2005R0184 — ET — 09.05.2006 — 001.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta (EÜT L 035, 8.2.2005, p.23)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 602/2006, 18. aprill 2006,	L 106	10	19.4.2006

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 184/2005,

12. jaanuar 2005,

ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta

Artikkel 1

Objekt

Käesolev määrus kehtestab ühtse raamistiku ühenduse statistika tootmise kohta, mis käsitleb maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid.

Artikkel 2

Andmete esitamine

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevad statistilised andmed vastavalt I lisale. Andmed määratletakse II lisas.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) andmed vastavalt I lisas osutatud tähtpäevadele.

Artikkel 3

Andmete allikad

1.  Liikmesriigid koguvad käesoleva määruse alusel nõutavat statistilist informatsiooni kasutades kõiki andmeallikaid, mida nad peavad asjakohasteks ja sobivateks, sealhulgas administratiivseid allikaid, näiteks äriregistri andmekogu.

2.  Aruandekohustuslikud füüsilised ja juriidilised isikud järgivad liikmesriigi ametiasutuste, kes vastavalt käesolevale määrusele vastutavad liikmesriigi siseselt andmete kogumise eest, sätestatud esitamistähtpäevi ja määratlusi.

3.  Kui nõutavaid andmeid ei ole võimalik koguda mõistlike kuludega, võib edastada võimalikult täpsed hinnangulised andmed (sealhulgas nullväärtused).

Artikkel 4

Kvaliteedikriteeriumid ja -aruanded

1.  Liikmesriigid rakendavad kõiki nende arvates vajalikke mõistlikke meetmeid, et tagada edastatud andmete kvaliteet vastavalt ühistele kvaliteedistandarditele.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande edastatud andmete kvaliteedi kohta (edaspidi “kvaliteediaruanne”).

3.  Ühised kvaliteedistandardid, samuti kvaliteediaruannete sisu ja regulaarsus täpsustatakse artikli 11 lõikes 2 märgitud korra kohaselt, võttes arvesse asjaolusid, mis seonduvad andmete kogumise ja koostamise kuluga ning samuti oluliste muudatustega andmete kogumises.

Euroopa Komisjon, keda abistab artiklis 11 osutatud maksebilansi komitee, hindab kvaliteediaruannete põhjal andmete kvaliteeti. Komisjoni antud hinnang saadetakse teadmiseks Euroopa Parlamendile.

4.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni olulisematest edastatavaid andmeid mõjutavatest metoodika- või muudest muudatustest, hiljemalt kolm kuud pärast nende kohaldatavaks muutumist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja teisi liikmesriike igast sellisest teatest.

Artikkel 5

Andmevood

Toodetav statistika liigitatakse komisjonile (Eurostatile) esitamiseks järgnevalt:

Andmevood piiritletakse täpsemalt I lisas.

Artikkel 6

Aruandeperiood ja regulaarsus

Liikmesriigid koostavad andmevood vastavalt lisas I piiritletud asjakohasele esimesele aruandeperioodile ja regulaarsusele.

Artikkel 7

Andmete edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määrusega nõutavad andmed komisjoni poolt kindlaksmääratud vormis ja korras artikli 11 lõikes 2 märgitud korra kohaselt.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsete andmete edastamine ja vahetamine

1.  Piiramata määruse (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 artikli 5 lõikes 4 sätestatud eeskirju võib Eurostati ja EKP vahel konfidentsiaalsete andmete edastamine toimuda ulatuses, mis on vajalik maksebilansistatistika ühtsuse tagamiseks Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide vahel, kes on võtnud kasutusele ühisraha.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et EKP võtab nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 määratletud põhimõtteid ja järgib sama määruse artiklis 14 sätestatud tingimusi.

3.  Määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 13 määratletud konfidentsiaalset andmete vahetamist lubatakse liikmesriikide vahel juhul, kui andmete vahetamine on vajalik Euroopa Liidu maksebilansistatistika kvaliteedi tagamiseks.

Liikmesriigid, kes saavad teistelt liikmesriikidelt konfidentsiaalseid andmeid, käsitlevad sellist teavet konfidentsiaalsena.

Artikkel 9

Levitamine

Komisjon (Eurostat) levitab vastavalt käesolevale määrusele toodetud ühenduse statistikat sarnaselt I lisas piiritletud regulaarsusega.

Artikkel 10

Kohandamine majanduslike ja tehniliste muudatustega

Majanduslike ja tehniliste muudatuste arvessevõtmiseks vajalikud meetmed sätestatakse artikli 11 lõikes 2 märgitud korra kohaselt.

Sellised meetmed käsitlevad:

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.  Euroopa Komisjoni abistab maksebilansi komitee, edaspidi “komitee”.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud perioodiks on kolm kuud.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

4.  EKP võib osaleda komitee koosolekutel vaatlejana.

Artikkel 12

Aruanne rakendamise kohta

Komisjon esitab 28. veebruariks 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta.

Aruanne kajastab eelkõige:

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

ANDMEVOOD

Artiklis 5 nimetatud

1.   Maksebilansi euronäitajad

2.   Kvartaalne maksebilansistatistika

3.   Rahvusvaheline teenuskaubandus

4.   Otseinvesteeringute (OI) vood

5.   Otseinvesteeringute (OI) positsioonid

6.   Geograafilise jaotuse tasemed

7.   Tegevuse järgi liigitamise tasandid

---

II LISA

MÄÄRATLUSED

Artiklis 10 nimetatud

KAUBAD (kood 100)

Maksebilansi jooksevkonto kaupade konto hõlmab vallasvarana kaupu, mille puhul toimub omandiõiguse üleminek (residentide ja mitteresidentide vahel). Neid kaupu hinnatakse turuväärtuses f.o.b. hinna alusel. Erandid omandiõiguse ülemineku reeglist (tehingud nimetatud kaupadega registreeritakse kaupade kontol) on järgmised: kaubad, mida kasutatakse kapitalirendi tingimustel, emaettevõtja ja tütar- ja sidusettevõtja või filiaali vahel vahetatud kaubad ning töötlemiseks tarnitud kaubad. EL-i sisene kaubavahetus: partnerriik määratletakse vastavalt saatjariigi põhimõttele. Siia kuuluvad kaubad müügiks, kaubad töötlemiseks, kaupade kapitaalremont, vedajate poolt välismaal soetatud kaubad ja mitterahaline kuld.

