This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02004L0018-20090101
Directive 2004/18/EC of the European Parliament and of the Council of 31 March 2004 on the coordination of procedures for the award of public works contracts, public supply contracts and public service contracts
Consolidated text: Nõukogu Direktiiv 2006/97/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega
Nõukogu Direktiiv 2006/97/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega
2004L0018 — ET — 01.01.2009 — 007.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, (EÜT L 134, 30.4.2004, p.114) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
L 326 |
17 |
29.10.2004 |
||
KOMISJONI DIREKTIIV 2005/51/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. september 2005, |
L 257 |
127 |
1.10.2005 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/75/EÜ, 16. november 2005, |
L 323 |
55 |
9.12.2005 |
|
L 333 |
28 |
20.12.2005 |
||
L 363 |
107 |
20.12.2006 |
||
L 317 |
34 |
5.12.2007 |
||
L 74 |
1 |
15.3.2008 |
||
L 349 |
1 |
24.12.2008 |
NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ,
20. november 2006,
millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )
tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 4 ) vastavalt lepituskomitees 9. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile
ning arvestades järgmist:
(1) |
Selleks, et täita lihtsustamis- ja ajakohastamisnõudeid, mis ostjad ja ettevõtjad on esitanud seoses komisjoni poolt 29. novembril 2000 vastu võetud rohelise raamatuga, on tehtud uusi muudatusi nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord), ( 5 ) nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/36/EMÜ (millega kooskõlastatakse asjade riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 6 ) ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/37/EMÜ (millega kooskõlastatakse ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 7 ) ning seetõttu tuleks need direktiivid selguse huvides uuesti sõnastada. Käesolev direktiiv tugineb Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusele, eeskätt lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud kohtupraktikale, millest selguvad ostjate võimalused rahuldada asjaomase üldsuse, sealhulgas ka keskkonnakaitse- ja sotsiaalvaldkonna vajadusi, kui kõnealused kriteeriumid on lepingu objektiga seotud, ei anna ostjale piiramatut valikuvabadust, on selgesti sõnastatud ja kooskõlas põhjenduses 2 mainitud oluliste põhimõtetega. |
(2) |
Liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute nimel kohaldada asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhul on siiski soovitav koostada lepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, mis tuginevad kõnealustele põhimõtetele, et tagada nende mõju ja kindlustada hanketellimuse avatus konkurentsile. Kooskõlastavaid sätteid tuleks seepärast tõlgendada nii eespool nimetatud eeskirjade ja põhimõtete kui ka asutamislepingu muude eeskirjade kohaselt. |
(3) |
Kooskõlastavad sätted peaksid võimalikult ulatuslikult vastama igas liikmesriigis praegu kehtivatele hankemenetlustele ja -tavadele. |
(4) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et avalik-õigusliku isiku osalemine pakkujana riigihankelepingu sõlmimise menetluses ei moonuta konkurentsi eraõiguslike pakkujate kahjuks. |
(5) |
Asutamislepingu artikli 6 alusel ning eelkõige säästva arengu soodustamist silmas pidades tuleb kõnealuse lepingu artiklis 3 nimetatud ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerida keskkonnakaitse nõuded. Käesolevas direktiivis selgitatakse seetõttu, kuidas ostjad saavad kaasa aidata keskkonnakaitsele ja säästva arengu soodustamisele ning samas tagada võimaluse saada lepingutega seotud kulutustele vastavat parimat tulu. |
(6) |
Käesolev direktiiv ei tohiks ühelgi viisil takistada selliste meetmete kehtestamist või elluviimist, mis on vajalikud avaliku korra, kõlbluse, julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu või taimede kaitse ning eelkõige säästva arengu seisukohalt, kui need meetmed on kooskõlas asutamislepinguga. |
(7) |
Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb nõukogu pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), ( 8 ) kiideti heaks eelkõige WTO riigihankeid käsitlev leping, edaspidi “GATTi leping”, mille eesmärk on luua riigihankelepingute suhtes mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust. Silmas pidades GATTi lepingu heakskiitmisest ühendusele tulenevaid rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi, tuleb lepingule alla kirjutanud kolmandatest riikidest pärit pakkujate ja toodete suhtes kohaldada GATTi lepingus määratletud korda. GATTi lepingul ei ole vahetut õigusmõju. GATTi lepingus käsitletud ostjaid, kes täidavad käesoleva direktiivi sätteid ja kes kohaldavad neid GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, tuleks seetõttu pidada GATTi lepingu nõuetele vastavateks. Samuti on asjakohane, et kooskõlastavad sätted tagaksid ühenduse ettevõtjatele sama soodsad riigihangetes osalemise tingimused, nagu on tagatud GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjatele. |
(8) |
Enne lepingu sõlmimise menetluse algatamist võivad ostjad tehnilist dialoogi kasutades küsida või vastu võtta nõuandeid, mida võib kasutada tehnilise kirjelduse ettevalmistamisel, kusjuures kõnealused nõuanded ei tohi olla konkurentsi piirava mõjuga. |
(9) |
Silmas pidades ehitustööde riigihankelepingute mitmekesisust, peaks ostjatel olema võimalus ette näha, kas töö projekteerimis- ja teostamislepingud sõlmitakse eraldi või ühiselt. Käesoleva direktiiviga ei kavatseta sätestada ühiste või eraldi lepingute sõlmimist. Otsus, kas sõlmida eraldi või ühised lepingud, tuleb teha majanduslike ja kvalitatiivsete kriteeriumide põhjal, mis on määratletavad siseriiklike õigusaktidega. |
(10) |
Lepingut käsitletakse ehitustööde riigihankelepinguna ainult juhul, kui lepinguobjekt hõlmab konkreetselt I lisas loetletud töid, isegi juhul, kui lepinguga reguleeritakse kõnealusteks töödeks vajalike teenuste osutamist. Teenuste riigihankelepingud, eriti kinnisvarahaldusega seotud teenuste valdkonnas, võivad teatavatel tingimustel sisaldada ehitustöid. Asjaolu, et lepinguga hõlmatakse kõnealuseid ehitustöid, kuivõrd need on lepingu põhiobjektiga seotud või võivad sellest tuleneda või seda täiendada, ei anna siiski alust pidada lepingut ehitustööde riigihankelepinguks. |
(11) |
Tuleks sätestada raamlepinguid käsitlev ühenduse määratlus ning käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävaid lepinguid hõlmavate raamlepingute erieeskirjad. Nende eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid lepinguid kas raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja kõnealustele tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peab vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel ei tohiks raamlepingute kehtivusaeg olla pikem kui neli aastat, välja arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. |
(12) |
Jätkuvalt töötatakse välja teatavaid uusi elektroonilisi ostumeetodeid. Need meetodid aitavad suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikke tellimusi eeskätt aja ja raha kokkuhoiu tõttu, mida nende kasutamine võimaldab. Elektroonilisi ostumeetodeid võivad kasutada ostjad, kes täidavad käesoleva direktiivi alusel koostatud eeskirju ning järgivad võrdse kohtlemise, diskrimineerimisest hoidumise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kui need tingimused on täidetud, võib pakkuja, eriti raamlepingu alusel uuesti väljakuulutatud konkursi või dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral, esitada pakkumise elektroonilise kataloogi kujul, kasutades ostja poolt artikliga 42 ettenähtud korras valitud kommunikatsioonivahendeid. |
(13) |
Elektrooniliste ostusüsteemide ülikiiret arengut silmas pidades tuleks praegu kehtestada asjakohased eeskirjad, mis võimaldavad ostjatel kõnealuste süsteemide kaudu avanevaid võimalusi täielikult ära kasutada. Sellest tulenevalt on vaja määratleda täielikult elektrooniline ja dünaamiline ostusüsteem tavapäraste ostutehingute jaoks ning sätestada süsteemi rajamise ja kasutamise erieeskirjad, et tagada kõigi süsteemis osaleda soovivate ettevõtjate õiglane kohtlemine. Kõik ettevõtjad, kes esitavad tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise ja vastavad valikukriteeriumidele, peaksid saama sellise süsteemiga liituda. Kõnealune ostusüsteem võimaldab ostjal, kes koostab juba valitud pakkujate nimekirja ning annab uutele pakkujatele osalemisvõimaluse, saada elektrooniliste vahendite abil eriti suures ulatuses pakkumisi ning järelikult kindlustada riiklike vahendite optimaalne kasutamine ulatusliku konkurentsi tingimustes. |
(14) |
Kuna on tõenäoline, et elektroonilisi oksjoneid hakatakse üha rohkem kasutama, peaks ühendus sellised oksjonid määratlema, kusjuures need tuleks reguleerida erieeskirjadega, et tagada nende toimimine võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt. Selleks tuleks ette näha, et elektroonilised oksjonid hõlmaksid ainult neid ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid, mille puhul saab tehnilised nõuded täpselt kindlaks määrata. See võib eelkõige kehtida uuendatavate asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute suhtes. Samal eesmärgil peab elektroonilise oksjoni igas staadiumis olema võimalik ka pakkujad vastavalt järjestada. Elektrooniliste oksjonite kasutamine lubab ostjatel taotleda pakkujatelt uute, madalamate hindade esitamist ning juhul, kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, muuta peale hindade paremaks ka pakkumise muud koostisosad. Tagamaks läbipaistvuse põhimõtte kohaldamist, võivad elektroonilised oksjonid koosneda ainult sellistest osadest, mida saab ilma ostja sekkumise ja/või hinnanguteta automaatselt ja elektrooniliselt hinnata, see tähendab ainult neid koostisosi, mis on kvantifitseeritavad ning arvudes või protsentides väljendatavad. Elektrooniliste oksjonite objektiks ei tohiks olla pakkumiste need tahud, millega kaasneb kvantifitseerimatute koostisosade hindamine. Sellest tulenevalt ei tohiks elektroonilisi oksjoneid kasutada teatavate ehitustööde ja teenuste hankelepingute puhul, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine. |
(15) |
Liikmesriikides on välja töötatud teatavad tsentraliseeritud ostumeetodid. Mitmed ostjad vastutavad omandamiste või riiklike lepingute/raamlepingute sõlmimise eest teiste ostjate jaoks. Ostetud koguste suurt mahtu silmas pidades aitavad sellised meetodid suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikku tellimist. Seepärast tuleks ette näha ostjatega tegelevate tsentraliseeritud ostjate ühenduse määratlus. Samuti tuleks määratleda tingimused, mis võimaldavad kooskõlas mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõttega kindlaks teha, kas ehitustöid, tarneid ja/või teenuseid tsentraliseeritud ostja kaudu ostvad ostjad täidavad käesoleva direktiiviga ettenähtud nõudeid. |
(16) |
Arvesse võttes erinevaid tingimusi liikmesriikides, peaksid liikmesriigid saama valida, kas ostjad võivad kasutada raamlepinguid, tsentraliseeritud ostjaid, dünaamilisi ostusüsteeme, elektroonilisi oksjoneid või konkurentidevahelist dialoogi, nagu on määratletud ja reguleeritud käesoleva direktiiviga. |
(17) |
Mitmete piirmäärade korrutamine kooskõlastavate sätete kohaldamiseks muudab ostjate olukorra keerulisemaks. Peale selle tuleks sellised piirmäärad rahaliidu kontekstis kehtestades eurodes. Sellest tulenevalt tuleks piirmäärad kehtestada eurodes nii, et kõnealuste sätete kohaldamine muutuks lihtsamaks, tagades samal ajal GATTi lepingus Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud piirmääradest kinnipidamise. Sellega seoses tuleks samuti ette näha, et eurodes kehtestatud piirmäärad vaadatakse teatavate ajavahemike järel läbi ja kohandatakse vajaduse korral euro väärtuse võimaliku kõikumise võrra Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku suhtes. |
(18) |
Teenuste valdkonda on käesolevas direktiivis sätestatud menetluskorra kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada, jagades teenused liikidesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele, ning esitades need kokkuvõtlikult II A ja II B lisas vastavalt sellele, milline kord nende suhtes kehtib. IIB lisas nimetatud teenuste puhul ei piira käesoleva direktiivi asjakohased sätted kõnealuseid teenuseid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist. |
(19) |
Teenuste riigihankelepingute puhul kohaldatakse käesolevat direktiivi üleminekuperioodil täielikult üksnes selliste lepingute suhtes, mille puhul direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi. Muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust üleminekuperioodi jooksul jälgida. Sellega seoses tuleb määratleda järelevalvemehhanism. See mehhanism peaks samal ajal tagama huvitatud poolte juurdepääsu asjakohasele teabele. |
(20) |
Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste ala ostjate sõlmitud ning vastavate valdkondade reguleerimisalasse kuuluvaid riiklikke lepinguid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused ( 9 ). Ent ostjate lepingud mere-, rannavee- või jõetransporti teenindavatel tegevusaladel jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. |
(21) |
Tõhusat konkurentsi telekommunikatsiooniturul pärast selle sektori liberaliseerimiseks kavandatud ühenduse eeskirjade rakendamist silmas pidades tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta selles valdkonnas sõlmitavad riigihankelepingud, kui need on mõeldud eeskätt selleks, et võimaldada ostjale teatavat tegevust telekommunikatsioonisektoris. Need tegevusalad määratletakse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) ( 10 ) artiklites 1, 2 ja 8 kasutatud määratluste kohaselt nii, et käesolevat direktiivi ei kohaldata nende lepingute suhtes, mis on direktiivi 93/38/EMÜ artikli 8 reguleerimisalast välja arvatud. |
(22) |
Tuleks sätestada juhud, mil kooskõlastusmeetmete võtmisest võib hoiduda riikliku julgeoleku või riigisaladusega seotud põhjustel, või erieeskirjade kohaldamise tõttu rahvusvahelistest lepingutest tulenevate, sõjaväeüksuste paigutamisega seotud või rahvusvaheliste organisatsioonide konkreetsete lepingute sõlmimise suhtes. |
(23) |
Vastavalt asutamislepingu artiklile 163 võimaldab teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse soodustamine ühenduse tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust tugevdada ning teenustega seotud riigihangete avamine aitab seda eesmärki saavutada. Käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda uurimis- ja arendusprogrammide kaasfinantseerimist, seega ei hõlma käesolev direktiiv uurimis- ja arendustegevusega seotud lepinguid, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täielikult ostja. |
(24) |
Teenuste puhul erinevad kinnisvara omandamist või rentimist või sellega seotud õigusi käsitlevad lepingud tavapärastest lepingutest, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada. |
(25) |
Riigihankelepingute sõlmimisel seoses teatavate audiovisuaalsete teenustega ringhäälingu valdkonnas tuleks arvesse võtta kultuuriliselt või sotsiaalselt olulisi küsimusi, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada. Seepärast tuleb valmissaadete ostmise, väljatöötamise, tootmise või ühistootmise või muude ettevalmistavate teenuste, nagu näiteks saate tootmiseks vajalike käsikirjade ja kunstilise esitusega seotud teenuste ning saateaegade kohta sõlmitud lepingutega seoses teha erand. Seda erandit ei tohiks siiski kohaldada selliste saadete tootmiseks, ühistootmiseks ja eetrisse laskmiseks vajalike tehniliste seadmete tarnimise suhtes. Ringhäälingusaadete edastamist tuleks määratleda saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades. |
(26) |
Vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa riigihankelepingute sõlmimise eeskirjadega reguleerida. |
(27) |
GATTi lepingu kohaselt ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavate finantsteenuste hulka vahendid, mis on seotud raha, vahetuskursi, riigivõla ja reservide haldamise poliitikaga ning poliitikaga, mis hõlmab väärtpaberite või muude finantsdokumentidega seotud tehinguid, eelkõige neid, mis ostja teeb raha või kapitali kaasamiseks. Sellest tulenevalt ei reguleerita väärtpaberite ja muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud lepinguid. Samuti jäetakse reguleerimisalast välja keskpankade osutatavad teenused. |
(28) |
Töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega ning toetab sotsiaalset integreerimist. Seega aitavad kaitstud õpikojad ja tööhõiveprogrammid tõhusalt kaasa puuetega inimeste tööjõuturule pääsemisele ja naasmisele. Ent sellistel õpikodadel ei pruugi olla võimalik sõlmida lepinguid tavapärastes konkursitingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad jätta sellistele õpikodadele õiguse osaleda riiklike lepingute sõlmimise menetlustes või näha ette lepingute täitmist kaitstud tööhõiveprogrammide raames. |
(29) |
Riiklike ostjate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama avada riigihanked konkurentsile. Selleks peab olema võimalik esitada erinevaid tehnilisi lahendusi kajastavaid pakkumisi. Sellest tulenevalt peab olema võimalik koostada tehnilised kirjeldused funktsionaalsest toimivusest ja nõuetest lähtuvalt ning juhtudel, kui viidatakse Euroopa standardile või siseriiklikule standardile, kui Euroopa standard puudub, peavad ostjad võtma arvesse ka samaväärsetel lahendustel põhinevaid pakkumisi, mis vastavad ostjate nõuetele ja on ohutuse seisukohast samaväärsed. Samaväärsuse tõestamiseks peaks pakkujatel olema lubatud kasutada mis tahes tõendeid. Ostjad peavad suutma põhjendada otsuseid, mille kohaselt samaväärsus konkreetsel juhul puudub. Ostjad, kes soovivad määratleda konkreetse lepingu tehnilise kirjeldusega seotud keskkonnanõuded, võivad sätestada keskkonnanäitajad, näiteks konkreetse tootmismeetodi ja/või toote- või teenuserühma eriomase mõju keskkonnale. Nad võivad soovi korral kasutada asjakohaseid kirjeldusi, mis on määratletud ökomärgistel, näiteks Euroopa ökomärgisel, rahvusvahelistel või siseriiklikel või muudel ökomärgistel, kui märgisel olevad nõuded on koostatud ja vastu võetud teadusinfo põhjal, kasutades menetlust, milles võivad osaleda huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid, ning juhul, kui märgis on kõigile huvitatud pooltele kättesaadav. Võimalusel peaksid ostjad tehniliste kirjelduste koostamisel arvesse võtma kriteeriume, mis tagavad nende kättesaadavuse puuetega inimestele, või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada. Tehnilised nõuded peaksid olema selgesti esitatud, et kõik pakkujad saaksid aru, mida ostja kehtestatud nõuded hõlmavad. |
(30) |
Lisateave lepingute kohta tuleb esitada nii nagu liikmesriikides tavaks, kas iga lepingu lepingudokumentides või muus samaväärses dokumendis. |
(31) |
Eriti keerukaid projekte ellu viivatel ostjatel võib, ilma et nad ise selles süüdi oleksid, olla võimatu määrata objektiivselt kindlaks vahendid, mille abil oma vajadusi rahuldada või turul pakutavaid tehnilisi ja/või rahalisi/õiguslike lahendusi hinnata. Selline olukord võib tekkida eelkõige oluliste integreeritud transpordiinfrastruktuuride, ulatuslike arvutivõrkude või keerukat ja liigendatud rahastamist hõlmavate projektide puhul, mille rahalist ja õiguslikku ülesehitust ei ole võimalik eelnevalt määratleda. Ulatuses, milles avatud või piiratud menetlused ei võimalda selliste lepingute sõlmimist, tuleks ette näha paindlik menetlus, mille puhul säiliks lisaks ettevõtjatevahelisele konkurentsile ka ostja vajadus lepingu kõiki tahke iga kandidaadiga arutada. Ent sellist menetlust ei tohi kasutada konkurentsi piiraval või moonutaval viisil, kusjuures eelkõige ei tohi muuta pakkumiste põhielemente, kehtestada eduka pakkuja suhtes uusi olulisi nõudeid ega kaasata majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitanud pakkuja asemel muid pakkujaid. |
(32) |
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihankelepingute turule kaasamise soodustamiseks on soovitav lisada allhankeid käsitlevad sätted. |
(33) |
Lepingu täitmise tingimused on kooskõlas käesoleva direktiiviga juhul, kui need ei ole otseselt ega kaudselt diskrimineerivad ning on esitatud hanketeates või lepingudokumentides. Esmajoones on nende abil võimalik soodustada kohapealset koolitust, eriti raskesti integreeruvate inimeste tööhõivet, tööpuudusevastast võitlust või keskkonnakaitsealast tegevust. Muu hulgas võib mainida näiteks nõudeid, mis kehtivad lepingu täitmise ajal ning mille kohaselt võetakse tööle pikka aega töötuid inimesi, rakendatakse töötute või noorte koolitusmeetmeid, täidetakse sisuliselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide sätteid, kui neid ei ole rakendatud siseriikliku õigusega, ning võetakse tööle suurem arv puuetega isikuid, kui on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega. |
(34) |
Töötingimuste ja tööohutuse valdkonnas nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil kehtivaid õigusnorme ja kollektiivlepinguid kohaldatakse riikliku lepingu täitmise kestel tingimusel, et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas ühenduse õigusega. Piiriüleste olukordade suhtes, kui ühe liikmesriigi töötajad osutavad riikliku lepingu alusel teenuseid teises liikmesriigis, kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ( 11 ) sätestatud miinimumtingimused, mida asukohana peab lähetatud töötajate suhtes täitma. Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad selliseid sätteid, võib nende kohustuste täitmata jätmist käsitleda raske eksimusena ametialaste käitumisreeglite vastu või asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglite rikkumisena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja riigihankelepingu sõlmimise menetlusest välja arvata. |
(35) |
Silmas pidades side- ja infotehnoloogia uusi arenguid ning lihtsustamist, mida elektroonilised vahendid võivad lepingute avalikustamise ning hankemenetluse tõhustamisel ja läbipaistvaks muutmisel pakkuda, tuleks elektroonilised vahendid võrdsustada tavapäraste side- ja teabevahetusvahenditega. Valitud vahendid ja tehnoloogiad peaksid võimalikult suures osas vastama muudes liikmesriikides kasutatavatele tehnoloogiatele. |
(36) |
Riigihankelepingute valdkonnas tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et liikmesriikide ostjate koostatud teated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses. Teadetes sisalduv teave peab võimaldama ühenduse ettevõtjatel otsustada, kas kõnealused lepingud pakuvad nendele huvi või mitte. Sel eesmärgil on vaja nendele pakkuda asjakohast teavet lepingu objekti ja sellega seotud tingimuste kohta. Seega tuleks tagada riigihanketeadete suurem nähtavus asjakohaste dokumentide, näiteks lepingute sõlmimise teadete tüüpvormide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2195/2002 ( 12 ) sätestatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) abil, mida kasutatakse riigihankelepingute kontrollnomenklatuurina. Eelkõige piiratud menetluse korral annab teavitamine liikmesriikide ettevõtjatele võimaluse taotleda ostjatelt pakkumiskutseid nõutavate tingimuste kohaselt ja väljendada sellega oma huvi lepingute vastu. |
(37) |
Käesoleva direktiiviga seoses tuleks teabe elektroonilise edastamise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta ( 13 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta). ( 14 ) Riigihankelepingute sõlmimise korra ja teenuste hankelepingute sõlmimise konkursside suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt peab turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tase olema kõrgem, kui on ette nähtud kõnealuste direktiividega. Sellest tulenevalt peaksid pakkumiste, osalemistaotluste ning kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama kindlatele täiendavatele nõuetele. Seetõttu tuleks võimalikult soodustada elektrooniliste allkirjade, eriti täiustatud elektrooniliste allkirjade kasutamist. Peale selle peaksid vabatahtlikud akrediteerimiskavad looma soodsa raamistiku selliste seadmete sertifitseerimisteenuse taseme tõstmiseks. |
(38) |
Elektrooniliste seadmete kasutamine hoiab kokku aega. Seetõttu tuleks ette näha, et elektrooniliste vahendite kasutamise puhul vähendatakse miinimumperioode, seades siiski tingimuseks, et need vastavad konkreetsele ühenduse tasandil ette nähtud andmeedastusviisile. |
(39) |
Tingimused, mille alusel kontrollitakse pakkujate sobivust avatud menetluse puhul, kandidaatide sobivust piiratud ja läbirääkimistega menetluste puhul, mille kohta on avaldatud lepinguteade, ning konkurentidega peetava dialoogi ja sellega seotud valiku puhul, peavad olema läbipaistvad. Selleks tuleb kindlaks määrata mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida ostjad võivad kasutada pakkujate valimisel, ja vahendid, mida ettevõtjad saavad kasutada, et tõendada oma vastavust nendele kriteeriumidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks samuti nõuda, et ostja esitaks niipea, kui leping läheb konkursile, oma valikukriteeriumid ning eripädevuse, mida ta võib ettevõtjatelt nõuda enne, kui annab loa riigihankelepingute sõlmimise menetluses osaleda. |
(40) |
Ostja võib piiratud ja pärast lepinguteate avaldamist toimuvate läbirääkimistega menetlusel ning konkurentidega peetavas dialoogis osalevate kandidaatide arvu piirata. Kandidaatide arvu vähendamine peaks toimuma objektiivsete, lepinguteates nimetatud kriteeriumide kohaselt. Need objektiivsed kriteeriumid ei tähenda tingimata eelisseisundi väljaselgitamist. Ettevõtjate isikliku olukorraga seotud kriteeriumide puhul piisab sellest, kui lepinguteates viidatakse artikliga 45 sätestatud olukordadele. |
(41) |
Konkurentidega peetava dialoogi ja lepinguteate avaldamisele järgnevate läbirääkimistega menetluste puhul peaks ettevõtjatel paindlikkuse vajadust ja kõnealuste hankeviisidega seotud suuri kulusid silmas pidades olema õigus korraldada menetlus järjestikuste etappidena, et eelnevalt kindlaks määratud lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal vähendada järk-järgult pakkujate arvu, kellega arutlusi või läbirääkimisi jätkatakse. Selline vähendamine peaks asjakohaste lahenduste või kandidaatide arvu korral tagama, et toimub tõeline konkurents. |
(42) |
Ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse juhul, kui riigihankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist. |
(43) |
Hoiduda tuleks riigihankelepingute sõlmimisest ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegeliku organisatsiooni tegevuses või keda on süüdistatud korruptsioonis või Euroopa Ühenduste finantshuve kahjustavas kelmuses või rahapesus. Vajadusel peaksid ostjad nõudma kandidaatidelt või pakkujatelt asjakohaste dokumentide esitamist ning juhul, kui kandidaadi või pakkuja isiklik olukord tekitab neis kahtlusi, tegema koostööd asjaomase liikmesriigi kompetentsete asutustega. Kõnesolevad ettevõtjad tuleks välja arvata niipea, kui ostja saab teada õigusrikkumiste kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt langetatud, res judicata jõu saanud kohtuotsusest. Kui siseriiklikes õigusaktides on vastavad sätted, võib selliste keskkonnakaitsealaste õigusaktide või riigihankelepingute valdkonnas sõlmitud ebaseaduslikke kokkuleppeid käsitlevate õigusaktide rikkumist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu. Töötajate võrdset kohtlemist käsitlevate nõukogu direktiive 2000/78/EÜ ( 15 ) ja 76/207/EMÜ ( 16 ) rakendavate siseriiklike sätete täitmata jätmist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, võib pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu. |
(44) |
Asjakohastel juhtudel, kui ehitustööde ja/või teenuste laad õigustab keskkonnajuhtimismeetmete või -kavade rakendamist riigihankelepingu täitmise ajal, võib nõuda selliste meetmete või kavade rakendamist. Olenemata sellest, kas keskkonnajuhtimiskavad on registreeritud ühenduse dokumentide, näiteks määruse (EÜ) nr 761/2001 ( 17 ) (EMAS) alusel, võivad need tõendada, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalikud tehnilised võimalused. Keskkonnajuhtimise registreerimissüsteemide alternatiivina tuleks peale selle tõendina arvestada ka meetmete kirjeldust, mis ettevõtja on keskkonnakaitse samaväärse taseme tagamiseks rakendanud. |
(45) |
Käesoleva direktiiviga lubatakse liikmesriikidel luua töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või avalik- või eraõiguslike asutuste rakendatav sertifitseerimissüsteem ning ette näha sellise registreerimise või sertifitseerimise toime riigihankelepingute sõlmimisele teistes liikmesriikides. Heakskiidetud ettevõtjate ametlike nimekirjade puhul on oluline arvesse võtta ka neid Euroopa Kohtu pretsedente, kui teatavasse rühma kuuluv ettevõtja üritab oma registreerimistaotluse toetuseks kasutada rühma teiste ettevõtjate majanduslikke, rahalisi või tehnilisi võimalusi. Sel juhul peab ettevõtja tõestama, et kõnealused vahendid on talle kogu registreerimise kehtivusaja jooksul tõepoolest kättesaadavad. Liikmesriigid võivad seetõttu sellise registreerimisega seoses kindlaks määrata nõuete taseme, mida tuleb täita, ning näiteks juhul, kui ettevõtja nõuab rühma mõne teise ettevõtja varalise seisundi kasutamise õigust, võivad liikmesriigid eelkõige nõuda, et ettevõtja kannaks vastutust, mis vajadusel on solidaarne. |
(46) |
Lepingud tuleks sõlmida objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumiste hindamise tõelise konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane kasutada ainult kahte lepingute sõlmimise kriteeriumi ja need on “madalaim hind” ja “majanduslikult soodsaim pakkumine”. Kindlustamaks lepingute sõlmimist võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt, on asjakohane sätestada pretsedendiõigusega kehtestatud kohustus tagada vajalik läbipaistvus, mis annab kõigile pakkujatele võimaluse olla piisavalt teadlik kriteeriumidest ja korrast, mille alusel määratakse kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumine. Seepärast on ostjad kohustatud esitama lepingute sõlmimise kriteeriumid ja igale kriteeriumile omistatava suhtelise osakaalu piisavalt aegsasti, et pakkujad oleksid oma pakkumist koostades nendest teadlikud. Ostjad võivad nõuetekohaselt õigustatud juhtudel teha lepingute sõlmimise kriteeriumide suhtelise osakaalu määramisega seotud erandi, mida nad peavad suutma põhjendada, kui osakaalu ei ole esmajoones lepingu keerukuse tõttu võimalik ette kindlaks määrata. Sellistel juhtudel tuleb kriteeriumid esitada tähtsuse järjekorras. Kui ostjad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, hindavad nad pakkumisi parima hinna ja kvaliteedi suhte järgi. Selleks määravad nad kindlaks majanduslikud ja kvaliteediga seotud kriteeriumid, mis üheskoos peavad aitama välja selgitada ostjale majanduslikult soodsaima pakkumise. Need kriteeriumid määratakse olenevalt lepingu objektist, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumise toimivuse taset tehnilistes kirjeldustes määratletud lepingu objekti silmas pidades ning mõõta iga pakkumise hinna ja kvaliteedi suhet. Võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid lepingute sõlmimise kriteeriumid võimaldama pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata. Kui need tingimused on täidetud, võivad lepingu sõlmimise majanduslikud ja kvalitatiivsed kriteeriumid, näiteks keskkonnakaitsenõuete täitmine, võimaldada ostjal rahuldada üldsuse asjakohaseid vajadusi vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele. Ostja võib samade tingimuste kohaselt kasutada sotsiaalsete nõuete täitmiseks ettenähtud kriteeriume, et eelkõige vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele rahuldada nende eriti ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, kelle jaoks lepingu objektiks olevad ehitustööd, tarned või teenused on ette nähtud või kes neid kasutavad. |
(47) |
Lepingute sõlmimise kriteeriumid ei tohi teenuste riigihankelepingute puhul mõjutada selliste siseriiklike sätete kohaldamist, mis käsitlevad teatavate teenuste, näiteks arhitektide, inseneride või juristide osutatud teenuste tasustamist, ja asjade riigihankelepingute puhul nende siseriiklike sätete kohaldamist, millega kehtestatakse kooliraamatute fikseeritud hinnad. |
(48) |
Vastavalt tehniliste nõuete muutumisele tuleb vastu võtta teatavad tehnilised tingimused eelkõige seoses teadete ja statistiliste aruannete ning kasutatud nomenklatuuri ja nomenklatuurile viitamisega, ja teha neisse muudatusi. Samuti tuleb ajakohastada lisades esitatud ostjate loetelu. Selleks on vaja kehtestada paindlik ja kiire heakskiitmisprotseduur. |
(49) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 18 ) |
(50) |
Käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamise suhtes on asjakohane kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. ( 19 ) |
(51) |
Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata XI lisas sätestatud tähtaegade kohaldamist, mille jooksul liikmesriigid peavad direktiivid 92/50/EMÜ, 93/36/EMÜ ja93/37/EMÜ üle võtma ja need kohaldama, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
SISUKORD |
|
I JAOTIS |
|
Mõisted ja üldpõhimõtted |
|
Artikkel 1 |
— Mõisted |
Artikkel 2 |
— Lepingute sõlmimise põhimõtted |
Artikkel 3 |
— Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel |
II JAOTIS |
|
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
|
I PEATÜKK |
|
Üldsätted |
|
Artikkel 4 |
— Ettevõtjad |
Artikkel 5 |
— Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused |
Artikkel 6 |
— Konfidentsiaalsus |
II PEATÜKK |
|
Reguleerimisala |
|
1. jagu — Piirmäärad |
|
Artikkel 7 |
— Riigihankelepingute piirmäärad |
Artikkel 8 |
— Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud |
Artikkel 9 |
— Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid |
2. jagu — Eriolukorrad |
|
Artikkel 10 |
— Sõjaväehanked |
Artikkel 11 |
— Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud |
3. jagu — Reguleerimisalast välja jäetud lepingud |
|
Artikkel 12 |
— Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisidesektori lepingud |
Artikkel 13 |
— Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas |
Artikkel 14 |
— Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud |
Artikkel 15 |
— Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud |
Artikkel 16 |
— Konkreetsed erandid |
Artikkel 17 |
— Teenuste kontsessioonid |
Artikkel 18 |
— Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud |
4. jagu — Erikord |
|
Artikkel 19 |
— Reserveeritud lepingud |
III PEATÜKK |
|
Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord |
|
Artikkel 20 |
— II A lisas loetletud teenuste hankelepingud |
Artikkel 21 |
— II B lisas loetletud teenuste hankelepingud |
Artikkel 22 |
— II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud |
IV PEATÜKK |
|
Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad |
|
Artikkel 23 |
— Tehnilised kirjeldused |
Artikkel 24 |
— Pakkumiste variandid |
Artikkel 25 |
— Allhanked |
Artikkel 26 |
— Lepingute täitmise tingimused |
Artikkel 27 |
— Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused |
V PEATÜKK |
|
Menetlused |
|
Artikkel 28 |
— Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine |
Artikkel 29 |
— Konkurentidega peetav dialoog |
Artikkel 30 |
— Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine |
Artikkel 31 |
— Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine |
Artikkel 32 |
— Raamlepingud |
Artikkel 33 |
— Dünaamilised ostusüsteemid |
Artikkel 34 |
— Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud eeskirjad |
VI PEATÜKK |
|
Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad |
|
1. jagu — Teadete avaldamine |
|
Artikkel 35 |
— Teated |
Artikkel 36 |
— Teadete avaldamise vorm ja viis |
Artikkel 37 |
— Vabatahtlik avaldamine |
2. jagu — Tähtajad |
|
Artikkel 38 |
— Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad |
Artikkel 39 |
— Avatud menetluse: kirjeldused, täiendavad dokumentatsioon ja teave |
3. jagu — Teabe sisu ja edastamisvahendid |
|
Artikkel 40 |
— Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed |
Artikkel 41 |
— Kandidaatide ja pakkujate teavitamine |
4. jagu — Teabevahetus |
|
Artikkel 42 |
— Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad |
5. jagu — Aruanded |
|
Artikkel 43 |
— Aruannete sisu |
VII PEATÜKK |
|
Menetluse läbiviimine |
|
1. jagu — Üldsätted |
|
Artikkel 44 |
— Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine |
2. jagu — Kvalitatiivse valiku kriteeriumid |
|
Artikkel 45 |
— Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord |
Artikkel 46 |
— Sobivus tegeleda kutsealase tööga |
Artikkel 47 |
— Finants- ja majanduslik seisund |
Artikkel 48 |
— Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus |
Artikkel 49 |
— Kvaliteedi tagamise standardid |
Artikkel 50 |
— Keskkonnajuhtimise standardid |
Artikkel 51 |
— Täiendavad dokumendid ja teave |
Artikkel 52 |
— Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt |
3. jagu — Lepingu sõlmimine |
|
Artikkel 53 |
— Lepingute sõlmimise kriteeriumid |
Artikkel 54 |
— Elektrooniliste oksjonite kasutamine |
Artikkel 55 |
— Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised |
III JAOTIS |
|
Riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad |
|
I PEATÜKK |
|
Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad |
|
Artikkel 56 |
— Reguleerimisala |
Artikkel 57 |
— Erandid seoses reguleerimisalaga |
Artikkel 58 |
— Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine |
Artikkel 59 |
— Tähtaeg |
Artikkel 60 |
— Allhanked |
Artikkel 61 |
— Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga |
II PEATÜKK |
|
Eeskirjad, seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja |
|
Artikkel 62 |
— Kohaldatavad eeskirjad |
III PEATÜKK |
|
Eeskirjad, seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja |
|
Artikkel 63 |
— Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid |
Artikkel 64 |
— Teate avaldamine |
Artikkel 65 |
— Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumis tähtajad |
IV JAOTIS |
|
Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad |
|
Artikkel 66 |
— Üldsätted |
Artikkel 67 |
— Reguleerimisala |
Artikkel 68 |
— Erandid reguleerimisalast |
Artikkel 69 |
— Teated |
Artikkel 70 |
— Konkursiteadete avaldamise vorm ja viis |
Artikkel 71 |
— Teabeedastamise vahendid |
Artikkel 72 |
— Konkursil osalejate valik |
Artikkel 73 |
— Žürii koosseis |
Artikkel 74 |
— Žürii otsused |
V JAOTIS |
|
Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvõim ja lõppsätted |
|
Artikkel 75 |
— Statistiliste andmete esitamise kohustus |
Artikkel 76 |
— Statistiliste aruannete sisu |
Artikkel 77 |
— Nõuandekomitee |
Artikkel 78 |
— Piirmäärade läbivaatamine |
Artikkel 79 |
— Muudatused |
Artikkel 80 |
— Rakendamine |
Artikkel 81 |
— Järelevalvemehhanismid |
Artikkel 82 |
— Kehtetuks tunnistamine |
Artikkel 83 |
— Jõustumine |
Artikkel 84 |
— Adressaadid |
LISAD |
|
I lisa |
— Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud tööde loetelu |
II lisa |
— Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused |
II A lisa |
|
II B lisa |
|
III lisa |
— Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate loetelu |
IV lisa |
— Keskvalitsusasutused |
V lisa |
— Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas |
VI lisa |
— Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused |
VII lisa |
— Teave, mis peab sisalduma teadetes |
VII A lisa |
— Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes |
VII B lisa |
— Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes |
VII C lisa |
— Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole ostjad |
VII D lisa |
— Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes |
VIII lisa |
— Avaldamisega seotud tingimused |
IX lisa |
— Registrid |
IX A lisa |
— Ehitustööde riigihankelepingud |
IX B lisa |
— Asjade riigihankelepingud |
IX C lisa |
— Teenuste riigihankelepingud |
X lisa |
— Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded |
XI lisa |
— Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (artikkel 80) |
XII lisa |
— Korrelatsioonitabel |
I
JAOTIS
MÕISTED JA ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Mõisted
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad lõigetes 2—15 esitatud mõisted.
2.
a) Riigihankelepingud — ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses.
b) Ehitustööde riigihankelepingud — riigihankelepingud, mille objektiks on kas ehitustööd või nii projekteerimine kui ka teostamine seoses mõne tegevusega I lisa tähenduses või ehitustööde teostamine või mis tahes viisil teostatav ehitus töö, mis vastab ostja kindlaksmääratud nõuetele. Ehitustöö — ehitus- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid.
c) Asjade riigihankelepingud — muud kui punktis b nimetatud riigihankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma.
Riigihankelepingut, mille objektiks on toodete tarnimine ja mis hõlmab lisaks sellele ka kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid, loetakse samuti asjade riigihankelepinguks.
d) Teenuste riigihankelepingud — muud riigihankelepingud kui ehitustööde või asjade riigihankelepingud, mille eesmärgiks on II lisas nimetatud teenuste osutamine.
Riigihankelepingut, mille objektiks on nii tooted kui ka teenused II lisa tähenduses, loetakse teenuste riigihankelepinguks juhul, kui asjaomaste teenuste maksumus ületab lepinguga hõlmatud toodete maksumuse.
Riigihankelepingut, mille objektiks on teenused II lisa tähenduses ja mis hõlmab lisaks ka tegevusi I lisa tähenduses, mis ei ole lepingu põhiobjekt, loetakse teenuste riigihankelepinguks.
3. Riiklike ehitustööde kontsessioon — sama liiki leping kui ehitustööde riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teostatavate tööde eest antakse üksnes ehitise ekspluateerimise õigus või see õigus koos tasuga.
4. Teenuste kontsessioon — sama liiki leping kui teenuste riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teenuste osutamise eest antakse üksnes õigus teenust kasutada või see õigus koos tasuga.
5. Raamleping — leping ühe või mitme ostja ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas.
6. Dünaamiline ostusüsteem — täielikult elektrooniline protsess tavapäraste ostude sooritamiseks, mis rahuldab ostja vajadusi turul üldkättesaadaval kujul, mille kasutamisaeg on piiratud ja mis on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõigile ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise.
7. Elektrooniline oksjon — uute hindade, madalamate hindadega pakkumiste ja/või pakkumise teatavate osadega seotud uute väärtuste esitamist võimaldavat elektroonilist seadet kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.
Sellest tulenevalt ei tohi elektroonilised oksjonid hõlmata teatavaid teenuste hankelepinguid ega teatavaid ehitustööde hankelepinguid, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.
8. Töövõtja, tarnija, teenuseosutaja — füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute ja/või organite rühm, kes pakub turul vastavalt ehitustööde ja/või ehitustöö teostamist, tooteid või teenuseid.
Termin ettevõtja hõlmab võrdselt nii töövõtja, tarnija kui ka teenuseosutaja mõistet. Seda kasutatakse vaid lihtsustamise huvides.
Ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, nimetatakse pakkujaks. Ettevõtjat, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses või konkurentidega peetavas dialoogis osalemiseks, nimetatakse kandidaadiks.
9. Ostja — riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.
Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:
a) mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega;
b) mis on juriidiline isik ja
c) mida põhiliselt rahastab riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud.
Teise lõigu punktides a, b ja c nimetatud kriteeriumidele vastavate avalik-õiguslike isikute ja nende isikute kategooriate mittetäielikud nimekirjad on esitatud III lisas. Liikmesriigid teatavad komisjonile regulaarsete ajavahemike tagant kõigist avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate nimekirjades tehtud muudatustest.
10. Keskne ostja — ostja, kes:
— omandab ostjate jaoks ettenähtud tarneid ja/või teenuseid või
— sõlmib ostjate jaoks ettenähtud ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid või raamlepinguid.
11.
a) Avatud menetlus — menetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik huvitatud ettevõtjad.
b) Piiratud menetlus — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist, kuid pakkumise saavad esitada üksnes ostja määratud ettevõtjad.
c) Konkurentidega peetav dialoog — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist ning ostja peab menetluses osalema valitud kandidaatidega dialoogis, et välja selgitada üks või mitu ostja nõuetele vastavat sobivat alternatiivi, kusjuures dialoogi tulemusena välja valitud kandidaatidel palutakse esitada pakkumine.
