhul võib ka olla otstarbekam viia läbi toksikoloogilised eriuuringud, mis on kavandatud sellise mõju (nt immunotoksilisuse või neurotoksilisuse või nanovormide puhul kaudse genotoksilisuse) uurimiseks; või — ainega kokkupuude on eriti probleemne (nt kasutamine tarbijatele ette nähtud toodetes, mille tulemusena kokkupuute määr on lähedane määrale, millele vastava annuse puhul võib juba eeldada mürgisust inimesele).
▼C1
8.7. Reproduktiivtoksilisus	8.7. Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui: — aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või — aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja on rakendatud asjakohased riskijuhtimismeetmed; või — aine toksikoloogiline aktiivsus on madal (ühegi kättesaadava katse puhul ei ole leitud tõendeid toksilisuse kohta); toksikokineetiliste andmetega on tõendatud, et asjakohaste manustamisteede puhul ei toimu süstemaatilist absorptsiooni (näiteks kontsentratsioon plasmas/veres on tundlikku meetodit kasutades avastamispiirist allpool ning ainet ja selle metaboliite ei ole uriinis, sapis või väljahingatavas õhus) ning inimestega kokkupuude puudub või ei ole olulise suurusega. Kui aine avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju viljakusele, vastates 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks (H360F: võib kahjustada viljakust) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, ei ole vaja teha lisakatseid seoses viljakusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses arengutoksilisusega. Kui aine põhjustab teadaolevalt arengutoksilisust, vastates 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks (H360D: võib kahjustada loodet) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, ei ole vaja teha lisakatseid seoses arengutoksilisusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses mõjuga viljakusele.
8.7.2. Sünnieelse arengutoksilisuse uuring, üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi antud ainega (artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruse katsemeetod B.31 või OECD 414).	8.7.2. Esialgu tehakse katse ühe liigiga. Otsus selle kohta, kas on vaja teostada uuringut teise liigiga kõnealuses koguste vahemikus või järgmises vahemikus, peaks põhinema esimese katse tulemusel ja muudel asjakohastel kättesaadavatel andmetel.
▼M29
8.7.3. Laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuring (artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruse katsemeetod B.56 või OECD 443), põhikatse kavandamine (laiendamata 1 A ja 1B kohordid F2 põlvkonda kasutamata), üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi, kui olemasolevad korduvannuse toksilisuse uuringud (nt 28-päevased või 90-päevased uuringud, OECD 421 või 422 sõeluuringud) on näidanud kahjustavaid mõjusid suguorganitele või kudedele, või muid probleeme, mis on seotud reproduktiivtoksilisusega.	8.7.3. Ettepaneku laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuks, et laiendada 1B kohorti F2 põlvkonna kasutamiseks, teeb registreerija või nõuab seda amet kooskõlas artiklitega 40 või 41, kui: a) aine kasutusalad põhjustavad tarbijate või kutsealaste kasutajate olulist kokkupuudet, võttes muu hulgas arvesse tarbijate kokkupuudet toodetega, ning b) üks järgmistest tingimustest on täidetud: — somaatiliste rakkude mutageensuse in vivo katsed näitavad aine genotoksilisi mõjusid, mistõttu võiks aine klassifitseerida 2. kategooria mutageeniks või — on tõendeid, et aine sisemise annuse ja/või aine iga metaboliidi statsionaarne olek katseloomades saavutatakse üksnes pärast pikendatud kokkupuudet, või — olemasolevatest in vivo uuringutest või loomi mittekasutavatest lähenemisviisidest ilmnevad ühe või mitme asjakohase toimemehhanismiga seotud endokriinsed häired. Ettepaneku laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuks, et kaasata 2 A/2B kohordid (arengu neurotoksilisus) ja/või 3 kohort (arengu immuuntoksilisus), teeb registreerija või nõuab seda amet kooskõlas artiklitega 40 või 41 seoses konkreetsete (arengu) neurotoksilisuse või (arengu) immuuntoksilisuse kahtlustega, mille põhjendus on üks järgmistest: — aine kohta olemasolev teave, mis on saadud asjakohastest in vivo või loomi mittekasutavatest lähenemisviisidest (nt kesknärvisüsteemi kõrvalekalded, tõendid närvi- või immuunsüsteemile avalduvate kahjustavate mõjude kohta uuringutes täiskasvanud loomade või loomadega, kellel on sünnieelne kokkupuude), või — aine konkreetsed toimemehhanismid seoses (arengu) neurotoksilisuse ja/või (arengu) immuuntoksilisusega (nt koliinesteraasi inhibitsioon või kilpnäärme hormoonide taseme asjakohased muutused, mis on seotud kahjustavate mõjudega), või — olemasolev teave selliste ainete mõjude kohta, mis on struktuurilt sarnased uuritava ainega, ning millest võib eeldada selliseid toimemehhanisme. Registreerija võib laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu 2 A/2B kohortide (arengu neurotoksilisus) ja/või 3 kohordi (arengu immuuntoksilisus) asemel teha ettepaneku muudeks arengu neurotoksilisuse ja/või arengu immuuntoksilisuse uuringuteks, et selgitada arengutoksilisuse kahtlusi. Kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuid (B.35, OECD 416), millega tehti algust enne 13. märtsi 2015, loetakse asjakohasteks, et täita käesolevat standardandmete nõuet. Katse tehakse ühe liigiga. Tuleks kaaluda, kas on vaja teha uuring teise liini või liigiga kõnealuses koguste vahemikus või järgmises vahemikus ning otsus sellise vajaduse kohta peaks põhinema esimese katse tulemusel ja kõikidel muudel asjakohastel kättesaadavatel andmetel.
▼C1

9. TEAVE ÖKOTOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD ANDMETE KOHANDAMISEKS
9.1. Toksiline toime vesikeskkonnale	9.1. Registreerija teeb ettepaneku pikaajalise toksilisuse katse kohta, kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab vajadusele veeorganismidele avaldatavat mõju täiendavalt uurida. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.
9.1.5. Pikaajaline toksilisuse katsetamine selgrootutega (eelistatud liik Daphnia) (kui ei ole juba esitatud VII lisa nõuete kohaselt)
9.1.6. Pikaajaline toksilisuse katse kaladega (kui ei ole juba esitatud VIII lisa nõuete kohaselt) Andmed esitatakse punktidest 9.1.6.1, 9.1.6.2 või 9.1.6.3 ühe kohta.
9.1.6.1 Kala varajasel eluetapil (FELS) läbiviidav toksilisuse katse
9.1.6.2 Lühiajaline toksilisuse katse kala embrüo ja rebukoti faasis
9.1.6.3 Noorkalade kasvukatse
9.2. Lagundatavus	9.2. Kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab aine ja selle lagusaaduste lisauuringute vajadusele, teeb registreerija ettepaneku biootilise lagundatavuse lisakatse kohta. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest ja see (need) võib (võivad) hõlmata simulatsioonkatseid asjakohase keskkonnaosaga (nt vesi, põhjasete või pinnas).
9.2.1. Biootiline
▼M51
9.2.1.2. Pinnavees täieliku lagunemise simulatsioonkatse	9.2.1.2. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: aine on vees väga raskesti lahustuv või aine on hõlpsalt biolagundatav. Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.
▼C1
9.2.1.3. Pinnase simulatsioonkatse (kõrge pinnasele adsorbeerumise potentsiaaliga ainetele)	9.2.1.3. Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui: — aine on kergesti biolagundata; või — aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.
9.2.1.4. Põhjasette simulatsioonkatse (kõrge põhjasettele adsorbeerumise potentsiaaliga ainetele)	9.2.1.4. Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui: — aine on kergesti biolagundatav; või — aine otsene ja kaudne kokkupuude põhjasettega on ebatõenäoline.
9.2.3. Lagusaaduste identifitseerimine	9.2.3. Kui aine ei ole kergesti biolagundatav
▼M51
9.3. Liikuvus ja käitumine keskkonnas
9.3.2. Bioakumuleerumine veeorganismides, soovitatavalt kalades	9.3.2. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: võib eeldada, et aine on vähe bioakumuleeruv (nt aine log Kow ≤ 3), ja/või on vähetõenäoline, et see läbib biomembraane, või aine otsene ja kaudne kokkupuude veekeskkonnaga on ebatõenäoline. Kui nanovormide korral kasutatakse uuringu ärajätmise põhjendusena mis tahes füüsikalis-keemilist omadust (nt jaotustegurit süsteemis oktanool-vesi, lahustuvuskiirust, dispersiooni stabiilsust), tuleb asjakohaselt põhjendada selle omaduse seost vähese bioakumuleeruvusega või otsese ja kaudse kokkupuute vähest tõenäosust veekeskkonnas.
9.3.3. Lisateave adsorbeerumise/desorbeerumise kohta sõltuvalt VIII lisas nõutud uuringu tulemustest	9.3.3. Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui: aine füüsikalis-keemiliste omaduste põhjal võib eeldada, et aine on väheadsorbeeruv (nt ainel on süsteemis oktanool/vesi väike jaotustegur), või aine ja selle lagunemissaadused lagunevad kiiresti. Kui nanovormide korral kasutatakse uuringu ärajätmise põhjendusena mis tahes füüsikalis-keemilist omadust (nt jaotustegurit süsteemis oktanool-vesi, lahustuvuskiirust, dispersiooni stabiilsust), tuleb asjakohaselt põhjendada selle omaduse seost vähese adsobeeruvusega.
9.4. Mõju maismaaorganismidele	9.4. Uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline. Andmete puudumisel pinnaseorganismidele avalduva mürgisuse kohta võib pinnaseorganismidele avalduva ohu hindamiseks kasutada tasakaalulisel jaotumisel põhinevat meetodit. Kui tasakaalulisel jaotumisel põhinevat meetodit kohaldatakse nanovormide puhul, tuleb seda teaduslikult põhjendada. Asjakohaste katsemeetodite valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest. Registreerija kaalub lühiajalise mürgisuse asemel pikaajalise mürgisuse uurimist eelkõige ainete puhul, mis eeldatavalt adsorbeeruvad pinnases suurel määral või mis on väga püsivad.
▼C1
9.4.1. Lühiajaline toksiline toime selgrootutele
9.4.2. Mõjud pinnase mikroorganismidele
9.4.3. Lühiajaline toksiline toime taimedele

10. AVASTAMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID

Vastava nõude korral esitatakse asjakohases uuringu osas kasutatud analüütiliste meetodite kirjeldus. Kui analüütilised meetodid ei ole kättesaadavad, tuleb seda põhjendada.

X LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 000 TONNI ( 65 )

Käesoleva lisa tasandil peab registreerija esitama ettepaneku ja ajakava käesoleva lisa nõuete täitmiseks vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile e.

Käesoleva lisa veerus 1 kehtestatakse artikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt standardteave kõikide ainete kohta, mida toodetakse ja imporditakse vähemalt 1 000 tonni. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII, VIII ja IX lisa veerus 1 nõutavat teavet. Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohased andmed füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Käesoleva lisa veerus 2 on loetletud erieeskirjad, mis lubavad standardandmete esitamata jätmist, asendamist muu teabega, esitamist mõnes teises etapis või kohandamist mõnel muul viisil. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 sätestatud nõutavaid standandmeid XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardse teabe kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa ( 66 ) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, andmeid mõju kohta inimesele, kehtivate (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni-/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks lisaks käesolevale lisale arvestada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

8. ANDMED TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
	8.4. Kui mis tahes in vitro genotoksilisuse uuringus on saadud positiivseid tulemusi VII või VIII lisa tasandil, võib osutuda vajalikuks teise in vivo somaatiliste rakkudega läbiviidava katse teostamine, sõltuvalt kõikide kättesaadavate andmete kvaliteedist ja asjakohasusest. Kui on kättesaadav in vivo somaatiliste rakkude genotoksilisuse uuringu positiivne tulemus, tuleks kõikide kättesaadavate andmete, sealhulgas toksikokineetiliste tõendite põhjal kaaluda sugurakkudele mutageense toime avaldamise võimalust. Kui ei ole võimalik teha järeldusi sugurakkudele mutageense toime avaldamise kohta, tuleks kaaluda täiendavaid uuringuid.
▼M51
	8.6.3. Vastavalt artiklile 40 või 41 võib registreerija kavandada korduvannustamisel põhineva pikaajalise mürgisuse uuringu (≥ 12 kuud) või amet nõuda sellise uuringu tegemist, kui inimeste ainega kokkupuute sagedusest ja kestusest nähtub, et pikemaajaline uuring on asjakohane ja on täidetud üks järgmistest tingimustest: — 28- või 90-päevases uuringus on täheldatud eriti probleemseid tõsiseid või raskeid mürgisuse ilminguid, mille kohta kättesaadavad tõendid on toksikoloogiliseks hindamiseks või riski iseloomustamiseks ebapiisavad, või — 28- või 90-päevases uuringus ei ole tuvastatud mõju, mida on täheldatud uuritava ainega molekulaarstruktuurilt selgelt sarnaste ainete uurimisel, või — ainel võib olla mõni ohtlik omadus, mida ei ole võimalik 90-päevases uuringus tuvastada. Kui registreerimine hõlmab nanovorme, võetakse ühele eespool nimetatud tingimusele vastavuse kindlakstegemisel arvesse nii füüsikalis-keemilisi omadusi, eelkõige osakeste mõõtmeid, kuju ja muid morfoloogilisi parameetreid, pinna funktsionaliseerimist ja pindala, kui ka molekulaarstruktuuri.
▼C1
	8.6.4. Registreerija teeb ettepaneku viia läbi täiendavad uuringud või amet nõuab selliste uuringute läbiviimist artiklite 40 või 41 kohaselt, kui: — esineb teatud ohtlikkusega toksilisust (nt tõsised/rasked mõjud); või — nähtub mõju, mille toksikoloogiliseks hinnanguks ja/või riskiiseloomustuseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav. Sellistel juhtudel võib olla samuti otstarbekam viia läbi toksikoloogilised eriuuringud, mis on nende mõjude uurimiseks kavandatud (nt immuuntoksilisus, neurotoksilisus); või — esineb teatud ohtlikkus lähtuvalt kokkupuutest (näiteks kasutamine tarbijatele mõeldud toodetes, mille tulemusena on kokkupuute ulatus ja esinemissagedus lähedased annuse tasemetele, mille puhul on täheldatud toksilisust).
8.7 Reproduktiivtoksilisus	8.7 Uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui: — aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või — aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja on rakendatud asjakohased riskijuhtimismeetmed; või — aine toksikoloogiline aktiivsus on madal (ühegi kättesaadava katse puhul ei ole leitud tõendeid toksilisuse kohta); toksikokineetiliste andmetega on tõendatud, et asjakohaste manustamisteede puhul ei toimu süstemaatilist absorptsiooni (näiteks kontsentratsioon plasmas/veres on tundlikku meetodit kasutades avastamispiirist allpool ning ainet ja selle metaboliite ei ole uriinis, sapis või väljahingatavas õhus) ning inimestega kokkupuude puudub või ei ole olulise suurusega. Kui aine avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju viljakusele, vastates 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks (H360F: võib kahjustada viljakust) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses viljakusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses arengutoksilisusega. Kui aine põhjustab teadaolevalt arengutoksilisust, vastates 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks (H360D: võib kahjustada loodet) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses arengutoksilisusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses mõjuga viljakusele.
8.7.2. Arengutoksilisuse uuring, üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi antud ainega (OECD 414).
▼M29
8.7.3. Laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuring (artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruse katsemeetod B.56 või OECD 443), põhikatse kavandamine (laiendamata 1 A ja 1B kohordid F2 põlvkonda kasutamata), üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi, kui seda ei ole juba esitatud IX lisa nõuete osana.	8.7.3. Ettepaneku laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuks, et laiendada 1B kohorti F2 põlvkonna kaasamiseks, teeb registreerija või nõuab seda amet kooskõlas artiklitega 40 või 41, kui: a) aine kasutusalad põhjustavad tarbijate või kutsealaste kasutajate olulist kokkupuudet, võttes muu hulgas arvesse tarbijate kokkupuudet toodetega, ning b) üks järgmistest tingimustest on täidetud: — somaatiliste rakkude mutageensuse in vivo katsed näitavad aine genotoksilisi mõjusid, mistõttu võiks aine klassifitseerida 2. kategooria mutageeniks või — on tõendeid, et aine sisemise annuse ja/või aine iga metaboliidi statsionaarne olek katseloomades saavutatakse üksnes pärast pikendatud kokkupuudet, või — olemasolevatest in vivo uuringutest või loomi mittekasutavatest lähenemisviisidest ilmnevad ühe või mitme asjakohase toimemehhanismiga seotud endokriinsed häired. Ettepaneku laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuks, et kaasata 2 A/2B kohordid (arengu neurotoksilisus) ja/või 3 kohort (arengu immuuntoksilisus), teeb registreerija või nõuab seda amet kooskõlas artiklitega 40 või 41 seoses konkreetsete (arengu) neurotoksilisuse või (arengu) immuuntoksilisuse kahtlustega, mille põhjendus on üks järgmistest: — aine kohta olemasolev teave, mis on saadud asjakohastest in vivo või loomi mittekasutavatest lähenemisviisidest (nt kesknärvisüsteemi kõrvalekalded, tõendid närvi- või immuunsüsteemile avalduvate kahjustavate mõjude kohta uuringutes täiskasvanud loomade või loomadega, kellel on sünnieelne kokkupuude), või — aine konkreetsed toimemehhanismid seoses (arengu) neurotoksilisuse ja/või (arengu) immuuntoksilisusega (nt koliinesteraasi inhibitsioon või kilpnäärme hormoonide taseme asjakohased muutused, mis on seotud kahjustavate mõjudega), või — olemasolev teave selliste ainete mõjude kohta, mis on struktuurilt sarnased uuritud ainega, ning millest võib eeldada selliseid toimemehhanisme. Registreerija võib laiendatud ühe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu 2 A/2B kohortide (arengu neurotoksilisus) ja/või 3 kohordi (arengu immuuntoksilisus) asemel teha ettepaneku muudeks arengu neurotoksilisuse ja/või arengu immuuntoksilisuse uuringuteks, et selgitada arengutoksilisuse kahtlusi. Kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringuid (B.35, OECD 416), millega tehti algust enne 13. märtsi 2015, loetakse asjakohasteks, et täita käesolevat nõutavat standardteavet.
▼C1
8.9.1. Kantserogeensuse uuring	8.9.1. Registreerija võib teha ettepaneku kantserogeensuse uuringu läbiviimiseks või nõuab seda amet artiklite 40 või 41 kohaselt, kui: — ainet kasutatakse laialdaselt hajutatult või kui on tõendeid inimeste sagedaste või pikaajaliste kokkupuudete kohta sellega; ja ►M3 — aine on klassifitseeritud 2. kategooria sugurakke ohustavaks mutageenseks aineks või korduvannuse toksilisuse uuringu(te)ga on saadud tõendeid selle kohta, et aine võib põhjustada hüperplaasiat ja/või neoplaasiaeelseid muutusi. ◄ Kui aine on klassifitseeritud 1A või 1B kategooria sugurakke ohustavaks mutageenseks aineks, on eelduseks kantserogeensuse genotoksilise mehhanismi tõenäosus. Sellistel juhtudel kantserogeensuse katset tavaliselt ei nõuta.

9. ANDMED ÖKOTOKSIKOLOOGISUSE KOHTA

VEERG 1 NÕUTAVAD STANDARDANDMED	VEERG 2 ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS
9.2. Lagundatavus	9.2. Kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab aine ja selle lagusaaduste lagundatavuse lisauuringute vajadusele, tehakse ettepanek biootilise lagundatavuse lisakatse kohta. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest ja see (need) võib (võivad) hõlmata simulatsioonkatseid asjakohase keskkonnaosaga (nt vesi, põhjasete või pinnas).
9.2.1. Biootiline
9.3. Liikuvus ja käitumine keskkonnas
9.3.4. Täiendav teave aine ja/või selle lagunemissaaduste keskkonnas liikuvuse ja käitumise kohta	9.3.4. Kui I lisa kohane kemikaaliohutuse hinnang osutab aine liikuvuse ja käitumise lisauurimise vajadusele, teeb registreerija ettepaneku täiendavate katsete läbiviimise kohta või nõuab seda amet vastavalt artiklile 40 või 41. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.
9.4. Mõjud maismaaorganismidele	9.4. Registreerija teeb ettepaneku toksilisuse pikaajalise katsetamise kohta, kui I lisa kohaselt läbi viidud kemikaaliohutuse hindamise tulemused osutavad ainest ja/või selle lagusaadustest maismaaorganismidele tuleneva mõju lisauuringute vajadusele. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest. Neid uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.
9.4.4. Pikaajaline toksilisuse katse selgrootutega, kui seda ei ole juba esitatud IX lisa nõuete kohaselt.
9.4.6. Pikaajaline toksilisuse katsetamine taimedega, kui seda ei ole juba esitatud IX lisa nõuete kohaselt.
9.5.1. Pikaajaline toksilisuse katse põhjasette organismidega	9.5.1. Registreerija teeb ettepaneku pikaajalise toksilisuse katse kohta, kui kemikaaliohutuse hindamise tulemused osutavad ainest ja/või selle asjakohastest lagunemissaadustest põhjasette organismidele tuleneva mõju täiendava uurimise vajadusele. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.
9.6.1. Pikaajaline toksilisusvõi reproduktiivtoksilisus lindudel	9.6.1. Katsete läbiviimise vajadust tuleks hoolikalt kaaluda, võttes arvesse imetajaid käsitlevat suurt andmekogumit, mis on kõnealuse koguste vahemiku kohta tavaliselt kättesaadav.

10. AVASTAMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID

Vastava nõude korral esitatakse asjakohases uuringu osas kasutatud analüütiliste meetodite kirjeldus. Kui analüütilised meetodid ei ole kättesaadavad, tuleb seda põhjendada.

XI LISA

ÜLDEESKIRJAD VII–X LISAS SÄTESTATUD STANDARDSE KATSETAMISKORRA KOHANDAMISEKS

VII–X lisas esitatakse nõutavad andmed kõikide ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse järgmistes kogustes:

—

1 tonn või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile a,

—

10 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile c,

—

100 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile d ja

—

1 000 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile e.

Registreerija võib lisaks VII–X lisa veerus 2 sätestatud erieeskirjadele kohandada standardset katsetamiskorda vastavalt käesoleva lisa punktis 1 ette nähtud üldeeskirjadele. Amet võib toimiku hindamise ajal hinnata neid standardse katsetamiskorra kohandusi.

Nanovorme käsitlevate spetsiifiliste nõuete kohaldamisel ei piirata aine muude vormide suhtes kehtestatud nõuete kohaldamist.

1. KATSETAMIST EI PEETA TEADUSLIKUST SEISUKOHAST VAJALIKUKS

1.1. Olemasolevate andmete kasutamine

1.1.1. Andmed füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta, mis pärinevad katsetest, mis ei ole läbi viidud hea laboritava või artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodite kohaselt

Andmeid peetakse võrdväärseteks artikli 13 lõikes 3 sätestatud vastavate katsemeetodite kasutamisel saadud andmetega, kui on täidetud järgmised tingimused:

piisavus klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks;

esitatakse piisav dokumentatsioon uuringu adekvaatsuse hindamiseks ja

andmed on kehtivad uuritava näitaja välja selgitamiseks ning uuringu läbiviimisel on tagatud piisav kvaliteet.

1.1.2. Andmed inimeste tervist ja keskkonda mõjutavate omaduste kohta, mis pärinevad katsetest, mis ei ole läbi viidud hea laboritava või artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodite kohaselt

Andmeid peetakse võrdväärseteks artikli 13 lõikes 3 sätestatud vastavate katsemeetodite kasutamisel saadud andmetega, kui on täidetud järgmised tingimused:

piisavus klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks;

põhiparameetrite piisav ja usaldusväärne kattuvus artikli 13 lõikes 3 osutatud vastavate katsemeetoditega;

kokkupuute kestus on võrreldav artikli 13 lõikes 3 osutatud vastavate katsemeetodite kokkupuute kestusega või sellest pikem, kui kokkupuute kestus on oluline parameeter, ja

uuringu kohta on esitatud piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon.

1.1.3. Varasemad andmed inimesele avalduva mõju kohta

Võetakse arvesse varasemaid andmeid inimesele avalduva mõju kohta, näiteks epidemioloogilisi andmeid ainega kokku puutunud inimrühmade kohta, andmeid juhusliku või kutsealase kokkupuute kohta ja kliinilisi uuringuid.

Teatud kindlat inimtervisele avalduvat mõju kirjeldavate andmete kasutatavus sõltub muu hulgas uuringu liigist, vaadeldud parameetritest ning mõju ulatusest ja spetsiifilisusest ja sellest tulenevalt mõju prognoositavusest. Andmete asjakohasuse hindamise kriteeriumid hõlmavad järgmist:

kokkupuute- ja kontrollrühmade nõuetekohane valimine ja iseloomustamine,

kokkupuute piisav iseloomustamine,

piisavalt pikk haiguse avaldumise jälgimisaeg,

mõju tuvastamise meetodi nõuetekohasus,

andmete kallutatuse ja segavate tegurite nõuetekohane arvessevõtmine ning

piisav statistiline usaldusväärsus järelduste põhjendamiseks.

Kõikidel juhtudel esitatakse asjaomased piisavad ja usaldusväärsed dokumendid.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi.

1.2. Tõendite kaalukus

Mitmest sõltumatust teabeallikast pärit tõendid võivad olla piisavalt kaalukad, et lubada eeldada/järeldada, et ainel on või puudub teatav ohtlik omadus, ent eraldi võetuna on igast üksikust allikast pärit teave selleks ebapiisav.

Piisavalt kaalukaid tõendeid, mis võimaldavad järeldada, kas ainel on või puudub teatav ohtlik omadus, võib saada hiljuti välja töötatud ja artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodite hulka veel lisamata katsemeetodite kasutamisel või sellise rahvusvahelise katsemeetodi kasutamisel, mille komisjon või amet on samaväärseks tunnistanud.

Kui on olemas piisavalt kaalukad tõendid teatava ohtliku omaduse olemasolu või puudumise kohta, siis:

jäetakse ära sellise omaduse uurimiseks tehtavad lisakatsed selgroogsete loomadega,

võib jätta ära lisakatsed, mis ei hõlma selgroogseid loomi.

Kõikidel juhtudel esitatakse asjaomased piisavad ja usaldusväärsed dokumendid.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi.

1.3. Kvalitatiivne või kvantitatiivne struktuuri ja aktiivsuse seos ((Q)SAR)

Kehtivate struktuuri ja aktiivsuse kvalitatiivse või kvantitatiivse seose ((Q)SAR) mudelite põhjal saadud tulemused võivad viidata teatava ohtliku omaduse olemasolule või puudumisele. (Q)SARide põhjal saadud tulemusi võib kasutada katsetulemuste asemel, kui on täidetud järgmised tingimused:

—

tulemuste saamiseks on kasutatud teaduslikult valideeritud (Q)SARi mudelit,

—

aine kuulub asjaomase (Q)SARi mudeli kasutusvaldkonda,

—

tulemused on klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ja/või riskihindamiseks sobivad ning

—

kasutatud meetodi kohta esitatakse piisavad ja usaldusväärsed dokumendid.

Amet töötab koostöös komisjoni, liikmesriikide ja huvitatud isikutega välja ja esitab suunised selle kohta, kuidas hinnata, millised (Q)SARid vastavad kõnealustele tingimustele, ning esitab ka näited.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi.

1.4. In vitro meetodid

Kohaste in vitro meetodite abil saadud tulemused võivad näidata teatava ohtliku omaduse olemasolu või need võivad olla olulised mehhanistliku arusaama seisukohalt, mis omakorda võib olla oluline hindamisel. Käesolevas kontekstis tähendab „kohane” piisavalt hästi arendatud katset, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud katsete väljatöötamise kriteeriumidele (nt Euroopa Alternatiivsete Meetodite Valideerimise Keskuse (ECVAM) kriteeriumid katse valideerimise eelse protsessi alustamiseks). Olenevalt potentsiaalsest riskist võib olla vajalik kas kohene kinnitamine, mis nõuab katsetamist, mis läheb kaugemale VII ja VIII lisas ettenähtud andmete hankimisest, või siis ettepaneku kohane kinnitamine, mis nõuab katsetamist, mis läheb kaugemale IX või X lisas ettenähtud andmete hankimisest vastavate koguste vahemike puhul.

Kui selliste in vitro meetodite kasutamisel saadud tulemused ei näita teatava ohtliku omaduse olemasolu, viiakse asjakohane katse vastava koguste vahemiku kohta siiski läbi negatiivse tulemuse kinnitamiseks, kui katsetamist ei ole juba nõutud lisade VII–X kohaselt või käesoleva lisa muude eeskirjade kohaselt.

Sellise kinnitava katse võib ära jätta, kui on täidetud järgmised tingimused:

tulemused on saadud in vitro meetodiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud valideerimispõhimõtete kohaselt tehtud valideerimisuuringu käigus teaduslikult valideeritud,

tulemused on klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ja/või riskihindamiseks piisavad ning

kasutatud meetodi kohta esitatakse piisavad ja usaldusväärsed dokumendid.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool punktides 1–3 kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi.

1.5. Ainete rühmitamine ja analoogmeetod

Aineid, mille füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised omadused on tõenäoliselt sarnased või järgivad sarnasest struktuurist tulenevalt teatud kindlat mudelit, võib käsitada ainerühmana või „kategooriana”. Rühma mõiste kohaldamisel eeldatakse, et rühma kuuluva(te) võrdlusaine(te) andmete põhjal võib rühmasisese interpoleerimise teel ennustada sama rühma muude ainete füüsikalis-keemilisi omadusi, mõju inimtervisele ja keskkonnale või omadusi keskkonnas (analoogmeetod). Sellega langeb ära vajadus teha iga lõppnäitaja puhul katsed iga ainega. Amet esitab pärast asjaomaste sidusrühmade ja muude huvitatud isikutega konsulteerimist ning piisavalt varakult enne faasiainete registreerimise esimest tähtpäeva suunised ainete rühmitamiseks kasutatava tehniliselt ja teaduslikult põhjendatud metoodika kohta.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi. Sama aine eri nanovormide rühmitamist ei saa põhjendada üksnes molekulaarstruktuuri sarnasusega.

Kui registreerimisele kuuluvad nanovormid loetakse sama registreerimise raames aine muude vormide, sealhulgas muude nanovormidega samasse rühma või „kategooriasse” kuuluvaks, kohaldatakse eespool kirjeldatud kohustusi samal viisil.

Sarnasuste aluseks võib olla:

ühesugune funktsionaalne rühm;

ühesugused lähteained ja/või füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside käigus tekkivate ühesuguste lagusaaduste tõenäosus, mille tulemuseks on struktuurilt sarnased kemikaalid; või

püsiv skeem omaduste potentsiaalseks vahetamiseks kategooria raames.

Rühma mõiste kohaldamisel klassifitseeritakse ja märgistatakse ained sellest lähtuvalt.

Kõigil juhtudel peaks tulemused:

—

olema piisavad klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks,

—

põhiparameetrite piisav ja usaldusväärne kattuvus artikli 13 lõikes 3 osutatud vastavate katsemeetoditega,

—

hõlmama kokkupuute kestust, mis on võrreldav artikli 13 lõikes 3 osutatud vastavate katsemeetodite kokkupuute kestusega või sellest pikem, kui kokkupuute kestus on oluline parameeter, ja

—

sisaldama piisavat ja usaldusväärset dokumentatsiooni meetodi kohta.

2. KATSETAMINE ON TEHNILISELT VÕIMATU

Teatavate konkreetsete näitajate osas võib katsetamise ära jätta siis, kui uuringu läbiviimine ei ole tehniliselt võimalik aine omaduste tõttu, näiteks ei saa kasutada väga lenduvaid, väga aktiivselt reageerivaid või ebapüsivad aineid, aine veega segamine võib põhjustada tulekahju- või plahvatusohu või kui teatavate uuringute puhul nõutav ainete radiomärgistamine ei pruugi olla võimalik. Alati järgitakse artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodites antud juhiseid, eelkõige konkreetse meetodi tehniliste piirangute osas.

▼M4

3. AINEPÕHINE KOKKUPUUTEALANE KATSETAMINE

3.1.	VIII lisa punktidele 8.6 ja 8.7 ning lisadele IX ja X vastava katsetamise võib ära jätta, tuginedes kemikaaliohutuse aruandes esitatud kokkupuutestsenaariumi(de)le.

3.2.

Igal juhul esitatakse piisav põhjendus ja dokumentatsioon. Kõnealune põhjendus põhineb kokkupuute põhjalikul ja rangel hindamisel vastavalt I lisa punktile 5 ja see peab olema kooskõlas ühega järgmistest kriteeriumidest:

tootja või importija tõendab ja dokumenteerib, et kõik alljärgnevad tingimused on täidetud:

kokkupuute hindamise tulemused, mis hõlmavad kõiki aine asjakohaseid kokkupuuteid elutsükli vältel, tõendavad kokkupuute puudumist või olulise kokkupuute puudumist kõikide tootmisstsenaariumide ja VI lisa punktis 3.1 osutatud tuvastatud kasutusalade korral;

ii)

kättesaadavatest asjaomase aine katseandmetest saab tuletada DNELi või PNECi, võttes täielikult arvesse nõutavate andmete esitamise väljajätmise tõttu suurenevat ebakindlust ning asjaolu, et DNEL või PNEC on oluline ja asjakohane nii esitamisel väljajäetavate nõutavate andmete puhul kui ka ohtlikkuse hindamise eesmärgil; ( 67 )

iii)

tuletatud DNELi või PNECi võrdlemisel kokkupuute hindamise tulemustega tõendatakse, et kokkupuude on alati tunduvalt väiksem kui tuletatud DNEL või PNEC;

kui aine ei sisaldu tootes, tõendab ja dokumenteerib tootja või importija kõikide asjakohaste stsenaariumide puhul, et kogu elutsükli vältel kohaldatakse artikli 18 lõike 4 punktides a–f sätestatud rangelt ohjatud tingimusi;

kui aine sisaldub tootes, mille puhul ta on alaliselt maatriksi struktuuri seotud või tehniliste vahenditega muul viisil rangelt seotud, tõendatakse ja dokumenteeritakse, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

aine ei eraldu oma elutsükli jooksul;

ii)

töötajate või laiema avalikkuse või keskkonna kokkupuute tõenäosus kõnealuse ainega normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel on minimaalne;

iii)

kõnealust ainet käsitletakse vastavalt artikli 18 lõike 4 punktides a–f sätestatud tingimustele kõikide valmistamis- ja tootmisetappide, sealhulgas kõnealustel etappidel toimuva aine jäätmekäitluse käigus.

3.3.	Olenevalt juhtumist tuleb kasutamise eritingimused edastada tarneahela kaudu kooskõlas artikliga 31 või 32.

XII LISA

ÜLDSÄTTED ALLKASUTAJATELE AINETE HINDAMISEKS JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMISEKS

SISSEJUHATUS

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada, kuidas allkasutajad peavad hindama ja dokumenteerima, kas nende kasutatava(te)st aine(te)st tulenevad riskid on neile esitatud ohutuskaardil kajastamata kasutusala puhul piisavalt ohjatud ja kas järgmistel kasutajatel tarneahelas on võimalik asjaomaseid riske piisavalt ohjata. Hindamisel võetakse arvesse aine elutsüklit alates aine jõudmisest allkasutajani ning see hõlmab nii allkasutaja omakasutust kui ka tuvastatud kasutusalasid tarneahela järgnevates osades. Hindamisel käsitletakse aine kasutamist kas eraldi või segu või toote koostisainena.

Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme. Hinnangu järeldused ja põhjendused peavad olema nanovormidega seoses asjakohased alates nanovormi jõudmisest allkasutajani ning see hõlmab nii allkasutaja omakasutust kui ka tuvastatud kasutusalasid tarneahela järgnevates osades.

Kemikaaliohutuse hindamisel ja kemikaaliohutuse aruande koostamisel võtab allkasutaja arvesse kemikaali tarnijalt käesoleva määruse artiklite 31 ja 32 kohaselt saadud teavet.

Kui allkasutaja omakasutus või tarneahela järgnevate osade puhul tuvastatud kasutusala hõlmab aine nanovormi, valitakse punktide 0.6.1 ja 0.6.2 kohastes kemikaaliohutuse hindamise etappides 1–6 saadud tulemuste hindamiseks ja esitamiseks sobiv näitaja ning lisatakse sellekohane põhjendus kemikaaliohutuse aruandesse ja selle kokkuvõte ohutuskaardile. Soovitatavalt esitatakse teave mitme näitaja kohta; seejuures tagatakse massinäitajat käsitleva teabe olemasolu.

Kui see on asjakohane, võetakse kemikaaliohutuse hindamisel võimaluse korral arvesse ühenduse õigusaktide alusel tehtud hindamist (nt määruse (EMÜ) nr 793/93 alusel tehtud riskihindamist) ning seda kajastatakse kemikaaliohutuse aruandes. Sellisest hindamisest kõrvalekaldumist põhjendatakse. Samuti võib arvesse võtta muid rahvusvaheliste ja riiklike programmide raames tehtud hindamisi.

Allkasutaja jaoks hõlmab kemikaaliohutuse hindamise ja kemikaaliohutuse aruande koostamise protsess järgmist kolme etappi.

1. ETAPP: KOKKUPUUTESTSENAARIUMI(TE) VÄLJATÖÖTAMINE

Allkasutaja töötab vastavalt I lisa punktile 5 välja kokkupuutestsenaariumid kasutusalade jaoks, mida talle edastatud ohutuskaart ei hõlma.

2. ETAPP: VAJADUSE KORRAL TARNIJA KOOSTATUD OHUHINNANGU TÄPSUSTAMINE

Kui allkasutaja peab talle edastatud ohutuskaardil edastatud ohuhinnangut ning püsivuse, bioakumuleeruvuse ja toksilisuse hinnangut asjakohaseks, ei ole ohu ega püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste täiendav hindamine vajalik. Sellisel juhul kasutab ta riski kirjeldamisel tarnija edastatud asjakohast teavet. See märgitakse ära kemikaaliohutuse aruandes.

Kui allkasutaja omakasutus või tarneahela järgnevate osade puhul tuvastatud kasutusala hõlmab aine nanovormi, hõlmab hindamine nanovormi kasutusalale vastavat ohuhindamist, püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise aine kriteeriumidele vastavuse hindamist ning väga püsiva ja väga bioakumuleeruva aine kriteeriumidele vastavuse hindamist.

Kui allkasutaja ei pea talle edastatud ohutuskaardil esitatud hinnanguid asjakohasteks, teostab ta vajalikud ja asjakohased hinnangud vastavalt I lisa punktidele 1–4.

Kui allkasutaja hinnangul on kemikaaliohutuse aruande koostamiseks vaja lisaks tarnija esitatule täiendavat teavet, hangib allkasutaja selle teabe. Kui sellist teavet saab üksnes selgroogsete loomadega tehtavatest katsetest, esitab ta ametile artikli 38 kohaselt ettepaneku katsestrateegia kohta. Allkasutaja selgitab, miks ta peab lisateavet vajalikuks. Enne lisakatsete tulemuste selgumist lisab ta oma kemikaaliohutuse aruandesse tema kehtestatud riskijuhtimismeetmed, mille eesmärk on vaadeldavaid riske ohjata. Eespool kirjeldatud teabes käsitletakse kõiki nanovorme, mida hõlmab allkasutaja omakasutus või tarneahela järgnevate osade puhul tuvastatud kasutusala. Selline teave on nanovormide suhtes asjakohane.

Kui see on asjakohane, vaatab allkasutaja mis tahes täiendavate katsete lõpuleviimisel läbi kemikaaliohutuse aruande ja oma ohutuskaardi, kui temalt nõutakse selle esitamist.

3. ETAPP: RISKI KIRJELDUS

Iga uue kokkupuutestsenaariumi puhul viiakse läbi riski kirjeldus, nagu on ette nähtud I lisa punktis 6. Riski kirjeldus esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohase pealkirja all ning selle kokkuvõte esitatakse ohutuskaardil asjakohas(t)e pealkirja(de) all.

Kokkupuutestsenaariumit koostades on vaja teha esialgseid eeldusi käitamistingimuste ja riskijuhtimismeetmete kohta. Kui esialgsete eelduste põhjal jõutakse riski kirjelduseni, mis viitab inimeste tervise ja keskkonna ebapiisavale kaitsele, on vaja protsessi korrata, muutes sealjuures ühte või mitut tegurit, kuni saavutatakse piisav ohjamine. See võib nõuda täiendava ohtusid ja kokkupuudet käsitleva teabe kogumist või protsessi, käitlemistingimuste või riskijuhtimismeetmete asjakohast muutmist. Seetõttu võib iteratsioone teha ühelt poolt riskijuhtimismeetmete väljatöötamist ja rakendamist hõlmava kokkupuutestsenaariumi koostamise ja (esialgse) stsenaariumi läbivaatamise ning teiselt poolt lõpliku kokkupuutestsenaariumi koostamiseks täiendava teabe hankimise vahel. Täiendava teabe hankimise eesmärgiks on täpsustatud ohuhinnangu ja/või kokkupuute hindamise põhjal riski täpsemalt kirjeldada.

Allkasutaja koostab kemikaaliohutuse aruande, milles kirjeldab üksikasjalikult kemikaaliohutuse hinnangut, kasutades selleks I lisa punktis 7 toodud vormi B osa punkte 9 ja 10 ning, kui see on asjakohane, samuti nimetatud vormi muid punkte.

Kemikaaliohutuse aruande A osa sisaldab avaldust selle kohta, et allkasutaja rakendab omakasutuste puhul asjakohastes kokkupuutestsenaariumites kirjeldatud riskijuhtimismeetmeid ning et tuvastatud kasutusalasid käsitlevates kokkupuutestsenaariumites kirjeldatud riskijuhtimismeetmed edastatakse tarneahelas allapoole.

▼M11

XIII LISA

KRITEERIUMID PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE AINETE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE AINETE IDENTIFITSEERIMISEKS

Käesolevas lisas on esitatud kriteeriumid püsivate, bioakumuleeruvate või toksiliste ainete (PBT-ainete) ning väga püsivate või väga bioakumuleeruvate ainete (vPvB-ainete) kindlakstegemiseks, samuti on täpsustatud teave, mida tuleb aine püsivuse, bioakumuleeruvuse või toksilisuse hindamisel arvesse võtta.

PBT-ainete ja vPvB-ainete kindlakstegemiseks kohaldatakse tõendite kaalukuse määramist eksperdiotsusega, milles võrreldakse kogu punktis 3.2 loetletud asjakohast ja kättesaadavat teavet punktis 1 esitatud kriteeriumidega. Seda kohaldatakse eelkõige siis, kui olemasolevale teabele ei saa punktis 1 esitatud kriteeriume kohaldada otse.

Tõendite kaalukuse määramiseks võetakse seostatult arvesse kõiki aine PBT- või vPvB-omaduste seisukohast olulisi olemasolevaid andmeid, nagu seire ja modelleerimise tulemused, sobivate in vitro katsete tulemused, asjakohaste loomkatsete andmed, kategoriaalse lähenemisviisi (rühmitamine, interpolatsioon) abil kogutud teave, (Q)SARi tulemused, inimkogemused näiteks töökeskkonna andmete ning õnnetusjuhtumite andmebaasidest saadud andmete, epidemioloogiliste ja kliiniliste uuringute kujul, samuti korrektselt dokumenteeritud juhtumiuuringute aruanded ja vaatlustulemused. Asjakohaselt tuleb arvesse võtta andmete kvaliteeti ja sidusust. Tõendite kaalukuse määramiseks kogutakse kõik olemasolevad andmed, olenemata nende alusel eraldi tehtud järeldustest, ning neid hinnatakse tõenditena ühes seostatud analüüsis.

PBT- ja vPvB-omaduste hindamiseks kasutatav teave põhineb andmetel, mis on saadud asjakohastes tingimustes.

Aine hindamisel võetakse arvesse ka aine asjakohaste koostisosade või asjakohaste muundumis- või lagunemissaaduste PBT- või vPvB-omadusi.

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigile orgaanilistele, sealhulgas metallorgaanilistele ainetele.

1. PBT- JA vPvB-AINETE KINDLAKSMÄÄRAMISE KRITEERIUMID

1.1. Püsivad, bioakumuleeruvad või toksilised ained (PBT-ained)

Ainet, mis vastab punktides 1.1.1, 1.1.2 või 1.1.3 esitatud püsivuse, bioakumuleeruvuse ja toksilisuse kriteeriumidele, loetakse PBT-aineks.

1.1.1. Püsivus

Aine vastab püsivuse (P) kriteeriumile, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

selle lagunemise poolestusaeg merevees on pikem kui 60 päeva;

selle lagunemise poolestusaeg mage- või suudmevees on pikem kui 40 päeva;

selle lagunemise poolestusaeg meresettes on pikem kui 180 päeva;

selle lagunemise poolestusaeg mage- või suudmevee settes on pikem kui 120 päeva;

selle lagunemise poolestusaeg pinnases on pikem kui 120 päeva.

1.1.2. Bioakumuleeruvus

Aine vastab bioakumuleeruvuse (B) kriteeriumile, kui selle veeorganismides toimuva biokontsentratsiooni tegur on suurem kui 2 000 .

1.1.3. Toksilisus

Aine vastab toksilisuse (T) kriteeriumile, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

pikaajalise täheldatava toimeta doos (no-observed effect concentration – NOEC) ehk EC10 mere- või mageveeorganismidel on väiksem kui 0,01 mg/l;

aine vastab kantserogeenseks (1A või 1B kategooria), sugurakkude jaoks mutageenseks (1A või 1B kategooria) või reproduktiivtoksiliseks (1A, 1B või 2. kategooria) aineks klassifitseerimise kriteeriumidele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008;

on muid tõendeid kroonilise toksilisuse kohta, kuna on kindlaks tehtud, et aine vastab kriteeriumidele, mille järgi see tuleb klassifitseerida konkreetse sihtorgani jaoks toksiliseks korduva manustamise korral (STOT RE 1. või 2. kategooria aine) vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008.

1.2. Väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (vPvB-) ained

Ainet, mis vastab punktides 1.2.1 ja 1.2.2 esitatud püsivuse ja bioakumuleeruvuse kriteeriumidele, loetakse vPvB-aineks.

1.2.1. Püsivus

Aine vastab väga püsiva (vP-) aine kriteeriumile, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

selle lagunemise poolestusaeg mere-, mage- või suudmevees on pikem kui 60 päeva;

selle lagunemise poolestusaeg mere-, mage- või suudmevee settes on pikem kui 180 päeva;

selle lagunemise poolestusaeg pinnases on pikem kui 180 päeva.

1.2.2. Bioakumuleeruvus

Aine vastab väga bioakumuleeruva (vB-) aine kriteeriumile, kui selle veeorganismides toimuva biokontsentratsiooni tegur on suurem kui 5 000 .

2. P-, vP-, B-, vB- JA T-OMADUSTE SÕELUMINE JA HINDAMINE

2.1. Registreerimine

PBT- ja vPvB-ainete kindlakstegemiseks registreerimise toimikus võtab registreerija arvesse teavet, mis on kirjeldatud I lisas ja käesoleva lisa punktis 3.

Kui tehniline toimik sisaldab ühe või mõne näitaja kohta ainult VII ja VIII lisas nõutavat teavet, võtab registreerija arvesse teavet, mis on asjakohane püsivust, bioakumuleeruvust või toksilisust iseloomustavate omaduste väljasõelumiseks vastavalt käesoleva lisa punktile 3.1. Kui sõelumiskatsete tulemused või muud andmed näitavad, et ainel võib olla PBT- või vPvB-omadusi, hangib registreerija asjakohase lisateabe, mis on esitatud käesoleva lisa punktis 3.2. Kui asjakohase lisateabe loomiseks on vaja IX või X lisas loetletud teavet, teeb registreerija ettepaneku korraldada katsed. Kui protsess ja aine kasutustingimused vastavad XI lisa punkti 3.2 alapunktides b või c täpsustatud tingimustele, võib lisateabe hankimisest loobuda ja seejärel kaalutakse registreerimistoimikus, kas tegemist on PBT- või vPvB-ainega. PBT- või vPvB-omaduste hindamiseks ei ole vaja hankida lisateavet, kui sõelumiskatsetest või muust teabest ei tulene tõendeid, et aine on püsiv või bioakumuleeruv.

2.2. Lubade andmine

Artikli 57 punktides d ja e osutatud ainete kindlakstegemise toimikutes käsitletakse asjakohast registreerimistoimikus esitatud teavet ning muud kättesaadavat teavet, mida on kirjeldatud punktis 3.

3. P-, vP-, B-, vB- JA T-OMADUSTE SÕELUMISE JA HINDAMISE JAOKS ASJAKOHANE TEAVE

3.1. Sõelumisteave

P-, vP-, B-, vB- ja T-omaduste väljasõelumiseks võetakse arvesse punkti 2.1 teises lõigus osutatud juhtudel järgmist teavet, mida võidakse kasutada ka P-, vP-, B-, vB- ja T-omaduste väljasõelumiseks punkti 2.2 kontekstis:

3.1.1. P- ja vP-omadustele viitavad andmed:

VII lisa punkti 9.2.1.1 kohaste kiire biolagunduvuse katsete tulemused;

muude sõelumiskatsete tulemused (näiteks tõhustatud kiire biolagunduvuse katse, katsed ainele omase biolagunduvuse kindlakstegemiseks);

XI lisa punkti 1.3 kohaselt biolagunduvuse (Q)SAR-mudelitega saadud tulemused;

muu teave, mille sobivust ja asjakohasust on võimalik mõistlikult tõendada.

3.1.2. B- ja vB-omadustele viitavad andmed:

oktanool-vee jaotumiskoefitsiendid, mis on katseliselt määratud vastavalt VII lisa punktile 7.8 või hinnatud (Q)SAR-mudelitega vastavalt XI lisa punktile 1.3;

muu teave, mille sobivust ja asjakohasust on võimalik mõistlikult tõendada.

3.1.3. T-omadustele viitavad andmed:

lühiajaline toksilisus veekeskkonnale vastavalt VII lisa punktile 9.1 ja VIII lisa punktile 9.1.3;

muu teave, mille sobivust ja asjakohasust on võimalik mõistlikult tõendada.

3.2. Hindamiseks vajalik teave

Tõendite kaalukuse lähenemisviisi kasutades vaadeldakse P-, vP-, B-, vB ja T-omaduste hindamise jaoks järgmist teavet:

3.2.1. P- või vP-omaduste hindamine:

pinnavees lagunemise mudelkatse tulemused;

pinnases lagunemise mudelkatse tulemused;

setetes lagunemise mudelkatse tulemused;

muu teave, näiteks väliuuringutega saadud teave või seireuuringud, mille sobivust ja asjakohasust on võimalik mõistlikult tõendada.

3.2.2. B- või vB-omaduste hindamine:

veeorganismides toimuva biokontsentreerumise või bioakumuleerumise uuringu tulemused;

muu teave bioakumuleerumisvõime kohta, mille sobivust ja asjakohasust on võimalik mõistlikult tõendada, nagu:

—

maismaaorganismides toimuva bioakumuleerumise uuringu tulemused;

—

inimkeha vedelikes või kudedes, nagu veri, piim või rasv, toimuva bioakumuleerumise teadusliku analüüsi andmed;

—

tuvastamine, et aine sisaldus elustikus, eriti ohustatud liikides või haavatavates populatsioonides, on kõrgenenud, võrreldes sisaldusega neid ümbritsevas keskkonnas;

—

kroonilise toksilisuse loomkatsete tulemused;

—

aine toksiko-kineetilise käitumise hindamine;

teave aine võime kohta toiduahelas bioloogiliselt kontsentreeruda, võimaluse korral väljendatult biokontsentreerumise teguri või troofilise kontsentreerumise teguri kaudu.

3.2.3. T-omaduste hindamine:

tulemused, mis saadakse, uurides pikaajalist toksilisust selgrootutele vastavalt IX lisa punktile 9.1.5;

tulemused, mis saadakse, uurides pikaajalist toksilisust kaladele vastavalt IX lisa punktile 9.1.6;

tulemused, mis saadakse, uurides veetaimede kasvu pidurdumist vastavalt VII lisa punktile 9.1.2;

aine, mis vastab järgmist klassifitseerimist võimaldavatele kriteeriumidele: 1A või 1B kategooria kantserogeen (omistatud ohulaused: H350 või H350i), sugurakkudele toimiv 1A või 1B kategooria mutageen (omistatud ohulause: H340), viljakust mõjutava 1A, 1B ja/või 2. kategooria toksilisusega aine (omistatud ohulaused: H360, H360F, H360D, H360FD, H360Fd, H360fD, H361, H361f, H361d või H361fd), korduval manustamisel konkreetse sihtorgani jaoks 1. või 2. kategooria toksilisusega aine (omistatud ohulause: H372 või H373), vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008;

tulemused, mis saadakse, uurides pikaajalist toksilisust lindude viljakusele vastavalt X lisa punktile 9.6.1;

muu teave, mille sobivust ja asjakohasust on võimalik mõistlikult tõendada.

XIV LISA

AUTORISEERIMISELE KUULUVATE AINETE LOETELU

▼C5

Kanne nr	Aine	Artiklis 57 osutatud aine olemuslik(ud) omadus(ed)	Üleminekukord		Vabastatud kasutusalad või -kategooriad	Läbivaatamise tähtaeg
Kanne nr	Aine	Artiklis 57 osutatud aine olemuslik(ud) omadus(ed)	Taotluse esitamise tähtaeg (1)	Sulgemiskuupäev (2)	Vabastatud kasutusalad või -kategooriad	Läbivaatamise tähtaeg
1.	5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleen (muskusksüleen) EÜ nr: 201-329-4 CASi nr: 81-15-2	vPvB	21. veebruar 2013	21. august 2014	—	—
2.	4,4’-diaminodifenüülmetaan (MDA) EÜ nr: 202-974-4 CASi nr: 101-77-9	Kantserogeenne (1B kategooria)	21. veebruar 2013	21. august 2014	—	—
3.	Heksabromotsüklododekaan (HBCDD) EÜ nr: 221-695-9, 247-148-4, CASi nr: 3194-55-6 25637-99-4 alfa-heksabromotsüklododekaan CASi nr: 134237-50-6, beeta-heksabromotsüklododekaan CASi nr: 134237-51-7 gamma-heksabromotsüklododekaan CASi nr: 134237-52-8	PBT	21. veebruar 2014	21. august 2015	—	—
4.	bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) EÜ nr: 204-211-0 CASi nr: 117-81-7	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	21. august 2013 ►M43 (*1) ◄	21. veebruar 2015 ►M43 (*2) ◄	Kasutamine ravimite esmapakendites vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, direktiivile 2001/82/EÜ ja/või direktiivile 2001/83/EÜ.
5.	bensüülbutüülftalaat (BBP) EÜ nr: 201-622-7 CASi nr: 85-68-7	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	21. august 2013 ►M43 (*1) ◄	21. veebruar 2015 ►M43 (*2) ◄	Kasutamine ravimite esmapakendites vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, direktiivile 2001/82/EÜ ja/või direktiivile 2001/83/EÜ.
6.	dibutüülftalaat (DBP) EÜ nr: 201-557-4 CASi nr: 84-74-2	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	21. august 2013 ►M43 (*1) ◄	21. veebruar 2015 ►M43 (*2) ◄	Kasutamine ravimite esmapakendites vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, direktiivile 2001/82/EÜ ja/või direktiivile 2001/83/EÜ.
▼M15
7.	Diisobutüülftalaat (DIBP) EÜ nr: 201-553-2 CASi nr: 84-69-5	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	21. august 2013 ►M43 (*1) ◄	21. veebruar 2015 ►M43 (*2) ◄	—	—
8.	Diarseentrioksiid EÜ nr: 215-481-4 CASi nr: 1327-53-3	Kantserogeenne (1A kategooria)	21. november 2013	21. mai 2015	—	—
9.	Diarseenpentaoksiid EÜ nr: 215-116-9 CASi nr: 1303-28-2	Kantserogeenne (1A kategooria)	21. november 2013	21. mai 2015	—	—
10.	Pliikromaat EÜ nr: 231-846-0 CASi nr: 7758-97-6	Kantserogeenne (1B kategooria) Reproduktiivtoksiline (1A kategooria)	21. november 2013 ►M43 (*1) ◄	21. mai 2015 ►M43 (*2) ◄	—	—
11.	Pliisulfokromaatkollane (C.I. Pigment Yellow 34) EÜ nr: 215-693-7 CASi nr: 1344-37-2	Kantserogeenne (1B kategooria) Reproduktiivtoksiline (1A kategooria)	21. november 2013 ►M43 (*1) ◄	21. mai 2015 ►M43 (*2) ◄	—	—
12.	Pliikromaatmolübdaatsulfaatpunane (C. I. Pigment Red 104) EÜ nr: 235-759-9 CASi nr: 12656-85-8	Kantserogeenne (1B kategooria) Reproduktiivtoksiline (1A kategooria)	21. november 2013 ►M43 (*1) ◄	21. mai 2015 ►M43 (*2) ◄
13.	Tris(2-kloroetüül)fosfaat (TCEP) EÜ nr: 204-118-5 CASi nr: 115-96-8	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	21. veebruar 2014	21. august 2015
14.	2,4-dinitrotolueen (2,4-DNT) EÜ nr: 204-450-0 CASi nr: 121-14-2	Kantserogeenne (1B kategooria)	21. veebruar 2014 ►M43 (*1) ◄	21. august 2015 ►M43 (*2) ◄
▼M22
15.	Trikloroetüleen EÜ nr: 201–167-4 CASi nr: 79–01-6	Kantserogeenne (kategooria 1B)	21. oktoober 2014 ►M43 (*1) ◄	21. aprill 2016 ►M43 (*2) ◄	—	—
16.	Kroomtrioksiid EÜ nr: 215–607-8 CASi nr: 1333-82–0	Kantserogeenne (kategooria 1 A) Mutageenne (kategooria 1B)	21. märts 2016 ►M43 (*1) ◄	21. september 2017 ►M43 (*2) ◄	—	—
17.	Kroomtrioksiidist saadud happed ja nende oligomeerid Rühm sisaldab: Kroomhape EÜ nr: 231–801-5 CASi nr: 7738-94–5 Dikroomhape EÜ nr: 236–881-5 CASi nr: 13530-68–2 Kroomhappe ja dikroomhappe oligomeerid EÜ nr: ei ole veel määratud CASi nr: ei ole veel määratud	Kantserogeenne (kategooria 1B)	21. märts 2016 ►M43 (*1) ◄	21. september 2017 ►M43 (*2) ◄	—	—
18.	Naatriumdikromaat EÜ nr: 234–190-3 CASi nr: 7789-12–0 10588-01–9	Kantserogeenne (kategooria 1B) Mutageenne (kategooria 1B) Reproduktiivtoksiline (kategooria 1B)	21. märts 2016 ►M43 (*1) ◄	21. september 2017 ►M43 (*2) ◄	—	—
19.	Kaaliumdikromaat EÜ nr: 231–906-6 CASi nr: 7778-50–9	Kantserogeenne (kategooria 1B) Mutageenne (kategooria 1B) Reproduktiivtoksiline (kategooria 1B)	21. märts 2016 ►M43 (*1) ◄	21. september 2017 ►M43 (*2) ◄	—	—
20.	Ammooniumdikromaat EÜ nr: 232–143-1 CASi nr: 7789-09–5	Kantserogeenne (kategooria 1B) Mutageenne (kategooria 1B) Reproduktiivtoksiline (kategooria 1B)	21. märts 2016 ►M43 (*1) ◄	21. september 2017 ►M43 (*2) ◄
21.	Kaaliumkromaat EÜ nr: 232–140-5 CASi nr: 7789-00–6	Kantserogeenne (kategooria 1B) Mutageenne (kategooria 1B)	21. märts 2016 ►M43 (*1) ◄	21. september 2017 ►M43 (*2) ◄
22.	Naatriumkromaat EÜ nr: 231–889-5 CASi nr: 7775-11–3	Kantserogeenne (kategooria 1B) Mutageenne (kategooria 1B) Reproduktiivtoksiline (kategooria 1B)	21. märts 2016 ►M43 (*1) ◄	21. september 2017 ►M43 (*2) ◄
▼M28
23.	Formaldehüüdi ja aniliini reaktsiooni oligomeersed saadused (tehniline MDA) EÜ nr: 500-036-1 CASi nr: 25214-70-4	Kantserogeenne (1B kategooria)	22. veebruar 2016 ►M43 (*1) ◄	22. august 2017 ►M43 (*2) ◄	—	—
24.	Arseenhape EÜ nr: 231-901-9 CASi nr: 7778-39-4	Kantserogeenne (1A kategooria)	22. veebruar 2016	22. august 2017	—	—
25.	Bis(2-metoksüetüül)eeter (diglüüm) EÜ nr: 203-924-4 CASi nr: 111-96-6	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	22. veebruar 2016 ►M43 (*1) ◄	22. august 2017 ►M43 (*2) ◄	—	—
26.	1,2-dikloroetaan (EDC) EÜ nr: 203-458-1 CASi nr: 107-06-2	Kantserogeenne (1B kategooria)	22. mai 2016	22. november 2017	—	—
27.	2,2'-dikloro-4,4'-metüleendianiliin (MOCA) EÜ nr: 202-918-9 CASi nr: 101-14-4	Kantserogeenne (1B kategooria)	22. mai 2016 ►M43 (*1) ◄	22. november 2017 ►M43 (*2) ◄	—	—
28.	Dikroom-tris(kromaat) EÜ nr: 246-356-2 CASi nr: 24613-89-6	Kantserogeenne (1B kategooria)	22. juuli 2017 ►M43 (*1) ◄	22. jaanuar 2019 ►M43 (*2) ◄	—	—
29.	Strontsiumkromaat EÜ nr: 232-142-6 CASi nr: 7789-06-2	Kantserogeenne (1B kategooria)	22. juuli 2017 ►M43 (*1) ◄	22. jaanuar 2019 ►M43 (*2) ◄	—	—
30.	Kaaliumhüdroksüoktaoksoditsinkaatdikromaat EÜ nr: 234-329-8 CASi nr: 11103-86-9	Kantserogeenne (1A kategooria)	22. juuli 2017 ►M43 (*1) ◄	22. jaanuar 2019 ►M43 (*2) ◄	—	—
31.	Pentatsinkkromaatoktahüdroksiid EÜ nr: 256-418-0 CASi nr: 49663-84-5	Kantserogeenne (1A kategooria)	22. juuli 2017 ►M43 (*1) ◄	22. jaanuar 2019 ►M43 (*2) ◄	—	—
▼M43
32.	1-bromopropaan (n-propüülbromiid) EÜ nr: 203–445-0 CAS nr: 106–94-5	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	4. jaanuar 2019 ►M56 (*1) ◄	4. juuli 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
33.	Diisopentüülftalaat EÜ nr: 210–088-4 CAS nr: 605–50-5	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	4. jaanuar 2019 ►M56 (*1) ◄	4. juuli 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
34.	1,2-benseendikarboksüülhappe di-C6-8-hargalküülestrid, C7-alküülrühmade ülekaaluga EÜ nr: 276–158-1 CAS nr: 71888-89–6	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	4. jaanuar 2019 ►M56 (*1) ◄	4. juuli 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
35.	1,2-benseendikarboksüülhappe C7-11, hargnenud ja hargnemata ahelaga dialküülestrid EÜ nr: 271–084-6 CAS nr: 68515-42–4	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	4. jaanuar 2019 ►M56 (*1) ◄	4. juuli 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
36.	1,2-benseendikarboksüülhappe dipentüülester hargnenud ja hargnemata ahelaga EÜ nr: 284–032-2 CAS nr: 84777-06–0	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	4. jaanuar 2019 ►M56 (*1) ◄	4. juuli 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
37.	Bis(2-metoksüetüül)ftalaat EÜ nr: 204–212-6 CAS nr: 117–82-8	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	4. jaanuar 2019 ►M56 (*1) ◄	4. juuli 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
38.	Dipentüülftalaat EÜ nr: 205–017-9 CAS nr: 131–18-0	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	4. jaanuar 2019 ►M56 (*1) ◄	4. juuli 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
39.	N-pentüül-isopentüülftalaat EÜ nr: — CAS nr: 776297-69–9	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	4. jaanuar 2019 ►M56 (*1) ◄	4. juuli 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
40.	Antratseenõli EÜ nr: 292–602-7 CAS nr: 90640-80–5	Kantserogeenne (1B kategooria) (*3), PBT, vPvB	4. aprill 2019 ►M56 (*1) ◄	4. oktoober 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
41.	Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne EÜ nr: 266–028-2 CAS nr: 65996-93–2	Kantserogeenne (1B kategooria), PBT, vPvB	4. aprill 2019 ►M56 (*1) ◄	4. oktoober 2020 ►M56 (*2) ◄	—	—
42.	4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)-fenool, etoksüülitud [hõlmab täpselt määratletud aineid ja UVCB-aineid, polümeere ja homolooge] EÜ nr: — CAS nr: —	Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (artikli 57 punkt f – keskkond)	►M62 a) 4. juuli 2019 (1); b) erandina punktist a: 22. juuni 2022 järgmiste kasutusalade puhul: — direktiivi 2001/83/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate ravimite või direktiivi 93/42/EMÜ, määruse (EL) 2017/745, direktiivi 98/79/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 (4) kohaldamisalasse kuuluvate meditsiiniseadmete või meditsiiniseadmete abiseadmete uurimine, väljatöötamine ja tootmine, eesmärgiga kasutada neid koroonaviirushaiguse (COVID-19) diagnoosimiseks, raviks või ennetamiseks; — direktiivi 93/42/EMÜ, määruse (EL) 2017/745, direktiivi 98/79/EÜ või määruse (EL) 2017/746 kohaldamisalasse kuuluvates meditsiiniseadmetes või meditsiiniseadmete abiseadmetes COVID-19 diagnoosimiseks, raviks või ennetamiseks. ◄	►M62 a) 4. jaanuar 2021 (*2); b) erandina punktist a: 22. detsember 2023 järgmiste kasutusalade puhul: — direktiivi 2001/83/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate ravimite või direktiivi 93/42/EMÜ, määruse (EL) 2017/745, direktiivi 98/79/EÜ või määruse (EL) 2017/746 kohaldamisalasse kuuluvate meditsiiniseadmete või meditsiiniseadmete abiseadmete uurimine, väljatöötamine ja tootmine, eesmärgiga kasutada neid COVID-19 diagnoosimiseks, raviks või ennetamiseks; — direktiivi 93/42/EMÜ, määruse (EL) 2017/745, direktiivi 98/79/EÜ või määruse (EL) 2017/746 kohaldamisalasse kuuluvates meditsiiniseadmetes või meditsiiniseadmete abiseadmetes COVID-19 diagnoosimiseks, raviks või ennetamiseks. ◄	—	—
43.	4-nonüülfenool, hargnenud ja hargnemata ahelaga, etoksüülitud [hargnemata ja/või hargnenud alküülahelaga ained, mis on süsinikarvuga 9 seotud kovalentselt positsioonil 4 fenooliga, etoksüülitud, hõlmates UVCB-aineid ja täpselt määratletud aineid, polümeere ja homolooge, mis sisaldavad üksikuid isomeere ja/või nende kombinatsioone] EÜ nr: — CAS nr: —	Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (artikli 57 punkt f – keskkond)	4. juuli 2019 ►M56 (*1) ◄	4. jaanuar 2021 ►M56 (*2) ◄	—	—
▼C10
44.	1,2-benseendikarboksüülhappe diheksüülester, hargnenud ja hargnemata ahelaga EÜ nr: 271-093-5 CASi nr: 68515-50-4	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. august 2021 (*1)	27. veebruar 2023 (*2)	—	—
45.	Diheksüülftalaat EÜ nr: 201-559-5 CASi nr: 84-75-3	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. august 2021 (*1)	27. veebruar 2023 (*2)	—	—
46.	1,2-benseendikarboksüülhappe di-C6-10-alküülestrid; 1,2-benseendikarboksüülhappe detsüül-, heksüül- ja oktüülestrite segu, ≥ 0,3 % diheksüülftalaadisisaldusega (EÜ nr 201-559-5) EÜ nr: 271-094-0; 272-013-1 CASi nr: 68515-51-5; 68648-93-1	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. august 2021 (*1)	27. veebruar 2023 (*2)	—	—
47.	Triksülüülfosfaat EÜ nr: 246-677-8 CASi nr: 25155-23-1	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. november 2021	27. mai 2023	—	—
48.	Naatriumperboraat; perboorhappe naatriumsool EÜ nr: 239-172-9; 234-390-0 CASi nr: —	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. november 2021	27. mai 2023	—	—
49.	Naatriumperoksometaboraat EÜ nr: 231-556-4 CASi nr: 7632-04-4	Reproduktiivtoksiline (1B kategooria)	27. november 2021	27. mai 2023	—	—
50.	5-sec-butüül-2-(2,4-dimetüültsükloheks-3-een-1-üül)-5-metüül-1,3-dioksaan [1], 5-sec-butüül-2-(4,6-dimetüültsükloheks-3-een-1-üül)-5-metüül-1,3-dioksaan [2] [hõlmab [1] ja [2] kõiki üksikuid stereoisomeere ja nende kõiki kombinatsioone] EÜ nr: — CASi nr: —	vPvB	27. veebruar 2022	27. august 2023	—	—
51.	2-(2H-bensotriasool-2-üül)-4,6-di-tert-pentüülfenool (UV-328) EÜ nr: 247-384-8 CASi nr: 25973-55-1	PBT, vPvB	27. mai 2022	27. november 2023	—	—
52.	2,4-di-tert-butüül-6-(5-klorobensotriasool-2-üül)fenool (UV-327) EÜ nr: 223-383-8 CASi nr: 3864-99-1	vPvB	27. mai 2022	27. november 2023	—	—
53.	2-(2H-bensotriasool-2-üül)-4-(tert-butüül)-6-(sec-butüül)fenool (UV-350) EÜ nr: 253-037-1 CASi nr: 36437-37-3	vPvB	27. mai 2022	27. november 2023	—	—
54.	2-bensotriasool-2-üül-4,6-di-tert-butüülfenool (UV-320) EÜ nr: 223-346-6 CASi nr: 3846-71-7	PBT, vPvB	27. mai 2022	27. november 2023	—	—
▼C1
(1) Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud kuupäev. (2) Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäev. (1) ►M56 1. september 2021 aine kasutamisel selliste toodete või liittoodete parandamiseks vajalike varuosade (milleks on tooted või liittooted) tootmises, mille tootmine on lõppenud või lõpeb enne selle aine kandes esitatud sulgemiskuupäeva, juhul, kui seda ainet kasutati nende toodete või liittoodete tootmisel ja need tooted või liittooted ei saa ilma nende varuosadeta otstarbekohaselt töötada ja varuosa ei saa ilma selle aineta toota, ning aine kasutamisel (eraldi või seguna) selliste toodete või liittoodete parandamisel, kus ainet kasutati eraldi või seguna nende toodete või liittoodete tootmisel ja neid ei ole võimalik ilma seda ainet kasutamata parandada. (2) 1. märts 2023 aine kasutamisel selliste toodete või liittoodete parandamiseks vajalike varuosade (milleks on tooted või liittooted) tootmises, mille tootmine on lõppenud või lõpeb enne selle aine kandes esitatud sulgemiskuupäeva, juhul, kui seda ainet kasutati nende toodete või liittoodete tootmisel ja need tooted või liittooted ei saa ilma nende varuosadeta otstarbekohaselt töötada ja varuosa ei saa ilma selle aineta toota, ning aine kasutamisel (eraldi või seguna) selliste toodete või liittoodete parandamisel, kus ainet kasutati eraldi või seguna nende toodete või liittoodete tootmisel ja neid ei ole võimalik ilma seda ainet kasutamata parandada. (3) Ei täida kantserogeeniks klassifitseerimise kriteeriume, kui sisaldab < 0,005 % (w/w) benso[a]püreeni (Einecsi nr 200-028-5). ◄ (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

XV LISA

TOIMIKUD

I SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED

Käesolevas lisas nähakse ette toimikute koostamise üldpõhimõtted, et panna ette ja põhjendada järgmist:

▼M3 —————

—

kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste, püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate või nendega võrdväärse ohuteguriga ainete identifitseerimine vastavalt artiklile 59;

—

piirangud seoses aine tootmise, turuleviimise või kasutamisega ühenduses.

