02005R2187-20160720

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02005R2187-20160720 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 02005R2187-20160720

Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 2187/2005, 21. detsember 2005 , mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98

Access initial legal act

(

Legal status of the document No longer in force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/2187/2016-07-20

HTML

PDF

2005R2187 — ET — 20.07.2016 — 004.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2187/2005, 21. detsember 2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349 31.12.2005, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 809/2007, 28. juuni 2007,	L 182	1	12.7.2007
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 686/2010, 28. juuli 2010,	L 199	4	31.7.2010
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1237/2010, 15. detsember 2010,	L 348	34	31.12.2010
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/812, 20. mai 2015,	L 133	1	29.5.2015
►M5	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1139, 6. juuli 2016,	L 191	1	15.7.2016

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2187/2005,

21. detsember 2005,

mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98

PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse kalapüügi ja lossimisega seotud tehnilised kaitsemeetmed liikmesriikide suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, mis asuvad I lisas osutatud geograafilistes piirkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

aktiivpüünised –

püünised, mida kalapüügi ajal liigutatakse, sealhulgas teatavad veetavad püünised ja haardnoodad;

i)	traal – ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püünis, mis koosneb tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest võrgust (traali kere);

ii)	piimtraal – traalnoot, mis koosneb avatud horisontaalsest teras- või puittorust, talast ja põhjakettidega, ketimatiga või ketipöörlejaga varustatud võrgust, mida laeva mootor veab mööda põhja;

iii)	ankurdatud põhjanoot – kahe pika trossiga (noodatrossid) juhitav veetav haardnoot, mis tänu oma konstruktsioonile ajab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma kujult ja suuruselt sarnaneb põhjatraaliga, koosneb kahest pikast tiivast, kerest ja kotist (noodapärast);

iv)	tragid – eri kuju ja suurusega raamile monteeritud võrk- või metallkorvid, mille alumises osas asetseb kraap, mõnikord hammastega;

v)	seinnoot – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

passiivpüünis –

püügivahend, mida pole vaja vedada, sealhulgas seisevvõrgud, nakkevõrgud, abarad, mõrrad, õngejadad, lõksud ja püünised. Võrgud võivad olla varustatud ülemiste, alumiste ja ühendustrossidega ning ankurdamis-, ujuv- ja navigatsiooniseadmetega;

i)	seisevvõrk ja nakkevõrk – püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis. püüdmine seisneb selles, et vee-elusorganismid takerduvad võrkudesse;

ii)	abar – kinnitatud püügivahend, mis koosneb vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis;

iii)	õngejada – mitu omavahel ühendatud põhjas asetsevat või triivivat õngeliini, iga liin on varustatud hulga söödastatud konksudega;

c)	õngekonks – painutatud, teravdatud tükk terastraati, tavaliselt kidaga;

d)	veesoleku aeg – tähendab ajavahemikku alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajani, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

e)	ruudukujuliste silmadega võrk – võrgukonstruktsioon, mille võrgusilmade osad sirgjoonelised read on võrgu pikiteljega paralleelsed ja osad sellega risti;

f)	noodapära – silindri- või koonusetaoline traali tagumine 8 meetri pikkune osa;

g)	kaitsekott – silindrikujuline võrgutükk, mis ümbritseb traali noodapära ja mida võib aegajalt noodapärale paigaldada;

h)	tagaristpine – noodapära külge kinnitatud tagumine rõngaspine, mõõdetud juhul, kui võrgusilmad on pikisuunas välja venitatud;

i)	sulgurtropp – köis, mis ümbritseb ringjoones lõdvalt noodapära või kaitsekotti, juhul kui see olemas on, ja mis on kinnitatud selle külge silmuste või rõngaste abil;

j)	ristpined – köis mis ümbritseb ringjoones noodapära või kaitsekotti ja mis on kinnitatud selle külge;

k)	skväär – võrgutükk, mis on kinnitatud traali siseküljele nii, et see võimaldab saagil pääseda traali esiosast tagaossa, kuid piirab saagi tagasipääsu;

l)	noodapära poi – noodapära külge kinnitatud poi;

m)	poi köis – köis, millega noodapära poi ühendatakse püügivahendi selle osa külge, mida soovitakse toetada või märgistada;

n)	võrgupikendus – traali kokkutõmbamata silindrikujuline osa, s.o kogu ulatuses ühesuguse ümbermõõduga, mis on ühendatud noodapäraga või selle pikendusega;

▼M1

o)	triivvõrk – mis tahes nakkevõrk, mida hoiavad veepinnal või teatud sügavusel allpool veepinda ujukid, mis triivivad kas vabalt hoovuste mõjul või paadi taha kinnitatult, võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena ja/või piirata selle triivimist;

▼M4

juhupüük – soovimatult püütud mereorganismid, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ( 1 ) artiklile 15 tuleb lossida ja arvestada kvoodist maha kas seetõttu, et need on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad, või seetõttu, et neid püüti suuremas koguses kui saagi koostise eeskirjade või kaaspüügi eeskirjadega lubatud.

▼B

PEATÜKK

VÕRGUD JA NENDE KASUTAMISTINGIMUSED

JAGU

Sihtliigid

Artikkel 3

Sihtliigid ja väikseim võrgusilma suurus

1. I lisas loetletud alarajoonides lubatavad võrgusilma suurused iga sihtliigi jaoks on määratletud II lisas püügi korral traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püünistega ja III lisas püügi korral seisevvõrkudega, nakkevõrkudega ja abaratega. Ühegi püünise või võrgu osa võrgusilma suurus ei tohi olla väiksem kui iga võrgusilma suuruskategooria väikseim võrgusilma suurus.

▼M4

Keelatud on II ja III lisas loetletud liikide püük traalnootade, põhjanootade ja sarnaste püügivahenditega, seisevvõrkude, nakkevõrkude ning abaratega, mille võrgusilma suurus on väiksem nimetatud lisades loetletud sihtliikide jaoks sätestatud suuruskategooriast.

▼B

2. Sihtliikide minimaalne protsent pardal hoitavatest vee-elusressurssidest iga geograafilise alarajooni ja iga võrgusilma suuruse kohta sätestatakse II ja III lisas.

