EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02004R2007-20140717
Council Regulation (EC) No 2007/2004 of 26 October 2004 establishing a European Agency for the Management of Operational Cooperation at the External Borders of the Member States of the European Union
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004 , Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004 , Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta
No longer in force
2004R2007 — ET — 17.07.2014 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, (EÜT L 349, 25.11.2004, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, |
L 199 |
30 |
31.7.2007 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1168/2011, 25. oktoober 2011, |
L 304 |
1 |
22.11.2011 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1052/2013, 22. oktoober 2013, |
L 295 |
11 |
6.11.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 656/2014, 15. mai 2014, |
L 189 |
93 |
27.6.2014 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2007/2004,
26. oktoober 2004,
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a ja artiklit 66,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Ühenduse poliitika eesmärk EL välispiiri valdkonnas on ühendatud juhtimine, mis tagab ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ja valve Euroopa Liidus isikute vaba liikumise üle ning mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üks oluline osa. Selleks on ette nähtud välispiiri kontrolli normide ja korra kohta ühiste eeskirjade kehtestamine. |
|
(2) |
Ühiste eeskirjade tõhusaks rakendamiseks on vaja liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd rohkem koordineerida. |
|
(3) |
Võttes arvesse nõukogus tegutseva välispiiriga tegelevate isikute ühise üksuse kogemust, tuleks asutada spetsiaalne eksperdiasutus Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuurina (edaspidi „agentuur”), mille ülesandeks on tõhustada liikmesriikide vahelise operatiivkoostöö koordineerimist välispiiril. |
|
(4) |
Liikmesriikidel on välispiiri kontrolli ja valve volitused. Agentuur peaks hõlbustama välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimist käsitlevate olemasolevate ja tulevaste ühenduse meetmete rakendamist, tagades liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel. |
|
(5) |
Välispiiri tõhus kontroll ja valve on liikmesriikidele äärmiselt tähtis olenemata nende geograafilisest asukohast. Sellest tulenevalt on vaja edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimisel. Liikmesriike nende välispiiril tehtava operatiivtöö aspektide rakendamisel, sealhulgas ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel abistava agentuuri asutamine on oluline samm selles suunas. |
|
(6) |
Agentuur peaks ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli põhjal tegema riskianalüüse, et anda ühendusele ja liikmesriikidele piisavalt teavet, mis võimaldaks võtta asjakohaseid meetmeid või kõrvaldada tuvastatud ohud ja riskid välispiiri ühendatud juhtimise parandamiseks. |
|
(7) |
Agentuur peaks korraldama Euroopa tasandil piirivalvurite riiklike juhendajate väljaõpet ning lisakoolitust ja seminare siseriiklike pädevate teenistuste ametnikele välispiiri kontrolli ja valve ning ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta. Agentuur võib korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega nende territooriumil. |
|
(8) |
Agentuur peaks jälgima oma tegevusvaldkonna teadusuuringute arengut ning edastama selle teabe komisjonile ja liikmesriikidele. |
|
(9) |
Agentuur peaks haldama liikmesriikide esitatud tehniliste seadmete nimekirju, toetades sel viisil seadmete ühiskasutust. |
|
(10) |
Agentuur peaks samuti toetama liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi. |
|
(11) |
Enamikus liikmesriikides on ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise operatiivaspektid välispiiri kontrolli eest vastutavate ametiasutuste pädevuses. Kuna nimetatud ülesannete täitmisel Euroopa tasandil on selge lisandväärtus, peaks agentuur ühenduse tagasisaatmispoliitika kohaselt pakkuma vajalikku abi liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks ning tegema kindlaks reisidokumentide omandamise ja ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise head tavad. |
|
(12) |
Agentuur võib oma eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks teha vajalikul määral koostööd Europoli, kolmandate riikide pädevate ametiasutuste ja käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nendega kokkulepitud töökorra raames ning asutamislepingu asjakohaste sätete kohaselt. Agentuur peaks hõlbustama liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd Euroopa Liidu välispoliitika raames. |
|
(13) |
Toetudes välispiiriga tegelevate isikute ühise üksuse ning liikmesriikide asutatud maa-, õhu- ja merepiiri kontrolli ja valve eri aspektidele spetsialiseerunud operatiiv- ja koolituskeskuste kogemustele, võib agentuur ka ise asutada maa-, õhu- ja merepiiriküsimustega tegelevad spetsialiseerunud üksused. |
|
(14) |
Agentuur peaks tehnilistes küsimustes olema sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult iseseisev. Selleks on vajalik ja asjakohane, et tegemist oleks ühenduse asutusega, kes on juriidiline isik ja kes kasutaks talle käesoleva määrusega määratud rakendusvolitusi. |
|
(15) |
Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema esindatud haldusnõukogus, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste operatiivjuhtidest või nende esindajatest. Nimetatud nõukogule tuleks anda ka vajalikud volitused koostada eelarvet, kontrollida selle täitmist, võtta vastu vajalikke finantseeskirju, kehtestada läbipaistev töökord ameti otsuste tegemiseks ning määrata tegevdirektor ja tema asetäitja. |
|
(16) |
Agentuuri täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks on tarvis sellele luua oma eelarve, mille peamise tulu moodustab ühenduse osamaks. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse osamaksu ja võimalike muude subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda. |
|
(17) |
Agentuurile tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ( 3 ) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ( 4 ). |
|
(18) |
Agentuuri suhtes peaks kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentide avalikkusele kättesaadavuse kohta ( 5 ). |
|
(19) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( 6 ) kehtib isikuandmete töötlemisel agentuuris. |
|
(20) |
Välispiiri kontrolli ja valve poliitika ja õigusaktide väljatöötamise eest vastutavad edaspidi EL institutsioonid, eelkõige nõukogu. Tuleks tagada agentuuri ja asjaomaste EL institutsioonide tihe koostöö. |
|
(21) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vajadust Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö ühendatud juhtimise järele, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada seetõttu, et üksinda tegutsedes ei suuda nad tagada koostööd ja koordineerimist, ning seda võib paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks. |
|
(22) |
Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 6 lõikes 2 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. |
|
(23) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu tähenduses nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, mis on seotud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ ( 7 ) artikli 1 punktis A osutatud kõnealuse lepingu teatavate rakenduskorra valdkondadega. Seega peaksid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi delegatsioonid osalema liikmetena agentuuri haldusnõukogus, kuigi piiratud hääleõigusega. Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi edasist täielikku osalemist agentuuri tegevuses võimaldava korra määramiseks tuleb ühenduse ja nimetatud riikide vahel sõlmida täiendav kokkulepe. |
|
(24) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus arendab edasi Schengeni acquis’d Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, peaks Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest nõukogu poolt, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses või mitte. |
|
(25) |
Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles ei osale Ühendkuningriik vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis’ sätetest. ( 8 ) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik selle vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. |
|
(26) |
Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes. ( 9 ) Seetõttu ei osale Iirimaa selle vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. |
|
(27) |
Agentuur peaks soodustama, iga üksikjuhtumi puhul haldusnõukogu poolt eraldi kehtestatava korra kohaselt, operatiivtegevuste korraldamist, mille käigus liikmesriigid võivad kasutada oskusi ja vahendeid, mida Iirimaa ja Ühendkuningriik võivad soovida pakkuda. Selleks peaksid Iirimaa ja Ühendkuningriigi esindajad olema kutsutud osa võtma haldusnõukogu koosolekutest, võimaldamaks neil täies mahus osaleda nimetatud operatiivtegevusi ettevalmistavatel aruteludel. |
|
(28) |
Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi vahel on vaidlus Gibraltari piiride määratlemisel. |
|
(29) |
Käesoleva määruse kohaldamise peatamine Gibraltari piiride suhtes ei muuda asjaomaste riikide vastavaid seisukohti, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
SISU
Artikkel 1
Agentuuri asutamine
1. Asutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (edaspidi „agentuur”), mille ülesanne on Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiri ühendatud juhtimise parandamine.
2. Kuigi välispiiri kontrolli ja valve eest vastutavad liikmesriigid, hõlbustab ja tõhustab agentuur artiklis 15 määratletud liidu asutusena ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 19 välispiiri haldamisega seotud liidu olemasolevate ja tulevaste meetmete, eelkõige määrusega (EÜ) nr 562/2006 ( 10 ) kehtestatud Schengeni piirieeskirjade kohaldamist. Selleks tagab ta liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel, andes oma panuse isikute kontrolli ja liikmesriikide välispiiri valve tõhusa, kõrge ja ühetaolise taseme saavutamiseks.
Agentuur täidab oma ülesandeid, järgides täielikult asjakohaseid liidu õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat („põhiõiguste harta”), asjakohaseid rahvusvahelise õiguse akte, sealhulgas 28. juuli 1951. aastal Genfis koostatud pagulasseisundi konventsiooni (Genfi konventsioon), agentuuri rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustusi, eelkõige mittetagasisaatmise põhimõtet, põhiõigusi ja võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 26a osutatud nõuandefoorumi aruandeid.
3. Agentuur annab ka komisjonile ja liikmesriikidele välispiiri haldamises vajalikku tehnilist abi ja oskusteadmisi ning edendab liikmesriikide, eelkõige erilise ja ebaproportsionaalse survega silmitsi seisvate liikmesriikide vahel solidaarsust.