TEENUSED (kood 200)

Veoteenused (kood 205)

Hõlmab kõiki veoteenuseid, mida osutavad ühe riigi residendid teise riigi residentidele ja sisaldab reisijatevedu, kaubavedu, transpordivahendite rentimist (prahtimist) koos meeskonnaga ja kaasnevaid tugi- ja abiteenuseid.

Meretransport (kood 206)

Hõlmab kõiki merega seotud veoteenuseid, mis jagunevad Reisijateveoks (kood 207), Kaubaveoks (kood 208) ja Muuks veoteenuseks (kood 209).

Õhutransport (kood 210)

Hõlmab kõiki õhuveoga seotud teenuseid, mis jagunevad Reisijateveoks (kood 211), Kaubaveoks(kood 212) ja Muuks veoteenuseks (kood 213).

Muu transport (kood 214)

Hõlmab kõiki veoteenuseid, v.a mere ja õhuveoga seotud teenused, mis jagunevad Reisijateveoks (kood 215), Kaubaveoks (kood 216) ja Muuks veoteenuseks (kood 217).

Muu transpordi(kood 214) laiendatud liigitus jaguneb:

Kosmosetransport (kood 218)

Hõlmab ettevõtjate poolt satelliitide väljasaatmise teenust satelliitide omanikele (näiteks telekommunikatsiooniettevõtjad) ja muud kosmosetehnikaettevõtjate teenust, näiteks kaupade ja inimeste vedu teadusuuringuteks. Siia kuulub ka reisijatevedu kosmoses ja ühe riigi maksed teisele riigile tema residentide poolt sooritatud kosmosereiside eest.

Raudteetransport (kood 219)

Hõlmab veoteenuseid raudteel, mis jaguneb Reisijateveoks (kood 220), Kaubaveoks (kood 221) ja Muuks veoteenuseks (kood 222).

Maanteetransport (kood 223)

Hõlmab veoteenuseid veoautode, busside jmt veoteenuseid, mis jagunevad Reisijateveoks (kood 224), Kaubaveoks (kood 225) ja Muuks veoteenuseks (kood 226).

Siseveetransport (kood 227)

On seotud rahvusvaheliste veoteenustega jõgedel, kanalitel, järvedel jmt. Siia kuuluvad ühe riigi siseveeteed ja sellised veeteed, mis on ühised kahele või mitmele riigile. Nõutav alajaotus on: Reisijatevedu (kood 228), Kaubavedu (kood 229) ja Muu veoteenus (kood 230).

Torutransport (kood 231)

Hõlmab rahvusvahelist kaupade transporti torude ja/või juhtmete kaudu. Siia kuuluvad ka elektrienergia edastamise tasud, kui need on eristatavad elektri tootmise ja jaotamise maksumusest. Elektrienergiaga, nafta ja naftatoodete, vee ja muude toru ja/või juhtmete kaudu transporditavate kaupade maksumust sellel kirjel ei kajastata. Samuti ei kirjendata siin elektri, vee, gaasi ja muude naftatoodete müügiteenuseid (need kajastatakse Muude äriteenuste (kood 284) all).

Muud transpordi abiteenused (kood 232)

Muud transpordi abiteenused hõlmavad kõiki muid veoteenuseid, mida ei saa liigitada ühegi eespool kirjeldatud veoteenuse liigi alla.

Reisiteenused (kood 236)

Reisiteenused hõlmavad peamiselt reisijate poolt teises riigis külastuse ajal, mis kestab alla ühe aasta, omandatud kaupu ja teenuseid. Kaubad ja teenused ostab reisija, ostetakse reisija nimel, või antakse tasuta (st kingitakse) reisijale kasutamiseks või edasiandmiseks. Siia ei kuulu reisijate vedu selle riigi piires, mida nad külastavad, kui veoteenust osutavad vedajad, kes ei ole külastatava riigi residendid. Kajastamisele ei kuulu ka rahvusvaheline reisijatevedu, mis näidatakse reisijateveona veoteenuste kirjel. Samuti jäävad välja reisija poolt ostetud kaubad edasimüügiks reisija kodu- või mõnes teises riigis. Reisiteenused jagunevad Ärireisideks (kood 237) ja Erareisideks (kood 240).

Ärireisid (kood 237)

Ärireisid hõlmavad kaupade ja teenuste omandamist ärireisijate poolt. See hõlmab ka kaupade ja teenuste omandamist isiklikuks kasutamiseks hooajatöötajate, piirialatöötajate ja teiste töötajate poolt, kes ei ole selle riigi residendid, kus nad töötavad ja kelle tööandja on kõnealuse riigi resident. Tööga seonduvad reisiteenused jagunevad omakorda Hooaja ja piirialatöötajate kulutusteks (kood 238) ja Muudeks ärireisideks (kood 239).

Hooaja- ja piirialatöötajate kulutused (kood 238)

Siia kuulub kaupade ja teenuste omandamine isiklikeks vajadusteks hooajatöötajate, piirialatöötajate ja teiste töötajate poolt, kes ei ole selle riigi residendid, kus nad töötavad ja kelle tööandja on kõnealuse riigi resident.

Muud (kood 239)

Hõlmab kõiki Äritegevusega seotud reisikulutusi (kood 237), mis ei kuulu kirje Hooaja ja piirialatöötajate kulutused koosseisu (kood 238).

Erareisid (kood 240)

Erareisiteenused hõlmavad kaupu ja teenuseid, mida omandavad reisijad, kes külastavad välisriiki muudel eesmärkidel kui äritegevus, näiteks puhkus, meelelahutus ja kultuuriüritustel osalemine, sõprade ja sugulaste külastamine, palverännak ning hariduse ja tervishoiuga seotud eesmärkidel. Erareisid (kood 240) jagatakse Raviteenusteks (kood 241), Õpingutega seotud kulutusteks (kood 242) ja Muudeks erareisideks (kood 243).