3. Kui kalastusreisi ajal hoitakse pardal tragisid, on keelatud püüda ja hoida pardal ning lossida mis tahes koguses veeorganisme, v.a juhul, kui vähemalt 85 % nende eluskaalust moodustavad molluskid ja/või Furcellaria lumbricalis.

▼M4

Esimest lõiku ei kohaldata nende liikide juhupüügi suhtes, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

▼B

4. Alarajoonis on keelatud kasutada seisevvõrke või nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on väiksem, kui III lisas osutatud.

5. Juhul kui väikseima võrgusilma suurusega võrguosa võrgusilma suurus ei ole vähem kui 16 mm on alarajoonis keelatud kasutada abaraid, mille võrgusilma suurus selles võrguosas on suurim, mis ei vasta ühelegi III lisas sätestatud kategooriale. Juhul kui väikseima võrgusilma silma suurus on väiksem kui 16 mm, kuuluvad kõik võrgud, mille võrgusilma suurus on üle 16 mm, III lisas sätestatud kategooriatesse.

6. Iga püügireisi puhul on lossimine keelatud juhul, kui I lisas loetletud alarajoonidest püütud ja pardal hoitav saak ei vasta II või III lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

▼M4

▼B

Artikkel 4

Sihtliikide protsentide arvutamine

1. II ja III lisas osutatud sihtliikide protsendimäärad arvutatakse suhtarvudena II ja III lisas loetletud liikide eluskaalust, mida hoitakse pardal pärast sortimist või mis on maale lossitud.

2. Sihtliikide ja muude liikide protsendimäära saamiseks liidetakse kõigi II ja III lisas loetletud pardal hoitavate sihtliikide ja muude liikide kogused kokku.

3. II ja III lisas loetletud liikide koguseid, mis on kalalaevalt ümber laaditud, võetakse arvesse sellele laevale sihtliikide protsendimäära arvutamisel.

4. Sihtliikide protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.

JAGU

Aktiivpüünis

Artikkel 5

Püüniste ehitus

1. Ei tohi kasutada vahendeid, mis võrgusilma ummistavad või vähendavad muul viisil võrgusilma suurust noodapäras.

2. Erandina lõikest 1 on lubatud igasuguse traali, põhjanooda või samalaadse võrgu pära alumise osa välispoolele kinnitada võrgulina, võrk või muu materjal, mis takistab või vähendab kulumist. Seda materjali võib kinnitada ainult noodapära eesmistele ja külgmistele servadele.

3. Erandina lõikest 1 on lubatud alla 90 mm võrgusilmaga traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega kalastamisel kinnitada noodapära välisküljele kaitsekott. Kaitsekoti silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda nii suur kui noodapära silmasuurus, kuid selle väikseim silmasuurus ei tohi mingil juhul olla alla 80 mm.

Kaitsekott võib olla kinnitatud:

a) noodapära eesmisele küljele;

b) noodapära tagumisele küljele või

c) ringikujuliselt pära- ja esiosa vahele.

Kaitsekott võib olla õmmeldud

a) ringikujuliselt noodapärale ja võrgupikendusele ühe silmarea külge või

b) noodapärale pikisuunaliselt ühe silmarea külge.

4. Erandina lõikest 1 on lubatud:

a) aktiivpüüniste juures sirm ehk skväär, mis ei lase kalal püünisest väljuda. Skvääri võib kinnitada kas noodapära sisse või esiosale. II lisas sätestatud väikseimad võrgusilma suurused ei kehti skvääri kohta. Kaugus skvääri eesmise kinnituspunkti ja noodapära kõige päramise osa vahel peab võrduma vähemalt kolmekordse skvääri pikkusega;

b) noodapära väliskülje mistahes kohta kinnitada andur saagi suuruse mõõtmiseks;

c) alla 90 mm võrgusilmaga traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega kalastamisel kasutada ristpinesid ja sulgurtroppe, mis on kinnitatud noodapära välisküljele;

d) kalastamisel traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, kasutada ühte sulgurtroppi, mis on kinnitatud noodapära välisküljele;

e) noodapära kahe külgmise küljeõmbluse külge kinnitada ujukid;

f) kasutada tagaristpinet mis on kinnitatud noodapära välisküljele. Tagaristpine ja gaitani vaheline kaugus peab olema 50 cm või vähem.

Artikkel 6

Keelatud erikonstruktsioonid

Kasutada ei tohi:

a) noodapära, mille mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu samasuuruste võrgusilmade arv kasvab eestpoolt tahapoole;

b) võrgupikendust, mille mis tahes punktis mõõdetud ümbermõõt on väiksem kui selle võrgupikendusega ühendatud noodapära esiotsa ümbermõõt;

c) võrku, mille võrgusilma suurus on 32 mm või suurem ning mille võrgusilm ei ole rombi- või ruudukujuline;

d) traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püüniseid, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem ja mille külge on mis tahes viisil kinnitatud noodapära, välja arvatud juhul, kui see on võrgu eesosa külge õmmeldud;

e) traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püüniseid, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem ja mille noodapära ümbermõõt on rohkem kui 100 avatud rombikujulist võrgusilma ja vähem kui 40 avatud rombikujulist võrgusilma, jättes välja liitekohad ja palistused;

f) noodapära mille ülemise poole väljavenitatud pikkus pole ligikaudu võrdne alumise poole väljavenitatud pikkusega.

Artikkel 7

Tursa traalpüügi selektiivsus

Komisjon esitab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee soovituste põhjal hiljemalt 2007. aasta septembris nõukogule hinnangu tursapüügi selektiivsuse kohta aktiivsete püünistega, mille puhul tursk on tunnistatud sihtliigiks.

III

JAGU

Passiivpüünis

Artikkel 8

Mõõtmed ja veesoleku aeg

1. Põhja asetatud seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega püügi puhul on keelatud korraga kasutusele võtta üle 9 km võrku ühe laeva kohta, mille kogupikkus on kuni 12 m, ning üle 21 km võrku ühe laeva kohta, mille kogupikkus on üle 12 m.

