EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02006D0683-20080101
Council Decision of 15 September 2006 adopting the Council's Rules of Procedure (2006/683/EC, Euratom)
Consolidated text: Nõukogu otsus, 15. september 2006 , millega võetakse vastu nõukogu kodukord (2006/683/EÜ, Euratom)
Nõukogu otsus, 15. september 2006 , millega võetakse vastu nõukogu kodukord (2006/683/EÜ, Euratom)
2006D0683 — ET — 01.01.2008 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU OTSUS, 15. september 2006, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (EÜT L 285, 16.10.2006, p.47) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 1 |
9 |
4.1.2007 |
||
|
L 346 |
17 |
29.12.2007 |
||
NÕUKOGU OTSUS,
15. september 2006,
millega võetakse vastu nõukogu kodukord
(2006/683/EÜ, Euratom)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
15. ja 16. juunil 2006 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu rõhutas, et kodanike usalduse suurendamiseks Euroopa Liidu suhtes on oluline võimaldada neil jälgida vahetult liidu toimimist, eelkõige avatuse ja läbipaistvuse edasise suurendamise kaudu. Seetõttu tuleks nõukogu töö kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepituga ning austades täielikult vajadust kindlustada nõukogu töö tõhusus avatumaks muuta, eelkõige siis, kui nõukogu arutab kaasotsustamismenetluse kohaselt vastu võetavaid õigusakte. Samuti tuleks võtta meetmeid selleks, et parandada oluliselt tehnilisi vahendeid nõukogu avalike arutelude ja mõttevahetuste ülekandmiseks kõikides Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes, eelkõige Interneti kasutamise kaudu. 2006. aasta detsembris vaatab nõukogu läbi eespool nimetatud avalikustamismeetmete rakendamise eesmärgiga hinnata nende mõju nõukogu töö tõhususele. |
|
(2) |
Ühtlasi on asjakohane tõhustada nõukogu tegevuse kavandamist. Seetõttu tuleks eelmine süsteem asendada uuega, mis põhineb 18-kuulisel programmil, mille esitavad nõukogule heakskiitmiseks kolm liikmesriiki, kes hakkavad kõnealusel ajavahemikul täitma eesistujariigi ülesandeid. |
|
(3) |
Lõpuks on asjakohane muuta ja täpsustada kirjalikku menetlust käsitlevaid sätteid, et parandada kirjaliku menetluse toimimist ja kiirendada Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele antavate vastuste, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmete ametisse nimetamise otsuste ning muude institutsioonide ja asutustega konsulteerimist puudutavate otsuste vastuvõtmist nõukogus, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta kodukord ( 1 ) asendatakse järgmise tekstiga:
“NÕUKOGU KODUKORD
Artikkel 1
Istungi kokkukutsumine ja toimumise koht
1. Nõukogu tuleb kokku eesistuja kutsel eesistuja enda algatusel või ühe nõukogu liikme või komisjoni taotlusel ( 2 ).
2. Seitse kuud enne eesistumisperioodi algust ning vajaduse korral pärast konsulteerimist eelmiste ja järgmiste eesistujariikidega teatab eesistujariik selliste istungite kuupäevad, mis on ette nähtud nõukogu seadusandlike ülesannete täitmiseks või operatiivsete otsuste tegemiseks.
3. Nõukogu asukoht on Brüsselis. Aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis ( 3 ).
Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib nõukogu või alaliste esindajate komitee (edaspidi “COREPER”) ühehäälselt otsustada, et nõukogu istung peetakse mujal.
Artikkel 2
Nõukogu koosseisud, üldasjade ja välissuhete nõukogu roll ja tegevuse kavandamine
1. Nõukogu võib kokku tulla erinevates koosseisudes olenevalt käsitletavast küsimusest. Lõike 2 punktis a nimetatud istungile üldasjade ja välissuhete koosseisus kokku tulnud nõukogu (edaspidi “üldasjade ja välissuhete nõukogu”) kehtestab kõnealuste koosseisude nimekirja, mis esitatakse I lisas.
2. Üldasjade ja välissuhete nõukogul on kaks peamist tegevusvaldkonda, mille käsitlemiseks ta korraldab eri päevakordadega eraldi istungeid, mis võimaluse korral peetakse eri päevadel, keskendudes järgmisele:
a) Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamine ja järelmeetmed, kaasa arvatud kogu ettevalmistustöö kooskõlastamine, poliitikavaldkondade üldine kooskõlastamine, institutsioonilised ja haldusküsimused, laiaulatuslikud teemad, mis mõjutavad Euroopa Liidu poliitika eri valdkondi, ja kõik küsimused, mis Euroopa Ülemkogu on talle suunanud, võttes arvesse majandus- ja rahaliidu toimimist käsitlevaid eeskirju;
b) kogu Euroopa Liidu välistegevus, st ühine välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika, väliskaubandus, arengukoostöö ja humanitaarabi.
3. Üldasjade ja välissuhete nõukogu, kes on Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamiseks kokku tulnud artikli 2 lõikes a nimetatud istungile:
a) koostab eesistujariigi ettepanekul selgitustega esialgse päevakorra vähemalt neli nädalat enne Euroopa Ülemkogu kohtumist;
b) peab Euroopa Ülemkogu kohtumisele eelneval päeval viimase ettevalmistava istungi ning kiidab päevakorra heaks.
Küsimused, mille muud nõukogu koosseisud suunavad arutamiseks Euroopa Ülemkogule, edastatakse artikli 2 lõikes a nimetatud istungile kokku tulnud üldasjade ja välissuhete nõukogule vähemalt kaks nädalat enne Euroopa Ülemkogu kohtumist.
Ükski teine nõukogu koosseis ega nõukogu ettevalmistav komitee ei tohi kokku tulla esimese lõigu punktis b nimetatud viimase ettevalmistava istungi ja Euroopa Ülemkogu kohtumise vahelisel ajal, välja arvatud edasilükkamatutel ja ettenägematutel põhjustel, mis võivad olla seotud näiteks sel ajal toimuvate rahvusvaheliste sündmustega.
Euroopa Ülemkogu töö praktiliseks korraldamiseks vajalikud meetmed võtab eesistujariik koostöös peasekretariaadiga kooskõlas Euroopa Ülemkogus kokkulepitud eeskirjadega.
4. Iga 18 kuu tagant valmistavad kolm liikmesriiki, kes hakkavad täitma eesistujariigi ülesandeid, tihedas koostöös komisjoniga ja pärast asjakohaseid konsultatsioone ette kõnealust ajavahemikku puudutava nõukogu tegevuse programmi kavandi. Nimetatud kolm eesistujariiki esitavad programmi kavandi ühiselt hiljemalt üks kuu enne asjakohast ajavahemikku eesmärgiga see lõike 2 punktis a nimetatud üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil heaks kiita ( 4 ).
5. Järgmine eesistujariik kinnitab järgmiseks poolaastaks nõukogu istungite soovituslikud esialgsed päevakorrad, mis kajastavad ettenähtud seadusandlikku tegevust ja operatiivseid otsuseid. Nimetatud soovituslikud esialgsed päevakorrad koostatakse vähemalt üks nädal enne kõnealuse riigi eesistumisperioodi algust nõukogu 18-kuulise programmi alusel ja pärast konsulteerimist komisjoniga. Vajaduse korral võib lisaks eelnevalt kavandatud nõukogu istungitele pidada täiendavaid istungeid.
Pärast konsulteerimist komisjoni ja järgmise eesistujariigiga koostab asjaomane eesistujariik samalaadsed nõukogu istungite soovituslikud esialgsed päevakorrad esimeses lõigus nimetatud ajavahemikule järgnevaks poolaastaks hiljemalt üks nädal enne oma eesistumisperioodi algust.
Kui poolaasta jooksul ilmneb, et selleks ajavahemikuks kavandatud teatava istungi kokkukutsumine ei ole enam põhjendatud, siis eesistujariik seda kokku ei kutsu.
Artikkel 3 ( 5 )
Päevakord
1. Võttes arvesse nõukogu 18-kuulist programmi, koostab eesistuja iga istungi esialgse päevakorra. Päevakord saadetakse teistele nõukogu liikmetele ja komisjonile vähemalt 14 päeva enne istungit.
2. Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille päevakorda võtmise kohta on peasekretariaat saanud nõukogu liikmelt või komisjonilt taotluse vähemalt 16 päeva enne kõnealuse istungi algust, ning kõiki nendega seotud dokumente. Esialgses päevakorras märgitakse tärniga punktid, mille kohta eesistujariik, nõukogu liige või komisjon võivad nõuda hääletamist. Selline märge tehakse pärast seda, kui kõik aluslepingutes ette nähtud menetlusnõuded on täidetud.
