1.  SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmed — käesoleva määruse I lisas esitatud muudatused, millega lisatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) SOLAS-konventsiooni lisasse XI-2 peatüki uus, ajakohastatud versioon;

2.  ISPS-koodeks — IMO laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi ajakohastatud versioon;

3.  ISPS-koodeksi A osa — käesoleva määruse II lisas esitatud ja ISPS-koodeksi A osa moodustavad preambul ja kohustuslikud nõuded SOLAS-konventsiooni ajakohastatud versiooni lisa XI-2 peatüki sätete kohta;

4.  ISPS-koodeksi B osa — käesoleva määruse III lisas esitatud ja ISPS-koodeksi B osa moodustavad suunised SOLAS-konventsiooni ajakohastatud versiooni lisa XI-2 peatüki sätete kohta;

5.  meresõidujulgeolek — mitmed ennetusabinõud laevade ja sadamarajatiste kaitsmiseks tahtliku õigusvastase tegevuse ohtude eest;

6.  meresõiduturvalisuse keskus — iga liikmesriigi määratud asutus, kes töötab komisjoni ja teiste liikmesriikide kontaktasutusena ning hõlbustab ja jälgib käesolevas määruses sätestatud meresõiduturvalisuse meetmete kohaldamist ning annab sellekohast teavet;

7.  meresõiduturvalisuse pädev asutus — liikmesriigi määratud asutus, kes koordineerib, teostab ja jälgib käesolevas määruses sätestatud turvameetmete kohaldamist laevade ja/või ühe või mitme sadamarajatise suhtes. Selle asutuse pädevus võib erineda sõltuvalt talle määratud ülesannetest;

8.  rahvusvaheline meresõit — mereveoteenus laevasõidu näol liikmesriigi sadamarajatisest väljaspool kõnealust liikmesriiki asuvasse sadamarajatisse või vastupidi;

9.  riigisisene meresõit — veoteenus laevasõidu näol meritsi liikmesriigi sadamarajatisest samasse sadamarajatisse või kõnealuse liikmesriigi teise sadamarajatisse;

10.  regulaarliin — järjestikused meresõidud teenusena kahe või enama sadamarajatise vahel:

11.  sadamarajatis — laeva ja sadama vahelise liidese koht; see hõlmab vastavalt asjaoludele ka selliseid alasid nagu ankrupaigad, ooteplatvormid ja sildumisalad;

12.  laeva ja sadama vaheline liides — liides, mis luuakse ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt;

13.  tahtlik õigusvastane tegevus — tahtlik tegu, mis oma laadi või tegevustiku tõttu võib kahjustada rahvusvahelises või riigisiseses laevaliikluses kasutatavaid laevu, nende reisijaid, laste või asjaomaseid sadamarajatisi.

— 1.12 (laeva turvaplaanide ülevaatus),

— 1.16 (sadamarajatise turvalisuse hindamine),

— 4.1 (turvaplaanide ja hinnangute konfidentsiaalsuse kaitse),

— 4.4 (tunnustatud turvaorganisatsioonid),

— 4.5 (tunnustatud turvaorganisatsioonide minimaalne pädevus),

— 4.8 (turvalisuse taseme kehtestamine),

— 4.14, 4.15, 4.16 (kontaktpunktid ja teave sadamarajatise turvaplaanide kohta),

— 4.18 (isikut tõendavad dokumendid),

— 4.24 (selle riigi soovitatavate turvameetmete rakendamine laevadel, kelle territoriaalvetes asjaomased laevad sõidavad),

— 4.28 (mehitustase),

— 4.41 (teabe edastamine sadamasse sisenemise keelu või laeva sadamast väljasaatmise korral),

— 4.45 (sellisest riigist pärit laevad, kes ei ole konventsiooni osaline),

— 6.1 (ühingu kohustus anda kaptenile teavet laeva käitajate kohta),

— 8.3-8.10 (laeva turvalisuse hindamise miinimumnormid),

— 9.2 (laeva turvaplaani miinimumnormid),

— 9.4 (tunnustatud turvaorganisatsioonide iseseisvus),

— 13.6 ja 13.7 (laeva meeskonna ning ühingu ja laeva turvaülemate turvaõppuste ja -harjutuste sagedus),

— 15.3-15.4 (sadamarajatise turvalisuse hindamise miinimumnormid),

— 16.3-16.8 (sadamarajatise turvaplaani miinimumnormid),

— 18.5-18.6 (sadamarajatistes toimuvate ja sadamarajatise turvalisuse ametnikele ettenähtud turvaõppuste ja -harjutuste sagedus).

a) vähemalt 24 tundi ette; või

b) hiljemalt laeva eelmisest sadamast lahkumise ajal, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi; või

c) sissesõidusadama selgumisel juhul, kui sissesõidusadam ei ole teada või kui seda sõidu ajal muudetakse.

a) eespool osutatud regulaarliine kasutav ühing peab ja ajakohastab asjaomaste laevade loetelu ning saadab selle asjaomase sadama meresõiduturvalisuse pädevale asutusele;

b) iga sooritatud merereisi kohta hoitakse taotluse korral meresõiduturvalisuse pädeva asutuse jaoks kättesaadavana SOLAS-konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli nr 9 lõikes 2.1 osutatud teave. Ühing peab looma sisesüsteemi tagamaks, et kõnealuse teabe saab taotluse korral meresõiduturvalisuse pädevale asutusele saata viivitamata 24 tundi ööpäevas.

1 Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas peatükis järgmisi mõisteid:

2 Reeglites nr 3-13 kasutatava mõiste “laev” alla kuuluvad ka ujuvad puurimisseadmed ja kiirlaevad.

3 Käesolevas peatükis kasutatav mõiste “kõik laevad” hõlmab kõiki laevu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki.

4 Reeglites nr 3, 4, 7, 10, 11,12 ja 13 kasutatav mõiste “konventsiooniosaline valitsus” hõlmab viidet määratud asutusele.

1 Valitsusorganid kehtestavad turvalisuse taseme ja tagavad teabe edastamise turvalisuse taseme kohta nende lipu all sõitvatele laevadele. Kui turvalisuse taset muudetakse, ajakohastatakse vastavalt asjaoludele teavet turvalisuse taseme kohta.

2 Konventsiooniosalised valitsused kehtestavad turvalisuse taseme ja tagavad teabe edastamise turvalisuse taseme kohta nende territooriumil asuvatele sadamarajatistele ja laevadele enne sadamasse sisenemist või nende territooriumil asuvas sadamas viibimise ajal. Kui turvalisuse tase muutub, ajakohastatakse vastavalt asjaoludele teavet turvalisuse taseme kohta.

1 Ühingud täidavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid.

2 Laevad täidavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid, ning nende nõuete täitmist kontrollitakse ja tõendatakse ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud korras.

3 Enne konventsiooniosalise valitsuse territooriumil asuvasse sadamasse sisenemist või seal viibides täidab laev kõnealuse konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud turvalisuse tasemega seotud nõudeid, kui see turvalisuse tase on kõrgem kui kõnealuse laeva puhul valitsusorganite kehtestatud turvalisuse tase.

4 Laevad reageerivad kõrgema turvalisuse taseme kehtestamisele viivitamata.

5 Kui laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele või ei saa täita valitsusorganite või teise konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud ja kõnealuse laeva suhtes kohaldatavaid turvalisuse tasemega seotud nõudeid, teatab ta sellest asjakohasele pädevale asutusele enne laeva ja sadama vahelise liidese loomist või enne sadamasse sisenemist vastavalt sellele, kumb toimub varem.

.1 kes vastutab käesoleval hetkel laeval ükskõik kellena selle laeva huvides töötavate meeskonnaliikmete või muude isikute määramise eest;

.2 kes vastutab selle eest, milliseid töid laevaga teostatakse; ja

.3 kui laevaga teostatakse töid prahtimislepingu(te) tingimustel, kes on sellis(t)e prahtimislepingu(te) osalised.

1 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem paigaldatakse kõikidele järgmistele laevadele:

2. Aktiviseerumise korral laeva turvasignalisatsioonisüsteem:

3 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem:

4 Laeva turvasignalisatsioonisüsteemi aktiveerimispunktid paigutatakse nii, et laeva turvasignaali tahtmatu käivitamine oleks välistatud.

5 Laeva turvasignalisatsioonisüsteemi paigaldamise nõude võib täita, kasutades raadioseadmeid, mis on kohandatud vastavaks IV peatüki nõuetele, tingimusel et kõik käesoleva määruse nõuded on täidetud.

6 Kui valitsusorganid saavad laeva turvasignaali teate, teavitavad kõnealused valitsusorganid sellest viivitamata riiki või riike, kelle läheduses laev sel hetkel viibib.

7 Kui konventsiooniosaline valitsus saab laeva turvasignaali teate laevalt, mis ei sõida tema lipu all, teavitab kõnealune konventsiooniosaline valitsus sellest asjaomaseid valitsusorganeid ja vajaduse korral riiki või riike, kelle läheduses laev sel hetkel viibib.

1 Konventsiooniosalised valitsused kehtestavad turvalisuse taseme ja tagavad turvalisuse taseme kohta teabe edastamise laevadele, mis viibivad nende territoriaalvetes või mis on teatanud kavatsusest siseneda nende territoriaalvetesse.

2 Konventsiooniosalised valitsused määravad kontaktasutuse, kelle kaudu saavad sellised laevad paluda nõu või abi ja kellele sellised laevad saavad teatada teiste laevade, liikumiste või teabevahetusega seotud võimalikest turvalisuse probleemidest.

3 Kui rünnaku oht on kindlaks tehtud, teatab asjaomane konventsiooniosaline valitsus asjaomastele laevadele ja nende valitsusorganitele:

1 Ühing, prahtija ega ükski teine isik ei takista kaptenit tegemast või täide viimast otsuseid, mis on kapteni ametialase arvamuse kohaselt vajalikud laeva ohutuse ja turvalisuse säilitamiseks. Kõnealused otsused hõlmavad isikute (välja arvatud konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud isikud) või nende isiklike asjade juurdepääsu keeldu ja lasti, sealhulgas konteinerite või muude suletud veoühikute lastimise keeldu.

2 Kui kapteni ametialase arvamuse kohaselt tekib laevatoimingute ajal vastuolu laeva suhtes kohaldatavate ohutus- ja turvanõuete vahel, järgib kapten neid nõudeid, mida on vaja laeva ohutuse säilitamiseks. Sel juhul võib kapten rakendada ajutisi turvameetmeid, teatades sellest kohe valitsusorganitele ja vajaduse korral sellele konventsiooniosalisele valitsusele, kelle sadamas laeva toiminguid teostatakse või kelle sadamasse laev kavatseb siseneda. Kõik sellised käesoleva määruse kohased ajutised turvameetmed vastavad võimalikult suurel määral käesoleva hetke turvalisuse tasemele. Selliste juhtude kindlakstegemisel tagavad valitsusorganid selliste vastuolude lahendamise ja nende kordumise tõenäosuse vähendamise.

1 Sadamarajatised täidavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas esitatud suuniseid.

2 Konventsiooniosalised valitsused, kelle territooriumil asub sadamarajatis või asuvad sadamarajatised, tagavad:

3 Konventsiooniosalised valitsused määravad kindlaks ja edastavad meetmed, mida tuleb käsitada sadamarajatise turvaplaanis eri turvalisuse tasemete puhul, samuti turvalisuse deklaratsiooni esitamise nõude korral.

1 Konventsiooniosalised valitsused võivad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa rakendamisel sõlmida kirjalikult teiste konventsiooniosaliste valitsustega kahepoolsed või mitmepoolsed kokkulepped alternatiivsete turvaprotseduuride kohta, mis hõlmavad rahvusvahelisi lühireise, mis sooritatakse kindlatel marsruutidel asjaomaste konventsiooniosaliste valitsuste territooriumidel asuvate sadamarajatiste vahel.

2 Sellised kokkulepped ei ohusta teiste, kokkuleppega hõlmamata laevade ega sadamarajatiste turvalisuse taset.

3 Ükski sellise kokkuleppega hõlmatud laev ei teosta laevadevahelisi toiminguid ühegi kõnealuse kokkuleppega hõlmamata laevaga.

4 Sellised kokkulepped vaadatakse korrapäraselt üle, võttes arvesse saadud kogemusi, samuti muutusi eriolukordades või hinnangulistes ohtudes sellise kokkuleppega hõlmatud laevade, sadamarajatiste või marsruutide turvalisusele.

1 Valitsusorganid võivad lubada tema lipu all sõitval teataval laeval või laevade rühmal rakendada muid turvameetmeid, mis on samaväärsed käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud turvameetmetega, kui sellised turvameetmed on vähemalt sama tõhusad kui käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud turvameetmed. Valitsusorganid, kes lubavad selliseid turvameetmeid rakendada, edastavad organisatsioonile sellekohased üksikasjad.