2. Lõigus 1 märgitud võrgu veesoleku aeg ei tohi kesta üle 48 tunni.

3. Erandina lõikest 2 pole lõikes 1 märgitud võrkude veesoleku aeg jääaluse püügi puhul piiratud.

Artikkel 9

Triivvõrkude suhtes kohaldatavad piirangud

1. Alates 1. jaanuarist 2008 on keelatud triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada.

2. 2006. ja 2007. aastal võib triivvõrke laeva pardal hoida või neid kalapüügil kasutada lipuliikmesriigi pädevate asutuste vastava loa korral.

3. 2006. ja 2007. aastal ei tohi laevade arv, millel liikmesriigid lubavad triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada, ületada vastavalt 40 % või 20 % kalalaevadest, mis kasutasid triivvõrke ajavahemikul 2001–2003.

4. Erandina lõikest 3 ei tohi laevade arv, millel liikmesriigid lubavad triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada, alarajoonides 25–32 ületada 40 % kalalaevadest, mis kasutasid triivvõrke ajavahemikul 2001–2003.

5. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 30. aprilliks nende laevade nimekirja, millel on lubatud kala püüda triivvõrkude abil.

Artikkel 10

Triivvõrkude kasutamise tingimused

1. Triivvõrke kasutava kalalaeva kapten peab logiraamatut, kuhu ta märgib iga päev järgmised andmed:

a) pardal olevate võrkude kogupikkus;

b) igal püügikorral kasutatud võrkude kogupikkus;

c) vaalaliste kaaspüügi kogus, kuupäev ja koht.

2. Kõigi triivvõrke kasutatavate laevade pardal peab olema artikli 9 lõikes 2 osutatud luba.

JAGU

Üldsätted püüniste ja nende kasutamise kohta

Artikkel 11

Silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramine

Kohaldatakse komisjoni 24. jaanuari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 129/2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad ( 2 ).

▼M4

Artikkel 12

Saagi normprotsentide saavutamine

1. Kui mereorganisme liikidest, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, on püütud üle II ja III lisas sätestatud protsendimäärade, kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklit 15. Selline juhupüügina püütud saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

2. Mereorganisme liikidest, mille suhtes ei kehti määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, mida on püütud üle käesoleva määruse II ja III lisas täpsustatud lubatud protsendimäärade, ei lossita, vaid need lastakse viivitamatult merre tagasi.

▼B

Artikkel 13

Püüniste kasutamise tingimused

1. Püünised, mida teatavas geograafilises piirkonnas või teatava aja jooksul ei tohi kasutada, tuleb kokku panna viisil, mis ei võimalda nende kasutamist keelu all olevas piirkonnas või keelu ajal. Varupüünised pannakse kokku eraldi ning viisil, mis ei võimalda nende kasutamist.

2. Kasutamiseks mitte valmis olevatena käsitatakse:

a) traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püüniste, välja arvatud kaksiktraali korral:

i) traallauad on tugevasti kinnitatud umbreelingu või traallookade sise- või välisküljele,

ii) traalivaierid või vaierid on traallaudade või raskuste küljest lahti võetud;

b) kaksiktraali korral võetakse tiibade tipu raskused ühendusest lahti ja pannakse kokku;

c) õngejadade, seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate korral:

i) võrgud on kokku pandud kaitsekanga alla,

ii) nöörid ja konksud on suletud kastides;

d) seinnootasid, kui pea- või alumine vaier on nooda küljest lahti võetud.

▼M5 —————

▼B

III

PEATÜKK

KALADE ALAMMÕÕT LOSSIMISEL

Artikkel 14

Kala mõõtmine

▼M4

1. Mereorganism on alamõõduline juhul, kui tema mõõtmed on väiksemad IV lisas asjakohase liigi ja asjakohase geograafilise piirkonna jaoks sätestatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust või mujal liidu õigusega kooskõlas kindlaks määratud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, mis on sätestatud käesoleva määruse IV lisas, kohaldatakse juhul kui kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud ei ole sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusaktis.

▼B

2. Kala suurust mõõdetakse ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni.

▼M4

Artikkel 14a

Kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamise menetlus seoses tagasiheitekavadega

Komisjonil on õigus võtta vastu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 6 osutatud õigusakte ning samas osutatud kehtivusajaga, et kehtestada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud liikidele, mille suhtes kehtib nimetatud määruse artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Sellised mõõdud kehtestatakse delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 28b ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 noorte mereorganismide kaitse tagamiseks, ning need võivad vajaduse korral erineda käesoleva määruse IV lisas kalavarude kaitseks määratletud alammõõtudest.

▼B

Artikkel 15

Alamõõduliste kalade pardal hoidmine

▼M4

1. Alamõõduliste mereorganismide liikidest koosneva saagi puhul, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklit 15.

1a. Kui lõikes 1 osutatud saak on lossitud, kehtestavad liikmesriigid meetmed saagi ladustamise hõlbustamiseks või selle turustamiseks, näiteks lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks mõeldud investeeringute toetamine või kalandustoodete väärtustamiseks mõeldud investeeringute toetamine.

1b. Alamõõdulisi mereorganisme liigist, mille suhtes ei kehti määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, ladustada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita.

▼B

2. Lõiget 1 ei kohaldata kalade suhtes, mida II lisas ei ole määratletud alla 16 mm või 16–31 mm võrgusilmakategooria sihtliikidena ja mis on püütud traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 32 mm, või seinnootadega, tingimusel et kõnealuseid kalu ei sordita, müüda, esitleta ega pakuta müügiks inimtoiduks kasutamiseks.

▼M3

Artikkel 15a

Valikulise püügi keeld

Kõik kvoodiga hõlmatud liigid, mida püügioperatsiooni vältel püütakse, võetakse laeva pardale ja seejärel lossitakse, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus liidu kalandusalastes määrustes, millega kehtestatakse tehnilised, kontrolli- ja kaitsemeetmed, eelkõige käesolevas määruses, määruses (EÜ) nr 2371/2002 ja nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, ( 3 ) sätestatud kohustustega.

