This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02003R1177-20081211
Regulation (EC) No 1177/2003 of the European Parliament and of the Council of 16 June 2003 concerning Community statistics on income and living conditions (EU-SILC) (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (EMPs kohaldatav tekst)
2003R1177 — ET — 11.12.2008 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (EÜT L 165, 3.7.2003, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1553/2005, 7. september 2005, |
L 255 |
6 |
30.9.2005 |
|
|
L 363 |
1 |
20.12.2006 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008, |
L 311 |
1 |
21.11.2008 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1177/2003,
16. juuni 2003,
tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Et komisjon võiks täita eelkõige märtsis 2000 Lissabonis, detsembris 2000 Nice'is, märtsis 2001 Stockholmis ja detsembris 2001 Laekenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungite järel talle pandud ülesandeid, tuleks teda teavitada tulu jaotamisest ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tasemest ja struktuurist liikmesriikides. |
|
(2) |
Sotsiaalset hõlvamist käsitleva uue avatud kooskõlastusmeetodi ning iga-aastase kokkuvõtliku aruande tarvis esitatavate struktuurinäitajate jaoks vajatakse järjest rohkem võrreldavaid ja päevakohaseid läbilõike- ja kestevandmeid tulu jaotamise ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri kohta, et liikmesriike usaldusväärselt ja asjakohaselt võrrelda. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 2001. aasta otsusega nr 50/2002/EÜ, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alase liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks, ( 4 ) määratakse sotsiaalse tõrjutuse analüüsi käsitleva valdkonna 1 meetmes 1.2 kindlaks vajalikud tingimused, millega toetatakse võrdlevate statistiliste andmete kogumise ja levitamisega seotud meetmete rahastamist ja eeskätt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud küsitluste ja analüüside parandamist. |
|
(4) |
Parim meetod olukorra hindamiseks tulu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse seisukohast on koostada ühenduse statistika, kasutades ühtlustatud meetodeid ja mõisteid. Mõned liikmesriigid võivad vajada lisaaega oma süsteemide kohandamiseks nende ühtlustatud meetodite ja mõistetega. |
|
(5) |
Statistikat tuleb igal aastal ajakohastada, et see peegeldaks tulu jaotamise ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri muutusi. |
|
(6) |
Komisjon vajab peamiste sotsiaalsete probleemide, eeskätt eriuuringuid eeldavate uute probleemide uurimiseks leibkonna- ja isikutasandi läbilõike- ja kestevmikroandmeid. |
|
(7) |
Eelistada tuleks päevakohaste ja võrreldavate iga-aastaste läbilõikeandmete esitamist tulu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta. |
|
(8) |
Tuleks edendada andmeallikate, eeskätt olemasolevate siseriiklike andmeallikate — nii küsitluste kui registrite — ja siseriiklike valikuplaanide paindlikku kasutamist ning uue allika (uute allikate) integreerimist loodud siseriiklikesse statistikasüsteemidesse. |
|
(9) |
Komisjoni 17. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlev nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97 konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil juurdepääsu osas, ( 5 ) kehtestatakse tingimused, mille alusel võib lubada ühenduse ametiasutusele edastatud konfidentsiaalseid andmeid kasutada teaduslikul eesmärgil statistiliste järelduste tegemiseks. |
|
(10) |
Ühenduse statistika koostamist reguleeritakse ühenduse statistikat käsitlevas nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ( 6 ) sätestatud eeskirjadega. |
|
(11) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 7 ) |
|
(12) |
Statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud vastavalt nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom ( 8 ) artiklile 3, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühine raamistik tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (edaspidi EU-SILC) süstemaatiliseks tootmiseks, mis hõlmab võrdlevaid ja päevakohaseid läbilõike- ja kestevandmeid tulu ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri kohta siseriiklikul ja Euroopa tasandil.