3. Küsimused, mis on seotud õigusakti või seadusandlikku ettepanekut käsitleva ühise seisukoha vastuvõtmisega või Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt võetava meetme kohta tehtud ettepaneku vastuvõtmisega, kantakse otsuse langetamiseks esialgsesse päevakorda alles siis, kui on möödunud riikide parlamentide funktsiooni Euroopa Liidus käsitleva protokolli punktis 3 sätestatud kuus nädalat.
Nõukogu võib selle kuuenädalase tähtaja suhtes ühehäälselt erandi teha, kui küsimuse lisamine päevakorda on erandlik nimetatud protokolli punktis 3 sätestatud kiireloomulisuse tõttu.
4. Päevakorda võib võtta üksnes neid küsimusi, mille kohta dokumendid on nõukogu liikmetele ja komisjonile saadetud hiljemalt esialgse päevakorra väljasaatmise kuupäeval.
5. Peasekretariaat edastab nõukogu liikmetele ja komisjonile sellised küsimuste päevakorda arvamise taotlused ja lisadokumendid, mille puhul eespool nimetatud tähtaegadest ei ole kinni peetud.
Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti ja ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, jätab eesistujariik esialgsest päevakorrast välja artiklis 7 nimetatud õigusloomega seotud küsimused, mille käsitlemisega COREPER ei ole lõpule jõudnud nõukogu istungile eelneva eelmise nädala lõpuks.
6. Esialgne päevakord jaguneb A- ja B-osaks. A-osasse lisatakse punktid, mille nõukogu võib heaks kiita arutelu korraldamata; see ei takista siiski nõukogu liikmetel või komisjonil kõnealuste punktide vastuvõtmise ajal oma arvamust avaldada ning nõuda oma avalduste protokolli kandmist.
7. Nõukogu võtab päevakorra vastu iga istungi alguses. Muu kui esialgses päevakorras esitatud küsimuse päevakorda arvamine nõuab nõukogu ühehäälset otsust. Sel viisil lisatud päevakorrapunkte võib hääletusele panna pärast seda, kui kõik aluslepingutes ette nähtud menetlusnõuded on täidetud.
8. Kui aga A-osa päevakorrapunkti puudutav seisukoht võiks kaasa tuua edasisi arutelusid või kui nõukogu liige või komisjon seda nõuab, jäetakse kõnealune küsimus päevakorrast välja, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
9. Kui taotletakse küsimuse käsitlemist päevakorra osa “Muud küsimused” raames, tuleb lisada selgitav dokument.
Artikkel 4
Nõukogu liikme esindamine
Nõukogu liikmed, kes ei saa istungil osaleda, võivad anda volituse enda esindamiseks kooskõlas hääleõiguse delegeerimist käsitleva artikli 11 sätetega.
Artikkel 5
Istungid
1. Nõukogu istungid ei ole avalikud, välja arvatud artiklis 8 nimetatud juhtudel.
2. Komisjoni kutsutakse nõukogu istungitel osalema. Sama kehtib Euroopa Keskpanga kohta siis, kui ta kasutab oma algatusõigust. Nõukogu võib siiski otsustada küsimusi arutada ka komisjoni või Euroopa Keskpanga kohalolekuta.
3. Nõukogu liikmetel ja komisjonil võib kaasas olla abistavaid ametnikke. Peasekretariaadile tuleb eelnevalt teatada selliste ametnike nimed ja ametiülesanded. Nõukogu võib sätestada, kui palju liikmeid võib maksimaalselt ühe delegatsiooni koosseisus koos nõukogu liikmetega samal ajal istungiruumis viibida.
4. Nõukogu istungitele lubatakse peasekretariaadi väljastatud läbipääsuloa esitamisel.
Artikkel 6
Ametisaladus ja dokumentide esitamine kohtumenetluses
1. Ilma et see piiraks artiklite 8 ja 9 ning üldsuse juurdepääsu dokumentidele reguleerivate sätete kohaldamist, kehtib nõukogu arutelude suhtes ametisaladuse hoidmise kohustus, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
2. Nõukogu või COREPER võib kohtumenetluses lubada esitada koopia või väljavõtte niisugusest nõukogu dokumendist, mis ei ole veel avalikustatud, kooskõlas dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate sätetega.
Artikkel 7
Nõukogu toimimine seadusandjana
Nõukogu toimib seadusandjana Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 207 lõike 3 teise lõigu tähenduses, kui ta võtab aluslepingute asjakohaste sätete alusel vastu liikmesriikides või liikmesriikidele õiguslikult siduvaid eeskirju määruste, direktiivide, raamotsuste või otsuste kujul, välja arvatud juhul, kui tegemist on aruteluga, mille tulemusena võetakse vastu sisemeetmeid, haldus- või eelarvedokumente, institutsioonidevahelisi või rahvusvahelisi suhteid käsitlevaid dokumente või mittesiduvaid dokumente (näiteks järeldused, soovitused ja resolutsioonid).
Kui nõukogu käsitleb seadusandlikke ettepanekuid või algatusi, hoidub ta vastu võtmast õigusakte, mida ei ole aluslepingutes ette nähtud, nagu näiteks artiklis 9 nimetamata resolutsioonid, järeldused ja deklaratsioonid.
Artikkel 8
Üldsusele avatud nõukogu arutelud ja avalikud mõttevahetused
1. Nõukogu arutelud, mis toimuvad vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetluse kohaselt vastu võetavate õigusaktide üle, on üldsusele avatud järgmiselt:
a) üldsus võib jälgida komisjoni seadusandlike ettepanekute tutvustamist, kui see toimub, ja sellele järgnevat arutelu nõukogus;
b) üldsus võib jälgida selliste õigusaktide hääletamist ja hääletamisele eelnevat lõpparutelu nõukogus ning tema käsutuses on selgitused hääletamise kohta;
c) üldsus võib jälgida kõiki muid selliseid õigusakte käsitlevaid nõukogu arutelusid, välja arvatud juhul, kui nõukogu või COREPER otsustab konkreetse arutelu suhtes teisiti.
2. Nõukogu esimene arutelu muude kui kaasotsustamismenetluse kohaselt vastuvõetavate oluliste ettepanekute üle on üldsusele avatud. Eesistujariik määrab kindlaks, millised seadusandlikud ettepanekud on olulised, ning nõukogu või COREPER võib otsustada vajaduse korral teisiti. Eesistujariik võib otsustada üksikjuhtudel, et konkreetset õigusakti käsitlevad järgnevad nõukogu arutelud on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui nõukogu või COREPER otsustab teisiti.
3. Nõukogu korraldab nõukogu või COREPERi kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsuse alusel avalikke mõttevahetusi Euroopa Liidu ja selle kodanike huvisid mõjutavate oluliste küsimuste üle.
Kõnealustel mõttevahetustel käsitletavate küsimuste või konkreetsete teemade kohta teeb ettepaneku eesistujariik, mis tahes nõukogu liige või komisjon, võttes arvesse küsimuse olulisust ja kodanike huvi selle vastu.
4. Artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud istungile kokku tulnud üldasjade ja välissuhete nõukogu korraldab nõukogu 18-kuulise programmi üle avaliku poliitilise mõttevahetuse. Muudes nõukogu koosseisudes toimuvad poliitilised mõttevahetused nende prioriteetide üle peetakse samuti avatult. Komisjoni viieaastase programmi, iga-aastase tööprogrammi ja iga-aastase poliitilise strateegia tutvustamine komisjoni poolt ning sellele järgnev mõttevahetus nõukogus on avalikud.
5. Alates esialgse päevakorra saatmisest artikli 3 kohaselt:
a) lisatakse nendele nõukogu istungi päevakorrapunktidele, mis on lõigete 1 ja 2 kohaselt üldsusele avatud, märge “avalik arutelu”;
b) lisatakse nendele nõukogu istungi päevakorrapunktidele, mis on lõigete 3 ja 4 kohaselt üldsusele avatud, märge “avalik mõttevahetus”.
Vastavalt käesolevale artiklile avatud nõukogu arutelud ja mõttevahetused kantakse üle audiovisuaalsete vahendite kaudu, eeskätt arutelude jälgimise ruumis ja kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes voogvideo vahendusel. Salvestist tuleb hoida nõukogu internetilehel kättesaadavana vähemalt ühe kuu jooksul. Hääletustulemusi näidatakse visuaalselt.
Peasekretariaat teatab võimaluse korral üldsusele eelnevalt kõnealuste audiovisuaalsete ülekannete toimumise kuupäevad ja ligikaudsed kellaajad ning võtab kõik praktilised meetmed käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks.
Artikkel 9
Häälte, hääletamise kohta antud selgituste ja protokolli avalikustamine
1. Kui nõukogu toimib seadusandjana artikli 7 tähenduses, avalikustatakse lisaks juhtudele, kui nõukogu arutelud on avalikud artikli 8 lõike 1 kohaselt, ka nõukogu hääletustulemused ja nõukogu liikmete selgitused hääletamise kohta, samuti nõukogu istungi protokolli kantud avaldused ja õigusaktide vastuvõtmisega seotud protokollipunktid.