▼B

PEATÜKK

TEATAVATE PIIRKONDADE, PÜÜGIVIISIDE VÕI VEE-ELUSORGANISMIDEGA SEOTUD PIIRANGUD

Artikkel 16

Keelatud piirkonnad

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahelisel geograafilisel alal, on igasuguste aktiivpüünistega kalapüük aastaringselt keelatud:

1. 54° 23′ N, 14° 35′ E

2. 54° 21′ N, 14° 40′ E

3. 54° 17′ N, 14° 33′ E

4. 54° 07′ N, 14° 25′ E

5. 54° 10′ N, 14° 21′ E

6. 54° 14′ N, 14° 25′ E

7. 54° 17′ N, 14° 17′ E

8. 54° 24′ N, 14° 11′ E

9. 54° 27′ N, 14° 25′ E

10. 54° 23′ N, 14° 35′ E

▼M5

Artikkel 16a

Püügikeelu piirkonnad

1. Igasugune kalapüük on 1. maist kuni 31. oktoobrini keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a) piirkond 1:

— 55° 45′ N, 15° 30′ E

— 55° 45′ N, 16° 30′ E

— 55° 00′ N, 16° 30′ E

— 55° 00′ N, 16° 00′ E

— 55° 15′ N, 16° 00′ E

— 55° 15′ N, 15° 30′ E

— 55° 45′ N, 15° 30′ E

b) piirkond 2:

— 55° 00′ N, 19° 14′ E

— 54° 48′ N, 19° 20′ E

— 54° 45′ N, 19° 19′ E

— 54° 45′ N, 18° 55′ E

— 55° 00′ N, 19° 14′ E

c) piirkond 3:

— 56° 13′ N, 18° 27′ E

— 56° 13′ N, 19° 31′ E

— 55° 59′ N, 19° 13′ E

— 56° 03′ N, 19° 06′ E

— 56° 00′ N, 18° 51′ E

— 55° 47′ N, 18° 57′ E

— 55° 30′ N, 18° 34′ E

— 56° 13′ N, 18° 27′ E.

2. Erandina lõikest 1 on lubatud püük seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 157 mm või suurem, või triivõngejadadega. Muid püügivahendeid ei tohi pardal olla.

▼B

Artikkel 17

Lõhe ja meriforelli püügipiirangud

1. Pardal on keelatud hoida lõhet (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta):

a) alates 1. juunist kuni 15. septembrini alarajoonide 22–31 vetes;

b) alates 15. juunist kuni 30. septembrini alarajooni 32 vetes.

▼M4

Kui lõhe (Salmo salar) suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata lõhe saagi suhtes käesolevat lõike esimest lõiku. Kui meriforelli (Salmo trutta) suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 3 kohaselt lossimiskohustus, ei kohaldata meriforelli saagi suhtes käesoleva lõike esimest lõiku. Lõhe (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta) juhupüügina püütud saak lossitakse ja lõhe puhul arvestatakse kvoodist maha.

Lõhe (Salmo salar) ja meriforelli (Salmo trutta) püük esimeses lõigus osutatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel ning vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 on keelatud.

▼B

2. Püügikeelu ajal ulatub keeluala neli meremiili lähtejoontest väljapoole.

▼M4

3. Erandina lõikest 1 on lubatud lõhe (Salmo salar) ja meriforelli (Salmo trutta) püük mõrdadega.

▼B

Artikkel 18

Angerjapüügipiirangud

Laeva pardal on kogu aasta keelatud hoida mis tahes aktiivpüünisega püütud angerjat.

▼M3

Artikkel 18a

Lesta ja hariliku kammelja püügipiirangud

1. Järgmisi kalaliike on keelatud hoida laeva pardal, kui need on püütud allpool loetletud geograafilistes piirkondades ning ajavahemike jooksul:

Liik	Geograafiline piirkond	Ajavahemik
Lest (Platichthys flesus)	Alarajoonid 26, 27, 28 ja 29 lõuna pool 59° 30′ põhjalaiusest	15. veebruar – 15. mai
Lest (Platichthys flesus)	Alarajoon 32	15. veebruar – 31. mai
Harilik kammeljas (Psetta maxima)	Alarajoonid 25, 26 ja 28 lõuna pool 56° 50′ põhjalaiusest	1. juuni – 31. juuli

2. Erandina lõikest 1 võib kõnealuses lõikes märgitud keeluaegadel traaliga, põhjanootadega või muude sarnaste püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 105 mm või suurem, seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 100 mm või suurem, püütud lesta ja hariliku kammelja kaaspüüki pardale jätta ja lossida koguses, mis moodustab 10 % laeval oleva ja lossitud kogusaagi eluskaalust.

▼B

Artikkel 19

Sortimata lossitud saagi piirangud

1. Sortimata saaki võib lossida ainult sellistes sadamates ja lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 2 nimetatud valikuuringuprogramm.

2. Liikmesriigid tagavad asjakohase valikuuringuprogrammi kasutamise, millega saab tulemuslikult kontrollida sortimata lossitud saaki liikide kaupa.

PEATÜKK

ERIMEETMED LIIVI LAHE KOHTA

Artikkel 20

Kalapüügiluba

1. Kalastamiseks alarajoonis 28-1 peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kalapüügiloaga laevad on kantud loetellu, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registrinumber, ning mis tehakse üldsusele kättesaadavaks interneti veebilehel, mille aadressi edastab iga liikmesriik komisjonile ja liikmesriikidele.

3. Loetellu kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000–2001 alarajoonis 28-1 ettenähtud mootorite koguvõimsust ja

b) laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kilovati (kW).

Artikkel 21

Laevade või mootorite asendamine

1. Iga artikli 20 lõikes 2 nimetatud loetellu kantud laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega, tingimusel et:

a) asendamise tagajärjel ei suurene asjaomases liikmesriigis artikli 20 lõike 3 punktis a nimetatud mootorite koguvõimsus ja

b) ühegi asenduslaeva mootorite võimsus ei ole ühelgi juhul suurem kui 221 kW.

2. Iga artikli 20 lõikes 2 nimetatud loetellu kantud laeva mootori võib asendada, tingimusel et:

a) mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus ühelgi juhul 221 kW ja

b) asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi artikli 20 lõike 3 punktis a nimetatud mootorite koguvõimsus.

Artikkel 22

Traalimiskeeld

Alarajoonis 28-1 on keelatud traalipüük madalamas vees kui 20 m.

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 23

Keelatud püügivahendid ja püügiviisid

1. Vee-elusressursse on keelatud püüda lõhkeainete, mürk- või uimastavate ainete, elektri või ükskõik mis liiki heitkehade abil.