Raviteenused (kood 241)

Hõlmab ravi eesmärgil reisivate isikute kogukulutusi.

Õpingutega seotud kulutused (kood 242)

Hõlmab õppurite kogukulutusi.

Muud erareisid (kood 243)

Hõlmab kõiki Erareisiteenuseid (kood 240), mis ei kajastu Raviteenuste (kood 241) ega Õpingutega seotud kulutuste all (kood 242).

Muud teenused (kood 981)

Hõlmab kõiki Teenuseid (kood 200), mis ei kajastu Veoteenuste (kood 205) ega Reisiteenuste kirjetel (kood 236).

Sideteenused (kood 245)

Hõlmab Posti- ja kulleriteenuseid (kood 246) ja Telekommunikatsiooniteenuseid (kood 247).

Posti- ja kulleriteenused (kood 246)

Hõlmab Postiteenuseid (kood 958) ja Kulleriteenuseid (kood 959).

Postiteenused (kood 958)

Siia kuuluvad nõudmiseni postisaadetiste teenused, telegrammi- ja postkontoris osutatavad teenused, näiteks markide müük, rahakaartide saatmine jmt. Postiteenuseid osutavad enamasti riiklikud postitalitused. Postiteenuste kohta kehtivad rahvusvahelised lepingud ja erinevates riikides tegutsevate postiettevõtjate vahelised maksevood registreeritakse brutovoogude alusel.

Kulleriteenused (kood 959)

Kulleriteenuste puhul toimub saadetise kättetoimetamine kulleri poolt ukselt-uksele. Kullerid võivad teenuste osutamiseks kasutada isiklikult neile kuuluvaid, mitme eraisiku omanduses olevaid transpordivahendeid või ühistransporti. Siin kajastatakse ekspressteenused, mis võivad sisaldada soovi korral näiteks saadetise lähtepunktis pealevõtmist või ajaliselt kindlaksmääratud kättetoimetamist.

Telekommunikatsiooniteenused (kood 247)

Hõlmab heli, kujutise või muu teabe edastamist telefoni, teleksi, telegrammi, raadio, televisioonikaabli, ringhäälingu, satelliidi või elektronposti teel, faksiteenuseid jmt, sealhulgas äritegevusega seonduvaid võrguteenuseid, telekonverentsi- ja tugiteenuseid. Siin ei kajastata edastatava teabe maksumust. Siia kuuluvad ka mobiiltelefonisideteenused, Interneti tuumvõrgu ja kasutamise teenused, sealhulgas juurdepääsu tasud.

Ehitusteenused (kood 249)

Hõlmab Ehitusteenuseid välismaal (kood 250) ja Ehitusteenuseid koostavas riigis (kood 251).

Ehitusteenused välismaal (kood 250)

Hõlmab mitteresidentidele osutatud ehitusteenuseid koostava riigi residentidest ettevõtjate poolt (kreedit) ja nende poolt vastuvõtvas riigis ostetud kaupu ja teenuseid (deebet).

Ehitusteenused koostavas riigis (kood 251)

Hõlmab mitteresidentidest ehitusettevõtjate poolt koostava riigi residentidele osutatavaid ehitusteenuseid (deebet) ja nende poolt koostavas riigis ostetud kaupu ja teenuseid (kreedit).

Kindlustusteenused (kood 253)

Hõlmab residendist kindlustusseltsi poolt mitteresidentidele müüdud mitmesuguseid kindlustusteenuseid ja vastupidi. Neid teenuseid hinnatakse ja nende väärtust määratakse kogu kindlustuspreemias sisalduva teenustasu alusel, mitte kindlustuspreemia kogusumma alusel. Siia kuuluvad Elukindlustus ja pensionifondid (kood 254), Veosekindlustus (kood 255), Muud otsekindlustusteenused (kood 256), Edasikindlustus (kood 257) ja Muud kindlustusteenused (kood 258).

Elukindlustus- ja pensionifondid (kood 254)

Nii kasumil põhineva kui ka kasumit mitte teeniva elukindlustuspoliisi puhul laekuvad kindlustusvõtjalt kindlustusandjale regulaarsed kindlustuspreemiad (võib olla ka ainult ühekordne makse), mille eest kindlustusandja garanteerib kindlustusvõtjale kokkulepitud minimaalse summa või annuiteetmaksete tasumise kindlaksmääratud kuupäeval või kindlustusvõtja surma korral, kui see on varasem. Tähtajaline elukindlustus, mille puhul hüvitist makstakse ainult surma korral, on otsekindlustuse vorm, mis kajastatakse Muu otsekindlustuse (kood 256) all.

Pensionifondid on eraldi fondid, mis on asutatud konkreetsete töötajate gruppidele pensionipõlves sissetuleku võimaldamise eesmärgil. Sellised fondid on asutatud ja neid juhivad eraomanikest tööandjad või avalikud tööandjad või tööandjad ja töötajad ühiselt. Neid rahastatakse tööandja ja/või töötajate sissemaksete ja investeeringutulu arvel, mis saadakse fondi vara investeerimistehingutelt. Siia ei kuulu suurte ühiskonnagruppide jaoks moodustatud sotsiaalkindlustussüsteemid, mille loob, finantseerib ja teostab järelevalvet valitsus. Siin kajastatakse pensionifondide haldamisteenused. Pensionifondide puhul kirjendatakse “kindlustusmaksed” tavaliselt “sissemaksetena” ja “nõuded” kirjendatakse tavaliselt “hüvitistena”.

Veosekindlustus (kood 255)

Veosekindlustus on seotud eksporditavate või imporditavate kaupade kindlustusega arvestades kaupade f.o.b. hinda ja veokulusid.

Muud otsekindlustusteenused (kood 256)

Muud otsekindlustusteenused hõlmavad kõiki teisi elu- ja kahjukindlustusliike. Siia kuuluvad tähtajaline elukindlustus; õnnetusjuhtumi ja tervisekindlustus (kui seda ei osuta riik sotsiaalkindlustussüsteemi osana); mere-, õhu- ja muu transpordikindlustus; tulekindlustus ja kindlustus varalise kahju vastu; rahalise kahju kindlustus; tsiviilvastutuskindlustus ja muud kindlustustegevuse liigid, näiteks reisikindlustus ja laenu- ning krediitkaartidega seonduv kindlustus.