Käesolevale lisale vastava mis tahes toimiku koostamise metoodika ja toimiku formaat määratakse kindlaks kooskõlas I lisa vastavatele osadele.

Kõigi toimikute puhul võetakse arvesse registreerimistoimikutes sisalduvat kogu asjakohast teavet ja kasutada võib ka muud kättesaadavat teavet. Sellise ohtlikkust käsitleva teabe kohta, mida ei ole eelnevalt ametile esitatud, lisatakse toimikule uuringu aruande kokkuvõte.

II TOIMIKUTE SISU

▼M3 —————

2. Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ning püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate või nendega võrdväärselt ohtlike ainete artikli 59 kohast identifitseerimist käsitlev toimik

Ettepanek

Ettepanek sisaldab asjaomase aine või asjaomaste ainete määratlust ning seda, kas neid kavandatakse identifitseerida kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksilistena artikli 57 punktide a, b, või c kohaselt; püsivate, bioakumuleeruvate ja toksilistena artikli 57 punkti d kohaselt; väga püsivate ja väga bioakumuleeruvatena artikli 57 punkti e kohaselt või samaväärselt ohtlike ainetena artikli 57 punkti f kohaselt.

Põhjendus

Vastavalt I lisa punktide 1–4 asjakohastele osadele viiakse läbi olemasoleva teabe võrdlemine XIII lisas sisalduvate kriteeriumidega seoses püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainetega vastavalt artikli 57 punktile d, väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainetega vastavalt artikli 57 punktile e või ohtude hindamine ning võrdlus artikli 57 punktiga f. See võrdlus dokumenteeritakse I lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande B osas ette nähtud vormis.

Teave kokkupuute, alternatiivsete ainete ja riskide kohta

Esitatakse olemasolev kasutamist ja kokkupuudet käsitlev teave ja informatsioon alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta.

3. Piirangute kehtestamiseks tehtavaid ettepanekuid käsitlevad toimikud

Ettepanek

Ettepanek sisaldab aine ja selle tootmise, turuleviimise ja kasutamisega seotud kavandatava(te) piirangu(te) määratlust ning põhjenduste kokkuvõtet.

Ohtlikkust ja riske käsitlev teave

Piirangutega seoses käsitlemisele kuuluvaid riske kirjeldatakse ohtlikkuse ja riski hindamise põhjal vastavalt I lisa asjakohastele osadele ning need dokumenteeritakse nimetatud lisa B osas kemikaaliohutuse aruandele ette nähtud vormis.

Esitatakse tõendid selle kohta, et rakendatud riskijuhtimismeetmed (sealhulgas need, mis on registreerimisel määratletud artiklite 10–14 kohaselt) ei ole piisavad.

Teave alternatiivide kohta

Esitatakse olemasolev teave alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta, sealhulgas:

—

teave, mis käsitleb alternatiivide tootmise ja kasutamisega seoses inimeste tervisele ja keskkonnale põhjustatavaid riske,

—

teave nende kättesaadavuse, sealhulgas ajaskaala kohta,

—

teave tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta.

Põhjendus piirangute kehtestamiseks ühenduse tasandil

Põhjendus esitatakse, kui:

—

meetmete võtmine on nõutav ühenduse tasandil,

—

piirang on kõige asjakohasem ühenduse tasandi meede, mida hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

tõhusus: piirang peab olema suunatud kindlaksmääratud riske põhjustavatele mõjudele või kokkupuudetele ning selle abil peab olema võimalik vähendada neid riske mõistliku ajavahemiku jooksul tasemeni, mis on aktsepteeritav ja riski suhtes proportsionaalne;

ii)

praktilisus: piirang peab olema rakendatav, jõustatav ja hallatav;

iii)

jälgitavus: peab olema võimalus teostada järelevalvet kavandatud piirangu rakendamise tulemuste üle.

Sotsiaal-majanduslik hinnang

Kavandatava piirangu sotsiaal-majanduslikke mõjusid võib analüüsida vastavalt XVI lisale. Selleks võib kavandatavate piirangute kasulikkust inimeste tervisele ja keskkonnale võrrelda nendest tootjatele, importijatele, allkasutajatele, levitajatele, tarbijatele ja kogu ühiskonnale tulenevate kulutustega.

Teave sidusrühmadega konsulteerimise kohta

Toimikusse lisatakse teave sidusrühmadega konsulteerimise kohta ning selle kohta, kuidas nende seisukohti on arvesse võetud.

XVI LISA

SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ANALÜÜS

Käesolevas lisas kirjeldatakse lühidalt teavet, mida võivad käsitleda need isikud, kes esitavad sotsiaal-majandusliku analüüsi autoriseeringutaotluse esitamisel, nagu on sätestatud artikli 62 lõike 5 punktis a, või seoses kavandatud piiranguga vastavalt artikli 69 lõike 6 punktile b.

Amet valmistab ette juhendi sotsiaal-majanduslike analüüside koostamiseks. Sotsiaal-majanduslikud analüüsid või neid täiendavad osad esitatakse ameti poolt artikli 111 kohaselt kindlaks määratud vormis.

Ent sotsiaal-majandusliku analüüsi või seda täiendavate osade üksikasjalikkuse ja ulatuse eest vastutab autoriseeringu taotleja või, kui tegemist on kavandatud piiranguga, huvitatud isik. Esitatud teave võib käsitleda sotsiaal-majanduslikku mõju mis tahes tasandil.

Sotsiaal-majanduslik analüüs võib hõlmata järgmisi elemente:

—

Väljastatud või väljastamata jäetud autoriseeringu mõju taotleja(te)le või, kui tegemist on kavandatud piiranguga, selle mõju sektorile (nt tootjatele ja importijatele). Mõju kõigile teistele tarneahelas tegutsejatele, allkasutajatele ning seotud ettevõtetele selliste majanduslike mõjudena nagu mõju investeeringutele, uurimis- ja arendustegevusele, innovatsioonile, ühekordsetele kulutustele ja tegevuskuludele (nt nõuetele vastavus, üleminekukord, muudatused olemasolevates protsessides, aruandlus- ja monitooringusüsteemid, uue tehnoloogia sisseseadmine jne), võttes arvesse üldiseid suundumusi turul ja tehnoloogias.

—

Väljastatud või väljastamata jäetud autoriseeringu või kavandatud piirangu mõju tarbijaile. Näiteks, tootehinnad, muudatused toodete koostises, kvaliteedis või toimimises, toodete kättesaadavus, tarbijate valik, samuti ka tarbijaid mõjutavad tervise- ja keskkonnamõjud.

—

Väljastatud või väljastamata jäetud autoriseeringu või kavandatud piirangu sotsiaalsed tagajärjed. Näiteks tööga kindlustatus ja tööhõive.

—

Alternatiivsete ainete ja/või tehnoloogiate kättesaadavus, sobivus ja tehniline teostatavus ning nende majanduslikud tagajärjed, samuti teave tehnoloogiliste muudatuste kiiruse ja potentsiaali kohta asjaomas(t)es tööstusharu(de)s. Autoriseeringutaotluse korral mis tahes olemasoleva alternatiivi kasutamise sotsiaalsed ja/või majanduslikud tagajärjed.

—

Väljastatud või väljastamata jäetud autoriseeringu või kavandatud piirangu laiem mõju kaubandusele, konkurentsile ja majandusarengule (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ja seoses kolmandate riikidega). See võib hõlmata kohalike, piirkondlike, riiklikele ja rahvusvaheliste aspektide kaalumist.

—

Kavandatud piirangu puhul ettepanekud muude regulatiivsete ja mitteregulatiivsete meetmete kohta, mille abil oleks võimalik saavutada kavandatud piiranguga taotletud eesmärki (siinkohal võetakse arvesse olemasolevaid õigusakte). See peaks hõlmama tõhususe ja alternatiivsete riskijuhtimismeetmetega seotud kulude hinnangut.

—

Kavandatud piirangute ja autoriseeringu andmisest keeldumise puhul kavandatud piirangu inimeste tervise- ja keskkonnahüved ja samuti sotsiaalne ja majanduslik kasu. Näiteks töötajate tervis, keskkonnategevuse tulemuslikkus ja sellise kasu jagamine, näiteks geograafiliselt, elanikkonna rühmade vahel.

—

Samuti võib sotsiaal-majanduslikus analüüsis käsitleda mis tahes muid küsimusi, mida taotleja(d) või huvitatud isik asjakohaseks peavad.

XVII LISA

TEATAVATE OHTLIKE AINETE, SEGUDE JA TOODETE TOOTMISE, TURULE VIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

1. veerg

Aine, ainerühma või segu nimetus

2. veerg

Piirangu tingimused

1. Polüklooritud terfenüülid (PCT)

Ei tohi turule viia ega kasutada:

— ainetena,

— segudes, sealhulgas vanaõli, ega seadmetes, kui kõnealuste ainete sisaldus on suurem kui 50 mg/kg (0,005 massiprotsenti).

2. Kloroeteen (vinüülkloriid)

CASi nr 75-01-4

EÜ nr 200-831-0

Ei tohi kasutada aerosoolides propellendina ühelgi otstarbel.

Aerosoolpakendeid, mis sisaldavad nimetatud ainet propellendina, ei tohi turule viia.

▼M6

►M3
3.  Vedelad ained või segud, ►M3 — ◄ mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele:
a)  ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;
b)  ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;
c)  ohuklass 4.1;
d)  ohuklass 5.1. ◄

1. Ei tohi kasutada:

— dekoratiivesemetes, mis on ette nähtud valgus- või värviefektide andmiseks eri faaside abil, näiteks dekoratiivlampides ja –tuhatoosides;

— triki- ja pilatoodetes;

— ühe või mitme osalejaga mängudes ega üheski selleks otstarbeks tarvitatavas esemes, isegi mitte nende kaunistamiseks.

2. Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia. ►M61
3. Ei tohi turule lasta, kui need sisaldavad värvainet – välja arvatud juhul, kui seda nõutakse maksustamisega seotud põhjustel – või lõhnaainet või mõlemat, kui

— neid saab kasutada põletusainena üldsusele müüdavates dekoratiivsetes õlilampides ning

— need on ohtlikud sissehingamisel ja märgistatud ohulausega H304.

◄
4.  Üldsusele müüdavaid dekoratiivseid õlilampe tohib turule viia vaid juhul, kui need vastavad Euroopa Standardikomitee (CEN) poolt vastu võetud Euroopa standardile dekoratiivsete õlilampide kohta (EN 14059). ►M61
5.  Ilma et see piiraks liidu muude selliste normide rakendamist, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist, peavad tarnijad tagama, et enne turulelaskmist on täidetud järgmised nõuded:
a)  üldsusele müümiseks ettenähtud lambiõli ohulausega H304 peab kandma järgmist nähtavat, loetavat ja kustutamatut märget: „Selle vedelikuga täidetud lampe tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.“; alates 1. detsembrist 2010„Ka väike kogus lambiõli – isegi näiteks tahi imemine – võib põhjustada eluohtliku kopsukahjustuse.“;
b)  üldsusele müümiseks ettenähtud grilli süütevedelik ohulausega H304 peab alates 1. detsembrist 2010 kandma järgmist loetavat ja kustutamatut märget: „Ka väike kogus grilli süütevedelikku võib põhjustada eluohtliku kopsukahjustuse.“;
c)  üldsusele müümiseks ettenähtud lambiõli ja grilli süütevedelik ohulausega H304 peab alates 1. detsembrist 2010 olema pakendatud musta läbipaistmatusse pakendisse mahuga mitte üle ühe liitri. ◄ ►M61   ◄ ►M61   ◄

4. Tris(2,3-dibromopropüül)fosfaat

CASi nr 126-72-7

1. Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis puutuvad kokku nahaga.

2. Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

5. Benseen

CASi nr 71-43-2

EÜ nr 200-753-7

1. Ei ole lubatud kasutada mänguasjades ega mänguasjade osades, kui vabas olekus benseeni sisaldus ületab mänguasjas või selle osas 5 mg/kg (või 0,0005 % massiprotsenti).

2. Mänguasju ja mänguasjade osi, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

3. Ei tohi turule viia ega kasutada:

— ainena;

— muude ainete koostisosana või segudes, kui benseeni sisaldus on võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

4. Punkti 3 ei kohaldata siiski:

a)  direktiiviga 98/70/EÜ hõlmatud mootorikütuste suhtes;
b)  ainete ja segude suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuslikes protsessides, mille korral benseeni emissioon ei ületa olemasolevate õigusaktidega ette nähtud künniskoguseid; ►M33
c)  tarbijatele kasutamiseks turule viidud maagaasi suhtes, tingimusel et benseeni kontsentratsioon on alla 0,1 mahuprotsendi. ◄

6. Asbestkiud

a) kroküdoliit

CASi nr 12001-28-4

b) amosiit

CASi nr 12172-73-5

c) antofülliit

CASi nr 77536-67-5

d) aktinoliit

CASi nr 77536-66-4

e) termoliit

CASi nr 77536-68-6

f) krüsotiil

CASi nr 12001-29-5

CASi nr 132207-32-0

►M37
1.  Keelatud on toota, turule lasta ja kasutada asbestikiude ning tooteid ja segusid, millesse on sihipäraselt lisatud asbestikiude.
Kui aga krüsotiili sisaldavate diafragmade kasutamiseks elektrolüüsiseadmetes, mis olid kasutusel 13. juulil 2016, oli liikmesriik teinud erandi kooskõlas sel kuupäeval kehtinud käesoleva punkti sõnastusega, ei kohaldata esimest lõiku kuni 1. juulini 2025 selliste diafragmade või üksnes nende hoolduseks kasutatavate krüsotiilide kasutamise suhtes nendes seadmetes, tingimusel et selline kasutamine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL sätestatud loa tingimustel (*17).
Iga allkasutaja, kes seda erandit kasutab, saadab iga kalendriaasta 31. jaanuariks liikmesriigile, kus asjaomane elektrolüüsiseade asub, aruande krüsotiili koguse kohta, mida ta on vastavalt erandile diafragmades kasutanud. Liikmesriik edastab koopia Euroopa Komisjonile.
Kui liikmesriik nõuab töötajate tervise ja ohutuse kaitseks allkasutajalt krüsotiili sisalduse seiret õhus, tuleb seire tulemused lisada aruandele. ◄
2.  Punktis 1 osutatud asbestkiude sisaldavaid tooteid, mis olid paigaldatud ja/või kasutuses enne 1. jaanuari 2005, lubatakse jätkuvalt kasutada kuni nende kõrvaldamiseni või kuni nende kasuliku tööea lõpuni. Inimeste tervise kaitse huvides võivad liikmesriigid siiski piirata, keelata või seada tingimusi selliste toodete kasutamisele enne nende kõrvaldamist või enne nende kasuliku tööea lõppu.
Liikmesriigid võivad eritingimustel lubada turule viia punktis 1 osutatud asbestkiude sisaldavaid terviktooteid, mis olid paigaldatud ja/või kasutuses enne 1. jaanuari 2005, kui tagatakse inimeste tervise kaitse kõrge tase. Liikmesriigid teavitavad sellistest riiklikest meetmetest komisjoni 1. juuniks 2011. Komisjon teeb need andmed üldsusele kättesaadavaks.
3.  Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist on nende kiudude ja neid kiude sisaldavate toodete turule viimine ja kasutamine eelnevalt nimetatud erandite kohaselt lubatud üksnes siis, kui tarnijad tagavad enne turuleviimist, et toodetel on märgis vastavalt käesoleva lisa 7. liitele

7. Tris(asiridinüül)fosfiinoksiid

CASi nr 545-55-1

EÜ nr 208-892-5

1. Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis on ette nähtud kokkupuuteks nahaga.

2. Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

8. Polübroomitud bifenüülid (PBB)

CASi nr 59536-65-1

1. Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis on ette nähtud kokkupuuteks nahaga.

2. Tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

a) seebikoorepuu

(Quillaja saponaria) koore pulber ja selle saponiine sisaldavad derivaadid

CASi nr 68990-67-0

EÜ 273-620-4

b) rohelise lumeroosi Helleborus viridis ja musta lumeroosi Helleborus niger juure pulber

c) valge upsujuure (Veratrum album) ja musta upsujuure (Veratrum nigrum) juure pulber

d) bensidiin ja/või selle derivaadid

CASi nr 92-87-5

EÜ nr 202-199-1

e) o-nitrobensaldehüüd

CASi nr 552-89-6

EÜ nr 209-025-3

f) puidutolm

1. Ei tohi kasutada nalja- ja pilatoodetes või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segudes ja toodetes, näiteks nuuskpulbrite või haisupommide koostisosana.

2. Nalja- ja pilatooteid või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segusid ja tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

3. Punkte 1 ja 2 ei kohaldata siiski haisupommide suhtes, mis ei sisalda üle 1,5 ml vedelikku.

10.

a) ammooniumsulfiid

CASi nr 12135-76-1

EÜ nr 235-223-4

b) ammooniumvesiniksulfiid

CASi nr 12124-99-1

EÜ nr 235-184-3

c) ammooniumpolüsulfiid

CASi nr 9080-17-5

EÜ nr 232-989-1

1. Ei tohi kasutada nalja- ja pilatoodetes või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segudes ja toodetes, näiteks nuuskpulbrite või haisupommide koostisosana.

2. Nalja- ja pilatooteid või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segusid ja tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

3. Punkte 1 ja 2 ei kohaldata siiski haisupommide suhtes, mis ei sisalda üle 1,5 ml vedelikku.

11. Bromoäädikhapete lenduvad estrid:

a) metüülbromoatsetaat

CASi nr 96-32-2

EÜ nr 202-499-2

b) etüülbromoatsetaat

CASi nr 105-36-2

EÜ nr 203-290-9

c) propüülbromoatsetaat

CASi nr 35223-80-4

d) butüülbromoatsetaat

CASi nr 18991-98-5

EÜ nr 242-729-9

1. Ei tohi kasutada nalja- ja pilatoodetes või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segudes ja toodetes, näiteks nuuskpulbrite või haisupommide koostisosana.

2. Nalja- ja pilatooteid või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud segusid ja tooteid, mis ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia.

3. Punkte 1. ja 2. ei kohaldata siiski haisupommide suhtes, mis ei sisalda üle 1,5 ml vedelikku.

12. 2-naftüülamiin

CASi nr 91-59-8

EÜ nr 202-080-4 ja selle soolad

13. Bensidiin

CASi nr 92-87-5

EÜ nr 202-199-1 ja selle soolad

14. 4-nitrobifenüül

CASi nr 92-93-3

EINECSi EÜ nr 202-204-7

15. aminobifenüülksenüülamiin

CASi nr 92-67-1

EINECSi EÜ nr 202-177-1 ja selle soolad

Kannete 12–15 suhtes kohaldatakse järgmisi piiranguid:

Nende ainete sisaldus turule viidavates ja kasutatavates ainetes või segudes ei tohi ületada 0,1 massiprotsenti.

16. Pliikarbonaadid:

a) neutraalne veevaba pliikarbonaat (PbCO3)

CASi nr 598-63-0

EÜ nr 209-943-4

b) triplii-bis(karbonaat)-dihüdroksiid 2PbCO3Pb(OH)2

CASi nr 1319-46-6

EÜ nr 215-290-6

Ei tohi turule viia ega kasutada värvina kasutamiseks ette nähtud ainetena või segudes. ►M21
Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 13 võivad liikmesriigid siiski lubada oma territooriumil selliste ainete ja segude kasutamist kunstiteoste ning ajalooliste hoonete ja nende interjööri restaureerimisel ja hooldamisel, ning nende ainete turulelaskmist, et teha need nimetatud kasutuse jaoks kättesaadavaks. Kui liikmesriik rakendab käesolevat erandit, teavitab ta sellest komisjoni. ◄

17. Pliisulfaadid:

a) PbSO4

CASi nr 7446-14-2

EÜ nr 231-198-9

b) Pbx SO4

CASi nr 15739-80-7

EÜ nr 239-831-0

Ei tohi turule viia ega kasutada värvina kasutamiseks ette nähtud ainete ja segudena. ►M21
Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 13 võivad liikmesriigid siiski lubada oma territooriumil selliste ainete ja segude kasutamist kunstiteoste ning ajalooliste hoonete ja nende interjööri restaureerimisel ja hooldamisel, ning nende ainete turulelaskmist, et teha need nimetatud kasutuse jaoks kättesaadavaks. Kui liikmesriik rakendab käesolevat erandit, teavitab ta sellest komisjoni. ◄

18. Elavhõbeda ühendid

Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud järgmisel viisil kasutamiseks:

a) mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud saastumise vältimiseks järgmistes kohtades:

— laevakered,

— sumbad, triivvõrgud, võrgud ja mis tahes muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses,

— mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus;

b) puidu säilitamiseks;

c) eriti vastupidavate tööstuslike tekstiilide ja nende valmistamiseks mõeldud kiudude immutamiseks;

d) tööstusvee käitlemiseks, olenemata selle kasutusviisist.

18a. Elavhõbe

CASi nr 7439-97-6

EÜ nr 231-106-7

1.  Ei tohi turule viia:
a)  meditsiinilistes termomeetrites;
b)  muudes üldsusele müügiks ettenähtud mõõteseadmetes (nt manomeetrid, baromeetrid, sfügmomanomeetrid, mittemeditsiinilised termomeetrid).
2.  Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata mõõteseadmete suhtes, mis olid ühenduses kasutusel enne 3. aprilli 2009. Liikmesriigid võivad siiski piirata või keelata selliste mõõteseadmete turuleviimise.
3.  Punkti 1 alapunktis b osundatud piirangut ei kohaldata:
a)  mõõteseadmete suhtes, mis olid 3. oktoobril 2007 üle 50 aasta vanad;
b)  baromeetrite suhtes (välja arvatud alapunktiga a hõlmatud baromeetrid) kuni 3. oktoobrini 2009. ►M19   ◄ ►M19
5.  Järgmiseid elavhõbedat sisaldavaid tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutuseks ette nähtud mõõteseadmeid ei viida turule pärast järgmist kuupäeva: 10. aprill 2014:
a)  baromeetrid;
b)  hügromeetrid;
c)  manomeetrid;
d)  sfügmomanomeetrid;
e)  koos pletüsmograafidega kasutatavad tensoandurid;
f)  tensiomeetrid;
g)  termomeetrid ja muud mitteelektrilised termomeetrid.
Piirangut kohaldatakse ka selliste punktides a–g nimetatud mõõteseadmete suhtes, mis viiakse turule tühjalt, kui need on ette nähtud täitmiseks elavhõbedaga.
6.  Punktiga 5 kehtestatud piirangut ei kohaldata:
a)  sfügmomanomeetrite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks:
i)  epidemioloogilistes uuringutes, mis on käimas järgmisel kuupäeval: 10. oktoobril 2012;
ii)  võrdlusstandarditena elavhõbedavabade sfügmomanomeetrite kliinilise valideerimise uuringutes;
b)  termomeetrite suhtes, mille ainus kasutusviis on katsetes, mida tehakse vastavalt elavhõbetermomeetrite kasutamist nõudvatele standarditele, kuni 10. oktoobrini 2017;
c)  elavhõbeda kolmikpunkti rakkude suhtes, mida kasutatakse plaatinatakistustermomeetrite kalibreerimiseks.
7.  Järgmiseid elavhõbedat sisaldavaid kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks ette nähtud mõõteseadmeid ei viida turule pärast järgmist kuupäeva: 10. aprill 2014:
a)  elavhõbepüknomeetrid;
b)  elavhõbedaga mõõteseadmed pehmenemispunkti kindlaksmääramiseks.
8.  Punktidega 5 ja 7 kehtestatud piiranguid ei kohaldata:
a)  mõõteseadmete suhtes, mis on 3. oktoobril 2007 üle 50 aasta vanad;
b)  mõõtmeseadmete suhtes, mis on ette nähtud eksponeerimiseks avalikel näitustel kultuurilisel ja ajaloolisel eesmärgil. ◄

19. Arseeniühendid

1. Ei tohi viia turule ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud saastumise vältimiseks järgmistes kohtades:

— laevakered,

— sumbad, triivvõrgud, võrgud ja mis tahes muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses,

— mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus.

2. Ei tohi viia turule ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud tööstusvee käitlemiseks, olenemata selle kasutusviisist.

3. Ei tohi kasutada puidu säilitamiseks. Lisaks sellele ei tohi selliselt töödeldud puitu turule viia.

4. Erandina punktist 3:

a) Puidu säilitamiseks kasutatavate ainete ja segude puhul: neid võib kasutada üksnes tööstusinstallatsioonides, kasutades puidu immutamiseks vaakumit või rõhku, kui tegemist on C-tüüpi anorgaaniliste vase-, kroomi- või arseeniühendite (CCA) lahustega, mille kasutamine on lubatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõikele 1. Selliselt töödeldud puitu ei tohi turule viia enne, kui puidukaitsevahend on täielikult fikseerunud.

b) Tingimusel, et inimeste ja põllumajandusloomade terviseohutuse eesmärgil on tagatud puidu struktuurne terviklikkus ning kokkupuude inimeste ja põllumajandusloomade nahaga on puidu kasutusajal ebatõenäoline, võib alapunkti a kohaselt CCA-lahusega töödeldud puitu kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutamiseks turule viia järgmisel otstarbel:

— ühiskondlike hoonete, põllumajandushoonete, büroohoonete ja tööstusrajatiste puitkonstruktsioonid,

— sildade ja sillatoestuse osad,

— puitkonstruktsioonid mageveekogudes ja riimvees, nt maabumissillad ja sillad,

— müratõkked,

— laviinitõkked,

— maanteede ohutustarad ja -piirded,

— karjatarade kooritud ümarast okaspuust kandepostid,

— pinnasetoestusrajatised,

— elektriülekandeliini ja telekommunikatsiooniliinipostid,

— allmaaraudtee liiprid.

c) Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et kogu turuleviidava töödeldud puidu iga ühik märgistatakse tekstiga: „Üksnes kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks, sisaldab arseeni.” Lisaks peab kogu puit, mis viiakse turule pakendatult, olema samuti märgistatud järgmise tekstiga: „Puidu käitlemisel kanda kindaid. Puidu lõikamisel või muul viisil töötlemisel kanda tolmumaski ja silmakaitset. Puidujäätmeid peab käitlema ohtlike jäätmetena selleks luba omav ettevõte.”

d) Alapunktis a osutatud töödeldud puitu ei tohi kasutada:

— elamuehituses mitte mingil otstarbel,

— kohtades, kus on oht korduvaks kokkupuuteks nahaga,

— mereakvatooriumis,

— põllumajanduslikul otstarbel mujal kui tugipostidena kariloomade tarastamisel ja puitkonstruktsioonides vastavalt alapunktile b,

— kohtades, kus töödeldud puit võib kokku puutuda inimtoiduks ja/või loomasöödaks ettenähtud vahesaaduste või lõpptoodetega.

5. Arseeniühenditega töödeldud puit, mida ühenduse territooriumil kasutati enne 30. september 2007 või mis on turule viidud vastavalt punktile 4, võib jääda paigale ja selle kasutamist võib jätkata kuni puidu kasutusea lõpuni.

6. C-tüüpi CCA lahustega töödeldud puitu, mida kasutati ühenduse territooriumil enne 30. september 2007 või mis on turule viidud vastavalt punktile 4:

— võib kasutada ja taaskasutada vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele,

— võib turule viia vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele.

7. Liikmesriigid võivad lubada, et puitu, mida on töödeldud muud tüüpi CCA lahustega ning mida kasutati ühenduse territooriumil enne 30. september 2007,

— võib kasutada ja taaskasutada vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele,

— võib turule viia vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele.

20. Tinaorgaanilised ühendid

1.  Ei tohi turule viia kasutamiseks ainetena ega segudes, kui need toimivad biotsiidina värvide koostises keemiliselt reageerimata kujul.
2.  Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena ja segudes, kui need toimivad biotsiidina mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud saastumise vältimiseks järgmistes kohtades:
a)  kõik merel, ranniku lähedal, suudmelahtedes ning siseveeteedel ja järvedes kasutatavad mis tahes pikkusega väikelaevad;
b)  sumbad, triivvõrgud, võrgud ning mis tahes muud seadmed ja varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses;
c)  mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus.
3.  Ei tohi viia turule ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud tööstusvee käitlemiseks. ►M6
4.  Kolme asendajaga tinaorgaanilised ühendid
a)  Kolme asendajaga tinaorgaanilisi ühendeid, nagu tributüültinaühendid (TBT-ühendid) ja trifenüültinaühendid (TPT-ühendid), ei tohi pärast 1. juulit 2010 kasutada toodetes, kui kontsentratsioon tootes või tooteosas on ekvivalentsele tinakogusele arvestatult üle 0,1 massiprotsendi.
b)  Tooteid, mis ei vasta punkti a nõuetele, ei tohi pärast 1. juulit 2010 turule viia, välja arvatud sellised tooted, mis on ühenduses enne nimetatud kuupäeva juba kasutusel.
5.  Dibutüültinaühendid (DBT-ühendid)
a)  Dibutüültinaühendeid ei tohi pärast 1. jaanuari 2012 kasutada üldsusele turustatavates segudes ja toodetes, kui tina sisaldus tootes või selle osas on suurem kui 0,1 massiprotsenti.
b)  Tooteid ja segusid, mis ei vasta punkti a nõuetele, ei tohi pärast 1. jaanuari 2012 turule viia, välja arvatud sellised tooted, mis on ühenduses enne nimetatud kuupäeva juba kasutusel.
c)  Erandina ei kohaldata punkte a ja b kuni 1. jaanuarini 2015 järgmiste üldsusele turustatavate toodete ja segude suhtes:

— ühe- ja kahekomponendilised toatemperatuuril kasutatavad vulkaniseerimishermeetikud (hermeetikud RTV-1 ja RTV-2) ja liimained;

— dibutüültinaühendeid katalüsaatorina sisaldavad värvid ja katteained, mis on toodetele kantud;

— pehmest polüvinüülkloriidist (PVC) profiilid ja pehmest polüvinüülkloriidist kõva polüvinüülkloriidiga koekstrudeeritud profiilid;

— dibutüültinaühendeid stabilisaatorina sisaldava PVCga kaetud kangad, mis on ette nähtud kasutamiseks välistingimustes;

— väljas paiknevad vihmaveetorud, rennid, liitmikud, katuse- ja fassaadikattematerjalid.

d)  Erandina ei kohaldata punkte a ja b selliste materjalide ja toodete suhtes, mida reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1935/2004.
6.  Dioktüültinaühendid (DOT-ühendid)
a)  Dioktüültinaühendeid (DOT-ühendeid) ei tohi pärast 1. jaanuari 2012 kasutada järgmistes üldsusele kasutamiseks või turustamiseks ette nähtud toodetes, kui kontsentratsioon tootes või tooteosas on ekvivalentsele tinakogusele arvestatult üle 0,1 massiprotsendi:

— nahaga kokkupuutumiseks ettenähtud tekstiiltooted;

— kindad;

— nahaga kokkupuutumiseks ette nähtud jalatsid või jalatsite osad;

— seina- ja põrandakattematerjalid;

— lapsehooldusvahendid;

— naiste hügieenitooted;

— mähkmed;

— kahekomponendilised vormikomplektid vulkaniseerimiseks toatemperatuuril (RTV-2 vormikomplektid).

b) Tooteid, mis ei vasta punkti a nõuetele, ei tohi pärast 1. jaanuari 2012 turule viia, välja arvatud sellised tooted, mis on ühenduses enne nimetatud kuupäeva juba kasutusel. ◄

21. Di-μ-okso-di-n-butüültinahüdroksüboraan dibutüültinavesinikboraat C8H19BO3Sn (DBB)

CASi nr 75113-37-0

EÜ nr 401-040-5

Nende ainete sisaldus turule viidavates ja kasutatavates ainetes ja segudes ei tohi olla võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

Seda sätet ei kohaldata siiski selle aine (DBB) või seda sisaldavate segude suhtes, kui need on ette nähtud üksnes selliste toodete valmistamiseks, milles nimetatud aine sisaldus ei ole enam võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

▼M61 —————

23. Kaadmium

CASi nr 7440-43-9

EÜ nr 231-152-8 ning selle ühendid

Käesolevas kandes tähistavad nurksulgudes toodud koodid ja peatükid nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud (*1) ühisesse tollitariifistikku kantud kaupade koondnomenklatuuri koode ja peatükke. ►M13
1. Ei tohi kasutada järgmistest sünteetilistest orgaanilistest polümeeridest (edaspidi „plastmaterjalid”) toodetud segudes ja toodetes:

— vinüülkloriidi polümeerid või kopolümeerid (PVC) [3904 10] [3904 21]

— polüuretaan (PUR) [3909 50]

— väikese tihedusega polüetüleen (LDPE), välja arvatud selline väikese tihedusega polüetüleen, mida kasutatakse värvilise põhisegu tootmiseks [3901 10]

— tselluloosatsetaat (CA) [3912 11]

— tselluloosatsetaatbutüraat (CAB) [3912 11]

— epoksüvaigud [3907 30]

— melamiin-formaldehüüd-(MF)-vaigud [3909 20]

— uurea-formaldehüüd- (UF) -vaigud [3909 10]

— küllastumata polüestrid (UP) [3907 91]

— polüetüleentereftalaat (PET) [3907 60]

— polübutüleentereftalaat (PBT)

— läbipaistev/üldotstarbeline polüstüreen [3903 11]

— akrüülnitriilmetüülmetakrülaat (AMMA)

— ristseotud polüetüleen (VPE)

— eriti löögikindel polüstüreen

— polüpropüleen (PP) [3902 10]

Eelnevas loetelus esitatud plastmaterjalist valmistatud segusid ja tooteid ei tohi turule viia, kui nende kaadmiumisisaldus plastmaterjalis (väljendatuna metallilise kaadmiumina (Cd)) on 0,01 massiprotsenti või suurem.
Erandina ei kohaldata teist alapunkti enne 10. detsembrit 2011 turule viidud toodete suhtes.
Esimest ja teist alapunkti kohaldatakse nõukogu direktiivi 94/62/EÜ (*13) ja selle alusel vastu võetud õigusaktide kohaldamist piiramata.
Komisjon palub 19. novembriks 2012 Euroopa Kemikaaliametil kooskõlas artikliga 69 koostada XV lisa nõuete kohase toimiku, et hinnata, kas tuleks piirata kaadmiumi ja kaadmiumiühendite kasutamist sellistes plastmaterjalides, mis ei ole esitatud lõike 1 loetelelus. ►M35
2.  Ei tohi kasutada ega turule lasta värvides koodidega [3208 ] ja [3209 ], milles kaadmiumisisaldus (väljendatuna metallilise kaadmiumina) on 0,01 massiprotsenti või suurem.
Värvides koodidega [3208 ] ja [3209 ], mille tsingisisaldus on üle 10 % värvi massist, ei tohi kaadmiumisisaldus (väljendatuna metallilise kaadmiumina) olla 0,1 massiprotsenti või suurem.
Värvitud tooteid ei tohi turule lasta, kui nende kaadmiumisisaldus (väljendatuna metallilise kaadmiumina) on 0,1 massiprotsenti või suurem värvitud toote pinnal olevast värvist. ◄
3.  Erandina ei kohaldata alapunkte 1 ja 2 selliste toodete suhtes, mida värvitakse kaadmiumi sisaldavate segudega ohutuse tagamiseks.
4.  Erandina ei kohaldata punkti 1 teist alapunkti järgmistel juhtudel:

— PVC jäätmetest toodetud segud, edaspidi „taaskasutusse võetud PVC”;

— segud ja tooted, mis sisaldavad taaskasutusse võetud PVCd, kui nende kaadmiumisisaldus (väljendatuna metallilise kaadmiumina (Cd)) ei ületa 0,1 massiportsenti plastmaterjalist järgmiste jäiga PVC rakenduste puhul:

—

a) profiilid või jäigad lehed ehituses,

b) uksed, aknad, aknaluugid, seinad, rulood, aiad ja katuse vihmaveerennid,

c) laudised ja terrassid,

d) kaablitorud,

e) mitte-joogivee torud, kui taaskasutusse võetud PVCd kasutatakse mitmekihilise toru keskmise kihina ning see on täielikult kaetud uue PVC kihiga vastavalt punktile 1 eespool.

Tarnijad tagavad, et taaskasutusse võetud PVCd sisaldavate segude ja toodete enne esmakordset turule viimist märgistatakse need nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult järgmiselt: „Sisaldab taaskasutusse võetud PVCd”, või järgmise piktogrammiga:

Käesoleva määruse artikli 69 kohaselt vaadatakse punkti 4 alusel tehtud erand läbi 31. detsembriks 2017, eriti selleks, et vähendada kaadmiumi piirväärtust ja hinnata ümber erandi kohaldamine punktides a–e loetletud rakenduste puhul. ◄
5. Käesolevas kandes tähendab „kadmeerimine” igasuguse metallilise kaadmiumi deposiiti või kihti metallpinnal.
Ei tohi kasutada järgmistes sektoritesakendustes kasutatavate metallitoodete või tootekomponentide kadmeerimiseks:
a) seadmed ja masinad, mida kasutatakse:

— toidu tootmiseks [8210] [8417 20] [8419 81] [8421 11] [8421 22] [8422] [8435] [8437] [8438] [8476 11]

— põllumajanduses [8419 31] [8424 81] [8432] [8433] [8434] [8436]

— jahutamiseks ja külmutamiseks [8418]

— trükkimiseks ja raamatute köitmiseks [8440] [8442] [8443]

b) seadmed ja masinad järgmiste toodete valmistamiseks:

— majapidamistarbed [7321] [8421 12] [8450] [8509] [8516]

— mööbel [8465] [8466] [9401] [9402] [9403] [9404]

— sanitaartehnikatooted [7324]

— keskkütte- ja kliimaseadmed [7322] [8403] [8404] [8415]

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest on keelatud turule viia eespool alapunktides a ja b loetletud sektoritesakendustes kasutatavaid ning eespool alapunktis b loetletud sektorites valmistatud kadmeeritud tooteid ja selliste toodete komponente.
6. Punktis 5 osutatud sätteid kohaldatakse ka kadmeeritud toodete ja selliste toodete komponentide suhtes, kui neid kasutatakse järgnevalt alapunktides a ja b loetletud sektoritesakendustes, ning järgnevalt alapunktis b loetletud sektorites valmistatud toodete suhtes:
a) seadmed ja masinad järgmiste toodete valmistamiseks:

— paber ja papp [8419 32] [8439] [8441] tekstiil ja rõivad [8444] [8445] [8447] [8448] [8449] [8451] [8452]

b) seadmed ja masinad järgmiste toodete valmistamiseks:

— tööstuslikud teisaldusmehhanismid ja -masinad [8425] [8426] [8427] [8428] [8429] [8430] [8431]

— maanteesõidukid ja põllutöömasinad [peatükk 87]

— veerem [peatükk 86]

— veesõidukid [peatükk 89]

7. Punktides 5 ja 6 sisalduvaid piiranguid ei kohaldata:

— toodete ja tootekomponentide suhtes, mida kasutatakse lennunduses, kosmoselennunduses, kaevandamisel, avamerel ja tuumatööstuses, kus rakendused peavad vastama kõrgetele ohutusstandarditele, ning maanteesõidukite ja põllutöömasinate, veeremi ja veesõidukite ohutusseadmetes,

— elektrikontaktide suhtes igas kasutussektoris, kui see on vajalik, et tagada töökindlus aparatuurile, millele need paigaldatakse.

►M13
8.  Ei tohi kasutada kõvajoodisjootmise täitematerjalis sisaldusega 0,01 massiprotsenti või rohkem.
Kõvajoodisjootmise täitematerjali ei tohi turule viia, kui selle kaadmiumisisaldus (väljendatuna metallilise kaadmiumina (Cd)) on 0,01 massiprotsenti või suurem.
Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab kõvajoodisjootmine ühendustehnikat, mille puhul kasutatakse sulameid ja mida viiakse läbi temperatuuril üle 450 °C.
9.  Erandina ei kohaldata punkti 8 kõvajoodisjootmise täitematerjali suhtes, mida kasutatakse kaitse- ja lennundusvaldkonna rakendustes, ning kõvajoodisjootmise täitematerjali suhtes, mida kasutatakse ohutuse tagamiseks.
10.  Ei tohi kasutada ega turule viia, kui sisaldus on võrdne või ületab 0,01 massiprotsenti metallist järgmistel juhtudel:
i)  metallhelmed ja muud metallist komponendid ehete valmistamiseks,
ii)  vääris- ja imitatsioonehete ning juukseaksessuaaride metallist osad, sealhulgas

— käevõrud, kaelakeed ja sõrmused,

— augustamise abil kinnituvad ehted,

— käekellad ja käevõrud/-paelad,

— prossid ja mansetinööbid.

►C6
11. Erandina ei kohaldata punkti 10 toodete suhtes, mis on viidud turule enne 10. detsembrit 2011, ning ehete suhtes, mis on 10. detsembril 2011 üle 50 aasta vanad. ◄ ◄

24. Monometüül-tetraklorodifenüülmetaan

Kaubanduslik nimetus: Ugilec 141

CASi nr 76253-60-6

1. Selle aine ning seda ainet sisaldavate segude turuleviimine ja kasutamine on keelatud.

Seda ainet sisaldavaid tooteid ei tohi turule viia.

2. Erandina ei kohaldata punkti 1:

a) 18. juunil 1994 juba käigus olnud seadmete ja masinate suhtes, kuni selliste seadmete ja masinate kõrvaldamiseni;

b) liikmesriigis juba 18. juunil 1994 käigus olnud seadmete ja masinate hoolduse suhtes.

Alapunkti a puhul võivad liikmesriigid tervise- ja keskkonnakaitsest tulenevatel põhjustel siiski keelata oma territooriumil selliste seadmete ja masinate kasutamise enne nende kõrvaldamist.

25. Monometüül-diklorodifenüülmetaan

Kaubanduslik nimetus: Ugilec 121

Ugilec 21

Selle aine ning seda ainet sisaldavate segude turuleviimine ja kasutamine on keelatud.

Seda ainet sisaldavaid tooteid ei tohi turule viia.

26. Monometüüldibromodifenüül-metaan bromobensüülbromotolueen, isomeeride segu

Kaubanduslik nimetus: DBBT

CASi nr 99688-47-8

Selle aine ning seda ainet sisaldavate segude turuleviimine ja kasutamine on keelatud.

Seda ainet sisaldavaid tooteid ei tohi turule viia.

27. Nikkel

CASi nr 7440-02-0

EÜ nr 231-111-4 ning selle ühendid

1. Ei tohi kasutada:

a) kõikides augustatud kõrvadest ning muudest augustatud kehaosadest läbi pandavates ehteosades, välja arvatud juhul, kui nikli eraldumise määr nendest ehteosadest on väiksem kui 0,2 μg/cm2 nädalas (migratsiooni piirmäär);

b) toodetes, mis on ette nähtud olema nahaga otseses ja pikaajalises kontaktis, näiteks:

— kõrvarõngastes,

— kaelakeedes, käevõrudes ja kettides, jalakettides, sõrmustes,

— käekellakorpustes, kellarihmades ja nende pannaldes,

— neetnööpides, pannaldes, neetides, tõmblukkudes ja metallmärkides, kui neid kasutatakse rõivaesemetes,

kui nikli eraldumise määr nende toodete osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, on suurem kui 0,5 μg/cm2 nädalas;

c) sellistes toodetes, mis on loetletud punkti 1 alapunktis b, kui nende kattekiht ei sisalda niklit, välja arvatud juhul, kui selline kattekiht on piisav tagamaks, et nikli eraldumise määr selliste toodete nendest osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, ei ületa toote ettenähtud kasutamisel vähemalt kahe aasta jooksul 0,5 μg/cm2 nädalas.

2. Tooteid, mille suhtes kohaldatakse punkti 1, ei tohi turule viia, kui need ei vasta nimetatud punktis sätestatud nõuetele.

3. Selle kindlaks määramisel, kas tooted vastavad punktide 1 ja 2 nõuetele, kasutatakse katsemeetoditena Euroopa Standardikomitee (CEN) vastu võetud standardeid.

►M49 28. Ained, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1A või 1B kategooria kantserogeenideks ja loetletud vastavalt 1. või 2. liites.

29. Ained, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1A või 1B kategooria mutageenideks ja loetletud vastavalt 3. või 4. liites.

30. Ained, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1Avõi 1B kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks ja loetletud vastavalt 5. või 6. liites. ◄

Ilma et see piiraks käesoleva lisa muude osade kohaldamist, kohaldatakse kannete 28–30 suhtes järgmist.

1. Ei tohi turule viia ega kasutada:

— ainetena,

— muude ainete koostisosadena või

— segudes,

mida tarnitakse üldsusele, kui iga aine sisaldus aines või segus on võrdne või suurem kui:

— määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas lubatud sisaldus või

►M3

— määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3. osas toodud vastav üldine sisalduse piirväärtus.

◄

Ilma et see piiraks ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et selliste ainete ja segude pakendil on järgmine nähtav, loetav ja kustutamatu märge:

„Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

2. Erandina ei kohaldata punkti 1:

a)  direktiivides 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ määratletud meditsiini- ja veterinaartoodete suhtes;
b)  direktiivis 76/768/EMÜ määratletud kosmeetikatoodete suhtes;
c)  järgmiste kütuste ja õlitoodete suhtes:

— direktiiviga 98/70/EÜ hõlmatud mootorikütuste suhtes,

— mineraalõlitoodete suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks kütusena liikuvates või statsionaarsetes sisepõlemisseadmetes,

— suletud süsteemides (nt vedelgaasiballoonid) müüdavate kütuste suhtes;

►M3
d)  määrusega (EÜ) nr 1272/2008 hõlmatud maalimisvärvide suhtes; ◄ ►M14
e)  11. liite 1. veerus loetletud ained rakendusteks või kasutusotstarveteks, mis on loetletud 11. liite 2. veerus. Kui 11. liite 2. veerus on esitatud kuupäev, kehtib erand kõnealuse kuupäevani; ◄ ►M61
f)  määrusega (EL) 2017/745 hõlmatud seadmed. ◄

31.

a) kreosoot; pesuõli

CASi nr 8001-58-9

EÜ nr 232-287-5

b) kreosootõli; pesuõli

CASi nr 61789-28-4

EÜ nr 263-047-8

c) destillaadid (söetõrv), naftaleeniõlid; naftaleeniõli

CASi nr 84650-04-4

EÜ nr 283-484-8

d) kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon; pesuõli

CASi nr 90640-84-9

EÜ nr 292-605-3

e) destillaadid (söetõrv), ülemine, raske antratseenõli

CASi nr 65996-91-0

EÜ nr 266-026-1

f) antratseenõli

CASi nr 90640-80-5

EÜ nr 292-602-7

g) Tõrvahapped, toorsüsi, toorfenoolid

CASi nr 65996-85-2

EÜ nr 266-019-3

h) puidukreosoot

CASi nr 8021-39-4

EÜ nr 232-419-1

i) madalatemperatuuriline tõrvaõli, leeliseline; ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), madalatemperatuurse kivisöetõrva leelis

CASi nr 122384-78-5

EÜ nr 310-191-5

1. Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud puidu töötlemiseks. Lisaks sellele ei tohi selliselt töödeldud puitu turule viia.

2. Erandina punktist 1:

a) neid võidakse kasutada puidu tööstuslikuks töötlemiseks või neid võivad kasutada kutselised kasutajad, kelle kohta kehtivad ühenduse õigusaktid töötajate kaitseks, puidu kohapeal taastöötlemiseks, kui need ained või segud sisaldavad:

i) benso(a)püreeni, mille sisaldus on väiksem kui 50 mg/kg (0,005 massiprotsenti) ja

ii) veeslahustuvaid fenoole, mille sisaldus on väiksem kui 3 massiprotsenti.

Selliseid aineid ja segusid, mis on ette nähtud puidu töötlemiseks tööstuslikult või kutseliste kasutajate poolt:

— võidakse turule viia üksnes 20-liitrises või suuremas pakendis,

— ei tohi müüa üldsusele.

„Üksnes tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks”;

b) alapunkti a kohaselt tööstuslikult või kutsealaselt töödeldud puitu, mis on turule viidud või taastöödeldud kohapeal, võib kasutada üksnes kutsealaselt ja tööstuslikult, nt raudteel, elektriülekande- ja telekommunikatsiooniliinide toestamiseks, taradeks, põllumajanduses (nt postid puude toetamiseks) ning sadamates ja veeteedel;

c) punktis 1 sätestatud turule viimise keeldu ei kohaldata puidu suhtes, mida on töödeldud kande 31 punktides a–i loetletud ainetega enne 31. detsember 2002 ning mida viiakse turule kasutatud kujul taaskasutamise eesmärgil.

3. Punkti 2 alapunktides b ja c osutatud töödeldud puitu ei tohi kasutada:

— mis tahes otstarbega hoonete siseviimistlusel,

— mänguasjades,

— mänguväljakutel,

— parkides, aedades ning puhke- ja muudes vabaõhurajatistes, kus on oht, et puit puutub sageli kokku inimese nahaga,

— aiamööbli, nt piknikulaudade valmistamiseks,

— valmistamaks, kasutamaks ja töötlemaks:

—

— kasvatamise eesmärgil kasutatavaid anumaid,

— pakendeid, mis võivad kokku puutuda inimestele ja/või loomade tarbeks ette nähtud tooraine, vahesaaduste või valmistoodetega;

— muid materjale, mis võivad eespool osutatud tooteid saastada.

32. Kloroform

CASi nr 67-66-3

EÜ nr 200-663-8

34. 1,1,2-trikloroetaan

CASi nr 79-00-5

EÜ nr 201-166-9

35. 1,1,2,2-tetrakloroetaan

CASi nr 79-34-5

EÜ nr 201-197-8

36. 1,1,1,2-tetrakloroetaan

CASi nr 630-20-6

37. Pentakloroetaan

CASi nr 76-01-7

EÜ nr 200-925-1

38. 1,1-dikloroetüleen

CASi nr 75-35-4

EÜ nr 200-864-0

Ilma et see piiraks käesoleva lisa muude osade kohaldamist, kohaldatakse kannete 32–38 suhtes järgmist.

1. Ei tohi turule viia ega kasutada:

— ainetena,

— muude ainete koostisosana või segudes, kui loetletud ainete sisaldus on võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem,

kui aineid või segusid tarnitakse üldsusele ja/või kui need on ette nähtud hajukasutuseks, näiteks pindade ja tekstiili puhastamine.

2. Ilma et see piiraks ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et selliste ainete ja segude, mis sisaldavad loetletud aineid 0,1 massiprotsenti või rohkem, pakendil on järgmine nähtav, loetav ja kustutamatu märge:

„Üksnes tööstuslikuks kasutamiseks”.

Erandina ei kohaldata seda sätet:

a) direktiivis 2001/82/EÜ ning direktiivis 2001/83/EÜ määratletud meditsiini- ja veterinaartoodete suhtes;

b) direktiivis 76/768/EMÜ määratletud kosmeetikatoodete suhtes.

►M3
40. Ained, mis klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria tuleohtlike gaasidena, 1., 2. või 3. kategooria tuleohtlike vedelikena, 1. või 2. kategooria tuleohtlike tahkete ainetena, veega kokku puutudes tuleohtlikke gaase eritavate 1., 2. ja 3. kategooria ainete ja segudena, 1. kategooria pürofoorsete vedelikena või 1. kategooria pürofoorsete tahkete ainetena, olenemata sellest, kas nad sisalduvad ►M21 määruse (EÜ) nr 1272/2008 ◄ VI lisa 3. osas või mitte. ◄

1. Ei tohi kasutada ainena ega seguna aerosoolpakendites, mis viiakse elanikkonna jaoks turule näiteks järgmisena nimetatud meelelahutuslikul või dekoratiivsel eesmärgil:

— põhiliselt kaunistamiseks ette nähtud tooted metalse sära andmiseks,

— kunstlumi ja -härmatis,

— pilapadjad,

— serpentiinaerosoolid,

— ekskrementide imitatsioonid,

— pidupasunad,

— dekoratiivhelbed ja -vahud,

— kunstlikud ämblikuvõrgud,

— haisupommid.

2. Ilma, et see piiraks ohtlike ainete klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et eespool osutatud aerosoolide pakendil on nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult järgmised sõnad:

„Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

3. Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ (*2) artikli 8 punktis 1a osutatud aerosoolide suhtes.

4. Punktides 1 ja 2 osutatud aerosoole ei tohi turule viia, kui need ei vasta kindlaksmääratud nõuetele.

41. Heksakloroetaan

CASi nr 67-72-1

EÜ nr 200-666-4

Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena või segudes, mis on ette nähtud mitteraudmetallide tootmiseks või töötlemiseks.

▼M21 —————

43. Asovärvid

1. Asovärve, mis ühe või enama asorühma lõhustumisel võivad emiteerida ühe või rohkem 8. liites loetletud aromaatsetest amiinidest, mis on avastatavad toodetes või nende värvitud osades 10. liites loetletud katsemeetodi järgi koguses üle avastamispiiri 30 mg/kg (0,003 massiprotsenti), ei tohi kasutada sellistes tekstiil- ja nahktoodetes, mis võivad sattuda otsesesse ja pikaajalisse kokkupuutesse inimese naha või suuõõnega, näiteks:

— rõivad, voodipesu, käterätid, tupeed või šinjoonid, parukad, kübarad, mähkmed ja muud hügieenitarbed, magamiskotid,

— jalatsid, kindad, kellarihmad, käekotid, rahakotid ja -taskud, portfellid, istmekatted, kaelakotid,

— tekstiilist või nahast mänguasjad ning mänguasjad, millel on tekstiil- või nahkrõivad,

— lõpptarbijale kasutamiseks ettenähtud lõng ja kangas.

2. Lisaks ei tohi punktis 1 osutatud tekstiil- ja nahktooteid turule viia, kui need ei vasta nimetatud punktis sätestatud nõuetele.

3. Asovärve, mis on toodud 9. liite loetelus, ei tohi turule viia ega kasutada tekstiil- või nahktoodete värvimisel ainena või segude koostisosana suuremas sisalduses kui 0,1 massiprotsenti.

▼M9 —————

45. Difenüüleetri oktabromoderivaat

C12H2Br8O

1. Ei tohi turule viia ega kasutada:

— ainena;

— muude ainete koostisosana või segudes, kui nimetatud aine sisaldus on suurem kui 0,1 massiprotsenti.

2. Tooteid ei tohi turule viia, kui tooted või nende põlemist aeglustavad osad sisaldavad kõnealust ainet üle 0,1 massiprotsendi.

3. Erandina ei kohaldata punkti 2:

— toodete suhtes, mis olid ühenduses kasutusel enne 15. august 2004,

— direktiivi 2002/95/EÜ kohaldamisalasse jäävate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes.

46.

a) nonüülfenool

C6H4(OH)C9H19

b) nonüülfenooletoksülaat

(C2H4O)nC15H24O

Ainet ei tohi turule viia või kasutada ainena ega segudes, kui selle sisaldus on 0,1 massiprotsenti või suurem, järgmisel otstarbel:

1) tööstuslik ja kutsealane puhastus, v.a:

— kontrollitavad suletud kuivpuhastussüsteemid, kus puhastusvedelikud võetakse ringlusse või põletatakse,

— eritöötlusega puhastussüsteemid, kus puhastusvedelikud võetakse ringlusse või põletatakse;

2) olmepuhastus;

3) tekstiili ja naha töötlemine, v.a:

— töötlemine, mille puhul ei heideta jäätmeid heitvette,

— eritöötlusega süsteemid, kus kasutatud vett eeltöödeldakse, et enne reovee biopuhastust orgaaniline osa täielikult eemaldada (lambanahkade rasvaärastus);

4) rasvaemulgaator lüpsiseadmetes;

5) metallitöötlemine, v.a

kasutamine kontrollitavates suletud süsteemides, kus puhastusvedelik võetakse ringlusse või põletatakse;

6) tselluloosi ja paberi valmistamine;

7) kosmeetikatooted;

8) muud isikliku hügieeni tooted, v.a

spermitsiidid;

9) pestitsiidide ja biotsiidide abiained. See piirang ei mõjuta siiski nonüülfenooli etoksülaati abiainena sisaldavate pestitsiidide ja biotsiidide kohta enne 17. juuli 2003 väljaantud siseriiklike lubade kehtivust.

▼M34

46a. Nonüülfenooletoksülaadid (NPE)

(C2H4O)nC15H24O

1. Ainet ei tohi pärast 3. veebruarit 2021 turule lasta tekstiiltoodetes, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et neid pestakse nende tavalise kasutustsükli vältel vees, kui selle aine sisaldus kõnealuses tekstiilitootes või tekstiilitoote igas osas on 0,01 massiprotsenti või suurem.

2. Punkti 1 ei kohaldata kasutatud tekstiiltoodete turule laskmise suhtes ega selliste tekstiiltoodete turule laskmise suhtes, mis on eranditult toodetud ringlussevõetud tekstiilidest NPEd kasutamata.

3. Punktides 1 ja 2 tähendab sõna „tekstiiltoode” mis tahes lõpetamata ning pool- ja valmistoodet, mis sisaldab vähemalt 80 massiprotsenti tekstiilkiude, või mis tahes muud toodet, mis sisaldab osa, mis sisaldab tekstiilkiude vähemalt 80 massiprotsenti, kaasa arvatud sellised tooted nagu rõivad, aksessuaarid, sisustustekstiilid, kiud, lõng, kangad ja kootud detailid.