Esimeses lõigus nimetatud menetluse kasutamisel käsitatakse riigihankelepingut “eriti keerukana” juhul, kui ostjad:
— ei suuda kooskõlas artikli 23 lõike 3 punktidega b, c või d objektiivselt kindlaks määrata tehnilisi vahendeid, mis suudaksid nende vajadusi või eesmärke rahuldada, ja/või
— ei suuda objektiivselt täpsustada projekti õiguslikku ja/või rahalist ülesehitust.
d) Läbirääkimistega menetlus — menetlus, mille puhul ostja konsulteerib enda valitud ettevõtjatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes.
e) Ideekonkurss — menetlus, mille kaudu ostja peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandab pärast auhinnalist või auhindadeta konkurssi kavandi või projekti, mille valib välja žürii.
12. Kirjalik või kirjalikult — sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teavet.
13. Elektrooniline vahend — elektrooniliste seadmete kasutamine kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks.
14. Ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) — määrusega (EÜ) nr 2195/2002 vastu võetud kontrollnomenklatuur, mida kohaldatakse riigihankelepingute suhtes, kusjuures tagatakse vastavus muudele olemasolevatele nomenklatuuridele.
Kui käesoleva direktiivi reguleerimisala tõlgendamisel tekib lahkarvamusi võimalike erinevuste tõttu I lisas loetletud CPV ja NACE nomenklatuuride vahel või II lisas loetletud CPV ja CPC (esialgne versioon) nomenklatuuride vahel, on ülimuslikud vastavalt NACE või CPC nomenklatuurid.
15. Artikli 13, artikli 57 punkti a ja artikli 68 punkti b kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk — avalikkusele kättesaadav telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab edastada signaale kindlaksmääratud telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel kaablite, mikrolainete, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu;
b) telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt — kõik füüsilised ühendused ja nende tehnilise juurdepääsu spetsifikatsioonid, mis moodustavad osa üldkasutatavast telekommunikatsioonivõrgust ning on vajalikud sellele juurdepääsuks ja selle tõhusaks toimimiseks;
c) üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus — telekommunikatsiooniteenus, mille osutamise liikmesriigid on konkreetselt määranud eelkõige ühe või mitme telekommunikatsiooniorganisatsiooni ülesandeks;
d) telekommunikatsiooniteenus — teenus, mille pakkumine tähendab osaliselt või täielikult signaalide edastamist ja suunamist üldkasutatavas telekommunikatsioonivõrgus telekommunikatsiooniprotsesside kaudu, välja arvatud ringhääling ja televisioon.
Artikkel 2
Lepingute sõlmimise põhimõtted
Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.
Artikkel 3
Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel
Kui ostja annab muule üksusele kui ostjale eri- või ainuõiguse osutada avalikke teenuseid, nähakse seda õigust andvas dokumendis ette, et oma tegevuse osana kolmandate isikutega asjade hankelepinguid sõlmides ei tohi asjaomane üksus neid riikkondsuse põhjal diskrimineerida.
II
JAOTIS
RIIGIHANKELEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
I
PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 4
Ettevõtjad
1. Kandidaate või pakkujaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.
Teenuste riigihankelepingute ja ehitustööde riigihankelepingute puhul ning lisateenuseid ja/või kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid hõlmavate asjade riigihankelepingute puhul võib juriidilistelt isikutelt siiski nõuda, et nad märgiksid pakkumises või osalemistaotluses kõnealuse lepingu täitmise eest vastutavate isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni.
2. Pakkumisi teha või end kandidaadiks seada võivad ka ettevõtjate rühmad. Pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks ei nõuta sellistelt rühmadelt teatavat õiguslikku vormi, kuid valitud rühmale võib vastava nõudmise esitada, kui temaga on sõlmitud leping, mille puhul teatav õiguslik vorm on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik.
Artikkel 5
Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused
Kui ostjad sõlmivad riiklikke lepinguid, peavad liikmesriigid nende suhetes kohaldama sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad annavad kolmandate riikide ettevõtjatele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud riigihankeid käsitleva lepingu (GATTi leping) rakendamisel. Sel eesmärgil arutavad liikmesriigid üksteisega artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomitees meetmeid, mis GATTi lepingu kohaselt tuleb võtta.
Artikkel 6
Konfidentsiaalsus
Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 35 lõike 4 ja artikli 41 sätete kohaldamist, mis käsitlevad sõlmitud lepingutest teavitamise ning kandidaatide ja pakkujate teavitamisega seotud kohustusi, ning kooskõlas ostja suhtes kehtiva siseriikliku õigusega ei avalikusta ostja talle ettevõtja poolt edastatud konfidentsiaalset teavet; selline teavet hõlmab esmajoones tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumise konfidentsiaalseid aspekte.
II
PEATÜKK
Reguleerimisala
1.
jagu
Piirmäärad
Artikkel 7
Riigihankelepingute piirmäärad
Käesolevat direktiivi kohaldatakse hankelepingute suhtes, mis ei ole artiklitega 10 ja 11 ning artiklitega 12—18 sätestatud erandite kohaselt direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne järgmiste piirmääradega või nendest suurem:
a) ►M6 133 000 eurot ◄ asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis on sõlmitud IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjate poolt, välja arvatud punkti b kolmandas taandes käsitletud lepingud; riigikaitse valdkonna ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes lepingute suhtes, mis hõlmavad V lisas loetletud tooteid;
b) ►M6 206 000 eurot ◄ :
— muude kui IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul;
— riigikaitse valdkonnas tegutsevate IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul, mis hõlmavad V lisas loetlemata tooteid;
— mis tahes ostja sõlmitud teenuste riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad II A lisa liigi 8 all nimetatud teenuseid, liigi 5 all nimetatud telekommunikatsiooniteenuseid, mille CPV asetus on samaväärne CPC viitenumbritega 7524, 7525 ja 7526, ja/või IIB lisas loetletud teenuseid;
c) ►M6 5 150 000 eurot ◄ ehitustööde riigihankelepingute puhul.
Artikkel 8
Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud
Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste lepingute sõlmimise suhtes:
a) lepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt ►M6 5 150 000 eurot ◄ :
— kui need lepingud hõlmavad tsiviilehitustöid I lisa tähenduses;
— kui need lepingud hõlmavad haiglate, spordi-, puhke- ja vaba aja veetmise rajatiste, kooli- ja ülikoolihoonete ning haldushoonete ehitust;
b) teenuste hankelepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt ►M6 206 000 eurot ◄ ja mis on seotud ehitustööde hankelepinguga punkti a tähenduses.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et selliseid rahastamislepinguid sõlmivad ostjad tagavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise juhul, kui lepingu sõlmib üks või mitu ostjast erinevat üksust, või juhul, kui ostjad sõlmivad lepingu kõnealuste muude üksuste eest ja nimel.
Artikkel 9
Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid
1. Riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks ostja hinnanguline väljamakstav kogusumma käibemaksuta. Arvutamisel võetakse arvesse hinnanguline kogusumma, sealhulgas mis tahes optsioonid ja lepingu uuendamised.
Kui ostja näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid lepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel arvesse.
2. See kalkulatsioon peab kehtima teate saatmise ajal, nagu on sätestatud artikli 35 lõikega 2, või hetkel, mil ostja alustab lepingu sõlmimise menetlust, kui teate saatmist ei nõuta.
3. Ühtegi ehitustööprojekti ega tarnete ja/või teenuste teatavate koguste kavandatavat ostu ei tohi osadeks jaotada, eesmärgiga takistada selle kuulumist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.
4. Ehitustööde riigihankelepingute puhul võetakse eeldatava maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumus kui ka ostja poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud vahendite eeldatav kogumaksumus.
5.
a) Kui kavandatava ehitustööde või teenuste ostu tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse arvesse kõigi osade eeldatav kogumaksumus.
Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.
Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul või alla ühe miljoni euro ehitustööde puhul, kui selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.
b) Kui samalaadsete asjade hankeettepaneku tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse artikli 7 lõigete a ja b kohaldamise korral arvesse kõigi selliste osade eeldatav kogumaksumus.
Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.
Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro, kui osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.
6. Toodete üürimise, rentimise või liisimisega seotud asjade riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel võtta aluseks järgmine väärtus:
a) tähtajaliste hankelepingute puhul, kui tähtaeg on 12 kuud või vähem, lepingu kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul või, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 12 kuud, selle kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus;
b) tähtajatute hankelepingute puhul või lepingute puhul, mille kehtivusaega ei ole võimalik määratleda, kuumakse, mis on korrutatud 48ga.
7. Asjade või teenuste riigihankelepingute puhul, mis on olemuselt regulaarsed või mida kavatsetakse teatava aja jooksul uuendada, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks:
a) eelnenud 12 kuu või eelarveaasta jooksul sõlmitud samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul toimuvatele muutustele koguses või maksumuses;
b) või esimesele tarnele järgneva 12 kuu või eelarveaasta jooksul (kui see on pikem kui 12 kuud) sõlmitud järjestikuste lepingute eeldatav kogumaksumus.
Riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisviisi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kõnealune leping käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.
8. Teenuste riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel vajaduse korral aluseks võtta järgmine väärtus:
a) järgmist liiki teenuste puhul:
i) kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud tasud;
ii) panga- ja muud finantsteenused: teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud;
iii) projekteerimislepingud: teenustasud, vahendustasud ja muud tasud;
b) teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda:
i) tähtajaliste lepingute puhul, mille kehtivusaeg on 48 kuud või vähem: kogumaksumus lepingu kehtivusaja jooksul;
ii) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu: kuumakse, mis on korrutatud 48ga.
9. Raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide puhul on arvessevõetav maksumus raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi lepingute maksimaalne eeldatav maksumus käibemaksuta.
2.
jagu
Eriolukorrad
Artikkel 10
Sõjaväehanked
Käesolevat direktiivi kohaldatakse teenuste riigihankelepingute suhtes, mille ostjad sõlmivad riigikaitse valdkonnas, kui asutamislepingu artiklist 296 ei tulene teisiti.
Artikkel 11
Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud
1. Liikmesriigid võivad ette näha võimaluse, et ostjad ostavad ehitustöid, asju ja/või teenuseid keskselt ostjalt või keskse ostja kaudu.
2. Artikli 1 lõikes 10 sätestatud juhtudel keskse ostja kaudu ehitustöid, asju ja/või teenuseid ostvad ostjad loetakse käesoleva direktiivi nõuded täitnuteks niivõrd, kuivõrd neid täidab keskne ostja.
3.
jagu
Reguleerimisalast väljajäetud lepingud
Artikkel 12
Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud
Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud direktiivi 2004/17/EÜ alusel ühe või mitme kõnealuse direktiivi artiklites 3–7 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostjate poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, ega hankelepingute suhtes, mis on kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 ning artiklite 19, 26 ja 30 alusel selle direktiivi reguleerimisalast välja jäetud.
Ent käesolevat direktiivi kohaldatakse jätkuvalt hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostja poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, kui asjaomane liikmesriik kasutab kõnealuse direktiivi artikli 71 teises lõigus nimetatud võimalust direktiivi kohaldamine edasi lükata.
Artikkel 13
Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas
Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille põhieesmärk on võimaldada ostjal pakkuda või kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või pakkuda üldsusele üht või mitut telekommunikatsiooniteenust.
Artikkel 14
Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud
Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on kuulutatud salajasteks või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või kui see on vajalik asjaomase liikmesriigi põhiliste huvide kaitseks.
Artikkel 15
Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud
Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mida reguleeritakse eri protseduurireeglitega ja mis on sõlmitud:
a) kooskõlas asutamislepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid või ehitustöid, mille eesmärk on teatava ehitustöö ühine teostamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt, või teenuseid, mille eesmärk on teatava projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib nõu pidada artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;
b) sõjaväeüksuste paigutamisega seotud rahvusvahelise lepingu alusel ning on seotud mõne liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;
c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.
Artikkel 16
Konkreetsed erandid
Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis käsitlevad:
a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes vormis ostu- või rendilepinguga samaaegselt, enne või pärast seda;
b) edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ringhäälinguorganisatsioonide poolt ja saateajaga seotud lepinguid;
c) vahekohtu- ja lepitusteenuseid;
d) väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud finantsteenuseid, eriti ostjate tehinguid raha või kapitali kaasamiseks, ja keskpanga osutatavaid teenuseid;
e) töölepinguid;
f) uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuseid, välja arvatud juhul, kui neist tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täismahus ostja.
Artikkel 17
Teenuste kontsessioonid
Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi artikli 1 lõikes 4 määratletud teenuste kontsessioonide suhtes.
Artikkel 18
Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud
Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis ostja sõlmib teise ostja või ostjate ühendusega, kellel on ainuõigus vastavalt õigusnormidele, mis on kooskõlas asutamislepinguga.
4.
jagu
Erikord
Artikkel 19
Reserveeritud lepingud
Liikmesriigid võivad jätta riigihankelepingute sõlmimise menetluses õiguse osaleda kaitstud töökodadele või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, kui enamik töötajaid on puuetega isikud, kes puude laadi või raskuse tõttu ei saa töötada tavalistes tingimustes.
Hanketeates viidatakse sellele sättele.
III
PEATÜKK
Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord
Artikkel 20
II A lisas loetletud teenuste hankelepingud
Lepingud, mille objektiks on II A lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23-55.
Artikkel 21
II B lisas loetletud teenuste hankelepingud
Lepingute suhtes, mille objektiks on II B lisas loetletud teenused, kehtivad üksnes artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 sätted.
Artikkel 22
II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud
Lepingud, mille objektiks on nii II A lisas kui ka II B lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23—55 juhul, kui II A lisas loetletud teenuste maksumus on suurem kui II B lisas loetletud teenuste maksumus. Muudel juhtudel sõlmitakse lepingud artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 kohaselt.
IV
PEATÜKK
Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad
Artikkel 23
Tehnilised kirjeldused
1. VI lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse lepingu dokumentatsioonis, näiteks teadetes, lepingudokumentides või täiendavates dokumentides. Võimalusel tuleks tehniliste kirjelduste määratlemisel arvesse võtta nende kättesaadavust puuetega inimestele või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada.
2. Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.
3. Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratletakse tehnilised kirjeldused:
a) tuginedes VI lisas määratletud tehnilistele kirjeldustele ja (tähtsuse järjekorras) Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganite kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele. Igale viitele lisatakse märge “või sellega samaväärne”;
b) või kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid; viimased võivad sisaldada keskkonnanäitajaid. Sellised parameetrid peavad siiski olema piisavalt täpsed, et pakkujatel oleks võimalik kindlaks määrata lepingu objekt ja et ostjad saaksid sõlmida lepingu;
c) või kirjeldades punktis b nimetatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, viidates punktis a nimetatud kirjeldustele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile;
d) või viidates teatavate näitajate puhul punktis a nimetatud kirjeldustele ja muude näitajate puhul punktis b nimetatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.
4. Ostja, kes kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a nimetatud kirjeldustele, ei tohi pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad tooted või teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma pakkumises ostjat rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.
Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja koostatud tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.
5. Ostja, kes kasutab lõikes 3 sätestatud võimalust teha ettekirjutusi kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete osas, ei tohi tagasi lükata ehitustööde, toodete või teenuste pakkumist, mis vastab Euroopa standardi üle võtnud siseriiklikule standardile, Euroopa tehnilisele kinnitusele, ühisele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardiorgani kehtestatud tehnilisele kontrollsüsteemile, kui need kirjeldused käsitlevad ostja kehtestatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid.
Pakkuja peab pakkumises ostjat rahuldaval viisil ja asjakohaste vahenditega tõendama, et standardile vastav ehitustöö, toode või teenus on kooskõlas ostja kehtestatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega.
Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.
6. Kui ostjad seovad lõike 3 punktis a nimetatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega keskkonda mõjutavad tegurid, võivad nad kasutada Euroopa, siseriiklikel või riikidevahelistel ökomärgistel või muudel ökomärgistel määratletud üksikasjalikke nõudeid või vajaduse korral nende osi tingimusel, et:
— nõuded on kohased lepingu objektiks olevate asjade või teenuste omaduste määratlemisel;
— nõuded on koostatud teadusinfo põhjal;
— ökomärgiste vastuvõtmisel kasutatakse menetlust, milles võivad osaleda kõik huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid; ja
— need on kõigile huvitatud pooltele kättesaadavad.
Ostjad võivad teatada, et käsitlevad ökomärgist kandvaid tooteid ja teenuseid lepingudokumentides ettenähtud tehnilistele kirjeldustele vastavatena; nad peavad tunnustama kõiki muid asjakohaseid tõendusmaterjale, näiteks tootja koostatud tehnilisi toimikuid või tunnustatud organi väljastatud katseprotokolle.
7. Käesolevas artiklis tähendavad “tunnustatud organid” kohaldatavatele Euroopa standarditele vastavaid katse- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutusi.
Ostjad tunnustavad teistes liikmesriikides asutatud tunnustatud organite sertifikaate.
8. Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat marki ega ostuallikat, konkreetset valmistusviisi ega kaubamärke, patente, liike, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtteid või tooteid soosida või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on lepingu objekti seisukohast vältimatult vajalik. Sellised viited on lubatud erandkorras, kui lepingu objekti ei ole võimalik punktide 3 ja 4 kohaselt piisavalt täpselt ja kõigile mõistetavalt kirjeldada; sellistele viidetele lisatakse märge “või sellega samaväärne”.
Artikkel 24
Pakkumiste variandid
1. Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine, võivad ostjad lubada pakkujatel esitada pakkumiste variante.
2. Ostjad märgivad hanketeates, kas nad lubavad esitada pakkumiste variante; selle teabeta ei ole pakkumiste variante lubatud esitada.
3. Pakkumiste variante lubavad ostjad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused.
4. Arvesse võetakse ainult need pakkumiste variandid, mis vastavad ostja kehtestatud miinimumnõuetele.
Asjade või teenuste riigihankelepingute sõlmimisel ei tohi pakkumiste variantide esitamist lubanud ostjad pakkumise varianti tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle valimine tooks kaasa teenuste hankelepingu sõlmimise asjade riigihankelepingu asemel või asjade hankelepingu sõlmimise teenuste riigihankelepingu asemel.
Artikkel 25
Allhanked
Ostja võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda või liikmesriik võib ostjat kohustada pakkujalt nõudma, et pakkumises oleks näidatud, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepingud kolmandate isikutega, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad.
See teave ei piira peamise ettevõtja vastutust.
Artikkel 26
Lepingute täitmise tingimused
Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisega seotud eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ning esitatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes. Lepingu täitmise tingimused võivad eelkõige olla seotud sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega.
Artikkel 27
Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused
1. Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjat kohustada nimetama asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada asjakohast teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustööd teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse.
2. Ostja, kes annab lõikes 1 nimetatud teavet, palub lepingute sõlmimise menetluses osalevatel pakkujatel või kandidaatidel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse ehitustöö teostamise või teenuse osutamise kohas kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused.
Esimene lõik ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrollimist käsitleva artikli 55 sätete kohaldamist.
V
PEATÜKK
Menetlused
Artikkel 28
Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine
Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad siseriiklikke menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.
Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad avatud või piiratud menetlust. Artiklis 29 selgesõnaliselt sätestatud eriolukordades võivad ostjad lepinguid sõlmida konkurentidega peetavate dialoogide alusel. Artiklites 30 ja 31 selgesõnaliselt nimetatud erijuhtudel ja eriolukordades võivad ostjad kasutada kas väljakuulutamisega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust.
Artikkel 29
Konkurentidega peetav dialoog
1. Eriti keeruliste lepingute puhul võivad liikmesriigid sätestada võimaluse, mille kohaselt ostjad võivad lepingu sõlmimisel kasutada konkurentidega peetavat dialoogi käesoleva artikliga ettenähtud korras, kui avatud või piiratud menetlus ei võimalda ostjate arvates lepingut sõlmida.
Hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise alusel, mis on lepingu sõlmimise ainus kriteerium.
2. Ostjad avaldavad hanketeate ning määratlevad oma vajadused ja nõuded selles teates ja/või kirjeldavas dokumendis.
3. Ostjad alustavad artiklite 44—52 asjakohaste sätete kohaselt valitud kandidaatidega dialoogi, mille eesmärk on tuvastada ja määratleda ostjate vajadusi kõige paremini rahuldavad vahendid. Dialoogi ajal võivad ostjad väljavalitud kandidaatidega arutada kõiki lepingu tahke.
Ostjad tagavad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Nad ei avalda teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.
Ostjad ei tohi avaldada dialoogis osaleva kandidaadi pakutud lahendusi või muud tema poolt edastatud konfidentsiaalset teavet teistele osalejatele ilma kõnesoleva kandidaadi nõusolekuta.
4. Ostjad võivad hanketeates või kirjeldavas dokumendis esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogide pidamise etapis arutatakse. Hanketeates või kirjeldavas dokumendis on viide, et seda võimalust võidakse kasutada.
5. Ostja jätkab dialoogi, kuni on kindlaks määranud oma vajadustele vastava(d) lahenduse(d), vajaduse korral neid võrreldes.
6. Kui ostja on teatanud dialoogi lõpetamisest ja osalejaid sellest teavitanud, palub ta neil esitada lõplikud pakkumised dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse või lahenduste põhjal. Pakkumised sisaldavad kõiki ettenähtud ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.
Ostja taotluse korral võib neid pakkumisi selgitada, piiritleda ja täpsustada. Selgitamine, piiritlemine, täpsustamine või täiendav teave ei tohi muuta pakkumise või pakkumismenetluse põhielemente, mille muutumine tõenäoliselt moonutaks konkurentsi või avaldaks diskrimineerivat mõju.
7. Ostjad hindavad saadud pakkumisi hanketeates või kirjeldavas dokumendis sätestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal ja valivad majanduslikult soodsaima pakkumise artikliga 53 ettenähtud korras.
Ostja taotluse korral võib paluda, et majanduslikult soodsaimaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja selgitaks pakkumise tahke või kinnitaks pakkumises sisalduvaid kohustusi, tingimusel, et see ei muuda lepingu olulisi aspekte ega tekita konkurentsi moonutamise ega diskrimineerimise ohtu.
8. Ostjad võivad täpsustada hindasid või makseid dialoogis osalejatele.
Artikkel 30
Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine
1. Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:
a) kui avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas artiklitele 4, 24, 25 ja 27 ning VII peatükile vastavate siseriiklike sätetega, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta.
Ostjad ei pea hanketeadet avaldama, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik sellised pakkujad ja ainult sellised pakkujad, kes vastavad artiklite 45—52 kriteeriumidele ning kes esitasid algse avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised;
b) erandjuhtudel, kui ehitustööde, asjade või teenuste iseloom või nendega seotud ohud ei võimalda eelnevat üldist hinnakujundust;
c) teenuste puhul, muu hulgas II A lisa 6. liiki kuuluvate teenuste ja intellektuaalteenuste, nagu näiteks ehitustööde projekteerimist hõlmavate teenuste puhul, kuivõrd osutatavate teenuste laad ei võimalda lepingutingimusi määratleda piisavalt täpselt, et lepingu saaks sõlmida parima pakkumise valimise teel avatud või piiratud menetluse korra kohaselt;
d) ehitustööde riigihankelepingute korral nende ehitustööde puhul, mis tehakse üksnes teadusuuringute, katsete või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi tagamiseks või teadusuuringute ja arendustööga seotud kulude katmiseks.
2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel peavad ostjad pakkujatega läbirääkimisi, et kohandada esitatud pakkumised hanketeates, kirjeldustes ja võimalikes täiendavates dokumentides sätestatud nõuetele ning leida parim pakkumine artikli 53 lõikega 1 ettenähtud korras.
3. Läbirääkimiste ajal tagavad ostjad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Eelkõige ei avalda nad teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.
4. Ostjad võivad hanketeates või kirjeldustes esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil läbirääkimistel arutatavate pakkumiste arvu. Hanketeates või kirjeldustes viidatakse selle võimaluse kasutamisele.
Artikkel 31
Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine
Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:
1) ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:
a) kui avatud või piiratud menetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist või ühtki taotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni taotlusel esitatakse komisjonile asjakohane aruanne;
b) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse ettevõtjaga;
c) äärmise vajaduse korral, kui ootamatute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu, mida asjaomased ostjad ei saanud ette näha, ei ole võimalik artiklis 30 nimetatud avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda ostjatest;
2) asjade riigihankelepingute puhul:
a) kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;
b) kui lepingud käsitlevad esialgse tarnija lisatarneid, mis on mõeldud tavaliste toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel; selliste lepingute ja samuti uuendatavate lepingute kehtivusaeg ei tohi üldreeglina olla pikem kui kolm aastat;
c) kui lepingud käsitlevad tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud tooteid;
d) kui tarned ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;
3) teenuste riigihangete lepingute puhul: kui kõnealune leping sõlmitakse ideekonkursi alusel ja tuleb sõlmida vastavalt kehtivale korrale konkursi võitjaga või ühega võitjatest; viimasel juhul tuleb läbirääkimistele osalema kutsuda kõik konkursi võitjad;
4) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:
a) seoses täiendavate ehitustööde või lisateenustega, mida algselt kavandatud projekt või esialgselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid vajalikuks projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab või kõnealust teenust osutab:
— kui täiendavaid ehitustöid või lisateenuseid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjale kaasa olulisi ebamugavusi,
— või
— kui kõnealuseid töid või teenuseid on võimalik esialgsest lepingust eraldada, kuid need on selle täitmiseks siiski vältimatult vajalikud.
Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse lepingu maksumusest;
b) uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta ostjad on ettevõtjaga esialgse lepingu sõlminud, tingimusel, et need ehitustööd või teenused vastavad avatud või piiratud menetluse alusel sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile.
Niipea, kui esialgne projekt on pakkumisele üles seatud, tuleb teatada selle menetluse kasutamise võimalusest ning ostjad peavad artikli 7 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde või teenuste eeldatavat kogumaksumust.
Seda menetlust võib kasutada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.
Artikkel 32
Raamlepingud
1. Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad võivad sõlmida raamlepinguid.
2. Raamlepingute sõlmimisel täidavad ostjad käesolevas direktiivis nimetatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseni. Raamlepingu osapooled valitakse artikli 53 kohaselt kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide alusel.
Raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse lõikudega 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Neid menetlusi võib rakendada üksnes nende ostjate ning ettevõtjate vahel, kes olid raamlepingu esialgsed osapooled.
Raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.
Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu objektiga.
Ostjad peavad raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.
3. Raamlepingu sõlmimise korral ühe ettevõtjaga võetakse sellel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused.
Kõnealuste lepingute sõlmimisel võivad ostjad raamlepingu ettevõtjast osapoolega kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumist täiendada.
4. Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab ettevõtjaid olema vähemalt kolm, kuivõrd on olemas piisav arv valikukriteeriumidele vastavaid ettevõtjaid ja/või tingimustele ja lepingute sõlmimise kriteeriumidele vastavaid pakkumisi.
Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid lepinguid võib sõlmida:
— raamlepingus kehtestatud tingimustel, kusjuures uut konkurssi välja ei kuulutata, või
— juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepinguga kehtestatud ning osapooled konkureerivad uuesti samadel ja (vajaduse korral) täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu kirjeldustes nimetatud tingimustel, sõlmitakse kõnealused lepingud järgmise korra kohaselt:
—a) iga sõlmitava lepingu puhul peavad ostjad kirjalikult nõu lepingut täita suutvate ettevõtjatega;
b) ostjad määravad piisavalt pika tähtaja, mis võimaldab iga konkreetse lepinguga seoses pakkumisi esitada, ning arvestavad seejuures selliste teguritega, nagu on lepingu objekti keerukus ja pakkumiste saatmiseks vajalik aeg;
c) pakkumised esitatakse kirjalikult ning nende sisu jääb vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalseks;
d) ostjad sõlmivad lepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kirjeldustes kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumise.
Artikkel 33
Dünaamilised ostusüsteemid
1. Liikmesriigid võivad sätestada, et ostjad võivad kasutada dünaamilisi ostusüsteeme.
2. Dünaamilise ostusüsteemi loomisel täidavad ostjad avatud menetluse eeskirju igal etapil kuni lepingu sõlmimiseni kõnealuse süsteemi alusel. Süsteemi kaasatakse kõik pakkujad, kes vastavad valikukriteeriumidele ning on esitanud esialgse pakkumise, mis on kooskõlas tehniliste nõuete ja võimalike täiendavate dokumentidega; esialgseid pakkumisi võib igal ajal parandada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad kirjeldustele. Süsteemi loomisel ja kõnealuse süsteemi alusel lepingute sõlmimisel kasutavad ostjad elektroonilisi vahendeid üksnes artikli 42 lõigetega 2—5 ettenähtud korras.
3. Dünaamiliste ostusüsteemide loomisel ostjad:
a) avaldavad hanketeate, milles märgitakse selgelt, et kasutusel on dünaamiline ostusüsteem;
b) osutavad kirjeldustes muu hulgas kõnealuse süsteemi alusel kavandatavate ostude olemusele ning samuti vajalikule teabele ostusüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta;
c) pakuvad teate avaldamisest kuni süsteemi kasutusaja lõpuni piiramatut, otsest ja täielikku elektroonilist juurdepääsu kirjeldusele ja kõigile täiendavatele dokumentidele ning esitavad teates Interneti-aadressi, kus dokumentidega saab tutvuda.
4. Ostjad võimaldavad kõigil ettevõtjatel kogu dünaamilise ostusüsteemi kasutusaja jooksul esitada esialgseid pakkumisi ja juurde pääseda süsteemile lõikes 2 nimetatud tingimuste kohaselt. Nad lõpetavad hindamise kõige rohkem 15 päeva jooksul alates esialgse pakkumise esitamise kuupäevast. Nad võivad hindamisperioodi siiski pikendada tingimusel, et vahepeal ei anta välja ühtki pakkumiskutset.
Ostja teatab esimeses lõigus osutatud pakkujale esimesel võimalusel pakkuja lülitamisest dünaamilisse ostusüsteemi või tema esialgse pakkumise tagasilükkamisest.
5. Iga konkreetse lepingu kohta tuleb esitada pakkumiskutse. Enne pakkumiskutse väljaandmist avaldavad ostjad lihtsustatud hanketeate, milles kutsutakse kõiki ettevõtjaid vastavalt lõikele 4 esitama esialgset pakkumist tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates lihtsustatud teate saatmise kuupäevast. Ostjad ei tohi pakkumist jätkata enne, kui kõigi tähtajaks saabunud esialgsete pakkumiste hindamine on lõpetatud.
6. Ostjad teevad kõigile süsteemi lülitatud pakkujatele ettepaneku esitada pakkumine iga konkreetse lepingu kohta, mis selle süsteemi alusel sõlmitakse. Ostjad kehtestavad selleks pakkumiste esitamise tähtaja.
Leping sõlmitakse pakkujaga, kes esitas dünaamilise ostusüsteemi loomise teates kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal parima pakkumise. Vajaduse korral võib neid kriteeriume esimeses lõigus nimetatud kutses täpsemalt sõnastada.
7. Dünaamilist ostusüsteemi ei tohi kasutada üle nelja aasta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.
Ostjad ei tohi süsteemi kasutada konkurentsi tõkestamiseks, piiramiseks ega moonutamiseks.
Huvitatud ettevõtjatele või süsteemi osapooltele ei tohi esitada ühegi kulutusega seotud arvet.
Artikkel 34
Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad
Riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad subsideeritud elamuehitusprojektide projekteerimist ja ehitamist, mille maht ja keerukus ning asjaomaste ehitustööde eeldatav kestus nõuavad, et planeerimine põhineks algusest peale ostjate, ekspertide ja tööde teostamise eest vastutava töövõtja esindajatest koosneva meeskonna tihedal koostööl, võib kehtestada eraldi lepingu sõlmimise menetluse, et välja valida meeskonda integreerumise seisukohast sobivaim töövõtja.
Teates avaldavad ostjad eelkõige võimalikult täpse teostatavate ehitustööde kirjelduse, et huvitatud töövõtjatel oleks võimalik saada projektist põhjalik ettekujutus. Lisaks sellele kehtestavad ostjad kõnealuses teates artiklites 45—52 nimetatud kvalitatiivsete valikukriteeriumide kohaselt ka personaalsed, tehnilised ja finantsilised tingimused, mida kandidaadid täitma peavad.
Kui selline menetlus on vastu võetud, kohaldavad ostjad artikleid 2, 35, 36, 38, 39, 41, 42, 43 ja 45—52.
VI
PEATÜKK
Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad
1.
jagu
Teadete avaldamine
Artikkel 35
Teated
1. Ostjad teevad komisjoni või enda poolt avaldatavas eelteates, mis sisaldab VIII lisa punkti 2 alapunkti b kohaselt “ostja profiili” kirjeldust, teatavaks:
a) tarnete puhul eeldatava kogumaksumuse seoses iga tooteliigi kohta sõlmitavate lepingute või raamlepingutega, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750 000 eurot või rohkem.
Ostjad määratlevad tootevaldkonna CPV nomenklatuurile viidates;
b) teenuste puhul niisuguste teenuste hankelepingute või raamlepingute eeldatava kogumaksumuse iga II A lisas loetletud teenuseliigi kohta, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750 000 eurot või rohkem;
c) ehitustööde puhul niisuguste lepingute või raamlepingute põhiomadused, mida ostjad kavatsevad sõlmida ja mille eeldatav maksumus on artiklit 9 arvesse võttes võrdne artikliga 7 täpsustatud piirmääraga või sellest suurem;
Punktides a ja b nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust.
Punktis c nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist nende ehitustöölepingute või raamlepingute kavandamise kohta, mida ostjad kavatsevad sõlmida.
Ostjad, kes avaldavad eelteate ostjaprofiilides, edastavad komisjonile elektroonilise teate seoses eelteate avaldamisega ostjaprofiilis VIII lisa punktis 3 esitatud teadete saatmise vormi ja üksikasjaliku korra kohaselt.
Punktides a, b ja c nimetatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult juhul, kui ostjad kasutavad artikli 38 lõikega 4 sätestatud võimalust lühendada pakkumiste laekumise tähtaegu.
Käesolevat lõiget ei kohaldata väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse suhtes.
2. Ostjad, kes soovivad sõlmida hankelepingu või raamlepingu, kasutades avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust artiklis 30 sätestatud tingimustel või konkurentidega peetavat dialoogi artiklis 29 sätestatud tingimustel, teatavad sellest hanketeatega.
3. Ostjad, kes soovivad luua dünaamilist ostusüsteemi, teatavad sellest hanketeatega.
Ostjad, kes soovivad sõlmida dünaamilisel ostusüsteemil põhinevaid lepinguid, teatavad sellest lihtsustatud hanketeatega.
4. Ostjad, kes on sõlminud hankelepingu või raamlepingu, saadavad teate lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta hiljemalt 48 päeva pärast lepingu või raamlepingu sõlmimist.
Ostjad, kes on sõlminud raamlepingud artikli 32 kohaselt, ei ole kohustatud saatma lepingute sõlmimise menetluse tulemusi sisaldavat teadet iga kõnealusel raamlepingul põhineva lepingu kohta.
Ostjad saadavad teate dünaamilisel ostusüsteemil põhineva lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta 48 päeva jooksul alates iga lepingu sõlmimisest. Nad võivad sellised teated kvartalite kaupa rühmitada. Sel juhul edastavad nad teadete rühma 48 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.
II B lisas loetletud teenustega seotud hankelepingute puhul märgivad ostjad teates, kas nad on selle avaldamisega nõus. Selliste teenuste hankelepingute puhul kehtestab komisjon eeskirjad statistiliste aruannete koostamiseks teadete põhjal ja nende aruannete avaldamiseks artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras.
Teatavad andmed lepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.
Artikkel 36
Teadete avaldamise vorm ja viis
1. Teated sisaldavad VII A lisas nimetatud teavet ja vajaduse korral muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet ning esitatakse standardvormis, mille komisjon on artikli 77 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt vastu võtnud.
2. Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliselt VIII lisa lõikes 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt või muul viisil. Artikli 38 lõikega 8 sätestatud kiirendatud menetluse korral tuleb teated saata faksiga või elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt.
Teated avaldatakse vastavalt VIII lisa punkti 1 alapunktides a ja b ette nähtud tehnilistele näitajatele.
3. Teated, mis on elektrooniliselt koostatud ja edastatud VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.
Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt 12 päeva jooksul pärast nende edastamist või, artikli 38 lõikes 8 nimetatud kiirendatud menetluse puhul hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.
4. Hanketeated avaldatakse tervikuna ühenduse ametlikus keeles, mille valib ostja, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ametlikes keeltes.
Komisjoni kulud seoses teadete avaldamisega kannab ühendus.
5. Teateid ja nende sisu ei tohi enne komisjonile edastamise kuupäeva siseriiklikul tasandil avaldada.
Siseriiklikul tasandil avaldatud teated sisaldavad üksnes sellist teavet, mis sisaldus artikli 35 lõike 1 esimese lõigu kohaselt komisjonile lähetatud või ostja profiilis avaldatud teateis, kuid nendesse märgitakse teate komisjonile lähetamise või ostja profiilis avaldamise kuupäev.
Ostja profiilis ei tohi avaldada eelteateid enne, kui komisjonile on lähetatud teade nende kõnealuses vormis avaldamise kohta; nendes esitatakse lähetamise kuupäev.
6. Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võivad sisaldada kuni 650 sõna.
7. Ostjad peavad suutma teadete lähetuskuupäeva tõendada.
8. Komisjon annab ostjale edastatud teabe avaldamist kinnitava teatise, milles on märgitud avaldamise kuupäev. Kinnitusteatis kehtib tõendina avaldamise kohta.
Artikkel 37
Vabatahtlik avaldamine
Ostjad võivad kooskõlas artikliga 36 avaldada teateid seoses hankelepingutega, mille kohta käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.
2.
jagu
Tähtajad
Artikkel 38
Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad
1. Pakkumiste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegu kindlaks määrates võtavad ostjad arvesse konkreetse lepingu keerukust ja pakkumiste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesoleva artikliga sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.
2. Avatud menetluse korral on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 52 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast.
3. Piiratud menetluse, artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetava dialoogi puhul:
a) on osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg 37 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast;
b) piiratud menetluse puhul on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 40 päeva alates kutse saatmise kuupäevast.
4. Kui ostja on avaldanud eelteate, võib lõike 2 ja lõike 3 punkti b kohast pakkumiste laekumise miinimumtähtaega üldreeglina lühendada 36 päevani, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui 22 päeva.
Tähtaega hakatakse lugema hanketeate edastamise kuupäevast avatud menetluse puhul ja pakkumiskutse edastamise kuupäevast piiratud menetluse puhul.
Esimeses lõigus nimetatud lühendatud tähtaegu võib kasutada juhul, kui eelteade sisaldab kogu VII A lisas hanketeadetega seoses nõutavat teavet, kuivõrd teave on teate avaldamise ajal kättesaadav, ning kui eelteade saadeti avaldamiseks 52 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate edastamise kuupäeva.
5. Kui teated koostatakse ja edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võib lõigetes 2 ja 4 nimetatud pakkumiste laekumistähtaegu avatud menetluse puhul ja lõike 3 punktis a nimetatud osalemistaotluste laekumistähtaega piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetava dialoogi puhul lühendada seitsme päeva võrra.
6. Kui ostja võimaldab lepingudokumentidele ja kõigile täiendavatele dokumentidele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu alates VIII lisa kohaselt avaldatud teate avaldamiskuupäevast ning esitab teate tekstis Interneti-aadressi, kus need dokumendid on kättesaadavad, võib lõikes 2 ja lõike 3 punktis b nimetatud pakkumiste laekumistähtaega lühendada viie päeva võrra.
Selle lühendamise võib liita lõikes 5 nimetatud lühendamisega.
7. Kui kirjeldusi ja täiendavaid dokumente või lisateavet ei esitata mingil põhjusel artiklites 39 ja 40 sätestatud tähtaja jooksul, kuigi neid taotleti õigel ajal, või kui pakkumisi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse pakkumiste laekumistähtaegu nii, et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid kätte kogu pakkumise esitamiseks vajaliku teabe.
8. Piiratud menetluse ja artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul, kui asja kiireloomulisuse tõttu on käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadest võimatu kinni pidada, võivad ostjad määrata:
a) osalemistaotluste laekumise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast või lühem kui 10 päeva, kui teade edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt;
b) ja piiratud menetluste puhul pakkumiste laekumistähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise kuupäevast.
Artikkel 39
Avatud menetlus: kirjeldused, täiendav dokumentatsioon ja teave
1. Avatud menetluse puhul, kui ostjad ei paku kirjeldustele ja täiendavatele dokumentidele piiramatut ja täielikku elektroonilist juurdepääsu vastavalt artikli 38 lõikele 6, saadetakse kirjeldused ja täiendavad dokumendid ettevõtjatele vähemalt kuus päeva enne osalemistaotluse laekumist, kusjuures taotlus peab olema esitatud tähtajaks.
2. Ostjad või pädevad talitused edastavad kirjeldused ja täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti.
3.
jagu
Teabe sisu ja edastamisvahendid
Artikkel 40
Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed
1. Piiratud menetluste, konkurentidega peetavaid dialooge hõlmava menetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 tähenduses teevad ostjad kõigile väljavalitud kandidaatidele samaaegselt ja kirjalikult ettepaneku esitada oma pakkumised või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui kasutatakse konkurentidega peetavat dialoogi.
2. Kandidaatidele esitatav kutse sisaldab:
— kas kirjelduste või kirjeldavate dokumentide ja täiendavate dokumentide koopiat või
— viidet juurdepääsu kohta esimeses taandes nimetatud kirjeldustele ja muudele dokumentidele, kui need tehakse elektrooniliselt vahetult kättesaadavaks artikli 38 lõikega 6 ette nähtud korras.
3. Kui kirjeldused, kirjeldavad dokumendid ja/või täiendavad dokumendid on muu üksuse kui lepingut sõlmiva ostja käes, märgitakse kutses ära aadress, kust neid kirjeldusi, seda kirjeldavat dokumenti või neid täiendavaid dokumente saab taotleda, ning vajaduse korral dokumentide taotlemise tähtaeg, nende eest makstav summa ja maksekord. Pädev talitus edastab dokumendid ettevõtjale kohe pärast taotluse laekumist.
4. Ostja või pädev talitus edastab kirjeldused, kirjeldava dokumendi või täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti. Piiratud või kiirendatud menetluse puhul on see ajavahemik neli päeva.
5. Peale selle peab kutse esitada pakkumine või osaleda dialoogis või läbirääkimistel sisaldama vähemalt järgmist:
a) viide avaldatud hanketeatele;
b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu pakkumised tuleb saata, ning keel või keeled, milles pakkumised tuleb koostada;
c) konkurentidega peetava dialoogi puhul konsultatsioonide alustamise kuupäev ja koht ning keel või keeled, mida kasutatakse;
d) viide kõikvõimalikele dokumentidele, mis tuleb esitada pakkuja esitatud kontrollitavate andmete tõendamiseks artikli 44 kohaselt, või lisada kõnealuses artiklis nimetatud teabele artiklites 47 ja 48 sätestatud tingimuste kohaselt;
e) lepingute sõlmimise kriteeriumide suhteline osakaal või vajadusel ka kriteeriumid tähtsuse järjekorras, kui see ei ole esitatud hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis.
Artikliga 29 sätestatud eeskirjade kohaselt sõlmitavate lepingute puhul ei esitata punktis b nimetatud teavet siiski mitte dialoogis osalemise, vaid pakkumise esitamise kutses.