Edasikindlustus (kood 257)

Edasikindlustus on kindlustusriski osaline edasikandmine edasikindlustusega tegelevale ettevõtjale kindlustusmaksetelt saadava tulu proportsionaalse osa eest. Edasikindlustustehingud võivad olla seotud erinevaid riskiliike ühendatavate pakettidega.

Muud kindlustusteenused (kood 258)

Muud kindlustusteenused hõlmavad kindlustus- ja pensionifondide tegevusega seotud tehinguid. Siia kuuluvad esindajate vahendustasud, kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi teenused, kindlustust ja pensioni käsitlevad konsultatsiooniteenused, hindamis- ja korrigeerimisteenused, aktuaari teenused, päästetööde juhtimisteenused, hüvitistega seotud reguleerivad ja järelevalveteenused, võlgnevuste sissenõudmise teenused.

Finantsteenused (kood 260)

Finantsteenused hõlmavad finantsvahendust ja selle abiteenuseid, välja arvatud elukindlustus ja pensionifondide teenused (mis kajastatakse Elukindlustuse ja pensionfondide kirjel), ja muid kindlustusteenuseid residentide ja mitteresidentide vahel. Neid teenuseid võivad pakkuda pangad, börsid, faktooringuettevõtjad, krediitkaarte väljastavad ettevõtjad ja muud ettevõtjad. Siia kuuluvad teenused, mida osutatakse seoses finantsinstrumentidega, samuti muud finantstegevusega seotud teenused, näiteks nõustamis-, varahaldus- ja -hoidmisteenused.

Arvuti- ja infoteenused (kood 262)

Hõlmab Arvutiteenuseid (kood 263) ja Infoteenuseid (kood 264).

Arvutiteenused (kood 263)

Arvutiteenused sisaldavad riist- ja tarkvaraga seonduvaid teenuseid ning andmete töötlemise teenuseid. Siia kuuluvad riist- ja tarkvara ning nende rakendamist käsitlevad konsultatsioonid; arvutite ja välisseadmete hooldus ja remont; avariijärgsed taasteteenused, nõustamine ja abi osutamine arvuti ressursi juhtimise küsimustes; kasutusvalmis süsteemide analüüs, projekteerimine ja programmeerimine (muuhulgas kodulehekülgede väljatöötamine ja kujundamine), tarkvara käsitlevad tehnilised konsultatsioonid; kohandatud tarkvara arendamine, tootmine, tarnimine ja dokumenteerimine, sealhulgas tellimuse alusel konkreetsele kasutajale tehtud operatsioonisüsteemid; süsteemi hooldus ja muud tugiteenused, näiteks konsultatsiooni osana pakutav koolitus; andmetöötlusteenused, näiteks andmete sisestamine, tabelite vormistamine ja ajajaotusel põhinev töötlemine; kodulehekülje majutusteenused (st Internetis klientide kodulehekülgede hoidmiseks serveriruumi võimaldamine); arvutuskeskuste haldamine.

Infoteenused (kood 264)

Hõlmab Uudisteagentuuride teenuseid (kood 889) ja Muid infoteenuseid (kood 890).

Uudisteagentuuride teenused (kood 889)

Uudisteagentuuride teenused sisaldavad meedia varustamist uudiste, fotode ja spetsiaalsete temaatiliste artiklitega.

Muud infoteenused (kood 890)

Siia kuuluvad andmebaasidega seonduvad teenused – andmebaaside loomine, andmete säilitamine ning andmete ja andmebaaside (sealhulgas kataloogide ja elektronkirjade aadresside) levitamine nii Internetis kui ka magnet- või optiliste salvestuste või trükimeedia kaudu; veebi otsinguportaalid (otsingumootori teenused internetiaadresside leidmiseks kliendi poolt võtmesõnapäringu sisestamisel). Siin kajastatakse ka ajalehtede ja perioodiliste väljaannete eraviisilised otsetellimused, mis esitatakse kas postiga, elektrooniliselt või mingil muul viisil.

Autoriõiguste- ja litsentsitasud (kood 266)

Hõlmab Frantsiise ja samalaadseid õigusi (kood 891) ja Muid autoriõiguste- ja litsentsitasusid (kood 892).

Frantsiisid ja samalaadsed õigused (kood 891)

Hõlmab rahvusvahelisi makseid ja laekumisi frantsiiside ja autoriõiguste tasude eest, mida makstakse registreeritud kaubamärkide kasutamise eest.

Muud autoriõiguste- ja litsentsitasud (kood 892)

Hõlmab rahvusvahelisi makseid ja laekumisi autoriõiguse kasutusloa alusel kasutatava immateriaalse vara eest, mis pole tootmis- ega finantstegevuse saadus ja varaliste õiguste eest (näiteks patendid, autoriõigus, tööstustehnoloogia või tööstusdisainilahendused), samuti makseid, mis kaasnevad litsentsi alusel kasutatavate originaalide või prototüüpide (näiteks käsikirjad, arvutiprogrammid, filmikunstiteosed ja helisalvestised) eest.

Muud äriteenused (kood 268)

Hõlmab Kaubandus- ja muud kaubandusega seotud teenuseid (kood 269), Kasutusrenti (kood 272) ja Mitmesuguseid äri-, kutsetegevuse ja tehnilisi teenuseid (kood 273).

Kaubandus- ja muud kaubandusega seotud teenused (kood 269)

Hõlmab Kaubandusteenust (kood 270) ja Muid kaubandusega seotud teenuseid (kood 271).

Kaubandusteenus (kood 270)

Kaubandusteenus on mitteresidendilt kauba ostmine ja selle edasimüük teisele mitteresidendile koostava riigi residendi poolt. Protsessi kestel kaup ei sisene koostava riigi territooriumile või ei välju sealt.

