Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02004L0018-20090101

    Consolidated text: Nõukogu Direktiiv 2006/97/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/18/2009-01-01

    2004L0018 — ET — 01.01.2009 — 007.001


    Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

    ►B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/18/EÜ,

    31. märts 2004,

    ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta

    (EÜT L 134, 30.4.2004, p.114)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      No

    page

    date

     M1

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1874/2004, 28. oktoober 2004,

      L 326

    17

    29.10.2004

    ►M2

    KOMISJONI DIREKTIIV 2005/51/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. september 2005,

      L 257

    127

    1.10.2005

    ►M3

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/75/EÜ, 16. november 2005,

      L 323

    55

    9.12.2005

     M4

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005,

      L 333

    28

    20.12.2005

    ►M5

    NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ, 20. november 2006,

      L 363

    107

    20.12.2006

    ►M6

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1422/2007, 4. detsember 2007,

      L 317

    34

    5.12.2007

    ►M7

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 213/2008, 28. november 2007,

      L 74

    1

    15.3.2008

    ►M8

    KOMISJONI OTSUS, 9. detsember 2008,

      L 349

    1

    24.12.2008




    ▼B

    NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ,

    20. november 2006,

    millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega



    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

    võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

    võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )

    tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 4 ) vastavalt lepituskomitees 9. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Selleks, et täita lihtsustamis- ja ajakohastamisnõudeid, mis ostjad ja ettevõtjad on esitanud seoses komisjoni poolt 29. novembril 2000 vastu võetud rohelise raamatuga, on tehtud uusi muudatusi nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord), ( 5 ) nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/36/EMÜ (millega kooskõlastatakse asjade riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 6 ) ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/37/EMÜ (millega kooskõlastatakse ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 7 ) ning seetõttu tuleks need direktiivid selguse huvides uuesti sõnastada. Käesolev direktiiv tugineb Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusele, eeskätt lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud kohtupraktikale, millest selguvad ostjate võimalused rahuldada asjaomase üldsuse, sealhulgas ka keskkonnakaitse- ja sotsiaalvaldkonna vajadusi, kui kõnealused kriteeriumid on lepingu objektiga seotud, ei anna ostjale piiramatut valikuvabadust, on selgesti sõnastatud ja kooskõlas põhjenduses 2 mainitud oluliste põhimõtetega.

    (2)

    Liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute nimel kohaldada asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhul on siiski soovitav koostada lepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, mis tuginevad kõnealustele põhimõtetele, et tagada nende mõju ja kindlustada hanketellimuse avatus konkurentsile. Kooskõlastavaid sätteid tuleks seepärast tõlgendada nii eespool nimetatud eeskirjade ja põhimõtete kui ka asutamislepingu muude eeskirjade kohaselt.

    (3)

    Kooskõlastavad sätted peaksid võimalikult ulatuslikult vastama igas liikmesriigis praegu kehtivatele hankemenetlustele ja -tavadele.

    (4)

    Liikmesriigid peaksid tagama, et avalik-õigusliku isiku osalemine pakkujana riigihankelepingu sõlmimise menetluses ei moonuta konkurentsi eraõiguslike pakkujate kahjuks.

    (5)

    Asutamislepingu artikli 6 alusel ning eelkõige säästva arengu soodustamist silmas pidades tuleb kõnealuse lepingu artiklis 3 nimetatud ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerida keskkonnakaitse nõuded. Käesolevas direktiivis selgitatakse seetõttu, kuidas ostjad saavad kaasa aidata keskkonnakaitsele ja säästva arengu soodustamisele ning samas tagada võimaluse saada lepingutega seotud kulutustele vastavat parimat tulu.

    (6)

    Käesolev direktiiv ei tohiks ühelgi viisil takistada selliste meetmete kehtestamist või elluviimist, mis on vajalikud avaliku korra, kõlbluse, julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu või taimede kaitse ning eelkõige säästva arengu seisukohalt, kui need meetmed on kooskõlas asutamislepinguga.

    (7)

    Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb nõukogu pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), ( 8 ) kiideti heaks eelkõige WTO riigihankeid käsitlev leping, edaspidi “GATTi leping”, mille eesmärk on luua riigihankelepingute suhtes mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust.

    Silmas pidades GATTi lepingu heakskiitmisest ühendusele tulenevaid rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi, tuleb lepingule alla kirjutanud kolmandatest riikidest pärit pakkujate ja toodete suhtes kohaldada GATTi lepingus määratletud korda. GATTi lepingul ei ole vahetut õigusmõju. GATTi lepingus käsitletud ostjaid, kes täidavad käesoleva direktiivi sätteid ja kes kohaldavad neid GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, tuleks seetõttu pidada GATTi lepingu nõuetele vastavateks. Samuti on asjakohane, et kooskõlastavad sätted tagaksid ühenduse ettevõtjatele sama soodsad riigihangetes osalemise tingimused, nagu on tagatud GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjatele.

    (8)

    Enne lepingu sõlmimise menetluse algatamist võivad ostjad tehnilist dialoogi kasutades küsida või vastu võtta nõuandeid, mida võib kasutada tehnilise kirjelduse ettevalmistamisel, kusjuures kõnealused nõuanded ei tohi olla konkurentsi piirava mõjuga.

    (9)

    Silmas pidades ehitustööde riigihankelepingute mitmekesisust, peaks ostjatel olema võimalus ette näha, kas töö projekteerimis- ja teostamislepingud sõlmitakse eraldi või ühiselt. Käesoleva direktiiviga ei kavatseta sätestada ühiste või eraldi lepingute sõlmimist. Otsus, kas sõlmida eraldi või ühised lepingud, tuleb teha majanduslike ja kvalitatiivsete kriteeriumide põhjal, mis on määratletavad siseriiklike õigusaktidega.

    (10)

    Lepingut käsitletakse ehitustööde riigihankelepinguna ainult juhul, kui lepinguobjekt hõlmab konkreetselt I lisas loetletud töid, isegi juhul, kui lepinguga reguleeritakse kõnealusteks töödeks vajalike teenuste osutamist. Teenuste riigihankelepingud, eriti kinnisvarahaldusega seotud teenuste valdkonnas, võivad teatavatel tingimustel sisaldada ehitustöid. Asjaolu, et lepinguga hõlmatakse kõnealuseid ehitustöid, kuivõrd need on lepingu põhiobjektiga seotud või võivad sellest tuleneda või seda täiendada, ei anna siiski alust pidada lepingut ehitustööde riigihankelepinguks.

    (11)

    Tuleks sätestada raamlepinguid käsitlev ühenduse määratlus ning käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävaid lepinguid hõlmavate raamlepingute erieeskirjad. Nende eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid lepinguid kas raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja kõnealustele tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peab vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel ei tohiks raamlepingute kehtivusaeg olla pikem kui neli aastat, välja arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

    (12)

    Jätkuvalt töötatakse välja teatavaid uusi elektroonilisi ostumeetodeid. Need meetodid aitavad suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikke tellimusi eeskätt aja ja raha kokkuhoiu tõttu, mida nende kasutamine võimaldab. Elektroonilisi ostumeetodeid võivad kasutada ostjad, kes täidavad käesoleva direktiivi alusel koostatud eeskirju ning järgivad võrdse kohtlemise, diskrimineerimisest hoidumise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kui need tingimused on täidetud, võib pakkuja, eriti raamlepingu alusel uuesti väljakuulutatud konkursi või dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral, esitada pakkumise elektroonilise kataloogi kujul, kasutades ostja poolt artikliga 42 ettenähtud korras valitud kommunikatsioonivahendeid.

    (13)

    Elektrooniliste ostusüsteemide ülikiiret arengut silmas pidades tuleks praegu kehtestada asjakohased eeskirjad, mis võimaldavad ostjatel kõnealuste süsteemide kaudu avanevaid võimalusi täielikult ära kasutada. Sellest tulenevalt on vaja määratleda täielikult elektrooniline ja dünaamiline ostusüsteem tavapäraste ostutehingute jaoks ning sätestada süsteemi rajamise ja kasutamise erieeskirjad, et tagada kõigi süsteemis osaleda soovivate ettevõtjate õiglane kohtlemine. Kõik ettevõtjad, kes esitavad tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise ja vastavad valikukriteeriumidele, peaksid saama sellise süsteemiga liituda. Kõnealune ostusüsteem võimaldab ostjal, kes koostab juba valitud pakkujate nimekirja ning annab uutele pakkujatele osalemisvõimaluse, saada elektrooniliste vahendite abil eriti suures ulatuses pakkumisi ning järelikult kindlustada riiklike vahendite optimaalne kasutamine ulatusliku konkurentsi tingimustes.

    (14)

    Kuna on tõenäoline, et elektroonilisi oksjoneid hakatakse üha rohkem kasutama, peaks ühendus sellised oksjonid määratlema, kusjuures need tuleks reguleerida erieeskirjadega, et tagada nende toimimine võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt. Selleks tuleks ette näha, et elektroonilised oksjonid hõlmaksid ainult neid ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid, mille puhul saab tehnilised nõuded täpselt kindlaks määrata. See võib eelkõige kehtida uuendatavate asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute suhtes. Samal eesmärgil peab elektroonilise oksjoni igas staadiumis olema võimalik ka pakkujad vastavalt järjestada. Elektrooniliste oksjonite kasutamine lubab ostjatel taotleda pakkujatelt uute, madalamate hindade esitamist ning juhul, kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, muuta peale hindade paremaks ka pakkumise muud koostisosad. Tagamaks läbipaistvuse põhimõtte kohaldamist, võivad elektroonilised oksjonid koosneda ainult sellistest osadest, mida saab ilma ostja sekkumise ja/või hinnanguteta automaatselt ja elektrooniliselt hinnata, see tähendab ainult neid koostisosi, mis on kvantifitseeritavad ning arvudes või protsentides väljendatavad. Elektrooniliste oksjonite objektiks ei tohiks olla pakkumiste need tahud, millega kaasneb kvantifitseerimatute koostisosade hindamine. Sellest tulenevalt ei tohiks elektroonilisi oksjoneid kasutada teatavate ehitustööde ja teenuste hankelepingute puhul, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

    (15)

    Liikmesriikides on välja töötatud teatavad tsentraliseeritud ostumeetodid. Mitmed ostjad vastutavad omandamiste või riiklike lepingute/raamlepingute sõlmimise eest teiste ostjate jaoks. Ostetud koguste suurt mahtu silmas pidades aitavad sellised meetodid suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikku tellimist. Seepärast tuleks ette näha ostjatega tegelevate tsentraliseeritud ostjate ühenduse määratlus. Samuti tuleks määratleda tingimused, mis võimaldavad kooskõlas mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõttega kindlaks teha, kas ehitustöid, tarneid ja/või teenuseid tsentraliseeritud ostja kaudu ostvad ostjad täidavad käesoleva direktiiviga ettenähtud nõudeid.

    (16)

    Arvesse võttes erinevaid tingimusi liikmesriikides, peaksid liikmesriigid saama valida, kas ostjad võivad kasutada raamlepinguid, tsentraliseeritud ostjaid, dünaamilisi ostusüsteeme, elektroonilisi oksjoneid või konkurentidevahelist dialoogi, nagu on määratletud ja reguleeritud käesoleva direktiiviga.

    (17)

    Mitmete piirmäärade korrutamine kooskõlastavate sätete kohaldamiseks muudab ostjate olukorra keerulisemaks. Peale selle tuleks sellised piirmäärad rahaliidu kontekstis kehtestades eurodes. Sellest tulenevalt tuleks piirmäärad kehtestada eurodes nii, et kõnealuste sätete kohaldamine muutuks lihtsamaks, tagades samal ajal GATTi lepingus Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud piirmääradest kinnipidamise. Sellega seoses tuleks samuti ette näha, et eurodes kehtestatud piirmäärad vaadatakse teatavate ajavahemike järel läbi ja kohandatakse vajaduse korral euro väärtuse võimaliku kõikumise võrra Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku suhtes.

    (18)

    Teenuste valdkonda on käesolevas direktiivis sätestatud menetluskorra kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada, jagades teenused liikidesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele, ning esitades need kokkuvõtlikult II A ja II B lisas vastavalt sellele, milline kord nende suhtes kehtib. IIB lisas nimetatud teenuste puhul ei piira käesoleva direktiivi asjakohased sätted kõnealuseid teenuseid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist.

    (19)

    Teenuste riigihankelepingute puhul kohaldatakse käesolevat direktiivi üleminekuperioodil täielikult üksnes selliste lepingute suhtes, mille puhul direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi. Muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust üleminekuperioodi jooksul jälgida. Sellega seoses tuleb määratleda järelevalvemehhanism. See mehhanism peaks samal ajal tagama huvitatud poolte juurdepääsu asjakohasele teabele.

    (20)

    Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste ala ostjate sõlmitud ning vastavate valdkondade reguleerimisalasse kuuluvaid riiklikke lepinguid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused ( 9 ). Ent ostjate lepingud mere-, rannavee- või jõetransporti teenindavatel tegevusaladel jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

    (21)

    Tõhusat konkurentsi telekommunikatsiooniturul pärast selle sektori liberaliseerimiseks kavandatud ühenduse eeskirjade rakendamist silmas pidades tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta selles valdkonnas sõlmitavad riigihankelepingud, kui need on mõeldud eeskätt selleks, et võimaldada ostjale teatavat tegevust telekommunikatsioonisektoris. Need tegevusalad määratletakse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) ( 10 ) artiklites 1, 2 ja 8 kasutatud määratluste kohaselt nii, et käesolevat direktiivi ei kohaldata nende lepingute suhtes, mis on direktiivi 93/38/EMÜ artikli 8 reguleerimisalast välja arvatud.

    (22)

    Tuleks sätestada juhud, mil kooskõlastusmeetmete võtmisest võib hoiduda riikliku julgeoleku või riigisaladusega seotud põhjustel, või erieeskirjade kohaldamise tõttu rahvusvahelistest lepingutest tulenevate, sõjaväeüksuste paigutamisega seotud või rahvusvaheliste organisatsioonide konkreetsete lepingute sõlmimise suhtes.

    (23)

    Vastavalt asutamislepingu artiklile 163 võimaldab teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse soodustamine ühenduse tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust tugevdada ning teenustega seotud riigihangete avamine aitab seda eesmärki saavutada. Käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda uurimis- ja arendusprogrammide kaasfinantseerimist, seega ei hõlma käesolev direktiiv uurimis- ja arendustegevusega seotud lepinguid, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täielikult ostja.

    (24)

    Teenuste puhul erinevad kinnisvara omandamist või rentimist või sellega seotud õigusi käsitlevad lepingud tavapärastest lepingutest, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada.

    (25)

    Riigihankelepingute sõlmimisel seoses teatavate audiovisuaalsete teenustega ringhäälingu valdkonnas tuleks arvesse võtta kultuuriliselt või sotsiaalselt olulisi küsimusi, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada. Seepärast tuleb valmissaadete ostmise, väljatöötamise, tootmise või ühistootmise või muude ettevalmistavate teenuste, nagu näiteks saate tootmiseks vajalike käsikirjade ja kunstilise esitusega seotud teenuste ning saateaegade kohta sõlmitud lepingutega seoses teha erand. Seda erandit ei tohiks siiski kohaldada selliste saadete tootmiseks, ühistootmiseks ja eetrisse laskmiseks vajalike tehniliste seadmete tarnimise suhtes. Ringhäälingusaadete edastamist tuleks määratleda saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades.

    (26)

    Vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa riigihankelepingute sõlmimise eeskirjadega reguleerida.

    (27)

    GATTi lepingu kohaselt ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavate finantsteenuste hulka vahendid, mis on seotud raha, vahetuskursi, riigivõla ja reservide haldamise poliitikaga ning poliitikaga, mis hõlmab väärtpaberite või muude finantsdokumentidega seotud tehinguid, eelkõige neid, mis ostja teeb raha või kapitali kaasamiseks. Sellest tulenevalt ei reguleerita väärtpaberite ja muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud lepinguid. Samuti jäetakse reguleerimisalast välja keskpankade osutatavad teenused.

    (28)

    Töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega ning toetab sotsiaalset integreerimist. Seega aitavad kaitstud õpikojad ja tööhõiveprogrammid tõhusalt kaasa puuetega inimeste tööjõuturule pääsemisele ja naasmisele. Ent sellistel õpikodadel ei pruugi olla võimalik sõlmida lepinguid tavapärastes konkursitingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad jätta sellistele õpikodadele õiguse osaleda riiklike lepingute sõlmimise menetlustes või näha ette lepingute täitmist kaitstud tööhõiveprogrammide raames.

    (29)

    Riiklike ostjate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama avada riigihanked konkurentsile. Selleks peab olema võimalik esitada erinevaid tehnilisi lahendusi kajastavaid pakkumisi. Sellest tulenevalt peab olema võimalik koostada tehnilised kirjeldused funktsionaalsest toimivusest ja nõuetest lähtuvalt ning juhtudel, kui viidatakse Euroopa standardile või siseriiklikule standardile, kui Euroopa standard puudub, peavad ostjad võtma arvesse ka samaväärsetel lahendustel põhinevaid pakkumisi, mis vastavad ostjate nõuetele ja on ohutuse seisukohast samaväärsed. Samaväärsuse tõestamiseks peaks pakkujatel olema lubatud kasutada mis tahes tõendeid. Ostjad peavad suutma põhjendada otsuseid, mille kohaselt samaväärsus konkreetsel juhul puudub. Ostjad, kes soovivad määratleda konkreetse lepingu tehnilise kirjeldusega seotud keskkonnanõuded, võivad sätestada keskkonnanäitajad, näiteks konkreetse tootmismeetodi ja/või toote- või teenuserühma eriomase mõju keskkonnale. Nad võivad soovi korral kasutada asjakohaseid kirjeldusi, mis on määratletud ökomärgistel, näiteks Euroopa ökomärgisel, rahvusvahelistel või siseriiklikel või muudel ökomärgistel, kui märgisel olevad nõuded on koostatud ja vastu võetud teadusinfo põhjal, kasutades menetlust, milles võivad osaleda huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid, ning juhul, kui märgis on kõigile huvitatud pooltele kättesaadav. Võimalusel peaksid ostjad tehniliste kirjelduste koostamisel arvesse võtma kriteeriume, mis tagavad nende kättesaadavuse puuetega inimestele, või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada. Tehnilised nõuded peaksid olema selgesti esitatud, et kõik pakkujad saaksid aru, mida ostja kehtestatud nõuded hõlmavad.

    (30)

    Lisateave lepingute kohta tuleb esitada nii nagu liikmesriikides tavaks, kas iga lepingu lepingudokumentides või muus samaväärses dokumendis.

    (31)

    Eriti keerukaid projekte ellu viivatel ostjatel võib, ilma et nad ise selles süüdi oleksid, olla võimatu määrata objektiivselt kindlaks vahendid, mille abil oma vajadusi rahuldada või turul pakutavaid tehnilisi ja/või rahalisi/õiguslike lahendusi hinnata. Selline olukord võib tekkida eelkõige oluliste integreeritud transpordiinfrastruktuuride, ulatuslike arvutivõrkude või keerukat ja liigendatud rahastamist hõlmavate projektide puhul, mille rahalist ja õiguslikku ülesehitust ei ole võimalik eelnevalt määratleda. Ulatuses, milles avatud või piiratud menetlused ei võimalda selliste lepingute sõlmimist, tuleks ette näha paindlik menetlus, mille puhul säiliks lisaks ettevõtjatevahelisele konkurentsile ka ostja vajadus lepingu kõiki tahke iga kandidaadiga arutada. Ent sellist menetlust ei tohi kasutada konkurentsi piiraval või moonutaval viisil, kusjuures eelkõige ei tohi muuta pakkumiste põhielemente, kehtestada eduka pakkuja suhtes uusi olulisi nõudeid ega kaasata majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitanud pakkuja asemel muid pakkujaid.

    (32)

    Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihankelepingute turule kaasamise soodustamiseks on soovitav lisada allhankeid käsitlevad sätted.

    (33)

    Lepingu täitmise tingimused on kooskõlas käesoleva direktiiviga juhul, kui need ei ole otseselt ega kaudselt diskrimineerivad ning on esitatud hanketeates või lepingudokumentides. Esmajoones on nende abil võimalik soodustada kohapealset koolitust, eriti raskesti integreeruvate inimeste tööhõivet, tööpuudusevastast võitlust või keskkonnakaitsealast tegevust. Muu hulgas võib mainida näiteks nõudeid, mis kehtivad lepingu täitmise ajal ning mille kohaselt võetakse tööle pikka aega töötuid inimesi, rakendatakse töötute või noorte koolitusmeetmeid, täidetakse sisuliselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide sätteid, kui neid ei ole rakendatud siseriikliku õigusega, ning võetakse tööle suurem arv puuetega isikuid, kui on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega.

    (34)

    Töötingimuste ja tööohutuse valdkonnas nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil kehtivaid õigusnorme ja kollektiivlepinguid kohaldatakse riikliku lepingu täitmise kestel tingimusel, et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas ühenduse õigusega. Piiriüleste olukordade suhtes, kui ühe liikmesriigi töötajad osutavad riikliku lepingu alusel teenuseid teises liikmesriigis, kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ( 11 ) sätestatud miinimumtingimused, mida asukohana peab lähetatud töötajate suhtes täitma. Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad selliseid sätteid, võib nende kohustuste täitmata jätmist käsitleda raske eksimusena ametialaste käitumisreeglite vastu või asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglite rikkumisena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja riigihankelepingu sõlmimise menetlusest välja arvata.

    (35)

    Silmas pidades side- ja infotehnoloogia uusi arenguid ning lihtsustamist, mida elektroonilised vahendid võivad lepingute avalikustamise ning hankemenetluse tõhustamisel ja läbipaistvaks muutmisel pakkuda, tuleks elektroonilised vahendid võrdsustada tavapäraste side- ja teabevahetusvahenditega. Valitud vahendid ja tehnoloogiad peaksid võimalikult suures osas vastama muudes liikmesriikides kasutatavatele tehnoloogiatele.

    (36)

    Riigihankelepingute valdkonnas tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et liikmesriikide ostjate koostatud teated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses. Teadetes sisalduv teave peab võimaldama ühenduse ettevõtjatel otsustada, kas kõnealused lepingud pakuvad nendele huvi või mitte. Sel eesmärgil on vaja nendele pakkuda asjakohast teavet lepingu objekti ja sellega seotud tingimuste kohta. Seega tuleks tagada riigihanketeadete suurem nähtavus asjakohaste dokumentide, näiteks lepingute sõlmimise teadete tüüpvormide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2195/2002 ( 12 ) sätestatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) abil, mida kasutatakse riigihankelepingute kontrollnomenklatuurina. Eelkõige piiratud menetluse korral annab teavitamine liikmesriikide ettevõtjatele võimaluse taotleda ostjatelt pakkumiskutseid nõutavate tingimuste kohaselt ja väljendada sellega oma huvi lepingute vastu.

    (37)

    Käesoleva direktiiviga seoses tuleks teabe elektroonilise edastamise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta ( 13 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta). ( 14 ) Riigihankelepingute sõlmimise korra ja teenuste hankelepingute sõlmimise konkursside suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt peab turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tase olema kõrgem, kui on ette nähtud kõnealuste direktiividega. Sellest tulenevalt peaksid pakkumiste, osalemistaotluste ning kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama kindlatele täiendavatele nõuetele. Seetõttu tuleks võimalikult soodustada elektrooniliste allkirjade, eriti täiustatud elektrooniliste allkirjade kasutamist. Peale selle peaksid vabatahtlikud akrediteerimiskavad looma soodsa raamistiku selliste seadmete sertifitseerimisteenuse taseme tõstmiseks.

    (38)

    Elektrooniliste seadmete kasutamine hoiab kokku aega. Seetõttu tuleks ette näha, et elektrooniliste vahendite kasutamise puhul vähendatakse miinimumperioode, seades siiski tingimuseks, et need vastavad konkreetsele ühenduse tasandil ette nähtud andmeedastusviisile.

    (39)

    Tingimused, mille alusel kontrollitakse pakkujate sobivust avatud menetluse puhul, kandidaatide sobivust piiratud ja läbirääkimistega menetluste puhul, mille kohta on avaldatud lepinguteade, ning konkurentidega peetava dialoogi ja sellega seotud valiku puhul, peavad olema läbipaistvad. Selleks tuleb kindlaks määrata mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida ostjad võivad kasutada pakkujate valimisel, ja vahendid, mida ettevõtjad saavad kasutada, et tõendada oma vastavust nendele kriteeriumidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks samuti nõuda, et ostja esitaks niipea, kui leping läheb konkursile, oma valikukriteeriumid ning eripädevuse, mida ta võib ettevõtjatelt nõuda enne, kui annab loa riigihankelepingute sõlmimise menetluses osaleda.

    (40)

    Ostja võib piiratud ja pärast lepinguteate avaldamist toimuvate läbirääkimistega menetlusel ning konkurentidega peetavas dialoogis osalevate kandidaatide arvu piirata. Kandidaatide arvu vähendamine peaks toimuma objektiivsete, lepinguteates nimetatud kriteeriumide kohaselt. Need objektiivsed kriteeriumid ei tähenda tingimata eelisseisundi väljaselgitamist. Ettevõtjate isikliku olukorraga seotud kriteeriumide puhul piisab sellest, kui lepinguteates viidatakse artikliga 45 sätestatud olukordadele.

    (41)

    Konkurentidega peetava dialoogi ja lepinguteate avaldamisele järgnevate läbirääkimistega menetluste puhul peaks ettevõtjatel paindlikkuse vajadust ja kõnealuste hankeviisidega seotud suuri kulusid silmas pidades olema õigus korraldada menetlus järjestikuste etappidena, et eelnevalt kindlaks määratud lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal vähendada järk-järgult pakkujate arvu, kellega arutlusi või läbirääkimisi jätkatakse. Selline vähendamine peaks asjakohaste lahenduste või kandidaatide arvu korral tagama, et toimub tõeline konkurents.

    (42)

    Ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse juhul, kui riigihankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist.

    (43)

    Hoiduda tuleks riigihankelepingute sõlmimisest ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegeliku organisatsiooni tegevuses või keda on süüdistatud korruptsioonis või Euroopa Ühenduste finantshuve kahjustavas kelmuses või rahapesus. Vajadusel peaksid ostjad nõudma kandidaatidelt või pakkujatelt asjakohaste dokumentide esitamist ning juhul, kui kandidaadi või pakkuja isiklik olukord tekitab neis kahtlusi, tegema koostööd asjaomase liikmesriigi kompetentsete asutustega. Kõnesolevad ettevõtjad tuleks välja arvata niipea, kui ostja saab teada õigusrikkumiste kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt langetatud, res judicata jõu saanud kohtuotsusest. Kui siseriiklikes õigusaktides on vastavad sätted, võib selliste keskkonnakaitsealaste õigusaktide või riigihankelepingute valdkonnas sõlmitud ebaseaduslikke kokkuleppeid käsitlevate õigusaktide rikkumist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

    Töötajate võrdset kohtlemist käsitlevate nõukogu direktiive 2000/78/EÜ ( 15 ) ja 76/207/EMÜ ( 16 ) rakendavate siseriiklike sätete täitmata jätmist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, võib pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

    (44)

    Asjakohastel juhtudel, kui ehitustööde ja/või teenuste laad õigustab keskkonnajuhtimismeetmete või -kavade rakendamist riigihankelepingu täitmise ajal, võib nõuda selliste meetmete või kavade rakendamist. Olenemata sellest, kas keskkonnajuhtimiskavad on registreeritud ühenduse dokumentide, näiteks määruse (EÜ) nr 761/2001 ( 17 ) (EMAS) alusel, võivad need tõendada, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalikud tehnilised võimalused. Keskkonnajuhtimise registreerimissüsteemide alternatiivina tuleks peale selle tõendina arvestada ka meetmete kirjeldust, mis ettevõtja on keskkonnakaitse samaväärse taseme tagamiseks rakendanud.

    (45)

    Käesoleva direktiiviga lubatakse liikmesriikidel luua töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või avalik- või eraõiguslike asutuste rakendatav sertifitseerimissüsteem ning ette näha sellise registreerimise või sertifitseerimise toime riigihankelepingute sõlmimisele teistes liikmesriikides. Heakskiidetud ettevõtjate ametlike nimekirjade puhul on oluline arvesse võtta ka neid Euroopa Kohtu pretsedente, kui teatavasse rühma kuuluv ettevõtja üritab oma registreerimistaotluse toetuseks kasutada rühma teiste ettevõtjate majanduslikke, rahalisi või tehnilisi võimalusi. Sel juhul peab ettevõtja tõestama, et kõnealused vahendid on talle kogu registreerimise kehtivusaja jooksul tõepoolest kättesaadavad. Liikmesriigid võivad seetõttu sellise registreerimisega seoses kindlaks määrata nõuete taseme, mida tuleb täita, ning näiteks juhul, kui ettevõtja nõuab rühma mõne teise ettevõtja varalise seisundi kasutamise õigust, võivad liikmesriigid eelkõige nõuda, et ettevõtja kannaks vastutust, mis vajadusel on solidaarne.

    (46)

    Lepingud tuleks sõlmida objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumiste hindamise tõelise konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane kasutada ainult kahte lepingute sõlmimise kriteeriumi ja need on “madalaim hind” ja “majanduslikult soodsaim pakkumine”.

    Kindlustamaks lepingute sõlmimist võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt, on asjakohane sätestada pretsedendiõigusega kehtestatud kohustus tagada vajalik läbipaistvus, mis annab kõigile pakkujatele võimaluse olla piisavalt teadlik kriteeriumidest ja korrast, mille alusel määratakse kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumine. Seepärast on ostjad kohustatud esitama lepingute sõlmimise kriteeriumid ja igale kriteeriumile omistatava suhtelise osakaalu piisavalt aegsasti, et pakkujad oleksid oma pakkumist koostades nendest teadlikud. Ostjad võivad nõuetekohaselt õigustatud juhtudel teha lepingute sõlmimise kriteeriumide suhtelise osakaalu määramisega seotud erandi, mida nad peavad suutma põhjendada, kui osakaalu ei ole esmajoones lepingu keerukuse tõttu võimalik ette kindlaks määrata. Sellistel juhtudel tuleb kriteeriumid esitada tähtsuse järjekorras.

    Kui ostjad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, hindavad nad pakkumisi parima hinna ja kvaliteedi suhte järgi. Selleks määravad nad kindlaks majanduslikud ja kvaliteediga seotud kriteeriumid, mis üheskoos peavad aitama välja selgitada ostjale majanduslikult soodsaima pakkumise. Need kriteeriumid määratakse olenevalt lepingu objektist, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumise toimivuse taset tehnilistes kirjeldustes määratletud lepingu objekti silmas pidades ning mõõta iga pakkumise hinna ja kvaliteedi suhet.

    Võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid lepingute sõlmimise kriteeriumid võimaldama pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata. Kui need tingimused on täidetud, võivad lepingu sõlmimise majanduslikud ja kvalitatiivsed kriteeriumid, näiteks keskkonnakaitsenõuete täitmine, võimaldada ostjal rahuldada üldsuse asjakohaseid vajadusi vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele. Ostja võib samade tingimuste kohaselt kasutada sotsiaalsete nõuete täitmiseks ettenähtud kriteeriume, et eelkõige vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele rahuldada nende eriti ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, kelle jaoks lepingu objektiks olevad ehitustööd, tarned või teenused on ette nähtud või kes neid kasutavad.

    (47)

    Lepingute sõlmimise kriteeriumid ei tohi teenuste riigihankelepingute puhul mõjutada selliste siseriiklike sätete kohaldamist, mis käsitlevad teatavate teenuste, näiteks arhitektide, inseneride või juristide osutatud teenuste tasustamist, ja asjade riigihankelepingute puhul nende siseriiklike sätete kohaldamist, millega kehtestatakse kooliraamatute fikseeritud hinnad.

    (48)

    Vastavalt tehniliste nõuete muutumisele tuleb vastu võtta teatavad tehnilised tingimused eelkõige seoses teadete ja statistiliste aruannete ning kasutatud nomenklatuuri ja nomenklatuurile viitamisega, ja teha neisse muudatusi. Samuti tuleb ajakohastada lisades esitatud ostjate loetelu. Selleks on vaja kehtestada paindlik ja kiire heakskiitmisprotseduur.

    (49)

    Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 18 )

    (50)

    Käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamise suhtes on asjakohane kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. ( 19 )

    (51)

    Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata XI lisas sätestatud tähtaegade kohaldamist, mille jooksul liikmesriigid peavad direktiivid 92/50/EMÜ, 93/36/EMÜ ja93/37/EMÜ üle võtma ja need kohaldama,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



    SISUKORD

    I JAOTIS

    Mõisted ja üldpõhimõtted

    Artikkel 1

     Mõisted

    Artikkel 2

     Lepingute sõlmimise põhimõtted

    Artikkel 3

     Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

    II JAOTIS

    Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

    I PEATÜKK

    Üldsätted

    Artikkel 4

     Ettevõtjad

    Artikkel 5

     Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

    Artikkel 6

     Konfidentsiaalsus

    II PEATÜKK

    Reguleerimisala

    1. jagu — Piirmäärad

    Artikkel 7

     Riigihankelepingute piirmäärad

    Artikkel 8

     Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

    Artikkel 9

     Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

    2. jagu — Eriolukorrad

    Artikkel 10

     Sõjaväehanked

    Artikkel 11

     Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

    3. jagu — Reguleerimisalast välja jäetud lepingud

    Artikkel 12

     Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisidesektori lepingud

    Artikkel 13

     Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

    Artikkel 14

     Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

    Artikkel 15

     Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud

    Artikkel 16

     Konkreetsed erandid

    Artikkel 17

     Teenuste kontsessioonid

    Artikkel 18

     Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud

    4. jagu — Erikord

    Artikkel 19

     Reserveeritud lepingud

    III PEATÜKK

    Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

    Artikkel 20

     II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

    Artikkel 21

     II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

    Artikkel 22

     II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

    IV PEATÜKK

    Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad

    Artikkel 23

     Tehnilised kirjeldused

    Artikkel 24

     Pakkumiste variandid

    Artikkel 25

     Allhanked

    Artikkel 26

     Lepingute täitmise tingimused

    Artikkel 27

     Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

    V PEATÜKK

    Menetlused

    Artikkel 28

     Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

    Artikkel 29

     Konkurentidega peetav dialoog

    Artikkel 30

     Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

    Artikkel 31

     Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

    Artikkel 32

     Raamlepingud

    Artikkel 33

     Dünaamilised ostusüsteemid

    Artikkel 34

     Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud eeskirjad

    VI PEATÜKK

    Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

    1. jagu — Teadete avaldamine

    Artikkel 35

     Teated

    Artikkel 36

     Teadete avaldamise vorm ja viis

    Artikkel 37

     Vabatahtlik avaldamine

    2. jagu — Tähtajad

    Artikkel 38

     Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

    Artikkel 39

     Avatud menetluse: kirjeldused, täiendavad dokumentatsioon ja teave

    3. jagu — Teabe sisu ja edastamisvahendid

    Artikkel 40

     Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

    Artikkel 41

     Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

    4. jagu — Teabevahetus

    Artikkel 42

     Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

    5. jagu — Aruanded

    Artikkel 43

     Aruannete sisu

    VII PEATÜKK

    Menetluse läbiviimine

    1. jagu — Üldsätted

    Artikkel 44

     Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

    2. jagu — Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

    Artikkel 45

     Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

    Artikkel 46

     Sobivus tegeleda kutsealase tööga

    Artikkel 47

     Finants- ja majanduslik seisund

    Artikkel 48

     Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

    Artikkel 49

     Kvaliteedi tagamise standardid

    Artikkel 50

     Keskkonnajuhtimise standardid

    Artikkel 51

     Täiendavad dokumendid ja teave

    Artikkel 52

     Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

    3. jagu — Lepingu sõlmimine

    Artikkel 53

     Lepingute sõlmimise kriteeriumid

    Artikkel 54

     Elektrooniliste oksjonite kasutamine

    Artikkel 55

     Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

    III JAOTIS

    Riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad

    I PEATÜKK

    Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

    Artikkel 56

     Reguleerimisala

    Artikkel 57

     Erandid seoses reguleerimisalaga

    Artikkel 58

     Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

    Artikkel 59

     Tähtaeg

    Artikkel 60

     Allhanked

    Artikkel 61

     Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

    II PEATÜKK

    Eeskirjad, seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja

    Artikkel 62

     Kohaldatavad eeskirjad

    III PEATÜKK

    Eeskirjad, seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja

    Artikkel 63

     Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

    Artikkel 64

     Teate avaldamine

    Artikkel 65

     Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumis tähtajad

    IV JAOTIS

    Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

    Artikkel 66

     Üldsätted

    Artikkel 67

     Reguleerimisala

    Artikkel 68

     Erandid reguleerimisalast

    Artikkel 69

     Teated

    Artikkel 70

     Konkursiteadete avaldamise vorm ja viis

    Artikkel 71

     Teabeedastamise vahendid

    Artikkel 72

     Konkursil osalejate valik

    Artikkel 73

     Žürii koosseis

    Artikkel 74

     Žürii otsused

    V JAOTIS

    Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvõim ja lõppsätted

    Artikkel 75

     Statistiliste andmete esitamise kohustus

    Artikkel 76

     Statistiliste aruannete sisu

    Artikkel 77

     Nõuandekomitee

    Artikkel 78

     Piirmäärade läbivaatamine

    Artikkel 79

     Muudatused

    Artikkel 80

     Rakendamine

    Artikkel 81

     Järelevalvemehhanismid

    Artikkel 82

     Kehtetuks tunnistamine

    Artikkel 83

     Jõustumine

    Artikkel 84

     Adressaadid

    LISAD

    I lisa

     Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud tööde loetelu

    II lisa

     Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused

    II A lisa

    II B lisa

    III lisa

     Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate loetelu

    IV lisa

     Keskvalitsusasutused

    V lisa

     Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas

    VI lisa

     Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

    VII lisa

     Teave, mis peab sisalduma teadetes

    VII A lisa

     Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes

    VII B lisa

     Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes

    VII C lisa

     Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole ostjad

    VII D lisa

     Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes

    VIII lisa

     Avaldamisega seotud tingimused

    IX lisa

     Registrid

    IX A lisa

     Ehitustööde riigihankelepingud

    IX B lisa

     Asjade riigihankelepingud

    IX C lisa

     Teenuste riigihankelepingud

    X lisa

     Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded

    XI lisa

     Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (artikkel 80)

    XII lisa

     Korrelatsioonitabel



    I

    JAOTIS

    MÕISTED JA ÜLDPÕHIMÕTTED

    Artikkel 1

    Mõisted

    1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad lõigetes 2—15 esitatud mõisted.

    2.  

    a)  Riigihankelepingud — ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses.

    b)  Ehitustööde riigihankelepingud — riigihankelepingud, mille objektiks on kas ehitustööd või nii projekteerimine kui ka teostamine seoses mõne tegevusega I lisa tähenduses või ehitustööde teostamine või mis tahes viisil teostatav ehitus töö, mis vastab ostja kindlaksmääratud nõuetele. Ehitustöö — ehitus- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid.

    c)  Asjade riigihankelepingud — muud kui punktis b nimetatud riigihankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma.

    Riigihankelepingut, mille objektiks on toodete tarnimine ja mis hõlmab lisaks sellele ka kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid, loetakse samuti asjade riigihankelepinguks.

    d)  Teenuste riigihankelepingud — muud riigihankelepingud kui ehitustööde või asjade riigihankelepingud, mille eesmärgiks on II lisas nimetatud teenuste osutamine.

    Riigihankelepingut, mille objektiks on nii tooted kui ka teenused II lisa tähenduses, loetakse teenuste riigihankelepinguks juhul, kui asjaomaste teenuste maksumus ületab lepinguga hõlmatud toodete maksumuse.

    Riigihankelepingut, mille objektiks on teenused II lisa tähenduses ja mis hõlmab lisaks ka tegevusi I lisa tähenduses, mis ei ole lepingu põhiobjekt, loetakse teenuste riigihankelepinguks.

    3.  Riiklike ehitustööde kontsessioon — sama liiki leping kui ehitustööde riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teostatavate tööde eest antakse üksnes ehitise ekspluateerimise õigus või see õigus koos tasuga.

    4.  Teenuste kontsessioon — sama liiki leping kui teenuste riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teenuste osutamise eest antakse üksnes õigus teenust kasutada või see õigus koos tasuga.

    5.  Raamleping — leping ühe või mitme ostja ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas.

    6.  Dünaamiline ostusüsteem — täielikult elektrooniline protsess tavapäraste ostude sooritamiseks, mis rahuldab ostja vajadusi turul üldkättesaadaval kujul, mille kasutamisaeg on piiratud ja mis on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõigile ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise.

    7.  Elektrooniline oksjon — uute hindade, madalamate hindadega pakkumiste ja/või pakkumise teatavate osadega seotud uute väärtuste esitamist võimaldavat elektroonilist seadet kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.

    Sellest tulenevalt ei tohi elektroonilised oksjonid hõlmata teatavaid teenuste hankelepinguid ega teatavaid ehitustööde hankelepinguid, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

    8.  Töövõtja, tarnija, teenuseosutaja — füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute ja/või organite rühm, kes pakub turul vastavalt ehitustööde ja/või ehitustöö teostamist, tooteid või teenuseid.

    Termin ettevõtja hõlmab võrdselt nii töövõtja, tarnija kui ka teenuseosutaja mõistet. Seda kasutatakse vaid lihtsustamise huvides.

    Ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, nimetatakse pakkujaks. Ettevõtjat, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses või konkurentidega peetavas dialoogis osalemiseks, nimetatakse kandidaadiks.

    9.  Ostja — riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

    Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:

    a) mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega;

    b) mis on juriidiline isik ja

    c) mida põhiliselt rahastab riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud.

    Teise lõigu punktides a, b ja c nimetatud kriteeriumidele vastavate avalik-õiguslike isikute ja nende isikute kategooriate mittetäielikud nimekirjad on esitatud III lisas. Liikmesriigid teatavad komisjonile regulaarsete ajavahemike tagant kõigist avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate nimekirjades tehtud muudatustest.

    10.  Keskne ostja — ostja, kes:

     omandab ostjate jaoks ettenähtud tarneid ja/või teenuseid või

     sõlmib ostjate jaoks ettenähtud ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid või raamlepinguid.

    11.  

    a)  Avatud menetlus — menetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik huvitatud ettevõtjad.

    b)  Piiratud menetlus — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist, kuid pakkumise saavad esitada üksnes ostja määratud ettevõtjad.

    c)  Konkurentidega peetav dialoog — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist ning ostja peab menetluses osalema valitud kandidaatidega dialoogis, et välja selgitada üks või mitu ostja nõuetele vastavat sobivat alternatiivi, kusjuures dialoogi tulemusena välja valitud kandidaatidel palutakse esitada pakkumine.

    Esimeses lõigus nimetatud menetluse kasutamisel käsitatakse riigihankelepingut “eriti keerukana” juhul, kui ostjad:

     ei suuda kooskõlas artikli 23 lõike 3 punktidega b, c või d objektiivselt kindlaks määrata tehnilisi vahendeid, mis suudaksid nende vajadusi või eesmärke rahuldada, ja/või

     ei suuda objektiivselt täpsustada projekti õiguslikku ja/või rahalist ülesehitust.

    d)  Läbirääkimistega menetlus — menetlus, mille puhul ostja konsulteerib enda valitud ettevõtjatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes.

    e)  Ideekonkurss — menetlus, mille kaudu ostja peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandab pärast auhinnalist või auhindadeta konkurssi kavandi või projekti, mille valib välja žürii.