2. Mis tahes lõikes 1 osutatud meetodi abil püütud vee-elusressursside müük, esitlemine ja müügiks pakkumine on keelatud.

Artikkel 24

Teadusuuringud

1. Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja vastavalt järgmistele tingimustele:

a) kalastamine toimub asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all;

b) kalapüügist teatatakse eelnevalt liikmesriigile, kelle vetes uuringud toimuvad, ja

c) kalapüügiga tegeleva laeva pardal peab olema selle liikmesriigi luba, mille lipu all laev sõidab.

2. Olenemata lõikest 1 võib lõikes 1 nimetatud otstarbel püütud vee-elusressursse müüa, säilitada, esitleda ja müügiks pakkuda, tingimusel et:

a) nad vastavad IV lisas loetletud lossitava kala alammõõdule ja varude, mille püügivõimalused on kindlaks määratud, püügivõimalused ei ole ammendatud, või

b) neid müüakse vahetult muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

Artikkel 25

Kalavarude asustamine ja ümberasustamine

Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügitegevuse suhtes, mis toimub üksnes vee-elusressursside asustamise või ümberasustamise eesmärgil ning asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja vastutusel. Kui asustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, teatatakse sellest eelnevalt kõigile asjaomastele liikmesriikidele.

Artikkel 26

Liikmesriikide võetud meetmed, mida kohaldatakse ainult nende lipu all sõitvate laevade suhtes

1. Liikmesriigid võivad kalavarude kaitseks ja majandamiseks või kalapüügi mõju minimeerimiseks mere ökosüsteemidele võtta tehnilisi meetmeid, mis on ette nähtud püügivõimaluste piiramiseks ning mis:

a) täiendavad ►M3 liidu ◄ kalandust käsitlevates määrustes sätestatud meetmeid või

b) kehtestavad nimetatud määrustes sätestatud miinimumnõuetest rangemad nõuded.

2. Lõikes 1 märgitud meetmeid kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi kalurite suhtes ning need on kooskõlas ►M3 liidu ◄ õigusega.

3. Asjaomane liikmesriik teatab kohe teistele liikmesriikidele ja komisjonile vastuvõetud meetmetest.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile viimase nõudmisel kõik üksikasjad, mida on vaja hinnangu andmiseks selle kohta, kas nimetatud meetmed on kooskõlas lõike 1 sätetega.

5. Kui komisjon leiab, et meetmed ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võetakse vastu otsus, millega liikmesriigil palutakse meetmed tagasi võtta või neid muuta.

Artikkel 27

Püünisetüüpide teaduslik hinnang

Komisjon tagab, et 1. jaanuariks 2008 viiakse läbi teaduslik hindamine seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate kasutamise mõju kohta vaalalistele ja et selle hindamise järeldused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

VII

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

▼M4

Artikkel 28a

Tehniliste meetmete vastuvõtmise menetlus seoses tagasiheitekavadega

Komisjonil on õigus võtta vastu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 6 osutatud õigusakte ning samas osutatud kehtivusajaga, et võtta vastu erisätted, mis käsitlevad kalapüüki või liike, mille suhtes kehtib lossimiskohustus ning mis kujutavad endast nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilisi meetmeid. Sellised meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 28b ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18, eesmärgiga suurendada püügivahendite selektiivsust või vähendada ja nii palju kui võimalik hoida ära juhupüüki, ning need võivad vajaduse korral erineda käesolevas määruses sätestatud meetmetest.

▼M5

Artikkel 28aa

Tehniliste meetmete vastuvõtmise menetlus mitmeaastaste kavade raames

Komisjonil on õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139 ( 4 ) artikli 8 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks ja nende õigusaktide kehtivusajal võtta vastu tehnilisi meetmeid. Sellised tehnilised meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 28b ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18, ning need võivad vajaduse korral kõrvale kalduda järgmistest sätetest:

a) käesoleva määruse II, III ja IV lisas sätestatud ja käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 ning artikli 14 lõikes 1 osutatud sihtliikide, võrgusilma suuruse ja kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude spetsifikatsioonid;

b) aktiivsete püügivahendite ehitus, omadused ja kasutamise kord, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 2, 3 ja 4, artiklis 6 ja II lisas;

c) passiivsete püügivahendite ehitus, omadused ja kasutamise kord, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 8;

d) püügikeelu või -piirangutega alade koordinaatide ja püügikeelu või -piirangute kehtivusaegade loetelu, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklites 16 ja 16a;

e) käesoleva määruse artikli 18a lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad liigid, nimetatud artiklis sätestatud geograafilised piirkonnad ja teatavate kalavarude püügi piirangute kohaldamise ajavahemikud ning artikli 18a lõikes 2 sätestatud erandi tehnilised üksikasjad.

▼M4

Artikkel 28b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. ►M5 Artiklitele 14a, 28a ja 28aa ◄ osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juunist 2015.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ►M5 artiklitele 14a, 28a ja 28aa ◄ osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. ►M5 Artiklite 14a, 28a ja 28aa ◄ alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 29

Lisade muutmine

I lisa ja II lisa 1. ja 2. liite muudatused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 30

Määruse (EÜ) nr 1434/98 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1434/98 muudetakse järgmiselt:

1. artikli 1 lõige 2 jäetakse välja;

2. artikli 2 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

3. artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Heeringat, mis on püütud:

— piirkondades 1 ja 2 veetavate püünistega, mille väiksem silmasuurus on vähemalt 32 mm või

— piirkonnas 3 veetavate püünistega, mille väiksem silmasuurus on vähemalt 40 mm või

— piirkondades 1, 2 või 3 mis tahes muu püügivahendiga, v.a veetava püünisega,

ei tohi lossida muul eesmärgil kui vahetult inimtoiduks, välja arvatud juhul, kui neid loomuseid on pakutud müügiks vahetult inimtoiduks ja ostjat ei ole leitud. ”;

4. artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Heeringat, mis on püütud ükskõik millise püügivahendiga vastavalt artiklis 2 täpsustatud tingimustele, võib siiski lossida muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks. ”

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määruse (EÜ) nr 88/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

Artiklis 1 osutatud geograafilise piirkonna Alarajoonid mis on määratud ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega

Alarajoon 22

Veed, mis piirnevad joonega Hasenøre neemest (56° 09′ põhjalaiust, 10° 44′ idapikkust) Jüütimaa idarannikul kuni Gnibeni tipuni (56° 01′ põhjalaiust, 11° 18′ idapikkust) Sjælandi läänerannikul; sealt piki Sjællandi läänerannikut ja lõunarannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas kuni Falsteri saareni; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedser Oddeni (54° 34′ põhjalaiust, 11° 58′ idapikkust); sealt otse ida suunas 12° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas kuni Saksamaa rannikuni; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa rannikut kuni lähtepunktini.