Muud kaubandusega seotud teenused (kood 271)

Hõlmab komisjonitasusid kaupade ja teenuste vahendamise eest a) residendist kaupmeeste, kaubamaaklerite, vahendajate või komisjonäride ja b) mitteresidentide vahel.

Kasutusrent (kood 272)

Hõlmab residendi ja mitteresidendi vahel laevade, õhusõidukite ja muude transpordiseadmete, näiteks raudteevagunite, konteinerite või agregaatide üürimist (rentimist) või prahtimist juhita ja meeskonnata.

Mitmesugused äri-, kutsetegevuse ja tehnilised teenused (kood 273)

Siin kajastatakse Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldus (kood 274), Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (kood 278), Teadus- ja arendustegevus (kood 279), Arhitektuurialased, projekteerimis- ja muud tehnilised teenused (kood 280), Põllumajandus-, mäetööstuse ja kohapealse töötluse teenused (kood 281), Muud äriteenused (kood 284) ja Teenused ühe kontserni erinevate ettevõtjate vahel, mis mujal ei sisaldu (kood 285).

Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldus (kood 274)

Kajastatakse Õigusabiteenused (kood 275), Arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid (kood 276) ja Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldusteenused (kood 277).

Õigusabiteenused (kood 275)

Hõlmab juriidilist konsultatsiooni ja esindamisteenuseid juriidilistes, kohtu- või põhikirjajärgsetes menetlustes; juriidiliste dokumentide koostamise teenuseid; notariaalse tõestamise alast nõustamist; pärandvara valitsemise teenuseid ning vahekohtu- ja lepitusteenuseid.

Arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid (kood 276)

Hõlmab majandustehingute registreerimist; raamatupidamisdokumentide ja -aruannete kontrollimist; maksude planeerimist ja maksukonsultatsioone; maksudokumentide koostamist.

Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldusteenused (kood 277)

Hõlmab ettevõtjatele osutatud konsultatsiooni- ja juhendamisteenuseid organisatsiooni majandustegevuse põhimõtete ja strateegia ning üldise planeerimise, korraldamise ja kontrolli vallas. Siia kuuluvad tulemusaudit; turunduse ja inimressursside korraldamine, tootmis- ja projektijuhtimise alased konsultatsioonid; konsultatsiooni- ja juhendamisteenused klientide mainekujundamisel ja suhtekorraldusel institutsioonide ja avalikkusega.

Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (kood 278)

Residentide ja mitteresidentide vahel toimuvad tehingud on seotud reklaamibüroode poolt reklaami kavandamisega, loomise ja turustamisega; reklaami meediasse paigutamisega, sealhulgas reklaamikoha ostmise ja müügiga; messide poolt osutatavate esitlusteenustega; toodete turustamisega välismaal; turu-uuringutega; teleturustusega; avaliku arvamuse uuringutega mitmesugustes küsimustes.

Teadus- ja arendustegevus (kood 279)

Hõlmab residentide ja mitteresidentide vahelisi teenuseid, mis on seotud alusuuringutega, rakendusuuringutega ning uute toodete ja tehnoloogiliste protsesside katselise väljatöötamisega.

Arhitektuurialased, projekteerimis- ja muud tehnilised teenused (kood 280)

Hõlmab tehinguid residentide ja mitteresidentide vahel linnade ja muude arendusprojektide arhitektuurilise projekteerimise valdkonnas; tammide, sildade, lennujaamade, käivitusvalmis projektide jmt kavandamist, projekteerimist ja järelevalvet; mõõdistustöid; kartograafiat; toodete katsetamist ja sertifitseerimist; tehnilise kontrolli teenuseid.

Põllumajandus-, mäetööstuse ja kohapealse töötluse teenused (kood 281)

Kirjeteks on Jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine (kood 282) ja Põllumajandus-, mäetööstuse ja muud kohapealse töötluse teenused (kood 283).

Jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine (kood 282)

Hõlmab radioaktiivsete ja muude jäätmete käitlemist; saastunud pinnase eemaldamist; reostuse, sealhulgas naftareostuse kõrvaldamist; kaevanduste taastamist; saastatud kohtade puhastamist ja muid sanitaartöid. Siia kuuluvad ka kõik muud teenused, mis on seotud keskkonna puhastamise või taastamisega.

Põllumajandus-, mäetööstuse ja muud kohapealse töötluse teenused (kood 283)

Siin kajastatakse:

Muud äriteenused (kood 284)

Hõlmab muude teenuste osutamist residentide ja mitteresidentide vahel, näiteks personali komplekteerimist, turva- ja uurimisteenuseid, kirjalikku ja suulist tõlget, fotograafiateenuseid, hoonete koristustöid, kinnisvarateenuseid äriühingutele ja muid äriteenused, mida ei saa liigitada ühegi eespool loetletud äriteenuse alla.

Teenused ühe kontserni erinevate ettevõtjate vahel, mis mujal ei sisaldu (kood 285)

Siin on jääkkirje, kus kajastatakse maksed ühe kontserni erinevate ettevõtjate vahel teenuste eest, mida ei saa liigitada konkreetselt ühegi teise kirje alla. See hõlmab filiaalide, tütar- ja sidusettevõtjate makseid emaettevõtjale või teistele sama kontserni ettevõtjatele filiaalide, tütar- ja sidusettevõtjate üldiste juhtimiskulude katmiseks (tegevuse planeerimise, korraldamise ja kontrollimise valdkonnas), samuti emaettevõtjate poolt otse tasutud kulutuste hüvitamine. Siia arvatakse ka tehingud emaettevõtjate ning nende filiaalide, tütar- ja sidusettevõtjate vahel üldkulude katmiseks.

Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused (kood 287)

Hõlmab Audiovisuaalseid ja sellega seotud teenuseid (kood 288) ja Muid isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenuseid (kood 289).