    12.  Kirjalik või kirjalikult — sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teavet.

    13.  Elektrooniline vahend — elektrooniliste seadmete kasutamine kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks.

    14.  Ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) — määrusega (EÜ) nr 2195/2002 vastu võetud kontrollnomenklatuur, mida kohaldatakse riigihankelepingute suhtes, kusjuures tagatakse vastavus muudele olemasolevatele nomenklatuuridele.

    Kui käesoleva direktiivi reguleerimisala tõlgendamisel tekib lahkarvamusi võimalike erinevuste tõttu I lisas loetletud CPV ja NACE nomenklatuuride vahel või II lisas loetletud CPV ja CPC (esialgne versioon) nomenklatuuride vahel, on ülimuslikud vastavalt NACE või CPC nomenklatuurid.

    15.  Artikli 13, artikli 57 punkti a ja artikli 68 punkti b kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)  üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk — avalikkusele kättesaadav telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab edastada signaale kindlaksmääratud telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel kaablite, mikrolainete, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu;

    b)  telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt — kõik füüsilised ühendused ja nende tehnilise juurdepääsu spetsifikatsioonid, mis moodustavad osa üldkasutatavast telekommunikatsioonivõrgust ning on vajalikud sellele juurdepääsuks ja selle tõhusaks toimimiseks;

    c)  üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus — telekommunikatsiooniteenus, mille osutamise liikmesriigid on konkreetselt määranud eelkõige ühe või mitme telekommunikatsiooniorganisatsiooni ülesandeks;

    d)  telekommunikatsiooniteenus — teenus, mille pakkumine tähendab osaliselt või täielikult signaalide edastamist ja suunamist üldkasutatavas telekommunikatsioonivõrgus telekommunikatsiooniprotsesside kaudu, välja arvatud ringhääling ja televisioon.

    Artikkel 2

    Lepingute sõlmimise põhimõtted

    Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.

    Artikkel 3

    Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

    Kui ostja annab muule üksusele kui ostjale eri- või ainuõiguse osutada avalikke teenuseid, nähakse seda õigust andvas dokumendis ette, et oma tegevuse osana kolmandate isikutega asjade hankelepinguid sõlmides ei tohi asjaomane üksus neid riikkondsuse põhjal diskrimineerida.



    II

    JAOTIS

    RIIGIHANKELEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD



    I

    PEATÜKK

    Üldsätted

    Artikkel 4

    Ettevõtjad

    1.  Kandidaate või pakkujaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

    Teenuste riigihankelepingute ja ehitustööde riigihankelepingute puhul ning lisateenuseid ja/või kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid hõlmavate asjade riigihankelepingute puhul võib juriidilistelt isikutelt siiski nõuda, et nad märgiksid pakkumises või osalemistaotluses kõnealuse lepingu täitmise eest vastutavate isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni.

    2.  Pakkumisi teha või end kandidaadiks seada võivad ka ettevõtjate rühmad. Pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks ei nõuta sellistelt rühmadelt teatavat õiguslikku vormi, kuid valitud rühmale võib vastava nõudmise esitada, kui temaga on sõlmitud leping, mille puhul teatav õiguslik vorm on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik.

    Artikkel 5

    Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

    Kui ostjad sõlmivad riiklikke lepinguid, peavad liikmesriigid nende suhetes kohaldama sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad annavad kolmandate riikide ettevõtjatele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud riigihankeid käsitleva lepingu (GATTi leping) rakendamisel. Sel eesmärgil arutavad liikmesriigid üksteisega artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomitees meetmeid, mis GATTi lepingu kohaselt tuleb võtta.

    Artikkel 6

    Konfidentsiaalsus

    Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 35 lõike 4 ja artikli 41 sätete kohaldamist, mis käsitlevad sõlmitud lepingutest teavitamise ning kandidaatide ja pakkujate teavitamisega seotud kohustusi, ning kooskõlas ostja suhtes kehtiva siseriikliku õigusega ei avalikusta ostja talle ettevõtja poolt edastatud konfidentsiaalset teavet; selline teavet hõlmab esmajoones tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumise konfidentsiaalseid aspekte.



    II

    PEATÜKK

    Reguleerimisala



    1.

    jagu

    Piirmäärad

    Artikkel 7

    Riigihankelepingute piirmäärad

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse hankelepingute suhtes, mis ei ole artiklitega 10 ja 11 ning artiklitega 12—18 sätestatud erandite kohaselt direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne järgmiste piirmääradega või nendest suurem:

    a)  ►M6  133 000 eurot ◄ asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis on sõlmitud IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjate poolt, välja arvatud punkti b kolmandas taandes käsitletud lepingud; riigikaitse valdkonna ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes lepingute suhtes, mis hõlmavad V lisas loetletud tooteid;

    b)  ►M6  206 000 eurot ◄ :

     muude kui IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul;

     riigikaitse valdkonnas tegutsevate IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul, mis hõlmavad V lisas loetlemata tooteid;

     mis tahes ostja sõlmitud teenuste riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad II A lisa liigi 8 all nimetatud teenuseid, liigi 5 all nimetatud telekommunikatsiooniteenuseid, mille CPV asetus on samaväärne CPC viitenumbritega 7524, 7525 ja 7526, ja/või IIB lisas loetletud teenuseid;

    c)  ►M6  5 150 000 eurot ◄ ehitustööde riigihankelepingute puhul.

    Artikkel 8

    Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste lepingute sõlmimise suhtes:

    a) lepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt ►M6  5 150 000 eurot ◄ :

     kui need lepingud hõlmavad tsiviilehitustöid I lisa tähenduses;

     kui need lepingud hõlmavad haiglate, spordi-, puhke- ja vaba aja veetmise rajatiste, kooli- ja ülikoolihoonete ning haldushoonete ehitust;

    b) teenuste hankelepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt ►M6  206 000 eurot ◄ ja mis on seotud ehitustööde hankelepinguga punkti a tähenduses.

    Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et selliseid rahastamislepinguid sõlmivad ostjad tagavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise juhul, kui lepingu sõlmib üks või mitu ostjast erinevat üksust, või juhul, kui ostjad sõlmivad lepingu kõnealuste muude üksuste eest ja nimel.

    Artikkel 9

    Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

    1.  Riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks ostja hinnanguline väljamakstav kogusumma käibemaksuta. Arvutamisel võetakse arvesse hinnanguline kogusumma, sealhulgas mis tahes optsioonid ja lepingu uuendamised.

    Kui ostja näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid lepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

    2.  See kalkulatsioon peab kehtima teate saatmise ajal, nagu on sätestatud artikli 35 lõikega 2, või hetkel, mil ostja alustab lepingu sõlmimise menetlust, kui teate saatmist ei nõuta.

    3.  Ühtegi ehitustööprojekti ega tarnete ja/või teenuste teatavate koguste kavandatavat ostu ei tohi osadeks jaotada, eesmärgiga takistada selle kuulumist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

    4.  Ehitustööde riigihankelepingute puhul võetakse eeldatava maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumus kui ka ostja poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud vahendite eeldatav kogumaksumus.

    5.  

    a) Kui kavandatava ehitustööde või teenuste ostu tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse arvesse kõigi osade eeldatav kogumaksumus.

    Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

    Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul või alla ühe miljoni euro ehitustööde puhul, kui selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

    b) Kui samalaadsete asjade hankeettepaneku tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse artikli 7 lõigete a ja b kohaldamise korral arvesse kõigi selliste osade eeldatav kogumaksumus.

    Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

    Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro, kui osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

    6.  Toodete üürimise, rentimise või liisimisega seotud asjade riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel võtta aluseks järgmine väärtus:

    a) tähtajaliste hankelepingute puhul, kui tähtaeg on 12 kuud või vähem, lepingu kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul või, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 12 kuud, selle kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus;

    b) tähtajatute hankelepingute puhul või lepingute puhul, mille kehtivusaega ei ole võimalik määratleda, kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

    7.  Asjade või teenuste riigihankelepingute puhul, mis on olemuselt regulaarsed või mida kavatsetakse teatava aja jooksul uuendada, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks:

    a) eelnenud 12 kuu või eelarveaasta jooksul sõlmitud samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul toimuvatele muutustele koguses või maksumuses;

    b) või esimesele tarnele järgneva 12 kuu või eelarveaasta jooksul (kui see on pikem kui 12 kuud) sõlmitud järjestikuste lepingute eeldatav kogumaksumus.

    Riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisviisi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kõnealune leping käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

    8.  Teenuste riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel vajaduse korral aluseks võtta järgmine väärtus:

    a) järgmist liiki teenuste puhul:

    i) kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud tasud;

    ii) panga- ja muud finantsteenused: teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud;

    iii) projekteerimislepingud: teenustasud, vahendustasud ja muud tasud;

    b) teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda:

    i) tähtajaliste lepingute puhul, mille kehtivusaeg on 48 kuud või vähem: kogumaksumus lepingu kehtivusaja jooksul;

    ii) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu: kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

    9.  Raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide puhul on arvessevõetav maksumus raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi lepingute maksimaalne eeldatav maksumus käibemaksuta.



    2.

    jagu

    Eriolukorrad

    Artikkel 10

    Sõjaväehanked

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse teenuste riigihankelepingute suhtes, mille ostjad sõlmivad riigikaitse valdkonnas, kui asutamislepingu artiklist 296 ei tulene teisiti.

    Artikkel 11

    Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

    1.  Liikmesriigid võivad ette näha võimaluse, et ostjad ostavad ehitustöid, asju ja/või teenuseid keskselt ostjalt või keskse ostja kaudu.

    2.  Artikli 1 lõikes 10 sätestatud juhtudel keskse ostja kaudu ehitustöid, asju ja/või teenuseid ostvad ostjad loetakse käesoleva direktiivi nõuded täitnuteks niivõrd, kuivõrd neid täidab keskne ostja.



    3.

    jagu

    Reguleerimisalast väljajäetud lepingud

    Artikkel 12

    Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud direktiivi 2004/17/EÜ alusel ühe või mitme kõnealuse direktiivi artiklites 3–7 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostjate poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, ega hankelepingute suhtes, mis on kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 ning artiklite 19, 26 ja 30 alusel selle direktiivi reguleerimisalast välja jäetud.

    Ent käesolevat direktiivi kohaldatakse jätkuvalt hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostja poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, kui asjaomane liikmesriik kasutab kõnealuse direktiivi artikli 71 teises lõigus nimetatud võimalust direktiivi kohaldamine edasi lükata.

    Artikkel 13

    Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille põhieesmärk on võimaldada ostjal pakkuda või kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või pakkuda üldsusele üht või mitut telekommunikatsiooniteenust.

    Artikkel 14

    Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on kuulutatud salajasteks või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või kui see on vajalik asjaomase liikmesriigi põhiliste huvide kaitseks.

    Artikkel 15

    Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mida reguleeritakse eri protseduurireeglitega ja mis on sõlmitud:

    a) kooskõlas asutamislepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid või ehitustöid, mille eesmärk on teatava ehitustöö ühine teostamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt, või teenuseid, mille eesmärk on teatava projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib nõu pidada artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;

    b) sõjaväeüksuste paigutamisega seotud rahvusvahelise lepingu alusel ning on seotud mõne liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;

    c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

    Artikkel 16

    Konkreetsed erandid

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis käsitlevad:

    a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes vormis ostu- või rendilepinguga samaaegselt, enne või pärast seda;

    b) edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ringhäälinguorganisatsioonide poolt ja saateajaga seotud lepinguid;

    c) vahekohtu- ja lepitusteenuseid;

    d) väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud finantsteenuseid, eriti ostjate tehinguid raha või kapitali kaasamiseks, ja keskpanga osutatavaid teenuseid;

    e) töölepinguid;

    f) uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuseid, välja arvatud juhul, kui neist tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täismahus ostja.

    Artikkel 17

    Teenuste kontsessioonid

    Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi artikli 1 lõikes 4 määratletud teenuste kontsessioonide suhtes.

    Artikkel 18

    Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis ostja sõlmib teise ostja või ostjate ühendusega, kellel on ainuõigus vastavalt õigusnormidele, mis on kooskõlas asutamislepinguga.



    4.

    jagu

    Erikord

    Artikkel 19

    Reserveeritud lepingud

    Liikmesriigid võivad jätta riigihankelepingute sõlmimise menetluses õiguse osaleda kaitstud töökodadele või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, kui enamik töötajaid on puuetega isikud, kes puude laadi või raskuse tõttu ei saa töötada tavalistes tingimustes.

    Hanketeates viidatakse sellele sättele.



    III

    PEATÜKK

    Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

    Artikkel 20

    II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

    Lepingud, mille objektiks on II A lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23-55.

    Artikkel 21

    II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

    Lepingute suhtes, mille objektiks on II B lisas loetletud teenused, kehtivad üksnes artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 sätted.

    Artikkel 22

    II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

    Lepingud, mille objektiks on nii II A lisas kui ka II B lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23—55 juhul, kui II A lisas loetletud teenuste maksumus on suurem kui II B lisas loetletud teenuste maksumus. Muudel juhtudel sõlmitakse lepingud artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 kohaselt.



    IV

    PEATÜKK

    Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad

    Artikkel 23

    Tehnilised kirjeldused

    1.  VI lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse lepingu dokumentatsioonis, näiteks teadetes, lepingudokumentides või täiendavates dokumentides. Võimalusel tuleks tehniliste kirjelduste määratlemisel arvesse võtta nende kättesaadavust puuetega inimestele või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada.

    2.  Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

    3.  Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratletakse tehnilised kirjeldused:

    a) tuginedes VI lisas määratletud tehnilistele kirjeldustele ja (tähtsuse järjekorras) Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganite kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele. Igale viitele lisatakse märge “või sellega samaväärne”;

    b) või kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid; viimased võivad sisaldada keskkonnanäitajaid. Sellised parameetrid peavad siiski olema piisavalt täpsed, et pakkujatel oleks võimalik kindlaks määrata lepingu objekt ja et ostjad saaksid sõlmida lepingu;

    c) või kirjeldades punktis b nimetatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, viidates punktis a nimetatud kirjeldustele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile;

    d) või viidates teatavate näitajate puhul punktis a nimetatud kirjeldustele ja muude näitajate puhul punktis b nimetatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.

    4.  Ostja, kes kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a nimetatud kirjeldustele, ei tohi pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad tooted või teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma pakkumises ostjat rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.

    Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja koostatud tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

    5.  Ostja, kes kasutab lõikes 3 sätestatud võimalust teha ettekirjutusi kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete osas, ei tohi tagasi lükata ehitustööde, toodete või teenuste pakkumist, mis vastab Euroopa standardi üle võtnud siseriiklikule standardile, Euroopa tehnilisele kinnitusele, ühisele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardiorgani kehtestatud tehnilisele kontrollsüsteemile, kui need kirjeldused käsitlevad ostja kehtestatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid.

    Pakkuja peab pakkumises ostjat rahuldaval viisil ja asjakohaste vahenditega tõendama, et standardile vastav ehitustöö, toode või teenus on kooskõlas ostja kehtestatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega.

    Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

    6.  Kui ostjad seovad lõike 3 punktis a nimetatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega keskkonda mõjutavad tegurid, võivad nad kasutada Euroopa, siseriiklikel või riikidevahelistel ökomärgistel või muudel ökomärgistel määratletud üksikasjalikke nõudeid või vajaduse korral nende osi tingimusel, et:

     nõuded on kohased lepingu objektiks olevate asjade või teenuste omaduste määratlemisel;

     nõuded on koostatud teadusinfo põhjal;

     ökomärgiste vastuvõtmisel kasutatakse menetlust, milles võivad osaleda kõik huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid; ja

     need on kõigile huvitatud pooltele kättesaadavad.

    Ostjad võivad teatada, et käsitlevad ökomärgist kandvaid tooteid ja teenuseid lepingudokumentides ettenähtud tehnilistele kirjeldustele vastavatena; nad peavad tunnustama kõiki muid asjakohaseid tõendusmaterjale, näiteks tootja koostatud tehnilisi toimikuid või tunnustatud organi väljastatud katseprotokolle.

    7.  Käesolevas artiklis tähendavad “tunnustatud organid” kohaldatavatele Euroopa standarditele vastavaid katse- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutusi.

    Ostjad tunnustavad teistes liikmesriikides asutatud tunnustatud organite sertifikaate.

    8.  Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat marki ega ostuallikat, konkreetset valmistusviisi ega kaubamärke, patente, liike, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtteid või tooteid soosida või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on lepingu objekti seisukohast vältimatult vajalik. Sellised viited on lubatud erandkorras, kui lepingu objekti ei ole võimalik punktide 3 ja 4 kohaselt piisavalt täpselt ja kõigile mõistetavalt kirjeldada; sellistele viidetele lisatakse märge “või sellega samaväärne”.

    Artikkel 24

    Pakkumiste variandid

    1.  Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine, võivad ostjad lubada pakkujatel esitada pakkumiste variante.

    2.  Ostjad märgivad hanketeates, kas nad lubavad esitada pakkumiste variante; selle teabeta ei ole pakkumiste variante lubatud esitada.

    3.  Pakkumiste variante lubavad ostjad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused.

    4.  Arvesse võetakse ainult need pakkumiste variandid, mis vastavad ostja kehtestatud miinimumnõuetele.

    Asjade või teenuste riigihankelepingute sõlmimisel ei tohi pakkumiste variantide esitamist lubanud ostjad pakkumise varianti tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle valimine tooks kaasa teenuste hankelepingu sõlmimise asjade riigihankelepingu asemel või asjade hankelepingu sõlmimise teenuste riigihankelepingu asemel.

    Artikkel 25

    Allhanked

    Ostja võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda või liikmesriik võib ostjat kohustada pakkujalt nõudma, et pakkumises oleks näidatud, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepingud kolmandate isikutega, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad.

    See teave ei piira peamise ettevõtja vastutust.

    Artikkel 26

    Lepingute täitmise tingimused

    Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisega seotud eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ning esitatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes. Lepingu täitmise tingimused võivad eelkõige olla seotud sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega.

    Artikkel 27

    Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

    1.  Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjat kohustada nimetama asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada asjakohast teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustööd teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse.

    2.  Ostja, kes annab lõikes 1 nimetatud teavet, palub lepingute sõlmimise menetluses osalevatel pakkujatel või kandidaatidel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse ehitustöö teostamise või teenuse osutamise kohas kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused.

    Esimene lõik ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrollimist käsitleva artikli 55 sätete kohaldamist.



    V

    PEATÜKK

    Menetlused

    Artikkel 28

    Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

    Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad siseriiklikke menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.

    Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad avatud või piiratud menetlust. Artiklis 29 selgesõnaliselt sätestatud eriolukordades võivad ostjad lepinguid sõlmida konkurentidega peetavate dialoogide alusel. Artiklites 30 ja 31 selgesõnaliselt nimetatud erijuhtudel ja eriolukordades võivad ostjad kasutada kas väljakuulutamisega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust.

    Artikkel 29

    Konkurentidega peetav dialoog

    1.  Eriti keeruliste lepingute puhul võivad liikmesriigid sätestada võimaluse, mille kohaselt ostjad võivad lepingu sõlmimisel kasutada konkurentidega peetavat dialoogi käesoleva artikliga ettenähtud korras, kui avatud või piiratud menetlus ei võimalda ostjate arvates lepingut sõlmida.

    Hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise alusel, mis on lepingu sõlmimise ainus kriteerium.

    2.  Ostjad avaldavad hanketeate ning määratlevad oma vajadused ja nõuded selles teates ja/või kirjeldavas dokumendis.

    3.  Ostjad alustavad artiklite 44—52 asjakohaste sätete kohaselt valitud kandidaatidega dialoogi, mille eesmärk on tuvastada ja määratleda ostjate vajadusi kõige paremini rahuldavad vahendid. Dialoogi ajal võivad ostjad väljavalitud kandidaatidega arutada kõiki lepingu tahke.

    Ostjad tagavad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Nad ei avalda teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

    Ostjad ei tohi avaldada dialoogis osaleva kandidaadi pakutud lahendusi või muud tema poolt edastatud konfidentsiaalset teavet teistele osalejatele ilma kõnesoleva kandidaadi nõusolekuta.

    4.  Ostjad võivad hanketeates või kirjeldavas dokumendis esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogide pidamise etapis arutatakse. Hanketeates või kirjeldavas dokumendis on viide, et seda võimalust võidakse kasutada.

    5.  Ostja jätkab dialoogi, kuni on kindlaks määranud oma vajadustele vastava(d) lahenduse(d), vajaduse korral neid võrreldes.

    6.  Kui ostja on teatanud dialoogi lõpetamisest ja osalejaid sellest teavitanud, palub ta neil esitada lõplikud pakkumised dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse või lahenduste põhjal. Pakkumised sisaldavad kõiki ettenähtud ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.

    Ostja taotluse korral võib neid pakkumisi selgitada, piiritleda ja täpsustada. Selgitamine, piiritlemine, täpsustamine või täiendav teave ei tohi muuta pakkumise või pakkumismenetluse põhielemente, mille muutumine tõenäoliselt moonutaks konkurentsi või avaldaks diskrimineerivat mõju.

    7.  Ostjad hindavad saadud pakkumisi hanketeates või kirjeldavas dokumendis sätestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal ja valivad majanduslikult soodsaima pakkumise artikliga 53 ettenähtud korras.

    Ostja taotluse korral võib paluda, et majanduslikult soodsaimaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja selgitaks pakkumise tahke või kinnitaks pakkumises sisalduvaid kohustusi, tingimusel, et see ei muuda lepingu olulisi aspekte ega tekita konkurentsi moonutamise ega diskrimineerimise ohtu.

    8.  Ostjad võivad täpsustada hindasid või makseid dialoogis osalejatele.

    Artikkel 30

    Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

    1.  Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:

    a) kui avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas artiklitele 4, 24, 25 ja 27 ning VII peatükile vastavate siseriiklike sätetega, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta.

    Ostjad ei pea hanketeadet avaldama, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik sellised pakkujad ja ainult sellised pakkujad, kes vastavad artiklite 45—52 kriteeriumidele ning kes esitasid algse avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised;

    b) erandjuhtudel, kui ehitustööde, asjade või teenuste iseloom või nendega seotud ohud ei võimalda eelnevat üldist hinnakujundust;

    c) teenuste puhul, muu hulgas II A lisa 6. liiki kuuluvate teenuste ja intellektuaalteenuste, nagu näiteks ehitustööde projekteerimist hõlmavate teenuste puhul, kuivõrd osutatavate teenuste laad ei võimalda lepingutingimusi määratleda piisavalt täpselt, et lepingu saaks sõlmida parima pakkumise valimise teel avatud või piiratud menetluse korra kohaselt;

    d) ehitustööde riigihankelepingute korral nende ehitustööde puhul, mis tehakse üksnes teadusuuringute, katsete või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi tagamiseks või teadusuuringute ja arendustööga seotud kulude katmiseks.

    2.  Lõikes 1 nimetatud juhtudel peavad ostjad pakkujatega läbirääkimisi, et kohandada esitatud pakkumised hanketeates, kirjeldustes ja võimalikes täiendavates dokumentides sätestatud nõuetele ning leida parim pakkumine artikli 53 lõikega 1 ettenähtud korras.

    3.  Läbirääkimiste ajal tagavad ostjad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Eelkõige ei avalda nad teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

    4.  Ostjad võivad hanketeates või kirjeldustes esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil läbirääkimistel arutatavate pakkumiste arvu. Hanketeates või kirjeldustes viidatakse selle võimaluse kasutamisele.

    Artikkel 31

    Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

    Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:

    1) ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

    a) kui avatud või piiratud menetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist või ühtki taotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni taotlusel esitatakse komisjonile asjakohane aruanne;

    b) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse ettevõtjaga;

    c) äärmise vajaduse korral, kui ootamatute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu, mida asjaomased ostjad ei saanud ette näha, ei ole võimalik artiklis 30 nimetatud avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda ostjatest;

    2) asjade riigihankelepingute puhul:

    a) kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

    b) kui lepingud käsitlevad esialgse tarnija lisatarneid, mis on mõeldud tavaliste toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel; selliste lepingute ja samuti uuendatavate lepingute kehtivusaeg ei tohi üldreeglina olla pikem kui kolm aastat;

    c) kui lepingud käsitlevad tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud tooteid;

    d) kui tarned ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;

    3) teenuste riigihangete lepingute puhul: kui kõnealune leping sõlmitakse ideekonkursi alusel ja tuleb sõlmida vastavalt kehtivale korrale konkursi võitjaga või ühega võitjatest; viimasel juhul tuleb läbirääkimistele osalema kutsuda kõik konkursi võitjad;

    4) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

    a) seoses täiendavate ehitustööde või lisateenustega, mida algselt kavandatud projekt või esialgselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid vajalikuks projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab või kõnealust teenust osutab:

     kui täiendavaid ehitustöid või lisateenuseid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjale kaasa olulisi ebamugavusi,

     või

     kui kõnealuseid töid või teenuseid on võimalik esialgsest lepingust eraldada, kuid need on selle täitmiseks siiski vältimatult vajalikud.

    Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse lepingu maksumusest;

    b) uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta ostjad on ettevõtjaga esialgse lepingu sõlminud, tingimusel, et need ehitustööd või teenused vastavad avatud või piiratud menetluse alusel sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile.

    Niipea, kui esialgne projekt on pakkumisele üles seatud, tuleb teatada selle menetluse kasutamise võimalusest ning ostjad peavad artikli 7 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde või teenuste eeldatavat kogumaksumust.

    Seda menetlust võib kasutada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.

    Artikkel 32

    Raamlepingud

    1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad võivad sõlmida raamlepinguid.

    2.  Raamlepingute sõlmimisel täidavad ostjad käesolevas direktiivis nimetatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseni. Raamlepingu osapooled valitakse artikli 53 kohaselt kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide alusel.

    Raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse lõikudega 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Neid menetlusi võib rakendada üksnes nende ostjate ning ettevõtjate vahel, kes olid raamlepingu esialgsed osapooled.

    Raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.

    Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu objektiga.

    Ostjad peavad raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

    3.  Raamlepingu sõlmimise korral ühe ettevõtjaga võetakse sellel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused.

    Kõnealuste lepingute sõlmimisel võivad ostjad raamlepingu ettevõtjast osapoolega kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumist täiendada.

    4.  Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab ettevõtjaid olema vähemalt kolm, kuivõrd on olemas piisav arv valikukriteeriumidele vastavaid ettevõtjaid ja/või tingimustele ja lepingute sõlmimise kriteeriumidele vastavaid pakkumisi.

    Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid lepinguid võib sõlmida:

     raamlepingus kehtestatud tingimustel, kusjuures uut konkurssi välja ei kuulutata, või

     juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepinguga kehtestatud ning osapooled konkureerivad uuesti samadel ja (vajaduse korral) täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu kirjeldustes nimetatud tingimustel, sõlmitakse kõnealused lepingud järgmise korra kohaselt:

     

    a) iga sõlmitava lepingu puhul peavad ostjad kirjalikult nõu lepingut täita suutvate ettevõtjatega;

    b) ostjad määravad piisavalt pika tähtaja, mis võimaldab iga konkreetse lepinguga seoses pakkumisi esitada, ning arvestavad seejuures selliste teguritega, nagu on lepingu objekti keerukus ja pakkumiste saatmiseks vajalik aeg;

    c) pakkumised esitatakse kirjalikult ning nende sisu jääb vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalseks;

    d) ostjad sõlmivad lepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kirjeldustes kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumise.

    Artikkel 33

    Dünaamilised ostusüsteemid

    1.  Liikmesriigid võivad sätestada, et ostjad võivad kasutada dünaamilisi ostusüsteeme.

    2.  Dünaamilise ostusüsteemi loomisel täidavad ostjad avatud menetluse eeskirju igal etapil kuni lepingu sõlmimiseni kõnealuse süsteemi alusel. Süsteemi kaasatakse kõik pakkujad, kes vastavad valikukriteeriumidele ning on esitanud esialgse pakkumise, mis on kooskõlas tehniliste nõuete ja võimalike täiendavate dokumentidega; esialgseid pakkumisi võib igal ajal parandada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad kirjeldustele. Süsteemi loomisel ja kõnealuse süsteemi alusel lepingute sõlmimisel kasutavad ostjad elektroonilisi vahendeid üksnes artikli 42 lõigetega 2—5 ettenähtud korras.

    3.  Dünaamiliste ostusüsteemide loomisel ostjad:

    a) avaldavad hanketeate, milles märgitakse selgelt, et kasutusel on dünaamiline ostusüsteem;

    b) osutavad kirjeldustes muu hulgas kõnealuse süsteemi alusel kavandatavate ostude olemusele ning samuti vajalikule teabele ostusüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta;

    c) pakuvad teate avaldamisest kuni süsteemi kasutusaja lõpuni piiramatut, otsest ja täielikku elektroonilist juurdepääsu kirjeldusele ja kõigile täiendavatele dokumentidele ning esitavad teates Interneti-aadressi, kus dokumentidega saab tutvuda.

    4.  Ostjad võimaldavad kõigil ettevõtjatel kogu dünaamilise ostusüsteemi kasutusaja jooksul esitada esialgseid pakkumisi ja juurde pääseda süsteemile lõikes 2 nimetatud tingimuste kohaselt. Nad lõpetavad hindamise kõige rohkem 15 päeva jooksul alates esialgse pakkumise esitamise kuupäevast. Nad võivad hindamisperioodi siiski pikendada tingimusel, et vahepeal ei anta välja ühtki pakkumiskutset.

    Ostja teatab esimeses lõigus osutatud pakkujale esimesel võimalusel pakkuja lülitamisest dünaamilisse ostusüsteemi või tema esialgse pakkumise tagasilükkamisest.

    5.  Iga konkreetse lepingu kohta tuleb esitada pakkumiskutse. Enne pakkumiskutse väljaandmist avaldavad ostjad lihtsustatud hanketeate, milles kutsutakse kõiki ettevõtjaid vastavalt lõikele 4 esitama esialgset pakkumist tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates lihtsustatud teate saatmise kuupäevast. Ostjad ei tohi pakkumist jätkata enne, kui kõigi tähtajaks saabunud esialgsete pakkumiste hindamine on lõpetatud.

    6.  Ostjad teevad kõigile süsteemi lülitatud pakkujatele ettepaneku esitada pakkumine iga konkreetse lepingu kohta, mis selle süsteemi alusel sõlmitakse. Ostjad kehtestavad selleks pakkumiste esitamise tähtaja.

    Leping sõlmitakse pakkujaga, kes esitas dünaamilise ostusüsteemi loomise teates kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal parima pakkumise. Vajaduse korral võib neid kriteeriume esimeses lõigus nimetatud kutses täpsemalt sõnastada.

    7.  Dünaamilist ostusüsteemi ei tohi kasutada üle nelja aasta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

    Ostjad ei tohi süsteemi kasutada konkurentsi tõkestamiseks, piiramiseks ega moonutamiseks.

    Huvitatud ettevõtjatele või süsteemi osapooltele ei tohi esitada ühegi kulutusega seotud arvet.

    Artikkel 34

    Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad

    Riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad subsideeritud elamuehitusprojektide projekteerimist ja ehitamist, mille maht ja keerukus ning asjaomaste ehitustööde eeldatav kestus nõuavad, et planeerimine põhineks algusest peale ostjate, ekspertide ja tööde teostamise eest vastutava töövõtja esindajatest koosneva meeskonna tihedal koostööl, võib kehtestada eraldi lepingu sõlmimise menetluse, et välja valida meeskonda integreerumise seisukohast sobivaim töövõtja.

    Teates avaldavad ostjad eelkõige võimalikult täpse teostatavate ehitustööde kirjelduse, et huvitatud töövõtjatel oleks võimalik saada projektist põhjalik ettekujutus. Lisaks sellele kehtestavad ostjad kõnealuses teates artiklites 45—52 nimetatud kvalitatiivsete valikukriteeriumide kohaselt ka personaalsed, tehnilised ja finantsilised tingimused, mida kandidaadid täitma peavad.

    Kui selline menetlus on vastu võetud, kohaldavad ostjad artikleid 2, 35, 36, 38, 39, 41, 42, 43 ja 45—52.



    VI

    PEATÜKK

    Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad



    1.

    jagu

    Teadete avaldamine

    Artikkel 35

    Teated

    1.  Ostjad teevad komisjoni või enda poolt avaldatavas eelteates, mis sisaldab VIII lisa punkti 2 alapunkti b kohaselt “ostja profiili” kirjeldust, teatavaks:

    a) tarnete puhul eeldatava kogumaksumuse seoses iga tooteliigi kohta sõlmitavate lepingute või raamlepingutega, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750 000 eurot või rohkem.

    Ostjad määratlevad tootevaldkonna CPV nomenklatuurile viidates;

    b) teenuste puhul niisuguste teenuste hankelepingute või raamlepingute eeldatava kogumaksumuse iga II A lisas loetletud teenuseliigi kohta, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750 000 eurot või rohkem;

    c) ehitustööde puhul niisuguste lepingute või raamlepingute põhiomadused, mida ostjad kavatsevad sõlmida ja mille eeldatav maksumus on artiklit 9 arvesse võttes võrdne artikliga 7 täpsustatud piirmääraga või sellest suurem;

    Punktides a ja b nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust.

    Punktis c nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist nende ehitustöölepingute või raamlepingute kavandamise kohta, mida ostjad kavatsevad sõlmida.

    Ostjad, kes avaldavad eelteate ostjaprofiilides, edastavad komisjonile elektroonilise teate seoses eelteate avaldamisega ostjaprofiilis VIII lisa punktis 3 esitatud teadete saatmise vormi ja üksikasjaliku korra kohaselt.

    Punktides a, b ja c nimetatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult juhul, kui ostjad kasutavad artikli 38 lõikega 4 sätestatud võimalust lühendada pakkumiste laekumise tähtaegu.

    Käesolevat lõiget ei kohaldata väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse suhtes.

    2.  Ostjad, kes soovivad sõlmida hankelepingu või raamlepingu, kasutades avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust artiklis 30 sätestatud tingimustel või konkurentidega peetavat dialoogi artiklis 29 sätestatud tingimustel, teatavad sellest hanketeatega.

    3.  Ostjad, kes soovivad luua dünaamilist ostusüsteemi, teatavad sellest hanketeatega.

    Ostjad, kes soovivad sõlmida dünaamilisel ostusüsteemil põhinevaid lepinguid, teatavad sellest lihtsustatud hanketeatega.

    4.  Ostjad, kes on sõlminud hankelepingu või raamlepingu, saadavad teate lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta hiljemalt 48 päeva pärast lepingu või raamlepingu sõlmimist.

    Ostjad, kes on sõlminud raamlepingud artikli 32 kohaselt, ei ole kohustatud saatma lepingute sõlmimise menetluse tulemusi sisaldavat teadet iga kõnealusel raamlepingul põhineva lepingu kohta.

    Ostjad saadavad teate dünaamilisel ostusüsteemil põhineva lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta 48 päeva jooksul alates iga lepingu sõlmimisest. Nad võivad sellised teated kvartalite kaupa rühmitada. Sel juhul edastavad nad teadete rühma 48 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.

    II B lisas loetletud teenustega seotud hankelepingute puhul märgivad ostjad teates, kas nad on selle avaldamisega nõus. Selliste teenuste hankelepingute puhul kehtestab komisjon eeskirjad statistiliste aruannete koostamiseks teadete põhjal ja nende aruannete avaldamiseks artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras.

    Teatavad andmed lepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

    Artikkel 36

    Teadete avaldamise vorm ja viis

    1.  Teated sisaldavad VII A lisas nimetatud teavet ja vajaduse korral muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet ning esitatakse standardvormis, mille komisjon on artikli 77 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt vastu võtnud.

    2.  Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliselt VIII lisa lõikes 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt või muul viisil. Artikli 38 lõikega 8 sätestatud kiirendatud menetluse korral tuleb teated saata faksiga või elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt.

    Teated avaldatakse vastavalt VIII lisa punkti 1 alapunktides a ja b ette nähtud tehnilistele näitajatele.

    3.  Teated, mis on elektrooniliselt koostatud ja edastatud VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.

    Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt 12 päeva jooksul pärast nende edastamist või, artikli 38 lõikes 8 nimetatud kiirendatud menetluse puhul hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.

    4.  Hanketeated avaldatakse tervikuna ühenduse ametlikus keeles, mille valib ostja, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ametlikes keeltes.

    Komisjoni kulud seoses teadete avaldamisega kannab ühendus.

    5.  Teateid ja nende sisu ei tohi enne komisjonile edastamise kuupäeva siseriiklikul tasandil avaldada.

    Siseriiklikul tasandil avaldatud teated sisaldavad üksnes sellist teavet, mis sisaldus artikli 35 lõike 1 esimese lõigu kohaselt komisjonile lähetatud või ostja profiilis avaldatud teateis, kuid nendesse märgitakse teate komisjonile lähetamise või ostja profiilis avaldamise kuupäev.

    Ostja profiilis ei tohi avaldada eelteateid enne, kui komisjonile on lähetatud teade nende kõnealuses vormis avaldamise kohta; nendes esitatakse lähetamise kuupäev.

    6.  Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võivad sisaldada kuni 650 sõna.

    7.  Ostjad peavad suutma teadete lähetuskuupäeva tõendada.

    8.  Komisjon annab ostjale edastatud teabe avaldamist kinnitava teatise, milles on märgitud avaldamise kuupäev. Kinnitusteatis kehtib tõendina avaldamise kohta.

    Artikkel 37

    Vabatahtlik avaldamine

    Ostjad võivad kooskõlas artikliga 36 avaldada teateid seoses hankelepingutega, mille kohta käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.



    2.

    jagu

    Tähtajad

    Artikkel 38

    Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

    1.  Pakkumiste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegu kindlaks määrates võtavad ostjad arvesse konkreetse lepingu keerukust ja pakkumiste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesoleva artikliga sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.

    2.  Avatud menetluse korral on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 52 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast.

    3.  Piiratud menetluse, artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetava dialoogi puhul:

    a) on osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg 37 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast;

    b) piiratud menetluse puhul on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 40 päeva alates kutse saatmise kuupäevast.

    4.  Kui ostja on avaldanud eelteate, võib lõike 2 ja lõike 3 punkti b kohast pakkumiste laekumise miinimumtähtaega üldreeglina lühendada 36 päevani, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui 22 päeva.

    Tähtaega hakatakse lugema hanketeate edastamise kuupäevast avatud menetluse puhul ja pakkumiskutse edastamise kuupäevast piiratud menetluse puhul.

    Esimeses lõigus nimetatud lühendatud tähtaegu võib kasutada juhul, kui eelteade sisaldab kogu VII A lisas hanketeadetega seoses nõutavat teavet, kuivõrd teave on teate avaldamise ajal kättesaadav, ning kui eelteade saadeti avaldamiseks 52 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate edastamise kuupäeva.

    5.  Kui teated koostatakse ja edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võib lõigetes 2 ja 4 nimetatud pakkumiste laekumistähtaegu avatud menetluse puhul ja lõike 3 punktis a nimetatud osalemistaotluste laekumistähtaega piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetava dialoogi puhul lühendada seitsme päeva võrra.

    6.  Kui ostja võimaldab lepingudokumentidele ja kõigile täiendavatele dokumentidele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu alates VIII lisa kohaselt avaldatud teate avaldamiskuupäevast ning esitab teate tekstis Interneti-aadressi, kus need dokumendid on kättesaadavad, võib lõikes 2 ja lõike 3 punktis b nimetatud pakkumiste laekumistähtaega lühendada viie päeva võrra.

    Selle lühendamise võib liita lõikes 5 nimetatud lühendamisega.

    7.  Kui kirjeldusi ja täiendavaid dokumente või lisateavet ei esitata mingil põhjusel artiklites 39 ja 40 sätestatud tähtaja jooksul, kuigi neid taotleti õigel ajal, või kui pakkumisi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse pakkumiste laekumistähtaegu nii, et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid kätte kogu pakkumise esitamiseks vajaliku teabe.

    8.  Piiratud menetluse ja artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul, kui asja kiireloomulisuse tõttu on käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadest võimatu kinni pidada, võivad ostjad määrata:

    a) osalemistaotluste laekumise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast või lühem kui 10 päeva, kui teade edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt;

    b) ja piiratud menetluste puhul pakkumiste laekumistähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise kuupäevast.

    Artikkel 39

    Avatud menetlus: kirjeldused, täiendav dokumentatsioon ja teave

    1.  Avatud menetluse puhul, kui ostjad ei paku kirjeldustele ja täiendavatele dokumentidele piiramatut ja täielikku elektroonilist juurdepääsu vastavalt artikli 38 lõikele 6, saadetakse kirjeldused ja täiendavad dokumendid ettevõtjatele vähemalt kuus päeva enne osalemistaotluse laekumist, kusjuures taotlus peab olema esitatud tähtajaks.

    2.  Ostjad või pädevad talitused edastavad kirjeldused ja täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti.



    3.

    jagu

    Teabe sisu ja edastamisvahendid

    Artikkel 40

    Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

    1.  Piiratud menetluste, konkurentidega peetavaid dialooge hõlmava menetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 tähenduses teevad ostjad kõigile väljavalitud kandidaatidele samaaegselt ja kirjalikult ettepaneku esitada oma pakkumised või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui kasutatakse konkurentidega peetavat dialoogi.

    2.  Kandidaatidele esitatav kutse sisaldab:

     kas kirjelduste või kirjeldavate dokumentide ja täiendavate dokumentide koopiat või

     viidet juurdepääsu kohta esimeses taandes nimetatud kirjeldustele ja muudele dokumentidele, kui need tehakse elektrooniliselt vahetult kättesaadavaks artikli 38 lõikega 6 ette nähtud korras.

    3.  Kui kirjeldused, kirjeldavad dokumendid ja/või täiendavad dokumendid on muu üksuse kui lepingut sõlmiva ostja käes, märgitakse kutses ära aadress, kust neid kirjeldusi, seda kirjeldavat dokumenti või neid täiendavaid dokumente saab taotleda, ning vajaduse korral dokumentide taotlemise tähtaeg, nende eest makstav summa ja maksekord. Pädev talitus edastab dokumendid ettevõtjale kohe pärast taotluse laekumist.

    4.  Ostja või pädev talitus edastab kirjeldused, kirjeldava dokumendi või täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti. Piiratud või kiirendatud menetluse puhul on see ajavahemik neli päeva.

    5.  Peale selle peab kutse esitada pakkumine või osaleda dialoogis või läbirääkimistel sisaldama vähemalt järgmist:

    a) viide avaldatud hanketeatele;

    b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu pakkumised tuleb saata, ning keel või keeled, milles pakkumised tuleb koostada;

    c) konkurentidega peetava dialoogi puhul konsultatsioonide alustamise kuupäev ja koht ning keel või keeled, mida kasutatakse;

    d) viide kõikvõimalikele dokumentidele, mis tuleb esitada pakkuja esitatud kontrollitavate andmete tõendamiseks artikli 44 kohaselt, või lisada kõnealuses artiklis nimetatud teabele artiklites 47 ja 48 sätestatud tingimuste kohaselt;

    e) lepingute sõlmimise kriteeriumide suhteline osakaal või vajadusel ka kriteeriumid tähtsuse järjekorras, kui see ei ole esitatud hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis.