Samadel põhimõtetel avalikustatakse:
a) hääletustulemused ja selgitused hääletamise kohta, samuti nõukogu protokolli kantud avaldused ning EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 sätestatud ühise seisukoha vastuvõtmist käsitlevad protokollipunktid;
b) hääletustulemused ja nõukogu liikmete või nende esindajate selgitused hääletamise kohta EÜ asutamislepingu artikli 251 kohaselt loodud lepituskomitees, samuti nõukogu protokolli kantud avaldused ja protokollipunktid, mis käsitlevad lepituskomitee istungit;
c) hääletustulemused ja selgitused hääletamise kohta, samuti nõukogu protokolli kantud avaldused ja protokollipunktid, mis on seotud Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel kehtestatava nõukogu konventsiooniga.
2. Lisaks sellele avalikustatakse hääletustulemused:
a) kui nõukogu tegutseb Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi ühehäälse otsuse alusel;
b) kui nõukogu võtab vastu ühise seisukoha Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi ühehäälse otsuse alusel;
c) muudel juhtudel nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.
Kui nõukogu hääletustulemus avalikustatakse esimese lõigu punkti a, b või c kohaselt, avalikustatakse asjaomaste nõukogu liikmete taotlusel ka hääletamise ajal antud selgitused hääletamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevat kodukorda, õiguskindlust ja nõukogu huve.
Nõukogu protokolli kantud avaldused ning esimese lõigu punktides a, b ja c nimetatud dokumentide vastuvõtmist käsitlevad protokollipunktid avalikustatakse nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.
3. Indikatiivsete hääletamiste või ettevalmistavate aktide vastuvõtmisel toimunud hääletamise tulemusi ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui nõukogu arutelud on artikli 8 kohaselt avalikud.
Artikkel 10
Üldsuse juurdepääs dokumentidele
Üldsuse juurdepääsu nõukogu dokumentidele reguleeritakse II lisas esitatud erisätetega.
Artikkel 11
Hääletamise kord ja kvoorum
1. Nõukogu hääletab eesistuja algatusel.
Eesistuja peab korraldama hääletuse ka nõukogu või komisjoni liikme algatusel, kui nõukogu liikmete enamus nii otsustab.
2. Nõukogu liikmed hääletavad EÜ asutamislepingu artikli 203 kohaselt ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi “Euratomi asutamisleping”) artikli 116 kohaselt määratud liikmesriikide järjekorras, alustades sellest liikmest, kes on kõnealuses järjekorras eesistuja kohustusi täitvast liikmest järgmine.
3. Hääletamisel võib iga nõukogu liige esindada peale enda veel ainult ühte liiget ( 6 ).
4. Nõukogus hääletamise läbiviimiseks on aluslepingute kohaselt nõutav hääleõiguslike nõukogu liikmete enamuse kohalolek. Hääletamise puhul kontrollib eesistuja, keda abistab peasekretariaat, et kvoorum oleks täidetud.
5. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, määratakse nõukogu liikme taotluse korral III lisa artiklis 1 sätestatud rahvaarvude põhjal tehtavate arvutustega kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu Euroopa Liidu rahvastikust.
Artikkel 12
Tavaline kirjalik menetlus ja vaikiva nõusoleku menetlus
1. Edasilükkamatutes küsimustes võib nõukogu õigusakte vastu võtta kirjaliku hääletamise teel, kui nõukogu või COREPER otsustavad ühehäälselt seda menetlust kasutada. Erijuhtudel võib ka eesistuja teha ettepaneku kasutada kõnealust menetlust; sel juhul võib kirjalikku menetlust kasutada siis, kui kõik nõukogu liikmed on sellega nõus.
Kirjaliku hääletamise korral on vaja ka komisjoni nõusolekut, kui tegemist on küsimusega, mille komisjon on nõukogule esitanud.
Peasekretariaat koostab igal kuul kirjaliku menetluse teel vastu võetud õigusaktide nimekirja.
2. Eesistuja algatusel võib nõukogu toimida vastavalt lihtsustatud kirjalikule menetlusele, mida nimetatakse “vaikiva nõusoleku menetluseks”, eesmärgiga:
a) võtta pärast asjakohase kavandi käsitlemist COREPERis vastu Euroopa Parlamendi liikme poolt nõukogule esitatud kirjalikule küsimusele või, kui see on asjakohane, suulisele küsimusele antava vastuse tekst; ( 7 )
b) nimetada pärast asjakohase otsuse eelnõu käsitlemist COREPERis ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning Regioonide Komitee liikmed ja nende asendusliikmed;
c) langetada otsus muude institutsioonide või asutustega konsulteerimise üle, kui kõnealune konsulteerimine on nõutud aluslepingutega;
d) rakendada COREU-võrgu kaudu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (“COREU vaikiva nõusoleku menetlus”) ( 8 ).
Sellisel juhul loetakse asjakohane õigusakt vastuvõetuks pärast selle tähtaja möödumist, mille eesistujariik oli küsimuse kiireloomulisust arvestades määranud, tingimusel et ükski nõukogu liige ei ole selle suhtes oma vastuseisu avaldanud.
3. Peasekretariaat kinnitab kirjaliku menetluse lõpuleviimise.
Artikkel 13
Protokoll
1. Kõigi istungite kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutab pärast heakskiitmist alla peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi “peasekretär”) või asepeasekretär. Nad võivad oma allkirjaõiguse delegeerida peasekretariaadi peadirektoritele.
Üldiselt märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:
— nõukogule esitatud dokumendid,
— nõukogu poolt vastu võetud otsused ja järeldused,
— nõukogu avaldused ja avaldused, mille kandmist protokolli on nõudnud nõukogu liige või komisjon.
2. Peasekretariaat koostab protokolli kavandi 15 päeva jooksul ja esitab selle heakskiitmiseks nõukogule või COREPERile.
3. Enne sellist heakskiitmist võib nõukogu liige või komisjon taotleda, et mõne päevakorrapunkti kohta lisataks protokolli veel üksikasju. Sellised taotlused võib esitada COREPERile.
Artikkel 14
Kehtivate keele-eeskirjadega ette nähtud keeltes koostatud dokumentide ja nende kavandite alusel toimuvad arutelud ja tehtavad otsused
1. Kui nõukogu ei ole küsimuse kiireloomulisust arvesse võttes ühehäälselt otsustanud teisiti, võib nõukogu küsimusi arutada ja otsuseid teha üksnes selliste dokumentide ja nende kavandite alusel, mis on koostatud kehtivate keele-eeskirjadega ette nähtud keeltes.
2. Nõukogu liige võib asja arutamise vaidlustada, kui esitatud muudatusettepaneku tekst ei ole koostatud lõikes 1 nimetatud keeles, millele ta viitab.
Artikkel 15
Õigusaktide allkirjastamine
Nõukogu õigusaktide ning nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühiselt vastuvõetud õigusaktide teksti allkirjastavad vastuvõtmise ajal ametis olev eesistuja ja peasekretär või asepeasekretär. Peasekretär ja asepeasekretär võivad oma allkirjaõiguse delegeerida peasekretariaadi peadirektoritele.
Artikkel 16 ( 9 )
Hääletamisel osalemise võimaluse puudumine
Käesoleva kodukorra kohaldamisel võetakse IV lisa kohaselt arvesse need juhud, kui aluslepingute kohaselt üks või mitu nõukogu liiget ei või hääletamisel osaleda.
Artikkel 17
Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas
1. Peasekretär või asepeasekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada:
a) EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusaktid;
b) Euratomi asutamislepingu artikli 163 esimeses lõigus nimetatud õigusaktid;
c) ühised seisukohad, mille nõukogu võtab vastu EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 sätestatud menetluste kohaselt, ning nende ühiste seisukohtade aluseks olevad põhjendused;
d) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud raamotsused ja otsused;
e) konventsioonid, mis nõukogu on kehtestanud kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikega 2.
Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste konventsioonide jõustumise aeg;
f) liikmesriikide vahel EÜ asutamislepingu artikli 293 alusel allkirjastatud konventsioonid.
Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste konventsioonide jõustumise aeg;
g) ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud.
Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste lepingute ja kokkulepete jõustumise aeg;
h) Euroopa Liidu lepingu artikli 24 kohaselt sõlmitud rahvusvahelised lepingud, kui nõukogu ei otsusta teisiti üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklite 4 ja 9 alusel ( 10 ).
Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste lepingute ja kokkulepete jõustumise aeg.
2. Kui nõukogu või COREPER ei otsusta teisiti, laseb peasekretär või asepeasekretär Euroopa Liidu Teatajas avaldada:
a) EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;
b) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;
c) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad;
d) muud direktiivid peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 viidatud direktiivide, muud otsused peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 viidatud otsuste ning soovitused ja arvamused.