Põhieesmärk on andmete võrreldavus liikmesriikide vahel ja seda järgitakse liikmesriikide ja Eurostati vahelises tihedas koostöös teostatavate metodoloogiliste uuringute abil, mida hakatakse arendama kohe pärast EU-SILC andmete kogumise alustamist.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) ühenduse statistika — mõiste, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2;
b) statistika koostamine — mõiste, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2;
c) küsitlusaasta — küsitlusandmete kogumise (või enamiku andmete kogumise) aasta;
d) välitööperiood — küsitlusandmete kogumise ajavahemik;
e) võrdlusperiood — konkreetse teabega seotud ajavahemik;
f) leibkond — üksi elav isik või isikute rühm, kes elab koos samas eraeluruumis ning kellel on ühised kulutused ja peamised elatusvahendid;
g) läbilõikeandmed — teatud aja või teatava ajavahemikuga seotud andmed. Läbilõikeandmed võib saada kas pidevalt vahetuvat või mittevahetuvat läbilõikevalikuuringut kasutades või puhta paneelvalikuuringu abil (tingimusel, et tagatakse läbilõikeline representatiivsus); selliseid andmeid võib kombineerida registriandmetega (andmed isikute, leibkondade või eluruumide kohta, mis on saadud üksuse tasandi haldus- või statistilisest registrist);
h) kestevandmed — andmed, mis on seotud individuaaltasandil aja jooksul toimuvate muutustega, mida jälgitakse teatava aja kestel korrapäraselt. Kestevandmeid võib koguda kas pidevalt vahetuva läbilõikevalikuuringuga, milles jälgitakse kord valitud üksikisikuid, või puhta paneeluuringuga; seda võib kombineerida registriandmetega;
i) valimisikud — kestevpaneeli esimeses etapis valimisse võetud isikud. Need on kõik leibkondade algvalimi liikmed või isikuküsitluse korral representatiivne isikuvalim;
j) esmased sihtvaldkonnad — valdkonnad, mille kohta kogutakse andmeid igal aastal;
k) teisesed sihtvaldkonnad — valdkonnad, mille kohta kogutakse andmeid kord nelja aasta jooksul või harvem;
l) brutotulu — leibkonna poolt kindlaksmääratud tulude võrdlusperioodil saadud rahaline ja mitterahaline kogutulu enne tulumaksu, tavapäraste omandimaksude, töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötute (vajaduse korral) kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete ja tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete mahaarvamist, kuid pärast leibkondadevaheliste ülekannete arvessevõtmist;
m) kasutada jääv tulu — brutotulu, millest on maha arvatud tulumaks, tavapärased omandimaksud, töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötute (vajaduse korral) kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed ja leibkondadevahelised ülekanded.
Artikkel 3
Kohaldamisala
EU-SILC hõlmab läbilõikeandmeid tulu, vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja muude elutingimuste kohta ning kestevandmeid tulu, tööjõu ja piiratud arvu sotsiaalse tõrjutuse mitterahaliste näitajate kohta.
Artikkel 4
Ajaarvestus
1. Läbilõike- ja kestevandmeid koostatakse igal aastal alates aastast 2004. Igas liikmesriigis kogutakse andmeid aastast aastasse võimalikult ühel ajal.
2. Erandina lõikest 1 võivad Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Madalmaad, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Ühendkuningriik alustada iga-aastast läbilõike- ja kestevandmete kogumist 2005. aastal.
Käesolev luba antakse tingimusel, et nimetatud liikmesriigid esitavad 2004. aasta võrreldavad andmed nende Euroopa Liidu ühiste läbilõikenäitajate kohta, mida võib kindlaks määrata EU-SILC vahendi alusel ja mille nõukogu võttis vastu enne 1. jaanuari 2003 avatud kooskõlastusmeetodi raames.
3. Tulude võrdlusperioodi pikkus on 12 kuud. See võib olla kindel 12 kuu pikkune ajavahemik (nagu eelmine kalendri- või maksuaasta) või liikuv 12 kuu pikkune ajavahemik (nagu 12 kuud enne küsitlust) või põhineda võrreldaval alusel.