Artikkel 41
Kandidaatide ja pakkujate teavitamine
1. Ostjad teavitavad kandidaate ja pakkujaid võimalikult kiiresti raamlepingute sõlmimise, lepingute sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega seotud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, mille kohta on esitatud hankekuulutus, või alustada menetlust uuesti või rakendada dünaamilist ostusüsteemi; see teave esitatakse kirjalikult ostjale esitatud taotluse põhjal.
2. Asjaomase osapoole taotlusel teeb ostja võimalikult kiiresti teatavaks:
— väljajäetud kandidaatidele nende taotluse tagasilükkamise põhjused;
— edututele pakkujatele pakkumise tagasilükkamise põhjused, sealhulgas artikli 23 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel põhjused, miks tehti mittesamaväärsuse otsuse või põhjused, miks otsustati, et ehitustööd, tarned või teenused ei vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele;
— kõigile vastavaks tunnistatud pakkumise teinud pakkujatele väljavalitud pakkumise sisu ja suhtelised eelised, samuti eduka pakkuja nime või raamlepingu osapoolte nimed.
Selleks kuluv aeg ei tohi ühelgi juhul olla pikem kui 15 päeva alates kirjaliku taotluse laekumisest.
3. Ostjad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad 1. lõigus nimetatud andmed seoses lepingu või raamlepingu sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.
4.
jagu
Teabevahetus
Artikkel 42
Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad
1. Kogu käesolevas jaotises käsitletav sidepidamine ja teabevahetus võib toimuda posti või faksi teel või elektrooniliselt lõigetega 4 ja 5 ettenähtud korras, telefoni teel lõikes 6 nimetatud juhtudel ja asjaolude korral või neid vahendeid kombineerides vastavalt ostja valikule.
2. Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ega tohi seega piirata ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.
3. Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumiste ja osalemistaotluste konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et ostjad tutvuvad pakkumiste ja osalemistaotluste sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.
4. Elektroonilised teabevahetusvahendid, samuti nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega.
5. Pakkumiste elektrooniliste edastus- ja vastuvõtuseadmete ning osalemistaotluste elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:
a) huvitatud osapooltele on kättesaadav pakkumiste ja osalemistaotluste elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;
b) liikmesriigid võivad kooskõlas direktiivi 1999/93/EÜ artikliga 5 nõuda, et elektrooniliste pakkumistega kaasneks kõnealuse artikli lõikele 1 vastav täiustatud elektrooniline allkiri;
c) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil osutatava sertifitseerimisteenuse taset;
d) kui artiklites 45—50 ja artiklis 52 osutatud dokumente, tõendeid ja avaldusi ei ole elektroonilisel kujul olemas, kohustuvad pakkujad või kandidaadid need esitama enne pakkumiste või osalemistaotluste esitamise tähtaja möödumist.
6. Osalemistaotluste edastamise suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:
a) hankelepingute sõlmimise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel;
b) kui osalemistaotlused esitatakse telefoni teel, tuleb enne taotluste vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja möödumist saata selle kohta kirjalik kinnitus;
c) ostjad võivad nõuda faksitud osalemistaotluste kinnitamist elektrooniliselt või posti teel, kui see on vajalik juriidiliseks tõendamiseks. Ostja peab hanketeates esitama kõik sellised nõuded koos kinnituse elektrooniliselt või posti teel saatmise tähtajaga.
5.
jagu
Aruanded
Artikkel 43
Aruannete sisu
Ostjad koostavad iga lepingu, raamlepingu ja loodava dünaamilise ostusüsteemi kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:
a) ostja nimi ja aadress, lepingu, raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi objekt ja maksumus;
b) edukate kandidaatide või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;
c) tagasilükatud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;
d) ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste tagasilükkamise põhjused;
e) eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;
f) läbirääkimistega menetluse puhul artiklites 30 ja 31 osutatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;
g) konkurentidega peetava dialoogi puhul artiklis 29 sätestatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;
h) vajadusel põhjused, miks ostja otsustas lepingut või raamlepingut mitte sõlmida või dünaamilist ostusüsteemi mitte luua.
Ostjad võtavad asjakohased meetmed, et dokumenteerida läbiviidud lepingute sõlmimise elektroonilise menetluse areng.
Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.
VII
PEATÜKK
Menetluse läbiviimine
1.
jagu
Üldsätted
Artikkel 44
Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine
1. Lepingud sõlmitakse artiklites 53 ja 55 sätestatud kriteeriumide alusel ja artiklit 24 arvesse võttes pärast seda, kui ostja on artiklites 47—52 osutatud finants- ja majandusliku olukorra, kutsealaste või tehniliste teadmiste või suutlikkuse kriteeriumide kohaselt ning vajaduse korral ning vastavalt lõikes 3 nimetatud mittediskrimineerimist käsitlevatele eeskirjadele ja kriteeriumidele kontrollinud nende ettevõtjate sobivust, keda ei ole artiklite 45 ja 46 kohaselt välja jäetud.
2. Ostjad võivad nõuda, et kandidaadid ja pakkujad vastaksid artiklite 47 ja 48 kohasele minimaalse suutlikkuse tasemetele.
Artiklites 47 ja 48 osutatud teabe ulatus ja konkreetse lepingu täitmiseks vajalikud suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema lepingu objektiga seotud ja proportsionaalsed.
Miinimumtasemed esitatakse hanketeates.
3. Piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi kasutava menetluse puhul võivad ostjad piirata nõuetele vastavate kandidaatide arvu, kellele nad teevad ettepaneku esitada pakkumine või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui on olemas piisav arv nõuetekohaseid kandidaate. Ostjad esitavad hanketeates kavandatavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad eeskirjad või kriteeriumid ja kutsutavate kandidaatide minimaalse ja maksimaalse arvu, kui see on asjakohane.
Piiratud menetluse puhul on minimaalseks arvuks viis. Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi rakendava menetluse puhul on minimaalseks arvuks kolm. Igal juhul peab kutsutud kandidaatide arv olema piisav, et tagada tõelist konkurentsi.
Ostjad kutsuvad osalema eelnevalt kehtestatud miinimumarvuga vähemalt võrdse arvu kandidaate. Kui valikukriteeriumidele ja minimaalsele suutlikkuse tasemele vastavate kandidaatide arv on miinimumarvust väiksem, võivad ostjad menetlust jätkata, kutsudes osalema nõuetele vastava suutlikkusega kandidaadi(d). Sama menetlusega seoses ei tohi ostja kaasata ettevõtjaid, kes ei taotlenud osalemist, ega kandidaate, kes ei ole nõutaval määral suutlikud.
4. Ostjad, kes otsustavad kasutada artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 4 sätestatud võimalust vähendada arutatavate lahenduste arvu või pakkumiste arvu, mille üle peetakse läbirääkimisi, kohaldavad hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis märgitud lepingute sõlmimise kriteeriume. Kuivõrd on olemas piisav arv lahendusi või nõuetele vastavaid kandidaate, tagab kokkulepitud arv lõppjärgus tõelist konkurentsi.
2.
jagu
Kvalitatiivse valiku kriteeriumid
Artikkel 45
Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord
1. Hankelepingu sõlmimise menetluses osalemisest jäetakse välja kõik kandidaadid või pakkujad, kelle suhtes on ostjale teadaolevalt langetatud lõplik kohtuotsus ühel või mitmel järgmisel põhjusel:
a) osalemine nõukogu ühismeetme 98/733/JSK ( 20 ) artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus organisatsioonis;
b) korruptsioon, nagu on vastavalt määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta akti ( 21 ) artiklis 3 ja nõukogu ühismeetme 98/742/JSK ( 22 ) artikli 3 lõikes 1;
c) pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni ( 23 ) artikli 1 tähenduses;
d) rahapesu nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta ( 24 ) artiklis 1 määratletud tähenduses.
Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lõike rakendustingimused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja ühenduse õigust arvesse võttes.
Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.
Käesoleva lõike kohaldamisel teevad ostjad vajadusel kandidaatidele või pakkujatele ettepaneku esitada lõikes 3 osutatud dokumendid ja võivad, kui neil on selliste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra suhtes kahtlusi, pöörduda pädevate asutuste poole asjaomaste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra kohta vajalikuks peetava teabe saamiseks. Kui see teave puudutab kandidaati või pakkujat, kes ei asu ostjaga samas riigis, võib ostja pöörduda koostöö tegemiseks pädevate asutuste poole. Võttes arvesse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust, kus kandidaat või pakkuja asub, on sellised palved seotud juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega, sealhulgas ettevõtete direktorite ja muude isikutega, kellel on õigus kandidaati või pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.
2. Lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:
a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;
b) kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;
c) kes on vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;
d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada;
e) kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;
f) kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;
g) kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.
Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.
3. Küllaldase tõendina selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kehti ükski lõikes 1 või lõike 2 punktides a, b, c, e või f täpsustatud juhtum, aktsepteerib ostja järgmist:
a) lõike 1 ja lõike 2 punktide a, b ja c puhul väljavõte karistusregistrist või selle puudumisel samaväärne dokument, mille on väljastanud isiku päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et need nõuded on täidetud;
b) lõike 2 punktide e ja f puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõend.
Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või kui need ei käsitle kõiki lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega — või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega —, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi pädeva kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.
4. Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõikes 3 osutatud dokumente, tõendeid või avaldusi väljastada, ning teatavad sellest komisjonile. Teavitamine ei piira andmekaitsenormide kohaldamist.
Artikkel 46
Sobivus tegeleda kutsealase tööga
Igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt ettevõtjalt võib nõuda tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale IX B lisale ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevale IX C lisale.
Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses võib ostja juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist.
Artikkel 47
Finants- ja majanduslik seisund
1. Ettevõtja finants- ja majanduslikku seisundit võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:
a) asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend, kui see on asjakohane;
b) bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on ettevõtja asukohariigi õiguse alusel nõutav;
c) väljavõte ettevõtja kogukäibest ja, kui see on asjakohane, lepinguga seotud valdkonna käibest kõige rohkem viimase kolme majandusaasta jooksul, sõltuvalt ettevõtte asutamise või tema äritegevuse algusest, kuivõrd need andmed käibe kohta on olemas.
2. Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi, olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul peab ta ostjale tõendama, et tal on võimalus vajalikke vahendeid käsutada, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud vastava kohustuse.
3. Samadel tingimustel võib artiklis 4 nimetatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.
4. Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, millised lõikes 1 nimetatud dokumendid nad välja valisid ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.
5. Kui ettevõtja ei saa ostja nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada ostja poolt sobivaks peetud muude dokumentidega.
Artikkel 48
Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus
1. Ettevõtjate tehnilist ja/või kutsealast suutlikkust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.
2. Ettevõtja tehnilist suutlikkust võib vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada ühe või mitme järgmise vahendiga:
i) viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri, millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise kohta. Kõnealustes tõendites esitatakse ehitustööde maksumus, aeg ja koht ning täpsustatakse, kas tööd tehti ärieeskirjade kohaselt ja viidi nõuetekohaselt lõpule. Vajadusel esitab pädev asutus need tõendid otse ostjale;
ii) põhiliste viimase kolme aasta jooksul kohaletoimetatud tarnete või osutatud teenuste nimekiri koos nende maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega. Tõendusmaterjalina kohaletoimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta esitatakse:
— kui saaja oli riiklik ostja: pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendid;
— kui saaja oli eraõiguslik ostja: ostja kinnitus või selle puudumisel lihtsalt ettevõtja avaldus;
b) tehniliste töötajate või tehniliste üksuste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekiri sõltumata sellest, kas nad kuuluvad vahetult asjaomase ettevõtte koosseisu või mitte, ning ehitustööde riigihankelepingute puhul nende isikute nimekiri, kelle poole töövõtja võib pöörduda tööde teostamiseks;
c) tarnija või teenuseosutaja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus;
d) kui tarnitavad tooted või osutatavad teenused on keerulised või erandjuhule vastavalt eriotstarbelised, kontrollib kas ostja või ostja nimel toimiv tarnija või teenuseosutaja asukohariigi pädev asutus kokkuleppe kohaselt tarnija tootmisvõimalusi või teenuseosutaja tehnilist pädevust ning vajaduse korral talle kättesaadavaid teadus- ja uurimistöövahendeid ning kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid meetmeid;
e) teenuseosutaja või töövõtja ja/või ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute haridus ja kutsekvalifikatsioon;
f) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul ning ainult asjakohastel juhtudel nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab lepingu täitmise ajal rakendada;
g) tõend teenuseosutaja või töövõtja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;
h) dokumendid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse kohta, mida teenuseosutaja või töövõtja saab lepingu täitmisel kasutada;
i) tõend lepingu osa suuruse kohta, mille suhtes teenuseosutaja kavatseb sõlmida allhankelepinguid;
j) tarnitavate toodete puhul:
i) näidised, kirjeldused ja/või fotod, mille autentsust tuleb ostja nõudmisel tõendada;
ii) ametlike kontrolliasutuste või pädevaks tunnistatud ametite koostatud tõendid, mis kinnitavad toodete vastavust, viidates selgesti teatavatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele.
3. Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul ta peab ostjale tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, tuues esile näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud kohustuse anda vajalikud vahendid ettevõtja käsutusse.
4. Samadel tingimustel võib artiklis 4 osutatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.
5. Selliste lepingute sõlmimise menetluses, mille objektiks on tarned, millega kaasneb kohaletoomine ja paigaldamine, teenused ja ehitustööd, võib hinnata ettevõtjate suulikkust teenust osutada või paigaldustöid teha, võttes arvesse eelkõige nende oskusi, efektiivsust, vilumusi ja usaldusväärsust.
6. Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, milliseid dokumente nad lõike 2 alusel soovivad saada.
Artikkel 49
Kvaliteedi tagamise standardid
Kui ostjad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitavad nad asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.
Artikkel 50
Keskkonnajuhtimise standardid
Kui ostjad nõuavad artikli 48 lõike 2 punktis f osutatud juhtudel, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja täidab teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitavad nad ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele ühenduse seadustele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste poolt kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.
Artikkel 51
Täiendavad dokumendid ja teave
Ostjad võivad paluda ettevõtjatel artiklite 45—50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada.
Artikkel 52
Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt
1. Liikmesriigid võivad kehtestada heakskiidetud töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või nende sertifitseerimise avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuse poolt.
Liikmesriigid kohandavad nendesse nimekirjadesse kandmise ja sertifitseerimisasutuste poolt välja antavate tõendite väljastamise tingimused artikli 45 lõike 1, artikli 45 lõike 2 punktide a—d ja g, artikli 46, artikli 47 lõigete 1, 4 ja 5, artikli 48 lõigete 1, 2, 5 ja 6, artikli 49 ja (vajadusel) artikli 50 sätetele.
Selliste ettevõtete ühendusse kuuluvate ettevõtete nimekirja kandmise taotluste puhul, kes saavad kasutada teiste ühendusse kuuluvate ettevõtete vahendeid, kohandavad liikmesriigid neid tingimusi ka artikli 47 lõikele 2 ja artikli 48 lõikele 3. Sel juhul peavad ettevõtjad ametlikku nimekirja koostavale asutusele tõendama, et vahendid on nende käsutuses kogu ametlikus nimekirjas registreerimist kinnitava tõendi kehtivusaja jooksul ning et sama aja jooksul vastavad kõnealused ettevõtted jätkuvalt teises lõigus nimetatud artiklites sätestatud kvalitatiivsetele valikukriteeriumidele, millele ettevõtjate registreerimine tugineb.
2. Ametlikesse nimekirjadesse kantud või tõendit omavad ettevõtjad võivad iga lepingu puhul esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta või pädeva sertifitseerimisasutuse väljaantud tõendi. Tõendites märgitakse dokumendid, mille alusel nad nimekirja kanti või neile tõend väljastati, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.
3. Ettevõtjate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt või sertifitseerimisasutuse väljastatud tõend on teiste liikmesriikide ostjatele ettevõtja sobivuse eelduseks, välja arvatud juhtudel, mida reguleeritakse artikli 45 lõike 1 ja lõike 2 punktidega a—d ja punktiga g, artikliga 46, artikli 47 lõike 1 punktidega b ja c ning artikli 48 lõike 2 punkti a alapunktiga i ja punktidega b, e, g ja h töövõtjate puhul, lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega b, c, d, ja j tarnijate puhul ning lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega c—i teenuseosutajate puhul.
4. Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest või sertifitseerimisest tulenevat teavet ei tohi kahtluse alla seada. Igalt registreeritud ettevõtjalt võib lepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.
Muude liikmesriikide ostjad kohaldavad lõiget 3 ja käesoleva lõike esimest lõiku üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud liikmesriigis.
5. Muude liikmesriikide ettevõtjate kandmisel ametlikku nimekirja või nende sertifitseerimisel lõikes 1 osutatud asutuste poolt ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikult ettevõtjalt, ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 45—49 ja artiklis 50, kui see on asjakohane.
Ent teiste liikmesriikide ettevõtjad ei pruugi olla kohustatud lasta end hankelepingu sõlmimise menetluses osalemiseks nimekirja kanda või sertifitseerida. Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad samaväärseid tõendusmaterjale.
6. Ettevõtjad võivad igal ajal paluda enda ametlikku nimekirja kandmist või endale tõendi väljastamist. Nimekirja koostava asutuse või pädeva sertifitseerimisasutuse otsusest tuleb neile teatada piisavalt lühikese aja jooksul.
7. Lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisasutused on Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.
8. Liikmesriigid, kellel on lõikes 1 osutatud ametlikud nimekirjad või sertifitseerimisasutused, kohustuvad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatama asutuse aadressi, kuhu tuleks saata vastavad avaldused.
3.
jagu
Lepingu sõlmimine
Artikkel 53
Lepingute sõlmimise kriteeriumid
1. Ilma et see piiraks siseriiklike teatavate teenuste tasustamist käsitlevate õigusnormide kohaldamist, tugineb ostja lepingu sõlmimisel järgmistele kriteeriumidele:
a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase hankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg või
b) üksnes madalaim hind.
2. Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, täpsustab ostja lõike 1 punktis a osutatud juhul hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel omistab.
Need osakaalud on väljendatavad nõuetekohase ulatusega vahemikena.
Ostja, kes arvab, et suhtelise osakaalu määramine ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, nimetab hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis lepingu sõlmimise kriteeriumid tähtsuse järjekorras.
Artikkel 54
Elektrooniliste oksjonite kasutamine
1. Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad kasutavad elektroonilisi oksjoneid.
2. Avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib ostja otsustada, et hankelepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon, kui lepingu kirjeldused on võimalik täpselt koostada.
Samadel asjaoludel võib pidada elektroonilist oksjoni raamlepingu osapoolte vahelise uue konkursi väljakuulutamisel vastavalt artikli 32 lõike 4 teise lõigu teise taande sätetele ning artiklis 33 osutatud dünaamilise ostusüsteemi alusel sõlmitavate lepingute avamisel konkurentsile.
Elektrooniline oksjon põhineb:
— üksnes hindadel, kui leping sõlmitakse madalaima hinna pakkujaga;
— või hindadel ja/või kirjeldustes viidatud pakkumise osade uuel maksumusel, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga.
3. Ostjad, kes otsustavad pidada elektroonilise oksjoni, esitavad selle asjaolu hanketeates.
Kirjeldused hõlmavad muu hulgas järgmisi üksikasju:
a) osad, mille maksumus on elektroonilise oksjoni objekt, tingimusel, et kõnealused osad on kvantitatiivsed ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;
b) esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis tulenevad lepingu objektiga seotud kirjeldustest;
c) teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajadusel teabe andmise aeg;
d) asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;
e) tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumised esitada, eelkõige minimaalsed erinevused, mis võivad pakkumiste tegemisel vajalikud olla;
f) asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning korralduste ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta.
4. Enne elektroonilise oksjoni alustamist annavad ostjad pakkumistele täieliku esialgse hinnangu vastavalt lepingute sõlmimise kriteeriumidele ja neile määratud suhtelisele osakaalule.
Kõik vastuvõetavad pakkumised esitanud pakkujad kutsutakse samaaegselt elektroonilisel teel esitama uut hinda ja/või uut maksumust; kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutusel olevate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete lähetamiskuupäeva.
5. Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, lisatakse kutsele asjakohase pakkumise täieliku hindamise tulemused, mis on tehtud artikli 53 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud suhtelise osakaalu põhjal.
Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumise kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või kirjeldustes; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.
Kui pakkumiste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.
6. Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab ostja otsekohe kõigile pakkujatele vähemalt nii palju teavet, mis võimaldab neil igal ajal välja selgitada oma suhtelise järjekorranumbri. Ostjad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuste kohta, tingimusel, et kirjeldustes on vastav märge. Samuti võivad nad igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ent ühelgi juhul ega ühelgi oksjoni etapil ei tohi nad avalikustada pakkuja isikut.
7. Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:
a) oksjonil osalemise kutses nimetatakse eelnevalt kindlaksmääratud kuupäev ja aeg;
b) kui enam ei esitata minimaalse erinevusega seotud nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi maksumusi, märgivad ostjad oksjonil osalemise kutses aja, mille nad lasevad viimasest pakkumisest mööduda, enne kui elektrooniline oksjon lõpetatakse;
c) oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud arv oksjoni etappe on toimunud.
Kui ostja otsustab lõpetada elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt ning võimalik et rakendab seejuures lõigus b sätestatud korda, esitatakse oksjonil osalemise kutses oksjoni kõigi etappide ajakava.
8. Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal lepingu vastavalt artiklile 53.
Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid kasutades nõudeid eirata, samuti ei tohi nad kasutada oksjoneid viisil, mis võiks takistada, piirata või moonutada konkurentsi või muuta avaldatud hanketeates üles seatud ja kirjeldustes määratletud lepingu objekti.
Artikkel 55
Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised
1. Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks.
Need täpsustused võivad olla seotud esmajoones:
a) ehitusmeetodi säästlikkusega, tootmisprotsessiga või osutatavate teenustega;
b) valitud tehniliste lahendustega ja/või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;
c) pakkuja väljapakutud ehitustöö, tarnete või teenuste originaalsusega;
d) ehitustöö teostamise, teenuse pakkumise või tarnimiskohas kehtivate töökaitset ja töötingimusi käsitlevate sätete täitmisega;
e) pakkuja võimalusega saada riigiabi.
2. Ostja kontrollib neid koostisosi, pidades nõu pakkujaga ja võttes arvesse esitatud tõendeid.
3. Kui ostja veendub, et pakkumishind on ebaharilikult madal seepärast, et pakkuja saab riigiabi, võib pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast nõupidamist pakkujaga, kui viimane ei suuda ostja määratud piisavalt pika tähtaja jooksul tõendada, et talle antud abi oli seaduslik. Kui ostja pakkumise sellistel asjaoludel tagasi lükkab, teatab ta sellest komisjonile.
III
JAOTIS
RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONIDE KOHTA KEHTIVAD EESKIRJAD
I
PEATÜKK
Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad
Artikkel 56
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse ostjate sõlmitud riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, kui lepingute maksumus on ►M6 5 150 000 eurot ◄ või suurem.
Maksumust arvutatakse artiklis 9 määratletud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kohaldatavate eeskirjadega ettenähtud korras.
Artikkel 57
Erandid seoses reguleerimisalaga
Käesolevat jaotist ei kohaldata riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mis sõlmitakse:
a) seoses ehitustööde riigihankelepingutega käesoleva direktiivi artiklites 13, 14 ja 15 osutatud juhtudel;
b) ostjate poolt, kes tegelevad ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 3—7 osutatud tegevusega, kui kontsessioonid sõlmitakse kõnealuste tegevuste kohta.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mille sõlmivad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud toimingut teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust direktiivi kohaldamist edasi lükata.
Artikkel 58
Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine
1. Ostjad, kes soovivad sõlmida riiklike ehitustööde kontsessioonilepingu, teatavad sellest asjakohase teatega.
2. Riiklike ehitustööde kontsessioonide teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajadusel muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormidele.
3. Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.
4. Teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37 kohaldatakse ka riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes.
Artikkel 59
Tähtaeg
Kui ostjad kasutavad riiklikku ehitustööde kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates teate lähetamiskuupäevast, välja arvatud artikli 38 lõike 5 kohaldamise korral.
Kohaldatakse artikli 38 lõiget 7.
Artikkel 60
Allhanked
Ostja võib:
a) nõuda, et kontsessionäär sõlmiks kolmandate isikutega lepinguid, mis hõlmavad vähemalt 30 % nende ehitustööde kogumaksumusest, mille kohta kontsessioonileping sõlmitakse, andes kandidaatidele samal ajal võimaluse seda määra suurendada, täpsustades alammäära kontsessioonilepingus, või
b) taotleda kontsessioonilepingute kandidaatidelt, et nad määraksid oma pakkumises kindlaks nende tööde kogumaksumuse määra kontsessioonilepingust, kui see on olemas, mille nad kavatsevad üle anda kolmandatele isikutele.
Artikkel 61
Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga
Käesolevat direktiivi ei kohaldata täiendavate ehitustööde suhtes, mida algselt kavandatud kontsessiooniprojekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamisel vajalikuks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab:
— kui täiendavaid ehitustöid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjatele kaasa suuri ebamugavusi, või
— kui kõnealused tööd on hoolimata sellest, et need on esialgsest lepingust eraldatavad, selle lõpuleviimiseks vältimatult vajalikud.
Täiendavate ehitustööde kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse ehitustööde kontsessioonilepingu maksumusest.
II
PEATÜKK
Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja
Artikkel 62
Kohaldatavad eeskirjad
Kontsessionäär, kes on artikli 1 lõikes 9 nimetatud ostja, täidab kolmandate isikute teostatavate ehitustööde puhul käesoleva direktiivi ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevaid sätteid.
III
PEATÜKK
Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja
Artikkel 63
Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, kohaldavad kolmandate isikutega ehitustöölepinguid sõlmides artiklis 64 määratletud teavitamiseeskirju, kui selliste lepingute maksumus on ►M6 5 150 000 eurot ◄ või suurem.
Teavitamist ei nõuta siiski juhul, kui ehitustööleping vastab artiklis 31 loetletud tingimustele.
Lepingute maksumus arvutatakse vastavalt artiklis 9 sätestatud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivatele eeskirjadele.
2. Ettevõtjate ühendusi, mis on moodustatud kontsessioonilepingu saamiseks, või nendega seotud ettevõtjaid ei käsitleta kolmandate isikutena.
Seotud ettevõtja on mis tahes ettevõtja, millele kontsessionäär võib otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju või mis võib avaldada valitsevat mõju kontsessionäärile või millele koos kontsessionääriga avaldab omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtteid reguleerivate eeskirjade alusel valitsevat mõju teine ettevõtja. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt:
a) omab enamust ettevõtja kapitalist;
b) kontrollib enamust ettevõtja väljalastud aktsiatega määratud häältest või
c) võib nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.
Nende ettevõtjate täielik nimekiri lisatakse kontsessioonitaotlusele. Seda nimekirja ajakohastatakse iga järgneva ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel.
Artikkel 64
Teate avaldamine
1. Ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad ja kes soovivad sõlmida kolmandate isikutega ehitustöölepinguid, teatavad sellest asjakohase teatega.
2. Teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajaduse korral muud ehitustööde kontsessionääri poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormile.
3. Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.
4. Artiklit 37 kohaldatakse ka teadete vabatahtliku avaldamise suhtes.
Artikkel 65
Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad
Ehitustöölepingute puhul, mille sõlmivad ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, ei tohi kontsessionääride määratud osalemistaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast ning pakkumiste laekumise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 40 päeva alates hanketeate või pakkumiskutse lähetuskuupäevast.
Kohaldatakse artikli 38 lõikeid 5, 6 ja 7.
IV
JAOTIS
IDEEKONKURSSE REGULEERIVAD EESKIRJAD
Artikkel 66
Üldsätted
1. Ideekonkursi korraldamise eeskirjad vastavad artiklitele 66—74 ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.
2. Ideekonkursil osalemist ei piirata:
a) liikmesriigi territooriumi või territooriumi osaga;
b) põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.
Artikkel 67
Reguleerimisala
1. Käesolevale jaotise kohaselt korraldavad ideekonkursse:
a) IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6 133 000 eurot ◄ või suurem;
b) IV lisas loetlemata ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6 206 000 eurot ◄ või suurem;
c) kõik ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6 206 000 eurot ◄ või suurem, kui konkursid on seotud II A lisa 8. liigi teenuste, 5. liigi telekommunikatsiooniteenuste, mille CPV asend vastab viitenumbritele CPC 7524, 7525 ja 7526 ja/või IIB lisas loetletud teenustega.
2. Käesolevat jaotist kohaldatakse:
a) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse osana menetlusest, mille tulemusel sõlmitakse teenuste riigihankeleping;
b) auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid sisaldavate ideekonkursside suhtes.
Punktis a osutatud juhtudel viitab piirmäär teenuste riigihankelepingu eeldatavale kogumaksumusele käibemaksuta, mis sisaldab ka võimalikke auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid.
Punktis b osutatud juhtudel viitab piirmäär auhindade ja makstavate summade kogumaksumusele, kaasa arvatud teenuste riigihankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta, mille võib järgnevalt sõlmida artikli 31 lõike 3 alusel, kui ostja ei välista hanketeates sellise lepingu sõlmimist.
Artikkel 68
Erandid reguleerimisalast
Käesolevat jaotist ei kohaldata:
a) ideekonkursside suhtes direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses, mille korraldavad üht või mitut selle direktiivi artiklites 3—7 osutatud tegevust teostavad ostjad kõnealuste tegevuste teostamiseks; samuti ei kohaldata seda käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäetud konkursside suhtes.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt ideekonkursside suhtes, mille korraldavad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud tegevust teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust selle kohaldamist edasi lükata.
b) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse samadel juhtudel, nagu on nimetatud käesoleva direktiivi teenuste riigihankelepinguid käsitlevates artiklites 13, 14 ja 15.
Artikkel 69
Teated
1. Ostjad, kes soovivad ideekonkurssi korraldada, teatavad sellest konkursikutsega.
2. Ideekonkursi korraldanud ostjad saadavad teate konkursi tulemustega vastavalt artiklile 36 ja peavad suutma lähetuskuupäeva tõendada.
Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduste kohaldamist, olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada konkreetse era- või avalik-õigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel, võib sellist teavet mitte avaldada.
3. Konkursside suhtes kohaldatakse ka teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37.
Artikkel 70
Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis
1. Artiklis 69 nimetatud teated sisaldavad VII D lisas nimetatud teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud standardvormidele.
2. Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.
Artikkel 71
Teabe edastamise vahendid
1. Konkurssidega seotud teabevahetuse suhtes kohaldatakse artikli 42 lõikeid 1, 2 ja 4.
2. Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab kogu ideekonkursil osalejate poolt edastatud andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et žürii tutvub kavade ja projektide sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.
3. Kavade ja projektide elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:
a) asjaomastele isikutele on kättesaadav kavade ja projektide elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;
b) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil pakutava sertifitseerimisteenuse taset.
Artikkel 72
Konkursil osalejate valik
Kui ideekonkursist saab osa võtta vaid piiratud arv osalejaid, kehtestavad ostjad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav tõelise konkurentsi tagamiseks.
Artikkel 73
Žürii koosseis
Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes ei sõltu konkursil osalejatest. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žüriiliikmetest olema sama või sellega samaväärne kvalifikatsioon.
Artikkel 74
Žürii otsused
1. Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu.
2. Žürii tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud kavade ja projektidega, toetudes seejuures üksnes konkursikutses nimetatud kriteeriumidele.
3. Žürii märgib žüriiliikmete allkirjastatud aruandes ära projektide järjestuse, mis on koostatud vastavalt iga projekti eelistele, ning lisab märkused ja kõik selgitamist vajavad punktid.
4. Anonüümsus tuleb tagada ajani, mil žürii on jõudnud arvamuse või otsuseni.
5. Vajadusel võib kutsuda kandidaate žürii poolt protokolli märgitud küsimustele vastama, et selgitada projektide mis tahes tahke.
6. Žürii liikmete ja kandidaatide vahelise dialoogi kohta koostatakse täiemahuline protokoll.
V
JAOTIS
STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUS, TÄITEVVÕIM JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 75
Statistiliste andmete esitamise kohustus
Hindamaks käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusi, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks artikli 76 kohaselt koostatud statistilise aruande, mis käsitleb ostjate poolt eelmisel aastal sõlmitud asjade, teenuste ja ehitustööde riigihankelepinguid eraldi.
Artikkel 76
Statistilise aruande sisu
1. Iga IV lisas loetletud ostja kohta esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:
a) käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate sõlmitud lepingute arv ja maksumus;
b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute arv ja kogumaksumus.
Võimaluse piires analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid:
a) lepingute sõlmimise menetluse kaupa ja
b) iga sellise menetluse puhul I lisas esitatud ehitustööde ja II lisas esitatud teenuste kaupa, määrates need kindlaks CPV nomenklatuuri kategooria järgi;
c) selle ettevõtja kodakondsuse või riikkondsuse kaupa, kellega leping sõlmiti.
Kui lepingud on sõlmitud läbirääkimistega menetluse teel, analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ka artiklites 30 ja 31 nimetatud asjaolude kaupa ning täpsustatakse liikmesriikide ja kolmandate riikide edukate ettevõtjatega sõlmitud lepingute arv ja maksumus.
2. Iga ostjakategooria kohta, mida IV lisa ei sisalda, esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:
a) sõlmitud lepingute arv ja maksumus, mida analüüsitakse vastavalt lõike 1 teisele lõigule;
b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute kogumaksumus.
3. Statistilises aruandes esitatakse kõik muud GATTi lepingu alusel nõutavad statistilised andmed.
Esimeses lõigus nimetatud andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 77 lõike 2 kohasele menetlusele.
Artikkel 77
Nõuandekomitee
1. Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis on moodustatud otsuse 71/306/EMÜ ( 25 ) artikliga 1 (edaspidi “komitee”).
2. Käesolevale lõigule viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7 vastavalt selle otsuse artiklile 8.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 78
Piirmäärade läbivaatamine
1. Komisjon kinnitab artiklis 7 kehtestatud piirmäärad iga kahe aasta tagant alates käesoleva direktiivi jõustumisest ja vaatab need vajaduse korral läbi artikli 77 lõikega 2 sätestatud korras.
Kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Sel viisil läbivaadatud piirmäärade väärtus ümardatakse vajadusel lähima tuhande euroni allapoole, et tagada GATTi lepingus sätestatud kehtivate SDRis väljendatud piirmäärade järgimine.
2. Samaaegselt lõike 1 kohase läbivaatamisega ühtlustab komisjon artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras:
a) artikli 8 esimese lõigu punktis a, artiklis 56 ja artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud piirmäärad ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;
b) artikli 67 lõike 1 punktis a kehtestatud piirmäärad IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;
c) artikli 8 esimese lõigu punktis b ja artikli 67 lõike 1 punktides b ja c kehtestatud piirmäärad muude ostjate kui IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega.
3. Lõike 1 kohaselt kehtestatud piirmäärade väärtust rahaliidus mitte osalevate liikmesriikide vääringus tuleb alates 1. jaanuarist 2004 tavatingimustel kohandada iga kahe aasta tagant. Sellise väärtuse arvutamisel võetakse aluseks selliste eurodes väljendatud vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval.
4. Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud läbivaadatud piirmäärad ja nende vastavad väärtused lõikes 3 osutatud riikide vääringus Euroopa Liidu Teatajas nende läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses.
Artikkel 79
Muudatused
1. Artikli 77 lõikes 2 osutatud korras võib komisjon muuta:
a) artikli 78 lõike 1 teises lõigus ja artikli 78 lõikes 3 sätestatud arvutusmeetodite tehnilist korda;
b) artiklites 35, 58, 64 ja 69 osutatud teadete ning artikli 35 lõike 4 neljandas lõigus ning artiklites 75 ja 76 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;
c) konkreetse viitamise korda konkreetsetele CPV nomenklatuuri asetustele teadetes;
d) avalik-õiguslike asutuste ja nende kategooriate loetelu III lisas, kui see on liikmesriikide teatiste põhjal vajalik;
e) keskvalitsusasutuste loetelu IV lisas pärast GATTi lepingu jõustumiseks vajalikke kohandusi;
f) I lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;
g) II lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning kõnealuses lisas loetletud teenusekategooriate piires selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;
h) VIII lisas osutatud andmete edastamise ja avaldamise korda tehnilise arengu alusel või halduspõhjustel;
i) X lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.
Artikkel 80
Rakendamine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 81
Järelevalvemehhanismid
Vastavalt nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/665/EMÜ asjade ja ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta ( 26 ) tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamise tõhusate, kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismide abil.
Selleks võivad nad muu hulgas nimetada või moodustada sõltumatu organi.
Artikkel 82
Kehtetuks tunnistamine
Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses XI lisas sätestatud ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega, tunnistatakse alates artiklis 80 esitatud kuupäevast kehtetuks direktiiv 92/50/EMÜ, välja arvatud selle artikkel 41, ning direktiivid 93/36/EMÜ ja 93/37/EMÜ.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XII lisas esitatud korrelatsioonitabelile.