2 Käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa rakendamisel võib konventsiooniosaline valitsus lubada tema territooriumil asuval teataval sadamarajatisel või sadamarajatiste rühmal, välja arvatud reegli nr 11 alusel sõlmitud kokkuleppega hõlmatud sadamarajatistel, rakendada käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud turvameetmetega samaväärseid turvameetmeid, kui sellised turvameetmed on vähemalt sama tõhusad kui käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osaga ettenähtud turvameetmed. Konventsiooniosaline valitsus, kes lubab selliseid turvameetmeid rakendada, edastab organisatsioonile sellekohased üksikasjad.

1. Londonis 2002. aasta detsembris peetud meresõiduturvalisuse diplomaatilisel konverentsil võeti meresõiduturvalisuse tugevdamise eesmärgil vastu inimelude ohutust merel käsitleva 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja käesoleva koodeksi uued sätted. Need uued nõuded moodustavad rahvusvahelise raamistiku, mille kaudu saavad laevad ja sadamarajatised teha koostööd mereveonduse sektoris turvalisust ohustava tegevuse avastamiseks ja ärahoidmiseks.

2. Pärast 2001. aasta 11. septembri traagilisi sündmusi lepiti 2001. aasta novembris Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (“organisatsioon”) assamblee kahekümne teisel istungjärgul ühehäälselt kokku uute laevade ja sadamarajatiste turvalisusega seotud meetmete väljatöötamises nende vastuvõtmiseks inimelude ohutust merel käsitleva 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni osaliste valitsuste konverentsil (tuntud meresõiduturvalisuse diplomaatilise konverentsi nime all) 2002. aasta detsembris. Kõnealuse diplomaatilise konverentsi ettevalmistamine usaldati meresõiduohutuse komiteele ettepanekute põhjal, mille liikmesriigid, valitsusvahelised organisatsioonid ja vabaühendused tegid organisatsiooniga konsulteerides.

3. Enda esimesel erakorralisel istungjärgul, mis peeti 2001. aasta novembris asjakohaste turvameetmete väljatöötamise ja vastuvõtmise kiirendamiseks, asutas meresõiduohutuse komitee istungitevahelise meresõiduturvalisuse töörühma. Meresõiduohutuse komitee istungitevahelise meresõiduturvalisuse töörühma esimene kohtumine toimus 2002. aasta veebruaris ja selle arutelude tulemusi käsitleti 2002. aasta mais meresõiduohutuse komitee seitsmekümne viiendal istungjärgul, kus tehtud ettepanekute edasiseks arendamiseks loodi eritöörühm. Meresõiduohutuse komitee seitsmekümne viiendal istungjärgul käsitleti kõnealuse töörühma aruannet ja soovitati töö jätkamist istungitevahelise töörühma edasisel istungjärgul, mis peeti 2002. aasta septembris. Meresõiduohutuse komitee seitsmekümne kuuendal istungjärgul käsitleti meresõiduohutuse komitee istungitevahelise töörühma 2002. aasta septembri istungjärgu tulemusi ja 2002. aasta detsembris vahetult enne diplomaatilist konverentsi peetud komitee seitsmekümne kuuenda istungjärguga kooskõlas tehtud meresõiduohutuse komitee töörühma edasise töö tulemusi ning lepiti kokku, et kavandatud tekstide lõppversiooni käsitletakse diplomaatilisel konverentsil.

4. Diplomaatilisel konverentsil (9.-13. detsember 2002) võeti vastu ka inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS 74) olemasolevate sätete muudatused, millega kiirendatakse automaatsete identifitseerimissüsteemide seadistamise nõuete rakendamist, ning võeti vastu SOLAS 74 XI-1 peatüki uued reeglid, milles käsitletakse laeva identifitseerimisnumbri märkimist ja sündmusteregistri olemasolu laeval. Samuti võeti diplomaatilisel konverentsil vastu mitmed konverentsi otsused, sealhulgas otsused, mis hõlmavad käesoleva koodeksi rakendamist ja ülevaatamist, tehnilist koostööd ning koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooniga. Tunnistati, et pärast nende kahe organisatsiooni töö lõpuleviimist võib osutuda vajalikuks teatavate uute meresõidu ohutusega seotud sätete ülevaatamine ja muutmine.

5. SOLAS 74 XI-2 peatükki ja käesolevat koodeksit kohaldatakse laevade ja sadamarajatiste suhtes. Lepiti kokku, et SOLAS 74 laiendatakse sadamarajatistele, kuna SOLAS 74 pakkus võimaluse tagada kõige kiiremini vajalike turvameetmete jõustumine ja kiire kohaldamine. Täiendavalt lepiti siiski kokku, et sadamarajatistega seotud sätted peaksid kajastama üksnes laeva ja sadama vahelist liidest. Sadamaalade turvalisuse laiaulatuslikumate küsimustega tegelevad Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon edasises ühistöös. Samuti lepiti kokku, et sätteid ei tohiks laiendada tegelikule rünnakujärgsele tegevusele ega võimalikule rünnakujärgsele selgituslikule tegevusele.

6. Sätete koostamisel on püütud tagada vastavus muudetud 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, rahvusvahelise meresõiduohutuse (ISM) koodeksile ning harmoneeritud ülevaatuse ja sertifitseerimise süsteemi sätetele.

7. Kõnealused sätted kujutavad endast olulist muudatust rahvusvaheliste merendustööstuste suhtumises turvalisuse küsimustesse mereveondussektoris. Tunnistatakse, et kõnealused tööstused võivad teatavatele konventsiooniosalistele valitsustele panna peale märkimisväärse lisakoormuse. Täielikult tunnustatakse tehnilise koostöö tähtsust konventsiooniosaliste valitsuste abistamiseks nende sätete rakendamisel.

8. Sätete rakendamine nõuab jätkuvat tõhusat koostööd ja mõistmist kõikidelt, kes on seotud laevade ja sadamarajatistega või nende kasutamisega, sealhulgas laevapersonal, sadama personal, reisijad, lastijad, laeva ja sadama juhtkond ning turvalisuse eest vastutavate riigi- ja kohalike asutuste töötajad. Olemasolevad tavad ja kord tuleb üle vaadata ja neid tuleb muuta, kui need ei paku piisavat turvalisuse taset. Meresõiduturvalisuse tugevdamise huvides tuleb laeva- ja sadamatööstustel ning riigi- ja kohalikel asutustel võtta täiendav vastutus.

9. SOLAS 74 peatükis XI-2 ja käesoleva koodeksi A osa turvasätete rakendamisel tuleks arvesse võtta käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid. Tunnistatakse siiski, et suuniste kohaldamise ulatus võib erineda olenevalt sadamarajatise ja laeva ning selle funktsiooni ja/või lasti laadist.

10. Käesolevat koodeksit ei tõlgendata ega kohaldata viisil, mis on vastuolus nende põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige laevatöötajate ja põgenike põhiõiguste ja vabaduste nõuetekohase austamisega, mis on ette nähtud rahvusvaheliste dokumentidega, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsiooniga töö põhimõtete ja -õiguste kohta ja ka laeva- ja sadamatöötajate rahvusvaheliste normidega.

11. Tunnistades, et muudetud 1965. aasta mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga nähakse ette, et ametivõimud lubavad võõramaalastest laevapere liikmed nende saabumislaeva sadamasviibimise ajal maale tingimusel, et laeva saabumisega seotud formaalsused on täidetud ja et ametivõimudel ei ole põhjust keelata maaletulekut tervisekaitse, avaliku turvalisuse ega avaliku korra pärast, peaksid konventsiooniosalised valitsused laeva ja sadamarajatise turvaplaanide heakskiitmisel pöörama vajalikku tähelepanu asjaolule, et laeva personal elab ja töötab laeval ning vajab maalemineku luba ja juurdepääsu kaldal asuvatele meremeeste heaoluobjektidele, sealhulgas meditsiiniasutustele.

.1 luua rahvusvaheline raamistik, mis hõlmab konventsiooniosaliste valitsuste, valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ning mereveonduste ja sadamatööstuste koostööd, et avastada turvaohte ja võtta ennetusmeetmeid rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid laevu ja sadamarajatisi mõjutavate turvaintsidentide vältimiseks.

.2 määrata meresõiduturvalisuse tagamise eesmärgil kindlaks konventsiooniosaliste valitsuste, valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ning mereveonduste ja sadamatööstuste vastavad rollid riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

.3 tagada turvalisusega seotud teabe varane ja tõhus kogumine ja vahetamine;

.4 esitada turvalisuse hindamise meetodid nii, et turvalisuse astme muutmise puhuks oleksid paika pandud plaanid ja kord; ja

.5 tagada kindlus selles, et paika on pandud piisavad ja proportsionaalsed meresõiduturvalisuse meetmed.

.1 turvalisusega seotud ohtude kohta teabe kogumine ja hindamine ning vahetamine asjaomaste konventsiooniosaliste valitsustega;

.2 laevade ja sadamarajatiste andmevahetusprotokollide säilitamise nõue;

.3 laevadele, sadamarajatistele ja nende piirangualadele loata juurdepääsu välistamine;

.4 keelatud relvade, süüteseadmete või lõhkeainete laevadele või sadamrajatistesse viimise välistamine;

.5 turvaohtudele või -intsidentidele reageerivate häireedastusvahendite soetamine;

.6 turvalisuse hindamistel põhinevate laeva ja sadamarajatise turvaplaanide nõue; ja

.7 väljaõppe, õppuste ja harjutuste nõue turvaplaanide ja -menetluste tundmise tagamiseks.

2.1 Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas osas järgmisi mõisteid:

2.2 Käesolevas koodeksis kasutatav mõiste “laev” hõlmab reeglis nr XI-2/1 määratletud ujuvaid puurimisseadmeid ja kiirlaevu.

2.3 Kui punktides 14-18 kasutatavat mõistet “konventsiooniosaline valitsus” kasutatakse sadamarajatisele viidates, hõlmab see viidet määratud asutusele.

2.4 Käesolevas osas teisiti määratlemata mõistetel on I ja XI-2 peatükis määratletud tähendus.

4.1 Vastavalt reeglitele nr XI-2/3 ja XI-2/7 kehtestavad konventsiooniosalised valitsused turvalisuse tasemed ja annavad suuniseid kaitseks turvaintsidentide eest. Kõrgem turvalisuse tase osutab turvaintsidendi suuremale tõenäosusele. Vajaliku turvalisuse taseme kehtestamisel tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid:

4.2 Turvalisuse taseme 3 kehtestamisel annavad konventsiooniosalised valitsused vajaduse korral välja asjakohased juhendi ja edastavad turvalisusega seotud teabe nendele laevadele ja sadamarajatistele, mida võib ähvardada oht.

4.3 Konventsiooniosalised valitsused võivad delegeerida teatavad turvalisusega seotud ülesanded XI-2 peatüki ja koodeksi käesoleva osa kohaselt tunnustatud turvaorganisatsioonile, välja arvatud järgmised ülesanded:

4.4 Konventsiooniosalised valitsused katsetavad vastavalt oma vajadustele nende heakskiidetud laeva turvaplaanide või sadamarajatise turvaplaanide või selliste plaanide muudatuste tõhusust või laevade puhul nende nimel heakskiidetud plaanide tõhusust.

5.1 Konventsiooniosalised valitsused määravad turvalisuse deklaratsiooni vajalikkuse kindlaks selle põhjal, millist ohtu kujutavad endast laeva ja sadama vaheline liides või laev-laev liides inimestele, varale või keskkonnale.

5.2 Laev võib nõuda turvalisuse deklaratsiooni täitmist, kui:

5.3 Käesoleva punkti alusel esitatud turvalisuse deklaratsiooni täitmise nõudeid tunnustab vastavalt sadamarajatis või laev.

5.4 Turvalisuse deklaratsiooni täidab:

5.5 Turvalisuse deklaratsioonis nimetatakse need turvanõuded, mida sadamarajatis ja laev (või laevad) võivad omavahel jagada, ning määratakse mõlema vastutus.

5.6 Konventsiooniosalised valitsused täpsustavad reegli nr XI-2/9.2.3 sätteid silmas pidades minimaalse aja, mille jooksul nende territooriumil asuvad sadamarajatised säilitavad turvalisuse deklaratsioone.

5.7 Valitsusorganid täpsustavad reeglit nr XI-2/9.2.3 silmas pidades minimaalse aja, mille jooksul nende lipu all sõitvad laevad säilitavad turvalisuse deklaratsioone.

6.1 Ühing tagab, et laeva turvaplaanis oleksid selgelt märgitud kapteni võimupiirid. Ühing kehtestab laeva turvaplaanis, et kaptenil on ülimuslik võim ja vastutus teha otsuseid laeva ohutuse ja turvalisuse kohta ja paluda vajaduse korral abi ühingult või mis tahes konventsiooniosaliselt valitsuselt.

6.2 Ühing tagab, et ühingu turvaülemale, kaptenile ja laeva turvaülemale antakse vajalikku toetust nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vastavalt XI-2 peatükile ja koodeksi käesolevale osale.