47. Kroomi (VI) ühendid

1.  Tsementi ja tsementi sisaldavaid segusid ei või kasutada ega turule viia, kui need pärast hüdraatimist sisaldavad rohkem kui 2 mg/kg (0,0002 %) lahustuvat kroomi (VI) tsemendi kuivmassi kohta.
2.  Kui kasutatakse redutseerijaid, siis ilma et see piiraks ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et tsemendi või tsementi sisaldavate segude pakenditel on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud teave pakendamiskuupäeva, ladustamistingimuste ja ladustusaja kohta, mis on vajalik redutseerija aktiivsuse säilitamiseks ja lahustuva kroomi (VI) sisalduse hoidmiseks madalamal kui punktis 1 osutatud piirmäär.
3.  Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 turule viimise ja kasutamise suhtes seoses kontrollitavate ja täielikult automatiseeritud protsessidega, mille korral tsementi ja tsementi sisaldavaid segusid käideldakse üksnes masinatega ning nende kokkupuutumine nahaga on välistatud. ►M21
4.  Tõendamaks vastavust lõike 1 sätetele kasutatakse tsemendis ja tsementi sisaldavates segudes lahustuva kroomi (VI) sisalduse kindlaksmääramiseks Euroopa Standardikomitee vastuvõetud katsemeetodit. ◄ ►M25
5.  Nahktooteid, mis puutuvad kokku nahaga, ei tohi turule viia, kui need sisaldavad kroom(VI), mille kontsentratsioon on võrdne või suurem kui 3 mg/kg (0,0003 % massist) naha kuivaine kogumassist.
6.  Nahkosi sisaldavaid tooteid, mis puutuvad kokku nahaga, ei tohi turule viia, kui toote nahkosad sisaldavad kroom(VI), mille kontsentratsioon on 3 mg/kg (0,0003 % massist) naha kuivaine kogumassist või suurem.
7.  Lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata selliste kasutatud kaupade turuleviimisel, mis olid liidus lõppkasutusel enne 1. maid 2015. ◄

48. Tolueen

CASi nr 108-88-3

EÜ nr 203-625-9

Ainet ei tohi turule viia ega kasutada ainena või segudes üldsusele tarnimiseks mõeldud liimainetes ja aerosoolvärvides, kui selle sisaldus aines või segus on 0,1 massiprotsenti või üle selle.

49. Triklorobenseen

CASi nr 120-82-1

EÜ nr 204-428-0

Ainet ei tohi turule viia ega kasutada iseseisva ainena või segudes, kui selle sisaldus aines või segus on 0,1 massiprotsenti või üle selle ühegi kasutusala puhul, välja arvatud:

— sünteesi vaheainena või

— lahustina suletud süsteemides keemilistes rakendustes kloorimisreaktsioonide läbiviimiseks või

— 1,3,5-trinitro-2,4,6-triaminobenseeni (TATB) tootmisel.

50. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

a) benso(a)püreen (BaP)

CASi nr 50-32-8

b) benso(e)püreen (BeP)

CASi nr 192-97-2

c) benso(a)antratseen (BaA)

CASi nr 56-55-3

d) krüseen (CHR)

CASi nr 218-01-9

e) benso(b)fluoranteen (BbFA))

CASi nr 205-99-2

f) benso(j)fluoranteen (BjFA)

CASi nr 205-82-3

g) benso(k)fluoranteen (BkFA)

CASi nr 207-08-9

h) dibenso(a,h)antratseen (DBAhA)

CASi nr 53-70-3

1. Alates 1. jaanuarist 2010 ei tohi ekstenderõlisid turule viia ega kasutada rehvide või rehvide osade valmistamisel, kui need sisaldavad:

— üle 1 mg/kg (0,0001 massiprotsenti) benso(a)püreeni või

— üle 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) kõiki loetletud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke kokku.

Esimeses lõigus osutatud piirväärtustega vastavuse tõendamiseks kasutatakse standardi EN 16143:2013 (Naftasaadused. Benso(a)püreeni (BaP) ja teatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisalduse määramine täiteõlides. Meetod, milles kasutatakse kahekordset LC-puhastust ning gaasikromatograafiat/massispektromeetriat) katsemeetodit.
Kuni 23. septembrini 2016 võib esimeses lõigus osutatud piirväärtustest kinnipeetuks lugeda, kui polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstrakt on väiksem kui 3 massiprotsenti mõõdetuna Institute of Petroleumi standardi IP 346:1998 (polütsükliliste aromaatsete ühendite määramine kasutamata baasmäärdeõlides ja asfalteenidevabades naftafraktsioonides – dimetüülsulfoksiidi ekstraktsiooni murdumisnäitaja meetod) järgi, tingimusel et tootja või importija kontrollib mõõtmise teel benso(a)püreeni ja loetletud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse vastavust piirväärtustele ning mõõdetud väärtuste korrelatsiooni polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstraktiga iga kuue kuu järel või pärast iga suuremat muudatust töökorras/tootmises vastavalt sellele, kumb kuupäev jõuab varem kätte.
2.  Lisaks ei tohi turule viia pärast 1. jaanuari 2010 valmistatud rehve ja protekteerimiseks mõeldud turviseid, kui ekstenderõlide sisaldus nendes ületab punktis 1 toodud piirväärtusi.
Neist piirväärtustest loetakse kinni peetuks, kui vulkaniseeritud kummiühendites ei ületa suudmepiirkonna prootonite sisaldus piirnormi 0,35 %, mõõdetuna ja arvutatuna vastavalt ISO standardile 21461 (vulkaniseeritud kummi – õli aromaatsuse määramine vulkaniseeritud kautšukisegudes).
3.  Erandina ei kohaldata punkti 2 protekteeritud rehvide suhtes, kui nende turvis ei sisalda ekstenderõlisid, mis ületavad punktis 1 toodud piirväärtusi.
4.  Selle kirje puhul kasutatakse terminit „rehv” sellise sõidukirehvi tähenduses, mis on hõlmatud järgmiste õigusaktidega:

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (*4);

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta (*5);

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/61/EMÜ (*6).

►M24
5. Kaupu ei tohi üldsusele müümiseks turule viia, kui nende mis tahes kummi- või plastosa, mille kokkupuude inimese naha või suuõõnega on tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes otsene ning kas pikaajaline või lühiajaline ja korduv, sisaldab loetletud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke üle 1 mg/kg (0,0001 massiprotsenti asjaomasest osast).
Sellised kaubad on muu hulgas:

— spordivahendid, näiteks jalgrattad, golfikepid, reketid;

— tarberiistad, kärud, käimistoolid;

— tööriistad koduseks kasutamiseks;

— rõivad, jalatsid, kindad ja spordiriided;

— kellarihmad, randmepaelad, maskid, peapaelad.

6.  Mänguasju, sealhulgas tegevusmänguasju, ja lastetarbeid ei tohi turule viia, kui nende mis tahes kummi- või plastosa, mille kokkupuude inimese naha või suuõõnega on tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes otsene ning kas pikaajaline või lühiajaline ja korduv, sisaldab loetletud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke üle 0,5 mg/kg (0,00005 massiprotsenti asjaomasest osast).
7.  Erandina punktidest 5 ja 6 ei kohaldata kõnealuseid punkte kaupade suhtes, mis viiakse esimest korda turule, enne 27. detsembrit 2015.
8.  Hiljemalt 27. detsembriks 2017 vaatab komisjon üle punktides 5 ja 6 osutatud piirmäärad, arvestades uut teaduslikku teavet, sealhulgas teavet polütsükliliste aromaatsete süsivesinike migratsiooni kohta nimetatud kaupadest ja teavet alternatiivsete toormaterjalide kohta, ning muudab vajaduse korral kõnealuseid punkte asjakohaselt. ◄

▼M52

51.

Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP)

CASi nr: 117–81-7

EÜ nr: 204–211-0

Dibutüülftalaat (DBP)

CASi nr: 84–74-2

EÜ nr: 201–557-4

Bensüülbutüülftalaat (BBP)

CASi nr: 85–68-7

EÜ nr: 201–622-7

Diisobutüülftalaat (DIBP)

CASi nr: 84–69-5

EÜ nr: 201–553-2

1. Ei tohi kasutada ainena või segude koostisosana kontsentratsioonis (üksikult või selle kande 1. veerus loetletud ftalaatide summana) 0,1 % või rohkem plastifitseeritud materjali massist mänguasjades ja lapsehooldusvahendites.

2. Ei tohi mänguasjades ja lapsehooldusvahendites turule lasta, kui kontsentratsioon (üksikult või selle kande 1. veerus loetletud kolme esimese ftalaadi summana) on 0,1 % või rohkem plastifitseeritud materjali massist.

DIBP-d ei tohi mänguasjades ja lapsehooldusvahendites turule lasta pärast 7. juulit 2020, kui kontsentratsioon (üksikult või selle kande 1. veerus loetletud kolme esimese ftalaadi summana) on 0,1 % või rohkem plastifitseeritud materjali massist.

3. Ei tohi toodetes turule lasta pärast 7. juulit 2020, kui kontsentratsioon (üksikult või selle kande 1. veerus loetletud ftalaatide summana) on 0,1 % või rohkem tootes sisalduvast plastifitseeritud materjali massist.

4. Punkti 3 ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a) tooted, mis on mõeldud üksnes tööstuslikuks või põllumajanduslikuks kasutamiseks välitingimustes, tingimusel et plastifitseeritud materjal ei puutu kokku inimeste limaskestaga ja et sel ei ole pikemat kokkupuudet inimese nahaga;

b) õhusõidukid, mis on turule lastud enne 7. jaanuari 2024, ja ükskõik mis ajal turule lastud tooted, mis on ette nähtud kõnealuste õhusõidukite hoolduseks või remondiks ning on õhusõiduki ohutuse ja lennukõlblikkuse tagamiseks hädavajalikud;

c) mootorsõidukid, mis kuuluvad direktiivi 2007/46/EÜ kohaldamisalasse ja mis on turule lastud enne 7. jaanuari 2024, ja ükskõik mis ajal turule lastud tooted, mis on ette nähtud kõnealuste mootorsõidukite hoolduseks või remondiks, kui sõidukid ei saa ilma nende toodeteta otstarbekohaselt töötada;

d) tooted, mis on turule lastud enne 7. juulit 2020;

e) laboratoorseks kasutamiseks ette nähtud mõõteseadmed ja nende osad;

f) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1935/2004 või komisjoni määruse (EL) nr 10/2011 (*21) kohaldamisalasse;

g) meditsiiniseadmed, mis kuuluvad direktiivi 90/385/EMÜ, 93/42/EMÜ või 98/79/EÜ kohaldamisalasse, ja nende osad;

h) elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2011/65/EL kohaldamisalasse;

i) ravimite esmapakendid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 726/2004, direktiivi 2001/82/EÜ või direktiivi 2001/83/EÜ kohaldamisalasse;

j) mänguasjad ja lapsehooldusvahendid, mis on hõlmatud punktidega 1 ja 2.

5. Punktides 1, 2 ja 3 ning punkti 4 alapunktis a kasutatakse järgmisi mõisteid:

„plastifitseeritud materjal” a)plastifitseeritud materjalmis tahes järgmine homogeenne materjal:polüvinüülkloriid (PVC), polüvinülideenkloriid (PVDC), polüvinüülatsetaat (PVA), polüuretaanid,mis tahes muu polümeer (sealhulgas vahtpolümeerid ja kummi), välja arvatud silikoonkummist ja looduslikust lateksist pinnakattematerjalid;pinnakattematerjalid, libisemisvastased katted, viimistlusmaterjalid, dekoorid, pealetrükitavad mustrid;liimid, hermeetikud, värvid ja tindid.

mis tahes järgmine homogeenne materjal:

— polüvinüülkloriid (PVC), polüvinülideenkloriid (PVDC), polüvinüülatsetaat (PVA), polüuretaanid,

— mis tahes muu polümeer (sealhulgas vahtpolümeerid ja kummi), välja arvatud silikoonkummist ja looduslikust lateksist pinnakattematerjalid;

— pinnakattematerjalid, libisemisvastased katted, viimistlusmaterjalid, dekoorid, pealetrükitavad mustrid;

— liimid, hermeetikud, värvid ja tindid.

„pikem kokkupuude inimese nahaga” – pidev kontakt, mis kestab kauem kui 10 minutit, või katkendlik kontakt 30 minuti jooksul päevas.

„lapsehooldusvahend” – toode, mis on ette nähtud lapse uinumise, rahustamise, hügieeni või toitmise hõlbustamiseks või imemise lapsele hõlpsamaks muutmiseks.

6. Punkti 4 alapunktis b tähendab „õhusõiduk” üht järgnevatest:

a) tsiviillennunduses kasutatav õhusõiduk, mis on valmistatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel väljastatud tüübisertifikaadiga või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) osalisriigi siseriiklike õigusnormidega kooskõlas väljastatud konstruktsioonitüübi kinnitusega või millele ICAO osalisriik on 7. detsembril 1944. aastal Chicagos allakirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisa kohaselt väljastanud lennukõlblikkuse sertifikaadi;

b) sõjalennuk.

52. Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EÜ numbritega ained, mis hõlmavad vastavat ainet):

a) diisononüülftalaat (DINP)

CASi nr 28553-12-0 ja 68515-48-0

EÜ nr 249-079-5 ja 271-090-9

b) diisodetsüülftalaat (DIDP)

CASi nr 26761-40-0 ja 68515-49-1

EÜ nr 247-977-1 ja 271-091-4

c) di-n-oktüülftalaat (DNOP)

CASi nr 117-84-0

EÜ nr 204-214-7

1.  Ei tohi kasutada ainetena või segudes rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, mida laps saab suhu panna.
►C7 2.  Kõnealuseid mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide sisaldus ületab 0,1 % plastifitseeritud materjali massist, ei tohi turule viia. ◄ ►M30   ◄
4.  Käesolevas kandes tähendab „lapsehooldusvahend” igat toodet, mis on ette nähtud laste uinumise, rahustamise, hügieeni, söötmise ja imemise hõlbustamiseks.

▼M9 —————

54. 2-(2-metoksüetoksü)etanool (DEGME)

CASi nr 111-77-3

EÜ nr 203-906-6

Ei tohi turule viia pärast 27. juuni 2010 üldsusele tarnimiseks värvide ja värvieemaldajate, puhastusvahendite, isepoleeruvate emulsioonide või põrandahermeetikute koostisosana, kui nende sisaldus on 0,1 massiprotsenti või suurem.

55. 2-(2-butoksüetoksü)etanool (DEGBE)

CASi nr 112-34-5

EÜ nr 203-961-6

1. Ei tohi esimest korda turule viia pärast 27. juuni 2010 üldsusele tarnimiseks pihustatavate värvide või aerosoolpakendis pihustatavate puhastusvahendite koostisosana, kui nende sisaldus on 3 massiportsenti või suurem.

2. Aerosoolpakendis pihustatavaid värve ega puhastusvahendeid, mis sisaldavad DEGBEt ja ei vasta punktile 1, ei tohi üldsusele tarnimiseks turule viia pärast 27. detsember 2010.

3. Ilma et see piiraks ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et kõikide üldsusele turustatavate värvide, välja arvatud pihustatavad värvid, milles on DEGBEt vähemalt 3 massiprotsenti, pakendil on hiljemalt 27. detsembril 2010 järgmine nähtav, loetav ja kustutamatu märge:

„Mitte kasutada värvipihustites”.

►M21
56.  Metüleendifenüüldiisotsüanaat (MDI)
CASi nr 26447-40-5
EÜ nr 247-714-0
sealhulgas järgmised isomeerid:
a)  4,4’-metüleendifenüüldiisotsüanaat:
CASi nr 101-68-8
EÜ nr 202-966-0
b)  2,4’-metüleendifenüüldiisotsüanaat:
CASi nr 5873-54-1
EÜ nr 227-534-9
c)  2,2’-metüleendifenüüldiisotsüanaat:
CASi nr 2536-05-2
EÜ nr 219-799-4 ◄

1. Ei tohi segude koostisosana turule viia pärast 27. detsember 2010 üldsusele tarnimiseks, kui MDI sisaldus segus on 0,1 massiportsenti või suurem, välja arvatud kui tarnijad tagavad enne turuleviimist, et pakend:

a) sisaldab kaitsekindaid, mis vastavad nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ nõuetele (*9);

b) kannab, ilma et see piiraks muude ohtlike ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusaktide kohaldamist, järgmist nähtavat, loetavat ja kustutamatut märget:

„— Võib põhjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on tundlikud teiste diisotsüanaatide suhtes.

— Astmat põdevad või ekseemi või nahaprobleemide all kannatavad inimesed peaksid vältima kokkupuudet, sealhulgas naha kokkupuudet selle tootega.

— Seda toodet ei tohi kasutada halva ventilatsiooniga ruumides, välja arvatud kui kasutatakse sobiva filtriga gaasimaski (s.o tüübi EN 14387:2004 mask A1 tüüpi filtriga)”

2. Erandina ei kohaldata punkti 1 alapunkti a kuumsulamliimide suhtes.

57. Tsükloheksaan

CASi nr 110-82-7

EÜ nr 203-806-2

1. Ei tohi neopreenipõhiste kontaktliimide koostisosana esimest korda turule viia pärast 27. juuni 2010 üldsusele tarnimiseks, kui tsükloheksaani sisaldus neis on 0,1 massiportsenti või suurem, ega raskemates pakendites kui 350 g.

2. Neopreenipõhiseid tsükloheksaani sisaldavaid ja punktile 1 mittevastavaid kontaktliime ei tohi üldsusele tarnimiseks turule viia pärast 27. detsember 2010.

3. Ilma et see piiraks ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, tagavad tarnijad enne turuleviimist, et kõikide üldsusele tarnimiseks ette nähtud turule viidavate neopreenipõhist tsükloheksaani sisaldavate kontaktliimide, milles on tsükloheksaani vähemalt 0,1 massiprotsenti, pakendil on hiljemalt 27. detsember 2010 järgmine nähtav, loetav ja kustutamatu märge:

„— Seda toodet ei tohi kasutada halva ventilatsiooniga ruumides.

— Seda toodet ei tohi kasutada vaipade kinnitamiseks.”

58. Ammooniumnitraat (AN)

CASi nr 6484-52-2

EÜ nr 229-347-8

1. Pärast 27. juuni 2010 ei tohi esimest korda turule viia ainena või segudes, mis sisaldavad lämmastikku rohkem kui 28 % ammooniumnitraadi massist, ning mida kasutatakse tahke liht- või kompleksväetisena, välja arvatud juhul, kui väetis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 (*10) III lisas suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste suhtes kehtestatud tehnilistele tingimustele. ►M54 ◄

▼M6

59. Diklorometaan

CASi nr 75-09-2

EÜ nr: 200-838-9

1. Värvieemaldeid, mis sisaldavad diklorometaani kontsentratsioonis 0,1 või rohkem massiprotsenti, ei tohi

a) viia esimest korda turule tarnimiseks üldsusele ja kutsealaseks kasutamiseks pärast 6. detsembrit 2010;

b) viia turule tarnimiseks üldsusele ja kutsealaseks kasutamiseks pärast 6. detsembrit 2011;

c) kasutada kutsealaselt pärast 6. juunit 2012.

Käesolevas kirjes tähendab

i) „erialaspetsialist” kõiki füüsilisi või juriidilisi isikuid, sealhulgas töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tegelevad värvi eemaldamisega oma kutsealase tegevuse käigus väljaspool tööstusrajatisi;

ii) „tööstusrajatis” värvi eemaldamiseks kasutatavat rajatist.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil ja teatavate tegevuste jaoks spetsiaalselt koolitatud erialaspetsialistidel kasutada diklorometaani sisaldavaid värvieemaldeid ning võivad lubada selliseid värvieemaldeid turule tuua kõnealustele erialaspetsialistidele tarnimiseks.

Seda erandit kasutavad liikmesriigid määravad asjakohased sätted, mis käsitlevad diklorometaani sisaldavaid värvieemaldeid kasutavate erialaspetsialistide tervise ja ohutuse kaitset, ning teavitavad sellest komisjoni.

Need sätted sisaldavad nõuet, et erialaspetsialistil peab olema tunnistus, mille on heaks kiitnud liikmesriik, kus erialaspetsialist tegutseb, või tal on muu kirjalik tõend selle kohta, või on kõnealune liikmesriik teda muul viisil tunnustanud tõestamaks, et ta on asjakohaselt koolitatud ja pädev diklorometaani sisaldavaid värvieemaldeid ohutult kasutama.

Komisjon koostab nimekirja liikmesriikidest, kes on kasutanud käesolevas lõikes osutatud erandit, ja teeb selle internetis avalikult kättesaadavaks.

3. Erialaspetsialist, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 2 osutatud erandit, tegutseb üksnes liikmesriikides, kus on seda erandit kasutatud. Lõikes 2 nimetatud koolitus hõlmab vähemalt järgmist:

a) terviseohtude teadvustamist, hindamist ja ohjamist, sealhulgas teavet olemasolevate aseainete või protsesside kohta, mis kasutamistingimuste nõudeid järgides on töötajate tervisele ja ohutusele vähem ohtlikud;

b) piisava ventilatsiooni kasutamist;

c) sobivate isikukaitsevahendite kasutamist, mis vastavad nõukogu direktiivile 89/686/EMÜ.

Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad eelistatavalt asendama diklorometaani niisuguse keemilise mõjuri või protsessiga, mis kasutamistingimuste nõudeid järgides ei ole ohtlik või on töötajate tervisele ja ohutusele vähem ohtlik.

Erialaspetsialist kohaldab praktikas kõiki asjakohaseid ohutusmeetmeid, mis hõlmavad ka isikukaitsevahendite kasutamist.

4. Ilma et see piiraks töötajate kaitset käsitlevate muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, võib värvieemaldeid, mis sisaldavad diklorometaani kontsentratsioonis 0,1 või rohkem massiprotsenti, kasutada tööstusrajatistes üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:

a) kõikidel töötlemisaladel ning eelkõige märgtöötlemiseks ja värvieemaldiga töödeldud esemete kuivatamiseks on kasutusel tõhus ventilatsioon: kohalikku tõmbeventilatsiooni värvieemaldit sisaldavates mahutites täiendatakse sundventilatsiooniga nendel aladel, et vähendada kokkupuudet ja järgida töökeskkonna ohtlike ainete piirnorme, kui see on tehniliselt teostatav;

b) värvieemaldit sisaldavatest mahutitest aurustumise vähendamiseks rakendatakse meetmeid, mis hõlmavad järgmiseid elemente: kaaned värvieemaldit sisaldavate mahutite sulgemiseks, välja arvatud täitmise ja tühjendamise ajal; värvieemaldit sisaldavate mahutite sobiv täitmise ja tühjendamise kord ning vee või soolalahusega pesemismahutid pesemiseks, et eemaldada pärast tühjendamist liigne lahusti;

c) diklorometaani ohutuks käitlemiseks värvieemaldit sisaldavates mahutites rakendatakse meetmeid, mis hõlmavad järgmisi elemente: pumbad ja torud värvieemaldi viimiseks mahutitesse ja sealt väljavõtmiseks; ning sobiv kord mahutite ohutuks puhastamiseks ja sette eemaldamiseks;

d) direktiivile 89/686/EMÜ vastavad isikukaitsevahendid on järgmised: sobivad kaitsekindad, kaitseprillid ja kaitseriided ning sobivad hingamisteede kaitsevahendid, kui muul viisil ei ole võimalik saavutada töökeskkonna asjakohastest piirnormidest kinnipidamist;

e) kasutajatele antakse selliste vahendite kasutamise kohta asjakohast teavet, juhiseid ja koolitust.

5. Ilma et see piiraks muude ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist, tuleb värvieemaldid, mis sisaldavad diklorometaani kontsentratsioonis 0,1 või rohkem mahuprotsenti, hiljemalt alates 6. detsembrist 2011 märgistada nähtava, loetava ja kustutamatu kirjaga:

„Piiratud tööstuslikuks kasutuseks ja teatavates ELi liikmesriikides tunnustatud erialaspetsialistidele – kontrollida, kus kasutamine on lubatud.”

▼M12

60. Akrüülamiid

CASi nr 79–06-1

Ei tohi turule viia ega kasutada ainena ega segu koostisainena mörtides, kui nimetatud aine sisaldus on 0,1 massiprotsenti või rohkem, pärast 5. novembrit 2012.

▼M16

61. Dimetüülfumaraat

CASi nr 624–49-7

EÜ 210–849-0

Ei tohi kasutada toodetes või nende osades sisalduses üle 0,1 mg/kg.

Tooteid või nende osasid ei tohi turule viia, kui dimetüülfumaraadi sisaldus on üle 0,1 mg/kg kohta.

▼M20

62.

а) Fenüülelavhõbeatsetaat

EÜ nr: 200–532-5

CASi nr: 62–38-4

b) Fenüülelavhõbepropionaat

EÜ nr: 203–094-3

CASi nr: 103–27-5

c) Fenüülelavhõbe-2-etüülheksanoaat

EÜ nr: 236–326-7

CASi nr: 13302-00–6

d) Fenüülelavhõbeoktanoaat

EÜ nr: -

CASi nr: 13864-38–5

e) Fenüülelavhõbeatsetaat

EÜ nr: 247–783-7

CASi nr: 26545-49–3

1. Selliste ainete ning neid sisaldavate segude valmistamine, turuleviimine ja kasutamine on keelatud pärast 10. oktoobrit 2017, kui elavhõbeda sisaldus segus on vähemalt 0,01 massiprotsenti.

2. Sellist ainet sisaldavaid tooteid või toote osasid ei tohi turule viia pärast 10. oktoobrit 2017, kui elavhõbeda sisaldus tootes või toote osas on vähemalt 0,01 massiprotsenti.

▼M18

63. Plii

CASi nr 7439-92–1

EÜ nr 231–100-4

ning selle ühendid

1.  Ei tohi turule viia ega kasutada juveelitoodete üksikutes osades, kui (metallina väljendatud) plii sisaldus sellises osas on 0,05 massiprotsenti või suurem.
2.  Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse järgmist:
i)  „juveelitooted” hõlmavad juveelitooteid ja juveelitoodete imitatsioone ning juukseaksessuaare, sealhulgas:
a)  käevõrusid, kaelakeesid ja sõrmuseid;
b)  augustamise abil kinnituvaid ehteid;
c)  käekellasid ja käevõrusid/-paelu;
d)  prosse ja mansetinööpe;
ii)  „üksikud osad” tähendab materjale, millest juveelitoode on tehtud, ning juveelitoote eraldi koostisosi.
3.  Lõiget 1 kohaldatakse üksikute osade suhtes, kui neid viiakse turule või kasutatakse juveelitoodete valmistamise eesmärgil.
4.  Erandina ei kohaldata punkti 1 järgmise suhtes:
a)  nõukogu direktiivi 69/493/EMÜ (*14) I lisas (1., 2., 3. ja 4. kategooria) määratletud kristallklaas;
b)  kellade sisekomponendid, millele tarbija ligi ei pääse;
c)  looduslikud või taastatud vääris- ja poolvääriskivid (CN-kood 7103 , nagu kehtestatud määrusega (EMÜ) nr 2658/87), välja arvatud juhul, kui neid on töödeldud plii või selle ühenditega või neid aineid sisaldavate segudega;
d)  emailid, mis on määratletud kui klaasistuvad segud, mida saadakse vähemalt 500 °C juures sulavate mineraalide sulatamise, klaasistamise või paagutamise teel.
5.  Erandina ei kohaldata lõiget 1 enne 9. oktoobrit 2013 esimest korda turule viidud juveelitoodete suhtes ning enne 10. detsembrit 1961 toodetud juveelitoodete suhtes. ►M31
6.  Komisjon hindab käesoleva kande1.–5. punkti uuesti 9. oktoobriks 2017, võttes arvesse uut teaduslikku teavet, sealhulgas alternatiivide kättesaadavust ning plii migratsiooni 1. punktis osutatud toodetest, ning muudab vajaduse korral käesolevat kannet vastavalt. ◄ ►M31
7.  Ei tohi turule viia ega kasutada üldsusele tarnitavates toodetes, kui (metallina väljendatud) plii sisaldus sellistes toodetes või nende ligipääsetavates osades on 0,05 massiprotsenti või suurem, ning lapsed võivad selliseid tooteid või nende ligipääsetavaid osi tavapärastel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel suhu panna.
Kõnealust piirmäära ei kohaldata juhul, kui on võimalik tõendada, et sellisest kaetud või katmata tootest või sellise toote ligipääsetavast osast eralduva plii määr ei ületa 0,05 μg/cm2/h (võrdub 0,05 μg/g/h), ning kaetud toodete puhul on kattekiht piisavalt tõhus, tagamaks et kõnealust määra ei ületata toote tavapärasel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel vähemalt kahe aasta jooksul.
Käesoleva punkti kohaldamisel võetakse arvesse, et laps võib suhu panna toodet või toote ligipääsetavat osa, kui selle üks mõõde on väiksem kui 5 cm või sellel on samades mõõtmetes eemaldatav või väljaulatuv osa.
8.  Erandina ei kohaldata 7. punkti järgmise suhtes:
a.  1. punktis kirjeldatud juveelitooted.
b.  direktiivi 69/493/EMÜ I lisas (kategooriad 1, 2, 3 ja 4) määratletud kristallklaas;
c.  looduslikud või taastatud vääris- ja poolvääriskivid (CN-kood 7103 , nagu kehtestatud määrusega (EMÜ) nr 2658/87), välja arvatud juhul, kui neid on töödeldud plii või selle ühenditega või neid aineid sisaldavate segudega;
d.  emailid, mis on määratletud kui klaasistuvad segud, mida saadakse vähemalt 500 °C juures sulavate mineraalide sulatamise, klaasistamise või paagutamise teel;
e.  võtmed ja lukud, sealhulgas tabalukud;
f.  muusikariistad;
g.  valgevase sulameid sisaldavad tooted ja tooteosad, kui plii (metallina väljendatud) kontsentratsioon valgevase sulamis ei ületa 0,5 massiprotsenti;
h.  kirjutusvahendite otsad;
i.  usutalitustel kasutatavad tooted;
j.  kaasaskantavad tsink-süsinikpatareid ja nööppatareid;
k.  järgmiste õigusaktidega hõlmatud tooted:
i)  direktiiv 94/62/EÜ;
ii)  määrus (EÜ) nr 1935/2004;
iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ (*15);
iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL (*16)
9.  Komisjon hindab käesoleva kande 7. punkti ja 8. punkti alapunkte e, f, i ja j uuesti 1. juuliks 2019, võttes arvesse uut teaduslikku teavet, sealhulgas alternatiivide kättesaadavust ning plii migratsiooni 7. punktis osutatud toodetest, sealhulgas kattekihi terviklikkuse nõuet, ning muudab vajaduse korral käesolevat kannet vastavalt.
10.  Erandina ei kohaldata 7. punkti toodete suhtes, mis viiakse esimest korda turule enne 1. juunit 2016. ◄ ►M63
11.  Pärast 15. veebruari 2023 ei tohi märgaladel või neist kuni 100 meetri piires teha ühtki järgmistest toimingutest:
a)  lasta püssist laskemoona, mille (metallina väljendatud) plii sisaldus on 1 massiprotsent või suurem;
b)  kanda kaasas sellist laskemoona märgalal laskmas olles või märgalale laskma mineku osana.
Esimese alapunkti kohaldamisel kehtib järgmine:
a)  „märgalast 100 meetri piires“ – märgala mis tahes välispiirist 100 meetri raadiuses;
b)  „laskmine märgalal“ – laskmine märgalal või sellest 100 meetri piires;
c)  kui märgalal või sellest 100 meetri piires laskmas viibiv või laskma minev isik leitakse kaasas kandmas laskemoona, loetakse kõnealune laskmine märgalal laskmiseks, välja arvatud juhul, kui kõnealune isik suudab tõendada, et tegemist oli muud liiki laskmisega.
Esimeses alapunktis sätestatud piirangut ei kohaldata liikmesriigis, kes teatab kooskõlas punktiga 12 komisjonile, et ta kavatseb kasutada kõnealuses punktis antud võimalust.
12.  Kui vähemalt 20 % liikmesriigi kogu territooriumist, välja arvatud territoriaalveed, on märgalad, võib kõnealune liikmesriik punkti 11 esimeses alapunktis sätestatud piirangu asemel kogu oma territooriumil keelata alates 15. veebruarist 2024 järgmised toimingud:
a)  lasta turule laskemoona, mille (metallina väljendatud) plii sisaldus on 1 massiprotsent või suurem;
b)  lasta püssist sellist laskemoona;
c)  kanda kaasas sellist laskemoona laskmas olemise ajal või laskma mineku osana.
Iga liikmesriik, kes kavatseb kasutada esimeses alapunktis antud võimalust, teatab sellest kavatsusest komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2021. Liikmesriik edastab vastuvõetud siseriiklike meetmete teksti komisjonile viivitamata ja igal juhul hiljemalt 15. augustiks 2023. Komisjon teeb viivitamata üldsusele kättesaadavaks iga sellise kavatsuse ja saadud siseriiklike meetmete tekstid.
13.  Punktides 11 ja 12 kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)  „märgalad“ – looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit;
b)  „laskemoon“– graanulid, mida kasutatakse või mis on ette nähtud ühekordse laengu või padrunina jahipüssis kasutamiseks;
c)  „jahipüss“ – sileraudne püss, välja arvatud õhkpüssid;
d)  „laskmine“ – igasugune laskmine jahipüssist;
e)  „kaasas kandmine“ – enda juures hoidmine või mis tahes muul viisil kandmine või vedamine;
f)  et määrata kindlaks, kas isik, kelle valdusest leitakse laskemoona, kannab seda kaasas „laskma mineku osana“:
i)  võetakse arvesse kõiki juhtumi asjaolusid;
ii)  isik, kelle valdusest leitakse laskemoona, ei pruugi tingimata olla isik, kes laseb.“
14.  Liikmesriigid võivad säilitada 15. veebruaril 2021 kehtivad keskkonna ja inimeste tervise kaitset käsitlevad siseriiklikud sätted, mis piiravad laskemoona pliisisaldust rangemalt, kui on sätestatud punktis 11.
Liikmesriik edastab kõnealuste siseriiklike sätete teksti viivitamata komisjonile. Komisjon teeb viivitamata üldsusele kättesaadavaks kõik saadud siseriiklike sätete tekstid. ◄

▼M27

64. 1,4-diklorobenseen

CASi nr 106–46-7

EÜ nr 203–400-5

Ei tohi viia turule ega kasutada ainena ega valmististe koostisosana kontsentratsioonis 1 % massist või üle selle, kui aine või valmistis on kasutamiseks turule lastud või kasutusel õhuvärskendaja või desodorandina tualettides, kodudes, kontorites või mujal üldkasutatavates siseruumides.

▼M38

65. Anorgaanilised ammooniumisoolad

1. Ei tohi turule lasta ega kasutada tselluloosipõhistes isolatsioonisegudes ega tselluloosipõhistes isolatsioonitoodetes pärast 14. juulit 2018, välja arvatud juhul, kui neist segudest või toodetest eralduva ammoniaagi kontsentratsioon jääb alla 3 ppm mahust (2,12 mg/m3) punktis 4 esitatud katsetingimustel.

Tselluloosipõhise anorgaanilisi ammooniumisooli sisaldava isolatsioonisegu tarnija teeb saajale või tarbijale teatavaks tselluloosipõhise isolatsioonisegu kasutamismäära, mis esitatakse paksuse ja tiheduse kaudu.

Tselluloosipõhise anorgaanilisi ammooniumisooli sisaldava isolatsioonisegu allkasutaja tagab, et tarnija teatatud tselluloosipõhise isolatsioonisegu suurimat lubatud kasutamismäära ei ületata.

2. Erandina ei kohaldata punkti 1 seoses selliste tselluloosipõhiste isolatsioonisegude turulelaskmisega, mis on ette nähtud ainult tselluloosipõhiste isolatsioonitoodete tootmiseks, ega seoses tselluloosipõhiste isolatsioonitoodete tootmisega sellistest segudest.

3. Liikmesriigi suhtes, kus 14. juulil 2016 on vastu võetud ajutised meetmed, mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt artikli 129 lõike 2 punktile a, kohaldatakse alates nimetatud kuupäevast punkte 1 ja 2.

4. Punkti 1 esimeses lõigus nimetatud eraldumise piirmäärast kinnipidamist kontrollitakse vastavalt tehnilisele spetsifikatsioonile CEN/TS 16516 järgmiste kohandustega:

a) katse kestus on vähemalt 14 päeva 28 päeva asemel;

b) gaasilise ammoniaagi eraldumist mõõdetakse vähemalt üks kord päevas kogu katse jooksul;

c) ükski katse jooksul tehtud mõõtmine ei tohi anda tulemuseks eraldumise piirmäära saavutamist ega ületamist;

d) suhteline õhuniiskus peab olema 90 % 50 % asemel;

e) gaasilise ammoniaagi eraldumise mõõtmiseks kasutatakse sobivat meetodit;

f) tselluloosipõhiste isolatsioonisegude ja -toodete näidiste katsetamiseks võtmisel dokumenteeritakse nende kasutamismäär, mis esitatakse paksuse ja tiheduse kaudu.

▼M40

66. Bisfenool A

CAS nr 80–05-7

EÜ nr 201–245-8

Ei tohi pärast 2. jaanuari 2020 turule viia termopaberit, mis sisaldab ainet 0,02 massiprotsenti või enam.

▼M61 —————

▼C8

69. Metanool

CASi nr 67-56-1

EÜ nr 200-659-6

Ei tohi üldsuse jaoks turule viia pärast 9. maid 2019 tuuleklaasipesu- või jääsulatusvedelikes, kui aine kontsentratsioon on 0,6 massiprotsenti või enam.

▼M46

70. Oktametüültsüklotetrasiloksaan (D4)

CASi nr 556–67-2

EÜ nr 209–136-7

Dekametüültsüklopentasiloksaan (D5)

CASi nr 541–02-6

EÜ nr 208–764-9

1. Ei tohi pärast 31. jaanuari 2020 turule lasta, kui kummagi aine kontsentratsioon mahapestavates kosmeetikatoodetes on 0,1 massiprotsenti või enam.

2. Käesoleva kande kohaldamisel mõeldakse mahapestavate kosmeetikatoodete all määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud kosmeetikatooteid, mis tavapäraselt pärast kasutamist veega maha pestakse.

▼M47

71. 1-metüül-2-pürrolidoon

(NMP)

CASi nr 872-50-4

EÜ nr 212-828-1

1. Ei tohi turule viia ainena või segudes, mille kontsentratsioon on 0,3 % või rohkem, pärast 9. maid 2020, välja arvatud juhul, kui tootjad, importijad ja allkasutajad on lisanud asjaomastesse kemikaaliohutuse aruannetesse ja ohutuskaartidele tuletatud mittetoimivad tasemed (DNELid), mis on seotud töötajate kokkupuutega: piirnorm 14,4 mg/m3 kokkupuutel sissehingamise teel ja 4,8 mg/kg/päevas, kokkupuutel naha kaudu.

2. Ei tohi toota ega kasutada ainena või segudes, mille kontsentratsioon on 0,3 % või rohkem, pärast 9. maid 2020, välja arvatud juhul, kui tootja ja allkasutajad võtavad asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid ning näevad ette asjakohased käitamistingimused tagamaks, et töötajate kokkupuude jääb allapoole lõikes 1 määratletud tuletatud mittetoimivaid tasemeid.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 kohaldatakse nendes sätestatud kohustusi alates 9. maist 2024 seoses traatide katmise protsessis lahusti ja reaktiivina kasutamiseks turule laskmise või samas protsessis lahusti ja reaktiivina kasutamisega.

▼M50

72. 12. liite tabeli 1. veerus loetletud aineid

1. Ei tohi turule viia pärast 1. novembrit 2020 üheski järgmistest toodetest:

a) rõivad ja nendega seotud manused,

b) muud tekstiilitooted peale rõivaste, mis tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes puutuvad kokku inimese nahaga rõivastele sarnases ulatuses,

c) jalatsid,

kui rõivaese, sellega seotud manus, muu tekstiilitoode peale rõivaste ja jalatsite on ette nähtud tarbijale kasutamiseks ja aine sisaldus homogeenses materjalis mõõdetuna on samaväärne või suurem kui 12. liites asjaomase aine jaoks sätestatud sisalduse piirnorm.

2. Kui turule viiakse formaldehüüdi [CASi nr 50-00-0] jakkide, mantlite või polstrimaterjalide koostises, on erandina ajavahemikus 1. novembrist 2020 kuni 1. novembrini 2023 asjaomane sisalduse piirnorm lõike 1 kohaldamiseks 300 mg/kg. Seejärel kohaldatakse 12. liites kindlaks määratud sisalduse piirnormi.

3. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste toodete korral:

a) rõivad või rõivaosad, nendega seotud manused ja jalatsid, mis on valmistatud üksnes naturaalsest nahast, karusnahast või toornahast;

b) muust materjalist kui tekstiilist kinnitusvahendid ja kaunistusdetailid;

c) kasutatud rõivad, nendega seotud manused ja muud tekstiilitooted peale rõivaste ja jalatsite;

d) seinast-seina vaipkatted ja tekstiilist põrandakatted sisetingimustes kasutamiseks, vaipkatted ja vaibad.

4. Lõiget 1 ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/425 (*) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (**) reguleerimisalasse kuuluvate rõivaste, nendega seotud manuste, muude tekstiilitoodete kui rõivaste ja jalatsite suhtes.

5. Lõike 1 punkti b ei kohaldata ühekordse kasutusega tekstiilesemete korral. Ühekordse kasutusega tekstiilesemed on tekstiilesemed, mis on kavandatud kasutamiseks vaid üks kord või piiratud aja jooksul ning mis ei ole ette nähtud edaspidiseks kasutamiseks samal või sarnasel otstarbel.

6. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira ükskõik milliste käesolevas lisas või muudes kohaldatavates liidu õigusaktides sätestatud rangemate piirangute kohaldamist.

7. Komisjon vaatab lõike 3 punktis d sätestatud erandi läbi ja vajaduse korral muudab seda punkti vastavalt.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

▼M53

73. (3,3,4,4,5,5,6,6,7,7,8,8,8-tridekafluorooktüül)silaantriool

Selle mis tahes mono-, di- või tri-O-(alküül)derivaadid (TDFAd)

1. Ei tohi pihustatavates toodetes üldsusele müümiseks turule lasta pärast 2. jaanuari 2021 ei üksikult ega mingil viisil segatuna kontsentratsioonis alates 2 ppb orgaanilisi lahusteid sisaldava segu massist.

2. Käesoleva kande tähenduses on pihustatavad tooted aerosoolmahutites, pumppihustites, päästikpihustiga pudelites turustatavad pihustatavad impregneerimisvahendid.

3. Ilma et see piiraks muude liidu sätete rakendamist seoses ainete ja segude klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamisega, tuleb 1. punktis viidatud ja professionaalseks kasutamiseks ette nähtud (3,3,4,4,5,5,6,6,7,7,8,8,8-tridekafluorooktüül)silaantriooliga ja/või TDFAsid koos orgaaniliste lahustitega sisaldavatele pihustustoodetele selgelt ja kustumatult märkida: „ainult kutselistele kasutajatele” ja „Sissehingamisel surmav” koos piktogrammiga GHS06.

4. Ohutuskaardi punkt 2.3 peab sisaldama järgmist teavet: „pihustatavad tooted, mis sisaldavad (3,3,4,4,5,5,6,6,7,7,8,8,8-tridekafluorooktüül)silaantriooli ja/või selle mis tahes mono-, di- või tri-O-(alküül)derivaatide ning orgaaniliste lahustite segusid, milles kõnealuste ainete kontsentratsioon on 2 ppb või suurem, on ette nähtud üksnes kutselistele kasutajatele ja on varustatud märgistusega „Sissehingamisel surmav”.”

5. Lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud orgaanilised lahustid hõlmavad lahusteid, mida kasutatakse aerosooli propellentidena.

▼M59

74. Diisotsüanaadid, O = C=N–R–N = C=O, milles R on määramata pikkusega alifaatne või aromaatne süsivesinik

1. Ei ole lubatud kasutada tööstuslikul ja erialasel otstarbel puhasainena ega muude ainete või segude koostisosana pärast 24. augustit 2023, välja arvatud juhul, kui:

a) diisotsüanaatide kontsentratsioon puhasainena või koos teiste ainetega on vähem kui 0,1 massiprotsenti või

b) tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja tagab, et tööstuslik(ud) või erialane/erialased kasutaja(d) on enne aine(te) või segu(de) kasutamist edukalt läbinud diisotsüanaatide ohutu kasutamise alase koolituse.

2. Ei ole lubatud lasta turule tööstuslikul ja erialasel otstarbel puhasainena või muude ainete või segude koostisosana pärast 24. veebruari 2022, välja arvatud juhul, kui:

a) diisotsüanaatide kontsentratsioon puhasainena või koos teiste ainetega on vähem kui 0,1 massiprotsenti või

b) tarnija tagab, et aine(te) või segu(de) saaja saab teabe punkti 1 alapunktis b osutatud nõuete kohta, ning et toote pakendile lisatakse etiketil olevast muust teabest nähtavalt eraldatuna järgmine tekst: „Alates 24. augustist 2023 nõutakse enne tööstuslikku või erialast kasutamist piisava koolituse läbimist.“

3. Käesolevas kandes tähendab „tööstuslik(ud) ja erialane/erialased kasutaja(d)“ mis tahes töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes käitleb diisotsüanaate puhasainena või muude ainete või segude koostisosana tööstuslikul ja erialasel otstarbel või teeb selle järelevalvet.

4. Punkti 1 alapunktis b osutatud koolitusega tagatakse diisotsüanaatide nahaga kokkupuute ja sissehingamise alased juhised või ohjamine töökohal, piiramata riiklikke tööalase kokkupuute piirnorme või muid asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid riiklikul tasandil. Selle koolituse peab läbi viima tööohutuse ja -tervishoiu ekspert, kes on omandanud asjakohase pädevuse kutseõppe käigus. Koolitus peab hõlmama vähemalt järgmist:

a) punkti 5 alapunktis a loetletud koolituse teemasid kõigi tööstuslike ja erialaste kasutusviiside puhul;

b) punkti 5 alapunktides a ja b loetletud koolituse teemasid järgmiste kasutusviiside puhul:

— lahtiste segude käitlemine ümbritseva õhu temperatuuril (sealhulgas vahutorud);

— pihustamine ventileeritud kabiinis;

— pealekandmine rulliga;

— pealekandmine pintsliga;

— pealekandmine sukeldamise ja valamise teel;

— jahtunud, täielikult kuivamata toodete mehaaniline järeltöötlus (näiteks lõikamine);

— puhastamine ja jäätmed;

— muud kasutusviisid, mille puhul toimub sarnane kokkupuude naha kaudu ja/või sissehingamisel;

c) punkti 5 alapunktides a, b ja c loetletud koolituse teemasid järgmiste kasutusviiside puhul:

— osaliselt kuivanud toodete käitlemine (näiteks hiljuti kuivanud veel soojad tooted);

— valurakendused;

— hooldus- ja parandustööd, mille puhul on vajalik juurdepääs seadmetele;

— soojade või kuumade toodete (> 45 °C) lahtine käitlemine;

— pihustamine lahtises õhus, kus on piiratud või ainult loomulik ventilatsioon (sealhulgas suured tööstustsehhid), ja pihustamine suure energiaga (näiteks vahud, elastomeerid);

— muud kasutusviisid, mille puhul toimub naha kaudu ja/või sissehingamisel sarnane kokkupuude.

5. Koolituse teemad:

a) üldine koolitus, sealhulgas veebikoolitus, järgmisel teemal:

— diisotsüanaatide keemia;

— toksilisusega seotud ohud (sealhulgas akuutne toksilisus);

— kokkupuude diisotsüanaatidega;

— tööalase kokkupuute piirnormid;

— kuidas sensibiliseerimine võib tekkida;

— lõhn ohumärgina;

— lenduvuse olulisus riski kindlakstegemisel;

— diisotsüanaatide viskoossus, temperatuur ja molekulmass;

— isiklik hügieen;

— vajalikud isikukaitsevahendid, sealhulgas praktilised juhised nende nõuetekohase kasutamise ja piirangute kohta;

— naha kaudu ja sissehingamisel kokkupuute risk;

— kasutatava käitlemisprotsessiga seotud risk;

— naha kaudu ja sissehingamisel kokkupuute vastase kaitse põhimõtted;

— ventilatsioon;

— puhastamine, lekked, hooldus;

— tühjade pakendite kõrvaldamine;

— kõrvaliste isikute kaitse;

— kriitilise tähtsusega käitlemisetappide kindlaksmääramine;

— riiklikud koodisüsteemid (kui need on olemas);

— käitumispõhine ohutus;

— sertifikaat või tõendavad dokumendid koolituse eduka läbimise kohta;

b) kesktaseme koolitus, sealhulgas veebikoolitus, järgmisel teemal:

— täiendavad käitumispõhised aspektid;

— hooldus;

— muudatuste juhtimine;

— kehtivate ohutusjuhiste hindamine;

— kasutatava käitlemisprotsessiga seotud risk;

— sertifikaat või tõendavad dokumendid koolituse eduka läbimise kohta;

c) põhjalik koolitus, sealhulgas veebikoolitus, järgmisel teemal:

— hõlmatud konkreetsete kasutusviiside jaoks vajalik täiendav sertifitseerimine;

— pihustamine väljaspool pihustamiskabiini;

— soojade või kuumade toodete (> 45 °C) lahtine käitlemine;

— sertifikaat või tõendavad dokumendid koolituse eduka läbimise kohta;

6. Koolitus peab vastama nõuetele, mille on kehtestanud liikmesriik, kus tööstuslik(ud) või erialane/erialased kasutaja(d) tegutseb/tegutsevad. Liikmesriigid võivad selle aine või segu või nende ainete või segude kasutamise suhtes rakendada riiklikke nõudeid või jätkata nende nõuete rakendamist, kui täidetud on punktides 4 ja 5 sätestatud miinimumnõuded.

7. Punkti 2 alapunktis b osutatud tarnija tagab saajale koolitusmaterjali ja kursused kooskõlas punktidega 4 ja 5 selle liikmesriigi või nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kuhu ainet või segu või aineid või segusid tarnitakse. Koolituse puhul võetakse arvesse tarnitud toodete eripära, sealhulgas nende koostist, pakendit ja kujundust.

8. Tööandja või füüsilistest isikust ettevõtja dokumenteerib punktides 4 ja 5 osutatud koolituse eduka läbimise. Koolitust tuleb korrata vähemalt iga viie aasta tagant.

9. Liikmesriigid lisavad artikli 117 lõike 1 alusel esitatavasse aruandesse järgmise teabe:

a) riiklikus õiguses ette nähtud kehtestatud mis tahes koolitusnõuded ja muud riskijuhtimise meetmed, mis on seotud diisotsüanaatide tööstusliku ja erialase kasutamisega;

b) diisotsüanaatidega seotud nende tööhaigusena registreeritud astmajuhtumite ning hingamisteede ja nahahaiguste arv, millest on teatatud ja mida on tunnustatud;

c) diisotsüanaatidega kokkupuute riiklikud piirnormid, kui need on kehtestatud;

d) teave selle piiranguga seotud nõuete täitmise tagamise tegevuste kohta.

10. Seda piirangut kohaldatakse, piiramata töötajate tööohutust ja -tervishoidu kaitsvate muude liidu õigusaktide kohaldamist.

▼M60

75.

Ained, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmistest punktidest:

a) ained, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud järgmistesse ohuklassidesse:

— 1.A, 1.B või 2. kategooria kantserogeen või 1.A, 1.B või 2. kategooria sugurakkude mutageen, välja arvatud ained, mis on klassifitseeritud sissehingamisel toimuva kokkupuute tagajärjel avalduva mõju tõttu

— 1.A, 1.B või 2. kategooria reproduktiivtoksiline aine, välja arvatud ained, mis on klassifitseeritud üksnes sissehingamisel toimuva kokkupuute tagajärjel avalduva mõju tõttu

— 1., 1.A või 1.B kategooria naha sensibilisaator

— 1., 1.A, 1.B või 1.C kategooria nahka söövitav aine või 2. kategooria nahka ärritav aine

— 1. kategooria rasket silmakahjustust põhjustav aine või 2. kategooria silmi ärritav aine;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas loetletud ained (*22);

c) määruse (EÜ) nr 1223/2009 IV lisas loetletud ained, mille suhtes on täpsustatud tingimused vähemalt ühes kõnealuse lisa tabeli veergudest g, h või i;

d) käesoleva lisa 13. liites loetletud ained.

Käesoleva kande 2. veeru punktide 7 ja 8 lisanõudeid kohaldatakse kõigi tätoveerimisel kasutatavate segude suhtes olenemata sellest, kas need sisaldavad käesoleva kande selle veeru punktide a–d alla kuuluvat ainet või mitte.

1. Ei tohi turule lasta tätoveerimisel kasutatavates segudes ning selliseid aineid sisaldavaid segusid ei tohi kasutada tätoveerimisel pärast 4. jaanuari 2022, kui kõnealust ainet või kõnealuseid aineid esineb järgmistel asjaoludel:

a) aine puhul, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1.A, 1.B või 2. kategooria kantserogeenseks aineks või 1.A, 1.B või 2. kategooria sugurakkude mutageeniks, on aine sisaldus segus 0,00005 massiprotsenti või rohkem;

b) aine puhul, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1.A, 1.B või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks, on aine sisaldus segus 0,001 massiprotsenti või rohkem;

c) aine puhul, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1., 1.A või 1.B kategooria naha sensibilisaatoriks, on aine sisaldus segus 0,001 massiprotsenti või rohkem;

d) aine puhul, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1., 1.A, 1.B või 1.C kategooria nahka söövitavaks aineks või 2. kategooria nahka ärritavaks aineks või 1. kategooria rasket silmakahjustust tekitavaks aineks või 2. kategooria silmi ärritavaks aineks, on aine sisaldus segus:

i) 0,1 massiprotsenti või rohkem, kui ainet kasutatakse üksnes pH regulaatorina;

ii) 0,01 massiprotsenti või rohkem kõigil muudel juhtudel;

e) aine puhul, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 (*22) II lisas, on aine sisaldus segus 0,00005 massiprotsenti või rohkem;

f) aine puhul, mille kohta täpsustatakse määruse (EÜ) nr 1223/2009 IV lisa tabeli veerus g (toote liik, kehaosa) üks või mitu järgmist liiki tingimust, on aine sisaldus segus 0,00005 massiprotsenti või rohkem:

i) „Mahapestavad tooted“;

ii) „Mitte kasutada limaskestade hoolduseks ettenähtud toodetes“;

iii) „Mitte kasutada silmahooldustoodetes“;

g) aine puhul, mille kohta täpsustatakse määruse (EÜ) nr 1223/2009 IV lisa tabeli veerus h (maksimaalne sisaldus kasutamisvalmis tootes) või veerus i (muud) tingimus, esineb ainet segus kõnealuses veerus esitatud tingimusele mittevastavas koguses või muul mittevastaval viisil;

h) käesoleva lisa 13. liites loetletud aine puhul on aine sisaldus segus võrdne kõnealuse aine jaoks selles liites sätestatud sisalduse piirnormiga või sellest suurem.

2. Käesolevas kandes tähendab segu „kasutamine tätoveerimisel“ segu süstimist või sisestamist inimese naha, limaskesta või silmamuna sisse mis tahes protsessi või protseduuri abil (sealhulgas protseduurid, mida tavaliselt nimetatakse püsimeigiks, kosmeetiliseks tätoveerimiseks, microblading’uks või mikropigmentatsiooniks) eesmärgiga teha isiku kehale märk või kujundus.

3. Kui 13. liites loetlemata aine kuulub rohkem kui ühe lõike 1 punkti a–g alla, kohaldatakse selle aine suhtes kõnealustes punktides sätestatud kõige rangemat sisalduse piirnormi. Kui 13. liites loetletud aine kuulub samuti ühe või mitme lõike 1 punkti a–g alla, kohaldatakse selle aine suhtes lõike 1 punktis h sätestatud sisalduse piirnormi.

4. Erandina ei kohaldata lõiget 1 järgmiste ainete suhtes kuni 4. jaanuarini 2023:

a) Pigment Blue 15:3 (CI 74160, EÜ nr 205-685-1, CASi nr 147-14-8);

b) Pigment Green 7 (CI 74260, EÜ nr 215-524-7, CASi nr 1328-53-6).

5. Kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa muudetakse pärast 4. jaanuari 2021 aine klassifitseerimiseks või ümberklassifitseerimiseks nii, et aine kuulub seejärel käesoleva kande lõike 1 punkti a, b, c või d, või nii, et see kuulub nendest punktidest mõnda muusse punkti, kui ta varem kuulus, ning kõnealuse uue või muudetud klassifikatsiooni kohaldamiskuupäev on pärast selle kande lõikes 1 või vastavalt vajadusele lõikes 4 osutatud kuupäeva, siis käsitatakse seda muudatust jõustuvana käesoleva kande selle aine suhtes kohaldamise eesmärgil uue või muudetud klassifitseerimise kohaldamise alguskuupäeval.

6. Kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 II või IV lisa muudetakse pärast 4. jaanuari 2021, et lisada aine või muuta ainet käsitlevat kannet nii, et aine kuuluks seejärel käesoleva kande lõike 1 punktidesse e, f või g, või nii, et see kuulub nendest punktidest mõnda muusse punkti, kui ta varem kuulus, ning muudatus jõustub pärast selle kande lõikes 1 või vastavalt vajadusele lõikes 4 osutatud kuupäeva, siis käsitatakse seda muudatust jõustuvana käesoleva kande selle aine suhtes kohaldamise eesmärgil 18 kuud pärast selle õigusakti jõustumist, millega kõnealune muudatus tehti.

7. Tarnijad, kes lasevad tätoveerimisel kasutatava segu turule, tagavad, et pärast 4. jaanuari 2022 on segule märgitud järgmine teave:

a) märge „Tätoveerimiseks või püsimeigi tegemiseks kasutatav segu“;

b) kordumatu viitenumber partii identifitseerimiseks;

c) koostisosade loetelu vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 33 kohaselt ühtses koostisainete nimestikus kehtestatud nomenklatuurile, või koostisaine ühtse nimetuse puudumisel IUPACi nimetus. Koostisaine ühtse nimetuse või IUPACi nimetuse puudumise korral CASi ja EÜ number. Koostisained loetletakse nende massi või mahu järgi kahanevas järjekorras nende valmistamise ajal. „Koostisosa“ – aine, mis on lisatud tootmisprotsessi käigus ja mida tätoveerimisel kasutatavas segu sisaldab. Lisandeid ei loeta koostisosadeks. Kui käesoleva kande tähenduses koostisosana kasutatava aine nimetus peab juba olema märgisele lisatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, ei pea seda koostisosa käesoleva määruse kohaselt ära märkima;

d) lõike 1 punkti d alapunkti i alla kuuluvate ainete puhul täiendav lause „pH-regulaator“;

e) lause „Sisaldab niklit. Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.“, kui segu sisaldab niklit alla 13. liites sätestatud sisalduse piirnormi;

f) lause „Sisaldab kroom(VI). Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.“, kui segu sisaldab kroom(VI) alla 13. liites sätestatud sisalduse piirnormi;

g) ohutu kasutamise juhised, eeldusel, et nende esitamist märgistusel ei nõuta juba määrusega (EÜ) nr 1272/2008.

Teave peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav ja kustumatu.

Teave esitatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus segu turule lastakse, kui asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ei näe ette teisiti.

Esimeses lõigus, välja arvatud punktis a loetletud teave lisatakse kasutusjuhendisse, kui see on pakendi mõõtmete tõttu vajalik.

Enne segu kasutamist tätoveerimisel peab segu kasutav isik andma isikule, kellele protseduur tehakse, teavet, mis on märgitud pakendile või esitatud käesoleva lõike kohases kasutusjuhendis.

8. Segusid, mis ei sisalda lauset „Tätoveerimiseks või püsimeigi tegemiseks kasutatav segu“, ei tohi tätoveeringute tegemiseks kasutada.

9. Käesolevat kannet ei kohaldata ainete suhtes, mis on temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,3 kPa gaasilises olekus või mille aururõhk temperatuuril 50 °C on üle 300 kPa, välja arvatud formaldehüüd (CASi nr 50-00-0, EÜ nr 200-001-8).

10. Käesolevat kannet ei kohaldata tätoveerimisel kasutatava segu turule laskmise suhtes või segu tätoveerimisel kasutamise suhtes, kui see lastakse turule üksnes meditsiiniseadmena või meditsiiniseadme abiseadmena määruse (EL) 2017/745 tähenduses või kui seda kasutatakse üksnes meditsiiniseadmena või meditsiiniseadme abiseadmena samas tähenduses. Kui turule laskmine või kasutamine ei saa toimuda üksnes meditsiiniseadmena või meditsiiniseadme abiseadmena, kohaldatakse kumulatiivselt määruse (EL) 2017/745 ja käesoleva määruse nõudeid.

(*1)

EÜT L 256, 7.9.1987, lk 42.

(*2)

EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40.

(*3)

ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(*4)

ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(*5)

ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.

(*6)

EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1.

(*7)

ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(*8)

ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(*9)

EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.

(*10)

ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

(*11)

ELT L 121, 15.5.1993, lk 20.

(*12)

ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(*13)

EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.

►M18 (*14)

EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36.

◄

►M31 (*15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).

(*16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL, 8. juuni 2011, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

◄

►M37 (*17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

◄

(*18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(*19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(*20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(*21)

Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

(*22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

1.–6. liide

EESSÕNA

Veerupealdiste selgitused:

Ained:

Ainete nimetused vastavad kemikaalide rahvusvaheliselt tunnustatud nimetustele, mida on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta, millega muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 67/584/EMÜ ja 1999/45/EÜ ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006) VI lisa 3. osas loetletud ainete kohta.

Võimaluse korral nimetatakse aineid nende Iupaci nimetusega. Aineid, mida on loetletud EINECSis (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances e Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetelu) või ELINCSis (European List of Notified Chemical Substances e Euroopa teavitatud uute keemiliste ainete loetelu) või polümeeride hulka enam mitte kuuluvate ainete loetelu järgi, on nimetatud neis loeteludes kasutatud nimetuste järgi. Mõnel juhul on lisatud ka mõni muu, näiteks üldkasutatav nimetus. Võimaluse korral nimetatakse taimekaitsetooteid ja biotsiide ISO nimetusega.

Kanded ainerühmade kohta:

Rühmakande number kantakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. ossa. Sellisel juhul kohaldatakse klassifitseerimisnõudeid kõikide kirjeldusega hõlmatud ainete suhtes.

Mõnel juhul kehtivad klassifitseerimisnõuded konkreetse aine suhtes, mis peaks kuuluma rühmakande alla. Sellistel juhtudel lisatakse konkreetne kanne aine kohta määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. ossa ja rühmakande juurde lisatakse lause „välja arvatud mujal määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisas määratletud ained”.

Mõnel juhul võivad üksikained olla hõlmatud ka rohkem kui ühe rühmakandega. Sellisel juhul kajastab aine klassifitseerimine mõlema rühmakande klassifitseerimist. Juhul, kui sama oht on erinevalt klassifitseeritud, kohaldatakse rangemat klassifitseerimist.

Indeksinumber:

Indeksinumber on ainele määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas antud tunnuskood. Ained on liites loetletud vastavalt sellele indeksinumbrile.

EÜ number:

EÜ number tähistab EINECSi, ELINCSi või NLP numbrit ning on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number. EINECSi numbri saab Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelust. ELINCSi numbri saab Euroopa teatavaks tehtud ainete loetelust. NLP numbri saab „mitte enam polümeeride” loetelust. Nimetatud loetelud avaldab Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus.

EÜ number on seitsmest numbrist koosnev süsteem, mis esitatakse kujul XXX-XXX-X ning mis algab numbritega 200–001-8 EINECSi, 400–010-9 ELINCSi ja 500–001-0 NLPi puhul. See number kantakse veergu pealkirjaga „EÜ nr”.

CASi number:

Chemical Abstracts Service’i (CAS) numbrid on ainetele antud selleks, et hõlbustada nende ainete identifitseerimist.

Märkused:

Märkuste täieliku teksti võib leida määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osas.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb arvestada järgmisi märkusi:

Märkus A:

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 17 lõike 2 kohaldamist peab aine nimetus esinema märgisel nimetatud määruse VI lisa 3. osas esitatud märgistuse kujul.

Nimetatud osas kasutatakse mõnikord üldkirjeldusi, näiteks „… ühendid” või „… soolad”. Sellisel juhul peab sellist ainet turule viiv tarnija märkima märgistusele korrektse nimetuse, võttes nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa punkti 1.1.1.4.

▼M14

Märkus B:

Mõningaid aineid (happed, alused jne) turustatakse erineva kontsentratsiooniga vesilahustena ja seetõttu tuleb need lahused erinevalt klassifitseerida ja märgistada, sest oht on eri kontsentratsioonide puhul erinev.

Märkus C:

Mõningaid orgaanilisi aineid võib turule viia kas spetsiifilise isomeeri või isomeeride seguna.

Märkus D:

Teatavaid aineid, mis võivad kergesti iseeneslikult polümeeruda või laguneda, viiakse turule tavaliselt stabiliseeritud kujul. Sellisel kujul on need loetletud ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas.

Neid aineid viiakse mõnikord turule siiski ka stabiliseerimata kujul. Sellisel juhul peab tarnija, kes seda ainet turule viib, märkima märgisele aine nimetuse järele sõna „stabiliseerimata”.

Märkus J:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks või mutageenseks, kui saab tõendada, et see sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti benseeni (EÜ nr 200-753-7).

Märkus K:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks või mutageenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti 1,3-butadieeni (EÜ nr 203-450-8).