4. Kui kasutatakse tulude võrdlusperioodi, tehakse küsitluse välitöö lühikese aja jooksul võimalikult tulude võrdlusperioodi või maksudeklaratsiooniperioodi lähedal, et ajaline mahajäämus tulude võrdlusperioodi ja jooksva ajavahemiku muutujate vahel oleks võimalikult väike.
Artikkel 5
Andmete omadused
1. Et võimaldada mitmemõõtmelist analüüsi leibkondade ja isikute tasandil ning eeskätt peamiste eriuuringuid eeldavate uute sotsiaalsete probleemide uurimist, peab kõiki leibkonna- ja üksikisikuandmeid saama läbilõikeosas ühendada.
Samuti peab kõiki leibkonna- ja isikuandmeid saama ühendada kestevosas.
Kestevmikroandmed ei pea olema ühendatavad läbilõikemikroandmetega.
Kestevosa hõlmab vähemalt nelja aastat.
2. Vastusekoorma kergendamiseks, tulude arvestamise menetluste hõlbustamiseks ja andmete kvaliteedi kontrollimiseks peab siseriiklikel asutustel olema võimalik kasutada asjakohaseid andmeallikaid vastavalt määrusele (EÜ) nr 322/97.
Artikkel 6
Nõutavad andmed
1. Esmased sihtvaldkonnad ja vastavad läbilõike- ja kestevosadega hõlmatavad võrdlusperioodid on sätestatud I lisas.
2. Teisesed sihtvaldkonnad on aastast 2005 igal aastal hõlmatud üksnes läbilõikeosaga. Igal aastal hõlmatakse üks teisene valdkond. Kõnealuseid sihtvaldkondi määratlevad meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 7
Kogumisüksus
1. EU-SILC vaadeldava üldkogumi moodustavad kõik leibkonnad ja nende praegused liikmed, kes elavad andmete kogumise hetkel liikmesriigi territooriumil.
2. Peamine teave käsitleb järgmist:
a) leibkonnad, kaasa arvatud andmed nende suuruse, koosseisu ja nende praeguste liikmete põhiomaduste kohta; ja
b) vähemalt 16-aastased isikud.
3. Kogumisüksus koos leibkondi ja üksikisikuid käsitlevate andmete kogumise viisiga nähakse ette I lisas.
Artikkel 8
Valiku- ja jälgimiseeskirjad
1. Läbilõike- ja kestevandmed põhinevad siseriiklikult representatiivsetel tõenäosusvalimitel.
2. Erandina lõikest 1 esitab Saksamaa siseriiklikul representatiivsel tõenäosusvalimil põhinevad läbilõikeandmed esimest korda aasta 2008 kohta. Aasta 2005 kohta esitab Saksamaa andmed, millest 25 % põhineb tõenäosusvalikul ja 75 % kvootvalimitel. Kvootvalimid asendatakse järk-järgult juhuvalikuga, et aastaks 2008 põhineksid andmed täielikult representatiivsel tõenäosusvalikul.
Kestevosa osas Saksamaa poolt aasta 2006 kohta esitatavatest kestevandmetest (andmed aastate 2005 ja 2006 kohta) põhineb üks kolmandik tõenäosusvalikul ja kaks kolmandikku kvootvalimitel. Aasta 2007 osas põhinevad pooled aastatega 2005, 2006 ja 2007 seotud kestevandmed tõenäosusvalikul ja pooled kvootvalimitel. Aasta 2007 järel põhinevad kõik kestevandmed tõenäosusvalikul.
3. Kestevosas jälgitakse algvalimiga hõlmatud üksikisikuid, s.o valimisikuid, kogu paneeli jooksul. Iga valimisikut, kes on kolinud riigi piires asuvasse leibkonda, jälgitakse kuni tema uue asukohani komisjoni kehtestatud jälgimiseeskirjade ja -korra kohaselt. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 9
Valimi suurus
1. II lisas esitatud tabelis sätestatakse mitmesuguste statistiliste ja praktiliste kaalutluste ja kõige tähtsamate muutujate täpsusnõuete alusel minimaalne tõhus saavutatav valimi suurus.