Artikkel 83
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 84
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b NIMETATUD TÖÖDE LOETELU ( 27 )
NACE (1) |
CPV kood |
||||
JAGU F |
EHITUS |
||||
Jaotis |
Rühm |
Klass |
Valdkond |
Märkused |
|
45 |
Ehitus |
Käesolev jaotis hõlmab uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid, ennistamist ja remonttöid |
45000000 |
||
45.1 |
Objekti ettevalmistamine |
45100000 |
|||
45.11 |
Hoonete lammutamine ja lõhkumine; pinnasetööd |
Käesolevasse klassi kuulub: — hoonete ja muude rajatiste lammutamine — ehitusplatside puhastamine — pinnasetööd: kaevetööd, tagasitäide, ehitusplatsi tasandamine ja profileerimine, kraavide kaevamine, kivide eemaldamine, lõhkamine jne — ehitusplatsi ettevalmistamine kaevetöödeks: —— kattekihi eemaldamine ja muud mineraalidega seotud ettevalmistustööd Käesolevasse klassi kuulub veel: — ehitusplatsi kuivendamine — põllumajandusmaa või metsa all oleva maa kuivendamine |
45110000 |
||
45.12 |
Katsepuurimine ja läbindamine |
Käesolevasse klassi kuulub: — katsepuurimine, katseläbindamine ja südamikpuurimine ehituslikel, geofüüsikalistel, geoloogilistel või muudel sellistel eesmärkidel Käesolevasse klassi ei kuulu: — nafta- ja gaasipuuraukude puurimine, vt 11.20 — veekaevude puurimine, vt 45.25 — šahtide süvistamine, vt 45.25 — nafta- ja gaasiväljade uuring, geofüüsikaline, geoloogiline ja seismiline mõõdistamine, vt 74.20 |
45120000 |
||
45.2 |
Hoonete või nende osade ehitamine; insener-tehnilised rajatised |
45200000 |
|||
45.21 |
Hoonete üldehitus ja insenertehnilised tööd |
Käesolevasse klassi kuulub: — iga tüüpi hoonete ehitamine; insenertehniliste rajatiste ehitamine — sillad, kaasa arvatud tõstetud maanteede sillad, viaduktid, tunnelid ja metrood — magistraaltorustikud, magistraalside- ja elektriülekandeliinid — linnatorustikud, linna side- ja elektriliinid — abitööd linnades — monteeritavate konstruktsioonide montaaž ja püstitamine objektil Käesolevasse klassi ei kuulu: — nafta ja gaasi toomisega kaasnevad tegevused, vt 11.20 — monteeritavate ehitiste püstitamine omavalmistatud osadest, mis pole betoonist, vt jaotised 20, 26 ja 28 — staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine, vt 45.23 — hoonete seadmestik, vt 45.3 — hoonete viimistlus, vt 45.4 — arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused, vt 74.20 — ehitustööde projektijuhtimine, vt 74.20 |
45210000 välja arvatud: -45213316 45220000 45231000 45232000 |
||
45.22 |
Katusekatete ja -sõrestike ehitamine |
Käesolevasse klassi kuulub: — katuste tegemine — katusekatete paigaldamine — katuste hüdroisolatsioonitööd |
45261000 |
||
45.23 |
Maanteede, teede, lennuväljade ja spordirajatiste ehitamine |
Käesolevasse klassi kuulub: — kiirteede, tänavate, maanteede ning teiste sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud teede ehitamine — raudteede ehitamine — lennuväljaradade ehitamine — staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine — tee- ja autoparklate katetele märgistuse tegemine Käesolevasse klassi ei kuulu: — eelnev pinnase teisaldamine, vt 45.11 |
45212212 ja DA03 45230000 välja arvatud: -45231000 -45232000 -45234115 |
||
45.24 |
Vesiehitiste ehitamine |
Käesolevasse klassi kuulub: — vundamentide rajamine veeteede, mere-, jõe- ja huvisadamate (marinade), lüüside jms ehitamine — paisude ja tammide rajamine — süvendustööd — veealused tööd |
45240000 |
||
45.25 |
Teised eritöid hõlmavad ehitustööd |
Käesolevasse klassi kuulub: — eri tüüpi hoonete ja rajatiste ehitamisel ette tulevad eritööd, mis nõuavad erioskusi või -vahendeid: —— vundamentide rajamine, kaasa arvatud vaiade rammimine — veekaevude puurimine ja ehitamine, šahtide süvistamine — tööstuslike teraselementide paigaldamine — terase painutamine — müüriladumine — tellingute ja töötasapindade paigaldamine ja lahtivõtmine koos rentimisega — korstnate ja tööstuslike ahjude ehitamine Käesolevasse klassi ei kuulu: — tellingute rentimine ilma paigalduse ja lahtivõtmiseta, vt 71.32 |
45250000 45262000 |
||
45.3 |
Hoonete seadmestik |
45300000 |
|||
45.31 |
Elektrijuhtmestiku ja furnituuri paigaldamine |
Käesolevasse klassi kuulub: järgmiste süsteemide ja detailide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse: — elektrijuhtmestik ja furnituur — telekommunikatsioonisüsteemid — elektriküttesüsteemid — eraantennid — tulekahjualarmid — turvahäiresüsteemid — liftid ja eskalaatorid — piksevardad jms |
45213316 45310000 välja arvatud: -45316000 |
||
45.32 |
Isolatsioonitööd |
Käesolevasse klassi kuulub: — soojus-, heli- ja vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse; Käesolevasse klassi ei kuulu: — hüdroisolatsioonitööd, vt 45.22 |
45320000 |
||
45.33 |
Hoone torustikud |
Käesolevasse klassi kuulub: — järgmiste süsteemide ja seadmete paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse: —— torustikud ja sanitaarseadmed — gaasiseadmed — kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- või kliimaseadmed ja lõõrid — sprinklersüsteemid Käesolevasse klassi ei kuulu: — elektriküttesüsteemide paigaldus, vt 45.31 |
45330000 |
||
45.34 |
Muud seadmestikud |
Käesolevasse klassi kuulub: — teede, raudteede, lennuväljade ja sadamate valgustus- ja signalisatsioonisüsteemid; — abiseadmete ja -detailide jms paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse |
45234115 45316000 45340000 |
||
45.4 |
Hoonete viimistlus |
45400000 |
|||
45.41 |
Krohvimine |
Käesolevasse klassi kuulub: — hoonete või muude rajatiste katmine seest ja väljast krohvi või stukk-krohviga ning krohvialusvõrgu paigaldamine |
45410000 |
||
45.42 |
Puitdetailide paigaldamine |
Käesolevasse klassi kuulub: — puidust või teistest materjalidest valmisuste, akende ja nende raamide paigaldamine, sisseehitatud köökide, treppide, poesisseseade jms valmistamine — siseviimistlustööd, nagu lagede, puidust seinakatete, liigutatavate vaheseinte jms paigaldamine Käesolevasse klassi ei kuulu: — parketi ja teiste puidust põrandakatete paigaldamine, vt 45.43 |
45420000 |
||
45.43 |
Põranda- ja seinakattematerjalide paigaldamine |
Käesolevasse klassi kuulub: — järgmiste materjalide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse: —— keraamilised, betoonist või tahutud kivist seina- või põrandaplaadid — parkett ja teised puidust põrandakatted; vaibad ja linoleumpõrandakatted, kaasa arvatud kummist ja plastikust põrandakatted — terratso, marmorist, graniidist või kiltkivist põranda- või seinakatted — tapeet |
45430000 |
||
45.44 |
Värvimine ja klaasimine |
Käesolevasse klassi kuulub: — hoonete värvimine seest ja väljast — insener-tehniliste rajatiste värvimine — klaasi, peeglite jms paigaldamine Käesolevasse klassi ei kuulu: — akende paigaldamine, vt 45.42 |
45440000 |
||
45.45 |
Muud viimistlustööd |
Käesolevasse klassi kuulub: — erabasseinide paigaldamine — hoonete välispindade puhastamine auru, liivapritsi vms — muud hoonete lõpetamis- või viimistlustööd Käesolevasse klassi ei kuulu: — hoonete ja teiste rajatiste seest puhastamine, vt 74.70 |
45212212 ja DA04 45450000 |
||
45.5 |
Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga |
45500000 |
|||
45.50 |
Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga |
Käesolevasse klassi ei kuulu: — ehitus- ja lammutusmasinate ja seadmete rent ilma operaatorita, vt 71.32 |
45500000 |
||
(1) Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1). |
II LISA
ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS d NIMETATUD TEENUSED
II A LISA ( 28 )
Kategooria nr |
Valdkond |
CPC viitenumber (1) |
CPV viitenumber |
1 |
Hooldus- ja remonditeenused |
6112, 6122, 633, 886 |
50100000-6 – 50884000-5 (välja arvatud 50310000-1 – 50324200-4 ja 50116510-9, 50190000-3, 50229000-6, 50243000-0) ja 51000000-9 – 51900000-1 |
2 |
Maismaatransporditeenused, (2) kaasa arvatud soomusautoteenused, ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu |
712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304 |
60100000-9 – 60183000-4 (välja arvatud 60160000-7, 60161000-4, 60220000-6), ja 64120000-3 – 64121200-2 |
3 |
Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu |
73 (välja arvatud 7321) |
60410000-5 – 60424120-3 (välja arvatud 60411000-2, 60421000-5), ja 60500000-3 60440000-4 – 60445000-9 |
4 |
Postivedu: maismaa- ja õhutransport (2) |
71235, 7321 |
60160000-7, 60161000-4 60411000-2, 60421000-5 |
5 |
Telekommunikatsiooniteenused |
752 |
64200000-8 – 64228200-2 72318000-7 ja 72700000-7 – 72720000-3 |
6 |
Finantsteenused: a) kindlustusteenused b) pangandus- ja investeerimisteenused välja arvatud (3) |
ex 81, 812, 814 |
66100000-1 – 66720000-3 (3) |
7 |
Arvutiteenused ja nendega seotud teenused |
84 |
50310000-1 – 50324200-4 72000000-5 – 72920000-5 (välja arvatud 72318000-7 ja 72700000-7 – 72720000-3), 79342410-4 |
8 |
Uurimis- ja arendusteenused (4) |
85 |
73000000-2 – 73436000-7 (välja arvatud 73200000-4, 73210000-7, 73220000-0 |
9 |
Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused |
862 |
79210000-9 – 79223000-3 |
10 |
Turuanalüüsi- ja avaliku arvamuse uurimise teenused |
864 |
79300000-7 – 79330000-6 ja 79342310-9, 79342311-6 |
11 |
Juhtimisnõustamisteenused (5) ja muud seotud teenused |
865, 866 |
73200000-4 – 73220000-0 79400000-8 – 79421200-3 ja 79342000-3, 79342100-4 79342300-6, 79342320-2 79342321-9, 79910000-6, 79991000-7 98362000-8 |
12 |
Arhitektiteenused: inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; seotud teadusliku ja tehnilise konsultatsiooni teenused, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused |
867 |
71000000-8 – 71900000-7 (välja arvatud 71550000-8) ja 79994000-8 |
13 |
Reklaamiteenused |
871 |
79341000-6 – 79342200-5 (välja arvatud 79342000-3 ja 79342100-4 |
14 |
Hoonete puhastamise ja kinnisvara haldamise teenused |
874, 82201 – 82206 |
70300000-4 – 70340000-6, ja 90900000-6 – 90924000-0 |
15 |
Kirjastus- ja trükiteenused vahendustasu eest või lepingu alusel |
88442 |
79800000-2 – 79824000-6 79970000-6 – 79980000-7 |
16 |
Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; sanitaaria jms teenused |
94 |
90400000-1 – 90743200-9 (välja arvatud 90712200-3 90910000-9 – 90920000-2 ja 50190000-3, 50229000-6 50243000-0 |
(1) CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks. (2) Välja arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ühtse tootenomenklatuuri (CPC Prov.) 18. liiki kuuluvad raudteetransporditeenused. (3) Välja arvatud väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seonduvate teenuste ning keskpankade osutatavate teenustega seotud lepingud. Välja on arvatud ka lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes kujul ostu- või rendilepinguga samaaegselt, sellele eelnevalt või pärast seda. (4) Välja arvatud uurimis- ja arendustegevusega seotud lepingud peale selliste, millest tuleneb kasu üksnes tellijale ja/või ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija ja/või ostja. (5) Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused. |
Kategooria nr |
Valdkond |
CPC viitenumber (1) |
CPV viitenumber |
17 |
Hotelli- ja restoraniteenused |
64 |
55100000-1 – 55524000-9, ja 98340000-8 – 98341100-6 |
18 |
Raudteetransporditeenused |
711 |
60200000-0 – 60220000-6 |
19 |
Veetransporditeenused |
72 |
60600000-4 – 60653000-0, ja 63727000-1 – 63727200-3 |
20 |
Transpordi abi- ja lisateenused |
74 |
63000000-9 – 63734000-3 (välja arvatud 63711200-8, 63712700-0, 63712710-3, ja 63727000-1 – 63727200-3), ja 98361000-1 |
21 |
Õigusteenused |
861 |
79100000-5 – 79140000-7 |
22 |
Personali komplekteerimine ja otsing (2) |
872 |
79600000-0 – 79635000-4 (välja arvatud 79611000-0, 79632000-3, 79633000-0), ja 98500000-8 – 98514000-9 |
23 |
Uurimis- ja turvateenused, välja arvatud soomusautoteenus |
873 (välja arvatud 87304) |
79700000-1 – 79723000-8 |
24 |
Hariduse ja kutsehariduse teenused |
92 |
80100000-5 – 80660000-8 (välja arvatud 80533000-9, 80533100-0, 80533200-1 |
25 |
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
93 |
79611000-0, ja 85000000-9 – 85323000-9 (välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2 |
26 |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (3) |
96 |
79995000-5 – 79995200-7, ja 92000000-1 – 92700000-8 (välja arvatud 92230000-2, 92231000-9, 92232000-6 |
27 |
Muud teenused |
||
(1) CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks. (2) Välja arvatud töölepingud. (3) Välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud. |
III LISA
ARTIKLI 1 LÕIKE 9 TEISES LÕIGUS NIMETATUD AVALIK-ÕIGUSLIKE ISIKUTE JA NENDE KATEGOORIATE LOETELU
I — BELGIA
Asutused
A
— Agence fédérale pour l'Accueil des demandeurs d'Asile – Federaal Agentschap voor Opvang van Asielzoekers
— Agence fédérale pour la Sécurité de la Chaîne alimentaire – Federaal Agentschap voor de Veiligheid van de Voedselketen
— Agence fédérale de Contrôle nucléaire – Federaal Agentschap voor nucleaire Controle
— Agence wallonne à l'Exportation
— Agence wallonne des Télécommunications
— Agence wallonne pour l'Intégration des Personnes handicapées
— Aquafin
— Arbeitsamt der Deutschsprachigen Gemeinschaft
— Archives générales du Royaume et Archives de l'Etat dans les Provinces — Algemeen Rijksarchief en Rijksarchief in de Provinciën Astrid
B
— Banque nationale de Belgique – Nationale Bank van België
— Belgisches Rundfunk- und Fernsehzentrum der Deutschsprachigen Gemeinschaft
— Berlaymont 2000
— Bibliothèque royale Albert Ier – Koninklijke Bilbliotheek Albert I
— Bruxelles-Propreté – Agence régionale pour la Propreté – Net–Brussel — Gewestelijke Agentschap voor Netheid
— Bureau d'Intervention et de Restitution belge – Belgisch Interventie en Restitutiebureau
— Bureau fédéral du Plan – Federaal Planbureau
C
— Caisse auxiliaire de Paiement des Allocations de Chômage – Hulpkas voor Werkloosheidsuitkeringen
— Caisse de Secours et de Prévoyance en Faveur des Marins – Hulp en Voorzorgskas voor Zeevarenden
— Caisse de Soins de Santé de la Société Nationale des Chemins de Fer Belges – Kas der geneeskundige Verzorging van de Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen
— Caisse nationale des Calamités – Nationale Kas voor Rampenschade
— Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Batellerie – Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders der Ondernemingen voor Binnenscheepvaart
— Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Chargement, Déchargement et Manutention de Marchandises dans les Ports, Débarcadères, Entrepôts et Stations (appelée habituellement „Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales des Régions maritimes”) – Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders gebezigd door Ladings – en Lossingsondernemingen en door de Stuwadoors in de Havens, Losplaatsen, Stapelplaatsen en Stations (gewoonlijk genoemd „Bijzondere Compensatiekas voor Kindertoeslagen van de Zeevaartgewesten”)
— Centre d'Etude de l'Energie nucléaire – Studiecentrum voor Kernenergie
— Centre de recherches agronomiques de Gembloux
— Centre hospitalier de Mons
— Centre hospitalier de Tournai
— Centre hospitalier universitaire de Liège
— Centre informatique pour la Région de Bruxelles-Capitale – Centrum voor Informatica voor het Brusselse Gewest
— Centre pour l'Egalité des Chances et la Lutte contre le Racisme – Centrum voor Gelijkheid van Kansen en voor Racismebestrijding
— Centre régional d'Aide aux Communes
— Centrum voor Bevolkings- en Gezinsstudiën
— Centrum voor landbouwkundig Onderzoek te Gent
— Comité de Contrôle de l'Electricité et du Gaz – Controlecomité voor Elekticiteit en Gas
— Comité national de l'Energie – Nationaal Comité voor de Energie
— Commissariat général aux Relations internationales
— Commissariaat-Generaal voor de Bevordering van de lichamelijke Ontwikkeling, de Sport en de Openluchtrecreatie
— Commissariat général pour les Relations internationales de la Communauté française de Belgique
— Conseil central de l'Economie – Centrale Raad voor het Bedrijfsleven
— Conseil économique et social de la Région wallonne
— Conseil national du Travail – Nationale Arbeidsraad
— Conseil supérieur de la Justice – Hoge Raad voor de Justitie
— Conseil supérieur des Indépendants et des petites et moyennes Entreprises — Hoge Raad voor Zelfstandigen en de kleine en middelgrote Ondernemingen
— Conseil supérieur des Classes moyennes
— Coopération technique belge – Belgische technische Coöperatie
D
— Dienststelle der Deutschprachigen Gemeinschaft für Personen mit einer Behinderung
— Dienst voor de Scheepvaart
— Dienst voor Infrastructuurwerken van het gesubsidieerd Onderwijs
— Domus Flandria
E
— Entreprise publique des Technologies nouvelles de l'Information et de la Communication de la Communauté française
— Export Vlaanderen
F
— Financieringsfonds voor Schuldafbouw en Eenmalige Investeringsuitgaven
— Financieringsinstrument voor de Vlaamse Visserij- en Aquicultuursector
— Fonds bijzondere Jeugdbijstand
— Fonds communautaire de Garantie des Bâtiments scolaires
— Fonds culturele Infrastructuur
— Fonds de Participation
— Fonds de Vieillissement – Zilverfonds
— Fonds d'Aide médicale urgente – Fonds voor dringende geneeskundige Hulp
— Fonds de Construction d'Institutions hospitalières et médico-sociales de la Communauté française
— Fonds de Pension pour les Pensions de Retraite du Personnel statutaire de Belgacom – Pensioenfonds voor de Rustpensioenen van het statutair Personeel van Belgacom
— Fonds des Accidents du Travail – Fonds voor Arbeidsongevallen
— Fonds d'Indemnisation des Travailleurs licenciés en cas de Fermeture d'Entreprises
— Fonds tot Vergoeding van de in geval van Sluiting van Ondernemingen ontslagen Werknemers
— Fonds du Logement des Familles nombreuses de la Région de Bruxelles-Capitale – Woningfonds van de grote Gezinnen van het Brusselse hoofdstedelijk Gewest
— Fonds du Logement des Familles nombreuses de Wallonie
— Fonds Film in Vlaanderen
— Fonds national de Garantie des Bâtiments scolaires – Nationaal Warborgfonds voor Schoolgebouwen
— Fonds national de Garantie pour la Réparation des Dégâts houillers – Nationaal Waarborgfonds inzake Kolenmijnenschade
— Fonds piscicole de Wallonie
— Fonds pour le Financement des Prêts à des Etats étrangers – Fonds voor Financiering van de Leningen aan Vreemde Staten
— Fonds pour la Rémunération des Mousses – Fonds voor Scheepsjongens
— Fonds régional bruxellois de Refinancement des Trésoreries communales — Brussels gewestelijk Herfinancieringsfonds van de gemeentelijke Thesaurieën
— Fonds voor flankerend economisch Beleid
— Fonds wallon d'avances pour la réparation des dommages provoqués par des pompages et des prises d'eau souterraine
G
— Garantiefonds der Deutschsprachigen Gemeinschaft für Schulbauten
— Grindfonds
H
— Herplaatsingfonds
— Het Gemeenschapsonderwijs
— Hulpfonds tot financieel Herstel van de Gemeenten
I
— Institut belge de Normalisation – Belgisch Instituut voor Normalisatie
— Institut belge des Services postaux et des Télécommunications – Belgisch Instituut voor Postdiensten en Telecommunicatie
— Institut bruxellois francophone pour la Formation professionnelle
— Institut bruxellois pour la Gestion de l'Environnement – Brussels Instituut voor Milieubeheer
— Institut d'Aéronomie spatiale – Instituut voor Ruimte aëronomie
— Institut de Formation permanente pour les Classes moyennes et les petites et moyennes Entreprises
— Institut des Comptes nationaux – Instituut voor de nationale Rekeningen
— Institut d'Expertise vétérinaire – Instituut voor veterinaire Keuring
— Institut du Patrimoine wallon
— Institut für Aus- und Weiterbildung im Mittelstand und in kleinen und mittleren Unternehmen
— Institut géographique national – Nationaal geografisch Instituut
— Institution pour le Développement de la Gazéification souterraine — Instelling voor de Ontwikkeling van ondergrondse Vergassing
— Institution royale de Messine – Koninklijke Gesticht van Mesen
— Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté flamande – Universitaire instellingen van publiek recht afangende van de Vlaamse Gemeenschap
— Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté française – Universitaire instellingen van publiek recht afhangende van de Franse Gemeenschap
— Institut national des Industries extractives – Nationaal Instituut voor de Extractiebedrijven
— Institut national de Recherche sur les Conditions de Travail – Nationaal Onderzoeksinstituut voor Arbeidsomstandigheden
— Institut national des Invalides de Guerre, anciens Combattants et Victimes de Guerre – Nationaal Instituut voor Oorlogsinvaliden, Oudstrijders en Oorlogsslachtoffers
— Institut national des Radioéléments – Nationaal Instituut voor Radio-Elementen
— Institut national pour la Criminalistique et la Criminologie – Nationaal Instituut voor Criminalistiek en Criminologie
— Institut pour l'Amélioration des Conditions de Travail – Instituut voor Verbetering van de Arbeidsvoorwaarden
— Institut royal belge des Sciences naturelles – Koninklijk Belgisch Instituut voor Natuurwetenschappen
— Institut royal du Patrimoine culturel – Koninklijk Instituut voor het Kunstpatrimonium
— Institut royal météorologique de Belgique – Koninklijk meteorologisch Instituut van België
— Institut scientifique de Service public en Région wallonne
— Institut scientifique de la Santé publique – Louis Pasteur – Wetenschappelijk Instituut Volksgezondheid – Louis Pasteur
— Instituut voor de Aanmoediging van Innovatie door Wetenschap en Technologie in Vlaanderen
— Instituut voor Bosbouw en Wildbeheer
— Instituut voor het archeologisch Patrimonium
— Investeringsdienst voor de Vlaamse autonome Hogescholen
— Investeringsfonds voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant
J
— Jardin botanique national de Belgique — Nationale Plantentuin van België
K
— Kind en Gezin
— Koninklijk Museum voor schone Kunsten te Antwerpen
L
— Loterie nationale — Nationale Loterij
M
— Mémorial national du Fort de Breendonk – Nationaal Gedenkteken van het Fort van Breendonk
— Musée royal de l'Afrique centrale – Koninklijk Museum voor Midden- Afrika
— Musées royaux d'Art et d'Histoire – Koninklijke Musea voor Kunst en Geschiedenis
— Musées royaux des Beaux-Arts de Belgique – Koninklijke Musea voor schone Kunsten van België
O
— Observatoire royal de Belgique – Koninklijke Sterrenwacht van België
— Office central d'Action sociale et culturelle du Ministère de la Défense — Centrale Dienst voor sociale en culturele Actie van het Ministerie van Defensie
— Office communautaire et régional de la Formation professionnelle et de L'Emploi
— Office de Contrôle des Assurances – Controledienst voor de Verzekeringen
— Office de Contrôle des Mutualités et des Unions nationales de Mutualités — Controledienst voor de Ziekenfondsen en de Landsbonden van Ziekenfondsen
— Office de la Naissance et de l'Enfance
— Office de Promotion du Tourisme
— Office de Sécurité sociale d'Outre-Mer – Dienst voor de overzeese sociale Zekerheid
— Office for Foreign Investors in Wallonia
— Office national d'Allocations familiales pour Travailleurs salariés — Rijksdienst voor Kinderbijslag voor Werknemers
— Office national de Sécurité sociale des Administrations provinciales et locales – Rijksdienst voor sociale Zekerheid van de provinciale en plaatselijke Overheidsdiensten
— Office national des Vacances annuelles – Rijksdienst voor jaarlijkse Vakantie
— Office national du Ducroire – Nationale Delcrederedienst
— Office régional bruxellois de l'Emploi – Brusselse gewestelijke Dienst voor Arbeidsbemiddeling
— Office régional de Promotion de l'Agriculture et de l'Horticulture
— Office régional pour le Financement des Investissements communaux
— Office wallon de la Formation professionnelle et de l'Emploi
— Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Geel
— Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Rekem
— Openbare Afvalstoffenmaatschappij voor het Vlaams Gewest
— Orchestre national de Belgique – Nationaal Orkest van België
— Organisme national des Déchets radioactifs et des Matières fissiles — Nationale Instelling voor radioactief Afval en Splijtstoffen
P
— Palais des Beaux-arts — Paleis voor schone Kunsten
— Participatiemaatschappij Vlaanderen
— Pool des marins de la marine marchande — Pool van de Zeelieden der Koopvaardij
R
— Radio et Télévision belge de la Communauté française
— Reproductiefonds voor de Vlaamse Musea
S
— Service d'Incendie et d'Aide médicale urgente de la Région de Bruxelles-Capitale – Brusselse hoofdstedelijk Dienst voor Brandweer en dringende medische Hulp
— Société belge d'Investissement pour les pays en développement – Belgische Investeringsmaatschappij voor Ontwinkkelingslanden
— Société d'Assainissement et de Rénovation des Sites industriels dans l'Ouest du Brabant wallon
— Société de Garantie régionale
— Sociaal economische Raad voor Vlaanderen
— Société du Logement de la Région bruxelloise et sociétés agréées — Brusselse Gewestelijke Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen
— Société publique d'Aide à la Qualité de l'Environnement
— Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires bruxellois
— Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Brabant wallon
— Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Hainaut
— Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Namur
— Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Liège
— Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Luxembourg
— Société publique de Gestion de l'Eau
— Société wallonne du Logement et sociétés agréées
— Sofibail
— Sofibru
— Sofico
T
— Théâtre national
— Théâtre royal de la Monnaie — De Koninklijke Muntschouwburg
— Toerisme Vlaanderen
— Tunnel Liefkenshoek
U
— Universitair Ziekenhuis Gent
V
— Vlaams Commissariaat voor de Media
— Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding
— Vlaams Egalisatie Rente Fonds
— Vlaamse Hogescholenraad
— Vlaamse Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen
— Vlaamse Instelling voor technologisch Onderzoek
— Vlaamse interuniversitaire Raad
— Vlaamse Landmaatschappij
— Vlaamse Milieuholding
— Vlaamse Milieumaatschappij
— Vlaamse Onderwijsraad
— Vlaamse Opera
— Vlaamse Radio- en Televisieomroep
— Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteit- en Gasmarkt
— Vlaamse Stichting voor Verkeerskunde
— Vlaams Fonds voor de Lastendelging
— Vlaams Fonds voor de Letteren
— Vlaams Fonds voor de sociale Integratie van Personen met een Handicap
— Vlaams Informatiecentrum over Land- en Tuinbouw
— Vlaams Infrastructuurfonds voor Persoonsgebonden Aangelegenheden
— Vlaams Instituut voor de Bevordering van het wetenschappelijk- en technologisch Onderzoek in de Industrie
— Vlaams Instituut voor Gezondheidspromotie
— Vlaams Instituut voor het Zelfstandig ondernemen
— Vlaams Landbouwinvesteringsfonds
— Vlaams Promotiecentrum voor Agro- en Visserijmarketing
— Vlaams Zorgfonds
— Vlaams Woningsfonds voor de grote Gezinnen
II — BULGAARIA
Asutused
— Икономически и социален съвет
— Национален осигурителен институт
— Национална здравноосигурителна каса
— Български червен кръст
— Българска академия на науките
— Национален център за аграрни науки
— Български институт за стандартизация
— Българско национално радио
— Българска национална телевизия
Kategooriad
Riiklikud ettevõtted õigusakti „Търговския закон” (обн., ДВ, бр.48/18.6.1991) artikli 62 lõike 3 tähenduses:
— Национална компания „Железопътна инфраструктура”
— ДП „Пристанищна инфраструктура”
— ДП „Ръководство на въздушното движение”
— ДП „Строителство и възстановяване”
— ДП „Транспортно строителство и възстановяване”
— ДП „Съобщително строителство и възстановяване”
— ДП „Радиоактивни отпадъци”
— ДП „Предприятие за управление на дейностите по опазване на околната среда”
— ДП „Български спортен тотализатор”
— ДП „Държавна парично-предметна лотария”
— ДП „Кабиюк”, Шумен
— ДП „Фонд затворно дело”
— Държавни дивечовъдни станции
Riiklikud ülikoolid, mis on asutatud õigusakti „Закона за висшето образование” (обн., ДВ, бр.112/27.12.1995) artikli 13 alusel:
— Аграрен университет – Пловдив
— Академия за музикално, танцово и изобразително изкуство – Пловдив
— Академия на Министерството на вътрешните работи
— Великотърновски университет „Св. св. Кирил и Методий”
— Висше военноморско училище „Н. Й. Вапцаров” – Варна
— Висше строително училище „Любен Каравелов” – София
— Висше транспортно училище „Тодор Каблешков” – София
— Военна академия „Г. С. Раковски” – София
— Национална музикална академия „Проф. Панчо Владигеров” – София
— Икономически университет – Варна
— Колеж по телекомуникации и пощи – София
— Лесотехнически университет – София
— Медицински университет „Проф. д-р Параскев Иванов Стоянов” – Варна
— Медицински университет – Плевен
— Медицински университет – Пловдив
— Медицински университет – София
— Минно-геоложки университет „Св. Иван Рилски” – София
— Национален военен университет „Васил Левски” – Велико Търново
— Национална академия за театрално и филмово изкуство „Кръстьо Сарафов” – София
— Национална спортна академия „Васил Левски” – София
— Национална художествена академия – София
— Пловдивски университет „Паисий Хилендарски”
— Русенски университет „Ангел Кънчев”
— Софийски университет „Св. Климент Охридски”
— Специализирано висше училище по библиотекознание и информационни технологии – София
— Стопанска академия „Д. А. Ценов” – Свищов
— Технически университет – Варна
— Технически университет – Габрово
— Технически университет – София
— Tракийски университет – Стара Загора
— Университет „Проф. д-р Асен Златаров” – Бургас
— Университет за национално и световно стопанство – София
— Университет по архитектура, строителство и геодезия – София
— Университет по хранителни технологии – Пловдив
— Химико-технологичен и металургичен университет – София
— Шуменски университет „Епископ Константин Преславски”
— Югозападен университет „Неофит Рилски” – Благоевград
Riiklikud ja munitsipaalkoolid õigusakti „Закона за народната просвета” (обн., ДВ, бр. 86/18.10.1991) tähenduses.
Kultuuriinstituudid õigusakti „Закона за закрила и развитие на културата” (обн., ДВ, бр.50/1.6.1999) tähenduses:
— Народна библиотека „Св. св. Кирил и Методий”
— Българска национална фонотека
— Българска национална филмотека
— Национален фонд „Култура”
— Национален институт за паметниците на културата
— Театри (teatrid)
— Опери, филхармонии и ансамбли (ooperid, filharmooniaorkestrid, ansamblid)
— Музеи и галерии (muuseumid ja galeriid)
— Училища по изкуствата и културата (kunsti- ja kultuurikoolid)
— Български културни институти в чужбина (Bulgaaria kultuuriinstituudid välismaal)
Õigusakti „Закона за лечебните заведения” (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud ja/või munitsipaalmeditsiiniinstituutid.
Õigusakti „Закона за лечебните заведения” (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) artikli 5 lõikes 1 osutatud meditsiiniinstituudid:
— Домове за медико-социални грижи за деца
— Лечебни заведения за стационарна психиатрична помощ
— Центрове за спешна медицинска помощ
— Центрове за трансфузионна хематология
— Болница „Лозенец”
— Военномедицинска академия
— Медицински институт на Министерство на вътрешните работи
— Лечебни заведения към Министерството на правосъдието
— Лечебни заведения към Министерството на транспорта
Mittekaubanduslikku laadi juriidilised isikud, mis on asutatud üldistes huvides vastavalt õigusaktile „Закона за юридическите лица с нестопанска цел” (обн., ДВ, бр.81/6.10.2000) ja mis vastavad õigusakti „Закона за обществените поръчки” (обн., ДВ, бр. 28/6.4.2004) § 1 punkti 21 tingimustele.
III — TŠEHHI VABARIIK
— Pozemkový fond ja muud riiklikud fondid
— Česká národní banka
— Česká televize
— Český rozhlas
— Rada pro rozhlasové a televizní vysílaní
— Všeobecná zdravotní pojišťovna České republiky
— Zdravotní pojišťovna ministerstva vnitra ČR
— Ülikoolid
ja muud eraldi seadusega asutatud juriidilised isikud, mis kasutavad oma tegevuseks ja vastavalt eelarvemäärustele riigieelarvest ja riiklike fondide eelarvest saadavat raha, rahvusvaheliste institutsioonide tehtud makseid ning territoriaalorganite või kohaliku omavalitsusüksuste eelarvevahendeid.
IV — TAANI
Asutused
— Danmarks Radio
— Det landsdækkende TV2
— Danmarks Nationalbank
— Sund og Bælt Holding A/S
— A/S Storebælt
— A/S Øresund
— Øresundskonsortiet
— Metroselskabet I/S
— Arealudviklingsselskabet I/S
— Statens og Kommunernes Indkøbsservice
— Arbejdsmarkedets Tillægspension
— Arbejdsmarkedets Feriefond
— Lønmodtagernes Dyrtidsfond
— Naviair
Kategooriad
— De Almene Boligorganisationer (sotsiaalkorteritega tegelevad organisatsioonid)
— Andre forvaltningssubjekter (muud haldusorganid)
— Universiteterne, jf. lovbekendtgørelse nr. 1368 af 7. december 2007 af lov om universiteter (ülikoolid, vt 7. detsembri 2007. aasta ülikoole käsitlev konsolideerimisseadus nr 1368)
V — SAKSAMAA
Kategooriad
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
Riiklikud asutused, ettevõtted ja fondid, mille on rajanud keskvalitsus, liidumaa valitsus või kohalik omavalitsus eelkõige järgmistes valdkondades:
(1) Asutused
— Wissenschaftliche Hochschulen und verfasste Studentenschaften – [ülikoolid ja tunnustatud üliõpilasorganisatsioonid].
— Berufsständige Vereinigungen (Rechtsanwalts-, Notar-, Steuerberater-, Wirtschaftsprüfer-, Architekten-, Ärzte- und Apothekerkammern) – [juristide, notarite, maksunõunike, raamatupidajate, arhitektide, arstide ja farmatseutide kutseliidud].
— Wirtschaftsvereinigungen (Landwirtschafts-, Handwerks-, Industrie- und Handelskammern, Handwerksinnungen, Handwerkerschaften) – [äri- ja kaubandusorganisatsioonid: põllumajandus- ja käsitööühingud, kaubandus- ja tööstuskojad, käsitööliste gildid, kaupmeeste ühingud].
— Sozialversicherungen (Krankenkassen, Unfall- und Rentenversicherungsträger) – [sotsiaalkindlustusasutused: haigekassa-, õnnetus- ja pensionikindlustusfondid].
— Kassenärztliche Vereinigungen – [haigekassa arstide ühendused].
— Genossenschaften und Verbände – [kooperatiivid ja muud liidud].
(2) Ettevõtted ja fondid
Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mittekaubanduslikud ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides, eelkõige järgmistes valdkondades:
— Rechtsfähige Bundesanstalten – [õigus- ja teovõimelised keskvalitsused].
— Versorgungsanstalten und Studentenwerke – [pensioniorganisatsioonid ja üliõpilasliidud).
— Kultur-, Wohlfahrts- und Hilfsstiftungen – [kultuuri-, sotsiaal- ja abifondid].
Eraõiguslikud juriidilised isikud
Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mittekaubanduslikud ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides (sealhulgas kommunale Versorgungsunternehmen (munitsipaal-kommunaalettevõtted)):
— Gesundheitswesen (Krankenhäuser, Kurmittelbetriebe, medizinische Forschungseinrichtungen, Untersuchungs- und Tierkoerperbeseitigungsanstalten) – [tervishoid: haiglad, sanatooriumid, meditsiinilised uurimisinstituudid, katseettevõtted ja loomakerede hävitamise ettevõtted].
— Kultur (öffentliche Bühnen, Orchester, Museen, Bibliotheken, Archive, zoologische und botanische Gärten) – [kultuur: teatrid, orkestrid, muuseumid, raamatukogud, arhiivid, zooloogia- ja botaanikaaiad].
— Soziales (Kindergärten, Kindertagesheime, Erholungseinrichtungen, Kinder- und Jugendheime, Freizeiteinrichtungen, Gemeinschafts- und Bürgerhäuser, Frauenhäuser, Altersheime, Obdachlosenunterkünfte) – [sotsiaalhoolekanne: lasteaiad, lastepäevakodud, puhkeasutused, lastekodud, noortekodud, vaba aja keskused, sotsiaalkorterid, naiste turvakodud, vanadekodud, kodutute varjupaigad].
— Sport (Schwimmbäder, Sportanlagen und -einrichtungen) – [sport: ujumisbasseinid, spordirajatised].
— Sicherheit (Feuerwehren, Rettungsdienste) – [päästeteenus: tuletõrje, muud päästetalitused].
— Bildung (Umschulungs-, Aus-, Fort- und Weiterbildungseinrichtungen, Volksschulen) – [haridus: koolitus-, täiend- ja ümberkoolitusasutused, täiskasvanute õhtune koolitus].
— Wissenschaft, Forschung und Entwicklung (Großforschungseinrichtungen, wissenschaftliche Gesellschaften und Vereine, Wissenschaftsförderung) – [teadus, uuringud ja areng: laia profiiliga uurimisasutused, teadusühingud ja -liidud, teaduse arendamisega tegelevad asutused].
— Entsorgung (Straßenreinigung, Abfall- und Abwasserbeseitigung) – [jäätme- ja prügikäitlusteenused: tänavate puhastamine, reovee- ja jäätmekäitlus].
— Bauwesen und Wohnungswirtschaft (Stadtplanung, Stadtentwicklung, Wohnungsunternehmen soweit im Allgemeininteresse tätig, Wohnraumvermittlung) – [ehitus, tsiviilehitus ja elamumajandus: linnaplaneerimine, linnaarendus, elamuettevõtjad (kui nad tegutsevad üldsuse huvides), eluasemeteenused].
— Wirtschaft (Wirtschaftsförderungsgesellschaften) – [majandus: majanduse arendamisega tegelevad organisatsioonid].
— Friedhofs- und Bestattungswesen – [kalmistud ja matuseteenused].
— Zusammenarbeit mit den Entwicklungsländern (Finanzierung, technische Zusammenarbeit, Entwicklungshilfe, Ausbildung) – [koostöö arengumaadega: rahastamine, tehniline koostöö, arenguabi, koolitus].
VI — EESTI
— Eesti Kunstiakadeemia
— Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
— Eesti Maaülikool
— Eesti Teaduste Akadeemia
— Eesti Rahvusringhaaling
— Tagatisfond
— Kaitseliit
— Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
— Eesti Haigekassa
— Eesti Kultuurkapital
— Notarite Koda
— Rahvusooper Estonia
— Eesti Rahvusraamatukogu
— Tallinna Ülikool
— Tallinna Tehnikaülikool
— Tartu Ülikool
— Eesti Advokatuur
— Audiitorkogu
— Eesti Töötukassa
— Eesti Arengufond
Kategooriad
Muud riiklikud või eraõiguslikud juriidilised isikud kooskõlas riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) artikli 10 lõikega 2.
VII — IIRIMAA
Asutused
— Enterprise Ireland [turunduse, tehnoloogia ja ettevõtluse arendamine]
— Forfás [ettevõtlus-, kaubandus-, teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase poliitika ja nõuande organ]
— Industrial Development Authority
— FÁS [tööstuskoolitus ja tööhõive]
— Health and Safety Authority
— Bord Fáilte Éireann – [turismi edendamine]
— CERT [hotellindus-, toitlustus- ja turismialane koolitus]
— Irish Sports Council
— National Roads Authority
— Údarás na Gaeltachta – [gaelikeelseid regioone ühendav asutus]
— Teagasc [põllumajandusalane uurimistegevus, koolitus ja areng]
— An Bord Bia – [toiduainetetööstuse edendamine]
— Irish Horseracing Authority
— Bord na gCon – [hurtade võiduajamiste toetamine ja edendamine]
— Marine Institute
— Bord Iascaigh Mhara – [kalanduse edendamine]
— Equality Authority
— Legal Aid Board
— Forbas [Forbairt]
Kategooriad
— Tervishoiuamet
— Haiglad ja muud riiklikud institutsioonid
— Kutsehariduskomiteed
— Kolledžid ja muud riiklikud haridusasutused
— Piirkondlikud ja riiklikud kalandusnõukogud
— Piirkondlikud turismiorganisatsioonid
— -Riiklikud reguleerivad ja apellatsiooniorganid [sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, energeetika, planeerimine jne]
— Asutused, mille eesmärgiks on täita konkreetseid ülesandeid või rahuldada vajadusi erinevates avalikes sektorites [näiteks Healthcare Materials Management Board, Health Sector Employers Agency, Local Government Computer Services Board, Environmental Protection Agency, National Safety Council, Institute of Public Administration, Economic and Social Research Institute, National Standards Authority jt]
— Muud riiklikud asutused, mis vastavad riiklikud asutuse määratlusele.
VIII — KREEKA
Kategooriad
— Riiklikud ettevõtted ja üksused
— Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riigi omanduses või mis saavad kohaldatava õiguse alusel korrapäraselt riigilt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest või kus riigi osalus on vähemalt 51 %.
— Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riiklikud juriidiliste isikute, mis tahes tasandi kohalike omavalitsuste, sealhulgas Kreeka kohalike omavalitsuste keskliidu („Κ.Ε.Δ.Κ.Ε.”), kommuunide (kohalike halduspiirkondade) kohalike liitude, riiklike ettevõtete või isikute või punktis b viidatud juriidiliste isikute omanduses või mis saavad kohaldatava õiguse või oma põhikirja alusel nimetatud juriidilistelt isikutelt korrapäraselt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest, või eespool nimetatud juriidilised isikud, mille osalus sellistes riiklikes juriidilistes isikutes on vähemalt 51 %.
IX — HISPAANIA
Kategooriad
— Riiklikud asutused ja üksused, mis ei ole valitsusasutused (Administración General del Estado Públicas,) autonoomsete piirkondade sõltumatud asutused (l'Administración de las Comunidades Autónomas) ega kohalike omavalitsuste (Corporaciones Locales) asutused ja mille suhtes kohaldatakse Hispaania riigihankeseadust („Ley 30/2007, de 30 de octubre, de Contratos del sector público”) vastavalt selle artiklile 3;
— Entidades Gestoras y los Servicios Comunes de la Seguridad Social – [tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused].
X — PRANTSUSMAA
Asutused
— Compagnies et établissements consulaires, chambres de commerce et d'industrie (CCI), chambres des métiers et chambres d'agriculture.
Kategooriad
(1) Riiklikud asutused:
— Académie des Beaux-arts
— Académie française
— Académie des inscriptions et belles-lettres
— Académie des sciences
— Académie des sciences morales et politiques
— Banque de France
— Centre de coopération internationale en recherche agronomique pour le développement
— Ecoles d'architecture
— Institut national de la consommation
— Reunion des musées nationaux
— Thermes nationaux – Aix-les-Bains
— Groupements d'intérêt public; exemples:
— Agence EduFrance
— ODIT France (observation, développement et ingénierie touristique)
— Agence nationale de lutte contre l'illettrisme
(2) Piirkondlikul, departemangu ja kohalikul tasandil riiklikud haldusasutused:
— Collèges
— Lycées
— Etablissements publics locaux d'enseignement et de formation professionnelle agricole
— Etablissements publics hospitaliers
— Offices publics de l'habitat
(3) Territoriaalsete asutuste rühmad:
— Etablissements publics de coopération intercommunale
— Institutions interdépartementales et interrégionales
— Syndicat des transports d'Ile-de-France
XI — ITAALIA
Asutused
— Società Stretto di Messina S.p.A.
— Mostra d'oltremare S.p.A.
— Ente nazionale per l'aviazione civile – ENAC
— Società nazionale per l'assistenza al volo S.p.A. – ENAV
— ANAS S.p.A
Kategooria
— Consorzi per le opere idrauliche [vesiehituse konsortsiumid].
— Università statali, gli istituti universitari statali, i consorzi per i lavori interessanti le università [riiklikud ülikoolid, riiklike ülikoolide instituudid, ülikoolide arendustöö konsortsiumid].
— Istituzioni pubbliche di assistenza e di beneficenza [riiklikud hoolekande- ja heategevusasutused].
— Istituti superiori scientifici e culturali, osservatori astronomici, astrofisici, geofisici o vulcanologici [kõrgemad teadus- ja kultuuriinstituudid, astronoomia-, astrofüüsika-, geofüüsika- ja vulkanoloogia observatooriumid].
— Enti di ricerca e sperimentazione [uurimis- ja katsetööga tegelevad organisatsioonid].
— Enti che gestiscono forme obbligatorie di previdenza e di assistenza [kohustuslikke sotsiaalkindlustus- ja hoolekandesüsteeme haldavad ametid].
— Consorzi di bonifica [maaparandusühistud].
— Enti di sviluppo o di irrigazione [arendustöö- või niisutusametid].
— Consorzi per le aree industriali [tööstuspiirkondade ühendused].
— Enti preposti a servizi di pubblico interesse [üldsuse huvides teenuseid osutavad organisatsioonid].
— Enti pubblici preposti ad attività di spettacolo, sportive, turistiche e del tempo libero [meelelahutuse, spordi, turismi ja vaba aja veetmise korraldamisega tegelevad riiklikud asutused].
— Enti culturali e di promozione artistica [kultuuri ja kunstilist tegevust edendavad organisatsioonid].
XII — KÜPROS
— Αρχή Ραδιοτηλεόρασης Κύπρου
— Επιτροπή Κεφαλαιαγοράς Κύπρου
— Επίτροπος Ρυθμίσεως Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών και Ταχυδρομείων
— Ρυθμιστική Αρχή Ενέργειας Κύπρου
— Εφοριακό Συμβούλιο
— Συμβούλιο Εγγραφής και Ελέγχου Εργοληπτών
— Ανοικτό Πανεπιστήμιο Κύπρου
— Πανεπιστήμιο Κύπρου
— Τεχνολογικό Πανεπιστήμιο Κύπρου
— Ένωση Δήμων
— Ένωση Κοινοτήτων
— Αναπτυξιακή Εταιρεία Λάρνακας
— Ταμείο Κοινωνικής Συνοχής
— Ταμείο Κοινωνικών Ασφαλίσεων
— Ταμείο Πλεονάζοντος Προσωπικού
— Κεντρικό Ταμείο Αδειών
— Αντιναρκωτικό Συμβούλιο Κύπρου
— Ογκολογικό Κέντρο της Τράπεζας Κύπρου
— Οργανισμός Ασφάλισης Υγείας
— Ινστιτούτο Γενετικής και Νευρολογίας
— Κεντρική Τράπεζα της Κύπρου
— Χρηματιστήριο Αξιών Κύπρου
— Οργανισμός Χρηματοδοτήσεως Στέγης
— Κεντρικός Φορέας Ισότιμης Κατανομής Βαρών
— Ίδρυμα Κρατικών Υποτροφιών Κύπρου
— Κυπριακός Οργανισμός Αγροτικών Πληρωμών
— Οργανισμός Γεωργικής Ασφάλισης
— Ειδικό Ταμείο Ανανεώσιμων Πηγών Ενέργειας και Εξοικονόμησης Ενέργειας
— Συμβούλιο Ελαιοκομικών Προϊόντων
— Οργανισμός Κυπριακής Γαλακτοκομικής Βιομηχανίας
— Συμβούλιο Αμπελοοινικών Προϊόντων
— Συμβούλιο Εμπορίας Κυπριακών Πατατών
— Ευρωπαϊκό Ινστιτούτο Κύπρου
— Ραδιοφωνικό Ίδρυμα Κύπρου
— Οργανισμός Νεολαίας Κύπρου
— Κυπριακόν Πρακτορείον Ειδήσεων
— Θεατρικός Οργανισμός Κύπρου
— Κυπριακός Οργανισμός Αθλητισμού
— Αρχή Ανάπτυξης Ανθρώπινου Δυναμικού Κύπρου
— Αρχή Κρατικών Εκθέσεων Κύπρου
— Ελεγκτική Υπηρεσία Συνεργατικών Εταιρειών
— Κυπριακός Οργανισμός Τουρισμού
— Κυπριακός Οργανισμός Αναπτύξεως Γης
— Συμβούλια Αποχετεύσεων (see kategooria osutab üksusele Συμβούλια Αποχετεύσεων, mis on asutatud ja mis tegutseb 1971. aasta õigusakti „Αποχετευτικών Συστημάτων Νόμου Ν.1(Ι)” alusel)
— Συμβούλια Σφαγείων (see kategooria osutab kohaliku omavalitsuste hallatavale üksusele Κεντρικά και Κοινοτικά Συμβούλια Σφαγείων, mis on asutatud ja mis teguteb 2003. aasta õigusakti „Σφαγείων Νόμου N.26(Ι)” alusel)
— Σχολικές Εφορείες (see kategooria osutab üksusele Σχολικές Εφορείες, mis on asutatud ja mis tegutseb 2003. aasta õigusakti „Σχολικών Εφορειών Νόμου N.108” alusel)
— Ταμείο Θήρας
— Κυπριακός Οργανισμός Διαχείρισης Αποθεμάτων Πετρελαιοειδών
— Ίδρυμα Τεχνολογίας Κύπρου
— Ίδρυμα Προώθησης Έρευνας
— Ίδρυμα Ενέργειας Κύπρου
— Ειδικό Ταμείο Παραχώρησης Επιδόματος Διακίνησης Αναπήρων
— Ταμείο Ευημερίας Εθνοφρουρού
— Ίδρυμα Πολιτισμού Κύπρου
XIII — LÄTI
— Eraõiguslikud üksused, mis teevad oste õigusakti „Publisko iepirkumu likuma prasībām” alusel.