Märkus L:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks, kui on võimalik tõendada, et aine sisaldab vähem kui 3 % DMSO-ekstrakti, mõõdetuna IP 346 meetodil.

Märkus M:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks, kui saab tõendada, et see aine sisaldab vähem kui 0,005 massiprotsenti benso(a)püreeni (EÜ nr 200-028-5).

Märkus N:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks, kui on teada aine rafineerimise kõik etapid ja kui on võimalik tõendada, et lähteaine ei ole kantserogeen.

Märkus P:

Ainet ei ole vaja klassifitseerida kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti benseeni (EÜ nr 200-753-7).

Märkus R:

Kiude ei pea klassifitseerima kantserogeenseteks, kui nende kiudude pikkusega kaalutud diameetri geomeetrilise keskmise ja kahekordse standardhälbe vahe on suurem kui 6 μm.

1. liide

Punkt 28 – kantserogeenid: 1A kategooria

Aine	Indeksinumber	EÜ number	CASi number	Märkused
Kroom(VI)trioksiid	024-001-00-0	215-607-8	1333-82-0	►M5 — ◄
Tsinkkromaadid, sealhulgas tsinkkaaliumkromaat	024-007-00-3
▼M14
Nikkelmonooksiid; [1]	028-003-00-2	215-215-7 [1]	1313-99-1 [1]
Nikkeloksiid; [2]		234-323-5 [2]	11099-02-8 [2]
Bunseniit; [3]		- [3]	34492-97-2 [3]
Nikkeldioksiid	028-004-00-8	234-823-3	12035-36-8
Dinikkeltrioksiid	028-005-00-3	215-217-8	1314-06-3
Nikkel(II)sulfiid; [1]	028-006-00-9	240-841-2 [1]	16812-54-7 [1]
Nikkelsulfiid; [2]		234-349-7 [2]	11113-75-0 [2]
Milleriit; [3]		- [3]	1314-04-1 [3]
Trinikkeldisulfiid;	028-007-00-4
Nikkelsubsulfiid; [1]		234-829-6 [1]	12035-72-2 [1]
Hezlvudiit; [2]		- [2]	12035-71-1 [2]
▼M14
Nikkeldihüdroksiid; [1]		028-008-00-X	235-008-5 [1]		12054-48-7 [1]
Nikkelhüdroksiid; [2]	234-348-1 [2]	028-008-00-X	11113-74-9 [2]
Nikkelsulfaat	028-009-00-5	232-104-9	7786-81-4
Nikkelkarbonaat;	028-010-00-0
Aluseline nikkelkarbonaat;
Süsihappe nikkel(2+)sool; [1]		222-068-2 [1]	3333-67-3 [1]
Süsihappe nikkelsool; [2]		240-408-8 [2]	16337-84-1 [2]
[μ-[karbonato(2-)-O:O′]]dihüdroksütrinikkel; [3]		265-748-4 [3]	65405-96-1 [3]
[karbonato(2-)] tetrahüdroksü-trinikkel [4]		235-715-9 [4]	12607-70-4 [4]
Nikkeldikloriid	028-011-00-6	231-743-0	7718-54-9
Nikkeldinitraat; [1]	028-012-00-1	236-068-5 [1]	13138-45-9 [1]
Lämmastikhappe nikkelsool; [2]	028-012-00-1	238-076-4 [2]	14216-75-2 [2]
Niklikivi	028-013-00-7	273-749-6	69012-50-6
Vase elektrolüütilise puhastamise vasevabad sademed ja mudad, nikkelsulfaat	028-014-00-2	295-859-3	92129-57-2
Vase elektrolüütilise puhastamise vasevabad sademed ja mudad	028-015-00-8	305-433-1	94551-87-8
Nikkeldiperkloraat; Perkloorhappe nikkel(II)sool	028-016-00-3	237-124-1	13637-71-3
Nikkeldikaaliumbis(sulfaat); [1]	028-017-00-9	237-563-9 [1]	13842-46-1 [1]
Diammooniumnikkelbis(sulfaat); [2]	028-017-00-9	239-793-2 [2]	15699-18-0 [2]
Nikkelbis(sulfamidaat); Nikkelsulfamaat	028-018-00-4	237-396-1	13770-89-3
Nikkelbis(tetrafluoroboraat)	028-019-00-X	238-753-4	14708-14-6
Nikkeldiformiaat; [1]	028-021-00-0	222-101-0 [1]	3349-06-2 [1]
Sipelghappe nikkelsool; [2]		239-946-6 [2]	15843-02-4 [2]
Sipelghappe vasknikkelsool; [3]		268-755-0 [3]	68134-59-8 [3]
Nikkeldiatsetaat; [1]	028-022-00-6	206-761-7 [1]	373-02-4 [1]
Nikkelatsetaat; [2]	028-022-00-6	239-086-1 [2]	14998-37-9 [2]
Nikkeldibensoaat	028-024-00-7	209-046-8	553-71-9
Nikkelbis(4-tsükloheksüülbutüraat)	028-025-00-2	223-463-2	3906-55-6
Nikkel(II)stearaat; Nikkel(II)oktadekanaat	028-026-00-8	218-744-1	2223-95-2
Nikkeldilaktaat	028-027-00-3	—	16039-61-5
Nikkel(II)oktanaat	028-028-00-9	225-656-7	4995-91-9
Nikkeldifluoriid; [1]	028-029-00-4	233-071-3 [1]	10028-18-9 [1]
Nikkeldibromiid; [2]		236-665-0 [2]	13462-88-9 [2]
Nikkeldijodiid; [3]		236-666-6 [3]	13462-90-3 [3]
Nikkelkaaliumfluoriid; [4]		- [4]	11132-10-8 [4]
Nikkelheksafluorosilikaat	028-030-00-X	247-430-7	26043-11-8
Nikkelselenaat	028-031-00-5	239-125-2	15060-62-5
Nikkelvesinikfosfaat; [1]	028-032-00-0	238-278-2 [1]	14332-34-4 [1]
Nikkelbis(divesinikfosfaat); [2]		242-522-3 [2]	18718-11-1 [2]
Trinikkelbis(ortofosfaat); [3]		233-844-5 [3]	10381-36-9 [3]
Dinikkeldifosfaat; [4]		238-426-6 [4]	14448-18-1 [4]
Nikkelbis(fosfinaat); [5]		238-511-8 [5]	14507-36-9 [5]
Nikkelfosfinaat; [6]		252-840-4 [6]	36026-88-7 [6]
Fosforhappe kaltsiumnikkelsool; [7]		- [7]	17169-61-8 [7]
Difosforhappe nikkel(II)sool [8]		- [8]	19372-20-4 [8]
Diammooniumnikkelheksatsüanoferraat	028-033-00-6	—	74195-78-1
Nikkelditsüaniid	028-034-00-1	209-160-8	557-19-7
Nikkelkromaat	028-035-00-7	238-766-5	14721-18-7
Nikkel(II)silikaat; [1]	028-036-00-2	244-578-4 [1]	21784-78-1 [1]
Dinikkelortosilikaat; [2]		237-411-1 [2]	13775-54-7 [2]
Nikkelsilikaat (3:4); [3]		250-788-7 [3]	31748-25-1 [3]
Ränihappe nikkelsool; [4]		253-461-7 [4]	37321-15-6 [4]
Trivesinikhüdroksübis[ortosilikato(4-)]trinikelaat(3-) [5]		235-688-3 [5]	12519-85-6 [5]
Dinikkelheksatsüanoferraat	028-037-00-8	238-946-3	14874-78-3
Trinikkelbis(arsenaat); Nikkel(II)arsenaat	028-038-00-3	236-771-7	13477-70-8
Nikkeloksalaat; [1]	028-039-00-9	208-933-7 [1]	547-67-1 [1]
Etaandihappe nikkelsool; [2]	028-039-00-9	243-867-2 [2]	20543-06-0 [2]
Nikkeltelluriid	028-040-00-4	235-260-6	12142-88-0
Trinikkeltetrasulfiid	028-041-00-X	—	12137-12-1
Trinikkelbis(arsenit)	028-042-00-5	—	74646-29-0
Hall koobaltnikkelperiklaas;	028-043-00-0
C.I. Pigment Black 25;
C.I. 77332; [1]		269-051-6 [1]	68186-89-0 [1]
Koobaltnikkeldioksiid; [2]		261-346-8 [2]	58591-45-0 [2]
Koobaltnikkeloksiid; [3]		- [3]	12737-30-3 [3]
Nikkeltinatrioksiid; Nikkelstannaat	028-044-00-6	234-824-9	12035-38-0
Nikkeltriuraandekaoksiid	028-045-00-1	239-876-6	15780-33-3
Nikkelditiotsüanaat	028-046-00-7	237-205-1	13689-92-4
Nikkeldikromaat	028-047-00-2	239-646-5	15586-38-6
Nikkel(II)selenit	028-048-00-8	233-263-7	10101-96-9
Nikkelseleniid	028-049-00-3	215-216-2	1314-05-2
Ränihappe pliinikkelsool	028-050-00-9	—	68130-19-8
Nikkeldiarseniid; [1]	028-051-00-4	235-103-1 [1]	12068-61-0 [1]
Nikkelarseniid; [2]	028-051-00-4	248-169-1 [2]	27016-75-7 [2]
Kahvatukollane nikkelbaariumtitaanpraideriit;	028-052-00-X	271-853-6	68610-24-2
C.I. Pigment Yellow 157;
C.I. 77900
Nikkeldikloraat; [1]	028-053-00-5	267-897-0 [1]	67952-43-6 [1]
Nikkeldibromaat; [2]		238-596-1 [2]	14550-87-9 [2]
Etüülvesiniksulfaadi nikkel(II)sool; [3]		275-897-7 [3]	71720-48-4 [3]
Nikkel(II)trifluoroatsetaat; [1]	028-054-00-0	240-235-8 [1]	16083-14-0 [1]
Nikkel(II)propionaat; [2]		222-102-6 [2]	3349-08-4 [2]
Nikkelbis(benseensulfonaat); [3]		254-642-3 [3]	39819-65-3 [3]
Nikkel(II)vesiniktsitraat; [4]		242-533-3 [4]	18721-51-2 [4]
Sidrunhappe ammooniumnikkelsool; [5]		242-161-1 [5]	18283-82-4 [5]
Sidrunhappe nikkelsool; [6]		245-119-0 [6]	22605-92-1 [6]
Nikkelbis(2-etüülheksanaat); [7]		224-699-9 [7]	4454-16-4 [7]
2-etüülheksaanhappe nikkelsool; [8]		231-480-1 [8]	7580-31-6 [8]
Dimetüülheksaanhappe nikkelsool; [9]		301-323-2 [9]	93983-68-7 [9]
Nikkel(II)isooktanaat; [10]		249-555-2 [10]	29317-63-3 [10]
Nikkelisooktanaat; [11]		248-585-3 [11]	27637-46-3 [11]
Nikkelbis(isononanaat); [12]		284-349-6 [12]	84852-37-9 [12]
Nikkel(II)neononanaat; [13]		300-094-6 [13]	93920-10-6 [13]
Nikkel(II)isodekanaat; [14]		287-468-1 [14]	85508-43-6 [14]
Nikkel(II)neodekanaat; [15]		287-469-7 [15]	85508-44-7 [15]
Neodekaanhappe nikkelsool; [16]		257-447-1 [16]	51818-56-5 [16]
Nikkel(II)neoundekanaat; [17]		300-093-0 [17]	93920-09-3 [17]
Bis(D-glükonato-O1,O2)nikkel; [18]		276-205-6 [18]	71957-07-8 [18]
Nikkel-3,5-bis(tert-butüül)-4-hüdroksübensoaat (1:2); [19]		258-051-1 [19]	52625-25-9 [19]
Nikkel(II)palmitaat; [20]		237-138-8 [20]	13654-40-5 [20]
(2-etüülheksanato-O)(isononanato-O)nikkel; [21]		287-470-2 [21]	85508-45-8 [21]
(isononanato-O)(isooktanato-O)nikkel; [22]		287-471-8 [22]	85508-46-9 [22]
(isooktanato-O)(neodekanato-O)nikkel; [23]		284-347-5 [23]	84852-35-7 [23]
(2-etüülheksanato-O)(isodekanato-O)nikkel; [24]		284-351-7 [24]	84852-39-1 [24]
(2-etüülheksanato-O)(neodekanato-O)nikkel; [25]		285-698-7 [25]	85135-77-9 [25]
(isodekanato-O)(isooktanato-O)nikkel; [26]		285-909-2 [26]	85166-19-4 [26]
(isodekanato-O)(isononanato-O)nikkel; [27]		284-348-0 [27]	84852-36-8 [27]
(isononanato-O)(neodekanato-O)nikkel; [28]		287-592-6 [28]	85551-28-6 [28]
Hargahelaga C6–19-rasvhapete nikkelsoolad; [29]		294-302-1 [29]	91697-41-5 [29]
C8–18-rasvhapete ja küllastamata C18-rasvhapete nikkelsoolad; [30]		283-972-0 [30]	84776-45-4 [30]
2,7-naftaleendisulfoonhappe nikkel(II)sool; [31]		- [31]	72319-19-8 [31]
Nikkel(II)sulfit; [1]	028-055-00-6	231-827-7 [1]	7757-95-1 [1]
Nikkeltelluurtrioksiid; [2]		239-967-0 [2]	15851-52-2 [2]
Nikkeltelluurtetraoksiid; [3]		239-974-9 [3]	15852-21-8 [3]
Molübdeennikkelhüdroksiidoksiidfosfaat; [4]		268-585-7 [4]	68130-36-9 [4]
Nikkelboriid (NiB); [1]	028-056-00-1	234-493-0 [1]	12007-00-0 [1]
Dinikkelboriid; [2]		234-494-6 [2]	12007-01-1 [2]
Trinikkelboriid; [3]		234-495-1 [3]	12007-02-2 [3]
Nikkelboriid; [4]		235-723-2 [4]	12619-90-8 [4]
Dinikkelsilitsiid; [5]		235-033-1 [5]	12059-14-2 [5]
Nikkeldisilitsiid; [6]		235-379-3 [6]	12201-89-7 [6]
Dinikkelfosfiid; [7]		234-828-0 [7]	12035-64-2 [7]
Nikkelboorfosfiid; [8]		- [8]	65229-23-4 [8]
Dialumiiniumnikkeltetraoksiid; [1]	028-057-00-7	234-454-8 [1]	12004-35-2 [1]
Nikkeltitaantrioksiid; [2]		234-825-4 [2]	12035-39-1 [2]
Nikkeltitaanoksiid; [3]		235-752-0 [3]	12653-76-8 [3]
Nikkeldivanaadiumheksaoksiid; [4]		257-970-5 [4]	52502-12-2 [4]
Koobaltdimolübdeennikkeloktaoksiid; [5]		268-169-5 [5]	68016-03-5 [5]
Nikkeltsirkooniumtrioksiid; [6]		274-755-1 [6]	70692-93-2 [6]
Molübdeennikkeltetraoksiid; [7]		238-034-5 [7]	14177-55-0 [7]
Nikkelvolframtetraoksiid; [8]		238-032-4 [8]	14177-51-6 [8]
Nikkelroheline oliviin; [9]		271-112-7 [9]	68515-84-4 [9]
Liitiumnikkeldioksiid; [10]		- [10]	12031-65-1 [10]
Molübdeennikkeloksiid; [11]		- [11]	12673-58-4 [11]
Koobaltliitiumnikkeloksiid	028-058-00-2	442-750-5	—
▼C1
Diarseentrioksiid; arseentrioksiid	033-003-00-0	215-481-4	1327-53-3
Arseenpentoksiid; arseenoksiid	033-004-00-6	215-116-9	1303-28-2
▼M14
Arseenhape ja selle soolad, välja arvatud mujal käesolevas lisas määratletud soolad	033-005-00-1	—	—	A
▼C1
Pliivesinikarsenaat	082-011-00-0	232-064-2	7784-40-9
Butaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [1]	601-004-01-8	203-448-7 [1]	106-97-8 [1]	C ►M5 — ◄
Isobutaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [2]	601-004-01-8	200-857-2 [2]	75-28-5 [2]	C ►M5 — ◄
1,3-butadieen; buta-1,3-dieen	601-013-00-X	203-450-8	106-99-0	D
Benseen	601-020-00-8	200-753-7	71-43-2	►M5 — ◄
Trietüülarsenaat	601-067-00-4	427-700-2	15606-95-8
Vinüülkloriid; kloroetüleen	602-023-00-7	200-831-0	75-01-4
▼M14
Bis(klorometüül)eeter; Oksübis(klorometaan)	603-046-00-5	208-832-8	542-88-1
▼C1
Klorometüül-metüüleeter; klorodimetüüleeter	603-075-00-3	203-480-1	107-30-2
2-naftüülamiin; beeta-naftüülamiin	612-022-00-3	202-080-4	91-59-8	►M5 — ◄
Bensidiin 4,4′-diaminobifenüül; bifenüül-4,4′-üleendiamiin	612-042-00-2	202-199-1	92-87-5	►M5 — ◄
Bensidiini soolad	612-070-00-5
2-naftüülamiini soolad	612-071-00-0	209-030-0[1] 210-313-6[2]	553-00-4[1] 612-52-2[2]
Bifenüül-4-üülamiin; ksenüülamiin; 4-aminobifenüül	612-072-00-6	202-177-1	92-67-1
Bifenüül-4-üülamiini soolad; ksenüülamiini soolad; 4-aminobifenüüli soolad	612-073-00-1
▼M26
Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne; (Jääk, mis saadakse kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva destilleerimisel. Must tahke aine, mille pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 30 °C – 180 °C (86 °F – 356 °F). Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike segust.)	648-055-00-5	266-028-2	65996-93-2
▼C1
Tõrv, kivisüsi; kivisöetõrv (Kivisöe destruktiivse destillatsiooni kõrvalsaadus. Peaaegu musta värvi pooltahke aine. Aromaatsete süsivesinike, fenooliühendite, lämmastikaluste ja tiofeeni keeruline segu.)	648-081-00-7	232-361-7	8007-45-2
Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuuriline; kivisöetõrv (Kondensatioonisaadus, mis saadakse kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) destruktiivsel destilleerimisel eralduva gaasi jahutamisel kuni välistemperatuurini. Veest tihedam musta värvi viskoosne vedelik. Koosneb põhiliselt kondenseerunud aromaatse tuumaga süsivesinike keerulisest segust. Võib sisaldada väikestes kogustes fenooliühendeid ja aromaatseid lämmastikaluseid.)	648-082-00-2	266-024-0	65996-89-6
Tõrv, kivisüsi, madalatemperatuuriline; kivisöeõli (Kondensatsioonisaadus, mis saadakse kivisöe madaltemperatuurilisel (alla 700 °C) destruktiivsel destilleerimisel l tekkiva gaasi jahutamisel umbes välistemperatuurini. Veest tihedam musta värvi viskoosne vedelik. Koosneb põhiliselt kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest, fenooliühenditest, aromaatsetest lämmastikalustest ja nende alküülderivaatidest.)	648-083-00-8	266-025-6	65996-90-9
Tõrv, pruunsüsi; (Pruunsöetõrvast destilleeritud õli. Koosneb põhiliselt alifaatsetest, nafteensetest ja ühe- kuni kolmetsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, nende alküülderivaatidest, heteroaromaatsetest ühenditest ning ühe- ja kahetsüklilistest fenoolidest, mille keemispiirid on ligikaudu 150 °C ja 360 °C vahel.)	648-145-00-4	309-885-0	101316-83-0
Tõrv, pruunsüsi, madalatemperatuuriline; (Pruunsöe madalal temperatuuril koksistamisel ja madalal temperatuuril gaasistamisel saadud tõrv. Koosneb põhiliselt alifaatsetest, nafteensetest ja tsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, heteroaromaatsetest süsivesinikest ja tsüklilistest fenoolidest.)	648-146-00-X	309-886-6	101316-84-1
Destillaadid (nafta), kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel määral küllastunud alifaatseid süsivesinikke, mis harilikult selles toorõli destilleerimisvahemikus esinevad)	649-050-00-0	265-051-5	64741-50-0
Destillaadid (nafta), rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel määral küllastunud alifaatseid süsivesinikke.)	649-051-00-6	265-052-0	64741-51-1
Destillaadid (nafta), kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-052-00-1	265-053-6	64741-52-2
Destillaadid (nafta), rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-053-00-7	265-054-1	64741-53-3
Destillaadid (nafta), happega töödeldud rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-054-00-2	265-117-3	64742-18-3
Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-055-00-8	265-118-9	64742-19-4
Destillaadid (nafta), happega töödeldud rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-056-00-3	265-119-4	64742-20-7
Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-057-00-9	265-121-5	64742-21-8
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. See sisaldab suhteliselt suurel määral alifaatseid süsivesinikke.)	649-058-00-4	265-127-8	64742-27-4
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-059-00-X	265-128-3	64742-28-5
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-060-00-5	265-135-1	64742-34-3
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-061-00-0	265-136-7	64742-35-4
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini propaanieraldaja tipugaas, C3-rikas, happevaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonimisel ning mida töödeldakse happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C4, valdavalt C3.)	649-062-00-6	270-755-0	68477-73-6	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-063-00-1	270-756-6	68477-74-7	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade, C1-5-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, valdavalt C1 kuni C5.)	649-064-00-7	270-757-1	68477-75-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2-4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C6, valdavalt C2 kuni C4.)	649-065-00-2	270-758-7	68477-76-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütilise reformingu seadmest, C1-4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, valdavalt C1 kuni C4.)	649-066-00-8	270-760-8	68477-79-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C3-5 olefiin-parafiinne alküülimisseadme toide; naftagaas (Keerulise koostisega olefiinsete ja parafiinsete süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mida kasutatakse toitena alküülimisel. Välisõhu temperatuur ületab tavaliselt nende segude kriitilise temperatuuri.)	649-067-00-3	270-765-5	68477-83-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, valdavalt C4.)	649-068-00-9	270-767-6	68477-85-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), deetaanimisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide destilleerimisel. Sisaldab peamiselt etaani ja etüleeni.)	649-069-00-4	270-768-1	68477-86-1	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), isobutaanieralduskolonni tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaani-buteeni voo atmosfääridestilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-070-00-X	270-769-7	68477-87-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), depropaanimisseadme gaas, kuiv, propüleenirikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destilleerimisel. Sisaldab peamiselt propüleeni, mõningal määral ka etaani ja propaani.)	649-071-00-5	270-772-3	68477-90-7	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-072-00-0	270-773-9	68477-91-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasi regenereerimistehase depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C4, valdavalt propaanist.)	649-073-00-6	270-777-0	68477-94-1	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), girbatol-seadme toide; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mida kasutatakse girbatol-seadme toitena vesiniksulfiidi eemaldamiseks. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-074-00-1	270-778-6	68477-95-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsionaator, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba; naftagaas	649-075-00-7	270-782-8	68477-99-6	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsiooniva destillatsiooni kogujast; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-076-00-2	270-802-5	68478-21-7	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatsiooniabsorberist; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-077-00-8	270-803-0	68478-22-8	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest eraldunud gaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformingu ja hüdrodesulfureerimise produktide fraktsioonimisel, töödeldud happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-078-00-3	270-804-6	68478-24-0	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioonimisseadme stabilisaatorist; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioonival stabilisatseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-079-00-9	270-806-7	68478-26-2	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemise segatud voog, C4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillatsiooni jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C6, valdavalt butaanist ja isobutaanist.)	649-080-00-4	270-813-5	68478-32-0	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside kogumistehas, C1-2-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillaadi jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5, valdavalt metaanist ja etaanist.)	649-081-00-X	270-814-0	68478-33-1	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsiooni jääkide termilise krakkimise seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumjääkide termilisel krakkimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-082-00-5	270-815-6	68478-34-2	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C3-4-rikkad, nafta destillaat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel ja kondenseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, valdavalt C3 kuni C4.)	649-083-00-0	270-990-9	68512-91-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni raskbensiini deheksaanimiskolonni eelfraktsioon; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kogu otsedestillatsiooni raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-084-00-6	271-000-8	68513-15-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieralduskolonni heitgaas, süsivesinikurikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakkimisproduktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.) Võib sisaldada vähesel hulgal ka vesinikku ja vesiniksulfiidi.)	649-085-00-1	271-001-3	68513-16-6	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-086-00-7	271-002-9	68513-17-7	►M5 — ◄ K
Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikkad; naftagaas (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse mitmesugustest rafineerimisoperatsioonidest pärinevate voogude destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C5, peamiselt butaanist, ning keeb temperatuuril vahemikus umbes - 11,7 °C – 27,8 °C.)	649-087-00-2	271-010-2	68513-66-6	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C1-4; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilisel krakkimisel ja absorberioperatsioonidel ning toorõli destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni - 0,5 °C.)	649-088-00-8	271-032-2	68514-31-8	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C1-4, demerkaptaanitud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse süsivesinikgaaside demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni - 0,5 °C.)	649-089-00-3	271-038-5	68514-36-3	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C1-3; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3 ning keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni -42 °C.)	649-090-00-9	271-259-7	68527-16-2	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C1-4, butaanieraldamisseadme fraktsioon; naftagaas	649-091-00-4	271-261-8	68527-19-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C1-5, märjad; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel ja/või destillatsioonikolonni gaasiõli krakkimisel. Koosneb süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-092-00-X	271-624-0	68602-83-5	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C2-4; naftagaas	649-093-00-5	271-734-9	68606-25-7	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C3; naftagaas	649-094-00-0	271-735-4	68606-26-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilisel krakkimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-095-00-6	271-737-5	68606-27-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt butaanist, isobutaanist ja butadieenist.)	649-096-00-1	271-742-2	68606-34-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu; naftagaas (Mitmesugustest protsessidest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-097-00-7	272-183-7	68783-07-3	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)	649-098-00-2	272-203-4	68783-64-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C2-4, demerkaptaanitud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4 ning keemispiiridega vahemikus umbes -51 °C kuni -34 °C.)	649-099-00-8	272-205-5	68783-65-3	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), toorõli fraktsioonimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-100-00-1	272-871-7	68918-99-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), deheksaanimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kombineeritud raskbensiini voogude fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-101-00-7	272-872-2	68919-00-6	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsiooniva stabilisaatori heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-102-00-2	272-878-5	68919-05-1	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), raskbensiini unifitseeriva desulfureerimisdesorberi heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini unifitseerival desulfurisatsiooniprotsessil ning eraldatakse saadud raskbensiinist. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-103-00-8	272-879-0	68919-06-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-104-00-3	272-882-7	68919-09-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C3-C4 desorberi toite fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt C3-süsivesinikest.)	649-105-00-9	272-893-7	68919-20-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni esimesest kolonnist saadava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-106-00-4	272-883-2	68919-10-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieraldamisseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-107-00-X	273-169-3	68952-76-1	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini stabilisatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini ja destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-108-00-5	273-170-9	68952-77-2	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaatide, gaasiõli ja raskbensiini lahutusseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide, raskbensiini ja gaasiõli eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-109-00-0	273-175-6	68952-81-8	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike stabilisatsiooniseadmest, nafta koksistamine; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta koksistamisprotsessist pärinevate termiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-110-00-6	273-176-1	68952-82-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), kergelt aurkrakitud, butadieenikontsentraat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C4.)	649-111-00-1	273-265-5	68955-28-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu produktide stabilisatsiooniseadme tipugaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ja kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-112-00-7	273-270-2	68955-34-0	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C4; naftagaas	649-113-00-2	289-339-5	27741-01-3	►M5 — ◄ K
Alkaanid, C1-4, C3-rikkad; naftagaas	649-114-00-8	292-456-4	90622-55-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimise heitgaas, C3-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt propüleenist vähese propaanisisaldusega ning on keemispiiridega vahemikus umbes -70 °C kuni 0 °C.)	649-115-00-3	295-404-9	92045-22-2	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimise seadme destillaat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4, valdavalt 1-buteen ja 2-buteen, sisaldades ka butaani ja isobuteeni, keemispiiridega umbes -12 °C kuni 5 °C.)	649-116-00-9	295-405-4	92045-23-3	►M5 — ◄ K
Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud, C4-fraktsioon; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide oksüdeerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt C4 küllastatud ja küllastumata süsivesinikest.)	649-117-00-4	295-463-0	92045-80-2	►M5 — ◄ K
▼M14
1,3-butadieeni- ja isobuteenivabad C4-süsivesinikud; Naftagaas	649-118-00-X	306-004-1	95465-89-7	K
▼C1
Rafinaadid (nafta), aurkrakitud, C4-fraktsioon, ekstraheeritud vaskammooniumatsetaadiga, C3-5 ja C3-5 küllastumata, butadieenivabad; naftagaas	649-119-00-5	307-769-4	97722-19-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas; töötlemise heitgaas (Amiinsüsteemi toitegaas vesiniksulfiidi eraldamiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vesiniksulfiidi ning alifaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-120-00-0	270-746-1	68477-65-6	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfurisaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Benseeniseadmest pärinevad heitgaasid. Koosnevad peamiselt vesinikust. Võivad sisaldada ka süsinikmonooksiidi ning süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6, sealhulgas benseeni.)	649-121-00-6	270-747-7	68477-66-7	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse benseeniseadme gaaside retsirkuleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C6.)	649-122-00-1	270-748-2	68477-67-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), õlisegude destillatsiooni heitgaas, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlisegu destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-123-00-7	270-749-8	68477-68-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini desorberi tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-124-00-2	270-759-2	68477-77-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C6–C8 toite katalüütilise reformingu produktide destilleerimisel ning retsirkuleeritakse vesiniku konserveerimiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada vähesel hulgal süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikku ja süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-125-00-8	270-760-3	68477-80-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadmest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib C6–C8 toite katalüütilise reformingu produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5 ja vesinikust.)	649-126-00-3	270-762-9	68477-81-6	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas	649-127-00-9	270-763-4	68477-82-7	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesiniku ekstraheerimisel gaasivoost, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, metaani, etaani ja etüleeniga. Sisaldab valdavalt selliseid süsivesinikke nagu metaan, etaan ja etüleen ning väikeses koguses vesinikku, lämmastikku ja süsinikmonooksiidi.)	649-128-00-4	270-766-0	68477-84-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), kuiv, väävelvesinikurikas, gaasikontsentratsiooniseadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Kuivade gaaside segu, mis saadakse gaasikontsentratsiooniseadmest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-129-00-X	270-774-4	68477-92-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasikontsentraadi reabsorberi destillaat; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasi kontsentreerimisreabsorberi kombineeritud gaasivoogude produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, lämmastikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C3.)	649-130-00-5	270-776-5	68477-93-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vesinikurikkast voost vesiniku absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, süsinikmonooksiidist, lämmastikust ja metaanist koos vähese hulga C2-süsivesinikega.)	649-131-00-0	270-779-1	68477-96-3	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse gaasina süsivesinikgaaside jahutamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, lämmastiku, metaani ja C2-süsivesinikega.)	649-132-00-6	270-780-7	68477-97-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud hüdrogeenitud õlisegust. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-133-00-1	270-781-2	68477-98-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud reaktorigaasidest. Sisaldab peamiselt vesinikku koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku, vesiniksulfiidi ja küllastatud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C5.)	649-134-00-7	270-783-3	68478-00-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Reforminguseadmetest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-135-00-2	270-784-9	68478-01-3	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme gaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist ja etaanist koos vähese hulga vesiniksulfiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)	649-136-00-8	270-785-4	68478-02-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme gaas, vesiniku-metaanirikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)	649-137-00-3	270-787-5	68478-03-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-138-00-9	270-788-0	68478-04-6	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsioonist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-139-00-4	270-789-6	68478-05-7	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise refraktsioonimisabsorberist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide refraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-140-00-X	270-805-1	68478-25-1	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-141-00-5	270-807-2	68478-27-3	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-142-00-0	270-808-8	68478-28-4	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), krakitud destillaatide hüdrogeenimisseadme gaasiseparaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse krakitud destillaatide katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-143-00-6	270-809-3	68478-29-5	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-144-00-1	270-810-9	68478-30-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni raskbensiini stabilisaatori tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-145-00-7	270-999-8	68513-14-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib reformingureaktori heitvedeliku kõrgrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)	649-146-00-2	271-003-4	68513-18-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurve aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib reformimisreaktori heitvedeliku madalrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)	649-147-00-8	271-005-5	68513-19-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), nafta destillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse destilleerimisel gaasivoost, mis sisaldab vesinikku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikke C1 kuni C6 või saadakse etaani ja propaani krakkimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C2, vesinikust, lämmastikust ja süsinikmonooksiidist.)	649-148-00-3	271-258-1	68527-15-1	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogenisaatori depentaanimisseadme tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib benseeniseadme toite katalüütilisel hüdrogeenimisel järgneva depentaanimisega. Koosneb peamiselt vesinikust, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6. Võib sisaldada benseenijälgi.)	649-149-00-9	271-623-5	68602-82-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisprotsessi tipuproduktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-150-00-4	271-625-6	68602-84-6	►M5 — ◄ K
Naftaproduktid, töötlemisgaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)	649-151-00-X	271-750-6	68607-11-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrokrakkimisreaktori väljavoolu vedeliku-auru eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-152-00-5	272-182-1	68783-06-2	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), töötlemisest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse mitmesugustest naftatöötlemisoperatsioonidest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-153-00-0	272-338-9	68814-67-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse nafteenide keemilisel töötlemisel aromaatseteks ühenditeks. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-154-00-6	272-343-6	68814-90-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud väävlirikka petrooleumi pentaanieemaldamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenitud petrooleumi depentaniseerival stabilisatseerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, vesiniksulfiidi, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C5.)	649-155-00-1	272-775-5	68911-58-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), väävlirikka petrooleumi katalüütilise hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse seadme aurustist väävlirikka petrooleumi katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)	649-156-00-7	272-776-0	68911-59-1	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), heitgaas, eraldatud stabiliseerimisseadme desulfuraatori vedelproduktidest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse unifitseeriva desulfureerimisprotsessi vedelproduktist. Koosneb vesiniksulfiidist, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-157-00-2	272-873-8	68919-01-7	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni jääkgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipuprodukti fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-158-00-8	272-874-3	68919-02-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise sekundaarabsorberi skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipugaasi absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-159-00-3	272-875-9	68919-03-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimise heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse raske destillaadi hüdrodesulfureerimise vedelproduktist. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-160-00-9	272-876-4	68919-04-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme stabilisatsiooniseadme heitgaas, tipufraktsioonide rektifikatsioon; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse bensiini reforminguseadme plaatinareaktorite kergete tipufraktsioonide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-161-00-4	272-880-6	68919-07-3	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), toorõli destillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel esimesest kolonnist. Koosneb lämmastikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-162-00-X	272-881-1	68919-08-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), kergkrakitud toorõli fraktsioonimisel; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse kergkrakitud toorõli fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-163-00-5	272-884-8	68919-11-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas (Vesiniku ja metaani segu, mis saadakse unifitseerimisseadme produktide fraktsioonimisel.)	649-164-00-0	272-885-3	68919-12-0	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), raskbensiini katalüütilise desulfureerimisseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-165-00-6	273-173-5	68952-79-4	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisseadmest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-166-00-1	273-174-0	68952-80-7	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme gaasiõli desulfureerimis- ja destillatsiooniseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfurisaatori produktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-167-00-7	273-269-7	68955-33-9	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), toorõli destillatsioon ja katalüütiline krakkimine; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib toorõli destilleerimisel ja katalüütilise krakkimise protsessis. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust, süsinikmonooksiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-168-00-2	273-563-5	68989-88-8	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasiõli dietanoolamiini skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib gaasiõlide desulfureerimisel dietanoolamiiniga. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist, vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-169-00-8	295-397-2	92045-15-3	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme jääkvedelik; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni heitveest vedelfaasi eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust, vesiniksulfiidist ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-170-00-3	295-398-8	92045-16-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme läbipuhumise gaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse reforminguseadmest ja hüdrogeenimisreaktori läbipuhumisgaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-171-00-9	295-399-3	92045-17-5	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelike aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-172-00-4	295-400-7	92045-18-6	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), raskbensiini aurufaasilise kõrgrõhu krakkimise jääkgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse raskbensiini aurkrakkimisproduktide mittekondenseeruvate osade ning edasiste produktide valmistamisel saadavate jääkgaaside seguna. Koosneb peamiselt vesinikust ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5, millesse võib olla segatud ka maagaasi.)	649-173-00-X	295-401-2	92045-19-7	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossuse alandamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse jääkide viskoossuse alandamisel ahjus. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-174-00-5	295-402-8	92045-20-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C3-4; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli krakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C4, valdavalt propaanist ja propüleenist, keemistemperatuuriga umbes –51 °C kuni –1 °C.)	649-177-00-1	268-629-5	68131-75-9	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini destillatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt krakitud destillaatide produktide ja katalüütiliselt krakitud raskbensiini destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-178-00-7	269-617-2	68307-98-2	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-179-00-2	269-618-8	68307-99-3	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist ning millest on amiintöötlusega eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-180-00-8	269-619-3	68308-00-9	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-181-00-3	269-620-9	68308-01-0	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimise seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooniproduktide katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-182-00-9	269-630-3	68308-10-1	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-183-00-4	269-623-5	68308-03-2	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, destillaatide katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-184-00-X	269-624-0	68308-04-3	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest ja etaaneemaldamise seadmetest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-185-00-5	269-625-6	68308-05-4	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud raskbensiini destillatsiooni kolonnist, happevaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud raskbensiini ja destilleeritud süsivesinikevoogude fraktsioonimisel ning mida on töödeldud happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-186-00-0	269-626-1	68308-06-5	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-187-00-6	269-627-7	68308-07-6	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-188-00-1	269-629-8	68308-09-8	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), alküleerimisseadme propüleentoite deetaanimisseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse propaani ja propüleeni reaktsiooniproduktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-189-00-7	269-631-9	68308-11-2	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumgaasiõli katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-190-00-2	269-632-4	68308-12-3	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliste krakkproduktide destillatsiooni tipugaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütiliste krakkproduktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5, ning on keemistemperatuuriga umbes –48 °C kuni 32 °C.)	649-191-00-8	270-071-2	68409-99-4	►M5 — ◄ K
Alkaanid, C1-2; naftagaas	649-193-00-9	270-651-5	68475-57-0	►M5 — ◄ K
Alkaanid, C2-3; naftagaas	649-194-00-4	270-652-0	68475-58-1	►M5 — ◄ K
Alkaanid, C3-4; naftagaas	649-195-00-X	270-653-6	68475-59-2	►M5 — ◄ K
Alkaanid, C4-5; naftagaas	649-196-00-5	270-654-1	68475-60-5	►M5 — ◄ K
Küttegaasid; naftagaas (Kergete gaaside segu. Koosneb peamiselt vesinikust ja/või madalmolekulaarsetest süsivesinikest.)	649-197-00-0	270-667-2	68476-26-6	►M5 — ◄ K
Küttegaasid, toorõli destillaadid; naftagaas (Keerulise koostisega kergete gaaside segu, mis tekib toorõli destillatsioonil ja raskbensiini katalüütilisel reformingul Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4, ning on keemistemperatuuriga umbes –217 °C kuni –12 °C.)	649-198-00-6	270-670-9	68476-29-9	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C3-4; naftagaas	649-199-00-1	270-681-9	68476-40-4	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C4-5; naftagaas	649-200-00-5	270-682-4	68476-42-6	►M5 — ◄ K
Süsivesinikud, C2-4, C3-rikas; naftagaas	649-201-00-0	270-689-2	68476-49-3	►M5 — ◄ K
Naftagaasid, veeldatud naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes –40 °C kuni 80 °C.)	649-202-00-6	270-704-2	68476-85-7	►M5 — ◄ K ►M5 — ◄
Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes –40 °C kuni 80 °C.)	649-203-00-1	270-705-8	68476-86-8	►M5 — ◄ K ►M5 — ◄
Gaasid (nafta), C3-4, isobutaanirikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6 küllastunud ja küllastumata süsivesinike, valdavalt butaani ja isobutaani destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C4, valdavalt isobutaanist.)	649-204-00-7	270-724-1	68477-33-8	►M5 — ◄ K
Destillaadid (nafta), C3-6, piperüleenirikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6 küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6, valdavalt piperüleenidest.)	649-205-00-2	270-726-2	68477-35-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), butaani fraktsiooniva destillatsiooni produkt; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanifraktsiooni destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-206-00-8	270-750-3	68477-69-0	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), C2-3; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destilleerimisel. Koosneb valdavalt etaanist, etüleenist, propaanist ja propüleenist.)	649-207-00-3	270-751-9	68477-70-3	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli depropaanimisseadme heitgaas, C4-rikas, happevaba; naftagaas; (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasiõli süsivesinikvoo fraktsioonimisel ning on töödeldud vesiniksulfiidi jt happeliste ühendite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest C3 kuni C5, valdavalt C4.)	649-208-00-9	270-752-4	68477-71-4	►M5 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieemaldamisseadme gaas, C3-5-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)	649-209-00-4	270-754-5	68477-72-5	►M5 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsiooni stabilisatsaator; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse isomeeritud raskbensiini fraktsiooni stabiliseerimise seadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-210-00-X	269-628-2	68308-08-7	►M5 — ◄ K
Erioniit	650-012-00-0		12510-42-8
Asbest	650-013-00-6		12001-29-5 12001-28-4 132207-32-0 12172-73-5 77536-66-4 77536-68-6 77536-67-5