    Artikliga 29 sätestatud eeskirjade kohaselt sõlmitavate lepingute puhul ei esitata punktis b nimetatud teavet siiski mitte dialoogis osalemise, vaid pakkumise esitamise kutses.

    Artikkel 41

    Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

    1.  Ostjad teavitavad kandidaate ja pakkujaid võimalikult kiiresti raamlepingute sõlmimise, lepingute sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega seotud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, mille kohta on esitatud hankekuulutus, või alustada menetlust uuesti või rakendada dünaamilist ostusüsteemi; see teave esitatakse kirjalikult ostjale esitatud taotluse põhjal.

    2.  Asjaomase osapoole taotlusel teeb ostja võimalikult kiiresti teatavaks:

     väljajäetud kandidaatidele nende taotluse tagasilükkamise põhjused;

     edututele pakkujatele pakkumise tagasilükkamise põhjused, sealhulgas artikli 23 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel põhjused, miks tehti mittesamaväärsuse otsuse või põhjused, miks otsustati, et ehitustööd, tarned või teenused ei vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele;

     kõigile vastavaks tunnistatud pakkumise teinud pakkujatele väljavalitud pakkumise sisu ja suhtelised eelised, samuti eduka pakkuja nime või raamlepingu osapoolte nimed.

    Selleks kuluv aeg ei tohi ühelgi juhul olla pikem kui 15 päeva alates kirjaliku taotluse laekumisest.

    3.  Ostjad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad 1. lõigus nimetatud andmed seoses lepingu või raamlepingu sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.



    4.

    jagu

    Teabevahetus

    Artikkel 42

    Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

    1.  Kogu käesolevas jaotises käsitletav sidepidamine ja teabevahetus võib toimuda posti või faksi teel või elektrooniliselt lõigetega 4 ja 5 ettenähtud korras, telefoni teel lõikes 6 nimetatud juhtudel ja asjaolude korral või neid vahendeid kombineerides vastavalt ostja valikule.

    2.  Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ega tohi seega piirata ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.

    3.  Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumiste ja osalemistaotluste konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et ostjad tutvuvad pakkumiste ja osalemistaotluste sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

    4.  Elektroonilised teabevahetusvahendid, samuti nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega.

    5.  Pakkumiste elektrooniliste edastus- ja vastuvõtuseadmete ning osalemistaotluste elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

    a) huvitatud osapooltele on kättesaadav pakkumiste ja osalemistaotluste elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;

    b) liikmesriigid võivad kooskõlas direktiivi 1999/93/EÜ artikliga 5 nõuda, et elektrooniliste pakkumistega kaasneks kõnealuse artikli lõikele 1 vastav täiustatud elektrooniline allkiri;

    c) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil osutatava sertifitseerimisteenuse taset;

    d) kui artiklites 45—50 ja artiklis 52 osutatud dokumente, tõendeid ja avaldusi ei ole elektroonilisel kujul olemas, kohustuvad pakkujad või kandidaadid need esitama enne pakkumiste või osalemistaotluste esitamise tähtaja möödumist.

    6.  Osalemistaotluste edastamise suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

    a) hankelepingute sõlmimise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel;

    b) kui osalemistaotlused esitatakse telefoni teel, tuleb enne taotluste vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja möödumist saata selle kohta kirjalik kinnitus;

    c) ostjad võivad nõuda faksitud osalemistaotluste kinnitamist elektrooniliselt või posti teel, kui see on vajalik juriidiliseks tõendamiseks. Ostja peab hanketeates esitama kõik sellised nõuded koos kinnituse elektrooniliselt või posti teel saatmise tähtajaga.



    5.

    jagu

    Aruanded

    Artikkel 43

    Aruannete sisu

    Ostjad koostavad iga lepingu, raamlepingu ja loodava dünaamilise ostusüsteemi kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

    a) ostja nimi ja aadress, lepingu, raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi objekt ja maksumus;

    b) edukate kandidaatide või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;

    c) tagasilükatud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;

    d) ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste tagasilükkamise põhjused;

    e) eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;

    f) läbirääkimistega menetluse puhul artiklites 30 ja 31 osutatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

    g) konkurentidega peetava dialoogi puhul artiklis 29 sätestatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

    h) vajadusel põhjused, miks ostja otsustas lepingut või raamlepingut mitte sõlmida või dünaamilist ostusüsteemi mitte luua.

    Ostjad võtavad asjakohased meetmed, et dokumenteerida läbiviidud lepingute sõlmimise elektroonilise menetluse areng.

    Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.



    VII

    PEATÜKK

    Menetluse läbiviimine



    1.

    jagu

    Üldsätted

    Artikkel 44

    Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

    1.  Lepingud sõlmitakse artiklites 53 ja 55 sätestatud kriteeriumide alusel ja artiklit 24 arvesse võttes pärast seda, kui ostja on artiklites 47—52 osutatud finants- ja majandusliku olukorra, kutsealaste või tehniliste teadmiste või suutlikkuse kriteeriumide kohaselt ning vajaduse korral ning vastavalt lõikes 3 nimetatud mittediskrimineerimist käsitlevatele eeskirjadele ja kriteeriumidele kontrollinud nende ettevõtjate sobivust, keda ei ole artiklite 45 ja 46 kohaselt välja jäetud.

    2.  Ostjad võivad nõuda, et kandidaadid ja pakkujad vastaksid artiklite 47 ja 48 kohasele minimaalse suutlikkuse tasemetele.

    Artiklites 47 ja 48 osutatud teabe ulatus ja konkreetse lepingu täitmiseks vajalikud suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema lepingu objektiga seotud ja proportsionaalsed.

    Miinimumtasemed esitatakse hanketeates.

    3.  Piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi kasutava menetluse puhul võivad ostjad piirata nõuetele vastavate kandidaatide arvu, kellele nad teevad ettepaneku esitada pakkumine või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui on olemas piisav arv nõuetekohaseid kandidaate. Ostjad esitavad hanketeates kavandatavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad eeskirjad või kriteeriumid ja kutsutavate kandidaatide minimaalse ja maksimaalse arvu, kui see on asjakohane.

    Piiratud menetluse puhul on minimaalseks arvuks viis. Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi rakendava menetluse puhul on minimaalseks arvuks kolm. Igal juhul peab kutsutud kandidaatide arv olema piisav, et tagada tõelist konkurentsi.

    Ostjad kutsuvad osalema eelnevalt kehtestatud miinimumarvuga vähemalt võrdse arvu kandidaate. Kui valikukriteeriumidele ja minimaalsele suutlikkuse tasemele vastavate kandidaatide arv on miinimumarvust väiksem, võivad ostjad menetlust jätkata, kutsudes osalema nõuetele vastava suutlikkusega kandidaadi(d). Sama menetlusega seoses ei tohi ostja kaasata ettevõtjaid, kes ei taotlenud osalemist, ega kandidaate, kes ei ole nõutaval määral suutlikud.

    4.  Ostjad, kes otsustavad kasutada artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 4 sätestatud võimalust vähendada arutatavate lahenduste arvu või pakkumiste arvu, mille üle peetakse läbirääkimisi, kohaldavad hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis märgitud lepingute sõlmimise kriteeriume. Kuivõrd on olemas piisav arv lahendusi või nõuetele vastavaid kandidaate, tagab kokkulepitud arv lõppjärgus tõelist konkurentsi.



    2.

    jagu

    Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

    Artikkel 45

    Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

    1.  Hankelepingu sõlmimise menetluses osalemisest jäetakse välja kõik kandidaadid või pakkujad, kelle suhtes on ostjale teadaolevalt langetatud lõplik kohtuotsus ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

    a) osalemine nõukogu ühismeetme 98/733/JSK ( 20 ) artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus organisatsioonis;

    b) korruptsioon, nagu on vastavalt määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta akti ( 21 ) artiklis 3 ja nõukogu ühismeetme 98/742/JSK ( 22 ) artikli 3 lõikes 1;

    c) pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni ( 23 ) artikli 1 tähenduses;

    d) rahapesu nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta ( 24 ) artiklis 1 määratletud tähenduses.

    Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lõike rakendustingimused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja ühenduse õigust arvesse võttes.

    Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.

    Käesoleva lõike kohaldamisel teevad ostjad vajadusel kandidaatidele või pakkujatele ettepaneku esitada lõikes 3 osutatud dokumendid ja võivad, kui neil on selliste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra suhtes kahtlusi, pöörduda pädevate asutuste poole asjaomaste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra kohta vajalikuks peetava teabe saamiseks. Kui see teave puudutab kandidaati või pakkujat, kes ei asu ostjaga samas riigis, võib ostja pöörduda koostöö tegemiseks pädevate asutuste poole. Võttes arvesse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust, kus kandidaat või pakkuja asub, on sellised palved seotud juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega, sealhulgas ettevõtete direktorite ja muude isikutega, kellel on õigus kandidaati või pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.

    2.  Lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:

    a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

    b) kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;

    c) kes on vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

    d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada;

    e) kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

    f) kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

    g) kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.

    Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

    3.  Küllaldase tõendina selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kehti ükski lõikes 1 või lõike 2 punktides a, b, c, e või f täpsustatud juhtum, aktsepteerib ostja järgmist:

    a) lõike 1 ja lõike 2 punktide a, b ja c puhul väljavõte karistusregistrist või selle puudumisel samaväärne dokument, mille on väljastanud isiku päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et need nõuded on täidetud;

    b) lõike 2 punktide e ja f puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõend.

    Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või kui need ei käsitle kõiki lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega — või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega —, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi pädeva kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.

    4.  Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõikes 3 osutatud dokumente, tõendeid või avaldusi väljastada, ning teatavad sellest komisjonile. Teavitamine ei piira andmekaitsenormide kohaldamist.

    Artikkel 46

    Sobivus tegeleda kutsealase tööga

    Igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt ettevõtjalt võib nõuda tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale IX B lisale ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevale IX C lisale.

    Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses võib ostja juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist.

    Artikkel 47

    Finants- ja majanduslik seisund

    1.  Ettevõtja finants- ja majanduslikku seisundit võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

    a) asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend, kui see on asjakohane;

    b) bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on ettevõtja asukohariigi õiguse alusel nõutav;

    c) väljavõte ettevõtja kogukäibest ja, kui see on asjakohane, lepinguga seotud valdkonna käibest kõige rohkem viimase kolme majandusaasta jooksul, sõltuvalt ettevõtte asutamise või tema äritegevuse algusest, kuivõrd need andmed käibe kohta on olemas.

    2.  Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi, olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul peab ta ostjale tõendama, et tal on võimalus vajalikke vahendeid käsutada, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud vastava kohustuse.

    3.  Samadel tingimustel võib artiklis 4 nimetatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

    4.  Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, millised lõikes 1 nimetatud dokumendid nad välja valisid ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.

    5.  Kui ettevõtja ei saa ostja nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada ostja poolt sobivaks peetud muude dokumentidega.

    Artikkel 48

    Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

    1.  Ettevõtjate tehnilist ja/või kutsealast suutlikkust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

    2.  Ettevõtja tehnilist suutlikkust võib vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada ühe või mitme järgmise vahendiga:

    a) 

    i) viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri, millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise kohta. Kõnealustes tõendites esitatakse ehitustööde maksumus, aeg ja koht ning täpsustatakse, kas tööd tehti ärieeskirjade kohaselt ja viidi nõuetekohaselt lõpule. Vajadusel esitab pädev asutus need tõendid otse ostjale;

    ii) põhiliste viimase kolme aasta jooksul kohaletoimetatud tarnete või osutatud teenuste nimekiri koos nende maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega. Tõendusmaterjalina kohaletoimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta esitatakse:

     kui saaja oli riiklik ostja: pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendid;

     kui saaja oli eraõiguslik ostja: ostja kinnitus või selle puudumisel lihtsalt ettevõtja avaldus;

    b) tehniliste töötajate või tehniliste üksuste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekiri sõltumata sellest, kas nad kuuluvad vahetult asjaomase ettevõtte koosseisu või mitte, ning ehitustööde riigihankelepingute puhul nende isikute nimekiri, kelle poole töövõtja võib pöörduda tööde teostamiseks;

    c) tarnija või teenuseosutaja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus;

    d) kui tarnitavad tooted või osutatavad teenused on keerulised või erandjuhule vastavalt eriotstarbelised, kontrollib kas ostja või ostja nimel toimiv tarnija või teenuseosutaja asukohariigi pädev asutus kokkuleppe kohaselt tarnija tootmisvõimalusi või teenuseosutaja tehnilist pädevust ning vajaduse korral talle kättesaadavaid teadus- ja uurimistöövahendeid ning kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid meetmeid;

    e) teenuseosutaja või töövõtja ja/või ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute haridus ja kutsekvalifikatsioon;

    f) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul ning ainult asjakohastel juhtudel nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab lepingu täitmise ajal rakendada;

    g) tõend teenuseosutaja või töövõtja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;

    h) dokumendid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse kohta, mida teenuseosutaja või töövõtja saab lepingu täitmisel kasutada;

    i) tõend lepingu osa suuruse kohta, mille suhtes teenuseosutaja kavatseb sõlmida allhankelepinguid;

    j) tarnitavate toodete puhul:

    i) näidised, kirjeldused ja/või fotod, mille autentsust tuleb ostja nõudmisel tõendada;

    ii) ametlike kontrolliasutuste või pädevaks tunnistatud ametite koostatud tõendid, mis kinnitavad toodete vastavust, viidates selgesti teatavatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele.

    3.  Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul ta peab ostjale tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, tuues esile näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud kohustuse anda vajalikud vahendid ettevõtja käsutusse.

    4.  Samadel tingimustel võib artiklis 4 osutatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

    5.  Selliste lepingute sõlmimise menetluses, mille objektiks on tarned, millega kaasneb kohaletoomine ja paigaldamine, teenused ja ehitustööd, võib hinnata ettevõtjate suulikkust teenust osutada või paigaldustöid teha, võttes arvesse eelkõige nende oskusi, efektiivsust, vilumusi ja usaldusväärsust.

    6.  Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, milliseid dokumente nad lõike 2 alusel soovivad saada.

    Artikkel 49

    Kvaliteedi tagamise standardid

    Kui ostjad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitavad nad asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.

    Artikkel 50

    Keskkonnajuhtimise standardid

    Kui ostjad nõuavad artikli 48 lõike 2 punktis f osutatud juhtudel, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja täidab teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitavad nad ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele ühenduse seadustele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste poolt kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

    Artikkel 51

    Täiendavad dokumendid ja teave

    Ostjad võivad paluda ettevõtjatel artiklite 45—50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada.

    Artikkel 52

    Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

    1.  Liikmesriigid võivad kehtestada heakskiidetud töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või nende sertifitseerimise avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuse poolt.

    Liikmesriigid kohandavad nendesse nimekirjadesse kandmise ja sertifitseerimisasutuste poolt välja antavate tõendite väljastamise tingimused artikli 45 lõike 1, artikli 45 lõike 2 punktide a—d ja g, artikli 46, artikli 47 lõigete 1, 4 ja 5, artikli 48 lõigete 1, 2, 5 ja 6, artikli 49 ja (vajadusel) artikli 50 sätetele.

    Selliste ettevõtete ühendusse kuuluvate ettevõtete nimekirja kandmise taotluste puhul, kes saavad kasutada teiste ühendusse kuuluvate ettevõtete vahendeid, kohandavad liikmesriigid neid tingimusi ka artikli 47 lõikele 2 ja artikli 48 lõikele 3. Sel juhul peavad ettevõtjad ametlikku nimekirja koostavale asutusele tõendama, et vahendid on nende käsutuses kogu ametlikus nimekirjas registreerimist kinnitava tõendi kehtivusaja jooksul ning et sama aja jooksul vastavad kõnealused ettevõtted jätkuvalt teises lõigus nimetatud artiklites sätestatud kvalitatiivsetele valikukriteeriumidele, millele ettevõtjate registreerimine tugineb.

    2.  Ametlikesse nimekirjadesse kantud või tõendit omavad ettevõtjad võivad iga lepingu puhul esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta või pädeva sertifitseerimisasutuse väljaantud tõendi. Tõendites märgitakse dokumendid, mille alusel nad nimekirja kanti või neile tõend väljastati, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.

    3.  Ettevõtjate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt või sertifitseerimisasutuse väljastatud tõend on teiste liikmesriikide ostjatele ettevõtja sobivuse eelduseks, välja arvatud juhtudel, mida reguleeritakse artikli 45 lõike 1 ja lõike 2 punktidega a—d ja punktiga g, artikliga 46, artikli 47 lõike 1 punktidega b ja c ning artikli 48 lõike 2 punkti a alapunktiga i ja punktidega b, e, g ja h töövõtjate puhul, lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega b, c, d, ja j tarnijate puhul ning lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega c—i teenuseosutajate puhul.

    4.  Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest või sertifitseerimisest tulenevat teavet ei tohi kahtluse alla seada. Igalt registreeritud ettevõtjalt võib lepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.

    Muude liikmesriikide ostjad kohaldavad lõiget 3 ja käesoleva lõike esimest lõiku üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud liikmesriigis.

    5.  Muude liikmesriikide ettevõtjate kandmisel ametlikku nimekirja või nende sertifitseerimisel lõikes 1 osutatud asutuste poolt ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikult ettevõtjalt, ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 45—49 ja artiklis 50, kui see on asjakohane.

    Ent teiste liikmesriikide ettevõtjad ei pruugi olla kohustatud lasta end hankelepingu sõlmimise menetluses osalemiseks nimekirja kanda või sertifitseerida. Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad samaväärseid tõendusmaterjale.

    6.  Ettevõtjad võivad igal ajal paluda enda ametlikku nimekirja kandmist või endale tõendi väljastamist. Nimekirja koostava asutuse või pädeva sertifitseerimisasutuse otsusest tuleb neile teatada piisavalt lühikese aja jooksul.

    7.  Lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisasutused on Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

    8.  Liikmesriigid, kellel on lõikes 1 osutatud ametlikud nimekirjad või sertifitseerimisasutused, kohustuvad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatama asutuse aadressi, kuhu tuleks saata vastavad avaldused.



    3.

    jagu

    Lepingu sõlmimine

    Artikkel 53

    Lepingute sõlmimise kriteeriumid

    1.  Ilma et see piiraks siseriiklike teatavate teenuste tasustamist käsitlevate õigusnormide kohaldamist, tugineb ostja lepingu sõlmimisel järgmistele kriteeriumidele:

    a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase hankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg või

    b) üksnes madalaim hind.

    2.  Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, täpsustab ostja lõike 1 punktis a osutatud juhul hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel omistab.

    Need osakaalud on väljendatavad nõuetekohase ulatusega vahemikena.

    Ostja, kes arvab, et suhtelise osakaalu määramine ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, nimetab hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis lepingu sõlmimise kriteeriumid tähtsuse järjekorras.

    Artikkel 54

    Elektrooniliste oksjonite kasutamine

    1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad kasutavad elektroonilisi oksjoneid.

    2.  Avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib ostja otsustada, et hankelepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon, kui lepingu kirjeldused on võimalik täpselt koostada.

    Samadel asjaoludel võib pidada elektroonilist oksjoni raamlepingu osapoolte vahelise uue konkursi väljakuulutamisel vastavalt artikli 32 lõike 4 teise lõigu teise taande sätetele ning artiklis 33 osutatud dünaamilise ostusüsteemi alusel sõlmitavate lepingute avamisel konkurentsile.

    Elektrooniline oksjon põhineb:

     üksnes hindadel, kui leping sõlmitakse madalaima hinna pakkujaga;

     või hindadel ja/või kirjeldustes viidatud pakkumise osade uuel maksumusel, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga.

    3.  Ostjad, kes otsustavad pidada elektroonilise oksjoni, esitavad selle asjaolu hanketeates.

    Kirjeldused hõlmavad muu hulgas järgmisi üksikasju:

    a) osad, mille maksumus on elektroonilise oksjoni objekt, tingimusel, et kõnealused osad on kvantitatiivsed ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;

    b) esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis tulenevad lepingu objektiga seotud kirjeldustest;

    c) teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajadusel teabe andmise aeg;

    d) asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

    e) tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumised esitada, eelkõige minimaalsed erinevused, mis võivad pakkumiste tegemisel vajalikud olla;

    f) asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning korralduste ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta.

    4.  Enne elektroonilise oksjoni alustamist annavad ostjad pakkumistele täieliku esialgse hinnangu vastavalt lepingute sõlmimise kriteeriumidele ja neile määratud suhtelisele osakaalule.

    Kõik vastuvõetavad pakkumised esitanud pakkujad kutsutakse samaaegselt elektroonilisel teel esitama uut hinda ja/või uut maksumust; kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutusel olevate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete lähetamiskuupäeva.

    5.  Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, lisatakse kutsele asjakohase pakkumise täieliku hindamise tulemused, mis on tehtud artikli 53 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud suhtelise osakaalu põhjal.

    Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumise kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või kirjeldustes; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

    Kui pakkumiste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

    6.  Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab ostja otsekohe kõigile pakkujatele vähemalt nii palju teavet, mis võimaldab neil igal ajal välja selgitada oma suhtelise järjekorranumbri. Ostjad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuste kohta, tingimusel, et kirjeldustes on vastav märge. Samuti võivad nad igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ent ühelgi juhul ega ühelgi oksjoni etapil ei tohi nad avalikustada pakkuja isikut.

    7.  Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:

    a) oksjonil osalemise kutses nimetatakse eelnevalt kindlaksmääratud kuupäev ja aeg;

    b) kui enam ei esitata minimaalse erinevusega seotud nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi maksumusi, märgivad ostjad oksjonil osalemise kutses aja, mille nad lasevad viimasest pakkumisest mööduda, enne kui elektrooniline oksjon lõpetatakse;

    c) oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud arv oksjoni etappe on toimunud.

    Kui ostja otsustab lõpetada elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt ning võimalik et rakendab seejuures lõigus b sätestatud korda, esitatakse oksjonil osalemise kutses oksjoni kõigi etappide ajakava.

    8.  Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal lepingu vastavalt artiklile 53.

    Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid kasutades nõudeid eirata, samuti ei tohi nad kasutada oksjoneid viisil, mis võiks takistada, piirata või moonutada konkurentsi või muuta avaldatud hanketeates üles seatud ja kirjeldustes määratletud lepingu objekti.

    Artikkel 55

    Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

    1.  Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks.

    Need täpsustused võivad olla seotud esmajoones:

    a) ehitusmeetodi säästlikkusega, tootmisprotsessiga või osutatavate teenustega;

    b) valitud tehniliste lahendustega ja/või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

    c) pakkuja väljapakutud ehitustöö, tarnete või teenuste originaalsusega;

    d) ehitustöö teostamise, teenuse pakkumise või tarnimiskohas kehtivate töökaitset ja töötingimusi käsitlevate sätete täitmisega;

    e) pakkuja võimalusega saada riigiabi.

    2.  Ostja kontrollib neid koostisosi, pidades nõu pakkujaga ja võttes arvesse esitatud tõendeid.

    3.  Kui ostja veendub, et pakkumishind on ebaharilikult madal seepärast, et pakkuja saab riigiabi, võib pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast nõupidamist pakkujaga, kui viimane ei suuda ostja määratud piisavalt pika tähtaja jooksul tõendada, et talle antud abi oli seaduslik. Kui ostja pakkumise sellistel asjaoludel tagasi lükkab, teatab ta sellest komisjonile.



    III

    JAOTIS

    RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONIDE KOHTA KEHTIVAD EESKIRJAD



    I

    PEATÜKK

    Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

    Artikkel 56

    Reguleerimisala

    Käesolevat peatükki kohaldatakse ostjate sõlmitud riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, kui lepingute maksumus on ►M6  5 150 000 eurot ◄ või suurem.

    Maksumust arvutatakse artiklis 9 määratletud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kohaldatavate eeskirjadega ettenähtud korras.

    Artikkel 57

    Erandid seoses reguleerimisalaga

    Käesolevat jaotist ei kohaldata riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mis sõlmitakse:

    a) seoses ehitustööde riigihankelepingutega käesoleva direktiivi artiklites 13, 14 ja 15 osutatud juhtudel;

    b) ostjate poolt, kes tegelevad ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 3—7 osutatud tegevusega, kui kontsessioonid sõlmitakse kõnealuste tegevuste kohta.

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mille sõlmivad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud toimingut teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust direktiivi kohaldamist edasi lükata.

    Artikkel 58

    Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

    1.  Ostjad, kes soovivad sõlmida riiklike ehitustööde kontsessioonilepingu, teatavad sellest asjakohase teatega.

    2.  Riiklike ehitustööde kontsessioonide teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajadusel muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormidele.

    3.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

    4.  Teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37 kohaldatakse ka riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes.

    Artikkel 59

    Tähtaeg

    Kui ostjad kasutavad riiklikku ehitustööde kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates teate lähetamiskuupäevast, välja arvatud artikli 38 lõike 5 kohaldamise korral.

    Kohaldatakse artikli 38 lõiget 7.

    Artikkel 60

    Allhanked

    Ostja võib:

    a) nõuda, et kontsessionäär sõlmiks kolmandate isikutega lepinguid, mis hõlmavad vähemalt 30 % nende ehitustööde kogumaksumusest, mille kohta kontsessioonileping sõlmitakse, andes kandidaatidele samal ajal võimaluse seda määra suurendada, täpsustades alammäära kontsessioonilepingus, või

    b) taotleda kontsessioonilepingute kandidaatidelt, et nad määraksid oma pakkumises kindlaks nende tööde kogumaksumuse määra kontsessioonilepingust, kui see on olemas, mille nad kavatsevad üle anda kolmandatele isikutele.

    Artikkel 61

    Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata täiendavate ehitustööde suhtes, mida algselt kavandatud kontsessiooniprojekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamisel vajalikuks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab:

     kui täiendavaid ehitustöid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjatele kaasa suuri ebamugavusi, või

     kui kõnealused tööd on hoolimata sellest, et need on esialgsest lepingust eraldatavad, selle lõpuleviimiseks vältimatult vajalikud.

    Täiendavate ehitustööde kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse ehitustööde kontsessioonilepingu maksumusest.



    II

    PEATÜKK

    Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja

    Artikkel 62

    Kohaldatavad eeskirjad

    Kontsessionäär, kes on artikli 1 lõikes 9 nimetatud ostja, täidab kolmandate isikute teostatavate ehitustööde puhul käesoleva direktiivi ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevaid sätteid.



    III

    PEATÜKK

    Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja

    Artikkel 63

    Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

    1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, kohaldavad kolmandate isikutega ehitustöölepinguid sõlmides artiklis 64 määratletud teavitamiseeskirju, kui selliste lepingute maksumus on ►M6  5 150 000 eurot ◄ või suurem.

    Teavitamist ei nõuta siiski juhul, kui ehitustööleping vastab artiklis 31 loetletud tingimustele.

    Lepingute maksumus arvutatakse vastavalt artiklis 9 sätestatud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivatele eeskirjadele.

    2.  Ettevõtjate ühendusi, mis on moodustatud kontsessioonilepingu saamiseks, või nendega seotud ettevõtjaid ei käsitleta kolmandate isikutena.

    Seotud ettevõtja on mis tahes ettevõtja, millele kontsessionäär võib otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju või mis võib avaldada valitsevat mõju kontsessionäärile või millele koos kontsessionääriga avaldab omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtteid reguleerivate eeskirjade alusel valitsevat mõju teine ettevõtja. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt:

    a) omab enamust ettevõtja kapitalist;

    b) kontrollib enamust ettevõtja väljalastud aktsiatega määratud häältest või

    c) võib nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

    Nende ettevõtjate täielik nimekiri lisatakse kontsessioonitaotlusele. Seda nimekirja ajakohastatakse iga järgneva ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel.

    Artikkel 64

    Teate avaldamine

    1.  Ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad ja kes soovivad sõlmida kolmandate isikutega ehitustöölepinguid, teatavad sellest asjakohase teatega.

    2.  Teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajaduse korral muud ehitustööde kontsessionääri poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormile.

    3.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

    4.  Artiklit 37 kohaldatakse ka teadete vabatahtliku avaldamise suhtes.

    Artikkel 65

    Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad

    Ehitustöölepingute puhul, mille sõlmivad ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, ei tohi kontsessionääride määratud osalemistaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast ning pakkumiste laekumise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 40 päeva alates hanketeate või pakkumiskutse lähetuskuupäevast.

    Kohaldatakse artikli 38 lõikeid 5, 6 ja 7.



    IV

    JAOTIS

    IDEEKONKURSSE REGULEERIVAD EESKIRJAD

    Artikkel 66

    Üldsätted

    1.  Ideekonkursi korraldamise eeskirjad vastavad artiklitele 66—74 ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

    2.  Ideekonkursil osalemist ei piirata:

    a) liikmesriigi territooriumi või territooriumi osaga;

    b) põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

    Artikkel 67

    Reguleerimisala

    1.  Käesolevale jaotise kohaselt korraldavad ideekonkursse:

    a) IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6  133 000 eurot ◄ või suurem;

    b) IV lisas loetlemata ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6  206 000 eurot ◄ või suurem;

    c) kõik ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6  206 000 eurot ◄ või suurem, kui konkursid on seotud II A lisa 8. liigi teenuste, 5. liigi telekommunikatsiooniteenuste, mille CPV asend vastab viitenumbritele CPC 7524, 7525 ja 7526 ja/või IIB lisas loetletud teenustega.

    2.  Käesolevat jaotist kohaldatakse:

    a) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse osana menetlusest, mille tulemusel sõlmitakse teenuste riigihankeleping;

    b) auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid sisaldavate ideekonkursside suhtes.

    Punktis a osutatud juhtudel viitab piirmäär teenuste riigihankelepingu eeldatavale kogumaksumusele käibemaksuta, mis sisaldab ka võimalikke auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid.

    Punktis b osutatud juhtudel viitab piirmäär auhindade ja makstavate summade kogumaksumusele, kaasa arvatud teenuste riigihankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta, mille võib järgnevalt sõlmida artikli 31 lõike 3 alusel, kui ostja ei välista hanketeates sellise lepingu sõlmimist.

    Artikkel 68

    Erandid reguleerimisalast

    Käesolevat jaotist ei kohaldata:

    a) ideekonkursside suhtes direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses, mille korraldavad üht või mitut selle direktiivi artiklites 3—7 osutatud tegevust teostavad ostjad kõnealuste tegevuste teostamiseks; samuti ei kohaldata seda käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäetud konkursside suhtes.

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt ideekonkursside suhtes, mille korraldavad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud tegevust teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust selle kohaldamist edasi lükata.

    b) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse samadel juhtudel, nagu on nimetatud käesoleva direktiivi teenuste riigihankelepinguid käsitlevates artiklites 13, 14 ja 15.

    Artikkel 69

    Teated

    1.  Ostjad, kes soovivad ideekonkurssi korraldada, teatavad sellest konkursikutsega.

    2.  Ideekonkursi korraldanud ostjad saadavad teate konkursi tulemustega vastavalt artiklile 36 ja peavad suutma lähetuskuupäeva tõendada.

    Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduste kohaldamist, olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada konkreetse era- või avalik-õigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel, võib sellist teavet mitte avaldada.

    3.  Konkursside suhtes kohaldatakse ka teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37.

    Artikkel 70

    Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis

    1.  Artiklis 69 nimetatud teated sisaldavad VII D lisas nimetatud teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud standardvormidele.

    2.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

    Artikkel 71

    Teabe edastamise vahendid

    1.  Konkurssidega seotud teabevahetuse suhtes kohaldatakse artikli 42 lõikeid 1, 2 ja 4.

    2.  Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab kogu ideekonkursil osalejate poolt edastatud andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et žürii tutvub kavade ja projektide sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

    3.  Kavade ja projektide elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

    a) asjaomastele isikutele on kättesaadav kavade ja projektide elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;

    b) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil pakutava sertifitseerimisteenuse taset.

    Artikkel 72

    Konkursil osalejate valik

    Kui ideekonkursist saab osa võtta vaid piiratud arv osalejaid, kehtestavad ostjad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav tõelise konkurentsi tagamiseks.

    Artikkel 73

    Žürii koosseis

    Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes ei sõltu konkursil osalejatest. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žüriiliikmetest olema sama või sellega samaväärne kvalifikatsioon.

    Artikkel 74

    Žürii otsused

    1.  Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu.

    2.  Žürii tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud kavade ja projektidega, toetudes seejuures üksnes konkursikutses nimetatud kriteeriumidele.

    3.  Žürii märgib žüriiliikmete allkirjastatud aruandes ära projektide järjestuse, mis on koostatud vastavalt iga projekti eelistele, ning lisab märkused ja kõik selgitamist vajavad punktid.

    4.  Anonüümsus tuleb tagada ajani, mil žürii on jõudnud arvamuse või otsuseni.

    5.  Vajadusel võib kutsuda kandidaate žürii poolt protokolli märgitud küsimustele vastama, et selgitada projektide mis tahes tahke.

    6.  Žürii liikmete ja kandidaatide vahelise dialoogi kohta koostatakse täiemahuline protokoll.



    V

    JAOTIS

    STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUS, TÄITEVVÕIM JA LÕPPSÄTTED

    Artikkel 75

    Statistiliste andmete esitamise kohustus

    Hindamaks käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusi, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks artikli 76 kohaselt koostatud statistilise aruande, mis käsitleb ostjate poolt eelmisel aastal sõlmitud asjade, teenuste ja ehitustööde riigihankelepinguid eraldi.

    Artikkel 76

    Statistilise aruande sisu

    1.  Iga IV lisas loetletud ostja kohta esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:

    a) käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate sõlmitud lepingute arv ja maksumus;

    b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute arv ja kogumaksumus.

    Võimaluse piires analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid:

    a) lepingute sõlmimise menetluse kaupa ja

    b) iga sellise menetluse puhul I lisas esitatud ehitustööde ja II lisas esitatud teenuste kaupa, määrates need kindlaks CPV nomenklatuuri kategooria järgi;

    c) selle ettevõtja kodakondsuse või riikkondsuse kaupa, kellega leping sõlmiti.

    Kui lepingud on sõlmitud läbirääkimistega menetluse teel, analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ka artiklites 30 ja 31 nimetatud asjaolude kaupa ning täpsustatakse liikmesriikide ja kolmandate riikide edukate ettevõtjatega sõlmitud lepingute arv ja maksumus.

    2.  Iga ostjakategooria kohta, mida IV lisa ei sisalda, esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:

    a) sõlmitud lepingute arv ja maksumus, mida analüüsitakse vastavalt lõike 1 teisele lõigule;

    b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute kogumaksumus.

    3.  Statistilises aruandes esitatakse kõik muud GATTi lepingu alusel nõutavad statistilised andmed.

    Esimeses lõigus nimetatud andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 77 lõike 2 kohasele menetlusele.

    Artikkel 77

    Nõuandekomitee

    1.  Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis on moodustatud otsuse 71/306/EMÜ ( 25 ) artikliga 1 (edaspidi “komitee”).

    2.  Käesolevale lõigule viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7 vastavalt selle otsuse artiklile 8.

    3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

    Artikkel 78

    Piirmäärade läbivaatamine

    1.  Komisjon kinnitab artiklis 7 kehtestatud piirmäärad iga kahe aasta tagant alates käesoleva direktiivi jõustumisest ja vaatab need vajaduse korral läbi artikli 77 lõikega 2 sätestatud korras.

    Kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Sel viisil läbivaadatud piirmäärade väärtus ümardatakse vajadusel lähima tuhande euroni allapoole, et tagada GATTi lepingus sätestatud kehtivate SDRis väljendatud piirmäärade järgimine.

    2.  Samaaegselt lõike 1 kohase läbivaatamisega ühtlustab komisjon artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras:

    a) artikli 8 esimese lõigu punktis a, artiklis 56 ja artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud piirmäärad ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

    ▼M3

    b) artikli 67 lõike 1 punktis a kehtestatud piirmäärad IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

    c) artikli 8 esimese lõigu punktis b ja artikli 67 lõike 1 punktides b ja c kehtestatud piirmäärad muude ostjate kui IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega.

    ▼B

    3.  Lõike 1 kohaselt kehtestatud piirmäärade väärtust rahaliidus mitte osalevate liikmesriikide vääringus tuleb alates 1. jaanuarist 2004 tavatingimustel kohandada iga kahe aasta tagant. Sellise väärtuse arvutamisel võetakse aluseks selliste eurodes väljendatud vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval.

    4.  Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud läbivaadatud piirmäärad ja nende vastavad väärtused lõikes 3 osutatud riikide vääringus Euroopa Liidu Teatajas nende läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses.

    Artikkel 79

    Muudatused

    1.  Artikli 77 lõikes 2 osutatud korras võib komisjon muuta:

    a) artikli 78 lõike 1 teises lõigus ja artikli 78 lõikes 3 sätestatud arvutusmeetodite tehnilist korda;

    b) artiklites 35, 58, 64 ja 69 osutatud teadete ning artikli 35 lõike 4 neljandas lõigus ning artiklites 75 ja 76 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

    c) konkreetse viitamise korda konkreetsetele CPV nomenklatuuri asetustele teadetes;

    d) avalik-õiguslike asutuste ja nende kategooriate loetelu III lisas, kui see on liikmesriikide teatiste põhjal vajalik;

    e) keskvalitsusasutuste loetelu IV lisas pärast GATTi lepingu jõustumiseks vajalikke kohandusi;

    f) I lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

    g) II lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning kõnealuses lisas loetletud teenusekategooriate piires selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

    h) VIII lisas osutatud andmete edastamise ja avaldamise korda tehnilise arengu alusel või halduspõhjustel;

    i) X lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.

    Artikkel 80

    Rakendamine

    1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

    Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

    2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

    Artikkel 81

    Järelevalvemehhanismid

    Vastavalt nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/665/EMÜ asjade ja ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta ( 26 ) tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamise tõhusate, kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismide abil.

    Selleks võivad nad muu hulgas nimetada või moodustada sõltumatu organi.

    Artikkel 82

    Kehtetuks tunnistamine

    Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses XI lisas sätestatud ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega, tunnistatakse alates artiklis 80 esitatud kuupäevast kehtetuks direktiiv 92/50/EMÜ, välja arvatud selle artikkel 41, ning direktiivid 93/36/EMÜ ja 93/37/EMÜ.

    Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XII lisas esitatud korrelatsioonitabelile.

    Artikkel 83

    Jõustumine

    Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

    Artikkel 84

    Adressaadid

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




    I LISA

    ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b NIMETATUD TÖÖDE LOETELU ( 27 )

    ▼M7



    NACE (1)

    CPV kood

    JAGU F

    EHITUS

    Jaotis

    Rühm

    Klass

    Valdkond

    Märkused

    45

     
     

    Ehitus

    Käesolev jaotis hõlmab uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid, ennistamist ja remonttöid

    45000000

     

    45.1

     

    Objekti ettevalmistamine

     

    45100000

     
     

    45.11

    Hoonete lammutamine ja lõhkumine; pinnasetööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — hoonete ja muude rajatiste lammutamine

    — ehitusplatside puhastamine

    — pinnasetööd: kaevetööd, tagasitäide, ehitusplatsi tasandamine ja profileerimine, kraavide kaevamine, kivide eemaldamine, lõhkamine jne

    — ehitusplatsi ettevalmistamine kaevetöödeks:

    — 

    — kattekihi eemaldamine ja muud mineraalidega seotud ettevalmistustööd

    Käesolevasse klassi kuulub veel:

    — ehitusplatsi kuivendamine

    — põllumajandusmaa või metsa all oleva maa kuivendamine

    45110000

     
     

    45.12

    Katsepuurimine ja läbindamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — katsepuurimine, katseläbindamine ja südamikpuurimine ehituslikel, geofüüsikalistel, geoloogilistel või muudel sellistel eesmärkidel

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — nafta- ja gaasipuuraukude puurimine, vt 11.20

    — veekaevude puurimine, vt 45.25

    — šahtide süvistamine, vt 45.25

    — nafta- ja gaasiväljade uuring, geofüüsikaline, geoloogiline ja seismiline mõõdistamine, vt 74.20

    45120000

     

    45.2

     

    Hoonete või nende osade ehitamine; insener-tehnilised rajatised

     

    45200000

     
     

    45.21

    Hoonete üldehitus ja insenertehnilised tööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — iga tüüpi hoonete ehitamine; insenertehniliste rajatiste ehitamine

    — sillad, kaasa arvatud tõstetud maanteede sillad, viaduktid, tunnelid ja metrood

    — magistraaltorustikud, magistraalside- ja elektriülekandeliinid

    — linnatorustikud, linna side- ja elektriliinid

    — abitööd linnades

    — monteeritavate konstruktsioonide montaaž ja püstitamine objektil

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — nafta ja gaasi toomisega kaasnevad tegevused, vt 11.20

    — monteeritavate ehitiste püstitamine omavalmistatud osadest, mis pole betoonist, vt jaotised 20, 26 ja 28

    — staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine, vt 45.23

    — hoonete seadmestik, vt 45.3

    — hoonete viimistlus, vt 45.4

    — arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused, vt 74.20

    — ehitustööde projektijuhtimine, vt 74.20

    45210000

    välja arvatud:

    -45213316

    45220000

    45231000

    45232000

     
     

    45.22

    Katusekatete ja -sõrestike ehitamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — katuste tegemine

    — katusekatete paigaldamine

    — katuste hüdroisolatsioonitööd

    45261000

     
     

    45.23

    Maanteede, teede, lennuväljade ja spordirajatiste ehitamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — kiirteede, tänavate, maanteede ning teiste sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud teede ehitamine

    — raudteede ehitamine

    — lennuväljaradade ehitamine

    — staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine

    — tee- ja autoparklate katetele märgistuse tegemine

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — eelnev pinnase teisaldamine, vt 45.11

    45212212 ja DA03

    45230000

    välja arvatud:

    -45231000

    -45232000

    -45234115

     
     

    45.24

    Vesiehitiste ehitamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — vundamentide rajamine veeteede, mere-, jõe- ja huvisadamate (marinade), lüüside jms ehitamine

    — paisude ja tammide rajamine

    — süvendustööd

    — veealused tööd

    45240000

     
     

    45.25

    Teised eritöid hõlmavad ehitustööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — eri tüüpi hoonete ja rajatiste ehitamisel ette tulevad eritööd, mis nõuavad erioskusi või -vahendeid:

    — 

    — vundamentide rajamine, kaasa arvatud vaiade rammimine

    — veekaevude puurimine ja ehitamine, šahtide süvistamine

    — tööstuslike teraselementide paigaldamine

    — terase painutamine

    — müüriladumine

    — tellingute ja töötasapindade paigaldamine ja lahtivõtmine koos rentimisega

    — korstnate ja tööstuslike ahjude ehitamine

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — tellingute rentimine ilma paigalduse ja lahtivõtmiseta, vt 71.32

    45250000

    45262000

     

    45.3

     

    Hoonete seadmestik

     

    45300000

     
     

    45.31

    Elektrijuhtmestiku ja furnituuri paigaldamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    järgmiste süsteemide ja detailide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

    — elektrijuhtmestik ja furnituur

    — telekommunikatsioonisüsteemid

    — elektriküttesüsteemid

    — eraantennid

    — tulekahjualarmid

    — turvahäiresüsteemid

    — liftid ja eskalaatorid

    — piksevardad jms

    45213316

    45310000

    välja arvatud:

    -45316000

     
     

    45.32

    Isolatsioonitööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — soojus-, heli- ja vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse;

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — hüdroisolatsioonitööd, vt 45.22

    45320000

     
     

    45.33

    Hoone torustikud

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — järgmiste süsteemide ja seadmete paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

    — 

    — torustikud ja sanitaarseadmed

    — gaasiseadmed

    — kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- või kliimaseadmed ja lõõrid

    — sprinklersüsteemid

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — elektriküttesüsteemide paigaldus, vt 45.31

    45330000

     
     

    45.34

    Muud seadmestikud

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — teede, raudteede, lennuväljade ja sadamate valgustus- ja signalisatsioonisüsteemid;

    — abiseadmete ja -detailide jms paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse

    45234115

    45316000

    45340000

     

    45.4

     

    Hoonete viimistlus

     

    45400000

     
     

    45.41

    Krohvimine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — hoonete või muude rajatiste katmine seest ja väljast krohvi või stukk-krohviga ning krohvialusvõrgu paigaldamine

    45410000

     
     

    45.42

    Puitdetailide paigaldamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — puidust või teistest materjalidest valmisuste, akende ja nende raamide paigaldamine, sisseehitatud köökide, treppide, poesisseseade jms valmistamine

    — siseviimistlustööd, nagu lagede, puidust seinakatete, liigutatavate vaheseinte jms paigaldamine

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — parketi ja teiste puidust põrandakatete paigaldamine, vt 45.43

    45420000

     
     

    45.43

    Põranda- ja seinakattematerjalide paigaldamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — järgmiste materjalide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

    — 

    — keraamilised, betoonist või tahutud kivist seina- või põrandaplaadid

    — parkett ja teised puidust põrandakatted; vaibad ja linoleumpõrandakatted, kaasa arvatud kummist ja plastikust põrandakatted

    — terratso, marmorist, graniidist või kiltkivist põranda- või seinakatted

    — tapeet

    45430000

     
     

    45.44

    Värvimine ja klaasimine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — hoonete värvimine seest ja väljast

    — insener-tehniliste rajatiste värvimine

    — klaasi, peeglite jms paigaldamine

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — akende paigaldamine, vt 45.42

    45440000

     
     

    45.45

    Muud viimistlustööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — erabasseinide paigaldamine

    — hoonete välispindade puhastamine auru, liivapritsi vms

    — muud hoonete lõpetamis- või viimistlustööd

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — hoonete ja teiste rajatiste seest puhastamine, vt 74.70

    45212212 ja DA04

    45450000

     

    45.5

     

    Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga

     

    45500000

     
     

    45.50

    Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — ehitus- ja lammutusmasinate ja seadmete rent ilma operaatorita, vt 71.32

    45500000

    (1)   Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1).