3. Nõukogu või COREPER otsustab ühehäälselt ja üksikjuhtumite kaupa, kas peasekretär või asepeasekretär peaks laskma Euroopa Liidu Teatajas avaldada Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad.
4. Nõukogu või COREPER otsustab üksikjuhtumite kaupa ja arvestades põhiakti võimalikku avaldamist, kas peasekretär või asepeasekretär peaks laskma Euroopa Liidu Teatajas avaldada järgmised dokumendid:
a) Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühismeetmete rakendusmeetmed;
b) Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 esimeses taandes nimetatud ühisstrateegia alusel võetud ühismeetmed, ühised seisukohad ja muud otsused;
c) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud otsuste rakendusmeetmed ning Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 kohaselt nõukogu kehtestatud konventsioonide rakendusmeetmed;
d) muud nõukogu õigusaktid, näiteks sui generis otsused ja resolutsioonid.
5. Kui ühenduste ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelise lepinguga luuakse organ, kellele antakse otsustusõigus, siis otsustab nõukogu kõnealuse lepingu sõlmimise ajal, kas selle organi otsused tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 18
Õigusaktidest teatamine
1. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor teatab muudest direktiividest peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 viidatud direktiivide ning muudest otsustest peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 viidatud otsuste nende adressaatidele.
2. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor teatab järgmistest õigusaktidest nende adressaatidele, kui nimetatud akte ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas:
a) soovitused;
b) Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad;
c) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad;
d) Euroopa Liidu lepingu artiklite 12 ja 34 alusel vastu võetud õigusaktide rakendusmeetmed.
3. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor saadab liikmesriikidele ja komisjonile muude kui EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõukogu direktiivide ning nõukogu otsuste ja soovituste autentsed eksemplarid.
Artikkel 19 ( 11 )
COREPER, komiteed ja töörühmad
1. COREPER vastutab nõukogu töö ettevalmistamise ja talle nõukogu poolt pandud ülesannete täitmise eest. Ta tagab igal juhul ( 12 ) Euroopa Liidu poliitika ja tegevuse kooskõla ning kannab hoolt, et peetakse kinni järgmistest põhimõtetest ja eeskirjadest:
a) õiguspärasuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning õigusaktide põhjendamise põhimõte;
b) liidu institutsioonide ja asutuste volituste kehtestamist käsitlevad eeskirjad;
c) eelarvesätted;
d) kodukorda, läbipaistvust ja õigusaktide koostamise kvaliteeti käsitlevad eeskirjad.
2. Kui COREPER ei otsusta teisiti, käsitleb ta eelnevalt kõiki nõukogu istungi päevakorrapunkte. COREPER püüab oma tasandil jõuda kokkuleppele, mis esitatakse nõukogule vastuvõtmiseks. Ta tagab, et nõukogule esitatakse asjakohased dokumendid ning esitab vajaduse korral nõukogule suuniseid, valikuvõimalusi või soovituslikke lahendusi. Eriolukorra puhul võib nõukogu ühehäälselt otsustada lahendada küsimuse ilma sellise eelneva käsitlemiseta.
3. Eelnevalt kindlaks määratud ettevalmistustöö või uuringute korraldamiseks võib COREPER moodustada komiteesid või töörühmi või anda nõusoleku nende moodustamiseks.
Peasekretariaat ajakohastab ja avalikustab ettevalmistavate organite loetelu. Nõukogu ettevalmistavate organitena võivad kokku tulla üksnes selles loetelus nimetatud komiteed ja töörühmad.
4. COREPERi tööd juhib sõltuvalt päevakorrapunktist nõukogu eesistujariigina tegutseva liikmesriigi alaline esindaja või tema asetäitja. Kõnealuse liikmesriigi volitatud esindaja tegutseb ka aluslepingutes ette nähtud mitmesuguste komiteede eesistujana, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Sama kehtib lõikes 3 nimetatud komiteede ja töörühmade kohta, kui COREPER ei otsusta teisiti.
5. Niisuguste nõukogu koosseisude istungite ettevalmistamiseks, mis tulevad kokku kord poolaastas, ja kui istung toimub selle ajavahemiku esimesel poolel, juhatab eelmisel poolaastal peetavate muude komiteede kui COREPERi ja töörühmade istungeid selle liikmesriigi volitatud esindaja, kelle ülesandeks on tegutseda vastavate nõukogu istungite eesistujana.
6. Kui mõnd küsimust arutatakse peamiselt teatava poolaasta vältel, võib sel poolaastal eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja juhatada muude komiteede kui COREPERi ning töörühmade tööd eelneval poolaastal, kui nad arutavad kõnealust küsimust. Kaks asjaomast eesistujariiki lepivad omavahel kokku selle lõike praktilise rakendamise osas.
Erijuhtumina on teatava eelarveaasta Euroopa ühenduste eelarve käsitlemise puhul muude nõukogu ettevalmistavate organite kui COREPERi istungite, kus valmistatakse ette eelarve käsitlemist puudutavaid nõukogu päevakorrapunkte, eesistujaks selle liikmesriigi esindaja, kes tegutseb nõukogu eesistujana selle aasta teisel poolaastal, mis eelneb kõnealusele eelarveaastale. Kokkuleppel teise eesistujariigiga kohaldatakse sama korda kõnealuste eelarveküsimustega tegelevate nõukogu istungite juhatamise suhtes. Asjaomased eesistujariigid konsulteerivad omavahel küsimuse praktilise korralduse üle.
7. Allpool esitatud asjakohaste sätete kohaselt võib COREPER vastu võtta järgmisi otsuseid menetlusküsimustes, tingimusel et nendega seotud küsimused on lisatud esialgsesse päevakorda vähemalt kolm tööpäeva enne istungit; sellest tähtajast kõrvalekaldumine nõuab COREPERi ühehäälset otsust ( 13 ):
a) otsus pidada nõukogu istung muus kohas kui Brüsselis või Luxembourgis (artikli 1 lõige 3);
b) luba esitada kohtumenetluses koopia või väljavõte nõukogu dokumendist (artikli 6 lõige 2);
c) otsus korraldada nõukogus avalik mõttevahetus või mitte korraldada teatavat nõukogu arutelu avalikult (artikli 8 lõike 1 punkt c ning lõiked 2 ja 3);
d) otsus avalikustada hääletustulemused ja nõukogu protokolli kantud avaldused artikli 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel;
e) otsus kasutada kirjalikku menetlust (artikli 12 lõige 1);
f) nõukogu istungi protokolli heakskiitmine või muutmine (artikli 13 lõiked 2 ja 3);
g) otsus avaldada või mitte avaldada dokument või õigusakt Euroopa Liidu Teatajas (artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4);
h) otsus konsulteerida muude institutsioonide või asutustega, kui kõnealune konsulteerimine on nõutud aluslepingutega;
i) otsus kehtestada institutsiooni või organiga konsulteerimise kohta tähtaeg või seda pikendada;
j) otsus pikendada EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikes 7 osutatud tähtaegu;
k) institutsioonile või asutusele saadetava kirja sõnastuse heakskiitmine.
Artikkel 20
Eesistujariik ja arutelude korraldamine
1. Eesistujariik vastutab käesoleva kodukorra kohaldamise ning arutelude asjakohase korraldamise eest. Eelkõige tagab eesistujariik, et laienenud nõukogu töökorraldust käsitleva V lisa sätted on täidetud.
Arutelude nõuetekohase läbiviimise tagamiseks võib nõukogu, kui ta ei otsusta teisiti, võtta mis tahes meetmeid, mida on vaja istungi aja parimaks võimalikuks kasutamiseks, eelkõige selleks, et:
a) piirata teatava küsimuse arutamisel istungiruumis viibivate delegatsiooni liikmete arvu ning otsustada, kas anda luba arutelude jälgimise ruumi avamiseks;
b) kehtestada päevakorrapunktide käsitlemise järjekord ja otsustada nendega seotud arutelude kestus;
c) korraldada konkreetsete päevakorrapunktide käsitlemise ajaline jaotus, eelkõige piirates osalejate sõnavõtuaega ja määrates nende sõnavõttude järjekorra;
d) paluda delegatsioonidelt, et nad esitaksid oma kirjalikud ettepanekud arutatava teksti muutmiseks teatavaks kuupäevaks, vajaduse korral koos lühiselgitusega;
e) paluda delegatsioonidel, kes on teatava päevakorrapunkti, teksti või tekstiosa suhtes samal või lähedasel seisukohal, valida enda hulgast üks, kes esitaks selle ühise seisukoha istungil või kirjalikult enne istungit.