2. liide

Punkt 28 – kantserogeenid: 1B kategooria

Aine	Indeksinumber	EÜ number	CASi number	Märkused
Berüllium	004-001-00-7	231-150-7	7440-41-7
Berülliumiühendid, välja avatud alumiiniumberülliumsilikaadid	004-002-00-2
Berülliumoksiid	004-003-00-8	215-133-1	1304-56-9	►M5 — ◄
Sulfallaat (ISO); 2-kloorallüüldietüülditiokarbamaat	006-038-00-4	202-388-9	95-06-7
Dimetüülkarbamoüülkloriid	006-041-00-0	201-208-6	79-44-7
Diasometaan	006-068-00-8	206-382-7	334-88-3
▼M14
O-isobutüül-N-etoksükarbonüültiokarbamaat	006-094-00-X	434-350-4	103122-66-3
O-heksüül-N-etoksükarbonüültiokarbamaat	006-102-00-1	432-750-3	—
▼C1
Hüdrasiin	007-008-00-3	206-114-9	302-01-2	►M5 — ◄
N,N-dimetüülhüdrasiin	007-012-00-5	200-316-0	57-14-7
1,2-dimetüülhüdrasiin	007-013-00-0		540-73-8	►M5 — ◄
Hüdrasiini soolad	007-014-00-6
Isobutüülnitrit	007-017-00-2	208-819-7	542-56-3	►M5 — ◄
Hüdrasobenseen; 1,2-difenüülhüdrasiin	007-021-00-4	204-563-5	122-66-7
Hüdrasiin-bis(3-karboksü-4-hüdroksübenseensulfonaat)	007-022-00-X	405-030-1
▼M45
E-klaasmikrokiud, esindava koostisega; [juhusliku orientatsiooniga kaltsium-alumiinium-silikaatkiud järgmise esindava koostisega (massiprotsendid): SiO2 50,0–56,0 %, Al2O3 13,0–16,0 %, B2O3 5,8–10,0 %, Na2O < 0,6 %, K2O < 0,4 %, CaO 15,0–24,0 %, MgO < 5,5 %, Fe2O3 < 0,5 %, F2 < 1,0 %. Protsess: tavaliselt leegis peenemaks venitamine ja keerutamine. (Väiksel hulgal võib esineda täiendavaid iseseisvaid elemente; protsessinimekiri ei välista innovatsiooni).]	014-046-00-4	—	—
▼C1
Heksametüülfosfortriamiid; heksametüülfosforamiid	015-106-00-2	211-653-8	680-31-9
▼M14
Järgmiste komponentide segu: dimetüül-(2-(hüdroksümetüülkarbamoüül)etüül)fosfonaat; dietüül(2-(hüdroksümetüülkarbamoüül)etüül)fosfonaat; metüületüül(2-(hüdroksümetüülkarbamoüül)etüül)fosfonaat	015-196-00-3	435-960-3	—
▼M26
Indiumfosfiid	015-200-00-3	244-959-5	22398-80-7
▼C1
Dimetüülsulfaat	016-023-00-4	201-058-1	77-78-1	►M5 — ◄
Dietüülsulfaat	016-027-00-6	200-589-6	64-67-5
1,3-propaansultoon	016-032-00-3	214-317-9	1120-71-4
Dimetüülsulfamoüülkloriid	016-033-00-9	236-412-4	13360-57-1
Kaaliumdikromaat	024-002-00-6	231-906-6	7778-50-9	►M5 — ◄
Ammooniumdikromaat	024-003-00-1	232-143-1	7789-09-5	►M5 — ◄
▼M14
Naatriumdikromaat	024-004-00-7	234-190-3	10588-01-9
▼M14 —————
▼C1
Kromüüldikloriid; kroomoksükloriid	024-005-00-2	239-056-8	14977-61-8
Kaaliumkromaat	024-006-00-8	232-140-5	7789-00-6
Kaltsiumkromaat	024-008-00-9	237-366-8	13765-19-0
Strontsiumkromaat	024-009-00-4	232-142-6	7789-06-2
Kroom(III)kromaat; kroomkromaat	024-010-00-X	246-356-2	24613-89-6
Kroomi(VI)ühendid, välja arvatud baariumkromaat ning mujal ►M5 määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa ◄ märgitud ühendid	024-017-00-8	—	—
Naatriumkromaat	024-018-00-3	231-889-5	7775-11-3	►M5 — ◄
Koobaltdikloriid	027-004-00-5	231-589-4	7646-79-9	►M5 — ◄
Koobaltsulfaat	027-005-00-0	233-334-2	10124-43-3	►M5 — ◄
▼M14
Koobaltatsetaat	027-006-00-6	200-755-8	71-48-7
Koobaltnitraat	027-009-00-2	233-402-1	10141-05-6
Koobaltkarbonaat	027-010-00-8	208-169-4	513-79-1
▼M26
Galliumarseniid	031-001-00-4	215-114-8	1303-00-0
▼C1
Kaaliumbromaat	035-003-00-6	231-829-8	7758-01-2
Kaadmiumoksiid	048-002-00-0	215-146-2	1306-19-0	►M5 — ◄
Kaadmiumfluoriid	048-006-00-2	232-222-0	7790-79-6	►M5 — ◄
Kaadmiumkloriid	048-008-00-3	233-296-7	10108-64-2	►M5 — ◄
Kaadmiumsulfaat	048-009-00-9	233-331-6	10124-36-4	►M5 — ◄
Kaadmiumsulfiid	048-010-00-4	215-147-8	1306-23-6	►M5 — ◄
Kaadmium (pürofoorne)	048-011-00-X	231-152-8	7440-43-9	►M5 — ◄
▼M49
Kaadmiumkarbonaat	048-012-00-5	208-168-9	513-78-0
Kaadmiumhüdroksiid; kaadmiumdihüdroksiid	048-013-00-0	244-168-5	21041-95-2
Kaadmiumnitraat; kaadmiumdinitraat	048-014-00-6	233-710-6	10325-94-7
▼M14
Pliikromaat	082-004-00-2	231-846-0	7758-97-6
Pliisulfokromaatkollane; C.I. Pigment Yellow 34; [Selle aine koostisenumber värviindeksis (Colour Index) on C.I. 77603.]	082-009-00-X	215-693-7	1344-37-2
Pliikromaatmolübdaatsulfaatpunane; C.I. Pigment Red 104; [Selle aine koostisenumber värviindeksis (Colour Index) on C.I. 77605.]	082-010-00-5	235-759-9	12656-85-8
▼C1
Isopreen (stabiliseeritud) 2-metüül-1,3-butadieen	601-014-00-5	201-143-3	78-79-5	D
Benso[a]püreen; benso[d, e,f]krüseen	601-032-00-3	200-028-5	50-32-8
Benso[a]antratseen	601-033-00-9	200-280-6	56-55-3
Benso[b]fluoranteen; benso[e]atsefeenantrüleen	601-034-00-4	205-911-9	205-99-2
Benso[j]fluoranteen	601-035-00-X	205-910-3	205-82-3
Benso[k]fluoranteen	601-036-00-5	205-916-6	207-08-9
Dibens[a, h]antratseen	601-041-00-2	200-181-8	53-70-3
Krüseen	601-048-00-0	205-923-4	218-01-9
Benso[e]püreen	601-049-00-6	205-892-7	192-97-2
1,2-dibromoetaan; etüleendibromiid	602-010-00-6	203-444-5	106-93-4	►M5 — ◄
1,2-dikloroetaan; etüleendikloriid	602-012-00-7	203-458-1	107-06-2
▼M45
1,2-dikloropropaan; propüleendikloriid	602-020-00-0	201-152-2	78-87-5
▼C1
1,2-dibromo-3-kloropropaan	602-021-00-6	202-479-3	96-12-8
Bromoetüleen	602-024-00-2	209-800-6	593-60-2
Trikloroetüleen; trikloroeteen	602-027-00-9	201-167-4	79-01-6
Kloropreen (stabiliseeritud) 2-klorobuta-1,3-dieen	602-036-00-8	204-818-0	126-99-8	D ►M5 — ◄
α-klorotolueen; bensüülkloriid	602-037-00-3	202-853-6	100-44-7	►M5 — ◄
α,α,α-triklorotolueen; bensotrikloriid	602-038-00-9	202-634-5	98-07-7
1,2,3-trikloropropaan	602-062-00-X	202-486-1	96-18-4	D
1,3-dikloro-2-propanool	602-064-00-0	202-491-9	96-23-1
Heksaklorobenseen	602-065-00-6	204-273-9	118-74-1
1,4-diklorobut-2-een	602-073-00-X	212-121-8	764-41-0	►M5 — ◄
2,3-dibromopropaan-1-ool; 2,3-dibromo-1-propanool	602-088-00-1	202-480-9	96-13-9	►M5 — ◄
α,α,α,4-tetraklorotolueen p-klorobensotrikloriid	602-093-00-9	226-009-1	5216-25-1	►M5 — ◄
Etüleenoksiid; oksiraan	603-023-00-X	200-849-9	75-21-8
1-kloro-2,3-epoksüpropaan; epikloorhüdriin	603-026-00-6	203-439-8	106-89-8
Propüleenoksiid; 1,2-epoksüpropaan; metüüloksiraan	603-055-00-4	200-879-2	75-56-9	►M5 — ◄
2,2'-bioksiraan; 1,2:3,4-diepoksübutaan	603-060-00-1	215-979-1	1464-53-5
2,3-epoksüpropaan-1-ool; glütsidool	603-063-00-8	209-128-3	556-52-5	►M5 — ◄
Fenüülglütsidüüleeter; 2,3-epoksüpropüülfenüüleeter; 1,2-epoksü-3-fenoksüpropaan	603-067-00-X	204-557-2	122-60-1	►M5 — ◄
Stüreenoksiid; (epoksüetüül)benseen; fenüüloksiraan	603-084-00-2	202-476-7	96-09-3
Furaan	603-105-00-5	203-727-3	110-00-9	►M5 — ◄
R-2,3-epoksü-1-propanool	603-143-00-2	404-660-4	57044-25-4	►M5 — ◄
(R)-1-kloro-2,3-epoksüpropaan	603-166-00-8	424-280-2	51594-55-9
▼M14
2,3-epoksüpropüültrimetüülammooniumkloriid …%; Glütsidüültrimetüülammooniumkloriid …%	603-211-00-1	221-221-0	3033-77-0	B
1-(2-amino-5-klorofenüül)-2,2,2-trifluoro-1,1-etaandiool-vesinikkloriid; [sisaldab vähem kui 0,1 % 4-kloroaniliini (EÜ nr 203-401-0)]	603-221-01-3	433-580-2	214353-17-0
▼M61
1,2-dihüdroksübenseen; pürokatehhool	604–016-00–4	204–427-5	120–80-9
▼C1
4-amino-3-fluorofenool	604-028-00-X	402-230-0	399-95-1
▼M14
Fenoolftaleiin	604-076-00-1	201-004-7	77-09-8
▼M49
Formaldehüüd …%	605-001-00-5	200-001-8	50-00-0
▼M61
atseetaldehüüd; etanaal	605–003-00–6	200–836-8	75–07-0
▼C1
5-allüül-1,3-bensodioksool; safrool	605-020-00-9	202-345-4	94-59-7	►M5 — ◄
3-propanoliid; 1,3-propiolaktoon	606-031-00-1	200-340-1	57-57-8
4,4'-bis(dimetüülamino)-bensofenoon Michleri ketoon	606-073-00-0	202-027-5	90-94-8
▼M49
Antrakinoon	606-151-00-4	201-549-0	84-65-1
2,3-epoksüpropüülmetakrülaat; glütsidüülmetakrülaat	607-123-00-4	203-441-9	106-91-2
▼C1
Uretaan (INN); etüülkarbamaat	607-149-00-6	200-123-1	51-79-6
Metüülakrüülamidometoksüatsetaat (akrüülamiidi sisaldus ≥ 0,1 %)	607-190-00-X	401-890-7	77402-03-0
Metüülakrüülamidoglükolaat (akrüülamiidi sisaldus ≥ 0,1 %)	607-210-00-7	403-230-3	77402-05-2
Oksiraanmetanool, 4-metüülbenseen-sulfonaat, (S)-	607-411-00-X	417-210-7	70987-78-9
▼M14
Etüül-1-(2,4-diklorofenüül)-5-(triklorometüül)-1H-1,2,4-triasool-3-karboksülaat	607-626-00-9	401-290-5	103112-35-2
▼M49
N,N′-metüleendimorfoliin; N,N′-metüleenbismorfoliin; [formaldehüüd, mis vabaneb N,N′-metüleenbismorfoliinist]; [MBM]	607-721-00-5	227-062-3	5625-90-1
▼M61
spirodiklofeen (ISO); 3-(2,4-diklorofenüül)-2-okso-1-oksaspiro[4.5]dets-3-een-4-üül-2,2-dimetüülbutanaat	607–730-00–4	–	148477-71–8
▼C1
Akrülonitriil	608-003-00-4	203-466-5	107-13-1	D ►M5 — ◄
2-nitropropaan	609-002-00-1	201-209-1	79-46-9
▼M14
2,4-Dinitrotolueen; [1]	609-007-00-9	204-450-0 [1]	121-14-2 [1]
Dinitrotolueen; [2]		246-836-1 [2]	25321-14-6 [2]
▼C1
5-nitroatsenafteen		609-037-00-2	210-025-0		602-87-9
2-nitronaftaleen	609-038-00-8	209-474-5	581-89-5
4-nitrobifenüül	609-039-00-3	202-204-7	92-93-3
Nitrofeen (ISO); 2,4-diklorofenüül-4-nitrofenüüleeter	609-040-00-9	217-406-0	1836-75-5
2-nitroanisool	609-047-00-7	202-052-1	91-23-6
2,6-dinitrotolueen	609-049-00-8	210-106-0	606-20-2	►M5 — ◄
2,3-dinitrotolueen	609-050-00-3	210-013-5	602-01-7	►M5 — ◄
3,4-dinitrotolueen	609-051-00-9	210-222-1	610-39-9	►M5 — ◄
3,5-dinitrotolueen	609-052-00-4	210-566-2	618-85-9	►M5 — ◄
Hüdrasiin-tri-nitrometaan	609-053-00-X	414-850-9	—
2,5-dinitrotolueen	609-055-00-0	210-581-4	619-15-8	►M5 — ◄
2-nitrotolueen	609-065-00-5	201-853-3	88-72-2	►M5 — ◄
Asobenseen	611-001-00-6	203-102-5	103-33-3	►M5 — ◄
Metüül-ONN-asoksümetüülatsetaat; metüülasoksümetüülatsetaat	611-004-00-2	209-765-7	592-62-1
Dinaatrium-{5-[(4′-((2,6-hüdroksü-3-((2-hüdroksü-5-sulfofenüül)aso)fenüül)aso)(1,1′-bifenüül)-4-üül)aso]salitsülaato (4-)}kupraat(2-); CI Direct Brown 95	611-005-00-8	240-221-1	16071-86-6
4-o-toluüülaso-o-toluidiin; 4-amino-2′,3-dimetüülasobenseen; kiiregameetne (fast garnet) GBC alus; AAT; o-aminoasotolueen	611-006-00-3	202-591-2	97-56-3
4-aminoasobenseen	611-008-00-4	200-453-6	60-09-3
Bensidiinipõhised asovärvained; 4,4′-diarüülasobifenüülvärvid, välja arvatud need, mis on märgitud mujal ►M5 määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa ◄	611-024-00-1	—	—
Dinaatrium 4-amino-3-[[4′-[(2,4-diaminofenüül)aso][1,1′-bifenüül]-4-üül]aso]-5-hüdroksü-6-(fenüülaso)naftaleen-2,7-disulfonaat; C.I. Direct Black 38	611-025-00-7	217-710-3	1937-37-7
Tetranaatrium 3,3′-[[1,1′-bifenüül]-4,4′-düül-bis(aso)]bis[5-amino-4-hüdroksünaftaleen-2,7-disulfonaat]; C.I. Direct Blue 6	611-026-00-2	220-012-1	2602-46-2
Dinaatrium 3,3′-[[1,1'-bifenüül]-4,4′-düül-bis(aso)]bis[4-aminonaftaleen-1-sulfonaat); C.I. Direct Red 28	611-027-00-8	209-358-4	573-58-0
o-dianisidiinil põhinevad asovärvid; 4,4′-diarüülaso-3,3′-dimetoksübifenüülvärvid, v.a need, mis on nimetatud mujal ►M5 määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa ◄	611-029-00-9	—	—
o-tolidiinil põhinevad värvid; 4,4′-diarüülaso-3,3′-dimetüülbifenüülvärvid, v.a need, mis on nimetatud mujal ►M5 määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa ◄	611-030-00-4	—	—
1,4,5,8-tetraaminoantrakinoon; C.I. Disperse Blue 1	611-032-00-5	219-603-7	2475-45-8
6-hüdroksü-1-(3-isopropoksüpropüül)-4-metüül-2-okso-5-[4-(fenüülaso)fenüülaso]-1,2-dihüdro-3-püridiinkarbonitriil	611-057-00-1	400-340-3	85136-74-9
(6-(4-hüdroksü-3-(2-metoksüfenüülaso)-2-sulfonato-7-naftüülamino)-1,3,5-triasiin-2,4-diüül)bis[(amino-1-metüületüül)-ammoonium]formaat	611-058-00-7	402-060-7	108225-03-2
Trinaatrium-[4′-(8- atsetüülamino-3,6-disulfo-nato-2-naftüülaso)-4″-(6-bensoüülamino-3-sulfonato-2-naftüülaso)bifenüül-1,3′,3″,1″'-tetraolato-O, O', O″, O″']vask(II)	611-063-00-4	413-590-3	164058-22-4
(Metüleenbis(4,1-fenüleenaso(1-(3-(dimetüülamino)propüül)-1,2-dihüdro-6-hüdroksü-4-metüül-2-oksopüridiin-5,3-diüül)))-1,1′-dipüridiiniumdikloriiddihürdokloriid	611-099-00-0	401-500-5	—
Fenüülhüdrasiin [1]	612-023-00-9	202-873-5 [1]	100-63-0 [1]	►M5 — ◄
Fenüülhüdrasiinkloriid [2]		200-444-7 [2]	59-88-1 [2]
Fenüülhüdrasiinhüdrokloriid [3]		248-259-0 [3]	27140-08-5 [3]
Fenüülhüdrasiinsulfaat (2:1) [4]		257-622-2 [4]	52033-74-6 [4]
2-metoksüaniliin; o-anisidiin	612-035-00-4	201-963-1	90-04-0	►M5 — ◄
3,3′-dimetoksübensidiin; o-dianisidiin	612-036-00-X	204-355-4	119-90-4
3,3′-dimetoksübensidiini soolad; o-dianisidiini soolad	612-037-00-5
3,3′-dimetüülbensidiin; o-tolidiin	612-041-00-7	204-358-0	119-93-7
▼M14
N,N′-diatsetüülbensidiin	612-044-00-3	210-338-2	613-35-4
▼C1
4,4′-diaminodifenüülmetaan; 4,4′-metüleendianiliin	612-051-00-1	202-974-4	101-77-9	►M5 — ◄
3,3′-diklorobensidiin; 3,3′-diklorobifenüül-4,4′-üleendiamiin	612-068-00-4	202-109-0	91-94-1
3,3′-diklorobensidiini soolad; 3,3′-diklorobifenüül-4,4′-üleendiamiini soolad	612-069-00-X	210-323-0[1] 265-293-1[2] 277-822-3[3]	612-83-9[1] 64969-34-2[2] 74332-73-3[3]
N-nitrosodimetüülamiin; dimetüülnitrosamiin	612-077-00-3	200-549-8	62-75-9	►M5 — ◄
2,2′-dikloro-4,4′-metüleendianiliin; 4,4′-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)	612-078-00-9	202-918-9	101-14-4
2,2′-dikloro-4,4-metüleendianiliini soolad; 4,4′-metüleen-bis-(2-kloroaniliini) soolad	612-079-00-4
3,3′-dimetüülbensidiini soolad; o-tolidiini soolad	612-081-00-5	210-322-5[1] 265-294-7[2] 277-985-0[3]	612-82-8[1] 64969-36-4[2] 74753-18-7[3]
1-metüül-3-nitro-1-nitrosoguanidiin	612-083-00-6	200-730-1	70-25-7
4,4′-metüleen-di-o-toluidiin	612-085-00-7	212-658-8	838-88-0
2,2′-(nitrosoimino)bisetanool	612-090-00-4	214-237-4	1116-54-7
o-toluidiin	612-091-00-X	202-429-0	95-53-4
Nitrosodipropüülamiin	612-098-00-8	210-698-0	621-64-7
▼M14
4-metüül-m-fenüleendiamiin; 2,4-tolueendiamiin	612-099-00-3	202-453-1	95-80-7
▼C1
Tolueen-2,4-diammooniumsulfaat	612-126-00-9	265-697-8	65321-67-7
4-kloroaniliin	612-137-00-9	203-401-0	106-47-8
▼M14
Metüül-fenüleendiamiin; Diaminotolueen; [Tehniline toode – 4-metüül-m-fenüleendiamiini (EÜ nr 202-453-1) ja 2-metüül-m-fenüleendiamiini (EÜ nr 212-513-9) reaktsioonil tekkinud segu.]	612-151-00-5	—	—
▼C1
4-kloro-o-toluidiin [1] 4-kloro-o-toluidiinhüdrokloriid [2]	612-196-00-0	202-441-6 [1] 221-627-8 [2]	95-69-2 [1] 3165-93-3 [2]	►M5 — ◄
2,4,5-trimetüülaniliin [1] 2,4,5-trimetüülaniliinhüdrokloriid [2]	612-197-00-6	205-282-0 [1] [2]	137-17-7 [1] 21436-97-5 [2]	►M5 — ◄
4,4′-tiodianiliin [1] ja selle soolad	612-198-00-1	205-370-9 [1]	139-65-1 [1]	►M5 — ◄
4,4′-oksüdianiliin [1] ja selle soolad p-aminofenüüleeter [1]	612-199-00-7	202-977-0 [1]	101-80-4 [1]	►M5 — ◄
2,4-diaminoanisool [1] 4-metoksü-m-fenüleendiamiin 2,4-diaminoanisoolsulfaat [2]	612-200-00-0	210-406-1 [1] 254-323-9 [2]	615-05-4 [1] 39156-41-7 [2]
N,N,N′,N′-tetrametüül-4,4′-metüleendianiliin	612-201-00-6	202-959-2	101-61-1
C.I. aluseline violett 3, mis sisaldab ≥ 0,1 % Michleri ketooni (EÜ nr 202-027-5)	612-205-00-8	208-953-6	548-62-9	►M5 — ◄
6-metoksü-m-toluidiin p-kresidiin	612-209-00-X	204-419-1	120-71-8	►M5 — ◄
▼M14
Bifenüül-3,3′,4,4′-tetraüültetraamiin; Diaminobensidiin	612-239-00-3	202-110-6	91-95-2
(2-kloroetüül)(3-hüdroksüpropüül)ammooniumkloriid	612-246-00-1	429-740-6	40722-80-3
3-amino-9-etüülkarbasool; 9-etüülkarbasool-3-üülamiin	612-280-00-7	205-057-7	132-32-1
▼M49
Paraformaldehüüdi ja 2-hüdroksüpropüülamiini (vahekorras 3:2) reaktsiooni saadused; [formaldehüüd, mis vabaneb 3,3′-metüleenbis[5-metüüloksasolidiinist]; formaldehüüd, mis vabaneb oksasolidiinist]; [MBO]	612-290-00-1	—	—
Paraformaldehüüdi ja 2-hüdroksüpropüülamiini (vahekorras 1:1) reaktsiooni saadused; [formaldehüüd, mis vabaneb α,α,α-trimetüül-1,3,5-triasiin-1,3,5(2H,4H,6H)-trietanoolist]; [HPT]	612-291-00-7	—	—
Metüülhüdrasiin	612-292-00-2	200-471-4	60-34-4
▼C1
Etüleenimiin; asiridiin	613-001-00-1	205-793-9	151-56-4
2-metüülasiridiin; propüleenimiin	613-033-00-6	200-878-7	75-55-8	►M5 — ◄
Kaptafol (ISO); 1,2,3,6-tetrahüdro-N-(1,1,2,2-tetrakloroetüültio)ftalimiid	613-046-00-7	219-363-3	2425-06-1
Karbadoks (INN); metüül-3-(kinoksaliin-2-üülmetüleen)karbasaat-1,4-dioksiid; 2-(metoksükarbonüülhüdrasonometüül)kvinoksaliin-1,4-dioksiid	613-050-00-9	229-879-0	6804-07-5
Järgmiste ainete segu: 1,3,5-tris(3-aminometüülfenüül)-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-trioon; 3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-1-polü[3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-2,4,6-triokso-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-1-üül]-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-triooni oligomeeride segu	613-199-00-X	421-550-1	—
▼M14
Kinoliin	613-281-00-5	202-051-6	91-22-5
▼C1
Akrüülamiid	616-003-00-0	201-173-7	79-06-1
Tioatsetamiid	616-026-00-6	200-541-4	62-55-5
Järgmiste ainete segu: N-[3-hüdroksü-2-(2-metüül-akrüloüülamino-metoksü)propoksümetüül]-2-metüülakrüülamiid; N-[2,3-bis-(2-metüülakrüloüülamino-metoksü)propoksümetüül]-2-metüülakrüülamiid; metakrüülamiid; 2-metüül-N-(2-metüül-akrüloüülaminometoksümetüül)-akrüülamiid; N-(2,3-dihüdroksüpropoksümetüül)-2-metüülakrüülamiid	616-057-00-5	412-790-8	—
▼M14
N-[6,9-dihüdro-9-[[2-hüdroksü-1-(hüdroksümetüül)etoksü]metüül]-6-okso-1H-puriin-2-üül]atseetamiid	616-148-00-X	424-550-1	84245-12-5
▼C1
Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon; kerge õli (Süsivesinike segu, mis on saadud kivisöetõrva destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C10 ja destilleerub umbes vahemikus 80 °C – 160 °C.)	648-001-00-0	283-482-7	84650-02-2
Tõrvaõlid, pruunsüsi; kerge õli (Ligniidi tõrva destillaat, mis keeb umbes vahemikus 80 °C – 250 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest ja aromaatsetest süsivesinikest ja ühealuselistest fenoolidest.)	648-002-00-6	302-674-4	94114-40-6	J
Benseeni eelfraktsioon (süsi); kerge õli redestillaat, madala keemistemperatuuriga (Destillaat koksiahju kergest õlist, mis destilleerub umbes temperatuuril alla 100 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4 kuni C6.)	648-003-00-1	266-023-5	65996-88-5	J
Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon, BTK-rikas; kerge õli redestillaat, madala keemistemperatuuriga (Jääk, mis saadakse toorbenseeni destillatsioonil benseenifraktsioonide eraldamiseks. Koosneb peamiselt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest ja keeb umbes vahemikus 75 °C – 200 °C.)	648-004-00-7	309-984-9	101896-26-8	J
Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C6-10, C8 rikkad; kerge õli redestillaat, madala keemistemperatuuriga	648-005-00-2	292-697-5	90989-41-6	J
Lahustibensiin (kivisüsi), kerge; kerge õli redestillaat, madala keemistemperatuuriga	648-006-00-8	287-498-5	85536-17-0	J
Lahustibensiin (kivisüsi), ksüleeni-stüreeni fraktsioon; kerge õli redestillaat, keskmise keemistemperatuuriga	648-007-00-3	287-502-5	85536-20-5	J
Lahustibensiin (kivisüsi), kumarooni-stüreeni sisaldav; kerge õli redestillaat, keskmise keemistemperatuuriga	648-008-00-9	287-500-4	85536-19-2	J
Raskbensiin (kivisüsi), destillatsiooni jäägid; kerge õli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga (Jääk saadakse regenereeritud nafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt naftaleenist ning indeeni ja stüreeni kondensatsiooniproduktidest.)	648-009-00-4	292-636-2	90641-12-6	J
Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C8; kerge õli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga	648-010-00-X	292-694-9	90989-38-1	J
Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C8-9, süsivesinikvaikude polümerisatsiooni kõrvalsaadus; kerge õli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib polümeersetelt süsivesinikvaikudelt solvendi aurustamisel vaakumis. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C8 kuni C9 ning keeb vahemikus umbes 120 °C kuni 215 °C.)	648-012-00-0	295-281-1	91995-20-9	J
Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C9-12, benseeni destilleerimine; kerge õli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga	648-013-00-6	295-551-9	92062-36-7	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), benseeni fraktsioon, leelis- ja happerafinaadid (ekstraktid); kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga (Redestillaadid, mis saadakse tõrva hapetest ja alustest vabastatud kõrge keemistemperatuuriga tõrva bituminoosse osa destillaadist ja mille keemistemperatuur on ligikaudu vahemikus 90 °C – 160 °C. Koosnevad valdavalt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest.)	648-014-00-1	295-323-9	91995-61-8	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), benseeni fraktsioon, leelis- ja happerafinaadid (ekstraktid); kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga (Süsivesinike segu, mis saadakse kõrge keemistemperatuuriga kivisöetõrva (tõrvahapete ja -aluste vaba) destillaadi redestilleerimisel. Koosneb peamiselt asendamata ja asendatud ühetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest, mille keemistemperatuur jääb vahemikku 85 °C – 195 °C.)	648-015-00-7	309-868-8	101316-63-6	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), happeline benseeni fraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga (Happelise sette kõrvalsaadus, mis saadakse kõrgtemperatuurse toorkivisöe väävelhappega puhastamisel. Koosneb peamiselt väävelhappest ja orgaanilistest ühenditest.)	648-016-00-2	298-725-2	93821-38-6	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), kerge õli leelisrafinaad; destillatsiooni tipufraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga (Esimene fraktsioon aromaatsete süsivesinike, kumarooni-, naftaleeni- ja indeenirikaste eelfraktsioonimisseadme põhjajääkide või pestud karboolõli destilleerimisel, mille keemistemperatuur on oluliselt vähem kui 145 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest ja aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C7 ja C8.)	648-017-00-8	292-625-2	90641-02-4	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, happerafinaad, indeeni fraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, keskmise keemistemperatuuriga	648-018-00-3	309-867-2	101316-62-5	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, indeeni raskbensiini fraktsioon; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga (Destillaat, mis saadakse aromaatsete süsivesinike, kumarooni-, naftaleeni- ja indeenirikaste eelfraktsioonimisseadme põhjajääkide või pestud karboolõli destilleerimisel ja mille keemistemperatuur on ligikaudu vahemikus 155 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt indeenist, indaanist ja trimetüülbenseenidest.)	648-019-00-9	292-626-8	90641-03-5	J
Lahustibensiin (kivisüsi); kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga Destillaat, mis saadakse kas kõrgtemperatuurse kivisöetõrva, koksiahju kerge õli või kivisöetõrva õli leeliselise ekstraktsiooni jääkide destilleerimisel ja nende keemistemperatuur on umbes vahemikus 130 °C – 210 °C. Koosneb peamiselt indeenist ja teistest polütsüklilistest ühenditest, kaasa arvatud ka üksik aromaatne tsükkel. Võib sisaldada fenooliühendeid ja aromaatseid lämmastikaluseid.)	648-020-00-4	266-013-0	65996-79-4	J
Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, neutraalne fraktsioon; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga (Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destilleerimisel. Koosneb peamiselt alküülasendatud ühetsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 135 °C – 210 °C. Võib sisaldada ka küllastumata süsivesinikke, nagu indeen ja kumaroon.)	648-021-00-X	309-971-8	101794-90-5	J
Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, happelised ekstraktid; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga (See õli on keeruline segu aromaatsetest süsivesinikest, peamiselt indeenist, naftaleenist, kumaroonist, fenoolist ja o-, m- ja p-kresoolist ning selle keemistemperatuur on vahemikus 140 °C – 215 °C.)	648-022-00-5	292-609-5	90640-87-2	J
Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid; karboolõli (Kivisöetõrva destilleerimisel saadud keerulise koostosega süsivesinike segu. Koosneb aromaatsetest ja teistest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikühenditest ning destilleerub vahemikus ligikaudu 150 °C – 210 °C.)	648-023-00-0	283-483-2	84650-03-3	J
Tõrvaõlid (kivisüsi); karboolõli (Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel, mille keemistemperatuur on umbes vahemikus 130 °C – 250 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-024-00-6	266-016-7	65996-82-9	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, happeline rafinaad; karboolõli ekstraktsiooni jäägid (Õli, mis saadakse leelispestud karboolõli happega töötlemisel, et eraldada sealt vähene kogus aluseliste ühendite jääke (tõrva aluseid). Koosneb peamiselt indeenist, indaanist ja alküülbenseenidest.)	648-026-00-7	292-624-7	90641-01-3	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli; karboolõli ekstraktsiooni jäägid (Jääk saadakse kivisöetõrva õlist leelisel töötlusel, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, pärast toorkivisöetõrva hapete eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenidest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-027-00-2	266-021-4	65996-87-4	J
Ekstraktõlid (kivisüsi), kerge õli; happeline ekstrakt (Vesiekstrakt, mis saadakse leelisega töödeldud karboolõli pesemisel happega. Koosneb peamiselt happe sooladest erinevate aromaatsete lämmastikalustega, sealhulgas püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooladest.)	648-028-00-8	292-622-6	90640-99-6	J
Püridiin, alküülderivaadid; toortõrva alused (Kombineeritud segu püridiini polüalküülderivaatidest, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil, või kõrge keemistemperatuuriga (ligikaudu üle 150 °C) destillaadid, mis saadakse ammoniaagi reageerimisel atseetaldehüüdi, formaldehüüdi või paraformaldehüüdiga.)	648-029-00-3	269-929-9	68391-11-7	J
Tõrva alused (kivisüsi), pikoliini fraktsioon; destillaatalused (Püridiinalus, mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 125 °C – 160 °C ning mis saadakse neutraliseeritud happeekstrakti destilleerimisel aluseid sisaldavast tõrva fraktsioonist, mis on omakorda saadud bitumenoossete kivisöetõrvade destilleerimisel. Koosneb peamiselt lutidiinidest ja pikoliinidest.)	648-030-00-9	295-548-2	92062-33-4	J
Tõrva alused (kivisüsi), lutidiini fraktsioon; destillaatalused	648-031-00-4	293-766-2	91082-52-9	J
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), tõrva alus, kollidiini fraktsioon; destillaatalused (Ekstrakt, mis saadakse aluste happelisel ekstraktsioonil toorkivisöetõrva aromaatsetest õlidest, neutraliseerimisel ja aluste destilleerimisel. Koosneb peamiselt kollidiinidest, aniliinist, toluidiinidest, lutidiinidest, ksülidiinidest.)	648-032-00-X	273-077-3	68937-63-3	J
Tõrva alused (kivisüsi), kollidiini fraktsioon; destillaatalused (Tooraluste destillatsiooni fraktsioon, mis keeb vahemikus ligikaudu 181 °C – 186 °C, mis saadakse happega neutraliseeritud alust sisaldavatest tõrva fraktsioonidest, mis on omakorda saadud bitumenoosse kivisöetõrva destilleerimisel. Sisaldab peamiselt aniliini ja kollidiine.)	648-033-00-5	295-543-5	92062-28-7	J
Tõrva alused (kivisüsi), aniliini fraktsioon; destillaatalused (Destillatsiooni fraktsioon, mis keeb umbes vahemikus 180 °C – 200 °C ning mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel saadud karboleeritud õlist fenoolide ja aluste eemaldamisel. Sisaldab peamiselt aniliini, kollidiine, lutidiine ja toluidiine.)	648-034-00-0	295-541-4	92062-27-6	J
Tõrva alused (kivisüsi), toluidiini fraktsioon; destillaatalused	648-035-00-6	293-767-8	91082-53-0	J
Destillaadid (nafta), alkeeni-alküüni tootmise pürolüüsi õli, segatud kõrgtemperatuurse kivisöetõrva indeenifraktsiooniga; redestillaadid (Süsivesinike segu, mis saadakse redestillaadina alkeenide ja alküünide pürolüütilisel tootmisel naftatoodetest või maagaasist saadava kõrgtemperatuurse bitumenoosse kivisöetõrva ja õlijääkide fraktsioonival destilleerimisel. Sisaldab peamiselt indeeni ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 160 °C – 190 °C.)	648-036-00-1	295-292-1	91995-31-2	J
Destillaadid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõlid; redestillaadid (Redestillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse bitumenoosse kivisöetõrva ja pürolüüsi jääkõlide fraktsioonival destilleerimisel ning mis keeb temperatuuril vahemikus ligikaudu 190 °C – 270 °C. Koosneb valdavalt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest ühenditest.)	648-037-00-7	295-295-8	91995-35-6	J
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõli redestillaat; redestillaadid (Redestillaat, mis saadakse metüülnaftaleenõli, millest on eraldatud fenoolid ja alused, fraktsioonival destilleerimisel, kusjuures metüülnaftaleenõli saadakse omakorda kõrgtemperatuursest bitumenoossest kivisöetõrvast ja pürolüüsi jääkõlidest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 220 °C – 230 °C. Koosneb valdavalt asendamata ja asendatud kahetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest.)	648-038-00-2	295-329-1	91995-66-3	J
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõlid; redestillaadid (Neutraalne õli, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva ja pürolüüsi jääkõli destilleerimisel saadud õlist aluste ja fenoolide eraldamisel, (keemistemperatuur jääb vahemikku 225 °C – 255 °C). Koosneb peamiselt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest.)	648-039-00-8	310-170-0	122070-79-5	J
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõli, destillatsiooni jäägid; redestillaadid (Jäägid, mis on bituminoosse kivisöetõrva ja pürolüüsiõli jääkidest saadud metüülnaftaleenõli destilleerimisel, millest on eraldatud fenoolid ja alused ning mis keeb temperatuuril vahemikus 240 °C – 260 °C. Koosneb peamiselt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest ja heterotrüklilistest süsivesinikest.)	648-040-00-3	310-171-6	122070-80-8	J
Absorptsioonõlid, bitsükloaromaatsete ja heterotrükliliste süsivesinike fraktsioon; pesuõli redestillaat (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse redestillaadina pesuõli destilleerimisel. Koosneb peamiselt kahetsüklilistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 260 °C – 290 °C.)	648-041-00-9	309-851-5	101316-45-4	M
Destillaadid (kivisöetõrv), ülemine/kõrgem fraktsioon, fluoreenirikas; pesuõli redestillaat (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tõrvaõli kristallisatsioonil. Sisaldab aromaatseid ja polütsüklilisi süsivesinikke, peamiselt fluoreeni ja vähesel määral atsenafteeni.)	648-042-00-4	284-900-0	84989-11-7	M
▼M14
Kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon, atsenafteenivaba; Absorptsiooniõli korduvdestillaat; [Õli, mis jääb järele pärast atsenafteeni eemaldamist kivisöetõrva atsenafteenõlist kristallimisega. Sisaldab peamiselt naftaleeni ja alküülnaftaleene.]	648-043-00-X	292-606-9	90640-85-0	M
▼C1
Destillaadid (kivisöetõrv), rasked õlid; raske antratseenõli (Destillaat, mis saadakse bituminoosse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil, keemispiiridega 240 °C – 400 °C. Koosneb peamiselt kolme- ja polütuumalistest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)	648-044-00-5	292-607-4	90640-86-1
Antratseenõli, happeekstraktsioon; antratseenõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu alusevabast fraktsioonist, mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku ligikaudu 325 °C – 365 °C. Sisaldab valdavalt antratseeni ja fenantreeni ning nende alküülderivaate.)	648-046-00-6	295-274-3	91995-14-1	M
Destillaadid (kivisöetõrv); raske antratseenõli (Destillaat, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil, mille keemistemperatuur on umbes vahemikus 100 °C – 450 °C. Koosneb peamiselt kahe- kuni neljaliikmelistest kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-047-00-1	266-027-7	65996-92-1	M
Destillaadid (kivisöetõrv), pigi, rasked õlid; raske antratseenõli (Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse bitumenoosse tõrva pigi destilleerimisel. Koosneb peamiselt kolme- ja polütuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ning keevad temperatuuril vahemikus umbes 300 °C – 470 °C. Saadus võib sisaldada ka heteroaatomeid.)	648-048-00-7	295-312-9	91995-51-6	M
Destillaadid (kivisöetõrv), pigi; raske antratseenõli (Õli, mis saadakse pigi termilisel töötlemisel tekkivate aurude kondenseerimisel. Koosneb peamiselt kahe- kuni neljatuumalistest aromaatsetest ühenditest, mille keemistemepratuur jääb vahemikku 200 °C kuni üle 400 °C.)	648-049-00-2	309-855-7	101316-49-8	M
Destillaadid (kivisöetõrv), rasked õlid, püreeni fraktsioon; raske antratseenõli redestillaat (Redestillaat, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioonival destilleerimisel ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 350 °C – 400 °C. Koosneb valdavalt kolme- ja polütuumalistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest.)	648-050-00-8	295-304-5	91995-42-5	M
Destillaadid (kivisöetõrv), pigi, püreeni fraktsioon; raske antratseenõli redestillaat (Redestillaat, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioonival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 380 °C – 410 °C. Koosneb valdavalt kolme- ja polütuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)	648-051-00-3	295-313-4	91995-52-7	M
Parafiinvahad (süsi), kõrgtemperatuurne pruunsöetõrv, aktiivsöega töödeldud; pruunsöetõrva ekstrakt (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsiooni töötlemisel aktiivsöega, et eemaldada jääkkoostisosi ja lisandeid. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-052-00-9	308-296-6	97926-76-6	M
Parafiinvahad (süsi), kõrgtemperatuurne pruunsöetõrv, aktiivsöega töödeldud; pruunsöetõrva ekstrakt (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsiooni töötlemisel bentoniidiga, et eemaldada jääkkoostisosi ja lisandeid. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-053-00-4	308-297-1	97926-77-7	M
Pigi; pigi	648-054-00-X	263-072-4	61789-60-4	M
▼M26 —————
▼C1
Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne, termiliselt töödeldud; pigi (Kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel saadav termiliselt töödeldud jääk. Must tahke aine, mille pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 80 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike segust.)	648-056-00-0	310-162-7	121575-60-8	M
Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne, sekundaarne; pigi redestillaat (Jääk, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva ja/või pigi koksiõli kõrgemate fraktsioonide destillatsioonil ning mille pehmenemispunkt jääb vahemikku 140 °C – 170 °C DIN 52025 järgi. Koosneb peamiselt kolme- või polütuumalistest aromaatsetest ühenditest, mis sisaldavad ka heteroaatomeid.)	648-057-00-6	302-650-3	94114-13-3	M
Jäägid, kivisöetõrv, pigi destillaat; pigi redestillaat (Jääk, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioonival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 400 °C – 470 °C. Koosneb peamiselt polütuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)	648-058-00-1	295-507-9	92061-94-4	M
Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuurne, destillatsiooni- ja hoidmisjäägid; kivisöetõrva tahked jäägid (Koksi ja tuhka sisaldav tahke jääk, mis tekib bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva termilisel töötlemisel ja destilleerimisel destillatsiooniseadmetes ja hoiuanumates. Koosneb peamiselt süsinikust ja sisaldab vähesel määral ka heteroühendeid ning tuhakomponente.)	648-059-00-7	295-535-1	92062-20-9	M
Tõrv, kivisüsi, hoidmisjäägid; kivisöetõrva tahked jäägid (Sete, mis eraldatakse toorkivisöetõrva hoidlates. Koosneb peamiselt kivisöetõrvast ja süsinikku sisaldavatest tahketest osakestest.)	648-060-00-2	293-764-1	91082-50-7	M
Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuurne, jäägid; kivisöetõrva tahked jäägid (Tahke jääk, mis tekib bituminoosse kivisöe koksistamisel bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva saamiseks. Koosnebpeamiselt koksist ja kivisöeosakestest, kõrgelt aromatiseeritud ühenditest ja mineraalainetest.)	648-061-00-8	309-726-5	100684-51-3	M
Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuurne, kõrge tahkete ainete sisaldusega; kivisöetõrva tahked jäägid (Kondensatiooniproduktid, mis saadakse kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) destruktiivsel destilleerimisel eralduva gaasi jahutamisel ümbritseva temperatuurini. Koosnevad peamiselt kondenseerunud tuumadega aromaatsete süsivesinike keerulise koostisega segust, mis on suure kivisöe tüüpi tahkete ainete sisaldusega.)	648-062-00-3	273-615-7	68990-61-4	M
Tahked jäätmed, kivisöetõrva pigi koksistamine; kivisöetõrva tahked jäägid (Jäätmete segu, mis tekib bituminoosse kivisöetõrva pigi koksistamisel. Koosneb peamiselt süsinikust.)	648-063-00-9	295-549-8	92062-34-5	M
Ekstraktsioonijäägid (kivisüsi), pruunsüsi; söe tõrva ekstrakt (Jääk, mis saadakse kuivatatud söe ekstraktsioonil.)	648-064-00-4	294-285-0	91697-23-3	M
Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv; söe tõrva ekstrakt (Süsivesinike keerulise koostisega segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist kristalliseerimise (solvendi õlist vabastamise), niiskuse eraldamise või liitmisprotsessis. Koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mills süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-065-00-X	295-454-1	92045-71-1	M
Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv, hüdrogeenitud; söe tõrva ekstrakt (Süsivesinike keerulise koostisega segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist kristalliseerimise (solvendi õlist vabastamise), niiskuse eraldamise või liitmisprotsessis katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-066-00-5	295-455-7	92045-72-2	M
Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv, ränihappega töödeldud; söe tõrva ekstrakt (Süsivesinike keerulise koostisega segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist töötlemisel ränihappega jääkide ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-067-00-0	308-298-7	97926-78-8	M
Tõrv, kivisüsi, madalatemperatuurne, destillatsiooni jäägid; tõrvaõli, keskmise keemistemperatuuriga (Jäägid, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil, et eemaldada temperatuuril kuni umbes 300 °C keevad õlid. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest.)	648-068-00-6	309-887-1	101316-85-2	M
Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuurne; pigi jääk (Tahke või pooltahke aine, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel. Selle pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 40 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt keerulise koostisega süsivesinike segust.)	648-069-00-1	292-651-4	90669-57-1	M
Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuurne, oksüdeeritud; pigi jääk, oksüdeeritud (Produkt, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva pigist õhu läbipuhumisel kõrgemal temperatuuril. Selle pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 70 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt keerulise koostisega süsivesinike segust.)	648-070-00-7	292-654-0	90669-59-3	M
Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuurne, termiliselt töödeldud; pigi jääk, oksüdeeritud; pigi jääk, termiliselt töödeldud (Keerulise koostisega must tahke aine, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva pigi termilisel töötlemisel. Selle pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 50 °C – 140 °C. Koosneb peamiselt aromaatsete ühendite segust.)	648-071-00-2	292-653-5	90669-58-2	M
Destillaadid (kivisüsi-nafta), kondenseerunud tuumadega aromaatsed ühendid; destillaadid (Destillaat, mis saadakse kivisöe, tõrva ja aromaatsete naftaaurude segust ning mille keemistemperatuur on vahemikus umbes 220 °C – 450 °C. Koosneb peamiselt kolme või nelja kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest.)	648-072-00-8	269-159-3	68188-48-7	M
Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüetüleeni-polüpropüleeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüetüleeni-polüpropüleeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemispunkt on 100 °C – 220 °C DIN 52025 järgi.)	648-073-00-3	309-956-6	101794-74-5	M
Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüetüleeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüetüleeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemispunkt on 100 °C – 220 °C DIN 52025 järgi.)	648-074-00-9	309-957-1	101794-75-6	M
Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüstüreeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüstüreeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemispunkt on 100 °C – 220 °C DIN 52025 järgi.)	648-075-00-4	309-958-7	101794-76-7	M
Pigi, kivisöetõrv, nafta; pigi jäägid (Jäägid, mis saadakse kivisöetõrva ja aromaatsete naftajääkide segu destillatsioonil. Tahke aine, mille pehmenemispunkt jääb vahemikku 40 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike keerulise koostisega segust.)	648-076-00-X	269-109-0	68187-57-5	M
Fenantreen, destillatsiooni jäägid; raske antratseenõli redestillaat (Jäägid, mis saadakse toorfenantreeni destillatsioonil keemistemperatuuriga vahemikus umbes 340 °C – 420 °C. Koosneb peamiselt fenantreenist, antratseenist ja karbasoolist.)	648-077-00-5	310-169-5	122070-78-4	M
Destillaadid (kivisöetõrv), kõrgem, fluoreenivaba; pesuõli redestillaat (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tõrvaõli kristallisatsioonil. Koosneb aromaatsetest polütsüklilistest süsivesinikest, põhiliselt difenüülist, dibensofuraanist ja atsenafteenist.)	648-078-00-0	284-899-7	84989-10-6	M
▼M14
Jäägid (kivisöetõrv), kreosootõli destilleerimisest; Absorptsiooniõli korduvdestillaat; [Absorptsiooniõli fraktsioneeriva destilleerimise jääk; keemisvahemik ligikaudu 270–330 °C (518–626 °F). Sisaldab peamiselt kahetuumalisi aromaatseid ja heterotsüklilisi süsivesinikke.]	648-080-00-1	295-506-3	92061-93-3	M
▼C1
Destillaadid (kivisüsi), koksiahju kergõli, naftaleeni fraktsioon; naftaleenõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse koksiahju kergõli eelfraktsioonimisel (pidev destillatsioon). Koosneb peamiselt naftaleenist, kumaroonist ja indeenist ning keeb temperatuuril üle 148 °C.)	648-084-00-3	285-076-5	85029-51-2	J, M
▼M14
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid; Naftaleenõli; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja muudest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ning aromaatsetest lämmastikuühenditest; destilleerumisvahemik ligikaudu 200–250 °C (392–482 °F).]	648-085-00-9	283-484-8	84650-04-4	J, M
▼C1
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, madal naftaleenisisaldus; naftaleenõli redestillaat (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftaleenõli kristallisatsioonil. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest ja fenoolsetest ühenditest.)	648-086-00-4	284-898-1	84989-09-3	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõli kristallisatsiooni emalahus; naftaleenõli redestillaat (Orgaaniliste ühendite keerulise koostisega segu, mis saadakse filtraadina kivisöetõrva naftaleenifraktsiooni kristallisatsioonil ning mille keemispiirid on vahemikus umbes 200 °C – 230 °C. Sisaldab peamiselt naftaleeni, tionafteeni ja alküülnaftaleene.)	648-087-00-X	295-310-8	91995-49-2	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftaleenõli leeliselisel pesemisel, et eemaldada fenoolseid ühendeid (tõrva happeid). Koosneb naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-088-00-5	310-166-9	121620-47-1	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline, madala naftaleenisisaldusega; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis jääb järele leelisega töödeldud naftaleeniõli kristallatsiooniprotsessis pärast naftaleeni eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-089-00-0	310-167-4	121620-48-2	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, naftaleenivaba, leeliselised ekstraktid; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Õli, mis jääb järele leelisega töödeldud kuivatatud naftaleenõlist pärast fenoolsete ühendite (tõrva happed) eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-090-00-6	292-612-1	90640-90-7	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleeniõli, leeliseline, destillatsiooni tipufraktsioon; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Leelisega töödeldud naftaleenõli destillaat keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C – 220 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülbenseenidest, indeenist ja indaanist.)	648-091-00-1	292-627-3	90641-04-6	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, metüülnaftaleeni fraktsioon; metüülnaftaleenõli (Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil. Koosneb peamiselt asendatud kahetsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest ja aromaatsetest lämmastikalustest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 225 °C – 255 °C.)	648-092-00-7	309-985-4	101896-27-9	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, indool-metüülnaftaleeni fraktsioon; metüülnaftaleenõli (Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil. Koosneb peamiselt indoolist ja metüülnaftaleenist ja keeb temperatuuril vahemikus umbes 235 °C – 255 °C.)	648-093-00-2	309-972-3	101794-91-6	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, happeekstraktid; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aluse eraldamisel kivisöetõrva destillatsioonil saadud metüülnaftaleeni fraktsioonist ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku ligikaudu 230 °C – 255 °C. Sisaldab peamiselt 1(2)-metüülnaftaleeni, naftaleeni, dimetüülnaftaleeni ja bifenüüli.)	648-094-00-8	295-309-2	91995-48-1	J, M
Ekstraktisooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline, destillatsiooni jäägid; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Jääk, mis saadakse leelisega töödeldud naftaleenõli destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus umbes 220 °C – 300 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-095-00-3	292-628-9	90641-05-7	J, M
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), happelised, tõrva aluste vabad; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Ekstraktsiooniõli, mis keeb temperatuuril vahemikus umbes 220 °C – 265 °C ning mis saadakse kivisöetõrva leeliseliste ekstraktsioonijääkide happega (nt väävelhappe vesilahusega) töötlemisel pärast destillatsiooni, et eraldada tõrva alused. Koosneb peamiselt alküülnaftaleenidest.)	648-096-00-9	284-901-6	84989-12-8	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon, destillatsiooni jäägid; pesuõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorbenseeni (kõrgtemperatuurne kivisöetõrv) destillatsioonil. See võib olla vedelik keemistemperatuuriga vahemikus umbes 150 °C – 300 °C või pooltahke või tahke aine sulamistemperatuuriga kuni 70 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-097-00-4	310-165-3	121620-46-0	J, M
▼M14
Kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon; Absorptsiooniõli; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel; keemisvahemik ligikaudu 240–280 °C (464–536 °F). Koosneb peamiselt atsenafteenist, naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.]	648-098-00-X	292-605-3	90640-84-9	M
Kreosootõli; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, võib sisaldada ka küllalt palju tõrvahappeid ja tõrvaaluseid. Destilleerub temperatuurivahemikus ligikaudu 200–325 °C (392–617 °F).]	648-099-00-5	263-047-8	61789-28-4	M
Kreosootõli, kõrge keemistemperatuuriga destillaat; Absorptsiooniõli; [Kõrgkeev destillaadifraktsioon, mis saadakse bituumenkivisöe koksistamisel ja millest on eemaldatud ülemäärased kristalliseeruvad soolad. Koosneb peamiselt kreosootõlist, millest on eemaldatud mõned kivisöetõrva destillaatide koostises olevad normaalsed polütuumsed aromaatsed soolad. Toode on kristallivaba ligikaudu 5 °C (41 °F) juures.]	648-100-00-9	274-565-9	70321-79-8	M
▼C1
Kreosoot	648-101-00-4	232-287-5	8001-58-9	►M5 — ◄
▼M14
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), happeline kreosootõli; Absorptsiooniõli ekstraheerimisjääk; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva destillaadi alustevabast fraktsioonist; keemisvahemik ligikaudu 250–280 °C (482–536 °F). Koosneb peamiselt bifenüülist ja difenüülnaftaleeni isomeeridest.]	648-102-00-X	310-189-4	122384-77-4	M
▼C1
Antratseenõli, antratseenpasta; antratseenõli fraktsioon (Antratseenõli kristalliseerimisel ja tsentrifuugimisel saadav antratseenirikas tahke aine. Koosneb peamiselt antratseenist, karbasoolist ja fenantreenist.)	648-103-00-5	292-603-2	90640-81-6	J, M
Antratseenõli, madala antratseenisisaldusega; antratseenõli fraktsioon (Õli, mis jääb järele antratseenirikka tahke aine (antratseenpasta) kristalliseerimisel antratseenõlist. Koosneb peamiselt kahe-, kolme- ja neljatuumsetest aromaatsetest ühenditest.)	648-104-00-0	292-604-8	90640-82-7	J, M
Jäägid (kivisöetõrv), antratseenõli destillatsioon; antratseenõli fraktsioon (Jääk, mis saadakse toorantratseeni fraktsioonival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 340 °C – 400 °C. Koosneb peamiselt kolme- ja polütuumsetest aromaatsetest ning heterotsüklilistest süsivesinikest.)	648-105-00-6	295-505-8	92061-92-2	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, antratseeni fraktsioon; antratseenõli fraktsioon (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoossest kõrgtemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus 330 °C – 350 °C. Koosneb peamiselt antratseenist, karbasoolist ja fenantreenist.)	648-106-00-1	295-275-9	91995-15-2	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, karbasooli fraktsioon; antratseenõli fraktsioon (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoosse söe kõrgtemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus umbes 350 °C – 360 °C. Sisaldab peamiselt antratseeni, karbasooli ja fenantreeni.)	648-107-00-7	295-276-4	91995-16-3	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, kerged destillaadid; antratseenõli fraktsioon (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoossest madalatemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus umbes 290 °C – 340 °C. Sisaldab peamiselt kolme tuumaga aromaatseid ühendeid ja nende divesinikderivaate.)	648-108-00-2	295-278-5	91995-17-4	J, M
Tõrvaõlid, kivisüsi, madalatemperatuurne; tõrvaõli, kõrge keemistemperatuuriga (Madalatemperatuurse kivisöetõrva destillaat. Koosneb peamiselt süsivesinikest, fenooliühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 160 °C – 340 °C.)	648-109-00-8	309-889-2	101316-87-4	J, M
▼M14
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline madalatemperatuuriline kivisöetõrvaõli; [Jääk, mis saadakse töötlemata kivisöetõrvahapete eemaldamisel madalatemperatuurilisest kivisöetõrvaõlist leelisega (naatriumhüdroksiidi vesilahus) pesemisel. Sisaldab peamiselt süsivesinikke ja aromaatseid lämmastikaluseid.]	648-110-00-3	310-191-5	122384-78-5	J, M
▼C1
Fenoolid, ammoniaagivee ekstrakt; aluseline ekstrakt (Fenoolide segu, mis saadakse kivisöe madalatemperatuursel (vähem kui 700 °C) destruktiivsel destillatsioonil eralduva gaasi kondenseerimisel saadava ammoniaagivee ekstraktsioonil isobutüülatsetaadiga. Koosneb peamiselt mono- ja dihüdreeritud fenoolide segust.)	648-111-00-9	284-881-9	84988-93-2	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, leeliselised ekstraktid; leeliseline ekstrakt (Karboolõlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav vesiekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)	648-112-00-4	292-610-0	90640-88-3	J, M
Ekstraktid, leeliseline kivisöetõrva õli; leeliseline ekstrakt (Kivisöetõrva õlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav ekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)	648-113-00-X	266-017-2	65996-83-0	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, leeliselised ekstraktid; leeliseline ekstrakt (Naftaleenõlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav vesiekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)	648-114-00-5	292-611-6	90640-89-4	J, M
Ekstraktsioonijäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli, süsinikdioksiidiga ja kaltsiumoksiidiga töödeldud; toorfenoolid (Kivisöetõrva õli leeliselise ekstrakti CO2 ja CaO-ga töötlemisel saadav produkt. Koosneb peamiselt CaCO3, Ca(OH)2, Na2CO3 ning muudest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest.)	648-115-00-0	292-629-4	90641-06-8	J, M
▼M14
Tõrvahapped (kivisüsi), töötlemata; Toorfenoolid; [Reaktsioonisaadus, mis saadakse kivisöetõrvaõli leeliselise ekstrakti neutraliseerimisel happelahusega, nt väävelhappe vesilahusega, või gaasilise süsinikdioksiidiga vabade hapete saamiseks. Koosneb peamiselt tõrvahapetest, nagu fenool, kresoolid ja ksülenoolid.]	648-116-00-6	266-019-3	65996-85-2	J, M
▼C1
Tõrva happed, pruunsüsi, toor-; toorfenoolid (Pruunsöetõrva destillaadi happega töödeldud leeliseline ekstrakt. Koosneb peamiselt fenoolist ja fenooli homoloogidest.)	648-117-00-1	309-888-7	101316-86-3	J, M
Tõrva happed, pruunsöe gaasistamine; toorfenoolid (Pruunsöe gaasistamisel saadav orgaaniliste ühendite segu. Koosneb peamiselt C6-10 hüdroksü-aromaatsetest fenoolidest ja nende homoloogidest.)	648-118-00-7	295-536-7	92062-22-1	J, M
Tõrva happed, destillatsiooni jäägid; destillaatfenoolid (Kivisöest saadava toorfenooli destillatsiooni jääk. Koosneb peamiselt fenoolidest, mille süsiniku aatomite arv jääb vahemikku C8 kuni C10 ning mille pehmenemispunkt on vahemikus 60 °C – 80 °C.)	648-119-00-2	306-251-5	96690-55-0	J, M
Tõrva happed, metüülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (3- ja 4-metüülfenoolirikas tõrvahappe fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)	648-120-00-8	284-892-9	84989-04-8	J, M
Tõrva happed, polüalküülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (Tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 225 °C – 320 °C. Koosneb peamiselt polüalküülfenoolidest.)	648-121-00-3	284-893-4	84989-05-9	J, M
Tõrva happed, ksülenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (2,4- ja 2,5-dimetüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)	648-122-00-9	284-895-5	84989-06-0	J, M
Tõrva happed, etüülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (3- ja 4-etüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)	648-123-00-4	284-891-3	84989-03-7	J, M
Tõrva happed, 3,5-ksülenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (3,5-dimetüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)	648-124-00-X	284-896-0	84989-07-1	J, M
Tõrva happed, jäägid, destillaadid, esimene fraktsioon; destillaatfenoolid (Jääk, mis saadakse kerge karboolõli destillatsioonil teperatuuril vahemikus 235 °C – 355 °C.)	648-125-00-5	270-713-1	68477-23-6	J, M
Tõrva happed, kresüülsed, jäägid; destillaatfenoolid (Kivisöe toortõrvahapetest fenooli, kresoolide, ksülenoolide ja kõrgemal temperatuuril keevate fenoolide eraldamisel tekkiv jääk. Must tahke aine sulamistemperatuuriga umbes 80 °C. Koosneb peamiselt polüalküülfenoolidest, kummivaikudest ja anorgaanilistest sooladest.)	648-126-00-0	271-418-0	68555-24-8	J, M
Fenoolid, C9-11; destillaatfenoolid	648-127-00-6	293-435-2	91079-47-9	J, M
Tõrva happed, kresüülsed; destillaatfenoolid (Orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse pruunsöest ja mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 200 °C – 230 °C. Sisaldab peamiselt fenoole ja püridiinaluseid.)	648-128-00-1	295-540-9	92062-26-5	J, M
Tõrva happed, pruunsüsi, C2-alküülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (Destillaat, mis saadakse leelispestud ligniiditõrva destillaadi happega töötlemisel ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 200 °C – 230 °C. Koosneb peamiselt m- ja p-etüülfenoolist ning kresoolidest ja ksülenoolidest.)	648-129-00-7	302-662-9	94114-29-1	J, M
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), naftaleenõlid; happeekstrakt (Leelispestud naftaleenõli happega töötlemisel saadav vesiekstrakt. Koosneb peamiselt erinevate aromaatsete lämmastikaluste, sealhulgas püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooladest.)	648-130-00-2	292-623-1	90641-00-2	J, M
Tõrva alused, kinoliini derivaadid; destillaatalused	648-131-00-8	271-020-7	68513-87-1	J, M
Tõrva alused, kivisüsi, kinoliini derivaatide fraktsioon; destillaatalused	648-132-00-3	274-560-1	70321-67-4	J, M
Tõrva alused, kivisüsi, destillatsiooni jäägid; destillaatalused (Destillatsiooni jääk, mis tekib kivisöetõrvade destilleerimisel saadavate neutraliseeritud, happe-ekstraheeritud aluseid sisaldavate tõrvafraktsioonide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt aniliini, kollidiine, kinoliini ja selle derivaate ning toluidiinide.)	648-133-00-9	274-544-0	92062-29-8	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüetüleeni ja polüpropüleeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid (Õli, mis saadakse polüetüleeni/polüpropüleeni segu termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigiga või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus umbes 70 °C – 120 °C.)	648-134-00-4	309-745-9	100801-63-6	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüetüleeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid (Õli, mis saadakse polüetüleeni termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigi või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus 70 °C – 120 °C.)	648-135-00-X	309-748-5	100801-65-8	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüstüreeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid (Õli, mis saadakse polüstüreeni termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigi või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus umbes 70 °C – 210 °C.)	648-136-00-5	309-749-0	100801-66-9	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli, naftaleeni destillatsiooni jäägid; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Ekstraktsiooni jääk, mis saadakse keemilisest õlist, millest on destillatsioonil eraldatud naftaleen. Koosneb peamiselt kahe kuni nelja kondenseeritud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-137-00-0	277-567-8	736665-18-6	J, M
▼M14
Kreosootõli, madalal temperatuuril keev destillaat; Absorptsiooniõli; [Kergkeev destillaadifraktsioon, mis saadakse bituumenkivisöe koksistamisel ja millest on eemaldatud ülemäärased kristalliseeruvad soolad. Koosneb peamiselt kreosootõlist, millest on eraldatud mõned kivisöetõrva destillaadi koostises olevad normaalsed polütuumsed aromaatsed soolad. Toode on kristallivaba ligikaudu 38 °C (100 °F) juures.]	648-138-00-6	274-566-4	70321-80-1	M
▼C1
Tõrva happed, kresüülsed, naatriumi soolad, leeliselised lahused; leeliseline ekstrakt	648-139-00-1	272-361-4	68815-21-4	J, M
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), tõrvaalus; happeekstrakt (Ekstrakt, mis saadakse kivisöetõrva õli leeliselisest ekstraktsiooni jäägist, mis tekib happega, näiteks väävelhappe vesilahusega töötlemisel pärast destillatsiooni naftaleeni eemaldamiseks. Koosneb peamiselt erinevate aromaatsete lämmastikaluste, sh püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooladest.)	648-140-00-7	266-020-9	65996-86-3	J, M
Tõrva alused, kivisüsi, toor-; toortõrva alused (Reaktsiooniprodukt, mis saadakse kivisöetõrva aluste ekstraktsiooniõli neutraliseerimisel leelise lahusega, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, et saada vabu aluseid. Koosneb peamiselt sellistest orgaanilistest alustest nagu akridiin, fenantridiin, püridiin, kinoliin ja nende alküülderivaadid.)	648-141-00-2	266-018-8	65996-84-1	J, M
Jäägid (kivisüsi), vedela solvendiga ekstraktsioon; (Kohesiivne pulber, mis jääb järele kivisöe ekstraktsioonil vedela solvendiga ning koosneb kivisöe mineraalsest osast ja lahustumata kivisöest.)	648-142-00-8	302-681-2	94114-46-2	M
Kivisöe vedelikud, vedela solvendiga ekstraheerimise lahus; (Produkt, mis saadakse kivisöe lahustamisel vedelas solvendis saadud ekstraktsioonilahusest kivisöe mineraalse osa ja lahustumata kivisöe filtreerimisel. Must, viskoosne, väga keerulise koostisega vedel segu, mis koosneb peamiselt aromaatsetest ja osaliselt hüdrogeenitud aromaatsetest süsivesinikest, aromaatsetest lämmastikühenditest, aromaatsetest väävliühenditest, fenoolsetest ja muudest aromaatsetest hapnikuühenditest ning nende alküülderivaatidest.)	648-143-00-3	302-682-8	94114-47-3	M
Kivisöe vedelikud, vedela solvendiga ekstraktsioon (Oluliselt solvendivaba produkt, mis saadakse kivisöe vedela solvendiga lahustamisel saadud ekstraktsioonilahuse filtreeritud solvendi destillatsioonil. Must pooltahke aine, mis koosneb peamiselt kondenseeritud tuumadega aromaatsete süsivesinike, aromaatsete lämmastik- ja väävliühendite, fenoolsete ja teiste aromaatsete hapnikühendite ning nende alküülderivaatide keerulisest segust.)	648-144-00-9	302-683-3	94114-48-4	M
Kergõli (kivisüsi), koksiahi; toorbenseen (Lenduv orgaaniline vedelik, mis on ekstraheeritud kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) destruktiivsel destillatsioonil eralduvast gaasist. Koosneb peamiselt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest. Võib sisaldada teisi vähemtähtsaid koostisosi (süsivesinikke).)	648-147-00-5	266-012-5	65996-78-3	J
Destillaadid (kivisüsi), vedela solvendiga ekstraktsioon, primaarne; (Kivisöe vedela solvendiga lahustamisel eralduvate aurude vedel kondensatsiooniprodukt, mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 30 °C – 300 °C. Koosneb peamiselt osaliselt hüdrogeenitud kondenseeritud tuumadega aromaatsetest süsivesinikest, aromaatsetest lämmastikku, hapnikku ja väävlit sisaldavatest ühenditest ning nende alküülderivaatidest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C4 kuni C14.)	648-148-00-0	302-688-0	94114-52-0	J
Destillaadid (kivisüsi), lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud (Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 30 °C – 300 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C14. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)	648-149-00-6	302-689-6	94114-53-1	J
Raskbensiin (kivisüsi), lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud (Destillaadi fraktsioon, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 30 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C9. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)	648-150-00-1	302-690-1	94114-54-2	J
Bensiin, kivisöe lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud raskbensiin (Mootorikütus, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedellahustiekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisproduktide rafineeritud raskbensiinifraktsiooni reformingul, keemistemepratuuriga vahemikus umbes 30 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja nafteensetest süsivesinikest, nende alküülderivaatidest ja alküülsüsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C4 kuni C9.)	648-151-00-7	302-691-7	94114-55-3	J
Destillaadid (kivisüsi), lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud keskmine fraktsioon; (Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C – 300 °C. Koosneb peamiselt kahetuumsetest aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9 kuni C14. Sisaldab ka lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)	648-152-00-2	302-692-2	94114-56-4	J
Destillaadid (kivisüsi), lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud hüdrogeenitud keskmine fraktsioon; (Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakitud destillatsiooni keskfraktsiooni hüdrogeenimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C – 280 °C. Koosneb peamiselt hüdrogeenitud kahetsüklilistest süsinikuühenditest ja nende alküülderivaatidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9 kuni C14.)	648-153-00-8	302-693-8	94114-57-5	J
Kerge õli (kivisüsi), poolkoksistamisprotsess; primaarõli (Lenduv orgaaniline vedelik, mis saadakse kivisöe madalatemperatuursel (alla 700 °C) destruktiivsel destillatsioonil eralduva gaasi kondenseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C6-10.)	648-156-00-4	292-635-7	90641-11-5	J
Ekstraktid (nafta), kerge nafteenne destillaatlahusti	649-001-00-3	265-102-1	64742-03-6	►M5 — ◄
Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti	649-002-00-9	265-103-7	64742-04-7	►M5 — ◄
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti	649-003-00-4	265-104-2	6472-05-8	►M5 — ◄
Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti	649-004-00-X	265-111-0	64742-11-6	►M5 — ◄
Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti	649-005-00-5	295-341-7	91995-78-7	►M5 — ◄
Süsivesinikud C26-55, aromaatsete ühendite rikkad	649-006-00-0	307-753-7	97722-04-8	►M5 — ◄
Jäägid (nafta), destillatsioonikolonn; raske kütteõli (Toorõli destillatsiooni jääkide kompleks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-008-00-1	265-045-2	64741-45-3
Gaasiõlid (nafta), kõrgvaakum; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest aatomite arvuga valdavalt vahemikus C20 kuni C50 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 350 °C – 600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-009-00-7	265-058-3	64741-57-7
Destillaadid (nafta), rasked katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C35 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 260 °C – 500 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-010-00-2	265-063-0	64741-61-3
Puhastatud õlid (nafta), katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-011-00-8	265-064-6	64741-62-4
Jäägid (nafta), hüdrokrakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina hüdrokrakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20, ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C.)	649-012-00-3	265-076-1	64741-75-9
Jäägid (nafta), termiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-013-00-9	265-081-9	64741-80-6
Destillaadid (nafta), rasked termiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C36 ning on keeb temperatuuril vahemikus umbes 260 °C – 480 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-014-00-4	265-082-4	64741-81-7
Gaasiõlid (nafta), hüdrotöödeldud vaakumdestilleeritud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C13 kuni C50 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 230 °C – 600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-015-00-X	265-162-9	64742-59-2
Jäägid (nafta), hüdrodesulfureeritud destillatsiooni kolonn; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse destillatsiooni jääkide katalüütilisel hüdrogeenimisel eelkõige orgaaniliste väävliühendite eemaldamiseks sobivatel tingimustel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-016-00-5	265-181-2	64742-78-5
Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud, kõrgvaakum; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisel hüdrodesulfureerimisprotsessil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C20 kuni C50 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 350 °C – 600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-017-00-0	265-189-6	64742-86-5
Jäägid (nafta), aurkrakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina aurkrakkimise (kaasa arvatud aurkrakkimine etüleeni saamiseks) produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C14 ning keeb temperatuuril umbes üle 260 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-018-00-6	265-193-8	64742-90-1
Jäägid (nafta), destillatsioon; raske kütteõli (Toorõli destillatsiooni keerulise koostisega jääk. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C11 ning keeb temperatuuril umbes üle 200 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-019-00-1	269-777-3	68333-22-2
Puhastatud õlid (nafta), hüdrodesulfureeritud, katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-020-00-7	269-782-0	68333-26-6
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud, keskmiselt katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse keskmiselt katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C11 kuni C30 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 205 °C – 450 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal kolmetsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)	649-021-00-2	269-783-6	68333-27-7
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud, tugevalt katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tugevalt katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C35 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 260 °C – 500 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-022-00-8	269-784-1	68333-28-8
Kütteõli, otsedestillatsiooni gaasiõlide jäägid, suure väävlisisaldusega; raske kütteõli	649-023-00-3	270-674-0	68476-32-4
Kütteõli, jäägid; raske kütteõli (Vedel produkt mitmesugustest rafineerimisseadmete voogudest, tavaliselt jääkidest. Koostis on keerulise koostisega ja varieerub olenevalt toorõli allikatest.)	649-024-00-9	270-675-6	68476-33-5
Jäägid (nafta), katalüütilise reformingu fraktsioneerimise destillatsioonijäägid; raske kütteõli (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes üle 399 °C.)	649-025-00-4	270-792-2	68478-13-7
Jäägid (nafta), raske koksistamisseadme gaasiõli ja vaakumgaasiõli; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina raske koksiahjugaasiõli ja vaakumgaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)	649-026-00-X	270-796-4	68478-17-1
Jäägid (nafta), rasked koksistamisseadmest ja kerged vaakumgaasiõlist; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina raske koksiahjugaasiõli ja kerge vaakumgaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)	649-027-00-5	270-983-0	68512-61-8
Jäägid (nafta), kerged vaakumdestilleeritud; raske kütteõli (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)	649-028-00-0	270-984-6	68512-62-9
Jäägid (nafta), kerged aurufaasiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga üle C7 ning keeb temperatuuril umbes 101 °C kuni 555 °C.)	649-029-00-6	271-013-9	68513-69-9
Kütteõli, nr 6; raske kütteõli (Destilleeritud õli, mille viskoossus on 37,7 °C juures minimaalselt 197 10-6 m2s-1 ja maksimaalselt 197 10-5 m2s-1.)	649-030-00-1	271-384-7	68553-00-4
Jäägid (nafta), destillatsiooniseadmetest, madala väävlisisaldusega; raske kütteõli (Madala väävlisisaldusega keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina toorõli destillatsioonil. Jääk, mis saadakse pärast otsedestillatsiooni bensiini-, petrooleumi- ja gaasiõlifraktsioonide eraldamist.)	649-031-00-7	271-763-7	68607-30-7
Gaasiõlid (nafta), rasked destillatsioonist; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C7 kuni C35 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 121 °C – 510 °C.)	649-032-00-2	272-184-2	68783-08-4
Jäägid (nafta), õli koksistamisseadme skraberist, kondenseerunud tuumaga aromaatseid ühendeid sisaldavad; raske kütteõli (Väga keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina vaakumjääkide ja termilise krakkimise jääkide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-033-00-8	272-187-9	68783-13-1
Destillaadid (nafta), nafta vaakumdestillatsiooni jäägid; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil.)	649-034-00-3	273-263-4	68955-27-1
Jäägid (nafta), aurkrakitud, vaigused; raske kütteõli (Jäägid, mis saadakse aurufaasiliselt krakitud naftajääkide destillatsioonil.)	649-035-00-9	273-272-3	68955-36-2
Destillaadid (nafta), keskmine vaakumdestillaat; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C14 kuni C42 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 250 °C – 545 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-036-00-4	274-683-0	70592-76-6
Destillaadid (nafta), kerge vaakumdestillaat; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C11 kuni C35 ning on keemispiiridega umbes 250 °C – 545 °C.)	649-037-00-X	247-684-6	70592-77-7
Destillaadid (nafta), vaakumdestillaat; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C50 ning on keemispiiridega umbes vahemikus 270 °C – 600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-038-00-5	274-685-1	70592-78-8
Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud koksistamise õli, kõrgvaakumis destilleeritud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse koksistamise destillaatide hüdrodesulfureerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C18 kuni C44 ning on keeb temperatuuril vahemikus umbes 304 °C – 548 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-039-00-0	285-555-9	85117-03-9
Jäägid (nafta), aurkrakitud, destillaadid; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafineeritud naftatõrva produktsiooni käigus aurkrakitud tõrva destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja teistest süsivesinikest ning orgaanilistest väävliühenditest.)	649-040-00-6	292-657-7	90669-75-3
Jäägid (nafta), vaakumdestillatsioonist, kerged; raske kütteõli (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C24 ning keeb temperatuuril umbes üle 390 °C.)	649-041-00-1	292-658-2	90669-76-4
Kütteõli, raske, suure väävlisisaldusega; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest, aromaatsetest ja tsükloalifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)	649-042-00-7	295-396-7	92045-14-2
Jäägid (nafta), katalüütiline krakkimine; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C11 ning keeb temperatuuril umbes üle 200 °C.)	649-043-00-2	295-511-0	92061-97-7
Destillaadid (nafta), keskmiselt katalüütiliselt krakitud, termiliselt lagundatud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil ning mida on kasutatud soojusülekande vedelikuna. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille keemispiirid on vahemikus umbes 220 °C – 450 °C. Võib sisaldada orgaanilisi väävliühendeid.)	649-044-00-8	295-990-6	92201-59-7