2. Kestevosa valimi suurus kahel järjestikusel aastal viitab nende leibkondade arvule, keda esimesel aastal edukalt küsitleti ja kelle kõiki või vähemalt enamikku vähemalt 16-aastaseid liikmeid küsitleti edukalt mõlemal aastal.
3. Liikmesriigid, kes tulu- ja muude andmete jaoks kasutavad registreid, võivad intervjuuküsitlusel kasutada pigem isiku- kui leibkonnavalimit. Üksikasjalikult küsitletavate vähemalt 16-aastaste isikute minimaalne tõhus valimi suurus on läbilõikeandmete osas 75 % II lisas esitatud tabeli 3. veerus näidatud arvust ja kestevandmete osas 75 % kõnealuse tabeli 4. veerus näidatud arvust.
Tulu- ja muud andmed kogutakse ka iga valimisiku leibkonna ja kõikide selle liikmete kohta.
Artikkel 10
Andmete edastamine
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) mikroandmefailidena kaalutud läbilõike- ja kestevandmed, mis on täielikult kontrollitud, toimetatud ja tulu osas kaudselt välja arvutatud.
Liikmesriigid edastavad andmed elektrooniliselt asjakohase tehnilise vormingu kohaselt, mis võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 nimetatud korras
2. Liikmesriigid edastavad küsitluse N aastaga seotud mikroandmefailid läbilõikeosa kohta eelistatavalt 11 kuu jooksul pärast andmete kogumise lõppu. Liikmesriigid, kus andmed kogutakse aasta N lõpus või pideval küsitlusel või registrite kaudu, edastavad Eurostatile mikroandmed hiljemalt 30. novembril (N + 1), teised liikmesriigid hiljemalt 1. oktoobril (N + 1).
Liikmesriigid edastavad koos mikroandmefailidega aasta N läbilõikevalimil põhinevad sotsiaalse ühtekuuluvuse näitajad, mis lülitatakse Euroopa Ülemkogule esitatavasse iga-aastasesse aasta N + 2 kevadaruandesse.
Andmete edastamise tähtaegu kohaldatakse EL ühiste läbilõikenäitajate jaoks edastatavate võrreldavate andmete osas ka nende liikmesriikide suhtes, kes alustavad andmete iga-aastast kogumist artikli 4 lõike 2 kohaselt pärast aastat 2004.
3. Kestevosa osas edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) mikroandmefailid kuni aastani N eelistatavalt 15 kuu jooksul pärast välitöö lõppu. Eurostatile mikroandmete edastamise kohustuslik tähtaeg on EU-SILC teisest aastast alates iga aasta (N + 2) märtsi lõpp.
Esimest korda edastatavad andmed, mis hõlmavad kestvalt ühendatud andmeid, tuleb esitada:
— küsitlusaastate 2004 ja 2005 kohta aastal 2004 iga-aastast andmete kogumist alustavatel liikmesriikidel 2007. aasta märtsi lõpuks, ja
— küsitlusaastate 2005 ja 2006 kohta aastal 2005 iga-aastast andmete kogumist alustavatel liikmesriikidel 2008. aasta märtsi lõpuks.
Järgmine edastamine hõlmab esimest kolme küsitlusaastat 2004—2006 (2005—2007) ja seda tehakse vastavalt 2008. ja 2009. aasta lõpuks.
Seejärel tuleb igal aastal esitada kestevandmed, mis hõlmavad nelja eelmist küsitlusaastat (vajaduse korral eelmisi edastusi muutes).
Artikkel 11
Avaldamine
Komisjon (Eurostat) avaldab läbilõikeosa kohta igal aastal aasta N + 2 juuni lõpuks läbilõikearuande, mis põhineb aasta N jooksul kogutud andmetel.