    ▼B




    II LISA

    ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS d NIMETATUD TEENUSED




    II A LISA ( 28 )

    ▼M7



    Kategooria nr

    Valdkond

    CPC viitenumber (1)

    CPV viitenumber

    1

    Hooldus- ja remonditeenused

    6112, 6122, 633, 886

    50100000-6 – 50884000-5 (välja arvatud 50310000-1 – 50324200-4 ja 50116510-9, 50190000-3, 50229000-6, 50243000-0) ja 51000000-9 – 51900000-1

    2

    Maismaatransporditeenused, (2) kaasa arvatud soomusautoteenused, ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu

    712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304

    60100000-9 – 60183000-4 (välja arvatud 60160000-7, 60161000-4, 60220000-6), ja 64120000-3 – 64121200-2

    3

    Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu

    73 (välja arvatud 7321)

    60410000-5 – 60424120-3

    (välja arvatud 60411000-2, 60421000-5), ja 60500000-3

    60440000-4 – 60445000-9

    4

    Postivedu: maismaa- ja õhutransport (2)

    71235, 7321

    60160000-7, 60161000-4

    60411000-2, 60421000-5

    5

    Telekommunikatsiooniteenused

    752

    64200000-8 – 64228200-2

    72318000-7 ja

    72700000-7 – 72720000-3

    6

    Finantsteenused:

    a)  kindlustusteenused

    b)  pangandus- ja investeerimisteenused välja arvatud (3)

    ex 81, 812, 814

    66100000-1 – 66720000-3 (3)

    7

    Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

    84

    50310000-1 – 50324200-4

    72000000-5 – 72920000-5

    (välja arvatud 72318000-7 ja 72700000-7 – 72720000-3), 79342410-4

    8

    Uurimis- ja arendusteenused (4)

    85

    73000000-2 – 73436000-7

    (välja arvatud 73200000-4, 73210000-7, 73220000-0

    9

    Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

    862

    79210000-9 – 79223000-3

    10

    Turuanalüüsi- ja avaliku arvamuse uurimise teenused

    864

    79300000-7 – 79330000-6 ja

    79342310-9, 79342311-6

    11

    Juhtimisnõustamisteenused (5) ja muud seotud teenused

    865, 866

    73200000-4 – 73220000-0

    79400000-8 – 79421200-3

    ja

    79342000-3, 79342100-4

    79342300-6, 79342320-2

    79342321-9, 79910000-6, 79991000-7

    98362000-8

    12

    Arhitektiteenused: inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; seotud teadusliku ja tehnilise konsultatsiooni teenused, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

    867

    71000000-8 – 71900000-7 (välja arvatud 71550000-8) ja 79994000-8

    13

    Reklaamiteenused

    871

    79341000-6 – 79342200-5

    (välja arvatud 79342000-3 ja 79342100-4

    14

    Hoonete puhastamise ja kinnisvara haldamise teenused

    874, 82201 – 82206

    70300000-4 – 70340000-6, ja

    90900000-6 – 90924000-0

    15

    Kirjastus- ja trükiteenused vahendustasu eest või lepingu alusel

    88442

    79800000-2 – 79824000-6

    79970000-6 – 79980000-7

    16

    Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; sanitaaria jms teenused

    94

    90400000-1 – 90743200-9 (välja arvatud 90712200-3

    90910000-9 – 90920000-2 ja

    50190000-3, 50229000-6

    50243000-0

    (1)   CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

    (2)   Välja arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ühtse tootenomenklatuuri (CPC Prov.) 18. liiki kuuluvad raudteetransporditeenused.

    (3)   Välja arvatud väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seonduvate teenuste ning keskpankade osutatavate teenustega seotud lepingud. Välja on arvatud ka lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes kujul ostu- või rendilepinguga samaaegselt, sellele eelnevalt või pärast seda.

    (4)   Välja arvatud uurimis- ja arendustegevusega seotud lepingud peale selliste, millest tuleneb kasu üksnes tellijale ja/või ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija ja/või ostja.

    (5)   Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.

    ▼B




    II B LISA ►M7   ( 29 ) ◄

    ▼M7



    Kategooria nr

    Valdkond

    CPC viitenumber (1)

    CPV viitenumber

    17

    Hotelli- ja restoraniteenused

    64

    55100000-1 – 55524000-9, ja 98340000-8 – 98341100-6

    18

    Raudteetransporditeenused

    711

    60200000-0 – 60220000-6

    19

    Veetransporditeenused

    72

    60600000-4 – 60653000-0, ja 63727000-1 – 63727200-3

    20

    Transpordi abi- ja lisateenused

    74

    63000000-9 – 63734000-3

    (välja arvatud 63711200-8, 63712700-0, 63712710-3, ja 63727000-1 – 63727200-3), ja

    98361000-1

    21

    Õigusteenused

    861

    79100000-5 – 79140000-7

    22

    Personali komplekteerimine ja otsing (2)

    872

    79600000-0 – 79635000-4

    (välja arvatud 79611000-0, 79632000-3, 79633000-0), ja 98500000-8 – 98514000-9

    23

    Uurimis- ja turvateenused, välja arvatud soomusautoteenus

    873 (välja arvatud 87304)

    79700000-1 – 79723000-8

    24

    Hariduse ja kutsehariduse teenused

    92

    80100000-5 – 80660000-8 (välja arvatud 80533000-9, 80533100-0, 80533200-1

    25

    Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

    93

    79611000-0, ja 85000000-9 – 85323000-9 (välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2

    26

    Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (3)

    96

    79995000-5 – 79995200-7, ja 92000000-1 – 92700000-8

    (välja arvatud 92230000-2, 92231000-9, 92232000-6

    27

    Muud teenused

     
     

    (1)   CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

    (2)   Välja arvatud töölepingud.

    (3)   Välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud.

    ▼M8




    III LISA

    ARTIKLI 1 LÕIKE 9 TEISES LÕIGUS NIMETATUD AVALIK-ÕIGUSLIKE ISIKUTE JA NENDE KATEGOORIATE LOETELU

    I   — BELGIA

    Asutused

    A

     Agence fédérale pour l'Accueil des demandeurs d'Asile – Federaal Agentschap voor Opvang van Asielzoekers

     Agence fédérale pour la Sécurité de la Chaîne alimentaire – Federaal Agentschap voor de Veiligheid van de Voedselketen

     Agence fédérale de Contrôle nucléaire – Federaal Agentschap voor nucleaire Controle

     Agence wallonne à l'Exportation

     Agence wallonne des Télécommunications

     Agence wallonne pour l'Intégration des Personnes handicapées

     Aquafin

     Arbeitsamt der Deutschsprachigen Gemeinschaft

     Archives générales du Royaume et Archives de l'Etat dans les Provinces — Algemeen Rijksarchief en Rijksarchief in de Provinciën Astrid

    B

     Banque nationale de Belgique – Nationale Bank van België

     Belgisches Rundfunk- und Fernsehzentrum der Deutschsprachigen Gemeinschaft

     Berlaymont 2000

     Bibliothèque royale Albert Ier – Koninklijke Bilbliotheek Albert I

     Bruxelles-Propreté – Agence régionale pour la Propreté – Net–Brussel — Gewestelijke Agentschap voor Netheid

     Bureau d'Intervention et de Restitution belge – Belgisch Interventie en Restitutiebureau

     Bureau fédéral du Plan – Federaal Planbureau

    C

     Caisse auxiliaire de Paiement des Allocations de Chômage – Hulpkas voor Werkloosheidsuitkeringen

     Caisse de Secours et de Prévoyance en Faveur des Marins – Hulp en Voorzorgskas voor Zeevarenden

     Caisse de Soins de Santé de la Société Nationale des Chemins de Fer Belges – Kas der geneeskundige Verzorging van de Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen

     Caisse nationale des Calamités – Nationale Kas voor Rampenschade

     Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Batellerie – Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders der Ondernemingen voor Binnenscheepvaart

     Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Chargement, Déchargement et Manutention de Marchandises dans les Ports, Débarcadères, Entrepôts et Stations (appelée habituellement „Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales des Régions maritimes”) – Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders gebezigd door Ladings – en Lossingsondernemingen en door de Stuwadoors in de Havens, Losplaatsen, Stapelplaatsen en Stations (gewoonlijk genoemd „Bijzondere Compensatiekas voor Kindertoeslagen van de Zeevaartgewesten”)

     Centre d'Etude de l'Energie nucléaire – Studiecentrum voor Kernenergie

     Centre de recherches agronomiques de Gembloux

     Centre hospitalier de Mons

     Centre hospitalier de Tournai

     Centre hospitalier universitaire de Liège

     Centre informatique pour la Région de Bruxelles-Capitale – Centrum voor Informatica voor het Brusselse Gewest

     Centre pour l'Egalité des Chances et la Lutte contre le Racisme – Centrum voor Gelijkheid van Kansen en voor Racismebestrijding

     Centre régional d'Aide aux Communes

     Centrum voor Bevolkings- en Gezinsstudiën

     Centrum voor landbouwkundig Onderzoek te Gent

     Comité de Contrôle de l'Electricité et du Gaz – Controlecomité voor Elekticiteit en Gas

     Comité national de l'Energie – Nationaal Comité voor de Energie

     Commissariat général aux Relations internationales

     Commissariaat-Generaal voor de Bevordering van de lichamelijke Ontwikkeling, de Sport en de Openluchtrecreatie

     Commissariat général pour les Relations internationales de la Communauté française de Belgique

     Conseil central de l'Economie – Centrale Raad voor het Bedrijfsleven

     Conseil économique et social de la Région wallonne

     Conseil national du Travail – Nationale Arbeidsraad

     Conseil supérieur de la Justice – Hoge Raad voor de Justitie

     Conseil supérieur des Indépendants et des petites et moyennes Entreprises — Hoge Raad voor Zelfstandigen en de kleine en middelgrote Ondernemingen

     Conseil supérieur des Classes moyennes

     Coopération technique belge – Belgische technische Coöperatie

    D

     Dienststelle der Deutschprachigen Gemeinschaft für Personen mit einer Behinderung

     Dienst voor de Scheepvaart

     Dienst voor Infrastructuurwerken van het gesubsidieerd Onderwijs

     Domus Flandria

    E

     Entreprise publique des Technologies nouvelles de l'Information et de la Communication de la Communauté française

     Export Vlaanderen

    F

     Financieringsfonds voor Schuldafbouw en Eenmalige Investeringsuitgaven

     Financieringsinstrument voor de Vlaamse Visserij- en Aquicultuursector

     Fonds bijzondere Jeugdbijstand

     Fonds communautaire de Garantie des Bâtiments scolaires

     Fonds culturele Infrastructuur

     Fonds de Participation

     Fonds de Vieillissement – Zilverfonds

     Fonds d'Aide médicale urgente – Fonds voor dringende geneeskundige Hulp

     Fonds de Construction d'Institutions hospitalières et médico-sociales de la Communauté française

     Fonds de Pension pour les Pensions de Retraite du Personnel statutaire de Belgacom – Pensioenfonds voor de Rustpensioenen van het statutair Personeel van Belgacom

     Fonds des Accidents du Travail – Fonds voor Arbeidsongevallen

     Fonds d'Indemnisation des Travailleurs licenciés en cas de Fermeture d'Entreprises

     Fonds tot Vergoeding van de in geval van Sluiting van Ondernemingen ontslagen Werknemers

     Fonds du Logement des Familles nombreuses de la Région de Bruxelles-Capitale – Woningfonds van de grote Gezinnen van het Brusselse hoofdstedelijk Gewest

     Fonds du Logement des Familles nombreuses de Wallonie

     Fonds Film in Vlaanderen

     Fonds national de Garantie des Bâtiments scolaires – Nationaal Warborgfonds voor Schoolgebouwen

     Fonds national de Garantie pour la Réparation des Dégâts houillers – Nationaal Waarborgfonds inzake Kolenmijnenschade

     Fonds piscicole de Wallonie

     Fonds pour le Financement des Prêts à des Etats étrangers – Fonds voor Financiering van de Leningen aan Vreemde Staten

     Fonds pour la Rémunération des Mousses – Fonds voor Scheepsjongens

     Fonds régional bruxellois de Refinancement des Trésoreries communales — Brussels gewestelijk Herfinancieringsfonds van de gemeentelijke Thesaurieën

     Fonds voor flankerend economisch Beleid

     Fonds wallon d'avances pour la réparation des dommages provoqués par des pompages et des prises d'eau souterraine

    G

     Garantiefonds der Deutschsprachigen Gemeinschaft für Schulbauten

     Grindfonds

    H

     Herplaatsingfonds

     Het Gemeenschapsonderwijs

     Hulpfonds tot financieel Herstel van de Gemeenten

    I

     Institut belge de Normalisation – Belgisch Instituut voor Normalisatie

     Institut belge des Services postaux et des Télécommunications – Belgisch Instituut voor Postdiensten en Telecommunicatie

     Institut bruxellois francophone pour la Formation professionnelle

     Institut bruxellois pour la Gestion de l'Environnement – Brussels Instituut voor Milieubeheer

     Institut d'Aéronomie spatiale – Instituut voor Ruimte aëronomie

     Institut de Formation permanente pour les Classes moyennes et les petites et moyennes Entreprises

     Institut des Comptes nationaux – Instituut voor de nationale Rekeningen

     Institut d'Expertise vétérinaire – Instituut voor veterinaire Keuring

     Institut du Patrimoine wallon

     Institut für Aus- und Weiterbildung im Mittelstand und in kleinen und mittleren Unternehmen

     Institut géographique national – Nationaal geografisch Instituut

     Institution pour le Développement de la Gazéification souterraine — Instelling voor de Ontwikkeling van ondergrondse Vergassing

     Institution royale de Messine – Koninklijke Gesticht van Mesen

     Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté flamande – Universitaire instellingen van publiek recht afangende van de Vlaamse Gemeenschap

     Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté française – Universitaire instellingen van publiek recht afhangende van de Franse Gemeenschap

     Institut national des Industries extractives – Nationaal Instituut voor de Extractiebedrijven

     Institut national de Recherche sur les Conditions de Travail – Nationaal Onderzoeksinstituut voor Arbeidsomstandigheden

     Institut national des Invalides de Guerre, anciens Combattants et Victimes de Guerre – Nationaal Instituut voor Oorlogsinvaliden, Oudstrijders en Oorlogsslachtoffers

     Institut national des Radioéléments – Nationaal Instituut voor Radio-Elementen

     Institut national pour la Criminalistique et la Criminologie – Nationaal Instituut voor Criminalistiek en Criminologie

     Institut pour l'Amélioration des Conditions de Travail – Instituut voor Verbetering van de Arbeidsvoorwaarden

     Institut royal belge des Sciences naturelles – Koninklijk Belgisch Instituut voor Natuurwetenschappen

     Institut royal du Patrimoine culturel – Koninklijk Instituut voor het Kunstpatrimonium

     Institut royal météorologique de Belgique – Koninklijk meteorologisch Instituut van België

     Institut scientifique de Service public en Région wallonne

     Institut scientifique de la Santé publique – Louis Pasteur – Wetenschappelijk Instituut Volksgezondheid – Louis Pasteur

     Instituut voor de Aanmoediging van Innovatie door Wetenschap en Technologie in Vlaanderen

     Instituut voor Bosbouw en Wildbeheer

     Instituut voor het archeologisch Patrimonium

     Investeringsdienst voor de Vlaamse autonome Hogescholen

     Investeringsfonds voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant

    J

     Jardin botanique national de Belgique — Nationale Plantentuin van België

    K

     Kind en Gezin

     Koninklijk Museum voor schone Kunsten te Antwerpen

    L

     Loterie nationale — Nationale Loterij

    M

     Mémorial national du Fort de Breendonk – Nationaal Gedenkteken van het Fort van Breendonk

     Musée royal de l'Afrique centrale – Koninklijk Museum voor Midden- Afrika

     Musées royaux d'Art et d'Histoire – Koninklijke Musea voor Kunst en Geschiedenis

     Musées royaux des Beaux-Arts de Belgique – Koninklijke Musea voor schone Kunsten van België

    O

     Observatoire royal de Belgique – Koninklijke Sterrenwacht van België

     Office central d'Action sociale et culturelle du Ministère de la Défense — Centrale Dienst voor sociale en culturele Actie van het Ministerie van Defensie

     Office communautaire et régional de la Formation professionnelle et de L'Emploi

     Office de Contrôle des Assurances – Controledienst voor de Verzekeringen

     Office de Contrôle des Mutualités et des Unions nationales de Mutualités — Controledienst voor de Ziekenfondsen en de Landsbonden van Ziekenfondsen

     Office de la Naissance et de l'Enfance

     Office de Promotion du Tourisme

     Office de Sécurité sociale d'Outre-Mer – Dienst voor de overzeese sociale Zekerheid

     Office for Foreign Investors in Wallonia

     Office national d'Allocations familiales pour Travailleurs salariés — Rijksdienst voor Kinderbijslag voor Werknemers

     Office national de Sécurité sociale des Administrations provinciales et locales – Rijksdienst voor sociale Zekerheid van de provinciale en plaatselijke Overheidsdiensten

     Office national des Vacances annuelles – Rijksdienst voor jaarlijkse Vakantie

     Office national du Ducroire – Nationale Delcrederedienst

     Office régional bruxellois de l'Emploi – Brusselse gewestelijke Dienst voor Arbeidsbemiddeling

     Office régional de Promotion de l'Agriculture et de l'Horticulture

     Office régional pour le Financement des Investissements communaux

     Office wallon de la Formation professionnelle et de l'Emploi

     Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Geel

     Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Rekem

     Openbare Afvalstoffenmaatschappij voor het Vlaams Gewest

     Orchestre national de Belgique – Nationaal Orkest van België

     Organisme national des Déchets radioactifs et des Matières fissiles — Nationale Instelling voor radioactief Afval en Splijtstoffen

    P

     Palais des Beaux-arts — Paleis voor schone Kunsten

     Participatiemaatschappij Vlaanderen

     Pool des marins de la marine marchande — Pool van de Zeelieden der Koopvaardij

    R

     Radio et Télévision belge de la Communauté française

     Reproductiefonds voor de Vlaamse Musea

    S

     Service d'Incendie et d'Aide médicale urgente de la Région de Bruxelles-Capitale – Brusselse hoofdstedelijk Dienst voor Brandweer en dringende medische Hulp

     Société belge d'Investissement pour les pays en développement – Belgische Investeringsmaatschappij voor Ontwinkkelingslanden

     Société d'Assainissement et de Rénovation des Sites industriels dans l'Ouest du Brabant wallon

     Société de Garantie régionale

     Sociaal economische Raad voor Vlaanderen

     Société du Logement de la Région bruxelloise et sociétés agréées — Brusselse Gewestelijke Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen

     Société publique d'Aide à la Qualité de l'Environnement

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires bruxellois

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Brabant wallon

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Hainaut

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Namur

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Liège

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Luxembourg

     Société publique de Gestion de l'Eau

     Société wallonne du Logement et sociétés agréées

     Sofibail

     Sofibru

     Sofico

    T

     Théâtre national

     Théâtre royal de la Monnaie — De Koninklijke Muntschouwburg

     Toerisme Vlaanderen

     Tunnel Liefkenshoek

    U

     Universitair Ziekenhuis Gent

    V

     Vlaams Commissariaat voor de Media

     Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding

     Vlaams Egalisatie Rente Fonds

     Vlaamse Hogescholenraad

     Vlaamse Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen

     Vlaamse Instelling voor technologisch Onderzoek

     Vlaamse interuniversitaire Raad

     Vlaamse Landmaatschappij

     Vlaamse Milieuholding

     Vlaamse Milieumaatschappij

     Vlaamse Onderwijsraad

     Vlaamse Opera

     Vlaamse Radio- en Televisieomroep

     Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteit- en Gasmarkt

     Vlaamse Stichting voor Verkeerskunde

     Vlaams Fonds voor de Lastendelging

     Vlaams Fonds voor de Letteren

     Vlaams Fonds voor de sociale Integratie van Personen met een Handicap

     Vlaams Informatiecentrum over Land- en Tuinbouw

     Vlaams Infrastructuurfonds voor Persoonsgebonden Aangelegenheden

     Vlaams Instituut voor de Bevordering van het wetenschappelijk- en technologisch Onderzoek in de Industrie

     Vlaams Instituut voor Gezondheidspromotie

     Vlaams Instituut voor het Zelfstandig ondernemen

     Vlaams Landbouwinvesteringsfonds

     Vlaams Promotiecentrum voor Agro- en Visserijmarketing

     Vlaams Zorgfonds

     Vlaams Woningsfonds voor de grote Gezinnen

    II   — BULGAARIA

    Asutused

     Икономически и социален съвет

     Национален осигурителен институт

     Национална здравноосигурителна каса

     Български червен кръст

     Българска академия на науките

     Национален център за аграрни науки

     Български институт за стандартизация

     Българско национално радио

     Българска национална телевизия

    Kategooriad

    Riiklikud ettevõtted õigusakti „Търговския закон” (обн., ДВ, бр.48/18.6.1991) artikli 62 lõike 3 tähenduses:

     Национална компания „Железопътна инфраструктура”

     ДП „Пристанищна инфраструктура”

     ДП „Ръководство на въздушното движение”

     ДП „Строителство и възстановяване”

     ДП „Транспортно строителство и възстановяване”

     ДП „Съобщително строителство и възстановяване”

     ДП „Радиоактивни отпадъци”

     ДП „Предприятие за управление на дейностите по опазване на околната среда”

     ДП „Български спортен тотализатор”

     ДП „Държавна парично-предметна лотария”

     ДП „Кабиюк”, Шумен

     ДП „Фонд затворно дело”

     Държавни дивечовъдни станции

    Riiklikud ülikoolid, mis on asutatud õigusakti „Закона за висшето образование” (обн., ДВ, бр.112/27.12.1995) artikli 13 alusel:

     Аграрен университет – Пловдив

     Академия за музикално, танцово и изобразително изкуство – Пловдив

     Академия на Министерството на вътрешните работи

     Великотърновски университет „Св. св. Кирил и Методий”

     Висше военноморско училище „Н. Й. Вапцаров” – Варна

     Висше строително училище „Любен Каравелов” – София

     Висше транспортно училище „Тодор Каблешков” – София

     Военна академия „Г. С. Раковски” – София

     Национална музикална академия „Проф. Панчо Владигеров” – София

     Икономически университет – Варна

     Колеж по телекомуникации и пощи – София

     Лесотехнически университет – София

     Медицински университет „Проф. д-р Параскев Иванов Стоянов” – Варна

     Медицински университет – Плевен

     Медицински университет – Пловдив

     Медицински университет – София

     Минно-геоложки университет „Св. Иван Рилски” – София

     Национален военен университет „Васил Левски” – Велико Търново

     Национална академия за театрално и филмово изкуство „Кръстьо Сарафов” – София

     Национална спортна академия „Васил Левски” – София

     Национална художествена академия – София

     Пловдивски университет „Паисий Хилендарски”

     Русенски университет „Ангел Кънчев”

     Софийски университет „Св. Климент Охридски”

     Специализирано висше училище по библиотекознание и информационни технологии – София

     Стопанска академия „Д. А. Ценов” – Свищов

     Технически университет – Варна

     Технически университет – Габрово

     Технически университет – София

     Tракийски университет – Стара Загора

     Университет „Проф. д-р Асен Златаров” – Бургас

     Университет за национално и световно стопанство – София

     Университет по архитектура, строителство и геодезия – София

     Университет по хранителни технологии – Пловдив

     Химико-технологичен и металургичен университет – София

     Шуменски университет „Епископ Константин Преславски”

     Югозападен университет „Неофит Рилски” – Благоевград

    Riiklikud ja munitsipaalkoolid õigusakti „Закона за народната просвета” (обн., ДВ, бр. 86/18.10.1991) tähenduses.

    Kultuuriinstituudid õigusakti „Закона за закрила и развитие на културата” (обн., ДВ, бр.50/1.6.1999) tähenduses:

     Народна библиотека „Св. св. Кирил и Методий”

     Българска национална фонотека

     Българска национална филмотека

     Национален фонд „Култура”

     Национален институт за паметниците на културата

     Театри (teatrid)

     Опери, филхармонии и ансамбли (ooperid, filharmooniaorkestrid, ansamblid)

     Музеи и галерии (muuseumid ja galeriid)

     Училища по изкуствата и културата (kunsti- ja kultuurikoolid)

     Български културни институти в чужбина (Bulgaaria kultuuriinstituudid välismaal)

    Õigusakti „Закона за лечебните заведения” (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud ja/või munitsipaalmeditsiiniinstituutid.

    Õigusakti „Закона за лечебните заведения” (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) artikli 5 lõikes 1 osutatud meditsiiniinstituudid:

     Домове за медико-социални грижи за деца

     Лечебни заведения за стационарна психиатрична помощ

     Центрове за спешна медицинска помощ

     Центрове за трансфузионна хематология

     Болница „Лозенец”

     Военномедицинска академия

     Медицински институт на Министерство на вътрешните работи

     Лечебни заведения към Министерството на правосъдието

     Лечебни заведения към Министерството на транспорта

    Mittekaubanduslikku laadi juriidilised isikud, mis on asutatud üldistes huvides vastavalt õigusaktile „Закона за юридическите лица с нестопанска цел” (обн., ДВ, бр.81/6.10.2000) ja mis vastavad õigusakti „Закона за обществените поръчки” (обн., ДВ, бр. 28/6.4.2004) § 1 punkti 21 tingimustele.

    III   — TŠEHHI VABARIIK

     Pozemkový fond ja muud riiklikud fondid

     Česká národní banka

     Česká televize

     Český rozhlas

     Rada pro rozhlasové a televizní vysílaní

     Všeobecná zdravotní pojišťovna České republiky

     Zdravotní pojišťovna ministerstva vnitra ČR

     Ülikoolid

    ja muud eraldi seadusega asutatud juriidilised isikud, mis kasutavad oma tegevuseks ja vastavalt eelarvemäärustele riigieelarvest ja riiklike fondide eelarvest saadavat raha, rahvusvaheliste institutsioonide tehtud makseid ning territoriaalorganite või kohaliku omavalitsusüksuste eelarvevahendeid.

    IV   — TAANI

    Asutused

     Danmarks Radio

     Det landsdækkende TV2

     Danmarks Nationalbank

     Sund og Bælt Holding A/S

     A/S Storebælt

     A/S Øresund

     Øresundskonsortiet

     Metroselskabet I/S

     Arealudviklingsselskabet I/S

     Statens og Kommunernes Indkøbsservice

     Arbejdsmarkedets Tillægspension

     Arbejdsmarkedets Feriefond

     Lønmodtagernes Dyrtidsfond

     Naviair

    Kategooriad

     De Almene Boligorganisationer (sotsiaalkorteritega tegelevad organisatsioonid)

     Andre forvaltningssubjekter (muud haldusorganid)

     Universiteterne, jf. lovbekendtgørelse nr. 1368 af 7. december 2007 af lov om universiteter (ülikoolid, vt 7. detsembri 2007. aasta ülikoole käsitlev konsolideerimisseadus nr 1368)

    V   — SAKSAMAA

    Kategooriad

    Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

    Riiklikud asutused, ettevõtted ja fondid, mille on rajanud keskvalitsus, liidumaa valitsus või kohalik omavalitsus eelkõige järgmistes valdkondades:

    (1) Asutused

     Wissenschaftliche Hochschulen und verfasste Studentenschaften – [ülikoolid ja tunnustatud üliõpilasorganisatsioonid].

     Berufsständige Vereinigungen (Rechtsanwalts-, Notar-, Steuerberater-, Wirtschaftsprüfer-, Architekten-, Ärzte- und Apothekerkammern) – [juristide, notarite, maksunõunike, raamatupidajate, arhitektide, arstide ja farmatseutide kutseliidud].

     Wirtschaftsvereinigungen (Landwirtschafts-, Handwerks-, Industrie- und Handelskammern, Handwerksinnungen, Handwerkerschaften) – [äri- ja kaubandusorganisatsioonid: põllumajandus- ja käsitööühingud, kaubandus- ja tööstuskojad, käsitööliste gildid, kaupmeeste ühingud].

     Sozialversicherungen (Krankenkassen, Unfall- und Rentenversicherungsträger) – [sotsiaalkindlustusasutused: haigekassa-, õnnetus- ja pensionikindlustusfondid].

     Kassenärztliche Vereinigungen – [haigekassa arstide ühendused].

     Genossenschaften und Verbände – [kooperatiivid ja muud liidud].

    (2) Ettevõtted ja fondid

    Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mittekaubanduslikud ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides, eelkõige järgmistes valdkondades:

     Rechtsfähige Bundesanstalten – [õigus- ja teovõimelised keskvalitsused].

     Versorgungsanstalten und Studentenwerke – [pensioniorganisatsioonid ja üliõpilasliidud).

     Kultur-, Wohlfahrts- und Hilfsstiftungen – [kultuuri-, sotsiaal- ja abifondid].

    Eraõiguslikud juriidilised isikud

    Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mittekaubanduslikud ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides (sealhulgas kommunale Versorgungsunternehmen (munitsipaal-kommunaalettevõtted)):

     Gesundheitswesen (Krankenhäuser, Kurmittelbetriebe, medizinische Forschungseinrichtungen, Untersuchungs- und Tierkoerperbeseitigungsanstalten) – [tervishoid: haiglad, sanatooriumid, meditsiinilised uurimisinstituudid, katseettevõtted ja loomakerede hävitamise ettevõtted].

     Kultur (öffentliche Bühnen, Orchester, Museen, Bibliotheken, Archive, zoologische und botanische Gärten) – [kultuur: teatrid, orkestrid, muuseumid, raamatukogud, arhiivid, zooloogia- ja botaanikaaiad].

     Soziales (Kindergärten, Kindertagesheime, Erholungseinrichtungen, Kinder- und Jugendheime, Freizeiteinrichtungen, Gemeinschafts- und Bürgerhäuser, Frauenhäuser, Altersheime, Obdachlosenunterkünfte) – [sotsiaalhoolekanne: lasteaiad, lastepäevakodud, puhkeasutused, lastekodud, noortekodud, vaba aja keskused, sotsiaalkorterid, naiste turvakodud, vanadekodud, kodutute varjupaigad].

     Sport (Schwimmbäder, Sportanlagen und -einrichtungen) – [sport: ujumisbasseinid, spordirajatised].

     Sicherheit (Feuerwehren, Rettungsdienste) – [päästeteenus: tuletõrje, muud päästetalitused].

     Bildung (Umschulungs-, Aus-, Fort- und Weiterbildungseinrichtungen, Volksschulen) – [haridus: koolitus-, täiend- ja ümberkoolitusasutused, täiskasvanute õhtune koolitus].

     Wissenschaft, Forschung und Entwicklung (Großforschungseinrichtungen, wissenschaftliche Gesellschaften und Vereine, Wissenschaftsförderung) – [teadus, uuringud ja areng: laia profiiliga uurimisasutused, teadusühingud ja -liidud, teaduse arendamisega tegelevad asutused].

     Entsorgung (Straßenreinigung, Abfall- und Abwasserbeseitigung) – [jäätme- ja prügikäitlusteenused: tänavate puhastamine, reovee- ja jäätmekäitlus].

     Bauwesen und Wohnungswirtschaft (Stadtplanung, Stadtentwicklung, Wohnungsunternehmen soweit im Allgemeininteresse tätig, Wohnraumvermittlung) – [ehitus, tsiviilehitus ja elamumajandus: linnaplaneerimine, linnaarendus, elamuettevõtjad (kui nad tegutsevad üldsuse huvides), eluasemeteenused].

     Wirtschaft (Wirtschaftsförderungsgesellschaften) – [majandus: majanduse arendamisega tegelevad organisatsioonid].

     Friedhofs- und Bestattungswesen – [kalmistud ja matuseteenused].

     Zusammenarbeit mit den Entwicklungsländern (Finanzierung, technische Zusammenarbeit, Entwicklungshilfe, Ausbildung) – [koostöö arengumaadega: rahastamine, tehniline koostöö, arenguabi, koolitus].

    VI   — EESTI

     Eesti Kunstiakadeemia

     Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

     Eesti Maaülikool

     Eesti Teaduste Akadeemia

     Eesti Rahvusringhaaling

     Tagatisfond

     Kaitseliit

     Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

     Eesti Haigekassa

     Eesti Kultuurkapital

     Notarite Koda

     Rahvusooper Estonia

     Eesti Rahvusraamatukogu

     Tallinna Ülikool

     Tallinna Tehnikaülikool

     Tartu Ülikool

     Eesti Advokatuur

     Audiitorkogu

     Eesti Töötukassa

     Eesti Arengufond

    Kategooriad

    Muud riiklikud või eraõiguslikud juriidilised isikud kooskõlas riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõikega 2.

    VII   — IIRIMAA

    Asutused

     Enterprise Ireland [turunduse, tehnoloogia ja ettevõtluse arendamine]

     Forfás [ettevõtlus-, kaubandus-, teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase poliitika ja nõuande organ]

     Industrial Development Authority

     FÁS [tööstuskoolitus ja tööhõive]

     Health and Safety Authority

     Bord Fáilte Éireann – [turismi edendamine]

     CERT [hotellindus-, toitlustus- ja turismialane koolitus]

     Irish Sports Council

     National Roads Authority

     Údarás na Gaeltachta – [gaelikeelseid regioone ühendav asutus]

     Teagasc [põllumajandusalane uurimistegevus, koolitus ja areng]

     An Bord Bia – [toiduainetetööstuse edendamine]

     Irish Horseracing Authority

     Bord na gCon – [hurtade võiduajamiste toetamine ja edendamine]

     Marine Institute

     Bord Iascaigh Mhara – [kalanduse edendamine]

     Equality Authority

     Legal Aid Board

     Forbas [Forbairt]

    Kategooriad

     Tervishoiuamet

     Haiglad ja muud riiklikud institutsioonid

     Kutsehariduskomiteed

     Kolledžid ja muud riiklikud haridusasutused

     Piirkondlikud ja riiklikud kalandusnõukogud

     Piirkondlikud turismiorganisatsioonid

     -Riiklikud reguleerivad ja apellatsiooniorganid [sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, energeetika, planeerimine jne]

     Asutused, mille eesmärgiks on täita konkreetseid ülesandeid või rahuldada vajadusi erinevates avalikes sektorites [näiteks Healthcare Materials Management Board, Health Sector Employers Agency, Local Government Computer Services Board, Environmental Protection Agency, National Safety Council, Institute of Public Administration, Economic and Social Research Institute, National Standards Authority jt]

     Muud riiklikud asutused, mis vastavad riiklikud asutuse määratlusele.

    VIII   — KREEKA

    Kategooriad

     Riiklikud ettevõtted ja üksused

     Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riigi omanduses või mis saavad kohaldatava õiguse alusel korrapäraselt riigilt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest või kus riigi osalus on vähemalt 51 %.

     Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riiklikud juriidiliste isikute, mis tahes tasandi kohalike omavalitsuste, sealhulgas Kreeka kohalike omavalitsuste keskliidu („Κ.Ε.Δ.Κ.Ε.”), kommuunide (kohalike halduspiirkondade) kohalike liitude, riiklike ettevõtete või isikute või punktis b viidatud juriidiliste isikute omanduses või mis saavad kohaldatava õiguse või oma põhikirja alusel nimetatud juriidilistelt isikutelt korrapäraselt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest, või eespool nimetatud juriidilised isikud, mille osalus sellistes riiklikes juriidilistes isikutes on vähemalt 51 %.

    IX   — HISPAANIA

    Kategooriad

     Riiklikud asutused ja üksused, mis ei ole valitsusasutused (Administración General del Estado Públicas,) autonoomsete piirkondade sõltumatud asutused (l'Administración de las Comunidades Autónomas) ega kohalike omavalitsuste (Corporaciones Locales) asutused ja mille suhtes kohaldatakse Hispaania riigihankeseadust („Ley 30/2007, de 30 de octubre, de Contratos del sector público”) vastavalt selle artiklile 3;

     Entidades Gestoras y los Servicios Comunes de la Seguridad Social – [tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused].

    X   — PRANTSUSMAA

    Asutused

     Compagnies et établissements consulaires, chambres de commerce et d'industrie (CCI), chambres des métiers et chambres d'agriculture.

    Kategooriad

    (1) Riiklikud asutused:

     Académie des Beaux-arts

     Académie française

     Académie des inscriptions et belles-lettres

     Académie des sciences

     Académie des sciences morales et politiques

     Banque de France

     Centre de coopération internationale en recherche agronomique pour le développement

     Ecoles d'architecture

     Institut national de la consommation

     Reunion des musées nationaux

     Thermes nationaux – Aix-les-Bains

     Groupements d'intérêt public; exemples:

     Agence EduFrance

     ODIT France (observation, développement et ingénierie touristique)

     Agence nationale de lutte contre l'illettrisme

    (2) Piirkondlikul, departemangu ja kohalikul tasandil riiklikud haldusasutused:

     Collèges

     Lycées

     Etablissements publics locaux d'enseignement et de formation professionnelle agricole

     Etablissements publics hospitaliers

     Offices publics de l'habitat

    (3) Territoriaalsete asutuste rühmad:

     Etablissements publics de coopération intercommunale

     Institutions interdépartementales et interrégionales

     Syndicat des transports d'Ile-de-France

    XI   — ITAALIA

    Asutused

     Società Stretto di Messina S.p.A.

     Mostra d'oltremare S.p.A.

     Ente nazionale per l'aviazione civile – ENAC

     Società nazionale per l'assistenza al volo S.p.A. – ENAV

     ANAS S.p.A

    Kategooria

     Consorzi per le opere idrauliche [vesiehituse konsortsiumid].

     Università statali, gli istituti universitari statali, i consorzi per i lavori interessanti le università [riiklikud ülikoolid, riiklike ülikoolide instituudid, ülikoolide arendustöö konsortsiumid].

     Istituzioni pubbliche di assistenza e di beneficenza [riiklikud hoolekande- ja heategevusasutused].

     Istituti superiori scientifici e culturali, osservatori astronomici, astrofisici, geofisici o vulcanologici [kõrgemad teadus- ja kultuuriinstituudid, astronoomia-, astrofüüsika-, geofüüsika- ja vulkanoloogia observatooriumid].

     Enti di ricerca e sperimentazione [uurimis- ja katsetööga tegelevad organisatsioonid].

     Enti che gestiscono forme obbligatorie di previdenza e di assistenza [kohustuslikke sotsiaalkindlustus- ja hoolekandesüsteeme haldavad ametid].

     Consorzi di bonifica [maaparandusühistud].

     Enti di sviluppo o di irrigazione [arendustöö- või niisutusametid].

     Consorzi per le aree industriali [tööstuspiirkondade ühendused].

     Enti preposti a servizi di pubblico interesse [üldsuse huvides teenuseid osutavad organisatsioonid].

     Enti pubblici preposti ad attività di spettacolo, sportive, turistiche e del tempo libero [meelelahutuse, spordi, turismi ja vaba aja veetmise korraldamisega tegelevad riiklikud asutused].

     Enti culturali e di promozione artistica [kultuuri ja kunstilist tegevust edendavad organisatsioonid].