Jääkõlid (nafta); raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike, väävli- ja metallorgaaniliste ühendite segu, mis saadakse fraktsiooniva krakkimise rafineerimisjäägina. Saadakse valmisõli viskoossusega üle 2 10-6 m2.s-1 100 °C juures.)	649-045-00-3	298-754-0	93821-66-0
Jäägid, aurkrakitud, termiliselt töödeldud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud toorõli töötlemisel ja destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mis keevad temperatuuril umbes üle 180 °C.)	649-046-00-9	308-733-0	98219-64-8
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud kogu keskfraktsioon; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9 kuni C25 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 150 °C – 400 °C.)	649-047-00-4	309-863-0	101316-57-8
Jäägid (nafta), katalüütilise reformingu seadme destillatsioonijääk; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt aromaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C10 kuni C25 ning keeb vahemikus umbes 160 °C – 400 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-048-00-X	265-069-3	64741-67-9
Nafta; toorõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu. Koosneb peamiselt alifaatsetest, alitsüklilistest ning aromaatsetest süsivesinikest. Võib samuti sisaldada vähesel määral lämmastiku-, hapniku- ja väävliühendeid. See kategooria hõlmab kergeid, keskmisi ja raskeid naftasid, samuti ka tõrvaliivade õlisid. Need on süsivesinik-materjalid (nt toorkiviõlid), mis vajavad ulatuslikke keemilisi muutusi, et neist saada nafta rafineerimise lähteaineid; siia hulka ei kuulu rikastatud kiviõlid ja vedelad kivisöekütused.)	649-049-00-5	232-298-5	8002-05-9
▼M5 —————
▼M14 —————
▼M5 —————
▼C1
Jääkõli (nafta), happega töödeldud; jääkõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli (Foots õli) töötlemisel väävelhappega. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)	649-175-00-0	300-225-7	93924-31-3	L
Jääkõli (nafta), pleekmullaga (savi) töödeldud; jääkõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kokkupuuteks või nõrgumise protsessiks, et eemaldada polaarsete ühendite jääke ning muid lisandeid. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)	649-176-00-6	300-226-2	93924-32-4	L
▼M5 —————
▼C1
Jääkõli (nafta), aktiivsöega töödeldud; jääkõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel aktiivsöega mitmesuguste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)	649-211-00-5	308-126-0	97862-76-5	L
Destillaadid (nafta), demerkaptaanitud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)	649-212-00-0	265-088-7	64741-86-2	N
Gaasiõlid (nafta), lahusti-rafineeritud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb valdavalt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-213-00-6	265-092-9	64741-90-8	N
Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb valdavalt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)	649-214-00-1	265-093-4	64741-91-9	N
Gaasiõlid (nafta), happega töödeldud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)	649-215-00-7	265-112-6	64742-12-7	N
Destillaadid (nafta), happega töödeldud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 345 °C.)	649-216-00-2	265-113-1	64742-13-8	N
Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerge fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C16, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 290 °C.)	649-217-00-8	265-114-7	64742-14-9	N
Gaasiõlid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)	649-218-00-3	265-129-9	64742-29-6	N
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud, keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 345 °C.)	649-219-00-9	265-130-4	64742-30-9	N
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt nõrgumise protsessil, et eraldada polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)	649-220-00-4	265-139-3	64742-38-7	N
Destillaadid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud, keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-221-00-X	265-148-2	64742-46-7	N
Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)	649-222-00-5	265-182-8	64742-79-6	N
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-223-00-0	265-183-3	64742-80-9	N
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu fraktsioneerimise jääk, kõrge keemistemperatuuriga; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes 343 °C kuni 399 °C.)	649-228-00-8	270-719-4	68477-29-2	N
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu fraktsioneerimise jääk, keskmiselt keev; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes 288 °C kuni 371 °C.)	649-229-00-3	270-721-5	68477-30-5	N
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu fraktsioneerimise jääk, madala keemistemperatuuriga; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonil. Keeb temperatuuril umbes alla 288 °C.)	649-230-00-9	270-722-0	68477-31-6	N
Destillaadid (nafta), tugevalt rafineeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafrakstsiooni allutamisega mõnedele järgmistest operatsioonidest: filtreerimine, tsentrifuugimine, atmosfäärne destillatsioon, vaakumdestillatsioon, hapestamine, neutralisatsioon ja pleekmullatöötlus. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C10 kuni C20.)	649-231-00-4	292-615-8	90640-93-0	N
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu seade, rasked aromaatsed kontsentraadid; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud naftafraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C10 kuni C16, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 300 °C.)	649-232-00-X	295-294-2	91995-34-5	N
Gaasiõlid (nafta), parafiinsed; gaasiõli — määratlemata (Destillaat, mis saadakse parafiinide tugeva katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelikest saadud keerulise koostisega süsivesinike segu redestillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes 190 °C kuni 330 °C.)	649-233-00-5	300-227-8	93924-33-5	N
Raskbensiin (nafta), lahusti-rafineeritud, hüdrodesulfureeritud, raske; gaasiõli — määratlemata	649-234-00-0	307-035-3	97488-96-5	N
Süsivesinikud, C16-20, hüdrogeenitud keskmine destillaat, kerged fraktsioonid; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena keskmise destillaadi hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 290 °C kuni 350 °C. Saadakse valmisõli viskoossusega 2 10-6 m2.s-1 100 °C juures.)	649-235-00-6	307-659-6	97675-85-9	N
Süsivesinikud, C12-20, hüdrogeenitud parafiinsed, kerged fraktsioonid; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena raskete parafiinide katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 350 °C. Saadakse valmisõli viskoossusega 2 10-6 m2.s-1 100 °C juures.)	649-236-00-1	307-660-1	97675-86-0	N
Süsivesinikud, C11-17, lahusti-ekstraheeritud, kerged nafteensed; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 2,2 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C17, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 300 °C.)	649-237-00-7	307-757-9	97722-08-2	N
Gaasiõlid (nafta), hüdrogeenitud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse parafiinide katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike redestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 330 °C kuni 340 °C.)	649-238-00-2	308-128-1	97862-78-7	N
Destillaadid (nafta), aktiivsöega töödeldud kerged parafiinsed; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta õlifraktsiooni töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C28.)	649-239-00-8	309-667-5	100683-97-4	N
Destillaadid (nafta), keskmised parafiinsed, aktiivsöega töödeldud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C36.)	649-240-00-3	309-668-0	100683-98-5	N
Destillaadid (nafta), keskmised parafiinsed, pleekmullaga töödeldud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta töötlemisel pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C36.)	649-241-00-9	309-669-6	100683-99-6	N
Alkaanid, C12-26 hargnenud ja hargnemata ahelaga;	649-242-00-4	292-454-3	90622-53-0	N
Määrded; tavott (Keerulise koostisega segu süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C50. Võib sisaldada leelis- ning leelismuldmetallide orgaanilisi sooli ja/või alumiiniumiühendeid.)	649-243-00-X	278-011-7	74869-21-9	N
Toorparafiin (nafta); toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil (lahusti-vahatustamine) või destillatsioonifraktsioonina väga parafiinsest toormest. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)	649-244-00-5	265-165-5	64742-61-6	N
Toorparafiin (nafta), happega töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina pehme parafiini töötlemisel väävelhappega. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)	649-245-00-0	292-659-8	90669-77-5	N
Toorparafiin (nafta), pleekmullaga töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pehme parafiini töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)	649-246-00-6	292-660-3	90669-78-6	N
Toorparafiin (nafta), hüdrogeenitud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorparafiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)	649-247-00-1	295-523-6	92062-09-4	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-deparafiinimisel. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)	649-248-00-7	295-524-1	92062-10-7	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, hüdrogeenitud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava pehme parafiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)	649-249-00-2	295-525-7	92062-11-8	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, aktiivsöega töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava toorparafiini töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12)	649-250-00-8	308-155-9	97863-04-2	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, pleekmullaga töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava pehme parafiini töötlemisel bentoniidiga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)	649-251-00-3	308-156-4	97863-05-3	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, ränihappega töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava pehme parafiini töötlemisel ränihappega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)	649-252-00-9	308-158-5	97863-06-4	N
Toorparafiin (nafta), aktiivsöega töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pehme parafiini töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks.)	649-253-00-4	309-723-9	100684-49-9	N
Petrolaatum; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pooltahke massina parafiinse jääkõli deparafiinimisel. Koosneb peamiselt küllastunud kristalsetest ja vedelatest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C25.)	649-254-00-X	232-373-2	8009-03-8	N
Petrolaatum (nafta), oksüdeeritud; petrolaatum (Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, peamiselt suure molekulmassiga karboksüülhapped, mis saadakse vaseliini õhus oksüdeerimisel.)	649-255-00-5	265-206-7	64743-01-7	N
Petrolaatum (nafta), alumiiniumoksiidiga töödeldud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaseliini töötlemisel Al2O3-ga polaarsete komponentide ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud kristallilistest ja vedelatest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C25.)	649-256-00-0	285-098-5	85029-74-9	N
Petrolaatum (nafta), hüdrogeenitud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pooltahke massina deparafiniseeritud parafiinse jääkõli katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud mikrokristalsetest ja vedelatest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)	649-257-00-6	295-459-9	92045-77-7	N
Petrolaatum (nafta), aktiivsöega töödeldud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftavaseliini töötlemisel aktiivsöega polaarsete komponentide jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-258-00-1	308-149-6	97862-97-0	N
Petrolaatum (nafta), ränihappega töödeldud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftapetrolaatumi töötlemisel ränihappega polaarsete koostisosade jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-259-00-7	308-150-1	97862-98-1	N
Petrolaatum (nafta), pleekmullaga töödeldud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaseliini töötlemisel pleekmullaga polaarsete komponentide jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C25.)	649-260-00-2	309-706-6	100684-33-1	N
Bensiin, naturaalne; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse maagaasist kas külmutamisel või absorptsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 120 °C.)	649-261-00-8	232-349-1	8006-61-9	P
Raskbensiin; madala keemispunktiga raskbensiin (Rafineeritud, osaliselt rafineeritud või rafineerimata naftaproduktid maagaasi destillatsioonist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 100 °C kuni 200 °C.)	649-262-00-3	232-443-2	8030-30-6	P
Ligroiin; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta fraktsioonival destillatsioonil. Selle fraktsiooni keemistemperatuur on umbes 20 °C kuni 135 °C.)	649-263-00-9	232-453-7	8032-32-4	P
Raskbensiin (nafta), raske otsedestillatsiooni fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 oC kuni 230 °C.)	649-264-00-4	265-041-0	64741-41-9	P
Raskbensiin (nafta), kogu otsedestillatsiooni fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 220 °C.)	649-265-00-X	265-042-6	64741-42-0	P
Raskbensiin (nafta), kerge otsedestillatsiooni fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 180 °C.)	649-266-00-5	265-046-8	64741-46-4	P
Lahustibensiin (nafta), kerge alifaatne; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli või naturaalse bensiini destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 160 °C.)	649-267-00-0	265-192-2	64742-89-8	P
Destillaadid (nafta), otsedestillatsiooni kerged fraktsioonid; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes –88 °C kuni 99 °C.)	649-268-00-6	270-077-5	68410-05-9	P
Bensiin, aurufaasis regenereeritud; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse aururegeneratsioonisüsteemi gaaside jahutamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 196 °C.)	649-269-00-1	271-025-4	68514-15-8	P
Bensiin, otsedestillatsioon, kerge fraktsiooni destillatsiooniseade; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil kerge fraktsiooni destillatsiooniseadmest. Keemistemperatuur on umbes 36,1 °C kuni 193,3 °C.)	649-270-00-7	271-727-0	68606-11-1	P
Raskbensiin (nafta), demerkaptaanimata; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib nafta destillatsioonil mitmesugustel rafineerimisprotsessidel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 0 °C kuni 230 °C.)	649-271-00-2	272-186-3	68783-12-0	P
Destillaadid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini stabilisatsioonikolonni tipufraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega segu süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C6.)	649-272-00-8	272-931-2	68921-08-4	P
Raskbensiin (nafta), raske, otsedestillatsioonist, aromaatseid ühendeid sisaldav; madala keemispunktiga raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 210 °C.)	649-273-00-3	309-945-6	101631-20-3	P
Raskbensiin (nafta), kogu alkülaatfraktsioon; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 220 °C.)	649-274-00-9	265-066-7	64741-64-6	P
Raskbensiin (nafta), raske alkülaatfraktsioon; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 220 °C.)	649-275-00-4	265-067-2	64741-65-7	P
Raskbensiin (nafta), kerge alkülaatfraktsioon; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 160 °C.)	649-276-00-X	265-068-8	64741-66-8	P
Raskbensiin (nafta), isomeeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hargnemata ahelaga parafiinsete C4-6 süsivesinike katalüütilisel isomeerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest nagu isobutaan, isopentaan, 2,2-dimetüülbutaan, 2-metüülpentaan ja 3-metüülpentaan.)	649-277-00-5	265-073-5	64741-70-4	P
Raskbensiin (nafta), lahusti-rafineeritud, kerge; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 oC.)	649-278-00-0	265-086-6	64741-84-0	P
Raskbensiin (nafta), lahusti-rafineeritud, raske; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)	649-279-00-6	265-095-5	64741-92-0	P
Rafinaadid (nafta), katalüütilisest reforminguseadmest etüleenglükooli vesilahusega vastuvoolu ekstraheeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina katalüütilise reformeri voo UDEX-ekstraktsioonil. Koosneb küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C9.)	649-280-00-1	270-088-5	68410-71-9	P
Rafinaadid (nafta), reformer, Lurgi seadmest; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina Lurgi separatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest koos vähese hulga aromaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C8.)	649-281-00-7	270-349-3	68425-35-4	P
Raskbensiin (nafta), kogu alkülaatfraktsioon, butaani sisaldav; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12 koos mõnede butaanidega ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 200 °C.)	649-282-00-2	271-267-0	68527-27-5	P
Destillaadid (nafta), raskbensiini aurufaasilise krakkimise produkt, lahusti-rafineeritud, kerged hüdrogeenitud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadidena aurkrakitud raskbensiini hüdrogeenitud kergete destillaatide lahusti-ekstraktsioonil.)	649-283-00-8	295-315-5	91995-53-8	P
Raskbensiin (nafta), C4-12 butaanalkülaat, isooktaanirikas; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanide alküülimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, isooktaani-rikas, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 210 °C.)	649-284-00-3	295-430-0	92045-49-3	P
Süsivesinikud, hüdrogeenitud kerged raskbensiini destillaadid, lahusti-rafineeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud raskbensiini destillatsioonil järgneva lahusti-ekstraktsiooni ja destillatsiooniga. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 94 °C kuni 99 °C.)	649-285-00-9	295-436-3	92045-55-1	P
Raskbensiin (nafta), isomeeritud, C6-fraktsioon; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt isomeeritud bensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt heksaani isomeeridest ning on keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 66 °C.)	649-286-00-4	295-440-5	92045-58-4	P
Süsivesinikud, C6-7, raskbensiini krakkimine, lahusti-rafineeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud raskbensiini destillatsioonist saadud katalüütiliselt täielikult hüdrogeenitud benseenirikkast süsivesinikfraktsioonist benseeni sorptsioonil. Koosneb peamiselt parafiinsetest ja nafteensetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes 70 °C kuni 100 °C.)	649-287-00-X	295-446-8	92045-64-2	P
Süsivesinikud, C6-rikas, hüdrogeenitud kerged raskbensiini destillaadid, lahusti-rafineeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud raskbensiini destillatsioonil järgneva lahusti-ekstraktsiooniga. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 70 °C.)	649-288-00-5	309-871-4	101316-67-0	P
Raskbensiin (nafta), raske katalüütiliselt krakitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastumata süsivesinikke.)	649-289-00-0	265-055-7	64741-54-4	P
Raskbensiin (nafta), kerge, katalüütiliselt krakitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastumata süsivesinikke.)	649-290-00-6	265-056-2	64741-55-5	P
Süsivesinikud, C3-11, katalüütilise krakkimisseadme destillaat; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga kuni umbes 204 °C.)	649-291-00-1	270-686-6	68476-46-0	P
Raskbensiin (nafta), katalüütiliselt krakitud kerge destillaat; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-292-00-7	272-185-8	68783-09-5	P
Destillaadid (nafta), raskbensiini aurufaasilise krakkimise produkt, hüdrogeenitud, kerged aromaatsed; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud raskbensiini kerge destillaadi töötlemisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest.)	649-293-00-2	295-311-3	91995-50-5	P
Raskbensiin (nafta), raske katalüütiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud naftadestillaadi demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 200 °C.)	649-294-00-8	295-431-6	92045-50-6	P
Raskbensiin (nafta), kerge katalüütiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest krakkimisest saadud raskbensiini demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 210 °C.)	649-295-00-3	295-441-0	92045-59-5	P
Süsivesinikud, C8-12, katalüütiliselt krakitud, keemiliselt neutraliseeritud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise fraktsiooni destillatsioonil ning on läbinud leelispesu. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 210 °C.)	649-296-00-9	295-794-0	92128-94-4	P
Süsivesinikud, C8-12, katalüütilise krakkimisseadme destillaat; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 140 °C kuni 210 °C.)	649-297-00-4	309-974-4	101794-97-2	P
Süsivesinikud, C8-12, katalüütiliselt krakitud, keemiliselt neutraliseeritud, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin	649-298-00-X	309-987-5	101896-28-0	P
Raskbensiin (nafta), kerg-katalüütiliselt reformitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal aromaatseid ja hargnenud ahelaga süsivesinikke. Võib sisaldada 10 või enam mahuprotsenti benseeni.)	649-299-00-5	265-065-1	64741-63-5	P
Raskbensiin (nafta), rask-katalüütiliselt reformitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)	649-300-00-9	265-070-9	64741-68-0	P
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu pentaanieemaldamisseade; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes –49 °C kuni 63 °C.)	649-301-00-4	270-660-4	68475-79-6	P
Süsivesinikud, C2-6, C6-8, katalüütilise reformingu seadmest; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin	649-302-00-X	270-687-1	68476-47-1	P
Jäägid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadmest; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega jääk C6-8 toite katalüütilisest reformingust. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-303-00-5	270-794-3	68478-15-9	P
Raskbensiin (nafta), kerg-katalüütiliselt reformitud, aromaatsete ühendite vaba; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 120 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal hargnenud ahelaga süsivesinikke, mille aromaatsed komponendid on kõrvaldatud.)	649-304-00-0	270-993-5	68513-03-1	P
Destillaadid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsdestillatsiooni raskbensiini tipufraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul, millele järgneb kogu jääkvedeliku fraktsioonimine. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-305-00-6	271-008-1	68513-63-3	P
Naftatooted, hüdrogeenimis- ja reformingutöötlemisest; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenimistöötlemisprotsessis ja reformingust ning on keemistemperatuuriga umbes 27 °C kuni 210 °C.)	649-306-00-1	271-058-4	68514-79-4	P
Raskbensiin (nafta), kogu reformitud fraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 230 °C.)	649-307-00-7	272-895-8	68919-37-9	P
Raskbensiin (nafta), katalüütiliselt reformitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 220 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal aromaatseid ja hargnenud ahelaga süsivesinikke. Võib sisaldada 10 või enam mahuprotsenti benseeni.)	649-308-00-2	273-271-8	68955-35-1	P
Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt reformitud hüdrogeenitud, C8-12 aromaatne fraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega alküülbenseenide segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel reformingul. Koosneb peamiselt alküülbenseenidest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 160 °C kuni 180 °C.)	649-309-00-8	285-509-8	85116-58-1	P
Aromaatsed süsivesinikud, C8, katalüütilise reformingu derivaadid; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin	649-310-00-3	295-279-0	91995-18-5	P
Aromaatsed süsivesinikud, C7-12, C8-rikkad; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist eraldamisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C7 kuni C12, valdavalt C8, ning võib sisaldada mittearomaatseid süsivesinikke, mõlemad on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 200 °C.)	649-311-00-9	297-401-8	93571-75-6	P
Bensiin, C5-11, kõrge oktaanarvuga stabiliseeritud reformitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Kõrge oktaanarvuga keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse peamiselt nafteense raskbensiini katalüütilisel dehüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja mittearomaatsetest ühenditest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 45 °C kuni 185 °C.)	649-312-00-4	297-458-9	93572-29-3	P
Süsivesinikud, C7-12, C>9-aromaatikarikas, reformitud raske fraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eraldamisel plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, on keemistemperatuuriga umbes 120 °C kuni 210 °C ning C9 ja suurema süsiniku aatomite arvuga aromaatsetest süsivesinikest.)	649-313-00-X	297-465-7	93572-35-1	P
Süsivesinikud, C5-11, mittearomaatsete ühendite rikas, reformitud kerge fraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eraldamisel plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 125 °C, benseenist ja tolueenist.)	649-314-00-5	297-466-2	93572-36-2	P
Jääkõli (nafta), ränihappega töödeldud; jääkõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel ränihappega mitmesuguste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt hargnemata ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt rohkem kui C12.)	649-315-00-0	308-127-6	97862-77-6	L
Raskbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes –10 °C kuni 130 °C.)	649-316-00-6	265-075-6	64741-74-8	P
Raskbensiin (nafta), raske termiliselt krakitud; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 220 °C.)	649-317-00-1	265-085-0	64741-83-9	P
Destillaadid (nafta), rasked aromaatsed; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu etaani ja propaani termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Kõrgemal temperatuuril keev fraktsioon, mis koosneb peamiselt C5-7 aromaatsetest süsivesinikest koos mõnede küllastumata alifaatsete süsivesinikega, valdavalt C5. Võib sisaldada benseeni.)	649-318-00-7	267-563-4	67891-79-6	P
Destillaadid (nafta), kerged aromaatsed; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu etaani ja propaani termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Madalamal temperatuuril keev fraktsioon, mis koosneb peamiselt C5-7 aromaatsetest süsivesinikest koos mõnede küllastumata alifaatsete süsivesinikega, valdavalt C5. Võib sisaldada benseeni.)	649-319-00-2	267-565-5	67891-80-9	P
Destillaadid (nafta), pürolüsaadist saadud bensiinifraktsiooni rafinaad, bensiinisegu; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini ja rafinaadi pürolüütilisel fraktsioonimisel 816 °C juures. Koosneb peamiselt C9-süsivesinikest ja keeb umbes 204 °C juures.)	649-320-00-8	270-344-6	68425-29-6	P
Aromaatsed süsivesinikud, C6-8, pürolüsaadist saadud bensiinifraktsiooni rafinaad; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini ja rafinaadi pürolüütilisel fraktsioonimisel 816 °C juures. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C8, kaasa arvatud benseen.)	649-321-00-3	270-658-3	68475-70-7	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud raskbensiin ja gaasiõli; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud raskbensiini ja/või gaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt olefiinsetest C5-süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 33 °C kuni 60 °C.)	649-322-00-9	271-631-9	68603-00-9	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud raskbensiin ja gaasiõli, C5-dimeere sisaldav; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud raskbensiini ja/või gaasiõli ekstraheerival destillatsioonil. Koosneb peamiselt C5-süsivesinikest koos mõnede dimeriseeritud C5-olefiinidega ning on keemistemperatuuriga umbes 33 °C kuni 184 °C.)	649-323-00-4	271-632-4	68603-01-0	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud raskbensiin ja gaasiõli, ekstraheeriv destillatsioon; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud raskbensiini ja/või gaasiõli ekstraheerival destillatsioonil. Koosneb parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, peamiselt isoamüleenid nagu 2-metüül-1-buteen ja 2-metüül-2-buteen, ning on keemistemperatuuriga umbes 31 °C kuni 40 °C.)	649-324-00-X	271-634-5	68603-03-2	P
Destillaadid (nafta), kerged termiliselt krakitud, debutaanitud aromaatne; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb valdavalt aromaatsetest süsivesinikest, peamiselt benseenist.)	649-325-00-5	273-266-0	68955-29-3	P
Raskbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskete õlifraktsioonide kõrgtemperatuursest termilisest krakkimisest pärineva naftadestillaadi demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest, olefiinidest ja küllastunud süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 100 °C.)	649-326-00-0	295-447-3	92045-65-3	P
Raskbensiin (nafta), raske hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C13, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)	649-327-00-6	265-150-3	64742-48-9	P
Raskbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C.)	649-328-00-1	265-151-9	64742-49-0	P
Raskbensiin (nafta), kerge hüdrodesulfureeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C.)	649-329-00-7	265-178-6	64742-73-0	P
Raskbensiin (nafta), raske hüdrodesulfureeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)	649-330-00-2	265-185-4	64742-82-1	P
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud keskmine fraktsioon, keskmiselt keev; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse keskmise destillaadi hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 127 °C kuni 188 °C.)	649-331-00-8	270-092-7	68410-96-8	P
Destillaadid (nafta), kerge destillaadi hüdrogeenimisprotsess, madala keemispunktiga; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge destillaadi hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 3 °C kuni 194 °C.)	649-332-00-3	270-093-2	68410-97-9	P
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud raske raskbensiin, isoheksaani eemaldamisseadme tipufraktsioon; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske raskbensiini hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes –49 °C kuni 68 °C.)	649-333-00-9	270-094-8	68410-98-0	P
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 135 °C kuni 210 °C.)	649-334-00-4	270-988-8	68512-78-7	P
Raskbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud hüdrodesulfureeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud termilise krakkimisseadme destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 23 °C kuni 195 °C.)	649-335-00-X	285-511-9	85116-60-5	P
Raskbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud, tsükloalkaane sisaldav; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C.)	649-336-00-5	285-512-4	85116-61-6	P
Raskbensiin (nafta), raske aurkrakitud, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin	649-337-00-0	295-432-1	92045-51-7	P
Raskbensiin (nafta), tugevalt hüdrodesulfureeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 250 °C.)	649-338-00-6	295-433-7	92045-52-8	P
Raskbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud aurkrakitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pürolüüsil saadava naftafraktsiooni katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11 ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 °C.)	649-339-00-1	295-438-4	92045-57-3	P
Süsivesinikud, C4-12, raskbensiini krakkimisseadmest, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini aurufaasilise krakkimise produkti destillatsioonil ning järgneval kummimoodustajate selektiivsel katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 230 °C.)	649-340-00-7	295-443-1	92045-61-9	P
Lahustibensiin (nafta), hüdrogeenitud kerge nafteenne; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt tsükloparafiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes 73 °C kuni 85 °C.)	649-341-00-2	295-529-9	92062-15-2	P
Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurfaasilise krakkimise produktide eraldamisel ja edasisel hüdrogeenimisel etüleeni saamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata parafiinidest, tsüklilistest parafiinidest ning tsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 50 °C kuni 200 °C. Benseensüsivesinike osakaal võib ulatuda kuni 30 massiprotsendini, võib sisaldada ka vähesel hulgal väävli- ja hapnikuühendeid.)	649-342-00-8	296-942-7	93165-55-0	P
Süsivesinikud, C6-11, hüdrogeenitud, dearomatiseeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustitena, mida hüdrogeenitakse katalüütiliselt, et saada aromaatsetest ühenditest nafteene.)	649-343-00-3	297-852-0	93763-33-8	P
Süsivesinikud, C9-12, hüdrogeenitud, dearomatiseeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustitena, mida hüdrogeenitakse katalüütiliselt, et saada aromaatsetest ühenditest nafteene.)	649-344-00-9	297-853-6	93763-34-9	P
Stoddardi lahusti; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Värvuseta, rafineeritud naftadestillaat, on vaba rääsunud või vastumeelsetest lõhnadest, ning on keemistemperatuuriga umbes 149 °C kuni 205 °C.)	649-345-00-4	232-489-3	8052-41-3	P
Maagaasi kondensaadid (nafta); madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse vedelikuna maagaasist pindseparaatoris tagurpidi kondensatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C20. Normaaltemperatuuril ja -rõhul on vedelas olekus.)	649-346-00-X	265-047-3	64741-47-5	P
Maagaas (nafta), vedel gaasikondensaat; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse vedelikuna maagaasist gaasi ümbertöötamisseadmes kas külmutamisel või absorptsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C8.)	649-347-00-5	265-048-9	64741-48-6	P
Raskbensiin (nafta), kerge hüdrokrakitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 180 °C.)	649-348-00-0	265-071-4	64741-69-1	P
Raskbensiin (nafta), raske hüdrokrakitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)	649-349-00-6	265-079-8	64741-78-2	P
Raskbensiin (nafta), demerkaptaanitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes –10 °C kuni 230 °C.)	649-350-00-1	265-089-2	64741-87-3	P
Raskbensiin (nafta), happega töödeldud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)	649-351-00-7	265-115-2	64742-15-0	P
Raskbensiin (nafta), raske keemiliselt neutraliseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)	649-352-00-2	265-122-0	64742-22-9	P
Raskbensiin (nafta), kerge keemiliselt neutraliseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C.)	649-353-00-8	265-123-6	64742-23-0	P
Raskbensiin (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni katalüütilisel deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 230 °C.)	649-354-00-3	265-170-2	64742-66-1	P
Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C. Sisaldab tõenäoliselt 10 või enam mahuprotsenti benseeni.)	649-355-00-9	265-187-5	64742-83-2	P
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete voogude destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 135 °C kuni 210 °C.)	649-356-00-4	265-199-0	64742-95-6	P
Aromaatsed süsivesinikud, C6-10, happega töödeldud, neutraliseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata	649-357-00-X	268-618-5	68131-49-7	P
Destillaadid (nafta), C3-5, 2-metüül-2-buteenirikas; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu süsivesinike destillatsioonist, tavaliselt C3 kuni C5, peamiselt isopentaan ja 3-metüül-1-buteen. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C3 kuni C5, peamiselt 2-metüül-2-buteenist.)	649-358-00-5	270-725-7	68477-34-9	P
Destillaadid (nafta), polümeeritud aurufaasiliste krakkproduktide destillaadid, C5-12 fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse polümeeritud aurkrakitud naftadestillaadi destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12.)	649-359-00-0	270-735-1	68477-50-9	P
Destillaadid (nafta), aurkrakitud, C5-12 fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12.)	649-360-00-6	270-736-7	68477-53-2	P
Destillaadid (nafta), aurkrakitud, C5-10 fraktsioon, segatud kerge aurkrakitud raskbensiini C5-fraktsiooniga; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata	649-361-00-1	270-738-8	68477-55-4	P
Ekstraktid (nafta), külm happeekstraktsioon, C4-6; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, mis tekib küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C6, peamiselt pentaanide ja amüleenide, külmhappeekstraktsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest C4 kuni C6, peamiselt C5.)	649-362-00-7	270-741-4	68477-61-2	P
Destillaadid (nafta), pentaanieemaldamisseadme tipufraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasifraktsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6.)	649-363-00-2	270-771-8	68477-894-4	P
Jäägid (nafta), butaanieemaldamiskolonni jääk; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega jääk butaanifraktsiooni destillatsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6.)	649-364-00-8	270-791-7	68478-12-6	P
Jääkõlid (nafta), jääkfraktsioon isobutaani eralduskolonnist; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega jääk butaani-buteenifraktsiooni atmosfäärsest destillatsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6.)	649-365-00-3	270-795-9	68478-16-0	P
Raskbensiin (nafta), laiafraktsiooniline destillaat õlikoksistamisseadme vedelproduktidest; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib õlikoksistamisseadme vedelproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C15, ning on keemistemperatuuriga umbes 43 °C kuni 250 °C.)	649-366-00-9	270-991-4	68513-02-0	P
Raskbensiin (nafta), aurkrakitud keskmine aromaatne; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 220 °C.)	649-367-00-4	271-138-9	68516-20-1	P
Raskbensiin (nafta), pleekmullaga töödeldud lai fraktsioon otsedestillatsioonist; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni raskbensiini töötlemisest loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt nõrgumise protsessil, et kõrvaldada polaarsete ühendite jälgi ja lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 220 °C.)	649-368-00-X	271-262-3	68527-21-9	P
Raskbensiin (nafta), pleekmullaga töödeldud kerge fraktsioon otsedestillatsioonist; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini töötlemisest loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt nõrgumise protsessil, et kõrvaldada polaarsete ühendite jälgi ja lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 93 °C kuni 180 °C.)	649-369-00-5	271-263-9	68527-22-0	P
Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, aromaatne; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 110 °C kuni 165 °C.)	649-370-00-0	271-264-4	68527-23-1	P
Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, debenseenitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 218 °C.)	649-371-00-6	271-266-5	68527-26-4	P
Raskbensiin (nafta), aromaatseid ühendeid sisaldav; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata	649-372-00-1	271-635-0	68603-08-7	P
Bensiin, pürolüüs, butaanieemaldamisseadme jääkfraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C5.)	649-373-00-7	271-726-5	68606-10-0	P
Raskbensiin (nafta), kerge, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 100 °C.)	649-374-00-2	272-206-0	68783-66-4	P
Maagaasi kondensaadid; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldub ja/või kondenseerub maagaasist transportimisel ning võetakse puurkaevust ja/või tootmisest, kogumisest, sügavatest ülekande- ja jaotustorustikest, skraberitest jne. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C8.)	649-375-00-8	272-896-3	68919-39-1	J
Destillaadid (nafta), raskbensiini stabiliseerimisdesorber; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib raskbensiini stabiliseerimisprodukti desorbeerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-376-00-3	272-932-8	68921-09-5	P
Raskbensiin (nafta), kerge katalüütiliselt reformitud, aromaatsete ühendite vaba fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis jääb järele aromaatsete ühendite selektiivsel absorptsioonil katalüütiliselt reformitud kergest raskbensiinist. Koosneb peamiselt parafiinsetest ja tsüklilistest ühenditest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 66 °C kuni 121 °C.)	649-377-00-9	285-510-3	85116-59-2	P
Bensiin; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis koosneb peamiselt parafiinidest, tsükloparafiinidest, aromaatsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C3, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 260 °C.)	649-378-00-4	289-220-8	86290-81-5	P
Aromaatsed süsivesinikud, C7-8, dealküülimisproduktid, destillatsioonijäägid; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata	649-379-00-X	292-698-0	90989-42-7	P
Süsivesinikud, C4-6, pentaanieemaldamiskolonni kerge fraktsioon, aromaatsed hüdrogeenitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena pentaanieemaldamiskolonnist enne aromaatsete voogude hüdrogeenimist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6, enamasti pentaanidest ja penteenidest, ning on keemistemperatuuriga umbes 25 °C kuni 40 °C.)	649-380-00-5	295-298-4	91995-38-9	P
Destillaadid (nafta), kuumas aurkrakitud raskbensiin, C5-rikas; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kuumal temperatuuril töödeldud aurkrakitud raskbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C4 kuni C6, valdavalt C5.)	649-381-00-0	295-302-4	91995-41-4	P
Ekstraktid (nafta), katalüütiliselt reformitud kerge raskbensiin; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina katalüütiliselt reformitud naftafraktsiooni lahusti-ekstraktsioonist. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 100 °C kuni 200 °C.)	649-382-00-6	295-331-2	91995-68-5	P
Raskbensiin (nafta), kerge hüdrodesulfureeritud, dearomatiseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete hüdrodesulfureeritud ja dearomatiseeritud naftafraktsioonide destillatsioonil. Koosneb peamiselt C7 parafiinidest ja tsükloparafiinidest keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 100 °C.)	649-383-00-1	295-434-2	92045-53-9	P
Raskbensiin (nafta), kerge, C5-rikas, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C5, enamasti C5, ning on keemistemperatuuriga umbes –10 °C kuni 35 °C.)	649-384-00-7	295-442-6	92045-60-8	P
Süsivesinikud, C8-11, raskbensiini krakkimisseadmest, tolueenifraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud raskbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 205 °C.)	649-385-00-2	295-444-7	92045-62-0	P
Süsivesinikud, C4-11, raskbensiini krakkimisseadmest; aromaatsete ühendite vaba; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud raskbensiinist pärast benseeni ja tolueeni sisaldavate fraktsioonide ning kõrgemal temperatuuril keeva fraktsiooni väljadestilleerimist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 205 °C.)	649-386-00-8	295-445-2	92045-63-1	P
Raskbensiin (nafta), kerge kuumas aurkrakitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud raskbensiini fraktsioonimisel pärast kuumas töötlemist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 0 °C kuni 80 °C.)	649-387-00-3	296-028-8	92201-97-3	P
Destillaadid (nafta), C6-rikas; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest C5 kuni C7, C6-rikas, ning on keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 70 °C.)	649-388-00-9	296-903-4	93165-19-6	P
Bensiin, pürolüüs, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Destillatsioonifraktsioon pürolüüsbensiini hüdrogeenimisest, keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 200 °C.)	649-389-00-4	302-639-3	94114-03-1	P
Destillaadid (nafta), aurkrakitud, C8-12 fraktsioon, polümeeritud, kerge destillaat; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud naftadestillaatide C8-12 polümeeritud fraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C12.)	649-390-00-X	305-750-5	95009-23-7	P
Ekstraktid (nafta); raske lahustibensiin, saviga töödeldud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta raske lahustibensiiniekstrakti töötlemisel pleekmullaga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 180 °C.)	649-391-00-5	308-261-5	97926-43-7	P
Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, debenseenitud, termiliselt töödeldud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse debenseenitud kerge aurkrakitud raskbensiini töötlemisel ja destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 95 °C kuni 200 °C.)	649-392-00-0	308-713-1	98219-46-6	P
Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, termiliselt töödeldud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge aurkrakitud raskbensiini töötlemisel ja destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 80 °C.)	649-393-00-6	308-714-7	98219-47-7	P
Destillaadid (nafta), C7-9, C8-rikas, hüdrodesulfureeritud, dearomatiseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud ja dearomatiseeritud nafta kerge fraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C7 kuni C9, valdavalt C8 parafiinid ja tsükloparafiinid, keemistemperatuuriga umbes 120 °C kuni 130 °C.)	649-394-00-1	309-862-5	101316-56-7	P
Süsivesinikud, C6-8, hüdrogeenitud sorptsioon-dearomatiseeritud, tolueeni rafinatsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tolueeni sorptsioonil süsivesinike fraktsioonist, mis saadakse krakitud ja katalüütiliselt hüdrogeenitud bensiinist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 135 °C.)	649-395-00-7	309-870-9	101316-66-9	P
Raskbensiin (nafta), hüdrodesulfureeritud laiafraktsiooniline õlikoksistamisseadme destillaat; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud koksistamisseadme destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 23 °C kuni 196 °C.)	649-396-00-2	309-879-8	101316-76-1	P
Raskbensiin (nafta), kerge demerkaptaanitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 130 °C.)	649-397-00-8	309-976-5	101795-01-1	P
Süsivesinikud, C3-6, C5-rikas, aurkrakitud raskbensiin; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud raskbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C3 kuni C6, valdavalt C5.)	649-398-00-3	310-012-0	102110-14-5	P
Süsivesinikud, C5-rikas, ditsüklopentadieeni sisaldav; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt C5 süsivesinikest ja ditsüklopentadieenist ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 170 °C.)	649-399-00-9	310-013-6	102110-15-6	P
Jäägid (nafta), kerged aurkrakitud, aromaatsed; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise või sarnaste protsesside produktide destillatsioonil pärast väga kergete produktide eraldamist, mille tulemuseks on süsiniku aatomite arvuga C5 ja üle selle süsivesinikke sisaldav jääk. Koosneb valdavalt aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga üle C5 ning keeb temperatuuril umbes üle 40 °C juures.)	649-400-00-2	310-057-6	102110-55-4	P
Süsivesinikud, C ≥ 5, C5-6-rikas, madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata	649-401-00-8	270-690-8	68476-50-6	P
Süsivesinikud, C5-rikas, madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata	649-402-00-3	270-695-5	68476-55-1	P
Aromaatsed süsivesinikud, C8-10; kergõli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga	649-403-00-9	292-695-4	90989-39-2	P
Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 400 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal kahetsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)	649-435-00-3	265-060-4	64741-59-9
Destillaadid (nafta), keskmised katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C30, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 450 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal kolmetsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)	649-436-00-9	265-062-5	64741-60-2
Destillaadid (nafta), kerged termiliselt krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C10 kuni C22, ning on keemistemperatuuriga umbes 160 °C kuni 370 °C.)	649-438-00-X	265-084-5	64741-82-8
Destillaadid (nafta), kerged hüdrodesulfureeritud katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 400 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal kahetsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)	649-439-00-5	269-781-5	68333-25-5
Destillaadid (nafta), kerge aurkrakitud raskbensiin; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide korduval destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C10–C18.)	649-440-00-0	270-662-5	68475-80-9
Destillaadid (nafta), krakitud aurkrakitud naftadestillaadid; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib destilleerides krakitud aurkrakitud destillaati ja/või selle fraktsioonimisprodukte. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt C10 kuni madala molekulmassiga polümeerideni.)	649-441-00-6	270-727-8	68477-38-3
Gaasiõlid (nafta), aurkrakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-442-00-1	271-260-2	68527-18-4
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud termiliselt krakitud keskmised; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisseadme hüdrodesulfureeritud lähtedestillaatide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-443-00-7	285-505-6	85116-53-6
Gaasiõlid (nafta), termiliselt krakitud, hüdrodesulfureeritud; krakitud gaasiõli	649-444-00-2	295-411-7	92045-29-9
Jäägid (nafta), hüdrogeenitud aurkrakitud raskbensiin; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina hüdrogeenitud aurkrakitud raskbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 350 °C.)	649-445-00-8	295-514-7	92062-00-5
Jäägid (nafta), aurkrakitud raskbensiini destillatsioonijääk; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kolonni põhjast raskbensiini kõrgtemperatuurse aurufaasilise krakkimise jääkvedelike separeerimisel. Keemistemperatuur on umbes 147 °C kuni 300 °C ning annab valmisõli viskoossusega 18 10-6 m2.s-1 50 °C juures.)	649-446-00-3	295-517-3	92062-04-9
Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt krakitud, termiliselt lagundatud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil ning mida on kasutatud soojuskandjana. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 190 °C kuni 340 °C. Sisaldab tõenäoliselt orgaanilisi väävliühendeid.)	649-447-00-9	295-991-1	92201-60-0
Jäägid (nafta), aurkrakitud, kuumas töödeldud raskbensiin; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jäägina aurkrakitud, konstantsel temperatuuril töödeldud raskbensiini destillatsioonist, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 350 °C.)	649-448-00-4	297-905-8	93763-85-0
Gaasiõlid (nafta), kerge vaakum, termiliselt krakitud hüdrodesulfureeritud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerges vaakumis termiliselt krakitud nafta katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C14 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 270 °C kuni 370 °C.)	649-450-00-5	308-278-8	97926-59-5
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmine fraktsioon koksistamisseadmest; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib hüdrodesulfureeritud koksistamisseadme lähtedestillaatide fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C21, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 360 °C.)	649-451-00-0	309-865-1	101316-59-0
Destillaadid (nafta), rasked aurkrakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise raskete jääkide destillatsioonil. Koosneb peamiselt tugevalt alküülitud rasketest aromaatsetest süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 250 °C kuni 400 °C.)	649-452-00-6	309-939-3	101631-14-5
Destillaadid (nafta), rasked hüdrokrakitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C39, ning on keemistemperatuuriga umbes 260 °C kuni 600 °C.)	649-453-00-1	265-077-7	64741-76-0	L
Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, ja moodustab valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-454-00-7	265-090-8	64741-88-4	L
Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, ja moodustab valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-455-00-2	265-091-3	64741-89-5	L
Jääkõlid (nafta), asfalteenid lahusega eemaldatud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustuva fraktsioonina jäägist C3-C4-solvendiga asfalteenide eemaldamisel. Koosneb süsivesinikest valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)	649-456-00-8	265-096-0	64741-95-3	L
Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-457-00-3	265-097-6	64741-96-4	L
Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-458-00-9	265-098-1	64741-97-5	L
Jääkõlid (nafta), lahusti-rafineeritud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustumatu fraktsioonina jäägi lahusti-rafineerimisest, kasutades polaarset orgaanilist lahustit nagu fenool või furfuraal. Koosneb süsivesinikest valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)	649-459-00-4	265-101-6	64742-01-4	L
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-460-00-X	265-137-2	64742-36-5	L
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-461-00-5	265-138-8	64742-37-6	L
Jääkõlid (nafta), pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)	649-462-00-0	265-143-5	64742-41-2	L
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-463-00-6	265-146-1	64742-44-5	L
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-464-00-1	265-147-7	64742-45-6	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-465-00-7	265-155-0	64742-52-5	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-466-00-2	265-156-6	64742-53-6	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-467-00-8	265-157-1	64742-54-7	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-468-00-3	265-158-7	64742-55-8	L
Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil normaalahelaga parafiinide eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-469-00-9	265-159-2	64742-56-9	L
Jääkõlid (nafta), hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C25, ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)	649-470-00-4	265-160-8	64742-57-0	L
Jääkõlid (nafta), lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõlist lahusti-kristallisatsioonil pikkade hargnenud ahelaga süsivesinike eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C25, ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)	649-471-00-X	265-166-0	64742-62-7	L
Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil normaalahelaga parafiinide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, ning moodustab valmisõli viskoossusega mitte vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-472-00-5	265-167-6	64742-63-8	L
Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil normaalahelaga parafiinide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-473-00-0	265-168-1	64742-64-9	L
Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil normaalahelaga parafiinide eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega mitte vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-474-00-6	265-169-7	64742-65-0	L
Nafteensed õlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-475-00-1	265-172-3	64742-68-3	L
Nafteensed õlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-476-00-7	265-173-9	64742-69-4	L
Parafiinõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-477-00-2	265-174-4	64742-70-7	L
Parafiinõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-478-00-8	265-176-5	64742-71-8	L
Nafteensed õlid (nafta), komplekselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hargnemata ahelaga parafiinsete süsivesinike eraldamisel tahke ainena töötlemisel sellise agendiga nagu karbamiid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 oC juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-479-00-3	265-179-1	64742-75-2	L
Nafteensed õlid (nafta), komplekselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-480-00-9	265-180-7	64742-76-3	L
Määrdeõlid (nafta), C20-50, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad, kõrge viskoossusega; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli, raske vaakumgaasiõli ja lahusti-deasfalteeritud jääkõli katalüütilisel hüdrogeenimisel kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 112 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-481-00-4	276-736-3	72623-85-9	L
Määrdeõlid (nafta), C15-30, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli ja raske vaakumgaasiõli katalüütilisel hüdrogeenimisel kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 15 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-482-00-X	276-737-9	72623-86-0	L
Määrdeõlid (nafta), C20-50, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli, raske vaakumgaasiõli ja lahusti-deasfalteeritud jääkõli katalüütilisel hüdrogeenimisel kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 32 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-483-00-5	276-738-4	72623-87-1	L
Määrdeõlid (nafta); baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-ekstraktsioonist ja deparafiinimisest. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C50.)	649-484-00-0	278-012-2	74869-22-0	L
Destillaadid (nafta), komplekselt deparafiinitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske parafiinse destillaadi deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega 19 10-6 m2.s-1 või rohkem 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-485-00-6	292-613-7	90640-91-8	L
Destillaadid (nafta), kompleksselt deparafiinitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge parafiinse destillaadi deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-486-00-1	292-614-2	90640-92-9	L
Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud rasked parafiinsed, pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud raske parafiinse destillaadi töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)	649-487-00-7	292-616-3	90640-94-1	L
Süsivesinikud, C20-50, lahusti-deparafiinitud rasked parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib deparafiinitud raske parafiinse destillaadi katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)	649-488-00-2	292-617-9	90640-95-2	L
Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud kerged parafiinsed, pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud kerge parafiinse destillaadi töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30.)	649-489-00-8	292-618-4	90640-96-3	L
Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud kerged parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib deparafiinitud kerge parafiinse destillaadi katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30.)	649-490-00-3	292-620-5	90640-97-4	L
Jääkõlid (nafta), hüdrogeenitud lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-491-00-9	292-656-1	90669-74-2	L
Jääkõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-492-00-4	294-843-3	91770-57-9	L
Destillaadid (nafta), deparafiinitud rasked parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud destillaadi intensiivsel katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C25 kuni C39, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 44 10-6 m2.s-1 50 °C juures.)	649-493-00-X	295-300-3	91995-39-0	L
Destillaadid (nafta), deparafiinitud kerged parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud destillaadi intensiivsel katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C21 kuni C29, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 13 10-6 m2.s-1 50 °C juures.)	649-494-00-5	295-301-9	91995-40-3	L
Destillaadid (nafta), hüdrokrakitud lahusti-rafineeritud, deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega vedelate süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud hüdrokrakitud lahusti-rafineeritud naftadestillaatide rekristallisatsioonil.)	649-495-00-0	295-306-6	91995-45-8	L
Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud kerged nafteensed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel ning eemaldades aromaatsed süsivesinikud lahusti-ekstraktsioonil. Koosneb peamiselt nafteensetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 13-15 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-496-00-6	295-316-0	91995-54-9	L
Määrdeõlid (nafta), C17-35, lahusti-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata	649-497-00-1	295-423-2	92045-42-6	L
Määrdeõlid (nafta), hüdrokrakitud mittearomaatsed lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-498-00-7	295-424-8	92045-43-7	L
Jääkõlid (nafta), hüdrokrakitud happega töödeldud lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib happega töödeldud hüdrokrakitud raskete parafiinide destillatsioonijäägist parafiinide eraldamisel solvendiga ning mis keeb temperatuuril umbes üle 380 °C.)	649-499-00-2	295-499-7	92061-86-4	L
Parafiinõlid (nafta), rasked lahusti-rafineeritud deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse väävlit sisaldavast parafiinsest toorõlist. Koosneb peamiselt lahusti-rafineeritud deparafiinitud määrdeõlist viskoossusega 65 10-6 m2.s-1 50 °C juures.)	649-500-00-6	295-810-6	92129-09-4	L
Määrdeõlid (nafta), baasõlid, parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli rafineerimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest, nafteenidest ning parafiinidest, moodustades valmisõli viskoossusega 23 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-501-00-1	297-474-6	93572-43-1	L
Süsivesinikud, hüdrokrakitud parafiinsed destillatsioonijäägid, lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-502-00-7	297-857-8	93763-38-3	L
Süsivesinikud, C20-50, jääkõli hüdrogeenimine, vaakumdestillaat; baasõli — määratlemata	649-503-00-2	300-257-1	93924-61-9	L
Destillaadid (nafta), rasked lahusti-rafineeritud hüdrogeenitud; hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata	649-504-00-8	305-588-5	94733-08-1	L
Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud hüdrokrakitud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta jäägi lahusti-dearomaatimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C18 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 450 °C.)	649-505-00-3	305-589-0	94733-09-2	L
Määrdeõlid (nafta), C18-40, lahusti-deparafiinitud hüdrokrakitud destillaatõli; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta destillatsioonijäägi lahusti-deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C18 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 550 °C.)	649-506-00-9	305-594-8	94733-15-0	L
Määrdeõlid (nafta), C18-40, lahusti-deparafiinitud hüdrogeenitud rafinaadõli; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud naftadestillaadist lahusti-ekstraktsioonil saadud hüdrogeenitud rafinaadi lahusti-deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C18 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 550 °C.)	649-507-00-4	305-595-3	94733-16-1	L
Süsivesinikud, C13-30, aromaatsete ühendite rikas, lahusti-ekstraheeritud nafteenne destillaat; baasõli — määratlemata	649-508-00-X	305-971-7	95371-04-3	L
Süsivesinikud, C16-32, aromaatsete ühendite rikas, lahusti-ekstraheeritud nafteenne destillaat; baasõli — määratlemata	649-509-00-5	305-972-2	95371-05-4	L
Süsivesinikud, C37-68, deparafiinitud deasfalteeritud hüdrogeenitud vaakumdestillatsioonijäägid; baasõli — määratlemata	649-510-00-0	305-974-3	95371-07-6	L
Süsivesinikud, C37-65, deasfalteeritud hüdrogeenitud vaakumdestillatsiooni jäägid; baasõli — määratlemata	649-511-00-6	305-975-9	95371-08-7	L
Destillaadid (nafta), hüdrokrakitud lahusti-rafineeritud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta destillaadi töötlemisel solvendiga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C18 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 450 °C.)	649-512-00-1	307-010-7	97488-73-8	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud lahusti-rafineeritud rasked; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud nafta destillaadi töötlemisel solvendiga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C19 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 390 °C kuni 550 °C.)	649-513-00-7	307-011-2	97488-74-9	L
Määrdeõlid (nafta), C18-27; hüdrokrakitud lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-514-00-2	307-034-8	97488-95-4	L
Süsivesinikud, C17-30, hüdrogeenitud, lahusti-deasfalteeritud atmosfäärse destillatsiooni jääk, kerged fraktsioonid; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena lahusti-deasfalteeritud jäägi katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C30, ning on keemistemperatuuriga umbes 300 °C kuni 400 °C. Moodustab valmisõli viskoossusega 4 10-6 m2.s-1 umbes 100 °C juures.)	649-515-00-8	307-661-7	97675-87-1	L
Süsivesinikud, C17-40, hüdrogeenitud, lahusti-deasfalteeritud destillatsioonijääk, kerged vaakumdestillatsiooni fraktsioonid; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena lahusti-deasfalteeritud jäägi viskoossusega 8 10-6 m2.s-1 umbes 100 °C juures, katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 300 °C kuni 500 °C.)	649-516-00-3	307-755-8	97722-06-0	L
Süsivesinikud, C13-27, lahusti-ekstraheeritud, kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 9,5 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 240 °C kuni 400 °C.)	649-517-00-9	307-758-4	97722-09-3	L
Süsivesinikud, C14-29, lahusti-ekstraheeritud, kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 16 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C14 kuni C29, ning on keemistemperatuuriga umbes 250 °C kuni 425 °C.)	649-518-00-4	307-760-5	97722-10-6	L
Süsivesinikud, C27-42, dearomaaditud; baasõli — määratlemata	649-519-00-X	308-131-8	97862-81-2	L
Süsivesinikud, C17-30 hüdrogeenitud destillaadid, kerged fraktsioonid; baasõli — määratlemata	649-520-00-5	308-132-3	97862-82-3	L
Süsivesinikud, C27-45, nafteenne vaakumdestillaat; baasõli — määratlemata	649-521-00-0	308-133-9	97862-83-4	L
Süsivesinikud, C27-45, dearomaaditud; baasõli — määratlemata	649-522-00-6	308-287-7	97926-68-6	L
Süsivesinikud, C20-58, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata	649-523-00-1	308-289-8	97926-70-0	L
Süsivesinikud, C27-42, nafteensed; baasõli — määratlemata	649-524-00-7	308-290-3	97926-71-1	L
Jääkõlid (nafta), aktiivsöega töödeldud, lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-deparafiinitud nafta jääkõlide töötlemisel aktiivsöega kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid.)	649-525-00-2	309-710-8	100684-37-5	L
Jääkõlid (nafta), pleekmullaga töödeldud, lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-deparafiinitud nafta jääkõlide töötlemisel pleekmullaga kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid.)	649-526-00-8	309-711-3	100684-38-6	L
Määrdeõlid (nafta), C25, lahusti-ekstraheeritud, deasfalteeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumdestillatsiooni jääkide lahusti-ekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt üle C25, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 32 10-6 m2.s-1 kuni 37 10-6 m2.s-1 100 °C juures.)	649-527-00-3	309-874-0	101316-69-2	L
Määrdeõlid (nafta), C17-32, lahusti-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide lahusti-ekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C32, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 17 10-6 m2.s-1 kuni 23 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-528-00-9	309-875-6	101316-70-5	L
Määrdeõlid (nafta), C20-35, lahusti-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide lahusti-ekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C35, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 37 10-6 m2.s-1 kuni 44 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-529-00-4	309-876-1	101316-71-6	L
Määrdeõlid (nafta), C24-50, lahusti-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide lahusti-ekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C24 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 16 10-6 m2.s-1 kuni 75 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-530-00-X	309-877-7	101316-72-7	L
Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, aromaatseid ühendeid sisaldav; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Aromaatne kontsentraat, mis saadakse vee lisamisel raske nafteense destillaatlahusti ekstraktile ja ekstraheerimislahustile.)	649-531-00-5	272-175-3	68783-00-6	L
Ekstraktid (nafta), lahusti-rafineeritud raske parafiinne destillaatlahusti, destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina lahusti-rafineeritud raske parafiinse destillaadi re-ekstraktsioonil. Koosneb küllastunud ja aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)	649-532-00-0	272-180-0	68783-04-0	L
Ekstraktid (nafta), rasked parafiinsed destillaadid, lahusti-deasfalteeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina raske parafiinse destillaadi lahusti-ekstraktsioonil.)	649-533-00-6	272-342-0	68814-89-1	L
Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske nafteense destillaatlahusti ekstrakti katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-534-00-1	292-631-5	90641-07-9	L
Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib raske parafiinse destillaatlahusti ekstrakti katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C21 kuni C33, ning on keemistemperatuuriga umbes 350 °C kuni 480 °C.)	649-535-00-7	292-632-0	90641-08-0	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib kerge parafiinse destillaatlahusti ekstrakti katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C26, ning on keemistemperatuuriga umbes 280 °C kuni 400 °C.)	649-536-00-2	292-633-6	90641-09-1	L
Ekstraktid (nafta), hüdrogeenitud parafiinne kerge destillaatlahusti,; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina keskmise parafiinse ülemise lahustifraktsiooni destillaadi lahusti-ekstraktsioonil ning mida hüdrogeenitakse katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C36.)	649-537-00-8	295-335-4	91995-73-2	L
Ekstraktid (nafta), kerge nafteenne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-ekstraktsiooni ekstrakti katalüütilisel hüdrogeenimisel peamiselt väävliühendite kõrvaldamise tingimustel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseerunud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-538-00-3	295-338-0	91995-75-4	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, happega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide lahusti-ekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, mida rafineeritakse väävelhappega. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C32.)	649-539-00-9	295-339-6	91995-76-5	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge parafiinse destillaadi lahusti-ekstraktsioonil ning mida töödeldakse vesinikuga orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis eemaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C40, moodustades valmisõli viskoossusega üle 10-5 m2.s-1 40 °C juures.)	649-540-00-4	295-340-1	91995-77-6	L
Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli lahusti-ekstraktsioonil ning mida töödeldakse vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C30.)	649-541-00-X	295-342-2	91995-79-8	L
Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete komponentide jälgi ja lisandeid. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 tsükliga aromaatseid süsivesinikke.)	649-542-00-5	296-437-1	92704-08-0	L
Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega üle 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-543-00-0	297-827-4	93763-10-1	L
Ekstraktid (nafta), lahusti-deparafiinitud raske parafiinne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-deparafiinitud lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis eemaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega üle 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)	649-544-00-6	297-829-5	93763-11-2	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, aktiivsöega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide lahusti-ekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, mida on töödeldud aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C32.)	649-545-00-1	309-672-2	100684-02-4	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide lahusti-ekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, mida on töödeldud pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C32.)	649-546-00-7	309-673-8	100684-03-5	L
Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, aktiivsöega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli lahusti-ekstraktsioonil, mida on töödeldud aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C30.)	649-547-00-2	309-674-3	100684-04-6	L
Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli lahusti-ekstraktsioonil, mida on töödeldud pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C30.)	649-548-00-8	309-675-9	100684-05-7	L
Jääkõli (nafta); jääkõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlifraktsioonina lahusti õlitustamisest või vaha „higistamisest”. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)	649-549-00-3	265-171-8	64742-67-2	L
Jääkõli (nafta), hüdrogeenitud; jääkõli	649-550-00-9	295-394-6	92045-12-0	L
▼M14
Eriotstarbelised tulekindlad keraamilised kiud, välja arvatud need, mis on määratletud mujal käesolevas lisas; [Tehislikud juhusliku orientatsiooniga klaaskiud (silikaatkiud), milles leelismetallioksiidi ja leelismuldmetallioksiidi kontsentratsioon (Na2O + K2O + CaO + MgO + BaO) on kuni 18 massiprotsenti.]	650-017-00-8	—	—	A, R
▼C1