Audiovisuaalsed ja sellega seotud teenused (kood 288)

Hõlmab teenuseid ja vastavaid honorare, mis on seotud filmide (filmi- või videolindil) raadio- ja televisioonisaadete (otsesaadete või lindistuste) ja muusikasalvestuste tootmisega. Siin kajastatakse järgnevaid makseid: honorarid välismaal tehtud filmide eest residendist näitlejatele, filmiprodutsentide ja teistele (või mitteresidentidele laekunud tasud töö eest, mis nad tegid koostava riigi territooriumil); tasu meediale müüdud filmi levitamisõiguse eest kindlaksmääratud arvu seansside näol konkreetsetel territooriumidel; tasu juurdepääsu eest kodeeritud signaaliga telekanalitele (näiteks kaabeltelevisiooniteenuse puhul), näitlejate, lavastajate ja produtsentide honorarid osalemise eest teatri- ja muusikalilavastustes, spordiüritustel, tsirkuseetendustel ja teistel samalaadsetel üritustel ja tasud nimetatud tegevuse levitamisõiguste eest (televisioonis, raadios või filmina).

Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused (kood 289)

Hõlmab Haridusteenuseid (kood 895), Tervishoiuteenuseid (kood 896) ja Muid isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused, mis ei kuulu muu jaotise alla (kood 897).

Haridusteenused (kood 895)

Hõlmab teenuseid, mida residentide ja mitteresidentide vahel osutatakse seoses haridusega, näiteks kaugõppekursused, õpingud televisiooni või Interneti vahendusel, samuti lektoritasusid, mida saadakse võõrustaja riigis.

Tervishoiuteenused (kood 896)

Hõlmab arstide, õdede, parameedikute ja samalaadsete spetsialistide teenuseid, laboratooriumiteenuseid või teisi sarnaseid teenuseid, mida osutatakse kas kaugmeetodil või kohapeal. Siin ei kuulu kajastamisele reisijate kulutused ravile ja õpingutele (need kajastatakse Reisiteenustes).

Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused (kood 897)

Siin kajastatakse ülejäänud Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused (kood 289), mis ei sisaldu Haridusteenustes (kood 895) ega Tervishoiuteenustes (kood 896).

Valitsemisteenused, mis mujal ei sisaldu (kood 291)

Siin kajastatakse ülejäänud valitsemisteenused (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide teenused), mis ei sisaldu teistes EBOPS (Extended Balance of Payments Services) klassifikatsiooni maksebilansi kontodel. Siia kuuluvad kõik saatkondade, konsulaatide, sõjaväeosade ja kaitseväe asutuste tehingud (nii kaupade kui teenustega) selle riigi residentidega, kus saatkond, konsulaat, sõjaväeüksus või kaitseväeasutus asub ja tehingud teiste riigi residentidega. Siia ei kuulu tehingud selle riigi residentidega, mida saatkonnad, konsulaadid, sõjaväeüksused ja kaitseväe asutused esindavad ning tehingud sõjaväeüksuste territooriumil asuvates kauplustes ja saatkondades või konsulaatides.

Käesolev kirje jaotatakse Saatkondade ja konsulaatide teenusteks (kood 292), Sõjaväeüksuste ja -esinduste teenusteks (kood 293) ja Muudeks valitsemisteenusteks, mis mujal ei sisaldu.

TULU (KOOD 300)

Tulu hõlmab kaht liiki tehinguid residentide ja mitteresidentide vahel: i) mitteresidentidest töötajate töötasud (näiteks piiriülesed, hooajalised ja teised lühiajalised töötajad) ja ii) tulu välisinvesteeringute nõuetelt laekuvate ja kohustustelt makstavate tuludena.

Tööjõutulu (kood 310)

Tööjõutulu hõlmab mitteresidentidest füüsiliste isikute teenitud töötasu ja muid tasusid rahas või loonustasuna töö eest, mida nad teevad kõnealuse riigi residentidele (ja mille eest viimased neile tasuvad). Siia kuuluvad tööandjate poolt töötajate nimel tasutud maksed sotsiaalkindlustussüsteemi või erakindlustus- ja -pensionifondidesse (kas kogumispensioni või muud liiki pensioni) andmaks töötajatele sotsiaalseid tagatisi.

Investeerimistulu (kood 320)

Investeerimistulu on välisvarade omamisest saadav tulu ja kuulub tasumisele ühe riigi residendi poolt teise riigi residendile. Investeerimistulu hõlmab intresse, dividende, filiaali kasumi ülekandeid ja otseinvesteerija osa investeeringuettevõtja jaotamata kasumist. Investeerimistulu liigitatakse otseinvesteeringute, portfelliinvesteeringute ja muude investeeringute tuludeks.

Otseinvesteeringute tulu (kood 330)

Otseinvesteeringute tulu, täpsemalt tulu omandiväärtpaberitelt ja võlgadelt, hõlmab tulu, mis laekub ühe riigi residendist otseinvesteerijale olulise osaluse eest teise riigi ettevõtjasse. Otseinvesteeringute tulu kajastatakse netoväärtuses nii välismaale kui ka koostavasse riiki paigutatud otseinvesteeringutelt (st et omandiväärtpaberitelt ja võlgadelt saadud tulust arvatakse vastavalt maha samalaadne makstud tulu). Omandiväärtpaberitelt saadav tulu liigitatakse omakorda i) jaotatud tuluks (dividendid ja filiaalide jaotatud kasumid) ning ii) reinvesteeritud tuludeks ja filiaalide jaotamata kasumiteks. Tulu võlgadelt koosneb intressist, mis kuulub kontsernigrupi sisese võla puhul tasumisele otseinvesteerija välismaise tütar- ja sidusettevõtja poolt ja/või mille otseinvesteerija peab tasuma välismaisele tütar- ja sidusettevõtjale. Tulu, mis laekub hääleõiguseta eelisaktsiatelt, käsitletakse intressituluna, mitte dividendituluna, ja loetakse võlgadelt laekuvaks tuluks.

Dividendid ja filiaalide jaotatud kasumid (kood 332)

Dividendid, sealhulgas aktsiadividendid, on aktsiate või teiste juriidilisest isikust äriühingute, ühistute või munitsipaalaktsiaseltside aktsia(osa)kapitalis osalemise alusel jaotatud tulu. Jaotatud tulu võib olla dividendide vormis, mis otseinvesteerija saab talle kuuluvatelt välismaistelt tütar- ja sidusettevõtjate liht- või eelisaktsiatelt, samuti vastupidine olukord, kus välismaisele tütar- ja sidusettevõtjale kuuluvad otseinvesteerija liht- või eelisaktsiad.