8.1 Laeva turvalisuse hindamine on laeva turvaplaani väljatöötamis- ja ajakohastamisprotsessi oluline ja lahutamatu osa.

8.2 Ühingu turvaülem tagab, et laeva turvalisuse hindamist teostavad käesoleva punkti kohaselt isikud, kellel on laeva turvalisuse hindamiseks vajalikud oskused, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

8.3 Tunnustatud turvaorganisatsioon võib punkti 9.2.1 alusel teostada konkreetse laeva turvalisuse hindamist.

8.4 Laeva turvalisuse hindamine hõlmab kohapealset turvaülevaatust ja vähemalt järgmisi elemente:

8.5 Laeva turvalisuse hindamise dokumenteerib, vaatab üle, võtab vastu ja hoiab alles ühing.

10.1 Vähemalt sellise minimaalse aja jooksul, mille valitsusorganid on määranud reeglit nr XI-2/9.2.3 silmas pidades, säilitatakse pardal dokumente järgmiste laeva turvaplaanis käsitletavate tegevuste kohta:

10.2 Dokumentatsioon koostatakse laeva töökeeles või -keeltes. Kui kasutatav keel või kasutatavad keeled ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, tuleb lisada tõlge ühte nendest keeltest.

10.3 Dokumentatsiooni võib säilitada elektroonilisel kujul. Sel juhul kaitstakse neid loata kustutamise, hävitamise või muutmise eest.

10.4 Dokumentatsiooni kaitstakse loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

11.1 Ühing määrab ühingu turvaülema. Ühingu turvaülemaks määratud isik võib tegutseda ühingu turvaülemana ühe või mitme laeva heaks, olenevalt ühingu kasutatavate laevade arvust ja tüübist, tingimusel et on selgelt määratletud, milliste laevade eest kõnealune isik vastutab. Ühing võib olenevalt kasutatavate laevade arvust ja tüübist määrata ühingu turvaülemateks mitu isikut, tingimusel et on selgelt määratletud, milliste laevade eest iga isik vastutab.

11.2 Lisaks mujal koodeksi käesolevas osas täpsustatud kohustustele kuuluvad ühingu turvaülema ülesannete ja kohustuste hulka muu hulgas:

12.1 Igale laevale määratakse turvaülem.

12.2 Lisaks mujal koodeksi käesolevas osas täpsustatud kohustustele kuuluvad laeva turvaülema ülesannete ja kohustuste hulka muu hulgas:

13.1 Ühingu turvaülem ja asjaomane kaldapersonal on omandanud teadmised ja väljaõppe käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes.

13.2 Laeva turvaülem on omandanud teadmised ja väljaõppe käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes.

13.3 Konkreetsete turvaülesannete ja -kohustustega pardapersonal mõistab enda kohustusi seoses laeva turvalisusega nii, nagu on kirjeldatud laeva turvaplaanis, ning neil on piisavalt teadmisi ja võimeid teostada neile määratud ülesandeid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

13.4 Laeva turvaplaani tõhusaks rakendamiseks viiakse õppusi läbi asjaomaste ajavahemike järel, võttes arvesse laeva tüüpi, laeva personali vahetumist, külastatavaid sadamarajatisi ja muid asjakohaseid asjaolusid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

13.5 Ühingu turvaülem tagab laeva turvaplaanide tõhusa kooskõlastuse ja rakendamise, osaledes harjutustes asjaomaste ajavahemike järel, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

17.1 Igale sadamarajatisele määratakse sadamarajatise turvaülem. Isiku võib määrata ühe või mitme sadamarajatise turvaülemaks.

17.2 Lisaks koodeksi käesoleva osa muudes punktides täpsustatud kohustustele kuuluvad sadamarajatise turvaülema ülesannete ja kohustuste hulka muu hulgas:

17.3 Sadamarajatise turvaülemale antakse vajalikku toetust XI-2 peatükiga ja koodeksi käesoleva osaga määratud ülesannete ja kohustuste täitmisel.

18.1 Sadamarajatise turvaülem ja asjaomane sadamarajatise turvapersonal on omandanud teadmised ja väljaõppe käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid arvesse võttes.

18.2 Konkreetsete turvaülesannetega sadamarajatise personal mõistab enda ülesandeid ja kohustusi seoses sadamarajatise turvalisusega nii, nagu on kirjeldatud sadamarajatise turvaplaanis, ning neil on piisavalt teadmisi ja võimeid teostada neile määratud ülesandeid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

18.3 Sadamarajatise turvaplaani tõhusaks rakendamiseks viiakse õppusi läbi asjaomaste ajavahemike järel, võttes arvesse sadamarajatise tegevuse laadi, sadamarajatise personali vahetumist, sadamarajatise teenindatavate laevade tüüpi ja muid kohaseid asjaolusid, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

18.4 Sadamarajatise turvaülem tagab sadamarajatise turvaplaani tõhusa kooskõlastuse ja rakendamise, osaledes harjutustes asjaomaste ajavahemike järel, võttes arvesse käesoleva koodeksi B osas esitatud suuniseid.

1.1 Käesoleva koodeksi preambulis osutatakse sellele, et XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osaga luuakse uus rahvusvaheline meetmeteraamistik meresõiduturvalisuse tugevdamiseks, mille kaudu laevad ja sadamarajatised saavad teha koostööd mereveondussektoris turvalisust ohustava tegevuse avastamiseks ja ärahoidmiseks.

1.2 Käesolevas sissejuhatuses kirjeldatakse kokkuvõtlikult menetlusi, mida kavandatakse selliste meetmete ja korra kehtestamiseks ja rakendamiseks, mida on vaja XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa sätetele vastavuse saavutamiseks ja säilitamiseks, ning nimetatakse põhielemendid, mille jaoks suuniseid antakse. Suuniseid antakse lõigetes 2-19. Samuti sätestatakse peamised kaalutlused, mida tuleks arvesse võtta laevade ja sadamarajatistega seotud suuniste kohaldamise kaalumisel.

1.3 Kui lugeja on huvitatud üksnes laevadest, soovitatakse tungivalt läbi lugeda kogu koodeksi käesolev osa ja eelkõige sadamarajatistega seotud lõiked. Sama soovitus kehtib ka nende lugejate suhtes, kes on eelkõige huvitatud sadamarajatistest; ka nemad peaksid lugema laevadega seotud lõikeid.

1.4 Järgmistes lõigetes esitatud suunised on seotud peamiselt sadamarajatises viibiva laeva kaitsega. Siiski võib esineda olukordi, kus laev võib ohustada sadamarajatist, näiteks, kui laev on sadamas, saab seda kasutada rünnaku lähtepaigana. Kaaludes vajalikke turvameetmeid laevalt lähtuvate turvaohtude vastu, peaksid sadamarajatise turvalisuse hindamist teostavad või sadamarajatise turvaplaani koostavad isikud kaaluma asjakohaste kohanduste tegemist järgmistes lõigetes esitatud suunistesse.

1.5 Lugeja peaks teadma, et mitte miskit koodeksi käesolevas osas ei tuleks käsitada või tõlgendada vastuolus XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa sätetega ning eespool nimetatud sätted on alati ülimuslikud võimalike koodeksi käesolevas osas ekslikult väljendatud tahtmatute vasturääkivuste suhtes. Koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid tuleks alati käsitada, tõlgendada ja kohaldada viisil, mis vastab XI-2 peatükis ja käesoleva koodeksi A osas seatud eesmärkidele, sihtidele ja põhimõtetele.

1.6 Konventsiooniosalistel valitsustel on XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa kohaselt mitmed kohustused, mis muu hulgas hõlmavad järgmist:

1.7 Konventsiooniosalised valitsused võivad määrata või asutada määratud asutused, mis võtaksid endale sadamarajatistega seotud turvaülesanded XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa alusel ning lubada teostada tunnustatud turvaorganisatsioonidel teatavaid sadamarajatistega seotud töid, kuid lõpliku otsuse sellise töö vastuvõtmise ja heakskiitmise kohta peaks tegema konventsiooniosaline valitsus või määratud asutus. Samuti võivad valitsused delegeerida tunnustatud turvaorganisatsioonidele teatavad laevadega seotud turvaülesanded. Tunnustatud turvaorganisatsioonile ei tohi delegeerida järgmisi ülesandeid või tegevusi:

1.8 Igal ajahetkel kohaldatava turvalisuse taseme kehtestamine on konventsiooniosaliste valitsuste kohustus ning seda võib kohaldada laevade ja sadamarajatiste suhtes. Käesoleva koodeksi A osas määratletakse rahvusvaheliseks kasutuseks kolm turvalisuse taset. Need on:

1.9 Ühing, mis käitab laevu, mille suhtes kohaldatakse XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa, peab määrama ühingu turvaülema (Company security officer — CSO) ja iga laeva turvaülema (Ship security officer — SSO). Nende ülemate ülesanded, kohustused ja väljaõppenõuded ning õppuste ja harjutuste nõuded on määratletud käesoleva koodeksi A osas.

1.10 Ühingu turvaülema kohustusteks on lühidalt muu hulgas tagada, et laeva turvalisuse hindamine (Ship security assessment — SSA) on nõuetekohaselt läbi viidud ning et laeva turvaplaan on koostatud ja esitatud heakskiitmiseks valitsusele või valitsuse nimel ning seejärel antud igale laevale, mille suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi A osa ja mille jaoks kõnealune isik on ühingu turvaülemaks määratud.

1.11 Laeva turvaplaan peaks sisaldama operatiivseid ja füüsilisi turvameetmeid, mida laev peaks ise võtma, et tagada alati turvalisuse taseme 1 kohaldamine. Plaan peaks sisaldama ka täiendavad või tugevdatud turvameetmeid, mida laev saaks ise võtta, et minna üle turvalisuse tasemele 2 ja sellel tegutsemiseks, kui selline korraldus antakse. Lisaks sellele peaks plaanis sisalduma võimalikud ettevalmistavad meetmed, mida laev saaks võtta, et reageerida kiirelt juhendile, mille võivad laevale väljastada need, kes turvaintsidendi või selle ohu tõttu kohaldavad turvalisuse taset 3.

1.12 Laevadel, mille suhtes kohaldatakse XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõudeid, peab olema valitsuse poolt või tema nimel heaks kiidetud laeva turvaplaan, mille kohaselt laevad peavad tegutsema. Ühingu turvaülem ja laeva turvaülem peaksid pidevalt jälgima plaani asjakohasust ja tõhusust, sealhulgas sisekontrollide läbiviimist. Heakskiidetud plaani mis tahes osades tehtavad muudatused, mille puhul valitsus nõuab heakskiitu, tuleb esitada ülevaatamiseks ja heakskiitmiseks enne nende sisseviimist heakskiidetud plaani ja enne nende rakendamist laeval.

1.13 Laeval peab olema rahvusvaheline laeva turvatunnistus, mis tõendab, et laev vastab XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuetele. Käesoleva koodeksi A osa sisaldab sätteid, milles käsitletakse laeva nõuetele vastavuse kontrollimist ja tunnistuste väljaandmist esma-, uuendus- ja vaheülevaatuse põhjal.

1.14 Kui laev viibib konventsiooniosalise valitsuse sadamas või suundub sinna, on konventsiooniosalisel valitsusel reegli nr XI-2/9 alusel õigus võtta kõnealuse laeva suhtes erinevaid kontrolli- ja vastavusmeetmeid. Laev peab läbima sadamariigi kontrollid, kuid sellised kontrollid ei laiene tavaliselt laeva turvaplaani kontrollimisele, välja arvatud eriolukordades. Laeva suhtes võib kohaldada ka täiendavaid kontrollimeetmeid, kui kontrolli- ja vastavusmeetmeid rakendaval konventsiooniosalisel valitsusel on põhjust arvata, et laeva või selle poolt kasutatavate sadamarajatiste turvalisust on ohustatud.

1.15 Laeva pardal peab olema ka konventsiooniosalistele valitsustele taotluse korral kättesaadavaks tehtav teave selle kohta, kes vastutab laevapersonali töölevärbamise ja laeva kasutamisega seotud küsimuste otsustamise eest.

2.1 XI-2 peatükis ja käesoleva koodeksi A osas sätestatud mõistete kohta ei ole suuniseid antud.

2.2 Koodeksi käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.1 Koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid tuleks arvesse võtta XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuete rakendamisel.

3.2 Tuleb siiski mõista, et laevade jaoks ettenähtud suuniste kohaldamise määr oleneb laeva tüübist, selle lastist ja/või reisijatest, selle tegevusalast ning laeva külastatavate sadamarajatiste omadustest.

3.3 Samamoodi oleneb sadamarajatiste jaoks ettenähtud suuniste kohaldamise määr sadamarajatistest, sadamarajatist kasutavate laevade tüübist, külastavate laevade lasti ja/või reisijate tüübist ning laevade tegevusalast.

3.4 XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa sätteid ei kohaldata peamiselt sõjaliseks otstarbeks ettenähtud ja kasutatavate sadamarajatiste suhtes.

