EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02004R0795-20060831
Commission Regulation (EC) No 795/2004 of 21 april 2004 laying down detailed rules for the implementation of the single payment scheme provided for in Council Regulation (EC) No 1782/2003 establishing common rules for direct support schemes under the common agricultural policy and establishing certain support schemes for farmers
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 795/2004, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Komisjoni määrus (EÜ) nr 795/2004, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad
2004R0795 — ET — 31.08.2006 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 795/2004, 21. aprill 2004, (EÜT L 141, 30.4.2004, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 345 |
85 |
20.11.2004 |
||
|
L 63 |
17 |
10.3.2005 |
||
|
L 100 |
15 |
20.4.2005 |
||
|
L 177 |
27 |
9.7.2005 |
||
|
L 273 |
6 |
19.10.2005 |
||
|
L 347 |
56 |
30.12.2005 |
||
|
L 116 |
14 |
29.4.2006 |
||
|
L 203 |
4 |
26.7.2006 |
||
|
L 236 |
20 |
31.8.2006 |
||
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 795/2004,
21. aprill 2004,
millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajatele ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, ( 1 ) ning eriti selle artikli 40 lõike 5 teist lõiku, artikli 42 lõiget 4 ja 9, artikli 46 lõiget 3, artikli 52 lõiget 2, artikli 54 lõiget 5, artikli 145 punkte c ja d ning artiklit 155,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Tuleks kehtestada määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise, millega kehtestatakse ühtne otsemaksete kava talupidajate jaoks, üksikasjalikud rakenduseeskirjad. |
|
(2) |
Selguse eesmärgil on asjakohane sätestada teatavad mõisted. Kui see on vajalik, tuleks kasutada mõisteid, mida sarnastes olukordades juba kasutatakse ja/või on aastaid kasutatud. |
|
(3) |
Toetuseõiguste ühikuväärtuse arvutamise hõlbustamiseks tuleks ette näha selged reeglid arvude ümardamise kohta ja võimalus olemasolevaid toetuseõigusi jagada, juhul kui toetuseõigusega koos deklareeritava või üle antava maatüki suuruseks on kõigest murdosa hektarist. |
|
(4) |
Erisätted tuleks kehtestada riigireservi moodustamiseks ja eriti toetuseõiguste võrdlussummade vähendamiste arvutamiseks, samuti vähendamiste kohaldamiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 95 ja 96 viidatud piimakarjatoetuste ja lisatoetuste täieliku või osalise lahtisidestamise puhul. |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõigetes 3 ja 5 sätestatakse toetuseõiguste valikuline jaotamine riigi varust. On asjakohane sätestada reeglid selliselt jaotatavate toetuseõiguste arvu ja väärtuse arvutamiseks. Võimaldamaks teatavat paindlikkust liikmesriikidele, millel on parem lähtekoht selliseid meetmeid taotleva iga talupidaja olukorra hindamiseks, ei peaks selliselt jaotatavate toetuseõiguste maksimumarv ületama deklareeritud hektarite arvu ja selle väärtus ei peaks ületama summat, mille liikmesriik kehtestab objektiivsete kriteeriumite alusel. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikele 6 tuleks olemasolevate toetuseõiguste ühikulise väärtuse suurenemisel kinni pidada piirkondlikust keskmisest. Liikmesriikidel tuleks lubada kehtestada see piirkondlik väärtus asjakohasel territoriaalsel tasandil. Tootmisest lahtisidestatud toetuse iseloomu tõttu ei tohiks seda summat siiski mingil juhul diferentseerida ega arvutada sektoritoodangute funktsioonina. |
|
(6) |
Teatavatel asjaoludel võivad talupidajad koguda enam toetuseõigusi kui maad nende kasutamiseks, näiteks söödamaa ühiskasutamise puhul, rendilepingu lõppemise või metsastamiskavas osalemise tõttu või maaga koos võrdlusperioodil renditud individuaalsete piimakvootide ostmisel kooskõlas siseriiklike sätetega. Seetõttu tundub asjakohane sätestada talupidajale toetuse tagamise mehhanism toetuse koondamise abil järelejäänud kättesaadavatele hektaritele. Selle mehhanismi kuritarvitamise vältimiseks tuleks siiski sätestada mõned mehhanismile juurdepääsu tingimused. |
|
(7) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 uuendatakse riigi varu kasutamata toetuseõiguste arvel või valikuliselt müüdud toetuseõiguste või enne teatavat kuupäeva toimunud müügi kinnipidamise teel. Seetõttu tuleb sätestada kuupäev, mille järel kasutamata toetuseõigused kantakse tagasi riigi varusse. Halduspõhjustel tuleks samuti sätestada, et toetuseõigused, millega kaasneb luba kasvatada puu- ja köögivilja või tarbekartulit või maa tootmisest kõrvaldamise õigused riigi varusse tagasi kandmisel peaksid kaotama kaasneva kohustuse või loa. Seda õigustab ka fakt, et selle kohustuse või loa aluseks on ajaloolised võrdlused ja pärast ühtse otsemaksete kava kohaldamist ei ole enam võimalik määrata, kellele tuleks varust tulevad maa tootmisest kõrvaldamise õigused või load toetuse lahtisidestamisel määrata. |
|
(8) |
Müüdud toetuseõiguste kinnipidamise taotluse puhul tuleks kehtestada ja diferentseerida toetuse maksimaalsed protsendimäärad ja taotluskriteeriumid, võttes arvesse üleandmiste ja üle antavate toetuseõiguste liike. Kui ühtse otsemaksete kava esimestel taotlusaastatel eksisteerivad spekulatiivsed riskid, võidakse liikmesriikidel lubada suurendada kinnipidamise protsenti maata müügi puhul. Selliste hoidmiste rakendamise tulemuseks ei tohiks mingil juhul olla toetuseõiguste üleandmiste keelamine või oluline takistamine. |
|
(9) |
Riigi varu haldamise hõlbustamiseks on asjakohane sätestada riigi varu juhtimine piirkondlikul tasandil, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 3, kui see on asjakohane, ja nimetatud määruse artikli 42 lõikes 4 viidatud juhtudel, kui liikmesriikidel on kohustus toetuseõigused jaotada. |
|
(10) |
Ühtse otsemaksete kava rakendamise hõlbustamiseks on asjakohane lubada liikmesriikidel alustada kava võimalike soodustatud isikute identifitseerimist juba esimesele kava taotlusaastale eelneval aastal eelkõige pärimise või juriidiliste muudatuste puhul majandis, ning toetuseõiguste ajutist määramist. |
|
(11) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 võimaldatakse talupidajatele juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale konkreetsete asjaolude korral. Vältimaks taoliste asjaolude kasutamist võrdlussummadega seotud majandi normaalse üleandmise reeglite kohaldamise eiramiseks, tuleks taoliste asjaolude kohaldamiseks sätestada mõned tingimused ja mõisted. |
|
(12) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõikes 2 sätestatakse, et talupidaja võib maata toetuseõigused üle anda üksnes pärast seda, kui ta nimetatud määruse artikli 44 tähenduses on kasutanud vähemalt 80 % oma toetuseõigustest vähemalt ühe kalendriaasta jooksul. Enne ühtse otsemaksete kava kohaldamist toimunud maa üleandmiste arvessevõtmiseks tuleb kaaluda majandi või selle osa üleandmist koos tulevaste makseõigustega maaga toetuseõiguste kehtiva üleandmisena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 tähenduses teatavate tingimuste alusel, eelkõige selle alusel, et toetuseõiguste kehtestamist peaks taotlema müüja, kuivõrd nimetatud määruses on selgelt sätestatud, et juurdepääs sellele toetuskavale on üksnes võrdlusperioodil otsetoetust saanutel. |
|
(13) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 4 lubatakse komisjonil määratleda eriolukorrad, mis õigustavad võrdlussummade kehtestamist teatavatele talupidajatele, kes leiavad end olukorrast, mis takistas neil võrdlusperioodil täielikult või osaliselt otsetoetusi saamast. Seetõttu on asjakohane loetleda need eriolukorrad, sätestades eeskirjad toetuseõiguste erineva jaotamise kaudu toetuste samale talupidajale kumuleerumise vältimiseks, ilma et see piiraks komisjoni võimalust juhtumeid vastavalt vajadusele lisada. Lisaks sellele tuleks liikmesriikidele tagada paindlikkus jaotatava võrdlussumma kehtestamisel. |
|
(14) |
Kui liikmesriik vastavalt siseriiklikule õigusele või juurdunud tavapraktikale hõlmab pikaajalise rendi mõistega ka 5-aastase rendi, on asjakohane lubada liikmesriikidel kohaldada seda lühemat tähtaega vastavalt vajadusele. |
|
(15) |
Kuna piimakarjatoetused ja lisatoetused hõlmatakse ühtse toetuskavaga määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 37 viidatust erineva võrdlusperioodi alusel, on asjakohane võrdlussumma kehtestamise eesmärgil arvestada piimakarjakasvatajatega, kes leiavad end määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 40 viidatud olukorras ja kes selle olukorra tõttu rendivad oma individuaalset piimakvooti või osa sellest vastavalt määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklile 16 ühtse otsemaksete kava esimese rakendusaasta 31. märtsil lõppeval kaheteistkümnekuulisel perioodil. |
|
(16) |
Juhul kui talupidaja jääb pensionile või sureb ja näeb ette oma majandi või selle osa üleandmise pereliikmele või pärijale, kes kavatseb jätkata põllumajandustegevust selles majandis, on asjakohane tagada, et majandi või selle osa üleandmine peres võiks hõlpsasti toimuda eelkõige juhul, kui üleantav maa oli võrdlusperioodil renditud kolmandale isikule, ilma et see piiraks pärija võimalust põllumajandustegevust jätkata. |
|
(17) |
Talupidajad, kes on teinud investeeringuid, mille tulemuseks olnuks neile makstava otsetoetuste summa potentsiaalne kasv, kui ühtset otsemaksete kava poleks juurutatud, peaksid toetuseõiguste jagamisest samuti kasu saama. Tuleks sätestada erireeglid toetuseõiguste arvutamiseks juhul, kui talupidaja juba omab toetuseõigusi või tal ei ole hektareid. Samades olukordades jääksid talupidajad, kes ostsid või rentisid maad või osalesid riiklikes tootmise ümberkorraldamise kavades, mille eest võrdlusperioodil oleks määratud otsetoetust ühtse maksekava alusel, ilma toetuseõigusteta, kuigi nad omandasid maa või osalesid sellistes kavades selleks, et teostada põllumajanduslikku tegevust, mis siiski saaks tulevikus kasu teatavatest otsetoetustest. Seepärast on asjakohane sätestada toetuseõiguste jaotamine sellisel juhul. |
|
(18) |
Kava nõuetekohaseks haldamiseks on asjakohane sätestada reeglid toetuseõiguste üleandmiste korral. |
|
(19) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 46 sätestatakse, et liikmesriik võib otsustada, et toetuseõigusi võib üle anda või kasutada üksnes sama piirkonna piires. Praktiliste probleemide vältimiseks tuleks sätestada erireeglid kahes või enamas piirkonnas asuvate majandite kohta. |
|
(20) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 43 lõikes 2 sätestatakse, et kogu söödamaa peaks võrdlusperioodil sisalduma toetuseõiguste arvutamises. Riikide haldusasutuste ülesande hõlbustamiseks söödamaa hektarite arvu kindlaksmääramisel on asjakohane anda neile võimalus võtta arvesse pindalatoetusetaotluses söödamaa puhul enne ühtse otsemaksete kava juurutamist deklareeritud arvud, jättes samas talupidajale võimaluse tõestada, et tema söödamaa oli võrdlusperioodil väiksem. |
|
(21) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 52 lubatakse kanepi tootmist teatavatel tingimustel. Vaja on kehtestada abikõlblike sortide loetelu, samuti sätestada nende sortide sertifitseerimine. |
|
(22) |
Tuleks sätestada erireeglid loomapidamisühiku arvutamiseks selliste õiguste kehtestamisel, millele kohaldatakse eritingimusi veiselihasektoris kehtestatud ümberarvestustabelile viitamisega. |
|
(23) |
Erireegleid on vaja ka toetuseõiguste kehtestamise hõlbustamiseks toetuste ootuspärase lahtisidestamise puhul piimandussektoris. |
|
(24) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 54 annavad maa tootmisest kõrvaldamise õigused, millega kaasneb maa tootmisest kõrvaldamise kõlblik hektar, õiguse maa tootmisest kõrvaldamise õigusega kindlaksmääratud summa maksmiseks. Maa tootmisest kõrvaldamise miinimumperiood peaks hõlmama vähemalt viljeluskultuuride kasvutsükli. Teatud eritingimusi arvestades tuleks siiski võimaldada tootmisest kõrvaldatud maa kasutamist enne nimetatud miinimumaja lõppu. Samuti tuleks sätestada tootmisest kõrvaldatavate alade keskkonnakaitse, kasutamine ja hooldus. |
|
(25) |
Kui liikmesriik otsustab kasutada ühtse otsemaksete kava piirkondande jaotamise võimalust, tuleks kehtestada erisätted, et hõlbustada kahes või enamas piirkonnas asuvate majandite puhul piirkondliku võrdlussumma arvutamist, samuti et tagada piirkondliku summa täielik jaotamine kava esimesel rakendusaastal. Mõningaid käesolevas määruses sätestatud tingimusi, eelkõige riigi varu moodustamise, toetuseõiguste algse jaotuse ja toetuseõiguste ülekandmise kohta tuleks kohandada piirkondliku mudeli puhul rakendamiseks. |
|
(26) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 69 lubatakse liikmesriikidel eelarve piires ette näha lisatoetusi põllumajandustootmiste eriliikide puhul, mis on olulised keskkonna kaitsmiseks või parendamiseks või põllumajandustoodete kvaliteedi ja turustamise parendamiseks. Seepärast on vaja määratleda, milliseid talupidajaid see peaks hõlmama, kuidas see toetus peaks ühilduma maaelu arengu raames olemasolevate meetmetega, ning määratleda, mis liiki põllumajandustootmist peaks see meede hõlmama. |
|
(27) |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 58 sätestatakse, et liikmesriigid määratlevad piirkonnad kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja nimetatud määruse artiklis 59 sätestatakse, et liikmesriigid võivad asuda ühtset otsemaksete kava piirkondadeks jaotama nõuetekohaselt õigustatud juhtudel ja kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega. Seepärast on asjakohane sätestada selliste kriteeriumite hindamiseks vajalike andmete ja info edastamine. |
|
(28) |
Ühtse otsemaksete kava rakendamise hindamiseks on asjakohane kehtestada komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse vormid ja tähtajad ning teavitada komisjoni valdkondadest, mille eest abi on makstud riiklikul ja, kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil. |
|
(29) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises kehtestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad.