3. liide

Punkt 29 – sugurakkude mutageenid: 1A kategooria

4. liide

Punkt 29 – sugurakkude mutageenid: 1B kategooria

Aine	Indeksinumber	EÜ number	CASi number	Märkused
▼M14
O-isobutüül-N-etoksükarbonüültiokarbamaat	006-094-00-X	434-350-4	103122-66-3
O-heksüül-N-etoksükarbonüültiokarbamaat	006-102-00-1	432-750-3	—
▼C1
Heksametüülfosfortriamiid; heksametüülfosforamiid	015-106-00-2	211-653-8	680-31-9
▼M14
Järgmiste komponentide segu: dimetüül(2-(hüdroksümetüülkarbamoüül)etüül)fosfonaat; dietüül(2-(hüdroksümetüülkarbamoüül)etüül)fosfonaat; metüületüül(2-(hüdroksümetüülkarbamoüül)etüül)fosfonaat	015-196-00-3	435-960-3	—
▼C1
Dietüülsulfaat	016-027-00-6	200-589-6	64-67-5
Kroom(VI)trioksiid	024-001-00-0	215-607-8	1333-82-0	►M21 — ◄
Kaaliumdikromaat	024-002-00-6	231-906-6	7778-50-9	►M21 — ◄
Ammooniumdikromaat	024-003-00-1	232-143-1	7789-09-5	►M21 — ◄
▼M14
Naatriumdikromaat	024-004-00-7	234-190-3	10588-01-9
▼M14 —————
▼C1
Kromüüldikloriid; kroomoksükloriid	024-005-00-2	239-056-8	14977-61-8
Kaaliumkromaat	024-006-00-8	232-140-5	7789-00-6
Naatriumkromaat	024-018-00-3	231-889-5	7775-11-3	►M21 — ◄
Kaadmiumfluoriid	048-006-00-2	232-222-0	7790-79-6	►M21 — ◄
Kaadmiumkloriid	048-008-00-3	233-296-7	10108-64-2	►M21 — ◄
Kaadmiumsulfaat	048-009-00-9	233-331-6	10124-36-4	►M21 — ◄
▼M49
Kaadmiumkarbonaat	048-012-00-5	208-168-9	513-78-0
Kaadmiumhüdroksiid; kaadmiumdihüdroksiid	048-013-00-0	244-168-5	21041-95-2
Kaadmiumnitraat; kaadmiumdinitraat	048-014-00-6	233-710-6	10325-94-7
▼C1
Butaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [1]	601-004-01-8	203-448-7 [1]	106-97-8 [1]	C ►M21 — ◄
isobutaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [2]	601-004-01-8	20-857-2 [2]	75-28-5 [2]	C ►M21 — ◄
1,3-butadieen buta-1,3-dieen	601-013-00-X	203-450-8	106-99-0	D
Benseen	601-020-00-8	200-753-7	71-43-2	►M21 — ◄
Benso[a]püreen; benso[d, e,f]krüseen	601-032-00-3	200-028-5	50-32-8
1,2-dibromo-3-kloropropaan	602-021-00-6	202-479-3	96-12-8
Etüleenoksiid; oksiraan	603-023-00-X	200-849-9	75-21-8
Propüleenoksiid; 1,2-epoksüpropaan; metüüloksiraan	603-055-00-4	200-879-2	75-56-9	►M21 — ◄
2,2'-bioksiraan; 1,2:3,4-diepoksübutaan	603-060-00-1	215-979-1	1464-53-5
▼M14
2-kloro-6-fluorofenool	604-082-00-4	433-890-8	2040-90-6
▼C1
Metüülakrüül-amidometoksüatsetaat (akrüülamiidisisaldus ≥ 0,1 %)	607-190-00-X	401-890-7	77402-03-0
Metüülakrüül-amidoglükolaat (akrüülamiidisisaldus ≥ 0,1 %)	607-210-00-7	403-230-3	77402-05-2
▼M45
3,7-dimetüülokta-2,6-dieennitriil	608-067-00-3	225-918-0	5146-66-7
▼C1
2-nitrorolueen	609-065-00-5	201-853-3	88-72-2	►M21 — ◄
4,4’-oksüdianiliin [1] ja selle soolad p-aminofenüüleeter [1]	612-199-00-7	202-977-0 [1]	101-80-4 [1]	►M21 — ◄
▼M14
(2-kloroetüül)(3-hüdroksüpropüül)ammooniumkloriid	612-246-00-1	429-740-6	40722-80-3
▼C1
Etüleenimiin; asiridiin	613-001-00-1	205-793-9	151-56-4
Karbendasiim (ISO) metüülbensimidasool-2-üülkarbamaat	613-048-00-8	234-232-0	10605-21-7
Benomüül (ISO) metüül-1-(butüülkarbamool)bensimidasool-2-üülkarbamaat	613-049-00-3	241-775-7	17804-35-2
▼M14
Kolhitsiin	614-005-00-6	200-598-5	64-86-8
▼C1
1,3,5-tris-(oksiranüülmetüül)-1,3,5-triasiin-2,4,6(1H,3H,5H)-trioon; TGIC	615-021-00-6	219-514-3	2451-62-9
Akrüülamiid	616-003-00-0	201-173-7	79-06-1
1,3,5-tris-[(2S ja 2R)-2,3-epoksüpropüül]-1,3,5-triasiin-2,4,6-(1H,3H,5H)-trioon	616-091-00-0	423-400-0	59653-74-6	►M21 — ◄
▼M14
N-[6,9-dihüdro-9-[[2-hüdroksü-1-(hüdroksümetüül)etoksü]metüül]-6-okso-1H-puriin-2-üül]atseetamiid	616-148-00-X	424-550-1	84245-12-5
Tõrvaõlid (pruunsüsi); Kergõli; [Ligniiditõrva destillaat, keemisvahemik ligikaudu 80–250 °C (176–482 °F). Koosneb peamiselt alifaatsetest ja aromaatsetest süsivesinikest ja ühealuselistest fenoolidest.]	648-002-00-6	302-674-4	94114-40-6	J
Benseeni eelfraktsioon (kivisüsi); Kergõli korduvdestillaat, kergkeev; [Kergkoksiõli destillaat, ligikaudne destilleerumisvahemik alla 100 °C (212 °F). Koosneb peamiselt alifaatsetest C4–6-süsivesinikest.]	648-003-00-1	266-023-5	65996-88-5	J
Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon, suure benseeni-, tolueeni- ja ksüleenisisaldusega; Kergõli korduvdestillaat, kergkeev; [Jääk, mis saadakse toorbenseeni destilleerimisel eeljooksu eemaldamiseks. Koosneb peamiselt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest; keemisvahemik ligikaudu 75–200 °C (167–392 °F).]	648-004-00-7	309-984-9	101896-26-8	J
Aromaatsed C6–10-süsivesinikud, suure C8-sisaldusega; Kergõli korduvdestillaat, kergkeev	648-005-00-2	292-697-5	90989-41-6	J
Kerge lahustibensiin (kivisüsi); Kergõli korduvdestillaat, kergkeev	648-006-00-8	287-498-5	85536-17-0	J
Lahustibensiin (kivisüsi), ksüleeni-stüreeni fraktsioon; Kergõli korduvdestillaat, keskmine fraktsioon	648-007-00-3	287-502-5	85536-20-5	J
Kumarooni ja stüreeni sisaldav lahustibensiin (kivisüsi); Kergõli korduvdestillaat, keskmine fraktsioon	648-008-00-9	287-500-4	85536-19-2	J
Toorbensiin (kivisüsi), destillatsioonijäägid; Kergõli korduvdestillaat, raskkeev; [Rekupereeritud toorbensiini destillatsioonijääk. Sisaldab peamiselt naftaleeni, samuti indeeni ja stüreeni kondensatsioonisaadusi.]	648-009-00-4	292-636-2	90641-12-6	J
Aromaatsed C8-süsivesinikud; Kergõli korduvdestillaat, raskkeev	648-010-00-X	292-694-9	90989-38-1	J
Aromaatsed C8–9-süsivesinikud, süsivesinike polümeeride polümerisatsioonireaktsioonide kõrvalsaadus; Kergõli korduvdestillaat, raskkeev; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse polümeriseeritud süsivesinikvaigust lahusti aurustamisel vaakumis. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C8–9 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 120–215 °C (248–419 °F).]	648-012-00-0	295-281-1	91995-20-9	J
Aromaatsed C9–12-süsivesinikud benseeni destilleerimisest; Kergõli korduvdestillaat, raskkeev	648-013-00-6	295-551-9	92062-36-7	J
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), benseeni fraktsioon, leelis- ja happerafinaadid (ekstraktid); Kergõli ekstraheerimisjääk, kergkeev; [Korduvdestillaat destillaadist, millest on eemaldatud tõrvahapped ja tõrvaalused, mis on saadud bituumenkivisöe kõrgtemperatuurilisest tõrvast ning mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 90–160 °C (194–320 °F). Koosneb valdavalt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest.]	648-014-00-1	295-323-9	91995-61-8	J
Ekstraheerimisjäägid (kivisöetõrv), benseenifraktsioon, ekstraheeritud leelise ja happega; Kergõli ekstraheerimisjääk, kergkeev; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva destillaadi (millest on eemaldatud tõrvahapped ja tõrvaalused) korduvdestilleerimisel. Koosneb valdavalt asendamata ja asendatud ühetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest keemistemperatuuriga vahemikus 85–195 °C (185–383 °F).]	648-015-00-7	309-868-8	101316-63-6	J
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), happeline benseeni fraktsioon; Kergõli ekstraheerimisjääk, kergkeev; [Kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva väävelhappega rafineerimise kõrvaltoode, mis eraldatakse happelisest settest. Sisaldab peamiselt väävelhapet ja orgaanilisi ühendeid.]	648-016-00-2	298-725-2	93821-38-6	J
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline kergõli, destillatsioonikolonni tipust kogutud fraktsioon; Kergõli ekstraheerimisjääk, kergkeev; [Esimene fraktsioon, mis saadakse rohkesti aromaatseid süsivesinikke, kumarooni, naftaleeni ning indeeni sisaldavast eelfraktsioneerimisjäägist või pestud fenoolõlist, millest suurem osa keeb temperatuuril alla 145 °C (293 °F). Koosneb peamiselt alifaatsetest ning aromaatsetest C7- ja C8-süsivesinikest.]	648-017-00-8	292-625-2	90641-02-4	J
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline kergõli, ekstraheeritud happega, indeeni fraktsioon; Kergõli ekstraheerimisjääk, keskmine fraktsioon	648-018-00-3	309-867-2	101316-62-5	J
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline kergõli, indeeni toorbensiini fraktsioon; Kergõli ekstraheerimisjääk, raskkeev [Destillaat, mis saadakse rohkesti aromaatseid süsivesinikke, kumarooni, naftaleeni ja indeeni sisaldavast eelfraktsioneerimisjäägist või pestud fenoolõlist, mille keemisvahemik on ligikaudu 155–180 °C (311–356 °F). Sisaldab peamiselt indeeni, indaani ja trimetüülbenseene.]	648-019-00-9	292-626-8	90641-03-5	J
Lahustibensiin (kivisüsi); [Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva, koksitõrvakergõli või kivisöetõrvaõli leeliselise ekstraheerimise jäägist; destilleerumisvahemik ligikaudu 130–210 °C (266–410 °F). Koosneb peamiselt indeenist ja muudest polütsüklilistest ühenditest, kaasa arvatud ka üksik aromaatne tsükkel. Võib sisaldada fenoole ja aromaatseid lämmastikaluseid.]; Kergõli ekstraheerimisjääk, raskkeev	648-020-00-4	266-013-0	65996-79-4	J
Destillaadid (kivisöetõrv), kergõlid, neutraalne fraktsioon; Kergõli ekstraheerimisjääk, raskkeev; [Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva fraktsioneerival destilleerimisel. Sisaldab peamiselt alküülasendatud ühetuumalisi aromaatseid süsivesinikke; keemisvahemik ligikaudu 135–210 °C (275–410 °F). Võib sisaldada ka küllastumata süsivesinikke nagu indeen ja kumaroon.]	648-021-00-X	309-971-8	101794-90-5	J
Destillaadid (kivisöetõrv), kergõli, ekstraheeritud happega; Kergõli ekstraheerimisjääk, raskkeev; [See õli on paljude aromaatsete süsivesinike segu, mis sisaldab peamiselt indeeni, naftaleeni, kumarooni, fenooli ning o-, m- ja p-kresooli; keemisvahemik 140–215 °C (284–419 °F).]	648-022-00-5	292-609-5	90640-87-2	J
Destillaadid (kivisöetõrv); kergõlid; Fenoolõli; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel. Koosneb aromaatsetest ja muudest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ning aromaatsetest lämmastikuühenditest; destilleerumisvahemik ligikaudu 150–210 °C (302–410 °F).]	648-023-00-0	283-483-2	84650-03-3	J
Tõrvaõlid (kivisüsi); Fenoolõli; [Kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva destillaat; destilleerumisvahemik ligikaudu 130–250 °C (266–410 °F). Sisaldab peamiselt naftaleeni, alküülnaftaleene, fenoolseid ühendeid ja aromaatseid lämmastikaluseid.]	648-024-00-6	266-016-7	65996-82-9	J
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline kergõli, ekstraheeritud happega; Fenoolõli ekstraheerimisjääk; [Õli, mis saadakse väikestes kogustes esinevate aluseliste ühendite (tõrvaaluste) eemaldamisel leelisega pestud fenoolõlist happega ekstraheerimise abil. Koosneb peamiselt indeenist, indaanist ja alküülbenseenidest.]	648-026-00-7	292-624-7	90641-01-3	J
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli; Fenoolõli ekstraheerimisjääk; [Kivisöetõrvaõli jääk, mis saadakse töötlemata kivisöetõrvahapete eemaldamisel leelisega (naatriumhüdroksiidi vesilahus) ekstraheerimise abil. Sisaldab peamiselt naftaleene ja aromaatseid lämmastikaluseid.]	648-027-00-2	266-021-4	65996-87-4	J
Ekstraktõlid (kivisüsi), kergõli; Happeekstrakt; [Vesiekstrakt, mis saadakse leelisega pestud fenoolõli ekstraheerimisel happega. Sisaldab peamiselt mitmesuguste aromaatsete lämmastikaluste, kaasa arvatud püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooli.]	648-028-00-8	292-622-6	90640-99-6	J
Püridiin, alküülderivaadid; Töötlemata tõrvaalused [Paljude polüalküülpüridiinide segu, mis on saadud kivisöetõrva destilleerimisel või kõrgel temperatuuril (üle 150 °C) (302 °F) keevate destillaatidena saadustest, mis tekivad ammoniaagi reageerimisel atseetaldehüüdi, formaldehüüdi või paraformaldehüüdiga.]	648-029-00-3	269-929-9	68391-11-7	J
Tõrvaalused (kivisüsi), pikoliini fraktsioon; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon; [Püridiinalused, keemisvahemik ligikaudu 125–160 °C (257–320 °F); saadakse bituumensöetõrva aluseid sisaldava destillaadifraktsiooni happega ekstraheerimisel, neutraliseerimisel ja destilleerimisel. Sisaldab peamiselt lutidiine ja pikoliine.]	648-030-00-9	295-548-2	92062-33-4	J
Tõrvaalused (kivisüsi), lutidiini fraktsioon; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon	648-031-00-4	293-766-2	91082-52-9	J
Ekstraktõlid (kivisüsi), tõrvaalused, kollidiini fraktsioon; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon; [Ekstrakt, mis saadakse töötlemata aromaatsetest kivisöetõrvaõlidest aluste happelisel ekstraheerimisel, neutraliseerimisel ja destilleerimisel. Sisaldab peamiselt kollidiine, aniliini, toluidiine, lutidiine ja ksülidiine.]	648-032-00-X	273-077-3	68937-63-3	J
Tõrvaalused (kivisüsi), kollidiini fraktsioon; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon; [Bituumensöetõrva destilleerimisel eraldatud aluseid sisaldavate tõrvafraktsioonide happelise ekstraheerimise ja neutraliseerimise abil saadud tooraluste destillaadifraktsioon; keemisvahemik ligikaudu 181–186 °C (356–367 °F). Sisaldab peamiselt aniliini ja kollidiine.]	648-033-00-5	295-543-5	92062-28-7	J
Tõrvaalused (kivisüsi), aniliini fraktsioon; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon; [Kivisöetõrva destilleerimisel eraldatud fenoolõlist fenoolide ja aluste eemaldamisega saadud tooraluste destillaadifraktsioon, mis keeb temperatuurivahemikus umbes 180–200 °C (356–392 °F). Sisaldab peamiselt aniliini, kollidiine, lutidiine ja toluidiine.]	648-034-00-0	295-541-4	92062-27-6	J
Tõrvaalused (kivisüsi), toluidiinifraktsioon; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon	648-035-00-6	293-767-8	91082-53-0	J
Destillaadid (nafta), alkeeni-alküünitootmise pürolüüsiõli, segatud kõrgtemperatuurilise kivisöetõrvaga, indeenifraktsioon; Korduvdestillaat; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kõrgtemperatuurilise bituumenkivisöetõrva ning alkeenide ja alküünide pürolüütilisel tootmisel naftasaadustest või maagaasist saadud jääkõlide fraktsioneerival destilleerimisel korduvdestillaadina. Sisaldab peamiselt indeeni ja keeb vahemikus ligikaudu 160–190 °C (320–374 °F).]	648-036-00-1	295-292-1	91995-31-2	J
Destillaadid (kivisüsi), kivisöetõrvajääkide pürolüüsi õlid, naftaleenõlid; Korduvdestillaat; [Korduvdestillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurilise bituumenkivisöetõrva ja pürolüüsijääkõlide fraktsioneerival destilleerimisel; keemisvahemik ligikaudu 190–270 °C (374–518 °F). Sisaldab peamiselt asendatud kahetuumalisi aromaatseid ühendeid.]	648-037-00-7	295-295-8	91995-35-6	J
Ekstraktõlid (kivisüsi), kivisöetõrvajääkide pürolüüsi õlid, naftaleenõlid, korduvdestillaadid; Korduvdestillaat; [Korduvdestillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurilisest bituumenkivisöetõrvast ja pürolüüsijääkõlidest eraldatud ning fenoolide- ja alustevaba metüülnaftaleenõli fraktsioneerival destilleerimisel; keemisvahemik ligikaudu 220–230 °C (428–446 °F). Sisaldab peamiselt asendamata ja asendatud kahetuumalisi aromaatseid süsivesinikke.]	648-038-00-2	295-329-1	91995-66-3	J
Ekstraktõlid (kivisüsi), kivisöetõrvajääkide pürolüüsi õlid, naftaleenõlid; Korduvdestillaat; [Kõrgtemperatuurilise tõrva ja pürolüüsijääkõlide destilleerimisel eraldatud õlist aluste ja fenoolide eemaldamisel saadud neutraalne õli; keemisvahemik 225–255 °C (437–491 °F). Sisaldab peamiselt asendatud kahetuumalisi aromaatseid süsivesinikke.]	648-039-00-8	310-170-0	122070-79-5	J
Ekstraktõlid (kivisüsi), kivisöetõrvajääkide pürolüüsi õlid, naftaleenõlid, destillatsioonijäägid; Korduvdestillaat; [Fenoolide- ja alustevaba metüülnaftaleenõli destillatsioonijäägid (bituumenkivisöetõrv ja pürolüüsijääkõlid); keemisvahemik 240–260 °C (464–500 °F). Sisaldavad peamiselt asendatud kahetuumalisi aromaatseid ja heterotsüklilisi süsivesinikke.]	648-040-00-3	310-171-6	122070-80-8	J
▼M26
Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne; (Jääk, mis saadakse kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva destilleerimisel. Must tahke aine, mille pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 30 °C – 180 °C (86 °F – 356 °F). Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike segust.)	648-055-00-5	266-028-2	65996-93-2
▼M14
Destillaadid (kivisüsi), koksiahju kergõli, naftaleeni fraktsioon; Naftaleenõli; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse koksiahju kergõli eelfraktsioneerimisel (pidev destillatsioon). Koosneb peamiselt naftaleenist, kumaroonist ja indeenist ning keeb üle 148 °C (298 °F).]	648-084-00-3	285-076-5	85029-51-2	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid; Naftaleenõli; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja muudest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ning aromaatsetest lämmastikuühenditest; destilleerumisvahemik ligikaudu 200–250 °C (392–482 °F).]	648-085-00-9	283-484-8	84650-04-4	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, madala naftaleenisisaldusega; Naftaleenõli korduvdestillaat; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftaleenõli kristallimisel. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest ja fenoolidest.]	648-086-00-4	284-898-1	84989-09-3	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõli kristallimise emalahus; Naftaleenõli korduvdestillaat; [Paljude orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse filtraadina kivisöetõrva naftaleenifraktsiooni kristallimisel; keemisvahemik ligikaudu 200–230 °C (392–446 °F). Koosneb peamiselt naftaleenist, tionafteenist ja alküülnaftaleenidest]	648-087-00-X	295-310-8	91995-49-2	J, M
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline naftaleenõli; Naftaleenõli ekstraheerimisjääk; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse fenoolsete ühendite (tõrvahapete) eemaldamisel naftaleenõlist leelisega pesemise abil. Koosneb naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.]	648-088-00-5	310-166-9	121620-47-1	J, M
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline naftaleenõli, madala naftaleenisisaldusega; Naftaleenõli ekstraheerimisjääk; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftaleeni eemaldamisel leelisega pestud naftaleenõlist kristallimise abil. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.]	648-089-00-0	310-167-4	121620-48-2	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, naftaleenivabad, ekstraheeritud leelisega; Naftaleenõli ekstraheerimisjääk; [Õli, mis saadakse fenoolsete ühendite (tõrvahapete) eemaldamisel naftaleenõlist leelisega pesemise abil. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.]	648-090-00-6	292-612-1	90640-90-7	J, M
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline naftaleenõli, destillatsioonikolonni tipust kogutud fraktsioon; Naftaleenõli ekstraheerimisjääk; [Leelisega pestud naftaleenõli destillaat; destilleerumisvahemik ligikaudu 180–220 °C (356–428 °F). Sisaldab peamiselt naftaleeni, alküülbenseene, indeeni ja indaani.]	648-091-00-1	292-627-3	90641-04-6	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, metüülnaftaleenifraktsioon; Metüülnaftaleenõli; [Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva fraktsioneerival destilleerimisel. Koosneb peamiselt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ja aromaatsetest lämmastikalustest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 225–255 °C (437–491 °F).]	648-092-00-7	309-985-4	101896-27-9	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, indooli-metüülnaftaleenifraktsioon; Metüülnaftaleenõli; [Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva fraktsioneerival destilleerimisel. Koosneb peamiselt indoolist ja metüülnaftaleenist keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 235–255 °C (455–491 °F).]	648-093-00-2	309-972-3	101794-91-6	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, ekstraheeritud happega; Metüülnaftaleenõli ekstraheerimisjääk; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel eraldatud metüülnaftaleenifraktsiooni vabastamisel alustest; keemisvahemik ligikaudu 230–255 °C (446–491 °F). Koosneb peamiselt 1(2)-metüülnaftaleenist, naftaleenist, dimetüülnaftaleenist ja bifenüülist.]	648-094-00-8	295-309-2	91995-48-1	J, M
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline naftaleenõli, destillatsioonijäägid; Metüülnaftaleenõli ekstraheerimisjääk; [Leelisega pestud naftaleenõli destillatsioonijääk destilleerumistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 220–300 °C (428–572 °F). Koosneb peamiselt naftaleenidest, alküülnaftaleenidest ja aromaatsetest lämmastikalustest.]	648-095-00-3	292-628-9	90641-05-7	J, M
Ekstraktõlid (kivisüsi), happelised, tõrvaalustevabad; Metüülnaftaleenõli ekstraheerimisjääk; [Ekstraktõli, mille keemisvahemik on ligikaudu 220–265 °C (428–509 °F); saadakse tõrvaaluste eemaldamisel destilleeritud kivisöetõrvast happega (väävelhappe vesilahus) pesemise abil. Sisaldab peamiselt alküülnaftaleene.]	648-096-00-9	284-901-6	84989-12-8	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), benseenifraktsioon, destillatsioonijäägid; Absorptsiooniõli; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toorbenseeni (kõrgtemperatuuriline kivisöetõrv) destilleerimisel. See võib olla vedelik destilleerumistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 150–300 °C (302–572 °F) või pooltahke või tahke aine sulamistemperatuuriga kuni 70 °C (158 °F). Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.]	648-097-00-4	310-165-3	121620-46-0	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta; Antratseenõlifraktsioon; [Suure antratseenisisaldusega tahke aine, mis saadakse antratseenõli kristallimisel ja tsentrifuugimisel. Sisaldab peamiselt antratseeni, karbasooli ja fenantreeni.]	648-103-00-5	292-603-2	90640-81-6	J, M
Antratseenõli, madala antratseenisisaldusega; Antratseenõlifraktsioon; [Õli, mis saadakse antratseenirikka tahke aine (antratseenpasta) eemaldamisel antratseenõlist kristallimisega. Koosneb peamiselt kahe-, kolme- ja neljatsüklilistest aromaatsetest ühenditest.]	648-104-00-0	292-604-8	90640-82-7	J, M
Jäägid (kivisöetõrv), antratseenõli destilleerimisest; Antratseenõlifraktsioon; [Toorantratseeni fraktsioneeriva destilleerimise jääk; keemisvahemik ligikaudu 340–400 °C (644–752 °F). Sisaldab peamiselt kolme- ja paljutuumalisi aromaatseid ning heterotsüklilisi süsivesinikke.]	648-105-00-6	295-505-8	92061-92-2	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, antratseeni fraktsioon; Antratseenõlifraktsioon; [Paljude süsivesinike segu, tekib bituminoossest kõrgtemperatuurilisest tõrvast saadud antratseenõli kristallimisega valmistatud antratseeni destilleerimisel, selle keemistemperatuur on vahemikus 330–350 °C (626–662 °F). Koosneb peamiselt antratseenist, karbasoolist ja fenantreenist.]	648-106-00-1	295-275-9	91995-15-2	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, karbasooli fraktsioon; Antratseenõlifraktsioon; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kõrgtemperatuurilisest bituumentõrvast kristallitud antratseeni destilleerimisel; keemisvahemik ligikaudu 350–360 °C (662–680 °F). Koosneb peamiselt antratseenist, karbasoolist ja fenantreenist.]	648-107-00-7	295-276-4	91995-16-3	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, destilleerimise kergfraktsioonid; Antratseenõlifraktsioon; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kõrgtemperatuurilisest bituumentõrvast kristallitud antratseeni destilleerimisel; keemisvahemik ligikaudu 290–340 °C (554–644 °F). Koosneb peamiselt kolmetuumalistest aromaatsetest ühenditest ja nende dihüdroderivaatidest.]	648-108-00-2	295-278-5	91995-17-4	J, M
Tõrvaõlid (kivisüsi), madalatemperatuurilised; Tõrvaõli, raskkeev; [Madalatemperatuurilise tõrvaõli destillaat. Sisaldab peamiselt süsivesinikke, fenoolseid ühendeid ja aromaatseid lämmastikaluseid; keemisvahemik ligikaudu 160–340 °C (320–644 °F).]	648-109-00-8	309-889-2	101316-87-4	J, M
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline madalatemperatuuriline kivisöetõrvaõli; [Jääk, mis saadakse töötlemata kivisöetõrvahapete eemaldamisel madalatemperatuurilisest kivisöetõrvaõlist leelisega (naatriumhüdroksiidi vesilahus) pesemisel. Sisaldab peamiselt süsivesinikke ja aromaatseid lämmastikaluseid.]	648-110-00-3	310-191-5	122384-78-5	J, M
Fenoolid, ammoniaagivee ekstrakt; Leeliseline ekstrakt; [Fenoolide segu, mis on isobutüülatsetaadiga ekstraheeritud uttevee-ekstraktist, mis kondenseerub kivisöe utmisel (temperatuur alla 700 °C (1 292 °F)) eralduvast gaasist. Peamiselt ühe või kahe hüdroksüülrühmaga fenoolide segu.]	648-111-00-9	284-881-9	84988-93-2	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), kergõlid, leeliselised ekstraktid; Leeliseline ekstrakt; [Vesiekstrakt, mis saadakse fenoolõli pesemisel leelisega (naatriumhüdroksiidi vesilahus). Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite ja leelise sooli.]	648-112-00-4	292-610-0	90640-88-3	J, M
Ekstraktid leeliselisest kivisöetõrvaõlist; Leeliseline ekstrakt; [Ekstrakt, mis saadakse kivisöetõrvaõli pesemisel leelisega (naatriumhüdroksiidi vesilahus). Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite ja leelise sooli.]	648-113-00-X	266-017-2	65996-83-0	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, leeliselised ekstraktid; Leeliseline ekstrakt; [Vesiekstrakt, mis saadakse naftaleenõli pesemisel leelisega (naatriumhüdroksiidi vesilahus). Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite ja leelise sooli.]	648-114-00-5	292-611-6	90640-89-4	J, M
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), tõrvaõli leeliseline ekstrakt, töödeldud CO2 ja CaO-ga; Toorfenoolid; [Saadus, mis tekib kivisöetõrvaõli leeliselise ekstrakti töötlemisel CO2 ja CaO-ga. Sisaldab CaCO3, Ca(OH)2, Na2CO3 ning muid orgaanilisi ja anorgaanilisi lisandeid.]	648-115-00-0	292-629-4	90641-06-8	J, M
Tõrvahapped (kivisüsi), töötlemata; Toorfenoolid; [Reaktsioonisaadus, mis saadakse kivisöetõrvaõli leeliselise ekstrakti neutraliseerimisel happelahusega, nt väävelhappe vesilahusega, või gaasilise süsinikdioksiidiga vabade hapete saamiseks. Koosneb peamiselt tõrvahapetest, nagu fenool, kresoolid ja ksülenoolid.]	648-116-00-6	266-019-3	65996-85-2	J, M
Tõrvahapped (pruunsüsi), töötlemata; Toorfenoolid; [Pruunsöetõrva destillaadi hapestatud leeliseline ekstrakt. Sisaldab peamiselt fenooli ja selle homolooge.]	648-117-00-1	309-888-7	101316-86-3	J, M
Tõrvahapped pruunsöe gaasistamisest; Toorfenoolid; [Paljude orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse pruunsöe gaasistamisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest C6–10-hüdroksüfenoolidest ja nende homoloogidest.]	648-118-00-7	295-536-7	92062-22-1	J, M
Tõrvahapped, destillatsioonijäägid; Fenoolidestillaadid; [Kivisöe toorfenoolide destillatsioonijääk; [Sisaldab peamiselt fenoole, mille süsinikuarv on C8–10 ja pehmenemistäpp 60–80 °C (140–176 °F).]	648-119-00-2	306-251-5	96690-55-0	J, M
Tõrvahapped, metüülfenoolifraktsioon; Fenoolidestillaadid; [Tõrvahapete fraktsioon, mis sisaldab rohkesti 3-metüülfenooli ja 4-metüülfenooli; eraldatakse madalatemperatuurilise kivisöetõrva töötlemata hapetest destilleerimise abil.]	648-120-00-8	284-892-9	84989-04-8	J, M
Tõrvahapped, polüalküülfenoolifraktsioon; Fenoolidestillaadid; [Tõrvahapete fraktsioon, saadud madalatemperatuurilise kivisöetõrva toortõrvahapete destilleerimisel, keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 225–320 °C (437–608 °F). Koosneb peamiselt polüalküülfenoolidest.]	648-121-00-3	284-893-4	84989-05-9	J, M
Tõrvahapped, ksülenoolifraktsioon; Fenoolidestillaadid; [Tõrvahapete fraktsioon, sisaldab rohkesti 2,4-dimetüülfenooli ja 2,5-dimetüülfenooli; eraldatakse madalatemperatuurilise kivisöetõrva töötlemata hapetest destilleerimise abil.]	648-122-00-9	284-895-5	84989-06-0	J, M
Tõrvahapped, etüülfenoolifraktsioon; Fenoolidestillaadid; [Tõrvahapete fraktsioon, sisaldab rohkesti 3-etüülfenooli ja 4-etüülfenooli; eraldatakse madalatemperatuurilise kivisöetõrva töötlemata hapetest destilleerimise abil.]	648-123-00-4	284-891-3	84989-03-7	J, M
Tõrvahapped, 3,5-ksülenoolifraktsioon; Fenoolidestillaadid; [Tõrvahapete fraktsioon, sisaldab rohkesti 3,5-dimetüülfenooli; eraldatakse madalatemperatuurilise kivisöetõrva töötlemata hapetest destilleerimise abil.]	648-124-00-X	284-896-0	84989-07-1	J, M
Tõrvahapete destilleerimisjäägid, esimene fraktsioon; Fenoolidestillaadid; [Jääk, mis saadakse kergfenoolõli destilleerimisel keemisvahemikus 235–355 °C (481–697 °F).]	648-125-00-5	270-713-1	68477-23-6	J, M
Tõrvahapped, kresüülhape, jäägid; Fenoolidestillaadid; [Jääk, mis saadakse töötlemata kivisöetõrvahapetest fenooli, kresoolide, ksülenoolide ja kõrgema keemistäpiga fenoolide eemaldamisel. Must tahke aine, sulamistäpp ligikaudu 80 °C (176 °F). Sisaldab peamiselt polüalküülfenoole, kummivaikusid ja anorgaanilisi sooli.]	648-126-00-0	271-418-0	68555-24-8	J, M
C9–11-fenoolid; Fenoolidestillaadid	648-127-00-6	293-435-2	91079-47-9	J, M
Tõrvahapped, kresüülhape; Fenoolidestillaadid; [Pruunsöest saadav paljude orgaaniliste ainete segu keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 200–230 °C (392–446 °F). Koosneb peamiselt fenoolidest ja püridiinalustest.]	648-128-00-1	295-540-9	92062-26-5	J, M
Tõrvahapped (pruunsüsi), C2-alküülfenoolifraktsioon; Fenoolidestillaadid; [Leelisega pestud ligniittõrvadestillaadi hapestamisel saadav destillaat keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 200–230 °C (392–446 °F). Koosneb peamiselt m- ja p-etüülfenoolist ning kresoolidest ja ksülenoolidest.]	648-129-00-7	302-662-9	94114-29-1	J, M
Ekstraktõlid (kivisüsi), naftaleenõlid; Happeekstrakt; [Vesiekstrakt, mis saadakse leelisega pestud naftaleenõli pesemisel happega. Sisaldab peamiselt mitmesuguste aromaatsete lämmastikaluste, nagu püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooli.]	648-130-00-2	292-623-1	90641-00-2	J, M
Tõrvaalused, kinoliini derivaadid; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon	648-131-00-8	271-020-7	68513-87-1	J, M
Tõrvaalused (kivisüsi), kinoliini derivaatide fraktsioon; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon	648-132-00-3	274-560-1	70321-67-4	J, M
Tõrvaalused (kivisüsi), destillatsioonijäägid; Aluseid sisaldav destillaatfraktsioon; [Destillatsioonijääk, mis tekib kivisöetõrvade destilleerimisel saadavate neutraliseeritud, happega ekstraheeritud aluseid sisaldavate tõrvafraktsioonide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aniliinist, kollidiinidest, kinoliinist ja selle derivaatidest ning toluidiinidest.]	648-133-00-9	295-544-0	92062-29-8	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüetüleeni ja polüpropüleeniga, pürolüüsitud, kergõlifraktsioon; Termilise töötlemise saadused; [Õli, mis saadakse polüetüleeni/polüpropüleeni segu termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigiga või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 70–120 °C (158–248 °F).]	648-134-00-4	309-745-9	100801-63-6	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüetüleeniga, pürolüüsitud, kergõlifraktsioon; Termilise töötlemise saadused; [Õli, mis saadakse polüetüleeni termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigiga või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 70–120 °C (158–248 °F).]	648-135-00-X	309-748-5	100801-65-8	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüstüreeniga, pürolüüsitud, kergõlifraktsioon; Termilise töötlemise saadused; [Õli, mis saadakse polüstüreeni ning kivisöetõrvapigi või aromaatsete õlide segu termilisel töötlemisel. Sisaldab peamiselt benseeni ja selle homolooge; keemisvahemik ligikaudu 70–210 °C (158–410 °F).]	648-136-00-5	309-749-0	100801-66-9	J, M
Ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli, naftaleeni destillatsioonijäägid; Naftaleenõli ekstraheerimisjääk; [Jääk, mis saadakse naftaleeni eemaldamisel keemiliselt ekstraheeritud õlist destilleerimise abil; sisaldab peamiselt kahe- kuni neljatsüklilisi kondenseeritud tuumadega aromaatseid süsivesinikke ja aromaatseid lämmastikaluseid.]	648-137-00-0	277-567-8	73665-18-6	J, M
Tõrvahapped, kresüülhape, naatriumsoolad, leeliselised lahused; Leeliseline ekstrakt	648-139-00-1	272-361-4	68815-21-4	J, M
Ekstraktõlid (kivisüsi), tõrvaalused; Happeekstrakt; [Ekstrakt kivisöetõrvaõli aluselisest ekstraktsioonijäägist, mis tekib pesemisel happega, näiteks väävelhappe vesilahusega, pärast destilleerimist naftaleeni eemaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsete lämmastikaluste, nt püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooladest.]	648-140-00-7	266-020-9	65996-86-3	J, M
Tõrvaalused (kivisüsi), töötlemata; Töötlemata tõrvaalused [Reaktsioonisaadus, mis tekib vabade aluste eraldamisel kivisöetõrvaaluste ekstraktõlist leelisega (naatriumhüdroksiidi vesilahus) neutraliseerimise abil. Sisaldab peamiselt orgaanilisi aluseid (akridiin, fenantridiin, püridiin, kinoliin ja nende alküülderivaadid).]	648-141-00-2	266-018-8	65996-84-1	J, M
Kergõli (kivisüsi), koksiseadmest; Toorbenseen; [Kivisöe kõrgtemperatuurilise (üle 700 °C (1 292 °F)) utmise gaasidest kondenseerunud lenduv orgaaniline vedelik. Sisaldab peamiselt benseeni, tolueeni ja ksüleene. Võib sisaldada vähesel määral ka muid süsivesinikke.]	648-147-00-5	266-012-5	65996-78-3	J
Destillaadid (kivisüsi), solventekstraktsioonimenetlusest, esmased; [Kivisöe vedelas lahustis keetmisel eralduvate aurude vedel kondensatsioonisaadus keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 30–300 °C (86–572 °F). Koosneb peamiselt osaliselt hüdrogeenitud kondenseerunud tuumadega aromaatsetest süsivesinikest, aromaatsetest lämmastikku, hapnikku ja väävlit sisaldavatest ühenditest ning nende alküülderivaatidest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–14.]	648-148-00-0	302-688-0	94114-52-0	J
Destillaadid (kivisüsi), saadud solventekstraktsiooniga, hüdrokrakitud; [Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või kivisöe vedellahustiga ekstraheerimise või superkriitilise gaasekstraheerimise abil saadud lahuse hüdrokrakkimisel; keemisvahemik ligikaudu 30–300 °C (86–572 °F). Sisaldab peamiselt aromaatseid, hüdrogeenitud aromaatseid ning nafteenseid ühendeid, nende alküülderivaate ja alkaane süsinikuarvuga valdavalt C4–14. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastiku-, väävli- ja hapnikuühendeid.]	648-149-00-6	302-689-6	94114-53-1	J
Toorbensiin (kivisüsi), saadud solventekstraktsiooniga, hüdrokrakitud; [Kivisöeekstrakti või kivisöe vedellahustiga ekstraheerimise või superkriitilise gaasekstraheerimise abil saadud lahuse hüdrokrakkimisel saadava destillaadi fraktsioon keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 30–180 °C (86–356 °F). Koosneb peamiselt aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–9. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastiku-, väävli- ja hapnikuühendeid.]	648-150-00-1	302-690-1	94114-54-2	J
Destillaadid (kivisüsi), saadud solventekstraktsiooniga, hüdrokrakitud, keskmine fraktsioon; [Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedellahustiga ekstraheerimise või superkriitilise gaasekstraheerimise abil saadud lahuse hüdrokrakkimisel; keemisvahemik ligikaudu 180–300 °C (356–572 °F). Koosneb peamiselt kahetuumsetest aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9–14. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastiku-, väävli- ja hapnikuühendeid.]	648-152-00-2	302-692-2	94114-56-4	J
Destillaadid (kivisüsi), saadud solventekstraktsiooniga, hüdrokrakitud, hüdrogeenitud, keskmine fraktsioon; [Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti hüdrokrakitud keskmise destillaatfraktsiooni või vedellahustiga ekstraheerimise või superkriitilise gaasekstraheerimise abil saadud lahuse hüdrogeenimisel; keemisvahemik ligikaudu 180–280 °C (356–536 °F). Sisaldab peamiselt hüdrogeenitud kahetsüklilisi süsinikuühendeid ja nende alküülderivaate süsinikuarvuga valdavalt C9–14.]	648-153-00-8	302-693-8	94114-57-5	J
Kergõli (kivisüsi), poolkoksistamisprotsess; Värske õli; [Kivisöe uttegaasidest (uttetemperatuur alla 700 °C (1 292 °F)) kondenseerunud lenduv orgaaniline vedelik. Sisaldab peamiselt C6–10-süsivesinikke.]	648-156-00-4	292-635-7	90641-11-5	J
▼C1
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini propaanieraldaja tipugaas, C3-rikas, happevaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonimisel ning mida töödeldakse happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C4, valdavalt C3.)	649-062-00-6	270-755-0	68477-73-6	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-063-00-1	270-756-6	68477-74-7	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade, C1-5-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-064-00-7	270-757-1	68477-75-8	►M21 — ◄ K
Katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2-4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C6, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-065-00-2	270-758-7	68477-76-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütilise reformingu seadmest, C1-4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus 1 kuni C4.)	649-066-00-8	270-760-8	68477-79-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C3-5 olefiinne-parafiinne alküülimisseadme toide; naftagaas (Keerulise koostisega olefiinsete ja parafiinsete süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mida kasutatakse toitena alküülimisel. Välisõhu temperatuur tavaliselt ületab nende segude kriitilise temperatuuri.)	649-067-00-3	270-765-5	68477-83-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus 4.)	649-068-00-9	270-767-6	68477-85-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), deetaniseerimisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide destilleerimisel. Sisaldab peamiselt etaani ja etüleeni.)	649-069-00-4	270-768-1	68477-86-1	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), isobutaanieraldamiskolonni tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaani-buteeni voo atmosfääridestilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-070-00-X	270-769-7	68477-87-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), depropaanimisseadme gaas, kuiv, propaanirikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destilleerimisel. Sisaldab peamiselt propeeni, ka mõningal määral etaani ja propaani.)	649-071-00-5	270-772-3	68477-90-7	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-072-00-0	270-773-9	68477-91-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasi regenereerimistehase depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C4, valdavalt propaanist.)	649-073-00-6	270-777-0	68477-94-1	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), girbatol-seadme toide; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mida kasutatakse girbatol-seadme toitena vesiniksulfiidi eemaldamiseks. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-074-00-1	270-778-6	68477-95-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsionaator, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba; naftagaas	649-075-00-7	270-782-8	68477-99-6	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioneeriva destillatsiooni kogujast; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-076-00-2	270-802-5	68478-21-7	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatsiooniabsorberist; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-077-00-8	270-803-0	68478-22-8	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest eraldunud gaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformingu ja hüdrodesulfureerimise produktide fraktsioonimisel, töödeldud happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-078-00-3	270-804-6	68478-24-0	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioneerimisseadme stabilisaatorist; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioonival stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-079-00-9	270-806-7	68478-26-2	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemisetehase segatud voog, C4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillatsiooni jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonival stabilisatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C6, valdavalt butaanist ja isobutaanist.)	649-080-00-4	270-813-5	68478-32-0	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside kogumistehas, C1-2-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillaadi jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5, valdavalt metaanist ja etaanist.)	649-081-00-X	270-814-0	68478-33-1	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsiooni jääkide termilise krakkimise seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumjääkide termilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-082-00-5	270-815-6	68478-34-2	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C3-4-rikkad, nafta destillaat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel ja kondenseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-083-00-0	270-990-9	68512-91-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni raskbensiini heksaanieraldamiskolonni eelfraktsioon; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kogu otsedestillatsiooni raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-084-00-6	271-000-8	68513-15-5	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieralduskolonni heitgaas, süsivesinikerikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakkimisproduktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.) Võib sisaldada vähesel hulgal ka vesinikku ja vesiniksulfiidi.)	649-085-00-1	271-001-3	68513-16-6	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-086-00-7	271-002-9	68513-17-7	►M21 — ◄ K
Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikkad; naftagaas (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse mitmesugustest rafineerimisoperatsioonidest pärinevate voogude destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C5, peamiselt butaanist, ning keeb temperatuuril vahemikus umbes – 11,7 °C – 27,8 °C.)	649-087-00-2	271-010-2	68513-66-6	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C1-4; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilisel krakkimisel ja absorberioperatsioonidest ning toorõli destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus –164 °C kuni – 0,5 °C.)	649-088-00-8	271-032-2	68514-31-8	►M21 — ◄ K
▼M14
C1-4- süsivesinikud, väävlitustatud; Naftagaas; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse gaasiliste süsivesinike puhastamisel väävlist merkaptaanide muundamise ja happeliste lisandite eemaldamisega. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C1–4 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 164 kuni – 0,5 °C (– 263 kuni 31 °F).]	649-089-00-3	271-038-5	68514-36-3	K
▼C1
Süsivesinikud, C1-3; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3 ning keemispiiridega umbes vahemikus –164 °C kuni –42 °C.)	649-090-00-9	271-259-7	68527-16-2	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C1-4, butaanieraldamisseadme fraktsioon; naftagaas	649-091-00-4	271-261-8	68527-19-5	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C1-5, märjad; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel ja/või destillatsioonikolonni gaasiõli krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-092-00-X	271-624-0	68602-83-5	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C2-4; naftagaas	649-093-00-5	271-734-9	68606-25-7	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C3; naftagaas	649-094-00-0	271-735-4	68606-26-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-095-00-6	271-737-5	68606-27-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt butaanist, isobutaanist ja butadieenist.)	649-096-00-1	271-742-2	68606-34-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu; naftagaas (Mitmesugustest protsessidest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-097-00-7	272-183-7	68783-07-3	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)	649-098-00-2	272-203-4	68783-64-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C2-4, demerkaptaniseeritud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4 ning keemispiiridega vahemikus umbes –51 °C kuni –34 °C.)	649-099-00-8	272-205-5	68783-65-3	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), toorõli fraktsioneerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-100-00-1	272-871-7	68918-99-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), heksaanieraldamisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kombineeritud raskbensiini voogude fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-101-00-7	272-872-2	68919-00-6	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioneeriva stabilisaatori heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-102-00-2	272-878-5	68919-05-1	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), raskbensiini unifitseeriva desulfureerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini unifitseerival desulfurisatsioonprotsessil ning eraldatakse saadud raskbensiinist. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-103-00-8	272-879-0	68919-06-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-104-00-3	272-882-7	68919-09-5	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C3-C4 desorberi toite fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt C3-süsivesinikest.)	649-105-00-9	272-893-7	68919-20-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni esimesest kolonnist saadava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-106-00-4	272-883-2	68919-10-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieraldamisseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-107-00-X	273-169-3	68952-76-1	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini stabilisatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini ja destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-108-00-5	273-170-9	68952-77-2	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaatide, gaasiõli ja raskbensiini lahutusseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide, raskbensiini ja gaasiõli eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-109-00-0	273-175-6	68952-81-8	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike stabilisatsiooniseadmest, nafta koksistamine; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta koksistamisprotsessist pärinevate termiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-110-00-6	273-176-1	68952-82-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), kergelt aurufaasis krakitud, butadieenikontsentraat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4.)	649-111-00-1	273-265-5	68955-28-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu produktide stabilisatsiooniseadme tipugaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformimisel ja kogu väljavoolava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-112-00-7	273-270-2	68955-34-0	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C4; naftagaas	649-113-00-2	289-339-5	87741-01-3	►M21 — ◄ K
Alkaanid, C1-4, C3-rikkad; naftagaas	649-114-00-8	292-456-4	90622-55-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimise heitgaas, C3-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt propeenist vähese propaanisisaldusega ning on keemispiiridega vahemikus umbes –70 °C kuni 0 °C.)	649-115-00-3	295-404-9	92045-22-2	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimise seadme destillaat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4, valdavalt 1-buteen ja 2-buteen, sisaldades ka butaani ja isobuteeni, keemispiiridega umbes –12 °C kuni 5 °C.)	649-116-00-9	295-405-4	92045-23-3	►M21 — ◄ K
Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaniseeritud, C4-fraktsioon; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaniseerimisprotsessil merkaptaanide oksüdeerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt C4 küllastatud ja küllastumata süsivesinikest.)	649-117-00-4	295-463-0	92045-80-2	►M21 — ◄ K ►M21 — ◄
▼M14
1,3-butadieeni- ja isobuteenivabad C4-süsivesinikud; Naftagaas	649-118-00-X	306-004-1	95465-89-7	K
▼M14
Rafinaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C4-fraktsioon, ekstraheeritud vaskammooniumatsetaadi lahusega, küllastunud ja küllastumata C3–5-süsivesinikud, butadieenivaba; Naftagaas	649-119-00-5	307-769-4	97722-19-5	K
▼C1
Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas; töötlemise heitgaas (Amiinsüsteemi toitegaas vesiniksulfiidi eraldamiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vesiniksulfiidi ning alifaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-120-00-0	270-746-1	68477-65-6	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfurisaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Benseeniseadmest pärinevad heitgaasid. Koosneb peamiselt vesinikust. Võivad sisaldada ka süsinikmonooksiidi ning süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6, sealhulgas benseeni.)	649-121-00-6	270-747-7	68477-66-7	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse benseeniseadme gaaside retsirkuleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C6.)	649-122-00-1	270-748-2	68477-67-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), õlisegude destillatsiooni heitgaas, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlisegu destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-123-00-7	270-749-8	68477-68-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini desorberi tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisatsioonil. Koosneb vesinikust ja küllastatud süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-124-00-2	270-759-2	68477-77-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C6-C8 toite katalüütilise reformimise produktide destilleerimisel ning retsirkuleeritakse vesiniku konserveerimiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada vähesel hulgal süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikku ja süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-125-00-8	270-761-3	68477-80-5	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadmest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib C6-C8 toite katalüütilise reformimise produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5 ja vesinikust.)	649-126-00-3	270-762-9	68477-81-6	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas	649-127-00-9	270-763-4	68477-82-7	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesiniku ekstraheerimisel gaasivoost, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, metaani, etaani ja eteeniga. Sisaldab valdavalt selliseid süsivesinikke nagu metaan, etaan ja eteen ning väikeses koguses vesinikku, lämmastikku ja süsinikmonooksiidi.)	649-128-00-4	270-766-0	68477-84-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), kuiv, väävelvesinikurikas, gaasikontsentratsiooniseadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Kuivade gaaside segu, mis saadakse gaasikontsentratsiooniseadmest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-129-00-X	270-774-4	68477-92-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasikontsentraadi reabsorberi destillaat; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasi kontsentreerimisreabsorberi kombineeritud gaasivoogude produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, lämmastikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C3.)	649-130-00-5	270-776-5	68477-93-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vesinikurikkast voost vesiniku absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, süsinikmonooksiidist, lämmastikust ja metaanist koos vähese hulga C2-süsivesinikega.)	649-131-00-0	270-779-1	68477-96-3	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse gaasina süsivesinikgaaside jahutamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, lämmastiku, metaani ja C2-süsivesinikega.)	649-132-00-6	270-780-7	68477-97-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud hüdrogeenitud õlisegust. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-133-00-1	270-781-2	68477-98-5	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud reaktorigaasidest. Sisaldab peamiselt vesinikku koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku, vesiniksulfiidi ja küllastatud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C5.)	649-134-00-7	270-783-3	68478-00-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Reforminguseadmetest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-135-00-2	270-784-9	68478-01-3	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist ja etaanist koos vähese hulga vesiniksulfiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)	649-136-00-8	270-785-4	68478-02-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme heitgaas, vesiniku-metaanirikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)	649-137-00-3	270-787-5	68478-03-5	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-138-00-9	270-788-0	68478-04-6	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsioonist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-139-00-4	270-789-6	68478-05-7	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise refraktsioneerimisabsorberist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide refraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-140-00-X	270-805-1	68478-25-1	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-141-00-5	270-807-2	68478-27-3	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-142-00-0	270-808-8	68478-28-4	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), krakitud destillaatide hüdrogeenimisseadme gaasiseparaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-143-00-6	270-809-3	68478-29-5	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-144-00-1	270-810-9	68478-30-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni raskbensiini stabilisaatori tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-145-00-7	270-999-8	68513-14-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib reformingureaktori heitvedeliku kõrgrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)	649-146-00-2	271-003-4	68513-18-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurve aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib reformingureaktori heitvedeliku madalrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)	649-147-00-8	271-005-5	68513-19-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), õli destillatsiooni eralduv rafineerimisgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse destillatsioonil gaasivoost, mis sisaldab vesinikku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikke C1 kuni C6) või saadakse etaani ja propaani krakkimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C2, vesinikust, lämmastikust ja süsinikmonooksiidist.)	649-148-00-3	271-258-1	68527-15-1	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogenisaatori pentaanieraldamisseadme tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib benseeniseadme toite hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul järgneva pentaanieraldamisega. Koosneb peamiselt vesinikust, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6. Võib sisaldada benseenijälgi.)	649-149-00-9	271-623-5	68602-82-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisprotsessi tipuproduktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-150-00-4	271-625-6	68602-84-6	►M21 — ◄ K
▼M14
Naftasaadused, töötlemisgaasid; Nafta töötlemisel tekkiv gaas; [Keerulise koostisega segu, mille põhikomponent on vesinik; sisaldab väikestes kogustes ka metaani, etaani ja propaani.]	649-151-00-X	271-750-6	68607-11-4	K
▼C1
Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrokrakkimisreaktori väljavoolu vedelik-aur separatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust ja küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-152-00-5	272-182-1	68783-06-2	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), töötlemisest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse mitmesugustest naftatöötlemisoperatsioonidest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-153-00-0	272-338-9	68814-67-5	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse nafteenide keemilisel töötlemisel aromaatseteks ühenditeks. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-154-00-6	272-343-6	68814-90-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud väävlirikka petrooleumi pentaanieemaldamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenitud petrooleumi depentaniseerival stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, vesiniksulfiidi, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C5.)	649-155-00-1	272-775-5	68911-58-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), väävlirikka petrooleumi katalüütilise hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse seadme aurustist väävlirikka petrooleumi hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)	649-156-00-7	272-776-0	68911-59-1	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), heitgaas, eraldatud stabiliseerimisseadme desulfuraatori vedelproduktidest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse unifitseeriva desulfureerimisprotsessi vedelproduktist. Koosneb vesiniksulfiidist, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-157-00-2	272-873-8	68919-01-7	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni jääkgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipuprodukti fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-158-00-8	272-874-3	68919-02-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise sekundaarabsorberi skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipugaasi absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-159-00-3	272-875-9	68919-03-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimise heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse raske destillaadi hüdrodesulfureerimise vedelproduktist. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-160-00-9	272-876-4	68919-04-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme stabilisatsiooniseadme heitgaas, tipufraktsioonide rektifikatsioon; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse bensiini reforminguseadme plaatinareaktorite kergete tipufraktsioonide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-161-00-4	272-880-6	68919-07-3	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), toorõli atmosfääridestillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel esimesest tornist. Koosneb lämmastikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-162-00-X	272-881-1	68919-08-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), toorõli fraktsioonimisel saadud gaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse kergkrakitud toorõli fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-163-00-5	272-884-8	68919-11-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas (Vesiniku ja metaani segu, mis saadakse unifitseerimisseadme produktide fraktsioonimisel.)	649-164-00-0	272-885-3	68919-12-0	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), raskbensiini katalüütilise desulfureerimisseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-165-00-6	273-173-5	68952-79-4	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisseadmest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfurisatsioonist. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-166-00-1	273-174-0	68952-80-7	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise krakkimisseadme gaasiõli desulfureerimis- ja destillatsiooniseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfurisaatori produktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-167-00-7	273-269-7	68955-33-9	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), toorõli destillatsioon ja katalüütiline krakkimine; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib toorõli destilleerimisel ja katalüütilise krakkimise protsessis. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust, süsinikmonooksiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-168-00-2	273-563-5	68989-88-8	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasiõli dietanoolamiini skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib gaasiõlide desulfureerimisel dietanoolamiiniga. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist, vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-169-00-8	295-397-2	92045-15-3	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme jääkvedelik; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelikust vedelfaasi separeerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, vesiniksulfiidist ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-170-00-3	295-398-8	92045-16-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme läbipuhumise gaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse reformerist ja hüdrogeenimisreaktori läbipuhumisgaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-171-00-9	295-399-3	92045-17-5	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelike aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-172-00-4	295-400-7	92045-18-6	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), raskbensiini aurufaasilise kõrgrõhu krakkimise jääkgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse raskbensiini aurkrakkimisproduktide mittekondenseeruvate osade ning edasiste produktide valmistamisel saadavate jääkgaaside seguna. Koosneb peamiselt vesinikust ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5, millesse võib olla segatud ka looduslikku gaasi.)	649-173-00-X	295-401-2	92045-19-7	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossuse alandamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse jääkide viskoossuse alandamisel ahjus. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-174-00-5	295-402-8	92045-20-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C3-4; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli krakkimisproduktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest C3 kuni C4, valdavalt propaanist ja propeenist, keemistemperatuuriga umbes –51 °C kuni —1 °C.)	649-177-00-1	268-629-5	68131-75-9	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini destillatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt krakitud destillaatide produktide ja katalüütiliselt krakitud raskbensiini destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-178-00-7	269-617-2	68307-98-2	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-179-00-2	269-618-8	68307-99-3	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist ning millest on amiintöötlusega eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-180-00-8	269-619-3	68308-00-9	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-181-00-3	269-620-9	68308-01-0	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimise seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooniproduktide katalüütilise hüdrodesulfureerimise seadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-182-00-9	269-630-3	68308-10-1	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-183-00-4	269-623-5	68308-03-2	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-184-00-X	269-624-0	68308-04-3	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest ja etaaneemaldamise seadmetest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse mitmesuguste süsivesinikvoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-185-00-5	269-625-6	68308-05-4	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud raskbensiini destillatsiooni kolonnist, happevaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud raskbensiini ja destilleeritud süsivesinikvoogude fraktsioonimisel ning mida on töödeldud happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-186-00-0	269-626-1	68308-06-5	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6.)	649-187-00-6	269-627-7	68308-07-6	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5.)	649-188-00-1	269-629-8	68308-09-8	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), alküleerimisseadme propaan-propeentoite etaanieemaldamis-seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse propaani ja propeeni reaktsiooniproduktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-189-00-7	269-631-9	68308-11-2	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimis-seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumgaasiõli katalüütilise hüdrodesulfureerimise seadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-190-00-2	269-632-4	68308-12-3	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliste krakkproduktide destillatsiooni tipugaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütiliste krakkproduktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5, ning on keemistemperatuuriga ligikaudu vahemikus –48 °C kuni 32 °C.)	649-191-00-8	270-071-2	68409-99-4	►M21 — ◄ K
Alkaanid, C1-2; naftagaas	649-193-00-9	270-651-5	68475-57-0	►M21 — ◄ K
Alkaanid, C2-3; naftagaas	649-194-00-4	270-652-0	68475-58-1	►M21 — ◄ K
Alkaanid, C3-4; naftagaas	649-195-00-X	270-653-6	68475-59-2	►M21 — ◄ K
Alkaanid, C4-5; naftagaas	649-196-00-5	270-654-1	68475-60-5	►M21 — ◄ K
Küttegaasid; naftagaas (Kergete gaaside segu. Koosneb peamiselt vesinikust ja/või madalmolekulaarsetest süsivesinikest.)	649-197-00-0	270-667-2	68476-26-6	►M21 — ◄ K
Küttegaasid, naftasaaduste töötlemise heitgaasid; naftagaas (Keerulise koostisega kergete gaaside segu, mis tekib toorõli destilleerimisel ja raskbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –217 °C kuni –12 °C.)	649-198-00-6	270-670-9	68476-29-9	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C3-4; naftagaas	649-199-00-1	270-681-9	68476-40-4	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C4-5; naftagaas	649-200-00-5	270-682-4	68476-42-6	►M21 — ◄ K
Süsivesinikud, C2-4, C3-rikas; naftagaas	649-201-00-0	270-689-2	68476-49-3	►M21 — ◄ K
Naftagaasid, veeldatud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C7 ning on keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –40 °C kuni 80 °C.)	649-202-00-6	270-704-2	68476-85-7	►M21 — ◄ K ►M21 — ◄
Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu allutamisel demerkaptaanimis-protsessile merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C7 ning on keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –40 °C kuni 80 °C.)	649-203-00-1	270-705-8	68476-86-8	►M21 — ◄ K ►M21 — ◄
Gaasid (nafta), C3-4, isobutaanirikkad; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse küllastunud ja küllastumata süsivesinike, valdavalt butaani ja isobutaani (süsiniku aatomite arv tavaliselt C3 kuni C6), destilleerimisel. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4, peamiselt isobutaanist.)	649-204-00-7	270-724-1	68477-33-8	►M21 — ◄ K
Destillaadid (nafta), C3-6, piperüleenirikkad; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike (mille süsiniku aatomite arv on tavaliselt C3 kuni C6) destilleerimisel. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C6, peamiselt piperüleenidest.)	649-205-00-2	270-726-2	68477-35-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), butaani fraktsioneeriva destillatsiooni tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanifraktsiooni destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-206-00-8	270-750-3	68477-69-0	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), C2-3; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destilleerimisel. Koosneb valdavalt etaanist, eteenist, propaanist ja propeenist.)	649-207-00-3	270-751-9	68477-70-3	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli propaanieemaldamis-seadme heitgaas, C4-rikas, happevaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasiõli süsivesinikvoo fraktsioonimisel ning on töödeldud vesiniksulfiidi jt happeliste ühendite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4.)	649-208-00-9	270-752-4	68477-71-4	►M21 — ◄ K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieemaldamisseadme gaas, C3-5-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)	649-209-00-4	270-754-5	68477-72-5	►M21 — ◄ K
Jääkgaas (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse isomeeritud raskbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni seadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-210-00-X	269-628-2	68308-08-7	►M21 — ◄ K
▼M14
Bensiin, naturaalne; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis eraldatakse maagaasist väljakülmutamise või absorbeerimise abil. Koosneb peamiselt küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsinikuarv on peamiselt C4–8; keemisvahemik ligikaudu – 20 kuni 120 °C (– 4 kuni 248 °F).]	649-261-00-8	232-349-1	8006-61-9	P
Toorbensiin; Kergkeev toorbensiin; [Töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata naftatoode, mis saadakse maagaasi destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–6 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 100–200 °C (212–392 °F).]	649-262-00-3	232-443-2	8030-30-6	P
Ligroiin; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse nafta fraktsioonival destilleerimisel. Selle fraktsiooni keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 20–135 °C (58–275 °F).]	649-263-00-9	232-453-7	8032-32-4	P
Toorbensiin (nafta), raske otsedestillatsiooni fraktsioon; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 65–230 °C (149–446 °F).]	649-264-00-4	265-041-0	64741-41-9	P
Toorbensiin (nafta), kogu otsedestillatsiooni fraktsioon; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 20 kuni 220 °C (– 4 kuni 428 °F).]	649-265-00-X	265-042-6	64741-42-0	P
Toorbensiin (nafta), kerge otsedestillatsiooni fraktsioon; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destilleerimisel. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C4–10; keemisvahemik ligikaudu – 20 kuni 180 °C (– 4 kuni 356 °F).]	649-266-00-5	265-046-8	64741-46-4	P
Lahustibensiin (nafta), kerge alifaatne; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toornafta või loodusliku bensiini destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–10 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–160 °C (95–320 °F).]	649-267-00-0	265-192-2	64742-89-8	P
Destillaadid (nafta), otsedestillatsiooni kerged fraktsioonid; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt C2–7; keemisvahemik ligikaudu – 88 kuni 99 °C (– 127 kuni 210 °F).]	649-268-00-6	270-077-5	68410-05-9	P
Bensiin, aurufaasist regenereeritud; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis eraldatakse aurupüüdesüsteemi gaasidest jahutamise abil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt C4–11; keemisvahemik ligikaudu – 20 kuni 196 °C (– 4 kuni 384 °F).]	649-269-00-1	271-025-4	68514-15-8	P
Bensiin, otsedestillaat, kerglenduvate fraktsioonide eraldamise seadmest; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destilleerimisel kerglenduvate fraktsioonide eraldamise seadmest. Selle keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 36,1–193,3 °C (97–380 °F).]	649-270-00-7	271-727-0	68606-11-1	P
Toorbensiin (nafta), väävlitustamata; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse mitmesugustest töötlemisprotsessidest pärinevate toorbensiini voogude destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt C5–12; keemisvahemik ligikaudu 0–230 °C (25–446 °F).]	649-271-00-2	272-186-3	68783-12-0	P
Destillaadid (nafta), kerge destillaatbensiini fraktsioneerimise seadme stabiliseerimiskolonni tipufraktsioon; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse destillaatkergbensiini fraktsioneerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–6.]	649-272-00-8	272-931-2	68921-08-4	P
Toorbensiin (nafta), raske otsedestillaat, sisaldab aromaatseid süsivesinikke; Kergkeev toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C8–12; keemisvahemik ligikaudu 130–210 °C (266–410 °F).]	649-273-00-3	309-945-6	101631-20-3	P
Toorbensiin (nafta), kogu alkülaatfraktsioon; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike (tavaliselt süsinikuarvuga vahemikus C3–5) reaktsioonisaaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargahelaga küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C7–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 90–220 °C (194–428 °F).]	649-274-00-9	265-066-7	64741-64-6	P
Toorbensiin (nafta), raske alkülaatfraktsioon; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike (süsinikuarv tavaliselt C3–5) reaktsiooni saaduste destilleerimisel. Koosneb peamiselt hargahelaga küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C9–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 150–220 °C (302–428 °F).]	649-275-00-4	265-067-2	64741-65-7	P
Toorbensiin (nafta), kerge alkülaatfraktsioon; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike (tavaliselt süsinikuarvuga vahemikus C3–5) reaktsiooni saaduste destilleerimisel. Koosneb peamiselt hargahelaga küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C7–10 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 90–160 °C (194–320 °F).]	649-276-00-X	265-068-8	64741-66-8	P
Toorbensiin (nafta), isomeerimismenetlusest; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse sirgahelaga parafiinsete C4–6-süsivesinike katalüütilisel isomeerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, nagu isobutaan, isopentaan, 2,2-dimetüülbutaan, 2-metüülpentaan ja 3-metüülpentaan.]	649-277-00-5	265-073-5	64741-70-4	P
Toorbensiin (nafta), solvendiga rafineeritud, kerge; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike rafinaatsegu, mis saadakse solvendiga ekstraheerimisel. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C5–11; keemisvahemik ligikaudu 35–190 °C (95–374 °F).]	649-278-00-0	265-086-6	64741-84-0	P
Toorbensiin (nafta), solvendiga rafineeritud, raske; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike rafinaatsegu, mis saadakse solvendiga ekstraheerimisel. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C7–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 90–230 °C (194–446 °F).]	649-279-00-6	265-095-5	64741-92-0	P
Rafinaadid (nafta), katalüütilise reformimise menetlusest, etüleenglükool-vesi-vastuvooluekstraktsiooni abil eraldatud ekstraktid; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike rafinaatsegu, mis saadakse katalüütilise reformimise voolust UDEX-ekstraheerimise abil. Koosneb küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt C6–9.]	649-280-00-1	270-088-5	68410-71-9	P
Rafinaadid (nafta), reformimismenetlusest, eraldatud Lurgi eraldusseadme abil; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike rafinaatsegu, mis saadakse Lurgi eraldusseadme abil. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest, sisaldab väikestes kogustes ka aromaatseid süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C6–8.]	649-281-00-7	270-349-3	68425-35-4	P
Toorbensiin (nafta), kogu alkülaatfraktsioon, butaani sisaldav; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike (süsinikuarv tavaliselt C3–5) reaktsiooni saaduste destilleerimisel. Koosneb peamiselt hargahelaga küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C7–12, sisaldab teataval määral ka butaane; keemisvahemik ligikaudu 35–200 °C (95–428 °F).]	649-282-00-2	271-267-0	68527-27-5	P
Destillaadid (nafta), toorbensiini aurufaasis krakkimise saadus, solvendiga rafineeritud kergfraktsioon, hüdrogeenitud; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike rafinaatsegu, mis saadakse aurufaasis krakitud toorbensiini hüdrogeenitud kergete destillaatide solvent-ekstraktsioonil.]	649-283-00-8	295-315-5	91995-53-8	P
Toorbensiin (nafta), C4–12, butaanide alküülimise saadus, suure isooktaanisisaldusega; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse butaanide alküülimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C4–12, sisaldab rohkesti isooktaani; keemisvahemik ligikaudu 35–210 °C (95–410 °F).]	649-284-00-3	295-430-0	92045-49-3	P
Süsivesinikud, hüdrogeenitud kerge toorbensiini destillaadid, solvendiga rafineeritud; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud toorbensiini destillqatsiooni ning sellele järgneva solventekstraktsiooni ja destillatsiooniga. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 94–99 °C (201–210 °F).]	649-285-00-9	295-436-3	92045-55-1	P
Toorbensiin (nafta), isomeeritud, C6-fraktsioon; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt isomeeritud bensiini destilleerimisel. Koosneb peamiselt heksaani isomeeridest; keemisvahemik ligikaudu 60–66 °C (140–151 °F).]	649-286-00-4	295-440-5	92045-58-4	P
C6-7-süsivesinikud toorbensiini krakkimisest, solvendiga rafineeritud; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud toorbensiini destillatsioonist saadud benseenirikka süsivesinikefraktsiooni täieliku katalüütilise hüdrogeenimise ja benseeni sorptsiooni abil. Koosneb peamiselt parafiinsetest ja nafteensetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–7 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 70–100 °C (158–212 °F).]	649-287-00-X	295-446-8	92045-64-2	P
Süsivesinikud, suure C6-sisaldusega, hüdrogeenitud kerge toorbensiini destillaadid, solvendiga rafineeritud; Kergkeev modifitseeritud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud toorbensiini destilleerimisel ja edasisel solvendiga ekstraheerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest; keemisvahemik ligikaudu 65–70 °C (149–158 °F).]	649-288-00-5	309-871-4	101316-67-0	P
Toorbensiin (nafta), raske, katalüütiliselt krakitud; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise saaduste destilleerimisega. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C6–12; keemisvahemik ligikaudu 65–230 °C (148–446 °F). Sisaldab suhteliselt palju küllastumata süsivesinikke.]	649-289-00-0	265-055-7	64741-54-4	P
Toorbensiin (nafta), kerge, katalüütiliselt krakitud; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise saaduste destilleerimisega. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C4–11; keemisvahemik ligikaudu – 20 kuni 190 °C (– 4 kuni 374 °F). Sisaldab suhteliselt palju küllastumata süsivesinikke.]	649-290-00-6	265-056-2	64741-55-5	P
C3–11-süsivesinikud, katalüütilise krakkimise saaduste destillaat; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise saaduste destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–11; ülemine keemispiir ligikaudu 204 °C (400 °F).]	649-291-00-1	270-686-6	68476-46-0	P
Toorbensiin (nafta), katalüütiliselt krakitud kerge destillaat; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise saaduste destilleerimisega. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C1–5.]	649-292-00-7	272-185-8	68783-09-5	P
Destillaadid (nafta), toorbensiini aurufaasis krakkimise saadus, hüdrogeenitud, kerged aromaatsed; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud toorbensiini kerge destillaadi töötlemisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest.]	649-293-00-2	295-311-3	91995-50-5	P
Toorbensiin (nafta), raskfraktsioon, katalüütiliselt krakitud, väävlitustatud; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud naftadestillaadi väävlitustamisega, millega konverteeritakse merkaptaanid või eemaldatakse happelised lisandid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 60–200 °C (140–392 °F).]	649-294-00-8	295-431-6	92045-50-6	P
Toorbensiin (nafta), kergfraktsioon, katalüütilise krakkimise menetlusest, väävlitustatud; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest krakkimisest saadud toorbensiini väävlitustamisega, millega konverteeritakse merkaptaanid või eemaldatakse happelised lisandid. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–210 °C (95–410 °F).]	649-295-00-3	295-441-0	92045-59-5	P
C8–12-süsivesinikud katalüütilise krakkimise menetlusest, keemiliselt neutraliseeritud; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest krakkimisest pärineva fraktsiooni pesemisel leelisega ja edasisel destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C8–12; keemisvahemik ligikaudu 130–210 °C (266–410 °F).]	649-296-00-9	295-794-0	92128-94-4	P
C8-12-süsivesinikud, katalüütilise krakkimise saaduste destillaat; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise saaduste destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C8–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 140–210 °C (284–410 °F).]	649-297-00-4	309-974-4	101794-97-2	P
C8-12-süsivesinikud, katalüütiliselt krakitud, keemiliselt neutraliseeritud, väävlitustatud; Kergkeev katalüütiliselt krakitud toorbensiin	649-298-00-X	309-987-5	101896-28-0	P
Toorbensiin (nafta), kergfraktsioon, katalüütilise reformimise menetlusest; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise saaduste destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–190 °C (95–374 °F). Sisaldab suhteliselt palju aromaatseid ja hargahelaga süsivesinikke. Võib sisaldada 10 mahuprotsenti või enam benseeni.]	649-299-00-5	265-065-1	64741-63-5	P
Toorbensiin (nafta), raskfraktsioon, katalüütilise reformimise menetlusest; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C7–12 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 90–230 °C (194–446 °F).]	649-300-00-9	265-070-9	64741-68-0	P
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformimise seadme pentaanieemaldist; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C3–6 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 49 kuni 63 °C (– 57 kuni 145 °F).]	649-301-00-4	270-660-4	68475-79-6	P
C2–6-süsivesinikud, C6–8 katalüütilise reformimise seadmest; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin;	649-302-00-X	270-687-1	68476-47-1	P
Jäägid (nafta), C6–8 katalüütilise reformimise seadmest; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [C6–8-süsivesinike katalüütilise reformimisega saadud keerulise koostisega jääk. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt C2–6.]	649-303-00-5	270-794-3	68478-15-9	P
Toorbensiin (nafta), kergfraktsioon, katalüütilise reformimise menetlusest, ei sisalda aromaatseid süsivesinikke; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–8 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–120 °C (95–248 °F). Sisaldab suhteliselt palju hargahelaga süsivesinikke; aromaatsed komponendid on eemaldatud.]	649-304-00-0	270-993-5	68513-03-1	P
Destillaadid (nafta), katalüütiliselt reformitud toorbensiini otsedestillaadi tipufraktsioon; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toorbensiini otsedestillaadi katalüütilisel reformimisel ja protsessist väljuva täisvoo edasisel fraktsioneerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–6.]	649-305-00-6	271-008-1	68513-63-3	P
Reformitud naftasaadused hydrofiner-powerformer-protsessist; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse hydrofiner-powerformer-protsessis; keemisvahemik ligikaudu 27–210 °C (80–410 °F).]	649-306-00-1	271-058-4	68514-79-4	P
Toorbensiin (nafta), kogu reformitud fraktsioon; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise saaduste destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–230 °C (95–446 °F).]	649-307-00-7	272-895-8	68919-37-9	P
Toorbensiin (nafta), katalüütiliselt reformitud; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise saaduste destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 30–220 °C (90–430 °F). Sisaldab suhteliselt palju aromaatseid ja hargahelaga süsivesinikke. Võib sisaldada 10 mahuprotsenti või enam benseeni.]	649-308-00-2	273-271-8	68955-35-1	P
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformimise menetlusest, hüdrogeenitud aromaatsete C8–12-süsivesinike kergfraktsioon; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude alküülbenseenide segu, mis saadakse nafta toorbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb peamiselt alküülbenseenidest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C8–10 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 160–180 °C (320–356 °F).]	649-309-00-8	285-509-8	85116-58-1	P
Aromaatsed C8-süsivesinikud katalüütilise reformimise menetlusest; Madala keemisvahemikuga katalüütiliselt reformitud toorbensiin	649-310-00-3	295-279-0	91995-18-5	P
Aromaatsed C7-12-süsivesinikud, suure C8-sisaldusega segu; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse plaatinareformitud süsivesinikke sisaldava fraktsiooni eemaldamisel; Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C7–12 (peamiselt C8) ning võib sisaldada mittearomaatseid süsivesinikke, mõlemate keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 130–200 °C (266–392 °F).]	649-311-00-9	297-401-8	93571-75-6	P
C5–11-bensiin, kõrgeoktaaniline, stabiliseeritud, reformitud; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Kõrgoktaanne paljude süsivesinike segu, mis saadakse valdavalt nafteense toorbensiini katalüütilisel dehüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja mittearomaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C5–11 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 45–185 °C (113–365 °F).]	649-312-00-4	297-458-9	93572-29-3	P
C7–12-süsivesinikud, sisaldavad rohkesti aromaatseid C>9-süsivesinikke, reformimismenetlusest pärinev raskfraktsioon; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse plaatinareformaate sisaldava fraktsiooni eemaldamisel; Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C7–12 (keemisvahemik ligikaudu 120–210 °C (248–380 °F)) ning süsinikuarvuga C9 ja kõrgematest aromaatsetest süsivesinikest.]	649-313-00-X	297-465-7	93572-35-1	P
C5–11-süsivesinikud, sisaldavad palju mittearomaatseid ühendeid, reformitud kerge fraktsioon; Kergkeev katalüütiliselt reformitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse plaatinareformitud süsivesinikke sisaldava fraktsiooni eemaldamisel; Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–11 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–125 °C (94–257 °F), benseenist ja tolueenist.]	649-314-00-5	297-466-2	93572-36-2	P
Toorbensiin (nafta), kerge, termiliselt krakitud; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise saaduste destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–8 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 10 kuni 130 °C (14–266 °F).]	649-316-00-6	265-075-6	64741-74-8	P
Toorbensiin (nafta), raske, termiliselt krakitud; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 65–220 °C (148–428 °F).]	649-317-00-1	265-085-0	64741-83-9	P
Destillaadid (nafta), raske aromaatsete süsivesinike fraktsioon; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse etaani ja propaani termilise krakkimise saaduste destilleerimisel. Kõrgema keemistemperatuuriga fraktsioon, mis sisaldab peamiselt aromaatseid C5–7-süsivesinikke ja teataval määral ka küllastumata alifaatseid süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C5. Võib sisaldada benseeni.]	649-318-00-7	267-563-4	67891-79-6	P
Destillaadid (nafta), aromaatne kergfraktsioon; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse etaani ja propaani termilise krakkimise saaduste destilleerimisel. [Madalama keemistemperatuuriga fraktsioon, mis sisaldab peamiselt aromaatseid C5–7-süsivesinikke ja teataval määral ka küllastumata alifaatseid süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C5. Võib sisaldada benseeni.]	649-319-00-2	267-565-5	67891-80-9	P
Destillaadid (nafta), pürolüsaadist saadud bensiinifraktsiooni rafinaat, bensiinisegu; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toorbensiini ja rafinaadi pürolüütilisel fraktsioneerimisel 816 °C (1 500 °F) juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C9 ja keemistemperatuuriga ligikaudu 204 °C (400 °F).]	649-320-00-8	270-344-6	68425-29-6	P
Aromaatsed C6-8-süsivesinikud, pürolüsaadist saadud toorbensiinifraktsiooni rafinaat; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toorbensiini ja rafinaadi fraktsioneerival pürolüüsil 816 °C (1 500 °F) juures. Koosneb valdavalt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt vahemikus C6–8, sealhulgas benseenist.]	649-321-00-3	270-658-3	68475-70-7	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud toorbensiin ja gaasiõli; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud toorbensiini ja/või gaasiõli destilleerimisel; koosneb peamiselt olefiinsetest süsivesinikest süsinikuarvuga C5; keemisvahemik ligikaudu 33–60 °C (91–140 °F).]	649-322-00-9	271-631-9	68603-00-9	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud toorbensiin ja gaasiõli, sisaldab C5-dimeere; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud toorbensiini ja/või gaasiõli ekstraheerival destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C5, sisaldab ka dimeriseerunud C5-olefiine, keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 33–184 °C (91–363 °F).]	649-323-00-4	271-632-4	68603-01-0	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud toorbensiin ja gaasiõli, ekstraheeriv destillatsioon; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud toorbensiini ja/või gaasiõli ekstraheerival destillatsioonil. Koosneb parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, peamiselt isoamüleenidest, nagu 2-metüül-1-buteen ja 2-metüül-2-buteen, keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 31–40 °C (88–104 °F).]	649-324-00-X	271-634-5	68603-03-2	P
Kerged destillaadid (nafta), termilise krakkimise menetlusest, debutaanitud aromaatne fraktsioon; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise saaduste destilleerimisel. Koosneb valdavalt aromaatsetest süsivesinikest, peamiselt benseenist.]	649-325-00-5	273-266-0	68955-29-3	P
Toorbensiin (nafta), kerge, termiliselt krakitud, väävlitustatud; Kergkeev termiliselt krakitud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse raskete õlifraktsioonide kõrgtemperatuursel termilisel krakkimisel saadud naftadestillaadi väävlitustamisega, millega konverteeritakse merkaptaanid. Koosneb peamiselt aromaatsetest, olefiinsetest ja küllastunud süsivesinikest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 20–100 °C (68–212 °F).]	649-326-00-0	295-447-3	92045-65-3	P
Toorbensiin (nafta), raske, hüdrogeenitud; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni töötlemisel vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–13 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 65–230 °C (149–446 °F).]	649-327-00-6	265-150-3	64742-48-9	P
Toorbensiin (nafta), kerge, hüdrogeenitud; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni töötlemisel vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C4–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 20 kuni 190 °C (– 4 kuni 374 °F).]	649-328-00-1	265-151-9	64742-49-0	P
Toorbensiin (nafta), hüdrogeenivalt väävlitustatud, kergfraktsioon; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisel hüdrodesulfuriseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 20 kuni 190 °C (– 4 kuni 374 °F).]	649-329-00-7	265-178-6	64742-73-0	P
Toorbensiin (nafta), hüdrogeenivalt väävlitustatud, raskfraktsioon; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisel hüdrodesulfuriseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C7–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 90–230 °C (194–446 °F).]	649-330-00-2	265-185-4	64742-82-1	P
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud keskmine fraktsioon, keskmise keemisvahemikuga; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse keskmise destillaadi hüdrogeenimissaaduste destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–10 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 127–188 °C (262–370 °F).]	649-331-00-8	270-092-7	68410-96-8	P
Destillaadid (nafta), kerge destillaadi hüdrogeenimisprotsess, madala keemisvahemikuga; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kerge destillaadi hüdrogeenimissaaduste destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–9 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 3–194 °C (37–382 °F).]	649-332-00-3	270-093-2	68410-97-9	P
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud raskbensiinist, isoheksaanieemaldi tipufraktsioon; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini hüdrogeenimissaaduste destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C3–6 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 49 kuni 68 °C (– 57 kuni 155 °F).]	649-333-00-9	270-094-8	68410-98-0	P
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne, hüdrogeenitud; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni töötlemisel vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C8–10 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 135–210 °C (275–410 °F).]	649-334-00-4	270-988-8	68512-78-7	P
Toorbensiin (nafta), hüdrogeenivalt väävlitustatud ja termiliselt krakitud kergfraktsioon; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise saaduste hüdrodesulfureeritud destillaadi fraktsioneerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 23–195 °C (73–383 °F).]	649-335-00-X	285-511-9	85116-60-5	P
Toorbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud, tsükloalkaane sisaldav; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni destilleerimisel. Koosneb peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 20 kuni 190 °C (– 4 kuni 374 °F)].	649-336-00-5	285-512-4	85116-61-6	P
Toorbensiin (nafta), raske, aurufaasis krakitud, hüdrogeenitud; Kergkeev hüdrogeenitud toorbensiin	649-337-00-0	295-432-1	92045-51-7	P
Toorbensiin (nafta), hüdrogeenivalt väävlitustatud, kogu fraktsioon; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisel hüdrodesulfuriseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 30–250 °C (86–482 °F).]	649-338-00-6	295-433-7	92045-52-8	P
Toorbensiin (nafta), kerge, hüdrogeenitud, aurufaasis krakitud; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse pürolüüsil saadud naftafraktsiooni töötlemisel vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–190 °C (95–374 °F).]	649-339-00-1	295-438-4	92045-57-3	P
Süsivesinikud, C4-12, toorbensiini krakkimisseadmest, hüdrogeenitud; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; (Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toorbensiini aurufaasis krakkimise saaduste destillatsioonil ning järgneval kummimoodustajate selektiivsel katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 30–230 °C (86–446 °F).]	649-340-00-7	295-443-1	92045-61-9	P
Lahustibensiin (nafta), hüdrogeenitud, kerge, nafteenne; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni töötlemisel vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt tsükloparafiinsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C6–7 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 73–85 °C (163–185 °F).]	649-341-00-2	295-529-9	92062-15-2	P
Toorbensiin (nafta), kerge, aurufaasis krakitud, hüdrogeenitud; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse selliste saaduste eraldamisel ja edasisel hüdrogeenimisel, mis tekivad etüleeni tootmisel aurufaasis krakkimisega. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata parafiinidest, tsüklilistest parafiinidest ning tsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–10 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 50–200 °C (122–392 °F). Benseensüsivesinike osakaal võib ulatuda kuni 30 massiprotsendini ning voog võib sisaldada ka vähesel määral väävli- ja hapnikuühendeid.]	649-342-00-8	296-942-7	93165-55-0	P
C6–11-süsivesinikud, hüdrogeenitud, aromaatikavaba; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Lahustina kasutamiseks ettenähtud paljude süsivesinike segu, milles aromaatsed süsivesinikud on katalüütiliselt hüdrogeenitud nafteenideks.]	649-343-00-3	297-852-0	93763-33-8	P
C9-12-süsivesinikud, hüdrogeenitud, aromaatikavaba; Kergkeev vesinikuga töödeldud toorbensiin; [Lahustina kasutamiseks ettenähtud paljude süsivesinike segu, milles aromaatsed süsivesinikud on katalüütiliselt hüdrogeenitud nafteenideks.]	649-344-00-9	297-853-6	93763-34-9	P
Stoddardi lahusti; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Värvusetu rafineeritud naftadestillaat, millel ei ole ebameeldivat lõhna; keemisvahemik ligikaudu 148,8–204,4 °C (300–400 °F).]	649-345-00-4	232-489-3	8052-41-3	P
Maagaasi kondensaadid (nafta); Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis eraldatakse vedelikuna maagaasist pindseparaatoris retrograadsel kondensatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C2–20. Toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul on vedelas olekus.]	649-346-00-X	265-047-3	64741-47-5	P
Maagaas (nafta), töötlemata gaasikondensaat; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis eraldatakse vedelikuna maagaasist gaasi ümbertöötamisseadmes kas külmutamise või absorptsiooniga. Koosneb peamiselt küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga vahemikus C2–8.]	649-347-00-5	265-048-9	64741-48-6	P
Toorbensiin (nafta), kerge, hüdrokrakitud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib hüdrokrakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–10 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –20 kuni 180 °C (– 4 kuni 356 °F).]	649-348-00-0	265-071-4	64741-69-1	P
Toorbensiin (nafta), raskfraktsioon, hüdrokrakitud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib hüdrokrakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 65–230 °C (148–446 °F).]	649-349-00-6	265-079-8	64741-78-2	P
Toorbensiin (nafta), väävlitustatud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toorbensiini puhastamisel väävlist merkaptaanide muundamise ja happeliste lisandite eemaldamise abil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –10 kuni 230 °C (14–446 °F).]	649-350-00-1	265-089-2	64741-87-3	P
Toorbensiin (nafta), happega töödeldud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise abil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C7–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 90–230 °C (194–446 °F).]	649-351-00-7	265-115-2	64742-15-0	P
Toorbensiin (nafta), keemiliselt neutraliseeritud raskfraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse töötlemisega happeliste materjalide eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 65–230 °C (149–446 °F).]	649-352-00-2	265-122-0	64742-22-9	P
Toorbensiin (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kergfraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse töötlemisega happeliste materjalide eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –20 kuni 190 °C (– 4 kuni 374 °F).]	649-353-00-8	265-123-6	64742-23-0	P
Toorbensiin (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni katalüütilisel deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–230 °C (95–446 °F).]	649-354-00-3	265-170-2	64742-66-1	P
Toorbensiin (nafta), kerge, aurufaasis krakitud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib aurufaasis krakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C4–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 20 kuni 190 °C (– 4 kuni 374 °F). Sisaldab tõenäoliselt 10 mahuprotsenti või enam benseeni.]	649-355-00-9	265-187-5	64742-83-2	P
Lahustibensiin (nafta), kerge, aromaatne; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete fraktsioonide destillatsiooniga. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C8–10 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 135–210 °C (275–410 °F).]	649-356-00-4	265-199-0	64742-95-6	P
Aromaatsed C6–10-süsivesinikud, happega töödeldud, neutraliseeritud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata	649-357-00-X	268-618-5	68131-49-7	P
C3–5-destillaadid (nafta), suure 2-metüül-2-buteenisisaldusega; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse süsivesinike (tavaliselt süsinikuarvuga vahemikus C3–5), valdavalt isopentaani ja 3-metüül-1-buteeni destilleerimisel. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga vahemikus C3–5, valdavalt 2-metüül-2-buteenist.]	649-358-00-5	270-725-7	68477-34-9	P
Destillaadid (nafta), polümeriseeritud, aurufaasis krakitud naftadestillaatidest, C5–12-fraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse polümeeritud aurufaasis krakitud naftadestillaadi destillatsioonil. Koosneb valdavalt süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt vahemikus C5–12.]	649-359-00-0	270-735-1	68477-50-9	P
Destillaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C5–12-fraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude orgaaniliste ühendite segu, mis tekib aurufaasis krakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–12.]	649-360-00-6	270-736-7	68477-53-2	P
Destillaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C5–10-fraktsioon, segatud aurufaasis krakitud toorbensiini kerge C5-fraktsiooniga; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata	649-361-00-1	270-738-8	68477-55-4	P
C4–6-ekstraktid (nafta), külmekstraktsioon happega; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude orgaaniliste ühendite segu, mis tekib küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike (tavaliselt süsinikuarvuga vahemikus C3–6), peamiselt pentaanide ja amüleenide külmekstraktsioonil happega. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga vahemikus C4–6, valdavalt C5.]	649-362-00-7	270-741-4	68477-61-2	P
Destillaadid (nafta), pentaanieemaldi tipufraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasifraktsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–6.]	649-363-00-2	270-771-8	68477-89-4	P
Jäägid (nafta), butaanieemaldamiskolonni jääk; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Keerulise koostisega jääk butaanifraktsiooni destillatsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–6.]	649-364-00-8	270-791-7	68478-12-6	P
Jääkõlid (nafta), isobutaani eemaldamise kolonnist; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Keerulise koostisega jääk butaani-buteenifraktsiooni atmosfäärsest destillatsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–6.]	649-365-00-3	270-795-9	68478-16-0	P
Toorbensiin (nafta), õlikoksistamisseadme vedelsaaduste täielik destillaat; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib õlikoksistamisseadme vedelsaaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–15 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 43–250 °C (110–500 °F).]	649-366-00-9	270-991-4	68513-02-0	P
Toorbensiin (nafta), aurufaasis krakitud keskmine aromaatikafraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib aurufaasis krakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C7–12 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 130–220 °C (266–428 °F).]	649-367-00-4	271-138-9	68516-20-1	P
Toorbensiin (nafta), pleekmullaga töödeldud täielik otsedestillatsiooni fraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis pärineb toorbensiini otsedestillatsiooni täieliku fraktsiooni töötlemisest loodusliku või modifitseeritud saviga, tavaliselt perkolatsioonprotsessil, et kõrvaldada polaarsete ühendite jälgi ja lisandeid. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –20 kuni 220 °C (– 4 kuni 429 °F).]	649-368-00-X	271-262-3	68527-21-9	P
Toorbensiin (nafta), pleekmullaga töödeldud kerge fraktsioon otsedestillatsioonist; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis pärineb otsedestillatsiooni kerge toorbensiini töötlemisest loodusliku või modifitseeritud saviga, tavaliselt perkolatsioonprotsessil, et kõrvaldada polaarsete ühendite jälgi ja lisandeid. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C7–10 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 93–180 °C (200–356 °F).]	649-369-00-5	271-263-9	68527-22-0	P
Toorbensiin (nafta), kerge, aurufaasis krakitud, aromaatne; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib aurufaasis krakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C7–9 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 110–165 °C (230–329 °F).]	649-370-00-0	271-264-4	68527-23-1	P
Toorbensiin (nafta), aurufaasis krakitud kergfraktsioon, vabastatud benseenist; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib aurufaasis krakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 80–218 °C (176–424 °F).]	649-371-00-6	271-266-5	68527-26-4	P
Toorbensiin (nafta), sisaldab aromaatseid süsivesinikke; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata	649-372-00-1	271-635-0	68603-08-7	P
Bensiin, pürolüüsimenetlusest, butaanieemaldi põhjast; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse propaanieemaldi põhjajäägi fraktsioneerimisel; Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt üle C5.]	649-373-00-7	271-726-5	68606-10-0	P
Toorbensiin (nafta), kerge, väävlitustatud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi puhastamisel väävlist merkaptaanide muundamise ja happeliste lisandite eemaldamisega. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C3–6 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 20 kuni 100 °C (– 4 kuni 212 °F).]	649-374-00-2	272-206-0	68783-66-4	P
Maagaasikondensaadid; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis eraldub või kondenseerub maagaasist transportimisel ning mis võetakse puuraugu ja/või tootmise, kogumise, skraberite jne ülekande- ja jaotustorustikest. Koosneb valdavalt süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt vahemikus C2–8.]	649-375-00-8	272-896-3	68919-39-1	J
Destillaadid (nafta), toorbensiini stabiliseerimisseade; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib toorbensiini unifitseerimisseadme saaduste eemaldamisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–6.]	649-376-00-3	272-932-8	68921-09-5	P
Toorbensiin (nafta), katalüütiliselt reformitud kergfraktsioon, aromaatikavaba fraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis jääb järele aromaatsete ühendite selektiivsel absorptsioonil katalüütiliselt reformitud kergest toorbensiinist. Koosneb peamiselt parafiinsetest ja tsüklilistest ühenditest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–8 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 66–121 °C (151–250 °F)].	649-377-00-9	285-510-3	85116-59-2	P
Bensiin; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis koosneb peamiselt parafiinidest, tsükloparafiinidest ning aromaatsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsinikuarv on valdavalt suurem kui C3 ja mille keemisvahemik on 30–260 °C (86–500 °F)]	649-378-00-4	289-220-8	86290-81-5	P
Aromaatsed C7–8-süsivesinikud, desalküülimissaadused, destillatsioonijäägid; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata	649-379-00-X	292-698-0	90989-42-7	P
C4–6-süsivesinikud, pentaanieemaldi kergfraktsioonid, aromaatsete süsivesinike hüdrogeenimise seadmest; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena pentaanieemaldamiskolonnist enne aromaatsete voogude hüdrogeenimist. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–6, enamasti pentaanidest ja penteenidest, ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 25–40 °C (77–104 °F).]	649-380-00-5	295-298-4	91995-38-9	P
Destillaadid (nafta), kuumlaagerdatud aurufaasis krakitud toorbensiinist, suure C5-sisaldusega; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kõrgel temperatuuril töödeldud aurufaasis krakitud toorbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–6, valdavalt C5.]	649-381-00-0	295-302-4	91995-41-4	P
Ekstraktid (nafta), katalüütiliselt reformitud kerge toorbensiini solvendiekstraktid; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina katalüütiliselt reformitud naftafraktsiooni solventekstraktsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C7–8 ja keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 100–200 °C (212–392 °F).]	649-382-00-6	295-331-2	91995-68-5	P
Toorbensiin (nafta), hüdrogeenivalt väävlitustatud kergfraktsioon, aromaatikavaba; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kergete hüdrodesulfureeritud ja dearomatiseeritud naftafraktsioonide destillatsioonil. Koosneb peamiselt C7-parafiinidest ja tsükloparafiinidest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 90–100 °C (194–212 °F).]	649-383-00-1	295-434-2	92045-53-9	P
Toorbensiin (nafta), kergfraktsioon, suure C5-sisaldusega, väävlitustatud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toorbensiini puhastamisel väävlist merkaptaanide muundamise ja happeliste lisandite eemaldamise abil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga peamiselt vahemikus C4–5, valdavalt C5, ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu – 10 kuni 35 °C (14–95 °F).]	649-384-00-7	295-442-6	92045-60-8	P
C8–11-süsivesinikud toorbensiini krakkimise menetlusest, tolueenifraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud toorbensiini destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C8–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 130–205 °C (266–401 °F).]	649-385-00-2	295-444-7	92045-62-0	P
C4–11-süsivesinikud toorbensiini krakkimise menetlusest, aromaatikavaba fraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud toorbensiinist pärast benseeni ja tolueeni sisaldavate fraktsioonide ning kõrgemal temperatuuril keeva fraktsiooni väljadestilleerimist. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 30–205 °C (86–401 °F).]	649-386-00-8	295-445-2	92045-63-1	P
Toorbensiin (nafta), kergfraktsioon, kuumlaagerdatud, aurufaasis krakitud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud toorbensiini fraktsioonimisel pärast kuumlaagerdamisega töötlemist. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C4–6 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 0–80 °C (32–176 °F).]	649-387-00-3	296-028-8	92201-97-3	P
Destillaadid (nafta), suure C6-sisaldusega fraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga vahemikus C5–7, suure C6-sisaldusega ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 60–70 °C (140–158 °F).]	649-388-00-9	296-903-4	93165-19-6	P
Bensiin, pürolüüs, hüdrogeenitud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Pürolüüsibensiini hüdrogeenimise destillaatfraktsioon; keemisvahemik ligikaudu 20–200 °C (68–392 °F).]	649-389-00-4	302-639-3	94114-03-1	P
Destillaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C8–12-fraktsioon, polümeeritud, kergdestillaat; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud naftadestillaatide polümeeritud C8–12-fraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C8–12.]	649-390-00-X	305-750-5	95009-23-7	P
Ekstraktid (nafta), raskbensiini lahustiekstrakt, töödeldud saviga; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse nafta toorbensiini lahustiekstrakti töötlemisel pleekmullaga. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–10 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 80–180 °C (175–356 °F).]	649-391-00-5	308-261-5	97926-43-7	P
Toorbensiin (nafta), kergfraktsioon, aurufaasis krakitud, benseenivaba, termiliselt töödeldud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse benseenist vabastatud, aurufaasis krakitud kerge toorbensiini töötlemisel ja destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C7–12 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 95–200 °C (203–392 °F).]	649-392-00-0	308-713-1	98219-46-6	P
Toorbensiin (nafta), kerge, aurufaasis krakitud, termiliselt töödeldud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kerge aurufaasis krakitud toorbensiini töötlemisel ja destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–6 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 35–80 °C (95–176 °F).]	649-393-00-6	308-714-7	98219-47-7	P
C7–9-destillaadid (nafta), suure C8-sisaldusega fraktsioon, hüdrogeenivalt väävlitustatud, aromaatikavaba; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse kerge hüdrodesulfureeritud ja dearomatiseeritud naftafraktsiooni destillatsioonil. Koosneb valdavalt süsivesinikest süsinikuarvuga vahemikus C7–9, peamiselt C8-parafiinidest ja tsükloparafiinidest, keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 120–130 °C (248–266 °F).]	649-394-00-1	309-862-5	101316-56-7	P
C6–8-süsivesinikud, hüdrogeenitud, vabastatud aromaatikast sorptsiooniga, tolueeni rafinatsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse tolueeni sorbeerimisel süsivesinike fraktsioonist, mis pärineb krakitud ja katalüütiliselt hüdrogeenitud bensiinist. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C6–8 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 80–135 °C (176–275 °F).]	649-395-00-7	309-870-9	101316-66-9	P
Toorbensiin (nafta), hüdrogeenivalt väävlitustatud, kogu koksistamisseadmest saadud destillaat; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud koksistamisseadmedestillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–11 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 23–196 °C (73–385 °F).]	649-396-00-2	309-879-8	101316-76-1	P
Toorbensiin (nafta), kerge, väävlitustatud; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse toorbensiini puhastamisel väävlist merkaptaanide muundamise ja happeliste lisandite eemaldamise abil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C5–8 ning keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 20–130 °C (68–266 °F).]	649-397-00-8	309-976-5	101795-01-1	P
C3–6-süsivesinikud, suure C5-sisaldusega fraktsioon, aurufaasis krakitud toorbensiin; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud toorbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C3–6, peamiselt C5.]	649-398-00-3	310-012-0	102110-14-5	P
Süsivesinikud, suure C5-sisaldusega, sisaldavad ditsüklopentadieeni; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis tekib aurufaasis krakkimise saaduste destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C5 ja ditsüklopentadieenist, keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 30–170 °C (86–338 °F).]	649-399-00-9	310-013-6	102110-15-6	P
Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud, kerge aromaatika fraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata; [Paljude süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakkimise või sarnaste protsesside saaduste destillatsioonil pärast väga kergete produktide eraldamist; tulemuseks on jääk, mille süsivesinike süsinikuarv on C5 ja üle selle. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga üle C5 ja keemistemperatuuriga üle 40 °C (104 °F).]	649-400-00-2	310-057-6	102110-55-4	P
C>5-süsivesinikud, suure C5-6 osakaaluga, Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata	649-401-00-8	270-690-8	68476-50-6	P
Süsivesinikud, suure C5-sisaldusega fraktsioon; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata	649-402-00-3	270-695-5	68476-55-1	P
Aromaatsed süsivesinikud, C8-10; Kergkeev toorbensiin – spetsifitseerimata	649-403-00-9	292-695-4	90989-39-2	P
▼C1