4.1 Konventsiooniosalised valitsused peaksid tagama selliste asjakohaste meetmete kättesaadavuse, mille abil hoida ära loata juurdepääs laeva turvalisuse hindamiste, laeva turvaplaanide, sadamarajatiste turvalisuse hindamiste ja sadamarajatiste turvaplaanide ning individuaalsete hindamiste või plaanidega seotud turvalisuse seisukohast tundlikele materjalidele ning nende loata avalikustamine.

4.2 Konventsiooniosalised valitsused võivad määrata määratud asutuse, kes täidab XI-2 peatükis või käesoleva koodeksi A osas sätestatud konventsiooniosalise valitsuse sadamarajatistega seotud turvaülesandeid.

4.8 Turvalisuse taseme kehtestamisel peaksid konventsiooniosalised valitsused arvesse võtma üldist ja konkreetset teavet ohu kohta. Konventsiooniosalised valitsused peaksid kehtestama laevade või sadamarajatiste suhtes kohaldatava ühe kolmest turvalisuse tasemest:

4.9 Turvalisuse taseme 3 kehtestamine peaks olema erakorraline meede, mida kohaldatakse üksnes siis, kui on olemas usaldatav teave tõenäolise või ähvardava turvaintsidendi kohta. Turvalisuse tase 3 tuleks kehtestada üksnes kindlaks tehtud turvaohu püsimise või tegeliku turvaintsidendi ajaks. Turvalisuse tase võib muutuda turvalisuse tasemelt 1 turvalisuse tasemele 2 ja siis turvalisuse tasemele 3, kuid on võimalik ka, et see muutub turvalisuse tasemelt 1 otse turvalisuse tasemele 3.

4.10 Laeva kapten vastutab igal ajal lõplikult laeva ohutuse ja turvalisuse eest. Kapten võib isegi turvalisuse tasemel 3 taotleda turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korralduste selgitamist või muutmist, kui on põhjust arvata, et korralduste täitmine võib ohustada laeva ohutust.

4.11 Ühingu turvaülem või laeva turvaülem peaksid varaseimal võimalusel tegema koostööd selle sadamarajatise turvaülemaga, mida laev kavatseb külastada, et teha kindlaks turvalisuse tase, mida sadamarajatises laeva suhtes kohaldatakse. Pärast ühenduse loomist laevaga peaks sadamarajatise turvaülem teatama laevale sadamarajatise turvalisuse taseme võimalikest muutustest ja edastama laevale asjakohase turvalisuse alase teabe.

4.12 Võib esineda olukordi, kus laeval kohaldatakse kõrgemat turvalisuse taset kui külastatavas sadamarajatises, kuid ei esine olukordi, kus laeval kohaldatakse madalamat turvalisuse taset kui külastatavas sadamarajatises. Kui laeval kohaldatakse kõrgemat turvalisuse taset kui sadamarajatises, mida laev kavatseb kasutada, peaksid ühingu turvaülem ja laeva turvaülem teatama sellest viivitamata sadamarajatise turvaülemale. Sadamarajatise turvaülem peaks ühingu turvaülema ja laeva turvaülemaga konsulteerides hindama konkreetset olukorda ning leppima laevaga kokku vajalikud turvameetmed, mis võivad hõlmata turvalisuse deklaratsiooni täitmist ja allkirjastamist.

4.13 Konventsiooniosalised valitsused peaksid kaaluma, kuidas tuleks kiiresti teatavaks teha teave turvalisuse taseme muutuste kohta. Valitsus võib soovida sellistest turvalisuse taseme muutustest teatamiseks laevale, ühingu turvaülemale ja laeva turvaülemale kasutada NAVTEX-sõnumeid või teadaandeid meremeestele. Nad võivad kaaluda ka teisi sidepidamisviise, mis tagavad samaväärse või parema kiiruse ja levi. Konventsiooniosalised valitsused peaksid kindlaks määrama viisid, kuidas teavitada sadamarajatise turvaülemat turvalisuse taseme muutustest. Konventsiooniosalised valitsused peaksid koostama kontaktandmetega loetelu nende kohta, kellele tuleb teatada turvalisuse taseme muutustest, ning seda säilitama. Turvalisuse taset ei pruugi käsitada eriti tundliku teabena, kuid selle aluseks olev ohualane teave võib olla ülitundlik. Konventsiooniosalised valitsused peaksid hoolikalt kaaluma laeva turvaülematele, ühingu turvaülematele ja sadamarajatise turvaülematele edastatava teabe laadi ja üksikasju ning teabe edastamise viise.

4.14 Kui sadamarajatisel on sadamarajatise turvaplaan, tuleb sellest tõsiasjast teatada organisatsioonile ja see teave tuleb teatavaks teha ka ühingu turvaülematele ja laeva turvaülematele. Teatavaks tuleb teha üksnes sadamarajatise turvaplaani olemasolu, selle üksikasju ei tule avalikustada. Konventsiooniosalised valitsused peaksid kaaluma kas kesksete või piirkondlike kontaktpunktide asutamist või muude vahendite sisseseadmist, et anda ajakohast teavet nende paikade kohta, kus on olemas sadamarajatise turvaplaan, koos asjaomase sadamarajatise turvaülema kontaktandmetega. Teave selliste kontaktpunkide olemasolu kohta tuleb avaldada. Kontaktpunktid võivad anda ka teavet konventsiooniosalise valitsuse nimel tegutsema määratud tunnustatud turvaorganisatsiooni kohta, samuti üksikasjalikku teavet sellistele tunnustatud turvaorganisatsioonidele delegeeritud konkreetsete kohustuste ja volitustingimuste kohta.

4.15 Sadamarajatise turvaplaanita (ja seega ka sadamarajatise turvaülemata) sadamate puhul peaks keskne või piirkondlik kontaktpunkt suutma kindlaks teha kaldal viibiva piisavalt pädeva isiku, kes saab vajaduse korral laeva külastuse ajaks korraldada vajalike turvameetmete kättesaadavuse.

4.16 Konventsiooniosalised valitsused peaksid edastama ka nende valitsusametnike kontaktandmed, kellele laeva turvaülem, ühingu turvaülem ja sadamarajatise turvaülem saavad teatada turvalisusega seotud probleemidest. Kõnealused valitsusametnikud peaksid enne vajalike meetmete võtmist selliseid teateid hindama. Sellised teatatud probleemid võivad mõjutada teise konventsiooniosalise valitsuse jurisdiktsiooni alla kuuluvaid turvameetmeid. Sel juhul peaksid konventsiooniosalised valitsused kaaluma ühenduse võtmist kolleegidega teises konventsiooniosalises valitsuses, et arutada heastavate meetmete vajalikkust. Sel otstarbel tuleks valitsusametnike kontaktandmed edastada Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile.

4.17 Konventsiooniosalised valitsused peaksid lõigetes 4.14-4.16 osutatud teabe tegema taotluse korral kättesaadavaks ka teistele konventsiooniosalistele valitsustele.

4.18 Konventsiooniosalistel valitsustel soovitatakse anda välja asjakohased identifitseerimisdokumendid valitsusametnikele, kellel on õigus minna laeva pardale või siseneda sadamarajatisse enda ametikohustuste täitmiseks ning kehtestada selliste dokumentide ehtsuse kontrollimise kord.

4.19 Konventsiooniosalised valitsused peaksid kaaluma statsionaarsete ja ujuvate platvormide ning kindla asukohaga ujuvate puurimisseadmete jaoks vajalike turvameetmete kehtestamist, et võimaldada nende koostööd laevadega, mis peavad vastama XI-2 peatükile ja käesoleva koodeksi A osale.

4.20 Konventsiooniosalised valitsused peaksid kaaluma vajalike turvameetmete kehtestamist, et suurendada nende laevade turvalisust, mille suhtes ei kohaldata XI-2 peatükki ja käesoleva koodeksi A osa, ning tagamaks, et selliste laevade suhtes kohaldatavad turvasätted võimaldaksid teha koostööd laevadega, mille suhtes käesoleva koodeksi A osa kohaldatakse.

4.26 Kaaludes, kuidas rakendada XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa, võivad konventsiooniosalised valitsused sõlmida ühe või mitu kokkulepet ühe või mitme konventsiooniosalise valitsusega. Kokkuleppe rakendusala hõlmab rahvusvahelisi lühireise, mis sooritatakse kindlatel marsruutidel kokkuleppe osapoolte territooriumidel asuvate sadamarajatiste vahel. Konventsiooniosalised valitsused peaksid kokkuleppe sõlmimisel ja pärast seda konsulteerima teiste konventsiooniosaliste valitsuste ja valitsusorganitega, kes tunnevad huvi kokkuleppe mõjude vastu. Laeval, mis sõidab sellise riigi lipu all, mis ei ole kokkuleppe osapool, lubatakse kokkuleppega hõlmatud kindlatel marsruutidel sõita üksnes juhul, kui asjaomased valitsusorganid nõustuvad, et laev peaks täitma kokkuleppe sätteid, ja nõuavad laevalt nende sätete täitmist. Mitte mingil juhul ei tohi selline kokkulepe ohustada teiste, kokkuleppega hõlmamata laevade ja sadamarajatiste turvalisuse taset ning eelkõige ei tohi ükski sellise kokkuleppega hõlmatud laev teostada laev-laev liidestunud tegevusi kokkuleppega hõlmamata laevadega. Iga kokkuleppega hõlmatud laevade poolt kasutatav tegevusliides peaks olema kõnealuse kokkuleppega hõlmatud. Iga kokkuleppe toimimist tuleb pidevalt jälgida ja vajaduse korral muuta ning see tuleb igal juhul üle vaadata iga viie aasta järel.

4.27 Teatavate konkreetsete sadamarajatiste puhul, mille töö on piiratud või erilaadne, kuid mille külastatavus on sagedasem kui ajutine liiklus, võib olla asjakohane tagada vastavus XI-2 peatükis ja käesoleva koodeksi A osas sätestatud turvameetmetega samaväärsete turvameetmete abil. See võib eelkõige kehtida terminalide kohta, mis asuvad näiteks tehaste juures, või kaide kohta, kus toiminguid sageli ei teostata.

4.28 Laeva minimaalse ohutu mehituse määramisel peaksid valitsusorganid arvesse võtma seda, et reegliga nr V/14 kehtestatud minimaalset ohutut mehitust käsitlevates sätetes arvestatakse üksnes laeva ohutu navigeerimisega. Valitsusorganid peaksid arvesse võtma ka täiendavat töökoormust, mis võib tuleneda laeva turvaplaani rakendamisest, ja tagama laeva piisava ja tõhusa mehituse. Seejuures peaksid valitsusorganid veenduma, et laevad saaksid rakendada siseriiklikes õigusaktides kehtestatud puhketunde ja muid meetmeid väsimuse peletamiseks kõikide erinevatele laevapersonali liikmetele määratud pardaülesannete raames.

4.29 Reeglis nr XI-2/9 kirjeldatakse kontrolli- ja vastavusmeetmeid, mida kohaldatakse laevade suhtes XI-2 peatüki alusel. Nimetatud reegel on jagatud kolme eri ossa; juba sadamas viibivate laevade kontroll, teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse siseneda kavatsevate laevade kontroll ja mõlemas olukorras kohaldatavad lisasätted.

4.30 Reegliga nr XI-2/9.1 — Sadamas viibivate laevade kontroll — rakendatakse välisriigi sadamas viibivate laevade kontrolli süsteem, mille puhul konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnikel (“nõuetekohaselt volitatud ametnikud”) on õigus minna laeva pardale, et kontrollida nõutavate tunnistuste nõuetekohasust. Kui on ilmne põhjus arvata, et laev ei vasta nõuetele, võidakse rakendada kontrollimeetmeid, näiteks täiendavaid ülevaatusi või kinnipidamist. See kajastab praeguseid kontrollisüsteeme. Reegel nr XI-2/9.1 põhineb sellistel süsteemidel ja võimaldab võtta täiendavaid meetmeid (sealhulgas rakendada kontrollimeetmena laeva väljasaatmist sadamast), kui nõuetekohaselt volitatud ametnikel on ilmne põhjus arvata, et laev ei vasta XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa nõuetele. Reeglis nr XI-2/9.3 kirjeldatakse kaitseabinõusid, millega edendatakse kõnealuste täiendavate meetmete õiglast ja proportsionaalset rakendamist.

4.31 Reeglis nr XI-2/9.2 sätestatakse kontrollimeetmed, et tagada selliste laevade nõuetele vastavus, mis kavatsevad siseneda teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse, ja esitatakse XI-2 peatüki raames täiesti erinev kontrolli mõiste, mida kohaldatakse üksnes turvalisuse suhtes. Kõnealuse reegli põhjal võib turvalisuse tõhusamaks tagamiseks rakendada meetmeid enne laeva sisenemist sadamasse. Analoogselt reegliga nr XI-2/9.1 tugineb kõnealune kontrollisüsteem põhimõttele, et ilmsel põhjusel ei vasta laev XI-2 peatükile või käesoleva koodeksi A osale, ning hõlmab olulisi kaitseabinõusid reeglis nr XI-2/9.2.2 ja XI-2/9.2.5, samuti reeglis nr XI-2/9.3.