XIV — LEEDU
— Uurimis- ja haridusasutused (keskeriõppeasutused, teaduslikud uurimisasutused, teadus- ja tehnoloogiapargid ning muud asutused ja institutsioonid, mis tegelevad uurimis- ja haridusasutuste hindamise või nende tegevuse organiseerimisega)
— Haridusasutused (kõrgkoolid, kutsehariduslikud kolledžid, üldhariduskoolid, koolieelsed lasteasutused, informaalsed haridusasutused, eriharidusasutused ja muud asutused)
— Kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, raamatukogud ja muud asutused)
— Leedu tervishoiusüsteemi kuuluvad riiklikud asutused (tervishoiuasutused, rahva tervisekaitsega tegelevad asutused, farmaatsiavaldkonnas tegutsevad asutused ning muud tervishoiuasutused jne)
— Sotsiaalhoolekandeasutused
— Kehakultuuri ja spordiga tegelevad asutused (spordiklubid, spordikoolid, spordikeskused, spordirajatised ja muud asutused)
— Riigikaitseasutused
— Keskkonnakaitseasutused
— Ühiskonna turvalisuse ja avaliku korra tagamisega tegelevad asutused
— Kodanikukaitse ja päästevaldkonnas tegutsevad asutused
— Turismiteenuste osutajad (turismiinfokeskused ja muud turismiteenuseid osutavad asutused)
— Muud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, mis tegutsevad riigihankeseaduse („Valstybės žinios” (ametlik väljaanne) nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 4 lõike 2 alusel.
XV — LUKSEMBURG
— Établissements publics de l'État placés sous la surveillance d'un membre du gouvernement:
—— Fonds d'Urbanisation et d'Aménagement du Plateau de Kirchberg
— Fonds de Rénovation de Quatre Ilôts de la Vieille Ville de Luxembourg
— Fonds Belval
— Établissements publics placés sous la surveillance des communes.
— Syndicats de communes créés en vertu de la loi du 23 février 2001 concernant les syndicats de communes.
XVI — UNGARI
Asutused
— Egyes költségvetési szervek (teatavad eelarveorganid)
— Az elkülönített állami pénzalapok kezelője (eraldiseisvate riiklike fondide juhtorganid)
— A közalapítványok (riiklikud sihtasutused)
— A Magyar Nemzeti Bank
— A Magyar Nemzeti Vagyonkezelő Zrt.
— A Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság
— A Magyar Távirati Iroda Részvénytársaság
— A közszolgálati műsorszolgáltatók (riiklikud ringhäälinguorganisatsioonid)
— Azok a közműsor-szolgáltatók, amelyek működését többségi részben állami, illetve önkormányzati költségvetésből finanszírozzák (riiklikud ringhäälinguorganisatsioonid, mida rahastatakse peamiselt riigieelarvest)
— Az Országos Rádió és Televízió Testület
Kategooriad
— Organisatsioonid, mis on loodud üldistes huvides ja mis ei tegele tööstuse või kaubandusega ja on riiklike üksuste kontrolli all või mille peamisteks rahastajateks on riiklikud üksused (rahastamine toimub riigieelarvest).
— Organisatsioonid, mis on loodud seaduse alusel, millega määratakse kindlaks nende riiklikud ülesanded ja tegevus ning mis on riiklike üksuste kontrolli all või mille peamisteks rahastajateks on riiklikud üksused (rahastamine toimub riigieelarvest).
— Organisatsioonid, mis on loodud riiklike üksuste poolt teatavate põhitegevuste tegemiseks ja mis on riiklike üksuste kontrolli all.
XVII — MALTA
— Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)
—— Kunsill Malti Għall-Iżvilupp Ekonomiku u Soċjali (Malta Council for Economic and Social Development).
— Awtorità tax-Xandir (Broadcasting Authority).
— Industrial Projects and Services Ltd.
— Kunsill ta' Malta għax-Xjenza u Teknoloġija (Malta Council for Science and Technology)
— Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)
—— Awtorità għas-Servizzi Finanzjarji ta' Malta (Malta Financial Services Authority).
— Borża ta' Malta (Malta Stock Exchange).
— Awtorità dwar Lotteriji u l-Loghob (Lotteries and Gaming Authority).
— Awtorità tal-Istatistika ta' Malta (Malta Statistics Authority).
— Sezzjoni ta' Konformità mat-Taxxa (Tax Compliance Unit).
— Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice & Home Affairs)
—— Ċentru Malti tal-Arbitraġġ (Malta Arbitration Centre).
— Kunsilli Lokali (Local Councils).
— Ministeru tal-Edukazzjoni, Żgħażagħ u Impjiegi (Ministry of Education, Youth and Employment)
—— Junior College.
— Kulleġġ Malti għall-Arti, Xjenza u Teknoloġija (Malta College of Arts Science and Technology).
— Università' ta' Malta (University of Malta).
— Fondazzjoni għall-Istudji Internazzjonali (Foundation for International Studies).
— Fondazzjoni għall-Iskejjel ta' Għada (Foundation for Tomorrow's Schools).
— Fondazzjoni għal Servizzi Edukattivi (Foundation for Educational Services).
— Korporazzjoni tal-Impjieg u t-Taħriġ (Employment and Training Corporation).
— Awtorità' tas-Saħħa u s-Sigurtà (Occupational Health and Safety Authority).
— Istitut għalStudji Turistiċi (Institute for Tourism Studies).
— Kunsill Malti għall-Isport.
— Bord tal-Koperattivi (Cooperatives Board).
— Pixxina Nazzjonali tal-Qroqq (National Pool tal-Qroqq).
— Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)
—— Awtorità Maltija-għat-Turiżmu (Malta Tourism Authority).
— Heritage Malta.
— Kunsill Malti għall-Kultura u l-Arti (National Council for Culture and the Arts).
— Ċentru għall-Kreativita fil-Kavallier ta' San Ġakbu (St. James Cavalier Creativity Centre).
— Orkestra Nazzjonali (National Orchestra).
— Teatru Manoel (Manoel Theatre).
— Ċentru tal- Konferenzi tal-Mediterran (Mediterranean Conference Centre).
— Ċentru Malti għar-Restawr (Malta Centre for Restoration).
— Sovrintendenza tal-Patrimonju Kulturali (Superintendence of Cultural Heritage).
— Fondazzjoni Patrimonju Malti.
— Ministeru tal-Kompetittività u l-Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)
—— Awtorità' ta' Malta dwar il-Komuikazzjoni (Malta Communications Authority).
— Awtorità' ta' Malta dwar l-Istandards (Malta Standards Authority).
— Ministeru tar-Riżorsi u Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)
—— Awtorità' ta' Malta dwar ir-Riżorsi (Malta Resources Authority).
— Kunsill Konsultattiv dwar l-Industija tal-Bini (Building Industry Consultative Council).
— Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)
— Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Komunità (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)
—— Fondazzjoni għas-Servizzi Mediċi (Foundation for Medical Services).
— Sptar Zammit Clapp (Zammit Clapp Hospital).
— Sptar Mater Dei (Mater Dei Hospital).
— Sptar Monte Carmeli (Mount Carmel Hospital).
— Awtorità dwar il-Mediċini (Medicines Authority).
— Kumitat tal-Welfare (Welfare Committee).
— Ministeru għall-Investiment, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)
—— Laboratorju Nazzjonali ta' Malta (Malta National Laboratory).
— MGI/Mimcol.
— Gozo Channel Co. Ltd.
— Kummissjoni dwar il-Protezzjoni tad-Data (Data Protection Commission).
— MITTS
— Sezzjoni tal-Privatizzazzjoni (Privatization Unit).
— Sezzjoni għan-Negozjati Kollettivi (Collective Bargaining Unit).
— Malta Enterprise.
— Malta Industrial Parks.
— Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)
—— Awtorità ta' Malta għall-Ambjent u l-Ippjanar (Malta Environment and Planning Authority).
— Wasteserv Malta Ltd.
— Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)
— Ministeru għall-Familja u Solidarjetà Socjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)
—— Awtorità tad-Djar (Housing Authority).
— Fondazzjoni għas-Servizzi Soċjali (Foundation for Social Welfare Services).
— Sedqa.
— Appoġġ.
— Kummissjoni Nazzjonali Għal Persuni b'Diżabilità (National Commission for Disabled Persons).
— Sapport.
— Ministeru għall-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)
—— Istitut Internazzjonali tal-Anzjani (International Institute on Ageing).
XVIII — MADALMAAD
Asutused
— Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties
—— Nederlands Instituut voor Brandweer en rampenbestrijding (NIBRA)
— Nederlands Bureau Brandweer Examens (NBBE)
— Landelijk Selectie- en Opleidingsinstituut Politie (LSOP)
— 25 afzonderlijke politieregio's – (25 iseseisvat politseipiirkonda)
— Stichting ICTU
— Voorziening tot samenwerking Politie Nederland
— Ministerie van Economische Zaken
—— Stichting Syntens
— Van Swinden Laboratorium B.V.
— Nederlands Meetinstituut B.V.
— Nederland Instituut voor Vliegtuigontwikkeling en Ruimtevaart (NIVR)
— Nederlands Bureau voor Toerisme en Congressen
— Samenwerkingsverband Noord Nederland (SNN)
— Ontwikkelingsmaatschappij Oost Nederland N.V.(Oost N.V.)
— LIOF (Limburg Investment Development Company LIOF)
— Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij (NOM)
— Brabantse Ontwikkelingsmaatschappij (BOM)
— Onafhankelijke Post en Telecommunicatie Autoriteit (Opta)
— Centraal Bureau voor de Statistiek (CBS)
— Energieonderzoek Centrum Nederland (ECN)
— Stichting PUM (Programma Uitzending Managers)
— Stichting Kenniscentrum Maatschappelijk Verantwoord Ondernemen (MVO)
— Kamer van Koophandel Nederland
— Ministerie van Financiën
—— De Nederlandse Bank N.V.
— Autoriteit Financiële Markten
— Pensioen- & Verzekeringskamer
— Ministerie van Justitie
—— Stichting Reclassering Nederland (SRN)
— Stichting VEDIVO
— Voogdij- en gezinsvoogdij instellingen – (eestkosteasutused ja perekondade eestkosteasutused)
— Stichting Halt Nederland (SHN)
— Particuliere Internaten – (erainternaadid)
— Particuliere Jeugdinrichtingen – (alaealiste seaduserikkujate karistusasutused)
— Schadefonds Geweldsmisdrijven
— Centraal Orgaan opvang asielzoekers (COA)
— Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (LBIO)
— Landelijke organisaties slachtofferhulp
— College Bescherming Persoongegevens
— Raden voor de Rechtsbijstand
— Stichting Rechtsbijstand Asiel
— Stichtingen Rechtsbijstand
— Landelijk Bureau Racisme bestrijding (LBR)
— Clara Wichman Instituut
— Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit
—— Bureau Beheer Landbouwgronden
— Faunafonds
— Staatsbosbeheer
— Stichting Voorlichtingsbureau voor de Voeding
— Universiteit Wageningen
— Stichting DLO
— (Hoofd) productschappen – (tarbekaupade ametid)
— Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschap
— Pädevad asutused:
—— algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) tähenduses;
— erivajadustega lastele algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erivajadustega laste erakoolid alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) tähenduses;
— eri- ja keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning eri- ja keskharidust andvad asutused nõustamiskeskuste seaduse („Wet op de expertisecentra”) tähenduses;
— keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning keskharidust andvad asutused keskhariduse seaduse („Wet op het Voortgezet Onderwijs”) tähenduses;
— riigiasutused ja riigi poolt rahastatavad eraasutused haridus- ja kutseharidusseaduse („Wet Educatie en Beroepsonderwijs”) tähenduses;
— riigi poolt rahastatavad ülikoolid ja kõrgemad õppeasutused, avatud ülikoolid ning ülikoolikliinikumid kõrghariduse ja teadusuuringute seaduse („Wet op het hoger onderwijs en wetenschappelijk onderzoek”) tähenduses;
— koolide nõustamisteenistused alghariduse seaduse („Wet op het primair onderwijs”) ning nõustamiskeskuste seaduse („Wet op de expertisecentra”) tähenduses;
— riiklikud õpetajate keskused riikliku hariduse toetustegevuste doteerimise seaduse („Wet subsidiëring landelijke onderwijsondersteunende activiteiten”) tähenduses;
— ringhäälinguorganisatsioonid meediaseaduse („Mediawet”) tähenduses, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt;
— sihtasutused riiklike muuseumitalituste erastamise seaduse („Wet Verzelfstandiging Rijksmuseale Diensten”) tähenduses;
— muud hariduse, kultuuri ja teaduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja institutsioonid, mis saavad rohkem kui 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt.
— Kõik organisatsioonid, mis saavad üle 50 % oma vahenditest haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumilt, näiteks:
—— Bedrijfsfonds voor de Pers (BvdP)
— Commissariaat voor de Media (CvdM)
— Informatie Beheer Groep (IB-Groep)
— Koninklijke Bibliotheek (KB)
— Koninklijke Nederlandse Academie van Wetenschappen (KNAW)
— Vereniging voor Landelijke organen voor beroepsonderwijs (COLO)
— Nederlands Vlaams Accreditatieorgaan Hoger Onderwijs (NVAO)
— Fonds voor beeldende kunsten, vormgeving en bouwkunst
— Fonds voor Amateurkunsten en Podiumkunsten
— Fonds voor de scheppende toonkunst
— Mondriaanstichting
— Nederlands fonds voor de film
— Stimuleringsfonds voor de architectuur
— Fonds voor Podiumprogrammering- en marketing
— Fonds voor de letteren
— Nederlands Literair Productie- en Vertalingsfonds
— Nederlandse Omroepstichting (NOS)
— Nederlandse Organisatie voor Toegepast Natuurwetenschappelijk Onderwijs (TNO)
— Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek (NWO)
— Stimuleringsfonds Nederlandse culturele omroepproducties (STIFO)
— Vervangingsfonds en bedrijfsgezondheidszorg voor het onderwijs (VF)
— Nederlandse organisatie voor internationale samenwerking in het hoger onderwijs (Nuffic)
— Europees Platform voor het Nederlandse Onderwijs
— Nederlands Instituut voor Beeld en Geluid (NIBG)
— Stichting ICT op school
— Stichting Anno
— Stichting Educatieve Omroepcombinatie (EduCom)
— Stichting Kwaliteitscentrum Examinering (KCE)
— Stichting Kennisnet
— Stichting Muziek Centrum van de Omroep
— Stichting Nationaal GBIF Kennisknooppunt (NL-BIF)
— Stichting Centraal Bureau voor Genealogie
— Stichting Ether Reclame (STER)
— Stichting Nederlands Instituut Architectuur en Stedenbouw
— Stichting Radio Nederland Wereldomroep
— Stichting Samenwerkingsorgaan Beroepskwaliteit Leraren (SBL)
— Stichting tot Exploitatie van het Rijksbureau voor Kunsthistorische documentatie (RKD)
— Stichting Sectorbestuur Onderwijsarbeidsmarkt
— Stichting Nationaal Restauratiefonds
— Stichting Forum voor Samenwerking van het Nederlands Archiefwezen en Documentaire Informatie
— Rijksacademie voor Beeldende Kunst en Vormgeving
— Stichting Nederlands Onderwijs in het Buitenland
— Stichting Nederlands Instituut voor Fotografie
— Nederlandse Taalunie
— Stichting Participatiefonds voor het onderwijs
— Stichting Uitvoering Kinderopvangregelingen/Kintent
— Stichting voor Vluchteling-Studenten UAF
— Stichting Nederlands Interdisciplinair Demografisch Instituut
— College van Beroep voor het Hoger Onderwijs
— Vereniging van openbare bibliotheken NBLC
— Stichting Muziek Centrum van de Omroep
— Nederlandse Programmastichting
— Stichting Stimuleringsfonds Nederlandse Culturele Omroepproducties
— Stichting Lezen
— Centrum voor innovatie van opleidingen
— Instituut voor Leerplanontwikkeling
— Landelijk Dienstverlenend Centrum voor studie- en beroepskeuzevoorlichting
— Max Goote Kenniscentrum voor Beroepsonderwijs en Volwasseneneducatie
— Stichting Vervangingsfonds en Bedrijfsgezondheidszorg voor het Onderwijs
— BVE-Raad
— Colo, Vereniging kenniscentra beroepsonderwijs bedrijfsleven
— Stichting kwaliteitscentrum examinering beroepsonderwijs
— Vereniging Jongerenorganisatie Beroepsonderwijs
— Combo, Stichting Combinatie Onderwijsorganisatie
— Stichting Financiering Struktureel Vakbondsverlof Onderwijs
— Stichting Samenwerkende Centrales in het COPWO
— Stichting SoFoKles
— Europees Platform
— Stichting mobiliteitsfonds HBO
— Nederlands Audiovisueel Archiefcentrum
— Stichting minderheden Televisie Nederland
— Stichting omroep allochtonen
— Stichting Multiculturele Activiteiten Utrecht
— School der Poëzie
— Nederlands Perscentrum
— Nederlands Letterkundig Museum en documentatiecentrum
— Bibliotheek voor varenden
— Christelijke bibliotheek voor blinden en slechtzienden
— Federatie van Nederlandse Blindenbibliotheken
— Nederlandse luister- en braillebibliotheek
— Federatie Slechtzienden- en Blindenbelang
— Bibliotheek Le Sage Ten Broek
— Doe Maar Dicht Maar
— ElHizjra
— Fonds Bijzondere Journalistieke Projecten
— Fund for Central and East European Bookprojects
— Jongeren Onderwijs Media
— Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid
—— Sociale Verzekeringsbank
— Sociaal Economische Raad (SER)
— Raad voor Werk en Inkomen (RWI)
— Centrale organisatie voor werk en inkomen
— Uitvoeringsinstituut werknemersverzekeringen
— Ministerie van Verkeer en Waterstaat
—— RDW, Dienst Wegverkeer
— Luchtverkeersleiding Nederland (LVNL)
— Nederlandse Loodsencorporatie (NLC)
— Regionale Loodsencorporatie (RLC)
— Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer
—— Kadaster
— Centraal Fonds voor de Volkshuisvesting
— Stichting Bureau Architectenregister
— Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport
—— Commissie Algemene Oorlogsongevallenregeling Indonesië (COAR)
— College ter beoordeling van de Geneesmiddelen (CBG)
— Commissies voor gebiedsaanwijzing
— College sanering Ziekenhuisvoorzieningen
— Zorgonderzoek Nederland (ZON)
— Inspection bodies under the Wet medische hulpmiddelen
— N.V. KEMA/Stichting TNO Certification
— College Bouw Ziekenhuisvoorzieningen (CBZ)
— College voor Zorgverzekeringen (CVZ)
— Nationaal Comité 4 en 5 mei
— Pensioen- en Uitkeringsraad (PUR)
— College Tarieven Gezondheidszorg (CTG)
— Stichting Uitvoering Omslagregeling Wet op de Toegang Ziektekostenverzekering (SUO)
— Stichting tot bevordering van de Volksgezondheid en Milieuhygiëne (SVM)
— Stichting Facilitair Bureau Gemachtigden Bouw VWS
— Stichting Sanquin Bloedvoorziening
— College van Toezicht op de Zorgverzekeringen organen ex artikel 14, lid 2c, Wet BIG
— Ziekenfondsen
— Nederlandse Transplantatiestichting (NTS)
— Regionale Indicatieorganen (RIO's)
XIX — AUSTRIA
— Kõik mittetööstusliku ja mittekaubandusliku iseloomuga isikud, kelle eelarvet kontrollib „Rechnungshof” (auditeerimisasutus).
XX — POOLA
(1) Riiklikud ülikoolid ja akadeemilised koolid
— Uniwersytet w Białymstoku
— Uniwersytet w Gdańsku
— Uniwersytet Śląski
— Uniwersytet Jagielloński w Krakowie
— Uniwersytet Kardynała Stefana Wyszyńskiego
— Katolicki Uniwersytet Lubelski
— Uniwersytet Marii Curie-Skłodowskiej
— Uniwersytet Łódzki
— Uniwersytet Opolski
— Uniwersytet im. Adama Mickiewicza
— Uniwersytet Mikołaja Kopernika
— Uniwersytet Szczeciński
— Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie
— Uniwersytet Warszawski
— Uniwersytet Rzeszowski
— Uniwersytet Wrocławski
— Uniwersytet Zielonogórski
— Uniwersytet Kazimierza Wielkiego w Bydgoszczy
— Akademia Techniczno-Humanistyczna w Bielsku-Białej
— Akademia Górniczo-Hutnicza im, St Staszica w Krakowie
— Politechnika Białostocka
— Politechnika Częstochowska
— Politechnika Gdańska
— Politechnika Koszalińska
— Politechnika Krakowska
— Politechnika Lubelska
— Politechnika Łódzka
— Politechnika Opolska
— Politechnika Poznańska
— Politechnika Radomska im, Kazimierza Pułaskiego
— Politechnika Rzeszowska im. Ignacego Łukasiewicza
— Politechnika Szczecińska
— Politechnika Śląska
— Politechnika Świętokrzyska
— Politechnika Warszawska
— Politechnika Wrocławska
— Akademia Morska w Gdyni
— Wyższa Szkoła Morska w Szczecinie
— Akademia Ekonomiczna im. Karola Adamieckiego w Katowicach
— Akademia Ekonomiczna w Krakowie
— Akademia Ekonomiczna w Poznaniu
— Szkoła Główna Handlowa
— Akademia Ekonomiczna im. Oskara Langego we Wrocławiu
— Akademia Pedagogiczna im. KEN w Krakowie
— Akademia Pedagogiki Specjalnej Im. Marii Grzegorzewskiej
— Akademia Podlaska w Siedlcach
— Akademia Świętokrzyska im. Jana Kochanowskiego w Kielcach
— Pomorska Akademia Pedagogiczna w Słupsku
— Akademia Pedagogiczna im. Jana Długosza w Częstochowie
— Wyższa Szkoła Filozoficzno-Pedagogiczna „Ignatianum” w Krakowie
— Wyższa Szkoła Pedagogiczna w Rzeszowie
— Akademia Techniczno-Rolnicza im. J. J. Śniadeckich w Bydgoszczy
— Akademia Rolnicza im. Hugona Kołłątaja w Krakowie
— Akademia Rolnicza w Lublinie
— Akademia Rolnicza im. Augusta Cieszkowskiego w Poznaniu
— Akademia Rolnicza w Szczecinie
— Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie
— Akademia Rolnicza we Wrocławiu
— Akademia Medyczna w Białymstoku
— Akademia Medyczna imt Ludwika Rydygiera w Bydgoszczy
— Akademia Medyczna w Gdańsku
— Śląska Akademia Medyczna w Katowicach
— Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego w Krakowie
— Akademia Medyczna w Lublinie
— Uniwersytet Medyczny w Łodzi
— Akademia Medyczna im. Karola Marcinkowskiego w Poznaniu
— Pomorska Akademia Medyczna w Szczecinie
— Akademia Medyczna w Warszawie
— Akademia Medyczna im, Piastów Śląskich we Wrocławiu
— Centrum Medyczne Kształcenia Podyplomowego
— Chrześcijańska Akademia Teologiczna w Warszawie
— Papieski Fakultet Teologiczny we Wrocławiu
— Papieski Wydział Teologiczny w Warszawie
— Instytut Teologiczny im. Błogosławionego Wincentego Kadłubka w Sandomierzu
— Instytut Teologiczny im. Świętego Jana Kantego w Bielsku-Białej
— Akademia Marynarki Wojennej im. Bohaterów Westerplatte w Gdyni
— Akademia Obrony Narodowej
— Wojskowa Akademia Techniczna im. Jarosława Dąbrowskiego w Warszawie
— Wojskowa Akademia Medyczna im. Gen. Dyw. Bolesława Szareckiego w Łodzi
— Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Lądowych im. Tadeusza Kościuszki we Wrocławiu
— Wyższa Szkoła Oficerska Wojsk Obrony Przeciwlotniczej im. Romualda Traugutta
— Wyższa Szkoła Oficerska im. gen. Józefa Bema w Toruniu
— Wyższa Szkoła Oficerska Sił Powietrznych w Dęblinie
— Wyższa Szkoła Oficerska im. Stefana Czarnieckiego w Poznaniu
— Wyższa Szkoła Policji w Szczytnie
— Szkoła Główna Służby Pożarniczej w Warszawie
— Akademia Muzyczna im. Feliksa Nowowiejskiego w Bydgoszczy
— Akademia Muzyczna im. Stanisława Moniuszki w Gdańsku
— Akademia Muzyczna im. Karola Szymanowskiego w Katowicach
— Akademia Muzyczna w Krakowie
— Akademia Muzyczna im. Grażyny i Kiejstuta Bacewiczów w Łodzi
— Akademia Muzyczna im, Ignacego Jana Paderewskiego w Poznaniu
— Akademia Muzyczna im. Fryderyka Chopina w Warszawie
— Akademia Muzyczna im. Karola Lipińskiego we Wrocławiu
— Akademia Wychowania Fizycznego i Sportu im. Jędrzeja Śniadeckiego w Gdańsku
— Akademia Wychowania Fizycznego w Katowicach
— Akademia Wychowania Fizycznego im. Bronisława Czecha w Krakowie
— Akademia Wychowania Fizycznego im. Eugeniusza Piaseckiego w Poznaniu
— Akademia Wychowania Fizycznego Józefa Piłsudskiego w Warszawie
— Akademia Wychowania Fizycznego we Wrocławiu
— Akademia Sztuk Pięknych w Gdańsku
— Akademia Sztuk Pięknych Katowicach
— Akademia Sztuk Pięknych im, Jana Matejki w Krakowie
— Akademia Sztuk Pięknych im, Władysława Strzemińskiego w Łodzi
— Akademia Sztuk Pięknych w Poznaniu
— Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie
— Akademia Sztuk Pięknych we Wrocławiu
— Państwowa Wyższa Szkoła Teatralna im. Ludwika Solskiego w Krakowie
— Państwowa Wyższa Szkoła Filmowa, Telewizyjna i Teatralna im, Leona Schillera w Łodzi
— Akademia Teatralna im. Aleksandra Zelwerowicza w Warszawie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Pawła II w Białej Podlaskiej
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Chełmie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Ciechanowie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Elblągu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Głogowie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Gorzowie Wielkopolskim
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Ks, Bronisława Markiewicza w Jarosławiu
— Kolegium Karkonoskie w Jeleniej Górze
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Prezydenta Stanisława Wojciechowskiego w Kaliszu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Koninie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Krośnie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Witelona w Legnicy
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Amosa Kodeńskiego w Lesznie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nowym Sączu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nowym Targu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Nysie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Stanisława Staszica w Pile
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Płocku
— Państwowa Wyższa Szkoła Wschodnioeuropejska w Przemyślu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Raciborzu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Jana Gródka w Sanoku
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Sulechowie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im, Prof. Stanisława Tarnowskiego w Tarnobrzegu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Tarnowie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa im. Angelusa Silesiusa w Wałbrzychu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa we Włocławku
— Państwowa Medyczna Wyższa Szkoła Zawodowa w Opolu
— Państwowa Wyższa Szkoła Informatyki i Przedsiębiorczości w Łomży
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Gnieźnie
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Suwałkach
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Wałczu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Oświęcimiu
— Państwowa Wyższa Szkoła Zawodowa w Zamościu
(2) Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kultuuriinstitutsioonid
(3) Rahvuspargid
— Babiogórski Park Narodowy
— Białowieski Park Narodowy
— Biebrzański Park Narodowy
— Bieszczadzki Park Narodowy
— Drawieński Park Narodowy
— Gorczański Park Narodowy
— Kampinoski Park Narodowy
— Karkonoski Park Narodowy
— Magurski Park Narodowy
— Narwiański Park Narodowy
— Ojcowski Park Narodowy
— Park Narodowy „Bory Tucholskie”
— Park Narodowy Gór Stołowych
— Park Narodowy „Ujście Warty”
— Pieniński Park Narodowy
— Poleski Park Narodowy
— Roztoczański Park Narodowy
— Słowiński Park Narodowy
— Świętokrzyski Park Narodowy
— Tatrzański Park Narodowy
— Wielkopolski Park Narodowy
— Wigierski Park Narodowy
— Woliński Park Narodowy
(4) Riiklikud alg- ja keskkoolid
(5) Riiklikud raadio- ja teleringhäälinguorganisatsioonid
— Telewizja Polska S.A. (Poola Televisioon)
— Polskie Radio S.A. (Poola Raadio)
(6) Riiklikud muuseumid, teatrid, raamatukogud ja muud riiklikud kultuuriinstitutsioonid
— Muzeum Narodowe w Krakowie
— Muzeum Narodowe w Poznaniu
— Muzeum Narodowe w Warszawie
— Zamek Królewski w Warszawie
— Zamek Królewski na Wawelu – Państwowe Zbiory Sztuki
— Muzeum Żup Krakowskich
— Państwowe Muzeum Auschwitz-Birkenau
— Państwowe Muzeum na Majdanku
— Muzeum Stutthof w Sztutowie
— Muzeum Zamkowe w Malborku
— Centralne Muzeum Morskie
— Muzeum „Łazienki Królewskie”
— Muzeum Pałac w Wilanowie
— Muzeum Łowiectwa i Jeździectwa w Warszawie
— Muzeum Wojska Polskiego
— Teatr Narodowy
— Narodowy Stary Teatr Kraków
— Teatr Wielki – Opera Narodowa
— Filharmonia Narodowa
— Galeria Zachęta
— Centrum Sztuki Współczesnej
— Centrum Rzeźby Polskiej w Orońsku
— Międzynarodowe Centrum Kultury w Krakowie
— Instytut im, Adama Mickiewicza
— Dom Pracy Twórczej w Wigrach
— Dom Pracy Twórczej w Radziejowicach
— Instytut Dziedzictwa Narodowego
— Biblioteka Narodowa
— Instytut Książki
— Polski Instytut Sztuki Filmowej
— Instytut Teatralny
— Filmoteka Narodowa
— Narodowe Centrum Kultury
— Muzeum Sztuki Nowoczesnej w Warszawie
— Muzeum Historii Polski w Warszawie
— Centrum Edukacji Artystycznej
(7) Riiklikud uurimisinstitutsioonid, teadus- ja arendusinstitutsioonid ning muud uurimisinstitutsioonid
(8) Riiklikud autonoomsed tervishoiuasutused, mis on asutatud piirkondlike või kohalike omavalitsuste või nende ühenduste poolt
(9) Muud
— Panstwowa Agencja Informacji i Inwestycji Zagranicznych
XXI — PORTUGAL
— Institutos públicos sem carácter comercial ou industrial – (mittekaubandusliku ja mittetööstusliku iseloomuga riiklikud institutsioonid)
— Serviços públicos personalizados – (juriidilistest isikutest koosnevad riiklikud talitused)
— Fundações públicas – (riiklikud sihtasutused)
— Estabelecimentos públicos de ensino, investigação científica e saúde – (riiklikud haridus-, teadustegevuse ja tervishoiuinstitutsioonid)
— INGA (National Agricultural Intervention and Guarantee Institute/Instituto Nacional de Intervenção e Garantia Agrícola)
— Instituto do Consumidor
— Instituto de Meteorologia
— Instituto da Conservação da Natureza
— Instituto da Agua
— ICEP/Instituto de Comércio Externo de Portugal
— Instituto do Sangue
XXII — RUMEENIA
— Academia Română
— Biblioteca Națională a României
— Arhivele Naționale
— Institutul Diplomatic Român
— Institutul Cultural Român
— Institutul European din România
— Institutul de Investigare a Crimelor Comunismului
— Institutul de Memorie Culturală
— Agenția Națională pentru Programe Comunitare în Domeniul Educației și Formării Profesionale
— Centrul European UNESCO pentru Invățământul Superior
— Comisia Națională a României pentru UNESCO
— Societatea Română de Radiodifuziune
— Societatea Română de Televiziune
— Societatea Națională pentru Radiocomunicații
— Centrul Național al Cinematografiei
— Studioul de Creație Cinematografică
— Arhiva Națională de Filme
— Muzeul Național de Artă Contemporană
— Palatul Național al Copiilor
— Centrul Național pentru Burse de Studii în Străinătate
— Agenția pentru Sprijinirea Studenților
— Comitetul Olimpic și Sportiv Român
— Agenția pentru Cooperare Europeană în domeniul Tineretului (EUROTIN)
— Agenția Națională pentru Sprijinirea Inițiativelor Tinerilor (ANSIT)
— Institutul Național de Cercetare pentru Sport
— Consiliul Național pentru Combaterea Discriminării
— Secretariatul de Stat pentru Problemele Revoluționarilor din Decembrie 1989
— Secretariatul de Stat pentru Culte
— Agenția Națională pentru Locuințe
— Casa Națională de Pensii și alte Drepturi de Asigurări Sociale
— Casa Națională de Asigurări de Sănătate
— Inspecția Muncii
— Oficiul Central de Stat pentru Probleme Speciale
— Inspectoratul General pentru Situații de Urgență
— Agenția Națională de Consultanță Agrícola
— Agenția Națională pentru Ameliorare și Reproducție în Zootehnie
— Laboratorul Central pentru Carantină Fitosanitară
— Laboratorul Central pentru Calitatea Semințelor și a Materialului Săditor
— Insitutul pentru Controlul produselor Biologice și Medicamentelor de Uz Veterinar
— Institutul de Igienă și Sănătate Publică și Veterinară
— Institutul de Diagnostic și Sănătate Animală
— Institutul de Stat pentru Testarea și Inregistrarea Soiurilor
— Banca de Resurse Genetice Vegetale
— Agenția Națională pentru Dezvoltarea și Implementarea Programelor de Reconstrucție a Zonele Miniere
— Agenția Națională pentru Substanțe și Preparate Chimice Periculoase
— Agenția Națională de Controlul Exporturilor Strategice și al Interzicerii Armelor Chimice
— Administrația Rezervației Biosferei „Delta Dunării” Tulcea
— Regia Națională a Pădurilor (ROMSILVA)
— Administrația Națională a Rezervelor de Stat
— Administrația Națională Apele Române
— Administrația Națională de Meteorologie
— Comisia Națională pentru Reciclarea Materialelor
— Comisia Națională pentru Controlul Activităților Nucleare
— Agenția Manageriala de Cercetare Stiințifică, Inovare și Transfer Tehnologic
— Oficiul pentru Administrare și Operare al Infrastructurii de Comunicații de Date „RoEduNet”
— Inspecția de Stat pentru Controlul Cazanelor, Recipientelor sub Presiune și Instalațiilor de Ridicat
— Centrul Român pentru Pregătirea și Perfecționarea Personalului din Transporturi Navale
— Inspectoratul Navigației Civile (INC)
— Regia Autonomă Registrul Auto Român
— Agenția Spațială Română
— Scoala Superioară de Aviație Civilă
— Regia Autonomă “Autoritatea Aeronautică Civilă Română
— Aeroclubul României
— Centrul de Pregătire pentru Personalul din Industrie Bușteni
— Centrul Român de Comerț Exterior
— Centrul de Formare și Management București
— Agenția de Cercetare pentru Tehnică și Tehnologii militare
— Agenția Română de Intervenții și Salvare Navală-ARSIN
— Asociația Română de Standardizare (ASRO)
— Asociația de Acreditare din România (RENAR)
— Comisia Națională de Prognoză (CNP)
— Institutul Național de Statistică (INS)
— Comisia Națională a Valorilor Mobiliare (CNVM)
— Comisia de Supraveghere a Asigurărilor (CSA)
— Comisia de Supraveghere a Sistemului de Pensii Private
— Consiliul Economic și Social (CES)
— Agenția Domeniilor Statului
— Oficiul Național al Registrului Comerțului
— Autoritatea pentru Valorificarea Activelor Statului (AVAS)
— Consiliul Național pentru Studierea Arhivelor Securității
— Avocatul Poporului
— Institutul Național de Administrație (INA)
— Inspectoratul Național pentru Evidența Persoanelor
— Oficiul de Stat pentru Invenții și Mărci (OSIM)
— Oficiul Român pentru Drepturile de Autor (ORDA)
— Oficiul Național al Monumentelor Istorice
— Oficiul Național de Prevenire și Combatere a Spălării banilor (ONPCSB)
— Biroul Român de Metrologie Legală
— Inspectoratul de Stat în Construcții
— Compania Națională de Investiții
— Compania Națională de Autostrăzi și Drumuri Naționale
— Agenția Națională de Cadastru și Publicitate Imobiliară
— Administrația Națională a Imbunătățirilor Funciare
— Garda Financiară
— Garda Națională de Mediu
— Institutul Național de Expertize Criminalistice
— Institutul Național al Magistraturii
— Scoala Nationala de Grefieri
— Administrația Generală a Penitenciarelor
— Oficiul Registrului Național al Informațiilor Secrete de Stat
— Autoritatea Națională a Vămilor
— Banca Națională a României
— Regia Autonomă „Monetăria Statului”
— Regia Autonomă „Imprimeria Băncii Naționale”
— Regia Autonomă „Monitorul Oficial”
— Oficiul Național pentru Cultul Eroilor
— Oficiul Român pentru Adopții
— Oficiul Român pentru Imigrări
— Compania Națională „Loteria Română”
— Compania Națională „ROMTEHNICA”
— Compania Națională „ROMARM”
— Agenția Națională pentru Romi
— Agenția Națională de Presă „ROMPRESS”
— Regia Autonomă „Administrația Patrimoniului Protocolului de Stat”
— Institute și Centre de Cercetare (uurimisinstituudid ja -keskused)
— Instituții de Invățământ de Stat (riiklikud haridusinstituudid)
— Universități de Stat (riiklikud ülikoolid)
— Muzee (muuseumid)
— Biblioteci de Stat (riiklikud raamatukogud)
— Teatre de Stat, Opere, Operete, filarmonica, centre și case de Cultură (riiklikud teatrid, ooperid, filharmoonia orkestrid, kultuurimajad ja -keskused)
— Reviste (ajakirjad)
— Edituri (trükikojad)
— Inspectorate Scolare, de Cultură, de Culte (hariduse, kultuuri ja usuasjade inspektsioonid)
— Complexuri, Federații și Cluburi Sportive (spordiühingud ja -klubid)
— Spitale, Sanatorii, Policlinici, Dispensare, Centre Medicale, Institute medico-Legale, Stații Ambulanță (haiglad, sanatooriumid, kliinikud, meditsiiniasutused, meditsiiniõiguse instituudid, erakorralise meditsiiniabi keskused)
— Unități de Asistență Socială (sotsiaalabi asutused)
— Tribunale (kohtud)
— Judecătorii (kohtunikud)
— Curți de Apel (apellatsioonikohtud)
— Penitenciare (parandusasutused)
— Parchetele de pe lângă Instanțele Judecătorești (riigiprokuratuur)
— Unități Militare (sõjaväeüksused)
— Instanțe Militare (sõjaväekohtud)
— Inspectorate de Politie (politseiinspektsioonid)
— Centre de Odihnă (puhkekodud)
XXIII — SLOVEENIA
— Javni zavodi s področja vzgoje, izobraževanja ter športa (riiklikud laste-, haridus- ja spordiinstitutsioonid)
— Javni zavodi s področja zdravstva (riiklikud tervishoiuinstitutsioonid)
— Javni zavodi s področja socialnega varstva (riiklikud sotsiaalkindlustusinstitutsioonid)
— Javni zavodi s področja kulture (riiklikud kultuuriinstitutsioonid)
— Javni zavodi s področja raziskovalne dejavnosti (riiklikud teadus- ja uurimisinstitutsioonid)
— Javni zavodi s področja kmetijstva in gozdarstva (riiklikud põllumajandus- ja metsandusinstitutsioonid)
— Javni zavodi s področja okolja in prostora (riiklikud keskkonna ja territoriaalse planeerimise institutsioonid)
— Javni zavodi s področja gospodarskih dejavnosti (majandustegevusega seotud riiklikud institutsioonid)
— Javni zavodi s področja malega gospodarstva in turizma (väikeettevõtete ja turismiga seotud riiklikud institutsioonid)
— Javni zavodi s področja javnega reda in varnosti (avaliku korra ja julgeolekuga seotud riiklikud institutsioonid)
— Agencije (ametid)
— Skladi socialnega zavarovanja (sotsiaalkindlustusfondid)
— Javni skladi na ravni države in na ravni občin (riiklikud fondid keskvalitsuse ja kohalike kogukondade tasandil)
— Družba za avtoceste v RS
— Riigi või kohalike omavalitsuste asutatud üksused, mida rahastatakse Sloveenia Vabariigi või kohalike omavalitsuse vahenditest
— Muud juriidilised isikud, mis vastavad õigusakti ZJN-2 artikli 3 lõikes 2 esitatud määratlusele.
XXIV — SLOVAKKIA
— Kõik juriidilised isikud, mis on asutatud konkreetse õigusakti või haldusmeetme alusel ülduse huvides ja mis ei tegele tööstuse ega kaubandusega ning vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
—— juriidilised isikud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt telliva asutuse, st valitsusasutuse, omavalitsuse, omavalitsusliku piirkonna või muu juriidilise isiku, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele, vahenditest;
— juriidilised isikud, mida juhib või kontrollib telliv asutus, st valitsusasutus, omavalitsus, omavalitsuslik piirkond või muu juriidiline isik, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele;
— telliv asutus, st valitsusasutus, omavalitsus, omavalitsuslik piirkond või muu juriidiline isik, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c esitatud tingimustele, nimetab või valib üle poole kõnealuse juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikmetest.
Kõnealused isikud on riiklikud asutused, mis tegutsevad näiteks vastavalt järgmistele õigusaktidele:
— Slovaki televisiooni käsitlev seadus nr 16/2004 Coll.
— Slovaki raadiot käsitlev seadus nr 619/2003 Coll.
— tervisekindlustusettevõtteid käsitlev seadus nr 581/2004 Coll., mida on muudetud seadusega nr 719/2004 Coll., mis käsitleb riiklikku tervisekindlustust vastavalt seadusele nr 580/2004 Coll. tervisekindlustuse kohta, mida on muudetud seadusega nr 718/2004 Coll.,
— seadus nr 121/2005 Coll., millega kehtestatakse sotsiaalkindlustust käsitlev konsolideeritud seadus nr 461/2003 Coll. (muudetud redaktsioon).
XXV — SOOME
Riiklikud või avalikult kontrollitavad mittetööstusliku ja mittekaubandusliku iseloomuga üksused või ettevõtted.