2. Eesistujariiki abistab järgmise eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja, ilma et see piiraks artikli 19 lõigete 4–6 sätete kohaldamist, eesistujariigi volitusi ja üldist poliitilist vastutust. Eesistujariigi taotlusel ja tema juhendite järgi tegutsedes asendab järgmise eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja vajaduse korral eesistujat, võtab üle teatavad kohustused ja tagab nõukogu menetluse järjepidevuse.
Komiteede ja töörühmade aruanded
Käesoleva kodukorra muudest sätetest olenemata korraldab eesistujariik eri komiteede ja töörühmade istungid nii, et nende aruanded on kättesaadavad enne seda COREPERi istungit, kus neid käsitletakse.
Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti, lükkab eesistujariik mõnele järgmisele COREPERi istungile edasi kõik artiklis 7 käsitletud seadusandlusega seotud päevakorrapunktid, mille arutamist ei ole komitee või töörühm lõpetanud vähemalt viis tööpäeva enne COREPERi istungit.
Artikkel 22
Õigusaktide koostamise kvaliteet ( 16 )
Selleks et abistada nõukogu nende õigusaktide koostamise kvaliteedi tagamisel, mida nõukogu vastu võtab, on õigustalituse ülesanne õigel ajal kontrollida ettepanekute ja eelnõude koostamise kvaliteeti ning teha nõukogule ja tema organitele õigusaktide väljatöötamist käsitlevaid soovitusi vastavalt 22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi ühiste suuniste kohta ( 17 ).
Need, kes esitavad nõukogu menetlusega seotud tekste, peavad kogu õigusaktide menetlemise aja jooksul pöörama erilist tähelepanu õigusaktide koostamise kvaliteedile.
Artikkel 23
Peasekretär ja peasekretariaat
1. Nõukogule on abiks peasekretariaat, mida juhatab peasekretär, keda abistab asepeasekretär, kes vastutab peasekretariaadi töö eest. Peasekretäri ja asepeasekretäri määrab nõukogu ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega.
2. Nõukogu otsustab peasekretariaadi struktuuri ( 18 ).
Peasekretär ja asepeasekretär võtavad nõukogu alluvuses kõik vajalikud meetmed, et kindlustada peasekretariaadi tõrgeteta töö.
3. Peasekretariaat on tihedalt ja pidevalt seotud nõukogu töö korraldamise, kooskõlastamise ja selle ühtsuse tagamisega ning 18-kuulise programmi rakendamisega. Peasekretariaat abistab eesistujariiki lahenduste leidmisel viimase vastutusel ja suuniste kohaselt.
Euroopa Liidu lepingu sätete kohaselt abistab peasekretär nõukogu ja eesistujariiki ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevates küsimustes, kaasa arvatud eriesindajate töö kooskõlastamine.
Vajaduse korral võib peasekretär paluda, et eesistujariik kutsuks kokku komitee või töörühma eelkõige ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevates küsimustes, või võtaks teatava punkti komitee või töörühma istungi päevakorda.
4. Peasekretär või asepeasekretär esitab nõukogu esialgse kulude prognoosi nõukogule piisavalt aegsasti, et tagada finantssätetega ette nähtud tähtaegadest kinnipidamine.
5. Peasekretäril, keda abistab asepeasekretär, on täielik vastutus eelarve II osasse “Nõukogu” kirjendatud assigneeringute haldamise eest ning ta võtab kõik meetmed nimetatud assigneeringute nõuetekohase haldamise tagamiseks. Ta rakendab kõnealuseid assigneeringuid Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjakohaste sätete kohaselt.
Artikkel 24
Julgeolek
Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu julgeolekut käsitlevad eeskirjad.
Artikkel 25
Lepingute ja konventsioonide hoiulevõtja kohustused
Kui nõukogu peasekretär on määratud Euroopa Liidu lepingu artikli 24 kohaselt sõlmitud lepingu või ühenduse ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu või liikmesriikide allkirjastatud konventsiooni või Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt alla kirjutatud konventsiooni hoiulevõtjaks, antakse nende lepingute või konventsioonide ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad hoiule nõukogu asukohas.
Niisugustel juhtudel täidab peasekretär hoiulevõtja kohuseid ning tagab, et kõnealuste lepingute või konventsioonide jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 26
Esindatus Euroopa Parlamendis
Euroopa Parlamendis või selle komiteedes võib nõukogu esindada eesistujariik või viimase nõusolekul järgmine eesistujariik või peasekretär. Kõnealustes komiteedes võivad nõukogu esindada ka asepeasekretär või peasekretariaadi vanemametnikud, kes tegutsevad eesistujariigi juhendite kohaselt.
Nõukogu võib Euroopa Parlamendile oma seisukohti esitada ka kirjaliku avaldusega.
Artikkel 27
Õigusaktide vormi käsitlevad sätted
Õigusaktide vormi käsitlevad sätted on esitatud VI lisas.
Artikkel 28
Postisaadetised nõukogule
Nõukogule mõeldud post saadetakse eesistujale nõukogu asukohta järgmisel aadressil:
Euroopa Liidu Nõukogu
Rue de la Loi/Wetstraat 175
B-1048 Brüssel
I LISA
NÕUKOGU KOOSSEISUDE NIMEKIRI
1. Üldasjad ja välissuhted ( 19 );
2. majandus- ja rahandusküsimused ( 20 );
3. justiits- ja siseküsimused ( 21 );
4. tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused;
5. konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud) ( 22 );
6. transport, telekommunikatsioon ja energeetika;
7. põllumajandus ja kalandus;
8. keskkond;
9. haridus, noored ja kultuur ( 23 ).
Igal liikmesriigil on EÜ asutamislepingu artikli 203 kohaselt õigus otsustada, mil viisil ta on nõukogus esindatud.
Mitu ministrit võib osaleda täisliikmena sama koosseisuga nõukogu istungil, mille päevakorda ja menetluskorraldust on vastavalt muudetud ( 24 ).
Üldasjade ja välissuhete nõukogu puhul esindab iga valitsust selle koosseisu eri istungitel asjaomase valitsuse valitud minister või riigisekretär.
II LISA
ERISÄTTED, MIS REGULEERIVAD ÜLDSUSE JUURDEPÄÄSU NÕUKOGU DOKUMENTIDELE
Artikkel 1
Kohaldamisala
Kõigile füüsilistele või juriidilistele isikutele tagatakse ligipääs nõukogu dokumentidele määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangute ning käesoleva lisaga kehtestatud erisätete kohaselt.
Artikkel 2
Kolmanda isiku dokumente käsitlev konsultatsioon
1. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 ja artikli 9 lõike 3 kohaldamisel ning välja arvatud juhul, kui dokumendi uurimisel määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt ilmneb, et see tuleb avaldada, konsulteeritakse kolmanda isikuga, kui:
a) tegemist on tundliku sisuga dokumendiga määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõike 1 tähenduses;
b) kõnealune dokument pärineb liikmesriigist ja
see on esitatud nõukogule enne 3. detsembrit 2001 või
asjaomane liikmesriik on nõudnud, et seda ei avaldataks tema eelneva nõusolekuta.
2. Kõikidel muudel juhtudel, kui nõukogule esitatakse taotlus tema valduses oleva kolmanda isiku dokumendi kohta, konsulteerib peasekretariaat määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks asjaomase kolmanda isikuga, välja arvatud juhul, kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 põhjal on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.
3. Kolmanda isikuga konsulteeritakse kirja teel (sealhulgas elektronposti teel) ja talle antakse piisavalt aega vastata, arvestades määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 7 sätestatud tähtaega. Lõikes 1 nimetatud juhtudel palutakse kolmandal isikul esitada oma arvamus kirjalikult.
4. Kui dokument ei kuulu lõike 1 punkti a või b reguleerimisalasse ja peasekretariaat ei ole kolmanda isiku eitava arvamuse põhjal kindel, et võib kohaldada määruse (EÜ) nr1049/2001 artikli 4 lõiget 1 või 2, edastatakse küsimus läbivaatamiseks nõukogule.
Kui nõukogu näeb ette, et kõnealune dokument vabastatakse, teatatakse kolmandale isikule kohe kirjalikult nõukogu kavatsusest vabastada dokument vähemalt kümne tööpäeva pikkuse tähtaja järel. Samal ajal juhitakse kolmanda isiku tähelepanu EÜ asutamislepingu artiklile 243.
Artikkel 3
Teistelt institutsioonidelt või liikmesriikidelt saadud konsultatsioonitaotlused
Teiste institutsioonide või liikmesriikide taotlused nõukoguga konsulteerimiseks nõukogu dokumendi kohaldamise asjus esitatakse elektronposti teel aadressil access@consilium.europa.eu või saadetakse faksi teel numbril + 32(0)2 281 63 61.
Peasekretariaat esitab nõukogu nimel oma arvamuse viivitamata, võttes arvesse asjaomase institutsiooni või liikmesriigi otsuse tegemiseks vajalikku tähtaega, ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Artikkel 4
Liikmesriikidest pärinevad dokumendid
Liikmesriikide taotlused määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 alusel esitatakse kirjalikult peasekretariaadile.