Alarajoon 23

Veed, mis piirnevad joonega Gilbjergi neemest (56° 08′ põhjalaiust, 12° 18′ idapikkust) Sjællandi põhjarannikul Kullenini (56° 18′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani (55° 23′ põhjalaiust, 12° 50′ idapikkust); sealt läbi Sundi lõunapoolse sissesõidutee Stevnsi majakani (55° 19′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Sjællandi rannikul; sealt põhja suunas piki Sjællandi idarannikut lähtepunktini.

Alarajoon 24

Veed, mis piirnevad joonega Stevnsi majakast (55° 19′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Sjællandi idarannikul läbi Sundi lõunapoolse sissesõidutee Falsterbo majakani (55° 23′ põhjalaiust, 12° 50′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt piki Rootsi lõunarannikut Sandhammareni majakani (55° 24′ põhjalaiust, 14° 12′ idapikkust); sealt Hammerodde majakani (55° 18′ põhjalaiust, 14° 47′ idapikkust) Bornholmi põhjarannikul; sealt piki Bornholmi lääne- ja lõunarannikut punktini 15° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola ja Saksamaa rannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 54° 34′ põhjalaiust ja 12° 00′ idapikkust; sealt otse lääne suunas Gedser Oddeni (54° 34′ põhjalaiust, 11° 58′ idapikkust); sealt piki Falsteri saare ida- ja põhjarannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Sjællandi põhjarannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Sjællandi läänerannikut lähtepunktini.

Alarajoon 25

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Ölandi saare läänerannikuni; kulgeb Ölandi saarest lõuna poolt mööda kuni punktini 56° 30′ põhjalaiust idarannikul, otse ida suunas kuni 18° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola rannikut punktini 15° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Bornholmi saareni; sealt piki Bornholmi lõuna- ja läänerannikut Hammerodde majakani (55° 18′ põhjalaiust, 14° 47′ idapikkust); sealt Sandhammareni majakani (55° 24′ põhjalaiust, 14° 12′ idapikkust) Rootsi lõunarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

Alarajoon 26

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56° 30′ põhjalaiust ja 18° 00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Läti läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki Läti, Leedu, Venemaa ja Poola rannikut punktini 18° 00′ idapikkust Poola rannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

Alarajoon 27

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 59° 41′ põhjalaiust ja 19° 00′ idapikkust Rootsi maismaa idarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas Ojamaa saare põhjarannikuni; sealt lõuna suunas piki Ojamaa läänerannikut punktini 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas 18° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas 56° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Ölandi saare idarannikuni; sealt, möödudes Ölandi saare lõunapoolsest küljest, punktini 56° 30′ põhjalaiust Ölandi läänerannikul; sealt otse lääne suunas Rootsi rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

Alarajoon 28–1

Veed, mis piirnevad läänes joonega, mille koordinaadid on 57° 34,1234′ N, 21° 42,9574′ E kuni 57 57,4760′ N, 21° 58,2789′ E, sealt lõuna suunas Sõrve poolsaare kõige lõunapoolsema punktini ulatuva ning sealt kirde suunas piki Saaremaa idarannikut kulgeva joonega; ja põhjas joonega, mille koordinaadid on 58° 30,0′ N, 23° 13,2′ E kuni 58° 30,0′ N, 23° 41,1′ E.

Alarajoon 28–2

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 58° 30′ põhjalaiust ja 19° 00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Saaremaa läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki Saaremaa läänerannikut punktini 57° 57,760′ põhjalaiust ja 21° 58,2789′ idapikkust; sealt lõuna suunas kuni punktini 57° 34,1234′ põhjalaiust ja 21° 42,9574′ idapikkust; sealt piki Läti rannikut lõuna suunas kuni punktini, mis asub 56° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas 18° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Ojamaa läänerannikuni; sealt põhja suunas punktini 19° 00′ idapikkust Ojamaa põhjarannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

Alarajoon 29

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome lääne- ja lõunarannikut punktini 23° 00′ idapikkust maismaa lõunarannikul; sealt otse lõuna suunas 59° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Eesti maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Eesti läänerannikut punktini 58° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Saaremaa idarannikuni; möödub Saaremaa põhjapoolsest küljest punktini 58° 30′ põhjalaiust Saaremaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas 19° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 59° 41′ põhjalaiust Rootsi idarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

Alarajoon 30

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome rannikut punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Rootsi maismaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

Alarajoon 31

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul, kulgeb Botnia lahest põhja poolt mööda kuni punktini 63° 30′ põhjalaiust Soome maismaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas kuni lähtepunktini.

Alarajoon 32

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 23° 00′ idapikkust Soome lõunarannikul ja, möödudes Soome lahest idas, kulgeb punktini 59° 00′ põhjalaiust Eesti läänerannikul; sealt otse lääne suunas 23° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

II LISA

Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised: kohaldatavad võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid

Sihtliigid	Võrgusilma suuruskategooria (mm)
	< 16	16 ≤ ja < 32	16 ≤ ja < 105	32 ≤ ja < 90	32 ≤ ja < 105	≥ 90 (3)	≥ 105 (2) (3)
	Alarajoonide grupid
	22–32	22–27	28–32	22–23	24–27	22–23	22–32
	Sihtliikide miinimumprotsent
	90 (1)	90 (1) (5)	90 (1)	90 (1) (4)	90 (1) (4)	90	100
Tobiad (Ammodytidae)	*	*	*	*	*	*	*
Kilu (Sprattus sprattus)		*	*	*	*	*	*
Harilik heeringas (Clupea harengus)			*	*	*	*	*
Harilik merikeel (Solea vulgaris)						*	*
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)						*	*
Merlang (Merlangus merlangus)						*	*
Sile kammeljas (Scophtalmus rhombus)						*	*
Harilik soomuslest (Limanda limanda)						*	*
Lest (Platichthys flesus)						*	*
Väikesuulest (Microstomus kitt)						*	*
Harilik kammeljas (Psetta maxima)						*	*
Tursk (Gadus morhua)							*
(1) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 3 % turska eluskaalu kohta. (2) Lubatud on ainult traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised, millel on I ja II liites sätestatud võrgusilma suuruse ja spetsifikatsioonidega Bacoma selektiivaken või võrgupikendus. (3) Piimtraali kasutamine on keelatud. (4) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 40 % merlangi eluskaalu kohta. (5) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 40 % heeringat eluskaalu kohta.