▼M1 —————
Artikkel 1a
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „liikmesriikide välispiir” — liikmesriikide maa- ja merepiir ning nende lennujaamad ja meresadamad, mille suhtes kehtivad isikute poolt välispiiri ületamist käsitlevad ühenduse õiguse sätted;
1a) „Euroopa piirivalverühmad” — artiklite 3, 3b, 3c, 8 ja 17 eesmärgil ühisoperatsioonide ja katseprojektide raames lähetatud piirivalverühmad; artiklite 8a ja 8g eesmärgil lähetatud piirivalve kiirreageerimisrühmad („kiirreageerimised”) määruse (EÜ) nr 863/2007 ( 11 ) tähenduses ja artikli 2 lõike 1 punktide ea ja g ning artikli 5 tähenduses ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste raames lähetatud piirivalverühmad;
2) „vastuvõttev liikmesriik” — liikmesriik, kus toimub ühisoperatsioon, katseprojekt või kiirreageerimine, või kust see käivitatakse;
3) „päritoluliikmesriik” — liikmesriik, kelle piirivalvur on rühma liige või külalisametnik;
4) „rühmade liikmed” — muude liikmesriikide kui vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurid, kes teenivad Euroopa piirivalverühmades;
5) „taotluse esitanud liikmesriik” — liikmesriik, kelle pädevad asutused esitavad agentuurile taotluse komplekteerida meeskond kiirreageerimiseks oma territooriumil;
6) „külalisametnikud” — ühisoperatsioonides ja katseprojektides osalevad piirivalveametnikud, kes on pärit muudest liikmesriikidest kui vastuvõttev liikmesriik.
II PEATÜKK
ÜLESANDED
Artikkel 2
Peamised ülesanded
1. Agentuur täidab järgmisi ülesandeid:
a) koordineerib liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel;
b) abistab liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;
c) teeb riskianalüüse, sealhulgas hindab liikmesriikide suutlikkust reageerida ohtudele ja survele nende välispiiril;
d) osaleb välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arendamises;
da) abistab liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, võttes arvesse seda, et mõnikord vajatakse humanitaarhädaabi või merel toimuvat päästetegevust;
e) abistab liikmesriike (eelkõige neid liikmesriike, kes peavad toime tulema erilise ja ebaproportsionaalse survega) olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;
ea) loob Euroopa piirivalverühmad lähetamiseks ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste raames;
f) annab liikmesriikidele ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks vajalikku abi, sealhulgas koordineerib või organiseerib taotluse korral nende korraldamist;
g) lähetab liikmesriikidesse Euroopa piirivalverühmi ühisoperatsioonide, katseprojektide või kiirreageerimiste raames kooskõlas määrusega (EÜ) nr 863/2007;
h) kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 arendab ja haldab IT-süsteeme, sealhulgas otsusega 2005/267/EÜ ( 12 ) loodud teabe- ja koordineerimisvõrku, mis võimaldavad kiiresti ja usaldusväärselt vahetada teavet liikmesriikide välispiiril tekkivate riskide kohta;
i) annab vajalikku abi Euroopa piiride valvamise süsteemi väljatöötamiseks ja toimimiseks ning asjakohasel juhul ühise teabejagamiskeskkonna, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõime väljatöötamiseks, eelkõige EUROSURi raamistiku loomise, haldamise ja koordineerimise teel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1052/2013 ( 13 ).
1a. Kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega ei toimetata ühtki isikut maale ega anta muul viisil ametiasutustele üle sellises riigis, mis ei järgi tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, või sellises riigis, millest võidakse ta välja või tagasi saata riiki, mis ei järgi nimetatud põhimõtet. Laste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ja muude haavatavate isikute erivajadused täidetakse kooskõlas rahvusvaheliste ja liidu õigusaktidega.
2. Ilma et see piiraks agentuuri volitusi, võivad liikmesriigid jätkata välispiiril operatiivkoostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, kui selline koostöö täiendab agentuuri tegevust.
Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada agentuuri toimimist või tema eesmärkide saavutamist.
Liikmesriigid teatavad agentuurile väljaspool agentuuri välispiiril tehtavast operatiivtegevusest. Agentuuri tegevdirektor („tegevdirektor”) teavitab agentuuri haldusnõukogu („haldusnõukogu”) sellisest tegevusest korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas.
Artikkel 2a
Käitumisjuhend
Agentuur koostab käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide agentuuri koordineeritavate operatsioonide suhtes, ja vajaduse korral täiendab seda. Kõigi agentuuri tegevuses osalevate isikute suhtes kehtivas käitumisjuhendis nähakse ette menetlused, mis peavad tagama õigusriigi põhimõtted ja põhiõiguste austamise, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealistele, haavatavatele ja rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele.
Agentuur töötab käitumisjuhendi välja koostöös artiklis 26a osutatud nõuandefoorumiga.
Artikkel 3
Välispiiril korraldatavad ühisoperatsioonid ja katseprojektid
1. Agentuur hindab liikmesriikide esitatud ettepanekuid ühisoperatsioonide ja katseprojektide kohta, sealhulgas liikmesriikide taotlusi, mis on seotud olukordadega, kus on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi (eelkõige erilise ja ebaproportsionaalse surve korral), kiidab need heaks ja koordineerib neid.
Agentuur võib ise koostöös asjassepuutuvate liikmesriikidega ja kokkuleppel vastuvõtvate liikmesriikidega algatada ja läbi viia ühisoperatsioone ja katseprojekte.
Agentuur võib samuti otsustada anda oma tehnilised seadmed ühisoperatsioonides või katseprojektides osalevate liikmesriikide käsutusse.
Ühisoperatsioonidele ja katseprojektidele peaks eelnema põhjalik riskianalüüs.
1a. Agentuur võib ühisoperatsioone ja katseprojekte pärast asjaomase liikmesriigi teavitamist ka lõpetada, kui selliste ühisoperatsioonide või katseprojektide elluviimise tingimusi enam ei täideta.
Ühisoperatsioonis või katseprojektis osalevad liikmesriigid võivad taotleda agentuurilt nimetatud ühisoperatsiooni või katseprojekti lõpetamist.
Päritoluliikmesriik näeb kooskõlas oma siseriikliku õigusega ette asjakohased distsiplinaar- või muud meetmed, mida rakendatakse põhiõiguste või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustuste rikkumise korral, mis on pandud toime ühisoperatsiooni või katseprojekti käigus.
Tegevdirektor peatab või lõpetab terve ühisoperatsiooni või katseprojekti või osa sellest, kui ta leiab, et tegemist on tõsiste rikkumistega, või peab tõenäoliseks, et need jätkuvad.
1b. Agentuur loob artikli 3b kohaselt selliste piirivalvurite reservi, keda nimetatakse Euroopa piirivalverühmadeks ja keda võib saata lõikes 1 osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide raames lähetusse. Agentuur otsustab inimressursside ja tehniliste seadmete kasutamise üle artiklites 3a ja 7 sätestatud korras.
2. Agentuur võib ühisoperatsioonide ja katseprojektide praktiliseks korraldamiseks tegutseda artiklis 16 ettenähtud spetsialiseerunud üksuste kaudu.
3. Agentuur hindab ühisoperatsioonide ja katseprojektide tulemusi ning edastab üksikasjalikud hindamisaruanded koos artiklis 26a osutatud põhiõiguste ametniku tähelepanekutega 60 päeva jooksul pärast asjaomase ühisoperatsiooni või katseprojekti lõppu haldusnõukogule. Agentuur koostab kõnealuste tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, mis lisatakse artikli 20 lõike 2 punktis b sätestatud agentuuri koondaruandesse, et parandada tulevaste ühisoperatsioonide ja katseprojektide kvaliteeti, järjepidevust ja tulemuslikkust.
4. Agentuur rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarveliste toetustega lõikes 1 osutatud ühisoperatsioone ja katseprojekte.
5. Lõikeid 1a ja 4 kohaldatakse ka kiirreageerimiste suhtes.
Artikkel 3a
Ühisoperatsioonide ja katseprojektide korralduslikud aspektid
1. Tegevdirektor koostab artikli 3 lõikes 1 osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide kohta operatiivkava. Tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik lepivad ühisoperatsioonis või katseprojektis osalevate liikmesriikidega konsulteerides aegsasti enne ühisoperatsiooni või katseprojekti kavandatud algust kokku operatiivkavas, milles kirjeldatakse üksikasjalikult korralduslikke aspekte.
Operatiivkava sisaldab kõiki andmeid, mida peetakse ühisoperatsiooni või katseprojekti läbiviimisel vajalikuks, sh järgmist:
a) olukorra kirjeldus, töömeetodid ja lähetuse eesmärgid, sealhulgas operatiiveesmärk;
b) ühisoperatsiooni või katseprojekti eeldatav kestus;
c) geograafiline ala, kus ühisoperatsioon või katseprojekt toimub;
d) külalisametnike ülesannete ja neile antavate erikorralduste kirjeldus, sealhulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamise ning lubatud teenistusrelvade, laskemoona ja seadmete kohta;
e) külalisametnikerühmade koosseis, samuti muude asjaomaste töötajate lähetamine;
f) korraldusi ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas külalisametnike ja agentuuriga koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite nimed ja auastmed (eelkõige nende piirivalvurite nimed ja auastmed, kes annavad lähetuse ajal korraldusi) ning külalisametnike koht käsuliinis;
g) ühisoperatsioonis või katseprojektis kasutatavad tehnilised seadmed, sealhulgas erinõuded, nagu kasutustingimused, soovitud meeskond, transport ja muu logistika, ning rahastamist käsitlevad sätted;
h) üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad agentuuri kohustust viivitamata teavitada intsidentidest haldusnõukogu ja asjaomaseid riiklikke ametiasutusi;
i) teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva vastavalt artikli 3 lõikele 3;
j) mereoperatsioonide puhul teave selles geograafilises alas, kus ühisoperatsioon või katseprojekt toimub, kohaldatava jurisdiktsiooni ja õigusaktide kohta, sealhulgas viited rahvusvahelistele ja liidu õigusnormidele, mis käsitlevad pealtkuulamist, merel toimuvat päästetegevust ja pardalt lahkumist. ►M4 Selleks koostatakse operatsiooniplaan kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 656/2014 ( 14 ); ◄
k) kolmandate riikide, muude liidu ametite ja organite või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kord.
2. Operatiivkava muutmiseks või kohandamiseks on vaja tegevdirektori ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekut. Agentuur saadab muudetud või kohandatud operatiivkava koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.