Artikkel 5
Liikmesriikide edastatavad taotlused
Kui liikmesriik edastab taotluse nõukogule, käsitletakse seda määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklite 7 ja 8 ning käesoleva lisa asjaomaste sätete kohaselt. Kui ligipääs dokumentidele keelatakse täielikult või osaliselt, teatatakse taotlejale, et võimalik kordustaotlus tuleb esitada otse nõukogule.
Artikkel 6
Taotluste esitamise aadress
Dokumentidele ligipääsu taotlused edastatakse kirjalikult nõukogu peasekretärile/kõrgele esindajale aadressil Rue de la Loi/Wetstraat 175, B-1048 Bruxelles/Brussel, elektronposti aadressil access@consilium.europa.eu või faksi teel numbril + 32(0)2 281 63 61.
Artikkel 7
Esialgsete taotluste lahendamine
Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikest 2 või 3 ei tulene teisti, käsitleb nõukogu dokumentidele ligipääsu taotlusi peasekretariaat.
Artikkel 8
Kordustaotluste lahendamine
Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikest 2 või 3 ei tulene teisiti, käsitleb kordustaotlusi nõukogu.
Artikkel 9
Tasud
Tasu nõukogu dokumentidest koopiate tegemise ja saatmise eest määrab peasekretär.
Artikkel 10
Nõukogu dokumentide avalik register
1. Peasekretariaadi ülesandeks on tagada üldsuse ligipääs nõukogu dokumentide registrile.
2. Lisaks dokumentide viitenumbritele näitab register, millised enne 1. juulit 2000 koostatud dokumendid on juba avalikustatud. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( 25 ) ja määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikliga 16 ei ole ette nähtud teisiti, avalikustatakse dokumentide sisu Internetis.
Artikkel 11
Üldsusele vahetult kättesaadavad dokumendid
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõikide nõukogu dokumentide suhtes, tingimusel et need ei ole salastatud, ja piiramata võimalust esitada kirjalik taotlus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 6 kohaselt.
2. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
— ringlusse laskmine – dokumendi lõppredaktsiooni jaotamine nõukogu liikmetele, nende esindajatele või asendajatele;
— õigusloomega seotud dokument – mis tahes dokument, mis puudutab õigusaktide käsitlemist ja vastuvõtmist kodukorra artikli 7 tähenduses.
3. Peasekretariaat tagab üldsuse ligipääsu järgmistele dokumentidele, niipea kui need on ringlusse lastud:
a) muud kui nõukogu või liikmesriigi koostatud dokumendid, mille on avalikustanud nende koostaja või mis on avalikustatud koostaja nõusolekul;
b) eri koosseisudes kokku tulevate nõukogu istungite esialgsed päevakorrad;
c) kõik nõukogu vastuvõetud dokumendid, mis on mõeldud avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.
4. Kui kõnealused dokumendid ei kuulu ilmselgelt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandite hulka, võib peasekretariaat avalikustada ka järgmised dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:
a) komiteede ja töörühmade esialgsed päevakorrad;
b) muud dokumendid, nagu märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta, mis ei väljenda delegatsioonide ametlikke seisukohti, välja arvatud õigustalituse arvamused ja avaldused.
5. Peasekretariaat avalikustab lisaks lõigetes 3 ja 4 nimetatutele järgmised õigusloomega seotud dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:
a) õigusaktidega seotud saatemärkused või kirjade koopiad, mille on nõukogule saatnud Euroopa Liidu teised institutsioonid või asutused või määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 kohaselt liikmesriik;
b) nõukogule esitatud dokumendid, mis on loetletud sellise päevakorrapunkti all, millele on kodukorra artikli 8 kohaselt lisatud märge “avalik arutelu” või “avalik mõttevahetus”;
c) COREPERile ja/või nõukogule kinnitamiseks esitatud märkused/kirjalik teave (I/A-punkte ja A-punkte käsitlevad märkused (I/A-punktide ja A-punktide märkused), samuti õigusaktide eelnõud, millele need viitavad;
d) otsused, mille nõukogu on vastu võtnud EÜ asutamislepingu artiklis 251 kirjeldatud menetluse käigus ja lepituskomitees heakskiidetud ühistekstid.
6. Pärast ühe lõike 5 punktis d nimetatud otsuse vastuvõtmist või asjaomase õigusakti lõplikku vastuvõtmist avalikustab peasekretariaat kõik seda õigusakti puudutavad õigusloomega seotud dokumendid, mis on koostatud enne kõnealust otsust ja mis ei kuulu ühegi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud erandi hulka, nagu näiteks märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta (menetluse tulemused), välja arvatud õigustalituse arvamused ja avaldused.
Liikmesriigi taotlusel ei avalikustata nende sätete kohaselt dokumente, mis kuuluvad esimese lõigu reguleerimisalasse ja väljendavad liikmesriigi delegatsiooni individuaalset seisukohta nõukogus.
III LISA
NÕUKOGUS HÄÄLTE ARVESTAMIST KÄSITLEVATE SÄTETE RAKENDAMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD
Artikkel 1
EÜ asutamislepingu artikli 205 lõike 4, Euratomi asutamislepingu artikli 118 lõike 4 ning Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 kolmanda lõigu ja artikli 34 lõike 3 kohaldamisel on iga liikmesriigi kogurahvastik ajavahemikul 1. jaanuarist31. detsembrini 2008 järgmine:
|
Liikmesriik |
Rahvaarv (× 1 000) |
|
Saksamaa |
82 314,9 |
|
Prantsusmaa |
63 392,1 |
|
Ühendkuningriik |
60 823,8 |
|
Itaalia |
59 131,3 |
|
Hispaania |
44 474,6 |
|
Poola |
38 125,5 |
|
Rumeenia |
21 565,1 |
|
Madalmaad |
16 358 |
|
Kreeka |
11 171,7 |
|
Portugal |
10 599,1 |
|
Belgia |
10 584,5 |
|
Tšehhi Vabariik |
10 287,2 |
|
Ungari |
10 066,1 |
|
Rootsi |
9 113,2 |
|
Austria |
8 298,9 |
|
Bulgaaria |
7 679,3 |
|
Taani |
5 447,1 |
|
Slovakkia |
5 393,6 |
|
Soome |
5 276,9 |
|
Iirimaa |
4 319,4 |
|
Leedu |
3 384,9 |
|
Läti |
2 281,3 |
|
Sloveenia |
2 010,3 |
|
Eesti |
1 342,4 |
|
Küpros |
778,7 |
|
Luksemburg |
476,2 |
|
Malta |
407,8 |
|
Kokku |
495 103,9 |
|
Alampiir (62 %) |
306 964,4 |
Artikkel 2
1. Igal aastal enne 1. septembrit teatavad liikmesriigid Euroopa Ühenduste Statistikaametile andmed oma kogurahvastiku kohta jooksva aasta 1. jaanuari seisuga.
2. Nõukogu muudab vastavalt eelnenud aasta 30. septembril Euroopa Ühenduste Statistikaameti käsutuses olevatele andmetele artiklis 1 sätestatud arve, mida hakatakse kohaldama vastavalt iga aasta 1. jaanuarist. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
IV LISA
1. Käesoleva kodukorra järgmiste sätete kohaldamisel ei võeta niisuguste otsuste tegemisel, mille hääletamisel nõukogu või COREPERi liikmed ei või aluslepingute kohaselt hääletamisel osaleda, selliste liikmete hääli arvesse:
a) artikli 1 lõike 3 teine lõik (otsus pidada nõukogu istung mujal kui Brüsselis või Luxembourgis);
b) artikli 3 lõige 7 (muu kui esialgses päevakorras esitatud punkti päevakorda arvamine);
c) artikli 3 lõige 8 (niisuguse A-päevakorrapunkti, mis oleks muidu tulnud päevakorrast välja arvata, jätmine päevakorda B-punktina);
d) artikli 5 lõige 2, mis käsitleb ainult Euroopa Keskpanga juuresolekut (küsimuste arutamine Euroopa Keskpanga juuresolekuta);
e) artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b ja punkti c teine ja kolmas lõik (hääletustulemuste ja hääletamise kohta antud selgituste, samuti nõukogu protokolli kantud avalduste ning Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud ühise seisukoha vastuvõtmist käsitlevate protokollipunktide avalikustamise kohta); hääletustulemuste, hääletamise kohta antud selgituste, nõukogu protokolli kantud avalduste ja muid kui lõikes 2 nimetatud juhtumeid käsitlevate protokollipunktide avalikustamine;
f) artikli 11 lõike 1 teine lõik (hääletusmenetluse algus);
g) artikli 12 lõige 1 (kirjaliku menetluse kasutamine);
h) artikli 14 lõige 1 (otsus erandkorras küsimusi arutada ja otsuseid vastu võtta selliste dokumentide ja nende kavandite alusel, mis ei ole koostatud kõikides keeltes) ( 26 );
i) artikli 17 lõike 2 punktid a ja b (EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 või Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi algatuste avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas);
j) artikli 17 lõike 2 punktid c ja d (Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel vastu võetud ühiste seisukohtade või teatavate direktiivide, otsuste, soovituste ja arvamuste avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas);
k) artikli 17 lõike 4 punkt c (Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud otsuste või konventsioonide rakendamiseks võetud meetmete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas);
l) artikli 17 lõige 5 (kas avaldada Euroopa Liidu Teatajas rahvusvahelise lepingu alusel loodud organi otsuseid).