Nende liikmesriikide puhul, kes alustavad iga-aastast andmete kogumist vastavalt artikli 4 lõikele 2 pärast aastat 2004, sisaldab 2004. aasta läbilõikearuanne EL üldisi läbilõikenäitajaid.
Alates 2006. aastast sisaldab läbilõikearuanne artiklis 16 nimetatud metodoloogiliste uuringute olemasolevaid tulemusi.
Artikkel 12
EU-SILC konfidentsiaalsetele andmetele kasutamine teaduslikul eesmärgil
1. Ühenduse ametiasutus (Eurostat) võib lubada kasutada konfidentsiaalseid andmeid oma ametiruumides või väljastada EU-SILC allikast anonüümseid mikroandmeid teaduslikul eesmärgil kasutamiseks ja määruses (EÜ) nr 831/2002 sätestatud tingimustel.
2. Aastal N kogutud ühenduse tasandi läbilõikeosa andmeid sisaldavad mikroandmefailid tehakse teaduslikul eesmärgil kasutamiseks kättesaadavaks aasta N + 2 veebruari lõpuks.
3. Kuni aastani N kogutud ühenduse tasandi kestevosa andmeid sisaldavad mikroandmefailid tehakse teaduslikul eesmärgil kasutamiseks kättesaadavaks aasta N + 2 juuli lõpuks.
Nende liikmesriikide esimesed kasutusse antavad kestevmikroandmefailid, kes alustavad andmete kogumist 2004. aastal, hõlmavad aastaid 2004 ja 2005 ning antakse kasutusse 2007. aasta juuli lõpus.
Juulis 2008 toimuv teine väljastamine hõlmab aastaid 2004—2006 aastal 2004 andmete kogumist alustavate liikmesriikide puhul ja aastaid 2005 ja 2006 aastal 2005 andmete kogumist alustavate liikmesriikide puhul.
Juulis 2009 toimuv kolmas väljastamine hõlmab aastaid 2004—2007 aastal 2004 andmete kogumist alustavate liikmesriikide puhul ja aastaid 2005-2007 aastal 2005 andmete kogumist alustavate liikmesriikide puhul.
Seejärel hõlmab igas juulikuus toimuv väljastamine ühenduse tasandi kestevandmeid nelja viimase aasta kättesaadavate andmete kohta.
4. Teadlaste aruandeid, mis põhinevad aastal N kogutud andmeid sisaldavatel läbilõikemikroandmefailidel, ei levitata enne aasta N + 2 juulit.
Teadlaste aruandeid, mis põhinevad aastal N kogutud andmeid sisaldavatel kestevmikroandmefailidel, ei levitata enne aasta N + 3 juulit.
Artikkel 13
Rahastamine
1. Iga liikmesriik saab oma territooriumil toimuva andmete kogumise neljal esimesel aastal ühenduselt rahalist toetust töökulude korvamiseks.
2. Igal aastal lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse jaoks tehtavad eraldised määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse raames.
3. Eelarvepädev institutsioon teeb kättesaadavad iga aasta eraldised.
4. Erandina lõikest 1 saab Eesti ühenduselt rahalist toetust seoses töökuludega, mis kaasnevad nelja aasta kohta andmete kogumisega alates 2005. aastast.
5. 2007. aasta rahastamine tuleb alles tagada ühenduse tulevase programmiga.
Artikkel 14
Komitee
1. Komisjoni abistab otsusega 89/382/EMÜ, Euratom moodustatud statistikaprogrammi komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 15
Rakendusmeetmed
1. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, kaasa arvatud majanduslike ja tehniliste muutuste arvessevõtmiseks vajalikud meetmed, võetakse vähemalt 12 kuud enne küsitlusaasta algust ►M3 ————— ◄ .