3. Agentuur tagab osana oma koordineerimisülesannetest käesolevas artiklis osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide käigus kõikide korralduslike aspektide operatiivse elluviimise, sealhulgas agentuuri töötaja kohaloleku.
Artikkel 3b
Euroopa piirivalverühmade koosseis ja lähetamine
1. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega otsuse Euroopa piirivalverühmade käsutusse antavate piirivalvurite profiili ja koguarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja koguarvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid annavad Euroopa piirivalverühmadesse oma panuse siseriikliku reservi kaudu, tuginedes erinevatele agentuuri poolt kindlaksmääratud profiilidele ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid piirivalvureid.
2. Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega konkreetsetesse ühisoperatsioonidesse ja katseprojektidesse järgneval aastal kavandatakse agentuuri ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt neile kokkulepetele teevad liikmesriigid agentuuri taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis oluliselt mõjutab siseriiklike ülesannete täitmist. Selline taotlus esitatakse vähemalt 45 päeva enne kavandatavat lähetust. Päritoluliikmesriik on töötajate valiku ja nende lähetuse kestusega seotud küsimustes sõltumatu.
3. Ka agentuur saadab Euroopa piirivalverühmadesse pädevaid piirivalvureid, kes on lähetatud artikli 17 lõike 5 kohaselt liikmesriikidest riiklike ekspertidena. Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega agentuuri teenistusse järgneval aastal kavandatakse agentuuri ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel.
Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid oma piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see mõjutaks tõsiselt siseriiklike ülesannete täitmist. Viimati nimetatud olukorras võivad liikmesriigid oma lähetuses viibivad piirivalvurid tagasi kutsuda.
Sellise lähetuse maksimaalne kestus ei tohi ületada 12 kuulise ajavahemiku jooksul kuut kuud. Käesolevas määruses käsitatakse lähetatud piirivalvureid külalisametnikena ning nende ülesanded ja volitused on kindlaks määratud artiklis 10. Kõnealuseid piirivalvureid lähetanud liikmesriiki käsitatakse artiklite 3c, 10 ja 10b kohaldamisel päritoluliikmesriigina, nagu määratletud artikli 1a punktis 3. Muud agentuuri ajutise lepinguga teenistusse võetud töötajad, kel puudub pädevus täita piirikontrolliülesandeid, saadetakse ühisoperatsioonide ja katseprojektide raames lähetusse ainult koordineerimisülesannete täitmiseks.
4. Euroopa piirivalverühmade liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täielikult põhiõigusi, sh juurdepääs varjupaigamenetlustele, ja inimväärikust. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel ei tohi nad diskrimineerida kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
5. Vastavalt artiklile 8g nimetab agentuur kontaktametniku igale ühisoperatsioonile ja katseprojektile, kuhu Euroopa piirivalverühmade liikmed lähetatakse.
Kontaktametniku ülesanne on edendada koostööd ja koordineerimist vastuvõtvate ja osalevate liikmesriikide vahel.
6. Agentuur katab vastavalt artiklile 8h kulud, mida liikmesriigid on kandnud seoses oma piirivalvurite käesoleva artikli lõike 1 kohaselt Euroopa piirivalverühmade käsutusse andmisega.
7. Agentuur teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti piirivalvurite arvust, mis iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt kohustunud Euroopa piirivalverühmadesse saatma.
Artikkel 3c
Euroopa piirivalverühmadele antavad korraldused
1. Euroopa piirivalverühmade lähetuses viibimise ajal annab neile korraldusi vastuvõttev liikmesriik vastavalt artikli 3a lõikes 1 osutatud operatiivkavale.
2. Agentuur võib vastuvõtvale liikmesriigile artikli 3b lõikes 5 osutatud kontaktametniku kaudu teatada oma arvamuse lõikes 1 osutatud korralduste kohta. Sel juhul võtab vastuvõttev liikmesriik nimetatud arvamust arvesse.
3. Kooskõlas artikliga 8g osutab vastuvõttev liikmesriik kontaktametnikule igakülgset vajalikku abi, sealhulgas tagab tema täieliku juurdepääsu Euroopa piirivalverühmadele igal ajal nende lähetuses viibimise jooksul.
4. Euroopa piirivalverühmade liikmete suhtes kohaldatakse nende ülesannete täitmise ja volituste kasutamise ajal nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid.
Artikkel 4
Riskianalüüs
Agentuur töötab välja ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli ja kohaldab seda.
Agentuur koostab nii üldisi kui ka erivajadustele kohandatud riskianalüüse, mis esitatakse nõukogule ja komisjonile.
Agentuur võib riskianalüüsi teostamiseks pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist hinnata tema suutlikkust reageerida tekkivatele probleemidele, sealhulgas praegustele ja tulevastele ohtudele ning surveolukordadele liikmesriikide välispiiril, viimast eelkõige nende liikmesriikide puhul, kes seisavad silmitsi erilise või ebaproportsionaalselt tugeva survega välispiirile. Agentuur võib sel eesmärgil hinnata liikmesriikide piirikontrolliga seotud seadmeid ja ressursse. Hindamine peab põhinema asjaomaste liikmesriikide esitatud teabel ning ühisoperatsioonide, katseprojektide, kiirreageerimiste ja agentuuri muu tegevuse kohta koostatud aruannetel ning nimetatud tegevuste tulemustel. Nimetatud hindamised ei mõjuta Schengeni hindamismehhanismi.
Kõnealuste hindamiste tulemused esitatakse haldusnõukogule.
Käesoleva artikli kohaldamiseks esitavad liikmesriigid agentuurile kogu vajaliku teabe olukorra ja võimalike ohtude kohta nende välispiiril.
Agentuur kasutab ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli tulemusi artiklis 5 osutatud piirivalvurite koolituse ühise põhiõppekava väljatöötamisel.
Artikkel 5
Koolitus
Agentuur pakub Euroopa piirivalverühmadesse kuuluvatele piirivalvuritele nende ülesannete ja volituste jaoks asjakohast koolitust ning korraldab kõnealustele piirivalvuritele korralisi õppusi vastavalt agentuuri iga-aastases töökavas osutatud täiendkoolituse ja õppuste ajakavale.
Agentuur teeb samuti vajalikud algatused tagamaks, et nii liikmesriikide kõik piirivalvurid ja muud töötajad, kes osalevad Euroopa piirivalverühmades, kui ka agentuuri töötajad saavad enne osalemist agentuuri korraldatavas operatiivtegevuses asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse alast koolitust, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse saamise ning suuniste osas, mis käsitlevad kaitset taotlevate isikute tuvastamist ja asjakohastesse instantsidesse suunamist.
Agentuur töötab välja piirivalvurite koolituse ühised põhiõppekavad ja arendab neid ning korraldab Euroopa tasandil liikmesriikide piirivalvurite koolitajate väljaõpet, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ning asjakohase mereõiguse küsimustes.
Agentuur koostab pärast artiklis 26a osutatud nõuandefoorumiga konsulteerimist ühise põhiõppekava.
Liikmesriigid kasutavad ühiseid põhiõppekavasid oma piirivalvurite koolitamisel.
Agentuur pakub samuti lisakoolitust ja seminare liikmesriikide siseriiklike pädevate teenistuste ametnikele välispiiri kontrolli ja valve ning kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisega seotud teemadel.
Agentuur võib korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega nende territooriumil.
Agentuur töötab välja vahetusprogrammi, mis annab Euroopa piirivalverühmades osalevatele piirivalvuritele võimaluse omandada teadmisi ja spetsiifilist oskusteavet välismaa kogemustest ja headest tavadest, töötades koos piirivalvuritega mõnes muus liikmesriigis.
Artikkel 6
Uuringute jälgimine ja edendamine
Agentuur jälgib ja edendab ennetavalt liikmesriikide välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arendamist ning edastab selle teabe komisjonile ja liikmesriikidele.
Artikkel 7
Tehnilised seadmed
1. Agentuur võib vastavalt tema suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele omandada üksi või võtta mõne liikmesriigiga kaasomandisse või rentida välispiiri kontrolliks tehnilisi seadmeid, mida kasutatakse ühisoperatsioonides, katseprojektides, kiirreageerimistes, ühistes tagasisaatmisoperatsioonides või tehnilise abi projektides. Agentuurile märkimisväärseid kulusid põhjustavate seadmete omandamisele või rentimisele eelneb vajaduste ja tasuvuse põhjalik analüüs. Kõik sellised kulud peavad olema kajastatud agentuuri eelarves, mille võtab vastu haldusnõukogu kooskõlas artikli 29 lõikega 9. Kui agentuur omandab või rendib olulisi tehnilisi seadmeid, nagu avamere ja ranniku patrull-laevad või -sõidukid, kohaldatakse järgmisi tingimusi:
a) omandamise ja kaasomandisse võtmise korral lepib agentuur ühe liikmesriigiga ametlikult kokku, et see registreerib seadmed vastavalt selles liikmesriigis kohaldatavatele õigusaktidele;
b) rentimise korral registreeritakse seadmed liikmesriigis.
Registreerimisliikmesriik ja agentuur lepivad agentuuri koostatud näidiskokkuleppe alusel kokku korras, mis tagab kaasomandis oleva vara täieliku kättesaadavuse ajavahemiku agentuurile, ning samuti seadmete kasutamise tingimustes.
Registreerimisliikmesriik või tehniliste seadmete tarnija tagab tehniliste seadmete õiguslikult korrektseks ja ohutuks kasutamiseks vajalikud eksperdid ja tehnilised töötajad.
2. Agentuur loob tehniliste seadmete reservi kohta seadmete keskregistri, mis koosneb kas liikmesriikidele või agentuurile kuuluvatest või liikmesriikide ja agentuuri kaasomandisse kuuluvatest välispiiri kontrolliks kasutatavatest seadmetest, ja peab seda. Tehniliste seadmete reservis olevate eri liiki tehniliste seadmetel on minimaalne arv nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5. Tehniliste seadmete reservis loetletud seadmeid kasutatakse artiklites 3, 8a ja 9 osutatud tegevusvaldkondades.