▼M2

Liide 1

BACOMA tüüpi noodapära spetsifikatsioon

Kirjeldus

a) Noodapära, võrgupikenduse ja traali tagaosa mõõdud

i) Noodapära koosneb kahest mõlemal pool küljeõmblusega ühendatud võrdse pikkusega paneelist.

ii) Rombikujuliste võrgusilmade väikseim silmasuurus on 105 mm. Võrgumaterjal on ühe- või kaheniidilisest polüetüleenist; niidi maksimaalne jämedus on 6 mm, kui kasutatakse üheniidilist võrgumaterjali, ning 4 mm, kui võrgumaterjal on kahekordsest niidist.

iii) Keelatud on kasutada noodapärasid ja võrgupikendusi, mis on tehtud ühest võrgutükist ja millel on ainult üks õmblus.

iv) Võrgujätku või -pikenduse ümbermõõdu avatud rombikujuliste võrgusilmade arv, küljeõmbluste võrgusilmad välja arvatud, peab olema kogu ulatuses sama suur kui noodapära esiotsa ümbermõõdu suurim võrgusilmade arv (joonis 1).

b) Selektiivakna asukoht

i) Selektiivaken paigutatakse noodapära ülemisse paneeli (joonis 2).

ii) Selektiivaken lõpeb kõige rohkem nelja silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud (joonis 3 või 4).

c) Selektiivakna mõõdud

i) Selektiivakna laius, väljendatud sõlmevahede arvuna, võrdub ülemise paneeli avatud rombikujuliste võrgusilmade arvuga, mis on jagatud kahega. Vajaduse korral võib kuni 20 % avatud rombikujulistest silmadest jääda ülemisse paneeli nii, et need jagunevad võrdselt selektiivakna mõlemale poolele (joonis 4).

ii) Selektiivakna pikkus on vähemalt 5,5 meetrit.

iii) Erandina punktist ii on selektiivakna pikkus vähemalt 6 m, kui loomuse mahu määramise andur on kinnitatud akna külge.

d) Selektiivakna võrk

i) Võrgusilma ava suurus on vähemalt 120 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgusilma kõik neli külge lõikuvad kõikide sõlmevahedega.

ii) Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega. Võrk on ühekordsest sõlmedeta põimitud niidist või tõendatult samalaadsete selektiivsete omadustega võrgumaterjalist. Sõlmedeta võrk on võrk, mille nelinurksete võrgusilmade nurgad moodustatakse võrgusilma kahe kõrvutise külje niitide põimimisel.

iii) Ühe niidi läbimõõt on vähemalt 5 mm.

e) Muud spetsifikatsioonid

i) Tagaristpine ei lähe ümber BACOMA selektiivakna.

ii) Noodapära poi on kerakujuline ja selle läbimõõt on kuni 40 cm. Poi kinnitatakse poiköiega gaitani külge.

iii) Skväär ei kata BACOMA selektiivakent.

Joonis 1

Traalpüünis jaguneb vastavalt kujule ja funktsioonile kolmeks eri osaks. Traali kere on püünise kooniline osa. Võrgupikendus ei ole kooniline, on tavaliselt valmistatud kas ühest või kahest võrguribast. Noodapära ei ole samuti kooniline, on sageli valmistatud kahekordsest niidist, mis muudab selle tugevale kulutamisele paremini vastupidavaks. Sulgurtropist allpool olevat osa nimetatakse sulgurkotiks.

Joonis 2

A	Võrgupikendus

Noodapära

C	Selektiivaken, ruuduliste võrgusilmadega paneel

1.	Ülemine paneel, maksimaalselt 50 avatud rombikujulist silma

2.	Alumine paneel, maksimaalselt 50 avatud rombikujulist silma

3.	Küljeõmblused

4.	Ühendus- või õmbluskoht

5.	Sulgurtropp

6.	Tagaristpine

Gaitan

8.	Selektiivakna kaugus gaitanist (joonised 3 ja 4).

Poiköis

10.	Noodapära poi

Joonis 3

SELEKTIIVAKNA PAIGALDUS

A	120 mm ruudukujuliste silmadega paneel (25 sõlmevahet)

B	Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine õmbluse külge

C	Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine rombikujuliste silmadega võrguga

D	105 mm rombikujuliste silmadega võrk (kuni 50 avatud silma)

E	Selektiivakna kaugus gaitanist. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud

F	Üks käsitsi põimitud gaitanisilmade rida

Joonis 4

SELEKTIIVAKNA PAIGALDUS

A	120 mm ruudukujuliste silmadega paneel (20 sõlmevahet)

B	Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine õmbluse külge

C	Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine rombikujuliste silmadega võrguga

D	105 mm rombikujuliste silmadega võrk (maksimaalselt 50 avatud silma)

E	Selektiivakna kaugus gaitanist. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud

F	Üks käsitsi põimitud gaitanisilmade rida

G	Maksimaalselt 10 % silmadest jääb võrgu D mõlemale poolele

Liide 2

TRAALI T90 SPETSIFIKATSIOON

a) Määratlus

1. T90 traalid on traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised, millel on noodapära ja võrgupikendus, mis on valmistatud rombikujuliselt sõlmitud võrgulinast, mille võrgusilmad on 90° võrra pööratud, nii et võrguniitide põhiline suund on veosuunaga paralleelne.