2. Need meetmed hõlmavad järgmist:
a) läbilõikeosa igasse valdkonda lisatavate esmaste sihtmuutujate loetelu ning kestevosasse lisatavate sihtmuutujate loetelu määratlemine, kaasa arvatud muutujakoodide ja Eurostatile andmete edastamisel kasutatava tehnilise vormingu kindlaksmääramine;
b) kvaliteedi vahe- ja lõpparuande üksikasjalik sisu;
c) mõisted ja mõistete ajakohastamine, eeskätt artikli 2 punktides l ja m antud tulumõistete kasutuselevõtmine (kaasa arvatud eri osade lisamise ajakava);
d) valikuaspektid, sealhulgas jälgimiseeskirjad;
e) välitöö aspektid ja kaudse arvestamise kord;
f) teiseste sihtvaldkondade ja -muutujate loetelu.
3. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed 2004. aastal toimuva andmete kogumise osas, kaasa arvatud majanduslike ja tehniliste muutuste arvessevõtmiseks vajalikud meetmed, on seotud üksnes lõike 2 punktidega a–e ja võetakse vähemalt kuus kuud enne küsitlusaasta algust.
4. Igas liikmesriigis on läbilõikeosa esmaste ja teiseste sihtmuutujatega seotud intervjuude, sealhulgas leibkonna- ja üksikisikuintervjuude pikkus keskmiselt üks tund.
5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vähemalt 12 kuud enne küsitlusaasta algust vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 16
Aruanded ja uuringud
1. Liikmesriigid koostavad aasta N + 1 lõpuks kvaliteedi vahearuande aasta N läbilõikeosal põhinevate EL üldiste läbilõikenäitajate kohta.
Liikmesriigid koostavad aasta N + 2 lõpuks kvaliteedi lõpparuande, mis hõlmab aasta N küsitluse nii läbilõike- kui kestevosa ja milles keskendutakse sisemisele täpsusele. 2004. aasta aruanne (2004. aastal andmete kogumist alustavate liikmesriikide puhul) ja 2005. aasta aruanne (2005. aastal andmete kogumist alustavate liikmesriikide puhul) hõlmab erandina üksnes läbilõikeosa.
Väikesi erinevusi ühistest mõistetest, nagu leibkond ja tulude võrdlusperiood, lubatakse, tingimusel et need mõjutavad võrreldavust vähe. Mõju võrreldavusele käsitletakse kvaliteediaruannetes.
2. Komisjon (Eurostat) koostab aasta N + 2 juuni lõpuks võrdleva kvaliteedi vahearuande aasta N EL ühiste läbilõikenäitajate kohta.
Komisjon (Eurostat) koostab aasta N + 3 30. juuniks võrdleva kvaliteedi lõpparuande, mis hõlmab küsitlusaasta N nii läbilõike- kui kestevosi. 2004. aasta aruanne (2004. aastal andmete kogumist alustavate liikmesriikide puhul) ja 2005. aasta aruanne (2005. aastal andmete kogumist alustavate liikmesriikide puhul) hõlmavad erandina üksnes läbilõikeosa.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt tehtud töö aruande hiljemalt 31. detsembril 2007.