3. Liikmesriigid annavad seadmeid lõikes 2 osutatud tehniliste seadmete reservi. Panus, mille liikmesriigid annavad reservi ja tehniliste seadmetena erioperatsioonidesse, kavandatakse agentuuri ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid agentuuri taotluse korral konkreetsel aastal minimaalse arvu tehniliste seadmete hulka kuuluvad tehnilised seadmed kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis oluliselt mõjutab siseriiklike ülesannete täitmist. Selline taotlus esitatakse vähemalt 45 päeva enne kavandatavat lähetust. Panus tehniliste seadmete reservi vaadatakse igal aastal läbi.
4. Agentuur haldab tehniliste seadmete reservi registrit järgmiselt:
a) klassifikatsioon seadmete ja tegevusliigi järgi;
b) klassifikatsioon omaniku järgi (liikmesriik, agentuur, muu);
c) nõutavate seadmete koguarv;
d) vajaduse korral meeskonnale esitatavad nõuded;
e) muu teave, nagu registreerimisandmed, transpordi- ja hooldusnõuded, kohaldatav riiklik ekspordikord ja tehnilised juhendid, või muu asjaomane teave seadmete nõuetekohaseks käsitsemiseks.
5. Agentuur rahastab nende tehnilise seadme tüübi kohta kehtiva minimaalse arvu hulka kuuluvate tehniliste seadmete kasutamist, mille on konkreetsel aastal konkreetne liikmesriik esitanud. Selliste tehniliste seadmete kasutamist, mis ei kuulu tehnilise seadme tüübi kohta kehtiva minimaalse arvu tehniliste seadmete hulka, kaasrahastab agentuur maksimaalselt 100 % ulatuses abikõlblikest kuludest, võttes arvesse konkreetset olukorda, mis valitseb liikmesriigis, kes annab need tehnilised seadmed agentuuri käsutusse.
Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku alusel vastavalt artiklile 24 igal aastal kindlaks eeskirjad tehniliste seadmete kohta, sealhulgas nõutavate tehniliste seadmete minimaalse koguarvu liigiti, tehniliste seadmete kasutamise tingimused ning kulude hüvitamise. Eelarvega seotud põhjustel peaks haldusnõukogu kõnealused küsimused otsustama iga aasta 31. märtsiks.
Agentuur teeb ettepaneku tehnilise seadme tüübi kohta kehtiva minimaalse arvu teemal vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas asjaomase aasta tööprogrammiga, eelkõige et ta oleks suuteline ellu viima ühisoperatsioone, katseprojekte, kiirreageerimisi ja ühiseid tagasisaatmisoperatsioone.
Kui tehnilise seadme tüübi kohta kehtivast minimaalsest arvust ei piisa, et läbi viia operatiivkava, mis on ette nähtud ühisoperatsioonide, katseprojektide, kiirreageerimiste või ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tarbeks, vaatab agentuur selle arvu õigustatud vajaduste ning liikmesriikidega sõlmitud lepingu alusel läbi.
6. Agentuur annab haldusnõukogule igal kuul aru tehniliste seadmete reservi kuuluvate seadmete koosseisust ja kasutamisest. Kui tehniliste seadmete arv ei ulatu lõikes 5 osutatud tehnilise seadme tüübi kohta kehtiva minimaalse arvuni, teavitab tegevdirektor sellest viivitamata haldusnõukogu. Haldusnõukogu seab kiiresti tehniliste seadmete kasutamise prioriteedid ja võtab vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Haldusnõukogu teavitab komisjoni tuvastatud puudustest ja võetud meetmetest. Komisjon teavitab seejärel sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning edastab samuti oma hinnangu.
7. Agentuur teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti tehniliste seadmete arvust, mis iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt tehniliste seadmete reservi andnud.
Artikkel 8
Abi liikmesriikidele olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi
1. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 78 lõike 3 kohaldamist, võivad üks või mitu liikmesriiki, kes seisavad silmitsi erilise ja ebaproportsionaalse survega, paluda agentuuri abi, kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad nende välispiiri kontrolli- ja valvekohustuste täitmiseks tõhustatud tehnilist ja operatiivabi. Agentuur pakub kooskõlas artikliga 3 taotluse esitanud liikmesriigile või liikmesriikidele asjaomast tehnilist ja operatiivabi.
2. Lõikes 1 osutatud asjaolude korral võib agentuur:
a) osutada abi kahe või enama liikmesriigi vahelistes koordinatsiooniküsimustes, et lahendada välispiiril tekkinud probleemid;
b) lähetada oma eksperte, abistamaks asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi kohase ajaperioodi jooksul;
c) lähetada piirivalvureid Euroopa piirivalverühmadest.
3. Agentuur võib omandada välispiiri kontrolliks ja valveks vajalikke tehnilisi seadmeid, mida selle eksperdid kiirreageerimiste ajal kasutavad.
Artikkel 8a
Kiirreageerimised
Sellise liikmesriigi taotlusel, kes on sattunud kiireloomulisse ja erakorralisse surveolukorda eelkõige seoses välispiirile massiliselt saabuvate kolmandate riikide kodanikega, kes üritavad ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumile siseneda, võib agentuur vastavalt määruse (EÜ) nr 863/2007 artiklile 4 lähetada piiratud aja jooksul taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile asjakohaseks ajavahemikuks ühe või mitu Euroopa piirivalverühma („rühm(ad)”).
Artikkel 8b
Piirivalve kiirreageerimisrühmade koosseis
1. Artiklis 8a kirjeldatud olukorras teatavad liikmesriigid agentuuri taotlusel viivitamata nende piirivalveametnike arvu, nimed ja profiilid, kelle nad saavad teha viie päeva jooksul rühma liikmetena kättesaadavaks. Liikmesriigid teevad agentuuri taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on siseriiklike ülesannete täitmist oluliselt mõjutav erakorraline olukord.
2. Lähetusse saadetava rühma koosseisu määramisel võtab tegevdirektor arvesse taotluse esitanud liikmesriigis esinevaid konkreetseid asjaolusid. Rühm moodustatakse kooskõlas artiklis 8e osutatud operatiivkavaga.
Artikkel 8c
Koolitus ja õppused
Agentuur pakub määruse (EÜ) nr 863/2007 artikli 4 lõikes 2 osutatud kiirreageerimisreservi kuuluvatele piirivalvuritele nende ülesannete ja volituste jaoks asjakohast koolitust ja korraldab kõnealustele piirivalvuritele korralisi õppusi vastavalt agentuuri iga-aastases töökavas osutatud täiendkoolituse ja õppuste ajakavale.
Artikkel 8d
Rühmade lähetamise menetlus
1. Taotlus rühma lähetamiseks vastavalt artiklile 8a sisaldab olukorra kirjeldust ning lähetuse võimalikke eesmärke ja eeldatavaid vajadusi. Vajadusel võib tegevdirektor saata agentuuri eksperte taotluse esitanud liikmesriigi välispiirile olukorda hindama.
2. Tegevdirektor teavitab viivitamata haldusnõukogu liikmesriigi taotlusest rühmade lähetamiseks.
3. Otsuse tegemisel liikmesriigi taotluse kohta võtab tegevdirektor arvesse agentuuri riskianalüüsi tulemusi ja taotluse esitanud liikmesriigi või mõne muu liikmesriigi edastatud muud asjakohast teavet.
4. Tegevdirektor teeb otsuse rühmade lähetamise kohta võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Tegevdirektor teavitab samaaegselt taotluse esitanud liikmesriiki ja haldusnõukogu sellest otsusest kirjalikult. Otsuses esitatakse peamised põhjused, millel see põhineb.
5. Kui tegevdirektor otsustab lähetada ühe või mitu rühma, koostavad agentuur koos taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata ja igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse kuupäevast operatiivkava kooskõlas artikliga 8e.
6. Niipea kui operatiivkava on kokku lepitud, teatab tegevdirektor liikmesriikidele rühmadesse lähetatavate piirivalvurite nõutava arvu ja profiilid. See teave esitatakse kirjalikult artikli 8f kohaselt määratud riiklikele kontaktpunktidele ning selles märgitakse lähetamise kuupäev. Lisatakse ka operatiivkava koopia.
7. Kui tegevdirektor puudub või ei saa agentuuri töös osaleda, võtab rühmade lähetamise otsuseid vastu tegevdirektori asetäitja.
8. Liikmesriigid teevad agentuuri taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on siseriiklike ülesannete täitmist oluliselt mõjutav erakorraline olukord.
9. Rühmade lähetamine toimub hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates operatiivkava kokkuleppimisest tegevdirektori ja taotluse esitanud liikmesriigi vahel.
Artikkel 8e
Operatiivkava
1. Tegevdirektor ja taotluse esitanud liikmesriik lepivad kokku operatiivkava, milles määratakse kindlaks rühmade lähetamise täpsed tingimused. Operatiivkava sisaldab järgmist:
a) olukorra kirjeldus, töömeetodid ning lähetuse eesmärgid, sealhulgas operatiiveesmärk;
b) rühmade lähetuse eeldatav kestus;
c) rühmade lähetuse geograafiline vastutusala taotluse esitanud liikmesriigis;
d) rühmade liikmete ülesannete ja neile antavate erikorralduste kirjeldus, sealhulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamine ning lubatud teenistusrelvad, laskemoon ja varustus;
e) rühmade koosseis, samuti muude asjaomaste töötajate lähetamine;
f) korraldusi ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas rühmadega koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite nimed ja auastmed (eelkõige nende piirivalvurite nimed ja auastmed, kes annavad lähetuse ajal rühmadele korraldusi) ning rühmade koht käsuliinis;
g) rühmade lähetuses kasutatavad tehnilised seadmed, sealhulgas erinõuded, nagu kasutustingimused, soovitud meeskond, transport ja muu logistika, ning rahastamist käsitlevad sätted;
h) üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad agentuuri kohustust viivitamata teavitada intsidentidest haldusnõukogu ja asjaomaseid riiklikke ametiasutusi;
i) teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva vastavalt artikli 3 lõikele 3;
j) mereoperatsioonide puhul spetsiifiline teave selles geograafilises alas, kus kiirreageerimine toimub, kohaldatava jurisdiktsiooni ja õigusaktide kohta, sealhulgas viited rahvusvahelistele ja liidu õigusnormidele, mis käsitlevad pealtkuulamist, merel toimuvat päästetegevust ja pardalt lahkumist. ►M4 Selleks koostatakse operatsiooniplaan kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 656/2014 ( 15 ); ◄
k) kolmandate riikide, muude liidu ametite ja organite või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kord.