    XII   — KÜPROS

     Αρχή Ραδιοτηλεόρασης Κύπρου

     Επιτροπή Κεφαλαιαγοράς Κύπρου

     Επίτροπος Ρυθμίσεως Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών και Ταχυδρομείων

     Ρυθμιστική Αρχή Ενέργειας Κύπρου

     Εφοριακό Συμβούλιο

     Συμβούλιο Εγγραφής και Ελέγχου Εργοληπτών

     Ανοικτό Πανεπιστήμιο Κύπρου

     Πανεπιστήμιο Κύπρου

     Τεχνολογικό Πανεπιστήμιο Κύπρου

     Ένωση Δήμων

     Ένωση Κοινοτήτων

     Αναπτυξιακή Εταιρεία Λάρνακας

     Ταμείο Κοινωνικής Συνοχής

     Ταμείο Κοινωνικών Ασφαλίσεων

     Ταμείο Πλεονάζοντος Προσωπικού

     Κεντρικό Ταμείο Αδειών

     Αντιναρκωτικό Συμβούλιο Κύπρου

     Ογκολογικό Κέντρο της Τράπεζας Κύπρου

     Οργανισμός Ασφάλισης Υγείας

     Ινστιτούτο Γενετικής και Νευρολογίας

     Κεντρική Τράπεζα της Κύπρου

     Χρηματιστήριο Αξιών Κύπρου

     Οργανισμός Χρηματοδοτήσεως Στέγης

     Κεντρικός Φορέας Ισότιμης Κατανομής Βαρών

     Ίδρυμα Κρατικών Υποτροφιών Κύπρου

     Κυπριακός Οργανισμός Αγροτικών Πληρωμών

     Οργανισμός Γεωργικής Ασφάλισης

     Ειδικό Ταμείο Ανανεώσιμων Πηγών Ενέργειας και Εξοικονόμησης Ενέργειας

     Συμβούλιο Ελαιοκομικών Προϊόντων

     Οργανισμός Κυπριακής Γαλακτοκομικής Βιομηχανίας

     Συμβούλιο Αμπελοοινικών Προϊόντων

     Συμβούλιο Εμπορίας Κυπριακών Πατατών

     Ευρωπαϊκό Ινστιτούτο Κύπρου

     Ραδιοφωνικό Ίδρυμα Κύπρου

     Οργανισμός Νεολαίας Κύπρου

     Κυπριακόν Πρακτορείον Ειδήσεων

     Θεατρικός Οργανισμός Κύπρου

     Κυπριακός Οργανισμός Αθλητισμού

     Αρχή Ανάπτυξης Ανθρώπινου Δυναμικού Κύπρου

     Αρχή Κρατικών Εκθέσεων Κύπρου

     Ελεγκτική Υπηρεσία Συνεργατικών Εταιρειών

     Κυπριακός Οργανισμός Τουρισμού

     Κυπριακός Οργανισμός Αναπτύξεως Γης

      Συμβούλια Αποχετεύσεων (see kategooria osutab üksusele Συμβούλια Αποχετεύσεων, mis on asutatud ja mis tegutseb 1971. aasta õigusakti „Αποχετευτικών Συστημάτων Νόμου Ν.1(Ι)” alusel)

      Συμβούλια Σφαγείων (see kategooria osutab kohaliku omavalitsuste hallatavale üksusele Κεντρικά και Κοινοτικά Συμβούλια Σφαγείων, mis on asutatud ja mis teguteb 2003. aasta õigusakti „Σφαγείων Νόμου N.26(Ι)” alusel)

      Σχολικές Εφορείες (see kategooria osutab üksusele Σχολικές Εφορείες, mis on asutatud ja mis tegutseb 2003. aasta õigusakti „Σχολικών Εφορειών Νόμου N.108” alusel)

     Ταμείο Θήρας

     Κυπριακός Οργανισμός Διαχείρισης Αποθεμάτων Πετρελαιοειδών

     Ίδρυμα Τεχνολογίας Κύπρου

     Ίδρυμα Προώθησης Έρευνας

     Ίδρυμα Ενέργειας Κύπρου

     Ειδικό Ταμείο Παραχώρησης Επιδόματος Διακίνησης Αναπήρων

     Ταμείο Ευημερίας Εθνοφρουρού

     Ίδρυμα Πολιτισμού Κύπρου

    XIII   — LÄTI

     Eraõiguslikud üksused, mis teevad oste õigusakti „Publisko iepirkumu likuma prasībām” alusel.

    XIV   — LEEDU

     Uurimis- ja haridusasutused (keskeriõppeasutused, teaduslikud uurimisasutused, teadus- ja tehnoloogiapargid ning muud asutused ja institutsioonid, mis tegelevad uurimis- ja haridusasutuste hindamise või nende tegevuse organiseerimisega)

     Haridusasutused (kõrgkoolid, kutsehariduslikud kolledžid, üldhariduskoolid, koolieelsed lasteasutused, informaalsed haridusasutused, eriharidusasutused ja muud asutused)

     Kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, raamatukogud ja muud asutused)

     Leedu tervishoiusüsteemi kuuluvad riiklikud asutused (tervishoiuasutused, rahva tervisekaitsega tegelevad asutused, farmaatsiavaldkonnas tegutsevad asutused ning muud tervishoiuasutused jne)

     Sotsiaalhoolekandeasutused

     Kehakultuuri ja spordiga tegelevad asutused (spordiklubid, spordikoolid, spordikeskused, spordirajatised ja muud asutused)

     Riigikaitseasutused

     Keskkonnakaitseasutused

     Ühiskonna turvalisuse ja avaliku korra tagamisega tegelevad asutused

     Kodanikukaitse ja päästevaldkonnas tegutsevad asutused

     Turismiteenuste osutajad (turismiinfokeskused ja muud turismiteenuseid osutavad asutused)

     Muud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, mis tegutsevad riigihankeseaduse („Valstybės žinios” (ametlik väljaanne) nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 4 lõike 2 alusel.

    XV   — LUKSEMBURG

     Établissements publics de l'État placés sous la surveillance d'un membre du gouvernement:

     

     Fonds d'Urbanisation et d'Aménagement du Plateau de Kirchberg

     Fonds de Rénovation de Quatre Ilôts de la Vieille Ville de Luxembourg

     Fonds Belval

     Établissements publics placés sous la surveillance des communes.

     Syndicats de communes créés en vertu de la loi du 23 février 2001 concernant les syndicats de communes.

    XVI   — UNGARI

    Asutused

     Egyes költségvetési szervek (teatavad eelarveorganid)

     Az elkülönített állami pénzalapok kezelője (eraldiseisvate riiklike fondide juhtorganid)

     A közalapítványok (riiklikud sihtasutused)

     A Magyar Nemzeti Bank

     A Magyar Nemzeti Vagyonkezelő Zrt.

     A Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság

     A Magyar Távirati Iroda Részvénytársaság

     A közszolgálati műsorszolgáltatók (riiklikud ringhäälinguorganisatsioonid)

     Azok a közműsor-szolgáltatók, amelyek működését többségi részben állami, illetve önkormányzati költségvetésből finanszírozzák (riiklikud ringhäälinguorganisatsioonid, mida rahastatakse peamiselt riigieelarvest)

     Az Országos Rádió és Televízió Testület

    Kategooriad

     Organisatsioonid, mis on loodud üldistes huvides ja mis ei tegele tööstuse või kaubandusega ja on riiklike üksuste kontrolli all või mille peamisteks rahastajateks on riiklikud üksused (rahastamine toimub riigieelarvest).

     Organisatsioonid, mis on loodud seaduse alusel, millega määratakse kindlaks nende riiklikud ülesanded ja tegevus ning mis on riiklike üksuste kontrolli all või mille peamisteks rahastajateks on riiklikud üksused (rahastamine toimub riigieelarvest).

     Organisatsioonid, mis on loodud riiklike üksuste poolt teatavate põhitegevuste tegemiseks ja mis on riiklike üksuste kontrolli all.

    XVII   — MALTA

     Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)

     

     Kunsill Malti Għall-Iżvilupp Ekonomiku u Soċjali (Malta Council for Economic and Social Development).

     Awtorità tax-Xandir (Broadcasting Authority).

     Industrial Projects and Services Ltd.

     Kunsill ta' Malta għax-Xjenza u Teknoloġija (Malta Council for Science and Technology)

     Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)

     

     Awtorità għas-Servizzi Finanzjarji ta' Malta (Malta Financial Services Authority).

     Borża ta' Malta (Malta Stock Exchange).

     Awtorità dwar Lotteriji u l-Loghob (Lotteries and Gaming Authority).

     Awtorità tal-Istatistika ta' Malta (Malta Statistics Authority).

     Sezzjoni ta' Konformità mat-Taxxa (Tax Compliance Unit).

     Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice & Home Affairs)

     

     Ċentru Malti tal-Arbitraġġ (Malta Arbitration Centre).

     Kunsilli Lokali (Local Councils).

     Ministeru tal-Edukazzjoni, Żgħażagħ u Impjiegi (Ministry of Education, Youth and Employment)

     

     Junior College.

     Kulleġġ Malti għall-Arti, Xjenza u Teknoloġija (Malta College of Arts Science and Technology).

     Università' ta' Malta (University of Malta).

     Fondazzjoni għall-Istudji Internazzjonali (Foundation for International Studies).

     Fondazzjoni għall-Iskejjel ta' Għada (Foundation for Tomorrow's Schools).

     Fondazzjoni għal Servizzi Edukattivi (Foundation for Educational Services).

     Korporazzjoni tal-Impjieg u t-Taħriġ (Employment and Training Corporation).

     Awtorità' tas-Saħħa u s-Sigurtà (Occupational Health and Safety Authority).

     Istitut għalStudji Turistiċi (Institute for Tourism Studies).

     Kunsill Malti għall-Isport.

     Bord tal-Koperattivi (Cooperatives Board).

     Pixxina Nazzjonali tal-Qroqq (National Pool tal-Qroqq).

     Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)

     

     Awtorità Maltija-għat-Turiżmu (Malta Tourism Authority).

     Heritage Malta.

     Kunsill Malti għall-Kultura u l-Arti (National Council for Culture and the Arts).

     Ċentru għall-Kreativita fil-Kavallier ta' San Ġakbu (St. James Cavalier Creativity Centre).

     Orkestra Nazzjonali (National Orchestra).

     Teatru Manoel (Manoel Theatre).

     Ċentru tal- Konferenzi tal-Mediterran (Mediterranean Conference Centre).

     Ċentru Malti għar-Restawr (Malta Centre for Restoration).

     Sovrintendenza tal-Patrimonju Kulturali (Superintendence of Cultural Heritage).

     Fondazzjoni Patrimonju Malti.

     Ministeru tal-Kompetittività u l-Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)

     

     Awtorità' ta' Malta dwar il-Komuikazzjoni (Malta Communications Authority).

     Awtorità' ta' Malta dwar l-Istandards (Malta Standards Authority).

     Ministeru tar-Riżorsi u Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)

     

     Awtorità' ta' Malta dwar ir-Riżorsi (Malta Resources Authority).

     Kunsill Konsultattiv dwar l-Industija tal-Bini (Building Industry Consultative Council).

     Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)

     Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Komunità (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)

     

     Fondazzjoni għas-Servizzi Mediċi (Foundation for Medical Services).

     Sptar Zammit Clapp (Zammit Clapp Hospital).

     Sptar Mater Dei (Mater Dei Hospital).

     Sptar Monte Carmeli (Mount Carmel Hospital).

     Awtorità dwar il-Mediċini (Medicines Authority).

     Kumitat tal-Welfare (Welfare Committee).

     Ministeru għall-Investiment, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)

     

     Laboratorju Nazzjonali ta' Malta (Malta National Laboratory).

     MGI/Mimcol.

     Gozo Channel Co. Ltd.

     Kummissjoni dwar il-Protezzjoni tad-Data (Data Protection Commission).

     MITTS

     Sezzjoni tal-Privatizzazzjoni (Privatization Unit).

     Sezzjoni għan-Negozjati Kollettivi (Collective Bargaining Unit).

     Malta Enterprise.

     Malta Industrial Parks.

     Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)

     

     Awtorità ta' Malta għall-Ambjent u l-Ippjanar (Malta Environment and Planning Authority).

     Wasteserv Malta Ltd.

     Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)

     Ministeru għall-Familja u Solidarjetà Socjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)

     

     Awtorità tad-Djar (Housing Authority).

     Fondazzjoni għas-Servizzi Soċjali (Foundation for Social Welfare Services).

     Sedqa.

     Appoġġ.

     Kummissjoni Nazzjonali Għal Persuni b'Diżabilità (National Commission for Disabled Persons).

     Sapport.

     Ministeru għall-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)

     

     Istitut Internazzjonali tal-Anzjani (International Institute on Ageing).

    XVIII   — MADALMAAD

    Asutused

     Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

     

     Nederlands Instituut voor Brandweer en rampenbestrijding (NIBRA)

     Nederlands Bureau Brandweer Examens (NBBE)

     Landelijk Selectie- en Opleidingsinstituut Politie (LSOP)

     25 afzonderlijke politieregio's – (25 iseseisvat politseipiirkonda)

     Stichting ICTU

     Voorziening tot samenwerking Politie Nederland

     Ministerie van Economische Zaken

     

     Stichting Syntens

     Van Swinden Laboratorium B.V.

     Nederlands Meetinstituut B.V.

     Nederland Instituut voor Vliegtuigontwikkeling en Ruimtevaart (NIVR)

     Nederlands Bureau voor Toerisme en Congressen

     Samenwerkingsverband Noord Nederland (SNN)

     Ontwikkelingsmaatschappij Oost Nederland N.V.(Oost N.V.)

     LIOF (Limburg Investment Development Company LIOF)

     Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij (NOM)

     Brabantse Ontwikkelingsmaatschappij (BOM)

     Onafhankelijke Post en Telecommunicatie Autoriteit (Opta)

     Centraal Bureau voor de Statistiek (CBS)

     Energieonderzoek Centrum Nederland (ECN)

     Stichting PUM (Programma Uitzending Managers)

     Stichting Kenniscentrum Maatschappelijk Verantwoord Ondernemen (MVO)

     Kamer van Koophandel Nederland

     Ministerie van Financiën

     

     De Nederlandse Bank N.V.

     Autoriteit Financiële Markten

     Pensioen- & Verzekeringskamer

     Ministerie van Justitie

     

     Stichting Reclassering Nederland (SRN)

     Stichting VEDIVO

     Voogdij- en gezinsvoogdij instellingen – (eestkosteasutused ja perekondade eestkosteasutused)

     Stichting Halt Nederland (SHN)

     Particuliere Internaten – (erainternaadid)

     Particuliere Jeugdinrichtingen – (alaealiste seaduserikkujate karistusasutused)

     Schadefonds Geweldsmisdrijven

     Centraal Orgaan opvang asielzoekers (COA)

     Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (LBIO)

     Landelijke organisaties slachtofferhulp

     College Bescherming Persoongegevens

     Raden voor de Rechtsbijstand

     Stichting Rechtsbijstand Asiel

     Stichtingen Rechtsbijstand

     Landelijk Bureau Racisme bestrijding (LBR)

     Clara Wichman Instituut

     Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

     

     Bureau Beheer Landbouwgronden

     Faunafonds

     Staatsbosbeheer

     Stichting Voorlichtingsbureau voor de Voeding

     Universiteit Wageningen

     Stichting DLO

     (Hoofd) productschappen – (tarbekaupade ametid)

     Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschap

     Pädevad asutused:

     

     algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) tähenduses;

     erivajadustega lastele algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erivajadustega laste erakoolid alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) tähenduses;

     eri- ja keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning eri- ja keskharidust andvad asutused nõustamiskeskuste seaduse („Wet op de expertisecentra”) tähenduses;

     keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning keskharidust andvad asutused keskhariduse seaduse („Wet op het Voortgezet Onderwijs”) tähenduses;

     riigiasutused ja riigi poolt rahastatavad eraasutused haridus- ja kutseharidusseaduse („Wet Educatie en Beroepsonderwijs”) tähenduses;

     riigi poolt rahastatavad ülikoolid ja kõrgemad õppeasutused, avatud ülikoolid ning ülikoolikliinikumid kõrghariduse ja teadusuuringute seaduse („Wet op het hoger onderwijs en wetenschappelijk onderzoek”) tähenduses;

     koolide nõustamisteenistused alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) ning nõustamiskeskuste seaduse („Wet op de expertisecentra”) tähenduses;

     riiklikud õpetajate keskused riikliku hariduse toetustegevuste doteerimise seaduse („Wet subsidiëring landelijke onderwijsondersteunende activiteiten”) tähenduses;

     ringhäälinguorganisatsioonid meediaseaduse („Mediawet”) tähenduses, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt;

     sihtasutused riiklike muuseumitalituste erastamise seaduse („Wet Verzelfstandiging Rijksmuseale Diensten”) tähenduses;

     muud hariduse, kultuuri ja teaduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja institutsioonid, mis saavad rohkem kui 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt.

     Kõik organisatsioonid, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt, näiteks:

     

     Bedrijfsfonds voor de Pers (BvdP)

     Commissariaat voor de Media (CvdM)

     Informatie Beheer Groep (IB-Groep)

     Koninklijke Bibliotheek (KB)

     Koninklijke Nederlandse Academie van Wetenschappen (KNAW)

     Vereniging voor Landelijke organen voor beroepsonderwijs (COLO)

     Nederlands Vlaams Accreditatieorgaan Hoger Onderwijs (NVAO)

     Fonds voor beeldende kunsten, vormgeving en bouwkunst

     Fonds voor Amateurkunsten en Podiumkunsten

     Fonds voor de scheppende toonkunst

     Mondriaanstichting

     Nederlands fonds voor de film

     Stimuleringsfonds voor de architectuur

     Fonds voor Podiumprogrammering- en marketing

     Fonds voor de letteren

     Nederlands Literair Productie- en Vertalingsfonds

     Nederlandse Omroepstichting (NOS)

     Nederlandse Organisatie voor Toegepast Natuurwetenschappelijk Onderwijs (TNO)

     Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek (NWO)

     Stimuleringsfonds Nederlandse culturele omroepproducties (STIFO)

     Vervangingsfonds en bedrijfsgezondheidszorg voor het onderwijs (VF)

     Nederlandse organisatie voor internationale samenwerking in het hoger onderwijs (Nuffic)

     Europees Platform voor het Nederlandse Onderwijs

     Nederlands Instituut voor Beeld en Geluid (NIBG)

     Stichting ICT op school

     Stichting Anno

     Stichting Educatieve Omroepcombinatie (EduCom)

     Stichting Kwaliteitscentrum Examinering (KCE)

     Stichting Kennisnet

     Stichting Muziek Centrum van de Omroep

     Stichting Nationaal GBIF Kennisknooppunt (NL-BIF)

     Stichting Centraal Bureau voor Genealogie

     Stichting Ether Reclame (STER)

     Stichting Nederlands Instituut Architectuur en Stedenbouw

     Stichting Radio Nederland Wereldomroep

     Stichting Samenwerkingsorgaan Beroepskwaliteit Leraren (SBL)

     Stichting tot Exploitatie van het Rijksbureau voor Kunsthistorische documentatie (RKD)

     Stichting Sectorbestuur Onderwijsarbeidsmarkt

     Stichting Nationaal Restauratiefonds

     Stichting Forum voor Samenwerking van het Nederlands Archiefwezen en Documentaire Informatie

     Rijksacademie voor Beeldende Kunst en Vormgeving

     Stichting Nederlands Onderwijs in het Buitenland

     Stichting Nederlands Instituut voor Fotografie

     Nederlandse Taalunie

     Stichting Participatiefonds voor het onderwijs

     Stichting Uitvoering Kinderopvangregelingen/Kintent

     Stichting voor Vluchteling-Studenten UAF

     Stichting Nederlands Interdisciplinair Demografisch Instituut

     College van Beroep voor het Hoger Onderwijs

     Vereniging van openbare bibliotheken NBLC

     Stichting Muziek Centrum van de Omroep

     Nederlandse Programmastichting

     Stichting Stimuleringsfonds Nederlandse Culturele Omroepproducties

     Stichting Lezen

     Centrum voor innovatie van opleidingen

     Instituut voor Leerplanontwikkeling

     Landelijk Dienstverlenend Centrum voor studie- en beroepskeuzevoorlichting

     Max Goote Kenniscentrum voor Beroepsonderwijs en Volwasseneneducatie

     Stichting Vervangingsfonds en Bedrijfsgezondheidszorg voor het Onderwijs

     BVE-Raad

     Colo, Vereniging kenniscentra beroepsonderwijs bedrijfsleven

     Stichting kwaliteitscentrum examinering beroepsonderwijs

     Vereniging Jongerenorganisatie Beroepsonderwijs

     Combo, Stichting Combinatie Onderwijsorganisatie

     Stichting Financiering Struktureel Vakbondsverlof Onderwijs

     Stichting Samenwerkende Centrales in het COPWO

     Stichting SoFoKles

     Europees Platform

     Stichting mobiliteitsfonds HBO

     Nederlands Audiovisueel Archiefcentrum

     Stichting minderheden Televisie Nederland

     Stichting omroep allochtonen

     Stichting Multiculturele Activiteiten Utrecht

     School der Poëzie

     Nederlands Perscentrum

     Nederlands Letterkundig Museum en documentatiecentrum

     Bibliotheek voor varenden

     Christelijke bibliotheek voor blinden en slechtzienden

     Federatie van Nederlandse Blindenbibliotheken

     Nederlandse luister- en braillebibliotheek

     Federatie Slechtzienden- en Blindenbelang

     Bibliotheek Le Sage Ten Broek

     Doe Maar Dicht Maar

     ElHizjra

     Fonds Bijzondere Journalistieke Projecten

     Fund for Central and East European Bookprojects

     Jongeren Onderwijs Media

     Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid

     

     Sociale Verzekeringsbank

     Sociaal Economische Raad (SER)

     Raad voor Werk en Inkomen (RWI)

     Centrale organisatie voor werk en inkomen

     Uitvoeringsinstituut werknemersverzekeringen

     Ministerie van Verkeer en Waterstaat

     

     RDW, Dienst Wegverkeer

     Luchtverkeersleiding Nederland (LVNL)

     Nederlandse Loodsencorporatie (NLC)

     Regionale Loodsencorporatie (RLC)

     Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer

     

     Kadaster

     Centraal Fonds voor de Volkshuisvesting

     Stichting Bureau Architectenregister

     Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport

     

     Commissie Algemene Oorlogsongevallenregeling Indonesië (COAR)

     College ter beoordeling van de Geneesmiddelen (CBG)

     Commissies voor gebiedsaanwijzing

     College sanering Ziekenhuisvoorzieningen

     Zorgonderzoek Nederland (ZON)

     Inspection bodies under the Wet medische hulpmiddelen

     N.V. KEMA/Stichting TNO Certification

     College Bouw Ziekenhuisvoorzieningen (CBZ)

     College voor Zorgverzekeringen (CVZ)

     Nationaal Comité 4 en 5 mei

     Pensioen- en Uitkeringsraad (PUR)

     College Tarieven Gezondheidszorg (CTG)

     Stichting Uitvoering Omslagregeling Wet op de Toegang Ziektekostenverzekering (SUO)

     Stichting tot bevordering van de Volksgezondheid en Milieuhygiëne (SVM)

     Stichting Facilitair Bureau Gemachtigden Bouw VWS

     Stichting Sanquin Bloedvoorziening

     College van Toezicht op de Zorgverzekeringen organen ex artikel 14, lid 2c, Wet BIG

     Ziekenfondsen

     Nederlandse Transplantatiestichting (NTS)

     Regionale Indicatieorganen (RIO's)

    XIX   — AUSTRIA

     Kõik mittetööstusliku ja mittekaubandusliku iseloomuga isikud, kelle eelarvet kontrollib „Rechnungshof” (auditeerimisasutus).

    XX   — POOLA

    (1)   Riiklikud ülikoolid ja akadeemilised koolid

     Uniwersytet w Białymstoku

     Uniwersytet w Gdańsku

     Uniwersytet Śląski

     Uniwersytet Jagielloński w Krakowie

     Uniwersytet Kardynała Stefana Wyszyńskiego

     Katolicki Uniwersytet Lubelski

     Uniwersytet Marii Curie-Skłodowskiej

     Uniwersytet Łódzki

     Uniwersytet Opolski

     Uniwersytet im. Adama Mickiewicza

     Uniwersytet Mikołaja Kopernika

     Uniwersytet Szczeciński

     Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie

     Uniwersytet Warszawski

     Uniwersytet Rzeszowski

     Uniwersytet Wrocławski

     Uniwersytet Zielonogórski

     Uniwersytet Kazimierza Wielkiego w Bydgoszczy

     Akademia Techniczno-Humanistyczna w Bielsku-Białej

     Akademia Górniczo-Hutnicza im, St Staszica w Krakowie

     Politechnika Białostocka

     Politechnika Częstochowska

     Politechnika Gdańska

     Politechnika Koszalińska

     Politechnika Krakowska

     Politechnika Lubelska

     Politechnika Łódzka

     Politechnika Opolska

     Politechnika Poznańska

     Politechnika Radomska im, Kazimierza Pułaskiego

     Politechnika Rzeszowska im. Ignacego Łukasiewicza

     Politechnika Szczecińska

     Politechnika Śląska

     Politechnika Świętokrzyska

     Politechnika Warszawska

     Politechnika Wrocławska

     Akademia Morska w Gdyni

     Wyższa Szkoła Morska w Szczecinie

     Akademia Ekonomiczna im. Karola Adamieckiego w Katowicach

     Akademia Ekonomiczna w Krakowie

     Akademia Ekonomiczna w Poznaniu

     Szkoła Główna Handlowa

     Akademia Ekonomiczna im. Oskara Langego we Wrocławiu

     Akademia Pedagogiczna im. KEN w Krakowie

     Akademia Pedagogiki Specjalnej Im. Marii Grzegorzewskiej

     Akademia Podlaska w Siedlcach

     Akademia Świętokrzyska im. Jana Kochanowskiego w Kielcach

     Pomorska Akademia Pedagogiczna w Słupsku

     Akademia Pedagogiczna im. Jana Długosza w Częstochowie

     Wyższa Szkoła Filozoficzno-Pedagogiczna „Ignatianum” w Krakowie

     Wyższa Szkoła Pedagogiczna w Rzeszowie

     Akademia Techniczno-Rolnicza im. J. J. Śniadeckich w Bydgoszczy

     Akademia Rolnicza im. Hugona Kołłątaja w Krakowie

     Akademia Rolnicza w Lublinie

     Akademia Rolnicza im. Augusta Cieszkowskiego w Poznaniu

     Akademia Rolnicza w Szczecinie

     Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie

     Akademia Rolnicza we Wrocławiu

     Akademia Medyczna w Białymstoku

     Akademia Medyczna imt Ludwika Rydygiera w Bydgoszczy

     Akademia Medyczna w Gdańsku

     Śląska Akademia Medyczna w Katowicach

     Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego w Krakowie

     Akademia Medyczna w Lublinie

     Uniwersytet Medyczny w Łodzi

     Akademia Medyczna im. Karola Marcinkowskiego w Poznaniu

     Pomorska Akademia Medyczna w Szczecinie

     Akademia Medyczna w Warszawie

     Akademia Medyczna im, Piastów Śląskich we Wrocławiu

     Centrum Medyczne Kształcenia Podyplomowego

     Chrześcijańska Akademia Teologiczna w Warszawie

     Papieski Fakultet Teologiczny we Wrocławiu

     Papieski Wydział Teologiczny w Warszawie

     Instytut Teologiczny im. Błogosławionego Wincentego Kadłubka w Sandomierzu

     Instytut Teologiczny im. Świętego Jana Kantego w Bielsku-Białej

     Akademia Marynarki Wojennej im. Bohaterów Westerplatte w Gdyni

     Akademia Obrony Narodowej

     Wojskowa Akademia Techniczna im. Jarosława Dąbrowskiego w Warszawie

     Wojskowa Akademia Medyczna im. Gen. Dyw. Bolesława Szareckiego w Łodzi

     Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Lądowych im. Tadeusza Kościuszki we Wrocławiu

     Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Obrony Przeciwlotniczej im. Romualda Traugutta

     Wyższa Szkoła Oficerska im. gen. Józefa Bema w Toruniu

     Wyższa Szkoła Oficerska Sił Powietrznych w Dęblinie

     Wyższa Szkoła Oficerska im. Stefana Czarnieckiego w Poznaniu

     Wyższa Szkoła Policji w Szczytnie

     Szkoła Główna Służby Pożarniczej w Warszawie

     Akademia Muzyczna im. Feliksa Nowowiejskiego w Bydgoszczy

     Akademia Muzyczna im. Stanisława Moniuszki w Gdańsku

     Akademia Muzyczna im. Karola Szymanowskiego w Katowicach

     Akademia Muzyczna w Krakowie

     Akademia Muzyczna im. Grażyny i Kiejstuta Bacewiczów w Łodzi

     Akademia Muzyczna im, Ignacego Jana Paderewskiego w Poznaniu

     Akademia Muzyczna im. Fryderyka Chopina w Warszawie

     Akademia Muzyczna im. Karola Lipińskiego we Wrocławiu

     Akademia Wychowania Fizycznego i Sportu im. Jędrzeja Śniadeckiego w Gdańsku

     Akademia Wychowania Fizycznego w Katowicach

     Akademia Wychowania Fizycznego im. Bronisława Czecha w Krakowie

     Akademia Wychowania Fizycznego im. Eugeniusza Piaseckiego w Poznaniu

     Akademia Wychowania Fizycznego Józefa Piłsudskiego w Warszawie

     Akademia Wychowania Fizycznego we Wrocławiu

     Akademia Sztuk Pięknych w Gdańsku

     Akademia Sztuk Pięknych Katowicach

     Akademia Sztuk Pięknych im, Jana Matejki w Krakowie

     Akademia Sztuk Pięknych im, Władysława Strzemińskiego w Łodzi

     Akademia Sztuk Pięknych w Poznaniu

     Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie

     Akademia Sztuk Pięknych we Wrocławiu

     Państwowa Wyższa Szkoła Teatralna im. Ludwika Solskiego w Krakowie

     Państwowa Wyższa Szkoła Filmowa, Telewizyjna i Teatralna im, Leona Schillera w Łodzi

     Akademia Teatralna im. Aleksandra Zelwerowicza w Warszawie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Pawła II w Białej Podlaskiej

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Chełmie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Ciechanowie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Elblągu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Głogowie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Gorzowie Wielkopolskim

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Ks, Bronisława Markiewicza w Jarosławiu

     Kolegium Karkonoskie w Jeleniej Górze

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Prezydenta Stanisława Wojciechowskiego w Kaliszu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Koninie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Krośnie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Witelona w Legnicy

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Amosa Kodeńskiego w Lesznie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nowym Sączu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nowym Targu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nysie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Stanisława Staszica w Pile

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Płocku

     Państwowa Wyższa Szkoła Wschodnioeuropejska w Przemyślu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Raciborzu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Gródka w Sanoku

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Sulechowie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Prof. Stanisława Tarnowskiego w Tarnobrzegu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Tarnowie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Angelusa Silesiusa w Wałbrzychu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa we Włocławku

     Państwowa Medyczna Wyższa Szkoła Zawodowa w Opolu

     Państwowa Wyższa Szkoła Informatyki i Przedsiębiorczości w Łomży

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Gnieźnie

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Suwałkach

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Wałczu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Oświęcimiu

     Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Zamościu

    (2)   Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kultuuriinstitutsioonid

    (3)   Rahvuspargid

     Babiogórski Park Narodowy

     Białowieski Park Narodowy

     Biebrzański Park Narodowy

     Bieszczadzki Park Narodowy

     Drawieński Park Narodowy

     Gorczański Park Narodowy

     Kampinoski Park Narodowy

     Karkonoski Park Narodowy

     Magurski Park Narodowy

     Narwiański Park Narodowy

     Ojcowski Park Narodowy

     Park Narodowy „Bory Tucholskie”

     Park Narodowy Gór Stołowych

     Park Narodowy „Ujście Warty”

     Pieniński Park Narodowy

     Poleski Park Narodowy

     Roztoczański Park Narodowy

     Słowiński Park Narodowy

     Świętokrzyski Park Narodowy

     Tatrzański Park Narodowy

     Wielkopolski Park Narodowy

     Wigierski Park Narodowy

     Woliński Park Narodowy

    (4)   Riiklikud alg- ja keskkoolid

    (5)   Riiklikud raadio- ja teleringhäälinguorganisatsioonid

     Telewizja Polska S.A. (Poola Televisioon)

     Polskie Radio S.A. (Poola Raadio)

    (6)   Riiklikud muuseumid, teatrid, raamatukogud ja muud riiklikud kultuuriinstitutsioonid

     Muzeum Narodowe w Krakowie

     Muzeum Narodowe w Poznaniu

     Muzeum Narodowe w Warszawie

     Zamek Królewski w Warszawie

     Zamek Królewski na Wawelu – Państwowe Zbiory Sztuki

     Muzeum Żup Krakowskich

     Państwowe Muzeum Auschwitz-Birkenau

     Państwowe Muzeum na Majdanku

     Muzeum Stutthof w Sztutowie

     Muzeum Zamkowe w Malborku

     Centralne Muzeum Morskie

     Muzeum „Łazienki Królewskie”

     Muzeum Pałac w Wilanowie

     Muzeum Łowiectwa i Jeździectwa w Warszawie

     Muzeum Wojska Polskiego

     Teatr Narodowy

     Narodowy Stary Teatr Kraków

     Teatr Wielki – Opera Narodowa

     Filharmonia Narodowa

     Galeria Zachęta

     Centrum Sztuki Współczesnej

     Centrum Rzeźby Polskiej w Orońsku

     Międzynarodowe Centrum Kultury w Krakowie

     Instytut im, Adama Mickiewicza

     Dom Pracy Twórczej w Wigrach

     Dom Pracy Twórczej w Radziejowicach

     Instytut Dziedzictwa Narodowego

     Biblioteka Narodowa

     Instytut Książki

     Polski Instytut Sztuki Filmowej

     Instytut Teatralny

     Filmoteka Narodowa

     Narodowe Centrum Kultury

     Muzeum Sztuki Nowoczesnej w Warszawie

     Muzeum Historii Polski w Warszawie

     Centrum Edukacji Artystycznej

    (7)   Riiklikud uurimisinstitutsioonid, teadus- ja arendusinstitutsioonid ning muud uurimisinstitutsioonid

    (8)   Riiklikud autonoomsed tervishoiuasutused, mis on asutatud piirkondlike või kohalike omavalitsuste või nende ühenduste poolt

    (9)   Muud

     Panstwowa Agencja Informacji i Inwestycji Zagranicznych

    XXI   — PORTUGAL

     Institutos públicos sem carácter comercial ou industrial – (mittekaubandusliku ja mittetööstusliku iseloomuga riiklikud institutsioonid)

     Serviços públicos personalizados – (juriidilistest isikutest koosnevad riiklikud talitused)

     Fundações públicas – (riiklikud sihtasutused)

     Estabelecimentos públicos de ensino, investigação científica e saúde – (riiklikud haridus-, teadustegevuse ja tervishoiuinstitutsioonid)

     INGA (National Agricultural Intervention and Guarantee Institute/Instituto Nacional de Intervenção e Garantia Agrícola)

     Instituto do Consumidor

     Instituto de Meteorologia

     Instituto da Conservação da Natureza

     Instituto da Agua

     ICEP/Instituto de Comércio Externo de Portugal

     Instituto do Sangue

    XXII   — RUMEENIA

     Academia Română

     Biblioteca Națională a României

     Arhivele Naționale

     Institutul Diplomatic Român

     Institutul Cultural Român

     Institutul European din România

     Institutul de Investigare a Crimelor Comunismului

     Institutul de Memorie Culturală

     Agenția Națională pentru Programe Comunitare în Domeniul Educației și Formării Profesionale

     Centrul European UNESCO pentru Invățământul Superior

     Comisia Națională a României pentru UNESCO

     Societatea Română de Radiodifuziune

     Societatea Română de Televiziune

     Societatea Națională pentru Radiocomunicații

     Centrul Național al Cinematografiei

     Studioul de Creație Cinematografică

     Arhiva Națională de Filme

     Muzeul Național de Artă Contemporană

     Palatul Național al Copiilor

     Centrul Național pentru Burse de Studii în Străinătate

     Agenția pentru Sprijinirea Studenților

     Comitetul Olimpic și Sportiv Român

     Agenția pentru Cooperare Europeană în domeniul Tineretului (EUROTIN)

     Agenția Națională pentru Sprijinirea Inițiativelor Tinerilor (ANSIT)

     Institutul Național de Cercetare pentru Sport

     Consiliul Național pentru Combaterea Discriminării

     Secretariatul de Stat pentru Problemele Revoluționarilor din Decembrie 1989

     Secretariatul de Stat pentru Culte

     Agenția Națională pentru Locuințe

     Casa Națională de Pensii și alte Drepturi de Asigurări Sociale

     Casa Națională de Asigurări de Sănătate

     Inspecția Muncii

     Oficiul Central de Stat pentru Probleme Speciale

     Inspectoratul General pentru Situații de Urgență

     Agenția Națională de Consultanță Agrícola

     Agenția Națională pentru Ameliorare și Reproducție în Zootehnie

     Laboratorul Central pentru Carantină Fitosanitară

     Laboratorul Central pentru Calitatea Semințelor și a Materialului Săditor

     Insitutul pentru Controlul produselor Biologice și Medicamentelor de Uz Veterinar

     Institutul de Igienă și Sănătate Publică și Veterinară

     Institutul de Diagnostic și Sănătate Animală

     Institutul de Stat pentru Testarea și Inregistrarea Soiurilor

     Banca de Resurse Genetice Vegetale

     Agenția Națională pentru Dezvoltarea și Implementarea Programelor de Reconstrucție a Zonele Miniere

     Agenția Națională pentru Substanțe și Preparate Chimice Periculoase

     Agenția Națională de Controlul Exporturilor Strategice și al Interzicerii Armelor Chimice

     Administrația Rezervației Biosferei „Delta Dunării” Tulcea

     Regia Națională a Pădurilor (ROMSILVA)

     Administrația Națională a Rezervelor de Stat

     Administrația Națională Apele Române

     Administrația Națională de Meteorologie

     Comisia Națională pentru Reciclarea Materialelor

     Comisia Națională pentru Controlul Activităților Nucleare

     Agenția Manageriala de Cercetare Stiințifică, Inovare și Transfer Tehnologic

     Oficiul pentru Administrare și Operare al Infrastructurii de Comunicații de Date „RoEduNet”

     Inspecția de Stat pentru Controlul Cazanelor, Recipientelor sub Presiune și Instalațiilor de Ridicat

     Centrul Român pentru Pregătirea și Perfecționarea Personalului din Transporturi Navale

     Inspectoratul Navigației Civile (INC)

     Regia Autonomă Registrul Auto Român

     Agenția Spațială Română

     Scoala Superioară de Aviație Civilă

     Regia Autonomă “Autoritatea Aeronautică Civilă Română

     Aeroclubul României

     Centrul de Pregătire pentru Personalul din Industrie Bușteni

     Centrul Român de Comerț Exterior

     Centrul de Formare și Management București

     Agenția de Cercetare pentru Tehnică și Tehnologii militare

     Agenția Română de Intervenții și Salvare Navală-ARSIN

     Asociația Română de Standardizare (ASRO)

     Asociația de Acreditare din România (RENAR)

     Comisia Națională de Prognoză (CNP)

     Institutul Național de Statistică (INS)

     Comisia Națională a Valorilor Mobiliare (CNVM)

     Comisia de Supraveghere a Asigurărilor (CSA)

     Comisia de Supraveghere a Sistemului de Pensii Private

     Consiliul Economic și Social (CES)

     Agenția Domeniilor Statului

     Oficiul Național al Registrului Comerțului

     Autoritatea pentru Valorificarea Activelor Statului (AVAS)

     Consiliul Național pentru Studierea Arhivelor Securității

     Avocatul Poporului

     Institutul Național de Administrație (INA)

     Inspectoratul Național pentru Evidența Persoanelor

     Oficiul de Stat pentru Invenții și Mărci (OSIM)

     Oficiul Român pentru Drepturile de Autor (ORDA)

     Oficiul Național al Monumentelor Istorice

     Oficiul Național de Prevenire și Combatere a Spălării banilor (ONPCSB)

     Biroul Român de Metrologie Legală

     Inspectoratul de Stat în Construcții

     Compania Națională de Investiții

     Compania Națională de Autostrăzi și Drumuri Naționale

     Agenția Națională de Cadastru și Publicitate Imobiliară

     Administrația Națională a Imbunătățirilor Funciare

     Garda Financiară

     Garda Națională de Mediu

     Institutul Național de Expertize Criminalistice

     Institutul Național al Magistraturii

     Scoala Nationala de Grefieri

     Administrația Generală a Penitenciarelor

     Oficiul Registrului Național al Informațiilor Secrete de Stat

     Autoritatea Națională a Vămilor

     Banca Națională a României

     Regia Autonomă „Monetăria Statului”

     Regia Autonomă „Imprimeria Băncii Naționale”

     Regia Autonomă „Monitorul Oficial”

     Oficiul Național pentru Cultul Eroilor

     Oficiul Român pentru Adopții

     Oficiul Român pentru Imigrări

     Compania Națională „Loteria Română”

     Compania Națională „ROMTEHNICA”

     Compania Națională „ROMARM”

     Agenția Națională pentru Romi

     Agenția Națională de Presă „ROMPRESS”

     Regia Autonomă „Administrația Patrimoniului Protocolului de Stat”

     Institute și Centre de Cercetare (uurimisinstituudid ja -keskused)

     Instituții de Invățământ de Stat (riiklikud haridusinstituudid)

     Universități de Stat (riiklikud ülikoolid)

     Muzee (muuseumid)

     Biblioteci de Stat (riiklikud raamatukogud)

     Teatre de Stat, Opere, Operete, filarmonica, centre și case de Cultură (riiklikud teatrid, ooperid, filharmoonia orkestrid, kultuurimajad ja -keskused)

     Reviste (ajakirjad)

     Edituri (trükikojad)

     Inspectorate Scolare, de Cultură, de Culte (hariduse, kultuuri ja usuasjade inspektsioonid)

     Complexuri, Federații și Cluburi Sportive (spordiühingud ja -klubid)

     Spitale, Sanatorii, Policlinici, Dispensare, Centre Medicale, Institute medico-Legale, Stații Ambulanță (haiglad, sanatooriumid, kliinikud, meditsiiniasutused, meditsiiniõiguse instituudid, erakorralise meditsiiniabi keskused)

     Unități de Asistență Socială (sotsiaalabi asutused)

     Tribunale (kohtud)

     Judecătorii (kohtunikud)

     Curți de Apel (apellatsioonikohtud)

     Penitenciare (parandusasutused)

     Parchetele de pe lângă Instanțele Judecătorești (riigiprokuratuur)

     Unități Militare (sõjaväeüksused)

     Instanțe Militare (sõjaväekohtud)

     Inspectorate de Politie (politseiinspektsioonid)

     Centre de Odihnă (puhkekodud)

    XXIII   — SLOVEENIA

     Javni zavodi s področja vzgoje, izobraževanja ter športa (riiklikud laste-, haridus- ja spordiinstitutsioonid)

     Javni zavodi s področja zdravstva (riiklikud tervishoiuinstitutsioonid)

     Javni zavodi s področja socialnega varstva (riiklikud sotsiaalkindlustusinstitutsioonid)

     Javni zavodi s področja kulture (riiklikud kultuuriinstitutsioonid)

     Javni zavodi s področja raziskovalne dejavnosti (riiklikud teadus- ja uurimisinstitutsioonid)

     Javni zavodi s področja kmetijstva in gozdarstva (riiklikud põllumajandus- ja metsandusinstitutsioonid)

     Javni zavodi s področja okolja in prostora (riiklikud keskkonna ja territoriaalse planeerimise institutsioonid)

     Javni zavodi s področja gospodarskih dejavnosti (majandustegevusega seotud riiklikud institutsioonid)

     Javni zavodi s področja malega gospodarstva in turizma (väikeettevõtete ja turismiga seotud riiklikud institutsioonid)

     Javni zavodi s področja javnega reda in varnosti (avaliku korra ja julgeolekuga seotud riiklikud institutsioonid)

     Agencije (ametid)

     Skladi socialnega zavarovanja (sotsiaalkindlustusfondid)

     Javni skladi na ravni države in na ravni občin (riiklikud fondid keskvalitsuse ja kohalike kogukondade tasandil)

     Družba za avtoceste v RS

     Riigi või kohalike omavalitsuste asutatud üksused, mida rahastatakse Sloveenia Vabariigi või kohalike omavalitsuse vahenditest

     Muud juriidilised isikud, mis vastavad õigusakti ZJN-2 artikli 3 lõikes 2 esitatud määratlusele.

    XXIV   — SLOVAKKIA

     Kõik juriidilised isikud, mis on asutatud konkreetse õigusakti või haldusmeetme alusel ülduse huvides ja mis ei tegele tööstuse ega kaubandusega ning vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

     

     juriidilised isikud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt telliva asutuse, st valitsusasutuse, omavalitsuse, omavalitsusliku piirkonna või muu juriidilise isiku, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele, vahenditest;

     juriidilised isikud, mida juhib või kontrollib telliv asutus, st valitsusasutus, omavalitsus, omavalitsuslik piirkond või muu juriidiline isik, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele;

     telliv asutus, st valitsusasutus, omavalitsus, omavalitsuslik piirkond või muu juriidiline isik, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele, nimetab või valib üle poole kõnealuse juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikmetest.