XXVI — ROOTSI
Kõik mittekaubandusliku iseloomuga üksused, mille riigihankelepinguid kontrollib Rootsi konkurentsiamet.
XXVII — ÜHENDKUNINGRIIK
Bodies
— Design Council
— Health and Safety Executive
— National Research Development Corporation
— Public Health Laboratory Service Board
— Advisory, Conciliation and Arbitration Service
— Commission for the New Towns
— National Blood Authority
— National Rivers Authority
— Scottish Enterprise
— Ordnance Survey
— Financial Services Authority
Kategooriad
— Maintained schools (riigi toetusega koolid)
— Universities and colleges financed for the most part by other contracting authorities (ülikoolid ja kolledžid, mida suures osas rahastavad teised ostjad)
— National Museums and Galleries (riiklikud muuseumid ja galeriid)
— Research Councils (uurimisnõukogud)
— Fire Authorities (tuletõrjeametid)
— National Health Service Strategic Health Authorities (riiklikud tervishoiuasutused)
— Police Authorities (politseiasutused)
— New Town Development Corporations (uute linnade väljaarendamise korporatsioonid)
— Urban Development Corporations (linnaarengu korporatsioonid)
IV LISA
KESKVALITSUSASUTUSED ( 30 )
BELGIA
1. Services publics fédéraux (ministeeriumid): |
1. Federale Overheidsdiensten (ministeeriumid): |
SPF Chancellerie du Premier Ministre; |
FOD Kanselarij van de Eerste Minister; |
SPF Personnel et Organisation; |
FOD Kanselarij Personeel en Organisatie; |
SPF Budget et Contrôle de la Gestion; |
FOD Budget en Beheerscontrole; |
SPF Technologie de l'Information et de la Communication (Fedict); |
FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict); |
SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement; |
FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking; |
SPF Intérieur; |
FOD Binnenlandse Zaken; |
SPF Finances; |
FOD Financiën; |
SPF Mobilité et Transports; |
FOD Mobiliteit en Vervoer; |
SPF Emploi, Travail et Concertation sociale; |
FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal overleg |
SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale; |
FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid |
SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement; |
FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu; |
SPF Justice; |
FOD Justitie; |
SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie; |
FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie; |
Ministère de la Défense; |
Ministerie van Landsverdediging; |
Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté et Economie sociale; |
Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie, Armoedsbestrijding en sociale Economie; |
Service public fédéral de Programmation Développement durable; |
Programmatorische federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling; |
Service public fédéral de Programmation Politique scientifique; |
Programmatorische federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid; |
2. Régie des Bâtiments; |
2. Regie der Gebouwen; |
Office national de Sécurité sociale; |
Rijksdienst voor sociale Zekerheid; |
Institut national d'Assurance sociales pour travailleurs indépendants |
Rijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen; |
Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité; |
Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering; |
Office national des Pensions; |
Rijksdienst voor Pensioenen; |
Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité; |
Hulpkas voor Ziekte-en Invaliditeitsverzekering; |
Fond des Maladies professionnelles; |
Fonds voor Beroepsziekten; |
Office national de l'Emploi; |
Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening |
BULGAARIA
— Администрация на Народното събрание
— Aдминистрация на Президента
— Администрация на Министерския съвет
— Конституционен съд
— Българска народна банка
— Министерство на външните работи
— Министерство на вътрешните работи
— Министерство на държавната администрация и административната реформа
— Министерство на извънредните ситуации
— Министерство на земеделието и храните
— Министерство на здравеопазването
— Министерство на икономиката и енергетиката
— Министерство на културата
— Министерство на образованието и науката
— Министерство на околната среда и водите
— Министерство на отбраната
— Министерство на правосъдието
— Министерство на регионалното развитие и благоустройството
— Министерство на транспорта
— Министерство на труда и социалната политика
— Министерство на финансите
Seaduse või ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega:
— Агенция за ядрено регулиране
— Висшата атестационна комисия
— Държавна комисия за енергийно и водно регулиране
— Държавна комисия по сигурността на информацията
— Комисия за защита на конкуренцията
— Комисия за защита на личните данни
— Комисия за защита от дискриминация
— Комисия за регулиране на съобщенията
— Комисия за финансов надзор
— Патентно ведомство на Република България
— Сметна палата на Република България
— Агенция за приватизация
— Агенция за следприватизационен контрол
— Български институт по метрология
— Държавна агенция „Архиви”
— Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси”
— Държавна агенция „Национална сигурност”
— Държавна агенция за бежанците
— Държавна агенция за българите в чужбина
— Държавна агенция за закрила на детето
— Държавна агенция за информационни технологии и съобщения
— Държавна агенция за метрологичен и технически надзор
— Държавна агенция за младежта и спорта
— Държавна агенция по горите
— Държавна агенция по туризма
— Държавна комисия по стоковите борси и тържища
— Институт по публична администрация и европейска интеграция
— Национален статистически институт
— Национална агенция за оценяване и акредитация
— Националната агенция за професионално образование и обучение
— Национална комисия за борба с трафика на хора
— Агенция „Митници”
— Агенция за държавна и финансова инспекция
— Агенция за държавни вземания
— Агенция за социално подпомагане
— Агенция за хората с увреждания
— Агенция по вписванията
— Агенция по геодезия, картография и кадастър
— Агенция по енергийна ефективност
— Агенция по заетостта
— Агенция по обществени поръчки
— Българска агенция за инвестиции
— Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация”
— Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване” на Министерство на вътрешните работи
— Дирекция „Оперативно издирване” на Министерство на вътрешните работи
— Дирекция „Финансово-ресурсно осигуряване” на Министерство на вътрешните работи
— Дирекция за национален строителен контрол
— Държавна комисия по хазарта
— Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация”
— Изпълнителна агенция „Борба с градушките”
— Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация”
— Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация”
— Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда”
— Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната”
— Изпълнителна агенция „Железопътна администрация”
— Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества”
— Изпълнителна агенция „Морска администрация”
— Изпълнителна агенция „Национален филмов център”
— Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация”
— Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав”
— Изпълнителна агенция „Социални дейности на Министерството на отбраната”
— Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози
— Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия
— Изпълнителна агенция по лекарствата
— Изпълнителна агенция по лозата и виното
— Изпълнителна агенция по околна среда
— Изпълнителна агенция по почвените ресурси
— Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури
— Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството
— Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол
— Изпълнителна агенция по трансплантация
— Изпълнителна агенция по хидромелиорации
— Комисията за защита на потребителите
— Контролно-техническата инспекция
— Национален център за информация и документация
— Национален център по радиобиология и радиационна защита
— Национална агенция за приходите
— Национална ветеринарномедицинска служба
— Национална служба „Полиция”
— Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението”
— Национална служба за растителна защита
— Национална служба за съвети в земеделието
— Национална служба по зърното и фуражите
— Служба „Военна информация”
— Служба „Военна полиция”
— Фонд „Републиканска пътна инфраструктура”
— Авиоотряд 28
TŠEHHI VABARIIK
— Ministerstvo dopravy
— Ministerstvo financí
— Ministerstvo kultury
— Ministerstvo obrany
— Ministerstvo pro místní rozvoj
— Ministerstvo práce a sociálních věcí
— Ministerstvo průmyslu a obchodu
— Ministerstvo spravedlnosti
— Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy
— Ministerstvo vnitra
— Ministerstvo zahraničních věcí
— Ministerstvo zdravotnictví
— Ministerstvo zemědělství
— Ministerstvo životního prostředí
— Poslanecká sněmovna PČR
— Senát PČR
— Kancelář prezidenta
— Český statistický úřad
— Český úřad zeměměřičský a katastrální
— Úřad průmyslového vlastnictví
— Úřad pro ochranu osobních údajů
— Bezpečnostní informační služba
— Národní bezpečnostní úřad
— Česká akademie věd
— Vězeňská služba
— Český báňský úřad
— Úřad pro ochranu hospodářské soutěže
— Správa státních hmotných rezerv
— Státní úřad pro jadernou bezpečnost
— Česká národní banka
— Energetický regulační úřad
— Úřad vlády České republiky
— Ústavní soud
— Nejvyšší soud
— Nejvyšší správní soud
— Nejvyšší státní zastupitelství
— Nejvyšší kontrolní úřad
— Kancelář Veřejného ochránce práv
— Grantová agentura České republiky
— Státní úřad inspekce práce
— Český telekomunikační úřad
TAANI
— Folketinget
— Rigsrevisionen
— Statsministeriet
— Udenrigsministeriet
— Beskæftigelsesministeriet
— 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)
— Domstolsstyrelsen
— Finansministeriet
— 5 styrelser og institutioner (5 ametid ja institutsiooni)
— Forsvarsministeriet
— 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)
— Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse
— Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut (mitmed ametid ja institutsioonid, sealhulgas „Statens Serum Institut”)
— Justitsministeriet
— Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal styrelser (politseiülem, prokurör, 1 direktoraat ja mitu ametit)
— Kirkeministeriet
— 10 stiftsøvrigheder (10 piiskopkondlikku asutust)
— Kulturministeriet – Kultuuriministeerium
— 4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (4 osakonda ja mitmed institutsioonid)
— Miljøministeriet
— 5 styrelser (5 ametit)
— Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration
— 1 styrelser (1 amet)
— Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri
— 4 direktoraterog institutioner (4 direktoraati ja institutsiooni)
— Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling
— Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (mitmed ametid ja institutsioonid, sealhulgas Riiklik Risoe Laboratoorium ja Taani Riiklik Uurimis- ja Hariduskeskus)
— Skatteministeriet
— 1 styrelser og institutioner (1 amet ja mitmed institutsioonid)
— Velfærdsministeriet
— 3 styrelser og institutioner (3 ametit ja mitmed institutsioonid)
— Transportministeriet
— 7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet (7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet)
— Undervisningsministeriet
— 3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner (3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni)
— Økonomi- og Erhvervsministeriet
— Adskilligestyrelser og institutioner (mitmed ametid ja institutsioonid)
— Klima- og Energiministeriet
— 3 styrelse og institutioner (3 ametit ja institutsiooni)
SAKSAMAA
— Auswärtiges Amt
— Bundeskanzleramt
— Bundesministerium für Arbeit und Soziales
— Bundesministerium für Bildung und Forschung
— Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz
— Bundesministerium der Finanzen
— Bundesministerium des Innern (ainult tsiviilasjad)
— Bundesministerium für Gesundheit
— Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend
— Bundesministerium der Justiz
— Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung
— Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie
— Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung
— Bundesministerium der Verteidigung (mittesõjalise otstarbega materjalid)
— Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit
EESTI
— Vabariigi Presidendi Kantselei
— Eesti Vabariigi Riigikogu
— Eesti Vabariigi Riigikohus
— Riigikontroll
— Õiguskantsler
— Riigikantselei
— Rahvusarhiiv
— Haridus- ja Teadusministeerium
— Justiitsministeerium
— Kaitseministeerium
— Keskkonnaministeerium
— Kultuuriministeerium
— Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
— Põllumajandusministeerium
— Rahandusministeerium
— Siseministeerium
— Sotsiaalministeerium
— Välisministeerium
— Keeleinspektsioon
— Riigiprokuratuur
— Teabeamet
— Maa-amet
— Keskkonnainspektsioon
— Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
— Muinsuskaitseamet
— Patendiamet
— Tarbijakaitseamet
— Riigihangete Amet
— Taimetoodangu Inspektsioon
— Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
— Veterinaar- ja Toiduamet
— Konkurentsiamet
— Maksu –ja Tolliamet
— Statistikaamet
— Kaitsepolitseiamet
— Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
— Piirivalveamet
— Politseiamet
— Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
— Keskkriminaalpolitsei
— Päästeamet
— Andmekaitse Inspektsioon
— Ravimiamet
— Sotsiaalkindlustusamet
— Tööturuamet
— Tervishoiuamet
— Tervisekaitseinspektsioon
— Tööinspektsioon
— Lennuamet
— Maanteeamet
— Veeteede Amet
— Julgestuspolitsei
— Kaitseressursside Amet
— Kaitseväe Logistikakeskus
— Tehnilise Järelevalve Amet
IIRIMAA
— President's Establishment
— Houses of the Oireachtas – [Parliament]
— Department of the Taoiseach – [Prime Minister]
— Central Statistics Office
— Department of Finance
— Office of the Comptroller and Auditor General
— Office of the Revenue Commissioners
— Office of Public Works
— State Laboratory
— Office of the Attorney General
— Office of the Director of Public Prosecutions
— Valuation Office
— Office of the Commission for Public Service Appointments
— Public Appointments Service
— Office of the Ombudsman
— Chief State Solicitor's Office
— Department of Justice, Equality and Law Reform
— Courts Service
— Prisons Service
— Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests
— Department of the Environment, Heritage and Local Government
— Department of Education and Science
— Department of Communications, Energy and Natural Resources
— Department of Agriculture, Fisheries and Food
— Department of Transport
— Department of Health and Children
— Department of Enterprise, Trade and Employment
— Department of Arts, Sports and Tourism
— Department of Defence
— Department of Foreign Affairs
— Department of Social and Family Affairs
— Department of Community, Rural and Gaeltacht – [Gaelic speaking regions] Affairs
— Arts Council
— National Gallery.
KREEKA
— Υπουργείο Εσωτερικών
— Υπουργείο Εξωτερικών
— Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών
— Υπουργείο Ανάπτυξης
— Υπουργείο Δικαιοσύνης
— Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων
— Υπουργείο Πολιτισμού
— Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης
— Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων
— Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας
— Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών
— Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων
— Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής
— Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης
— Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας
— Γενική Γραμματεία Ενημέρωσης
— Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς
— Γενική Γραμματεία Ισότητας
— Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων
— Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού
— Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας
— Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας
— Γενική Γραμματεία Αθλητισμού
— Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων
— Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος
— Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας
— Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας
— Εθνικό Τυπογραφείο
— Γενικό Χημείο του Κράτους
— Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας
— Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών
— Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης
— Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης
— Πανεπιστήμιο Αιγαίου
— Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων
— Πανεπιστήμιο Πατρών
— Πανεπιστήμιο Μακεδονίας
— Πολυτεχνείο Κρήτης
— Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων
— Αιγινήτειο Νοσοκομείο
— Αρεταίειο Νοσοκομείο
— Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης
— Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού
— Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων
— Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων
— Γενικό Επιτελείο Στρατού
— Γενικό Επιτελείο Ναυτικού
— Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας
— Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας
— Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων
— Υπουργείο Εθνικής Άμυνας
— Γενική Γραμματεία Εμπορίου
HISPAANIA
— Presidencia de Gobierno
— Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación
— Ministerio de Justicia
— Ministerio de Defensa
— Ministerio de Economía y Hacienda
— Ministerio del Interior
— Ministerio de Fomento
— Ministerio de Educación, Política Social y Deportes
— Ministerio de Industria, Turismo y Comercio
— Ministerio de Trabajo e Inmigración
— Ministerio de la Presidencia
— Ministerio de Administraciones Públicas
— Ministerio de Cultura
— Ministerio de Sanidad y Consumo
— Ministerio de Medio Ambiente y Medio Rural y Marino
— Ministerio de Vivienda
— Ministerio de Ciencia e Innovación
— Ministerio de Igualdad
PRANTSUSMAA
(1) Ministeeriumid
— Services du Premier ministre
— Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports
— Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales
— Ministère chargé de la justice
— Ministère chargé de la défense
— Ministère chargé des affaires étrangères et européennes
— Ministère chargé de l'éducation nationale
— Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi
— Secrétariat d’Etat aux transports
— Secrétariat d’Etat aux entreprises et au commerce extérieur
— Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité
— Ministère chargé de la culture et de la communication
— Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique
— Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche
— Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche
— Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables
— Secrétariat d’Etat à la fonction publique
— Ministère chargé du logement et de la ville
— Secrétariat d’Etat à la coopération et à la francophonie
— Secrétariat d’Etat à l’outre-mer
— Secrétariat d’Etat à la jeunesse, des sports et de la vie associative
— Secrétariat d’Etat aux anciens combattants
— Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du co-développement
— Secrétariat d’Etat en charge de la prospective et de l’évaluation des politiques publiques
— Secrétariat d’Etat aux affaires européennes,
— Secrétariat d’Etat aux affaires étrangères et aux droits de l’homme
— Secrétariat d’Etat à la consommation et au tourisme
— Secrétariat d’Etat à la politique de la ville
— Secrétariat d’Etat à la solidarité
— Secrétariat d'Etat en charge de l'industrie et de la consommation
— Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi
— Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services
— Secrétariat d'Etat en charge de l'écologie
— Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale
— Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire
(2) Institutsioonid, sõltumatud asutused ja kohtualluvus
— Présidence de la République
— Assemblée Nationale
— Sénat
— Conseil constitutionnel
— Conseil économique et social
— Conseil supérieur de la magistrature
— Agence française contre le dopage
— Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles
— Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires
— Autorité de régulation des communications électroniques et des postes
— Autorité de sûreté nucléaire
— Autorité indépendante des marchés financiers
— Comité national d’évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel
— Commission d’accès aux documents administratifs
— Commission consultative du secret de la défense nationale
— Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques
— Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité
— Commission nationale de déontologie de la sécurité
— Commission nationale du débat public
— Commission nationale de l’informatique et des libertés
— Commission des participations et des transferts
— Commission de régulation de l’énergie
— Commission de la sécurité des consommateurs
— Commission des sondages
— Commission de la transparence financière de la vie politique
— Conseil de la concurrence
— Conseil des ventes volontaires de meubles aux enchères publiques
— Conseil supérieur de l’audiovisuel
— Défenseur des enfants
— Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l’égalité
— Haute autorité de santé
— Médiateur de la République
— Cour de justice de la République
— Tribunal des Conflits
— Conseil d'Etat
— Cours administratives d'appel
— Tribunaux administratifs
— Cour des Comptes
— Chambres régionales des Comptes
— Cours et tribunaux de l'ordre judiciaire (Cour de Cassation, Cours d'Appel, Tribunaux d'instance et Tribunaux de grande instance)
(3) Riigiasutused
— Académie de France à Rome
— Académie de marine
— Académie des sciences d'outre-mer
— Académie des technologies
— Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS)
— Agence de biomédicine
— Agence pour l'enseignement du français à l'étranger
— Agence française de sécurité sanitaire des aliments
— Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail
— Agence Nationale pour la cohésion sociale et l'égalité des chances
— Agence nationale pour la garantie des droits des mineurs
— Agences de l'eau
— Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations
— Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT)
— Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH)
— Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances
— Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM)
— Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA)
— Bibliothèque publique d'information
— Bibliothèque nationale de France
— Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg
— Caisse des Dépôts et Consignations
— Caisse nationale des autoroutes (CNA)
— Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)
— Caisse de garantie du logement locatif social
— Casa de Velasquez
— Centre d'enseignement zootechnique
— Centre d'études de l'emploi
— Centre d'études supérieures de la sécurité sociale
— Centres de formation professionnelle et de promotion agricole
— Centre hospitalier des Quinze-Vingts
— Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro)
— Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale
— Centre des Monuments Nationaux
— Centre national d'art et de culture Georges Pompidou
— Centre national des arts plastiques
— Centre national de la cinématographie
— Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF)
— Centre national du livre
— Centre national de documentation pédagogique
— Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS)
— Centre national professionnel de la propriété forestière
— Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S)
— Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS)
— Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)
— Collège de France
— Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres
— Conservatoire National des Arts et Métiers
— Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris
— Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon
— Conservatoire national supérieur d'art dramatique
— Ecole centrale de Lille
— Ecole centrale de Lyon
— École centrale des arts et manufactures
— École française d'archéologie d'Athènes
— École française d'Extrême-Orient
— École française de Rome
— École des hautes études en sciences sociales
— Ecole du Louvre
— École nationale d'administration
— École nationale de l'aviation civile (ENAC)
— École nationale des Chartes
— École nationale d'équitation
— Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg
— Écoles nationales d'ingénieurs
— Ecole nationale d’ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes
— Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles
— École nationale de la magistrature
— Écoles nationales de la marine marchande
— École nationale de la santé publique (ENSP)
— École nationale de ski et d'alpinisme
— École nationale supérieure des arts décoratifs
— École nationale supérieure des arts et techniques du théâtre
— École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix
— Écoles nationales supérieures d'arts et métiers
— École nationale supérieure des beaux-arts
— École nationale supérieure de céramique industrielle
— École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA)
— Ecole nationale supérieure du paysage de Versailles
— Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires
— Ecole nationale supérieure de la sécurité sociale
— Écoles nationales vétérinaires
— École nationale de voile
— Écoles normales supérieures
— École polytechnique
— École technique professionnelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze)
— École de sylviculture Crogny (Aube)
— École de viticulture et d'œnologie de la Tour- Blanche (Gironde)
— École de viticulture – Avize (Marne)
— Etablissement national d’enseignement agronomique de Dijon
— Établissement national des invalides de la marine (ENIM)
— Établissement national de bienfaisance Koenigswarter
— Établissement public du musée et du domaine national de Versailles
— Fondation Carnegie
— Fondation Singer-Polignac
— Haras nationaux
— Hôpital national de Saint-Maurice
— Institut des hautes études pour la science et la technologie
— Institut français d'archéologie orientale du Caire
— Institut géographique national
— Institut National de l'origine et de la qualité
— Institut national des hautes études de sécurité
— Institut de veille sanitaire
— Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes
— Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D)
— Institut National d'Horticulture
— Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire
— Institut national des jeunes aveugles – Paris
— Institut national des jeunes sourds – Bordeaux
— Institut national des jeunes sourds – Chambéry
— Institut national des jeunes sourds – Metz
— Institut national des jeunes sourds – Paris
— Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P)
— Institut national de la propriété industrielle
— Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A)
— Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P)
— Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M)
— Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.)
— Institut national de recherches archéologiques préventives
— Institut National des Sciences de l'Univers
— Institut National des Sports et de l'Education Physique
— Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés et les enseignements inadaptés
— Instituts nationaux polytechniques
— Instituts nationaux des sciences appliquées
— Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)
— Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)
— Institut de Recherche pour le Développement
— Instituts régionaux d'administration
— Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech)
— Institut supérieur de mécanique de Paris
— Institut Universitaires de Formation des Maîtres
— Musée de l'armée
— Musée Gustave-Moreau
— Musée national de la marine
— Musée national J.-J.-Henner
— Musée du Louvre
— Musée du Quai Branly
— Muséum National d'Histoire Naturelle
— Musée Auguste-Rodin
— Observatoire de Paris
— Office français de protection des réfugiés et apatrides
— Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC)
— Office national de la chasse et de la faune sauvage
— Office National de l'eau et des milieux aquatiques
— Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP)
— Office universitaire et culturel français pour l'Algérie
— Ordre national de la Légion d'honneur
— Palais de la découverte
— Parcs nationaux
— Universités
(4) Muud riigiasutused
— Union des groupements d'achats publics (UGAP)
— Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E)
— Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF)
— Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS)
— Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS)
ITAALIA
(1) Hankeid korraldavad asutused
— Presidenza del Consiglio dei Ministri
— Ministero degli Affari Esteri
— Ministero dell’Interno
— Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari (esclusi i giudici di pace)
— Ministero della Difesa
— Ministero dell’Economia e delle Finanze
— Ministero dello Sviluppo Economico
— Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali
— Ministero dell’Ambiente – Tutela del Territorio e del Mare
— Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti
— Ministero del Lavoro e della Politiche Sociali
— Ministero dell' Istruzione, Università e Ricerca
— Ministero per i Beni e le Attività culturali, comprensivo delle sue articolazioni periferiche
(2) Muud riigiasutused
— CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici)
KÜPROS
— Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο
—— Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης
— Υπουργικό Συμβούλιο
— Βουλή των Αντιπροσώπων
— Δικαστική Υπηρεσία
— Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας
— Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας
— Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας
— Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας
— Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως
— Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού
— Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου
— Γραφείο Προγραμματισμού
— Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας
— Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα
— Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων
— Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών
— Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών
— Αναθεωρητική Αρχή Προσφύγων
— Υπουργείο Άμυνας
— Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος
—— Τμήμα Γεωργίας
— Κτηνιατρικές Υπηρεσίες
— Τμήμα Δασών
— Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων
— Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης
— Μετεωρολογική Υπηρεσία
— Τμήμα Αναδασμού
— Υπηρεσία Μεταλλείων
— Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών
— Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών
— Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως
—— Αστυνομία
— Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου
— Τμήμα Φυλακών
— Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού
—— Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη
— Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων
—— Τμήμα Εργασίας
— Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων
— Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας
— Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου
— Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου
— Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο
— Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας
— Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων
— Υπουργείο Εσωτερικών
—— Επαρχιακές Διοικήσεις
— Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως
— Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως
— Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας
— Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών
— Πολιτική Άμυνα
— Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων
— Υπηρεσία Ασύλου
— Υπουργείο Εξωτερικών
— Υπουργείο Οικονομικών
—— Τελωνεία
— Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων
— Στατιστική Υπηρεσία
— Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών
— Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού
— Κυβερνητικό Τυπογραφείο
— Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής
— Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού
— Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων
—— Τμήμα Δημοσίων Έργων
— Τμήμα Αρχαιοτήτων
— Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας
— Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας
— Τμήμα Οδικών Μεταφορών
— Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών
— Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών
— Υπουργείο Υγείας
—— Φαρμακευτικές Υπηρεσίες
— Γενικό Χημείο
— Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας
— Οδοντιατρικές Υπηρεσίες
— Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας
LÄTI
(1) Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused
— Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes
— Bērnu un ģimenes lietu ministrija un tās padotībā esošas iestādes
— Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes
— Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Reģionālās attīstības un pašvaldības lietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Vides ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
— Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes
— Satversmes aizsardzības birojs
(2) Muud riiklikud institutsioonid
— Augstākā tiesa
— Centrālā vēlēšanu komisija
— Finanšu un kapitāla tirgus komisija
— Latvijas Banka
— Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes
— Saeimas kanceleja un tās padotībā esošās iestādes
— Satversmes tiesa
— Valsts kanceleja un tās padotībā esošās iestādes
— Valsts kontrole
— Valsts prezidenta kanceleja
— Tiesībsarga birojs
— Nacionālā radio un televīzijas padome
— Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (muud riiklikud institutsioonid, mis ei allu ministeeriumidele)
LEEDU
— Prezidentūros kanceliarija
— Seimo kanceliarija
— Institutsioonid, millel on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees:
—— Lietuvos mokslo taryba
— Seimo kontrolierių įstaiga
— Valstybės kontrolė
— Specialiųjų tyrimų tarnyba
— Valstybės saugumo departamentas
— Konkurencijos taryba
— Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras
— Vertybinių popierių komisija
— Ryšių reguliavimo tarnyba
— Nacionalinė sveikatos taryba
— Etninės kultūros globos taryba
— Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba
— Valstybinė kultūros paveldo komisija
— Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga
— Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija
— Valstybinė lietuvių kalbos komisija
— Vyriausioji rinkimų komisija
— Vyriausioji tarnybinės etikos komisija
— Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba
— Vyriausybės kanceliarija
— Institutsioonid, millel on aruandekohustus valitsuse (Vyriausybės) ees:
—— Ginklų fondas
— Informacinės visuomenės plėtros komitetas
— Kūno kultūros ir sporto departamentas
— Lietuvos archyvų departamentas
— Mokestinių ginčų komisija
— Statistikos departamentas
— Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas
— Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba
— Viešųjų pirkimų tarnyba
— Narkotikų kontrolės departamentas
— Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija
— Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija
— Valstybinė lošimų priežiūros komisija
— Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba
— Vyriausioji administracinių ginčų komisija
— Draudimo priežiūros komisija
— Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas
— Lietuvių grįžimo į Tėvynę informacijos centras
— Konstitucinis Teismas
— Lietuvos bankas
— Aplinkos ministerija
— Keskkonnaministeeriumi (Aplinkos ministerija) allasutused:
—— Generalinė miškų urėdija
— Lietuvos geologijos tarnyba
— Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba
— Lietuvos standartizacijos departamentas
— Nacionalinis akreditacijos biuras
— Valstybinė metrologijos tarnyba
— Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba
— Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija
— Finansų ministerija
— Rahandusministeeriumi (Finansų ministerija) allasutused:
—— Muitinės departamentas
— Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba
— Valstybinė mokesčių inspekcija
— Finansų ministerijos mokymo centras
— Krašto apsaugos ministerija
— Kaitseministeeriumi (Krašto apsaugos ministerijos) allasutused:
—— Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas
— Centralizuota finansų ir turto tarnyba
— Karo prievolės administravimo tarnyba
— Krašto apsaugos archyvas
— Krizių valdymo centras
— Mobilizacijos departamentas
— Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba
— Infrastruktūros plėtros departamentas
— Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras
— Lietuvos kariuomenė
— Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos
— Kultūros ministerija
— Kultuuriministeeriumi (Kultūros ministerijos) allasutused:
—— Kultūros paveldo departamentas;
— Valstybinė kalbos inspekcija.
— Socialinės apsaugos ir darbo ministerija
— Sotsiaalkindlustus- ja tööhõive ministeeriumi (Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos) allasutused:
—— Garantinio fondo administracija;
— Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba;
— Lietuvos darbo birža;
— Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba;
— Trišalės tarybos sekretoriatas;
— Socialinių paslaugų priežiūros departamentas;
— Darbo inspekcija;
— Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba;
— Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba;
— Ginčų komisija;
— Techninės pagalbos neįgaliesiems centras;
— Neįgaliųjų reikalų departamentas.
— Susisiekimo ministerija
— Transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi (Susisiekimo ministerijos) allasutused:
—— Lietuvos automobilių kelių direkcija;
— Valstybinė geležinkelio inspekcija;
— Valstybinė kelių transporto inspekcija;
— Pasienio kontrolės punktų direkcija.
— Sveikatos apsaugos ministerija
— Tervishoiuministeeriumi (Sveikatos apsaugos ministerijos) allasutused:
—— Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba;
— Valstybinė ligonių kasa;
— Valstybinė medicininio audito inspekcija;
— Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba;
— Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba;
— Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba;
— Farmacijos departamentas;
— Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras;
— Lietuvos bioetikos komitetas;
— Radiacinės saugos centras.
— Švietimo ir mokslo ministerija
— Haridus- ja teadusministeeriumi (Švietimo ir mokslo ministerijos) allasutused:
—— Nacionalinis egzaminų centras;
— Studijų kokybės vertinimo centras.
— Teisingumo ministerija
— Justiitsministeeriumi (Teisingumo ministerijos) allasutused:
—— Kalėjimų departamentas;
— Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba;
— Europos teisės departamentas
— Ūkio ministerija
— Įstaigos prie the Ūkio ministerijos [majandusministeerium]:
—— Įmonių bankroto valdymo departamentas;
— Valstybinė energetikos inspekcija;
— Valstybinė ne maisto produktų inspekcija;
— Valstybinis turizmo departamentas
— Užsienio reikalų ministerija
— Diplomatinės atstovybės ir konsulinės įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų
— Vidaus reikalų ministerija
— Siseministeeriumi (Vidaus reikalų ministerijos) allasutused:
—— Asmens dokumentų išrašymo centras;
— Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba;
— Gyventojų registro tarnyba;
— Policijos departamentas;
— Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas;
— Turto valdymo ir ūkio departamentas;
— Vadovybės apsaugos departamentas;
— Valstybės sienos apsaugos tarnyba;
— Valstybės tarnybos departamentas;
— Informatikos ir ryšių departamentas;
— Migracijos departamentas;
— Sveikatos priežiūros tarnyba;
— Bendrasis pagalbos centras.
— Žemės ūkio ministerija
— Põllumajandusministeeriumi (Žemės ūkio ministerijos) allasutused:
—— Nacionalinė mokėjimo agentūra;
— Nacionalinė žemės tarnyba;
— Valstybinė augalų apsaugos tarnyba;
— Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba;
— Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba;
— Žuvininkystės departamentas
— Teismai [kohtud]:
—— Lietuvos Aukščiausiasis Teismas;
— Lietuvos apeliacinis teismas;
— Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas;
— apygardų teismai;
— apygardų administraciniai teismai;
— apylinkių teismai;
— Nacionalinė teismų administracija
— Generalinė prokuratūra
— Muud avaliku halduse keskasutused (institucijos [institutsioonid], įstaigos [asutused], tarnybos[ametid])
—— Aplinkos apsaugos agentūra;
— Valstybinė aplinkos apsaugos inspekcija;
— Aplinkos projektų valdymo agentūra;
— Miško genetinių išteklių, sėklų ir sodmenų tarnyba;
— Miško sanitarinės apsaugos tarnyba;
— Valstybinė miškotvarkos tarnyba;
— Nacionalinis visuomenės sveikatos tyrimų centras;
— Lietuvos AIDS centras;
— Nacionalinis organų transplantacijos biuras;
— Valstybinis patologijos centras;
— Valstybinis psichikos sveikatos centras;
— Lietuvos sveikatos informacijos centras;
— Slaugos darbuotojų tobulinimosi ir specializacijos centras;
— Valstybinis aplinkos sveikatos centras;
— Respublikinis mitybos centras;
— Užkrečiamųjų ligų profilaktikos ir kontrolės centras;
— Trakų visuomenės sveikatos priežiūros ir specialistų tobulinimosi centras;
— Visuomenės sveikatos ugdymo centras;
— Muitinės kriminalinė tarnyba;
— Muitinės informacinių sistemų centras;
— Muitinės laboratorija;
— Muitinės mokymo centras;
— Valstybinis patentų biuras;
— Lietuvos teismo ekspertizės centras;
— Centrinė hipotekos įstaiga;
— Lietuvos metrologijos inspekcija;
— Civilinės aviacijos administracija;
— Lietuvos saugios laivybos administracija;
— Transporto investicijų direkcija;
— Valstybinė vidaus vandenų laivybos inspekcija;
— Pabėgėlių priėmimo centras
LUKSEMBURG
— Ministère d’Etat
— Ministère des Affaires Etrangères et de l’Immigration
— Ministère de l’Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural
— Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement
— Ministère de la Culture, de l’Enseignement Supérieur et de la Recherche
— Ministère de l’Economie et du Commerce extérieur
— Ministère de l’Education nationale et de la Formation professionnelle
— Ministère de l’Egalité des chances
— Ministère de l’Environnement
— Ministère de la Famille et de l’Intégration
— Ministère des Finances
— Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative
— Ministère de l’Intérieur et de l’Aménagement du territoire
— Ministère de la Justice
— Ministère de la Santé
— Ministère de la Sécurité sociale
— Ministère des Transports
— Ministère du Travail et de l’Emploi
— Ministère des Travaux publics
UNGARI
— Egészségügyi Minisztérium
— Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium
— Gazdasági és Közlekedési Minisztérium
— Honvédelmi Minisztérium
— Igazságügyi és Rendészeti Minisztérium
— Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium
— Külügyminisztérium
— Miniszterelnöki Hivatal
— Oktatási és Kulturális Minisztérium
— Önkormányzati és Területfejlesztési Minisztérium
— Pénzügyminisztérium
— Szociális és Munkaügyi Minisztérium
— Központi Szolgáltatási Főigazgatóság
MALTA
— Uffiċċju tal-Prim Ministru (Office of the Prime Minister)
— Ministeru għall-Familja u Solidarjeta’ Soċjali (Ministry for the Family and Social Solidarity)
— Ministeru ta’ l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (Ministry for Education Youth and Employment)
— Ministeru tal-Finanzi (Ministry of Finance)
— Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (Ministry for Resources and Infrastructure)
— Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Ministry for Tourism and Culture)
— Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Ministry for Justice and Home Affairs)
— Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Ministry for Rural Affairs and the Environment)
— Ministeru għal Għawdex (Ministry for Gozo)
— Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita’ (Ministry of Health, the Elderly and Community Care)
— Ministeru ta’ l-Affarijiet Barranin (Ministry of Foreign Affairs)
— Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta’ Informazzjoni (Ministry for Investment, Industry and Information Technology)
— Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (Ministry for Competitiveness and Communications)
— Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Ministry for Urban Development and Roads)
MADALMAAD
— Ministerie van Algemene Zaken
—— Bestuursdepartement
— Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid
— Rijksvoorlichtingsdienst
— Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties
—— Bestuursdepartement
— Centrale Archiefselectiedienst (CAS)
— Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD)
— Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR)
— Agentschap Korps Landelijke Politiediensten
— Ministerie van Buitenlandse Zaken
—— Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC)
— Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ)
— Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS)
— Directoraat-generaal Europese Samenwerking (DGES)
— Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI)
— Centrale diensten ressorterend onder S/PlvS (Support services falling under the Secretary-general and Deputy Secretary-general)
— Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk)
— Ministerie van Defensie – (Ministry of Defence)
—— Bestuursdepartement
— Commando Diensten Centra (CDC)
— Defensie Telematica Organisatie (DTO)
— Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst
— De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst
— Defensie Materieel Organisatie (DMO)
— Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie
— Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie
— Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie
— Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO)
— Ministerie van Economische Zaken
—— Bestuursdepartement
— Centraal Planbureau (CPB)
— SenterNovem
— Staatstoezicht op de Mijnen (SodM)
— Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa)
— Economische Voorlichtingsdienst (EVD)
— Agentschap Telecom
— Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor Overheidsopdrachtgevers (PIANOo)
— Regiebureau Inkoop Rijksoverheid
— Octrooicentrum Nederland
— Consumentenautoriteit
— Ministerie van Financiën
—— Bestuursdepartement
— Belastingdienst Automatiseringscentrum
— Belastingdienst
— de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (the various Divisions of the Tax and Customs Administration throughout the Netherlands)
— Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst (incl. Economische Controle dienst (ECD))
— Belastingdienst Opleidingen
— Dienst der Domeinen
— Ministerie van Justitie
—— Bestuursdepartement
— Dienst Justitiële Inrichtingen
— Raad voor de Kinderbescherming
— Centraal Justitie Incasso Bureau
— Openbaar Ministerie
— Immigratie en Naturalisatiedienst
— Nederlands Forensisch Instituut
— Dienst Terugkeer & Vertrek
— Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit
—— Bestuursdepartement
— Dienst Regelingen (DR)
— Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD)
— Algemene Inspectiedienst (AID)
— Dienst Landelijk Gebied (DLG)
— Voedsel en Waren Autoriteit (VWA)
— Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen
—— Bestuursdepartement
— Inspectie van het Onderwijs
— Erfgoedinspectie
— Centrale Financiën Instellingen
— Nationaal Archief
— Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid
— Onderwijsraad
— Raad voor Cultuur
— Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid
—— Bestuursdepartement
— Inspectie Werk en Inkomen
— Agentschap SZW
— Ministerie van Verkeer en Waterstaat
—— Bestuursdepartement
— Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart
— Directoraat-generaal Personenvervoer
— Directoraat-generaal Water
— Centrale diensten (Central Services)
— Shared services Organisatie Verkeer en Watersaat
— Koninklijke Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI
— Rijkswaterstaat, Bestuur
— De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (Each individual regional service of the Directorate-general of Public Works and Water Management)
— De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (Each individual specialist service of the Directorate-general of Public Works and Water Management)
— Adviesdienst Geo-Informatie en ICT
— Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV)
— Bouwdienst
— Corporate Dienst
— Data ICT Dienst
— Dienst Verkeer en Scheepvaart
— Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW)
— Rijksinstituut voor Kunst en Zee (RIKZ)
— Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA)
— Waterdienst
— Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie
— Port state Control
— Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO)
— Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht
— Toezichthouder Beheer Eenheid Water
— Toezichthouder Beheer Eenheid Land
— Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer
—— Bestuursdepartement
— Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie
— Directoraat-generaal Ruimte
— Directoraat-general Milieubeheer
— Rijksgebouwendienst
— VROM Inspectie
— Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport
—— Bestuursdepartement
— Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken
— Inspectie Gezondheidszorg
— Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming
— Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM)
— Sociaal en Cultureel Planbureau
— Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen
— Tweede Kamer der Staten-Generaal
— Eerste Kamer der Staten-Generaal
— Raad van State
— Algemene Rekenkamer
— Nationale Ombudsman
— Kanselarij der Nederlandse Orden
— Kabinet der Koningin
— Raad voor de rechtspraak en de Rechtbanken
AUSTRIA
— Bundeskanzleramt
— Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten
— Bundesministerium für Finanzen
— Bundesministerium für Gesundheit, Familie und Jugend
— Bundesministerium für Inneres
— Bundesministerium für Justiz
— Bundesministerium für Landesverteidigung
— Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft
— Bundesministerium für Soziales und Konsumentenschutz
— Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur
— Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie
— Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit
— Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung
— Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H
— Bundesbeschaffung G.m.b.H
— Bundesrechenzentrum G.m.b.H
POOLA
— Kancelaria Prezydenta RP
— Kancelaria Sejmu RP
— Kancelaria Senatu RP
— Kancelaria Prezesa Rady Ministrów
— Sąd Najwyższy
— Naczelny Sąd Administracyjny
— Wojewódzkie sądy administracyjne
— Sądy powszechne – rejonowe, okręgowe i apelacyjne
— Trybunat Konstytucyjny
— Najwyższa Izba Kontroli
— Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich
— Biuro Rzecznika Praw Dziecka
— Biuro Ochrony Rządu
— Biuro Bezpieczeństwa Narodowego
— Centralne Biuro Antykorupcyjne
— Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej
— Ministerstwo Finansów
— Ministerstwo Gospodarki
— Ministerstwo Rozwoju Regionalnego
— Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego
— Ministerstwo Edukacji Narodowej
— Ministerstwo Obrony Narodowej
— Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi
— Ministerstwo Skarbu Państwa
— Ministerstwo Sprawiedliwości
— Ministerstwo Infrastruktury
— Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego
— Ministerstwo Środowiska
— Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji
— Ministerstwo Spraw Zagranicznych
— Ministerstwo Zdrowia
— Ministerstwo Sportu i Turystyki
— Urząd Komitetu Integracji Europejskiej
— Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej
— Urząd Regulacji Energetyki
— Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych
— Urząd Transportu Kolejowego
— Urząd Dozoru Technicznego
— Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych
— Urząd do Spraw Repatriacji i Cudzoziemców
— Urząd Zamówień Publicznych
— Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów
— Urząd Lotnictwa Cywilnego
— Urząd Komunikacji Elektronicznej
— Wyższy Urząd Górniczy
— Główny Urząd Miar
— Główny Urząd Geodezji i Kartografii
— Główny Urząd Nadzoru Budowlanego
— Główny Urząd Statystyczny
— Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji
— Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych
— Państwowa Komisja Wyborcza
— Państwowa Inspekcja Pracy
— Rządowe Centrum Legislacji
— Narodowy Fundusz Zdrowia
— Polska Akademia Nauk
— Polskie Centrum Akredytacji
— Polskie Centrum Badań i Certyfikacji
— Polska Organizacja Turystyczna
— Polski Komitet Normalizacyjny
— Zakład Ubezpieczeń Społecznych
— Komisja Nadzoru Finansowego
— Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych
— Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego
— Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad
— Państwowa Inspekcja Ochrony Roślin i Nasiennictwa
— Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej
— Komenda Główna Policji
— Komenda Główna Straży Granicznej
— Inspekcja Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych
— Główny Inspektorat Ochrony Środowiska
— Główny Inspektorat Transportu Drogowego
— Główny Inspektorat Farmaceutyczny
— Główny Inspektorat Sanitarny
— Główny Inspektorat Weterynarii
— Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego
— Agencja Wywiadu
— Agencja Mienia Wojskowego
— Wojskowa Agencja Mieszkaniowa
— Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa
— Agencja Rynku Rolnego
— Agencja Nieruchomości Rolnych
— Państwowa Agencja Atomistyki
— Polska Agencja Żeglugi Powietrznej
— Polska Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych
— Agencja Rezerw Materiałowych
— Narodowy Bank Polski
— Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej
— Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych
— Instytut Pamięci Narodowej – Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu
— Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa
— Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej
— Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe”
— Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości
— Urzędy wojewódzkie
— Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda
PORTUGAL
— Presidência do Conselho de Ministros
— Ministério das Finanças e da Administração Pública
— Ministério da Defesa Nacional
— Ministério dos Negócios Estrangeiros
— Ministério da Administração Interna
— Ministério da Justiça
— Ministério da Economia e da Inovação
— Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas
— Ministério da Educação
— Ministério da Ciência, Tecnologia e do Ensino Superior
— Ministério da Cultura
— Ministério da Saúde
— Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social
— Ministério das Obras Públicas, Transportes e Comunicações
— Ministério do Ambiente, do Ordenamento do Território e do Desenvolvimento Regional
— Presidença da Republica
— Tribunal Constitucional
— Tribunal de Contas
— Provedoria de Justiça
RUMEENIA
— Administrația Prezidențială
— Senatul României
— Camera Deputaților
— Inalta Curte de Casație și Justiție
— Curtea Constituțională
— Consiliul Legislativ
— Curtea de Conturi
— Consiliul Superior al Magistraturii
— Parchetul de pe lângă Inalta Curte de Casație și Justiție
— Secretariatul General al Guvernului
— Cancelaria primului ministru
— Ministerul Afacerilor Externe
— Ministerul Economiei și Finanțelor
— Ministerul Justiției
— Ministerul Apărării
— Ministerul Internelor și Reformei Administrative
— Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Sanse
— Ministerul pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale
— Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale
— Ministerul Transporturilor
— Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței
— Ministerul Educației Cercetării și Tineretului
— Ministerul Sănătății Publice
— Ministerul Culturii și Cultelor
— Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informației
— Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile
— Serviciul Român de Informații
— Serviciul de Informații Externe
— Serviciul de Protecție și Pază
— Serviciul de Telecomunicații Speciale
— Consiliul Național al Audiovizualului
— Consiliul Concurenței (CC)
— Direcția Națională Anticorupție
— Inspectoratul General de Poliție
— Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice
— Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor
— Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice(ANRSC)
— Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor
— Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor
— Autoritatea Navală Română
— Autoritatea Feroviară Română
— Autoritatea Rutieră Română
— Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului
— Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap
— Autoritatea Națională pentru Turism
— Autoritatea Națională pentru Restituirea Proprietăților
— Autoritatea Națională pentru Tineret
— Autoritatea Națională pentru Cercetare Stiințifica
— Autoritatea Națională pentru Reglementare în Comunicații și Tehnologia Informației
— Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale
— Autoritatea Electorală Permanente
— Agenția pentru Strategii Guvernamentale
— Agenția Națională a Medicamentului
— Agenția Națională pentru Sport
— Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă
— Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei
— Agenția Română pentru Conservarea Energiei
— Agenția Națională pentru Resurse Minerale
— Agenția Română pentru Investiții Străine
— Agenția Națională pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii și Cooperație
— Agenția Națională a Funcționarilor Publici
— Agenția Națională de Administrare Fiscală
— Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială
— Agenția Națională Anti-doping
— Agenția Nucleară
— Agenția Națională pentru Protecția Familiei
— Agenția Națională pentru Egalitatea de Sanse între Bărbați și Femei
— Agenția Națională pentru Protecția Mediului
— Agenția națională Antidrog
SLOVEENIA
— Predsednik Republike Slovenije
— Državni zbor Republike Slovenije
— Državni svet Republike Slovenije
— Varuh človekovih pravic
— Ustavno sodišče Republike Slovenije
— Računsko sodišče Republike Slovenije
— Državna revizijska komisja za revizijo postopkov oddaje javnih naročil
— Slovenska akademija znanosti in umetnosti
— Vladne službe
— Ministrstvo za finance
— Ministrstvo za notranje zadeve
— Ministrstvo za zunanje zadeve
— Ministrstvo za obrambo
— Ministrstvo za pravosodje
— Ministrstvo za gospodarstvo
— Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano
— Ministrstvo za promet
— Ministrstvo za okolje in prostor
— Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve
— Ministrstvo za zdravje
— Ministrstvo za javno upravo
— Ministrstvo za šolstvo in šport
— Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnologijo
— Ministrstvo za kulturo
— Vrhovno sodišče Republike Slovenije
— višja sodišča
— okrožna sodišča
— okrajna sodišča
— Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije
— Okrožna državna tožilstva
— Državno pravobranilstvo
— Upravno sodišče Republike Slovenije
— Višje delovno in socialno sodišče
— delovna sodišča
— Davčna uprava Republike Slovenije
— Carinska uprava Republike Slovenije
— Urad Republike Slovenije za preprečevanje pranja denarja
— Urad Republike Slovenije za nadzor prirejanja iger na srečo
— Uprava Republike Slovenije za javna plačila
— Urad Republike Slovenije za nadzor proračuna
— Policija
— Inšpektorat Republike Slovenije za notranje zadeve
— General štab Slovenske vojske
— Uprava Republike Slovenije za zaščito in reševanje
— Inšpektorat Republike Slovenije za obrambo
— Inšpektorat Republike Slovenije za varstvo pred naravnimi in drugimi nesrečami
— Uprava Republike Slovenije za izvrševanje kazenskih sankcij
— Urad Republike Slovenije za varstvo konkurence
— Urad Republike Slovenije za varstvo potrošnikov
— Tržni inšpektorat Republike Slovenije
— Urad Republike Slovenije za intelektualno lastnino
— Inšpektorat Republike Slovenije za elektronske komunikacije, elektronsko podpisovanje in pošto
— Inšpektorat za energetiko in rudarstvo
— Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja
— Inšpektorat Republike Slovenije za kmetijstvo, gozdarstvo in hrano
— Fitosanitarna uprava Republike Slovenije
— Veterinarska uprava Republike Slovenije
— Uprava Republike Slovenije za pomorstvo
— Direkcija Republike Slovenije za ceste
— Prometni inšpektorat Republike Slovenije
— Direkcija za vodenje investicij v javno železniško infrastrukturo
— Agencija Republike Slovenije za okolje
— Geodetska uprava Republike Slovenije
— Uprava Republike Slovenije za jedrsko varstvo
— Inšpektorat Republike Slovenije za okolje in prostor
— Inšpektorat Republike Slovenije za delo
— Zdravstveni inšpektorat
— Urad Republike Slovenije za kemikalije
— Uprava Republike Slovenije za varstvo pred sevanji
— Urad Republike Slovenije za meroslovje
— Urad za visoko šolstvo
— Urad Republike Slovenije za mladino
— Inšpektorat Republike Slovenije za šolstvo in šport
— Arhiv Republike Slovenije
— Inšpektorat Republike Slovenije za kulturo in medije
— Kabinet predsednika Vlade Republike Slovenije
— Generalni sekretariat Vlade Republike Slovenije
— Služba vlade za zakonodajo
— Služba vlade za evropske zadeve
— Služba vlade za lokalno samoupravo in regionalno politiko
— Urad vlade za komuniciranje
— Urad za enake možnosti
— Urad za verske skupnosti
— Urad za narodnosti
— Urad za makroekonomske analize in razvoj
— Statistični urad Republike Slovenije
— Slovenska obveščevalno-varnostna agencija
— Protokol Republike Slovenije
— Urad za varovanje tajnih podatkov
— Urad za Slovence v zamejstvu in po svetu
— Služba Vlade Republike Slovenije za razvoj
— Informacijski pooblaščenec
— Državna volilna komisija
SLOVAKKIA
Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, millele viidatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 Coll., mida on muudetud sellele järgnevate määrustega.
— Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky
— Národná rada Slovenskej republiky
— Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky
— Ministerstvo financií Slovenskej republiky
— Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií Slovenskej republiky
— Ministerstvo pôdohospodárstva Slovenskej republiky
— Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky
— Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky
— Ministerstvo obrany Slovenskej republiky
— Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky
— Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky
— Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky
— Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky
— Ministerstvo školstva Slovenskej republiky
— Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky
— Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky
— Úrad vlády Slovenskej republiky
— Protimonopolný úrad Slovenskej republiky
— Štatistický úrad Slovenskej republiky
— Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky
— Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky
— Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky
— Úrad pre verejné obstarávanie
— Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky
— Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky
— Národný bezpečnostný úrad
— Ústavný súd Slovenskej republiky
— Najvyšši súd Slovenskej republiky
— Generálna prokuratura Slovenskej republiky
— Najvyšši kontrolný úrad Slovenskej republiky
— Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky
— Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky
— Úrad pre finančný trh
— Úrad na ochranu osobn ý ch udajov
— Kancelária verejneho ochranu prav
SOOME
— Oikeuskanslerinvirasto – Justitiekanslersämbetet
— Liikenne- Ja Viestintäministeriö – Kommunikationsministeriet
—— Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE
— Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen
— Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet
— Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket
— Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet
— Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK
— Rautatievirasto – Järnvägsverket
— Tiehallinto – Vägförvaltningen
— Viestintävirasto – Kommunikationsverket
— Maa- Ja Metsätalousministeriö – Jord- Och Skogsbruksministeriet
—— Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket
— Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket
— Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket
— Oikeusministeriö – Justitieministeriet
—— Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå
— Tuomioistuimet – domstolar
— Korkein oikeus – Högsta domstolen
— Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen
— Hovioikeudet – hovrätter
— Käräjäoikeudet – tingsrätter
— Hallinto-oikeudet –förvaltningsdomstolar
— Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen
— Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen
— Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen
— Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden
— Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet
— HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI - Europeiska institutet för kriminalpolitik, verksamt i anslutning till Förenta Nationerna
— Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå
— Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden
— Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral
— Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral
— Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet
— Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen
— Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor
— Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket
— Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral
— Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande
— Saamelaiskäräjät – Sametinget
— Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet
— Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet
— Opetusministeriö – Undervisningsministeriet
—— Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen
— Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå
— Puolustusministeriö – Försvarsministeriet
—— Puolustusvoimat – Försvarsmakten
— Sisäasiainministeriö – Inrikesministeriet
—— Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen
— Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen
— Liikkuva poliisi – Rörliga polisen
— Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet
— Lääninhallitukset – Länstyrelserna
— Suojelupoliisi – Skyddspolisen
— Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan
— Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral
— Poliisin tietohallintokeskus – Polisens datacentral
— Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors
— Pelastusopisto – Räddningsverket
— Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket
— Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket
— Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral
— Sosiaali- Ja Terveysministeriö – Social- Och Hälsovårdsministeriet
— Työttömyysturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden
— Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet
— Lääkelaitos – Läkemedelsverket
— Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården
— Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen
— Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet
— Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för läkemedelsbe-handling
— Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens produkttill-synscentral
— Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes
— Vakuutusvalvontavirasto – Försäkringsinspektionen
— Työ- Ja Elinkeinoministeriö – Arbets- Och Näringsministeriet
— Kuluttajavirasto – Konsumentverket
— Kilpailuvirasto – Konkurrensverket
— Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen
— Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå
— Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset– Statliga förläggningar för asylsökande
— Energiamarkkinavirasto - Energimarknadsverket
— Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen
— Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen
— Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen
— Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande
— Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen
— Tekes – teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus - Tekes – utvecklingscentralen för teknologi och innovationer
— Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen
— Valtion teknillinen tutkimuskeskus (VTT) – Statens tekniska forskningscentral
— Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden
— Työneuvosto – Arbetsrådet
— Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå
— Ulkoasiainministeriö – Utrikesministeriet
— Valtioneuvoston Kanslia – Statsrådets Kansli
— Valtiovarainministeriö – Finansministeriet
—— Valtiokonttori – Statskontoret
— Verohallinto – Skatteförvaltningen
— Tullilaitos – Tullverket
— Tilastokeskus – Statistikcentralen
— Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskiningscentral
— Ympäristöministeriö – Miljöministeriet
—— Suomen ympäristökeskus – Finlands miljöcentral
— Asumisen rahoitus- ja kehityskeskus – Finansierings- och utvecklingscentralen för boendet
— Valtiontalouden Tarkastusvirasto – Statens Revisionsverk
ROOTSI
A
— Affärsverket svenska kraftnät
— Akademien för de fria konsterna
— Alkohol- och läkemedelssortiments-nämnden
— Allmänna pensionsfonden
— Allmänna reklamationsnämnden
— Ambassader
— Ansvarsnämnd, statens
— Arbetsdomstolen
— Arbetsförmedlingen
— Arbetsgivarverk, statens
— Arbetslivsinstitutet
— Arbetsmiljöverket
— Arkitekturmuseet
— Arrendenämnder
— Arvsfondsdelegationen
— Arvsfondsdelegationen
B
— Banverket
— Barnombudsmannen
— Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens
— Bergsstaten
— Biografbyrå, statens
— Biografiskt lexikon, svenskt
— Birgittaskolan
— Blekinge tekniska högskola
— Bokföringsnämnden
— Bolagsverket
— Bostadsnämnd, statens
— Bostadskreditnämnd, statens
— Boverket
— Brottsförebyggande rådet
— Brottsoffermyndigheten
C
— Centrala studiestödsnämnden
D
— Danshögskolan
— Datainspektionen
— Departementen
— Domstolsverket
— Dramatiska institutet
E
— Ekeskolan
— Ekobrottsmyndigheten
— Ekonomistyrningsverket
— Ekonomiska rådet
— Elsäkerhetsverket
— Energimarknadsinspektionen
— Energimyndighet, statens
— EU/FoU-rådet
— Exportkreditnämnden
— Exportråd, Sveriges
F
— Fastighetsmäklarnämnden
— Fastighetsverk, statens
— Fideikommissnämnden
— Finansinspektionen
— Finanspolitiska rådet
— Finsk-svenska gränsälvskommissionen
— Fiskeriverket
— Flygmedicincentrum
— Folkhälsoinstitut, statens
— Fonden för fukt- och mögelskador
— Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas
— Folke Bernadotte Akademin
— Forskarskattenämnden
— Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap
— Fortifikationsverket
— Forum för levande historia
— Försvarets materielverk
— Försvarets radioanstalt
— Försvarets underrättelsenämnd
— Försvarshistoriska museer, statens
— Försvarshögskolan
— Försvarsmakten
— Försäkringskassan
G
— Gentekniknämnden
— Geologiska undersökning
— Geotekniska institut, statens
— Giftinformationscentralen
— Glesbygdsverket
— Grafiska institutet och institutet för högre kommunikation- och reklamutbildning
— Granskningsnämnden för radio och TV
— Granskningsnämnden för försvarsuppfinningar
— Gymnastik- och Idrottshögskolan
— Göteborgs universitet
H
— Handelsflottans kultur- och fritidsråd
— Handelsflottans pensionsanstalt
— Handelssekreterare
— Handelskamrar, auktoriserade
— Handikappombudsmannen
— Handikappråd, statens
— Harpsundsnämnden
— Haverikommission, statens
— Historiska museer, statens
— Hjälpmedelsinstitutet
— Hovrätterna
— Hyresnämnder
— Häktena
— Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd
— Högskolan Dalarna
— Högskolan i Borås
— Högskolan i Gävle
— Högskolan i Halmstad
— Högskolan i Kalmar
— Högskolan i Karlskrona/Ronneby
— Högskolan i Kristianstad
— Högskolan i Skövde
— Högskolan i Trollhättan/Uddevalla
— Högskolan på Gotland
— Högskolans avskiljandenämnd
— Högskoleverket
— Högsta domstolen
I
— ILO kommittén
— Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen
— Inspektionen för strategiska produkter
— Institut för kommunikationsanalys, statens
— Institut för psykosocial medicin, statens
— Institut för särskilt utbildningsstöd, statens
— Institutet för arbetsmarknadspolitisk utvärdering
— Institutet för rymdfysik
— Institutet för tillväxtpolitiska studier
— Institutionsstyrelse, statens
— Insättningsgarantinämnden
— Integrationsverket
— Internationella programkontoret för utbildningsområdet
J
— Jordbruksverk, statens
— Justitiekanslern
— Jämställdhetsombudsmannen
— Jämställdhetsnämnden
— Järnvägar, statens
— Järnvägsstyrelsen
K
— Kammarkollegiet
— Kammarrätterna
— Karlstads universitet
— Karolinska Institutet
— Kemikalieinspektionen
— Kommerskollegium
— Konjunkturinstitutet
— Konkurrensverket
— Konstfack
— Konsthögskolan
— Konstnärsnämnden
— Konstråd, statens
— Konsulat
— Konsumentverket
— Krigsvetenskapsakademin
— Krigsförsäkringsnämnden
— Kriminaltekniska laboratorium, statens
— Kriminalvården
— Krisberedskapsmyndigheten
— Kristinaskolan
— Kronofogdemyndigheten
— Kulturråd, statens
— Kungl. Biblioteket
— Kungl. Konsthögskolan
— Kungl. Musikhögskolan i Stockholm
— Kungl. Tekniska högskolan
— Kungl. Vitterhets-, historie- och antikvitetsakademien
— Kungl Vetenskapsakademin
— Kustbevakningen
— Kvalitets- och kompetensråd, statens
— Kärnavfallsfondens styrelse
L
— Lagrådet
— Lantbruksuniversitet, Sveriges
— Lantmäteriverket
— Linköpings universitet
— Livrustkammaren, Skoklosters slott och Hallwylska museet
— Livsmedelsverk, statens
— Livsmedelsekonomiska institutet
— Ljud- och bildarkiv, statens
— Lokala säkerhetsnämnderna vid kärnkraftverk
— Lotteriinspektionen
— Luftfartsverket
— Luftfartsstyrelsen
— Luleå tekniska universitet
— Lunds universitet
— Läkemedelsverket
— Läkemedelsförmånsnämnden
— Länsrätterna
— Länsstyrelserna
— Lärarhögskolan i Stockholm
M
— Malmö högskola
— Manillaskolan
— Maritima muséer, statens
— Marknadsdomstolen
— Medlingsinstitutet
— Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges
— Migrationsverket
— Militärhögskolor
— Mittuniversitetet
— Moderna museet
— Museer för världskultur, statens
— Musikaliska Akademien
— Musiksamlingar, statens
— Myndigheten för handikappolitisk samordning
— Myndigheten för internationella adoptionsfrågor
— Myndigheten för skolutveckling
— Myndigheten för kvalificerad yrkesutbildning
— Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning
— Myndigheten för Sveriges nätuniversitet
— Myndigheten för utländska investeringar i Sverige
— Mälardalens högskola
N
— Nationalmuseum
— Nationellt centrum för flexibelt lärande
— Naturhistoriska riksmuseet
— Naturvårdsverket
— Nordiska Afrikainstitutet
— Notarienämnden
— Nämnd för arbetstagares uppfinningar, statens
— Nämnden för statligt stöd till trossamfund
— Nämnden för styrelserepresentationsfrågor
— Nämnden mot diskriminering
— Nämnden för elektronisk förvaltning
— Nämnden för RH anpassad utbildning
— Nämnden för hemslöjdsfrågor
O
— Oljekrisnämnden
— Ombudsmannen mot diskriminering på grund av sexuell läggning
— Ombudsmannen mot etnisk diskriminering
— Operahögskolan i Stockholm
P
— Patent- och registreringsverket
— Patentbesvärsrätten
— Pensionsverk, statens
— Personregisternämnd statens, SPAR-nämnden
— Pliktverk, Totalförsvarets
— Polarforskningssekretariatet
— Post- och telestyrelsen
— Premiepensionsmyndigheten
— Presstödsnämnden
R
— Radio- och TV–verket
— Rederinämnden
— Regeringskansliet
— Regeringsrätten
— Resegarantinämnden
— Registernämnden
— Revisorsnämnden
— Riksantikvarieämbetet
— Riksarkivet
— Riksbanken
— Riksdagsförvaltningen
— Riksdagens ombudsmän
— Riksdagens revisorer
— Riksgäldskontoret
— Rikshemvärnsrådet
— Rikspolisstyrelsen
— Riksrevisionen
— Rikstrafiken
— Riksutställningar, Stiftelsen
— Riksvärderingsnämnden
— Rymdstyrelsen
— Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige
— Räddningsverk, statens
— Rättshjälpsmyndigheten
— Rättshjälpsnämnden
— Rättsmedicinalverket
S
— Samarbetsnämnden för statsbidrag till trossamfund
— Sameskolstyrelsen och sameskolor
— Sametinget
— SIS, Standardiseringen i Sverige
— Sjöfartsverket
— Skatterättsnämnden
— Skatteverket
— Skaderegleringsnämnd, statens
— Skiljenämnden i vissa trygghetsfrågor
— Skogsstyrelsen
— Skogsvårdsstyrelserna
— Skogs och lantbruksakademien
— Skolverk, statens
— Skolväsendets överklagandenämnd
— Smittskyddsinstitutet
— Socialstyrelsen
— Specialpedagogiska institutet
— Specialskolemyndigheten
— Språk- och folkminnesinstitutet
— Sprängämnesinspektionen
— Statistiska centralbyrån
— Statskontoret
— Stockholms universitet
— Stockholms internationella miljöinstitut
— Strålsäkerhetsmyndigheten
— Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll
— Styrelsen för internationellt utvecklingssamarbete, SIDA
— Styrelsen för Samefonden
— Styrelsen för psykologiskt försvar
— Stängselnämnden
— Svenska institutet
— Svenska institutet för europapolitiska studier
— Svenska ESF rådet
— Svenska Unescorådet
— Svenska FAO kommittén
— Svenska Språknämnden
— Svenska Skeppshypotekskassan
— Svenska institutet i Alexandria
— Sveriges författarfond
— Säkerhetspolisen
— Säkerhets- och integritetsskyddsnämnden
— Södertörns högskola
T
— Taltidningsnämnden
— Talboks- och punktskriftsbiblioteket
— Teaterhögskolan i Stockholm
— Tingsrätterna
— Tjänstepensions och grupplivnämnd, statens
— Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet
— Totalförsvarets forskningsinstitut
— Totalförsvarets pliktverk
— Tullverket
— Turistdelegationen
U
— Umeå universitet
— Ungdomsstyrelsen
— Uppsala universitet
— Utlandslönenämnd, statens
— Utlänningsnämnden
— Utrikesförvaltningens antagningsnämnd
— Utrikesnämnden
— Utsädeskontroll, statens
V
— Valideringsdelegationen
— Valmyndigheten
— Vatten- och avloppsnämnd, statens
— Vattenöverdomstolen
— Verket för förvaltningsutveckling
— Verket för högskoleservice
— Verket för innovationssystem (VINNOVA)
— Verket för näringslivsutveckling (NUTEK)
— Vetenskapsrådet
— Veterinärmedicinska anstalt, statens
— Veterinära ansvarsnämnden
— Väg- och transportforskningsinstitut, statens
— Vägverket
— Vänerskolan
— Växjö universitet
— Växtsortnämnd, statens
Å
— Åklagarmyndigheten
— Åsbackaskolan
Ö
— Örebro universitet
— Örlogsmannasällskapet
— Östervångsskolan
— Överbefälhavaren
— Överklagandenämnden för högskolan
— Överklagandenämnden för nämndemanna-uppdrag
— Överklagandenämnden för studiestöd
— Överklagandenämnden för totalförsvaret
ÜHENDKUNINGRIIK
— Cabinet Office
—— Office of the Parliamentary Counsel
— Central Office of Information
— Charity Commission
— Crown Estate Commissioners (Vote Expenditure Only)
— Crown Prosecution Service
— Department for Business, Enterprise and Regulatory Reform
—— Competition Commission
— Gas and Electricity Consumers’ Council
— Office of Manpower Economics
— Department for Children, Schools and Families
— Department of Communities and Local Government
—— Rent Assessment Panels
— Department for Culture, Media and Sport
—— British Library
— British Museum
— Commission for Architecture and the Built Environment
— The Gambling Commission
— Historic Buildings and Monuments Commission for England (English Heritage)
— Imperial War Museum
— Museums, Libraries and Archives Council
— National Gallery
— National Maritime Museum
— National Portrait Gallery
— Natural History Museum
— Science Museum
— Tate Gallery
— Victoria and Albert Museum
— Wallace Collection
— Department for Environment, Food and Rural Affairs
—— Agricultural Dwelling House Advisory Committees
— Agricultural Land Tribunals
— Agricultural Wages Board and Committees
— Cattle Breeding Centre
— Countryside Agency
— Plant Variety Rights Office
— Royal Botanic Gardens, Kew
— Royal Commission on Environmental Pollution
— Department of Health
—— Dental Practice Board
— National Health Service Strategic Health Authorities
— NHS Trusts
— Prescription Pricing Authority
— Department for Innovation, Universities and Skills
—— Higher Education Funding Council for England
— National Weights and Measures Laboratory
— Patent Office
— Department for International Development
— Department of the Procurator General and Treasury Solicitor
—— Legal Secretariat to the Law Officers
— Department for Transport
—— Maritime and Coastguard Agency
— Department for Work and Pensions
—— Disability Living Allowance Advisory Board
— Independent Tribunal Service
— Medical Boards and Examining Medical Officers (War Pensions)
— Occupational Pensions Regulatory Authority
— Regional Medical Service
— Social Security Advisory Committee
— Export Credits Guarantee Department
— Foreign and Commonwealth Office
—— Wilton Park Conference Centre
— Government Actuary’s Department
— Government Communications Headquarters
— Home Office
—— HM Inspectorate of Constabulary
— House of Commons
— House of Lords
— Ministry of Defence
—— Defence Equipment & Support
— Meteorological Office
— Ministry of Justice
—— Boundary Commission for England
— Combined Tax Tribunal
— Council on Tribunals
— Court of Appeal – Criminal
— Employment Appeals Tribunal
— Employment Tribunals
— HMCS Regions, Crown, County and Combined Courts (England and Wales)
— Immigration Appellate Authorities
— Immigration Adjudicators
— Immigration Appeals Tribunal
— Lands Tribunal
— Law Commission
— Legal Aid Fund (England and Wales)
— Office of the Social Security Commissioners
— Parole Board and Local Review Committees
— Pensions Appeal Tribunals
— Public Trust Office
— Supreme Court Group (England and Wales)
— Transport Tribunal
— The National Archives
— National Audit Office
— National Savings and Investments
— National School of Government
— Northern Ireland Assembly Commission
— Northern Ireland Court Service
—— Coroners Courts
— County Courts
— Court of Appeal and High Court of Justice in Northern Ireland
— Crown Court
— Enforcement of Judgements Office
— Legal Aid Fund
— Magistrates’ Courts
— Pensions Appeals Tribunals
— Northern Ireland, Department for Employment and Learning
— Northern Ireland, Department for Regional Development
— Northern Ireland, Department for Social Development
— Northern Ireland, Department of Agriculture and Rural Development
— Northern Ireland, Department of Culture, Arts and Leisure
— Northern Ireland, Department of Education
— Northern Ireland, Department of Enterprise, Trade and Investment
— Northern Ireland, Department of the Environment
— Northern Ireland, Department of Finance and Personnel
— Northern Ireland, Department of Health, Social Services and Public Safety
— Northern Ireland, Office of the First Minister and Deputy First Minister
— Northern Ireland Office
—— Crown Solicitor’s Office
— Department of the Director of Public Prosecutions for Northern Ireland
— Forensic Science Laboratory of Northern Ireland
— Office of the Chief Electoral Officer for Northern Ireland
— Police Service of Northern Ireland
— Probation Board for Northern Ireland
— State Pathologist Service
— Office of Fair Trading
— Office for National Statistics
—— National Health Service Central Register
— Office of the Parliamentary Commissioner for Administration and Health Service Commissioners
— Paymaster General’s Office
— Postal Business of the Post Office
— Privy Council Office
— Public Record Office
— HM Revenue and Customs
—— The Revenue and Customs Prosecutions Office
— Royal Hospital, Chelsea
— Royal Mint
— Rural Payments Agency
— Scotland, Auditor-General
— Scotland, Crown Office and Procurator Fiscal Service
— Scotland, General Register Office
— Scotland, Queen’s and Lord Treasurer’s Remembrancer
— Scotland, Registers of Scotland
— The Scotland Office
— The Scottish Ministers
—— Architecture and Design Scotland
— Crofters Commission
— Deer Commission for Scotland
— Lands Tribunal for Scotland
— National Galleries of Scotland
— National Library of Scotland
— National Museums of Scotland
— Royal Botanic Garden, Edinburgh
— Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Scotland
— Scottish Further and Higher Education Funding Council
— Scottish Law Commission
— Community Health Partnerships
— Special Health Boards
— Health Boards
— The Office of the Accountant of Court
— High Court of Justiciary
— Court of Session
— HM Inspectorate of Constabulary
— Parole Board for Scotland
— Pensions Appeal Tribunals
— Scottish Land Court
— Sheriff Courts
— Scottish Police Services Authority
— Office of the Social Security Commissioners
— The Private Rented Housing Panel and Private Rented Housing Committees
— Keeper of the Records of Scotland
— The Scottish Parliamentary Body Corporate
— HM Treasury
—— Office of Government Commerce
— United Kingdom Debt Management Office
— The Wales Office (Office of the Secretary of State for Wales)
— The Welsh Ministers
—— Higher Education Funding Council for Wales
— Local Government Boundary Commission for Wales
— The Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Wales
— Valuation Tribunals (Wales)
— Welsh National Health Service Trusts and Local Health Boards
— Welsh Rent Assessment Panels
V LISA
ARTIKLIS 7 NIMETATUD TOODETE LOETELU SEOSES LEPINGUTE SÕLMIMISEGA RIIGIKAITSE VALDKONNAS ( 31 )
Peatükk 25: |
Sool, väävel, pinnas ja kivid, krohvimismaterjalid, lubi ja tsement |
Peatükk 26: |
Metallimaagid, šlakk ja tuhk |
Peatükk 27: |
Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused, bituumenid, mineraalmäärded, välja arvatud: ex27.10: spetsiaalkütused |
Peatükk 28: |
Anorgaanilised kemikaalid, väärismetallide, muldmetallide radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised komponendid, välja arvatud: ex28.09: lõhkeained ex28.13: lõhkeained ex28.14: pisargaas ex28.28: lõhkeained ex28.32: lõhkeained ex28.39: lõhkeained ex28.50: mürgised tooted ex28.51: mürgised tooted ex28.54: lõhkeained |
Peatükk 29: |
Orgaanilised kemikaalid välja arvatud: ex29.03: lõhkeained ex29.04: lõhkeained ex29.07: lõhkeained ex29.08: lõhkeained ex29.11: lõhkeained ex29.12: lõhkeained ex29.13: mürgised tooted ex29.14: mürgised tooted ex29.15: mürgised tooted ex29.21: mürgised tooted ex29.22: mürgised tooted ex29.23: mürgised tooted ex29.26: lõhkeained ex29.27: mürgised tooted ex29.29: lõhkeained |
Peatükk 30: |
Ravimid |
Peatükk 31: |
Väetised |
Peatükk 32: |
Park- ja värvaineekstraktid, tanniinid ja nende derivaadid, värvained, värvid ja lakid, kitt, täite- ja tihendusmaterjalid, tindid |
Peatükk 33: |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid |
Peatükk 34: |
Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud |
Peatükk 35: |
Valkained, liimid, ensüümid |
Peatükk 37: |
Foto- ja kinokaubad |
Peatükk 38: |
Mitmesugused keemiatooted, väljaarvatud: ex38.19: mürgised tooted |
Peatükk 39: |
Kunstvaigud ja plastmassid, tselluloosi estrid ja eetrid, eelnevatest valmistatud tooted, väljaarvatud: ex39.03: lõhkeained |
Peatükk 40: |
Kummi, sünteeskummi, factice ja neist valmistatud tooted, väljaarvatud: ex40.11: kuulikindlad rehvid |
Peatükk 41: |
Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk |
Peatükk 42: |
Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a naturaalsiidikiust) |
Peatükk 43: |
Karusnahad, kunstkarusnahk ja neist valmistatud tooted |
Peatükk 44: |
Puit ja puittooted; puidusüsi |
Peatükk 45: |
Kork ja korgist tooted |
Peatükk 46: |
Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted, korv- ja vitspunutised |
Peatükk 47: |
Paberi toorained |
Peatükk 48: |
Paber ja papp, pabermassist, paberist või papist tooted |
Peatükk 49: |
Raamatud, ajalehed, pildid jm, trükitooted, käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid |
Peatükk 65: |
Peakatted ja nende osad |
Peatükk 66: |
Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad, nende osad |
Peatükk 67: |
Töödeldud suled ja udusuled ning nendest valmistatud tooted; tehislilled; juustest tooted |
Peatükk 68: |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist, jms materjalidest tooted |
Peatükk 69: |
Keraamikatooted |
Peatükk 70: |
Klaas ja klaastooted |
Peatükk 71: |
Pärlid, vääris-ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja neist valmistatud tooted, juveeltoodete imitatsioonid |
Peatükk 73: |
Raud ja teras ja neist valmistatud tooted |
Peatükk 74: |
Vask ja sellest valmistatud tooted |
Peatükk 75: |
Nikkel ja sellest valmistatud tooted |
Peatükk 76: |
Alumiinium ja sellest valmistatud tooted |
Peatükk 77: |
Magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted |
Peatükk 78: |
Plii ja sellest valmistatud tooted |
Peatükk 79: |
Tsink ja sellest valmistatud tooted |
Peatükk 80: |
Tina ja sellest valmistatud tooted |
Peatükk 81: |
Muud metallurgias kasutatavad mitteväärismetallid ja neist valmistatud tooted |
Peatükk 82: |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid, nende osad välja arvatud: ex82.05: tööriistad ex82.07: tööriistad, osad |
Peatükk 83: |
Mitmesugused mitteväärismetallidest tooted |
Peatükk 84: |
Katlad, masinad ja mehhaanilised seadmed, nende osad, välja arvatud: ex84.06: mootorid ex84.08: muud mootorid ex84.45: masinad ex84.53: automaatse andmetöötluse seadmed ex84.55: rubriiki No 84.53 kuuluvad masinaosad ex84.59: tuumareaktorid |
Peatükk 85: |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad, välja arvatud: ex85.13: telekommunikatsiooniseadmed ex85.15: ülekandeaparatuur |
Peatükk 86: |
Raudtee- või trammivedurid, -veeremid ja nende osad, raudteede või trammiteede relsid ja seadmed, nende osad, igasugused liikluse signalisatsiooniseadmed (mitte elektri jõul töötavad), välja arvatud: ex86.02: elektrilised soomusvedurid ex86.03: muud soomusvedurid ex86.05: soomusvagunid ex86.06: remondivagunid ex86.07: vagunid |
Peatükk 87: |
Transpordivahendid, v.a raudteeveeremid ja trammid, nende osad, välja arvatud: ex87.08: tankid ja muud soomukid ex87.01: traktorid ex87.02: sõjaväesõidukid ex87.03: hooldeveokid ex87.09: mootorrattad ex87.14: järelkärud |
Peatükk 89: |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid, välja arvatud: ex89.01A: sõjalaevad |
Peatükk 90: |
Optilised, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja aparaadid, nende osad välja arvatud: ex90.05: binoklid ex90.13: mitmesugused instrumendid, laserid ex90.14: kaugusemõõtjad ex90.28: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid ex90.11: mikroskoobid ex90.17: meditsiinilised instrumendid ex90.18: mehhaanilised raviseadmed ex90.19: ortopeedilised seadmed ex90.20: röntgenaparatuur |
Peatükk 91: |
Kellad ja nende osad |
Peatükk 92: |
Muusikariistad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, televisioonikaamerad ja helisalvestusseadmed ning heli ja pildi esitusseadmed, nende osad ja lisaseadmed |
Peatükk 94: |
Mööbel ja mööblidetailid, voodipõhjad, madratsid, padjad jms topitud sisustuselemendid, välja arvatud: ex94.01A: lennukiistmed |
Peatükk 95: |
Modelleeritud ja tahutud materjalidest tooted |
Peatükk 96: |
Luuad, harjad, puudritupsud ja sõelad |
Peatükk 98: |
Mitmesugused valmistatud tooted |
VI LISA
TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) “tehniline kirjeldus” tähendab riiklike ehitustöölepingute puhul peamiselt hankedokumentides sisalduvaid tehniliste ettekirjutuste kogumit, millega määratletakse materjali, toote või objekti parameetrid nii, et see võimaldaks materjali, toodet või objekti kirjeldada sellisel viisil, et ostja saaks hinnata selle sobivust hanke eesmärkidega. Nimetatud parameetrid võivad hõlmata nõudeid keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemele, konstruktsioonilisi nõudeid (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, samuti nõudeid jõudlusele, turvalisusele või mõõtudele, kaasa arvatud kvaliteedi tagamise menetlusi, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, nõudeid pakendamisele, märgistamisele ja tähistamisele ning tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. Ühtlasi sisaldavad nimetatud parameetrid ehitise kujunduse ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimusi ning ehitamise meetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida ostja on võimeline kirjeldama vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad valmistööde, materjali või koostisosadega;
b) “tehniline kirjeldus” tähendab asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul toote või teenuse nõutavaid omadusi määratlevas dokumendis esitatud tehnilist kirjeldust, mis hõlmab näiteks kvaliteeditaset, keskkonnategevuse tulemuslikkuse taset, nõudeid konstruktsioonile (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, nõudeid jõudlusele, toote kasutusele, turvalisusele või mõõtudele, sealhulgas toote kaubamärgile vastavuse nõudeid, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavuse hindamise menetlusi;
2. “standard” tähendab tunnustatud standardiseerimisasutuse poolt heaks kiidetud, korduvaks ja pidevaks rakendumiseks mõeldud tehnilist kirjeldust, millele vastavuses olemine pole kohustuslik ja mis kuulub ühte alljärgnevatest liikidest:
— |
rahvusvaheline standard : mõne rahvusvahelise standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard, |
— |
Euroopa standard : mõne Euroopa standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard, |
— |
siseriiklik standard : mõne siseriikliku standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard; |
3. “Euroopa tehniline tunnustus” tähendab positiivset hinnangut selle kohta, et tehnilisest seisukohast lähtudes sobib toode mingit ettenähtud otstarvet täitma, kuna vastab oma omadustelt ehitustöödele esitatud peamistele nõuetele ja ettenähtud kasutustingimustele. Euroopa tehnilise tunnustuse väljastab liikmeriigi poolt selleks määratud tunnustusasutus;
4. “ühtne tehniline kirjeldus” tähendab tehnilist kirjeldust, mis on kehtestatud vastavalt liikmesriigi tunnustatud menetlusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;
5. “etalon”: iga ametlikesse standarditesse mittekuuluv toode, mille Euroopa standardiseerimisasutused on turu vajadustest lähtuvalt väljastanud.
VII LISA
TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA TEADETES
VII A LISA
TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA RIIGIHANKELEPINGUTE SÕLMIMISE TEADETES
TEADE OSTJAT TUTVUSTAVA EELTEATE AVALDAMISE KOHTA
1. |
Ostja asukohariik |
2. |
Ostja nimi |
3. |
Ostjat tutvustava materjali Interneti-aadress (URL) |
4. |
CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid |
EELTEADE
1. |
Ostja ning täiendavat teavet andva talituse (kui see ei ole ostja) nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress. Teenuste ja ehitustööde hankelepingute puhul tuleb teatada ametkond või koht, näiteks sellekohane valitsuse Interneti-lehekülg, kust saab teavet töödega seonduvate üldise maksu, keskkonnakaitse ja tööohutuse alaste õigusaktide ning töötingimuste kohta kohas, kus lepingujärgseid töid tuleb teostada. |
2. |
Vajadusel tuleb ära märkida, et riiklik leping on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele. |
3. |
Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb kirjeldada töö iseloomu, mahtu ja asukohta; kui kogu tellimus jagatakse eraldi osadeks, siis eraldi osade iseloomustused ja nende suhe kogu tellimusse; kui on kättesaadav, siis tööde maksumuse ligikaudne prognoos; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. Asjade riigihankelepingute korral tarnitavate toodete laad ja kogus või väärtus; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. Teenuste riigihankelepingute korral plaanitava riigihanke kogumaksumus igas II A lisas loetletud teenuseliigis; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. |
4. |
Teenuste riigihankelepingute korral pakkumismenetluste eeldatav alguskuupäev teenuseliigi kaupa. |
5. |
Vajadusel näidata, kas tegemist on raamlepingu sõlmimisega. |
6. |
Vajadusel esitada muud teavet. |
7. |
Teate edastamise kuupäev või ostja tutvustust sisaldava eelteate avaldamise kohta käiva teate edastamise kuupäev. |
8. |
Märge selle kohta, kas hanke suhtes kohandatakse WTO lepingut. |
HANKETEATED
Avatud ja piiratud menetlused, konkureerivad dialoogid, läbirääkimistega menetlus
1. Ostja nimi, aadress, telefoni ja faksi number, e-posti aadress.
2. Vajaduse korral tuleb ära märkida, et riiklik hankeleping on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.
a) Valitud pakkumismenetlus;
b) vajadusel kiirmenetluse rakendamise põhjused (piiratud ja läbirääkimistega menetluse korral);
c) vajadusel näidata, et tegemist on raamlepinguga;
d) vajadusel näidata, et kasutatakse dünaamilist ostusüsteemi;
e) vajadusel näidata, et kasutatakse elektroonilist oksjonit (avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse korral artikli 30 lõike 1 punktis a kirjeldatud olukorras).
4. Lepingu vorm.
5. Tööde teostamise, toodete tarnimise või teenuse osutamise koht.
a) Ehitustööde riigihankelepingud:
— tööde iseloom ja maht ning objekti üldiseloomustus. Eraldi tuleb ära märkida võimalike lisatööde vajadus ja juhul, kui see on teada, siis lisatööde esialgne ajakava ja võimalike lepingu pikendamiste arv. Kui töö või leping on jagatud osadeks, siis erinevate osade mahud; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid,
— kui töö hõlmab ka projekteerimist, siis töö või lepingu otstarvet selgitav teave,
— raamlepingu puhul raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud tööde hinnanguline väärtus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.
b) Asjade riigihankelepingud:
— tarnitavate toodete iseloomustus, näidates eraldi ära, kas tooteid soovitakse osta, järelmaksuga osta, üürida, rentida või liisida või kasutada nende kombinatsiooni; nomenklatuuri viitenumber. Tarnitavate toodete kogus, näidates eraldi ära võimalikud lisahanked ja juhul, kui see on teada, siis lisahangete esialgne ajakava ja võimalike lepingu pikendamiste arv; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid,
— regulaarsete teenuste osutamise lepingute või pikendatavate lepingute puhul näidata, juhul kui see on teada, edaspidiste asjade hankelepingute sõlmimise ajakava,
— raamlepingu korral raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud tarnete hinnanguline maksumus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.
c) Teenuste riigihankelepingud:
— teenuse liik ja kirjeldus. Nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. Osutatavate teenuste hulk. Eraldi tuleb välja tuua võimalikud lisahanked ja juhul, kui see on teada, siis lisahangete esialgne ajakava ja võimalik lepingu pikendamiste arv. Mingi perioodi jooksul uuendatavate lepingute korral näidata, juhul kui see on teada, järgnevate teenuste hankelepingute sõlmimise ajakava.
— Raamlepingu korral raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud teenuste hinnanguline maksumus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.
— Märge selle kohta, kas mõni õigusnorm näeb ette, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja.
— Viide asjakohasele õigusnormile.
— Märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad esitama teenuse osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni.
7. Kui leping on jagatud osadeks, siis teave võimaluste kohta kandideerida ühele, mitmetele või kõikidele osadele.
8. Ehitustööde/tarnete/teenuste osutamise tähtajad või ehitustööde/asjade/teenuste hankelepingu kehtivuse tähtaeg; võimalusel tööde, tarnete või teenuste osutamise algustähtajad.