2. Operatiivkavas mis tahes muudatuste või kohanduste tegemiseks on vaja nii tegevdirektori kui taotluse esitanud liikmesriigi nõusolekut. Agentuur saadab muudetud või kohandatud operatiivkava koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.
Artikkel 8f
Riiklik kontaktpunkt
Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti agentuuriga suhtlemiseks kõigis rühmi käsitlevates küsimustes. Riikliku kontaktpunktiga on võimalik igal ajal ühendust võtta.
Artikkel 8g
Kontaktametnik
1. Tegevdirektor määrab agentuuri töötajate seast ühe või mitu eksperti, kes lähetatakse kontaktametnikuks. Tegevdirektor teavitab vastuvõtvat liikmesriiki kontaktametniku määramisest.
2. Kontaktametnik tegutseb rühmade lähetuse kõigis aspektides agentuuri nimel. Eelkõige teeb kontaktametnik järgmist:
a) peab ühendust agentuuri ja vastuvõtva liikmesriigi vahel;
b) peab ühendust agentuuri ja rühmade liikmete vahel, pakkudes agentuuri nimel abi kõikides rühmadesse lähetamise tingimusi käsitlevates küsimustes;
c) jälgib operatiivkava nõuetekohast rakendamist;
d) annab agentuurile aru rühmade lähetamise kõikide aspektide kohta.
3. Kooskõlas artikli 25 lõike 3 punktiga f võib agentuuri tegevdirektor volitada agentuuri kontaktametnikku osutama abi operatiivkava täitmise ja rühmade lähetamise küsimustes mis tahes lahkarvamusele lahenduse leidmisel.
4. Oma ülesannete täitmisel järgib kontaktametnik ainult agentuuri korraldusi.
Artikkel 8h
Kulud
1. Agentuur katab täielikult järgmised kulud, mille liikmesriigid on kandnud seoses oma piirivalvurite kättesaadavaks tegemisega artikli 3 lõikes 1b ning artiklites 8a ja 8c osutatud eesmärkidel:
a) päritoluliikmesriigist vastuvõtvasse liikmesriiki ning vastuvõtvast liikmesriigist päritoluliikmesriiki reisimisega seotud kulud;
b) vaktsineerimisega seotud kulud;
c) erikindlustusega seotud kulud;
d) tervishoiuga seotud kulud;
e) päevarahad, sealhulgas majutuskulud;
f) agentuuri tehniliste seadmetega seotud kulud.
2. Haldusnõukogu kehtestab üksikasjalikud eeskirjad rühmade liikmetele päevarahade maksmise kohta.
Artikkel 9
Koostöö tagasisaatmisküsimustes
1. Vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ja eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivile 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) ( 16 ) ja tagasisaatmisotsuste põhjendatuse suhtes seisukohta võtmata pakub agentuur liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks vajalikku abi ja osalevate liikmesriikide taotluse korral tagab sellise korraldamise või koordineerimise, sealhulgas selliste operatsioonide jaoks lennuki tellimine. Agentuur rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarveliste toetustega käesolevas lõikes osutatud operatsioone ja projekte. Agentuur võib kasutada ka tagasisaatmispoliitikale eraldatud liidu rahalisi vahendeid. Agentuur tagab, et rahalise toetuse andmine liikmesriikidega sõlmitud toetuslepingute raames sõltub põhiõiguste harta täielikust austamisest.
1a. Agentuur koostab käitumisjuhendi ebaseaduslikult liikmesriikides viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta, mida kohaldatakse kõigi agentuuri koordineeritud ühiste tagasisaatmisoperatsioonide ajal ja milles kirjeldatakse ühiseid standardmenetlusi, mis peaksid lihtsustama ühiste tagasisaatmislendude korraldamist ning tagama tagasisaadetavate isikute inimliku kohtlemise ja nende põhiõiguste, eelkõige selliste põhimõtete nagu inimväärikus, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele ning õigus isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele täieliku austamise.
1b. Käitumisjuhendis pööratakse tähelepanu eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 6 sätestatud kohustusele näha ette sunniviisilise tagasisaatmise tõhus jälgimissüsteem ning käesoleva määruse artikli 26a lõikes 1 osutatud põhiõiguste strateegiale. Ühiste tagasisaatmisoperatsioonide üle tuleks teha objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel järelevalvet ning jälgida kogu ühist tagasisaatmisoperatsiooni alates väljumiseelsest etapist kuni tagasisaadetavate isikute üleandmiseni vastuvõtvale riigile.
1c. Liikmesriigid teavitavad agentuuri regulaarselt vajadusest agentuuri abi või koordineerimise järele. Agentuur koostab paindliku operatiivkava, et anda taotluse esitanud liikmesriikidele vajalikku operatiivabi, sealhulgas artikli 7 lõikes 1 osutatud tehnilisi seadmeid. Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku alusel kooskõlas artikliga 24 kindlaks paindliku operatiivkava sisu ja töömeetodid.
2. Agentuur teeb koostööd artiklis 14 osutatud kolmandate riikide pädevate ametiasutustega ning teeb kindlaks reisidokumentide omandamise ja liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise head tavad.
Artikkel 10
Külalisametnike volitused ja ülesanded
1. Külalisametnikel on pädevus täita kõiki ülesandeid ja kasutada kõiki volitusi kontrolli või valve teostamiseks piiril kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) ( 17 ) ning mis on vajalikud selle määruse eesmärkide täitmiseks.
2. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel järgivad külalisametnikud liidu ja rahvusvahelist õigust, põhiõigusi ning vastuvõtva liikmesriigi õigusakte.
3. Külalisametnikud võivad oma ülesandeid täita ja volitusi kasutada üksnes vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul.
4. Külalisametnikud kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel oma vormiriietust. Nad kannavad vormiriietusel sinist Euroopa Liidu ja agentuuri sümboolikaga käesidet, mis näitab nende osalemist ühisoperatsioonis või katseprojektis. Et vastuvõtva liikmesriigi asutustel ja kodanikel oleks külalisametnikke võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal endaga kaasas artiklis 10a ettenähtud akrediteerimisdokumenti, mille nad nõudmise korral esitavad.
5. Erandina lõikest 2 võivad külalisametnikud oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kanda päritoluliikmesriigi õigusaktide kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Vastuvõttev liikmesriik võib siiski keelata teatud teenistusrelvade, laskemoona ja varustuse kandmise, eeldusel et selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt kohaldatakse sama keeldu liikmesriigi enda piirivalvurite suhtes. Vastuvõttev liikmesriik teatab enne külalisametnike lähetamist agentuurile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning millised on nende kasutamise tingimused. Agentuur teeb kõnealuse teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.
6. Erandina lõikest 2 võivad külalisametnikud oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel tarvitada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul, vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite juuresolekul ning kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega.
7. Erandina lõikest 6 võib teenistusrelvi, laskemoona ja varustust kasutada õigustatud enesekaitseks ning külalisametnike või teiste isikute õigustatud kaitseks kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega.
8. Käesoleva määruse kohaldamiseks võib vastuvõttev liikmesriik anda külalisametnikele loa kasutada oma siseriiklikke ja üleeuroopalisi andmebaase, mis on vajalikud kontrolli või valve teostamiseks piiril. Külalisametnikud kasutavad üksnes sellist teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalik. Vastuvõttev liikmesriik teatab enne külalisametnike lähetamist agentuurile, milliseid siseriiklikke ja üleeuroopalisi andmebaase võib kasutada. Agentuur teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele lähetuses osalevatele liikmesriikidele.
9. Lõikes 8 osutatud konsulteerimine viiakse läbi kooskõlas ühenduse õiguse ja vastuvõtva liikmesriigi andmekaitsealaste õigusaktidega.
10. Määruse (EÜ) nr 562/2006 artikli 13 kohaseid otsuseid sisenemiskeelu kohta teevad üksnes vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurid.
Artikkel 10a
Akrediteerimisdokument
1. Agentuur väljastab koostöös vastuvõtva liikmesriigiga külalisametnikele dokumendi, mis on koostatud vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles ja mõnes teises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles ning mis võimaldab tuvastada külalisametnike isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita artikli 10 lõikes 1 osutatud ülesandeid ja volitusi. Dokument sisaldab järgmisi andmeid külalisametniku kohta:
a) nimi ja kodakondsus;
b) auaste ja
c) hiljuti tehtud digitaalfoto.
2. Ühisoperatsiooni või katseprojekti lõppemisel tagastatakse dokument agentuurile.
Artikkel 10b
Tsiviilvastutus
1. Kui külalisametnikud tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis, vastutab see liikmesriik vastavalt oma õigusaktidele nende poolt ametiülesannete täitmisel põhjustatud kahju eest.
2. Kui selline kahju on põhjustatud raskest hooletusest või tahtlikust kuritarvitusest, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda päritoluliikmesriigi poole, et lasta päritoluliikmesriigil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või nende asjaomastele õigustatud isikutele.
3. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, loobub iga liikmesriik kõigist nõuetest vastuvõtva liikmesriigi või muu liikmesriigi suhtes tema poolt kantud kahju eest, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tulemusel.
4. Iga liikmesriikide vaheline lõigete 2 ja 3 kohaldamisega seotud vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada nendevaheliste läbirääkimistega, esitatakse lahendamiseks Euroopa Ühenduste Kohtule vastavalt asutamislepingu artiklile 239.
5. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, kannab agentuur selle varustusele lähetuse ajal põhjustatud kahjuga seotud kulud, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tulemusel.
Artikkel 10c
Kriminaalvastutus
Ühisoperatsiooni või katseprojekti lähetuste ajal käsitatakse külalisametnikke samaväärselt vastuvõtva liikmesriigi ametnikega seoses kuritegudega, mis nad võivad sooritada või mis võidakse sooritada nende vastu.
Artikkel 11
Teabevahetussüsteemid
Agentuur võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannete seisukohalt olulise teabe vahetust komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral artiklis 13 osutatud liidu ametitega. Agentuur arendab ja haldab IT-süsteemi, mis võimaldab vahetada nimetatud osalejatega salastatud teavet, sealhulgas artiklites 11a, 11b ja 11c osutatud isikuandmed.
Agentuur võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannete seisukohalt olulise teabe vahetust Ühendkuningriigi ja Iirimaaga, kui see on seotud tegevusega, milles nimetatud riigid osalevad vastavalt artiklile 12 ja artikli 20 lõikele 5.
Artikkel 11a
Andmekaitse
Agentuuris isikuandmete töötlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.
Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida agentuur võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas agentuuri andmekaitseinspektorit käsitlevad meetmed. Meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist. Ilma et see piiraks artiklite 11b ja 11c kohaldamist, võib amet töödelda isikuandmeid haldusotstarbel.
Artikkel 11b
Isikuandmete töötlemine seoses ühiste tagasisaatmisoperatsioonidega
1. Agentuur võib artiklis 9 osutatud ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamise ja koordineerimisega seotud ülesannete täitmisel töödelda nende isikute isikuandmeid, kelle suhtes kohaldatakse selliseid ühiseid tagasisaatmisoperatsioone.
2. Selliste isikuandmete töötlemisel järgitakse vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Töötlemine piirdub rangelt nende isikuandmetega, mis on vajalikud ühise tagasisaatmisoperatsiooni eesmärgil.
3. Isikuandmed kustutatakse niipea, kui eesmärk, milleks neid koguti, on täidetud ning mitte hiljem kui kümme päeva pärast ühise tagasisaatmisoperatsiooni lõppu.
4. Kui liikmesriik ei edasta vedajale isikuandmeid, võib agentuur sellised andmed edastada.
5. Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas artiklis 11a osutatud meetmetega.
Artikkel 11c
Ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste käigus kogutud isikuandmete töötlemine
1. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimistega seotud isikuandmete kogumisel, ning võttes arvesse lõigetes 2 ja 3 osutatud piiranguid, võib agentuur töödelda täiendavalt isikuandmeid, mis liikmesriigid on kõnealuste operatsioonide käigus kogunud ja agentuurile edastanud, et aidata kaasa liikmesriikide välispiiri julgeolekule.
2. Isikuandmete täiendaval töötlemisel piirdub agentuur nende isikute isikuandmetega, keda liikmesriikide pädevad asutused kahtlustavad põhjendatult seotuses piiriülese kuritegevuse, ebaseaduslikule rändele kaasaaitamise või inimkaubandusega, nagu on määratletud nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/90/EÜ (millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele) ( 18 ) artikli 1 lõike 1 punktides a ja b.
3. Lõikes 2 osutatud isikuandmeid töötleb agentuur täiendavalt ainult järgmistel eesmärkidel:
a) iga üksikjuhtumi puhul otsustatav edastamine Europolile või muudele liidu õiguskaitseametitele vastavalt artiklile 13;
b) kasutamine artiklis 4 osutatud riskianalüüside ettevalmistamiseks. Riskianalüüside tulemustes muudetakse andmed anonüümseks.
4. Isikuandmed kustutatakse niipea, kui need on edastatud Europolile või muudele liidu õiguskaitseametitele või kasutatud artiklis 4 osutatud riskianalüüside ettevalmistamiseks. Andmeid ei säilitata kauem kui kolm kuud alates nende kogumise päevast.
5. Selliste isikuandmete töötlemisel järgitakse vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Agentuur ei kasuta isikuandmeid juurdluseks, mis kuulub liikmesriikide pädevate asutuste vastutusalasse.
Töötlemine piirdub rangelt nende isikuandmetega, mis on vajalikud lõikes 3 osutatud eesmärgil.
6. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist, on agentuuril keelatud töödeldud isikuandmeid edastada või muul viisil avaldada kolmandatele riikidele ja teistele kolmandatele osapooltele.
7. Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas artiklis 11a osutatud meetmetega.
Artikkel 11ca
Isikuandmete töötlemine EUROSURi raamistikus
Agentuur võib töödelda isikuandmeid määruse (EL) nr 1052/2013 artikli 13 lõike 2 kohaselt, mida kohaldatakse kooskõlas käesoleva määruse artiklis 11a osutatud meetmetega. Selliste andmete töötlemisel järgitakse eelkõige vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning selliseid agentuuri töödeldud isikuandmeid on keelatud edasi saata või muul viisil avaldada kolmandatele riikidele.
Artikkel 11d
Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta
1. Agentuur järgib komisjoni turvaeeskirju, nagu need on esitatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) ( 19 ) lisas. Nimetatud eeskirju kohaldatakse muu hulgas salastatud teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise suhtes.
2. Agentuur kohaldab salastamata delikaatse teabe töötlemisel turvapõhimõtteid, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuses ja nagu komisjon kohaldab. Haldusnõukogu kehtestab meetmed nimetatud turvapõhimõtete kohaldamiseks.
Artikkel 12
Koostöö Iirimaa ja Ühendkuningriigiga
1. Agentuur hõlbustab liikmesriikide operatiivkoostööd Iirimaa ja Ühendkuningriigiga tema tegevusega hõlmatud küsimustes ning määral, mis on vajalik tema artikli 2 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.
2. Abi, mida agentuur annab artikli 2 lõike 1 punkti f kohaselt, hõlmab liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamist, milles osaleb ka Iirimaa või Ühendkuningriik või milles osalevad mõlemad.
3. Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari piiride suhtes peatatakse kuni kuupäevani, mil jõutakse kokkuleppele meetmete osas, mis käsitlevad isikute liikumist üle liikmesriikide välispiiri.
Artikkel 13
Koostöö liidu ametite ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega
Agentuur võib teha koostööd Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti („põhiõiguste amet”), muude liidu ametite ja organite ning käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nendega kokkulepitud töökorra raames ELi toimimise lepingu asjakohaste sätete ja osutatud asutuste pädevust käsitlevate sätete kohaselt. Agentuur teavitab igal juhul Euroopa Parlamenti sellise korra kokkuleppimisest.
Agentuur saadab andmed edasi või avaldab muul viisil teistele liidu asutustele või organitele isikuandmete vahetamise konkreetse töökorra alusel ja Euroopa Andmekaitseinspektori eelneval nõusolekul.
Agentuur võib samuti asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda liidu ametite ja organite või rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejaid osalema artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud tegevustes sellises ulatuses, mille puhul nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega, kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust. Nimetatud vaatlejad võivad artiklites 4 ja 5 nimetatud tegevuste puhul osaleda üksnes asjaomase liikmesriigi nõusolekul ning artiklis 3 nimetatud tegevuste puhul üksnes päritoluliikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate tegevust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad lisatakse artikli 3a lõikes 1 nimetatud operatiivkavva. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist agentuurilt asjakohast koolitust.
Artikkel 14
Kolmandate riikidega tehtava operatiivkoostöö ja kolmandate riikide pädevate ametiasutustega tehtava koostöö hõlbustamine
1. Liidu välissuhete poliitika raames hõlbustab agentuur oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ja oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide operatiivkoostööd, sealhulgas inimõigustega seotud küsimustes.
Agentuur ja liikmesriigid järgivad liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt võrdseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö leiab aset nende riikide territooriumil.
Kolmandate riikidega koostöö on oluline ka selleks, et propageerida Euroopa piirihalduse standardeid, sealhulgas põhiõiguste ja inimväärikuse austamist.
2. Agentuur võib teha koostööd käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate kolmandate riikide ametiasutustega nendega kokkulepitud töökorra raames ELi toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaselt. Nimetatud töökord on seotud üksnes operatiivkoostöö juhtimisega.
3. Agentuur võib lähetada kolmandatesse riikidesse oma kontaktametnikke, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Kontaktametnikud kuuluvad liikmesriikide sisserände kontaktametnike kohalikku või piirkondlikku koostöövõrgustikku, mis on loodud nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 377/2004 (sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta) ( 20 ) kohaselt. Kontaktametnikke lähetatakse ainult sellistesse kolmandatesse riikidesse, kus piirihaldustavad vastavad inimõiguste miinimumstandarditele. Nende lähetamise kinnitab haldusnõukogu. Liidu välissuhete poliitika meetmete raames tuleks ametnike lähetamisel prioriteediks seada kolmandad riigid, kes on riskianalüüsi alusel ebaseadusliku rände päritolu- või transiidiriikideks. Ka agentuur võib vastastikkuse alusel vastu võtta kõnealuste kolmandate riikide poolt piiratud ajaks lähetatud kontaktametnikke. Prioriteedid kinnitab igal aastal kooskõlas artikliga 24 haldusnõukogu tegevdirektori ettepaneku alusel.
4. Kooskõlas liidu õiguse ja põhiõigustega kuulub agentuuri kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate ametiasutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning panustada ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisse.
5. Agentuur võib saada liidult rahalist abi vastavalt liidu välissuhete poliitikat toetavaid asjaomaseid vahendeid käsitlevatele sätetele. Agentuur võib käivitada ja rahastada kolmandates riikides tehnilise abi projekte käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes.
6. Agentuur võib asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide vaatlejaid osalema artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud tegevustes sellises ulatuses, mille puhul nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega, kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust. Nimetatud vaatlejad võivad artiklites 4 ja 5 nimetatud tegevuste puhul osaleda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ning artiklis 3 nimetatud tegevuste puhul üksnes vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate tegevust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad lisatakse artikli 3a lõikes 1 nimetatud operatiivkavva. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist agentuurilt asjakohast koolitust.
7. Kui liikmesriigid sõlmivad kolmandate riikidega kahepoolsed kokkulepped, nagu on sellele viidatud artikli 2 lõikes 2, võivad nad neisse lisada vajaduse korral sätted, milles käsitletakse agentuuri rolli ja volitusi, eelkõige seoses agentuuri lähetatud rühmade liikmete täidesaatva võimu teostamisega artiklis 3 osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide käigus.
8. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevuse eelduseks on komisjonilt arvamuse saamine ja Euroopa Parlamenti teavitatakse nendest tegevustest viivitamata ja täielikult.
III PEATÜKK
STRUKTUUR
Artikkel 15
Õiguslik seisund ja asukoht
Agentuur on liidu asutus. Agentuur on juriidiline isik.
Agentuuril on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Agentuur võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.
Agentuur on tehnilistes küsimustes sõltumatu.
Agentuuri esindab tegevdirektor.
Agentuuri asukoht määratakse nõukogu ühehäälse otsuse alusel.
Artikkel 15a
Peakorterit käsitlev leping
Agentuur ja tema asukohaks olev liikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist peakorterit käsitleva lepingu, milles kehtestatakse vajalikud kokkulepped nimetatud liikmesriigis agentuurile antavate ruumide ja selle liikmesriigi pakutavate vahendite ning selles liikmesriigis tegevdirektori, tegevdirektori asetäitja, haldusnõukogu liikmete, agentuuri töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavate erieeskirjade kohta. Peakorterit käsitlev leping sõlmitakse. Agentuuri asukohaks olev liikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused agentuuri tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.
Artikkel 16
Spetsialiseerunud üksused
Agentuuri haldusnõukogu hindab spetsialiseerunud üksuste vajadust ja teeb otsuse nende asutamise kohta liikmesriikides nende nõusolekul, võttes arvesse, et eelistada tuleks olemasolevaid ning vastavalt maa-, õhu- ja merepiiride kontrolli ja valve erinevatele aspektidele spetsialiseerunud operatiiv- ja koolituskeskusi.
Agentuuri spetsialiseerunud üksused arendavad teatavate välispiiri liikide, mille eest nad on vastutavad, kontrolli ja valve häid tavasid. Agentuur tagab nimetatud heade tavade järjepidevuse ja ühetaolisuse.
Iga spetsialiseerunud üksus esitab agentuuri tegevdirektorile üksikasjaliku aastaaruande oma tegevusest ning edastab muu operatiivkoostöö koordineerimise seisukohalt olulise teabe.
Artikkel 17
Personal
1. Agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste eeskirjade ja tingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.
2. Agentuur kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.
3. Selleks et rakendada artikli 3b lõiget 5, saab artikli 8g kohaseks kontaktametnikuks nimetada ainult agentuuri töötaja, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste II jaotist. Selleks et rakendada artikli 3b lõiget 3, saab Euroopa piirivalverühmadesse määrata ainult riiklikke eksperte, kelle liikmesriik on lähetanud agentuuri. Agentuur määrab osutatud riiklikud eksperdid Euroopa piirivalverühmadesse vastavalt nimetatud artiklile.
4. Haldusnõukogu võtab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 110 kohaselt kokkuleppel komisjoniga vajalikud rakendusmeetmed.
5. Haldusnõukogu võib vastu võtta sätted, millega lubatakse liikmesriikide eksperte lähetada agentuuri. Sellistes sätetes arvestatakse artikli 3b lõikes 3 kehtestatud nõudeid, eelkõige asjaolu, et eksperte peetakse külalisametnikeks, kelle ülesanded ja volitused on sätestatud artiklis 10. Need sisaldavad lähetamistingimusi käsitlevaid sätteid.
Artikkel 18
Privileegid ja immuniteedid
Agentuuri suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Artikkel 19
Vastutus
1. Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.
2. Otsuste tegemine vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.
3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab agentuur kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldprintsiipidele.
4. Lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.
5. Teenistujate isiklikku vastutust agentuuri ees reguleerivad personalieeskirjad või teenistujate suhtes kohaldatavad teenistustingimuste sätted.
Artikkel 20
Haldusnõukogu volitused
1. Agentuuril on haldusnõukogu.
2. Haldusnõukogu:
a) nimetab artikli 26 kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal tegevdirektori;
b) võtab iga aasta enne 31. märtsi vastu agentuuri eelmise aasta koondaruande ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja kontrollikojale. Koondaruanne avalikustatakse;
c) võtab iga aasta enne 30. septembrit pärast komisjoni arvamuse saamist ja hääleõigusega liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu agentuuri eeloleva aasta tööplaani ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; tööplaan võetakse vastu vastavalt ühenduse iga-aastasele eelarvemenetlusele ning ühenduse õigusloomekavale asjassepuutuvates välispiiri haldamise valdkondades;
d) kehtestab korra, mille alusel tegevdirektor võtab vastu agentuuri operatiivülesannetega seotud otsuseid;
e) täidab agentuuri eelarvega seotud ülesandeid vastavalt artiklile 28, artikli 29 lõigetele 5, 9 ja 11, artikli 30 lõikele 5 ja artiklile 32;
f) teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle ja kokkuleppel tegevdirektoriga direktori asetäitja üle;
g) kehtestab oma töökorra;
h) kehtestab agentuuri organisatsioonilise struktuuri ja agentuuri personalipoliitika, eelkõige mitmeaastase personalipoliitika kava. Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) ( 21 ) asjakohaste sätete kohaselt esitatakse mitmeaastane personalipoliitika kava komisjonile ja pärast komisjonilt heakskiidu saamist eelarvepädevatele institutsioonidele;
i) võtab vastu agentuuri mitmeaastase kava, milles esitatakse agentuuri tulevane pikaajaline tegevusstrateegia.
3. Konkreetse liikmesriigi välispiiril või selle vahetus läheduses kavandatavate eritegevuste otsuste ettepanekud vajavad vastuvõtmiseks seda liikmesriiki haldusnõukogus esindava liikme poolthäält.
4. Haldusnõukogu võib tegevdirektorile nõu anda igas välispiiril tehtava operatiivjuhtimise arenguga rangelt seotud küsimuses, sealhulgas artiklis 6 sätestatud uuringutega seotud tegevuses.
5. Haldusnõukogu teeb otsuse Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi agentuuri tegevuses osalemise taotluse kohta.
Haldusnõukogu teeb oma otsuse hääleõigusega liikmete absoluutse häälteenamusega igal üksikjuhul eraldi. Otsuse tegemisel võtab haldusnõukogu arvesse, kas Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi osalemine aitab kaasa kõnealuste tegevuse teostamisele. Otsuses sätestatakse Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi rahaline toetus tegevuse osas, milles osalemist on taotletud.
6. Haldusnõukogu edastab iga aasta eelarvepädevatele institutsioonidele hindamisprotsessi tulemuste seisukohast olulise teabe.
7. Haldusnõukogu võib asutada täitevbüroo, mis abistab teda ja tegevdirektorit haldusnõukogu poolt vastu võetavate otsuste, programmide ja tegevuste ettevalmistamisel ning võtab olukorra kiireloomulisuse tõttu vajaduse korral haldusnõukogu nimel vastu teatud esialgseid otsuseid.
Artikkel 21
Haldusnõukogu koosseis
1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendaja, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendajad. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. ►M2 Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada. ◄
2. Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse nende piirikorralduse operatiivkoostöö alaste asjakohaste kogemuste ja teadmiste kõrge taseme alusel.
3. Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid osalevad agentuuris. Neil kõigil on haldusnõukogus üks esindaja ja üks asendusliige. Nende ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel on välja töötatud kord, milles on täpsustatud nende riikide agentuuri tegevustes osalemise iseloomu ja ulatust ning kehtestatud vastavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas osamaksu ja töötajaid käsitlevad sätted.
Artikkel 22
Haldusnõukogu esimees
1. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.
2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb koos nende liikmelisuse lõppemisega haldusnõukogus. Kui käesolevast sättest ei tulene teisiti, on esimehe ja aseesimehe ametiaeg kaks aastat. Nimetatud ametiaegu võib nende lõppemisel pikendada ühe korra.
Artikkel 23
Koosolekud
1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.
2. Agentuuri tegevdirektor osaleb aruteludes.
3. Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.
4. Iirimaa ja Ühendkuningriik kutsutakse osalema haldusnõukogu koosolekutel.
5. Haldusnõukogu võib koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga muu isiku, kelle arvamusel võib olla tähtsust.
6. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõunike või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.
7. Agentuur tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.
Artikkel 24
Hääletamine
1. Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 2 punkti c ja artikli 26 lõigete 2 ja 4 kohaldamist, võtab haldusnõukogu oma otsused vastu hääleõigusega liikmete absoluutse häälteenamusega.
2. Igal liikmel on üks hääl. Agentuuri tegevdirektor ei hääleta. Liikme puudumise korral võib tema asendaja kasutada tema hääleõigust.
3. Töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.
Artikkel 25
Tegevdirektori ülesanded ja volitused
1. Agentuuri juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Olenemata komisjoni, haldusnõukogu ja täitevbüroo vastavast pädevusest ei taotle ega saa tegevdirektor juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organitelt.
2. Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma, eriti põhiõiguste strateegia rakendamisest ja järelevalvest, agentuuri eelmise aasta üldaruandest, järgneva aasta töökavast ja artikli 20 lõike 2 punktis i osutatud agentuuri mitmeaastasest kavast.
3. Tegevdirektori ülesanded ja volitused on järgmised:
a) käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ning kohaldatavates õigusaktides täpsustatud ulatuses haldusnõukogu poolt vastuvõetud otsuste, programmide ja tegevuse ettevalmistamine ja rakendamine;
b) kõigi vajalike sammude astumine, sealhulgas sisemiste halduseeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada agentuuri toimimine kooskõlas käesoleva määruse sätetega;
c) igal aastal tööplaani eelnõu ja tegevusaruande ettevalmistamine ning nende esitamine haldusnõukogule;
d) artikli 17 lõikes 2 sätestatud volituste teostamine personali osas;
e) artikli 29 kohase agentuuri tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamine ning eelarve täitmine vastavalt artiklile 30;
f) oma volituste delegeerimine teistele agentuuri töötajatele, kui artikli 20 lõike 2 punkti g alusel vastuvõetavatest sätetest ei tulene teisiti;
g) artiklites 3a ja 8e osutatud operatiivkava rakendamise tagamine.
4. Tegevdirektor annab haldusnõukogule oma tegevusest aru.
Artikkel 26
Kõrgemate ametnike ametisse nimetamine
1. Komisjon esitab kandidaadid tegevdirektori kohale nimekirja alusel, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning vajaduse korral muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.
2. Agentuuri tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema omadusi, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise alaseid asjakohaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
Haldusnõukogu pädevuses on tegevdirektori ametist vabastamine sama menetluse kohaselt.
3. Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, asub tegevdirektori asetäitja tema kohale.
4. Agentuuri tegevdirektori asetäitja nimetab tegevdirektori ettepanekul ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema omadusi, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise alaseid asjakohaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
Haldusnõukogu pädevuses on tegevdirektori asetäitja ametist vabastamine sama menetluse kohaselt.
5. Tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viie aasta võrra pikendada.
Artikkel 26a
Põhiõiguste strateegia
1. Agentuur koostab oma põhiõiguste strateegia, arendab seda edasi ning rakendab seda. Agentuur töötab välja tulemusliku mehhanismi, mille abil teostada järelevalvet põhiõiguste austamise üle kõigis agentuuri tegevustes.
2. Agentuur loob nõuandefoorumi, kes abistab tegevdirektorit ja haldusnõukogu põhiõigustega seonduvates küsimustes. Agentuur kutsub nõuandefoorumis osalema Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Põhiõiguste Ameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjakohaste organisatsioonide esindajaid. Haldusnõukogu otsustab tegevdirektori ettepaneku alusel nõuandefoorumi koosseisu ja töömeetodid ning nõuandefoorumile teabe edastamise korra.
Nõuandefoorumiga tuleb konsulteerida põhiõiguste strateegia, käitumisjuhendi ja ühise põhiõppekava edasiarendamise ja rakendamise osas.
Nõuandefoorum koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. Nimetatud aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.
3. Haldusnõukogu määrab ametisse põhiõiguste ametniku, kellel on põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Põhiõiguste ametnik täidab oma tööülesandeid sõltumatult ning annab aru haldusnõukogule ja nõuandefoorumile. Ta esitab korrapäraste ajavahemike tagant aruandeid ning aitab seeläbi kaasa põhiõiguste austamise üle järelevalve teostamise mehhanismi toimimisele.
4. Põhiõiguste ametnikul ja nõuandefoorumil on juurdepääs kogu teabele, mis puudutab põhiõiguste austamist kõigis agentuuri tegevustes.
Artikkel 27
Tõlkimine
1. Agentuuri suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled ( 22 ).
2. Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 290 kohaselt vastu võetud otsuseid, esitatakse artikli 20 lõike 2 punktides b ja c osutatud aasta koondaruanne ja tööplaan kõikides ühenduse ametlikes keeltes.
3. Agentuuri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.
Artikkel 28
Läbipaistvus ja teabe edastamine
1. Kuue kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest käsitleb agentuur juurdepääsuavaldusi enda valduses olevatele dokumentidele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001.
2. Agentuur võib enda tegevusvaldkondade küsimustes omal algatusel teavet edastada. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 20 lõike 2 punktis b nimetatud väljaandele antaks üldsusele ja kõikidele huvitatud pooltele kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet agentuuri tegevuse kohta.
3. Haldusnõukogu kehtestab tegutsemiskorra lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks.
4. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus ise kirjalikult agentuuri poole pöörduda ükskõik millises asutamislepingu artiklis 314 nimetatud keeles. Tal on õigus saada vastus samas keeles.
5. Agentuuri poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsuste peale võib asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustel esitada vastavalt kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Ühenduste Kohtusse.
IV PEATÜKK
FINANTSNÕUDED
Artikkel 29
Eelarve
1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on agentuuri tuludeks:
— Euroopa Liidu üldeelarvesse (osa „komisjon”) kantud ühenduse toetus,
— Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate riikide rahaline panus,
— tasud osutatud teenuste eest,
— liikmesriikide vabatahtlik rahaline toetus.
2. Agentuuri kuludeks on personalikulud, haldus- ja infrastruktuurikulud ning tegevuskulud.
3. Tegevdirektor koostab agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga haldusnõukogule.
4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
5. Haldusnõukogu võtab vastu kalkulatsiooni projekti, sealhulgas esialgse ametikohtade loetelu koos esialgse töökavaga, ning edastab need 31. märtsiks komisjonile ja Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevatele riikidele.
6. Komisjon edastab kalkulatsiooni koos EL eelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”).
7. Kalkulatsiooni põhjal sisestab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade loetelu osas vajalikuks, ja üldeelarvest võetava subsiidiumi summa ning esitab need vastavalt asutamislepingu artiklile 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.
8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad agentuuri subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud.
Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu agentuuri ametikohtade loetelu.
9. Haldusnõukogu võtab vastu agentuuri eelarve. Agentuuri eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.
10. Mis tahes muudatus eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, toimub samas korras.
11. Haldusnõukogu teatab võimalikult vara eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekti, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile ning Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevatele riikidele.
Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.
Artikkel 30
Eelarve täitmine ja kontroll
1. Tegevdirektor täidab agentuuri eelarvet.
2. Agentuuri peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist nimetatud eelarveaastal. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ( 23 ) (edaspidi „üldine finantsmäärus”), artikliga 128.
3. Komisjoni peaarvepidaja saadab kontrollikojale hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 31. märtsiks agentuuri esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist nimetatud eelarveaastal. Nimetatud eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlev aruanne saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Olles kätte saanud kontrollikoja märkused esialgse raamatupidamisaruande kohta, mis on esitatud üldise finantsmääruse artikli 129 alusel, koostab tegevdirektor omal vastutusel agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse andmiseks.
5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse agentuuri raamatupidamisaruande kohta.
6. Tegevdirektor edastab hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevatele riikidele.
7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.
8. Tegevdirektor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud märkuste kohta. Tegevdirektor saadab nimetatud vastuse ka haldusnõukogule.
9. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse agentuuri tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.
Artikkel 31
Pettuste tõkestamine
1. Pettuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.
2. Agentuur ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse agentuuri kõikide teenistujate suhtes.
3. Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduslepingutes ja dokumentides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel kontrollida agentuuri rahastamisest kasusaajaid ning raha jaotamise eest vastutavaid esindajaid kohapeal.
Artikkel 32
Rahandussäte
Agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist. Need ei tohi erineda komisjoni määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, ( 24 ) välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik agentuuri tööks ning kui selleks on saadud komisjoni eelnev nõusolek.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 33
Hindamine
1. Kolme aasta jooksul alates agentuuri tegevuse algusest ning edaspidi iga viie aasta järel laseb haldusnõukogu koostada sõltumatu välise hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta.
2. Hinnangus uuritakse, kui tõhusalt agentuur oma ülesannet täidab. Hinnang antakse ka agentuuri mõjule ja töökorraldusele. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.
2a. Esimeses hindamises pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoober 2011 määruse (EL) nr 1168/2011 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta) ( 25 ) jõustumist analüüsitakse samuti vajadust liikmesriikide välispiiri rohkem koordineeritud haldamise järele, sealhulgas Euroopa piirivalvurite süsteemi loomise teostatavus.
2b. Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta järgimist käesoleva määruse kohaldamisel.
3. Haldusnõukogu võtab vastu hindamise tulemused ning esitab soovitused käesoleva määruse, agentuuri ning selle töö muutmise kohta komisjonile, kes edastab need koos oma arvamuse ning asjakohaste ettepanekutega nõukogule. Vajadusel tuleks lisada tegevusplaan koos ajakavaga. Hinnangu tulemused ja selles sisalduvad soovitused avalikustatakse.
Artikkel 34
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Agentuur alustab tegevust 1. mail 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
( 1 ) Arvamus on esitatud 9. märtsil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) ELT C 108, 30.4.2004, lk 97.
( 3 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
( 4 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
( 5 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 6 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
( 7 ) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
( 8 ) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
( 9 ) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).;
( 12 ) Nõukogu 16. märtsi 2005. aasta otsus 2005/267/EÜ, millega luuakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk (ELT L 83, 1.4.2005, lk 48).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoober 2013 määrus (EL) nr 1052/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 656/2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (ELT L 189, 27.6.2014, lk 93).
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 656/2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (ELT L 189, 27.6.2014, lk 93).
( 16 ) ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.
( 17 ) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
( 18 ) EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17.
( 19 ) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.
( 20 ) ELT L 64, 2.3.2004, lk 1.
( 21 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
( 22 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
( 23 ) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
( 24 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
( 25 ) ELT L 304, 22.11.2011, lk 1.