5. liide

Punkt 30 – reproduktiivtoksilised ained: 1A kategooria

Aine	Indeksinumber	EÜ number	CASi number	Märku-sed
Süsinikmonooksiid	006-001-00-2	211-128-3	630-08-0
Pliiheksafluorosilikaat	009-014-00-1	247-278-1	25808-74-6
▼M14
Vase elektrolüütilise puhastamise vasevabad sademed ja mudad	028-015-00-8	305-433-1	94551-87-8
Ränihappe pliinikkelsool	028-050-00-9	—	68130-19-8
▼C1
Pliiühendid, välja arvatud mujal loetelus nimetatud	082-001-00-6			A ►M5 — ◄
Pliialküülid	082-002-00-1			A ►M5 — ◄
Pliiasiid	082-003-00-7	236-542-1	13424-46-9
Pliikromaat	082-004-00-2	231-846-0	7758-97-6
Pliidiatsetaat	082-005-00-8	206-104-4	301-04-2
Triplii-bis(ortofosfaat)	082-006-00-3	231-205-5	7446-27-7
Pliiatsetaat	082-007-00-9	215-630-3	1335-32-6
Plii(II)metaansulfonaat	082-008-00-4	401-750-5	17570-76-2
C.I. pigment kollane 34; (aine on identifitseeritud värvide indeksis numbriga C.I. 77603.)	082-009-00-X	215-693-7	1344-37-2
C.I. pigment punane 104; (aine on identifitseeritud värvide indeksis numbriga C.I. 77605.)	082-010-00-5	235-759-9	12656-85-8
Pliivesinikarsenaat	082-011-00-0	232-064-2	7784-40-9
▼M45
Pliipulber; [osakeste diameeter < 1 mm]	082-013-00-1	231-100-4	7439-92-1
Plii massiivsel kujul: [osakeste diameeter ≥ 1 mm]	082-014-00-7	231-100-4	7439-92-1
▼C1
1,2-dibromo-3-kloropropaan	602-021-00-6	202-479-3	96-12-8
2-bromopropaan	602-085-00-5	200-855-1	75-26-3	►M5 — ◄
▼M45
Varfariin (ISO); 4-hüdroksü-3-(3-okso-1-fenüülbutüül)-2H-kromeen-2-oon; [1] (S)-4-hüdroksü-3-(3-okso- 1-fenüülbutüül)-2-bensopüroon; [2] (R)-4-hüdroksü-3-(3-okso- 1-fenüülbutüül)-2-bensopüroon [3];	607-056-00-0	201-377-6 [1] 226-907-3 [2] 226-908-9 [3]	81-81-2 [1] 5543-57-7 [2] 5543-58-8 [3]
▼M45
Brodifaakum (ISO); 4-hüdroksü-3-(3-(4′-bromo-4-bifenülüül)-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)kumariin	607-172-00-1	259-980-5	56073-10-0
▼C1
Plii-2,4,6-trinitroresortsiinoksiid, pliistüfnaat	609-019-00-4	239-290-0	15245-44-0

6. liide

Punkt 30 – reproduktiivtoksilised ained: 1B kategooria

Aine	Indeksinumber	EÜ number	CASi number	Märku-sed
▼M14
Dibutüültinavesinikboraat	005-006-00-7	401-040-5	75113-37-0
Boorhape; [1]	005-007-00-2	233-139-2 [1]	10043-35-3 [1]
Boorhape, looduslik toore, H3BO3 sisaldus kuni 85 % kuivmassist; [2]	005-007-00-2	234-343-4 [2]	11113-50-1 [2]
Diboortrioksiid; Booroksiid	005-008-00-8	215-125-8	1303-86-2
Dinaatriumtetraboraat, veevaba;	005-011-00-4
Boorhappe dinaatriumsool; [1]		215-540-4 [1]	1330-43-4 [1]
Tetraboordinaatriumheptaoksiidi hüdraat; [2]		235-541-3 [2]	12267-73-1 [2]
Ortoboorhappe naatriumsool; [3]		237-560-2 [3]	13840-56-7 [3]
Dinaatriumtetraboraadi dekahüdraat; Booraksdekahüdraat	005-011-01-1	215-540-4	1303-96-4
Dinaatriumtetraboraadi pentahüdraat; Boorakspentahüdraat	005-011-02-9	215-540-4	12179-04-3
Naatriumperboraat; [1]	005-017-00-7	239-172-9 [1]	15120-21-5 [1]
Naatriumperoksometaboraat; [2]		231-556-4 [2]	7632-04-4 [2]
Naatriumperoksoboraat; [sisaldab alla 0,1 massiprotsendi osakesi aerodünaamilise läbimõõduga alla 50 μm]
Naatriumperboraat; [1]	005-017-01-4	239-172-9 [1]	15120-21-5 [1]
Naatriumperoksometaboraat; [2]		231-556-4 [2]	7632-04-4 [2]
Naatriumperoksoboraat; [sisaldab 0,1 või enam massiprotsenti osakesi aerodünaamilise läbimõõduga alla 50 μm]
Perboorhappe (H3BO2(O2)) mononaatriumsoola trihüdraat; [1]	005-018-00-2	239-172-9 [1]	13517-20-9 [1]
Perboorhappe naatriumsoola tetrahüdraat; [2]		234-390-0 [2]	37244-98-7 [2]
Perboorhappe (HBO(O2)) naatriumsoola tetrahüdraat; [3]		231-556-4 [3]	10486-00-7 [3]
Naatriumperoksoboraadi heksahüdraat; [sisaldab alla 0,1 massiprotsendi osakesi aerodünaamilise läbimõõduga alla 50 μm]
Perboorhappe (H3BO2(O2)) mononaatriumsoola trihüdraat; [1]	005-018-01-X	239-172-9 [1]	13517-20-9 [1]
Perboorhappe naatriumsoola tetrahüdraat; [2]		234-390-0 [2]	37244-98-7 [2]
Perboorhappe (HBO(O2)) naatriumsoola tetrahüdraat; [3]		231-556-4 [3]	10486-00-7 [3]
Naatriumperoksoboraadi heksahüdraat; [sisaldab 0,1 või enam massiprotsenti osakesi aerodünaamilise läbimõõduga alla 50 μm]
Perboorhappe naatriumsool; [1]	005-019-00-8	234-390-0 [1]	11138-47-9 [1]
Perboorhappe naatriumsoola monohüdraat; [2]		234-390-0 [2]	12040-72-1 [2]
Perboorhappe (H3BO2(O2)) mononaatriumsoola trihüdraat; [3]		231-556-4 [3]	10332-33-9 [3]
Naatriumperoksoboraat; [sisaldab alla 0,1 massiprotsendi osakesi aerodünaamilise läbimõõduga alla 50 μm]
Perboorhappe naatriumsool; [1]	005-019-01-5	234-390-0 [1]	11138-47-9 [1]
Perboorhappe naatriumsoola monohüdraat; [2]		234-390-0 [2]	12040-72-1 [2]
Perboorhappe (H3BO2(O2)) mononaatriumsoola trihüdraat; [3]		231-556-4 [3]	10332-33-9 [3]
Naatriumperoksoboraat; [sisaldab 0,1 või enam massiprotsenti osakesi aerodünaamilise läbimõõduga alla 50 μm]
▼M45
Dinaatriumoktaboraat, veevaba; [1] Dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraat [2]		005-020-00-3	234-541-0 [1] 234-541-0 [2]		12008-41-2 [1] 12280-03-4 [2]
▼C1
Linuroon (ISO) 3-(3,4-diklorofenüül)-1-metoksü-1-metüüluurea	006-021-00-1	206-356-5	330-55-2	►M5 — ◄
6-(2-kloroetüül)- 6(2-metoksüetoksü)- 2,5,7,10-tetraoksa-6-silaanundekaan; etakelasiil	014-014-00-X	253-704-7	37894-46-5
Flusilasool (ISO): bis(4-fluorofenüül)-(metüül)-(1H-1,2,4-triasool-1-üülmetüül)-silaan	014-017-00-6	—	85509-19-9	►M5 — ◄
Järgmiste ainete segu: 4-[[bis-(4-fluorofenüül)-metüülsilüül]metüül]-4H-1,2,4-triasool; 1-[[bis-(4-fluorofenüül)-metüülsilüül]metüül]-1H-1,2,4-triasool	014-019-00-7	403-250-2	—	►M5 — ◄
▼M14
(4-etoksüfenüül)(3-(4-fluoro-3-fenoksüfenüül)propüül)dimetüülsilaan	014-036-00-X	405-020-7	105024-66-6
Tris(2-kloroetüül)fosfaat	015-102-00-0	204-118-5	115-96-8
Ammooniumglufosinaat (ISO); Ammoonium 2-amino-4-(hüdroksümetüülfosfinüül)butüraat	015-155-00-X	278-636-5	77182-82-2
▼M26
Triksülüülfosfaat	015-201-00-9	246-677-8	25155-23-1
▼C1
Kaaliumdikromaat	024-002-00-6	231-906-6	7778-50-9	►M5 — ◄
Ammooniumdikromaat	024-003-00-1	232-143-1	7789-09-5	►M5 — ◄
▼M14
Naatriumdikromaat	024-004-00-7	234-190-3	10588-01-9
▼M14 —————
▼C1
Naatriumkromaat	024-018-00-3	231-889-5	7775-11-3	►M5 — ◄
▼M14
Koobaltdikloriid	027-004-00-5	231-589-4	7646-79-9
Koobaltsulfaat	027-005-00-0	233-334-2	10124-43-3
Koobaltatsetaat	027-006-00-6	200-755-8	71-48-7
Koobaltnitraat	027-009-00-2	233-402-1	10141-05-6
Koobaltkarbonaat	027-010-00-8	208-169-4	513-79-1
▼C1
Nikkeltetrakarbonüül	028-001-00-1	236-669-2	13463-39-3
▼M14
Nikkeldihüdroksiid; [1]	028-008-00-X	235-008-5 [1]	12054-48-7 [1]
Nikkelhüdroksiid; [2]	028-008-00-X	234-348-1 [2]	11113-74-9 [2]
Nikkelsulfaat	028-009-00-5	232-104-9	7786-81-4
Nikkelkarbonaat;	028-010-00-0
Aluseline nikkelkarbonaat;
Süsihappe nikkel(2+)sool; [1]		222-068-2 [1]	3333-67-3 [1]
Süsihappe nikkelsool; [2]		240-408-8 [2]	16337-84-1 [2]
[μ-[karbonato(2-)-O:O’]]dihüdroksütrinikkel; [3]		265-748-4 [3]	65405-96-1 [3]
[karbonato(2-)]tetrahüdroksü-trinikkel; [4]		235-715-9 [4]	12607-70-4 [4]
Nikkeldikloriid	028-011-00-6	231-743-0	7718-54-9
Nikkeldinitraat; [1]	028-012-00-1	236-068-5 [1]	13138-45-9 [1]
Lämmastikhappe nikkelsool; [2]	028-012-00-1	238-076-4 [2]	14216-75-2 [2]
Vase elektrolüütilise puhastamise vasevabad sademed ja mudad, nikkelsulfaat	028-014-00-2	295-859-3	92129-57-2
Nikkeldiperkloraat; Perkloorhappe nikkel(II)sool	028-016-00-3	237-124-1	13637-71-3
Nikkeldikaaliumbis(sulfaat); [1]	028-017-00-9	237-563-9 [1]	13842-46-1 [1]
Diammooniumnikkelbis(sulfaat); [2]	028-017-00-9	239-793-2 [2]	15699-18-0 [2]
Nikkelbis(sulfamidaat); Nikkelsulfamaat	028-018-00-4	237-396-1	13770-89-3
Nikkelbis(tetrafluoroboraat)	028-019-00-X	238-753-4	14708-14-6
Nikkeldiformiaat; [1]	028-021-00-0	222-101-0 [1]	3349-06-2 [1]
Sipelghappe nikkelsool; [2]		239-946-6 [2]	15843-02-4 [2]
Sipelghappe vasknikkelsool; [3]		268-755-0 [3]	68134-59-8 [3]
Nikkeldiatsetaat; [1]	028-022-00-6	206-761-7 [1]	373-02-4 [1]
Nikkelatsetaat; [2]	028-022-00-6	239-086-1 [2]	14998-37-9 [2]
Nikkeldibensoaat	028-024-00-7	209-046-8	553-71-9
Nikkelbis(4-tsükloheksüülbutüraat)	028-025-00-2	223-463-2	3906-55-6
Nikkel(II)stearaat; Nikkel(II)oktadekanaat	028-026-00-8	218-744-1	2223-95-2
Nikkeldilaktaat	028-027-00-3	—	16039-61-5
Nikkel(II)oktanaat	028-028-00-9	225-656-7	4995-91-9
Nikkeldifluoriid; [1]	028-029-00-4	233-071-3 [1]	10028-18-9 [1]
Nikkeldibromiid; [2]		236-665-0 [2]	13462-88-9 [2]
Nikkeldijodiid; [3]		236-666-6 [3]	13462-90-3 [3]
Nikkelkaaliumfluoriid; [4]		- [4]	11132-10-8 [4]
Nikkelheksafluorosilikaat	028-030-00-X	247-430-7	26043-11-8
Nikkelselenaat	028-031-00-5	239-125-2	15060-62-5
Nikkelditiotsüanaat	028-046-00-7	237-205-1	13689-92-4
Nikkeldikromaat	028-047-00-2	239-646-5	15586-38-6
Nikkeldikloraat; [1]	028-053-00-5	267-897-0 [1]	67952-43-6 [1]
Nikkeldibromaat; [2]		238-596-1 [2]	14550-87-9 [2]
Etüülvesiniksulfaat, nikkel(II)sool; [3]		275-897-7 [3]	71720-48-4 [3]
Nikkel(II)trifluoroatsetaat; [1]	028-054-00-0	240-235-8 [1]	16083-14-0 [1]
Nikkel(II)propionaat; [2]		222-102-6 [2]	3349-08-4 [2]
Nikkelbis(benseensulfonaat); [3]		254-642-3 [3]	39819-65-3 [3]
Nikkel(II)vesiniktsitraat; [4]		242-533-3 [4]	18721-51-2 [4]
Sidrunhappe ammooniumnikkelsool; [5]		242-161-1 [5]	18283-82-4 [5]
Sidrunhappe nikkelsool; [6]		245-119-0 [6]	22605-92-1 [6]
Nikkelbis(2-etüülheksanaat); [7]		224-699-9 [7]	4454-16-4 [7]
2-etüülheksaanhappe nikkelsool; [8]		231-480-1 [8]	7580-31-6 [8]
Dimetüülheksaanhappe nikkelsool; [9]		301-323-2 [9]	93983-68-7 [9]
Nikkel(II)isooktanaat; [10]		249-555-2 [10]	29317-63-3 [10]
Nikkelisooktanaat; [11]		248-585-3 [11]	27637-46-3 [11]
Nikkelbis(isononanaat); [12]		284-349-6 [12]	84852-37-9 [12]
Nikkel(II)neononanaat; [13]		300-094-6 [13]	93920-10-6 [13]
Nikkel(II)isodekanaat; [14]		287-468-1 [14]	85508-43-6 [14]
Nikkel(II)neodekanaat; [15]		287-469-7 [15]	85508-44-7 [15]
Neodekaanhappe nikkelsool; [16]		257-447-1 [16]	51818-56-5 [16]
Nikkel(II)neoundekanaat; [17]		300-093-0 [17]	93920-09-3 [17]
Bis(D-glükonato-O1,O2)nikkel; [18]		276-205-6 [18]	71957-07-8 [18]
Nikkel-3,5-bis(tert-butüül)-4-hüdroksübensoaat (1:2); [19]		258-051-1 [19]	52625-25-9 [19]
Nikkel(II)palmitaat; [20]		237-138-8 [20]	13654-40-5 [20]
(2-etüülheksanato-O)(isononanato-O)nikkel; [21]		287-470-2 [21]	85508-45-8 [21]
(isononanato-O)(isooktanato-O)nikkel; [22]		287-471-8 [22]	85508-46-9 [22]
(isooktanato-O)(neodekanato-O)nikkel; [23]		284-347-5 [23]	84852-35-7 [23]
(2-etüülheksanato-O)(isodekanato-O)nikkel; [24]		284-351-7 [24]	84852-39-1 [24]
(2-etüülheksanato-O)(neodekanato-O)nikkel; [25]		285-698-7 [25]	85135-77-9 [25]
(isodekanato-O)(isooktanato-O)nikkel; [26]		285-909-2 [26]	85166-19-4 [26]
(isodekanato-O)(isononanato-O)nikkel; [27]		284-348-0 [27]	84852-36-8 [27]
(isononanato-O)(neodekanato-O)nikkel; [28]		287-592-6 [28]	85551-28-6 [28]
hargahelaga C6–19-rasvhapete nikkelsoolad; [29]		294-302-1 [29]	91697-41-5 [29]
C8–18-rasvhapete ja küllastamata C18-rasvhapete nikkelsoolad; [30]		283-972-0 [30]	84776-45-4 [30]
2,7-naftaleendisulfoonhappe nikkel(II)sool; [31]		- [31]	72319-19-8 [31]
▼M45
Galliumarseniid		031-001-00-4	215-114-8		1303-00-0
▼C1
Kaadmiumfluoriid	048-006-00-2	232-222-0	7790-79-6	►M5 — ◄
Kaadmiumkloriid	048-008-00-3	233-296-7	10108-64-2	►M5 — ◄
Kaadmiumsulfaat	048-009-00-9	233-331-6	10124-36-4	►M5 — ◄
▼M45
Tributüültina ühendid, välja arvatud mujal käesolevas lisas määratletud	050-008-00-3	—	—
▼M14
Dibutüültinadikloriid; (DBTC)	050-022-00-X	211-670-0	683-18-1
▼M26
2-etüülheksüül-10-etüül-4,4-dioktüül-7-okso-8-oksa-3,5-ditia-4-stannatetradekanaat	050-027-00-7	239-622-4	15571-58-1
▼M49
Dibutüültinadilauraat; dibutüül[bis(dodekanoüüloksü)]stannaan	050-030-00-3	201-039-8	77-58-7
▼M14
Elavhõbe	080-001-00-0	231-106-7	7439-97-6
▼C1
Benso[a]püreen; benso[d, e,f]krüseen	601-032-00-3	200-028-5	50-32-8
1-bromopropaan Propüülbromiid n-propüülbromiid	602-019-00-5	203-445-0	106-94-5
1,2,3-trikloropropaan	602-062-00-X	202-486-1	96-18-4	D
Difenüüleeter; oktabromoderivaat	602-094-00-4	251-087-9	32536-52-0
2-metoksüetanool; etüleenglükooli monometüüleeter; metüülglükool	603-011-00-4	203-713-7	109-86-4
2-etoksüetanool; etüleenglükooli monoetüüleeter; etüülglükool	603-012-00-X	203-804-1	110-80-5
1,2-dimetoksüetaan etüleenglükooli dimetüüleeter EGDME	603-031-00-3	203-794-9	110-71-4
▼M45
Tetrahüdro-2-furüül-metanool; tetrahüdrofurfurüülalkohol	603-061-00-7	202-625-6	97-99-4
▼C1
2,3-epoksüpropaan-1-ool; glütsidool oksiraanmetanool	603-063-00-8	209-128-3	556-52-5	►M5 — ◄
2-metoksüpropanool	603-106-00-0	216-455-5	1589-47-5
Bis(2-metoksüetüül)eeter	603-139-00-0	203-924-4	111-96-6
R-2,3-epoksü-1-propanool	603-143-002	404-660-4	57044-25-4	►M5 — ◄
1,2-bis(2-metoksüetoksü)etaan TEGDME; trietüleenglükooli dimetüül-eeter triglüüm	603-176-00-2	203-977-3	112-49-2
▼M14
2-(2-aminoetüülamino)etanool (AEEA)	603-194-00-0	203-867-5	111-41-1
1,2-dietoksüetaan	603-208-00-5	211-076-1	629-14-1
▼C1
4,4'-isobutüületülideendifenool; 2,2-bis (4'-hüdroksüfenüül)-4-metüülpentaan	604-024-00-8	401-720-1	6807-17-6
▼M45
Bisfenool A; 4,4′-isopropülideendifenool	604-030-00-0	201-245-8	80-05-7
▼M14
(E)-3-[1-[4-[2-(dimetüülamino)etoksü]fenüül]-2-fenüülbut-1-enüül-]fenool	604-073-00-5	428-010-4	82413-20-5
▼M45
Hargahelaga dodetsüülfenool; [1] Hargahelaga 2-dodetsüülfenool; [2] Hargahelaga 3-dodetsüülfenool; [3] Hargahelaga 4-dodetsüülfenool; [4] (tetrapropenüül)Fenooli derivaadid [5]	604-092-00-9	310-154-3 [1] - [2] - [3] - [4] - [5]	121158-58-5 [1] - [2] - [3] 210555-94-5 [4] 74499-35-7 [5]
Klorofatsinoon (ISO); 2-[(4-klorofenüül)(fenüül)atsetüül]-1H-indeen-1,3(2H)-dioon	606-014-00-9	223-003-0	3691-35-8
▼M14
N-metüül-2-pürrolidoon; 1-metüül-2-pürrolidoon	606-021-00-7	212-828-1	872-50-4
▼M49
2-metüül-1-(4-metüültiofenüül)-2-morfolinopropaan-1-oon	606-041-00-6	400-600-6	71868-10-5
▼M61
2-bensüül-2-dimetüülamino-4’-morfolinobutürofenoon	606–047-00–9	404–360-3	119313-12–1
▼C1
Tetrahüdrotiopüraan-3-karboksaldehüüd	606-062-00-0	407-330-8	61571-06-0
▼M14
2-butürüül-3-hüdroksü-5-tiotsükloheksaan-3-üül-tsükloheks-2-een-1-oon	606-100-00-6	425-150-8	94723-86-1
Tsükliline 3-(1,2-etaandiüülatsetaal)-estra-5(10),9(11)-dieen-3,17-dioon	606-131-00-5	427-230-8	5571-36-8
▼C1
2-metoksüetüülatsetaat; etüleenglükooli monometüüleeteratsetaat; metüülglükoolatsetaat	607-036-00-1	203-772-9	110-49-6
2-etoksüetüülatsetaat; etüleenglükooli monoetüüleeteratsetaat; etüülglükoolatsetaat	607-037-00-7	203-839-2	111-15-9
▼M45
Kumatetralüül (ISO); 4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)kumariin	607-059-00-7	227-424-0	5836-29-3
▼M49
2,3-epoksüpropüülmetakrülaat; glütsidüülmetakrülaat	607-123-00-4	203-441-9	106-91-2
▼M45
Difenaakum (ISO); 3-(3-bifenüül-4-üül-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)-4-hüdroksükumariin	607-157-00-X	259-978-4	56073-07-5
▼C1
2-etüülheksüül-3,5-bis(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüülmetüül-tioatsetaat	607-203-00-9	279-452-8	80387-97-9
Bis(2-metoksüetüül)ftalaat	607-228-00-5	204-212-6	117-82-8
2-metoksüpropüülatsetaat	607-251-00-0	274-724-2	70657-70-4
Fluasifop-butüül (ISO); butüül (RS)-2-[4-(5-trifluorometüül-2-püridüüloksü)fenoksü]pro-pionaat	607-304-00-8	274-125-6	69806-50-4
Vinklosoliin (ISO); N-3,5-diklorofenüül-5-metüül-5-vinüül-1,3-oksasolidiin-2,4-dioon	607-307-00-4	256-599-6	50471-44-8
Metoksüäädikhape	607-312-00-1	210-894-6	625-45-6	►M5 — ◄
Bis(2-etüülheksüül)ftalaat; di-(2-etüülheksüül)ftalaat: DEHF	607-317-00-9	204-211-0	117-81-7
Dibutüülftalaat; DBF	607-318-00-4	201-557-4	84-74-2
(+/-) tetrahüdrofurfurüül (R)-2-[4-(6-klorokinoksaliin-2-üüloksü)fenüüloksü]propio-naat	607-373-00-4	414-200-4	119738-06-6	►M5 — ◄
▼M45
Flokumafeen (ISO); järgmiste ainete reaktsioonimass: cis-4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-3-(4-(4-trifluorometüülbensüüloksü)fenüül)-1-naftüül)kumariin ja trans-4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-3-(4-(4-trifluorometüülbensüüloksü)fenüül)-1-naftüül)kumariin	607-375-00-5	421-960-0	90035-08-8
▼M21
1,2-benseendikarboksüülhape, dipentüülester, hargnenud ja hargnemata ahelaga [1]	607-426-00-1	284-032-2 [1]	84777-06-0 [1]
n-pentüül-isopentüülftalaat [2]		[2]	[2]
di-n-pentüülftalaat [3]		205-017-9 [3]	131-18-0 [3]
diisopentüülftalaat [4]		210-088-4 [4]	605-50-5 [4]
▼C1
Bensüülbutüülftalaat BBP	607-430-00-3	201-622-7	85-68-7
1,2-benseendikarboksüülhape Di-C7-11 hargnenud ja hargnemata ahelaga alküülestrid	607-480-00-6	271-084-6	68515-42-4
▼M14
1,2-benseendikarboksüülhape; Di-C6–8-hargalküülestrid, suure C7-sisaldusega	607-483-00-2	276-158-1	71888-89-6
▼C1
Järgmiste ainete segu: dinaatrium 4-(3-etoksükarbonüül-4-(5-(3-etoksükarbonüül-5-hüdroksü-1-(4-sulfonatofenüül)pürasool-4-üül)penta-2,4-dienülideen)-4,5-dihüdro-5-oksopürasool-1-üül)benseensulfonaat; trinaatrium 4-(3-etoksükarbonüül-4-(5-(3-etoksükarbonüül-5-oksido-1-(4-sulfonatofenüül)pürasool-4-üül)penta-2,4-dienülideen)-4,5-dihüdro-5-oksopürasool-1-üül)benseensulfonaat;	607-487-00-4	402-660-9	—
▼M14
Diisobutüülftalaat	607-623-00-2	201-553-2	84-69-5
Perfluorooktaansulfoonhape;	607-624-00-8
▼M26
4-tert-butüülbensoehape	607-698-00-1	202-696-3	98-73-7
▼M14
Heptadekafluorooktaan-1-sulfoonhape; [1]		217-179-8 [1]	1763-23-1 [1]
Kaaliumperfluorooktaansulfonaat;
Kaaliumheptadekafluorooktaan-1-sulfonaat; [2]		220-527-1 [2]	2795-39-3 [2]
Dietanoolamiinperfluorooktaansulfonaat; [3]		274-460-8 [3]	70225-14-8 [3]
Ammooniumperfluorooktaansulfonaat;
Ammooniumheptadekafluorooktaansulfonaat; [4]		249-415-0 [4]	29081-56-9 [4]
Liitiumperfluorooktaansulfonaat;
Liitiumheptadekafluorooktaansulfonaat; [5]		249-644-6 [5]	29457-72-5 [5]
▼M26
Diheksüülftalaat		607-702-00-1	201-559-5		84-75-3
Ammooniumpentadekafluorooktanoaat		607-703-00-7	223-320-4		3825-26-1
Perfluorooktaanhape	607-704-00-2	206-397-9	335-67-1
▼M45
1,2-benseendikarboksüülhape, diheksüülester, hargnenud ja hargnemata ahelaga	607-710-00-5	271-093-5	68515-50-4
Bromadioloon (ISO); 3-[3-(4′-bromobifenüül-4-üül)-3-hüdroksü-1-fenüülpropüül]-4-hüdroksü-2H-kromeen-2-oon	607-716-00-8	249-205-9	28772-56-7
Difetialoon (ISO); 3-[3-(4′-bromobifenüül-4-üül)-1,2,3,4-tetrahüdronaftaleen-1-üül]-4-hüdroksü-2H-1-bensotiopüraan-2-oon	607-717-00-3	—	104653-34-1
Perfluorononaan-1-hape [1] Ning selle naatrium- [2] Ja ammoonium- [3] soolad	607-718-00-9	206-801-3 [1] - [2] - [3]	375-95-1 [1] 21049-39-8 [2] 4149-60-4 [3]
Ditsükloheksüülftalaat	607-719-00-4	201-545-9	84-61-7
▼M49
Nonadekafluorodekaanhape; [1] ammooniumnonadekafluorodekanaat; [2] naatriumnonadekafluorodekanaat [3]	607-720-00-X	206-400-3 [1] 221-470-5 [2] [3]	335-76-2 [1] 3108-42-7 [2] 3830-45-3 [3]
▼M26
Nitrobenseen	609-003-00-7	202-716-0	98-95-3
▼M14
Dinokap (ISO); (RS)-2,6-dinitro-4-oktüülfenüülkrotonaadid ja (RS)-2,4-dinitro-6-oktüülfenüülkrotonaadid, kus „oktüül-” märgib reaktsioonisegu, milles on 1-metüülheptüül-, 1-etüülheksüül- ja 1-propüülpentüülrühmad	609-023-00-6	254-408-0	39300-45-3
▼C1
Binapakrüül (ISO); 2-sek-butüül-4,6-dinitrofenüül-3-metüülkrotonaat	609-024-00-1	207-612-9	485-31-4
Dinoseb; 6-sek-butüül-2,4-dinitrofenool	609-025-00-7	201-861-7	88-85-7
Dinosebi soolad ja estrid, välja arvatud mujal siin loetelus nimetatud	609-026-00-2
Dinoterb; 2-tert-butüül-4,6-dinitrofenool	609-030-00-4	215-813-8	1420-07-1
Dinoterbi soolad ja estrid	609-031-00-X
Nitrofeen (ISO); 2,4-diklorofenüül-4-nitrofenüüleeter	609-040-00-9	217-406-0	1836-75-5
Metüül-ONN-asoksümetüülatsetaat; metüülasoksümetüülatsetaat	611-004-00-2	209-765-7	592-62-1
2-[2-hüdroksü-3-(2-klorofenüül)karbamoüül-1-naftüülaso]-7-[2-hüdroksü-3-(3-metüülfenüül)karbamoüül-1-naftüülaso]fluoreen-9-oon	611-131-00-3	420-580-2	—
Asafenidiin	611-140-00-2	—	68049-83-2
▼M14
Kloro-N,N-dimetüülformimiiniumkloriid	612-250-00-3	425-970-6	3724-43-4
7-metoksü-6-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-3H-kinasoliin-4-oon; [sisaldab 0,5 % või enam formamiidi (EÜ nr 200-842-0)]	612-253-01-7	429-400-7	199327-61-2
▼M45
Triflumisool (ISO): (1E)-N-[4-kloro-2-(trifluorometüül)fenüül]-1-(1H-imidasool-1-üül)-2-propoksüetaanimiin	612-289-00-6	—	68694-11-1
▼C1
Tridemorf (ISO); 2,6-dimetüül-4-tridetsüülmorfoliin	613-020-00-5	246-347-3	24602-86-6
Etüleentiouurea; imidasolidiin-2-tioon; 2-imidasoliin-2-tiool	613-039-00-9	202-506-9	96-45-7
Karbendasiim (ISO) metüülbensimidasool-2-üülkarbamaat	613-048-00-8	234-232-0	10605-21-7
Benomüül (ISO) metüül-1-(butüülkarbamoüül)bensimidasool-2-üülkarbamaat	613-049-00-3	241-775-7	17804-35-2
Tsükloheksimiid	613-140-00-8	200-636-0	66-81-9
▼M45
Flumioksasiin (ISO); 2-[7-fluoro-3-okso-4-(prop-2-üün-1-üül)-3,4-dihüdro-2H-1,4-bensoksasiin-6-üül]-4,5,6,7-tetrahüdro-1H-isoindool-1,3(2H)-dioon	613-166-00-X	—	103361-09-7
▼C1
(2RS,3RS)-3-(2-klorofenüül)-2-(4-fluorofenüül)-[(1H-1,2,4-triasool-1-üül)-metüül]oksiraan	613-175-00-9	406-850-2	106325-08-0
▼M26
Epoksükonasool (ISO); (2RS,3RS)-3-(2-klorofenüül)-2-(4-fluorofenüül)-[(1H-1,2,4-triasool-1-üül)-metüül]oksiraan	613-175-00-9	406-850-2	133855-98-8
▼C1
3-etüül-2-metüül-2-(3-metüülbutüül)-1,3-oksasolidiin	613-191-00-6	421-150-7	143860-04-2
Järgmiste ainete segu: 1,3,5-tris(3-aminometüülfenüül)-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-trioon; 3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-1-polü[3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-2,4,6-triokso-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-1-üül]-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-triooni oligomeeride segu	613-199-00-X	421-550-1	—
▼M61
propikonasool (ISO); (2RS,4RS;2RS,4SR)-1-{[2-(2,4-diklorofenüül)-4-propüül-1,3-dioksolaan-2-üül]metüül}-1H-1,2,4-triasool	613–205-00–0	262–104-4	60207-90–1
▼M14
Ketokonasool; 1-[4-[4-[[(2SR,4RS)-2-(2,4-diklorofenüül)-2-(imidasool-1-üülmetüül)-1,3-dioksolaan-4-üül]metoksü]fenüül]piperasiin-1-üül]etanoon	613-283-00-6	265-667-4	65277-42-1
Kaalium-1-metüül-3-morfolinokarbonüül-4-[3-(1-metüül-3-morfolinokarbonüül-5-okso-2-pürasoliin-4-ülideen)-1-propenüül]pürasool-5-olaat; [sisaldab 0,5 % või enam N,N-dimetüülformamiidi (200-679-5)]	613-286-01-X	418-260-2	183196-57-8
▼M45
Imidasool	613-319-00-0	206-019-2	288-32-4
▼M49
Triadimenool (ISO); (1RS,2RS;1RS,2SR)-1-(4-klorofenoksü)-3,3-dimetüül-1-(1H-1,2,4-triasool-1-üül)butaan-2-ool; α-tert-butüül-β-(4-klorofenoksü)-1H-1,2,4-triasool-1-etanool	613-322-00-7	259-537-6	55219-65-3
Kinoliin-8-ool; 8-hüdroksükinoliin	613-324-00-8	205-711-1	148-24-3
Tiaklopriid (ISO); (Z)-3-(6-kloro-3-püridüülmetüül)-1,3-tiasolidiin-2-ülideentsüaanamiid; {(2Z)-3-[(6-kloropüridiin-3-üül)metüül]-1,3-tiasolidiin-2-ülideen}tsüaanamiid	613-325-00-3	—	111988-49-9
▼M61
1-vinüülimidasool	613–328-00-X	214–012-0	1072-63–5
▼C1
N,N-dimetüülformamiid; dimetüülformamiid	616-001-00-X	200-679-5	68-12-2
N,N-dimetüülatsetamiid	616-011-00-4	204-826-4	127-19-5	►M5 — ◄
Formamiid	616-052-00-8	200-842-0	75-12-7
N-metüülatsetamiid	616-053-00-3	201-182-6	79-16-3
N-metüülformamiid	616-056-00-X	204-624-6	123-39-7	►M5 — ◄
▼M14
N-[6,9-dihüdro-9-[[2-hüdroksü-1-(hüdroksümetüül)etoksü]metüül]-6-okso-1H-puriin-2-üül]atseetamiid	616-148-00-X	424-550-1	84245-12-5
N,N-(dimetüülamino)tioatseetamiidvesinikkloriid	616-180-00-4	435-470-1	27366-72-9
▼M26
N-etüül-2-pürrolidoon; 1-etüülpürrolidiin-2-oon	616-208-00-5	220-250-6	2687-91-4
▼M49
Karbetamiid (ISO); (R)-1-(etüülkarbamoüül)etüülkarbanilaat; (2R)-1-(etüülamino)-1-oksopropaan-2-üülfenüülkarbamaat	616-223-00-7	240-286-6	16118-49-3
▼M26
Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne; (Jääk, mis saadakse kõrgtemperatuurilise kivisöetõrva destilleerimisel. Must tahke aine, mille pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 30 °C – 180 °C (86 °F – 356 °F). Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike segust.)	648-055-00-5	266-028-2	65996-93-2
▼M49
Tsüprokonasool (ISO); (2RS,3RS;2RS,3SR)-2-(4-klorofenüül)-3-tsüklopropüül-1-(1H-1,2,4-triasool-1-üül)butaan-2-ool	650-032-00-X	—	94361-06-5
▼C1

7. liide

Asbesti sisaldavate toodete märgistamise erisätted

Kõikidel asbesti sisaldavatel toodetel või nende pakendil peab olema järgmiselt määratletud märgis:

näidisele vastav märgis peab olema vähemalt 5 cm kõrge (H) ja 2,5 cm lai;

see peab koosnema kahest osast:

—

ülemine osa (h1 = 40 % H) sisaldab valget a-tähte mustal taustal;

—

alumine osa (h2 = 60 % H) sisaldab selgesti loetavat standardsõnastust mustas ja/või valges kirjas punasel taustal;

kui toode sisaldab kroküdoliiti, asendatakse standardsõnastuses tekst „sisaldab asbesti” tekstiga „sisaldab kroküdoliiti/sinist asbesti”.

Liikmesriigid võivad punkti 1 kohaldamisest vabastada tooted, mis on ette nähtud turule viimiseks nende territooriumil. Sellest hoolimata peab nende toodete märgisel olema tekst „sisaldab asbesti”;

kui märgis trükitakse otse tootele, piisab ühest värvist, mis kontrasteerub taustavärviga.

Käesolevas liites osutatud märgis paigaldatakse vastavalt järgmistele reeglitele:

igale kõige väiksemale tarneüksusele;

kui tootes on asbestipõhiseid komponente, piisab sellest, kui üksnes need komponendid on varustatud märgisega. Märgise nõudmine pole kohustuslik, kui pakendi väiksus või sobimatus muudab võimatuks märgise paigaldamise komponendile.

Asbesti sisaldavate pakendatud toodete märgistamine

3.1. Asbesti sisaldavate pakendatud toodete pakendil on selgesti loetaval ja kustutamatul märgisel järgmised andmed:

sümbol ja asjakohased ohuviited vastavalt käesolevale lisale;

ohutusjuhised, mis peavad olema koostatud vastavalt käesolevas lisas osutatud üksikasjadele, kuivõrd need on kõnealuse toote puhul asjakohased.

Kui pakendil antakse ohutusalast lisateavet, ei tohi see nõrgendada vastavalt punktidele a ja b esitatud andmeid ega olla nendega vastuolus.

3.2. Punktile 3.1 vastaval märgistamisel tuleb kasutada:

—

pakendile kindlalt paigaldatud märgist; või

—

pakendi külge kindlalt seotud märgist; või

—

trükkimist otse pakendile.

3.3. Asbesti sisaldavaid tooteid, mis pakendatakse üksnes lahtisesse plastik- või muusse samalaadsesse materjali, käsitatakse pakendatud toodetena ning märgistatakse vastavalt punktile 3.2. Kui tooted sellisest pakendist eraldatakse ja neid viiakse turule pakendamata kujul, varustatakse iga kõige väiksem tarneüksus punktile 3.1 vastava märgistusega.

Asbesti sisaldavate pakendamata toodete märgistamine

Asbesti sisaldavate pakendamata toodete märgistamisel vastavalt punktile 3.1 tuleb kasutada:

—

asbesti sisaldavale tootele kindlalt paigaldatud märgist või

—

sellise toote külge kindlalt seotud märgist või

—

trükkimist otse tootele

või kui eespool osutatud viise ei saa mõistlikkuse piires kasutada näiteks toote väiksuse, toote omaduste sobimatuse või teatavate tehniliste raskuste tõttu, tuleb kasutada käsilehte punktile 3.1 vastava märgistusega.

Ilma, et see piiraks tööohutust ja -hügieeni käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist, lisatakse tootele, mida vastavalt selle kasutamiskontekstile võidakse töödelda või viimistleda, ohutusjuhised, mis võivad olla kõnealuse toote puhul asjakohased, ning eriti järgmised juhised:

—

võimaluse korral kasutada välistingimustes või hea ventilatsiooniga ruumis,

—

soovitatav on kasutada käsitööriistu või aeglaseid tööriistu, mis on vajaduse korral varustatud asjakohase tolmuimuvahendiga. Kiirete tööriistade kasutamise korral peaksid need alati olema varustatud tolmuimuvahendiga,

—

võimaluse korral niisutada enne puurimist või lõikamist,

—

tolm niisutada ning paigutada korralikult suletavasse anumasse ja ohutul viisil kõrvaldada.

6.	Koduseks kasutamiseks ette nähtud tootel, mida ei ole hõlmatud 5. jaos ning mille kasutamise käigus tõenäoliselt satuvad keskkonda asbestikiud, peab vajaduse korral olema järgmine ohutusjuhis: „kulumise korral asendada”.

7.	Asbesti sisaldavate toodete märgistus peab olema selle liikmesriigi või nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus toode turule viiakse.

8. liide

Punkt 43 – asovärvained – Aromaatsete amiinide loetelu

Aromaatsete amiinide loetelu

	CASi number	Indeksinumber	EÜ number	Aine
1	92-67-1	612-072-00-6	202-177-1	bifenüül-4-üülamiin 4-aminobifenüül ksenüülamiin
2	92-87-5	612-042-00-2	202-199-1	bensidiin
3	95-69-2		202-441-6	4-kloro-o-toluidiin
4	91-59-8	612-022-00-3	202-080-4	2-naftüülamiin
5	97-56-3	611-006-00-3	202-591-2	o-aminoasotolueen 4-amino-2',3-dimetüülasobenseen 4-o-toluüülaso-o-toluidiin
6	99-55-8		202-765-8	5-nitro-o-toluidiin
7	106-47-8	612-137-00-9	203-401-0	4-kloroaniliin
8	615-05-4		210-406-1	4-metoksü-m-fenüleendiamiin
9	101-77-9	612-051-00-1	202-974-4	4,4'-metüleendianiliin 4,4'-diaminodifenüülmetaan
10	91-94-1	612-068-00-4	202-109-0	3,3'-diklorobensidiin 3,3'-diklorobifenüül-4,4'-üleendiamiin
11	119-90-4	612-036-00-X	204-355-4	3,3'-dimetoksübensidiin o-dianisidiin
12	119-93-7	612-041-00-7	204-358-0	3,3'-dimetüülbensidiin 4,4'bi-o-toluidiin
13	838-88-0	612-085-00-7	212-658-8	4,4'-metüleendi-o-toluidiin
14	120-71-8		204-419-1	6-metoksü-m-toluidiin p-kresidiin
15	101-14-4	612-078-00-9	202-918-9	4,4'-metüleen-bis-(2-kloroaniliin) 2,2'-dikloro-4,4'-metüleendianiliin
16	101-80-4		202-977-0	4,4'-oksüdianiliin
17	139-65-1		205-370-9	4,4'-tiodianiliin
18	95-53-4	612-091-00-X	202-429-0	o-toluidiin 2-aminotolueen
19	95-80-7	612-099-00-3	202-453-1	4-metüül-m-fenüleendiamiin
20	137-17-7		205-282-0	2,4,5-trimetüülaniliin
21	90-04-0	612-035-00-4	201-963-1	o-anisidiin 2-metoksüaniliin
22	60-09-3	611-008-00-4	200-453-6	4-aminoasobenseen

9. liide

Punkt 43 – asovärvained – Asovärvide loetelu

Asovärvide loetelu

CASi number

Indeksinumber

EÜ number

Aine

Määratlemata

Komponent 1:

CASi nr: 118685-33-9

C39H23ClCrN7O12S· 2Na

Komponent 2:

C46H30CrN10O20S2·3Na

611-070-00-2

405-665-4

Järgmiste ainete segu: dinaatrium-(6-(4-anisidino)-3-sulfonato-2-(3,5-dinitro-2-oksidofenüülaso)-1-naftolato)(1-(5-kloro-2-oksidofenüülaso)-2-naftolato)kromaat(1-);

trinaatrium-bis(6-(4-anisidino)-3-sulfonato-2-(3,5-dinitro-2-oksidofenüülaso)-1-naftolato)kromaat(1-)

▼M21

10. liide

Punkt 43 – asovärvained – katsemeetodite loetelu

Katsemeetodite loetelu