Reinvesteeritud tulu ja filiaalide jaotamata kasum (kood 333)

Reinvesteeritud tulu moodustab otseinvesteerija osa proportsionaalselt talle kuuluvast aktsia(osa)omakapitalist, i) mida välismaised tütar- ja sidusettevõtjad ei jaga dividendidena ja ii) mida filiaalid ja teised juriidilise isiku õigusteta üksused ei kanna otseinvesteerijale üle. (Kui nimetatud osa tulust ei ole kindlaks määratav, loetakse kokkuleppe kohaselt kogu filiaali tulu jagatuks).

Tulu võlgadelt (kood 334)

Tulu võlgadelt koosneb intressist kontsernigrupi sisestelt võlakohustustelt, mis kuulub tasumisele otseinvesteerijaile välismaise tütar- ja sidusettevõtja poolt ja/või mille otseinvesteerija peab tasuma välismaisele tütar- ja sidusettevõtjale. Tulu, mis laekub hääleõiguseta eelisaktsiatelt, käsitatakse intressituluna, mitte dividendituluna, ja loetakse võlgadelt laekuvaks tuluks.

Aktsia(osa)kapital ja reinvesteeritud tulud välismaal (kood 506)

Aktsia(osa)kapital hõlmab kõigi filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sidusettevõtjate aktsiaid või osasid (nii hääleõigusega kui hääleõiguseta) (välja arvatud hääleõiguseta eelisaktsiad, mida käsitatakse võlaväärtpaberitena ja kajastatakse muu otseinvesteeringukapitalina) ja muid makseid aktsia(osa)kapitali. Reinvesteeritud tulud on otseinvesteerija osa (proportsionaalselt otsese osalusega omakapitalis) tulust, mida tütar- ja sidusettevõtjad ei jaota dividendidena ja osa otseinvesteerijaile ülekandmata filiaalide tulust.

Aktsia(osa)kapital ja reinvesteeritud tulu koostavas riigis (kood 556)

Aktsia(osa)kapital hõlmab kõigi filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sidusettevõtjate aktsiaid või osasid (nii hääleõigusega kui hääleõiguseta) (välja arvatud hääleõiguseta eelisaktsiad, mida käsitatakse võlaväärtpaberitena ja kajastatakse muu otseinvesteeringukapitalina) ja muid makseid aktsia(osa)kapitali. Reinvesteeritud tulu on otseinvesteerija osa (proportsionaalselt otsese osalusega omakapitalis) tulust, mida tütar- ja sidusettevõtjad ei jaota dividendidena ja osa otseinvesteerijaile ülekandmata filiaalide tulust.

Portfelliinvesteeringute tulu (kood 339)

Portfelliinvesteeringute tulu hõlmab tehinguid residentide ja mitteresidentide vahel ja tuleneb omandiväärtpaberite, obligatsioonide, võlakirjade ja rahaturuinstrumentide omamisest. See kirje jagatakse tuluks aktsia(osa)kapitalilt (dividendid) ja tuluks võlaväärtpaberitelt (intress).

Muude investeeringute tulu (kood 370)

Muude investeeringute tulu hõlmab intressi, mis laekub mitteresidentidelt kõigi muude residentide nõuete (varade) arvelt ja mis makstakse residentide kohustustelt mitteresidentide ees. See jaotis sisaldab põhimõtteliselt ka kodumajapidamiste kaudset tulu elukindlustusreservide ja pensionifondide neto aktsia(osa)kapitalist. Varadelt saadav intress hõlmab intressi pika- ja lühiajalistelt laenudelt, hoiustelt, muudelt kommerts- ja finantsnõuetelt ning vastava riigi reservpositsioonilt Rahvusvahelises Valuutafondis (RVF). Intress kohustustelt hõlmab intressi laenudelt, hoiustelt ja muudelt kohustustelt, samuti intressi, mis on seotud RVF krediidi kasutamisega ja RVF-lt saadud laenudega. Siin kajastatakse ka intress, mis tasutakse RVF-ile üldiste vahendite kontol olevatelt fondi SDR kontodelt.

Jooksevülekanded (kood 379)

Jooksevülekanded on ühepoolsed tasaarvelduskirjed, mille puhul üks majandusüksus annab teisele majandusüksusele kauba, teenuse või finantsvahendeid ilma tegelikku kaupa, teenust või kompensatsiooni vastu saamata. Sellised vahendid tarbitakse kohe või varsti pärast ülekande tegemist. Kõik ülekanded, mis ei ole kapitaliülekanded, on jooksevülekanded. Jooksevülekandeid liigitatakse vastavalt koostava riigi sektorilisele jaotusele valitsemissektori ülekanneteks ja muude sektorite ülekanneteks.

Valitsemissektori ülekanded (kood 380)

Valitsemissektori ülekanded kajastavad jooksvat rahvusvahelist koostööd ja hõlmavad jooksevülekandeid erinevate riikide valitsemisasutuste vahel nii rahas kui loonusena või ülekandeid valitsemisasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

Muud sektorid (kood 390)

Jooksevülekanded riigi muude sektorite ja mitteresidentide vahel hõlmavad ülekandeid, mis toimuvad füüsiliste isikute, mittevalitsemisasutuste või organisatsioonide vahel, (või kahe nimetatud grupi vahel) või mitteresidendist valitsemisasutuse ja füüsiliste isikute või mittevalitsemisasutuste vahel.

Kapitalikonto (kood 994)

Kapitalikontol kajastatakse kõik tehingud, millega kaasneb kapitaliülekannete laekumine või ülekandmine ja immateriaalse vara soetamine ja/või müük.

Finantskonto (kood 995)

Finantskonto hõlmab kõiki tehinguid, mis on seotud omandiõiguse üleminekuga ühe riigi välisfinantsnõuetes ja -kohustustes. Sellised tehingud hõlmavad nõuete tekkimist või likvideerimist ülejäänud maailma suhtes. Kõik komponendid jaotatakse investeeringu iseloomu või funktsionaalsuse järgi (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, tuletisinstrumendid, muud investeeringud, reservid).