4.32 Ilmne põhjus, et laev ei vasta nõuetele, on tõend või usaldusväärne teave selle kohta, et laev ei vasta XI-2 peatüki või käesoleva koodeksi A osa nõuetele, võttes arvesse koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid. Selline tõend või usaldusväärne teave võib tuleneda nõuetekohaselt volitatud ametniku ametialasest hinnangust või täheldustest, mis on tehtud käesoleva koodeksi A osa kohaselt välja antud rahvusvahelise laeva turvatunnistuse või ajutise rahvusvahelise laeva turvatunnistuse (“tunnistus”) kontrollimisel, või muudest allikatest. Isegi juhul, kui tunnistus on laeva pardal, võib siiski nõuetekohaselt volitatud ametnikel olla nende ametialase hinnangu põhjal põhjust arvata, et laev ei vasta nõuetele.

4.33 Võimalikud ilmsed põhjused reeglite nr XI-2/9.1 ja nr XI-2/9.2 alusel võivad olla näiteks:

4.34 Rahvusvahelise õiguse mõju reeglile nr XI-2/9 on eriti oluline ning seda reeglit tuleks rakendada reeglit nr XI-2/2.4 silmas pidades, kuna potentsiaalselt võib esineda olukordi, kus võetakse meetmeid, mis ei kuulu XI-2 peatüki rakendusalasse, või kus XI-2 peatüki väliselt tuleks arvestada nende laevade õigusi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse. Seega ei takista reegel nr XI-2/9 konventsiooniosalist valitsust võtmast rahvusvahelisel õigusel põhinevaid ja sellega kooskõlas olevaid meetmeid, et tagada inimeste, laevade, sadamarajatiste ja muu vara ohutus või turvalisus juhul, kui laeva, mis vastab XI-2 peatükile ja käesoleva koodeksi A osale, käsitatakse siiski turvalisust ohustavana.

4.35 Kui konventsiooniosaline valitsus rakendab laeva suhtes kontrollimeetmeid, tuleks valitsusorganitele edastada viivitamata piisav teave, et võimaldada valitsusorganistel teha täielikku koostööd konventsiooniosalise valitsusega.

4.36 Kui laev ei vasta nõuetele defektse seadme või puudulike dokumentide pärast, mille tõttu laeva kinni peetakse, ja kui sellist mittevastavust ei saa kõrvaldada ülevaatussadamas, võib konventsiooniosaline valitsus lubada laeval sõita teise sadamasse tingimusel, et täidetakse kõik sadamariikide ja valitsusorganite või kapteni vahel kokkulepitud tingimused.

4.37 Reeglis nr XI-2/9.2.1 loetletakse teave, mida konventsiooniosalised valitsused võivad laevalt nõuda sadamasse sisenemise tingimusena. Teabe loetelus on punkt, millega kinnitatakse, et laev on viimase kümne sadamarajatise külastuse jooksul võtnud eri- või lisameetmeid. Näiteks:

4.38 Sadamasse sisenemise tingimusena nõutava teabe loetelus on teine punkt, millega kinnitatakse, et viimase kümne sadamarajatise külastuse jooksul teostatud laev-laev liidestunud tegevuse käigus on jätkuvalt kohaldatud laeva asjakohaseid turvaprotseduure. Tavaliselt ei nõuta andmeid pilootide, tolli- või immigratsiooniametnike ega turvaülemate ülemineku kohta ega sadamarajatistes teostatava punkerdamise, lihterdamise, varude laadimise ega jäätmete mahalaadimise kohta, kuna need tegevused kuuluvad sadamarajatise turvaplaani alla. Esitatav teave võib hõlmata näiteks järgmist:

4.39 Inimeste, sadamarajatiste, laevade ja muu vara ohutuse ja turvalisuse tagamise hõlbustamiseks sadamasse sisenemise tingimusena nõutav muu praktiline turvalisusega seotud teave on näiteks:

4.40 Reeglis nr XI-2/9.2.5 lubatakse laeva kaptenil sadamasse sisenemise kavatsusest loobuda, kui talle on teatatud, et rannikuäärne riik või sadamariik rakendab kontrollimeetmeid reegli nr XI-2/9.2 alusel. Kui kapten kõnealusest kavatsusest loobub, ei kohaldata enam reeglit nr XI-2/9, ning kõik muud võetavad meetmed peavad põhinema rahvusvahelisel õigusel ja olema sellega kooskõlas.

4.41 Kõikidel juhtudel, kui laeval keelatakse sadamasse siseneda või kui laev sadamast välja saadetakse, tuleks kõik teadaolevad faktid edastada asjaomaste riikide asutustele. Sellised faktid, kui need on teada, peaksid hõlmama järgmist:

4.42 Asjaomased riigid, kellega tuleks ühendust võtta, peaksid olema need riigid, kellest laev möödub kavandatud teel järgmisesse sadamasse, eriti juhul, kui laev kavatseb siseneda sellise rannikuäärse riigi territoriaalvetesse. Muud asjaomased riigid võiksid olla eelmisena külastatud sadamariigid, et oleks võimalik saada täiendavat teavet ja lahendada eelmisena külastatud sadamatega seotud turvalisusega seotud küsimusi.

4.43 Kontrolli- ja vastavusmeetmete rakendamisel peaksid nõuetekohaselt volitatud ametnikud tagama võetavate meetmete proportsionaalsuse. Sellised meetmed peaksid olema mõistlikud ja mittevastavuse kõrvaldamiseks või leevendamiseks vajaliku minimaalse ranguse ja kestusega.

4.44 Reeglis nr XI-2/9.3.5.1 kasutatav sõna “viivitus” viitab ka olukordadele, kus kõnealuse reegli alusel võetavate meetmete kohaselt keelatakse laeval põhjendamatult sadamasse siseneda või saadetakse laev põhjendamata sadamast välja.

4.45 Konventsiooniosalised valitsused ei tohiks kohelda soodsamalt laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, mis ei ole konventsiooniosaline valitsus ega 1988. aasta SOLAS-protokolli ( 8 ) 8 osaline. Selliste laevade suhtes tuleks kohaldada vastavalt reegli nr XI-2/9 nõudeid ja koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid.

4.46 Konventsiooniga ettenähtud laeva piirsuurusest väiksemate laevade suhtes kohaldatakse meetmeid, mille abil riigid tagavad turvalisuse. Selliseid meetmeid tuleks rakendada, võttes nõuetekohaselt arvesse XI-2 peatüki nõudeid ja koodeksi käesolevas osas esitatud suuniseid.

5.1.1 Turvalisuse deklaratsioon võib osutuda vajalikuks sadamarajatise turvalisuse hindamise tulemusel ning turvalisuse deklaratsiooni vajalikkuse põhjused ja tingimused tuleks sätestada sadamarajatise turvaplaanis.

5.1.2 Valitsusorganid võivad turvalisuse deklaratsiooni täitmise ette näha nende lipu all sõitvate laeva puhul või laeva turvalisuse hindamise tulemusel ning see tuleks sätestada laeva turvaplaanis.

5.2.1 Juhul, kui laev või valitsusorganid nende lipu all sõitvate laevade nimel nõuab turvalisuse deklaratsiooni täitmist, peaksid sadamarajatise turvaülem või laeva turvaülem seda nõuet tunnustama ja pidama aru vajalike turvameetmete üle.

8.1 Ühingu turvaülem kohustub tagama, et laeva turvalisust hinnatakse iga ühingu laeva puhul, mis peab vastama XI-2 peatükile ja käesoleva koodeksi A osale ning mille eest ühingu turvaülem vastutab. Ühingu turvaülem ei pea tingimata isiklikult kõiki tema ametikohaga seotud ülesandeid täitma, kuid nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest vastutab lõplikult siiski ühingu turvaülem.

8.2 Enne laeva turvalisuse hindamist peaks ühingu turvaülem tagama, et kasutatakse teavet, mis on kättesaadav selliseid sadamaid ähvardavate ohtude hindamise kohta, mida laev külastab või kus reisijad pardale tulevad või pardalt lahkuvad, ning sadamarajatiste ja nende kaitsemeetmete kohta. Ühingu turvaülem peaks uurima varasemaid aruandeid samasuguste turvavajaduste kohta. Võimaluse korral peaks ühingu turvaülem kohtuma laeval ja sadamarajatistes töötavate asjassepuutuvate isikutega, et pidada aru hindamise eesmärgi ja meetodite üle. Ühingu turvaülem peaks järgima konventsiooniosaliste valitsuste antud konkreetseid suuniseid.

8.3 Laeva turvalisuse hindamine peaks hõlmama laeva pardal või laevas valitsevaid järgmisi elemente:

8.4 Laeva turvalisuse hindamisega seotud isikud peaksid suutma lähtuda ekspertide abist järgmistes punktides:

8.5 Ühingu turvaülem peaks saama ja säilitama hindamise teostamiseks vajalikku teavet, kaasa arvatud järgmine teave:

8.6 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks uurida kõiki laevalepääsu kohti, kaasa arvatud avatud ülatekid, ja hinnata, kui suur on võimalus, et isikud, kelle eesmärk võib olla turvalisuse rikkumine, saaksid kõnealuseid laevalepääsu kohti kasutada. See hõlmab laevalepääsu kohti, mida läbivad isikud, kellel on õigus laevale pääseda, kui ka isikud, kes tahavad loata laevale pääseda.

8.7 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta olemasolevate turvameetmete ja -suuniste, -protseduuride ja -toimingute jätkuvat asjakohasust nii tavatingimustes kui ka hädaolukorras, ning tuleks kindlaks määrata turvasuunised, sealhulgas:

8.8 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta inimesi, tegevusi, teenuseid ja toiminguid, mille kaitsmine on tähtis. Need on:

8.9 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki võimalikke ohte, mis võivad hõlmata järgmist tüüpi turvaintsidente:

8.10 Laeva turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki võimalikke haavatavaid kohti, milleks võivad olla:

8.11 Ühingu turvaülem ja laeva turvaülem peaksid alati arvestama seda, millist mõju võivad turvameetmed avaldada laevapersonalile, kes viibib laeval pikka aega. Turvameetmete väljatöötamisel tuleks eelkõige arvesse võtta laevapersonali mugavusele, hubasusele ja privaatsusele ning nende võimele säilitada efektiivsus pikaks ajaks.

8.12 Pärast laeva turvalisuse hinnangu valmimist koostatakse aruanne, mis sisaldab kokkuvõtet hindamise läbiviimise kohta, hinnangu käigus avastatud iga haavatava koha kirjeldust ja selliste vastumeetmete kirjeldust, mida võib kasutada sellise haavatava kohta kõrvaldamiseks. Aruannet kaitstakse loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

8.13 Kui laeva turvalisust ei ole hinnanud ühing, peab laeva turvalisuse hinnangu aruande üle vaatama ja vastu võtma ühingu turvaülem.

8.14 Kohapealne turvaülevaatus on laeva turvalisuse hindamise lahutamatu osa. Kohapealse turvaülevaatuse käigus tuleks uurida ja hinnata olemasolevaid pardal rakendatavaid kaitsemeetmeid, korda ja toiminguid, mis on ette nähtud:

9.1 Ühingu turvaülem vastutab laeva turvaplaani koostamise ja heakskiitmiseks esitamise eest. Iga üksiku laeva turvaplaani sisu peaks erinema olenevalt konkreetsest laevast, mille kohta plaan koostatakse. Laeva turvalisuse hindamisel on kindlaks tehtud laeva konkreetsed omadused ning potentsiaalsed ohud ja haavatavad kohad. Laeva turvaplaani koostamisel tuleb kõnealuseid omadusi käsitleda üksikasjalikult. Valitsusorganid võivad laeva turvaplaani koostamise ja sisu osas nõu anda.

9.2 Kõikides laeva turvaplaanides tuleks:

9.3 Tõhusa laeva turvaplaani koostamine peaks tuginema kõikide laeva turvalisusega seotud küsimuste põhjalikule hindamisele, eelkõige konkreetse laeva füüsiliste ja operatiivsete omaduste, sealhulgas reisimarsruutide põhjalikule hindamisele.

9.4 Kõik laeva turvaplaanid tuleks heaks kiita valitsusorganite poolt või nende nimel. Kui valitsusorganid volitavad laeva turvaplaani üle vaatama või heaks kiitma tunnustatud turvaorganisatsiooni, ei tohiks see organisatsioon olla seotud ühegi teise tunnustatud turvaorganisatsiooniga, kes on plaani koostanud või aidanud seda koostada.