4. Komisjon (Eurostat) organiseerib alates 2004. aastast metodoloogilisi uuringuid, et hinnata kasutatud siseriiklike andmeallikate mõju võrreldavusele ning määrata kindlaks parimad järgitavad tavad. Nende uuringute tulemused lisatakse lõikes 3 nimetatud aruandesse.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
LÄBILÕIKEOSAGA JA KESTEVOSAGA HÕLMATUD ESMASED VALDKONNAD
1. Leibkonda käsitlev teave
|
Üksus (isikud või leibkonnad) |
Kogumisviis |
Valdkonnad |
Allvaldkonnad |
Võrdlusperiood |
Läbilõikeuuringuga (X) ja/või kestevuuringuga (L) hõlmatud allvaldkond |
|
Leibkond |
Vähemalt 16-aastastelt leibkonnaliikmetelt kogutud või registritest saadud teave |
Lähteandmed |
Leibkonna lähteandmed, kaasa arvatud linnastumise aste |
Jooksev |
X, L |
|
Tulu |
Leibkonna kogutulu (bruto (1) ja kasutada jääv tulu) |
Tulude võrdlusperiood |
X, L |
||
|
Brutotulu osa leibkonna tasandil |
Tulude võrdlusperiood |
X, L |
|||
|
Sotsiaalne tõrjutus |
Eluasemega seotud ja muud võlgnevused |
Viimased 12 kuud |
X, L |
||
|
Leibkonna mitterahalised puudusenäitajad, kaasa arvatud ebapiisav tulu, võla määr ja esmatarbekaupade märgatav puudus |
Jooksev |
X, L |
|||
|
Füüsiline ja sotsiaalne keskkond |
Jooksev |
X |
|||
|
Tööjõuteave |
Lapsehooldus |
Jooksev |
X. |
||
|
Eluase |
Eluruumi tüüp, valduse staatus ja elamistingimused |
Jooksev |
X, L |
||
|
Eluruumi mugavused |
Jooksev |
X |
|||
|
Elamiskulud |
Jooksev |
X |
|||
|
(1) Brutotuluosa hõlmab töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja brutotulu (rahalist ja mitterahalist), töötaja brutosotsiaalkindlustusmakseid, kaudset üüri, omanditulu, saadud jooksvaid ülekandeid, muid brutotulusid ja intressimakseid. |
|||||
2. Isikuandmed
|
Üksus (isikud või leibkonnad) |
Kogumisviis |
Valdkonnad |
Allvaldkonnad |
Võrdlusperiood |
Läbilõikeuuringuga (X) ja/või kestevuuringuga (L) hõlmatud allvaldkond |
|
Kõik alla 16 aasta vanused isikud |
Vähemalt 16-aastastelt leibkonnaliikmetelt kogutud või registritest saadud teave |
Lähteandmed |
Rahvastikuandmed |
Jooksev |
X, L |
|
Endised leibkonna liikmed |
Rahvastikuandmed |
Tulude võrdlusperiood |
L |
||
|
Kõik vähemalt 16-aastased isikud leibkonnas |
Kõikidelt vähemalt 16-aastastelt leibkonna liikmetelt (erandina ajutiselt puuduvate või vastamisvõimetute isikute kohta vahendajatelt) kogutud või registritest saadud isikuandmed |
Tulu |
Isiklik brutotulu, kogu tulu ja selle osad, isiku tasandil |
Tulude võrdlusperiood |
X, L |
|
Eelistatavalt isikliku kontakti kaudu (tavamenetlusena aktsepteeritakse ka andmete kogumist vahendajate kaudu) või registritest |
Lähteandmed |
Isikulähteandmed |
Jooksev |
X, L |
|
|
Rahvastikuandmed |
Jooksev |
X, L |
|||
|
Haridus |
Haridus, kaasa arvatud kõrgeim saavutatud ISCED tase |
Jooksev |
X, L |
||
|
Tööjõuteave |
Tööjõu lähteandmed praeguse osalemise kohta tööjõuturul ja põhitöökoha kohta, kaasa arvatud teave töötute viimase põhitöökoha kohta |
Jooksev |
X, L |
||
|
Lähteandmed osalemise kohta tööjõuturul tulude võrdlusperioodil |
Tulude võrdlusperiood |
X |
|||
|
Praegusel teisel/kolmandal töökohal töötatud tundide koguarv |
Jooksev |
X |
|||
|
Vähemalt üks 16-aastane või vanem leibkonna liige (valimisik) |
Üksikisikult (üksikisikutelt) kogutud (erandina vahendaja kaudu) või registritest saadud isikuandmed |