OTSEINVESTEERINGUD (KOOD 500)

Välismaine otseinvesteering on investeeringu liik, mis kajastab ühe riigi residendi (otseinvesteerija) olulist (kestvat) osalust teise riigi ettevõtja (otseinvesteeringuettevõtja) aktsia(osa)kapitalis. “Oluline osalus” osutab pikaajalise suhte olemasolule otseinvesteerija ja otseinvesteeringuettevõtja vahel ning otseinvesteerija olulisele mõjule otseinvesteeringuettevõtja juhtimisel. Otseinvesteering hõlmab kahe üksuse vahelist otseinvesteeringusuhet loovat tehingut ja kõiki järgmisi tehinguid nende ja teiste tütar- ja sidusettevõtjate vahel, kes võivad olla nii iseseisvad juriidilised isikud või mitte.

Otseinvesteeringud välismaal (kood 505)

Otseinvesteeringuid liigitatakse tavaliselt investeeringu suuna järgi – residendi otseinvesteering välismaal ja mitteresidendi otseinvesteering koostavas riigis.

Aktsia(osa)kapital (kood 510)

Aktsia(osa)kapital hõlmab filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sidusettevõtjate aktsiaid ja osasid (nii hääleõigusega kui hääleõiguseta) (välja arvatud hääleõiguseta eelisaktsiad, mida käsitatakse võlaväärtpaberitena ja kajastatakse muu otseinvesteeringukapitalina) ja muid makseid aktsia(osa)kapitali. Aktsia(osa)kapital hõlmab ka otseinvesteeringuettevõtja poolt omandatud otseinvesteerija omandiväärtpabereid.

Reinvesteeritud tulu (kood 525)

Reinvesteeritud tulu on otseinvesteerija osa (proportsionaalselt otsese osalusega aktsia(osa)kapitalis) tulust, mida tütar- ja sidusettevõtjad ei jaota dividendidena, ja osa otseinvesteerijale ülekandmata filiaalide tulust. Nimetatud reinvesteeritud tulu kajastatakse tuluna, mille vastukirje asub finantskontol.

Muu otseinvesteeringukapital (kood 530)

Muu otseinvesteeringukapital (või kontsernisisesed võlatehingud) hõlmab tehinguid laenukapitaliga, hõlmates võlaväärtpabereid, tarnijakrediiti ja hääleõiguseta eelisaktsiaid (mida käsitatakse võlaväärtpaberitena), otseinvesteerijate, tütar- ja sidusettevõtjate ja filiaalide vahel. Otseinvesteeringuettevõtja võlanõuded otseinvesteerija vastu kajastatakse samuti muu otseinvesteeringukapitalina.

Otseinvesteeringud koostavas riigis (kood 555)

Otseinvesteeringuid liigitatakse tavaliselt investeeringu suuna järgi – residendi otseinvesteering välismaal ja mitteresidendi otseinvesteering koostavas riigis.

Aktsia(osa)kapital (kood 560)

Aktsia(osa)kapital hõlmab filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sidusettevõtjate aktsiaid ja osasid (nii hääleõigusega kui hääleõiguseta) (välja arvatud hääleõiguseta eelisaktsiad, mida käsitatakse võlaväärtpaberitena ja kajastatakse muu otseinvesteeringukapitalina) ja muid makseid aktsia(osa)kapitali. Aktsia(osa)kapital hõlmab ka otseinvesteeringuettevõtja poolt omandatud otseinvesteerija omandiväärtpabereid.

Reinvesteeritud tulu (kood 575)

Reinvesteeritud tulu on otseinvesteerija osa (proportsionaalselt otsese osalusega aktsia(osa)kapitalis) tulust, mida tütar- ja sidusettevõtjad ei jaota dividendidena, ja osa otseinvesteerijale ülekandmata filiaalide tulust. Nimetatud reinvesteeritud tulu kajastatakse tuluna, mille vastukirje asub finantskontol.

Muu otseinvesteeringukapital (kood 580)

Muu otseinvesteeringukapital (või kontsernisisesed võlatehingud) hõlmab tehinguid laenukapitaliga, hõlmates võlaväärtpabereid, kaubanduskrediiti ja hääleõiguseta eelisaktsiaid (mida käsitatakse võlaväärtpaberitena), otseinvesteerijate, tütar- ja sidusettevõtjate ja filiaalide vahel. Otseinvesteeringuettevõtja võlanõuded otseinvesteerija vastu kajastatakse samuti muu otseinvesteeringukapitalina.

PORTFELLIINVESTEERINGUD (kood 600)

Portfelliinvesteeringud hõlmavad tehinguid omandi- ja võlaväärtpaberitega. Võlaväärtpaberid liigitatakse omakorda võlakirjadeks, rahaturuinstrumentideks ja tuletisinstrumentideks, kui viimased tekitavad rahalisi nõudeid ja kohustusi. Välja on arvatud otseinvesteeringutena või reservidena kajastatavad omandi- ja võlaväärtpaberid.

Tuletisinstrumendid (kood 910)

Tuletisinstrumendi leping on finantsinstrument, mis on seotud teise eriomase finantsinstrumendiga, näitaja või kaubaga ja selle kaudu saab rahaturgudel kaubelda eriomaste finantsriskidega (näiteks intressimäärade, välisvaluuta kursside, aktsia- ja kauba hinna kõikumised, krediidiriskid jmt).

MUUD INVESTEERINGUD (kood 700)

Muude investeeringute kirjel kajastatakse kõik ülejäänud finantstehingud, mis ei kuulu otseinvesteeringute, portfelliinvesteeringute, tuletisinstrumentide ega reservkontode alla.

---

( 1 ) ELT C 296, 6.12.2003, lk 5.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. detsembri 2004. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 191.

( 4 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214.

( 5 ) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

( 6 ) EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 7 ) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 13.

( 8 ) ELT L 131, 28.5.2003, lk 20.

( 9 ) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 10 ) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

( 11 ) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 12 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.