2. Nõukogu või COREPERi liige ei või toetuda käesoleva kodukorra järgmistele sätetele, mis käsitlevad otsuseid, mille hääletamisel kõnealune liige ei või aluslepingute kohaselt osaleda:
a) artikli 3 lõige 8 (nõukogu liikme võimalus taotleda A-päevakorrapunkti päevakorrast väljajätmist);
b) artikli 11 lõike 1 teine lõik (nõukogu liikme võimalus taotleda hääletusmenetluse alustamist);
c) artikli 11 lõige 3 (nõukogu liikme võimalus esindada hääletamisel teist isikut);
d) artikli 14 lõige 2 (nõukogu liikme võimalus asja arutamist vaidlustada, kui ettepandud muudatuse tekst ei ole koostatud keeles, millele ta viitab).
V LISA
LAIENENUD NÕUKOGU TÖÖMEETODID
Istungite ettevalmistamine
1. Eesistujariik tagab, et töörühm või komitee edastab COREPERile küsimuse ainult juhul, kui on olemas reaalne väljavaade sellel tasandil asja edendada või seisukohti selgitada. Samas võib küsimuse töörühmale või komiteele tagasi saata ainult vajaduse korral ja ülesandega tegelda täpselt ja üksikasjalikult määratletud probleemidega.
2. Eesistujariik võtab meetmeid, mis on vajalikud istungitevahelise töö edendamiseks. Ta võib näiteks eriprobleemide puhul korraldada töörühma või komitee nõusolekul tõhusaid konsultatsioone, et anda asjaomasele töörühmale või komiteele tagasisidet võimalike lahenduste kohta. Samuti võib ta korraldada kirjalikke konsultatsioone, paludes delegatsioonidel esitada ettepaneku kohta kirjaliku seisukoha enne töörühma või komitee järgmist kohtumist.
3. Vajaduse korral esitavad delegatsioonid enne tulevast istungit kirjalikult seisukohad, mille nad istungil tõenäoliselt võtavad. Kui need sisaldavad teksti muutmise ettepanekuid, esitavad delegatsioonid täpse sõnastuse. Ühesuguste seisukohtadega delegatsioonid esitavad oma kirjaliku seisukoha võimaluse korral ühiselt.
4. COREPER väldib tegelemist küsimustega, millega on tema töö ettevalmistamise käigus juba tegeldud. Ta käsitleb eelkõige I-päevakorrapunkte, COREPERi korralduse ja tööplaaniga seotud teavet ning nõukogu tulevaste istungite päevakorra ja korraldusega seotud teavet. Delegatsioonid esitavad võimaluse korral päevakorra osa “Muud küsimused” raames tõstatatavad teemad pigem COREPERi töö ettevalmistamise käigus kui COREPERis endas.
5. Eesistujariik saadab COREPERi töö ettevalmistamise käigus delegatsioonidele nii kiiresti kui võimalik kogu COREPERi töö põhjalikuks ettevalmistamiseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid tulemusi eesistujariik loodab iga päevakorrapunkti arutelust saada. Samas soovitab eesistujariik vajaduse korral delegatsioonidel COREPERi töö ettevalmistamise käigus vahetada teavet seisukohtade kohta, mida nad kavatsevad COREPERis võtta. Sellega seoses koostab eesistujariik COREPERi päevakorra lõpliku variandi. Kui asjaolud nõuavad, võib eesistujariik COREPERi tööd ette valmistavad rühmad kokku kutsuda sagedamini.
Istungite pidamine
6. Nõukogu päevakorda ei võeta punkte lihtsalt selleks, et komisjon või nõukogu liige saaks neid tutvustada, välja arvatud juhul, kui on kavas arutada uusi olulisi algatusi.
7. Eesistujariik hoidub COREPERi päevakorda panemast üksnes informatiivseid punkte. Niisugune teave, näiteks muude foorumite või kolmanda riigi või mõne teise institutsiooniga peetud kohtumiste tulemused, menetlus- ja korraldusküsimused jm, edastatakse selle asemel delegatsioonidele COREPERi töö ettevalmistamise ajal võimaluse korral kirjalikult ning seda teavet COREPERis uuesti ei esitata.
8. Istungi alguses annab eesistujariik lisateavet istungi kulgemise kohta ja märgib eraldi, kui palju aega kavatsetakse igale päevakorrapunktile pühendada. Ta hoidub pikkadest sissejuhatustest ja väldib kordamast teavet, mis delegatsioonidel on juba olemas.
9. Olulise punkti arutelu alguses teatab eesistujariik delegatsioonidele arutelu liigist olenevalt, kui pikk võib nende seda päevakorrapunkti käsitlev sõnavõtt olla. Enamasti ei või sõnavõtt olla pikem kui kaks minutit.
10. Kõikidele järjestikku sõna andmine on põhimõtteliselt keelatud; seda võib teha üksnes erandjuhtudel eriküsimuste arutamisel ning sel juhul määrab eesistujariik sõnavõtu pikkuse.
11. Eesistujariik keskendub nii palju kui võimalik aruteludele, eelkõige paludes delegatsioonidel esitada oma seisukohad kompromissteksti või eriettepanekute kohta.
12. Istungite ajal ja lõpus hoidub eesistujariik tegemast arutelude pikki kokkuvõtteid ja piirdub sisuliste tulemuste ja/või menetluse lühikokkuvõttega.
13. Delegatsioonid väldivad kordamast eelkõnelejate sõnumit. Nende sõnavõtud peavad olema lühikesed, asjakohased ja sisukad.
14. Ühesuguste vaadetega delegatsioonidel soovitatakse omavahel kokku leppida, et teatavas küsimuses esitab nende ühise seisukoha üks sõnavõtja.
15. Tekstide aruteludel teevad delegatsioonid eelnõu kohta kirjalikult konkreetseid ettepanekuid, selle asemel et teatava ettepaneku suhtes üksnes eriarvamust avaldada.
16. Kui eesistujariik ei ole ette näinud teisiti, hoiduvad delegatsioonid teatava ettepanekuga nõustumise korral sõnavõttudest; sel juhul loetakse vaikimist põhimõtteliseks nõusolekuks.
VI LISA
ÕIGUSAKTIDE VORMI KÄSITLEVAD SÄTTED
A. Õigusaktide vorm
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrustel ja nõukogu määrustel on:
a) pealkirjas sõna “määrus”, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja määruse teema;
b) kas väljend “Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu” või “Euroopa Liidu Nõukogu”;
c) viide sätetele, mille alusel määrus on vastu võetud, ja nende ees sõnad “võttes arvesse”;
d) viited ettepanekutele, arvamustele ja konsultatsioonidele;
e) määruse põhjendused, millele eelnevad sõnad “ning arvestades järgmist:” ja mis on nummerdatud;
f) sõnad “on vastu võtnud käesoleva määruse”, millele järgnevad määruse sätted.
2. Määrused jaotatakse artikliteks, mis vajaduse korral rühmitatakse peatükkideks ja jagudeks.
3. Määruse viimases artiklis määratakse kindlaks jõustumise kuupäev, kui see on varasem või hilisem kui kahekümnes päev pärast avaldamist.
4. Määruse viimasele artiklile järgnevad:
i) “Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides”
või
ii) “Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga” kõikidel juhtudel, kui õigusakti kõikide liikmesriikide suhtes või kõikides liikmesriikides ei kohaldata ( 27 );
b) määruse vastuvõtmise koht ja kuupäev
ning
c) kui kõne all on:
i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrus, sõnad:
“Euroopa Parlamendi nimel
president”
“Nõukogu nimel
eesistuja”,
millele järgnevad Euroopa Parlamendi presidendi nimi ja määruse vastuvõtmise ajal ametis oleva nõukogu eesistuja nimi;
ii) nõukogu määrus:
“Nõukogu nimel
eesistuja”,
millele järgneb määruse vastuvõtmise ajal ametis oleva nõukogu eesistuja nimi.
B. Direktiivide, otsuste, soovituste ja arvamuste vorm (EÜ asutamisleping)
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud direktiivide ja otsuste ning nõukogu direktiivide ja otsuste pealkirjas on vastavalt sõna “direktiiv” või “otsus”.