Artikkel 2
Mõisted
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises ja käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) põllumajandusmaa — viljelusmaa, alalise karjamaa ja alaliste kultuuride all olev kogu maa-ala;
b) viljelusmaa — viljelusmaa komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 ( 2 ) artikli 2 punkti 1 tähenduses;
c) püsikultuurid – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid, nagu on määratletud komisjoni otsuse 2000/115/EÜ ( 3 ) I lisa punktis G/05, ja lühikese raieringiga madalmets (CN-kood ex060290 41), välja arvatud mitmeaastased kultuurid ja mitmeaastaste kultuuride puukoolid;
d) mitmeaastased kultuurid – järgmiste toodete kultuurid ja nende mitmeaastaste kultuuride puukoolid:
|
CN-kood |
|
|
0709 10 00 |
Artišokid |
|
0709 20 00 |
Spargel |
|
0709 90 90 |
Rabarber |
|
0810 20 |
Vaarikad, murakad, mooruspuumarjad ja logani murakad |
|
0810 30 |
Mustad, valged või punased sõstrad ja karusmarjad |
|
0810 40 |
Jõhvikad, mustikad ja muud perekonda Vaccinium kuuluvad marjad |
e) alaline karjamaa — alaline karjamaa komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 2 tähenduses;
f) rohumaa — viljelusmaa, mida kasutatakse rohu tootmiseks (külvatud või looduslik); määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 61 kohaldamisel hõlmab rohumaa alalist karjamaad;
g) müük — maa või toetuseõiguste müük või muu lõplik omandiõiguse üleminek. See mõiste ei hõlma maa müüki juhul, kui maa antakse üle ametivõimudele ja/või kasutamiseks avalikes huvides ning üleandmine toimub mittepõllumajanduslikel eesmärkidel;
h) rentimine — rentimine või sarnast liiki ajutised tehingud;
i) toetuseõiguse üleandmine või müük või rentimine koos maaga — toetuseõiguste müük või rentimine koos üleandja omanduses oleva vastava arvu hektarite artikli 44 lõike 2 tähenduses abikõlbliku maa vastavalt müügi või rendiga.
Rentimise puhul renditakse toetuseõigused ja hektarid samaks ajavahemikuks.
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 49 lõikes 2 viidatud eritingimustega hõlmatud kõikide toetuseõiguste üleandmine loetakse toetuseõiguse üleandmiseks koos maaga.
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 2 teises lõigus nimetatud toetusõiguste üleandmist ilma maata loetakse toetusõiguste müügiks ilma maata.
j) tootmisühik — vähemalt üks maa-ala, mis andis õiguse otsetoetusteks võrdlusperioodil, sealhulgas söödamaa määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 43 lõike 3 tähenduses, või üks loom, mis andnuks õiguse otsetoetusteks võrdlusperioodil, vastavalt vajadusele koos vastava lisatasuõigusega;
k) põllumajandustegevust alustavad talupidajad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 37 lõikes 2 ja artikli 42 lõikes 3 — füüsiline või juriidiline isik, kellel puudus põllumajandustegevus oma nimel ja omal vastutusel või kes pole juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut 5 aasta jooksul enne uue põllumajandustegevuse algust.
Juriidilise isiku puhul ei tohi juriidilist isikut juhtival füüsilisel isikul olla varasemat põllumajandustegevust oma nimel ja omal vastutusel ja ta ei tohi olla juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut 5 aasta jooksul enne juriidilise isiku põllumajandustegevuse algust.
Artikkel 3
Toetuseõiguste ühikuväärtuse arvutamine
1. Toetuseõigused arvutatakse kuni kolme kümnendkoha täpsusega ja ümardatakse üles- või allapoole lähima teise kümnendkohani. Kui arvutuse tulemus on täpselt poole peal, ümardatakse summa ülespoole lähima teise kümnendkohani.
2. Kui põllumajandustootja peab pärast kõikide võimalike täielike toetusõiguste deklareerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikele 3 deklareerima toetusõigust, mis kaasneb vähemalt ühe hektari suuruse maatükiga, annab see viimane toetusõigus õiguse toetusele, mis on arvutatud proportsionaalselt maa suurusega, ja seda loetakse täielikult kasutatuks selle määruse artikli 45 eesmärgil.
3. Kui maatüki suurus, mis antakse üle koos õigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõikele 2, ulatub hektari murdosani, võib põllumajandustootja asjaomase õiguse osa koos maaga üle anda sama murdosa ulatuses arvutatud väärtusega. Ülejäänud osa õigusest vastavalt arvutatud väärtusega jääb põllumajandustootja käsutusse.
Ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamist, kui põllumajandustootja annab õiguse murdosa üle ilma maata, arvutatakse kahe murdosa väärtus proportsionaalselt.
▼M9 —————
Artikkel 3a
Kindlaksmääratud hektarid ja loomad
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 VII lisa kohaldamist, on hektarite või loomade arv, millele võrdlusperioodil on või peaks olema antud otsetoetust ja mida tuleb võtta arvesse selle määruse artikli 37 lõikes 1 osutatud võrdlussumma kindlaksmääramise eesmärgil, see hektarite või loomade arv, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 2419/2001 artikli 2 punktidega r ja s iga määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas osutatud otsetoetuse kohta.
Artikkel 3b
Toetuskõlblikkus
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõike 2 kohaldamisel käsitatakse toetusõiguste kindlaksmääramisel ja kasutamisel toetuskõlblike hektaritena:
a) alasid, millel kasvatati lühikese raieringiga madalmetsa (CN-kood ex060290 41), Miscanthus sinensis’t (CN-kood ex060290 51) või Phalaris arundinacea’d (päideroog) ajavahemikul 30. aprillist 2004 kuni 10. märtsini 2005;
b) alasid, millel kasvatati lühikese raieringiga madalmetsa (CN-kood ex060290 41), Miscanthus sinensis’t (CN-kood ex060290 51) või Phalaris arundinacea’d (päideroog) enne 30. aprilli 2004 ning mis renditi või omandati ajavahemikul 30. aprillist 2004 kuni 10. märtsini 2005, pidades silmas taotluse esitamist ühtse otsemaksete kava raames.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 51 kohaldamisel tuleks tootmisest kõrvaldatud maad, millel kasvatatakse nimetatud määruse artikli 55 punktis b osutatud eesmärkidel kasutatavaid püsikultuure, ning maad, millel kasvatatakse püsikultuure ja mille kohta on esitatud ka kõnealuse määruse artiklis 88 sätestatud energeetiliste põllukultuuride toetuse taotlus, käsitada toetuskõlblike hektaritena maa tootmisest kõrvaldamise toetusõiguste ja toetusõiguste kasutamisel.
3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõike 2 kohaldamisel käsitatakse maad, millel kasvatatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 ( 4 ) artikli 6 lõikes 3 osutatud eesmärkidel kasutatavaid püsikultuure ja mille kohta anti 2003. aastaks kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud pindalatoetust, toetuskõlblike hektaritena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 53 osutatud maa tootmisest kõrvaldamise toetusõiguste kasutamisel.
4. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 51 kohaldamist, käsitatakse nimetatud määruse artikli 54 lõike 2 kohaldamisel maad, millel kasvatati 2003. aastaks pindalatoetuse taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeval mitmeaastaseid kultuure, toetuskõlblike hektaritena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 53 osutatud maa tootmisest kõrvaldamise toetusõiguste kasutamisel.
5. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 60 kohaldamist ja kui liikmesriik kasutab nimetatud määruse artiklis 59 osutatud võimalust:
a) käsitatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 63 lõike 2 kohaldamisel tootmisest kõrvaldatud maad, millel kasvatatakse määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõikes 3 osutatud eesmärkidel kasutatavaid püsikultuure ja mille kohta anti 2003. aastaks kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud pindalatoetust, toetuskõlblike hektaritena maa tootmisest kõrvaldamise toetusõiguste kindlaksmääramisel;
b) käsitatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 63 lõike 2 kohaldamisel maad, millel kasvatatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 55 punktis b osutatud eesmärkidel kasutatavaid püsikultuure, toetuskõlblike hektaritena maa tootmisest kõrvaldamise toetusõiguste kindlaksmääramisel;
c) käsitatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõike 4 kohaldamisel maad, millel kasvatatakse püsikultuure ja mille kohta on esitatud ka määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 sätestatud energeetiliste põllukultuuride toetuse taotlus, toetuskõlblike hektaritena toetusõiguste kindlaksmääramisel;
d) käsitatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõike 4 kohaldamisel maad, millel kasvatatakse mitmeaastaseid kultuure, toetuskõlblike hektaritena toetusõiguste kindlaksmääramisel.
6. Põllumajandustootjad, keda mõjutab käesoleva artikli lõigete 2–5 kohaldamine 2005. aastal, võivad oma ühtset taotlust muuta nelja nädala jooksul alates 19. oktoobrist 2005 või kuupäevast, mille kehtestavad asjaomased liikmesriigid.
2. PEATÜKK
RIIGI VARU
1 jagu
Riigi varu moodustamine
Artikkel 4
Vähendamised
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 1 sätestatud vähendamist kohaldatakse kõikide võrdlussummade suhtes pärast võimalikke vähendamisi nimetatud määruse artikli 41 lõike 2 alusel ning kui see on kohaldatav, pärast võimalikke vähendamisi nimetatud määruse artikli 65 lõike 1 ja artikli 70 lõike 2 teise lõigu alusel.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 7 viidatud vähendamise rakendamisel vähendatakse proportsionaalselt kõikide lineaarse vähendamise rakendamiskuupäeval kehtestatud toetuseõiguste ühikuväärtust.
3. Juhul kui riiklikus reservis olevad summad on suuremad, kui on vaja määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 osutatud juhtude katmiseks, võivad liikmesriigid kõikide toetuseõiguste ühikuväärtust proportsionaalselt suurendada. Kõnealuseks suurendamiseks kasutatav kogusumma ei tohi olla suurem kui vastavalt kõnealuse määruse artikli 42 lõigetele 1 ja 7 kohaldatud lineaarsest vähendamisest tulenev kogusumma.
Artikkel 5
Piimakarjatoetused ja lisatoetused
1. Vähendamisprotsenti, mille liikmesriigid kinnitavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikega 1, kohaldatakse 2007. aastal ühtse otsemaksete kavaga hõlmatud piimakarjatoetustest ja lisatoetustest tulenevate summade suhtes.
2. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust hõlmata ühtse otsemaksete kavaga piimakarjatoetustest ja lisatoetustest tulenevad summad täielikult, kohaldab ta käesoleva artikli lõikes 1 viidatud vähendamisprotsenti selle võimaluse kasutamise aastal. Järgmistel aastatel kohaldab asjaomane liikmesriik seda vähendamist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 95 lõikes 2 ja artikli 96 lõikes 2 sätestatud summade kasvamislimiidi piires.
3. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust hõlmata ühtse otsemaksete kavaga piimakarjatoetustest ja lisatoetustest tulenevad summad osaliselt, kohaldab ta käesoleva artikli lõikes 1 viidatud vähendamisprotsenti vastavatele ühtse otsemaksete kavaga hõlmatud summade suhtes selle võimaluse kasutamise aastal, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 95 lõikes 2 ja artikli 96 lõikes 2 sätestatud summade kasvu.
2. jagu
Toetuseõiguste moodustamine riigi varust
Artikkel 6
Toetuseõiguste moodustamine
1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõigetes 3 ja 5 sätestatud võimalusi, võivad talupidajad kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimuste ja asjaomase liikmesriigi kehtestatud objektiivsete kriteeriumitega saada toetuseõigusi riigi varust.
2. Kui toetuseõigusi mitte omav talupidaja taotleb toetuseõigusi riigi varust, võib ta saada toetuseõigusi sellisel arvul, mis ei ületa sel ajal tema käsutuses (omanduses või rentimisel) olevate hektarite arvu.
3. Kui toetuseõigusi omav talupidaja taotleb toetuseõigusi riigi varust, võib ta saada toetuseõigusi sellisel arvul, mis ei ületa sel ajal tema käsutuses olevate hektarite arvu, mille kohta tal ei ole toetuseõigusi.
Iga tema toetuseõiguse ühikuväärtust võib suurendada lõikes 4 viidatud piirkondliku keskmise piires.
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõike 8 esimest lõiku kohaldatakse toetuseõigustele, mille ühikuväärtust kooskõlas käesoleva lõike teise lõiguga on suurendatud üle 20 %. Kõnealuse määruse artikli 42 lõike 8 teist lõiku kohaldatakse üksnes suurendatud väärtuse ulatuses toetuseõigustele, mille ühikuväärtust kooskõlas käesoleva lõike teise lõiguga on suurendatud üle 20 %.
4. Piirkondliku keskmise kehtestavad liikmesriigid asjakohasel territoriaalsel tasandil kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata. See kehtestatakse liikmesriikide poolt määrataval kuupäeval. Seda võib igal aastal läbi vaadata. Selle aluseks on asjaomases piirkonnas talupidajatele jagatud toetuseõiguste väärtus. Seda ei diferentseerita tootmissektorite suhtes.
5. Kooskõlas lõigetega 2 või 3 saadud iga toetuseõiguse väärtus, välja arvatud lõike 3 teine lõik, arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata kuni lõikes 2 viidatud arvu hektaritega.
Artikkel 7
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõike 5 kohaldamine juhul, kui toetuseõiguste arv ületab hektarite arvu
1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 5 sätestatud võimalust, võib ta taotluse korral kooskõlas käesoleva artikliga jaotada toetuseõigusi asjaomastel aladel talupidajatele, kes deklareerivad vähem hektareid, kui on neile kooskõlas nimetatud määruse artikliga 43 jaotatavate või jaotatud toetuseõiguste arv.
Sel juhul loovutab talupidaja riigi varusse kogu toetuseõiguse, mis tal on või mis oleks talle jaotatud, välja arvatud maa tootmisest kõrvaldamise õigused ja toetuseõigused määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 49 viidatud eritingimuste alusel.
Käesolevas artiklis tähendab termin “toetusõigused” ainult neid toetusõigusi, mille on eraldanud liikmesriigid ühtse otsemaksete kava esimesel kohaldamisaastal.
2. Riigi varust eraldatud toetuseõiguste arv peab võrduma talupidaja deklareeritud hektarite arvuga.
3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 8 sätestatud viie-aastast perioodi kohaldatakse või vastavalt vajadusele taaskohaldatakse kõigi eraldatud toetuseõiguste suhtes.
4. Riigi varust eraldatud toetuseõiguste ühikuväärtus arvutatakse talupidaja võrdlussumma jagamisel tema deklareeritavate hektarite arvuga, millest lahutatakse talle kuuluvate maa tootmisest kõrvaldamise õiguste arvuga võrdne arv hektareid. Artikli 6 lõikes 4 sätestatud piirkondlikku keskmist ei kohaldata.
5. Lõikeid 1, 2, 3 ja 4 ei kohaldata talupidaja suhtes, kes deklareerib alla 50 % hektarite koguarvust määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 43 lõigete 1 ja 2 tähenduses, mida ta kasutas (rentis või omas) võrdlusperioodil.
6. Lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamisel tuleb müümise või rentimise teel üle antud hektarid, mida ei ole asendatud vastava arvu hektaritega, arvestada põllumajandustootja deklareeritavate hektarite hulka.
7. Asjaomane talupidaja deklareerib kõik hektarid, mis ta taotlemise ajal on.
3. jagu
Riigi varu uuendamine
Artikkel 8
Kasutamata toetuseõigused
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõike 3 kohaldamist, kantakse kasutamata toetuseõigused tagasi riigi varusse päeval, mis järgneb taotluse viimase muutmise kuupäevale ühtse otsemaksete kava kohaselt kalendriaastal, mil lõpeb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõike 8 teises lõigus või artikli 45 lõikes 1 viidatud periood.
Käesolevas artiklis tähendab kasutamata toetuseõigus seda, et selle toetuseõiguse eest pole antud toetust esimeses lõigus viidatud perioodil. Toetuseõigused, mille kohta on esitatud taotlus ning mis kaasnevad ►M1 määruse (EÜ) nr 796/2004 ◄ artikli 2 punkti 22 tähenduses määratletud maa-alaga, loetakse kasutatuks.
2. Maa tootmisest kõrvaldamise õigused ja toetuseõigused, mis kaasnevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 60 sätestatud loaga, kaotavad kaasneva kohustuse või loa, kui need riigi varusse tagasi kantakse.
Artikkel 9
Toetuseõiguste müügi kinnipidamine
1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõikes 3 sätestatud võimalust, võib liikmesriik otsustada tagasi kanda riigi varusse:
a) maata toetuseõiguste müügi puhul kuni 30 % iga toetuseõiguse väärtusest või samaväärse summa toetuseõiguste arvus väljendatuna. Ühtse otsemaksete kava esimesel kolmel rakendusaastal võib 30 % protsendimäära siiski asendada 50 %ga;
ja/või
b) maaga toetuseõiguste müügi puhul kuni 10 % iga toetuseõiguse väärtusest või samaväärse summa toetuseõiguste arvus väljendatuna;
ja/või
c) maata tootmisest kõrvaldamise õiguste müügi puhul kuni 30 % iga toetuseõiguse väärtusest. Ühtse otsemaksete kava esimesel kolmel rakendusaastal võib 30 % protsendimäära siiski asendada 50 %ga;
ja/või
d) terve majandiga kaasnevate toetuseõiguste müügi puhul kuni 5 % iga toetuseõiguse väärtusest ja/või samaväärse summa toetuseõiguste arvus väljendatuna;
ja/või
e) toetuseõiguste müügi puhul, millega on seotud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 60 viidatud luba, kuni 10 % iga toetuseõiguse väärtusest.
Maaga või maata toetuseõiguste müügi puhul põllumajandustegevust alustavale talupidajale ning toetuseõiguste tegeliku või eeldatava pärimise korral kinnipidamist ei kohaldata.
2. Lõikes 1 viidatud protsentide kindlaksmääramisel võib liikmesriik protsendi diferentseerida ühel lõike 1 punktides a–e viidatud juhtumil kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata.
Artikkel 10
Ootamatu tulu klausel
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 9 viidatud juhtumitel kantakse riigi varusse tagasi järgmine:
a) müügi puhul kuni 90 % kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 37 müüjale kehtestatavast võrdlussummast üle antud majandi või selle osade tootmisüksuste ja hektarite suhtes ►M1 või üleantud toetuse õigused; ◄
b) kuue-aastase rentimise puhul kuni 50 % kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 37 rendileandjale kehtestatavast võrdlussummast üle antud majandi või selle osade tootmisüksuste ja hektarite suhtes ►M1 või üleantud toetuse õigused; ◄
c) üle kuue-aastase rendi puhul 5 % iga aasta eest pärast kuueaastast perioodi, kuid mitte üle 20 % kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 37 rentijale kehtestatavast võrdlussummast üle antud majandi või selle osade tootmisüksuste ja hektarite suhtes ►M1 või üleantud toetuse õigused. ◄
2. Müüjale või rendileandjale määratavad toetuseõigused arvutatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 43 järelejäänud võrdlussumma ja ►M1 võrdlusperioodi hektarid, mis vastavad ülejäänud võrdlussummale ◄ alusel.
3. Lõige 1 ei kehti juhtumite korral, kui ühe aasta jooksul pärast müüki või rentimist, kuid mitte hiljem kui ►M1 15. mai 2004 ◄ ostis müüja või rendileandja või võttis rendile kuueks või enamaks aastaks teise majandi või selle osa. Sel juhul jääb müüjale või rendileandjale selline arv toetuseõigusi, mis vähemalt võrdub toetuseõiguste arvuga, mida talupidaja võib uues majandis kasutada vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 44.
4. Lõiget 1 ei kohaldata juhtumite korral, kui talupidaja tõendab liikmesriiki rahuldaval viisil, et müügi või rendileandmise hind vastab majandi või osalise üleandmise puhul majandi osa hinnale ilma toetuseõigusteta.
5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 juhul, kui enne 15. maid 2004 on lepingusse sisse viidud artiklis 17 ja vastavalt asjaoludele artiklis 27 osutatud lepingutingimus.
6. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata ülemmäära, mille ületamisel kohaldatakse lõiget 1.
4. jagu
Piirkondlik haldus
Artikkel 11
Piirkondlikud varud
1. Liikmesriigid võivad riigi varu hallata piirkondlikul tasandil.
Sel juhul võivad liikmesriigid jaotada riigi tasandil saadaolevaid summasid täielikult või osaliselt kooskõlas artiklitega 4, 5, 8, 9 ja 10.
2. Igale piirkondlikule tasandile jaotatud summasid võib käsitleda üksnes asjaomases piirkonnas jaotamiseks kättesaadavatena, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 4 viidatud juhtumitel või vastavalt liikmesriigi valikule nimetatud määruse artikli 42 lõike 3 kohaldamise korral.
III PEATÜKK
TOETUSEÕIGUSTE JAOTAMINE
1 jagu
Toetuseõiguste algne jaotamine
Artikkel 12
Taotlused
1. Ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelnevast kalendriaastast alates võivad liikmesriigid asuda tuvastama määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 viidatud abikõlblikke talupidajaid, kindlaks määrama ajutisi summasid ja hektarite arvu, millele on vastavalt viidatud nimetatud määruse artikli 34 lõike 1 punktides a ja b ning eelkontrollima nimetatud artikli lõikes 5 viidatud tingimusi.
2. Toetuseõiguste ajutiseks kindlaksmääramiseks võivad liikmesriigid saata määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõikes 1 viidatud taotlusvormi liikmesriikide poolt kehtestatud kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 15. aprilliks, nimetatud määruse artikli 33 lõikes 1 punktis a viidatud talupidajatele või vastavalt vajadusele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 tuvastatavatele talupidajatele. Sel juhul ja samaks kuupäevaks esitavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 1 punktis a nimetamata talupidajad taotluse oma toetuseõiguste kehtestamiseks.
3. Kui liikmesriik ei kasuta lõikes 2 sätestatud võimalust, saadab liikmesriik määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõikes 1 viidatud taotlusvormi kuupäevaks, mille määrab kindlaks liikmesriik, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise lõppkuupäeva.
4. Ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal jaotatavate toetuseõiguste lõplik kehtestamine toimub ühtse otsemaksete kava alusel esitatava taotluse alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõikega 3.
Toetusõiguste lõplik üleandmine ei ole võimalik enne toetusõiguste lõplikku määramist.
Igal juhul määratakse lõplikud toetusõigused hiljemalt ühtse otsemaksete kava esimese kohaldamisaasta 15. augustiks. Kui spetsiifilised haldustingimused seda õigustavad, võib liikmesriik vastu võtta otsuse, et lõpliku määramise kuupäev võib olla sama ühtse otsemaksete kava esimese kohaldamisaasta toetuse teatavakstegemise kuupäevaga, kuid mitte mingil juhul hilisem kui esimese kohaldamisaasta 31. detsember.
Lõpliku kehtestamise tingimusel võivad põllumajandustootjad esitada ühtse otsemakse taotlusi liikmesriigi kehtestatud ajutiste toetusõiguste või artiklis 17 või 27 osutatud lepingutingimuse alusel.
5. Taotleja tõendab liikmesriiki rahuldaval viisil, et toetuseõiguste taotlemise kuupäeval on ta talupidaja määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses.
6. Liikmesriik võib otsustada sätestada majandi miinimumsuuruse, mille puhul võib toetuseõiguste kehtestamist ►M1 väljendatuna põllumajandusmaas ◄ taotleda. Miinimumsuurus ei ületa siiski 0,3 hektarit.