    Kõnealused isikud on riiklikud asutused, mis tegutsevad näiteks vastavalt järgmistele õigusaktidele:

     Slovaki televisiooni käsitlev seadus nr 16/2004 Coll.

     Slovaki raadiot käsitlev seadus nr 619/2003 Coll.

     tervisekindlustusettevõtteid käsitlev seadus nr 581/2004 Coll., mida on muudetud seadusega nr 719/2004 Coll., mis käsitleb riiklikku tervisekindlustust vastavalt seadusele nr 580/2004 Coll. tervisekindlustuse kohta, mida on muudetud seadusega nr 718/2004 Coll.,

     seadus nr 121/2005 Coll., millega kehtestatakse sotsiaalkindlustust käsitlev konsolideeritud seadus nr 461/2003 Coll. (muudetud redaktsioon).

    XXV   — SOOME

    Riiklikud või avalikult kontrollitavad mittetööstusliku ja mittekaubandusliku iseloomuga üksused või ettevõtted.

    XXVI   — ROOTSI

    Kõik mittekaubandusliku iseloomuga üksused, mille riigihankelepinguid kontrollib Rootsi konkurentsiamet.

    XXVII   — ÜHENDKUNINGRIIK

    Bodies

     Design Council

     Health and Safety Executive

     National Research Development Corporation

     Public Health Laboratory Service Board

     Advisory, Conciliation and Arbitration Service

     Commission for the New Towns

     National Blood Authority

     National Rivers Authority

     Scottish Enterprise

     Ordnance Survey

     Financial Services Authority

    Kategooriad

     Maintained schools (riigi toetusega koolid)

     Universities and colleges financed for the most part by other contracting authorities (ülikoolid ja kolledžid, mida suures osas rahastavad teised ostjad)

     National Museums and Galleries (riiklikud muuseumid ja galeriid)

     Research Councils (uurimisnõukogud)

     Fire Authorities (tuletõrjeametid)

     National Health Service Strategic Health Authorities (riiklikud tervishoiuasutused)

     Police Authorities (politseiasutused)

     New Town Development Corporations (uute linnade väljaarendamise korporatsioonid)

     Urban Development Corporations (linnaarengu korporatsioonid)




    IV LISA

    KESKVALITSUSASUTUSED ( 30 )

    BELGIA



    1.  Services publics fédéraux (ministeeriumid):

    1.  Federale Overheidsdiensten (ministeeriumid):

    SPF Chancellerie du Premier Ministre;

    FOD Kanselarij van de Eerste Minister;

    SPF Personnel et Organisation;

    FOD Kanselarij Personeel en Organisatie;

    SPF Budget et Contrôle de la Gestion;

    FOD Budget en Beheerscontrole;

    SPF Technologie de l'Information et de la Communication (Fedict);

    FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict);

    SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement;

    FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking;

    SPF Intérieur;

    FOD Binnenlandse Zaken;

    SPF Finances;

    FOD Financiën;

    SPF Mobilité et Transports;

    FOD Mobiliteit en Vervoer;

    SPF Emploi, Travail et Concertation sociale;

    FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal overleg

    SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale;

    FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid

    SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement;

    FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu;

    SPF Justice;

    FOD Justitie;

    SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie;

    FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie;

    Ministère de la Défense;

    Ministerie van Landsverdediging;

    Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté et Economie sociale;

    Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie, Armoedsbestrijding en sociale Economie;

    Service public fédéral de Programmation Développement durable;

    Programmatorische federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling;

    Service public fédéral de Programmation Politique scientifique;

    Programmatorische federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid;

    2.  Régie des Bâtiments;

    2.  Regie der Gebouwen;

    Office national de Sécurité sociale;

    Rijksdienst voor sociale Zekerheid;

    Institut national d'Assurance sociales pour travailleurs indépendants

    Rijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen;

    Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité;

    Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering;

    Office national des Pensions;

    Rijksdienst voor Pensioenen;

    Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité;

    Hulpkas voor Ziekte-en Invaliditeitsverzekering;

    Fond des Maladies professionnelles;

    Fonds voor Beroepsziekten;

    Office national de l'Emploi;

    Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening

    BULGAARIA

     Администрация на Народното събрание

     Aдминистрация на Президента

     Администрация на Министерския съвет

     Конституционен съд

     Българска народна банка

     Министерство на външните работи

     Министерство на вътрешните работи

     Министерство на държавната администрация и административната реформа

     Министерство на извънредните ситуации

     Министерство на земеделието и храните

     Министерство на здравеопазването

     Министерство на икономиката и енергетиката

     Министерство на културата

     Министерство на образованието и науката

     Министерство на околната среда и водите

     Министерство на отбраната

     Министерство на правосъдието

     Министерство на регионалното развитие и благоустройството

     Министерство на транспорта

     Министерство на труда и социалната политика

     Министерство на финансите

    Seaduse või ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega:

     Агенция за ядрено регулиране

     Висшата атестационна комисия

     Държавна комисия за енергийно и водно регулиране

     Държавна комисия по сигурността на информацията

     Комисия за защита на конкуренцията

     Комисия за защита на личните данни

     Комисия за защита от дискриминация

     Комисия за регулиране на съобщенията

     Комисия за финансов надзор

     Патентно ведомство на Република България

     Сметна палата на Република България

     Агенция за приватизация

     Агенция за следприватизационен контрол

     Български институт по метрология

     Държавна агенция „Архиви”

     Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси”

     Държавна агенция „Национална сигурност”

     Държавна агенция за бежанците

     Държавна агенция за българите в чужбина

     Държавна агенция за закрила на детето

     Държавна агенция за информационни технологии и съобщения

     Държавна агенция за метрологичен и технически надзор

     Държавна агенция за младежта и спорта

     Държавна агенция по горите

     Държавна агенция по туризма

     Държавна комисия по стоковите борси и тържища

     Институт по публична администрация и европейска интеграция

     Национален статистически институт

     Национална агенция за оценяване и акредитация

     Националната агенция за професионално образование и обучение

     Национална комисия за борба с трафика на хора

     Агенция „Митници”

     Агенция за държавна и финансова инспекция

     Агенция за държавни вземания

     Агенция за социално подпомагане

     Агенция за хората с увреждания

     Агенция по вписванията

     Агенция по геодезия, картография и кадастър

     Агенция по енергийна ефективност

     Агенция по заетостта

     Агенция по обществени поръчки

     Българска агенция за инвестиции

     Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация”

     Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване” на Министерство на вътрешните работи

     Дирекция „Оперативно издирване” на Министерство на вътрешните работи

     Дирекция „Финансово-ресурсно осигуряване” на Министерство на вътрешните работи

     Дирекция за национален строителен контрол

     Държавна комисия по хазарта

     Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация”

     Изпълнителна агенция „Борба с градушките”

     Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация”

     Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация”

     Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда”

     Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната”

     Изпълнителна агенция „Железопътна администрация”

     Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества”

     Изпълнителна агенция „Морска администрация”

     Изпълнителна агенция „Национален филмов център”

     Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация”

     Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав”

     Изпълнителна агенция „Социални дейности на Министерството на отбраната”

     Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози

     Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия

     Изпълнителна агенция по лекарствата

     Изпълнителна агенция по лозата и виното

     Изпълнителна агенция по околна среда

     Изпълнителна агенция по почвените ресурси

     Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури

     Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството

     Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол

     Изпълнителна агенция по трансплантация

     Изпълнителна агенция по хидромелиорации

     Комисията за защита на потребителите

     Контролно-техническата инспекция

     Национален център за информация и документация

     Национален център по радиобиология и радиационна защита

     Национална агенция за приходите

     Национална ветеринарномедицинска служба

     Национална служба „Полиция”

     Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението”

     Национална служба за растителна защита

     Национална служба за съвети в земеделието

     Национална служба по зърното и фуражите

     Служба „Военна информация”

     Служба „Военна полиция”

     Фонд „Републиканска пътна инфраструктура”

     Авиоотряд 28

    TŠEHHI VABARIIK

     Ministerstvo dopravy

     Ministerstvo financí

     Ministerstvo kultury

     Ministerstvo obrany

     Ministerstvo pro místní rozvoj

     Ministerstvo práce a sociálních věcí

     Ministerstvo průmyslu a obchodu

     Ministerstvo spravedlnosti

     Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy

     Ministerstvo vnitra

     Ministerstvo zahraničních věcí

     Ministerstvo zdravotnictví

     Ministerstvo zemědělství

     Ministerstvo životního prostředí

     Poslanecká sněmovna PČR

     Senát PČR

     Kancelář prezidenta

     Český statistický úřad

     Český úřad zeměměřičský a katastrální

     Úřad průmyslového vlastnictví

     Úřad pro ochranu osobních údajů

     Bezpečnostní informační služba

     Národní bezpečnostní úřad

     Česká akademie věd

     Vězeňská služba

     Český báňský úřad

     Úřad pro ochranu hospodářské soutěže

     Správa státních hmotných rezerv

     Státní úřad pro jadernou bezpečnost

     Česká národní banka

     Energetický regulační úřad

     Úřad vlády České republiky

     Ústavní soud

     Nejvyšší soud

     Nejvyšší správní soud

     Nejvyšší státní zastupitelství

     Nejvyšší kontrolní úřad

     Kancelář Veřejného ochránce práv

     Grantová agentura České republiky

     Státní úřad inspekce práce

     Český telekomunikační úřad

    TAANI

     Folketinget

     Rigsrevisionen

     Statsministeriet

     Udenrigsministeriet

     Beskæftigelsesministeriet

     5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)

     Domstolsstyrelsen

     Finansministeriet

     5 styrelser og institutioner (5 ametid ja institutsiooni)

     Forsvarsministeriet

     5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)

     Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse

     Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut (mitmed ametid ja institutsioonid, sealhulgas „Statens Serum Institut”)

     Justitsministeriet

     Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal styrelser (politseiülem, prokurör, 1 direktoraat ja mitu ametit)

     Kirkeministeriet

     10 stiftsøvrigheder (10 piiskopkondlikku asutust)

     Kulturministeriet – Kultuuriministeerium

     4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (4 osakonda ja mitmed institutsioonid)

     Miljøministeriet

     5 styrelser (5 ametit)

     Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration

     1 styrelser (1 amet)

     Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri

     4 direktoraterog institutioner (4 direktoraati ja institutsiooni)

     Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling

     Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (mitmed ametid ja institutsioonid, sealhulgas Riiklik Risoe Laboratoorium ja Taani Riiklik Uurimis- ja Hariduskeskus)

     Skatteministeriet

     1 styrelser og institutioner (1 amet ja mitmed institutsioonid)

     Velfærdsministeriet

     3 styrelser og institutioner (3 ametit ja mitmed institutsioonid)

     Transportministeriet

     7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet (7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet)

     Undervisningsministeriet

     3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner (3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni)

     Økonomi- og Erhvervsministeriet

     Adskilligestyrelser og institutioner (mitmed ametid ja institutsioonid)

     Klima- og Energiministeriet

     3 styrelse og institutioner (3 ametit ja institutsiooni)

    SAKSAMAA

     Auswärtiges Amt

     Bundeskanzleramt

     Bundesministerium für Arbeit und Soziales

     Bundesministerium für Bildung und Forschung

     Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz

     Bundesministerium der Finanzen

     Bundesministerium des Innern (ainult tsiviilasjad)

     Bundesministerium für Gesundheit

     Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend

     Bundesministerium der Justiz

     Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung

     Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

     Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung

     Bundesministerium der Verteidigung (mittesõjalise otstarbega materjalid)

     Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit

    EESTI

     Vabariigi Presidendi Kantselei

     Eesti Vabariigi Riigikogu

     Eesti Vabariigi Riigikohus

     Riigikontroll

     Õiguskantsler

     Riigikantselei

     Rahvusarhiiv

     Haridus- ja Teadusministeerium

     Justiitsministeerium

     Kaitseministeerium

     Keskkonnaministeerium

     Kultuuriministeerium

     Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

     Põllumajandusministeerium

     Rahandusministeerium

     Siseministeerium

     Sotsiaalministeerium

     Välisministeerium

     Keeleinspektsioon

     Riigiprokuratuur

     Teabeamet

     Maa-amet

     Keskkonnainspektsioon

     Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

     Muinsuskaitseamet

     Patendiamet

     Tarbijakaitseamet

     Riigihangete Amet

     Taimetoodangu Inspektsioon

     Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

     Veterinaar- ja Toiduamet

     Konkurentsiamet

     Maksu –ja Tolliamet

     Statistikaamet

     Kaitsepolitseiamet

     Kodakondsus- ja Migratsiooniamet

     Piirivalveamet

     Politseiamet

     Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

     Keskkriminaalpolitsei

     Päästeamet

     Andmekaitse Inspektsioon

     Ravimiamet

     Sotsiaalkindlustusamet

     Tööturuamet

     Tervishoiuamet

     Tervisekaitseinspektsioon

     Tööinspektsioon

     Lennuamet

     Maanteeamet

     Veeteede Amet

     Julgestuspolitsei

     Kaitseressursside Amet

     Kaitseväe Logistikakeskus

     Tehnilise Järelevalve Amet

    IIRIMAA

     President's Establishment

     Houses of the Oireachtas – [Parliament]

     Department of the Taoiseach – [Prime Minister]

     Central Statistics Office

     Department of Finance

     Office of the Comptroller and Auditor General

     Office of the Revenue Commissioners

     Office of Public Works

     State Laboratory

     Office of the Attorney General

     Office of the Director of Public Prosecutions

     Valuation Office

     Office of the Commission for Public Service Appointments

     Public Appointments Service

     Office of the Ombudsman

     Chief State Solicitor's Office

     Department of Justice, Equality and Law Reform

     Courts Service

     Prisons Service

     Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests

     Department of the Environment, Heritage and Local Government

     Department of Education and Science

     Department of Communications, Energy and Natural Resources

     Department of Agriculture, Fisheries and Food

     Department of Transport

     Department of Health and Children

     Department of Enterprise, Trade and Employment

     Department of Arts, Sports and Tourism

     Department of Defence

     Department of Foreign Affairs

     Department of Social and Family Affairs

     Department of Community, Rural and Gaeltacht – [Gaelic speaking regions] Affairs

     Arts Council

     National Gallery.

    KREEKA

     Υπουργείο Εσωτερικών

     Υπουργείο Εξωτερικών

     Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών

     Υπουργείο Ανάπτυξης

     Υπουργείο Δικαιοσύνης

     Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

     Υπουργείο Πολιτισμού

     Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης

     Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων

     Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας

     Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών

     Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων

     Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής

     Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης

     Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας

     Γενική Γραμματεία Ενημέρωσης

     Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς

     Γενική Γραμματεία Ισότητας

     Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων

     Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού

     Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας

     Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας

     Γενική Γραμματεία Αθλητισμού

     Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων

     Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος

     Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας

     Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας

     Εθνικό Τυπογραφείο

     Γενικό Χημείο του Κράτους

     Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας

     Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών

     Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης

     Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης

     Πανεπιστήμιο Αιγαίου

     Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων

     Πανεπιστήμιο Πατρών

     Πανεπιστήμιο Μακεδονίας

     Πολυτεχνείο Κρήτης

     Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων

     Αιγινήτειο Νοσοκομείο

     Αρεταίειο Νοσοκομείο

     Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης

     Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού

     Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων

     Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων

     Γενικό Επιτελείο Στρατού

     Γενικό Επιτελείο Ναυτικού

     Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας

     Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας

     Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων

     Υπουργείο Εθνικής Άμυνας

     Γενική Γραμματεία Εμπορίου

    HISPAANIA

     Presidencia de Gobierno

     Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

     Ministerio de Justicia

     Ministerio de Defensa

     Ministerio de Economía y Hacienda

     Ministerio del Interior

     Ministerio de Fomento

     Ministerio de Educación, Política Social y Deportes

     Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

     Ministerio de Trabajo e Inmigración

     Ministerio de la Presidencia

     Ministerio de Administraciones Públicas

     Ministerio de Cultura

     Ministerio de Sanidad y Consumo

     Ministerio de Medio Ambiente y Medio Rural y Marino

     Ministerio de Vivienda

     Ministerio de Ciencia e Innovación

     Ministerio de Igualdad

    PRANTSUSMAA

    (1) Ministeeriumid

     Services du Premier ministre

     Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports

     Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales

     Ministère chargé de la justice

     Ministère chargé de la défense

     Ministère chargé des affaires étrangères et européennes

     Ministère chargé de l'éducation nationale

     Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi

     Secrétariat d’Etat aux transports

     Secrétariat d’Etat aux entreprises et au commerce extérieur

     Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité

     Ministère chargé de la culture et de la communication

     Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique

     Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche

     Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche

     Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables

     Secrétariat d’Etat à la fonction publique

     Ministère chargé du logement et de la ville

     Secrétariat d’Etat à la coopération et à la francophonie

     Secrétariat d’Etat à l’outre-mer

     Secrétariat d’Etat à la jeunesse, des sports et de la vie associative

     Secrétariat d’Etat aux anciens combattants

     Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du co-développement

     Secrétariat d’Etat en charge de la prospective et de l’évaluation des politiques publiques

     Secrétariat d’Etat aux affaires européennes,

     Secrétariat d’Etat aux affaires étrangères et aux droits de l’homme

     Secrétariat d’Etat à la consommation et au tourisme

     Secrétariat d’Etat à la politique de la ville

     Secrétariat d’Etat à la solidarité

     Secrétariat d'Etat en charge de l'industrie et de la consommation

     Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi

     Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services

     Secrétariat d'Etat en charge de l'écologie

     Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale

     Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire

    (2) Institutsioonid, sõltumatud asutused ja kohtualluvus

     Présidence de la République

     Assemblée Nationale

     Sénat

     Conseil constitutionnel

     Conseil économique et social

     Conseil supérieur de la magistrature

     Agence française contre le dopage

     Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles

     Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires

     Autorité de régulation des communications électroniques et des postes

     Autorité de sûreté nucléaire

     Autorité indépendante des marchés financiers

     Comité national d’évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel

     Commission d’accès aux documents administratifs

     Commission consultative du secret de la défense nationale

     Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques

     Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité

     Commission nationale de déontologie de la sécurité

     Commission nationale du débat public

     Commission nationale de l’informatique et des libertés

     Commission des participations et des transferts

     Commission de régulation de l’énergie

     Commission de la sécurité des consommateurs

     Commission des sondages

     Commission de la transparence financière de la vie politique

     Conseil de la concurrence

     Conseil des ventes volontaires de meubles aux enchères publiques

     Conseil supérieur de l’audiovisuel

     Défenseur des enfants

     Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l’égalité

     Haute autorité de santé

     Médiateur de la République

     Cour de justice de la République

     Tribunal des Conflits

     Conseil d'Etat

     Cours administratives d'appel

     Tribunaux administratifs

     Cour des Comptes

     Chambres régionales des Comptes

     Cours et tribunaux de l'ordre judiciaire (Cour de Cassation, Cours d'Appel, Tribunaux d'instance et Tribunaux de grande instance)

    (3) Riigiasutused

     Académie de France à Rome

     Académie de marine

     Académie des sciences d'outre-mer

     Académie des technologies

     Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS)

     Agence de biomédicine

     Agence pour l'enseignement du français à l'étranger

     Agence française de sécurité sanitaire des aliments

     Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail

     Agence Nationale pour la cohésion sociale et l'égalité des chances

     Agence nationale pour la garantie des droits des mineurs

     Agences de l'eau

     Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations

     Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT)

     Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH)

     Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances

     Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM)

     Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA)

     Bibliothèque publique d'information

     Bibliothèque nationale de France

     Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg

     Caisse des Dépôts et Consignations

     Caisse nationale des autoroutes (CNA)

     Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)

     Caisse de garantie du logement locatif social

     Casa de Velasquez

     Centre d'enseignement zootechnique

     Centre d'études de l'emploi

     Centre d'études supérieures de la sécurité sociale

     Centres de formation professionnelle et de promotion agricole

     Centre hospitalier des Quinze-Vingts

     Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro)

     Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale

     Centre des Monuments Nationaux

     Centre national d'art et de culture Georges Pompidou

     Centre national des arts plastiques

     Centre national de la cinématographie

     Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF)

     Centre national du livre

     Centre national de documentation pédagogique

     Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS)

     Centre national professionnel de la propriété forestière

     Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S)

     Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS)

     Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)

     Collège de France

     Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres

     Conservatoire National des Arts et Métiers

     Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris

     Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon

     Conservatoire national supérieur d'art dramatique

     Ecole centrale de Lille

     Ecole centrale de Lyon

     École centrale des arts et manufactures

     École française d'archéologie d'Athènes

     École française d'Extrême-Orient

     École française de Rome

     École des hautes études en sciences sociales

     Ecole du Louvre

     École nationale d'administration

     École nationale de l'aviation civile (ENAC)

     École nationale des Chartes

     École nationale d'équitation

     Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg

     Écoles nationales d'ingénieurs

     Ecole nationale d’ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes

     Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles

     École nationale de la magistrature

     Écoles nationales de la marine marchande

     École nationale de la santé publique (ENSP)

     École nationale de ski et d'alpinisme

     École nationale supérieure des arts décoratifs

     École nationale supérieure des arts et techniques du théâtre

     École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix

     Écoles nationales supérieures d'arts et métiers

     École nationale supérieure des beaux-arts

     École nationale supérieure de céramique industrielle

     École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA)

     Ecole nationale supérieure du paysage de Versailles

     Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires

     Ecole nationale supérieure de la sécurité sociale

     Écoles nationales vétérinaires

     École nationale de voile

     Écoles normales supérieures

     École polytechnique

     École technique professionnelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze)

     École de sylviculture Crogny (Aube)

     École de viticulture et d'œnologie de la Tour- Blanche (Gironde)

     École de viticulture – Avize (Marne)

     Etablissement national d’enseignement agronomique de Dijon

     Établissement national des invalides de la marine (ENIM)

     Établissement national de bienfaisance Koenigswarter

     Établissement public du musée et du domaine national de Versailles

     Fondation Carnegie

     Fondation Singer-Polignac

     Haras nationaux

     Hôpital national de Saint-Maurice

     Institut des hautes études pour la science et la technologie

     Institut français d'archéologie orientale du Caire

     Institut géographique national

     Institut National de l'origine et de la qualité

     Institut national des hautes études de sécurité

     Institut de veille sanitaire

     Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes

     Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D)

     Institut National d'Horticulture

     Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire

     Institut national des jeunes aveugles – Paris

     Institut national des jeunes sourds – Bordeaux

     Institut national des jeunes sourds – Chambéry

     Institut national des jeunes sourds – Metz

     Institut national des jeunes sourds – Paris

     Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P)

     Institut national de la propriété industrielle

     Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A)

     Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P)

     Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M)

     Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.)

     Institut national de recherches archéologiques préventives

     Institut National des Sciences de l'Univers

     Institut National des Sports et de l'Education Physique

     Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés et les enseignements inadaptés

     Instituts nationaux polytechniques

     Instituts nationaux des sciences appliquées

     Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)

     Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)

     Institut de Recherche pour le Développement

     Instituts régionaux d'administration

     Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech)

     Institut supérieur de mécanique de Paris

     Institut Universitaires de Formation des Maîtres

     Musée de l'armée

     Musée Gustave-Moreau

     Musée national de la marine

     Musée national J.-J.-Henner

     Musée du Louvre

     Musée du Quai Branly

     Muséum National d'Histoire Naturelle

     Musée Auguste-Rodin

     Observatoire de Paris

     Office français de protection des réfugiés et apatrides

     Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC)

     Office national de la chasse et de la faune sauvage

     Office National de l'eau et des milieux aquatiques

     Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP)

     Office universitaire et culturel français pour l'Algérie

     Ordre national de la Légion d'honneur

     Palais de la découverte

     Parcs nationaux

     Universités

    (4) Muud riigiasutused

     Union des groupements d'achats publics (UGAP)

     Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E)

     Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF)

     Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS)

     Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS)

    ITAALIA

    (1) Hankeid korraldavad asutused

     Presidenza del Consiglio dei Ministri

     Ministero degli Affari Esteri

     Ministero dell’Interno

     Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari (esclusi i giudici di pace)

     Ministero della Difesa

     Ministero dell’Economia e delle Finanze

     Ministero dello Sviluppo Economico

     Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali

     Ministero dell’Ambiente – Tutela del Territorio e del Mare

     Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti

     Ministero del Lavoro e della Politiche Sociali

     Ministero dell' Istruzione, Università e Ricerca

     Ministero per i Beni e le Attività culturali, comprensivo delle sue articolazioni periferiche

    (2) Muud riigiasutused

     CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici)

    KÜPROS

     Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο

     

     Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης

     Υπουργικό Συμβούλιο

     Βουλή των Αντιπροσώπων

     Δικαστική Υπηρεσία

     Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας

     Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας

     Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας

     Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας

     Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως

     Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού

     Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου

     Γραφείο Προγραμματισμού

     Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας

     Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα

     Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων

     Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών

     Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών

     Αναθεωρητική Αρχή Προσφύγων

     Υπουργείο Άμυνας

     Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος

     

     Τμήμα Γεωργίας

     Κτηνιατρικές Υπηρεσίες

     Τμήμα Δασών

     Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων

     Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης

     Μετεωρολογική Υπηρεσία

     Τμήμα Αναδασμού

     Υπηρεσία Μεταλλείων

     Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών

     Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών

     Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως

     

     Αστυνομία

     Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου

     Τμήμα Φυλακών

     Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

     

     Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη

     Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων

     

     Τμήμα Εργασίας

     Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων

     Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας

     Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου

     Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου

     Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο

     Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας

     Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων

     Υπουργείο Εσωτερικών

     

     Επαρχιακές Διοικήσεις

     Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως

     Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως

     Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας

     Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών

     Πολιτική Άμυνα

     Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων

     Υπηρεσία Ασύλου

     Υπουργείο Εξωτερικών

     Υπουργείο Οικονομικών

     

     Τελωνεία

     Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων

     Στατιστική Υπηρεσία

     Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών

     Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού

     Κυβερνητικό Τυπογραφείο

     Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής

     Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού

     Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων

     

     Τμήμα Δημοσίων Έργων

     Τμήμα Αρχαιοτήτων

     Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας

     Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας

     Τμήμα Οδικών Μεταφορών

     Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών

     Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών

     Υπουργείο Υγείας

     

     Φαρμακευτικές Υπηρεσίες

     Γενικό Χημείο

     Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας

     Οδοντιατρικές Υπηρεσίες

     Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας

    LÄTI

    (1) Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused

     Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes

     Bērnu un ģimenes lietu ministrija un tās padotībā esošas iestādes

     Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes

     Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Reģionālās attīstības un pašvaldības lietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Vides ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

     Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes

     Satversmes aizsardzības birojs

    (2) Muud riiklikud institutsioonid

     Augstākā tiesa

     Centrālā vēlēšanu komisija

     Finanšu un kapitāla tirgus komisija

     Latvijas Banka

     Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes

     Saeimas kanceleja un tās padotībā esošās iestādes

     Satversmes tiesa

     Valsts kanceleja un tās padotībā esošās iestādes

     Valsts kontrole

     Valsts prezidenta kanceleja

     Tiesībsarga birojs

     Nacionālā radio un televīzijas padome

     Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (muud riiklikud institutsioonid, mis ei allu ministeeriumidele)

    LEEDU

     Prezidentūros kanceliarija

     Seimo kanceliarija

     Institutsioonid, millel on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees:

     

     Lietuvos mokslo taryba

     Seimo kontrolierių įstaiga

     Valstybės kontrolė

     Specialiųjų tyrimų tarnyba

     Valstybės saugumo departamentas

     Konkurencijos taryba

     Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras

     Vertybinių popierių komisija

     Ryšių reguliavimo tarnyba

     Nacionalinė sveikatos taryba

     Etninės kultūros globos taryba

     Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba

     Valstybinė kultūros paveldo komisija

     Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga

     Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija

     Valstybinė lietuvių kalbos komisija

     Vyriausioji rinkimų komisija

     Vyriausioji tarnybinės etikos komisija

     Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba

     Vyriausybės kanceliarija

     Institutsioonid, millel on aruandekohustus valitsuse (Vyriausybės) ees:

     

     Ginklų fondas

     Informacinės visuomenės plėtros komitetas

     Kūno kultūros ir sporto departamentas

     Lietuvos archyvų departamentas

     Mokestinių ginčų komisija

     Statistikos departamentas

     Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas

     Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba

     Viešųjų pirkimų tarnyba

     Narkotikų kontrolės departamentas

     Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija

     Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija

     Valstybinė lošimų priežiūros komisija

     Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba

     Vyriausioji administracinių ginčų komisija

     Draudimo priežiūros komisija

     Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas

     Lietuvių grįžimo į Tėvynę informacijos centras

     Konstitucinis Teismas

     Lietuvos bankas

     Aplinkos ministerija

     Keskkonnaministeeriumi (Aplinkos ministerija) allasutused:

     

     Generalinė miškų urėdija

     Lietuvos geologijos tarnyba

     Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba

     Lietuvos standartizacijos departamentas

     Nacionalinis akreditacijos biuras

     Valstybinė metrologijos tarnyba

     Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba

     Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija

     Finansų ministerija

     Rahandusministeeriumi (Finansų ministerija) allasutused:

     

     Muitinės departamentas

     Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba

     Valstybinė mokesčių inspekcija

     Finansų ministerijos mokymo centras

     Krašto apsaugos ministerija

     Kaitseministeeriumi (Krašto apsaugos ministerijos) allasutused:

     

     Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas

     Centralizuota finansų ir turto tarnyba

     Karo prievolės administravimo tarnyba

     Krašto apsaugos archyvas

     Krizių valdymo centras

     Mobilizacijos departamentas

     Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba

     Infrastruktūros plėtros departamentas

     Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras

     Lietuvos kariuomenė

     Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos

     Kultūros ministerija

     Kultuuriministeeriumi (Kultūros ministerijos) allasutused:

     

     Kultūros paveldo departamentas;

     Valstybinė kalbos inspekcija.

     Socialinės apsaugos ir darbo ministerija

     Sotsiaalkindlustus- ja tööhõive ministeeriumi (Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos) allasutused:

     

     Garantinio fondo administracija;

     Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba;

     Lietuvos darbo birža;

     Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba;

     Trišalės tarybos sekretoriatas;

     Socialinių paslaugų priežiūros departamentas;

     Darbo inspekcija;

     Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba;

     Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba;

     Ginčų komisija;

     Techninės pagalbos neįgaliesiems centras;

     Neįgaliųjų reikalų departamentas.

     Susisiekimo ministerija

     Transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi (Susisiekimo ministerijos) allasutused:

     

     Lietuvos automobilių kelių direkcija;

     Valstybinė geležinkelio inspekcija;

     Valstybinė kelių transporto inspekcija;

     Pasienio kontrolės punktų direkcija.

     Sveikatos apsaugos ministerija

     Tervishoiuministeeriumi (Sveikatos apsaugos ministerijos) allasutused:

     

     Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba;

     Valstybinė ligonių kasa;

     Valstybinė medicininio audito inspekcija;

     Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba;

     Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba;

     Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba;

     Farmacijos departamentas;

     Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras;

     Lietuvos bioetikos komitetas;

     Radiacinės saugos centras.

     Švietimo ir mokslo ministerija

     Haridus- ja teadusministeeriumi (Švietimo ir mokslo ministerijos) allasutused:

     

     Nacionalinis egzaminų centras;

     Studijų kokybės vertinimo centras.

     Teisingumo ministerija

     Justiitsministeeriumi (Teisingumo ministerijos) allasutused:

     

     Kalėjimų departamentas;

     Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba;

     Europos teisės departamentas

     Ūkio ministerija

     Įstaigos prie the Ūkio ministerijos [majandusministeerium]:

     

     Įmonių bankroto valdymo departamentas;

     Valstybinė energetikos inspekcija;

     Valstybinė ne maisto produktų inspekcija;

     Valstybinis turizmo departamentas

     Užsienio reikalų ministerija

     Diplomatinės atstovybės ir konsulinės įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų

     Vidaus reikalų ministerija

     Siseministeeriumi (Vidaus reikalų ministerijos) allasutused:

     

     Asmens dokumentų išrašymo centras;

     Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba;

     Gyventojų registro tarnyba;

     Policijos departamentas;

     Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas;

     Turto valdymo ir ūkio departamentas;

     Vadovybės apsaugos departamentas;

     Valstybės sienos apsaugos tarnyba;

     Valstybės tarnybos departamentas;

     Informatikos ir ryšių departamentas;

     Migracijos departamentas;

     Sveikatos priežiūros tarnyba;

     Bendrasis pagalbos centras.

     Žemės ūkio ministerija

     Põllumajandusministeeriumi (Žemės ūkio ministerijos) allasutused:

     

     Nacionalinė mokėjimo agentūra;

     Nacionalinė žemės tarnyba;

     Valstybinė augalų apsaugos tarnyba;

     Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba;

     Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba;

     Žuvininkystės departamentas

     Teismai [kohtud]:

     

     Lietuvos Aukščiausiasis Teismas;

     Lietuvos apeliacinis teismas;

     Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas;

     apygardų teismai;

     apygardų administraciniai teismai;

     apylinkių teismai;

     Nacionalinė teismų administracija

     Generalinė prokuratūra

     Muud avaliku halduse keskasutused (institucijos [institutsioonid], įstaigos [asutused], tarnybos[ametid])

     

     Aplinkos apsaugos agentūra;

     Valstybinė aplinkos apsaugos inspekcija;

     Aplinkos projektų valdymo agentūra;

     Miško genetinių išteklių, sėklų ir sodmenų tarnyba;

     Miško sanitarinės apsaugos tarnyba;

     Valstybinė miškotvarkos tarnyba;

     Nacionalinis visuomenės sveikatos tyrimų centras;

     Lietuvos AIDS centras;

     Nacionalinis organų transplantacijos biuras;

     Valstybinis patologijos centras;

     Valstybinis psichikos sveikatos centras;

     Lietuvos sveikatos informacijos centras;

     Slaugos darbuotojų tobulinimosi ir specializacijos centras;

     Valstybinis aplinkos sveikatos centras;

     Respublikinis mitybos centras;

     Užkrečiamųjų ligų profilaktikos ir kontrolės centras;

     Trakų visuomenės sveikatos priežiūros ir specialistų tobulinimosi centras;

     Visuomenės sveikatos ugdymo centras;

     Muitinės kriminalinė tarnyba;

     Muitinės informacinių sistemų centras;

     Muitinės laboratorija;

     Muitinės mokymo centras;

     Valstybinis patentų biuras;

     Lietuvos teismo ekspertizės centras;

     Centrinė hipotekos įstaiga;

     Lietuvos metrologijos inspekcija;

     Civilinės aviacijos administracija;

     Lietuvos saugios laivybos administracija;

     Transporto investicijų direkcija;

     Valstybinė vidaus vandenų laivybos inspekcija;

     Pabėgėlių priėmimo centras

    LUKSEMBURG

     Ministère d’Etat

     Ministère des Affaires Etrangères et de l’Immigration

     Ministère de l’Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural

     Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement

     Ministère de la Culture, de l’Enseignement Supérieur et de la Recherche

     Ministère de l’Economie et du Commerce extérieur

     Ministère de l’Education nationale et de la Formation professionnelle

     Ministère de l’Egalité des chances

     Ministère de l’Environnement

     Ministère de la Famille et de l’Intégration

     Ministère des Finances

     Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative

     Ministère de l’Intérieur et de l’Aménagement du territoire

     Ministère de la Justice

     Ministère de la Santé

     Ministère de la Sécurité sociale

     Ministère des Transports

     Ministère du Travail et de l’Emploi

     Ministère des Travaux publics

    UNGARI

     Egészségügyi Minisztérium

     Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium

     Gazdasági és Közlekedési Minisztérium

     Honvédelmi Minisztérium

     Igazságügyi és Rendészeti Minisztérium

     Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium

     Külügyminisztérium

     Miniszterelnöki Hivatal

     Oktatási és Kulturális Minisztérium

     Önkormányzati és Területfejlesztési Minisztérium

     Pénzügyminisztérium

     Szociális és Munkaügyi Minisztérium

     Központi Szolgáltatási Főigazgatóság

    MALTA

     Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)

     Ministeru għall-Familja u Solidarjeta’ Soċjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)

     Ministeru ta’ l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (Ministry for Education Youth and Employment)

     Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)

     Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)

     Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)

     Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice and Home Affairs)

     Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)

     Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)

     Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita’ (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)

     Ministeru ta’ l-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)

     Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta’ Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)

     Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)

     Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)

    MADALMAAD

     Ministerie van Algemene Zaken

     

     Bestuursdepartement

     Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid

     Rijksvoorlichtingsdienst

     Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

     

     Bestuursdepartement

     Centrale Archiefselectiedienst (CAS)

     Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD)

     Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR)

     Agentschap Korps Landelijke Politiediensten

     Ministerie van Buitenlandse Zaken

     

     Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC)

     Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ)

     Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS)

     Directoraat-generaal Europese Samenwerking (DGES)

     Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI)

     Centrale diensten ressorterend onder S/PlvS (Support services falling under the Secretary-general and Deputy Secretary-general)

     Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk)

     Ministerie van Defensie – (Ministry of Defence)

     

     Bestuursdepartement

     Commando Diensten Centra (CDC)

     Defensie Telematica Organisatie (DTO)

     Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst

     De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst

     Defensie Materieel Organisatie (DMO)

     Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie

     Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie

     Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie

     Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO)

     Ministerie van Economische Zaken

     

     Bestuursdepartement

     Centraal Planbureau (CPB)

     SenterNovem

     Staatstoezicht op de Mijnen (SodM)

     Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa)

     Economische Voorlichtingsdienst (EVD)

     Agentschap Telecom

     Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor Overheidsopdrachtgevers (PIANOo)

     Regiebureau Inkoop Rijksoverheid

     Octrooicentrum Nederland

     Consumentenautoriteit

     Ministerie van Financiën

     

     Bestuursdepartement

     Belastingdienst Automatiseringscentrum

     Belastingdienst

     de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (the various Divisions of the Tax and Customs Administration throughout the Netherlands)

     Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst (incl. Economische Controle dienst (ECD))

     Belastingdienst Opleidingen

     Dienst der Domeinen

     Ministerie van Justitie

     

     Bestuursdepartement

     Dienst Justitiële Inrichtingen

     Raad voor de Kinderbescherming

     Centraal Justitie Incasso Bureau

     Openbaar Ministerie

     Immigratie en Naturalisatiedienst

     Nederlands Forensisch Instituut

     Dienst Terugkeer & Vertrek

     Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

     

     Bestuursdepartement

     Dienst Regelingen (DR)

     Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD)

     Algemene Inspectiedienst (AID)

     Dienst Landelijk Gebied (DLG)

     Voedsel en Waren Autoriteit (VWA)

     Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen

     

     Bestuursdepartement

     Inspectie van het Onderwijs

     Erfgoedinspectie

     Centrale Financiën Instellingen

     Nationaal Archief

     Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid

     Onderwijsraad

     Raad voor Cultuur

     Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid

     

     Bestuursdepartement

     Inspectie Werk en Inkomen

     Agentschap SZW

     Ministerie van Verkeer en Waterstaat

     

     Bestuursdepartement

     Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart

     Directoraat-generaal Personenvervoer

     Directoraat-generaal Water

     Centrale diensten (Central Services)

     Shared services Organisatie Verkeer en Watersaat

     Koninklijke Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI

     Rijkswaterstaat, Bestuur

     De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (Each individual regional service of the Directorate-general of Public Works and Water Management)

     De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (Each individual specialist service of the Directorate-general of Public Works and Water Management)

     Adviesdienst Geo-Informatie en ICT

     Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV)

     Bouwdienst

     Corporate Dienst

     Data ICT Dienst

     Dienst Verkeer en Scheepvaart

     Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW)

     Rijksinstituut voor Kunst en Zee (RIKZ)

     Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA)

     Waterdienst

     Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie

     Port state Control

     Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO)

     Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht

     Toezichthouder Beheer Eenheid Water

     Toezichthouder Beheer Eenheid Land

     Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer

     

     Bestuursdepartement

     Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie

     Directoraat-generaal Ruimte

     Directoraat-general Milieubeheer

     Rijksgebouwendienst

     VROM Inspectie

     Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport

     

     Bestuursdepartement

     Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken

     Inspectie Gezondheidszorg

     Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming

     Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM)

     Sociaal en Cultureel Planbureau

     Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen

     Tweede Kamer der Staten-Generaal

     Eerste Kamer der Staten-Generaal

     Raad van State

     Algemene Rekenkamer

     Nationale Ombudsman

     Kanselarij der Nederlandse Orden

     Kabinet der Koningin

     Raad voor de rechtspraak en de Rechtbanken

    AUSTRIA

     Bundeskanzleramt

     Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten

     Bundesministerium für Finanzen

     Bundesministerium für Gesundheit, Familie und Jugend

     Bundesministerium für Inneres

     Bundesministerium für Justiz

     Bundesministerium für Landesverteidigung

     Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

     Bundesministerium für Soziales und Konsumentenschutz

     Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur

     Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie

     Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

     Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung

     Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H

     Bundesbeschaffung G.m.b.H

     Bundesrechenzentrum G.m.b.H

    POOLA

     Kancelaria Prezydenta RP

     Kancelaria Sejmu RP

     Kancelaria Senatu RP

     Kancelaria Prezesa Rady Ministrów

     Sąd Najwyższy

     Naczelny Sąd Administracyjny

     Wojewódzkie sądy administracyjne

     Sądy powszechne – rejonowe, okręgowe i apelacyjne

     Trybunat Konstytucyjny

     Najwyższa Izba Kontroli

     Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich

     Biuro Rzecznika Praw Dziecka

     Biuro Ochrony Rządu

     Biuro Bezpieczeństwa Narodowego

     Centralne Biuro Antykorupcyjne

     Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej

     Ministerstwo Finansów

     Ministerstwo Gospodarki

     Ministerstwo Rozwoju Regionalnego

     Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego

     Ministerstwo Edukacji Narodowej

     Ministerstwo Obrony Narodowej

     Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi

     Ministerstwo Skarbu Państwa

     Ministerstwo Sprawiedliwości

     Ministerstwo Infrastruktury

     Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego

     Ministerstwo Środowiska

     Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji

     Ministerstwo Spraw Zagranicznych

     Ministerstwo Zdrowia

     Ministerstwo Sportu i Turystyki

     Urząd Komitetu Integracji Europejskiej

     Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej

     Urząd Regulacji Energetyki

     Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych

     Urząd Transportu Kolejowego

     Urząd Dozoru Technicznego

     Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych

     Urząd do Spraw Repatriacji i Cudzoziemców

     Urząd Zamówień Publicznych

     Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów

     Urząd Lotnictwa Cywilnego

     Urząd Komunikacji Elektronicznej

     Wyższy Urząd Górniczy

     Główny Urząd Miar

     Główny Urząd Geodezji i Kartografii

     Główny Urząd Nadzoru Budowlanego

     Główny Urząd Statystyczny

     Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji

     Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych

     Państwowa Komisja Wyborcza

     Państwowa Inspekcja Pracy

     Rządowe Centrum Legislacji

     Narodowy Fundusz Zdrowia

     Polska Akademia Nauk

     Polskie Centrum Akredytacji

     Polskie Centrum Badań i Certyfikacji

     Polska Organizacja Turystyczna

     Polski Komitet Normalizacyjny

     Zakład Ubezpieczeń Społecznych

     Komisja Nadzoru Finansowego

     Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych

     Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego

     Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad

     Państwowa Inspekcja Ochrony Roślin i Nasiennictwa

     Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej

     Komenda Główna Policji

     Komenda Główna Straży Granicznej

     Inspekcja Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych

     Główny Inspektorat Ochrony Środowiska

     Główny Inspektorat Transportu Drogowego

     Główny Inspektorat Farmaceutyczny

     Główny Inspektorat Sanitarny

     Główny Inspektorat Weterynarii

     Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego

     Agencja Wywiadu

     Agencja Mienia Wojskowego

     Wojskowa Agencja Mieszkaniowa

     Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

     Agencja Rynku Rolnego

     Agencja Nieruchomości Rolnych

     Państwowa Agencja Atomistyki

     Polska Agencja Żeglugi Powietrznej

     Polska Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych

     Agencja Rezerw Materiałowych

     Narodowy Bank Polski

     Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej

     Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych

     Instytut Pamięci Narodowej – Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu

     Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa

     Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej

     Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe”

     Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości

     Urzędy wojewódzkie

     Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda

    PORTUGAL

     Presidência do Conselho de Ministros

     Ministério das Finanças e da Administração Pública

     Ministério da Defesa Nacional

     Ministério dos Negócios Estrangeiros

     Ministério da Administração Interna

     Ministério da Justiça

     Ministério da Economia e da Inovação

     Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas

     Ministério da Educação

     Ministério da Ciência, Tecnologia e do Ensino Superior

     Ministério da Cultura

     Ministério da Saúde

     Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social

     Ministério das Obras Públicas, Transportes e Comunicações

     Ministério do Ambiente, do Ordenamento do Território e do Desenvolvimento Regional

     Presidença da Republica

     Tribunal Constitucional

     Tribunal de Contas

     Provedoria de Justiça

    RUMEENIA

     Administrația Prezidențială

     Senatul României

     Camera Deputaților

     Inalta Curte de Casație și Justiție

     Curtea Constituțională

     Consiliul Legislativ

     Curtea de Conturi

     Consiliul Superior al Magistraturii

     Parchetul de pe lângă Inalta Curte de Casație și Justiție

     Secretariatul General al Guvernului

     Cancelaria primului ministru

     Ministerul Afacerilor Externe

     Ministerul Economiei și Finanțelor

     Ministerul Justiției

     Ministerul Apărării

     Ministerul Internelor și Reformei Administrative

     Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Sanse

     Ministerul pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale

     Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale

     Ministerul Transporturilor

     Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței

     Ministerul Educației Cercetării și Tineretului

     Ministerul Sănătății Publice

     Ministerul Culturii și Cultelor

     Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informației

     Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile

     Serviciul Român de Informații

     Serviciul de Informații Externe

     Serviciul de Protecție și Pază

     Serviciul de Telecomunicații Speciale

     Consiliul Național al Audiovizualului

     Consiliul Concurenței (CC)

     Direcția Națională Anticorupție

     Inspectoratul General de Poliție

     Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice

     Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor

     Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice(ANRSC)

     Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor

     Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor

     Autoritatea Navală Română

     Autoritatea Feroviară Română

     Autoritatea Rutieră Română

     Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului

     Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap

     Autoritatea Națională pentru Turism

     Autoritatea Națională pentru Restituirea Proprietăților

     Autoritatea Națională pentru Tineret

     Autoritatea Națională pentru Cercetare Stiințifica

     Autoritatea Națională pentru Reglementare în Comunicații și Tehnologia Informației

     Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale

     Autoritatea Electorală Permanente

     Agenția pentru Strategii Guvernamentale

     Agenția Națională a Medicamentului

     Agenția Națională pentru Sport

     Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă

     Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei

     Agenția Română pentru Conservarea Energiei

     Agenția Națională pentru Resurse Minerale

     Agenția Română pentru Investiții Străine

     Agenția Națională pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii și Cooperație

     Agenția Națională a Funcționarilor Publici

     Agenția Națională de Administrare Fiscală

     Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială

     Agenția Națională Anti-doping

     Agenția Nucleară

     Agenția Națională pentru Protecția Familiei

     Agenția Națională pentru Egalitatea de Sanse între Bărbați și Femei

     Agenția Națională pentru Protecția Mediului

     Agenția națională Antidrog

    SLOVEENIA

     Predsednik Republike Slovenije

     Državni zbor Republike Slovenije

     Državni svet Republike Slovenije

     Varuh človekovih pravic

     Ustavno sodišče Republike Slovenije

     Računsko sodišče Republike Slovenije

     Državna revizijska komisja za revizijo postopkov oddaje javnih naročil

     Slovenska akademija znanosti in umetnosti

     Vladne službe

     Ministrstvo za finance

     Ministrstvo za notranje zadeve

     Ministrstvo za zunanje zadeve

     Ministrstvo za obrambo

     Ministrstvo za pravosodje

     Ministrstvo za gospodarstvo

     Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano

     Ministrstvo za promet

     Ministrstvo za okolje in prostor

     Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve

     Ministrstvo za zdravje

     Ministrstvo za javno upravo

     Ministrstvo za šolstvo in šport

     Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnologijo

     Ministrstvo za kulturo

     Vrhovno sodišče Republike Slovenije

     višja sodišča

     okrožna sodišča

     okrajna sodišča

     Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije

     Okrožna državna tožilstva

     Državno pravobranilstvo

     Upravno sodišče Republike Slovenije

     Višje delovno in socialno sodišče

     delovna sodišča

     Davčna uprava Republike Slovenije

     Carinska uprava Republike Slovenije

     Urad Republike Slovenije za preprečevanje pranja denarja

     Urad Republike Slovenije za nadzor prirejanja iger na srečo

     Uprava Republike Slovenije za javna plačila

     Urad Republike Slovenije za nadzor proračuna

     Policija

     Inšpektorat Republike Slovenije za notranje zadeve

     General štab Slovenske vojske

     Uprava Republike Slovenije za zaščito in reševanje

     Inšpektorat Republike Slovenije za obrambo

     Inšpektorat Republike Slovenije za varstvo pred naravnimi in drugimi nesrečami

     Uprava Republike Slovenije za izvrševanje kazenskih sankcij

     Urad Republike Slovenije za varstvo konkurence

     Urad Republike Slovenije za varstvo potrošnikov

     Tržni inšpektorat Republike Slovenije

     Urad Republike Slovenije za intelektualno lastnino

     Inšpektorat Republike Slovenije za elektronske komunikacije, elektronsko podpisovanje in pošto

     Inšpektorat za energetiko in rudarstvo

     Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja

     Inšpektorat Republike Slovenije za kmetijstvo, gozdarstvo in hrano

     Fitosanitarna uprava Republike Slovenije

     Veterinarska uprava Republike Slovenije

     Uprava Republike Slovenije za pomorstvo

     Direkcija Republike Slovenije za ceste

     Prometni inšpektorat Republike Slovenije

     Direkcija za vodenje investicij v javno železniško infrastrukturo

     Agencija Republike Slovenije za okolje

     Geodetska uprava Republike Slovenije

     Uprava Republike Slovenije za jedrsko varstvo

     Inšpektorat Republike Slovenije za okolje in prostor

     Inšpektorat Republike Slovenije za delo

     Zdravstveni inšpektorat

     Urad Republike Slovenije za kemikalije

     Uprava Republike Slovenije za varstvo pred sevanji

     Urad Republike Slovenije za meroslovje

     Urad za visoko šolstvo

     Urad Republike Slovenije za mladino

     Inšpektorat Republike Slovenije za šolstvo in šport

     Arhiv Republike Slovenije

     Inšpektorat Republike Slovenije za kulturo in medije

     Kabinet predsednika Vlade Republike Slovenije

     Generalni sekretariat Vlade Republike Slovenije

     Služba vlade za zakonodajo

     Služba vlade za evropske zadeve

     Služba vlade za lokalno samoupravo in regionalno politiko

     Urad vlade za komuniciranje

     Urad za enake možnosti

     Urad za verske skupnosti

     Urad za narodnosti

     Urad za makroekonomske analize in razvoj

     Statistični urad Republike Slovenije

     Slovenska obveščevalno-varnostna agencija

     Protokol Republike Slovenije

     Urad za varovanje tajnih podatkov

     Urad za Slovence v zamejstvu in po svetu

     Služba Vlade Republike Slovenije za razvoj

     Informacijski pooblaščenec

     Državna volilna komisija

    SLOVAKKIA

    Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, millele viidatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 Coll., mida on muudetud sellele järgnevate määrustega.

     Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky

     Národná rada Slovenskej republiky

     Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky

     Ministerstvo financií Slovenskej republiky

     Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií Slovenskej republiky

     Ministerstvo pôdohospodárstva Slovenskej republiky

     Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky

     Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky

     Ministerstvo obrany Slovenskej republiky

     Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky

     Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky

     Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky

     Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky

     Ministerstvo školstva Slovenskej republiky

     Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky

     Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky

     Úrad vlády Slovenskej republiky

     Protimonopolný úrad Slovenskej republiky

     Štatistický úrad Slovenskej republiky

     Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky

     Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky

     Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky

     Úrad pre verejné obstarávanie

     Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky

     Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky

     Národný bezpečnostný úrad

     Ústavný súd Slovenskej republiky

     Najvyšši súd Slovenskej republiky

     Generálna prokuratura Slovenskej republiky

     Najvyšši kontrolný úrad Slovenskej republiky

     Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky

     Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky

     Úrad pre finančný trh

     Úrad na ochranu osobn ý ch udajov

     Kancelária verejneho ochranu prav

    SOOME

     Oikeuskanslerinvirasto – Justitiekanslersämbetet

     Liikenne- Ja Viestintäministeriö – Kommunikationsministeriet

     

     Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE

     Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen

     Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet

     Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket

     Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet

     Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK

     Rautatievirasto – Järnvägsverket

     Tiehallinto – Vägförvaltningen

     Viestintävirasto – Kommunikationsverket

     Maa- Ja Metsätalousministeriö – Jord- Och Skogsbruksministeriet

     

     Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket

     Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket

     Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket

     Oikeusministeriö – Justitieministeriet

     

     Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå

     Tuomioistuimet – domstolar

     Korkein oikeus – Högsta domstolen

     Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen

     Hovioikeudet – hovrätter

     Käräjäoikeudet – tingsrätter

     Hallinto-oikeudet –förvaltningsdomstolar

     Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen

     Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen

     Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen

     Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden

     Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet

     HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI - Europeiska institutet för kriminalpolitik, verksamt i anslutning till Förenta Nationerna

     Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå

     Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden

     Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral

     Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral

     Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet

     Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen

     Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor

     Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket

     Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral

     Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande

     Saamelaiskäräjät – Sametinget

     Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet

     Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet

     Opetusministeriö – Undervisningsministeriet

     

     Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen

     Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå

     Puolustusministeriö – Försvarsministeriet

     

     Puolustusvoimat – Försvarsmakten

     Sisäasiainministeriö – Inrikesministeriet

     

     Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen

     Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen

     Liikkuva poliisi – Rörliga polisen

     Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet

     Lääninhallitukset – Länstyrelserna

     Suojelupoliisi – Skyddspolisen

     Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan

     Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral

     Poliisin tietohallintokeskus – Polisens datacentral

     Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors

     Pelastusopisto – Räddningsverket

     Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket

     Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket

     Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral

     Sosiaali- Ja Terveysministeriö – Social- Och Hälsovårdsministeriet

     Työttömyysturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden

     Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet

     Lääkelaitos – Läkemedelsverket

     Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården

     Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen

     Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet

     Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för läkemedelsbe-handling

     Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens produkttill-synscentral

     Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes

     Vakuutusvalvontavirasto – Försäkringsinspektionen

     Työ- Ja Elinkeinoministeriö – Arbets- Och Näringsministeriet

     Kuluttajavirasto – Konsumentverket

     Kilpailuvirasto – Konkurrensverket

     Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen

     Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå

     Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset– Statliga förläggningar för asylsökande

     Energiamarkkinavirasto - Energimarknadsverket

     Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen

     Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen

     Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen

     Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande

     Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen

     Tekes – teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus - Tekes – utvecklingscentralen för teknologi och innovationer

     Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen

     Valtion teknillinen tutkimuskeskus (VTT) – Statens tekniska forskningscentral

     Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden

     Työneuvosto – Arbetsrådet

     Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå

     Ulkoasiainministeriö – Utrikesministeriet

     Valtioneuvoston Kanslia – Statsrådets Kansli

     Valtiovarainministeriö – Finansministeriet

     

     Valtiokonttori – Statskontoret

     Verohallinto – Skatteförvaltningen

     Tullilaitos – Tullverket

     Tilastokeskus – Statistikcentralen

     Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskiningscentral

     Ympäristöministeriö – Miljöministeriet

     

     Suomen ympäristökeskus – Finlands miljöcentral

     Asumisen rahoitus- ja kehityskeskus – Finansierings- och utvecklingscentralen för boendet

     Valtiontalouden Tarkastusvirasto – Statens Revisionsverk

    ROOTSI

    A

     Affärsverket svenska kraftnät

     Akademien för de fria konsterna

     Alkohol- och läkemedelssortiments-nämnden

     Allmänna pensionsfonden

     Allmänna reklamationsnämnden

     Ambassader

     Ansvarsnämnd, statens

     Arbetsdomstolen

     Arbetsförmedlingen

     Arbetsgivarverk, statens

     Arbetslivsinstitutet

     Arbetsmiljöverket

     Arkitekturmuseet

     Arrendenämnder

     Arvsfondsdelegationen

     Arvsfondsdelegationen

    B

     Banverket

     Barnombudsmannen

     Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens

     Bergsstaten

     Biografbyrå, statens

     Biografiskt lexikon, svenskt

     Birgittaskolan

     Blekinge tekniska högskola

     Bokföringsnämnden

     Bolagsverket

     Bostadsnämnd, statens

     Bostadskreditnämnd, statens

     Boverket

     Brottsförebyggande rådet

     Brottsoffermyndigheten

    C

     Centrala studiestödsnämnden

    D

     Danshögskolan

     Datainspektionen

     Departementen

     Domstolsverket

     Dramatiska institutet

    E

     Ekeskolan

     Ekobrottsmyndigheten

     Ekonomistyrningsverket

     Ekonomiska rådet

     Elsäkerhetsverket

     Energimarknadsinspektionen

     Energimyndighet, statens

     EU/FoU-rådet

     Exportkreditnämnden

     Exportråd, Sveriges

    F

     Fastighetsmäklarnämnden

     Fastighetsverk, statens

     Fideikommissnämnden

     Finansinspektionen

     Finanspolitiska rådet

     Finsk-svenska gränsälvskommissionen

     Fiskeriverket

     Flygmedicincentrum

     Folkhälsoinstitut, statens

     Fonden för fukt- och mögelskador

     Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas

     Folke Bernadotte Akademin

     Forskarskattenämnden

     Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap

     Fortifikationsverket

     Forum för levande historia

     Försvarets materielverk

     Försvarets radioanstalt

     Försvarets underrättelsenämnd

     Försvarshistoriska museer, statens

     Försvarshögskolan

     Försvarsmakten

     Försäkringskassan

    G

     Gentekniknämnden

     Geologiska undersökning

     Geotekniska institut, statens

     Giftinformationscentralen

     Glesbygdsverket

     Grafiska institutet och institutet för högre kommunikation- och reklamutbildning

     Granskningsnämnden för radio och TV

     Granskningsnämnden för försvarsuppfinningar

     Gymnastik- och Idrottshögskolan

     Göteborgs universitet

    H

     Handelsflottans kultur- och fritidsråd

     Handelsflottans pensionsanstalt

     Handelssekreterare

     Handelskamrar, auktoriserade

     Handikappombudsmannen

     Handikappråd, statens

     Harpsundsnämnden

     Haverikommission, statens

     Historiska museer, statens

     Hjälpmedelsinstitutet

     Hovrätterna

     Hyresnämnder

     Häktena

     Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd

     Högskolan Dalarna

     Högskolan i Borås

     Högskolan i Gävle

     Högskolan i Halmstad

     Högskolan i Kalmar

     Högskolan i Karlskrona/Ronneby

     Högskolan i Kristianstad

     Högskolan i Skövde

     Högskolan i Trollhättan/Uddevalla

     Högskolan på Gotland

     Högskolans avskiljandenämnd

     Högskoleverket

     Högsta domstolen

    I

     ILO kommittén

     Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen

     Inspektionen för strategiska produkter

     Institut för kommunikationsanalys, statens

     Institut för psykosocial medicin, statens

     Institut för särskilt utbildningsstöd, statens

     Institutet för arbetsmarknadspolitisk utvärdering

     Institutet för rymdfysik

     Institutet för tillväxtpolitiska studier

     Institutionsstyrelse, statens

     Insättningsgarantinämnden

     Integrationsverket

     Internationella programkontoret för utbildningsområdet

    J

     Jordbruksverk, statens

     Justitiekanslern

     Jämställdhetsombudsmannen

     Jämställdhetsnämnden

     Järnvägar, statens

     Järnvägsstyrelsen

    K

     Kammarkollegiet

     Kammarrätterna

     Karlstads universitet

     Karolinska Institutet

     Kemikalieinspektionen

     Kommerskollegium

     Konjunkturinstitutet

     Konkurrensverket

     Konstfack

     Konsthögskolan

     Konstnärsnämnden

     Konstråd, statens

     Konsulat

     Konsumentverket

     Krigsvetenskapsakademin

     Krigsförsäkringsnämnden

     Kriminaltekniska laboratorium, statens

     Kriminalvården

     Krisberedskapsmyndigheten

     Kristinaskolan

     Kronofogdemyndigheten

     Kulturråd, statens

     Kungl. Biblioteket

     Kungl. Konsthögskolan

     Kungl. Musikhögskolan i Stockholm

     Kungl. Tekniska högskolan

     Kungl. Vitterhets-, historie- och antikvitetsakademien

     Kungl Vetenskapsakademin

     Kustbevakningen

     Kvalitets- och kompetensråd, statens

     Kärnavfallsfondens styrelse

    L

     Lagrådet

     Lantbruksuniversitet, Sveriges

     Lantmäteriverket

     Linköpings universitet

     Livrustkammaren, Skoklosters slott och Hallwylska museet

     Livsmedelsverk, statens

     Livsmedelsekonomiska institutet

     Ljud- och bildarkiv, statens

     Lokala säkerhetsnämnderna vid kärnkraftverk

     Lotteriinspektionen

     Luftfartsverket

     Luftfartsstyrelsen

     Luleå tekniska universitet

     Lunds universitet

     Läkemedelsverket

     Läkemedelsförmånsnämnden

     Länsrätterna

     Länsstyrelserna

     Lärarhögskolan i Stockholm

    M

     Malmö högskola

     Manillaskolan

     Maritima muséer, statens

     Marknadsdomstolen

     Medlingsinstitutet

     Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges

     Migrationsverket

     Militärhögskolor

     Mittuniversitetet

     Moderna museet

     Museer för världskultur, statens

     Musikaliska Akademien

     Musiksamlingar, statens

     Myndigheten för handikappolitisk samordning

     Myndigheten för internationella adoptionsfrågor

     Myndigheten för skolutveckling

     Myndigheten för kvalificerad yrkesutbildning

     Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning

     Myndigheten för Sveriges nätuniversitet

     Myndigheten för utländska investeringar i Sverige

     Mälardalens högskola

    N

     Nationalmuseum

     Nationellt centrum för flexibelt lärande

     Naturhistoriska riksmuseet

     Naturvårdsverket

     Nordiska Afrikainstitutet

     Notarienämnden

     Nämnd för arbetstagares uppfinningar, statens

     Nämnden för statligt stöd till trossamfund

     Nämnden för styrelserepresentationsfrågor

     Nämnden mot diskriminering

     Nämnden för elektronisk förvaltning

     Nämnden för RH anpassad utbildning

     Nämnden för hemslöjdsfrågor

    O

     Oljekrisnämnden

     Ombudsmannen mot diskriminering på grund av sexuell läggning

     Ombudsmannen mot etnisk diskriminering

     Operahögskolan i Stockholm

    P

     Patent- och registreringsverket

     Patentbesvärsrätten

     Pensionsverk, statens

     Personregisternämnd statens, SPAR-nämnden

     Pliktverk, Totalförsvarets

     Polarforskningssekretariatet

     Post- och telestyrelsen

     Premiepensionsmyndigheten

     Presstödsnämnden

    R

     Radio- och TV–verket

     Rederinämnden

     Regeringskansliet

     Regeringsrätten

     Resegarantinämnden

     Registernämnden

     Revisorsnämnden

     Riksantikvarieämbetet

     Riksarkivet

     Riksbanken

     Riksdagsförvaltningen

     Riksdagens ombudsmän

     Riksdagens revisorer

     Riksgäldskontoret

     Rikshemvärnsrådet

     Rikspolisstyrelsen

     Riksrevisionen

     Rikstrafiken

     Riksutställningar, Stiftelsen

     Riksvärderingsnämnden

     Rymdstyrelsen

     Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige

     Räddningsverk, statens

     Rättshjälpsmyndigheten

     Rättshjälpsnämnden

     Rättsmedicinalverket

    S

     Samarbetsnämnden för statsbidrag till trossamfund

     Sameskolstyrelsen och sameskolor

     Sametinget

     SIS, Standardiseringen i Sverige

     Sjöfartsverket

     Skatterättsnämnden

     Skatteverket

     Skaderegleringsnämnd, statens

     Skiljenämnden i vissa trygghetsfrågor

     Skogsstyrelsen

     Skogsvårdsstyrelserna

     Skogs och lantbruksakademien

     Skolverk, statens

     Skolväsendets överklagandenämnd

     Smittskyddsinstitutet

     Socialstyrelsen

     Specialpedagogiska institutet

     Specialskolemyndigheten

     Språk- och folkminnesinstitutet

     Sprängämnesinspektionen

     Statistiska centralbyrån

     Statskontoret

     Stockholms universitet

     Stockholms internationella miljöinstitut

     Strålsäkerhetsmyndigheten

     Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll

     Styrelsen för internationellt utvecklingssamarbete, SIDA

     Styrelsen för Samefonden

     Styrelsen för psykologiskt försvar

     Stängselnämnden

     Svenska institutet

     Svenska institutet för europapolitiska studier

     Svenska ESF rådet

     Svenska Unescorådet

     Svenska FAO kommittén

     Svenska Språknämnden

     Svenska Skeppshypotekskassan

     Svenska institutet i Alexandria

     Sveriges författarfond

     Säkerhetspolisen

     Säkerhets- och integritetsskyddsnämnden

     Södertörns högskola

    T

     Taltidningsnämnden

     Talboks- och punktskriftsbiblioteket

     Teaterhögskolan i Stockholm

     Tingsrätterna

     Tjänstepensions och grupplivnämnd, statens

     Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet

     Totalförsvarets forskningsinstitut

     Totalförsvarets pliktverk

     Tullverket

     Turistdelegationen

    U

     Umeå universitet

     Ungdomsstyrelsen

     Uppsala universitet

     Utlandslönenämnd, statens

     Utlänningsnämnden

     Utrikesförvaltningens antagningsnämnd

     Utrikesnämnden

     Utsädeskontroll, statens

    V

     Valideringsdelegationen

     Valmyndigheten

     Vatten- och avloppsnämnd, statens

     Vattenöverdomstolen

     Verket för förvaltningsutveckling

     Verket för högskoleservice

     Verket för innovationssystem (VINNOVA)

     Verket för näringslivsutveckling (NUTEK)

     Vetenskapsrådet

     Veterinärmedicinska anstalt, statens

     Veterinära ansvarsnämnden

     Väg- och transportforskningsinstitut, statens

     Vägverket

     Vänerskolan

     Växjö universitet

     Växtsortnämnd, statens

    Å

     Åklagarmyndigheten

     Åsbackaskolan

    Ö

     Örebro universitet

     Örlogsmannasällskapet

     Östervångsskolan

     Överbefälhavaren

     Överklagandenämnden för högskolan

     Överklagandenämnden för nämndemanna-uppdrag

     Överklagandenämnden för studiestöd

     Överklagandenämnden för totalförsvaret

    ÜHENDKUNINGRIIK

     Cabinet Office

     

     Office of the Parliamentary Counsel

     Central Office of Information

     Charity Commission

     Crown Estate Commissioners (Vote Expenditure Only)

     Crown Prosecution Service

     Department for Business, Enterprise and Regulatory Reform

     

     Competition Commission

     Gas and Electricity Consumers’ Council

     Office of Manpower Economics

     Department for Children, Schools and Families

     Department of Communities and Local Government

     

     Rent Assessment Panels

     Department for Culture, Media and Sport

     

     British Library

     British Museum

     Commission for Architecture and the Built Environment

     The Gambling Commission

     Historic Buildings and Monuments Commission for England (English Heritage)

     Imperial War Museum

     Museums, Libraries and Archives Council

     National Gallery

     National Maritime Museum

     National Portrait Gallery

     Natural History Museum

     Science Museum

     Tate Gallery

     Victoria and Albert Museum

     Wallace Collection

     Department for Environment, Food and Rural Affairs

     

     Agricultural Dwelling House Advisory Committees

     Agricultural Land Tribunals

     Agricultural Wages Board and Committees

     Cattle Breeding Centre

     Countryside Agency

     Plant Variety Rights Office

     Royal Botanic Gardens, Kew

     Royal Commission on Environmental Pollution

     Department of Health

     

     Dental Practice Board

     National Health Service Strategic Health Authorities

     NHS Trusts

     Prescription Pricing Authority

     Department for Innovation, Universities and Skills

     

     Higher Education Funding Council for England

     National Weights and Measures Laboratory

     Patent Office

     Department for International Development

     Department of the Procurator General and Treasury Solicitor

     

     Legal Secretariat to the Law Officers

     Department for Transport

     

     Maritime and Coastguard Agency

     Department for Work and Pensions

     

     Disability Living Allowance Advisory Board

     Independent Tribunal Service

     Medical Boards and Examining Medical Officers (War Pensions)

     Occupational Pensions Regulatory Authority

     Regional Medical Service

     Social Security Advisory Committee

     Export Credits Guarantee Department

     Foreign and Commonwealth Office

     

     Wilton Park Conference Centre

     Government Actuary’s Department

     Government Communications Headquarters

     Home Office

     

     HM Inspectorate of Constabulary

     House of Commons

     House of Lords

     Ministry of Defence

     

     Defence Equipment & Support

     Meteorological Office

     Ministry of Justice

     

     Boundary Commission for England

     Combined Tax Tribunal

     Council on Tribunals

     Court of Appeal – Criminal

     Employment Appeals Tribunal

     Employment Tribunals

     HMCS Regions, Crown, County and Combined Courts (England and Wales)

     Immigration Appellate Authorities

     Immigration Adjudicators

     Immigration Appeals Tribunal

     Lands Tribunal

     Law Commission

     Legal Aid Fund (England and Wales)

     Office of the Social Security Commissioners

     Parole Board and Local Review Committees

     Pensions Appeal Tribunals

     Public Trust Office

     Supreme Court Group (England and Wales)

     Transport Tribunal

     The National Archives

     National Audit Office

     National Savings and Investments

     National School of Government

     Northern Ireland Assembly Commission

     Northern Ireland Court Service

     

     Coroners Courts

     County Courts

     Court of Appeal and High Court of Justice in Northern Ireland

     Crown Court

     Enforcement of Judgements Office

     Legal Aid Fund

     Magistrates’ Courts

     Pensions Appeals Tribunals

     Northern Ireland, Department for Employment and Learning

     Northern Ireland, Department for Regional Development

     Northern Ireland, Department for Social Development

     Northern Ireland, Department of Agriculture and Rural Development

     Northern Ireland, Department of Culture, Arts and Leisure

     Northern Ireland, Department of Education

     Northern Ireland, Department of Enterprise, Trade and Investment

     Northern Ireland, Department of the Environment

     Northern Ireland, Department of Finance and Personnel

     Northern Ireland, Department of Health, Social Services and Public Safety

     Northern Ireland, Office of the First Minister and Deputy First Minister

     Northern Ireland Office

     

     Crown Solicitor’s Office

     Department of the Director of Public Prosecutions for Northern Ireland

     Forensic Science Laboratory of Northern Ireland

     Office of the Chief Electoral Officer for Northern Ireland

     Police Service of Northern Ireland

     Probation Board for Northern Ireland

     State Pathologist Service

     Office of Fair Trading

     Office for National Statistics

     

     National Health Service Central Register

     Office of the Parliamentary Commissioner for Administration and Health Service Commissioners

     Paymaster General’s Office

     Postal Business of the Post Office

     Privy Council Office

     Public Record Office

     HM Revenue and Customs

     

     The Revenue and Customs Prosecutions Office

     Royal Hospital, Chelsea

     Royal Mint

     Rural Payments Agency

     Scotland, Auditor-General

     Scotland, Crown Office and Procurator Fiscal Service

     Scotland, General Register Office

     Scotland, Queen’s and Lord Treasurer’s Remembrancer

     Scotland, Registers of Scotland

     The Scotland Office

     The Scottish Ministers

     

     Architecture and Design Scotland

     Crofters Commission

     Deer Commission for Scotland

     Lands Tribunal for Scotland

     National Galleries of Scotland

     National Library of Scotland

     National Museums of Scotland

     Royal Botanic Garden, Edinburgh

     Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Scotland

     Scottish Further and Higher Education Funding Council

     Scottish Law Commission

     Community Health Partnerships

     Special Health Boards

     Health Boards

     The Office of the Accountant of Court

     High Court of Justiciary

     Court of Session

     HM Inspectorate of Constabulary

     Parole Board for Scotland

     Pensions Appeal Tribunals

     Scottish Land Court

     Sheriff Courts

     Scottish Police Services Authority

     Office of the Social Security Commissioners

     The Private Rented Housing Panel and Private Rented Housing Committees

     Keeper of the Records of Scotland

     The Scottish Parliamentary Body Corporate

     HM Treasury

     

     Office of Government Commerce

     United Kingdom Debt Management Office

     The Wales Office (Office of the Secretary of State for Wales)

     The Welsh Ministers

     

     Higher Education Funding Council for Wales

     Local Government Boundary Commission for Wales

     The Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Wales

     Valuation Tribunals (Wales)

     Welsh National Health Service Trusts and Local Health Boards

     Welsh Rent Assessment Panels

    ▼B




    V LISA

    ARTIKLIS 7 NIMETATUD TOODETE LOETELU SEOSES LEPINGUTE SÕLMIMISEGA RIIGIKAITSE VALDKONNAS ( 31 )



    Peatükk 25:

    Sool, väävel, pinnas ja kivid, krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

    Peatükk 26:

    Metallimaagid, šlakk ja tuhk

    Peatükk 27:

    Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused, bituumenid, mineraalmäärded,

    välja arvatud:

    ex27.10: spetsiaalkütused

    Peatükk 28:

    Anorgaanilised kemikaalid, väärismetallide, muldmetallide radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised komponendid,

    välja arvatud:

    ex28.09: lõhkeained

    ex28.13: lõhkeained

    ex28.14: pisargaas

    ex28.28: lõhkeained

    ex28.32: lõhkeained

    ex28.39: lõhkeained

    ex28.50: mürgised tooted

    ex28.51: mürgised tooted

    ex28.54: lõhkeained

    Peatükk 29:

    Orgaanilised kemikaalid

    välja arvatud:

    ex29.03: lõhkeained

    ex29.04: lõhkeained

    ex29.07: lõhkeained

    ex29.08: lõhkeained

    ex29.11: lõhkeained

    ex29.12: lõhkeained

    ex29.13: mürgised tooted

    ex29.14: mürgised tooted

    ex29.15: mürgised tooted

    ex29.21: mürgised tooted

    ex29.22: mürgised tooted

    ex29.23: mürgised tooted

    ex29.26: lõhkeained

    ex29.27: mürgised tooted

    ex29.29: lõhkeained

    Peatükk 30:

    Ravimid

    Peatükk 31:

    Väetised

    Peatükk 32:

    Park- ja värvaineekstraktid, tanniinid ja nende derivaadid, värvained, värvid ja lakid, kitt, täite- ja tihendusmaterjalid, tindid

    Peatükk 33:

    Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

    Peatükk 34:

    Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

    Peatükk 35:

    Valkained, liimid, ensüümid

    Peatükk 37:

    Foto- ja kinokaubad

    Peatükk 38:

    Mitmesugused keemiatooted,

    väljaarvatud:

    ex38.19: mürgised tooted

    Peatükk 39:

    Kunstvaigud ja plastmassid, tselluloosi estrid ja eetrid, eelnevatest valmistatud tooted,

    väljaarvatud:

    ex39.03: lõhkeained

    Peatükk 40:

    Kummi, sünteeskummi, factice ja neist valmistatud tooted,

    väljaarvatud:

    ex40.11: kuulikindlad rehvid

    Peatükk 41:

    Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

    Peatükk 42:

    Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a naturaalsiidikiust)

    Peatükk 43:

    Karusnahad, kunstkarusnahk ja neist valmistatud tooted

    Peatükk 44:

    Puit ja puittooted; puidusüsi

    Peatükk 45:

    Kork ja korgist tooted

    Peatükk 46:

    Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted, korv- ja vitspunutised

    Peatükk 47:

    Paberi toorained

    Peatükk 48:

    Paber ja papp, pabermassist, paberist või papist tooted

    Peatükk 49:

    Raamatud, ajalehed, pildid jm, trükitooted, käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid

    Peatükk 65:

    Peakatted ja nende osad

    Peatükk 66:

    Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad, nende osad

    Peatükk 67:

    Töödeldud suled ja udusuled ning nendest valmistatud tooted; tehislilled; juustest tooted

    Peatükk 68:

    Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist, jms materjalidest tooted

    Peatükk 69:

    Keraamikatooted

    Peatükk 70:

    Klaas ja klaastooted

    Peatükk 71:

    Pärlid, vääris-ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja neist valmistatud tooted, juveeltoodete imitatsioonid

    Peatükk 73:

    Raud ja teras ja neist valmistatud tooted

    Peatükk 74:

    Vask ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 75:

    Nikkel ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 76:

    Alumiinium ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 77:

    Magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted

    Peatükk 78:

    Plii ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 79:

    Tsink ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 80:

    Tina ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 81:

    Muud metallurgias kasutatavad mitteväärismetallid ja neist valmistatud tooted

    Peatükk 82:

    Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid, nende osad

    välja arvatud:

    ex82.05: tööriistad

    ex82.07: tööriistad, osad

    Peatükk 83:

    Mitmesugused mitteväärismetallidest tooted

    Peatükk 84:

    Katlad, masinad ja mehhaanilised seadmed, nende osad,

    välja arvatud:

    ex84.06: mootorid

    ex84.08: muud mootorid

    ex84.45: masinad

    ex84.53: automaatse andmetöötluse seadmed

    ex84.55: rubriiki No 84.53 kuuluvad masinaosad

    ex84.59: tuumareaktorid

    Peatükk 85:

    Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad,

    välja arvatud:

    ex85.13: telekommunikatsiooniseadmed

    ex85.15: ülekandeaparatuur

    Peatükk 86:

    Raudtee- või trammivedurid, -veeremid ja nende osad, raudteede või trammiteede relsid ja seadmed, nende osad, igasugused liikluse signalisatsiooniseadmed (mitte elektri jõul töötavad),

    välja arvatud:

    ex86.02: elektrilised soomusvedurid

    ex86.03: muud soomusvedurid

    ex86.05: soomusvagunid

    ex86.06: remondivagunid

    ex86.07: vagunid

    Peatükk 87:

    Transpordivahendid, v.a raudteeveeremid ja trammid, nende osad,

    välja arvatud:

    ex87.08: tankid ja muud soomukid

    ex87.01: traktorid

    ex87.02: sõjaväesõidukid

    ex87.03: hooldeveokid

    ex87.09: mootorrattad

    ex87.14: järelkärud

    Peatükk 89:

    Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid,

    välja arvatud:

    ex89.01A: sõjalaevad

    Peatükk 90:

    Optilised, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja aparaadid, nende osad

    välja arvatud:

    ex90.05: binoklid

    ex90.13: mitmesugused instrumendid, laserid

    ex90.14: kaugusemõõtjad

    ex90.28: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid

    ex90.11: mikroskoobid

    ex90.17: meditsiinilised instrumendid

    ex90.18: mehhaanilised raviseadmed

    ex90.19: ortopeedilised seadmed

    ex90.20: röntgenaparatuur

    Peatükk 91:

    Kellad ja nende osad

    Peatükk 92:

    Muusikariistad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, televisioonikaamerad ja helisalvestusseadmed ning heli ja pildi esitusseadmed, nende osad ja lisaseadmed

    Peatükk 94:

    Mööbel ja mööblidetailid, voodipõhjad, madratsid, padjad jms topitud sisustuselemendid,

    välja arvatud:

    ex94.01A: lennukiistmed

    Peatükk 95:

    Modelleeritud ja tahutud materjalidest tooted

    Peatükk 96:

    Luuad, harjad, puudritupsud ja sõelad

    Peatükk 98:

    Mitmesugused valmistatud tooted




    VI LISA

    TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

    Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1. 

    a) “tehniline kirjeldus” tähendab riiklike ehitustöölepingute puhul peamiselt hankedokumentides sisalduvaid tehniliste ettekirjutuste kogumit, millega määratletakse materjali, toote või objekti parameetrid nii, et see võimaldaks materjali, toodet või objekti kirjeldada sellisel viisil, et ostja saaks hinnata selle sobivust hanke eesmärkidega. Nimetatud parameetrid võivad hõlmata nõudeid keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemele, konstruktsioonilisi nõudeid (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, samuti nõudeid jõudlusele, turvalisusele või mõõtudele, kaasa arvatud kvaliteedi tagamise menetlusi, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, nõudeid pakendamisele, märgistamisele ja tähistamisele ning tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. Ühtlasi sisaldavad nimetatud parameetrid ehitise kujunduse ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimusi ning ehitamise meetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida ostja on võimeline kirjeldama vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad valmistööde, materjali või koostisosadega;

    b) “tehniline kirjeldus” tähendab asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul toote või teenuse nõutavaid omadusi määratlevas dokumendis esitatud tehnilist kirjeldust, mis hõlmab näiteks kvaliteeditaset, keskkonnategevuse tulemuslikkuse taset, nõudeid konstruktsioonile (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, nõudeid jõudlusele, toote kasutusele, turvalisusele või mõõtudele, sealhulgas toote kaubamärgile vastavuse nõudeid, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavuse hindamise menetlusi;

    2. “standard” tähendab tunnustatud standardiseerimisasutuse poolt heaks kiidetud, korduvaks ja pidevaks rakendumiseks mõeldud tehnilist kirjeldust, millele vastavuses olemine pole kohustuslik ja mis kuulub ühte alljärgnevatest liikidest:

    rahvusvaheline standard : mõne rahvusvahelise standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

    Euroopa standard : mõne Euroopa standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

    siseriiklik standard : mõne siseriikliku standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard;

    3. “Euroopa tehniline tunnustus” tähendab positiivset hinnangut selle kohta, et tehnilisest seisukohast lähtudes sobib toode mingit ettenähtud otstarvet täitma, kuna vastab oma omadustelt ehitustöödele esitatud peamistele nõuetele ja ettenähtud kasutustingimustele. Euroopa tehnilise tunnustuse väljastab liikmeriigi poolt selleks määratud tunnustusasutus;

    4. “ühtne tehniline kirjeldus” tähendab tehnilist kirjeldust, mis on kehtestatud vastavalt liikmesriigi tunnustatud menetlusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

    5. “etalon”: iga ametlikesse standarditesse mittekuuluv toode, mille Euroopa standardiseerimisasutused on turu vajadustest lähtuvalt väljastanud.




    VII LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA TEADETES




    VII A LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA RIIGIHANKELEPINGUTE SÕLMIMISE TEADETES

    TEADE OSTJAT TUTVUSTAVA EELTEATE AVALDAMISE KOHTA

    1.

    Ostja asukohariik

    2.

    Ostja nimi

    3.

    Ostjat tutvustava materjali Interneti-aadress (URL)

    4.

    CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid

    EELTEADE

    1.

    Ostja ning täiendavat teavet andva talituse (kui see ei ole ostja) nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress. Teenuste ja ehitustööde hankelepingute puhul tuleb teatada ametkond või koht, näiteks sellekohane valitsuse Interneti-lehekülg, kust saab teavet töödega seonduvate üldise maksu, keskkonnakaitse ja tööohutuse alaste õigusaktide ning töötingimuste kohta kohas, kus lepingujärgseid töid tuleb teostada.

    2.

    Vajadusel tuleb ära märkida, et riiklik leping on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.

    3.

    Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb kirjeldada töö iseloomu, mahtu ja asukohta; kui kogu tellimus jagatakse eraldi osadeks, siis eraldi osade iseloomustused ja nende suhe kogu tellimusse; kui on kättesaadav, siis tööde maksumuse ligikaudne prognoos; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

    Asjade riigihankelepingute korral tarnitavate toodete laad ja kogus või väärtus; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

    Teenuste riigihankelepingute korral plaanitava riigihanke kogumaksumus igas II A lisas loetletud teenuseliigis; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

    4.

    Teenuste riigihankelepingute korral pakkumismenetluste eeldatav alguskuupäev teenuseliigi kaupa.

    5.

    Vajadusel näidata, kas tegemist on raamlepingu sõlmimisega.

    6.

    Vajadusel esitada muud teavet.

    7.

    Teate edastamise kuupäev või ostja tutvustust sisaldava eelteate avaldamise kohta käiva teate edastamise kuupäev.

    8.

    Märge selle kohta, kas hanke suhtes kohandatakse WTO lepingut.

    HANKETEATED

    Avatud ja piiratud menetlused, konkureerivad dialoogid, läbirääkimistega menetlus

    1. Ostja nimi, aadress, telefoni ja faksi number, e-posti aadress.

    2. Vajaduse korral tuleb ära märkida, et riiklik hankeleping on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.

    3. 

    a) Valitud pakkumismenetlus;

    b) vajadusel kiirmenetluse rakendamise põhjused (piiratud ja läbirääkimistega menetluse korral);

    c) vajadusel näidata, et tegemist on raamlepinguga;

    d) vajadusel näidata, et kasutatakse dünaamilist ostusüsteemi;

    e) vajadusel näidata, et kasutatakse elektroonilist oksjonit (avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse korral artikli 30 lõike 1 punktis a kirjeldatud olukorras).

    4. Lepingu vorm.

    5. Tööde teostamise, toodete tarnimise või teenuse osutamise koht.

    6. 

    a) Ehitustööde riigihankelepingud:

     tööde iseloom ja maht ning objekti üldiseloomustus. Eraldi tuleb ära märkida võimalike lisatööde vajadus ja juhul, kui see on teada, siis lisatööde esialgne ajakava ja võimalike lepingu pikendamiste arv. Kui töö või leping on jagatud osadeks, siis erinevate osade mahud; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid,

     kui töö hõlmab ka projekteerimist, siis töö või lepingu otstarvet selgitav teave,

     raamlepingu puhul raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud tööde hinnanguline väärtus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

    b) Asjade riigihankelepingud:

     tarnitavate toodete iseloomustus, näidates eraldi ära, kas tooteid soovitakse osta, järelmaksuga osta, üürida, rentida või liisida või kasutada nende kombinatsiooni; nomenklatuuri viitenumber. Tarnitavate toodete kogus, näidates eraldi ära võimalikud lisahanked ja juhul, kui see on teada, siis lisahangete esialgne ajakava ja võimalike lepingu pikendamiste arv; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid,

     regulaarsete teenuste osutamise lepingute või pikendatavate lepingute puhul näidata, juhul kui see on teada, edaspidiste asjade hankelepingute sõlmimise ajakava,

     raamlepingu korral raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud tarnete hinnanguline maksumus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

    c) Teenuste riigihankelepingud:

     teenuse liik ja kirjeldus. Nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. Osutatavate teenuste hulk. Eraldi tuleb välja tuua võimalikud lisahanked ja juhul, kui see on teada, siis lisahangete esialgne ajakava ja võimalik lepingu pikendamiste arv. Mingi perioodi jooksul uuendatavate lepingute korral näidata, juhul kui see on teada, järgnevate teenuste hankelepingute sõlmimise ajakava.