Tervis |
Tervis, kaasa arvatud tervislik seisund ja kroonilised haigused või seisundid |
Jooksev |
X, L |
|
Tervishoiuteenuste kättesaadavus |
Viimased 12 kuud |
X |
|||
|
Tööjõuteave |
Üksikasjalik tööjõuteave |
Jooksev |
X, L |
||
|
Töötamise ajalugu |
Tööelu |
L |
|||
|
Tööjõuturul osalemise kalender |
Tulude võrdlusperiood |
L |
II LISA
VALIMI MINIMAALNE TÕHUS SUURUS
|
Leibkonnad |
Vähemalt 16aastased küsitletavad isikud |
|||
|
Läbilõikeküsitlus |
Kestevküsitlus |
Läbilõikeküsitlus |
Kestevküsitlus |
|
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
|
EL liikmesriigid |
||||
|
Belgia |
4 750 |
3 500 |
8 750 |
6 500 |
|
Bulgaaria |
4 500 |
3 500 |
10 000 |
7 500 |
|
Tšehhi Vabariik |
4 750 |
3 500 |
10 000 |
7 500 |
|
Taani |
4 250 |
3 250 |
7 250 |
5 500 |
|
Saksamaa |
8 250 |
6 000 |
14 500 |
10 500 |
|
Eesti |
3 500 |
2 750 |
7 750 |
5 750 |
|
Kreeka |
4 750 |
3 500 |
10 000 |
7 250 |
|
Hispaania |
6 500 |
5 000 |
16 000 |
12 250 |
|
Prantsusmaa |
7 250 |
5 500 |
13 500 |
10 250 |
|
Iirimaa |
3 750 |
2 750 |
8 000 |
6 000 |
|
Itaalia |
7 250 |
5 500 |
15 500 |
11 750 |
|
Küpros |
3 250 |
2 500 |
7 500 |
5 500 |
|
Läti |
3 750 |
2 750 |
7 650 |
5 600 |
|
Leedu |
4 000 |
3 000 |
9 000 |
6 750 |
|
Luksemburg |
3 250 |
2 500 |
6 500 |
5 000 |
|
Ungari |
4 750 |
3 500 |
10 250 |
7 750 |
|
Malta |
3 000 |
2 250 |
7 000 |
5 250 |
|
Madalmaad |
5 000 |
3 750 |
8 750 |
6 500 |
|
Austria |
4 500 |
3 250 |
8 750 |
6 250 |
|
Poola |
6 000 |
4 500 |
15 000 |
11 250 |
|
Portugal |
4 500 |
3 250 |
10 500 |
7 500 |
|
Rumeenia |
5 250 |
4 000 |
12 750 |
9 500 |
|
Sloveenia |
3 750 |
2 750 |
9 000 |
6 750 |
|
Slovakkia |
4 250 |
3 250 |
11 000 |
8 250 |
|
Soome |
4 000 |
3 000 |
6 750 |
5 000 |
|
Rootsi |
4 500 |
3 500 |
7 500 |
5 750 |
|
Ühendkuningriik |
7 500 |
5 750 |
13 750 |
10 500 |
|
EL liikmesriigid kokku |
130 750 |
98 250 |
272 900 |
203 850 |
|
Island |
2 250 |
1 700 |
3 750 |
2 800 |
|
Norra |
3 750 |
2 750 |
6 250 |
4 650 |
|
Kokku, Island ja Norra kaasa arvatud |
136 750 |
102 700 |
282 900 |
211 300 |
|
NB: Viidatakse tõhusale valimi suurusele, mida nõutakse, kui uuring põhineb lihtsal juhuvalikul (uuringu mõju vaesumisohtu peegeldava muutuja suhtes = 1,0). Tegelikud valimid peavad olema suuremad, et uuringu mõju ületaks 1,0 ja et korvata igasugust vastamata jätmist. Lisaks viitab valimi suurus uuringukõlblike leibkondade arvule ehk sellistele leibkondadele, kelle kohta ja kelle liikmete kohta on saadud kogu või peaaegu kogu vajalik teave |
||||
( 1 ) EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 198, ja 15. novembri 2002. aasta muudetud ettepanek.
( 2 ) EÜT C 149, 21.6.2002, lk 24.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 14. mai 2002. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 6. märtsi 2003. aasta ühisseisukoht (EÜT C 107 E, 6.5.2003, lk 26) ja Euroopa Parlamendi 13. mai 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 4 ) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1.
( 5 ) EÜT L 133, 18.5.2002, lk 7.
( 6 ) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.
( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 8 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.