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 47–50 viidatud eritingimuste alusel toetuseõiguste kehtestamiseks miinimumsuurust ei sätestata.
7. Liikmesriik võib otsustada, et taotluse lõikes 4 viidatud toetuseõiguste lõplikuks kehtestamiseks võib esitada ühtse otsemaksete kava alusel esitatava toetusetaotlusega samal ajal.
8. Välja arvatud toetusõiguste kehtestamiseks artiklites 6, 7 ja 18 — 23a osutatud riiklikust reservist ja ilma et see piiraks selle artikli lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei ole toetusõiguste kehtestamiseks vaja maatükke deklareerida. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3 osutatud maatükkide deklareerimist kohaldatakse toetusõiguse maksmise taotlemiseks ühtse otsemaksete kava alusel.
2. jagu
Toetuseõiguste kehtestamine väljaspool riigi varu
Artikkel 13
Pärand ja eeldatav pärand
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 1 punktis b viidatud juhtumite korral taotleb majandi või selle osa vastu võtnud talupidaja oma nimel toetuseõiguste arvutamist vastu võetud majandi või selle osa kohta.
Toetuseõiguste arv ja väärtus kehtestatakse päritud tootmisüksustega seotud võrdlussumma ja hektarite arvu alusel.
2. Tühistatavate eeldatava pärandi juhtumite korral võimaldatakse määratud pärijale juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale üksnes üks kord hiljemalt ühtse otsemaksete kava alusel toetusetaotluse esitamise kuupäeval.
Rendilepingu või pärimise või eeldatava pärimise alusel ülevõtmist füüsilisest isikust talupidajalt, kes võrdlusperioodil oli toetuseõigusteks õigusi andva majandi või selle osa rendilevõtja, käsitletakse majandi pärimisena.
3. Juhul kui lõikes 1 viidatud talupidajal on juba õigus toetuseõigusteks, määratakse tema toetuseõiguste arv ja väärtus vastavalt tema algse majandi ja päritud tootmisüksuste võrdlussummade summa ja hektarite arvu summa alusel.
4. Juhul kui lõikes 1 viidatud talupidaja vastab taotlustingimustele kahe või enama artikli alusel käesoleva määruse artiklitest 19–23, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 37 lõikest 2, artiklist 40, artikli 42 lõikest 3 või artikli 42 lõikest 5, määratakse talle toetuseõigusi sellisel arvul, mis ei ületa tema päritud ja ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal deklareeritavate hektarite maksimumarvu, ning sellise kõrgeima väärtusega, mille ta võib saavutada, kui taotleb eraldi iga artikli alusel, mille tingimusi ta täidab.
5. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 1 punktis b ja käesolevas määruses kasutatakse mõisteid pärand ja eeldatav pärand siseriiklike õigusaktide määratluses.
Artikkel 14
Muutused juriidilises staatuses või nimetuses
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 2 tähenduses juriidilise staatuse või nimetuse muutumisel on talupidajal juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale samade tingimuste alusel nagu majandit algselt juhtinud talupidajal järgmistel tingimustel algsele majandile jaotatavate toetuseõiguste piires:
a) toetuseõiguste arv ja väärtus kehtestatakse algse majandiga seotud võrdlussumma ja hektarite arvu alusel;
b) juriidilise isiku juriidilise staatuse muutumisel või füüsilise isiku muutumisel juriidiliseks isikuks või juriidilise isiku muutumisel füüsiliseks isikuks käsitletakse uue majandi juhina talupidajat, kes juhtis algse majandi haldamist, tulemusi ja finantsriske;
2. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõikes 2 viidatud juhtumid leiavad aset perioodil 1. jaanuarist kuni ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal avalduse esitamise tähtajani, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1.
Artikkel 15
Ühinemised ja jagunemised
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 3 esimeses lõigus tähendab ühinemine kahe või mitme eraldioleva talupidaja ühinemist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses üheks uueks talupidajaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses, kelle haldust, tulusid ja finantsriske juhivad majandeid või ühte neist algselt juhtinud talupidajad.
Toetuseõiguste arv ja väärtus kehtestatakse algsete majanditega seotud võrdlussumma ja hektarite arvu alusel.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 3 teises lõigus tähendab jagunemine ühe talupidaja jagunemist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses vähemalt kaheks eraldi talupidajaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses, kellest vähemalt ühe juhtimist, tulusid ja finantsriske jääb kontrollima vähemalt üks juriidilistest või füüsilistest isikutest, kes algselt juhtisid majandit, või ühe talupidaja jagunemist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses vähemalt üheks uueks eraldi talupidajaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses, kusjuures teise juhtimist, tulusid ja finantsriske jääb kontrollima majandit algselt juhtinud talupidaja.
Toetuseõiguste arv ja väärtus kehtestatakse algse majandi üleantud tootmisüksustega seotud võrdlussumma ja hektarite arvu alusel.
3. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõike 3 esimeses või teises lõigus viidatud juhtumid toimuvad perioodil 1. jaanuarist kuni ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal avalduse esitamise tähtajani, kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõiget 1 või 2.
Artikkel 16
Erakorralised juhud
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõikes 5 viidatud juhtudel, kui kõnesolevas artiklis viidatud põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustused lõpevad esimesel rakendusaastal pärast ühtse otsemaksete kava alusel toetusetaotluse esitamise lõpptähtaega, kehtestab liikmesriik ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal igale asjaomasele talupidajale võrdlussummad kooskõlas kõnesoleva määruse artikli 40 lõigete 1, 2, 3 või 5 teise lõiguga, tingimusel et on välistatud topelttoetus põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustuste alusel.
Summasid alla 10 euro toetuseõiguse kohta või alla 100 euro kokku talupidaja kohta ei loeta topelttoetuseks.
Kui asjaomane liikmesriik ei või muuta nende põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustuste alusel makstavaid summasid, võib asjaomane talupidaja:
a) saada vähendatud võrdlussumma ja taotleda liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikele 5 loodava programmi alusel pärast oma põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustuse lõppemist oma toetuseõiguste ühikuväärtuse korrigeerimist kuupäevaks, mille määrab kindlaks liikmesriik, kuid mitte hiljem kui ühtse otsemaksete kava alusel taotlemise lõppkuupäev järgmisel aastal,
või
b) saada täieliku võrdlussumma, kui ta nõustub muutma nende põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohustuste alusel makstavaid summasid.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 5 teises lõigus viidatud juhtumil saab talupidaja toetuseõigusi, mis arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata hektarite arvuga, mis ei ületa hektarite arvu, mida ta deklareerib ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal.
3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 40 kohaldatakse iga selle määruse VI lisas osutatud otsetoetuse alusel.
Artikkel 17
Eralepingu klausel müügi puhul
1. Kui ühtse otsemaksete kava alusel selle esimesel rakendusaastal esitatav taotluse esitamise lõppkuupäevaks sõlmitud või muudetud müügileping näeb ette, et majand tervikuna või osa sellest müüakse, täielikult või osaliselt koos vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 43 kehtestatavate toetuseõigustega üleantava majandi või selle osa hektarite suhtes, loetakse müügileping maaga toetuseõiguste üleandmiseks nimetatud määruse artikli 46 tähenduses käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustel.
2. Lepingu objektiks olnud hektarite ja tootmisüksuste alusel arvutatavatele toetuseõiguste suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõiget 9 ja artikli 46 lõiget 3.
3. Müüja taotleb toetuseõiguste kehtestamist kooskõlas artikliga 12, lisades oma taotlusele koopia müügilepingust ja märkides ära tootmisüksused ja hektarite arvu, mille puhul ta kavatseb toetuseõigused üle anda.
Liikmesriik võib lubada ostjal taotleda müüja eest ja müüja selgesõnalisel loal toetuseõiguste kehtestamist kooskõlas artikliga 12. Sel juhul kontrollib liikmesriik, et müüja täidab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 sätestatud abikõlblikkuskriteeriume ning eriti käesoleva määruse artikli 12 lõikes 5 viidatud tingimust.
4. Ostja taotleb toetust ühtse otsemaksete kava raames kooskõlas artikliga 12, lisades oma taotlusele koopia müügilepingust.
5. Liikmesriik võib nõuda, et ostja ja müüja taotlused esitatakse koos või et teine taotlus sisaldab viidet esimesele.
3. jagu
Toetuseõiguste kehtestamine riigi varus
Artikkel 18
Üldsätted eriolukorras talupidajate kohta
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikes 4 tähendab eriolukorras talupidajad käesoleva määruse artiklites 19– ►M1 23a ◄ viidatud talupidajaid.
2. Juhul kui eriolukorras talupidaja vastab taotlustingimustele kahe või enama artikli alusel käesoleva määruse artiklitest 19– ►M1 23a ◄ , määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 37 lõikest 2, artiklist 40, artikli 42 lõikest 3 või artikli 42 lõikest 5, määratakse talle toetuseõigusi arvul, mis ei ületa tema poolt ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal deklareeritavate hektarite arvu, ning sellise kõrgeima väärtusega, mille ta võib saavutada, kui taotleb eraldi iga artikli alusel, mille tingimusi ta täidab.
3. Eriolukorras talupidajatele ei kohaldata artiklit 6, välja arvatud artikli 6 lõike 3 kolmandat lõiku.
4. Juhul kui artiklites 20 ja 22 viidatud rent või artiklis 23 viidatud kavad lõpevad pärast ühtse otsemaksete kava alusel selle esimesel rakendusaastal taotluse esitamise lõppkuupäeva, võib asjaomane talupidaja taotleda oma toetuseõiguste kehtestamist pärast rendi või kava lõppu liikmesriikide määratavaks kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise lõppkuupäevaks järgmisel aastal.
5. Kui kooskõlas siseriikliku õiguse või juurdunud tavapraktikaga hõlmab pikaajalise rendi mõiste ka viieaastast renti, võivad liikmesriigid otsustada sellistele rentimiste suhtes kohaldada artikleid 20, 21 ja 22.
Artikkel 19
Piimakarjakasvatajad
Võrdlussumma kehtestamiseks piimakarjakasvatajale, kes on määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 40 viidatud olukorras ja kes selle tõttu rendib oma individuaalset piimakvooti või osa sellest vastavalt määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklile 16 piimakarjatoetustele ja lisatoetustele ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 31. märtsil lõppeval kaheteistkümnekuulisel perioodil, loetakse see individuaalne piimakvoot selle talupidaja majandis selleks kalendriaastaks kättesaadavaks.
Artikkel 20
Renditud maa üleandmine
1. Talupidaja, kes sai ►M1 tasuta või sümboolse hinna eest üleandmise teel müügi või kuueks või enamaks aastaks rendile andmise kaudu ◄ või eeldatava pärimise läbi majandi või selle osa, mis võrdlusperioodil oli renditud kolmandale isikule, talupidajalt, kes jäi pensionile ►M1 põllumajandustegevusest ◄ või suri enne ühtse otsemaksete kava alusel selle esimesel rakendusaastal taotluse esitamise kuupäeva, saab toetuseõigused, mis arvutatakse liikmesriigi poolt kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata kehtestatava võrdlussumma jagamisel hektarite arvuga, mis ei ületa vastu võetud majandi või selle osa hektarite arvu.
2. Lõikes 1 viidatud talupidajaks on mis tahes isik, kes võib vastu võtta lõikes 1 viidatud majandit või osa sellest tegeliku või eeldatava pärimise teel.
Artikkel 21
Investeeringud
1. Talupidaja, kes investeeris tootmisvõimsusse või ostis maad vastavalt lõigetes 2–6 sätestatud tingimustele hiljemalt ►M1 15. mai 2004 ◄ , saab toetuseõigusi, mis arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata hektarite arvuga, mis ei ületa tema ostetud hektarite arvu.
Seoses investeeringutega komisjoni heakskiidetud programmide alusel toimuvasse oliivipuude istutamisse on esimeses lõigus sätestatud tähtpäev siiski 31. detsember 2006.
Suhkrusektori investeeringute puhul on esimeses lõigus viidatud kuupäev 3. märts 2006.
2. Investeeringud peavad olema ette nähtud plaanis või kavas, mille rakendamist on juba alustatud hiljemalt ►M1 15. mai 2004 ◄ . Plaani või kava edastab talupidaja liikmesriigi pädevale asutusele.
Kui kirjalikku plaani ega kavu ei eksisteeri, võivad liikmesriigid arvesse võtta muid objektiivseid tõendeid investeeringu kohta.
Lõike 1 teises lõigus viidatud investeeringutega seotud kava või programmi rakendamine lõpeb siiski hiljemalt 31. detsembriks 2006.
Suhkrusektori investeeringute puhul on esimeses lõigus viidatud kuupäev 3. märts 2006.
3. Tootmisvõimsuse kasv puudutab üksnes neid sektoreid, millele võrdlusperioodil oleks antud määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas loetletud otsetoetus, võttes arvesse nimetatud määruse artiklites 66-70 sätestatud võimaluste rakendamist.
Maa ost puudutab üksnes abikõlbliku maa ostu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõike 2 tähenduses.
Igal juhul ei võeta käesoleva artikli rakendamisel arvesse tootmisvõimsuse kasvu ja/või maa ostu seda osa, mille eest talupidajal juba on õigus saada toetuseõigusi, ja/või võrdlusperioodi võrdlussummasid.
4. Hiljemalt 15. mail 2004 alustatud pikaajalist renti, mis kestab kuus aastat või kauem, käsitletakse maa ostuna või investeeringuna tootmisvõimsusesse lõike 1 kohaldamisel.
Suhkrusektori investeeringute puhul on esimeses lõigus viidatud kuupäev 3. märts 2006.
5. Kui talupidaja juba omab toetuseõigusi ostu või pikaajalise rendi puhul, arvutatakse toetuseõiguste arv ostetud või renditud hektarite alusel ja muude investeeringute puhul võidakse olemasolevate toetuseõiguste koguväärtust suurendada lõikes 1 viidatud võrdlussumma piires.
6. Kui talupidajal ei ole hektareid ega toetuseõigusi, arvutatakse toetuseõiguste arv lõikes 1 viidatud võrdlussumma jagamisel ühikuväärtusega, mis ei ületa 5000 eurot.
Iga toetuseõiguse väärtuseks on see ühikuväärtus.
Toetuseõiguste suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 49 viidatud tingimused. 50 % kõnesoleva artikli lõikes 2 viidatud põllumajandustegevusest määrab liikmesriik kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega.
Artikkel 22
Renditud maa rentimine ja ost
1. Talupidaja, kes rentis alates võrdlusperioodi lõpust kuni hiljemalt ►M1 15. mai 2004 ◄ kuueks või enamaks aastaks majandi või selle osa, mille renditingimusi ei või korrigeerida, saab toetuseõigusi, mis arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata hektarite arvuga, mis ei ületa tema renditud hektarite arvu.
2. Lõiget 1 kohaldatakse talupidaja suhtes, kes ostis võrdlusperioodil või varem või hiljemalt ►M1 15. mai 2004 ◄ majandi või selle osa, mille maa oli võrdlusperioodil renditud, kavatsusega alustada või laiendada oma põllumajandustegevust ühe aasta jooksul pärast rendilepingu lõppemist.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab “renditud maa” maad, mis oli ostmise ajal või pärast seda hõlmatud rendilepinguga, mida ei ole uuendatud, välja arvatud juhul, kui uuendamine oli tingitud juriidilisest kohustusest.
Artikkel 23
Uuele toodangule üleminek
1. Talupidaja, kes osales võrdlusperioodil ja hiljemalt ►M1 15. mai 2004 ◄ riiklikes tootmise ümberkorraldamise kavades, mille eest oleks võidud anda otsetoetusi ühtse otsemaksete kava alusel, näiteks eelkõige uuele toodangule ülemineku kavades, saab toetuseõigusi, mis arvutatakse liikmesriigi kehtestatava võrdlussumma jagamisel kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata hektarite arvuga, mis ei ületa tema poolt ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal deklareeritavat hektarite arvu.
2. Lõiget 1 kohaldatakse talupidaja suhtes, kes võrdlusperioodil ja hiljemalt ►M1 15. mai 2004 ◄ korraldas ümber oma piimatootmise mis tahes muuks määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas viidatud sektori tootmiseks.
Artikkel 23a
Haldusaktid ja kohtumäärused
Kui põllumajandustootjal on õigus saada toetusõigusi või suurendada olemasolevate toetusõiguste väärtust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel, saab põllumajandustootja selles määruses või aktis kehtestatud arvul ja väärtuses toetusõigusi liikmesriigi määrataval kuupäeval, kuid hiljemalt ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise viimasel kuupäeval, mis järgneb määruse või akti kuupäevale, ja võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõike 3 kohaldamist. ►M9 Kõnealuse määruse artikli 42 lõiget 8 ei kohaldata käesoleva artikli alusel eraldatud toetusõigustele. ◄
4. PEATÜKK
ERISÄTTED
1 jagu
Toetuseõiguste deklareerimine ja üleandmine
Artikkel 24
Toetuseõiguste deklareerimine ja kasutamine
1. Toetuseõigusi võib toetusteks deklareerida üksnes kord aastas põllumajandustootja, kelle valduses need on ühtse taotluse esitamise lõppkuupäeval vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 11.
Kui põllumajandustootja kasutab võimalust ühtset taotlust vastavalt kõnealuse määruse artiklile 15 muuta, võib ta ka deklareerida toetuseõigused, mis on tema valduses päeval, mil ta pädevat asutust muudatustest teavitab, eeldusel et mõni teine põllumajandustootja ei deklareeri asjaomaseid toetuseõigusi sama aasta kohta.
Kui põllumajandustootja saab asjaomased toetuseõigused teiselt põllumajandustootjalt üleandmise teel ja kui kõnealune teine põllumajandustootja on asjaomased toetuseõigused juba deklareerinud, on kõnealuste toetuseõiguste lisadeklareerimine lubatud vaid juhul, kui üleandja on pädevat asutust üleandmisest vastavalt käesoleva määruse artikli 25 lõikele 2 juba teavitanud ning kustutab kõnealused toetuseõigused oma ühtsest taotlusest määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 15 sätestatud tähtajaks.
2. Liikmesriigid kinnitavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3 viidatud 10 kuu pikkuse perioodi alguse iga individuaalse talupidaja jaoks üheleainsale kuupäevale ajavahemikul ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. septembrist kuni järgneva kalendriaasta 30. aprillini või jätavad selle määratud perioodi raames talupidaja valida.
Kui põllumajanduslikud eritingimused nõuavad, võivad liikmesriigid siiski lubada põllumajandustootjatel oma põllumajandusmaa suhtes määrata kümnekuulise ajavahemiku algusaegadeks kaks erinevat kuupäeva esimeses lõigus osutatud piiritletud ajavahemiku jooksul. Põllumajandustootjad, kes seda võimalust kasutavad, peavad ühtsel taotlusvormil oma valiku iga maatüki kohta eraldi märkima lisaks andmetele, mida nad peavad esitama vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 12.
3. Põllumajandustoojad võivad toetusõiguseid, välja arvatud maa tootmisest kõrvaldamise toetusõiguseid, vabatahtlikult riigi varusse loovutada.
Artikkel 25
Toetuseõiguste üleandmised
1. Toetuseõigusi võib üle anda aastaringselt igal ajal.
2. Üleandja teavitab liikmesriigi pädevat asutust üleandmisest liikmesriigi kehtestatava ajavahemiku jooksul.
3. Liikmesriik võib nõuda, et üleandja teavitaks üleandmisest üleandmise toimumise liikmesriigi pädevat asutust selle liikmesriigi kehtestatava ajavahemiku jooksul, kuid kõige varem kuus nädalat enne üleandmise toimumist ja võttes arvesse ühtse otsemaksete kava raames taotluse esitamise lõppkuupäeva. Üleandmine toimub teatises ette nähtud ajal, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on üleandmise vastu ja teavitab üleandjat sellest kõnealuse ajavahemiku jooksul. Pädev asutus võib üleandmise vastu olla üksnes siis, kui see ei toimu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja käesoleva määruse sätetega.
4. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel arvutatakse põllumajandustootja kasutatud toetuseõiguse protsent ühtse otsemaksete kava kohaldamise esimesel aastal talle eraldatud toetuseõiguste arvu põhjal, välja arvatud koos maaga müüdud toetuseõigused, ning see tuleb ära kasutada ühe kalendriaasta jooksul.
Artikkel 26
Piirkondlik piirang
1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud võimalust, määratleb liikmesriik asjakohasel territoriaalsel tasandil piirkonna kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata.
2. Liikmesriigid määratlevad lõikes 1 viidatud piirkonna hiljemalt üks kuu enne määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3 viidatud 10 kuu pikkuse perioodi algust.
Talupidaja, kelle majand asub asjaomases piirkonnas, ei või üle anda ega kasutada väljaspool seda piirkonda oma toetuseõigusi sellise arvu hektarite ulatuses, mille ta deklareeris määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud võimaluse rakendamise esimesel aastal.
Talupidaja, kelle majand asub osaliselt asjaomases piirkonnas, ei või üle anda ega kasutada väljaspool seda piirkonda oma toetuseõigusi sellise arvu selles piirkonnas asuvate hektarite ulatuses, mille ta deklareeris võimaluse rakendamise esimesel aastal.
3. Toetuseõiguse üleandmise piirangut, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 1 kolmandas lõigus, ei kohaldata toetuseõiguste tegeliku või eeldatava pärimise korral ilma samaväärse arvu abikõlblike hektariteta.
4. Liikmesriik võib otsustada kasutada toetuseõiguse üleandmise piirangut, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 lõike 1 kolmandas lõigus, üksnes maa tootmisest kõrvaldamise toetuseõiguste suhtes.
Artikkel 27
Eralepingu klausel rentimise puhul
1. Vastavalt lõigetele 2 ja 3 loetakse rendilepingu klausel, milles sätestatakse kuni renditud arvu hektaritega võrduva arvu toetuseõiguste üleandmine, maaga toetuseõiguste rentimiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 46 tähenduses järgmistel juhtudel:
a) talupidaja on rentinud teisele talupidajale majandi või selle osa hiljemalt ühtse otsemaksete kava alusel selle esimesel rakendusaastal taotluse esitamise lõppkuupäeval,
b) rendileping lõpeb pärast ühtse otsemaksete kava alusel taotluse esitamise lõppkuupäeva,
ja
c) ta otsustab rentida oma toetuseõigused talupidajale, kellele ta rentis majandi või selle osa.
2. Rendileandja taotleb toetuseõiguste kehtestamist kooskõlas artikliga 12, lisades taotlusele rendilepingu koopia ja näidates ära hektarite arvu, mille puhul ta kavatseb toetuseõigused rentida. Vajaduse korral kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõiget 9.
3. Rendileandja taotleb toetust ühtse otsemaksete kava raames kooskõlas artikliga 12, lisades taotlusele rendipingu koopia.
4. Liikmesriik võib nõuda, et rendileandja ja rendilevõtja taotlused esitatakse koos või et teine taotlus sisaldab viidet esimesele.
2. jagu
Muud erisätted
Artikkel 28
Söödamaa
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 34 lõike 1 punkti b kohaldamisel võib liikmesriik vastavalt asjaoludele otsustada kasutada:
a) põllumajandustootja pindalatoetuse taotluses 2004. aastal või ühtse otsemaksete kava esimesele kohaldamisaastale eelneval aastal deklareeritud söödamaad või
b) käesoleva määruse artikli 12 lõigete 1 või 2 kohaldamisel deklareeritud söödamaad.
2. Lõplike toetusõiguste määramiseks võib põllumajandustootja pädevat asutust rahuldaval viisil tõendada, et tema söödamaa oli võrdlusperioodil väiksem, või kui liikmesriik kasutab väiksemat söödamaad, tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 43 lõike 2 punktile b deklareerida kogu söödamaa, mis tal võrdlusperioodil oli.
Artikkel 28a
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 51 punktis b sätestatud kolmekuuline ajavahemik
►M4 I lisa ◄ märgitud liikmesriikidel lubatakse võimaldada kasvatada tingimustele vastavatel hektaritel järelkultuure kõige rohkem kolme kuu jooksul igal aastal alates kuupäevast, mis on liikmesriigi jaoks sätestatud käesolevas lisas.
Artikkel 29
Kanepi tootmine
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 kohaldamisel toimub toetuseõiguste maksmine kanepimaa eest ►M1 määrusele (EÜ) nr 796/2004 ◄ II lisas asjaomaseks makseaastaks loetletud sortide seemne kasutamise alusel. Kiuks toodetava kanepi puhul tuleb seeme sertifitseerida kooskõlas nõukogu direktiiviga 2002/57/EÜ ( 5 ) ja eelkõige selle artikliga 12.
Artikkel 30
Eritingimustega hõlmatud toetuseõigused
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 49 lõikes 2 osutatud loomühikutena väljendatud põllumajandusliku tegevuse arvutamiseks kohaldatakse kolme aasta keskmisele loomade arvule, mille jaoks võrdlusperioodil anti selle määruse artiklis 47 osutatud otsetoetust, selle määruse artikli 131 lõikes 2 esitatud ümberarvestustabelit.
2. Alla kuue kuused isas- ja emasveised teisendatakse LUdeks koefitsiendi 0,2 abil.
Piimatoetuse ja lisamaksete puhul arvutatakse loomühikud, jagades ühtsesse toetuskavva kaasamisel piimatoetuse ja lisamakse summa arvutamiseks kasutatud võrdlussumma määruse (EÜ) nr 1973/2004 ( 6 ) XVI lisas esitatud ja sel ajal kehtiva keskmise piimaanni või individuaalse piimaanniga, juhul kui individuaalne piimaand on keskmisest piimaannist suurem. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 62 kehtestatud võimalust, siis muudetakse vastavalt loomühikute arvu.
Toetuse puhul loomade tapmise eest, kui vajalikud andmed loomade vanuse kohta ei ole kättesaadavad, võib liikmesriik pullid, noored härjad, lehmad ja mullikad ümber arvestada loomühikuteks, kasutades koefitsienti 0,7 ning vasikad, kasutades koefitsienti 0,25.
Kui sama looma eest saab erinevaid toetusi, siis kohaldatakse koefitsiendina erinevate toetustele kohaldatavate koefitsientide keskmist.
3. Selleks, et kontrollida sellise minimaalse põllumajandustegevuse järgimist, mida väljendatakse loomühikutes kooskõlas lõikega 1, määravad liikmesriigid loomade arvu ühe järgmise meetodi alusel:
a) liikmesriigid paluvad igal tootjal deklareerida oma majandi registri alusel LUde arvu liikmesriigi määratavaks kuupäevaks, kuid hiljemalt maksekuupäevaks;
ja/või
b) liikmesriigid kasutavad LUde arvu määramiseks infotehnoloogilist andmebaasi, mis on loodud kooskõlas nõukogu direktiivi 92/102/EMÜ ( 7 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000, ( 8 ) tingimusel et andmebaas pakub liikmesriiki rahuldaval viisil piisavat kindlust ühtse otsemaksete kava eesmärkidel seal sisalduvate andmete õigsuse suhtes.
3a. Loomühikute arv arvutatakse proportsionaalselt toetusõigustega, mille kohta tal ei olnud võrdlusperioodil hektareid ja mille osas põllumajandustootja taotleb eritingimuste kohaldamist. Seda kohaldatakse alates kõige madalama väärtusega toetusõigustest.
Taotlus esitatakse ainult ühtse otsemaksete kava esimesel kohaldamisaastal. Liikmesriik määrab kindlaks taotluste tähtaja. Seda võib järgnevatel aastatel uuendada sama arvu toetusõiguste jaoks, mille kohta kehtisid eelmisel aastal eritingimused, või allesjäänud toetusõiguste jaoks, juhul kui mõned neist toetusõigustest on üle antud või deklareeritud koos vastava arvu hektaritega.
Selliste juhtumite puhul arvutatakse loomühikud ümber proportsionaalselt järelejäänud toetusõigustele, mille kohta põllumajandustootja taotleb eritingimuste kohaldamist.
Kui toetusõigused on juba deklareeritud koos vastava arvu hektaritega või üle antud, ei saa nende kohta enam esitada taotlust eritingimuse taaskehtestamiseks, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 49 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.
4. Minimaalse põllumajandustegevuse nõue loetakse täidetuks, kui LUde arv ulatub 50 %ni liikmesriikide määrataval perioodil või teatavatel kuupäevadel. Arvestatakse kõiki kalendriaastal müüdud või tapetud loomi.
5. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 29 kohaldamiseks nende tootjate puhul, kes ebaharilikult väikese LUde arvu abil aasta osa jooksul loovad kunstlikult minimaalseks põllumajandustegevuseks nõutavad tingimused.
Artikkel 31
Piimakarjatoetus ja lisatoetused
1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust 2005. aastal või määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaldamisel ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal:
a) juhul kui piimakarjakasvataja sai võrdlusperioodil muid otsetoetusi:
— kui tal oli võrdlusperioodil hektareid, siis arvutatakse toetuseõigused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 43 kõigi hektarite alusel, mis võrdlusperioodil andsid õiguse nendele otsetoetustele, sealhulgas söödamaa;
— kui tal polnud võrdlusperioodil hektareid, saab ta toetuseõigusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 48 arvutatud eritingimuste alusel;
b) juhul kui piimakarjakasvataja ei saanud võrdlusperioodil muid otsetoetusi:
— kui tal on hektareid, arvutatakse toetuseõigused määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 95 ja 96 alusel antava summa jagamisel hektarite arvuga, mis tal on 2005. aastal või määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaldamisel ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal:
— kui tal pole hektareid, saab ta toetuseõigusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 48 arvutatud eritingimuste alusel.
2. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust 2006. aastal, kohaldatakse kõnesoleva määruse artiklit 50.
Artikkel 31a
Veise- ja vasikaliha ning lamba ja kitse toetused
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas osutatud ekstensiivistamistoetuste ja lisamaksete võrdlussumma arvutamiseks veise- ja vasikaliha ning lamba ja kitse sektorites võtab liikmesriik vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, mis kindlustab põllumajandustootjate võrdse kohtlemise ja väldib turu ja konkurentsi moonutamist, arvesse võrdlusperioodil selliste toetuste andmisel asjaomase liikmesriigi määratletud abikõlblikkustingimusi ja summasid, eeldusel et ei ületata selliste toetuste osa selle määruse VIII lisas osutatud ülemmääras.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas osutatud loomade tapmise toetuse võrdlussumma arvutamiseks veise- ja vasikaliha sektoris võtab liikmesriik arvesse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 11 lõike 4 kohaldamist.
Artikkel 31b
Õiguste kindlaksmääramine ja kasutamine oliiviõlisektoris
1. Liikmesriigid arvutavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 43 ja VII lisa punktis H viidatud toetuseõiguste kindlaksmääramisel arvessevõetavate hektarite arvu geograafilise informatsiooni süsteemis registreeritud oliivisaluhektaritena kooskõlas määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisas sätestatud ühtse meetodiga.
2. Selliste maatükkide puhul, kuhu osaliselt istutatakse oliivipuud ja osaliselt muud ühtse otsemaksete kavaga hõlmatud taimed (sealhulgas tootmisest kõrvaldatud maa), kasutatakse oliivipuudega kaetud pindala arvutamisel lõikes 1 viidatud meetodit. Ühtse otsemaksete kavaga hõlmatud muude taimedega kaetud maatüki pindala arvutatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis viidatud ühtse süsteemi alusel.
Kahe kõnealuse arvutusmeetodi kasutamise tulemusel ei tohi pindala olla suurem kui kõnealuse maatüki põllumajandusmaa.
3. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata XXIV lisas sätestatud ühtset meetodit, kui:
a) oliivikasvatuseks kasutatav maatükk on miinimumsuurusega, mis määratakse kindlaks liikmesriigi poolt, kuid ei ületa 0,1 hektarit;
b) oliivikasvatuseks kasutatav maatükk asub sellise haldusüksuse alal, mille jaoks liikmesriik on loonud alternatiivse oliivikasvatust hõlmava geograafilise informatsiooni süsteemi.
Sellisel juhul määrab liikmesriik abikõlbliku ala kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel ning viisil, millega tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine.
4. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 tähenduses toetuseõiguste kasutamisel arvessevõetav ala arvutatakse kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 3.
V PEATÜKK
MAA TOOTMISEST KÕRVALDAMINE
Artikkel 32
Tootmisest kõrvaldamise tingimused
1. Tootmisest kõrvalejäetud alad peavad jääma tootmisest kõrvale hiljemalt 15. jaanuarist vähemalt 31. augustini. Liikmesriigid määravad siiski kindlaks tingimused, mille järgi alates 15. juulist võidakse tootjatel lubada järgmise aasta saagi seemne külvi, ja tingimused, mis peavad olema täidetud, et lubada alates 15. juulist või erandlike kliimatingimuste puhul 16. juulist karjatamist neis liikmesriikides, kus tavapäraselt tegeldakse rändkarjatamisega.
2. Liikmesriigid kohaldavad tootmisest kõrvaldatud maa eriseisundile vastavaid vajalikke meetmeid, et tagada aladel heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste säilimine ja keskkonna kaitse.
Kõnealused meetmed võivad käsitleda taimkatet. Sel juhul peavad meetmed nägema ette, et taimkatet ei tohi kasutada seemnetootmiseks ja et enne 31. augustit ei tohi seda mingil juhul kasutada põllumajanduslikel eesmärkidel või enne järgmise aasta 15. jaanuari turustamiseks ettenähtud põllukultuuride tootmiseks.
3. Lõiget 2 ei kohaldata nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 ( 9 ) artiklite 22, 23, 24 ja 31 kohaselt tootmisest kõrvaldatud või metsastatud maadele, mida arvestatakse kohustusliku maa tootmisest kõrvaldamisena, kui lõikes 2 viidatud meetmed ei vasta neis artiklites sätestatud keskkonna- või metsastamisnõuetele.
4. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõike 2 ja artikli 61 kohaldamisel on püsikarjamaa all olevaks maaks 2003. aastal:
a) põllumajandustootja 2003. aasta toetuse taotluses püsikarjamaana deklareeritud maa ning
b) põllumajandustootja 2003. aasta toetuse taotluses püsikarjamaana deklareerimata maa, kui ei ole võimalik tõestada, et maa ei olnud 2003. aastal kasutusel püsikarjamaana. Siiski võivad liikmesriigid ette näha, et 2003. aastal püsikarjamaa all olev maa deklareeritakse 2003. aasta toetuse taotlustes ja 2003. aastale eelneva vähemalt viie järjestikuse aasta toetuse taotlustes heintaimede või muude kõrreliste söödataimede kasvatamiseks kasutatava maana.
Kui maa-alade jaotust on riikliku maa ümberkruntimise kava raames 2003. aasta pindalatoetuse taotluse esitamise kuupäeva ja ühtse toetuskava esimese kohaldamisaasta taotluse esitamise kuupäeva vahel muudetud, määratlevad asjaomased liikmesriigid, milliseid alasid loetakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõike 2 ja artikli 61 tähenduses püsikarjamaaks. Sellistel juhtudel võtavad liikmesriigid arvesse põllumajandustootja olukorda enne ümberkruntimist, vähendades maksimaalselt võimalikku mõju põllumajandustootjate võimalustele kasutada oma toetuseõigusi. Seejuures võtavad liikmesriigid meetmed, et vältida ümberkruntimise kavaga mõjutatud maa-alal nii maa tootmisest kõrvaldamise tingimustele vastava maa üldpindala märkimisväärset suurenemist kui püsikarjamaa märkimisväärset vähenemist.
Artikkel 33
Abikõlbliku maa vahetamine tootmisest kõrvaldatud maa vastu
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõike 5 kohaldamisel võivad liikmesriigid kõrvale kalduda nimetatud artikli lõike 2 esimesest lõigust üksnes järgmistes olukordades ja tingimustel:
a) ümberkorralduskavaga hõlmatud maade puhul, mida määratletakse “majandi struktuuri ja/või abikõlbliku maa muutmisena ametivõimude korraldusel”;
b) muu avaliku sekkumise puhul, kui sellise sekkumise põhjustas talupidaja, kes kõrvaldas tootmisest varem abikõlbmatuks tunnistatud maa oma tavapärase põllumajandustegevuse jätkamiseks, ja kõnealune sekkumine tähendab, et algselt abikõlblik maa seda enam pole;
c) kui talupidajad saavad esitada asjakohaseid ja objektiivseid põhjuseid oma majandites abikõlbmatu maa vahetamiseks abikõlbliku maa vastu.
Sellisel juhul võtavad liikmesriigid meetmeid tootmisest kõrvaldamise õigusteks kõlbliku kogu maa-ala mis tahes nimetamisväärse suurendamise vältimiseks. Need meetmed võivad eelkõige hõlmata tasakaalustava meetmena varem abikõlblike alade tunnistamist abikõlbmatuks. Liikmesriikide poolt äsja abikõlblikeks deklareeritud maa-alad ei tohi ületada äsja abikõlbmatuteks deklareeritud maa-alasid enam kui 5 % võrra. Liikmesriigid võivad kehtestada sellistest vahetustest etteteatamise ja nende heakskiitmise süsteemi.
Artikkel 34
Mahepõllumajanduslik tootmine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 55 punktis a sätestatud maa tootmisest kõrvaldamise erandit kohaldatakse hektarite suhtes, mille arv ei ületa tootmisest kõrvaldamise õiguste arvu, mille talupidaja sai ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal.
2. Maaga tootmisest kõrvaldamise õiguste üleandmise puhul ei kohaldata lõiget 1, tingimusel et järgitakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 55 punkti a.
6. PEATÜKK
PIIRKONDLIK JA VABATAHTLIK RAKENDAMINE
1 jagu
Piirkondlik rakendamine
Artikkel 35
Üldsätted
Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 58 lõikes 1 ja artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalusi, välja arvatud kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse muid sätteid.
Artikkel 36
Piirkondliku ülempiiri arvutamine
1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 58 lõikes 1 ja artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalusi talupidajate puhul, kelle majandid asuvad osaliselt asjaomases piirkonnas, ning ilma et sellega piirataks nimetatud määruse artikli 58 lõike 3 kohaldamist, arvutatakse piirkondlik ülempiir asjaomases piirkonnas asuvate võrdlusperioodil otsetoetusteks õigust andnud tootmisüksustele vastava võrdlussumma alusel või kooskõlas liikmesriigi kehtestatavate objektiivsete kriteeriumitega.
2. Lõikes 1 viidatud juhul on määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 3 viidatud individuaalseks võrdlussummaks summa, mis vastab asjaomases piirkonnas asuvate ja võrdlusperioodil otsetoetusteks õigust andnud tootmisüksustele või määratakse kooskõlas liikmesriigi kehtestatavate objektiivsete kriteeriumitega.
3. Artikli 26 lõige 2 kehtib mutatis mutandis.
Artikkel 37
Riigi varu moodustamine
Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 58 ja 59 sätestatud võimalust riigi varu moodustamiseks, kohaldatakse nimetatud määruse VIII lisas viidatud ülempiirile nimetatud määruse artikli 42 lõikes 1 viidatud vähendamist ja vastavalt vajadusele muudetakse seda enne toetuseõiguste lõplikku kehtestamist, nagu on viidatud käesoleva määruse artikli 38 lõikes 3.
Artikkel 38
Toetuseõiguste algne jaotamine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid neis lõigetes viidatud abikõlblike hektarite arvu, sealhulgas rohumaa, kasutades ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal toetuseõiguste kehtestamiseks deklareeritud hektarite arvu.
2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kehtestada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetes 2 ja 3 viidatud abikõlblike hektarite arvu, sealhulgas rohumaa, kasutades pindalatoetuste taotlustes 2004. aastal või ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelnenud aastal deklareeritud hektarite arvu. Juhul kui talupidajad ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal deklareerivad väiksema arvu abikõlblikke hektareid kui esimese lõiguga kooskõlas kehtestatud abikõlblike hektarite arv, võib liikmesriik osaliselt või tervikuna ümber jaotada summad, mis vastavad ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal jaotatavate toetuseõiguste lisatoetuseks deklareerimata hektaritele. Lisatoetus arvutatakse asjaomase summa jagamisel jaotatud toetuseõiguste arvuga.
3. Toetuseõiguste kehtestamiseks ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal talupidajate deklaratsioonide alusel jaotatavate toetuseõiguste väärtus ja arv on esialgsed. Lõplik väärtus ja arv kehtestatakse hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 31. detsembriks pärast kontrollimiste teostamist vastavalt komisjoni ►M1 määrusele nr 796/2004 ◄ .
4. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 40 ja käesoleva määruse artiklit 16 kohaldatakse mutatis mutandis.
5. Käesolevas artiklis tõlgendatakse artikli 12 lõike 6 viidet “põllumajandusmaale” viitena “toetuskõlbulikule maale” määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõike 2 tähenduses.
Artikkel 39
Maa tootmisest kõrvaldamise õiguste algne jaotamine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 63 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid maa tootmisest kõrvaldamise piirmäära, kasutades asjaomase maaga seotud saadaolevat teavet.
2. Ühtse otsemaksete kava esimesel rakendusaastal jaotatavatele maa tootmisest kõrvaldamise õigustele vastav hektarite arv ei kõigu enam kui 5 % võrra võrdlusperioodil tootmisest kõrvaldatud hektarite keskmisest arvust.
Esimeses lõigus viidatud piirmäära ületamisel korrigeeritakse hektarite arvu hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 1. augustiks. Uute tootmisest kõrvaldamise toetuse õigustega seotud maa tootmisest kõrvaldamise kohustust kohaldatakse asjaomase talupidaja suhtes siiski üksnes järgmisest aastast alates.
Artikkel 40
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõike 5 kohaldamine juhul, kui toetuseõiguste arv ületab hektarite arvu.
Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 59 sätestatud võimalust ja otsustab kohaldada käesoleva määruse artiklit 7, siis toetuseõiguste jaotamisel kooskõlas nimetatud artikliga 7 võrdub toetuseõiguste arv, millega on seotud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 60 viidatud luba, loaga toetuseõiguste algse arvuga ja, kui see on asjakohane, ei ületa jaotatud toetuseõiguste arvu.
Artikkel 41
Loaga toetuseõiguste moodustamine ja üleandmine
1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, seotakse kooskõlas nimetatud määruse artikliga 60 kehtestatud load asjaomasele talupidajale jaotatava iga individuaalse toetuseõigusega.
2. Juhul kui lubade arv on väiksem kui toetuseõiguste arv, seotakse luba toetuseõigustega alates kõrgeima ühikuväärtusega toetuseõigustest. Toetuseõiguste üleandmise puhul antakse luba üle koos selle toetuseõigusega, millega ta on seotud.
3. Liikmesriik võib talupidaja taotluse korral otsustada maa tootmisest kõrvaldamise õigusega seotud loa üle kanda toetuseõigusele.
4. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 60 lõike 3 punkti b kohaldamisel kehtivad käesoleva määruse artiklid 20-23a mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 60 lõikes 1 osutatud tooteid tootvate põllumajandustootjate jaoks.
5. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 60 lõikes 2 osutatud hektarite keskmine arv siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil on kindlaksmääratud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 42
Piimakarjatoetus ja lisatoetused
1. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutav liikmesriik otsustab kasutada nimetatud määruse artikli 62 esimeses lõigus sätestatud võimalust 2005. aastal või määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaldamisel ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal, kohaldatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 59 lõikeid 2 ja 3.
2. Kui talupidajal pole hektareid, saab ta toetuseõigusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 48 arvutatud eritingimuste alusel.
3. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutav liikmesriik otsustab kasutada nimetatud määruse artikli 62 esimeses lõikes sätestatud võimalust 2006. või 2007. aastal, kohaldatakse nimetatud määruse artikleid 48, 49 ja 50 mutatis mutandis.
Artikkel 43
Maa tootmisest kõrvaldamine
1. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, kehtestab ta ja teatab talupidajatele nimetatud määruse artikli 63 lõike 2 kolmandas lõigus viidatud maa tootmisest kõrvaldamise piirmäära ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks.
2. Talupidajate puhul, kelle majand asub osaliselt piirkonnas, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 kohaldamisega, kohaldatakse maa tootmisest kõrvaldamise piirmäära talupidaja asjaomases piirkonnas asuvale abikõlblikule maale nimetatud määruse artikli 63 lõike 2 teise lõigu kohaselt.
Artikkel 44
Toetuseõiguste müügi kinnipidamine
Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutav liikmesriik otsustab kasutada nimetatud määruse artikli 46 lõikes 3 sätestatud võimalust, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud vähendamisprotsente pärast kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikega 2 või 3 arvutatud piirkondliku ühikuväärtusega võrduva frantsiisi lahutamist toetuseõiguste väärtusest.
Artikkel 45
Ootamatu tulu klausel
Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutav liikmesriik otsustab kasutada nimetatud määruse artikli 42 lõikes 9 sätestatud võimalust, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud vähendamisprotsente iga toetuseõiguse väärtusele ja/või samaväärsele summale, mis on väljendatud jaotatavate toetuseõiguste arvus.
Artikkel 46
Eralepingu klausel
Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, võetakse käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel ostja kõikide toetuseõiguste väärtuse määramiseks arvesse üle antud tootmisüksustele arvutatud võrdlussumma.
Artiklit 27 ei kohaldata.
2. jagu
Vabatahtlik rakendamine
Artikkel 47
Ülemmäärade ületamine
Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 66–71 sätestatud iga toetuskava alusel makstavate summade kogusumma ületab kõnealuse määruse artikli 64 lõike 2 alusel kinnitatud ülemmäära, vähendatakse asjaomasel aastal makstavat summat proportsionaalselt.
Artikkel 48
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 rakendamine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 69 sätestatud lisatoetus antakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 37 lõike 3 ja selle rakenduseeskirjade kohaldamist, käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel.
2. Toetus antakse üksnes talupidajatele määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a tähenduses, olenemata sellest, kas nad on ühtse otsemaksete kava taotluse esitanud või mitte või omavad toetuseõigusi.
3. “Kinnipidamisega seotud sektoris või sektorites” tähendab seda, et toetust võivad taotleda põhimõtteliselt kõik talupidajad, kes lisatoetuse taotluse esitamise ajal ja käesolevas artiklis sätestatud tingimustel toodavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas viidatud sektori või sektoritega hõlmatud tooteid.
4. Juhul kui toetus hõlmab põllumajandusliku tootmise liike või kvaliteedi- ja turustusmeetmeid, mille puhul ei saa spetsiifilist toodangut määratleda või toodang pole otseselt sektoriga hõlmatud, võib toetust anda tingimusel, et kinnipidamine toimub kõikides määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas viidatud sektorites ja kavas osalevad ainult nimetatud lisas viidatud sektoritesse kuuluvad talupidajad.
5. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 kohaldamisel piirkondlikul tasandil arvutatakse kinnipidamine asjaomase piirkonna asjaomaste sektorite toetuste komponendi alusel.
Liikmesriigid määratlevad piirkonna asjakohasel territoriaalsel tasandil kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja talupidajate võrdset kohtlemist tagavalt ning turgu ja konkurentsi kahjustamata.
6. Asjaomased liikmesriigid teatavad kavandatavate toetuste üksikasjad ja eelkõige abikõlblikkustingimused ja asjaomased sektorid hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks.
Mis tahes muudatus esimeses lõigus viidatud teatesse tehakse hiljemalt antud aasta 1. augustiks ja seda kohaldatakse järgmise aasta suhtes. Sellest teatatakse viivitamata komisjonile koos selliseid muudatusi õigustavate objektiivsete kriteeriumitega. Liikmesriik ei või siiski muuta asjaomaseid sektoreid ega kinnipidamisprotsenti.
6a PEATÜKK
UUED LIIKMESRIIGID
Artikkel 48a
Kohaldamine uutes liikmesriikides
1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, siis kehtivad selle määruse tingimused uutele liikmesriikidele.
2. Iga käesoleva määruse viidet määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 42 tõlgendatakse viitena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 71d.
3. Iga viidet piirkondlikule keskmisele käesoleva määruse artikli 6 lõigetes 3 ja 4 tõlgendatakse viitena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71d lõikes 4 osutatud 5 000 euro piirmäärana.
4. ►M5 Viiteid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklitele 58 ja 59 või artikli 58 lõikele 1 ja artikli 59 lõikele 1 käesoleva määruse artiklis 3b ning 6. ja 7. peatükis käsitatakse viidetena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 71e. ◄
5. Iga viidet määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetele 2 ja 3 käesoleva määruse artiklis 38 tõlgendatakse viitena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 71f.
6. ►M5 Viiteid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 60 käesoleva määruse artiklis 3b, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõike 1 punktis e ning artiklites 41 ja 50a käsitatakse viidetena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 71g. ◄
7. ►M5 Viiteid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 63 lõikele 2 käesoleva määruse artiklites 39, 43 ja 48b käsitatakse viidetena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71j lõikele 2. ◄
8. ►M5 Artikleid 3a, artikli 3b lõikeid 1, 3 ja 4 ning artikleid 7, 10, 12–17, 27, 28, 30, 31, 31a, 40, 42, 45–46 ja 49 ei kohaldata. ◄
9. Artikleid 5, 19, 23, 31 ja 42 ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143b osutatud ühtse otsemaksete kava kohaldamise korral.
10. Viiteid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikele 4 käesoleva määruse artiklis 3b käsitatakse viidetena määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71f lõikele 2.
11. Malta ja Sloveenia võivad 2006. aastal anda toetust maksimaalselt viies määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõikes 2 määratletud oliivisalude ala kategoorias geograafilise informatsiooni süsteemis registreeritud oliivisaluhektari kohta ja kindlaksmääratud ülemmäära ulatuses vastavalt 0,047 miljonit eurot ja 0,120 miljonit eurot.
12. Sloveenia suhtes kohaldatakse jätkuvalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 1696/71 ( 10 ) artikleid 12 ja 13 ning nõukogu määrust (EÜ) nr 1098/98 ( 11 ) seoses 2006. aasta saagiga ja kuni 31. detsembrini 2006.
Artikkel 48b
Otsuse teatavakstegemine
Kui liikmesriik otsustab kasutada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 lõikega 1 kehtestatud võimalust, siis teeb ta vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklitele 58, 59, 61-64 ja 70 tehtud otsused teatavaks ühtse otsemaksete kava esimesele kohaldamisaastale eelneva aasta 1. augustiks.
6b. PEATÜKK
TUBAKA-, OLIIVIÕLI-, PUUVILLA- JA HUMALAMAKSETE NING SUHKRUPEEDI-, SUHKRUROO- JA SIGURITOETUSTE LISAMINE ÜHTSESSE OTSEMAKSETE KAVASSE
Artikkel 48c
Üldeeskirjad
1. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 71, ja otsustanud kohaldada ühtset otsemaksete kava aastal 2006, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises ja kõnealuse määruse 1.–6. peatükis sätestatud eeskirju.
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 41 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata võrdlussummade suhtes, mis on arvutatud suhkrupeedi-, suhkruroo- ja siguritoetuste kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 VII lisa punktile K.
2. Kui liikmesriik on kohaldanud ühtset otsemaksete kava aastal 2005 ning ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamist, kohaldatakse toetuse summa ja toetuseõiguste kindlaksmääramisel tubaka-, oliiviõli- ja puuvillamaksete ning suhkrupeedi-, suhkruroo- ja siguritoetuste ühtsesse otsemaksete kavasse lisamise raames kõnealuse määruse artikleid 37 ja 43, kui käesoleva määruse artiklis 48d kehtestatud eeskirjades ei sätestata teisiti, ja juhul, kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 59, kui vastavalt käesoleva määruse artiklis 48e kehtestatud eeskirjadega ei sätestata teisiti.
3. Kui liikmesriik on kohaldanud ühtset otsemaksete kava aastal 2005, tagab liikmesriik määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas kindlaksmääratud riikliku ülemmäära arvessevõtmisse.
4. Vajaduse korral kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 41 lõiget 2 kõikide kehtivate toetuseõiguste väärtuse suhtes enne tubaka, oliiviõli, puuvilla ja/või piimakarjaga seotud maksete lisamist ning tubaka, oliiviõli, puuvilla ja/või piimakarja kohta arvutatud võrdlussummade suhtes.
5. Kui liikmesriik on kohaldanud ühtset otsemaksete kava aastal 2005, kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikega 1 liikmesriikide poolt kindlaks määratud vähendusprotsenti aastal 2006 ühtsesse otsemaksete kavasse lisatavate tubaka, oliiviõli, puuvilla, suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri võrdlussummade suhtes.
6. Viieaastast ajavahemikku, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikega 8, ei hakata uuesti arvestama riiklikust reservist pärinevate toetuseõiguste korral, mille summa on kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 48d ja 48e uuesti välja arvutatud või suurendatud.
7. Kui liikmesriik on kohaldanud ühtset otsemaksete kava aastal 2005 puuvilla, tubaka, oliiviõli, humala, suhkrupeedi, suhkruroo ja siguriga seonduvate toetuseõiguste kehtestamiseks, on artikli 7 lõikes 1 ning artiklites 12–17 ja 20 osutatud ühtse otsemaksete kava esimeseks kohaldamisaastaks 2006. aasta.
8. Kui vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 VII lisa punktile K arvutatud suhkru võrdlussummade lisamine ühtsesse otsemaksete kavasse seab ohtu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 34 ja käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud tähtajad, pikendavad liikmesriigid kõnealuseid tähtaegu ühe kuu võrra.
Artikkel 48d
Erieeskirjad
1. ►M7 Kui põllumajandustootjale ei ole 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevaks toetuseõigusi eraldatud või ta ei ole neid ostnud, saab ta kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklitega 37 ja 43 arvutatavaid tubaka, oliiviõli ja puuvilla ning ka suhkrupeedi, suhkruroo ja siguriga seotud toetuseõigusi. ◄
Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui põllumajandustootja on aastateks 2005 ja/või 2006 toetuseõigusi rentinud.
2. Kui põllumajandustootjale eraldati, ta ostis või sai 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevaks toetuseõigusi, arvutatakse tema toetuseõiguste väärtus ja arv ümber järgmiselt:
a) toetuseõiguste arv on võrdne tema omanduses olevate toetuseõiguste arvuga, mida suurendatakse hektarite arvu võrra, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 43 tubaka, oliiviõli ja puuvilla ning ka suhkrupeedi, suhkruroo ja siguriga seotud maksete jaoks;
b) väärtus saadakse, kui summa, mille moodustavad tootja omanduses olevate toetuseõiguste väärtus ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 37 arvutatud võrdlussumma suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri ning tubaka, oliiviõli ja puuvilla puhul, jagatakse käesoleva lõike punktis a kehtestatud arvuga.
Maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõigusi ei võeta esimeses lõigus viidatud arvutuse puhul arvesse.
3. Erandina artiklist 27 võib kõnealuses artiklis viidatud lepingulise klausli rendilepingule lisada või klauslit muuta hiljemalt ühtse otsemaksete kava alusel 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevani.
4. Enne ühtse otsemaksete kava alusel 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäeva rendile antud toetuseõigusi võetakse lõikes 2 viidatud arvutuse puhul arvesse. Artiklis 27 viidatud lepingulise klausli alusel enne 15. maid 2004 rendile antud toetuseõigusi võetakse käesoleva artikli lõikes 2 viidatud arvutuse puhul arvesse üksnes juhul, kui renditingimusi on võimalik kohandada.
Artikkel 48e
Piirkondlik rakendamine
1. Kui liikmesriik on kasutanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, suurendatakse kõiki toetuseõigusi lisasumma võrra, mis vastab piirkondliku ülemmäära kasvule vastaval aastal ja on jagatud piirkonnas hiljemalt ühtse otsemaksete kava raames taotluse esitamise lõppkuupäevaks kehtestatud toetuseõiguste koguarvuga.
2. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetega 1 ja 3, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 48 kohaldamist, saab põllumajandustootja täiendava summa iga toetuseõiguse kohta.
Täiendav summa koosneb järgmiste elementide summast:
a) piirkondliku ülemmäära kasvu vastav osa, mis on jagatud piirkonnas hiljemalt ühtse otsemaksete kava raames taotluse esitamise lõppkuupäevaks kehtestatud toetuseõiguste koguarvuga;
b) iga põllumajandustootja puhul piirkondliku ülemmäära kasvu ülejäänud osale vastav võrdlussumma, mis on jagatud ühtse otsemaksete kava alusel hiljemalt 2006. aasta taotluste esitamise tähtpäevaks põllumajandustootja omanduses olevate toetuseõiguste arvuga.
Maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõiguste puhul saab põllumajandustootja siiski iga maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõiguse kohta üksnes vastavalt punktile a arvutatava täiendava summa.
7. PEATÜKK
TEABEVAHETUS
Artikkel 49
Piirkondadeks jaotamine
Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikes 1 sätestatud võimalust, teatab ta komisjonile hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks need õigustused ja objektiivsed kriteeriumid, mille alusel selle võimaluse kohaldamise otsus on tehtud ja vajaduse korral nimetatud artikli üksnes antud piirkonnas kohaldamise õigustuse või nimetatud artikli lõikes 3 sätestatud osalise jaotamise õigustuse.
Artikkel 49a
Tubaka, puuvilla, oliiviõli, humala, suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri lisamine
1. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mida on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetega 1 ja 3, edastab ta komisjonile hiljemalt 1. oktoobriks 2005 põhjendused ülemmäära kasvu osalise jagamise kohta.
Esimeses lõigus sätestatud teatis suhkrupeedi-, suhkruroo- ja siguritoetuse lisamise kohta tuleb saata komisjonile hiljemalt 15. maiks 2006.
2. Liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. oktoobriks 2005 otsusest, mille ta on teinud hiljemalt 1. augustil seoses puuvilla, tubaka, oliiviõli ja humalaga määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 68a, kõnealuse määruse VII lisa punktides H ja I ning artiklis 69 sätestatud võimaluste suhtes.
Erandina artikli 48 lõikest 6 tuleb teatis määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 69 sätestatud võimalust käsitleva otsuse kohta seoses suhkrupeedi-, suhkruroo- ja siguritoetuste lisamisega saata komisjonile hiljemalt 30. aprilliks 2006.
Artikkel 50
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektroonilisel teel igal aastal järgmise teabe:
a) hiljemalt ühtse otsemaksete kava rakendamise esimese aasta 15. septembriks ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. septembriks ühtse otsemaksete kava alusel jooksval aastal esitatud taotluste koguarvu koos toetust taotlevate toetuseõiguste vastava koguarvuga ja kaasnevate abikõlblike hektarite koguarvuga;
b) hiljemalt 1. septembriks ühtse otsemaksete kava alusel eelmisel aastal vastu võetud taotluste koguarvu lõplikud andmed ja vastavalt antud toetuste kogusumma pärast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 6, 10, 11, 24 ja 25 viidatud meetmete rakendamist ning eelneva aasta 31. detsembriks riigi varusse jäävate summade kogusumma.
2. Ühtse otsemaksete kava piirkondlikul rakendamisel teatavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 58 kohaselt rakendamise esimese aasta 15. septembriks kooskõlas kõnealuse artikli lõikega 3 kehtestatud ülempiiri vastava osa.
Ühtse otsemaksete kava rakendamise esimesel aastal põhineb lõike 1 punktis a viidatud teave ajutistel toetuseõigustel. Sama teave, mis põhineb lõplikel toetuseõigustel, edastatakse järgmise aasta 1. märtsiks.
3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 69 sätestatud meetmete kohaldamisel teatavad liikmesriigid jooksval aastal esitatud taotluste koguarvu koos iga kõnealuse artikli alusel säilitatud toetuse määraga seotud sektori vastava koguarvuga 1. septembriks.
1. septembriks kõnealuse määruse artikli 69 alusel eelmisel aastal vastu võetud taotluste koguarvu lõplikud andmed ja igale kõnealuse artikli alusel säilitatud toetuse määraga seotud sektorile antud toetuste vastava kogusumma.
Artikkel 50a
Kuivsööt, tärklisekartul ning puu- ja köögivili
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 60 lõike 2, VII lisa punktide B ja D viimase lõigu kohaldamisel edastab liikmesriik komisjonile andmed nendes sätetes osutatud hektarite arvu kohta ühtse otsemaksete kava esimesele kohaldamisaastale eelneva aasta 31. oktoobriks.
8. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 51
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005, välja arvatud artikli 12 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
|
Liikmesriik |
Kuupäev |
|
Belgia |
15. juuli |
|
Taani |
15. juuli |
|
Saksamaa |
15. juuli |
|
Lõuna-Kreeka (Peloponnesos, Ioonia saared, Lääne-Kreeka, Atika, Lõuna-Egeus ja Kreeta) |
20. juuni |
|
Kesk- ja Põhja-Kreeka (Ida-Makedoonia ja Traakia, Kesk-Makedoonia, Lääne-Makedoonia, Ípeiros, Tessaalia, Kreeka mandriosa (Sterea) ja Põhja-Egeus) |
10. juuli |
|
Hispaania |
1. juuli |
|
Prantsusmaa: Akvitaania, Lõuna-Püreneed |
1. juuli |
|
Prantsusmaa: Alsace, Auvergne, Burgundia, Bretagne, Centre, Champagne-Ardenne, Korsika, Franche-Comté, Île-de-France, Languedoc-Roussillon, Limousin, Lorraine, Nord-Pas-de-Calais, Alam-Normandia, Ülem-Normandia, Pays de Loire, Picardie, Poitou-Charentes, Provence-Alpes-Côte d’Azur ja Rhône-Alpes |
15. juuli |
|
Itaalia |
11. juuni |
|
Austria |
30. juuni |
|
Portugal |
1. märts |
II LISA
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 60 lõikes 2 osutatud hektarite arv
|
Liikmesriik ja piirkonnad |
Hektarite arv |
|
TAANI |
33 740 |
|
SAKSAMAA |
301 849 |
|
Baden-Württemberg |
18 322 |
|
Baieri |
50 451 |
|
Brandenburg ja Berliin |
12 910 |
|
Hessen |
12 200 |
|
Alam-Saksi ja Bremen |
76 347 |
|
Mecklenburg-Vorpommern |
13 895 |
|
Nordrhein-Westfalen |
50 767 |
|
Rheinland-Pfalz |
19 733 |
|
Saarimaa |
369 |
|
Saksimaa |
12 590 |
|
Saksi-Anhalt |
14 893 |
|
Schleswig-Holstein ja Hamburg |
14 453 |
|
Tüüringi |
4 919 |
|
LUKSEMBURG |
705 |
|
SOOME |
38 006 |
|
Piirkond A |
3 425 |
|
Piirkond B-C1 |
23 152 |
|
Piirkond C2-C4 |
11 429 |
|
ROOTSI |
|
|
Piirkond 1 |
9 193 |
|
Piirkond 2 |
8 375 |
|
Piirkond 3 |
17 448 |
|
Piirkond 4 |
4 155 |
|
Piirkond 5 |
4 051 |
|
ÜHENDKUNINGRIIK |
|
|
Inglismaa (muud) |
241 000 |
|
Inglismaa (Moorland SDA) |
10 |
|
Inglismaa (Upland SDA) |
190 |
|
Põhja-Iirimaa |
8 304 |
( 1 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 21/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8)
( 2 ) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.
( 3 ) EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1.
( 4 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.
( 5 ) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.
( 6 ) Vaata käesoleva ELT lk 1.
( 7 ) EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32.
( 8 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.
( 9 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
( 10 ) EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1.
( 11 ) EÜT L 157, 30.5.1998, lk 7.