2. Standardse rombikujuliselt sõlmitud võrgulina (A) ja võrgu, mille võrgusilmad on 90° võrra pööratud (B), võrguniitide suund on näidatud joonisel 1.

Joonis 1

b) Võrgusilma suurus ja mõõtmine

Võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm. Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 517/2008 ( 5 ) artikli 6 lõikest 1 mõõdetakse noodapära ja võrgupikenduse võrgusilma suurust risti püünise pikiteljega.

c) Niidi jämedus

Noodapära ja võrgupikenduse niidi materjal on polüetüleen, niidi maksimaalne jämedus on kuni 6 mm, kui kasutatakse üheniidilist võrgumaterjali, ning kuni 4 mm, kui võrgumaterjal on kahekordsest niidist. Seda sätet ei kohaldata noodapära viimase silmarea silmade suhtes kui need on ühendatud gaitani külge.

d) Ehitus

1. Pööratud võrgust silmadega (T90) noodapära ja võrgupikendus valmistatakse kahest võrdsete mõõtmetega ning eespool kirjeldatud võrgusilmade suunaga paneelist, millel pikisuunas on vähemalt 50 silma ja mis on omavahel ühendatud kahe küljeõmblusega.

2. Avatud võrgusilmade arv mis tahes kohas mõõdetud ümbermõõdu korral peab olema konstantne alates pikenduse esiotsast kuni noodapära tagumise otsani.

3. Noodapära või võrgupikenduse ja traali koonilise osa ühenduspunktis peab noodapära või võrgupikenduse ümbermõõdu võrgusilmade arv olema 50 % traali koonilise osa viimase rea võrgusilmade arvust.

4. Noodapära ja võrgupikendus on esitatud joonisel 2.

e) Ümbermõõt

Noodapära ja võrgupikenduse ümbermõõt mis tahes kohas, liitekohad ja küljeõmblused välja arvatud, on kuni 50 võrgusilma.

f) Ühenduskohad

Noodapära ja võrgupikenduse paneelide esiserv on varustatud põimitud poolsilmareaga. Noodapära paneeli tagumine serv on varustatud põimitud silmareaga, millega saab gaitani suunata.

g) Noodapära poi

Noodapära poi on kerakujuline, läbimõõduga kuni 40 cm. See kinnitatakse poiköiega gaitani külge.

Joonis 2

▼B

III LISA

Seisevvõrgud, nakkevõrgud ja abarad: võrgusilma suuruskategooriad ja sihtliigid

Sihtliigid	Võrgusilma suuruskategooria (mm)
	16 ≤ ja < 110	32 ≤ ja < 110	90 ≤ ja < 156 (2)	110 ≤ ja < 156	≥ 157
	Alarajoonide grupid
	28–32	22–27	22–23	22–32	22–32
	Sihtliikide miinimumprotsent
	90 (1)	90 (1)	90	90	100
Kilu (Sprattus sprattus)	*	*	*	*	*
Harilik heeringas (Clupea harengus)	*	*	*	*	*
Harilik merikeel (Solea vulgaris)			*	*	*
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)			*	*	*
Merlang (Merlangius merlangus)			*	*	*
Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)			*	*	*
Harilik soomuslest (Limanda limanda)			*	*	*
Lest (Platichthys flesus)			*	*	*
Väikesuulest (Microstomus kitt)			*	*	*
Harilik kammeljas (Psetta maxima)			*	*	*
Tursk (Gadus morhua)				*	*
Lõhe (Salmo salar)					*
(1) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 3 % turska eluskaalu kohta. (2) Selline võrgusilmade vahemik on lubatud kuni 30. juunini 2006. aastal.

IV LISA

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liigid	Geograafiline piirkond	►M4 Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt ◄
Tursk (Gadus morhua)	Alarajoonid 22–32	38 cm
Lest (Platichthys flesus)	Alarajoonid 22–25	23 cm
	Alarajoonid 26–28	21 cm
	Alarajoonid 29–32, 59° 30' põhjalaiusest lõuna poole	18 cm
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	Alarajoonid 22–32	25 cm
Harilik kammeljas (Psetta maxima)	Alarajoonid 22–32	30 cm
Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)	Alarajoonid 22–32	30 cm
Angerjas (Anguilla anguilla)	Alarajoonid 22–32	35 cm
Lõhe (Salmo salar)	Alarajoonid 22–30 ja 32	60 cm
Lõhe (Salmo salar)	Alarajoon 31	50 cm
Meriforell (Salmo trutta)	Alarajoonid 22–25 ja 29–32	40 cm
Meriforell (Salmo trutta)	Alarajoonid 26–28	50 cm

V LISA

Vastavustabel

Nõukogu määrus (EÜ) nr 88/98,	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	—
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	Artikkel 14
Artikli 3 lõige 3	Artikli 15 lõige 1
Artikli 3 lõige 4	—
Artikli 3 lõige 5	—
Artikkel 4	—
Artikli 5 lõiked 1 ja 3	Artikkel 3
Artikli 5 lõige 2	—
Artikkel 6	Artikkel 11
Artikkel 7	Artikkel 5
Artikli 8 lõige 1	Artikli 13 lõige 1
Artikli 8 lõige 2	Artikli 13 lõige 2
Artikli 8 lõige 3	Artikkel 16
Artikli 8 lõige 4	Artikli 13 lõige 3
Artikkel 8a	Artikkel 9
Artikkel 8b	Artikkel 10
Artikli 9 lõige 1	Artikkel 17
Artikli 9 lõige 2	Artikli 8 lõige 1
Artikli 10 lõige 1	—
Artikli 10 lõige 2	Artikli 23 lõige 1
Artikli 10 lõige 3	—
Artikli 10 lõige 4	—
Artikkel 11	Artikkel 24
Artikkel 12	Artikkel 25
Artikkel 13	Artikkel 26
Artikkel 14	Artikkel 28
Artikkel 15	Artikkel 31
Artikkel 16	Artikkel 32
I lisa	I lisa
II lisa	—
III lisa	IV lisa
IV lisa	II ja III lisa
V lisa	II lisa liide 1
VI lisa	V lisa

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

( 2 ) EÜT L 22, 25.1.2003, lk 5

( 3 ) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

( 5 ) ELT L 151, 11.6.2008, lk 5.

Top

Choose the experimental features you want to try