2. Nõukogu antud soovituste ja arvamuste pealkirjas on vastavalt “soovitus” või “arvamus”.
3. Kui EÜ asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kehtivad A-osas esitatud määrusi käsitlevad sätted mutatis mutandis direktiivide ja otsuste kohta.
C. Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud Euroopa Ülemkogu ühisstrateegia, ühismeetmete ja ühiste seisukohtade vorm
Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad kannavad vastavalt üht järgmistest pealkirjadest:
a) “Euroopa Ülemkogu ühisstrateegia”, seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema;
b) “nõukogu ühismeede”, seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema;
c) “nõukogu ühine seisukoht”, seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema.
D. Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud ühiste seisukohtade, raamotsuste, otsuste ja konventsioonide vorm
Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad, raamotsused, otsused ja konventsioonid kannavad vastavalt üht järgmistest pealkirjadest:
a) “nõukogu ühine seisukoht”, seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;
b) “nõukogu raamotsus”, seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;
c) “nõukogu otsus”, seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;
d) “kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikega 2 nõukogu kehtestatud konventsioon” ja selle teema.”
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Esimene nõukogu 18-kuuline programm koostatakse 2007. aasta jaanuaris algavaks ajavahemikuks.
( 1 ) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22). Kodukorda on viimati muudetud nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta otsusega 2006/34/EÜ, Euratom (ELT L 22, 26.1.2006, lk 32).
( 2 ) Selles lõikes korratakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edasidi “EÜ asutamisleping”) artikli 204 sõnastust.
( 3 ) Selles lõigus korratakse aluslepingutele lisatud Euroopa ühenduste teatud institutsioonide ja talituste ning Europoli asukohta käsitleva protokolli ainsa artikli punkti b sõnastust.
( 4 ) Vt järgmist avaldust a:
a) artikli 2 lõike 4 kohta:
“Nimetatud 18-kuuline programm sisaldab üldist sissejuhatavat osa, milles programm asetatakse Euroopa Liidu pikaajalise strateegilise suunitluse konteksti. Selle osa suhtes konsulteerivad 18-kuulise programmi ettevalmistamise eest vastutavad kolm eesistujariiki järgmise kolme eesistujariigiga osana lõike 4 esimeses lauses viidatud asjakohastest konsultatsioonidest.
Samuti tuleks nimetatud 18-kuulise programmi kavandis pöörata muu hulgas tähelepanu asjakohastele küsimustele, mis tulenevad komisjoni algatusel kõnealuse aasta poliitiliste prioriteetide teemal peetud dialoogist.”
( 5 ) Vt järgmiseid avaldusi b ja c:
b) artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohta
“Eesistuja püüab tagada, et nõukogu liikmed saavad põhimõtteliselt iga nõukogu sellise istungi, kus käsitletakse EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise rakendamisega seotud küsimusi, päevakorra ja asjakohaste päevakorrapunktidega seotud muud dokumendid vähemalt 21 päeva enne istungit.”
c) artiklite 1 ja 3 kohta
“Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 22 lõike 2 kohaldamist, milles sätestatakse, et kiiret otsustamist nõudvate küsimuste puhul võib erakorralise nõukogu istungi kokku kutsuda väga lühikese aja jooksul, on nõukogu teadlik, et ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi tuleb käsitleda kiiresti ja tõhusalt. Artiklis 3 ette nähtud toimingud ei takista selle nõude järgimist.”
( 6 ) Selles lõikes korratakse EÜ asutamislepingu artikli 206 sõnastust.
( 7 ) Vt järgmist avaldust d:
d) artikli 12 lõike 2 punktide a, b ja c kohta:
“Vastavalt nõukogus välja kujunenud tavale määratakse tähtajaks tavaliselt kolm tööpäeva.”
( 8 ) Vt järgmist avaldust e:
e) artikli 12 lõike 2 punkti d kohta
“Nõukogu rõhutab, et COREU-võrku tuleb kasutada nõukogu töömeetodeid käsitlevate nõukogu 12. juuni 1995. aasta järelduste (dok 7896/95) kohaselt.”
( 9 ) Vt järgmist avaldust f:
f) artikli 16 ja IV lisa kohta:
“Nõukogu lepib kokku, et artikli 16 ja IV lisa sätteid kohaldatakse niisuguste õigusaktide suhtes, mille vastuvõtmisel ei ole mõnedel nõukogu liikmetel aluslepingute kohaselt hääletamisõigust. Need sätted ei kehti siiski Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaldamise kohta.
Euroopa Liidu lepingu artiklite 43 ja 44 esmasel kohaldamisel arutab nõukogu muude valdkondade kogemusi arvesse võttes kõiki kohandusi, mida on vaja teha käesoleva kodukorra artiklisse 16 ja IV lisasse.”
( 10 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 11 ) Kõnealused sätted ei piira majandus- ja rahanduskomitee rolli, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 114, ega seda käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist (EÜT L 358, 32.12.1998, lk 109 ja EÜT L 5, 1.1.1999, lk 71).
( 12 ) Vt järgmist avaldust g:
g) artikli 19 lõike 1 kohta
“COREPER tagab lõikes 1 sätestatud põhimõtete kooskõlastatuse ja järelevalve, eelkõige nende küsimuste puhul, mida valmistatakse sisuliselt ette muudel foorumitel.”
( 13 ) Vt järgmist avaldust h:
h) artikli 19 lõike 7 kohta
“Kui nõukogu liige leiab, et artikli 19 lõike 7 kohaselt COREPERile vastuvõtmiseks esitatud menetlusotsuse eelnõu tõstatab sisulise küsimuse, esitatakse nimetatud otsuse eelnõu nõukogule.”
( 14 ) Kõnealused sätted ei piira majandus- ja rahanduskomitee rolli, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 114, ega seda käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist (EÜT L 358, 32.12.1998, lk 109 ja EÜT L 5, 1.1.1999, lk 71).
( 15 ) Vt järgmist avaldust i:
i) artikli 21 kohta:
“Töörühmade aruanded ja muud dokumendid, mida kasutatakse COREPERi aruteludel, tuleks delegatsioonidele saata aegsasti, et nendega oleks võimalik tutvuda.”
( 16 ) Vt järgmist avaldust j:
j) artikli 22 kohta:
“Nõukogu õigustalitusele on tehtud ülesandeks abistada liikmesriike, kes vastutavad EÜ asutamislepingu artikli 67 lõikes 1 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud algatuste eest, et muu hulgas kontrollida kõnealuste algatuste koostamise kvaliteeti, kui asjaomane liikmesriik sellist abi palub.”
Vt järgmist avaldust k:
k) artikli 22 kohta:
“Nõukogu liikmed teevad oma tähelepanekud õigusaktide ametlikuks kodifitseerimiseks tehtud ettepanekute kohta kolmekümne päeva jooksul alates sellest, mil peasekretariaat need ettepanekud ringlusse laseb.
Nõukogu liikmed tagavad, et ettepanekute sätted, mis käsitlevad niisuguste seadusandlike tekstide uuesti sõnastamist, mis on võetud eelmisest õigusaktist ilma sisuliste muudatusteta, kontrollitakse kodifitseerimisettepanekute kontrollimise põhimõtete kohaselt.”
( 17 ) EÜT C 73, 17.3.1999, lk 1.
( 18 ) Lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lõigus korratakse EÜ asutamislepingu artikli 207 lõike 2 sõnastust.
( 19 ) Kaasa arvatud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning arengukoostöö.
( 20 ) Kaasa arvatud eelarve.
( 21 ) Kaasa arvatud kodanikukaitse.
( 22 ) Kaasa arvatud turism.
( 23 ) Kaasa arvatud audiovisuaalküsimused.
( 24 ) Vt järgmist avaldust 1:
l) I lisa teise lõigu kohta:
“Istungite päevakordi koostades rühmitab eesistujariik omavahel seotud päevakorrapunktid, et hõlbustada asjaomaste riikide esindajate osalemist, eelkõige siis, kui teatav nõukogu koosseis peab tegelema selgesti eristatavate teemakooslustega.”
( 25 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
( 26 ) Vt järgmist avaldust m:
m) IV lisa lõike 1 punkt h kohta:
“Nõukogu kinnitab, et jätkatakse praeguse tava kohaldamist, mille kohaselt nõukogu otsuste alustekstid koostatakse kõikides keeltes.”
( 27 ) Vt järgmist avaldust n:
n) VI lisa A-osa lõike 4 punkti a alapunkti ii kohta:
“Nõukogu rõhutab, et aluslepingutes ette nähtud juhtudel, kui õigusakt ei ole kohaldatav kõikides liikmesriikides või kõikide liikmesriikide suhtes, on vaja asjaomase õigusakti põhjendustes ja sisus selgesti kindlaks määrata õigusakti territoriaalne kohaldatavus.”