     Raamlepingu korral raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud teenuste hinnanguline maksumus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

     Märge selle kohta, kas mõni õigusnorm näeb ette, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja.

     Viide asjakohasele õigusnormile.

     Märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad esitama teenuse osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

    7. Kui leping on jagatud osadeks, siis teave võimaluste kohta kandideerida ühele, mitmetele või kõikidele osadele.

    8. Ehitustööde/tarnete/teenuste osutamise tähtajad või ehitustööde/asjade/teenuste hankelepingu kehtivuse tähtaeg; võimalusel tööde, tarnete või teenuste osutamise algustähtajad.

    9. Võimalus või keeld alternatiivsete variantide pakkumiseks.

    10. Lepingule seatud võimalikud eritingimused.

    11. Avatud menetluse puhul:

    a) lisateavet ja lisadokumente väljastava teenistuse nimi, aadress, telefoni ja faksi number ning Interneti-aadress;

    b) vajadusel tähtaeg, mille jooksul lisateavet saab nõuda;

    c) vajadusel lisadokumentide eest makstav tasu ja maksetingimused.

    12. 

    a) Dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral tähtaeg, mille jooksul pakkumisi või esialgseid pakkumisi on võimalik teha (avatud menetlus);

    b) hankes osalemise taotlemise tähtaeg (piiratud ja läbirääkimistega menetlus);

    c) aadress, kuhu need saata;

    d) keel või keeled, milles need tuleb koostada.

    13. Avatud menetluse korral:

    a) isikud, kes tohivad viibida pakkumiste avamise juures;

    b) pakkumiste avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.

    14. Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

    15. Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited asjakohastele õigusaktidele.

    16. Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud teenuseosutajate ühenduselt nõutakse.

    17. Valikukriteeriumid, mille alusel võidakse pakkujad välistada nende isiklikust seisukorrast lähtudes, ja vajalik teave, mille alusel on võimalik otsustada, et nad ei kuulu välistamist võimaldavate juhtumite alla. Valikukriteeriumid ja teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused. Võimalikud minimaalsed nõuded.

    18. Raamlepingu korral: selles osalevate pakkujate arv ja vajadusel soovitav pakkujate arvu ülempiir, raamlepingu kehtivusperioodi pikkus, lisades vajadusel põhjendused, kui kehtivusperiood on pikem kui neli aastat.

    19. Konkureeriva dialoogiga menetluse või läbirääkimistega menetluse korral koos teate hanketeate avaldamisega tuleb vajadusel teatavaks teha menetlus, mille käigus järk-järgult vähendatakse lahendusi, mida arutada, või pakkumisi, mille üle läbirääkimisi pidada.

    20. Piiratud menetluse, konkureeriva dialoogiga menetluse või läbirääkimistega menetluse korral koos hanketeate avaldamisega, kui kasutatakse võimalust pakkujate või läbirääkimispartnerite arvu piiramiseks, tuleb teada pakkujate arvu alampiiri ja vajadusel ka ülempiiri ning selliseid objektiivseid kriteeriume, mille alusel otsustatakse, milliseid pakkijad selle ülempiiri raames kaasata.

    21. Tähtaeg, mille jooksul pakkumised peavad jõusse jääma (avatud menetlus).

    22. Vajadusel ostja poolt juba välja valitud pakkujate nimed ja aadressid (läbirääkimistega menetlus).

    23. Artiklis 53 osundatud kriteeriumid, mida tuleb kasutada pakkumise võitja valikul: “madalaim hind” või “majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Majanduslikult kõige soodsama pakkumise kriteeriumid, samuti mainitakse nende kaalumise menetlust juhul, kui neid pole tehnilises kirjelduses mainitud või kui kasutatakse konkureeriva dialoogiga menetlust, siis kirjeldavas dokumendis.

    24. Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.

    25. Kooskõlas VIII lisas toodud tehniliste kirjeldustega avaldatud eelteate avaldamise kuupäev(ad) või märge selle kohta, et sellist teadet pole avaldatud.

    26. Teate lähetuskuupäev.

    27. Märge selle kohta, kas hanke suhtes kohandatakse WTO lepingut.

    DÜNAAMILISE OSTUSÜSTEEMI PUHUL KASUTATAV LIHTSUSTATUD HANKETEADE

    1.

    Ostja asukohariik.

    2.

    Ostja nimi ja e-posti aadress.

    3.

    Viide hanketeate avaldamise kohta dünaamilise ostusüsteemi menetluse alustamiseks.

    4.

    E-posti aadress, mille kaudu on kättesaadavad tehniline kirjeldus ja dünaamilise ostusüsteemi menetlusega seonduvad lisadokumendid.

    5.

    Hanke objekt: “CPV” nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid ja hankelepingu maht või kogused.

    6.

    Esialgsete pakkumiste tegemise tähtaeg.

    TEADE LEPINGU SÕLMIMISE KOHTA

    1.

    Ostja nimi ja aadress.

    2.

    Valitud pakkumismenetlus. Eelneva teate avaldamiseta läbirääkimistega menetluse korral põhjendus (artikkel 28).

    3.

    Ehitustöölepingute puhul: hanke olemus ja ulatus, töö üldiseloomustus.

    Asjade hankelepingute puhul: tarnitavate toodete olemus ja kogus, vajadusel tarnijaid eraldi välja tuues; nomenklatuuri viitenumbrid.

    Teenuste hankelepingute puhul: teenuseliik ja kirjeldus; nomenklatuuri viitenumber; hangitavate teenuste hulk.

    4.

    Lepingu sõlmimise kuupäev.

    5.

    Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

    6.

    Saadud pakkumiste arv.

    7.

    Teenuse osutaja nimi ja aadress.

    8.

    Makstud hind või hinnaklass (miinimum/maksimum).

    9.

    Eduka pakkumise maksumus või lepingu sõlmimisel arvessevõetud kõrgeim ja madalaim pakkumine.

    10.

    Vajadusel lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.

    11.

    Kuupäev, mil hanketeade avaldati kooskõlas VIII lisas toodud avaldamist puudutava tehnilise kirjeldusega.

    12.

    Teate lähetuskuupäev.

    13.

    Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.




    VII B LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONITEADETES

    1. Ostja nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress.

    a) Lepingu täitmise asukoht.

    b) Kontsessiooniobjekt; teenuseliik ja maht.

    c) Avalduste esitamise tähtaeg.

    d) Aadress, kuhu need tuleb saata.

    e) Keel(ed), milles need peavad olema kirjutatud.

    4. Kandidaatidele seatavad isiklikud, tehnilised ja rahalised tingimused.

    5. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

    6. Vajaduse korral väikseid maht töödest, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.

    7. Teate lähetuskuupäev

    8. Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.




    VII C LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA NENDE KONTSESSIONÄÄRIDE EHITUSTÖÖLEPINGUTE SÕLMIMISE TEADETES, KES EI OLE OSTJAD

    1. 

    a) Lepingu täitmise asukoht.

    b) Teenuste liik ja ulatus, tööde üldiseloomustus.

    2. Tööde lõpetamise tähtaeg.

    3. Tehnilisi kirjeldusi ja lisadokumente väljastava asutuse nimi ja aadress.

    4. 

    a) Osalemisavalduste või pakkumiste vastuvõtmise lõpptähtaeg.

    b) Aadress, kuhu need tuleb saata.

    c) Keel(ed), milles need peavad olema kirjutatud.

    5. Nõutavad tagatised ja garantiid.

    6. Pakkujale seatavad majanduslikud ja tehnilised tingimused.

    7. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

    8. Teate lähetuskuupäev.




    VII D LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA IDEEKONKURSSIDE TEADETES

    KONKURSITEATED

    1. Ostja ja lisadokumente väljastava asutuse nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress.

    2. Projekti kirjeldus.

    3. Konkursi tüüp: avatud või piiratud.

    4. Avatud konkursi korral: projektide esitamise tähtaeg.

    5. Piiratud konkursi korral:

    a) kavandatav osalejate arv.

    b) juba kutsutud osalejate nimed, kui need on teada.

    c) osalejate kutsumise kriteeriumid.

    d) osalemistaotluste esitamise tähtaeg.

    6. Vajadusel märge selle kohta, et osalejad peavad esindama teatud elukutset.

    7. Projektide hindamise kriteeriumid.

    8. Juba väljavalitud žüriiliikmete nimed.

    9. Märge selle kohta, kas žürii otsus on ostjale siduv.

    10. Võimalike auhindade arv ja väärtus.

    11. Kõigile osalejatele makstav tasu, kui see on ette nähtud.

    12. Märge selle kohta, kas konkursi võitja või võitjatega sõlmitakse või ei sõlmita mingi leping.

    13. Teate lähetuskuupäev.

    KONKURSI TULEMUSTE AVALDAMISE TEADE

    1. Ostja nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress

    2. Projekti kirjeldus

    3. Osalejate arv

    4. Välismaiste osalejate arv

    5. Konkursi võitja(d)

    6. Auhinnad, kui need on olemas

    7. Viide konkursi korraldamise teatele

    8. Teate lähetuskuupäev




    VIII LISA

    AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

    1.   Teadete avaldamine

    a)

    ►M2  Ostjad peavad saatma artiklites 41, 42, 43 ja 63 osutatud teated Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud menetlusele komisjoni vastuvõetud rakenduseeskirjadega kehtestatud vormis. ◄ Artikli 35 lõike 1 esimeses lõigus mainitud ostjat tutvustavad eelteated, mida kirjeldatakse punktis 2 b, peavad järgima sama vormi, nagu ka teated selliste avaldamiste kohta.

    b)

    Artiklites 35, 58, 64 ja 69 osundatud teated avaldab Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo või ostja, kui tegemist on ostjat tutvustava eelteatega vastavalt artikli 35 lõike 1 esimesele lõigule.

    Lisaks võivad ostjad ostjat tutvustava teabe avaldada Internetis vastavalt punktile 2 b.

    c)

    Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo edastab ostjale artikli 36 lõikes 8 osundatud kinnituse.

    2.   Täiendava ja lisateabe avaldamine

    a)

    Ostjatel soovitatakse avaldada tehnilised kirjeldused ja lisadokumendid täielikult Internetis.

    b)

    Ostjat tutvustav teave võib sisaldada artikli 35 lõikes 1 osundatud eelteadet, teavet kehtivate pakkumiskutsete kohta, hangete ajakavasid, sõlmitud lepinguid, tühistatud menetlusi ja igasugust muud kasulikku üldteavet, näiteks kontaktaadressi, telefoni ja a faksi numbrit, postiaadressi ja e-posti aadressi.

    3.   Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja menetlus

    Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja kord on kättesaadavad Internetis aadressil “http://simap.eu.int”.




    IX LISA

    REGISTRID




    IX A ( 32 ) LISA

    EHITUSTÖÖDE RIIGIHANKELEPINGUD

    Äriregistrid ja vastavad deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

     Belgias “Registre du commerce”/“Handelsregister”;

    ▼M5

     Bulgaarias “Търговски регистър”;

    ▼B

     Taanis “Erhvervs-og Selskabsstyrelsen”;

     Saksamaal “Handelsregister” ja “Handwerksrolle”;

     Kreekas Linna- ja Maaplaneeringute, Keskkonna ja Riiklike Ehitustööde Ministeeriumi (YΠΕΧΩΔΕ) register “Mητρώο Εργοληπτικών Επιχειρήσεων” – MEEΠ

     Hispaanias “Registro Oficial de Empresas Clasificadas del Ministerio de Hacienda”;

     Prantsusmaal “Registre du commerce et des sociétés” ja “Répertoire des métiers”;

     Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

     Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”;

     Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;

     Hollandis “Handelsregister”;

     Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

     Portugalis “Instituto dos Mercados de Obras Públicas e Particulares e do Imobiliário” (IMOPPI)(CAEOPP);

    ▼M5

     Rumeenias “Registrul Comerțului”;

    ▼B

     Soomes “Kaupparekisteri” / “Handelsregistret”;

     Rootsis “aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”;

     Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all.




    IX B LISA

    ASJADE RIIGIHANKELEPINGUD

    Kutse- ja äriregistrid ning asjakohased deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

     Belgias “Registre du commerce/Handelsregister”;

    ▼M5

     Bulgaarias “Търговски регистър”;

    ▼B

     Taanis “Erhvers-og Selskabsstyrelsen”;

     Saksamaal “Handelsregister” ja “Handwerksrolle”;

     Kreekas “Βιοτεχνικό ή Εμπορικό ή Βιομηχανικό Επιμελητήριο”;

     Hispaanias “Registro Mercantil” või registrisse kandmata eraisikute puhul tunnistus, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal;

     Prantsusmaal “Registre du commerce et des sociétés” ja “Répertoire des métiers”;

     Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

     Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato” ja “Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato”;

     Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;

     Hollandis “Handelsregister”;

     Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

     Portugalis “Registo Nacional das Pessoas Colectivas”;

    ▼M5

     Rumeenias “Registrul Comerțului”;

    ▼B

     Soomes “Kaupparekisteri” ja “Handelsregistret”;

     Rootsis “aktiebolags-, handels-eller föreningsregistren”;

     Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;




    IX C LISA

    TEENUSTE RIIGIHANKELEPINGUD

    Kutse- ja äriregistrid ning deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

     Belgias “Registre du commerce/Handelsregister” ja “Ordres professionels/Beroepsorden”;

    ▼M5

     Bulgaarias “Търговски регистър”;

    ▼B

     Taanis “Erhvervs- og Selskabsstyrelsen”;

     Saksamaal “Handelsregister”, “Handwerksrolle”, “Vereinsregister”, “Partnerschaftsregister” ja “Mitgliedsverzeichnisse de Berufskammern der Ländern”;

     Kreekas võidakse teenuse pakkujalt nõuda, et ta esitaks notariaalselt kinnitatud tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal; I A lisas osundatud teadusuuringutealaste teenuste osutamisel siseriiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel kasutatakse kutseregistrit “Mητρώο Μελετητών” ja “Μητρώο Γραφείων Μελετών”;

     Hispaanias “Registro Oficial de Empresas Clasificadas del Ministerio de Hacienda”;

     Prantsusmaal “Registre du commerce” ja “Répertoire des métiers”;

     Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

     Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”, “Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato” või “Consiglio nazionale degli ordini professionali”;

     Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;

     Hollandis “Handelsregister”;

     Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

     Portugalis “Registo nacional das Pessoas Colectivas”;

    ▼M5

     Rumeenias “Registrul Comerțului”;

    ▼B

     Soomes “Kaupparekisteri” ja “Handelsregistret”;

     Rootsis “aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”.

     Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;




    X LISA

    PAKKUMISTE, OSALEMISTAOTLUSTE NING IDEEKONKURSSIDE KAVADE JA PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS VAJALIKE SEADMETEGA SEOTUD NÕUDED

    Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmete puhul tuleb tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste kaudu tagada vähemalt, et:

    a) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektroonilised allkirjad vastaksid direktiivi 1999/93/EÜ kohaselt sätestatud siseriiklike õigusnormide nõudele;

    b) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide kättesaamise täpse aja ja kuupäeva saab kindlaks määrata;

    c) on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et enne kehtestatud tähtaega pole kellelgi ligipääsu vastavalt eelpool loetletud nõuetele edastatud andmetele;

    d) kui nimetaud ligipääsukeeldu rikutakse, siis on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et rikkumine on selgelt tuvastatav;

    e) ainult volitatud isikutel on võimalik määrata ja muuta saabunud andmete avamise kuupäeva;

    f) pakkumiste menetlemise või konkursi erinevatel etappidel võib andmetele või osale andmetest ligi pääseda vaid volitatud isikute üheaegse tegevuse tulemusena;

    g) volitatud isikute üheaegne tegevus peab võimaldama andmetele ligipääsu alles pärast ettenähtud kuupäeva;

    h) eelpool esitatud nõuetega kooskõlas saabunud ja avatud andmed jäävad kättesaadavaks ainult selleks volitatud isikutele.




    XI LISA

    ÜLEMINEKU- JA KOHALDAMISTÄHTAJAD (Artikkel 80)



    Direktiivid

    Ülemineku- ja kohaldamistähtajad

    92/50/EMÜ (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1)

    Austria, Soome, Rootsi (1)

    1. juuli 1993.

    1. jaanuar 1995.

    93/36/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1)

    Austria, Soome, Rootsi (1)

    13. juuni 1994.

    1. jaanuar 1995.

    93/37/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54)

    direktiivide konsolideerimine:

     

    —  71/305/EMÜ (EÜT L 185, 16.8.1971, lk 5):

     

    —  EÜ 6 liikmesriiki

    30. juuli 1972

    —  DK, IRL, UK

    1. jaanuar 1973

    —  Kreeka

    1. jaanuar 1981

    —  Hispaania, Portugal

    1. jaanuar 1986

    —  Austria, Soome, Rootsi (1)

    1. jaanuar 1995

    —  89/440/EMÜ (EÜT L 210, 21.7.1989, lk 1):

     

    —  EÜ 9 liikmesriiki

    19. juuli 1990

    —  Kreeka, Hispaania, Portugal

    1. märts 1992

    —  Austria, Soome, Rootsi (1)

    1. jaanuar 1995

    97/52/EÜ (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1)

    13. oktoober 1998

    (1)   EMP: 1. jaanuar 1994.




    XII LISA

    KORRELATSIOONITABEL ( 33 )



    Käesolev direktiiv

    Direktiiv 93/37/EMÜ

    Direktiiv 93/36/EMÜ

    Direktiiv 92/50/EMÜ

    Muud õigusaktid

     

    Artikkel 1, lõige 1

    Artikkel 1, esimene rida, parandatud

    Artikkel 1, esimene rida, parandatud

    Artikkel 1, esimene rida, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt a

    Artikkel 1, punkt a, lause esimene osa

    Artikkel 1, punkt a, esimese lause esimene ja viimane osa

    Artikkel 1, punkt a

     

    muudetud

    Artikkel 1, lõige 2, punkt b

    Artikkel 1, punkt a ja punkt c, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt c, esimene lõik

    Artikkel 1, punkt a, esimese lause teine osa ja teine lause, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt c, teine lõik

    Artikkel 1, punkt a, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt d, esimene lõik

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 2, punkt d, teine lõik

    Artikkel 2, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt d, kolmas lõik

    16. põhjendus parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 3

    Artikkel 1, punkt d

     
     

    Artikkel 1, lõige 4

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 5

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 6

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 7

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 8, esimene lõik

    Artikkel 1, punkt c, esimene lause parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 8, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 8, kolmas lõik

    Artikkel 1, punkt h

    Artikkel 1, punkt c

    Artikkel 1, punkt c, teine lause

     

    muudetud

    Artikkel 1, lõige 9

    Artikkel 1, punkt b, parandatud

    Artikkel 1 punkt b, parandatud

    Artikkel 1, punkt b, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 10

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 11, esimene lõik

    Artikkel 1, punkt e, parandatud

    Artikkel 1, punkt d, parandatud

    Artikkel 1, punkt d, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 11, teine lõik

    Artikkel 1, punkt f, parandatud

    Artikkel 1, punkt e, parandatud

    Artikkel 1, punkt e, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 11, kolmas lõik

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 11, neljas lõik

    Artikkel 1, punkt g, parandatud

    Artikkel 1, punkt f, parandatud

    Artikkel 1, punkt f, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 11, viies lõik

    Artikkel 1, punkt g, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 12

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 13

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 14

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 15

     

    uus

    Artikkel 2

    Artikkel 6, lõige 6

    Artikkel 5, lõige 7

    Artikkel 3, lõige 2

     

    muudetud

    Artikkel 3

    Artikkel 2, lõige 2

     
     

    Artikkel 4, lõige 1

    uus

    uus

    Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud

     
     

    Artikkel 4, lõige 2

    Artikkel 21 parandatud

    Artikkel 18 parandatud

    Artikkel 26, lõige 1 parandatud

     
     

    Artikkel 5

    Artikkel 33a parandatud

    Artikkel 28 parandatud

    Artikkel 38a parandatud

     
     

    Artikkel 6

    Artikkel 15, lõige 2

     

    muudetud

    Artikkel 7, punktid a ja b

    Artikkel 5, lõige 1, punkt a, parandatud

    Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud

     
     

    Artikkel 7, punkt c

    Artikkel 6, lõige 1, punkt a, parandatud

     
     

    Artikkel 8

    Artikkel 2 ja Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud

    Artikkel 3, lõige 3 ja Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud

     
     

    Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik

    Artikkel 5, lõige 5

    Artikkel 7, lõige 2 ja 7

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 1, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 9, lõige 2

    Artikkel 5, lõige 1, punkt b

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 3

    Artikkel 6, lõige 4

    Artikkel 5, lõige 6

    Artikkel 7, lõige 3, teine osalause

     
     

    Artikkel 9, lõige 4

    Artikkel 6, lõige 5, parandatud

     
     
     
     

    Artikkel9, lõige 5, punkt a

    Artikkel 6, lõige 3, parandatud

    Artikkel 7, lõige 4, kolmas lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 9, lõige 5, punkt b

    Artikkel 5, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 6

    Artikkel 5, lõige 2

     
     

    Artikkel 9, lõige 7

    Artikkel 5, lõige 3

    Artikkel 7, lõige 6

     
     

    Artikkel 9, lõige 8, punkt a

    Artikkel 7, lõige 4,

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 8, punkt b

    Artikkel 7, lõige 5,

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 9

     

    uus

    Artikkel 10

    uus

    Artikkel 3 parandatud

    Artikkel 4, lõige 1 parandatud

     
     

    Artikkel 11

     

    uus

    Artikkel 12

    Artikkel 4, punkt a

    Artikkel 2, punkt a

    Artikkel 1, punkt a ii

     

    muudetud

    Artikkel 13

     

    uus

    Artikkel 14

    Artikkel 4, punkt b

    Artikkel 2, lõige 1, punkt b

    Artikkel 4, lõige 2

     
     

    Artikkel 15, punkt a

    Artikkel 5, punkt a parandatud

    Artikkel 4, punkt a parandatud

    Artikkel 5, punkt a parandatud

     
     

    Artikkel 15, punktid b ja c

    Artikkel 5, punktid b ja c

    Artikkel 4, punktid b ja c

    Artikkel 5, punktid b ja c

     
     

    Artikkel16

    Artikkel 1, punkt a, iii- ix, parandatud

     
     

    Artikkel 17

     

    uus

    Artikkel 18

    Artikkel 6

     

    muudetud

    Artikkel 19

     

    uus

    Artikkel 20

    Artikkel 8

     
     

    Artikkel 21

     
     

    Artikkel 9

     
     

    Artikkel 22

    Artikkel 10

     
     

    Artikkel 23

    Artikkel 10

    Artikkel 8

    Artikkel 14

     

    muudetud

    Artikkel 24, lõiked 1 - 4, esimene lõik

    Artikkel 19

    Artikkel 16, lõige 1,

    Artikkel 24, lõige 1

     

    muudetud

    Artikkel 24, lõige 4, teine lõik

    Artikkel 16, lõige 2, parandatud

    Artikkel 24, lõige 2, parandatud

     
     

    Artikkel 25, esimene lõik

    Artikkel 20, esimene lõik

    Artikkel 17, esimene lõik

    Artikkel 25, esimene lõik

     

    muudetud

    Artikkel 25, teine lõik

    Artikkel 20, teine lõik

    Artikkel 17, teine lõik

    Artikkel 25, teine lõik

     
     

    Artikkel 26

     

    uus

    Artikkel 27, esimene lõik

    Artikkel 23, lõige 1

    Artikkel 28, lõige 1

     

    muudetud

    Artikkel 27, teine ja kolmas lõik

    Artikkel 23, lõige 2

    Artikkel 28, lõige 2

     
     

    Artikkel 28, esimene lõik

    Artikkel 7, lõige 1 parandatud

    Artikkel 6, lõige 1 parandatud

    Artikkel 11, lõige 1 parandatud

     
     

    Artikkel 28, teine lõik

    Artikkel 7, lõige 4

    Artikkel 6, lõige 4

    Artikkel 11, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 29

     

    uus

    Artikkel 30, lõige 1, punkt a

    Artikkel 7, lõige 2, punkt a

    Artikkel 6, lõige 2

    Artikkel 11, lõige 2, punkt a

     
     

    Artikkel 30, lõige 1, punkt b

    Artikkel 7, lõige 2, punkt c

    uus

    Artikkel 11, lõige 2, punkt b

     
     

    Artikkel 30, lõige 1, punkt c

     

    Artikkel 11, lõige 2, punkt c

     
     

    Artikkel 30, lõige 1, punkt d

    Artikkel 7, lõige 2, punkt b

     
     

    Artikkel 30, lõiked 2, 3 ja 4

     

    uus

    Artikkel 31, punkt 1, punkt a

    Artikkel 7, lõige 3 punkt a

    Artikkel 6, lõige 3, punkt a

    Artikkel 11, lõige 3, punkt a

     
     

    Artikkel 31, punkt 1, punkt b

    Artikkel 7, lõige 3, punkt b

    Artikkel 6, lõige 3, punkt c

    Artikkel 11, lõige 3, punkt b

     
     

    Artikkel 31, punkt 1, punkt c

    Artikkel 7, lõige 3, punkt c

    Artikkel 6, lõige 3, punkt d

    Artikkel 11, lõige 3, punkt d

     
     

    Artikkel 31, punkt 2, punkt a

    Artikkel 6, lõige 3, punkt b

     
     

    Artikkel 31, punkt 2, punkt b

    Artikkel 6, lõige 3, punkt e

     
     

    Artikkel 31, punkt 2, punkt c

    uus

     
     

    Artikkel 31, punkt 2, punkt d

    uus

     
     

    Artikkel 31, punkt 3

    Artikkel 11, lõige 3, punkt c

     
     

    Artikkel 31, punkt 4, punkt a

    Artikkel 7, lõige 3, punkt d

    Artikkel 11, lõige 3, punkt e

     
     

    Artikkel 31, punkt 4, punkt b

    Artikkel 7, lõige 3, punkt e

    Artikkel 11, lõige 3, punkt f

     
     

    Artikkel 32

     

    uus

    Artikkel 33

     

    uus

    Artikkel 34, esimene ja teine lõik

    Artikkel 9, esimene ja teine lõik

     
     

    Artikkel 34, kolmas lõik

    Artikkel 9, kolmas lõik

     
     
     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, esimene lõik

    Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik

     
     

    Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, teine lõik

    Artikkel 9, lõige 1, teine lõik, esimene lause

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt b

    Artikkel 15, lõige 1

     
     

    Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt c

    Artikkel 11, lõige 1

     
     

    Artikkel 35, lõige 1, teine lõik

    Artikkel 9, lõige 5, teine lõik

    Artikkel 17, lõige 2, teine lõik

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 1, kolmas lõik

    Artikkel 11, lõige 7, teine lõik

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 1, neljas, viies ja kuues lõik

     

    uus

    Artikkel 35, lõige 2

    Artikkel 11, lõige 2

    Artikkel 9, lõige 2

    Artikkel 15, lõige 2

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 3

     

    uus

    Artikkel 35, lõige 4, esimene lõik

    Artikkel 11, lõige 5, esimene lause

    Artikkel 9, lõige 3, esimene lause

    Artikkel 16, lõige 1

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 4, teine ja kolmas lõik

     

    uus

    Artikkel 35, lõige 4, neljas lõik

     
     

    Artikkel 16, lõiked 3 ja 4

     
     

    Artikkel 35, lõige 4, viies lõik

    Artikkel 11, lõige 5, teine lause

    Artikkel 9, lõige 3, teine lause

    Artikkel 16, lõige 5

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 1

    Artikkel 11, lõige 6, esimene lõik, parandatud

    Artikkel 9, lõige 4, esimene lause, parandatud

    Artikkel 17, lõige 1, esimene lause, parandatud

     
     

    Artikkel 36, lõige 2, esimene lõik

    Artikkel 11, lõige 7, esimene lause

    Artikkel 9, lõige 5, esimene lõik

    Artikkel 17, lõige 2, esimene lõik

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 2, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 36, lõige 3

    Artikkel 11, lõige 10

    Artikkel 9, lõige 8

    Artikkel 17, lõige 5

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 4

    Artikkel 11, lõige 8 ja 13

    Artikkel 9, lõige 6 ja 11

    Artikkel 17, lõige 4 ja 8

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 5

    Artikkel 11, lõige 11, parandatud

    Artikkel 9, lõige 9, parandatud

    Artikkel 17, lõige 6, parandatud

     
     

    Artikkel 36, lõige 6

    Artikkel 11, lõige 13, teine lause

    Artikkel 9, lõige 11, teine lause

    Artikkel 17, lõige 8, teine lause

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 7, esimene lõik

    Artikkel 11, lõige 12

    Artikkel 9, lõige 10

    Artikkel 17, lõige 7

     
     

    Artikkel 36, lõige 7, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 37

    Artikkel 17

    Artikkel 13

    Artikkel 21

     

    muudetud

    Artikkel 38, lõige 1

     

    uus

    Artikkel 38, lõige 2

    Artikkel 12, lõige 2, parandatud

    Artikkel 10, lõige 1, parandatud

    Artikkel 18, lõige 1, parandatud

     
     

    Artikkel 38, lõige 3

    Artikkel 13, lõige 1 ja 3, parandatud

    Artikkel 11, lõige 1 ja 3, parandatud

    Artikkel 19, lõige 1 ja 3, parandatud

     

    muudetud

    Artikkel 38, lõige 4

    Artikkel 12, lõige 2 ja Artikkel 13, lõige 4, parandatud

    Artikkel 10, lõige 1a ja Artikkel 11, lõige 3a, parandatud

    Artikkel 18, lõige 2 ja Artikkel 19, lõige 4, parandatud

     
     

    Artikkel 38, lõige 5 ja 6

     

    uus

    Artikkel 38, lõige 7

    Artikkel 12, lõige 5

    Artikkel 10, lõige 4

    Artikkel 18, lõige 5

     

    muudetud

    Artikkel 38, lõige 8

    Artikkel 14, lõige 1

    Artikkel 12, lõige 1

    Artikkel 20, lõige 1

     

    muudetud

    Artikkel 39

    Artikkel 12, lõige 3 ja 4, Artikkel 13, lõige 6, ja Artikkel 14, lõige 2 parandatud

    Artikkel 10, lõige 2 ja 3, Artikkel 11, lõige 5, ja Artikkel12, lõige 2 parandatud

    Artikkel 18, lõige 3 ja 4, Artikkel 19, lõige 6 ja Artikkel 20, lõige 2 parandatud

     
     

    Artikkel 40

    Artikkel 13, lõige 2, ja Artikkel 14, lõige 3

    Artikkel 11, lõige 2, ja Artikkel 12, lõige 3

    Artikkel 19, lõige 2, ja Artikkel 20, lõige 3

     

    muudetud

    Artikkel 41, lõige1

    Artikkel 8, lõige 2, esimene lause, parandatud

    Artikkel 7, lõige 2, esimene lause, parandatud

    Artikkel 12, lõige 2, esimene lause, parandatud

     
     

    Artikkel 41, lõige2

    Artikkel 8, lõige 1, esimene lõik, parandatud

    Artikkel 7, lõige 1, esimene lõik, parandatud

    Artikkel 12, lõige 1, esimene lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 41, lõige 3

    Artikkel 8, lõige 1, teine lõik, parandatud

    Artikkel 7, lõige 1, teine lõik, parandatud

    Artikkel 12, lõige 1, teine lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 8, lõige 2, viimane lause

    Artikkel 7, lõige 2, viimane lause

    Artikkel 12, lõige 2, viimane lause

     

    kustutatud

    Artikkel 42, lõige 1, 3 ja 6

    Artikkel 13, lõige 5, ja Artikkel 18, lõige 2

    Artikkel 11, lõige 4, ja Artikkel 15, lõige 3

    Artikkel 19, lõige 5, ja Artikkel 23, lõige 2

     

    muudetud

    Artikkel 42,lõige 2, 4 ja 5

     

    uus

    Artikkel 43

    Artikkel 8, lõige 3

    Artikkel 7, lõige 3

    Artikkel 12, lõige 3

     

    muudetud

    Artikkel 44, lõige 1

    Artikkel 18, lõige 1 parandatud

    Artikkel 15, lõige 1 parandatud

    Artikkel 23, lõige 1 parandatud

     

    muudetud

    Artikkel 44, lõige 2

     

    uus

    Artikkel 44, lõige 3

    Artikkel 22

    Artikkel 23, lõige 3

    Artikkel 32, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 44, lõige 4

     

    uus

    Artikkel 45, lõige 1

     

    uus

    Artikkel 45, lõige 2, esimene lõik

    Artikkel 24, esimene lõik, parandatud

    Artikkel 20, lõige 1, parandatud

    Artikkel 29, esimene lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 45, lõige 2, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 45, lõige 3

    Artikkel 24, teine ja kolmas lõik, parandatud

    Artikkel 20, lõige 2 ja 3 parandatud

    Artikkel 29, teine ja kolmas lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 45, lõige 4

    Artikkel 24, neljas lõik

    Artikkel 20, lõige 4

    Artikkel 29, neljas lõik

     

    muudetud

    Artikkel 46, esimene lõik

    Artikkel 25, esimene lause muudetud

    Artikkel 21, lõige 1 ja lõige 2, esimene lause, parandatud

    Artikkel 30, lõige 1 ja 3, esimene lause, parandatud

     
     

    Artikkel 46, teine lõik

    Artikkel 30, lõige 2

     
     

    Artikkel 47, lõige 1, punktid a ja b

    Artikkel 26, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

    Artikkel 22, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

    Artikkel 31, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

     
     

    Artikkel 47, lõige 1, punkt c

    Artikkel 26, lõige 1, punkt c

    Artikkel 22, lõige 1, punkt c

    Artikkel 31, lõige 1, punkt c

     

    muudetud

    Artikkel 47, lõige 2 ja 3

     

    uus

    Artikkel 47, lõige 4 ja 5

    Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud

    Artikkel 22, lõige 2 ja 3, parandatud

    Artikkel 31, lõige 2 ja 3, parandatud

     

    muudetud

    Artikkel 48, lõige 1 ja lõige 2, punktid a - e ja g - j

    Artikkel 27, lõige 1, parandatud

    Artikkel 23, lõige 1, parandatud

    Artikkel 32, lõige 2, parandatud

     
     

    Artikkel 48, lõige 2, punkt f

     

     

    uus

    Artikkel 48, lõige 3 ja 4

     

    uus

    Artikkel 48, lõige 5

    uus

    uus

    Artikkel 32, lõige 1, parandatud

     
     

    Artikkel 48, lõige 6

    Artikkel 27, lõige 2

    Artikkel 23, lõige 2

    Artikkel 32, lõige 3

     
     

    Artikkel 49

    uus

    uus

    Artikkel 33

     

    muudetud

    Artikkel 50

     

    uus

    Artikkel 51

    Artikkel 28

    Artikkel 24

    Artikkel 34

     
     

    Artikkel 52

    Artikkel 29

    Artikkel 25

    Artikkel 35

     

    muudetud

    Artikkel 53, lõige 1

    Artikkel 30, lõige 1 parandatud

    Artikkel 26, lõige 1 parandatud

    Artikkel 36, lõige 1 parandatud

     
     

    Artikkel 53, lõige 2

    Artikkel 30, lõige 2

    Artikkel 26, lõige 2

    Artikkel 36, lõige2

     

    muudetud

    Artikkel 30, lõige 3

     

    kustutatud

    Artikkel 54

     

    uus

    Artikkel 55

    Artikkel 30, lõige 4, esimene ja teine lõik

    Artikkel 27, esimene ja teine lõik

    Artikkel 37, esimene ja teine lõik

     

    muudetud

    Artikkel 30, lõige 4, kolmas lõik

    Artikkel 27, kolmas lõik

    Artikkel 37, kolmas lõik

     

    kustutatud

    Artikkel 30, lõige 4, neljas lõik

     

    kustutatud

    Artikkel 31

     

    kustutatud

    Artikkel 32

     

    Kustutatud

    Artikkel 56

    Artikkel 3, lõige 1, parandatud

     
     
     
     

    Artikkel 57

     
     
     

    uus

    Artikkel 58

    Artikkel 11 lõige 3, lõiked 6 - 11 ja lõige 13

     
     
     

    muudetud

    Artikkel 59

    Artikkel 15

     
     

    Artikkel 60

    Artikkel 3, lõige 2

     
     

    Artikkel 61

    uus

     
     

    Artikkel 62

    Artikkel 3, lõige 3

     
     
     
     

    Artikkel 63

    Artikkel 3, lõige 4

     
     
     

    muudetud

    Artikkel 64

    Artikkel 11, lõige 4, lõige 6, esimene lõik, lõige 7, esimene lõik, ja lõige 9

     

    muudetud

    Artikkel 65

    Artikkel 16

     
     
     
     

    Artikkel 66

    Artikkel 13, lõige 3 ja 4

     
     

    Artikkel 67, lõige 1

    Artikkel 13, lõige 1, esimene lõik ja lõige 2, esimene lõik

     
     

    Artikkel 67, lõige 2

     
     

    Artikkel 13, lõige 1, taanded 1 - 3 ja lõige 2, taanded 1 - 3

     

    muudetud

    Artikkel 68

    Uus

     
     

    Artikkel 69, lõige 1

    Artikkel 15, lõige 3

     
     

    Artikkel 69, lõige 2, esimene lõik

    Artikkel 16, lõige 1 ja lõige 2, teine taane

     

    muudetud

    Artikkel 69, lõige 2, teine lõik ja lõige 3

    uus

     
     

    Artikkel 70

    Artikkel 17, lõige 1, lõige 2, esimene ja kolmas lõik, lõiked 3 - 6 ja lõige 8

     

    muudetud

    Artikkel 71

    uus

     
     

    Artikkel 72

    Artikkel 13, lõige 5

     
     

    Artikkel 73

    Artikkel 13, lõige 6, esimene lõik

     
     

    Artikkel 74

    Artikkel 13, lõige 6, teine lõik

     

    muudetud

     

    Artikkel 33

    Artikkel 30

    Artikkel 38

     

    kustutatud

    Artikkel 75

    Artikkel 34, lõige 1, parandatud

    Artikkel 31, lõige 1, parandatud

    Artikkel 39, lõige 1, parandatud

     
     

    Artikkel 76

    Artikkel 34, lõige 2

    Artikkel 31, lõige 2

    Artikkel 39, lõige 2

     

    muudetud

     
     
     

    Artikkel 39, lõige 2, punkt d, teine lõik

     

    kustutatud

    Artikkel 77, lõige 1

    Artikkel 32, lõige 1

    Artikkel 40, lõige 1

     
     

    Artikkel 77, lõige 2

    Artikkel 35, lõige 3

    Artikkel 32, lõige 2

    Artikkel 40, lõige 3

     

    muudetud

    Artikkel 40, lõige 2

     

    kustutatud

    Artikkel 77, lõige 3

    Artikkel 32, lõige 3

    Artikkel 40, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 78, lõige 1 ja 2

     
     
     
     

    uus

    Artikkel 78, lõige 3 ja 4

    Artikkel 6, lõige 2, punkt a,

    Artikkel 5, lõige 1, punkt d

    Artikkel 7, lõige 1, punkt

     

    muudetud

    Artikkel 79, punkt a

    Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud

    Artikkel 5, lõige 1, punkt c, teine lõik, parandatud

    Artikkel 7, lõige 1, punkt b, teine lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 79, punkt b

    Artikkel 35, lõige 2

    Artikkel 16, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 79, punkt c

     

    uus

    Artikkel 79, punkt d

    Artikkel 35, lõige1, parandatud

     
     

    Artikkel 79, punkt e

     

    Artikkel 29, lõige 3, parandatud

     
     

    Artikkel 79, punkt f

    Artikkel 35, lõige 2 parandatud

     

    uus

    Artikkel 79, punkt g

     
     

    Artikkel 79, punktid h ja i

     

    uus

    Artikkel 80

     
     
     
     
     

    Artikkel 81

     
     
     
     
     

    Artikkel 82

     
     
     
     
     

    Artikkel 83

     
     
     
     
     

    Artikkel 84

     
     
     
     
     

    Lisa I

    Lisa II

     
     
     

    muudetud

    Lisad IIA ja IIB

    Lisad IA ja IB

     

    muudetud

    Lisa III

    Lisa I

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    Parandatud

    Lisa IV

    Lisa I

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    Parandatud

    Lisa V

    Lisa II

     

    muudetud

    Lisa VI

    Lisa III

    Lisa III

    Lisa II

     

    muudetud

    Lisa VII A, B, C ja D

    Lisad IV, V ja VI

    Lisa IV

    Lisad III ja IV

     

    muudetud

    Lisa VIII

     

    uus

    Lisa IX

     
     
     
     

    parandatud

    Lisa IX A

    Artikkel 21, lõige 2

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    parandatud

    Lisa IX B

    Artikkel 30, lõige 3

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    parandatud

    Lisa IX C

    Artikkel 25, parandatud

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    parandatud

    Lisa X

     
     
     
     

    uus

    Lisa XI

     
     
     
     

    uus

    Lisa XII

     
     
     
     

    uus



    ( 1 ) EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 11, ja EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 210.

    ( 2 ) EÜT C 193, 10.7.2001, lk 7.

    ( 3 ) EÜT C 144, 16.5.2001, lk 23.

    ( 4 ) Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2002. aasta arvamus (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 62), nõukogu 20. märtsi 2003. aasta ühine seisukoht (EÜT C 147 E, 24.6.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 2003. aasta seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004. aasta otsus.

    ( 5 ) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

    ( 6 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.

    ( 7 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.

    ( 8 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

    ( 9 ) ELT L 137, 30.4.2004, lk 1.

    ( 10 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

    ( 11 ) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

    ( 12 ) EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

    ( 13 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

    ( 14 ) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

    ( 15 ) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

    ( 16 ) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

    ( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

    ( 18 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

    ( 19 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

    ( 20 ) EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.

    ( 21 ) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

    ( 22 ) EÜT L 358, 31.12.1998, lk 2.

    ( 23 ) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

    ( 24 ) EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).

    ( 25 ) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

    ( 26 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/50/EMÜ.

    ( 27 ) Juhul, kui CPV ja NACE tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse NACE nomenklatuuri.

    ( 28 ) Juhul, kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri

    ( 29 ) Juhul kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri.

    ( 30 ) Käesoleva direktiivi tähenduses on „keskvalitsusasutused” käesolevas lisas loetletud asutused ning nende õigusjärglased, kui riiklikul tasandil on tehtud vastavaid parandusi ja muudatusi.

    ( 31 ) Ainus käesoleva direktiivi seisukohalt siduv tekst on see, mis sisaldub I lisa lepingu punktis 3.

    ( 32 ) Artikli 46 tähenduses on “kutse- ja äriregistrid” käesolevas lisas loetletud asutused ja kui siseriiklikul tasemel on tehtud muudatusi, siis asutused, millega siinloetletud on asendatud.

    ( 33 ) “Parandatud” (adapted) tähendab, et muudeti teksti sõnastust, nii et kehtetuks tunnistatud direktiivide mõte jäi samaks. Sõnaga “muudetud” (amended) tähistatakse muudatusi kehtetuks tunnistatud direktiivide sätete tähenduses. See termin esineb viimases tulbas juhtudel, kui muudatus seondub kõigi kolme kehtetuks tunnistatud direktiiviga. Kui muudatus puudutab ainult ühte neist direktiividest, siis asub sõna “muudetud” kõnealuse direktiivi tulbas.

    Top