9.5 Ühingu turvaülem ja laeva turvaülem peaksid välja töötama:

9.6 Laeva turvaplaanis kirjeldatud turvameetmed peaksid olema kättesaadavad ajal, mil viiakse läbi esmaülevaatus XI-2 peatüki ja käesoleva koodeksi A osa nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks. Vastasel korral ei saa laevale välja anda laeva rahvusvahelist turvatunnistust. Mõne turvaseadme või -süsteemi hilisema rikke või turvameetme rakendamise peatamise korral tuleks vastu võtta samaväärsed ajutised turvameetmed, millest tuleks teatada valitsusorganitele, kes peaks need heaks kiitma.

9.7 Peale lõikes 9.2 esitatud suuniste tuleks laeva turvaplaaniga ette näha kõikide turvalisuse tasemetega seotud järgmised abinõud:

9.8 Punkti 9 järelejäänud osas käsitletakse üksikasjalikult turvameetmeid, mida võib võtta igal turvalisuse tasemel, ning need hõlmavad järgmist:

9.9 Laeva turvaplaanis tuleks ette näha turvameetmed kõikide laevalepääsu vahendite suhtes, mis on laeva turvalisuse hindamisel kindlaks tehtud. Kõnealused vahendid on:

9.10 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata iga sellise vahendi asukohad, kus igal turvalisuse tasemel tuleks kohaldada juurdepääsupiiranguid või -keeldu. Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata, millist tüüpi piirangut või keeldu kohaldatakse igal turvalisuse tasemel ja milliste vahenditega seda tehakse.

9.11 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata identifitseerimisvahendid, mida nõutakse iga turvalisuse taseme puhul laevalepääsu võimaldamiseks ja inimeste turvaliseks laeval viibimiseks. Selleks võib välja töötada asjakohase identifitseerimissüsteemi, mis võimaldab laevapersonali pidevat identifitseerimist ja külaliste ajutist identifitseerimist. Iga laeva identifitseerimissüsteem tuleks viia kooskõlla sadamarajatises kasutatava identifitseerimissüsteemiga, kui see on praktiline. Reisijad peaksid saama tõendada enda isikut pardakaardi, pileti või muu sellisega, kuid neid ei tohiks lubada järelevalveta piirangualadele. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha sätted, millega tagatakse identifitseerimissüsteemide korraline ajakohastamine ja distsiplinaarvastutuse võtmine korra rikkumise puhul.

9.12 Isikutel, kes ei taha või ei saa enda isikut tõendada ja/või kinnitada enda külastuse põhjust, kui neil palutakse seda teha, tuleks keelata pääs laevale ning nende katsest laevale pääseda tuleks vajaduse korral teatada laeva turvaülemale, ühingu turvaülemale, sadamarajatise turvaülemale ja turvalisuse eest vastutavatele siseriiklikele või kohalikele asutustele.

9.13 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata laevalepääsu kontrollide kohaldamise sagedus, eriti juhul, kui kõnealuseid kontrolle kohaldatakse ebaregulaarselt või juhuslikult.

9.14 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha turvameetmed laevalepääsu kontrollimiseks, mille puhul võib kohaldada järgmisi meetmeid:

9.15 Turvalisuse taseme 1 korral peaksid kõik laevale minejad olema valmis läbiotsimiseks. Selliste läbiotsimiste, samuti ebaregulaarsete läbiotsimiste sagedus peaks olema täpsustatud heakskiidetud laeva turvaplaanis ning selle peaks eraldi heaks kiitma valitsusasutused. Sellised läbiotsimised võiks kõige paremini läbi viia sadamarajatis tihedas koostöös laevaga ja selle vahetus läheduses. Laevapersonali liikmetelt ei peaks nõudma enda kaastöötajate ja nende isiklike asjade läbiotsimist, kui selleks ei ole ilmseid turvalisusega seotud põhjuseid. Selline läbiotsimine viiakse läbi, võttes täielikult arvesse läbiotsitava isiku inimõigusi ja säilitades tema inimväärikuse.

9.16 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha turvameetmed, mida kohaldatakse kaitseks turvaintsidendi kõrgendatud ohu eest, et tagada kõrgendatud valmisolek ja tihedam kontroll, mis võib hõlmata:

9.17 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma korraldusi, mille on andnud turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjad. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

9.18 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata laeval kehtestatavad piirangualad, määratleda nende ulatus, nende kehtestamise ajad, turvameetmed piirangualadele pääsu kontrollimiseks ja turvameetmed piirangualadel toimuva tegevuse kontrollimiseks. Piirangualade eesmärgid on:

9.19 Laeva turvaplaaniga tuleks tagada selgelt kindlaks määratud tegevuspõhimõtete ja -tavade olemasolu piirangualadele pääsu kontrollimiseks.

9.20 Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha, et kõik piirangualad tuleks selgelt märgistada, osutades sellele, et pääs piirangualadele on piiratud ja et loata viibimist piirangualal käsitatakse turva nõuete rikkumisena.

9.21 Piirangualad võivad olla järgmised:

9.22 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha piirangualade suhtes kohaldatavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

9.23 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks suurendada piirangualade jälgimise ja kontrollimise sagedust ja intensiivsust, et tagada sissepääs üksnes volitatud isikutele. Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

9.24 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

9.25 Lasti käitlemisega seotud turvameetmed peaksid:

9.26 Turvameetmed, millest mõnesid oleks vaja kohaldada koostöös sadamarajatisega, peaksid hõlmama lasti kontrolli laevalepääsu kohtade juures. Kui last on laeval, peaks olema võimalik kindlaks teha, kas last on laevale laadimiseks heaks kiidetud. Peale selle tuleks välja töötada turvameetmed tagamaks, et laevale laaditud lasti ei rikutaks.

9.27 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha lasti käitlemise ajal kohaldatavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

9.28 Lasti kontrolli võib teostada järgmiste meetoditega:

9.29 Korrapäraste või korduvate lasti käitlemistoimingute korral võib ühingu turvaülem või laeva turvaülem sadamarajatisega konsulteerides lastisaatjate või teiste asjaomase lasti eest vastutavate isikutega kokku leppida korra, mis hõlmab mujal läbiviidavat kontrolli, plommimist, ajakava koostamist, alusdokumente jne. Sellisest korrast tuleks teatada sadamarajatise turvaülemale ja see temaga kokku leppida.

9.30 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha lasti käitlemise ajal kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

9.31 Lasti üksikasjaliku kontrolli võib teostada järgmiste meetoditega:

9.32 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

9.33 Laeva varudega seotud turvameetmed peaksid:

9.34 Sadamarajatist korrapäraselt kasutavate laevade puhul võib osutuda asjakohaseks kehtestada laeva, selle varustajate ja sadamarajatise jaoks kord, mis hõlmab tarnete ja dokumentatsiooni ajastamist ning nendest teatamist. Alati peaks olema mingi võimalus kinnitada, et tarnitavate varudega on kaasas tõend selle kohta, et asjaomased varud on laev tellinud.

9.35 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha laeva varude tarnimise ajal kohaldatavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmisi meetmeid:

9.36 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha täiendavad turvameetmed, mida kohaldatakse laeva varude tarnimise ajal, viies läbi kontrolle enne varude vastuvõtmist pardale ja tugevdades kontrolle.

9.37 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

9.38 Laeva turvaplaanis tuleks kindlaks määrata turvameetmed, mida kohaldatakse selleks, et tagada saatjata pagasi (st mis tahes pagasi, sealhulgas isiklikud asjad, mis ei ole reisija ega laevapersonali liikmega kontrolli või läbiotsimise ajal kaasas) identifitseerimine ja asjakohane turvakontroll, sealhulgas läbiotsimine, enne laeva pardale lubamist. Ei ole ette nähtud, et sellise pagasi puhul peaks turvakontrolli läbi viima nii laev kui ka sadamarajatis, ning kui mõlematel on selleks vajalik varustus olemas, peaks turvakontrolli läbiviimise kohustus lasuma sadamarajatisel. Tihe koostöö sadamarajatisega on tähtis ning tuleks võtta abinõusid, et tagada saatjata pagasi turvaline käsitlemine pärast turvakontrolli.

9.39 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha saatjata pagasi käitlemise ajal kohaldatavad turvameetmed, et tagada saatjata pagasi kuni 100-protsendiline (kaasa arvatud) turvakontroll või läbiotsimine, mis võib hõlmata röntgenläbivalgustust.

9.40 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha saatjata pagasi käitlemise ajal kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis peaksid hõlmama kogu saatjata pagasi 100-protsendilist röntgenläbivalgustust.

9.41 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

9.42 Laeval peaksid olema võimalused jälgida laeva, laeva pardal asuvaid piirangualasid ja laeva lähiümbrust. Selliseks jälgimiseks võib kasutada järgmisi vahendeid:

9.43 Sissetungimise avastamise automaatseadmete kasutamisel peaks pidevalt valvatavas või jälgitavas kohas aktiveeruma heli- ja/või visuaalsignaal.

9.44 Laeva turvaplaanis tuleks kehtestada iga turvalisuse taseme puhul vajalik kord ja seadmed ning vahendid, millega tagatakse järelevalveseadmete pidev toimimine, võttes arvesse ka ilmastikutingimuste või voolukatkestuste võimalikku mõju.

9.45 Turvalisuse taseme 1 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha kohaldatavad turvameetmed, mille puhul võib kombineeritult kasutada valgustust, vahipersonali, valvepersonali või turva- ja seireseadmeid, et võimaldada laeva turvapersonalil jälgida laeva üldiselt ning eelkõige tõkkeid ja piirangualasid.

9.46 Laeva tekk ja laevalepääsu kohad peaksid olema valgustatud pimeda ajal ja halva nähtavuse korral laeva ja sadama vahelise liidese loomise ajal või vajaduse korral laeva sadamarajatise juures või ankrus olemise ajal. Merel olles tuleks ohutu meresõidu tagamiseks kasutada laevadel vajaduse korral võimalikult tugevat valgustust, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi eeskirju, milles käsitletakse kokkupõrgete vältimist merel. Vajaliku valgustuse tugevuse ja asukoha määramisel tuleks arvesse võtta järgimist:

9.47 Turvalisuse taseme 2 korral tuleks laeva turvaplaaniga ette näha täiendavad turvameetmed jälgimise ja järelevalve tugevdamiseks ning need meetmed võivad olla järgmised:

9.48 Lisavalgustus võib osutuda vajalikuks kaitseks turvalisusega seotud kõrgendatud ohu eest. Vajaduse korral võib lisavalgustuse vajaduse täita kooskõlas sadamarajatisega, kes võimaldab kasutada kaldaäärset lisavalgustust.

9.49 Turvalisuse taseme 3 korral peaks laev täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida laev võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatisega ning need meetmed võivad olla järgmised:

9.50 Laeva turvaplaaniga tuleks üksikasjalikult ette näha kord ja turvameetmed, mida laev võib kohaldada, kui tema turvalisuse tase on kõrgem kui sadamarajatise turvalisuse tase.

9.51 Laeva turvaplaaniga tuleks üksikasjalikult ette näha kord ja turvameetmed, mida laev võib kohaldada, kui:

9.52 Laeva turvaplaaniga tuleks üksikasjalikult ette näha, kuidas toimitakse juhul, kui sadamarajatis nõuab laevalt turvalisuse deklaratsiooni, ning millistel asjaoludel peaks laev ise turvalisuse deklaratsiooni nõudma.

9.53 Laeva turvaplaaniga tuleks ette näha, kuidas ühingu turvaülem ja laeva turvaülem kavatsevad kontrollida laeva turvaplaani tõhusust, ning laeva turvaplaani ülevaatamise, ajakohastamise ja muutmise kord.

10.1 Konventsiooniosaliste valitsuste nõuetekohaselt volitatud ametnikele peaks olema dokumentatsioon kättesaadav, et veenduda laeva turvaplaanide rakendamises.

10.2 Dokumente võib pidada iga vormis, kuid neid tuleks kaitsta loata juurdepääsu või avalikustamise eest.

13.1 Ühingu turvaülem ja ühingu asjaomased töötajad maismaal ning laeva turvaülem peaksid omama teadmisi ja saama väljaõpet vastavalt asjaoludele mõnedes või kõikides järgmistes valdkondades:

13.2 Peale selle peaks laeva turvaülem omama teadmisi ja saama väljaõpet vajaduse korral mõnes või kõikides järgmistes valdkondades:

13.3 Konkreetsete turvaülesannetega pardapersonalil peaksid olema piisavad teadmised ja võimed neile määratud ülesannete täitmiseks, sealhulgas vastavalt asjaoludele:

13.4 Kõik teised pardapersonali liikmed peaksid piisavalt tundma laeva turvaplaani asjakohaseid sätteid, sealhulgas:

13.5 Õppuste ja harjutuste eesmärk on tagada, et pardapersonal oskaks täita kõiki neile määratud turvaülesandeid igal turvalisuse tasemel ja kindlaks teha turvalisusega seotud puudused, mis tuleb kõrvaldada.

