1. Käesoleva kokkuleppe eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini, parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine.

2. Käesoleva kokkuleppe raames hõlmab eelarvedistsipliin kõiki kulusid. Eelarvedistsipliin on kõigi institutsioonide jaoks siduv kogu käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul.

3. Käesolev kokkulepe ei muuda institutsioonide vastavat eelarvepädevust, mis on sätestatud asutamislepingutes. Seal, kus käesolevale punktile viidatakse, langetab nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament oma otsused oma liikmete häälteenamuse ja kolme viiendikuga antud häältest, seda vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi “EÜ asutamisleping”) artikli 272 lõike 9 viiendale lõigule.

4. Kui kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2007-2013 (edaspidi “finantsraamistik”) jooksul tehakse põhilepingutes muudatus, mis mõjutab eelarvet, tehakse vastavalt vajalikud kohandused.

5. Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide institutsioonide nõusolekul. Finantsraamistikus tehakse muudatusi käesolevas kokkuleppes selleks otstarbeks sätestatud menetluste kohaselt.

6. Käesolev kokkulepe on kolmeosaline:

7. Juhul kui komisjon peab seda vajalikuks ja igal juhul samal ajal, kui ta punkti 30 kohaselt esitab uue finantsraamistiku ettepaneku, esitab komisjon käesoleva kokkuleppe kohaldamist käsitleva aruande ja lisab sellele vajadusel muudatusettepanekud.

8. Käesolev kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2007 ja see asendab:

9. Finantsraamistik on esitatud I lisas. See kujutab endast institutsioonidevahelise eelarvedistsipliini lähteraamistikku.

10. Finantsraamistiku eesmärk on tagada, et keskpika ajavahemiku jooksul muutuvad Euroopa Liidu kulutused üldiste liikide lõikes korrapäraselt ja omavahendite piires.

11. Finantsraamistikus kehtestatakse igaks aastaks vahemikul 2007 kuni 2013 ja iga rubriigi või alamrubriigi kohta kulutuste summa kulukohustuste assigneeringutena. Kulutuste iga-aastased üldsummad on samuti esitatud nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringutena.

Kõik need summad on väljendatud 2004. aasta hindades.

Finantsraamistikus ei võeta arvesse eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse ( 3 ), edaspidi “finantsmäärus”, artikli 18 tähenduses.

Euroopa Liidu üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja ühenduse omavahendite eri kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave on soovituslikult esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos finantsraamistiku tehnilise kohandamisega.

12. Institutsioonid võtavad teadmiseks, et iga finantsraamistikus esitatud absoluutsumma kujutab endast Euroopa Liidu üldeelarve kohaste kulutuste aastast ülemmäära. Ilma et see piiraks nende ülemmäärade muutmist käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt, kohustuvad institutsioonid kasutama oma vastavat pädevust nii, et eri aastastest kulutuste ülemmääradest peetaks kinni iga eelarvemenetluse käigus ja asjakohase aasta eelarve täitmisel.

13. Käesoleva kokkuleppe sõlmimisega lepivad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kokku, et kogu finantsraamistiku kehtivusaja jooksul nõustuvad nad finantsraamistikus sätestatud ülemmäärade piires koostatud eelarvetest tulenevate mittekohustuslike kulude suurendamise määradega.

Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud finantsraamistiku alamrubriigi 1B “Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” puhul.

14. Ühtegi kaasotsustamismenetluse raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud õigusakti ega ühtegi nõukogu vastuvõetud õigusakti, millega kaasneb eelarves kasutada olevate assigneeringute või punkti 12 kohaselt finantsraamistikus kasutada olevate assigneeringute ületamine, ei või rahaliselt rakendada enne eelarve muutmist asjakohases korras ja vajaduse korral finantsraamistiku nõuetekohast läbivaatamist asjakohases korras.

15. Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalike maksete assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ja muid kohandusi või muudatusi arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite nõutav määr, mis ületab omavahendite ülemmäära.