9. Võimalus või keeld alternatiivsete variantide pakkumiseks.
10. Lepingule seatud võimalikud eritingimused.
11. Avatud menetluse puhul:
a) lisateavet ja lisadokumente väljastava teenistuse nimi, aadress, telefoni ja faksi number ning Interneti-aadress;
b) vajadusel tähtaeg, mille jooksul lisateavet saab nõuda;
c) vajadusel lisadokumentide eest makstav tasu ja maksetingimused.
a) Dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral tähtaeg, mille jooksul pakkumisi või esialgseid pakkumisi on võimalik teha (avatud menetlus);
b) hankes osalemise taotlemise tähtaeg (piiratud ja läbirääkimistega menetlus);
c) aadress, kuhu need saata;
d) keel või keeled, milles need tuleb koostada.
13. Avatud menetluse korral:
a) isikud, kes tohivad viibida pakkumiste avamise juures;
b) pakkumiste avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.
14. Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.
15. Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited asjakohastele õigusaktidele.
16. Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud teenuseosutajate ühenduselt nõutakse.
17. Valikukriteeriumid, mille alusel võidakse pakkujad välistada nende isiklikust seisukorrast lähtudes, ja vajalik teave, mille alusel on võimalik otsustada, et nad ei kuulu välistamist võimaldavate juhtumite alla. Valikukriteeriumid ja teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused. Võimalikud minimaalsed nõuded.
18. Raamlepingu korral: selles osalevate pakkujate arv ja vajadusel soovitav pakkujate arvu ülempiir, raamlepingu kehtivusperioodi pikkus, lisades vajadusel põhjendused, kui kehtivusperiood on pikem kui neli aastat.
19. Konkureeriva dialoogiga menetluse või läbirääkimistega menetluse korral koos teate hanketeate avaldamisega tuleb vajadusel teatavaks teha menetlus, mille käigus järk-järgult vähendatakse lahendusi, mida arutada, või pakkumisi, mille üle läbirääkimisi pidada.
20. Piiratud menetluse, konkureeriva dialoogiga menetluse või läbirääkimistega menetluse korral koos hanketeate avaldamisega, kui kasutatakse võimalust pakkujate või läbirääkimispartnerite arvu piiramiseks, tuleb teada pakkujate arvu alampiiri ja vajadusel ka ülempiiri ning selliseid objektiivseid kriteeriume, mille alusel otsustatakse, milliseid pakkijad selle ülempiiri raames kaasata.
21. Tähtaeg, mille jooksul pakkumised peavad jõusse jääma (avatud menetlus).
22. Vajadusel ostja poolt juba välja valitud pakkujate nimed ja aadressid (läbirääkimistega menetlus).
23. Artiklis 53 osundatud kriteeriumid, mida tuleb kasutada pakkumise võitja valikul: “madalaim hind” või “majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Majanduslikult kõige soodsama pakkumise kriteeriumid, samuti mainitakse nende kaalumise menetlust juhul, kui neid pole tehnilises kirjelduses mainitud või kui kasutatakse konkureeriva dialoogiga menetlust, siis kirjeldavas dokumendis.
24. Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.
25. Kooskõlas VIII lisas toodud tehniliste kirjeldustega avaldatud eelteate avaldamise kuupäev(ad) või märge selle kohta, et sellist teadet pole avaldatud.
26. Teate lähetuskuupäev.
27. Märge selle kohta, kas hanke suhtes kohandatakse WTO lepingut.
DÜNAAMILISE OSTUSÜSTEEMI PUHUL KASUTATAV LIHTSUSTATUD HANKETEADE
1. |
Ostja asukohariik. |
2. |
Ostja nimi ja e-posti aadress. |
3. |
Viide hanketeate avaldamise kohta dünaamilise ostusüsteemi menetluse alustamiseks. |
4. |
E-posti aadress, mille kaudu on kättesaadavad tehniline kirjeldus ja dünaamilise ostusüsteemi menetlusega seonduvad lisadokumendid. |
5. |
Hanke objekt: “CPV” nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid ja hankelepingu maht või kogused. |
6. |
Esialgsete pakkumiste tegemise tähtaeg. |
TEADE LEPINGU SÕLMIMISE KOHTA
1. |
Ostja nimi ja aadress. |
2. |
Valitud pakkumismenetlus. Eelneva teate avaldamiseta läbirääkimistega menetluse korral põhjendus (artikkel 28). |
3. |
Ehitustöölepingute puhul: hanke olemus ja ulatus, töö üldiseloomustus. Asjade hankelepingute puhul: tarnitavate toodete olemus ja kogus, vajadusel tarnijaid eraldi välja tuues; nomenklatuuri viitenumbrid. Teenuste hankelepingute puhul: teenuseliik ja kirjeldus; nomenklatuuri viitenumber; hangitavate teenuste hulk. |
4. |
Lepingu sõlmimise kuupäev. |
5. |
Lepingu sõlmimise kriteeriumid. |
6. |
Saadud pakkumiste arv. |
7. |
Teenuse osutaja nimi ja aadress. |
8. |
Makstud hind või hinnaklass (miinimum/maksimum). |
9. |
Eduka pakkumise maksumus või lepingu sõlmimisel arvessevõetud kõrgeim ja madalaim pakkumine. |
10. |
Vajadusel lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid. |
11. |
Kuupäev, mil hanketeade avaldati kooskõlas VIII lisas toodud avaldamist puudutava tehnilise kirjeldusega. |
12. |
Teate lähetuskuupäev. |
13. |
Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress. |
VII B LISA
TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONITEADETES
1. Ostja nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress.
a) Lepingu täitmise asukoht.
b) Kontsessiooniobjekt; teenuseliik ja maht.
c) Avalduste esitamise tähtaeg.
d) Aadress, kuhu need tuleb saata.
e) Keel(ed), milles need peavad olema kirjutatud.
4. Kandidaatidele seatavad isiklikud, tehnilised ja rahalised tingimused.
5. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.
6. Vajaduse korral väikseid maht töödest, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.
7. Teate lähetuskuupäev
8. Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.
VII C LISA
TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA NENDE KONTSESSIONÄÄRIDE EHITUSTÖÖLEPINGUTE SÕLMIMISE TEADETES, KES EI OLE OSTJAD
a) Lepingu täitmise asukoht.
b) Teenuste liik ja ulatus, tööde üldiseloomustus.
2. Tööde lõpetamise tähtaeg.
3. Tehnilisi kirjeldusi ja lisadokumente väljastava asutuse nimi ja aadress.
a) Osalemisavalduste või pakkumiste vastuvõtmise lõpptähtaeg.
b) Aadress, kuhu need tuleb saata.
c) Keel(ed), milles need peavad olema kirjutatud.
5. Nõutavad tagatised ja garantiid.
6. Pakkujale seatavad majanduslikud ja tehnilised tingimused.
7. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.
8. Teate lähetuskuupäev.
VII D LISA
TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA IDEEKONKURSSIDE TEADETES
KONKURSITEATED
1. Ostja ja lisadokumente väljastava asutuse nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress.
2. Projekti kirjeldus.
3. Konkursi tüüp: avatud või piiratud.
4. Avatud konkursi korral: projektide esitamise tähtaeg.
5. Piiratud konkursi korral:
a) kavandatav osalejate arv.
b) juba kutsutud osalejate nimed, kui need on teada.
c) osalejate kutsumise kriteeriumid.
d) osalemistaotluste esitamise tähtaeg.
6. Vajadusel märge selle kohta, et osalejad peavad esindama teatud elukutset.
7. Projektide hindamise kriteeriumid.
8. Juba väljavalitud žüriiliikmete nimed.
9. Märge selle kohta, kas žürii otsus on ostjale siduv.
10. Võimalike auhindade arv ja väärtus.
11. Kõigile osalejatele makstav tasu, kui see on ette nähtud.
12. Märge selle kohta, kas konkursi võitja või võitjatega sõlmitakse või ei sõlmita mingi leping.
13. Teate lähetuskuupäev.
KONKURSI TULEMUSTE AVALDAMISE TEADE
1. Ostja nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress
2. Projekti kirjeldus
3. Osalejate arv
4. Välismaiste osalejate arv
5. Konkursi võitja(d)
6. Auhinnad, kui need on olemas
7. Viide konkursi korraldamise teatele
8. Teate lähetuskuupäev
VIII LISA
AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED
1. Teadete avaldamine
a) |
►M2 Ostjad peavad saatma artiklites 41, 42, 43 ja 63 osutatud teated Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud menetlusele komisjoni vastuvõetud rakenduseeskirjadega kehtestatud vormis. ◄ Artikli 35 lõike 1 esimeses lõigus mainitud ostjat tutvustavad eelteated, mida kirjeldatakse punktis 2 b, peavad järgima sama vormi, nagu ka teated selliste avaldamiste kohta. |
b) |
Artiklites 35, 58, 64 ja 69 osundatud teated avaldab Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo või ostja, kui tegemist on ostjat tutvustava eelteatega vastavalt artikli 35 lõike 1 esimesele lõigule. Lisaks võivad ostjad ostjat tutvustava teabe avaldada Internetis vastavalt punktile 2 b. |
c) |
Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo edastab ostjale artikli 36 lõikes 8 osundatud kinnituse. |
2. Täiendava ja lisateabe avaldamine
a) |
Ostjatel soovitatakse avaldada tehnilised kirjeldused ja lisadokumendid täielikult Internetis. |
b) |
Ostjat tutvustav teave võib sisaldada artikli 35 lõikes 1 osundatud eelteadet, teavet kehtivate pakkumiskutsete kohta, hangete ajakavasid, sõlmitud lepinguid, tühistatud menetlusi ja igasugust muud kasulikku üldteavet, näiteks kontaktaadressi, telefoni ja a faksi numbrit, postiaadressi ja e-posti aadressi. |
3. Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja menetlus
Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja kord on kättesaadavad Internetis aadressil “http://simap.eu.int”.
IX LISA
REGISTRID
IX A ( 32 ) LISA
EHITUSTÖÖDE RIIGIHANKELEPINGUD
Äriregistrid ja vastavad deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:
— Belgias “Registre du commerce”/“Handelsregister”;
— Bulgaarias “Търговски регистър”;
— Taanis “Erhvervs-og Selskabsstyrelsen”;
— Saksamaal “Handelsregister” ja “Handwerksrolle”;
— Kreekas Linna- ja Maaplaneeringute, Keskkonna ja Riiklike Ehitustööde Ministeeriumi (YΠΕΧΩΔΕ) register “Mητρώο Εργοληπτικών Επιχειρήσεων” – MEEΠ
— Hispaanias “Registro Oficial de Empresas Clasificadas del Ministerio de Hacienda”;
— Prantsusmaal “Registre du commerce et des sociétés” ja “Répertoire des métiers”;
— Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;
— Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”;
— Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;
— Hollandis “Handelsregister”;
— Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;
— Portugalis “Instituto dos Mercados de Obras Públicas e Particulares e do Imobiliário” (IMOPPI)(CAEOPP);
— Rumeenias “Registrul Comerțului”;
— Soomes “Kaupparekisteri” / “Handelsregistret”;
— Rootsis “aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”;
— Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all.
IX B LISA
ASJADE RIIGIHANKELEPINGUD
Kutse- ja äriregistrid ning asjakohased deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:
— Belgias “Registre du commerce/Handelsregister”;
— Bulgaarias “Търговски регистър”;
— Taanis “Erhvers-og Selskabsstyrelsen”;
— Saksamaal “Handelsregister” ja “Handwerksrolle”;
— Kreekas “Βιοτεχνικό ή Εμπορικό ή Βιομηχανικό Επιμελητήριο”;
— Hispaanias “Registro Mercantil” või registrisse kandmata eraisikute puhul tunnistus, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal;
— Prantsusmaal “Registre du commerce et des sociétés” ja “Répertoire des métiers”;
— Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;
— Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato” ja “Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato”;
— Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;
— Hollandis “Handelsregister”;
— Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;
— Portugalis “Registo Nacional das Pessoas Colectivas”;
— Rumeenias “Registrul Comerțului”;
— Soomes “Kaupparekisteri” ja “Handelsregistret”;
— Rootsis “aktiebolags-, handels-eller föreningsregistren”;
— Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;
IX C LISA
TEENUSTE RIIGIHANKELEPINGUD
Kutse- ja äriregistrid ning deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:
— Belgias “Registre du commerce/Handelsregister” ja “Ordres professionels/Beroepsorden”;
— Bulgaarias “Търговски регистър”;
— Taanis “Erhvervs- og Selskabsstyrelsen”;
— Saksamaal “Handelsregister”, “Handwerksrolle”, “Vereinsregister”, “Partnerschaftsregister” ja “Mitgliedsverzeichnisse de Berufskammern der Ländern”;
— Kreekas võidakse teenuse pakkujalt nõuda, et ta esitaks notariaalselt kinnitatud tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal; I A lisas osundatud teadusuuringutealaste teenuste osutamisel siseriiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel kasutatakse kutseregistrit “Mητρώο Μελετητών” ja “Μητρώο Γραφείων Μελετών”;
— Hispaanias “Registro Oficial de Empresas Clasificadas del Ministerio de Hacienda”;
— Prantsusmaal “Registre du commerce” ja “Répertoire des métiers”;
— Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;
— Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”, “Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato” või “Consiglio nazionale degli ordini professionali”;
— Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;
— Hollandis “Handelsregister”;
— Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;
— Portugalis “Registo nacional das Pessoas Colectivas”;
— Rumeenias “Registrul Comerțului”;
— Soomes “Kaupparekisteri” ja “Handelsregistret”;
— Rootsis “aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”.
— Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;
X LISA
PAKKUMISTE, OSALEMISTAOTLUSTE NING IDEEKONKURSSIDE KAVADE JA PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS VAJALIKE SEADMETEGA SEOTUD NÕUDED
Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmete puhul tuleb tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste kaudu tagada vähemalt, et:
a) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektroonilised allkirjad vastaksid direktiivi 1999/93/EÜ kohaselt sätestatud siseriiklike õigusnormide nõudele;
b) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide kättesaamise täpse aja ja kuupäeva saab kindlaks määrata;
c) on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et enne kehtestatud tähtaega pole kellelgi ligipääsu vastavalt eelpool loetletud nõuetele edastatud andmetele;
d) kui nimetaud ligipääsukeeldu rikutakse, siis on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et rikkumine on selgelt tuvastatav;
e) ainult volitatud isikutel on võimalik määrata ja muuta saabunud andmete avamise kuupäeva;
f) pakkumiste menetlemise või konkursi erinevatel etappidel võib andmetele või osale andmetest ligi pääseda vaid volitatud isikute üheaegse tegevuse tulemusena;
g) volitatud isikute üheaegne tegevus peab võimaldama andmetele ligipääsu alles pärast ettenähtud kuupäeva;
h) eelpool esitatud nõuetega kooskõlas saabunud ja avatud andmed jäävad kättesaadavaks ainult selleks volitatud isikutele.
XI LISA
ÜLEMINEKU- JA KOHALDAMISTÄHTAJAD (Artikkel 80)
Direktiivid |
Ülemineku- ja kohaldamistähtajad |
92/50/EMÜ (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1) Austria, Soome, Rootsi (1) |
1. juuli 1993. 1. jaanuar 1995. |
93/36/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1) Austria, Soome, Rootsi (1) |
13. juuni 1994. 1. jaanuar 1995. |
93/37/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54) direktiivide konsolideerimine: |
|
— 71/305/EMÜ (EÜT L 185, 16.8.1971, lk 5): |
|
— EÜ 6 liikmesriiki |
30. juuli 1972 |
— DK, IRL, UK |
1. jaanuar 1973 |
— Kreeka |
1. jaanuar 1981 |
— Hispaania, Portugal |
1. jaanuar 1986 |
— Austria, Soome, Rootsi (1) |
1. jaanuar 1995 |
— 89/440/EMÜ (EÜT L 210, 21.7.1989, lk 1): |
|
— EÜ 9 liikmesriiki |
19. juuli 1990 |
— Kreeka, Hispaania, Portugal |
1. märts 1992 |
— Austria, Soome, Rootsi (1) |
1. jaanuar 1995 |
97/52/EÜ (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1) |
13. oktoober 1998 |
(1) EMP: 1. jaanuar 1994. |
XII LISA
KORRELATSIOONITABEL ( 33 )
Käesolev direktiiv |
Direktiiv 93/37/EMÜ |
Direktiiv 93/36/EMÜ |
Direktiiv 92/50/EMÜ |
Muud õigusaktid |
|
Artikkel 1, lõige 1 |
Artikkel 1, esimene rida, parandatud |
Artikkel 1, esimene rida, parandatud |
Artikkel 1, esimene rida, parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 2, punkt a |
Artikkel 1, punkt a, lause esimene osa |
Artikkel 1, punkt a, esimese lause esimene ja viimane osa |
Artikkel 1, punkt a |
muudetud |
|
Artikkel 1, lõige 2, punkt b |
Artikkel 1, punkt a ja punkt c, parandatud |
— |
— |
||
Artikkel 1, lõige 2, punkt c, esimene lõik |
— |
Artikkel 1, punkt a, esimese lause teine osa ja teine lause, parandatud |
— |
||
Artikkel 1, lõige 2, punkt c, teine lõik |
— |
Artikkel 1, punkt a, parandatud |
— |
||
Artikkel 1, lõige 2, punkt d, esimene lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 2, punkt d, teine lõik |
— |
— |
Artikkel 2, parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 2, punkt d, kolmas lõik |
— |
— |
16. põhjendus parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 3 |
Artikkel 1, punkt d |
— |
— |
||
Artikkel 1, lõige 4 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 5 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 6 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 7 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 8, esimene lõik |
— |
— |
Artikkel 1, punkt c, esimene lause parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 8, teine lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 8, kolmas lõik |
Artikkel 1, punkt h |
Artikkel 1, punkt c |
Artikkel 1, punkt c, teine lause |
muudetud |
|
Artikkel 1, lõige 9 |
Artikkel 1, punkt b, parandatud |
Artikkel 1 punkt b, parandatud |
Artikkel 1, punkt b, parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 10 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 11, esimene lõik |
Artikkel 1, punkt e, parandatud |
Artikkel 1, punkt d, parandatud |
Artikkel 1, punkt d, parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 11, teine lõik |
Artikkel 1, punkt f, parandatud |
Artikkel 1, punkt e, parandatud |
Artikkel 1, punkt e, parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 11, kolmas lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 11, neljas lõik |
Artikkel 1, punkt g, parandatud |
Artikkel 1, punkt f, parandatud |
Artikkel 1, punkt f, parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 11, viies lõik |
— |
— |
Artikkel 1, punkt g, parandatud |
||
Artikkel 1, lõige 12 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 13 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 14 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 1, lõige 15 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 6, lõige 6 |
Artikkel 5, lõige 7 |
Artikkel 3, lõige 2 |
muudetud |
|
Artikkel 3 |
— |
Artikkel 2, lõige 2 |
— |
||
Artikkel 4, lõige 1 |
uus |
uus |
Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud |
||
Artikkel 4, lõige 2 |
Artikkel 21 parandatud |
Artikkel 18 parandatud |
Artikkel 26, lõige 1 parandatud |
||
Artikkel 5 |
Artikkel 33a parandatud |
Artikkel 28 parandatud |
Artikkel 38a parandatud |
||
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 15, lõige 2 |
— |
muudetud |
|
Artikkel 7, punktid a ja b |
— |
Artikkel 5, lõige 1, punkt a, parandatud |
Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud |
||
Artikkel 7, punkt c |
Artikkel 6, lõige 1, punkt a, parandatud |
— |
— |
||
Artikkel 8 |
Artikkel 2 ja Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud |
— |
Artikkel 3, lõige 3 ja Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud |
||
Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik |
— |
Artikkel 5, lõige 5 |
Artikkel 7, lõige 2 ja 7 |
muudetud |
|
Artikkel 9, lõige 1, teine lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 9, lõige 2 |
— |
Artikkel 5, lõige 1, punkt b |
— |
muudetud |
|
Artikkel 9, lõige 3 |
Artikkel 6, lõige 4 |
Artikkel 5, lõige 6 |
Artikkel 7, lõige 3, teine osalause |
||
Artikkel 9, lõige 4 |
Artikkel 6, lõige 5, parandatud |
||||
Artikkel9, lõige 5, punkt a |
Artikkel 6, lõige 3, parandatud |
— |
Artikkel 7, lõige 4, kolmas lõik, parandatud |
||
Artikkel 9, lõige 5, punkt b |
— |
Artikkel 5, lõige 4 |
— |
muudetud |
|
Artikkel 9, lõige 6 |
— |
Artikkel 5, lõige 2 |
— |
||
Artikkel 9, lõige 7 |
— |
Artikkel 5, lõige 3 |
Artikkel 7, lõige 6 |
||
Artikkel 9, lõige 8, punkt a |
— |
— |
Artikkel 7, lõige 4, |
muudetud |
|
Artikkel 9, lõige 8, punkt b |
— |
— |
Artikkel 7, lõige 5, |
muudetud |
|
Artikkel 9, lõige 9 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 10 |
uus |
Artikkel 3 parandatud |
Artikkel 4, lõige 1 parandatud |
||
Artikkel 11 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 4, punkt a |
Artikkel 2, punkt a |
Artikkel 1, punkt a ii |
muudetud |
|
Artikkel 13 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 4, punkt b |
Artikkel 2, lõige 1, punkt b |
Artikkel 4, lõige 2 |
||
Artikkel 15, punkt a |
Artikkel 5, punkt a parandatud |
Artikkel 4, punkt a parandatud |
Artikkel 5, punkt a parandatud |
||
Artikkel 15, punktid b ja c |
Artikkel 5, punktid b ja c |
Artikkel 4, punktid b ja c |
Artikkel 5, punktid b ja c |
||
Artikkel16 |
— |
— |
Artikkel 1, punkt a, iii- ix, parandatud |
||
Artikkel 17 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 18 |
— |
— |
Artikkel 6 |
muudetud |
|
Artikkel 19 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 20 |
— |
— |
Artikkel 8 |
||
Artikkel 21 |
Artikkel 9 |
||||
Artikkel 22 |
— |
— |
Artikkel 10 |
||
Artikkel 23 |
Artikkel 10 |
Artikkel 8 |
Artikkel 14 |
muudetud |
|
Artikkel 24, lõiked 1 - 4, esimene lõik |
Artikkel 19 |
Artikkel 16, lõige 1, |
Artikkel 24, lõige 1 |
muudetud |
|
Artikkel 24, lõige 4, teine lõik |
— |
Artikkel 16, lõige 2, parandatud |
Artikkel 24, lõige 2, parandatud |
||
Artikkel 25, esimene lõik |
Artikkel 20, esimene lõik |
Artikkel 17, esimene lõik |
Artikkel 25, esimene lõik |
muudetud |
|
Artikkel 25, teine lõik |
Artikkel 20, teine lõik |
Artikkel 17, teine lõik |
Artikkel 25, teine lõik |
||
Artikkel 26 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 27, esimene lõik |
Artikkel 23, lõige 1 |
— |
Artikkel 28, lõige 1 |
muudetud |
|
Artikkel 27, teine ja kolmas lõik |
Artikkel 23, lõige 2 |
— |
Artikkel 28, lõige 2 |
||
Artikkel 28, esimene lõik |
Artikkel 7, lõige 1 parandatud |
Artikkel 6, lõige 1 parandatud |
Artikkel 11, lõige 1 parandatud |
||
Artikkel 28, teine lõik |
Artikkel 7, lõige 4 |
Artikkel 6, lõige 4 |
Artikkel 11, lõige 4 |
muudetud |
|
Artikkel 29 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 30, lõige 1, punkt a |
Artikkel 7, lõige 2, punkt a |
Artikkel 6, lõige 2 |
Artikkel 11, lõige 2, punkt a |
||
Artikkel 30, lõige 1, punkt b |
Artikkel 7, lõige 2, punkt c |
uus |
Artikkel 11, lõige 2, punkt b |
||
Artikkel 30, lõige 1, punkt c |
— |
Artikkel 11, lõige 2, punkt c |
|||
Artikkel 30, lõige 1, punkt d |
Artikkel 7, lõige 2, punkt b |
— |
— |
||
Artikkel 30, lõiked 2, 3 ja 4 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 31, punkt 1, punkt a |
Artikkel 7, lõige 3 punkt a |
Artikkel 6, lõige 3, punkt a |
Artikkel 11, lõige 3, punkt a |
||
Artikkel 31, punkt 1, punkt b |
Artikkel 7, lõige 3, punkt b |
Artikkel 6, lõige 3, punkt c |
Artikkel 11, lõige 3, punkt b |
||
Artikkel 31, punkt 1, punkt c |
Artikkel 7, lõige 3, punkt c |
Artikkel 6, lõige 3, punkt d |
Artikkel 11, lõige 3, punkt d |
||
Artikkel 31, punkt 2, punkt a |
— |
Artikkel 6, lõige 3, punkt b |
— |
||
Artikkel 31, punkt 2, punkt b |
— |
Artikkel 6, lõige 3, punkt e |
— |
||
Artikkel 31, punkt 2, punkt c |
— |
uus |
— |
||
Artikkel 31, punkt 2, punkt d |
— |
uus |
— |
||
Artikkel 31, punkt 3 |
— |
— |
Artikkel 11, lõige 3, punkt c |
||
Artikkel 31, punkt 4, punkt a |
Artikkel 7, lõige 3, punkt d |
— |
Artikkel 11, lõige 3, punkt e |
||
Artikkel 31, punkt 4, punkt b |
Artikkel 7, lõige 3, punkt e |
— |
Artikkel 11, lõige 3, punkt f |
||
Artikkel 32 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 33 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 34, esimene ja teine lõik |
Artikkel 9, esimene ja teine lõik |
— |
— |
||
Artikkel 34, kolmas lõik |
Artikkel 9, kolmas lõik |
muudetud |
|||
Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, esimene lõik |
— |
Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik |
— |
||
Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, teine lõik |
— |
Artikkel 9, lõige 1, teine lõik, esimene lause |
— |
muudetud |
|
Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt b |
— |
— |
Artikkel 15, lõige 1 |
||
Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt c |
Artikkel 11, lõige 1 |
— |
— |
||
Artikkel 35, lõige 1, teine lõik |
— |
Artikkel 9, lõige 5, teine lõik |
Artikkel 17, lõige 2, teine lõik |
muudetud |
|
Artikkel 35, lõige 1, kolmas lõik |
Artikkel 11, lõige 7, teine lõik |
— |
— |
muudetud |
|
Artikkel 35, lõige 1, neljas, viies ja kuues lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 35, lõige 2 |
Artikkel 11, lõige 2 |
Artikkel 9, lõige 2 |
Artikkel 15, lõige 2 |
muudetud |
|
Artikkel 35, lõige 3 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 35, lõige 4, esimene lõik |
Artikkel 11, lõige 5, esimene lause |
Artikkel 9, lõige 3, esimene lause |
Artikkel 16, lõige 1 |
muudetud |
|
Artikkel 35, lõige 4, teine ja kolmas lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 35, lõige 4, neljas lõik |
Artikkel 16, lõiked 3 ja 4 |
||||
Artikkel 35, lõige 4, viies lõik |
Artikkel 11, lõige 5, teine lause |
Artikkel 9, lõige 3, teine lause |
Artikkel 16, lõige 5 |
muudetud |
|
Artikkel 36, lõige 1 |
Artikkel 11, lõige 6, esimene lõik, parandatud |
Artikkel 9, lõige 4, esimene lause, parandatud |
Artikkel 17, lõige 1, esimene lause, parandatud |
||
Artikkel 36, lõige 2, esimene lõik |
Artikkel 11, lõige 7, esimene lause |
Artikkel 9, lõige 5, esimene lõik |
Artikkel 17, lõige 2, esimene lõik |
muudetud |
|
Artikkel 36, lõige 2, teine lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 36, lõige 3 |
Artikkel 11, lõige 10 |
Artikkel 9, lõige 8 |
Artikkel 17, lõige 5 |
muudetud |
|
Artikkel 36, lõige 4 |
Artikkel 11, lõige 8 ja 13 |
Artikkel 9, lõige 6 ja 11 |
Artikkel 17, lõige 4 ja 8 |
muudetud |
|
Artikkel 36, lõige 5 |
Artikkel 11, lõige 11, parandatud |
Artikkel 9, lõige 9, parandatud |
Artikkel 17, lõige 6, parandatud |
||
Artikkel 36, lõige 6 |
Artikkel 11, lõige 13, teine lause |
Artikkel 9, lõige 11, teine lause |
Artikkel 17, lõige 8, teine lause |
muudetud |
|
Artikkel 36, lõige 7, esimene lõik |
Artikkel 11, lõige 12 |
Artikkel 9, lõige 10 |
Artikkel 17, lõige 7 |
||
Artikkel 36, lõige 7, teine lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 37 |
Artikkel 17 |
Artikkel 13 |
Artikkel 21 |
muudetud |
|
Artikkel 38, lõige 1 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 38, lõige 2 |
Artikkel 12, lõige 2, parandatud |
Artikkel 10, lõige 1, parandatud |
Artikkel 18, lõige 1, parandatud |
||
Artikkel 38, lõige 3 |
Artikkel 13, lõige 1 ja 3, parandatud |
Artikkel 11, lõige 1 ja 3, parandatud |
Artikkel 19, lõige 1 ja 3, parandatud |
muudetud |
|
Artikkel 38, lõige 4 |
Artikkel 12, lõige 2 ja Artikkel 13, lõige 4, parandatud |
Artikkel 10, lõige 1a ja Artikkel 11, lõige 3a, parandatud |
Artikkel 18, lõige 2 ja Artikkel 19, lõige 4, parandatud |
||
Artikkel 38, lõige 5 ja 6 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 38, lõige 7 |
Artikkel 12, lõige 5 |
Artikkel 10, lõige 4 |
Artikkel 18, lõige 5 |
muudetud |
|
Artikkel 38, lõige 8 |
Artikkel 14, lõige 1 |
Artikkel 12, lõige 1 |
Artikkel 20, lõige 1 |
muudetud |
|
Artikkel 39 |
Artikkel 12, lõige 3 ja 4, Artikkel 13, lõige 6, ja Artikkel 14, lõige 2 parandatud |
Artikkel 10, lõige 2 ja 3, Artikkel 11, lõige 5, ja Artikkel12, lõige 2 parandatud |
Artikkel 18, lõige 3 ja 4, Artikkel 19, lõige 6 ja Artikkel 20, lõige 2 parandatud |
||
Artikkel 40 |
Artikkel 13, lõige 2, ja Artikkel 14, lõige 3 |
Artikkel 11, lõige 2, ja Artikkel 12, lõige 3 |
Artikkel 19, lõige 2, ja Artikkel 20, lõige 3 |
muudetud |
|
Artikkel 41, lõige1 |
Artikkel 8, lõige 2, esimene lause, parandatud |
Artikkel 7, lõige 2, esimene lause, parandatud |
Artikkel 12, lõige 2, esimene lause, parandatud |
||
Artikkel 41, lõige2 |
Artikkel 8, lõige 1, esimene lõik, parandatud |
Artikkel 7, lõige 1, esimene lõik, parandatud |
Artikkel 12, lõige 1, esimene lõik, parandatud |
||
Artikkel 41, lõige 3 |
Artikkel 8, lõige 1, teine lõik, parandatud |
Artikkel 7, lõige 1, teine lõik, parandatud |
Artikkel 12, lõige 1, teine lõik, parandatud |
||
Artikkel 8, lõige 2, viimane lause |
Artikkel 7, lõige 2, viimane lause |
Artikkel 12, lõige 2, viimane lause |
kustutatud |
||
Artikkel 42, lõige 1, 3 ja 6 |
Artikkel 13, lõige 5, ja Artikkel 18, lõige 2 |
Artikkel 11, lõige 4, ja Artikkel 15, lõige 3 |
Artikkel 19, lõige 5, ja Artikkel 23, lõige 2 |
muudetud |
|
Artikkel 42,lõige 2, 4 ja 5 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 43 |
Artikkel 8, lõige 3 |
Artikkel 7, lõige 3 |
Artikkel 12, lõige 3 |
muudetud |
|
Artikkel 44, lõige 1 |
Artikkel 18, lõige 1 parandatud |
Artikkel 15, lõige 1 parandatud |
Artikkel 23, lõige 1 parandatud |
muudetud |
|
Artikkel 44, lõige 2 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 44, lõige 3 |
Artikkel 22 |
Artikkel 23, lõige 3 |
Artikkel 32, lõige 4 |
muudetud |
|
Artikkel 44, lõige 4 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 45, lõige 1 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 45, lõige 2, esimene lõik |
Artikkel 24, esimene lõik, parandatud |
Artikkel 20, lõige 1, parandatud |
Artikkel 29, esimene lõik, parandatud |
||
Artikkel 45, lõige 2, teine lõik |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 45, lõige 3 |
Artikkel 24, teine ja kolmas lõik, parandatud |
Artikkel 20, lõige 2 ja 3 parandatud |
Artikkel 29, teine ja kolmas lõik, parandatud |
||
Artikkel 45, lõige 4 |
Artikkel 24, neljas lõik |
Artikkel 20, lõige 4 |
Artikkel 29, neljas lõik |
muudetud |
|
Artikkel 46, esimene lõik |
Artikkel 25, esimene lause muudetud |
Artikkel 21, lõige 1 ja lõige 2, esimene lause, parandatud |
Artikkel 30, lõige 1 ja 3, esimene lause, parandatud |
||
Artikkel 46, teine lõik |
— |
— |
Artikkel 30, lõige 2 |
||
Artikkel 47, lõige 1, punktid a ja b |
Artikkel 26, lõige 1, punktid a ja b, parandatud |
Artikkel 22, lõige 1, punktid a ja b, parandatud |
Artikkel 31, lõige 1, punktid a ja b, parandatud |
||
Artikkel 47, lõige 1, punkt c |
Artikkel 26, lõige 1, punkt c |
Artikkel 22, lõige 1, punkt c |
Artikkel 31, lõige 1, punkt c |
muudetud |
|
Artikkel 47, lõige 2 ja 3 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 47, lõige 4 ja 5 |
Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud |
Artikkel 22, lõige 2 ja 3, parandatud |
Artikkel 31, lõige 2 ja 3, parandatud |
muudetud |
|
Artikkel 48, lõige 1 ja lõige 2, punktid a - e ja g - j |
Artikkel 27, lõige 1, parandatud |
Artikkel 23, lõige 1, parandatud |
Artikkel 32, lõige 2, parandatud |
||
Artikkel 48, lõige 2, punkt f |
— |
— |
uus |
||
Artikkel 48, lõige 3 ja 4 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 48, lõige 5 |
uus |
uus |
Artikkel 32, lõige 1, parandatud |
||
Artikkel 48, lõige 6 |
Artikkel 27, lõige 2 |
Artikkel 23, lõige 2 |
Artikkel 32, lõige 3 |
||
Artikkel 49 |
uus |
uus |
Artikkel 33 |
muudetud |
|
Artikkel 50 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 51 |
Artikkel 28 |
Artikkel 24 |
Artikkel 34 |
||
Artikkel 52 |
Artikkel 29 |
Artikkel 25 |
Artikkel 35 |
muudetud |
|
Artikkel 53, lõige 1 |
Artikkel 30, lõige 1 parandatud |
Artikkel 26, lõige 1 parandatud |
Artikkel 36, lõige 1 parandatud |
||
Artikkel 53, lõige 2 |
Artikkel 30, lõige 2 |
Artikkel 26, lõige 2 |
Artikkel 36, lõige2 |
muudetud |
|
Artikkel 30, lõige 3 |
— |
— |
kustutatud |
||
Artikkel 54 |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 55 |
Artikkel 30, lõige 4, esimene ja teine lõik |
Artikkel 27, esimene ja teine lõik |
Artikkel 37, esimene ja teine lõik |
muudetud |
|
— |
Artikkel 30, lõige 4, kolmas lõik |
Artikkel 27, kolmas lõik |
Artikkel 37, kolmas lõik |
kustutatud |
|
— |
Artikkel 30, lõige 4, neljas lõik |
— |
— |
kustutatud |
|
— |
Artikkel 31 |
— |
— |
kustutatud |
|
— |
Artikkel 32 |
— |
— |
Kustutatud |
|
Artikkel 56 |
Artikkel 3, lõige 1, parandatud |
||||
Artikkel 57 |
— |
uus |
|||
Artikkel 58 |
Artikkel 11 lõige 3, lõiked 6 - 11 ja lõige 13 |
muudetud |
|||
Artikkel 59 |
Artikkel 15 |
— |
— |
||
Artikkel 60 |
Artikkel 3, lõige 2 |
— |
— |
||
Artikkel 61 |
uus |
— |
— |
||
Artikkel 62 |
Artikkel 3, lõige 3 |
||||
Artikkel 63 |
Artikkel 3, lõige 4 |
muudetud |
|||
Artikkel 64 |
Artikkel 11, lõige 4, lõige 6, esimene lõik, lõige 7, esimene lõik, ja lõige 9 |
— |
— |
muudetud |
|
Artikkel 65 |
Artikkel 16 |
||||
Artikkel 66 |
— |
— |
Artikkel 13, lõige 3 ja 4 |
||
Artikkel 67, lõige 1 |
— |
— |
Artikkel 13, lõige 1, esimene lõik ja lõige 2, esimene lõik |
||
Artikkel 67, lõige 2 |
Artikkel 13, lõige 1, taanded 1 - 3 ja lõige 2, taanded 1 - 3 |
muudetud |
|||
Artikkel 68 |
— |
— |
Uus |
||
Artikkel 69, lõige 1 |
— |
— |
Artikkel 15, lõige 3 |
||
Artikkel 69, lõige 2, esimene lõik |
— |
— |
Artikkel 16, lõige 1 ja lõige 2, teine taane |
muudetud |
|
Artikkel 69, lõige 2, teine lõik ja lõige 3 |
— |
— |
uus |
||
Artikkel 70 |
— |
— |
Artikkel 17, lõige 1, lõige 2, esimene ja kolmas lõik, lõiked 3 - 6 ja lõige 8 |
muudetud |
|
Artikkel 71 |
— |
— |
uus |
||
Artikkel 72 |
— |
— |
Artikkel 13, lõige 5 |
||
Artikkel 73 |
— |
— |
Artikkel 13, lõige 6, esimene lõik |
||
Artikkel 74 |
— |
— |
Artikkel 13, lõige 6, teine lõik |
muudetud |
|
Artikkel 33 |
Artikkel 30 |
Artikkel 38 |
kustutatud |
||
Artikkel 75 |
Artikkel 34, lõige 1, parandatud |
Artikkel 31, lõige 1, parandatud |
Artikkel 39, lõige 1, parandatud |
||
Artikkel 76 |
Artikkel 34, lõige 2 |
Artikkel 31, lõige 2 |
Artikkel 39, lõige 2 |
muudetud |
|
Artikkel 39, lõige 2, punkt d, teine lõik |
kustutatud |
||||
Artikkel 77, lõige 1 |
— |
Artikkel 32, lõige 1 |
Artikkel 40, lõige 1 |
||
Artikkel 77, lõige 2 |
Artikkel 35, lõige 3 |
Artikkel 32, lõige 2 |
Artikkel 40, lõige 3 |
muudetud |
|
— |
— |
Artikkel 40, lõige 2 |
kustutatud |
||
Artikkel 77, lõige 3 |
— |
Artikkel 32, lõige 3 |
Artikkel 40, lõige 4 |
muudetud |
|
Artikkel 78, lõige 1 ja 2 |
uus |
||||
Artikkel 78, lõige 3 ja 4 |
Artikkel 6, lõige 2, punkt a, |
Artikkel 5, lõige 1, punkt d |
Artikkel 7, lõige 1, punkt |
muudetud |
|
Artikkel 79, punkt a |
Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud |
Artikkel 5, lõige 1, punkt c, teine lõik, parandatud |
Artikkel 7, lõige 1, punkt b, teine lõik, parandatud |
||
Artikkel 79, punkt b |
Artikkel 35, lõige 2 |
— |
Artikkel 16, lõige 4 |
muudetud |
|
Artikkel 79, punkt c |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 79, punkt d |
Artikkel 35, lõige1, parandatud |
— |
— |
||
Artikkel 79, punkt e |
Artikkel 29, lõige 3, parandatud |
— |
|||
Artikkel 79, punkt f |
Artikkel 35, lõige 2 parandatud |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 79, punkt g |
— |
— |
— |
||
Artikkel 79, punktid h ja i |
— |
— |
— |
uus |
|
Artikkel 80 |
|||||
Artikkel 81 |
|||||
Artikkel 82 |
|||||
Artikkel 83 |
|||||
Artikkel 84 |
|||||
Lisa I |
Lisa II |
muudetud |
|||
Lisad IIA ja IIB |
— |
— |
Lisad IA ja IB |
muudetud |
|
Lisa III |
Lisa I |
— |
— |
Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud |
Parandatud |
Lisa IV |
— |
Lisa I |
— |
Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud |
Parandatud |
Lisa V |
— |
Lisa II |
— |
muudetud |
|
Lisa VI |
Lisa III |
Lisa III |
Lisa II |
muudetud |
|
Lisa VII A, B, C ja D |
Lisad IV, V ja VI |
Lisa IV |
Lisad III ja IV |
muudetud |
|
Lisa VIII |
— |
— |
— |
uus |
|
Lisa IX |
parandatud |
||||
Lisa IX A |
— |
Artikkel 21, lõige 2 |
— |
Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud |
parandatud |
Lisa IX B |
— |
— |
Artikkel 30, lõige 3 |
Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud |
parandatud |
Lisa IX C |
Artikkel 25, parandatud |
— |
— |
Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud |
parandatud |
Lisa X |
uus |
||||
Lisa XI |
uus |
||||
Lisa XII |
uus |
( 1 ) EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 11, ja EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 210.
( 2 ) EÜT C 193, 10.7.2001, lk 7.
( 3 ) EÜT C 144, 16.5.2001, lk 23.
( 4 ) Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2002. aasta arvamus (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 62), nõukogu 20. märtsi 2003. aasta ühine seisukoht (EÜT C 147 E, 24.6.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 2003. aasta seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004. aasta otsus.
( 5 ) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).
( 6 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.
( 7 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.
( 8 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.
( 9 ) ELT L 137, 30.4.2004, lk 1.
( 10 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).
( 11 ) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.
( 12 ) EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.
( 13 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.
( 14 ) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
( 15 ) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).
( 16 ) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).
( 18 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 19 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.
( 20 ) EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.
( 21 ) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.
( 22 ) EÜT L 358, 31.12.1998, lk 2.
( 23 ) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.
( 24 ) EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).
( 25 ) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).
( 26 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/50/EMÜ.
( 27 ) Juhul, kui CPV ja NACE tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse NACE nomenklatuuri.
( 28 ) Juhul, kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri
( 29 ) Juhul kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri.
( 30 ) Käesoleva direktiivi tähenduses on „keskvalitsusasutused” käesolevas lisas loetletud asutused ning nende õigusjärglased, kui riiklikul tasandil on tehtud vastavaid parandusi ja muudatusi.
( 31 ) Ainus käesoleva direktiivi seisukohalt siduv tekst on see, mis sisaldub I lisa lepingu punktis 3.
( 32 ) Artikli 46 tähenduses on “kutse- ja äriregistrid” käesolevas lisas loetletud asutused ja kui siseriiklikul tasemel on tehtud muudatusi, siis asutused, millega siinloetletud on asendatud.
( 33 ) “Parandatud” (adapted) tähendab, et muudeti teksti sõnastust, nii et kehtetuks tunnistatud direktiivide mõte jäi samaks. Sõnaga “muudetud” (amended) tähistatakse muudatusi kehtetuks tunnistatud direktiivide sätete tähenduses. See termin esineb viimases tulbas juhtudel, kui muudatus seondub kõigi kolme kehtetuks tunnistatud direktiiviga. Kui muudatus puudutab ainult ühte neist direktiividest, siis asub sõna “muudetud” kõnealuse direktiivi tulbas.