13.6 Laeva turvaplaani tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks õppusi läbi viia vähemalt kord kolme kuu jooksul. Lisaks sellele tuleb juhtudel, kui üle 25 protsendi laeva personalist on vahetunud, igal sellisel korral hiljemalt nädala jooksul pärast niisugust muutust korraldada õppused neile töötajatele, kes ei ole kolme viimase kuu jooksul selle laeva õppustel osalenud. Kõnealuste õppuste käigus tuleks läbi proovida plaani üksikud elemendid, näiteks lõikes 8.9 loetletud ohud turvalisusele.

13.7 Eri tüüpi harjutused, milles võivad osaleda ühingu turvaülemad, sadamarajatise turvaülemad, asjaomased konventsiooniosaliste valitsuste asutused ja ka laeva turvaülemad, tuleks läbi viia vähemalt kord iga kalendriaasta jooksul ning harjutuste vahele ei tohi jääda rohkem kui 18 kuud. Nende harjutuste käigus tuleks kontrollida sidepidamist, kooskõlastamist, vahendite kättesaadavust ja vastumeetmete võtmist. Kõnealused harjutused võivad olla:

13.8 Ühingu osalemist teise konventsiooniosalise valitsuse harjutustes peaksid tunnustama valitsusorganid.

15.1 Sadamarajatise turvalisuse hindamise võib teostada tunnustatud turvaorganisatsioon. Lõpliku sadamarajatise turvalisuse hinnangu peaks siiski heaks kiitma üksnes asjaomane konventsiooniosaline valitsus.

15.2 Kui konventsiooniosaline valitsus volitab sadamarajatise turvalisuse hinnangut üle vaatama või selle vastavust kontrollima tunnustatud turvaorganisatsiooni, ei tohiks see organisatsioon olla seotud ühegi teise tunnustatud turvaorganisatsiooniga, kes on kõnealuse hinnangu koostanud või selle koostamisel abiks olnud.

15.3 Sadamarajatise turvalisuse hinnangus tuleks käsitleda sadamarajatisega seotud järgmisi elemente:

15.4 Sadamarajatise turvalisuse hindamisega seotud isikud peaksid suutma lähtuda ekspertide abist järgmistes punktides:

15.5 Tähtsate varade ja infrastruktuuri kindlakstegemine ja hindamine on protsess, mille kaudu saab kindlaks teha hoonete ja sisseseadete tähtsust sadamarajatise toimimisel. Kõnealune kindlakstegemise ja hindamise protsess on tähtis, kuna selle põhjal saab keskendada kaitsestrateegiad nendele varadele ja hoonetele, mille kaitsmine turvaintsidendi eest on tähtsam. Kõnealuse protsessi käigus tuleks arvesse võtta potentsiaalseid inimohvreid, sadama majanduslikku olulisust ja sümboolset väärtust ning valitsuse rajatiste olemasolu.

15.6 Varade ja infrastruktuuri kindlakstegemist ja hindamist tuleks kasutada nende tähtsusjärjekorda seadmiseks kaitse seisukohast. Esmane eesmärk peaks olema surmajuhtumite või vigastuste ärahoidmine. Samuti on tähtis hinnata, kas sadamarajatis, ehitis või rajatis saab toimida ka kahjustuse korral ning millisel määral saab kiiresti taastada tavapärase toimimise.

15.7 Varad ja infrastruktuur, mida tuleks käsitada kaitse seisukohast tähtsana, võivad olla järgmised:

15.8 Varade ja infrastruktuuri selge kindlakstegemine on oluline sadamarajatise turvanõuete hindamise, kaitsemeetmete tähtsusjärjekorda panemise ja sadamarajatise tõhusamaks kaitsmiseks vahendite eraldamisega seotud otsuste tegemise seisukohast. Kõnealuse protsessi käigus võib nõu pidada asjaomaste asutustega, mis on seotud sadamarajatise naabruses asuvate hoonetega, mis võivad põhjustada kahjustusi rajatises või mida võidakse kasutada rajatisele kahju tekitamiseks või rajatise ebaseaduslikuks jälgimiseks või tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.

15.9 Tuleks kindlaks teha varade ja infrastruktuuri turvalisust ohustavate võimalike tegude ja nende täideviimise meetodid, et hinnata konkreetse vara või koha haavatavust turvaintsidendi suhtes, ning teha kindlaks ja seada tähtsusjärjekorda turvanõuded kavandamise ja vahendite eraldamise võimaldamiseks. Iga potentsiaalse teo ja selle meetodite kindlakstegemine ja hindamine peaks põhinema mitmetel teguritel, kaasa arvatud valitsusasutuste ohuhinnangutel. Kavandamise ja vahendite eraldamise suunamiseks ei pea hindajad ohtude kindlakstegemisel ja hindamisel lähtuma halvimatest stsenaariumidest.

15.10 Sadamarajatise turvalisuse hinnang peaks hõlmama asjaomaste siseriiklike turvaorganisatsioonidega konsulteerides läbi viidud hindamist, et määrata kindlaks:

millest lähtudes koostatakse üldhinnang riskiastme kohta, mille vastu tuleb välja töötada turvameetmed.

15.11 Sadamarajatise turvalisuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki võimalikke ohte, mis võivad hõlmata järgmist tüüpi turvaintsidente:

15.12 Kõnealuse protsessi käigus tuleks nõu pidada asjaomaste asutustega, mis on seotud sadamarajatise naabruses asuvate hoonetega, mis võivad põhjustada kahjustusi rajatises või mida võidakse kasutada rajatisele kahju tekitamiseks või rajatise ebaseaduslikuks jälgimiseks või tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.

15.13 Vastumeetmete kindlakstegemise ja tähtsusjärjekorda seadmise eesmärk on tagada kõige tõhusamate turvameetmete rakendamine sadamarajatise või laeva ja sadama vahelise liidestumise haavatavuse vähendamiseks võimalike ohtude ees.

15.14 Turvameetmed tuleks valida selliste tegurite põhjal nagu näiteks see, kas nad vähendavad rünnaku tõenäosust, ja neid tuleks hinnata, kasutades teavet, mis hõlmab:

15.15 Võimaliku turvaintsidendini viivate füüsiliste konstruktsioonide, personali kaitsesüsteemide, protsesside või muude valdkondade selliste haavatavate kohtade kindlakstegemise tulemusel võib määrata kindlaks võimalused kõnealuste haavatavate kohtade kõrvaldamiseks või tugevdamiseks. Näiteks võivad analüüsi käigus tulla ilmsiks sadamarajatise turvasüsteemide või kaitsmata infrastruktuuri (näiteks veevarustuse, sildade jm) haavatavad kohad, mille saab kõrvaldada füüsiliste meetmetega, näiteks alalised tõkked, signalisatsiooniseadmed, seireseadmed jne.

15.16 Haavatavate kohtade kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta järgmist:

16.1 Sadamarajatise turvaplaani peab koostama sadamarajatise turvaülem. Sadamarajatise turvaülem ei pea tingimata isiklikult kõiki tema ametikohaga seotud ülesandeid täitma, kuid nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest vastutab lõplikult siiski sadamarajatise turvaülem.

16.2 Iga üksiku sadamarajatise turvaplaani sisu peaks erinema olenevalt sadamarajatise või selle objektide konkreetsetest oludest. Sadamarajatise turvalisuse hindamisel on kindlaks tehtud sadamarajatise ja potentsiaalsete turvariskide konkreetsed tunnused, mis on tekitanud vajaduse sadamarajatise turvaülema määramiseks ja sadamarajatise turvaplaani koostamiseks. Sadamarajatise turvaplaani koostamisel tuleb arvesse võtta kõnealuseid tunnuseid ja muid kohalikke ja siseriiklikke turvakaalutlusi ning kehtestada asjakohased turvameetmed turvanõuete rikkumise tõenäosuse ja potentsiaalsete ohtude tagajärgede vähendamiseks. Konventsiooniosalised valitsused võivad sadamarajatise turvaplaani koostamise ja sisu osas nõu anda.

16.3 Kõikides sadamarajatise turvaplaanides tuleks:

16.4 Tõhusa sadamarajatise turvaplaani koostamine tugineb kõikide sadamarajatise turvalisusega seotud küsimuste põhjalikule hindamisele, eelkõige konkreetse sadamarajatise füüsiliste ja operatiivsete omaduste põhjalikule hindamisele.

16.5 Konventsiooniosalised valitsused peaksid sadamarajatiste turvaplaanid nende jurisdiktsiooni all heaks kiitma. Konventsiooniosalised valitsused peaksid välja töötama iga sadamarajatise turvaplaani jätkuva tõhususe hindamise korra ning võivad nõuda sadamarajatise turvaplaani muutmist enne selle esmast heakskiitmist või pärast heakskiitmist. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha andmete säilitamine turvaintsidentide ja -ohtude, ülevaatuste, auditite, väljaõppe, õppuste ja harjutuste kohta, et tõendada nõuetele vastavust.

16.6 Sadamarajatise turvaplaanis kirjeldatud turvameetmed peaksid olema kättesaadavad mõistliku aja pärast alates sadamarajatise turvaplaani heakskiitmisest ja sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata, mis ajast alates on iga meedet võimalik ellu viia. Kui meetmete kättesaadavus tõenäoliselt viibib, tuleks seda arutada sadamarajatise turvaplaani heakskiitmise eest vastutava konventsiooniosalise valitsusega, kellega tuleks kokku leppida rahuldavates alternatiivsetes turvameetmetes, mis tagavad samaväärse turvalisuse taseme ja mida kohaldatakse ajutiselt vaheperioodi jooksul.

16.7 Tulirelvade kasutamine laevadel või nende läheduses ja sadamarajatistes võib oluliselt ohustada turvalisust, eelkõige seoses teatavate ohtlike ainetega, ning seda tuleks väga hoolikalt kaaluda. Juhul, kui konventsiooniosaline valitsus otsustab, et kõnealustes piirkondades on vaja kasutada relvastatud isikuid, peaks asjaomane konventsiooniosaline valitsus tagama, et need isikud on nende käsutuses olevate relvade kasutamiseks nõuetekohaselt volitatud ja väljaõpetatud ning et nad on teadlikud konkreetsetest ohtudest, mis nendes piirkondades turvalisust ohustavad. Kui konventsiooniosaline valitsus lubab kasutada tulirelvi, peaks ta välja andma nende kasutamise ohutuse alased suunised. Sadamarajatise turvaplaan peaks sisaldama kõnealust küsimust käsitlevaid täpsemaid suuniseid, eelkõige seoses ohtlikke kaupu või aineid vedavate laevadega.

16.8 Peale lõikes 16.3 esitatud suuniste tuleks sadamarajatise turvaplaaniga ette näha kõikide turvatasemetega seotud järgmised ülesanded:

16.9 Punkti 16 ülejäänud osas käsitletakse üksikasjalikult turvameetmeid, mida võib võtta igal turvalisuse tasemel, ning need hõlmavad järgmisi meetmeid:

16.10 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks kehtestada turvameetmed, mis hõlmavad kõiki sadamarajatise turvaplaanis kindlaks tehtud sadamarajatisele juurdepääsu vahendeid.

16.11 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata iga sellise vahendi asukohad, kus igal turvalisuse tasemel tuleks kohaldada juurdepääsu piiranguid või keeldu. Sadamarajatise turvaplaanis tuleks täpsustada, millist tüüpi piirangut või keeldu kohaldatakse igal turvalisuse tasemel ja milliste vahenditega seda tehakse.

16.12 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata identifitseerimisvahendid, mida nõutakse igal turvalisuse tasemel sadamarajatisse pääsu võimaldamiseks ja inimeste turvaliseks sadamarajatises viibimiseks. Selleks võib välja töötada asjakohase identifitseerimissüsteemi, mis võimaldab sadamarajatise personali pidevat identifitseerimist ja külastajate ajutist identifitseerimist. Iga sadamarajatise identifitseerimissüsteem tuleks viia kooskõlla sadamarajatist korrapäraselt külastatavatel laevadel kasutatava identifitseerimissüsteemiga, kui see on praktiline. Reisijad peaksid saama tõendada enda isikut pardakaardi, pileti või muu sellisega, kuid neid ei tohiks lubada järelevalveta piirangualadele. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha sätted, millega tagatakse identifitseerimissüsteemide korraline ajakohastamine ja distsiplinaarvastutuse võtmine korra rikkumise puhul.

16.13 Isikutel, kes ei taha või ei saa enda isikut tõendada ja/või kinnitada enda külastuse põhjust, kui neil palutakse seda teha, tuleks keelata pääs sadamarajatisse ning nende katsest sadamarajatisse pääseda tuleks teatada sadamarajatise turvaülemale ja turvalisuse eest vastutavatele siseriiklikele või kohalikele asutustele.

16.14 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata isikute, isiklike asjade ja sõidukite läbiotsimise kohad. Sellised kohad peaksid olema katusega, et hõlbustada ilmastikutingimustest olenemata toimingute pidevat teostamist sadamarajatise turvaplaanis sätestatud sagedusega. Pärast läbiotsimist peaksid isikud, isiklikud asjad ja sõidukid jõudma otse kinnisesse ruumi või reisijate või sõidukite laevale mineku aladele.