Vajaduse korral otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid punkti 3 kohaselt vähendada finantsraamistikus seatud ülemmäärasid, et tagada omavahendite ülemmäära järgimine.

16. Igal aastal teeb komisjon enne n+1 aasta eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

Komisjon teeb need tehnilised kohandused, tuginedes 2 % suurusele aastadeflaatorile.

Selliste tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid edastatakse mõlemale eelarvepädevale institutsioonile.

Asjakohase aasta suhtes täiendavaid tehnilisi kohandusi kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele ei tehta.

17. 2011. aastaks tehtavate tehniliste kohanduste käigus, kui selgub, et mistahes liikmesriigi 2007.–2009. aasta summeeritud SKP erineb käesoleva kokkuleppe koostamise ajal prognoositud summeeritud SKPst rohkem kui +/- 5 %, kohandab komisjon asjaomasele liikmesriigile selleks ajavahemikuks eraldatud summasid ühtekuuluvuse toetamiseks ettenähtud vahenditest. Nimetatud kohanduste kas positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei tohi ületada 3 miljardit eurot. Kui netomõju on positiivne, on täiendavad vahendid piiratud alakulutamise summaga võrrelduna alamrubriigi 1B ülemmääraga aastateks 2007–2010. Nõutavad kohandused jaotatakse võrdsetes osades aastate 2011–2013 vahel ja vastavalt muudetakse ka asjakohased ülemmäärad.

18. Mõlemale eelarvepädevale institutsioonile finantsraamistiku tehnilistest kohandustest teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma kohandamiseks, mida ta peab vajalikuks rakendamisest lähtuvalt, et tagada kulukohustustega seotud assigneeringute suhtes korrapärane areng. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad nende ettepanekute üle enne n aasta 1. maid punkti 3 kohaselt.

19. 2010. aastal kohandab komisjon prognoose maksete assigneeringuteks pärast 2013. aastat. Seejuures arvestatakse eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on kehtestatud selleks, et tagada maksete assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste assigneeringutega, samuti Euroopa Liidu rahvamajanduse kogutulu (RKT) kasvuprognoose.

20. Juhul, kui ülemäärase eelarve puudujäägi puhuks kehtestatud menetluse tulemusena ühtekuuluvusfondi eelarveliste kulukohustuste täitmise peatamine lõpetatakse, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pidades kinni asjakohasest põhiaktist, kas kanda peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastaks n ette nähtud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+2.

21. Lisaks korralistele tehnilistele kohandustele ja rakendustingimustest tulenevatele kohandustele võidakse finantsraamistikku ettenägemata asjaoludel muuta komisjoni ettepaneku põhjal, pidades seejuures kinni omavahendite ülemmäärast.

22. Üldjuhul tuleb kõik punkti 21 kohased muutmisettepanekud esitada ja vastu võtta enne asjakohase aasta või esimese asjakohase aasta eelarvemenetluse algust.

Finantsraamistiku muutmise kuni 0,03 % ulatuses Euroopa Liidu RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt.

Finantsraamistiku muutmise üle 0,03 % ulatuses Euroopa Liidu RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt, kusjuures nõukogu otsus peab olema ühehäälne.

23. Ilma et see piiraks punkti 40 kohaldamist, uurivad institutsioonid võimalusi muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel kulud ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist. Eesmärgiks on, et oluline osa nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana uutest kavandatud kuludest saavutataks rubriigi kehtiva ülemmäära piires.

Institutsioonid uurivad ka võimalusi tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära mistahes suurendamine mõne teise rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

Finantsraamistikus esitatud kohustuslike kulude muutmine ei tohi põhjustada mittekohustuslikeks kuludeks ettenähtud summa vähenemist.

Iga muudatuse puhul peab säilima asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel.

24. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei lepi kokku komisjoni poolt välja pakutud finantsraamistiku kohanduse või muudatuse suhtes, kehtivad varem kehtestatud summad pärast iga-aastast tehnilist kohandust ka edaspidi asjakohase aasta kulude ülemmääradena.

25. Hädaabireserv on ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide erilistele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonide läbiviimiseks, aga vastava olukorra kujunedes ka tsiviilkriisiohjeks ja -kaitseks. Finantsraamistiku kehtivuse ajal on hädaabireserviks igal aastal ette nähtud kindel summa suurusega 221 miljonit eurot püsihindades.

Hädaabireserv lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse reservina. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse vajadusel eelarvesse I lisas toodud ülemmääradest suuremana.

Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku hädaabireservist vastavatele eelarveridadele ülekande tegemiseks.

Igale komisjoni hädaabireservi kasutamise ettepanekule peab aga eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.

Samaaegselt ülekandeettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek hädaabireservi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas. Ülekanded tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 26.

26. Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile nähtud ette kiireloomulise finantsabi andmiseks katastroofide korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil. Solidaarsusfondi jaoks kasutada olevate summade ülempiiriks on 1 miljard eurot aastas (jooksevhindades). Iga aasta 1. oktoobril jääb enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand aastasummast. Eelarvesse kandmata iga-aastast summat ei saa kanda üle järgnevatele aastatele.

Erandjuhtudel ning juhul, kui solidaarsusfondi olemasolevatest rahalistest vahenditest katastroofi toimumise aastal ei piisa asjaomase alusaktiga määratletud abi andmiseks sellises suuruses, nagu eelarvepädev asutus vajalikuks peab, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks järgmisel aastal kasutada olevatest vahenditest. Solidaarsusfondi iga-aastane eelarvemaht ei tohi mingil juhul ületada 1 miljardit eurot.

Kui asjakohases alusaktis toodud solidaarsusfondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Kui assigneeringuid on võimalik ümber jaotada selles rubriigis, kus on vajalikud täiendavad kulud, arvestab komisjon seda asjaomase eelarvevahendi teel vajaliku ettepaneku tegemise käigus vastavalt finantsmäärusele. Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt.

Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse vajadusel eelarvesse I lisas toodud asjaomaste rubriikide ülemmääradest suuremana.

Samaaegselt solidaarsusfondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek solidaarsusfondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas.

27. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 200 miljonit eurot aastas (jooksevhindades) ja selle eesmärk on teataval eelarveaastal ja esitatud summa piires rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires.

Iga-aastasest summast kasutamata jäänud osa võib kanda üle kuni aastani n + 2. Paindlikkusinstrumendi rakendamise puhul võetakse kõigepealt kasutusele ülekantud summad, alustades kõige varasemast. See osa n aasta summast, mida ei kasutata ära aastal n + 2, tühistatakse.

Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber lisakulutusi eeldava rubriigi piires.

Ettepanekus käsitletakse paindlikkusinstrumendi kasutamise põhimõtteid ja määratakse kindlaks kaetavad vajadused ja assigneeringute summa. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus. Komisjoni ettepanekut võetakse arvesse esialgses eelarveprojektis või lisatakse see finantsmääruse kohaselt vastavale eelarvet käsitlevale õigusaktile.

Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Kokkuleppele jõutakse II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse teel.

28. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi eesmärk on osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduse strukturaalsete muutuste tagajärgede tõttu, aidates neil uuesti integreeruda tööturule.

Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot (jooksevhindades), mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid.

Assigneeringud kirjendatakse tavapärase eelarvemenetluse teel reservina Euroopa Liidu üldeelarvesse nii pea, kui komisjon on teinud kindlaks teise lõigu kohaselt määratletud piisavad varud ja/või tühistatud kulukohustused.

Kui asjaomases alusaktis toodud fondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Fondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt.

Samaaegselt fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas, ning esitab eelarvepädevatele institutsioonile ettepaneku ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele.

Fondiga seotud ülekanded tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 24 lõikega 4.

Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse eelarve asjaomastesse rubriikidesse, vajadusel I lisas toodud ülemmääradest suuremana.

29. Kui finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul ühinevad Euroopa Liiduga uued liikmesriigid, kohandavad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal ja punkti 3 kohaselt finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisläbirääkimiste tulemustest tingitud kulutusi.

30. Enne 1. juulit 2011 esitab komisjon ettepanekud uue keskpika tähtajaga finantsraamistiku vastuvõtmiseks.

Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei jõua uue finantsraamistiku suhtes kokkuleppele ja kui üks institutsioonidest ei lõpeta selgesõnaliselt kehtivat finantsraamistikku, kohandatakse kehtiva finantsraamistikuga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid kooskõlas punktiga 16 selliselt, et 2013. aasta ülemmäärad jäävad kehtima püsihindades väljendatuna. Kui Euroopa Liiduga ühinevad pärast 2013. aastat uued liikmesriigid ja kui seda vajalikuks peetakse, tehakse laiendatud finantsraamistikus ühinemisläbirääkimiste tulemuste arvesse võtmiseks vajalikud kohandused.

31. Institutsioonid lepivad kokku eelarveküsimusi käsitleva institutsioonidevahelise koostöö menetluse sisseseadmises. Selle koostöö üksikasjad on sätestatud II lisas.

32. Komisjon esitab igal aastal esialgse eelarveprojekti, milles on näidatud ühenduse tegelikud rahastamisvajadused.

Seejuures võtab ta arvesse:

Esialgsele eelarveprojektile lisatakse meetmete ülevaade, mis sisaldab finantsmääruse artikli 27 lõike 3 ja artikli 33 lõike 2 punkti d kohaselt nõutavaid andmeid (eesmärgid, näitajad ja hindamiseks vajalik teave).

33. Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega tegevuskulude kandmist eelarvesse.

Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mille komisjon on andnud oma esialgsetes projektides ja seoses jooksva eelarve täitmisega.

Enne nõukogus toimuvat teist lugemist saadab komisjon Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehele kirja, mille koopia saadetakse teisele eelarvepädevale institutsioonile ja mis sisaldab komisjoni märkusi Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel vastu võetud eelarveprojekti paranduste teostatavuse kohta.

Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid arvestavad nende märkustega seoses II lisa C osas toodud lepitusmenetlusega.

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarvenomenklatuuri jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid lepitusmenetluse käigus kõiki selliseid olulisemaid muudatusi komisjoniga arutama.

34. Institutsioonid käsitlevad kohustuslike kuludena asutamislepingutest või nendega kooskõlas vastuvõetud õigusaktidest kohustuslikult tulenevaid kulusid.

35. Esialgses eelarveprojektis peab olema ettepanek iga uue eelarvepunkti ja iga muudetud õigusliku alusega eelarvepunkti liigitamiseks.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida heaks esialgses eelarveprojektis väljapakutud eelarveliigitust, uurivad nad asjakohase eelarvepunkti liigitamist III lisa põhjal. Kokkuleppele püütakse jõuda II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse teel.

36. Ilma et see piiraks punkti 13 esimese lõigu kohaldamist, lepivad institutsioonid kokku järgmises:

37. Igas kaasotsustamismenetluse raames vastu võetavas mitmeaastast programmi käsitlevas õigusaktis sisaldub säte, mille kohaselt vastav seadusandlik institutsioon määrab kindlaks sellise programmi rahastamispaketi.

See summa on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.

Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon, viimane oma esialgse eelarveprojekti koostamisel, kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 5 % kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades selgesõnaliselt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellistest asjaoludest tingitud summa suurenemine peab jääma asjaomase rubriigi puhul kehtiva ülemmäära piiresse, ilma et see piiraks käesolevas kokkuleppes nimetatud vahendite kasutamist.

Käesolev punkt ei kehti kaasotsustamismenetluse raames eraldatud ühtekuuluvuse-eesmärgiliste ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute kohta, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav rahastamispakett.

38. Mitmeaastasi programme käsitlevad õigusaktid, mida ei võeta vastu kaasotsustamismenetluse raames, ei sisalda “vajalikuks peetavat summat”.

Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seada seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta eelarvepädevate institutsioonide pädevust, mis on määratletud EÜ asutamislepingus. Käesolevale sättele osutatakse kõikides õigusaktides, mis sisaldavad sellist lähtesummat.

Kui kõnealuses summas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis ( 4 ) sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitletakse seda lähtesummana käesoleva kokkuleppe punkti 37 tähenduses.

39. Finantsmääruse artiklis 28 sätestatud finantsselgitus kajastab väljapakutud programmi eesmärke rahaliselt ja sisaldab ajakava kogu programmi kehtivusajaks. Vajaduse korral muudetakse finantsselgitust esialgse eelarveprojekti koostamisel, võttes arvesse programmi rakendamise seisu. Muudetud selgitus edastatakse eelarvepädevatele institutsioonidele siis, kui esitatakse esialgne eelarveprojekt ja pärast eelarve vastuvõtmist.

40. Punkti 13 esimeses lõigus nimetatud mittekohustuslike kulude suurendamise ülemmäärade piires kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid respekteerima kulukohustuste assigneeringute jaotust nii, nagu see on struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi käsitlevates põhiaktides sätestatud.

41. Institutsioonid lepivad kokku, et kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse IV lisas sätestatud korras.

42. ÜVJP kulutuste puhul, mis kirjendatakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 28 kohaselt, püüavad institutsioonid II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse käigus ja komisjoni koostatud esialgse eelarveprojekti põhjal jõuda igal aastal kokkuleppele ühenduse eelarvesse kirjendatavate tegevuskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. Kui kokkuleppele ei jõuta, kirjendavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või siis esialgses eelarveprojektis väljapakutud summa, kumb iganes on väiksem.

ÜVJPga seotud tegevuskulude üldsumma kirjendatakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki (ÜVJP) ja jaotatakse selle peatüki artiklite vahel nagu on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse esialgse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal nõukogu poolt tehtavatest prognoosidest, ning see sisaldab piisava varu ettenägemata meetmeteks. Vahendeid reservi ei kirjendata. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud akte, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata akte ja kõik tulevasi — s.t ettenägemata — akte, mis nõukogu võtab vastu asjaomasel eelarveaastal.

Kuna finantsmääruse kohaselt on komisjonil õigus assigneeringuid ÜVJP eelarvepeatüki piires artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, tagatakse sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ettenähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja punktis 25 toodut arvesse võttes küsimust kiirkorras lahendada.

ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kirjendatakse, olla järgmised:

Institutsioonid lepivad kokku, et 2007.–2013. aastaks tehakse kättesaadavaks vähemalt 1 740 miljonit eurot ja et kolmandas taandes nimetatud artikli alla kirjendatud meetmeteks antav summa ei või ületada 20 % ÜVJP eelarvepeatüki üldsummast.

43. Igal aastal peab nõukogu eesistujariik Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku suunatud nõukogu dokumendi üle, mis esitatakse vastava aasta 15. juuniks ja milles määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju Euroopa Liidu üldeelarvele ja hinnang aastal n-1 käivitatud meetmetele. Lisaks peab nõukogu eesistujariik hoidma Euroopa Parlamenti toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid konsultatiivkohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt enne nõukogus korraldatavat teist lugemist toimuval lepituskohtumisel. Konsultatiivkohtumistel osalevad:

Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulutused, saadab ta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis päeva pärast lõpliku otsuse tegemist Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), mis käsitleb eeskätt neid kulusid, mis on seotud ajakava ja kaasatavate töötajatega ning ruumide ja muu infrastruktuuri kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ja julgeolekukorraldusega.

Kord kvartalis annab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.

44. Institutsioonid nõustuvad, et on oluline tugevdada sisekontrolli ilma halduskoormust suurendamata, mille eelduseks on sisekontrolli aluseks olevate õigusaktide lihtsustamine. Seoses sellega seatakse prioriteediks usaldusväärne finantsjuhtimine, et saavutada ühiselt hallatavate vahendite puhul positiivne kinnitav avaldus. Selleks võiks kehtestada asjakohased sätted vastavates põhiõigusaktides. Osana liikmesriikide auditiasutuste kasvanud ülesannetest struktuurifondide puhul ja pidades kinni riikide põhiseaduslikest nõuetest, annavad nimetatud auditiasutused hinnangu sellele, kas fondide juhtimine ja kontrollisüsteemid on kooskõlas ühenduse eeskirjadega.

Seega kohustuvad liikmesriigid tegema igal aastal asjakohasel siseriiklikul tasandil kokkuvõtte olemasolevatest audititest ja kinnitustest.

45. Institutsioonid nõustuvad, et käesolevat kokkulepet ja eelarvet rakendatakse usaldusväärse finantsjuhtimise raames, mis põhineb säästlikkuse, tõhususe, mõjususe, finantshuvide kaitse, halduskulude proportsionaalsuse ja kasutajasõbralike menetluste põhimõttel. Institutsioonid võtavad asjakohaseid meetmeid, eriti finantsmääruses, mis tuleks vastu võtta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, et saavutataks kokkulepe samuti nagu 2002. aastal.

46. Komisjon esitab kaks korda aastas, esiteks mais/juunis (koos esialgse eelarveprojekti juurde kuuluvate dokumentidega) ja seejärel detsembris/jaanuaris (pärast eelarve vastuvõtmist) täieliku finantsplaneeringu finantsraamistiku rubriikide 1A, 2 (keskkonna ja kalanduse osas), 3A, 3B ja 4 kohta. See dokument peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ja hõlmama järgmist:

Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga õigusloomeettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see on kaasatud mai-detsembri finantsplaneeringusse. Eelkõige tuleks eelarvepädevaid institutsioone teavitada järgmisest:

Vajadusel peaks komisjon osutama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest õigusaktide ettepanekutest.

Komisjoni poolt esitatud andmete põhjal tuleks teha olukorrast kokkuvõte igal institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kolmepoolsel kohtumisel, nagu on ette nähtud käesolevas kokkuleppes.

47. Koostades ettepanekut uue ameti loomise kohta, hindab komisjon selle eelarvelist mõju asjaomasele kulurubriigile. Tuginedes neile andmetele ja ilma et see piiraks ameti loomist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist, võtavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid eelarvealase koostöö raames endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele.

Uue Euroopa kooli kavandamisel kasutatakse sarnast menetlust.

48. Kui pärast 1. jaanuari 2007 võetakse vastu uued eeskirjad või programmid, mis reguleerivad struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi tegevust, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid andma komisjoni ettepanekul loa kanda 2007. aastal kasutamata jäänud vahendid, mis ületavad vastavaid kulude ülemmäärasid, üle järgmistesse aastatesse.

Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad 2007. aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmist käsitlevate komisjoni ettepanekute üle enne 1. maid 2008 punkti 3 kohaselt.

49. Institutsioonid nõustuvad, et kaasrahastamismehhanismide kasutuselevõtmine on vajalik, et suurendada rahastajatele pakutavate stiimulite kaudu Euroopa Liidu eelarve mõjujõudu.

Institutsioonid on nõus toetama sobivate mitmeaastaste rahastamisvahendite väljatöötamist, mis elavdaksid avaliku ja erasektori investeeringuid.

Esialgse eelarveprojekti esitamisel teeb komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele aruande Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastatud meetmete kohta, millega toetatakse investeerimist uurimis- ja arendustegevusse, üleeuroopalistesse võrkudesse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse.

A. Seejärel, kui komisjoni poolt igal aastal esitatavat poliitikastrateegiat arvestades on finantsraamistikku järgmiseks rahandusaastaks tehnilised kohandused sisse viidud kutsutakse enne esialgse eelarveprojekti osas otsuse langetamist selle aastaeelarve võimalike prioriteetide arutamiseks kokku kolmepoolne nõupidamine. Seejuures arvestatakse vajalikul määral institutsioonide pädevusega ja järgmise rahandusaasta ning finantsraamistikuga kaetud järgnevate rahandusaastate vajaduste ettenähtavate muutustega. Veel võetakse arvesse pärast algse finantsraamistiku koostamist ilmnenud uusi arenguid, mis võivad Euroopa Liidu eelarvele olulist ja püsivat mõju avaldada.

B. Kohustuslike kulude puhul määrab komisjon oma esialgse eelarveprojekti esitamisel kindlaks:

Komisjon hindab hoolikalt õigusaktidest tulenevate ühenduse kohustuste rahalist mõju. Vajaduse korral ajakohastab ta oma hinnangut eelarvemenetluse käigus. Ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele viimaste nõudmisel kõik asjakohased põhjused.

Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta esitada mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku, et ajakohastada esialgses eelarveprojektis põllumajanduskulude eelarvestuse aluseks olevaid arvnäitajaid ja/või parandada asjakohase eelarveaasta 1. jaanuaril kehtivaid kalanduskokkuleppeid käsitlevate värskeimate kättesaadavate andmete põhjal nende assigneeringute vahelist jaotust, mis on kirjendatud rahvusvaheliste kalanduskokkulepetega seotud tegevuskulude alla ja mis on kirjendatud reservi.

See kirjalik muutmisettepanek tuleb saata mõlemale eelarvepädevale institutsioonile enne oktoobri lõppu.

Kui see esitatakse nõukogule vähem kui üks kuu enne esimest lugemist Euroopa Parlamendis, vaatab nõukogu ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku läbi üldjuhul siis, kui eelarveprojekt on nõukogus teisel lugemisel.

Seepärast püüavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid enne eelarveprojekti teist lugemist nõukogus täita vajalikud tingimused, et kumbki neist saaks kirjaliku muutmisettepaneku vastu võtta ühel lugemisel.

D. Et komisjonil oleks piisavalt aega eelarvepädeva institutsiooni poolt sisse viidud muudatuste teostatavust hinnata, uusi ettevalmistusmeetmeid/katseprojekte käivitada või käimasolevate kestust pikendada, teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma vastavatest kavatsustest, nii et esimesed arutelud võiksid toimuda juba nõukogus peetava esimese lugemise ajal korraldataval lepituskohtumisel. Jõusse jäävad ka C osas ette nähtud lepitusmenetluse järgmised etapid, samuti käesoleva kokkuleppe punktis 36 toodud eelarve täidetavust käsitlevad sätted.

Lisaks lepivad institutsioonid kokku selles, et katseprogrammideks eraldatavate assigneeringute kogusumma ei ületa ühelgi eelarveaastal 40 miljonit eurot. Veel nõustuvad nad piirama uuteks ettevalmistusmeetmeteks ette nähtud assigneeringute summat igal eelarveaastal 50 miljoni euroga ja ettevalmistusmeetmeteks mõeldud kulukohustuste täitmiseks tegelikult määratud assigneeringute kogusummat 100 miljoni euroga.

A. Kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse kahest kalanduspoliitika valdkonda kuuluvast eelarvepunktist (lähtudes tegevuspõhisest eelarveliigitusest):

Kõik summad, mis on seotud kokkulepete ja nende protokollidega, mis kehtivad asjakohase aasta 1. jaanuaril, kirjendatakse eelarverubriiki 11 03 01. Summad, mis on seotud kõikide uute või pikendatavate kokkulepetega, mis jõustuvad pärast asjakohase aasta 1. jaanuari, määratakse rubriiki 40 02 41 02 — Reservid/liigendatud assigneeringud (kohustuslikud kulud).

B. II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse käigus püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kokku leppida eelarverubriikidesse ja reservi kirjendatavates summades.

C. Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele.

Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik toimingud tehakse võimalikult kiiresti.

Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon eelarvepädevale institutsioonile teabe, mida on vaja olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle arvamuste vahetamiseks, mis toimub kolmepoolse kohtumisena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral pakub komisjon välja sobivad meetmed.

Igal veerandaastal esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjalikud andmed kehtivate kokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.