16.15 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha eraldi kohad kontrollitud ja kontrollimata isikutele ning nende isiklikele asjadele ning võimaluse korral eraldi alad laevale minevatele/laevalt tulevatele reisijatele, laeva personalile ja nende isiklikele asjadele, et tagada kontrollimata isikute ja kontrollitud isikute kokkupuute võimaluse puudumine.

16.16 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata sadamarajatisse pääsu kontrollide kohaldamise sagedus, eriti juhul, kui kõnealuseid kontrolle kohaldatakse ebaregulaarselt või juhuslikult.

16.17 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kindlaks määrata kontrollpunktid, mille puhul võib kohaldada järgmisi turvameetmeid:

16.18 Turvalisuse taseme 1 korral peaksid kõik sadamarajatisse sisenejad olema valmis läbiotsimiseks. Selliste läbiotsimiste, samuti ebaregulaarsete läbiotsimiste sagedus peaks olema täpsustatud heakskiidetud sadamarajatise turvaplaanis ning selle peaks eraldi heaks kiitma konventsiooniosaline valitsus. Laevapersonali liikmetelt ei peaks nõudma enda kaastöötajate ja nende isiklike asjade läbiotsimist, kui selleks ei ole ilmseid turvalisusega seotud põhjuseid. Selline läbiotsimine viiakse läbi, võttes täielikult arvesse läbiotsitava isiku inimõigusi ja säilitades tema inimväärikuse.

16.19 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad hõlmata järgmist:

16.20 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

16.21 Sadamarajatise turvaplaanis tuleks kindlaks määrata sadamarajatises kehtestatavad piirangualad, määratleda nende ulatus, nende kehtestamise ajad, turvameetmed piirangualadele sissepääsu kontrollimiseks ja turvameetmed piirangualadel toimuva tegevuse kontrollimiseks. See peaks hõlmama vastavate asjaolude korral ka meetmeid, millega tagatakse ajutiste piirangualade läbiotsimine enne ja pärast asjaomase ala kehtestamist. Piirangualade eesmärgid on:

16.22 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks tagada, et kõikidel piirangualadel oleksid selgelt kehtestatud turvameetmed, mille abil kontrollitakse:

16.23 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha, et kõik piirangualad tuleks selgelt märgistada, osutades sellele, et pääs piirangualadele on piiratud ja et loata viibimist piirangualal käsitatakse turvanõuete rikkumisena.

16.24 Kui on paigaldatud sissetungijate avastamise automaatseadmed, peaks signaal teavitama juhtimiskeskust, kes saab häiresignaali käivitumisele reageerida.

16.25 Piirangualad võivad olla järgmised:

16.26 Asjaomaste asutuste nõusolekul võib turvameetmeid laiendada, piirates loata sissepääsu hoonetesse, kust saab sadamarajatist jälgida.

16.27 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada piirangualade suhtes kohaldatavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

16.28 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga ette näha piirangualadele pääsu jälgimise ja kontrolli sageduse ja intensiivsuse suurendamine. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks kehtestada täiendavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

16.29 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

16.30 Lasti käitlemisega seotud turvameetmed peaksid:

16.31 Kõnealused turvameetmed peaksid hõlmama lasti kontrolli sadamarajatise juurdepääsukohtade juures. Kui last on sadamarajatisse vastu võetud, peaks olema võimalik kindlaks teha, kas see on kontrollitud ja laevale laadimiseks või laadimise eelseks ajutiseks piirangualal ladustamiseks vastu võetud. Võib osutuda vajalikuks piirata lasti sissetoomist sadamarajatisse, kui lastil puudub kinnitatud laadimiskuupäev.

16.32 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada lasti käitlemise ajal kohaldatavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

16.33 Lasti võib kontrollida järgmiste meetoditega:

16.34 Korrapäraste või korduvate lasti käitlemistoimingute korral võib ühingu turvaülem või laeva turvaülem sadamarajatisega konsulteerides lastisaatjate või teiste asjaomase lasti eest vastutavate isikutega kokku leppida korra, mis hõlmab mujal läbiviidavat kontrolli, plommimist, ajakava koostamist, alusdokumente jne. ellisest korrast tuleks teatada sadamarajatise turvaülemale ja see temaga kokku leppida.

16.35 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada lasti käitlemise ajal kontrolli tõhustamiseks kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

16.36 Lasti võib üksikasjalikult kontrollida järgmiste meetoditega:

16.37 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

16.38 Laeva varudega seotud turvameetmed peaksid:

16.39 Sadamarajatist korrapäraselt kasutavate laevade puhul võib osutuda asjakohaseks kehtestada laeva, selle varustajate ja sadamarajatise jaoks kord, mis hõlmab tarnete ja dokumentatsiooni ajatamist ja nendest teatamist. Alati peaks olema mingi võimalus kinnitada, et tarnitavate varudega on kaasas tõend selle kohta, et asjaomased varud on laev tellinud.

16.40 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada laeva varude tarnimise kontrollimiseks kohaldatavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

16.41 Laeva varusid võib kontrollida järgmiste meetoditega:

16.42 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada laeva varude tarnimise kontrolli tõhustamiseks kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis võivad olla järgmised:

16.43 Laeva varusid võib üksikasjalikult kontrollida mõne või kõikide järgmiste meetoditega:

16.44 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaanis tuleks üksikasjalikult kindlaks määrata turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega, ning need meetmed võivad hõlmata ettevalmistusi laeva varude tarnimise piiramiseks või peatamiseks kogu sadamarajatises või sadamarajatise osas.

16.45 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks kehtestada turvameetmed, mida kohaldatakse selleks, et tagada saatjata pagasi (st mis tahes pagasi, sealhulgas isiklikud asjad, mis ei ole reisija ega laevapersonali liikmega kontrolli või läbiotsimise ajal kaasas) identifitseerimine ja asjakohane turvakontroll, sealhulgas läbiotsimine, enne sadamarajatisse lubamist ja olenevalt ladustamiskorrast enne sadamarajatisest laevale üleviimist. Ei ole ette nähtud, et sellise pagasi puhul peaks turvakontrolli läbi viima nii sadamarajatis kui ka laev, ning kui mõlematel on selleks vajalik varustus olemas, peaks turvakontrolli läbiviimise kohustus lasuma sadamarajatisel. Tihe koostöö laevaga on tähtis ning tuleks võtta abinõusid, et tagada saatjata pagasi turvaline käsitlemine pärast turvakontrolli.

16.46 Turvalisuse tasemel 1 peaks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestama saatjata pagasi käitlemise ajal kohaldatavad turvameetmed, et tagada saatjata pagasi kuni 100-protsendiline (kaasa arvatud) turvakontroll või läbiotsimine, mis võib hõlmata röntgenläbivalgustust.

16.47 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga kehtestada saatjata pagasi käitlemise ajal kohaldatavad täiendavad turvameetmed, mis peaksid hõlmama kogu saatjata pagasi 100-protsendilist röntgenläbivalgustust.

16.48 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

16.49 Sadamarajatise turvaorganisatsioon peas suutma igal ajal, kaasa arvatud öösel ja piiratud nähtavuse ajal, jälgida sadamarajatist ning selle läheduses asuvaid nii maa- kui veealasid, sadamarajatise piirangualasid, sadamarajatises viibivaid laevu ja neid ümbritsevaid alasid. Sellised jälgimisvõimalused võivad olla järgmised:

16.50 Sissetungijate avastamise automaaseadmete kasutamisel peaks pidevalt valvatavas või jälgitavas kohas aktiveeruma heli- ja/või visuaalsignaal.

16.51 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha iga turvalisuse taseme puhul vajalik kord ja seadmed ning vahendid, millega tagatakse seireseadmete pidev toimimine, võttes arvesse ka ilmastikutingimuste või voolukatkestuste võimalikku mõju.

16.52 Turvalisuse tasemel 1 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga ette näha kohaldatavad turvameetmed, mille puhul võib kombineeritult kasutada valgustust, valvepersonali või turva- ja seireseadmeid, et võimaldada sadamarajatise turvapersonalil:

16.53 Turvalisuse tasemel 2 tuleks sadamarajatise turvaplaaniga ette näha täiendavad turvameetmed, mida kohaldatakse jälgimis- ja seirevõimaluste parandamiseks ja mis võivad olla järgmised:

16.54 Turvalisuse tasemel 3 peaks sadamarajatis täitma turvaintsidendi või selle ohu vastumeetmete võtjate korraldusi. Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha turvameetmed, mida sadamarajatis võib võtta tihedas koostöös vastumeetmete võtjatega ja sadamarajatises viibivate laevadega ning need meetmed võivad olla järgmised:

16.55 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha üksikasjalik kord ja üksikasjalikud turvameetmed, mida sadamarajatis võib kohaldada, kui tema turvalisuse tase on madalam kui laeva turvalisuse tase.

16.56 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks üksikasjalikult ette näha protseduurid ja turvameetmed, mida sadamarajatis võib kohaldada, kui:

16.57 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha kord, mida järgitakse siis, kui sadamarajatise turvaülem nõuab konventsiooniosalise valitsuse korraldusel turvalisuse deklaratsiooni või kui turvalisuse deklaratsiooni nõuab laev.

16.58 Sadamarajatise turvaplaaniga tuleks ette näha, kuidas sadamarajatise turvaülem kavatseb kontrollida sadamarajatise turvaplaani jätkuvat tõhusust, ning sadamarajatise turvaplaani ülevaatamise, ajakohastamise ja muutmise kord.

16.59 Sadamarajatise turvaplaani tuleks üle vaadata sadamarajatise turvaülema äranägemisel. Lisaks sellele tuleks sadamarajatise turvaplaan üle vaadata:

16.60 Pärast plaani ülevaatamist võib sadamarajatise turvaülem soovitada asjakohaste muudatuste tegemist heakskiidetud plaani. Sadamarajatise turvaplaani muudatused, mis on seotud:

tuleks esitada esialgse sadamarajatise turvaplaani heaks kiitnud konventsiooniosalisele valitsusele hindamiseks ja heakskiitmiseks. Selline konventsiooniosalise valitsuse või tema nimel antud heakskiit võib hõlmata kavandatud muudatusi või mitte. Sadamarajatise turvaplaani heakskiitmiseks peaks konventsiooniosaline valitsus osutama sellele, millised korralduslikud või füüsilised muudatused tuleb talle heakskiitmiseks esitada.

16.62 Konventsiooniosaline valitsus, kelle territooriumil sadamarajatis asub, võib anda välja sadamarajatise vastavustõendi, millele märgitakse:

16.63 Sadamarajatise vastavustõend tuleks koostada vastavalt koodeksi käesoleva osa liites esitatud vormile. Kui kasutatav keel ei ole hispaania, prantsuse ega inglise keel, võib konventsiooniosaline valitsus lisada tõlke ühte nendest keeltest, kui ta peab seda vajalikuks.

18.1 Sadamarajatise turvaülem peaks omama teadmisi ja saama väljaõppe vastavalt vajadusele mõnedes või kõikides järgmistes valdkondades:

18.2 Konkreetsete turvalisuse ülesannetega sadamarajatise turvapersonal peaks omama teadmisi ja saama väljaõppe vastavalt vajadusele mõnedes või kõikides järgmistes valdkondades:

18.3 Kõik teised sadamarajatise personalil peaksid tundma sadamarajatise turvaplaani asjakohaseid sätteid vastavalt vajadusele mõnedes või kõikides järgmistes valdkondades:

18.4 Õppuste ja harjutuste eesmärk on tagada, et sadamarajatise personal oskaks täita kõiki neile määratud turvaülesandeid igal turvalisuse tasemel ja kindlaks teha turvalisusega seotud puudused, mis tuleb kõrvaldada.

18.5 Sadamarajatise turvaplaani tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks õppusi läbi viia vähemalt iga kolme kuu järel, kui eriolukorrast ei tulene teisiti. Kõnealustes õppustes tuleks katsetada plaani üksikuid elemente, näiteks lõikes 15.11 loetletud turvaohud.

18.6 Eri tüüpi harjutused, milles võivad osaleda sadamarajatise turvaülemad, sadamarajatise turvaülemad, koostöös asjaomaste konventsiooniosaliste valitsuste asutustega ka ühingu turvaülemad või laeva turvaülemad, kui nad on kättesaadavad, tuleks läbi viia vähemalt kord iga kalendriaasta jooksul ning harjutuste vahele ei tohi jääda rohkem kui 18 kuud. Taotlus ühingu turvaülemate või laeva turvaülemate osalemiseks ühisharjutustes tuleks koostada, pidades silmas laeva turvalisuse ja tööga seotud asjaolusid. Nende harjutuste käigus tuleks treenida sidepidamist, kooskõlastamist, vahendite kättesaadavust ja vastumeetmete võtmist. Kõnealused harjutused võivad olla: